12.4.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 97/1

(1)

Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

12.4.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 97/3

(1)

Määruse (EÜ) nr 1493/1999 V lisa punkti A alapunktiga 3 on lubatud veini suurimat vääveldioksiidisisaldust tõsta, kui see on ilmastikutingimuste tõttu vajalik.

(2)

Komisjoni määruses (EÜ) nr 1622/2000 (2) on sätestatud veinituru ühist korraldust käsitleva määruse (EÜ) nr 1493/1999 teatavad üksikasjalikud rakenduseeskirjad veini suurima lubatud vääveldioksiidisisalduse kohta. Artikli 19 lõikega 4 on ette nähtud, et kõnealuse määruse XIIa lisas on loetletud juhud, mil liikmesriigid võivad ilmastikutingimuste tõttu lubada tõsta veini suurimat vääveldioksiidisisaldust, mis muidu on alla 300 milligrammi liitri kohta, kuni 40 milligrammi võrra liitri kohta.

(3)

Erakordselt ebasoodsate ilmastikutingimuste tõttu on Saksamaa valitsus palunud 2007. aasta 12. jaanuari kirjas luba tõsta veini suurimat vääveldioksiidisisaldust, mis muidu on alla 300 milligrammi liitri kohta, kuni 40 milligrammi võrra liitri kohta Baden-Würtembergi, Baieri, Hesseni ja Rheinland-Pfalzi liidumaade territooriumil toodetud veini puhul, mis on valmistatud 2006. aasta saagi viinamarjadest. See taotlus tuleks rahuldada.

(4)

Saksa pädevate asutuste esitatud teaduslikud aruanded näitavad, et vääveldioksiidisisaldust tuleb tavapäraselt lubatuga võrreldes tõsta, et tagada veini nõuetekohane valmimine ja säilimine ning võimaldada seda turustada. See ajutine meede on ainus kättesaadav võimalus kasutada ebasoodsate ilmastikutingimuste tõttu kannatada saanud viinamarju turustamiseks sobiva veini valmistamiseks.

(5)

Määrust (EÜ) nr 1622/2000 tuleb seetõttu muuta.

(6)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas veinituru korralduskomitee arvamusega,

12.4.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 97/5

(1)

Komisjoni määruses (EÜ) nr 1622/2000 (2) on sätestatud teatavate määrusega (EÜ) nr 1493/1999 kasutada lubatud ainete kasutamise tingimused. IX a lisaga on ette nähtud, et dimetüüldikarbonaati tuleb kasutada enne veini villimist. Termini “villimine” tõlkimine ja erinev tähendus teatavates keeltes on viinud selleni, et ettevõtjad ja kontrolliasutused kasutavad kõnealust nõuet erinevas tähenduses.

(2)

Komisjoni 29. aprilli 2002. aasta määruse (EÜ) nr 753/2002 (milles sätestatakse teatavad nõukogu määruse (EÜ) nr 1493/1999 rakenduseeskirjad veinisektori toodete kirjeldamise, nimetamise, esitlemise ja kaitse osas) (3) artikliga 7 on kindlaks määratud termini “villimine” kasutamine selle määruse tähenduses.

(3)

Selleks et tagada dimetüüldikarbonaadi kasutamise nõuete ühtne tõlgendamine, tuleks üle võtta määruses (EÜ) nr 753/2002 esineva termini “villimine” tähendus ning kasutada seda määruses (EÜ) nr 1622/2000 esinevate nõuete täpsustamiseks. Seetõttu tuleks määruse (EÜ) nr 1622/2000 IX a lisa vastavalt muuta.

(4)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas veinituru korralduskomitee arvamusega,

“—

Lisamine peab toimuma veidi aega enne villimist, mis on määratletud kui kõnealuse toote pakendamine kaubanduslikul eesmärgil kuni 60-liitristesse mahutitesse.”

12.4.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 97/6

(1)

Komisjon sai 31. mail 2006 kaebuse Ameerika Ühendriikidest (edaspidi “USA”), Hiina Rahvavabariigist (edaspidi “Hiina”) ja Taiwanist pärit peroksosulfaatide (edaspidi “persulfaadid”) kohta, mille vastavalt algmääruse artiklile 5 esitas CEFIC (edaspidi “kaebuse esitaja”) tootjate nimel, kelle toodang moodustab 100 % kogu ühenduse persulfaatide toodangust.

(2)

Kaebus sisaldas tõendeid dumpingu ja sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida peeti menetluse algatamiseks piisavaks.

(3)

Menetlus algatati 13. juulil 2006 algatamisteate avaldamisega Euroopa Liidu Teatajas. (2)

(4)

Komisjon teatas menetluse algatamisest ametlikult kaebuse esitanud ühenduse tootjatele, USA, Hiina ja Taiwani eksportivatele tootjatele, asjaga teadaolevalt seotud importijatele, hulgimüüjatele, kasutajatele, tarnijatele ja ühendustele, ning USA, Hiina ja Taiwani esindajatele. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(5)

Võimaldamaks Hiina eksportivatel tootjatel soovi korral taotleda turumajanduslikku kohtlemist või individuaalset kohtlemist, saatis komisjon turumajandusliku ja individuaalse kohtlemise taotluse vormid asjaga teadaolevalt seotud Hiina eksportivatele tootjatele ja muudele Hiina eksportivatele tootjatele, kes endast menetluse algatamise teadaandes sätestatud tähtaja jooksul teatasid. Kuus eksportivat tootjat (vajaduse korral koos seotud müügiettevõtetega) taotlesid turumajanduslikku kohtlemist vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 7 või individuaalset kohtlemist, kui uurimise käigus peaks selguma, et nad ei vasta turumajandusliku kohtlemise tingimustele.

(6)

Arvestades Hiina eksportivate tootjate suurt arvu, märkis komisjon algatamisteates, et vastavalt algmääruse artiklile 17 võib dumpingu ja kahju kindlakstegemise uurimisel rakendada väljavõttelist uuringut.

(7)

Selleks et komisjonil oleks võimalik otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral valimi moodustamiseks paluti kõigil Hiina eksportivatel tootjatel endast komisjonile teatada ning esitada algatamisteates nimetatud põhiandmed oma vaatlusaluse tootega seotud tegevuse kohta 2005. kalendriaasta jooksul.

(8)

Arvestades, et uurimise käigus tegi koostööd ainult kuus eksportivat tootjat, otsustati, et väljavõtteline uuring pole vajalik.

(9)

Küsimustikud saadeti kõigile teadaolevalt asjaga seotud isikutele ja kõigile teistele äriühingutele, kes algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul endast teada andsid. Vastused saadi kuuelt Hiina, kahelt USA ja ühelt Taiwani eksportivalt tootjalt ning ühelt tootjalt võrdlusriigis Türgis. Täielikud vastused küsimustikule saadi ka kahelt ühenduse tootjalt ning kaks importijat tegid koostööd, saates küsimustikule vastused. Küsimustikule ei vastanud ükski kasutaja ning ükski muu kasutaja ei esitanud komisjonile teavet ega teatanud endast käesoleva uurimise käigus.

(10)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu vajalikku teavet dumpingu esialgseks tuvastamiseks, dumpingu tagajärjel tekkinud kahju ja ühenduse huvide kindlaksmääramiseks ning tegi kontrollkäike järgmiste äriühingute valdustes:

(11)

Arvestades vajadust kindlaks määrata normaalväärtus neile eksportivatele tootjatele, kellele turumajanduslikku kohtlemist võib-olla ei võimaldata, toimus kontroll normaalväärtuse kindlaksmääramiseks võrdlusriigi (käesoleval juhul Türgi) andmete põhjal järgmise äriühingu valdustes:

Türgi tootja

(12)

Dumpingut ja kahju käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. juulist 2005 kuni 31. juunini 2006 (“uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohalt asjakohaste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2003 kuni uurimisperioodi lõpuni (“vaatlusalune periood”).

(13)

Vaatlusalused tooted on USAst, Hiinast ja Taiwanist pärit peroksosulfaadid (persulfaadid) (edaspidi “vaatlusalune toode”). Vaatlusalune toode deklareeritakse tavapäraselt CN-koodide 2833 40 00 ja ex 2842 90 80 all (CN-koodid alates 1. jaanuarist 2007).

(14)

Persulfaafid on valged kristallilised lõhnatud soolad, mille 4 põhitüüpi on järgmised: ammooniumpersulfaat (NH4)2S2O8, naatriumpersulfaat (Na2S2O8), kaaliumpersulfaat (K2S2O8) ja kaaliummonopersulfaat (2KHSO5 * KHSO4 * K2SO4).

(15)

Vaatlusalust toodet kasutatakse initsiaatori või oksüdeeriva ainena mitmetes rakendustes. Näiteks on see kasutusel polümerisatsiooni initsiaatorina polümeeride tootmises, söövitusvahendina trükkplaatide tootmises, juuksehooldusvahendites, meti eemaldamiseks tekstiililt, paberivalmistamises, hambaproteeside puhastusvahendina ning desinfektsioonivahendina.

(16)

Üks USA eksportiv tootja väitis, et kaaliummonopersulfaati (“KMPS”) ei tohiks käsitada sama toote osana, kuna tal on teistsugune keemiline koostis ja struktuur, erinev lõppotstarve ning erinevad tarbijad. Peale selle väitis ta, et KMPSi müüakse teistsuguse hinnaga kui muid tooteliike.

(17)

Uurimine näitas, et vaatamata keemilise valemi ja osaliselt ka kasutuse erinevustele on kõigi erinevate vaatlusaluse toote liikide keemilised ja tehnilised põhiomadused samad ja neid kasutatakse peamiselt ühesugustel eesmärkidel. On teada, et mitte kõiki liike ei kasutata kõikide rakenduste puhul, aga leiti, et vähemalt mõnede oluliste rakenduste puhul on kõik tooteliigid vastastikku asendatavad. Hinnataseme erinevust käsitledes tuletati meelde, et see aspekt ei ole ainuotsustav selle määratlemises, kas mitmed tooteliigid moodustavad ühe ja sama toote. Kuna leiti, et kõigil neljal tooteliigil on sarnased omadused ja samasugune lõppotstarve, tuli kõnealune väide tagasi lükata. Seetõttu käsitletakse kõiki nelja tooteliiki käesolevas menetluses esialgu ühe tootena.

(18)

Uurimine näitas, et ühenduse tootmisharu poolt ühenduses toodetavate ja müüdavate, USAs, Hiinas ja Taiwanis toodetavate ja sealsel siseturul müüdavate, nendest riikidest ühendusse imporditavate ning võrdlusriigis Türgis toodetavate ja müüdavate persulfaatide füüsikalised ja tehnilised põhiomadused on samad ning et neil toodetel on ühesugune kasutusotstarve.

(19)

Seetõttu jõuti esialgsele järeldusele, et kõnealused tooted on samasugused algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(20)

Allpool sätestatud üldmetoodikat on kohaldatud kõikide koostööd tegevate USA ja Taiwani eksportivate tootjate suhtes ning koostööd tegevate Hiina eksportivate tootjate suhtes, kelle puhul rakendati turumajanduslikku kohtlemist. Sellepärast kirjeldatakse dumpingu uurimise tulemuste esitamisel iga asjaomase riigi puhul ainult seda, mis on sellele eksportivale riigile eriomane.

(21)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2 uuris komisjon esmalt iga eksportiva tootja puhul, kas tema vaatlusaluse toote kogumüük siseturul sõltumatutele tarbijatele on tüüpiline, st kas sellise müügi kogumaht on vähemalt 5 % või suurem vastavast ühendusse eksporditud toote müügi kogumahust.

(22)

Seejärel tegi komisjon kindlaks need üldiselt tüüpilise omamaise müügiga äriühingute poolt omamaiselt müüdud tooteliigid, mis olid ühendusse ekspordiks müüdavate tooteliikidega identsed või otseselt võrreldavad.

(23)

Tooteliigi omamaist müüki peeti piisavalt tüüpiliseks, kui selle tooteliigi siseturul sõltumatutele klientidele suunatud müügi kogumaht moodustas uurimisperioodi jooksul vähemalt 5 % või rohkem ühendusse ekspordiks suunatud võrreldava tooteliigi müügi kogumahust.

(24)

Seejärel uuris komisjon, kas iga persulfaadi liigi puhul, mida iga äriühing müüs iga eksportiva riigi siseturul tüüpilistes kogustes, võis müüki siseturul lugeda tavapäraseks kaubandustegevuseks algmääruse artikli 2 lõike 4 kohaselt. Selleks määrati kindlaks, kui suure osa iga eksporditud tooteliigi müügist moodustas uurimisperioodil tulutoov müük sõltumatutele tarbijatele siseturul.

(25)

Kui tootmiskuludega võrduva või neid ületava netomüügihinnaga müüdud tooteliigi müügimaht moodustas vähemalt 80 % seda liiki toote müügi kogumahust ja seda liiki toote kaalutud keskmine hind võrdus tootmiskuludega või ületas neid, põhines normaalväärtus tegelikul omamaisel hinnal. See hind arvutati uurimisperioodi kestel selle tooteliigi kõigi omamaiste müügihindade kaalutud keskmisena, sõltumata sellest, kas selline müük oli tulutoov või mitte.

(26)

Kui tooteliigi tulutoova müügi maht oli 80 % või vähem selle tooteliigi müügi kogumahust või kui kõnealuse tooteliigi kaalutud keskmine hind oli tootmiskuludest madalam, põhines normaalväärtus tegelikul omamaisel hinnal, mis võrdub ainult selle tooteliigi tulutoova müügi kaalutud keskmisega, juhul kui müük moodustas vähemalt 10% kõnealuse liigi müügi kogumahust.

(27)

Kui ükskõik millise tooteliigi tulutoova müügi maht oli vähem kui 10 % selle liigi müügi kogumahust, leiti, et seda konkreetset liiki müüdi ebapiisavates kogustes, et normaalväärtuse saaks kindlaks määrata omamaise hinna põhjal.

(28)

Nende eksportiva tootja müüdud tooteliikide puhul, mille omamaiseid hindu ei saanud normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutada, tuli rakendada teist meetodit. Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 3 arvutas komisjon sellisel juhul arvestusliku normaalväärtuse järgmisel viisil.

(29)

Normaalväärtuse arvutamiseks liideti iga eksportija eksporditavate tooteliikide tootmiskuludele, mida vajaduse korral korrigeeriti, põhjendatud müügi-, üld- ja halduskulude protsent ning mõistlik kasumimarginaal.

(30)

Kõikidel juhtudel määrati müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumimarginaal kindlaks algmääruse artikli 2 lõikes 6 sätestatud meetodite järgi. Selleks uuris komisjon, kas iga vaatlusaluse eksportiva tootja omamaisel turul kantud müügi-, üld- ja halduskulusid ning realiseeritud kasumit käsitlevad andmed on usaldusväärsed.

(31)

Kõigil juhtudel, kui vaatlusaluseid tooteid eksporditi ühenduses asuvatele sõltumatutele klientidele, määrati ekspordihind vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8 ehk tegelikult makstud või makstavate ekspordihindade põhjal.

(32)

Kui eksportmüük toimus ühenduses asuvate seotud importijate kaudu, arvutati ekspordihind vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 9 selle hinna põhjal, millega imporditud tooted esimest korda sõltumatule ostjale edasi müüdi ja mida oli nõuetekohaselt kohandatud impordi ja edasimüügi vahelisel ajal tekkinud kõikide kuludega, müügi-, üld- ja halduskuludega ja põhjendatud kasumimarginaaliga. Selleks kasutati seotud importijate endi müügi-, üld-ja halduskulusid. Kasumimarginaal tehti kindlaks koostööd tegevatelt sõltumatutelt importijatelt saadud teabe põhjal.

(33)

Kui eksportmüük toimus väljaspool ühendust asuva seotud hulgimüüja kaudu, määrati ekspordihind kindlaks ühenduse sõltumatutele klientidele kehtestatud esimeste edasimüügihindade põhjal.

(34)

Normaalväärtust ja ekspordihindasid võrreldi tehasest hankimise tasandil.

(35)

Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse tagamiseks võeti korrigeerimiste näol nõuetekohaselt arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10.

(36)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12 määrati dumpingumarginaalid tooteliigi normaalväärtuse kaalutud keskmise võrdlemisel ekspordihinna kaalutud keskmisega, mis määrati kindlaks nii, nagu eespool kirjeldatud.

(37)

Koostööst keeldunud eksportivate tootjate dumpingumarginaali määramiseks tehti kõigepealt kindlaks koostööst keeldumise tase. Selleks võrreldi koostööd tegevate eksportivate tootjate poolt teatatud ühendusse suundunud ekspordi mahtu ja Eurostati vastavat impordistatistikat.

(38)

Kuna koostöötase oli USAs ja Taiwanis kõrge (100 %) ning ei olnud põhjust arvata, et kõnealustes riikides mõni eksportiv tootja hoidus tahtlikult koostööst, peeti asjakohaseks kehtestada kummagi riigi koostööst keelduvate eksportivate tootjate puhul dumpingu jääkmarginaaliks koostööd tegevale eksportijale kehtestatud kõrgeim maksutase.

(39)

Ka Hiina puhul oli koostöö tase riigi tasandil väga kõrge (üle 85 %). Erimeetodeid, mida kasutati üleriigilise dumpingumarginaali kindlaksmääramiseks Hiina puhul, selgitatakse allpool.

(40)

Mõlema koostööd tegeva eksportiva tootja puhul oli samasuguse toote omamaise müügi kogumaht tüüpiline, nagu on määratletud eespool põhjenduses 21. Kõikide tooteliikide puhul võeti normaalväärtuse aluseks USA sõltumatute klientide poolt tavapärases kaubandustegevuses makstud või makstavad hinnad, nagu on selgitatud põhjendustes 24 ja 25, kuna kõnealune müük moodustas kõikidel juhtudel 10 % või rohkem kõnealuse tooteliigi müügi kogumahust.

(41)

Üks koostööd tegev eksportiv tootja eksportis otse ühenduse sõltumatutele tarbijatele. Selle eksportija puhul põhines ekspordihind seepärast algmääruse artikli 2 lõike 8 kohaselt vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstavatel hindadel.

(42)

Teise eksportija puhul toimus kogu ühendusse suunatud müük Šveitsis asuva seotud kaubandusettevõtte kaudu. Ekspordihind määrati seetõttu kindlaks põhjenduses 33 kirjeldatud viisil.

(43)

Peale selle oli oluline osa kõnealuse USA eksportiva tootja eksportmüügist ühendusse, mis toimus Šveitsis asuva seotud äriühingu kaudu, suunatud seotud äriühingule, mis kasutas vaatlusalust toodet toormaterjalina teise toote toomiseks, mida ei käsitata samasuguse tootena algmääruse artikli 1 lõike 4 alusel.

(44)

Kuna leiti, et äriühingute vaheline seos mõjutas hindu, mis olid kehtestatud eksportiva tootja ja sellega seotud äriühingu ning nendega seotud Šveitsis asuva hulgimüüja tehingutele, ei saanud neid hindu kasutada kõnealuste tehingute ekspordihinna kindlaksmääramiseks.

(45)

Et ekspordihinda ei olnud võimalik arvutada seotud äriühingu sõltumatutele tarbijatele suunatud edasimüügihinna põhjal, sest seotud äriühing töötleb vaatlusalust toodet oluliselt lõpptoote saamiseks, jäeti kõik suletud turul toimuvad tehingud ekspordihinna kindlaksmääramisel kõrvale.

(46)

Normaalväärtust ja ekspordihindu võrreldi tehasest hankimise tasandil, nagu on eespool kirjeldatud, tehes vajaduse korral korrigeerimisi vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10. Korrigeeriti allahindlusi, hinnavähendeid, transpordi-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakulusid, pakendamis- ja krediidikulusid ning imporditollimakse.

(47)

Ühe eksportiva tootja puhul, kelle müük toimus Šveitsis asuva seotud kaubandusettevõtte kaudu, tehti korrigeerimine vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 10 punktile i. Korrigeerimine tehti Šveitsis asuva seotud kaubandusettevõtte saadud hinnalisandi alusel, kuid nimetatud arvutuses ei olnud võimalik kasutada seotud kaubandusettevõtte tegelikku kasumit, kuna eksportiva tootja ja seotud kaubandusettevõtte omavaheline seos mõjutas oluliselt ülekandehindu. Hinnalisand arvutati seetõttu seotud kaubandusettevõtte poolt uurimisperioodil kantud müügi-, üld- ja halduskulude ning mõistliku kasumimarginaali (nimetatud etapil 5 %) summana, kuna puudus asjakohane teave koostööd tegevatelt sõltumatutelt äriühingutelt, kes täitsid võrreldavaid ülesandeid.

(48)

Üks USA eksportiv tootja taotles kaubandustaseme kohandamist vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 10 punktile d väites, et teatav osa tema omamaisest müügist ei ole võrreldav eksportmüügiga, kuna omamaisel turul on olemas tarbijate kategooria, kellega seoses eksportiva tootja funktsioon on erinev. Uurimine tegi kindlaks, et kõnealune taotlus oli põhjendamatu, kuna äriühing ei esitanud tõendusmaterjali funktsioonide väidetava erinevuse kohta. Peale selle leiti, et väidetavad hinnaerinevused kategooriate vahel ei olnud kõikide tooteliikide puhul sarnased. Seetõttu lükati taotlus tagasi.

(49)

Kuna koostöö tase oli kõrge ning ei olnud põhjust arvata, et mõni eksportiv tootja hoidus tahtlikult koostööst, siis määrati kõigi muude USA eksportijate suhtes kohaldatav dumpingu jääkmäär samale tasemele koostööd tegevate eksportivate tootjate jaoks ettenähtud kõrgeima dumpingumarginaaliga.

(50)

Dumpingumarginaalid väljendatuna protsendimäärana CIF-impordihinnast ühenduse piiril enne tollimaksude tasumist on esialgu järgmised:

(51)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b määratakse Hiinast pärit importi käsitlevates dumpinguvastastes uurimistes normaalväärtus kindlaks vastavalt nimetatud artikli lõigetele 1–6 nende tootjate puhul, kes vastavad algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c osutatud kriteeriumidele.

(52)

Turumajandusliku kohtlemise kriteeriumid on lühidalt ja kokkuvõtlikult järgmised:

(53)

Kuus eksportivat tootjat taotlesid turumajanduslikku kohtlemist vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b ja täitsid eksportivate tootjate turumajandusliku kohtlemise taotluse vormi ettenähtud tähtaja jooksul. Komisjon kogus ja kontrollis nende äriühingute valduses kõiki turumajandusliku kohtlemise taotluses esitatud andmeid, mida ta vajalikuks pidas. Uurimine näitas, et turumajanduslikku kohtlemist sai võimaldada ainult kolmele eksportivale tootjale ning kolme teise eksportiva tootja puhul tuli turumajandusliku kohtlemise taotlus tagasi lükata. Tuleb märkida, et ühe eksportiva tootja puhul kolmest, kellele võimaldati turumajanduslik kohtlemine, sõltub otsus hiljem saadud teabe täiendavast läbivaatamisest, mida ei olnud võimalik teha praegusel etapil, ning mida kirjeldatakse allpool. Kui täiendav läbivaatamine kõnealust teavet kinnitab, võib see oluliselt muuta olukorda, mille alusel sellele äriühingule turumajanduslik kohtlemine võimaldati, kuivõrd see võib mõjutada 1. kriteeriumi täitmist. Järgmises tabelis on esitatud kokkuvõte sellest, kuivõrd oli nende kolme äriühingu puhul, mille suhtes turumajanduslikku kohtlemist ei kohaldata, täidetud viis eespool nimetatud kriteeriumi.

(54)

Uurimine näitas, et äriühingud 1, 2 ja 3 ei täitnud eespool nimetatud kriteeriume 1, 2 ja 3.

(55)

Ükski kolmest äriühingust ei suutnud näidata, et majanduslikud otsused tehakse lähtuvalt turusituatsioonist ilma märkimisväärse riigipoolse sekkumiseta.

(56)

Äriühingu 1 puhul leiti, et enamik juhatuse liikmetest, sealhulgas ka juhatuse esimees, kellele kuulub oluline osa äriühingust, olid samal positsioonil ka enne erastamist ning olid ametisse määratud riigi poolt. Selgus, et nad olid ka kommunistliku partei liikmed. Peale selle ei suutnud äriühing tõestada erastamisprotsessi käigus aktsiate eest maksmist. Äriühing 2 loodi riikliku äriühinguna ja erastati 2000. aastal; uurimine näitas, et kolm juhtkonna liiget oli ametis enne erastamist, nad juhtisid erastamisprotsessi ning nende käes oli endiselt kontroll äriühingus tehtavate otsuste üle. Need kolm isikut olid ka kommunistliku partei liikmed. Peale selle leiti, et äriühing 2 esitas valeandmeid aktsiate omanike ja erastamisprotsessi kohta, varjates seega märkimisväärset riigipoolset sekkumist. Äriühingu 3 puhul esines selgeid viiteid sellele, et äriühingu alustamiseks vajalik kapital saadi külade või kollektiivses omanduses olevatelt äriühingutelt, mida juhtis äriühingu praegune esimees, ning äriühing ei suutnud selgitada ega näidata kapitali päritolu.

(57)

Nendest kolmest ei olnud ühegi äriühingu raamatupidamine kooskõlas IASiga ning lisaks märgiti tõsist hooletust raamatupidamise auditeerimise puhul.

(58)

Varasemast mitteturumajanduslikust süsteemist üle võetud moonutused mõjutasid äriühingute kulutusi, eelkõige kulutusi seoses erastamise käigus omandatud maakasutusõiguse (äriühingute 1 ja 3 puhul) ja üleantud varadega (äriühing 2).

(59)

Kolme muu koostööd tegeva äriühingu puhul järeldati esialgu, et nad täidavad kõiki viit kriteeriumi.

(60)

Pärast seda kui huvitatud isikutele oli antud teada eespool nimetatud järeldustest ning neile oli antud võimalus esitada märkusi, väitis ühenduse tootmisharu, et turumajandusliku kohtlemise andmisest tuleks keelduda kahe eksportiva tootja puhul kolmest, kellele oli kavas turumajanduslikku kohtlemist võimaldada (edaspidi “äriühing 4” ja “äriühing 5”).

(61)

Ühenduse tootmisharu väitis, et äriühingu 4 puhul sekkus riik nii äriühingu juhtimisse kui ka rahastamisse.

(62)

Äriühingu 5 puhul väitis ühenduse tootmisharu, et äriühing oli esitanud tegelikust väiksema töötajate arvu, ning seadis kahtluse alla algupärase kapitalimakse. Lisaks esitati küsimus seotud kaubandusettevõtte kahjumi kohta.

(63)

Äriühingu 4 puhul ei olnud sellel etapil võimalik otsustada, kas esitatud väited on piisavad, et turumajandusliku kohtlemise võimaldamisest keelduda. Väiteid tuleb pidada tõsisteks, kuid praegu puudub kindlus faktide kohta, millel need väited põhinevad. Enne lõpliku otsuse tegemist tuleb täiendavalt analüüsida äriühingu esitatud teavet ning teha lisauurimus. Et käesolevas olukorras mitte takistada huvitatud isikute õigust kaitsele, peeti praegusel etapil asjakohaseks võimaldada äriühingule 4 turumajanduslik kohtlemine ning jätkata nimetatud äriühingu turumajandusliku kohtlemise taotluse uurimist.

(64)

Äriühingu 5 kohta esitatud väited olid üksnes oletused. Komisjon kontrollis selle eksportiva tootja esitatud teavet ja tegi järelduse, et nimetatud väited ei ole põhjendatud. Seega jääb komisjoni otsus selle äriühingu kohta jõusse.

(65)

Pärast komisjoni järelduste avaldamist väitsid kõik kolm äriühingut, kelle puhul turumajandusliku kohtlemise võimaldamisest keelduti, et otsus on väär, et nad on täitnud kõik 5 turumajandusliku kohtlemise kriteeriumit ning seega tuleks neile võimaldada turumajanduslik kohtlemine.

(66)

Äriühing 1 väitis, et oli saatnud komisjonile tõestusmaterjali aktsiate eest tehtud sularahamakse kohta ning eitas igasugust riigipoolset sekkumist otsuste tegemisse. Lisaks väitis äriühing, et tema raamatupidamine oli kooskõlas IASi nõuetega ning maakasutusõiguse hind vastas turuväärtusele.

(67)

Äriühing 2 vaidlustas väite, et juhtkonna kommunistliku partei liikmesus viitab riigi sekkumisele otsuste tegemisse ning väitis, et esitas lisatõendeid erastamisprotsessi ajal aktsiate eest tehtud maksete kohta. Lisaks väitis äriühing, et kuigi tema raamatupidamine ei vasta kõikidele IASi nõuetele, on see kooskõlas Hiina raamatupidamisstandarditega.

(68)

Äriühing 3 väitis, et kapital äriühingu alustamiseks saadi muudelt sama osaniku valduses olevatelt äriühingutelt, et raamatupidamine oli kooskõlas IASi standarditega ning maakasutusõiguse hind oli samasugune kui muudel selle piirkonna ettevõtetel ning vastas turuhinnale.

(69)

Komisjon võttis esitatud märkused arvesse. Need ei muutnud siiski otsust keelduda turumajandusliku kohtlemise võimaldamisest nende kolme äriühingu puhul.

(70)

Äriühing 1 väitis üksnes, et pangakonto väljavõtteid Hiinas tavapäraselt ei kasutatud, kuid ei suutnud esitada tõestust selle kohta, et erastamise käigus oli äriühingu aktsiate eest ka tegelikult makstud. Äriühing ei eitanud fakti, et juhtkonna struktuur on sama kui erastamiseelsel ajal ning et juhatuse esimees on kommunistliku partei liige. Äriühing ei eitanud ka asjaolu, et põhiaktsionärid ei ole juhatuses esindatud. Seepärast jõuti järeldusele, et äriühing ei tõestanud piisavalt märkimisväärse riigipoolse sekkumise puudumist.

(71)

Ei esitatud mingeid uusi fakte, mille alusel senistest järeldustest loobuda või mis oleksid toetanud väidet, et raamatupidamine oli kooskõlas IASi nõuetega ning maakasutusõiguse kulud vastasid turutingimustele.

(72)

Äriühing 2 vaidlustas komisjoni otsuse, kuid ei eitanud fakte, mille otsus põhines. Erastamisprotsessi ja aktsiate eest tehtud maksete osas väitis äriühing, et ta esitas lisateavet, kuid jättis tähelepanuta fakti, et nimetatud dokumendid olid võltsitud, nagu peadirektor kontrollkäigu ajal tunnistas. Peale selle kinnitas äriühing, et kommunistliku partei liikmed olid juhtkonnas võtmepositsioonidel.

(73)

Ei esitatud mingeid uusi fakte, mis oleksid toetanud väidet, et raamatupidamine oli kooskõlas IASi nõuetega, äriühing väitis vaid, et raamatupidamine vastas Hiina raamatupidamisstandarditele.

(74)

Äriühingu 3 puhul ei olnud komisjon endiselt kindel kapitali päritolus. Äriühing 3 teatas vaid, et kapital oli saadud äriühingu juhatuse esimehele kuuluvatelt seotud äriühingutelt laenudena, mis mõne kuu jooksul tagasi maksti. See uus teave oli vastuolus väidetega, mida äriühingu 3 esindajad esitasid kontrollkäigu ajal äriühingu valdustesse, kus ei olnud kontrollimiseks kättesaadaval mingeid dokumente, ning lisaks oli see teave selgelt puudulik, kuna seal ei esitatud viiteid sellele, kust saadi raha laenude tagasi maksmiseks.

(75)

Äriühing kordas veel, et tema raamatupidamine oli kooskõlas IASi nõuetega ning uurimise käigus avastatud vasturääkivusi on võimalik lahendada. Väidetava lahenduse kohta esitati siiski vaid osalist teavet, mis põhjendas üksnes väikest osa leitud erinevustest. Kõnealune uus teave esitati alles pärast uurimise lõppu ja nii hilja, et selle kontrollimine oli praktiliselt võimatu. Peale selle ei tõestanud äriühing, et nende maakasutusõiguse madal hind vastas tegelikule turuhinnale.

(76)

Eespool esitatut arvesse võttes võimaldati turumajanduslik kohtlemine kolmele eksportivale tootjale:

(77)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a kehtestatakse vajaduse korral üleriigiline tollimaks riikidele, kes jäävad selle artikli reguleerimisalasse, välja arvatud juhul, kui äriühingud suudavad tõestada, et nad vastavad kõikidele algmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud kriteeriumidele ning neile saab seega võimaldada individuaalset kohtlemist.

(78)

Eksportivad tootjad, kelle suhtes ei võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist, taotlesid juhuks, kui neile turumajanduslikku kohtlemist ei võimaldata, ka individuaalset kohtlemist. Siiski ei rahuldatud ka äriühingute individuaalse kohtlemise taotlust, kuna nad ei vasta artikli 9 lõike 5 punktis b sätestatud kriteeriumidele, mille kohaselt ekspordihinnad ja -kogused kujunevad vabalt ning võimalik riigi sekkumine ei võimalda meetmetest kõrvalehoidmist, kui eksportijate suhtes kohaldatakse erineva määraga makse.

(79)

Kolme eksportiva tootja puhul, kellele võimaldati turumajanduslik kohtlemine, oli samasuguse toote omamaise müügi kogumaht tüüpiline, nagu on määratletud põhjenduses 21. Mõnede tooteliikide normaalväärtus määrati tavapärase kaubandustegevuse käigus Hiina sõltumatute klientide poolt makstud või makstavate hindade alusel, nagu on selgitatud põhjendustes 25 ja 26, ja nende tooteliikide puhul, mille omamaist kogumüüki ei saanud pidada tüüpiliseks või mida ei teostatud tavapärase kaubandustegevuse käigus, arvutati normaalväärtus põhjenduses 27–30 kirjeldatud viisil.

(80)

Kui normaalväärtus tuli kindlaks määrata arvestuslikult, põhinesid põhjendustes 29 ja 30 osutatud müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumimarginaal eksportiva tootja tegelikel müügi-, üld- ja halduskuludel ning kasumil, mis saadi tavapärase kaubandustegevuse käigus samasuguse toote müügist omamaisel turul vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 6 esimesele alalõigule.

(81)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a määratakse normaalväärtus neile eksportivatele tootjatele, kellele ei ole võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist, võrdlusriigi omamaiste hindade või arvestusliku normaalväärtuse põhjal.

(82)

Algatamisteates väljendas komisjon soovi kasutada Jaapanit sobiva võrdlusriigina normaalväärtuse määramisel ja kutsus huvitatud isikuid üles selle kohta arvamust avaldama. Ühtegi märkust ei esitatud.

(83)

Võeti ühendust kõigi teadaolevate persulfaatide tootjatega Jaapanis, kuid kõik keeldusid koostööst.

(84)

Komisjon võttis seejärel ühendust ja saatis küsimustikud kõikidele teadaolevatele persulfaatide tootjatele riikides, kus teadaolevalt selliseid tootjaid oli, nimelt Indiasse ja Türki. India äriühingutelt vastust ei saadud, kuid üks Türgi tootja vastas küsimustikule.

(85)

Komisjon uuris seejärel, kas Türgi valimine võrdlusriigiks on põhjendatud. Leiti, et vaatamata sellele, et Türgis on ainult üks vaatlusaluse toote tootja, on tegemist avatud turuga, kus on madalad imporditollimaksud ja märkimisväärne import kolmandatest riikidest. Uurimise käigus ei ilmnenud ühtegi põhjust, näiteks põhjendamatult kõrget toormaterjali või energiahinda, mille tõttu ei võiks Türgit pidada sobivaks võrdlusriigiks normaalväärtuse kindlaksmääramisel.

(86)

Koostööd tegeva Türgi tootja esitatud teavet kontrolliti kohapeal ning see osutus piisavalt usaldusväärseks, et selle põhjal normaalväärtust määrata.

(87)

Seega tehti esialgne järeldus, et Türgi on algmääruse artikli 2 lõike 7 kohaselt sobiv ja põhjendatud võrdlusriik.

(88)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a arvutati normaalväärtus neile eksportivatele tootjatele, kellele turumajanduslikku kohtlemist ei võimaldatud, võrdlusriigi tootjalt saadud andmete põhjal, s.t Türgi turul võrreldavate tooteliikide eest makstud või makstavate hindade põhjal vastavalt eespool kirjeldatud meetodile.

(89)

Kuna müük omamaisel turul sõltumatutele tarbijatele oli tüüpiline ja üldiselt kasumlik, arvutati normaalväärtus kõigi Türgi turul võrreldavate tooteliikide eest tavapärase kaubandustegevuse makstud või makstavate hindade põhjal põhjendustes 25 ja 26 kirjeldatud viisil.

(90)

Koostööd tegevate eksportivate tootjate eksportmüük ühendusse toimus kas otse sõltumatutele klientidele ühenduses või Hiinas, Hongkongis või ühenduses asuvate seotud või sõltumatute äriühingute kaudu.

(91)

Kui vaatlusalust toodet eksporditi otse ühenduse sõltumatutele klientidele, määrati ekspordihinnad kindlaks vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstavate hindade alusel vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8.

(92)

Kui müük toimus ühenduses asuva seotud äriühingu kaudu, määrati ekspordihind kindlaks vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 9. Kui müük toimus väljaspool ühendust asuva seotud äriühingu kaudu, määrati ekspordihind kindlaks põhjenduses 33 sätestatud meetodi alusel.

(93)

Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 10 tehti korrigeerimisi vajaduse korral transpordi-, kindlustus-, käitlemis- ja lisakulude, pakendamis-, krediidi- ja pangakulude ning komisjonitasude suhtes kõikidel juhtudel, kui need osutusid põhjendatuks ja täpseks ning nende kohta esitati kontrollitud tõendeid.

(94)

Seotud kaubandusettevõtete kaudu toimuva müügi puhul rakendati korrigeerimist vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 10 punktile a juhul, kui need äriühingud olid täitnud ülesandeid, mis on sarnased komisjonitasu alusel töötava agendi omadega. Seetõttu peeti seotud äriühingu esitatud müügi-, üld- ja halduskulude jaotust usaldusväärseks ja korrigeerimine tehti nimetatud müügi-, üld- ja halduskulude ja 5 %-lise kasumimarginaali põhjal, mida peeti põhjendatuks, kuna puudusid usaldusväärsed andmed koostööd tegevatelt sõltumatutelt importijatelt ja hulgimüüjatelt ühenduses.

(95)

Normaalväärtuse ja ekspordihinna võrdlus näitas, et vaatlusalusest kolmest eksportijast kahe puhul oli dumpingumarginaal väiksem kui 2 % ehk miinimumtasemel. Dumpingumarginaalid väljendatuna protsendimäärana CIF-impordihinnast ühenduse piiril enne tollimaksude tasumist on seega järgmised:

(96)

Kuna koostöö tase oli kõrge, võrreldi kõigi ülejäänud Hiina eksportijate suhtes kohaldatava üleriigilise dumpingumarginaali arvutamiseks nende kolme koostööd tegeva eksportija kaalutud keskmist ekspordihinda, kellele ei võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist ja võrdlusriigi andmete põhjal arvutatud normaalväärtust tehasest hankimise tasandil.

(97)

Selle alusel määrati esialgseks üleriigiliseks dumpingutasemeks 102,7 % CIF-hinnast ühenduse piiril ilma tollimakse tasumata.

(98)

Ainsa eksportiva tootja puhul oli samasuguse toote omamaise müügi kogumaht tüüpiline, nagu on määratletud põhjenduses 21. Kõikide tooteliikide puhul võeti normaalväärtuse aluseks Taiwani sõltumatute klientide poolt tavapärases kaubandustegevuses makstud või makstavad hinnad, nagu on selgitatud põhjendustes 25 ja 26, kuna kõnealune müük moodustas kõikidel juhtudel 10 % või rohkem kõnealuse tooteliigi müügi kogumahust.

(99)

Ainus koostööd tegev eksportiv tootja eksportis otse ühenduse sõltumatutele tarbijatele. Ekspordihind põhines seepärast algmääruse artikli 2 lõike 8 kohaselt vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstavatel hindadel.

(100)

Normaalväärtust ja ekspordihindu võrreldi tehasest hankimise tasandil, nagu eespool kirjeldatud, tehes vajaduse korral korrigeerimisi vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10. Korrigeeriti hinnavähendeid, transpordi-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakulusid, pakendamis- ja krediidikulusid.

(101)

Koostööd tegev eksportiv tootja taotles kaubandustasandi korrigeerimist põhjusel, et teatav osa tema omamaisest müügist toimus väidetavalt kaubandustasandil, mida ei saa eksportmüügiga võrrelda. Uurimise käigus selgus, et ühe peamise omamaise tarbija puhul teatatud kaubandustasand oli ekslik, mis põhjustas tõsiseid kahtlusi kaubandustaseme korrigeerimise toetuseks esitatud tarbijate liigituse usaldusväärsuse kohta. Leiti, et väidetavad hinnaerinevused esitatud kategooriate vahel ei olnud uurimisperioodi ajal samad kõikide tootetüüpide suhtes ning seega tuli taotlus tagasi lükata.

(102)

Koostööd tegev eksportiv tootja taotles makstud komisjonitasude erinevuste korrigeerimist, viidates eelkõige komisjonitasudele, mida maksti Taiwani agendile müügi eest Taiwani turul. Uurimise käigus leiti eksportiva tootja esitatud teabe põhjal siiski, et agent täitis samalaadseid ülesandeid kui eksportiva tootja eksportmüügiga tegelev müügiosakond. Kuigi leiti, et agendile oli tõepoolest komisjonitasu makstud, ei mõjutanud see omamaiste ja ekspordihindade võrreldavust. Seega lükati taotlus tagasi, kuna algmääruse artikli 2 lõike 10 esimese alalõigu tingimused ei olnud täidetud.

(103)

Peale selle taotles eksportiv tootja omamaisel turul tekkinud transpordikulude korrigeerimist. Äriühing ei suutnud seda taotlust nõuetekohaselt põhjendada ning esitatud dokumendid olid osaliselt eksitavad. Äriühingule anti teada, et vastavalt algmääruse artiklile 18 kohaldatakse osalise koostöö sätteid. Kuna esitatud dokumentide kohta ei saadud äriühingult rahuldavat selgitust, toetuti dumpingu arvutamisel omamaisel turul tekkinud transpordikulude osas kättesaadavatele faktidele. Korrigeerimine põhines summadel, mida sai tõestada ekspediitoritelt saadud arvete põhjal.

(104)

Kuna koostöö tase oli kõrge ning ei olnud põhjust arvata, et mõni eksportiv tootja hoidus tahtlikult koostööst, siis määrati kõigi muude Taiwani eksportijate suhtes kohaldatav dumpingu jääkmäär samale tasemele kui koostööd tegeva eksportiva tootja puhul.

(105)

Dumpingumarginaalid on väljendatuna protsendimäärana CIF-impordihinnast ühenduse piiril enne tollimaksude tasumist järgmised:

(106)

Ühenduses toodavad samasugust toodet kaks Saksamaal asuvat tootjat, kelle nimel kaebus esitati ning kes tegid uurimise käigus koostööd. Uurimisperioodi ajal oli nende toodang 24 000–29 000 tonni, mis moodustas 100 % ühenduse toodangust. Kõnealused tootjad moodustavad ühenduse tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses. Üks eksportiv tootja väitis, et üks ühenduse tootja importis uurimisperioodil vaatlusalust toodet Hiinast ning seega tuleks see tootja ühenduse tootmisharu määratlusest välja jätta. Nagu allpool põhjenduses 151 märgitakse, oli kõnealuse impordi maht väike ning see toimus vaid selleks, et säilitada ülemaailmseid kliente. Kuna keskmine edasimüügihind oli märgatavalt kõrgem kui Hiina impordihinnad, leiti, et kõnealuse ühenduse tootja impordi puhul oli pigem tegemist enesekaitsega dumpinguhinnaga impordi vastu kui endale põhjustatud kahjuga. Seepärast peeti kahte kõnealust ühenduse tootjat ühenduse tootmisharu osaks algmääruse artikli 4 lõike 1 punkti a tähenduses.

(107)

Ühenduse tarbimine määrati kindlaks kahe ühenduse tootja müügimahtude põhjal ühenduse turul, vaatlusalustest riikidest pärit impordi ja muudest kolmandatest riikidest pärit vastavate CN-koodide alla klassifitseeritud toodete impordi põhjal vastavalt Eurostati andmetele ning Taiwani ja USA puhul tegelike kontrollitud andmete põhjal. Hiina puhul ei esindanud koostööd tegeva Hiina eksportiva tootja esitatud impordimäär kogu Hiinast pärit importi. Seega peeti Hiinast pärit impordi osas ühenduse kogutarbimise kindlaksmääramise jaoks kõige usaldusväärsemaks Eurostati andmeid.

(108)

Nagu põhjenduses 13 märgitud, kuulub vaatlusalune toode praegu CN-koodide 2833 40 00 ja ex 2842 90 80 alla. Eurostati andmed CN-koodi ex 2842 90 80 kohta hõlmavad ühte konkreetset persulfaadi tüüpi (monopersulfaati), mida imporditakse peamiselt USAst ja muid tooteid, näiteks anorgaaniliste hapete või peroksohapete sooli, mis ei ole vaatlusalused tooted. Kuna selle laiema tootekategooria puhul ei olnud võimalik ainult persulfaate käsitlevaid andmeid eraldi välja tuua, leiti, et seda CN-koodi käsitlevad Eurostati andmed impordi kohta ei anna usaldusväärset pilti olukorrast ning seega ei saa neid kasutada. Nagu eespool põhjenduses 8 märgiti, kasutati USA ja Taiwani puhul tegelikke kontrollitud andmeid impordi kohta.

(109)

Nende andmete põhjal järeldati, et vaatlusalusel perioodil suurenes tarbimine 7 % võrra.

Tabel 1

ELi tarbimine (maht)

(110)

Komisjon uuris, kas Hiinast, Taiwanist ja USAst pärit persulfaatide importi on vaja kooskõlas algmääruse artikli 3 lõikega 4 hinnata kumulatiivselt.

(111)

Igast vaatlusalusest riigist pärit impordi puhul kindlaks määratud dumpingumarginaal oli kõrgem algmääruse artikli 9 lõikes 3 määratletud miinimumtasemest ning mitte ühestki vaatlusalusest riigist pärit impordi maht ei olnud tähtsusetu algmääruse artikli 5 lõike 7 tähenduses, st turuosad olid uurimisperioodil vastavalt 14,9 %, 5,9 % ja 9,3 %. Nagu põhjenduses 95 märgiti, oli kahele Hiina eksportivale tootjale kehtestatud dumpingumarginaal allpool miinimumtaset. Seetõttu ei võetud nende äriühingute importi arvesse.

(112)

Konkurentsitingimuste osas tuvastati uurimisel, nagu põhjenduses 18 selgitatud, et vaatlusalustest riikidest imporditud ja ühenduses toodetud persulfaatide kõik põhilised füüsikalised ja tehnilised omadused olid sarnased. Nimetatud riikidest pärit persulfaate ja ühenduses toodetud ja müüdud persulfaate müüdi võrreldavate müügikanalite kaudu ning sarnaste kaubanduslike tingimuste alusel, seega nad konkureerisid üksteisega. Samuti tuvastati, et Hiina, Taiwani ja USA ekspordihinnad arenesid vaatlusalusel perioodil analoogselt ning olid ühenduse hindadest oluliselt madalamad.

(113)

Eespool esitatu põhjal võetakse esialgu seisukoht, et kõik algmääruse artikli 3 lõikes 4 sätestatud kriteeriumid on täidetud ning et asjaomastest riikidest pärit importi tuleb uurida kumulatiivselt.

(114)

Vaatlusalustest riikidest pärit import suurenes 43 % 2003. aasta ja uurimisperioodi vahel. 2003. aastal oli impordimaht 8 778 tonni ja uurimisperioodil 12 593 tonni. Impordi kasv oli eriti märkimisväärne 2003. ja 2004. aasta vahel, mil see suurenes 31 %.

Tabel 2

Import asjaomastest riikidest

(115)

Asjaomaste riikide turuosa kasvas 2003. aasta ja uurimisperioodi vahel 22,6 %-lt 30,2 %ni ehk 7,6 protsendipunkti. Kasvu täheldati eriti 2003. ja 2004. aasta vahelisel perioodil, kui see suurenes 4,8 protsendipunkti võrra.

Tabel 3

Asjaomaste riikide turuosa

(116)

2003. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal vähenesid asjaomastest riikidest pärit impordi hinnad 12 %. Seega vähenesid hinnad 946 eurolt tonni kohta 2003. aastal 828 euroni tonni kohta uurimisperioodil.

Tabel 4

Vaatlusalused impordihinnad

(117)

Hinna allalöömise kindlakstegemiseks uuriti uurimisperioodi kohta käivaid hinnaandmeid. Ühenduse tootmisharu asjakohased müügihinnad olid netohinnad, millest on maha arvatud allahindlused ja soodustused. Vajadusel on neid hindu korrigeeritud tehasehindade tasemele, st arvates välja ühendusesisesed transpordikulud. Asjaomaste riikide impordihinnad olid samuti netohinnad, millest on maha arvatud allahindlused ja soodustused ning mida on vajaduse korral korrigeeritud CIF-hindade tasemeni ühenduse piiril.

(118)

Ühenduse tootmisharu müügihindu ja asjaomaste riikide impordihindu võrreldi samal kaubandustasandil, st sõltumatute klientide tasandil ühenduse turul.

(119)

Uurimisperioodi jooksul oli kaalutud keskmine hindade allalöömise marginaal väljendatuna protsentides ühenduse tootmisharu müügihinnast Taiwani eksportija puhul 30,2 %, Hiina puhul 30,3 % ja Ameerika eksportijate puhul 7,4 %. Kõikide asjaomaste riikide kaalutud keskmine hindade allalöömise marginaal oli uurimisperioodil kokku 22,7 %.

(120)

Kooskõlas algmääruse artikli 3 lõikega 5 sisaldas uurimine dumpinguhinnaga impordi mõju kohta ühenduse tootmisharule hinnangut kõikide ühenduse tootmisharu seisundit mõjutavate asjakohaste tegurite ja näitajate kohta vaatlusalusel perioodil. Kuna analüüs käsitleb vaid kahte äriühingut, on konfidentsiaalsuse tagamiseks enamik näitajaid esitatud indekseeritult või vahemike kaupa.

(121)

Ühenduse tootmisharu tootmismaht näitas selget negatiivset suundumust 2003. aasta ja uurimisperioodi vahel. 2003. ja 2004. aasta vahel püsis tootmismaht stabiilsena, seejärel 2005. aastal langes järsult 10 % ning see suundumus jätkus uurimisperioodi ajal. Kuigi tootmisvõimsuse kasutusaste oli uurimisperioodil üle 70 %, vähenes ühenduse tootmisharu kogutoodang vaatlusalusel ajal 14 %.

(122)

Tootmisvõimsus oli 2003. aasta ja uurimisperioodi vahel stabiilne.

(123)

Järgmine tabel näitab ühenduse tootmisharu tegevust seoses müügiga ühenduses asuvatele sõltumatutele klientidele.

Tabel 6

Müügimaht, turuosad, hinnad ja keskmised ühikuhinnad ühenduses

(124)

Ühenduse tootmisharu müügimaht vähenes vaatlusalusel perioodil järkjärgult 10 % võrra. Sellega seoses tuleb silmas pidada, et tarbimine ühenduses suurenes.

(125)

Kokku vähenes ühenduse tootmisharu turuosa 2003. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 11 protsendipunkti võrra. Langus oli eriti märgatav 2003. ja 2004. aasta vahel, kui turuosa vähenes 7,6 protsendipunkti võrra. Müügimahu ja turuosa vähenemise puhul tuleb silmas pidada, et vaatlusalusel perioodil suurenes nii ühenduse tarbimine (7 %) kui ka import asjaomastest riikidest. Ühenduse tootmisharu ühikuhind suurenes samal perioodil 5 % võrra. Tootmismahu vähenemine ajal kui tootmisvõimsus püsis stabiilsena viis selleni, et üldkulud ühiku kohta suurenesid.

(126)

Ühenduse tootmisharu ühiku müügihind vähenes vaatlusalusel perioodil järkjärgult 8 % võrra. Kõnealune hindade langus näitas, et ühenduse tootmisharul ei olnud võimalik üldist kulude kasvu tarbijatele üle kanda. Selle asemel pidi ühenduse tootmisharu vähendama hindu, et mitte jätkuvalt kaotada kliente või tellimusi.

(127)

Allpool esitatud arvud näitavad varude mahtu iga perioodi lõpus.

Tabel 7

Varud

(128)

Uurimine näitas, et varusid ei saa käsitleda arvestatava kahjutegurina, sest põhiosa toodangust valmistati tellimuse alusel. Seepärast on varude suundumusi käsitlevad andmed esitatud teavitamise eesmärgil. Varude tase püsis üldiselt küllalt stabiilsena. Varud vähenesid 17 % 2003. ja 2004. aasta vahel, seejärel suurenesid 41 % kuni 2005. aasta lõpuni ning siis vähenesid jälle 21 % võrra, jõudes peaaegu samale tasemele kui 2003. aastal.

(129)

Investeeringud samasuguse toote tootmisse vähenesid 45 % 2003. aasta ja uurimisperioodi vahel. 2003. ja 2004. aasta vahel vähenesid investeeringud järsult 79 % võrra ning jäid 2004. aastal madalale tasemele. Investeeringute väärtus tõusis uurimisperioodi jooksul 27 %, kuid võrreldes 2003. aastaga jäi see madalale tasemele. Uurimise käigus jõuti tõdemusele, et ehitistesse, tehastesse ja seadmetesse investeeriti peamiselt tootmisvõimsuse säilitamise nimel. Pidades silmas eespool märgitud madalat tootmisvõimsuse kasutusastet, ei tehtud investeeringuid ühelgi juhul eesmärgiga kasvatada üleüldist tootmisvõimsust.

(130)

Uurimine näitas, et ühenduse tootmisharu finantstulemused halvenesid, kuid samas ei avaldanud see vaatlusalusel perioodil olulist mõju kapitali kaasamise võimele.

(131)

Müügimahu vähenemine ning müügihindade langus 2003. aasta ja uurimisperioodi vahel mõjutas märgatavalt ühenduse tootmisharu tasuvust, mis vähenes 15,5 protsendipunkti võrra 2003. aasta ja uurimisperioodi vahel. Negatiivne suundumus oli eriti tugev 2004. ja 2005. aasta vahel, kui tasuvus vähenes rohkem kui 10 % võrra. Kogu investeeringute tasuvus väljendati samasuguse toote maksueelse puhaskasumi protsendina samasuguse toote valmistamiseks kasutatud põhivara raamatupidamislikust väärtusest. See näitaja järgis sama suundumust mis tasuvus, langedes märkimisväärselt vaatlusalusel perioodil, eelkõige 2004. ja 2005. aasta vahel, mil investeeringutasuvus vähenes 17 protsendipunkti võrra. Ühenduse tootmisharu rahavoogude puhul täheldati samasugust negatiivset suundumust, mille tulemuseks oli ühenduse tootmisharu finantsolukorra üldine järsk halvenemine uurimisperioodi ajal.

(132)

Ühenduse tootmisharus töötavate töötajate arv vähenes kokku 13 %, osaliselt oli selle põhjuseks vaatlusaluse perioodi algul toimunud ümberstruktureerimine. Kuigi üldised tööjõukulud vähenesid märgatavalt, jäi keskmine palk samale tasemele. Tööhõivemäära vähenemine vastas tootmise vähenemisele. Selle tulemusena suutis ühenduse tootmisharu hoida tootlikkust 2003. aasta tasemel.

(133)

Dumpinguhinnaga impordi mahtu ja hinda silmas pidades ei saa tegeliku dumpingumarginaali mõju tähtsusetuks pidada.

(134)

1995. aasta detsembris kehtestas nõukogu lõpliku dumpinguvastase tollimaksu Hiinast pärit peroksosulfaatide (persulfaatide) suhtes. (3) Need meetmed lõpetati 2002. aasta aprillis. (4) Käesoleva uurimise käigus kogutud andmed osutavad sellele, et kuigi ühenduse tootmisharu toibus varasemast dumpingust, halvenes olukord märgatavalt pärast 2002. aastat, kui dumpinguvastased tollimaksud tühistati ning dumpinguhinnaga import sisenes uuesti ühenduse turule.

(135)

Uurimine näitas, et kuigi tarbimine kasvas 7 % võrra, vähenesid vaatlusalusel perioodil nii ühenduse müügimaht (– 10 %) kui ka turuosa (– 11 protsendipunkti). Seega ei saanud ühenduse tootmisharu vaatlusalusel perioodil tarbimise kasvust kasu.

(136)

Vaatlusalusel perioodil kasvas märgatavalt persulfaatide dumpinguhinnaga import asjaomastest riikidest (43 %) ning nende riikide turuosa suurenes 7,6 protsendipunkti võrra, moodustades uurimisperioodil 30,2 % ühenduse turust. Samal ajal langesid kõnealuse impordi hinnad oluliselt, vähendades ühenduse tootmisharu müügihindu keskmiselt 22,7 % võrra.

(137)

Kahjunäitajate analüüs näitas, et ühenduse tootmisharu olukord halvenes vaatlusalusel perioodil märgatavalt. Kõik kahjunäitajad liikusid vaatlusalusel perioodil negatiivses suunas. Selleks et vältida turuosa edasist kaotust ning säilitada tootmist mõistlikul tasemel, pidi ühenduse tootmisharu järgima dumpinguhinnaga impordi hinnataset ja langetama 2003. aasta ja uurimisperioodi vahel hindu 8 % võrra. Selle tulemusena vähenes tasuvus vaatlusalusel perioodil olulisel määral. Ühenduse tootmisharul ei olnud võimalik kulude kasvu tarbijatele üle kanda ning tema finantsseisund halvenes vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt.

(138)

Müügimahu vähenemine viitas sellele, et ühenduse tootmisharul ei olnud kasu nõudluse kasvust persulfaatide turul.

(139)

Eespool kirjeldatut arvestades on jõutud esialgsele järeldusele, et ühenduse tootmisharu on kandnud olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(140)

Komisjon on kooskõlas algmääruse artikli 3 lõigetega 6 uurinud, kas USAst, Hiinast ja Taiwanist pärit vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga import on tekitanud ühenduse tootmisharule kahju määral, mis lubab seda pidada oluliseks kahjuks. Lisaks dumpinguhinnaga impordile uuriti ka muid teadaolevaid tegureid, mis võisid samal ajal kahjustada ühenduse tootmisharu, et vältida nende tegurite tekitatud võimaliku kahju omistamist dumpinguhinnaga impordile.

(141)

Asjaomastest riikidest pärit import suurenes vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt, 43 % võrra suurenes maht ja 7,6 protsendipunkti võrra turuosa. Samal ajal vähenes ühenduse tootmisharu turuosa umbes 11 protsendipunkti võrra. Asjaomastest riikidest pärit impordi ühiku keskmine müügihind tonni kohta langes 12 %, vähendades ühenduse tootmisharu keskmist hinda uurimisperioodil keskmiselt 22,7 % võrra. Asjaomastest riikidest pärit impordi mahu oluline suurenemine hindade juures, mis olid ühenduse tootmisharu hindadest märgatavalt madalamad, ning turuosa kasv vaatlusalusel perioodil langesid ajaliselt kokku ühenduse tootmisharu üldise finantsseisu selge halvenemisega. Seda halvenemist näitavad eelkõige müügihinnad, kulutasuvus, investeeringutasuvus, rahavoog ja tööhõive.

(142)

Dumpinguhinnaga impordi mõju analüüsimise käigus leiti, et hind on konkurentsi jaoks oluline tegur, sest kvaliteediküsimused ei oma märkimisväärset tähtsust. Tuleb märkida, et dumpinguhinnaga impordi hinnad olid märkimisväärselt madalamad kui ühenduse tootmisharu ja muude kolmandate riikide eksportijate hinnad.

(143)

Seepärast tehakse esialgu järeldus, et surve, mida tekitas asjaomane import, mille maht ja turuosa alates 2003. aastast kasvas ja mis toimus väga madalate dumpinguhindadega, mängis ühenduse tootmisharu finantsseisundi halvenemises määravat rolli.

(144)

Vastavalt Eurostati andmetele ja uurimise käigus kogutud teabele on Türgi kolmas riik, kust persulfaate peamiselt imporditakse (turuosa uurimisperioodil 3 %). Vähesel määral ekspordib ka Jaapan, kuigi Jaapanist pärit impordi maht oli peaaegu 0 %.

(145)

Muudest kolmandatest riikidest (v.a Hiina, USA ja Taiwan) pärit import vähenes 8 %, 2 466 tonnilt 2003. aastal 2 262 tonnini uurimisperioodil. Seega vähenes nende turuosa 6,3 %-lt 2003. aastal 5,4 %ni uurimisperioodil.

(146)

2003. aastal ulatus Türgist pärit import 2 161 tonnini, vaatlusalusel perioodil vähenes see 42 % võrra ning oli uurimisperioodil 1 247 tonni, moodustades seega 3 % turuosa. Kuigi Türgist pärit import toimus ühenduse tootmisharu müügihindadest madalamate hindadega, leiti, et selle piiratud ja järkjärgult kahanev turuosa ei avaldanud negatiivset mõju ühenduse tootmisharu olukorrale.

(147)

Eurostati andmetel iseloomustasid muudest kolmandatest riikidest pärit importi väga väikesed impordimahud; import suurenes 304 tonnilt 2003. aastal kuni 1 015 tonnini uurimisperioodil. Vaatamata nimetatud kasvule jäi kõnealune import minimaalsele tasemele ning moodustas üksnes 2,4 % ühenduse tarbimisest uurimisperioodil. Peale selle olid kõnealuse impordi hinnad märkimisväärselt kõrgemad kui asjaomastest riikidest ja Türgist pärit impordi puhul. Järelikult ei omanud see import olulist mõju ühenduse tootmisharu olukorrale.

(148)

Seetõttu tehakse esialgne järeldus, et import mujalt kui Hiinast, USAst ja Taiwanist ei aidanud kaasa ühenduse tootmisharule tekitatud märkimisväärsele kahjule.

(149)

Vaatlusalusel perioodil vähenes ühenduse tootmisharu persulfaatide eksport ühendusest väljapoole 13 % võrra. Ühenduse tootmisharu ekspordihinnad vähenesid vaatlusalusel perioodil 9 %. Kõnealune eksport moodustas uurimisperioodi ajal siiski vaid 6 % ühenduse tootmisharu kogumüügist sõltumatutele isikutele ning seega ei saanud see märkimisväärselt mõjutada ühenduse tootmisharu kantud olulist kahju.

(150)

Nagu eespool põhjenduses 95 märgitud, oli kahe eksportiva tootja puhul kindlaks määratud dumpingumarginaal allpool miinimumtaset. Seetõttu ei võetud nende äriühingute importi kahjuanalüüsis arvesse. Selle asemel uuriti, kas kõnealune import võis põhjustada ühenduse tootmisharule olulist kahju. Kuna nimetatud impordi maht oli väike ning selle turuosa uurimisperioodil vaid 6,9 %, jõuti järeldusele, et dumpinguhinnata eksport ei kõrvaldanud põhjuslikku seost dumpinguhinnaga ekspordi ja ühenduse tootmisharu kantud olulise kahju vahel.

(151)

Üks ühenduse tootja importis vaatlusalust toodet Hiinas asuvalt seotud äriühingult ning müüs seda ühenduse turul edasi. Kuigi edasimüügihinnad olid ühenduse tootmisharu hindadest madalamad, tuleb silmas pidada, et selle Hiinast pärit impordi maht moodustas vaid väikese osa (vähem kui 4 %) Hiinast pärit impordi kogumahust. Peale selle toimus kõnealune import vaid selleks, et säilitada ülemaailmseid kliente, kes oleksid vastasel juhul vaatlusalust toodet ostnud Hiina tarnijatelt dumpinguhinnaga. Edasimüügihind ühenduse turul oli ka keskmiselt märkimisväärselt kõrgem kui muude Hiina eksportivate tootjate impordihinnad. Seepärast jõuti järeldusele, et ühenduse tootmisharu vaatlusaluse toote import Hiinast ei kõrvaldanud põhjuslikku seost dumpinguhinnaga ekspordi ja ühenduse tootmisharu kantud olulise kahju vahel.

(152)

Hiinast, USAst ja Taiwanist pärit dumpinguhinnaga impordi kasvu, turuosa suurenemise ja hindade allalöömise tuvastamise ajaline kokkulangevus ühenduse tootmisharu olukorra märgatava halvenemisega viib järelduseni, et dumpinguhinnaga import tekitas ühenduse tootmisharule märgatavat kahju algmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses. Ühenduse tootmisharu pidi dumpinguhinnaga impordi hinnasurve tõttu alandama müügihindu ühenduse turul. Üldist kulude kasvu ei olnud võimalik tarbijatele üle kanda ning kasumimarginaalid vähenesid märgatavalt, mis omakorda mõjutas tugevalt ühenduse tootmisharu üldist finantsseisu. Analüüsiti ka muude tegurite võimalikku mõju, peamiselt muudest kolmandatest riikidest pärit importi, Hiinast pärit dumpinguhinnata importi, ühenduse tootmisharu eksporti ning kulude arengut, kuid leiti, et need ei ole ühenduse tootmisharule tekitatud kahju peamised põhjustajad.

(153)

Toetudes eelnevale analüüsile, milles on nõuetekohaselt esile toodud ja eristatud ühelt poolt kõikide teadaolevate tegurite mõju ühenduse tootmisharu olukorrale ja teisalt dumpinguhindadega ekspordi kahjustav mõju, tehakse esialgne järeldus, et Hiinast, USAst ja Taiwanist imporditud persulfaadid on tekitanud ühenduse tootmisharule olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses.

(154)

Vastavalt algmääruse artiklile 21 uuriti, kas vaatamata järeldusele kahjustava dumpingu kohta on olemas kaalukaid põhjuseid, mis võiksid viia järelduseni, et kõnealusel juhul ei ole meetmete võtmine ühenduse huvides. Siinkohal tuleb arvesse võtta nii võimalike meetmete mõju kõikidele kõnealuse menetlusega seotud isikutele kui ka meetmete võtmatajätmise tagajärgi.

(155)

Selleks, et hinnata meetmete kehtestamise või nendest loobumise tõenäolist mõju, nõuti teavet kõikidelt teadaolevatelt või endast teatanud huvitatud isikutelt. Seepärast saatis komisjon küsimustikud ühenduse tootmisharule, 12 sõltumatule importijale ja 11 kasutajale.

(156)

Nagu põhjenduses 9 selgitatud, vastasid küsimustikule kaks kaebuse esitanud ühenduse tootmisharu tootjat ja kaks sõltumatut importijat.

(157)

Tootmisharu kahjustatud olukord tulenes sellest, et tal oli raske võistelda dumpingust tingitud madala hinnaga impordiga.

(158)

Eeldatavalt aitab meetmete rakendamine vältida täiendavaid moonutusi turul ja hindade alanemist ning taastab ausa konkurentsi. Seejärel peaks ühenduse tootmisharu suutma müügimahtu suurendada ja turuosa taastada ning saavutada seega parem mastaabisääst, jõudes seeläbi vajaliku kasumlikkuseni, mille abil parandada tootmisharu finantsseisu ja võimaldada jätkuvaid investeeringuid tootmisrajatistesse, tagades seega ühenduse tootmisharu püsimajäämise.

(159)

Dumpinguvastaste meetmete kehtestamata jätmise korral jätkuks ühenduse tootmisharu olukorra halvenemine. Ühenduse tootmisharu iseloomustab iseäranis tulude vähenemine hindade languse tõttu, turuosa kahanemine ja kasumi märkimisväärne vähenemine. Vähenevaid tulusid ja uurimisperioodi iseloomustavat märgatavat negatiivset suundumust silmas pidades on tõenäoline, et ühenduse tootmisharu finantsolukord halveneks meetmete puudumise korral veelgi. Lõpptulemusena viib see kärbeteni tootmises, mis omakorda ohustab tööhõivet ja investeeringuid ühenduses. See on tingitud eelkõige sellest, et Euroopa turg on asjaomaste riikide jaoks üks vähestest allesjäänud eksporditurgudest pärast seda, kui Ameerika Ühendriigid kehtestasid dumpinguvastased tollimaksud Hiinast pärit persulfaatide suhtes. Persulfaatide tootmise lõpetamisega ühenduses jääksid toote kasutajad suuremasse sõltuvusse selle ühendusevälistest tarnijatest.

(160)

Seetõttu tehakse esialgne järeldus, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine võimaldab ühenduse tootmisharul kahjustavast dumpingust toibuda ning on seega ühenduse tootmisharu huvides.

(161)

Komisjon saatis küsimustikud kõikidele teadaolevatele importijatele/hulgimüüjatele. Küsimustikule vastas ainult kaks importijat. Nimetatud kahe importija imporditud vaatlusaluse toote maht moodustas 18,9 % ühenduse koguimpordist ja 6,7 % ühenduse tarbimisest.

(162)

Tuleb märkida, et asjaomased riigid (USA ja Taiwan) olid uurimisperioodil nende kahe importija ainukesed tarneallikad ning seega väitsid importijad, et dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine mõjutaks oluliselt nende finantsseisu.

(163)

Asjaomaste importijate esitatud teabe põhjal järeldati, et persulfaatide import moodustas uurimisperioodil vaid tühise osa (0,03 %–1,3 %) äriühingu kogukäibest. Kuigi ei saa eitada, et dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine võib avaldada teatavat mõju nimetatud äriühingutele, on see mõju kokkuvõttes tühine.

(164)

Peale selle võib põhjendatult eeldada, et hinnatõusu saab vähemalt osaliselt kanda üle tarbijatele, sest nagu põhjenduses 166 märgitakse, moodustavad persulfaadid enamikel juhtudel ainult väikese osa kõnealuste tarbijate kogukuludest. Lõpetuseks tuleb märkida, et kättesaadavad on ka muud tarneallikad, nagu Türgi, Jaapan ja see osa Hiina ekspordist, mille suhtes dumpinguvastaseid tollimakse ei kehtestata.

(165)

Komisjon saatis küsimustikud kõigile 11 teadaolevale kasutajale ühenduses. Mitte ükski nendest ei vastanud. Ükski muu kasutaja ei esitanud komisjonile teavet ega andnud endast uurimise käigus teada.

(166)

Ei olnud alust arvata, et kasutajate huvid oleks märkimisväärselt mõjutatud. Kättesaadava teabe põhjal moodustavad persulfaadid enamikel juhtudel ainult väikese osa tootmise kogukuludest ning dumpinguvastaste tollimaksude mõju oleks tühine.

(167)

Kõiki eespool nimetatud tegureid arvesse võttes jõuti järeldusele, et meetmete rakendamine ei halvenda märkimisväärselt vaatlusaluse toote kasutajate ja importijate olukorda. Seda arvesse võttes võib esialgselt järeldada, et ei leidu kaalukaid põhjusi, mis räägiksid dumpinguvastaste meetmete kehtestamise vastu.

(168)

Dumpingu, tekitatud kahju, põhjuslike seoste ja ühenduse huvide kohta tehtud järeldusi silmas pidades tuleb kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed, et dumpinguhinnaga import ei tekitaks ühenduse tootmisharule täiendavat kahju.

(169)

Meetmed tuleks kehtestada tasemel, mis oleks piisav kõnealuse impordi tekitatud kahju kõrvaldamiseks, ületamata seejuures kindlakstehtud dumpingumarginaali. Kahjustava dumpingu mõju kõrvaldamiseks vajaliku tollimaksu arvutamisel leiti, et meetmed peaks ühenduse tootmisharul võimaldama katta tootmiskulud ja saada üldjoontes sellist maksueelset kasumit, mida võiks saavutada ühenduses seda liiki tootmisharus samasuguse toote müügiga tavapärastes konkurentsitingimustes, st dumpinguhinnaga impordi puudumisel. Tuginedes kaebusele oli arvutuses kasutatav maksueelne kasumimarginaal tootjate jaoks 12 %, seda kinnitas ka uurimine. Ühenduse tootmisharu tegelik kasum ei olnud 2003. ja 2004. aastal ega ka enne vaatlusalust perioodi kunagi sellest võrdlustasemest allpool.

(170)

Seejärel määrati kindlaks vajalik hinnatõus, võrreldes hinna allalöömise arvutuste abil kindlaks tehtud (vt põhjendus 117–119) kaalutud keskmist impordihinda selle mittekahjustava hinnaga, millega ühenduse tootmisharu müüs uurimisperioodil tooteid ühenduse turul. Mittekahjustava hinna määramiseks korrigeeriti ühenduse tootmisharu müügihinda uurimisperioodi tegeliku kahju/kasumi võrra ning liideti eespool nimetatud kasumimarginaal. Seejärel väljendati selles võrdluses leitud mis tahes erinevused protsendimäärana kogu CIF-impordihinnast.

(171)

Need erinevused olid nende Hiina koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul, kellele võimaldati turumajanduslik kohtlemine, tuvastatud dumpingumarginaalidest kõrgemad. Selleks, et arvutada üleriigiline kahju kõrvaldamist võimaldav tase kõigile Hiina eksportijatele, tuleb meenutada, et koostöö tase oli kõrge. Seepärast arvutati kahjumarginaal nende äriühingute, kellele turumajanduslikku kohtlemist ei võimaldatud, kaalutud keskmise impordihinna ja eespool arvutatud mittekahjustava hinna vahena. USA puhul oli kahju kõrvaldamist võimaldav tase eksportivate tootjate puhul tuvastatud dumpingumarginaalist madalam, Taiwani puhul oli kahju kõrvaldamist võimaldav tase tuvastatud dumpingumarginaalist kõrgem.

(172)

Eespool öeldut silmas pidades leitakse, et ajutine dumpinguvastane tollimaks tuleks kehtestada tuvastatud dumpingumarginaali tasemel, kuid vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 2 ei tohiks see olla kõrgem eespool arvutatud kahjumarginaalist.

(173)

Käesolevas määruses nimetatud äriühingute individuaalsed dumpinguvastased tollimaksumäärad määrati kindlaks käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seega peegeldavad need nimetatud äriühingute puhul uurimise jooksul tuvastatud olukorda. Nimetatud tollimaksumäärasid (erinevalt jääktollimaksudest, mida kohaldatakse USA ja Taiwani “kõikide muude äriühingute” suhtes ning üleriigilisest tollimaksust, mida kohaldatakse Hiina “kõikide muude äriühingute” suhtes) kohaldatakse seega üksnes nende toodete impordi suhtes, mis on asjaomasest riigist pärit ning mille on tootnud nimetatud äriühingud, seega konkreetsed juriidilised isikud. Kui imporditava toote on tootnud mõni teine äriühing, kelle nime ega aadressi ei ole käesoleva dokumendi regulatiivosas konkreetselt nimetatud, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühinguga seotud isikud, ei kohaldata tema suhtes nimetatud määrasid, vaid “kõikide muude äriühingute” suhtes kohaldatavaid tollimaksumäärasid.

(174)

Taotlused kohaldada nimetatud individuaalsete äriühingute jaoks ette nähtud dumpinguvastase tollimaksu määrasid (nt pärast juriidilise isiku nimevahetust või uue tootmise või müügiga tegeleva isiku asutamist) tuleb saata viivitamata komisjonile (5) koos kõikide vajalike andmetega, eelkõige nimevahetuse või tootmise või müügiga tegelevate isikutega seotud võimalike muudatustega äriühingu tootmistegevuses, siseriiklikus või eksportmüügis. Vajaduse korral muudab komisjon määrust pärast nõuandekomiteega konsulteerimist, ajakohastades nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

(175)

Eespool nimetatu põhjal on ajutised tollimaksumäärad järgmised:

(176)

Selleks et vähendada meetmetest kõrvalehoidmise ohtu, mis tuleneb tollimaksumäärade suurest erinevusest Hiina eksportivate tootjate puhul, peetakse vajalikuks kehtestada erimeetmed, et tagada dumpinguvastaste tollimaksude nõuetekohane kohaldamine. Asjaomase tootja jaoks konkreetselt arvestatud dumpingumarginaali võib kasutada ainult vastava Hiina eksportiva tootja valmistatud kõnealuse toote impordi puhul. Nende erimeetmete hulka, mida kohaldatakse üksnes Hiina äriühingute suhtes, kellele on määratud individuaalne tollimaksumäär, kuulub:

(177)

Käesoleva määruse lisas sätestatud nõuetele vastava faktuurarve esitamine liikmesriikide tolliasutustele. Sellise arve puudumise korral kohaldatakse kõigi teiste Hiina äriühingute suhtes kohaldatavat dumpinguvastast jääktollimaksu.

(178)

Kui nende Hiina äriühingute ekspordi maht, kelle suhtes kohaldatakse madalamaid individuaalseid tollimaksumäärasid, suureneb märgatavalt pärast dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamist, võib sellist mahukasvu käsitleda kaubandusstruktuuri muutusena, mis tuleneb meetmete kehtestamisest algmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Sel juhul, ja juhul kui tingimused on täidetud, võib algatada meetmetest kõrvalehoidmist käsitleva uurimise. Sellise uurimise käigus võib muu hulgas uurida individuaalsete tollimaksumäärade likvideerimise ja sellest tulenevalt üleriigilise tollimaksu või jääktollimaksu kehtestamise vajadust.

(179)

Tõrgeteta asjaajamise huvides tuleb määrata ajavahemik, mille jooksul huvitatud isikud, kes andsid endast teada algatamisteates nimetatud tähtaja jooksul, saavad teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist. Lisaks tuleb märkida, et tollimaksude kehtestamist käsitlevad järeldused käesolevas määruses on esialgsed ning need tuleb lõpliku tollimaksu kehtestamisel üle vaadata,

12.4.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 97/30

(1)

Ühendus on rahastanud liikmesriikide poolt kalanduse kontrolli ja rakendamise valdkonnas võetud meetmeid alates 1990. aastast kooskõlas nõukogu määruses (EÜ) nr 2371/2002 (2) sätestatud eesmärkidega.

(2)

Kontrollisüsteeme on kogu ühenduse territooriumil raske ilma toetuseta tõhustada, eriti kui on vaja katsetada ja kasutusele võtta uusi tehnoloogiaid.

(3)

Tõendid näitavad, et liikmesriikide ressurssidest ei piisa veel määrusest (EÜ) nr 2371/2002 tulenevate kohustuste täitmiseks. Ühenduse abi on liikmesriikidele vaja eelkõige selleks, et siluda liikmesriikide kalanduse kontrollis ja järelevalves esinevaid erinevusi.

(4)

Nõukogu määruses (EÜ) nr 861/2006 on lisaks muudele meetmetele sätestatud ühenduse finantsmeetmed kalanduse kontrolli, inspekteerimise ja järelevalve kulude jaoks ajavahemikul 2007–2013.

(5)

Määruse (EÜ) nr 861/2006 artikli 8 punktis a on esitatud selliste meetmete loetelu, mida liikmesriigid on võtnud kalanduse kontrolli ja rakendamise valdkonnas ning mida peetakse ühenduse finantstoetuse jaoks abikõlblikuks.

(6)

Usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte järgi peab liikmesriikidel olema selge arusaam reeglitest, mida nad peavad järgima, et saada kalanduse kontrolli ja rakendamise valdkonnas kulude tekkimise korral ühenduse finantsabi.

(7)

Tuleb tagada, et selliste meetmete jaoks antavad ühenduse rahalised vahendid eraldatakse tõhusalt, et kõrvaldada kindlakstehtud puudused ja rakendada kõrgetasemelist kontrolli.

(8)

Liikmesriigid peaksid hindama oma programme ja oma kulude mõju kontrollile, inspekteerimisele ning järelevalvele igal aastal ja kogu ajavahemiku 2007–2013 jooksul.

(9)

Menetluse lihtsustamise huvides esitatakse alates 1. jaanuarist 2007 nende kulude hüvitamise taotlused, mis on kiidetud heaks nõukogu otsuste 1995/527/EÜ, (3) 2001/431/EÜ (4) ja 2004/465/EÜ (5) alusel, vastavalt käesoleva määruse VI ja VII lisale.

(10)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas kalanduse ja vesiviljeluse korralduskomitee arvamusega,

a)

kulude hüvitamise taotluste aastaprognoos;

b)

meetmed, mis on ette nähtud üldsuse teavitamiseks sellest, et projekt on saanud ühenduselt finantsabi;

c)

kui projekt on seotud laevade ja õhusõidukite soetamise ja ajakohastamisega: laeva või õhusõiduki tüübi spetsifikatsioon;

d)

kalanduse järelevalve ja kontrolli eesmärgil ametkonna käsutuses olevate kõigi vahendite kirjeldus, mis on koostatud vastavalt I lisale.

a)

olema ette nähtud kalanduse kontrolli kavas ja

b)

olema seotud mõne määruse (EÜ) nr 861/2006 artikli 8 punktis a osutatud tegevusega;

c)

olema seotud projektidega, mille maksumus ületab 40 000 eurot (ilma käibemaksuta), välja arvatud määruse (EÜ) nr 861/2006 artikli 8 punkti a alapunktides ii või v osutatud tegevusega seotud projektide puhul või kui see on nõuetekohaselt põhjendatud;

d)

tulenema juriidilistest kohustustest ja eelarvelistest kulukohustustest, mida liikmesriigid on endale käesoleva määruse artikli 4 kohaselt võtnud;

e)

olema seotud käesoleva määruse artikli 8 kohaselt rakendatud projektidega;

f)

vastama vajaduse korral ühenduse erieeskirjadele.

a)

kalanduse järelevalve metoodika;

b)

ühist kalanduspoliitikat ja eelkõige kontrolli reguleerivad ühenduse õigusaktid;

c)

kalanduse kontrolli meetodite kasutamine;

d)

sobivate kontrollisüsteemide rakendamine liikmesriikides vastavalt ühise kalanduspoliitika eeskirjadele.

a)

selle mõjust oma iga-aastasele kalanduse kontrolli kavale, sealhulgas rahalisest mõjust;

b)

edasilükkamise või rakendamata jätmise põhjused;

c)

projekti uue ajakava.

a)

iga aasta 31. märtsiks komisjonile eelmise aasta kalanduse kontrolli kava vahehindamisaruande, mis sisaldab järgmist teavet:

b)

31. märtsiks 2014 komisjonile lõpliku hindamisaruande, mis sisaldab järgmist teavet:

12.4.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 97/39

(1)

Ajavahemikus 2.–6. aprill 2007 esitati pädevale asutusele määruse (EÜ) nr 950/2006 või komisjoni 13. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1832/2006 (milles sätestatakse suhkrusektori üleminekumeetmed seoses Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisega) (3) kohaselt impordilitsentside taotlused, milles taotletud üldkogus on võrdne järjekorranumbri 09.4318 jaoks saada oleva kogusega või ületab seda.

(2)

Kõnealuseid asjaolusid arvestades peaks komisjon kindlaks määrama jaotuskoefitsiendi, mis võimaldab litsentse välja anda võrdeliselt saada oleva üldkogusega, ning teavitama liikmesriike, et vastav piirmäär on saavutatud,

12.4.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 97/42

(1)

Komisjoni direktiiviga 98/47/EÜ (2) kanti asoksüstrobiin 1. juulini 2008, komisjoni direktiiviga 97/73/EÜ (3) imasaliil 31. detsembrini 2008, komisjoni direktiiviga 1999/1/EÜ (4) metüülkresoksiim 31. jaanuarini 2009, komisjoni direktiiviga 1999/73/EÜ (5) spiroksamiin 1. septembrini 2009, komisjoni direktiiviga 1999/80/EÜ (6) asiimsulfuroon 1. oktoobrini 2009, komisjoni direktiiviga 2000/50/EÜ (7) proheksadioonkaltsium 20. oktoobrini 2010 ja komisjoni direktiiviga 2000/10/EÜ (8) fluroksüpüür kuni 30. novembrini 2010 toimeainetena nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse.

(2)

Taotluse korral võib toimeaine lisasse kuulumist pikendada, kui pikendamise taotlus on esitatud hiljemalt kaks aastat enne toimeaine lisasse kuulumise lõppu. Komisjon on saanud kõigi eespool nimetatud toimeainete lisasse kuulumise pikendamise taotlused.

(3)

Komisjon peab kehtestama üksikasjalikud eeskirjad nende täiendavate andmete esitamise ja hindamise kohta, mida on tarvis I lisasse kuulumise pikendamiseks. Seetõttu on eespool nimetatud toimeainete I lisasse kuulumise pikendamine põhjendatud ajavahemikuks, mis on vajalik selleks, et võimaldada teavitajatel oma taotlusi ette valmistada ja komisjonil hindamist korraldada ja otsust vastu võtta.

(4)

Seepärast on asjakohane direktiivi 91/414/EMÜ vastavalt muuta.

(5)

Käesolevas direktiivis sätestatud meetmed on kooskõlas alalise toiduahela ja loomatervishoiu komitee arvamusega,

12.4.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 97/47

(1)

Direktiivi 98/8/EÜ (edaspidi “direktiiv”) artikli 16 lõike 2 teise lõiguga ja artikli 16 lõikega 3 nähakse ette, et kui toimeaine hindamise kohta ei ole ettenähtud tähtajaks esitatud nõutavat teavet ja nõutavaid andmeid, võidakse otsustada, et toimeainet ei kanta direktiivi I, I A või I B lisasse. Kui selline otsus on tehtud, peaksid liikmesriigid tühistama kõik toimeainet sisaldavate biotsiidide load.

(2)

Komisjoni määrustega (EÜ) nr 1896/2000 (2) ja (EÜ) nr 2032/2003 (3) nähakse ette direktiivi artikli 16 lõikes 2 osutatud kümneaastase tööprogrammi esimese ja teise etapi üksikasjalikud rakenduseeskirjad. Määruse (EÜ) nr 2032/2003 artikli 4 lõikes 2 on 1. september 2006 määratud kuupäevaks, millest alates liikmesriigid tunnistavad kehtetuks selliste biotsiidide load, mis sisaldavad identifitseeritud olemasolevaid toimeaineid, millest ei ole teatatud või mille suhtes liikmesriik ei ole huvi ilmutanud.

(3)

Määruse (EÜ) nr 2032/2003 (nagu seda on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1048/2005) (4) artikliga 4a nähakse ette tingimused, mille kohaselt liikmesriigid võivad esitada komisjonile taotluse määruse artikli 4 lõikes 2 sätestatud lisaaja pikendamiseks, ning tingimused niisuguse pikenduse andmiseks.

(4)

Üksikud liikmesriigid on komisjonile esitanud taotluse pikendada lisaaega mõnede toimeainete puhul, mille kasutus biotsiidides keelustatakse pärast 1. septembrit 2006 ning ka teabe, mille kohaselt on kõnealuste ainete edasine kasutamine vajalik.

(5)

Poola on esitanud teabe, mille kohaselt puuduvad ajutiselt sobivad alternatiivid tsüflutriinile kui ajalooliste ja muude ehitiste puitosade kaitseks kasutatavale insektitsiidile. Lisaaja lühiajaline pikendamine tsüflutriini suhtes tundub seetõttu asjakohane, et võimaldada tõhusust käsitlevate andmete esitamist muude asendusainete kohta ja kõnealuste ainete turuleviimist Poolas kooskõlas riiklike õigusaktidega.

(6)

Prantsusmaa on esitanud teabe, mille kohaselt oleks vaja võimalikult laia valikut olemasolevaid larvitsiide, et võidelda sääskedega, kes on liikmesriigi ülemeredepartemangude elanikkonda ähvardavate raskete haiguste edasikandjad ja taotleb temefossi jätmist kõnealuste piirkondade turule. Lisaaja pikendamine temefossi suhtes tundub seetõttu asjakohane, et võimaldada selle asendamist teiste sobivate ainetega.

(7)

Prantsusmaa on esitanud teabe, mille kohaselt oleks vaja jätkata ammoniaagi kui loomade hügieeniks kasutatava biotsiidi ajutist kasutamist, et vältida kariloomade nakatumist koktsiidide, cryptosporidium’i ja ümarussidega. Lisaaja pikendamine ammoniaagi suhtes tundub seetõttu asjakohane, et võimaldada selle järkjärgulist asendamist teiste kättesaadavate ainetega, mis on direktiivi läbivaatamisprogrammi raames hindamiseks esitatud.

(8)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise biotsiidide komitee arvamusega,

a)

jätkuv kasutamine on võimalik üksnes tingimusel, et ainet sisaldavad tooted on saanud heakskiidu ettenähtud oluliseks kasutusviisiks;

b)

kasutamist lubatakse jätkata üksnes juhul, kui see ei mõjuta ebasoodsalt inimeste ega loomade tervist või keskkonda;

c)

heakskiitmise korral võetakse kõik asjakohased meetmed riskide vähendamiseks;

d)

pärast 1. septembrit 2006 turule jäänud biotsiidid märgistatakse uuesti vastavalt piiratud kasutustingimustele;

e)

vajaduse korral tagavad liikmesriigid, et loa omanikud või asjaomased liikmesriigid otsivad sellistele kasutusviisidele alternatiive või et hiljemalt 14. maiks 2008 valmistatakse ette toimik esitamiseks direktiivi 98/8/EÜ artiklis 11 sätestatud korras.

12.4.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 97/50