25.7.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 193/1

(1)

Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

25.7.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 193/3

(1)

Koostamisel on tekkinud viga komisjoni määruse (EÜ) nr 1913/2006 (2) artikli 5 lõikesse 4 seoses vahetuskursi rakendusjuhu kindlaksmääramisega teatavate piimatoodetega varustamiseks antava abi puhul, nagu on sätestatud komisjoni 11. detsembri 2000. aasta määruses (EÜ) nr 2707/2000, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 rakenduseeskirjad seoses haridusasutuste õpilaste piima ja teatavate piimatoodetega varustamise puhul antava ühenduse abiga. (3) On asjakohane kõnealune viga parandada, et vältida eksitavat tõlgendamist.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1913/2006 artikli 11 punkti c sõnastus näib artiklit 6 arvestades üleliigne. Selguse huvides tuleks sõnad „kui vahetuskursi rakendusjuhuks on 1. oktoober” kõnealusest sättest välja jätta.

(3)

Komisjoni 15. oktoobri 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 2825/93 (millega sätestatakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 teatavad üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses kohandatud toetuste kindlaksmääramise ja andmisega eksportimiseks ettenähtud teatavate alkohoolsete jookide valmistamiseks kasvatatavale teraviljale) (4) kodifitseerimine ja komisjoni 15. märtsi 2000 aasta määruse (EÜ) nr 562/2000 (milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1254/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad veiseliha kokkuostu kohta) (5) koostamine lõpetati enne määruse (EÜ) nr 1913/2006 vastuvõtmist ja avaldamist. Määrused (EMÜ) nr 2825/93 ja (EÜ) nr 562/2000 on tunnistatud kehtetuks ja asendatud alates 30. novembrist 2006 vastavalt komisjoni määrusega (EÜ) nr 1670/2006 (kodifitseeritud versioon) (6) ja komisjoni määrusega (EÜ) nr 1669/2006 (kodifitseeritud versioon). (7) Viited määrusele (EMÜ) nr 2825/93 ja määrusele (EÜ) nr 562/2000 on aegunud ja tuleks seepärast määruses (EÜ) nr 1913/2006 parandada.

(4)

Kõnealuse määrusega ettenähtud muudatust ja parandusi tuleks kohaldada alates samast kuupäevast kui muudetud määrust.

(5)

Määrust (EÜ) nr 1913/2006 tuleks vastavalt muuta ja parandada.

(6)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas asjaomaste korralduskomiteede arvamusega,

1.

Artikli 5 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Määruse (EÜ) nr 2707/2000 artiklis 1 osutatud abi puhul õpilaste varustamiseks teatavate piimatoodetega on vahetuskursi rakendusjuht selle ajavahemiku esimene päev, millal kõnealuse määruse artiklis 11 osutatud maksetaotlus esitatakse.”

2.

Artikli 11 punkt c asendatakse järgmisega:

3.

Artikkel 18 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 18

Määruse (EÜ) nr 1670/2006 muutmine

Määruse (EÜ) nr 1670/2006 artikli 6 lõige 2 asendatakse järgmisega:

4.

Artikkel 21 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 21

Määruse (EÜ) nr 1669/2006 muutmine

Määruse (EÜ) nr 1669/2006 artikkel 16 asendatakse järgmisega:

25.7.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 193/5

(1)

Määruse (EÜ) nr 1786/2003 artikli 4 lõikes 2 on kindlaks määratud kuivsööda töötlemisettevõtetele makstav toetussumma nimetatud määruse artikli 5 lõikes 1 osutatud garanteeritud maksimumkoguse piires.

(2)

Komisjoni 7. märtsi 2005. aasta määruse (EÜ) nr 382/2005 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1786/2003 (kuivsöödaturu ühise korralduse kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad) (2) artikli 33 lõike 1 esimese lõigu kohaselt esitavad liikmesriigid komisjonile teatised kuivsöödakoguste kohta, mille suhtes on esitatud taotlused 2006/2007. turustusaastaks. Edastatud andmetest selgub, et kuivsööda garanteeritud maksimumkoguseid ei ületatud.

(3)

Kuivsööda toetussumma on seega määruse (EÜ) nr 1786/2003 artikli 4 lõike 2 kohaselt kuni 33 eurot tonni kohta.

(4)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

25.7.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 193/6

(1)

Määrusega (EÜ) nr 994/98 volitatakse komisjoni kehtestama määrusega piirmäära, millest väiksemaid abimeetmeid ei loeta asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kõikidele tingimustele vastavaks ja seetõttu ei kohaldata nende suhtes asutamislepingu artikli 88 lõikes 3 sätestatud teatamismenetlust.

(2)

Kõnealuse määruse alusel võttis komisjon 12. jaanuaril 2001 vastu määruse (EÜ) nr 69/2001 (mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes), (3) millega kehtestati ühele abisaajale kolme aasta jooksul antava vähese tähtsusega abi ülemmääraks 100 000 eurot. Põllumajandus-, kalandus-, vesiviljelus- ja transpordisektoris kehtivate erieeskirjade tõttu ei kohaldatud kõnealust määrust algselt neis sektorites.

(3)

Põllumajandus- ja kalandussektorile kehtestati komisjoni 6. oktoobri 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 1860/2004 (mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandus- ja kalandussektoris) (4) konkreetne vähese tähtsusega abi ülemmäär: kolme aasta jooksul ühele abisaajale 3 000 eurot, sest komisjoni kogemuste põhjal võis kinnitada, et nendes sektorites antud väga väikesed abisummad ei vasta asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kriteeriumidele, kui on täidetud teatavad tingimused. Sellise juhtumiga on tegemist siis, kui üksiktootjatele antud abisummad jäävad väikeseks ning ka neile sektoritele antava abi kogusumma ei ületa väikest protsenti toodangu väärtusest.

(4)

Muutunud majandusliku olukorra tõttu ja pidades silmas vähese tähtsusega abi kehtivate üldeeskirjade rakendamisel saadud kogemust, peeti vajalikuks muuta neid eeskirju. Seepärast võttis komisjon 15. detsembril 2006 vastu määruse (EÜ) nr 1998/2006, milles käsitletakse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes. (5) Nimetatud määrusega asendati määrus (EÜ) nr 69/2001, suurendati vähese tähtsusega abi üldist ülemmäära 100 000 eurolt 200 000 eurole, laiendati selle kohaldamist põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega seotud sektorile ning kehtestati uus vähese tähtsusega abi ülemmäär 100 000 eurot maanteetranspordi valdkonnas antava riigiabi puhul.

(5)

Hiljuti saadud kogemus seoses riigiabi eeskirjade kohaldamisega kalandussektoris, eriti seoses määruses (EÜ) nr 1860/2004 kehtestatud vähese tähtsusega abi ülemmäära ning riigiabi kontrollimist kalandus- ja vesiviljelussektoris käsitlevate suuniste (6) kohaldamisega näitas, et vähese tähtsusega abist tulenev konkurentsi moonutamise oht on väiksem kui 2004. aastal prognoositi.

(6)

Komisjoni kogemuse põhjal võib järeldada, et kalandussektori ettevõtjatele antav abi, mis ei ületa mis tahes kolmeaastase ajavahemiku jooksul 30 000 eurot ühe abisaaja kohta, ei mõjuta liikmesriikide vahelist kaubandust ega/või moonuta ega ähvarda moonutada konkurentsi, kui kõigile kalandussektori ettevõtjatele antava abi kogusumma on kolme aasta jooksul väiksem kui ülemmäär, mis on ligikaudu 2,5 % aastasest kalandustoodangust. Seetõttu on asjakohane märkida, et selline abi ei ole kooskõlas asutamislepingu artikli 87 lõikega 1. Seoses sellega käsitatakse aastana asjaomases liikmesriigis eelarve koostamiseks kasutatavat eelarveaastat. Kõnealust kolmeaastast ajavahemikku tuleks hinnata vastavalt hetkeolukorrale, see tähendab, et iga kord, kui antakse vähese tähtsusega abi, tuleb kindlaks teha nii jooksval eelarveaastal kui ka eelmisel kahel eelarveaastal antud vähese tähtsusega abi kogusumma.

(7)

Vähese tähtsusega abi andmisel tuleb arvesse võtta ka liikmesriigi antud muud riigiabi.

(8)

Vähese tähtsusega abi ülemmäärast suuremat riigiabimeedet ei tohiks olla võimalik jagada mitmeks väiksemaks osaks, et muuta need osad vastavaks käesoleva määruse tingimustele.

(9)

Vastavalt asutamislepingu artikli 87 lõikes 1 sätestatud abi andmise põhimõtetele tuleks vähese tähtsusega abi andmise ajana käsitada aega, mil abisaajal tekib vastavalt riigis kehtivale korrale seaduslik õigus sellist abi saada.

(10)

Euroopa Ühenduste Kohus on otsustanud, et kui ühendus on välja andnud õigusakti, millega kehtestatakse teatavas põllumajandussektoris ühine turukorraldus, on liikmesriigid kohustatud hoiduma mis tahes meetmete võtmisest, mis seda korraldust kahjustavad või millega luuakse sellest erandeid. (7) Sama põhimõte kehtib ka kalandussektoris. Seetõttu ei tohiks käesolevat määrust kohaldada sellise abi suhtes, mille suurus on kindlaks määratud turule viidud toodete koguse või hinna alusel.

(11)

Käesolevat määrust ei tohiks kohaldada ekspordiabi ega vähese tähtsusega abi suhtes, millega soodustatakse kodumaiste toodete kasutamist importtoodete asemel. Eeskätt ei tohiks seda määrust kohaldada abi suhtes, millega rahastatakse jaotusvõrgu loomist ja tegevust teistes riikides. Abi, millega kaetakse messidel osalemise kulud või uue või juba olemasoleva toote uuele turule viimiseks vajalike uuringute või nõustamisteenuste kulud, ei loeta üldjuhul ekspordiabiks.

(12)

Määrust ei tohiks kohaldada niisuguste ettevõtjate suhtes, kes on raskustes olevad ettevõtjad vastavalt ühenduse suunistele raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta, (8) arvestades raskusi, mis tekivad seda tüüpi ettevõtjatele antava abi brutotoetusekvivalendi kindlaksmääramisel.

(13)

Ühise kalanduspoliitika eesmärke arvestades ei tohiks käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluda abi püügivõimsuse suurendamiseks ega kalalaevade ehitamiseks ja ostmiseks antud abi, välja arvatud abi peateki ajakohastamiseks, millele on viidatud nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 2371/2002 (ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta) (9) artiklis 11.

(14)

Läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja vähese tähtsusega abi ülemmäära õige kohaldamise eesmärgil peaksid liikmesriigid kasutama ühte ja sama arvutusmeetodit. Kõnealuse arvutamise hõlbustamiseks ning kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1998/2006 tuleks abisummad, mida ei anta rahas, arvestada ümber nende brutotoetusekvivalendiks. Kui läbipaistvat abi ei maksta toetusena või mitmes osas, tuleb toetusekvivalendi arvutamisel kasutada abi andmise ajal kehtivaid turuintressimäärasid. Riigiabi eeskirjade ühtseks, läbipaistvaks ja hõlpsaks kohaldamiseks tuleks käesoleva määruse tähenduses kasutada turumäärasid viitemääradena, mille komisjon korrapäraselt kinnitab objektiivsete kriteeriumide alusel ja avaldab Euroopa Liidu Teatajas või Internetis. Kuid vajaduse korral võib miinimummäärale lisada täiendavaid baaspunkte, arvestades toetusesaaja esitatud tagatisi või temaga seotud riske.

(15)

Läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja tõhusa järelevalve huvides tuleks käesolevat määrust kohaldada ainult läbipaistva vähese tähtsusega abi suhtes. Läbipaistev abi on abi, mille brutotoetusekvivalent on võimalik eelnevalt täpselt välja arvutada ilma riskianalüüsi tegemata. Niisuguse täpse arvutuse võib teha näiteks toetuste, intressimääradele antavate toetuste ja ülemmääraga maksusoodustuste suhtes. Kapitalisüstina antavat abi tuleks käsitada läbipaistva vähese tähtsusega abina vaid juhul, kui riigi panuse kogusumma on vähese tähtsusega abi ülemmäärast väiksem. Abi, mida antakse riskikapitali meetmetena vastavalt ühenduse suunistele väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtetesse tehtavatele riskikapitaliinvesteeringutele antava riigiabi kohta, (10) tohiks pidada läbipaistvaks vähese tähtsusega abiks vaid juhul, kui asjaomase riskikapitali kava raames ei anta ühelegi sihtettevõttele kapitali üle vähese tähtsusega abi piirmäära. Laenudena antavat vähese tähtsusega abi käsitatakse läbipaistva vähese tähtsusega abina, kui brutotoetusekvivalent on arvutatud vastavalt turu intressimääradele, mis kehtisid toetuse andmise ajal.

(16)

Käesoleva määrusega ei välistata võimalust, et liikmesriigi meedet, näiteks kapitalisüsti, ei peeta asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses riigiabiks ka mõnel käesolevas määruses sätestamata põhjusel, kuna niisugune abimeede on vastu võetud vastavalt turuinvestori põhimõttele.

(17)

Tuleb anda õiguskindlus tagatiskavadele, mis ei ohusta kaubandust ega moonuta konkurentsi ja mille kohta on olemas piisavalt andmeid, et hinnata mõjusid usaldusväärselt. Seetõttu tuleks käesoleva määrusega sätestada, et vähese tähtsusega abi 30 000 euro suurune üldine ülemmäär abisaaja kohta võetakse kasutusele ka tagatisest sõltuva ülemmäärana, mis põhineb tagatise aluseks oleva üksiklaenu tagatisega kogusummal. Seda konkreetset ülemmäära tuleks arvutada samal meetodil, mille alusel määratakse elujõulistele ettevõtjatele laenutagatiskavade raames antava riigiabi summa. Tagatistega seotud abi ülemmäära arvutamise meetodit ja andmeid ei tohiks kasutada seoses raskustes olevate ettevõtjatega vastavalt ühenduse suunistele raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta. Seetõttu ei tuleks ülemmäära kohaldada, kui tegemist on üksikabi andmisega väljaspool tagatiskava üksikotsuse alusel, abi andmisega raskustes olevatele ettevõtjatele või niisuguste tagatiste andmisega abimeetme aluseks olevale tehingutele, mis ei ole laen, näiteks aktsiatehingute tagamine. Konkreetse ülemmäära kindlaksmääramisel tuleks lähtuda sellest, et kui intressilagi (viivise netomäär) on 13 %, mis on ühenduses laenutagatiskavade halvim võimalik määr, siis 225 000 euro suuruse tagatise brutotoetusekvivalent vastab arvestuslikult käesolevas määruses sätestatud vähese tähtsusega abi ülemmäärale. See konkreetne ülemmäär kehtib vaid kuni 80 % ulatuses tagatud laenude puhul.

(18)

Komisjoni kohustus on tagada riigiabi käsitlevate eeskirjade täitmine, eelkõige see, et vähese tähtsusega abi eeskirjade alusel antav abi oleks nende eeskirjade tingimustega kooskõlas. Asutamislepingu artiklis 10 sätestatud koostööpõhimõtte kohaselt peaksid liikmesriigid selle ülesande täitmisele kaasa aitama ja looma mehhanismi, millega tagatakse, et vähese tähtsusega abi eeskirjade alusel ühele abisaajale kolme eelarveaasta jooksul antava abi kogusumma ei ületa 30 000 eurot ja kogu abisumma kolme aasta jooksul ei ületa liikmesriigi kalandustoodangu väärtuse alusel komisjoni kehtestatud üldist ülemmäära. Selleks peaksid liikmesriigid vähese tähtsusega abi andmisel teatama asjaomasele ettevõtjale, viidates käesolevale määrusele, abi summa ning asjaolu, et abi on vähese tähtsusega. Samuti peaks asjaomane liikmesriik saama ettevõtjalt õiendi jooksva eelarveaasta ja eelmise kahe eelarveaasta jooksul saadud muu vähese tähtsusega abi kohta ning hoolega jälgima, et uue vähese tähtsusega abi andmisel ei ületataks vähese tähtsusega abi ülemmäärasid. Selle asemel võib ülemmäärade järgimist tagada keskregistri abil.

(19)

Selguse huvides ning arvestades, et vähese tähtsusega abi ülemmäär kalandussektoris erineb vähese tähtsusega abi ülemmäärast põllumajandussektoris, tuleks vastu võtta erimäärus, mida kohaldatakse vaid kalandussektori suhtes, ja muuta vastavalt sellele määrust (EÜ) nr 1860/2004.

(20)

Pidades silmas komisjoni kogemusi, eriti seda, kui tihti on tavaliselt vaja uuesti läbi vaadata riigiabi põhimõtted, ning võttes arvesse määruse (EÜ) nr 1998/2006 ja määruse (EÜ) nr 1860/2004 kohaldamisperioodi, on asjakohane piirata käesoleva määruse kehtivusaega nii, et see kehtiks 31. detsembrini 2013. Kui käesoleva määruse kehtivusaeg lõpeb ja seda ei pikendata, peaks liikmesriikidele jääma käesoleva määrusega hõlmatud abi osas kuuekuuline üleminekuaeg. Õiguskindluse huvides on asjakohane selgitada enne käesoleva määruse jõustumist selle mõju juba antud abile,

a)

abi, mille summa on kindlaks määratud turule viidud toodangu hinna või koguse alusel;

b)

abi ekspordiga seotud tegevuseks ehk abi, mis on vahetult seotud eksporditavate kogustega, abi jaotusvõrgu loomiseks ja toimimiseks või muudeks eksportimisega seotud jooksvateks kuludeks;

c)

abi, mille tingimuseks on kodumaiste toodete kasutamine importtoodete asemel;

d)

abi, millega suurendatakse püügivõimsust, mida väljendatakse tonnaaži või võimsusega, nagu on määratletud määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 3 lõikes n, välja arvatud abi peateki ajakohastamiseks, millele on viidatud sama määruse artikli 11 lõikes 5;

e)

abi kalalaevade ostmiseks või ehitamiseks;

f)

abi, mida antakse raskustes olevatele ettevõtjatele.

a)

„kalandussektori ettevõtted” – kalandustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevad ettevõtted;

b)

„kalandustooted” – nõukogu määruse (EÜ) nr 104/2000 (11) artiklis 1 määratletud tooted;

c)

„töötlemine ja turustamine” – kõik toimingud, kaasa arvatud käitlemine, töötlemine, tootmine ja turustamine alates lossimisest või püügist kuni lõpptooteni.

a)

laenudena antavat vähese tähtsusega abi käsitatakse läbipaistva vähese tähtsusega abina, kui brutotoetusekvivalent on arvutatud vastavalt turu intressimääradele toetuse andmise ajal;

b)

kapitalisüstina antavat abi käsitatakse läbipaistva vähese tähtsusena abina vaid juhul, kui riigi panuse kogusumma ei ole suurem vähese tähtsusega abi ülemmäärast;

c)

riskikapitalimeetmena antavat abi käsitatakse läbipaistva vähese tähtsusena abina vaid juhul, kui asjaomase riskikapitali kava raames ei anta igale sihtettevõtjale kapitali üle vähese tähtsusega abi ülemmäära;

d)

tagasimakstavate ettemaksete vormis antavat abi loetakse läbipaistvaks üksnes juhul, kui tagasimakstavate ettemaksete kogusumma ei ületa käesoleva määruse alusel kohaldatavat künnist;

e)

tagatiskava raames antavat üksikabi ettevõtjatele, kes ei ole raskustes, käsitatakse läbipaistva vähese tähtsusega abina vaid siis, kui abikava raames antava üksiktagatise aluseks oleva laenu kogusumma ei ole suurem kui 225 000 eurot ettevõtja kohta. Kui laenu tagatud osa moodustab ülemmäärast vaid teatava osa, siis käsitatakse tagatise brutotoetusekvivalendi osa sama suureks kui lõikes 2 sätestatud kohaldatava ülemmäära osa. Tagatis ei tohi moodustada laenust üle 80 %.

a)

pealkirjas asendatakse sõnad „- ja kalandussektoris” sõnaga „sektoris”;

b)

artiklis 1 asendatakse sõnad „põllumajandus- ja kalandussektori” sõnaga „põllumajandussektori”;

c)

artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

d)

artikli 3 lõikes 2 jäetakse välja kolmas lõik;

e)

artikli 4 lõikes 2 jäetakse välja sõnad „ja kalanduse”;

f)

artikli 4 lõike 3 teises lõigus jäetakse välja sõnad „või kalandus”;

g)

II lisa jäetakse välja.

25.7.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 193/13

(1)

Pärast Euroopa Ühenduse ühinemist 2. juulil 1999 vastuvõetud tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise registreerimise Haagi kokkuleppe Genfi redaktsiooniga, mis kiideti heaks nõukogu otsusega 2006/954/EÜ, (2) ja sellega seotud määruse (EÜ) nr 6/2002 muudatuste vastuvõtmist, on vajalik vastu võtta teatavad tehnilised rakendusmeetmed.

(2)

Komisjoni 21. oktoobri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2245/2002, millega rakendatakse nõukogu määrus (EÜ) nr 6/2002 ühenduse disainilahenduse kohta, (3) tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(3)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 6/2002 artikli 109 kohaselt asutatud komitee arvamusega,

1.

Lisatakse artikkel 11a:

„Artikkel 11a

Tagasilükkamise põhjuste kontrollimine

1.   Kui amet leiab rahvusvahelise registreeringu kontrollimise käigus määruse (EÜ) nr 6/2002 artikli 106e lõike 1 kohaselt, et disainilahendus, millele kaitset taotletakse, ei vasta kõnealuse määruse artikli 3 punktis a sätestatud disainilahenduse määratlusele või et disainilahendus on vastuolus avaliku korra või üldtunnustatud moraalinõuetega, saadab ta Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni Rahvusvahelisele Büroole (edaspidi „Rahvusvaheline Büroo”) hiljemalt kuue kuu jooksul pärast rahvusvahelise registreeringu avaldamist keeldumisteate vastavalt 2. juulil 1999 vastu võetud ja nõukogu otsusega 2006/954/EÜ (4) heaks kiidetud tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise registreerimise Haagi kokkuleppe Genfi redaktsiooni (edaspidi „Genfi redaktsioon”) artikli 12 lõikele 2.

2.   Amet määrab kindlaks tähtaja, mille jooksul on rahvusvahelise registreeringu omanikul määruse (EÜ) nr 6/2002 artikli 106e lõike 2 kohaselt võimalus loobuda rahvusvahelisest registreeringust ühenduse osas, piirduda ühenduse puhul ühe või mõne tööstusdisainilahenduseni rahvusvahelise registreerimisega või esitada märkusi.

3.   Kui rahvusvahelise registreeringu omanikul peab määruse (EÜ) nr 6/2002 artikli 77 lõike 2 kohaselt olema esindaja ametis tehtavateks toiminguteks, peab teade sisaldama viidet omaniku kohustusele määrata esindaja kõnealuse määruse artikli 78 lõikes 1 osutatud tähenduses.

Käesoleva artikli lõikes 2 kindlaksmääratud tähtaega kohaldatakse mutatis mutandis.

4.   Kui omanik ei suuda kindlaksmääratud tähtaja jooksul esindajat määrata, keeldub amet rahvusvahelise registreeringu kaitsest.

5.   Kui omanik esitab ametit rahuldavaid märkusi kindlaksmääratud tähtaja jooksul, võtab amet keeldumise tagasi ja teavitab sellest Rahvusvahelist Bürood vastavalt Genfi redaktsiooni artikli 12 lõikele 4.

Kui omanik ei esita vastavalt Genfi redaktsiooni artikli 12 lõikele 2 ametit rahuldavaid märkusi kindlaksmääratud tähtaja jooksul, kinnitab amet otsuse rahvusvahelise registreeringu kaitsest keeldumise kohta. Kõnealust otsust võib edasi kaevata vastavalt määruse (EÜ) nr 6/2002 VII jaotisele.

6.   Kui omanik loobub rahvusvahelisest registreeringust või piirdub ühenduse puhul ühe või mõne tööstusdisainilahenduse rahvusvahelise registreerimisega, teavitab ta sellest Rahvusvahelist Bürood registrisse kandmiseks vastavalt Genfi redaktsiooni artikli 16 lõike 1 punktidele iv ja v. Omanik võib teavitada ametit, esitades vastava avalduse.

2.

Artikkel 22 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 22

Ühenduse disainilahenduse registreeringu kehtivuse pikendamine

1.   Registreeringu kehtivuse pikendamise taotlus sisaldab järgmisi andmeid:

2.   Registreeringu pikendamise eest määruse (EÜ) nr 6/2002 artikli 13 alusel makstavad lõivud koosnevad järgmistest osadest:

3.   Juhul kui käesoleva artikli lõikes 2 osutatud lõiv tasutakse kooskõlas määruse (EÜ) nr 2246/2002 artikli 5 lõike 1 sätetega, käsitatakse seda pikendamistaotlusena, tingimusel et see sisaldab kõiki käesoleva artikli lõike 1 punktides a ja b ning kõnealuse määruse artikli 6 lõikes 1 nõutud andmeid.

4.   Kui pikendamistaotlus on esitatud määruse (EÜ) nr 6/2002 artikli 13 lõikes 3 ettenähtud tähtaja jooksul, kuid muud kõnealuse määruse artiklis 13 ja käesolevas määruses sätestatud pikendamistingimused ei ole täidetud, teavitab amet taotlejat puudustest.

5.   Kui pikendamistaotlust ei esitata või esitatakse pärast määruse (EÜ) nr 6/2002 artikli 13 lõike 3 teises lauses määratud tähtaja möödumist või kui lõivud ei ole tasutud või on tasutud pärast kõnealuse tähtaja möödumist või kui puudusi ei ole ameti määratud tähtaja jooksul kõrvaldatud, otsustab amet, et registreering on kehtivuse kaotanud, ning teavitab sellest vastavalt omanikku.

Kui koondregistreeringu puhul ei ole makstud lõivud piisavad, et katta kõiki disainilahendusi, mille jaoks pikendamist taotleti, tehakse selline otsus alles pärast seda, kui amet on teinud kindlaks, milliste disainilahenduste katmiseks on makstud summa mõeldud.

Kui puuduvad muud kriteeriumid, mille abil saaks kindlaks määrata, milliseid disainilahendusi kõnealune summa peaks hõlmama, käsitleb amet disainilahendusi artikli 2 lõike 4 kohaselt esitatud järjekorranumbrite alusel.

Amet otsustab, et registreeringu kehtivus on lõppenud kõigi disainilahenduste puhul, mille eest ei ole pikendamislõivu tasutud või mille eest see on tasutud osaliselt.

6.   Kui lõike 5 kohaselt tehtud otsus on jõustunud, kustutab amet disainilahenduse registrist kehtiva registreeringu aegumispäevale järgneval päeval.

7.   Kui lõikes 2 sätestatud pikendamislõivud on makstud, kuid registreeringut ei pikendata, makstakse need lõivud tagasi.

8.   Kahe või enama disainilahenduse kohta võib esitada ühe pikendamistaotluse, olenemata sellest, kas lahendused kuuluvad sama koondregistreeringu alla või mitte, kui nõutud lõivud on tasutud iga disainilahenduse eest, tingimusel et omanikud või esindajad on kõikidel juhtudel samad.”

3.

Lisatakse artikkel 22a:

„Artikkel 22a

Ühendust märkivate rahvusvaheliste registreeringute pikendamine

Rahvusvahelist registreeringut pikendatakse vahetult Rahvusvahelises Büroos vastavalt Genfi redaktsiooni artiklile 17.”

4.

Artiklile 31 lisatakse järgmine lõige 6:

„6.   Kui amet tunnistab kehtetuks rahvusvahelise registreeringu ühenduse territooriumil, teavitab ta oma otsusest Rahvusvahelist Bürood, kui see on jõustunud.”

5.

Artiklile 47 lisatakse järgmine lõige 3:

„3.   Ameti ja Rahvusvahelise Büroo vaheline teabevahetus toimub vastastikku kokku lepitud viisil ja vormis, võimaluse korral elektrooniliselt. Igasugust viidet vormidele tõlgendatakse nii, et see hõlmab vorme, mis on saadaval elektrooniliselt.”

6.

Artiklile 71 lisatakse järgmine lõige 3:

„3.   Amet annab teavet ühendust märkivate disainilahenduste rahvusvaheliste registreeringute kohta elektroonilise lingina, mis viib Rahvusvahelise Büroo hallatava otsingumootoriga andmebaasi juurde.”

25.7.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 193/16

(1)

Pärast Euroopa Ühenduse ühinemist 2. juulil 1999 vastuvõetud tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise registreerimise Haagi kokkuleppe Genfi redaktsiooniga (edaspidi „Genfi redaktsioon”), mis kiideti heaks nõukogu otsusega 2006/954/EÜ, (2) ja sellega seotud määruse (EÜ) nr 6/2002 muudatuste vastuvõtmist, on vajalik vastu võtta teatavad rakendusmeetmed seoses Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni Rahvusvahelisele Büroole makstavate lõivudega.

(2)

Määruse (EÜ) nr 6/2002 artiklis 106c on sätestatud, et Genfi redaktsiooni artikli 7 lõikega 1 ettenähtud märkimislõivud asendatakse individuaalse märkimislõivuga.

(3)

Kõnealuse lõivu määr on kindlaks määratud otsusele 2006/954/EÜ lisatud individuaalse lõivusüsteemi deklaratsioonis vastavalt Genfi redaktsiooni artikli 7 lõikele 2.

(4)

Selleks et tagada vajalik paindlikkus ja lihtsustada lõivude tasumist, on asjakohane ühtlustada disainilahenduste lõivude suhtes kohaldatavad eeskirjad kaubamärkide suhtes kohaldatavate eeskirjadega, mis on sätestatud komisjoni 13. detsembri 1995. aasta määruses (EÜ) nr 2869/95 siseturu ühtlustamisametile makstavate lõivude kohta (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), (3) kaotades võimaluse tasuda sularahas või tšekkidega.

(5)

Seetõttu tuleks komisjoni 16. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2246/2002 siseturu ühtlustamisametile (kaubamärgid ja disainilahendused) ühenduse disainilahenduste registreerimise eest makstavate lõivude kohta (4) vastavalt muuta.

(6)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas siseturu ühtlustamisameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) lõivude, rakenduseeskirjade ja apellatsioonikoja töökorra komitee arvamusega,

1.

Artikli 1 punktid a ja b asendatakse järgmistega:

2.

Artikkel 2 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 2

Lõivud

1.   Määruse (EÜ) nr 6/2002 ja määruse (EÜ) nr 2245/2002 kohased ametile makstavad lõivud on esitatud käesoleva määruse lisas.

2.   Rahvusvahelisele Büroole Genfi redaktsiooni artikli 7 lõike 2 alusel koostoimes määruse (EÜ) nr 6/2002 artikliga 106c ja artikli 13 lõikega 1 ning määruse (EÜ) nr 2245/2002 artikli 22 lõike 2 punktiga a makstavad individuaalsed märkimislõivud on esitatud käesoleva määruse lisas.”

3.

Artikli 5 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Lõivud ja maksud makstakse eurodes sissemakse või ülekandega ameti pangakontole.”

4.

Artiklit 7 muudetakse järgmiselt.

5.

Lisa muudetakse järgmiselt.

25.7.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 193/18

(1)

Ühendus ja liikmesriigid on seadnud eesmärgiks võidelda pettuse ja muu ühenduse finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse, sealhulgas sigarettide salakaubanduse ja võltsimise vastu. Nimetatud eesmärgi saavutamiseks tuleb kasutada kõiki kättesaadavaid vahendeid, säilitades samal ajal praeguse kohustuste jaotuse ja tasakaalu riigi ja ühenduse tasandi vahel.

(2)

Meetmed, mille eesmärk on parema teabe jagamine, uuringute teostamine, koolituse läbiviimine või tehnilise abi pakkumine, aitavad märkimisväärselt kaasa ühenduse finantshuvide kaitsmisele.

(3)

Juba varemgi on nimetatud algatuste rahaline toetamine aidanud tugevdada ühenduse ja liikmesriikide pettusevastast võitlust ning ühenduse finantshuvide kaitset ning täita 2004.–2006. aasta Heraklese programmi eesmärke.

(4)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 804/2004/EÜ (3) artikli 7 punktile a esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAFi) aruande Heraklese programmi rakendamise ja selle jätkamise sobivuse kohta. Nimetatud aruande järeldustes nenditakse, et Heraklese programmi eesmärgid on täidetud. Aruandes soovitatakse programmi pikendada ajavahemikuks 2007–2013.

(5)

Et ühtlustada ühenduse ja liikmesriikide meetmeid ühenduse finantshuvide kaitsmisel, sealhulgas sigarettide salakaubanduse ja võltsimise vastu võitlemisel, peaks uus programm koondama kõik komisjoni (OLAFi) pettusevastaste üldmeetmetega seotud tegevuskulud ühte põhiõigusakti.

(6)

Programmi edendamiseks ja elluviimiseks eraldatakse toetusi ja sõlmitakse riigihankelepinguid vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (4) ja selle üksikasjalikele rakenduseeskirjadele. Tegevustoetused tuleks programmist välja jätta, kuna neid ei ole senini algatuste toetamiseks eraldatud.

(7)

Ühinevatel ning kandidaatriikidel peaks olema võimalik osaleda Herakles II programmis vastastikuse mõistmise memorandumi alusel, mis tuleb sõlmida kooskõlas nende suhtes kohaldatava raamlepinguga.

(8)

Käesoleva otsusega sätestatakse kogu programmi kehtivuse ajaks rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus eelarvepädeva institutsiooni jaoks peamine juhis eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (5) punkti 37 tähenduses,

1.

Artikkel 1 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1

Programmi eesmärgid

1.   Käesoleva otsusega kehtestatakse ühenduse tegevusprogramm ühenduse finantshuvide kaitse valdkonda kuuluvate meetmete edendamiseks. Sellele programmile antakse nimeks Herakles II (edaspidi „programm”).

2.   Programm edendab meetmeid vastavalt käesolevas otsuses esitatud üldkriteeriumidele. See keskendub eelkõige järgmistele eesmärkidele:

2.

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 1a

Meetmed

Programm viiakse ellu ühenduse finantshuvide kaitsmiseks, sealhulgas sigarettide salakaubanduse ja võltsimise ärahoidmiseks ning selle vastu võitlemiseks järgmiste meetmete abil:

3.

Artikkel 2 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 2

Ühendusepoolne rahastamise

1.   Ühendusepoolse rahastamise õiguslikud vormid võivad vastavalt määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 olla järgmised:

2.   Ühenduse finantshuvide kaitsele suunatud meetmete elluviimise tarbeks ühenduselt toetuse saamiseks peavad abisaajad järgima käesoleva otsuse sätteid. Meede peab vastama põhimõtetele, millel ühenduse finantshuvide kaitse alane tegevus põhineb, ning võtma arvesse erikriteeriume, mis on sätestatud sellega seotud konkursikutsetes, kooskõlas prioriteetidega, mis on sätestatud iga-aastases toetusprogrammis, kus kirjeldatakse üksikasjalikult käesolevas otsuses sätestatud üldkriteeriume.

3.   Ühenduse vahenditest rahastatakse riigihankelepingute või toetuste vormis ühenduse finantshuvide kaitsmisega seotud meetmete tegevuskulusid.

4.   Asutuste poolt, mis võivad programmi raames saada ühenduse toetust (riigihankeleping või toetus), elluviidavad meetmed koonduvad tegevuste rubriigi alla, mis on suunatud ühenduse finantshuve kaitsvate meetmete tugevdamiseks ja Euroopa üldistes huvides olevate eesmärkide taotlemiseks kõnealuses valdkonnas või Euroopa Liidu poliitiliste eesmärkide saavutamiseks kõnealuses valdkonnas.”

4.

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 2 a

Ühenduse toetuse saamiseks kõlblikud asutused

Programmi raames on ühenduse toetuse saamiseks kõlblikud järgmised asutused:

Artikkel 2b

Toetuse saajate valimine

Asutused, kellel on õigus saada artikli 2a alusel oma meetmetele toetust, valitakse pärast konkursikutset vastavalt prioriteetidele, mis on sätestatud iga-aastases toetusprogrammis, kus kirjeldatakse üksikasjalikult käesolevas otsuses sätestatud üldisi kriteeriume. Programmi kuuluvale tegevusele määratud toetus peab vastama käesolevas otsuses sätestatud üldistele kriteeriumidele.

Artikkel 2c

Meetmete toetuse taotluste hindamise kriteeriumid

Meetmete toetuse taotluste hindamisel võetakse arvesse järgmist:

Artikkel 2d

Abikõlblikud kulud

Vastavalt artikli 2 lõikele 4 tuleb toetuse arvestamisel arvesse võtta ainult meetme edukaks elluviimiseks vajaminevaid kulutusi.

Abikõlblikuks loetakse ka järgmiste riikide esindajate osalemiskulud: stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevate Kagu-Euroopa riikide hulka kuuluvad Balkani riigid, (6) Vene Föderatsioon, Euroopa naabruspoliitika alla kuuluvad riigid (7) ning teatavad riigid, kellega ühendus on sõlminud vastastikuse abistamise lepingu tolliküsimustes.

5.

Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

6.

Artikkel 4 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 4

Elluviimine

Ühendusepoolne rahastamine toimub kooskõlas määrusega (EÜ, Euratom) nr 1605/2002.”

7.

Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

8.

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 5a

Kontroll ja audit

1.   Toetuse saaja tagab, et vajaduse korral oleksid komisjonile kättesaadavad ka partnerite või liikmete valduses olevad tõendavad dokumendid.

2.   Komisjonil on õigus kas oma personali või mõne enda valitud pädeva välise asutuse abil teostada ühenduse rahaliste vahendite kasutamise kontrollimiseks audit. Auditeid võib teostada kogu lepingu kehtivusajal ja viie aasta jooksul alates lõppmakse tegemisest. Vajaduse korral võib komisjon audititulemuste põhjal võtta vastu otsuse väljamakstud summad tagasi nõuda.

3.   Komisjoni personalil ja komisjoni volitatud kolmandatel isikutel peab olema asjakohane juurdepääsuõigus meetmete elluviimise kohale ja kogu lõikes 2 osutatud auditi läbiviimiseks vajalikule teabele, sealhulgas elektroonilisele teabele.

4.   Kontrollikojal ja Euroopa Pettustevastasel Ametil (OLAF) on samad õigused – eriti juurepääsuõiguse osas – nagu lõikes 3 osutatud isikutel.

5.   Lisaks sellele teostab komisjon ühenduse finantshuvide kaitsmiseks pettuse ja igasuguse muu eeskirjade eiramise eest käesoleva programmi raames kohapealset kontrolli ja inspekteerimist vastavalt nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96. (8) OLAF teostab vajaduse korral juurdlusi, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1073/1999. (9)

9.

Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

10.

Artikkel 7 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 7

Järelevalve ja hindamine

Komisjon (OLAF) teavitab igal aastal Euroopa Parlamenti ja nõukogu programmi tulemustest. Lisatakse teave programmi kooskõla ja vastastikuse täiendavuse kohta teiste programmide ja meetmetega Euroopa Liidu tasandil.

Programmi rakendamise, sh tulemuslikkuse ja eesmärkide saavutamise sõltumatu hindamine viiakse läbi 31. detsembriks 2010.

31. detsembriks 2014 esitab komisjon (OLAF) Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva programmi eesmärkide saavutamise kohta.”

11.

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 7a

Programmi haldamine

Kulutasuvuse analüüsi põhjal võib komisjon võtta teenistusse eksperte ning kasutada teisi tehnilise ja haldusabi vorme, mis ei hõlma riigiasutuste ülesandeid, allhanke korras kindlaks juhtumiks sõlmitud teenuste osutamise lepingute alusel. Samuti võib ta rahastada uuringuid ja korraldada ekspertide kohtumisi, hõlbustamaks programmi rakendamist, ning tegeleda programmi eesmärkide saavutamisega otseselt seotud teavitamise, avaldamise ja levitamisega.”

12.

Lisa jäetakse välja.

25.7.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 193/23

(1)

Komisjoni 23. novembri 2006. aasta otsus, millega kiidetakse heaks kavad metssigadel esineva sigade katku likvideerimiseks ning metssigade ja seakasvatusettevõtetes peetavate sigade erakorraliseks vaktsineerimiseks nimetatud haiguse vastu Rumeenias, (2) võeti vastu klassikalise sigade katku vastu võitlemiseks liikmesriikides.

(2)

Kõnealuse otsuse artiklis 4 kiidetakse heaks 27. september 2006 Rumeenia poolt komisjonile esitatud kava seakasvatusettevõtetes peetavate sigade erakorraliseks vaktsineerimiseks sigade katku vastu tavalise nõrgestatud elusvaktsiiniga („heakskiidetud kava”).

(3)

Otsuse 2006/802/EÜ artikli 5 punktis c on sätestatud, et Rumeenia peab tagama, et sealiha, mis on saadud sigadelt, keda on vaktsineeritud tavalise nõrgestatud elusvaktsiiniga vastavalt artiklile 4, kasutatakse üksnes koduseks isiklikuks tarbimiseks või tarnitakse tootjalt väikestes kogustes otse lõpptarbijale või sama haldusüksuse kohalikule turule ega lähetata teistesse liikmesriikidesse. Nimetatud otsuse artikli 5 punktis b on niisugusele sealihale ette nähtud erimärgistus.

(4)

Heakskiidetud kava näeb ette, et mittekutselistest kasvatusettevõtetest pärit kodusigade ning nendest sigadest saadud liha, lihatoodete ja kõrvalsaaduste liikumine on keelatud, välja arvatud päritolufarmis koduseks tarbimiseks. Kui see on asjakohane, võib elusloomadega kaubelda, kuid üksnes kohalikul turul.

(5)

3. mail 2007 esitas Rumeenia komisjonile heakskiidetud kava muudatuse. Heakskiidetud kava muudetud versioonis on teatavatel tingimustel, kui erakorraline vaktsineerimine tavalise nõrgestatud elusvaktsiiniga on toimunud kooskõlas otsuse 2006/802/EÜ artikliga 4, lubatud väikestest või mittekutselistest seakasvatusettevõtetest pärit sigade vedu otse seakasvatusettevõttega samas maakonnas asuvasse tapamajja või kui selles maakonnas tapamaja ei ole, siis naabermaakonnas asuvasse tapamajja.

(6)

Lisaks sellele on Rumeenia taotlenud ajutist erandit otsuse 2006/802/EÜ artikli 5 punktist c kuni 31. augustini 2007, et ta võiks turustada niisugustelt sigadelt saadud sealiha maakonna piires, võttes arvesse, et valla või linna piires on piisava kohaliku turu leidmisel tekkinud suuri raskusi.

(7)

Heakskiidetud kava muudatus ja otsuse 2006/802/EÜ artikli 5 punktist c erandi tegemise taotlus on vastavuses eesmärgiga kaotada Rumeenias klassikaline sigade katk. Loomatervishoiu huvides tuleks erand siiski kehtestada teatavate tingimustega; eelkõige tuleks kõnealune sealiha märgistada erimärgisega, et tagada selle täielik jälgitavus, ning et seda ei tohiks saata teistesse liikmesriikidesse.

(8)

Seetõttu tuleks otsust 2006/802/EÜ vastavalt muuta.

(9)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

1.

Artikkel 4 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 4

Kava seakasvatusettevõtetes peetavate sigade erakorraliseks vaktsineerimiseks klassikalise katku vastu tavalise nõrgestatud elusvaktsiiniga

Käesolevaga kiidetakse heaks Rumeenia poolt 27. septembril 2006 komisjonile esitatud kava, mida on muudetud 3. mail 2007 komisjonile esitatud muudatusega ning mis käsitleb seakasvatusettevõtetes peetavate sigade erakorralist vaktsineerimist klassikalise sigade katku vastu tavalise nõrgestatud elusvaktsiiniga lisa punktis 4 sätestatud piirkonnas.”

2.

Lisatakse artikkel 5a järgmises sõnastuses:

„Artikkel 5a

Erand artikli 5 punktis c sätestatud tingimusest

1.   Erandina artikli 5 punktist c võib Rumeenia lubada artikli 4 kohaselt vaktsineeritud sigadelt saadud sealiha turustamist kohalikul turul samas maakonnas, kus asub nende sigade päritoluettevõte, tingimusel et:

2.   Lõikes 1 osutatud sealiha ei saadeta teistesse liikmesriikidesse.”