I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

4.4.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 94/3

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 375/2007,

30. märts 2007,

millega muudetakse komisjoni määrust (EÜ) nr 1702/2003, millega nähakse ette õhusõidukite ja nendega seotud toodete, osade ja seadmete lennukõlblikkuse ja keskkonnaohutuse sertifitseerimise ning projekteerimis- ja tootjaorganisatsioonide sertifitseerimise rakenduseeskirjad

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1592/2002, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ning Euroopa Lennundusohutusameti loomist, (1) eriti selle artikleid 5 ja 6,

ning arvestades järgmist:

(1)

Kõigile õhusõidukitele, mille kohta kehtivad määruse (EÜ) nr 1592/2002 sätted, tuleb enne 28. märtsi 2007 välja anda lennukõlblikkussertifikaat või lennuluba vastavalt komisjoni 24. septembri 2003. aasta määrusele (EÜ) nr 1702/2003, millega nähakse ette õhusõidukite ja nendega seotud toodete, osade ja seadmete lennukõlblikkuse ja keskkonnaohutuse sertifitseerimise ning projekteerimis- ja tootjaorganisatsioonide sertifitseerimise rakenduseeskirjad. (2) Lennukõlblikkussertifikaadi või lennuloa puudumise korral ei ole ühenduse käitajatel õigus õhusõidukeid liikmesriikide territooriumidel pärast nimetatud kuupäeva kasutada.

(2)

Komisjoni määruse (EÜ) nr 1702/2003 artikli 2 lõike 3 punkti c kohaselt peab Euroopa Lennundusohutusamet (edaspidi “amet”) määrama enne 28. märtsi 2007 lennukõlblikkussertifikaadi või lennuloa väljaandmiseks vajaliku konstruktsioonitüübi heakskiidu, mis on vajalik liikmesriikides registreeritud ja nimetatud määruse artikli 2 lõike 3 punkti a nõuetele mittevastavatele õhusõidukitele lennukõlblikkussertifikaatide või lennulubade väljaandmiseks. Ametil ei olnud võimalik seda määramist paljude lennundustoodete puhul nimetatud aja jooksul teha toodete projekteerijatelt vajalike taotluste mittelaekumise tõttu.

(3)

Kui alalisi lennukõlblikkussertifikaate peaks välja andma ainult siis, kui amet saab pärast toote tehnilist hindamist anda selle konstruktsioonitüübi heakskiidu, siis piiratud lennukõlblikkussertifikaate võib välja anda ainult piiratud ajaks, et võimaldada jätkata nende õhusõidukite käitamist ja nende konstruktsioonitüüpide ametipoolset ülevaatamist.

(4)

Nende lennukõlblikkusnõuete vastuvõtmine ameti poolt enne 28. märtsi 2007 ei ole enam võimalik. Et konkreetsed lennukõlblikkusnõuded on vastu võetud enamiku õhusõidukite puhul, millel on liikmesriikide poolt enne 28. septembrit 2003 välja antud tüübisertifikaat, on konstruktsioonitüübi heakskiidu määramine võimalik, viidates projekteerimisriigi konstruktsioonitüübile.

(5)

Seda määramist saab teha ainult õhusõidukite suhtes, millele liikmesriigid on välja andnud lennukõlblikkussertifikaadid, välja arvatud piiratud lennukõlblikkussertifikaadid ja lennuload, et tagada selliste õhusõidukite vastavus vähemalt rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni lisas 8 määratletud ohutusnõuetele.

(6)

Et viia miinimumini ohud turvalisusele ja piirata konkurentsi moonutamist, peaks kavandatav meede olema kohaldatav ainult selliste õhusõidukite suhtes, millele liikmesriik on välja andnud lennukõlblikkussertifikaadi ja mis on kantud selle liikmesriigi registrisse kuupäevaks, mil määrus (EÜ) nr 1702/2003 selles liikmesriigis kohaldatavaks muutus. (3) Selliste õhusõidukite omanikud ei olnud registreerimise ajal teadlikud ohust, et õhusõiduki jätkuv kasutamine pärast 28. märtsi 2007 ei ole lubatud. Seevastu selliste õhusõidukite omanikud, mis registreeriti liikmesriigis pärast kuupäeva, mil määrus (EÜ) nr 1702/2003 selles liikmesriigis kohaldatavaks muutus, olid registreerimise ajal teadlikud, et selliste õhusõidukite jätkuv kasutamine ei ole lubatud pärast 28. märtsi 2007, kui amet ei ole nimetatud kuupäevaks andnud nende konstruktsioonitüübile heakskiitu.

(7)

Samuti on vaja tagada, et kavandatud meetme kõlblikud oleksid ainult sellised õhusõidukid, mille puhul on projekteerimisriigi asjaomane asutus nõus vastavalt määruse (EÜ) nr 1592/2002 artiklile 18 ametit kokkulepitud töökorra alusel abistama konstruktsioonitüübi heakskiidu pideva järelevalve tagamisel.

(8)

Kavandatud meede peaks olema ajutist laadi, et vähendada ohte, mis on seotud ameti piiratud tehniliste teadmistega kõnesolevate toodete projektide osas. Lisaks on vaja luua stiimul projekteerijatele, et nad aitaksid ametit vajaliku konstruktsioonitüübi heakskiidu määramisel, mis võimaldaks nende õhusõidukit täielikult ühenduse süsteemi integreerida. Lisaks tõstatab erinevate regulatsioonide kohaldamine ühtviisi kasutatavatele õhusõidukite suhtes kõlvatu konkurentsi küsimuse siseturul ning neid ei ole võimalik määramata ajaks kehtestada. Seetõttu peaks meetme kehtivus olema piiratud 12 kuu pikkuse perioodiga, mida võib maksimaalselt pikendada kuni 18 kuuni, tingimusel et sertifitseerimisprotsess on ette võetud ning selle saab nimetatud aja jooksul lõpule viia.

(9)

Määruse (EÜ) nr 1702/2003 artikli 2 lõike 3 punktis a viidatakse ainult õhusõidukitele, millele on välja antud tüübisertifikaat. Paljudele õhusõidukitele, millel peaks selle artikli kohaselt olema õigus kasutada edasi oma varem saadud õigusi, ei ole välja antud tüübisertifikaati, sest sellist dokumenti ei nõutud Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) standardite kohaselt, mis kehtisid nende projekteerimise ja sertifitseerimise ajal. Vaja on selgitust, et tagada, et nendele õhusõidukitele saab lennukõlblikkussertifikaati anda välja ka edaspidi.

(10)

Määrust (EÜ) nr 1702/2003 tuleks muuta, et vältida segadust ja õiguskindlusetust nimetatud määruse osa 21 punktide 21A.173 alapunkti b alapunktis 2 ja punktis 21A.184, milles nimetatakse “teatavaid sertifitseerimistingimusi” ja mitte “konkreetseid lennukõlblikkusnõudeid”, mis on määratletud määruse (EÜ) nr 1592/2002 artikli 5 lõike 3 punktis b ja artikli 15 lõike 1 punktis b.

(11)

Erandina lennukõlblikkussertifikaatide väljaandmise eeskirjadest nähakse määruse (EÜ) nr 1592/2002 artikli 5 lõike 3 punktiga a ette lennuloa väljaandmine. Selline luba antakse välja tavaliselt siis, kui lennukõlblikkussertifikaat ajutiselt ei kehti (nt kahjustuse tagajärjel) või kui lennukõlblikkussertifikaati ei saa välja anda näiteks siis, kui õhusõiduk ei vasta olulistele lennukõlblikkusnõuetele või kui vastavust nimetatud nõuetele ei ole veel tõestatud, ent õhusõiduk on sellest olenemata võimeline lendu ohutult sooritama.

(12)

Pärast lennulubade üleminekuperioodi lõppu tuleb vastu võtta ühised nõuded ja halduskord nende sertifikaatide väljaandmiseks, mis sisaldab kõiki olulistest nõuetest kõrvalekaldumise ohu vähendamiseks vajalikke tingimusi, tagades lennulubade tunnustamise kõikide liikmesriikide poolt vastavalt määruse (EÜ) nr 1592/2002 artiklile 8.

(13)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed põhinevad ameti arvamusel, (4) mis on välja antud kooskõlas määruse (EÜ) nr 1592/2002 artikli 12 lõike 2 punktiga b ja artikli 14 lõikega 1.

(14)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1592/2002 artikli 54 lõike 3 kohaselt moodustatud Euroopa Lennundusohutusameti komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 1702/2003 muudetakse järgmiselt:

artikkel 2 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 2

Toodete, osade ja seadmete sertifitseerimine

1. Toodetele, osadele ja seadmetele antakse osas 21 nimetatud sertifikaadid.

2. Erandina lõikest 1 ei kohaldata osa 21 alajagude H ja I sätteid õhusõidukite, sealhulgas nendesse paigaldatud toodete, osade ja seadmete suhtes, mis ei ole registreeritud mõnes liikmesriigis. Nende suhtes ei kohaldata ka osa 21 alajao P sätteid, välja arvatud juhul, kui liikmesriigi poolt on ette nähtud õhusõiduki identifitseerimismärgid.

3. Kui lisas (osa 21) viidatakse vajadusele kohaldada ja/või järgida komisjoni määruse (EÜ) nr 2042/2003 I lisa (osa M) sätteid ning liikmesriik on otsustanud vastavalt nimetatud määruse artikli 7 lõike 3 punktidele a ja b nimetatud osa mitte kohaldada kuni 28. septembrini 2008, on nimetatud kuupäevani selle asemel kohaldatavad asjakohased riigisisesed eeskirjad.

Artikkel 2a

Tüübisertifikaatide ja nendega seotud lennukõlblikkussertifikaatide kehtivuse jätkumine

1. Toodete puhul, millele mõni liikmesriik on enne 28. septembrit 2003 andnud tüübisertifikaadi või dokumendi, mis võimaldab lennukõlblikkussertifikaadi väljaandmist, kohaldatakse järgmisi sätteid.

Sellisel tootel loetakse olevat käesoleva määruse kohaselt välja antud tüübisertifikaat, kui:

selle tüübisertifitseerimise aluseks on:

—	toodete puhul, mis on sertifitseeritud nende JAA andmelehel määratletud JAA menetluste kohaselt, JAA tüübisertifitseerimise alus, või

—

muude toodete puhul projekteerimisriigi tüübisertifikaadi andmelehel määratletud tüübisertifitseerimise alus, kui projekteerimisriik on:

—	liikmesriik, välja arvatud juhul, kui amet otsustab eelkõige kasutatud lennukõlblikkuse tingimusi ja kasutamise kogemusi arvesse võttes, et selline tüübisertifitseerimise alus ei taga piisavat ohutustaset, mis vastaks määruse (EÜ) nr 1592/2002 ja käesoleva määrusega nõutavale tasemele; või

—

riik, kellega liikmesriik on sõlminud kahepoolse lennukõlblikkust käsitleva või samalaadse kokkuleppe, mille alusel need tooted on sertifitseeritud projekteerimisriigi lennukõlblikkuse tingimuste alusel, välja arvatud juhul, kui amet otsustab, et need lennukõlblikkuse tingimused või kasutamise kogemus või projekteerimisriigi ohutussüsteem ei taga piisavat ohutustaset, mis vastaks määruse (EÜ) nr 1592/2002 ja käesoleva määrusega nõutavale tasemele.

Amet viib läbi teise taande sätete mõju esimese hindamise, et esitada komisjonile oma arvamus, sealhulgas võimalikud ettepanekud käesoleva määruse muutmise kohta;

ii)	keskkonnakaitsenõuetena käsitatakse Chicago konventsiooni lisas 16 sätestatud nõudeid, mida toote suhtes kohaldatakse;

iii)	kohaldatakse projekteerimisriigi lennukõlblikkuseeskirju.

Enne 28. septembrit 2003 liikmesriigi registrisse kantud õhusõiduki konstruktsioonitüüp loetakse heakskiidetuks käesoleva määruse kohaselt, kui:

i)	selle põhikonstruktsioonitüüp oli osa punktis a nimetatud tüübisertifikaadist;

ii)	kõik sellesse põhikonstruktsioonitüüpi tehtavad muudatused, mis ei kuulu tüübisertifikaadi omaniku vastutusalasse, on heaks kiidetud; ja

iii)	lennukõlblikkuse eeskirjad, mille registreerimisliikmesriik on välja andnud või vastu võtnud enne 28. septembrit 2003, on täidetud, sealhulgas projekteerimisliikmesriigi lennukõlblikkuseeskirjades tehtud muudatused, mille registreerimisliikmesriik on heaks kiitnud.

c)	Amet määrab enne 28. märtsi 2007 tüübisertifikaadi toodetele, mis ei vasta punktile a.

d)	Amet määrab enne 28. märtsi 2007 tüübisertifikaadi müraandmelehe kõigile toodetele, mis vastavad punktile a. Kuni selle määramiseni võivad liikmesriigid jätkata mürasertifikaatide väljaandmist kooskõlas kehtivate riigisiseste õigusaktidega.

2. Toodete puhul, mille tüübisertifitseerimise menetlus toimus JAA või liikmesriigi kaudu 28. septembril 2003, kohaldatakse järgmisi sätteid:

a)	kui toodet sertifitseerib mitu liikmesriiki, võetakse aluseks kõige edenenumas arengujärgus olev menetlus;

b)	osa 21 punkti 21A.15 alapunkte a, b ja c ei kohaldata;

c)	erandina osa 21 punkti 21A.17 alapunktist a on tüübisertifitseerimise aluseks JAA või vajaduse korral liikmesriigi tüübisertifitseerimise alus, mis kehtib sertifikaadi taotlemise kuupäeval;

d)	osa 21 punkti 21A.20 alapunktide a ja b täitmisel loetakse, et JAA või liikmesriigi menetluste kohaselt tehtud nõuetele vastavust käsitlevad tähelepanekud on teinud amet.

3. Toodete puhul, millel on riigisisene tüübisertifikaat või sellega samaväärne sertifikaat ja millega seotud muudatuse sertifitseerimismenetlust ei olnud liikmesriik käesolevale määrusele vastava tüübisertifikaadi määramise ajaks lõpetanud, kohaldatakse järgmisi sätteid:

a)	kui sertifitseerimismenetlust teostas mitu liikmesriiki, võetakse aluseks kõige edenenumas arengujärgus olev menetlus;

b)	osa 21 punkti 21A.93 ei kohaldata;

c)	kohaldatava tüübisertifitseerimise alus on JAA või vajaduse korral liikmesriigi tüübisertifitseerimise alus, mis kehtib muudatuse heakskiitmise taotluse kuupäeval;

d)	osa 21 punkti 21A.103 alapunkti a alapunkti 2 ja alapunkti b täitmisel loetakse, et JAA või liikmesriigi menetluste kohaselt tehtud nõuetele vastavust käsitlevad tähelepanekud on teinud amet.

4. Toodete puhul, millel on riigisisene tüübisertifikaat või sellega samaväärne sertifikaat ja millega seotud olulise remonditööde projekti sertifitseerimismenetlust ei ole liikmesriik käesolevale määrusele vastava tüübisertifikaadi määramise ajaks lõpule viinud, loetakse osa 21 punkti 21A.433 alapunkti a täitmisel, et JAA või liikmesriigi menetluste kohaselt tehtud nõuetele vastavust käsitlevad tähelepanekud on teinud amet.

5. Liikmesriigi poolt välja antud lennukõlblikkussertifikaat, mis tõendab vastavust lõike 1 kohaselt määratud tüübisertifikaadile, loetakse käesoleva määruse nõuetele vastavaks.

Artikkel 2b

Täiendavate tüübisertifikaatide kehtivuse jätkumine

1. Täiendavate tüübisertifikaatide puhul, mille on välja andnud liikmesriik vastavalt JAA menetlusele või kehtivatele riigisisestele menetlustele, ning selliste toodete muudatuste puhul, mille ettepaneku teeb mõni muu isik kui toote tüübisertifikaadi omanik ja mille liikmesriik on kehtivate riigisiseste menetluste kohaselt kinnitanud, loetakse täiendav tüübisertifikaat või selle muudatus kooskõlas käesoleva määrusega välja antuks, kui täiendav tüübisertifikaat või selle muudatus kehtis 28. septembril 2003.

2. Täiendava tüübisertifikaadi puhul, mille sertifitseerimismenetlust teostab liikmesriik 28. septembril 2003 kohaldatava JAA täiendava tüübisertifikaadi menetluse alusel, ja toodetes, mille sertifitseerimismenetlust teostab liikmesriik 28. septembril 2003 kehtivate riigisiseste õigusaktide alusel, tehtavate oluliste muudatuste puhul, mille ettepaneku teeb mõni muu isik kui toote tüübisertifikaadi omanik, kohaldatakse järgmisi sätteid:

a)	kui sertifitseerimismenetlust teostab mitu liikmesriiki, võetakse aluseks kõige edenenumas arengujärgus olev menetlus;

b)	osa 21 punkti 21A.113 alapunkte a ja b ei kohaldata;

c)	kohaldatav sertifitseerimise alus on JAA või vajaduse korral liikmesriigi sertifitseerimise alus, mis kehtib täiendava tüübisertifikaadi või olulise muudatuse kinnitamise taotluse kuupäeval;

d)	osa 21 punkti 21A.115 alapunkti a täitmisel loetakse, et JAA või liikmesriigi menetluste kohaselt tehtud nõuetele vastavust käsitlevad tähelepanekud on teinud amet.

Artikkel 2c

Mõne liikmesriikides registreeritud õhusõiduki käitamise jätkamine

1. Õhusõidukite puhul, millele ei ole välja antud käesoleva määruse artikli 2a lõike 1 punktile a vastavat tüübisertifikaati, kuid millele liikmesriik on välja andnud lennukõlblikkussertifikaadi enne, kui määrus (EÜ) nr 1702/2003 hakkas selles liikmesriigis kehtima, (5) ning mis olid 28. märtsil 2007 selle liikmesriigi registris, loetakse konkreetsed lennukõlblikkusnõuded välja antuks käesoleva määruse kohaselt järgmistel tingimustel:

kohaldatavad konkreetsed lennukõlblikkusnõuded on projekteerimisriigi poolt välja antud tüübisertifikaadi andmeleht ja tüübisertifikaadi müraandmeleht või samaväärsed projekteerimisriigi dokumendid, tingimusel et projekteerimisriik on sõlminud ametiga vastavalt määruse (EÜ) nr 1592/2002 artiklile 18 nende õhusõidukite projektide jätkuvat lennukõlblikkust hõlmava töökorra;

b)	keskkonnakaitsenõuetena käsitatakse Chicago konventsiooni lisas 16 sätestatud nõudeid, mida selle õhusõiduki suhtes kohaldatakse; ja

c)	kohaldatavad lennukõlblikkuseeskirjad on projekteerimisriigi kohustuslik jätkuva lennukõlblikkuse teave.

2. Konkreetsed lennukõlblikkusnõuded võimaldavad jätkata lennutegevust, milleks õhusõidukil on õigus 28. märtsil 2007, ja need kehtivad kuni 28. märtsini 2008, kui neid ei asenda ameti käesoleva määruse kohaselt välja antud konstruktsioonitüübi heakskiit ja keskkonnasertifikaat. Vastavate õhusõidukite piiratud lennukõlblikkussertifikaate annavad välja liikmesriigid vastavalt osa 21 alajaole H nimetatud nõuetele vastavuse tõendamisel.

3. Komisjon võib pikendada lõikes 2 nimetatud kehtivusaega maksimaalselt 18 kuu võrra teatavat tüüpi õhusõidukite puhul, tingimusel et amet alustab vastavat tüüpi õhusõiduki sertifitseerimismenetlust enne 28. märtsi 2008 ning amet otsustab, et menetlust on võimalik lõpetada pikendatud kehtivusaja jooksul. Sel juhul teatab amet oma otsusest komisjonile.

Artikkel 2d

Osade ja seadmete sertifikaatide kehtivuse jätkumine

1. Liikmesriikide välja antud osade ja seadmete sertifikaadid, mis kehtisid 28. septembril 2003, loetakse välja antuks käesoleva määruse kohaselt.

2. Osade ja seadmete puhul, mille sertifitseerimismenetlust või millele loa andmise menetlust teostas mõni liikmesriik 28. septembril 2003, kohaldatakse järgmisi sätteid:

a)	kui loa andmise menetlust teostas mitu liikmesriiki, võetakse aluseks kõige edenenumas arengujärgus olev menetlus;

b)	osa 21 punkti 21A.603 ei kohaldata;

c)	osa 21 punkti 21A.605 kohaselt kohaldatavad andmenõuded on need, mis kehtivad asjaomases liikmesriigis sertifikaadi või loa saamise taotluse kuupäeval;

d)	osa 21 punkti 21A.606 alapunkti b täitmisel loetakse, et asjaomase liikmesriigi tehtud nõuetele vastavust käsitlevad tähelepanekud on teinud amet.

Artikkel 2e

Lennuluba

Tingimusi, mille liikmesriigid on määranud enne 28. märtsi 2007 lennulubade või muu lennukõlblikkussertifikaadi väljaandmiseks õhusõidukile, millel ei olnud käesoleva määruse kohaselt antud lennukõlblikkussertifikaati või piiratud lennukõlblikkussertifikaati, loetakse määratuks kooskõlas käesoleva määrusega, välja arvatud juhul, kui amet otsustab enne 28. märtsi 2008, et sellised tingimused ei taga piisavat ohutustaset, mis vastaks määruse (EÜ) nr 1592/2002 või käesoleva määrusega nõutavale tasemele.

Lennuluba või muud lennukõlblikkussertifikaati, mille liikmesriigid annavad välja enne 28. märtsi 2007 õhusõidukile, millel ei olnud käesoleva määruse kohaselt välja antud lennukõlblikkussertifikaati või piiratud lennukõlblikkussertifikaati, loetakse vastavalt käesolevale määrusele välja antud lennuloaks kuni 28. märtsini 2008.”

2.	Komisjoni määruse (EÜ) nr 1702/2003 lisa (osa 21) muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisas sätestatule.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. märts 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Jacques BARROT

(1) EÜT L 240, 7.9.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1701/2003 (ELT L 243, 27.9.2003, lk 5).

(2) ELT L 243, 27.9.2003, lk 6. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 706/2006 (ELT L 122, 9.5.2006, lk 16).

(3) EU 15: 28. september 2003; EU 10: 1. mai 2004; EU 2: 1. jaanuar 2007.

(4) 30. jaanuari 2007. aasta arvamus 1/2007 ja 8. veebruari 2007. aasta arvamus 2/2007.

(5) EU 15: 28. september 2003; EU 10: 1. mai 2004 ja EU 2: 1. jaanuar 2007.

LISA

Määruse (EÜ) nr 1702/2003 lisa muudetakse järgmiselt.

Punkti 21A.139 alapunkti b alapunktile 1 lisatakse järgmine alapunkt xvii:

“xvii)

lennuloa ja sellega seotud lennutingimuste kinnitamine.”

Punktile 21A.163 lisatakse järgmine alapunkt e:

“e)

kontrollida pädeva tootjaorganisatsiooniga kokkulepitud korras ja tema poolt toodetud õhusõiduki puhul tootjaorganisatsioonina talle antud tootjaorganisatsiooni sertifikaadi alusel õhusõiduki konfiguratsiooni ning tõestada lennukõlblikkust ja projekteerimistingimustele vastavust, välja anda lennuluba vastavalt punkti 21A.711 alapunktile c, sealhulgas kinnitada lennutingimusi vastavalt punkti 21A.710 alapunktile b.”

Punktile 21A.165 lisatakse järgmised alapunktid j ja k:

“j)	määrab vajaduse korral punkti 21A.163 alapunktis e sätestatud õiguse alusel lennuloa väljaandmise tingimused;

k)	tuvastab vajaduse korral punkti 21A.163 alapunktis e sätestatud õiguse alusel vastavuse punkti 21A.711 alapunktidele b ja d enne lennuloa (EASA vorm 20b, vt liide) väljaandmist õhusõidukile.”

4)	Jao A alajao H pealkiri asendatakse järgmisega: “ALAJAGU H – LENNUKÕLBLIKKUSSERTIFIKAADID JA PIIRATUD LENNUKÕLBLIKKUSSERTIFIKAADID”

5)	Punkti 21A.173 alapunkti b alapunktis 2 asendatakse sõnad “teatavad sertifitseerimistingimused” sõnadega “konkreetsed lennukõlblikkusnõuded”.

6)	Punkti 21A.173 alapunkt c jäetakse välja.

7)	Punkti 21A.174 alapunkt d jäetakse välja.

Punkti 21A.179 alapunkt b asendatakse järgmisega:

“b)

kui õhusõiduki omanik on muutunud ja õhusõidukil on piiratud tüübisertifikaadile mittevastav piiratud lennukõlblikkussertifikaat, antakse lennukõlblikkussertifikaadid üle koos õhusõidukiga, tingimusel et õhusõiduk jääb samasse registrisse, või antakse sertifikaat välja üksnes selle registreerimisliikmesriigi pädeva asutuse ametlikul kokkuleppel, kellele see üle antakse.”

9)	Punktis 21A.184 asendatakse sõnad “teatavad sertifitseerimistingimused” sõnadega “konkreetsed lennukõlblikkusnõuded”.

10)	Punkt 21A.185 jäetakse välja.

11)

Punkti 21A.263 alapunkt b asendatakse järgmisega:

“b)

Punkti 21A.257 alapunkti b kohaselt aktsepteerib amet ilma täiendavate kontrollimisteta järgmisi nõuetele vastavust käsitlevaid dokumente, mille taotleja on esitanud, et saada:

1)	lennuloa jaoks nõutavat lennutingimuste kinnitust või

2)	tüübisertifikaati või tüübiprojektis tehtava olulise muudatuse kinnitamist või

3)	täiendavat tüübisertifikaati või

4)	ETSO luba vastavalt punkti 21A.602 alapunkti b alapunktile 1 või

5)	oluliste remonditööde projekti kinnitust.”

12)

Punkti 21A.263 alapunktile c lisatakse järgmised alapunktid 6 ja 7:

“6.

kinnitada vastavalt punkti 21A.710 alapunkti a alapunktile 2 tingimused, mille alusel saab välja anda lennuloa,

välja arvatud esialgsed lennud:

—	uut tüüpi õhusõidukiga, või

—	selliselt muudetud õhusõidukiga, mille puhul muudatus liigitataks oluliseks muudatuseks või oluliseks täiendavat tüübisertifikaati nõudvaks, või

—	õhusõidukiga, mille lennu- ja/või piloteerimisnäitajaid on võidud oluliselt muuta;

ii)	välja arvatud lennulubade korral, mis antakse välja punkti 21A.701 alapunkti a alapunktis 15 nimetatud eesmärgil;

välja anda lennuluba vastavalt punkti 21A.711 alapunktile b enda poolt projekteeritud või muudetud õhusõidukile ja kui projekteerimisorganisatsioon kontrollib ise oma projekteerimisorganisatsiooni sertifikaadi alusel õhusõiduki konfiguratsiooni ning tõestab vastavust lennu tarvis kinnitatud projekteerimistingimustele.”

13)

Punktile 21A.265 lisatakse järgmised alapunktid f ja g:

“f)	määrab vajaduse korral punkti 21A.263 alapunkti c alapunktis 6 sätestatud õiguse alusel lennuloa väljaandmise tingimused;

g)	tuvastab vajaduse korral punkti 21A.263 alapunkti c alapunktis 7 sätestatud õiguse alusel vastavuse punkti 21A.711 alapunktidele b ja d enne lennuloa (EASA vorm 20b, vt liide) väljaandmist õhusõidukile.”

14)

Jao A alajagu P asendatakse järgmisega:

“ALAJAGU P – LENNULUBA

21A.701 Reguleerimisala

Lennuload antakse välja vastavalt käesolevale alajaole õhusõidukitele, mis ei vasta või mille puhul ei ole tõestatud vastavust kohaldatavatele lennukõlblikkusnõuetele, kuid millega võib määratletud tingimustel ja järgmistel eesmärkidel ohutult lennata:

Arendus.

2.	Määrustele või sertifitseerimistingimustele vastavuse tõestamine.

3.	Projekteerimis- ja tootjaorganisatsioonide personali koolitamine.

4.	Uue toodetava õhusõiduki katselennud.

5.	Lend tootmises oleva õhusõidukiga ühest tootmisrajatisest teise.

6.	Lend õhusõidukiga kliendi heakskiidu saamiseks.

7.	Õhusõiduki tarnimine või eksportimine.

8.	Lend õhusõidukiga asutuse heakskiidu saamiseks.

9.	Turu-uuring, sealhulgas kliendi personali koolitamine.

10.	Näitused ja lennuvaatemängud.

11.	Lend õhusõidukiga hooldustööde tegemise või lennukõlblikkuse ülevaatuse või õhusõiduki hoiukohta.

12.	Lend õhusõidukiga massiga, mis ületab selle suurimat sertifitseeritud õhkutõusu massi lennu puhul normaalkaugusest kaugemale üle vee või piirkondade, kus puuduvad sobivad maandumisrajatised või sobiv kütus.

13.	Rekordite ületamine, lennu- või muu sarnane võistlus.

14.	Lend kohaldatavatele lennukõlblikkusnõuetele vastava õhusõidukiga enne keskkonnanõuetele vastavuse tuvastamist.

15.	Mitteärilise lennutegevuse puhul individuaalsel mittekeerukal õhusõidukil või tüübiga, mille puhul ei ole nõutav lennukõlblikkussertifikaat või piiratud lennukõlblikkussertifikaat.

21A.703 Kõlblikkuskriteeriumid

Lennuluba võib taotleda iga füüsiline või juriidiline isik, välja arvatud punkti 21A.701 alapunkti a alapunktis 15 nimetatud eesmärgil taotletav lennuluba, kui taotleja on omanik. Iga isik, kes võib taotleda lennuluba, võib taotleda ka lennutingimuste kinnitamist.

21A.705 Pädev asutus

Olenemata punktist 21.1 on pädev asutus käesolevas alajaos:

a)	registreerimisliikmesriigi määratud asutust või

b)	registreerimata õhusõiduki korral identifitseerimismärgid ette näinud liikmesriigi määratud asutust.

21A.707 Lennuloa taotlus

a)	Vastavalt punktile 21A.703 ja kui taotlejale ei ole antud õigust lennuluba välja anda, esitatakse lennuloa taotlus pädevale asutusele selle asutuse kehtestatud vormis ja viisil.

Iga lennuloa taotlus sisaldab järgmist:

1)	lennu (lendude) eesmärk vastavalt punktile 21A.701;

2)	andmed selle kohta, mis osas ei vasta õhusõiduk kohaldatavatele lennukõlblikkusnõuetele;

3)	vastavalt punktile 21A.710 kinnitatud lennutingimused.

c)	Kui lennuloa taotlemise ajal ei kiideta lennutingimusi heaks, esitatakse lennutingimuste kinnitamise taotlus vastavalt punktile 21A.709.

21A.708 Lennutingimused

Lennutingimused sisaldavad järgmist:

a)	konfiguratsioon(id), mille jaoks lennuluba taotletakse;

õhusõiduki ohutu kasutuse seisukohast vajalikuks peetavaid tingimusi ja piiranguid, sealhulgas:

1)	lennul kasutatavale marsruudile või õhuruumile või mõlemale kehtestatud tingimused ja piirangud;

2)	lennumeeskonnale õhusõidukiga lendamiseks kehtestatud tingimused ja piirangud;

3)	lennumeeskonda mittekuuluvate isikute vedu käsitlevad piirangud;

4)	kasutuspiirangud, erimenetlused ja tehnilised tingimused, millest tuleb kinni pidada;

5)	konkreetne katselennuprogramm (vajaduse korral);

6)	konkreetne jätkuva lennukõlblikkuse kord, sealhulgas hooldusjuhised ja hooldustööde tegemise kord;

c)	põhjendused, et õhusõidukiga võib ohutult lennata alapunkti b tingimuste ja piirangute alusel;

d)	õhusõiduki konfiguratsiooni kontrollimise meetodit, et pidada kinni kehtestatud tingimustest.

21A.709 Lennutingimuste kinnitamise taotlus

Vastavalt punkti 21A.707 alapunktile c ja kui taotlejale ei ole antud õigust lennutingimusi kinnitada, esitatakse lennutingimuste kinnitamise taotlus:

1)	ametile selle ameti kehtestatud vormis ja viisil, kui lennutingimuste kinnitamine on seotud projekti ohutusega; või

2)	pädevale asutusele selle asutuse kehtestatud vormis ja viisil, kui lennutingimuste kinnitamine ei ole seotud projekti ohutusega.

Iga lennutingimuste kinnitamise taotlus sisaldab:

1)	kavandatud lennutingimusi,

2)	neid tingimusi tõendavaid dokumente ja

3)	kinnitust, et õhusõidukiga võib ohutult lennata punkti 21A.708 alapunktis b nimetatud tingimuste ja piirangute alusel.

21A.710 Lennutingimuste kinnitamine

Kui lennutingimuste kinnitamine on seotud projekti ohutusega, kinnitab lennutingimused:

amet või

2)	nõuetekohaselt sertifitseeritud projekteerimisorganisatsioon punkti 21A.263 alapunkti c alapunktis 6 sätestatud õiguse alusel.

b)	Kui lennutingimuste kinnitamine ei ole seotud projekti ohutusega, kinnitab lennutingimused pädev asutus või nõuetekohaselt sertifitseeritud organisatsioon, kes annab välja ka lennuloa.

c)	Enne lennutingimuste kinnitamist peab amet, pädev asutus või sertifitseeritud organisatsioon veenduma, et õhusõidukiga võib ohutult lennata määratletud tingimuste ja piirangute alusel. Amet või pädev asutus võib teha või lasta taotlejal teha selleks vajalikud kontrollimised või katsed.

21A.711 Lennuloa väljaandmine

Pädev asutus annab lennuloa välja:

1)	punktiga 21A.707 nõutud andmete esitamisel; ja

2)	kui punktis nimetatud 21A.708 tingimused on vastavalt punktile 21A.710 kinnitatud; ja

3)	kui pädev asutus veendub uurimise käigus, mis võib hõlmata kontrollimisi, või taotlejaga kokkulepitud menetluste käigus, et õhusõiduk vastab enne lendu punktis 21A.708 määratletud projektile.

b)	Nõuetekohaselt sertifitseeritud projekteerimisorganisatsioon võib kooskõlas punkti 21A.263 alapunkti c alapunkti 7 alusel antud õigusega välja anda lennuloa (EASA vorm 20b, vt liide), kui punktis 21A.708 nimetatud tingimused on vastavalt punktile 21A.710 kinnitatud.

c)	Nõuetekohaselt sertifitseeritud tootjaorganisatsioon võib kooskõlas punkti 21A.263 alapunkti e alusel antud õigusega välja anda lennuloa (EASA vorm 20b, vt liide), kui punktis 21A.708 nimetatud tingimused on vastavalt punktile 21A.710 kinnitatud.

d)	Lennuloas täpsustatakse punkti 21A.710 alusel kinnitatud eesmärk (eesmärgid), tingimused ja piirangud.

e)	Alapunkti b või c alusel välja antud lennulubade korral esitatakse pädevale asutusele lennuloa koopia.

f)	Kui on tõendeid, et mõni punkti 21A.723 alapunktis a täpsustatud tingimustest ei ole täidetud lennuloa puhul, mille organisatsioon andis välja vastavalt punkti 21A.711 alapunktile b või c, tunnistab vastav organisatsioon selle lennuloa kehtetuks.

21A.713 Muudatused

a)	Mis tahes muudatus, mis muudab lennutingimused või nendega seotud lennuloa saamiseks nõutud tõestuse kehtetuks, kinnitatakse vastavalt punktile 21A.710. Vajaduse korral esitatakse taotlus vastavalt punktile 21A.709.

b)	Lennuloa sisu mõjutav muudatus eeldab uue lennuloa väljaandmist vastavalt punktile 21A.711.

21A.715 Keel

Käsiraamatud, plakatid, loetelud, aparaatide märgistused ja muu vajalik teave, mida kohaldatavate sertifitseerimistingimustega nõutakse, esitatakse ühes või mitmes Euroopa Ühenduse ametlikus keeles, mille pädev asutus heaks kiidab.

21A.719 Ülekandmine

a)	Lennuluba ei ole ülekantav.

Olenemata alapunktist a läheb punkti 21A.701 alapunkti a alapunktis 15 sätestatud eesmärgil välja antud lennuluba juhul, kui õhusõiduki omanik on vahetunud, üle koos õhusõidukiga, tingimusel et õhusõiduk jääb samasse registrisse või antakse luba välja üksnes registreerimisliikmesriigi pädeva asutuse ametlikul kokkuleppel, kellele see üle antakse.

21A.721 Kontrollimine

Lennuloa valdaja või taotleja võimaldab pädeva asutuse taotlusel juurdepääsu asjaomasele õhusõidukile.

21A.723 Kehtimine ja jõushoidmine

Lennuluba antakse välja kuni 12 kuuks ning selle kehtivuse tingimuseks on, et:

1)	see vastab lennuloaga seotud punkti 21A.711 alapunktis d nimetatud tingimustele ja piirangutele;

2)	lennuloast ei ole loobutud ja seda ei ole punkti 21B.530 alusel kehtetuks tunnistatud;

3)	õhusõiduk jääb samasse registrisse.

b)	Olenemata alapunktist a võib lennuloa anda punkti 21A.701 alapunkti a alapunktis 15 nimetatud eesmärgil välja määramata ajaks.

c)	Kui lennuloast loobutakse või see kehtetuks tunnistatakse, tagastatakse see pädevale asutusele.

21A.725 Lennuloa kehtivuse pikendamine

Lennuloa kehtivuse pikendamist menetletakse muudatusena vastavalt punktile 21A.713.

21A.727 Lennuloa valdaja kohustused

Lennuloa valdaja tagab kõikide lennuloaga seotud tingimuste ja piirangute täitmise ja säilitamise.

21A.729 Andmete säilitamine

a)	Lennutingimuste kinnituse valdaja hoiab kõiki lennutingimuste kehtestamiseks ja põhjendamiseks esitatud dokumente ametile ja pädevale asutusele kättesaadavana ja säilitab neid, et anda vajalikku teavet õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse tagamiseks.

Sertifitseeritud organisatsioonidele antud õiguse alusel lennulubade väljaandmisega seotud dokumente, sealhulgas kontrolliprotokolle, lennutingimuste kinnitamist tõendavaid dokumente ja lennuluba hoiab asjaomane sertifitseeritud organisatsioon ametile või pädevale asutusele kättesaadavana ning säilitab neid, et anda vajalikku teavet õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse tagamiseks.”

15)	Punkt 21B.20 asendatakse järgmisega: “21B.20 Pädeva asutuse kohustused Liikmesriigi pädevad asutused vastutavad jao A alajagude F, G, H, I ja P rakendamise eest ainult nende taotlejate või valdajate puhul, kelle peamine tegevuskoht asub tema territooriumil.”

16)

Punkti 21B.25 alapunkt a asendatakse järgmisega:

“a)	Üldosa: Liikmesriigid määravad pädeva asutuse, kellele antakse vastutus jao A alajagude F, G, H, I ja P rakendamiseks ning kellel on dokumenteeritud menetlused, organisatsiooni struktuur ja personal.”

17)	Jao B alajao H pealkiri asendatakse järgmisega: “ALAJAGU H – LENNUKÕLBLIKKUSSERTIFIKAADID JA PIIRATUD LENNUKÕLBLIKKUSSERTIFIKAADID”

18)

Punkti 21B.325 alapunkt a asendatakse järgmisega:

“a)	Kui registreerimisliikmesriigi pädev asutus on veendunud, et jao A alajao H kohaldatavad nõuded on täidetud, annab ta vastavalt vajadusele välja lennukõlblikkussertifikaadi (EASA vorm 25, vt liide) või piiratud lennukõlblikkussertifikaadi (EASA vorm 24, vt liide) või muudab seda viivitamata.”

19)

Punkt 21B.330 asendatakse järgmisega:

“21B.330 Lennukõlblikkussertifikaatide ja piiratud lennukõlblikkussertifikaatide peatamine ja kehtetuks tunnistamine

a)	Kui on tõendeid, et mõni punkti 21A.181 alapunktis a täpsustatud tingimustest ei ole täidetud, peatab registreerimisliikmesriigi pädev asutus lennukõlblikkussertifikaadi või tunnistab selle kehtetuks.

b)	Lennukõlblikkussertifikaadi või piiratud lennukõlblikkussertifikaadi peatamise või kehtetuks tunnistamise teatise väljaandmisel esitab registreerimisliikmesriigi pädev asutus peatamise või kehtetuks tunnistamise põhjused ja teatab sertifikaadi omanikule tema kaebuse esitamise õigusest.”

20)

Jao B alajagu P asendatakse järgmisega:

“ALAJAGU P – LENNULUBA

21B.520 Kontrollimine

a)	Pädev asutus viib läbi piisavad kontrollimised, et põhjendada lennuloa väljaandmist või kehtetuks tunnistamist.

Pädev asutus valmistab ette hindamismenetlused, mis hõlmavad vähemalt järgmist:

1)	taotleja kõlblikkuse hindamine;

2)	taotluse kõlblikkuse hindamine;

3)	koos taotlusega saadud dokumentide hindamine;

4.	õhusõiduki kontrollimine;

5.	lennutingimuste kinnitamine vastavalt punkti 21A.710 alapunktile b.

21B.525 Lennulubade väljaandmine

Pädev asutus annab välja lennuloa (EASA vorm 20a, vt liide), kui on veendunud, et jao A alajao P kohaldatavad nõuded on täidetud.

21B.530 Lennulubade kehtetuks tunnistamine

a)	Kui on tõendeid, et mõni punkti 21A.723 alapunktis a täpsustatud tingimustest ei ole täidetud lennuloa puhul, mille pädev asutus on välja andnud, tunnistab pädev asutus selle lennuloa kehtetuks.

b)	Lennuloa kehtetuks tunnistamise teatise väljaandmisel esitab pädev asutus kehtetuks tunnistamise põhjused ja teatab lennuloa valdajale tema kaebuse esitamise õigusest.

21B.545 Andmete säilitamine

a)	Pädeval asutusel on andmete säilitamise süsteem, mis võimaldab iga üksiku lennuloa väljaandmise ja kehtetuks tunnistamise piisavat jälgimist.

Andmed sisaldavad vähemalt:

1)	taotleja esitatud dokumente,

2)	kontrollimise käigus koostatud dokumente, kus on esitatud punkti 21B.520 alapunktis b määratletud tegevused ja nende lõpptulemused, ja

3)	lennuloa koopiat.

(c)	Andmeid säilitatakse vähemalt kuus aastat pärast loa kehtivuse lõppu.”

21)

Liidete loetelu asendatakse järgmisega:

“I liide – EASA vorm 1, käitamissertifikaat

II liide – EASA vorm 15a, lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaat

III liide – EASA vorm 20a, lennuluba

IV liide – EASA vorm 20b, lennuluba (sertifitseeritud organisatsiooni poolt välja antud)

V liide – EASA vorm 24, piiratud lennukõlblikkussertifikaat

VI liide – EASA vorm 25, lennukõlblikkussertifikaat

VII liide – EASA vorm 45, mürasertifikaat

VIII liide – EASA vorm 52, õhusõiduki nõuetele vastavuse deklaratsioon

IX liide – EASA vorm 53, hooldustõend

X liide – EASA vorm 55, tootjaorganisatsiooni sertifikaat

XI liide – EASA vorm 65, heakskiidukiri (tootmine tootjaorganisatsiooni sertifikaadi puudumisel)”

22)	EASA vorm 20 asendatakse järgmisega: “ ”

23)	Lisatakse järgmine EASA vorm 20b: “ ”

24)	EASA vormi 55 leht B asendatakse järgmisega: “ ”

II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

4.4.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 94/26

NÕUKOGU OTSUS,

19. märts 2007,

Euroopa Ühenduse ja Malaisia valitsuse vahelise teatavaid lennundusküsimusi käsitleva lepingu allakirjutamise ja ajutise kohaldamise kohta

(2007/210/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 80 lõiget 2 koostoimes artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimese lausega,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu volitas 5. juunil 2003 komisjoni alustama kolmandate riikidega läbirääkimisi kehtivate kahepoolsete lepingute teatavate sätete asendamiseks ühendusega sõlmitava lepinguga.

(2)

Komisjon on vastavalt nõukogu otsuse (millega volitati komisjoni alustama kolmandate riikidega läbirääkimisi kehtivate kahepoolsete lepingute teatavate sätete asendamiseks ühendusega sõlmitava lepinguga) lisas sätestatud menetlustele ja suunistele pidanud ühenduse nimel Malaisia valitsusega läbirääkimisi teatavaid lennundusküsimusi käsitleva lepingu sõlmimiseks.

(3)	Komisjoni läbiräägitud leping tuleks alla kirjutada ja seda ajutiselt kohaldada tingimusel, et see on võimalik sõlmida hilisemal kuupäeval,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Ühenduse ja Malaisia valituse vahelise teatavaid lennundusküsimusi käsitleva lepingu allakirjutamine kiidetakse ühenduse nimel heaks eeldusel, et nõukogu otsustab nimetatud lepingu sõlmida.

Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistujat volitatakse määrama isikut(isikuid), kellel on õigus ühenduse nimel lepingule alla kirjutada, eeldusel et leping sõlmitakse.

Artikkel 3

Kuni lepingu jõustumiseni kohaldatakse seda ajutiselt alates sellele kuupäevale järgneva kuu esimesest päevast, mil lepinguosalised teatavad teineteisele selleks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

Artikkel 4

Nõukogu eesistujat volitatakse esitama kõnealuse lepingu artikli 9 lõikes 2 ette nähtud teadet.

Brüssel, 19. märts 2007

Nõukogu nimel

eesistuja

Horst SEEHOFER

Euroopa Ühenduse ja Malaisia valitsuse vaheline teatavaid lennundusküsimusi käsitlev

LEPING

EUROOPA ÜHENDUS

ühelt poolt ja

MALAISIA VALITSUS (edaspidi “Malaisia”)

teiselt poolt,

(edaspidi “lepinguosalised”),

TÕDEDES, et Euroopa Ühenduse liikmesriikide ja Malaisia vaheliste kahepoolsete lennunduslepingute teatavad sätted, mis on vastuolus Euroopa Ühenduse õigusega, tuleb viia sellega vastavusse, et luua Euroopa Ühenduse ja Malaisia vahelistele lennuteenustele kindel õiguslik alus ning tagada nimetatud lennuteenuste säilimine,

MÄRKIDES, et Euroopa Ühendusel on ainupädevus mitmetes küsimustes, mis võivad sisalduda Euroopa Ühenduse liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelistes kahepoolsetes lennunduslepingutes,

MÄRKIDES, et Euroopa Ühenduse õiguse alusel on liikmesriigis asutatud ühenduse lennuettevõtjatel õigus mittediskrimineerivale juurdepääsule Euroopa Ühenduse liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelistele lennuliinidele,

VÕTTES ARVESSE Euroopa Ühenduse ja teatavate kolmandate riikide vahelisi lepinguid, millega nähakse nende kolmandate riikide kodanikele ette võimalus omandada osalus lennuettevõtjates, kellele on antud tegevusluba vastavalt Euroopa Ühenduse õigusele,

MÄRKIDES, et Euroopa Ühenduse õiguse alusel ei tohi lennuettevõtjad sõlmida lepinguid, mis võivad mõjutada Euroopa Ühenduse liikmesriikide vahelist kaubandust ning mille eesmärgiks või tagajärjeks on konkurentsi tõkestamine, piiramine või moonutamine,

TÕDEDES, et Euroopa Ühenduse liikmesriikide ja Malaisia vahel sõlmitud kahepoolsete lennunduslepingute sätted, millega: i) nõutakse või soodustatakse ettevõtjatevaheliste lepingute või ettevõtjate ühenduste otsuste vastuvõtmist või kooskõlastatud tegevust, millega takistatakse, moonutatakse või piiratakse lennuettevõtjate vahelist konkurentsi asjaomastel marsruutidel, või ii) tugevdatakse sellise lepingu, otsuse või kooskõlastatud tegevuse mõju, või iii) delegeeritakse lennuettevõtjatele või muudele eraettevõtjatele vastutus seoses selliste meetmete võtmisega, millega takistatakse, moonutatakse või piiratakse lennuettevõtjate vahelist konkurentsi asjaomastel marsruutidel, võivad muuta ettevõtjate suhtes kohaldatavad konkurentsieeskirjad ebatõhusaks,

MÄRKIDES, et Euroopa Ühenduse eesmärk nende läbirääkimiste pidamisel ei ole Euroopa Ühenduse ja Malaisia vahelise lennuliikluse kogumahu suurendamine, Euroopa Ühenduse lennuettevõtjate ja Malaisia lennuettevõtjate vahelise tasakaalu mõjutamine ega olemasolevate kahepoolsete lennunduslepingute liiklusõigusi käsitlevatesse sätetesse muudatuste tegemine,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Üldsätted

1. Käesolevas lepingus tähendab mõiste “liikmesriigid” Euroopa Ühenduse liikmesriike.

2. Viiteid I lisas loetletud lepingutes lepinguosaliseks oleva liikmesriigi kodanikele tõlgendatakse viidetena Euroopa Ühenduse liikmesriikide kodanikele.

3. Viiteid I lisas loetletud lepingutes lepinguosaliseks oleva liikmesriigi lennuettevõtjatele või lennuliinidele tõlgendatakse viidetena selle liikmesriigi määratud lennuettevõtjatele või lennuliinidele.

Artikkel 2

Liikmesriigipoolne määramine

1. Käesoleva artikli lõike 2 sätted on ülimuslikud II lisa punktis a loetletud artiklite vastavate sätete suhtes seoses lennuettevõtja määramisega kõnealuse liikmesriigi poolt ning sellele Malaisia poolt tegevus- ja muude lubade andmisega ning lõige 3 on ülimuslik II lisa punktis b loetletud artiklite suhtes seoses lennuettevõtjatele tegevus- ja muude lubade andmisest keeldumise, nende tühistamise, peatamise või piiramisega.

2. Kui liikmesriik on lennuettevõtja määranud, annab Malaisia lennuettevõtjale minimaalse protseduurilise viivitusega asjakohased tegevus- ja muud load, eeldusel et:

i)	lennuettevõtja on asutatud määrava liikmesriigi territooriumil vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingule ning tal on kehtiv lennutegevusluba kooskõlas Euroopa Ühenduse õigusega ja

ii)	lennuettevõtja on lennuettevõtja sertifikaadi välja andnud liikmesriigi tõhusa ja jätkuva reguleeriva kontrolli all ning asjaomane lennundusamet on määramisel selgelt nimetatud ning

iii)	lennuettevõtja peamine tegevuskoht on selle liikmesriigi territooriumil, millelt ta on saanud kehtiva lennutegevusloa, ning

iv)	lennuettevõtja on otse või enamusaktsiate kaudu liikmesriikide ja/või liikmesriikide kodanike ja/või muude III lisas loetletud riikide ja/või nende muude riikide kodanike omandis ning nende tõhusa kontrolli all.

3. Malaisia võib liikmesriigi määratud lennuettevõtjale tegevus- või muude lubade andmisest keelduda, need tühistada, peatada või neid piirata, kui:

i)	lennuettevõtja ei ole asutatud määrava liikmesriigi territooriumil vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingule või kui sellel ei ole kehtivat lennutegevusluba kooskõlas Euroopa Ühenduse õigusega või

ii)	lennuettevõtja ei ole lennuettevõtja sertifikaadi välja andnud liikmesriigi tõhusa ja jätkuva reguleeriva kontrolli all või asjaomane lennundusamet ei ole määramisel selgelt nimetatud või

iii)	lennuettevõtja ei ole otse või enamusaktsiate kaudu liikmesriikide ja/või liikmesriikide kodanike või muude III lisas loetletud riikide ja/või kõnealuste muude riikide kodanike omandis või nende tõhusa kontrolli all või

iv)

lennuettevõtjale on juba antud tegutsemisluba Malaisia ja mõne liikmesriigi vahelise kahepoolse lepingu raames ning Malaisia suudab tõendada, et käesolevast lepingust tulenevate liiklusõiguste kasutamine marsruudil, mis hõlmab punkti selles liikmesriigis, tähendaks teise lepinguga kehtestatud liiklusõiguspiirangutest kõrvalehoidmist; või

v)	määratud lennuettevõtjal on liikmesriigi väljastatud lennuettevõtja sertifikaat ning Malaisia ja selle liikmesriigi vahel ei kehti ühtki kahepoolset lennunduslepingut ning see liikmesriik on keeldunud andmast liiklusõigusi Malaisia määratud lennuettevõtjatele.

Käesolevast lõikest tulenevat õigust kasutades ei diskrimineeri Malaisia ühenduse lennuettevõtjaid kodakondsuse põhjal.

Artikkel 3

Ohutus

1. Käesoleva artikli lõige 2 täiendab II lisa punktis c loetletud artiklite vastavaid sätteid.

2. Kui liikmesriik (esimene liikmesriik) on määranud lennuettevõtja, mis on teise liikmesriigi reguleeriva kontrolli all, kohaldatakse selle teise liikmesriigi ohutusnõuete vastuvõtmise, täitmise või säilitamise ning lennuettevõtjale tegevusloa andmise suhtes võrdselt Malaisia õigusi, mis tulenevad lennuettevõtja määranud esimese liikmesriigi ja Malaisia vahelise lepingu ohutusalastest sätetest.

Artikkel 4

Lennukikütuse maksustamine

1. Käesoleva artikli lõige 2 täiendab II lisa punktis d loetletud artiklite vastavaid sätteid.

2. Olenemata muudest vastupidistest sätetest, ei takista II lisa punktis d loetletud lepingutes sätestatu liikmesriiki kehtestamast mittediskrimineerival alusel makse, lõive, tollimakse ega tasusid kütuse suhtes, mis tarnitakse tema territooriumil kasutamiseks Malaisia määratud lennuettevõtja õhusõidukis, mis peab lennuühendust kõnealuse liikmesriigi teatava punkti ja selle liikmesriigi või mõne muu liikmesriigi territooriumil asuva muu punkti vahel.

Artikkel 5

Euroopa Ühenduse sisesed veotariifid

1. Käesoleva artikli lõige 2 täiendab II lisa punktis e loetletud artiklite vastavaid sätteid.

2. Tariifide suhtes, mida kohaldavad Malaisia määratud lennuettevõtjad ühendusesiseste vedude puhul I lisas loetletud lepingu alusel, mis sisaldab II lisa punktis e loetletud sätet, kohaldatakse Euroopa Ühenduse õigust.

Artikkel 6

Vastavus konkurentsieeskirjadele

1. Olenemata mis tahes vastupidistest sätetest, ei takista I lisas loetletud lepingutes sätestatu i) soodustada ettevõtjatevaheliste lepingute või ettevõtjate ühenduste otsuste vastuvõtmist või kooskõlastatud tegevust, millega takistatakse, moonutatakse või piiratakse konkurentsi; ii) tugevdada sellise lepingu, otsuse või kooskõlastatud tegevuse mõju; või iii) delegeerida eraettevõtjatele vastutus selliste meetmete võtmise eest, millega takistatakse, moonutatakse või piiratakse konkurentsi.

2. I lisas loetletud lepingute sätteid, mis on vastuolus käesoleva artikli lõikega 1, ei kohaldata.

Artikkel 7

Lepingu lisad

Käesoleva lepingu lisad moodustavad selle lahutamatu osa.

Artikkel 8

Läbivaatamine või muutmine

Lepinguosalised võivad igal ajal vastastikusel kokkuleppel käesoleva lepingu läbi vaadata või seda muuta.

Artikkel 9

Jõustumine ja ajutine kohaldamine

1. Käesolev leping jõustub kuupäeval, mil lepinguosalised on teineteisele kirjalikult teatanud, et nad on lõpetanud lepingu jõustumiseks vajalikud siseriiklikud menetlused.

2. Olenemata lõikest 1 nõustuvad lepinguosalised käesolevat lepingut ajutiselt kohaldama alates järgmise kuu esimesest päevast pärast seda, kui osalised on teatanud teineteisele lepingu jõustamiseks vajalike menetluste lõpetamisest.

3. Liikmesriikide ja Malaisia vahelised lepingud ja muud kokkulepped, mis ei ole käesoleva lepingu allakirjutamise kuupäeval veel jõustunud ning mida ei kohaldata ajutiselt, on loetletud I lisa punktis b. Käesolevat lepingut kohaldatakse kõikide selliste lepingute ja kokkulepete suhtes nende jõustumisest või ajutisest kohaldamisest alates.

Artikkel 10

Lõpetamine

1. Kui I lisas loetletud leping lõpetatakse, lõpevad samal ajal ka kõik need käesoleva lepingu sätted, mis on seotud I lisas loetletud asjaomase lepinguga.

2. Kui kõik I lisas loetletud lepingud lõpetatakse, lõpetatakse samal ajal ka käesolev leping.

SELLE KINNITUSEKS on täievolilised isikud lepingule alla kirjutanud.

Koostatud kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi, ungari ja malai keeles kahe tuhande seitsmenda aasta märtsikuu kahekümne teisel päeval Brüsselis

За Европейската общност

Por la Comunidad Europea

Za Evropské společenství

For Det Europæiske Fællesskab

Für die Europäische Gemeinschaft

Euroopa Ühenduse nimel

Για την Ευρωπαϊκή Κοινότητα

For the European Community

Pour la Communauté européenne

Per la Comunità europea

Eiropas Kopienas vārdā

Europos bendrijos vardu

Az Európai Közösség részéről

Għall-Kominità Ewropea

Voor de Europese Gemeenschap

W imieniu Wspólnoty Europejskiej

Pela Communidade Europeia

Pentru Comunitatea Europeană

Za Európske spoločenstvo

Za Evropsko skupnost

Euroopan yhteisön puolesta

För Europeiska gemenskapen

За правителството на Малайзия

Por el Gobierno de Malasia

Za vládu Malajsie

For Malaysias regering

Für die Regierung Malaysias

Malaisia valitsuse nimel

Για την Κυβέρνηση της Μαλαισίας

For the Government of Malaysia

Pour le gouvernement de la Malaisie

Per il governo della Malaysia

Malaizijas valdības vārdā

Malaizijos Vyriausybės vardu

Malaijzia Kormánya részéről

Għall-Gvern tal-Malažja

Voor de Regering van Maleisië

W imieniu Rządu Malezji

Pelo Governo da Malásia

Pentru Guvernul Malaeziei

Za vládu Malajzie

Za Vlado Malezije

Malesian hallituksen puolesta

För Malaysias regering

I LISA

Käesoleva lepingu artiklis 1 viidatud lepingute nimekiri

Malaisia ja Euroopa Ühenduse liikmesriikide vahelised lennunduslepingud, mis on käesoleva lepingu allakirjutamise kuupäevaks sõlmitud, millele on alla kirjutatud ja/või mida kohaldatakse ajutiselt

—

Austria föderaalvalitsuse ja Malaisia valitsuse vaheline leping, mis käsitleb lennuliiklust nende riikide territooriumidel ja väljaspool, alla kirjutatud Kuala Lumpuris 22. novembril 1976 (edaspidi II lisas “Malaisia – Austria leping”);

muudetud 23. augustil 1990 Viinis koostatud vastastikuse mõistmise memorandumiga;

viimati muudetud 14. septembril 1994 Kuala Lumpuris sõlmitud verbaalnoodiga;

—

Belgia Kuningriigi valitsuse ja Malaisia valitsuse vaheline leping, mis käsitleb lennuliiklust nende riikide territooriumidel ja väljaspool, alla kirjutatud Kuala Lumpuris 26. veebruaril 1974 (edaspidi II lisas “Malaisia – Belgia leping”);

muudetud 25. juulil 1978 Brüsselis koostatud kooskõlastatud protokolliga;

viimati muudetud 14. oktoobril 1993 Kuala Lumpuris koostatud kooskõlastatud protokolliga;

—

Tšehhi Vabariigi valitsuse ja Malaisia valitsuse vaheline leping, mis käsitleb lennuliiklust nende riikide territooriumidel ja väljaspool, alla kirjutatud Prahas 2. mail 1973 (edaspidi II lisas “Malaisia – Tšehhi Vabariigi leping”);

loetakse koos 2. mail 1973 Prahas alla kirjutatud vastastikuse mõistmise memorandumiga;

—	Taani Kuningriigi valitsuse ja Malaisia valitsuse vaheline leping, mis käsitleb lennuliiklust nende riikide territooriumidel ja väljaspool, alla kirjutatud Kuala Lumpuris 19. oktoobril 1967 (edaspidi II lisas “Malaisia – Taani leping”);

—	Taani Kuningriigi valitsuse ja Malaisia valitsuse vahelise lennunduslepingu projekt, parafeeritud 1997. ja 2002. aastal (edaspidi II lisas “Malaisia – Taani lepingu projekt”);

—

Soome Vabariigi valitsuse ja Malaisia valitsuse vaheline leping, mis käsitleb lennuliiklust nende riikide territooriumidel ja väljaspool, alla kirjutatud Kuala Lumpuris 6. novembril 1997 (edaspidi II lisas “Malaisia – Soome leping”);

loetakse koos 15. septembril 1997 Kuala Lumpuris alla kirjutatud vastastikuse mõistmise memorandumiga;

—	Prantsuse Vabariigi valitsuse ja Malaisia valitsuse vaheline lennutranspordi leping, alla kirjutatud Kuala Lumpuris 22. mail 1967 (edaspidi II lisas “Malaisia – Prantsusmaa leping”);

—	Saksamaa Liitvabariigi ja Malaisia vaheline leping, mis käsitleb lennuliiklust nende riikide territooriumidel ja väljaspool, alla kirjutatud Kuala Lumpuris 23. juulil 1968 (edaspidi II lisas “Malaisia – Saksamaa leping”);

—	Ungari Vabariigi valitsuse ja Malaisia valitsuse vaheline leping, mis käsitleb lennuliiklust nende riikide territooriumidel ja väljaspool, alla kirjutatud Kuala Lumpuris 19. veebruaril 1993 (edaspidi II lisas “Malaisia – Ungari leping”);

—	Iirimaa valitsuse ja Malaisia valitsuse vaheline lennutranspordi leping, alla kirjutatud Shannonis 17. veebruaril 1992 (edaspidi II lisas “Malaisia – Iirimaa leping”);

—

Malaisia valitsuse ja Itaalia Vabariigi valitsuse vaheline lennundusleping, alla kirjutatud Kuala Lumpuris 23. märtsil 1995 (edaspidi II lisas “Malaisia – Itaalia leping”);

loetakse koos 30. novembril 1994 Roomas koostatud konfidentsiaalse vastastikuse mõistmise memorandumiga;

muudetud 18. juulil 1997 Kuala Lumpuris koostatud konfidentsiaalse vastastikuse mõistmise memorandumiga;

muudetud Malaisia ja Itaalia vaheliste läbirääkimiste kooskõlastatud protokolliga, alla kirjutatud Roomas 18. mail 2005;

viimati muudetud 18. juulil 2006 Londonis koostatud vastastikuse mõistmise memorandumiga;

—	Malaisia valitsuse ja Luksemburgi Suurhertsogiriigi valitsuse vaheline lennundusleping, parafeeritud Kuala Lumpuris 19. juulil 2002 konfidentsiaalse vastastikuse mõistmise memorandumi II liidesena, alla kirjutatud Kuala Lumpuris 19. juulil 2002 (edaspidi II lisas “Malaisia – Luksemburgi leping”);

—

Malta valitsuse ja Malaisia valitsuse vaheline leping, mis käsitleb lennuliiklust nende riikide territooriumidel ja väljaspool, alla kirjutatud Malaisias 12. oktoobril 1993 (edaspidi II lisas “Malaisia – Malta leping”);

loetakse koos 28. veebruaril 1984 Valettas koostatud vastastikuse mõistmise memorandumiga;

—

Madalmaade Kuningriigi valitsuse ja Malaisia valitsuse vaheline leping, mis käsitleb lennuliiklust nende riikide territooriumidel ja väljaspool, alla kirjutatud Kuala Lumpuris 15. detsembril 1966 (edaspidi II lisas “Malaisia – Madalmaade leping”);

muudetud nootide vahetamisega 25. märtsil 1988;

muudetud 23. oktoobril 1991 koostatud konfidentsiaalse memorandumiga;

muudetud nootide vahetamisega Kuala Lumpuris 10. mail 1993;

viimati muudetud 19. septembril 1995 Kuala Lumpuris kooskõlastatud protokollile liitena A lisatud konfidentsiaalse vastastikuse mõistmise memorandumiga;

viimati muudetud nootide vahetamisega Kuala Lumpuris 23. mail 1996;

—

Poola Rahvavabariigi valitsuse ja Malaisia valitsuse vaheline tsiviillennundusleping, alla kirjutatud Kuala Lumpuris 24. märtsil 1975 (edaspidi II lisas “Malaisia – Poola leping”);

loetakse koos 5. juulil 1974 Kuala Lumpuris koostatud Poola Rahvavabariigi valitsuse ja Malaisia valitsuse vahelise tsiviillennunduslepingu protokolliga;

—

Malaisia valitsuse ja Portugali Vabariigi valitsuse vaheline leping, mis käsitleb lennuliiklust nende riikide territooriumidel ja väljaspool, parafeeritud ja lisatud II liitena vastastikuse mõistmise memorandumile, alla kirjutatud Kuala Lumpuris 19. mail 1998 (edaspidi II lisas “Malaisia – Portugali leping”);

—	Rumeenia Sotsialistliku Vabariigi valitsuse ja Malaisia valitsuse vaheline tsiviillennundusleping, alla kirjutatud Kuala Lumpuris 26. novembril 1982 (edaspidi II lisas “Malaisia – Rumeenia leping”);

—	Sloveenia Vabariigi valitsuse ja Malaisia valitsuse vaheline leping, mis käsitleb lennuliiklust nende riikide territooriumidel ja väljaspool, alla kirjutatud Ljubljanas on 28. oktoobril 1997 (edaspidi II lisas “Malaisia – Sloveenia leping”);

—	Hispaania valitsuse ja Malaisia valitsuse vaheline lennutranspordi leping, alla kirjutatud Kuala Lumpuris 23. märtsil 1993 (edaspidi II lisas “Malaisia – Hispaania leping”);

—	Rootsi Kuningriigi valitsuse ja Malaisia valitsuse vaheline leping, mis käsitleb lennuliiklust nende riikide territooriumidel ja väljaspool, alla kirjutatud Kuala Lumpuris 19. oktoobril 1967 (edaspidi II lisas “Malaisia – Rootsi leping”);

—	Rootsi Kuningriigi valitsuse ja Malaisia valitsuse vahelise lennunduslepingu projekt, parafeeritud 1997. ja 2002. aastal (edaspidi II lisas “Malaisia – Rootsi lepingu projekt”);

—

Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi valitsuse ja Malaisia valitsuse vaheline leping, mis käsitleb lennuliiklust nende riikide territooriumidel ja väljaspool, alla kirjutatud Londonis 24. mail 1973 (edaspidi II lisas “Malaisia – Ühendkuningriigi leping”);

muudetud nootide vahetamisega Kuala Lumpuris 14. septembril 1993;

viimati muudetud 18. jaanuaril 2006 Londonis koostatud vastastikuse mõistmise memorandumiga;

Lennunduslepingud ja muud kokkulepped, mille on parafeerinud ja alla kirjutanud Malaisia valitsus ja Euroopa Ühenduse liikmesriigid ning mis käesoleva lepingu allakirjutamise kuupäevaks ei ole veel jõustunud ja mida ei kohaldata ajutiselt

—

Bulgaaria Rahvavabariigi valitsuse ja Malaisia valitsuse vaheline leping, mis käsitleb lennuliiklust nende riikide territooriumidel ja väljaspool, parafeeritud Sofias 23. veebruaril 1984 (edaspidi II lisas “Malaisia – Bulgaaria leping”);

Loetakse koos 2. oktoobril 1991 Kuala Lumpuris koostatud konfidentsiaalse vastastikuse mõistmise memorandumiga;

—	Kuala Lumpuris 15. detsembril 2004 koostatud kooskõlastatud protokollile 1. liitena lisatud vastastikuse mõistmise memorandumi projekt, millega muudetakse Malaisia – Ühendkuningriigi lepingut.

II LISA

I lisas loetletud lepingute artiklid, millele viidatakse käesoleva lepingu artiklites 2–6

Liikmesriigipoolne määramine:

—	Malaisia – Austria lepingu artikli 3 lõiked 1–3;

—	Malaisia – Belgia lepingu artikkel 2;

—	Malaisia – Bulgaaria lepingu artikli 3 lõiked 1–3;

—	Malaisia – Tšehhi Vabariigi lepingu artikli 3 lõiked 1–3;

—	Malaisia – Taani lepingu artikkel II;

—	Malaisia – Taani lepingu projekti artikkel 3;

—	Malaisia – Prantsusmaa lepingu artikli 3 lõiked 1–3

—	Malaisia – Saksamaa lepingu artikli 3 lõiked 1–3;

—	Malaisia – Soome lepingu artikkel 3;

—	Malaisia – Ungari lepingu artikli 3 lõiked 1–3;

—	Malaisia – Iirimaa lepingu artikli 3 lõiked 1–2;

—	Malaisia – Itaalia lepingu artikkel 4;

—	Malaisia – Malta lepingu artikkel 3;

—	Malaisia – Madalmaade lepingu artikli 3 lõiked 1–3;

—	Malaisia – Poola lepingu artikkel 3;

—	Malaisia – Portugali lepingu artikli 3 lõiked 1–3;

—	Malaisia – Rumeenia lepingu artikli 3 lõiked 1–3;

—	Malaisia – Sloveenia lepingu artikli 3 lõiked 1–3;

—	Malaisia – Hispaania lepingu artikkel 3;

—	Malaisia – Rootsi lepingu artikkel II;

—	Malaisia – Rootsi lepingu projekti artikkel 3;

—	Malaisia – Ühendkuningriigi lepingu artikli 3 lõiked 1–3.

Tegevus- ja muude lubade andmisest keeldumine, nende tühistamine, peatamine või piiramine:

—	Malaisia – Austria lepingu artikli 3 lõiked 4–7;

—	Malaisia – Belgia lepingu artikkel 3;

—	Malaisia – Bulgaaria lepingu artikli 3 lõiked 4–6;

—	Malaisia – Tšehhi Vabariigi lepingu artikli 3 lõiked 4–6;

—	Malaisia – Taani lepingu artikkel III;

—	Malaisia – Taani lepingu projekti artikkel 4;

—	Malaisia – Soome lepingu artikkel 4;

—	Malaisia – Prantsusmaa lepingu artikli 3 lõiked 4–6;

—	Malaisia – Saksamaa lepingu artikli 3 lõiked 4–6;

—	Malaisia – Ungari lepingu artikli 3 lõiked 4–6;

—	Malaisia – Iirimaa lepingu artikli 3 lõiked 3–6;

—	Malaisia – Itaalia lepingu artikkel 5;

—	Malaisia – Malta lepingu artikkel 4;

—	Malaisia – Madalmaade lepingu artikli 3 lõiked 4–6;

—	Malaisia – Poola lepingu artikkel 4;

—	Malaisia – Portugali lepingu artikli 3 lõiked 4–6;

—	Malaisia – Rumeenia lepingu artikli 3 lõiked 4–6;

—	Malaisia – Sloveenia lepingu artikli 3 lõiked 4–6;

—	Malaisia – Hispaania lepingu artikkel 4;

—	Malaisia – Rootsi lepingu artikkel III;

—	Malaisia – Rootsi lepingu projekti artikkel 4;

—	Malaisia – Ühendkuningriigi lepingu artikli 3 lõiked 4–6.

Ohutus:

—	Malaisia – Belgia lepingu artikkel 7;

—	Malaisia – Taani lepingu projekti artikkel 15;

—	Malaisia – Ungari lepingu artikkel 9;

—	Malaisia – Itaalia lepingu artikkel 10;

—	Malaisia – Luksemburgi lepingu artikkel 6;

—	Malaisia – Portugali lepingu artikkel 11;

—	Malaisia – Rumeenia lepingu artikkel 7;

—	Malaisia – Hispaania lepingu artikkel 11;

—	Malaisia – Rootsi lepingu projekti artikkel 15;

—	Malaisia – Ühendkuningriigi lepingu artikkel 9A.

Lennukikütuse maksustamine:

—	Malaisia – Austria lepingu artikkel 4;

—	Malaisia – Belgia lepingu artikkel 4;

—	Malaisia – Bulgaaria lepingu artikkel 4;

—	Malaisia – Tšehhi Vabariigi lepingu artikkel 4;

—	Malaisia – Taani lepingu artikkel IV;

—	Malaisia – Taani lepingu projekti artikkel 6;

—	Malaisia – Soome lepingu artikkel 5;

—	Malaisia – Prantsusmaa lepingu artikkel 4;

—	Malaisia – Saksamaa lepingu artikkel 4;

—	Malaisia – Ungari lepingu artikkel 4;

—	Malaisia – Iirimaa lepingu artikkel 11;

—	Malaisia – Itaalia lepingu artikkel 6;

—	Malaisia – Luksemburgi lepingu artikkel 9;

—	Malaisia – Malta lepingu artikkel 5;

—	Malaisia – Madalmaade lepingu artikkel 4;

—	Malaisia – Poola lepingu artikkel 6;

—	Malaisia – Portugali lepingu artikkel 4;

—	Malaisia – Rumeenia lepingu artikkel 4;

—	Malaisia – Sloveenia lepingu artikkel 4;

—	Malaisia – Hispaania lepingu artikkel 5;

—	Malaisia – Rootsi lepingu artikkel IV;

—	Malaisia – Rootsi lepingu projekti artikkel 6;

—	Malaisia – Ühendkuningriigi lepingu artikkel 4.

Euroopa Ühenduse sisesed veotariifid:

—	Malaisia – Austria lepingu artikkel 7;

—	Malaisia – Belgia lepingu artikkel 10;

—	Malaisia – Bulgaaria lepingu artikkel 8;

—	Malaisia – Tšehhi Vabariigi lepingu artikkel 7;

—	Malaisia – Taani lepingu artikkel VII;

—	Malaisia – Taani lepingu projekti artikkel 11;

—	Malaisia – Soome lepingu artikkel 10;

—	Malaisia – Prantsusmaa lepingu artikkel 7;

—	Malaisia – Saksamaa lepingu artikkel 7;

—	Malaisia – Hispaania lepingu artikkel 7;

—	Malaisia – Ungari lepingu artikkel 8;

—	Malaisia – Iirimaa lepingu artikkel 6;

—	Malaisia – Itaalia lepingu artikkel 8;

—	Malaisia – Luksemburgi lepingu artikkel 11;

—	Malaisia – Malta lepingu artikkel 10;

—	Malaisia – Madalmaade lepingu artikkel 7;

—	Malaisia – Poola lepingu artikkel 10;

—	Malaisia – Portugali lepingu artikkel 9;

—	Malaisia – Rumeenia lepingu artikkel 9;

—	Malaisia – Sloveenia lepingu artikkel 8;

—	Malaisia – Rootsi lepingu artikkel VII;

—	Malaisia – Rootsi lepingu projekti artikkel 11;

—	Malaisia – Ühendkuningriigi lepingu artikkel 7.

III LISA

Käesoleva lepingu artiklis 2 osutatud muude riikide loetelu

a)	Islandi Vabariik (Euroopa Majanduspiirkonna lepingu alusel);

b)	Liechtensteini Vürstiriik (Euroopa Majanduspiirkonna lepingu alusel);

c)	Norra Kuningriik (Euroopa Majanduspiirkonna lepingu alusel);

d)	Šveitsi Konföderatsioon (Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lennutranspordi lepingu alusel).

4.4.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 94/39

KOMISJONI OTSUS,

27. märts 2007,

oluliseks kasutuseks lubatud kontrollitavate ainete koguste jaotamise kohta ühenduses 2007. aastal vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 2037/2000

(teatavaks tehtud numbri K(2007) 1285 all)

(Ainult eesti-, hispaania-, hollandi-, inglis-, itaalia-, prantsus-, saksa-, sloveeni- ja taanikeelne tekst on autentsed)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2007/211/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. juuni 2000. aasta määrust (EÜ) nr 2037/2000 osoonikihti kahandavate ainete kohta, (1) eriti selle artikli 3 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjon on juba järk-järgult lõpetanud klorofluorosüsivesinike, muude täielikult halogeenitud klorofluorosüsivesinike, haloonide, süsiniktetrakloriidi, 1,1,1-trikloroetaani, bromofluorosüsivesinike ja bromoklorometaani tootmise ja tarbimise.

(2)	Komisjon peab igal aastal kindlaks määrama kõnealuste kontrollitavate ainete olulise kasutuse, kasutada lubatud kogused ja äriühingud, kellel on õigus neid kasutada.

(3)

Osoonikihti kahandavaid aineid käsitleva Montreali protokolli (edaspidi “Montreali protokoll”) osaliste otsusega IV/25 kehtestatakse kriteeriumid, mida komisjon kasutab olulise kasutuse kindlaksmääramiseks, ning lubatakse igal osalisel toota ja tarbida kontrollitavaid aineid oluliseks kasutuseks vajalikus koguses.

(4)

Montreali protokolli osaliste otsusega XV/8 lubatakse sellist tootmist ja tarbimist, mis on vajalik Montreali protokolli A, B ja C lisades (II ja III rühma ained) loetletud kontrollitavate ainete oluliseks laboratoorseks ja analüütiliseks kasutuseks, mis on loetletud osaliste seitsmenda kohtumise aruande IV lisas, kui Montreali protokolli osaliste kuuenda kohtumise aruande II lisas ning osaliste otsustes VII/11, XI/15 ja XV/5 sätestatud tingimustest ei tulene teisiti. Montreali protokolli osaliste otsusega XVII/10 on lubatud toota ja tarbida Montreali protokolli E-lisas loetletud kontrollitavat ainet, et vastata metüülbromiidi laboratoorse ja analüütilise kasutuse vajadustele.

(5)

Vastavalt Montreali protokolli osaliste otsuse XII/2 punktile 3 klorofluorosüsivesinikevabadele dosaatorinhalaatoritele ülemineku soodustamise meetmete kohta on kõik liikmesriigid teavitanud (2) ÜRO Keskkonnaprogrammi, et klorofluorosüsivesinikud (CFC) ei ole enam olulised selliste salbutamooli sisaldavate CFC-dosaatorinhalaatorite valmistamisel, mis on ette nähtud turustamiseks Euroopa Ühenduses.

(6)

Määruse (EÜ) nr 2037/2000 artikli 4 lõike 4 punkti i alapunktis b keelustatakse täielikult halogeenitud klorofluorosüsivesinike kasutamine ja turustamine, v.a kui need on tunnistatud olulisteks kõnealuse määruse artikli 3 lõikes 1 kirjeldatud tingimustel. Seepärast on kõnealused otsused, mille kohaselt klorofluorosüsivesinike kasutamine ei ole vältimatu, vähendanud nõudlust Euroopa Ühenduses turustatavates dosaatorinhalaatorites kasutatavate klorofluorosüsivesinike järele. Lisaks keelatakse määruse (EÜ) nr 2037/2000 artikli 4 lõikega 6 CFC-dosaatorinhalaatorite importimine ja turuleviimine, kui kõnesolevates toodetes sisalduvaid klorofluorosüsivesinikke ei peeta oluliseks artikli 3 lõikega 1 kindlaksmääratud tingimustel.

(7)

Komisjon avaldas 22. juulil 2006. aastal teatise (3) neile ühenduse 25 liikmesriigi äriühingutele, kes taotlevad komisjonilt luba kasutada kontrollitavaid aineid oluliseks kasutuseks ühenduses 2007. aastal, ja on saanud deklaratsioonid kontrollitavate ainete kavandatava olulise kasutuse kohta 2007. aastal.

(8)	Selle tagamiseks, et asjast huvitatud äriühingutel ja ettevõtjatel oleks edaspidigi võimalik kasutada litsentsimissüsteemi, on asjakohane kohaldada käesolevat otsust alates 1. jaanuarist 2007.

(9)	Käesolevas otsuses sätestatud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 2037/2000 artikli 18 lõike 1 kohaselt asutatud korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1. Määrusele (EÜ) nr 2037/2000 vastavate I rühma (klorofluorosüsivesinikud 11, 12, 113, 114 ja 115) kontrollitavate ainete kogus, mida võib 2007. aastal kasutada ühenduses olulisel meditsiinilisel otstarbel, on 316 257,00 ODP-kilogrammi. (4)

2. Määrusele (EÜ) nr 2037/2000 vastavate I rühma (klorofluorosüsivesinikud 11, 12, 113, 114 ja 115) ning II rühma (muud täielikult halogeenitud klorofluorosüsivesinikud) kontrollitavate ainete kogus, mida võib 2007. aastal ühenduses kasutada olulisel laboratoorsel otstarbel, on 65 900,9 ODP-kilogrammi.

3. Määrusele (EÜ) nr 2037/2000 vastavate III rühma (haloonid) kontrollitavate ainete kogus, mida võib 2007. aastal kasutada ühenduses olulisel laboratoorsel otstarbel, on 718,7 ODP-kilogrammi.

4. Määrusele (EÜ) nr 2037/2000 vastavate IV rühma (süsiniktetrakloriid) kontrollitavate ainete kogus, mida võib 2007. aastal kasutada ühenduses olulisel laboratoorsel otstarbel, on 147 110,436 ODP-kilogrammi.

5. Määrusele (EÜ) nr 2037/2000 vastavate V rühma (1,1,1-trikloroetaan) kontrollitavate ainete kogus, mida võib 2007. aastal kasutada Euroopa Liidus olulisel laboratoorsel otstarbel, on 672,0 ODP-kilogrammi.

6. Määrusele (EÜ) nr 2037/2000 vastavate VI rühma (metüülbromiid) kontrollitavate ainete kogus, mida võib 2007. aastal kasutada ühenduses laboratoorsel ja analüütilisel otstarbel, on 150,0 ODP-kilogrammi.

7. Määrusele (EÜ) nr 2037/2000 vastavate VII rühma (bromofluorosüsivesinikud) kontrollitavate ainete kogus, mida võib 2007. aastal kasutada ühenduses olulisel laboratoorsel otstarbel, on 3,52 ODP-kilogrammi.

8. Määrusele (EÜ) nr 2037/2000 vastavate IX rühma (bromoklorometaan) kontrollitavate ainete kogus, mida võib 2007. aastal kasutada ühenduses olulisel laboratoorsel otstarbel, on 12,048 ODP-kilogrammi.

Artikkel 2

I lisas loetletud klorofluorosüsivesinik-dosaatorinhalaatoreid ei viida enam turgudele, kus pädev asutus on otsustanud, et nende toodete kasutamine ei ole kõnealustel turgudel vältimatu.

Artikkel 3

Ajavahemikul 1. jaanuarist31. detsembrini 2007 kohaldatakse järgmisi eeskirju:

1.	Klorofluorosüsivesinike 11, 12, 113, 114 ja 115 olulise meditsiinilise kasutuse kvoodid eraldatakse II lisas osutatud ettevõtetele.

2.	Klorofluorosüsivesinike 11, 12, 113, 114 ja 115 ning muude täielikult halogeenitud klorofluorosüsivesinike olulise laboratoorse kasutuse kvoodid eraldatakse III lisas osutatud ettevõtetele.

3.	Haloonide olulise laboratoorse kasutuse kvoodid eraldatakse IV lisas osutatud ettevõtetele.

4.	Süsiniktetrakloriidi olulise laboratoorse kasutuse kvoodid eraldatakse V lisas osutatud ettevõtetele.

5.	1,1,1-trikloroetaani olulise laboratoorse kasutuse kvoodid eraldatakse VI lisas osutatud ettevõtetele.

6.	Metüülbromiidi kriitilise laboratoorse ja analüütilise kasutuse kvoodid jaotatakse VII lisas märgitud äriühingutele.

7.	Bromofluorosüsivesinike olulise laboratoorse kasutuse kvoodid jaotatakse VIII lisas märgitud äriühingutele.

8.	Bromoklorometaani olulise laboratoorse kasutuse kvoodid jaotatakse IX lisas märgitud äriühingutele.

9.	Klorofluorosüsivesinike 11, 12, 113, 114 ja 115, muude täielikult halogeenitud klorofluorosüsivesinike, süsiniktetrakloriidi, 1,1,1-trikloroetaani, bromofluorosüsivesinike ja bromoklorometaani olulise kasutuse kvoodid jaotatakse vastavalt X lisale.

Artikkel 4

Käesolevat otsust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007 ja see kehtib kuni 31. detsembrini 2007.

Artikkel 5

Käesolev otsus on adresseeritud järgmistele ettevõtjatele:

3M Health Care Ltd

3M House Morley Street

Loughborough

Leicestershire LE11 1EP

United Kingdom

Bespak Europe Ltd

North Lynn Industrial Estate

Bergen Way, King's Lynn

Norfolk PE30 2JJ

United Kingdom

Boehringer Ingelheim GmbH

Binger Straße 173

D-55216 Ingelheim am Rhein

Chiesi Farmaceutici SpA

Via Palermo 26/A

I-43100 Parma (PR)

Inyx Pharmaceuticals Ltd

Astmoor Industrial Estate

9 Arkwright Road Runcorn

Cheshire WA7 1NU

United Kingdom

IVAX Ltd

Unit 301,

Waterford Industrial Estate

Weterford, Ireland

Laboratorio Aldo Union S.A.

Baronesa de Maldá 73

Esplugues de Llobregat

E-08950 Barcelona

SICOR SpA

Via Terrazzano 77

I-20017 Rho (MI)

Valeas SpA Pharmaceuticals

Via Vallisneri, 10

I-20133 Milano (MI)

Valvole Aerosol Research Italiana (VARI) SpA — LINDAL Group Italia

Via del Pino, 10

I-23854 Olginate (LC)

Acros Organics bvba

Janssen Pharmaceuticalaan 3a

B-2440 Geel

Airbus France

316, route de Bayonne

F-31300 Toulouse

Bie & Berntsen A-S

Transformervej 8

DK-2730 Herlev

Carlo Erba Reactifs-SDS

Z.I. de Valdonne, BP 4

F-13124 Peypin

Eras Labo

222, RN 90

F-38330 Saint-Nazaire-les-Eymes

Harp International

Gellihirion Industrial Estate,

Rhondda, Cynon Taff,

UK-Pontypridd CF37 5SX

Health Protection Inspectorate-Laboratories

Paldiski mnt 81

EE-10617 Tallinn

Honeywell Specialty Chemicals

Wunstorfer Straße 40

Postfach 10 02 62

D-30918 Seelze

Institut scientifique de service public (ISSeP)

Rue du Chéra, 200

B-4000 Liège

Ineos Fluor Ltd

PO Box 13, The Heath

Runcorn, Cheshire WA7 4QF

United Kingdom

LGC Promochem GmbH

Mercatorstr. 51

D-46485 Wesel

Mallinckrodt Baker BV

Teugseweg 20

7418 AM Deventer

Nederland

Mebrom NV

Assenedestraat 4

B-9940 Rieme Ertvelde

Merck KgaA

Frankfurter Straße 250

D-64271 Darmstadt

Mikro+Polo d.o.o.

Zagrebška 22

SI-2000 Maribor

Ministry of Defense

Directorate Material RNL Navy

P.O. Box 2070

2500 ES The Hague

Nederland

Panreac Química S.A.

Pol. Ind. Pla de la Bruguera

C/ Garraf 2

E-08211 Castellar del Vallès, Barcelona

Sanolabor d.d.

Leskoškova 4

SI-1000 Ljubljana

Sigma Aldrich Chimie SARL

80, rue de Luzais

L’Isle d’Abeau-Chesnes

F-38297 Saint-Quentin-Fallavier

Sigma Aldrich Laborchemikalien

Wunstorfer Straße 40

Postfach 10 02 62

D-30918 Seelze

Sigma Aldrich Logistik GmbH

Riedstraße 2

D-89555 Steinheim

Tazzetti Fluids Srl

Corso Europa, 600/a

I-10088 Volpiano (TO)

VWR I.S.A.S.

201, rue Carnot

F-94126 Fontenay-sous-Bois

Brüssel, 27. märts 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Stavros DIMAS

(1) EÜT L 244, 29.9.2000, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1).

(2) www.unep.org/ozone/Information_for_the_Parties/3Bi_dec12-2-3.asp

(3) ELT C 171, 22.7.2006, lk 27.

(4) Osoonikahandamispotentsiaal.

I LISA

Vastavalt Montreali protokolli osaliste kaheteistkümnendal kohtumisel klorofluorosüsivesinikevabadele dosaatorinhalaatoritele ülemineku hõlbustamise meetmete kohta vastu võetud otsuse XII/2 punktile 3 on järgmised riigid otsustanud tänu sobivate klorofluorosüsivesinikevabade dosaatorinhalaatorite olemasolule mitte enam käsitada protokolli kohaselt olulistena klorofluorosüsivesinikke, kui neid kasutatakse koos järgmiste toimeainetega:

Allikas: www.unep.org/ozone/Information_for_the_Parties/3Bi_dec12-2-3.asp

Tabel 1

Lühitoimelised beeta-agonist-bronhilõõgastid

Riik	salbutamool	terbutaliin	fenoterool	ortsiprenaliin	reproterool	karbuterool	heksoprenaliin	pirbuterool	klenbuterool	bitolterool	prokaterool
Austria	X	X	X	X	X	X	X	X	X	X	X
Belgia	X	X	X	X	X	X	X	X	X	X	X
Küpros	X	X	X	X	X	X	X	X	X	X	X
Tšehhi Vabariik	X	X	X	X	X	X	X	X	X	X	X
Taani	X
Eesti	X	X	X	X	X	X	X	X	X	X	X
Soome	X	X	X	X	X	X	X	X	X	X	X
Prantsusmaa	X	X	X	X	X	X	X	X	X	X	X
Saksamaa	X	X	X	X	X	X	X	X	X	X	X
Kreeka	X	X	X	X	X	X	X	X	X	X	X
Ungari	X	X	X	X	X	X	X	X	X	X	X
Iirimaa	X	X	X	X	X	X	X	X	X	X	X
Itaalia	X	X	X	X	X	X	X	X	X	X	X
Läti	X	X	X	X	X	X	X	X	X	X	X
Leedu	X	X	X	X	X	X	X	X	X	X	X
Luksemburg	X	X	X	X	X	X	X	X	X	X	X
Malta	X	X	X	X	X	X	X	X	X	X	X
Madalmaad	X	X	X	X	X	X	X	X	X	X	X
Poola	X
Portugal	X	X	X	X	X	X	X	X	X	X	X
Norra	X	X	X	X	X	X	X	X	X	X	X
Slovakkia	X	X	X	X	X	X	X	X	X	X	X
Sloveenia	X	X	X	X	X	X	X	X	X	X	X
Hispaania	X	X	X	X	X	X	X	X	X	X	X
Rootsi	X	X	X	X	X	X	X	X	X	X	X
Ühendkuningriik	X

Tabel 2

Inhaleeritavad steroidid

Riik	Beklometasoon	Deksametasoon	Flunisoliid	Flutikasoon	Budesoniid	Triamsinoloon
Austria	X	X	X	X	X	X
Belgia	X	X	X	X	X	X
Küpros
Tšehhi Vabariik	X	X	X	X	X	X
Taani	X			X
Eesti	X	X	X	X	X	X
Soome	X			X
Prantsusmaa	X			X
Saksamaa	X	X	X	X	X	X
Kreeka
Ungari	X	X	X	X	X	X
Iirimaa	X			X
Itaalia	X	X	X	X	X	X
Läti	X	X	X	X	X	X
Leedu	X	X	X	X	X	X
Luksemburg	X	X	X	X	X	X
Malta				X	X
Poola
Portugal	X			X	X
Madalmaad	X	X	X	X	X	X
Norra
Slovakkia	X	X	X	X	X	X
Sloveenia	X	X	X	X	X	X
Hispaania	X			X
Rootsi	X			X
Ühendkuningriik				X

Tabel 3

Mittesteroidsed põletikuvastased ained

Riik	Kromoglütsiinhape	Nedokromiil
Austria	X	X
Belgia	X	X
Küpros	X	X
Tšehhi Vabariik	X	X
Taani	X	X
Eesti	X	X
Soome	X	X
Prantsusmaa	X	X
Saksamaa	X	X
Kreeka	X	X
Ungari	X
Iirimaa
Itaalia	X	X
Läti	X	X
Leedu	X	X
Luksemburg	X
Malta	X	X
Poola
Portugal	X
Madalmaad	X	X
Norra
Slovakkia	X	X
Sloveenia	X	X
Hispaania		X
Rootsi	X	X
Ühendkuningriik

Tabel 4

Antikoliinergilised bronhilõõgastid

Riik	Ipratroopiumbromiid	Oksitroopiumbromiid
Austria	X	X
Belgia	X	X
Küpros	X	X
Tšehhi Vabariik	X	X
Taani	X	X
Eesti	X	X
Soome	X	X
Prantsusmaa
Saksamaa	X	X
Kreeka	X	X
Ungari	X	X
Iirimaa	X	X
Itaalia
Läti	X	X
Leedu	X	X
Luksemburg	X	X
Malta	X	X
Madalmaad	X	X
Poola
Portugal	X
Norra
Slovakkia	X	X
Sloveenia	X	X
Hispaania	X	X
Rootsi	X	X
Ühendkuningriik	X	X

Tabel 5

Pikatoimelised beeta-agonist-bronhilõõgastid

Riik	Formoterool	Salmeterool
Austria	X	X
Belgia	X	X
Küpros	X
Tšehhi Vabariik	X	X
Taani
Eesti	X	X
Soome	X	X
Prantsusmaa	X	X
Saksamaa	X	X
Kreeka
Ungari	X	X
Iirimaa	X	X
Itaalia	X	X
Läti	X	X
Leedu	X	X
Luksemburg	X	X
Malta	X	X
Madalmaad	X
Poola
Portugal
Norra
Slovakkia	X	X
Sloveenia	X	X
Hispaania		X
Rootsi	X	X
Ühendkuningriik

Tabel 6

Toimeainete kombinatsioonid ühes dosaatorinhalaatoris

Riik
Austria	X Kõik tooted
Belgia	X Kõik tooted
Küpros
Tšehhi Vabariik	X Kõik tooted
Taani
Eesti
Soome	X Kõik tooted
Prantsusmaa	X Kõik tooted
Saksamaa	X Kõik tooted
Kreeka
Ungari	X Kõik tooted
Iirimaa
Itaalia	Budenosiid + fenoterool	Flutikasoon + salmeterool
Läti	X Kõik tooted
Leedu	X Kõik tooted
Luksemburg	X Kõik tooted
Malta	X Kõik tooted
Madalmaad
Poola
Portugal
Norra
Slovakkia	X Kõik tooted
Sloveenia	X Kõik tooted
Hispaania
Rootsi	X Kõik tooted
Ühendkuningriik

II LISA

Olulised meditsiinilised otstarbed

Astma ja muude krooniliste obstruktiivsete kopsuhaiguste raviks ettenähtud dosaatorinhalaatorite valmistamisel kasutatavate I rühma kontrollitavate ainete kvoodid jaotatakse järgmistele äriühingutele:

3 M Health Care Ltd (UK)

Bespak Europe Ltd (UK)

Boehringer Ingelheim GmbH (DE)

Chiesi Farmaceutici SpA (IT)

Inyx Pharmaceuticals Ltd (UK)

Ivax Ltd (IE)

Laboratorio Aldo Union SA (ES)

SICOR SpA (IT)

Valeas SpA Pharmaceuticals (IT)

Valvole Aerosol Research Italiana (VARI)

SpA — LINDAL Group Italia (IT)

III LISA

Oluline laboratoorne kasutus

I ja II rühma kontrollitavate ainete puhul, mida on lubatud kasutada laboratoorsel ja analüütilisel otstarbel, jaotatakse kvoodid järgmiselt:

Acros Organics bvba (BE)

Bie & Berntsen A-S (DK)

Carlo Erba Reactifs-SDS (FR)

Harp International (UK)

Honeywell Specialty Chemicals (DE)

Ineos Fluor (UK)

LGC Promochem (DE)

Mallinckrodt Baker (NL)

Merck KGaA (DE)

Mikro+Polo d.o.o. (SI)

Panreac Química S.A. (ES)

Sanolabor d.d. (SI)

Sigma Aldrich Chimie (FR)

Sigma Aldrich Logistik (DE)

Tazzetti Fluids (IT)

VWR I.S.A.S. (FR)

IV LISA

Oluline laboratoorne kasutus

III rühma kontrollitavate ainete puhul, mida on lubatud kasutada laboratoorsel ja analüütilisel otstarbel, jaotatakse kvoodid järgmiselt:

Airbus France (FR)

Eras Labo (FR)

Ineos Fluor (UK)

Ministry of Defense (NL)

Sigma Aldrich Chimie (FR)

V LISA

Oluline laboratoorne kasutus

Laboratoorsel ja analüütilisel otstarbel kasutatavate IV rühma kontrollitavate ainete kvoodid jaotatakse järgmistele äriühingutele:

Acros Organics (BE)

Bie & Berntsen A-S (DK)

Carlo Erba Reactifs-SDS (FR)

Health Protection Inspectorate-Laboratories (EE)

Honeywell Specialty Chemicals (DE)

Institut scientifique de service public (ISSeP) (BE)

Mallinckrodt Baker (NL)

Merck KGaA (DE)

Mikro+Polo d.o.o. (SI)

Panreac Química S.A. (ES)

Sanolabor d.d. (SI)

Sigma Aldrich Chimie (FR)

Sigma Aldrich Laborchemikalien (DE)

Sigma Aldrich Logistik (DE)

VI LISA

Oluline laboratoorne kasutus

Laboratoorsel ja analüütilisel otstarbel kasutatavate V rühma kontrollitavate ainete kvoodid jaotatakse järgmistele äriühingutele:

Acros Organics (BE)

Bie & Berntsen A-S (DK)

Merck KGaA (DE)

Mikro+Polo d.o.o. (SI)

Panreac Química S.A. (ES)

Sanolabor d.d. (SI)

Sigma Aldrich Chimie (FR)

Sigma Aldrich Logistik (DE)

VII LISA

Kriitiline laboratoorne ja analüütiline kasutus

Kriitilisel laboratoorsel ja analüütilisel otstarbel kasutatavate VI rühma kontrollitavate ainete kvoodid jaotatakse järgmistele äriühingutele:

Mebrom NV (BE)

Sigma Aldrich Logistik (DE)

VIII LISA

Oluline laboratoorne kasutus

VII rühma kontrollitavate ainete puhul, mida on lubatud kasutada laboratoorsel ja analüütilisel otstarbel, jaotatakse kvoodid järgmiselt:

Ineos Fluor (UK)

Sigma Aldrich Chimie (FR)

IX LISA

Oluline laboratoorne kasutus

IX rühma kontrollitavate ainete puhul, mida on lubatud kasutada laboratoorsel ja analüütilisel otstarbel, jaotatakse kvoodid järgmiselt:

Ineos Fluor (UK)

Sigma Aldrich Logistik (DE)

X LISA

Käesolevat lisa ei avaldata, kuna see sisaldab konfidentsiaalset äriteavet.

4.4.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 94/55

KOMISJONI OTSUS,

3. aprill 2007,

millega lõpetatakse Ameerika Ühendriikidest, Hiina Rahvavabariigist, Türgist, Ukrainast ja Venemaalt pärit pentaerütritooli importi käsitlev dumpinguvastane menetlus

(2007/214/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (1) (edaspidi “algmäärus”), eriti selle artiklit 9,

olles konsulteerinud nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

A. MENETLUS

1. Menetluse algatamine

(1)	2. detsembril 2005. aastal sai komisjon Euroopa Keemiatööstuse Nõukogult (CEFIC) (edaspidi “kaebuse esitaja”) tootjate nimel, kelle toodang moodustab olulise osa, kõnealusel juhul enam kui 50 %, ühenduse pentaerütritooli kogutoodangust, algmääruse artikli 5 kohase kaebuse.

(2)	Kaebus sisaldas tõendeid Ameerika Ühendriikidest, Hiina Rahvavabariigist, Türgist, Ukrainast ja Venemaalt pärit pentaerütritooli dumpinguhinnaga importimise ja sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida peeti menetluse algatamiseks piisavaks.

(3)	Menetlus algatati 17. jaanuaril 2006. aastal algatamisteate avaldamisega Euroopa Liidu Teatajas. (2)

2. Menetlusega seotud isikud

(4)

Komisjon andis menetluse algatamisest ametlikult teada kaebuse esitajale, ühenduse tootjatele, eksportivatele tootjatele, importijatele, kasutajatele, tarnijatele ning kõnealuse menetluse algatamisega teadaolevalt seotud ühendustele ja ekspordiriikide esindajatele. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult ning taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(5)	Kaebuse esitanud tootjad, teised ühenduse tootjad, eksportivad tootjad, importijad, kasutajad ja tarnijad tegid oma seisukohad teatavaks. Kõigile huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks neid tuleks ära kuulata, anti selleks võimalus.

(6)

Selleks, et Hiina Rahvavabariigi ja Ukraina eksportivatel tootjatel oleks võimalik soovi korral esitada turumajandusliku või individuaalse kohtlemise taotlus, saatis komisjon teadaolevalt asjaga seotud Hiina Rahvavabariigi ja Ukraina eksportivatele tootjatele ning ametiasutustele taotluse vormid. Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 7 laekusid ühelt Hiina Rahvavabariigi äriühingult turumajandusliku või individuaalse kohtlemise taotlused juhuks, kui uurimise käigus selgub, et nad ei vasta turumajandusliku kohtlemise tingimustele. Ainus Ukraina tootja taotles üksnes individuaalset kohtlemist.

(7)	Algatamisteates märkis komisjon, et Hiina Rahvavabariigi eksportijaid/tootjaid käsitleva uurimise käigus võib kohaldada väljavõttelist uuringut. Kuid kuna ainult üks äriühing tegi koostööd ja väljendas valmisolekut enda kaasamiseks valimisse, ei peetud väljavõttelist uuringut vajalikuks.

(8)

Komisjon saatis küsimustikud kõigile teadaolevalt asjaga seotud isikutele ja muudele äriühingutele, kes seda algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul taotlesid. Vastused saadi kolmelt ühenduse tootjalt, kellest ühel on kaks tehast, kolm sõltumatut importijat, viis kasutajat, üks tarnija, üks eksportiv tootja Hiina Rahvavabariigis, üks eksportiv tootja Türgis, üks eksportiv tootja Ukrainas ja üks tootja, kes nõustus koostööd tegema võimalikus võrdlusriigis Tšiilis.

(9)

Komisjon püüdis leida kõik andmed, mida ta seoses dumpingust tuleneva kahju ning ühenduse huvide kindlakstegemisega vajalikuks pidas, ning kontrollis neid; kontrollkäigud viidi läbi järgmiselt:

Ühenduse tootjad

—	Perstorp Specialty Chemicals AB, Perstorp, Rootsi

—	Perstorp Chemicals GmbH, Arnsberg, Saksamaa

—	Chemza AS Strazske, Strazske, Slovakkia

—	S.A. Polialco, Barcelona, Hispaania

Hiina Rahvavabariigi eksportiv tootja

—	Hubei Yihua Chemical Industry Co., Ltd, Yichang

Ukraina eksportiv tootja

—	Rubezhnoye State Chemical Plant (“Zaria”), Rubezhnoye

Türgi eksportiv tootja

—	MKS Marmara Entegre Kimya Sanayi A.Ș., Beșiktaș

(10)

Pidades silmas vajadust määrata kindlaks normaalväärtus neile Hiina Rahvavabariigi ja Ukraina eksportivatele tootjatele, kellele suhtes turumajanduslikku kohtlemist võibolla ei kohaldata, kontrolliti normaalväärtuse kindlakstegemiseks võrdlusriigi, käesoleval juhul Tšiili, andmete alusel järgmise äriühingu valdusi:

—	Oxiquim, Viña del Mar

Ühenduse tööstustarbija

—	Nuplex Resins BV, Bergen op Zoom, Holland

3. Uurimisperiood

(11)	Dumpingu ja kahju tekitamise uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2005 kuni 31. detsembrini 2005 (edaspidi “uurimisperiood”). Kahju hindamiseks vajalike suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2002 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi “vaatlusalune periood”).

B. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

1. Vaatlusalune toode

(12)

Vaatlusalune toode on pentaerütritool (edaspidi “penta”), mis on klassifitseeritud CN-koodiga 2905 42 00. See on lõhnatu valge kristalne tahke ühend, mida toodetakse formaldehüüdist ja atsetaaldehüüdist, ja mis on kogu maailmas alküüdvaikude toomiseks kõige laiemalt kasutatud polüool. Peamine tooraine on metanool, mida kasutatakse formaldehüüdi, atsetaaldehüüdi ja naatriumhüdroksiidi tootmiseks.

(13)	Alküüdvaigud, mida kasutatakse peamiselt pinnakattevahendites, moodustavad umbes 60–70 % kõnealuse toote lõppkasutusest. Muude rakenduste hulka kuuluvad külmiku kompressori sünteetilised määrdeained, liimainetes naket andva ainena kasutatavad vaikestrid ja pentaerütrotritooltetranitraat (PETN).

(14)

Maailmas toodetakse pentat kolmes peamises kvaliteediklassis, millest kõige levinum on penta mono klass. Teised kaks on tehniline klass ja nitreeritud klass. Kvaliteediklass oleneb puhtuseastmest, mis määratakse kindlaks mono- ja dipentaerütritooli sisalduse põhjal. Näiteks penta mono klassi puhul on monopentaerütritooli sisaldus 98 %, tehnilise klassi puhul aga 87 %. Uurimine näitas, et tootmisprotsess on peamiste penta klasside puhul suures osas samasugune, ja seega leiti, et kõigi kolme klassi tootmishind on sama. Lisaks leiti, et kõik klassid on ühesuguste peamiste füüsikaliste ja keemiliste omadustega ja neil on samasugune kasutusotstarve.

(15)	Penta mono ja penta tehnilist klassi pakutakse mõnel juhul ka peenestatud kujul, mis tähendab, et toode on pärast tootmisprotsessi jahvatatud. Keemiliselt on peenestatud penta täpselt sama toode, kuid jahvatamise tõttu on tema tootmis- ja müügihind pisut kõrgem.

(16)

Türgi eksportiv tootja oli vastu kolme erinevat kvaliteediklassi (mono, tehnilist ja nitreeritud) hõlmava ühte tüüpi penta kasutamisele. Ta väitis, et eriti peenestatud pentat tuleks pidada eritüübiks. Sellega võib nõustuda ning seega jäeti peenestatud penta, mis moodustab ühenduse tootmisharu toodangust väga väikese osa ja mille kohta ei leitud, et seda ühestki vaatlusalusest riigist ühendusse eksporditakse, käesoleva uurimisega hõlmatavate toodete hulgast välja. Leiti siiski, et neid kolme eri kvaliteediklassi pole põhjust eri tüüpideks jagada, kuna nende tootmis- ja müügihinna tase on sama. Tuleb ka rõhutada, et penta on suures osas kaup, mida lõpptarbija peab üheks ja samaks tooteks. Seetõttu lükati see taotlus tagasi ja säilitati üks tüüp.

(17)	Füüsikaliste, keemiliste ja tehniliste põhiomaduste, tootmisprotsessi ning erinevate tooteliikide asendatavuse põhjal kasutaja seisukohast vaadatuna käsitletakse kõiki penta kvaliteediklasse käesolevas menetluses ühe tootena.

2. Samasugune toode

(18)

Vaatlusalusel tootel ning vaatlusalustes riikides toodetaval ja nende siseturul müüdaval ning algselt võrdlusmaaks olema pidanud Jaapani siseturul müüdaval pental ja ühenduse tootmisharu poolt ühenduses toodetaval ja müüdaval pental leiti olevat samad tehnilised ja keemilised põhiomadused ja samad kasutusvaldkonnad.

(19)	Seetõttu jõuti esialgsele järeldusele, et kõnealused tooted on algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses samasugused.

C. DUMPING

1. Üldine metoodika

(20)	Järgnevalt kirjeldatakse üldist metoodikat. Järgmised järeldused vaatlusaluste riikide dumpingu kohta kirjeldavad seetõttu üksnes iga eksportiva riigi konkreetset olukorda.

2. Normaalväärtus

(21)	Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2 uuriti kõigepealt iga koostööd tegeva eksportiva tootja puhul, kas tema kodumaine penta müük on tüüpiline, st kas kõnealuse müügi kogumaht moodustas vähemalt 5 % asjaomase tootja ühendusse eksporditud toote müügi kogumahust.

(22)

Komisjon kontrollis seejärel, kas siseturul tüüpilistes kogustes penta müügi puhul saab olla kindel, et müük toimus tavakaubanduse raames algmääruse artikli 2 lõike 4 kohaselt, ning määras kindlaks, kui suure osa kõnealuse toote müügist moodustas tulutoov müük sõltumatutele klientidele. Kui tootmise arvestusliku maksumusega vähemalt samaväärse netohinnaga müüdud penta müügimaht moodustas vähemalt 80 % müügi kogumahust ning kui kaalutud keskmine hind oli vähemalt samaväärne tootmiskuludega, põhines normaalväärtus tegelikul kodumaisel hinnal, mis võrdus kogu uurimisperioodi jooksul toimunud kodumaise müügi hindade kaalutud keskmisega, olenemata sellest, kas nimetatud müük oli tulutoov või mitte. Kui penta tulutoova müügi maht oli kuni 80 % kõnealuse toote müügi kogumahust või kui kaalutud keskmine hind oli tootmiskuludest madalam, võeti normaalväärtuse aluseks tegelik kodumaine hind, mis võrdub ainult tulutoova müügi kaalutud keskmisega, kui kõnealune müük moodustas vähemalt 10 % penta müügi kogumahust.

(23)

Kui penta tulutoova müügi maht oli väiksem kui 10 % kõnealuse toote müügi kogumahust, loeti selle toote müügikogused ebapiisavaks, et normaalväärtust oleks võimalik kindlaks määrata kodumaise hinna põhjal. Kui tootja müüdud penta kodumaiseid hindu ei olnud võimalik normaalväärtuse määramisel aluseks võtta, tuli kasutada muud määramisviisi.

(24)	Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 3 arvutatakse normaalväärtus iga tootja tootmiskulude põhjal, millele lisatakse mõistlik summa müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi tarvis.

(25)	Seetõttu uuris komisjon, kas iga asjaomase tootja kodumaisel turul kantud müügi-, üld- ja halduskulusid ning realiseeritud kasumit käsitlevad andmed on usaldusväärsed.

(26)	Tegelikke kodumaiseid müügi-, üld- ja halduskulusid peeti usaldusväärseteks, kui asjaomase äriühingu kodumaise müügi mahtu võis pidada tüüpiliseks, nagu on määratletud algmääruse artikli 2 lõikes 2. Kodumaine kasumimarginaal määrati kindlaks tavakaubanduse raames toimunud kodumaise müügi põhjal.

(27)

Kõigil juhtudel, mil kõnealuseid tingimusi ei täidetud, uuris komisjon, kas oleks võimalik algmääruse artikli 2 lõike 6 punkti a kohaselt kasutada päritoluriigi kodumaisel turul tegutsevate teiste eksportijate või tootjate andmeid. Kui usaldusväärsed andmed olid kättesaadavad ainult ühe eksportiva tootja kohta, ei olnud võimalik kindlaks määrata algmääruse artikli 2 lõike 6 punktis a sätestatud keskmist, ning siis uuriti artikli 2 lõike 6 punktis b esitatud tingimuste täitmist, st võimalust kasutada kõnealuse eksportija või tootja sama üldkategooria toodete tootmise ja müügiga seotud andmeid. Kui need andmed ei olnud kättesaadavad või kui tootja neid ei esitanud, määrati müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum kindlaks algmääruse artikli 2 lõike 6 punkti c kohaselt, st muul sobival viisil.

3. Ekspordihind

(28)	Kõigil juhtudel, kui vaatlusalust toodet eksporditi ühenduses asuvatele sõltumatutele klientidele, määrati ekspordihind kindlaks algmääruse artikli 2 lõike 8 kohaselt, st tegelikult makstud või makstavate ekspordihindade põhjal.

a) Võrdlus

(29)

Normaalväärtust võrreldi ekspordihinnaga tehasest tarnimise tasandil. Selleks, et tagada ekspordihinna ja normaalväärtuse õiglane võrdlus, kohandati hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi nõuetekohaselt vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10. Kohandusi tehti kõigil juhtudel, kui neid peeti põhjendatuks ja täpseks ning kui neid kinnitasid kontrollitud tõendid.

b) Dumpingumarginaal

(30)	Algmääruse artikli 2 lõigete 11 ja 12 kohaselt kehtestati igale eksportivale tootjale dumpingumarginaal kaalutud keskmise normaalväärtuse ja kaalutud keskmise ekspordihinna võrdluse alusel.

4. Türgi

(31)	Küsimustikule vastas ainus teadaolev eksportiv tootja.

a) Normaalväärtus

(32)	Tootjal oli tüüpiline samasuguse toote kogumüük kodumaisel turul ja võib olla kindel, et see müük toimus tavapärase kaubandustegevuse käigus.

(33)	Lisaks leiti, et kodumaised hinnad erinesid müügikuude kaupa oluliselt.

(34)	Eespool kirjeldatut arvestades ja selleks, et võtta vaatlusaluse toote normaalväärtust uurimisperioodi jooksul nõuetekohaselt arvesse, peeti kõnealusel juhul kohaseks määrata kindlaks vaatlusaluse toote igakuine normaalväärtus.

(35)	Leiti, et normaalväärtus on asjakohane kindlaks määrata igal kuul kodumaise hinna põhjal. Seega põhines normaalväärtus Türgi kodumaise turu sõltumatute klientide poolt uurimisperioodi igal kuul tegelikult makstud või makstavatel hindadel.

b) Ekspordihind

(36)	Kõigil juhtudel müüdi vaatlusalune toode ühenduse sõltumatutele klientidele. Sellest tulenevalt määrati ekspordihind kindlaks algmääruse artikli 2 lõike 8 kohaselt ehk tegelikult makstud või makstavate ekspordihindade põhjal.

(37)	Et tagada õige võrdlemine, teades uurimisperioodi jooksul normaalväärtuses esinenud erinevusi, peeti kohaseks määrata kindlaks uurimisperioodi iga kuu kaalutud keskmine ekspordihind.

c) Võrdlus

(38)	Tehti kohandused seoses erinevustega transpordi-, kindlustus-, laadimis- ja krediidikuludes ning samuti hinnaalandustes, vahendustasudes ja tagasimaksetes.

(39)	Leiti, et esitatud andmed kindlustuskulude, võimaldatud tagasimaksete ja pakkimistasude kohta kaldusid eksportiva tootja raamatupidamisandmetest pisut kõrvale. Kohandatud summadesse tehti seetõttu vastavad parandused.

(40)

Uurimise käigus selgus veel, et eksportiv tootja maksis olulise summa nõustamisteenuste eest. Äriühing väitis, et sellised tasud ei anna alust kohanduste tegemiseks ja neid ei tuleks seega maha arvata ei ekspordihinnast ega kodumaise müügi hinnast. Leiti siiski, et see kulutus avaldas mõju vaatlusaluse toote tootmiskulule ja hinnale ning mõjutas seega hinna võrreldavust. Seetõttu eraldati vastav summa kõnealuse müügi (kodumaise, ELi ja kolmandatesse riikidesse suunatud müügi) koguse põhjal ja arvati algmääruse artikli 1 lõike 10 punktis i määratletud tähenduses kohandusena müügihinnast maha.

(41)	Krediidikulude osas leiti, et uurimisperioodi intressimäära kohta esitatud andmed ei kajastanud äriühingu tegelikke lühiajalisi finantseerimiskulusid. Seetõttu korrigeeriti krediidikulusid vastavalt.

d) Dumpingumarginaal

(42)	Kuna ekspordihindade erinevus oli ajavahemike kaupa selgelt jälgitav, leiti, et seda tegurit tuleb dumpingumarginaali arvutamisel arvesse võtta. Seetõttu võrreldi kuude kaupa vaatlusaluse toote kaalutud keskmist ekspordihinda ja kaalutud keskmist normaalväärtust.

(43)	Eespoolöeldut silmas pidades oli eksportiva tootja puhul kindlaks tehtud dumpingumarginaal, väljendatuna protsendina CIF-netohinnast ühenduse piiril, algmääruse artikli 9 lõikes 3 sätestatud miinimumlävest madalam.

(44)

Tuleb märkida, et dumpingumarginaal oleks miinimumlävest madalam ka siis, kui kaalutud keskmist normaalväärtust oleks võrreldud üksikute eksporditehingutega. Sellist võrdlust ei peetud siiski asjakohaseks. Kuigi ekspordihindade struktuur tõepoolest kuude kaupa märkimisväärselt erines (täheldati kuni 20 protsendilist ekspordihinna erinevust uurimisperioodi eri kuudel, kusjuures hinnatase oli oluliselt madalam 2005. aasta maist oktoobrini), oli igakuiste normaalväärtuste puhul suundumus sama. See oli tingitud asjaolust, et peamised toorained, mis moodustasid vaatlusaluse toote tootmiskuludest olulise osa, järgisid sama suunda. Seega kajastab põhjenduses 41 kirjeldatud meetod dumpingu kogusummat.

(45)	Kuna kogu vaatlusaluse toote eksport Türgist ühendusse langes ühe koostööd tegeva eksportiva tootja arvele, polnud põhjust arvata, et mõni eksportiv tootja hoidus koostööst kõrvale.

(46)	Sellest tulenevalt tuleks menetlus Türgi suhtes algmääruse artikli 9 lõike 3 kohaselt lõpetada.

5. Hiina Rahvavabariik ja Ukraina

a) Turumajanduslik kohtlemine

(47)

Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti b kohaselt määratakse Hiina Rahvavabariigist ja Ukrainast pärit importi käsitlevates dumpinguvastastes uurimistes normaalväärtus kindlaks vastavalt nimetatud artikli lõigetele 1–6 nende tootjate puhul, kes vastasid algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud tingimustele.

(48)

Turumajandusliku kohtlemise kriteeriumid on lühidalt ja kokkuvõtlikult järgmised:

i)	majandustegevust ja kulusid käsitlevad otsused tehakse lähtuvalt turusituatsioonist ja ilma märkimisväärse riigipoolse sekkumiseta;

ii)	äriühingutel on üks selge peamiste raamatupidamisdokumentide kogum, mida auditeeritakse sõltumatult kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega ning kohaldatakse kõigil eesmärkidel;

iii)	varasemast mitteturumajanduslikust süsteemist ei ole üle võetud märkimisväärseid moonutusi;

iv)	pankroti- ja asjaõigusega tagatakse õiguskindlus ja stabiilsus;

v)	kursside ümberarvutus toimub turukursside alusel.

(49)

Üks Hiina Rahvavabariigi eksportiv tootja taotles turumajanduslikku kohtlemist vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b ja täitis eksportivate tootjate turumajandusliku kohtlemise taotluse vormi ettenähtud tähtaja jooksul. Komisjon kogus ja kontrollis selle äriühingu valdustes kõiki turumajandusliku kohtlemise taotluses esitatud andmeid, mida ta vajalikuks pidas.

(50)	Uurimine näitas, et turumajandusliku kohtlemise taotlus tuli selle äriühingu puhul tagasi lükata, kuna äriühing ei vastanud ülalnimetatud esimese, teise ja kolmanda kriteeriumi nõuetele.

(51)

Kuna peamisteks aktsionärideks on riigi omandis olevad ettevõtted ja kuna nende aktsionäride poolt ametisse määratud direktorite osakaal on direktorite nõukogus ebaproportsionaalselt suur ja kontrolliv, leiti, et riik võib oluliselt mõjutada äriühingu igapäevast juhtimist ja kasumi jaotamist, uute aktsiate väljalaskmist, kapitali suurendamist, põhikirjas muudatuste tegemist ja äriühingu lõpetamist puudutavaid äritegevuslikke otsuseid ning seetõttu ei ole neid otsuseid tehtud turusituatsioonist lähtuvalt.

(52)

Lisaks ei kajastanud äriühingu raamatupidamine tegelikku rahalist olukorda, kuna äriühing tegi põhjendamatuid ümberjaotusi põhivara amortisatsiooniks, mis on rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite 1–13 rikkumine. Koos asjaoluga, et äriühingu audiitorid ei väljendanud avastatud tõsiasjade suhtes mingit kahtlust ega andnud selgitusi, kujutas see endast rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite selget rikkumist.

(53)

Esialgsete varade hindamise osas ei õnnestunud äriühingul esitada seletust selle kohta, millistel alustel see hindamine toimus. Samuti ei õnnestunud äriühingul esitada tõendeid kontorihoone rendimaksete kohta. Mõlemad puudused osutasid, et varasemast mitteturumajanduslikust süsteemist on üle võetud olulisi moonutusi.

(54)

Konsulteeriti nõuandekomiteega ja asjaga otseselt seotud isikutele anti võimalus esitada ülaltoodud järelduste kohta märkusi. Kuid ühtegi märkust ei esitatud. Kommenteerimise võimalus anti ka ühenduse tootmisharule ning see nõustus komisjoni järeldustega turumajandusliku kohtlemise kohaldamise kohta.

(55)	Eespool öeldu põhjal jõuti järeldusele, et selle Hiina eksportiva tootja suhtes ei ole turumajanduslikku kohtlemist võimalik kohaldada.

b) Individuaalne kohtlemine

(56)

Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt kehtestatakse selle artikli alla kuuluvatele riikidele võimalik üleriigiline tollimaks, välja arvatud juhul, kui äriühingud saavad tõendada, et nad vastavad kõigile algmääruse artikli 9 lõikes 5 kehtestatud kriteeriumidele, mille alusel kohaldatakse individuaalset kohtlemist.

(57)

Hiina eksportiv tootja, kelle suhtes polnud turumajanduslikku kohtlemist võimalik kohaldada, taotles individuaalset kohtlemist juhul, kui talle turumajanduslikku kohtlemist ei võimaldata. Kuid nagu põhjenduses 51 kirjeldatud, leiti, et riik mõjutas äriühingu direktorite nõukogus olevate esindajate kaudu oluliselt ekspordihindu ja -koguseid ja müügitingimusi sellisel moel, et neid ei saanud lugeda vabalt määratuks. Lisaks tähendas selline riigipoolne sekkumine äriühingu igapäevasesse juhtimisse, et kui kõnealusele eksportijale kehtestatakse individuaalne tollimaksumäär, ei ole võimalik välistada meetmetest kõrvalehoidmise ohtu.

(58)	Kuna leiti, et vastavalt algmääruse artikli 9 lõikele 5 ei vasta see Hiina eksportiv tootja kõigile nõudmistele, mis on vajalikud individuaalse kohtlemise kohaldamiseks, tuli sellest tulenevalt individuaalse kohtlemise taotlus tagasi lükata.

(59)

Ukraina ainuke koostööd tegev eksportiv tootja, kes ei olnud turumajanduslikku kohtlemist taotlenud, taotles ainult individuaalset kohtlemist. Kuid teadaolevalt pole Ukrainas ühtegi teist penta tootjat; seda kinnitab asjaolu, et koostööd tegeva eksportiva tootja esitatud Ukrainast ühendusse eksporditava penta andmed vastasid Eurostati viidatud kogustele. Seetõttu ei peetud vajalikuks otsustada, kas võimaldada sellele eksportivale tootjale individuaalset kohtlemist, kuna igal juhul kehtestatakse üks üleriigiline tollimaks.

c) Normaalväärtus

i) Võrdlusriik

(60)	Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt tuleb võrdlusriigis kehtivate hindade või arvestusliku normaalväärtuse põhjal määrata normaalväärtus kindlaks nende eksportivate tootjate puhul, kellele turumajanduslikku kohtlemist ei võimaldatud.

(61)	Algatamisteates viitas komisjon oma kavatsusele kasutada Jaapanit Hiina Rahvavabariigi ja Ukraina normaalväärtuse kehtestamiseks sobiva võrdlusriigina ning palus huvitatud isikutel seda kommenteerida. Ükski huvitatud isik sellele ettepanekule vastuväiteid ei esitanud.

(62)	Komisjon võttis ühendust teadaoleva penta tootjaga Jaapanis ja palus, et ta teeks käesoleva menetluse ajal koostööd. Kuid koostööst keelduti.

(63)	Alguses ei valitud käesoleva menetlusega hõlmatud riike sellepärast, et nad kas ei teinud koostööd või nende kodumaine turg võis dumpingu kasutamise tõttu moonutatud olla. Seepärast taotles komisjon koostööd kõigi teiste penta tootjatega Tšiilis, Taiwanis, Brasiilias ja Korea Vabariigis.

(64)

Koostööd oli nõus tegema ainult üks Tšiili tootja. Kuigi Tšiilis oli ainult üks tootja, oli Tšiilis penta kodumaisel turul uurimisperioodi jooksul märkimisväärne konkurents Hiinast, Korea Vabariigist, Rootsist, Taiwanist ja Ameerika Ühendriikidest pärit impordi tõttu, kuna seal pole kehtestatud ei kvoote ega koguselisi impordipiiranguid.

(65)	Eelnimetatut silmas pidades tehti esialgne järeldus, et Tšiili on algmääruse artikli 2 lõike 7 kohaselt kõige sobivam ja põhjendatum võrdlusriik.

(66)	Seega saadeti sellele tootjale küsimustik, milles sooviti saada teavet samasuguse toote kodumaiste müügihindade ja tootmiskulude kohta, ning vastuses esitatud andmeid kontrolliti kohapeal.

(67)	Kuid uurimine näitas, et Türgi koostööd tegev eksportiv tootja dumpingut ei kasutanud. Türgi pentaturul polnud märgatavaid moonutusi ning Türgi tootja tootmisprotsess ja kasutatavad toorained on Hiina ja Ukraina eksportivate tootjate omadega sarnasemad.

(68)	Seetõttu järeldati, et Türgit võib pidada käesoleva menetluse jaoks põhjendatud võrdlusriigiks.

ii) Normaalväärtuse kindlaksmääramine võrdlusriigis

(69)	Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt määrati võrdlusriigi tootjalt saadud kinnitatud andmete põhjal normaalväärtus kindlaks nende eksportivate tootjate puhul, kellele turumajanduslikku kohtlemist ei võimaldatud.

(70)	Normaalväärtus määrati kindlaks põhjendustes 32–35 kirjeldatud viisil.

d) Ekspordihinnad

(71)	Hiina ja Ukraina eksportivate tootjate ühendusse suunatud eksportmüük läks otse ühenduse sõltumatutele klientidele ja seega määrati ekspordihind kindlaks algmääruse artikli 2 lõike 8 kohaselt tegelikult makstud või makstavate ekspordihindade põhjal.

(72)	Kuna kogu uurimisperioodi keskmist normaalväärtust ei peetud põhjendustes 33–37 selgitatud põhjustel tüüpiliseks, määrati kindlaks kuu keskmised ekspordihinnad.

e) Võrdlus

(73)	Kui see oli otstarbekas ja põhjendatud, tehti korrigeerimised transpordi-, kindlustus-, käitlemis-, lisa-, pakkimis-, krediidi- ja pangakulude osas.

f) Dumpingumarginaalid

(74)	Iga eksportiva tootja puhul, kellele ei võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist, võrreldi võrdlusriigi kohta kindlaks määratud kaalutud keskmist normaalväärtust ühendusse eksportimise kaalutud keskmise ekspordihinnaga, nagu on ette nähtud algmääruse artikli 2 lõikes 11.

(75)

Eurostati andmete kohaselt jäi Hiina Rahvavabariigi koostööd tegeva eksportiva tootja eksporditud penta maht tunduvalt alla 70 % Hiina Rahvavabariigist uurimisperioodi jooksul imporditud penta kogumahust. Seega tuli koostööst keeldunud Hiina Rahvavabariigi eksportivate tootjate puhul määrata dumpingumarginaal vastavalt algmääruse artiklile 18 teadaolevate faktide põhjal. Seetõttu peeti vajalikuks määrata dumpingumarginaal koostööd tegeva tootja kõrgeima dumpinguhinnaga tehingute alusel. Sellist lähenemisviisi peeti vajalikuks, et vältida koostööst keeldumise korral soodustuste tegemist ning pidades silmas asjaolu, et puudusid tõendid selle kohta, et koostööd mittetegev pool oleks kasutanud dumpingut väiksemas ulatuses.

(76)	Sellepärast arvutati keskmine üleriigiline dumpingumarginaal, kasutades kaalufaktorina mõlema eksportijate rühma (koostööd teinute ja koostööst keeldunute) CIF-hinda.

(77)	Nagu eelnevalt põhjenduses 59 selgitatud, peeti Ukraina puhul kõrgest koostöötasemest tulenevalt asjakohaseks kehtestada üleriigiline dumpingumarginaal samal tasemel koostööd tegeva eksportiva tootja dumpingumarginaaliga.

(78)

Dumpingumarginaal, väljendatuna protsendimäärana impordi CIF-hinnast ühenduse piiril ilma tollimaksu tasumata, on järgmine:

Riik	Dumpingumarginaal
Hiina Rahvavabariik	18,7 %
Ukraina	10,3 %

6. Venemaa ja Ameerika Ühendriigid

(79)	Ükski Venemaa ega Ameerika Ühendriikide tootja ei teinud käesoleva uurimise raames koostööd. Sellest tulenevalt, ja sobivama aluse puudumisel, määrati üleriigiline dumpingumarginaal ajutiselt teadaolevate faktide, st kaebusest saadud andmete põhjal vastavalt algmääruse artiklile 18.

(80)

Dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendimäärana impordi CIF-hinnast ühenduse piiril ilma tollimaksu tasumata, on järgmised:

Riik	Dumpingumarginaal
Venemaa	25 %
Ameerika Ühendriigid	54 %

D. KAHJU

1. Ühenduse toodang

(81)

Uurimisel tehti kindlaks, et samasugust toodet valmistab ühenduses viis tootjat, kellest ühel on kaks tootmisrajatist. Kaebus esitati nende kahe tootja nimel. Pärast menetluse alustamist otsustas kolmas tootja seda menetlust toetada, tehes uurimisel igakülgset koostööd. Ülejäänud kaks tootmist ja müüki käsitlevaid üldandmeid esitanud tootjat toetasid menetlust.

(82)

Seega on algmääruse artikli 4 lõike 1 kohaldamisel esialgse ühenduse tootmismahu arvutamiseks liidetud kolme koostööd tegeva ühenduse tootja tootmismaht ja kahe teise tootja tootmismaht nende esitatud andmete põhjal. Selle põhjal oli samasuguse toote kogutoodang ühenduses uurimisperioodil 115 609 tonni.

2. Ühenduse tootmisharu määratlus

(83)	Uurimisel igakülgset koostööd teinud kolme ühenduse tootja toodang moodustas 94 % ühenduses toodetud samasugusest tootest. Seetõttu käsitletakse neid algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses ühenduse tootmisharuna.

3. Tarbimine ühenduses

(84)

Ühenduse tarbimine määrati kindlaks ühenduse teadaolevate tootjate müügimahu ja kolmandatest riikidest pärit vastavate CN-koodide alla klassifitseeritud toodete impordi põhjal vastavalt Eurostati andmetele. Sellega seoses tuleb märkida, et ainult üks kahest kaebust mitteesitanud ühenduse tootjast esitas müügiandmed kogu vaatlusaluse perioodi kohta. Teise tootja müüki ei arvestatud, sest need esitati ainult uurimisperioodi kohta. Kuna need müügimahud olid madalad, siis nende väljajätmine üldpilti ei mõjuta. Nagu alltoodud tabelis näha, kahanes ühenduse tarbimine vaatlusaluse toote ja samasuguse toote osas vaatlusaluse perioodi jooksul 12 %. Nõudlus püsis aastatel 2003–2004 stabiilsena, kuid kahanes uurimisperioodil eelneva aastaga võrreldes 9 %.

	2002	2003	2004	Uurimisperiood
Ühenduse tarbimine (tonnides)	83 195	80 697	80 403	73 025
Indeks	100	97	97	88

4. Vaatlusalustest riikidest ühendusse saabuv import

a) Kumulatsioon

(85)

Komisjon kaalus, kas Hiina Rahvavabariigist, Türgist, Ukrainast, Ameerika Ühendriikidest ja Venemaalt pärit penta impordi mõjusid tuleks vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 4 hinnata kumulatiivselt. Tuletatakse meelde, et Türgist pärit impordi kohta ei leitud, et see oleks toimunud dumpinguhindadega ja seetõttu tuleks menetlus sellest riigist pärit impordi suhtes lõpetada.

b) Dumpingumarginaal ja impordimaht

(86)

Kui Türgi välja arvata, siis kõigi ülejäänud nelja riigi keskmised dumpingumarginaalid ületavad algmääruse artikli 9 lõikes 3 määratletud miinimumläve ja nimetatud riikidest pärit impordi maht ei ole algmääruse artikli 5 lõike 7 tähenduses tühine, nende vastavad turuosad ulatusid uurimisperioodil 1,8 %ni Hiina Rahvavabariigi, 1,5 %ni Venemaa, 3,7 %ni Ukraina ja 1,9 %ni Ameerika Ühendriikide puhul.

c) Konkurentsitingimused

(87)	Hiina Rahvavabariigist, Ukrainast ja Venemaalt pärit impordi maht suurenes vaatlusaluse perioodi jooksul oluliselt ning hinnasuundumused on sarnased, viies ühenduse tootmisharu hinnad selgelt alla.

(88)

Nagu eespool nimetatud, on tuvastatud, et kõnealustest riikidest imporditud kõnealusel tootel ja ühenduse tootmisharu toodetud ja müüdud samasugusel tootel on samasugused tehnilised, füüsikalised ja keemilised põhiomadused ning kasutusotstarve. Lisaks sellele müüakse kõiki tooteid sarnaste müügikanalite kaudu samadele klientidele ja seega nad konkureerivad üksteisega.

(89)

Leiti, et Ameerika Ühendriikidest pärit import ei viinud ühenduse tootmisharu hindu alla (vt põhjendus 141). Ameerika Ühendriikide eksportijate hinnakäitumine oli tegelikult hoopis teistsugune kui teiste kõnealuste riikide eksportijate hinnakäitumine. Ameerika Ühendriikidel õnnestus oma turuosa ühenduse turul suurendada hindadega, mis olid ülejäänud kolme riigi hindadest kõrgemad. Seda saab seletada asjaoluga, et üks Ameerika Ühendriikide eksportiv tootja on olnud väga edukas teisel turulõigul, kus on võimalik kehtestada kõrgem hind. Neil asjaoludel leiti, et Ameerika Ühendriikidest pärit impordi kumulatiivne hindamine Hiina Rahvavabariigist, Ukrainast ja Venemaalt pärit dumpinguhinnaga impordi taustal ei olnud Ameerika Ühendriikidest pärit impordi ning kolmest vaatlusalusest riigist pärineva dumpinguhinnaga impordi ja ühenduse samasuguse toote vaheliste konkurentsitingimuste valguses kohane.

(90)	Eelnimetatu põhjal järeldati, et olid täidetud kõik uurimisega seotud Hiina Rahvavabariigist, Ukrainast ja Venemaalt pärit penta impordi kumuleerumist põhjendavad tingimused.

d) Kumulatiivne maht ja turuosa

(91)

Hiina Rahvavabariigist, Ukrainast ja Venemaalt pärit impordi maht kasvas Eurostati andmete põhjal märkimisväärselt 1 235 tonnilt 2002. aastal 5 136 tonnini uurimisperioodil. Nende summaarne turuosa kasvas samal perioodil pidevalt, suurenedes 1 %lt 7 %ni. Seda tuleb vaadelda kahaneva tarbimise taustal.

	2002	2003	2004	Uurimisperiood
Impordimaht (tonnides)	1 235	3 397	4 752	5 136
Indeks	100	275	385	416
Turuosa	1 %	4 %	6 %	7 %

e) Impordihinnad ja hindade allalöömine

(92)

Hinnainfo kolmest vaatlusalusest riigist pärineva koguimpordi kohta on võetud Eurostatist. Järgnevas tabelis on esitatud Hiina Rahvavabariigist, Ukrainast ja Venemaalt pärit impordi keskmiste hindade areng. Vaatlusaluse perioodi jooksul langesid need hinnad 13 %.

	2002	2003	2004	Uurimisperiood
Impordihinnad (eurot tonni kohta)	1 131	1 032	1 030	988
Indeks	100	91	91	87

(93)

Hinna allalöömise kindlaksmääramiseks analüüsis komisjon uurimisperioodi käsitlevaid andmeid. Asjakohaste ühenduse tootmisharu müügihindadena käsitleti sõltumatutele klientidele kehtestatud müügihindu, mida vajaduse korral korrigeeriti tehasehinna tasemele, st arvati maha veokulud ühenduses ning alla- ja mahahindlused. Neid hindu võrreldi kolmest vaatlusalusest riigist pärit impordi hindadega. Kuna Venemaa koostööd ei teinud, on Venemaa kaalutud keskmine ekspordihind võetud Eurostatist. Hiina Rahvavabariigi ja Ukraina ekspordihindu võrreldi koostööd tegevate tootjate kehtestatud ekspordihindadega, millest on maha arvatud allahindlused ja soodustused ning mida on vajaduse korral korrigeeritud CIF-hindade tasemeni ühenduse piiril koos nõuetekohase tollivormistuskulude ja impordijärgsete kulude korrigeerimisega. Mõlemal juhul on hinnad tüüpilised, kuna Ukrainas on ainult üks penta tootja ja Hiina Rahvavabariigikoostööd tegeva tootja eksport moodustas umbes poole kogu Hiina Rahvavabariigist ühendusse eksporditavast pentast.

(94)	Võrdlus näitas, et uurimisperioodi jooksul oli kaalutud keskmine hindade allalöömismarginaal Hiina Rahvavabariigi puhul 11,3 %, Ukraina puhul 6,2 % ja Venemaa puhul 11,9 %.

5. Ühenduse tootmisharu olukord

(95)	Vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 5 sisaldas uurimine, mis käsitles dumpinguhinnaga impordi mõju ühenduse tootmisharule, kõigi tootmisharu seisundit mõjutavate majandustegurite ja -näitajate analüüsi vaatlusalusel perioodil.

a) Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(96)

Toodang vähenes 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajajärgul 3 %. Toodangu kasv 2004. aastal tulenes ühe tootja tootmisvõimsuse suurenemisest. Tootmismahtude areng oli järgmine:

	2002	2003	2004	Uurimisperiood
Toodang (tonnides)	111 665	103 913	115 204	108 309
Indeks	100	93	103	97

(97)

Tootmisvõimsus määrati ühenduse tootmisharu tootmisüksuste nimivõimsuse põhjal, võttes arvesse tootmiskatkestusi. Tootmisvõimusus suurenes vaatlusalusel perioodil 6 %. Suurenemine toimus peamiselt 2004. aastal ja tulenes ühelt poolt ühe tootja edukast kitsaskohtade likvideerimisest ja teiselt poolt sama tootja teise tehase ümberkorraldamisest.

(98)

Tootmismahtude vähenemise ja tootmisvõimsuse mõningase suurenemise tulemusena langes tootmisvõimsuse rakendamine 95 %lt 2002. aastal 87 %ni uurimisperioodil.

	2002	2003	2004	Uurimisperiood
Tootmisvõimsus (tonnides)	117 020	119 020	123 987	123 987
Indeks	100	102	106	106
Tootmisvõimsuse rakendamine	95 %	87 %	93 %	87 %

b) Varud

(99)

Varud suurenesid vaatlusalusel perioodil üle kahe korra, mis näitab, et ühenduse tootmisharul on üha raskem oma tooteid ühenduse turul müüa.

	2002	2003	2004	Uurimisperiood
Varud (tonnides)	3 178	6 598	6 910	7 122
Indeks	100	208	217	224

c) Ühenduse müügimaht, turuosad ja keskmised ühikuhinnad

(100)

Ühenduse tootmisharu poolt ühenduse turul sõltumatutele klientidele toimunud penta müük kahanes ühtlaselt 64 663 tonnilt 2002. aastal 54 543 tonnini uurimisperioodil, st 16 %. Müügimahtude vähenemine oli seega suurem kui ühenduse tarbimise vähenemine, mis, nagu eespool nimetatud, kahanes sama perioodi jooksul 12 %. Seega küündis tootmisharu turuosakaotus 3 protsendipunktini. Turuosa kahanes 78 %lt 2002. aastal 75 %le uurimisperioodil.

	2002	2003	2004	Uurimisperiood
Müügimaht ELis (tonnides)	64 663	61 308	58 681	54 543
Indeks	100	95	91	84
Turuosa	78 %	76 %	73 %	75 %

(101)

Keskmised müügihinnad sõltumatutele klientidele ühenduse turul kahanesid vaatlusalusel perioodil 11 %. Ajavahemikus 2002–2003 hinnad pisut tõusid, pärast seda langesid hinnad uuesti ja jõudsid rekordiliselt madalale tasemele uurimisperioodil, kui hinnaks oli 1 040 eurot tonni kohta.

(102)

Vaatlusalusel perioodil toimunud hinnalanguste puhul tuleb arvesse võtta ühenduse tootmisharu püüdlusi konkureerida dumpinguhinnaga impordiga. Praegused hinnatasemed pole siiski jätkusuutlikud, kuna ühenduse tootmisharu on sunnitud müüma turul püsimiseks omahinnast madalama hinnaga.

	2002	2003	2004	Uurimisperiood
Kaalutud keskmine hind (eurot tonni kohta)	1 163	1 203	1 151	1 040
Indeks	100	103	99	89

d) Tasuvus ja rahakäive

(103)

Vaatlusaluse perioodi jooksul kahanes ühenduse tootmisharu tasuvus järsult 12,6 %lt 2002. aastal – 11,5 %ni uurimisperioodil. 2004. aastal teenis ühenduse toomisharu ikka veel väikest kasumit, kuid uurimisperioodil muutus olukord dramaatiliselt, kui tootmisharu läks kahjumisse. Selle arengu peamine põhjus on see, et tooraine, eriti tootmiskuludest umbes 25 % moodustava metanooli hinna tõusu ei olnud võimalik vaatlusalustest riikidest pärit impordi madala hinnataseme tõttu lõpptarbijale edasi kanda.

	2002	2003	2004	Uurimisperiood
Maksueelne kasumimarginaal	12,6 %	7,5 %	5,7 %	–11,5 %

(104)

Koos tasuvuse kahanemisega halvenes vaatlusalusel perioodil ka rahakäive ja muutus uurimisperioodil negatiivseks. Negatiivse rahakäibe absoluuttaseme langus perioodi lõpul tulenes tootmis- ja müügimahu vähenemisest.

	2002	2003	2004	Uurimisperiood
Rahakäive (eurodes)	16 189 720	9 427 189	4 441 120	–3 012 661
Indeks	100	58	27	–19

e) Investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime

(105)

Investeeringute arengusuund oli uurimisperioodil positiivne. Peamised investeeringud tehti siiski 2003. aastal, kui ühenduse tootmisharu oli veel tulutoov. Uurimisperioodil tehtud investeeringud puudutasid ühe tootja kitsaskohtade likvideerimist ja teise tootja tootmisseadmete keskkonnanõuetega vastavusse viimist.

	2002	2003	2004	Uurimisperiood
Investeeringud (eurodes)	3 756 302	8 483 655	2 956 275	4 394 137
Indeks	100	226	79	117

(106)

Samasuguse toote tootmise ja müügi investeeringutasuvus oli uurimisperioodil negatiivne ning vähenes vaatlusaluse perioodi jooksul märkimisväärselt, mis kajastab eespool mainitud müügi tasuvuse arengusuunda.

	2002	2003	2004	Uurimisperiood
Investeeringutasuvus	18,5 %	10,5 %	7,9 %	–13,5 %
Indeks	100	57	43	–73

(107)

Puudusid viited sellele, et ühenduse tootmisharul, mis koosneb suurtest, ka muude toodete valmistamisega tegelevatest äriühingutest, oleks probleeme oma tegevuseks kapitali kaasamisega ja seega leiti, et ühenduse tootmisharu oli kogu vaatlusaluse perioodi vältel suuteline oma tegevuseks kapitali kaasama.

f) Tööhõive, tootlikkus ja palk

(108)

Tööhõive, tootlikkuse ja töötasude areng olid järgmised:

	2002	2003	2004	Uurimisperiood
Töötajate arv	290	296	293	299
Indeks	100	102	101	103
Tootlikkus (tonnides töötaja kohta)	385	351	393	362
Indeks	100	91	102	94
Tööjõukulud töötaja kohta (eurodes)	43 379	44 469	46 899	44 921
Indeks	100	103	108	104

(109)

Töötajate arv kasvas vaatlusalusel perioodil 3 %. See tulenes ühe ühenduse tootja juures tehtud ümberkorraldustest, mille tulemusena toimus penta tootmisel osalevate töötajate ettevõttesisene ümberjaotamine, kuigi äriühingu töötajate koguarv jäi samaks. Töötajate arvu mõningase suurenemise ja tootmismahtude vähenemise tulemusena oli tootlikkuse arengusuund vaatlusalusel perioodil negatiivne.

(110)

Keskmine palgatase töötaja kohta suurenes vaatlusalusel perioodil 4 %, mis on vähem kui samal perioodil toimunud inflatsiooni kasv.

g) Kasv

(111)

Ühenduse tarbimine suurenes vaatlusalusel perioodil 12 %, kuid ühenduse tootmisharu müügimaht vähenes 16 % ning Hiina Rahvavabariigist, Ukrainast ja Venemaalt pärit impordi mahud suurenesid samaaegselt enam kui 300 % ja Ameerika Ühendriikidest pärit impordi maht suurenes enam kui 700 %. Sellest tulenevalt kaotas ühenduse tootmisharu turuosa, samas kui kõnealuse impordi turuosad suurenesid.

h) Tegeliku dumpingumarginaali suurus ja toibumine varasemast dumpingust

(112)

Hiina Rahvavabariigi, Ukraina, Ameerika Ühendriikide ja Venemaa dumpingumarginaalid on toodud eespool, dumpingut käsitlevas punktis. Need marginaalid ületavad selgelt miinimumläve. Dumpinguhinnaga impordi mahtu ja hinda arvestades ei saa tegeliku dumpingumarginaali mõju tähtsusetuks pidada.

(113)

Ühendus ei ole toibumas varasema dumpingu või subsideerimise mõjust, kuna selliseid uurimisi ei ole varem läbi viidud.

6. Järeldus kahju kohta

(114)

Kahjunäitajate analüüs näitab, et olukord ühenduse tootmisharus halvenes oluliselt pärast 2002. aastat ja jõudis madalpunkti uurimisperioodil, kui ühenduse tootmisharu kahjum oli 11,5 %.

(115)

Vaatlusaluse perioodi kahaneva tarbimise taustal vähenes ühenduse tootmine 3 % ja tootmisvõimsuse rakendamine vähenes samal perioodil 8 %. Müügimaht ühenduse turul vähenes 16 % ja müügi väärtus 25 %. See areng kajastub ka suuremates varudes, mis vaatlusalusel perioodil peaaegu kahekordistusid. See viis turuosa vähenemiseni 78 %lt 2002. aastal 75 %ni uurimisperioodil. Keskmised ühikuhinnad vähenesid vaatlusalusel perioodil 11 %, mis ei kajastanud sama perioodi vältel toimunud toormehindade tõusu. Et mitte rohkem turuosa kaotada ja tootmist käigus hoida, polnud ühenduse tootmisharul muud valikut, kui järgida dumpinguhinnaga impordi kehtestatud hinnataset. See tõi kaasa märkimisväärse tasuvuse languse uurimisperioodil.

(116)

Suurem osa teisi kahjunäitajaid kinnitavad samuti ühenduse tootmisharu rasket olukorda. Investeeringutasuvus ja rahakäive olid negatiivsed ning tootlikkus langes. Investeeringud näitasid siiski positiivset arengusuunda. Uurimisperioodil (aastal, mil ühenduse tootmisharu oli kahjumis) tehtud investeeringud olid suunatud tegelikult pigem kitsaskohtade likvideerimisele ja seadmete keskkonnanõuetega vastavusse viimisele kui uutesse tootmisseadmetesse investeerimisele. Töötajate arvu vähene suurenemine oli tingitud ühest ümberkorraldustest ühe tootja juures ega hõlmanud selle tootja poolt uute töötajate värbamist majandusliku halvenemise olukorras.

(117)

Eelöeldut arvestades võib järeldada, et ühenduse tootmisharu kandis algmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses olulist kahju.

E. PÕHJUSLIKUD SEOSED

1. Sissejuhatav märkus

(118)

Kooskõlas algmääruse artikli 3 lõigetega 6 ja 7 kontrolliti, kas vaatlusalustest riikidest pärit vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga import on tekitanud ühenduse tootmisharule kahju sellisel määral, et seda on võimalik pidada oluliseks. Lisaks dumpinguhinnaga impordile uuriti ka muid teadaolevaid tegureid, mis võivad samal ajal kahjustada ühenduse tootmisharu, vältimaks nende tegurite tekitatud võimaliku kahju omistamist dumpinguhinnaga impordile.

2. Dumpinguhinnaga impordi mõju

(119)

Tuletatakse meelde, et Türgi puhul, kelle turuosa ulatus uurimisperioodil 8,6 %ni, oli kehtestatud dumpingumarginaal alla miinimumläve. Seetõttu ei arvestatud Türgist pärit importi mõju analüüsimisel, mis dumpinguhinnaga impordil on ühenduse tootmisharule tekitatud kahju puhul. Ülejäänud riikide summaarne turuosa küündis uurimisperioodil 9 %ni.

(120)

Hiina Rahvavabariigist, Ukrainast ja Venemaalt pärit impordi mahud suurenesid vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt nii absoluutarvudes kui ka turuosa poolest. 2002. aastal olid impordimahud peaaegu ebaolulised, küündides vaid 1 235 tonnini, vaatlusalusel perioodil aga suurenesid need 316 % võrra, ulatudes uurimisperioodil 5 136 tonnini. Nende summaarne turuosa kasvas samal perioodil 1 protsendilt 7 %ni. Kaalutud keskmised impordihinnad langesid 13 %, mis tõi uurimisperioodi jooksul kaasa selge hindade allalöömise. Vaatlusalusel perioodil toimunud kolmest vaatlusalusest riigist pärit impordi mahtude oluline kasv ja nende turuosa suurenemine hindadega, mis jäid tunduvalt all ühenduse tootmisharu hindadest, langes seega ajaliselt kokku ühenduse tootmisharu üldise finantsolukorra märgatava halvenemisega.

(121)

Ühenduse tootmisharu väitis, et isegi väikese turuosa puhul tekitas dumpinguhinnaga import majandustegevuse eripära tõttu tõsiseid turuhäireid. Penta on kaup, ja turul määratud madalaim hind määrab suures osas ära turuhinna, millest peavad lähtuma teised tootjad, kui nad tahavad tellimusi säilitada. Seda illustreerib ühenduse tootmisharu müügihindade langustrend vaatlusalusel perioodil, samas kui peamise tooraine, metanooli, hinnad tõusid. Ühenduse tootmisharu väidab, et ei kavatsenud tooraine hinnatõusu dumpinguhinnaga impordi tugeva surve tõttu klientidele üle kanda. See põhjustas tasuvuse, investeeringutasuvuse ja rahakäibe järsu vähenemise.

(122)

Seda arengut lähemalt uurides ilmneb siiski, et ühenduse tootmisharu finantsolukord uurimisperioodi vältel märkimisväärselt halvenes. Uurimisperioodile eelnevatel aastatel kasvas Hiina Rahvavabariigist, Ukrainast ja Venemaalt pärit import oluliselt – 1 235 tonnilt 2002. aastal 4 752 tonnini 2004. aastal ehk 285 %, samas kui neist riikidest pärit impordi hinnad kahanesid samal perioodil 9 %. Impordi seesuguse hüppelise kasvu mõju ühenduse tootmisharu olukorrale polnud siiski dramaatiline, st kuigi müügimaht vähenes 9 % ja hinnad langesid 1 %, püsis saavutatud tasuvus 2004. aastal mõistlikul tasemel (5,7 %). Ühenduse tootmisharu müügi 7 % vähenemine langes uurimisperioodil kokku vaatlusalustest riikidest pärit impordi 8 protsendilise kasvuga, mis oli kahe eelneva aastaga võrreldes suhteliselt väike kasv. Kuid ühenduse tootmisharu tasuvuse suur vähenemine – 11,5 %ni ja finantsolukorra järsk halvenemine toimus üksnes uurimisperioodil.

(123)

Ülaltoodut silmas pidades tuleb välja, et kui vaadelda tervet vaatlusalust perioodi, siis on dumpinguhinnaga impordi arengu ja ühenduse tootmisharu kannatatud kahju vahel mõningane vastavus. Ent näib, et dumpinguhinnaga import üksi ei seleta ühenduse tootmisharu tasuvuse järsku langust uurimisperioodil. Seetõttu ei saa järeldada, et dumpinguhinnaga impordil oleks olnud uurimisperioodil haripunkti jõudnud ühenduse tootmisharu kahjustavas olukorras määrav osa.

3. Muude tegurite mõju

a) EÜ tarbimise vähenemine

(124)

Penta tarbimine ühenduses vähenes vaatlusalusel perioodil 12 %. See vähenemistrend tundub olevat seotud alküüdvaikude nõudluse kahanemisega värvitööstuses, mis moodustab ühenduse turul penta lõppkasutusest umbes 70 %. Käik värvitööstuse jaoks alküüdvaikusid tootva penta tööstustarbija juurde näitas, et alküüdvaikude nõudlus peaks tulevikus veelgi kahanema muudatuste tõttu keskkonnaseadustes, millega kehtestatakse piirangud nii arhitektuurilistes kui ka tööstuslikes rakendustes kasutatavast värvist lenduvate orgaaniliste ühendite heitkogustele. Kuna alküüdvaigud ei ole lenduvate orgaaniliste ühendite poolest nii keskkonnasõbralikud kui teised tehnoloogiad, peaks nende kasutus värvides vähenema.

(125)

Ühenduse tootmisharu müügi maht vähenes 16 % ja turuosa kolm protsendipunkti, langedes 78 %lt 2002. aastal 75 %ni uurimisperioodil. Hiina Rahvavabariigist, Ukrainast ja Venemaalt pärit impordi maht suurenes vaatlusalusel perioodil 316 %, millest tulenevalt kasvas nende turuosa 1 %lt 7 %ni ja võttis seega üle ühenduse tootmisharu kaotatud turuosa. Seega ei seleta penta nõudluse vähenemine ühenduses ühenduse tootmisharu olukorra halvenemist vaatlusalusel perioodil.

(126)

Kuid tarbimise areng aasta jooksul näitab, et 2004. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal kahanes tarbimine palju rohkem, langedes eelmiste aastatega võrreldes 9 % võrra. Aastatel 2003–2004 püsis tarbimine stabiilne, samas kui aastatel 2002–2003 kasvas see 3 %. Kuna tarbimise kasv langes kokku perioodiga, mil ühenduse tootmisharu hakkas kahjumit kandma, ei saa seega välistada, et penta nõudluse vähenemine ühenduse turul on ühenduse tootmisharu olukorrale kahjustavalt mõjunud.

b) Import muudest kolmandatest riikidest

(127)

Import muudest kolmandatest riikidest (viiest kõige suuremast) oli järgmine:

	2002	2003	2004	Uurimisperiood
Tšiili
Maht (tonnides)	1 600	536	1 032	1 384
Indeks	100	34	65	87
Hinnad (eurot tonni kohta)	1 141	1 245	1 128	981
Indeks	100	109	99	86
India
Maht (tonnides)	0	119	390	551
Indeks	0	100	328	141
Hinnad (eurot tonni kohta)	0	1 167	1 085	1 253
Indeks	0	100	87	84
Taiwan
Maht (tonnides)	343	657	1 840	863
Indeks	100	192	536	252
Hinnad (eurot tonni kohta)	1 071	1 060	1 003	1 004
Indeks	100	99	94	94
Türgi
Maht (tonnides)	6 300	7 065	8 957	6 730
Indeks	100	112	142	107
Hinnad (eurot tonni kohta)	1 292	1 339	1 277	1 097
Indeks	100	104	99	85
Jaapan
Maht (tonnides)	0	20	58	65
Indeks	0	100	290	112
Hinnad (eurot tonni kohta)	0	3 905	3 334	2 731
Indeks	0	100	85	82

(128)

Vastavalt Eurostati ja uurimise ajal kogutud andmetele on peamised kolmandad pentat importivad riigid Tšiili, India ja Taiwan. Kui lisame muudest kolmandatest riikidest pärit impordile Türgist pärineva impordi, suurenes muudest kolmandatest riikidest pärit impordi kogumaht 12 %, kasvades 8 586 tonnilt 2002. aastal 9 636 tonnini uurimisperioodil. See vastab nende summaarse turuosa kasvule 10 %lt 13 %ni. Kolmandate riikide impordi hinnatase oli kogu vaatlusaluse perioodi jooksul ühenduse tootmisharu hinnatasemest tunduvalt kõrgem. Seega suutis dumpinguhinnaga impordiga konkureeriv muudest kolmandatest riikidest pärit import oma turuosa ühenduse tootmisharu hindadest kõrgemate hindadega kolme protsendipunkti võrra suurendada.

(129)

Tuleb siiski märkida, et muudest kolmandatest riikidest pärit impordi arengusuund erines dumpinguhinnaga impordi omast selles mõttes, et muudest kolmandatest riikidest pärit import saavutas haripunkti 2004. aastal, kuna uurimisperioodil, mis oli ühenduse tootmisharu jaoks kahjumi aasta, langes kolmandatest riikidest pärit import eelmise aastaga võrreldes jälle 22 %. Samal perioodil kahanesid ka nende keskmised hinnad 11 % ja nende turuosa langes kahe protsendipunkti võrra. Selle põhjal võib oletada, et 2004. aastal mõjutasid madalad turuhinnad ka muude kolmandate riikide tootjaid. Siiski olid nende hinnad uurimisperioodil ühenduse tootmisharu hindadest kõrgemad.

c) Ühenduse tootmisharu ekspordijõudlus

(130)

Lisaks uuriti, kas ühenduse tootmisharu eksport ühendusevälistesse riikidesse võis vaatlusalusel perioodil tekitatud kahjule kaasa aidata. Eksport ühenduseväliste riikide sõltumatutele klientidele moodustas vaatlusalusel perioodil ligikaudu poole ühenduse tootmisharu samasuguse toote müügist. Ekspordi maht suurenes 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 3 %, keskmine ekspordihind aga langes 7 %.

	2002	2003	2004	Uurimisperiood
Müügimaht ühendusevälistel turgudel (tonnides)	44 333	35 376	46 460	45 587
Indeks	100	80	105	103
Keskmised müügihinnad ühendusevälistel turgudel (eurot tonni kohta)	1 034	1 090	1 001	958
Indeks	100	105	97	93

(131)

Kuigi ekspordimaht pisut suurenes, siis asjaolu, et keskmised ekspordihinnad olid kogu vaatlusaluse perioodi jooksul ühenduse turu keskmistest müügihindadest ja isegi ühiku omahinnast madalamad, avaldab ühenduse tootmisharu üldisele finantsolukorrale kindlasti negatiivset mõju, isegi kui see ühenduse turu tasuvust otseselt ei mõjuta. Seetõttu ei saa välistada, et ühenduse tootmisharule tekitatud kahju oli kaudselt põhjustatud ka tasuvuse negatiivsest arengust eksporditurgudel, kuna see avaldaks mõju näiteks ühenduse tootmisharu suutlikkusele teha uusi investeeringuid või palgata uusi töötajaid.

d) Muud ühenduse tootjad

(132)

Kogu vaatlusaluse perioodi kohta andmed esitanud, kuid kaebust mitteesitanud ühenduse tootja müügimahud kahanesid isegi rohkem kui ühenduse tootmisharu müügimahud. Seetõttu näib, et see tootja on kaebuse esitanud ühenduse tootjatega samasuguses olukorras. Seega on selge, et see tootja ei ole ühenduse tootmisharule tekitatud kahjule mõju avaldanud.

e) Toorainehindade tõus

(133)

Peamise tooraine metanooli hinnad on vaatlusalusel perioodil oluliselt tõusnud. Maailma suurima metanooli tooja ja turustaja, Methanexi kodulehel avaldatud statistikaandmete kohaselt tõusis lepingujärgne hind Euroopas 125 eurolt tonni kohta 2002. aasta jaanuaris 235 euroni tonni kohta 2005. aasta detsembris. See aitas kaasa toote ühikuhinna 10 % tõusule vaatlusalusel perioodil ja sellest tulenevalt tasuvuse langusele, kuna ühiku müügihinnad langesid samal perioodil 13 %.

(134)

Kõrged toorainehinnad ise ei saanud ühenduse tootmisharule kahjulikku mõju avaldada. Tasuvuse negatiivse arengu tingis pigem asjaolu, et ühenduse tootjad ei saanud neid kõrgemaid toorainehindu ühenduse turul valitseva madala hinnataseme tõttu müügihindu tõstes oma klientidele üle kanda. Kuid kui metanooli hinnad tõusid vaatlusaluse perioodi jooksul 88 %, siis uurimisperioodil tõusid need vaid 2 %. Seega, isegi kui penta turuhind oli uurimisperioodil madal, ei selgita peamise tooraine, metanooli samaaegne hinnamuutus seda, miks ühenduse tootmisharu uurimisperioodil nii suurt kahjumit kandis.

4. Järeldus põhjuslike seoste kohta

(135)

Kättesaadavad andmed viitavad sellele, et isegi madala turuosa puhul on Hiina Rahvavabariigist, Ukrainast ja Venemaalt pärit dumpinguhinnaga import ühenduse tootmisharu hindadele survet avaldanud. Põhjalikum analüüs ei võimalda siiski näha põhjuslikku seost ühenduse tootmisharu finantsolukorra halvenemise ja dumpinguhindadega impordi arengu vahel.

(136)

Ühenduse tootmisharu tasuvuse oluline vähenemine ja üldise finantsolukorra halvenemine toimus 2004. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal, kui dumpinguhindadega impordi maht suurenes vaid 8 %, võrreldes 285 % impordimahtude suurenemisega eelneva kolme aasta jooksul, kui ühenduse tootmisharu veel kasumit teenis. Lisaks langes penta nõudluse kahanemine ühenduse turul kokku ühenduse tootmisharu finantsolukorra halvenemisega. Samuti tundub, et peamise tooraine, metanooli hinnatõus uurimisperioodil oli tunduvalt vähemmärgatavam kui eelnevatel aastatel ja seega ei saa uurimisperioodil toimunud ootamatut ja suurt tasuvuse vähenemist sellega seletada.

(137)

Asjaolu, et ühenduse tootmisharu ekspordib peaaegu poole oma toodangust omahinnast madalama hinnaga, tuleb vaadelda kui tegurit, mis on samuti avaldanud mõju ühenduse tootmisharu üldisele raskele olukorrale, isegi kui see ühenduse turu tasuvust otseselt ei mõjuta.

(138)

Seetõttu ei ole võimalik järeldada, et dumpinguhinnaga import eraldi võetuna oleks põhjustanud olulist kahju. Teiste tegurite uurimisel kooskõlas algmääruse artikli 3 lõikega 7 selgus, et kahju tekitajaks võib lugeda ka tarbimise vähenemist, ühenduse tootmisharu ekspordijõudlust ja muudest kolmandatest riikidest pärit importi.

5. Ameerika Ühendriikidest pärit import

(139)

Ameerika Ühendriikidest pärit impordimaht kasvas 169 tonnilt 2002. aastal 1 355 tonnini uurimisperioodil. See põhjustas samal perioodil turuosa suurenemise 0,2 %lt 1,9 %ni.

(140)

Ameerika Ühendriikidest pärit impordi keskmised hinnad langesid vaatlusalusel perioodil, kuid olid Hiina Rahvavabariigi, Ukraina ja Venemaa tootjate kehtestatud hindadest kõrgemad.

	2002	2003	2004	Uurimisperiood
Impordihinnad (eurot tonni kohta)	1 935	2 212	1 251	1 244
Indeks	100	114	65	64

(141)

Hindade allalöömine avastati eespool põhjenduses 93 kirjeldatud viisil. Ameerika Ühendriikide kaalutud keskmine hindade allalöömismarginaal oli uurimisperioodil – 19,5 %, st keskmine impordihind oli ühenduse turul ühenduse tootmisharu kehtestatud hinnast oluliselt kõrgem. Nagu allpool selgitatud, ei olnud hinnalangust Ameerika Ühendriikidest pärit impordi puhul.

(142)

Samaaegselt Ameerika Ühendriikidest pärit impordi kasvuga vähenesid vaatlusalusel perioodil muu hulgas ühenduse tootmisharu müük, turuosa ja hinnad, mis annab alust arvata, et (nagu on märgitud põhjenduses 117) ühenduse tootmisharu kandis olulist kahju. Märgitakse siiski, et Ameerika Ühendriikidest pärit impordi hinnad ei löönud ühenduse tootmisharu hindu alla, vaid kõnealune import müüdi ühenduse tootmisharu hindadest oluliselt kallimalt. Lisaks võrreldi täiendavalt Ameerika Ühendriikidest pärit impordi hindu ühenduse turul ühenduse tootmisharu müüdud samasuguse toote mittekahjustava hinnaga. Mittekahjustav hind saadi ühenduse tootmisharu müügihinda kohandades, et kajastada kasumimarginaali, mille ühenduse tootmisharu oleks võinud kahjustava dumpingu puudumisel saavutada. See võrdlus näitas, et turuhinnast madalama hinnaga müügi tase oli minimaalne. Eelöeldu põhjal järeldatakse, et kõnealune import ei aidanud kaasa ühenduse tootmisharule tekitatud kahjule.

F. MENETLUSE LÕPETAMINE

(143)

Arvestatava põhjusliku seose puudumisel dumpinguhindadega impordi ja ühenduse tootmisharule tekitatud kahju vahel tuleb käesolev dumpinguvastane menetlus algmääruse artikli 9 lõigete 2 ja 3 alusel lõpetada.

(144)

Kaebuse esitajale ja kõigile teistele huvitatud isikutele tehti teatavaks põhilised faktid ja kaalutlused, millel põhineb komisjoni kavatsus menetlus lõpetada. Seejärel tegid kaebuse esitajad teatavaks oma arvamuse, kuid see ei muutnud komisjoni tehtud järeldusi,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga lõpetatakse Hiina Rahvavabariigist, Türgist, Ukrainast, Ameerika Ühendriikidest ja Venemaalt pärit CN-koodi 2905 42 00 all deklareeritud pentaerütritooli importi käsitlev dumpinguvastane menetlus.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 3. aprill 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Peter MANDELSON

(1) EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2117/2005 (ELT L 340, 23.12.2005, lk 17).

(2) ELT C 11, 17.1.2006, lk 4.

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 94

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	50. köide 4. aprill 2007

Sisukord		I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		MÄÄRUSED
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 374/2007, 3. aprill 2007, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	1
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 375/2007, 30. märts 2007, millega muudetakse komisjoni määrust (EÜ) nr 1702/2003, millega nähakse ette õhusõidukite ja nendega seotud toodete, osade ja seadmete lennukõlblikkuse ja keskkonnaohutuse sertifitseerimise ning projekteerimis- ja tootjaorganisatsioonide sertifitseerimise rakenduseeskirjad ( 1 )	3
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 376/2007, 30. märts 2007, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2042/2003 õhusõidukite ja lennundustoodete ning nende osade ja seadmete jätkuva lennukõlblikkuse ning sellega tegelevate organisatsioonide ja isikute sertifitseerimise kohta ( 1 )	18
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 377/2007, 29. märts 2007, teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris	20
		DIREKTIIVID
	*	Komisjoni direktiiv 2007/20/EÜ, 3. aprill 2007, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/8/EÜ, kandes toimeaine diklofluaniidi selle I lisasse ( 1 )	23

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	IL	200,3
	MA	114,5
	SN	320,6
	TN	135,4
	TR	168,0
	ZZ	187,8
0707 00 05	JO	171,8
	MA	108,8
	TR	152,1
	ZZ	144,2
0709 90 70	MA	71,3
	TR	112,1
	ZZ	91,7
0709 90 80	EG	242,2
	IL	80,8
	ZZ	161,5
0805 10 20	CU	39,6
	EG	46,9
	IL	69,4
	MA	46,6
	TN	54,2
	TR	45,1
	ZZ	50,3
0805 50 10	IL	60,7
	TR	39,3
	ZZ	50,0
0808 10 80	AR	83,4
	BR	76,2
	CA	101,7
	CL	87,5
	CN	96,9
	NZ	127,7
	US	121,7
	UY	75,4
	ZA	91,5
	ZZ	95,8
0808 20 50	AR	79,4
	CL	110,0
	CN	54,2
	UY	68,0
	ZA	82,5
	ZZ	78,8

Nr	Veterinaarloa nr	Ettevõtte nimi ja aadress	Asjaomaste töötlemisruumide asukoht
1	BG 0401028	“Mesokombinat-Svishtov” EOOD	gr. Svishtov ul. “33-ti Svishtovski polk” 91
2	BG 1201011	“Mesotsentrala — Montana” OOD	gr. Montana bul. “Treti mart” 216
3	BG 1204013	“Kompas” OOD	s. Komarevo obsht. Berkovitsa
4	BG 1604039	“Evropimel” OOD	gr. Plovdiv bul. “V. Aprilov”
5	BG 1701003	“Mesokombinat — Razgrad” AD	gr. Razgrad, Industrialen kvartal, ul. “Beli Lom” 1
6	ВG 1901021	“Mekom” AD	gr. Silistra Industrialna zona — Zapad
7	BG 2204099	“Tandem-V” OOD	gr. Sofia bul. “Iliantsi” 23
8	BG 2501002	“Tandem — Popovo” OOD	s. Drinovo obsht. Popovo

Nr	Veterinaarloa nr	Ettevõtte nimi ja aadress	Asjaomaste töötlemisruumide asukoht
1	BG 1202005	“Gala M” OOD	gr. Montana
2	BG 1602001	“Galus — 2004” EOOD	s. Hr. Milevo obl. Plovdiv
3	BG 1602045	“Deniz 2001” EOOD	gr. Parvomay ul. “Al. Stamboliiski” 23
4	BG 1602071	“Brezovo” AD	gr. Brezovo ul. “Marin Domuschiev” 2
5	BG 2402001	“Gradus-1” OOD	gr. Stara Zagora kv. “Industrialen”
6	BG 2802076	“Alians Agrikol” OOD	s. Okop obl. Yambolska

	II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	OTSUSED
	Nõukogu
	2007/210/EÜ
*	Nõukogu otsus, 19. märts 2007, Euroopa Ühenduse ja Malaisia valitsuse vahelise teatavaid lennundusküsimusi käsitleva lepingu allakirjutamise ja ajutise kohaldamise kohta	26
	Euroopa Ühenduse ja Malaisia valitsuse vaheline teatavaid lennundusküsimusi käsitlev leping	28
	Komisjon
	2007/211/EÜ
*	Komisjoni otsus, 27. märts 2007, oluliseks kasutuseks lubatud kontrollitavate ainete koguste jaotamise kohta ühenduses 2007. aastal vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 2037/2000 (teatavaks tehtud numbri K(2007) 1285 all) ( 1 )	39
	2007/212/EÜ
*	Komisjoni otsus, 2. aprill 2007, millega muudetakse otsust 2003/248/EÜ seoses teatavate nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ sätete suhtes kehtestatud ajutiste erandite kehtivuse pikendamisega Argentinast pärit ja istutamiseks ettenähtud maasikataimede (Fragaria L.), välja arvatud seemnete puhul (teatavaks tehtud numbri K(2007) 1428 all)	52
	2007/213/EÜ
*	Komisjoni otsus, 2. aprill 2007, millega muudetakse otsust 2007/31/EÜ, millega sätestatakse üleminekumeetmed seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 853/2004 hõlmatud teatavate liha- ja piimasektori toodete lähetamisega Bulgaariast teistesse liikmesriikidesse (teatavaks tehtud numbri K(2007) 1443 all) ( 1 )	53
	2007/214/EÜ
*	Komisjoni otsus, 3. aprill 2007, millega lõpetatakse Ameerika Ühendriikidest, Hiina Rahvavabariigist, Türgist, Ukrainast ja Venemaalt pärit pentaerütritooli importi käsitlev dumpinguvastane menetlus	55
	LEPINGUD
	Nõukogu
*	Teave jõustumise kuupäeva kohta: tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide kätteandmise leping Euroopa Ühenduse ja Taani Kuningriigi vahel	70
*	Teave jõustumise kuupäeva kohta: Euroopa Ühenduse ja Taani Kuningriigi vaheline leping, mis käsitleb kohtualluvust ja kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist tsiviil- ja kaubandusasjades	70

		Parandused
	*	Komisjoni 30. märtsi 2007. aasta direktiivi 2007/19/EÜ (millega muudetakse direktiivi 2002/72/EÜ toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud plastmaterjalide ja -esemete kohta ja nõukogu direktiivi 85/572/EMÜ, millega sätestatakse toiduga kokkupuutumiseks mõeldud plastmaterjalide ja -esemete koostisainete migratsiooni testimiseks kasutatavate mudelainete nimekiri) parandus (ELT L 91, 31.3.2007)	71