1.   Tulusid ei tohi sisse nõuda ega kulusid maksta, kui neid ei ole kirjendatud mõnele eelarvereale.

2.   Eelarvesse võib kirjendada üksnes need assigneeringud, mis vastavad vajalikuks peetavatele kuludele.

3.   Ei tohi võtta ega heaks kiita kulukohustusi, mis ületavad eelarvesse kinnitatud assigneeringuid.

1.   Eelarve sisaldab liigendatud ning liigendamata assigneeringuid, mis koosnevad kulukohustuste assigneeringutest ja maksete assigneeringutest.

2.   Kulukohustuste assigneeringud katavad jooksvaks eelarveaastaks võetud juriidiliste kohustuste üldmaksumuse.

3.   Maksete assigneeringud hõlmavad makseid, mis tehakse jooksval eelarveaastal ja/või eelmistel eelarveaastatel võetud juriidiliste kohustuste täitmiseks.

4.   Haldusassigneeringuid ei liigendata. Halduskulud, mis tulenevad lepingutest, mis kohalike tavade või seadmete tarnimise tõttu hõlmavad eelarveaastast kaugemale ulatuvaid ajavahemikke, kirjendatakse selle eelarveaasta eelarvesse, mil kulud tehakse.

1.   Artiklis 5 osutatud Eurojusti tulud kirjendatakse eelarveaasta raamatupidamises selle eelarveaasta jooksul laekunud summade alusel.

2.   Eurojusti tuludest saadakse sama suures summas maksete assigneeringuid.

3.   Konkreetseks eelarveaastaks kinnitatud assigneeringuid võib kasutada üksnes selliste kulukohustuste katmiseks, mis makstakse sellel eelarveaastal, ja eelmiste eelarveaastate kulukohustustest tulenevate summade katmiseks.

4.   Kulukohustused kirjendatakse kontodele kuni 31. detsembrini võetud juriidiliste kohustuste alusel.

5.   Maksed kirjendatakse eelarveaasta kontodele maksete alusel, mis peaarvepidaja on sooritanud hiljemalt selle eelarveaasta 31. detsembril.

1.   Assigneeringud, mida ei ole kasutatud selle eelarveaasta lõpuks, mille eelarves need on kavandatud, annulleeritakse.

Need võib siiski kolleegiumi hiljemalt 15. veebruariks tehtud otsusega vastavalt lõigetele 2–7 üle kanda järgmisse eelarveaastasse.

2.   Üle ei tohi kanda personalikuludega seotud assigneeringuid.

3.   Liigendatud assigneeringute kulukohustuste täitmisega seotud assigneeringutest ja liigendamata assigneeringutest, mis on jäänud eelarveaasta lõpuks veel sidumata, võib üle kanda summasid, mis vastavad kulukohustustele, mille ettevalmistusetappidest, nagu need määratletakse Eurojusti finantsrakenduseeskirjades, on suurem osa lõpule viidud 31. detsembriks; seejärel võib need summad siduda järgmise aasta 31. märtsini.

4.   Liigendatud assigneeringute makseteks ette nähtud assigneeringutest võib üle kanda summad, mida on vaja olemasolevate kulukohustuste või nende katmiseks, mis on seotud ülekantud kulukohustuste assigneeringutega, kui järgmise eelarveaasta asjakohastel eelarveridadel ette nähtud assigneeringud ei kata vajadusi. Eurojust kasutab kõigepealt jooksvaks eelarveaastaks kinnitatud assigneeringuid ega kasuta ülekantud assigneeringuid enne, kui esimesena nimetatud on ammendunud.

5.   Liigendamata assigneeringud, mis eelarveaasta lõpus vastavad nõuetekohaselt võetud kohustustele, kantakse automaatselt üle üksnes järgmisse eelarveaastasse.

6.   Ülekantud assigneeringud, mida ei ole seotud n + 1 aasta 31. märtsiks, annulleeritakse automaatselt.

Selliselt üle kantud assigneeringud kajastatakse raamatupidamises.

7.   Artiklis 19 nimetatud sihtotstarbelisest tulust tulenevad assigneeringud, mis on kasutatavad 31. detsembril, kantakse automaatselt üle.

Kõigepealt tuleb kasutada neid assigneeringuid, mis vastavad ülekantud sihtotstarbelisele tulule.

1.   Iga aasta 15. novembrist võib jooksvaid halduskulusid eelnevalt siduda kulukohustustega järgmiseks eelarveaastaks ette nähtud assigneeringute arvelt. Sellised kulukohustused ei tohi siiski ületada ühte neljandikku jooksva eelarveaasta vastaval eelarvereal esitatud assigneeringutest. Need ei tohi olla seotud uute kuludega, mida ei ole viimases nõuetekohaselt vastu võetud eelarves veel üldiselt heaks kiidetud.

2.   Ette tasutavaid kulusid, näiteks üürikulud, võidakse tasuda alates 1. detsembrist järgmise eelarveaasta assigneeringute arvelt.

1.   Kui eelarvet ei ole eelarveaasta alguseks lõplikult vastu võetud, kohaldatakse nende kuludega seotud kulukohustuse võtmise ja väljamaksmise suhtes, mida on olnud võimalik kirjendada viimase nõuetekohaselt vastu võetud eelarve täitmise raames teatavale eelarvereale, järgmisi sätteid.

2.   Kulukohustusi võib võtta iga peatüki kohta kõige rohkem ühe neljandiku piires eelnenud eelarveaastaks asjakohases peatükis ette nähtud assigneeringute kogusummast, pluss üks kaheteistkümnendik iga möödunud kuu eest.

Makseid võib teha iga kuu iga peatüki kohta kõige rohkem ühe kaheteistkümnendiku ulatuses eelnenud eelarveaastaks asjakohases peatükis määratud assigneeringutest.

Koostatavas tulude ja kulude kalkulatsioonis ette nähtud assigneeringuid ei tohi ületada.

3.   Haldusdirektori taotlusel võib kolleegium juhul, kui see on vajalik Eurojusti tegevuse jätkamiseks ja selle juhtimiseks, anda samaaegselt loa kahe või enama ajutise kaheteistkümnendiku kasutamiseks nii kulukohustuste kui maksete osas, mis ületavad lõigete 1 ja 2 sätetega automaatselt kättesaadavaks tehtud kaheteistkümnendikke.

Täiendavad kaheteistkümnendikud kinnitatakse tervikuna ja need ei ole jagatavad.

1.   Eelarve tulud ja maksete assigneeringud peavad olema tasakaalus.

2.   Kulukohustuste assigneeringud ei tohi ületada ühenduse toetuse summat, millele lisanduvad omatulud ja muud artiklis 5 nimetatud tulud.

3.   Eurojust ei tohi võtta laenu.

4.   Eurojustile makstavad summad moodustavad selle eelarves tasakaalustava toetuse, mida käsitatakse eelfinantseerimisena üldise finantsmääruse artikli 81 lõike 1 punkti b alapunkti i tähenduses.

1.   Kui artiklis 81 sätestatud täitumise ülevaate saldo on positiivne, makstakse see komisjonile tagasi kuni aasta jooksul makstud ühenduse toetuse summani. Aasta jooksul makstud ühenduse toetuse summat ületav saldoosa kantakse tuluna järgmise eelarveaasta eelarvesse.

Üldeelarvesse kantud ühenduse toetuse ja tegelikult makstud toetuse vahe annulleeritakse.

2.   Kui artiklis 81 sätestatud täitumise ülevaate saldo on negatiivne, kantakse see järgmise eelarveaasta eelarvesse.

3.   Tulud või maksete assigneeringud kantakse eelarvesse eelarvemenetluse käigus muutmiskirja abil või kui eelarvet juba täidetakse, paranduseelarve kaudu.

1.   Järgmisi tulusid kasutatakse konkreetsete kululiikide rahastamiseks:

2.   Kõikide lõikes 1 sätestatud tulude arvelt kaetakse kõik asjassepuutuva meetme või eesmärgiga seotud otsesed või kaudsed kulud.

3.   Eelarve sisaldab ridu, millele on liikide järgi kirjendatud lõikes 1 osutatud sihtotstarbelised tulud ja võimaluse korral märgitud ka summad.

1.   Haldusdirektor võib vastu võtta kõik Eurojustile tehtud annetused, eelkõige laekumised fondidest, toetused, kinked ja annakud.

2.   Teatavat rahalist tasu hõlmavate annetuste vastuvõtmise peab eelnevalt heaks kiitma kolleegium, kes teeb otsuse kahe kuu jooksul alates talle taotluse esitamisest. Kui kolleegium selle aja jooksul otsust ei tee, loetakse annetus vastuvõetuks.

1.   Eurojusti finantsrakenduseeskirjades täpsustatakse juhtumid, mil teatavad summad võib maha arvata maksetaotlustest, arvetest või aruannetest, mis seejärel kinnitatakse maksmiseks netosumma alusel.

Kuluarvetes sisalduvaid hinnaalandusi, tagasimakseid ja maksevähendeid ei registreerita Eurojusti tuluna.

2.   Eurojustile pakutavate kaupade, muude toodete või teenuste maksumus arvatakse eelarvesse maksudeta summadena, kui need sisaldavad makse, mille tagastavad:

Igasugused siseriiklikud maksud, mille Eurojust vastavalt esimesele lõigule ajutiselt tasub, kirjendatakse vahekontole, kuni asjassepuutuv riik need tagastab.

3.   Negatiivne saldo kantakse eelarvesse kuluna.

4.   Eelarve täitmisel ilmnevaid vahetuskursierinevusi võib korrigeerida. Lõplik kasum või kahjum kajastatakse aastabilansis.

1.   Haldusdirektor võib paigutada assigneeringuid ümber iga peatüki ühest artiklist teise.

Ta teatab esimese lõigu alusel tehtud ümberpaigutustest kolleegiumile niipea kui võimalik.

2.   Haldusdirektor võib teha ümberpaigutusi ühest jaost teise ja ühest peatükist teise kuni 10 % ulatuses eelarveaasta assigneeringutest. Ta teatab kolleegiumile jaotiste ja peatükkide vahelistest ümberpaigutustest võimalikult kiiresti. 10 % piirmäära ületamisel võib ta ühest jaost teise või ühe jao ühest peatükist teise ümberpaigutamiseks teha ettepaneku kolleegiumile. Kolleegiumil on üks kuu nimetatud ümberpaigutuste vastu protestimiseks; pärast seda tähtaega loetakse ümberpaigutused vastuvõetuks.

3.   Ettepanekutele assigneeringute ümberpaigutamiseks ja käesolevas artiklis sätestatud ettepanekutele assigneeringute ümberpaigutamiseks lisatakse asjakohased ja üksikasjalikud tõendavad dokumendid, milles on kirjeldatud assigneeringute kasutamist ja esitatud vajalike assigneeringute eelarvestused eelarveaasta lõpuni nende eelarvejagude kohta, kuhu assigneeringud kirjendatakse, ja nende jagude kohta, mille arvelt need võetakse.

1.   Assigneeringuid võib ümber paigutada ainult sellistele eelarveridadele, mis sisaldavad heakskiidetud assigneeringuid või on varustatud märkega „pro memoria” (p.m.).

2.   Sihtotstarbelisele tulule vastavaid assigneeringuid võib ümber paigutada üksnes juhul, kui neid kasutatakse sellele tulule määratud otstarbel.

1.   Eelarveassigneeringuid kasutatakse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte ehk siis säästlikkuse, tõhususe ja mõjususe põhimõtte kohaselt.

2.   Säästlikkus tähendab, et vahendid, mida Eurojust oma tegevuses kasutab, tehakse kättesaadavaks õigel ajal ja et nende kogus ning laad on sobivad ja nende hind võimalikult väike.

Tõhususe põhimõte tähendab parimat võimalikku suhet kasutatud vahendite ja saavutatud tulemuste vahel.

Mõjususe põhimõte tähendab seatud eesmärkide ja kavandatud tulemuste saavutamist.

3.   Kõikidele eelarvega hõlmatud tegevusvaldkondadele seatakse täpsed, mõõdetavad, saavutatavad, asjakohased ja ajaliselt piiritletud eesmärgid. Nende eesmärkide saavutamist jälgitakse tegevuskohaste tulemusnäitajate abil ja haldusdirektor esitab kolleegiumile vastava teabe. See teave esitatakse igal aastal ning hiljemalt dokumentides, mis lisatakse esialgsele eelarveprojektile.

4.   Et otsustamist tõhustada, korraldab Eurojust korrapäraselt programmide või meetmete eel- ja järelhindamisi. Selliseid hindamisi tehakse kõikide programmide ja meetmete puhul, millega kaasnevad märkimisväärsed kulud, ja hindamistulemused saadetakse kolleegiumile.

5.   Lõigetes 3 ja 4 sätestatud eesmärke ja meetmeid ei kohaldata kohtuasjadega seotud tegevuse suhtes.

1.   Eelarve koostatakse ja seda täidetakse ning raamatupidamisaruandlus toimub kooskõlas läbipaistvuse põhimõttega.

2.   Eelarve ja paranduseelarved avaldatakse lõplikult vastuvõetud kujul Euroopa Liidu Teatajas kahe kuu jooksul alates nende vastuvõtmisest.

1.   Eelarve koostatakse vastavalt Eurojusti moodustamise otsusele.

2.   Haldusdirektor koostab ja saadab kolleegiumile heakskiitmiseks igal aastal Eurojusti järgmise majandusaasta tulude ja kulude kalkulatsiooni projekti.

3.   Kolleegium koostab haldusdirektori koostatud projekti põhjal Eurojusti tulude ja kulude hinnangu, sealhulgas selle hinnangu aluseks olevad üldjuhised. Kolleegium edastab kalkulatsiooni ja juhised hiljemalt 31. märtsiks komisjonile.

4.   Eurojusti tulude ja kulude kalkulatsioon sisaldab:

5.   Kalkulatsiooni alusel esitab komisjon Euroopa Liidu üldeelarve esialgses projektis iga-aastase toetuse summa ettepaneku ning alalised või ajutised ametikohad ning esitab selle ettepaneku vastavalt asutamislepingu artiklile 272 eelarvepädevatele institutsioonidele.

6.   Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad Eurojusti ametikohtade loetelu ning kõik selle muudatused vastavalt artikli 32 lõikele 1.

7.   Enne eelarveaasta algust võtab kolleegium vastu eelarve, sealhulgas Eurojusti moodustamise otsuse artikli 34 lõike 1 kolmandas lauses määratletud ametikohtade loetelu, vastavalt eelarvepädevate institutsioonide lõike 6 kohaselt lubatud iga-aastastele toetustele ja ametikohtadele, kohandades seda mitmete Eurojustile antavate toetuste ja muudest allikatest pärit vahenditega.

1.   Artiklis 27 nimetatud ametikohtade loetelus näidatakse eelarveaastaks lubatud ametikohtade kõrval eelmiseks aastaks lubatud ametikohtade arv ning tegelikult täidetud ametikohtade arv.

See on Eurojustile absoluutseks piirmääraks, mida ametisse nimetamisel ei tohi ületada. Kui aga palgaastmed A*16, A*15, A*14 ja A*13 välja arvata, võib Eurojust siiski muuta ametikohtade loetelu kuni 10 % ulatuses lubatud ametikohtade arvust, kui täidetud on kaks tingimust:

2.   Erandina lõike 1 teisest lõigust võib osalise tööajaga ametikohad, mis ametisse nimetav asutus on heaks kiitnud personalieeskirjade kohaselt, asendada muude ametikohtadega.

1.   Haldusdirektor võib oma eelarve täitmisega seotud volitusi delegeerida Eurojusti töötajatele, kelle suhtes kehtivad vastavalt Eurojusti finantseeskirjades sätestatud tingimustele personalieeskirjad. Volitatud esindajad võivad tegutseda ainult oma otseste volituste piires.

2.   Volitatud isik võib saadud volitusi edasi delegeerida vastavalt Eurojusti finantsrakenduseeskirjadele. Igaks edasidelegeerimiseks on tarvis haldusdirektori selgesõnalist nõusolekut.

1.   Kõikidel käesoleva jaotise 2. peatükis sätestatud finantsjuhtimises osalejatel on keelatud võtta eelarve täitmisega seotud meetmeid, mille tagajärjel võivad nende oma huvid sattuda vastuollu Eurojusti huvidega. Sellise vastuolu tekkimisel peab asjaomane osaleja hoiduma sellistest meetmetest ja suunama asja pädevale asutusele.

2.   Huvide vastuolu on siis, kui eelarve täitmises osaleja või siseaudiitori ülesannete erapooletut täitmist ohustavad perekonna, tunnete, poliitiliste või rahvuslike sidemete või majanduslike huvidega seotud või muud põhjused, mis tulenevad ühistest huvidest abisaajaga.

3.   Lõikes 1 nimetatud pädev asutus on asjaomase töötaja vahetu ülemus. Kui asjaomaseks töötajaks on haldusdirektor, on pädev asutus kolleegium.

1.   Haldusdirektor täidab eelarvet tema võimupiiridesse kuuluvates üksustes.

2.   Tehnilise kompetentsusega seotud ülesanded ning haldus-, ettevalmistus- või lisatoimingud, mis ei hõlma avaliku võimu teostamist ega diskretsiooniõiguse kasutamist, võib lepinguga anda välistele erasektori isikutele või asutustele, kui see osutub möödapääsmatuks.

1.   Iga kuluartikkel seotakse, kulu tõendatakse, kinnitatakse ja makstakse.

2.   Igale kulukohustuste võtmisele peab eelnema finantseerimisotsus. See ei kehti kohtuasjadega seotud töö kohta.

3.   Eurojusti tööprogramm on sellega hõlmatud tegevuste osas samaväärne finantseerimisotsusega, kui tegevused on selgelt määratletud ning nendega seotud kriteeriumid täpselt sõnastatud.

4.   Halduskulude assigneeringud ei vaja eelnevat finantseerimisotsust.

1.   Siseaudiitor nõustab Eurojusti riskide juhtimisel, esitades arvamusi haldus- ja kontrollsüsteemide taseme kohta ning andes soovitusi toimingute tegemise tingimuste parandamiseks ja usaldusväärse finantsjuhtimise edendamiseks.

Tema ülesandeks on:

2.   Siseaudiitori tegevusvaldkond hõlmab kõiki Eurojusti toiminguid ja talitusi. Tal on täielik ja piiramatu juurdepääs igasugusele teabele, mis on tema ülesannete täitmiseks vajalik.

3.   Siseaudiitor annab oma tähelepanekutest ja soovitustest aru kolleegiumile ja haldusdirektorile. Nemad tagavad auditite põhjal tehtud soovituste järgimise.

4.   Siseaudiitor esitab Eurojustile ka siseauditi aastaaruande, milles on muu hulgas märgitud läbiviidud siseauditite arv ja liik, antud soovitused ja nende soovituste põhjal võetud meetmed. Aastaaruandes märgitakse ära ka süsteemsed probleemid, mille on tuvastanud üldise finantsmääruse artikli 66 lõike 4 alusel loodud spetsialiseeritud toimkond.

5.   Igal aastal saadab Eurojust eelarve täitmise kinnitamise eest vastutavale asutusele ja komisjonile haldusdirektori koostatud aruande, mis sisaldab kokkuvõtet siseaudiitori teostatud siseauditite arvu ja liigi, antud soovituste ja nende alusel võetud meetmete kohta.

6.   Seda artiklit ei kohaldata kohtuasjadega seotud tööle ja dokumentidele.

1.   Tekkepõhise raamatupidamisarvestuse põhimõtte kohaselt esitatakse raamatupidamisaruannetes eelarveaasta kulud ja tulud maksmise või laekumise kuupäevast olenemata.

2.   Varade ja kohustuste väärtus määratakse kindlaks üldise finantsmääruse artiklis 132 sätestatud arvestusmetoodika kohaselt.

1.   Raamatupidamisaruanne koostatakse eurodes ja selles sisaldub:

2.   Raamatupidamisaruande lisa täiendab ja selgitab lõikes 1 kirjeldatud aruandes esitatud teavet ja annab kogu täiendava teabe, mida rahvusvaheliselt tunnustatud raamatupidamistava eeldab, kui selline teave on Eurojusti tegevuse puhul asjakohane.

1.   Kontrollikoda esitab hiljemalt 15. juuniks oma märkused Eurojusti esialgse raamatupidamisaruande kohta.

2.   Pärast Eurojusti esialgset raamatupidamisaruannet käsitlevate kontrollikoja märkuste kättesaamist koostab haldusdirektor omal vastutusel Eurojusti lõpliku raamatupidamisaruande ning saadab selle kolleegiumile, kes esitab selle aruande kohta arvamuse.

3.   Haldusdirektor saadab lõpliku raamatupidamisaruande koos kolleegiumi arvamusega komisjoni peaarvepidajale ning kontrollikojale, Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt järgmise aasta 1. juuliks; eespool mainitud dokumendid saadetakse kahe aasta jooksul, kui kontrollikoja märkused laekuvad enne 15. juunit.

4.   Eurojusti lõplik raamatupidamisaruanne avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas järgmise eelarveaasta 31. oktoobril.

5.   Haldusdirektor saadab hiljemalt 30. septembriks kontrollikojale vastuse tema esitatud aastaaruandes tehtud märkuste kohta.

1.   Eurojust peab inventarinimestikke, milles on komisjoni peaarvepidaja koostatud näidise järgi näidatud Eurojusti vara hulka kuuluva materiaalse, immateriaalse ja finantsvara kogus ja väärtus.

Eurojust peab kontrollima, et inventarinimestiku kanded vastavad tegelikule olukorrale.

2.   Vallasvara müük kuulutatakse välja nõuetekohasel viisil.

1.   Eurojust saadab kontrollikojale lõplikult vastuvõetud eelarve. Ta teatab kontrollikojale võimalikult kiiresti kõigist artiklite 10, 14, 19 ja 23 alusel tehtud otsustest ja võetud meetmetest.

2.   Eurojust saadab oma vastuvõetud sisemised finantseeskirjad kontrollikojale.

3.   Kontrollikojale teatatakse eelarvevahendite käsutajate, peaarvepidajate ja avansikontode haldajate ametisse nimetamisest ja artikli 34, artikli 43 lõigete 1 ja 4 ning artikli 44 kohasest volitamisest.

1.   Nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament heakskiidu haldusdirektori tegevusele aasta n eelarve täitmisel enne 30. aprilli aastal n + 2.

2.   Kui lõikes 1 ette nähtud kuupäevast ei ole võimalik kinni pidada, teatab Euroopa Parlament või nõukogu direktorile põhjused, miks otsuse tegemise edasi lükatakse.

3.   Kui Euroopa Parlament lükkab eelarve täitmist kinnitava otsuse tegemise edasi, püüab haldusdirektor võimalikult kiiresti võtta meetmeid selle otsuse tegemist takistavate asjaolude kõrvaldamiseks.

1.   Otsus eelarve täitmise kinnitamise kohta hõlmab kõiki Eurojusti tulude ja kulude aruandeid, nende saldosid ning raamatupidamisaruandes näidatud Eurojusti varasid ja kohustusi.

2.   Kinnituse andmiseks vaatab Euroopa Parlament pärast nõukogu läbi ühenduse asutuse arvepidamise ja raamatupidamisaruanded. Ta tutvub ka kontrollikoja aastaaruande ja Eurojusti direktori vastustega, asjakohase eelarveaasta kohta kontrollikoja koostatud võimalike eriaruannetega ja kontrollikoja avaldusega, mis kinnitab raamatupidamisandmete usaldatavust ning nende aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrakohasust.

3.   Euroopa Parlamendi taotluse korral esitab haldusdirektor talle kogu teabe, mida on vaja, et kõnealuse eelarveaasta eelarve täitmise aruande kinnitamismenetlust üldise finantsmääruse artikli 146 lõike 3 kohaselt tõrgeteta rakendada.

1.   Haldusdirektor astub kõik vajalikud sammud, et võtta arvesse Euroopa Parlamendi poolsele eelarve täitmise kinnitamisotsusele lisatud märkusi ning nõukogus vastu võetud kinnitamissoovitusele lisatud tähelepanekuid, võttes arvesse Eurojusti ülesandeid.

2.   Euroopa Parlamendi või nõukogu taotluse korral esitab haldusdirektor aruande nende märkuste ja tähelepanekutega seoses võetud meetmete kohta. Ta saadab selle koopia komisjonile ja kontrollikojale.