31.5.2007

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 139/1

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 584/2007,

30. mai 2007,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)	Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 3223/94 artiklis 4 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 31. mail 2007.

---

(1)  EÜT L 337, 24.12.1994, lk 66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 386/2005 (ELT L 62, 9.3.2005, lk 3).

---

---

31.5.2007

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 139/3

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 585/2007,

30. mai 2007,

millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes määrusega (EÜ) nr 1002/2006 2006/2007. turustusaastaks kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid imporditollimakse

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2006. aasta määrust (EÜ) nr 318/2006 suhkruturu ühise korralduse kohta, (1)

võttes arvesse komisjoni 30. juuni 2006. aasta määrust (EÜ) nr 951/2006, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 318/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kolmandate riikidega kauplemise suhtes suhkrusektoris (2) eriti selle artikli 36,

ning arvestades järgmist:

(1)	Valge suhkru, toorsuhkru ja teatavate siirupite tüüpilised hinnad ja täiendavad imporditollimaksud on 2006/2007. turustusaastaks kehtestatud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1002/2006. (3) Neid hindu ja tollimakse an viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 582/2007. (4)

(2)	Praegu komisjoni käsutuses olevast teabest lähtuvalt tuleks ülalmainitud hindu ja tollimakse muuta määruses (EÜ) nr 951/2006 sätestatud eeskirjade kohaselt,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 951/2006 artiklis 36 nimetatud toodete suhtes 2006/2007. turustusaastaks määrusega (EÜ) nr 1002/2006 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid imporditollimakse muudetakse käesoleva määruse lisa kohaselt.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 31. mail 2007.

---

(1)  ELT L 58, 28.2.2006, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2011/2006 (ELT L 384, 29.12.2006, lk 1).

(2)  ELT L 178, 1.7.2006, lk 24. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 2031/2006 (ELT L 414, 30.12.2006, lk 43).

(3)  ELT L 179, 1.7.2006, lk 36.

(4)  ELT L 138, 30.5.2007, lk 5.

---

---

31.5.2007

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 139/5

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 586/2007,

30. mai 2007,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1445/95 veise- ja vasikalihasektori impordi- ja ekspordilitsentside rakenduseeskirjade kohta

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1254/1999 veise- ja vasikalihaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 29 lõiget 2 ja artikli 33 lõiget 12,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni 26. juuni 1995. aasta määruses (EÜ) nr 1445/95 (veise- ja vasikalihasektori impordi- ja ekspordilitsentside rakenduseeskirjade ning määruse (EMÜ) nr 2377/80 kehtetuks tunnistamise kohta) (2) sätestatakse veise- ja vasikalihasektori impordi- ja ekspordilitsentside kasutamise kord.

(2)

2000. aastate algusest alates on eksport veise- ja vasikalihasektoris pidevalt vähenenud. Toetusega ja ilma toetuseta teostatud ekspordi osas esitatud litsentsitaotlusi kasutati muu hulgas ka ülevaate saamiseks ühenduse ekspordist. Praeguses olukorras on vaja nõuetekohase haldamise tagamiseks jätkata litsentsitaotluste arengu jälgimist toetusega teostatud ekspordi puhul. Samas ei ole enam vajalik kohaldada sama jälgimist ilma toetuseta teostatud ekspordi puhul. Lihtsustamise huvides tuleks siiski piirata ekspordilitsentside esitamise kohustus sellise ekspordiga, mille puhul taotletakse toetust.

(3)

Komisjoni 21. detsembri 1979. aasta määruse (EMÜ) nr 2973/79 (millega kehtestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad ekspordiabi andmiseks veise- ja vasikalihatoodetele, mis võivad kolmandas riigis kasutada impordi erirežiimi) (3) viimase muudatuse kohaselt ei ole iga-aastane kvoot 5 000 tonni värske, jahutatud või külmutatud veiseliha sisseveo kohta Ameerika Ühendriikidesse enam jaotatud neljaks, s.t iga kvartali koguseks. Ekspordilitsentside taotlemise ja väljaandmise korda tuleks seega uuele olukorrale vastavalt kohandada.

(4)	Ühtlustamise huvides oleks vajalik samamoodi kohandada ka ekspordilitsentside taotlemise ja väljaandmise korda veise- ja vasikalihatoodetele, millele võidakse kohaldada impordi erirežiimi Kanadas.

(5)

Liikmesriigid peavad teavitama komisjoni iga nädala esmaspäeval hiljemalt kell 13.00 eelmisel nädalal ettevõtjate esitatud litsentsitaotlustest. Nende nõuete teiste lihasektorite eeskirjadega ühtlustamise huvides oleks kohane näha ette, et veise- ja vasikaliha puhul teatavad liikmesriigid ettevõtjate esitatud litsentsitaotlused asjaomase nädala reede pärastlõunal.

(6)	Seepärast tuleb määrust (EÜ) nr 1445/95 vastavalt muuta.

(7)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas veise- ja vasikalihaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 1445/95 muudetakse järgmiselt.

1.	Artikkel 7 asendatakse järgmisega: „Artikkel 7 Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 5 lõike 1 kohaldamist, tuleb kõigi eksporditoetuse taotlusega veise- ja vasikalihatoodete ekspordil käesoleva määruse artiklite 8–13 kohaselt esitada eelkinnitust sisaldav ekspordilitsents.”

2.	Artikkel 7a jäetakse välja.

3.	Artikli 8 lõige 2 jäetakse välja.

4.	Artikli 9 lõige 2 jäetakse välja.

5.

Artiklit 12 muudetakse järgmiselt: a) lõige 6 jäetakse välja; b) lõige 7 asendatakse järgmise tekstiga: „7.   Liikmesriigid teatavad komisjonile: — igal tööpäeval hiljemalt kell 18.00 (Brüsseli aja järgi) taotlejate ja taotletud koguste loetelu; — hiljemalt taotluste esitamise kuu lõpuks taotlejate loetelu.” c) lõige 9 asendatakse järgmise tekstiga: „9.   Litsentsid antakse välja taotluse esitamise päevale järgneval kümnendal tööpäeval. Komisjonile esitamata taotlustele litsentsi ei anta.”

6.

Artiklit 12a muudetakse järgmiselt: a) lõige 7 asendatakse järgmise tekstiga: „7.   Liikmesriigid teatavad komisjonile: — igal tööpäeval hiljemalt kell 18.00 (Brüsseli aja järgi) taotlejate ja taotletud koguste loetelu; — hiljemalt taotluste esitamise kuu lõpuks taotlejate loetelu.” b) lõige 9 asendatakse järgmise tekstiga: „9.   Litsentsid antakse välja taotluse esitamise päevale järgneval kümnendal tööpäeval. Komisjonile esitamata taotlustele litsentsi ei anta.”

7.

Artikli 13 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmise tekstiga: „1.   Liikmesriigid teatavad komisjonile: a) igal reedel alates kell 13.00: i) artikli 8 lõikes 1 osutatud ja jooksva nädala esmaspäevast reedeni esitatud toetuse eelkinnitust sisaldavate ekspordilitsentside taotlused või litsentsitaotluste puudumise; ii) määruse (EÜ) nr 1291/2000 artiklis 49 osutatud ja jooksva nädala esmaspäevast reedeni esitatud ekspordilitsentside taotlused või litsentsitaotluste puudumise; iii) kogused, millele artikli 10 lõike 5 ja jooksva nädala esmaspäevast reedeni esitatud taotluste alusel on litsentsid välja antud, või selliste litsentside puudumise; iv) kogused, millele määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 49 ja jooksva nädala esmaspäevast reedeni esitatud taotluste alusel on litsentsid välja antud, märkides ära litsentsitaotluse esitamise kuupäeva ja sihtriigi; v) kogused, mille ekspordilitsentsi taotlused on jooksval nädalal vastavalt käesoleva määruse artikli 10 lõikele 4 tagasi lükatud; b) enne iga kuu 15. kuupäeva eelmise kuu kohta: i) määruse (EÜ) nr 1291/2000 artiklis 16 osutatud litsentside taotlused; ii) kogused, mille puhul on litsentsid välja antud käesoleva määruse artikli 8 lõike 1 kohaselt, kuid mida ei ole kasutatud. 2.   Lõike 1 alusel edastatavas teabes täpsustatakse: a) toodete kaal artikli 8 lõikes 4 nimetatud tooteliikide kaupa; b) kogused sihtkohtade ja tooteliikide kaupa. Lisaks sellele tuleb lõike 1 punkti b alapunktis ii osutatud teatises täpsustada toetussummad iga tooteliigi kohta.”

8.	IV lisa asendatakse käesoleva määruse lisa tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Ekspordilitsentsid selliste eksportkoguste kohta, millele toetust ei taotleta, mis on välja antud enne käesoleva määruse jõustumist ja mille kehtivus lõpeb pärast käesoleva määruse jõustumist, võib tagastada pädevale asutusele. Erandina määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 35 lõikest 2 vabastatakse kõnealustele litsentsidele vastav tagatis juhul, kui eksporditud on vähem kui 95 % litsentsis märgitud kogusest.

---

(1)  EÜT L 160, 26.6.1999, lk 21. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1913/2005 (ELT L 307, 25.11.2005, lk 2).

(2)  EÜT L 143, 27.6.1995, lk 35. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1965/2006 (ELT L 408, 30.12.2006, lk 27).

(3)  EÜT L 336, 29.12.1979, lk 44. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1234/2006 (ELT L 225, 17.8.2006, lk 21).

---

---

31.5.2007

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 139/10

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 587/2007,

30. mai 2007,

millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad teatavatele juustudele antava eraladustusabi osas ladustamisperioodil 2007/2008

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1255/1999 piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artiklit 10,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1255/1999 artikli 9 kohaselt võib eraladustusabi anda kaua säilivatele juustudele ning lamba- ja/või kitsepiimast valmistatud juustudele, mille valmimisaeg on vähemalt kuus kuud, kui nende juustude hinnasuundumused ja varud osutavad turu tõsisele tasakaalustamatusele, mida sesoonse ladustamise abil saaks ära hoida või vähendada.

(2)

Teatavate kaua säilivate juustude ning Pecorino Romano, Kefalo-Tyri ja Kasseri tootmise hooajalisest iseloomust tekkivaid raskusi süvendab tarbimise hooajalisus, mis on tootmisele vastupidine. Lisaks raskendab nende juustude valmimise episoodilisus eespool nimetatud hooajalisuse tagajärgi. Seetõttu tuleks sätestada hooajalise ladustamise kasutamine nende koguste puhul, mis vastavad suvise ja talvise toodangu erinevusele.

(3)	Sätestada tuleks abikõlblikud juustusordid ja maksimaalsed kogused, millele võib abi anda, samuti lepingute kestus, mis peaks kajastama tegelikke turunõudmisi ning juustude säilivust.

(4)

On vajalik täpsustada ladustamislepingu tingimused ja olulised sammud, mis võimaldavad lepinguga hõlmatud juustu eristamist ning kontrolli. Eraladustusabi suuruse kindlaksmääramisel tuleks võtta arvesse ladustamiskulusid ja tasakaalu säilitamise vajadust abiga hõlmatud juustu ja muude turul müüdavate juustude vahel. Arvestades nimetatud asjaolusid ning olemasolevaid vahendeid, ei tuleks toetuse kogusummat muuta.

(5)	Samuti tuleks kehtestada dokumenteerimist, aruandlust ning kontrollimissagedust ja kontrolli iseloomu käsitlevad üksikasjalikud eeskirjad. Liikmesriikidel tuleks lubada nõuda lepinguosalistelt kontrollimiskulude katmist tervikuna või osaliselt.

(6)	Tuleks täpsustada, et ainult terved juustud on eraladustusabi kõlblikud.

(7)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas piima- ja piimatooteturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Sisu

Käesolevas määruses sätestatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 1255/1999 artiklile 9 teatavate juustude eraladustusabi (edaspidi „abi”) andmise üksikasjalikud eeskirjad ladustamisperioodil 2007/2008.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   laopartii– vähemalt 2 tonni suurune juustukogus, mis on ühte sorti ja mis on ladustamisse antud samal päeval samas laos;

b)   lepingulise ladustamise alguspäev– päev, mis järgneb lattu paigutamisele;

c)   lepingulise ladustamise viimane päev– päev, mis eelneb laost väljatoomisele;

d)   ladustamisperiood– ajavahemik, mille vältel juust võib olla hõlmatud eraviisilise ladustamise süsteemiga, nii nagu on lisas iga juustuliigi kohta täpsustatud.

Artikkel 3

Abi saamise tingimustele vastavad juustud

1.   Abi antakse teatavatele kaua säilivatele juustudele ning Pecorino Romano, Kefalo-Tyri ja Kasseri juustudele lisas määratletud tingimustel. Abikõlblikud on ainult terved juustud.

2.   Juustud peavad olema valmistatud ühenduses ja vastama järgmistele tingimustele:

a)	kandma kustumatute tähtedega märgist tootjaettevõtja ning valmistamise päeva ja kuu kohta; need tähised võivad moodustada koodi;

b)	olema rahuldavalt läbinud kvaliteedikontrolli, mille tulemuste põhjal võib juustu pärast laagerdumist klassifitseerida lisas määratletud kategooriasse.

Artikkel 4

Ladustamisleping

1.   Juustude eraladustamisega seotud lepingud sõlmitakse selle liikmesriigi, mille territooriumil juuste ladustatakse, sekkumisameti ning füüsiliste või juriidiliste isikute vahel, keda edaspidi nimetatakse „lepinguosalised”.

2.   Ladustamisleping koostatakse kirjalikult lepingu koostamise taotluse alusel.

Taotlus peab jõudma sekkumisasutusse hiljemalt 30 päeva jooksul alates kauba lattu saabumise kuupäevast ja selles võib käsitleda ainult sellist juustupartiid, mille lattupaigutamine on lõpetatud. Sekkumisamet registreerib kirjalikult taotluse vastuvõtmise kuupäeva.

Kui sekkumisamet saab taotluse eespool nimetatud tähtajale järgneva 10 tööpäeva jooksul, võib ladustamislepingut veel sõlmida, kuid abisummat vähendatakse 30 %.

3.   Ladustamisleping koostatakse ühe või mitme laopartii kohta ja see sisaldab järgmisi sätteid:

a)	lepinguga hõlmatud juustude kogused;

b)	lepingu täitmise kuupäevad;

c)	abisumma suurus;

d)	ladude andmed.

4.   Ladustamislepingud sõlmitakse hiljemalt 30 päeva jooksul alates lepingu sõlmimise taotluse registreerimisest.

5.   Kontrollmeetmed, eelkõige artiklis 7 osutatud, on esitatud sekkumisameti spetsifikaadis. Ladustamislepingu aluseks on nimetatud spetsifikaat.

Artikkel 5

Lattu paigutamine ja laost väljatoomine

1.   Lattu paigutamise ja laost väljatoomise ajavahemikud on esitatud lisas.

2.   Laost väljatoomine toimub terve laopartii kaupa.

3.   Kui 60 esimese lepingulise ladustamispäeva jooksul ilmneb, et juustude kvaliteedi halvenemine on suurem kui säilitamise ajal tavaks, võivad lepinguosalised üks kord ühe laopartii kohta saada loa riknenud kogused oma kuludega välja vahetada.

Kui riknenud kogused avastatakse ladustamisperioodil või laost välja tuues toimunud kontrollimise ajal, siis kõnealuste koguste eest abi ei maksta. Lisaks ei tohi abikõlbliku partii ülejäänud osa kaaluda vähem kui kaks tonni.

Teist lõiku kohaldatakse samuti juhul, kui üks osa partiist tuuakse välja enne lõikes 1 osutatud ladustamisperioodi lõppu või enne artikli 8 lõikes 2 osutatud minimaalse ladustamisaja täitumist.

4.   Abisumma arvutamisel lõike 3 esimeses lõigus osutatud juhul arvestatakse lepinguliseks ladustamise alguspäevaks lepingulise ladustamise esimene päev.

Artikkel 6

Ladustamistingimused

1.   Liikmesriik tagab vastavuse kõikidele abikõlblikkuse tingimustele.

2.   Lepinguosaline või liikmesriigi nõudmisel või volitusel lao eest vastutav isik teeb kontrollimise eest vastutavale pädevale ametiasutusele kättesaadavaks kõik dokumendid, mis võimaldavad kindlaks teha, eriti eraviisilise ladustamise alla käivate toodete osas, järgmise teabe:

a)	omanik kauba lattu saabumise hetkel;

b)	juustude päritolu ja valmistamise kuupäev;

c)	lattu saabumise kuupäev;

d)	olemasolu laos ja lao aadress;

e)	laost väljatoomise kuupäev.

3.   Lepinguosaline või vajaduse korral lao eest vastutav isik peab iga lepingu kohta kättesaadavat laoarvestust, mis sisaldab järgmisi andmeid:

a)	eraladustatud toodete tuvastamine laopartii numbri järgi;

b)	lattu paigutamise ja laost väljatoomise kuupäevad;

c)	juustude arv ja nende kaal laopartiis;

d)	toodete asukoht laos.

4.   Ladustatud kaubad peavad olema hõlpsasti tuvastatavad, kergelt ligipääsetavad ja lepingu alusel eraldi märgistatud. Ladustatud juustudele paigaldatakse eritähis.

Artikkel 7

Kontrollimine

1.   Lattu paigutamise ajal teostab pädev ametiasutus kontrollimist selle tagamiseks, et ladustatud kaubad on abikõlblikud ja et hoida ära toodete võimalikku asendamist lepingulise ladustamise ajal.

2.   Pädev ametiasutus teostab etteteatamata pistelist kontrolli, et teha kindlaks toodete olemasolu laos. Saadud valim peab kajastama tervikut ja vastama vähemalt 10 %le üldisest lepingulisest kogusest, mis on eraladustatud.

Kontrollimine hõlmab peale artikli 6 lõikes 3 osutatud laoarvestuse ka toodete kaalu, omaduste ja tuvastamise füüsilist kontrollimist. Selline füüsiline kontrollimine peab hõlmama vähemalt 5 % etteteatamata kontrollimisele kuuluvast kogusest.

3.   Lepingulise ladustamise lõppedes kontrollib pädev ametiasutus toodete kohalolekut. Kuid kui tooted jäävad lattu ka pärast maksimaalse lepingulise ladustamise lõppemist, võib kontrolli läbi viia siis, kui tooted laost välja tuuakse.

Esimeses lõigus kirjeldatud kontrollimise puhul teatab lepinguosaline sellest pädevale ametiasutusele, märkides ära asjaomased laopartiid, vähemalt viis tööpäeva enne lepingulise ladustamise lõppu või laost väljatoomise algust, kui väljatoomine toimub pärast lepingulise ladustamise lõppu.

Liikmesriik võib heaks kiita lühema ajavahemiku kui teises lõigus osutatud viis tööpäeva.

4.   Lõigete 1, 2 ja 3 kohaselt teostatud kontrollimistest tuleb koostada aruanne, milles märgitakse:

a)	kontrollimise kuupäev;

b)	selle kestus;

c)	sooritatud toimingud.

Kontrollimise aruandele peavad alla kirjutama vastutav inspektor ja kaasallkirjastajana lepinguosaline või vajaduse korral lao eest vastutav isik ning see peab kuuluma maksete toimikusse.

5.   Kõrvalekallete puhul, mis hõlmavad 5 % või rohkem kontrollitud toodetest, laiendatakse kontrollimisi suuremale valimile, mille määrab kindlaks pädev ametiasutus.

Liikmesriigid teavitavad sellistest juhtudest komisjoni nelja nädala jooksul.

6.   Liikmesriigid võivad ette näha, et kontrollimiskulud kannab täielikult või osaliselt lepinguosaline.

Artikkel 8

Abirahad ladustamise puhul

1.   Abisummad on järgmised:

i)	0,38 eurot tonni kohta iga lepingujärgse ladustamispäeva eest kaua säilivate juustude puhul;

ii)	0,45 eurot tonni kohta iga lepingujärgse ladustamispäeva eest Pecorino Romano juustu puhul;

iii)	0,59 eurot tonni kohta iga lepingujärgse ladustamispäeva eest Kefalo-Tyri ja Kasseri juustude puhul.

2.   Abi ei anta, kui lepinguline ladustamine kestab vähem kui 60 päeva. Maksimaalne abisumma ei või olla suurem 180 lepingulisele ladustamispäevale vastavast summast.

Kui lepinguosaline rikub artikli 7 lõike 3 teises või vajaduse korral kolmandas lõigus kirjeldatud tähtaega, vähendatakse abisummat 15 % ja seda makstakse ainult selle ajavahemiku eest, mille kohta lepinguosaline esitab pädevat ametiasutust rahuldava tõendi, et juustud olid lepinguliselt ladustatud.

3.   Abisumma makstakse välja lepingupoole taotluse alusel lepingulise ladustusaja lõpus 120 päeva jooksul alates taotluse vastuvõtmisest, tingimusel et artikli 7 lõikes 3 osutatud kontrollimised on toimunud ja et abiraha saamise õiguse andvad tingimused on täidetud.

Kui aga abi saamise õigust käsitlev ametlik läbivaatamine on pooleli, ei tehta väljamakset enne vastava õiguse tunnustamist.

Artikkel 9

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  EÜT L 160, 26.6.1999, lk 48. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1913/2005 (ELT L 307, 25.11.2005, lk 2).

---

---

31.5.2007

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 139/16

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 588/2007,

30. mai 2007,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2659/94, millega kehtestatakse Grana Padano, Parmigiano-Reggiano ja Provolone juustude eraladustusabi andmise üksikasjalikud eeskirjad

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1255/1999 piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 10 punkti b,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määruse (EÜ) nr 2659/94 (2) artikli 6 lõikes 1 on ette nähtud abisummad Grana Padano, Parmigiano-Reggiano ja Provolone juustude eraladustamiseks. Pidades silmas olemasolevaid rahalisi vahendeid, on vaja abi kogusummas kajastada ladustamiskulude suundumused ja turuhindade prognoositavad muutused. Samas ei ole asjakohane eristada abi osasid.

(2)	Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 2659/94 vastavalt muuta.

(3)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas piima- ja piimatooteturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 2659/94 artikli 6 lõige 1 asendatakse järgmisega:

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  EÜT L 160, 26.6.1999, lk 48. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1913/2005 (ELT L 307, 25.11.2005, lk 2).

(2)  EÜT L 284, 1.11.1994, lk 26. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 735/2006 (ELT L 129, 17.5.2006, lk 9).

---

31.5.2007

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 139/17

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 589/2007,

30. mai 2007,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1555/96 tomatite, aprikooside, sidrunite, ploomide, virsikute (sealhulgas nektariinide), pirnide ja lauaviinamarjade suhtes kohaldatavate täiendavate tollimaksude käivitusläve osas

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 28. oktoobri 1996. aasta määrust (EÜ) nr 2200/96 puu- ja köögiviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 33 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 30. juuli 1996. aasta määruses (EÜ) nr 1555/96 puu- ja köögivilja täiendavate imporditollimaksude rakenduseeskirjade kohta, (2) sätestatakse kõnealuse määruse lisas loetletud toodete impordi järelevalve. Asjaomane järelevalve peab toimuma komisjoni 2. juuli 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 2454/93 (millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (3) artikli 308d kohaselt.

(2)

Mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus sõlmitud põllumajanduslepingu (4) artikli 5 lõike 4 kohaldamiseks ning võttes arvesse viimaseid olemasolevaid andmeid 2003., 2004. ja 2005. aasta kohta, tuleks muuta tomatite, aprikooside, sidrunite, ploomide, virsikute (sealhulgas nektariinide), pirnide ja lauaviinamarjade täiendavate tollimaksude käivituslävesid.

(3)	Selle tulemusena tuleks muuta määrust (EÜ) nr 1555/96.

(4)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas värske puu- ja köögivilja turu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1555/96 lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. juunist 2007.

---

(1)  EÜT L 297, 21.11.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 47/2003 (EÜT L 7, 11.1.2003, lk 64).

(2)  EÜT L 193, 3.8.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 480/2007 (ELT L 111, 28.4.2007, lk 48).

(3)  EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 214/2007 (ELT L 62, 1.3.2007, lk 6).

(4)  EÜT L 336, 23.12.1994, lk 22.

---

---

31.5.2007

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 139/19

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 590/2007,

30. mai 2007,

puu- ja köögivilja (tomatid) B-süsteemi ekspordilitsentside väljaandmise kohta

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 28. oktoobri 1996. aasta määrust (EÜ) nr 2200/96 puu- ja köögiviljaturu ühise korralduse kohta, (1)

võttes arvesse komisjoni 8. oktoobri 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1961/2001, millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2200/96 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögivilja eksporditoetustega, (2) eriti selle artikli 6 lõiget 6,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni määrusega (EÜ) nr 134/2007 (3) on kehtestatud soovituslikud kogused, mille suhtes võib välja anda B-süsteemi ekspordilitsentse.

(2)	Pidades silmas komisjonile tänasel päeval kättesaadavat teavet, on oht, et tomatite puhul jooksvaks ekspordiperioodiks ette nähtud soovituslikke koguseid ületatakse. See ületamine piirab eksporditoetuste nõuetekohast toimimist puu- ja köögiviljasektoris.

(3)	Selle olukorra vältimiseks tuleks B-süsteemi litsentside taotlused pärast 30. maid 2007 eksporditavate tomatite puhul tagasi lükata kuni jooksva ekspordiperioodi lõpuni,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 134/2007 artikli 1 alusel tomatite suhtes esitatud B-süsteemi ekspordilitsentside taotlused, mille puhul on ekspordideklaratsioonid vastu võetud pärast 30. maid ja enne 1. juulit 2007, lükatakse tagasi.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 31. mail 2007.

---

(1)  EÜT L 297, 21.11.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 47/2003 (EÜT L 7, 11.1.2003, lk 64).

(2)  EÜT L 268, 9.10.2001, lk 8. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 548/2007 (ELT L 130, 22.5.2007, lk 3).

(3)  ELT L 42, 14.2.2007, lk 16. Parandatud väljaandes ELT L 52, 21.2.2007, lk 12.

---

31.5.2007

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 139/20

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 591/2007,

30. mai 2007,

millega kinnitatakse kodulinnuliha- ja munasektorite ning ovoalbumiini tüüpilised hinnad ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1484/95

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. oktoobri 1975 aasta määrust (EMÜ) nr 2771/75 munaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 5 lõiget 4

võttes arvesse nõukogu 29. oktoobri 1975. aasta määrust (EMÜ) nr 2777/75 kodulinnulihaturu ühise korralduse kohta, (2) eriti selle artikli 5 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 29. oktoobri 1975. aasta määrust (EMÜ) nr 2783/75 ovoalbumiini ja laktalbumiini turu ühise korralduse kohta, (3) eriti selle artikli 3 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni määruses (EÜ) nr 1484/95, (4) on sätestatud täiendava imporditollimaksu süsteemi rakendamise üksikasjalikud eeskirjad ning on kinnitatud kodulinnuliha- ja munasektorite ning ovoalbumiini tüüpilised hinnad.

(2)	Kodulinnuliha- ja munasektorites ning ovoalbumiini impordihindade määramise aluseks oleva teabe korrapärase kontrollimise tulemusel tuleks muuta teatavate toodete tüüpilisi impordihindu, võttes arvesse päritolule vastavaid hinnaerinevusi. Seepärast tuleks tüüpilised hinnad avaldada.

(3)	Turuolukorda arvesse võttes tuleks seda muudatust kohaldada võimalikult kiiresti.

(4)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas kodulinnuliha- ja munaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1484/95 I lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 31. mail 2007.

---

(1)  EÜT L 282, 1.11.1975, lk 49. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 679/2006 (ELT L 119, 4.5.2006, lk 1).

(2)  EÜT L 282, 1.11.1975, lk 77. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 679/2006.

(3)  EÜT L 282, 1.11.1975, lk 104. Määrust on viimati muudetud Komisjoni määrusega (EÜ) nr 2916/95 (EÜT L 305, 19.12.1995, lk 49).

(4)  EÜT L 145, 29.6.1995, lk 47. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 422/2007 (ELT L 102, 19.4.2007, lk 12).

---

---

31.5.2007

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 139/22

---

KOMISJONI DIREKTIIV 2007/29/EÜ,

30. mai 2007,

millega muudetakse direktiivi 96/8/EÜ seoses kehakaalu alandamiseks ettenähtud vähendatud energiasisaldusega dieetides kasutatavate toiduainete märgistamise, reklaami ja esitlemisega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 3. mai 1989. aasta direktiivi 89/398/EMÜ eritoiduks ettenähtud toiduaineid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1924/2006 (toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kohta) (2) kohaldatakse 1. juulist 2007. Kõnealust määrust kohaldatakse kehakaalu alandamiseks ettenähtud vähendatud energiasisaldusega dieetides kasutatava toidu suhtes, ilma et see piiraks komisjoni 26. veebruari 1996. aasta direktiivi 96/8/EÜ (kehakaalu alandamiseks ettenähtud vähendatud energiasisaldusega dieetides kasutatavate toiduainete kohta) (3) erieeskirju.

(2)	Direktiivis 96/8/EÜ on sätestatud, et selle direktiiviga reguleeritud toodete märgistusel, reklaamis ega esitlemisel ei tohi viidata toodete tarbimise tulemusena saavutatavale kehakaalu vähenemise määrale ega näljatunde vähenemisele või küllastustunde saavutamisele.

(3)	Määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 13 lõike 1 punktiga c on lubatud teatud tingimustel esitada toidu kohta tervisealaseid väiteid, mis kirjeldavad eelkõige näljatunde vähenemist ja küllastustunde suurenemist või viitavad neile.

(4)	Näljatunde vähenemisele või küllastustunde suurenemisele viitavate väidete lubamine tingimusel, et need väited põhinevad üldtunnustatud teaduslikel andmetel ning on keskmisele tarbijale hästi mõistetavad, peegeldab tootevaliku ja toodete omaduste arengut.

(5)	Need põhjendused on eriti kohased kehakaalu alandamiseks ettenähtud vähendatud energiasisaldusega dieetides kasutatavate toodete puhul. Seetõttu ei peaks need väited enam keelatud olema, eeldusel, et määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 13 lõikes 1 sätestatud tingimused on täidetud.

(6)	Käesoleva direktiiviga ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 96/8/EÜ artikli 5 lõige 3 asendatakse järgmisega:

Artikkel 2

Ülevõtmine

1.   Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt 30. novembriks 2007. Nad edastavad kõnealuste õigus- ja haldusnormide tekstid ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates 1. juulist 2007.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

---

(1)  EÜT L 186, 30.6.1989, lk 27. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

(2)  ELT L 404, 30.12.2006, lk 9. Määrust on parandatud ELT L 12, 8.1.2007, lk 3.

(3)  EÜT L 55, 6.3.1996, lk 22.

---

31.5.2007

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 139/24

---

KOMISJONI OTSUS,

25. mai 2007,

Rhynchophorus ferrugineus'i (Olivier) ühendusse sissetoomise ja seal levimise takistamiseks võetavate erakorraliste meetmete kohta

(teatavaks tehtud numbri K(2007) 2161 all)

(2007/365/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 8. mai 2000. aasta direktiivi 2000/29/EÜ taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta, (1) eriti selle artikli 16 lõike 3 kolmandat lauset,

ning arvestades järgmist:

(1)	Kui liikmesriik leiab, et on olemas oht direktiivi 2000/29/EÜ I või II lisas loetlemata kahjuliku organismi sissetoomiseks või levimiseks asjaomase liikmesriigi territooriumile, võib ta oma territooriumi kaitsmiseks selle ohu eest võtta ajutiselt mis tahes lisameetmeid.

(2)

Rhynchophorus ferrugineus'i (Olivier) (edaspidi „kõnealune kahjulik organism”) esinemise tagajärjel Ibeeria poolsaare lõunaosas teavitas Hispaania 27. juunil 2006. aastal komsjoni ja teisi liikmesriike, et ta on võtnud 6. juunil 2006 täiendavaid ametlikke meetmeid kõnealuse kahjuliku organismi oma territooriumile edaspidise sissetoomise ja seal levimise vastu.

(3)

Rhynchophorus ferrugineus'i (Olivier) ei ole direktiivi 2000/29/EÜ I ega II lisas loetletud. Vähesel teaduslikul teabel põhinev kahjuriohu hindamise aruanne on siiski näidanud, et kõnealune kahjulik organism põhjustab mitmeid puude kahjustusi, kaasa arvatud mõnede palmiliste sugukonda kuuluvate taimeliikide, mille tüve alumise osa läbimõõt on üle 5 cm (edaspidi „ohustatud taimed”), väljasuremist. Selliseid ohustatud taimi esineb mitmel pool Euroopas, enamasti lõunaosas, kuhu neid on istutatud kaunistamise eesmärgil ning kus nad on olulised ka keskkonnale.

(4)	Seepärast on vaja võtta erakorralisi meetmeid kõnealuse kahjuliku organismi ühendusse toomise ja seal levimise vältimiseks.

(5)

Neid erakorralisi meetmeid tuleks ühenduse piiritletud aladel, kus kõnealust kahjulikku organismi esineb, rakendada, et takistada kõnealuse kahjuliku organismi ühendusse toomist ja seal levimist, ohustatud taimede importi ühendusse, nende taimede tootmist ja vedu ühenduses ning tugevdada kontrolli nimetatud valdkonnas. Kõnealuse kahjuliku organismi esinemise või jätkuva mitteesinemise kontrollimiseks tuleks läbi viia kõigi palmi sugukonda kuuluvate taimede uuring liikmesriikides, eesmärgiga koguda rohkem teaduslikku informatsiooni taimede ohustatuse kohta.

(6)	On asjakohane vaadata nende uuringute tulemused läbi 31. märtsiks 2008, võttes arvesse kogemusi, mis on saadud esimesel kasvuperioodil erakorraliste meetmete rakendamise tulemusena.

(7)	Käesoleva otsuse järgimiseks peaksid liikmesriigid vajaduse korral kohandama oma õigusakte.

(8)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas taimetervise alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	–	kõnealune kahjulik organism	–	Rhynchophorus ferrugineus (Olivier);
b)	–	ohustatud taimed	–	taimed, va viljad ja seemned, mille tüve alumise osa läbimõõt on üle 5 cm (Areca catechu, Arenga pinnata, Borassus flabellifer, Calamus merillii, Caryota maxima, Caryota cumingii, Cocos nucifera, Corypha gebanga, Corypha elata, Elaeis guineensis, Livistona decipiens, Metroxylon sagu, Oreodoxa regia, Phoenix canariensis, Phoenix dactylifera, Phoenix theophrasti, Phoenix sylvestris, Sabal umbraculifera, Trachycarpus fortunei ja Washingtonia spp.);
c)	–	tootmiskoht	–	tootmiskoht ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni rahvusvahelise fütosanitaarmeetmete standardi nr 5 (2) kohaselt.

Artikkel 2

Erakorralised meetmed kõnealuste kahjulike organismide vastu

Tuleb keelata kõnealuste kahjulike organismide toomine ühendusse ja nende levimine seal.

Artikkel 3

Ohustatud taimede import

Ohustatud taimi võib Euroopa Ühendusse tuua ainult juhul, kui:

a)	taimed vastavad käesoleva otsuse I lisa punktis 1 impordi suhtes kehtestatud nõuetele;

b)	vastutav ametiasutus kontrollib vastavalt direktiivi 2000/29/EÜ artikli 13a lõikele 1 ühendusse sissetoomisel kõnealuse kahjuliku organismi esinemist taimedel ning mingeid märke kõnealuse kahjuliku organismi esinemise kohta ei leita.

Artikkel 4

Ohustatud taimede liikumine ühenduses

Ühendusest pärit või artikli 3 kohaselt ühendusse imporditud ohustatud taimede liikumine ühenduse piirides on lubatud ainult juhul, kui need taimed vastavad I lisa punktis 2 sätestatud tingimustele.

Artikkel 5

Uuringud ja teavitamine

1.   Liikmesriigid viivad oma territooriumil leiduvate palmiliste sugukonda kuuluvate taimede hulgas igal aastal läbi ametlikke uuringuid kõnealuse kahjuliku organismi esinemise või kõnealuse kahjuliku organismiga nakatumise tõendite suhtes.

Ilma et see piiraks direktiivi 2000/29/EÜ artikli 16 lõike 2 kohaldamist, edastatakse komisjonile ja teistele liikmesriikidele iga aasta 28. veebruariks nende uuringute tulemused koos artiklis 6 viidatud piiritletud alade loeteluga.

2.   Kõnealuse kahjuliku organismi esinemise igast kahtlusest või sellele kinnituse leidmisest tuleb viivitamata teatada vastutavatele ametiasutustele.

Artikkel 6

Piiritletud alade kehtestamine

Kui artikli 5 lõikes 1 viidatud uuringute tulemused või artikli 5 lõikes 2 viidatud teatamine kinnitavad kõnealuse kahjuliku organismi esinemist mingis piirkonnas või kui kõnealuse kahjuliku organismi esinemine on kindlaks tehtud muul viisil, siis peavad liikmesriigid määratlema piiritletud alad ja võtma vastavalt II lisa punktile 1 või punktile 2 ametlikke meetmeid.

Artikkel 7

Vastavus

Vajaduse korral kohandavad liikmesriigid meetmeid, mis nad on võtnud enda kaitseks kõnealuse organismi sissetoomise ja levimise vastu, nii et need vastaksid käesolevale otsusele. Nad teatavad nimetatud meetmetest viivitamata komisjonile.

Artikkel 8

Läbivaatamine

Käesolev otsus vaadatakse uuesti läbi hiljemalt 31. märtsiks 2008.

Artikkel 9

Adressaadid

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

---

(1)  EÜT L 169, 10.7.2000, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2006/35/EÜ (ELT L 88, 25.3.2006, lk 9).

(2)  Fütosanitaarterminite sõnastik – ISPM võrdlusstandard nr 5, rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni sekretariaat, Rooma.

---

---

---

31.5.2007

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 139/28

---

KOMISJONI OTSUS,

25. mai 2007,

tiodikarbi nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse kandmata jätmise ja kõnealust toimeainet sisaldavate taimekaitsevahendite lubade tühistamise kohta

(teatavaks tehtud numbri K(2007) 2165 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2007/366/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiivi 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turuleviimise kohta, (1) eriti selle artikli 8 lõike 2 neljandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivi 91/414/EMÜ artikli 8 lõikes 2 sätestatakse, et liikmesriik võib 12 aasta jooksul pärast kõnealuse direktiivi teatavakstegemist lubada turustada taimekaitsevahendeid, mis sisaldavad nimetatud direktiivi I lisas loetlemata toimeaineid, mis on juba turul kaks aastat pärast teatavakstegemise kuupäeva, kui kõnealuseid toimeaineid uuritakse järk-järgult tööprogrammi raames.

(2)

Komisjoni määrustega (EÜ) nr 451/2000 (2) ja (EÜ) nr 703/2001 (3) on sätestatud direktiivi 91/414/EMÜ artikli 8 lõikes 2 nimetatud tööprogrammi teise etapi üksikasjalikud rakenduseeskirjad ning kehtestatud hindamisele kuuluvate toimeainete loetelu nende võimalikuks kandmiseks direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse. Tiodikarb kuulub nimetatud loetelusse.

(3)

Tiodikarbi mõju inimeste tervisele ja keskkonnale kasutusviiside puhul, mida teavitaja on ette näinud, on hinnatud vastavalt määruste (EÜ) nr 451/2000 ja (EÜ) nr 703/2001 sätetele. Kõnealuste määrustega on määratud ka referentliikmesriigid, kes esitavad asjaomased hindamisaruanded ja soovitused Euroopa Toiduohutusametile (EFSA) vastavalt määruse (EÜ) nr 451/2000 artikli 8 lõikele 1. Tiodikarbi puhul oli referentliikmesriik Ühendkuningriik ja kogu asjaomane teave esitati 19. jaanuaril 2004.

(4)

Hindamisaruande kohta on esitanud eksperthinnangud liikmesriigid ja Euroopa Toiduohutusameti hindamistöörühm ning see esitati komisjonile 14. detsembril 2005. aastal EFSA kokkuvõttena, mis käsitleb vastastikuseid eksperthinnanguid toimeaine tiodikarb pestitsiidialase riskianalüüsi kohta. (4) Liikmesriigid ja komisjon vaatasid nimetatud aruande läbi toiduahela ja loomatervishoiu alalises komitees ning 14. juulil 2006 vormistati see komisjoni läbivaatamisaruandena tiodikarbi kohta.

(5)

Kõnealuse toimeaine hindamisel on esile kerkinud terve rida küsimusi. Insektitsiidide kasutamisega seotud riski hindamine näitas toidu kaudu omastamisega seotud akuutset riski, mis väikelaste puhul tuleneb töödeldud viinamarjade ja täiskasvanute puhul veini tarbimisest. Tiodikarbi molluskitsiidina kasutamisega kaasneva riski kohta on andmed puudulikud, eelkõige seoses kasutajate kokkupuutumisega toimeainega ja võimaliku põhjavee saastumisega ning seega ei olnud kättesaadava teabe alusel võimalik kindlaks teha, kas tiodikarb vastab direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse kandmise kriteeriumidele.

(6)

Komisjon palus teavitajal esitada omapoolsed märkused vastastikuste eksperdihinnangute tulemuste kohta ning teatada, kas ta kavatseb tulevikus aine kasutamist toetada või mitte. Teavitaja esitas omapoolsed märkused, mida on tähelepanelikult uuritud. Vaatamata esitatud väidetele jäid eespool nimetatud probleemid lahendamata ning EFSA ekspertide kohtumistel esitatud ja kaalutud teabe põhjal koostatud hindamisaruandest ei selgu, et tiodikarbi sisaldavad taimekaitsevahendid võiksid kavandatud kasutustingimustes üldiselt vastata direktiivi 91/414/EMÜ artikli 5 lõike 1 punktides a ja b sätestatud nõuetele.

(7)	Seepärast ei tuleks tiodikarbi kanda direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse.

(8)	Tuleb võtta meetmed tagamaks, et tiodikarbi sisaldavate taimekaitsevahendite kehtivad load tühistatakse ettenähtud ajavahemiku jooksul ja neid ei pikendata ning selliste toodete jaoks uusi lubasid ei anta.

(9)	Liikmesriigi antud ajapikendus tiodikarbi sisaldavate taimekaitsevahendite olemasolevate varude realiseerimiseks, ladustamiseks, turuleviimiseks ja kasutamiseks ei tohi olla pikem kui kaksteist kuud, et võimaldada olemasolevate varude ärakasutamine hiljemalt ühe kasvuperioodi jooksul.

(10)	Käesolev otsus ei piira hilisemate komisjonipoolsete meetmete võtmist kõnealuse toimeaine suhtes vastavalt nõukogu 21. detsembri 1978. aasta direktiivile 79/117/EMÜ, millega keelatakse teatavaid toimeaineid sisaldavate taimekaitsevahendite turuleviimine ja kasutamine. (5)

(11)	Käesolev otsus ei piira tiodikarbi kohta taotluse esitamist vastavalt direktiivi 91/414/EMÜ artikli 6 lõikele 2 seoses selle võimaliku kandmisega kõnealuse direktiivi I lisasse.

(12)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Tiodikarbi ei kanta toimeainena direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse.

Artikkel 2

Liikmesriigid tagavad, et:

a)	tiodikarbi sisaldavate taimekaitsevahendite load tühistatakse hiljemalt 25. novembril 2007;

b)	alates käesoleva otsuse avaldamise kuupäevast ei anta tiodikarbi sisaldavate taimekaitsevahendite kasutamiseks lubasid ja neid ei uuendata.

Artikkel 3

Ajapikendus, mille liikmesriigid annavad vastavalt direktiivi 91/414/EMÜ artikli 4 lõike 6 sätetele, peab olema võimalikult lühike ja lõpeb hiljemalt 25. novembril 2008.

Artikkel 4

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

---

(1)  EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2007/25/EÜ (ELT L 106, 24.4.2007, lk 34).

(2)  EÜT L 55, 29.2.2000, lk 25. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1044/2003 (ELT L 151, 19.6.2003, lk 32).

(3)  EÜT L 98, 7.4.2001, lk 6.

(4)  EFSA Scientific Report (2005) 55, 1–76, Conclusion regarding the peer review of peticide risk assessment of Thiodicarb.

(5)  EÜT L 33, 8.2.1979, lk 36. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 850/2004 (ELT L 158, 30.4.2004, lk 7).

---

31.5.2007

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 139/30

---

KOMISJONI OTSUS,

25. mai 2007,

ühenduse rahalise toetuse andmise kohta Itaaliale seoses lammaste katarraalset palavikku käsitleva epidemioloogilise teabe kogumise ja analüüsimise süsteemi rakendamisega

(teatavaks tehtud numbri K(2007) 2166 all)

(Ainult itaaliakeelne tekst on autentne)

(2007/367/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1990. aasta otsust 90/424/EMÜ kulutuste kohta veterinaaria valdkonnas, (1) eriti selle artikleid 19 ja 20,

ning arvestades järgmist:

(1)

Lammaste katarraalne palavik on haigus, mida kannavad edasi putuknakatajad Culicoïdes spp. See on piiriülene haigus ning tõhusaks seireks ja kontrolliks ei piisa liikmesriikide iseseisvatest jõupingutustest. On tarvis terviklikku lähenemisviisi ühenduse tasandil, et analüüsida lammaste katarraalsesse palavikku nakatumise ja vastavate Culicoïdes nakatajate piirkondlikku ning globaalset levikut. Seega on äärmiselt tähtis koguda ja vahetada lammaste katarraalse palaviku epidemioloogilist teavet, et kehtestada asjakohased meetmed haiguse kontrollimiseks nimetatud populatsioonis ja nende meetmete tõhususe kontrollimiseks.

(2)	Ühenduse seirevõrgu rakendamine võimaldaks teha tõhusat riskianalüüsi ühenduse ulatuses ja vähendada mõningaid kulusid, mida tehakse liikmesriikide nappidest vahenditest.

(3)	Sellega seoses suurendavad geograafilised infosüsteemid (GIS) andmete analüüsimise võimalusi ja hõlbustavad arusaamist haiguse dünaamikast ja levikust.

(4)

Teramos (Itaalia) asuv keskus Istituto Zooprofilattico Sperimentale dell’Abruzzo e del Molise „G. Caporale”, mis on Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni (OIE) koostöökeskus loomaarstiõppe, epidemioloogia, toiduohutuse ja loomatervishoiu alal, on loomas veebipõhiseid geograafilisi infosüsteeme, et koguda, salvestada ja analüüsida lammaste katarraalse palaviku seireandmeid (BlueTongue NETwork application). Liikmesriigid ja kolmandad riigid saavad nimetatud süsteemi omavahel jagada, et kontrollida selle kui haiguse kontrollimise vahendi kehtivust ja saada paremini aru haiguse dünaamikast ja levikust.

(5)	Rahalist toetust tuleks anda just sellele projektile, kuna see aitab kaasa ühenduse lammaste katarraalset palavikku käsitlevate õigusaktide arendamisele ja lõpptulemusena selle haiguse paremale kontrollimisele.

(6)	Nõukogu 21. juuni 2005. aasta määruse (EÜ) nr 1290/2005 (põllumajanduspoliitika rahastamise kohta) (2) kohaselt tuleb rahastada veterinaarmeetmeid Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist. Finantskontrolli suhtes kohaldatakse kõnealuse määruse artikleid 9, 36 ja 37.

(7)	Ühenduse rahaline toetus makstakse välja tingimusel, et kavandatud meetmed on tegelikult ellu viidud ja ametiasutused on esitanud kogu vajaliku teabe.

(8)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1.   Ühendus annab Itaaliale rahalist toetust projektile, millega luuakse veebipõhine süsteem lammaste katarraalse palaviku seireandmete kogumiseks, salvestamiseks ja analüüsimiseks (BlueTongue NETwork application) Teramos (Itaalia) asuvas keskuses Istituto Zooprofilattico Sperimentale dell’Abruzzo e del Molise „G. Caporale”.

2.   Järgmised tingimused peavad olema täidetud:

a)	süsteem tuleb luua ja teha kättesaadavaks liikmesriikidele, kes seda taotlevad, hiljemalt 31. maiks 2007;

b)	Itaalial tuleb esitada komisjonile tehniline ja finantsaruanne hiljemalt 30. septembril 2007. aastal ning finantsaruandega koos tuleb esitada tehtud kulutusi ja saavutatud tulemusi põhjendavad dokumendid.

Artikkel 2

1.   Itaaliale antav ühenduse rahaline toetus artiklis 1 osutatud projektile katab 100 % ulatuses personali- ja seadmete, sealhulgas riist- ja tarkvara ning muude tarbekaupade ostmise kulud, mis on vajalikud Termos (Itaalia) asuvale keskusele Istituto Zooprofilattico Sperimentale dell’Abruzzo e del Molise „G. Caporale” artiklis 1 osutatud tööks, ning ei ületa 100 000 eurot.

2.   Ühenduse rahalist toetust makstakse järgmiselt:

a)	70 % ettemaksuna Itaalia taotlusel;

b)	ülejäänud osa pärast artikli 1 lõike 2 punktis b osutatud aruannete ja täiendavate dokumentide esitamist.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud Itaalia Vabariigile.

---

(1)  EÜT L 224, 18.8.1990, lk 19. Otsust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1).

(2)  ELT L 209, 11.8.2005, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 378/2007 (ELT L 95, 5.4.2007, lk 1).

---

31.5.2007

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 139/32

---

LIIKMESRIIKIDE VALITSUSTE ESINDAJATE OTSUS,

23. mai 2007,

millega nimetatakse ametisse Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu kohtunik

(2007/368/EÜ, Euratom)

EUROOPA ÜHENDUSTE LIIKMESRIIKIDE VALITSUSTE ESINDAJAD,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 224,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 140,

ning arvestades, et

asutamislepingute sätete kohaselt toimub Euroopa Ühenduse Esimese Astme Kohtu liikmete osaline asendamine iga kolme aasta järel kuus aastat kestvaks ametiajaks. Lisaks 25. aprillil 2007 ametisse nimetatud kaheteistkümnele kohtunikule peavad liikmesriikide valitsused ajavahemikuks 1. septembrist 2007 kuni 31. augustini 2013 ametisse nimetama veel ühe kohtuniku,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Santiago SOLDEVILA FRAGOSO nimetatakse Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu kohtunikuks ajavahemikuks 1. septembrist 2007 kuni 31. augustini 2013.

Artikkel 2

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

---

31.5.2007

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 139/33

---

NÕUKOGU ÜHISMEEDE 2007/369/ÜVJP,

30. mai 2007,

Euroopa Liidu politseimissiooni kohta Afganistanis

(EUPOL AFGHANISTAN)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 14 ja artikli 25 kolmandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu kiitis 16. novembril 2005 heaks ühisdeklaratsiooni „Pühendumine uuele ELi–Afganistani partnerlusele”, milles Euroopa Liit (EL) ja Afganistani Islamivabariigi valitsus (Afganistani valitsus) kinnitasid, et nende eesmärgiks on „turvaline, stabiilne, vaba, jõukas ja demokraatlik Afganistan, nagu on sätestatud 4. jaanuaril 2004 (14. Dalwa 1383) vastu võetud Afganistani põhiseaduses. Mõlemad pooled soovivad, et Afganistanil oleks täielik ja aktiivne roll rahvusvahelises üldsuses ning pühenduvad tuleviku ehitamisele, mis oleks jõukas, vaba terrorismiohtudest, ekstremismist ja organiseeritud kuritegevusest”.

(2)

31. jaanuaril 2006 sõlmiti Afganistani kokkulepe (Afghanistan Compact) (London). Selle kokkuleppega kinnitati Afganistani valitsuse ja rahvusvahelise üldsuse kohustused ja loodi tõhus mehhanism Afganistani ja rahvusvaheliste jõupingutuste kooskõlastamiseks järgmise viie aasta jooksul, et teha tööd saavutamaks olukord, kus Afganistani rahvas saab elada rahus, turvaliselt ja õigusriigis, milles järgitakse head haldustava ja on tagatud inimõiguste kaitse kõigile ning toimub püsiv majandus- ja sotsiaalne areng.

(3)

Afganistani kokkuleppega toetatakse Afganistani valitsuse üleminekuaja riiklikku arengustrateegiat (i-ANDS), milles on sätestatud valitsuse visioon ja investeerimiseelistused. i-ANDS kajastab siseriiklike konsultatsioonide protsessi tulemust, tugevdades kokkuleppes toodud võrdlusnäitajaid ja Afganistani aastatuhande arengueesmärkides seatud sihte.

(4)

13. oktoobril 2006 esitati poliitika- ja julgeolekukomiteele ühise ELi hindamismissiooni aruanne, mis sisaldas Afganistanis valitseva õigusriigi olukorra analüüsi ning samuti soovitusi edasiste tegevuste kohta, et tugevdada ELi panust kõnealusele valdkonnale Afganistanis ning avaldada strateegilist mõju. Ühise hindamismissiooni aruandes soovitati muu hulgas, et EL võiks kaaluda täiendava panuse andmist, et toetada politseisektorit politseimissiooni abil ja et Afganistani võiks saata teabekogumismissiooni, et täiendavalt uurida sellise missiooni teostatavust.

(5)

Ajavahemikul 27. novembrist kuni 14. detsembrini 2006 toimus Afganistanis teabekogumismissioon. Järgides oma 11. detsembri 2006. aasta ja 12. veebruari 2007. aasta järeldusi, kiitis nõukogu heaks kriisiohjamise kontseptsiooni ELi politseimissiooniks Afganistanis korrakaitse valdkonnas, mis on seotud õigusriigi põhimõtte laiema kehtestamisega, ja nõustus, et missioon annab täiendavat kasu. Missiooni eesmärgiks on luua Afganistani omavastutuse alla kuuluv politseiteenistus, mis austaks inimõigusi ning tegutseks vastavalt õigusriigi põhimõttele. Missioon peaks tuginema praegu tehtavatele jõupingutustele ning järgima kooskõlas kriisiohjamise kontseptsiooniga kõikehõlmavat ja strateegilist lähenemist. Seda tehes peaks missioon tegelema politseireformis esinevate probleemidega riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil.

(6)

ÜRO Julgeolekunõukogu võttis 23. märtsil 2007 vastu resolutsiooni 1746 (2007) ÜRO abimissiooni Afganistanis (UNAMA) volituste pikendamise kohta, milles muu hulgas tervitatakse ELi otsust luua politseimissioon korrakaitse valdkonnas, mis on seotud õigusriigi põhimõtte laiema kehtestamisega ja uimastivastase võitlusega, et toetada ja muuta tõhusamaks politseireformi valdkonnas riiklikul ja piirkondlikult tasandil tehtavaid jõupingutusi, ning ÜRO Julgeolekunõukogu ootab missiooni peatset käivitamist.

(7)	Nõukogu kiitis 23. aprillil 2007 heaks operatsiooni kontseptsiooni (CONOPS) ELi politseimissiooniks Afganistanis (EUPOL AFGHANISTAN), mis on seotud õigusriigi põhimõtte laiema kehtestamisega.

(8)	Afganistani valitsus kutsus 16. mail 2007. aastal saadetud kirjas ELi käivitama ELi politseimissiooni Afganistanis.

(9)

ELi politseimissioon hakkab tegutsema rahvusvahelise üldsuse jõupingutuste laiemas kontekstis, et toetada Afganistani valitsust vastutuse võtmisel õigusriigi põhimõtte tugevdamise eest ning eelkõige tsiviilpolitsei- ja õiguskaitsealase suutlikkuse suurendamisel. Tagatakse tihe kooskõla ELi politseimissiooni ja teiste julgeolekualast abi osutavate rahvusvaheliste osalejate, sealhulgas rahvusvaheliste julgeoleku abijõudude (ISAF) ning politsei- ja õigusriigireformi toetavate üksuste tegevuse vahel.

(10)

Missioon kestab vähemalt kolm aastat, nagu on sätestatud operatsiooni kontseptsioonis, võttes arvesse vajadust ELi konkreetse toetuse järele seoses politseireformiga ja seost Afganistani kokkuleppes kehtestatud eesmärkidega. Tulenevalt olukorra ettearvamatusest ja vajadusest tagada paindlik lähenemisviis, vaadatakse missiooni suurus ja ulatus läbi iga kuue kuu tagant, arvestades operatsiooni kontseptsioonis ja operatsiooni plaanis sätestatud hindamiskriteeriumeid.

(11)	Missiooni volitusi täidetakse olukorras, mis võib halvendada ja kahjustada Euroopa Liidu lepingu artiklis 11 sätestatud ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) eesmärke,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA ÜHISMEETME:

Artikkel 1

Missioon

1.   Käesolevaga loob Euroopa Liit kolmeks aastaks Euroopa Liidu politseimissiooni Afganistanis („EUPOL AFGHANISTAN” või „missioon”), mis sisaldab 30. mail 2007 algavat planeerimisetappi ja mitte hiljem kuii 15. juunil 2007 algavat täitmisetappi.

2.   EUPOL AFGHANISTAN tegutseb vastavalt artiklis 3 sätestatud eesmärkidele ja artiklis 4 sätestatud ülesannetele.

Artikkel 2

Planeerimisetapp

1.   Missiooni planeerimisetapil moodustatakse planeerimisrühm, millesse kuuluvad missiooni juht ja missiooni ettevalmistamisega seotud vajaduste rahuldamiseks vajalik arv töötajaid.

2.   Missiooni juht, keda abistab planeerimisrühm koostab operatsiooni plaani (OPLAN) ja töötab välja kõik EUPOL AFGHANISTANi läbiviimiseks vajalikud tehnilised vahendid.

3.   Planeerimisetapis viiakse esmajärjekorras läbi riski igakülgne hindamine, mida vajaduse korral ajakohastatakse, keskendudes konkreetselt missiooni tegevustega seotud julgeolekuriskidele. Operatsiooni plaanis võetakse arvesse riski ajakohastatud hinnanguid ja see sisaldab julgeolekuplaani.

4.   Missiooni juht teeb tihedat koostööd Afganistani määratud ELi eriesindajaga, komisjoniga ja hetkel Afganistani politseireformi kaasatud liikmesriikidega.

5.   Missiooni juht teeb vajadusel tihedat koostööd Afganistani valitsusega ja asjaomaste rahvusvaheliste osalejatega, sealhulgas NATO/ISAFi, piirkondliku ülesehitusrühma juhtriikidega, ÜROga (ÜRO abimissioon Afganistanis (UNAMA)) ja Afganistani politseireformi kaasatud kolmandate riikidega ning kooskõlastab nendega tegevusi.

6.   Operatsiooni plaani kiidab heaks nõukogu.

Artikkel 3

Eesmärgid

EUPOL AFGHANISTAN toetab märkimisväärselt Afganistani vastutusalas oleva jätkusuutliku ja tõhusa tsiviilpolitseialase korra loomist, mis tagab rahvusvaheliste standardite kohaselsobiva koostoime laiema kriminaalõigussüsteemiga ning on kooskõlas ühenduse, liikmesriikide ja teiste rahvusvaheliste osalejate institutsioonide väljaarendamisel tehtava tööga. Lisaks sellele toetab missioon reformiprotsessi kulgemist usaldusväärse ja tõhusa politseiteenistuse suunas, mis toimib õigusriigi põhimõtete alusel ja milles austatakse inimõigusi.

Artikkel 4

Ülesanded

1.   Artiklis 3 ette nähtud eesmärkide täitmiseks EUPOL AFGHANISTAN:

a)	teeb tööd strateegia arendamiseks, keskendudes rahvusvahelise kogukonna ühise politseireformi käsitleva üldstrateegia koostamisele, arvestades Afganistani kokkulepet ja i-ANDSi;

b)	toetab Afganistani valitsust nende strateegia järjepideval rakendamisel;

c)	parandab rahvusvaheliste osalejate tegevuse sidusust ja kooskõlastatust ja

d)	toetab sidemete loomist politsei ja õigusriigi põhimõtte laiema kehtestamise vahel.

Neid eesmärke arendatakse edasi operatsiooni plaanis.

2.   Strateegilised eesmärgid saavutatakse muu hulgas järelevalve, juhendamise, nõustamise ja väljaõppe abil. EUPOL AFGHANISTAN ei ole rakendusmissioon.

3.   Missiooniga seotud valdkondades ja oma eesmärkide toetamiseks kooskõlastab ja hõlbustab EUPOL AFGHANISTAN vajadusel liikmesriikide ja kolmandate riikide poolt nende vastutusel läbiviidavaid projekte ja annab nendega seoses nõu.

Artikkel 5

Missiooni struktuur

1.   Missioon koosneb Kabulis asuvast peakorterist, kus asub:

i)	missiooni juht;

ii)	peamised nõustajad, sealhulgas julgeoleku vanemametnik (SMSO);

iii)	väljaõppe üksus;

iv)	nõustamise ja juhendamise üksused;

v)	haldusüksus.

Vajaduse korral lisandub missioonile Brüsselis asuv toetusüksus.

2.   Missiooni isikkoosseisu liikmed määratakse ülesandeid täitma riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, arvestades julgeolekuhinnangut. Taotletakse tehnilise kokkuleppe sõlmimist ISAFi ja piirkondliku staabi/ülesehitusrühma juhtriikidega teabevahetuseks, meditsiinilise, julgeolekualase ja logistilise toe saamiseks, sealhulgas majutuse võimaldamiseks piirkondlike staapide ja piirkondlike ülesehitusrühmade poolt.

3.   Lisaks sellele lähetatakse Kabulis asuva rahvusvahelise politseiabi koordineerimise büroo juurde mitmed missiooni töötajad toetamaks selle asutuse tegevust Afganistani politseireformi strateegilise kooskõlastamise parandamisel.

Artikkel 6

Missiooni juht

1.   Brigaadikindral Friedrich Eichele nimetatakse EUPOL AFGHANISTANi missiooni juhiks.

2.   Missiooni juht teostab EUPOL AFGHANISTANi operatiivjuhtimist ja hoolitseb selle igapäevase haldamise eest.

3.   Siseriiklikud asutused annavad operatiivjuhtimise üle EUPOL AFGHANISTANi missiooni juhile.

4.   Missiooni juht vastutab isikkoosseisu distsiplinaarkontrolli eest. Lähetatud isikkoosseisu osas teostab distsiplinaarkontrolli asjaomane siseriiklik või ELi asutus.

5.   Missiooni eelarve täitmiseks allkirjastab missiooni juht komisjoniga lepingu.

6.   Missiooni juht teeb tihedat koostööd ELi eriesindajaga.

7.   Missiooni juht tagab EUPOL AFGHANISTANi tiheda koostöö ja tegevuse kooskõlastatuse Afganistani valitsusega ja asjaomaste rahvusvaheliste osalejatega, sealhulgas NATO/ISAFi, piirkondliku ülesehitusrühma juhtriikidega, ÜROga (ÜRO abimissioon Afganistanis (UNAMA)) ja Afganistani politseireformi kaasatud kolmandate riikidega.

8.   Missiooni juht tagab missiooni nähtavuse vajalikul määral.

Artikkel 7

Isikkoosseis

1.   EUPOL AFGHANISTANi isikkoosseisu liikmete arv ja pädevus on kooskõlas artiklis 3 sätestatud eesmärkide, artiklis 4 sätestatud ülesannete ja artiklis 5 sätestatud missiooni struktuuriga.

2.   EUPOL AFGHANISTAN koosneb peamiselt ELi liikmesriikide või institutsioonide lähetatud isikkooseisust.

3.   Iga liikmesriik või ELi institutsioon katab oma isikkoosseisu lähetamisega seotud kulud, kaasa arvatud sõidukulud missiooni toimumiskohta ja tagasi, töötasu, ravikindlustuse, toetused (välja arvatud päevaraha ning keerulistes ja ohtlikes tingimustes töötamise eest makstavad toetused).

4.   EUPOL AFGHANISTAN võib võtta vastavalt vajadusele lepingu alusel tööle rahvusvahelise ja kohaliku isikkoosseisu.

5.   Kogu isikkoosseis jääb asjaomase lähetajariigi või ELi institutsiooni alluvusse ning täidab oma kohustusi ja tegutseb missiooni huvides. Isikkoosseis peab kinni nõukogu 19. märtsi 2001. aasta otsusega 2001/264/EÜ, millega võetakse vastu nõukogu julgeolekueeskirjad, (1) kehtestatud julgeolekupõhimõtetest ja miinimumstandarditest.

Artikkel 8

EUPOL AFGHANISTANi isikkoosseisu staatus

1.   EUPOL AFGHANISTANi isikkoosseisu staatus Afganistanis, sealhulgas privileegid, immuniteedid ja lisatagatised, mida on vaja EUPOL AFGHANISTANi lõpuleviimiseks ja tõrgeteta toimimiseks, kehtestatakse asutamislepingu artiklis 24 sätestatud korras sõlmitavas lepingus. Kõrge esindaja/peasekretär, kes abistab eesistujariiki, võib selle korra suhtes viimase nimel läbirääkimisi pidada.

2.   Isikkoosseisu liikme lähetanud riik või ELi institutsioon vastutab kõikide lähetusega seotud nõuete eest, olenemata sellest, kas nõude on esitanud isikkoosseisu liige või käib see tema kohta. Kõnealune riik või ELi institutsioon vastutab ka lähetatud isiku vastu meetmete võtmise eest.

3.   Rahvusvaheliste ja kohalike tsiviiltöötajate puhul sätestatakse töötingimused ning õigused ja kohustused missiooni juhi ja isikkoosseisu liikmete vahelises lepingus.

Artikkel 9

Käsuliin

1.   EUPOL AFGHANISTANil on ühtne käsuliin nagu kriisiohjamisoperatsioonil.

2.   Poliitilist kontrolli ja strateegilist suunamist teostab poliitika- ja julgeolekukomitee.

3.   Missiooni juht annab peasekretärile/kõrgele esindajale aru ELi eriesindaja kaudu.

4.   Missiooni juht juhib missiooni ja vastutab selle igapäevase haldamise eest.

5.   Missiooni juht annab peasekretärile/kõrgele esindajale aru ELi eriesindaja kaudu.

6.   ELi eriesindaja annab nõukogule aru peasekretäri/kõrge esindaja kaudu.

Artikkel 10

Poliitiline kontroll ja strateegiline juhtimine

1.   Poliitika- ja julgeolekukomitee teostab nõukogu vastutusel missiooni poliitilist kontrolli ja strateegilist juhtimist. Nõukogu volitab käesolevaga poliitika- ja julgeolekukomiteed tegema asjakohaseid otsuseid kooskõlas asutamislepingu artikliga 25. Kõnealune volitus sisaldab õigust teha muudatusi operatsiooni plaanis ja käsuliinis. Samuti sisaldab see õigust missiooni juhi nimetamist käsitlevate edasiste otsuste vastuvõtmiseks. Nõukogu, keda abistab peasekretär/kõrge esindaja, võtab vastu otsuseid missiooni eesmärkide ja lõpetamise kohta.

2.   Poliitika- ja julgeolekukomitee annab nõukogule korrapäraselt aru.

3.   Poliitika- ja julgeolekukomitee saab missiooni juhilt korrapäraste ajavahemike järel aruandeid. Poliitika- ja julgeolekukomitee võib vajaduse korral kutsuda missiooni juhi oma koosolekutele.

Artikkel 11

Julgeolek

1.   Missiooni juht vastutab EUPOL AFGHANISTANi julgeoleku eest. Missiooni juht täidab seda kohustust kooskõlas ELi poliitikaga Euroopa Liidu lepingu V jaotise ja seda täiendavate, väljapoole ELi operatiivülesannete täitmisele lähetatud isikkoosseisu julgeolekut käsitlevate dokumentide alusel.

2.   Missiooni juhti abistab julgeoleku vanemametnik (SMSO), kes annab aru missiooni juhile ja hoiab tihedat ametialast kontakti nõukogu julgeolekubürooga.

3.   Missiooni juht määrab missiooni toimumiskohas kohalikul ja piirkondlikul tasandil piirkonna julgeolekuametnikud, kes julgeoleku vanemametniku alluvuses töötades on vastutavad vastavate missiooni elementide julgeolekuaspektide igapäevase haldamise eest.

4.   Enne missiooni toimumiskohta saatmist või missiooni toimumiskohta saabumisel läbivad EURPOL AFGHANISTANi isikkoosseisu liikmed kohustusliku vaenulikus keskkonnas tegutsemist käsitleva julgeolekukoolituse, nagu on määratletud julgeolekubüroo poolt. Isikkoosseis saab missiooni toimumiskohas regulaarselt julgeoleku vanemametniku korraldatud täiendkoolitust.

Artikkel 12

Kolmandate riikide osalemine

1.   Ilma et see piiraks ELi sõltumatust otsuste vastuvõtmisel ja liidu ühtset institutsioonilist raamistikku, võib kandidaatriike ning teisi kolmandaid riike kutsuda üles toetama EUPOL AFGHANISTANi tingimusel, et nad katavad oma politseiekspertide ja/või rahvusvaheliste tsiviiltöötajate lähetamise kulud, sealhulgas töötasud, hüvitised, tervisekindlustuse, kõrge riskiga õnnetusjuhtumi kindlustuse ning sõidukulud Afganistani ja tagasi, ning osalevad vastavalt vajadusele EUPOL AFGHANISTANi jooksvate kulude rahastamisel.

2.   Nõukogu volitab käesolevaga poliitika- ja julgeolekukomiteed tegema asjakohased otsused pakutava toetuse vastuvõtmise kohta.

3.   EUPOL AFGHANISTANi tegevusse panuse andnud kolmandatel riikidel on operatsioonide igapäevase haldamise seisukohast samad õigused ja kohustused kui operatsioonis osalevatel liikmesriikidel.

4.   Poliitika- ja julgeolekukomitee võtab asjakohaseid meetmeid osalemise korra suhtes ja esitab vajaduse korral nõukogule ettepaneku, sealhulgas kolmandate riikide võimaliku osalemise kohta rahastamisel või mitterahalise toetuse andmisel.

5.   Kolmandate riikide osalemist käsitlev üksikasjalik kord kehtestatakse asutamislepingu artikli 24 kohaselt sõlmitavate lepingutega ja vajadusel täiendavate tehniliste kokkulepetega. Kõrge esindaja/peasekretär, kes abistab eesistujariiki, võib selle korra suhtes viimase nimel läbirääkimisi pidada. Kui EL ja kolmas riik on sõlminud kokkuleppe, millega kehtestatakse raamistik kõnealuse kolmanda riigi osalemise kohta ELi kriisiohjamisoperatsioonides, kehtivad sellise kokkuleppe sätted kõnealuse operatsiooni kontekstis.

Artikkel 13

Finantskord

1.   EUPOL AFGHANISTANi tegevusega seonduvate kulutuste katmiseks kuni 29. märtsini 2008 ettenähtud lähtesumma on 43 600 000 EUR.

2.   EUPOL AFGHANISTANi rahastamise lähtesummade kohta aastateks 2008, 2009 ja 2010 teeb otsuse nõukogu.

3.   Kõiki kulusid hallatakse vastavalt ELi üldeelarve suhtes kohaldatavatele ühenduse eeskirjadele ja menetlustele selle erandiga, et mis tahes eelrahastamise summad ei jää ühenduse omandisse.

4.   Missiooni juht annab oma lepingu raames tehtud toimingute kohta täielikult aru komisjonile ja tegutseb viimase järelevalve all.

5.   Kolmandate riikide kodanikud võivad osaleda pakkumismenetlustes. Missiooni juht võib komisjoni heakskiidu korral sõlmida tehnilisi kokkuleppeid piirkondliku staabi/ülesehitusrühma juhtriikidega ja Afganistani saadetud rahvusvaheliste osalejatega missioonile varustuse ja ruumide andmise ning teenuste osutamise kohta, eelkõige kui seda nõuab julgeolekuolukord.

6.   Rahastamiskorras võetakse arvesse EUPOL AFGHANISTANi operatiivvajadusi, sealhulgas varustuse ühilduvust ja rühmade koostalitusvõimet, ning arvestatakse personali saatmist piirkondlikesse staapidesse ja piirkondlikesse ülesehitusrühmadesse.

7.   Kulutusi rahastatakse alates käesoleva ühismeetme vastuvõtmise kuupäevast.

Artikkel 14

Kooskõlastamine ühenduse meetmetega

1.   Nõukogu ja komisjon tagavad kumbki vastavalt oma sellekohastele volitustele kooskõla käesoleva ühismeetme rakendamise ning ühenduse välistegevuse vahel vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 3. Nõukogu ja komisjon teevad sel eesmärgil koostööd.

2.   Nii missiooni läbiviimise piirkonnas kui ka Brüsselis tuleb vajadusel kehtestada tegevuse kooskõlastamise kord.

Artikkel 15

Salastatud teabe avaldamine

1.   Peasekretäril/kõrgel esindajal on volitus avaldada NATOle/ISAFile missiooni läbiviimisel tekkinud ja koostatud ELi salastatud teavet ja dokumente kooskõlas nõukogu julgeolekueeskirjadega. Selle hõlbustamiseks koostatakse kohalik tehniline kord.

2.   Peasekretäril/kõrgel esindajal on volitus avaldada kooskõlas nõukogu julgeolekueeskirjadega käesoleva ühismeetmega ühinenud kolmandatele riikidele vajaduse korral ja vastavalt missiooni vajadustele missiooni läbiviimisel tekkinud ja koostatud ELi salastatud teavet ning dokumente kuni tasemeni „CONFIDENTIEL UE”.

3.   Peasekretäril/kõrgel esindajal on volitus avaldada kooskõlas nõukogu julgeolekueeskirjadega ÜROle/UNAMAle vajaduse korral ja vastavalt missiooni operatiivvajadustele missiooni läbiviimisel tekkinud ja koostatud ELi salastatud teavet ning dokumente kuni tasemeni „RESTREINT UE”. Selleks koostatakse kohalik kord.

4.   Konkreetse ja vahetu operatiivvajaduse puhul on peasekretäril/kõrgel esindajal samuti volitus avaldada kooskõlas nõukogu julgeolekueeskirjadega vastuvõtjariigile missiooni läbiviimisel tekkinud ja koostatud ELi salastatud teavet ning dokumente kuni kategooriani „RESTREINT UE”. Kõikidel muudel juhtudel avaldatakse sellist teavet ja selliseid dokumente vastuvõtjariigile vastavalt korrale, mis on kooskõlas tema ELiga tehtava koostöö tasemega.

5.   Peasekretäril/kõrgel esindajal on volitus avaldada käesoleva ühismeetmega ühinenud kolmandatele osapooltele ELi salastamata dokumente, mis on seotud missiooni käsitlevate nõukogu aruteludega, mille kohta vastavalt nõukogu töökorra (2) artikli 6 lõikele 1 kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus.

Artikkel 16

Jõustumine ja kehtivusaeg

Ühismeede jõustub selle vastuvõtmise päeval.

See kehtib kuni 30. mai 2010.

Artikkel 17

Läbivaatamine

1.   Käesolev ühismeede vaadatakse läbi iga kuue kuu järel, et vajadusel kohandada missiooni suurust ja ulatust.

2.   Käesolev ühismeede vaadatakse läbi vähemalt kolm kuud enne selle kehtivuse lõppemist, et teha kindlaks, kas missiooni tuleks jätkata.

Artikkel 18

Avaldamine

Käesolev ühismeede avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  EÜT L 101, 11.4.2001, lk 1. Otsust on viimati muudetud otsusega 2005/952/EÜ (ELT L 346, 29.12.2005, lk 18).

(2)  Nõukogu 15. septembri 2006. aasta otsus 2006/683/EÜ, Euratom, millega võetakse vastu nõukogu kodukord (ELT L 285, 16.10.2006, lk 47). Otsust on muudetud otsusega 2007/4/EÜ, Euratom (ELT L 1, 4.1.2007, lk 9).

---

31.5.2007

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 139/39

---

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta direktiivi 2006/66/EÜ (mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 91/157/EMÜ) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 266, 26. september 2006 )

Leheküljel 9 artikli 21 lõikes 2

asendatakse esimene lause

järgmisega:

---