I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

24.7.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 192/1

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 865/2007,

10. juuli 2007,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 2371/2002 (ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta) (2) on ette nähtud püügimahu haldamist käsitlevad sätted.

(2)	Laevastiku püügimahu haldamise suhtes kohaldatavaid kehtivaid sätteid tuleks kogemustele tuginedes kohandada.

(3)

Liikmesriikidel peaks olema lubatud määrata uutele või olemasolevatele laevadele tonnaaži piiratud suurendamist, et parandada pardal ohutust, hügieeni- ja töötingimusi ning toote kvaliteeti tingimusel, et sel viisil ei suurendata laevade kalapüügivõimet ning et esikohale seatakse väikesemahuline rannapüük nõukogu 27. juuli 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1198/2006 (Euroopa Kalandusfondi kohta) (3) artikli 26 tähenduses. Kõnealune suurendamine peaks olema seotud liikmesriikide pingutustega korrigeerida püügimahtu riigiabiga ajavahemikul 1. jaanuarist 2003 või 1. maist 2004 kuni 31. detsembrini 2006 ning alates 1. jaanuarist 2007.

(4)	Mootorivõimsuse vähendamist, mida nõutakse määruse (EÜ) nr 1198/2006 artikli 25 lõike 3 punktide b ja c kohaselt mootori väljavahetamiseks riigiabiga, tuleks seoses laevastiku koosseisu arvamise/koosseisust väljaarvamise kava ja sihttasemete korrigeerimisega käsitada püügimahu vähendamisena.

(5)	Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 2371/2002 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 2371/2002 muudetakse järgmiselt.

Artikkel 11 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 11

Püügimahu korrigeerimine

1. Liikmesriigid määravad kindlaks oma kalalaevastike püügimahu korrigeerimise meetmed, et saavutada püsiv ja alaline tasakaal püügimahu ja püügivõimaluste vahel.

2. Liikmesriigid tagavad, et käesolevas artiklis ja artiklis 12 osutatud püügimahu brutoregistertonnides ja kilovattides väljendatud sihttasemeid ei ületata.

3. Laeva ei ole lubatud riigiabi kasutava laevastiku koosseisust välja arvata enne, kui komisjoni määruses (EÜ) nr 1281/2005 (4) määratletud kalalaevatunnistus ja asjakohaste määrustega võimalikud ettenähtud püügiload on ära võetud. Ilma et see piiraks lõike 6 sätteid, ei saa asendada tunnistusele või asjaomastele kalapüügilubadele vastavat püügimahtu.

4. Kui püügimahu vähendamiseks antakse riigiabi rohkem, kui on vaja, et täita käesoleva artikliga ja artikliga 12 ettenähtud sihttasemetele vastamiseks vajalik püügimahu vähendamine, siis arvestatakse kõrvaldatud maht automaatselt sihttasemetest maha. Sellisel viisil saadud sihttasemed loetakse uuteks sihttasemeteks.

5. Vähemalt viis aastat vanade kalalaevade peateki ajakohastamine ohutuse, töö- ja hügieenitingimuste ning toote kvaliteedi parandamiseks võib laeva tonnaaži suurendada, kui kõnealune ajakohastamine ei suurenda laeva kalapüügivõimet. Käesolevas artiklis ja artiklis 12 sätestatud sihttasemeid korrigeeritakse vastavalt. Liikmesriigid ei pea vastavat mahtu arvesse võtma laevastiku koosseisu arvamiste ja koosseisust väljaarvamiste tasakaalustamisel vastavalt artiklile 13.

6. Alates 1. jaanuarist 2007 võivad liikmesriigid jagada uutele või olemasolevatele laevadele tonnaažina järgmist püügimahtu ohutuse, töö- ja hügieenitingimuste ning toote kvaliteedi parendamiseks pardal tingimusel, et kõnealune püügimaht ei suurendada laevade kalapüügivõimet:

—

4 % keskmisest aastasest tonnaažist, mis kõrvaldati riigiabiga ajavahemikul 1. jaanuarist 2003 kuni 31. detsembrini 2006 liikmesriikides, kes kuulusid ühendusse 1. jaanuaril 2003, ja 4 % keskmisest aastasest tonnaažist, mis kõrvaldati riigiabiga ajavahemikul 1. maist 2004 kuni 31. detsembrini 2006 liikmesriikides, kes liitusid ühendusega 1. mail 2004, ja

—	4 % laevastiku tonnaažist, mis kõrvaldatakse riigiabiga alates 1. jaanuarist 2007.

Käesolevas artiklis ja artiklis 12 sätestatud sihttasemeid korrigeeritakse vastavalt. Liikmesriigid ei pea vastavat mahtu arvesse võtma laevastiku koosseisu arvamiste ja koosseisust väljaarvamiste tasakaalustamisel vastavalt artiklile 13.

Liikmesriigid eelistavad väikesemahulist rannapüüki nõukogu määruse (EÜ) nr 1198/2006 (5) artiklis 26 määratletud tähenduses, kui nad jagavad püügimahtu vastavalt käesolevale lõikele.

7. Rakenduseeskirjad käesoleva artikli kohaldamiseks võetakse vastu artikli 30 lõikes 2 ettenähtud korras.

Artikkel 13 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 13

Laevastiku koosseisu arvamise/koosseisust väljaarvamise kava ja üldise püügimahu vähendamine

1. Liikmesriigid korraldavad laevastiku koosseisu arvamised ja koosseisust väljaarvamised nii, et alates 1. jaanuarist 2003:

a)	kompenseeritakse kasutuselevõetud uus püügimaht, mis ei ole seotud riigiabiga, vähemalt sama koguse varasema riigiabiga hõlmamata püügimahu kõrvaldamise teel;

kompenseeritakse pärast 1. jaanuari 2003 antud riigiabi toel kasutuselevõetud uus püügimaht varasema riigiabiga hõlmamata mahu kõrvaldamise teel:

i)	vähemalt samas mahus, kui kasutusele võetakse 100 GT või sellest väiksema kogumahutavusega uued laevad, või

ii)	kõnealusest mahust vähemalt 1,35 korda suuremas mahus, kui kasutusele võetakse uued laevad kogumahutavusega üle 100 GT;

c)	mootori väljavahetamine riigiabiga määruse (EÜ) nr 1198/2006 artikli 25 lõike 3 punktide b ja c kohaselt kompenseeritakse mootorivõimsuse vähendamisega vähemalt 20 % asendatava mootori võimsusest. Võimsuse 20 % vähendamine arvestatakse sihttasemetest maha vastavalt artikli 11 lõikele 4.

2. Rakenduseeskirjad käesoleva artikli kohaldamiseks võetakse vastu artikli 30 lõikes 2 ettenähtud korras.”.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 10. juuli 2007

Nõukogu nimel

eesistuja

F. TEIXEIRA DOS SANTOS

(1) Arvamus on esitatud 26. aprillil 2007 (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.

(3) ELT L 223, 15.8.2006, lk 1.

(4) ELT L 203, 4.8.2005, lk 3.

(5) ELT L 223, 15.8.2006, lk 1.”

24.7.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 192/4

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 866/2007,

23. juuli 2007,

millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 234/2004, milles käsitletakse teatavaid piiranguid Libeeria suhtes

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 60 ja 301,

võttes arvesse nõukogu 12. veebruari 2007. aasta ühist seisukohta 2007/93/ÜVJP, millega muudetakse ühist seisukohta 2004/137/ÜVJP, mis käsitleb Libeeria vastu suunatud piiranguid, ja pikendatakse selle kehtivust, (1)

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 10. veebruari 2004. aasta ühises seisukohas 2004/137/ÜVJP, mis käsitleb Libeeria vastu suunatud piiranguid, (2) sätestati nende meetmete rakendamine, mis on kehtestatud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga nr 1521 (2003), mis käsitleb Libeeriat, sealhulgas relvaembargot ja Libeeriale sõjalise tegevusega seotud tehnilise ja finantsabi andmise keelustamist.

(2)

Kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidega nr 1647 (2005), 1683 (2006), 1689 (2006) ja 1731 (2006) kinnitati nõukogu ühiste seisukohtadega 2006/31/ÜVJP, (3) 2006/518/ÜVJP (4) ja 2007/93/ÜVJP ühises seisukohas 2004/137/ÜVJP esitatud piirangute täiendavat pikendamist ja sätestati teatavad muudatused.

(3)	Nõukogu 10. veebruari 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 234/2004, milles käsitletakse teatavaid piiranguid Libeeria suhtes, (5) keelustatakse sõjalise tegevusega seotud tehnilise ja finantsabi andmine Libeeriale ja töötlemata teemantide import Libeeriast.

(4)

Libeerias toimunud arengut silmas pidades võttis ÜRO Julgeolekunõukogu 20. detsembril 2006. aastal vastu resolutsiooni nr 1731 (2006), millega uuendati piiravaid meetmeid, mis on sätestatud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga nr 1521 (2003), ja otsustati, et relvi käsitlevaid meetmeid ei kohaldata mittesurmava sõjavarustuse suhtes (v. a mittesurmavad relvad ja laskemoon), mis on mõeldud kasutamiseks ainult nendele Libeeria valitsuse armee- ja politseijõudude liikmetele, keda on põhjalikult kontrollitud ja kes on saanud väljaõppe alates 2003. aasta oktoobrist, kui ÜRO missiooni Libeerias alustati, ja millest on eelnevalt teavitatud resolutsiooni nr 1521 (2003) lõikega 21 asutatud komiteed.

(5)	Ühises seisukohas 2007/93/ÜVJP sätestatakse täiendav erand, mis hõlmab nimetatud varustust ja esitab üleskutse meetmete võtmiseks ühenduse tasandil.

(6)	On otstarbekas muuta määrust (EÜ) nr 234/2004 seoses pädevate asutuste tuvastamisega.

(7)	On asjakohane anda muudatusele tagasiulatuv jõud alates kuupäevast, mis järgnes ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni nr 1731 (2006) vastuvõtmisele.

(8)	Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 234/2004 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 234/2004 muudetakse järgmiselt.

Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 3

1. Erandina artiklist 2 võivad teenuseosutaja asukohaliikmesriigi pädevad asutused, mis on määratletud I lisas loetletud veebilehtedel, lubada:

anda tehnilist abi, rahastada ja anda finantsabi seoses:

i)	relvade ja nendega seotud materjalidega, kui selline abi või teenused on ette nähtud üksnes ÜRO missiooni Libeerias toetuseks või sellele kasutamiseks, või

ii)	takistamatuks operatiivkasutuseks mõeldud relvade ja laskemoonaga, mis on erijulgeolekutalituse käsutuses ning mis on antud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni nr 1521 (2003) lõikega 21 moodustatud komitee heakskiidul selle talituse liikmetele õppeotstarbel enne 13. juunit 2006;

rahastada ja anda rahalist abi seoses:

relvade ja nendega seotud materjalidega, mis on mõeldud üksnes Libeeria armee ja politsei rahvusvahelise väljaõppe ja reformiprogrammide toetamiseks ning nende käigus kasutamiseks, tingimusel et ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni nr 1521 (2003) lõikega 21 moodustatud komitee on kõnealuste relvade ja nendega seotud vahendite ekspordi, müügi, tarne või ümberpaigutuse heaks kiitnud,

ii)	üksnes humanitaar- või kaitseotstarbeks ettenähtud mittesurmava sõjavarustusega, tingimusel et ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni nr 1521 (2003) lõikega 21 asutatud komitee on kõnealuse varustuse ekspordi, müügi, tarne või ümberpaigutuse heaks kiitnud,

iii)

relvade ja laskemoonaga, mis on mõeldud kasutamiseks nendele Libeeria valitsuse armee- ja politseijõudude liikmetele, keda on põhjalikult kontrollitud ja kes on saanud väljaõppe alates 2003. aasta oktoobrist, kui ÜRO missiooni Libeerias alustati, tingimusel et ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni nr 1521 (2003) lõikega 21 moodustatud komitee on kõnealuste relvade või laskemoona ekspordi, müügi, tarne või ümberpaigutuse heaks kiitnud,

iv)

mittesurmava sõjavarustusega (v. a relvade ja laskemoonaga), mis on mõeldud kasutamiseks ainult nendele Libeeria valitsuse armee- ja politseijõudude liikmetele, keda on põhjalikult kontrollitud ja kes on saanud väljaõppe alates 2003. aasta oktoobrist, kui ÜRO missiooni Libeerias alustati, tingimusel et ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni nr 1521 (2003) lõikega 21 asutatud komiteed on kõnealuse sõjavarustuse ekspordist, müügist, tarnest või ümberpaigutusest teavitatud.

2. Luba ei anta tegevuse suhtes, mis on juba aset leidnud.”

Artikkel 4 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 4

1. Kui ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni nr 1521 (2003) lõikega 21 asutatud komitee on need meetmed eelnevalt heaks kiitnud, ning erandina käesoleva määruse artiklist 2, võib teenuseosutaja asukohaliikmesriigi pädev asutus, mis määratletud I lisas loetletud veebilehel, lubada tehnilise abi andmist seoses:

a)	relvade ja nendega seotud materjalidega, mis on ette nähtud üksnes Libeeria relvajõudude ja politsei rahvusvahelise väljaõppe ja reformi programmi toetuseks ja sellele kasutamiseks;

b)	mittesurmava sõjavarustusega, mis on ette nähtud üksnes humanitaar- või kaitseotstarbel kasutamiseks; või

c)	relvade ja laskemoonaga, mis on mõeldud kasutamiseks nendele Libeeria valitsuse armee- ja politseijõudude liikmetele, keda on põhjalikult kontrollitud ja kes on saanud väljaõppe alates 2003. aasta oktoobrist, kui ÜRO missiooni Libeerias alustati.

ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni nr 1521 (2003) lõikega 21 asutatud komitee heakskiit saadakse teenuseosutaja asukohaliikmesriigi pädeva asutuse kaudu, mis on määratletud I lisas loetletud veebilehel.

Asjaomase liikmesriigi valitsus ja Libeeria valitsus teevad ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1521 (2003) lõikega 21 asutatud komiteele ühise taotluse punktis c osutatud relvade ja laskemoonaga seotud tehnilise abi heakskiitmiseks.

2. Luba ei anta tegevuse suhtes, mis on juba aset leidnud.”

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 8a

1. Liikmesriigid määravad käesolevas määruses osutatud pädevad asutused ja annavad nende kohta teavet I lisas loetletud veebilehtedel või nende veebilehtede kaudu.

2. Liikmesriigid teatavad oma pädevatest asutustest komisjonile kohe pärast käesoleva määruse jõustumist ning annavad teada nendega seotud edaspidistest muudatustest.”

4.	Määruse (EÜ) nr 234/2004 I lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 21. detsembrist 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. juuli 2007

Nõukogu nimel

eesistuja

L. AMADO

(1) ELT L 41, 13.2.2007, lk 17.

(2) ELT L 40, 12.2.2004, lk 35. Ühist seisukohta on viimati muudetud ühise seisukohaga 2007/400/ÜVJP (ELT L 150, 12.6.2007, lk 15).

(3) 23. jaanuari 2006. aasta ühine seisukoht 2006/31/ÜVJP Libeeria vastu suunatud piiravate meetmete uuendamise kohta (ELT L 19, 24.1.2006, lk 38).

(4) 24. juuli 2006. aasta ühine seisukoht 2006/518/ÜVJP Libeeria vastu suunatud teatud piiravate meetmete muutmise ja uuendamise kohta (ELT L 201, 25.7.2006, lk 36).

(5) ELT L 40, 12.2.2004, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 719/2007 (ELT L 164, 25.6.2007, lk 1).

LISA

„I LISA

Veebilehed, mis sisaldavad teavet artiklites 3 ja 4 osutatud pädevate asutuste kohta, ja aadress teatiste saatmiseks Euroopa Komisjonile

BELGIA

http://www.diplomatie.be/eusanctions

BULGAARIA

http://www.mfa.government.bg

TŠEHHI

http://www.mfcr.cz/mezinarodnisankce

TAANI

http://www.um.dk/da/menu/Udenrigspolitik/FredSikkerhedOgInternationalRetsorden/Sanktioner/

SAKSAMAA

http://www.bmwi.de/BMWi/Navigation/Aussenwirtschaft/Aussenwirtschaftsrecht/embargos.html

EESTI

http://www.vm.ee/est/kat_622/

KREEKA

http://www.ypex.gov.gr/www.mfa.gr/en-US/Policy/Multilateral+Diplomacy/International+Sanctions/

HISPAANIA

www.mae.es/es/MenuPpal/Asuntos/Sanciones+Internacionales

PRANTSUSMAA

http://www.diplomatie.gouv.fr/autorites-sanctions/

IIRIMAA

http://www.dfa.ie/un_eu_restrictive_measures_ireland/competent_authorities

ITAALIA

http://www.esteri.it/UE/deroghe.html

KÜPROS

http://www.mfa.gov.cy/sanctions

LÄTI

http://www.mfa.gov.lv/en/security/4539

LEEDU

http://www.urm.lt

LUKSEMBURG

http://www.mae.lu/sanctions

UNGARI

http://www.kulugyminiszterium.hu/kum/hu/bal/nemzetkozi_szankciok.htm

MALTA

http://www.doi.gov.mt/EN/bodies/boards/sanctions_monitoring.asp

MADALMAAD

http://www.minbuza.nl/sancties

AUSTRIA

http://www.bmeia.gv.at/view.php3?f_id=12750&LNG=en&version=

POOLA

http://www.msz.gov.pl

PORTUGAL

http://www.min-nestrangeiros.pt

RUMEENIA

http://www.mae.ro/index.php?unde=doc&id=32311&idlnk=1&cat=3

SLOVEENIA

http://www.mzz.gov.si/si/zunanja_politika/mednarodna_varnost/omejevalni_ukrepi/

SLOVAKKIA

http://www.foreign.gov.sk

SOOME

http://formin.finland.fi/kvyhteistyo/pakotteet

ROOTSI

http://www.ud.se/sanktioner

ÜHENDKUNINGRIIK

http://www.fco.gov.uk/competentauthorities

Aadress teatiste saatmiseks Euroopa Komisjonile:

European Commission

DG External Relations

Directorate A. Crisis Platform and Policy Coordination in CFSP

Unit A2. Crisis Management and Conflict Prevention

CHAR 12/106

B-1049 Bruxelles/Brussel (Belgia)

E-post: relex-sanctions@ec.europa.eu

Tel: (32 2) 295 55 85, 296 61 33

Faks: (32 2) 299 08 73”.

24.7.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 192/9

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 867/2007,

23. juuli 2007,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)	Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 3223/94 artiklis 4 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 24. juulil 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. juuli 2007

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) EÜT L 337, 24.12.1994, lk 66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 756/2007 (ELT L 172, 30.6.2007, lk 41).

LISA

Komisjoni 23. juuli 2007. aasta määrusele, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	TR	106,7
0702 00 00	ZZ	106,7
0707 00 05	TR	145,1
0707 00 05	ZZ	145,1
0709 90 70	TR	91,6
0709 90 70	ZZ	91,6
0805 50 10	AR	51,2
	UY	55,4
	ZA	66,0
	ZZ	57,5
0808 10 80	AR	86,9
	BR	88,3
	CA	101,7
	CL	77,6
	CN	82,6
	NZ	99,6
	US	104,9
	UY	36,3
	ZA	99,8
	ZZ	86,4
0808 20 50	AR	73,8
	CL	81,6
	NZ	119,1
	TR	138,6
	ZA	97,0
	ZZ	102,0
0809 10 00	TR	179,6
0809 10 00	ZZ	179,6
0809 20 95	CA	324,1
	TR	291,2
	US	359,3
	ZZ	324,9
0809 30 10, 0809 30 90	TR	166,2
0809 30 10, 0809 30 90	ZZ	166,2
0809 40 05	IL	141,8
0809 40 05	ZZ	141,8

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.

24.7.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 192/11

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 868/2007,

23. juuli 2007,

millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus „Miel de Galicia” või „Mel de Galicia” (KGT)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määrust (EÜ) nr 510/2006 põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta, (1) eriti artikli 7 lõike 5 kolmandat ja neljandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)	Vastavalt määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 6 lõikele 2 ja kohaldades kõnealuse määruse artikli 17 lõiget 2 avaldati Euroopa Liidu Teatajas Hispaania taotlus nimetuse „Miel de Galicia” või „Mel de Galicia” registreerimiseks. (2)

(2)

Saksamaa ja Itaalia esitasid oma vastuväite registreerimisele vastavalt määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 7 lõikele 1. Saksamaa ja Itaalia osutasid oma vastuväites, et määruse (EÜ) nr 510/2006 artiklis 7 ette nähtud tingimused ei ole täidetud, eelkõige ei ole õiguslike nõuete kohaselt esitatud toote ja geograafilise piirkonna vaheline side ning see ei ole vastavuses kaitstud geograafilise tähisega. Lisaks sellele leiab Saksamaa, et spetsifikaadi teatavad üksikasjad on vastuolus nõukogu 20. detsembri 2001. aasta direktiiviga 2001/110/EÜ mee kohta, (3) eelkõige võimalus lisada meele kuivatatud puuvilju, mis Saksamaa arvates on vastuolus kõnealuses direktiivis esitatud nimetusega „mesi”.

(3)	Komisjon kutsus oma 16. novembri 2005. aasta kirjaga asjaomaseid liikmesriike üles töötama omavahelise kokkuleppe saavutamiseks vastavalt nende riigisisestele menetlustele.

(4)	Kuna Hispaania, Saksamaa ja Itaalia ei ole suutnud ettenähtud tähtaja jooksul kokkuleppele jõuda, peab komisjon võtma vastu otsuse vastavalt määruse (EÜ) nr 510/2006 artiklis 15 lõikes 2 osutatud menetlusele.

(5)

Hispaania, Saksamaa ja Itaaliaga peetud konsultatsioonide tulemusel on asjaomase tähise spetsifikaati muudetud. Toote kirjelduse all on kuivatatud puuvilju sisaldav mesi spetsifikaadist välja jäetud. Lisaks sellele on esile toodud side toote ja määratletud geograafilise piirkonna vahel, rõhutades asjaolu, et toode on saavutanud tuntuse eelkõige tänu geograafilise piirkonna looduslikele iseärasustele, mis on taganud tootele omapära, mis võimaldab eristada nimetatud mett muudes geograafilistes piirkondades toodetud meesortidest.

(6)	Komisjoni arvates vastab spetsifikaadi uus versioon täielikult määruses (EÜ) nr 510/2006 esitatud nõuetele.

(7)	Võttes arvesse esitatud üksikasju tuleks nimetatud tähis kanda kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse.

(8)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas kaitstud geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas esitatud nimetus on registreeritud.

Artikkel 2

Spetsifikaadi põhielemente sisaldav kokkuvõte on esitatud käesoleva määruse II lisas.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. juuli 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1).

(2) ELT C 30, 5.2.2005, lk 16 ja ELT C 139, 14.6.2006, lk 21.

(3) EÜT L 10, 12.1.2002, lk 47.

I LISA

Asutamislepingu I lisas loetletud inimtoiduks ettenähtud põllumajandustooted

Rühm 1.4

Muud loomsed saadused: mesi

HISPAANIA

„Miel de Galicia” või „Mel de Galicia” (KGT)

II LISA

KOKKUVÕTE

Nõukogu määrus (EÜ) nr 510/2006 põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta

„MIEL DE GALICIA” või „MEL DE GALICIA”

EÜ nr: ES/PGI/005/0278/19.02.2003

KPN ( ) KGT ( X )

Käesolevas kokkuvõttes esitatakse teabe andmise eesmärgil spetsifikaadi põhipunktid.

Liikmesriigi pädev asutus:

Nimi	:	Subdirección General de Denominaciones de Calidad, Dirección General de Alimentación, Secretaria General de Alimentación del Ministerio de Agricultura, Pesca y Alimentación, España
Aadress	:	Paseo Infanta Isabel, 128071-Madrid
Telefon	:	(34) 913 47 53 94
Faks	:	(34) 913 47 54 10
E-post	:	sgcaproagro@mapya.es

Taotlejate rühm:

Nimi	:	Mieles Anta, SL
Aadress	:	C/Ermita, 34 Polígono de A Grela-Bens. A Coruña
Telefon	:	—
Faks	:	—
E-post	:

Nimi	:	Sociedad Cooperativa «A Quiroga»
Aadress	:	Avenida Doctor Sixto Mauriz, no 43, Fene. A Coruña
Telefon	:	—
Faks	:	—
E-post	:	—
Liikmed	:	tootjad/töötlejad ( X ) muud ( )

Toote liik

Rühm 1.4

Muud loomsed saadused: mesi

Spetsifikaat (määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 4 lõikega 2 ettenähtud nõuete kokkuvõte)

4.1. Toote nimetus „Miel de Galicia” või „Mel de Galicia”

4.2. Kirjeldus Kaitstud geograafilise tähise „Miel de Galicia” või „Mel de Galicia” alusel registreeritud toode on selline mesi, millel on kõik spetsifikaadis osutatud omadused ning mille tootmise, töötlemise ja pakendamise puhul on täidetud kõik spetsifikaadis, kvaliteedikäsiraamatus ja kehtivates õigusaktides esitatud nõudmised. See mesi toodetakse teisaldatavate kärjeraamidega tarudes nõrutamise ja vurritamise teel. Mesi võib olla vedel, suhkrustunud või kreemjas. Seda võib pakkuda ka kärgedena.

Vastavalt botaanilisele päritolule liigitatakse mett järgnevalt:

õiemesi (kõikidest kultuuridest),

monokultuurne eukalüptimesi,

monokultuurne kastanimesi,

monokultuurne põldmurakamesi,

monokultuurne kanarbikumesi.

Lisaks mee kvaliteedinõuetes esitatud omadustele peab kaitstud geograafilise tähisega mesi vastama järgmistele omadustele.

Füüsikalis-keemilised omadused

—	maksimaalne niiskusesisaldus 18,5 %,

—	minimaalne diastaasarv 9 (Schade'i skaala). Vähese ensüümidesisaldusega meesortide puhul peab näitaja nimetatud skaalal olema vähemalt 4, eeldusel et nende hüdroksümetüülfurfuraali sisaldus ei ületada 10 mg kilogrammi kohta,

—	maksimaalne hüdroksümetüülfurfuraali sisaldus 28 mg kilogrammi kohta.

Õietolmu omadused

Üldiselt peaks õietolmu kombinatsioon vastama Galicia meesortide iseloomulikule õietolmukombinatsioonile.

Ühelgi juhul ei tohi kombinatsioon taimede Helianthus annuus-Olea europaea-Cistus ladanifer õietolmust ületada 5 % õietolmu kogusisaldusest.

Lisaks sellele peavad kasutatavad õietolmukombinatsioonid olenevalt eespool nimetatud eri õiemee sortide päritolust vastama järgmistele tingimustele:

—	õiemesi (kõikidest kultuuridest): peamine osa õietolmust peab olema pärit liikidest Castanea sativa, Eucalyptus sp., Ericaceae, Rubus sp., Rosaceae, Cytisus sp-Ulex sp., Trifolium sp., Lotus sp., Campanula, Centaurea, Quercus sp., Echium sp., Taraxacum sp. ja Brassica sp.;

—

monokultuurne mesi:

—	eukalüptimesi: eukalüpti (Eucaliptus sp.) õietolmu sisaldus peab olema vähemalt 70 %,

—	kastanimesi: kastani (Castanea sp.) õietolmu sisaldus peab olema vähemalt 70 %,

—	põldmurakamesi: põldmuraka (Rubus sp.) õietolmu sisaldus peab olema vähemalt 45 %,

—	kanarbikumesi: kanarbiku (Erica sp.) õietolmu sisaldus peab olema vähemalt 45 %.

Organoleptilised omadused

Üldjuhul peavad värvi, lõhna ja maitse puhul olema meesortides esindatud vastavat päritolu õite organoleptilised omadused. Päritolust sõltuvalt on kõige tüüpilisemad organoleptilised omadused järgmised:

—	õiemesi (kõikidest kultuuridest): värvus jääb vahemikku heledast merevaigust tumeda merevaiguni. Mesi on tugeva lille või taimelõhnaga, millel on erinev püsivusaste. Maitse võib olla kergelt hapukas ja kootav;

—	monokultuurne eukalüptimesi: merevaigu värvi, eukalüptiõite lõhnaga, kergelt vahase hõnguga. Lõhn on keskmise intensiivsusega ja vähese püsivusega. Maitse magus, kergelt hapukas;

—	monokultuurne kastanimesi: tumeda merevaigu värvi, mõnikord punaka tooniga. Lõhn on keskmisest kuni nõrga intensiivsusega ja vähese püsivusega. Mesi on kergelt hapukas ja mõrkjas, mõnikord veidi torkiva maitsega. Üldjuhul on see mesi kergelt kootav;

—	monokultuurne põldmurakamesi: merevaigu ja tumeda merevaigu värvi. Tegemist on lõhnava meega, millel on püsiv põldmurakaõie lõhn. Puuviljamaitse, eriliselt magus, intensiivne ning keskmisest kuni tugeva püsivusega;

—	monokultuurne kanarbikumesi: tumeda merevaigu värvi, mõnikord punaka tooniga, kergelt mõrkja ja püsiva maitsega, püsiva kanarbikuõie lõhnaga. Lõhn on üldjuhul keskmise või vähese intensiivsusega ja vähese püsivusega.

4.3. Geograafiline piirkond Kaitstud geograafilise tähisega mee „Miel de Galicia” tootmis-, töötlemis- ja pakendamispiirkond hõlmab kogu Galicia autonoomse piirkonna.

4.4. Päritolutõend Kaitstud geograafilise tähisega „Miel de Galicia” saab tähistada sellist mett, mis on saadud kontrolliasutuse hallatavatesse registritesse kantud põllumajandusettevõtjatelt, toodetud vastavalt spetsifikaadis ja kvaliteedikäsiraamatus sätestatud nõuetele ning milles on ühendatud kõik vastavale meele iseloomulikud omadused.

Kontrolliasutus haldab järgmisi registreid:

põllumajandusettevõtjate register, kuhu on kantud need Galicia autonoomses piirkonnas asuvad põllumajandusettevõtjad, kes taotlevad oma tootele nimetust kaitstud geograafilise tähisega mesi „Miel de Galicia”,

meevõtmis-, ladustamis- ja/või pakendamisettevõtjate registrid, kuhu on kantud need Galicia autonoomses piirkonnas asuvad põllumajandusettevõtjad, kelle üheks tegevuseks võib olla kaitstud geograafilise tähisega mee töötlemine.

Kõiki füüsilisi ja juriidilisi isikuid, kes on neisse registritesse kantud vara omanikud, samuti ka põllumajandusettevõtjaid, seadmeid ja tooteid jälgib ja kontrollib kontrolliasutus, et teha kindlaks, kas kaitstud geograafilise tähisega mesi „Miel de Galicia” vastab spetsifikaadi ja muude kohaldatavate erisätete nõuetele.

Igal majandusaastal kontrollib kontrolliasutus iga töötlemis-, ladustamis- ja/või pakendamisettevõtjate registrisse kantud põllumajandusettevõtja poolt turule toodud kaitstud geograafilise tähisega mee koguseid, et teha kindlaks, kas see vastab mee hulgale, mis on toodetud põllumajandusettevõtjate registrisse kantud mesinike poolt või neilt või muudelt registrisse kantud ettevõtjatelt ostetud.

Kontroll põhineb ettevõtete ja rajatiste inspektsioonil, dokumentide läbivaatamisel ning tooraine ja lõpptoote analüüsil.

Nagu juba märgitud peab nii tootmine kui ka järgnevad meevõtu-, ladustamis- ja pakendamisoperatsioonid toimuma määratletud geograafilises piirkonnas.

Pakendamine piirkonnas, mis vastab tavapärasele tootmispiirkonnale, tuleneb vajadusest säilitada Galicia mee eripäraseid omadusi ja kvaliteeti, nii nagu aitab säilitada toote kvaliteeti pädeva kontrolliasutuse poolt teostatav transpordi-, ladustamis- ja pakendamiskontroll.

Pakendamiseks tuleb kasutada ainult neid anumaid, mille omadused vastavad spetsifikaadi nõuetele ning pakendamine peab toimuma üksnes sellistes rajatistest, kus pakendatakse eranditult kaitstud geograafilise tähise registritesse kantud põllumajandusettevõtjatelt pärinevat mett ja kus pakendite märgistamine toimub kontrolliasutuse järelvalve all, säilitamaks toote kvaliteeti ja garanteerimaks selle jälgitavust.

Sertifitseerimisprotsess viiakse läbi homogeensete partiide alusel ning see põhineb kontrolliasutuse korraldatud pidevatel analüütilistel ja organoleptilistel uuringutel ja kontrollimistel. Kontrolli- ja sertifitseerimisasutus otsustab esitatud tehniliste ettekannete alusel, kas tunnistada kontrollitud meepartii kõlblikuks või sobimatuks või see ajutiselt ladustada.

Juhul, kui täheldatakse mõnd kõrvalekallet mee kvaliteedist või kui tootmisel, töötlemisel või pakendamisel ei täideta kaitstud geograafilist tähist käsitleva määruse ettekirjutusi või muid kehtivaid õigusakte, ei anna kontrolliasutus meele sertifikaati, mistõttu kaotatakse õigus kasutada kaitstud geograafilist tähist.

4.5. Tootmismeetod Mesilasmajandid peavad püüdma toota kõrgeima kvaliteediga geograafilise tähise alusel registreeritud mett. Mitte mingil juhul ei tohi mesilaid mee kogumise ajal keemiliselt töödelda ja samuti ei tohi sel ajal mesilasi sööta.

Kärgede tühjendamine mesilastest toimub eelistatavalt traditsiooniliste meetodite, nagu mesilaste väljaajamise või õhu kasutamise teel, ilma suitsutamisega liialdamiseta. Keemiliste repellentide kasutamine on keelatud.

Mett võib koguda vurritamise või nõrutamise teel, pressimine on keelatud.

Mee kogumise juures tuleb erilist tähelepanu pöörata puhtusele ja hügieenile ja see tuleb läbi viia suletud, puhtas ja selliseks tööks ettenähtud kohas. Mee kogumisele peab eelnema nädalane ruumi kuivatamisperiood, mille jooksul saavutatakse õhukuivatite või ventilatsiooni abil vähem kui 60 % niiskustase.

Kärgede tühjendamise meetodid ei tohi mingil juhul kahjustada mee kvaliteedinäitajaid. Lahtikaanetusnoad on puhtad, kuivad ja mitte üle 40 °C kuumad.

Kui mesi on kogutud ja läbinud kahekordse filtreerimisprotsessi, toimub dekanteerimisprotsess ning enne ladustamist ja pakendamist puhastatakse mesi vahust.

Mee kogumine ja transport toimub hügieenilistes tingimustes, kasutades toiduainetele mõeldud anumaid, mis on kvaliteedieeskirja ja kehtivate õigusaktidega lubatud ning tagavad seega toote kvaliteedi.

Mee pakendamine toimub kontrolliasutuse vastavasse registrisse kantud rajatistes. Otsetarbimiseks ettenähtud mee pakendamiseks mõeldud anumate mahutavuseks määratakse 500 g ja 1 000 g.

Anumad tuleb sulgeda hermeetiliselt, et ei tekiks naturaalsete aroomide kadu ega ümbritsevate aroomide, niiskuse vms juurdepääsu, mis võiksid toote omadusi muuta.

4.6. Seos piirkonnaga

Ajalugu

Mesindus oli Galicias enim levinud enne suhkru kasutusele võtmist. Mett peeti tema magusa maitse ja mõningate raviomaduste tõttu väärtuslikuks toiduaineks. Catastro de Ensenada andmetel oli aastatel 1752–1753 Galicias 366 339 traditsionaalset taru (trobos või cortizos), mis on mitmes kohas tänaseni säilinud. See asjaolu on tõenduseks, et mesindus on olnud Galicias oluline juba ammustest aegadest alates ja see kajastub sageli ka Galicia kohanimedes.

Paljudel mägialadel, eelkõige Ancarese ja Caureli mäeahelike idanõlvadel ja Suido mäeahelikus, võib tänapäevalgi näha vanadest aegadest pärinevaid ehitisi (cortín, albar, abellariza, albiza või albariza), mis on mõnel juhul ka praegu kasutusel. Need on katuseta ovaalse, ringja, harvem ka neljakandilise kujuga kõrgete müüridega ümbritsetud ehitised, mille püstitamise eesmärgiks oli kaitsta tarusid ning takistada loomade (eelkõige karude) sissepääsu.

Esimene mesindusalane väljaanne Galicias kuulub ilmselt D. Ramón Pimental Méndezile, kelle 1893. aastal avaldatud „Mesinduse käsiraamat” oli kirjutatud eelkõige Galicia mesinikele.

1880. aastal seadis Argozoni (Chantada, Lugo) preester Benigno Ledo sisse esimese teisaldatavate raamidega taru ja mõne aasta pärast ehitas ta esimese perede paljundamiseks ja mesilasemade kasvatamiseks mõeldud taru, nimetades selle kasvandustaruks. Tema tähtsusest nii Galicia kui kogu Hispaania mesinduse ajaloos annab tunnistust ka asjaolu, et Roma Fábrega nimetab „mesilaspreester” Benigno Ledot oma mesinduse alases raamatus esimeseks hispaanlaseks, kes kasutas teisaldatavate raamidega tarusid.

Galicia mett on kirjeldatud ka Hispaania põllumajandus-, kalandus- ja toiduaineteministeeriumi poolt 1996. aastal avaldatud Hispaania traditsiooniliste toodete ülevaates (lk 174–175). Sügiseste pidustuste aegu on see toode üks kuulsamaid kaubandusartikleid.

Aastal 1988 viis Hispaania põllumajandus-, kalandus- ja toiduaineteministeerium läbi uuringu Hispaania meekaubanduse kohta. Sellest ilmneb, et Loode-Hispaanias (Galicia) tarbitakse mett rohkem kui muudes Hispaania piirkondades ning peale selle on mesi selles piirkonnas kõrgema hinnaga. Galicia tarbija on juba ammustest aegadest lugu pidanud kohalikku päritolu meest, mis väljendub ka selle suuremas turuväärtuses.

Looduslikud tingimused

Pürenee poolsaare loodeosas asuv Galicia on üks iidsemaid Hispaania haldusüksusi, mille nimi on püsinud muutumatuna Rooma vallutustest peale (roomlased nimetasid seda piirkonda Gallaecia) ja millel on olnud kaheksa sajandi jooksul ligikaudu samad piirid. Selle piirkonna halduspiir langeb kokku geograafiliste piiridega, mis nii põhjas ja lõunas kui läänes ja idas on hoidnud ala naaberpiirkondadest eraldi, selle asjaoluga saab seletada ka piirkonna algse keele säilimist.

See geograafiline eripära mõjutab ka Galicia kliimat. Jõesuudmed ja jõeorud, mille kaudu jõuavad sisemaale ookeani mõjud suunaga edelast kirdesse (sellist fenomeni ei esine kusagil mujal Hispaania rannikul), ning mäeahelikud, mis piiravad erinevate õhufrontide läbipääsu, loovad selles piirkonnas erilised tingimused temperatuuri ja sademete osas.

Ka pinnavormide, kivimite ja mullastiku osas on suurem osa Galicia territooriumist muudest tavapärase mesindusega tegelevatest Vahemerepiirkondadest erinev. Piirkonnas valdavalt esinevad happelised mullad määravad ära ka kohaliku taimestiku ja sellest tulenevalt õienektari ja mee omadused.

Seetõttu on tegemist ülejäänud Ibeeria poolsaarest selgelt erineva loodusliku alaga. See erinevus tuleneb geomorfoloogilistest, klimaatilistest, bioloogilistest ja mullastikutingimustest ning selle alusel seal välja kujunenud nendele looduslikele tingimustele vastav taimestik.

Galicia alad on üpris sarnased kõiges, mis hõlmab meetootmiseks vajalikku nektarit andvaid taimi. Kõige suuremad erinevused Galicia meetootmises tulenevad peamiste meetaimede esinemisrohkusest. Enamik Galicia meesortidest saadakse viie peamise liigi õitest: Castanea sativa, Rubus, t. Cytisus, Erica ja Eucalyptus. Nii on rannikualadel kõige tavalisem eukalüptide rohkus. Sisemaal asuvatel meetootmisaladel määravad meetootmise kolm taimeliiki: Castanea Sativa, Erica ja Rubus.

Galicia geograafiline asend ja selle omapära võimaldavad toota ainult talle iseloomulike omadustega mett, mis erineb teistes piirkondades toodetud meesortidest.

Üks kõige kasulikum analüüsimeetodeid mee geograafilise eripära kindlaksmääramisel on õietolmuanalüüs. Selle analüüsi alusel võib väita, et Galicia meele iseloomulikud omadused võrreldes muud päritolu meega põhinevad

—	tüüpilistel ja erakordsetel õietolmukombinatsioonidel, mis eristavad neid meesorte ja neist valmistatud tooteid teiste piirkondade toodetest; nimetatud kombinatsioonid on esitatud I lisas,

—	Labiaceae perekonna taimede ning Lavandula, Rosmarinus'e, Thymus'e, Mentha jne õietolm puudub või on esindatud vähesel määral (alla 1 %),

—	Helianthus annuus'e, Citrus'e või Olea europaea õietolm puudub või on esindatud vähesel määral (alla 0,1 %),

—	Cistus ladanifer'i õietolm puudub või on esindatud vähesel määral (alla 1 %),

—	Hedysarum coronarium, Hypecoum procumbens y Diplotaxis erucoides puuduvad.

Kokkuvõtteks on Galicia meel mitmeid eriomadusi, mida võib põhjendada loodusliku keskkonnaga. Nende eripärade osas on võimalus leida täpsustusi spetsifikaadi vastavates artiklites ja selle lisades.

4.7. Kontrolliasutus

Nimi	:	Consejo regulador de la Indicación Geográfica Protegida «Miel de Galicia»
Aadress	:	Pazo de Quián s/n, Sergude. 15881-Boqueixón. A Coruña.
Telefon	:	981. 511913
Faks	:	981. 511913
E-post	:	info@mieldegalicia.org

Kontrolliasutus vastab Euroopa standardis EN 45011 sätestatud nõuetele vastavalt määruse (EMÜ) nr 510/2006 artiklile 11.

4.8. Märgistus Kaitstud geograafilise tähise „Miel de Galicia” alusel registreeritud mesi peab turustamisel sertifitseerimisjärgselt kandma etiketti, mis vastab pakendajale ja mida kasutatakse ainult registreeritud mee puhul, ning tähtnumbrilise koodiga (järjestikku nummerdatud) erimärgistust, mis on kooskõlastatud, autoriseeritud ja väljastatud kontrolliasutuse poolt ja varustatud geograafilise tähise logoga. Etiketile ja erimärgistusele on kohustuslik märkida kaitstud geograafiline tähis „Miel de Galicia” või „Mel de Galicia”.

24.7.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 192/22

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 871/2007,

23. juuli 2007,

millega määratakse kindlaks, millises ulatuses võib rahuldada 2007. aasta juuli esitatud impordilitsentsitaotlusi teatavate piimatoodete puhul, mis kuuluvad määrusega (EÜ) nr 2535/2001 avatud tariifikvootide alla

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1255/1999 piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta, (1)

võttes arvesse komisjoni 31. augusti 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1301/2006, millega kehtestatakse ühised eeskirjad, et hallata põllumajandussaaduste ja -toodete imporditariifikvoote, mille suhtes kohaldatakse impordilitsentside süsteemi, (2) eriti selle artikli 7 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

Teatavate määruse (EÜ) nr 2535/2001 komisjoni 14. detsembri 2001. aasta, millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses piima ja piimatoodete impordikorraga ja tariifikvootide avamisega, (3) I lisas osutatud kvootide puhul on 2007. aasta 1.–10. juulini 2007 esitatud taotlused seotud suuremate kogustega kui saadaolevad kogused. Seega tuleks taotletud koguste suhtes kehtestada jaotuskoefitsiendid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Koguste suhtes, mille jaoks on ajavahemikuks 1.–10. juulini 2007. aasta taotletud impordilitsentse määruse (EÜ) nr 2535/2001 I.A lisa ja I.C, I.D, I.E, I.F, I.H ja I.I lisas osutatud kvootide alla kuuluvate toodete puhul, kohaldatakse käesoleva määruse lisas esitatud jaotuskoefitsiente.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 24. juulil 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. juuli 2007

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) EÜT L 160, 26.6.1999, lk 48. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1913/2005 (ELT L 307, 25.11.2005, lk 2).

(2) ELT L 238, 1.9.2006, lk 13. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 289/2007 (ELT L 78, 17.3.2007, lk 17).

(3) EÜT L 341, 22.12.2001, lk 29. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1984/2006 (ELT L 387, 29.12.2006, lk 1).

I.A LISA

Kvoodi number	Jaotuskoefitsient
09.4590	—
09.4599	99,101802 %
09.4591	100 %
09.4592	—
09.4593	—
09.4594	100 %
09.4595	2,820349 %
09.4596	100 %

I.C LISA

AKV riigid

Kvoodi number	Jaotuskoefitsient
09.4026	—
09.4027	—

I.D LISA

Türgi

Kvoodi number	Jaotuskoefitsient
09.4101	—

I.E LISA

Lõuna-Aafrika

Kvoodi number	Jaotuskoefitsient
09.4151	—

I.F LISA

Šveits

Kvoodi number	Jaotuskoefitsient
09.4155	—

I.H LISA

Norra

Kvoodi number	Jaotuskoefitsient
09.4179	100 %

I.I LISA

Island

Kvoodi number	Jaotuskoefitsient
09.4205	33,333333 %
09.4206	100 %

II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

24.7.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 192/26

NÕUKOGU OTSUS,

16. juuli 2007,

millega muudetakse Schengeni konsultatsioonivõrgu 2. osa (tehnilised näitajad)

(2007/519/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse nõukogu 24. aprilli 2001. aasta määrust (EÜ) nr 789/2001, millega viisataotluste läbivaatamise teatavate üksikasjalike eeskirjade ja praktiliste menetluste rakendamisvolitused jäetakse nõukogule, (1)

võttes arvesse Saksamaa Liitvabariigi algatust,

ning arvestades järgmist:

(1)	Praegu kehtivates konsulteerimismenetluse eeskirjades ei ole sätestatud võimalust võtta nõuetekohaselt arvesse liidu kodanike pereliikmete erilist õiguslikku seisundit.

(2)

Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/38/EÜ (2) (mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil) artikliga 30 peavad liikmesriigid viisataotluste tagasilükkamise puhul põhimõtteliselt esitama viisa andmisest keeldumise põhjused, kui on tegemist nimetatud direktiivi reguleerimisalasse kuuluvate isikute viisataotluste tagasilükkamisega.

(3)	Sellise eelisseisundi nõuetekohane arvestamine ning tagasilükkamise korral vastavate põhjuste esitamine eeldab, et konsulteeritavad asutused on samuti sellest eelisseisundist teadlikud.

(4)	Konsulteeriv asutus peab tegema kindlaks, kas antud juhul on tegemist sellise eelisseisundiga ning sellest teavitama asjaomast konsulteeritavat asutust. Selleks tuleb taotluse vormidesse (vorm A, vorm C ja vorm F) lisada uus vabatahtlik andmeväli.

(5)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel, mistõttu see ei ole talle siduv ega kuulu tema suhtes kohaldamisele. Kuna käesolev otsus põhineb Schengeni acquis’l Euroopa Ühenduse asutamislepingu kolmanda osa IV jaotise sätetel, peab Taani vastavalt nimetatud protokolli artiklile 5 otsustama kuue kuu jooksul pärast seda, kui nõukogu on käesoleva otsuse vastu võtnud, kas ta rakendab seda oma siseriiklikus õiguses.

(6)

Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu tähenduses, mis käsitleb nimetatud kahe riigi ühinemist Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega, (3) mis kuuluvad nimetatud lepingu teatavaid rakenduseeskirju käsitleva nõukogu otsuse 1999/437/EÜ (4) artikli 1 punktis A nimetatud valdkonda.

(7)

Šveitsi puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ning Šveitsi Konföderatsiooni vahel sõlmitud lepingu tähenduses, mis käsitleb Šveitsi Konföderatsiooni ühinemist Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega, mis on seotud nõukogu otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis A osutatud valdkonnaga, koostoimes nimetatud lepingu vastavalt Euroopa Liidu ja Euroopa Ühenduse nimel allakirjutamist ja selle teatud sätete ajutist kohaldamist käsitlevate nõukogu otsuse 2004/849/EÜ (5) artikli 4 lõikega 1 ja nõukogu otsusega 2004/860/EÜ. (6)

(8)

Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Ühendkuningriik ei osale vastavalt nõukogu 29. mai 2000. aasta otsusele 2000/365/EÜ Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes. (7) Seetõttu ei osale Ühendkuningriik määruse vastuvõtmisel ning see ei ole talle siduv ega kuulu tema suhtes kohaldamisele.

(9)

Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsusele 2002/192/EÜ Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes. (8) Seetõttu ei osale Iirimaa määruse vastuvõtmisel, see ei ole talle siduv ega kuulu tema suhtes kohaldamisele.

(10)	Käesolev otsus on Schengeni acquis’l põhinev või sellega muul viisil seotud õigusakt 2003. aasta ühinemislepingu artikli 3 lõike 2 tähenduses.

(11)	Käesolev otsus on Schengeni acquis’ edasiarendus või muul viisil sellega seotud 2005. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 2 tähenduses,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Schengeni konsultatsioonivõrgu (tehnilised näitajad) 2. osa muudetakse järgmiselt.

Jaotiste 2.1.4, 2.1.6 ja 2.1.7 tabelitesse rubriigi nr 32 järele lisatakse järgmine rubriik:

„N.o

Heading

M/O (9)

Format

Examples/Comments

033

Privileged member of a Union citizen’s family

O (*3)

Code (1)

1 (see 2.2.6)

(*3):

Each Member State specifies a central clearing point which is permanently accessible by e-mail. The central clearing point communicates the reasons for the refusal by secure means of communication – depending on the content – to the central clearing point of the requesting Member State where the visa application is pending.”

Jaotise 2.1.4 tabelile järgnevatesse selgitustesse lisatakse järgmine:

„Heading No 033: Privileged member of a Union citizen’s family format: code (1)

It can be indicated here whether the visa applicant is a privileged member of a Union citizen’s family, under Directive 2004/38/EC (to be ascertained by the consulting authority).

For the code to be used, see section 2.2.6.”

Jaotise 2.2.5 järele lisatakse järgmine jaotis:

„2.2.6.

Privileged member of a Union citizen’s family (Heading 33)

0.	not a privileged member of a Union citizen’s family
1.	privileged member of a Union citizen’s family.

See footnote to field 033 (technical specifications 2.1.4).”

Artikkel 2

Käesolevat otsust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2008.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepinguga.

Brüssel, 16. juuli 2007

Nõukogu nimel

eesistuja

J. SILVA

(1) EÜT L 116, 26.4.2001, lk 2. Määrust on muudetud otsusega 2004/927/EÜ (ELT L 396, 31.12.2004, lk 45).

(2) ELT L 158, 30.4.2004, lk 77.

(3) EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.

(4) EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31.

(5) ELT L 368, 15.12.2004, lk 26.

(6) ELT L 370, 17.12.2004, lk 78.

(7) EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43.

(8) EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20.

(9) M: Mandatory heading; O: Optional heading

(*3):

24.7.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 192/30

NÕUKOGU OTSUS 2007/521/ÜVJP,

23. juuli 2007,

millega rakendatakse ühist seisukohta 2004/293/ÜVJP, millega pikendatakse endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtu (EJRK) volituste tõhusat rakendamist toetavate meetmete kehtivusaega

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse nõukogu ühist seisukohta 2004/293/ÜVJP, (1) eriti selle artiklit 2 koostoimes Euroopa Liidu lepingu artikli 23 lõikega 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis ühise seisukohaga 2004/293/ÜVJP vastu meetmed, et takistada liikmesriikide territooriumile sisenemist ja selle läbimist isikutel, kes oma tegevusega aitavad vabaduses viibivatel isikutel jätkuvalt kõrvale hoida õigusemõistmisest kuritegude eest, milles endise Jugoslaavia asjade rahvusvaheline kriminaalkohus (EJRK) on neile esitanud süüdistuse, või kes tegutsevad muul viisil, mis võib takistada EJRKi volituste tõhusat rakendamist.

(2)	Kuna Vlastimir DJORDJEVIC viidi üle EJRKi arestiüksusesse, tuleks nimekirjast välja jätta teatavate ühise seisukoha artiklis 1 osutatud ja Djordjeviciga seotud isikute nimed.

(3)	Lisaks tuleks kooskõlas nimetatud ühise seisukoha artikliga 1 lisada nimekirja üks täiendav nimi ja vastavad täiendavad isikuandmed.

(4)	Seetõttu tuleks ühise seisukoha 2004/293/ÜVJP lisas esitatud nimekirja vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Ühise seisukoha 2004/293/ÜVJP lisas esitatud isikute nimekiri asendatakse käesoleva otsuse lisas esitatud nimekirjaga.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Artikkel 3

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 23. juuli 2007

Nõukogu nimel

eesistuja

L. AMADO

(1) ELT L 94, 31.3.2004, lk 65. Ühist seisukohta on viimati muudetud nõukogu otsusega 2007/423/ÜVJP (ELT L 157, 19.6.2007, lk 23).

LISA

1.	BILBIJA, Milorad Svetko BILBIJA poeg Sünniaeg ja -koht: 13.8.1956, Sanski Most, Bosnia ja Hertsegoviina Passi nr: 3715730 Isikutunnistuse nr: 03GCD9986 Isikukood: 1308956163305 Varjunimed: Aadress: Brace Pantica 7, Banja Luka, Bosnia ja Hertsegoviina

2.	BJELICA, Milovan Sünniaeg ja -koht: 19.10.1958, Rogatica, Bosnia ja Hertsegoviina Passi nr: 0000148, välja antud 26.7.1998 Srpsko Sarajevos (kehtetuks tunnistatud) Isikutunnistuse nr: 03ETA0150 Isikukood: 1910958130007 Varjunimed: Cicko Aadress: äriühing CENTREK, Pale, Bosnia ja Hertsegoviina

ECIM (EĆIM), Ljuban

Sünniaeg ja -koht: 6.1.1964, Sviljanac, Bosnia ja Hertsegoviina

Passi nr: 0144290, välja antud 21.11.1998 Banja Lukas (kehtetuks tunnistatud)

Isikutunnistuse nr: 03GCE3530

Isikukood: 0601964100083

Varjunimed:

Aadress: Ulica Stevana Mokranjca 26, Banja Luka, Bosnia ja Hertsegoviina

HADZIC (HADŽIĆ), Goranka

Branko ja Milena HADZICI (HADŽIĆI) tütar

Sünniaeg ja -koht: 18.6.1962, Vinkovci haldusüksus, Horvaatia

Passi nr:

Isikutunnistuse nr: 1806962308218 (JMBG), isikutunnistus nr 569934/03

Varjunimed:

Aadress: Aranj Janosa nr 9, Novi Sad, Serbia

Suhe sõjakuritegudes süüdistatava isikuga: Goran HADZICI (HADŽIĆI) õde

5.	HADZIC (HADŽIĆ), Ivana Goran ja Zivka HADZICI (HADŽIĆI) tütar Sünniaeg ja -koht: 25.2.1983 Vukovar, Horvaatia Passi nr: Isikutunnistuse nr: Varjunimed: Aadress: Aranj Janosa nr 9, Novi Sad, Serbia Suhe sõjakuritegudes süüdistatava isikuga: Goran HADZICI (HADŽIĆI) tütar

6.	HADZIC (HADŽIĆ), Srecko (Srećko) Goran ja Zivka HADZICI (HADŽIĆI) poeg Sünniaeg ja -koht: 8.10.1987, Vukovar, Horvaatia Passi nr: Isikutunnistuse nr: Varjunimed: Aadress: Aranj Janosa nr 9, Novi Sad, Serbia Suhe sõjakuritegudes süüdistatava isikuga: Goran HADZICI (HADŽIĆI) poeg

7.	HADZIC (HADŽIĆ), Zivka (Živka) Branislav NUDICI (NUDIĆI) tütar Sünniaeg ja -koht: 9.6.1957, Vinkovci, Horvaatia Passi nr: Isikutunnistuse nr: Varjunimed: Aadress: Aranj Janosa nr 9, Novi Sad, Serbia Suhe sõjakuritegudes süüdistatava isikuga: Goran HADZICI (HADŽIĆI) abikaasa

8.	JOVICIC (JOVIČIĆ), Predrag Desmir JOVICICI (JOVIČIĆI) poeg Sünniaeg ja -koht: 1.3.1963, Pale, Bosnia ja Hertsegoviina Passi nr: 4363551 Isikutunnistuse nr: 03DYA0852 Isikukood: 0103963173133 Varjunimed: Aadress: Milana Simovica 23, Pale, Bosnia ja Hertsegoviina

9.	KARADZIC (KARADŽIĆ), Aleksandar Sünniaeg ja -koht: 14.5.1973, Sarajevo Centar, Bosnia ja Hertsegoviina Passi nr: 0036395 (kehtivusaeg lõppes 12.10.1998) Isikutunnistuse nr: Isikukood: Varjunimed: Sasa Aadress:

10.	KARADZIC (KARADŽIĆ), Ljiljana (neiupõlvenimi ZELEN) Vojo ja Anka tütar Sünniaeg ja -koht: 27.11.1945, Sarajevo Centar, Bosnia ja Hertsegoviina Passi nr: Isikutunnistuse nr: Isikukood: Varjunimed: Aadress:

11.

KARADZIC (KARADŽIĆ), Luka

Vuko ja Jovanka KARADZICI (KARADŽIĆI) poeg

Sünniaeg ja -koht: 31.7.1951, Savniki haldusüksus, Montenegro

Passi nr:

Isikutunnistuse nr:

Varjunimed:

Aadress: Dubrovacka nr 14, Belgrad, Serbia, ja Janka Vukotica nr 24, Rastoci, Niksici haldusüksus, Montenegro

Suhe sõjakuritegudes süüdistatava isikuga: Radovan KARADZICI (KARADŽIĆI) vend

12.

KARADZIC-JOVICEVIC (KARADŽIĆ-JOVIČEVIĆ), Sonja

Radovan KARADZICI (KARADŽIĆI) ja Ljiljana ZELEN-KARADZICI (ZELEN-KARADŽIĆI) tütar

Sünniaeg ja -koht: 22.5.1967, Sarajevo, Bosnia ja Hertsegoviina

Passi nr:

Isikutunnistuse nr: 2205967175003 (JMBG); isikutunnistus nr 04DYB0041

Varjunimed: Seki

Aadress: Dobroslava Jevdjevica nr 9, Pale, Bosnia ja Hertsegoviina

Suhe sõjakuritegudes süüdistatava isikuga: Radovan KARADZICI (KARADŽIĆI) tütar

13.	KESEROVIC (KESEROVIĆ), Dragomir Slavko poeg Sünniaeg ja -koht: 8.6.1957, Piskavica/Banja Luka, Bosnia ja Hertsegoviina Passi nr: 4191306 Isikutunnistuse nr: 04GCH5156 Isikukood: 0806957100028 Varjunimed: Aadress:

14.	KIJAC, Dragan Sünniaeg ja -koht: 6.10.1955, Sarajevo, Bosnia ja Hertsegoviina Passi nr: Isikutunnistuse nr: Isikukood: Varjunimed: Aadress:

15.

KOJIC (KOJIĆ), Radomir

Milanko ja Zlatana poeg

Sünniaeg ja -koht: 23.11.1950, Bijela Voda, Sokolaci piirkond, Bosnia ja Hertsegoviina

Passi nr: 4742002, välja antud 2002. aastal Sarajevos (kaotab kehtivuse aastal 2007)

Isikutunnistuse nr: 03DYA1935, välja antud 7.7.2003 Sarajevos

Isikukood: 2311950173133

Varjunimed: Mineur või Ratko

Aadress: 115 Trifka Grabeza, Pale või hotell KRISTAL, Jahorina, Bosnia ja Hertsegoviina

16.	KOVAC (KOVAČ), Tomislav Vaso poeg Sünniaeg ja -koht: 4.12.1959, Sarajevo, Bosnia ja Hertsegoviina Passi nr: Isikutunnistuse nr: Isikukood: 0412959171315 Varjunimed: Tomo Aadress: Bijela, Montenegro; ja Pale, Bosnia ja Hertsegoviina

17.	KUJUNDZIC (KUJUNDŽIĆ), Predrag Vasilija poeg Sünniaeg ja -koht: 30.1.1961, Suho Pole, Doboj, Bosnia ja Hertsegoviina Passi nr: Isikutunnistuse nr: 03GFB1318 Isikukood: 3001961120044 Varjunimed: Predo Aadress: Doboj, Bosnia ja Hertsegoviina

18.	LUKOVIC (LUKOVIĆ), Milorad Ulemek Sünniaeg ja -koht: 15.5.1968, Belgrad, Serbia Passi nr: Isikutunnistuse nr: Isikukood: Varjunimed: Legija (võltsitud isikutunnistus IVANIC, Zeljko (IVANIĆ, Željko) nimele) Aadress: vangistatud (Belgradi rajooni vangla, Bacvanska 14, Belgrad)

19.	MALIS (MALIŠ), Milomir Dejan MALISI (MALIŠI) poeg Sünniaeg ja -koht: 3.8.1966, Bjelice Passi nr: Isikutunnistuse nr: Isikukood: 0308966131572 Varjunimed: Aadress: Vojvode Putnika, Foca, Bosnia ja Hertsegoviina

20.	MANDIC (MANDIĆ), Momcilo (Momčilo) Sünniaeg ja -koht: 1.5.1954, Kalinovik, Bosnia ja Hertsegoviina Passi nr: 0121391, välja antud 12.5.1999 Srpsko Sarajevos, Bosnia ja Hertsegoviina (kehtetuks tunnistatud) Isikutunnistuse nr: Isikukood: 0105954171511 Varjunimed: Momo Aadress: vangistatud

21.	MARIC (MARIĆ), Milorad Vinko Marici (Marići) poeg Sünniaeg ja -koht: 9.9.1957, Visoko, Bosnia ja Hertsegoviina Passi nr: 4587936 Isikutunnistuse nr: 04GKB5268 Isikukood: 0909957171778 Varjunimed: Aadress: Vuka Karadzica 148, Zvornik, Bosnia ja Hertsegoviina

22.	MICEVIC (MIĆEVIĆ), Jelenko Luka ja Desanka (neiupõlvenimi SIMIC (SIMIĆ)) poeg Sünniaeg ja -koht: 8.8.1947, Borci Konjici lähedal, Bosnia ja Hertsegoviina Passi nr: 4166874 Isikutunnistuse nr: 03BIA3452 Isikukood: 0808947710266 Varjunimed: Filaret Aadress: Milesevo mungaklooster, Serbia

23.

MLADIC (MLADIĆ), Biljana (neiupõlvenimi STOJCEVSKA (STOJČEVSKA))

Strahilo STOJCEVSKI (STOJČEVSKI) ja Svetlinka STOJCEVSKA (STOJČEVSKA) tütar

Sünniaeg ja -koht: 30.5.1972, Skopje, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik

Passi nr:

Isikutunnistuse nr: 3005972455086 (JMBG)

Varjunimed:

Aadress: registreeritud aadressil Blagoja Parovica 117a, Belgrad, kuid elab aadressil Vidikovacki venac 83, Belgrad, Serbia

Suhe sõjakuritegudes süüdistatava isikuga: Ratko MLADICI (MLADIĆI) minia

24.

MLADIC (MLADIĆ), Bosiljka; (neiupõlvenimi JEGDIC (JEGDIĆ))

Petar JEGDICI (JEGDIĆI) tütar

Sünniaeg ja -koht: 20.7.1947, Okrugljaca, Virovitica haldusüksus, Horvaatia

Isikutunnistuse nr: 2007947455100 (JMBG)

Isikutunnistus: T77619, välja antud 21.5.1992 SUP Belgradi poolt

Aadress: Blagoja Parovica 117a, Belgrad, Serbia

Suhe sõjakuritegudes süüdistatava isikuga: Ratko MLADICI (MLADIĆI) abikaasa

25.

MLADIC (MLADIĆ), Darko

Ratko and Bosiljka MLADICI (MLADIĆI) poeg

Sünniaeg ja -koht: 19.8.1969, Skopje, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik.

Passi nr: SCG pass nr 003220335, välja antud 26.2.2002

Isikutunnistuse nr: 1908969450106 (JMBG); isikutunnistus nr B112059, välja antud 8.4.1994 SUP Belgradi poolt

Varjunimed:

Aadress: Vidikovacki venac 83, Belgrad, Serbia

Suhe sõjakuritegudes süüdistatava isikuga: Ratko MLADICI (MLADIĆI) poeg

26.	NINKOVIC (NINKOVIĆ), Milan Simo poeg Sünniaeg ja -koht: 15.6.1943, Doboj, Bosnia ja Hertsegoviina Passi nr: 3944452 Isikutunnistuse nr: 04GFE3783 Isikukood: 1506943120018 Varjunimed: Aadress:

27.	OSTOJIC (OSTOJIĆ), Velibor Jozo poeg Sünniaeg ja -koht: 8.8.1945, Celebici, Foca, Bosnia ja Hertsegoviina Passi nr: Isikutunnistuse nr: Isikukood: Varjunimed: Aadress:

28.	OSTOJIC (OSTOJIĆ), Zoran Mico OSTOJICI (OSTOJIĆI) poeg Sünniaeg ja -koht: 29.3.1961, Sarajevo, Bosnia ja Hertsegoviina Passi nr: Isikutunnistuse nr: 04BSF6085 Isikukood: 2903961172656 Varjunimed: Aadress: Malta 25, Sarajevo, Bosnia ja Hertsegoviina

29.	PAVLOVIC (PAVLOVIĆ), Petko Milovan PAVLOVICI (PAVLOVIĆI) poeg Sünniaeg ja -koht: 6.6.1957, Ratkovici, Bosnia ja Hertsegoviina Passi nr: 4588517 Isikutunnistuse nr: 03GKA9274 Isikukood: 0606957183137 Varjunimed: Aadress: Vuka Karadzica 148, Zvornik, Bosnia ja Hertsegoviina

30.	POPOVIC (POPOVIĆ), Cedomir (Čedomir) Radomir POPOVICI (POPOVIĆI) poeg Sünniaeg ja -koht: 24.3.1950, Petrovici Passi nr: Isikutunnistuse nr: 04FAA3580 Isikukood: 2403950151018 Varjunimed: Aadress: Crnogorska 36, Bileca, Bosnia ja Hertsegoviina

31.	PUHALO, Branislav Djuro poeg Sünniaeg ja -koht: 30.8.1963, Foca, Bosnia ja Hertsegoviina Passi nr: Isikutunnistuse nr: Isikukood: 3008963171929 Varjunimed: Aadress:

32.

RADOVIC (RADOVIĆ), Nade

Milorad RADOVICI (RADOVIĆI) poeg

Sünniaeg ja -koht: 26.1.1951, Foca, Bosnia ja Hertsegoviina

Passi nr: vana pass nr 0123256 (kehtetuks tunnistatud)

Isikutunnistuse nr: 03GJA2918

Isikukood: 2601951131548

Varjunimed:

Aadress: Stepe Stepanovica 12, Foca/Srbinje, Bosnia ja Hertsegoviina

33.	RATIC (RATIĆ), Branko Sünniaeg ja -koht: 26.11.1957, Mihaljevci Slavonska Pozega, Bosnia ja Hertsegoviina Passi nr: 0442022, välja antud 17.9.1999 Banja Lukas Isikutunnistuse nr: 03GCA8959 Isikukood: 2611957173132 Varjunimed: Aadress: Ulica Krfska 42, Banja Luka, Bosnia ja Hertsegoviina

34.

ROGULJIC (ROGULJIĆ), Slavko

Sünniaeg ja -koht: 15.5.1952, Srpska Crnja Hetin, Serbia

Passi nr: kehtiv pass nr 3747158, välja antud 12.4.2002 Banja Lukas. Kehtivusaja lõpp: 12.4.2007. Kehtetu pass nr 0020222, välja antud 25.8.1988 Banja Lukas. Kehtivusaja lõpp: 25.8.2003

Isikutunnistuse nr: 04EFA1053

Isikukood: 1505952103022

Varjunimed:

Aadress: 21 Vojvode Misica, Laktasi, Bosnia ja Hertsegoviina

35.

SAROVIC (ŠAROVIĆ), Mirko

Sünniaeg ja -koht: 16.9.1956, Rusanovici-Rogatica, Bosnia ja Hertsegoviina

Passi nr: 4363471, välja antud Istocno Sarajevos, kehtiv kuni 8.10.2008

Isikutunnistuse nr: 04PEA4585

Isikukood: 1609956172657

Varjunimed:

Aadress: Bjelopoljska 42, 71216 Srpsko Sarajevo, Bosnia ja Hertsegoviina

36.	SKOCAJIC (SKOČAJIĆ), Mrksa (Mrkša) Dejan SKOCAJICI (SKOČAJIĆI) poeg Sünniaeg ja -koht: 5.8.1953, Blagaj, Bosnia ja Hertsegoviina Passi nr: 3681597 Isikutunnistuse nr: 04GDB9950 Isikukood: 0508953150038 Varjunimed: Aadress: Trebinjskih Brigade, Trebinje, Bosnia ja Hertsegoviina

37.

VRACAR (VRAČAR), Milenko

Sünniaeg ja -koht: 15.5.1956, Nisavici, Prijedor, Bosnia ja Hertsegoviina

Passi nr: kehtiv pass nr 3865548, välja antud 29.8.2002 Banja Lukas. Kehtivusaja lõpp: 29.8.2007. Kehtetud passid nr 0280280, välja antud 4.12.1999 Banja Lukas (kehtiv kuni 4.12.2004) ja nr 0062130, välja antud 16.9.1998 Banja Lukas, Bosnia ja Hertsegoviina

Isikutunnistuse nr: 03GCE6934

Isikukood: 1505956160012

Varjunimed:

Aadress: 14 Save Ljuboje, Banja Luka, Bosnia ja Hertsegoviina

38.	ZOGOVIC (ZOGOVIĆ), Milan Jovani poeg Sünniaeg ja -koht: 7.10.1939, Dobrusa Passi nr: Isikutunnistuse nr: Isikukood: Varjunimed: Aadress:

39.

ZUPLJANIN (ŽUPLJANIN), Divna (neiupõlvenimi: STOISAVLJEVIC (STOISAVLJEVIĆ))

Dobrisav ja Zorka STOISAVLJEVICI (STOISAVLJEVIĆI) tütar

Sünniaeg ja -koht: 15.10.1956, Maslovare, Kotor Varosi haldusüksus, Bosnia ja Hertsegoviina

Passi nr: Bosnia ja Hertsegoviina pass nr 0256552, välja antud 26.4.1999

Isikutunnistuse nr: isikutunnistus nr 04GCM2618, välja antud 5.11.2004 ja juhiloa nr 05GCF8710, välja antud 3.1.2005

Varjunimed:

Aadress: Stevana Markovica 3, Banja Luka, Bosnia ja Hertsegoviina

Suhe sõjakuritegudes süüdistatava isikuga: Stojan ZUPLJANINI (ŽUPLJANINI) abikaasa

40.

ZUPLJANIN (ŽUPLJANIN), Mladen

Stojan ja Divna ZUPLJANINI (ŽUPLJANINI) poeg

Sünniaeg ja -koht: 21.7.1980, Banja Luka, Bosnia ja Hertsegoviina

Passi nr: Bosnia ja Hertsegoviina pass nr 4009608 kuupäevaga 7.2.2003

Isikutunnistuse nr: ID 04GCG6605, juhiloa nr 04GCC6937 kuupäevaga 8.3.2004

Varjunimed:

Aadress: Stevana Markovica 3, Banja Luka, Bosnia ja Hertsegoviina

Suhe sõjakuritegudes süüdistatava isikuga: Stojan ZUPLJANINI (ŽUPLJANINI) poeg

41.

ZUPLJANIN (ŽUPLJANIN), Pavle

Stojan ja Divna ZUPLJANINI (ŽUPLJANINI) poeg

Sünniaeg ja -koht: 18.7.1984, Banja Luka, Bosnia ja Hertsegoviina

Passi nr: Bosnia ja Hertsegoviina pass nr 5049445 kuupäevaga 26.4.2006

Isikutunnistuse nr: ID 03GCB5148 kuupäevaga 10.6.2003, juhiloa nr 04GCF5074 kuupäevaga 30.11.2004

Varjunimed:

Aadress: Stevana Markovica 3, Banja Luka, Bosnia ja Hertsegoviina

Suhe sõjakuritegudes süüdistatava isikuga: Stojan ZUPLJANINI (ŽUPLJANINI) poeg

42.

ZUPLJANIN (ŽUPLJANIN), Slobodan

Stanko ja Cvijeta ZUPLJANINI (ŽUPLJANINI) poeg

Sünniaeg ja -koht: 17.11.1957, Banja Luka, Bosnia ja Hertsegoviina

Passi nr: Bosnia ja Hertsegoviina pass nr 0023955, välja antud 24.8.1998

Isikutunnistuse nr: ID 04GCL4072, juhiloa nr 04GCE8351 kuupäevaga 18.9.2004

Varjunimed: Bebac

Aadress: Vojvode Momica 9a, Banja Luka, Bosnia ja Hertsegoviina

Suhe sõjakuritegudes süüdistatava isikuga: Stojan ZUPLJANINI (ŽUPLJANINI) nõbu

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 192

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	50. köide 24. juuli 2007

Sisukord		I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu määrus (EÜ) nr 865/2007, 10. juuli 2007, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta	1
	*	Nõukogu määrus (EÜ) nr 866/2007, 23. juuli 2007, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 234/2004, milles käsitletakse teatavaid piiranguid Libeeria suhtes	4
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 867/2007, 23. juuli 2007, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	9
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 868/2007, 23. juuli 2007, millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus Miel de Galicia või Mel de Galicia (KGT)	11
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 869/2007, 23. juuli 2007, teatavate veiselihasektori imporditariifikvootide raames antavate impordiõigustega seotud tagatiste vabastamise kohta seoses Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisega Euroopa Liiduga	19
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 870/2007, 20. juuli 2007, millega Saksamaa lipu all sõitvatel laevadel keelatakse tursa püük Läänemere alarajoonides 25–32 (EÜ veed)	20
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 871/2007, 23. juuli 2007, millega määratakse kindlaks, millises ulatuses võib rahuldada 2007. aasta juuli esitatud impordilitsentsitaotlusi teatavate piimatoodete puhul, mis kuuluvad määrusega (EÜ) nr 2535/2001 avatud tariifikvootide alla	22

	III Euroopa Liidu lepingu kohaselt vastu võetud aktid
	EUROOPA LIIDU LEPINGU V JAOTISE KOHASELT VASTU VÕETUD AKTID
*	Nõukogu ühismeede 2007/520/ÜVJP, 23. juuli 2007, millega muudetakse ühismeedet 2006/304/ÜVJP, millega asutatakse ELi planeerimisrühm (EUPT Kosovo) seoses ELi võimaliku kriisiohjamise operatsiooniga Kosovos õigusriigi alal ja teistes võimalikes valdkondades	28
*	Nõukogu otsus 2007/521/ÜVJP, 23. juuli 2007, millega rakendatakse ühist seisukohta 2004/293/ÜVJP, millega pikendatakse endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtu (EJRK) volituste tõhusat rakendamist toetavate meetmete kehtivusaega	30

Nr	20
Liikmesriik	Saksamaa
Kalavaru	COD/3DX32.
Liik	Tursk (Gadus morhua)
Piirkond	Läänemere alarajoonid 25–32 (EÜ veed)
Kuupäev	4.7.2007

	II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	OTSUSED
	Nõukogu
	2007/518/EÜ, Euratom
*	Nõukogu otsus, 10. juuli 2007, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee Hispaania liikme ametisse nimetamise kohta	25
	2007/519/EÜ
*	Nõukogu otsus, 16. juuli 2007, millega muudetakse Schengeni konsultatsioonivõrgu 2. osa (tehnilised näitajad)	26