20.6.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 159/1

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 681/2007,

13. juuni 2007,

millega muudetakse määruse (EÜ) nr 1346/2000 (maksejõuetusmenetluse kohta) A, B ja C lisas esitatud maksejõuetusmenetluste, likvideerimismenetluste ja likvideerijate loetelu

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. mai 2000. aasta määrust (EÜ) nr 1346/2000 maksejõuetusmenetluse kohta, (1) eriti selle artiklit 45,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1346/2000 A, B ja C lisas on loetletud liikmesriikide õigusaktides sätestatud menetluste ja likvideerijate nimetused, mille suhtes määrust kohaldatakse. A lisa sisaldab nimetatud määruse artikli 2 punktis a osutatud maksejõuetusmenetluste loetelu. B lisa sisaldab nimetatud määruse artikli 2 punktis c osutatud likvideerimismenetluste loetelu ning C lisa sisaldab nimetatud määruse artikli 2 punktis b osutatud likvideerijate loetelu.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1346/2000 A, B ja C lisa muudeti 2003. aasta ühinemisaktiga, et lisada Euroopa Liiduga 2004. aastal ühinenud kümne liikmesriigi maksejõuetusmenetlused, likvideerimismenetlused ja likvideerijad, määrusega (EÜ) nr 603/2005 (2) ja määrusega (EÜ) nr 694/2006, (3) et muuta nimetatud lisasid mitme liikmesriigi osas, ning määrusega (EÜ) nr 1791/2006, et lisada Bulgaaria ja Rumeenia maksejõuetusmenetlused, likvideerimismenetlused ja likvideerijad.

(3)	Tšehhi Vabariik teavitas 29. augustil 2006 vastavalt määruse (EÜ) nr 1346/2000 artiklile 45 komisjoni muudatustest kõnealuse määruse A, B ja C lisas esitatud loeteludes.

(4)	Rumeenia teavitas 26. jaanuaril 2007 vastavalt määruse (EÜ) nr 1346/2000 artiklile 45 komisjoni muudatustest kõnealuse määruse A, B ja C lisas esitatud loeteludes.

(5)	Itaalia teavitas 27. veebruaril 2007 vastavalt määruse (EÜ) nr 1346/2000 artiklile 45 komisjoni muudatustest kõnealuse määruse B ja C lisas esitatud loeteludes.

(6)	Rootsi teavitas 23. märtsil 2007 vastavalt määruse (EÜ) nr 1346/2000 artiklile 45 komisjoni muudatusest kõnealuse määruse C lisas esitatud loetelus.

(7)	Määrus (EÜ) nr 1346/2000 on Ühendkuningriigile ja Iirimaale siduv ning seega osalevad nad kõnealuse määruse artikli 45 kohaselt selle vastuvõtmisel ja kohaldamisel.

(8)	Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva direktiivi vastuvõtmisel, mistõttu see ei ole talle siduv ega kuulu tema suhtes kohaldamisele.

(9)	Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1346/2000 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 1346/2000 muudetakse järgmiselt:

1.	A lisa asendatakse käesoleva määruse I lisas esitatud tekstiga;

2.	B lisa asendatakse käesoleva määruse II lisas esitatud tekstiga;

3.	C lisa asendatakse käesoleva määruse III lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

A, B ja C lisas esitatud nimetusi, mis puudutavad Tšehhi Vabariiki, kohaldatakse siiski alates 1. jaanuarist 2008.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepinguga.

Luxembourg, 13. juuni 2007

Nõukogu nimel

eesistuja

W. SCHÄUBLE

(1) EÜT L 160, 30.6.2000, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1).

(2) ELT L 100, 20.4.2005, lk 1.

(3) ELT L 121, 6.5.2006, lk 1.

I LISA

„A LISA

Artikli 2 punktis a osutatud maksejõuetusmenetlused

BELGIË/BELGIQUE

—	Het faillissement/La faillite

—	Het gerechtelijk akkoord/Le concordat judiciaire

—	De collectieve schuldenregeling/Le règlement collectif de dettes

—	De vrijwillige vereffening/La liquidation volontaire

—	De gerechtelijke vereffening/La liquidation judiciaire

—	De voorlopige ontneming van beheer, bepaald in artikel 8 van de faillissementswet/Le dessaisissement provisoire, visé à l’article 8 de la loi sur les faillites

БЪЛГАРИЯ

—	Производство по несъстоятелност

ČESKÁ REPUBLIKA

—

Konkurs

—	Reorganizace

—

Oddlužení

DEUTSCHLAND

—	Das Konkursverfahren

—	Das gerichtliche Vergleichsverfahren

—	Das Gesamtvollstreckungsverfahren

—	Das Insolvenzverfahren

EESTI

—	Pankrotimenetlus

ΕΛΛΑΣ

—	Η πτώχευση

—	Η ειδική εκκαθάριση

—	Η προσωρινή διαχείριση εταιρείας. Η διοίκηση και διαχείριση των πιστωτών

—	Η υπαγωγή επιχείρησης υπό επίτροπο με σκοπό τη σύναψη συμβιβασμού με τους πιστωτές

ESPAÑA

—

Concurso

FRANCE

—	Sauvegarde

—	Redressement judiciaire

—	Liquidation judiciaire

IRELAND

—	Compulsory winding-up by the court

—	Bankruptcy

—	The administration in bankruptcy of the estate of persons dying insolvent

—	Winding-up in bankruptcy of partnerships

—	Creditors’ voluntary winding-up (with confirmation of a court)

—	Arrangements under the control of the court which involve the vesting of all or part of the property of the debtor in the Official Assignee for realisation and distribution

—	Company examinership

ITALIA

—	Fallimento

—	Concordato preventivo

—	Liquidazione coatta amministrativa

—	Amministrazione straordinaria

ΚΥΠΡΟΣ

—	Υποχρεωτική εκκαθάριση από το Δικαστήριο

—	Εκούσια εκκαθάριση από πιστωτές κατόπιν Δικαστικού Διατάγματος

—	Εκούσια εκκαθάριση από μέλη

—	Εκκαθάριση με την εποπτεία του Δικαστηρίου

—	Πτώχευση κατόπιν Δικαστικού Διατάγματος

—	Διαχείριση της περιουσίας προσώπων που απεβίωσαν αφερέγγυα

LATVIJA

—

Bankrots

—

Izlīgums

—

Sanācija

LIETUVA

—	įmonės restruktūrizavimo byla

—	įmonės bankroto byla

—	įmonės bankroto procesas ne teismo tvarka

LUXEMBOURG

—

Faillite

—	Gestion contrôlée

—	Concordat préventif de faillite (par abandon d’actif)

—	Régime spécial de liquidation du notariat

MAGYARORSZÁG

—	Csődeljárás

—	Felszámolási eljárás

MALTA

—

Xoljiment

—	Amministrazzjoni

—	Stralċ volontarju mill-membri jew mill-kredituri

—	Stralċ mill-Qorti

—	Falliment f’każ ta’ negozjant

NEDERLAND

—	Het faillissement

—	De surséance van betaling

—	De schuldsaneringsregeling natuurlijke personen

ÖSTERREICH

—	Das Konkursverfahren

—	Das Ausgleichsverfahren

POLSKA

—	Postępowanie upadłościowe

—	Postępowanie układowe

—	Upadłość obejmująca likwidację

—	Upadłość z możliwością zawarcia układu

PORTUGAL

—	O processo de insolvência

—	O processo de falência

—

Os processos especiais de recuperação de empresa, ou seja:

A concordata

A reconstituição empresarial

A reestruturação financeira

A gestão controlada

ROMÂNIA

—	procedura insolvenței

—	reorganizarea judiciară

—	procedura falimentului

SLOVENIJA

—	Stečajni postopek

—	Skrajšani stečajni postopek

—	Postopek prisilne poravnave

—	Prisilna poravnava v stečaju

SLOVENSKO

—	Konkurzné konanie

—	Reštrukturalizačné konanie

SUOMI/FINLAND

—	Konkurssi/konkurs

—	Yrityssaneeraus/företagssanering

SVERIGE

—

Konkurs

—	Företagsrekonstruktion

UNITED KINGDOM

—	Winding-up by or subject to the supervision of the court

—	Creditors’ voluntary winding-up (with confirmation by the court)

—	Administration, including appointments made by filing prescribed documents with the court

—	Voluntary arrangements under insolvency legislation

—	Bankruptcy or sequestration”.

II LISA

„B LISA

Artikli 2 punktis c osutatud likvideerimismenetlused

BELGIË/BELGIQUE

—	Het faillissement/La faillite

—	De vrijwillige vereffening/La liquidation volontaire

—	De gerechtelijke vereffening/La liquidation judiciaire

БЪЛГАРИЯ

—	Производство по несъстоятелност

ČESKÁ REPUBLIKA

—

Konkurs

DEUTSCHLAND

—	Das Konkursverfahren

—	Das Gesamtvollstreckungsverfahren

—	Das Insolvenzverfahren

EESTI

—	Pankrotimenetlus

ΕΛΛΑΣ

—	Η πτώχευση

—	Η ειδική εκκαθάριση

ESPAÑA

—

Concurso

FRANCE

—	Liquidation judiciaire

IRELAND

—	Compulsory winding-up

—	Bankruptcy

—	The administration in bankruptcy of the estate of persons dying insolvent

—	Winding-up in bankruptcy of partnerships

—	Creditors’ voluntary winding-up (with confirmation of a court)

—	Arrangements under the control of the court which involve the vesting of all or part of the property of the debtor in the Official Assignee for realisation and distribution

ITALIA

—	Fallimento

—	Concordato preventivo con cessione dei beni

—	Liquidazione coatta amministrativa

—	Amministrazione straordinaria con programma di cessione dei complessi aziendali

—	Amministrazione straordinaria con programma di ristrutturazione di cui sia parte integrante un concordato con cessione dei beni

ΚΥΠΡΟΣ

—	Υποχρεωτική εκκαθάριση από το Δικαστήριο

—	Εκκαθάριση με την εποπτεία του Δικαστηρίου

—	Εκούσια εκκαθάριση από πιστωτές (με την επικύρωση του Δικαστηρίου)

—

Πτώχευση

—	Διαχείριση της περιουσίας προσώπων που απεβίωσαν αφερέγγυα

LATVIJA

—

Bankrots

LIETUVA

—	įmonės bankroto byla

—	įmonės bankroto procesas ne teismo tvarka

LUXEMBOURG

—

Faillite

—	Régime spécial de liquidation du notariat

MAGYARORSZÁG

—	Felszámolási eljárás

MALTA

—	Stralċ volontarju

—	Stralċ mill-Qorti

—	Falliment inkluż il-ħruġ ta’ mandat ta’ qbid mill-Kuratur f’każ ta’ negozjant fallut

NEDERLAND

—	Het faillissement

—	De schuldsaneringsregeling natuurlijke personen

ÖSTERREICH

—	Das Konkursverfahren

POLSKA

—	Postępowanie upadłościowe

—	Upadłość obejmująca likwidację

PORTUGAL

—	O processo de insolvência

—	O processo de falência

ROMÂNIA

—	procedura falimentului

SLOVENIJA

—	Stečajni postopek

—	Skrajšani stečajni postopek

SLOVENSKO

—	Konkurzné konanie

SUOMI/FINLAND

—	Konkurssi/konkurs

SVERIGE

—

Konkurs

UNITED KINGDOM

—	Winding-up by or subject to the supervision of the court

—	Winding-up through administration, including appointments made by filing prescribed documents with the court

—	Creditors’ voluntary winding-up (with confirmation by the court)

—	Bankruptcy or sequestration”.

III LISA

„C LISA

Artikli 2 punktis b osutatud likvideerijad

BELGIË/BELGIQUE

—	De curator/Le curateur

—	De commissaris inzake opschorting/Le commissaire au sursis

—	De schuldbemiddelaar/Le médiateur de dettes

—	De vereffenaar/Le liquidateur

—	De voorlopige bewindvoerder/L’administrateur provisoire

БЪЛГАРИЯ

—	Назначен предварително временен синдик

—	Временен синдик

—	(Постоянен) синдик

—	Служебен синдик

ČESKÁ REPUBLIKA

—	Insolvenční správce

—	Předběžný insolvenční správce

—	Oddělený insolvenční správce

—	Zvláštní insolvenční správce

—	Zástupce insolvenčního správce

DEUTSCHLAND

—	Konkursverwalter

—	Vergleichsverwalter

—	Sachwalter (nach der Vergleichsordnung)

—

Verwalter

—	Insolvenzverwalter

—	Sachwalter (nach der Insolvenzordnung)

—	Treuhänder

—	Vorläufiger Insolvenzverwalter

EESTI

—	Pankrotihaldur

—	Ajutine pankrotihaldur

—	Usaldusisik

ΕΛΛΑΣ

—	Ο σύνδικος

—	Ο προσωρινός διαχειριστής. Η διοικούσα επιτροπή των πιστωτών

—	Ο ειδικός εκκαθαριστής

—	Ο επίτροπος

ESPAÑA

—	Administradores concursales

FRANCE

—	Mandataire judiciaire

—	Liquidateur

—	Administrateur judiciaire

—	Commissaire à l’exécution du plan

IRELAND

—	Liquidator

—	Official Assignee

—	Trustee in bankruptcy

—	Provisional Liquidator

—

Examiner

ITALIA

—

Curatore

—	Commissario giudiziale

—	Commissario straordinario

—	Commissario liquidatore

—	Liquidatore giudiziale

ΚΥΠΡΟΣ

—	Εκκαθαριστής και Προσωρινός Εκκαθαριστής

—	Επίσημος Παραλήπτης

—	Διαχειριστής της Πτώχευσης

—

Εξεταστής

LATVIJA

—	Maksātnespējas procesa administrators

LIETUVA

—	Bankrutuojančių įmonių administratorius

—	Restruktūrizuojamų įmonių administratorius

LUXEMBOURG

—	Le curateur

—	Le commissaire

—	Le liquidateur

—	Le conseil de gérance de la section d’assainissement du notariat

MAGYARORSZÁG

—	Vagyonfelügyelő

—	Felszámoló

MALTA

—	Amministratur Proviżorju

—	Riċevitur Uffiċjali

—	Stralċjarju

—	Maniġer Speċjali

—	Kuraturi f’każ ta’ proċeduri ta’ falliment

NEDERLAND

—	De curator in het faillissement

—	De bewindvoerder in de surséance van betaling

—	De bewindvoerder in de schuldsaneringsregeling natuurlijke personen

ÖSTERREICH

—	Masseverwalter

—	Ausgleichsverwalter

—	Sachwalter

—	Treuhänder

—	Besondere Verwalter

—	Konkursgericht

POLSKA

—

Syndyk

—	Nadzorca sądowy

—

Zarządca

PORTUGAL

—	Administrador da insolvência

—	Gestor judicial

—	Liquidatário judicial

—	Comissão de credores

ROMÂNIA

—	practician în insolvență

—	administrator judiciar

—	lichidator

SLOVENIJA

—	Upravitelj prisilne poravnave

—	Stečajni upravitelj

—	Sodišče, pristojno za postopek prisilne poravnave

—	Sodišče, pristojno za stečajni postopek

SLOVENSKO

—	Predbežný správca

—

Správca

SUOMI/FINLAND

—	Pesänhoitaja//boförvaltare

—	Selvittäjä//utredare

SVERIGE

—	Förvaltare

—	Rekonstruktör

UNITED KINGDOM

—	Liquidator

—	Supervisor of a voluntary arrangement

—	Administrator

—	Official Receiver

—

Trustee

—	Provisional Liquidator

—	Judicial factor”.

20.6.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 159/14

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 682/2007,

18. juuni 2007,

millega kehtestatakse teatavate Taist pärit toiduks valmistatud või konserveeritud suhkrumaisi terade impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (edaspidi „algmäärus”), (1) eriti selle artiklit 9,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, mis esitati pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

A. AJUTISED MEETMED

(1)

28. märtsil 2006 avaldas komisjon teate, (2) millega algatati dumpinguvastane menetlus teatava Taist pärit terade kujul imporditava toiduks valmistatud või konserveeritud suhkrumaisi suhtes. 20. detsembril 2006 kehtestas komisjon määrusega (EÜ) nr 1888/2006 (3) (edaspidi „ajutise tollimaksu määrus”) sama toote impordi suhtes ajutise dumpinguvastase tollimaksu.

B. JÄRGNENUD MENETLUS

(2)

Pärast oluliste faktide ja kaalutluste teatavakstegemist, mille põhjal otsustati kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed, esitasid mitu huvitatud isikut kirjalikud esildised, milles nad väljendasid oma seisukohti esialgsete järelduste kohta. Isikutele, kes seda soovisid, anti võimalus avaldada oma arvamus suuliselt. 9. veebruaril 2007. aastal toimus komisjoni ruumides algmääruse artikli 6 lõike 6 kohane kohtumine, milles osalesid üks eksportiv tootja, Tai tootjate ühendus, Tai valitsus ja Euroopa Ühenduse tootjad. Kohtumisel käsitleti ühenduse suhkrumaisiturul valitsevat konkurentsi.

(3)	Komisjon jätkas lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe kogumist ja kontrollimist.

(4)

Kõikidele isikutele tehti teatavaks olulised faktid ja kaalutlused, mille põhjal kavatseti soovitada lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamist teatava Taist pärit toiduks valmistatud või konserveeritud suhkrumaisi terade suhtes ja nõuda lõplikult sisse ajutise tollimaksuna tagatiseks antud summad. Samuti said isikud võimaluse esitada pärast lõplike meetmete kehtestamise aluseks olevate oluliste faktide ja kaalutluste avaldamist teatava ajavahemiku jooksul oma märkused.

(5)	Huvitatud isikute suulisi ja kirjalikke märkusi võeti arvesse ning järeldusi muudeti vastavalt.

(6)

Tähelepanu juhitakse asjaolule, et dumpingu ja kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2005 kuni 31. detsembrini 2005 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2002 kuni 31. detsembrini 2005 (edaspidi „vaatlusalune periood”). Hinna allalöömise, turuhinnast madalama hinnaga müügi ja kahju kõrvaldamise kohta tehti järeldused eespool nimetatud uurimisperioodi põhjal.

C. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

(7)	Täiendavate märkuste puudumisel vaatlusaluse toote ja samasuguse toote kohta kiidetakse heaks ajutise tollimaksu määruse põhjendused 13–15.

D. DUMPING

1. Väljavõtteline uuring ja individuaalne kontrollimine

(8)

Mitmed eksportijad ja Tai tootjate ühendus esitasid vastuväiteid ajutise tollimaksu määruse põhjendustes 16–20 kirjeldatud väljavõttelise uuringu ja individuaalse kontrollimise suhtes. Eeskätt väideti, et valim ei ole tüüpiline, sest komisjon ei pööranud tähelepanu muudele teguritele, nagu äriühingute suurus ja nende geograafiline asukoht. Samuti väideti, et lisaks neljale kontrollitud äriühingule oleks tulnud uurida veel teisi ja et see ei oleks osutunud põhjendamatult koormavaks.

(9)

Kooskõlas ajutise tollimaksu määruse põhjendustega 16–18 oli komisjon siiski seisukohal, et valimi suurima võimaliku tüüpilisuse saavutamiseks oli uurimise ajalisi piiranguid arvestades otstarbekas kaasata valimisse ainult need neli äriühingut, sest i) see võimaldas uurida suurt ekspordimahtu ja ii) nende äriühingute uurimine ettenähtud aja jooksul oli teostatav. Algmääruse artiklis 17 ei ole sätestatud eksportijate arvu künnist, mille ületamine nõuaks väljavõttelise uuringu tegemist, samuti ei täpsustata, kui mitu isikut oleks sobilik valimisse kaasata. Komisjon peab ise otsustama, kui laialdast uurimist on võimalik ettenähtud aja jooksul läbi viia, tagades samas, et valim kataks võimalikult suurt osa uuritavast ekspordist. Käesoleval juhul kattis koostatud valim uurimisperioodi Tai koguekspordist 52 %, mis on ekspordimahtu arvestades kõrge tüüpilisus.

(10)

Kooskõlas algmääruse artikli 17 lõikega 1 oli valimi koostamisel kriteeriumiks suurim tüüpiline ekspordimaht Taist ühendusse, mida on ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Kuna valimi tüüpilisus oli ekspordimahu kriteeriumist lähtuvalt väga kõrge, ei peetud vajalikuks võtta arvesse teisi tegureid, nagu äriühingute suurus või nende geograafiline asukoht.

(11)	Nagu osutatud ka ajutise tollimaksu määruse põhjenduses 20, oleks suurema arvu äriühingute uurimine osutunud põhjendamatult koormavaks ja takistanud uurimise õigeaegset lõpuleviimist.

(12)	Seetõttu lükatakse tagasi teatavate isikute vastuväited ajutise tollimaksu määruse põhjenduste 16–20 kohta ja need põhjendused kinnitatakse.

2. Normaalväärtus

(13)	Üks eksportiv tootja väitis, et normaalväärtuse arvutamisel on tehtud arvutusvigu. Neid väiteid kontrolliti ja leiti, et arvutuskäik on veatu.

(14)	Kuna selle küsimuse kohta rohkem märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise tollimaksu määruse põhjendused 21–32.

3. Ekspordihind

(15)

Pärast esialgsete järelduste teatavakstegemist vaidlustas üks eksportiv tootja ajutise tollimaksu määruse põhjenduses 34 esitatud järeldused. See isik väitis, et arvesse oleks tulnud võtta äriühingu kogu eksportmüüki, sealhulgas toodete müüki, mille olid valmistanud teised sõltumatud tootjad. Kõnealune isik väitis, et ostetud valmistooteid tuleb käsitleda kui äriühingu enda toodangut, kuna need valmistati töötlemislepingute alusel.

(16)

Sellega seoses tuleb ent märkida, et dumpingumarginaali määramisel saab arvesse võtta üksnes tooteid, mida eksportiv tootja on ise valmistanud. Kui eksportiv tootja ostab muu hulgas tooteid ühendusse edasimüümiseks, võrdsustatakse need tehingud vahendaja või edasimüüja omaga ning seda edasimüüki ei võeta tema individuaalse dumpingumarginaali määramisel arvesse.

(17)

Uurimise käigus tuvastati, et kõnealune eksportiv tootja ostis osa ühendusse müüdud kaupadest teistelt tootjatelt. Lisaks tehti kindlaks, et eksportija maksis alati valmistoodete eest ja et kõnealused tehingud vormistati tema raamatupidamises kui valmistoodete ostu tehingud. Eksportiv tootja ei esitanud lepinguid ega muid tõendeid (niinimetatud „töötlemislepinguid”), millest oleks nähtunud, et tooted kuulusid algselt talle ja et teiste äriühingute tegevus piirdus vaid kõnealuste toodete töötlusega.

(18)

Pärast lõplike järelduste avaldamist kordas kõnealune eksportiv tootja taas oma väiteid, rõhutades, et teda tuleb käsitleda kui teistelt tootjatelt ostetud toodete kaastootjat. Et aga teiste isikute valmistatud toodete omandiõigus läks eksportivale tootjale üle alles pärast töötlusprotsessi lõppu (mida tõendavad ostuarved), ei saa asjaomast eksportivat tootjat käsitleda kui edasimüügiks ostetud toodete tootjat või kaastootjat.

(19)	Eelnevat arvesse võttes lükatakse eksportiva tootja vastuväide tagasi ja kinnitatakse ajutise tollimaksu määruse põhjendused 33 ja 34.

(20)

Importijate ühendus väitis, et algmääruse artikli 2 punkti 10 alapunkti k alusel tuleks teha kohandus kajastamaks asjaolu, et suured üleujutused Tais olid viinud asjaomase toote ekspordihinnad suhteliselt madalale võrreldes üleujutuse järel kallinenud tooraine suhkurmaisi hindadega. Siinkohal tuleb märkida, et väidet ei esitanud eksportivad tootjad ja et see ei sisaldanud mingeid arvandmeid. Pealegi on üleujutused Tais üsna sagedased ning seega võib oletada, et neid võetakse lepingute sõlmimisel ja eriti ekspordihindade kehtestamisel arvesse. Analüüs näitas samuti, et kui üleujutusel oligi mingi mõju tooraine suhkrumaisi hindadele, siis piirdus see ainult uurimisperioodi viimase kvartaliga, sest eksportivad tootjad olid ostnud enamiku toorainet valmis juba enne. Seetõttu lükatakse kohanduse nõue tagasi.

4. Võrdlus

(21)

Pärast esialgsete järelduste teatavakstegemist väitsid mitmed eksportivad tootjad, et dumpingu arvutamisel tuleks teha omamaise müügi osas mõningaid kohandusi (peamiselt seoses käitlemis-, laadimis- ja lisakulude ning laenukuludega). Nende väidete kontrollimisel leiti ühe äriühingu puhul, et lisakohanduse tegemine on õigustatud. Selle kohanduse tulemusena vähenes kõnealuse äriühingu dumpingumarginaal 4,3 protsendilt 3,1 protsendile.

(22)	Kuna põhjenduses 21 nimetatud äriühingu andmeid oli kasutatud ühe teise äriühingu normaalväärtuse arvutamisel, nagu on selgitatud ajutise tollimaksu määruse põhjendustes 29 ja 31, vähenes ka selle teise äriühingu dumpingumarginaal kohanduse tulemusena 11,2 protsendilt 11,1 protsendile.

(23)	Kuna selle küsimuse kohta rohkem märkusi ei ole, kinnitatakse vaatamata ülalnimetatud muudatustele ajutise tollimaksu määruse põhjendused 35 ja 36.

5. Dumpingumarginaal

(24)

Eespool osutatud kohandust arvestades on lõplik dumpingumarginaal, väljendatuna protsendimäärana CIF-netohinnast ühenduse piiril enne tollimaksu sissenõudmist, järgmine:

Äriühing	Dumpingumarginaal
Karn Corn	3,1 %
Malee Sampran	17,5 %
River Kwai	15,0 %
Sun Sweet	11,1 %

(25)

Koostööd teinud, kuid valimisse kaasamata äriühingute dumpingumarginaali kindlaksmääramisel võeti vastavalt algmääruse artikli 9 lõikele 6 aluseks valimisse kaasatud äriühingute kaalutud keskmine dumpingumarginaal. See kaalutud keskmine dumpingumarginaal, väljendatuna protsendimäärana CIF-hinnast ühenduse piiril ilma tollimakse tasumata, on 12,9 %.

(26)	Kuna selle küsimuse kohta rohkem märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise tollimaksu määruse põhjendus 40.

E. KAHJU

(27)

Üks huvitatud isik väitis, et ajutise tollimaksu määruse põhjendustes 50 ja 51 kirjeldatud komisjoni põhimõtted seoses eri müügikanalitega ei ole kooskõlas algmääruse ja WTO dumpinguvastase lepinguga, (4) sest „kahju näidatakse kunstlikult suuremana ning seega ei saa sellist lähenemist lugeda korrektseks, objektiivseks ega erapooletuks”. Oma seisukoha toetuseks viitas väite esitaja WTO apellatsioonikogu (edaspidi „apellatsioonikogu”) 24. juuli 2001. aasta aruandele, (5) kus osutatakse, et „uurivatel ametiasutustel ei ole lubatud korraldada uurimist viisil, mis suurendab tõenäosust, et andmete kontrollimise või hindamise tulemusena otsustatakse, et omamaisele tootmisharule on tekitatud kahju” (apellatsioonikogu aruande artikkel 196).

(28)

Esiteks ei vaidlusta ükski uurimisega seotud isik, ka mitte väite esitaja, kahe erineva müügikanali olemasolu, mida komisjon kirjeldab ajutise tollimaksu määruse põhjendustes 50 ja 51, ega sellest tulenevaid tagajärgi müügikuludele ja -hindadele. Teiseks ei vaidlustata tõika, mis on sätestatud ka ajutise tollimaksu määruse põhjenduses 51, et koostööd teinud Tai eksportijate koguimport oli seotud müügikanaliga, mille puhul kasutati jaemüüja kaubamärki. Koguni väite esitaja ise möönab, et Tai toodete müük Euroopa jaemüüjatele toimub jaemüüja kaubamärgi all.

(29)

Lisaks tuleb märkida, et WTO apellatsioonikogu rõhutas oma aruande punktis 204: „… uurimist teostavate ametiasutuste seisukohast on äärmiselt oluline, et nad uuriksid omamaise tootmisharu iga osa, sektorit või allharu”. Seetõttu oli asjakohane (vähemalt teatavate kahjunäitajate puhul) eristada kaht eri müügikanalit, et selgitada täpselt välja ühenduse tootmisharule tekitatud kahju ja määrata kindlaks, kas Taist pärit dumpinguhinnaga import oli ühenduse tootmisharule tekitatud kahju otsene põhjustaja. Kahju kindlaksmääramiseks uuriti mõlemat müügikanalit üheskoos, analüüsides vajaduse korral eraldi jaemüüja kaubamärgi all toimunud müüki.

(30)

Siiski märgib WTO apellatsioonikogu oma aruande punktis 204: „… kui uurimist teostavad ametiasutused kontrollivad omamaise tootmisharu üht osa, peaksid nad põhimõtteliselt samamoodi kontrollima selle ülejäänud osi ja tootmisharu kui tervikut”. Seetõttu hindasid komisjoni talitused täiendavalt kolme kahjunäitajat, mida oli ajutise tollimaksu määruses analüüsitud eraldi seoses jaemüüja kaubamärgi all toimunud müügiga. Need kolm näitajat on müügimaht (ajutise tollimaksu määruse põhjendus 56), müügihind (ajutise tollimaksu määruse põhjendus 63) ja kasumlikkus (ajutise tollimaksu määruse põhjendus 66). Nende kolme kahjunäitaja kohta teostati eraldi kahjuanalüüs, mis keskendus tootja oma kaubamärgi all toimunud müügile.

(31)

Nagu osutatud ajutise tollimaksu määruse põhjenduses 51, moodustas ühenduse tootmisharu müük jaemüüja kaubamärgi all ligikaudu 63 % ühenduse tootmisharu kogumüügist uurimisperioodil (müügist nii oma kui ka jaemüüja kaubamärgi all). Järelikult moodustas müük oma kaubamärgi all ligikaudu 37 % kogumüügist.

(32)

Ühenduse tootmisharu oma kaubamärgiga tähistatud toodete müügimaht ühenduse turul vähenes 2003. aastal 1 %, kasvas 2004. aastal 6 protsendipunkti ja vähenes uurimisperioodi jooksul 6 protsendipunkti. Uurimisperioodi jooksul jäi ühenduse tootmisharu oma kaubamärgi all müüdud toodete müügimaht peaaegu samale tasemele kui 2002. aastal, ulatudes veidi üle 68 000 tonni.

(33)

Ühenduse tootmisharu oma kaubamärgi all müüdud toodangu ühikuhinnad sõltumatutele klientidele jäid vaatlusalusel perioodil enam-vähem samaks. 2002. aasta tasemelt (ligikaudu 1 380 eurot/tonn) tõusid hinnad 2003. aastal 2 % võrra, langesid siis 2004. aastal 2 protsendipunkti ning uurimisperioodil vaid 1 protsendipunkti võrra, jõudes lõpuks tasemele 1 361 eurot/tonn.

(34)

Vaatlusalusel perioodil langes ühenduse tootmisharu oma kaubamärgi all müüdud toodete kasumlikkus (väljendatuna müügi netokäibe protsendina) ligikaudu 30 protsendilt 2002. aastal 29 protsendile 2003. aastal, seejärel umbes 27 protsendile 2004. aastal ja uurimisperioodil ligikaudu 24 % tasemele.

	2002	2003	2004	uurimisperiood
Müük EÜ turul (oma kaubamärk) sõltumatutele klientidele (tonnides)	68 778	68 002	72 387	68 193
Indeks (2002 = 100)	100	99	105	99
Ühikuhind EÜ turul (oma kaubamärk) (eurot/tonn)	1 380	1 405	1 386	1 361
Indeks (2002 = 100)	100	102	100	99
EÜ turul sõltumatutele klientidele suunatud müügi (oma kaubamärk) kasumlikkus (%-des netomüügist)	29,7 %	29,0 %	27,4 %	23,6 %
Indeks (2002 = 100)	100	98	92	79
Allikas: uurimine

(35)

Niisiis tuleb märkida, et ühenduse tootmisharu oma kaubamärgiga tähistatud toodete müük jäi vaatlusalusel perioodil nii koguste kui ka hindade poolest enam-vähem samale tasemele. See-eest langes järk-järgult samal perioodil müüdud toodete kasumlikkus. See tulemus on vastuolus järeldusega, et ühenduse tootmisharule tekitati selgelt kahju – järeldusega, mis on esitatud ajutise tollimaksu määruses kogumüüki ja jaemüüja kaubamärgi all toimunud müüki analüüsides. Samas on ilmne, et Taist pärit impordi mõju oli kõige tugevam sektoris, kuhu see import oli koondunud – jaemüüja kaubamärgi alla müüdud toodete osas.

(36)

Eelkirjeldatud lisaanalüüsidega on komisjoni talituste teostatud uurimine algmäärusega kooskõlas ja vastab WTO dumpinguvastase lepingu artiklis 3.1 kehtestatud objektiivsusnõudele, sest kõiki WTO dumpinguvastase lepingu artiklis 3.4 loetletud kahjunäitajaid analüüsiti müügikanalitest sõltuvalt ja sõltumatult uuritava juhtumi eripärast lähtudes. Seepärast lükatakse kõnealune väide tagasi.

(37)	Kuna selle küsimuse kohta rohkem märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise tollimaksu määruse põhjendused 41–76.

F. PÕHJUSLIK SEOS

1. Piiravad kaubandustavad

(38)

Mõned huvitatud isikud väitsid, et ühenduse tootmisharu oli võtnud kasutusele piiravad kaubandustavad, kehtestades ühenduse suhkurmaisiturul kindlad hinnad. Oma väite toetuseks märkis üks huvitatud isik järgmist: i) ta oli oma 21. juuni 2006. aasta esildises juhtinud komisjoni tähelepanu sellele teemale, ii) üks Euroopa jaemüüja oli avaldanud samasugust muret oma 17. mai 2006. aasta esildises, iii) see isik esitas 1. detsembril 2006. aastal kaks e-kirja, mis ta oli saanud ajutise tollimaksu määruse põhjenduses 1 osutatud kaebuse esitanud ühenduse eesistujalt. 13. aprilli 2005. aasta e-kirjas teavitab kaebuse esitanud ühenduse eesistuja väidetavalt ühe Tai ekspordiettevõtte peadirektorit, et Lääne-Euroopa töötlejad on määranud kindlaks samasuguse toote hinnad kolme esitluse jaoks.

(39)

Eespool nimetatud huvitatud isikud nõudsid seejärel, et komisjon lõpetaks kohe käesoleva menetluse põhjusliku seose puudumise tõttu dumpinguhinnaga impordi ja ühenduse tootmisharu kahjustatud olukorra vahel, kuna ühenduse tootmisharu hinnatase on ebausaldatav ja kunstlikult ülepaisutatud ühenduse tootmisharu väidetava dumpinguvastase reaktsiooni pärast. Üks isik viitas otseselt algmääruse artikli 3 lõikele 7 ja Mukandi kohtuasjale, (6) nõudes komisjonilt, et ta uuriks enne põhjusliku seose kohta järelduse tegemist ülalkirjeldatud väidetava dumpinguvastase reaktsiooni võimalikku mõju ühenduse tootmisharu kahjustatud olukorrale.

(40)

Põhjenduse 38 punktide i ja ii kohta tuleb märkida, et neis kahes esildises esitatud väited olid põhjendamata. Punktis i osutatud kaebuses on kaebuse esitaja ise märkinud, et „täiendav teave ja tõendid nende üleastumiste kohta, mida tuleb lugeda EÜ konkurentsieeskirjade rängaks rikkumiseks, esitatakse edaspidi”. Asjaomane isik saatis seejärel eespool põhjenduses 38 osutatud e-kirjad.

(41)

Olles saanud nimetatud e-kirjad, palusid komisjoni dumpinguküsimustega tegelevad talitused kaebuse esitajat, et ta edastaks sama materjali konkurentsiküsimustega tegelevatele komisjoni talitustele. Seejärel uurisid komisjoni dumpinguküsimustega tegelevad talitused hoolikalt erinevate ühenduse tootjate asjaomaseid hindu, lähtudes nimetatud e-kirjadest ja eriti asjaolust, et kaebuse esitanud ühingu eesistuja tunnistas end kirjade autoriks.

(42)

Eesistuja eitas selgelt, et ühenduse tootmisharu on sõlminud sisekokkuleppe või määranud kindlaks „võrdlushinnad”, nagu väidetakse e-kirjas. Kuna käesoleva dumpinguvastase menetluse raames on komisjoni talitustele kättesaadav üksikasjalik teave kõigi koostööd tegevate ühenduse tootjate tootehindade kohta tehingute alusel, kontrolliti, kas hindu on lähendatud.

(43)	Dumpinguvastase uurimise käigus ei täheldatud aga koostööd tegevate ühenduse tootjate seas mingit hindade lähendamist. Pealegi on praegused hinnad tunduvalt madalamad 13. aprilli 2005. aasta e-kirjas nimetatud „võrdlushindadest”.

(44)

Ühenduse institutsioonid ei leidnud dumpinguvastase uurimise käigus niisiis ühtegi tõendit selle kohta, nagu oleks konkurentsireeglite eiramisest tulenev kunstlik hinnatase peapõhjus, miks asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga impordi hinnad olid ühenduse vastava tootmisharu hindadest tunduvalt madalamad.

(45)	Lisaks ei ole komisjon võtnud vastu ühtegi lõplikku otsust selle kohta, nagu oleks ühenduse tootmisharu tegutsenud kartellina.

(46)

Eespool esitatud arutluskäiku arvesse võttes leiab komisjon, et käesolev dumpinguvastane uurimine ei toonud päevavalgele ühtegi tõendit selle kohta, nagu oleks ühenduse tootmisharu hindu ja kahjunäitajaid mõjutanud mis tahes konkurentsivastane käitumine või piirav kaubandustava. Seepärast lükatakse kõnealune väide tagasi.

2. Ilmastikutingimuste mõju

(47)	Mõned huvitatud isikud väitsid, et põhjusliku seose uurimisel tuleb arvesse võtta ilmastiku mõju. Need isikud pidasid täpsemalt silmas järgmist: i) 2003. aasta suve kuumalainet ja ii) 2005. aasta maist augustini Ungarit tabanud üleujutusi.

(48)	Uuriti hoolikalt, kas 2003. aasta kuumalaine Euroopas (vt väide i eespool) ja 2005. aastal Ungarit tabanud üleujutused (vt väide ii eespool) võisid ühenduse tootmisharu olukorda negatiivselt mõjutada.

(49)

Leiti, et 2003. aasta kuumalaine ja 2005. aasta üleujutused ei mõjutanud peaaegu üldse koristatud suhkrumaisi koguseid ühenduse koguturul. Uurimise käigus ühenduse tootjate poolt esitatud andmed näitasid hoopis, et saagis (koristatud suhkrumaisi kogus tonnides hektari kohta) ei kõikunud vaatlusalusel perioodil sugugi. Komisjon täheldas hoopis (nagu on kirjeldatud ka ajutise tollimaksu määruse põhjendustes 86 ja 87), et 2002. aasta ja uurimisperiood vahelisel ajal tõusis ühenduse tootmisharus toote ühikumaksumus kõigest 5 % – peamiselt terase kallinemise tõttu, sest konservikarp on olulisim kulukomponent. Seetõttu lükatakse väited i ja ii tagasi.

(50)	Eelnevast järeldub, et ilmastikutingimused ei kaotanud põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja ühenduse tootmisharule osaks saanud kahju vahel.

(51)	Kuna selle küsimuse kohta rohkem märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise tollimaksu määruse põhjendused 77–99.

G. ÜHENDUSE HUVID

(52)	Ühenduse huve käsitlevate uute ja põhjendatud väidete puudumise tõttu kinnitatakse ajutise tollimaksu määruse põhjendused 100–118.

H. LÕPLIKUD MEETMED

(53)

Mitu huvitatud isikut väitis, et i) komisjon peaks selgitama, millise arvutuskäiguga leiti, et dumpinguga impordi puudumise korral oleks kasum 14 %, nagu on osutatud ajutise tollimaksu määruse põhjenduses 121, ja et ii) eespool nimetatud 14-protsendiline kasum on liiga suur. Viimase väite puhul viidati hiljuti toimunud dumpinguvastaste ja kaitsemeetmete menetlustele, mis käsitlesid sarnaselt töödeldud põllumajandussaaduseid, nagu konserveeritud tsitrusviljad (7) ja külmutatud maasikad, (8) mille puhul kasutati vastavalt 6,8- ja 6,5-protsendilist kasumimarginaali. Samuti väitis üks teine huvitatud isik, et iii) 14-protsendiline kasum on liiga väike ja et see tuleks tõsta 17 protsendile kajastamaks 2002. aastal jaemüüja kaubamärgi all toimunud müügi kasumlikkust.

(54)

Mis puudutab väiteid i ja iii, siis on ajutise tollimaksu määruse põhjenduses 121 selgitatud, et 2002. aastal sai ühenduse tootmisharu 21,4 % suurust kasumit nii oma kui ka jaemüüja kaubamärgiga toodete müügist, kuid seda protsendimäära kohandati 14 protsendini, et kajastada kõnealuse ühenduse tootmisharu ja Taist imporditava toodangu erinevust. Komisjon märkis ajutise tollimaksu määruse põhjendust 66 tsiteerides, et jaemüüja kaubamärgi all müüdud ühenduse tootmisharu toodete kasumlikkus oli 2002. ja 2003. aastal (kui dumpinguhinnaga impordi mahud olid madalaimal tasemel) vastavalt 17,0 % ja 11,1 %. Seetõttu pidas komisjon põhjendatuks võtta neist kahest kasumlikkuse määrast keskmine, mis annab tulemuseks 14 %.

(55)

Väite ii suhtes on komisjon arvamusel, et dumpinguhinnaga impordi puudumisel kajastab kasumlikkus vaatlusaluse ühenduse tootmisharu eripärast olukorda võimalikult täpselt. Vaid sellise teabe puudumise korral võib kasutada teiste samasse sektorisse kuuluvate tootmisharude andmeid. Seda põhimõtet, mida komisjon kasutab järjekindlalt, toetas ka Esimese Astme Kohus EFMA kohtuasja (9) uurides.

(56)	Seetõttu lükatakse tagasi väited i, ii ja iii ning kinnitatakse järeldus, et dumpinguhinnaga impordi puudumisel võib saavutada kasumlikkuse 14 %.

(57)

Dumpingu, kahju, põhjuslike seoste ja ühenduse huvide kohta tehtud järeldusi silmas pidades ja vastavalt algmääruse artikli 9 lõikele 4 tuleks kehtestada lõplik dumpinguvastane tollimaks tuvastatud dumpingumarginaalide tasemel, kuid see ei tohiks ületada ajutise tollimaksu määruse põhjenduses 123 esitatud ja käesolevas määruses kinnitatud kahjumarginaali. Võtta arvesse koostöö kõrget taset, kehtestatakse uurimise raames koostööst hoidunud äriühingute tollimaksu määraks koostööd teinud äriühingute suhtes kehtestatud tollimaksu kõrgeim määr. Seepärast kinnitatakse jääktollimaksu määraks 12,9 %.

(58)

Lõplikud tollimaksud on seega järgmised.

Äriühing	Kahjumarginaal	Dumpingumarginaal	Dumpinguvastane tollimaks
Karn Corn	31,3 %	3,1 %	3,1 %
Malee Sampran	12,8 %	17,5 %	12,8 %
River Kwai	12,8 %	15,0 %	12,8 %
Sun Sweet	18,6 %	11,1 %	11,1 %
Koostööd teinud eksportijad, keda valimisse ei kaasatud	17,7 %	12,9 %	12,9 %
Kõik muud äriühingud	31,3 %	17,5 %	12,9 %

I. KOHUSTUSED

(59)

Ajutiste meetmete kehtestamise järel olid mitmed eksportivad toojad huvitatud hinnakohustuste võtmisest. Siiski ei jõudnud nad pärast lõplike andmete teatavakstegemist (välja arvatud kaks põhjenduses 60 nimetatud äriühingut) esitada hinnakohustuste ettepanekut algmääruse artikli 8 lõikes 2 ette nähtud tähtaja jooksul.

(60)

Üks koostööd tegev eksportiv tootja ei jõudnud esitada piisavalt põhjendatud hinnakohustust algmääruse artikli 8 lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul. Seetõttu ei saanud komisjon selle eksportiva tootja pakkumist vastu võtta. Siiski on nõukogu arvamusel, et arvestades kõnealuse tootja olukorra keerukust ja mitmete teiste koostööd tegevate eksportivate tootjate samalaadset olukorda (killustatud tootmisharu, arengumaal asuv eksportiv tootja, kes tegutseb samaaegselt nii kaupleja kui ka eksportiva tootjana, mis muudab vastuvõetava hinnapakkumise koostamise veel keerulisemaks) ja nende tootjate suurt koostöövalmidust uurimisperioodil, tuleks neile eksportivatele tootjatele erandkorras võimaldada esitada hinnakohustuse pakkumised pärast ülalnimetatud tähtaega, aga hiljemalt kümne kalendripäeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest. Komisjonil lubatakse teha ettepanek määruse muutmiseks.

(61)

Pärast lõplike andmete teatavakstegemist esitasid kaks koostööd tegevat eksportivat tootjat vastuvõetavad hinnakohustuste ja koguselise ülemmäära ettepanekud kooskõlas algmääruse artikli 8 lõigetega 1 ja 2. Nad soostusid müüma asjaomast toodet koguselise piirmäära raamides ja vähemalt sellise hinnaga, mis kõrvaldab dumpingu kahjustava toime. Koguselist piirmäära ületavale impordile kohaldatakse dumpinguvastast tollimaksu. Kõnealused äriühingud edastavad komisjonile regulaarselt üksikasjalikku teavet oma eksportmüügi kohta ühendusse, mis võimaldab komisjonil võetud kohustusi tõhusalt jälgida. Lisaks on nende äriühingute müügistruktuur selline, et komisjoni arvates ei ole kokkulepitud kohustustest kõrvalehoidmine tõenäoline.

(62)	Komisjon kiitis oma otsusega 2007/424/EÜ (10) eespool nimetatud kohustuste võtmise ettepanekud heaks. Komisjon selgitab nimetatud otsuses nende ettepanekute heakskiitmise põhjuseid üksikasjalikumalt.

(63)

Selleks et komisjon ja tolliasutused saaksid ka edaspidi tõhusalt jälgida kõnealuste äriühingute võetud hinnakohustuste täitmist, vabastatakse kaup tolliasutusele vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooni esitamisel dumpinguvastasest tollimaksust vaid tingimusel, et i) esitatakse kinnitusarve, s.o faktuurarve, mis sisaldab vähemalt II lisas esitatud andmeid ja avaldust, ii) nimetatud äriühingud on kõnealused tooted tootnud, lähetanud ja esitanud arve otse esimesele sõltumatule kliendile ühenduses ning iii) tollis deklareeritud ja esitatud kaup vastab täpselt kinnitusarves kirjeldatule. Kui loetletud tingimused ei ole täidetud, tuleb vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooni vastuvõtmise ajal tasuda asjakohane dumpinguvastane tollimaks.

(64)	Kui komisjon tühistab algmääruse artikli 8 lõike 9 alusel hinnakohustuse kinnituse seoses rikkumisega, viidates konkreetsetele tehingutele, ja kuulutab asjaomased kinnitusarved kehtetuks, tekib nende tehingutega seotud toodete vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooni vastuvõtmise ajal tollivõlg.

(65)	Importijad peavad tavapärase kaubandusriskina arvestama tollivõla tekkimise võimalusega vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooni vastuvõtmise ajal, nagu kirjeldatud põhjendustes 62 ja 63, isegi kui komisjon on neile kauba müünud tootja pakutud hinnakohustuse otseselt või kaudselt heaks kiitnud.

(66)	Vastavalt algmääruse artikli 14 lõikele 7 peavad tolliasutused teavitama komisjoni viivitamata kõikidest juhtudest, kus on leitud märke hinnakohustuse rikkumisest.

(67)	Eespool kirjeldatud põhjustel loeb komisjon Tai eksportivate tootjate pakutud hinnakohustused vastuvõetavaks ning asjaomaseid äriühinguid on teavitatud vastuvõtmise aluseks olevatest põhiandmetest, kaalutlustest ja kohustustest.

(68)	Kohustuse rikkumise või kohustusest loobumise korral või kui komisjon tühistab hinnakohustuse kinnituse, kohaldatakse automaatselt nõukogu poolt algmääruse artikli 9 lõikega 4 kehtestatud dumpinguvastast tollimaksu vastavalt algmääruse artikli 8 lõikele 9.

J. AJUTISE TOLLIMAKSU LÕPLIK SISSENÕUDMINE

(69)

Tai eksportivate tootjate puhul tuvastatud dumpingumarginaalide suurust ja ühenduse tootmisharule tekitatud kahju taset arvesse võttes peetakse vajalikuks ajutise tollimaksu määrusega kehtestatud ajutise dumpinguvastase tollimaksuna tagatiseks antud summad lõplikult sisse nõuda vastavalt kehtestatud lõplike tollimaksude määrale.

(70)

Käesoleva määrusega äriühingutele määratavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad kehtestati käesoleva uurimise tulemuste põhjal. Seetõttu peegeldavad need maksumäärad olukorda, mis tuvastati uurimise käigus seoses kõnealuste äriühingutega. Kõnealuseid tollimaksumäärasid (erinevalt üleriigilisest tollimaksust, mida kohaldatakse kõigi muude äriühingute suhtes) kohaldatakse seega ainult selliste toodete impordi suhtes, mis on pärit asjaomasest riigist ja mille tootjaks on kõnealused äriühingud – nimetatud konkreetsed juriidilised isikud. Imporditavate toodete suhtes, mille tootjaks on mõni muu äriühing, kelle nime ja aadressi käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt ei nimetata, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud isikud, ei tohi nimetatud määrasid kohaldada ning nende suhtes kehtib „kõikide muude äriühingute” suhtes kohaldatav tollimaksumäär.

(71)

Taotlused individuaalsete dumpinguvastaste tollimaksumäärade kohaldamiseks (nt pärast üksuse nime muutmist või uute tootmis- või müügiüksuste loomist) tuleb saata viivitamata komisjonile koos kogu asjaomase teabega, eelkõige teabega kõigi selliste muudatuste kohta äriühingu tootmistegevuses, omamaises ja eksportmüügis, mis on seotud üksuse nime muutmise või tootmis- ja müügiüksuste ümberkorraldamisega. Vajaduse korral ajakohastatakse määruses nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Taist pärit, CN-koodi ex 2001 90 30 (TARICi kood 2001 90 30 10) alla kuuluva, äädika või äädikhappega toiduks valmistatud või konserveeritud külmutamata suhkrumaisi (Zea mays var. saccharata) terade impordi suhtes ning CN-koodi ex 2005 80 00 (TARICi kood 2005 80 00 10) alla kuuluva, ilma äädika või äädikhappeta toiduks valmistatud või konserveeritud külmutamata suhkrumaisi (Zea mays var. saccharata) terade impordi suhtes (v.a rubriigi 2006 tooted) kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks.

2. Lõplik dumpinguvastane tollimaks, mida kohaldatakse lõikes 1 kirjeldatud ja järgmises tabelis loetletud äriühingute toodetud toodete netohinna suhtes ühenduse piiril enne tollimaksu sissenõudmist, on järgmine.

Äriühing	Dumpinguvastane tollimaks (%)	TARICi lisakood
Karn Corn Co., Ltd, 68 Moo 7 Tambol Saentor, Thamaka, Kanchanaburi 71130, Thailand	3,1	A789
Malee Sampran Public Co., Ltd, Abico Bldg 401/1 Phaholyothin Rd, Lumlookka, Pathumthani 12130, Thailand	12,8	A790
River Kwai International Food Industry Co., Ltd, 52 Thaniya Plaza, 21st. Floor, Silom Rd, Bangrak, Bangkok 10500, Thailand	12,8	A791
Sun Sweet Co., Ltd, 9 M. 1, Sanpatong, Chiangmai, Thailand 50120	11,1	A792
I lisas loetletud valmistajad	12,9	A793
Kõik muud äriühingud	12,9	A999

3. Olenemata lõikest 1 ei kohaldata lõplikku dumpinguvastast tollimaksu impordi suhtes, mis lubatakse artikli 2 kohaselt vabasse ringlusse.

4. Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksualaseid sätteid.

Artikkel 2

1. Vabasse ringlusse lubamiseks deklareeritud import, mille kohta on esitanud arve äriühingud, kelle hinnakohustused on komisjon heaks kiitnud ja kelle nimed on loetletud aeg-ajalt muudetavas komisjoni otsuses 2007424/EÜ, vabastatakse artikliga 1 kehtestatud dumpinguvastastest tollimaksudest järgmistel tingimustel:

—	nimetatud äriühingud on kõnealused tooted tootnud, lähetanud ja esitanud arve otse esimesele sõltumatule kliendile ühenduses ning

—	sellisele impordile on lisatud kinnitusarve (faktuurarve), mis sisaldab vähemalt käesoleva määruse II lisas esitatud andmeid ja avaldust, ning

—	tollis deklareeritud ja esitatud kaubad vastavad täpselt kinnitusarves kirjeldatule.

2. Vabasse ringlusesse lubamise deklaratsiooni vastuvõtmisel tekib tollivõlg,

—	kui lõikes 1 kirjeldatud impordi puhul selgub, et üks või mitu nimetatud lõikes loetletud tingimustest on täitmata või

—	kui komisjon tühistab algmääruse artikli 8 lõike 9 kohase hinnakohustuse kinnituse määruse või otsusega, milles viidatakse konkreetsetele tehingutele, ning tunnistab asjaomased kinnitusarved kehtetuks.

Artikkel 3

Ajutise dumpinguvastase tollimaksuna tagatiseks antud summad, mis kehtestati komisjoni määrusega (EÜ) nr 1888/2006 Taist pärit, CN-koodi ex 2001 90 30 (TARICi kood 2001 90 30 10) alla kuuluva, äädika või äädikhappega toiduks valmistatud või konserveeritud külmutamata suhkrumaisi (Zea mays var. saccharata) terade impordi suhtes ning CN-koodi ex 2005 80 00 (TARICi kood 2005 80 00 10) alla kuuluva, ilma äädika või äädikhappeta toiduks valmistatud või konserveeritud külmutamata suhkrumaisi (Zea mays var. saccharata) terade impordi suhtes (v.a rubriigi 2006 tooted), nõutakse lõplikult sisse. Vabastatakse tagatiseks antud summad, mis ületavad artikli 1 lõikes 2 sätestatud lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määra.

Artikkel 4

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Luxembourg, 18. juuni 2007

Nõukogu nimel

eesistuja

F.-W. STEINMEIER

(1) EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2117/2005 (ELT L 340, 23.12.2005, lk 17).

(2) ELT C 75, 28.3.2006, lk 6.

(3) ELT L 364, 20.12.2006, lk 68.

(4) 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VI artikli rakendamise leping.

(5) WT/DS184/AB/R, 23.8.2001, USA – Teatavate Jaapanist pärit kuumvaltsitud terasetoodete suhtes kehtestatud dumpinguvastased meetmed.

(6) Kohtuasi T-58/99 Mukand ja teised vs nõukogu [2001] ECR II-2521.

(7) Komisjoni määrus (EÜ) nr 658/2004 (ELT L 104, 8.4.2004, lk 67) (vt põhjendus 115).

(8) Komisjoni määrus (EÜ) nr 1551/2006 (ELT L 287, 18.10.2006, lk 3) (vt põhjendus 144).

(9) Kohtuasi T-210/95 EFMA vs nõukogu, [1999] ECR II-3291 (artikkel 54 jj).

(10) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 41.

I LISA

Artikli 1 lõikes 2 (TARICi lisakood A793) osutatud koostööd teinud valmistajate loetelu

Nimi	Aadress
Agroon (Thailand) Co., Ltd.	50/499-500 Moo 6, Baan Mai, Pakkret, Monthaburi 11120, Thailand
B.N.H. Canning Co., Ltd.	425/6-7 Sathorn Place Bldg., Klongtonsai, Klongsan, Bangkok 10600, Thailand
Boonsith Enterprise Co., Ltd.	7/4 M.2, Soi Chomthong 13, Chomthong Rd., Chomthong, Bangkok 10150, Thailand
Erawan Food Public Company Limited	Panjathani Tower 16th floor, 127/21 Nonsee Rd., Chongnonsee, Yannawa, Bangkok 10120, Thailand
Great Oriental Food Products Co., Ltd.	888/127 Panuch Village, Soi Thanaphol 2, Samsen-Nok, Huaykwang, Bangkok 10310, Thailand
Kuiburi Fruit Canning Co., Ltd.	236 Krung Thon Muang Kaew Bldg., Sirindhorn Rd., Bangplad, Bangkok 10700, Thailand
Lampang Food Products Co., Ltd.	22K Building, Soi Sukhumvit 35, Klongton Nua, Wattana, Bangkok 10110, Thailand
O.V. International Import-Export Co., Ltd.	121/320 Soi Ekachai 66/6, Bangborn, Bangkok 10500, Thailand
Pan Inter Foods Co., Ltd.	400 Sunphavuth Rd., Bangna, Bangkok 10260, Thailand
Siam Food Products Public Co., Ltd.	3195/14 Rama IV Rd., Vibulthani Tower 1, 9th Fl., Klong Toey, Bangkok, 10110, Thailand
Viriyah Food Processing Co., Ltd.	100/48 Vongvanij B Bldg, 18th Fl, Praram 9 Rd., Huay Kwang, Bangkok 10310, Thailand
Vita Food Factory (1989) Ltd.	89 Arunammarin Rd., Banyikhan, Bangplad, Bangkok 10700, Thailand

II LISA

Hinnakohustusega seotud kaupade müümisel ühendusse peab äriühing esitama faktuurarvel järgmised andmed:

1.	Pealkiri „KOHUSTUSEGA SEOTUD KAUBA FAKTUURARVE”.

2.	Faktuurarve väljastanud äriühingu nimi.

3.	Faktuurarve number.

4.	Faktuurarve väljastamise kuupäev.

5.	TARICi lisakood, mille all toimub arves kirjeldatud kaupade tollivormistus ühenduse piiril.

Kaupade täpne kirjeldus, sealhulgas:

—	hinnakohustusega seotud tootekood (PCN – product code number);

—	asjaomasele tootekoodile vastava toote kirjeldus lihtsas ja arusaadavas keeles;

—	äriühingu tootekood (CPC – company product code);

—	TARICi kood;

—	kogus (tonnides).

Müügitingimuste kirjeldus, sealhulgas:

—	tonnihind;

—	kohaldatavad maksetingimused;

—	kohaldatavad tarnetingimused;

—	kõik hinnaalandused ja mahahindlused.

8.	Ühenduses asuva importijana tegutseva äriühingu nimi, kellele äriühing esitab otse faktuurarve hinnakohustusega seotud kaupade kohta.

Faktuurarve väljastanud äriühingu töötaja nimi ja järgmine allkirjastatud avaldus:

„Mina, allakirjutanu, kinnitan, et käesoleva arvega hõlmatud kaupade müük otseimpordiks Euroopa Ühendusse toimub [ETTEVÕTJA NIMI] poolt võetud hinnakohustuse raames ning on heaks kiidetud Euroopa Komisjoni otsusega 2007/424/EÜ. Käesolevas arves esitatud andmed on täielikud ja õiged.”

20.6.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 159/26

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 683/2007,

19. juuni 2007,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)	Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 3223/94 artiklis 4 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 20. juunil 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. juuni 2007

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) EÜT L 337, 24.12.1994, lk 66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 386/2005 (ELT L 62, 9.3.2005, lk 3).

LISA

Komisjoni 19. juuni 2007. aasta määrusele, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	MA	30,8
	TR	96,8
	ZZ	63,8
0707 00 05	TR	92,9
0707 00 05	ZZ	92,9
0709 90 70	TR	91,2
0709 90 70	ZZ	91,2
0805 50 10	AR	56,1
	ZA	60,5
	ZZ	58,3
0808 10 80	AR	92,2
	BR	74,7
	CL	92,3
	CN	87,1
	NZ	96,2
	US	102,2
	ZA	99,8
	ZZ	92,1
0809 10 00	IL	156,1
	TR	199,9
	ZZ	178,0
0809 20 95	TR	289,2
	US	327,0
	ZZ	308,1
0809 30 10 , 0809 30 90	CL	101,4
	US	149,4
	ZA	88,3
	ZZ	113,0
0809 40 05	CL	134,4
	IL	164,9
	US	222,0
	ZZ	173,8

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ ZZ ” tähistab „muud päritolu”.

20.6.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 159/28

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 684/2007,

19. juuni 2007,

millega kehtestatakse sealiha eksporditoetused

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. oktoobri 1975. aasta määrust (EMÜ) nr 2759/75 sealihaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 13 lõike 3 teist lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EMÜ) nr 2759/75 artikli 13 lõikes 1 on sätestatud, et kõnealuse määruse artiklis 1 loetletud toodete maailmaturul kehtivate hindade ja ühenduse turul kehtivate hindade vahe võib katta eksporditoetusega.

(2)	Arvestades praegust sealihaturu olukorda tuleks seepärast kindlaks määrata eksporditoetused kooskõlas määruse (EMÜ) nr 2759/75 artiklis 13 sätestatud eeskirjade ja kriteeriumidega.

(3)	Määruse (EMÜ) nr 2759/75 artikli 13 lõikes 3 on sätestatud, et määruse (EMÜ) nr 2759/75 artiklis 1 loetletud toodete eksporditoetused võivad erineda vastavalt sihtkohale, kui olukord maailmaturul või konkreetsed nõuded teatavatel turgudel seda tingivad.

(4)

Toetust tuleks anda ainult nendele toodetele, mille puhul on lubatud vaba liikumine ühenduses ja mis kannavad tervisemärki vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 853/2004 (millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad) (2) artikli 5 lõike 1 punktile a. Kõnealused tooted peaksid vastama ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 852/2004 (toiduainete hügieeni kohta) (3) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 854/2004 (millega kehtestatakse erieeskirjad inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametlikuks kontrollimiseks) (4) nõuetele.

(5)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas sealihaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Määruse (EMÜ) nr 2759/75 artikliga 13 ettenähtud eksporditoetusi antakse käesoleva määruse lisas sätestatud toodetele ja kogustele vastavalt käesoleva artikli lõikes 2 ettenähtud tingimusele.

2. Lõike 1 kohaselt toetuse saamise tingimustele vastavad tooted peavad vastama määruste (EÜ) nr 852/2004 ja 853/2004 asjakohastele nõuetele, eelkõige seoses heakskiidetud ettevõtetes ettevalmistamise ja määruse (EÜ) nr 854/2004 I lisa I jao III peatükiga ettenähtud tervisemärkidega varustamise nõuetele vastavusega.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 20. juunil 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. juuni 2007

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) EÜT L 282, 1.11.1975, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1913/2005 (ELT L 307, 25.11.2005, lk 2).

(2) ELT L 139, 30.4.2004, lk 55. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1).

(3) ELT L 139, 30.4.2004, lk 1.

(4) ELT L 139, 30.4.2004, lk 206. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1791/2006.

LISA

Sealihasektori eksporditoetused alates 20. juunist 2007

Tootekood	Sihtkoht	Mõõtühik	Toetus
0210 11 31 9110	A00	EUR/100 kg	54,20
0210 11 31 9910	A00	EUR/100 kg	54,20
0210 19 81 9100	A00	EUR/100 kg	54,20
0210 19 81 9300	A00	EUR/100 kg	54,20
1601 00 91 9120	A00	EUR/100 kg	19,50
1601 00 99 9110	A00	EUR/100 kg	15,20
1602 41 10 9110	A00	EUR/100 kg	29,00
1602 41 10 9130	A00	EUR/100 kg	17,10
1602 42 10 9110	A00	EUR/100 kg	22,80
1602 42 10 9130	A00	EUR/100 kg	17,10
1602 49 19 9130	A00	EUR/100 kg	17,10
NB: Tootekoodid ja A -rea sihtkohakoodid on sätestatud komisjoni muudetud määruses (EMÜ) nr 3846/87 (EÜT L 366, 24.12.1987, lk 1). Sihtkohakoodid on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19).

20.6.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 159/30

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 685/2007,

19. juuni 2007,

millega kinnitatakse kodulinnuliha- ja munasektorite ning ovoalbumiini tüüpilised hinnad ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1484/95

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. oktoobri 1975 aasta määrust (EMÜ) nr 2771/75 munaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 5 lõiget 4

võttes arvesse nõukogu 29. oktoobri 1975. aasta määrust (EMÜ) nr 2777/75 kodulinnulihaturu ühise korralduse kohta, (2) eriti selle artikli 5 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 29. oktoobri 1975. aasta määrust (EMÜ) nr 2783/75 ovoalbumiini ja laktalbumiini turu ühise korralduse kohta, (3) eriti selle artikli 3 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni määruses (EÜ) nr 1484/95, (4) on sätestatud täiendava imporditollimaksu süsteemi rakendamise üksikasjalikud eeskirjad ning on kinnitatud kodulinnuliha- ja munasektorite ning ovoalbumiini tüüpilised hinnad.

(2)	Kodulinnuliha- ja munasektorites ning ovoalbumiini impordihindade määramise aluseks oleva teabe korrapärase kontrollimise tulemusel tuleks muuta teatavate toodete tüüpilisi impordihindu, võttes arvesse päritolule vastavaid hinnaerinevusi. Seepärast tuleks tüüpilised hinnad avaldada.

(3)	Turuolukorda arvesse võttes tuleks seda muudatust kohaldada võimalikult kiiresti.

(4)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas kodulinnuliha- ja munaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1484/95 I lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 20. juunil 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. juuni 2007

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) EÜT L 282, 1.11.1975, lk 49. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 679/2006 (ELT L 119, 4.5.2006, lk 1).

(2) EÜT L 282, 1.11.1975, lk 77. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 679/2006.

(3) EÜT L 282, 1.11.1975, lk 104. Määrust on viimati muudetud Komisjoni määrusega (EÜ) nr 2916/95 (EÜT L 305, 19.12.1995, lk 49).

(4) EÜT L 145, 29.6.1995, lk 47. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 591/2007 (ELT L 139, 31.5.2007, lk 20).

LISA

Komisjoni 19. juuni 2007. aasta määrusele, millega kinnitatakse kodulinnuliha- ja munasektorite ning ovoalbumiini tüüpilised hinnad ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1484/95

“I LISA

CN-kood	Tootekirjeldus	Tüüpiline hind (EUR/100 kg)	Artikli 3 lõikes 3 osutatud tagatis (EUR/100 kg)	Päritolu (1)
0207 12 90	Nn 65 % kanarümbad, külmutatud	104,6	4	01
0207 12 90	Nn 65 % kanarümbad, külmutatud	104,5	4	02
0207 14 10	Kanade kondita jaotustükid, külmutatud	212,6	26	01
		216,6	25	02
		306,6	0	03
0207 14 50	Kana rinnatükid, külmutatud	266,4	0	01
0207 25 10	Nn 80 % kalkunirümbad, külmutatud	128,8	9	01
0207 27 10	Kalkuni kondita jaotustükid, külmutatud	264,3	10	01
0207 27 10	Kalkuni kondita jaotustükid, külmutatud	291,0	2	03
1602 32 11	Kuumtöötlemata valmistised kanast	229,0	17	01

(1) Impordi päritolu:

01	Brasiilia
02	Argentina
03	Tšiili.”

20.6.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 159/32

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 686/2007,

19. juuni 2007,

milles käsitletakse selliste impordilitsentside väljaandmist, mille kohta on esitatud taotlused 2007. aasta juuni seitsmel esimesel päeval määruse (EÜ) nr 533/2007 alusel avatud kodulinnuliha tariifikvootide raames

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. oktoobri 1975. aasta määrust (EMÜ) nr 2777/75 linnulihaturu ühise korralduse kohta, (1)

võttes arvesse komisjoni 31. augusti 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1301/2006, millega kehtestatakse ühised eeskirjad, et hallata põllumajandussaaduste ja -toodete imporditariifikvoote, mille suhtes kohaldatakse impordilitsentside süsteemi, (2) eriti selle artikli 7 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni 14. mai 2007. aasta määrust (EÜ) nr 533/2007, millega sätestatakse tariifikvootide avamine ja haldamine kodulinnulihasektoris, (3) eriti selle artikli 5 lõiget 6,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusega (EÜ) nr 533/2007 on avatud tariifikvoodid kodulinnulihasektori toodete importimiseks.

(2)

2007. aasta juuni seitsme esimese päeva jooksul esitatud impordilitsentsitaotlused alaperioodiks 1. juuli kuni 30. september 2007 hõlmavad teatavate kvootide puhul saadaolevast kogusest suuremat kogust. Seega tuleks kindlaks määrata, millises ulatuses impordilitsentse võib välja anda, määrates taotletud kogustele jaotuskoefitsiendi.

(3)

2007. aasta juuni seitsme esimese päeva jooksul esitatud impordilitsentsid alaperioodiks 1. juuli 2007 kuni 30. september 2007 hõlmavad teatavate kvootide puhul saadaolevast kogusest väiksemat kogust. Seetõttu tuleks kindlaks määrata kogused, millele taotlusi ei esitatud, ning lisada need järgmiseks kvoodi alaperioodiks kindlaks määratud kogustele,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Vastavalt määrusele (EÜ) nr 533/2007 alaperioodiks 1. juuli kuni 30. september 2007 esitatud impordilitsentsitaotlustele kehtestatakse käesoleva määruse lisas esitatud jaotuskoefitsient.

2. Kogused, mille kohta ei ole esitatud impordilitsentsitaotlusi vastavalt määrusele (EÜ) nr 533/2007 ja mis tuleb lisada alaperioodile 1. oktoober kuni 31. detsember 2007, on kindlaks määratud lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 20. juunil 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. juuni 2007

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) EÜT L 282, 1.11.1975, lk 77. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 679/2006 (ELT L 119, 4.5.2006, lk 1).

(2) ELT L 238, 1.9.2006, lk 13. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 289/2007 (ELT L 78, 17.3.2007, lk 17).

(3) ELT L 125, 15.5.2007, lk 9.

LISA

Rühma nr	Jrk nr	Alaperioodiks 1. juuli – 30. september 2007 esitatud impordilitsentsitaotluste jaotuskoefitsient (%)	Taotlemata kogused, mis tuleb lisada alaperioodile 1. oktoober kuni 31. detsember 2007 (kg)
P1	09.4067	17,471666	—
P2	09.4068	66,590751	—
P3	09.4069	1,720303	—
P4	09.4070	(1)	300 250

(1) Taotlusi ei esitatud: komisjonile ei ole ühtegi litsentsitaotlust saadetud.

20.6.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 159/34

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 687/2007,

19. juuni 2007,

milles käsitletakse selliste impordilitsentside väljaandmist, mille kohta on esitatud taotlused 2007. aasta juuni seitsmel esimesel päeval määruse (EÜ) nr 539/2007 alusel avatud tariifikvootide raames munasektoris ja ovoalbumiini puhul

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. oktoobri 1975. aasta määrust (EMÜ) nr 2771/75 munaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 6 lõiget 1,

võttes arvesse nõukogu 29. oktoobri 1975. aasta määrust (EMÜ) nr 2783/75 ovoalbumiini ja laktalbumiini ühise kaubandussüsteemi kohta, (2) eriti selle artikli 4 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni 15. mai 2007. aasta määrust (EÜ) nr 539/2007, millega sätestatakse tariifikvootide avamine ja haldamine munasektoris ja ovoalbumiini puhul, (4) eriti selle artikli 5 lõiget 6,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusega (EÜ) nr 539/2007 on avatud tariifikvoodid munasektoris ja ovoalbumiini puhul.

(2)

2007. aasta juuni seitsme esimese päeva jooksul esitatud impordilitsentsid alaperioodiks 1. juuli kuni 30. september 2007 hõlmavad teatavate kvootide puhul saadaolevast kogusest suuremat kogust. Seega tuleks kindlaks määrata, millises ulatuses võib impordilitsentse välja anda, määrates taotletud kogustele jaotuskoefitsiendi.

(3)

2007. aasta juuni seitsme esimese päeva jooksul esitatud impordilitsentsid alaperioodiks 1. juuli kuni 30. september 2007 hõlmavad teatavate kvootide puhul saadaolevast kogusest väiksemat kogust. Seetõttu tuleks kindlaks määrata kogused, millele taotlusi ei esitatud, ning lisada need järgmiseks kvoodi alaperioodiks kindlaks määratud kogustele,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Vastavalt määrusele (EÜ) nr 539/2007 alaperioodiks 1. juuli kuni 30. september 2007 esitatud impordilitsentsitaotlustele kehtestatakse käesoleva määruse lisas esitatud jaotuskoefitsient.

2. Kogused, mille kohta ei ole esitatud impordilitsentsitaotlusi vastavalt määrusele (EÜ) nr 539/2007 ja mis tuleb lisada alaperioodile 1. oktoober kuni 31. detsember 2007, on kindlaks määratud lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 20. juunil 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. juuni 2007

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) EÜT L 282, 1.11.1975, lk 49. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 679/2006 (ELT L 119, 4.5.2006, lk 1).

(2) EÜT L 282, 1.11.1975, lk 104. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 2916/95 (EÜT L 305, 19.12.1995, lk 49).

(3) ELT L 238, 1.9.2006, lk 13. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 289/2007 (ELT L 78, 17.3.2007, lk 17).

(4) ELT L 128, 16.5.2007, lk 19.

LISA

Rühma nr	Jrk nr	Alaperioodiks 1. juuli 2007 – 30. september 2007 esitatud impordilitsentsitaotluste jaotuskoefitsient (%)	Taotlemata kogused, mis tuleb lisada alaperioodile 1. oktoober 2007 kuni 31. detsember 2007 (kg)
E1	09.4015	(1)	26 825 000
E2	09.4401	28,599444	—
E3	09.4402	(1)	2 218 319

(1) Taotlusi ei esitatud: taotlused on saadaolevatest kogustest väiksemad.

20.6.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 159/36

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 688/2007,

19. juuni 2007,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2771/1999 seoses müügile pandava sekkumisvõi lattu saabumisega

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1255/1999 piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artiklit 10,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 16. detsembri 1999. aasta määruse (EÜ) nr 2771/1999 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses sekkumisega või- ja kooreturul) (2) artiklis 21 on sätestatud, et müüki pandav sekkumisvõi peab olema saabunud lattu enne 1. septembrit 2006.

(2)	Võituru olukorda ja sekkumisladudes olevaid võikoguseid silmas pidades tuleks müüki panna enne 1. juunit 2007 lattu saabunud või.

(3)	Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 2771/1999 vastavalt muuta.

(4)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas piima- ja piimatooteturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 2771/1999 artiklis 21 asendatakse kuupäev 1. september 2006 kuupäevaga 1. juuni 2007.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. juuni 2007

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) EÜT L 160, 26.6.1999, lk 48. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1913/2005 (ELT L 307, 25.11.2005, lk 2).

(2) EÜT L 333, 24.12.1999, lk 11. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1919/2006 (ELT L 380, 28.12.2006, lk 1).

20.6.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 159/37

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 689/2007,

19. juuni 2007,

millega kehtestatakse asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate munade ja munarebude suhtes kohaldatavad toetusemäärad

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. oktoobri 1975. aasta määrust (EMÜ) nr 2771/75 munaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 8 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EMÜ) nr 2771/75 artikli 8 lõikega 1 nähakse ette, et nimetatud määruse artikli 1 lõikes 1 loetletud toodete rahvusvahelises kaubanduses ja ühenduses kehtiva hinna vahe võib katta eksporditoetuse abil, kui neid kaupu eksporditakse nimetatud määruse lisas loetletud kaupadena.

(2)

Komisjoni 30. juuni 2005. aasta määruses (EÜ) nr 1043/2005, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 3448/93 teatavate asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate põllumajandussaaduste ja -toodete eksporditoetuste andmise süsteemi ning nende toetussummade kinnitamise kriteeriumide osas, (2) on sätestatud tooted, mille suhtes tuleks kehtestada toetusemäär, mida kohaldatakse juhul, kui neid tooteid eksporditakse määruse (EMÜ) nr 2771/75 I lisas loetletud kaupadena.

(3)	Määruse (EÜ) nr 1043/2005 artikli 14 teise lõike kohaselt tuleb toetusemäär iga kõnealuse põhisaaduste 100 kg kohta kehtestada ajavahemikuks, mis võrdub ajavahemikuga, mis on ette nähtud toetuste määramiseks samade toodete eksportimiseks töötlemata kujul.

(4)	Mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus sõlmitud põllumajanduslepingu artiklis 11 nähakse ette, et kaubas sisalduva toote eksporditoetus ei tohi ületada toetust, mida kohaldatakse nimetatud toote eksportimise korral edasise töötlemiseta.

(5)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas kodulinnuliha- ja munaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1043/2005 I lisas ja määruse (EMÜ) nr 2771/75 artikli 1 lõikes 1 loetletud ning määruse (EMÜ) nr 2771/75 I lisas loetletud kaupadena eksporditavate põhisaaduste suhtes kohaldatavad toetusemäärad sätestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 20. juunil 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. juuni 2007

Komisjoni nimel

ettevõtluse ja tööstuse peadirektor

Heinz ZOUREK

(1) EÜT L 282, 1.11.1975, lk 49. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 679/2006 (ELT L 119, 4.5.2006, lk 1).

(2) ELT L 172, 5.7.2005, lk 24. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 447/2007 (ELT L 106, 24.4.2007, lk 31).

LISA

Asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate munade ja munarebude suhtes alates 20. juunist 2007 kohaldatavad toetusemäärad

(EUR/100 kg)

CN-kood

Kirjeldus

Sihtkoht (1)

Toetusemäär

0407 00

Linnumunad (koorega), värsked, konserveeritud või kuumtöödeldud:

– kodulindude munad:

0407 00 30

– – muud:

a)	CN-koodiga 3502 11 90 või 3502 19 90 ovoalbumiini eksportimisel

0,00

20,00

0,00

b)	Muu kauba eksportimisel

0,00

0408

Kooreta linnumunad ja munakollased, värsked, kuivatatud, vees või aurus keedetud, külmutatud või muul viisil töödeldud (suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma):

– rebud:

0408 11

– – kuivatatud:

ex 0408 11 80

– – – inimtoiduks kõlblik:

magustamata

50,00

0408 19

– – muud:

– – – inimtoiduks kõlblik:

ex 0408 19 81

– – – – vedelal kujul:

magustamata

25,00

ex 0408 19 89

– – – – külmutatud:

magustamata

25,00

– muud:

0408 91

– – kuivatatud:

ex 0408 91 80

– – – inimtoiduks kõlblik:

magustamata

73,00

0408 99

– – muud:

ex 0408 99 80

– – – inimtoiduks kõlblik:

magustamata

18,00

(1) Sihtkohad on järgmised:

01	kolmandad riigid. Šveitsi ja Liechtensteini puhul ei kohaldata neid määrasid Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni 22. juuli 1972. aasta lepingu protokolli nr 2 I ja II tabelis loetletud kaupade suhtes;
02	Kuveit, Bahrein, Omaan, Katar, Araabia Ühendemiraadid, Jeemen, Türgi, Hongkongi erihalduspiirkond ja Venemaa;
03	Lõuna-Korea, Jaapan, Malaisia, Tai, Taiwan ja Filipiinid;
04	kõik sihtkohad välja arvatud Šveits ning numbrite 02 ja 03 all toodud sihtkohad.

20.6.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 159/39

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 690/2007,

19. juuni 2007,

millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1412/2006, mis käsitleb teatavaid piiranguid Liibanoni suhtes

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 25. septembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1412/2006, mis käsitleb teatavaid piiranguid Liibanoni suhtes, (1) eriti selle artiklit 5,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 1412/2006 lisas on loetletud pädevad asutused, kellele on pandud kõnealuse määruse rakendamisega seotud konkreetsed ülesanded.

(2)	Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (2) on tehtud muudatusi mitmetesse institutsioonides vastuvõetud õigusaktidesse seoses Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisega. Määruse (EÜ) nr 1412/2006 lisa sellega seoses ei muudetud.

(3)	Bulgaaria ja Rumeenia esitasid teavet oma pädevate asutuste kohta. Need asutused tuleb seepärast lisada määruse (EÜ) nr 1412/2006 lisasse alates kuupäevast, mil Bulgaaria ja Rumeenia Euroopa Ühendusega ühinesid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1412/2006 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. juuni 2007

Komisjoni nimel

välissuhete peadirektor

Eneko LANDÁBURU

(1) ELT L 267, 27.9.2006, lk 2.

(2) ELT L 363, 20.12.2006, lk 1.

LISA

Määruse (EÜ) nr 1412/2006 lisa muudetakse järgmiselt.

Belgiat ja Tšehhi Vabariiki käsitlevate kannete vahele lisatakse järgmine kanne:

„BULGAARIA

Sõjategevusega seotud rahastamine ja rahaline abi:

Министерство на финансите

Ул. „Славянска“, 4

1040 София

Тел. (+359-2) 98 59 28 01

Ministère des finances

4, rue Slavyanska

1040 Sofia

Tél. (+359) 298 59 28 01

Sõjategevusega seotud tehniline abi:

Министерство на икономиката и енергетиката

Ул. „Славянска“, 8

1052 София

Тел. (+359-2) 940 77 71 (7681)

Факс (+359-2) 988 07 27

Ministère de l’économie et de l’énergie

8, rue Slavyanska

1052 Sofia

Tél. (+359) 29 40 77 71/76 81

Fax (+359) 29 88 07 27

Krediidiasutused:

Българска народна банка

Пл. „Александър Батенберг“, 1

Тел. (+359-2) 91 45 25 00

Факс (+359-2) 91 45 25 35

Banque nationale de Bulgarie

1, place Alexander Battenberg

1000 Sofia

Tél. (+359) 291 45 25 00

Fax (+359) 291 45 25 35”

Portugali ja Soome kannete vahele lisatakse järgmine kanne:

„RUMEENIA

Ministerul Afacerilor Externe

Agenția Națională de control al exporturilor

Str. Polonă, nr. 8, sector 1, București

Tel.: (40) 21 311 20 83;

Fax: (40) 21 311 12 65

Website: www.ancex.ro

Ministerul Internelor și Reformei Administrative

Direcția Generală de informații și protecție internă

Str. Beldiman, nr. 2-4, sector 5, București

Tel.: (40) 21 314 70 39;

Fax: (40) 21 311 13 53

Website: www.dgipi.ro

Ministerul Economiei și Finanțelor

Direcția Generală probleme speciale și situații de urgență

Calea Victoriei, nr. 152, sector 1, București

Tel.: (40) 21 202 51 66;

Fax: (40) 21 202 51 75

Website: www.minind.ro

Ministerul Apărării

Str. Izvor, nr. 3-5, Sector 5, București

Tel.: (40) 21 319 56 98;

Fax: (40) 21 319 56 98

Website: www.mapn.ro

Ministerul Finanțelor Publice

Agenția Națională de Administrație Fiscală

Autoritatea Națională a Vămilor

Str. Matei Millo, nr. 13, sector 1, București

Tel.: (40) 21 315 58 58;

Fax: (40) 21 313 82 51

Website: www.customs.ro”

20.6.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 159/42

KOMISJONI OTSUS,

18. juuni 2007,

millega kiidetakse heaks teatavate Taist pärit toiduks valmistatud või konserveeritud suhkrumaisi terade impordi dumpinguvastase menetlusega seoses pakutud kohustused

(2007/424/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (1) (edaspidi „algmäärus”), eriti selle artikli 8 lõiget 9,

olles konsulteerinud nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

A. MENETLUS

(1)	Komisjon kehtestas määrusega (EÜ) nr 1888/2006 (2) ajutise dumpinguvastase tollimaksu teatavate Taist pärit toiduks valmistatud või konserveeritud suhkrumaisi terade impordi suhtes.

(2)

Pärast ajutiste dumpinguvastaste meetmete võtmist jätkas komisjon dumpingu, tekitatud kahju, dumpingu põhjuste ja ühenduse huvide uurimist. Lõplikud uurimise tulemused on sätestatud nõukogu määruses (EÜ) nr 682/2007, (3) millega kehtestatakse teatavate Taist pärit toiduks valmistatud või konserveeritud suhkrumaisi terade impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse nende suhtes kehtestatud ajutine tollimaks.

(3)	Uurimine kinnitas esialgseid tulemusi teatavate Taist pärit toiduks valmistatud või konserveeritud suhkrumaisi terade impordi tekitatud kahjustava dumpingu kohta.

B. KOHUSTUSED

(4)	Pärast ajutiste dumpinguvastaste meetmete võtmist oli kaks koostööd tegevat Tai eksportivat tootjat valmis võtma algmääruse artikli 8 lõike 1 kohaseid hinnakohustusi.

(5)

Kõnealustes kohustustes on eksportivad tootjad pakkunud määruses (EÜ) nr 682/2007 määratletud vaatlusaluse toote müümist koguselise ülemmäära piires hinnatasemel, mis kõrvaldab dumpingu kahjuliku mõju, või sellest kõrgemal hinnatasemel. Kohustustega hõlmatud toote liikide hulgas olid ainult need, mida asjaomased eksportivad tootjad eksportisid uurimisperioodil tüüpilises koguses. Kohustustega hõlmatud toote igale liigile pakuti erinev minimaalne impordihind, arvestades et uurimisperioodil olid eri tooteliikide hinnad väga erinevad.

(6)

Kõnealused eksportivad tootjad olid valmis piirama eksporti ühendusse koguselise ülemmäära piires võetud kohustuste raames, sest uurimisperioodil nad mitte ainult ei müünud enda toodetud vaatlusalust toodet, vaid ka teiste tootjate toodetud vaatlusalust toodet. Iga eksportiva tootja jaoks kehtestati koguseline ülempiir tasemel, mis vastas tema poolt uurimisperioodil toodetud vaatlusaluse toote ühendusse eksporditavale kogusele. Kui vaatlusaluse toote import ületab koguselise ülempiiri või toimub väljaspool võetavaid kohustusi, kohaldatakse impordi suhtes dumpinguvastast tollimaksu.

(7)	Lisaks olid eksportivad tootjad nõus loobuma kohustustega hõlmatud toote müümisest Euroopa Ühenduse neile tarbijatele, kellele nad müüvad teisi tooteid, et vähendada hinnamoonutuste ohtu hindade omavahelise kompenseerimise kaudu.

(8)

Samuti esitavad eksportivad tootjad komisjonile korrapäraselt üksikasjalikku teavet ühendusse eksportimise kohta, mis võimaldab komisjonil teostada tõhusat järelevalvet hinnakohustuste täitmise üle. Pealegi on nimetatud äriühingute müügistruktuur selline, et komisjoni arvates on kokkulepitud hinnakohustusest kõrvalehoidmise tõenäosus väike.

(9)

Pakutud kohustuste avalikustamise järel vaidlustas kaebuse esitanud ühenduse tööstusharu pakutud kohustused. Ühenduse tööstusharu väitis, et vaatlusaluse toote hinnad on kõikuvad ja seega sobi vaatlusalune toode kohustuste võtmiseks. Ühenduse tööstusharu väitis veel, et kuna eksportivad tootjad müüsid kohustustega hõlmatud tooteid koos teiste toodetega Euroopa Ühenduses samale tarbijale, on suur oht, et hindu omavahel kompenseeritakse, st et tooteid, mille suhtes kohustusi ei ole, müüakse kunstlikult madalate hindadega, et kompenseerida kohustustega hõlmatud toodetele kehtestatud miinimumhindu. Nimetatud põhjustel järeldas ühenduse tööstusharu, et kõnealuses olukorras oleks kohustuste võtmine ebasobiv meede.

(10)

Tuleb märkida, et ühenduse tööstusharu esitatud teave hindade kõikuvuse kohta ei olnud veenev. Tõepoolest püsisid ühenduse tööstusharus kasutusel olevad keskmised hinnad ajavahemikul, mis hõlmas praegust dumpinguvastast uurimist, suhteliselt ühtlasel tasemel. Kuigi ühenduse tootmisharu väitis, et mõnedes liikmesriikides kõiguvad hinnad rohkem kui teistes, tunnistas ta, et Tai eksportijate dumpinguhinnad mõjutavad neid näitajaid märgatavalt. Seoses sellega tuleb märkida, nagu on öeldud 5. põhjenduses, et pakutud minimaalne impordihind ja koguselise ülempiiri ületamisel või kohustuste kohaldamisalast väljajäävate toodete puhul kehtestatav dumpinguvastane tollimaks kõrvaldaks dumpingu kahjustava mõju ja võib tegelikkuses turgu stabiliseerida.

(11)

7. põhjenduses osutatud hindade omavahelise kompenseerimise ohu kohta on kohustustes säte, mille alusel eksportiv tootja on valmis loobuma teiste toodete müümisest Euroopa Ühenduse sellele tarbijale, kellele ta on müünud kohustustega hõlmatud toodet. Seega on pakutud kohustuste puhul sellise ohu võimalus piisavalt väike.

(12)	Eespool öeldut arvestades on Tai eksportiva tootja pakutud kohustused vastuvõetavad.

(13)

Et komisjon saaks tõhusalt jälgida äriühingute kohustuste täitmist, sõltub dumpinguvastasest tollimaksust vabastamine vabasse ringlusse lubamise taotluse esitamisel asjaomasele tolliasutusele sellest, kas i) esitatakse arve, mis sisaldab vähemalt määruse (EÜ) nr 682/2007 II lisas loetletud teavet; ii) kui nimetatud äriühingud on kõnealused tooted tootnud, lähetanud ja esitanud nende kohta arve otse esimesele sõltumatule kliendile ühenduses ja iii) kui tollis deklareeritud ja esitatud kaup vastab täpselt kinnitusarve kirjeldusele. Kui sellist arvet ei esitata või kui arve ei vasta tollile esitatud tootele, tuleb tasuda asjakohane dumpinguvastane tollimaks.

(14)	Et tagada kohustuste tõhus täitmine, on importijatele eespool nimetatud määruses teatavaks tehtud, et määruses sätestatud tingimuste mittetäitmise korral või juhul, kui komisjon kohustuste heakskiidu tühistab, võib sellest tulenevalt võtta asjaomastelt tehingutelt tollimaksu.

(15)	Kui kohustusi rikutakse või nendest taganetakse või kui komisjon kohustuse heakskiidu tühistab, kohaldatakse vastavalt algmääruse artikli 8 lõikele 9 automaatselt algmääruse artikli 9 lõike 4 kohaselt kehtestatud dumpinguvastast tollimaksu,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga kiidetakse heaks allpool nimetatud eksportivate tootjate pakutud kohustused seoses teatavate Taist pärit toiduks valmistatud või konserveeritud suhkrumaisi terade impordi dumpinguvastase menetlusega.

Riik

Äriühing

TARICi lisakood

Tai

Malee Sampran Public Co., Ltd, Abico Bldg. 401/1 Phaholyothin Rd., Lumlookka,

Pathumthani 12130

A790

Sun Sweet Co., Ltd, 9 M. 1, Sanpatong, Chiangmai,

Thailand 50120

A792

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 18. juuni 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Peter MANDELSON

(1) EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2117/2005 (ELT L 340, 23.12.2005, lk 17).

(2) ELT L 364, 20.12.2006, lk 68.

(3) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 14.

20.6.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 159/45

KOMISJONI SOOVITUS,

13. juuni 2007,

millega määratakse kindlaks meetmed nõukogu määruse (EÜ) nr 338/97 (looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel) täitmise tagamiseks

(teatavaks tehtud numbri K(2007) 2551 all)

(2007/425/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 211,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 9. detsembri 1996. aasta määruses (EÜ) nr 338/97 looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel, (1) millega rakendatakse loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse konventsiooni (edaspidi „CITESi konventsioon”), käsitletud liikidest isenditega ebaseaduslik kauplemine kahjustab tõsiselt elusloodust, vähendab looduskaitseprogrammide tõhusust, nõrgendab seaduslikku ja jätkusuutlikku kaubandust ning ohustab eelkõige paljude areneva majandusega tootjariikide jätkusuutlikku arengut.

(2)	Elusloodusega ebaseadusliku kauplemise algpõhjustega tegelemine on tähtis, et toetada määruse täitmiseks tehtavaid pingutusi.

(3)	Vastavalt määruse (EÜ) nr 338/97 artiklile 14 võtavad liikmesriigid vajalikke meetmeid, et tagada määruse (EÜ) nr 338/97 järgimine ja täitmine ning algatavad vajaduse korral kohtuasja.

(4)	Vastavalt määruse (EÜ) nr 338/97 artiklile 15 peavad liikmesriigid ja komisjon tagama, et astutaks vajalikke samme pööramaks üldsuse tähelepanu CITESi konventsiooni ja kõnealuse määruse rakendamisega seotud sätetele ning teavitataks üldsust nendest.

(5)	Vastavalt määruse (EÜ) nr 338/97 artiklile 16 peavad liikmesriigid tagama, et rikkumiste korral rakendataks sanktsioone, mis on vastavuses rikkumise iseloomu ja raskusega.

(6)	Vastavalt Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktikale vastutab liikmesriik selle eest, et karistused ühenduse õiguse rikkumise eest oleksid tõhusad, hoiatavad ja proportsionaalsed.

(7)	Kooskõlas EÜ asutamislepingu artikliga 10 on määruse (EÜ) nr 338/97 tõhusa täitmise tagamiseks olulise tähtsusega liikmesriikide ja nende ametiasutuste vaheline koostöö ja koordineerimine.

(8)	Määruse (EÜ) nr 338/97 rakendamine nõuab rahvusvahelist koostööd, mis on CITESi konventsiooni eesmärkide täitmisel samuti fundamentaalne.

(9)	Novembris 2006 avaldatud komisjoni uurimus EL 25 riikides elusloodusega kauplemist käsitlevate ELi õigusaktide täitmise kohta tunnistab vajadust kindlaks määrata koordineeritud töö esmatähtsad valdkonnad ning välja arendada ühiste suuniste kogum, et lihtsustada määruse (EÜ) nr 338/97 rakendamist.

(10)

Nõukogu kutsub oma 2006. aasta detsembri järeldustes, mis käsitlevad bioloogilise mitmekesisuse hävimise peatamist, (2) liikmesriike üles tugevdama jõupingutusi, et võidelda CITESi konventsioonis loetletud liikide ebaseadusliku kauplemisega, ning kutsub liikmesriike ja komisjoni tugevdama koordineeritud vastulööki ning CITESi konventsiooni täitmise meetmeid.

(11)	Käesolevas soovituses sätestatud meetmete kogum kajastab arutlusi, mida on peetud määruse (EÜ) nr 338/97 artikli 14 alusel moodustatud täitevrühma ning sama määruse artikli 18 alusel asutatud looduslike looma- ja taimeliikidega kauplemise komitee raames,

SOOVITAB JÄRGMIST:

I.	Käesoleva soovitusega kindlaks määratud meetmeid peaksid liikmesriigid ellu viima selleks, et lihtsustada määruse (EÜ) nr 338/97 täitmist.

II.

Määruse täitmise suutlikkuse tõstmiseks peaksid liikmesriigid võtma järgmiseid meetmeid:

a)	võtma vastu riiklikud tegevuskavad määruse täitmise koordineerimiseks; tegevuskavadel peaksid olema selgelt defineeritud eesmärgid ja ajalised raamid, samuti tuleks neid regulaarselt ühtlustada ja läbi vaadata;

b)	tagama, et kõikidel asjakohastel täitevasutustel oleksid olemas määruse (EÜ) nr 338/97 täitmiseks vajalikud rahalised ja tööjõuressursid ning spetsiaalne varustus ja asjakohane eksperdihinnang oleksid neile kättesaadavad;

tagama, et määruse (EÜ) nr 338/97 rikkumise eest määratavad karistused toimiksid kooskõlas Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktikaga hoiatusvahendina elusloodusega kauplemise alaste kuritegude vastu, et neid kohaldataks järjekindlalt ja eelkõige, et nad muu hulgas võtaksid arvesse isendite turuväärtust, õigusrikkumisega seotud liikide kaitseväärtust ja tekitatud kulusid;

d)	korraldama punkti c täitmiseks täitevasutustes, prokuratuurides ja kohtunike seas koolitusi või teadlikkuse tõstmise kampaaniaid;

e)	tagama, et kõikidele asjakohastele täitevasutustele oleks kättesaadav koolitus määruse (EÜ) nr 338/97 kohta ja liikide määramise kohta;

f)	tagama piisava teabe esitamise üldsusele ja sidusrühmadele, püüdes eelkõige tõsta inimeste teadlikkust elusloodusega ebaseadusliku kauplemise negatiivsest mõjust;

g)	tagama lisaks määrusega (EÜ) 338/97 nõutud piiriületuspunktide kontrollimisele määruse riigisisese täitmise, kontrollides eelkõige regulaarselt kauplejaid ja valdajaid, nagu lemmikloomakauplused, aretajad ja puukoolid;

h)	kasutama süstemaatiliselt riski- ja luureanalüüsi, et tagada põhjalik kontroll nii piiriületuspunktides kui ka riigi sees;

i)	tagama varustatuse kinnipeetud või konfiskeeritud elavate isendite ajutiseks hooldamiseks vajalike ruumidega ning looma mehhanismid, mis vajaduse korral aitavad leida neile uue püsiva asupaiga.

III.

Koostöö ja teabevahetuse parandamiseks peaksid liikmesriigid võtma järgmiseid meetmeid:

a)	kehtestama kõikide asjakohaste ametiasutuste jaoks määruse täitmise koordineerimiseks menetluse, asutades selleks muu hulgas asutustevahelisi komiteesid ning vastastikuse mõistmise memorandumeid ja teisi institutsioonidevahelisi koostöökokkuleppeid;

lihtsustama asjakohaste täitevametnike juurdepääsu olemasolevatele ressurssidele, vahenditele ja kommunikatsioonikanalitele vahetamaks määruse (EÜ) nr 338/97 ja CITESi konventsiooni täitmisega seotud teavet, et kõikide tasandite täitevametnikele, sealhulgas eesliini töötajatele, oleks kogu asjakohane teave kättesaadav;

c)	määrama riiklikud teabekeskused elusloodusega kauplemist käsitleva teabe ja luureandmete vahetamiseks;

d)	jagama asjakohast teavet märkimisväärsete suundumuste, kinnipidamiste ja kohtuasjade kohta nii täitevrühma korralistel koosolekutel kui ka nende vahepeal;

e)	tegema määruse (EÜ) nr 338/97 rikkumise uurimisel koostööd teiste liikmesriikide asjakohaste täitevasutustega;

f)	kasutama uurimise koordineerimiseks ühenduse tasandil Euroopa Pettustevastase Ameti oskusteavet, koordineerimist ja teabevahendeid;

g)	vahetama teavet elusloodusega kauplemise alaste õigusrikkumiste eest määratud karistuste kohta, et tagada nende järjekindel kohaldamine;

h)	aitama kaasa määruse (EÜ) nr 338/97 kohaldamise suutlikkuse suurendamisele teistes liikmesriikides, muu hulgas koolitusprogrammide kaudu ning väljaõppe käsiraamatuid ja koolitusmaterjale jagades;

i)	tegema teistes liikmesriikides kättesaadavaks olemasolevad teadlikkuse tõstmise vahendid ja üldsusele ning sidusrühmadele suunatud materjalid;

j)	aitama teisi liikmesriike kinnipeetud või konfiskeeritud elavate isendite ajutisel hooldamisel ja püsiva uue asupaiga leidmisel;

tegema tihedat koostööd väljaspool ühendust asuvate CITESi korraldusasutuste ning lähte-, transiidi- ning tarbimisriikide õiguskaitseorganitega, samuti CITESi sekretariaadi, rahvusvahelise kriminaalpolitseiorganisatsiooni Interpoli ning Maailma Tolliorganisatsiooniga, et aidata teavet ja luureandmeid vahetades avastada, ära hoida ja tõkestada ebaseaduslikku kauplemist elusloodusega;

l)	aitama nõu ja jõuga väljaspool ühendust asuvaid CITESi korraldusasutusi ning lähte-, transiidi- ning tarbimisriikide õiguskaitseorganeid, et lihtsustada menetluse korrektse kohaldamise abil seaduslikku ja jätkusuutlikku kaubandust;

m)	toetama kolmandate riikide suutlikkuse suurendamise programme, et parandada CITESi konventsiooni rakendamist ja täitmist muu hulgas arengukoostöö fondide abil ning tulevase kaubandusabistrateegia (3) raames;

n)	edendama piirkondadevahelist koostööd võitluses eluslooduse ebaseadusliku kaubandusega, luues muu hulgas sidemeid teiste piirkondlike ja allpiirkondlike algatustega.

IV.	Käesoleva soovituse alusel võetud meetmete kohta tuleb teave esitada komisjonile samal ajal kui määruse (EÜ) nr 338/97 artikli 15 lõike 4 punktis c osutatud teave.

Brüssel, 13. juuni 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Stavros DIMAS

(1) EÜT L 61, 3.3.1997, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1332/2005 (ELT L 215, 19.8.2005, lk 1).

(2) Keskkonna nõukogu 2773. istung 18. detsembril 2006.

(3) Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele – ELi kaubandusabistrateegia suunas – komisjoni panus (KOM(2007) 163 lõplik).

20.6.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 159/48

EUROOPA KESKPANGA SUUNIS,

31. mai 2007,

millega muudetakse suunist EKP/2004/15 Euroopa Keskpanga statistikaaruandluse nõuete kohta maksebilansi ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni statistika ning rahvusvaheliste reservide skeemi valdkonnas

(EKP/2007/3)

(2007/426/EÜ)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artikleid 5.1 ja 5.2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Seoses majanduse ja tehnika arengust tulenevate muutuvate vajadustega tuleb regulaarselt ajakohastada andmete nõudeid 16. juuli 2004. aasta suunises EKP/2004/15 (Euroopa Keskpanga statistikaaruandluse nõuete kohta maksebilansi ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni statistika ning rahvusvaheliste reservide skeemi valdkonnas) (1) ja korrigeerida selle suunisega nõutavat aruandluse detailsust.

(2)

Kui uued liikmesriigid võtavad kasutusele euro, tuleb koostada muutunud koosseisus euroagregaadi tagasivaatelised andmed maksebilansi (sh hooaja suhtes korrigeeritud jooksevkonto) ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni statistika kohta. Seetõttu on euroala tulevast laienemist silmas pidades vajalikud suunise EKP/2004/15 teatud muudatused tagasivaateliste andmete osas. Tagasivaateliste andmete esitamise ajavahemiku võib läbi vaadata 2010. aastal.

(3)	Nationale Bank van België/Banque Nationale de Belgique [Belgia keskpank] peab esitama jaanuarile 2002 eelnenud tagasivaatelised andmed Belgia ja Luksemburgi kohta ning seetõttu saab ta esitada Belgia ja Luksemburgi ühised tagasivaatelised andmed jaanuarile 2002 eelneva aja kohta.

(4)

Piisavalt kvaliteetse väärtpaberite keskandmebaasi (Centralised Securities Database, CSDB) tegevus on keskse tähtsusega väärtpaberite kaupa andmete kogumise süsteemide sujuvaks toimimiseks ja selleks, et täita andmete ulatuse eesmärke, mis on sätestatud suunise EKP/2004/15 VI lisas, seal sätestatud kvaliteedis. Võttes arvesse EKP üldnõukogu tähelepanekuid, hindab EKP nõukogu 2007. aasta jooksul ja vajaduse korral pärast seda, kas CSDB väärtpaberite teabe kvaliteeti (s.h ulatust) ja andmevahetuskorraldust liikmesriikidega saab lugeda piisavaks, et riikide keskpankadel (RKPd) või teistel pädevatel statistika ametkondadel oleks võimalik suunisega EKP/2004/15 määratletud kvaliteedistandardeid täita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SUUNISE:

Artikkel 1

Suunist EKP/2004/15 muudetakse järgmiselt.

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt.

Lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6. Portfelliinvesteeringute kogumise süsteem peab alates märtsist 2008 vastama ühele VI lisa tabelis osutatud mudelile, alustades andmetest 2008. aasta jaanuari tehingute ja 2007. aasta lõpu positsioonide kohta. Valitud mudelit võib rakendada etappide kaupa, arvestades, et iga RKP jõuaks detsembri 2008 positsioonide osas VI lisas osutatud andmemahuni hiljemalt märtsiks 2009.”

Lisatakse järgmine lõige 7:

„7.

Juhul kui liikmesriik võtab euro kasutusele 1. jaanuaril 2007 või pärast seda, peavad selle liikmesriigi RKP ja teiste osalevate liikmesriikide RKPd esitama liikmesriigi euro kasutuselevõtu päeval EKP-le tagasivaatelised andmed vastavalt nõuetele II lisa tabelites 1 kuni 8, et võimaldada uue koosseisu euroala agregaatide koostamist. RKPd peavad neid tagasivaatelisi andmeid esitama alates allpool osutatud kuupäevadest, v.a tabeli 13 jaotused, mille puhul varaseim aruandlusperiood on osutatud tabelis. Kõiki tagasivaatelisi andmeid esitatakse võimaluste piires.

i)	Kui euro kasutusele võtnud liikmesriik liitus ELiga enne maid 2004, peavad tagasivaatelised andmed hõlmama vähemalt perioodi alates 1999. aastast.

ii)	Kui euro kasutusele võtnud liikmesriik liitus ELiga mais 2004, peavad tagasivaatelised andmed hõlmama vähemalt perioodi alates 2004. aastast.

iii)	Kui euro kasutusele võtnud liikmesriik liitus ELiga pärast maid 2004, peavad tagasivaatelised andmed hõlmama vähemalt perioodi alates selle liikmesriigi ELiga liitumise kuupäevast.

Juhul kui punktis a osutatud tagasivaatelised andmed ei sisalda viit aastat hõlmavaid kuuandmeid kõigi maksebilansi jooksva konto nelja põhijaotuse kohta, s.o kaubad, teenused, tulu ja jooksvad ülekanded, peavad RKPd tagama, et nende poolt esitatud andmetes see sisalduks.

Erandina punktist a ei pea Belgia keskpank esitama tagasivaatelisi andmeid perioodi kohta, mis lõpeb detsembris 2001, ja Belgia keskpank esitab ühised andmed Belgia ja Luksemburgi osas perioodi kohta, mis lõpeb detsembris 2001.”

2.	Artiklit 3 muudetakse järgmiselt. Lõige 6 asendatakse järgmisega: „6. Andmed võlaväärtpaberitega tehtud tehingute ja positsioonide kohta emissiooni vääringute kaupa tehakse EKP-le kättesaadavaks kuue kuu jooksul pärast selle perioodi lõppu, mida andmed puudutavad.”

Artiklit 6 muudetakse järgmiselt.

Pärast lõiget 4 lisatakse järgmine lõige 4a:

„4a. Võimalustele vastavad prognoosid on lubatud järgmiste alajaotuste puhul II lisa tabelis 2:

a)	muude investeeringute tulu alajaotused: I C 2.3.1 kuni C 2.3.3 ja memokirjed 1 kuni 4;

b)	jooksvate ülekannete alajaotused: I D 1.1 kuni D 1.8 ja D 2.2.1 kuni D 2.2.11; ja

c)	kapitaliülekannete alajaotused: II A.1 ja A.2.”

4.	Suunise EKP/2004/15 II, III ja VI lisa muudetakse kooskõlas käesoleva suunise vastavate lisadega I, II ja III.

Artikkel 2

Jõustumine

Käesolev suunis jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 3

Adressaadid

Käesolev suunis on adresseeritud euro kasutusele võtnud liikmesriikide RKPdele.

Frankfurt Maini ääres, 31. mai 2007

EKP nõukogu nimel

EKP president

Jean-Claude TRICHET

(1) ELT L 354, 30.11.2004, lk 34.

I LISA

Otsuse EKP/2004/15 II lisa muudetakse järgmiselt:

Tabel 2 asendatakse järgmisega:

„TABEL 2

Riikide kvartaliandmed euroala maksebilansi jaoks (1)

Kreedit

Deebet

Neto

Jooksev konto

Kaubad

ekstra

Teenused

ekstra

Tulud

1.	Hüvitised töötajatele

ekstra

Investeerimistulu

2.1.	Otseinvesteeringud

ekstra

2.1.1.

Tulu põhikapitalilt

ekstra

2.1.1.1.

Dividendid ja jaotatud kasum

ekstra

2.1.1.2.

Reinvesteeritud tulu ja jaotamata kasum

ekstra

2.1.2.

Tulu võlalt (intress)

ekstra

2.2.	Portfelliinvesteeringud

ekstra

national

2.2.1.

Tulu põhikapitalilt

ekstra

national

2.2.2.

Tulu võlalt (intress)

ekstra

national

2.2.2.1.

Võlakirjad

ekstra

national

2.2.2.2.

Rahaturuinstrumendid

ekstra

national

2.3.	Muud investeeringud

ekstra

2.3.1.

Intress vastavalt BPM5-le (FISIM suhtes korrigeerimata) (2)

ekstra

2.3.2.

Kindlustusvõtjatele omistatav tulu

ekstra

2.3.3.

Muu

ekstra

Memokirjed:

1.	Investeerimistulu – intress vastavalt SNA93-le (FISIM suhtes kohandatud) (3)

ekstra

2.	FISIM-le vastav väärtus

ekstra

3.	Investeerimistulu – intress vastavalt BPM5-le (FISIM suhtes kohandamata)

ekstra

4.	Investeerimistulu – v.a intress

ekstra

D.	Jooksvad ülekanded

ekstra

1.	Valitsussektor

ekstra

1.1.	toodete maksud

ekstra

1.2.	muud tootmismaksud

ekstra

1.3.	toodete subsiidiumid

ekstra

1.4.	muud tootmissubsiidiumid

ekstra

1.5.	maksud tulult, varalt, jne

ekstra

1.6.	Sotsiaalmaksed

ekstra

1.7.	Sotsiaaltoetused, v.a mitterahalised sotsiaalsiirded

ekstra

1.8.	Muud valitsussektori jooksvad ülekanded

ekstra

2.	Muud sektorid

ekstra

2.1.	ülekanded töötajatele

ekstra

2.2.	muud ülekanded

ekstra

2.2.1.

toodete maksud

ekstra

2.2.2.

muud tootmismaksud

ekstra

2.2.3.

toodete subsiidiumid

ekstra

2.2.4.

muud tootmissubsiidiumid

ekstra

2.2.5.

maksud tulult, varalt, jne

ekstra

2.2.6.

Sotsiaalmaksed

ekstra

2.2.7.

Sotsiaaltoetused, v.a mitterahalised sotsiaalsiirded

ekstra

2.2.8.

Neto kindlustusmaksed, v.a elukindlustus

ekstra

2.2.9.

Kahjukindlustuse nõuded

ekstra

2.2.10.

muude sektorite muud jooksvad ülekanded, mis mujal ei sisaldu

ekstra

2.2.11.

Kodumajapidamiste pensionifondide eraldiste netoväärtus

ekstra

II.	Kapitalikonto

ekstra

A.	Kapitaliülekanded

ekstra

1.	kapitalimaksud

ekstra

2.	investeerimistoetused ja muud kapitaliülekanded

ekstra

B.	mittetoodetud mittefinantsvarade soetamised/realiseerimised

ekstra

Netovarad

Netokohustused

Neto

III.

Finantskonto

1.	Otseinvesteeringud

ekstra

1.1.

Välismaal

ekstra

1.1.1.

aktsiakapital,

ekstra

1.1.1.1.

RAd (välja arvatud keskpangad)

ekstra

1.1.1.2.

Muud sektorid

ekstra

1.1.2.

Reinvesteeritud tulu

ekstra

1.1.2.1.

RAd (välja arvatud keskpangad)

ekstra

1.1.2.2.

Muud sektorid

ekstra

1.1.3.

Muu kapital

ekstra

1.1.3.1.

RAd (välja arvatud keskpangad)

ekstra

1.1.3.2.

Muud sektorid

ekstra

1.2.	Andmeesitaja majanduses

ekstra

1.2.1.

aktsiakapital,

ekstra

1.2.1.1.

RAd (välja arvatud keskpangad)

ekstra

1.2.1.2.

Muud sektorid

ekstra

1.2.2.

Reinvesteeritud tulu

ekstra

1.2.2.1.

RAd (välja arvatud keskpangad)

ekstra

1.2.2.2.

Muud sektorid

ekstra

1.2.3.

Muu kapital

ekstra

1.2.3.1.

RAd (välja arvatud keskpangad)

ekstra

1.2.3.2.

Muud sektorid

ekstra

2.	Portfelliinvesteeringud

intra/ekstra

national

2.1.	Omandiväärtpaberid,

intra/ekstra

national

sellest investeerimisfondide ja rahaturufondide aktsiad/osad, mis

intra/ekstra

national

i)	kuuluvad rahandusasutustele

ekstra

ii)	kuuluvad valitsussektorile

ekstra

iii)	kuuluvad RAdele (v.a keskpangad)

ekstra

iv)	kuuluvad muudele sektoritele

ekstra

2.1.1.

kuuluvad rahandusasutustele

ekstra

2.1.2.

kuuluvad valitsussektorile

ekstra

2.1.3.

on emiteeritud RAde poolt (välja arvatud keskpangad)

intra

national

2.1.4.

kuuluvad RAdele (välja arvatud keskpangad)

ekstra

2.1.5.

on emiteeritud muude sektorite poolt

intra

national

2.1.6.

kuuluvad muudele sektoritele

ekstra

2.2.	Võlaväärtpaberid

intra/ekstra

national

2.2.1.

Võlakirjad, mis

intra/ekstra

national

2.2.1.1.

on emiteeritud rahandusasutuste poolt

intra

national

2.2.1.2.

kuuluvad rahandusasutustele

ekstra

2.2.1.3.

on emiteeritud valitsussektori poolt

intra

national

2.2.1.4.

kuuluvad valitsussektorile

ekstra

2.2.1.5.

on emiteeritud RAde poolt (välja arvatud keskpangad)

intra

national

2.2.1.6.

kuuluvad RAdele (välja arvatud keskpangad)

ekstra

2.2.1.7.

on emiteeritud muude sektorite poolt

intra

national

2.2.1.8.

kuuluvad muudele sektoritele

ekstra

2.2.2.

Rahaturuinstrumendid, mis

intra/ekstra

national

2.2.2.1.

on emiteeritud rahandusasutuste poolt

intra

national

2.2.2.2.

kuuluvad rahandusasutustele

ekstra

2.2.2.3.

on emiteeritud valitsussektori poolt

intra

national

2.2.2.4.

kuuluvad valitsussektorile

ekstra

2.2.2.5.

on emiteeritud RAde poolt (välja arvatud keskpangad)

intra

national

2.2.2.6.

kuuluvad RAdele (välja arvatud keskpangad)

ekstra

2.2.2.7.

on emiteeritud muude sektorite poolt

intra

national

2.2.2.8.

kuuluvad muudele sektoritele

ekstra

3.	Tuletisinstrumendid

national

3.1.	Rahandusasutused

national

3.2.	Valitsussektor

national

3.3.	RAd (välja arvatud keskpangad)

national

3.4.	Muud sektorid

national

4.	Muud investeeringud

ekstra

4.1.	Rahandusasutused

ekstra

4.1.1.

Laenud/sularaha ja hoiused

ekstra

4.1.2.

Muud varad/kohustused

ekstra

4.2.	Valitsussektor

ekstra

4.2.1.

Kaubanduskrediit

ekstra

4.2.2.

Laenud/sularaha ja hoiused

ekstra

4.2.2.1.

Laenud

ekstra

4.2.2.2.

Sularaha ja hoiused

ekstra

4.2.3.

Muud varad/kohustused

ekstra

4.3.	RAd (välja arvatud keskpangad)

ekstra

4.3.1.

Laenud/sularaha ja hoiused

ekstra

4.3.2.

Muud varad/kohustused

ekstra

4.4.	Muud sektorid

ekstra

4.4.1.

Kaubanduskrediit

ekstra

4.4.2.

Laenud/sularaha ja hoiused

ekstra

4.4.2.1.

Laenud

ekstra

4.4.2.2.

Sularaha ja hoiused

ekstra

4.4.3.

Muud varad/kohustused

ekstra

5.	Reservvarad

ekstra

5.1.	Rahaline kuld

ekstra

5.2.	Laenueriõigused (SDRid)

ekstra

5.3.	Reservi positsioon IMFis

ekstra

5.4.	Välisvaluuta

ekstra

5.4.1.

Sularaha ja hoiused

ekstra

5.4.1.1.

rahandusasutuste ja BISi juures

ekstra

5.4.1.2.

RAde (v.a keskpankade) juures

ekstra

5.4.2.

Väärtpaberid

ekstra

5.4.2.1.

Põhikapital

ekstra

5.4.2.2.

Võlakirjad

ekstra

5.4.2.3.

Rahaturuinstrumendid

ekstra

5.4.3.

Tuletisinstrumendid

ekstra

5.5.	Muud nõuded

ekstra

Tabel 4 asendatakse järgmisega:

„TABEL 4

Riikide kvartaliandmed euroala rahvusvahelise investeerimispositsiooni jaoks (4)

Varad

Kohustused

Neto

I.	Otseinvesteeringud

ekstra

1.1.

Välismaal

ekstra

1.1.1.

Põhikapital ja reinvesteeritud tulu

ekstra

1.1.1.1.

RAd (välja arvatud keskpangad)

ekstra

1.1.1.2.

Muud sektorid

ekstra

1.1.2.

Muu kapital

ekstra

1.1.2.1.

RAd (välja arvatud keskpangad)

ekstra

1.1.2.2.

Muud sektorid

ekstra

1.2.	Andmeesitaja majanduses

ekstra

1.2.1.

Põhikapital ja reinvesteeritud tulu

ekstra

1.2.1.1.

RAd (välja arvatud keskpangad)

ekstra

1.2.1.2.

Muud sektorid

ekstra

1.2.2.

Muu kapital

ekstra

1.2.2.1.

RAd (välja arvatud keskpangad)

ekstra

1.2.2.2.

Muud sektorid

ekstra

II.	Portfelliinvesteeringud

national

2.1.	Omandiväärtpaberid,

intra/ekstra

national

sellest investeerimisfondide ja rahaturufondide aktsiad/osad, mis

intra/ekstra

national

i)	kuuluvad rahandusasutustele

ekstra

ii)	kuuluvad valitsussektorile

ekstra

iii)	kuuluvad RAdele (v.a keskpangad)

ekstra

iv)	kuuluvad muudele sektoritele

ekstra

2.1.1.

kuuluvad rahandusasutustele

ekstra

2.1.2.

kuuluvad valitsussektorile

ekstra

2.1.3.

on emiteeritud RAde poolt (välja arvatud keskpangad)

intra

national

2.1.4.

kuuluvad RAdele (välja arvatud keskpangad)

ekstra

2.1.5.

on emiteeritud muude sektorite poolt

intra

national

2.1.6.

kuuluvad muudele sektoritele

ekstra

2.2.	Võlaväärtpaberid

intra/ekstra

national

2.2.1.

Võlakirjad

intra/ekstra

national

2.2.1.1.

on emiteeritud rahandusasutuste poolt

intra

national

2.2.1.2.

kuuluvad rahandusasutustele

ekstra

2.2.1.3.

on emiteeritud valitsussektori poolt

intra

national

2.2.1.4.

kuuluvad valitsussektorile

ekstra

2.2.1.5.

on emiteeritud RAde poolt (välja arvatud keskpangad)

intra

national

2.2.1.6.

kuuluvad RAdele (välja arvatud keskpangad)

ekstra

2.2.1.7.

on emiteeritud muude sektorite poolt

intra

national

2.2.1.8.

kuuluvad muudele sektoritele

ekstra

2.2.2.

Rahaturuinstrumendid, mis

intra/ekstra

national

2.2.2.1.

on emiteeritud rahandusasutuste poolt

intra

national

2.2.2.2.

kuuluvad rahandusasutustele

ekstra

2.2.2.3.

on emiteeritud valitsussektori poolt

intra

national

2.2.2.4.

kuuluvad valitsussektorile

ekstra

2.2.2.5.

on emiteeritud RAde poolt (välja arvatud keskpangad)

intra

national

2.2.2.6.

kuuluvad RAdele (välja arvatud keskpangad)

ekstra

2.2.2.7.

on emiteeritud muude sektorite poolt

intra

national

2.2.2.8.

kuuluvad muudele sektoritele

ekstra

III.	Tuletisinstrumendid

ekstra

3.1.	Rahandusasutused

ekstra

3.2.	Valitsussektor

ekstra

3.3.	RAd (välja arvatud keskpangad)

ekstra

3.4.	Muud sektorid

ekstra

IV.	Muud investeeringud

ekstra

4.1.	Rahandusasutused

ekstra

4.1.1.

Laenud/sularaha ja hoiused

ekstra

4.1.2.

Muud varad/kohustused

ekstra

4.2.	Valitsussektor

ekstra

4.2.1.

Kaubanduskrediit

ekstra

4.2.2.

Laenud/sularaha ja hoiused

ekstra

4.2.2.1.

Laenud

ekstra

4.2.2.2.

Sularaha ja hoiused

ekstra

4.2.3.

Muud varad/kohustused

ekstra

4.3.	RAd (välja arvatud keskpangad)

ekstra

4.3.1.

Laenud/sularaha ja hoiused

ekstra

4.3.2.

Muud varad/kohustused

ekstra

4.4.	Muud sektorid

ekstra

4.4.1.

Kaubanduskrediit

ekstra

4.4.2.

Laenud/sularaha ja hoiused

ekstra

4.4.2.1.

Laenud

ekstra

4.4.2.2.

Sularaha ja hoiused

ekstra

4.4.3.

Muud varad/kohustused

ekstra

V.	Reservvarad

ekstra

5.1.	Rahaline kuld

ekstra

5.2.	Laenueriõigused (SDRid)

ekstra

5.3.	Reservi positsioon IMFis

ekstra

5.4.	Välisvaluuta

ekstra

5.4.1.

Sularaha ja hoiused

ekstra

5.4.1.1.

rahandusasutuste ja BISi juures

ekstra

5.4.1.2.

RAde (v.a keskpankade) juures

ekstra

5.4.2.

Väärtpaberid

ekstra

5.4.2.1.

Põhikapital

ekstra

5.4.2.2.

Võlakirjad

ekstra

5.4.2.3.

Rahaturuinstrumendid

ekstra

5.4.3.

Tuletisinstrumendid

ekstra

5.5.	Muud nõuded

ekstra

Tabel 5 asendatakse järgmisega:

„TABEL 5

Riikide aastaandmed euroala rahvusvahelise investeerimispositsiooni jaoks (5)

Varad

Kohustused

Neto

I.	Otseinvesteeringud

ekstra

1.1.

Välismaal

ekstra

1.1.1.

Põhikapital ja reinvesteeritud tulu

ekstra

1.1.1.1.

RAd (välja arvatud keskpangad)

ekstra

1.1.1.2.

Muud sektorid

ekstra

millest:

1.1.1.A

Noteeritud välismaa ettevõtete põhikapitali positsioonid (turuväärtus)

ekstra

1.1.1.B

Noteerimata välismaa ettevõtete põhikapitali positsioonid (arvestuslik väärtus)

ekstra

Memokirje:

—	Noteeritud välismaa ettevõtete põhikapitali positsioonid (arvestuslik väärtus)

ekstra

1.1.2.

Muu kapital

ekstra

1.1.2.1.

RAd (välja arvatud keskpangad)

ekstra

1.1.2.2.

Muud sektorid

ekstra

1.2.	Andmeesitaja majanduses

ekstra

1.2.1.

Põhikapital ja reinvesteeritud tulu

ekstra

1.2.1.1.

RAd (välja arvatud keskpangad)

ekstra

1.2.1.2.

Muud sektorid

ekstra

millest:

1.2.1.A

Noteeritud euroala ettevõtete põhikapitali positsioonid (turuväärtus)

ekstra

1.2.1.B

Noteerimata euroala ettevõtete põhikapitali positsioonid (arvestuslik väärtus)

ekstra

Memokirje:

—	Noteeritud euroala ettevõtete põhikapitali positsioonid (arvestuslik väärtus)

ekstra

1.2.2.

Muu kapital

ekstra

1.2.2.1.

RAd (välja arvatud keskpangad)

ekstra

1.2.2.2.

Muud sektorid

ekstra

II.	Portfelliinvesteeringud

national

2.1.	Omandiväärtpaberid

intra/ekstra

national

sellest investeerimisfondide ja rahaturufondide aktsiad/osad, mis

intra/ekstra

national

i)	kuuluvad rahandusasutustele

ekstra

ii)	kuuluvad valitsussektorile

ekstra

iii)	kuuluvad RAdele (v.a keskpangad)

ekstra

iv)	kuuluvad muudele sektoritele

ekstra

2.1.1.

kuuluvad rahandusasutustele

ekstra

2.1.2.

kuuluvad valitsussektorile

ekstra

2.1.3.

on emiteeritud RAde poolt (välja arvatud keskpangad)

intra

national

2.1.4.

kuuluvad RAdele (välja arvatud keskpangad)

ekstra

2.1.5.

on emiteeritud muude sektorite poolt

intra

national

2.1.6.

kuuluvad muudele sektoritele

ekstra

2.2.	Võlaväärtpaberid

intra/ekstra

national

2.2.1.

Võlakirjad

intra/ekstra

national

2.2.1.1.

on emiteeritud rahandusasutuste poolt

intra

national

2.2.1.2.

kuuluvad rahandusasutustele

ekstra

2.2.1.3.

on emiteeritud valitsussektori poolt

intra

national

2.2.1.4.

kuuluvad valitsussektorile

ekstra

2.2.1.5.

on emiteeritud RAde poolt (välja arvatud keskpangad)

intra

national

2.2.1.6.

kuuluvad RAdele (välja arvatud keskpangad)

ekstra

2.2.1.7.

on emiteeritud muude sektorite poolt

intra

national

2.2.1.8.

kuuluvad muudele sektoritele

ekstra

2.2.2.

Rahaturuinstrumendid, mis

intra/ekstra

national

2.2.2.1.

on emiteeritud rahandusasutuste poolt

intra

national

2.2.2.2.

kuuluvad rahandusasutustele

ekstra

2.2.2.3.

on emiteeritud valitsussektori poolt

intra

national

2.2.2.4.

kuuluvad valitsussektorile

ekstra

2.2.2.5.

on emiteeritud RAde poolt (välja arvatud keskpangad)

intra

national

2.2.2.6.

kuuluvad RAdele (välja arvatud keskpangad)

ekstra

2.2.2.7.

on emiteeritud muude sektorite poolt

intra

national

2.2.2.8.

kuuluvad muudele sektoritele

ekstra

III.	Tuletisinstrumendid

ekstra

3.1.	Rahandusasutused

ekstra

3.2.	Valitsussektor

ekstra

3.3.	RAd (välja arvatud keskpangad)

ekstra

3.4.	Muud sektorid

ekstra

IV.	Muud investeeringud

ekstra

4.1.	Rahandusasutused

ekstra

4.1.1.

Laenud/sularaha ja hoiused

ekstra

4.1.2.

Muud varad/kohustused

ekstra

4.2.	Valitsussektor

ekstra

4.2.1.

Kaubanduskrediit

ekstra

4.2.2.

Laenud/sularaha ja hoiused

ekstra

4.2.2.1.

Laenud

ekstra

4.2.2.2.

Sularaha ja hoiused

ekstra

4.2.3.

Muud varad/kohustused

ekstra

4.3.	RAd (välja arvatud keskpangad)

ekstra

4.3.1.

Laenud/sularaha ja hoiused

ekstra

4.3.2.

Muud varad/kohustused

ekstra

4.4.	Muud sektorid

ekstra

4.4.1.

Kaubanduskrediit

ekstra

4.4.2.

Laenud/sularaha ja hoiused

ekstra

4.4.2.1.

Laenud

ekstra

4.4.2.2.

Sularaha ja hoiused

ekstra

4.4.3.

Muud varad/kohustused

ekstra

V.	Reservvarad

ekstra

5.1.	Rahaline kuld

ekstra

5.2.	Laenueriõigused (SDRid)

ekstra

5.3.	Reservi positsioon IMFis

ekstra

5.4.	Välisvaluuta

ekstra

5.4.1.

Sularaha ja hoiused

ekstra

5.4.1.1.

rahandusasutuste ja BISi juures

ekstra

5.4.1.2.

RAde (v.a keskpankade) juures

ekstra

5.4.2.

Väärtpaberid

ekstra

5.4.2.1.

Põhikapital

ekstra

5.4.2.2.

Võlakirjad

ekstra

5.4.2.3.

Rahaturuinstrumendid

ekstra

5.4.3.

Tuletisinstrumendid

ekstra

5.5.	Muud nõuded

ekstra

Tabel 9 asendatakse järgmisega:

„TABEL 9

EKP geograafilised jaotused kvartali maksebilansi voogude ja aasta rahvusvahelise investeerimispositsiooni andmete jaoks

—

Taani

—

Rootsi

—	Ühendkuningriik

—	EL liikmesriigid, kes ei kuulu euroalasse, v.a Taani, Rootsi ja Ühendkuningriik (6)

—	ELi institutsioonid (7)

—

Šveits

—

Kanada

—	Ameerika Ühendriigid

—

Jaapan

—

Offshore-keskused (8)

—	millest: Hongkong

—	Rahvusvahelised organisatsioonid, v.a EL institutsioonid (9)

—

Brasiilia

—

Hiina

—

India

—	Vene Föderatsioon

(6) Ükshaaval jaotusi ei ole vaja."

(7) Vaata nimekirja tabelis 12. Ükshaaval jaotusi ei ole vaja."

(8) Kohustuslik ainult maksebilansi finantskonto, seonduva tulukonto ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni jaoks. Offshore-keskustega seotud jooksva konto (v.a tulu) voogude kohta tuleb aruanne esitada eraldi või jääkkirjena. Vaata nimekirja tabelis 11. Ükshaaval jaotusi ei ole vaja."

(9) Vaata nimekirja tabelis 12. Ükshaaval jaotusi ei ole vaja.” "

Tabelit 13 muudetakse, lisades tabeli lõppu järgmised read:

„Tulu põhikapitalilt jaotus
Kvartali maksebilanss Kirjed C.2.1.1.1 ja C.2.1.1.2 (*1)	4. kvartal 2007	Märts 2008	II lisa tabel 2
Investeerimistulu jaotus
Kvartali maksebilanss Kirjed C.2.3.1 kuni C.2.3.3 (*1)	4. kvartal 2008	Märts 2009	II lisa tabel 2
Memokirjed 1 kuni 4 (*1)	4. kvartal 2008	Märts 2009	II lisa tabel 2
Jooksvate ülekannete jaotus
Kvartali maksebilanss Kirjed D.1, D.2, D.2.1 ja D.2.2 (*1)	4. kvartal 2007	Märts 2008	II lisa tabel 2
Kirjed D.1.1 kuni D.1.8 ja D.2.2.1 kuni D.2.2.11 (*1)	4. kvartal 2008	Märts 2009	II lisa tabel 2
Kapitalikonto jaotus
Kvartali maksebilanss Kirjed II.A ja II.B (*1)	4. kvartal 2007	Märts 2008	II lisa tabel 2
Kirjed II.A.1 ja II.A.2 (*1)	4. kvartal 2008	Märts 2009	II lisa tabel 2
Portfelliinvesteeringud – omandiväärtpaberid – investeerimisfondide ja rahaturufondide aktsiad/osad
Kvartali maksebilanss	1. kvartal 2010	Juuni 2010	II lisa tabel 2
Kvartali rahvusvaheline investeerimispositsioon	1. kvartal 2010	Juuni 2010	II lisa tabel 4
Aasta rahvusvaheline investeerimispositsioon	detsembri lõpp 2009	Juuni 2010	II lisa tabel 5

(6) Ükshaaval jaotusi ei ole vaja.

(7) Vaata nimekirja tabelis 12. Ükshaaval jaotusi ei ole vaja.

(9) Vaata nimekirja tabelis 12. Ükshaaval jaotusi ei ole vaja.” ”

(1)

„Ekstra”	tehingud mitte-euroala residentidega (portfelliinvesteeringute varade ja nendega seotud tulu puhul viitab see emitentide residentsusele);
„intra”	euroala erinevate liikmesriikide vahelised tehingud;
„national”	osaleva liikmesriigi residentide kõik maksebilansitehingud (kasutatakse üksnes seoses portfelliinvesteeringute kontode kohustustega ja tuletisinstrumentide kontode netosaldoga).

(2) Finantsvahendusteenuste kaudne mõõtmine (Financial intermediation services indirectly measured).

(3) Riikide arvepidamissüsteem 1993 (System of National Accounts).”

(4)

„Ekstra”	mitte-euroala residentide positsioonid (portfelliinvesteeringute varade ja nendega seotud tulu puhul viitab see emitentide residentsusele);
„intra”	euroala erinevate liikmesriikide vahelised positsioonid;
„national”	osaleva liikmesriigi residentide kõik välispositsioonid (kasutatakse üksnes seoses portfelliinvesteeringute kontode kohustustega).”

(5)

„Ekstra”	mitte-euroala residentide positsioonid (portfelliinvesteeringute varade ja nendega seotud tulu puhul viitab see emitentide residentsusele);
„intra”	euroala erinevate liikmesriikide vahelised positsioonid;
„national”	osaleva liikmesriigi residentide kõik välispositsioonid (kasutatakse üksnes seoses portfelliinvesteeringute kontode kohustustega).”

(*1) Vaata II lisa tabel 2.”

II LISA

Otsuse EKP/2004/15 III lisa muudetakse järgmiselt.

Vahetult enne punkti 1 lisatakse järgmine tekst:

„Mõiste „resident” vastab määratlusele nõukogu määruse (EÜ) nr 2533/98 artikli 1 lõikes 4. Euroala puhul hõlmab majandusterritoorium järgmist: i) osalevate liikmesriikide majandusterritoorium; ja ii) EKP, keda loetakse euroala residendiks.

Muu maailm (rest of the world, RoW) hõlmab majandusterritooriume väljaspool euroala, s.o liikmesriigid, kes ei ole eurot kasutusele võtnud, kõik kolmandad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid, s.h need, mis asuvad füüsiliselt euroalal. Kõik EL institutsioonid loetakse väljaspool euroala olevateks residentideks. (*1) Seetõttu kirjendatakse ja liigitakse kõiki osalevate liikmesriikide tehinguid EL institutsioonidega euroala maksebilansi ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni statistikas mitte-euroala tehingutena.

Allpool osutatud juhtudel määratletakse resident järgmiselt:

a)	saatkondade ja sõjaväebaaside töötajad on oma tööandjaks oleva valitsuse riikide residendid, välja arvatud juhul, kui nad on tööle võetud asukohariigist ja riigist, kus saatkond või sõjaväebaas asub;

b)	maa ja/või hoonete (näiteks puhkemajad) piiriüleste tehingute korral loetakse, et vara omanik on omandi tinglikult üle andnud üksusele, mis on vara asukoha riigi resident. Tinglikku üksust loetakse mitte-residendist omaniku omandis ja kontrolli all olevaks;

juhul kui üksusel praktiliselt puudub füüsiline dimensioon, näiteks investeerimisfond (juhtkonnast lahus), väärtpaberistamise ettevõtted, teatud väärtpaberistamise finantsvahendusettevõtted, loetakse ta selle majandusterritooriumi residendiks, mille seaduste alusel ta on asutatud. Juhul kui üksust ei ole asutatud, on kriteeriumiks asukoht, s.o riik, mille õigussüsteemist juhindutakse üksuse loomisel ja tegevuses.

(*1) Välja arvatud EKP.” "

2.	Punkti 1.1 kolmandas lõigus jäetakse välja teine lause („Peamiseks erinevuseks on, et EKP ei nõua otseinvesteeringute põhikapitalilt saadava tulu liigendust jaotatud ja jaotamata kasumiks.”).

3.	Punkti 1.2 teine lõik („Kui kapitalikonto IMFi standardkomponendid hõlmavad jaotust „valitsussektoriks” ja „muudeks sektoriteks” (koos täiendava liigendusega), siis EKP koostab üksnes kindlasummalise kapitalikonto ilma liigenduseta.”) jäetakse välja.

(*1) Välja arvatud EKP.” ”

III LISA

Otsuse EKP/2004/15 VI lisa muudetakse järgmiselt.

Kolmandas lõigus jäetakse välja teine lause („Seetõttu, kui CSDB projekti 1 etapi dokumenti „Project Closure Document” (projekti lõpetamise akt) ei ole EKP nõukogule Euroopa Keskpankade Süsteemi statistikakomitee kaudu esitatud märtsi lõpuks 2005, lükatakse seda tähtaega edasi sama aja võrra, mille võrra esitamine hilineb”).

Lause „Alates 2008. aasta märtsist … järgmises tabelis” asendatakse järgmise lausega:

„Alates artikli 2 lõikes 6 osutatud kuupäevast ja võttes arvesse samas sätestatud etapiviisilise rakendamise võimalust, peab euroala portfelliinvesteeringute kogumise süsteem vastama ühele järgmises tabelis osutatud mudelile:”.

20.6.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 159/63

NÕUKOGU OTSUS 2007/427/ÜVJP,

18. juuni 2007,

millega nimetatakse ametisse Euroopa Liidu eriesindaja Bosnias ja Hertsegoviinas

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 18 lõiget 5 koostoimes artikli 23 lõikega 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 30. jaanuaril 2006 vastu ühismeetme 2006/49/ÜVJP (1) Christian Schwarz-Schillingi nimetamise kohta Euroopa Liidu eriesindajaks Bosnias ja Hertsegoviinas.

(2)	Nõukogu võttis 7. veebruaril 2007 vastu ühismeetme 2005/87/ÜVJP, (2) millega muudetakse ja pikendatakse kuni 30. juunini 2007 Bosniasse ja Hertsegoviinasse nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja Christian Schwarz-Schillingi volitusi.

(3)	Christian Schwarz-Schilling teatas peasekretärile/kõrgele esindajale, et ei soovi oma volitusi pikendada kauemaks kui 30. juuni 2007.

(4)	Tuginedes ühismeetme 2007/87/ÜVJP läbivaatamisele, tuleks Euroopa Liidu eriesindaja volitusi pikendada kuni 29. veebruarini 2008. Seega tuleks nimetada Bosniasse ja Hertsegoviinasse uus Euroopa Liidu eriesindaja ülejäänud ametiajaks 1. juulist 2007 kuni 29. veebruarini 2008.

(5)	Peasekretär/kõrge esindaja on soovitanud nimetada uueks Euroopa Liidu eriesindajaks Bosnias ja Hertsegoviinas Miroslav Lajčáki.

(6)	Nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, (3) artikli 49 lõikes 3 on sätestatud, et põhiakt võib olla esitatud otsuse vormis vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 18 lõikele 5.

(7)	ELi eriesindaja täidab oma volitusi olukorras, mis võib halveneda ja kahjustada Euroopa Liidu lepingu artiklis 11 sätestatud ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärke,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Ametissenimetamine

Miroslav Lajčák nimetatakse käesolevaga Euroopa Liidu eriesindajaks Bosnias ja Hertsegoviinas ajavahemikuks 1. juulist 2007 kuni 29. veebruarini 2008. Ta täidab oma ülesandeid kooskõlas ühismeetmes 2007/87/ÜVJP esitatud volituste ja tingimustega.

Artikkel 2

Rahastamine

1. ELi eriesindaja volitustega seotud kulutuste katmiseks ettenähtud lähtesumma ajavahemikul 1. juulist 2007 kuni 29. veebruarini 2008 on 1 530 000 EUR.

2. Kulude haldamise kohta sõlmitakse ELi eriesindaja ja komisjoni vahel leping. Kulutusi rahastatakse alates 1. juulist 2007.

Artikkel 3

Ülevaatamine

Bosniasse ja Hertsegoviinasse nimetatud ELi eriesindaja esitab 2007. aasta novembri keskpaigaks peasekretärile/kõrgele esindajale, nõukogule ja komisjonile üksikasjaliku aruande volituste rakendamise kohta.

Artikkel 4

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Artikkel 5

Avaldamine

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Luxembourg, 18. juuni 2007

Nõukogu nimel

eesistuja

F.-W. STEINMEIER

(1) ELT L 26, 31.1.2006, lk 21. Ühismeedet on muudetud ühismeetmega 2006/523/ÜVJP (ELT L 207, 27.7.2006, lk 30).

(2) ELT L 35, 8.2.2007, lk 35.

(3) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 1995/2006 (ELT L 390, 30.12.2006, lk 1).

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 159

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	50. aastakäik 20. juuni 2007

Sisukord		I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu määrus (EÜ) nr 681/2007, 13. juuni 2007, millega muudetakse määruse (EÜ) nr 1346/2000 (maksejõuetusmenetluse kohta) A, B ja C lisas esitatud maksejõuetusmenetluste, likvideerimismenetluste ja likvideerijate loetelu	1
	*	Nõukogu määrus (EÜ) nr 682/2007, 18. juuni 2007, millega kehtestatakse teatavate Taist pärit toiduks valmistatud või konserveeritud suhkrumaisi terade impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks	14
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 683/2007, 19. juuni 2007, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	26
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 684/2007, 19. juuni 2007, millega kehtestatakse sealiha eksporditoetused	28
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 685/2007, 19. juuni 2007, millega kinnitatakse kodulinnuliha- ja munasektorite ning ovoalbumiini tüüpilised hinnad ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1484/95	30
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 686/2007, 19. juuni 2007, milles käsitletakse selliste impordilitsentside väljaandmist, mille kohta on esitatud taotlused 2007. aasta juuni seitsmel esimesel päeval määruse (EÜ) nr 533/2007 alusel avatud kodulinnuliha tariifikvootide raames	32
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 687/2007, 19. juuni 2007, milles käsitletakse selliste impordilitsentside väljaandmist, mille kohta on esitatud taotlused 2007. aasta juuni seitsmel esimesel päeval määruse (EÜ) nr 539/2007 alusel avatud tariifikvootide raames munasektoris ja ovoalbumiini puhul	34
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 688/2007, 19. juuni 2007, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2771/1999 seoses müügile pandava sekkumisvõi lattu saabumisega	36
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 689/2007, 19. juuni 2007, millega kehtestatakse asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate munade ja munarebude suhtes kohaldatavad toetusemäärad	37
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 690/2007, 19. juuni 2007, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1412/2006, mis käsitleb teatavaid piiranguid Liibanoni suhtes	39

	III Euroopa Liidu lepingu kohaselt vastu võetud aktid
	EUROOPA LIIDU LEPINGU V JAOTISE KOHASELT VASTU VÕETUD AKTID
*	Nõukogu otsus 2007/427/ÜVJP, 18. juuni 2007, millega nimetatakse ametisse Euroopa Liidu eriesindaja Bosnias ja Hertsegoviinas	63

	II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	OTSUSED
	Komisjon
	2007/424/EÜ
*	Komisjoni otsus, 18. juuni 2007, millega kiidetakse heaks teatavate Taist pärit toiduks valmistatud või konserveeritud suhkrumaisi terade impordi dumpinguvastase menetlusega seoses pakutud kohustused	42
	SOOVITUSED
	Komisjon
	2007/425/EÜ
*	Komisjoni soovitus, 13. juuni 2007, millega määratakse kindlaks meetmed nõukogu määruse (EÜ) nr 338/97 (looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel) täitmise tagamiseks (teatavaks tehtud numbri K(2007) 2551 all)	45
	SUUNISED
	Euroopa Keskpank
	2007/426/EÜ
*	Euroopa Keskpanga suunis, 31. mai 2007, millega muudetakse suunist EKP/2004/15 Euroopa Keskpanga statistikaaruandluse nõuete kohta maksebilansi ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni statistika ning rahvusvaheliste reservide skeemi valdkonnas (EKP/2007/3)	48