I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

14.6.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 153/3

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 651/2007,

8. juuni 2007,

teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõike 1 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusele (EMÜ) nr 2658/87 lisatud kombineeritud nomenklatuuri ühetaolise kohaldamise tagamiseks on vaja vastu võtta meetmed, mis käsitlevad käesoleva määruse lisas osutatud kaupade klassifitseerimist.

(2)

Määrusega (EMÜ) nr 2658/87 on kehtestatud kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglid. Neid üldreegleid kohaldatakse ka teiste täielikult või osaliselt kombineeritud nomenklatuuril põhinevate või sellele täiendavaid alajaotisi lisavate nomenklatuuride suhtes, mis on kehtestatud ühenduse erisätetega kaubavahetust käsitlevate tariifsete või muude meetmete kohaldamiseks.

(3)	Vastavalt nimetatud üldreeglitele tuleb käesoleva määruse lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseerida 2. veerus esitatud CN-koodi all, lähtuvalt selle tabeli 3. veerus esitatud põhjendusest.

(4)

On asjakohane sätestada, vastavalt ühenduses kehtivatele meetmetele, mis on seotud topeltkontrolli süsteemide ning ühenduse eelneva ja tagasiulatuva järelevalvega tekstiiltoodete üle ühendusse importimisel, et liikmesriikide tolliasutuste väljastatavale siduvale tariifiinformatsioonile kombineeritud nomenklatuuri kaupade klassifitseerimise kohta, mis ei ole käesoleva määrusega kooskõlas, võib siduva tariifiinformatsiooni valdaja tugineda veel 60päevase ajavahemiku vältel vastavalt nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (2) artikli 12 lõikele 6.

(5)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseeritakse kombineeritud nomenklatuuris selle tabeli 2. veerus esitatud CN-koodi alla.

Artikkel 2

Vastavalt ühenduses kehtivatele meetmetele, mis on seotud topeltkontrolli süsteemide ning ühenduse eelneva ja tagasiulatuva järelevalvega tekstiiltoodete üle ühendusse importimisel, võib liikmesriikide tolliasutuste väljastatavale siduvale tariifiinformatsioonile, mis ei ole käesoleva määrusega kooskõlas, tugineda veel 60päevase ajavahemiku vältel vastavalt määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 12 lõikele 6.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 8. juuni 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

László KOVÁCS

(1) EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 580/2007 (ELT L 138, 30.5.2007, lk 1).

(2) EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1).

LISA

Kauba kirjeldus

Klassifikatsioon

CN-kood

Põhjendus

(1)

(2)

(3)

Naiste kerge rõivaese, mis katab keha kuni jalgevaheni, sünteeskiududest (80 % polüamiidi ja 20 % elastaani) kootud ühevärvilisest riidest, mis ei sisalda kumminiiti.

Rõivaese on varustatud 8 mm laiusest vulkaniseeritud kummist ribadega (rubriik 4008), mis õmmeldakse kaelaväljalõike, käeaukude ja sääreavade ümber.

Rõivaesemel on tugikaartega rinnakausid, voodriga kiillapp, reguleeritavad õlapaelad ja suure väljalõikega sääreavad.

(supelkostüüm)

(Vaata fotot nr 641) (1)

6112 41 90

Klassifikatsioon määratakse kindlaks kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglitega 1 ja 6 ning CN-koodide 6112, 6112 41 ja 6112 41 90 sõnastusega.

Kuna kummi on rõivale juurde lisatud, mitte ei sisaldu rõivaeseme riides, ei või rõivaeset klassifitseerida alamrubriiki 6112 41 10 (naiste ja tüdrukute supelkostüümid kumminiidi sisaldusega vähemalt 5 % massist).

Arvestades üldvälimust, lõiget ja riide laadi, vastab rõivaese naiste ja tüdrukute sünteeskiududest supelkostüümiks klassifitseerimise kriteeriumidele (CN-kood 6112 41 90 – muud).

Polsterdatud tekstiiltoode kahekihilisest kootud riidest (100 % puuvilla), mis on läbiteppimisega kokku ühendatud.

Toode on õmblemise teel valmistooteks kokku ühendatud ja sellel on järgmised iseärasused:

Toode on umbes 90 cm pikk ja sellel on kaelajoont järgiv kaelus. Ees on tõmblukuga kinnis pikkusega umbes 68 cm. Vöökoht on kummipaelaga kokku tõmmatud. Ülemisel osal on käeaugud, küljed ja alläär on üleni kinni õmmeldud. Rõiva ülemise osa lõige järgib keha kuju.

(Siputuskott lastele)

(Vaata fotot nr 640) (1)

6211 42 90

Klassifikatsioon määratakse kindlaks kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglitega 1 ja 6, XI jaotise märkusega 7, grupi 62 märkusega 8 ning CN-koodide 6211, 6211 42 ja 6211 42 90 sõnastusega.

Grupi 62 märkuse 4 a järgi ei või toodet lugeda „väikelaste” rõivaks, kuna see on mõeldud ka lastele pikkusega üle 86 cm. Seetõttu ei või seda klassifitseerida rubriiki 6209.

Võttes arvesse kombineeritud nomenklatuuri selgitavaid märkusi, rubriik 6111, mis loeb väikelaste käeaukude või varrukatega siputuskotid rõivasteks, peetakse kõnesolevat toodet, mis on disainitud samal viisil kui väikelaste rõivas (ülemine osa on sarnane rõivaeseme omaga), ehk küll suurusenumbri järgi suurem, samuti rõivaks.

Ülemise osa lõike tõttu loetakse toodet XI jaotise tooteks, mitte aga voodivarustuseks või samalaadseks tooteks. Seetõttu ei või seda klassifitseerida rubriiki 9404.

Kuna rõivaid hõlmavates gruppides ei ole eri rubriiki nende toodete jaoks, tuleb need klassifitseerida kui „muud rõivad”.

Tekstiilmaterjalist autosisustusese. Toode on mõeldud autoistme peale asetamiseks ja koosneb mitmekihilisest, polsterdatud, läbitepitud materjalist, mille välimisteks kihtideks on puuvillane kootud riie ja sisemiseks kihiks on mittekootud materjalist fliispolster.

(istmekate)

(Vaata fotot nr 642) (1)

6304 92 00

Klassifikatsioon määratakse kindlaks kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglitega 1 ja 6 ning CN-koodide 6304 ja 6304 92 00 sõnastusega.

Vaata HSi selgitavad märkused, rubriik 6304, mis sedastab, et sellesse rubriiki kuuluvad tekstiilmaterjalidest sisustustarbed autodes kasutamiseks.

See toode ei ole autoistme osa, vaid lisand istmele, ja seetõttu ei või toodet klassifitseerida rubriiki 9401. Vaata ka HSi selgitavad märkused, rubriik 9401, „Osad”.

Kuna toode on kavandatud autos kasutamiseks, ei või seda lugeda „voodivarustuseks või samalaadseks tooteks”. Seetõttu ei või seda klassifitseerida rubriiki 9404.

(1) Fotod on üksnes illustratsiooniks.

14.6.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 153/6

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 652/2007,

8. juuni 2007,

teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrust (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõike 1 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusele (EMÜ) nr 2658/87 lisatud kombineeritud nomenklatuuri ühtse kohaldamise tagamiseks on vaja vastu võtta meetmed, mis käsitlevad käesoleva määruse lisas osundatud kaupade klassifitseerimist.

(2)

Määrusega (EMÜ) nr 2658/87 on kehtestatud kaupade kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglid. Need reeglid kehtivad ka mis tahes muu nomenklatuuri suhtes, mis põhineb kas täielikult või osaliselt kombineeritud nomenklatuuril või mis lisab sellele mis tahes täiendava alajaotise, ja mis on kehtestatud ühenduse erisätetega selleks, et kohaldada kaubavahetusega seotud tariifi- või muid meetmeid.

(3)	Vastavalt nimetatud üldreeglitele tuleb käesoleva määruse lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseerida 2. veerus esitatud CN-koodi all, lähtuvalt 3. veerus esitatud põhjendustest.

(4)

On asjakohane sätestada, et liikmesriikide tolliasutuste väljastatavale siduvale tariifiinformatsioonile nomenklatuuri kaupade klassifitseerimise kohta, mis ei ole käesoleva määrusega kooskõlas, võib siduva tariifiinformatsiooni valdaja tugineda veel kolme kuu vältel, vastavalt nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (2) artikli 12 lõikele 6.

(5)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseeritakse kombineeritud nomenklatuuris kõnealuse tabeli 2. veerus esitatud CN-koodi all.

Artikkel 2

Liikmesriikide tolliasutuste väljastatavale siduvale tariifiinformatsioonile, mis ei ole käesoleva määrusega kooskõlas, võib vastavalt määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 12 lõikele 6 tugineda veel kolme kuu jooksul.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 8. juuni 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

László KOVÁCS

(1) EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 580/2007 (ELT L 138, 30.5.2007, lk 1).

(2) EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1).

LISA

Kauba kirjeldus

Klassifikatsioon

(CN-kood)

Põhjendus

Teatava mobiiltelefonimudeli imitatsioon (nn „mock-up” (lihtsustatud mudel)).

Toode on valmistatud peamiselt plastist. Sellel ei ole elektroonilisi komponente.

Selle suurus, kuju ja mass on samad kui ehtsal mobiiltelefonimudelil.

Toode on varustatud nuppudega, millele vajutades tekib ehtsatele nuppudele vajutamise tunne.

3926 90 97

Klassifikatsioon määratakse kindlaks kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglitega 1 ja 6 ning CN-koodide 3926, 3926 90 ja 3926 90 97 sõnastusega.

Oma konstruktsiooni ja asjaolu tõttu, et sellel puuduvad mobiiltelefoni funktsioonid, ei kuulu toode rubriiki 8517.

Kuigi toode on teatava mobiiltelefonimudeli imitatsioon, mis on varustatud ehtsa mobiiltelefoni tunde andvate nuppudega, ei ole tootel kõnealuse mudeli muid iseärasusi ega omadusi. Selle peamine ülesanne on näidata, kuidas teatav mobiiltelefon välja näeb. Seepärast ei kuulu toode rubriiki 9023.

Toode tuleb klassifitseerida vastavalt koostismaterjalile (plast).

Niinimetatud „isetäituv madrats” väljas kasutamiseks, järgmiste mõõtudega: pikkus 185 cm, laius 66 cm ja kõrgus 3,8 cm.

Toote pealispind on sünteeskiust riidest, mille sisekülg on kaetud plastiga. Selle sees on avatud pooridega vahtpolüuretaankiht paksusega umbes 3,5 cm.

Toote välispind tugevdab hõõret muude esemetega (nt magamiskotiga) ning on vastupidav, mustuse-, niiskuse- ja torkekindel.

Madrats on varustatud ventiiliga, mis madratsi lahtirullimisel laseb õhu sisse ja kokkurullimisel välja.

6306 40 00

Klassifikatsioon määratakse kindlaks kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglitega 1 ja 6 ning CN-koodide 6306 ja 6306 40 00 sõnastusega.

Oma objektiivsete näitajate (hõõre, mustusekindlus, vastupidavus) ja asjaolu tõttu, et see on mõeldud väljas kasutamiseks, kuulub toode matkatarvete hulka.

Toode ei kuulu 94. gruppi, kuna see on täispuhutav madrats (vaata 94. grupi märkus 1 a)).

Toode tuleb tekstiilmaterjalist õhkmadratsina, mis kuulub matkatarvete hulka, klassifitseerida alamrubriiki 6306 40 00.

Katamaraani tüüpi laev, mis on ette nähtud reisijateveoks.

Laeva pikkus on umbes 49 meetrit ja maksimaalne kiirus 34 sõlme (umbes 63 km/h). See võib vedada kuni 600 reisijat.

See on ette nähtud sõitmiseks jõgedel, lehtersuudmetes ja rannikuvetes. Ta on siiski konstrueeritud nii, et võib sõita ka merel, kuid ilma reisijateta.

See ei ole konstrueeritud reisijateveoks üle 20 meremiili (umbes 37 km) kaldast.

8901 10 90

Klassifikatsioon määratakse kindlaks kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglitega 1 ja 6 ning CN-koodide 8901, 8901 10 ja 8901 10 90 sõnastusega.

Katamaraan on laev, mis on ette nähtud reisijateveoks jõgedel, lehtersuudmetes ja rannikuvetes. Kuna see on konstrueeritud reisijateveoks teatud kauguseni kaldast, ei saa see laev olla reisijateveoks merel. Järelikult ei või toodet käsitada merelaevana (vt grupi 89 lisamärkus 1).

4.	Peamiselt plastist tehtud jalgpallistaadioni vähendatud suurusega (mõõtkavas) mudel kiudplaadist alusel. Sellel ei ole liikuvaid osi.

9503 00 95

Klassifikatsioon määratakse kindlaks kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglitega 1 ja 6 ning CN-koodide 9503 00 ja 9503 00 95 sõnastusega.

Kõnealust toodet ei või klassifitseerida rubriiki 9023, sest see ei ole mõeldud demonstratsiooniks.

Toodet ei või klassifitseerida koostismaterjali järgi, kuna see on meelelahutuslikul otstarbel kasutatav vähendatud suurusega (mõõtkavas) mudel ning kuulub rubriiki 9503. Sellised mudelid võivad olla mittetöötavad või ette nähtud üksnes näitusele või vaatamiseks ega pea olema kavandatud mängimiseks.

14.6.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 153/9

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 653/2007,

13. juuni 2007,

ühtse vormi kasutamise kohta Euroopas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/49/EÜ artikli 10 kohaste ohutustunnistuste ja taotlusdokumentide puhul ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/14/EÜ alusel antud ohutustunnistuste kehtivuse kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/49/EÜ ühenduse raudteede ohutuse kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 95/18/EÜ raudtee-ettevõtjate litsentseerimise kohta ja direktiivi 2001/14/EÜ raudtee infrastruktuuri läbilaskevõime jaotamise, raudtee infrastruktuuri kasutustasude kehtestamise ja ohutuse sertifitseerimise kohta (raudteede ohutuse direktiiv), (1) eriti selle artiklit 15,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 881/2004, millega asutatakse Euroopa Raudteeagentuur (agentuuri määrus), (2) eriti selle artiklit 7,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivis 2004/49/EÜ ühenduse raudteede ohutuse kohta on üksikasjalikult esitatud sätted raudtee-ettevõtjate ohutustunnistuste [kõnealuses õigusaktis „ohutussertifikaat”] kohta. Nimetatud direktiivi artikli 10 järgi peab raudtee-ettevõtjal raudteeinfrastruktuurile juurdepääsu saamiseks olema ohutustunnistus. Ohutustunnistuse eesmärk on tõendada, et raudtee-ettevõtja on kehtestanud ohutuse tagamise süsteemi [kõnealuses direktiivis „ohutuse juhtimissüsteem”] ning on suuteline täitma nõukogu 23. juuli 1996. aasta direktiiviga 96/48/EÜ (üleeuroopalise kiirraudteevõrgustiku koostalitlusvõime kohta) (3) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2001. aasta direktiiviga 2001/16/EÜ (üleeuroopalise tavaraudteevõrgustiku koostalitlusvõime kohta) (4) kehtestatud tehnilisi koostalitlusnõudeid ning muudes ühenduse õigusaktides ja riiklikes eeskirjades sätestatud nõudeid, et vältida ohtu ja tagada võrgustiku ohutu kasutamine.

(2)

Liikmesriigid peaksid tegema jõupingutusi, et aidata raudtee-ettevõtjatena turule siseneda soovivaid taotlejaid, ning eelkõige peaksid liikmesriigid andma teavet ja vaatama viivitamata läbi ohutustunnistuste taotlused. Rahvusvahelisi teenuseid pakkuvate raudtee-ettevõtjate jaoks on tähtis, et eri liikmesriikides oleksid ühesugused ohutustunnistuste väljastamise menetlused; seetõttu tuleb ühtlustada ohutustunnistuse üldised osad, et kehtestada selle ühtne vorm. Selleks sätestati direktiivi 2004/49/EÜ artiklis 15 ohutustunnistuste ühtlustamine. Määruse (EÜ) nr 881/2004 artiklis 7 on sätestatud, et agentuur koostab ja soovitab ohutustunnistuste ühtlustatud vormi, sealhulgas elektroonilise versiooni, ning ohutustunnistuste taotluste ühtlustatud vormi, sealhulgas nimekirja esitamisele kuuluvatest olulistest andmetest.

(3)

Direktiivi 2004/49/EÜ artikli 33 kohaselt peavad liikmesriigid jõustama asjakohased õigusnormid 30. aprilliks 2006. Alates sellest kuupäevast tuleb välja anda ohutustunnistusi direktiivi 2004/49/EÜ kohaselt. Seetõttu tuleb ohutustunnistuste ühtlustamiseks võtta juba varem meetmeid, et liikmesriigid saaksid kohaldada ühtset lähenemisviisi niipea kui võimalik.

(4)

Direktiivi 2004/49/EÜ artikli 10 kohaselt koosneb ohutustunnistus kahest osast: esimene (A osa) kinnitab raudtee-ettevõtja ohutuse tagamise süsteemi tunnustamist kogu ühenduses ning teine (B osa) kinnitab raudtee-ettevõtja poolt asjaomase võrgustiku ohutuks käitamiseks vajalike riiklike erinõuete täitmiseks vastuvõetud sätteid. Käesolevas määruses esitatud ühtlustatud ohutustunnistuse taotlusvorm ja selle täitmise juhend annavad raudtee-ettevõtjatele ja riiklikele ohutusasutustele juhiseid selle kohta, mida peaks sisaldama ohutustunnistuse kummagi osa taotlusvorm.

(5)

Direktiivi 2004/49/EÜ artikli 10 lõike 6 kohaselt teavitab riiklik ohutusasutus agentuuri sama direktiivi artikli 10 lõike 2 punkti a kohaselt välja antud ohutustunnistustest (tunnistuste A osa). Agentuur peab agentuurimääruse (EÜ) nr 881/2004 artikli 11 lõike 1 punkti b kohaselt avalikku andmebaasi kõikide direktiivi 2004/49/EÜ artikli 10 alusel väljaantud ohutustunnistuste kohta. See kohustus nõuab agentuurilt nii tunnistuste A kui ka B osa avaldamist. Seetõttu peavad liikmesriigid määruse (EÜ) nr 881/2004 artikli 11 lõike 1 punkti b täitmiseks teavitama agentuuri lisaks tunnistuste A osale ka direktiivi 2004/49/EÜ artikli 10 lõike 2 punkti b alusel väljaantud tunnistuste B osadest.

(6)

Riiklikud ohutusasutused võivad teatada agentuurile ohutustunnistuste väljaandmisest, uuendamisest, muutmisest ja tühistamisest kolmel viisil: agentuuri veebipõhise rakenduse kaudu, elektrooniliselt või faksi teel. Standardvormi kasutamise lihtsustamiseks ja vormide uusimate versioonide kasutamise tagamiseks soovitatakse, et riiklikud ohutusasutused kasutaksid agentuuri veebilehelt kättesaadavat veebipõhist elektroonilist vormi või laadiksid sealtsamast alla elektroonilise faili või alusdokumendid. Eelkõige soovitatakse kasutada veebipõhist rakendust, kuna see võimaldab salvestada dokumendi otse agentuuri andmebaasi. Samuti on soovitatav esitada elektrooniline fail, kuna see võimaldab agentuuril salvestada dokumenti kodifitseeritud failina, mille saab saata otse agentuuri andmebaasi.

(7)	Igale liikmesriigi väljaantud ohutustunnistusele antakse kordumatu number; see number lihtsustab ka ohutustunnistuse salvestamist agentuuri loodavasse avalikku andmebaasi.

(8)

Tarbetu rahalise ja halduskoormuse vältimiseks tuleb selgituseks lisada, et raudtee-ettevõtjad, kes on saanud ohutustunnistuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2001. aasta direktiivi 2001/14/EÜ (raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõimsuse jaotamise, raudteeinfrastruktuuri kasutustasude kehtestamise ja ohutustunnistuste andmise kohta) (5) alusel, ei pea kuni 1. jaanuarini 2011 uut ohutustunnistust taotlema. Olemasolevad ohutustunnistused kehtivad seni, kuni nende kehtivuse tingimused on täidetud; niipea kui mõnda neist tingimustest ei täideta (nt lõpeb kehtivusaeg või muutub geograafiline ulatus), tuleb taotleda uut ohutustunnistust. See ei tohiks välistada direktiivi 2001/14/EÜ alusel antud ohutustunnistust omava raudtee-ettevõtja võimalust taotleda uut ühtlustatud tunnistust. Sellele küsimusele on juhitud komisjoni tähelepanu direktiivi 2004/49/EÜ artikli 28 lõike 1 kohaselt.

(9)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas direktiivi 96/48/EÜ artikli 21 kohaselt asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Direktiivi 2004/49/EÜ artikli 10 lõike 2 punkti a kohaste ohutustunnistuste (tunnistuse A osa) väljaandmiseks kasutatakse käesoleva määruse I lisas esitatud standardvormi.

Seda vormi kasutatakse alati tunnistuse A osa väljaandmise, uuendamise, ajakohastamise, muutmise või tühistamise korral.

Artikkel 2

Direktiivi 2004/49/EÜ artikli 10 lõike 2 punkti b kohaste ohutustunnistuste (tunnistuse B osa) väljaandmiseks kasutatakse käesoleva määruse II lisas esitatud standardvormi.

Seda vormi kasutatakse alati tunnistuse B osa väljaandmise, uuendamise, ajakohastamise, muutmise või tühistamise korral.

Artikkel 3

Direktiivi 2004/49/EÜ artiklite 10 ja 12 kohaselt esitatavad ohutustunnistuste A ja B osa taotlused esitatakse käesoleva määruse III lisas sätestatud standardkujul.

Taotlusvorm täidetakse vastavalt käesoleva määruse III lisas esitatud juhistele.

Artikkel 4

Igale ohutustunnistusele antakse kordumatu number käesoleva määruse IV lisas kirjeldatud korra kohaselt.

Artikkel 5

Ohutusasutus teavitab agentuuri kõikide direktiivi 2004/49/EÜ artikli 10 lõike 2 kohaselt antavate ohutustunnistuste A või B osade väljaandmisest, uuendamisest, muutmisest ja tühistamisest.

Artikkel 6

Kõik direktiivi 2001/14/EÜ kohaselt väljaantud ohutustunnistused asendatakse direktiivi 2004/49/EÜ ja käesoleva määruse alusel väljaantavate ohutustunnistustega hiljemalt 1. jaanuariks 2011.

Direktiivi 2001/14/EÜ kohaselt väljaantud ohutustunnistusi muudetakse, ajakohastatakse ja uuendatakse käesoleva määruse ja direktiivi 2004/49/EÜ kohaselt.

Raudtee-ettevõtjatel, kellel on direktiivi 2001/14/EÜ kohaselt väljaantud ohutustunnistus, on õigus taotleda riiklikult ohutusasutuselt uut käesoleva määruse ja direktiivi 2004/49/EÜ kohaselt väljaantavat ohutustunnistust.

Artikkel 7

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. juuni 2007

Komisjoni nimel

asepresident

Jacques BARROT

(1) ELT L 164, 30.4.2004, lk 44.

(2) ELT L 164, 30.4.2004, lk 1.

(3) EÜT L 235, 17.9.1996, lk 6. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2004/50/EÜ (ELT L 164, 30.4.2004, lk 114).

(4) EÜT L 110, 20.4.2001, lk 1. Direktiivi on muudetud direktiiviga 2004/50/EÜ.

(5) EÜT L 75, 15.3.2001, lk 29. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2004/49/EÜ.

I LISA

II LISA

III LISA

Taotluse standardvorm ja täitmise juhend

OHUTUSTUNNISTUSE TAOTLUS

TAOTLUSVORMI LISADE TIITELLEHT

TÄITMISE JUHEND

Ohutustunnistuse A ja B osa taotlusvormis esitatav teave

SISSEJUHATUS

Käesolev taotlusvorm on mõeldud ohutustunnistuse A ja/või B osa (direktiivi 2004/49/EÜ artikli 10 lõige 1) taotlevatele raudtee-ettevõtjatele (edaspidi ka „taotleja”). Käesolevas dokumendis viidatakse direktiivi 2004/49/EÜ artiklitele, kui ei ole öeldud teisiti.

Ühte või mõlemat tunnistust taotlev raudtee-ettevõtja võib kasutada käesolevas määruses sätestatud vormi oma taotluse esitamiseks ohutustunnistusi väljaandvale ohutusasutusele või -organisatsioonile. Selle vormi kasutamine võimaldab nimetatud asutusel vaadata taotlus läbi liigse viivituseta ja artikli 12 lõikes 1 ettenähtud tähtaja jooksul.

Raudtee-ettevõtja peab täitma kõik vormi lahtrid ja esitama kogu nõutud teabe.

Ohutustunnistuse A ja B osa

Käesolev dokument võimaldab raudtee-ettevõtjal taotleda korraga nii tunnistuse A osa kui B osa või ainult ühte neist, kasutades ühte ja sama vormi; selle vormiga saab taotleda uut, uuendatud või ajakohastatud/muudetud tunnistuse A ja/või B osa (nagu on määratletud artikli 10 lõikes 5).

Võimalik on taotleda ainult uut tunnistuse A osa ning hiljem teise taotlusega esimest tunnistuse B osa.

Taotledes tunnistuse B osa on nõutav kehtiva tunnistuse A osa olemasolu.

Raudteeveo liik ja maht

Vastavalt artikli 10 lõikele 5 taotletakse uut ohutustunnistust või selle osa muutmist iga kord, kui tegevuste liiki või mahtu muudetakse märkimisväärselt ja ohutustunnistuse omanik teavitab pädevat ohutusasutust viivitamata kõikidest ohutustunnistuse asjakohaste osade olulistest muutustest. Seetõttu on tähtis, et ohutusasutus teaks tegevuse liiki ja mahtu ning raudtee-ettevõtja oleks need kindlaks määranud.

Liik ja maht on tunnistuse A osa kehtivuse aluseks ühenduses ning need aitavad määratleda samu raudteetransporditoiminguid (artikli 10 lõige 3) kogu ühenduses.

Teenuse liigid on reisijatevedu, sh ja v.a kiirrongidega vedu, kaubavedu, sh ja v.a ohtlike kaupade vedu, ning ainult rongide koostamise ja manööverdamise teenus.

Raudtee-ettevõtja osutatava teenuse maht on reisijate- ja/või kaubavedude maht ning raudtee-ettevõtja eeldatav suurus määratakse raudteeveosektoris töötava personali arvu järgi (mikro-, väike-, keskmine või suurettevõte).

Kõigi tunnistuste B osas märgitud sama raudtee-ettevõtja ühes või mitmes riigis osutatavate teenuste liigid ja mahud peavad olema hõlmatud tunnistuse A osa liikide ja mahtudega.

Lahtritesse [2.6–2.19] ja [3.6–3.16] märgitav teave on vajalik, kui taotletava ohutustunnistusega osutada kavatsetavad teenused on või ei ole samasugused kui taotleja eelmis(t)e kehtiva(te) tunnistus(t)e alusel juba osutatud raudteetranspordi toimingud.

LISATEAVE

Taotlusvormi 3. lehekülg on mõeldud meeldetuletuseks dokumentidest, mis tuleb lisada igale taotlusele. Seda kasutab nii taotleja kui ka tunnistusi väljaandev asutus või organisatsioon ning seega kasutatakse seda taotlusvormi lisade tiitellehena (märkida tuleb kõik kastid vastavalt konkreetsele juhtumile).

Viitamise lihtsustamiseks ja juhendamiseks on järgmistel lehekülgedel esitatud kõik taotlusvormi nummerdatud lahtrid ja selgitatud, kuidas neid täita.

Taotlusvormil esitatud taotlust läbi vaatama volitatud isik kirjutab oma allkirja ohutusasutusele või -organisatsioonile esitatud dokumendile selleks ettenähtud kohta. Allakirjutanu nimi tuleb ka välja kirjutada.

SELGITUSED JA KASUTUSJUHISED

1.1.-1.2.

Ohutusasutuse või -organisatsiooni nimi, kellele taotlus saadetakse. Ajakohastatud andmeid leiab teiste allikate seas ka Euroopa Raudteeagentuuri veebilehelt (www.era.eu.int) või tunnistusi väljaandva asutuse või organisatsiooni veebilehelt (olemasolu korral).

2.1.	Sellesse lahtrisse tuleb märkida, kas taotletakse tunnistuse A osa või mitte. Kui jah, siis tuleb vastavatesse kastidesse märke tehes esitada teave teenuste liikide ja mahu kohta.

2.2.

Siia kasti peab taotleja tegema märgi järgmistel juhtudel:

A)	kui ta taotleb tunnistuse A osa esimest korda;

B)	kui eelmine sama liiki ja mahuga teenuse osutamiseks antud ohutustunnistus on tühistatud;

C)	kõigil teistel juhtudel, mida ei hõlma lahtrid [2.3] ja [2.4].

2.3.	Ohutustunnistust uuendatakse raudtee-ettevõtja taotlusel ajavahemike järel, mis ei ületa viit aastat (artikli 10 lõige 5).

2.4.

Iga kord kui muudetakse raudtee-ettevõtja pakutavate teenuste liiki või mahtu, tuleb ohutustunnistus täiesti või osaliselt ajakohastada ning taotleda seega ajakohastatud või muudetud tunnistust. Peale selle peab tunnistuse omanik viivitamata teavitama pädevat ohutusasutust kõikidest suurtest muutustest ohutustunnistuse asjaomases osas esitatud andmetes ning uute töötajatekategooriate või uute veeremitüüpide kasutuselevõtust (artikli 10 lõige 5).

2.5.	Võimaluse korral tuleb siia märkida eelmise tunnistuse A osa täielik ELi tunnusnumber, millega seoses taotlusvorm lahtrites [1.1] ja [1.2] nimetatud organisatsioonile esitatakse.

2.6.-2.7.

Kui tunnistust taotletakse ka/ainult reisijateveoks, tuleb teha märge vastavasse kasti selle kohta, kas teenust osutatakse kiirrongidega või mitte; valida võib ainult ühe variandi. Valitud kastis [2.6 või 2.7] viidatud teenus hõlmab siiski ka kõiki teisi reisijateveo liike (s.o piirkondlik, lühi-, kesk- või pikamaatransport jne) ja teisi taotletava reisijateveo teostamiseks vajalikke teenuseid (manööverdamine jt). Kiirrongiteenuste määratluse leiab direktiivi 96/48/EÜ I lisast.

2.8.-2.9.

Reisijateveoteenuse osutamise [kastid 2.6 või 2.7] taotlemisel tuleb teha vastavasse kasti märge teenuse praeguse või kavandatava hinnangulise veomahu kohta reisijakilomeetrites aastas. Valida võib ainult ühe variandi. Valitavad kategooriad ühtivad ja on kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1192/2003 raudteetranspordi statistika kohta.

2.10.-2.11.

Kui tunnistust taotletakse ka/ainult kaubaveoks, tuleb teha märge vastavasse kasti selle kohta, kas teenus hõlmab ohtlike kaupade vedu või mitte; valida võib ainult ühe variandi. Valitud kastis [2.10 või 2.11] viidatud teenus hõlmab siiski ka kõiki teisi konkreetselt nimetamata kaubaveo liike ja teisi taotletava kaubaveo teostamiseks vajalikke teenuseid (manööverdamine jt). Ohtlike kaupadega seotud määratlused leiab direktiivist 96/49/EÜ ja selle lisadest.

Siseraudteedele raudteetransporditeenuseid osutavaid ettevõtjaid (nt raudteerööpmestiku hooldamise ettevõtted, kes veavad tööks kasutatavaid masinaid ühest töökohast teise või mõõtevaguneid käitavad äriühingud) käsitatakse kaubavedude kategooriasse kuuluvatena.

2.12.-2.13.

Kaubaveoteenuse osutamise [kastid 2.10 või 2.11] taotlemisel tuleb teha vastavasse kasti märge teenuse praeguse või kavandatava hinnangulise veomahu kohta tonnkilomeetrites aastas. Valida võib ainult ühe variandi. Valitavad kategooriad ühtivad ja on kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1192/2003 raudteetranspordi statistika kohta.

2.14.

Kui taotleja kavatseb osutada ainult rongide koostamise ja manööverdamise teenust reisijate- või kaubaveoteenust osutamata, tuleb teha märge sellesse kasti.

2.15.

Taotletavatele teenustele (reisijate- või kaubavedu või ainult manööverdamisteenus) viidates tuleb siia märkida kuupäev, millal kavatsetakse hakata teenust osutama ning uuendatud või muudetud tunnistuse puhul kuupäev, millal tunnistus võiks jõustuda ning hakata asendama eelmist tunnistust.

2.16.

Kui raudteesektoris töötavate või raudteeveoteenuste ja muu sellisega seotud töötajate (sh lepinguliste töötajate) arv jääb vahemikku 0 (andes nii tööd ainult ettevõtjale) kuni 9, tuleb valida variant „mikroettevõte”. Seda ettevõtete suuruse määratlust kohaldab ka ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraat. Valida võib ainult ühe variandi [2.16, 2.17, 2.18 või 2.19].

2.17.

Kui raudteesektoris töötavate või raudteeveoteenuste ja muu sellisega seotud töötajate arv jääb vahemikku 10–49, tuleb valida variant „väikeettevõte”. Seda ettevõtete suuruse määratlust kohaldab ka ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraat. Valida võib ainult ühe variandi [2.16, 2.17, 2.18 või 2.19].

2.18.

Kui raudteesektoris töötavate või raudteeveoteenuste ja muu sellisega seotud töötajate arv jääb vahemikku 50–249, tuleb valida variant „keskmine ettevõte”. Seda ettevõtete suuruse määratlust kohaldab ka ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraat. Valida võib ainult ühe variandi [2.16, 2.17, 2.18 või 2.19].

2.19.

Kui raudteesektoris töötavaid või raudteeveoteenuste ja muu sellisega seotud töötajaid on üle 250, tuleb valida variant „suurettevõte”. Seda ettevõtete suuruse määratlust kohaldab ka ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraat. Valida võib ainult ühe variandi [2.16, 2.17, 2.18 või 2.19].

3.1.	Sellesse lahtrisse tuleb märkida, kas taotletakse tunnistuse B osa või mitte. Kui jah, siis tuleb vastavatesse kastidesse märkeid tehes esitada teave teenuste liikide ja mahu kohta.

3.2.

Siia kasti peab taotleja tegema märgi järgmistel juhtudel:

A)	kui ta taotleb tunnistuse B osa esimest korda;

B)	kui eelmine sama liiki ja sama mahuga teenuse osutamiseks antud ohutustunnistus on tühistatud;

C)	kõigil teistel juhtudel, mida ei hõlma lahtrid 3.3 ja 3.4.

3.3.	Ohutustunnistust uuendatakse raudtee-ettevõtja taotlusel ajavahemike järel, mis ei ületa viit aastat (artikli 10 lõige 5).

3.4.

Kui muudetakse raudtee-ettevõtja pakutavate teenuste liiki või mahtu, tuleb ohutustunnistus täiesti või osaliselt ajakohastada ning taotleda seega ajakohastatud või muudetud tunnistust. Peale selle peab tunnistuse omanik viivitamata teavitama pädevat ohutusasutust kõikidest suurtest muutustest ohutustunnistuse asjaomases osas esitatud andmetes ning uute töötajatekategooriate või uute veeremitüüpide kasutuselevõtust (artikli 10 lõige 5).

3.5.	Võimaluse korral tuleb siia lahtrisse märkida eelmise tunnistuse B osa täielik ELi tunnusnumber, millega seoses taotlusvorm lahtrites [1.1] ja [1.2] nimetatud organisatsioonile esitatakse.

3.6.-3.7.

Sama mis [2.6]–[2.7] (vaata eespool).

3.8.-3.9.

Sama mis [2.8]–[2.9] (vaata eespool).

3.10.-3.11.

Sama mis [2.10]–[2.11] (vaata eespool).

3.12.-3.13.

Sama mis [2.12]–[2.13] (vaata eespool).

3.14.

Sama mis [2.14] (vaata eespool).

3.15.

Sama mis [2.15] (vaata eespool).

3.16.

Ohutustunnistuse B osa võib hõlmata kogu liikmesriigi raudteevõrgustikku või üksnes selle kindlaksmääratud osa (artikli 10 lõige 1) ning seetõttu tuleb täpsustada kõik liinid, millel kavatsetakse teenuseid (reisijatevedu, kaubavedu või ainult manöövritööd) osutada. Liinide nimetused peavad vastama võrguaruandes esitatutele (direktiivi 2001/14/EÜ artikkel 3 ja I lisa): raudtee-ettevõtjad peavad märkima liinid, kasutades võrguaruandes rakendatud nimetusi. Kui ruumi jääb väheks, peab taotleja esitama taotlusvormi juurde lisad ning kasutama seda lahtrit neile viitamiseks.

3.17.

See teave tuleb esitada ainult siis, kui ettevõtja taotleb uut, uuendatud või ajakohastatud/muudetud ohutustunnistuse B osa ja tal on juba kehtiv ohutustunnistuse A osa. ELi tunnusnumbri annab iga tunnistust väljaandev asutus kehtestatud eeskirjade alusel vastavalt Euroopa Raudteeagentuuri kodifitseerimisele. See teave ei vabasta taotlejat ohutustunnistuse A osa koopia esitamisest koos taotlusega [8.1]. Kui ettevõttel ei ole veel ELi tunnusnumbrit, tuleb teha märk lahtrisse „PUUDUB”.

3.18.

Siia tuleb märkida riik, kes andis välja ohutustunnistuse A osa (st riik, kus väljaandev organisatsioon on registreeritud). See teave ei vabasta taotlejat ohutustunnistuse A osa koopia esitamisest koos taotlusega [8.1].

4.1.

See teave tuleb esitada ainult siis, kui ettevõtjal on juba üks või mitu kehtivat ohutustunnistuse B osa. Kirjutada tuleb juba väljastatud ohutustunnistus(t)e B osa ELi tunnusnumber (numbrid), eraldades need kaldkriipsuga, kui neid on mitu. Taotleja ei pea taotlusele lisama ohutustunnistus(t)e B osa koopiat.

4.2.

See teave tuleb esitada ainult siis, kui taotletakse kas ohutustunnistuse A ja/või B osa ja raudtee-ettevõtjal on juba kehtiv litsents (nõukogu direktiiv 95/18/EÜ, mida on muudetud direktiiviga 2001/13/EÜ). See teave ei vabasta taotlejat litsentsi koopia esitamisest koos taotlusega [7.2 ja 8.2].

MÄRKUS: Raudtee-ettevõtja direktiivi 2001/14/EÜ tähenduses peab olema litsentseeritud kohaldatavate ühenduse õigusaktide kohaselt, kuid raudtee-ettevõtja direktiivi 2004/49/EÜ tähenduses ei pea alati olema litsentseeritud.

4.3.	Siia tuleb märkida riik, kes andis välja litsentsi (st riik, kus väljaandev organisatsioon on registreeritud). See teave ei vabasta taotlejat litsentsi koopia esitamisest koos taotlusega [7.2 ja 8.2].

5.1.	Kui ärinimi ja raudtee-ettevõtja nimi on erinevad, tuleb märkida mõlemad.

5.2.-5.8.

Taotleja peab esitama kontaktandmed, et ohutustunnistust väljaandev asutus saaks raudtee-ettevõtjaga ühendust võtta (telefoninumbrite lahtris tuleks märkida ettevõtte üldnumber (kui see on olemas), mitte sertifitseerimisprotsessi eest vastutava inimese number; telefoni- ja faksinumbrid peavad sisaldama riigikoodi; e-posti aadress peaks olema raudtee-ettevõtja üldaadress). Raudtee-ettevõtja kontaktandmetena tuleks märkida ettevõtja üldaadress ja vältida selles lahtris viitamist konkreetsele isikule, kuna need andmed saab kirjutada lahtritesse [6.1]–[6.5]. Veebilehe aadress (5.8) ei ole kohustuslik.

5.9.-5.10.

Kui raudtee-ettevõtjale on riiklike õigusaktide kohaselt omistatud mitu registrikoodi, võimaldab vorm märkida ära nii käibemaksukohustuslase registrinumbri [5.10] kui ka registrikoodi [5.9] (nt äriregistris).

5.11.

Siin lahtris saab esitada seda teavet, mida teistes lahtrites pole sõnaselgelt nõutud.

6.1.-6.5.

Kogu sertifitseerimisprotsessi vältel vahendab kontaktisik taotlevat raudtee-ettevõtjat ja tunnistust väljaandvat organisatsiooni/asutust. Kontaktisik annab vajaduse korral abi, teavet ja selgitusi ning on tunnistust väljastavale organisatsioonile infoallikaks. Telefoni- ja faksinumbrid peavad sisaldama riigikoodi; e-posti aadressi esitamine ei ole kohustuslik.

7.1.

See dokument tuleb esitada siis, kui taotletakse (uut, uuendatud või ajakohastatud/muudetud) ohutustunnistuse A osa; „Ohutuse tagamise süsteemi käsiraamatu kokkuvõte” on mõeldud raudtee-ettevõtja ohutuse tagamise süsteemi põhielementide tutvustamiseks ja rõhutamiseks. Selles tuleb üksikasjalikult kirjeldada rakendatud (või rakendatavaid) toimingud ja/või ettevõtte korda või eeskirju ning esitada tõendav teave nende kohta, seostades neid artiklis 9 ja III lisas nimetatud elementidega.

7.2.

Raudtee-ettevõtja (direktiivi 2001/14/EÜ tähenduses) peab olema litsentseeritud kohaldatavate ühenduse õigusaktide kohaselt; direktiivi 2004/49/EÜ järgi aga ei pea raudtee-ettevõtjal litsentsi olema, seega tuleb kehtiva litsentsi koopia esitada ainult siis, kui see on olemas. Kui seda ei ole, tuleb märkida „puudub” [7.3 ja/või 8.3].

7.3.	Vaata punkt [7.2].

8.1.	Kui taotlus esitatakse ainult (uut, uuendatud või ajakohastatud/muudetud) ohutustunnistuse B osa, kuid mitte ohutustunnistuse A osa saamiseks, tuleb esitada ka kehtiva ohutustunnistuse A osa koopia.

8.2.	Sama mis [7.2] (vaata eespool).

8.3.	Sama mis [7.3] (vaata eespool).

8.4.

Vastavalt direktiivi 95/18/EÜ artiklile 9 peab raudtee-ettevõtjal olema küllaldane vastutuskindlustus või samaväärne korraldus (nt rahaline tagatis), mille alusel ta täidab riikliku ja rahvusvahelise õiguse kohaselt oma kohustused õnnetusjuhtumite puhul. Tõend selle kohta, et raudtee-ettevõtja täidab riiklikke kindlustusega seotud nõudeid või ta on kehtestanud samaväärse korra kohustuste täitmiseks, lisatakse litsentsile (komisjoni soovitus 2004/358/EÜ). Litsentsile lisatud kindlustuse või kohustuste rahalise tagatise koopia tuleb esitada koos taotlusvormiga.

8.5.

Taotleja peab loetlema tehnilised koostalitlusnõuded või nende osad ning vajaduse korral personali, veeremi ja taotletava tunnistusega osutada kavatsetavate teenuste suhtes üldiselt kohaldatavad riiklikud ohutus- ja muud eeskirjad või esitama nende kohta dokumendid. Kui kohaldatakse ja rakendatakse tehnilisi koostalitlusnõudeid, tuleb selgelt viidata toimingutele ja dokumentidele. Topelttöö vältimiseks ja teabe hulga vähendamiseks tuleks nende elementide kohta, mis on kooskõlas tehniliste koostalitlusnõuetega ja direktiivide 96/48/EÜ ja 2001/16/EÜ teiste nõuetega, esitada ainult dokumentide kokkuvõtted.

8.6.

Taotleja peab esitama taotletava tunnistusega osutada kavatsetavate teenuste jaoks palgatavate töötajate või lepinguliste TÖÖTAJATE KATEGOORIATE täieliku loetelu. TÖÖTAJATE KATEGOORIATE loetelu peab olema kooskõlas riiklike või võrgustikuspetsiifiliste eeskirjadega, mida kohaldatakse nende kategooriatesse jagamisel.

8.7.	Taotleja peab esitama ohutuse tagamise süsteemis TÖÖTAJATEGA seotud protsesside kirjelduse või tõendid nende kohta, sh tõendid selle kohta, et need vastavad riiklikele eeskirjadele ja/või vastavatele tehnilistele koostalitlusnõuetele ning et töötajad on nõuetekohaselt sertifitseeritud.

8.8.	Taotleja peab esitama täielikud dokumendid taotletava tunnistusega käitada kavatsetavate VEEREMI LIIKIDE kohta. VEEREMI LIIGID peavad olema kooskõlas riiklike või võrgustikuspetsiifiliste eeskirjadega, mida kohaldatakse nende kategooriatesse jagamisel.

8.9.	Taotleja peab esitama ohutuse tagamise süsteemis VEEREMIGA seotud protsesside kirjelduse või tõendid nende kohta, sh tõendid selle kohta, et need vastavad riiklikele eeskirjadele ja/või vastavatele tehnilistele koostalitlusnõuetele ning et veerem on nõuetekohaselt sertifitseeritud.

8.10.

Siia saab märkida muud taotlusele lisatud dokumendid. Palun kirjutage dokumendi (dokumentide) number (numbrid) ja liik (liigid) ning kirjeldage lühidalt dokumendi (dokumentide) sisu.

IV LISA

Ühtlustatud nummerdamissüsteemi kood – Euroopa tunnusnumber ohutustunnistuste jaoks

Riigi kood

(2 tähte)

Dokumendi liik

(2 kohta)

Väljaandmise aasta

(4 kohta)

Järjenumber

(4 kohta)

Näide:

ELi tunnusnumbri osiste tähenduse selgitus

Riigi kood

(2 kohta)

Dokumendi liik

(2 kohta)

Väljaandmise aasta

(4 kohta)

Järjenumber

(4 kohta)

1. lahter

2. lahter

3. lahter

4. lahter

1. LAHTER – riigi kood (2 kohta)

Riikide koodid on Euroopa veebilehel institutsioonidevahelises stiilijuhendis ametlikult avaldatud ja ajakohastatud koodid, mille aluseks on ISO standard 3166 alpha-2.

Riik	Kood
Austria	AT
Belgia	BE
Bulgaaria	BG
Eesti	EE
Hispaania	ES
Iirimaa	IE
Island	IS
Itaalia	IT
Kreeka	EL
Küpros	CY
Leedu	LT
Liechtenstein	LI
Luksemburg	LU
Läti	LV
Madalmaad	NL
Malta	MT
Norra	NO
Poola	PL
Portugal	PT
Prantsusmaa	FR
Rootsi	SE
Rumeenia	RO
Saksamaa	DE
Slovakkia	SK
Sloveenia	SI
Soome	FI
Šveits	CH
Taani	DK
Tšehhi Vabariik	CZ
Ungari	HU
Ühendkuningriik	UK

La Manche’i tunneli ohutusasutuse, praegu ainsa rahvusvahelise ohutusasutuse eristamiseks kasutatakse järgmist kahekohalist koodi:

RAHVUSVAHELINE OHUTUSASUTUS	Kood
La Manche’i tunneli ohutusasutus	CT

2. LAHTER – dokumendi liik (kahekohaline number)

Kaks numbrikohta võimaldavad märkida dokumendi liigi: esimene number märgib dokumendi üldist kategooriat – kas tegemist on ohutustunnistuse (number 1) või mõne muu dokumendiga (mõni muu number, v.a 1); ning teine number määrab dokumendi alaliigi – kas tegemist on ohutustunnistuse A osa (number 1) või B osaga (number 2). Praegu märgivad võimalikud numbrite kombinatsioonid ainult kahte huvipakkuvat ja kasutatavat varianti:

[1 1] ohutustunnistuse A osa kohta;

[1 2] ohutustunnistuse B osa kohta.

Vajaduse korral saab seda süsteemi laiendada. Järgnevalt on esitatud soovitatav kahekohaliste numbrite ja nendega tähistatavate dokumentide liikide võimalike kombinatsioonide loetelu:

Numbrikombinatsioon 2. lahtri jaoks	Dokumendi liik	Dokumendi alaliik
[0 1]	Litsentsid	Ei kohaldata käesoleva määruse suhtes
[0 x]	Litsentsid	Ei kohaldata käesoleva määruse suhtes
[1 1]	Ohutustunnistus	A osa
[1 2]	Ohutustunnistus	B osa
[1 x]	Ohutustunnistus	Ei kohaldata käesoleva määruse suhtes
[2 1]	Ohutusluba	Ei kohaldata käesoleva määruse suhtes
[2 2]	Ohutusluba	Ei kohaldata käesoleva määruse suhtes
[2 x]	Ohutusluba	Ei kohaldata käesoleva määruse suhtes
[3 x]	Hooldustöökodade sertifikaadid	Ei kohaldata käesoleva määruse suhtes
[4 x]	Teavitatud asutuste sertifikaadid	Ei kohaldata käesoleva määruse suhtes
[5 x] … [9 x]	Varu (viis dokumendi liiki)	Ei kohaldata käesoleva määruse suhtes

3. LAHTER – väljaandmise aasta (neljakohaline number)

Selle lahtri numbrid tähistavad tunnistuse väljaandmise aastat (ettenähtud aaaa-vormis ehk neljakohalisena).

4. LAHTER – järjenumber

Järjenumber on kasvav arv, mida suurendatakse ühe ühiku võrra iga tunnistuse väljaandmisel olenemata sellest, kas tegemist on uue, uuendatud või ajakohastatud/muudetud tunnistusega. Isegi juhul, kui tunnistus tühistatakse, ei tohi selle numbrit uuesti kasutada.

Igal aastal algab järjenumbrite andmine nullist.

II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

14.6.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 153/26

KOMISJONI OTSUS,

12. juuni 2007,

kodulindudel ja sigadel esineva Salmonella-bakteri antimikroobse resistentsuse ühtlustatud seire kohta

(teatavaks tehtud numbri K(2007) 2421 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2007/407/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/99/EÜ zoonooside ja zoonootilise toimega mõjurite seire kohta, millega muudetakse nõukogu otsust 90/424/EMÜ ja tühistatakse nõukogu direktiiv 92/117/EMÜ, (1) eelkõige selle artikli 7 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	Direktiivi 2003/99/EÜ kohaselt tagavad liikmesriigid, et seire annab võrreldavad andmed antimikroobse resitentsuse esinemise kohta zoonootilise toimega mõjurites ja muudes ainetes, kuivõrd need kujutavad ohtu rahva tervisele.

(2)

2003. aastal toimunud Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO), Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni (OIE) ja Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) seminaril, kus hinnati teaduslikult antimikroobikumide kasutamist muude olendite kui inimeste poolt ja antimikroobset resistentsust, jõuti järeldusele, et on olemas selged tõendid, et inimeste tervisele mõjuvad kahjulikult resistentsed organismid, mis on tekkinud antimikroobikumide kasutamise tulemusena muude olendite kui inimeste poolt: nakkused korduvad sagedamini, ravimine ebaõnnestub üha sagedamini (mõned juhtumid lõpevad surmaga) ja nakkused on tõsisemad kui varem, nagu on näiteks registreeritud fluorokinolooni suhtes resistentse inimestel esineva Salmonella-nakkuse puhul. Tõendid näitavad, et muude olendite kui inimeste puhul mõjutab kasutatud antimikroobikumide kogus ja viis resistentsete bakterite esinemist loomadel ja toidus ning selle kaudu inimeste vastuvõtlikkust nimetatud resistentsetele bakteritele (FAO/OIE/WHO ekspertide ühisseminar 2003. aastal). Siiski tuleb märkida, et enamiku resistentsusega seotud probleemide põhjuseks on inimtervishoius kasutavate antimikroobikumide üledoseerimine teraapias ja profülaktikas (Euroopa Parlament, oktoober 2006).

(3)

Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) osutab oma dokumendis „Community Summary Report on Trends and Sources of Zoonoses, Zoonotic agents, Antimicrobial Resistance and Foodborne Outbreaks in the European Union in 2005”, (2) et suhteliselt suur osa loomadel ja toidus esinevatest kampülobakteri ja Salmonella-bakteri isolaate olid resistentsed antimikroobikumide suhtes, mida tavaliselt kasutatakse inimestel esinevate haiguste raviks. Toidu kaudu saadud nakkused, mille põhjustavad nimetatud resistentsed bakterid, on inimestele eriliseks ohuks nende ravimise võimaliku ebaõnnestumise tõttu.

(4)

Euroopa Toiduohutusameti bioloogilise ohu teaduskomisjon ning loomade tervise ja heaolu teaduskomisjon võtsid vastu arvamuse dokumendi „Review of the Community Summary Report on Trends and Sources of Zoonoses, Zoonotic Agents and Antimicrobial Resistance in the European Union in 2004” (3) kohta koosolekutel, mis toimusid 7. ja 8. septembril 2006. aastal. Antimikroobse resistentsuse testimise suhtes osutatakse arvamuses, et on tähtis esitada üksikasjalikumat teavet Salmonella serotüübi kohta iga isolaadi puhul ja ühtlustada need piirväärtused, mida kohaldatakse resistentsuse hindamisel ja aruandluses.

(5)

Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) zoonooside andmete kogumise töörühm võttis 20. veebruaril 2007. aastal vastu dokumendi „Report including a proposal for a harmonised monitoring scheme of antimicrobial resistance in Salmonella in fowl (Gallus gallus), turkeys and pigs and Campylobacter jejuni and C. coli in broilers”. (4) Aruandes esitatakse soovitused ühtlustatud seirekava ja tundlikkuse kontrolli ühtlustatud metoodika kohta.

(6)

Pidades silmas antimikroobsest resistentsusest tingitud suurenevat ohtu inimeste tervisele ja tõendeid, et antibiootikumide kasutamine mõjutab seda ohtu, tuleks kõikidest liikmesriikidest koguda võrreldavad andmed loomadel esinevatest zoonootilise toimega mõjuritest tingitud antimikroobse resistentsuse esinemise kohta, rakendades direktiivi 2003/99/EÜ artiklit 7. Nimetatud rakendamisel tuleks võtta aluseks EFSA töörühma ettepanek, kuid ilma et see piiraks rakenduseeskirjade vastuvõtmist tulevikus.

(7)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Sisu ja reguleerimisala

Käesolevas otsuses sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad direktiivi 2003/99/EÜ artikli 7 lõikes 3 ja II lisa punktis B sätestatud antimikroobse resistentsuse seire kohta, mida liikmesriigid peavad läbi viima. Selle reguleerimisalasse kuulub kodulindudel (Gallus gallus), kalkunitel ja tapasigadel esinev Salmonella spp., ilma et see piiraks direktiivi 2003/99/EÜ artikli 7 lõikes 1 sätestatud nõuete kohast antimikroobse resistentsuse täiendavat seiret.

Artikkel 2

Isolaatide kogumine ja analüüsimine

Artiklis 1 osutatud Salmonella spp. isolaate kogub ja analüüsib pädev ametiasutus või muu selle järelevalve all olev asutus kooskõlas lisas sätestatud tehniliste spetsifikatsioonidega.

Artikkel 3

Andmete konfidentsiaalsus

Riiklikud kokkuvõtlikud andmed ja tulemused tehakse avalikult kättesaadavaks konfidentsiaalsust tagaval viisil.

Artikkel 4

Kohaldamine

Käesolevat otsust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2008.

Artikkel 5

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 12. juuni 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU

(1) ELT L 325, 12.12.2003, lk 31. Direktiivi on muudetud nõukogu direktiiviga 2006/104/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 352).

(2) EFSA Teataja (2006) 94.

(3) EFSA Teataja (2006) 403, 1–62.

(4) EFSA Teataja (2007) 96, 1–46.

LISA

ARTIKLIS 2 OSUTATUD TEHNILISED SPETSIFIKATSIOONID

1. Isolaatide päritolu

Salmonella isolaadid kogutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2160/2003 (1) artikli 5 ja/või komisjoni otsuste 2006/662/EÜ (2) ja 2006/668/EÜ (3) kohaselt loodud kontrolli- ja seireprogrammide käigus antimikroobse resistentsuse seire otstarbel vastavalt tabelile 1.

1 Tabel

Aastad, mil antimikroobse resistentsuse testimiseks valitakse välja teatavad zoonootilise toimega mõjurid, mis on eraldatud osutatud loomapopulatsioonist.

Aasta	Kõik Salmonella serotüübid
Aasta	Munakanad	Broilerid	Kalkunid	Tapasead
2007			X (4)	X (5)
2008	X
2009	X	X
2010	X	X	X
2011	X	X	X	X
2012	X	X	X	X

Seirega hõlmatakse mitte rohkem kui üks isolaat Salmonella serotüübi kohta samast epidemioloogilisest üksusest aastas. Munakanade, broilerite ja kalkunite puhul on epidemioloogiliseks üksuseks kari. Sigade puhul on epidimioloogiliseks üksuseks põllumajandusettevõte.

2. Kontrollitavate isolaatide hulk

Antimikroobse resistentsuse seirega hõlmatavate Salmonella isolaatide hulk liikmesriigi ja aasta kohta on 170 igast uuritavast populatsioonist (s.o munakanad, broilerid, kalkunid ja tapasead).

Nendes liikmesriikides, kus mõnel aastal on seire- ja kontrolliprogrammidest saadav isolaatide hulk sihtvalimist väiksem, kuuluvad kõik need isolaadid antimikroobse resistentsuse seire alla.

Nendes liikmesriikides, kus kättesaadavate isolaatide hulk on suurem, hõlmatakse seirega kõik isolaadid või sihtvalimiga võrdne või sellest suurem juhumeetodil valitud esinduslik isolaatide rühm.

3. Antimikroobse tundlikkuse kontrollimine

Liikmesriigid kontrollivad vähemalt neid antimikroobikume, mis on esitatud tabelis 2, kasutades antud piirväärtusi ja asjakohast kontsentratsioonivahemikku, et kindlaks määrata tundlikkus Salmonella suhtes.

Kasutatavad lahjenduse meetodid peavad vastama Antimikroobse Tundlikkuse Euroopa Analüüsikomitee (European Committee on Antimicrobial Susceptibility Testing, EUCAST) ja Kliinilise ja Laboratooriumi Standardite Instituudi (Clinical and Laboratory Standards Institute, CLSI) kirjeldatud meetoditele, mis on aktsepteeritud rahvusvahelise standardmeetodina (ISO standard 20776-1:2006). On soovitav, et valitud isolaatide S. Enteritidis ja S. Typhimurium puhul määrataks kindlaks faagitüüp.

4. Andmete kogumine ja aruandlus

Antimikroobse resistentsuse seire tulemusi hinnatakse ja need esitatakse direktiivi 2003/99/EÜ artikli 9 kohaselt iga-aastases aruandes, milles käsitletakse zoonooside, zoonootilise toimega mõjurite ja antimikroobse resistentsuse suundi ja allikaid.

Ilma et see piiraks direktiivi 2003/99/EÜ IV lisa kohaldamist, esitatakse munakanadel, broileritel, kalkunitel ja sigadel esineva Salmonella kohta järgmine teave:

—	isolaatide päritolu, s.o: alusuuring, kontrolliprogramm, passiivne seire;

—	tundlikkuse suhtes kontrollitud isolaatide hulk;

—	resistentseks tunnistatud isolaatide hulk antimikroobikumi kohta ning

—	täiesti tundlike isolaatide hulk ning ühe, kahe, kolme, nelja ja rohkem kui nelja tabelis 2 loetletud antimikroobikumi suhtes esinevate resistentsete isolaatide hulk.

2 Tabel

Antimikroobikumid, mida tuleb kontrollida Salmonella puhul, ja piirväärtused, mida tuleb kasutada tundlikkuse kindlaksmääramiseks.

	Antimikroobikum	Piirväärtus (mg/l) R >
Salmonella	Tsefotaksiim	0,5
	Nalidiksiinhape	16
	Siprofloksasiin	0,06
	Ampitsilliin	4
	Tetratsükliin	8
	Kloramfenikool	16
	Gentamitsiin	2
	Streptomütsiin	32
	Trimetopriim	2
	Sulfoonamiidid	256

(1) ELT L 325, 12.12.2003, lk 1.

(2) ELT L 272, 3.10.2006, lk 22.

(3) ELT L 275, 6.10.2006, lk 51.

(4) Isolaatide proovid kogutakse 2007. aastal ja säilitatakse otsuses 2006/662/EÜ sätestatu kohaselt.

(5) Isolaatide proovid kogutakse 2007. aastal ja säilitatakse otsuses 2006/668/EÜ sätestatu kohaselt.

14.6.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 153/30

NÕUKOGU OTSUS,

12. juuni 2007,

Europoli personali põhipalkade ja toetuste kohandamise kohta

(2007/408/JSK)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse nõukogu 3. detsembri 1998. aasta akti, millega kehtestatakse Europoli töötajate suhtes kohaldatavad personalieeskirjad, (1) (edaspidi nimetatud „personalieeskirjad”), ning eelkõige selle artiklit 44,

võttes arvesse Soome Vabariigi algatust, (2)

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (3)

võttes arvesse Europoli ametnike tasustamise läbivaatamist Europoli haldusnõukogu poolt,

ning arvestades järgmist:

(1)	Europoli ametnike tasustamise läbivaatamise käigus võttis haldusnõukogu arvesse elukalliduse muutusi Madalmaades ning palkade muutusi liikmesriikide avalikus teenistuses.

(2)	Läbivaatamise ajavahemiku 1. juulist 2005 kuni 30. juunini 2006 alusel on põhjendatud töötasu 1,5 protsendiline kasv ajavahemiku eest 1. juulist 2006 kuni 30. juunini 2007.

(3)	Europoli ametnike põhipalku ja toetusi saab kohandada nõukogu oma ühehäälse otsusega, tuginedes nimetatud läbivaatamisele,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Personalieeskirju muudetakse järgmiselt.

Alates 1. juulist 2006:

artiklis 45 asendatakse igakuiste põhipalkade tabel järgmise tabeliga:

	„1	2	3	4	5	6	7	8	9	10	11
1	15 136,93
2	13 592,32
3	9 329,29	9 570,24	9 811,20	10 070,70	10 330,19	10 602,01	10 872,61	11 158,08	11 445,37	11 748,12	12 047,75
4	8 124,50	8 340,75	8 553,91	8 779,42	9 004,93	9 242,78	9 477,56	9 727,80	9 978,00	10 240,60	10 503,18
5	6 694,23	6 870,30	7 043,29	7 228,65	7 414,01	7 611,71	7 806,32	8 013,30	8 217,19	8 433,42	8 649,68
6	5 736,61	5 887,94	6 039,33	6 199,97	6 357,50	6 524,33	6 691,14	6 867,23	7 043,29	7 228,65	7 414,01
7	4 782,03	4 908,69	5 032,25	5 165,09	5 297,91	5 436,94	5 575,94	5 724,23	5 869,42	6 023,88	6 178,34
8	4 065,35	4 173,47	4 278,49	4 392,80	4 503,99	4 621,40	4 738,78	4 865,45	4 989,01	5 121,84	5 251,57
9	3 583,44	3 679,19	3 774,98	3 873,80	3 972,67	4 077,70	4 182,73	4 293,94	4 402,10	4 519,46	4 633,76
10	3 107,71	3 191,13	3 271,43	3 357,91	3 441,34	3 534,01	3 626,68	3 722,44	3 815,11	3 917,07	4 015,92
11	3 011,95	3 092,27	3 169,48	3 252,90	3 336,29	3 425,88	3 512,39	3 605,06	3 697,74	3 796,61	3 892,33
12	2 391,04	2 455,87	2 517,65	2 582,55	2 647,42	2 718,46	2 789,52	2 863,66	2 934,70	3 011,95	3 089,17
13	2 054,29	2 109,90	2 162,42	2 221,12	2 276,73	2 338,50	2 397,20	2 462,06	2 523,87	2 591,82	2 656,68”

b)	artikli 59 lõikes 3 asendatakse summa 1 004,36 eurot summaga 1 019,43 eurot;

c)	artikli 59 lõikes 3 asendatakse summa 2 008,72 eurot summaga 2 038,85 eurot;

d)	artikli 60 lõikes 1 asendatakse summa 267,84 eurot summaga 271,86 eurot;

e)	liite 5 artikli 2 lõikes 1 asendatakse summa 280,00 eurot summaga 284,20 eurot;

f)	liite 5 artikli 3 lõikes 1 asendatakse summa 12 174,06 eurot summaga 12 356,67 eurot;

g)	liite 5 artikli 3 lõikes 1 asendatakse summa 2 739,17 eurot summaga 2 780,26 eurot;

h)	liite 5 artikli 3 lõikes 2 asendatakse summa 16 434,98 eurot summaga 16 681,50 eurot;

i)	liite 5 artikli 4 lõikes 1 asendatakse summa 1 217,41 eurot summaga 1 235,67 eurot;

j)	liite 5 artikli 4 lõikes 1 asendatakse summa 913,07 eurot summaga 926,77 eurot;

k)	liite 5 artikli 4 lõikes 1 asendatakse summa 608,70 eurot summaga 617,83 eurot;

l)	liite 5 artikli 4 lõikes 1 asendatakse summa 486,96 eurot summaga 494,26 eurot;

m)	liite 5 artikli 5 lõikes 3 asendatakse summa 1 718,01 eurot summaga 1 743,78 eurot;

n)	liite 5 artikli 5 lõikes 3 asendatakse summa 2 290,68 eurot summaga 2 325,04 eurot;

o)	liite 5 artikli 5 lõikes 3 asendatakse summa 2 863,34 eurot summaga 2 906,29 eurot.

Artikkel 2

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmisele järgneval päeval.

Luxembourg, 12. juuni 2007

Nõukogu nimel

eesistuja

W. SCHÄUBLE

(1) EÜT C 26, 30.1.1999, lk 23. Akti on viimati muudetud 29. novembri 2006. aasta aktiga (ELT L 8, 13.1.2007, lk 66).

(2) ELT C 41, 24.2.2007, lk 3.

(3) Arvamus on esitatud 11. aprillil 2007 (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 153

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	50. köide 14. juuni 2007

Sisukord		I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		MÄÄRUSED
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 650/2007, 13. juuni 2007, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	1
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 651/2007, 8. juuni 2007, teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris	3
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 652/2007, 8. juuni 2007, teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris	6
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 653/2007, 13. juuni 2007, ühtse vormi kasutamise kohta Euroopas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/49/EÜ artikli 10 kohaste ohutustunnistuste ja taotlusdokumentide puhul ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/14/EÜ alusel antud ohutustunnistuste kehtivuse kohta ( 1 )	9
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 654/2007, 13. juuni 2007, kõrgekvaliteedilise värske, jahutatud või külmutatud veiseliha impordisertifikaatide väljaandmise kohta	25

	III Euroopa Liidu lepingu kohaselt vastu võetud aktid
	EUROOPA LIIDU LEPINGU VI JAOTISE KOHASELT VASTU VÕETUD AKTID
	2007/408/JSK
*	Nõukogu otsus, 12. juuni 2007, Europoli personali põhipalkade ja toetuste kohandamise kohta	30

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	MA	46,7
	TR	95,5
	ZZ	71,1
0707 00 05	JO	151,2
	TR	94,5
	ZZ	122,9
0709 90 70	TR	95,3
0709 90 70	ZZ	95,3
0805 50 10	AR	49,7
	ZA	62,9
	ZZ	56,3
0808 10 80	AR	92,9
	BR	81,3
	CA	102,0
	CL	79,7
	CN	93,8
	NZ	109,6
	US	109,8
	UY	55,1
	ZA	98,3
	ZZ	91,4
0809 10 00	IL	155,5
	TR	204,2
	ZZ	179,9
0809 20 95	TR	352,5
	US	308,9
	ZZ	330,7
0809 40 05	CL	134,4
	IL	204,2
	ZZ	169,3

	II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	OTSUSED
	Komisjon
	2007/407/EÜ
*	Komisjoni otsus, 12. juuni 2007, kodulindudel ja sigadel esineva Salmonella-bakteri antimikroobse resistentsuse ühtlustatud seire kohta (teatavaks tehtud numbri K(2007) 2421 all) ( 1 )	26


	(1) EMPs kohaldatav tekst