LISA

Komisjoni 2. mai 2007. aasta määrusele, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	MA	48,6
	TN	127,8
	TR	140,3
	ZZ	105,6
0707 00 05	JO	196,3
	MA	69,3
	MK	53,2
	TR	109,7
	ZZ	107,1
0709 90 70	TR	106,1
	ZZ	106,1
0805 10 20	EG	41,7
	IL	69,7
	MA	44,8
	TN	50,1
	ZZ	51,6
0805 50 10	IL	61,4
	ZZ	61,4
0808 10 80	AR	80,6
	BR	80,3
	CA	99,8
	CL	86,1
	CN	100,5
	NZ	129,9
	US	109,5
	UY	65,9
	ZA	85,9
	ZZ	93,2

---

(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood “ZZ” tähistab “muud päritolu”.

I LISA

Liikmesriikides kodulindudel lindude gripi avastamiseks läbiviidavate seireprogrammide rakendamise suunised

A.   Uuringute eesmärgid, üldnõuded ja kriteeriumid

A.1.   Eesmärgid

Kodulindudel läbiviidava madala patogeensusega linnugripi alatüüpide H5 ja H7 seroloogilise uuringu eesmärgid on järgmised.

1.	Avastada subkliiniline nakatumine madala patogeensusega linnugripi alatüüpidega H5 ja H7, täiendada seeläbi varase avastamise süsteeme ning hoida ära nende viiruste muteerumine kõrge patogeensusega linnugripiks.

2.	Avastada nakatumine madala patogeensusega linnugripi alatüüpidega H5 ja H7 konkreetsetes kodulinnupopulatsioonides, kellel on eriline oht nakatumiseks seoses nende pidamissüsteemiga või teatavate liikide vastuvõtlikkuse tõttu.

3.	Anda oma panus tõendamaks teatava riigi, piirkonna või ala haigusvaba staatust seoses lindude gripiga, millest tuleb teatada rahvusvahelise kaubanduse raames vastavalt OIE eeskirjadele.

A.2.   Üldnõuded ja kriteeriumid

1.	Proovide võtmine ei tohi kesta kauem kui programmi rakendamise aasta 31. detsembrini. Proovid võetakse iga kodulinnuliigi tootmisperioodile vastaval ajavahemikul.

2.	Ressursside säästmise huvides soovitatakse kasutada ka muuks otstarbeks kogutud proove.

3.	Liikmesriigid analüüsivad proove lindude gripi riiklikes laborites või muudes laborites, mille on kiitnud heaks pädevad ametiasutused ja mis alluvad riiklike laborite kontrollile.

4.	Kõik tulemused (nii seroloogilised kui viroloogilised) saadetakse võrdlemiseks lindude gripi ühenduse tugilaborile. Tuleb tagada tõhus teabevahetus. Ühenduse tugilaborid pakuvad tehnilist tuge ja kindlustavad diagnostiliste reagentide ulatusliku varu.

5.

Kõik lindude gripi viiruse isolaadid tuleb vastavalt ühenduse õigusaktidele saata ühenduse tugilaborile, kui ei lubata erandit vastavalt komisjoni otsuses 2006/437/EÜ (1) sätestatud diagnostikakäsiraamatu II peatüki lõikele 4 (Diferentsiaaldiagnostika). Viiruse alatüüpide H5 ja H7 puhul esitatakse isolaadid viivitamatult ning nende suhtes viiakse vastavalt kõnealusele diagnostikakäsiraamatule läbi standardne identifitseerimiskatse (nukleotiidide järjestusmääramine/intravenoosne patogeensuse indeks).

6.	Kui võimalik saadavad riiklikud laborid ühenduse tugilaborile hanelistelt kogutud H5 või H7 positiivsed seerumid, et asutada arhiiv edaspidi tehtavate analüüside arengu hõlbustamiseks.

B.   Lindude gripi seire kodulindudel

1.	Kõiki positiivseid leide uuritakse põllumajandusettevõttes retrospektiivselt ning komisjonile ja ühenduse tugilaborile esitatakse aruanne kõnealuse uuringu tulemuste kohta.

2.

Konkreetsed protokollid, mis peavad olema kaasas ühenduse tugilaborile saadetava materjaliga, ja uuringuandmete kogumiseks ette nähtud aruandlustabelid saab ühenduse tugilaborilt. Kõnealustes tabelites tuleb ära märkida laboris kasutatud analüüsimeetodid. Nimetatud tabeleid kasutatakse tulemuste esitamiseks ühes dokumendis.

3.

Iga kodulinnuliigi puhul, sealhulgas ka vabapidamise tingimustes kasvatatud kodulindude puhul, kogutakse seroloogilisteks uuringuteks ettenähtud vereproovid vähemalt 5–10 linnult (välja arvatud partidelt, hanedelt ja vuttidelt) põllumajandusettevõtte kohta ning eri lindlatest, kui viimaseid on põllumajandusettevõttes mitu. Juhul, kui ühes ettevõttes on mitu lindlat, tuleks proovide arvu asjakohaselt suurendada. Igast lindlast soovitatakse võtta vähemalt 5 lindu.

4.

Et proove saaks lugeda kogu liikmesriigi suhtes representatiivseteks, tuleb neid võtta kõigist tema osadest kihtvalimina, võttes arvesse järgmist: a) proovivõtuga hõlmatavate põllumajandusettevõtete arv (välja arvatud partide, hanede ja kalkunite puhul); kõnealune arv määratakse kindlaks viisil, mis tagab vähemalt ühe nakatunud põllumajandusettevõtte avastamise, kui nakatunud põllumajandusettevõtete levimus on vähemalt 5 % ja usaldusvahemik 95 % (vt tabelit 1); ning b) proovivõtuga hõlmatavate lindude arv igas põllumajandusettevõttes määratakse kindlaks viisil, mis tagab vähemalt ühe nakatunud linnu avastamise tõenäosusega 95 %, kui seroloogiliselt positiivsete lindude levimus on ≥ 30 %.

5.

Toetudes riskianalüüsile ja asjaomaste liikmesriikide eriolukorrale, võetakse valimi kavandamisel lisaks arvesse järgmist. a) Tootmisliigid ja nendele eriomased ohud, pidades silmas eelkõige vabapidamist, välitingimustes pidamist ning tagaaia-linnukarju, samuti teisi tegureid, nagu eri vanuses lindude pidamine, pinnavee kasutamine, lindude suhteliselt kõrge eluiga, mitme linnuliigi pidamine põllumajandusettevõttes või muid asjakohaseid tegureid. b) Proovivõtuga hõlmatavate kalkuneid, parte ja hanesid pidavate põllumajandusettevõtete arv määratakse kindlaks viisil, mis tagab vähemalt ühe nakatunud lindudega ettevõtte avastamise, kui nakatunud lindudega ettevõtete levimus on vähemalt 5 % ja usaldusvahemik 99 % (vt tabelit 2). c) Kui liikmesriigis on märkimisväärsel hulgal jahilinde, silerinnalisi linde ja vutte kasvatavaid põllumajandusettevõtteid, kaasatakse need kõnealusesse kavasse. Vuttide puhul võetakse proove ainult täiskasvanud (või munevatelt) lindudelt. d) Proovide võtmine ajastatakse tootmise hooajale. Samas võib proove vajaduse korral võtta muul kohalikul tasandil kindlaksmääratud ajal, mil muude peremeeskodulindude viibimine põllumajandusettevõttes võib suurendada haigestumisohtu. e) Juhul, kui esineb märkimisväärne hulk tagaaia-linnukarju, laiendatakse uuringut ka neile. f) Liikmesriigid, kes peavad võtma Newcastle’i haiguse proove, et säilitada oma staatus riigina, kus komisjoni otsuse 94/327/EÜ (2) kohaselt Newcastle’i haiguse vastu ei vaktsineerita, võivad kasutada kõnealuseid aretuskarjalt võetavaid proove H5/H7 antikehade seire jaoks.

Tabel 1

Proovivõtuga hõlmatavate põllumajandusettevõtete arv iga kodulinnuliigi puhul (välja arvatud kalkuneid, parte ja hanesid kasvatavad põllumajandusettevõtted)

Põllumajandusettevõtete arv kodulinnuliikide kaupa liikmesriigi kohta	Proovivõtuga hõlmatavate põllumajandusettevõtete arv
Kuni 34	Kõik
35–50	35
51–80	42
81–250	53
> 250	60

Tabel 2

Proovivõtuga hõlmatavate kalkuneid, parte ja hanesid kasvatavate põllumajandusettevõtete arv

Põllumajandusettevõtete arv liikmesriigi kohta	Proovivõtuga hõlmatavate põllumajandusettevõtete arv
Kuni 46	Kõik
47–60	47
61–100	59
101–350	80
> 350	90

C.   Erinõuded H5/H7 alatüüpi kuuluva lindude gripi nakkuse avastamiseks partidel, hanedel ja vuttidel

1.	Seroloogiliste testide jaoks ettenähtud vereproovide võtmisel tuleb eelistada välitingimustes peetavaid linde.

2.	Igast väljavalitud põllumajandusettevõttest võetakse seroloogiliste testide jaoks 40–50 vereproovi.

3.	Juhul, kui tootmiskarju ei ole, tehakse uuring tagaaia-linnukarjadega.

D.   Laboratoorne analüüs

1.

Laboratoorsed analüüsid tehakse vastavalt lindude gripi diagnostikakäsiraamatule (komisjoni otsus 2006/437/EÜ), milles on sätestatud lindude gripi kinnitamise ja diferentsiaaldiagnoosi kord (sealhulgas partidelt ja hanedelt saadud seerumite uurimine hemaglutinatsiooni inhibitsiooni (HI) testi teel).

2.

Juhul kui kavandatakse laboratoorseid teste, mida ei ole lindude gripi diagnostikakäsiraamatus ette nähtud või mida ei ole kirjeldatud maismaaloomi käsitlevas OIE käsiraamatus, peab liikmesriik samal ajal, kui ta esitab oma kava komisjonile heakskiitmiseks, esitama ühenduse tugilaborile vajalikud andmed testi valideerimiseks.

3.

Riiklikud laborid kinnitavad kõigi seroloogiliselt positiivsete leidude puhul lindude gripi olemasolu hemaglutinatsiooni inhibitsiooni testi teel, kasutades järgmisi lindude gripi ühenduse tugilaborilt saadud kindlaks määratud viirusetüvesid. H5 a) Esialgses katses kasutatav tüvi: Ostrich/Denmark/72420/96 (H5N2); b) ristuva reaktsiooniga N9 antikeha kõrvaldamiseks analüüsida kõik positiivsed leiud tüvega Duck/Denmark/64650/03 (H5N7). H7 a) Esialgses katses kasutatav tüvi: Turkey/England/647/77 (H7N7); b) ristuva reaktsiooniga N7 antikeha kõrvaldamiseks analüüsida kõik positiivsed leiud tüvega African Starling/983/79 (H7N1).

---

(1)  ELT L 237, 31.8.2006, lk 1.

(2)  EÜT L 146, 11.6.1994, lk 17.

II LISA

Liikmesriikides metslindudel esineva lindude gripi avastamiseks läbiviidavate seireprogrammide rakendamise suunised

A.   Uuringute eesmärgid, üldnõuded ja kriteeriumid

A1.   Eesmärgid

Metslindudel esineva lindude gripi viroloogiline seire, mille eesmärk on kindlaks teha lindude gripi viiruste (madala patogeensusega linnugripi ja kõrge patogeensusega linnugripi) edasikandumise oht kodulindudele järgmiste tegevuste kaudu:

—	tagatakse kõrge patogeensusega linnugripi viirustüve H5N1 varane avastamine, uurides metslindude haigestumuse ja suremuse sagenenud esinemist, eelkõige väljavalitud kõrgema riskiteguriga liikide hulgas;

—	juhul kui metslindude hulgas on avastatud kõrge patogeensusega linnugripi viirustüve H5N1 esinemine, tõhustatakse elusate ja surnud metslindude seiret, et kindlaks teha, kas muude liikide metslinnud võiksid toimida asümptomaatiliste kandjatena või nn sillaliikidena (vt käesoleva lisa E osa);

—

madala patogeensusega linnugripi viiruste pideva järelevalve osana jätkatakse vabalt elavate rändlindude eri liikide alusuuringut. Hanelised (veelinnud) ja kurvitsalised (rannikulinnud ja kajakad) jäävad proovivõttude sihtrühmadeks, mille põhjal hinnata, kas nad kannavad madala patogeensusega linnugripi viiruste alatüüpe H5 ja H7 (samuti võib igal juhul avastada ka kõrge patogeensusega linnugripi alatüübi H5N1 või muud kõrge patogeensusega linnugripi viiruseid, kui need esinevad). Eelkõige peavad sihtrühmaks olema kõrgema riskiteguriga liigid.

A2.   Üldnõuded ja kriteeriumid

1.	Proovide võtmine ei tohi kesta kauem kui programmi rakendamise aasta 31. detsembrini.

2.	Liikmesriigid analüüsivad proove lindude gripi riiklikes laborites või muudes laborites, mille on kiitnud heaks pädevad ametiasutused ja mis alluvad riiklike laborite kontrollile.

3.	Kõik tulemused saadetakse võrdlemiseks lindude gripi ühenduse tugilaborile. Tuleb tagada tõhus teabevahetus. Ühenduse tugilaborid pakuvad tehnilist tuge ja kindlustavad diagnostiliste reagentide ulatusliku varu.

4.

Kõik lindude gripi viiruse isolaadid tuleb metslindude puhul vastavalt ühenduse õigusaktidele esitada ühenduse tugilaborile, kui ei tehta erandit vastavalt otsuses 2006/437/EÜ sätestatud linnugripi diagnostikakäsiraamatu II peatüki lõikele 4 (Diferentsiaaldiagnostika). Viiruse alatüüpide H5 ja H7 puhul esitatakse isolaadid viivitamatult ning nende suhtes viiakse vastavalt kõnealusele diagnostikakäsiraamatule läbi standardne identifitseerimiskatse (nukleotiidide järjestusmääramine/intravenoosne patogeensuse indeks).

B.   Lindude gripi seire metslindudel

Kavandamine ja rakendamine

Tuleb tagada epidemioloogide ja ornitoloogide tihe koostöö pädeva looduskaitseasutusega, et koostada seireprogramm, mis aitab identifitseerida liike ja optimeerida proovide võtmist. Seoses liigi valikuga, kellelt proove võetakse, tuleb seireprogrammi ülesehitus kohandada riigi olukorrale vastavalt domineerivatele liikidele ja linnupopulatsiooni suurusele. Proovide võtmisel tuleb silmas pidada rändevoogude hooajalisust, mis eri liikmesriikides võib varieeruda. Tuleb arvesse võtta linnuliikide käitumist seoses rändeteede, peamiste elupaikade, parvedesse koondumise ning rändel muude liikidega segunemise astmega, samuti eelmisel seirel aastatel 2003–2006 saadud tulemusi. Lisaks esitatakse pidevalt ülevaateid ja tagasisidet linnugripi metslindude seire töörühma kaudu, kes analüüsib andmeid kohe pärast nende saamist.

Kõrge patogeensusega linnugripi alatüübi H5N1 puhul tuleb kõiki neid tegureid arvesse võtta seoses võimalusega, et metslinnud puutuvad taudipiirkonnas kokku nakatunud kodu- ja metslindudega, ning võimalusega, et eri liikmesriikides puutuvad nad kokku kodulinnukasvanduste kodulindudega.

Nende võimaluste hindamiseks võivad EFSA hindamisskeemid ja -tabelid, (1) mis koostati koostöös Euroopa Komisjoni keskkonna peadirektoraadiga, pakkuda liikmesriikidele olukorra arenguga kohanemist võimaldava, kohalikuks riskihindamiseks tõhusa vahendi, mis põhineb liikmesriikide vahelisel tihedal koostööl ja arvamuste vahetamisel. Tuleb julgustada sidemete loomist metslindude kaitse ja/või vaatlusega tegelevate institutsioonide ning rõngastusjaamadega.

Vajaduse korral võtavad kõnealuste rühmade/jaamade töötajate järelevalve all proove jahimehed ja muud ornitoloogiliste teadmistega isikud.

1.

Haigete ja surnud metslindude passiivne seire tuleb suunata: a) piirkondadesse, kus sagedamini esineb metslindude haigestumist ja suremist; b) piirkondadesse, mis asuvad selliste merede, järvede või siseveeteede läheduses, kus leiti surnud linde, eriti kui need piirkonnad on kodulinnukasvanduste vahetus läheduses; c) lindudele, kes kuuluvad kindlakstehtud kõrge riskiteguriga liikidesse, mis on loetletud D osas, ja muudele metslindudele, kelle asualad on nende vahetus läheduses.

2.

Lisaks peab elusate ja surnud metslindude uurimine piirkondades, kus alatüüpi H5N1 on avastatud, olema ideaaljuhul suunatud järgmistele lindudele: a) mets- või kodulinnud, kes võivad osutuda asümptomaatilisteks kandjateks; b) piirkondades, mis on epideemioloogiliselt seotud nende juhtumitega; c) kes tõenäoliselt satuvad tihedasse kokkupuutesse kodulinnukasvatusettevõtetega (ohustatud tsoon, järelevalvetsoon ja piirkond B) ning võivad käituda sillaliikidena, eriti linnud, kes on loetletud E osas.

3.

Elusate ja kliiniliselt tervete ja/või kliiniliselt nakatunud, vigastatud või kütitud (2) lindude aktiivne seire tuleb suunata: a) haneliste (veelinnud) ja kurvitsaliste (rannikulinnud ja kajakad) seltsi kuuluvatele rändlindudele; b) kindlaksmääratud piirkondadele, kus koguneb ja omavahel seguneb suur hulk eri liikidest rändlinde, eriti kui need piirkonnad asuvad kodulinnukasvanduste vahetus läheduses; c) kõrgema riskiteguriga liikide valimile. (3)

Proovivõtumeetod

1.

Suu-neelu- ja kloaagi-tampooniproovid viroloogiliseks uurimiseks võetakse vabalt elavatelt pealtnäha tervetelt lindudelt. Kui mingil põhjusel ei peaks kloaagi-tampooniproovide ettevaatlik kogumine lindudelt olema teostatav, võivad alternatiivina toimida värskete fekaalide proovid. Eri linnuliikide poolt sagedasti läbisegi kasutatavate kohtade puhul peab siiski olema tagatud jälgitavus.

2.	Surnult leitud või mahalastud metslindude kloaagi- ning hingetoru-/suu-neelu-tampooniproove ja/või koeproove (nimelt ajust, südamest, kopsudest, neerudest ja sooltest) tuleb võtta viirusisolatsiooniks ja molekulaartuvastuseks (PCR).

3.

Proovide hoiustamise ja vedamisega peab olema eriti hoolikas. Tampooniproovid tuleb viivitamata jahutada jääl või külmutatud geelikottide abil ning esitada laborile nii kiiresti kui võimalik. Proove ei tohi külmutada, kui see ei ole just hädavajalik. Kui võimalik, tuleb tampooniproovid panna antibiootilisse või spetsiaalsesse transpordikeskkonda, nii et need on üleni vedelikus. Proovid tuleb transpordikeskkonda panna lisaks jahutamisele, mitte alternatiivina sellele. Niisuguse keskkonna puudumisel tuleb tampoonid panna tagasi nende ümbristesse ja säilitada kuivalt. Kui kiire vedu 48 tunni jooksul laborisse (transpordikeskkonnas 4 °C) ei ole tagatud, tuleb proovid viivitamata külmutada, hoiustada ja seejärel transportida kuivas jääs. Proovide hoiustamist ja vedu võivad mõjutada mitmed tegurid, seega peab vedamiseks valitud meetod olema selleks otstarbeks sobiv.

4.	Proovide võtmine viiakse läbi vastavalt lindude gripi diagnostikakäsiraamatule (otsus 2006/437/EÜ), milles on sätestatud lindude gripi kinnitamise ja diferentsiaaldiagnoosi kord.

C.   Laboratoorne analüüs

1.	Laboratoorsed analüüsid tehakse vastavalt lindude gripi diagnostikakäsiraamatule (otsus 2006/437/EÜ), milles on sätestatud lindude gripi kinnitamise ja diferentsiaaldiagnoosi kord.

2.

Juhul kui kavandatakse laboratoorseid analüüse, mida ei ole direktiiviga 92/40/EMÜ ette nähtud või mida ei ole kirjeldatud maismaaloomi käsitlevas OIE käsiraamatus, peab liikmesriik samal ajal, kui ta esitab oma programmi komisjonile heakskiitmiseks, esitama ühenduse tugilaborile vajalikud andmed analüüsi valideerimiseks.

3.

Kõik metslindudel esineva lindude gripi seire käigus kogutud proovid analüüsitakse võimalikult kiiresti molekulaarmeetodite abil, kui need on kättesaadavad, ning vastavalt diagnostikakäsiraamatule (otsus 2006/437/EÜ). Neid analüüse tehakse üksnes kvaliteeti tagada suutvates ja ühenduse tugilaborite poolt lindude gripi puhul tunnustatud meetodeid kasutavates laborites. Lisaks peavad kasutatud meetodid olema andnud vastuvõetavaid tulemusi riiklikes laborites tehtud kõige viimastes võrdlusringkatsetes. Soovitatav on kõigepealt teha eeltestimine PCR-katses M-geeni kasutades, millele järgneb (2 nädala jooksul) kiire analüüs H5 leidmiseks ning positiivse leiu puhul tuleb võimalikult kiiresti teha lõhestamispiirkonna analüüs, et kindlaks määrata, kas tegemist on kõrge või madala patogeensusega linnugripiga. Kui kõrge patogeensusega linnugripi alatüüp H5 leiab kinnitust, tuleb kiiresti teha edasised analüüsid N-tüübi kindlaksmääramiseks (isegi kui nendega saab üksnes elimineerida N1 võimaluse).

4.	Võib lubada laboris ühe liitproovina kasutada kuni viit proovi, mis on võetud samalt liigilt ning kogutud samast kohast samal päeval, kui saab tagada, et positiivse leiu puhul on võimalik üksikut proovi identifitseerida ja uuesti analüüsida.

5.

Metslindudel esineva lindude gripi puhul seroloogilist uuringut ei kohaldata, kuna seroloogiliste meetoditega ei ole võimalik eristada kõrge ja madala patogeensusega tüvesid ning antikehade leidude põhjal ei saa teha järeldusi tõenäolise asukoha kohta, kus metslinnud võisid nakatuda. Siiski võib seroloogiline uuring olla oluline, et välja selgitada, millistes paiksete või rändlindude liikides on/olid H5/H7 viirused prevaleerivad (või endeemilised). Selliseid analüüse saab teha üksnes erilaborites, mis kasutavad hoolikalt valitud antigeene, et tagada hemaglutiniini spetsiifiliste antikehade avastamine (st välistada mõjutamise võimalus N-spetsiifiliste antikehade poolt).

Lindude gripi suhtes kõrge riskitasemega metslindude liikide loetelu (4)

Tavanimetus	Teaduslik nimi
Väikeluik	Cygnus columbianus
Laululuik	Cygnus cygnus
Kühmnokk-luik	Cygnus olor
Haned
Lühinokk-hani	Anser brachyrhynchus
Rabahani	Anser fabalis
Suur-laukhani (Euroopa rass)	Anser albifrons albifrons
Väike-laukhani	Anser erythropus
Hallhani	Anser anser
Valgepõsk-lagle	Branta leucopsis
Mustlagle	Branta bernicla
Punakael-lagle	Branta ruficollis
Kanada lagle	Branta canadensis
Pardid
Viupart	Anas penelope
Piilpart	Anas crecca
Sinikael-part	Anas platyrhynchos
Soopart	Anas acuta
Rägapart	Anas querquedula
Luitsnokk-part	Anas clypeata
Marmorpart	Marmaronetta angustirostris
Punanokk-vart	Netta rufina
Punapea-vart	Aythya ferina
Tuttvart	Aythya fuligula
Kurvitsalised
Kiivitaja	Vanellus vanellus
Põldrüüt	Pluvialis apricaria
Mustsaba-vigle	Limosa limosa
Tutkas	Philomachus pugnax
Kajakad
Naerukajakas	Larus ridibundus
Kalakajakas	Larus canus

Kodulindude vahetus läheduses elunevate lindude loetelu (5)

Tavanimetus	Teaduslik nimi	Kodulindudega kokkupuutumise tõenäosus
1. rühm.    Kodulinnukasvatusega vahetult seotud liigid Euroopas
Koduhani	Anser anser domesticus	Suur
Kodu-sinikaelpart	Anas platyrhynchos	Suur
Kodu-muskuspart	Cairina moschata	Suur
Kodu-kaljutuvi	Columba livia	Suur
Koduvarblane	Passer domesticus	Suur
2. rühm.    Liigid, mis võivad jagada põllumajandusmaid, mida kasutavad ka kodulinnud Põhja-Euroopas
Põldrüüt	Pluvialis apricaria	Väike
Kiivitaja	Vanellus vanellus	Keskmine
Naerukajakas	Larus ridibundus	Suur
Kalakajakas	Larus canus	Suur
Hõbekajakas	Larus argentatus	Väike
Kaelustuvi (meigas)	Columba palumbus	Suur
Euraasia kaelus-turteltuvi	Streptopelia decaocto	Suur
Jahifaasan	Phasianus colchicus	Suur
Lõolased	Alauda & Galerida spp	Väike
Kiurid		Väike
Västrikud		Keskmine
Hallrästas (paskrästas)	Turdus pilaris	Keskmine
Vainurästas	Turdus iliacus	Keskmine
Harakas	Pica pica	Suur
Euraasia hakk	Corvus monedula	Suur
Künnivares	Corvus frugilegus	Keskmine
Vares	Corvus corone	Keskmine
Ronk (kaaren)	Corvus corax	Väike
Kuldnokk	Sturnus vulgaris	Suur
Ibeeria kuldnokk	Sturnus unicolor	Suur
Koduvarblane	Passer domesticus	Suur
Põldvarblane	Passer montanus	Suur
Vintlased		Keskmine
Tsiitsitajad	Miliaria, Emberiza spp	Keskmine
3. rühm.    Liigid, mis võivad jagada märgalasid, mida kasutavad ka koduveelinnud Põhja-Euroopas
Hõbehaigrud, siidhaigrud	Egretta spp.	Väike
Haigrud	Ardea ja teised spp.	Keskmine
Kormoran	Phalacrocorax carbo	Keskmine
Toonekurglased	Ciconia spp.	Väike
Kühmnokk-luik	Cygnus olor	Keskmine
Hallhani	Anser anser	Keskmine
Kanada lagle	Branta canadensis	Väike
Pardid	Anas & Aythya spp.	Väike
Sinikael-part	Anas platyrhynchos	Suur
Lauk	Fulica atra	Keskmine
Tait	Gallinula chloropus	Keskmine

---

(1)  Teaduslik arvamus (Migratory birds and their possible role in the spread of highly pathogenic avian influenza) (EFSA, 12. mai 2006).

(2)  Jahipidamine, pidades kinni nõukogu direktiivis 79/409/EMÜ sätestatud nõuetest kõigi looduslikult esinevate metslindude kaitse ja säilitamise kohta.

(3)  Esitab Euroopa Komisjoni keskkonna peadirektoraat.

(4)  Käesolev loetelu ei ole piirangute tegemiseks, vaid mõeldud üksnes nende rändlinnuliikide identifitseerimiseks, kes võivad kujutada suurt ohtu lindude gripi toomiseks ühendusse oma rändetavade tõttu, mis hõlmavad piirkondi, kus kõrge patogeensusega linnugripi alatüüp H5N1 esineb kas mets- või kodulindudel. Loetelu põhineb EFSA loomatervishoiu ja loomade heaolu komisjoni 12. mail 2006. aastal vastuvõetud teaduslikul arvamusel “Migratory birds and their possible role in the spread of highly pathogenic avian influenza” ning ORNISe komitee ja Euroopa Komisjoni keskkonna peadirektoraadi töövõtjate poolt tehtud tööl. On siiski võimalik, et käesolevat loetelu ajakohastatakse, kui saavad kättesaadavaks edasiste teadusuuringute tulemused ning riskianalüüs, mille on teinud riiklikud ametiasutused oma ornitoloogilise olukorra eripära arvestades.

(5)  Käesolev loetelu ei ole täielik, vaid mõeldud üksnes nende Euroopa paiksete linnuliikide identifitseerimiseks, kes elunevad kodulindude vahetus läheduses (eriti Loode-Euroopas) ja kellel on teoreetiliselt kõrge potentsiaal edasi kanda kõrge patogeensusega linnugripi alatüüpi H5N1 potentsiaalselt nakatunud sümptomiteta metslindudelt (“sillaliigid”). Loetelu põhineb EFSA loomatervishoiu ja loomade heaolu komisjoni 12. mail 2006. aastal vastuvõetud teaduslikul arvamusel “Migratory birds and their possible role in the spread of highly pathogenic avian influenza” ning ORNISe komitee ja Euroopa Komisjoni keskkonna peadirektoraadi (DG ENV) töövõtjate poolt tehtud tööl. On siiski võimalik, et käesolevat loetelu ajakohastatakse, kui saavad kättesaadavaks edasiste teadusuuringute tulemused. Eelkõige on DG ENV teinud Wetland international’ile ja EURINGile ülesandeks läbi vaadata kõrgema riskiteguriga liikide ja kohtade esialgne analüüs, seda ajakohastada ja laiendada, võttes arvesse H5N1 puhanguid Euroopas 2006. aastal, samuti välja selgitada muud kõrge riskiteguriga linnuliigid, kes võiksid toimida sillaliikidena metslindude ning kodulindude ja/või inimeste vahel Euroopa eri osades. Tulemused tuleks teha kättesaadavaks enne juuni lõppu 2007.

(http://ec.europa.eu/environment/nature/nature_conservation/focus_wild_birds/avian_influenza/pdf/avian_influenza_report.pdf). Selle tööga tuleks sätestada täpsemalt suunatud lähenemisviis ning koostada palju usaldatavam esialgne loetelu kõrgema riskiteguriga liikidest ning nende kokkupuuteohust kodulindudega ELis.

III LISA

TÕLGE

KOKKULEPE

Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vaheline salastatud teavet käsitlev julgeolekuleping

AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE VALITSUS, edaspidi “USA valitsus”,

ja

EUROOPA LIIT, edaspidi “EL”, edaspidi “lepinguosalised”,

ARVESTADES, ET nii USA valitsuse kui ka ELi eesmärk on igal viisil tugevdada oma julgeolekut ja tagada oma kodanikele kõrgetasemeline kaitse turvalisusel rajaneval alal,

ARVESTADES, ET nii USA valitsus kui ka EL nõustuvad, et julgeolekuga seotud ühist huvi pakkuvates küsimustes tuleks arendada omavahelisi konsultatsioone ja koostööd,

ARVESTADES, ET seetõttu on pidevalt vaja vahetada salastatud teavet USA valitsuse ja ELi vahel,

TÕDEDES, ET põhjalikud ja tõhusad konsultatsioonid ja koostöö võivad nõuda juurdepääsu USA valitsuse ning ELi salastatud teabele ning samuti salastatud teabe vahetamist USA valitsuse ja ELi vahel,

OLLES TEADLIKUD, ET selline juurdepääs salastatud teabele ning selle vahetamine nõuab asjakohaseid julgeolekumeetmeid,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Kohaldamisala

1.   Käesolevat lepingut kohaldatakse salastatud teabe suhtes, mida lepinguosalised teineteisele edastavad või omavahel vahetavad.

2.   Kumbki lepinguosaline kaitseb teiselt lepinguosaliselt saadud salastatud teavet, eelkõige loata avaldamise eest, käesolevas lepingus sätestatud tingimustel ja kooskõlas kummagi lepinguosalise vastavate õigus- ja haldusnormidega.

Artikkel 2

Mõisted

1.   Käesolevas lepingus tähendab “EL” Euroopa Liidu Nõukogu (edaspidi “nõukogu”), peasekretäri/kõrget esindajat ja nõukogu peasekretariaati ning Euroopa Ühenduste Komisjoni (edaspidi “Euroopa Komisjon”).

2.   Käesolevas lepingus tähendab “salastatud teave” käesoleva lepingu kohast teavet ja materjali, i) mille loata avaldamine võib erineval määral kahjustada USA valitsuse või ELi või ühe või mitme liikmesriigi huve; ii) mida tuleb kaitsta loata avaldamise eest USA valitsuse või ELi julgeoleku huvides; ja iii) millel on USA valitsuse või ELi määratud salastatuse kategooria. Teave võib esineda suulisel, visuaalsel, elektroonilisel, magnetilisel või dokumendi kujul või materjalina, sealhulgas tehnoloogia või varustusena.

Artikkel 3

Salastatuse kategooriad

1.   Salastatud teave tähistatakse järgmiselt:

a)	USA valitsuse puhul tähistatakse salastatud teave märkega TOP SECRET, SECRET või CONFIDENTIAL.

b)	ELi puhul tähistatakse salastatud teave märkega TRÈS SECRET UE/EU TOP SECRET, SECRET UE, CONFIDENTIEL UE või RESTREINT UE.

2.   Vastavad salastatuse kategooriad on:

Euroopa Liidus	Ameerika Ühendriikides
TRÈS SECRET UE/EU TOP SECRET	TOP SECRET
SECRET UE	SECRET
CONFIDENTIEL UE	CONFIDENTIAL
RESTREINT UE	(USA vaste puudub)

3.   Ühe lepinguosalise poolt teisele edastatav salastatud teave pitseeritakse, tähistatakse või märgistatakse levitava lepinguosalise nimega. Vastuvõttev lepinguosaline tagab teise lepinguosalise edastatud salastatud teabele kaitse, mis on vähemalt samaväärne salastatud teavet avaldanud lepinguosalise pakutava kaitsega.

Artikkel 4

Salastatud teabe kaitse

1.   Kummalgi lepinguosalisel on julgeolekusüsteem ja julgeolekumeetmed, mis põhinevad tema vastavates õigus- ja haldusnormides sätestatud julgeoleku üldpõhimõtetele ja miinimumstandarditele, et tagada salastatud teabe suhtes võrdväärse tasemega kaitse kohaldamine. Kumbki lepinguosaline annab teisele lepinguosalisele vastava taotluse korral teavet oma julgeolekustandardite, -menetluste ja -tavade, sealhulgas koolituse kohta salastatud teabe turvamiseks.

2.   Vastuvõttev lepinguosaline tagab levitavalt lepinguosaliselt saadud salastatud teabele kaitsetaseme, mis on vähemalt võrdväärne levitava lepinguosalise poolt sellele määratud kaitsetasemega.

3.   Vastuvõttev lepinguosaline ei kasuta salastatud teavet ega luba selle kasutamist muul eesmärgil, kui see, milleks see edastati, ilma levitava lepinguosalise eelneva kirjaliku nõusolekuta.

4.   Vastuvõttev lepinguosaline ei levita edasi ega avalikusta salastatud teavet ilma levitava lepinguosalise eelneva kirjaliku nõusolekuta.

5.   Vastuvõttev lepinguosaline järgib kõiki salastatud teabe edasist levitamist käsitlevaid piiranguid, mida levitav lepinguosaline võib salastatud teabe avalikustamisel määrata.

6.   Vastuvõttev lepinguosaline tagab, et käesoleva lepingu alusel edastatud või vahetatud salastatud teabe allika õigused, ning samuti intellektuaalomandi õigused, nagu näiteks patendid, autoriõigused või ärisaladused, on nõuetekohaselt kaitstud.

7.   Ühelegi isikule ei anta juurdepääsuõigust teiselt lepinguosaliselt saadud salastatud teabele üksnes ametiastme, ametisse nimetamise või teabeloa alusel. Salastatud teabele juurdepääsuõigus antakse üksnes isikutele, kelle ametikohustused nõuavad sellist juurdepääsu ja kellele on vajadusel antud nõutav teabeluba vastavalt lepinguosaliste poolt ette nähtud standarditele.

8.   Vastuvõttev lepinguosaline tagab, et kõiki salastatud teabele juurdepääsuõigust omavaid isikuid on teavitatud nende kohustusest kaitsta kõnealust teavet vastavalt kehtivatele õigus- ja haldusnormidele.

Artikkel 5

Töötajate teabeload

1.   Lepinguosalised tagavad, et kõik isikud, kellel on oma ametiülesannete täitmiseks vaja juurdepääsu või kelle ülesannetega võib kaasneda juurdepääs käesoleva lepingu alusel edastatud või vahetatud teabele, mille salastatuse kategooria on CONFIDENTIEL UE või CONFIDENTIAL või sellest kõrgem, peavad enne nimetatud teabele juurdepääsuloa saamist läbima asjakohase julgeolekukontrolli.

2.   Lepinguosalise otsus isikule salastatud teabele juurdepääsuks teabeloa andmise kohta tehakse kooskõlas nimetatud lepinguosalise julgeolekuhuvidega ja see põhineb kogu olemasoleval teabel, mis näitab, kas isik on vaieldamatult lojaalne, aus ja usaldusväärne.

3.   Kummagi lepinguosalise teabeluba põhineb nõuetekohasel uurimisel, mis teostatakse piisavalt üksikasjalikult, et tagada lõikes 2 osutatud kriteeriumide täitmine seoses iga isikuga, kellele antakse salastatud teabele juurdepääsuõigus. ELis on kodanike vajaliku julgeolekukontrolli läbiviimise eest vastutavaks pädevaks asutuseks asjaomase isiku koduliikmesriigi julgeolekuasutus.

Artikkel 6

Valduse üleandmine

Levitav lepinguosaline tagab kogu salastatud teabe nõuetekohase kaitsmise kuni teabe valduse üleandmiseni vastuvõtvale lepinguosalisele. Vastuvõttev lepinguosaline tagab kogu salastatud teabe nõuetekohase kaitsmise hetkest, mil vastuvõttev lepinguosaline valdab talle avaldatud teavet.

Artikkel 7

Lepinguosaliste salastatud teabe hoidmiseks kasutatavate rajatiste ja asutuste julgeolek

Kooskõlas kehtivate õigus- ja haldusnormidega tagab kumbki lepinguosaline selliste rajatiste ja asutuste julgeoleku, kus hoitakse temale teise lepinguosalise poolt avaldatud salastatud teavet, ning tagab iga sellise rajatise ja asutuse puhul kõikide vajalike meetmete võtmise teabe kontrollimiseks ja kaitsmiseks.

Artikkel 8

Salastatud teabe levitamine töövõtjatele

1.   Teiselt lepinguosaliselt saadud salastatud teavet võib edastada töövõtjale või võimalikule töövõtjale levitava lepinguosalise eelneva kirjaliku nõusoleku alusel. Enne teiselt lepinguosaliselt saadud salastatud teabe levitamist või avalikustamist töövõtjale või võimalikule töövõtjale tagab vastuvõttev lepinguosaline, et nimetatud töövõtja või võimalik töövõtja ning töövõtja rajatis on võimelised kaitsma teavet ning neil on nõuetekohane teabeluba.

2.   Käesolevat artiklit ei kohaldata Euroopa Liidu poolt töölepingu alusel tööle võetud personalile ega Ühendriikide poolt töövõtulepingu alusel tööle võetud töötajatele.

Artikkel 9

Edastamine

1.   Salastatud teavet edastatakse lepinguosaliste vahel omavahel kokkulepitud kanalite kaudu.

Käesoleva lepingu kohane edastamine toimub järgmiselt:

a)	ELi puhul saadetakse kogu kirjalik salastatud teave Euroopa Liidu Nõukogu registri juhatajale (Chief Registry Officer). Nõukogu registri juhataja edastab kogu sellise teabe liikmesriikidele ja Euroopa Komisjonile, kui lõikest 3 ei tulene teisiti;

b)	USA valitsuse puhul saadetakse kogu kirjalik salastatud teave, kui ei ole sätestatud teisiti, läbi Ameerika Ühendriikide Esinduse Euroopa Liidu juures, mis asub järgmisel aadressil: Mission of the United States of America to the European Union Registry Officer Rue Zinner 13 B-1000 Brussels

2.   USA valitsuse ja ELi vahel elektrooniliselt edastatav salastatud teave, mille salastatuse kategooria on kuni CONFIDENTIAL/CONFIDENTIEL UE, krüpteeritakse vastavalt levitava lepinguosalise nõuetele, mis on sätestatud julgeolekupoliitika põhimõtetes ja julgeolekueeskirjades. Lepinguosaliste sisevõrkudes toimub salastatud teabe edastamine, salvestamine ja töötlemine vastavalt levitava lepinguosalise nõuetele.

3.   Erandkorras võib ühe lepinguosalise saadetud salastatud teabe (millele on juurdepääs üksnes kõnealuse lepinguosalise teatavatel pädevatel ametnikel, organitel või teenistustel) funktsionaalsetel põhjustel adresseerida ja teha kättesaadavaks teise lepinguosalise teatavatele ametnikele, organitele või teenistustele, kes on konkreetselt määratud vastuvõtjateks, võttes arvesse nende pädevust ja teadmisvajaduse põhimõtet. ELi puhul edastatakse selline teave nõukogu registri juhataja kaudu, või kui selline teave edastatakse Euroopa Komisjonile, siis Euroopa Komisjoni Julgeolekudirektoraadi registri juhataja kaudu.

Artikkel 10

Lepinguosaliste rajatiste ja asutuste külastamine

Vajadusel kinnitavad lepinguosalised vastastikuselt kokkulepitud kanalite kaudu ühe lepinguosalise esindajate teabelube teise lepinguosalise rajatiste ja asutuste külastamiseks.

Artikkel 11

Vastastikused julgeolekualased külastused

Käesolevas lepingus sätestatud julgeolekunõuete rakendamist võib kontrollida, viies läbi lepinguosaliste julgeolekupersonali vastastikuseid külastusi, eesmärgiga hinnata käesoleva lepingu kohaselt võetud meetmete ja artikli 13 kohaselt loodava tehnilise julgeolekukorra tõhusust sellise salastatud teabe kaitsmisel, mida lepinguosalised teineteisele edastavad või omavahel vahetavad. Seega võivad kummagi lepinguosalise julgeolekuesindajad pärast eelnevat konsulteerimist külastada teist lepinguosalist ja arutada ning jälgida teise lepinguosalise rakendusmenetlusi. Võõrustav lepinguosaline aitab külastaval julgeolekuesindajal määrata kindlaks, kas külastava lepinguosalise poolt edastatud salastatud teave on nõuetekohaselt kaitstud.

Artikkel 12

Järelevalve

1.   USA valitsuse puhul teostab käesoleva lepingu rakendamise üle järelevalvet riigisekretär, kaitseminister ja USA riikliku luure direktor.

2.   ELi puhul teostab käesoleva lepingu rakendamise üle järelevalvet nõukogu peasekretär ja julgeolekuküsimuste eest vastutav komisjoni liige.

Artikkel 13

Tehniline julgeolekukord

1.   Käesoleva lepingu rakendamiseks kehtestatakse lõigetes 2–4 määratud kolme asutuse vaheline tehniline julgeolekukord, eesmärgiga sätestada vastastikuse julgeolekukaitse standardid salastatud teabele, mida lepinguosalised käesoleva lepingu kohaselt edastavad või omavahel vahetavad.

2.   USA välisministeerium, tegutsedes USA valitsuse nimel ja alluvuses, vastutab käesoleva lepingu kohaselt USA valitsusele edastatud või USA valitsusega vahetatud salastatud teabe kaitseks ja turbeks vajaliku lõikes 1 nimetatud tehnilise julgeolekukorra väljatöötamise eest.

3.   Nõukogu peasekretariaadi julgeolekubüroo, tegutsedes nõukogu nimel ja alluvuses, vastutab nõukogu peasekretäri juhtimisel ja nimel käesoleva lepingu kohaselt nõukogule või nõukogu peasekretariaadile edastatud või nõukogu või nõukogu peasekretariaadiga vahetatud salastatud teabe kaitseks ja turbeks vajaliku lõikes 1 nimetatud tehnilise julgeolekukorra väljatöötamise eest.

4.   Euroopa Komisjoni Julgeolekudirektoraat, tegutsedes julgeolekuküsimuste eest vastutava komisjoni liikme alluvuses, vastutab käesoleva lepingu kohaselt Euroopa Komisjonile edastatud või Euroopa Komisjoniga vahetatud salastatud teabe kaitseks ja turbeks vajaliku lõikes 1 nimetatud tehnilise julgeolekukorra väljatöötamise eest.

5.   ELi puhul peab selle korra heaks kiitma nõukogu julgeolekukomitee.

Artikkel 14

Salastatuse kategooria alandamine ja kaotamine

1.   Lepinguosalised on nõus, et salastatud teabe salastatuse kategooriat tuleks alandada, kui teave ei vaja enam nii kõrget kaitse taset, ning et salastatud teabe salastatuse kategooria tuleks kaotada, kui teavet ei ole enam vaja kaitsta loata avaldamise eest.

2.   Levitaval lepinguosalisel on ainupädevus oma salastatud teabe salastatuse kategooria alandamise ja kaotamise üle. Vastuvõttev lepinguosaline ei tohi teiselt lepinguosaliselt saadud salastatud teabe salastatuse kategooriat alandada ega kaotada ilma levitava lepinguosalise eelneva kirjaliku nõusolekuta, vaatamata mis tahes ilmsetele juhistele kõnealuse dokumendi salastatuse kategooria kaotamiseks.

Artikkel 15

Salastatud teabe kaotus või kahjustumine

Levitavat lepinguosalist teavitatakse igast avastatud juhtumist, seoses tema salastatud teabe tõendatud või arvatava kaotamise või kahjustumisega, ning vastuvõttev lepinguosaline algatab asjaolude kindlakstegemiseks uurimise. Uurimise tulemused edastatakse levitavale lepinguosalisele koos teabega juhtumi kordumise vältimiseks võetud meetmete kohta. Artiklis 13 nimetatud asutused võivad kehtestada sellekohased menetlused.

Artikkel 16

Vaidluste lahendamine

Kõik käesolevast lepingust tulenevad või sellega seotud erimeelsused lepinguosaliste vahel lahendatakse üksnes lepinguosaliste vaheliste konsultatsioonide teel.

Artikkel 17

Kulud

Kumbki lepinguosaline kannab oma käesoleva lepingu rakendamisega seotud kulud.

Artikkel 18

Kaitsevõime

Enne salastatud teabe edastamist või vahetamist lepinguosaliste vahel peavad artiklis 12 nimetatud pädevad julgeolekuasutused jõudma lepingule, et vastuvõttev lepinguosaline suudab käesoleva lepingu kohast teavet kaitsta ja turvata kooskõlas artikli 13 kohaselt kehtestatud tehnilise julgeolekukorraga.

Artikkel 19

Muud lepingud

Käesoleva lepinguga ei muudeta lepinguosaliste vahelisi kehtivaid lepinguid ega nende vahel kehtivat korda ega USA valitsuse ja Euroopa Liidu liikmesriikide vahelisi lepinguid. Käesolev leping ei välista lepinguosalistel käesoleva lepingu kohase salastatud teabe edastamist või vahetamist käsitlevate muude lepingute sõlmimist, tingimusel et need ei ole vastuolus käesoleva lepingu kohustustega.

Artikkel 20

Jõustumine, muutmine ja denonsseerimine

1.   Käesolev leping jõustub siis, kui viimane lepinguosaline on sellele alla kirjutanud.

2.   Kumbki lepinguosaline teavitab teist lepinguosalist oma õigus- ja haldusnormide muutustest, mis võivad mõjutada käesolevas lepingus osutatud salastatud teabe kaitset. Sellisel juhul konsulteerivad lepinguosalised omavahel, et vajadusel muuta käesolevat lepingut vastavalt lõikele 3.

3.   Käesolevat lepingut muudetakse lepinguosaliste vastastikuse kirjaliku lepinguga.

4.   Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu denonsseerida, teatades oma kavatsusest leping denonsseerida teisele lepinguosalisele kirjalikult 90 päeva ette. Olenemata käesoleva lepingu denonsseerimisest jätkatakse kogu käesoleva lepingu kohaselt edastatud salastatud teabe kaitsmist vastavalt käesolevale lepingule. Lepinguosalised konsulteerivad koheselt omavahel sellise salastatud teabe kõrvaldamise osas.