I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

7.8.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 205/1

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 893/2007,

23. juuli 2007,

ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Kiribati Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu sõlmimise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37 koostoimes artikli 300 lõikega 2 ja artikli 300 lõike 3 esimese lõiguga,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust

ning arvestades järgmist:

(1)	Ühendus on pidanud Kiribati Vabariigiga läbirääkimisi kalandusalase partnerluslepingu üle, millega nähakse ette ühenduse kalalaevadele kalapüügivõimalused Kiribati suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes.

(2)	Kõnealuste läbirääkimiste tulemusena parafeeriti uus kalandusalane partnerlusleping 19. juulil 2006.

(3)	Ühenduse huvides on käesolev leping heaks kiita.

(4)	Tuleks määratleda kalapüügivõimaluste jagunemine liikmesriikide vahel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Ühenduse nimel kiidetakse heaks ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Kiribati Vabariigi vaheline kalandusalane partnerlusleping.

Lepingu tekst on lisatud käesolevale määrusele.

Artikkel 2

Lepingu protokollis sätestatud kalapüügivõimalused jaotuvad liikmesriikide vahel järgmiselt:

—

seinerid

Prantsusmaa:

Hispaania:

27 % kalalaevatunnistustest

73 % kalalaevatunnistustest

—	õngepüügilaevad:

Hispaania:

Portugal:

6 laeva

Kui kõnealuste liikmesriikide kalalaevatunnistuste taotlused ei ammenda neile protokolliga kindlaks määratud kalapüügivõimalusi, võib komisjon arvesse võtta mis tahes muu liikmesriigi kalalaevatunnistuste taotlusi.

Artikkel 3

Komisjoni 14. märtsi 2001. aasta määruses (EÜ) nr 500/2001 (millega sätestatakse ühenduse kalalaevade poolt kolmandate riikide vetes ja avamerel püütud saagi seiret käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 2847/93 üksikasjalikud rakenduseeskirjad) (1) sätestatud korras peavad liikmesriigid, kelle laevad püüavad kala artiklis 1 osutatud lepingu alusel, teatama komisjonile kõik Kiribati kalastusvööndis püütud kogused.

Artikkel 4

Nõukogu eesistuja on volitatud määrama isiku(d), kellel on õigus lepingule alla kirjutada, et see ühenduse suhtes siduvaks muuta.

Artikkel 5

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. juuli 2007

Nõukogu nimel

eesistuja

L. AMADO

(1) EÜT L 73, 15.3.2001, lk 8.

Ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Kiribati Vabariigi vaheline

KALANDUSALANE PARTNERLUSLEPING

EUROOPA ÜHENDUS, edaspidi „ühendus”,

ühel poolt,

KIRIBATI VABARIIK, edaspidi „Kiribati”,

teiselt poolt,

edaspidi „lepinguosalised”,

VÕTTES ARVESSE tihedaid koostöösidemeid ühenduse ja Kiribati vahel, eelkõige Cotonou lepingu raames, ning nende ühist soovi omavahelisi suhteid tihendada,

VÕTTES ARVESSE mõlema lepinguosalise soovi oma kalavarusid tihedama koostöö kaudu vastutustundlikumalt kasutada,

VÕTTES ARVESSE Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguste konventsiooni ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kalavarude kokkulepet,

TUNNUSTADES asjaolu, et Kiribati suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuulub kuni 200 meremiilini ulatuv vöönd alates Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni kohasest lähtejoontest,

OLLES TEADLIKUD 1995. aasta FAO konverentsil vastu võetud vastutustundliku kalapüügi juhendis sätestatud põhimõtete tähtsusest,

OLLES OTSUSTANUD teha vastutustundliku kalapüügi edendamiseks vastastikku kasulikku koostööd, et tagada mere elusressursside pikaajaline kaitse ja jätkusuutlik kasutamine,

OLLES VEENDUNUD, et kõnealune koostöö peab toimuma üksteist täiendavate ühiste või ühepoolsete algatuste ja meetmete kaudu, millega tagatakse poliitiliste otsuste kooskõla ja jõupingutuste koostoime,

OLLES OTSUSTANUD algatada kõnealuste eesmärkide saavutamiseks dialoogi Kiribati valitsuse kinnitatud kalanduspoliitika üle, selleks et määratleda asjaomased vahendid selle poliitika tõhusaks rakendamiseks ning kaasata sellesse protsessi majandusettevõtjad ja kodanikuühiskond,

SOOVIDES leppida kokku Kiribati vetes kalastavate ühenduse laevade kalastustegevuse tingimustes ja ühenduse toetuses vastutustundliku kalapüügi rakendamisele kõnealustes vetes,

OLLES VEENDUNUD vajaduses teha tihedamat majanduslikku koostööd kalandustööstuses ja sellega seotud valdkondades, luues ja arendades selleks ühisettevõtteid, mis hõlmavad mõlema lepinguosalise äriühinguid,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Reguleerimisala

Käesoleva lepinguga kehtestatakse põhimõtted, eeskirjad ja menetlused, millega reguleeritakse:

a)	majandus-, finants-, tehnika- ja teaduskoostööd kalandussektoris, et rakendada kalavarude kaitse ja jätkusuutliku kasutamise eesmärgil Kiribati vetes vastutustundlikku kalapüüki ning arendada Kiribati kalandussektorit;

b)	tingimusi ühenduse kalalaevade juurdepääsu kohta Kiribati vetele;

c)	kalapüügi kontrollimise korraga seotud koostööd Kiribati vetes, et tagada eespool nimetatud tingimuste järgimine, kalavarude säilitamise ja majandamise meetmete tõhusus ning võitlus ebaseadusliku, teatamata jäetud ja reguleerimata kalapüügi vastu;

d)	äriühingute koostööd kalandussektoris ja sellega seotud tegevusvaldkondades tehtava vastastikust huvi pakkuva majandustegevuse arendamisel.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„Kiribati ametiasutused” — Kiribati valitsus;

b)	„ühenduse ametiasutused” — Euroopa Komisjon;

c)	„Kiribati veed” — veed, mis kalanduse valdkonnas kuuluvad Kiribati suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla;

„kalastamine” — tegelik kalastamine või kalastamiskatse, kalapüük, kalade pardalevõtmine, tapmine või kogumine või selle katse ning mis tahes muu tegevus, mille puhul võib põhjendatult oodata, et selle tulemuseks on tegelik kalastamine või kalastamiskatse, kalapüük, kalade pardalevõtmine, tapmine või kogumine või selle katse ning igasugune tegevus nimetatud tegevuste ettevalmistamiseks või toetamiseks;

e)	„kalalaev” — mis tahes laev, mida kasutatakse või mis on kohandatud tööstuslikuks kalapüügiks, sealhulgas paadid, abilaevad, helikopterid ja väikelennukid, mida kalapüügil kasutatakse;

f)	„ühenduse laev” — ühenduse liikmesriigi lipu all sõitev ja ühenduses registreeritud kalalaev;

g)	„ühisettevõte” — äriühing, mille on Kiribatil kalapüügiks või sellega seotud tegevusteks asutanud laevaomanikud või lepinguosaliste ettevõtted;

h)	„ühiskomitee” — ühenduse ja Kiribati esindajatest koosnev komitee, kelle ülesandeid kirjeldatakse käesoleva lepingu artiklis 9.

i)	„ümberlaadimine” — kalasaagi osaline või täielik ümberpaigutamine sadamas ühelt kalapüügilaevalt teisele kalapüügilaevale;

j)	„laevaomanik” — kalalaeva eest õiguslikult vastutav, seda juhtiv ja kontrolliv mis tahes isik;

k)	„AKV meremees” — mis tahes meremees, kes pärineb väljaspool Euroopat asuvast riigist, mis on liitunud Cotonou lepinguga. Selles tähenduses on Kiribati meremees AKV meremees.

Artikkel 3

Käesoleva lepingu täitmisega seonduvad põhimõtted ja eesmärgid

1. Lepinguosalised kohustuvad edendama Kiribati vetes vastutustundlikku kalapüüki, lähtudes FAO konverentsil vastu võetud vastutustundliku kalapüügi juhendis sätestatud põhimõtetest ja kõnealustes vetes kalastavate eri riikide laevade mittediskrimineerimise põhimõttest, ilma et see piiraks geograafilise piirkonna arengumaade vahel sõlmitud lepingute, sealhulgas vastastikuste kalanduslepingute kohaldamist.

2. Lepinguosalised teevad koostööd Kiribati valitsuse kinnitatud sektorisisese kalanduspoliitika üle järelevalve tagamiseks ning algatavad vajalike reformide arutamiseks poliitilise dialoogi. Lepinguosalised kohustuvad enne kõnealuse valdkonna meetmete vastuvõtmist teineteisega konsulteerima.

3. Lepinguosalised teevad koostööd ka käesoleva lepingu alusel rakendatud meetmete, programmide ja tegevuste hindamistel. Nende hindamiste tulemusi analüüsib artikli 9 alusel moodustatav ühiskomitee.

4. Lepinguosalised kohustuvad tagama, et käesolevat lepingut rakendatakse kooskõlas majanduse ja sotsiaalvaldkonna heade valitsemistavade põhimõtetega, võttes arvesse kalavarude olukorda.

5. Kiribati ja/või AKV meremeeste töötamist ühenduse laevadel reguleerib Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) töö põhimõtete ja -õiguste deklaratsioon, mida kohaldatakse täieõiguslikult asjaomaste lepingute ja üldiste töötamistingimuste suhtes. See hõlmab eelkõige ühinemisvabadust, kollektiivlepingute sõlmimise õiguse sisulist tunnustamist ja diskrimineerimisest hoidumist töölevõtmisel ning eriala valikul.

Artikkel 4

Teaduskoostöö

1. Lepinguperioodi jooksul jälgivad ühendus ja Kiribati kalavarude seisundit Kiribati kalastusvööndis.

2. Tuginedes parimatele kättesaadavatele teadusandmetele, konsulteerivad lepinguosalised teineteisega artikliga 9 ette nähtud ühiskomitees ning võtavad vajaduse korral ja vastastikusel kokkuleppel meetmeid kalavarude säästva majandamise tagamiseks.

3. Lepinguosalised konsulteerivad teineteisega otse või asjaomaste piirkondlike ja rahvusvaheliste organisatsioonide raames, et tagada piirkonnas siirdekalavarude majandamine ja kaitse ning teha asjakohast teaduskoostööd.

Artikkel 5

Ühenduse laevade juurdepääs Kiribati vete kalavarudele

1. Kiribati kohustub andma ühenduse laevadele oma kalastusvööndis püügiloa kooskõlas käesoleva lepingu ning selle protokolli ja lisaga.

2. Käesoleva lepinguga reguleeritav kalastustegevus toimub vastavalt Kiribati kehtivatele õigusnormidele. Kiribati ametiasutused teatavad komisjonile kõigist kõnealuste õigusaktide muudatustest ja muude õigusaktide muudatustest, mis võivad kalandust reguleerivaid õigusnorme mõjutada.

3. Kiribati vastutab protokolliga ette nähtud kalapüügi kontrollimist käsitlevate sätete tõhusa kohaldamise eest. Ühenduse laevad teevad Kiribati ametiasutustega koostööd kõnealuste kontrollide läbiviimiseks. Kiribati poolt kalavarude kaitse huvides võetavad kalapüüki reguleerivad meetmed põhinevad objektiivsetel ja teaduslikel kriteeriumidel ning ettevaatlikul lähenemisel. Neid kohaldatakse mittediskrimineerivalt nii ühenduse, Kiribati kui ka välisriikide laevade suhtes, ilma et see piiraks ühtse geograafilise piirkonna arenguriikide vahel sõlmitud lepingute, sealhulgas vastastikuste kalanduslepingute kohaldamist.

4. Ühendus kohustub võtma kõik asjakohased meetmed eesmärgiga tagada, et tema laevad järgiksid käesoleva lepingu sätteid ning õigusakte, milles käsitletakse kalapüüki Kiribati jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes.

Artikkel 6

Kalalaevatunnistused

1. Ühenduse laevad võivad Kiribati kalastusvööndis kalastada vaid juhul, kui neil on käesoleva lepingu kohaselt väljastatud kehtiv kalalaevatunnistus.

2. Laevale kalalaevatunnistuse saamise kord, kohaldatavad tasud ja laevaomanike kasutatavad makseviisid määratakse kindlaks protokolli lisas.

Artikkel 7

Rahaline toetus

1. Ühendus annab Kiribatile rahalist toetust vastavalt protokollis ja lisades sätestatud tingimustele. Rahaline toetus koosneb kahest omavahel seotud osast:

a)	ühenduse laevade juurdepääs Kiribati kalastusvööndile ja

b)	ühenduse rahaline toetus vastutustundliku kalapüügi edendamiseks ja kalavarude jätkusuutlikuks kasutamiseks Kiribati vetes.

2. Eelmises lõikes osutatud rahalise toetuse osa määratakse kindlaks ning toetust kasutatakse kooskõlas lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel protokolli kohaselt püstitatud eesmärkidega, mida tahetakse saavutada Kiribati valitsuse kinnitatud kalanduspoliitika raames, ning vastavalt selle rakendamiseks läbiviidavatele ühe- ja mitmeaastastele kavadele.

3. Ühenduse antav rahaline toetus makstakse igal aastal välja vastavalt protokollile, võttes arvesse käesoleva lepingu ja protokolli sätteid, millega nähakse ette toetussumma võimalik muutmine järgmistel juhtudel:

a)	erakorralised sündmused, mille korral ei ole tegemist loodusjõudude mõjuga ning mis takistavad kalapüüki Kiribati vetes;

b)	kalapüügivõimaluste vähendamine ühenduse laevadele vastastikusel kokkuleppel, mille põhjuseks on asjaomaste kalavarude haldamise meetmed, mida on parimate olemasolevate teadusalaste nõuannete alusel peetud vajalikuks kohaldada, et tagada varude säilimine ja jätkusuutlik kasutamine;

c)	kalapüügivõimaluste suurendamine ühenduste laevadele, kui parimate olemasolevate teadusalaste nõuannete kohaselt kalavarude seisukord seda võimaldab;

d)	Kiribati kalanduspoliitika elluviimiseks antava ühenduse rahalise toetuse andmise tingimuste ümberhindamine, kui lepinguosaliste tuvastatud iga-aastaste ja mitmeaastaste kavade tulemused selleks alust annavad;

e)	käesoleva lepingu lõpetamine vastavalt artiklile 12;

f)	käesoleva lepingu kohaldamise peatamine vastavalt artiklile 13.

Artikkel 8

Ettevõtjate ja kodanikuühiskonna vahelise koostöö edendamine

1. Lepinguosalised soodustavad majandus-, teadus- ja tehnikakoostööd kalandussektoris ja sellega seotud sektorites. Nad peavad omavahel nõu, et kooskõlastada meetmed, mida sel eesmärgil võib võtta.

2. Lepinguosalised soodustavad kalapüügivõtete ja -vahendite, kalakaitseviiside ja kalatoodete tööstusliku töötlemise alast teabevahetust.

3. Lepinguosalised püüavad luua soodsaid tingimusi lepinguosaliste territooriumidel asuvate ettevõtete sidemete laiendamiseks tehnika-, majandus- ja ärivaldkonnas, toetades ettevõtluse ja investeerimise arengut soodustava keskkonna loomist.

4. Lepinguosalised kohustuvad koostama Kiribati ja ühenduse ettevõtjate tegevuskava, mille eesmärk on välja arendada ühenduse laevade kohapealse lossimise võimalused.

5. Lepinguosalised kannustavad asutama eelkõige vastastikust huvi teenivaid ühisettevõtteid kooskõlas kehtivate Kiribati õigusaktidega ja ühenduse õigusaktidega.

Artikkel 9

Ühiskomitee

1. Käesoleva lepingu kohaldamise jälgimiseks moodustatakse ühiskomitee. Ühiskomitee täidab järgmisi ülesandeid:

a)	lepingu täitmise, tõlgendamise ja kohaldamise jälgimine, eriti artikli 7 lõikes 2 osutatud ühe- ja mitmeaastaste kavade koostamine ning nende elluviimise hindamine;

b)	vajalike kontaktide loomine kalanduse valdkonnas vastastikust huvi pakkuvates küsimustes;

c)	tegutsemine foorumina, kus lahendatakse rahumeelselt kõik käesoleva lepingu tõlgendamisel või kohaldamisel tekkivad vaidlused;

d)	vajaduse korral kalapüügivõimaluste taseme ja sellest tulenevalt rahalise toetuse muutmine;

e)	mis tahes muud ülesanded, mis lepinguosalised määravad kindlaks vastastikusel kokkuleppel.

2. Ühiskomitee tuleb kokku vähemalt kord aastas vaheldumisi ühenduses ja Kiribatil või muus lepinguosaliste vahel kokku lepitud kohas ning kohtumise eesistujaks on kohtumist võõrustav lepinguosaline. Kummagi lepinguosalise taotlusel peab komitee erikoosolekuid.

Artikkel 10

Lepingu geograafiline kohaldamisala

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, kõnealuses asutamislepingus sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt Kiribati territooriumi suhtes.

Artikkel 11

Lepingu kestus

Käesolevat lepingut kohaldatakse kuue aasta jooksul alates selle jõustumiskuupäevast; seejärel saab seda täiendavalt pikendada kuue aasta kaupa, kui ei esitata kirjalikku lepingu lõpetamise teatist kooskõlas artikliga 12.

Artikkel 12

Lepingu lõpetamine

1. Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu lõpetada tõsiste asjaolude korral, nagu asjaomaste varude vähenemine, ühenduse laevadele tagatud kalapüügivõimaluste väiksema kasutamise kindlakstegemine või suutmatus täita lepinguosaliste võetud kohustusi seoses ebaseadusliku, reguleerimata ja teatamata jäetud kalapüügi ennetamisega.

2. Asjaomane lepinguosaline teatab teisele lepinguosalisele kirjalikult oma kavatsusest lepingust taganeda vähemalt kuus kuud enne esialgse ajavahemiku või iga täiendava ajavahemiku möödumist.

3. Eelmises lõikes osutatud teatise üleandmisega alustatakse lepinguosaliste-vahelisi konsultatsioone.

4. Lepingu lõpetamise aastal makstavat artiklis 7 nimetatud rahalist toetust vähendatakse proportsionaalselt pro rata temporis põhimõttel.

Artikkel 13

Lepingu peatamine

1. Käesoleva lepingu kohaldamise võib peatada kummagi lepinguosalise algatusel lepingu sätete kohaldamise suhtes esineva tõsise eriarvamuse korral. Lepingu peatamiseks peab asjaomane lepinguosaline oma kavatsusest kirjalikult teatama vähemalt kolm kuud enne peatamise jõustumiskuupäeva. Kõnealuse teatise saamisel alustavad lepinguosalised konsultatsioone eriarvamuste rahumeelseks lahendamiseks.

2. Artiklis 7 nimetatud rahalise toetuse maksmist vähendatakse proportsionaalselt pro rata temporis põhimõttel.

Artikkel 14

Protokoll ja lisa

Protokoll ja lisa moodustavad käesoleva lepingu lahutamatu osa.

Artikkel 15

Siseriiklik õigus

Ühenduse laevad teostavad Kiribati vetes kalapüüki kooskõlas Kiribati riiklike õigusaktidega, välja arvatud juhul, kui lepingus, käesolevas protokollis koos lisaga või selle liidetes ei ole ette nähtud teisiti.

Artikkel 16

Läbivaatamisklausel

Lepingu kohaldamise kolmandal aastal võivad lepinguosalised selle läbi vaadata ja vajaduse korral selles muudatusi teha.

Artikkel 17

Kehtetuks tunnistamine

Käesoleva lepinguga tunnistatakse alates käesoleva lepingu jõustumiskuupäevast kehtetuks ja asendatakse Euroopa Majandusühenduse ja Kiribati Vabariigi vaheline Kiribati rannikuvetes kalastamise kokkulepe, mis jõustus 16. septembril 2003. aastal.

Artikkel 18

Jõustumine

Käesolev leping, mis on koostatud kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, saksa, slovaki, sloveeni, soome, rootsi, rumeenia, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed, jõustub kuupäeval, mil lepinguosalised teatavad teineteisele selle vastuvõtmise menetluste lõpuleviimisest.

PROTOKOLL,

millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Kiribati Vabariigi vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ajavahemikuks 16. septembrist 2006 kuni 15. septembrini 2012

Artikkel 1

Kohaldamisaeg ja kalapüügivõimalused

1. Kiribati annab ühenduse tuunipüügilaevadele aastased kalalaevatunnistused vastavalt käesoleva lepingu artiklile 6 ja kooskõlas Vaikse ookeani lääneosas seinnoodapüügi korraldamist käsitleva Palau lepingu (edaspidi „Palau leping”) piirmääradega.

2. Lepingu artikli 5 kohased kalapüügivõimalused kuueks aastaks alates 16. septembrist 2006 on järgmised:

pika rändega kalade liigid (liigid, mis on loetletud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta konventsiooni I lisas):

—	seinerid: 4 laeva,

—	õngepüügilaevad: 12 laeva.

3. Alates protokolli teisest kohaldamisaastast ja ilma et see piiraks lepingu artikli 9 punkti d ning protokolli artikli 4 kohaldamist, võib ühenduse taotlusel protokolli artikli 1 lõikes 2 määratud seineritele antavate kalalaevatunnistuste arvu suurendada, kui kalavarud seda võimaldavad ja kooskõlas Palau lepingu aastaste piirmäärade ning asjakohase, objektiivsetel ja teaduslikel kriteeriumidel põhineva tuunivarude hinnanguga, sealhulgas Vaikse ookeani ühenduse sekretariaadi poolt igal aastal avaldatav „Vaikse ookeani lääne- ja keskosa tuunipüügi ülevaade ja kalavarude seisund”.

4. Lõikeid 1, 2 ja 3 kohaldatakse käesoleva protokolli artiklite 4 ja 5 kohaselt.

5. Ühenduse laevad võivad Kiribati vetes kalastada vaid juhul, kui neil on käesoleva protokolli kohaselt väljastatud kehtiv, käesoleva protokolli lisale vastav kalalaevatunnistus.

Artikkel 2

Rahaline toetus — makseviisid

1. Käesoleva lepingu artiklis 7 osutatud rahaline toetus koosneb artiklis 1 osutatud ajavahemiku jooksul iga-aastasest summast 416 000 eurot, mis vastab võrdlusalusele 6 400 tonni aastas, ja erisummast 62 400 eurot aastas, mis on ette nähtud Kiribati kalandussektori sisese poliitika raames tehtud algatuste elluviimiseks. See erisumma on käesoleva lepingu artiklis 7 määratletud rahalise toetuse lahutamatu osa.

2. Lõiget 1 kohaldatakse vastavalt käesoleva protokolli artiklitele 4, 5 ja 7.

3. Ühenduse poolt käesoleva protokolli kohaldamise ajal makstava, lõikes 1 osutatud rahalise toetuse suurus on 478 400 eurot aastas.

4. Kui ühenduse laevad ületavad Kiribati vetes püügikoguse 6 400 tonni aastas, mis on ette nähtud protokolli artikli 2 lõikega 1, suurendatakse protokolli artikli 2 lõikega 1 ettenähtud 416 000 euro suurust rahalist toetust 65 euro võrra iga püütud lisatonni eest. Ühenduse makstav aastane kogutoetus ei tohi siiski ületada lõikes 3 osutatud summat kahekordselt (956 800 eurot). Kui ühenduse laevad ületavad kahekordsele aastasele kogutoetusele vastava püügikoguse, makstakse selle piirmäära ületamise eest määratud lisasummad järgmisel aastal.

5. Lõikes 1 osutatud rahalise toetuse esimese aasta osamakse tasutakse hiljemalt 30. juunil 2007. aastal ja järgmised 30. juunil 2008., 2009., 2010., 2011. ja 2012. aastal.

6. Vastavalt artiklile 7 on rahalise toetuse kasutamine Kiribati ametiasutuste ainupädevuses.

7. Käesoleva protokolli artikli 7 lõikes 1 osutatud rahalise toetuse osa makstakse Kiribati valitsuse arvele nr 4 (kalanduse arengufond), mille Kiribati valitsuse nimel on avanud rahandusministeerium pangas, mille rekvisiidid on ANZ Bank of Kiribati, Ltd, Betio, Tarawa. Rahalise toetuse ülejäänud osa makstakse Kiribati valitsuse arvele nr 1, mille Kiribati valitsuse nimel on avanud rahandusministeerium pangas, mille rekvisiidid on ANZ Bank of Kiribati, Ltd, Betio, Tarawa.

8. Eelmise protokolli artiklis 5 sätestatud meetmeid käsitlev rahaline toetus, mis eelmise protokolli kehtivusaja lõppedes on maksmata, makstakse vastavalt käesolevale protokollile.

Artikkel 3

Koostöö vastutustundliku kalapüügi alal — iga-aastane teaduskohtumine

2. Käesoleva protokolliga hõlmatud ajavahemiku jooksul jälgivad ühendus ja Kiribati kalavarude seisundit Kiribati kalastusvööndis.

3. Vastavalt lepingu artiklile 4 ning tuginedes Palau lepingu osaliste aastakoosoleku järeldustele ning Vaikse ookeani ühenduse sekretariaadi poolt igal aastal korraldatavale varude hindamisele konsulteerivad lepinguosalised artiklis 9 sätestatud ühiskomitee raames teineteisega vajaduse korral pärast teaduskohtumist. Kiribati võib ühendusega kokkuleppel võtta meetmeid, et tagada ühenduse laevade püügitegevusega seoses kalavarude säästev majandamine.

Artikkel 4

Kalapüügivõimaluste läbivaatamine vastastikusel kokkuleppel

1. Artiklis 1 osutatud kalapüügivõimalusi võib vastastikusel kokkuleppel suurendada, kui Palau lepingu lepinguosaliste aastakoosoleku järeldused ja Vaikse ookeani ühenduse sekretariaadi koostatav iga-aastane kalavarude seisundi läbivaatus näitavad, et selline suurendamine ei ohusta Kiribati kalavarude säästvat majandamist. Sel juhul suurendatakse artikli 2 lõikes 1 osutatud rahalist toetust proportsionaalselt pro rata temporis põhimõttel.

Euroopa Ühenduse poolt makstava rahalise toetuse kogusumma ei tohi siiski olla rohkem kui kaks korda suurem artikli 2 lõikes 1 märgitud summast. Kui ühenduse laevade püügikogused ületavad kahekordsele aastasele kogutoetusele vastava püügikoguse, makstakse selle piirmäära ületamise eest määratud lisasummad järgmisel aastal.

2. Kui lepinguosalised lepivad kokku artikliga 1 ettenähtud kalapüügivõimaluste vähendamises, vähendatakse rahalist toetust proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel.

3. Kalapüügivõimaluste jaotust eri laevakategooriate vahel võib samuti läbi vaadata kahepoolse kokkuleppe alusel, tingimusel et järgitakse artiklis 3 osutatud teaduskohtumise võimalikke soovitusi kalavarude haldamise osas, mida ümberjaotamine mõjutada võib. Kui kalapüügivõimaluste ümberjaotamisel on vaja rahalist toetust kohandada, lepivad lepinguosalised selles kokku.

Artikkel 5

Kalastamisvõimalused muude liikide osas peale tuunikala

1. Kui ühenduse laevad on huvitatud muust püügitegevusest, kui artiklis 1 on osutatud, konsulteerivad lepinguosalised selles osas teineteisega enne Kiribati ametiasutuste poolt võimaliku vastava loa väljastamist. Sellisel juhul lepivad lepinguosalised kokku uusi kalapüügivõimalusi reguleerivates tingimustes ja teevad vajaduse korral protokollis ja selle lisas muudatusi.

2. Ühe lepinguosalise taotlusel konsulteerivad lepinguosalised teineteisega ja lepivad igal konkreetsel juhul eraldi kokku Kiribati vetes toimuva uurimusliku kalapüügi asjakohase liigi, tingimused ja muud parameetrid.

3. Lepinguosalised teostavad uurimuslikku kalapüüki vastavalt parameetritele, mis on lepinguosaliste vahel vajaduse korral halduskokkuleppega kindlaks määratud. Uurimusliku kalapüügi lube võib väljastada kestusega kuni kuus kuud.

4. Kui lepinguosalised leiavad, et uurimusliku kalapüügi hooaeg on andnud positiivseid tulemusi, võib Kiribati valitsus kehtestada kuni käesoleva protokolli kehtivusaja lõpuni ühenduse laevadele uued kalapüügivõimalused. Sel juhul suurendatakse protokolli artikli 2 lõikes 1 osutatud rahalist toetust.

Artikkel 6

Rahalise toetuse peatamine ja läbivaatamine vääramatu jõu korral

1. Erakorralistel asjaoludel, välja arvatud loodusjõududest tingitud asjaolude korral, mis takistavad kalapüüki Kiribati majandusvööndis, võib Euroopa Ühendus peatada kahe kuu jooksul pärast lepinguosaliste-vahelisi nõupidamisi ühe lepinguosalise nõudel artikli 2 lõikega 1 ettenähtud rahalise toetuse maksmise, tingimusel et Euroopa Ühendus on maksmise peatamise hetkel välja maksnud kõik maksmisele kuulunud toetussummad.

2. Rahalise toetuse maksmist jätkatakse niipea, kui lepinguosalised on pärast nõupidamist ühiselt leidnud, et kalastustegevust takistavad asjaolud on kõrvaldatud ning olukord võimaldab kalapüüki jätkata.

3. Ühenduse laevadele käesoleva lepingu artikli 6 alusel antud kalalaevatunnistuste kehtivust pikendatakse selle ajavahemiku võrra, mille jooksul kalastustegevus oli peatatud.

Artikkel 7

Vastutustundliku kalapüügi edendamine Kiribati vetes

1. Käesoleva protokolli artikliga 2 kindlaksmääratud rahalisest toetusest 30 % eraldatakse esimesel aastal Kiribati valitsuse kinnitatud kalanduspoliitika raames tehtud algatuste toetamiseks ja rakendamiseks. Teisel aastal on eraldatava osa suurus 40 % ja kolmandal 60 %.

Kiribati peab vastava summa haldamisel silmas lepinguosaliste ühisel kokkuleppel määratletud eesmärke ja nende saavutamiseks koostatud iga-aastaseid ja mitmeaastaseid kavasid.

2. Lõike 1 kohaldamiseks lepivad ühendus ja Kiribati käesoleva lepingu artikliga 9 ettenähtud ühiskomitees kohe pärast protokolli jõustumist ja hiljemalt kolm kuud pärast käesoleva protokolli jõustumist kokku mitmeaastases sektorisiseses programmis ja selle rakenduseeskirjades, eelkõige järgmises:

a)	aastased ja mitmeaastased suunised, mille alusel lõikes 1 osutatud rahalise toetuse protsendimäära ja selle toetusega seotud erisummasid 2007. aastal algatuste jaoks kasutatakse;

b)	aasta ja mitme aasta lõikes seatud eesmärgid, et edendada säästlikku ja vastutustundlikku kalapüüki ning arvestada Kiribati riikliku kalanduspoliitika prioriteetide ja muude poliitikatega, millel on seos säästliku ja vastutustundliku kalapüügi edendamisega või mis seda mõjutavad;

c)	igal aastal saavutatud tulemuste hindamise kriteeriumid ja menetlused.

3. Mis tahes mitmeaastase sektorisisese programmi muutmiseettepanek või erisummade kasutamine 2007. aasta algatuste jaoks peab ühiskomitees saama mõlema lepinguosalise heakskiidu.

4. Igal aastal otsustab Kiribati, kui suur summa lõikes 1 osutatud rahalisest toetusest on vajalik mitmeaastase kava rakendamiseks. Protokolli kohaldamise esimesel aastal tuleb kõnealuse summa eraldamisest ühendusele teatada samal ajal, kui mitmeaastane sektorisisene programm ühiskomitees heaks kiidetakse. Iga järgmise aasta kohta peab Kiribati ühendusele eraldisest teatama hiljemalt asjaomase aasta 1. märtsiks.

5. Kui iga-aastane hinnang tegevuse tulemustele mitmeaastase sektorisisese programmi rakendamisel seda õigustab, võib Euroopa Ühendus nõuda käesoleva protokolli artikli 2 lõikes 1 osutatud rahalise toetuse ümberjaotamist, et kohandada programmi rakendamiseks kasutatud summad programmi tulemustega.

Artikkel 8

Vaidlused — protokolli kohaldamise peatamine

1. Kõiki lepinguosaliste vahel protokolli tõlgendamise või kohaldamise küsimustes tekkivaid vaidlusi lahendavad lepinguosalised käesoleva lepingu artikliga 9 ettenähtud ühiskomitees, kutsudes vajaduse korral kokku komitee erakorralise koosoleku.

2. Ilma et see piiraks artikli 9 sätteid, võib protokolli kohaldamise ühe lepinguosalise algatusel peatada, kui lepinguosaliste-vaheline vaidlus on tõsine ja lõike 1 kohaselt kokku kutsutud ühiskomitee nõupidamisel rahumeelset lahendust ei saavutatud.

3. Protokolli kohaldamise peatamiseks peab huvitatud lepinguosaline teatama oma kavatsusest kirjalikult vähemalt kolm kuud enne peatamise jõustumiskuupäeva.

4. Peatamise korral jätkavad lepinguosalised nõupidamisi vaidluse rahumeelseks lahendamiseks. Lahenduse leidmisel jätkatakse protokolli kohaldamist ning rahalist toetust vähendatakse proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel ajavahemiku võrra, millal protokoll oli peatatud.

Artikkel 9

Protokolli kohaldamise peatamine maksete mittesooritamise tõttu

Kui ühendus ei soorita artikliga 2 ettenähtud makseid, võib vastavalt artiklile 6 peatada käesoleva protokolli kohaldamise järgmistel tingimustel:

a)	Pädevad Kiribati ametiasutused saadavad Euroopa Komisjonile teate makse mittelaekumise kohta. Ühenduse ametiasutused teostavad vajalikud kontrollimised ja sooritavad vajaduse korral makse hiljemalt 60 tööpäeva jooksul alates teate kättesaamise kuupäevast.

b)	Kui pädevad Kiribati ametiasutused ei ole käesoleva protokolli artikli 2 lõikega 6 ettenähtud ajavahemiku jooksul makset või asjakohast selgitust selle puudumise kohta saanud, on neil õigus peatada protokolli kohaldamine. Nad teatavad sellest viivitamata Euroopa Komisjonile.

c)	Protokolli kohaldamine jätkub niipea, kui kõnealune makse on sooritatud.

Artikkel 10

Siseriiklik õigus

Ühenduse laevad teostavad Kiribati vetes käesoleva protokolli alusel kalapüüki kooskõlas Kiribati kehtiva õigusega, välja arvatud juhul, kui lepingus, käesolevas protokollis koos lisaga või selle liidetes ei ole ette nähtud teisiti.

Artikkel 11

Muutmisklausel

Käesoleva protokolli, selle lisa ja liidete kohaldamise kolmandal aastal võivad lepinguosalised protokolli, lisa ja liidete sätted läbi vaadata, et teha neis vajaduse korral parandusi.

Artikkel 12

Kehtetuks tunnistamine

Euroopa Majandusühenduse ja Kiribati Vabariigi vahelise Kiribati rannikuvetes kalastamise lepingu lisa tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse käesoleva protokolliga.

Artikkel 13

Jõustumine

1. Käesolev protokoll koos selle lisa ja liitega jõustub kuupäeval, mil lepinguosalised teatavad teineteisele protokolli jõustamiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

2. Käesolevat protokolli kohaldatakse alates 16. septembrist 2006.

LISA

Ühenduse laevade kalapüüki reguleerivad tingimused Kiribati kalastusvööndis

I PEATÜKK

REGISTREERIMINE JA KALALAEVATUNNISTUSED

1. JAGU

Registreerimine

1. Kiribati kalastusvööndis kalastavatel ühenduse laevadel peab olema Kiribati pädevate ametiasutuste poolt välja antud registreerimisnumber.

2. Registreerimistaotlused esitatakse vormil, mille on sel eesmärgil ette näinud Kiribati kalanduse eest vastutavad ametiasutused vastavalt I liites esitatud näidisele.

3. Registreerimise tingimuseks on registreeritava laeva 15 × 20 cm suuruse foto esitamine ning laeva eest 600 euro suuruse registreerimistasu, millest on tehtud lubatud mahaarvamised, maksmine Kiribati valitsuse arveldusarvele nr 1 kooskõlas käesoleva protokolli artikli 2 lõikega 7.

2. JAGU

Kalalaevatunnistused

1. Kiribati kalastusvööndis kalastamiseks võivad laevad kalalaevatunnistuse saada ainult vastavalt käesolevale protokollile, milles on sätestatud Euroopa Ühenduse ja Kiribati Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus alates lepingu jõustumisest kuni 15. septembrini 2012.

2. Laev vastab kalalaevatunnistuse saamise tingimustele juhul, kui selle omaniku, kapteni ega laeva enda suhtes ei ole rakendatud kalapüügikeeldu Kiribatil. Kõnealustel isikutel ei tohi olla vastuolusid Kiribati ametiasutustega, st nad peavad olema täitnud kõik varasematest Kiribati ja ühenduse vahelistest kalanduslepingutest tulenevad kohustused.

3. Iga ühenduse laeva, mis kalalaevatunnistust taotleb, võib esindada Kiribatil asuv volitatud esindaja. Kalalaevatunnistuse taotlusele märgitakse esindaja nimi ja aadress. Seejuures peab kõikidel laevadel, mis taotlevad kalalaevatunnistust, mille puhul nähakse ette ümberlaadimist või lossimist mõnes Kiribati sadamas, olema Kiribatil elav volitatud esindaja.

4. Ühenduse pädevad ametiasutused esitavad Kiribati kalandusministeeriumile kalalaevatunnistuse taotluse iga laeva kohta, mis soovib lepingu raames kala püüda, vähemalt 15 päeva enne kalalaevatunnistuse soovitud alguskuupäeva.

5. Taotlused esitatakse Kiribati kalandusministeeriumile vormil, mis on koostatud vastavalt 1. liites esitatud näidisele.

6. Kõigi kalalaevatunnistuse taotluste juurde lisatakse järgmised dokumendid:

—	kalalaevatunnistuse kehtivusaja eest kalalaevatunnistuse tasu maksmist tõendav dokument,

—	kõik muud asjaomase laevatüübi puhul käesoleva protokolli põhjal kohaldatavate erieeskirjade kohaselt nõutavad tõendid ja dokumendid.

7. Registreerimistasu, millest on tehtud lubatud mahaarvamised, makstakse Kiribati valitsuse arveldusarvele nr 1 kooskõlas käesoleva protokolli artikli 2 lõikega 7.

8. Kalalaevatunnistuse tasu sisaldab kõiki riiklikke ja kohalikke makse. Seejuures ei hõlma kalalaevatunnistuse tasu sadamamakse, lossimismakse ja teenustasusid.

9. Kõikide laevade kalalaevatunnistused väljastatakse laeva omanikele või nende esindajatele Euroopa Ühenduste Komisjoni Kiribatil asuva delegatsiooni vahendusel 15 päeva jooksul alates punktis 6 osutatud dokumentide laekumisest Kiribati kalandusministeeriumile.

10. Kui Euroopa Komisjoni delegatsiooni asutused on kalalaevatunnistuse allkirjastamise hetkel suletud, võib vajaduse korral kalalaevatunnistuse saata otse laevaomaniku esindajale ning selle koopia saadetakse delegatsioonile.

11. Kalalaevatunnistus antakse välja konkreetsele laevale ja seda ei saa edasi anda.

12. Tõendatud vääramatu jõu korral võib Euroopa Ühenduse taotlusel laeva kalalaevatunnistuse siiski asendada mõnele muule sama kategooria laevale antava uue kalalaevatunnistusega ning viimase eest ei pea kalalaevatunnistuse tasu maksma. Sel juhul võetakse püügikoguste taseme arvutamisel võimalike täiendavate maksete kindlaksmääramisel arvesse kahe laeva summaarseid püügikoguseid.

13. Asendatud kalalaevatunnistusega laeva omanik või tema esindaja tagastab tühistatud kalalaevatunnistuse Euroopa Komisjoni delegatsiooni vahendusel Kiribati pädevatele ametiasutustele.

14. Uus kalalaevatunnistus jõustub päeval, millal laeva omanik esitab tühistatud kalalaevatunnistuse Kiribati kalandusministeeriumile. Euroopa Komisjoni delegatsiooni tuleb kalalaevatunnistuse asendamisest teavitada.

15. Kalalaevatunnistus peab alati olema laeva pardal. Pärast seda, kui Euroopa Komisjoni poolt Kiribati ametiasutustele makstud ettemakse kohta on teatis esitatud, kantakse laev püügiloaga laevade loetellu, mis saadetakse Kiribati ametiasutustele, kes vastutavad kalandustegevuse kontrollimise eest. Kuni tegeliku kalalaevatunnistuse kättesaamiseni võib faksi teel saada koopia kõnealusest loetelust, seda koopiat tuleb hoida laeva pardal.

3. JAGU

Kehtivus ja kalalaevatunnistuse tasud

1. Kalalaevatunnistuste kehtivusaeg on üks aasta. Neid saab pikendada.

2. Kalalaevatunnistuse tasu on 35 eurot iga Kiribati kalastusvööndis püütud kalatonni kohta tuunipüügiseinerite ja triivõngejadaga püügilaevade puhul.

3. Kalalaevatunnistused väljastatakse pärast seda, kui pädevatele riiklikele ametiasutustele on tasutud järgmised kindlaksmääratud summad:

—	21 000 eurot iga tuunipüügiseineri kohta, mis vastab kalalaevatunnistuse tasule 600 tonni pika rändega kalade ja nendega seotud liikide väljapüügi eest aastas;

—	4 200 eurot iga triivõngejadaga püügilaeva kohta, mis vastab kalalaevatunnistuse tasule 120 tonni pika rändega kalade liikide ja nendega seotud liikide väljapüügi eest aastas.

4. Euroopa Ühenduste Komisjon koostab aasta n püügireiside eest tasumisele kuuluvate kalalaevatunnistuse tasude lõpliku arvestuse hiljemalt n+1 aasta 30. juuniks, see arvestus põhineb kõikide laevaomanike esitatud püügiaruannetel ning on kinnitatud liikmesriikides püügiandmete kinnitamise eest vastutavate teadusasutuste poolt, nagu näiteks Institut de recherche pour le développement (IRD), Instituto Español de Oceanografía (IEO), Instituto de Investigação das Pescas e do Mar (IPIMAR) ja Vaikse ookeani ühenduse sekretariaat (SPC).

5. Kõnealune lõplik arvestus edastatakse kontrollimiseks ja heakskiitmiseks samaaegselt Kiribati kalandusministeeriumile ja laevaomanikele. Kiribati ametiasutused võivad nõuetekohaselt põhjendatud seisukoha alusel kuni 30 päeva jooksul alates ülekandest arvestuse vaidlustada. Eriarvamuste korral pöördutakse ühiskomitee poole. Kui ettenähtud ajavahemiku jooksul ei esitata ühtegi vastuväidet, kiidetakse arvestus heaks.

6. Laevaomanikud teevad kõik täiendavad maksed, millest on tehtud lubatud mahaarvamised, Kiribati pädevatele ametiasutustele hiljemalt järgmise aasta 30. septembriks Kiribati valitsuse arveldusarvele nr 1 kooskõlas käesoleva protokolli artikli 2 lõikega 7.

7. Kui aga lõpliku arvestuse summa on käesoleva jao punktis 3 nimetatust väiksem, siis enammakstud summat laevaomanikule tagasi ei maksta.

II PEATÜKK

KALASTUSVÖÖNDID

1. Laevadel on lubatud kalastada Kiribati kalastusvööndis, v.a kaardil 83005-FLC osutatud piirkondades, mis on vastavalt Kiribati valitsuse määrusele Fisheries Ordinance (Cap. 33) ja Marine Zone (Declaration) Act'ile nimetatud suletud piirkondadeks. Kiribati teatab komisjonile kõikidest kõnealuste kalastusvööndite muutmistest vähemalt kahe kuu jooksul enne nende kohaldamist.

2. Kalastamine on igal juhul keelatud järgmistes piirkondades:

—	kuni 12 meremiili kaugusel lähtejoontest,

—	kuni kolme meremiili ulatuses ankrusse heitnud peibutuspüügivahendist, mille asukoht teatatakse geograafiliste koordinaatide abil.

3. Seineritel on keelatud kalastada kuni 60 meremiili kaugusel Tarawa, Kantoni ja Kiritimati saare lähtejoontest.

III PEATÜKK

PÜÜGITULEMUSTEST JA LOSSIMISEST TEATAMINE

1. Kaptenid esitavad kalandusjuhile teabe kellaaja, samuti kalalaevatunnistuse saanud laeva asukoha ja alusel oleva kalasaagi kohta IV liites kirjeldatud viisil faksi või e-postiga järgmistel juhtudel:

—	vähemalt 24 tundi enne Kiribati kalastusvööndisse sisenemist ja kohe pärast kalastusvööndist lahkumist,

—	igal teisipäeval pärast sisenemisaruannet või viimast nädalaaruannet, kui laev on endiselt Kiribati kalastusvööndis,

—	vähemalt 48 tundi enne kavandatavat sisenemist mis tahes Kiribati sadamasse ja kohe pärast sadamast lahkumist,

—	kohe pärast kalasaagi ümberlaadimist kalalaevatunnistuse saanud külmutuslaevale ja

—	vähemalt 24 tundi enne tankimist kalalaevatunnistuse saanud punkerduslaevalt.

See teave tuleks esitada faksiga numbril (686) 211 20 / 222 87 või e-postiga järgmisel aadressil: flue@mfmrd.gov.ki

2. Laeva, mis tegeleb kalapüügiga, kuid ei ole sellest kalandusjuhile teatanud, käsitatakse Kiribati siseriiklikele õigusaktidele mittevastavana.

Kalalaevatunnistuse aastase kehtivusaja jooksul deklareeritakse laeva saak kõigilt Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni (edaspidi „WCPFC”) piirkonda tehtud püügireisidelt. Uus püügireis algab pärast saagi iga ümberlaadimist või lossimist WCPFC piirkonnas.

3.1. Laevad deklareerivad oma saagi püügipäeviku vastaval lehel kooskõlas III A ja III B liite näidistega. Nimetatud püügipäevikusse kantakse sõnad „Väljaspool Kiribati majandusvööndit” või muu WCPFC piirkonna asjaomase riigi majandusvööndi nimi kõigi ajavahemike kohta, mil laev ei ole Kiribati vetes.

4. Käesoleva lisa kohaldamisel tähendab ühenduse laeva Kiribati vetes toimuva püügireisi kestus:

—	ajavahemikku laeva Kiribati kalastusvööndisse sisenemisest kuni sellest lahkumiseni,

—	ajavahemikku laeva Kiribati kalastusvööndisse sisenemisest kuni ümberlaadimiseni,

—	või ajavahemikku laeva Kiribati kalastusvööndisse sisenemisest kuni Kiribatil lossimiseni.

5. Kõik laevad, millel lubatakse käesoleva lepingu alusel Kiribati vetes kalastada, on kohustatud saatma oma püügiaruanded Kiribati kalandusministeeriumile, et tal oleks võimalik kontrollida väljapüütud koguseid, mille kinnitavad pädevad teadusinstituudid käesoleva lisa I peatüki 3. jao punktis 4 osutatud korras. Väljapüügist teatamise kord on järgmine.

—

Püügipäeviku originaal esitatakse Kiribati kohalikele pädevatele ametiasutustele või saadetakse tähitud postiga või kulleriga Kiribati kalandusministeeriumile 45 päeva jooksul pärast kalalaevatunnistuse kehtivusajal sooritatud viimast püügireisi. Samal ajal saadetakse püügipäeviku koopiad elektroonilisel teel või faksiga lipuriigile ja Kiribati kalandusministeeriumile.

—	Vormid tuleb täita loetavalt, trükitähtedega ja neile peab alla kirjutama laeva kapten või tema õiguslik esindaja.

6. Kui käesoleva peatüki sätetest kinni ei peeta, on Kiribati valitsusel õigus sätteid rikkuva laeva kalalaevatunnistus peatada kuni vorminõuete täitmiseni ning määrata laevaomanikule Kiribatil kehtivate õigusaktidega ette nähtud karistus.

7. Kalandusjuht ja laevaomanikud säilitavad faksikoopiad või e-postiga saadetud kirjad, kuni mõlemad lepinguosalised on 1. peatükis osutatud tasude lõplikus suuruses kokku leppinud.

8. Seinerite omanikud esitavad pärast iga kalapüügiretke, mis toimus täielikult või osaliselt Kiribati kalastusvööndis, koopia lossimistõendist. Kõnealuse sätte täitmata jätmise korral on kalandusjuhil õigus eeskirju rikkuva laeva kalalaevatunnistus peatada, kuni need vorminõuded on täidetud, ning kohaldada Kiribati siseriiklike õigusaktidega ette nähtud sanktsioone.

IV PEATÜKK

MEREMEESTE TÖÖLEVÕTMINE

1. Tuunipüügilaevade ja triivõngejadaga püügilaevade laevaomanikud kohustuvad kasutama AKV riikidest, sealhulgas Kiribatilt pärinevaid isikuid järgmistel tingimustel ja arvul:

—	tuunipüügiseinerite laevastikus tuleb tööle võtta vähemalt kuus AKV meremeest tuunipüügihooaja jooksul Kiribati kalastusvööndis,

—	triivõngejadaga püügilaevade laevastikus tuleb tööle võtta vähemalt neli AKV meremeest püügihooaja jooksul Kiribati kalastusvööndis.

2. Laevaomanikud palkavad võimaluse korral täiendavalt Kiribati meremehi.

3. Laevaomanikud valivad neile asjaomaste AKV riikide, sealhulgas Kiribati pädevate ametiasutuse poolt esitatud nimekirjast välja laevale võetavad meremehed.

4. Kiribatilt pärinevate isikute töölevõtmise korral edastab laevaomanik või tema esindaja Kiribati pädevale ametiasutusele oma laevale tööle võetud Kiribati meremeeste nimed koos märkega selle kohta, millised on nende tööülesanded meeskonnas.

5. Ühenduse kalalaevadele tööle võetud meremeeste suhtes kohaldatakse täiel määral Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) töö põhimõtete ja -õiguste deklaratsiooni. See hõlmab eelkõige ühinemisvabadust, kollektiivlepingute sõlmimise õiguse sisulist tunnustamist ja diskrimineerimisest hoidumist töölevõtmisel ning eriala valikul.

6. Kiribati meremeeste töölepingud, mis vastavad käesoleva artikli punktile 1, koostatakse laevaomanike esindaja(te) ning meremeeste ja/või nende ametiühingute või nende esindajate vahel, pidades nõu Kiribati pädevate merenduse valdkonna ametiasutusega. Allakirjutanud saavad lepingu eksemplari. Nimetatud lepingutega tagatakse meremeestele nende suhtes kohaldatav sotsiaalkindlustus, sealhulgas elukindlustus ning haigus- ja õnnetusjuhtumikindlustus.

7. Meremeeste töötasu maksavad laevaomanikud. Töötasud määratakse enne kalalaevatunnistuste väljastamist kindlaks laevaomanike või nende esindajate ja asjaomaste AKV riikide ametiasutuste vastastikusel kokkuleppel. Kohalike meremeeste palgatingimused ei tohi olla halvemad kui Kiribati laevameeskondade suhtes kohaldatavad tingimused ning palgad ei tohi ühelgi juhul olla ILO standarditest madalamad.

8. Kõik ühenduse laevadele tööle võetud meremehed kannavad ettenähtud laevaletuleku päeval oma saabumisest ette neile määratud laeva kaptenile. Kui mõni meremees kokkulepitud päevaks ja kellaajaks kohale ei ilmu, vabanevad laevaomanikud automaatselt selle meremehe laevalevõtmise kohustusest.

9. Kui AKV riikide meremehi ei palgata muudel põhjustel kui eelmises punktis osutatud, on asjaomased ühenduse laevaomanikud kohustatud iga püügireisi päeva eest AKV riigi vetes maksma kindlaksmääratud summana 20 eurot. Summa tasutakse hiljemalt käesoleva lisa I peatüki 2. jaotise punktis 6 sätestatud kuupäeval. Kiribati majandusvööndisse sisenemisel teatavad ühenduse laevaomanikud pardalolevate AKV riikide meremeeste arvu.

10. Seda summat kasutatakse kohalike meremeeste/kalameeste koolituseks ja see makstakse pangakontole, mille teevad teatavaks asjaomase AKV riigi ametiasutused.

V PEATÜKK

TEHNILISED MEETMED

Ühenduse kalalaevad peavad kalapüügivahendite, nende tehniliste omaduste ja mis tahes muude kalapüügiks rakendatavate tehniliste meetodite puhul vastama WCPFC meetmetele ja soovitustele asjaomase vööndi kohta.

VI PEATÜKK

VAATLEJAD

1. Laeva registreerimisel teevad kõik ühenduse laevad 400 euro suuruse osamaksu, millest on tehtud lubatud mahaarvamised, kalandusvaatlejate projekti rahastavasse fondi, mis tasutakse Kiribati valitsuse arveldusarvele nr 4 kooskõlas käesoleva protokolli artikli 2 lõikega 7.

2. Laevad, millel on lubatud Kiribati vetes käesoleva lepingu alusel kala püüda, võtavad pardale WCPFC määratud vaatlejad kooskõlas järgmiste tingimustega:

—	WCPFC taotlusel võtavad ühenduse laevad pardale ühe kõnealuse kalandusorganisatsiooni poolt määratud vaatleja, kelle ülesandeks on kontrollida Kiribati vetes püütud kalasaaki,

—	WCPFC koostab nimekirja laevadest, kes peavad vaatleja pardale võtma, ning pardale võetavate vaatlejate nimekirja. Kõnealuseid nimekirju ajakohastatakse. Need edastatakse Euroopa Komisjonile kohe pärast koostamist ja edaspidi nende ajakohastamisel kord kolme kuu jooksul,

—	kalalaevatunnistuse väljastamisel või hiljemalt 15 päeva jooksul enne vaatleja pardalevõtmise kuupäeva edastab WCPFC asjaomastele laevaomanikele või nende esindajatele nende laeva pardale määratud vaatleja nime.

3. Vaatleja viibib pardal ühe püügireisi ajal. WCPFC selgelt väljendatud nõudmise korral võib kõnealust aega pikendada mitme reisi pikkuseni, olenevalt konkreetse laeva reisi keskmisest pikkusest. WCPFC esitab vastava taotluse asjaomasele laevale määratud vaatleja nime edastamisel.

4. Laevaomanik või tema esindaja ja WCPFC lepivad kokku tingimustes, mille alusel vaatleja pardale võetakse.

5. Vaatleja võetakse pardale laevaomaniku valitud sadamas esimese Kiribati kalastusvööndis toimuva püügireisi alguses pärast määratud laevade nimekirja teatavakstegemist.

6. Asjaomased laevaomanikud teatavad kahe nädala jooksul kümnepäevase etteteatamisega, millistel kuupäevadel ja millistes asjaomase piirkonna sadamates vaatlejad pardale võetakse.

7. Kui vaatleja võetakse pardale sadamas, mis asub asjaomasest piirkonnast väljaspool, kannab laevaomanik vaatleja reisikulud. Kui laev, mille pardale on vaatleja võetud, lahkub piirkondlikust kalastusvööndist, tuleb võtta kõik meetmed vaatleja kiireks tagasijõudmiseks kodumaale; vastavad kulud kannab laevaomanik.

8. Kui vaatleja ei tule kokkulepitud ajaks kokkulepitud kohta ega saabu kohale kaheteistkümne tunni jooksul pärast kokkulepitud aega, vabastatakse laevaomanik automaatselt vaatleja pardalevõtmise kohustusest.

9. Vaatlejaid koheldakse nagu laeva juhtkonda. Nad täidavad järgmisi ülesandeid:

—	laevade kalastustegevuse jälgimine,

—	püügiga tegelevate laevade asukoha kontrollimine,

—	teadusprogrammide raames bioloogiliste proovide võtmine,

—	kasutatavate püügivahendite ülesmärkimine,

—	Kiribati kalastusvööndis püügipäevikusse kantud püügiandmete kontrollimine,

—	kaaspüügi protsendimäära ja vette tagasi lastud turustuskõlblike kalaliikide koguste kontrollimine,

—	laeva Kiribati kalastusvööndis viibimise kestel mis tahes asjakohasel viisil üks kord nädalas kalapüügiandmete, sealhulgas pardal oleva saagi ja kaaspüügi koguste edastamine.

10. Kaptenid teevad kõik, et tagada vaatlejate kohustuste täitmise ajal nende füüsiline ohutus ja heaolu.

11. Vaatleja käsutusse antakse kõik tema kohustuste täitmiseks vajalikud vahendid. Kapten võimaldab vaatlejatele juurdepääsu nende kohustuste täitmiseks vajalikele sidevahenditele, laeva kalapüügitegevusega vahetult seotud dokumentidele, sealhulgas eelkõige püügipäevikule ja logiraamatule, samuti sellistele laevaosadele, mis aitavad neil täita nende ülesandeid vaatlejana.

12. Pardal olev vaatleja peab:

—	tegema kõik selleks, et tema pardale võtmine ja pardal viibimine ei katkestaks ega takistaks püügitegevust,

—	suhtuma vastutustundlikult pardavarustusse ja -seadmetesse ning tunnistama kõigi laevadokumentide konfidentsiaalsust.

13. Vaatlusperioodi lõpus ja enne laevalt lahkumist koostab vaatleja tegevusaruande ning edastab selle WCPFC-le, koopia sellest edastab ta laeva kaptenile.

14. Laevaomanik tagab oma kulul laeva võimaluste piires vaatlejatele laeva juhtkonnaga samaväärsed majutus- ja toitlustustingimused.

15. Vaatleja palga ja sotsiaaltagatised maksab WCPFC.

16. Lepinguosalised peavad võimalikult kiiresti nõu kolmandate asjaosaliste riikidega, et määratleda piirkondlike vaatlejate süsteem ning valida piirkondlik pädev asutus kalanduse valdkonnas. Kuni piirkondlike vaatlejate süsteemi käivitamiseni võtavad Kiribati vetes kalalaevatunnistust omavad laevad piirkondlike vaatlejate asemel pardale Kiribati pädevate ametiasutuste poolt ülalkirjeldatud eeskirjade kohaselt määratud vaatlejaid.

VII PEATÜKK

JÄRELEVALVE

1. Euroopa Ühendus peab ajakohastatud nimekirja laevadest, millele on käesoleva protokolli põhjal antud kalalaevatunnistus. Nimekiri saadetakse kalanduse kontrollimise eest vastutavatele Kiribati ametiasutustele vahetult pärast koostamist ning edaspidi iga kord, kui seda ajakohastatakse.

2. Kalastusvööndisse sisenemine ja sealt lahkumine

—	Ühenduse laevad, mis kavatsevad siseneda Kiribati kalastusvööndisse või sealt lahkuda, teatavad sellest kalanduse kontrollimise eest vastutavatele Kiribati ametiasutustele vähemalt kolm tundi ette kooskõlas IV liitega. Nad teavitavad samuti oma pardal olevatest saagikogustest ja püütud liikidest.

—	Lahkumisest teatamisel edastavad laevad andmed oma asukoha kohta. Sidepidamine toimub eeldatavalt faksi teel või kui laeval faks puudub, siis raadio või e-posti teel.

—	Kui laev leitakse kalastamas, ilma et sellest oleks Kiribati pädevat ametiasutust teavitatud, käsitatakse seda püügiloata laevana.

—	Laevadele teatatakse faksi- ja telefoninumber ning e-posti aadress kalalaevatunnistuse väljaandmisel.

3. Kontrollimenetlused

—	Kiribati kalastusvööndis kala püüdvate ühenduse laevade kaptenid lubavad oma pardale püügitegevuse kontrollimise ja vaatluse eest vastutavad Kiribati ametiisikud ning hõlbustavad nende pardale tulekut ja ülesannete täitmist.

—	Nimetatud ametiisikud ei jää laevale kauemaks, kui on vajalik nende kohustuste täitmiseks.

—	Kontrolli lõpetamisel väljastatakse laeva kaptenile vastav tõend.

4. Laevade märgistamine

Ühenduse laevad peavad olema märgistatud vastavalt FAO eeskirjadele.

5. Laevaseire satelliitsüsteem

Kõiki käesoleva lepingu alusel kalastavaid ühenduse laevu jälgitakse V liites esitatud sätete kohaselt satelliidi abil. Kõnealused sätted jõustuvad kümnendal päeval pärast seda, kui Kiribati valitsus on Euroopa Komisjoni Kiribatil asuvat delegatsiooni teavitanud kalalaevade satelliitsüsteemiga jälgimise eest vastutava seirekeskuse töölehakkamisest Kiribatil.

6. Laeva peatamine

—	Kiribati pädevad ametiasutused teatavad Euroopa Komisjonile ja laeva lipuriigile hiljemalt 24 tunni jooksul kõigist Kiribati kalastusvööndis ühenduse kalalaevade sooritatud rikkumistest ja nende suhtes sanktsioonide kohaldamisest.

—	Lipuriigile ja Euroopa Komisjonile edastatakse samal ajal lühike aruanne laeva peatamisega seotud asjaolude ja peatamise, mille käigus rikkumine kinnitust leidis, põhjuste kohta.

7. Laeva peatamise protokoll

—	Laeva kapten kirjutab Kiribati pädeva ametiasutuse koostatud protokollile alla.

—	Kõnealune allkiri ei piira kapteni õigusi ega võimalusi nõuete rikkumise süüdistustele vastu vaielda.

—	Kapten juhatab laeva Kiribati ametiasutuste osutatud sadamasse. Kui tegemist on kergekujulise rikkumisega, võib Kiribati pädev ametiasutus lubada peatatud laeval püügitegevust jätkata.

8. Laeva peatamisele lahenduse leidmine

—	Enne kohtumenetluse algatamist püütakse eeldatava rikkumise küsimust lahendada kompromissmenetluse teel. See menetlus lõpetatakse hiljemalt viis tööpäeva pärast peatamise tõttu sadamasse sisenemist.

—	Rahumeelse lahenduse korral määratakse trahvi suurus Kiribati õigusaktide alusel.

—

Kui küsimuses ei saavutata rahumeelset kokkulepet ning see läheb lahendamisele pädevasse kohtusse, määratakse laevaomanikule pangatagatis Kiribati pädevate ametiasutuste osutatud pangas, mille suuruse määramisel võetakse arvesse laeva peatamise kulusid, rikkumise toime pannud isikutele määratud trahvide suurust ning rikkumise heastamiseks kuluvaid summasid.

—

Pangatagatist ei saa tagasi võtta enne kohtumenetluse lõppemist. See vabastatakse juhul, kui kohtumenetlus ei lõpe süüdimõistva otsusega. Kui asjaomased isikud mõistetakse süüdi, kuid neile määratakse esitatud pangatagatisest väiksem trahv, tagastavad Kiribati pädevad ametiasutused neile ülejäänud summa.

—

Laev vabastatakse aresti alt ja meeskonnal lubatakse sadamast lahkuda:

—	kui rahumeelsest kokkuleppest tulenevad kohustused on täidetud või

—	kui kolmandas taandes osutatud pangatagatis on makstud ja kui see on Kiribati pädevatele ametiasutustele vastuvõetav, kuni kohtuprotsessi lõppemiseni.

9. Ümberlaadimine

—	Kõik ühenduse laevad, mis soovivad püügikoguseid Kiribati vetes ümber laadida, teevad seda Kiribati sadamates.

—	Selliste laevade omanikud peavad sellekohase teabe Kiribati pädevatele ametiasutustele edastama IV liite kohaselt vähemalt 48 tundi ette.

—	Ümberlaadimist käsitatakse lahkumisena Kiribati kalastusvööndist. Seetõttu peavad laevad esitama püügipäevikud Kiribati pädevatele ametiasutustele ja teatama, kas nad kavatsevad kalastamist jätkata või Kiribati kalastusvööndist lahkuda, kooskõlas III A ja III B liitega.

—	Igasugune saagi ümberlaadimine Kiribati kalastusvööndis, mis ei ole eespool sätestatuga hõlmatud, on keelatud. Iga kõnealust sätet rikkuva isiku suhtes rakendatakse Kiribati kehtivate õigusaktidega ettenähtud karistusi.

10. Kiribati sadamas ümberlaadivate või lossivate ühenduse laevade kaptenid võimaldavad Kiribati inspektoritele kõnealuste tegevuste kontrollimist ja hõlbustavad seda. Pärast inspektsiooni lõppu antakse aruande koopia laevakaptenile.

Liited

I.	Kiribati Vabariik — kalalaeva registreerimistaotluse vorm

II.	Kalalaevatunnistuse taotluse vorm

III A.

Vaikse ookeani lõunaosa piirkondlik seinnooda püügipäevik

III B.

Vaikse ookeani lõunaosa piirkondlik õngepüügipäevik

IV.	Üksikasjad aruannete kohta

V.	Protokoll (laevaseiresüsteem (VMS))

I liide

Kiribati Vabariik — kalalaeva registreerimistaotluse vorm

II liide

Kalalaevatunnistuse taotluse vorm

III A liide

Vaikse ookeani lõunaosa piirkondlik seinnooda püügipäevik

III B liide

Vaikse ookeani lõunaosa piirkondlik õngepüügipäevik

IV liide

ÜKSIKASJAD ARUANNETE KOHTA

Aruanne kalandusjuhile

Tel: (686) 21099 Faks: (686) 21120 E-post: flue@mfmrd.gov.ki

1. Vööndisse sisenemisest teatamine

24 tundi enne püügivööndisse sisenemist:

a)	teatamiskood (ZENT);

b)	registrinumber või kalalaevatunnistuse number;

c)	kutsung või kutsungitähed;

d)	sisenemise kuupäev (pp–kk–aa);

e)	sisenemise kellaaeg (GMT);

f)	sisenemise koht;

saak pardal liikide koguste kaupa:

VÖÖTTUUN (SJ)___.__(t);

KULDUIM-TUUN (YF)___.__(t);

MUUD (OT)___.__(t).

Näiteks ZENT/89TKS-PS001TN/JJAP2/11.10.89/0635Z/0230N;17610E/SK-510:YF-120:OT-10

2. Vööndist lahkumisest teatamine

Kohe pärast kalastuspiirkonnast lahkumist:

a)	teatamiskood (ZDEP);

b)	registrinumber või kalalaevatunnistuse number;

c)	kutsung või kutsungitähed;

d)	lahkumiskuupäev;

e)	lahkumise kellaaeg (GMT);

f)	lahkumise koht;

saak pardal liikide koguste kaupa:

VÖÖTTUUN (SJ)___.__(t);

KULDUIM-TUUN (YF)___.__(t);

MUUD (OT)___.__(t);

h)	vööndis püütud saak liikide koguste kaupa (sarnaselt pardalolevast saagist teatamisega);

i)	püügipäevad kokku (kalastusvööndis tegelikult kalastatud päevade arv). Näiteks ZDEP/89TKS-PS001TN/JJAP2/21.10.89/1045Z/0125S;16730E/SJ-450:YF-190:OT-4/SJ-42:BE-70:OT-1/14

3. Iganädalane asukoha ja kalasaagi teatamine püügivööndis olemise ajal

Kalastusvööndis olemise jooksul igal teisipäeval pärast sisenemisaruannet või pärast viimast nädalaaruannet:

a)	teatamiskood (WPCR);

b)	registrinumber või kalalaevatunnistuse number;

c)	kutsung või kutsungitähed;

d)	teatamise kuupäev (pp–kk–aa);

asukoht;

kalasaak pärast viimast teatamist:

VÖÖTTUUN (SJ)___.__(t);

KULDUIM-TUUN (YF)___.__(t);

MUUD (OT)___.__(t);

g)	kalastatud päevi pärast viimast teatamist. Näiteks WPCR/89TKS-PS001TN/JJAP2/11.12.89/0140N;16710W/SJ-23:YF-9:OT-2.0/7

4. Külastatud sadam, sh sisenemine ümberlaadimiseks, varude täiendamiseks, meeskonna vahetuseks või hädaolukorras

Vähemalt 48 tundi enne seda, kui laev sadamasse siseneb:

a)	teatamiskood (PENT);

b)	registrinumber või kalalaevatunnistuse number;

c)	kutsung või kutsungitähed;

d)	teatamise kuupäev (pp–kk–aa);

asukoht;

f)	sadama nimi;

g)	oletatav saabumise aeg (LST) PPKK:ttmm;

saak pardal liikide koguste kaupa:

VÖÖTTUUN (SJ)___.__(t);

KULDUIM-TUUN (YF)___.__(t);

MUUD (OT)___.__(t);

i)	sadamasse sisenemise põhjus. Näiteks PENT/89TKS-PS001TN/JJAP2/24.12.89/0130S;17010E/BETIO/26.12:1600L/SJ-562:YF-150:OT-4/TRANSSHIPPING

5. Sadamast lahkumine

Kohe pärast sadamast lahkumist:

a)	teatamiskood (PDEP);

b)	registrinumber või kalalaevatunnistuse number;

c)	kutsung või kutsungitähed;

d)	teatamise kuupäev (pp–kk–aa);

e)	sadama nimi;

f)	lahkumise kuupäev ja kellaaeg (LST) PP–KK:ttmm;

saak pardal liikide koguste kaupa:

VÖÖTTUUN (SJ)___.__(t);

KULDUIM-TUUN (YF)___.__(t);

MUUD (OT)___.__(t);

h)	järgmine sihtkoht. Näiteks PDEP/89TKS-PS001TN/JJAP2/30.12.89/BETIO/29.12:1600L/SJ-0.0:YF-0.0:OT-4/KALASTUSPIIRKOND

6. Suletud piirkonda sisenemine ja sealt lahkumine

Vähemalt 12 tundi enne suletud piirkonda sisenemist ja vahetult pärast lahkumist:

a)	teatamiskood (ENCA — sisenemine, DECA — lahkumine);

b)	registrinumber või kalalaevatunnistuse number;

c)	kutsung või kutsungitähed;

d)	ENCA või DECA kuupäev;

e)	ENCA või DECA aeg (GMT) PP–KK–AA:ttmm;

f)	ENCA või DECA asukoht (kaareminuti täpsusega);

g)	kiirus ja kurss;

h)	ENCA põhjus. Näiteks ENCA/89TKS-PS001TN/JJAP2/30.12.89:1645Z/0130S;17010E/7:320/SADAMASSE SISENEMINE

7. Tankimisteade

Vähemalt 24 tundi enne tankimist kalalaevatunnistuse saanud tankerilt:

a)	teatamiskood (FUEL);

b)	registrinumber või kalalaevatunnistuse number;

c)	kutsung või kutsungitähed;

d)	teatamise kuupäev (GMT);

e)	teatamise asukoht (kaareminuti täpsusega);

f)	kütuse kogus pardal (kiloliitrid);

g)	eeldatav punkerdamise kuupäev;

h)	eeldatav punkerdamise asukoht;

i)	tankeri nimi. Näiteks FUEL/89TKS-PS001TN/JJAP2/06.02.90/0130S;17010E/35/08.02.90/0131S;17030E/CHEMSION

8. Punkerdamisteade

Kohe pärast tankimist kalalaevatunnistuse saanud tankerilt:

a)	teatamiskood (BUNK);

b)	registrinumber või kalalaevatunnistuse number;

c)	kutsung või kutsungitähed;

d)	punkerdamise alustamise kuupäev ja kellaaeg (GMT) PP–KK–AA:ttmm;

e)	asukoht punkerdamise alustamisel;

f)	võetud kütuse kogus kiloliitrites;

g)	punkerdamise lõpu kellaaeg (GMT);

h)	asukoht punkerdamise lõpetamisel;

i)	tankeri nimi. Näiteks BUNK/89TKS-S001TN/JJAP2/08.02.90:1200Z/0131S;17030E/160/08.02.90:1800Z/0131S;17035E/CRANE PHOENIX

9. Ümberlaadimisteade

Kohe pärast ümberlaadimist Kiribati heakskiidetud sadamas kalalaevatunnistuse saanud transpordilaevale:

a)	teatamiskood (TSHP);

b)	registrinumber või kalalaevatunnistuse number;

c)	kutsung või kutsungitähed;

d)	ümberlaadimise kuupäev (pp–kk–aa);

e)	ümberlaadimissadam;

ümberlaaditud saak liikide koguste kaupa:

VÖÖTTUUN SJ) ___.__(t);

KULDUIM-TUUN (YF)___.__(t);

MUUD (OT)___.__(t);

g)	külmutuslaeva nimi;

h)	kalasaagi sihtkoht. Näiteks TSHP/89TKS-PS001TN/JJAP2/11.12.89/BETIO/SJ-450:YF-150:OT-0.0/JAPANSTAR/PAGO PAGO

10. Lõpetamisteade

48 tunni jooksul pärast püügireisi lõpetamist ümberlaadimisega muudes sadamates (väljaspool Kiribatit), sh tegevussadam või kodusadam:

a)	teatamiskood (COMP);

b)	laeva nimi;

c)	kalalaevatunnistuse number;

d)	kutsung või kutsungitähed;

e)	mahalaadimise kuupäev (pp–kk–aa);

mahalaaditud saak liikide kaupa:

VÖÖTTUUN (SJ)___.__(t);

KULDUIM-TUUN (YF)___.__(t);

MUUD (OT)___.__(t);

g)	sadama nimi. Näiteks COMP/89TKS-PS001TN/JJAP2/26.12.89/SJ-670:YF-65:OT-0.0/BETIO

V liide

Protokoll (laevaseiresüsteem (VMS))

Kiribati majandusvööndis ühenduse kalapüügilaevade satelliitseiret reguleerivad sätted

1. Käesoleva protokolli sätted täiendavad Euroopa Ühenduse ja Kiribati Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu protokolli, millega määratakse kindlaks kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ajavahemikuks 16. septembrist 2006 kuni 15. septembrini 2012, ning neid kohaldatakse vastavalt selle lisa VII peatüki „Kontroll” punktile 5.

2. Kõiki üle 15 meetri pikkusi kalapüügilaevu, mis püüavad kala Euroopa Ühenduse ja Kiribati vahelise kalastamislepingu raames, jälgitakse satelliitsüsteemi abil nende viibimise ajal Kiribati majandusvööndis.

Satelliitseire võimaldamiseks edastavad Kiribati ametiasutused ühenduse lepinguosalisele Kiribati majandusvööndi koordinaadid (laius- ja pikkuskraadi).

Kiribati ametiasutused edastavad kõnealuse teabe, väljendatuna kümnendkraadides, elektrooniliselt WGS-84 andmesüsteemi.

3. Lepinguosalised vahetavad X.25-aadresside ja elektroonilise andmeedastuse spetsifikatsiooniga seotud teavet oma kontrollikeskuste vahel vastavalt punktidele 5–7. Teave hõlmab järgmisi andmeid, kui need on olemas: nimed, telefoni-, teleksi- ja faksinumbrid ning e-posti aadressid (Internet või X.400).

4. Laevade asukoht määratakse kindlaks vea ülemmääraga alla 500 meetri ning usaldusvahemikus 99 %.

5. Kui lepingu alusel kalastav laev, millele on ühenduse õigusaktide kohaselt paigaldatud satelliidipõhine seiresüsteem, siseneb Kiribati kalastusvööndisse, siis peab lipuliikmesriigi kontrollikeskus sisenemisele järgnevad asukohateated (laeva tunnusandmed, pikkuskraad, laiuskraad, kurss ja kiirus) saatma viivitamata, vähemalt kolmetunniste ajavahemike tagant, Kiribati kalapüügi seirekeskusele (FMC). Sõnumid peavad olema asukohateadetena identifitseeritavad.

6. Punktis 5 osutatud sõnumid edastatakse elektroonilisel kujul X.25 vormingus või mõnes muus turvatud vormingus. Sõnumid edastatakse reaalajas II tabelis ettenähtud vormingus.

7. Kui kalalaeva pardale paigaldatud pideva satelliitseiresüsteemi seadmetes tekib tehniline rike või need lakkavad töötamast, edastab laeva kapten punktis 5 kindlaksmääratud teabe mõistliku aja jooksul faksi teel lipuliikmesriigi kontrollikeskusele ja Kiribati kalapüügi seirekeskusele. Selliste asjaolude korral tuleb üldine asukohateade saata iga 8 tunni tagant. See üldine asukohateade hõlmab aruannet laeva asukoha kohta, nii nagu laeva kapten on selle registreerinud, kolme tunni jooksul vastavalt punktis 5 esitatud tingimustele.

Lipuriigi kontrollikeskus saadab need teated viivitamata Kiribati seirekeskusele. Rikkis seade parandatakse või vahetatakse välja hiljemalt ühe kuu jooksul. Kui kõnealune laev selle aja jooksul seadet ei paranda või välja ei vaheta, peab ta lahkuma Kiribati majandusvööndist.

8. Lipuriikide kontrollikeskused jälgivad oma laevade liikumist Kiribati vetes. Kui laevade jälgimist pole võimalik nõuetekohaselt läbi viia, teavitatakse sellest viivitamata Kiribati seirekeskust ning toimitakse vastavalt punktile 7.

9. Kui Kiribati seirekeskus leiab, et lipuriik ei edasta punktis 5 täpsustatud teavet, teavitab ta sellest viivitamata Euroopa Komisjoni pädevaid talitusi.

10. Käesolevate sätete kohaselt teisele lepinguosalisele edastatud andmeid kasutavad Kiribati ametiasutused üksnes Euroopa Ühenduse ja Kiribati vahel sõlmitud lepingu raames kalastavate ühenduse laevade kontrolliks ja järelevalveks. Andmeid ei tohi mitte mingil tingimusel edastada kolmandatele isikutele.

11. Satelliitseiresüsteemi seadmed ja tarkvara peavad olema usaldusväärsed, need ei tohi võimaldada mingisugust asukoha võltsimist ning need ei tohi olla käsitsi seadistatavad.

Süsteem peab olema täisautomaatne ja alati töökorras, sõltumata keskkonna- ja ilmastikutingimustest. Keelatud on satelliitseiresüsteemi lõhkuda, kahjustada, muuta see töökõlbmatuks või tekitada häireid selle töös.

Laevakaptenid tagavad, et:

—	andmeid ei muudeta,

—	satelliitseireseadme antenni või antenne ei takistata,

—	satelliitseireseadme elektritoidet ei katkestata,

—	satelliitseireseade ei ole lahti ühendatud.

12. Lepinguosalised kohustuvad nõudmise korral teineteisele oma satelliitseireseadmete kohta teavet andma, eesmärgiga veenduda, et kõnealused seadmed vastavad täielikult teise lepinguosalise nõudmistele käesolevate sätete järgimiseks.

13. Käesolevate sätete tõlgendamisel ja nende kohaldamisel tekkivate mis tahes erimeelsuste korral peavad lepinguosalised nõu artikliga 9 ettenähtud ühiskomitees.

14. Lepinguosalised kohustuvad vajaduse korral kõnealused sätted läbi vaatama.

VMS-teadete edastamine Kiribatile

Asukohateade

Andmeelement	Kood	Kohustuslik/ei ole kohustuslik	Märkused
Teate algus	SR	O	Süsteemiga seotud teave — märgib teate algust
Saaja	AD	O	Teatega seotud teave — saaja. Riigi ISO Alpha 3 kood
Saatja	FR	O	Teatega seotud teave — saatja. Riigi ISO Alpha 3 kood
Lipuriik	FS	F
Teate tüüp	TM	O	Teatega seotud teave — teate tüüp „POS”
Raadiokutsung	RC	O	Laevaga seotud teave — laeva rahvusvaheline raadiokutsung
Lepinguosalise laevastikuregistri sisenumber	IR	F	Laevaga seotud teave — lepinguosalise universaalnumber (lipuriigi ISO3-kood, millele järgneb number)
Pardatähis	XR	O	Laevaga seotud teave — laeva küljele kantud number
Laius	LA	O	Laeva asukohaga seotud teave — asukoht kraadides ja minutites N/S KKMM (WGS-84)
Pikkus	LO	O	Laeva asukohaga seotud teave — asukoht kraadides ja minutites E/W KKKMM (WGS-84)
Kurss	CO	O	Laeva suund 360° skaalal
Pöörlemiskiirus	SP	O	Laeva kiirus kümnendiksõlmedes
Kuupäevad	DA	O	Laeva asukohaga seotud teave — asukoha registreerimise UTC kuupäev (AAAAKKPP)
Aeg	TI	O	Laeva asukohaga seotud teave — asukoha registreerimise UTC kellaaeg (TTMM)
Teate lõpp	ER	O	Süsteemiga seotud teave — märgib teate lõppu

Märgistik: ISO 8859.1

Andmeedastuse struktuur on järgmine:

—	topeltkaldjoon (//) ja väljakood märgivad teate algust,

—	kaldjoon (/) eraldab väljakoodi ja andmeelementi.

Vabatahtlikud andmeelemendid tuleb esitada andmeelementide „teate algus” ja „teate lõpp” vahel.

Kiribati majandusvööndi piirid

Majandusvööndi koordinaadid

Kiribati seirekeskuse andmed

Seirekeskuse nimi:

Laevaseiresüsteemi (VMS) telefon:

VMS faks:

VMS e-post:

DPSG tel:

DSPG faks:

X25 aadress =

Sisenemis-/väljumisteated:

7.8.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 205/35

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 894/2007,

23. juuli 2007,

São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi ning Euroopa Ühenduse vahelise kalandusalase partnerluslepingu sõlmimise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37 koostoimes artikli 300 lõikega 2 ja lõike 3 esimese lõiguga,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust

ning arvestades järgmist:

(1)

Ühendus ning São Tomé ja Príncipe Demokraatlik Vabariik on pidanud läbirääkimisi kalandusalase partnerluslepingu üle ja parafeerinud selle lepingu, mis annab ühenduse kaluritele püügivõimalusi São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes.

(2)	Ühenduse huvides on kõnealune protokoll heaks kiita.

(3)	Tuleks määrata kindlaks kalapüügivõimaluste jagunemine liikmesriikide vahel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi ning Euroopa Ühenduse vaheline kalandusalane partnerlusleping kiidetakse ühenduse nimel heaks.

Lepingu tekst on lisatud käesolevale määrusele.

Artikkel 2

Partnerluslepingu protokolliga kindlaks määratud kalapüügivõimalused jaotuvad liikmesriikide vahel järgmiselt:

Kalapüügiliik	Laeva tüüp	Liikmesriik	Kalalaevatunnistused või kvoot
Tuunipüük	Tuunikülmutusseinerid	Hispaania	13
Tuunipüük	Tuunikülmutusseinerid	Prantsusmaa	12
Tuunipüük	Triivõngejadaga kalapüügilaevad	Hispaania	13
Tuunipüük	Triivõngejadaga kalapüügilaevad	Portugal	5

Kui kõnealuste liikmesriikide kalalaevatunnistuste taotlused ei hõlma kõiki partnerluslepingu protokollis kindlaksmääratud kalapüügivõimalusi, võib komisjon arvesse võtta teiste liikmesriikide kalalaevatunnistuste taotlusi.

Artikkel 3

Liikmesriigid, kelle laevad kalastavad lepingu alusel, teatavad komisjonile kõikide São Tomé ja Príncipe kalastusvööndis püütud kalaliikide kogused komisjoni 14. märtsi 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 500/2001 (millega sätestatakse ühenduse kalalaevade poolt kolmandate riikide vetes ja avamerel püütud saagi seiret käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 2847/93 üksikasjalikud rakenduseeskirjad) (1) ettenähtud korras.

Artikkel 4

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud lepingule alla kirjutama, et see ühenduse suhtes siduvaks muuta.

Artikkel 5

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. juuli 2007

Nõukogu nimel

eesistuja

L. AMADO

(1) EÜT L 73, 15.3.2001, lk 8.

São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi ning Euroopa Ühenduse vaheline

KALANDUSALANE PARTNERLUSLEPING

SÃO TOMÉ JA PRÍNCIPE DEMOKRAATLIK VABARIIK,

edaspidi „São Tomé ja Príncipe”

EUROOPA ÜHENDUS,

edaspidi „ühendus”,

edaspidi „lepinguosalised”,

VÕTTES ARVESSE tihedaid koostöösidemeid ühenduse ning São Tomé ja Príncipe vahel, eelkõige Cotonou lepingu raames, ning nende ühist soovi omavahelisi suhteid tihendada,

VÕTTES ARVESSE mõlema lepinguosalise soovi oma kalavarusid tihedama koostöö kaudu vastutustundlikumalt kasutada,

VÕTTES ARVESSE Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni,

OLLES OTSUSTANUD kohaldada Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni (edaspidi „ICCAT”) tehtud otsuseid ja soovitusi,

OLLES TEADLIKUD 1995. aasta FAO konverentsil vastu võetud vastutustundliku kalapüügi juhendis sätestatud põhimõtete tähtsusest,

OLLES OTSUSTANUD teha vastutustundliku kalapüügi edendamiseks vastastikku kasulikku koostööd, et tagada mere elusressursside pikaajaline kaitse ja säästev kasutamine,

OLLES OTSUSTANUD algatada kõnealuste eesmärkide saavutamiseks dialoogi São Tomé ja Príncipe valitsuse kinnitatud kalanduspoliitika üle, selleks et määrata asjaomased vahendid selle poliitika tulemuslikuks elluviimiseks ning kaasata sellesse protsessi majandusettevõtjad ja kodanikuühiskond;

SOOVIDES määrata kindlaks eeskirjad ja tingimused, mis reguleerivad ühenduse laevade kalapüüki São Tomé ja Príncipe vetes, ning samuti need, mis käsitlevad ühenduse toetust vastutustundliku kalapüügi kehtestamiseks nimetatud vetes,

OLLES OTSUSTANUD teha tihedamat majanduskoostööd kalatööstuses ja sellega seotud valdkondades, luues ja arendades selleks ühisettevõtteid, mis hõlmavad mõlema lepinguosalise ettevõtteid,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva lepinguga kehtestatakse põhimõtted, eeskirjad ja kord, millega reguleeritakse:

—	majandus-, finants-, tehnika- ja teaduskoostööd kalandussektoris, et rakendada kalavarude kaitse ja säästva kasutamise eesmärgil São Tomé ja Príncipe vetes vastutustundlikku kalapüüki ning arendada São Tomé ja Príncipe kalandussektorit,

—	ühenduse kalalaevade São Tomé ja Príncipe kalastusvööndisse pääsemise tingimusi,

—	kalapüügi kontrollimise korraga seotud koostööd São Tomé ja Príncipe vetes, et tagada eespool nimetatud tingimuste järgimine, kalavarude säilitamise ja majandamise meetmete tõhusus ning võitlus ebaseadusliku, teatamata jäetud ja reguleerimata kalapüügiga,

—	äriühingute koostööd, mille eesmärk on arendada ühistest huvidest lähtudes majandustegevust kalandussektoris ja sellega seotud valdkondades.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„São Tomé ja Príncipe ametiasutused” — São Tomé ja Príncipe valitsus;

b)	„ühenduse ametiasutused” — Euroopa Komisjon;

c)	„São Tomé ja Príncipe kalastusvöönd” — veed, mis kalanduse valdkonnas kuuluvad São Tomé ja Príncipe suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla;

d)	„kalalaev” — laev, mis on varustatud seadmestikuga mere elusvarude kaubanduslikuks kasutamiseks;

e)	„ühenduse laev” — ühenduse liikmesriigi lipu all sõitev ja ühenduses registreeritud kalalaev;

f)	„ühiskomisjon” — komisjon, mis koosneb ühenduse ning São Tomé ja Príncipe esindajatest, kelle ülesanded on esitatud käesoleva lepingu artiklis 9;

g)	„ümberlaadimine” — püügisaagi osaline või täielik ümberpaigutamine sadamas või merel ühelt kalalaevalt teisele kalalaevale;

h)	„erakorralised asjaolud” — asjaolud, mis ei ole seotud loodusjõudude tegevusega, mis väljuvad ühe lepinguosalise mõistliku kontrolli alt ja mis oma loomu poolest takistavad kalapüüki São Tomé ja Príncipe vetes;

i)	„AKV meremees” — meremees, kes pärineb muust kui Euroopa riigist, mis on liitunud Cotonou lepinguga. Selles tähenduses on São Tomé ja Príncipe meremeeste puhul tegemist AKV meremeestega;

j)	„kaaspüük” — kõik Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta konventsiooni 1. lisas loetlemata liikide püütud kogused.

Artikkel 3

Käesoleva lepingu täitmisega seonduvad põhimõtted ja eesmärgid

1. Lepinguosalised kohustuvad edendama São Tomé ja Príncipe kalastusvööndis vastutustundlikku kalapüüki, lähtudes kõnealustes vetes kalastavate eri riikide laevade mittediskrimineerimise põhimõttest ning võttes arvesse sama geograafilise piirkonna eri arenguriikide vahel sõlmitud kokkuleppeid, sealhulgas vastastikuseid kalanduskokkuleppeid.

2. Lepinguosalised teevad koostööd São Tomé ja Príncipe valitsuse kinnitatud valdkondliku kalanduspoliitika rakendamiseks ning algatavad vajalike reformide arutamiseks poliitilise dialoogi. Lepinguosalised kohustuvad enne kõnealuse valdkonna meetmete vastuvõtmist teineteisega konsulteerima.

3. Lepinguosalised teevad nii üheskoos kui ühepoolse algatuse korras koostööd käesoleva lepingu alusel rakendatud meetmete, programmide ja tegevuste eelhindamistel, jooksvatel hindamistel ja järelhindamisel.

4. Lepinguosalised kohustuvad tagama, et käesolevat lepingut rakendatakse kooskõlas majanduse ja sotsiaalvaldkonna hea valitsemistava põhimõtetega, võttes arvesse kalavarude olukorda.

5. AKV meremeeste töötamist ühenduse laevadel reguleerib eelkõige Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) töö põhimõtete ja -õiguste deklaratsioon, mida kohaldatakse täieõiguslikult asjaomaste lepingute ja üldiste töötingimuste suhtes. Eeskätt on tegemist ühinemisvabaduse ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tegeliku tunnustamise ning tööhõive ja kutsealaga seotud diskrimineerimise kõrvaldamisega.

Artikkel 4

Teaduskoostöö

1. Lepingu kehtivusaja jooksul püüavad ühendus ning São Tomé ja Príncipe jälgida kalavarude seisundi arengut São Tomé ja Príncipe kalastusvööndis.

2. Lepinguosalised peavad Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni (ICCAT) soovituste ja resolutsioonide ning parimate olemasolevate teaduslike arvamuste alusel vajaduse korral teaduskohtumise järgselt üksteisega lepingu artikliga 9 ettenähtud ühiskomisjonis nõu.

3. Lepinguosalised kohustuvad pidama otseselt, Guinea lahe piirkondliku kalanduskomitee (COREP) ja pädevate rahvusvaheliste organisatsioonide vahendusel nõu, et tagada Atlandi ookeani bioloogiliste ressursside haldamine ja säilimine ning teha koostööd nende ülesannetega seotud teadusuuringute alal.

Artikkel 5

Ühenduse laevade juurdepääs kalastusvööndile São Tomé ja Príncipe vetes

1. São Tomé ja Príncipe kohustub andma ühenduse laevadele oma kalastusvööndis püügiloa kooskõlas käesoleva lepingu ning selle protokolli ja lisaga.

2. Käesoleva lepinguga reguleeritav kalapüük toimub vastavalt São Tomés ja Príncipes kehtivatele seadustele ja eeskirjadele. São Tomé ja Príncipe ametiasutused teatavad ühendusele kõikidest nimetatud õigusaktide muudatustest.

3. São Tomé ja Príncipe vastutab protokolliga ette nähtud kalapüügi kontrollimist käsitlevate sätete tõhusa kohaldamise eest. Ühenduse laevad teevad São Tomé ja Príncipe ametiasutustega koostööd kõnealuste kontrollide läbiviimiseks.

4. Ühendus kohustub võtma kõik asjakohased meetmed eesmärgiga tagada, et tema laevad järgiksid käesoleva lepingu sätteid ning õigusakte, mis käsitlevad kalapüüki São Tomé ja Príncipe jurisdiktsiooni all olevates vetes.

Artikkel 6

Kalalaevatunnistused

1. Ühenduse laevad võivad São Tomé ja Príncipe kalastusvööndis kalastada vaid juhul, kui neil on käesoleva lepingu ja sellele lisatud protokolli kohaselt väljastatud kalalaevatunnistus.

2. Laevale kalalaevatunnistuse saamise kord, kohaldatavad tasud ja laevaomanike kasutatavad makseviisid määratakse kindlaks protokolli lisas.

Artikkel 7

Rahaline toetus

1. Ühendus annab São Toméle ja Príncipele rahalist toetust vastavalt protokollis ja lisas sätestatud tingimustele. Rahaline toetus koosneb kahest osast:

a)	ühenduse laevade juurdepääsu eest São Tomé ja Príncipe vetele ja kalavarudele ning

b)	ühenduse rahaline toetus vastutustundliku kalapüügi edendamiseks ja kalavarude säästvaks kasutamiseks São Tomé ja Príncipe vetes.

2. Eelneva lõike 1 punktis a nimetatud rahalise toetuse osa määratakse kindlaks ning toetust kasutatakse kooskõlas lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel protokolli kohaselt püstitatud eesmärkidega, mida tahetakse saavutada São Tomé ja Príncipe valitsuse kinnitatud valdkondliku kalanduspoliitika raames ning vastavalt selle elluviimiseks läbiviidavatele ühe- ja mitmeaastastele kavadele.

3. Ühenduse antav rahaline toetus makstakse iga aasta välja vastavalt protokollis sätestatud korrale, võttes arvesse käesoleva lepingu ja protokolli sätteid, millega nähakse ette toetussumma võimalik muutmine järgmistel juhtudel:

a)	erakorralised asjaolud;

b)	püügivõimaluste vähendamine ühenduse laevadele vastastikuse kokkuleppega, mille põhjuseks on asjaomaste kalavarude haldamismeetmed, mida on parimate olemasolevate teadusalaste nõuannete alusel peetud vajalikuks kohaldada, et tagada varude säilimine ja jätkusuutlik kasutamine;

c)	püügivõimaluste suurendamine ühenduste laevadele, kui parimate olemasolevate teadusalaste nõuannete kohaselt kalavarude seisukord seda võimaldab;

d)	São Tomé ja Príncipe kalanduspoliitika elluviimiseks antava rahalise toetuse andmise tingimuste ümberhindamine, kui lepinguosaliste tuvastatud iga-aastaste ja mitmeaastaste kavade tulemused selleks alust annavad;

e)	käesoleva lepingu lõpetamine artikli 13 sätete kohaselt;

f)	käesoleva lepingu kohaldamise peatamine vastavalt artiklile 12.

Artikkel 8

Ettevõtjate ja kodanikuühiskonna vahelise koostöö edendamine

1. Lepinguosalised soodustavad majandus-, teadus- ja tehnikakoostööd kalandussektoris ja seonduvates sektorites. Lepinguosalised peavad kõnealuse eesmärgi saavutamiseks võetavate eri meetmete kooskõlastamiseks üksteisega nõu.

2. Lepinguosalised kohustuvad soodustama kalapüügivõtete ja -vahendite, kalakaitseviiside ja kalatoodete tööstusliku töötlemise alast teabevahetust.

3. Lepinguosalised püüavad luua soodsaid tingimusi oma ettevõtete sidemete laiendamiseks tehnika-, majandus- ja ärivaldkondades, toetades ettevõtluse ja investeerimise arengut soodustava keskkonna loomist.

4. Lepinguosalised kannustavad asutama eelkõige vastastikuseid huve teenivaid ühisettevõtteid, kooskõlas São Tomé ja Príncipe ning ühenduse kehtivate õigusaktidega.

Artikkel 9

Ühiskomisjon

1. Käesoleva lepingu kohaldamise jälgimiseks moodustatakse ühiskomitee. Ühiskomitee täidab järgmisi ülesandeid:

a)	lepingu täitmise, tõlgendamise ja kohaldamise jälgimine, eriti artikli 7 lõikes 2 viidatud ühe- ja mitmeaastaste kavade koostamine ning nende elluviimise hindamine;

b)	vajalike sidemete loomine kalanduse valdkonnas vastastikust huvi pakkuvate küsimuste, eelkõige püügiandmete statistilise analüüsi arutamiseks;

c)	tegutsemine käesoleva lepingu tõlgendamise või kohaldamisega seotud vaidluste rahumeelse lahendamise foorumina;

d)	vajaduse korral kalapüügivõimaluste taseme ja sellest tulenevalt rahalise toetuse muutmine;

e)	mis tahes muud ülesanded, mis lepinguosalised määravad kindlaks vastastikusel kokkuleppel.

2. Ühiskomisjon tuleb kokku vähemalt kord aastas vaheldumisi ühenduses ja São Tomés ja Príncipes ning kohtumise eesistujaks on kohtumist võõrustav lepinguosaline. Kummagi lepinguosalise taotlusel peab komitee erikoosolekuid.

Artikkel 10

Geograafiline kohaldamisala

Artikkel 11

Lepingu kestus

Käesolevat lepingut kohaldatakse nelja aasta jooksul alates selle jõustumiskuupäevast; seejärel saab seda lisaks pikendada nelja aasta kaupa, kui lepingut ei lõpetata kooskõlas artikliga 13.

Artikkel 12

Lepingu peatamine

1. Käesoleva lepingu kohaldamise võib peatada kummagi lepinguosalise algatusel lepingu sätete kohaldamise suhtes esineva tõsise eriarvamuse korral. Lepingu peatamiseks teatab asjaomane lepinguosaline oma kavatsusest kirjalikult vähemalt kolm kuud enne peatamise jõustumiskuupäeva. Kõnealuse teatise saamisel alustavad lepinguosalised konsultatsioone eriarvamuste lahendamiseks vastastikusel kokkuleppel.

2. Artiklis 7 nimetatud rahalist toetust vähendatakse proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel vastavalt peatamise kestusele.

Artikkel 13

Lepingu lõpetamine

1. Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu lõpetada erakorraliste asjaolude korral, nagu asjaomaste varude vähenemine, ühenduse laevadele tagatud kalapüügivõimaluste väiksema kasutamise kindlakstegemine või suutmatus täita lepinguosaliste võetud kohustusi seoses ebaseadusliku, reguleerimata ja teatamata jäetud kalapüügi ennetamisega.

2. Asjaomane lepinguosaline teatab teisele lepinguosalisele kirjalikult oma kavatsusest lepingust taganeda vähemalt kuus kuud enne esialgse kehtivusaja või iga täiendava kehtivusaja möödumist.

3. Eelmises lõikes osutatud teatise üleandmisega alustatakse lepinguosaliste-vahelisi konsultatsioone.

4. Artiklis 7 nimetatud rahalist toetust vähendatakse lepingu lõpetamise aasta eest proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel.

Artikkel 14

Protokoll ja lisa

Protokoll ja lisa on käesoleva lepingu lahutamatud osad.

Artikkel 15

Siseriiklike õigusaktide kohaldamine

Ühenduse laevad teostavad São Tomé ja Príncipe vetes kalapüüki kooskõlas São Tomés ja Príncipes kohaldatavate siseriiklike õigusaktidega, kui lepingus, käesolevas protokollis koos lisaga või selle liidetes ei ole teisiti ette nähtud.

Artikkel 16

Kehtetuks tunnistamine

Alates käesoleva lepingu jõustumisest tunnistatakse sellega kehtetuks ning asendatakse Euroopa Ühenduse ning São Tomé ja Príncipe vaheline São Tomé ja Príncipe rannikuvetes kalastamise leping, mis jõustus 25. veebruaril 1984. aastal.

Protokolli, millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ning São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi vahelises São Tomé ja Príncipe rannikuvetes kalastamise lepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ajavahemikuks 1. juunist 2006 kuni 31. maini 2010, kohaldatakse siiski kõnealuse protokolli artikli 1 lõikes 1 kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul ja see protokoll on käesoleva lepingu lahutamatu osa.

Artikkel 17

Jõustumine

Käesolev leping, mis on koostatud kahes eksemplaris eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, saksa, slovaki, sloveeni, soome, rootsi, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed, jõustub kuupäeval, mil lepinguosalised teatavad teineteisele selle vastuvõtmiseks vajalike siseriiklike menetluste lõpuleviimisest.

PROTOKOLL,

millega määratakse kindlaks São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi ning Euroopa Ühenduse vahelises São Tomé ja Príncipe rannikuvetes kalastamise kokkuleppes sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus 1. juunist 2006 kuni 31. maini 2010

Artikkel 1

Kohaldamisaeg ja kalapüügivõimalused

1. Lepingu artiklis 5 nimetatud kalapüügivõimalused neljaks aastaks alates 1. juunist 2006 on järgmised:

siirdekalade liigid (liigid, mis on loetletud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta konventsiooni lisas 1):

—	tuunikülmutusseinerid: 25 laeva;

—	triivõngejadaga kalapüügilaevad: 18 laeva.

2. Lõiget 1 kohaldatakse käesoleva protokolli artiklite 4 ja 5 kohaselt.

3. Euroopa Ühenduse liikmesriigi lipu all sõitvad laevad võivad São Tomé ja Príncipe kalastusvööndis kala püüda vaid tingimusel, et neile on käesoleva protokolli raames ja selle lisas toodud tingimustel väljastatud kalalaevatunnistus.

Artikkel 2

Rahaline toetus — maksekord

1. Lepingu artiklis 7 ette nähtud rahaline toetus hõlmab artiklis 1 osutatud ajavahemikku, toetuse selle osa suuruseks on 552 500 eurot aastas, mis vastab võrdlusalusele 8 500 tonni aastas, millele lisandub erisumma, mille suuruseks on 1 105 000 eurot aastas ja mis on määratud São Tomé ja Príncipe kalandussektori kalanduspoliitika raames tehtud algatuste elluviimiseks. See erisumma on lepingu artiklis 7 ette nähtud rahalise toetuse lahutamatuks osaks.

2. Lõiget 1 kohaldatakse käesoleva protokolli artiklites 4, 5 ja 7 toodud tingimustel.

3. Ühenduse poolt käesoleva protokolli kohaldamise ajal makstava lõikes 1 osutatud rahalise toetuse suurus on 663 000 eurot aastas.

4. Kui ühenduse laevad ületavad neile São Tomé ja Príncipe vetes kehtestatud püügikoguse, mis on 8 500 tonni aastas, suurendatakse 552 500 euro suurust rahalist toetust 65 euro võrra iga püütud lisatonni eest. Ühenduse makstav aastane kogutoetus ei tohi siiski ületada võrdlusalusele vastavat summat kahekordselt (1 105 000 eurot). Kui ühenduse laevad ületavad kahekordsele aastasele kogutoetusele vastava püügikoguse (17 000 tonni), makstakse selle piirmäära ületamise eest määratud lisasummad järgmisel aastal.

5. Lõikes 1 osutatud rahalise toetuse esimese aasta osamakse tasutakse hiljemalt 15. mail 2007 ning 31. juulil 2007., 2008., 2009. aastal.

6. Rahalise toetuse kasutamine on artiklis 6 toodud tingimustel São Tomé ja Principe ametiasutuste ainupädevuses.

7. Rahaline toetus makstakse São Tomé ja Príncipe ametiasutuste määratud rahandusasutuses São Tomé ja Príncipe riigikassa arveldusarvele.

Artikkel 3

Koostöö vastutustundliku kalapüügi vallas — teaduskoostöö

1. Lepinguosalised kohustuvad edendama São Tomé ja Principe vetes vastutustundlikku kalapüüki, lähtudes kõnealustes vetes kalastavate eri riikide laevade mittediskrimineerimise põhimõttest.

2. Protokolli kehtivusaja jooksul püüavad ühendus ning São Tomé ja Príncipe jälgida kalavarude seisundi arengut São Tomé ja Príncipe kalastusvööndis.

3. Lepinguosalised kohustuvad edendama piirkondlikku koostööd vastutustundliku kalapüügi valdkonnas, eeskätt Guinea lahe piirkondliku kalanduskomitee (COREP) raames.

4. Vastavalt lepingu artiklile 4 peavad lepinguosalised Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni (ICCAT) soovituste ja resolutsioonide ning parimate olemasolevate teadusalaste nõuannete alusel vajaduse korral teaduskohtumise järgselt üksteisega lepingu artikliga 9 ettenähtud ühiskomisjonis allpiirkonna tasandil nõu ja võtavad vastastikusel kokkuleppel meetmeid, et tagada ühenduse laevade püügitegevusega seoses kalavarude säästev majandamine.

Artikkel 4

Kalapüügivõimaluste kokkuleppeline läbivaatamine

1. Artiklis 1 osutatud kalapüügivõimalusi võib vastastikusel kokkuleppel suurendada tingimusel, kui artikli 3 lõikes 4 nimetatud teaduskohtumise arvamuse kohaselt ei kahjusta see suurendamine São Tomé ja Príncipe ressursside säästlikku kasutamist. Sellisel juhul suurendatakse artikli 2 lõikes 1 osutatud 552 500 euro suurust rahalist toetust proportsionaalselt ja pro rata temporis. Euroopa Ühenduse poolt makstava rahalise toetuse kogusumma ei tohi siiski olla suurem kui 552 500 euro suuruse summa kahekordne väärtus. Kui ühenduse laevade püügikogused ületavad kahekordsele aastasele kogutoetusele vastava püügikoguse 8 500 tonni (ehk 17 000 tonni), makstakse selle piirmäära ületamise eest määratud lisasummad järgmisel aastal.

2. Kui lepinguosalised lepivad kokku artiklis 1 osutatud kalapüügivõimaluste vähendamises, vähendatakse rahalist toetust proportsionaalselt ja pro rata temporis.

3. Kalapüügivõimaluste jaotamine eri laevakategooriate vahel võib samuti toimuda pärast nõupidamist vastastikusel kokkuleppel, tingimusel, et järgitakse artiklis 3 osutatud teaduskohtumise võimalikke soovitusi kalavarude haldamise osas, mida ümberjaotamine mõjutada võib. Kui kalapüügivõimaluste ümberjaotamisel on vajalik rahalist toetust kohandada, lepivad lepinguosalised selles kokku.

Artikkel 5

Uued kalapüügivõimalused

Kui ühenduse laevad on huvitatud muust püügitegevusest kui artiklis 1 osutatud tegevus, peab ühendus nende uute tegevuste võimaliku lubamise osas São Tomé ja Príncipega nõu. Sellisel juhul lepivad lepinguosalised kokku uusi kalapüügivõimalusi reguleerivates tingimustes ja teevad vajadusel protokolli ja selle lisasse muudatusi.

Artikkel 6

Rahalise toetuse maksmise peatamine ja läbivaatamine erakorraliste asjaolude puhul

1. Erakorralistel asjaoludel, välja arvatud loodusjõududest tingitud asjaolude korral, mis takistavad kalapüüki São Tomé ja Príncipe majandusvööndis, võib Euroopa Ühendus peatada artikli 2 lõikes 1 ette nähtud rahalise toetuse maksmise. Otsus peatamise kohta tehakse kahe kuu jooksul pärast lepinguosaliste-vahelisi nõupidamisi ühe poole nõudmisel ja tingimusel, et Euroopa Ühendus on maksmise peatamise hetkel välja maksnud kõik maksmisele kuulunud toetussummad.

2. Rahalise toetuse maksmine algab uuesti pärast seda, kui lepinguosalised on nõu pidanud ja kokku leppinud, et kalandustegevuse peatamise tinginud asjaolud on ära langenud ja olukord võimaldab tavapärast kalapüüki jätkata.

3. Rahalise toetuse peatamise ajal kehtinud ühenduse laevadele antud kalalaevatunnistuste kehtivusaega pikendatakse ajavahemiku võrra, millal kalastustegevus oli peatatud.

Artikkel 7

Vastutustundliku kalapüügi edendamine São Tomé ja Príncipe vetes

1. Käesoleva protokolli artiklis 2 nimetatud rahalisest toetusest (663 000 eurot) 50 % (s.o 331 500 eurot) suunatakse igal aastal São Tomé ja Príncipe valitsuse kinnitatud kalanduspoliitika raames teostatavate algatuste toetamiseks.

São Tomé ja Príncipe kasutab vastavat summat lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel ja kalandussektori jätkusuutliku ja vastutustundliku haldamise tagamise eesmärgil São Tomé ja Príncipe poolt kinnitatud kalanduspoliitika prioriteetide alusel kindlaksmääratud eesmärkide täitmiseks ja sellega seotud iga-aastaste ja mitmeaastaste kavade koostamiseks vastavalt järgmisele lõikele 2.

2. Eelmise lõike sätete elluviimiseks lepivad lepinguosalised São Tomé ja Príncipe ettepanekul lepingu artikliga 9 ette nähtud ühiskomisjonis kohe pärast protokolli jõustumist ja hiljemalt kolm kuud pärast käesoleva protokolli jõustumist kokku mitmeaastases valdkondlikus kavas ja selle rakenduseeskirjades, sealhulgas järgmises:

a)	aastased ja mitmeaastased suunised, mille alusel ülaltoodud lõikes 1 nimetatud rahalise toetuse protsendimäära ja selle toetusega seotud erisummasid igal aastal algatuste jaoks kasutatakse;

aasta ja mitme aasta lõikes seatud eesmärgid, et edendada vastavalt tähtajale jätkusuutlikku ja vastutustundlikku kalapüüki ning arvestada São Tomé ja Príncipe riikliku kalanduspoliitika prioriteetide või muude poliitiliste suundadega, millel on seos vastutustundliku ja jätkusuutliku kalapüügi edendamisega või mis seda mõjutavad;

c)	kriteeriumid ja menetlused, mis võimaldavad anda aasta lõikes hinnangu saavutatud tulemustele;

d)	käesoleva artikli lõikes 1 osutatud rahalise toetuse kogusumma protsendimäära võimalik muutmine, mida kohaldatakse käesoleva protokolli kohaldamise aastale järgnevatel aastatel.

3. Mis tahes mitmeaastase sektoripõhise programmi muudatusettepanek või erisummade kasutamine iga aasta algatuste jaoks peab ühiskomisjonis saama mõlema poole heakskiidu.

4. Igal aastal otsustab São Tomé ja Príncipe, kui suur summa lõikes 1 nimetatud rahalisest toetusest on vajalik mitmeaastase kava elluviimiseks. Esimesel protokolli jõustumise aastal peab selle summa suuruse ühendusele teatama mitmeaastasele sektorisisesele programmile heakskiidu saamisel ühiskomisjoni poolt. Iga järgmise aasta puhul teatab São Tomé ja Príncipe selle summa ühendusele hiljemalt eelneva aasta 1. maiks.

5. Kui mitmeaastase valdkondliku kava elluviimise tulemuste iga-aastane hinnang seda nõuab, võib Euroopa Ühendus nõuda käesoleva protokolli artikli 2 lõikes 1 nimetatud rahalise toetuse ümberjaotamist, et viia kava elluviimiseks tegelikult eraldatavate rahaliste vahendite hulk kooskõlla saavutatud tulemustega.

Artikkel 8

Erimeelsused — protokolli kohaldamise peatamine

1. Käesoleva protokolli sätete tõlgendamisel ja nende kohaldamisel tekkivate mis tahes erimeelsuste korral peavad lepinguosalised nõu lepingu artiklis 9 ette nähtud ühiskomisjonis, mis kutsutakse vajadusel kokku erakorraliselt.

2. Ilma et see piiraks artikli 9 sätteid, võib protokolli kohaldamise ühe poole algatusel peatada, kui pooli vastandav erimeelsus on tõsine ja lõike 1 kohaselt kokku kutsutud ühiskomisjoni nõupidamisel vastastikust kokkulepet ei saavutatud.

3. Protokolli kohaldamise peatamiseks esitab huvitatud pool vastava kirjaliku taotluse vähemalt kolm kuud enne taotletavat peatamise kuupäeva.

4. Peatamise korral jätkavad lepinguosalised konsultatsioone vaidluse lahendamiseks vastastikusel kokkuleppel. Kokkuleppelise lahenduse leidmisel jätkatakse protokolli kohaldamist ning rahalist toetust vähendatakse proportsionaalselt ja pro rata temporis ajavahemiku võrra, millal protokoll oli peatatud.

Artikkel 9

Protokolli kohaldamise peatamine maksete mittesooritamise tõttu

Kui ühendus ei soorita artiklis 2 ette nähtud makseid, võib artikli 6 sätteid arvesse võttes peatada käesoleva protokolli kohaldamise järgmistel tingimustel:

a)	São Tomé ja Príncipe pädevad asutused saadavad Euroopa Komisjonile teate makse mittelaekumise kohta. Komisjon viib läbi vastavad kontrollimenetlused ja sooritab vajadusel makse hiljemalt 60 tööpäeva jooksul pärast teate kättesaamise kuupäeva;

b)	kui São Tomé ja Príncipe pädevad asutused pole käesoleva protokolli artikli 2 lõikes 5 ette nähtud ajavahemiku jooksul makset või asjakohast selgitust selle puudumise kohta saanud, on neil õigus protokolli kohaldamine peatada. Sellest teavitavad nad viivitamatult Euroopa Komisjoni;

c)	protokolli kohaldamine jätkub niipea, kui kõnealune makse on sooritatud.

Artikkel 10

Siseriiklike õigusaktide kohaldamine

Artikkel 11

Kehtetuks tunnistamine

Euroopa Majandusühenduse ja São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi vahelise São Tomé ja Príncipe rannikuvetes kalastamise lepingu lisa tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse käesoleva protokolli lisaga.

Artikkel 12

Jõustumine

1. Käesolev protokoll ja selle lisa jõustuvad kuupäeval, millal lepinguosalised teatavad teineteisele sel eesmärgil vajalike menetluste lõpuleviimisest.

2. Neid kohaldatakse alates 1. juunist 2006.

LISA

Ühenduse laevade kalapüügi tingimused São Tomé ja Príncipe kalastusvööndis

I PEATÜKK

KALALAEVATUNNISTUSTE TAOTLEMISE JA VÄLJAANDMISE KORD

1. JAGU

Kalalaevatunnistuste väljaandmine

1. Kalalaevatunnistus São Tomé ja Príncipe kalastusvööndis kalastamiseks antakse üksnes abikõlblikele ühenduse laevadele.

2. Laev on abikõlblik juhul, kui selle omaniku, kapteni ega laeva enda suhtes pole rakendatud kalapüügikeeldu São Tomés ja Príncipes. Kõnealustel isikutel ei tohi olla vastuolusid São Tomé ja Príncipe seadustega, st nad peavad olema täitnud kõik São Tomé ja Príncipe ning ühenduse vahelistest kalastuslepingust tulenevad varasemad kohustused.

3. Ühenduse pädevad asutused esitavad São Tomé ja Príncipe kalanduse eest vastutavale ministeeriumile elektroonilisel teel taotluse iga laeva kohta, kes soovib lepingu raames kala püüda; seda tuleb teha vähemalt 15 tööpäeva enne kalalaevatunnistuse soovitud alguskuupäeva.

4. Taotlused esitatakse kalanduse eest vastutavale ministeeriumile vormidel, mille näidised on antud 1. liites. São Tomé ja Príncipe ametiasutused võtavad kõik vajalikud meetmed selleks, et kalalaevatunnistuse taotluste raames saadud andmete töötlemine toimuks konfidentsiaalselt. Neid andmeid kasutatakse üksnes kalastamise lepingu täitmiseks.

5. Kalalaevatunnistuse taotlusega koos tuleb esitada järgmised dokumendid:

—	tõend, et kalalaevatunnistuse kehtivusaja eest on kindlaksmääratud avanss tasutud;

—	(mis tahes muu dokument või tõend, mille esitamist näevad ette käesoleva protokolli erisätted teatavate laevaliikide kohta).

6. Kalalaevatunnistuse tasu makstakse artikli 2 lõikes 7 osutatud São Tomé ja Príncipe ametiasutuste arveldusarvele.

7. Kalalaevatunnistuse tasu sisaldab kõiki riiklikke ja kohalikke makse, välja arvatud sadamamaksud ja teenustasud.

8. Kõikide laevade kalalaevatunnistused väljastatakse laeva omanikele või nende esindajatele Euroopa Ühenduste Komisjoni Gabonis asuva delegatsiooni vahendusel 15 tööpäeva jooksul alates eespool nimetatud punktis 5 osutatud dokumentide laekumisest kalanduse eest vastutavale São Tomé ja Príncipe ministeeriumile.

9. Kalalaevatunnistus antakse konkreetsele laevale ja seda ei saa edasi anda.

10. Tõestatud vääramatu jõu korral võib Euroopa Ühenduse taotlusel laeva kalalaevatunnistust siiski asendada mõnele muule protokolli artiklis 1 osutatud sama kategooria laevale antava uue kalalaevatunnistusega ning viimase eest ei pea kalalaevatunnistuse tasu maksma. Sel juhul võetakse püügikoguste taseme arvestamisel võimalike täiendavate maksete kindlaksmääramisel arvesse kahe laeva summaarseid püügikoguseid.

11. Asendatud kalalaevatunnistusega laeva omanik või tema esindaja tagastab tühistatud kalalaevatunnistuse Euroopa Komisjoni delegatsiooni vahendusel kalanduse eest vastutavale São Tomé ja Príncipe ministeeriumile.

12. Uus kalalaevatunnistus jõustub päeval, millal laeva omanik esitab tühistatud kalalaevatunnistuse kalanduse eest vastutavale São Tomé ja Príncipe ministeeriumile. Euroopa Komisjoni Gabonis asuvat delegatsiooni tuleb kalalaevatunnistuse asendamisest teavitada.

13. Kalalaevatunnistus peab alati olema laeva pardal. Euroopa Ühendus ajakohastab nimekirja laevadest, millele on käesoleva protokolli sätete kohaselt kalalaevatunnistust taotletud. Kõnealune nimekiri edastatakse São Tomé ja Príncipe ametiasutustele pärast selle koostamist ja edaspidi alati, kui seda on ajakohastatud. Pärast Euroopa Komisjoni poolt São Tomé ja Príncipe ametiasutustele saadetud nimekirja ja ettemakse tasumise teate kättesaamist lisab São Tomé ja Príncipe pädev asutus laeva püügiloaga laevade nimekirja, mis edastatakse kalapüügi kontrollimise eest vastutavale asutusele. Sellisel juhul võib laevaomanik saada selle nimekirja kinnitatud koopia, mida hoitakse laeva pardal kalalaevatunnistuse asemel kuni viimase väljasandmiseni.

2. JAGU

Kalalaevatunnistusi reguleerivad tingimused — kalalaevatunnistuse tasud ja ettemaksed

1. Kalalaevatunnistuste kehtivusaeg on üks aasta. Neid saab pikendada.

2. Kalalaevatunnistuse tasu on 35 eurot iga São Tomé ja Príncipe kalastusvööndis püütud kalatonni kohta tuunipüügiseinerite ja triivõngejadaga püügilaevade puhul.

3. Kalalaevatunnistused väljastatakse pärast seda, kui siseriiklikele pädevatele asutustele on tasutud järgmised kindlaksmääratud summad:

—	5 250 eurot iga tuunipüügiseineri kohta, mis vastab kalalaevatunnistuse tasule 150 tonni eest aastas,

—	1 925 eurot triivõngejadaga kalapüügilaeva kohta, mis vastab kalalaevatunnistuse tasule 55 tonni aastas.

4. Liikmesriigid teatavad Euroopa Komisjonile hiljemalt iga aasta 15. juuniks möödunud aasta püügikoguse tonnides, nagu on kindlaks määranud punktis 5 osutatud teadusinstituudid.

5. Euroopa Ühenduste Komisjon koostab aasta n püügireiside eest tasumisele kuuluvate kalalaevatunnistuse tasude lõpliku arvestuse hiljemalt n + 1 aasta 31. juuliks, see arvestus põhineb kõikide laevaomanike esitatud püügiaruannetel ning püügiandmete kinnitamisel liikmesriikides kontrolliks pädevate teadusasutuste poolt, nagu näiteks IRD (Institut de Recherche pour le Développement), IEO (Instituto Español de Oceanografia), IPIMAR (Instituto Português de Investigaçao Maritima), ning see toimub Euroopa Komisjoni delegatsiooni vahendusel.

6. Nimetatud lõplik arvestus edastatakse samaaegselt São Tomé ja Príncipe kalanduse eest vastutavale ministeeriumile ja laevaomanikele.

7. Laevaomanikud maksavad tasumisele kuuluvad täiendavad summad (koguste eest, mis ületavad tuunipüügiseinerite puhul 150 tonni ja triivõngejadaga kalapüügilaevade puhul 55 tonni) São Tomé ja Príncipe pädevatele asutustele hiljemalt n + 1 aasta 31. augustiks arveldusarvele, millele on osutatud käesoleva peatüki 1. jao lõikes 6, summas 35 eurot tonni kohta.

8. Kui lõpparuande summa on väiksem kui käesoleva jaotise punktis 3 nimetatud ettemakse, summade vahet laevaomanikule siiski tagasi ei maksta.

II PEATÜKK

KALASTUSVÖÖNDID

1. Ühenduse laevad võivad kala püüda vetes, mis asuvad kaugemal kui 12 meremiili tuunipüügiseinerite ja triivõngejadaga püügilaevade jaoks kehtestatud lähtejoontest.

2. Kogu kalastustegevus erandeid tegemata on keelatud São Tomé ja Príncipe ning Nigeeria ühiseks kasutamiseks määratud vööndis, mis on piiratud liites 3 esitatud koordinaatidega.

III PEATÜKK

PÜÜGIARUANDED

1. Käesolevas lisas mõistetakse São Tomé ja Príncipe kalastusvööndis toimuva ühenduse laeva püügireisi kestuse all:

—	ajavahemikku laeva São Tomé ja Príncipe kalastusvööndisse sisenemisest kuni sellest lahkumiseni,

—	ajavahemikku laeva São Tomé ja Príncipe kalastusvööndisse sisenemisest kuni ümberlaadimiseni ja/või lossimiseni.

2. Laevad, millel lubatakse käesoleva lepingu alusel São Tomé ja Príncipe vetes kalastada, saadavad oma püügiaruanded São Tomé ja Príncipe kalanduse eest vastutavale ministeeriumile, et ametiasutustel oleks võimalik kontrollida väljapüütud koguseid, mille kinnitavad pädevad teadusinstituudid vastavalt käesoleva lisa I peatüki 2. jao punktis 4 sätestatud menetlusele. Väljapüügist teatamise kord on järgmine:

2.1.

Kalalaevatunnistuse aastase kehtivusaja jooksul käesoleva lisa I peatüki 2. jao tähenduses sisaldavad püügiaruanded andmeid igal püügireisil saadud saagikoguse kohta. Püügiaruannete originaalid füüsilisel kandjal saadetakse São Tomé ja Príncipe kalanduse eest vastutavale ministeeriumile hiljemalt 45 päeva pärast nimetatud ajavahemikul toimunud viimase püügireisi lõppu.

2.2.	Laevad täidavad püügivormi vastavalt liites 2 esitatud püügipäeviku näidisele. Ajavahemike kohta, millal kõnealused laevad ei viibi São Tomé ja Príncipe kalastusvööndis, tuleb teha püügipäevikusse kanne „väljaspool São Tomé ja Príncipe kalastusvööndit”.

2.3.	Vormid tuleb täita loetavalt ja neile peab alla kirjutama laeva kapten või tema õiguslik esindaja.

3. Ühe lepinguosalise taotlusel võib ühiskomisjon koguneda kalastustegevust puudutavate andmete võrdlemiseks.

4. Kui käesoleva peatüki sätetest kinni ei peeta, on São Tomé ja Príncipe valitsusel õigus sätteid rikkuva laeva kalalaevatunnistus peatada kuni vorminõuete täitmiseni ning määrata laevaomanikule São Tomé ja Príncipe kehtivate õigusaktidega ettenähtud karistus. Sellest teavitatakse lipuriiki ja Euroopa Komisjoni.

IV PEATÜKK

ÜMBERLAADIMINE

Lepingupooled teevad koostööd, et parandada ümberlaadimise võimalusi São Tomé ja Príncipe sadamates.

1. Ümberlaadimine:

Ühenduse tuunipüügilaevadele, mis on omal algatusel otsustanud korraldada ümberlaadimise São Tomé ja Príncipe sadamas või reidil, kohaldatakse kalalaevatunnistuse tasu puhul soodustust 5 eurot tonni kohta São Tomé ja Príncipe kalastusvööndis püütud koguste puhul lisa I peatüki 2. jao lõikes 2 osutatud summast.

Samasugust mehhanismi kohaldatakse ühenduse mis tahes laeva puhul kuni väljapüütud koguste lõpliku arvestuse 50 % ulatuseni (nii nagu see on määratud käesoleva lisa III peatükis) alates käesoleva protokolli esimesest jõustumisaastast.

2. Ümberlaaditud koguste kontrollimise kord määratakse ühiskomisjoni esimese istungi käigus.

3. Hinnang:

Rahaliste soodustuste ulatuse ja lõplikule püügikogusele kohaldatava maksimaalse protsendimäära määrab kindlaks ühiskomisjon lähtuvalt toimunud ümberlaadimiste sotsiaalmajanduslikust mõjust kõnealusel aastal.

V PEATÜKK

MEREMEESTE TÖÖLEVÕTMINE

1. Tuunipüügilaevade ja triivõngejadaga püügilaevade laevaomanikud kohustuvad kasutama AKV riikidest pärinevaid isikuid järgmistel tingimustel ja hulgal:

—	tuunipüügiseinerite laevastikus tuleb tööle võtta vähemalt 20 % AKV meremehi tuunipüügihooaja jooksul kolmanda riigi kalastusvööndis,

—	triivõngejadaga püügilaevade laevastikus tuleb tööle võtta vähemalt 20 % AKV meremehi tuunipüügihooaja jooksul kolmanda riigi kalastusvööndis.

2. Laevaomanikud palkavad võimaluse korral täiendavalt São Tomé ja Príncipe meremehi.

3. Ühenduse laevadele tööle võetud meremeeste suhtes kohaldatakse täiel määral Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) töö põhimõtete ja -õiguste deklaratsiooni. Eelkõige ühinemisvabaduse ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tegeliku tunnustamise ning tööhõive ja kutsealaga seotud diskrimineerimise kõrvaldamise osas.

4. AKV riikide meremeeste töölepingud, mille koopia antakse allakirjutanutele, koostatakse laevaomanike esindaja(te) ning meremeeste ja/või nende ametiühingute või nende esindajate vahel. Lepingud tagavad meremeestele sotsiaalkindlustuse, sealhulgas elukindlustuse ning haigus- ja õnnetusjuhtumikindlustuse.

5. AKV riikide meremeeste töötasu maksavad laevaomanikud. Töötasud määratakse kindlaks laevaomanike või nende esindajate ning meremeeste ja/või nende ametiühingute või nende esindajate kokkuleppel. Seejuures ei tohi AKV riikide meremeeste palgatingimused olla halvemad kui nende päritoluriikide teiste laevameeskondade puhul ning palgad ei tohi mingil juhul olla ILO standarditest madalamad.

6. Iga ühenduse laevadele tööle võetud meremees peab end töölevõtmise päeva eelõhtul temale määratud laeva kaptenile esitlema. Kui meremees töölevõtmise kuupäeval ettenähtud kellaajaks kohale ei tule, vabaneb laevaomanik automaatselt kohustusest kõnealune meremees tööle võtta.

7. Kui aga AKV meremeeste töölevõtmisest keeldumiseks on muu kui eelmises punktis nimetatud põhjus, peavad asjaomased ühenduse laevaomanikud maksma iga São Tomé ja Príncipe vetes viibitud püügipäeva eest kindlaksmääratud summa, milleks on 20 dollarit päevas. Nimetatud summa tuleb tasuda hiljemalt käesoleva lisa I peatüki 2. jao punktis 7 sätestatud tähtajal.

VI PEATÜKK

TEHNILISED MEETMED

1. Ühenduse kalalaevad peavad kalapüügivahendite, nende tehniliste omaduste ja mis tahes muude kalapüügiks rakendatavate tehniliste meetodite osas lähtuma ICCAT meetmetest ja soovitustest asjaomase vööndi kohta.

2. Tuunipüügiseinerid annavad kogu kaaspüügi São Tomé ja Príncipe kalandusdirektoraadi käsutusse, kes vastutab kaaspüügi vastuvõtmise ja lossimise eest.

3. Eelmise punkti tõhusa rakendamise vahendite või mõne alternatiivse lahenduse suhtes lepivad lepinguosalised ühiselt kokku lepingu artiklis 9 nimetatud ühiskomisjoni esimesel koosolekul. Ühiskomisjon analüüsib kõiki võimalusi, sealhulgas võimalust panna vastavatele seineritele kohustus tasuda väikesemahulise kalapüügi toetamiseks loodud São Tomé ja Príncipe kalandusdirektoraadi fondile iga-aastast tasu, mis vastab teatavale osale kaaspüügi väärtusest.

VII PEATÜKK

VAATLEJAD

1. Laevad, millel lubatakse käesoleva lepingu alusel São Tomé ja Príncipe kalastusvööndis kalastada, võtavad alltoodud korra kohaselt pardale pädeva piirkondliku kalastusorganisatsiooni määratud vaatlejad.

1.1.	Pädeva asutuse taotlusel võtavad ühenduse laevad pardale selle asutuse määratud vaatleja, kelle ülesandeks on kontrollida São Tomé ja Príncipe vetes välja püütud koguseid.

1.2.

Pädev asutus koostab nimekirja laevadest, kes peavad vaatleja pardale võtma ning pardale võetavate vaatlejate nimekirja. Neid nimekirju ajakohastatakse. Kui nimekirjad on valmis, edastatakse need viivitamata Euroopa Komisjonile ning edaspidi edastatakse neid iga kolme kuu tagant vahetult pärast ajakohastamist.

1.3.	Kalalaevatunnistuse väljastamisel või hiljemalt 15 päeva jooksul enne vaatleja pardalevõtmise kuupäeva edastab pädev asutus asjaomastele laevaomanikele või nende esindajatele nende laeva pardale määratud vaatleja nime.

2. Vaatleja viibib pardal ühe püügireisi ajal. Sõltuvalt konkreetsele laevale ette nähtud püügireiside keskmisest kestusest võib São Tomé ja Príncipe pädeva asutuse põhjendatud taotluse korral vaatleja pardaloleku aega siiski mitmele püügireisile pikendada. Pädev asutus esitab vastava taotluse asjaomasele laevale määratud vaatleja nime edastamisel.

3. Laevaomanik või tema esindaja ja pädev asutus lepivad kokku tingimustes, mille alusel vaatleja pardale võetakse.

4. Vaatleja võetakse pardale laevaomaniku valitud sadamas esimese São Tomé ja Príncipe vetes toimuva püügireisi alguses pärast määratud laevade nimekirja teatavakstegemist.

5. Asjaomased laevaomanikud teatavad kahe nädala jooksul 10päevase etteteatamisega, millistel kuupäevadel ja millistes piirkonna sadamates vaatlejad pardale võetakse.

6. Kui vaatleja võetakse pardale väljaspool piirkonda, kannab laevaomanik vaatleja reisikulud. Kui laev, mille pardale on vaatleja võetud, lahkub piirkondlikust kalastusvööndist, tuleb võtta kõik meetmed vaatleja kiireks tagasijõudmiseks kodumaale; vastavad kulud kannab laevaomanik.

7. Kui vaatleja ei tule kokkulepitud ajaks kokkulepitud kohta ega saabu kohale kaheteistkümne tunni jooksul pärast kokkulepitud aega, vabastatakse laevaomanik automaatselt vaatleja pardalevõtmise kohustusest.

8. Vaatlejat koheldakse nagu laeva juhtkonda. Laeva São Tomé ja Príncipe vetes viibimise kestel täidab vaatleja järgmisi ülesandeid:

8.1.	vaatleb laevade püügitegevust;

8.2.	kontrollib püügiga tegelevate laevade asukohta;

8.3.	võtab teadusprogrammide raames bioloogilisi proove;

8.4.	märgib üles kasutatavad püügivahendid;

8.5.	kontrollib São Tomé ja Príncipe kalavetes püügipäevikusse kantud püügiandmeid;

8.6.	kontrollib kaaspüügi protsendimäära ja hindab vette tagasi lastud turustuskõlblike kalaliikide koguseid;

8.7.	edastab kohasel viisil oma pädevale asutusele kalapüügiandmed, sealhulgas pardal oleva saagi ja kaaspüügi kogused.

9. Laeva kapten teeb oma ametiseisusest tulenevalt kõik selleks, et tagada vaatlejale tema kohustuste täitmisel füüsiline ja moraalne turvalisus.

10. Vaatleja käsutuses peavad olema kõik kohustuste täitmiseks vajalikud vahendid. Kapten tagab talle juurdepääsu ülesannete täitmiseks vajalikele sidevahenditele, püügitegevusega otseselt seotud dokumentidele, kaasa arvatud püügipäevikule ja logiraamatule, samuti laeva sellistele osadele, mis lihtsustavad tema tööd.

11. Pardal olles peab vaatleja:

11.1.

tegema kõik selleks, et tema pardalevõtmine või pardalolek ei segaks ega piiraks püügitegevust,

11.2.

suhtuma vastutustundlikult pardavarustusse ja -seadmetesse ning tunnistama kõigi laevadokumentide konfidentsiaalsust.

12. Vaatlusperioodi lõpus ja enne laevalt lahkumist koostab vaatleja tegevusaruande ning edastab selle pädevatele asutustele, koopia sellest edastab ta Euroopa Komisjonile. Vaatleja kirjutab aruandele alla kapteni juuresolekul, kellel on õigus aruandele lisada mis tahes märkused, mida ta vajalikuks peab, kinnitades need oma allkirjaga. Kui vaatleja lahkub laevalt, annab ta laeva kaptenile oma aruande koopia.

13. Laevaomanik tagab oma kulul laeva võimaluste piires vaatlejatele laeva juhtkonnaga samaväärsed majutus- ja toitlustustingimused.

14. Vaatleja töötasu ja sotsiaalmaksu maksab pädev asutus.

15. Lepinguosalised peavad võimalikult peatselt nõu kolmandate asjaosaliste riikidega, et määratleda piirkondlike vaatlejate süsteem ning valida piirkondlik pädev asutus kalanduse valdkonnas. Kuni piirkondlike vaatlejate süsteemi käivitamiseni võtavad São Tomé ja Príncipe vetes kalalaevatunnistust omavad laevad piirkondlike vaatlejate asemel pardale São Tomé ja Príncipe pädevate asutuste poolt ülalkirjeldatud eeskirjade kohaselt määratud vaatlejaid.

VIII PEATÜKK

KONTROLL

1. Kooskõlas käesoleva lisa I peatüki 1. jao punktiga 13 haldab ja ajakohastab Euroopa Ühendus nende laevade nimekirja, millele on käesoleva protokolli kohaselt kalalaevatunnistus välja antud. Nimekiri saadetakse kalanduse kontrollimise eest vastutavatele São Tomé ja Príncipe ametiasutustele vahetult pärast valmissaamist ning edaspidi iga kord, kui seda ajakohastatakse.

2. Pärast Euroopa Komisjoni poolt São Tomé ja Príncipe ametiasutustele saadetud nimekirja ja ettemakse tasumise teate (millele osutatakse käesoleva lisa I peatüki 2. jao punktis 3) kättesaamist lisab São Tomé ja Príncipe pädev asutus laeva püügiloaga laevade nimekirja, mis edastatakse kalapüügi kontrollimise eest vastutavale asutusele. Sellisel juhul võib laevaomanik saada selle nimekirja kinnitatud koopia, mida hoitakse laeva pardal kalalaevatunnistuse asemel kuni viimase väljasandmiseni.

3. Vööndisse sisenemine ja sealt lahkumine

3.1.	Ühenduse laevad, mis kavatsevad siseneda São Tomé ja Príncipe kalastusvööndisse või sealt lahkuda, teatavad sellest kalanduse kontrollimise eest vastutavatele São Tomé ja Príncipe ametiasutustele vähemalt kolm tundi ette, teavitades ühtlasi oma pardal olevatest saagikogustest ja püütud liikidest.

3.2.	Lahkumisest teatamisel edastavad laevad andmed oma asukoha kohta. Teatamine toimub faksi (+ 239 222 828) või e-posti teel (dpescas1@cstome.net), selle puudumisel raadio teel (kutsungikood hommikul kl 8.00 kuni 10.00, 12.00 Hz, pärastlõunal kl 14.00 kuni 17.00, 8.634 Hz).

3.3.	Kui laev leitakse kalastamas, ilma et sellest oleks São Tomé ja Príncipe pädevat asutust teavitatud, loetakse see püügiloata laevaks.

3.4.	Laevadele teatatakse asjakohased faksi- ja telefoninumbrid ning e-posti aadress ka püügiloa väljastamisel.

4. Kontrollimenetlused

4.1.	São Tomé ja Príncipe kalastusvööndis kala püüdvate ühenduse laevade kaptenid lubavad oma pardale püügitegevuse kontrollimise ja vaatluse eest vastutavad São Tomé ja Príncipe ametiisikud ning hõlbustavad nende pardale tulekut ja ülesannete täitmist.

4.2.	Kõnealused ametiisikud ei või pardal viibida kauem, kui on vaja nende ülesannete täitmiseks.

4.3.	Pärast iga vaatluse ja kontrolli läbiviimist antakse laeva kaptenile sellekohane tõend.

5. Laevaseire satelliitsüsteem

5.1.

Kõiki käesoleva lepingu alusel kalastavaid ühenduse laevu jälgitakse 4. liites esitatud sätete kohaselt satelliidi abil. Kõnealused sätted jõustuvad kümnendal päeval pärast seda, kui São Tomé ja Príncipe valitsus on Euroopa Komisjoni Gabonis asuvat delegatsiooni teavitanud kalalaevade satelliitsüsteemiga laevaseirekeskuse töölehakkamisest São Tomés ja Príncipes.

6. Laeva peatamine

6.1.	São Tomé ja Príncipe pädevad asutused teavitavad São Tomé ja Príncipe kalastusvööndis ühenduse kalalaeva peatamisest ja viimase suhtes sanktsioonide kohaldamisest Euroopa Komisjoni ja laeva lipuriiki 24 tunni jooksul.

6.2.	Lipuriigile ja komisjonile edastatakse samal ajal lühike aruanne laeva peatamisega seotud asjaolude ja peatamise põhjuste kohta.

7. Laeva peatamise protokoll

7.1.	Laeva kapten kirjutab São Tomé ja Príncipe pädeva asutuse koostatud protokollile pärast selle sisuga tutvumist alla.

7.2.	See allkiri ei piira õigusi ega meetmeid, mis kapten võib talle süüks pandud rikkumise puhul enda kaitseks võtta. Kui kapten dokumendi allkirjastamisest keeldub, peab ta seda kirjalikult põhjendama ning inspektor kannab protokolli märke „allkirjast keeldunud”.

7.3.	Kapten juhib laeva São Tomé ja Príncipe ametiasutuse osutatud sadamasse. Kui tegemist on kergekujulise rikkumisega, võib São Tomé ja Príncipe pädev asutus lubada peatatud laeval püügitegevust jätkata.

8. Laeva peatamise tõttu peetav nõupidamine

8.1.

Laeva kapteni, meeskonna, laeva lasti ega varustuse suhtes ei võeta meetmeid (välja arvatud võimalikku rikkumist tõendava materjali kaitsemeetmed) enne, kui on peetud nõupidamine, mis korraldatakse ühe tööpäeva jooksul pärast eespool nimetatud teabe saamist ja millest võtavad osa Euroopa Komisjon, São Tomé ja Príncipe pädevad asutused ning soovi korral ka asjaomase liikmesriigi esindaja.

8.2.	Koosolekul vahetavad lepinguosalised mis tahes dokumente ja teavet, mis võimaldavad tuvastatud asjaolusid selgitada. Koosoleku tulemustest ja kõigist laeva peatamisega seotud meetmetest teatatakse laevaomanikule või tema esindajale.

9. Laeva peatamisele lahenduse leidmine

9.1.	Enne kohtumenetluse alustamist üritatakse eeldatav rikkumine lahendada kokkuleppemenetluse teel. Kõnealune menetlus lõpetatakse hiljemalt kolm tööpäeva pärast laeva peatamist.

9.2.	Kui rikkumine lahendatakse kokkuleppemenetluse teel, määratakse trahvi suurus São Tomé ja Príncipe kalandusalaste õigusaktide alusel.

9.3.

Kui küsimuses ei saavutata kokkulepet ning see läheb lahendamisele pädevasse kohtusse, määratakse laevaomanikule pangatagatis São Tomé ja Príncipe pädevate asutuste osutatud pangas, mille suuruse kindlaksmääramisel võetakse arvesse laeva peatamise kulusid, rikkumise toime pannud isikutele määratud trahvide suurust ning rikkumise heastamiseks kuluvaid summasid.

9.4.

Pangatagatist ei tagastata enne kohtuprotsessi lõppemist. See vabastatakse niipea, kui kohtumenetlus lõpeb süüdimõistva otsuseta. Kui asjaomased isikud mõistetakse süüdi, kuid neile määratakse esitatud pangatagatisest väiksem trahv, tagastavad São Tomé ja Príncipe pädevad asutused neile ülejäänud summa.

9.5.

Laev vabastatakse ja meeskonnal lubatakse sadamast lahkuda:

—	kui kokkuleppemenetlusest tulenevad kohustused on täidetud või

—	enne kohtumenetluse lõppemist juhul, kui eespool nimetatud punktis 9.3 osutatud pangatagatis on makstud ja kui see on São Tomé ja Príncipe pädevatele asutustele vastuvõetav.

10. Ümberlaadimised

10.1.

Kõik ühenduse laevad, mis soovivad püügikoguseid São Tomé ja Príncipe vetes ümber laadida, teevad seda São Tomé ja Príncipe sadamate reididel ja/või sadamates.

10.2.

Kõnealuste laevade omanikud edastavad São Tomé ja Príncipe pädevatele asutustele vähemalt 24 tundi enne toimingu läbiviimist järgmise teabe:

—	ümberlaadimist teostama hakkavate kalapüügilaevade nimed,

—	kaubalaeva nimi, IMO number ja lipuriik,

—	ümberlaaditav tonnaaž kalaliikide kaupa,

—	ümberlaadimise kuupäev ja koht.

10.3.

Ümberlaadimist käsitatakse kui lahkumist São Tomé ja Príncipe kalastusvööndist. Laevade kaptenid peavad edastama São Tomé ja Príncipe pädevatele asutustele püügiaruanded ja teatama, kas nad kavatsevad püüki jätkata või São Tomé ja Príncipe kalastusvööndist lahkuda.

10.4.

São Tomé ja Príncipe kalastusvööndis ümberlaadimine muul viisil, kui ülaltoodud punktides käsitletud, on keelatud. Sellest sättest mittekinnipidamise korral rakendatakse São Tomé ja Príncipe kehtivate õigusaktidega ette nähtud karistusi.

11. São Tomé ja Príncipe sadamas ümberlaadivate või lossivate ühenduse laevade kaptenid võimaldavad São Tomé ja Príncipe inspektoritele kõnealuste tegevuste kontrollimist ja hõlbustavad seda. Pärast iga vaatluse ja kontrolli läbiviimist sadamas antakse laeva kaptenile sellekohane tõend.

Liited

1.	Kalapüügiloa taotlusvorm

2.	ICCAT püügipäevik

3.	Kalastamise keeluala koordinaadid

4.	Sätted, mis on seotud laevade jälgimisega laevaseire satelliitsüsteemi (VMS) abil, ning São Tomé ja Príncipe kalandusvööndi koordinaadid.

1. Liide

2. liide

RAHVUSVAHELISE ATLANDI TUUNIKALA KAITSE KOMISJONI (ICCAT) TUUNIPÜÜGIPÄEVIK

3. liide

Laiuskraad				Pikkuskraad
Kraadid	Minutid	Sekundid		Kraadid	Minutid	Sekundid
03	02	22	N	07	07	31	E
02	50	00	N	07	25	52	E
02	42	38	N	07	36	25	E
02	20	59	N	06	52	45	E
01	40	12	N	05	57	54	E
01	09	17	N	04	51	38	E
01	13	15	N	04	41	27	E
01	21	29	N	04	24	14	E
01	31	39	N	04	06	55	E
01	42	50	N	03	50	23	E
01	55	18	N	03	34	33	E
01	58	53	N	03	53	40	E
02	02	59	N	04	15	11	E
02	05	10	N	04	24	56	E
02	10	44	N	04	47	58	E
02	15	53	N	05	06	03	E
02	19	30	N	05	17	11	E
02	22	49	N	05	26	57	E
02	26	21	N	05	36	20	E
02	30	08	N	05	45	22	E
02	33	37	N	05	52	58	E
02	36	38	N	05	59	00	E
02	45	18	N	06	15	57	E
02	50	18	N	06	26	41	E
02	51	29	N	06	29	27	E
02	52	23	N	06	31	46	E
02	54	46	N	06	38	07	E
03	00	24	N	06	56	58	E
03	01	19	N	07	01	07	E
03	01	27	N	07	01	46	E
03	01	44	N	07	03	07	E
03	02	22	N	07	07	31	E

4. liide

Protokoll (laevaseire satelliitsüsteem (VMS)),

millega kinnitatakse sätted, mis on seotud ühenduse kalapüügilaevade satelliitseirega São Tomé ja Príncipe majandusvööndis

1. Käesoleva protokolli sätted täiendavad Euroopa Ühenduse ning São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi vahelise partnerluslepingu protokolli (millega määratakse kindlaks São Tomé ja Príncipe rannikuvete kalanduslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ajavahemikuks 1. juunist 2006 kuni 31. maini 2010) sätteid ja neid kohaldatakse vastavalt selle lisa VIII peatüki „Kontroll” punktile 5.

2. Kõiki üle 15 meetri pikkuseid kalapüügilaevu, mis püüavad EÜ — São Tomé ja Príncipe lepingu raames, jälgitakse satelliitsüsteemi abil nende viibimise ajal São Tomé ja Príncipe majandusvööndis.

Satelliitseire võimaldamiseks edastavad São Tomé ja Príncipe ametiasutused ühenduse lepinguosalisele São Tomé ja Príncipe majandusvööndi koordinaadid (laius- ja pikkuskraadi).

São Tomé ja Príncipe ametiasutused edastavad kõnealuse teabe, väljendatuna kümnendkraadides, elektrooniliselt WGS-84 andmesüsteemi.

3. Lepinguosalised vahetavad X.25-aadresside ja elektroonilise andmeedastuse spetsifikatsiooniga seotud teavet oma kontrollikeskuste vahel punktidega 5 ja 7 ettenähtud korras. Võimaluste piires edastatakse kontrollikeskuste omavaheliseks üldiseks sidepidamiseks mõeldud andmeid, nagu nimed, telefoni-, teleksi- ja faksinumbrid ning e-posti aadressid (Internet või X.400).

4. Laevade asukoht määratakse kindlaks vea ülemmääraga kuni 500 m ja usaldusvahemikuga 99 %.

5. Kui lepingu alusel kalastav laev, millele on ühenduse õigusaktide kohaselt paigaldatud satelliidipõhine seiresüsteem, siseneb São Tomé ja Príncipe kalastusvööndisse, siis peab lipuliikmesriigi kontrollikeskus sisenemisele järgnevad asukohateated (laeva tunnusandmed, pikkuskraad, laiuskraad, kurss ja kiirus) viivitamata, vähemalt kolmetunniste ajavahemike tagant, saatma São Tomé ja Príncipe kalapüügi seirekeskusele (FMC). Sõnumid peavad olema asukohateadetena identifitseeritavad.

6. Punktis 5 osutatud sõnumid edastatakse elektroonilisel kujul X.25 vormingus või mõnes muus turvatud vormingus. Sõnumid edastatakse reaalajas II tabelis ettenähtud vormingus.

7. Kui kalalaeva pardal olevas asukoha pideva jälgimise satelliitsüsteemi seadmetes tekib rike või need lakkavad töötamast, edastab laeva kapten punktis 5 kindlaksmääratud teabe mõistliku aja jooksul faksi teel lipuliikmesriigi kontrollikeskusele ning São Tomé ja Príncipe kalapüügi seirekeskusele. Selliste asjaolude korral tuleb üldine asukohateade saata iga 9 tunni tagant. See üldine asukohateade hõlmab aruannet laeva asukoha kohta, nii nagu laeva kapten selle registreerinud on kolme tunni jooksul vastavalt punktis 5 esitatud tingimustele.

Lipuriigi kontrollikeskus saadab need teated viivitamata São Tomé ja Príncipe seirekeskusele. Rikkis seade parandatakse või vahetatakse välja ühe kuu jooksul. Selle tähtaja ületamisel peab kõnealune laev São Tomé ja Príncipe majandusvööndist lahkuma.

8. Lipuriikide kontrollikeskused jälgivad oma laevade liikumist São Tomé ja Príncipe vetes. Kui laevade jälgimist pole võimalik nõuetekohaselt läbi viia, teavitatakse sellest viivitamata São Tomé ja Príncipe laevaseirekeskust ning toimitakse vastavalt punktile 7.

9. Kui São Tomé ja Príncipe laevaseirekeskus leiab, et lipuriik ei edasta punktis 5 ette nähtud teavet, teavitab ta sellest viivitamata Euroopa Komisjoni pädevaid talitusi.

10. Käesolevate sätete kohaselt teisele poolele edastatud andmeid kasutavad São Tomé ja Príncipe ametiasutused üksnes Euroopa Ühenduse ja São Tomé ja Príncipe vahel sõlmitud lepingu raames kalastavate ühenduse laevade kontrolliks ja järelevalveks. Andmeid ei tohi mitte mingil tingimusel edastada kolmandatele isikutele.

11. Satelliitseiresüsteemi tarkvara ja riistvara peavad olema töökindlad, mitte võimaldama asukohaandmete võltsimist; nad ei tohi olla käsitsi seadistatavad.

Süsteem peab olema täiesti automaatne ja alati töökorras, sõltumata keskkonna- ja ilmastikutingimustest. Satelliitseiresüsteemi on keelatud hävitada, kahjustada, kasutuskõlbmatuks muuta ja segada.

Laevakaptenid tagavad, et:

—	andmeid ei muudeta,

—	satelliitseiresüsteemi antenni või antennide ees ei ole takistusi,

—	satelliitseireseadme elektritoidet ei katkestata,

—	satelliitseireseade ei ole lahti ühendatud.

12. Lepinguosalised kohustuvad nõudmisel teineteisele oma satelliitseireseadmete kohta teavet andma, eesmärgiga veenduda, et kõnealused seadmed vastavad täielikult teise poole nõudmistele käesolevate sätete järgimiseks.

13. Käesolevate sätete tõlgendamisel ja nende kohaldamisel tekkivate erimeelsuste korral peavad pooled nõu lepingu artiklis 9 ettenähtud ühiskomisjonis.

14. Lepinguosalised kohustuvad vajadusel kõnealused sätted üle vaatama.

VMS-teadete edastamine São Toméle ja Príncipele

Asukohateade

Andmed	Kood	Kohustuslik/valikuline	Märkused
Teate algus	SR	K	Süsteemiga seotud teave — märgib teate algust
Saaja	AD	K	Teatega seotud teave — saaja. Riigi kolmetäheline (Alpha-3) ISO-kood
Saatja	ET	K	Teatega seotud teave — saatja. Riigi kolmetäheline (Alpha-3) ISO-kood
Lipuriik	FS	V
Teate tüüp	TM	K	Teatega seotud teave — teate tüüp „POS”
Raadiokutsung	RC	K	Laevaga seotud teave — laeva rahvusvaheline raadiokutsung
Lepinguosalise laevastikuregistri sisenumber	IR	V	Laevaga seotud teave — lepinguosalise universaalnumber (lipuriigi ISO-3-kood, millele järgneb number)
Pardatähis	XR	K	Laevaga seotud teave — laeva küljele kantud number
Laiuskraad	LA	K	Laeva asukohaga seotud teave — asukoht kraadides ja minutites N/S KK.mmm (WGS-84)
Pikkuskraad	LO	K	Laeva asukohaga seotud teave — asukoht kraadides ja minutites E/W KK.mmm (WGS-84)
Kurss	CO	K	Laeva suund 360° skaalal
Kiirus	SP	K	Laeva kiirus kümnendiksõlmedes
Kuupäev	DA	K	Laeva asukohaga seotud teave — (UTC) asukoha registreerimine (AAAAKKPP)
Kellaaeg	TI	K	Laeva asukohaga seotud teave — (UTC) asukoha registreerimise kellaaeg (TTMM)
Teate lõpp	ER	K	Süsteemiga seotud teave — märgib teate lõppu

Märgistik: ISO 8859.1

Andmeedastuse struktuur on järgmine:

—	topeltkaldjoon (//) ja väljakood märgivad andmeelemendi algust,

—	kaldjoon (/) eraldab väljakoodi ja andmeelementi.

Vabatahtlikud andmeelemendid tuleb esitada andmeelementide „teate algus” ja „teate lõpp” vahel.

São Tomé ja Príncipe majandusvööndi piirid

São Tomé ja Príncipe seirekeskuse andmed

Seirekeskuse nimi:

SSN tel:

SSN faks:

SSN e-post:

DSPG tel:

DSPG faks:

X25 aadress =

Sisenemise/lahkumise teated:

II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

7.8.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 205/63

NÕUKOGU OTSUS 2007/533/JSK,

12. juuni 2007,

mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eelkõige selle artikli 30 lõike 1 punkte a ja b, artikli 31 lõike 1 punkte a ja b ning artikli 34 lõike 2 punkti c,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

19. juuni 1990. aasta konventsiooni (millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta) (2) („Schengeni konventsioon”) IV jaotise sätete alusel loodud Schengeni infosüsteem („SIS”) ning selle edasiarendus SIS 1+ on Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis’ sätete peamine kohaldamisvahend.

(2)

Teise põlvkonna SISi („SIS II”) väljatöötamine on tehtud komisjoni ülesandeks vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 2424/2001 (3) ja nõukogu 6. detsembri 2001. aasta otsusele 2001/886/JSK teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) väljatöötamise kohta (4). SIS II asendab Schengeni konventsiooni kohaselt loodud SISi.

(3)

Käesolev otsus on SIS II haldamiseks vajalik õiguslik alus küsimustes, mis kuuluvad Euroopa Liidu lepingu („ELi leping”) reguleerimisalasse. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1987/2006 (mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist) (5) on SIS II haldamiseks vajalik õiguslik alus küsimustes, mis kuuluvad Euroopa Ühenduse asutamislepingu („EÜ asutamisleping”) reguleerimisalasse.

(4)	Tõsiasi, et SIS II haldamiseks vajalik õiguslik alus koosneb eraldi vahenditest, ei mõjuta põhimõtet, et SIS II on üks ühtne infosüsteem, mis peaks sellisena ka toimima. Seetõttu peaksid nende vahendite teatavad sätted olema samasugused.

(5)	SIS II peaks olema tasakaalustav meede, mis aitab kaasa kõrgetasemelise turvalisuse säilimisele ELi vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal, toetades kriminaalasjades tehtavat politsei- ja kohtuasutuste vahelist operatiivkoostööd.

(6)

On vaja määratleda SIS II eesmärgid ja sätestada eeskirjad, mis on seotud selle toimimise, kasutamise ja vastutusvaldkonnaga, sealhulgas tehnilise ülesehituse ja rahastamisega, süsteemi sisestatavate andmeliikidega, andmete sisestamise eesmärkidega, sisestamiskriteeriumidega, juurdepääsuõigust omavate ametiasutustega, hoiatusteadete omavahelise sidumisega, andmetöötlemise täiendavate eeskirjade ja isikuandmete kaitsega.

(7)	SIS II on kavandatud hõlmama keskinfosüsteemi (keskne SIS II) ja siseriiklikke rakendusi. Keskse SIS II ja sideinfrastruktuuri toimimisega seotud kulud tuleks kanda Euroopa Liidu üldeelarvest.

(8)	On vaja koostada käsiraamat, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad täiendava teabe vahetamise kohta seoses hoiatusteates nõutava meetmega. Iga liikmesriigi asutused peaksid tagama sellise teabe vahetamise.

(9)

Üleminekuperioodil peaks komisjon vastutama keskse SIS II ja sideinfrastruktuuri osade operatiivjuhtimise eest. Et aga tagada sujuv üleminek SIS II-le, võib komisjon delegeerida need ülesanded osaliselt või täielikult kahele siseriiklikule avalik-õiguslikule asutusele. Pikaajalises perspektiivis ning pärast seda, kui komisjon on läbi viinud finants-, tegevus- ja korralduslike alternatiivide sisulist analüüsi sisaldava mõjuhindamise ja esitanud seadusandlikud ettepanekud, tuleks luua nende ülesannete täitmise eest vastutav korraldusasutus. Üleminekuperiood ei tohiks kesta kauem kui viis aastat alates käesoleva otsuse kohaldamise kuupäevast.

(10)

SIS II on kavandatud sisaldama hoiatusteateid isikute kohta, keda otsitakse taga üle- või väljaandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks. Lisaks hoiatusteadetele oleks asjakohane sätestada üle- või väljaandmismenetluste jaoks vajaliku täiendava teabe vahetus. Eelkõige tuleks SIS II-s töödelda nõukogu 13. juuni 2002. aasta Euroopa vahistamismäärust ja liikmesriikidevahelist üleandmiskorda käsitleva raamotsuse 2002/584/JSK artiklis 8 osutatud andmeid (6).

(11)	SIS II peaks olema võimalik lisada Euroopa vahistamismääruse alusel toimuva üleandmise ja väljaandmise jaoks sisestatud lisaandmete tõlget.

(12)

SIS II peaks sisaldama hoiatusteateid kadunud isikute kohta, eesmärgiga tagada nende turvalisus või ennetada ohte, hoiatusteateid seoses kohtumenetlusega taga otsitavate isikute kohta, hoiatusteateid diskreetse kontrolli või erikontrolli eesmärgil taga otsitavate isikute ja esemete kohta ning hoiatusteateid arestitavate või kriminaalmenetluses tõenditena kasutatavate esemete kohta.

(13)

Hoiatusteateid ei tohiks säilitada SIS II-s kauem, kui on vaja nende väljastamise eesmärkide saavutamiseks. Üldreeglina tuleks isikuid käsitlevad hoiatusteated SIS II-st automaatselt kustutada pärast kolme aasta möödumist. Esemeid käsitlevad hoiatusteated diskreetseks kontrollimiseks või erikontrolliks tuleks SIS II-st automaatselt kustutada pärast viie aasta möödumist. Hoiatusteated arestitavate või kriminaalmenetluses tõenditena kasutatavate esemete kohta tuleks SIS II-st automaatselt kustutada pärast kümne aasta möödumist. Otsus isikuid käsitlevate hoiatusteadete säilitamise kohta peaks tuginema põhjalikule üksikjuhtumipõhisele hindamisele. Liikmesriigid peaksid kõnealused hoiatusteated kindlaks määratud tähtaja jooksul läbi vaatama ja pidama arvestust isikuid käsitlevate hoiatusteadete üle, mille säilitamisaega on pikendatud.

(14)

SIS II peaks võimaldama biomeetriliste andmete töötlemist, et toetada asjaomaste isikute usaldusväärset tuvastamist. Samas perspektiivis peaks SIS II võimaldama ka nende isikute andmete töötlemist, kelle andmeid on väärkasutatud, et vältida nende väärtuvastamisest põhjustatud ebamugavusi. Selleks tuleks kokku leppida sobivates kaitsemeetmetes, milleks on eelkõige asjaomase isiku nõusolek ja nende eesmärkide range piiritlemine, milleks kõnealuseid andmeid võib õiguspäraselt töödelda.

(15)

Liikmesriigil peaks olema võimalik teatele lisada märkus (nn lipuke), mis näitab, et teate alusel võetavat meedet ei rakendata tema territooriumil. Kui hoiatusteateid väljastatakse üleandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks, ei tuleks käesolevat otsust tõlgendada nii, et on kehtestatud erand raamotsusest 2002/584/JSK või on takistatud nimetatud raamotsuse sätete kohaldamine. Otsus hoiatusteatele märkuse lisamise kohta võib põhineda ainult nimetatud raamotsuses sisalduvatel keeldumispõhjustel.

(16)

Kui märkus on lisatud ning isiku asukoht, keda otsitakse taga üleandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks, saab teatavaks, tuleb isiku asukoht alati teatavaks teha hoiatusteate sisestanud õigusasutusele, mis võib otsustada edastada Euroopa vahistamismäärus pädevale õigusasutusele vastavalt raamotsusele 2002/584/JHA.

(17)	Liikmesriikidel peaks olema võimalik luua SIS II-s hoiatusteadete vahel lingid. Kui liikmesriik seob kaks või enam hoiatusteadet, ei tohiks see mõjutada võetavat meedet, hoiatusteadete säilitamisaega ega hoiatusteadetele juurdepääsu õigust.

(18)

Käesoleva otsuse kohaldamisel SIS II-s töödeldavaid andmeid ei edastata kolmandatele riikidele ega rahvusvahelistele organisatsioonidele ega tehta neile kättesaadavaks. Tõhusat teabevahetust edendades on aga kohane tugevdada koostööd Euroopa Liidu ja Interpoli vahel, edendades tõhusat passiandmete vahetust. Kui SIS II-st edastatakse isikuandmeid Interpolile, peaks nendele andmetele tagama kohase kaitsetaseme, kehtestades lepingus ranged kaitsemeetmed ja tingimused.

(19)

Kõik liikmesriigid on ratifitseerinud Euroopa Nõukogu 28. jaanuari 1981. aasta isikuandmete automatiseeritud töötlemisel üksikisikute kaitse konventsiooni. Konventsioon lubab teatud piirides erandeid konventsioonis sätestatud õigustest ja kohustustest või piirab neid. Käesoleva otsuse rakendamise kontekstis töödeldavad isikuandmed peaksid olema kaitstud vastavalt selle konventsiooni põhimõtetele. Vajaduse korral tuleks konventsioonis sätestatud põhimõtteid käesolevas otsuses täiendada või selgitada.

(20)	Arvesse tuleks võtta 17. septembri 1987. aasta Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovituses nr R (87) 15 toodud põhimõtteid, mis reguleerivad isikuandmete kasutamist politseivaldkonnas, kui politseiasutused käesolevat otsust kohaldades isikuandmeid töötlevad.

(21)

Komisjon esitas nõukogule ettepaneku, mis käsitleb raamotsust kriminaalasjadega seotud politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitse kohta ning mis tuleks 2006. aasta lõpuks heaks kiita ja mida tuleks kohaldada teise põlvkonna Schengeni infosüsteemis töödeldavate isikuandmete ja käesoleva otsuse kohase täiendava teabe vahetuse suhtes.

(22)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta), (7) eriti selle sätteid, mis käsitlevad töötlemise konfidentsiaalsust ja turvalisust, kohaldatakse isikuandmete töötlemise suhtes, mida teostavad ühenduse institutsioonid või asutused oma ülesannete täitmisel SIS II operatiivjuhtimise eest vastutavate organitena, kui töötlemine toimub nende tegevuste raames, mis täielikult või osaliselt kuuluvad ühenduse õiguse reguleerimisalasse. Osaliselt kuulub isikuandmete töötlemine SIS II-s ühenduse õiguse alla. Üksikisikute põhiõiguste ja -vabaduste kaitset isikuandmete töötlusel käsitlevate eeskirjade järjepideval ja ühtsel kohaldamisel on vaja selgitada, et kui käesoleva otsuse kohaldamisel töötleb isikuandmeid komisjon, kohaldatakse määrust (EÜ) nr 45/2001. Määruses (EÜ) nr 45/2001 sätestatud põhimõtteid tuleks vajaduse korral käesolevas otsuses täiendada või selgitada.

(23)	Konfidentsiaalsuse osas tuleks kohaldada Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade asjakohaseid sätteid ja muude teenistujate teenistustingimusi ka Euroopa ühenduste ametnikele ja muudele teenistujatele, kelle tööülesanded on seotud SIS II-ga.

(24)

On kohane, et siseriiklikud järelevalveasutused kontrollivad, kas liikmesriigid töötlevad isikuandmeid õiguspäraselt, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. detsembri 2003. aasta otsuse 2004/55/EÜ (millega määratakse EÜ asutamislepingu artiklis 286 sätestatud sõltumatu järelevalveasutus) (8) kohaselt määratud Euroopa andmekaitseinspektor peaks kontrollima ühenduse institutsioonide ja asutuste tegevust seoses isikuandmete töötlemisega, arvestades ühenduse institutsioonide ja asutuste piiratud ülesandeid seoses andmete endiga.

(25)	Nii liikmesriigid kui ka komisjon peaksid koostama turvalisuse kava, et hõlbustada turvalisusega seotud kohustuste konkreetset täitmist, samuti peaksid nad turvalisuse küsimuste ühtse käsitlemise tagamiseks omavahel koostööd tegema.

(26)

26. juuli 1995. aasta Euroopa Politseiameti loomist käsitlevat konventsiooni (9) (edaspidi „Europoli konventsioon”) andmekaitse kohta kohaldatakse ka SIS II andmete töötlemisele Europoli poolt, kaasa arvatud Europoli konventsiooni alusel asutatud ühise järelevalveasutuse pädevus Europoli tegevuse jälgimisel ja vastutus mis tahes ebaseadusliku isikuandmete töötlemise juhtumi eest Europolis.

(27)

28. veebruari 2002. aasta otsuse 2002/187/JSK (millega moodustatakse Eurojust, et tugevdada võitlust raskete kuritegude vastu) (10) andmekaitset käsitlevaid sätteid kohaldatakse SIS II andmete töötlemisele Eurojusti poolt, kaasa arvatud selle otsuse alusel asutatud ühise järelevalveasutuse pädevus Eurojusti tegevuse jälgimisel ja vastutus mis tahes ebaseadusliku isikuandmete töötlemise juhtumi eest Eurojusti poolt.

(28)

Läbipaistvuse tagamiseks peaks komisjon või korraldusasutus, kui see moodustatakse, koostama iga kahe aasta järel aruande keskse SIS II ja sideinfrastruktuuri tehnilise toimimise, sealhulgas viimase turvalisuse, ning täiendava teabe vahetamise kohta. Komisjon peaks koostama üldhinnangu iga nelja aasta järel.

(29)

Teatud SIS II aspekte, nagu teabe sisestamise eeskirjad, sealhulgas hoiatusteate sisestamiseks vajalikud andmed, teate ajakohastamise, kustutamise ja otsimise andmed, teadete ühilduvuse ja prioriteetsuse eeskirjad, teadetevahelised lingid ja täiendava teabe vahetamine, ei saa nende aspektide tehnilise laadi, üksikasjalikkuse ja korrapärase ajakohastamise vajaduse tõttu ammendavalt hõlmata käesoleva otsuse sätetega. Seega tuleks nende aspektide rakendamisvolitused delegeerida komisjonile. Päringute teostamise tehnilistes eeskirjades tuleks arvesse võtta siseriiklike süsteemide tõrgeteta toimimist. Arvestades komisjoni poolt läbiviidavat mõjuhindamist, tuleks otsustada, millisel määral võiksid rakendusmeetmed üle minna korraldusasutuse pädevusse, niipea kui see moodustatakse.

(30)	Käesolev otsus peaks kindlaks määrama korra selle rakendamiseks vajalike meetmete vastuvõtmiseks. Käesoleva otsuse ja määruse (EÜ) nr 1987/2006 rakendusmeetmete vastuvõtmise menetlus peaks olema sama.

(31)

On kohane sätestada üleminekusätted seoses SIS 1+-i sisestatud hoiatusteadetega, mis tuleb üle viia SIS II. Mõnda Schengeni acquis’ sätet tuleks jätkuvalt kohaldada piiratud aja jooksul, kuni liikmesriigid on uurinud nende hoiatusteadete vastavust uuele õiguslikule raamistikule. Hoiatusteadete ühilduvust isikutega tuleb käsitleda esmajärjekorras. Lisaks tuleks iga SIS 1+-st SIS II üle viidud hoiatusteate muutmise, täiendamise, parandamise või ajakohastamise, samuti sellise hoiatusteate kohta tehtud päringu korral otsekohe kontrollida selle vastavust käesoleva otsuse sätetele.

(32)	Tuleb sätestada erisätted seoses SISi toiminguteks määratud eelarvevahenditega, mis ei kuulu Euroopa Liidu üldeelarvesse.

(33)

Kuna kavandatava meetme eesmärki, nimelt ühise infosüsteemi loomist ja reguleerimist ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning meetme ulatuse ja mõju tõttu on seda parem saavutada Euroopa Liidu tasandil, võib nõukogu võtta meetmeid kooskõlas EÜ asutamislepingu artiklis 5 sätestatud ning ELi lepingu artiklis 2 osutatud subsidiaarsuspõhimõttega. Asutamislepingu artiklis 5 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(34)	Käesolevas otsuses austatakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga tunnustatud põhimõtteid.

(35)

Ühendkuningriik osaleb käesolevas otsuses Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Schengeni acquis’ Euroopa Liitu integreerimist käsitleva protokolli artikli 5 ning 29. mai 2000. aasta otsuse 2000/365/EÜ (Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes) (11) artikli 8 lõike 2 kohaselt.

(36)

Iirimaa osaleb käesolevas otsuses Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Schengeni acquis’ Euroopa Liitu integreerimist käsitleva protokolli artikli 5 ning nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsuse 2002/192/EÜ (Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes) (12) artikli 6 lõike 2 kohaselt.

(37)	Käesolev otsus ei piira Ühendkuningriigi ja Iirimaa Schengeni acquis’s osalise osalemise korra kohaldamist, mis on määratletud vastavalt otsuses 2000/365/EÜ ja otsuses 2002/192/EÜ.

(38)

Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) (13) tähenduses, mis kuuluvad nimetatud lepingu teatavaid rakenduseeskirju käsitleva nõukogu 17. mai 1999. aasta otsuse 1999/437/EÜ (14) artikli 1 punktis G osutatud valdkonda.

(39)

Tuleks ette näha kord, mille alusel Islandi ja Norra esindajad saaksid osaleda nende komiteede töös, mis abistavad komisjoni tema rakendusvolituste täitmisel. Sellist korda on kavandatud Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelises, eespool nimetatud lepingule (15) lisatud kirjavahetuses, mis käsitleb Euroopa Komisjoni rakendusvolituste kasutamisel abistavaid komisjone.

(40)

Šveitsi puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ning Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis G osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuste 2004/849/EÜ (16) ja 2004/860/EÜ (17) artikli 4 lõikega 1.

(41)	Tuleks ette näha kord, mille alusel Šveitsi esindajad saaksid osaleda nende komiteede töös, kes abistavad komisjoni tema rakendusvolituste täitmisel. Sellist korda on kavandatud ühenduse ja Šveitsi kirjavahetuses, mis on lisatud eespool nimetatud lepingule.

(42)	Käesolev otsus on Schengeni acquis’ edasiarendus või muul viisil sellega seotud 2003. aasta ühinemisakti artikli 3 lõike 2 ja 2005. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 2 tähenduses.

(43)	Käesolevat otsust tuleks kohaldada Ühendkuningriigi, Iirimaa ja Šveitsi suhtes alates kuupäevadest, mis määratakse kindlaks nende riikide suhtes Schengeni acquis’ kohaldamist käsitlevates asjaomastes õigusaktides ettenähtud korras,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

SIS II loomine ja üldeesmärk

1. Käesolevaga luuakse teise põlvkonna Schengeni infosüsteem („SIS II”).

2. Vastavalt käesolevale otsusele on SIS II eesmärk tagada kõrgetasemeline turvalisus Euroopa Liidu vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal, sealhulgas säilitada avalik julgeolek ja avalik kord ning kindlustada turvalisus liikmesriikide territooriumidel, ning kohaldada EÜ asutamislepingu kolmanda osa IV jaotise sätteid isikute liikumise kohta liikmesriikide territooriumidel, kasutades kõnealuse süsteemi kaudu edastatavat teavet.

Artikkel 2

Reguleerimisala

1. Käesoleva otsusega kehtestatakse tingimused ja menetlused isikuid ja esemeid käsitlevate hoiatusteadete SIS II sisestamise ja seal töötlemise kohta ning täiendava teabe ja lisaandmete vahetamise kohta kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö eesmärgil.

2. Käesolevas otsuses sätestatakse samuti SIS II tehniline ülesehitus, liikmesriikide ja artiklis 15 osutatud korraldusasutuse ülesanded, üldine andmetöötlus, asjaomaste isikute õigused ja kohustused.

Artikkel 3

Mõisted

1. Käesoleva otsuse kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„hoiatusteade” — SIS II sisestatud andmekogum, mis võimaldab pädevatel asutustel isik vajaliku erimeetme võtmiseks kindlaks teha;

„täiendav teave” — teave, mida ei säilitata SIS II-s, kuid mis on seotud SIS II hoiatusteadetega ning mida vahetatakse järgmistel juhtudel:

i)	et võimaldada liikmesriikidel omavahel konsulteerida või üksteist hoiatusteate sisestamisest teavitada;

ii)	pärast kokkulangevust, et võimaldada võtta asjakohane meede;

iii)	juhul kui nõutavat meedet ei saa võtta;

iv)	kui küsimus on SIS II andmete kvaliteedis;

v)	kui küsimus on hoiatusteadete ühilduvuses ja prioriteetsuses;

vi)	kui küsimus on juurdepääsuõiguste kasutamises;

c)	„lisaandmed” — SIS II-s säilitatavad ja SIS II hoiatusteadetega seotud andmed, mis peavad olema pädevatele asutustele viivitamata kättesaadavad, kui isikud, kelle kohta SIS II on sisestatud andmeid („andmesubjektid”), leitakse süsteemis teostatud päringute tulemusel;

d)	„isikuandmed” — igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku („andmesubjekt”) kohta; tuvastatav isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada;

„isikuandmete töötlemine” (edaspidi „töötlemine”) — iga isikuandmetega tehtav toiming või toimingute kogum, olenemata sellest, kas see on automatiseeritud või mitte, näiteks andmete kogumine, salvestamine, korrastamine, säilitamine, kohandamine või muutmine, väljavõtete tegemine, päringute teostamine, kasutamine, üleandmine, levitamine või muul moel kättesaadavaks tegemine, andmete ühitamine või ühendamine, sulgemine, kustutamine või hävitamine.

2. Käesolevas otsuses sisalduvat mis tahes viidet raamotsuse 2002/584/JSK sätetele tõlgendatakse selliselt, nagu sisaldaks see selliste kokkulepete vastavaid sätteid, mis on sõlmitud ELi lepingu artiklite 24 ja 38 alusel Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vahel isikute üleandmiseks vahistamismääruse alusel ja millega sätestatakse sellise vahistamismääruse edastamine Schengeni infosüsteemi kaudu.

Artikkel 4

SIS II tehniline ülesehitus ja toimimisviisid

1. SIS II koosneb järgmistest osadest:

keskinfosüsteem („keskne SIS II”), mis koosneb järgmistest osadest:

—	tehnilise abi üksus („CS-SIS”), mis sisaldab andmebaasi, „SIS II andmebaasi”;

—	ühtne siseriiklik liides („NI-SIS”);

b)	iga liikmesriigi Schengeni infosüsteemi siseriiklik süsteem („N.SIS II”), mis koosneb keskse SIS IIga ühenduses olevatest siseriiklikest andmesüsteemidest. N.SIS II võib sisaldada andmefaili („siseriiklik koopia”), mis omakorda sisaldab SIS II andmebaasi täielikku või osalist koopiat;

c)	sideinfrastruktuur CS-SISi ja NI-SISi vahel („sideinfrastruktuur”), mis on SIS II andmetele ja artikli 7 lõikes 2 osutatud SIRENE büroode vaheliseks andmevahetuseks ette nähtud krüpteeritud virtuaalne võrk.

2. SIS II andmeid sisestatakse, ajakohastatakse, kustutatakse ja otsitakse erinevate N.SIS II süsteemide kaudu. Siseriiklikku koopiat kasutatakse sellist koopiat kasutava liikmesriigi territooriumil automatiseeritud päringute teostamiseks. Teiste liikmesriikide N.SIS II andmefailides ei ole võimalik päringuid teostada.

3. CS-SISi põhisüsteem, mis teostab tehnilist järelevalvet ja haldustfunktsioone, hakkab asuma Strasbourgis (Prantsusmaal) ja CS-SISi varusüsteem, mis suudab tagada põhisüsteemi kõik funktsioonid viimase rikke korral, hakkab asuma Sankt Johann im Pongaus (Austrias).

4. CS-SIS osutab SIS II andmete sisestamiseks ja töötlemiseks, sealhulgas päringute teostamiseks vajalikke teenuseid. Siseriiklikku koopiat kasutavatel liikmesriikidel võimaldab CS-SIS:

a)	siseriiklikke koopiaid võrgus ajakohastada;

b)	siseriiklikke koopiaid ja SIS II andmebaasi sünkroniseerida ja ühtlustada;

c)	siseriiklikke koopiaid lähtestada ja taastada.

Artikkel 5

Kulud

1. Keskse SIS II ja sideinfrastruktuuri sisseseadmise, toimimise ja hooldusega seotud kulud kaetakse Euroopa Liidu üldeelarvest.

2. Nimetatud kulud hõlmavad seoses CS-SISiga tehtud tööd, mis tagab artikli 4 lõikes 4 osutatud teenuste osutamise.

3. Iga N.SIS II sisseseadmise, toimimise ja hooldusega seotud kulud kannab asjaomane liikmesriik.

II PEATÜKK

LIIKMESRIIKIDE KOHUSTUSED

Artikkel 6

Siseriiklikud süsteemid

Iga liikmesriik vastutab oma N.SIS II sisseseadmise, käitamise ja hooldamise eest ning oma N.SIS II ühendamise eest NI-SISiga.

Artikkel 7

N.SIS II asutus ja SIRENE büroo

1. Iga liikmesriik määrab asutuse („N.SIS II asutus”), millel on keskne vastutus liikmesriigi N.SIS II eest.

Nimetatud asutus vastutab N.SIS II tõrgeteta toimimise ja turvalisuse eest, tagab pädevatele asutustele juurdepääsu SIS II-le ja võtab vajalikud meetmed, et tagada käesoleva otsuse sätete järgimine.

Iga liikmesriik edastab oma hoiatusteated N.SIS II asutuse kaudu.

2. Iga liikmesriik määrab asutuse, mis tagab kogu täiendava teabe vahetamise (edaspidi „SIRENE büroo”) vastavalt SIRENE käsiraamatu sätetele, nagu on osutatud artiklis 8.

Nimetatud büroo koordineerib ka SIS II sisestatud teabe kvaliteedi kontrollimist. Nimetatud eesmärkidel on bürool juurdepääs SIS II-s töödeldud andmetele.

3. Liikmesriigid teavitavad üksteist ja korraldusasutust oma N.SIS II asutusest ja SIRENE büroost. Korraldusasutus avaldab nende nimekirja koos artikli 46 lõikes 8 osutatud nimekirjaga.

Artikkel 8

Täiendava teabe vahetamine

1. Täiendavat teavet vahetatakse kooskõlas SIRENE käsiraamatu sätetega ning kasutades sideinfrastruktuuri. Juhul kui sideinfrastruktuur ei ole kättesaadav, võivad liikmesriigid täiendava teabe vahetamiseks kasutada muid asjakohaselt turvatud tehnilisi vahendeid.

2. Kõnealust teavet kasutatakse üksnes eesmärgil, milleks see edastati.

3. Teiste liikmesriikide poolt täiendava teabe saamiseks esitatud taotlustele vastatakse nii kiiresti kui võimalik.

4. Täiendava teabe vahetamise üksikasjalikud eeskirjad võetakse vastu artiklis 67 osutatud korras „SIRENE käsiraamatuks” nimetatava käsiraamatu kujul, ilma et see piiraks artiklis 15 nimetatud korraldusasutuse moodustamist käsitleva õigusakti sätete kohaldamist.

Artikkel 9

Tehniline vastavus

1. Et tagada andmete kohene ja tõhus edastamine, järgib iga liikmesriik oma N.SIS II luues protokolle ja tehnilisi menetlusi, mis on kehtestatud CS-SISi ja N.SIS II ühilduvuse tagamiseks. Need protokollid ja tehnilised menetlused luuakse artiklis 67 sätestatud korras, ilma et see piiraks korraldusasutuse loomise instrumendi sätete kohaldamist.

2. Kui liikmesriik kasutab siseriiklikku koopiat, tagab ta CS-SISi osutatavate teenuste abil, et siseriiklikus koopias säilitatavad andmed on artikli 4 lõikes 4 osutatud süstemaatiliste ajakohastuste tulemusena identsed SIS II andmebaasiga ja sellega vastavuses ning et tema siseriiklikus koopias teostatud päring annab SIS II andmebaasis teostatud päringuga samaväärse tulemuse.

Artikkel 10

Turvalisus — liikmesriigid

1. Iga liikmesriik võtab seoses oma N.SIS II-ga vastu vajalikud meetmed, sealhulgas turvalisuse kava, et:

a)	andmeid füüsiliselt kaitsta, sealhulgas koostades situatsiooniplaanid kriitilise tähtsusega infrastruktuuri kaitseks;

b)	keelata loata isikutele juurdepääs isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele andmetöötlusrajatistele (rajatistele juurdepääsu kontroll);

c)	hoida ära andmekandjate lugemine, kopeerimine, muutmine või eemaldamine ilma vastava loata (andmekandjate kontroll);

d)	hoida ära isikuandmete sisestamine ja säilitatavate isikuandmetega tutvumine, nende muutmine või kustutamine ilma vastava loata (säilitamise kontroll);

e)	hoida ära automatiseeritud andmetöötlussüsteemi loata kasutamine andmesidevahendite abil (kasutajate kontroll);

tagada, et automatiseeritud andmetöötlussüsteemi kasutamisluba omavatel isikutel oleks juurdepääs ainult nendele andmetele, mida hõlmab nende juurdepääsuluba, ja et nad kasutaksid juurdepääsuks üksnes individuaalseid ja kordumatuid kasutuajatunnuseid ja konfidentsiaalseid juurdepääsuviise (andmetele juurdepääsu kontroll);

tagada, et kõik SIS II-le või andmetöötlusrajatistele juurdepääsu õigust omavad asutused loovad kasutajaprofiilid, milles kirjeldatakse isikute funktsioone ja kohustusi, kellel on juurdepääsuõigus andmetele, õigus andmeid sisestada, ajakohastada, kustutada ja sisestatud andmeid otsida, ning teevad need profiilid artiklis 60 osutatud siseriiklikele järelevalveasutustele nende vastava taotluse korral viivitamata kättesaadavaks (töötajate profiilid);

h)	tagada võimalus kontrollida ja kindlaks määrata, millistele asutustele võib isikuandmeid andmesidevahendite abil edastada (andmeedastuse kontroll);

i)	tagada võimalus hiljem kontrollida ja kindlaks määrata, milliseid isikuandmeid on automatiseeritud andmetöötlussüsteemi sisestatud ning millal, kelle poolt ja millisel eesmärgil need sisestati (sisestamise kontroll);

j)	hoida ära isikuandmete loata lugemine, kopeerimine, muutmine või kustutamine isikuandmete edastamise ajal või andmekandjate ülekandmise ajal, eelkõige asjakohaste krüpteerimistehnikate abil (transpordikontroll);

k)	kontrollida käesolevas lõikes osutatud turvalisuse tagamiseks ettenähtud meetmete tõhusust ja võtta vajalikke korralduslikke meetmeid seoses sisemise kontrollimisega, et tagada vastavus käesolevale otsusele (sisekontroll).

2. Liikmesriigid võtavad täiendava teabe vahetamise turvalisuse osas lõikes 1 osutatud meetmetega samaväärseid meetmeid.

Artikkel 11

Konfidentsiaalsus — liikmesriigid

Iga liikmesriik kohaldab vastavalt oma õigusaktidele ametisaladuse hoidmise eeskirju või muid samaväärseid konfidentsiaalsuskohustusi kõigi isikute ja asutuste suhtes, kes töötavad SIS II andmete ja täiendava teabega. Nimetatud konfidentsiaalsuskohustust kohaldatakse ka pärast seda, kui kõnealused isikud on oma ameti- või töökohalt lahkunud või kui vastav asutus on oma tegevuse lõpetanud.

Artikkel 12

Siseriiklikud registrid

1. Siseriiklikke koopiaid mitte kasutavad liikmesriigid tagavad, et N.SIS II-s registreeritakse iga juurdepääs isikuandmetele ning igasugune isikuandmete vahetamine CS-SISiga, et kontrollida päringu ja andmetöötluse õiguspärasust, rakendada enesekontrolli ning tagada N.SIS II nõuetekohane toimimine, andmete terviklus ja turvalisus.

2. Siseriiklikke koopiaid kasutavad liikmesriigid tagavad, et iga juurdepääs SIS II-s sisalduvatele andmetele ning igasugune SIS II-s sisalduvate andmete vahetamine registreeritakse lõikes 1 nimetatud eesmärkidel. Seda ei kohaldata artikli 4 lõikes 4 osutatud toimingutele.

3. Registrites on eelkõige näha varasemad hoiatusteated, andmete edastamise kuupäev ja kellaaeg, päringute teostamiseks kasutatud andmed, viide edastatud andmetele ja nii pädeva asutuse kui andmetöötluse eest vastutava isiku nimi.

4. Registreid võib kasutada ainult lõigetes 1 ja 2 nimetatud otstarbel ning need kustutatakse kõige varem üks aasta ning kõige hiljem kolm aastat pärast nende loomist. Varasemaid hoiatusteateid sisaldavad registrid kustutatakse ühe kuni kolme aasta möödumisel hoiatusteadete kustutamisest.

5. Registreid võib säilitada kauem, juhul kui neid vajatakse juba alanud järelevalvemenetlustes.

6. Pädevatel siseriiklikel asutustel, kelle ülesanne on kontrollida päringute õiguspärasust, jälgida andmetöötluse õiguspärasust, rakendada enesekontrolli ning tagada N.SIS II nõuetekohane toimimine, andmete terviklus ja turvalisus, on nende ülesannete täitmise tagamiseks — taotluse korral ja nende pädevuse piires — juurdepääs kõnealustele andmetele.

Artikkel 13

Enesekontroll

Liikmesriigid tagavad, et kõik SIS II andmetele juurdepääsu luba omavad asutused võtavad käesoleva otsuse järgimiseks vajalikud meetmed ning teevad vajadusel koostööd siseriikliku järelevalveasutusega.

Artikkel 14

Töötajate väljaõpe

Enne loa saamist SIS II-s säilitatavate andmete töötlemiseks peavad SIS II-le juurdepääsu õigust omavate asutuste töötajad läbima andmete turvalisust ja andmekaitset käsitlevate eeskirjade alase nõuetekohase väljaõppe ning neile jagatakse teavet kõigist asjakohastest kuritegudest ja karistustest.

III PEATÜKK

KORRALDUSASUTUSE KOHUSTUSED

Artikkel 15

Operatiivjuhtimine

1. Pärast üleminekuperioodi lõppu vastutab keskse SIS II operatiivjuhtimise eest Euroopa Liidu eelarvest rahastatav korraldusasutus („korraldusasutus”). Korraldusasutus tagab koostöös liikmesriikidega, et keskse SIS II puhul kasutatakse alati parimat kättesaadavat tehnoloogiat, mille suhtes viiakse läbi tasuvusanalüüs.

2. Korraldusasutus vastutab samuti järgmiste sideinfrastruktuuriga seonduvate ülesannete eest:

a)	järelevalve;

b)	turvalisus;

c)	liikmesriikide ja teenusepakkuja vaheliste suhete koordineerimine.

3. Komisjon vastutab kõigi muude sideinfrastruktuuriga seonduvate ülesannete, eelkõige järgmiste ülesannete täitmise eest:

a)	eelarve täitmisega seotud ülesanded;

b)	soetamine ja uuendamine;

c)	lepinguküsimused.

4. Üleminekuperioodil enne seda, kui korraldusasutus asub oma ülesandeid täitma, vastutab komisjon keskse SIS II operatiivjuhtimise eest. Komisjon võib nimetatud juhtimise ja samuti eelarve täitmisega seotud ülesanded vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (18) usaldada kahe erineva riigi avalik-õiguslikele asutustele.

5. Iga lõikes 4 osutatud avalik-õiguslik asutus peab vastama järgmistele valikukriteeriumidele:

a)	asutusel peab olema pikaajaline kogemus artikli 4 lõikes 4 osutatud funktsioonidega suuremahulise infosüsteemi käitamisel;

b)	tal peab olema arvestatav kogemus artikli 4 lõikes 4 osutatud funktsioonidega võrreldavaid funktsioone täitva infosüsteemi hooldamise ja turvanõuete alal;

c)	tal peab olema piisaval hulgal kogenud töötajaid, kellel on SIS II-le kohaseks rahvusvaheliseks koostööks vajalikud erialateadmised ja keeleoskus;

d)	tal peab olema turvaline ja tema vajadustest lähtuvalt ehitatud infrastruktuurirajatis, mis on eelkõige võimeline dubleerima suuremahulisi IT-süsteeme ning tagama nende pideva toimimise ning

e)	selle halduskeskkond peab võimaldama tal oma ülesandeid nõuetekohaselt täita ja mis tahes huvide konflikti vältida.

6. Komisjon teavitab enne mis tahes lõikes 4 osutatud delegeerimist ning hiljem korrapäraste ajavahemike järel Euroopa Parlamenti ja nõukogu delegeerimise tingimustest, delegeerimise täpsest ulatusest ning asutustest, kellele ülesanded on delegeeritud.

7. Juhul kui komisjon delegeerib üleminekuperioodi vältel oma vastutuse vastavalt lõikele 4, tagab ta, et seejuures austataks täielikult EÜ asutamislepingus sätestatud institutsioonilise süsteemiga kehtestatud piiranguid. Komisjon tagab eelkõige, et kõnealune delegeerimine ei avaldaks ebasoovitavat mõju ühelegi Euroopa Liidu õiguse alusel loodud tõhusale kontrollimehhanismile, olgu selleks siis Euroopa Kohus, kontrollikoda või Euroopa andmekaitseinspektor.

8. Keskse SIS II operatiivjuhtimine hõlmab kõiki ülesandeid, mis on vajalikud keskse SIS II pidevaks toimimiseks (7 päeva nädalas ööpäevaringselt) kooskõlas käesoleva otsusega, eelkõige süsteemi tõrgeteta toimimiseks vajalikku hooldust ja tehnilist arendustööd.

Artikkel 16

Turvalisus

1. Korraldusasutus võtab seoses keskse SIS II ning komisjon seoses sideinfrastruktuuriga vastu vajalikud meetmed, sealhulgas turvalisuse kava, et:

a)	füüsiliselt kaitsta andmeid, sealhulgas koostades situatsiooniplaanid kriitilise tähtsusega infrastruktuuri kaitseks;

b)	keelata loata isikutele juurdepääs isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele andmetöötlusrajatistele (rajatistele juurdepääsu kontroll);

c)	hoida ära andmekandjate lugemine, kopeerimine, muutmine või eemaldamine ilma vastava loata (andmekandjate kontroll);

d)	hoida ära isikuandmete sisestamine ja säilitatavate isikuandmetega tutvumine, nende muutmine või kustutamine ilma vastava loata (säilitamise kontroll);

e)	hoida ära automatiseeritud andmetöötlussüsteemi loata kasutamine andmesidevahendite abil (kasutajate kontroll);

luua kasutajaprofiilid, milles kirjeldatakse isikute funktsioone ja kohustusi, kellel on juurdepääsuõigus andmetele või andmetöötlusrajatistele, ning teha need profiilid artiklis 61 osutatud Euroopa andmekaitseinspektorile tema vastava taotluse korral viivitamata kättesaadavaks (töötajate profiilid);

h)	tagada võimalus kontrollida ja kindlaks määrata, millistele asutustele võib isikuandmeid andmesidevahendite abil edastada (andmeedastuse kontroll);

i)	tagada võimalus hiljem kontrollida ja kindlaks määrata, milliseid isikuandmeid on automatiseeritud andmetöötlussüsteemi sisestatud ning millal ja kelle poolt need sisestati (sisestamise kontroll);

j)	hoida ära isikuandmete loata lugemine, kopeerimine, muutmine või kustutamine isikuandmete edastamise või andmekandjate transportimise ajal, eelkõige asjakohaste krüpteerimistehnikate abil (transpordikontroll);

k)	kontrollida käesolevas lõikes osutatud turvalisuse tagamiseks ettenähtud meetmete tõhusust ja võtta vajalikke korralduslikke meetmeid seoses sisemise kontrollimisega, et tagada vastavus käesolevale otsuse (sisekontroll).

2. Korraldusasutus võtab sideinfrastruktuuri kaudu täiendava teabe vahetamise turvalisuse osas lõikes 1 osutatud meetmetega samaväärseid meetmeid.

Artikkel 17

Konfidentsiaalsus — korraldusasutus

1. Ilma et see piiraks Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade artikli 17 kohaldamist, kohaldab korraldusasutus ametisaladuse hoidmise eeskirju või muid samaväärseid konfidentsiaalsuskohustusi käesoleva otsuse artiklis 11 sätestatud standarditega võrdsetel alustel kõigi oma töötajate suhtes, kes töötavad SIS II andmetega. Nimetatud konfidentsiaalsuskohustust kohaldatakse ka pärast seda, kui kõnealused isikud on oma ameti- või töökohalt lahkunud või oma tegevuse lõpetanud.

2. Korraldusasutus võtab lõikes 1 sätestatutega samaväärseid meetmeid, mis käsitlevad konfidentsiaalsust seoses täiendava teabe vahetamisega sideinfrastruktuuri kaudu.

Artikkel 18

Kesktasandi registrid

1. Korraldusasutus tagab, et iga juurdepääs CS-SISis hoitavatele isikuandmetele registreeritakse artikli 12 lõigetes 1 ja 2 ettenähtud eesmärgil.

2. Registrites on eelkõige näha varasemad hoiatusteated, andmete edastamise kuupäev ja kellaaeg, päringute teostamiseks kasutatud andmed, viide edastatud andmetele ja andmetöötluse eest vastutava pädeva asutuse nimi.

3. Registreid võib kasutada ainult lõikes 1 nimetatud otstarbel ning need kustutatakse kõige varem üks aasta ning kõige hiljem kolm aastat pärast nende loomist. Varasemaid hoiatusteateid sisaldavad registrid kustutatakse ühe kuni kolme aasta möödumisel hoiatusteadete kustutamisest.

4. Registreid võib säilitada kauem juhul, kui neid vajatakse juba alanud järelevalvemenetlustes.

5. Pädevatel asutustel, kelle ülesanne on kontrollida päringu õiguspärasust, jälgida andmetöötluse õiguspärasust, rakendada enesekontrolli ning tagada CS-SISi nõuetekohane toimimine, andmete terviklus ja turvalisus, on nende ülesannete täitmise tagamiseks — taotluse korral ja nende pädevuse piires — juurdepääs kõnealustele andmetele.

Artikkel 19

Teavituskampaania

Komisjon viib koostöös siseriiklike järelevalveasutustega ja Euroopa andmekaitseinspektoriga paralleelselt SIS II töölerakendamisega läbi teavituskampaania, mille käigus jagatakse üldsusele teavet eesmärkide, säilitatavate andmete, juurdepääsuõigust omavate asutuste ja isikute õiguste kohta. Pärast korraldusasutuse moodustamist kordab nimetatud asutus koostöös siseriiklike järelevalveasutuste ja Euroopa andmekaitseinspektoriga regulaarselt selliseid kampaaniaid. Liikmesriigid kavandavad ja rakendavad koostöös oma siseriiklike järelevalveasutustega poliitikaid, mida on vaja oma kodanikele teabe andmiseks SIS II kohta.

IV PEATÜKK

ANDMEKATEGOORIAD JA MÄRKUSE LISAMINE

Artikkel 20

Andmekategooriad

1. Ilma et see piiraks artikli 8 lõike 1 või käesoleva otsuse lisaandmete säilitamist reguleerivate sätete kohaldamist, sisaldab SIS II ainult neid iga liikmesriigi esitatud andmekategooriaid, mida vajatakse artiklites 26, 32, 34, 36 ja 38 sätestatud eesmärkidel.

2. Andmekategooriad on järgmised:

a)	isikud, kelle kohta on sisestatud hoiatusteade;

b)	artiklites 36 ja 38 osutatud esemed.

3. Teave, mis käsitleb isikuid, kelle kohta on hoiatusteade sisestatud, sisaldab kõige rohkem järgmist:

a)	perekonnanimi (perekonnanimed) ja eesnimi (eesnimed), sünnijärgne nimi (nimed) ja varem kasutatud nimed ning kõik varjunimed, mis võimaluse korral sisestatakse eraldi;

b)	erilised muutumatud ja objektiivsed füüsilised tundemärgid;

c)	sünniaeg ja -koht;

sugu;

fotod;

f)	sõrmejäljed;

g)	kodakondsus(ed);

h)	kas asjaomane isik on relvastatud, vägivaldne või põgenenud;

i)	hoiatusteate põhjus;

j)	hoiatusteate sisestanud asutus;

k)	viide otsusele, mille alusel hoiatusteade sisestati;

l)	võetavad meetmed;

m)	link (lingid) muude SIS II sisestatud hoiatusteadete juurde vastavalt artiklile 52;

n)	õiguserikkumise liik.

4. Lõigetes 2 ja 3 osutatud andmete sisestamiseks, ajakohastamiseks, kustutamiseks ja otsimiseks vajalikud tehnilised eeskirjad kehtestatakse artiklis 67 osutatud korras, ilma et see piiraks korraldusasutuse moodustamist käsitleva õigusakti sätete kohaldamist.

5. Lõikes 3 osutatud andmete otsimiseks vajalikud tehnilised eeskirjad sarnanevad artikli 46 lõikes 2 osutatud CS-SISis, siseriiklikes koopiates ja tehnilistes koopiates tehtavate päringutega.

Artikkel 21

Proportsionaalsus

Enne hoiatusteate sisestamist peab liikmesriik kindlaks määrama, kas juhtum on piisavalt asjakohane ja tähtis õigustamaks teate sisestamist SIS II.

Artikkel 22

Fotosid ja sõrmejälgi käsitlevad erieeskirjad

Fotosid ja sõrmejälgi, nagu osutatud artikli 20 lõike 3 punktides e ja f, kasutatakse tingimusel, et järgitakse järgmisi sätteid:

fotod ja sõrmejäljed sisestatakse üksnes pärast spetsiaalse kvaliteedikontrolli läbiviimist, et kindlustada andmete kvaliteedi suhtes kehtestatud miinimumstandardite järgimine. Spetsiaalse kvaliteedikontrolli määratlus kehtestatakse artiklis 67 osutatud korras, ilma et see piiraks korraldusasutuse moodustamist käsitleva õigusakti sätete kohaldamist;

b)	fotosid ja sõrmejälgi kasutatakse üksnes nende kodanike isiku tuvastamiseks, kelle andmed on leitud SIS II-s teostatud tähtnumbrilise päringu tulemusel;

niipea kui tehnika seda võimaldab, võib sõrmejälgi samuti kasutada kolmanda riigi kodaniku isiku tuvastamiseks tema biomeetrilise tunnuse alusel. Enne nimetatud funktsiooni rakendamist SIS II-s esitab komisjon aruande nõutava tehnoloogia kättesaadavuse ja töövalmiduse kohta, mille osas konsulteeritakse Euroopa Parlamendiga.

Artikkel 23

Hoiatusteadete sisestamise tingimus

1. Isikuid käsitlevaid hoiatusteateid ei tohi sisestada ilma andmeteta, millele on osutatud artikli 20 lõike 3 punktis a ja, seal kus asjakohane, artikli 20 lõike 3 punktis k.

2. Kui need on kättesaadavad, tuleb sisestada ka kõik muud artikli 20 lõikes 3 loetletud andmed.

Artikkel 24

Märkuse lisamist käsitlevad üldsätted

1. Juhul kui liikmesriik leiab, et artiklite 26, 32 või 36 kohaselt sisestatud hoiatusteate alusel meetme võtmine on vastuolus tema siseriikliku õiguse, rahvusvaheliste kohustuste või oluliste riiklike huvidega, võib ta nõuda, et hoiatusteate juurde lisataks märkus selle kohta, et tema territooriumil ei võeta hoiatusteate põhjal osutatud meedet. Märkuse lisab hoiatusteate sisestanud liikmesriigi SIRENE büroo.

2. Et võimaldada liikmesriikidel nõuda märkuse lisamist vastavalt artiklile 26 sisestatud hoiatusteatele, teavitatakse kõiki liikmesriike täiendava teabe edastamise teel automaatselt kõigist uutest hoiatusteadetest, mis vastavad nimetatud kategooriale.

3. Kui hoiatusteate sisestanud liikmesriik taotleb eriti kiireloomulistel ja tõsistel juhtudel meetme täideviimist, uurib täideviiv liikmesriik, kas tal on võimalik lubada enda nõudmisel lisatud märkuse tühistamist. Võimaluse korral peab täideviiv liikmesriik astuma vajalikke samme, et tagada võetava meetme viivitamatu elluviimine.

Artikkel 25

Märkuse lisamine üleandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks sisestatud hoiatusteadetele

1. Raamotsuse 2002/584/JSK kohaldamisel lisatakse üleandmise eesmärgil vahi alla võtmist käsitlevale hoiatusteatele vahistamist takistav märkus ainult siis, kui siseriikliku õiguse kohaselt Euroopa vahistamismääruse täitmiseks pädev õigusasutus on keeldunud selle täitmisest vahistamismääruse täitmata jätmist õigustaval põhjusel ja kui nõuti märkuse lisamist.

2. Siiski võib pädeva õigusasutuse poolt siseriikliku õiguse alusel tehtud nõudmise korral kas üldise juhise põhjal või konkreetsel juhul nõuda märkuse lisamist üleandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks sisestatud hoiatusteatele, kui on ilmne, et Euroopa vahistamismääruse täitmisest tuleb keelduda.

V PEATÜKK

HOIATUSTEATED ISIKUTE KOHTA, KEDA OTSITAKSE TAGA ÜLE- VÕI VÄLJAANDMISE EESMÄRGIL VAHI ALLA VÕTMISEKS

Artikkel 26

Hoiatusteadete sisestamise eesmärgid ja tingimused

1. Andmed isikute kohta, keda otsitakse taga üleandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks Euroopa vahistamismääruse alusel või väljaandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks, sisestatakse andmebaasi hoiatusteate sisestanud liikmesriigi õigusasutuse taotlusel.

2. Samuti sisestatakse andmed isikute kohta, keda otsitakse taga üleandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks vahistamismääruste alusel, mis on tehtud vastavalt Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vahel Euroopa Liidu lepingu artiklite 24 ja 38 alusel sõlmitud kokkulepetele isikute üleandmiseks vahistamismääruse alusel ja millega sätestatakse sellise vahistamismääruse edastamine Schengeni infosüsteemi kaudu.

Artikkel 27

Lisaandmed isikute kohta, keda otsitakse üleandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks

1. Kui isikut otsitakse taga üleandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks Euroopa vahistamismääruse alusel, sisestab hoiatusteate sisestanud liikmesriik SIS II Euroopa vahistamismääruse originaali koopia.

2. Hoiatusteate sisestanud liikmesriik võib sisestada Euroopa vahistamismääruse tõlke koopia ühes või mitmes Euroopa Liidu institutsioonide ametlikus keeles.

Artikkel 28

Täiendav teave isikute kohta, keda otsitakse üleandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks

Liikmesriik, kes sisestas SIS II hoiatusteate üleandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks, edastab raamotsuse 2002/584/JSK artikli 8 lõikes 1 osutatud teabe kõikidele liikmesriikidele täiendava teabe vahetamise teel.

Artikkel 29

Täiendav teave isikute kohta, keda otsitakse väljaandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks

1. Liikmesriik, kes sisestas SIS II väljaandmist puudutava hoiatusteate, edastab kõikidele liikmesriikidele täiendava teabe vahetamise teel järgmise teabe:

a)	vahi alla võtmist taotlev asutus;

b)	kas on olemas vahistamismäärus või samaväärse õigusliku toimega dokument või täitmisele pööratav kohtuotsus;

c)	õigusrikkumise olemus ja õiguslik koosseis;

d)	õigusrikkumise toimepaneku olude kirjeldus, sealhulgas selle isiku õiguserikkumises osalemise aeg, koht ja laad, kelle kohta teade on esitatud;

e)	õigusrikkumise tagajärjed (kui neid saab määratleda);

f)	või igasugune muu hoiatusteate täitmiseks kasulik või vajalik teave.

2. Lõikes 1 nimetatud andmeid ei edastata, kui artiklites 27 või 28 osutatud andmed on juba edastatud ning täideviiv liikmesriik peab neid hoiatusteate täitmiseks piisavaks.

Artikkel 30

Üle- või väljaandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks tagaotsitavate isikute kohta sisestatud hoiatusteadete konverteerimine

Kui isikut ei saa vahi alla võtta, kuna taotluse saanud liikmesriik keeldub vahi alla võtmisest artiklites 24 või 25 esitatud märkuse lisamist puudutavas korras või uurimine on väljaandmise eesmärgil sisestatud hoiatusteate puhul lõpetamata, peab taotluse saanud liikmesriik käsitama hoiatusteate eesmärgina asjaomase isiku asukohast teavitamist.

Artikkel 31

Üle- või väljaandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks tagaotsitava isiku kohta sisestatud hoiatusteatel põhineva meetme võtmine

1. Hoiatusteade, mis on sisestatud SIS II vastavalt artiklile 26 koostoimes artiklis 27 osutatud lisaandmetega, kujutab endast vastavalt raamotsusele 2002/584/JSK väljastatud Euroopa vahistamismäärust ning sellel on sama mõju juhul, kui kohaldatakse nimetatud raamotsust.

2. Kui raamotsust 2002/584/JSK ei kohaldata, on vastavalt artiklitele 26 ja 29 SIS II sisestatud hoiatusteatel samasugune jõud nagu ajutise vahi all pidamise taotlusel, mis on tehtud väljaandmist käsitleva 13. detsembri 1957. aasta Euroopa konventsiooni artikli 16 kohaselt või väljaandmist ja vastastikust õigusabi kriminaalasjades käsitleva 27. juuni 1962. aasta Beneluxi lepingu artikli 15 kohaselt.

VI PEATÜKK

HOIATUSTEATED KADUNUD ISIKUTE KOHTA

Artikkel 32

Hoiatusteadete sisestamise eesmärgid ja tingimused

1. Andmed kadunud isikute kohta, keda on vaja paigutada kaitse alla ja/või kelle asukoht on vaja kindlaks teha, sisestatakse SIS II hoiatusteate sisestanud liikmesriigi pädeva asutuse taotlusel.

2. Sisestada võib järgmised teadmata kadunud isikute kategooriad:

teadmata kadunud isikud, keda on vaja paigutada kaitse alla:

i)	nende endi turvalisuse huvides;

ii)	ohu ennetamiseks;

b)	teadmata kadunud isikud, keda ei ole vaja paigutada kaitse alla.

3. Lõike 2 punkti a kohaldatakse üksnes isikute suhtes, kes pädeva asutuse otsusel tuleb paigutada interneeritute laagrisse.

4. Lõikeid 1, 2 ja 3 kohaldatakse eelkõige alaealiste isikute suhtes.

5. Liikmesriigid tagavad, et SIS II sisestatud andmetes oleks märgitud, millisesse lõikes 2 osutatud kategooriasse teadmata kadunud isik kuulub.

Artikkel 33

Meetmete võtmine hoiatusteate alusel

1. Kui leitakse artiklis 32 osutatud isik, teatavad pädevad asutused lõikes 2 sätestatud tingimusel hoiatusteate sisestanud liikmesriigile tema asukoha. Pädevad asutused võivad artikli 32 lõike 2 punktis a osutatud juhtudel toimetada isiku kindlasse paika, eesmärgiga takistada tal oma reisi jätkamast, juhul kui siseriiklikud õigusaktid seda võimaldavad.

2. Teadmata kadunud ja leitud täisealist isikut käsitlevate andmete edastamiseks, v.a tema andmete edastamiseks pädevate asutuste vahel, on vaja tema nõusolekut. Pädevad asutused võivad aga teatada isikule, kes teatas kadunud isikust, et hoiatusteade kustutati põhjusel, et isiku asukoht on kindlaks tehtud.

VII PEATÜKK

KOHTUMENETLUSES OSALEMISE EESMÄRGIL OTSITAVAID ISIKUID KÄSITLEVAD HOIATUSTEATED

Artikkel 34

Hoiatusteadete sisestamise eesmärgid ja tingimused

Liikmesriigid sisestavad pädeva asutuse palvel SIS II järgmiste isikute andmed nende elukohast või asukohast teatamiseks:

a)	tunnistajad;

b)	isikud, keda on kutsutud või keda otsitakse, et kutsuda neid seoses kriminaalmenetlusega kohtusse andma ütlusi tegude kohta, milles neid süüdistatakse;

c)	isikud, kellele tuleb kätte toimetada kohtuotsus või muud dokumendid seoses kriminaalmenetlusega, et neil oleks võimalik anda ütlusi tegude kohta, milles neid süüdistatakse;

d)	isikud, kellele tuleb kätte toimetada kutse ilmuda kohale vabadusekaotusliku karistuse kandmiseks.

Artikkel 35

Hoiatusteatel põhineva meetme võtmine

Taotletud teave edastatakse taotluse esitanud liikmesriigile täiendava teabe vahetamise teel.

VIII PEATÜKK

TEATED ISIKUTE JA ESEMETE KOHTA NENDE DISKREETSEKS KONTROLLIMISEKS VÕI ERIKONTROLLIKS

Artikkel 36

Hoiatusteadete sisestamise eesmärgid ja tingimused

1. Andmed isikute või sõidukite, laevade, lennukite ja konteinerite kohta sisestatakse kooskõlas hoiatusteate sisestanud liikmesriigi siseriikliku õigusega isikute ja esemete diskreetseks kontrollimiseks või erikontrolliks vastavalt artikli 37 lõikele 4.

2. Sellise hoiatusteate võib sisestada selleks, et uurida kuritegusid ja ära hoida avalikku julgeolekut ähvardavaid ohte järgmistel juhtudel:

a)	kui on olemas selged märgid, et isik kavatseb toime panna raske kuriteo, nagu raamotsuse 2002/584/JSK artikli 2 lõikes 2 osutatud kuriteod, või on seda toime panemas, või

b)	kui isikule eelkõige seni toimepandud kuritegude põhjal antud üldhinnang annab alust eeldada, et ta paneks ka edaspidi toime raskeid kuritegusid, nagu raamotsuse 2002/584/JSK artikli 2 lõikes 2 osutatud kuriteod.

3. Peale selle võib hoiatusteate sisestada siseriikliku õiguse kohaselt riikliku julgeoleku eest vastutavate asutuste taotlusel, kui on olemas konkreetne märk, et artikli 37 lõikes 1 osutatud andmed on vajalikud selleks, et hoida ära asjaomase isiku poolt põhjustatav tõsine oht või muud tõsised ohud riigi sise- või välisjulgeolekule. Käesoleva lõike alusel hoiatusteate sisestanud liikmesriik teavitab sellest teisi liikmesriike. Iga liikmesriik määrab kindlaks, millistele asutustele kõnealune teave edastatakse.

4. Sõidukeid, laevu, lennukeid ja konteinereid käsitlevaid hoiatusteateid võib sisestada, kui selged märgid osutavad sellele, et need on seotud lõikes 2 nimetatud raskete kuritegude või lõikes 3 nimetatud tõsise ohuga.

Artikkel 37

Hoiatusteatel põhineva meetme võtmine

1. Piirikontrolli või muude liikmesriigis teostatavate politsei- ja tollikontrollide puhul võib koguda ja hoiatusteate sisestanud asutusele diskreetseks kontrollimiseks või erikontrolliks edastada tervikuna või osaliselt järgmised andmed:

a)	asjaolu, et isik, kelle kohta, või sõiduk, laev, lennuk või konteiner, mille kohta on sisestatud hoiatusteade, on leitud;

b)	kontrolli koht, aeg või põhjus;

c)	reisi marsruut ja sihtkoht;

d)	asjaomaste isikutega kaasas olevad isikud või sõidukis, laevas või lennukis reisivad isikud, kelle puhul on mõistlik eeldada nende seotust asjaomaste isikutega;

e)	kasutatav sõiduk, laev, lennuk või konteiner;

f)	veetavad esemed;

g)	isiku või sõiduki, laeva, lennuki või konteineri leidmise asjaolud.

2. Lõikes 1 osutatud teave edastatakse täiendava teabe vahetamise teel.

3. Lõikes 1 osutatud teabe kogumiseks astuvad liikmesriigid vajalikke samme, et mitte ohustada kontrollimise diskreetset iseloomu.

4. Erikontrollide käigus võib isikuid, sõidukeid, laevu, lennukeid, konteinereid ning kaasas kantavaid esemeid kooskõlas siseriikliku õigusega artiklis 36 osutatud eesmärkidel läbi otsida. Kui liikmesriigi õigusaktid erikontrolli ei luba, asendatakse viimane selles liikmesriigis automaatselt diskreetse kontrollimisega.

IX PEATÜKK

HOIATUSTEATED ARESTITAVATE VÕI KRIMINAALMENETLUSES TÕENDINA KASUTATAVATE ESEMETE KOHTA

Artikkel 38

Hoiatusteadete sisestamise eesmärgid ja tingimused

1. SIS II sisestatakse andmed esemete kohta, mida otsitakse arestimiseks või kriminaalmenetluses tõendina kasutamiseks.

2. Sisestatakse järgmised kergesti tuvastatavate esemete kategooriad:

a)	mootorsõidukid, mille mootori töömaht on üle 50 cm3, laevad ja lennukid;

b)	haagised tühimassiga üle 750 kg, haagiselamud, tööstusseadmed, päramootorid ja konteinerid;

c)	tulirelvad;

d)	varastatud, ebaseaduslikult omastatud või kaotatud dokumendiplangid;

e)	varastatud, ebaseaduslikult omastatud, kaotatud või kehtetuks tunnistatud isikut tõendavad dokumendid, nagu passid, ID-kaardid, juhiload, elamisload ja reisidokumendid;

f)	varastatud, ebaseaduslikult omastatud, kaotatud või kehtetuks tunnistatud sõiduki registreerimistunnistused ja sõidukite numbrimärgid;

g)	rahatähed (märgitud pangatähed);

h)	varastatud, ebaseaduslikult omastatud või kaotatud väärtpaberid ja maksevahendid, nagu tšekid, krediitkaardid, võlakirjad, aktsiad ja osakud.

3. Lõikes 2 osutatud andmete sisestamiseks, ajakohastamiseks, kustutamiseks ja nende otsimiseks vajalikud tehnilised eeskirjad kehtestatakse artiklis 67 osutatud korras, ilma et see piiraks korraldusasutuse moodustamist käsitlevate õigusaktide sätete kohaldamist.

Artikkel 39

Hoiatusteatel põhineva meetme võtmine

1. Kui päringu tulemusel selgub, et leitud eseme kohta on sisestatud hoiatusteade, võtab seda märganud asutus ühendust hoiatusteate sisestanud asutusega, et leppida kokku vajalikes meetmetes. Sel puhul võib edastada ka isikuandmeid kooskõlas käesoleva otsusega.

2. Lõikes 1 osutatud teave edastatakse täiendava teabe vahetamise teel.

3. Eseme leidnud liikmesriik võtab meetmeid kooskõlas oma siseriikliku õigusega.

X PEATÜKK

JUURDEPÄÄSUÕIGUS JA HOIATUSTEADETE SÄILITAMINE

Artikkel 40

Asutused, kellel on hoiatusteadetele juurdepääsu õigus

1. SIS II sisestatud andmetele on juurdepääs ja neid andmeid on õigus otsida vahetult või SIS II andmete koopias ainult asutustel, kes vastutavad:

a)	piirivalve; vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määrusele (EÜ) nr 562/2006, millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad) (19);

b)	muud kõnealuses liikmesriigis teostatavad politsei- ja tollikontrollid, nende kontrollide kooskõlastamine määratud asutuste poolt.

2. Siseriiklikud õigusasutused, muu hulgas need, mis vastutavad riiklike süüdistuste algatamise eest kriminaalmenetluses ja kohtuliku uurimise eest enne süüdistuse esitamist, ning nende kooskõlastusasutused võivad oma siseriiklike õigusaktidega sätestatud ülesannete täitmiseks aga samuti omada juurdepääsu SIS II sisestatud andmetele ning kasutada õigust vahetult sellist teavet otsida.

3. Käesolevas artiklis osutatud asutused lisatakse artikli 46 lõikes 8 mainitud nimekirja.

Artikkel 41

Europoli juurdepääs SIS II andmetele

1. Euroopa Politseiametil (Europolil) on oma volituste piires ja vastavalt artiklitele 26, 36 ja 38 juurdepääsuõigus SIS II sisestatud andmetele ning õigus neid infosüsteemis vahetult otsida.

2. Juhul, kui Europol leiab SIS II-s teostatud päringu tulemusel hoiatusteate, teavitab ta Europoli konventsioonis määratletud kanalite kaudu liikmesriiki, kes kõnealuse hoiatusteate sisestas.

3. SIS II-s teostatud päringu tulemusel saadud teabe kasutamine toimub asjaomase liikmesriigi nõusolekul. Kui liikmesriik lubab kõnealust teavet kasutada, juhindutakse Europoli konventsioonist. Europol võib kõnealust teavet edastada kolmandatele riikidele ja kolmandatele isikutele ainult asjaomase liikmesriigi nõusolekul.

4. Europol võib Europoli konventsiooni sätete kohaselt nõuda asjaomaselt liikmesriigilt edasist teavet.

5. Europol kohustub:

a)	registreerima iga süsteemi sisenemise ja teostatud päringu artikli 12 sätete kohaselt;

b)	ilma et see piiraks lõigete 3 ja 4 kohaldamist, mitte ühendama SIS II neid osi, millele tal on juurdepääs, ühegi arvutisüsteemiga ega edastama neis olevaid andmeid kogumiseks ja töötlemiseks Europoli poolt või Europolis ega alla laadima või muul moel kopeerima ühtegi SIS II osa;

c)	piirama juurdepääsu SIS II sisestatud andmetele, lubades seda ainult selleks spetsiaalselt volitatud Europoli personali puhul;

d)	vastu võtma ja kohaldama artiklites 10 ja 11 sätestatud meetmeid;

e)	lubama Europoli konventsiooni artikli 24 alusel loodud ühisel järelevalveasutusel kontrollida Europoli tegevust seoses juurdepääsuõigusega SIS II-le ja õigusega teostada päringuid SIS II sisestatud andmetes.

Artikkel 42

Eurojusti juurdepääs SIS II andmetele

1. Eurojusti siseriiklikel liikmetel ja nende assistentidel on oma volituste piires juurdepääsuõigus vastavalt artiklitele 26, 32, 34 ja 38 SIS II sisestatud andmetele ning õigus neid infosüsteemis otsida.

2. Juhul kui Eurojusti siseriiklik liige leiab SIS II-s teostatud päringu tulemusel hoiatusteate, teavitab ta liikmesriiki, kes kõnealuse hoiatusteate sisestas. Sellise päringu tulemusel saadud teavet võib edastada kolmandatele riikidele ja kolmandatele isikutele ainult hoiatusteate sisestanud liikmesriigi nõusolekul.

3. Käesolevat artiklit ei saa tõlgendada nii, et see mõjutaks Eurojusti moodustamist käsitleva otsuse 2002/187/JSK sätteid andmekaitse kohta või Eurojusti siseriiklike liikmete või nende assistentide vastutuse kohta omavolilise või ebaõige andmetöötluse eest, või nii, et see mõjutaks kõnealuse otsuse kohaselt moodustatud ühise järelevalveasutuse volitusi.

4. Vastavalt artikli 12 sätetele registreeritakse Eurojusti siseriiklike liikmete või assistentide iga süsteemi sisenemine ja iga nende poolt teostatav päring ning iga nende poolt leitud andmete kasutamine.

5. Ühtegi SIS II osa ei tohi ühendada mis tahes teise arvutisüsteemiga, samuti ei tohi infosüsteemis sisalduvaid andmeid, millele siseriiklikel liikmetel või nende assistentidel on juurdepääs, edastada mis tahes teise andmete kogumiseks ja töötlemiseks Eurojusti poolt või Eurojustis kasutatavasse arvutisüsteemi, lisaks ei tohi ühtegi SIS II osa alla laadida.

6. Juurdepääsuõigus SIS II sisestatud andmetele on ainult Eurojusti siseriiklikel liikmetel ja nende assistentidel ega laiene Eurojusti töötajatele.

7. Artiklites 10 ja 11 sätestatud turvalisust ja konfidentsiaalsust tagavad meetmed võetakse vastu ja neid kohaldatakse.

Artikkel 43

Juurdepääsupiirangud

Kasutajatel, sealhulgas Europoli ja Eurojusti siseriiklikel liikmetel ja nende assistentidel on juurdepääs ainult sellistele andmetele, mis on vajalikud nende ülesannete täitmiseks.

Artikkel 44

Isikuid käsitlevate hoiatusteadete säilitamisaeg

1. Käesoleva otsuse kohaselt SIS II sisestatud hoiatusteateid isikute kohta hoitakse ainult niikaua, kui on vaja nende eesmärkide saavutamiseks, milleks need sisestati.

2. Kolme aasta jooksul sellise hoiatusteate sisestamisest SIS II vaatab hoiatusteate sisestanud liikmesriik läbi selle edasise säilitamise vajaduse. Vastavalt artiklile 36 isikute kohta sisestatud hoiatusteadete puhul on selleks tähtajaks üks aasta.

3. Iga liikmesriik määrab vajaduse korral lühema läbivaatamistähtaja oma siseriiklike õigusaktide kohaselt.

4. Hoiatusteate sisestanud liikmesriik võib läbivaatamistähtaja jooksul pärast põhjalikku üksikjuhtumipõhist hindamist otsustada hoiatusteate alles jätta, kui see osutub vajalikuks eesmärkidel, milleks hoiatusteade sisestati. Sellisel juhul kohaldatakse lõiget 2 ka säilitamisaja pikendamisele. CS-SISile tuleb teatada igast hoiatusteate säilitamisaja pikendamisest.

5. Hoiatusteated kustutatakse automaatselt pärast lõikes 2 osutatud läbivaatamistähtaja möödumist, välja arvatud juhul, kui hoiatusteate sisestanud liikmesriik teatas lõike 4 kohaselt CS-SIS-ile hoiatusteate säilitamisaja pikendamisest. CS-SIS teatab andmete plaanipärasest kustutamisest liikmesriikidele automaatselt neli kuud ette.

6. Liikmesriigid peavad arvestust hoiatusteadete kohta, mille säilitamisaega on pikendatud vastavalt lõikele 4.

Artikkel 45

Esemeid käsitlevate hoiatusteadete säilitamisaeg

1. Käesoleva otsuse kohaselt SIS II sisestatud esemeid käsitlevaid hoiatusteateid säilitatakse ainult niikaua, kui on vaja nende eesmärkide saavutamiseks, milleks need sisestati.

2. Esemeid käsitlevaid hoiatusteateid, mis on sisestatud vastavalt artiklile 36, säilitatakse maksimaalselt viis aastat.

3. Esemeid käsitlevaid hoiatusteateid, mis on sisestatud vastavalt artiklile 38, säilitatakse maksimaalselt kümme aastat.

4. Lõigetes 2 ja 3 osutatud säilitamisaega võib pikendada, kui see peaks osutuma vajalikuks nende eesmärkide saavutamiseks, milleks hoiatusteade sisestati. Sellisel juhul kohaldatakse lõikeid 2 ja 3 ka pikendamise suhtes.

XI PEATÜKK

ANDMETÖÖTLUSE ÜLDEESKIRJAD

Artikkel 46

SIS II andmete töötlemine

1. Liikmesriigid võivad töödelda artiklites 20, 26, 32, 34, 36 ja 38 osutatud andmeid ainult eesmärkidel, mis on sätestatud nimetatud artiklites mainitud iga hoiatusteate kategooria kohta.

2. Andmeid võib kopeerida ainult tehnilisel otstarbel, kui selline kopeerimine on artiklis 40 osutatud asutustele vajalik vahetu päringu teostamiseks. Kõnealuste koopiate suhtes kohaldatakse käesoleva otsuse sätteid. Ühe liikmesriigi sisestatud hoiatusteateid ei tohi kopeerida N.SIS II-st teistesse siseriiklikesse andmefailidesse.

3. Lõikes 2 osutatud tehnilisi koopiaid, mille tulemusena moodustuvad offline-andmebaasid, võib säilitada ajavahemikuks, mis ei ületa 48 tundi. Hädaolukorras võib seda ajavahemikku pikendada kuni hädaolukorra lõppemiseni.

Liikmesriigid peavad kõnealuste koopiate ajakohastatud registrit, teevad selle registri kättesaadavaks siseriiklikele järelevalveasutustele ning tagavad kõnealuste koopiate suhtes kõigi käesoleva otsuse sätete, eriti artikli 10 sätete kohaldamise.

4. Sellistele andmetele antakse juurdepääsuluba üksnes artiklis 40 osutatud siseriikliku asutuse pädevuse piires ja nõuetekohaselt volitatud töötajatele.

5. Seoses käesoleva otsuse artiklites 26, 32, 34, 36 ja 38 sätestatud hoiatusteadetega võib nendes sisalduvat teavet töödelda eesmärgil, mis ei ole eesmärk, milleks need SIS II sisestati, ainult seoses konkreetse juhtumiga ning avalikku korda ja julgeolekut ähvardava tõsise ohu ärahoidmiseks, olulistel riigi julgeolekuga seotud kaalutlustel või raske kuriteo ärahoidmiseks. Selleks tuleb eelnevalt saada teate sisestanud liikmesriigi luba.

6. Andmeid ei või kasutada halduslikel eesmärkidel.

7. Andmekasutust, mis ei vasta lõigetele 1–6, käsitatakse iga liikmesriigi õigusaktide kohaselt väärkasutusena.

8. Iga liikmesriik edastab korraldusasutusele nende pädevate asutuste nimekirja, kellel on vastavalt käesolevale otsusele lubatud vahetult otsida SIS II sisestatud andmeid, ning nimekirja mis tahes hilisemad muudatused. Selles nimekirjas on iga asutuse puhul märgitud, milliseid andmeid ja millisel eesmärgil ta võib otsida. Korraldusasutus tagab nimekirja iga-aastase avaldamise Euroopa Liidu Teatajas.

9. Kui Euroopa Liidu õigusega ei nähta ette erisätteid, kohaldatakse liikmesriigi N.SIS II sisestatud andmete suhtes vastava liikmesriigi õigust.

Artikkel 47

SIS II andmed ja siseriiklikud failid

1. Artikli 46 lõikega 2 ei piirata liikmesriigi õigust hoida oma siseriiklikes failides SIS II andmeid, millega seoses on tema territooriumil meetmeid võetud. Neid andmeid hoitakse siseriiklikes failides maksimaalselt kolm aastat, välja arvatud juhtudel, kui siseriiklike õigusaktide erisätetega on ette nähtud pikem säilitamisaeg.

2. Artikli 46 lõikega 2 ei piirata liikmesriigi õigust hoida oma siseriiklikes failides andmeid, mis sisalduvad selle liikmesriigi poolt SIS II sisestatud konkreetses hoiatusteates.

Artikkel 48

Teave hoiatusteate täitmata jätmise kohta

Kui taotletud meedet ei saa võtta, teatab taotluse saanud liikmesriik sellest viivitamata hoiatusteate sisestanud liikmesriigile.

Artikkel 49

SIS II-s töödeldavate andmete kvaliteet

1. Hoiatusteate sisestanud liikmesriik vastutab selle eest, et andmed on täpsed, ajakohased ja õiguspäraselt SIS II sisestatud.

2. Ainult hoiatusteate sisestanud liikmesriigil on lubatud muuta, täiendada, parandada, ajakohastada või kustutada enda sisestatud andmeid.

3. Kui liikmesriigil, kes ei ole hoiatusteadet sisestanud, on tõendeid selle kohta, et andmed on faktiliselt ebakorrektsed või neid on ebaseaduslikult säilitatud, teatab ta sellest täiendava teabe vahetamise teel esimesel võimalusel ja mitte hiljem kui 10 päeva möödumisel tõendite saamisest hoiatusteate sisestanud liikmesriigile. Hoiatusteate sisestanud liikmesriik kontrollib saadud teavet ja vajaduse korral parandab või kustutab kõnealused andmed viivitamata.

4. Kui liikmesriigid ei suuda kahe kuu jooksul jõuda kokkuleppele, esitab liikmesriik, kes hoiatusteadet ei sisestanud, juhtumi Euroopa andmekaitseinspektorile, kes tegutseb vahendajana koos kaasatud siseriiklike järelevalveasutustega.

5. Kui isik kaebab, et ta ei ole see, keda hoiatusteate alusel otsitakse, vahetavad liikmesriigid täiendavat teavet. Kui kontrollimise tulemusel selgub, et tegemist on tõepoolest kahe erineva isikuga, teavitatakse kaebajat artikli 51 sätetest.

6. Kui isiku kohta on juba sisestatud SIS II hoiatusteade, lepib uut teadet sisestav liikmesriik teate sisestamise suhtes kokku esimese hoiatusteate sisestanud liikmesriigiga. Kokkulepe saavutatakse täiendava teabe vahetamise alusel.

Artikkel 50

Sarnaste tunnustega isikute eristamine

Kui uue hoiatusteate sisestamisel ilmneb, et SIS II-s esineb juba isik, kellel on sama isikutunnus, järgitakse järgmist menetlust:

a)	SIRENE büroo võtab ühendust taotleva asutusega, et selgitada, kas hoiatusteade käsitleb sama isikut või mitte;

kui ristkontrollimise tulemusel selgub, et uus hoiatusteade käsitleb tõepoolest sama isikut, kes SIS II-s juba esineb, kohaldab SIRENE büroo mitme hoiatusteate sisestamise suhtes artikli 49 lõikes 6 osutatud menetlust. Kui kontrollimise tulemusel selgub, et tegemist on kahe erineva isikuga, kiidab SIRENE büroo teise hoiatusteate sisestamise taotluse heaks, lisades vajalikud andmed isiku valesti tuvastamise vältimiseks.

Artikkel 51

Lisaandmed isiku valesti tuvastamise vältimiseks

1. Kui hoiatusteates tegelikult silmas peetud isikut on võimalik segamini ajada isikuga, kelle isikuandmeid on kuritarvitatud, lisab hoiatusteate sisestanud liikmesriik asjaomase isiku selgesõnalisel nõusolekul hoiatusteatesse viimasega seotud andmed, et hoida ära valesti tuvastamise negatiivsed tagajärjed.

2. Andmeid sellise isiku kohta, kelle isikuandmeid on kuritarvitatud, kasutatakse ainult järgmistel eesmärkidel:

a)	et pädev asutus saaks eristada isikut, kelle andmeid on kuritarvitatud, isikust, keda on hoiatusteates tegelikult silmas peetud;

b)	et isik, kelle isikuandmeid on kuritarvitatud, saaks tõendada oma isikusamasuse ja asjaolu, et tema isikuandmeid on kuritarvitatud.

3. Käesoleva artikli kohaldamiseks võib SIS II sisestada ja seal täiendavalt töödelda ainult järgmisi isikuandmeid:

a)	perekonnanimi (perekonnanimed) ja eesnimi (eesnimed), sünnijärgne nimi (sünnijärgsed nimed) ja varem kasutatud nimed ning kõik varjunimed, mis võimaluse korral sisestatakse eraldi;

b)	erilised muutumatud ja objektiivsed füüsilised tundemärgid;

c)	sünniaeg ja -koht;

sugu;

fotod;

f)	sõrmejäljed;

g)	kodakondsus(ed);

h)	isikut tõendava dokumendi number (isikut tõendavate dokumentide numbrid) ja väljaandmise kuupäev.

4. Lõikes 3 osutatud andmete sisestamiseks ja täiendavaks töötlemiseks vajalikud tehnilised eeskirjad kehtestatakse artiklis 67 osutatud korras, ilma et see piiraks korraldusasutuse moodustamist käsitleva õigusakti sätete kohaldamist.

5. Lõikes 3 osutatud andmed kustutatakse koos vastava hoiatusteate kustutamisega või varem, kui isik seda taotleb.

6. Lõikes 3 osutatud andmetele võivad juurde pääseda vaid need asutused, kellel on vastavale hoiatusteatele juurdepääsu õigus. Nad võivad seda teha üksnes valesti tuvastamise vältimiseks.

Artikkel 52

Hoiatusteadete-vahelised lingid

1. Liikmesriik võib luua lingi tema poolt SIS II sisestatavate hoiatusteadete vahel. Sellise lingi eesmärk on luua seos kahe või enama teate vahel.

2. Lingi loomine ei mõjuta lingitud hoiatusteadete alusel võetavaid erimeetmeid ega ühegi lingitud hoiatusteate säilitamisaega.

3. Lingi loomine ei mõjuta käesolevas otsuses sätestatud juurdepääsuõigusi. Asutused, kellel ei ole teatava kategooria hoiatusteadetele juurdepääsu õigust, ei näe neile hoiatusteadetele osutavaid linke, millele neil ei ole juurdepääsu.

4. Liikmesriik loob hoiatusteadete vahel lingi üksnes siis, kui selleks on selge operatiivne vajadus.

5. Liikmesriik võib luua linke kooskõlas oma siseriiklike õigusaktidega tingimusel, et austatakse käesolevas artiklis kirjeldatud põhimõtteid.

6. Kui liikmesriik leiab, et teise liikmesriigi poolt lingi loomine teadete vahel on vastuolus tema siseriikliku õiguse või rahvusvaheliste kohustustega, võib ta võtta vajalikke meetmeid tagamaks, et lingile puudub juurdepääs tema territooriumil või sellele ei oma juurdepääsu tema asutused, mis asuvad väljaspool tema territooriumi.

7. Hoiatusteadete linkimise tehnilised eeskirjad võetakse vastu artiklis 67 osutatud korras, ilma et see piiraks korraldusasutuse moodustamist käsitleva õigusakti sätete kohaldamist.

Artikkel 53

Täiendava teabe eesmärk ja säilitamisaeg

1. Liikmesriigid säilitavad SIRENE büroos viited hoiatusteadete aluseks olevatele otsustele, et aidata kaasa täiendava teabe vahetamisele.

2. Toimunud teabevahetuse tulemusena SIRENE büroo poolt failides säilitatavaid isikuandmeid hoitakse ainult nii kaua, kui on vaja nende eesmärkide saavutamiseks, milleks need andmed esitati. Need andmed kustutatakse igal juhul hiljemalt ühe aasta möödumisel vastava hoiatusteate SIS II-st kustutamisest.

3. Lõige 2 ei piira liikmesriigi õigust hoida siseriiklikes failides andmeid konkreetsete hoiatusteadete kohta, mille asjaomane liikmesriik on sisestanud või millega seoses asjaomase liikmesriigi territooriumil on võetud meetmeid. Ajavahemik, mille jooksul selliseid andmeid kõnealustes failides võib säilitada, määratletakse siseriiklikes õigusaktides.

Artikkel 54

Isikuandmete edastamine kolmandatele isikutele

Vastavalt käesolevale otsusele SIS II-s töödeldavaid andmeid ei edastata kolmandatele riikidele ega rahvusvahelistele organisatsioonidele ega tehta neile kättesaadavaks.

Artikkel 55

Varastatud, ebaseaduslikult omastatud, kaotatud või kehtetuks tunnistatud passe käsitlevate andmete vahetamine Interpoliga

1. Erandina artiklist 54 võib Interpoli liikmetega vahetada SIS II sisestatud andmeid varastatud, ebaseaduslikult omastatud, kaotatud või kehtetuks tunnistatud passide numbri, väljaandva riigi ja dokumenditüübi kohta, luues ühenduse SIS II ja varastatud või kaotatud reisidokumente kajastava Interpoli andmebaasi vahel, tingimusel et Interpoli ja Euroopa Liidu vahel on sõlmitud vastav leping. Lepingus sätestatakse, et liikmesriigi poolt sisestatud andmeid edastatakse selle liikmesriigi nõusolekul.

2. Lõikes 1 osutatud lepinguga nähakse ette, et jagatavatele andmetele omavad juurdepääsu Interpoli liikmed üksnes nendest riikidest, kes tagavad isikuandmete kaitse nõuetekohase taseme. Enne kõnealuse lepingu sõlmimist palub nõukogu komisjoni arvamust isikuandmete kaitse taseme nõuetekohasuse ning põhiõiguste ja -vabaduste austamise kohta isikuandmete automaattöötlusel Interpoli ja Interpoli koosseisu liikmeid delegeerinud riikide poolt.

3. Lõikes 1 osutatud lepinguga võidakse samuti ette näha liikmesriikide juurdepääs varastatud või kaotatud reisidokumente kajastavas Interpoli andmebaasis sisalduvatele andmetele SIS II kaudu kooskõlas käesoleva otsuse asjakohaste sätetega, mis reguleerivad varastatud, ebaseaduslikult omastatud, kaotatud või kehtetuks tunnistatud passe käsitlevate andmete sisestamist SIS II.

XII PEATÜKK

ANDMEKAITSE

Artikkel 56

Tundlike andmekategooriate töötlemine

Euroopa Nõukogu 28. jaanuari 1981. aasta konventsiooni (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete automaattöötlusel) artikli 6 esimeses lauses loetletud andmekategooriate töötlemine on keelatud.

Artikkel 57

Euroopa Nõukogu andmekaitsekonventsiooni kohaldamine

Käesoleva otsuse kohaldamisel töödeldud isikuandmeid kaitstakse Euroopa Nõukogu 28. jaanuari 1981. aasta konventsiooni (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete automaattöötlusel) ja selle hilisemate muudatuste alusel.

Artikkel 58

Juurdepääsuõigus, ebatäpsete andmete parandamine ja ebaseaduslikult säilitatavate andmete kustutamine

1. Isikud teostavad oma õigust omada juurdepääsu endaga seotud andmetele, mis on sisestatud SIS II käesoleva otsuse kohaselt, vastavalt selle liikmesriigi õigusele, kelle territooriumil asjaomane isik seda õigust kasutab.

2. Kui siseriiklik õigus seda ette näeb, otsustab siseriiklik järelevalveasutus, kas ja millise korra alusel teavet edastatakse.

3. Liikmesriik, kes ei ole hoiatusteadet sisestanud, võib selliseid andmeid käsitlevat teavet edastada ainult siis, kui ta on eelnevalt andnud hoiatusteate sisestanud liikmesriigile võimaluse esitada oma seisukoht. Seda tehakse täiendava teabe vahetamise teel.

4. Teavet ei edastata andmesubjektile, kui see on hädavajalik hoiatusteatega seotud seaduslike ülesannete täitmiseks või kolmandate isikute õiguste ja vabaduste kaitsmiseks.

5. Igal isikul on õigus lasta oma isikuga seotud faktiliselt ebakorrektsed andmed parandada või ebaseaduslikult säilitatud andmed kustutada.

6. Asjaomast isikut teavitatakse nii kiiresti kui võimalik ja mitte hiljem kui 60 päeva pärast kuupäeva, mil isik juurdepääsu taotles, või varem, kui siseriiklike õigusaktidega on nii sätestatud.

7. Isikule teatatakse järelmeetmetest seoses tema õiguse kasutamisega andmeid parandada või kustutada niipea kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 3 kuud pärast kuupäeva, mil ta esitas taotluse andmete parandamiseks või kustutamiseks, või varem, kui siseriiklike õigusaktidega on nii sätestatud.

Artikkel 59

Õiguskaitsevahendid

1. Iga isik võib esitada hagi kohtule või mis tahes liikmesriigi õigusaktide alusel pädevale asutusele oma isikuga seotud teatele juurdepääsu saamiseks, selle parandamiseks, kustutamiseks või selle kohta teabe või sellega seoses kompensatsiooni saamiseks.

2. Ilma et see piiraks artikli 64 sätete kohaldamist, kohustuvad liikmesriigid vastastikku täitmisele pöörama lõikes 1 osutatud kohtute või asutuste tehtud lõplikke otsuseid.

3. Komisjon hindab käesolevas artiklis sätestatud eeskirju õiguskaitsevahendite kohta 23. augustiks 2009.

Artikkel 60

N.SIS II üle teostatav järelevalve

1. Iga liikmesriik tagab, et sõltumatu asutus („siseriiklik järelevalveasutus”) teostab sõltumatult järelevalvet SIS II-s sisalduvate isikuandmete tema territooriumil või territooriumilt teostatava töötlemise ja edastamise õiguspärasuse ning täiendava teabe vahetamise ja edasise töötlemise üle.

2. Siseriiklik järelevalveasutus või -asutused tagab/tagavad, et vähemalt kord nelja aasta jooksul viiakse kooskõlas rahvusvaheliste auditistandarditega läbi N.SIS II-s toimuvate andmetöötlustoimingute audit.

3. Liikmesriigid tagavad, et nende siseriiklikel järelevalveasutustel on piisavalt ressursse neile käesoleva otsusega usaldatud ülesannete täitmiseks.

Artikkel 61

Korraldusasutuse üle teostatav järelevalve

1. Euroopa andmekaitseinspektor kontrollib, et korraldusasutuse teostatav isikuandmete töötlemine toimuks kooskõlas käesoleva otsusega. Seoses sellega kohaldatakse määruse (EÜ) nr 45/2001 artiklites 46 ja 47 osutatud kohustusi ja pädevust.

2. Euroopa andmekaitseinspektor tagab, et vähemalt kord nelja aasta jooksul viiakse kooskõlas rahvusvaheliste auditistandarditega läbi korraldusasutuse poolt teostatavate isikuandmete töötlemise toimingute audit. Auditi tulemusel koostatud aruanne saadetakse Euroopa Parlamendile, nõukogule, korraldusasutusele, komisjonile ja siseriiklikele järelevalveasutustele. Korraldusasutusele antakse võimalus teha enne aruande vastuvõtmist selle kohta märkusi.

Artikkel 62

Siseriiklike järelevalveasutuste ja Euroopa andmekaitseinspektori vaheline koostöö

1. Siseriiklikud järelevalveasutused ja Euroopa andmekaitseinspektor, tegutsedes mõlemad oma pädevuse piirides, teevad üksteisega oma kohustuste raames aktiivselt koostööd ja tagavad SIS II koordineeritud järelevalve.

2. Tegutsedes mõlemad oma pädevuse piirides, vahetavad nad asjakohast teavet, abistavad üksteist auditite ja kontrollide läbiviimisel, analüüsivad käesoleva otsuse tõlgendamisel või kohaldamisel tekkivaid raskusi, uurivad sõltumatu järelevalve või andmesubjekti õiguste teostamisega seotud probleeme, koostavad ühtlustatud ettepanekuid probleemide ühiseks lahendamiseks ning edendavad vajadusel teadlikkust andmekaitsealastest õigustest.

3. Siseriiklikud järelevalveasutused ja Euroopa andmekaitseinspektor kohtuvad sel eesmärgil vähemalt kaks korda aastas. Nende koosolekute kulude katmise ja korraldamise eest vastutab Euroopa andmekaitseinspektor. Esimesel koosolekul võetakse vastu töökord. Vastavalt vajadusele töötatakse ühiselt välja edasised töömeetodid. Iga kahe aasta tagant saadetakse Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja korraldusasutusele ühine tegevusaruanne.

Artikkel 63

Andmekaitse üleminekuperioodil

Juhul kui komisjon delegeerib üleminekuperioodil vastavalt artikli 15 lõikele 4 oma kohustused osaliselt või täielikult mõnele teisele asutusele või teistele asutustele, tagab ta, et Euroopa andmekaitseinspektoril oleks õigus ja võimalus täita täiel määral oma ülesandeid, sealhulgas võimalus viia läbi kohapealseid kontrolle või kasutada mis tahes teisi volitusi, mis on talle antud määruse (EÜ) nr 45/2001 artikliga 47.

XIII PEATÜKK

VASTUTUS JA KARISTUSED

Artikkel 64

Vastutus

1. Iga liikmesriik vastutab oma siseriikliku õiguse kohaselt mis tahes kahju eest, mida on põhjustatud isikule N.SIS II kasutamisega. See kehtib ka juhul, kui kahju on põhjustanud hoiatusteate sisestanud liikmesriik, kes on sisestanud faktiliselt ebaõigeid andmeid või säilitanud andmeid ebaseaduslikult.

2. Kui hagi on esitatud liikmesriigi vastu, kes ei ole hoiatusteate sisestanud liikmesriik, siis on viimane taotluse korral kohustatud hüvitama kompensatsioonina välja makstud summad, välja arvatud juhul, kui hüvitamist taotlev liikmesriik on kasutanud andmeid käesoleva otsuse sätteid rikkudes.

3. Kui SIS II-le tekitatakse kahju seetõttu, et liikmesriik ei ole täitnud käesolevast otsusest tulenevaid kohustusi, loetakse see liikmesriik kõnealuse kahju eest vastutavaks, välja arvatud juhul (ja sellises ulatuses), kui korraldusasutus või muud SIS II-s osalevad liikmesriigid (muud SIS II-s osalevad liikmesriigid) ei ole võtnud mõistlikke meetmeid kahju vältimiseks või selle mõju minimeerimiseks.

Artikkel 65

Karistused

Liikmesriigid tagavad, et SIS II sisestatud teabe igasuguse väärkasutamise või käesoleva otsusega vastuolus oleva täiendava teabe vahetuse suhtes kohaldatakse tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi kooskõlas siseriikliku õigusega.

XIV PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 66

Järelevalve ja statistika

1. Korraldusasutus kannab hoolt, et oleks kehtestatud menetlused, mille abil jälgida SIS II toimimist, võrreldes tulemusi, kulutasuvust, turvalisust ja teenuste kvaliteeti seatud eesmärkidega.

2. Tehnilise hoolduse, aruandluse ja statistika eesmärkidel on korraldusasutusel juurdepääs vajalikule teabele, mis on seotud keskses SIS II-s läbiviidud töötlemistoimingutega.

3. Korraldusasutus avaldab igal aastal statistilised andmed, millest nähtub nii terviksüsteemi kui iga liikmesriigi lõikes kirjete arv hoiatusteate kategooria kohta, kokkulangevuste arv hoiatusteate kategooria kohta ja see, kui mitu korda SIS II kasutati.

4. Kaks aastat pärast SIS II kasutuselevõtmist ja pärast seda iga kahe aasta järel esitab korraldusasutus Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, mis käsitleb keskse SIS II ja sideinfrastruktuuri tehnilist toimimist, sealhulgas viimase turvalisust, ning täiendava teabe kahe- ja mitmepoolset vahetamist liikmesriikide vahel.

5. Kolm aastat pärast SIS II kasutuselevõtmist ja pärast seda iga nelja aasta järel annab komisjon keskse SIS II ja liikmesriikide vahelisele täiendava teabe kahe- ja mitmepoolsele vahetamisele üldhinnangu. Nimetatud üldhinnangus käsitletakse eesmärkidega võrreldes saavutatud tulemusi ning hinnatakse tegevuse aluspõhimõtete jätkuvat kehtivust, käesoleva otsuse kohaldamist keskse SIS II osas, keskse SIS II turvalisust ja mis tahes mõjusid tulevastele toimingutele. Komisjon edastab hinnangu Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Liikmesriigid annavad korraldusasutusele ja komisjonile lõigetes 3, 4 ja 5 osutatud aruannete koostamiseks vajalikku teavet.

7. Korraldusasutus annab komisjonile lõikes 5 osutatud üldhinnangu koostamiseks vajalikku teavet.

Artikkel 67

Regulatiivkomitee

1. Kui viidatakse käesolevale artiklile, abistab komisjoni regulatiivkomitee, kuhu kuuluvad liikmesriikide esindajad ja mille esimeheks on komisjoni esindaja. Komisjoni esindaja esitab komiteele võetavate meetmete eelnõu. Komitee esitab tähtaja jooksul, mille esimees võib määrata lähtuvalt küsimuse kiireloomulisusest, oma arvamuse eelnõu kohta. Otsuste korral, mille nõukogu peab vastu võtma komisjoni ettepaneku põhjal, esitatakse arvamus sellise häälteenamusega, nagu on sätestatud EÜ asutamislepingu artikli 205 lõikes 2. Liikmesriikide esindajate hääli komitees arvestatakse kõnealuses artiklis sätestatud viisil. Esimees ei hääleta.

2. Komitee võtab esimehe ettepanekul vastu oma töökorra, mille aluseks on Euroopa Liidu Teatajas avaldatud töökorra standardeeskirjad.

3. Komisjon võtab vastu kavandatavad meetmed, kui need on kooskõlas komitee arvamusega. Kui kavandatavad meetmed ei ole komitee arvamusega kooskõlas või kui komitee ei esita oma arvamust, esitab komisjon nõukogule viivitamata võetavate meetmetega seonduva ettepaneku.

4. Nõukogu võib teha ettepaneku suhtes kvalifitseeritud häälteenamusega otsuse kahekuulise tähtaja jooksul alates nõukogu poole pöördumisest. Kui nõukogu on selle tähtaja jooksul kvalifitseeritud häälteenamusega otsustanud, et ta on ettepaneku vastu, vaatab komisjon selle uuesti läbi. Komisjon võib esitada nõukogule muudetud ettepaneku, oma ettepaneku uuesti esitada või teha seadusandliku ettepaneku. Kui nõukogu ei ole nimetatud tähtaja möödumisel kavandatud rakendusakti vastu võtnud ega väljendanud oma vastuseisu rakendusmeetmete ettepanekule, võtab komisjon kavandatud rakendusakti vastu.

5. Lõikes 1 nimetatud komitee täidab oma ülesandeid alates 23. augustist 2007.

Artikkel 68

Schengeni acquis’ sätete muutmine

1. Asutamislepingu reguleerimisalasse kuuluvates küsimustes asendab käesolev otsus artikli 71 lõikes 2 osutatud päeval Schengeni konventsiooni artiklite 64 ning 92–119 sätted, välja arvatud selle artikkel 102 A.

2. Käesolev otsus asendab artikli 71 lõikes 2 osutatud päeval ka järgmised, nimetatud artikleid rakendavad Schengeni acquis’ sätted (20):

a)	täitevkomitee 14. detsembri 1993. aasta otsus Schengeni infosüsteemi (C.SIS) paigaldus- ja tegevuskulusid käsitleva finantsmääruse kohta (SCH/Com-ex (93) 16);

b)	täitevkomitee 7. oktoobri 1997. aasta otsus SISi arendamise kohta (SCH/Com-ex (97) 24);

c)	täitevkomitee 15. detsembri 1997. aasta otsus C.SISi finantsmääruse muutmise kohta (SCH/Com-ex (97) 35);

d)	täitevkomitee 21. aprilli 1998. aasta otsus 15/18 ühendusega C.SISi kohta (SCH/Com-ex (98) 11);

e)	täitevkomitee 25. aprilli 1997. aasta otsus lepingu sõlmimise kohta SIS II ettevalmistavateks uuringuteks (SCH/Com-ex (97) 2 rev. 2);

f)	täitevkomitee 28. aprilli 1999. aasta otsus C.SISi paigalduskulude kohta (SCH/Com-ex (99) 4);

g)	täitevkomitee 28. aprilli 1999. aasta otsus SIRENE käsiraamatu ajakohastamise kohta (SCH/Com-ex (99) 5);

h)	täitevkomitee 18. aprilli 1996. aasta otsus välismaalase mõiste määratlemise kohta (SCH/Com-ex (96) decl. 5);

i)	täitevkomitee 28. aprilli 1999. aasta otsus SISi struktuuri kohta (SCH/Com-ex (99) decl. 2 rev.);

j)	täitevkomitee 7. oktoobri 1997. aasta otsus Islandi ja Norra osamaksude kohta C.SISi paigaldus- ja tegevuskuludesse (SCH/Com-ex (97) 18).

3. Asutamislepingu reguleerimisalasse kuuluvates küsimustes loetakse viiteid Schengeni konventsiooni asendatud artiklitele ja nende artiklite Schengeni konventsiooni asjaomastele rakendussätetele viideteks käesolevale otsusele.

Artikkel 69

Kehtetuks tunnistamine

Otsus 2004/201/JSK, otsus 2005/211/JSK, otsus 2005/719/JSK, otsus 2005/727/JSK, otsus 2006/228/JSK, otsus 2006/229/JSK ja otsus 2006/631/JSK tunnistatakse kehtetuks artikli 71 lõikes 2 osutatud päeval.

Artikkel 70

Üleminekuperiood ja eelarve

1. Hoiatusteated viiakse üle SIS 1+-st SIS II. Liikmesriigid tagavad, et SIS 1+st SIS II üle viidavate hoiatusteadete sisu saab olema võimalikult kiiresti ja hiljemalt kolme aasta pärast alates artikli 71 lõikes 2 osutatud kuupäevast vastavuses käesoleva otsuse sätetega, ning käsitlevad esmajärjekorras hoiatusteateid isikute kohta. Selle üleminekuaja jooksul võivad liikmesriigid jätkuvalt kohaldada SIS1+st SS II üle viidavate hoiatusteadete sisu suhtes Schengeni konventsiooni artikleid 94, 95 ja 97 kuni 100 järgmiste eeskirjade kohaselt:

a)	SIS 1+st SS II üle viidava hoiatusteate sisu muutmisel, täiendamisel, parandamisel või ajakohastamisel tagavad liikmesriigid hoiatusteate vastavuse käesoleva otsuse sätetele nimetatud muutmise, täiendamise, parandamise või ajakohastamise hetkest;

b)	SIS 1+st SS II üle viidava hoiatusteate kohta tehtud päringu korral kontrollivad liikmesriigid viivitamata selle hoiatusteate vastavust käesoleva otsuse sätetele, samas põhjustamata selle hoiatusteate alusel võetavate meetmete edasilükkumist.

2. Schengeni konventsiooni artikli 119 sätete kohaselt kinnitatud eelarve jääk artikli 71 lõike 2 kohaselt sätestatud kuupäeva seisuga makstakse liikmesriikidele tagasi. Tagasimakstavad summad arvutatakse liikmesriikide osamaksete alusel, mis on sätestatud täitevkomitee 14. detsembri 1993. aasta otsuses Schengeni infosüsteemi paigaldus- ja tegevuskulusid käsitleva finantsmääruse kohta.

3. Artikli 15 lõikes 4 osutatud üleminekuperioodi jooksul käsitatakse käesolevas otsuses sisalduvaid viiteid korraldusasutusele viidetena komisjonile.

Artikkel 71

Jõustumine, kohaldatavus ja andmete migratsioon

1. Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2. Seda kohaldatakse SIS 1+s osalevate liikmesriikide suhtes alates kuupäevadest, mis määratakse kindlaks nõukogu SIS 1+s osalevate liikmesriikide valitsusi esindavate liikmete ühehäälse otsusega.

3. Lõikes 2 osutatud kuupäevad määratakse kindlaks pärast seda, kui:

a)	on vastu võetud vajalikud rakendusmeetmed;

b)	kõik SIS 1+s täielikult osalevad liikmesriigid on komisjonile teatanud, et nad on võtnud vajalikud tehnilised ja õiguslikud meetmed SIS II andmete töötlemiseks ja täiendava teabe vahetamiseks;

c)	komisjon on teatanud, et edukalt on lõpule viidud SIS II igakülgne testimine, mille viib läbi komisjon koos liikmesriikidega, ning nõukogu ettevalmistavad organid on valideerinud esitatud testimistulemuse ja kinnitanud, et SIS II toimib vähemalt samal tasemel, kui seda tegi SIS 1+;

d)	komisjon on võtnud vajalikud tehnilised meetmed, et oleks võimalik ühendada keskne SIS II asjaomaste liikmesriikide N.SIS II-ga.

4. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti vastavalt lõike 3 punktile c läbi viidud testide tulemustest.

5. Kõik nõukogu poolt kooskõlas lõikega 2 tehtud otsused avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Luxembourg, 12. juuni 2007

Nõukogu nimel

eesistuja

W. SCHÄUBLE

(1) 25. oktoobri 2006. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) EÜT L 239, 22.9.2000, lk 19. Konventsiooni on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1160/2005 (ELT L 191, 22.7.2005, lk 18).

(3) EÜT L 328, 13.12.2001, lk 4.

(4) EÜT L 328, 13.12.2001, lk 1.

(5) ELT L 381, 28.12.2006, lk 4.

(6) EÜT L 190, 18.7.2002, lk 1.

(7) EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

(8) ELT L 12, 17.1.2004, lk 47.

(9) EÜT C 316, 27.11.1995, lk 2.

(10) EÜT L 63, 6.3.2002, lk 1.

(11) EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43.

(12) EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20.

(13) EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.

(14) EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31.

(15) EÜT L 176, 10.7.1999, lk 53.

(16) Nõukogu 25. oktoobri 2004. aasta otsus 2004/849/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelisele lepingule Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega, allakirjutamist ning selle teatud sätete ajutist kohaldamist (ELT L 368, 15.12.2004, lk 26).

(17) Nõukogu 25. oktoobri 2004. aasta otsus 2004/860/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelisele lepingule Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega, allakirjutamist ning selle teatud sätete ajutist kohaldamist (ELT L 370, 17.12.2004, lk 78).

(18) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(19) ELT L 105, 13.4.2006, lk 1.

(20) EÜT L 239, 22.9.2000, lk 439.

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 205

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	50. köide 7. august 2007

Sisukord		I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu määrus (EÜ) nr 893/2007, 23. juuli 2007, ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Kiribati Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu sõlmimise kohta	1
		Ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Kiribati Vabariigi vaheline Kalandusalane Partnerlusleping	3
	*	Nõukogu määrus (EÜ) nr 894/2007, 23. juuli 2007, São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi ning Euroopa Ühenduse vahelise kalandusalase partnerluslepingu sõlmimise kohta	35
		São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi ning Euroopa Ühenduse vaheline Kalandusalane Partnerlusleping	36

	III Euroopa Liidu lepingu kohaselt vastu võetud aktid
	EUROOPA LIIDU LEPINGU VI JAOTISE KOHASELT VASTU VÕETUD AKTID
*	Nõukogu otsus 2007/533/JSK, 12. juuni 2007, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist	63

	II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	OTSUSED
	Nõukogu
	2007/532/EÜ
*	Nõukogu otsus, 23. juuli 2007, protokolli (millega määratakse kindlaks São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi ning Euroopa Ühenduse vahelises lepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ajavahemikuks 1. juunist 2006 kuni 31. maini 2010) ajutist kohaldamist käsitleva kirjavahetuse vormis lepingu sõlmimise kohta	59
	Protokolli (millega määratakse kindlaks São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi ning Euroopa Ühenduse vahelises lepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ajavahemikuks 1. juunist 2006 kuni 31. maini 2010) ajutist kohaldamist käsitlev kirjavahetuse vormis leping	61

Kalapüügi liik	Laeva tüüp	Liikmesriik	Litsentsid või kvoot
Tuunipüük	Tuunikülmutusseinerid	Hispaania	13
Tuunipüük	Tuunikülmutusseinerid	Prantsusmaa	12
Tuunipüük	Triivõngejadaga kalapüügilaevad	Hispaania	13
Tuunipüük	Triivõngejadaga kalapüügilaevad	Portugal	5