27.6.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 165/1

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ, EURATOM) nr 723/2007,

18. juuni 2007,

millega kohandatakse Euroopa ühenduste ametnike ja muude teenistujate töötasude suhtes kohaldatavaid paranduskoefitsiente

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli, eriti selle artiklit 13,

võttes arvesse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju ja ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi, mis on sätestatud määruses (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68, (1) eriti personalieeskirjade artikleid 63 ja 64, artikli 65 lõiget 2 ning VII ja XI lisa, samuti muude teenistujate teenistustingimuste artikli 20 esimest lõiku, artiklit 64 ja artiklit 92,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

ning arvestades,

Et Eestis kasvas ajavahemikul 2006. aasta juunist detsembrini elukallidus olulisel määral. Seepärast tuleks kohandada ametnike ja muude teenistujate töötasude suhtes kohaldatavaid paranduskoefitsiente,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Alates 1. jaanuarist 2007 on vastavalt personalieeskirjade artiklile 64 ametnike ja muude teenistujate töötasude suhtes kohaldav paranduskoefitsient allpool nimetatud riigis järgmine:

—	Eesti 83,4.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Luxembourg, 18. juuni 2007

Nõukogu nimel

eesistuja

F.-W. STEINMEIER

(1) EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 1895/2006 (ELT L 397, 30.12.2006, lk 6).

27.6.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 165/2

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 724/2007,

27. veebruar 2007,

millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 3149/92, millega kehtestatakse ühenduses enim puudustkannatavatele isikutele sekkumisvarudest pärit toiduainete tarnimise üksikasjalikud eeskirjad (1)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 10. detsembri 1987. aasta määrust (EMÜ) nr 3730/87, millega kehtestatakse sekkumisvarudest pärit ja ühenduses enim puudustkannatavatele isikutele jaotamiseks mõeldud toiduainete kindlaksmääratud organisatsioonidele tarnimise üldeeskirjad, (2) eriti selle artiklit 6,

ning arvestades järgmist:

(1)	Ühenduse laienemisel 1. jaanuaril 1995 ja 1. mail 2004 ei kohandatud komisjoni määrust (EMÜ) nr 3149/92, (3) lisades sinna nende uute liikmesriikide keelsed kanded, kes liitusid ühendusega nimetatud kuupäevadel. Tuleks lisada asjaomaste keelte kanded.

(2)	Selleks et tagada ühtsus komisjoni määrusega (EÜ) nr 725/2007, (4) millega kohandatakse määrust (EMÜ) nr 3149/92 Bulgaaria ja Rumeenia Euroopa Liiduga liitumise järgselt, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. jaanuarist 2007.

(3)	Seetõttu tuleks määrust (EMÜ) nr 3149/92 vastavalt muuta.

(4)	Käesolevas määruses ette nähtud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EMÜ) nr 3149/92 muudetakse järgmiselt.

1.	Artikli 7 lõike 5 kolmas lõik asendatakse järgmisega. “Tarniva sekkumisameti poolt väljastatud lähetusteatisel peab olema üks lisas esitatud kannetest:”

2.	Käesoleva määruse lisas esitatud tekst lisatakse lisana.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 27. veebruar 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 35.

(2) EÜT L 352, 15.12.1987, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 2535/95 (EÜT L 260, 31.10.1995, lk 3).

(3) EÜT L 313, 30.10.1992, lk 50. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 133/2006 (ELT L 23, 27.1.2006, lk 11).

(4) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 4.

LISA

“LISA

Artikli 7 lõike 5 kolmandas lõigus osutatud kanded:

hispaania keeles	:	Transferencia de productos de intervención — aplicación del artículo 7, apartado 5, del Reglamento (CEE) no 3149/92.
tšehhi keeles	:	Přeprava intervenčních produktů – Použití čl. 7 odst. 5 nařízení (EHS) č. 3149/92.
taani keeles	:	Overførsel af interventionsprodukter — Anvendelse af artikel 7, stk. 5, i forordning (EØF) nr. 3149/92.
saksa keeles	:	Transfer von Interventionserzeugnissen — Anwendung von Artikel 7 Absatz 5 der Verordnung (EWG) Nr. 3149/92.
eesti keeles	:	Sekkumistoodete üleandmine – määruse (EMÜ) nr 3149/92 artikli 7 lõike 5 rakendamine.
kreeka keeles	:	Μεταφορά προϊόντων παρέμβασης — Εφαρμογή του άρθρου 7 παράγραφος 5 του κανονισμού (ΕΟΚ) αριθ. 3149/92.
inglise keeles	:	Transfer of intervention products — Application of Article 7(5) of Regulation (EEC) No 3149/92.
prantsuse keeles	:	Transfert de produits d'intervention — Application de l'article 7, paragraphe 5, du règlement (CEE) no 3149/92.
itaalia keeles	:	Trasferimento di prodotti d'intervento — Applicazione dell'articolo 7, paragrafo 5, del regolamento (CEE) n. 3149/92.
läti keeles	:	Intervences produktu transportēšana – Piemērojot Regulas (EEK) Nr. 3149/92 7. panta 5. punktu.
leedu keeles	:	Intervencinių produktų vežimas – taikant Reglamento (EEB) Nr. 3149/92 7 straipsnio 5 dalį.
ungari keeles	:	Intervenciós termékek átszállítása – A 3149/92/EGK rendelet 7. cikke (5) bekezdésének alkalmazása.
malta keeles	:	Trasferiment ta’ prodotti ta’ l-intervent – Applikazzjoni ta’ l-Artikolu 7 (5) tar-Regolament (KEE) Nru 3149/92.
hollandi keeles	:	Overdracht van interventieproducten — Toepassing van artikel 7, lid 5, van Verordening (EEG) nr. 3149/92.
poola keeles	:	Przekazanie produktów objętych interwencją – stosuje się art. 7 ust. 5 rozporządzenia (EWG) nr 3149/92.
portugali keeles	:	Transferência de produtos de intervenção — aplicação do n.o 5 do artigo 7.o do Regulamento (CEE) n.o 3149/92.
sloveeni keeles	:	Prenos intervencijskih proizvodov – Uporaba člena 7(5) Uredbe (EGS) št. 3149/92.
soome keeles	:	Interventiotuotteiden siirtäminen – Asetuksen (ETY) N:o 3149/92 7 artiklan 5 kohdan soveltaminen.
rootsi keeles	:	Överföring av interventionsprodukter – Tillämpning av artikel 7.5 i förordning (EEG) nr 3149/92.”

27.6.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 165/4

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 725/2007,

27. veebruar 2007,

millega kohandatakse määrust (EMÜ) nr 3149/92, millega kehtestatakse ühenduses enim puudustkannatavatele isikutele sekkumisvarudest pärit toiduainete tarnimise üksikasjalikud eeskirjad, seoses Bulgaaria ja Rumeenia Euroopa Liiduga ühinemisega (1)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Bulgaaria ja Rumeenia ühinemislepingut,

võttes arvesse Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisakti, eriti selle artiklit 56,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni määrus (EMÜ) nr 3149/92 (2) sisaldab teatavaid kandeid kõikides ühenduse liikmesriikide keeltes seisuga 31. detsember 2006. Kõnealused kanded tuleks lisada bulgaaria ja rumeenia keeles.

(2)	Seetõttu tuleks muuta määrust (EMÜ) nr 3149/92,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EMÜ) nr 3149/92 lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 27. veebruar 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 35.

(2) EÜT L 313, 30.10.1992, lk 50. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 724/2007 (Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 2).

LISA

“LISA

Artikli 7 lõike 5 kolmandas lõigus osutatud kanded:

bulgaaria keeles	:	Превоз на интервенционни продукти — прилагане на член 7, параграф 5 от Регламент (ЕИО) № 3149/92.
hispaania keeles	:	Transferencia de productos de intervención — aplicación del artículo 7, apartado 5, del Reglamento (CEE) no 3149/92.
tšehhi keeles	:	Přeprava intervenčních produktů – Použití čl. 7 odst. 5 nařízení (EHS) č. 3149/92.
taani keeles	:	Overførsel af interventionsprodukter — Anvendelse af artikel 7, stk. 5, i forordning (EØF) nr. 3149/92.
saksa keeles	:	Transfer von Interventionserzeugnissen — Anwendung von Artikel 7 Absatz 5 der Verordnung (EWG) Nr. 3149/92.
eesti keeles	:	Sekkumistoodete üleandmine – määruse (EMÜ) nr 3149/92 artikli 7 lõike 5 rakendamine.
kreeka keeles	:	Μεταφορά προϊόντων παρέμβασης — Εφαρμογή του άρθρου 7 παράγραφος 5 του κανονισμού (ΕΟΚ) αριθ. 3149/92.
inglise keeles	:	Transfer of intervention products — Application of Article 7(5) of Regulation (EEC) No 3149/92.
prantsuse keeles	:	Transfert de produits d'intervention — Application de l'article 7, paragraphe 5, du règlement (CEE) no 3149/92.
itaalia keeles	:	Trasferimento di prodotti d'intervento — Applicazione dell'articolo 7, paragrafo 5, del regolamento (CEE) n. 3149/92.
läti keeles	:	Intervences produktu transportēšana – Piemērojot Regulas (EEK) Nr. 3149/92 7. panta 5. punktu.
leedu keeles	:	Intervencinių produktų vežimas – taikant Reglamento (EEB) Nr. 3149/92 7 straipsnio 5 dalį.
ungari keeles	:	Intervenciós termékek átszállítása – A 3149/92/EGK rendelet 7. cikke (5) bekezdésének alkalmazása.
malta keeles	:	Trasferiment ta’ prodotti ta’ l-intervent – Applikazzjoni ta’ l-Artikolu 7 (5) tar-Regolament (KEE) Nru 3149/92.
hollandi keeles	:	Overdracht van interventieproducten — Toepassing van artikel 7, lid 5, van Verordening (EEG) nr. 3149/92.
poola keeles	:	Przekazanie produktów objętych interwencją – stosuje się art. 7 ust. 5 rozporządzenia (EWG) nr 3149/92.
portugali keeles	:	Transferência de produtos de intervenção — aplicação do n.o 5 do artigo 7.o do Regulamento (CEE) n.o 3149/92.
rumeenia keeles	:	Transfer de produse de intervenție — Aplicare a articolului 7 alineatul (5) din Regulamentul (CEE) nr. 3149/92.
slovaki keeles	:	Premiestnenie intervenčných výrobkov – uplatnenie článku 7 odseku 5 nariadenia (EHS) č. 3149/92.
sloveeni keeles	:	Prenos intervencijskih proizvodov – Uporaba člena 7(5) Uredbe (EGS) št. 3149/92.
soome keeles	:	Interventiotuotteiden siirtäminen – Asetuksen (ETY) N:o 3149/92 7 artiklan 5 kohdan soveltaminen.
rootsi keeles	:	Överföring av interventionsprodukter – Tillämpning av artikel 7.5 i förordning (EEG) nr 3149/92.”

27.6.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 165/6

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 726/2007,

26. juuni 2007,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)	Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 3223/94 artiklis 4 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 27. juunil 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 26. juuni 2007

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) EÜT L 337, 24.12.1994, lk 66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 386/2005 (ELT L 62, 9.3.2005, lk 3).

LISA

Komisjoni 26. juuni 2007. aasta määrusele, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	MA	41,5
	MK	39,3
	TR	94,9
	ZZ	58,6
0707 00 05	JO	159,1
	TR	100,2
	ZZ	129,7
0709 90 70	IL	42,1
	TR	88,0
	ZZ	65,1
0805 50 10	AR	53,1
	TR	92,6
	UY	68,9
	ZA	53,3
	ZZ	67,0
0808 10 80	AR	91,5
	BR	80,6
	CA	102,7
	CL	86,6
	CN	73,1
	CO	90,0
	NZ	99,1
	US	112,0
	UY	91,5
	ZA	96,1
	ZZ	92,3
0809 10 00	TR	195,4
0809 10 00	ZZ	195,4
0809 20 95	TR	274,4
	US	545,4
	ZZ	409,9
0809 30 10, 0809 30 90	ZA	88,5
0809 30 10, 0809 30 90	ZZ	88,5
0809 40 05	IL	251,6
0809 40 05	ZZ	251,6

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.

27.6.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 165/8

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 727/2007,

26. juuni 2007,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 999/2001 (millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad) I, III, VII ja X lisa

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 999/2001, millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad, (1) eriti selle artikli 6a lõiget 2 ja artiklit 23,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 999/2001 sätestatakse eeskirjad transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimiseks veistel, lammastel ja kitsedel ning likvideerimismeetmete võtmiseks pärast transmissiivse spongioosse entsefalopaatia (TSE) kinnitamist lammastel ja kitsedel.

(2)

Euroopa Toiduohutusamet võttis 2005. aasta oktoobris vastu arvamuse väikemäletsejaliste ebatüüpiliste TSE juhtumite liigitamise kohta. Oma arvamuses jõudis Euroopa Toiduohutusamet järeldusele, et ebatüüpilist skreipi on võimalik määratleda, ning esitas skreipijuhtumite liigitamise elemendid. Samuti soovitab Euroopa Toiduohutusamet seireprogrammide, sealhulgas katsete ja proovivõtukorra kasutamist, et võimaldada TSE kõigi vormide avastamist väikemäletsejalistel.

(3)	Seepärast näib asjakohane võtta kasutusele väikemäletsejalistel esineva TSE, skreipijuhtumi, klassikalise skreipijuhtumi ja ebatüüpilise skreipijuhtumi määratlused.

(4)	Kui inimtoiduks tapetud loomal on kiirtesti tulemus praeguste eeskirjade, nimelt määruse (EÜ) nr 999/2001 III lisa kohaselt positiivne, tuleb lisaks positiivse testitulemusega rümbale hävitada vähemalt sellele samal tapaliinil vahetult eelnev rümp ja kaks vahetult järgnevat rümpa.

(5)	Kiirtesti positiivse tulemusega korjusega samal tapaliinil piirneva kolme korjuse täielik hävitamine on riski arvestades liialdatud. Nimetatud korjused tuleks hävitada üksnes juhul, kui standardmeetodite alusel tehtud uurimisel leiab kiirtesti positiivne tulemus kinnitamist või jääb ebaselgeks.

(6)

Määruses (EÜ) nr 999/2001, muudetud komisjoni määrustega (EÜ) nr 214/2005 (2) ja (EÜ) nr 1041/2006, (3) nähakse ette kitsede ja lammaste tõhustatud seireprogrammid pärast ühel kitsel veiste spongioosse entsefalopaatia (BSE) avastamist 2005. aastal ja kolme ebaharilikku TSE juhtumit lammastel, mille puhul ei saanud BSEd välistada. Nimetatud seireprogrammid tuleks läbi vaadata kaheaastaste intensiivistatud testimiste tulemusi arvesse võttes, mille käigus ei ole kitsedel ega lammastel avastatud ühtki täiendavat BSE juhtumit. Programmide tulemuslikuks rakendamiseks peaksid alates 1. juulist 2007 kehtima läbivaadatud seirenõuded.

(7)	Lammaste ja kitsede seireprogrammid on vaja uusi teaduslikke andmeid arvesse võttes hinnata ja läbi vaadata.

(8)

Praegune range tapmis- ja taastamispoliitika TSEsse haigestunud karjades tundub lammaste ja kitsede tugevdatud seire tulemusi silmas pidades ebaproportsionaalsena. Lisaks takistavad meetmete tulemuslikku rakendamist karjas TSE avastamise järel mitmed raskused, eelkõige seoses nakatunud karjade taastamisega.

(9)

8. märtsil 2007 võttis Euroopa Toiduohutusamet vastu arvamuse lammastel ja kitsedel esineva TSE teatavate aspektide kohta. Oma arvamuses leidis amet, et puuduvad tõendid, mis kinnitaksid epidemioloogilist või molekulaarset seost inimestel esineva klassikalise ja/või ebatüüpilise skreipi ja TSE vahel, ning et BSE nakkuse tekitaja on ainuke zoonootilise toimega mõjurina määratletud TSE-nakkuse tekitaja. Lisaks leidis amet, et EÜ õigusaktides kirjeldatud praegused eristustestid, mida tuleb kasutada skreipi ja BSE eristamiseks, on usaldusväärsed BSE eristamisel klassikalisest ja ebatüüpilisest skreipist.

(10)

Täiendavad tegurid, mis kinnitavad vajadust hinnata ümber TSE tõrjemeetmed väikemäletsejalistel, on selliste teaduslike tõendite puudumine, mis viitaksid sellele, et skreipi võib kanduda inimestele, BSE välistamine väikemäletsejalistel esinenud TSE juhtumite puhul ja selliste ebatüüpiliste TSE juhtumite avastamine, mille puhul nakkuse levik karjas on piiratud, kuid mis esinevad ka lammaste puhul, kelle genotüüpi peetakse BSE ja klassikalise skreipi suhtes resistentseks.

(11)	Lammaste ja kitsede sektori struktuur on ühenduse piires märkimisväärselt erinev, seepärast peaks liikmesriikidel olema võimalus kohaldada alternatiivset poliitikat, tingimusel et kehtestatakse ühtlustatud eeskirjad.

(12)	Komisjoni 15. juulil 2005. aastal vastu võetud TSE-plaanis püstitatakse ühe strateegilise eesmärgina haiguse likvideerimise meetmed väikemäletsejaliste puhul, võttes arvesse kättesaadavaid uusi diagnostikavahendeid, kuid tagades tarbijakaitse praegusel tasemel.

(13)

13. juulil 2006. aastal võttis Euroopa Toiduohutusamet vastu arvamuse aretusprogrammide kohta TSEde suhtes resistentsuse saavutamiseks lammastel. Oma arvamuses jõudis Euroopa Toiduohutusamet järeldusele, et aretusprogrammid suurendavad lambapopulatsioonide vastupidavust praegu teada olevatele TSE vormidele ning soodustavad seega nii loomatervishoiu kui ka tarbijakaitse paranemist. Samuti andis Euroopa Toiduohutusamet soovitusi prioonvalgu genotüübi määramise kohta.

(14)	Määruse (EÜ) nr 999/2001 artiklis 6a nähakse ette, et liikmesriigid võivad kehtestada aretusprogramme, et selekteerida oma lambapopulatsioonide resistentsus TSEde suhtes. Nimetatud aretusprogrammide kohta on tarvis kehtestada ühtlustatud miinimumnõuded.

(15)	Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 999/2001 vastavalt muuta.

(16)

Komisjoni 13. veebruari 2003. aasta otsus 2003/100/EÜ, millega kehtestatakse miinimumnõuded aretusprogrammide kehtestamiseks, et saavutada lammaste resistentsus transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate suhtes, (4) on aegunud, sest seal esitatud sätted asendatakse nüüd käesoleva määruse sätetega. Selguse ja õiguskindluse huvides tuleb kõnealune otsus kehtetuks tunnistada.

(17)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 999/2001 I, III, VII ja X lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Otsus 2003/100/EÜ tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesoleva määruse lisa punkti 2 alapunkti b kohaldatakse alates 1. juulist 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 26. juuni 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU

(1) EÜT L 147, 31.5.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1923/2006 (ELT L 404, 30.12.2006, lk 1).

(2) ELT L 37, 10.2.2005, lk 9.

(3) ELT L 187, 8.7.2006, lk 10.

(4) ELT L 41, 14.2.2003, lk 41.

LISA

Määruse (EÜ) nr 999/2001 I, III, VII ja X lisa muudetakse järgmiselt:

I lisa 2. punkt asendatakse järgmisega:

„2.

Käesolevas määruses kasutatakse ka järgmisi mõisteid:

a)	„algupärane BSE juhtum” – veiste spongioosse entsefalopaatia juhtum, mille puhul ei ole nakatumine enne eluslooma importimist selgelt tõendatud;

b)	„eraldatud rasvkude” – tapmise ja tükeldamise käigus eraldatud sise- ja välisrasv, eelkõige veiste südame, rasviku ja neerude värske rasv ja lõikamishoonest pärit rasv;

„kohort” – rühm veiseid, mis hõlmab:

i)	loomi, kes on sündinud nakatunud loomaga samas karjas kas 12 kuud enne või 12 kuud pärast kõnealuse looma sündi, ja

ii)	loomi, kes on esimese eluaasta jooksul kasvanud koos nakatunud loomaga ja kes on saanud esimese eluaasta jooksul nakatunud loomaga sama sööta;

d)	„näitjuhtum” – esimene loom põllumajandusettevõttes või epidemioloogiliselt määratletud rühmas, kelle TSE nakkus leiab kinnitust;

e)	„TSE väikemäletsejalistel” – normist erineva PrP-valgu kinnitava katse järel lambal või kitsel avastatud transmissiivse spongioosse entsefalopaatia juhtum;

f)	„skreipijuhtum” – kinnitatud transmissiivse spongioosse entsefalopaatia juhtum lambal või kitsel, mille puhul BSE diagnoos on välistatud vastavalt kriteeriumidele, mis on sätestatud ühenduse referentlabori tehnilises käsiraamatus TSE tüve iseloomustuse kohta väikemäletsejalistel; (1)

g)	„klassikaline skreipijuhtum” – kinnitatud skreipijuhtum, mis on liigitatud klassikaliseks vastavalt kriteeriumidele, mis on sätestatud ühenduse referentlabori tehnilises käsiraamatus TSE tüve iseloomustuse kohta väikemäletsejalistel;

h)	„ebatüüpiline skreipijuhtum” – kinnitatud skreipijuhtum, mis on eristatav klassikalisest skreipist vastavalt kriteeriumidele, mis on sätestatud ühenduse referentlabori tehnilises käsiraamatus TSE tüve iseloomustuse kohta väikemäletsejalistel.

III lisa A peatükki muudetakse järgmiselt:

I osas asendatakse punktid 6.4 ja 6.5 järgmisega:

„6.4.

Kiirtestis positiivse või ebaselge tulemuse saanud looma kehaosad, sealhulgas nahk, kõrvaldatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 1774/2002 artikli 4 lõike 2 punktidele a ja b, välja arvatud materjal, mida säilitatakse B peatüki III osas ette nähtud registri jaoks.

6.5.

Kui inimtoiduks tapetud loomal on kiirtesti tulemus positiivne või ebaselge, tuleb punkti 6.4 kohaselt lisaks positiivse või ebaselge testitulemusega looma rümbale hävitada vähemalt sellele samal tapaliinil vahetult eelnev rümp ja kaks vahetult järgnevat rümpa. Erandina võivad liikmesriigid otsustada hävitada eespool nimetatud rümbad üksnes juhul, kui X lisa C peatüki punkti 3.1 alapunktis b osutatud kinnitavate uuringute tulemusena osutub kiirtesti tulemus positiivseks või ebaselgeks.”

II osa asendatakse järgmisega:

„II. LAMMASTE JA KITSEDE SEIRE

1. Üldosa

Lammaste ja kitsede seiret teostatakse kooskõlas X lisa C peatüki punkti 3.2 alapunktis b sätestatud laboratoorsete meetoditega.

2. Inimtoiduks tapetud lammaste ja kitsede seire

a)	liikmesriigid, milles paaritatud uttede ja utetallede populatsioon on suurem kui 750 000 looma, kontrollivad kooskõlas punktis 4 sätestatud proovivõtmise eeskirjadega aastas minimaalselt 10 000 inimtoiduks tapetud lammast;

b)	liikmesriigid, milles poeginud ja paaritatud kitsede populatsioon on suurem kui 750 000 looma, kontrollivad kooskõlas punktis 4 sätestatud proovivõtmise eeskirjadega aastas minimaalselt 10 000 inimtoiduks tapetud kitse;

kui liikmesriigil tekib raskusi piisava arvu tapetud tervete lammaste või kitsede kogumisega ettenähtud väikseima valimimahu jaoks, mis on kehtestatud punktis a ja b, võib ta selle asendamise eesmärgil kontrollida kuni 50 % valimimahu ulatuses üle 18 kuu vanuseid surnud lambaid või kitsi suhtega üks ühele ja lisaks punktis 3 sätestatud väikseimale valimimahule. Lisaks sellele võib liikmesriik asendamise eesmärgil kontrollida kuni 10 % valimimahu ulatuses üle 18 kuu vanuseid lambaid või kitsesid, kes on tapetud haiguse likvideerimise programmi raames suhtega üks ühele.

3. Muul eesmärgil kui inimtoiduks tapetud lammaste ja kitsede seire

Liikmesriigid kontrollivad kooskõlas punktis 4 sätestatud proovivõtueeskirjadega ning tabelites A ja B osutatud valimite minimaalse suurusega lambaid ja kitsi, kes on surnud või tapetud, kuid keda ei tapetud:

—	haiguse likvideerimise programmi raames ega

—	inimtoiduks.

Tabel A

Liikmesriigi paaritatud uttede ja utetallede populatsioon	Surnud lammaste valimi minimaalne suurus (2)
> 750 000	10 000
100 000–750 000	1 500
40 000–100 000	100 % kuni 500
< 40 000	100 % kuni 100

Tabel B

Liikmesriigi poeginud kitsede ja paaritatud kitsede populatsioon	Surnud kitsede valimi minimaalne suurus (3)
> 750 000	10 000
250 000–750 000	1 500
40 000–250 000	100 % kuni 500
< 40 000	100 % kuni 100

4. Proovivõtueeskirjad punktides 2 ja 3 osutatud loomade puhul

Loomade vanus peab olema üle 18 kuu või neil peab olema enam kui kaks igemest väljunud jäävlõikehammast.

Loomade vanust hinnatakse hammastiku, nähtavate suguküpsuse tundemärkide või mis tahes muu usaldusväärse informatsiooni alusel.

Valimi moodustamisel vältida mis tahes grupi üleesindatust seoses päritolu, vanuse, tõu, toodangu tüübi või mis tahes muu näitajaga.

Proovivõtmisel võetakse arvesse iga piirkonda ja aastaaega. Võimaluse korral tuleb vältida mitme proovi võtmist samast karjast. Liikmesriigid seavad oma seireprogrammides eesmärgiks saavutada võimaluse korral see, et järjestikustel proovivõtuaastatel tehakse TSE kontrolle kõigis ametlikult registreeritud põllumajandusettevõtetes, kus on üle 100 looma, ja neis, kus pole kunagi avastatud TSE juhtumeid.

Liikmesriigid kehtestavad süsteemi, mis võimaldab sihtmärgist lähtudes või muul alusel kontrollida, et loomad ei jääks proovide võtmisest kõrvale.

Liikmesriigid võivad siiski otsustada jätta proovivõtmisel arvestamata kõrvalised piirkonnad, kus loomade tihedus on väike ja kus ei ole korraldatud surnud loomade kogumist. Kõnealust erandit rakendavad liikmesriigid teavitavad sellest komisjoni ning esitavad nende kõrvaliste piirkondade nimekirja, kus kõnealune erand kehtib. Kõnealune erand ei tohi hõlmata rohkem kui 10 % antud liikmesriigi lammaste ja kitsede populatsioonist.

5. Nakatunud karjade seire

Üle 18 kuu vanuseid või enam kui kahe igemest väljunud jäävlõikehambaga loomi, kes on tapetud hävitamise eesmärgil vastavalt VII lisa punkti 2.3 alapunkti b alapunktile i või ii või punkti 5 alapunktile a, kontrollitakse järgmises tabelis osutatud valimi suurusele vastava juhuslikult võetud lihtvalimi alusel.

Karjas hävitamise eesmärgil tapetud üle 18 kuu vanuste või enam kui kahe igemest väljunud jäävlõikehambaga loomade arv	Valimi minimaalne suurus
70 või vähem	Kõik nõuetele vastavad loomad
80	68
90	73
100	78
120	86
140	92
160	97
180	101
200	105
250	112
300	117
350	121
400	124
450	127
500 või rohkem	150

6. Muude loomade seire

Lisaks punktides 2, 3 ja 4 sätestatud seireprogrammidele võivad liikmesriigid teostada vabatahtlikult muude loomade seiret, eelkõige:

—	piima tootmiseks ette nähtud loomade puhul;

—	algupärase TSEga riikidest pärinevate loomade puhul;

—	potentsiaalselt nakatatud söötasid tarbinud loomade puhul;

—	TSEga nakatunud emasloomadest sündinud või pärit loomade puhul.

7. Lammaste ja kitsede kontrollimisele järgnevad meetmed

7.1.	Kui inimtoiduks tapetud lammas või kits on vastavalt punktile 2 TSE kontrollimiseks välja valitud, ei märgistata tema korjust määruse (EÜ) nr 854/2004 I lisa I jao III peatükiga ette nähtud tervisemärgiga seni, kuni kiirtesti sooritamisel on saadud negatiivne tulemus.

7.2.

Liikmesriigid võivad kalduda punktist 7.1 kõrvale juhul, kui tapamajas rakendatakse pädeva asutuse heaks kiidetud süsteemi, mis tagab, et looma kõikide kehaosade teekonda on võimalik jälgida ja ükski kontrollitud loomade tervisemärki kandev kehaosa ei välju tapamajast enne kiirtesti negatiivse tulemuse selgumist.

7.3.	Kontrollitud looma kõiki kehaosi, sealhulgas nahka, säilitatakse ametliku kontrolli all seni, kuni kiirtesti sooritamisel on saadud negatiivne tulemus, välja arvatud vastavalt määruse (EÜ) nr 1774/2002 artikli 4 lõike 2 punktile a, b või e vahetult kõrvaldatavate loomsete kõrvalsaaduste puhul.

7.4.	Kiirtesti alusel positiivseks osutunud looma kõik kehaosad, sealhulgas nahk, kõrvaldatakse vahetult vastavalt määruse (EÜ) nr 1774/2002 artikli 4 lõike 2 punktile a, b või e, välja arvatud materjal, mida säilitatakse seoses käesoleva lisa B peatüki III osas sätestatud registriga.

8. Genotüübi määramine

8.1.

Lammastel määratakse iga TSE positiivse juhtumi korral koodonite 136, 154 ja 171 prioonvalgu genotüüp. Lammaste genotüüpides, mille mõlema alleeli 136. koodon kodeerib alaniini, mõlema alleeli 154. koodon kodeerib arginiini ja mõlema alleeli 171. koodon kodeerib arginiini, leitud TSE juhtudest teatatakse viivitamata komisjonile. Kui positiivne TSE juhtum on ebatüüpiline skreipijuhtum, määratakse kindlaks koodoni 141 prioonvalgu genotüüp.

8.2.

Lisaks loomadele, kelle genotüüp on määratud punkti 8.1 sätete kohaselt, määratakse koodonite 136, 141, 154 ja 171 prioonvalgu genotüüp lammaste minimaalses valimis. Liikmesriikides, kus täisealiste lammaste populatsioon on üle 750 000 looma, on kõnealuse valimi minimaalne suurus vähemalt 600 looma. Muudes liikmesriikides on valimi minimaalne suurus vähemalt 100 looma. Proove võib võtta inimtoiduks tapetud loomadelt, põllumajandusettevõttes surnud loomadelt või elusloomadelt. Proovid peavad võtma arvesse kogu lambapopulatsiooni.”

VII lisa asendatakse järgmisega:

„VII LISA

TRANSMISSIIVSE SPONGIOOSSE ENTSEFALOPAATIA LIKVIDEERIMINE

A PEATÜKK

TSE esinemise kinnitamisele järgnevad meetmed

Artikli 13 lõike 1 punktis b osutatud uurimise käigus tuleb kindlaks määrata:

veiste puhul:

—	nakkuskinnitusega ettevõtte kõik ülejäänud mäletsejalised;

—	nakkuskinnitusega emasloomal kõik järglased kahe aasta jooksul enne või kahe aasta jooksul pärast haiguse kliiniliste tunnuste ilmnemist;

—	nakkuskinnitusega looma kohordi kõik ülejäänud loomad;

—	taudi võimalik päritolu;

—	teised loomad nakkuskinnitusega farmis või teised põllumajandusettevõtted, kus on loomi, kes võivad olla TSE tekitajate poolt nakatatud või kes on puutunud kokku sama sööda või nakkusallikaga;

—	võimaliku nakatunud sööda või muu materjali liikumine või muud levimisviisid, mis võivad olla TSE tekitajat kõnealusesse ettevõttesse või sellest välja viinud;

lammaste ja kitsede puhul:

—	nakkuskinnitusega ettevõtte kõik mäletsejalised, välja arvatud lambad ja kitsed;

—	võimaluse korral vanemad, ja emaste loomade puhul kõik embrüod, munarakud ja viimased järglased nakkuskinnitusega emaslooma puhul;

—	lisaks teises taandes nimetatud loomadele kõik muud lambad ja kitsed nakkuskinnitusega põllumajandusettevõttes;

—	haiguse võimalik päritolu ja muud põllumajandusettevõtted, kus on loomi, embrüoid või munarakke, mis võivad olla TSE tekitajate poolt nakatatud või mis on puutunud kokku sama sööda või nakkusallikaga;

—	võimaliku nakatunud sööda või muu materjali liikumine või muud levimisviisid, mis võivad olla TSE tekitajat kõnealusesse ettevõttesse või sellest välja viinud.

Artikli 13 lõike 1 punktis c sätestatud meetmed hõlmavad vähemalt:

2.1.

BSE esinemise kinnitamise puhul veistel punkti 1 alapunkti a teises ja kolmandas taandes osutatud uurimise käigus kindlaks määratud veiste tapmist ja täielikku hävitamist; liikmesriik võib siiski otsustada:

—	mitte tappa ja hävitada punkti 1 alapunkti a kolmandas taandes osutatud kohordi loomi, kui on olemas tõendus, et need loomad ei saanud nakatunud loomaga sama sööta;

—	punkti 1 alapunkti a kolmandas taandes osutatud kohordi loomade tapmist ja hävitamist edasi lükata kuni nende tootliku elu lõpuni, juhul kui on tegemist spermakogumiskeskustes peetavate pullidega ja on tagatud nende surmajärgne täielik hävitamine.

2.2.

Kui liikmesriigi põllumajandusettevõtte lamba või kitse puhul on tekkinud TSE esinemise kahtlus, siis rakendatakse kõigi teiste selle põllumajandusettevõtte lammaste ja kitsede suhtes ametlikku liikumispiirangut, kuni selguvad uurimise tulemused. Kui on tõendusi, et põllumajandusettevõte, kus loom viibis, kui TSE esinemise kahtlus tekkis, ei ole tõenäoliselt ettevõte, kus loom TSEga kokku võis puutuda, võib pädev asutus otsustada, et muude põllumajandusettevõtete või ainult nakkuse tekitajatega kokku puutunud ettevõtte loomade suhtes rakendatakse ametlikku kontrolli, sõltuvalt olemasolevast epidemioloogilisest infost.

2.3.

TSE esinemise kinnitamise puhul lambal või kitsel:

a)	kui pärast X lisa C peatüki punkti 3.2 alapunktis c sätestatud korra kohaselt teostatud laboritevahelise võrdluse tulemuste laekumist ei saa BSEd välistada, kõigi punkti 1 alapunkti b teises kuni viiendas taandes osutatud uurimise käigus tuvastatud loomade, embrüote ja munarakkude hävitamine;

kui BSE esinemine välistatakse X lisa C peatüki punkti 3.2 alapunktis c sätestatud korra kohaselt, siis vastavalt pädeva asutuse otsusele:

kas

i)	punkti 1 alapunkti b teises ja kolmandas taandes osutatud uurimise käigus kindlaks määratud loomade tapmine ja täielik hävitamine ning embrüote ja munarakkude hävitamine. Põllumajandusettevõtte suhtes kohaldatakse punktis 3 sätestatud tingimusi; või

ii)

punkti 1 alapunkti b teises ja kolmandas taandes osutatud uurimise käigus kindlaks määratud loomade tapmine ja täielik hävitamine ning embrüote ja munarakkude hävitamine, välja arvatud:

—	ARR/ARR-genotüübi tõujäärad;

—	vähemalt ühe ARR-alleeliga ja ilma VRQ-alleelita aretusuted, ja kui sellised uted on uurimise ajal tiined, sündivad talled, kui nende genotüüp vastab selle lõike nõuetele;

—	ainult tapaks mõeldud vähemalt ühe ARR-alleeliga lambad;

—	kui pädev asutus nii otsustab, alla kolme kuu vanused ainult tapaks ette nähtud lambad ja kitsed.

Põllumajandusettevõtte suhtes kohaldatakse punktis 3 sätestatud tingimusi;

või

iii)

liikmesriik võib otsustada punkti 1 alapunkti b teises ja kolmandas taandes osutatud uurimise käigus tuvastatud loomi mitte tappa ega hävitada, kui neid on raske asendada teadaoleva genotüübiga lammastega või kui ARR-alleeli esinemissagedus tõu piires või põllumajandusettevõttes on väike või kui seda peetakse vajalikuks inbriidingu vältimiseks või lähtudes kõigi epidemioloogiliste tegurite läbimõeldud arvessevõtmisest. Põllumajandusettevõtte suhtes kohaldatakse punktis 4 sätestatud tingimusi;

c)	erandina punktis b sätestatud meetmetest ja üksnes juhul, kui põllumajandusettevõttes kinnitatud TSE juhtumi näol on tegu ebatüüpilise skreipijuhtumiga, võib liikmesriik otsustada kohaldada punktis 5 sätestatud meetmeid;

liikmesriigid võivad otsustada:

i)	asendada punkti b alapunktis i osutatud kõigi loomade tapmine ja täielik hävitamine inimtoiduks tapmisega;

ii)	asendada punkti b alapunktis ii osutatud loomade tapmine ja täielik hävitamine inimtoiduks tapmisega,

tingimusel et:

—	loomad tapetakse asjaomase liikmesriigi territooriumil;

—	kõiki üle 18 kuu vanuseid või enam kui kahe igemest väljunud jäävlõikehambaga loomi, kes on tapetud inimtoiduks, testitakse TSE esinemise suhtes vastavalt X lisa C peatüki punkti 3.2 alapunktis b sätestatud meetoditele;

e)	määratakse kuni 50 punkti b alapunktide i ja iii kohaselt hävitatud või inimtoiduks tapetud lamba prioonvalgu genotüüp.

2.4.

Kui nakatunud loom on sisse toodud teisest põllumajandusettevõttest, võib liikmesriik juhtumi arenguloost lähtudes otsustada kohaldada likvideerimismeetmeid ka päritoluettevõttes lisaks nakkuskinnitusega ettevõttele või selle asemel; kui maad kasutab ühiskarjatamiseks mitu karja, võivad liikmesriigid otsustada piirduda meetmete kohaldamisel ühe karjaga, võttes arvesse kõiki epidemioloogilisi tegureid; kui ühes põllumajandusettevõttes peetakse rohkem kui üht karja, võivad liikmesriigid otsustada, et likvideerimismeetmeid kohaldatakse ainult selle karja suhtes, kus TSE leidis kinnitust, juhul kui on olemas tõendus, et karju on hoitud üksteisest eraldatult ja nakkuse levimine karjade vahel kas otseselt või kaudsel teel on ebatõenäoline.

Pärast punkti 2.3 alapunktide a ja b alapunktides i ja ii osutatud meetmete kohaldamist põllumajandusettevõttes:

3.1.

Põllumajandusettevõt(e)tesse võib tuua üksnes järgmisi loomi:

a)	ARR/ARR-genotüübiga isased lambad;

b)	vähemalt ühe ARR-alleeliga ja ilma VRQ-alleelita emased lambad;

kitsed, tingimusel et:

i)	põllumajandusettevõttes ei leidu lisaks alapunktides a ja b nimetatud genotüübiga lammastele muid lambaid;

ii)	pärast karja hävitamist on põllumajandusettevõtte kõiki lautu põhjalikult puhastatud ja desinfitseeritud.

3.2.

Põllumajandusettevõt(e)tes võib kasutada üksnes järgmist lambaspermat ja -embrüosid:

a)	ARR/ARR-genotüübiga jäärade sperma;

b)	vähemalt ühe ARR-alleeliga ja ilma VRQ-alleelita embrüod.

3.3.

Loomade väljaviimine põllumajandusettevõttest toimub järgmistel tingimustel:

a)	ARR/ARR-tüüpi lammaste põllumajandusettevõttest väljaviimise suhtes ei kohaldata mingeid piiranguid;

ainult ühe ARR-alleeliga lambaid võib põllumajandusettevõttest välja viia ainult kohe inimtoiduks tapmiseks või hävitamiseks; siiski:

—	vähemalt ühe ARR-alleeliga ja ilma VRQ-alleelita uttesid võib viia teistesse põllumajandusettevõtetesse, millel on piirang vastavalt punkti 2.3 alapunkti b alapunktiga ii või punktiga 4 kooskõlas olevate meetmete rakendamisele;

—

kui pädev asutus nii otsustab, võib ute- ja kitsetallesid viia ainult ühte teise põllumajandusettevõttesse tapaeelseks nuumamiseks; sihtkoha põllumajandusettevõttes ei tohi olla muid kui tapaeelseks nuumamiseks ette nähtud lambaid ja kitsi, ning asutus ei saada eluslambaid ja -kitsi teistesse asutustesse muuks kui ainult kohe tapmiseks;

kitsi võib välja viia tingimusel, et põllumajandusettevõttes teostatakse tõhustatud TSE seiret koos kõigi üle 18 kuu vanuste kitsede kontrollimisega, kes:

i)	kas tapetakse oma tootliku elu lõpus inimtoiduks või

ii)	kes on surnud või tapetud põllumajandusettevõttes ja vastavad III lisa A peatüki II osa punktis 3 sätestatud tingimustele;

d)	kui liikmesriik nii otsustab, võib alla kolme kuu vanused ute- ja kitsetalled põllumajandusettevõttest välja viia otse inimtoiduks tapmiseks.

3.4.

Punktides 3.1, 3.2 ja 3.3 loetletud piirangud kehtivad põllumajandusettevõttele kolme aasta jooksul alates:

a)	kuupäevast, mil kõik ettevõtte lambad on saavutanud ARR/ARR-staatuse, või

b)	kuupäevast, mil ettevõttes peeti mõnda lammast või kitse, või

c)	kuupäevast, mil algas punkti 3.3 alapunktis c sätestatud tugevdatud TSE-seire, või

kuupäevast, mil kõik ettevõtte tõujäärad on ARR/ARR-genotüübiga ja kõigil aretusuttedel on vähemalt üks ARR-alleel ja puudub VRQ-alleel, ja tingimusel, et kaheaastase perioodi jooksul on järgmised üle 18 kuu vanused loomad saanud TSE esinemise kontrollis negatiivse tulemuse:

—	iga-aastane valim lambaid, kes tapetakse nende tootliku elu lõpus inimtoiduks, vastavalt III lisa A peatüki II osa punktis 5 esitatud tabelis osutatud valimi suurusele, ja

—	kõik III lisa A peatüki II osa punktis 3 nimetatud lambad, kes on surnud või tapetud põllumajandusettevõttes.

Pärast punkti 2.3 alapunkti b alapunktis iii sätestatud meetmete kohaldamist põllumajandusettevõttes ja kahe aasta jooksul pärast viimase TSE juhtumi avastamist:

a)	identifitseeritakse kõik põllumajandusettevõtte lambad ja kitsed;

võib kõiki põllumajandusettevõttes olevaid lambaid ja kitsi sealt välja viia üksnes asjaomase liikmesriigi territooriumi piires inimtoiduks tapmiseks või hävitamiseks; kõiki inimtoiduks tapetud üle 18 kuu vanuseid loomi kontrollitakse TSE esinemise suhtes X lisa C peatüki punkti 3.2 alapunktis b sätestatud laboratoorsete meetodite kohaselt;

c)	pädev asutus peab tagama, et embrüoid ja munarakke ei saadeta põllumajandusettevõttest välja;

d)	põllumajandusettevõttes võib kasutada üksnes ARR/ARR-genotüübiga jäärade spermat ning vähemalt ühe ARR-alleeliga ja ilma VRQ-alleelita embrüoid;

e)	kõigil üle 18 kuu vanustel lammastel ja kitsedel, kes on surnud või tapetud põllumajandusasutuses, tuleb kontrollida TSE esinemist;

f)	põllumajandusettevõttesse võib tuua üksnes ARR/ARR-genotüübiga isaseid lambaid ja emaseid lambaid põllumajandusettevõtetest, kus ei ole avastatud TSE juhtumeid, või karjadest, mis vastavad punktis 3.4 sätestatud tingimustele;

g)	põllumajandusettevõttesse võib tuua kitsi üksnes põllumajandusettevõtetest, kus pole avastatud TSE juhtumeid, või karjadest, mis vastavad punktis 3.4 sätestatud tingimustele;

h)	kõigi põllumajandusettevõtte lammaste ja kitsede suhtes kohaldatakse ühiskarjatamise piiranguid, mille määrab kõigi epidemioloogiliste tegurite läbimõeldud kaalumisel kindlaks pädev asutus;

kui pädev asutus nii otsustab, võib ute- ja kitsetallesid erandina punktist b viia sama liikmesriigi piires teise põllumajandusettevõttesse tapaeelseks nuumamiseks, tingimusel et sihtkoha põllumajandusettevõttes ei tohi olla muid kui tapaeelseks nuumamiseks ette nähtud lambaid ja kitsi ja asutus ei saada eluslambaid ja -kitsi teistesse põllumajandusettevõttesse muuks kui ainult kohe tapmiseks.

Pärast punkti 2.3 alapunktis c ette nähtud erandi kohaldamist kehtivad järgmised meetmed:

a)	kas punkti 1 alapunkti b teises ja kolmandas taandes osutatud uurimise käigus kindlaks määratud loomade tapmine ja täielik hävitamine ning embrüote ja munarakkude hävitamine. Liikmesriigid võivad otsustada määrata tapetud ja hävitatud lammaste prioonvalgu genotüübi;

või kahe aretusaasta jooksul pärast viimase TSE juhtumi avastamist vähemalt järgmised meetmed:

i)	kõik põllumajandusettevõtte lambad ja kitsed identifitseeritakse;

ii)	põllumajandusettevõttes tuleb kaks aastat läbi viia tõhustatud TSE seiret koos kõigi inimtoiduks tapetud üle 18 kuu vanuste lammaste ja kitsede ning kõigi põllumajandusettevõttes surnud või tapetud üle 18 kuu vanuste lammaste ja kitsede kontrollimisega;

iii)	pädev asutus peab tagama, et põllumajandusettevõttest pärit eluslambaid ja -kitsi, embrüoid ja munarakke ei saadeta teistesse liikmesriikidesse ega kolmandatesse riikidesse.

Liikmesriigid, kes kohaldavad punkti 2.3 alapunkti b alapunktis iii või punkti 2.3 alapunktides c ja d sätestatud erandeid, esitavad komisjonile aruande nimetatud erandite andmise tingimustest ja kriteeriumidest. Kui karjades, kus kohaldatakse erandeid, avastatakse täiendavaid TSE juhtumeid, hinnatakse kõnealuste erandite võimaldamise tingimused ümber.

B PEATÜKK

Artikli 6a kohased miinimumnõuded aretusprogrammile, mis on ette nähtud TSEde suhtes resistentsuse saavutamiseks lammastel

1. OSA

Üldnõuded

1.	Aretusprogramm keskendub suure geneetilise potentsiaaliga karjadele.

Koostatakse andmebaas, mis sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:

a)	kõigi aretusprogrammis osalevate karjade identifitseerimistunnused, tõug ja loomade arv;

b)	nende loomade identifitseerimistunnused, kellelt on aretusprogrammi käigus proove võetud;

c)	genotüübi määramise testide tulemused.

3.	Luuakse ühtne sertifitseerimissüsteem, mis näeb ette iga sellise looma genotüübi sertifitseerimise, kellelt on aretusprogrammi käigus proove võetud, viitega looma individuaalsele identifitseerimisnumbrile.

4.	Loomade ja proovide identifitseerimiseks, proovide töötlemiseks ja tulemuste edastamiseks luuakse inimeksimuste võimalust minimeeriv süsteem. Süsteemi tõhusust jälgitakse regulaarsete juhuslike kontrollidega.

5.	Aretusprogrammi käigus kogutud vere või muude kudede genotüüp määratakse programmi kohaselt heakskiidetud laborites.

6.	Liikmesriigi pädev asutus võib aidata aretusühingutel rajada aretusprogrammi tulemusel tõenäoliselt haruldaseks muutuvat ja prioonvalgu genotüüpe esindavat spermat, munarakke ja/või embrüoid sisaldavaid geenipanku.

Aretusprogrammid koostatakse iga tõu kohta, võttes arvesse:

a)	erinevate alleelide esinemissagedust vastava tõu puhul;

b)	tõu haruldust;

c)	inbriidingu või geneetilise kõrvalekalde vältimist.

2. OSA

Programmiga hõlmatud karju käsitlevad erieeskirjad

1.	Aretusprogrammi eesmärgiks on suurendada ARR-alleeli esinemissagedust lambakarjas, vähendades neid alleele, mis suurendavad vastuvõtlikkust TSEdele.

Miinimumnõuded programmiga hõlmatud karjadele on järgmised:

a)	kõik loomad, kelle genotüüpi määratakse, identifitseeritakse turvaliste vahendite abil;

b)	kõigi karjasiseseks tõuaretuseks ette nähtud jäärade genotüüp tuleb enne nende tõuaretuseks kasutamist kindlaks määrata;

c)	kõik VRQ-alleeliga isasloomad tuleb kuue kuu jooksul pärast genotüübi kindlaksmääramist tappa või kastreerida; nimetatud loomi tohib põllumajandusettevõttest välja viia ainult tapmiseks;

d)	teadaolevalt VRQ-alleeliga emasloomi tohib põllumajandusettevõttest välja viia ainult tapmiseks;

e)	isasloomi, sealhulgas kunstlikuks seemenduseks kasutatavaid spermadoonoreid, keda ei ole aretusprogrammi raames sertifitseeritud, ei tohi kasutada karjasiseseks tõuaretuseks.

3.	Liikmesriigid võivad tõugude ja tootmisomaduste kaitsmiseks otsustada teha erandeid punkti 2 alapunktides c ja d sätestatud nõuetest.

4.	Liikmesriigid teavitavad komisjoni punkti 3 kohaselt tehtud eranditest ja kasutatud kriteeriumidest.

3. OSA

Raamistik lambakarjade TSEde suhtes resistentseks tunnistamiseks

Raamistiku kohaselt tunnistatakse TSEde suhtes resistentseks lambakarjad, kes artiklis 6a sätestatud aretusprogrammis osalemise tulemusena vastavad programmis nõutavatele kriteeriumidele.

Resistentseks tunnistamine toimub vähemalt kahel järgmisel tasemel:

a)	I taseme karjad koosnevad ainult ARR/ARR-genotüübiga lammastest;

b)	II taseme karjad on karjad, milles järglaskond koosneb ainult ARR/ARR-genotüübiga jäärade sigitatud lammastest.

Olenevalt riiklikest nõudmistest võivad liikmesriigid otsustada kehtestada ka täiendavaid tunnustamistasemeid.

TSEde suhtes resistentsetest karjadest pärit lammaste hulgas tehakse regulaarseid juhuslikke kontrolle:

a)	genotüübi kontrollimiseks põllumajandusettevõttes või tapamajas;

b)	I taseme karjade puhul üle 18 kuu vanuste loomade kontrollimiseks TSE suhtes vastavalt III lisale.

4. OSA

Liikmesriikide poolt komisjonile esitatavad aruanded

Liikmesriigid, kes kehtestavad oma lambapopulatsioonide TSEde suhtes resistentsuse selekteerimiseks siseriiklikke aretusprogramme, teavitavad komisjoni kõnealuste programmide nõuetest ja esitavad nende edenemise kohta aastaaruande. Iga kalendriaasta kohta esitatakse aruanne hiljemalt järgneva aasta 31. märtsiks.”

X lisa C peatükki muudetakse järgmiselt:

Punkt 1 asendatakse järgmisega:

„1. Proovivõtmine

Kõik TSE tuvastamiseks uuritavad proovid kogutakse rahvusvahelise episootiaameti maismaaloomade diagnostiliste testide ja vaktsiinide käsiraamatu („Manual for diagnostic tests and vaccines for Terrestrial Animals”, edaspidi „käsiraamat”) viimases väljaandes sätestatud meetodeid ja protokolle kasutades. Lisaks sellele või rahvusvahelise episootiaameti meetodite ja protokollide puudumisel ning piisava materjali kättesaadavuse kindlustamiseks tagab pädev asutus ühenduse proovivõtumeetodite ja protokollide kasutamise vastavalt referentlabori väljatöötatud juhistele. Eelkõige kogub pädev asutus kättesaadavate teaduslike nõuannete ja ühenduse referentlabori juhiste kohaselt asjakohase koematerjali, et tagada kõigi teadaolevate TSE tüvede avastamine väikemäletsejalistel, ning hoiab kiirtesti negatiivse tulemuse saamiseni vähemalt poolt kogutud koematerjalist värskena, kuid mitte külmutatuna. Kui tulemus on positiivne või ebaselge, tuleb järelejäänud koematerjali ühenduse referentlabori juhiste kohaselt töödelda.

Proovidele märgitakse nõuetekohaselt looma tunnused, kellelt proov on võetud.”

Punkti 3.2 alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b) TSE seire

Lammastest ja kitsedest pärinevaid III lisa A peatüki II osa („Lammaste ja kitsede seire”) sätete kohaselt laboratoorsele testimisele saadetud proove analüüsitakse kiirtesti abil, kasutades asjakohaseid meetodeid ja protokolle ning lähtudes kättesaadavatest teadusalastest nõuannetest ja ühenduse referentlabori juhistest, et tagada kõigi teadaolevate TSE tüvede avastamine.

Kui kiirtesti tulemus on ebaselge või positiivne, saadetakse proovikoed viivitamata ametlikku laborisse alapunkti a sätete kohaste kinnitavate uuringute teostamiseks immunotsütokeemiat, immunoblotanalüüsi või elektronmikroskoopia abil iseloomulike fibrillide tuvastamist kasutades. Kui kinnitavate uuringute tulemus on negatiivne või ebaselge, tehakse vastavalt ühenduse referentlabori juhistele täiendavad kinnitavad kontrollid.

Kui ühe kõnealuse kinnitava uuringu tulemus on positiivne, käsitatakse looma TSE-positiivse juhuna.”

c)	Punkti 3.2 alapunkti c alapunkti ii kolmas lõik asendatakse järgmisega: „Igal näitjuhtumile järgneval aastal tehakse ühe ja sama põllumajandusettevõtte nakatunud karjades avastatud vähemalt kahe esimese positiivse TSE juhtumi puhul positiivsete TSE-proovide täiendav kontroll.”

(1) http://www.defra.gov.uk/corporate/vla/science/science-tse-rl-confirm.htm”.

(2) Valimite suuruse määramisel on arvesse võetud lammaste populatsiooni suurust igas üksikus liikmesriigis ning need on sätestatud eesmärgiga kehtestada saavutatavad sihid.

(3) Valimite suuruse määramisel on arvesse võetud kitsede populatsiooni suurust igas üksikus liikmesriigis ning need on sätestatud eesmärgiga kehtestada saavutatavad sihid.

27.6.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 165/21

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2007/30/EÜ,

20. juuni 2007,

millega muudetakse nõukogu direktiivi 89/391/EMÜ, selle üksikdirektiive ning nõukogu direktiive 83/477/EMÜ, 91/383/EMÜ, 92/29/EMÜ ja 94/33/EÜ, et lihtsustada ja ratsionaliseerida praktilise rakendamise aruandeid

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 137 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (1)

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras, (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Liikmesriikide poolt praktilise rakendamise aruannete koostamine, mis on aluseks komisjoni regulaarsetele aruannetele töötajate töötervishoidu ja tööohutust käsitlevate ühenduse eeskirjade rakendamise kohta, on sätestatud nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiivis 89/391/EMÜ töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (3) ning üksikdirektiivides selle artikli 16 lõike 1 tähenduses, täpsemalt järgmistes direktiivides: nõukogu 30. novembri 1989. aasta direktiiv 89/654/EMÜ töökohale esitatavate ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete kohta, (4) nõukogu 30. novembri 1989. aasta direktiiv 89/655/EMÜ töötajate poolt tööl kasutatavatele töövahenditele esitatavate ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete kohta, (5) nõukogu 30. novembri 1989. aasta direktiiv 89/656/EMÜ töötajate isikukaitsevahendite kasutamisega seotud tervisekaitse ja ohutuse miinimumnõuete kohta, (6) nõukogu 29. mai 1990. aasta direktiiv 90/269/EMÜ tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuete kohta, mis käsitlevad raskuste käsitsi teisaldamist, millega kaasneb eelkõige töötajate seljavigastuse oht, (7) nõukogu 29. mai 1990. aasta direktiiv 90/270/EMÜ kuvariga töötamise tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuete kohta, (8) nõukogu 24. juuni 1992. aasta direktiiv 92/57/EMÜ tööohutuse ja -tervishoiu miinimumnõuete rakendamise kohta ajutistel või liikuvatel ehitustööplatsidel, (9) nõukogu 24. juuni 1992. aasta direktiiv 92/58/EMÜ töökohas kasutatavate ohutus- ja/või tervisekaitsemärkide miinimumnõuete kohta, (10) nõukogu 19. oktoobri 1992. aasta direktiiv 92/85/EMÜ rasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamise meetmete kehtestamise kohta, (11) nõukogu 3. novembri 1992. aasta direktiiv 92/91/EMÜ puurides maavarasid kaevandavate tööstuste töötajate ohutuse ja tervisekaitse tõhustamise miinimumnõuete kohta, (12) nõukogu 3. detsembri 1992. aasta direktiiv 92/104/EMÜ maa peal ja maa all maavarasid kaevandavate tööstuste töötajate ohutuse ja tervisekaitse tõhustamise miinimumnõuete kohta, (13) nõukogu 23. novembri 1993. aasta direktiiv 93/103/EÜ kalalaevade pardal kohaldatavate tööohutuse ja -tervishoiu miinimumnõuete kohta, (14) nõukogu 7. aprilli 1998. aasta direktiiv 98/24/EÜ töötajate tervise ja ohutuse kaitse kohta keemiliste mõjuritega seotud ohtude eest tööl, (15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1999. aasta direktiiv 1999/92/EÜ plahvatusohtlikust keskkonnast potentsiaalselt ohustatud töötajate ohutuse ja tervisekaitse parandamise miinimumnõuete kohta, (16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/44/EÜ töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (vibratsioon) tulenevate riskidega, (17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. veebruari 2003. aasta direktiiv 2003/10/EÜ töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (müra) tulenevate riskidega, (18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/40/EÜ töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (elektromagnetväljad) tulenevate riskidega (19) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2006. aasta direktiiv 2006/25/EÜ töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (tehislik optiline kiirgus) tulenevate riskidega. (20)

(2)

Rakendamisaruannete koostamine on samuti ette nähtud nõukogu 25. juuni 1991. aasta direktiiviga 91/383/EMÜ, millega täiendatakse meetmeid tähtajalise või ajutise töösuhtega töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamise soodustamiseks, (21) nõukogu 31. märtsi 1992. aasta direktiiviga 92/29/EMÜ ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete kohta, et osutada paremaid raviteenuseid laevadel (22) ning nõukogu 22. juuni 1994. aasta direktiiviga 94/33/EÜ noorte kaitse kohta tööl. (23)

(3)	Direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõikes 1 määratletud üksikdirektiivide ning direktiivide 91/383/EMÜ, 92/29/EMÜ ja 94/33/EÜ aruannete koostamist käsitlevad sätted on nii sageduse kui ka sisu poolest lahkuminevad.

(4)

Liikmesriikide kohustus koostada praktilise rakendamise aruandeid ja komisjoni kohustus koostada liikmesriikide aruannete põhjal aruanne on õigusloometsükli oluline etapp, mis võimaldab teha kokkuvõtteid ja hinnata direktiivide sätete praktilise rakendamise mitmesuguseid aspekte; seega on asjakohane laiendada nimetatud kohustust ka direktiividesse, milles ei ole aruannete koostamist ette nähtud: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. septembri 2000. aasta direktiivi 2000/54/EÜ töötajate kaitse kohta bioloogiliste mõjuritega kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl (seitsmes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses), (24) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest (kuues üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõikes 1 tähenduses) (25) ning nõukogu 19. septembri 1983. aasta direktiivile 83/477/EMÜ töötajate kaitsmise kohta asbestiga kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl (teine üksikdirektiiv direktiivi 80/1107/EMÜ artikli 8 tähenduses). (26)

(5)	Seega tuleb direktiivi 89/391/EMÜ, selle artikli 16 lõikes 1 määratletud üksikdirektiivide ning direktiivide 83/477/EMÜ, 91/383/EMÜ, 92/29/EMÜ ja 94/33/EÜ sätteid ühtlustada.

(6)

Komisjoni teatises „Töö ja ühiskonna muutustega kohanemine: ühenduse uus tervishoiu- ja ohutusstrateegia 2002–2006” nähakse ette rakendamisaruannete lihtsustamist ja ratsionaliseerimist käsitlevate õigusloome ettepanekute väljatöötamine. Samuti arvati see teema parema õigusloome algatuse raames kindlaks määratud ühenduse õigusaktide lihtsustamise prioriteetide hulka.

(7)

Aruannete koostamist tuleks lihtsustada, ühtlustades liikmesriikide poolt komisjonile esitatavate praktilise rakendamise aruannete sageduse ning nähes ette ühtse praktilise rakendamise aruande, mis sisaldaks kõikide direktiivide suhtes kehtivat üldosa ning konkreetselt iga direktiiviga seotud aspekte käsitlevaid eripeatükke. Lisaks võimaldavad nimetatud sätted, eriti aga uue artikli 17a lisamine direktiivi 89/391/EMÜ, hõlmata rakendamisaruandlusega ka direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõikes 1 määratletud üksikdirektiivid, milles ei ole aruannete esitamist ette nähtud, nimelt direktiivid 2000/54/EÜ ja 2004/37/EÜ, ning kõik tulevikus vastu võetavad üksikdirektiivid direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses.

(8)

Liikmesriikide aruannete koostamise ja komisjonile esitamise sagedusperioodiks peaks olema viis aastat; esimene aruanne peaks erandina hõlmama pikemat ajavahemikku; aruannete kasutamise lihtsustamiseks peaks nende struktuur olema ühtne; aruanded tuleks koostada küsitluse alusel, mille komisjon koostab pärast konsulteerimist tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomiteega, ning nendes peaks sisalduma liikmesriikides tarvitusele võetud ennetavaid meetmeid käsitlev asjakohane teave, mis võimaldaks komisjonil tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee ning Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi kõiki tähelepanekuid arvesse võttes anda adekvaatne hinnang õigusaktide praktikas toimimise kohta.

(9)	Komisjon konsulteeris kooskõlas asutamislepingu artikli 138 lõikega 2 tööturu osapooltega ühenduse tasandil, et selgitada välja võimaliku ühenduse tegevuse laad selles valdkonnas.

(10)	Pärast nimetatud konsulteerimist leidis komisjon, et on soovitav võtta meetmeid ühenduse tasandil ning konsulteeris kooskõlas asutamislepingu artikli 138 lõikega 3 uuesti tööturu osapooltega ühenduse tasandil, tutvustades neile kavandatava ettepaneku sisu.

(11)	Pärast teistkordset konsulteerimist ei teatanud tööturu osapooled soovist algatada menetlus, mille tulemusel sõlmitaks asutamislepingu artikli 138 lõikega 4 ette nähtud kokkulepe.

(12)	Liikmesriigid peaksid käesolevas direktiivis sätestatud muudatuste ülevõtmiseks võtma vajalikke meetmeid, mis võiksid käesoleva direktiivi erilist olemust arvestades ja vajaduse korral olla haldusmeetmete vormis,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 89/391/EMÜ muutmine

Direktiivi 89/391/EMÜ lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 17a

Rakendamisaruanded

1. Iga viie aasta järel esitavad liikmesriigid komisjonile ühtse aruande käesoleva direktiivi artikli 16 lõikes 1 määratletud üksikdirektiivide praktilise rakendamise kohta, lisades aruandesse ka tööturu osapoolte seisukohad. Aruandes hinnatakse erinevate direktiivide praktilise rakendamisega seotud mitmesuguseid punkte ning esitatakse vajaduse ja olemasolu korral sooliselt eristatud andmeid.

2. Aruande struktuuri koos selle sisu täpselt määratleva küsimustikuga määrab kindlaks komisjon koostöös tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomiteega.

Aruanne sisaldab käesoleva direktiivi sätteid hõlmavat üldosa, mis on seotud üldiste põhimõtete ja punktidega, mida kohaldatakse kõikide lõikes 1 osutatud direktiivide suhtes.

Üldosa täiendamiseks käsitletakse eripeatükkides iga direktiivi erinevate aspektide rakendamist, sealhulgas olemasolu korral konkreetseid näitajaid.

3. Komisjon esitab liikmesriikidele aruande struktuuri ja eespool nimetatud sisu täpselt määratleva küsimustiku vähemalt kuus kuud enne aruandega hõlmatava ajavahemiku lõppu. Aruanne esitatakse komisjonile 12 kuu jooksul pärast viieaastase ajavahemiku lõppu, mida see hõlmab.

4. Nimetatud aruannete alusel hindab komisjon asjaomaste direktiivide rakendamise asjakohasust, võttes arvesse näiteks teadusuuringuid ja teaduslikult põhjendatud teadmisi mitmesugustes asjaomastes valdkondades. Komisjon teatab Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomiteele 36 kuu jooksul pärast viieaastase ajavahemiku möödumist hindamise tulemustest ja vajaduse korral mis tahes algatustest, mille eesmärgiks on reguleeriva raamistiku parandamine.

5. Esimene aruanne hõlmab ajavahemikku 2007–2012.”

Artikkel 2

Direktiivide 83/477/EMÜ, 91/383/EMÜ, 92/29/EMÜ ja 94/33/EÜ muutmine

1. Direktiivi 83/477/EMÜ lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 17a

Rakendamisaruanne

Iga viie aasta järel esitavad liikmesriigid komisjonile käesoleva direktiivi praktilise rakendamise aruande eraldi peatükina direktiivi 89/391/EMÜ artikli 17a lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud ühtses aruandes, mille alusel komisjon peab teostama hindamise kooskõlas nimetatud direktiivi artikli 17a lõikega 4.”

2. Direktiivi 91/383/EMÜ lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 10a

Rakendamisaruanne

3. Direktiivi 92/29/EMÜ lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 9a

Rakendamisaruanne

4. Direktiivi 94/33/EÜ lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 17a

Rakendamisaruanne

Artikkel 3

Kehtetuks tunnistamine

Järgmised sätted tunnistatakse kehtetuks alates 27. juunist 2007:

1.	direktiivi 89/391/EMÜ artikli 18 lõiked 3 ja 4;

2.	direktiivi 89/654/EMÜ artikli 10 lõiked 3 ja 4;

3.	direktiivi 89/655/EMÜ artikli 10 lõiked 3 ja 4;

4.	direktiivi 89/656/EMÜ artikli 10 lõiked 3 ja 4;

5.	direktiivi 90/269/EMÜ artikli 9 lõiked 3 ja 4;

6.	direktiivi 90/270/EMÜ artikli 11 lõiked 3 ja 4;

7.	direktiivi 91/383/EMÜ artikli 10 lõiked 3 ja 4;

8.	direktiivi 92/29/EMÜ artikli 9 lõiked 3 ja 4;

9.	direktiivi 92/57/EMÜ artikli 14 lõiked 4 ja 5;

10.	direktiivi 92/58/EMÜ artikli 11 lõiked 4 ja 5;

11.	direktiivi 92/85/EMÜ artikli 14 lõiked 4, 5 ja 6;

12.	direktiivi 92/91/EMÜ artikli 12 lõige 4;

13.	direktiivi 92/104/EMÜ artikli 13 lõige 4;

14.	direktiivi 93/103/EÜ artikli 13 lõiked 3 ja 4;

15.	direktiivi 94/33/EÜ artikli 17 lõiked 4 ja 5;

16.	direktiivi 98/24/EÜ artikkel 15;

17.	direktiivi 1999/92/EÜ artikli 13 lõige 3;

18.	direktiivi 2002/44/EÜ artikkel 13;

19.	direktiivi 2003/10/EÜ artikkel 16;

20.	direktiivi 2004/40/EÜ artikkel 12;

21.	direktiivi 2006/25/EÜ artikkel 12.

Artikkel 4

Rakendamine

Liikmesriigid võtavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud meetmed hiljemalt 31. detsembriks 2012.

Artikkel 5

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 6

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Strasbourg, 20. juuni 2007

Euroopa Parlamendi nimel

president

H.-G. PÖTTERING

Nõukogu nimel

eesistuja

G. GLOSER

(1) Arvamus on edastatud 17. jaanuaril 2006. aastal.

(2) Euroopa Parlamendi 26. aprilli 2007. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 30. mai 2007. aasta otsus.

(3) EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1. Direktiivi on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

(4) EÜT L 393, 30.12.1989, lk 1.

(5) EÜT L 393, 30.12.1989, lk 13. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/45/EÜ (EÜT L 195, 19.7.2001, lk 46).

(6) EÜT L 393, 30.12.1989, lk 18.

(7) EÜT L 156, 21.6.1990, lk 9.

(8) EÜT L 156, 21.6.1990, lk 14.

(9) EÜT L 245, 26.8.1992, lk 6.

(10) EÜT L 245, 26.8.1992, lk 23.

(11) EÜT L 348, 28.11.1992, lk 1.

(12) EÜT L 348, 28.11.1992, lk 9.

(13) EÜT L 404, 31.12.1992, lk 10.

(14) EÜT L 307, 13.12.1993, lk 1.

(15) EÜT L 131, 5.5.1998, lk 11.

(16) EÜT L 23, 28.1.2000, lk 57.

(17) EÜT L 177, 6.7.2002, lk 13.

(18) ELT L 42, 15.2.2003, lk 38.

(19) ELT L 159, 30.4.2004, lk 1.

(20) ELT L 114, 27.4.2006, lk 38.

(21) EÜT L 206, 29.7.1991, lk 19.

(22) EÜT L 113, 30.4.1992, lk 19. Direktiivi on muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.

(23) EÜT L 216, 20.8.1994, lk 12.

(24) EÜT L 262, 17.10.2000, lk 21.

(25) ELT L 158, 30.4.2004, lk 50.

(26) EÜT L 263, 24.9.1983, lk 25. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/18/EÜ (ELT L 97, 15.4.2003, lk 48).

27.6.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 165/25

KOMISJONI DIREKTIIV 2007/39/EÜ,

26. juuni 2007,

millega muudetakse nõukogu direktiivi 90/642/EMÜ II lisa diasinooni jääkide piirnorme

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 27. novembri 1990. aasta direktiivi 90/642/EMÜ teatavates taimset päritolu saadustes, sealhulgas puu- ja köögiviljas, sisalduvate ja nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide lubatud piirnormide kehtestamise kohta, (1) eriti selle artiklit 7,

ning arvestades järgmist:

(1)	Referentliikmesriik teatas komisjonile, et pidades silmas probleeme, mis on seotud tarbijate omastatavate kogustega, võib osutuda vajalikuks vaadata läbi direktiivis 90/642/EMÜ kehtestatud diasinooni jääkide piirnormid. Ühenduse piirnormide läbivaatamise ettepanekud on edastatud komisjonile.

(2)

Ühenduses jääkide suhtes kehtestatud piirnormid ja Codex Alimentarius'es soovitatud piirnormid määratakse kindlaks ja neid hinnatakse ühesuguses korras. Codex Alimentarius’es on diasinooni suhtes kehtestatud hulk jääkide piirnorme. Referentliikmesriik on hinnanud ka Codex Alimentarius’es kehtestatud jääkide piirnormidel põhinevaid ühenduse jääkide piirnorme, võttes arvesse uut teavet tarbijate riski kohta.

(3)

Tarbijate eluaegset ja lühiajalist kokkupuudet diasinooniga toiduainete kaudu on uuesti hinnatud ja mõõdetud vastavalt ühenduses kasutatavatele menetlustele ja tavadele, võttes arvesse Maailma Terviseorganisatsiooni avaldatud juhiseid. (2) Sellest lähtudes tuleks määrata jääkide uued piirnormid, mis tagavad, et tarbijaid ei seata lubamatult ohtu.

(4)

Tarbijate akuutset kokkupuudet diasinooniga iga toiduaine kaudu, mis võib sisaldada jääke, on vajaduse korral hinnatud ja mõõdetud vastavalt ühenduse menetlustele ja tavadele, võttes arvesse Maailma Terviseorganisatsiooni avaldatud juhiseid. Jõuti järeldusele, et pestitsiidide jääkide esinemine jääkide uute piirnormide tasemel või neist madalamal tasemel ei põhjusta ägedat mürgistust.

(5)	Seetõttu on vaja direktiivi 90/642/EMÜ II lisas sätestatud jääkide piirnorme muuta, et oleks võimalik nõuetekohaselt jälgida ja kontrollida nende kasutamise keelamist ning kaitsta tarbijat.

(6)	Maailma Kaubandusorganisatsiooni vahendusel on uute piirnormide üle konsulteeritud ühenduse kaubanduspartneritega ja nende arvamusi kõnealuste normide kohta on arvesse võetud.

(7)	Seepärast tuleks direktiivi 90/642/EMÜ II lisa vastavalt muuta.

(8)	Käesoleva direktiiviga ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 90/642/EMÜ muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi lisale.

Artikkel 2

Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt 27. detsembril 2007. Nad edastavad kõnealuste normide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid kohaldavad neid sätteid alates 28. detsembrist 2007.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 26. juuni 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU

(1) EÜT L 350, 14.12.1990, lk 71. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2007/28/EÜ (ELT L 135, 26.5.2007, lk 6).

(2) Juhised pestitsiidijääkide toidu kaudu omandamise hindamiseks (läbi vaadatud), mille on koostanud GEMS/Food Programme koostöös pestitsiidijääkide Codex komiteega ja avaldanud Maailma Terviseorganisatsioon 1997. aastal (WHO/FSF/FOS/97.7).

LISA

Direktiivi 90/642/EMÜ II lisa A osas asendatakse diasinooni read järgmisega:

Pestitsiidide jäägid ja jääkide piirnormid (mg/kg)

„Rühmad ja üksiktoodete näited, mille suhtes kohaldatakse jääkide piirnorme

Diasinoon

Puuvili, värske, kuivatatud või kuumtöötlemata, külmutatud, suhkrulisandita; pähklid

i)	TSITRUSVILJAD

0,01 (1)

Greibid

Sidrunid

Laimid

Mandariinid (kaasa arvatud klementiinid ja samalaadsed hübriidid)

Apelsinid

Pomelod

Muud

ii)	PÄHKLID (koortega või koorteta)

Mandlid

0,05

Brasiilia pähklid

Kašupähklid

Kastanid

Kookospähklid

Sarapuupähklid

Makadaamiapähklid

Pekanipähklid

Piiniapähklid

Pistaatsiapähklid

Kreeka pähklid

Muud

0,01 (1)

iii)

ÕUNVILJAD

0,01 (1)

Õunad

Pirnid

Küdooniad

Muud

iv)

LUUVILJAD

0,01 (1)

Aprikoosid

Kirsid

Virsikud (kaasa arvatud nektariinid ja samalaadsed hübriidid)

Ploomid

Muud

v)	MARJAD JA VÄIKSED PUUVILJAD

a)	Laua- ja veiniviinamarjad

0,01 (1)

Lauaviinamarjad

Veiniviinamarjad

b)	Maasikad (välja arvatud metsmaasikad)

0,01 (1)

c)	Koguviljad (välja arvatud metsamarjad)

0,01 (1)

Murakad

Põldmurakad

Logani murakad

Vaarikad

Muud

d)	Muud väiksed puuviljad ja marjad (välja arvatud metsamarjad)

Mustikad

Jõhvikad

0,2

Sõstrad (punased, mustad ja valged)

Karusmarjad

Muud

0,01 (1)

e)	Looduses kasvavad marjad ja viljad

0,01 (1)

vi)

MUUD

Avokaadod

Banaanid

Datlid

Viigimarjad

Kiivid

Kääbusapelsinid

Hiina litšipuu viljad

Mangod

Oliivid (lauaoliivid)

Oliivid (õli pressimiseks)

Papaiad

Purpur-kannatuslille viljad

Ananassid

0,3

Granaatõunad

Muud

0,01 (1)

Köögiviljad, värsked või kuumtöötlemata, külmutatud või kuivatatud

i)	JUUR- JA MUGULKÖÖGIVILJAD

Söögipeet

Porgand

Kassaava

Juurseller

Mädarõigas

Maapirn

Pastinaak

Juurpetersell

Redis

0,1

Aed-piimjuur

Maguskartul

Kaalikas

Naeris

Jamss

Muud

0,01 (1)

ii)	SIBULKÖÖGIVILJAD

Küüslauk

Harilik sibul

0,05

Pesasibul

Talisibul

Muud

0,01 (1)

iii)	VILIKÖÖGIVILJAD

a)	Maavitsalised

Tomatid

Paprikad

0,05

Baklažaanid

Söödav muskushibisk

Muud

0,01 (1)

b)	Kõrvitsalised – söödava koorega

0,01 (1)

Kurgid

Kornišonid

Suvikõrvitsad

Muud

c)	Kõrvitsalised – mittesöödava koorega

0,01 (1)

Melonid

Patissonid

Arbuusid

Muud

d)	Suhkrumais

0,02

iv)	KAPSASKÖÖGIVILJAD

a)	Õisik-kapsad

0,01 (1)

Spargelkapsas

Lillkapsas

Muud

Peakapsad

Rooskapsas

Peakapsas

0,5

Muud

0,01 (1)

c)	Lehtkapsad

Hiina kapsas

0,05

Lehtkapsas

Muud

0,01 (1)

Nuikapsas

0,2

v)	LEHTKÖÖGIVILJAD JA VÄRSKED MAITSETAIMED

0,01 (1)

a)	Salat ja muu sarnane

Salatkress

Põldkännak

Aedsalat

Eskariool

Põld-võõrkapsas (ruccola salat)

Kapsalehed ja -leherootsud

Muud

b)	Spinat ja muu sarnane

Spinat

Lehtpeet (mangold)

Muud

c)	Ürt-allikkerss

d)	Salatsigur

e)	Maitsetaimed

Aed-harakputk

Murulauk

Petersell

Lehtseller

Muud

vi)	KAUNVILJAD (värsked)

0,01 (1)

Oad (kaunadega)

Oad (kaunadeta)

Herned (kaunadega)

Herned (kaunadeta)

Muud

vii)	VARSKÖÖGIVILJAD (värsked)

0,01 (1)

Spargel

Hispaania artišokk

Seller

Apteegitill

Kera-artišokk

Porrulauk

Rabarber

Muud

viii)

SEENED

0,01 (1)

a)	Kultuurseened

b)	Looduses kasvavad seened

3.	Kaunviljad

0,01 (1)

Oad

Läätsed

Herned

Lupiinid

Muud

4.	Õliseemned

0,02 (1)

Linaseemned

Maapähkel

Mooniseemned

Seesamiseemned

Päevalilleseemned

Rapsiseemned

Sojaoad

Sinepiseemned

Puuvillaseemned

Kanepiseemned

Muud

Kartulid

0,01 (1)

Varajased kartulid

Säilituskartulid

6.	Tee (kuivatatud lehed ja varred, fermenteeritud või fermenteerimata Camellia sinensis)

0,02 (1)

7.	Humal (kuivatatud), kaasa arvatud humalakäbi graanulid ja kontsentreerimata pulber

0,5

(1) Alumine määramispiir.”

27.6.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 165/33

NÕUKOGU OTSUS,

18. juuni 2007,

millega lubatakse Itaalia Vabariigil kohaldada meetmeid, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, artikli 26 lõike 1 punktist a ja artiklist 168

(2007/441/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, (1) eriti selle artikli 395 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)

9. oktoobri 2006. aasta kirjas, mis saabus komisjoni peasekretariaati 11. oktoobril 2006, taotles Itaalia luba kehtestada meetmed, millega tehakse erand nõukogu 17. mai 1977. aasta direktiivi 77/388/EMÜ (kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta – ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas) (2) sätetest, milles käsitletakse maksukohustuslase õigust arvata maha ostudelt makstud käibemaks ning sätetest, millega nõutakse ettevõtte vara isikliku kasutamisega seotud käibemaksu arvestamist.

(2)	Direktiiv 77/388/EMÜ on asendatud direktiiviga 2006/112/EÜ.

(3)	Direktiivi 2006/112/EÜ artikli 395 lõike 2 kohaselt teavitas komisjon 28. veebruari 2007. aasta kirjas teisi liikmesriike Itaalia taotlusest. Komisjon teatas 21. novembri 2006. aasta kirjas Itaaliale, et tal on taotluse hindamiseks olemas kogu vajalik teave.

(4)

Direktiivi 2006/112/EÜ artikliga 168 on ette nähtud, et maksukohustuslasel on õigus arvata maha selliste kaupade ja teenuste eest tasutud käibemaks, mida kasutatakse maksustatavate tehingute tarbeks. Sama direktiivi artikli 26 lõike 1 punktis a nõutakse käibemaksu arvestamist, kui ettevõtte vara kasutatakse isiklikuks tarbeks.

(5)

Sõidukite isiklikuks tarbeks kasutamist on raske täpselt määratleda ja isegi kui see on võimalik, on selline mehhanism tihti koormav. Taotletud meetmete kohaselt tuleks selliste sõidukite kuludega seotud mahaarvatav käibemaks, mida ei kasutata ainult ettevõtluse tarbeks, mõningate eranditega, kehtestada ühtse protsendimäärana. Praegu olemasoleva teabe alusel on Itaalia ametiasutused seisukohal, et 40 % määr on põhjendatud. Selleks et vältida topeltmaksustamist, tuleb piirangu rakendusalas tühistada nõue arvestada käibemaksu sõidukite isiklikuks tarbeks kasutamise korral. Kõnealused meetmed on põhjendatud vajadusega lihtsustada käibemaksu kogumise menetlust ja vältida ebaõigest arvepidamisest tulenevat kõrvalehoidumist.

(6)	Kõnealused erandit tegevad meetmed peaksid olema ajaliselt piiratud, mis võimaldab hinnata nende tõhusust ja protsendimäära sobivust, kuna kavandatud protsendimäär tugineb esialgsetel andmetel ettevõtluse tarbeks kasutavate sõidukite kohta.

(7)

4. novembril 2004 esitas komisjon ettepaneku nõukogu direktiivi kohta, millega muudetakse direktiivi 77/388/EMÜ (praegu direktiiv 2006/112/EÜ) seoses käibemaksu mahaarvamise õigusega. (3) Erandit tegevad meetmed kaotavad kehtivuse esildatud direktiivi jõustumisel, kui see jõustub käesolevas otsuses kindlaksmääratud kuupäevast varem,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Erandina direktiivi 2006/112/EÜ artiklist 168 lubatakse Itaalial piirata 40 % määraga õigust arvata maha käibemaks selliste mootorsõidukitega seotud kuludelt, mida ei kasutata ainult ettevõtluse eesmärgil.

Artikkel 2

Erandina direktiivi 2006/112/EÜ artikli 26 lõike 1 punktist a ei tohi Itaalia käsitada maksukohustuslase ettevõtte varade hulka kuuluvate sõidukite kasutamist isiklikuks tarbeks tasu eest teenuste osutamisena, kui kõnealuse sõiduki suhtes kohaldatakse käesoleva otsuse kohaselt käibemaksu mahaarvamise õiguse piirangut.

Artikkel 3

Käesoleva otsusega ettenähtud käibemaksu mahaarvamise õiguse piirangut ei kohaldata järgmiste sõidukitega seotud kulude suhtes:

—	sõidukid, mis kuuluvad maksukohustuslase tegevusega seotud kaubavarude hulka;

—	taksona kasutatavad sõidukid;

—	autokoolides õppesõiduks kasutatavad sõidukid;

—	rentimiseks või liisimiseks kasutatavad sõidukid;

—	sõidukid, mida kasutavad müügiesindajad.

Artikkel 4

Sõidukitega seotud kulud hõlmavad sõiduki ostmist, sealhulgas koostelepinguid jms, tootmist, ühendusesisest soetamist, importi, liisimist või rentimist, ümberehitamist, remonti või hooldust, sõiduki ja sõiduki kasutamisega seotud muude tarnete või teenuste kulusid, sealhulgas kulud määrdeainele ja kütusele.

Artikkel 5

Artikleid 1 ja 2 kohaldatakse kõigi mootorsõidukite suhtes (välja arvatud põllumajandus- või metsatraktorid), mida tavaliselt kasutatakse inimeste või kaupade vedamisel teedel, ja mille suurim lubatud mass ei ületa 3 500 kilogrammi, ning milles ei ole lisaks juhi istekohale rohkem kui kaheksa istekohta.

Artikkel 6

Kaks aastat pärast käesoleva otsuse jõustumist ning igal juhul 31. detsembriks 2009 tuleb komisjonile esitada hinnang, mis hõlmab käesoleva otsuse kohaldamise kahte esimest aastat, sealhulgas kohaldatava piirangu protsendimäära ülevaatamist.

Artikkel 7

Käesoleva otsuse kehtivus lõpeb ühenduse eeskirjade jõustumisel, millega määratakse kindlaks, millistest mootorsõidukitega seotud kuludest ei või käibemaksu täies ulatuses maha arvata, kuid mitte hiljem kui 31. detsembril 2010.

Artikkel 8

Käesolev otsus on adresseeritud Itaalia Vabariigile.

Luxembourg, 18. juuni 2007

Nõukogu nimel

eesistuja

F.-W. STEINMEIER

(1) ELT L 347, 11.12.2006, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2006/138/EÜ (ELT L 384, 29.12.2006, lk 92).

(2) EÜT L 145, 13.6.1977, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2006/98/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 129).

(3) ELT C 24, 29.1.2005, lk 10.

27.6.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 165/35

Komisjoni 27. veebruari 2007. aasta määruse (EÜ) nr 208/2007 (millega kohandatakse määrust (EMÜ) nr 3149/92, millega kehtestatakse ühenduses enim puudustkannatavatele isikutele sekkumisvarudest pärit toiduainete tarnimise üksikasjalikud eeskirjad, seoses Bulgaaria ja Rumeenia Euroopa Liiduga ühinemisega) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 61, 28. veebruar 2007 )

Määruse avaldamine eespool nimetatud Euroopa Liidu Teatajas tühistatakse.

27.6.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 165/35

Komisjoni 27. veebruari 2007. aasta määruse (EÜ) nr 209/2007 (millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 3149/92, millega kehtestatakse ühenduses enim puudustkannatavatele isikutele sekkumisvarudest pärit toiduainete tarnimise üksikasjalikud eeskirjad) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 61, 28. veebruar 2007 )

Määruse avaldamine eespool nimetatud Euroopa Liidu Teatajas tühistatakse.

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 165

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	50. köide 27. juuni 2007

Sisukord		I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 723/2007, 18. juuni 2007, millega kohandatakse Euroopa ühenduste ametnike ja muude teenistujate töötasude suhtes kohaldatavaid paranduskoefitsiente	1
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 724/2007, 27. veebruar 2007, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 3149/92, millega kehtestatakse ühenduses enim puudustkannatavatele isikutele sekkumisvarudest pärit toiduainete tarnimise üksikasjalikud eeskirjad	2
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 725/2007, 27. veebruar 2007, millega kohandatakse määrust (EMÜ) nr 3149/92, millega kehtestatakse ühenduses enim puudustkannatavatele isikutele sekkumisvarudest pärit toiduainete tarnimise üksikasjalikud eeskirjad, seoses Bulgaaria ja Rumeenia Euroopa Liiduga ühinemisega	4
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 726/2007, 26. juuni 2007, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	6
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 727/2007, 26. juuni 2007, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 999/2001 (millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad) I, III, VII ja X lisa ( 1 )	8
		DIREKTIIVID
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/30/EÜ, 20. juuni 2007, millega muudetakse nõukogu direktiivi 89/391/EMÜ, selle üksikdirektiive ning nõukogu direktiive 83/477/EMÜ, 91/383/EMÜ, 92/29/EMÜ ja 94/33/EÜ, et lihtsustada ja ratsionaliseerida praktilise rakendamise aruandeid ( 1 )	21
	*	Komisjoni direktiiv 2007/39/EÜ, 26. juuni 2007, millega muudetakse nõukogu direktiivi 90/642/EMÜ II lisa diasinooni jääkide piirnorme ( 1 )	25

	Parandused
*	Komisjoni 27. veebruari 2007. aasta määruse (EÜ) nr 208/2007 (millega kohandatakse määrust (EMÜ) nr 3149/92, millega kehtestatakse ühenduses enim puudustkannatavatele isikutele sekkumisvarudest pärit toiduainete tarnimise üksikasjalikud eeskirjad, seoses Bulgaaria ja Rumeenia Euroopa Liiduga ühinemisega) parandus (ELT L 61, 28.2.2007)	35
*	Komisjoni 27. veebruari 2007. aasta määruse (EÜ) nr 209/2007 (millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 3149/92, millega kehtestatakse ühenduses enim puudustkannatavatele isikutele sekkumisvarudest pärit toiduainete tarnimise üksikasjalikud eeskirjad) parandus (ELT L 61, 28.2.2007)	35

	II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	OTSUSED
	Nõukogu
	2007/441/EÜ
*	Nõukogu otsus, 18. juuni 2007, millega lubatakse Itaalia Vabariigil kohaldada meetmeid, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, artikli 26 lõike 1 punktist a ja artiklist 168	33