—

3 eurot tonni kohta, kui lossimissadam asub Vahemere ääres,

—

2 eurot tonni kohta, kui lossimissadam asub Taanis, Eestis, Iirimaal, Lätis, Leedus, Poolas, Soomes, Rootsis, Ühendkuningriigis või Pürenee poolsaare Atlandi ookeani äärsel rannikul.

—

kuluaruandes nimetatud kulud on tegelikud ja tekkisid seoses komisjoni otsuses 2007/208/EÜ sätestatud ülesannetega ning olid nende ülesannete täitmiseks hädavajalikud,

—

kõik kulusid tõendavad dokumendid on auditeerimiseks kättesaadavad.

1.

Võttes arvesse komisjoni 2007. aasta arenguaruande II osas esitatud analüüsi ning tuginedes töökohtade loomist ja majanduskasvu käsitlevatele koondsuunistele, on asjakohased järgmised järeldused.

2.

Belgia teeb oma 2005.–2008. aasta riikliku reformiprogrammi rakendamisel ja tugevdamisel märgatavaid edusamme. Kuigi vananeva elanikkonna tõttu on olemas oht riigi rahanduse jätkusuutlikkusele, on üldine poliitikaraamistik sobiv. Vaatamata mõõdukale edule teadus- ja arendustegevuse valdkonnas, rakendab Belgia mikromajanduse valdkonnas väljakuulutatud meetmeid ning tugevdab juba alustatud reforme investeeringute suurendamiseks. Tööhõive valdkonnas on olukord keerulisem ning vaja on astuda samme ELi tööhõivealaste eesmärkide saavutamiseks, eelkõige seoses eakate inimestega. Belgia on käivitanud terve rea meetmeid 2006. aasta kevadisel Euroopa Ülemkogu kohtumisel võetud kohustuste täitmiseks.

3.

Belgia riikliku reformiprogrammi ja selle täitmise tugevad küljed on: võla suhte jätkuv vähenemine; teadus- ja arendustegevuse intensiivsuse stabiliseerumine pärast langust 2002–2003. aastal; klastrite ja konkurentsivõimeliste keskuste arendamine; siseturu direktiivide ülevõtmise paranemine; täiendavad meetmed parema õigusloome valdkonnas ja haldusprotsesside lihtsustamisel; ettevõtluse alustamist edendav poliitika; alternatiivsete õppesüsteemide täiustamise meetmed ning omandatud oskuste ametlik tunnustamine ja tehnikaalase haridussüsteemi kõrge tase.

4.

Belgia riiklikus reformiprogrammis on järgmised poliitikavaldkonnad, mille väljakutseid tuleb esmajärjekorras käsitleda: tööjõu maksukoormuse alandamine ning töötuse ja tööhõive piirkondliku ebaühtluse vähendamine. Sellest tulenevalt soovitatakse Belgial:

5.

Lisaks on oluline, et Belgia keskenduks riikliku reformiprogrammi täitmise perioodil: riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamisele; heitmete täiendava vähendamise poliitika ja meetmete kindlakstegemisele; konkurentsi parandamisele gaasi- ja elektriturul, sealhulgas sõltumatute ja tõhusate reguleerivate asutuste abil ning võttes ülekandesüsteemide ja jaotusvõrkude operaatoreid hõlmavaid täiendavaid meetmeid; ning eakamate töötajate ja haavatavate rühmade tööhõive suurendamisele, eriti ennetähtaegselt pensionile jäämise kohaldamise kriteeriumite karmistamise ning ennetava (haridus, koolitus) ja aktiivse tööturupoliitika tõhustamise teel.

1.

Võttes arvesse komisjoni 2007. aasta arenguaruande II osas esitatud analüüsi ning tuginedes töökohtade loomist ja majanduskasvu käsitlevatele koondsuunistele, on asjakohased järgmised järeldused.

2.

Tšehhi Vabariik saavutab riikliku reformiprogrammi rakendamisel piiratud edu: mitmes valdkonnas ei ole edu selgelt märgatav, mõned reformid on edasi lükatud, samal ajal ei ole teistega veel alustatud. Samas peaks tugev majanduskasv reforme hõlbustama. Makromajanduse valdkonnas esinevad teatavad ohud, eriti eelarve stabiliseerimisele keskmise pikkusega ajavahemikul ning riigi rahanduse pikaajalisele jätkusuutlikkusele elanikkonna vananemise tõttu. Tšehhi Vabariik liigub mikromajanduse valdkonnas üldiselt suhteliselt hästi edasi. Kuigi erasektori kulutused teadus- ja arendustegevusse arenevad, on üldine areng selles valdkonnas olnud tagasihoidlik. Tööhõive valdkonnas on vaja lisapingutusi tööturu paindlikkuse parandamisega seotud olulisele väljakutsele vastamiseks. 2006. aasta kevadisel Euroopa Ülemkogu kohtumisel võetud kohustuste täitmisel saavutatud edu on samuti ebaühtlane.

3.

Riikliku reformiprogrammi rakendamise tugevate külgede hulka kuuluvad positiivsed meetmed riigi rahanduse kontrolli ja läbipaistvuse suurendamiseks; õigusliku reguleerimise ja ärikeskkonna parandamiseks; alg- ja keskhariduse õppekavade reformimiseks ja kolmanda astme hariduses osalemise stimuleerimiseks, et muuta töö tasuvaks.

4.

Tšehhi riiklikus reformiprogrammis on järgmised poliitikavaldkonnad, mille väljakutsetega tuleb esmajärjekorras tegeleda: riigi rahanduse jätkusuutlikkus, sest 2007. aasta eelarves nähakse ette kulutuste ülemmäärade ületamist ja suurenenud puudujääki; teadus- ja arendustegevusele tehtavate riiklike kulutuste suurendamine ja tõhustamine; tööturu turvalisuse ja paindlikkuse suurendamine; hariduse ja koolituse parandamine tõhususe ja võrdsete võimaluste seisukohast ning elukestvas õppes osalemise suurendamine. Sellest tulenevalt soovitatakse Tšehhi Vabariigil:

5.

Lisaks on oluline, et Tšehhi Vabariik keskenduks riikliku reformiprogrammi täitmise perioodil: patendisüsteemi ja intellektuaalomandi õiguste kaitse parandamisele; info- ja sidetehnoloogia valdkonna arengu kiirendamisele, sealhulgas e-valitsust võimaldava täieliku õiguskeskkonna rakendamisele ning selle arengu jälgimisele; ettevõtjate halduskoormuse vähendamise eesmärkide saavutamisele; uuenduslike äriühingute rahastamisvõimaluste jätkuvale parandamisele; sidemete arendamisele välisomandis olevate ja kodumaiste äriühingute vahel; ettevõtlushariduse sisseviimisele õppekavadesse; ebasoodsas olukorras olevate rühmade tööturule paremale integreerimisele; tööhõive piirkondliku ebaühtluse vähendamisele; töö- ja pereelu kokkusobitamisele; sooliste palgaerinevuste kõrvaldamisele ja aktiivsena vananemise strateegia rakendamisele.

1.

Võttes arvesse komisjoni 2007. aasta arenguaruande II osas esitatud analüüsi ning tuginedes töökohtade loomist ja majanduskasvu käsitlevatele koondsuunistele, on asjakohased järgmised järeldused.

2.

Taani on saavutanud väga häid tulemusi oma riikliku reformiprogrammi ja 2006. aasta kevadise Euroopa Ülemkogu kohtumise järelduste elluviimisel. 2006. aasta juuni sotsiaalhoolekande lepinguga tugevdas Taani veelgi oma reformistrateegiat nii makromajandus- kui tööhõivepoliitika valdkondades ning on reformide küsimuses saavutanud väga häid tulemusi siseriikliku konsensuse saavutamisel. Taani on saavutanud edu ka mikromajanduspoliitikas, sealhulgas konkurentsi valdkonnas.

3.

Taani riikliku reformiprogrammi ja selle rakendamise tugevad küljed on: reformistrateegia terviklik ja ühtne olemus, mis on teistele liikmesriikidele võrdleva hindamise eeskujuks; keskmise pikkusega ja pikaajalise lähenemisviisi kombineerimine, mida tugevdab sidusrühmade panuse järjekindel arvestamine; paindlikkuse ja kindlustatuse ühitamisel (flexicurity) põhinev lähenemine tööturule; pikaajalisele eelarvelisele jätkusuutlikkusele suunatud makromajanduse üldstrateegia, sealhulgas kulude piiramine, eelarve ülejääk ja valitsemissektori võla kiire vähendamine; ning tööjõuvarude pikaajalisele suurendamisele suunatud kindlad meetmed, eriti ennetähtaegse pensionilejäämise edasilükkamise kokkulepe.

4.

On oluline, et Taani keskenduks riikliku reformiprogrammi täitmise perioodil: keskmise perioodi (kuni 2015. aastani) tööjõuvarude suurendamise meetmetele, sealhulgas täiendavatele algatustele töötamise stiimulite parandamiseks ning täiendavatele sammudele eakamate töötajate ja sisserändajate integreerimiseks tööturule; konkurentsiseaduse kavandatud reformi läbiviimisele ja selle tagamisele, et asjaomased ametiasutused rakendaksid energiliselt uusi volitusi konkurentsi valdkonnas; täiendavatele meetmetele energiavarustussüsteemide omavaheliseks ühendamiseks, et tõhustada elektri- ja gaasituru toimimist; heitmete täiendava vähendamise poliitika ja meetmete kindlakstegemisele; praeguste hästisuunatud meetmete tugevdamisele alg- ja keskhariduse parandamiseks ning juhul kui meetmed osutuvad ambitsioonikate eesmärkide saavutamiseks ebapiisavaks, kõrgema keskhariduse ja kolmanda astme hariduse läbivate õpilaste arvu suurendamisele.

1.

Võttes arvesse komisjoni 2007. aasta arenguaruande II osas esitatud analüüsi ning tuginedes töökohtade loomist ja majanduskasvu käsitlevatele koondsuunistele, on asjakohased järgmised järeldused.

2.

Saksamaa on saavutanud oma riikliku reformiprogrammi rakendamisel üldiselt häid tulemusi, eriti makro- ja mikromajanduslike põhiväljakutsete ja prioriteetsete meetmete alal. Tööhõive valdkonnas on edasiliikumine aeglasem. Saksamaa on samuti piisavalt hästi täitnud 2006. aasta kevadisel Euroopa Ülemkogu kohtumisel võetud kohustusi.

3.

2006. aasta reformide tugevate külgede hulka kuulub edu riigi rahanduse tasakaalustamise ja jätkusuutlikkuse valdkonnas, samuti mitmesuguste parema õigusliku reguleerimise meetmete rakendamine, nagu mõju hindamise sõltumatu nõukogu (Normenkontrollrat) loomine föderaaltasandil ning loodavatele ettevõtetele mõeldud veebipõhine teabevahend “Startothek”. Tugevaid külgi võib täheldada teadmistepõhise ühiskonna (teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni) valdkonnas ning eakamate töötute integratsioonimeetmete suuremas nähtavuses.

4.

Saksamaa riiklikus reformiprogrammis on järgmised poliitikavaldkonnad, milles tuleb väljakutsetega esmajärjekorras tegeleda: riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkuse parandamine; konkurentsi parandamine, eelkõige reguleeritud ameti- ja kutsealadel ning uute lairibateenuste turul; struktuurse tööpuudusega võitlemine. Sellest tulenevalt soovitatakse Saksamaal:

5.

Lisaks on oluline, et Saksamaa keskenduks riikliku reformiprogrammi täitmise perioodil riigihangete korra parandamisele; konkurentsitingimuste parandamisele raudteetranspordi sektoris ning gaasi- ja elektrivõrkudes, kus konkurents ei ole kõrge kontsentratsiooni tõttu piisav; ettevõtete loomise kiirendamisele ja esimese töötaja värbamise lihtsustamisele; olemasolevatele meetmetele toetumisele elukestva õppe parandamisel, sealhulgas täiskasvanute kutseõppe tõhustamisele; kohtade arvu suurendamisele lastehoiuasutustes.

1.

Võttes arvesse komisjoni 2007. aasta arenguaruande II osas esitatud analüüsi ning tuginedes töökohtade loomist ja majanduskasvu käsitlevatele koondsuunistele, on asjakohased järgmised järeldused.

2.

Eesti on teinud väga suuri edusamme meetmete rakendamisel, mis vastavad riigi ees seisvatele peamistele väljakutsetele teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni ja tööhõive valdkonnas, ning 2006. aasta kevadisel Euroopa Ülemkogu kohtumisel sõnastatud nelja prioriteetse meetme elluviimisel. Eesti on teinud ka muljetavaldavaid jõupingutusi sidususe tagamiseks riikliku reformiprogrammi ja ühtekuuluvuspoliitika vahel ning Eesti rakendusaruannet võib seada sellest küljest eeskujuks.

3.

Eesti riikliku reformiprogrammi ja selle täitmise tugevad küljed on: mitme poliitilise eesmärgi uuendamine, mis viitab sobivalt ambitsioonikale lähenemisele; reformi rakendamist toetava strateegiabüroo loomine, mis on teistele heaks eeskujuks; riiklikus reformiprogrammis esitatud edukas makromajanduspoliitika eelarve jätkusuutlikkuse kohta ja tööhõive kasvu soodustavate tingimuste loomise kohta; märkimisväärsed jõupingutused teadus- ja arendustegevusele tehtavate kulutuste suurendamiseks nii avalikus kui ka erasektoris ning teadus- ja arendustegevuse raamtingimuste parandamiseks ettevõtluses; meetmed ettevõtete loomise ja uuenduslike VKEde rahastamise hõlbustamiseks; edusammud mitmetes keskkonnaküsimustes, eriti keskkonnamaksu reformi alal.

4.

On oluline, et Eesti keskenduks riikliku reformiprogrammi täitmise perioodil selgemate prioriteetide seadmisele ja ministeeriumidevahelise koostöö parandamisele, et kasutada tõhusamalt teadus- ja arendustegevusele ning innovatsioonile mõeldud kulutusi; jõupingutuste suurendamisele teadus- ja arendustegevuse tulemuste rakendamiseks uuenduslike teenuste või toodete näol; tihedama koostöö soodustamisele ülikoolide ja ettevõtete vahel; kavandatud aktiivse konkurentsipoliitika jõulisemale rakendamisele; tööturu paindlikkuse suurendamisele tööseaduse täiendava reformimise teel; aktiivse tööturupoliitika tugevdamisele ning hariduse ja elukestva õppega seotud reformide hoogustamisele, et tõsta veelgi töötajate oskuste taset.

1.

Võttes arvesse komisjoni 2007. aasta arenguaruande II osas esitatud analüüsi ning tuginedes töökohtade loomist ja majanduskasvu käsitlevatele koondsuunistele, on asjakohased järgmised järeldused.

2.

Kreeka on saavutanud riikliku reformiprogrammi rakendamisel teatud edu, kuid mikromajanduse ja tööhõive osas on edu piiratum. Kreeka liigub suhteliselt jõudsasti edasi makromajanduse valdkonnas, kuid täiendavaid edusamme on vaja mikromajanduse ja tööhõive reformide alal. Kreeka täidab osaliselt 2006. aasta kevadisel Euroopa Ülemkogu kohtumisel võetud kohustusi. Valitsemistavaga seoses võiks haldustasandite vaheline parem koordineerimine veelgi tugevdada konstruktiivset koostööd, mida on juba alustatud suure hulga sidusrühmadega.

3.

Kreeka riikliku reformiprogrammi ja selle rakendamise tugevate külgede hulgas on riigi rahanduse tasakaalustamise saavutatud edu. Paljulubavaid märke olukorra paranemiseks on näha riiklike vahendite jaotamise paranemisel; ärikeskkonna paranemisel; teadus- ja arendustegevuses ning innovatsiooni alal; info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alal; seoses naiste osakaaluga tööhõives, töötuse kogumääras ning hariduse ja koolituse valdkonnas. Parandatud on majanduskasvu kvalitatiivseid aspekte, kusjuures erasektori investeeringud on juhtivaks panustajaks.

4.

Kreeka riiklikus reformiprogrammis on järgmised poliitikavaldkonnad, milles tuleb väljakutsetega esmajärjekorras tegeleda: pensionisüsteemi reformimise teel riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkuse parandamine; avaliku halduse ajakohastamine; tõhusamad meetmed tööhõive suurendamiseks, töötuse ja deklareerimata töö vähendamiseks, töökaitse ajakohastamiseks ja tööjõu liikuvuse edendamiseks; hariduse ja väljaõppe kvaliteedi ning tööturu vajadustele vastavuse suurendamine. Sellest tulenevalt soovitatakse Kreekal:

5.

Lisaks on oluline, et Kreeka keskenduks riikliku reformiprogrammi täitmise perioodil jõupingutuste intensiivistamisele teadustegevuse ja innovatsiooni strateegia loomiseks ja investeeringute suurendamiseks teadus- ja arendustegevusse; siseturgu käsitlevate direktiivide ülevõtmise parandamisele; edusammude kiirendamisele 2006. aasta kevadisel Euroopa Ülemkogu kohtumisel seatud VKEde poliitika eesmärkide saavutamiseks; naiste tööhõivet stimuleeriva poliitika rakendamisele; aktiivsena vananemise strateegia järjepidevale kasutuselevõtmisele.

1.

Võttes arvesse komisjoni 2007. aasta arenguaruande II osas esitatud analüüsi ning tuginedes töökohtade loomist ja majanduskasvu käsitlevatele koondsuunistele, on asjakohased järgmised järeldused.

2.

Hispaania on saavutanud häid tulemusi oma riikliku reformiprogrammi elluviimisel ja Euroopa Ülemkogu 2006. aasta kevadisel kohtumisel kokku lepitud kohustuste täitmisel. Et suurendada tööhõivet ja tootlikkust ning tõsta SKP elaniku kohta ülejäänud EL-25 tasemele, on praegu oluline rakendada uusi õigusakte ja meetmeid seitsmes olulises poliitikavaldkonnas.

3.

Hispaania riikliku reformiprogrammi rakendamise ja tugevdamise jaoks on oluline: vähendada kavandatust kiiremini valitsemissektori võlga; saavutada edu teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni programmi elluviimisel; lisada riikliku haridussüsteemi kõigi tasemete õppekavadesse ettevõtluse alused; saavutada edusamme sotsiaalses dialoogis, nagu seda kajastati 2006. aasta mai üldises kolmepoolses lepingus, ning saavutada rahuldavat edu arvnäitajate osas, eriti naiste tööhõive parandamisel.

4.

Hispaania riiklikus reformiprogrammis on järgmised poliitikavaldkonnad, milles tuleb väljakutsetega esmajärjekorras tegeleda: konkurentsi parandamine elektriturul ning tööturu segmenteerumise jätkuv vähendamine; hariduse ja väljaõppe edasine täiustamine. Sellest tulenevalt soovitatakse Hispaanial:

5.

Lisaks on oluline, et Hispaania keskenduks riikliku reformiprogrammi täitmise perioodil vajadusele ohjeldada inflatsiooni keskmises perspektiivis; konkurentsi suurendamisele professionaalsete teenuste ja jaeturgudel; õigusraamistiku parandamisele; keskkonnakaitsemeetmete rakendamisele, eriti CO2 heitkoguste vähendamisele; sisserännanute integreerimisele tööturul ning nende oskuste ja tootlikkuse suurendamisele; lastehoiuteenuste kättesaadavuse parandamisele, eluasemeturu ettenähtud meetmete rakendamisele, et vähendada keskmises perspektiivis järk-järgult hinnasurvet; pensioni- ja tervishoiumeetmetele, mis mõjutavad soodsalt samuti pikaajalist eelarve jätkusuutlikkust.

1.

Võttes arvesse komisjoni 2007. aasta arenguaruande II osas esitatud analüüsi ning tuginedes töökohtade loomist ja majanduskasvu käsitlevatele koondsuunistele, on asjakohased järgmised järeldused.

2.

Prantsusmaa on saavutanud olulist edu riikliku reformiprogrammi rakendamisel ja 2006. aasta kevadisel Euroopa Ülemkogu kohtumisel võetud kohustuste täitmisel. Vaatamata elavnevale majandusele jätkab Prantsusmaa jõupingutusi eelarve tasakaalustamiseks, püüdes ühtlasi jätkata oma kasvupotentsiaali suurendamist, eriti uute kohustuste võtmisega teadus- ja innovatsiooni valdkonnas. Saavutused tööhõive valdkonnas on paranenud, kuid jäävad üldiselt vastuoluliseks.

3.

Rakendatavate reformide üheks tugevaks küljeks on konkurentsikeskuste väljaarendamine ning eriti paljulubav on uute struktuuride loomine teadus- ja innovatsiooni valdkonnas, samuti nagu eesmärk tõsta 2010. aastaks teadus- ja arendustegevusele tehtavad kulutused 3 %ni SKPst. Riigi rahanduse õigusraamistiku hiljutine reform peaks oluliselt kaasa aitama riiklike kulutuste paremale haldamisele. Esimest korda pärast 2001. aastat vähenev tööpuudus on positiivne areng ning hiljuti võetud meetmed noorte tööotsijate abistamiseks tunduvad samuti olevat sammuks õiges suunas. 2006. aasta juunis heakskiidetud riikliku tegevuskava raames on võetud esimesed sammud seoses eakate töötajate tööhõivega.

4.

Prantsusmaa riiklikus reformiprogrammis on järgmised poliitikavaldkonnad, milles tuleb väljakutsetega esmajärjekorras tegeleda: riigi rahanduse olukorra paranemise tagamine jälgides, et keskvalitsus täidaks võetud kohustused, ja järgides kohaliku rahanduse ja sotsiaalkindlustuskulutuste arengut; konkurentsiraamistiku tagamine mõnedes võrgupõhistes tööstusharudes ja transpordisektoris; üldstrateegia rakendamine, et tagada tööturu ladusam toimimine ja kindlustada individuaalse karjääri tegemise võimalused, samuti eakamate töötajate jätkuv tööhõive, eelkõige parandades juurdepääsu elukestvale õppele. Sellest tulenevalt soovitatakse Prantsusmaal:

5.

Lisaks on oluline, et Prantsusmaa keskenduks riikliku reformiprogrammi rakendamisel konkurentsi tugevdamisele reguleeritud ameti- ja kutsealadel; õigusloome parandamise ja ettevõtluse edendamise poliitikate tõhustamisele, eriti kui see on seotud noorte ettevõtjate toetamise ja ühiskonnas ettevõtlusvaimu leviku soodustamisega; ning võtaks täiendavaid meetmeid tööjõupakkumise suurendamiseks.

1.

Võttes arvesse komisjoni 2007. aasta arenguaruande II osas esitatud analüüsi ning tuginedes töökohtade loomist ja majanduskasvu käsitlevatele koondsuunistele, on asjakohased järgmised järeldused.

2.

Iirimaa on saavutanud väga häid tulemusi oma riikliku reformiprogrammi elluviimisel ja Euroopa Ülemkogu 2006. aasta kevadisel kohtumisel võetud kohustuste täitmisel. Lisaks on majanduskasvu ja töökohtade loomise strateegia juhtimine saavutanud poliitilist tähelepanu, eriti tänu hiljuti sõlmitud sotsiaalpartnerluslepingule “Towards 2016”.

3.

Iirimaa riikliku reformiprogrammi ja selle täitmise tugevad küljed on: hiljuti vastu võetud teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni strateegia aastateks 2007–2013 ning teadus- ja arendustegevusse tehtavate riiklike investeeringute märgatav kasv; infrastruktuuri tehtavate riiklike investeeringute ja muude majanduskasvu edendavate kulutuste tähtsustamise vajaduse tunnustamine; meetmed võitluseks kooli poolelijätmisega ja oskuste suurendamiseks, nagu teretulnud kohustus töötada 2007. aastaks välja pikaajaline riiklik kutseoskuste strateegia.

4.

On oluline, et Iirimaa keskenduks riikliku reformiprogrammi täitmise perioodil konkreetsete pensionikorralduse reformimise meetmete väljatöötamise kiirendamisele; heitmete täiendava vähendamise meetmetele; tööturul osalemise suurendamisele, sealhulgas ulatusliku lastehoiuteenuste infrastruktuuri loomisele, tööturu poliitika raamistiku edasisele arendamisele, sisserändajate sotsiaalsele integratsioonile ning erilise rõhu asetamisele eakamate ja madala kvalifikatsiooniga töötajate toetamisele. Tuleks määratleda teadus- ja arendustegevusse investeerimise vaheeesmärk 2010. aastaks ning pingsalt jälgida eluasemeturu arengut, mis võib mõjutada kasvuväljavaateid keskmises perspektiivis.

1.

Võttes arvesse komisjoni 2007. aasta arenguaruande II osas esitatud analüüsi ning tuginedes töökohtade loomist ja majanduskasvu käsitlevatele koondsuunistele, on asjakohased järgmised järeldused.

2.

Itaalia on saavutanud edu riikliku reformiprogrammi rakendamisel. Võrreldes eelmise aasta riikliku reformiprogrammiga on Itaalia rakendusaruandes esitatud selgem, kõiki poliitikavaldkondi ja nendevahelist koostoimet hõlmav ambitsioonikam strateegia. Kõige märgatavam areng on toimunud mikromajanduse valdkonnas. Makromajanduse valdkonnas väljapakutud strateegiad ja meetmed on üldjuhul kohased, kuid nende edu sõltub rakendamisest. Mõnes põhilises valdkonnas on vaja tõhustada tööhõivepoliitikat. Edu 2006. aasta kevadisel Euroopa Ülemkogu kohtumisel kokku lepitud kohustuste täitmisel on olnud vahelduv.

3.

Itaalia rakendusaruandest ilmnevate tugevate külgede hulka kuuluvad konkurentsi tõhustamise meetmed eriala- ja muude teenuste valdkonnas, meetmed info- ja sidetehnoloogia laialdasemaks kasutuselevõtmiseks ning meetmed ärikeskkonna parandamise kooskõlastamise täiustamiseks.

4.

Itaalia riiklikus reformiprogrammis on järgmised poliitikavaldkonnad, milles tuleb väljakutsetega esmajärjekorras tegeleda: eelarve jätkusuutlikkus, kus tuleb võetud kohustusi tõhusalt täita; konkurents kauba- ja teenusteturgudel, kus edasise edu põhialuseks on kavandatud reformide jõuline rakendamine; ametliku tööhõive suurendamine ja tööturu kaitstud paindlikkus (flexicurity) ning hariduse ja elukestva õppe täiustamine. Sellest tulenevalt soovitatakse Itaalial:

5.

Lisaks on oluline, et Itaalia keskenduks riikliku reformiprogrammi täitmise perioodil teadus- ja arendustegevusele, kus vaatamata teretulnud poliitikaarengutele teatavates valdkondades tuleb üldstrateegia väljatöötamine lõpule viia; tõhusatele meetmetele tervishoiuteenuste pakkumise jätkusuutlikkuse parandamiseks, säilitades kvaliteedi ja kättesaadavuse; vahendite säästlikule kasutamisele, kus on oluline olemasolevate meetmete rakendamine ja edasine tugevdamine; infrastruktuuri parandamise kavade rakendamisele ning kavandatud õigusaktide mõju hindamise süsteemi tõhustamisele ja täiel määral rakendamisele.

1.

Võttes arvesse komisjoni 2007. aasta arenguaruande II osas esitatud analüüsi ning tuginedes töökohtade loomist ja majanduskasvu käsitlevatele koondsuunistele, on asjakohased järgmised järeldused.

2.

Küpros on saavutanud häid tulemusi oma riikliku reformiprogrammi elluviimisel ja 2006. aasta kevadisel Euroopa Ülemkogu kohtumisel sõnastatud neljas prioriteetses valdkonnas. Üldiselt näib enamiku meetmete rakendamine kulgevat plaanipäraselt.

3.

Riikliku reformiprogrammi ja selle täitmise 2006. aasta tugevate külgede hulka kuuluvad eelarve tasakaalustamisel saavutatud edu, kõikehõlmava teadus- ja innovatsioonisüsteemi uus arenduspoliitika ning hea üldise tööhõive taseme säilitamine mitmete aktiivsete tööturumeetmete toel.

4.

Küprose riiklikus reformiprogrammis on järgmised poliitikavaldkonnad, milles tuleb väljakutsetega esmajärjekorras tegeleda: tegelemine rahvastiku vananemisega seotud kuludega, mille puhul meetmed ei ole andnud tulemusi, ning noorte võimaluste edasine suurendamine tööturul. Sellest tulenevalt soovitatakse Küprosel:

5.

Lisaks on oluline, et Küpros keskenduks riikliku reformiprogrammi täitmise perioodil riskikapitaliinvesteeringute edendamise meetmetele ning konkurentsi tõhustamisele reguleeritud ameti- ja kutsealadel.

1.

Võttes arvesse komisjoni 2007. aasta arenguaruande II osas esitatud analüüsi ning tuginedes töökohtade loomist ja majanduskasvu käsitlevatele koondsuunistele, on asjakohased järgmised järeldused.

2.

Läti on saavutanud oma riikliku reformiprogrammi elluviimisel edu, eelkõige mikromajanduse ja tööhõive valdkonnas. Poliitilised meetmed põhiliste makromajanduslike probleemide lahendamisel ei ole siiski olnud sama ulatuslikud. 2006. aasta kevadise Euroopa Ülemkogu kohtumise otsuste täitmine on toimunud vahelduva eduga. Riikliku reformiprogrammi vastuvõtmise järel on poliitilist tähelepanu saavutanud majanduskasvu ja töökohtade loomise strateegia juhtimine ning paranenud on sidusrühmade kaasamine.

3.

Läti riikliku reformiprogrammi ja selle täitmise tugevate külgede hulka kuuluvad mitmed meetmed, mis on võetud uuenduslike VKEde loomiseks ja rahastamiseks, sealhulgas uute tagatis- ja riskikapitalifondide loomiseks ning areng äriühingute asutamise lihtsustamise edendamiseks. Läti on rakendanud ka meetmetepaketi, millega on edukalt toetatud tööturu toimimist.

4.

Läti riiklikus reformiprogrammis on järgmised poliitikavaldkonnad, milles tuleb väljakutsetega esmajärjekorras tegeleda: vajadus võtta konkreetsemaid meetmeid makromajandusliku stabiilsuse kindlustamiseks ja majanduse ülekuumenemise vältimiseks; teadus- ja arendustegevuse strateegia edasiarendamine, et parandada prioriteetide kindlaksmääramist ja suurendada erasektori osalust; ning vajadus võtta jõulisemaid meetmeid tööjõupakkumise suurendamiseks ja töötajate kutseoskuste parandamiseks. Sellest tulenevalt soovitatakse Lätil:

5.

Lisaks on oluline, et Läti keskenduks riikliku reformiprogrammi täitmise perioodil esimese töötaja värbamisega seotud haldusformaalsuste täitmise ühtse kontaktpunkti loomise kiirendamisele, ettevõtlushariduse edendamisele, aktiivsele tööturupoliitikale ja lastehoiuteenuste kättesaadavuse parandamisele.

1.

Võttes arvesse komisjoni 2007. aasta arenguaruande II osas esitatud analüüsi ning tuginedes töökohtade loomist ja majanduskasvu käsitlevatele koondsuunistele, on asjakohased järgmised järeldused.

2.

Leedu on saavutanud häid tulemusi riikliku reformiprogrammi elluviimisel enamikus peamistes poliitikavaldkondades nii mikro- ja makromajanduse kui ka tööhõive alal. Paljud olulised meetmed on siiski alles väljatöötamisel ja seetõttu jääb rakendamise vallas veel palju teha. Edu 2006. aasta kevadisel Euroopa Ülemkogu kohtumisel kokkulepitud kohustuste täitmisel on olnud mõõdukas.

3.

Leedu riikliku reformiprogrammi ja selle täitmise tugevate külgede hulka kuuluvad pensioni-, tervishoiu- ja maksureform; maanteede ja raudteede infrastruktuuri uuendamismeetmed; kaasajastatud riikliku energiastrateegia vastuvõtmine; aktiivse tööturupoliitika tugevdamine, eriti uued tööalase rotatsiooni meetmed; ja sammud alushariduse ja -väljaõppe ajakohastamiseks.

4.

Leedu riiklikus reformiprogrammis on järgmised poliitikavaldkonnad, milles tuleb väljakutsetega esmajärjekorras tegeleda: meetmete tõhustamine selleks, et suurendada teadus- ja arendustegevusse tehtavaid investeeringuid, mille praegune tase ei vasta seatud ambitsioonikate sihtide saavutamise eesmärgile; suurem rõhuasetus tööjõu liikuvuse edendamise meetmetele ja täiendavate sammude astumine eriti eakamate töötajate elukestvas õppes osalemise suurendamiseks. Sellest tulenevalt soovitatakse Leedul:

5.

Lisaks on oluline, et Leedu keskenduks riikliku reformiprogrammi täitmise perioodil makromajandusliku stabiilsuse saavutamisele ja inflatsiooni ohjeldamisele, välismaiste otseinvesteeringute suurendamisele, ettevõtete loomise hõlbustamisele, keskkonnakaitsele, noorte tööhõive parandamisele, ettevõtlushariduse laiendamisele, lastehoiuteenuste kättesaadavuse suurendamisele ning töötervishoiu ja -ohutuse parandamisele.

1.

Võttes arvesse komisjoni 2007. aasta arenguaruande II osas esitatud analüüsi ning tuginedes töökohtade loomist ja majanduskasvu käsitlevatele koondsuunistele, on asjakohased järgmised järeldused.

2.

Luksemburg on teinud väga suuri edusamme riikliku reformiprogrammi rakendamisel ja 2006. aasta kevadisel Euroopa Ülemkogu kohtumisel võetud kohustuste täitmisel, kuid 2005. aastal määratletud puuduste kõrvaldamine oleks võinud toimuda edukamalt. Makromajanduses võetud meetmed võimaldavad tasakaalustada eelarvet ja aeglustada inflatsiooni. Mikromajanduses on rakendamisel mitmed olulised meetmed. Suuremat tähelepanu tuleks siiski pöörata aasta jooksul saavutatud edusammude jälgimis- ja hindamissüsteemi rakendamisele ning võtta tuleb teatavad meetmed, näiteks alustavate ettevõtete ja VKEde toetusmeetmed. Vaatamata teatavate edukate reformide rakendamisele tööhõive valdkonnas ei ole mainitud ühtki uut algatust eakamate töötajate tööhõive suurendamiseks ning laiaulatuslikke reforme on vaja rakendada haridussüsteemi parandamiseks.

3.

Riigi reformiprogrammi väljatöötamise, rakendamise ja tugevdamise plusspoolele võib kanda valitsuse ja tööturu osapoolte vahelise kokkuleppe, mis käsitleb palkade ja sotsiaalhüvitiste indekseerimissüsteemi ajutist peatamist ning võimaldab aeglustada alates 2002. aastast ilmnevaid inflatsioonisuundumusi. Sama kolmepoolse kokkuleppega luuakse ka ettevõtjatele abi osutamise süsteem, et toetada koondamisriski puhul töötajate püsimist tööturul. Luksemburg võib rahuldust tunda ka lastehoiuvõimaluste olulise paranemise üle. Teadus- ja arendustegevuse määratlemine prioriteetse valdkonnana on samuti tervitatav. Kõikehõlmavad meetmed on võetud säästva arengu tagamiseks ning vastuvõetud energiastrateegia on samm õiges suunas.

4.

Samuti on oluline, et Luksemburg keskenduks riikliku reformiprogrammi täitmise perioodil järgmistele ülesannetele: töötada välja strateegia eakamate töötajate tööhõive suurendamiseks; töötada välja üksikasjalik strateegia kehtiva ennetähtaegsele pensionile mineku süsteemi täiendavaks reformimiseks; teha täiendavaid jõupingutusi, et vähendada koolist, eriti keskkoolist, väljalangevust ning kõrvaldada kunstlikud tõkked erinevat liiki õppeasutuste vahel; hoolikalt jälgida töötustaseme muutumist noorte hulgas pärast hiljutiste, noortele suunatud meetmete rakendamist; pakkuda suuremat toetust konkurentsipõhistele turgudele, ELi direktiivide ülevõtmisele ja VKEdele, et suurendada majanduskeskkonna atraktiivsust.

1.

Võttes arvesse komisjoni 2007. aasta arenguaruande II osas esitatud analüüsi ning tuginedes töökohtade loomist ja majanduskasvu käsitlevatele koondsuunistele, on asjakohased järgmised järeldused.

2.

Ungari on saavutanud riikliku reformiprogrammi rakendamisel piiratud edu. Samas tuleb märkida, et Ungari esitas 2006. aasta oktoobris täiendatud riikliku reformiprogrammi. Suurte eelarvekõrvalekallete järel tuli valitsusel eelarves teha olulisi muudatusi. Nii tööhõive kui ka mikromajanduse valdkonnas on rakendatud mõningaid reforme. Kuid veelgi enam jääb neis valdkondades veel teha; samuti on vaja parandada makromajanduslikku stabiilsust. Edu 2006. aasta kevadisel Euroopa Ülemkogu kohtumisel kokkulepitud kohustuste täitmisel on olnud piiratud.

3.

Riikliku reformiprogrammi ja selle täitmise tugevad küljed on järgmised: hiljuti võetud parandusmeetmed, sealhulgas puudujäägi vähendamisele suunatud tulude suurendamine ja üha ulatuslikum kulude vähendamine; töötuabirahade süsteemi reform; esimesed meetmed tööturu- ja sotsiaalteenuste süsteemi ühendamiseks ning turuletuleku tõkete kõrvaldamine teatavates valdkondades, eriti farmaatsia jaesektoris.

4.

Ungari riiklikus reformiprogrammis on järgmised poliitikavaldkonnad, milles tuleb väljakutsetega esmajärjekorras tegeleda: kavandatud eelarve tasakaalustamise strateegia rakendamine ja aluse panemine riigi praegu ohus oleva rahanduse pikaajalisele jätkusuutlikkusele; aktiivse tööturupoliitika tugevdamine; töötamise suurem stimuleerimine; hariduse ja väljaõppe kvaliteedi parandamine ning selle suurem vastavusseviimine tööturu vajadustega. Sellest tulenevalt soovitatakse Ungaril:

5.

Lisaks on oluline, et Ungari keskenduks riikliku reformiprogrammi täitmise perioodil riikliku teadussüsteemi reformimisele, riigiabi vähendamisele ja ümbersuunamisele; ühtsema teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning info- ja sidetehnoloogia strateegia väljatöötamisele; ettevõtete halduskoormuse edasisele vähendamisele; ebasoodsas olukorras olevate inimeste olukorra parandamisele tööturul; deklareerimata töö muutmisele ametlikuks tööhõiveks; jätkuva piirkondliku ebavõrdsuse vähendamisele tööhõive valdkonnas ja elukestva õppe strateegia rakendamisele.

1.

Võttes arvesse komisjoni 2007. aasta arenguaruande II osas esitatud analüüsi ning tuginedes töökohtade loomist ja majanduskasvu käsitlevatele koondsuunistele, on asjakohased järgmised järeldused.

2.

Malta on saavutanud häid tulemusi riikliku reformiprogrammi rakendamisel. Samuti täidab ta enamiku 2006. aasta kevadisel Euroopa Ülemkogu kohtumisel võetud kohustusi. Tugev areng toimub eelarvelise jätkusuutlikkuse valdkonnas, mida valitsus peab põhiliseks suurema majanduskasvu tagamisel, töökohtade loomisel ja üleminekul eurole. Mikromajanduse ja tööhõive valdkonnas on jõupingutused jäänud tagasihoidlikumaks.

3.

Malta riikliku reformiprogrammi ja selle täitmise tugevate külgede hulka kuuluvad hiljuti väljakuulutatud maksureformid, oluliste teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonistrateegiate pidev väljatöötamine, uus ettevõtlusalase oskusteabe edendamise süsteem ja paljulubavad uued algatused väljaõppe valdkonnas.

4.

Riiklikus reformiprogrammis on järgmised poliitikavaldkonnad, milles tuleb väljakutsetega esmajärjekorras tegeleda: konkurentsi tõhustamine mitmes sektoris, sealhulgas erialateenuste sektoris; riigiabi vähendamine ja ümbersuunamine; teadus- ja arendustegevusse tehtavate investeeringute suurendamine ning tööjõupakkumise suurendamine. Sellest tulenevalt soovitatakse Maltal:

5.

Lisaks on oluline, et Malta keskenduks riikliku reformiprogrammi täitmise perioodil tervishoiureformi edasilükkunud meetmete rakendamisele ja tugevdamisele; süsteemse mõjuhindamise kasutuselevõtmisele ja määruste lihtsustamise kiirendamisele; teadus- ja arendustegevuse kulude täpsemale mõõtmisele; Malta ühendamisele Euroopa energiavõrkudega; töö jätkamisele toetudes saavutustele haridustaseme tõstmisel ja koolist enneaegse väljalangemise vähendamisel ning eakamate töötajate tööhõive suurendamisele, vältides sealjuures avaliku sektori töötajate arvu vähendamist ennetähtaegse pensionilejäämise programmide abil.

1.

Võttes arvesse komisjoni 2007. aasta arenguaruande II osas esitatud analüüsi ning tuginedes töökohtade loomist ja majanduskasvu käsitlevatele koondsuunistele, on asjakohased järgmised järeldused.

2.

Madalmaad on saavutanud häid tulemusi riikliku reformiprogrammi rakendamisel. Kuigi makromajanduse valdkonnas on teatavaid ohte, eriti seoses võimaliku palgainflatsiooni, leibkondade võlgade ja olukorra pingestumisega tööturul, on üldine poliitiline raamistik kohane. Madalmaad on üldiselt teinud märgatavaid edusamme mikromajanduse vallas. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni edendamise poliitika on küll välja töötatud, kuid arvestades valitsuse ambitsioonikaid eesmärke selles valdkonnas seisab palju tööd veel ees. Ka tööhõive valdkonnas on üldine olukord positiivne ja enamiku elanikkonnarühmade tööhõive kõrge, kuid tööjõupakkumist tuleks veelgi suurendada, eelkõige naiste, ebasoodsas olukorras olevate rühmade ja eakamate töötajate puhul. Madalmaad tugevdavad oma riiklikku reformiprogrammi, et täita 2006. aasta kevadisel Euroopa Ülemkogu kohtumisel võetud kohustusi, kuid täiendavaid samme on vaja astuda eelkõige ühtse avaliku halduse kontaktpunkti loomiseks, mille kaudu sooritada esimese töötaja töölevõtmise toiminguid.

3.

Madalmaade riikliku reformiprogrammi ja selle täitmise tugevate külgede hulka kuuluvad konkurentsi tõhustamise meetmed; standardkulude mudeli rakendamine halduskoormuse mõõtmiseks ja innovatsioonitunnistuste süsteem, mis mõlemad on leidnud laialdast ülevõtmist muudes liikmesriikides; pensioni-, tervisekindlustus- ja invaliidsuspensionisüsteemi reform ning reformid, mis on suunatud haridustaseme tõstmisele, elukestva õppe laiendamisele ja tihedamate sidemete loomisele hariduse ja tööturu vahel.

4.

Madalmaade riikliku reformiprogrammi poliitikavaldkond, milles tuleb väljakutsetega esmajärjekorras tegeleda, on tööjõupakkumise suurendamine. Sellest tulenevalt soovitatakse Madalmaadel:

5.

Lisaks on oluline, et Madalmaad keskenduksid riikliku reformiprogrammi täitmise perioodil meetmetele erasektori teadus- ja arendustegevuse kulude suurendamiseks ning ühtse avaliku halduse kontaktpunkti loomisele, mille kaudu sooritada esimese töötaja töölevõtmise toiminguid. Kui praeguste meetmete abil ei suudeta aja jooksul märgatavalt suurendada töötatud tundide aru, tuleb kaaluda täiendavaid stiimuleid.

1.

Võttes arvesse komisjoni 2007. aasta arenguaruande II osas esitatud analüüsi ning tuginedes töökohtade loomist ja majanduskasvu käsitlevatele koondsuunistele, on asjakohased järgmised järeldused.

2.

Austria on olnud edukas oma riikliku reformiprogrammi elluviimisel, eriti mikromajanduse valdkonnas, kus kõikjal, välja arvatud teenuste konkurents, on rakendatud märkimisväärne hulk meetmeid. Makromajanduslik stabiilsus on tugev, ehkki vaja on täiendavat tõuget tegelemiseks ohtudega riigi rahanduse pikaajalisele jätkusuutlikkusele. Ka tööhõivepoliitika on olnud üldiselt edukas, ehkki mõnes valdkonnas tuleb veel pingutada. Austria on täitnud 2006. aasta kevadise Euroopa Ülemkogu kohtumise otsuseid üldiselt piisavalt.

3.

Austria reformide kõige paljutõotavamate ja teistele eeskujuks olevate valdkondade hulka kuuluvad edusammud taastuvate energiaallikate kasutamisel. Teine edukas valdkond on Austria jaoks olnud püüd vähendada VKEde halduskulusid. Samuti on Austria olnud edukas teadus- ja arendustegevusele suunatud kulutuste suurendamisel eesmärgiks seatud 3 %ni SKPst, rakendades teaduse ja tööstuse koostöö eriti paljutõotavaid mudeleid.

4.

Austria riikliku reformiprogrammi poliitikavaldkonnad, milles tuleb väljakutsetega esmajärjekorras tegeleda, on eakamate töötajate tööjõu pakkumise suurendamine ja ebasoodsas olukorras olevate noorte kvalifikatsiooni tõstmine. Sellest tulenevalt soovitatakse Austrial:

5.

Lisaks on oluline, et Austria keskenduks riikliku reformiprogrammi täitmise perioodil eelarve tasakaalu saavutamisele 2008. aastal, konkurentsi tugevdamisele teenuste valdkonnas, ettevõtluskultuuri tugevdamisele, heitmete täiendava vähendamise poliitika ja meetmete kindlakstegemisele; ning võitlusele soolise vahetegemisega tööturul, sealhulgas parandades lastehoiuteenuste kättesaadavust.

1.

Võttes arvesse komisjoni 2007. aasta arenguaruande II osas esitatud analüüsi ning tuginedes töökohtade loomist ja majanduskasvu käsitlevatele koondsuunistele, on asjakohased järgmised järeldused.

2.

Poola on saavutanud riikliku reformiprogrammi rakendamisel piiratud edu. Poola mikromajanduses on näha jõulise edasimineku märke, ehkki paljude meetmete rakendamine on alles algjärgus. Tööhõivereformid vajavad jõulisemat elluviimist. Riigi rahanduse reformid on venima jäänud, kuigi Poola kavandatud sammude suund on õige. 2006. aasta kevadisel Euroopa Ülemkogu kohtumisel võetud kohustuste täitmiseks võetud poliitilised meetmed on olnud piiratud.

3.

Kõige paljutõotavamate Poolas teostatud reformide hulka kuulub maksusüsteemi lihtsustamine, parema õigusloome selgepiirilise strateegia väljatöötamine ning sammud VKEdele rahastamisallikate kättesaadavamaks muutmiseks.

4.

Poola riiklikus reformiprogrammis on järgmised poliitikavaldkonnad, milles tuleb väljakutsetega esmajärjekorras tegeleda: eelarve tasakaalustamine; konkurentsi tõhustamine võrgupõhistes tööstusharudes; teadus- ja arendustegevuse mahu suurendamine ja kvaliteedi parandamine; aktiivse tööturupoliitika laiendamine ja tõhustamine ning inimkapitali ja tööstiimulite parandamine. Sellest tulenevalt soovitatakse Poolal:

5.

Lisaks on oluline, et Poola keskenduks riikliku reformiprogrammi täitmise perioodil transpordi infrastruktuuri uuendamisele; keskkonnakaitse parandamisele; riigiabi edasisele vähendamisele ja ümbersuunamisele; rahandussektori tõhusa konkurentsiraamistiku tagamisele; energiaturu liberaliseerimise protsessi jõulisele jätkamisele; äriettevõtete registreerimisprotsessi kiirendamisele ning selle tagamisele, et ühtekuuluvuspoliitika vahendid toetaksid rakendusaruandes esiletõstetud struktuurimeetmeid, et aidata tõhustada majanduskasvu, konkurentsivõimet ning parandada tööhõivet ja sotsiaalset ühtekuuluvust. Tuleks määrata kindel ja teostatav teadus- ja arendustegevuse koguinvesteeringute eesmärk aastaks 2010.

1.

Võttes arvesse komisjoni 2007. aasta arenguaruande II osas esitatud analüüsi ning tuginedes töökohtade loomist ja majanduskasvu käsitlevatele koondsuunistele, on asjakohased järgmised järeldused.

2.

Portugal on olnud edukas oma riikliku reformiprogrammi rakendamisel, eriti makro- ja mikromajanduse valdkonnas. Edu on saavutatud ka tööhõivega seotud poliitikavaldades, eriti hariduse ja väljaõppe reformimisel uute võimaluste programmi raames, kuid seni ei ole piisavalt tegeletud selliste oluliste valdkondadega nagu tööturu kohanduvus ning kaitstud paindlikkus (flexicurity). Üldiselt on Portugal olnud edukas 2006. aasta kevadisel Euroopa Ülemkogu kohtumisel võetud kohustuste täitmisel. Programmi eesmärkide täielikuks saavutamiseks on nende ambitsioonikust ja Portugali hetkeolukorda arvestades tarvis märkimisväärseid lisapingutusi kõigis poliitikavaldkondades.

3.

Portugali reformiprotsessi oluliste tugevate külgede hulka kuuluvad ulatuslikud avaliku halduse reformid, meetmed äriühingute asutamise lihtsustamiseks ja selle protsessi lühendamiseks ühe tunnini, vanaduspensionisüsteemide kohandamine ja ulatuslikud meetmed tervishoiu vallas ning meetmed noorte ja täiskasvanute kvalifikatsioonitaseme parandamiseks. Jõupingutusi teadus- ja arendustegevuse intensiivistamiseks on tugevdatud ning ambitsioonika tehnoloogiakava kaudu on need seostatud terviklikuks strateegiaks. Ulatuslikke reforme on rakendatud ka haridus- ja väljaõppesektoris, eelkõige noorte kirjaoskuse taseme tõstmise ja riikliku koolisüsteemi otstarbekohastamise ning riikliku kutseharidussüsteemi tugevdamise meetmete näol.

4.

Portugali riiklikus reformiprogrammis on järgmised poliitikavaldkonnad, milles tuleb väljakutsetega esmajärjekorras tegeleda: haridustaseme tõstmine ja elukestva õppe täiustamine, tööturu kohanemisvõime parandamine ja võitlus segmenteerumisega. Nende probleemidega tuleb tegeleda haldusreformi järgmistel etappidel ning hoides kontrolli all suurenevaid kulutusi sotsiaalsiiretele. Sellest tulenevalt soovitatakse Portugalil:

5.

Lisaks on oluline, et Portugal keskenduks riikliku reformiprogrammi täitmise perioodil paljutõotava tehnoloogiakava täieliku rakendamise, teadusasutuste ja tööstuse sidemete ning erasektori kaasatuse tugevdamise tagamisele; tõhusa konkurentsi tagamisele energia- ja finantsteenuste turgudel; heitmete vähendamisele; puudujääkide vähendamisele ELi õigusaktide ülevõtmisel siseriiklikku õigusse ja võitlusele sotsiaalset ühtekuuluvust häirivate tegurite vastu.

1.

Võttes arvesse komisjoni 2007. aasta arenguaruande II osas esitatud analüüsi ning tuginedes töökohtade loomist ja majanduskasvu käsitlevatele koondsuunistele, on asjakohased järgmised järeldused.

2.

Sloveenia on saavutanud häid tulemusi riikliku reformiprogrammi rakendamisel. Sloveenia võtab kohaseid meetmeid mõnedes olulistes valdkondades nagu ettevõtlus ja parem õigusloome. Riik on käivitanud tööhõivepoliitika ulatusliku reformi, millele aitavad kaasa suhteliselt soodsad makromajandusliku kasvu tingimused. Riiklike kulutuste reformiga seoses on võetud mõningaid meetmeid kulutuste vähendamiseks. Samuti on võetud mõningaid meetmeid innovatsiooni- ja konkurentsiraamistiku täiustamise mikromajanduse valdkonnas. Tööturul ei ole edasiminek aktiivse vananemise strateegia rakendamisel ja takistuste kõrvaldamisel noorte tööhõivelt olnud piisavalt kiire. 2006. aasta kevadisel Euroopa Ülemkogu kohtumisel võetud kohustuste täitmisel saavutatud edu on olnud mõõdukas.

3.

Riikliku reformiprogrammi ja selle täitmise tugevate külgede hulka kuuluvad jõupingutused eelarvereformi läbiviimisel; mitmesugused meetmed ettevõtluse edendamiseks; riiklike fondide käimasolev restruktureerimine portfelliinvesteeringuteks; riigiabi vähenev osatähtsus SKPs ning edusammud energiaturu täielikul liberaliseerimisel ja teise osalise asutamisel sellel turul.

4.

Sloveenia riiklikus reformiprogrammis on järgmised poliitikavaldkond, milles tuleb väljakutsetega esmajärjekorras tegeleda: eelarve pikaajalise jätkusuutlikkuse parandamine ja eakamate töötajate tööhõive tõstmine, tööhõivepoliitika aktiveerivate ja pidurdavate aspektide tugevdamine, mis praegu reageerivad aeglaselt tööturu tingimuste kiirele muutumisele. Sellest tulenevalt soovitatakse Sloveenial:

5.

Lisaks on oluline, et Sloveenia keskenduks riikliku reformiprogrammi täitmise perioodil teadus- ja arendustegevuse investeeringute konkreetsete ja teostatavate eesmärkide püstitamisele; uue majanduskasvu büroo ja Sloveenia tehnoloogiaagentuuri rolli tugevdamisele; intellektuaalomandiõigusi kaitsva õigusraamistiku rakendamise tugevdamisele; konkurentsi tõhustamisele eelkõige reguleeritud kutsealadel ja erialateenuste valdkonnas ning konkurentsi kaitse büroo töö tulemuslikkuse tõstmisele; keskkonnasäästlike tehnoloogiate ja energiatõhususe paremale edendamisele; äriühingute loomisaja lühendamisele ja sellega seotud kulude vähendamisele; tööturu segmenteerituse vähendamisele ja noorte integreerimisele tööturule; haridussüsteemi ja tööturu vahelise seose tugevdamisele.

1.

Võttes arvesse komisjoni 2007. aasta arenguaruande II osas esitatud analüüsi ning tuginedes töökohtade loomist ja majanduskasvu käsitlevatele koondsuunistele, on asjakohased järgmised järeldused.

2.

Slovakkia on saavutanud edu riikliku reformiprogrammi rakendamisel. Siiski on riigil veel olulisi väljakutseid ja vajadus võtta täiendavaid meetmeid, eriti mikromajanduse ja tööhõive valdkonnas. Edu 2006. aasta kevadisel Euroopa Ülemkogu kohtumisel võetud kohustuste täitmisel on olnud vahelduv.

3.

Riikliku reformiprogrammi ja selle täitmise tugevad küljed on järgmised: ära on hakanud tasuma ärikeskkonna parandamisele ja infoühiskonna loomisele suunatud meetmed; uued maksusoodustused, liikuvust suurendavad meetmed ning teatavatele ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele pakutavate teenuste paranemine on suurendanud tööhõive kasvu; saavutatud on edu kolmanda astme hariduse reformimisel koos info- ja sidetehnoloogia kasutamist ning ebasoodsas olukorras olevate laste haridussüsteemi integreerimist toetavate uute meetmetega.

4.

Slovakkia riiklikus reformiprogrammis on järgmised poliitikavaldkonnad, milles tuleb väljakutsetega esmajärjekorras tegeleda: eelarve tasakaalustamise käigus täiendavate vahendite suunamine teadus- ja arendustegevusele, innovatsioonile ja haridusele ning selgete strateegiate ja prioriteetide väljatöötamisele neis valdkondades; kutseoskuste tõstmise ja elukestva õppe meetmete tugevdamine ning täiendavad jõupingutused pikaajalise töötuse vähendamiseks, eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade, sealhulgas mustlasvähemuse hulgas. Sellest tulenevalt soovitatakse Slovakkial:

5.

Lisaks on oluline, et Slovakkia keskenduks riikliku reformiprogrammi täitmise perioodil jätkuvatele jõupingutustele info- ja sidetehnoloogia poliitikas, eelkõige lairibainfrastruktuuri alal; paremale õigusloomele; sugudevaheliste palgaerinevuste kõrvaldamisele ning aktiivse strateegia väljatöötamisele eakamate töötajate tööhõive suurendamiseks.

1.

Võttes arvesse komisjoni 2007. aasta arenguaruande II osas esitatud analüüsi ning tuginedes töökohtade loomist ja majanduskasvu käsitlevatele koondsuunistele, on asjakohased järgmised järeldused.

2.

Soome on saavutanud väga häid tulemusi riikliku reformiprogrammi rakendamisel. Soome on täitnud 2006. aasta kevadisel Euroopa Ülemkogu kohtumisel võetud kohustusi üldiselt hästi. Edu on saavutatud eelkõige VKEde ärikeskkonna parandamisel.

3.

Soome riikliku reformiprogrammi ja selle täitmise paljude tugevate külgede hulka kuuluvad täiendavad meetmed pensionilejäämise edasilükkamiseks, mis täiendavad niigi laiaulatuslikke meetmeid riigi rahanduse tugevdamiseks ja Soome ettevalmistamiseks rahvastiku vananemisest tulenevateks mõjudeks ning mitmed olulised meetmed Soome suurepärase teadmistebaasi edasiseks täiustamiseks.

4.

On oluline, et Soome keskenduks riikliku reformiprogrammi täitmise perioodil konkurentsi ja tootlikkuse tõstmisele suunatud reformide rakendamisele mõnedes teenindussektorites; ettevõtete värbamismenetluste lihtsustamisele; kohalike palgaläbirääkimissüsteemide soodustamisele ning tööturu kitsaskohtade kõrvaldamisele, pöörates erilist tähelepanu võitlusele kõrge struktuurilise töötusega, eelkõige madala kvalifikatsiooniga töötajate, sealhulgas noorte hulgas.

1.

Võttes arvesse komisjoni 2007. aasta arenguaruande II osas esitatud analüüsi ning tuginedes töökohtade loomist ja majanduskasvu käsitlevatele koondsuunistele, on asjakohased järgmised järeldused.

2.

Rootsi on saavutanud väga häid tulemusi uue valitsuse poolt läbi vaadatud riikliku reformiprogrammi rakendamisel. Riik täidab enamikku Euroopa Ülemkogu 2006. aasta kevadisel kohtumisel võetud kohustusi. Stabiilsusele suunatud makromajanduslik raamistik on asjakohane ning toimib hästi. Suuri pingutusi on tehtud tööstiimulite tõhustamiseks. Täiendavaid meetmeid on vaja konkurentsi tõhustamiseks teenuste valdkonnas.

3.

Rootsi riikliku reformiprogrammi ja selle täitmise tugevate külgede hulka kuuluvad edu riiklike teadus- ja arendustegevuse investeeringute suurendamisel ja meetmete võtmisel innovatsiooni stimuleerimiseks; jõuline lähenemine ettevõtluse soodustamisele; Rootsi tulemused säästva energiakasutuse edendamisel kuuluvad ELi parimate hulka; edusammud tööjõupakkumise suurendamisel; meetmed äritegevuse lihtsamaks ja kasumlikumaks muutmiseks, kaotades makse ja vähendades halduskoormust; ning ettepanekud tööstiimulite täiustamiseks, eriti muudatusteks tööjõu maksustamise ja soodustuste süsteemides.

4.

On oluline, et Rootsi keskenduks riikliku reformiprogrammi täitmise perioodil täiendavate reguleerivate meetmete võtmisele konkurentsi suurendamiseks, eriti teenuste valdkonnas; mõju hindamise süsteemi täienduste kiirele rakendamisele; ühtsema lähenemisviisi leidmisele paremale õigusloomele, tööjõuressursi ja töötundide lisamise strateegia tugevdamisele, sealhulgas rakendades tööstiimulite suurendamise ettepanekuid ning võttes tugevamaid meetmeid sisserännanute ja noorte tööhõive suurendamiseks ning haiguspuhkusel viibijate taaskaasamiseks.

1.

Võttes arvesse komisjoni 2007. aasta arenguaruande II osas esitatud analüüsi ning tuginedes töökohtade loomist ja majanduskasvu käsitlevatele koondsuunistele, on asjakohased järgmised järeldused.

2.

Ühendkuningriik on saavutanud häid tulemusi oma riikliku reformiprogrammi elluviimisel ja Euroopa Ülemkogu 2006. aasta kevadisel kohtumisel võetud kohustuste täitmisel. Edu on saavutatud kõigis poliitikavaldkondades, eriti mikromajandus- ja tööhõivepoliitikas. Makromajanduspoliitikas on alustatud eelarve tasakaalustamist ning valminud on edasise tasakaalustamise kava, mis tuleks ellu viia; koostatud on pensionireformi kava ning vastav seaduseelnõu on juba parlamendile esitatud. Ühendkuningriik on teinud suuremaid jõupingutusi sidusrühmade kaasamiseks.

3.

Ühendkuningriigi reformi rakendamise eriti tugevad küljed on ettevõtluse soodustamine, parema õigusloome edendamine ja sotsiaalhoolekande reformimine. Paljud edukad reformid on juba teostatud, nagu energiaturu avamine, transpordi infrastruktuuri investeeringute suurendamine ning maksustamispoliitika rakendamine, nagu Londoni maanteetranspordi ummikumaks. Ühendkuningriik on alustanud uuenduslikke reforme riiklike kulutuste kvaliteedi parandamiseks.

4.

Ühendkuningriigi riiklikus reformiprogrammis on järgmised poliitikavaldkonnad, milles tuleb väljakutsetega esmajärjekorras tegeleda: põhi- ja kesktaseme kutseoskuste parandamine võrreldes teiste riikide majandusega ning täiendavate meetmete võtmine võitluseks ebasoodsa seisundi ja tõrjutuse vastu tööturul. Sellest tulenevalt soovitatakse Ühendkuningriigil:

5.

Lisaks on oluline, et Ühendkuningriik keskenduks riikliku reformiprogrammi täitmise perioodil pensionireformi ettepanekute tõhusa elluviimise tagamisele; eluasemefondi järkjärgulisele suurendamisele, et vähendada hinnasurvet keskmises perspektiivis; teadus- ja innovatsioonistrateegia rakendamisele; teadus- ja arendustegevuse investeeringute vahe-eesmärgi ja kvaliteedi määratlemisele aastaks 2010 ning investeerimisstiimulite täiendavaks tugevdamiseks ja erasektori kaasatuse suurendamiseks vajalike meetme rakendamisele; ning lastehoiuteenuste kättesaadavuse edasisele parandamisele.

1.

Eespool esitatud analüüsi arvestades ning tuginedes majanduskasvu ja tööhõive koondsuunistele võib järeldada järgmist.

2.

Euroala liikmesriikide rakendusaruanded näitavad üleüldist edu, peegeldades sisulisi meetmeid paljudes riikides. Seoses euroala potentsiaalile vastava majanduskasvuga, positiivsete arengutega tööturul, mis kajastuvad tööpuuduse vähenemises ja tööhõive kasvus, ning tänu mitmetele käimasolevatele reformidele on pikaajalise majandustõusu väljavaated oluliselt paranenud. Teatud määral tuleneb majandusliku olukorra paranemine eelnevatest struktuurireformidest. Seda hoogu tuleks kasutada reformide ja eelarve tasakaalustamise strateegiate jõuliseks elluviimiseks. Ühisrahast tingitud tihedama majandusliku ja rahandusliku vastastikuse sõltuvuse tõttu on vaja, et euroala riigid viiksid ellu ambitsioonikat poliitikat, mis lisaks kasvupotentsiaali suurendamise eesmärgile sisaldaks ka meetmeid, mis tagaksid rahaliidu kohandumise tõrgeteta toimimise. Sellega seoses on vajalik majanduspoliitika tõhus kooskõlastamine euroala tasandil. See aitaks ka edendada liikmesriikide poliitilisi meetmeid eelarvedistsipliini ja struktuurireformide tagamiseks. See on vajalik majanduse kasvupotentsiaali suurendamiseks, asümmeetriliste majandusvapustustega toimetuleku võime parandamiseks euroalal ning seeläbi hinnastabiilsuse säilitamiseks, edendades samas euroala majanduse dünaamilisust.

3.

Euroala liikmesriikide riiklike reformiprogrammide ja nende täitmise tugevad küljed on paljutõotavate reformide läbiviimine või kavandamine tööjõu ärakasutamise ja tootlikkuse suurendamiseks, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni hoogustamiseks, inimkapitali arendamiseks ning ahvatlevama ärikeskkonna loomiseks, eelkõige konkurentsi tihendamise ja regulatsiooni edasise parandamise poliitika abil. Riiklike reformiprogrammide asetamine järjepidevasse ja ambitsioonikasse üldisesse poliitilisse raamistikku tugevdaks neid veelgi.

4.

Toetudes iga euroala riigi riikliku reformiprogrammi alusel tehtud poliitilistele järeldustele, on euroala kõikide riikide jaoks eriti pakilised meetmed poliitikavaldkondades, mis parandaksid majandus- ja rahaliidu toimimist ning aitaksid käsitleda inflatsiooni, konkurentsivõime ja majanduskasvuga seotud jätkuvaid erinevusi. Eelarve puhul on saavutatud küll edu puudujäägi vähendamisel, kuid mõned riigid peavad kiirendama eelarve struktuurilist tasakaalustamist, jätkama pensioni- ja tervishoiusüsteemi reformimist ning tegelema vananeva rahvastiku mõjuga eelarvele. Lisaks vajab parandamist riigi rahanduse kvaliteet, et eelkõige suurendada tootlikkust ja innovatsiooni, mille abil toetada majanduskasvu ja eelarve jätkusuutlikkust. Majandus- ja rahaliidu dünaamilisema ja tõhusama sisekohandumise tagamiseks tuleks tihedama konkurentsi ja liberaliseerimise abil parandada turgude toimimist, et eelkõige tagada tootmisressursside parem liikuvus, hindade ja palkade kiire kohandumine majandusvapustustega ning tugevam kaubanduslik integratsioon. Oluline on edendada innovatsiooni ja tootlikkuse kasvu. Rahaliidus on stabiilsust soodustava palgakujundamise kindel järgimine oluline ka konkurentsivõime ja tööhõive tagamiseks keskmises ja pikaajalises perspektiivis. Seetõttu tuleb jätkata hindade ning (avaliku- ja erasektori) palkade kehtestamise regulaarselt läbivaatamist. Suuremat tähelepanu tuleb pöörata tööjõu liikuvusele euroala riikides. Sisekohandumise sujuvamaks muutmisel etendavad olulist rolli nii finants- kui kaubaturud. Kavandatav siseturu ülevaade on euroala jaoks erilise tähtsusega, nagu ka teenuste direktiivi kiire ja finantsteenuste tegevuskava täielik rakendamine. Majandus- ja rahaliidu sujuvale kohandumisele aitaks täiendavalt kaasa ka konkurentsi tõhustamine teenuste turul.

Sellest tulenevalt soovitatakse euroala riikidel lisaks igale riigile antud konkreetsetele soovitustele:

5.

Arvestades rahaliidu riikide poliitika ja kohalike sündmuste tagajärgi ja koostoimeid peaksid euroala riigid püüdlema poliitika tõhusama kooskõlastamise poole, eelkõige eurogrupis ja vastavalt varasematele kokkulepetele rahvusvahelistel foorumitel. See aitaks oluliselt kaasa edukale toimetulekule poliitiliste väljakutsetega euroalal ja maailmamajanduses. Euroala liikmesriike kutsutakse üles võtma neid soovitusi arvesse oma riiklikus poliitikas. Eurogrupp jälgib regulaarselt nende rakendamist.