ISSN 1725-5082

Euroopa Liidu

Teataja

L 172

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

50. köide
30. juuni 2007


Sisukord

 

I   EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Nõukogu määrus (EÜ) nr 753/2007, 28. juuni 2007, ühelt poolt Euroopa Ühenduse ning teiselt poolt Taani valitsuse ja Gröönimaa kohaliku valitsuse vahelise kalandusalase partnerluslepingu sõlmimise kohta

1

Ühelt poolt Euroopa Ühenduse ning teiselt poolt Taani valitsuse ja Gröönimaa kohaliku valitsuse vaheline kalandusalane partnerlusleping

4

Protokoll, millega määratakse kindlaks ühelt poolt Euroopa Ühenduse ning teiselt poolt Taani valitsuse ja Gröönimaa kohaliku valitsuse vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus

9

 

*

Nõukogu määrus (EÜ) nr 754/2007, 28. juuni 2007, millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1941/2006, (EÜ) nr 2015/2006 ja (EÜ) nr 41/2007 teatavate kalavarude püügivõimaluste ning -tingimuste osas

26

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 755/2007, 29. juuni 2007, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

39

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 756/2007, 29. juuni 2007, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike rakenduseeskirjade kohta

41

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 757/2007, 29. juuni 2007, teatavate söödalisandite kasutamise alalise lubamise kohta ( 1 )

43

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 758/2007, 29. juuni 2007, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 3149/92, millega kehtestatakse ühenduses enim puudustkannatavatele isikutele sekkumisvarudest pärit toiduainete tarnimise üksikasjalikud eeskirjad

47

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 759/2007, 29. juuni 2007, millega avatakse Islandilt pärit vorstide impordi tariifikvoot ja sätestatakse selle haldamine

48

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 760/2007, 29. juuni 2007, millega 80. korda muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavate Osama bin Ladeni, Al-Qaida võrgu ja Talibaniga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 467/2001

50

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 761/2007, 29. juuni 2007, millega määratakse kindlaks teraviljasektori imporditollimaksud alates 1. juulist 2007

52

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 762/2007, 29. juuni 2007, millega määratakse teravilja ning nisu- ja rukkijahu ning nisu- ja rukkitangude eksporditoetused

55

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 763/2007, 29. juuni 2007, millega kehtestatakse teraviljatoetuse korrigeeriv summa

57

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 764/2007, 29. juuni 2007, millega määratakse kindlaks linnaste eksporditoetused

59

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 765/2007, 29. juuni 2007, millega määratakse kindlaks linnaste eksporditoetuse suhtes kohaldatav korrigeeriv summa

61

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 766/2007, 29. juuni 2007, millega kehtestatakse toetused teravilja- ja riisisektori toodetele, mida tarnitakse ühenduse ja riiklike toiduabiprogrammide raames

63

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 767/2007, 29. juuni 2007, millega määratakse kindlaks suurim toetus koore, või ja kontsentreeritud või puhul määruse (EÜ) nr 1898/2005 II peatükis sätestatud alalise pakkumiskutse raames avatud 34. individuaalseks pakkumiskutseks

65

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 768/2007, 29. juuni 2007, millega määratakse kindlaks madalaim müügihind või puhul määruses (EÜ) nr 1898/2005 sätestatud alalise pakkumiskutse raames avatud 34. individuaalseks pakkumiskutseks

66

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 769/2007, 29. juuni 2007, millega kehtestatakse või madalaim müügihind 66. individuaalse pakkumise kutse puhul, mis on väljastatud määruses (EÜ) nr 2771/1999 osutatud alalise pakkumiskutse alusel

68

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 770/2007, 29. juuni 2007, impordilitsentside väljaandmise kohta määrusega (EÜ) nr 529/2007 avatud külmutatud veiseliha tariifikvoodi raames esitatud taotluste alusel ajavahemikuks 1. juuli 2007 kuni 30. juuni 2008

69

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 771/2007, 29. juuni 2007, impordilitsentside väljaandmise kohta määrusega (EÜ) nr 545/2007 avatud töötlemiseks ette nähtud külmutatud veiseliha tariifikvoodi raames esitatud taotluste alusel ajavahemikuks 1. juuli 2007 kuni 30. juuni 2008

70

 

 

DIREKTIIVID

 

*

Komisjoni direktiiv 2007/42/EÜ, 29. juuni 2007, toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud regenereeritud tsellulooskilest materjalide ja esemete kohta (kodifitseeritud versioon) ( 1 )

71

 

 

II   EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

 

 

OTSUSED

 

 

Komisjon

 

 

2007/452/EÜ

 

*

Komisjoni otsus, 29. juuni 2007, millega parandatakse komisjoni direktiivi 2006/132/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ, et lisada toimeainete hulka protsümidoon (teatavaks tehtud numbri K(2007) 3066 all)  ( 1 )

83

 

 

2007/453/EÜ

 

*

Komisjoni otsus, 29. juuni 2007, millega määratakse BSE ohu alusel liikmesriikide, kolmandate riikide või nende piirkondade BSE staatus (teatavaks tehtud numbri K(2007) 3114 all)  ( 1 )

84

 

 

2007/454/EÜ

 

*

Komisjoni otsus, 29. juuni 2007, millega muudetakse otsust 2006/415/EÜ, milles käsitletakse teatavaid kaitsemeetmeid seoses alatüüpi H5N1 kuuluva kõrge patogeensusega linnugripiga ühenduses (teatavaks tehtud numbri K(2007) 3183 all)  ( 1 )

87

 

 

III   Euroopa Liidu lepingu kohaselt vastu võetud aktid

 

 

EUROOPA LIIDU LEPINGU V JAOTISE KOHASELT VASTU VÕETUD AKTID

 

*

Nõukogu otsus 2007/455/ÜVJP, 25. juuni 2007, ühise seisukoha 2004/161/ÜVJP, millega pikendatakse Zimbabwe vastu suunatud piiravaid meetmeid, rakendamise kohta

89

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

MÄÄRUSED

30.6.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 172/1


NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 753/2007,

28. juuni 2007,

ühelt poolt Euroopa Ühenduse ning teiselt poolt Taani valitsuse ja Gröönimaa kohaliku valitsuse vahelise kalandusalase partnerluslepingu sõlmimise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37 koostoimes artikli 300 lõikega 2 ja lõike 3 esimese lõiguga,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Ühendus ühelt poolt ning Taani valitsus ja Gröönimaa kohalik valitsus teiselt poolt on pidanud läbirääkimisi kalandusalase partnerluslepingu üle, mis võimaldab ühenduse kaluritel püüda kala Gröönimaa majandusvööndi vetes.

(2)

Kõnealuste läbirääkimiste tulemusel parafeeriti 2. juunil 2006 uus kalandusalane partnerlusleping.

(3)

Tuleb määrata kindlaks kalapüügivõimaluste jagunemine liikmesriikide vahel.

(4)

Käesoleval lepingul põhinevate kalastusvõimaluste kasutamise optimeerimiseks tuleks komisjonil lubada iga-aastase püügiperioodi kestel teatavatel tingimustel ja teatavaid kriteeriume arvestades tihedas koostöös asjaomaste liikmesriikidega läbi viia kasutamata kalastusõiguste ümberjaotamist liikmesriikide vahel. Mis tahes selline ümberjaotamine ei tohi mõjutada jaotamispõhimõtteid, mida kasutatakse kalastusvõimaluste jaotamiseks liikmesriikide vahel kooskõlas suhtelise stabiilsuse printsiibiga ega piirata liikmesriikidele nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 2371/2002 (ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta) (2) artikli 20 lõikega 5 antud pädevust.

(5)

Kõnealuse lepingu heakskiitmine on ühenduse huvides,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Ühenduse nimel kiidetakse heaks ühelt poolt Euroopa Ühenduse ning teiselt poolt Taani valitsuse ja Gröönimaa kohaliku valitsuse vaheline kalandusalane partnerlusleping.

Lepingu tekst on lisatud käesolevale määrusele.

Artikkel 2

Artiklis 1 nimetatud lepingu artikli 6 lõike 3 ja artikli 10 lõike 2 punkti h kohaselt kokku lepitavate haldusmeetmete üksikasjalikud rakenduseeskirjad võib vastu võtta määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 3

1.   Artiklis 1 nimetatud lepingu alusel saadud kalapüügivõimaluste, sealhulgas litsentside jaotamine ja haldamine toimub vastavalt määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklile 20.

2.   Olenemata lõikest 1 võib komisjon juhul, kui liikmesriikide litsentsitaotlused ei ammenda lisas esitatud kuupäevadeks kõiki liikmesriikidele vastavalt lõikele 1 jaotatud kalastusvõimalusi, sealhulgas määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 20 lõike 5 kohaselt vahetatud kalastusvõimalusi, arvesse võtta mis tahes teise liikmesriigi litsentsitaotlusi. Seejärel võib komisjon tihedas koostöös asjaomaste liikmesriikidega pärast lisas esitatud kuupäevade möödumist kasutamata kalastusvõimalused sellelt liikmesriigilt, kellele need kuuluvad, üle anda mõnele teisele liikmesriigile.

Selline ümberjaotamine ei piira jaotamispõhimõtteid, mida kasutatakse kalastusvõimaluste jaotamiseks liikmesriikide vahel kooskõlas suhtelise stabiilsuse printsiibiga.

3.   Iga lisas toodud liigi osas teavitab komisjon liikmesriike kalastusvõimaluste ärakasutamise tasemest litsentsitaotluste alusel, mis on esitatud hiljemalt:

a)

üks kuu enne lisas sätestatud kuupäeva ja

b)

lisas sätestatud kuupäevaks.

4.   Komisjon kehtestab määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 2 sätestatud korras 31. detsembriks 2007 eespool nimetatud ümberjaotusmehhanismi kasutamise üksikasjalikud eeskirjad ja kriteeriumid. Kuni selliste eeskirjade vastuvõtmiseni on komisjonil õigus kasutada lõikes 2 sätestatud mehhanismi.

Artikkel 4

Komisjoni 14. märtsi 2001. aasta määruses (EÜ) nr 500/2001, millega sätestatakse ühenduse kalalaevade poolt kolmandate riikide vetes ja avamerel püütud saagi seiret käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 2847/93 üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (3) sätestatud korras peavad liikmesriigid, kelle laevad püüavad kala käesoleva lepingu alusel, teatama komisjonile kõik Gröönimaa kalastusvööndis püütud kogused.

Artikkel 5

Nõukogu eesistujat volitatakse määrama isikud, kellel on õigus lepingule alla kirjutada, et see ühenduse suhtes siduvaks muuta.

Artikkel 6

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Luxembourg, 28. juuni 2007

Nõukogu nimel

eesistuja

S. GABRIEL


(1)  Arvamus esitatud 22. mail 2007 (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.

(3)  EÜT L 73, 15.3.2001, lk 8.


LISA

Kuupäevad, mille järel kohaldatakse artikli 3 lõigete 2 ja 3 sätteid kalastusvõimaluste komisjoni poolt ümberjaotamise kohta

Protokollis toodud kalaliigid

Kuupäev

Krevett, ida

1. august (1)

Grööni hiidlest, ida

15. september

Harilik hiidlest

1. september

Grööni hiidlest, lääs

15. oktoober

Krevett, lääs

1. oktoober

Meriahven

1. september

Atlandi arktikakrabi

1. oktoober

Tursk

31. oktoober


(1)  Kui 1. augustil on kalastusvõimaluste ärakasutamise tase litsentsitaotluste alusel üle 65 %, siis asendatakse see kuupäev 1. septembriga.


ÜHELT POOLT EUROOPA ÜHENDUSE

ning teiselt poolt Taani valitsuse ja Gröönimaa kohaliku valitsuse vaheline kalandusalane partnerlusleping

EUROOPA ÜHENDUS, edaspidi „ühendus”, ja

TAANI VALITSUS JA GRÖÖNIMAA KOHALIK VALITSUS, edaspidi „Gröönimaa”,

edaspidi „lepinguosalised”,

VÕTTES ARVESSE protokolli Gröönimaa suhtes kohaldatava erikorra kohta,

TÕDEDES, et Euroopa Ühendus ja Gröönimaa soovivad tugevdada omavahelisi suhteid ning panna aluse partnerlusele ja koostööle, mis toetaksid, täiendaksid ja laiendaksid nendevahelisi varasemaid suhteid ja senist koostööd,

MEENUTADES nõukogu 2001. aasta novembri otsust ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise kohta Euroopa Ühendusega,

VÕTTES ARVESSE, et nõukogu tunnistas 2003. aasta veebruaris vajadust laiendada ja tugevdada Euroopa Ühenduse ja Gröönimaa vahelisi edaspidiseid suhteid, võttes arvesse kalanduse tähtsust ning laiahaardelisel säästvat arengut soodustaval partnerlusel põhinevate struktuuri- ja valdkondlike reformide elluviimise vajadust Gröönimaal,

VÕTTES ARVESSE ühelt poolt Euroopa Ühenduse ning teiselt poolt Gröönimaa kohaliku valitsuse ja Taani valitsuse 27. juuni 2006. aasta ühisdeklaratsiooni Euroopa Ühenduse ja Gröönimaa partnerluse kohta,

MEENUTADES nõukogu 17. juuli 2006. aasta otsust ühelt poolt Euroopa Ühenduse ning teiselt poolt Gröönimaa ja Taani Kuningriigi vaheliste suhete kohta,

MEENUTADES, et Gröönimaa on ühenduse ühe liikmesriigi autonoomne, kuid samas lahutamatu osa,

VÕTTES ARVESSE ühenduse ja Gröönimaa üldisi suhteid ja nende ühist soovi, et kõnealused suhted säiliksid,

VÕTTES ARVESSE Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguste konventsiooni ja lepingut Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguste konventsiooni piirialade kalavarude ja siirdekalade kaitset ja majandamist käsitlevate sätete rakendamise kohta,

OLLES TEADLIKUD 1995. aasta FAO konverentsil vastu võetud vastutustundliku kalapüügi juhendis sätestatud põhimõtete tähtsusest,

OLLES OTSUSTANUD teha vastutustundliku kalapüügi jätkumise kindlustamiseks vastastikku kasulikku koostööd, et tagada mere elusressursside pikaajaline kaitse ja säästev kasutamine,

OLLES VEENDUNUD, et koostöö peab toimuma üksteist täiendavate ühiste või ühepoolsete algatuste ja meetmete kaudu, mis on kooskõlas poliitiliste otsustega ja tagavad jõupingutuste koostoime,

KAVATSEDES jätkata nende eesmärkide saavutamiseks dialoogi, et tõhustada Gröönimaa kalanduspoliitikat ja määrata sobivad vahendid selle poliitika tulemuslikuks elluviimiseks ning ettevõtjate ja kodanikuühiskonna kaasamiseks,

SOOVIDES kehtestada eeskirjad ja tingimused, mis reguleerivad ühenduse laevade kalapüüki Gröönimaa majandusvööndis ning ühenduse toetust vastutustundliku kalapüügi jätkumise kindlustamiseks kõnealustes vetes,

OLLES OTSUSTANUD teha mõlema lepinguosalise äriühinguid kaasavate ühisettevõtete loomise ja arendamise kaudu tihedamat majanduskoostööd kalanduse alal ja sellega seotud tegevusvaldkondades ning asutada ajutisi ühisettevõtteid,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Reguleerimisala ja eesmärgid

Käesoleva lepinguga kehtestatakse põhimõtted, eeskirjad ja menetlused, mis reguleerivad:

kalandussektoris tehtavat majanduslikku, rahanduslikku, tehnilist ja teaduslikku koostööd, mille eesmärk on tagada, et kalavarude kasutamisega kaasneksid säästvad majanduslikud ja sotsiaalsed tingimused, sealhulgas Gröönimaa kalandussektori areng;

ühenduse kalalaevade Gröönimaa majandusvööndisse pääsemise tingimusi;

Gröönimaa majandusvööndis toimuva ühenduse laevade kalapüügi korraldust, mille eesmärk on tagada neile kehtestatud eeskirjade ja tingimuste täitmine, kalavarude kaitse ja majandamise meetmete tõhusus ning võitlus ebaseadusliku, deklareerimata ja reguleerimata kalapüügi vastu;

äriühingute koostööd, mille eesmärk on vastastikust huvi pakkuva majandustegevuse arendamine kalandussektoris ja sellega seotud tegevusvaldkondades.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas lepingus, protokollis ja lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„Gröönimaa ametiasutused” – Gröönimaa kohalik valitsus;

b)

„ühenduse ametiasutused” – Euroopa Komisjon;

c)

„ühenduse laev” – ühenduse liikmesriigi lipu all sõitev ja ühenduses registreeritud kalalaev;

d)

„ühisettevõte” – igasugune Gröönimaa õigusaktide kohaselt toimiv äriühing, kuhu kuulub üks või mitu ühenduse laevaomanikku ja üks või mitu Gröönimaa partnerit ning mille eesmärk on püüda kala Gröönimaa lipu all sõitvate laevadega ja kasutada võimalust mööda Gröönimaa majandusvööndis Gröönimaa püügikvoote, selleks et eelisjärjekorras varustada ühenduse turgu;

e)

„ajutine ühisettevõte” – mis tahes ühendus, mis põhineb piiratud kestusega lepingul ühenduse laevaomanike ja Gröönimaa füüsiliste või juriidiliste isikute vahel, selleks et Euroopa Ühenduse liikmesriigi lipu all sõitvate laevadega ühiselt kala püüda ja kasutada Gröönimaa püügikvoote ning jagada ühise majandustegevusega seotud kulusid, kasumeid või kahjumeid, selleks et eelisjärjekorras varustada ühenduse turgu;

f)

„ühiskomitee” – ühenduse ja Gröönimaa esindajatest koosnev komitee, kelle ülesandeid kirjeldatakse käesoleva lepingu artiklis 10.

Artikkel 3

Käesoleva lepingu rakendamise põhimõtted

1.   Lepinguosalised kohustuvad kindlustama vastutustundliku kalapüügi jätkumise Gröönimaa majandusvööndis neis vetes kalastavate erinevate kalalaevastike võrdse kohtlemise põhimõttel, ilma et see piiraks lepingu protokolli kohaldamist.

2.   Gröönimaa jätkab kalandussektori poliitika väljatöötamist ning viib seda ellu ühe- ja mitmeaastaste programmide kaudu, pidades silmas lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel seatud eesmärke. Lepinguosalised jätkavad sel eesmärgil poliitilist dialoogi vajalike reformide elluviimise üle. Gröönimaa ametiasutused kohustuvad teavitama ühenduse ametiasutusi oluliste meetmete vastuvõtmisest selles valdkonnas.

3.   Lepinguosalised teevad juhul, kui üks neist seda taotleb, koostööd käesoleva lepingu alusel ellu viidud meetmete, programmide ja tegevuste nii ühis- kui ühepoolsel hindamisel.

4.   Lepinguosalised kohustuvad tagama, et käesolevat lepingut rakendatakse kooskõlas majandus- ja sotsiaalvaldkonna hea valitsemistava põhimõttega.

Artikkel 4

Teaduskoostöö

1.   Käesoleva lepingu kehtivusajal jälgivad ühendus ja Gröönimaa kalavarude seisu Gröönimaa majandusvööndis; ühine teaduskomitee esitab ühiskomitee taotlusel aruande, tuginedes ühiskomitee poolt kehtestatud nõuetele.

2.   Lepinguosalised peavad parimatele teadussoovitustele tuginedes ühiskomitees nõu ja seejärel võtab Gröönimaa vastu sellised kaitse- ja majandamismeetmed, mida ta peab Gröönimaa kalanduspoliitika eesmärkide saavutamiseks vajalikuks.

3.   Lepinguosalised kohustuvad pidama teineteisega nõu kas vahetult või asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu, et korraldada elusressursside majandamist ja kaitset Gröönimaa majandusvööndis ning teha asjakohast teaduskoostööd.

Artikkel 5

Juurdepääs Gröönimaa majandusvööndis asuvatele kalapüügipiirkondadele

1.   Gröönimaa kohustub andma ühenduse laevadele oma majandusvööndis püügiloa käesoleva lepingu ning selle protokolli ja lisa kohaselt. Gröönimaa ametiasutused annavad ühenduse poolt määratud laevadele püügilitsentsid, mis väljastatakse protokolli alusel vastavalt protokolli kohaselt antavatele kalapüügivõimalustele.

2.   Norra, Islandi ja Fääri saarte lipu all sõitvad ja seal registreeritud laevad võivad kasutada Gröönimaa poolt käesoleva lepingu alusel ühendusele antavaid kalapüügivõimalusi sel määral, mis on vajalik ühenduse ja kõnealuste osaliste vahel sõlmitud kalanduskokkulepete nõuetekohaseks toimimiseks. Gröönimaa kohustub sel eesmärgil lubama Norra, Islandi ja Fääri saarte lipu all sõitvatel ja seal registreeritud laevadel oma majandusvööndis kala püüda.

3.   Käesoleva lepinguga reguleeritav kalastustegevus toimub vastavalt Gröönimaa kehtivatele õigusaktidele. Gröönimaa ametiasutused paluvad ühenduse ametiasutustel esitada märkusi kõnealuste õigusaktide mis tahes muudatuste kohta enne nende jõustumist, välja arvatud juhul, kui õigusaktide eesmärk õigustab piisavalt nende kiireloomulist jõustamist ilma igasuguse viivituseta, mida võiks põhjustada nõupidamine ühenduse ametiasutustega. Gröönimaa ametiasutused teatavad ühenduse ametiasutustele kõigist kõnealuste õigusaktide muudatustest õigel ajal ette.

4.   Gröönimaa kannab hoolt protokolli kalapüügi kontrolli käsitlevate sätete tõhusa kohaldamise eest. Ühenduse laevad teevad kontrolli eest vastutavate pädevate asutustega koostööd.

5.   Ühenduse ametiasutused kohustuvad võtma kõik asjakohased meetmed, tagamaks, et ühenduse laevad täidavad käesolevat lepingut ja Gröönimaa majandusvööndi vetes kalapüüki reguleerivaid õigusnorme.

Artikkel 6

Litsentsid

1.   Ühenduse laevad võivad Gröönimaa majandusvööndis kala püüda vaid juhul, kui neil on käesoleva lepingu kohaselt välja antud kehtiv püügilitsents.

2.   Laevale püügilitsentsi saamise kord, kohaldatavad tasud ja laevaomanike kasutatavad makseviisid on sätestatud protokolli lisas.

3.   Lepinguosalised tagavad kõnealuse korra ja tingimuste nõuetekohase täitmise pädevate asutuste asjakohase halduskoostöö kaudu.

Artikkel 7

Rahaline toetus

1.   Ühendus annab Gröönimaale rahalist toetust vastavalt protokollis ja lisas sätestatud tingimustele. Rahaline toetus koosneb kahest omavahel seotud osast:

a)

rahaline hüvitis ühenduse laevade juurdepääsu eest Gröönimaa kalapüügipiirkondadele,

b)

ühenduse rahaline toetus vastutustundliku kalapüügi jätkumise ja kalavarude säästva kasutamise kindlustamiseks Gröönimaa majandusvööndis.

2.   Gröönimaa ametiasutused kasutavad lõike 1 punktis b nimetatud rahalise toetuse osa pidades silmas protokolli sätetega kooskõlas olevaid lepinguosaliste vastastikuse kokkuleppe alusel seatud eesmärke, mida tahetakse saavutada Gröönimaa kalanduspoliitika ning selle rakendamiseks elluviidavate ühe- ja mitmeaastaste programmide raames.

3.   Ühenduse antavat rahalist toetust makstakse iga-aastaste summadena vastavalt protokollile. Käesoleva lepingu ja protokolli kohaselt võib rahalist toetust muuta järgmistel põhjustel:

a)

erakorralised asjaolud, välja arvatud loodusnähtustest tingitud asjaolud, mis takistavad kalapüüki Gröönimaa majandusvööndis;

b)

ühenduse laevadele lubatud kalapüügivõimaluste vähendamine lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel asjaomaste kalavarude majandamise huvides, kui seda peetakse parimate olemasolevate teadussoovituste põhjal varude kaitse ja säästva kasutamise seisukohalt vajalikuks;

c)

ühenduse eelisõigus kasutada käesoleva lepingu protokollis sätestatud kalapüügivõimalusi ületavaid lisapüügivõimalusi, mis nähakse ette ühiskomitees saavutatud lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel, kui kalavarude seisund seda parimate olemasolevate teadusuuringute tulemuste põhjal võimaldab;

d)

Gröönimaa kalanduspoliitika elluviimiseks antava ühenduse rahalise toetuse andmise tingimuste ümberhindamine, kui ühe- ja mitmeaastaste programmide tulemused selleks mõlema lepinguosalise arvates alust annavad;

e)

käesoleva lepingu kohaldamise peatamine artikli 13 alusel.

Artikkel 8

Ettevõtjate ja kodanikuühiskonna vahelise koostöö edendamine

1.   Lepinguosalised soodustavad majanduslikku, kaubanduslikku, teaduslikku ja tehnilist koostööd kalandussektoris ja sellega seotud sektorites. Nad peavad kõnealuse eesmärgi saavutamiseks võetavate erinevate meetmete kooskõlastamiseks üksteisega nõu.

2.   Lepinguosalised soodustavad kalapüügivõtete ja -vahendite, kalakaitseviiside ja kalatoodete tööstusliku töötlemise alast teabevahetust.

3.   Eriti soodustavad lepinguosalised vastastikuseid huve teenivate ajutiste ühisettevõtete ja ühisettevõtete loomist kooskõlas mõlema õigusnormidega.

Artikkel 9

Katsepüük

Lepinguosalised edendavad katsepüügi korraldamist Gröönimaa majandusvööndis. Lepinguosalised rakendavad katsepüüki üheskoos, võttes arvesse protokolli lisas sätestatud üksikasju.

Artikkel 10

Ühiskomitee

1.   Käesoleva lepingu kohaldamise kontrollimiseks ja rakendamise tagamiseks moodustatakse ühiskomitee, mis toimib lepinguosaliste foorumina.

2.   Ühiskomitee täidab järgmisi ülesandeid:

a)

jälgib lepingu täitmist, tõlgendamist ja kohaldamist ning määrab kindlaks artikli 7 lõikes 2 osutatud ühe- ja mitmeaastaste programmide rakendamise ja hindab seda;

b)

tegutseb vahendajana kalanduse valdkonnas vastastikust huvi pakkuvates küsimustes;

c)

tegutseb käesoleva lepingu tõlgendamise või kohaldamisega seotud vaidluste lepitamise ja rahumeelse lahendamise foorumina;

d)

vaatab vajaduse korral läbi vastavate kalavarude olemasolevate ja uute kalapüügivõimaluste taseme Gröönimaa majandusvööndis ja peab nende üle läbirääkimisi, lähtudes kättesaadavatest teadussoovitustest, ettevaatusprintsiibist ja Gröönimaa kalatööstuse vajadustest, ning vaatab sellest tulenevalt läbi ühenduse kalapüügivõimalused ja, kui see on asjakohane, protokollis osutatud rahalise toetuse suuruse;

e)

hindab vajadust luua käesoleva lepinguga hõlmatavate kalavarude taastamiskavad ja pikaajalised kaitsekavad, et tagada kalavarude säästev kasutamine ja tasakaalustada mõju, mida kalandus avaldab mere ökosüsteemidele;

f)

kontrollib käesoleva lepingu alusel esitatud ajutiste ühisettevõtete loomise ja muude ühisettevõtete asutamise taotlusi ning hindab projekte, mille lepinguosalised on esitanud ajutiste ühisettevõtete loomiseks ja muude ühisettevõtete asutamiseks käesoleva lepingu protokolli lisas sätestatud kriteeriumide kohaselt ning jälgib Gröönimaa majandusvööndis tegutsevatele ajutistele ühisettevõtetele ja muudele ühisettevõtetele kuuluvate laevade tegevust;

g)

määrab igal konkreetsel juhul kindlaks asjaomased liigid, püügitingimused ja muud katsepüügiga seotud näitajad;

h)

lepib kokku haldusmeetmed, mis on seotud ühenduse kalalaevade sisenemisega Gröönimaa majandusvööndisse ja kalavarudega (litsentsid, ühenduse kalalaevade liikumine ja püügiaruandlus);

i)

lepib kokku vastutustundliku kalapüügi jätkumise ja kalavarude säästva kasutamise tagamiseks antava ühenduse rahalise toetuse rakendamise meetodid;

j)

hindab Gröönimaa kalanduspoliitika elluviimiseks antava ühenduse rahalise toetuse tingimusi, kui ühe- ja mitmeaastaste programmide tulemused selleks mõlema lepinguosalise arvates alust annavad;

k)

täidab mis tahes muid ülesandeid, mille suhtes lepinguosalised vastastikku kokku lepivad.

3.   Ühiskomitee tuleb kokku vähemalt kord aastas vaheldumisi ühenduses ja Gröönimaal ning kohtumise eesistujaks on kohtumist korraldav lepinguosaline. Kummagi lepinguosalise taotlusel peab komitee erikoosolekuid.

4.   Ühiskomitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 11

Lepingu geograafiline kohaldamisala

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, kõnealuses asutamislepingus sätestatud tingimustel, ning teiselt poolt Gröönimaa territooriumi ja Gröönimaa majandusvööndi suhtes.

Artikkel 12

Lepingu kestus ja lõpetamine

1.   Käesolevat lepingut kohaldatakse kuue aasta jooksul alates selle jõustumiskuupäevast; leping kehtib edasi kuueaastaste tähtaegade kaupa, kui ei esitata lepingu lõpetamise teatist kooskõlas lõigetega 2 ja 3.

2.   Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu lõpetada tõsiste asjaolude ilmnemisel, nagu asjaomaste varude vähenemine või suutmatus täita ühe lepinguosalise võetud kohustusi seoses ebaseadusliku, deklareerimata ja reguleerimata kalapüügi tõkestamisega.

3.   Kui leping lõpetatakse lõikes 2 nimetatud põhjustel, teatab asjaomane lepinguosaline teisele lepinguosalisele kirjalikult oma kavatsusest lepingust taganeda vähemalt kuus kuud enne esialgse ajavahemiku või iga täiendava ajavahemiku möödumist. Kui leping lõpetatakse mis tahes muul põhjusel, on teavitamise tähtaeg üheksa kuud.

Artikkel 13

Lepingu peatamine

1.   Käesoleva lepingu kohaldamise võib peatada kummagi lepinguosalise algatusel, kui ühe lepinguosalise arvates on teine lepinguosaline tõsiselt rikkunud käesolevast lepingust tulenevaid kohustusi. Lepingu peatamiseks peab asjaomane lepinguosaline oma kavatsusest kirjalikult teatama vähemalt kuus kuud enne peatamise jõustumiskuupäeva. Kõnealuse teatise saamisel alustavad lepinguosalised konsultatsioone eriarvamuste lahendamiseks vastastikusel kokkuleppel.

2.   Artiklis 7 nimetatud rahalist toetust ja artiklis 5 nimetatud kalapüügivõimalusi vähendatakse proportsionaalselt, vastavalt peatamise kestusele.

Artikkel 14

Protokoll ja lisa koos liidetega on käesoleva lepingu lahutamatud osad.

Artikkel 15

Kehtetuks tunnistamine

Euroopa Ühenduse ja Gröönimaa vahel 1. veebruaril 1985. aastal sõlmitud kalastuskokkulepe kalapüügi kohta Gröönimaa vetes tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse käesoleva lepinguga.

Artikkel 16

Keel ja jõustumine

Käesolev leping, mis on koostatud kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed, jõustub kuupäeval, mil lepinguosalised teatavad teineteisele selle vastuvõtmise menetluste lõpuleviimisest.

PROTOKOLL,

millega määratakse kindlaks ühelt poolt Euroopa Ühenduse ning teiselt poolt Taani valitsuse ja Gröönimaa kohaliku valitsuse vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus

Artikkel 1

Kohaldamisaeg ja kalapüügivõimalused

1.   Gröönimaa ametiasutused annavad ühenduse kalalaevadele kuueks aastaks alates 1. jaanuarist 2007 loa püüda kala nende kalapüügivõimaluste piires, mis on sätestatud lisa I peatükis ja kehtestatud kooskõlas lõikega 2.

Ühiskomitee võib muuta lisa I peatükis sätestatud kalapüügivõimaluste mahtu.

2.   Hiljemalt 1. detsembril 2007 ja iga järgmise aasta 1. detsembril lepib ühiskomitee kokku lisa I peatükis loetletud liikide püügivõimalustes järgmiseks aastaks, võttes arvesse kättesaadavaid teadussoovitusi, ettevaatusprintsiipi, kalatööstuse vajadusi ja eriti käesoleva artikli lõikes 7 sätestatud koguseid.

Juhul, kui ühiskomitee kehtestatud kalapüügivõimalused on väiksemad kui need, mis on sätestatud lisa I peatükis, annab Gröönimaa ühendusele järgmistel aastatel hüvituseks vastavad kalapüügivõimalused või samal aastal muud kalapüügivõimalused.

Kui lepinguosalised ei jõua kokkuleppele hüvitises, korrigeeritakse proportsionaalselt rahastamiskorda, sealhulgas käesoleva protokolli artikli 2 lõikes 1 osutatud väärtuse arvutamise parameetreid.

3.   Ida-Gröönimaa krevettide kvoodi piires võib püüda Gröönimaast läänes asuvatel aladel tingimusel, et Gröönimaa laevaomanike ja Euroopa Ühenduse vahel on iga äriühingu jaoks kehtestatud kvootide ülekandmise kord. Gröönimaa ametiasutused kohustuvad sellise korra rakendamist võimaldama. Kvoote võib üle kanda kõige rohkem 2 000 tonni aastas Gröönimaast läänes asuvatel aladel. Ühenduse laevade kalapüük toimub lisa III peatüki sätete kohaselt samadel tingimustel, kui on ette nähtud Gröönimaa laevaomanikele väljaantud püügilitsentsides.

4.   Katsepüügi lube antakse katseperioodideks, mille maksimaalne pikkus vastavalt lisale on kuus kuud.

5.   Kui lepinguosalised leiavad, et katsekampaaniad on andnud positiivseid tulemusi, annavad Gröönimaa ametiasutused kuni käesoleva protokolli kehtivuse lõppemiseni 50 % uue liigi püügivõimalustest ühenduse laevadele ja artiklis 2 osutatud rahalist toetust suurendatakse vastavalt.

6.   Gröönimaa pakub ühendusele täiendavaid kalapüügivõimalusi. Kui ühendus võtab selle pakkumise täielikult või osaliselt vastu, suurendatakse artikli 2 lõikes 1 osutatud rahalist toetust proportsionaalselt. Täiendavate kalapüügivõimaluste jaotamise kord on sätestatud käesoleva protokolli lisas.

7.   Minimaalsed kogused Gröönimaa kalastustegevuse hoidmiseks kehtestatakse igaks aastaks järgmiselt:

Liik (tonnides)

Läänepoolsed kalavarud (NAFO 0/1)

Idapoolsed kalavarud (ICES XIV/V)

Atlandi arktikakrabi

4 000

 

Tursk

30 000 (1)

 

Meriahven

2 500

5 000

Süvalest

4 700

4 000

Krevett

25 000

1 500

8.   Gröönimaa annab ühenduse laevadele püügilitsentse ainult käesoleva protokolli alusel.

Artikkel 2

Rahaline toetus – makseviisid

1.   Lepingu artiklis 7 ettenähtud ühenduse rahaline toetus käesoleva protokolli artiklis 1 osutatud ajavahemikul on 85 843 464 eurot. (2) Sellele lisandub 9 240 000 euro suurune finantsreserv, millest tehakse allpool lõikes 3 sätestatud meetodil väljamakseid tursa- ja moivakoguste eest, mille Gröönimaa teeb tegelikult kättesaadavaks lisaks käesoleva protokolli lisa I peatükis sätestatud kogustele.

2.   Lõiget 1 kohaldatakse käesoleva protokolli artikli 1 lõigete 2, 5 ja 6 ning artikli 6 kohaselt. Euroopa Ühenduse poolt makstava rahalise toetuse kogusumma ei tohi ületada artikli 2 lõikes 1 osutatud summat rohkem kui kaks korda.

3.   Ilma et see piiraks käesoleva protokolli artikli 1 lõigete 2, 5 ja 6 kohaldamist, on ühenduse poolt käesoleva protokolli kohaldamisajal makstava lõikes 1 osutatud rahalise toetuse suurus 14 307 244 eurot aastas. Seoses tursa ja moivaga teatab Gröönimaa igal aastal ühenduse ametiasutustele kõigist püüdmiseks ettenähtud tursa- ja moivakogustest, mis ületavad käesoleva protokolli lisa I peatükis sätestatud koguseid. Ühendus tasub kõnealuste lisakoguste eest 17,5 % esimesest lossimisväärtusest määraga 1 800 eurot tonni tursa kohta ja 100 eurot tonni moiva kohta, millest arvatakse maha laevaomanike makstavad tasud, mis on kokku kuni 1 540 000 eurot aastas mõlema liigi eest. Ühel aastal kasutamata jäänud finantsreservi osa võib üle kanda, et tasuda Gröönimaale kahel järgmisel aastal püüdmiseks ettenähtud tursa ja moiva lisakoguste eest.

4.   Ühendus maksab rahalise toetuse iga-aastase summa esimesel aastal välja hiljemalt 30. juunil 2007 ja järgmistel aastatel hiljemalt 1. märtsil ning tursa ja moiva jaoks ettenähtud finantsreservi iga-aastase summa samadel kuupäevadel või võimalikult kiiresti pärast seda, kui on saanud teate asjaomaste koguste kättesaadavuse kohta.

5.   Käesoleva protokolli artikli 4 kohaselt on selle rahalise toetuse ja finantsreservi kasutamine Gröönimaa ametiasutuste ainupädevuses, välja arvatud iga-aastased 500 000 euro ja 100 000 euro suurused summad, mis eraldatakse vastavalt Gröönimaa Loodusvarade Instituudi käigushoidmiseks ja kalandusametnike koolitamiseks, ning 2007. aastal 186 022 euro suurune summa, mida kasutatakse tursa kaitsekorralduskava raames tehtavateks uuringuteks.

6.   Rahaline toetus kantakse Gröönimaa ametiasutuste määratud finantsasutuses avatud riigikassa kontole.

Artikkel 3

Rahalise toetuse maksmise peatamine ja ülevaatamine vääramatu jõu korral

1.   Erakorralistel asjaoludel, välja arvatud loodusjõududest tingitud asjaolude korral, mis takistavad kalapüüki Gröönimaa majandusvööndis, võib Euroopa Ühendus peatada käesoleva protokolli artikli 2 lõikes 1 sätestatud rahalise toetuse maksmise, võimaluse korral pärast lepinguosaliste vahelisi nõupidamisi, kui ühendus on maksmise peatamise ajaks välja maksnud kõik ettenähtud toetussummad.

2.   Rahalise toetuse maksmist jätkatakse niipea, kui lepinguosalised on nõu pidanud ja leidnud, et kalastustegevust takistavad asjaolud on kõrvaldatud.

3.   Ühenduse laevadele lepingu artikli 5 alusel antud püügilitsentside kehtivusaega pikendatakse selle ajavahemiku võrra, mille jooksul kalastustegevus oli peatatud.

Artikkel 4

Gröönimaa majandusvööndis vastutustundliku kalapüügi jätkumise kindlustamise toetus

1.   Igal aastal eraldatakse käesoleva protokolli artikli 2 lõikes 1 osutatud rahalisest toetusest 3 261 449 eurot (2007. aastal erandlikult 3 224 244 eurot) Gröönimaa kalanduspoliitika täiustamiseks ja elluviimiseks, et kindlustada vastutustundliku kalapüügi jätkumine Gröönimaa majandusvööndis. Nimetatud toetuse haldamisel lähtutakse lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel kindlaks määratud eesmärkidest ning nende saavutamiseks rakendatavatest ühe- ja mitmeaastastest programmidest.

2.   Lõike 1 kohaldamiseks lepib ühiskomitee kohe pärast käesoleva protokolli jõustumist ja hiljemalt kolm kuud pärast jõustumiskuupäeva kokku mitmeaastases valdkondlikus programmis ja selle üksikasjalikes rakenduseeskirjades ja sealhulgas järgmises:

a)

ühe- ja mitmeaastased suunised lõikes 1 ettenähtud rahalise toetuse osa kasutamiseks;

b)

ühe ja mitme aasta kohta seatud eesmärgid, et kindlustada vastutustundliku ja säästva kalapüügi jätkumine, võttes arvesse Gröönimaa riikliku kalanduspoliitika ning muude vastutustundliku ja säästva kalapüügi jätkumisega seotud või seda mõjutavate poliitiliste suundade prioriteete;

c)

igal aastal saavutatud tulemuste hindamise kriteeriumid ja kord.

3.   Mis tahes mitmeaastase valdkondliku programmi muudatusettepanek peab ühiskomitees saama mõlema lepinguosalise heakskiidu.

4.   Gröönimaa eraldab igal aastal osa lõikes 1 osutatud rahalisest toetusest mitmeaastase programmi rakendamiseks. Esimesel protokolli kohaldamise aastal tuleb ühendusele teatada kõnealuse toetuse eraldamisest samal ajal, kui esitatakse andmed järgmise aasta kohta. Igal järgmisel aastal teatab Gröönimaa ühendusele toetuse eraldamisest hiljemalt eelneva aasta 1. detsembril.

5.   Kui see on mitmeaastase valdkondliku programmi rakendamisel tehtud edusammude iga-aastase hindamise alusel põhjendatud, võib Euroopa Ühendus ühiskomitee heakskiidul taotleda käesoleva protokolli artikli 2 lõikes 1 osutatud rahalise toetuse muutmist.

Artikkel 5

Vaidlused – protokolli kohaldamise peatamine

1.   Käesoleva protokolli tõlgendamisel või kohaldamisel tekkivate mis tahes erimeelsuste korral peavad lepinguosalised nõu ühiskomitees, mis kutsutakse vajadusel kokku erakorraliselt.

2.   Ilma et see piiraks käesoleva protokolli artikli 6 kohaldamist, võib protokolli kohaldamise ühe lepinguosalise algatusel peatada, kui kõnealuse lepinguosalise arvates on teine lepinguosaline tõsiselt rikkunud käesolevast protokollist tulenevaid kohustusi ja kui lõike 1 kohaselt ühiskomitees peetud nõupidamistel kokkulepet ei saavutatud.

3.   Protokolli kohaldamise peatamiseks peab huvitatud lepinguosaline teatama oma kavatsusest kirjalikult vähemalt kolm kuud enne peatamise jõustumiskuupäeva.

4.   Peatamise korral jätkavad lepinguosalised nõupidamisi vaidluse lahendamiseks vastastikusel kokkuleppel. Lahenduseni jõudmisel jätkatakse käesoleva protokolli kohaldamist ning rahalist toetust ja kalapüügivõimalusi vähendatakse proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel vastavalt ajavahemikule, mille jooksul käesoleva protokolli kohaldamine oli peatatud.

Artikkel 6

Protokolli kohaldamise peatamine maksete tasumata jätmise tõttu

Kui ühendus ei tasu käesoleva protokolli artiklis 2 ettenähtud makseid, võib protokolli kohaldamise peatada järgmistel tingimustel:

a)

Gröönimaa pädevad asutused saadavad ühenduse ametiasutustele teate makse mittelaekumise kohta. Ühenduse ametiasutused teostavad vajalikud kontrollmenetlused ja sooritavad vajaduse korral makse hiljemalt 30 tööpäeva jooksul alates teate kättesaamise kuupäevast;

b)

kui Gröönimaa ametiasutused ei ole punktis a sätestatud ajavahemiku jooksul makset või asjakohast selgitust makse tasumatajätmise kohta saanud, on neil õigus peatada protokolli kohaldamine. Sellest teavitavad nad viivitamata ühenduse ametiasutusi;

c)

protokolli kohaldamine jätkub niipea, kui asjaomane makse on sooritatud.

Artikkel 7

Vahekokkuvõte

Juhul kui üks lepinguosaline seda 2009. aastal nõuab, vaadatakse käesoleva protokolli artiklite 1, 2 ja 4 kohaldamine läbi enne asjaomase aasta 1. detsembrit. Kõnealusel juhul võivad lepinguosalised kokku leppida käesoleva protokolli muutmises, eelkõige käesoleva protokolli lisa I peatükis sätestatud soovituslike kvootide, rahastamiskorra ja artikli 4 sätete muutmises.

Artikkel 8

Jõustumine

Käesolevat protokolli ja selle lisa kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007.


(1)  Võib püüda läänes või idas.

(2)  Nimetatud summale lisanduvad järgmised rahalised vahendid:

otse Gröönimaale makstavad lisa II peatüki punktis 3 nimetatud laevaomanike tasud, mille suuruseks on hinnangute kohaselt umbes 2 000 000 eurot aastas.

LISA

ÜHENDUSE LAEVADE KALAPÜÜGITINGIMUSED GRÖÖNIMAA MAJANDUSVÖÖNDIS

I   PEATÜKK

SOOVITUSLIKUD KALAPÜÜGIVÕIMALUSED AASTATEL 2007–2012 JA KAASPÜÜK

1.   Gröönimaa antavad kalapüügivõimalused

Liik

2007

2008

2009

2010

2011

2012

Tursk (NAFO 0/1) (1)

1 000

3 500

3 500

3 500

3 500

3 500

Pelaagiline meriahven (ICES XIV/V) (2)

10 838

8 000

8 000

8 000

8 000

8 000

Süvalest (NAFO 0/1) – 68° lõuna pool

2 500

2 500

2 500

2 500

2 500

2 500

Süvalest (ICES XIV/V) (3)

7 500

7 500

7 500

7 500

7 500

7 500

Krevett (NAFO 0/1)

4 000

4 000

4 000

4 000

4 000

4 000

Krevett (ICES XIV/V)

7 000

7 000

7 000

7 000

7 000

7 000

Harilik hiidlest (NAFO 0/1)

200

200

200

200

200

200

Harilik hiidlest (ICES XIV/V) (4)

1 200

1 200

1 200

1 200

1 200

1 200

Moiva (ICES XIV/V)

55 000 (5)

55 000 (5)

55 000 (5)

55 000 (5)

55 000 (5)

55 000 (5)

Atlandi arktikakrabi (NAFO 0/1)

500

500

500

500

500

500

Kaaspüük (NAFO 0/1) (6)

2 600

2 300

2 300

2 300

2 300

2 300

2.   Kaaspüügipiirangud

Gröönimaa majandusvööndis tegutsevad ühenduse kalalaevad järgivad kehtivaid kaaspüügieeskirju nii reguleeritud kui reguleerimata liikide puhul. Peale selle on Gröönimaa majandusvööndis keelatud reguleeritud liikide vette tagasi laskmine.

Kaaspüük on laeva püügilitsentsile märgitud sihtliigi hulka mittekuuluvate liikide püük.

Kaaspüügi lubatud maksimumkogused määratakse kindlaks sihtliigi püügilitsentsi väljaandmisel. Iga reguleeritud liigi kaaspüügi lubatud maksimumkogus märgitakse väljaantavale püügilitsentsile.

Reguleeritud liikide kaaspüük arvatakse maha kaaspüügi reservist, mida hoitakse varuks ühendusele antud asjaomaste liikide püügivõimaluste osana. Reguleerimata liikide kaaspüük arvatakse maha ühenduse jaoks varuks hoitud reguleerimata liikide kaaspüügi reservist.

Kaaspüügi eest litsentsitasu ei maksta. Juhul kui ühenduse kalalaev ületab reguleeritud liigi kaaspüügi lubatud maksimumkoguse, määratakse maksimaalset lubatavat kaaspüüki ületava koguse eest trahv, mis on kolm korda suurem kui kõnealuse liigi puhul tavaliselt makstav litsentsitasu.

II   PEATÜKK

LITSENTSIDE TAOTLEMINE JA VÄLJAANDMINE

1.

Kalapüügilitsents Gröönimaa majandusvööndis kalastamiseks antakse üksnes nõuetekohastele laevadele.

2.

Laev vastab nõuetele, kui laevaomaniku, kapteni ega laeva enda suhtes pole rakendatud Gröönimaa majandusvööndis kalapüügikeeldu. Neil ei tohi olla probleeme Gröönimaa ametiasutustega, st nad peavad olema täitnud kõik varasemad ühendusega sõlmitud kalanduskokkulepetest tulenevad kohustused Gröönimaal või Gröönimaa majandusvööndis.

3.

Püügilitsentside taotlemise ja väljaandmise vorminõuded, millele osutatakse lepingu artikli 1 kolmandas lõigus, on sätestatud 1. liites esitatud halduskokkuleppes.

III   PEATÜKK

KALASTUSVÖÖNDID

Kala püütakse kalastusvööndis, mida nimetatakse Gröönimaa majandusvööndiks, nagu on sätestatud 15. oktoobri 2004. aasta määruses nr 1020 vastavalt 15. oktoobri 2004. aasta kuninglikule dekreedile nr 1005 Gröönimaa majandusvööndite seaduse (millega jõustatakse 22. mai 1996. aasta seadus nr 411 majandusvööndite kohta) jõustumise kohta.

Kui ei ole sätestatud teisiti, püütakse kala vähemalt 12 meremiili kaugusel lähtejoonest vastavalt Gröönimaa Landstingi 31. oktoobri 1996. aasta kalapüüki käsitleva seaduse nr 18 (mida on viimati muudetud Landstingi 18. detsembri 2003. aasta seadusega nr 28) paragrahvi 7 jaole 2.

Lähtejooned on kindlaks määratud vastavalt 15. oktoobri 2004. aasta kuninglikule dekreedile nr 1004 Gröönimaa territoriaalvete piiritlemist käsitleva kuningliku dekreedi muutmise kohta.

IV   PEATÜKK

TÄIENDAVAD KALAPÜÜGIVÕIMALUSED

Gröönimaa ametiasutused pakuvad ühenduse ametiasutustele lepingu artiklis 7 osutatud täiendavaid kalapüügivõimalusi vastavalt protokolli artikli 1 lõikele 6.

Ühenduse ametiasutused vastavad Gröönimaa ametiasutuste pakkumisele hiljemalt kuue nädala jooksul alates selle saamisest. Kui ühenduse ametiasutused keelduvad pakkumisest või ei reageeri sellele kuue nädala jooksul, võivad Gröönimaa ametiasutused pakkuda täiendavaid kalapüügivõimalusi teistele lepinguosalistele.

V   PEATÜKK

PÜÜGIARUANDLUSE, TEHNILISTE KAITSEMEETMETE JA VAATLUSKAVA KORRALDUS

1.

Ühenduse kalalaevad varustatakse asjaomaste püügiaruandlust, tehnilisi kaitsemeetmeid ja vaatluskava käsitlevate Gröönimaa õigusaktide ingliskeelsete versioonidega.

2.

Ühenduse kalalaevade kaptenid peavad pardal püügipäevikut, kuhu nad peavad märkima oma tegevused Gröönimaa seadustes sätestatud korras.

3.

Kalastustegevus toimub vastavalt Gröönimaa õigusaktides sätestatud tehnilistele kaitsemeetmetele.

4.

Gröönimaa majandusvööndis toimuva kalastustegevuse suhtes kohaldatakse Gröönimaa õigusaktides sätestatud vaatluskava. Ühenduse kalalaevade kaptenid võtavad kokkuleppel Gröönimaa ametiasutustega nende määratud sadamatest pardale vaatlejad.

VI   PEATÜKK

LAEVASEIRESÜSTEEM

Laevaseiresüsteemiga seotud tingimused on sätestatud 2. liites.

VII   PEATÜKK

AJUTISED ÜHISETTEVÕTTED

Ajutiste ühisettevõtete kalavarudele juurdepääsu tingimused on sätestatud 3. liites.

VIII   PEATÜKK

KATSEPÜÜK

Katsepüügitingimused on sätestatud 4. liites.

IX   PEATÜKK

JÄRELEVALVE

Kui pädevad asutused tuvastavad, et ühenduse kalalaeva kapten on rikkunud Gröönimaa õigust, saadetakse sellekohane teade võimalikult kiiresti Euroopa Komisjonile ja lipuliikmesriigile. Teates tuleb märkida laeva nimi, registrinumber, laeva kutsung ning laeva omanike nimed ja kapteni nimi. Peale selle peab teates kirjeldama ka õigusrikkumiseni viinud asjaolusid ja kohaldatud sanktsioone.

Komisjon esitab Gröönimaa ametiasutustele liikmesriikide pädevate asutuste nimekirja ja ajakohastab seda korrapäraselt.


(1)  Varude taastumise korral võib ühendus püüda kuni pm tonni, millele vastavalt suureneb protokolli artikli 2 lõikes 1 osutatud rahaline hüvitis. 2007. aasta kvoote võib püüda ainult alates 1. juunist. Võib püüda idas või läänes.

(2)  Võib püüda idas või läänes. Püütakse pelaagilise traaliga.

(3)  Seda arvu võidakse muuta, pidades silmas püügivõimaluste jaotamise kokkulepet rannikuriikide vahel. Kalapüügipiirkonda hallatakse ühel ajal kalastavate laevade arvu piiramise teel.

(4)  1 000 tonni peavad püüdma kuni kuus ühenduse demersaalõngejadaga kalapüügilaeva, kes püüavad harilikku hiidlesta ja seotud liike. Demersaalõngejadaga kalapüügilaevade kalapüügitingimused lepitakse kokku ühiskomitees.

(5)  Ühendus võib püüda kuni 7,7 % moivat selle lubatud kogupüügist hooajal, mis kestab 20. juunist kuni järgmise aasta 30. aprillini, millele vastavalt suureneb protokolli artikli 2 lõikes 1 osutatud rahaline toetus.

(6)  Kaaspüük on laeva püügilitsentsile märgitud sihtliigi hulka mittekuuluvate liikide püük. Kaaspüügi koosseis vaadatakse igal aastal ühiskomitees läbi. Võib püüda idas või läänes.

Liited

1)

Halduskokkulepe litsentside kohta. Ühenduse laevade kalapüügi tingimused Gröönimaa majandusvööndis

2)

Kalalaevade satelliitseirega seoses esitatavad tingimused

3)

Ajutiste ühisettevõtetega seotud tingimused

4)

Katsepüügi rakendamise üksikasjad

1. liide

Euroopa Komisjoni, Taani valitsuse ja Gröönimaa kohaliku valitsuse vaheline halduskokkulepe litsentside kohta

Ühenduse laevade kalapüügitingimused Gröönimaa majandusvööndis

A.   Litsentsi taotlemise ja väljaandmise vorminõuded

1.

Käesoleva lepingu alusel kalapüügivõimaluste kasutamisest huvitatud ühenduse kalalaevade omanikud või nende esindaja esitavad komisjonile riigiasutuste vahendusel hiljemalt 1. detsembriks enne kalastusaasta algust elektroonilisel teel asjaomaste laevade nimekirja, mis sisaldab lepingule lisatud litsentsitaotluse vormis ettenähtud andmeid. Ühenduse ametiasutused edastavad kõnealused nimekirjad viivitamata Gröönimaa ametiasutustele. Kõigist muudatustest teatatakse ette kirjeldatud korras.

Ühenduse laevade omanikud või nende esindaja esitavad ühenduse ametiasutustele riigiasutuste vahendusel 1. märtsiks või kolmkümmend päeva enne püügireisi taotluse iga laeva kohta, mis soovib käesoleva kokkuleppe alusel kala püüda. Taotlused esitatakse Gröönimaa poolt selleks ettenähtud vormidel, mille näidised on lisatud. Litsentsitaotlusega koos esitatakse tõend, et litsentsi kehtivusaja eest on litsentsitasu makstud. Tasud hõlmavad kõiki riiklikke ja kohalikke kalapüügiga seotud makse ning pankade kehtestatud ülekandmistasusid. Kui laev ei ole ülekandmistasu maksnud, tuleb see summa tasuda kõnealuse laeva järgmise litsentsitaotlusega ja see on uue litsentsi väljaandmise eeltingimus. Gröönimaa ametiasutustele tuleb haldustasuna maksta üks protsent litsentsitasust.

Ühenduse laevad, millel on sama omanik või esindaja, võivad esitada kollektiivse litsentsitaotluse tingimusel, et kõnealused laevad sõidavad ühe ja sama liikmesriigi lipu all. Igale kollektiivse taotluse alusel väljaantud litsentsile märgitakse liigi koguhulk, mille eest on makstud litsentsitasu, ja lisatakse joonealune märkus: „maksimaalne kogus, mida tuleb jagada järgmiste laevadega … (kõigi kollektiivsel taotlusel loetletud laevade nimed)”.

Kollektiivsele taotlusele peab olema lisatud püügikava, milles on esitatud iga laeva jaoks kavandatav kogus. Kõik püügikava muudatused tuleb edastada Gröönimaa ametiasutustele vähemalt kolm päeva enne muudatuse tegemist ning koopia tuleb saata Euroopa Komisjonile ja riigiasutustele.

Ühenduse ametiasutused esitavad Gröönimaa ametiasutustele (kollektiivse(d)) litsentsitaotluse(d) iga laeva kohta, mis soovib käesoleva kokkuleppe alusel kala püüda.

Gröönimaa ametiasutustel on õigus peatada olemasolev litsents või uut litsentsi mitte välja anda, kui ühenduse laev ei ole täitnud asjakohaste püügipäeviku lehtede ja lossimisdeklaratsioonide Gröönimaa ametiasutustele edastamise nõudeid vastavalt püügiaruandluse korrale.

2.

Gröönimaa ametiasutused edastavad enne halduskokkuleppe jõustumist kogu teabe tasu maksmisel kasutatavate pangakontode kohta.

3.

Litsents antakse välja konkreetsele laevale ja seda ei saa edasi anda, kui lõike 4 sätetest ei tulene teisiti. Litsentsidele märgitakse maksimumkogus, mida on lubatud püüda ja pardale jätta. Litsentsi(de)l märgitud maksimumkoguse muudatuse puhul tuleb esitada uus litsentsitaotlus. Kui laev ületab juhuslikult litsentsil märgitud maksimumkoguse, maksab ta tasu litsentsil märgitud maksimumkogust ületava koguse eest. Sellele laevale ei anta uut litsentsi enne, kui ta ei ole ületatud koguste eest maksnud. Nimetatud tasu arvutatakse vastavalt B osa punktile 2 ja korrutatakse seejärel kolmega.

4.

Vääramatu jõu korral ja Euroopa Ühenduste Komisjoni taotlusel võib laeva litsentsi siiski asendada mõnele muule samade omadustega laevale antava uue litsentsiga. Uuele litsentsile kantakse:

väljaandmise kuupäev,

märge, et selle litsentsiga tühistatakse ja asendatakse eelmisele laevale antud litsents.

5.

Gröönimaa kalandusamet edastab litsentsid Euroopa Ühenduste Komisjonile 15 tööpäeva jooksul alates taotluse kättesaamisest.

6.

Litsentsi originaal või selle koopia peab alati pardal olema ja see tuleb esitada Gröönimaa pädevate asutuste nõudel.

B.   Litsentside kehtivusaeg ja maksmine

1.

Litsentsid kehtivad väljaandmise kuupäevast kuni selle kalendriaasta lõpuni, millal need välja anti. Need antakse välja 15 tööpäeva jooksul alates taotluse kättesaamisest pärast seda, kui iga laeva eest on makstud nõutav aastane litsentsitasu.

Moivapüügi puhul antakse litsentsid välja 20. juunist kuni 31. detsembrini ja 1. jaanuarist kuni 30. aprillini.

Kui kalastusaasta alguseks ei ole vastu võetud ühenduse õigusakte, mis määraksid kindlaks ühenduse laevade jooksva aasta kalapüügivõimalused vetes, kus nõutakse püügipiiranguid, võivad ühenduse kalalaevad, kellel oli lubatud püüda kala eelmise kalastusaasta 31. detsembril, jätkata oma tegevust sama litsentsi alusel aastal, mille kohta ei ole õigusakte vastu võetud, eeldusel et teadussoovitused seda võimaldavad. Lubatud on ajutine 1/12 kvoodi kasutamine kuus, tingimusel et kvoodi eest tasutakse kehtiv litsentsitasu. Ajutisi kvoote võidakse korrigeerida teadussoovituste ja konkreetse kalapüügipiirkonna tingimuste põhjal.

2.

Litsentsitasu on 5 % ümberarvestatud hinnast, mis on järgmine:

Liik

Eurodes eluskaalu tonni kohta

Tursk

1 800

Meriahven

1 053

Süvalest

2 571

Krevett

1 600

Harilik hiidlest (1)

4 348

Moiva

100

Atlandi arktikakrabi

2 410

3.

Litsentsitasud on järgmised:

Liik

Eurodes tonni kohta

Tursk

90

Meriahven

53

Süvalest

129

Krevett

80

Harilik hiidlest (2)

217

Moiva

5

Atlandi arktikakrabi

120

Kogu litsentsitasu (maksimumkogus, mida on lubatud püüda, korrutatud tonni hinnaga) tuleb tasuda koos Gröönimaa haldustasuga, mis on üks protsent litsentsitasust.

Kui lubatud maksimumkogust ei püüta, siis ei hüvitata laevaomanikule lubatud maksimumkogusele vastavat tasu.

Litsentsitaotlus Gröönimaa majandusvööndis kalastamiseks

1

Riikkondsus

 

2

Laeva nimi

 

3

Euroopa Ühenduse laevastikuregistri number

 

4

Pardatähis

 

5

Registreerimissadam

 

6

Raadiokutsung

 

7

INMARSATi number (telefon, teleks, e-post) (3)

 

8

Ehitamise aasta

 

9

Laeva tüüp

 

10

Püügivahendite liik

 

11

Sihtliigid + kogus

 

12

Püügipiirkond (ICES/NAFO)

 

13

Litsentsi kestus

 

14

Omanikud, aadress, telefon, teleks, e-post

 

15

Laeva kasutaja

 

16

Kapteni nimi

 

17

Meeskonnaliikmete arv

 

18

Mootori võimsus (KW)

 

19

Pikkus (LOA)

 

20

Tonnaaž brutoregistertonnides

 

21

Esindaja Gröönimaal Nimi ja aadress

 

22

Aadress, kuhu litsents tuleks saata, faks

European Commission, Directorate General Fisheries, Rue de la Loi 200, B-1049 Brussels, faks +32 2 2962338


(1)  Harilik hiidlest ja seotud liigid: 3 000 eurot.

(2)  Hariliku hiidlesta ja seotud liikide litsentsitasu: 150 eurot tonni kohta.

(3)  Võib saata siis, kui taotlus on heaks kiidetud.

2. liide

Seoses kalalaevade satelliitseirega esitatavad tingimused

1.

Lepinguosaliste kalalaevu jälgitakse satelliitside abil ajal, kui nad asuvad teise lepinguosalise vetes.

Teise lepinguosalise jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes olevaid kalalaevu jälgib nende lipuriigi kalapüügi seirekeskus.

2.

Satelliitseire teostamiseks edastavad lepinguosalised üksteisele nende jurisdiktsiooni alla kuuluvate vete koordinaadid (laius- ja pikkuskraadid). Need koordinaadid ei piira lepinguosaliste muude nõuete ja seisukohtade kohaldamist. Andmed edastatakse, väljendatuna kümnendkraadides, elektrooniliselt WGS-84 andmesüsteemi.

3.

Laevade seiresüsteemi seadmed ja tarkvara peavad olema võltsimiskindlad, s.o mitte võimaldama asukoha võltsimist ega olla käsitsi seadistatavad. Süsteem peab olema täisautomaatne ja alati töökorras sõltumata keskkonnatingimustest. Satelliitseireseadet on keelatud hävitada, kahjustada, kasutuskõlbmatuks muuta või muul moel segada.

Laevakaptenid tagavad eelkõige, et:

andmeid ei muudeta;

satelliitseireseadmete antenni või antenne ei takistata;

satelliitseireseadmete elektritoidet ei katkestata;

satelliitseireseadmeid ei ole lahti ühendatud.

Ühenduse kalalaev ei tohi siseneda Gröönimaa majandusvööndisse ilma toimiva satelliitseireseadmeta. Gröönimaa ametiasutustel on õigus otsekohe peatada nende ühenduse kalalaevade litsents, kes sisenevad Gröönimaa majandusvööndisse ilma toimiva satelliitseireseadmeta. Gröönimaa ametiasutused saadavad asjaomasele laevale viivitamata teate. Gröönimaa ametiasutused teavitavad litsentsi peatamisest viivitamata Euroopa Komisjoni ja lipuliikmesriiki.

4.

Seire asukohaviga on kuni 500 meetrit ja usaldusvahemik 99 %.

5.

Kui laev, mida jälgitakse satelliitside abil, siseneb teise lepinguosalise jurisdiktsiooni alla kuuluvatesse vetesse või väljub sealt, edastab lipuriik teise lepinguosalise asjaomasele kalapüügi seirekeskusele lisas kirjeldatud sisenemis- või väljumisteate. Nimetatud teateid edastatakse eelneva seire põhjal viivitamata iga tunni järel. Lipuriigi kalapüügi seirekeskus jälgib teise lepinguosalise jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes olevat laeva iga tunni tagant või kui lepinguosalised seda soovivad, siis sagedamini.

6.

Kui laev on sisenenud teise lepinguosalise jurisdiktsiooni alla kuuluvatesse vetesse, saadab lipuriigi kalapüügi seirekeskus teise lepinguosalise asjaomasele kalapüügi seirekeskusele teate laeva viimase asukoha kohta viivitamata ja vähemalt iga kahe tunni järel. Nimetatud teateid käsitletakse asukohateadetena, nagu on kirjeldatud lisas.

7.

Laeval on keelatud oma satelliitseireseadmeid välja lülitada, kui ta asub teise lepinguosalise jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes.

Kui satelliitseireseade on edastanud igatunniseid teateid sama geograafilise asukoha kohta kauem kui neli tundi, võib saata asukohateate, mis sisaldab lisas kirjeldatud tegevuse koodi „ANC”. Selliseid asukohateateid võib edastada üks kord iga 12 tunni järel. Igatunnine teatamissagedus taastatakse vähemalt tunni aja jooksul pärast asukoha muutust.

8.

Lõigete 5, 6 ja 7 kohased teated edastatakse elektroonilisel kujul X 25 vormingus või muu turvatud protokollina, milles asjaomased kalapüügi seirekeskused eelnevalt kokku lepivad.

X 25 vormingu asemel kasutatakse HTTPS- või muud turvatud protokolli niipea, kui Kirde-Atlandi kalanduskomitee (NEAFC) on nii otsustanud.

9.

Laeva pardal oleva satelliitseireseadme tehnilise vea või mittetöötamise korral edastab laeva kapten oma lipuriigi kalapüügi seirekeskusele lõikes 7 määratud aja jooksul teate. Sellisel juhul piisab vähemalt ühest asukohateatest iga nelja tunni järel, kuni laev on teise lepinguosalise jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes. Lipuriigi kalapüügi seirekeskus või laevad edastavad need teated viivitamata teise lepinguosalise kalapüügi seirekeskusele.

Rikkis seadmed parandatakse või vahetatakse välja enne, kui laev alustab uut püügireisi.

Erandeid võib teha juhul, kui on ilmne, et seadmeid ei saa parandada ega välja vahetada laeva kaptenist või omanikust sõltumatutel põhjustel.

10.

Lipuriigi kalapüügi seirekeskus jälgib oma laevade seiret, kui need on teise lepinguosalise jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes. Kui avastatakse, et laevu ei seirata nõuetekohaselt, teavitatakse sellest viivitamata teise lepinguosalise kalapüügi seirekeskust.

11.

Kui kalapüügi seirekeskus avastab, et teine lepinguosaline ei edasta teavet lõigete 5, 6 ja 7 kohaselt, teavitab ta sellest viivitamata teist lepinguosalist.

Salvestatud teated edastatakse niipea, kui taastatakse elektrooniline side asjaomaste kalapüügi seirekeskuste vahel.

Kalapüügi seirekeskuste vahelised sidehäired ei mõjuta laevade tegevust.

12.

Käesoleva lepingu kohaselt teisele lepinguosalisele edastatud andmeid ei tohi mitte mingil tingimusel edastada teistele ametiasutustele peale kontrolli- ja järelevalveasutuste sellisel kujul, mis võimaldab kindlaks teha konkreetseid laevu.

13.

Kui Euroopa Ühendusest edastatakse Gröönimaale lõigete 5, 6 ja 7 kohaseid teateid, on Euroopa Ühenduse kalapüügi seirekeskuseks lipuriigi kalapüügi seirekeskus. Selliste teadete edastamise puhul Gröönimaalt Euroopa Ühendusele on Euroopa Ühenduse kalapüügi seirekeskuseks selle liikmesriigi kalapüügi seirekeskus, kelle vetes laev on või oli. Gröönimaa kalapüügi seirekeskuse määrab Nuukis asuv kalandusdirektoraadi (Gröönimaa kalapüügilitsentside kontrollasutus) kontrolliosakond.

14.

Lepinguosalised vahetavad teavet aadresside ja muude andmete kohta, mida nende kalapüügi seirekeskused kasutavad elektroonilisel teel suhtlemiseks vastavalt lõigetele 5, 6 ja 7. See teave sisaldab võimalust mööda ka kalapüügi seirekeskuste vaheliseks üldiseks suhtluseks vajalikke nimesid, telefoninumbreid ja e-posti aadresse.

15.

Kui ühe lepinguosalise lipu all sõitvat lõikes 1 kirjeldatud laeva märgatakse teise lepinguosalise jurisdiktsiooni all olevates vetes kalastamas või kavatsemas seda teha, ilma et tal oleks pardal toimivat satelliitseireseadet ja ilma et teisele lepinguosalisele teateid edastataks, võidakse nimetatud laevale anda korraldus lahkuda kõnealuse lepinguosalise vetest. Lepinguosalised kehtestavad teabe vahetamise korra, et teha kindlaks teadete esitamata jätmise tegelikud põhjused. Teabevahetuse eesmärk peab olema vältida laeva ebaõiglast väljasaatmist.

16.

Käesolevaga sätestatud nõuete korduvat mittejärgimist võib pidada tõsiseks rikkumiseks.

17.

Lepinguosalised vaatavad käesolevad nõuded vajaduse korral läbi.

VMS teadete edastamine teise lepinguosalise kalapüügi seirekeskusele

1)

Sisenemisteade

Andmeelement

Väljakood

Kohustuslik/mittekohustuslik

Märkused

Teate algus

SR

K

Süsteemiga seotud teave; märgib teate algust

Saaja

AD

K

Teatega seotud teave; saaja riigi kolmetäheline ISO kood

Saatja

FR

K

Teatega seotud teave; saatja riigi kolmetäheline ISO kood

Teate number

RN

M

Teatega seotud teave; teate järjekorranumber asjakohasel aastal

Teate kuupäev

RD

M

Teatega seotud teave; edastamise kuupäev

Teate kellaaeg

RT

M

Teatega seotud teave; edastamise kellaaeg

Teate tüüp

TM

K

Teatega seotud teave; teate tüüp „ENT”

Raadiokutsung

RC

K

Laevaga seotud teave; laeva rahvusvaheline raadiokutsung

Laevastikuregistrisisenumber

IR

K

Laevaga seotud teave; lepinguosalise laeva kordumatu number lipuriigi kolmetähelise ISO koodina, millele järgneb number

Pardatähis

XR

M

Laevaga seotud teave; laeva küljele kantud number

Laiuskraad

LT

K

Asukohaga seotud teave; asukoht ± 99.999 (WGS-84)

Pikkuskraad

LG

K

Asukohaga seotud teave; asukoht ±999.999 (WGS-84)

Kiirus

SP

K

Asukohaga seotud teave; laeva kiirus kümnetes sõlmedes

Kurss

CO

K

Asukohaga seotud teave; laeva suund 360° skaalal

Kuupäev

DA

K

Asukohaga seotud teave; asukoha registreerimise UTC kuupäev (AAAAKKPP)

Kellaaeg

TI

K

Asukohaga seotud teave; asukoha registreerimise UTC kellaaeg (TTMM)

Teate lõpp

ER

K

Süsteemiga seotud teave; märgib teate lõppu

2)

Asukohateade

Andmeelement

Väljakood

Kohustuslik/mittekohustuslik

Märkused

Teate algus

SR

K

Süsteemiga seotud teave; märgib teate algust

Saaja

AD

K

Teatega seotud teave; saaja riigi kolmetäheline ISO kood

Saatja

FR

K

Teatega seotud teave; saatja riigi kolmetäheline ISO kood

Teate number

RN

M

Teatega seotud teave; teate järjekorranumber asjakohasel aastal

Teate kuupäev

RD

M

Teatega seotud teave; edastamise kuupäev

Teate kellaaeg

RT

M

Teatega seotud teave; edastamise kellaaeg

Teate tüüp

TM

K

Teatega seotud teave; teate tüüp „POS” (1)

Raadiokutsung

RC

K

Laevaga seotud teave; laeva rahvusvaheline raadiokutsung

Laevastikuregistrisisenumber

IR

K

Laevaga seotud teave; lepinguosalise laeva kordumatu number lipuriigi kolmetähelise ISO koodina, millele järgneb number

Pardatähis

XR

M

Laevaga seotud teave; laeva küljele kantud number

Laiuskraad

LT

K

Asukohaga seotud teave; asukoht ± 99.999 (WGS-84)

Pikkuskraad

LG

K

Asukohaga seotud teave; asukoht ± 999.999 (WGS-84)

Tegevus

AC

M (2)

Asukohaga seotud teave; „ANC” märgib väiksema sagedusega teadete saatmise režiimi

Kiirus

SP

K

Asukohaga seotud teave; laeva kiirus kümnetes sõlmedes

Kurss

CO

K

Asukohaga seotud teave; laeva suund 360° skaalal

Kuupäev

DA

K

Asukohaga seotud teave; asukoha registreerimise UTC kuupäev (AAAAKKPP)

Kellaaeg

TI

K

Asukohaga seotud teave; asukoha registreerimise UTC kellaaeg (TTMM)

Teate lõpp

ER

K

Süsteemiga seotud teave; märgib teate lõppu

3)

Väljumisteade

Andmeelement

Väljakood

Kohustuslik/mittekohustuslik

Märkused

Teate algus

SR

K

Süsteemiga seotud teave; märgib teate algust

Saaja

AD

K

Teatega seotud teave; saaja riigi kolmetäheline ISO kood

Saatja

FR

K

Teatega seotud teave; saatja riigi kolmetäheline ISO kood

Teate number

RN

M

Teatega seotud teave; teate seerianumber asjakohasel aastal

Teate kuupäev

RD

M

Teatega seotud teave; edastamise kuupäev

Teate kellaaeg

RT

M

Teatega seotud teave; edastamise kellaaeg

Teate tüüp

TM

K

Teatega seotud teave; teate tüüp „EXI”

Raadiokutsung

RC

K

Laevaga seotud teave; laeva rahvusvaheline raadiokutsung

Laevastikuregistrisisenumber

IR

K

Laevaga seotud teave; lepinguosalise laeva kordumatu number lipuriigi kolmetähelise ISO koodina, millele järgneb number

Pardatähis

XR

M

Laevaga seotud teave; laeva küljele kantud number

Kuupäev

DA

K

Asukohaga seotud teave; asukoha registreerimise UTC kuupäev (AAAAKKPP)

Kellaaeg

TI

K

Asukohaga seotud teave; asukoha registreerimise UTC kellaaeg (TTMM)

Teate lõpp

ER

K

Süsteemiga seotud teave; märgib teate lõppu

4)

Vormingu üksikasjad

Andmeedastuse struktuur on järgmine:

topeltkaldjoon (//) ja tähed „SR” märgivad teate algust,

topeltkaldjoon (//) ja väljakood märgivad andmeelemendi algust,

kaldjoon (/) eraldab väljakoodi ja andmeelementi,

andmepaare eraldab tühik,

tähed „ER” ja topeltkaldjoon (//) märgivad teate lõppu.

Kõik käesolevas lisas esitatud väljakoodid on Põhja-Atlandi vormingus, mida kirjeldatakse Kirde-Atlandi kalanduskomitee kontrolli- ja rakendussüsteemis.


(1)  Defektse satelliitseireseadmega laevade saadetud teadete puhul on teate tüüp „MAN”.

(2)  Kohaldatakse ainult siis, kui laev edastab POS-teateid väiksema sagedusega.

3. liide

Ajutiste ühisettevõtete ja muude ühisettevõtete projektide hindamise meetodid ja kriteeriumid

1.

Lepinguosalised vahetavad teavet projektide kohta, mis on esitatud ajutiste ühisettevõtete loomiseks ja muude ühisettevõtete asutamiseks vastavalt käesoleva lepingu artiklile 2.

2.

Projektid esitatakse ühendusele asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikide pädevate asutuste vahendusel.

3.

Ühendus esitab ühiskomiteele ajutisi ühisettevõtteid ja ühisettevõtteid käsitlevate projektide nimekirja. Ühiskomitee hindab projekte muu hulgas järgmiste kriteeriumide alusel:

a)

kavandatavale kalastustegevusele vastav tehnoloogia;

b)

sihtliigid ja kalastusvööndid;

c)

laeva vanus;

d)

ajutiste ühisettevõtete puhul nende kogukestus ja kalastustegevuste kestus;

e)

ühenduse laevaomaniku ja tema võimalike Gröönimaa partnerite varasemad kalapüügikogemused.

4.

Ühiskomitee esitab oma arvamuse projektide kohta pärast punkti 3 kohast hindamist.

5.

Kui ühiskomitee on ajutiste ühisettevõtete projektide kohta esitanud pooldava arvamuse, annavad Gröönimaa ametiasutused välja vajalikud load ja püügilitsentsid.

Ajutiste ühisettevõtete kalavarudele juurdepääsu tingimused Gröönimaal

1   Litsentsid

Gröönimaa väljaantavad püügilitsentsid kehtivad seni, kuni ajutised ühisettevõtted tegutsevad. Kalapüük toimub Gröönimaa ametiasutuste määratud kvootide alusel.

2.   Laevade asendamine

Ajutise ühisettevõtte juures tegutseva ühenduse laeva võib asendada mõne muu samaväärse mahutavuse ja samaväärsete tehniliste näitajatega ühenduse laevaga ainult nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja mõlema lepinguosaliste nõusolekul.

3.   Seadistamine

Ajutiste ühisettevõtete juures tegutsevad ühenduse laevad järgivad Gröönimaal kohaldatavat seadistamist käsitlevat reglementi, mida kohaldatakse Gröönimaa ja ühenduse laevade vahel vahet tegemata.

4. liide

Katsepüügi rakendamise üksikasjad

Gröönimaa kohalik valitsus ja Euroopa Komisjon otsustavad ühiselt Euroopa Ühenduse ettevõtjate, kõige sobivama aja ja korra üle katsepüügi rakendamisel. Laevade uurimistöö hõlbustamiseks annab Gröönimaa kohalik valitsus (Gröönimaa Loodusvarade Instituudi kaudu) olemasolevat teadus- ja muud põhiteavet.

Gröönimaa kalatööstus on aktiivne osaleja (katsepüügi kooskõlastamine ja seda käsitlev mõttevahetus).

Kampaaniate pikkus: maksimaalselt kuus kuud ja minimaalselt kolm kuud, kui lepinguosalised kokkuleppel seda ei muuda.

Kandidaatide valik katsekampaaniate rakendamiseks:

Euroopa Komisjon edastab Gröönimaa ametiasutustele katsepüügi litsentside taotlused. Tehnilises toimikus täpsustatakse:

laeva tehnilised omadused;

laeva juhtkonna kalandusalase asjatundlikkuse tase;

ettepanek kampaania tehniliste näitajate kohta (pikkus, varustus, uuritavad piirkonnad jne).

Gröönimaa kohalik valitsus korraldab vajadusel Gröönimaa valitsuse ja ühenduse ametiasutuste ning asjaomaste laevaomanike vahel tehnilise mõttevahetuse.

Enne kampaania algust esitavad laevaomanikud Gröönimaa ametiasutustele ja Euroopa Komisjonile:

deklaratsiooni pardal juba oleva saagi kohta;

kampaanias kasutatavate püügivahendite tehnilised kirjeldused;

kinnituse, et nad järgivad Gröönimaa kalanduseeskirju.

Kampaania ajal merel peavad asjaomased laevaomanikud:

esitama Gröönimaa Loodusvarade Instituudile, Gröönimaa ametiasutustele ja Euroopa Komisjonile iganädalase aruande saagi kohta päevade ja loomuste kaupa, sealhulgas kampaania tehniliste näitajate kirjelduse (asukoht, sügavus, kuupäev ja kellaaeg, saak ning muud tähelepanekud või märkused);

edastama laevaseiresüsteemi kaudu laeva asukoha, kiiruse ja suuna;

tagama, et pardal viibiks üks Gröönimaa teaduslik vaatleja või Gröönimaa ametiasutuste valitud vaatleja. Vaatleja roll on koguda teadusinfot saakide kohta ning saakidest proove võtta. Vaatlejat koheldakse laeva juhtkonna liikmena ja laevaomanik katab tema elamiskulud laeval viibimise ajal. Otsus vaatleja pardal veedetava aja, tema sealviibimise pikkuse, pardaletuleku- ja maabumissadama kohta kinnitatakse kokkuleppel Gröönimaa ametiasutustega. Kui osalised pole kokku leppinud teisiti, ei ole laev kunagi kohustatud sisenema sadamasse rohkem kui kord kahe kuu jooksul;

Gröönimaa majandusvööndist lahkumisel esitama laevad inspekteerimiseks, kui Gröönimaa ametiasutused seda taotlevad;

tagama Gröönimaa kalanduseeskirjade järgimise.

Katsekampaania ajal saadud saagid, mis on kampaaniaga kooskõlas, jäävad laevaomaniku omandisse.

Gröönimaa ametiasutused määravad katsekampaaniatega kooskõlas olevad saagid kindlaks enne iga kampaania algust ja teevad sellekohase teabe kättesaadavaks asjaomaste laevade kaptenitele.

Gröönimaa ametiasutused määravad kontaktisiku, kelle poole pöörduda kõigi ettenägematute probleemide korral, mis võiksid katsepüügi arengukäiku takistada.

Gröönimaa ametiasutused esitavad enne iga kampaania algust katsepüügi kampaaniate üksikasjad ja tingimused vastavalt käesoleva lepingu artiklitele 9 ja 10 ning Gröönimaa õigusele.


30.6.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 172/26


NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 754/2007,

28. juuni 2007,

millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1941/2006, (EÜ) nr 2015/2006 ja (EÜ) nr 41/2007 teatavate kalavarude püügivõimaluste ning -tingimuste osas

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta, (1) eriti selle artiklit 20,

võttes arvesse nõukogu 26. veebruari 2004. aasta määrust (EÜ) nr 423/2004, millega kehtestatakse meetmed tursavarude taastamiseks, (2) eriti selle artiklit 8,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1941/2006 (3) määratakse kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused 2007. aastaks.

(2)

Määruses (EÜ) nr 1941/2006 on sätestatud, et liikmesriikide poolt Läänemere teatavates alarajoonides täiendavalt määratud püügikeelu ajad tuleks jagada ajavahemikeks, mis ei ole lühemad kui viis päeva. Seda sätet ei tuleks siiski kohaldada, juhul kui need täiendavad püügikeelu ajad on ühendatud ühe kõnealuses määruses sätestatud keeluajaga, nii et keeluaja üldine kestus on viis või enam päeva. Täiendavate püügikeelu päevade määramist on vaja tagasiulatuvalt selgitada.

(3)

Tuleks selgitada sätteid määratud sadamate kohta.

(4)

Püügikoormuse piirangutes tuleks triivivad õngejadad asjaomaste püügivahendite hulgast sel ajal, kui neid ei kasutata tursa püüdmiseks, välja arvata.

(5)

Ei peeta vajalikuks osutada alarajoonile 27 seoses Läänemere püügikoormuse piirangutega, kuna nimetatud alarajoonis on tursapüük minimaalne, viide sellele alarajoonile tuleks välja jätta.

(6)

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 2015/2006 (4) on ühenduse kalalaevadele kehtestatud 2007. ja 2008. aastaks püügivõimalused seoses teatavate süvamere kalavarudega.

(7)

Teatavate püügipiirkondade kirjeldusi kõnealuses määruses tuleks selgitada, et tagada piirkonna, kus kvoodi alusel võib kalastada, õige määratlemine.

(8)

Kõnealuses määruses olid teatud kalaliikide puhul teatavad kvoodid ja joonealused märkused valesti esitatud ning need tuleks parandada.

(9)

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 41/2007 (5) on 2007. aastaks kindlaks määratud teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ja ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes.

(10)

Tuleks selgitada teatavaid erisätteid NEAFCi konventsiooni piirkonnas kolmandate riikide kalalaevade püütud ja külmutatud kala lossimise ja ümberlaadimise kohta.

(11)

Määruse (EÜ) nr 41/2007 IA lisa pealkirja ja teatavaid kalastusvööndite kirjeldusi tuleks selgitada, et tagada piirkonna, kus kvoodi alusel võib kalastada, õige määratlemine.

(12)

Lõplikud tobiapüügi limiidid ICESi vööndites IIIa ja IV ning ICESi vööndi IIa EÜ vetes kehtestatakse Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) ja kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) nõuannete alusel ning määruse (EÜ) nr 41/2007 IID lisa punktis 8 sätestatud korras. Põhjamere tobiavarud on Norraga ühised, aga neid ei majandata praegu ühiselt. Lõplikud püügilimiidid on kooskõlas Norraga peetud kalandusalaste nõupidamiste 22. mai 2007. aasta lõppotsustega.

(13)

Railaste kaaspüügi kvooti tuleks rakendada vaid nimetatud liikide suuremate kui 200 kg suuruste koguste korral.

(14)

Asjaomaste laevastike püügikoormuse kvantifitseerimise suhtes rakendatav võrdlusperiood kalapüügitegevuse lõpetamise täiendavate päevade määramisel on valesti esitatud ja tuleks ära parandada.

(15)

Iiri meres rakendatavate tehniliste meetme piirkonda näitavad koordinaadid on III lisas valesti esitatud ja nad tuleks ära parandada.

(16)

11.–15. detsembrini 2006 toimunud kolmandal aastakoosolekul võttis Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjon muu hulgas vastu tuunivarude kaitset käsitlevad meetmed ja mõõkkala püüki teatavates piirkondades reguleerivad meetmed. Tuleks tagada nende meetmete rakendamine ühenduse õiguskorras.

(17)

Ühenduse ja Fääri saarte, Islandi, Norra ja Venemaa Föderatsiooni vahel 18. jaanuaril 2007 toimunud läbirääkimistel jõuti kokkuleppele atlandi-skandinaavia kevadheeringa (norra heeringas) Kirde-Atlandi varude püügivõimalustes. Kõnealuse kokkuleppe kohaselt suurendatakse ühenduse litsentside arvu 77-lt 93-le. Seda kokkulepet tuleks rakendada ühenduse õiguses.

(18)

Määrusi (EÜ) nr 1941/2006, (EÜ) nr 2015/2006 ja (EÜ) nr 41/2007 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1941/2006 muudatused

Määruse (EÜ) nr 1941/2006 I, II ja III lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.

Artikkel 2

Määruse (EÜ) nr 2015/2006 muudatused

Määruse (EÜ) nr 2015/2006 lisa 2. osa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

Artikkel 3

Määruse (EÜ) nr 41/2007 muudatused

Määrust (EÜ) nr 41/2007 muudetakse järgmiselt.

1.

Artikli 51 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Erandina määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 28e lõikest 1 teavitab iga kalalaeva, mille pardal on artiklis 49 osutatud kala, kapten või tema esindaja vähemalt kolm päeva enne kavandatud saabumisaega selle sadama liikmesriigi pädevat asutust, kuhu ta kavatseb saabuda oma kavatsusest siseneda sadamasse, lossida või ümber laadida.”

2.

Artiklit 52 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„1.   Sadama liikmesriigi pädev asutus võib lubada lossimist või ümberlaadimist vaid siis, kui selle kalalaeva lipuriik, kes kavatseb lossida või ümber laadida, või, kui kalalaev on väljaspool sadamat kalasaaki ümber laadinud, nende laevade lipuriik (-riigid), millelt saak ümber laaditi, on tõendanud järgmist, saates korralikult täidetuna tagasi talle (neile) artikli 51 lõike 3 kohaselt edastatud vormi B osa:”

b)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Sadama liikmesriigi pädev asutus teatab oma otsusest lossimise või ümberlaadimise lubamise kohta viivitamatult komisjonile ja NEAFCi sekretärile, saates neile koopia IV lisa I osas ettenähtud vormist, olles korralikult täitnud osa C, kui lossitud või ümberlaaditud kala oli püütud NEAFCi konventsiooni piirkonnas.”

3.

Artikli 53 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Liikmesriikide pädevad asutused kontrollivad oma sadamates igal aastal vähemalt 15 % artiklis 49 viidatud kolmandate riikide kalalaevade lossimistest ja ümberlaadimistest.”

4.

Määruse (EÜ) nr 41/2007 IA, IIA, III ja IV lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse III lisale.

Artikkel 4

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artiklit 1 kohaldatakse seevastu käesoleva määruse I lisa punktides 1 ja 2 esitatud muudatuste osas alates 1. jaanuarist 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Luxembourg, 28. juuni 2007

Nõukogu nimel

eesistuja

S. GABRIEL


(1)  EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.

(2)  ELT L 70, 9.3.2004, lk 8. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 441/2007 (ELT L 104, 21.4.2007, lk 28).

(3)  ELT L 367, 22.12.2006, lk 1. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 609/2007 (ELT L 141, 2.6.2007, lk 33).

(4)  ELT L 384, 29.12.2006, lk 28. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 609/2007.

(5)  ELT L 15, 20.1.2007, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 643/2007 (ELT L 151, 13.6.2007, lk 1).


I LISA

Määruse (EÜ) nr 1941/2006 lisasid muudetakse järgmiselt.

1)

I lisa muudetakse järgmiselt:

a)

joonealune märkus 1 kannete all, mis käsitlevad tursa liiki alarajoonides 25–32 (EÜ veed) ja tursa liiki alarajoonides 22–24 (EÜ veed) jäetakse välja; ja

b)

I lisa I liide jäetakse välja.

2)

II lisa muudetakse järgmiselt:

a)

punkt 1.1 asendatakse järgmisega:

„1.1.

Kalastamine traalide, nootade või muude samalaadsete püünistega, mille võrgusilma suurus on vähemalt 90 mm, või seisevvõrkude, nakkevõrkude ja abaratega, mille võrgusilma suurus on vähemalt 90 mm, või põhjapüügivahendite või õngejadadega, välja arvatud triivivate õngejadadega, on keelatud:

a)

1. jaanuarist kuni 7. jaanuarini, 31. märtsist kuni 1. maini ning 31. detsembril alarajoonides 22–24, ja

b)

1. jaanuarist kuni 7. jaanuarini, 5. aprillist kuni 10. aprillini, 1. juulist kuni 31. augustini ning 31. detsembril alarajoonides 25–26.”;

b)

punkt 1.2 asendatakse järgmisega:

„1.2.

Liikmesriigid tagavad, et nende lipu all sõitvatele kalalaevadele, kes kalastavad traalide, nootade või muude samalaadsete püünistega, mille võrgusilma suurus on vähemalt 90 mm, või seisevvõrkude, nakkevõrkude ja abaratega, mille võrgusilma suurus on vähemalt 90 mm, või põhjapüügivahendite või õngejadadega, välja arvatud triivivate õngejadadega, on samuti keelatud püük:

a)

77 kalendripäeval alarajoonides 22–24 väljaspool punkti 1.1 alapunktis a osutatud ajavahemikku, ja

b)

67 kalendripäeval alarajoonides 25–26 väljaspool punkti 1.1 alapunktis b osutatud ajavahemikku.

Liikmesriigid jagavad punktides a ja b osutatud päevad ajavahemikeks, mis ei ole lühemad kui viis päeva, välja arvatud juhul, kui punktides a ja b osutatud päevad lisatakse vastavalt punkti 1.1 alapunktides a ja b osutatud ajavahemikele, v.a 31. detsember.”;

c)

lisatakse järgmine punkt:

„1.3.

Punktides 1.1 ja 1.2 sätestatud ajavahemikel ja päevadel ei tohi triivivate õngejadadega püüdmisel turska pardal hoida.”

3)

III lisa punkt 2.7.1 asendatakse järgmisega:

„2.7.1.

Kui liikmesriik on määranud kindlaks sadamad tursa lossimiseks, võivad kalalaevad, mille pardal on üle 750 kg eluskaalus turska, turska lossida üksnes nimetatud kindlaksmääratud sadamates.”


II LISA

Määruse (EÜ) nr 2015/2006 lisa 2. osa muudetakse järgmiselt.

1)

Kanne, mis käsitleb limapea püüki ICESi piirkondades I, II, III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X, XII ja XIV (ühenduse veed ja kolmandate riikide pädevusse mittekuuluvad veed), asendatakse järgmisega:

„Liik

:

Limapead

Beryx spp.

Piirkond

:

III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X, XII ja XIV (ühenduse veed ja kolmandate riikide pädevusse mittekuuluvad veed)

Aasta

2007

2008

 

Hispaania

74

74

 

Prantsusmaa

20

20

 

Iirimaa

10

10

 

Portugal

214

214

 

Ühendkuningriik

10

10

 

328

328”

 

2)

Kanne, mis käsitleb kalju-tömppeakala püüki ICESi piirkondades IIIa ja ühenduse vetes ICESi piirkondades IIIb, IIIc ja IIId, asendatakse järgmisega:

„Liik

:

Kalju-tömppeakala

Coryphaenoides rupestris

Piirkond

:

IIIa ja ühenduse veed IIIb, IIIc ja IIId

Aasta

2007

2008

 

Taani

1 002

946

 

Saksamaa

6

5

 

Rootsi

52

49

 

1 060

1 000”

 

3)

Kanne, mis käsitleb kalju-tömppeakala püüki ICESi piirkondades VIII, IX, X, XII ja XIV (ühenduse veed ja kolmandate riikide pädevusse mittekuuluvad veed) ning V (Gröönimaa veed) asendatakse järgmisega:

„Liik

:

Kalju-tömppeakala

Coryphaenoides rupestris

Piirkond

:

VIII, IX, X, XII ja XIV (ühenduse veed ja kolmandate riikide pädevusse mittekuuluvad veed)

Aasta

2007

2008

 

Saksamaa

40

40

 

Hispaania

4 391

4 391

 

Prantsusmaa

202

202

 

Iirimaa

9

9

 

Ühendkuningriik

18

18

 

Läti

71

71

 

Leedu

9

9

 

Poola

1 374

1 374

 

6 114

6 114”

 

4)

Kanne, mis käsitleb Atlandi karekala püüki ICESi piirkondades I, II, III, IV, V, VIII, IX, X, XI, XII ja XIV (ühenduse veed ja kolmandate riikide pädevusse mittekuuluvad veed), asendatakse järgmisega:

„Liik

:

Atlandi karekala

Hoplostethus atlanticus

Piirkond

:

I, II, III, IV, V, VIII, IX, X, XII ja XIV (ühenduse veed ja kolmandate riikide pädevusse mittekuuluvad veed)

Aasta

2007

2008

 

Hispaania

4

3

 

Prantsusmaa

23

15

 

Iirimaa

6

4

 

Portugal

7

5

 

Ühendkuningriik

4

3

 

44

30”

 

5)

Kanne, mis käsitleb sinise molva püüki ICESi piirkondades VI ja VII (ühenduse veed ja kolmandate riikide pädevusse mittekuuluvad veed), asendatakse järgmisega:

„Liik

:

Sinine molva

Molva dypterygia

Piirkond

:

VI ja VII (ühenduse veed ja kolmandate riikide pädevusse mittekuuluvad veed) (2)

Aasta

2007

2008

 

Saksamaa

26

21

 

Eesti

4

3

 

Hispaania

83

67

 

Prantsusmaa

1 898

1 518

 

Iirimaa

7

6

 

Leedu

2

1

 

Poola

1

1

 

Ühendkuningriik

482

386

 

Muud (1)

7

6

 

2 510

2 009

 

6)

Kanne, mis käsitleb besuugo püüki ühenduse vetes ja kolmandate riikide pädevusse mittekuuluvates vetes, asendatakse järgmisega:

„Liik

:

Besuugo

Pagellus bogaraveo

Piirkond

:

X (ühenduse veed ja kolmandate riikide pädevusse mittekuuluvad veed)

Aasta

2007

2008

 

Hispaania (3)

10

10

 

Portugal (3)

1 116

1 116

 

Ühendkuningriik (3)

10

10

 

 (3)

1 136

1 136

 


(1)  Üksnes kaaspüük. Spetsialiseeritud püük ei ole selle kvoodi raames lubatud.

(2)  Liikmesriigid tagavad, et sinise molva püüki jälgitakse teaduslikult, eriti nende kalalaevade tegevust, kes lossisid 2005. aastal üle 30 tonni sinise molva. Kõik laevad peavad rohkem kui viie tonni sinise molva lossimisest eelnevalt teatama ja ei tohi ühegi püügireisi lõpus lossida üle 25 tonni sinise molva.”

(3)  Kuni 10 % 2008. aasta kvootidest võib kasutada detsembris 2007.”


III LISA

Määruse (EÜ) nr 41/2007 lisasid muudetakse järgmiselt.

1)

IA lisa muudetakse järgmiselt:

a)

pealkiri asendatakse järgmisega:

b)

kanne, mis käsitleb tobiapüüki ICESi piirkonnas IIIa, ICESi piirkondade IIa ja IV EÜ vetes, asendatakse järgmisega:

„Liik

:

Tobiaslased

Ammodytidae

Piirkond

:

IIIa; IIa ja IV EÜ veed (1)

SAN/2A3A4.

Taani

144 324 (2)

Analüütiline TAC.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.

Ühendkuningriik

3 155 (3)

Kõik liikmesriigid

5 521 (4)  (5)

153 000 (6)

Norra

20 000 (7)

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata (8)

c)

kanne, mis käsitleb heeringat ICESi vööndis IV põhja pool 53° 30' N, asendatakse järgmisega:

„Liik

:

Heeringas (9)

Clupea harengus

Piirkond

:

EÜ ja Norra veed IV põhja pool 53° 30′ N

HER/04A., HER/04B.

Taani

50 349

Analüütiline TAC.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.

Saksamaa

34 118

Prantsusmaa

19 232

Madalmaad

47 190

Rootsi

3 470

Ühendkuningriik

50 279

204 638

Norra

50 000 (10)

Lubatud kogupüük (TAC)

341 063

Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi osutatud vööndites püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

 

Norra veed lõuna pool 62° N (HER/*04N-)

50 000”

d)

kanne, mis käsitleb heeringat ICESi vööndites Vb ja VIb ning ICESi vööndi VIaN EÜ vetes, asendatakse järgmisega:

„Liik

:

Heeringas

Clupea harengus

Piirkond

:

Vööndite Vb, VIb ja ViaN EÜ ja rahvusvahelised veed (11)

HER/5B6ANB.

Saksamaa

3 727

Ennetuslik TAC.

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.

Prantsusmaa

705

Iirimaa

5 036

Madalmaad

3 727

Ühendkuningriik

20 145

33 340

Fääri saared

660 (12)

Lubatud kogupüük (TAC)

34 000

e)

kanne, mis käsitleb kiltturska ICESi vööndites VIb, XII ja XIV, asendatakse järgmisega:

„Liik

:

Kilttursk

Melanogrammus aeglefinus

Piirkond

:

Vööndite VIb, XII ja XIV EÜ ja rahvusvahelised veed

HAD/6B1214

Belgia

10

Analüütiline TAC.

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.

Saksamaa

12

Prantsusmaa

509

Iirimaa

363

Ühendkuningriik

3 721

4 615

Lubatud kogupüük (TAC)

4 615”

f)

kanne, mis käsitleb railasi vööndite IIa ja IV EÜ vetes, asendatakse järgmisega:

„Liik

:

Railased

Rajidae

Piirkond

:

IIa ja IV EÜ veed

SRX/2AC4-C

Belgia

369 (13)

Ennetuslik TAC.

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.

Taani

14 (13)

Saksamaa

18 (13)

Prantsusmaa

58 (13)

Madalmaad

314 (13)

Ühendkuningriik

1 417 (13)

2 190 (13)

Lubatud kogupüük (TAC)

2 190

2)

IIA lisa muudetakse järgmiselt:

a)

punkt 10.1 asendatakse järgmisega:

„10.1.

Komisjon võib eraldada liikmesriikidele täiendava arvu päevi, mille jooksul võib püügipiirkonnas viibida laev, mille pardal on mõni punktis 4.1 nimetatud püügivahenditest, võttes aluseks kalapüügitegevuse lõpetamisel alates 1. jaanuarist 2002 saavutatud tulemused. Määratakse kõnealuses püügipiirkonnas kõnealuseid püügivahendeid kasutanud ja püügitegevuse lõpetanud laevade kilovatt-päevades mõõdetud 2001. aasta püügikoormuse ja kõikide samu püügivahendeid kasutanud laevade 2001. aasta püügikoormuse suhe. Lisapäevade arv arvutatakse seejärel nii, et leitud suhe korrutatakse algselt eraldatud päevade arvuga. Arvutuse tulemusena saadud mis tahes päevaosa ümardatakse lähima täispäevani. Käesolevat punkti ei kohaldata kui laev on punkti 5.2 kohaselt asendatud või kui püügikvoodi äravõtmist on täiendavate merepäevade saamiseks eelmistel aastatel juba kasutatud.”;

b)

punkt 11.4 asendatakse järgmisega:

„11.4.

Komisjon võib tõhustatud andmekogumise katseprojekti alusel eraldada liikmesriikidele ajavahemikus 1. veebruarist 2007 kuni 31. jaanuarini 2008 kuus täiendavat päeva, mille jooksul laev, mille pardal on punkti 4.1 alapunkti a alapunktides iv ja v osutatud püügivahendid, võib viibida punkti 2.1 alapunktis c osutatud piirkonnas.”;

c)

punkt 11.5 asendatakse järgmisega:

„11.5.

Komisjon võib tõhustatud andmekogumise katseprojekti alusel eraldada liikmesriikidele ajavahemikus 1. veebruarist 2007 kuni 31. jaanuarini 2008 kaksteist täiendavat päeva, mille jooksul laev, mille pardal on punktis 4.1 (välja arvatud alapunkti a alapunktides iv ja v) osutatud püügivahendid, võib viibida punkti 2.1 alapunktis c osutatud piirkonnas.”

3)

III lisa muudetakse järgmiselt:

a)

punkt 8.1 asendatakse järgmisega:

„8.1.

Ajavahemikul 14. veebruar 2007–30. aprill 2007 on keelatud kasutada mis tahes põhjatraali, noota või samalaadset veetavat püügivahendit, seisevvõrku ja nakkevõrku või samalaadset passiivset püügivahendit ja ka konksudega püügivahendeid ICESi vööndi VIIa osas, mis on piiratud järgmiste joontega:

Iirimaa idarannik ja Põhja-Iirimaa idarannik; ja

sirgjooned, mis ühendavad järjest järgmisi geograafilisi koordinaate;

punkt Põhja-Iirimaa idarannikul Ardsi poolsaarel laiusel 54° 30′ N;

54° 30′ N, 04° 50′ W;

53° 15′ N, 04° 50′ W;

punkt Iirimaa idarannikul laiusel 53° 15′ N.”;

b)

punkt 9.4 asendatakse järgmisega:

„9.4.

Erandina punktist 9.3 on lubatud kasutada järgmisi püügivahendeid:

a)

lõpusvõrgud silma suurusega üle 120 mm ja alla 150 mm tingimusel, et neid kasutatakse vees, mille kaardistatud sügavus on alla 600 meetri, et nende vertikaalne ulatus ei ole üle 100 võrgusilma, et nende võrgunöörisuhe on vähemalt 0,5 ja need on laiali tõmmatud ujukite või samaväärse ujuvseadise abil. Võrgud võivad olla kuni 2,5 km pikkused ja kõigi samaaegselt vette lastud võrkude kogupikkus ei tohi ületada 25 km kalalaeva kohta. Püünis võib vees olla kuni 24 tundi; või

b)

takervõrgud silma suurusega üle 250 mm tingimusel, et neid kasutatakse vees, mille kaardistatud sügavus on alla 600 meetri, et nende vertikaalne ulatus ei ole üle 15 võrgusilma, et nende võrgunöörisuhe on vähemalt 0,33 ja need ei ole laiali tõmmatud ujukite või muu ujuvseadise abil. Võrgu pikkus võib olla kuni 10 km. Kõigi samaaegselt vette lastud võrkude kogupikkus ei ole üle 100 km kalalaeva kohta. Püünis võib vees olla kuni 72 tundi.

Kuid nimetatud erandit ei kohaldata NEAFCi reguleerimispiirkonnas.”;

c)

punkt 21 asendatakse järgmisega:

„21.   Vaikse ookeani lääne- ja keskosa

21.1.

Liikmesriigid tagavad, et suursilmtuuni, kulduimtuuni, vööttuuni ja Vaikse ookeani lõunaosa pikkuimtuuni püügikoormus Vaikse ookeani kesk- ja lääneosa pika rändega kalavarude kaitse ja majandamise konventsiooniga reguleeritavas alas Vaikse ookeani lääne- ja keskosas (konventsiooniala) piirdub üksnes nende püügikoormustega, mille suhtes ühendus on sõlminud kalanduse partnerluslepingud kõnealuse piirkonna rannikuriikidega.

21.2.

Liikmesriigid, kelle laevadel on luba kala püüda konventsioonialas, koostavad halduskavad ankurdatud või triivivate peibutuspüügivahendite kasutamiseks. Kõnealused halduskavad sisaldavad strateegiaid, mille abil piirata kulduim-tuuni ja suursilm-tuuni noorkalade häirimist.

21.3.

Punktis 21.2 osutatud halduskavad esitatakse komisjonile hiljemalt 15. oktoobril 2007. Komisjon koostab nende halduskavade põhjal ühenduse halduskava ja esitab selle Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni (WCPFC) sekretariaadile hiljemalt 31. detsembril 2007.

21.4.

Mõõkkala püüdvate ühenduse kalalaevade arv konventsioonialast lõuna pool 20° S ei või ületada 14 laeva. Ühenduse osalus piirdub Hispaania lipu all sõitvate laevadega.”

4)

IV lisa muudetakse järgmiselt:

a)

I osa asendatakse alljärgnevaga:

„I   OSA

Kolmanda riigi vetes kalastavate ühenduse laevade kalalaevatunnistuste ja püügilubadega seotud koguselised piirangud

Püügipiirkond

Püügiliik

Kalalaevatunnistuste arv

Kalalaevatunnistuste jaotamine liikmesriikide vahel

Korraga kohalviibivate laevade maksimaalne arv

Norra veed ja Jan Mayeni ümbruse kalastusvöönd

Heeringas, põhja pool 62° 00′ N

93

DK: 32, DE: 6, FR: 1, IRL: 9, NL: 11, SW: 12, UK: 21, PL: 1

69

Põhjalähedased liigid, põhja pool 62° 00′ N

80

FR: 18, PT: 9, DE: 16, ES: 20, UK: 14, IRL: 1

50

Makrell, lõuna pool 62° 00′ N, seinnoodapüük

11

DE: 1, (14) DK: 26, (14) FR: 2, (14) NL: 1 (14)

ei kohaldata

Makrell, lõuna pool 62° 00′ N, traalnoodapüük

19

ei kohaldata

Makrell, põhja pool 62° 00′ N, seinnoodapüük

11 (15)

DK: 11

ei kohaldata

Tehniliseks otstarbeks ettenähtud liigid, lõuna pool 62° 00' N

480

DK: 450, UK: 30

150

Fääri saarte veed

Igasugune traalpüük kuni 180 jala pikkuste laevadega püügipiirkondades, mis asuvad Fääri saarte lähtejoonest 12–21 miili kaugusele ulatuvas vööndis

26

BE: 0, DE: 4, FR: 4, UK: 18

13

Tursa ja kilttursa spetsialiseeritud püük väikseima silmasuurusega 135 mm, piiratud püügipiirkonnas lõuna pool 62°28′ N ja ida pool 6°30′ W.

8 (16)

 

4

 

Traalnoodapüük 21 miili kaugusel Fääri saarte lähtejoonest. Ajavahemikul 1. märts – 31. mai ning 1. oktoober – 31. detsember võivad kõnealused laevad kalastada piirkondades, mis jäävad 61° 20′ N ja 62° 00′ N vahele, ning lähtejoontest 12–21 miili vahelisel alal.

70

BE: 0, DE: 10, FR: 40, UK: 20

26

 

Sinise molva püük traalnoodaga, mille väikseim silmasuurus on 100 mm, piirkonnas lõuna pool 61° 30′ N ja lääne pool 9° 00′ W ning piirkonnas 7° 00′ W ja 9° 00′ W vahel, lõuna pool 60° 30′ N ning piirkonnas, mis asub edela pool 60° 30′ N, 7° 00′ W ning 60° 00′ N, 6° 00′ W vahel kulgevat joont.

70

DE: 8, (17) FR: 12, (17) UK: 0 (17)

20 (18)

 

Süsika sihtpüük traalnoodaga, mille väikseim silmasuurus on 120 mm ning võimalus kasutada noodapära ümber ristpinesid.

70

 

22 (18)

Põhjaputassuu püük. Litsentsiga laevade arvu võib suurendada nelja laeva võrra, mis moodustavad paarid, kui Fääri saarte ametiasutused kehtestavad eri juurdepääsueeskirjad püügipiirkonnale nimetusega „põhjaputassuu põhiline püügipiirkond”

36

DE: 3, DK: 19, FR: 2, UK: 5, NL: 5

20

Õngepüük

10

UK: 10

6

Makrellipüük

12

DK: 12

12

Heeringapüük põhja pool 62° N

21

DE: 1, DK: 7, FR: 0, UK: 5, IRL: 2, NL: 3, SW: 3

21

b)

II osa asendatakse järgmisega:

„II   OSA

Ühenduse vetes kalastavate kolmandate riikide kalalaevade litsentside ja püügilubadega seotud koguselised piirangud

Lipuriik

Püügiliik

Kalalaevatunnistuste arv

Korraga kohalviibivate laevade maksimaalne arv

Norra

Heeringas, põhja pool 62° 00′ N

20

20

Fääri saared

Makrell, VIa (põhja pool 56° 30′ N), VIIe, f, h, harilik stauriid, IV, VIa (põhja pool 56° 30′ N), VIIe, f, h; heeringas, VIa (põhja pool 56° 30′ N)

14

14

Heeringas, põhja pool 62° 00′ N

21

21

Heeringas, IIIa

4

4

Tursiku- ja kilupüük tehnilisel otstarbel, IV, VIa (põhja pool 56° 30' N); tobiapüük, IV (k.a hariliku stauriidi vältimatu kaaspüük)

15

15

Molva ja meriluts

20

10

Põhjaputassuu, II, VIa (põhja pool 56° 30′ N), VIb, VII (lääne pool 12° 00′ W)

20

20

Sinine molva

16

16

Venetsueela

Riffahvenlased (19) (Prantsuse Guajaana veed)

41

pm

Haid (Prantsuse Guajaana veed)

4

pm


(1)  Välja arvatud 6 miili kaugusel Ühendkuningriigi lähtejoonest Shetlandi, Fair Isle'i ja Foula lähedal asuvad veed.

(2)  Millest 125 459 tonni võib püüda ICESi piirkondade IIa ja IV EÜ vetes. Ülejäänud 18 865 tonni võib püüda ainult ICESi piirkonnas IIIa.

(3)  Millest 2 742 tonni võib püüda ICESi piirkondade IIa ja IV EÜ vetes. Ülejäänud 413 tonni võib püüda ainult ICESi piirkonna IIIa EÜ vetes.

(4)  Millest kuni 4 799 tonni võib püüda ICESi piirkondade IIa ja IV EÜ vetes. Ülejäänud 722 tonni võib püüda ainult ICESi piirkonnas IIIa; liikmesriigid, välja arvatud Rootsi, võivad püüda ICESi piirkonna IIIa EÜ vetes.

(5)  Välja arvatud Taani ja Ühendkuningriik.

(6)  Millest kuni 133 000 tonni võib püüda ICESi piirkondade IIa ja IV EÜ vetes. Ülejäänud 20 000 tonni võib püüda ainult ICESi piirkonnas IIIa.

(7)  Püüda ICESi piirkonnas IV.

(8)  Kooskõlas Norraga peetud nõupidamiste 22. mai 2007. aasta lõppotsustega võib kuni 170 000 tonni püüda ICESi piirkondades IIa ja IV.”

(9)  Lossitud kogused, kui heeringas on püütud püügivahenditega, mille silmasuurus on vähemalt 32 mm. Liikmesriigid peavad komisjonile eraldi teatama ICESi vöönditest IVa ja IVb püütud heeringa lossitud kogused.

(10)  Võib püüda EÜ vetes. Selle kvoodi piires püütud saak arvutatakse maha lubatud kogupüügi Norra osast.

Eritingimused

Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi osutatud vööndites püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

 

Norra veed lõuna pool 62° N (HER/*04N-)

50 000”

(11)  Viide heeringavarudele ICESi vööndis VIa, põhja pool 56° 00′ N ning vööndi VIa osas, mis paikneb ida pool 07° 00′ W ja põhja pool 55° 00′ N, välja arvatud Clyde.

(12)  Selle kvoodi alusel võib kalastada ainult ICESi vööndis VIa, põhja pool 56° 30′ N.”

(13)  Kaaspüügi kvoot. Kui ükskõik, millise 24tunnise ajavahemiku jooksul püütakse nimetatud liike üle 200 kg, ei moodusta need rohkem, kui 25 % laeval oleva kogusaagi eluskaalust.”

(14)  Selline jaotus kehtib sein- ja traalnoodapüügi puhul.

(15)  Valitakse 11 seinnoodapüügilitsentsi seast, mis on mõeldud makrelli püüdmiseks lõuna pool 62° 00′ N

(16)  Vastavalt 1999. aasta osas kokkulepitud protokollile kajastatakse tursa ja kilttursa spetsialiseeritud püüki käsitlevaid arve nende arvude hulgas, mis käsitlevad „igasugust traalpüüki kuni 180 jala pikkuste laevadega püügipiirkondades, mis asuvad Fääri saarte lähtejoontest 12–21 miili kaugusel asuvas kalastusvööndis.”

(17)  Need arvud viitavad korraga kohalviibivate laevade maksimaalsele arvule.

(18)  Nimetatud arvud sisalduvad arvudes, mis kajastavad „traalnoodapüüki 21 miili kaugusel Fääri saarte lähtejoontest.”. ”

(19)  Püütakse ainult õngejadade või mõrraga (riffahvenad) või õngejadade ja võrkudega, mille väikseim silmasuurus on 100 mm, sügavusel üle 30 m (ogahailased). Kõnealuste litsentside saamiseks tuleb tõendada, et litsentsi taotleva reederi ja Prantsuse Guajaana departemangus asuva töötlemisettevõtte vahel on olemas kehtiv leping, mis sisaldab kohustust lossida asjaomaselt laevalt kõnealuses departemangus vähemalt 75 % kogu riffahvena püügist või 50 % kogu ogahailaste püügist töötlemiseks lepingujärgses töötlemisettevõttes.

Eespool nimetatud lepingu peavad olema kinnitanud Prantsuse asutused, kes tagavad, et leping vastab nii lepinguosalise töötlemisettevõtte tegelikule mahule kui ka Guajaana majanduse arenguga seotud eesmärkidele. Lepingu nõuetekohaselt kinnitatud koopia lisatakse litsentsitaotlusele.

Eespool nimetatud kinnitamisest keeldumise korral teatavad Prantsuse asutused sellest asjaomasele lepinguosalisele ja komisjonile ning esitavad keeldumise põhjendused.”


30.6.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 172/39


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 755/2007,

29. juuni 2007,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 3223/94 artiklis 4 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 30. juunil 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. juuni 2007

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)  EÜT L 337, 24.12.1994, lk 66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 386/2005 (ELT L 62, 9.3.2005, lk 3).


LISA

Komisjoni 29. juuni 2007. aasta määrusele, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

MA

33,7

MK

39,3

TR

97,2

ZZ

56,7

0707 00 05

JO

159,1

TR

101,8

ZZ

130,5

0709 90 70

IL

42,1

TR

91,3

ZZ

66,7

0805 50 10

AR

60,4

ZA

62,1

ZZ

61,3

0808 10 80

AR

100,5

BR

83,9

CA

99,5

CL

84,6

CN

74,3

CO

90,0

NZ

99,9

US

123,7

UY

100,6

ZA

103,2

ZZ

96,0

0809 10 00

EG

88,7

TR

192,3

ZZ

140,5

0809 20 95

TR

305,5

US

508,6

ZZ

407,1

0809 40 05

IL

171,7

ZZ

171,7


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.


30.6.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 172/41


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 756/2007,

29. juuni 2007,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike rakenduseeskirjade kohta

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 28. oktoobri 1996. aasta määrust (EÜ) nr 2200/96 puu- ja köögiviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 32 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrus (EÜ) nr 3223/94 (puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike rakenduseeskirjade kohta) (2) sisaldab ristviiteid komisjoni 2. juuli 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 2454/93 (millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (3) artiklite 173–176 teatavatele sätetele.

(2)

Need sätted on aga juba välja jäetud komisjoni 8. veebruari 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 215/2006, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 2454/93 (millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) ning määrust (EÜ) nr 2286/2003. (4)

(3)

Õiguskindluse huvides on seetõttu asjakohane muuta määrust (EÜ) nr 3223/94, et teha vajalikud muudatused selle edaspidise sujuva toimimise tagamiseks.

(4)

Puu- ja köögiviljahinnad muutuvad kiiresti ning potentsiaalselt aegunud ühikuhindu ei tohiks määruse (EMÜ) nr 2454/93 muudatuste kohaselt enam piiril kehtiva hinna süsteemi raames kasutada.

(5)

Kuna määruse (EMÜ) nr 2454/93 muudatusi kohaldatakse alates 19. maist 2006, tuleks kõnealuseid muudatusi õiguskindluse huvides samuti kohaldada alates samast kuupäevast.

(6)

Määruse (EÜ) nr 3223/94 artikli 3 lõikes 1 on esitatud tüüpiliste turgude nimekiri. Seda nimekirja tuleks muuta, et lisada Bulgaaria ja Rumeenia tüüpilised turud.

(7)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas värske puu- ja köögivilja korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 3223/94 muudetakse järgmiselt.

1.

Artikli 2 lõike 2 teine ja kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Kõnealuseid hindu vähendatakse järgmiste summade võrra:

a)

15protsendiline kasumimarginaal Londoni, Milano ja Rungis’ turunduskeskuste puhul ja 8 % muude turunduskeskuste puhul, ning

b)

veo- ja kindlustuskulud asjaomasel tolliterritooriumil.

Kolmanda lõigu kohaselt mahaarvatavateks veo- ja kindlustuskuludeks võivad liikmesriigid kinnitada standardsummad. Sellistest standardsummadest ja nende arvutamise meetodist tuleb komisjonile viivitamata teatada.”

2.

Artikli 3 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Tüüpiliste turgudena käsitatakse järgmisi turge:

Belgia ja Luksemburg: Brüssel,

Bulgaaria: Sofia,

Tšehhi Vabariik: Praha,

Taani: Kopenhaagen,

Saksamaa: Hamburg, München, Frankfurt, Köln, Berliin,

Eesti: Tallinn,

Iirimaa: Dublin,

Kreeka: Ateena, Thessaloníki,

Hispaania: Madrid, Barcelona, Sevilla, Bilbao, Zaragoza, Valencia,

Prantsusmaa: Pariis-Rungis, Marseille, Rouen, Dieppe, Perpignan, Nantes, Bordeaux, Lyon, Toulouse,

Itaalia: Milano,

Küpros: Nikosia,

Läti: Riia,

Leedu: Vilnius,

Ungari: Budapest,

Malta: Attard,

Madalmaad: Rotterdam,

Austria: Viin-Inzersdorf,

Poola: Ozarów Mazowiecki-Bronisze, Poznan,

Portugal: Lissabon, Porto,

Rumeenia: Bukarest, Constanța,

Sloveenia: Ljubljana,

Slovakkia: Bratislava,

Soome: Helsingi,

Rootsi: Helsingborg, Stockholm,

Ühendkuningriik: London.”

3.

Artikli 4 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Kui lisa A osas esitatud toodete ja kohaldamisperioodide jaoks on vastavalt käesolevale määrusele kehtestatud kindel väärtus, ei kohaldata ühikuhinda määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 152 lõike 1 punkti a alapunktis a määratletud tähenduses. See asendatakse lõikes 1 osutatud kindla impordiväärtusega.”

4.

Artikli 4 lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.   Olenemata lõikest 1, kui kindla impordiväärtuse arvutamine ei ole olnud võimalik lisa A osas sätestatud kohaldamisperioodide esimesest päevast alates, kindlat impordiväärtust ei kohaldata.”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Artikli 1 punkte 1, 3 ja 4 kohaldatakse alates 19. maist 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. juuni 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  EÜT L 297, 21.11.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 47/2003 (EÜT L 7, 11.1.2003, lk 64).

(2)  EÜT L 337, 24.12.1994, lk 66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 386/2005 (ELT L 62, 9.3.2005, lk 3).

(3)  EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 214/2007 (ELT L 62, 1.3.2007, lk 6).

(4)  ELT L 38, 9.2.2006, lk 11.


30.6.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 172/43


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 757/2007,

29. juuni 2007,

teatavate söödalisandite kasutamise alalise lubamise kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 23. novembri 1970. aasta direktiivi 70/524/EMÜ söödalisandite kohta, (1) eriti selle artiklit 3 ja artikli 9d lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta, (2) eriti selle artiklit 25,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud loomasöötades kasutatavate söödalisandite lubamise kord.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikliga 25 on kehtestatud üleminekumeetmed direktiivi 70/524/EMÜ kohastele söödalisandite loataotlustele, mis esitatakse enne määruse (EÜ) nr 1831/2003 kohaldamise kuupäeva.

(3)

Käesoleva määruse lisades loetletud söödalisandite loataotlused on esitatud enne määruse (EÜ) nr 1831/2003 kohaldamise kuupäeva.

(4)

Vastavalt direktiivi 70/524/EMÜ artikli 4 lõikele 4 on esialgsed märkused kõnealuste taotluste kohta esitatud komisjonile enne määruse (EÜ) nr 1831/2003 kohaldamise kuupäeva. Neid taotlusi tuleb seega jätkuvalt käsitleda vastavalt direktiivi 70/524/EMÜ artiklile 4.

(5)

On esitatud andmed, millega toetatakse taotlust saada tähtajatu luba naatriumbensoaadi, propioonhappe ja naatriumpropionaadi konservandipreparaadi kasutamiseks nuumveiste söödas. 18. oktoobril 2006 esitas Euroopa Toiduohutusamet arvamuse kõnealuse preparaadi ohutuse ja tõhususe kohta. Hindamine näitab, et direktiivi 70/524/EMÜ artiklis 3a kehtestatud tingimused nimetatud loa andmiseks on täidetud. Seega tuleks anda tähtajatu luba kõnealuse preparaadi kasutamiseks käesoleva määruse I lisa kohaselt.

(6)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 877/2003 (3) lubati esmakordselt ajutiselt kasutada bensoehappe preparaati nuumsigade puhul. Esitati uued andmed, mis toetavad taotlust saada selle preparaadi jaoks tähtajatu kasutusluba nuumsigade puhul. Hindamine näitab, et direktiivi 70/524/EMÜ artiklis 3a kehtestatud tingimused nimetatud loa andmiseks on täidetud. Seega tuleks anda tähtajatu luba kõnealuse preparaadi kasutamiseks käesoleva määruse II lisa kohaselt.

(7)

Kõnealuste taotluse hindamine näitab, et on vaja teatavaid meetmeid, et kaitsta töötajaid käesoleva määruse lisades sätestatud söödalisanditega kokkupuutumise eest. Kõnealune kaitse tuleks tagada nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiivi 89/391/EMÜ (töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta) (4) kohaldamisega.

(8)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Säilitusainete rühma kuuluvat I lisas nimetatud preparaati lubatakse tähtajatult kasutada loomasöötades söödalisandina kõnealuses lisas sätestatud tingimustel.

Artikkel 2

Happesuse regulaatorite rühma kuuluvat II lisas nimetatud preparaati lubatakse tähtajatult kasutada loomasöötades söödalisandina kõnealuses lisas sätestatud tingimustel.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamist.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. juuni 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU


(1)  EÜT L 270, 14.12.1970, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1800/2004 (ELT L 317, 16.10.2004, lk 37).

(2)  ELT L 268, 18.10.2003, lk 29. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 378/2005 (ELT L 59, 5.3.2005, lk 8).

(3)  ELT L 126, 22.5.2003, lk 24.

(4)  EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1. Direktiivi on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).


I LISA

EÜ nr

Lisand

Keemiline valem, kirjeldus

Loomaliik või -kategooria

Vanuse ülempiir

Miinimumsisaldus

Maksimumsisaldus

Muud sätted

Loa kehtivusaja lõpp

mg/kg teraviljas

Konservandid

E700

Naatriumbensoaat 140 g/kg

Propioonhape 370 g/kg

Naatriumpropionaat 110 g/kg

 

Lisandi koostis

naatriumbensoaat: 140 g/kg

propioonhape: 370 g/kg

naatriumpropionaat: 110 g/kg

vesi: 380 g/kg

 

Toimeained:

Naatriumbensoaat C7H5O2Na

Propioonhape C3H6O2

Naatriumpropionaat C3H5O2Na

Nuumveised

3 000

22 000

Teravilja säilitamiseks, mille niiskusesisaldus on üle 15 %.

Tähtajatu


II LISA

EÜ nr

Lisand

Keemiline valem, kirjeldus

Loomaliik või -kategooria

Vanuse ülempiir

Miinimumsisaldus

Maksimumsisaldus

Muud sätted

Loa kehtivusaja lõpp

mg/kg täissöödas

Happesuse regulaatorid

E210

Bensoehape

C7H6O2

Nuumsead

5 000

10 000

Kasutamisjuhistes tuleb märkida järgmist:

 

„Bensoehapet sisaldavat täiendsööta ei tohi nuumsigadele anda puhtalt.

 

Kasutajate ohutuseks: tuleb võtta meetmeid, et vähendada sissehingatava tolmu tekkimist sellest söödalisandist. Saadaval on materjaliohutuskaardid.”

Tähtajatu


30.6.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 172/47


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 758/2007,

29. juuni 2007,

millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 3149/92, millega kehtestatakse ühenduses enim puudustkannatavatele isikutele sekkumisvarudest pärit toiduainete tarnimise üksikasjalikud eeskirjad

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 10. detsembri 1987. aasta määrust (EMÜ) nr 3730/87, millega kehtestatakse sekkumisvarudest pärit ja ühenduses enim puuduskannatavatele isikutele jaotamiseks mõeldud toiduainete kindlaksmääratud organisatsioonidele tarnimise üldeeskirjad, (1) eriti selle artiklit 6,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määruse (EMÜ) nr 3149/92 (2) artikli 3 lõike 2 teise lõiguga on ette nähtud, et 70 % liikmesriigile eraldatud toodetest tuleb laost välja võtta enne plaani täitmise aasta 1. juulit. Võttes arvesse Rumeenia hilinenud osalust 2007. aasta plaanis seoses ühendusega liitumise kuupäevaga, tuleks asjaomasele liikmesriigile teha kõnealuse plaani raames sellest nõudest erand.

(2)

Seetõttu tuleb määrust (EMÜ) nr 3149/92 vastavalt muuta.

(3)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EMÜ) nr 3149/92 artikli 3 lõike 2 teine lõik asendatakse järgmisega:

„70 % artikli 2 lõike 3 punkti 1 alapunktis b viidatud kogusest tuleb laost välja võtta enne plaani täitmise aasta 1. juulit. Kõnealust nõuet ei kohaldata siiski kuni 500 tonni suuruste eraldiste puhul. Seda nõuet ei kohaldata samuti Rumeenia eraldiste puhul 2007. aasta plaani raames. Kõik kogused, mida ei ole plaani täitmise aasta 30. septembriks sekkumisvarudest välja võetud, ei kuulu enam sellele liikmesriigile, kellele need loovutati vastava plaani alusel.”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 30. juunil 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. juuni 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  EÜT L 352, 15.12.1987, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2535/95 (EÜT L 260, 31.10.1995, lk 3).

(2)  EÜT L 313, 30.10.1992, lk 50. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 725/2007 (ELT L 165, 27.6.2007, lk 4).


30.6.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 172/48


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 759/2007,

29. juuni 2007,

millega avatakse Islandilt pärit vorstide impordi tariifikvoot ja sätestatakse selle haldamine

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. oktoobri 1975. aasta määrust (EMÜ) nr 2759/75 sealihaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 11 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Ühenduse ja Islandi Vabariigi vahelise kirjavahetuse vormis lepinguga, mis on heaks kiidetud nõukogu otsusega 2007/138/EÜ (2) ja milles käsitletakse Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artikli 19 alusel antud lisasoodustusi põllumajandustoodetega kauplemisel, (3) sätestatakse 100 tonni Islandilt pärit vorsti hõlmava aastase tariifikvoodi avamine ühenduse poolt.

(2)

Lepingus on kindlaks määratud, et tariifikvooti kohaldatakse aasta vältel ja importi tuleks seega hallata kalendriaasta alusel. Lepingut kohaldatakse siiski alates 1. märtsist 2007 ja 2007. aasta kogust tuleks vastavalt muuta.

(3)

Lepingus on kindlaks määratud, et 2007. aasta üheksal kuul põhinev tariifikvoot avatakse alates 1. juulist. Seetõttu tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. juulist 2007.

(4)

Tariifikvoote hallatakse saabumise järjekorras teenindamise põhimõttel. Seda tuleks teha kooskõlas komisjoni 2. juuli 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 2454/93 (millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (4) artiklitega 308a, 308b ja artikli 308c lõikega 1.

(5)

Eeldades et kõnealuse määruse alusel eraldatud kvoot ei too kaasa turuhäirete ohtu, ei tuleks seda algselt lugeda kriitiliseks määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 308c mõistes. Seepärast tuleks tolliasutustel lubada nende kvootide alusel algselt imporditud kauba puhul loobuda tagatise nõudest vastavalt määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 308c lõikele 1 ja artikli 248 lõikele 4 ning kõnealuse määruse artikli 308c lõikeid 2 ega 3 ei tuleks kohaldada.

(6)

Tuleks selgitada, milliseid tõendeid peavad ettevõtjad toodete päritolu kohta esitama, et kasutada tariifikvooti saabumise järjekorras teenindamise põhimõtte alusel.

(7)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas sealihaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Käesolevaga avatakse Islandilt pärit CN-koodi 1601 alla kuuluvate vorstide ühenduse tariifikvoot (edaspidi „tariifikvoot”), mis on sätestatud ühenduse ja Islandi vahelises lepingus, mis on heaks kiidetud otsusega 2007/138/EÜ.

Kõnealune tariifikvoot avatakse igal aastal ajavahemikuks 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini.

Tariifikvoodi järjekorranumber on 09.0809.

2.   Tariifikvoodi alusel imporditud vorstide netomassina väljendatud aastane kogus ning kohaldatav tollimaks on sätestatud lisas.

2007. aastal on saadaolev kogus 75 tonni.

Artikkel 2

Tariifikvoote hallatakse vastavalt komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklitele 308a, 308b ja artikli 308c lõikele 1. Kõnealuse määruse artikli 308c lõikeid 2 ja 3 ei kohaldata.

Artikkel 3

Artiklis 1 osutatud ja artikli 2 kohaselt hallatavate tariifikvootide kasutamiseks tuleb ühenduse tolliasutustele esitada Islandi pädevate ametiasutuste poolt määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklite 55–65 kohaselt väljastatud kehtiv päritolusertifikaat.

Artikkel 4

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. juulist 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. juuni 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  EÜT L 282, 1.11.1975, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1913/2005 (ELT L 307, 25.11.2005, lk 2).

(2)  ELT L 61, 28.2.2007, lk 29.

(3)  ELT L 61, 28.2.2007, lk 28.

(4)  EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 214/2007 (ELT L 62, 1.3.2007, lk 6).


LISA

VORSTID

Islandile ette nähtud ühenduse tariifikvoot

CN-kood

Kauba kirjeldus

Järjekorranumber

Aastane kogus

(netomass)

Tollimaksu määr

1601 00

Vorstid jms tooted lihast, rupsist või verest; nende baasil valmistatud toiduained

09.0809

100 tonni

0


30.6.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 172/50


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 760/2007,

29. juuni 2007,

millega 80. korda muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavate Osama bin Ladeni, Al-Qaida võrgu ja Talibaniga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 467/2001

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu määrust (EÜ) nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavate Osama bin Ladeni, Al-Qaida võrgu ja Talibaniga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 467/2001, millega keelustatakse teatavate kaupade ja teenuste eksport Afganistani, laiendatakse Afganistani rühmitusega Taliban seotud lennukeeldu ning rahaliste vahendite ja muude finantsallikate külmutamist, (1) eriti selle artikli 7 lõike 1 esimest taanet,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisas on esitatud nende isikute, rühmituste ja üksuste loetelu, kelle rahalised vahendid ja majandusressursid külmutatakse nimetatud määruse alusel.

(2)

8. juunil 2007 otsustas ÜRO Julgeolekunõukogu sanktsioonide komitee muuta nende isikute, rühmituste ja üksuste loetelu, kelle suhtes kohaldatakse rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamist. Seetõttu tuleks I lisa vastavalt muuta.

(3)

Käesolevas määruses sätestatud meetmete tõhususe tagamiseks peab määrus viivitamata jõustuma,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. juuni 2007

Komisjoni nimel

välissuhete peadirektor

Eneko LANDÁBURU


(1)  EÜT L 139, 29.5.2002, lk 9. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 732/2007 (ELT L 166, 28.6.2007, lk 13).


LISA

Määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisa muudetakse järgmiselt:

Pealkirja „Füüsilised isikud” alla lisatakse järgmised kanded:

1.

Salem Nor Eldin Amohamed Al-Dabski (teiste nimedega a) Abu Al-Ward, b) Abdullah Ragab, c) Abu Naim). Aadress: Bab Ben Ghasheer, Tripoli, Liibüa. Sünniaeg: 1963. Sünnikoht: Tripoli, Liibüa. Kodakondsus: Liibüa. Passi number: 1990/345751 (Liibüa pass). Muu teave: ema nimi Kalthoum Abdul Salam Al-Shaftari.

2.

Said Youssef Ali Abu Aziza (teise nimega Abdul Hamid, Abu Therab). Sünniaeg: 1958. Sünnikoht: Tripoli, Liibüa. Kodakondsus: Liibüa. Passi number: 87/437555 (Liibüa pass). Muu teave: abikaasa nimi Sanaa Al-Gamei’i.

3.

Aly Soliman Massoud Abdul Sayed (teiste nimedega a) Ibn El Qaim, b) Mohamed Osman, c) Adam). Aadress: Ghout El Shamal, Tripoli, Liibüa. Sünniaeg: 1969. Sünnikoht: Tripoli, Liibüa. Kodakondsus: Liibüa. Passi number: 96/184442 (Liibüa pass). Muu teave: abikaasa nimi Safia Abdul El Rahman (Sudaani kodanik).


30.6.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 172/52


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 761/2007,

29. juuni 2007,

millega määratakse kindlaks teraviljasektori imporditollimaksud alates 1. juulist 2007

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1)

võttes arvesse komisjoni 28. juuni 1996. aasta määrust (EÜ) nr 1249/96, millega kehtestati nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 üksikasjalikud rakenduseeskirjad teraviljasektori imporditollimaksude osas, (2) eriti selle artikli 2 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 10 lõikega 2 nähakse ette, et CN-koodide 1001 10 00, 1001 90 91, ex 1001 90 99 (kõrgekvaliteediline pehme nisu), 1002, ex 1005 (välja arvatud hübriidseemned) ja ex 1007 (välja arvatud hübriidid seemneks) alla kuuluvate toodete imporditollimaks on võrdne nende toodete suhtes importimisel kehtiva sekkumishinnaga ning seda suurendatakse 55 % võrra, millest arvatakse maha kõnealuse kaubasaadetise suhtes kehtiv CIF-impordihind. See tollimaks ei tohi siiski ületada ühise tollitariifistiku tollimaksumäära.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 10 lõikega 3 nähakse ette, et nimetatud artikli lõikes 2 osutatud tollimaksu arvutamiseks kehtestatakse kõnealustele toodetele korrapäraste ajavahemike järel tüüpiline CIF-impordihind.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõike 2 kohaselt on CN-koodide 1001 10 00, 1001 90 91, ex 1001 90 99 (kõrgekvaliteediline pehme nisu), 1002 00, 1005 10 90, 1005 90 00 ja 1007 00 90 alla kuuluvate toodete imporditollimaksu arvutamiseks kasutatav hind iga päeva tüüpiline CIF-impordihind, mis on kindlaks määratud kõnealuse määruse artiklis 4 ette nähtud korras.

(4)

Seepärast tuleks alates 1. juulist 2007 kehtestada imporditollimaksud, mida kohaldatakse uute maksude jõustumiseni,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 10 lõikes 2 osutatud teraviljasektori imporditollimaksud määratakse alates 1. juulist 2007 kindlaks käesoleva määruse I lisas II lisa teabe alusel.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 1. juulil 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. juuni 2007

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 78. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1154/2005 (ELT L 187, 19.7.2005, lk 11).

(2)  EÜT L 161, 29.6.1996, lk 125. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1816/2005 (ELT L 292, 8.11.2005, lk 5).


I LISA

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 10 lõikes 2 loetletud toodete imporditollimaksud, mida kohaldatakse alates 1. juulist 2007

CN-kood

Kaupade kirjeldus

Imporditollimaks (1)

(EUR/t)

1001 10 00

Kõva NISU, kõrgekvaliteediline

0,00

keskmise kvaliteediga

0,00

madala kvaliteediga

0,00

1001 90 91

Pehme NISU seemneks

0,00

ex 1001 90 99

Pehme NISU, kõrgekvaliteediline, v.a seemneks

0,00

1002 00 00

RUKIS

0,00

1005 10 90

MAIS seemneks, v.a hübriidid

3,72

1005 90 00

MAIS, v.a seemneks (2)

3,72

1007 00 90

TERASORGO, v.a hübriidid seemneks

0,00


(1)  Kaupade puhul, mis jõuavad ühendusse Atlandi ookeani või Suessi kanali kaudu, võib importija taotleda määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõike 4 kohaselt imporditollimaksu vähendamist:

3 EUR/t, kui lossimissadam asub Vahemere ääres,

2 EUR/t, kui lossimissadam asub Taanis, Eestis, Iirimaal, Lätis, Leedus, Poolas, Soomes, Rootsis, Ühendkuningriigis või Pürenee poolsaare Atlandi ookeani äärsel rannikul.

(2)  Importija võib taotleda imporditollimaksu vähendamist ühtse määra alusel 24 eurot tonni kohta, kui on täidetud määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõikes 5 kehtestatud tingimused.


II LISA

I lisas kehtestatud imporditollimaksude arvutamisel arvestatavad tegurid

15.6.2007-28.6.2007

1.

Määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõike 2 osutatud võrdlusperioodi keskmised:

(EUR/t)

 

Pehme nisu (1)

Mais

Kõva nisu, kõrge kvaliteediga

Kõva nisu, keskmise kvaliteediga (2)

Kõva nisu, madala kvaliteediga (3)

Oder

Börs

Minneapolis

Chicago

Noteering

177,83

110,77

FOB-hind USAs

181,36

171,36

151,36

159,72

Lahe lisatasu

12,53

Suure Järvistu lisatasu

8,69

2.

Määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõike 2 osutatud võrdlusperioodi keskmised:

Veokulud: Mehhiko laht–Rotterdam:

35,00 EUR/t

Veokulud: Suur Järvistu–Rotterdam:

33,00 EUR/t


(1)  Lisatasu 14 EUR/t sisse arvestatud (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõige 3).

(2)  Allahindlus 10 EUR/t (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõige 3).

(3)  Allahindlus 30 EUR/t (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõige 3).


30.6.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 172/55


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 762/2007,

29. juuni 2007,

millega määratakse teravilja ning nisu- ja rukkijahu ning nisu- ja rukkitangude eksporditoetused

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. september 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 13 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikliga 13 nähakse ette, et nimetatud määruse artiklis 1 loetletud toodete maailmaturul kehtivate hindade või noteeringute ja ühenduses kehtivate hindade vahe võib katta eksporditoetuse abil.

(2)

Toetused tuleb määrata, võttes arvesse komisjoni 29. juuni 1995. aasta määruse (EÜ) nr 1501/95 (millega kehtestatakse teravilja eksporditoetuste andmist ja teraviljaturu häirete korral võetavaid meetmeid käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 teatavad üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (2) eriti selle artikli 13 lõiget 2,

(3)

Nisu- ja rukkipüüli, -tangude ja -jahu puhul tuleb nendele toodetele kohaldatava toetuse arvutamisel võtta arvesse kõnealuste toodete valmistamiseks vajamineva teravilja kogust. Need kogused on kinnitatud määrusega (EÜ) nr 1501/95.

(4)

Maailmaturu olukord või konkreetsed nõuded teatavatel turgudel võivad tingida teatavate toodete toetuste diferentseerimise vastavalt sihtkohale.

(5)

Toetus tuleb kinnitada üks kord kuus. Seda võib vahepeal muuta.

(6)

Üksikasjalike eeskirjade kohaldamisest teraviljaturu praeguses olukorras ja eriti nende toodete ühenduse ja maailmaturu noteeringute ja hindade suhtes tuleneb, et toetused peavad olema sellised, nagu on sätestatud käesoleva määruse lisas.

(7)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 1 punktides a, b ja c nimetatud töötlemata kujul eksporditavate toodete, välja arvatud linnaste, eksporditoetused on kindlaks määratud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 1. juulil 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. juuni 2007

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 78. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1154/2005 (ELT L 187, 19.7.2005, lk 11).

(2)  EÜT L 147, 30.6.1995, lk 7. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 777/2004 (ELT L 123, 27.4.2004, lk 50).


LISA

Komisjoni 29. juuni 2007. aasta määrusele, millega määratakse teravilja ning nisu- ja rukkipüüli, -tangude ja -jahu eksporditoetused

Tootekood

Sihtkoht

Mõõtühik

Toetuste summa

1001 10 00 9200

EUR/t

1001 10 00 9400

A00

EUR/t

0

1001 90 91 9000

EUR/t

1001 90 99 9000

A00

EUR/t

1002 00 00 9000

A00

EUR/t

0

1003 00 10 9000

EUR/t

1003 00 90 9000

A00

EUR/t

1004 00 00 9200

EUR/t

1004 00 00 9400

A00

EUR/t

0

1005 10 90 9000

EUR/t

1005 90 00 9000

A00

EUR/t

0

1007 00 90 9000

EUR/t

1008 20 00 9000

EUR/t

1101 00 11 9000

EUR/t

1101 00 15 9100

C01

EUR/t

0

1101 00 15 9130

C01

EUR/t

0

1101 00 15 9150

C01

EUR/t

0

1101 00 15 9170

C01

EUR/t

0

1101 00 15 9180

C01

EUR/t

0

1101 00 15 9190

EUR/t

1101 00 90 9000

EUR/t

1102 10 00 9500

A00

EUR/t

0

1102 10 00 9700

A00

EUR/t

0

1102 10 00 9900

EUR/t

1103 11 10 9200

A00

EUR/t

0

1103 11 10 9400

A00

EUR/t

0

1103 11 10 9900

EUR/t

1103 11 90 9200

A00

EUR/t

0

1103 11 90 9800

EUR/t

NB: Nii tootekoodid kui A-rea sihtkohakoodid on kindlaks määratud komisjoni muudetud määrusega (EMÜ) nr 3846/87 (EÜT L 366, 24.12.1987, lk 1).

C01

:

Kõik kolmandad riigid, v.a Albaania, Horvaatia, Bosnia-Hertsegoviina, Montenegro, Serbia, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, Lichtenstein ja Šveits.


30.6.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 172/57


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 763/2007,

29. juuni 2007,

millega kehtestatakse teraviljatoetuse korrigeeriv summa

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 15 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 14 lõikega 2 nähakse ette, et eksporditoetust, mis on kohaldatav teravilja suhtes kuupäeval, mil tehakse ekspordilitsentsi taotlus, tuleb taotluse alusel kohaldada sellise ekspordi suhtes, mis toimub ekspordilitsentsi kehtivuse ajal. Sellisel juhul võib toetust korrigeerida.

(2)

Komisjoni 29. juuni 1995. aasta määrusega (EÜ) nr 1501/95, millega kehtestatakse teravilja eksporditoetuste andmist ja teraviljaturu häirete korral võetavaid meetmeid käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 teatavad üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (2) lubatakse kehtestada määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 1 punktides a, b ja c nimetatud toodete toetuse korrigeeriv summa. See korrigeeriv summa tuleb välja arvestada määruses (EÜ) nr 1501/95 sätestatud tegureid arvesse võttes.

(3)

Maailmaturu olukorra või teatavate turgude erinõuete tõttu võib osutuda vajalikuks korrigeerivat summat vastavalt sihtkohale muuta.

(4)

Korrigeeriv summa tuleb kinnitada samas korras kui toetus. Korrigeerivat summat võib vahepeal muuta.

(5)

Eespool nimetatud sätete kohaldamine nõuab, et korrigeeriv summa kehtestatakse kooskõlas käesoleva määruse lisaga.

(6)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 1 punktides a, b ja c osutatud ekspordiartiklite (välja arvatud linnaste), eksporditoetuste suhtes kohaldatav korrigeeriv summa on esitatud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 1. juulil 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. juuni 2007

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 78. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1154/2005 (ELT L 187, 19.7.2005, lk 11).

(2)  EÜT L 147, 30.6.1995, lk 7. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 777/2004 (ELT L 123, 27.4.2004, lk 50).


LISA

Komisjoni 29. juuni 2007. aasta määrusele, millega kehtestatakse teraviljatoetuse korrigeeriv summa

(EUR/t)

Tootekood

Sihtkoht

Käesolev

7

1. ajavahemik

8

2. ajavahemik

9

3. ajavahemik

10

4. ajavahemik

11

5. ajavahemik

12

6. ajavahemik

1

1001 10 00 9200

1001 10 00 9400

A00

0

0

0

0

0

1001 90 91 9000

1001 90 99 9000

C01

0

0

0

0

0

1002 00 00 9000

A00

0

0

0

0

0

1003 00 10 9000

1003 00 90 9000

C02

0

0

0

0

0

1004 00 00 9200

1004 00 00 9400

C03

0

0

0

0

0

1005 10 90 9000

1005 90 00 9000

A00

0

0

0

0

0

1007 00 90 9000

1008 20 00 9000

1101 00 11 9000

1101 00 15 9100

C01

0

0

0

0

0

1101 00 15 9130

C01

0

0

0

0

0

1101 00 15 9150

C01

0

0

0

0

0

1101 00 15 9170

C01

0

0

0

0

0

1101 00 15 9180

C01

0

0

0

0

0

1101 00 15 9190

1101 00 90 9000

1102 10 00 9500

A00

0

0

0

0

0

1102 10 00 9700

A00

0

0

0

0

0

1102 10 00 9900

1103 11 10 9200

A00

0

0

0

0

0

1103 11 10 9400

A00

0

0

0

0

0

1103 11 10 9900

1103 11 90 9200

A00

0

0

0

0

0

1103 11 90 9800

NB: Nii tootekoodid kui A-rea sihtkohakoodid on kindlaks määratud komisjoni muudetud määrusega (EMÜ) nr 3846/87 (EÜT L 366, 24.12.1987, lk 1).

Numbrilised sihtkohakoodid on kindlaks määratud määruses (EÜ) nr 2081/2003 (ELT L 313, 28.11.2003, lk 11).

C01

:

Kõik kolmandad riigid, v.a Albaania, Horvaatia, Bosnia-Hertsegoviina, Montenegro, Serbia, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, Lichtenstein ja Šveits.

C02

:

Alžeeria, Saudi Araabia, Bahrein, Egiptus, Araabia Ühendemiraadid, Iraan, Iraak, Iisrael, Jordaania, Kuveit, Liibanon, Liibüa, Maroko, Mauritaania, Omaan, Katar, Süüria, Tuneesia, Jeemen.

C03

:

Kõik riigid, v.a Norra, Šveits ja Lichtenstein.


30.6.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 172/59


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 764/2007,

29. juuni 2007,

millega määratakse kindlaks linnaste eksporditoetused

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 13 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikliga 13 nähakse ette, et nimetatud määruse artiklis 1 loetletud toodete puhul võib noteeringute või maailmaturuhindade ja ühenduse hindade vahe katta eksporditoetusega.

(2)

Eksporditoetused määratakse kindlaks, arvestades komisjoni 29. juuni 1995. aasta määruse (EÜ) nr 1501/95 (millega kehtestatakse teravilja eksporditoetuste andmist ja teraviljaturu häirete korral võetavaid meetmeid käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 teatavad üksikasjalikud rakenduseeskirjad), (2) artiklis 1 osutatud tegureid.

(3)

Linnaste puhul kohaldatav eksporditoetus tuleb arvutada arvestades teraviljakogust, mis on vajalik asjaomaste toodete tootmiseks. Need kogused on kindlaks määratud määrusega (EÜ) nr 1501/95.

(4)

Maailmaturu olukord või teatavate turgude erinõudmised võivad tekitada vajaduse teatavate toodete eksporditoetusi muuta olenevalt nende sihtkohast.

(5)

Toetus määratakse kindlaks üks kord kuus. Kindlaksmääramiste vahelisel ajal võib seda muuta.

(6)

Kui neid eeskirju kohaldatakse teraviljaturu tegeliku olukorra suhtes ja eriti nende toodete noteeringute ja hindade suhtes ühenduses ja maailmaturul, tuleks eksporditoetus määrata lisas esitatud kujul.

(7)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 1 punktis c osutatud eksporditoetused on kindlaks määratud lisas esitatud summade ulatuses.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 1. juulil 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. juuni 2007

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 78. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1154/2005 (ELT L 187, 19.7.2005, lk 11).

(2)  EÜT L 147, 30.6.1995, lk 7. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 777/2004 (ELT L 123, 27.4.2004, lk 50).


LISA

Komisjoni 29. juuni 2007. aasta määrusele, millega määratakse kindlaks linnaste eksporditoetused

Tootekood

Sihtkoht

Mõõtühik

Toetuse summa

1107 10 19 9000

A00

EUR/t

0,00

1107 10 99 9000

A00

EUR/t

0,00

1107 20 00 9000

A00

EUR/t

0,00

NB: Tootekoodid ja A-rea sihtkohakoodid on kindlaks määratud komisjoni muudetud määrusega (EMÜ) nr 3846/87 (EÜT L 366, 24.12.1987, lk 1).

Numbrilised sihtkohakoodid on kindlaks määratud määrusega (EÜ) nr 2081/2003 (ELT L 313, 28.11.2003, lk 11).


30.6.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 172/61


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 765/2007,

29. juuni 2007,

millega määratakse kindlaks linnaste eksporditoetuse suhtes kohaldatav korrigeeriv summa

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 15 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 14 lõikes 2 on sätestatud, et ekspordilitsentsi taotluse esitamise kuupäeval jõus olnud teravilja eksporditoetust tuleb taotluse korral kohaldada ekspordilitsentsi kehtivusajal toimuva ekspordi suhtes. Sel juhul kohaldatakse toetuse suhtes korrigeerivat summat.

(2)

Komisjoni 29. juuni 1995. aasta määruse (EÜ) nr 1501/95 alusel, millega on sätestatud eksporditoetuste andmist ja teraviljaturu häirete korral võetavaid meetmeid käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (2) võib kindlaks määrata määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 1 lõike 1 punktis c osutatud linnaste korrigeeriva summa. Korrigeeriv summa tuleb arvutada võttes arvesse määruse (EÜ) nr 1501/95 artiklis 1 osutatud tegureid.

(3)

Eespool esitatud sätete kohaldamisest tuleneb, et korrigeeriv summa tuleb kindlaks määrata vastavalt käesoleva määruse lisale.

(4)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 15 lõikes 3 osutatud korrigeeriv summa, mida kohaldatakse linnaste puhul eelnevalt kindlaksmääratud eksporditoetuste suhtes, on esitatud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 1. juulil 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. juuni 2007

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 78. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1154/2005 (ELT L 187, 19.7.2005, lk 11).

(2)  EÜT L 147, 30.6.1995, lk 7. Μäärust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 777/2004 (ELT L 123, 27.4.2004, lk 50).


LISA

Komisjoni 29. juuni 2007. aasta määrusele, millega määratakse kindlaks linnaste eksporditoetuse korrigeeriv summa

NB: Tootekoodid ja A-rea sihtkohakoodid on kindlaks määratud komisjoni muudetud määrusega (EMÜ) nr 3846/87 (EÜT L 366, 24.12.1987, lk 1).

Numbrilised sihtkohakoodid on kindlaks määratud komisjoni määrusega (EÜ) nr 2081/2003 (ELT L 313, 28.11.2003, lk 11).

(EUR/t)

Tootekood

Sihtkoht

Käibiv

7

1. ajavahemik

8

2. ajavahemik

9

3. ajavahemik

10

4. ajavahemik

11

5. ajavahemik

12

1107 10 11 9000

A00

0

0

0

0

0

0

1107 10 19 9000

A00

0

0

0

0

0

0

1107 10 91 9000

A00

0

0

0

0

0

0

1107 10 99 9000

A00

0

0

0

0

0

0

1107 20 00 9000

A00

0

0

0

0

0

0


(EUR/t)

Tootekood

Sihtkoht

6. ajavahemik

1

7. ajavahemik

2

8. ajavahemik

3

9. ajavahemik

4

10. ajavahemik

5

11. ajavahemik

6

1107 10 11 9000

A00

0

0

0

0

0

0

1107 10 19 9000

A00

0

0

0

0

0

0

1107 10 91 9000

A00

0

0

0

0

0

0

1107 10 99 9000

A00

0

0

0

0

0

0

1107 20 00 9000

A00

0

0

0

0

0

0


30.6.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 172/63


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 766/2007,

29. juuni 2007,

millega kehtestatakse toetused teravilja- ja riisisektori toodetele, mida tarnitakse ühenduse ja riiklike toiduabiprogrammide raames

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 13 lõike 3 kolmandat lõiku,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1785/2003 riisituru ühise korralduse kohta, (2) eriti selle artikli 14 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 21. oktoobri 1974. aasta määruse (EMÜ) nr 2681/74 (toiduabiks ette nähtud põllumajandussaaduste ja -toodete tarnimisega seotud kulutuste ühendusepoolse rahastamise kohta) (3) artiklis 2 on sätestatud, et kulutuste osa, mis vastab ühenduse eeskirjade kohaselt kindlaksmääratud eksporditoetustele, kaetakse Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi tagatisrahastust.

(2)

Ühenduse toiduabiprogrammide eelarve koostamise ja haldamise lihtsustamiseks ning selleks et võimaldada liikmesriikidel teada saada ühenduse osalemise ulatust riiklike toiduabiprogrammide finantseerimisel, tuleb kindlaks määrata nende tegevuste jaoks antavate toetuste määr.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikliga 13 ja määruse (EÜ) nr 1785/2003 artikliga 13 ette nähtud eksporditoetuste üldsätteid ja rakenduseeskirju kohaldatakse mutatis mutandis eespool nimetatud toimingute suhtes.

(4)

Erikriteeriumid, mida tuleb arvesse võtta riisi eksporditoetuse arvutamisel, on määratletud määruse (EÜ) nr 1785/2003 artiklis 14.

(5)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rahvusvaheliste konventsioonide või teiste abiprogrammide raames ettenähtud ühenduse ja siseriikliku toiduabialase tegevuse ja ühenduse teiste mittetulunduslike varustamistegevuste puhul kohaldatakse teravilja- ja riisisektori toodete suhtes toetusi, mis on kindlaks määratud vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 1. juulil 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. juuni 2007

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 78. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1154/2005 (ELT L 187, 19.7.2005, lk 11).

(2)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 96. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 797/2006 (ELT L 144, 31.5.2006, lk 1).

(3)  EÜT L 288, 25.10.1974, lk 1.


LISA

Komisjoni 29. juuni 2007. aasta määrusele, millega kehtestatakse toetused teravilja- ja riisisektori toodetele, mida tarnitakse ühenduse ja riiklike toiduabiprogrammide raames

(EUR/t)

Tootekood

Toetuse summa

1001 10 00 9400

0,00

1001 90 99 9000

0,00

1002 00 00 9000

0,00

1003 00 90 9000

0,00

1005 90 00 9000

0,00

1006 30 92 9100

0,00

1006 30 92 9900

0,00

1006 30 94 9100

0,00

1006 30 94 9900

0,00

1006 30 96 9100

0,00

1006 30 96 9900

0,00

1006 30 98 9100

0,00

1006 30 98 9900

0,00

1006 30 65 9900

0,00

1007 00 90 9000

0,00

1101 00 15 9100

0,00

1101 00 15 9130

0,00

1102 10 00 9500

0,00

1102 20 10 9200

8,96

1102 20 10 9400

7,68

1103 11 10 9200

0,00

1103 13 10 9100

11,52

1104 12 90 9100

0,00

NB: Tootekoodid on sätestatud muudetud komisjoni määruses (EMÜ) nr 3846/87 (EÜT L 366, 24.12.1987, lk 1).


30.6.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 172/65


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 767/2007,

29. juuni 2007,

millega määratakse kindlaks suurim toetus koore, või ja kontsentreeritud või puhul määruse (EÜ) nr 1898/2005 II peatükis sätestatud alalise pakkumiskutse raames avatud 34. individuaalseks pakkumiskutseks

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1255/1999 piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artiklit 10,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt komisjoni 9. novembri 2005. aasta määrusele (EÜ) nr 1898/2005, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses koore, või ja kontsentreeritud või realiseerimise meetmetega ühenduse turul, (2) võivad sekkumisametid müüa alalise pakkumismenetluse teel teatava koguse nende valduses oleva või sekkumisvarudest ning anda toetust koore, või ja kontsentreeritud või jaoks. Kõnealuse määruse artiklis 25 on sätestatud, et iga individuaalse pakkumiskutse raames saadud pakkumisi silmas pidades kinnitatakse madalaim müügihind või puhul ning suurim toetus koore, või ja kontsentreeritud või puhul. Lisaks sellele on sätestatud, et hind või toetus võib erineda olenevalt või kavandatud kasutusest, selle rasvasisaldusest ja kasutusviisist. Määruse (EÜ) nr 1898/2005 artiklis 28 osutatud töötlemistagatise suurus tuleks vastavalt kindlaks määrata.

(2)

Saadud pakkumiste läbivaatamisel selgus, et pakkumist ei peaks jätkama.

(3)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas piima- ja piimatooteturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1898/2005 II peatükis sätestatud alalise pakkumiskutse raames avatud 34. individuaalset pakkumiskutset ei jätkata.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 30. juunil 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. juuni 2007

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)  EÜT L 160, 26.6.1999, lk 48. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1913/2005 (ELT L 307, 25.11.2005, lk 2).

(2)  ELT L 308, 25.11.2005, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2107/2005 (ELT L 337, 22.12.2005, lk 20).


30.6.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 172/66


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 768/2007,

29. juuni 2007,

millega määratakse kindlaks madalaim müügihind või puhul määruses (EÜ) nr 1898/2005 sätestatud alalise pakkumiskutse raames avatud 34. individuaalseks pakkumiskutseks

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1255/1999 piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artiklit 10,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt komisjoni 9. novembri 2005. aasta määrusele (EÜ) nr 1898/2005, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses koore, või ja kontsentreeritud või realiseerimise meetmetega ühenduse turul, (2) võivad sekkumisametid müüa alalise pakkumismenetluse teel teatava koguse nende valduses oleva või sekkumisvarudest ning anda toetust koore, või ja kontsentreeritud või jaoks. Kõnealuse määruse artiklis 25 on sätestatud, et iga individuaalse pakkumiskutse raames saadud pakkumisi silmas pidades kinnitatakse madalaim müügihind või puhul ning suurim toetus koore, või ja kontsentreeritud või jaoks. Lisaks sellele on sätestatud, et hind või toetus võib erineda olenevalt või kavandatud kasutusest, selle rasvasisaldusest ja kasutusviisist. Määruse (EÜ) nr 1898/2005 artiklis 28 osutatud töötlemistagatise suurus tuleks vastavalt kindlaks määrata.

(2)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas piima- ja piimatooteturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruses (EÜ) nr 1898/2005 sätestatud alalise pakkumiskutse raames avatud 34. individuaalseks pakkumiskutseks määratakse kindlaks kõnealuse määruse artiklis 25 osutatud madalaim müügihind või sekkumisvarude puhul ning artiklis 28 osutatud töötlemistagatise suurus vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 30. juunil 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. juuni 2007

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)  EÜT L 160, 26.6.1999, lk 48. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1913/2005 (ELT L 307, 25.11.2005, lk 2).

(2)  ELT L 308, 25.11.2005, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2107/2005 (ELT L 337, 22.12.2005, lk 20).


LISA

Madalaim müügihind või puhul ning töötlemistagatise suurus määruses (EÜ) nr 1898/2005 sätestatud alalise pakkumiskutse raames avatud 34. individuaalseks pakkumiskutseks

(EUR/100 kg)

Valem

A

B

Kasutusviis

Märgistusainetega

Märgistusaineteta

Märgistusainetega

Märgistusaineteta

Madalaim müügihind

Või ≥ 82 %

Töötlemata

Kontsentreeritud

Töötlemistagatis

Töötlemata

Kontsentreeritud


30.6.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 172/68


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 769/2007,

29. juuni 2007,

millega kehtestatakse või madalaim müügihind 66. individuaalse pakkumise kutse puhul, mis on väljastatud määruses (EÜ) nr 2771/1999 osutatud alalise pakkumiskutse alusel

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1255/1999 piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 10 lõiget c,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 16. detsembri 1999. aasta määruse (EÜ) nr 2771/1999 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad või- ja kooreturul sekkumise osas) (2) artikli 21 kohaselt on sekkumisasutused pakkunud alalise pakkumiskutse alusel müügiks teatava koguse oma valduses olevat võid.

(2)

Arvestades vastusena igale individuaalse pakkumise kutsele laekunud pakkumisi, kehtestatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 2771/1999 artiklile 24a madalaim müügihind või otsustatakse leping sõlmimata jätta.

(3)

Laekunud pakkumisi arvestades tuleks kehtestada madalaim müügihind.

(4)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas piima- ja piimatooteturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 2771/1999 kohase 66. individuaalse pakkumise kutse puhul, mille alusel tehtavate pakkumiste esitamise tähtaeg oli 26. juuni 2007, kehtestatakse või madalaimaks müügihinnaks 365,20 EUR/100 kg.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 30. juunil 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.

Brüssel, 29. juuni 2007

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)  EÜT L 160, 26.6.1999, lk 48. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1913/2005 (ELT L 307, 25.11.2005, lk 2).

(2)  EÜT L 333, 24.12.1999, lk 11. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1802/2005 (ELT L 290, 4.11.2005, lk 3).


30.6.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 172/69


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 770/2007,

29. juuni 2007,

impordilitsentside väljaandmise kohta määrusega (EÜ) nr 529/2007 avatud külmutatud veiseliha tariifikvoodi raames esitatud taotluste alusel ajavahemikuks 1. juuli 2007 kuni 30. juuni 2008

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1254/1999 veise- ja vasikalihaturu ühise korralduse kohta, (1)

võttes arvesse komisjoni 31. augusti 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1301/2006, millega kehtestatakse ühised eeskirjad, et hallata põllumajandussaaduste ja -toodete imporditariifikvoote, mille suhtes kohaldatakse impordilitsentside süsteemi, (2) eriti selle artikli 7 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 11. mai 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 529/2007, millega avatakse ajavahemikuks 1. juulist 2007 kuni 30. juunini 2008 CN-koodi 0202 alla kuuluva külmutatud veiseliha ja CN-koodi 0206 29 91 alla kuuluvate toodete impordi tariifikvoot ning nähakse ette selle haldamine, (3) on avatud tariifikvoot loomalihasektori toodete impordiks.

(2)

Ajavahemikuks 1. juuli 2007 kuni 30. juuni 2008 esitatud impordilitsentside taotlused hõlmavad saadaolevatest kogustest suuremaid koguseid. Seega tuleks kindlaks määrata, millises ulatuses impordilitsentse võib välja anda, määrates taotletud kogustele jaotuskoefitsiendi,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kvoodile järjekorranumbriga 09.4003 määruse (EÜ) nr 529/2007 kohaselt ajavahemikuks 1. juuli 2007 kuni 30. juuni 2008 esitatud impordilitsentside taotlused rahuldatakse 14,840062 % jaotuskoefitsiendi alusel.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 30. juunil 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. juuni 2007

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)  EÜT L 160, 26.6.1999, lk 21. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1913/2005 (ELT L 307, 25.11.2005, lk 2).

(2)  ELT L 238, 1.9.2006, lk 13. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 289/2007 (ELT L 78, 17.3.2007, lk 17).

(3)  ELT L 123, 12.5.2007, lk 26.


30.6.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 172/70


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 771/2007,

29. juuni 2007,

impordilitsentside väljaandmise kohta määrusega (EÜ) nr 545/2007 avatud töötlemiseks ette nähtud külmutatud veiseliha tariifikvoodi raames esitatud taotluste alusel ajavahemikuks 1. juuli 2007 kuni 30. juuni 2008

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1254/1999 veise- ja vasikalihaturu ühise korralduse kohta, (1)

võttes arvesse komisjoni 31. augusti 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1301/2006, millega kehtestatakse ühised eeskirjad, et hallata põllumajandussaaduste ja -toodete imporditariifikvoote, mille suhtes kohaldatakse impordilitsentside süsteemi, (2) eriti selle artikli 7 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 16. mai 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 545/2007, millega avatakse töötlemiseks ette nähtud külmutatud veiseliha imporditariifikvoot ja sätestatakse selle haldamine (1. juuli 2007–30. juuni 2008), (3) on avatud tariifikvoodid loomalihasektori toodete impordiks.

(2)

Ajavahemikuks 1. juuli 2007 kuni 30. juuni 2008 esitatud impordilitsentside taotlused hõlmavad saadaolevatest kogustest suuremaid koguseid. Seega tuleks kindlaks määrata, millises ulatuses võib impordilitsentse välja anda, määrates taotletud kogustele jaotuskoefitsiendid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 545/2007 kohaselt ajavahemikuks 1. juuli 2007 kuni 30. juuni 2008 esitatud impordilitsentside taotlused kvoodile järjekorranumbriga 09.4057 rahuldatakse 5,206706 % jaotuskoefitsienti alusel, taotlused kvoodile järjekorranumbriga 09.4058 rahuldatakse 34,204866 % jaotuskoefitsienti alusel.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 30. juunil 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. juuni 2007

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)  EÜT L 160, 26.6.1999, lk 21. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1913/2005 (ELT L 307, 25.11.2005, lk 2).

(2)  ELT L 238, 1.9.2006, lk 13. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 289/2007 (ELT L 78, 17.3.2007, lk 17).

(3)  ELT L 129, 17.5.2007, lk 14.


DIREKTIIVID

30.6.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 172/71


KOMISJONI DIREKTIIV 2007/42/EÜ,

29. juuni 2007,

toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud regenereeritud tsellulooskilest materjalide ja esemete kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

(kodifitseeritud versioon)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1935/2004 toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete kohta, millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 80/590/EMÜ ja 89/109/EMÜ, (1) eriti selle artiklit 5,

ning arvestades, et:

(1)

Komisjoni 15. märtsi 1993. aasta direktiivi 93/10/EMÜ toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud regenereeritud tsellulooskilest materjalide ja esemete kohta (2) on korduvalt oluliselt muudetud. (3) Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune direktiiv kodifitseerida.

(2)

Käesoleva direktiiviga ettenähtud ühenduse meetmed ei ole üksnes vajalikud, vaid ka möödapääsmatud, et saavutada siseturu eesmärke; üksinda ei suuda liikmesriigid kõnesolevaid eesmärke saavutada. Peale selle on nende saavutamine ühenduse tasandil sätestatud juba määruses (EÜ) nr 1935/2004.

(3)

Eesmärgi, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1935/2004 artikli 3 lõikes 1 saavutamiseks, on regenereeritud tsellulooskile puhul sobivaks vahendiks eridirektiiv kõnealuse määruse artikli 5 tähenduses.

(4)

Regenereeritud tselluloosist sünteetilisi pakendeid peaksid reguleerima erisätted.

(5)

Meetod, millega määrata värvainete migratsiooni puudumine, tuleks kehtestada hiljem.

(6)

Siseriiklikud sätted peaks kehtima seni, kuni koostatakse puhtuskriteeriumid ja analüüsimeetodid.

(7)

Määruse (EÜ) nr 1935/2004 artikli 3 lõikes 1 seatud eesmärgi saavutamiseks piisab põhimõtteliselt heakskiidetud ainete loendi kehtestamisest, milles on märgitud kasutatavate koguste piirmäärad.

(8)

Bis(2-hüdroksüetüül)eeter (= dietüleenglükool) ja etaandiool (= monoetüleenglükool) võivad siiski ulatuslikult migreeruda teatud toitudesse ja seetõttu on selle võimaluse ärahoidmiseks kõige kohasem ette näha nende ainete maksimaalne lubatud kogus toidus, mis on kokku puutunud regenereeritud tsellulooskilega.

(9)

Tarbija tervise kaitseks tuleks vältida toidu otsest kokkupuudet regenereeritud tsellulooskile trükitud pinnaga.

(10)

Määruse (EÜ) nr 1935/2004 artikli 16 lõikes 1 osutatud kirjalik teatis tuleb esitada, kui regenereeritud tsellulooskilet kasutatakse erialaselt koos materjalide ja esemetega, mis on ette nähtud kokkupuutumiseks toiduga, välja arvatud sellised materjalid ja esemed, mis oma laadilt on ette nähtud selliseks kasutuseks.

(11)

Regenereeritud tsellulooskilede suhtes rakendatavad sätted peavad olema spetsiifilised toiduga kokkupuutuva kihi olemuse suhtes. Sellest tulenevalt peavad plastkattekihiga kaetud regenereeritud tsellulooskiledele esitatavad nõuded erinema kattekihita või tselluloosist saadud kattekihiga kaetud regenereeritud tsellulooskiledele esitatavatest nõuetest.

(12)

Kõigi regenereeritud tsellulooskile tüüpide, sealhulgas plastkattekihiga regenereeritud tsellulooskile valmistamisel võib kasutada ainult lubatud aineid.

(13)

Plastkattekihiga kaetud regenereeritud tsellulooskilede korral koosneb toiduga kokkupuutuv kiht materjalist, mis on sarnane toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud plastmaterjalide ja -esemetega. Seetõttu on kohane, et 6. augusti 2002. aasta komisjoni direktiivis 2002/72/EÜ toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud plastmaterjalide ja -esemete kohta (4) toodud sätted kehtiksid ka selliste kilede suhtes.

(14)

Ühenduse õigustiku ühtluse huvides tuleb teostada kontrolli plastkattekihiga regenereeritud tsellulooskilede direktiivis 2002/72/EÜ sätestatud migratsiooni piirmääradele vastavuse üle vastavalt eeskirjadele, mis on sätestatud nõukogu 18. oktoobri 1982. aasta direktiivis 82/711/EMÜ, milles kehtestatakse toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud plastmaterjalide ja -esemete koostisosade migratsiooni katsetamiseks vajalikud põhinõuded, (5) ja nõukogu 19. detsembri 1985. aasta direktiivis 85/572/EMÜ, millega sätestatakse toiduga kokkupuutumiseks mõeldud plastmaterjalide ja -esemete koostisainete migratsiooni testimiseks kasutatavate mudelainete nimekiri. (6)

(15)

Käesoleva direktiiviga ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega.

(16)

Käesolev direktiiv ei muuda liikmesriikide kohustusi, mis on seotud III lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmise ja kohaldamise tähtaegadega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

1.   Käesolev direktiiv on eridirektiiv määruse (EÜ) nr 1935/2004 artikli 5 tähenduses.

2.   Käesolevat direktiivi kohaldatakse I lisas määratletud regenereeritud tsellulooskile suhtes, mis on ette nähtud kokkupuutumiseks toiduga või puutub toiduga kokku oma kasutuseesmärgist lähtuvalt ja mis moodustab:

a)

sellisena valmistoote või

b)

osa muid materjale sisaldavast valmistootest.

3.   Käesolevat direktiivi ei kohaldata regenereeritud tselluloosist tehiskestade suhtes.

Artikkel 2

Artikli 1 lõikes 2 nimetatud regenereeritud tsellulooskiled kuuluvad ühte järgmistest tüüpidest:

a)

kattekihita regenereeritud tsellulooskile;

b)

kattekihiga regenereeritud tsellulooskile, mille kattekiht on saadud tselluloosist, või

c)

kattekihiga regenereeritud tsellulooskile, mille kattekiht koosneb plastist.

Artikkel 3

1.   Artikli 2 punktides a ja b nimetatud regenereeritud tsellulooskilede tootmisel võib kasutada ainult aineid või ainerühmi, mis on loetletud II lisas vastavalt selles sätestatud piirangutele.

2.   Erandina lõikest 1 võib kasutada muid kui II lisas loetletud aineid, kui neid kasutatakse värvainena (värvid ja pigmendid) või liimina, tingimusel, et need ained ei migreeru toitu tunnustatud analüüsimeetodiga avastataval määral.

Artikkel 4

1.   Artikli 2 punktis c nimetatud regenereeritud tsellulooskilede tootmisel võib enne kattekihi lisamist kasutada ainult aineid või ainerühmi, mis on loetletud II lisas vastavalt selles sätestatud piirangutele.

2.   Lõikes 1 nimetatud regenereeritud tsellulooskilele kantava kattekihi tootmisel võib kasutada ainult aineid või ainerühmi, mis on loetletud direktiivi 2002/72/EÜ II–VI lisas, vastavalt nendes sätestatud piirangutele.

3.   Minemata vastuollu lõikega 1, peavad artikli 2 punktis c nimetatud regenereeritud tsellulooskilest valmistatud materjalid ja tooted olema kooskõlas direktiivi 2002/72/EÜ artiklitega 2, 7 ja 8.

Artikkel 5

Regenereeritud tsellulooskile trükitud pinnad ei tohi toiduainetega kokku puutuda.

Artikkel 6

1.   Turustamisetappidel, mis ei ole jaemüügietapid, tuleb toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud regenereeritud tsellulooskilest materjalidele ja esemetele lisada määruse (EÜ) nr 1935/2004 artikli 16 lõike 1 kohane kirjalik teatis.

2.   Lõiget 1 ei kohaldata regenereeritud tsellulooskilest materjalide ja esemete suhtes, mis oma laadilt on otseselt ette nähtud toiduga kokkupuutumiseks.

3.   Kui kasutuse eritingimused ette nähakse, tuleb regenereeritud tsellulooskilest materjalid või esemed vastavalt märgistada.

Artikkel 7

Direktiiv 93/10/EMÜ, mida on muudetud III lisa A osas loetletud direktiividega, tunnistatakse kehtetuks; see ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud III lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmise ja kohaldamise tähtaegadega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile kooskõlas IV lisas esitatud vastavustabeliga.

Artikkel 8

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 9

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 29. juuni 2007

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  ELT L 338, 13.11.2004, lk 4.

(2)  EÜT L 93, 17.4.1993, lk 27. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2004/14/EÜ (ELT L 27, 30.1.2004, lk 48).

(3)  Vt lisa III A osa.

(4)  EÜT L 220, 15.8.2002, lk 18. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2007/19/EÜ (ELT L 91, 31.3.2007, lk 17).

(5)  EÜT L 297, 23.10.1982, lk 26. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 97/48/EÜ (EÜT L 222, 12.8.1997, lk 10).

(6)  EÜT L 372, 31.12.1985, lk 14. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2007/19/EÜ.


I LISA

REGENEREERITUD TSELLULOOSKILE MÄÄRATLUS

Regenereeritud tsellulooskile on õhuke lehtmaterjal, mis valmistatakse korduvkasutuseta puidust või puuvillast toodetud puhastatud tselluloosist. Tehniliste nõuete täitmiseks võib sellesse või selle pinnale olla lisatud sobivaid aineid. Regenereeritud tsellulooskile võib olla kaetud kas ühelt või mõlemalt poolt.


II LISA

AINETE LOEND, MIDA VÕIB KASUTADA REGENEREERITUD TSELLULOOSKILE VALMISTAMISEL

NB

Käesoleva lisa esimeses ja teises osas väljendavad protsendid massiprotsente arvutatuna veevaba katmata regenereeritud tsellulooskile kogusest.

Tavapärased tehnilised nimetused on esitatud nurksulgudes.

Kasutatavad ained peavad puhtuskriteeriumide osas olema hea tehnilise kvaliteediga.

ESIMENE OSA

Katmata regenereeritud tsellulooskile

Nimetus

Piirangud

A.

Regenereeritud tselluloos

Vähemalt 72 % (massiprotsent)

B.   

Lisaained

1.

Plastifikaatorid

Kuni 27 % (massiprotsent)

Bis(2-hüdroksüetüül)eeter [= dietüleenglükool]

Ainult nende kilede jaoks, mis on ette nähtud kattekihiga katmiseks ja mida seejärel kasutatakse kokkupuutes toiduga, mis ei ole niiske, nimelt ei sisalda pinnal füüsikaliselt vaba vett. Bis(2-hüdroksüetüül)eetri ja etaandiooli summaarne kogus kilega kokkupuutunud toidus ei tohi ületada 30 mg/kg toidu kohta.

Etaandiool [= monoetüleenglükool]

1,3-butaandiool

 

Glütserool

 

1,2-propaandiool [= 1,2-propüleenglükool]

 

Polüetüleenoksiid [= polüetüleenglükool]

Keskmine molekulmass 250–1 200

1,2-polüpropüleenoksiid [= 1,2-polüpropüleenglükool]

Keskmine molekulmass kuni 400 ja vaba 1,3-propaandiooli sisaldus kuni 1 % (massiprotsent) aine kohta

Sorbitool

 

Tetraetüleenglükool

 

Trietüleenglükool

 

Karbamiid

 

2.

Teised lisaained

Summaarselt kuni 1 % (massiprotsent)

Esimene klass

Igas taandes nimetatud aine või ainerühmade kogus võib olla kuni 2 mg/dm2 katmata kile kohta

Äädikhape ja selle NH4-, Ca-, Mg-, K- ja Na-soolad

 

Askorbiinhape ja selle NH4-, Ca-, Mg-, K- ja Na-soolad

 

Bensoehape ja Na-bensoaat

 

Sipelghape ja selle NH4-, Ca-, Mg-, K- ja Na-soolad

 

Hargnemata ahelaga paarisarvulise süsinikuaatomite arvuga (C8–C20) küllastunud või küllastumata rasvhapped, beheenhape ja ritsinoolhape ning nende hapete NH4-, Ca-, Mg-, K-, Na-, Al-, Zn-soolad

 

Sidrunhape, D- ja L-piimhape, male(iin)hape, L-viinhape ja nende Na- ja K-soolad

 

Sorb(iin)hape ja selle NH4-, Ca-, Mg-, K-, Na-soolad

 

Hargnemata ahelaga paarisarvulise süsinikuaatomite arvuga (C8–C20) küllastunud või küllastumata rasvhapete amiidid, beheenhappe ja ritsinoolhappe amiidid

 

Looduslikud toidutärklised ja -jahud

 

Keemilised modifitseeritud toidutärklised ja -jahud

 

Amüloos

 

Kaltsium- ja magneesiumkarbonaadid ja -kloriidid

 

Gütserooliestrid hargnemata ahelaga paarisarvulise süsinikuaatomite arvuga (C8–C20) küllastunud või küllastumata rasvhapetega ja/või adip(iin)hape, sidrun-, 12-hüdroksüstear(iin)- ja ritsinoolhapetega

 

8–14 oksüetüleenrühmaga polüoksüetüleeni estrid hargnemata ahelaga paarisarvulise süsinikuaatomite arvuga (C8–C20) küllastumata või küllastunud rasvhapetega

 

Sorbitooli estrid hargnemata ahelaga paarisarvulise süsinikuaatomite arvuga (C8–C20) küllastumata või küllastunud rasvhapetega

 

Stear(iin)happe ja mono- ja/või diestrid etaandiooli ja/või bis(2-hüdroksüetüül)eetri ja/või trietüleenglükooliga

 

Al-, Ca-, Mg- ja Si-oksiidid ja hüdroksiidid, silikoon ning Al-, Ca-, Mg- ja K-silikaadid ning hüdrosilikaadid

 

Polüetüleenoksiid [= polüetüleenglükool]

Keskmine molekulmass 1 200–4 000

Naatriumpropanaat

 

Teine klass

Ainete üldkogus katmata tsellulooskiles võib olla kuni 1 mg/dm2 ja üksiku aine või ainerühma kogus võib olla kuni 0,2 mg/dm2 (juhul kui ei ole kehtestatud madalamat piirnormi)

Naatriumalküül (C8–C18) benseensulfonaat

 

Naatriumisopropüülnaftaleensulfonaat

 

Naatriumalküül (C8–C18) sulfaat

 

Naatriumalküül (C8–C18) sulfonaat

 

Naatriumdioktüülsulfosuktsinaat

 

Dihüdroksüetüüldietüleentriamiinmonoatsetaatdistearaat

Kuni 0,05 mg/dm2 katmata kile kohta

Ammoonium-, magneesium- ja naatriumlaurüülsulfaadid

 

N,N′-distearoüüldiaminoetaan ehk N,N′distearoüületüleendiamiin, N,N′dipalmitoüüldiaminoetaan ehk N,N′-dipalmitoüül-etüleendiamiin. N,N′-dioleoüüldiaminoetaan ehk N,N′-dioleoüületüleendiamiin-

 

2-heptadetsüül-4,4-bis(metüleenstearaat)oksasoliin

 

polüetüleenaminostearamiidetüülsulfaat

Mitte rohkem kui 0,1 mg/dm2 katmata kile kohta

Kolmas klass – fikseerivad ained

Ainete üldkogus võib olla kuni 1 mg/dm2 katmata kile kohta

Melamiinformaldehüüdi kondensatsiooniprodukt, modifitseerimata või modifitseeritud ühe või mitme alljärgnevalt loetletud aine abil:

butanool, dietüleentriamiin, etanool, trietüleentetraamiin, tetraetüleenpentaamiin, tri-(2-hüdroksüetüül)amiin, 3,3′-diaminodipropüülamiin, 4,4′-diaminodibutüülamiin

Vaba formaldehüüdi sisaldus võib olla kuni 0,5 mg/dm2 katmata kile kohta

Vaba melamiini sisaldus võib olla kuni 0,3 mg/dm2 katmata kile kohta

Melamiinkarbamiidformaldehüüdi kondensatsiooniprodukt, modifitseertud tris-(2-hüdroksüetüül)amiiniga

Vaba formaldehüüdi sisaldus võib olla kuni 0,5 mg/dm2 katmata kile kohta

Vaba melamiini sisaldus võib olla kuni 0,3 mg/dm2 katmata kile kohta

Võrkstruktuuriga katioonsed polüalküleenamiinid:

a)

polüamiid-epikloorhüdriinvaigud diaminopropüülmetüülamiini ja epikloorhüdriini alusel

b)

polüamiid-epikloorhüdriinvaigud epikloorhüdriini, adip(iin)happe, kaprolaktaami, dietüleentriamiini ja/või etüleendiamiini alusel

c)

polüamiid-epikloorhüdriinvaigud adip(iin)happe, dietüleentriamiini ja epikloorhüdriini või epikloorhüdriini ja ammoniaagi segu alusel

d)

polüamiid-polüamiin-epikloorhüdriinvaigud epikloorhüdriini, dimetüüladipaadi ja dietüleentriamiini alusel

e)

polüamiid-polüamiin-epikloorhüdriinvaigud epikloorhüdriini, adipamiidi ja diaminopropüülmetüülamiini alusel

Kooskõlas ühenduse direktiividega ja nende puudumisel siseriiklike õigusaktidega kuni ühenduse direktiivi vastuvõtmiseni

Polüetüleenamiinid ja polüetüleenimiinid

Kuni 0,75 mg/dm2 katmata kile kohta

Karbamiid-formaldehüüdi kondensatsiooniprodukt, modifitseerimata või modifitseeritud ühe või mitme alljärgnevalt loetletud ühendi abil:

aminometüülsulfoonhape, sulfaniilhape, butanool, diaminobutaan, diaminodietüülamiin, diaminodipropüülamiin, diaminopropaan, dietüleentriamiin, etanool, guanidiin, metanool, tetraetüleenpentaamiin, trietüleentetraamiin, naatriumsulfit

Vaba formaldehüüdi sisaldus võib olla kuni 0,5 mg/dm2 katmata kile kohta

Neljas klass

Ainete üldkogus võib olla kuni 0,01 mg/dm2 katmata kile kohta

Toiduõlide amiinide ja polüetüleenoksiidi vahelise reaktsiooni produktid

 

Monoetanoolamiinilaurüülsulfaat

 


TEINE OSA

Kaetud regenereeritud tsellulooskile

Nimetus

Piirangud

A.

Regenereeritud tselluloos

Vt esimene osa

B.

Lisaained

Vt esimene osa

C.   

Kattematerjal

1.

Polümeerid

Ainete üldkogus võib olla kuni 50 mg/dm2 toiduga kokkupuutuva poole kattekihi kohta

Tselluloosi etüül-, hüdroksüetüül-, hüdroksüpropüül- ja metüüleetrid

 

Tselluloosnitraat

Kuni 20 mg/dm2 toiduga kokkupuutuva poole kattekihi kohta; lämmastikusisaldus 10,8–12,2 % (massiprotsent) tselluloosnitraadis

2.

Vaigud

Ainete koguhulk ei tohi ületada 12,5 mg/dm2 toiduga kokkupuutuva poole kattekihi kohta ja ainult tselluloosnitraadil põhinevate kattekihtidega regenereeritud tsellulooskilede valmistamiseks

Kaseiin

 

Kampol ja/või selle polümerisatsiooni, hüdrogenisatsiooni või disproportsioneerimissaadused ning nende metüül-, etüül- või (C2–C6) polüvalentsete alkoholide või nende alkoholide segude estrid

 

Kampol ja/või selle polümerisatsiooni, hüdrogenisatsiooni või disproportsioneerimissaadused kondenseeritud akrüül-, male(iin)-, sidrun-, fumaar- ja/või ftaalhappe ja/või 2,2-bis(4-hüdroksüfenüül)propaanformaldehüüdiga ning esterifitseeritud metüül-, etüül- või (C2-C6) polüvalentsete alkoholidega või nende alkoholide segudega

 

Bis(2-hüdroksüetüül)eetri estrid beeta-pineeni ja/või dipineeni ja/või diterpeeni ja male(iin)happeanhüdriidi liitumisega

 

Toiduželatiin

 

Kastoorõli ja selle dehüdratatsiooni- või hüdrogenisatsiooniproduktid, selle kondensatsioonisaadused polüglütserooli, adip(iin)-, sidrun-, male(iin)-, ftaal- ja sebatsiinhappega

 

Looduslik kummi [= dammara]

 

Polü-beeta-pineen [= terpeenvaigud]

 

Karbamiid-formaldehüüdvaigud (vt fikseerivad ained)

 

3.

Plastifikaatorid

Üldkogus võib olla kuni 6 mg/dm2 toiduga kokkupuutuva poole kattekihi kohta

Atsetüülditributüültsitraat

 

Atsetüültri(2-etüülheksüül)tsitraat

 

Di-isobutüüladipaat

 

Di-n-butüüladipaat

 

Di-n-heksüülaselaat

 

Ditsükloheksüülftalaat

Kuni 4,0 mg/dm2 toiduga kokkupuutuva poole kattekihi kohta

2-etüülheksüüldifenüülfosfaat (sünonüüm: fosforhappe difenüül-2-ethüülheksüülester)

2-etüülheksüüldifenüülfosfaadi suurim lubatud kogus:

a)

2,4 mg/kg sellist tüüpi kilega kokku puutuva toidu kohta, või

b)

0,4 mg/dm2 toiduga kokkupuutuva poole kattekihi kohta

Glütseroolmonoatsetaat [= monoatsetiin]

 

Glütserooldiatsetaat [= diatsetiin]

 

Glütserooltriatsetaat [= triatsetiin]

 

Dibutüülsebatsinaat

 

Di-n-butüültartraat

 

Di-isobutüültartraat

 

4.

Teised lisaained

Üldkogus võib olla kuni 6 mg/dm2 katmata regenereeritud tsellulooskile, kaasa arvatud toiduga kokkupuutuva poole kattekiht, kohta

4.1.

Esimeses osas loetletud lisaained

Samad, mis esimeses osas (kaasa arvatud aine hulk kattematerjali toiduainega kokkupuutuval poolel)

4.2.

Spetsiaalsed kattematerjali lisaained:

Aine või ainerühma kogus toiduainega toiduainetega kokkupuutuval kattematerjali poolel võib igal üksikul juhul olla kuni 2 mg/dm2 kohta (kui ei ole kehtestatud eraldi piirnorme)

1-heksadekanool ja 1-oktadekanool

 

Hargnemata ahelaga küllastunud ja küllastumata paarisarvuliste süsinikuaatomite (C8–C20) arvuga rasvhapete ja ritsinoolhappe estrid hargnemata ahelaga etüül-, butüül-, amüül- ja ole(iin)alkoholidega

 

Montaanvahad, mis sisaldavad puhastatud montaanhappeid (C26–C32) ja/või nende estreid etaandiooli ja/või 1,3-butaandiooliga ja nende kaltsium- ja kaaliumisooli

 

Karnaubavaha

 

Mesilasvaha

 

Espartovaha

 

Kandelillavaha

 

Dimetüülpolüsiloksaan

Kuni 1 mg/dm2 toiduga kokkupuutuva poole kattekihi kohta — Epoksiiditud sojaõli (oksilaani sisaldus 6–8 %)

Epoksiiditud sojaõli (oksilaani sisaldus 6–8 %)

 

Rafineeritud parafiin ja mikrokristalsed vahad

 

Pentaerütritooltetrastearaat

 

Mono- ja bis(oktadetsüüldietüleenoksiid)fosfaadid

Kuni 0,2 mg/dm2 toiduga kokkupuutuva poole kattekihi kohta

Alifaatsed happed (C8–C20) esterifitseeritud mono- või di-(2-hüdroksü)amiiniga

 

2- ja 3-tert-butüül-4-hüdroksüanisool [e butüleeritud hüdroksüanisool — BHA]

Kuni 0,06 mg/dm2 toiduga kokkupuutuva poole kattekihi kohta

2,6-di-tert-butüül-4-metüülfenool [e butüleeritud hüdroksütolueen — BHT]

Kuni 0,06 mg/dm2 toiduga kokkupuutuva poole kattekihi kohta

Di-n-oktüültina-bis(2-etüülheksüül)maleaat

Kuni 0,06 mg/dm2 toiduga kokkupuutuva poole kattekihi kohta

5.

Lahustid

Aine üldkogus võib olla kuni 0,6 mg/dm2 toiduga kokkupuutuva poole kattekihi kohta

Butüülatsetaat

 

Etüülatsetaat

 

Isobutüülatsetaat

 

Isopropüülatsetaat

 

Propüülatsetaat

 

Atsetoon

 

1-butanool

 

Etanool

 

2-butanool

 

2-propanool

 

1-propanool

 

Tsükloheksaan

 

Etüleenglükoolimonobutüüleeter

 

Etüleenglükoolimonobutüüleetri atsetaat

 

Metüületüülketoon

 

Metüülisobutüülketoon

 

Tetrahüdrofuraan

 

Tolueen

Kuni 0,06 mg/dm2 toiduga kokkupuutuva poole kattekihi kohta


III LISA

A   OSA

Kehtetuks tunnistatud direktiiv koos muudatustega

(artikkel 7)

Komisjoni direktiiv 93/10/EMÜ

(EÜT L 93, 17.4.1993, lk 27).

Komisjoni direktiiv 93/111/EÜ

(EÜT L 310, 14.12.1993, lk 41).

Komisjoni direktiiv 2004/14/EÜ

(ELT L 27, 30.1.2004, lk 48).

B   OSA

Siseriiklikku õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtajad

(artikkel 7)

Direktiiv

Ülevõtmise tähtaeg

Kohaldamise tähtaeg

93/10/EMÜ

1. jaanuar 1994

1. jaanuar 1994 (1)

1. jaanuar 1994 (2)

1. jaanuar 1995 (3)

93/111/EÜ

2004/14/EÜ

29. juuli 2005

29. juuli 2005 (4)

29. jaanuar 2006 (5)


(1)  Kooskõlas direktiivi 93/10/EMÜ artikli 5 lõike 1 esimese taandega: „Lubavad liikmesriigid 1. jaanuarist 1994 sellise toiduainetega kokkupuutumiseks ettenähtud regenereeritud tsellulooskile turustamise ja kasutamise, mis vastab käesoleva direktiivi nõuetele”.

(2)  Kooskõlas direktiivi 93/10/EMÜ artikli 5 lõike 1 teise taandega: „Keelavad liikmesriigid 1. jaanuarist 1994 sellise toiduainetega kokkupuutumiseks ettenähtud regenereeritud tsellulooskile turustamise ja kasutamise, mis ei vasta käesoleva direktiivi ega direktiivi 83/229/EMÜ nõuetele, v.a kile, mis direktiivi 92/15/EMÜ kohaselt keelatakse 1. juulist 1994”.

(3)  Kooskõlas direktiivi 93/10/EMÜ artikli 5 lõike 1 kolmanda taandega: „Keelavad liikmesriigid 1. jaanuarist 1995 sellise toiduainetega kokkupuutumiseks ettenähtud regenereeritud tsellulooskile turustamise ja kasutamise, mis ei vasta käesoleva direktiivi nõuetele, kuid vastas direktiivi 83/229/EMÜ nõuetele”.

(4)  Kooskõlas direktiivi 2004/14/EÜ artikli 2 lõike 1 punktiga a: „Kohaldavad liikmesriigid kõnealuseid õigusakte sellisel viisil, et need lubavad 29. juulist 2005 sellise toiduainetega kokkupuutumiseks ettenähtud regenereeritud tsellulooskile turustamist ja kasutamist, mis vastab käesoleva direktiivi nõuetele”.

(5)  Kooskõlas direktiivi 2004/14/EÜ artikli 2 lõike 1 punktiga b: „Kohaldavad liikmesriigid kõnealuseid õigusakte sellisel viisil, et need keelustavad 29. jaanuarist 2006 sellise toiduainetega kokkupuutumiseks ettenähtud regenereeritud tsellulooskile tootmise ja impordi Ühenduse territooriumile, mis ei vasta käesoleva direktiivi nõuetele”.


IV LISA

Vastavustabel

Direktiiv 93/10/EMÜ

Käesolev direktiiv

Artikkel 1 lõiked 1 ja 2

Artikkel 1 lõiked 1 ja 2

Artikkel 1 lõige 3 sissejuhatav osa, punkt b

Artikkel 1 lõige 3

Artikkel 1a

Artikkel 2

Artikkel 2

Artikkel 3

Artikkel 2a

Artikkel 4

Artikkel 3

Artikkel 5

Artikkel 4

Artikkel 6

Artikkel 5

Artikkel 6

Artikkel 7

Artikkel 8

Artikkel 7

Artikkel 9

Lisa I

Lisa I

Lisa II

Lisa II

Lisa III

Lisa III

Lisa IV


II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

OTSUSED

Komisjon

30.6.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 172/83


KOMISJONI OTSUS,

29. juuni 2007,

millega parandatakse komisjoni direktiivi 2006/132/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ, et lisada toimeainete hulka protsümidoon

(teatavaks tehtud numbri K(2007) 3066 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2007/452/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiivi 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turuleviimise kohta, (1) eriti selle artikli 6 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni direktiivis 2006/132/EÜ (2) on viga, mis tuleb parandada, nimelt on selle lisas kilogrammide asemel märgitud grammid.

(2)

Nimetatud parandus peaks jõustuma alates direktiivi 2006/132/EÜ jõustumise kuupäevast. Paranduse jõustumine tagasiulatuvalt ei mõjuta üksikisikute õigusi.

(3)

Käesoleva otsusega ettenähtud meede on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Direktiivi 2006/132/EÜ lisa veerus „Erisätted” asendatakse kolmas taane järgmisega:

„—

0,75 kg toimeainet ühe hektari ja ühe kasutamiskorra kohta.”

Artikkel 2

Käesolevat otsust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 29. juuni 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU


(1)  EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2007/31/EÜ (ELT L 140, 1.6.2007, lk 44).

(2)  ELT L 349, 12.12.2006, lk 22.


30.6.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 172/84


KOMISJONI OTSUS,

29. juuni 2007,

millega määratakse BSE ohu alusel liikmesriikide, kolmandate riikide või nende piirkondade BSE staatus

(teatavaks tehtud numbri K(2007) 3114 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2007/453/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 999/2001, millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad, (1) eriti selle artikli 5 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EÜ) nr 999/2001 kehtestatakse loomade transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate (TSEde) vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad. Kõnealuse määruse artikli 1 kohaselt kohaldatakse neid eeskirju elusloomade ja loomsete saaduste tootmise ja turustamise suhtes. Seepärast on vaja määrata liikmesriikide, kolmandate riikide või nende piirkondade (edaspidi „riigid või piirkonnad”) veiste spongioosse entsefalopaatia staatus (BSE staatus) liigitades need riigid või piirkonnad BSE ohu alusel ühte kolmest kategooriast, nagu on sätestatud kõnealuse määruse artikli 5 lõikes 1.

(2)

Riikide ja piirkondade BSE ohu alusel kategooriatesse liigitamise eesmärk on kehtestada kaubanduseeskirjad kõigi BSE ohu kategooriate jaoks, et loomade tervise ja rahvatervise kaitse oleks nõuetekohaselt tagatud.

(3)

Määruse (EÜ) nr 999/2001 VIII lisas sätestatakse ühendusesisese kaubanduse eeskirjad ja IX lisas eeskirjad seoses impordiga ühendusse. Need eeskirjad põhinevad Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni (OIE) maismaaloomade tervishoiu eeskirjadel.

(4)

OIE-l on määrav roll riikide ja piirkondade BSE staatuse alusel liigitamise otsuse tegemisel.

(5)

OIE korralisel istungjärgul mais 2007 võeti vastu resolutsioon mitmete riikide BSE staatuse kohta. Kuni ELi liikmesriikide BSE staatuse suhtes lõpliku otsuse tegemiseni ja võttes arvesse ühenduses kohaldatavaid ühtseid rangeid BSE kaitsemeetmeid, tuleks liikmesriigid ajutiselt tunnistada kontrollitud BSE ohuga riikideks.

(6)

Kuni puudub lõplik otsus Norra ja Islandi BSE staatuse kohta ning võttes arvesse viimati valminud riskianalüüsi tulemusi nende riikide kohta, tuleks need riigid ajutiselt tunnistada kontrollitud BSE ohuga riikideks.

(7)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 999/2001 artiklile 23 võeti 1. juulini 2007 üleminekumeetmed. Nende meetmete kehtivus lõpeb kohe pärast kõnealuse määruse artikli 5 kohase klassifitseerimisotsuse vastuvõtmist. Seega tuleb otsus nende riikide või piirkondade BSE ohu alusel liigitamise kohta vastu võtta enne kõnealust kuupäeva.

(8)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Riikide või piirkondade BSE staatus, mis vastab neis esinevale BSE ohule, on sätestatud käesoleva otsuse lisas.

Artikkel 2

Käesolevat otsust kohaldatakse alates 1. juulist 2007.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 29. juuni 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU


(1)  EÜT L 147, 31.5.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1923/2006 (ELT L 404, 30.12.2006, lk 1).


LISA

RIIKIDE VÕI PIIRKONDADE LOETELU

A.   Väheolulise BSE ohuga riigid ja piirkonnad

Argentina

Austraalia

Uus-Meremaa

Singapur

Uruguay

B.   Kontrollitud BSE ohuga riigid ja piirkonnad

Liikmesriigid

Belgia, Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Taani, Saksamaa, Eesti, Iirimaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Küpros, Läti, Leedu, Luxembourg, Ungari, Malta, Madalmaad, Austria, Poola, Portugal, Rumeenia, Sloveenia, Slovaki Vabariik, Soome, Rootsi, Ühendkuningriik

EFTA riigid

Island, Norra, Šveits

Kolmandad riigid

Brasiilia

Kanada

Tšiili

Taiwan

Ameerika Ühendriigid

C.   Määratlemata BSE ohuga riigid ja piirkonnad

Riigid ja piirkonnad, mida ei ole nimetatud käesoleva lisa punktides A ja B.


30.6.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 172/87


KOMISJONI OTSUS,

29. juuni 2007,

millega muudetakse otsust 2006/415/EÜ, milles käsitletakse teatavaid kaitsemeetmeid seoses alatüüpi H5N1 kuuluva kõrge patogeensusega linnugripiga ühenduses

(teatavaks tehtud numbri K(2007) 3183 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2007/454/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 11. detsembri 1989. aasta direktiivi 89/662/EMÜ veterinaarkontrollide kohta ühendusesiseses kaubanduses seoses siseturu väljakujundamisega, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiivi 90/425/EMÜ, milles käsitletakse ühendusesiseses kaubanduses teatavate elusloomade ja toodete suhtes seoses siseturu väljakujundamisega kohaldatavaid veterinaar- ja zootehnilisi kontrolle, (2) eriti selle artikli 10 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2005. aasta direktiivi 2005/94/EÜ linnugripi tõrjet käsitlevate ühenduse meetmete ning direktiivi 92/40/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta, (3) ning eriti selle artikli 63 lõiget 3 ja artikli 66 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiiviga 2005/94/EÜ on kehtestatud teatavad ennetusmeetmed, mille eesmärk on linnugripi järelevalve ja varane avastamine, ning minimaalsed tõrjemeetmed, mida kohaldatakse selle haiguse puhkemisel kodu- või muude vangistuses peetavate lindude seas. Selles on ette nähtud, et vastu võetakse nimetatud direktiivis sätestatud tauditõrje miinimummeetmeid täiendavad epidemioloogilisest olukorrast tingitud üksikasjalikud eeskirjad. Liikmesriigid peavad nimetatud direktiivi siseriiklikku õigusse üle võtma 1. juuliks 2007.

(2)

Komisjoni 14. juuni 2006. aasta otsusega 2006/415/EÜ, milles käsitletakse teatavaid kaitsemeetmeid seoses alatüüpi H5N1 kuuluva kõrge patogeensusega linnugripiga ühenduses ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2006/135/EÜ, (4) on kehtestatud kõnealuse haiguse leviku vältimiseks kohaldatavad teatavad kaitsemeetmed, sealhulgas A- ja B-piirkondade kehtestamine vastavalt kahtlustatud või kinnitatud haiguspuhangutele. Kõnealused piirkonnad on loetletud otsuse 2006/415/EÜ lisas ning nende seas on Tšehhi Vabariigi, Ungari ja Ühendkuningriigi alasid. Nimetatud otsust kohaldatakse kuni 30. juunini 2007.

(3)

Komisjoni 14. juuni otsuses 2006/416/EÜ teatavate üleminekumeetmete kohta seoses kõrge patogeensusega linnugripiga kodulindudel või muudel vangistuses peetavatel lindudel ühenduses (5) on sätestatud meetmed, mida peavad kohaldama liikmesriigid, kes ei ole direktiivi 2005/94/EÜ sätteid veel täielikult üle võtnud. Nimetatud otsust kohaldatakse kuni 30. juunini 2007. Liikmesriigid peavad direktiivi 2005/94/EÜ siseriiklikku õigusse üle võtma 1. juuliks 2007 ning seega asendatakse praegused, otsuses 2006/416/EÜ sätestatud meetmed selles direktiivis sätestatud meetmetega.

(4)

Alatüüpi H5N1 kuuluva linnugripi puhanguid esineb jätkuvalt ja seepärast tuleks jätkata otsuses 2006/415/EÜ sätestatud meetmete kohaldamist kohtades, kus kodulindudel on seda viirust leitud, täiendades seega direktiivis 2005/94/EÜ sätestatud meetmeid.

(5)

Sellist epidemioloogilist olukorda arvestades on asjakohane pikendada otsuse 2006/415/EÜ kohaldamisaega 30. juunini 2008.

(6)

Lisaks tuleb otsuses 2006/415/EÜ olevad viited otsusele 2006/416/EÜ asendada viidetega direktiivile 2005/94/EÜ.

(7)

Seetõttu tuleks otsust 2006/415/EÜ vastavalt muuta.

(8)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsust 2006/415/EÜ muudetakse järgmiselt:

1.

Artikli 1 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Käesolevas otsuses sätestatud meetmeid kohaldatakse, ilma et see piiraks direktiivi 2005/94/EÜ kohaselt võetavate meetmete kohaldamist kõrge patogeensusega linnugripi puhkemise korral kodulindude hulgas.”

2.

Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 3

A-piirkond ja B-piirkond

1.   Lisa A osas („A-piirkond”) kirjeldatud piirkonda käsitatakse kõrge riskiteguriga piirkonnana ning see koosneb ohustatud tsoonist ja järelevalvetsoonist, mis kehtestatakse vastavalt direktiivi 2005/94/EÜ artiklile 16.

2.   Lisa B osas („B-piirkond”) kirjeldatud piirkonda käsitatakse kõrge riskiteguriga piirkonnana, mis võib tervikuna või osaliselt hõlmata vastavalt direktiivi 2005/94/EÜ artiklile 16 kehtestatud piirangutsooni ning mis eraldab A-piirkonda tabandunud liikmesriigi haigusvabast osast, kui selline osa on piiritletud, või naaberriikidest.”

3.

Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Pärast kõrge patogeensusega linnugripi kahtlustatavat või kinnitust leidnud puhangut, mille on põhjustanud kõrge patogeensusega A-tüüpi gripiviiruse alatüüp H5, mille puhul kahtlustatakse või on kinnitust leidnud neuraminidaasi tüüp N1, kehtestab tabandunud liikmesriik viivitamata:

a)

A-piirkonna, võttes arvesse direktiivi 2005/94/EÜ artiklis 16 sätestatud õigusnõudeid;

b)

B-piirkonna, võttes arvesse linnugripiga seotud geograafilisi, halduslikke, ökoloogilisi ja episotoloogilisi tegureid.

Tabandunud liikmesriik teavitab A- ja B-piirkondadest komisjoni, teisi liikmesriike ja vajadusel üldsust.”

b)

Artikli 4 lõike 4 punkti b alapunkt i asendatakse järgmisega:

„i)

vastavalt direktiivi 2005/94/EÜ artikli 11 lõikele 8 alates esialgse puhastuse ja desinfektsiooni tegemisest kinnitust leidnud puhangust kahjustatud ettevõttes vähemalt 21 päevaks ohustatud tsoonis ning 30 päevaks järelevalvetsoonis ning”

4.

Artikli 5 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„Lisaks kodulindude, muude vangistuses peetavate lindude, nende haudemunade ja neist saadud toodete liikumise piirangutele, mis on ohu- seire- ja täiendavate piirangute tsoonides asuvatele ettevõtetele sätestatud direktiivis 2005/94/EÜ, tagab tabandunud liikmesriik, et:”

5.

Artiklis 12 asendatakse kuupäev „30. juuni 2007” kuupäevaga „30. juuni 2008”.

6.

Lisas asendatakse kuupäev „30. juuni 2007” kuupäevaga „22. juuli 2007”.

Artikkel 2

Käesolevat otsust kohaldatakse alates 1. juulist 2007.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 29. juuni 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU


(1)  EÜT L 395, 30.12.1989, lk 13. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2004/41/EÜ (ELT L 157, 30.4.2004, lk 33), parandatud versioon ELT L 195, 2.6.2004, lk 12.

(2)  EÜT L 224, 18.8.1990, lk 29. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2002/33/EÜ (EÜT L 315, 19.11.2002, lk 14).

(3)  ELT L 10, 14.1.2006, lk 16.

(4)  ELT L 164, 16.6.2006, lk 51. Otsust on viimati muudetud otsusega 2007/434/EÜ (ELT L 161, 22.6.2007, lk 70).

(5)  ELT L 164, 16.6.2006, lk 61. Otsust on muudetud otsusega 2007/119/EÜ (ELT L 51, 20.2.2007, lk 22).


III Euroopa Liidu lepingu kohaselt vastu võetud aktid

EUROOPA LIIDU LEPINGU V JAOTISE KOHASELT VASTU VÕETUD AKTID

30.6.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 172/89


NÕUKOGU OTSUS 2007/455/ÜVJP,

25. juuni 2007,

ühise seisukoha 2004/161/ÜVJP, millega pikendatakse Zimbabwe vastu suunatud piiravaid meetmeid, rakendamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse ühist seisukohta 2004/161/ÜVJP (1) ja eelkõige selle artiklit 6 koostoimes Euroopa Liidu lepingu artikli 23 lõikega 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Ühise seisukohaga 2004/161/ÜVJP võttis nõukogu vastu meetmed, et muu hulgas takistada liikmesriikide territooriumile sisenemist või selle läbimist isikute poolt, kes on seotud tegevusega, mis tõsiselt kahjustab demokraatiat, inimõigu