ISSN 1725-5082

Euroopa Liidu

Teataja

L 88

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

50. köide
29. märts 2007


Sisukord

 

I   EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Nõukogu määrus (EÜ) nr 329/2007, 27. märts 2007, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid

1

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 330/2007, 28. märts 2007, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

12

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 331/2007, 28. märts 2007, millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes määrusega (EÜ) nr 1002/2006 2006/2007. turustusaastaks kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid imporditollimakse

14

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 332/2007, 27. märts 2007, raudteeveo statistiliste andmete edastamise tehnilise korra kohta ( 1 )

16

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 333/2007, 28. märts 2007, milles sätestatakse proovivõtu- ja analüüsimeetodid plii, kaadmiumi, elavhõbeda, anorgaanilise tina, 3-MCPD ja benso(a)püreenisisalduse ametlikuks kontrolliks toiduainetes ( 1 )

29

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 334/2007, 28. märts 2007, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1592/2002, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ning Euroopa Lennundusohutusameti loomist ( 1 )

39

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 335/2007, 28. märts 2007, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1702/2003 seoses õhusõidukite ja nendega seotud toodete, osade ja seadmete keskkonnaohutuse sertifitseerimise rakenduseeskirjadega ( 1 )

40

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 336/2007, 28. märts 2007, millega muudetakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1788/2003, millega kehtestatakse tasu piima- ja piimatootesektoris, II lisa seoses piima baasrasvasisaldusega Rumeenia puhul

43

 

 

II   EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

 

 

OTSUSED

 

 

Komisjon

 

 

2007/193/EÜ

 

*

Komisjoni otsus, 26. aprill 2006, millega koondumine tunnistatakse ühisturu ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga kokkusobivaks (Juhtum nr COMP/M.3916 – T-Mobile Austria/tele.ring) (teatavaks tehtud numbri K(2006) 1695 all)

44

 

 

2007/194/EÜ

 

*

Komisjoni otsus, 14. november 2006, koondumise kokkusobivuse kohta ühisturu ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga (Juhtum nr COMP/M.4180 – Gaz de France/Suez) (teatavaks tehtud numbri K(2006) 5419 all)

47

 

 

2007/195/EÜ

 

*

Komisjoni otsus, 27. märts 2007, millega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 2037/2000 määratakse kindlaks osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinike tootjatele ja importijatele kvootide jaotamise mehhanism aastateks 2003–2009 (teatavaks tehtud numbri K(2007) 819_2 all)

51

 

 

SOOVITUSED

 

 

2007/196/EÜ

 

*

Komisjoni soovitus, 28. märts 2007, furaani esinemise seire kohta toiduainetes ( 1 )

56

 

 

III   Euroopa Liidu lepingu kohaselt vastu võetud aktid

 

 

EUROOPA LIIDU LEPINGU V JAOTISE KOHASELT VASTU VÕETUD AKTID

 

 

2007/197/ÜVJP

 

*

Sõjaliste kaupade ühine Euroopa Liidu nimekiri (vastu võetud nõukogu poolt 19. märtsil 2007. aastal) (Euroopa Liidu relvaekspordi toimimisjuhendis käsitletud varustus) (millega ajakohastatakse ja asendatakse 27. veebruaril 2006. aastal nõukogus vastu võetud sõjaliste kaupade ühine Euroopa Liidu nimekiri)

58

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

MÄÄRUSED

29.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 88/1


NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 329/2007,

27. märts 2007,

mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 60 ja 301,

võttes arvesse nõukogu 20. novembri 2006. aasta ühist seisukohta 2006/795/ÜVJP, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid, (1)

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)

ÜRO Julgeolekunõukogu võttis 14. oktoobril 2006 vastu resolutsiooni 1718 (2006), milles mõisteti hukka Korea Rahvademokraatliku Vabariigi (edaspidi Põhja-Korea) poolt 9. oktoobril 2006 läbiviidud tuumakatsetus ja määrati kindlaks, et on olemas selge oht rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule ning kohustati kõiki Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liikmesriike kohaldama teatavaid piiravaid meetmeid.

(2)

Ühises seisukohas 2006/795/ÜVJP nähakse ette resolutsioonis 1718 (2006) sätestatud piiravate meetmete rakendamine ning ekspordikeeld kaupadele ja tehnoloogiale, mis võivad aidata kaasa programmidele, mis on seotud Põhja-Korea tuuma- või muu massihävitusrelva ja ballistiliste rakettidega, ning eespool nimetatud kaupade ja tehnoloogiaga seotud teenuste osutamise keeld, Põhja-Koreast kaupade ja tehnoloogia hanke keeld, luksuskaupade ekspordi keeld Põhja-Koreasse ning nende isikute, üksuste ja asutuste rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamine, kes tegelevad Põhja-Korea eelnimetatud programmidega või aitavad neile kaasa.

(3)

Kõnealused meetmed kuuluvad asutamislepingu reguleerimisalasse ning eelkõige selleks, et majandustegevuses osalejad kõikides liikmesriikides kohaldaksid nimetatud meetmeteid ühetaoliselt, on nende rakendamiseks ühenduses vaja ühenduse õigusakti.

(4)

Käesolev määrus erineb kehtivatest ühenduse õigusaktidest, millega nähakse ette kolmandatest riikidest ekspordi ja kolmandatesse riikidesse impordi üldeeskirjad, ning eelkõige nõukogu 22. juuni 2000. aasta määrusest (EÜ) nr 1334/2000, millega kehtestatakse ühenduse kord kahesuguse kasutusega kaupade ja tehnoloogia ekspordi kontrollimiseks, (2) käesolev määrus peaks hõlmama enamiku nendest kaupadest ja tehnoloogiast.

(5)

On asjakohane selgitada kaupade ja tehnoloogia ekspordi loa saamise ja sellega seotud tehnilise abi andmise korda.

(6)

Otstarbekuse huvides tuleks anda komisjonile õigus avaldada kaupade ja tehnoloogia nimekiri, mille võtab vastu sanktsioonide komitee või ÜRO Julgeolekunõukogu, ning vajaduse korral lisada nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 (tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta) (3) I lisas esitatud koondnomenklatuuri viitenumbreid.

(7)

Samuti tuleks anda komisjonile õigus vajaduse korral muuta luksuskaupade nimekirja seoses määratluste või suunistega, mille sanktsioonide komitee võib kehtestada, et kiirendada luksuskaupu käsitlevate piirangute rakendamist, võttes arvesse teiste jurisdiktsioonide luksuskaupade nimekirju.

(8)

Otstarbekuse huvides tuleks anda komisjonile õigus muuta nende isikute, üksuste ja asutuste loetelu, kelle rahalised vahendid ja majandusressursid tuleks külmutada ÜRO Julgeolekunõukogu või sanktsioonide komitee otsuste alusel.

(9)

Liikmesriigid peaksid kindlaks määrama karistused, mida kohaldatakse käesoleva määruse sätete rikkumise korral. Ettenähtud karistused peaksid olema proportsionaalsed, tõhusad ja hoiatavad.

(10)

Käesolevas määruses sätestatud meetmete tõhususe tagamiseks peaks käesolev määrus viivitamata jõustuma,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.   sanktsioonide komitee– ÜRO Julgeolekunõukogu sanktsioonide komitee, mis loodi vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonile 1718 (2006);

2.   Põhja-Korea– Korea Rahvademokraatlik Vabariik;

3.   tehniline abi– igasugune tehniline abi, mis on seotud parandamise, arendamise, tootmise, komplekteerimise, katsetamise, hoolduse ja muude tehniliste teenustega ning mida võib osutada juhendamise, nõustamise, koolituse, oskusteabe ja tööoskuste edastamise või konsultatsiooniteenuste kaudu; kaasa arvatud suuline abi;

4.   rahalised vahendid– kõik finantsvarad ja tulud, sealhulgas, kuid mitte üksnes:

5.   rahaliste vahendite külmutamine– toimingud, millega tõkestatakse igasugune rahaliste vahendite siirdamine, ülekandmine, muutmine ja kasutamine, nendele juurdepääs ning nendega tehingud, mis võiksid kaasa tuua muudatusi nende mahus, suuruses, asukohas, omandilises kuuluvuses, valduses, iseloomus või otstarbes või muid muudatusi, mis võimaldaksid nende rahaliste vahendite kasutamist, sealhulgas portfellihaldust;

6.   majandusressursid– igasugune vara, nii materiaalne kui ka mittemateriaalne, nii kinnis- kui ka vallasvara, mis ei ole rahalised vahendid, kuid mida on võimalik kasutada rahaliste vahendite, kaupade või teenuste saamiseks;

7.   majandusressursside külmutamine– toimingud, millega tõkestatakse majandusressursside mis tahes viisil kasutamine rahaliste vahendite, kaupade või teenuste saamiseks, sealhulgas, kuid mitte üksnes, neid ressursse müües, rentides või neile hüpoteeki seades;

8.   ühenduse territoorium– liikmesriikide territooriumid, sealhulgas nende õhuruum, kus kohaldatakse asutamislepingut selles kindlaksmääratud tingimuste alusel.

Artikkel 2

1.   Keelatud on:

a)

otseselt või kaudselt müüa, üle anda või eksportida ühendusest või väljastpoolt ühendust pärit, I lisas nimetatud kaupu ja tehnoloogiat, kaasa arvatud tarkvara, füüsilistele ja juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele Põhja-Koreas või kasutamiseks Põhja-Koreas;

b)

osaleda teadlikult ja tahtlikult tegevuses, mille eesmärk või tagajärg on kõrvalehoidmine punktis a nimetatud keelust.

2.   I lisas sisalduvad ÜRO Julgeolekunõukogu või sanktsioonide komitee poolt kindlaksmääratud tooted, materjalid, varustus, kaubad ja tehnoloogia, kaasa arvatud tarkvara, mis on määruse (EÜ) nr 1334/2000 kohaselt määratletud kahese kasutusega kaupadena ja mis võivad aidata kaasa programmidele, mis on seotud Põhja-Korea tuuma- või muu massihävitusrelva ja ballistiliste rakettidega. See ei sisalda ELi sõjalise varustuse ühises nimekirjas esitatud kaupu ja tehnoloogiat. (4)

3.   Põhja-Koreast keelatakse I lisas nimetatud kaupade ja tehnoloogia ostmine, importimine või transportimine sõltumata sellest, kas asjaomane toode on pärit Põhja-Koreast või mitte.

Artikkel 3

1.   Keelatud on:

a)

anda otseselt või kaudselt tehnilist abi, mis on seotud ELi sõjalise varustuse ühises nimekirjas või I lisas loetletud kaupade ja tehnoloogiaga ning ELi sõjalise varustuse ühises nimekirjas või I lisas loetletud kaupadega varustamise ja nende tootmise, hoolduse ja kasutamisega, füüsilistele ja juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele Põhja-Koreas või kasutamiseks Põhja-Koreas;

b)

pakkuda otseselt või kaudselt rahastamist või rahalist abi, mis on seotud ELi sõjalise varustuse ühises nimekirjas või I lisas loetletud kaupade ja tehnoloogiaga, sealhulgas eelkõige toetusi, laene ja ekspordikrediidikindlustust kõnealuste toodete müügiks, tarnimiseks, üleandmiseks või ekspordiks või nendega seotud tehnilise abi andmiseks füüsilistele ja juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele Põhja-Koreas või kasutamiseks Põhja-Koreas;

c)

osaleda teadlikult ja tahtlikult tegevuses, mille eesmärk või tagajärg on kõrvalehoidmine punktides a ja b nimetatud keeldudest.

2.   Lõikes 1 sätestatud keeldusid ei kohaldata sõidukite suhtes, mis ei ole lahingumasinad ja mis on valmistatud kuulikindlatena või niisuguseks kohandatud ning mis on mõeldud üksnes ELi ja selle liikmesriikide töötajate kaitseks Põhja-Koreas.

Artikkel 4

Keelatud on:

a)

otseselt või kaudselt müüa, tarnida, üle anda või eksportida III lisas loetletud luksuskaupu Põhja-Koreasse;

b)

osaleda teadlikult ja tahtlikult tegevuses, mille eesmärk või tagajärg on kõrvalehoidmine punktis a nimetatud keelust.

Artikkel 5

1.   Kui teataval juhul peetakse vajalikuks teha erand artikli 2 lõike 1 punktist a või artikli 3 lõike 1 punktidest a või b või artikli 4 punktist a, võib asjaomane müüja, tarnija, üleandja, eksportija või teenuseosutaja esitada nõuetekohaselt põhjendatud taotluse II lisas nimetatud veebilehel osutatud liikmesriigi pädevale asutusele. Kui taotluse saanud liikmesriik peab erandi tegemist õigustatuks, esitab ta ÜRO Julgeolekunõukogule eriloa taotluse.

2.   Asjaomane liikmesriik teavitab teisi liikmesriike ja komisjoni kõikidest eriloa taotlustest, mis esitatakse ÜRO Julgeolekunõukogule vastavalt lõikele 1.

3.   II lisas nimetatud veebilehel osutatud liikmesriigi pädev asutus võib anda loa müügiks, tarnimiseks, üleandmiseks, ekspordiks või tehnilise abi andmiseks talle sobivatel tingimustel, kui ÜRO Julgeolekunõukogu on eriloa taotluse heaks kiitnud.

Artikkel 6

1.   Külmutatakse kõik rahalised vahendid ja majandusressursid, mida IV lisas loetletud isikud, üksused või asutused omavad või mis on nende valduses või kontrolli all. IV lisa sisaldab sanktsioonide komitee või ÜRO Julgeolekunõukogu poolt vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1718 (2006) lõike 8 punktile d kindlaksmääratud isikute, üksuste ja asutuste nimesid.

2.   Rahalised vahendid või majandusressursid ei tohi olla otseselt või kaudselt kättesaadavad IV lisas loetletud füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või organisatsioonidele või nende kasuks.

3.   Keelatud on teadlikult ja tahtlikult osaleda tegevuses, mille otsene või kaudne eesmärk või tagajärg on lõigetes 1 ja 2 osutatud meetmetest kõrvalehoidmine.

Artikkel 7

1.   Erandina artiklist 6 võivad II lisas loetletud veebilehel osutatud liikmesriikide pädevad asutused tingimustel, mida nad asjakohaseks peavad, lubada teatavate külmutatud rahaliste vahendite või muude majandusressursside vabastamist või teatavate rahaliste vahendite või muude majandusressursside kättesaadavaks tegemist, olles eelnevalt kindlaks teinud, et need rahalised vahendid või muud majandusressursid on:

a)

vajalikud IV lisas loetletud isikute ja neist sõltuvate perekonnaliikmete põhivajaduste katmiseks, sealhulgas toiduainete, üüri või hüpoteegi, ravimite ja ravikulude, maksude, kindlustusmaksete ning kommunaalteenuste eest tasumiseks;

b)

ette nähtud üksnes õigusabiteenuste osutamisega seotud töötasude maksmiseks mõistlikus ulatuses ja nendest teenustest tulenevate kulude hüvitamiseks; või

c)

ette nähtud üksnes külmutatud rahaliste vahendite või muude majandusressursside tavapärase haldamise või säilitamise tasude või teenustasude maksmiseks; ning

tingimusel, et asjaomane liikmesriik on teavitanud sanktsioonide komiteed kõnealusest otsusest ja oma kavatsusest anda luba ning sanktsioonide komitee ei ole esitanud selle kohta viie tööpäeva jooksul vastuväiteid.

2.   Erandina artiklist 6 võivad II lisas loetletud veebilehel osutatud liikmesriikide pädevad asutused anda loa teatavate külmutatud rahaliste vahendite või muude majandusressursside vabastamiseks või teatavate külmutatud rahaliste vahendite või muude majandusressursside kättesaadavaks tegemiseks pärast seda, kui nad on kindlaks teinud, et need rahalised vahendid või muud majandusressursid on vajalikud erakorraliste kulutuste katteks, ning tingimusel, et nad on oma kavatsuse sanktsioonide komiteele teatavaks teinud ja komitee on selle heaks kiitnud.

3.   Asjaomane liikmesriik teavitab teisi liikmesriike ja komisjoni kõigist lõigete 1 ja 2 alusel antud lubadest.

Artikkel 8

Erandina artiklist 6 võivad II lisas loetletud veebilehel nimetatud liikmesriikide pädevad asutused anda loa teatavate külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside vabastamiseks, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)

rahalised vahendid või majandusressursid on enne 14. oktoobrit 2006 kohtu, haldusorgani või vahekohtu poolt põhjendatud kinnipidamisõiguse või enne seda kuupäeva mainitud asutuste poolt tehtud otsuse esemeks;

b)

rahalisi vahendeid või majandusressursse kasutatakse ainult sellise kinnipidamisõigusega tagatud või sellise otsusega tunnustatud nõuete rahuldamiseks kõnealuseid nõudeid omavate isikute õigusi reguleerivate õigusnormidega seatud piires;

c)

kõnealusest kinnipidamisõigusest või otsusest ei saa kasu IV lisas loetletud isikud, üksused või asutused;

d)

kinnipidamisõiguse või otsuse tunnustamine ei ole vastuolus asjaomase liikmesriigi avaliku korraga;

e)

liikmesriik on kinnipidamisõiguse või otsuse sanktsioonide komiteele teatavaks teinud.

Artikkel 9

1.   Artikli 6 lõige 2 ei takista ühenduse finants- või krediidiasutustel külmutatud kontode krediteerimist, kui kolmandad isikud kannavad loetelus nimetatud isiku, üksuse või asutuse kontole üle rahalisi vahendeid, tingimusel, et ka kõik neile kontodele lisatavad summad külmutatakse. Finants- või krediidiasutus peab pädevatele asutustele sellistest ülekannetest viivitamata teatama.

2.   Artikli 6 lõiget 2 ei kohaldata külmutatud kontodele lisatud järgmiste summade suhtes:

a)

nende kontode intressid või muud tulud; või

b)

maksed, mis tulenevad lepingutest, kokkulepetest või kohustustest, mis sõlmiti või tekkisid enne 14. oktoobrit 2006,

tingimusel, et kõik sellised intressid, muud tulud ja maksed külmutatakse kooskõlas artikli 6 lõikega 1.

Artikkel 10

1.   Ilma et see piiraks kehtivate aruandlust, konfidentsiaalsust ja ametisaladust käsitlevate eeskirjade kohaldamist, peavad füüsilised ja juriidilised isikud, üksused ja asutused:

a)

esitama viivitamata käesoleva määruse järgimist hõlbustava teabe, näiteks artikli 6 kohaselt külmutatud arvete ja rahasummade kohta, II lisas loetletud veebilehel osutatud pädevatele asutustele, mis asuvad nende elu- või asukohaks olevas liikmesriigis, ja otse või asjaomaste liikmesriikide kaudu komisjonile;

b)

tegema koostööd II lisas loetletud veebilehel osutatud pädevate asutustega kõnealuse teabe kontrollimisel.

2.   Otse komisjonile esitatud lisateave edastatakse asjaomastele liikmesriikidele.

3.   Kogu käesoleva artikli kohaselt edastatud või saadud teavet kasutatakse ainult sel otstarbel, milleks see on edastatud või saadud.

Artikkel 11

Rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamisest või nende kättesaadavaks tegemisest keeldumisest, mis on tehtud heas usus, et selline tegevus on kooskõlas käesoleva määrusega, ei tulene määrust rakendavale füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele või selle juhtidele või töötajatele mingit vastutust, välja arvatud juhul, kui tõendatakse, et rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamise või kinnipidamise põhjustas hooletus.

Artikkel 12

Komisjon ja liikmesriigid teatavad üksteisele viivitamata käesoleva määruse alusel võetud meetmetest ning edastavad nende käsutuses oleva käesoleva määrusega seotud asjakohase teabe, eelkõige teabe määruse rikkumise ja jõustamisprobleemide ning siseriiklike kohtute tehtud otsuste kohta.

Artikkel 13

Komisjonil on õigus:

a)

muuta I lisa ÜRO Julgeolekunõukogu või sanktsioonide komitee otsuste alusel ja lisada vajadusel sellesse määruse (EMÜ) nr 2656/87 I lisas esitatud koondnomenklatuurist võetud viitenumbreid;

b)

muuta liikmesriikide esitatud teabe põhjal II lisa;

c)

muuta III lisa, et täpsustada või kohandada selles esitatud kaupade loetelu vastavalt sanktsioonide komitee määratlustele või suunisetele ja võttes arvesse muude jurisdiktsioonide kehtestatud loetelusid, või lisada sellesse määruse (EMÜ) nr 2656/87 I lisas esitatud koondnomenklatuurist võetud viitenumbreid, kui see on vajalik või kohane;

d)

muuta IV lisa ÜRO Julgeolekunõukogu või sanktsioonide komitee otsuste alusel; ning

e)

muuta I ja IV lisa vastavalt ühise seisukoha 2006/795/ÜVJP alusel võetud nõukogu mis tahes otsusele.

Artikkel 14

1.   Liikmesriigid sätestavad eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva määruse rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

2.   Liikmesriigid teatavad neist eeskirjadest komisjonile kohe pärast käesoleva määruse jõustumist ning annavad teada nende edaspidistest muudatustest.

Artikkel 15

1.   Liikmesriigid määravad käesolevas määruses osutatud pädevad asutused ja annavad nende kohta teavet II lisas loetletud veebilehtedel või nende veebilehtede kaudu.

2.   Liikmesriigid teavitavad komisjoni oma pädevatest asutustest viivitamata pärast käesoleva määruse jõustumist ja teavitavad komisjoni igast hilisemast muudatusest.

Artikkel 16

Käesolevat määrust kohaldatakse:

a)

ühenduse territooriumil;

b)

liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvate õhusõidukite ja laevade pardal;

c)

kõikide liikmesriigi kodanike suhtes ühenduse territooriumil või väljaspool seda;

d)

juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste suhtes, mis on asutatud või moodustatud liikmesriigi seaduste alusel;

e)

juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste äritegevuse suhtes, mis tervikuna või osaliselt leiab aset ühenduse territooriumil.

Artikkel 17

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 27. märts 2007

Nõukogu nimel

eesistuja

P. STEINBRÜCK


(1)  ELT L 322, 22.11.2006, lk 32.

(2)  EÜT L 159, 30.6.2000, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 394/2006 (ELT L 74, 13.3.2006, lk 1).

(3)  EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 129/2007 (ELT L 56, 23.2.2007, lk 1).

(4)  Nimekirja kehtiv versioon on avaldatud käesolevas ELTs, lk 58.


I LISA

Artiklites 2 ja 3 osutatud kaubad ja tehnoloogia

A.

Kaubad

(täiendatakse hiljem)

B.

Tehnoloogia

(täiendatakse hiljem)


II LISA

Veebilehed teabega artiklites 5, 7, 8, 10 ja 15 osutatud pädevate asutuste kohta ja aadress teadete saatmiseks Euroopa Komisjonile

 

BELGIA

http://www.diplomatie.be/eusanctions

 

BULGAARIA

(täiendatakse hiljem)

 

TŠEHHI VABARIIK

http://www.mfcr.cz/mezinarodnisankce

 

TAANI

http://www.um.dk/da/menu/Udenrigspolitik/FredSikkerhedOgInternationalRetsorden/Sanktioner/

 

SAKSAMAA

http://www.bmwi.de/BMWi/Navigation/Aussenwirtschaft/Aussenwirtschaftsrecht/embargos.html

 

EESTI

http://web-visual.vm.ee/est/kat_622/

 

KREEKA

http://www.ypex.gov.gr/www.mfa.gr/en-US/Policy/Multilateral+Diplomacy/International+Sanctions/

 

HISPAANIA

www.mae.es/es/MenuPpal/Asuntos/Sanciones+Internacionales

 

PRANTSUSMAA

http://www.diplomatie.gouv.fr/autorites-sanctions/

 

IIRIMAA

www.dfa.ie/un_eu_restrictive_measures_ireland/competent_authorities

 

ITAALIA

http://www.esteri.it/UE/deroghe.html

 

KÜPROS

http://www.mfa.gov.cy/sanctions

 

LÄTI

http://www.mfa.gov.lv/en/security/4539

 

LEEDU

http://www.urm.lt

 

LUKSEMBURG

http://www.mae.lu/sanctions

 

UNGARI

http://www.kulugyminiszterium.hu/kum/hu/bal/nemzetkozi_szankciok.htm

 

MALTA

http://www.doi.gov.mt/EN/bodies/boards/sanctions_monitoring.asp

 

MADALMAAD

http://www.minbuza.nl/sancties

 

AUSTRIA

(täiendatakse hiljem)

 

POOLA

http://www.msz.gov.pl

 

PORTUGAL

http://www.min-nestrangeiros.pt

 

RUMEENIA

http://www.mae.ro/index.php?unde=doc&id=32311&idlnk=1&cat=3

 

SLOVEENIA

http://www.mzz.gov.si/si/zunanja_politika/mednarodna_varnost/omejevalni_ukrepi/

 

SLOVAKKIA

http://www.foreign.gov.sk

 

SOOME

http://formin.finland.fi/kvyhteistyo/pakotteet

 

ROOTSI

(täiendatakse hiljem)

 

ÜHENDKUNINGRIIK

www.fco.gov.uk/competentauthorities

Aadress teadete saatmiseks Euroopa Komisjonile:

European Commission

DG External Relations

Directorate A. Crisis Platform and Policy Coordination in CFSP

Unit A.2. Crisis Management and Conflict Prevention

CHAR 12/106

B-1049 Bruxelles/Brussels (Belgium)

E-post: relex-sanctions@ec.europa.eu

Tel: (32 2) 295 55 85, 299 11 76

Faks: (32 2) 299 08 73


III LISA

Artiklis 4 osutatud luksuskaupade loetelu

1)

Tõupuhtad hobused

2)

Kaaviar ja kaaviari asendajad

3)

Trühvlid ja nendest valmistatud tooted

4)

Kvaliteetveinid (kaasa arvatud vahuveinid), kanged alkohoolsed joogid ja muud alkohoolsed joogid

5)

Kvaliteetsed sigarid ja sigarillod

6)

Luksuslikud lõhnaõlid, lõhnaveed ja kosmeetika, sealhulgas ilu- ja jumestustooted

7)

Kvaliteetsed nahk- ja sadulsepatooted, reisitarbed, käekotid ning sarnased tooted

8)

Kvaliteetsed rõivad, rõivamanused ja kingad (olenemata materjalist)

9)

Sõlmtehnikas vaibad ja käsitsi kootud vaipkatted

10)

Pärlid, vääris- ja poolvääriskivid ning pärli-, juveel-, kullasepa- ja hõbesepatooted

11)

Ametlikku kurssi mitteomavad mündid ja pangatähed

12)

Väärismetallist või väärismetalliga pinnatud või plakeeritud noad, kahvlid ja lusikad

13)

Kvaliteetsed portselanist, kivist, savist või fajansist lauanõud

14)

Kvaliteetsed kristallist lauanõud

15)

Kõrgetasemeline olmeelektroonika

16)

Heli ja pildi salvestamiseks ja taasesitamiseks mõeldud kõrgetasemelised elektrilised/elektroonilised või optilised seadmed

17)

Luksussõidukid inimveoks maismaal, õhus ja meritsi ning nende manused ja varuosad

18)

Luksuskellad ja nende osad

19)

Kvaliteetsed muusikariistad

20)

Kunstiteosed, kollektsiooniobjektid ja antiikesemed

21)

Suusa-, golfi-, sukeldumis- ja veespordivarustus ning -tarbed

22)

Piljardi-, automaatseadmetega keegli-, kasiinomängude ja müntide või pangatähtedega käivituvate mängude tarbed ja varustus


IV LISA

Artiklis 6 osutatud isikute, üksuste ja asutuste loetelu

A.

Füüsilised isikud

(täiendatakse hiljem)

B.

Juriidilised isikud, üksused ja asutused

(täiendatakse hiljem)


29.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 88/12


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 330/2007,

28. märts 2007,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 3223/94 artiklis 4 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 29. märtsil 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 28. märts 2007

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)  EÜT L 337, 24.12.1994, lk 66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 386/2005 (ELT L 62, 9.3.2005, lk 3).


LISA

Komisjoni 28. märtsi 2007. aasta määrusele, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

IL

271,1

MA

100,0

SN

320,6

TN

137,2

TR

178,4

ZZ

201,5

0707 00 05

JO

171,8

MA

64,1

TR

160,8

ZZ

132,2

0709 90 70

MA

59,7

TR

111,8

ZZ

85,8

0709 90 80

EG

242,2

IL

80,8

ZZ

161,5

0805 10 20

CU

47,3

EG

45,4

IL

50,3

MA

51,0

TN

57,6

TR

54,2

ZZ

51,0

0805 50 10

IL

64,2

TR

52,4

ZZ

58,3

0808 10 80

AR

77,0

BR

77,2

CA

101,7

CL

89,3

CN

73,9

NZ

114,6

US

106,8

UY

65,8

ZA

87,2

ZZ

88,2

0808 20 50

AR

75,0

CL

95,8

CN

54,5

ZA

77,3

ZZ

75,7


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood “ZZ” tähistab “muud päritolu”.


29.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 88/14


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 331/2007,

28. märts 2007,

millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes määrusega (EÜ) nr 1002/2006 2006/2007. turustusaastaks kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid imporditollimakse

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2006. aasta määrust (EÜ) nr 318/2006 suhkruturu ühise korralduse kohta, (1)

võttes arvesse komisjoni 30. juuni 2006. aasta määrust (EÜ) nr 951/2006, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 318/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kolmandate riikidega kauplemise suhtes suhkrusektoris (2) eriti selle artikli 36,

ning arvestades järgmist:

(1)

Valge suhkru, toorsuhkru ja teatavate siirupite tüüpilised hinnad ja täiendavad imporditollimaksud on 2006/2007. turustusaastaks kehtestatud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1002/2006. (3) Neid hindu ja tollimakse an viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 262/2007. (4)

(2)

Praegu komisjoni käsutuses olevast teabest lähtuvalt tuleks ülalmainitud hindu ja tollimakse muuta määruses (EÜ) nr 951/2006 sätestatud eeskirjade kohaselt,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 951/2006 artiklis 36 nimetatud toodete suhtes 2006/2007. turustusaastaks määrusega (EÜ) nr 1002/2006 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid imporditollimakse muudetakse käesoleva määruse lisa kohaselt.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 29. märtsil 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 28. märts 2007

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)  ELT L 58, 28.2.2006, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2011/2006 (ELT L 384, 29.12.2006, lk 1).

(2)  ELT L 178, 1.7.2006, lk 24. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 2031/2006 (ELT L 414, 30.12.2006, lk 43).

(3)  ELT L 179, 1.7.2006, lk 36.

(4)  ELT L 72, 13.3.2007, lk 12.


LISA

Valge suhkru, toorsuhkru ja CN-koodi 1702 90 99 alla kuuluvate toodete muudetud tüüpilised hinnad ja täiendavad imporditollimaksud, mida kohaldatakse alates 29. märtsist 2007

(EUR)

CN-kood

Tüüpiline hind kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta

Täiendav imporditollimaks kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta

1701 11 10 (1)

20,09

6,26

1701 11 90 (1)

20,09

11,88

1701 12 10 (1)

20,09

6,07

1701 12 90 (1)

20,09

11,37

1701 91 00 (2)

26,55

11,96

1701 99 10 (2)

26,55

7,44

1701 99 90 (2)

26,55

7,44

1702 90 99 (3)

0,27

0,38


(1)  Nõukogu määruse (EÜ) nr 318/2006 (ELT L 58, 28.2.2006, lk 1) I lisa III punktis määratletud standardkvaliteedi suhtes.

(2)  Määruse (EÜ) nr 318/2006 I lisa II punktis määratletud standardkvaliteedi suhtes.

(3)  1 % saharoosisisalduse kohta.


29.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 88/16


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 332/2007,

27. märts 2007,

raudteeveo statistiliste andmete edastamise tehnilise korra kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 91/2003 raudteeveo statistika kohta, (1) eriti selle artikli 6 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

On vaja kindlaks määrata, millises vormingus tuleb edastada komisjonile (Eurostatile) raudteevedu käsitlevad andmed, mis on piisavalt üksikasjalikud selleks, et tagada nende kiire ja kulutasuv töödeldavus.

(2)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas nõukogu otsusega 89/382/EMÜ, Euratom (2) loodud statistikaprogrammi komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Komisjonile (Eurostatile) andmete edastamise tehniline vorming sätestatakse lisas.

Liikmesriigid kasutavad seda vormingut vaatlusaasta 2007 ja järgnevate vaatlusaastate andmete suhtes.

Artikkel 2

Liikmesriikide asutuste määratud organisatsioonid saadavad määruse (EÜ) nr 91/2003 kohased andmed ja metaandmed elektroonilisel kujul komisjoni (Eurostati) ühtsesse andmesisestusportaali. Edastamisel järgitakse asjakohast andmevahetusstandardit, mille on kindlaks määranud Eurostat.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 27. märts 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Joaquín ALMUNIA


(1)  EÜT L 14, 21.1.2003, lk 1. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1192/2003 (ELT L 167, 4.7.2003, lk 13).

(2)  EÜT L 181, 28.6.1989, lk 47.


LISA

ANDMETE EDASTAMISE TEHNILINE VORMING

1.   ANDMETE STRUKTUUR

Eurostatile iga kvartali, aasta või viieaastase ajavahemiku kohta saadetavad andmed koosnevad üheksast andmekogumist, millest igaüks vastab määruse (EÜ) nr 91/2003 ühele lisale. Seega sisaldavad need andmekogumid järgmisi andmeid:

kaubaveo aastaandmed – üksikasjalik andmeesitus (A lisa)

kaubaveo aastaandmed – lihtsustatud andmeesitus (B lisa)

reisijateveo aastaandmed – üksikasjalik andmeesitus (C lisa)

reisijateveo aastaandmed – lihtsustatud andmeesitus (D lisa)

kauba- ja reisijateveo kvartaliandmed (E lisa)

kauba- ja reisijateveo viie aasta piirkondlikud andmed (F lisa)

raudteevõrgu liiklusvoogude viie aasta andmed (G lisa)

õnnetuste andmed (H lisa)

loend raudtee-ettevõtjatest, mille kohta statistikat esitatakse (I lisa).

B ja D lisas sätestatakse lihtsustatud andmeesitusnõuded, mida liikmesriigid võivad rakendada A ja C lisas sätestatud harilike üksikasjalike andmeesitusnõuete asemel ettevõtjate puhul, mille kauba- või reisijateveo kogumaht on määruse (EÜ) nr 91/2003 artikli 4 lõikes 2 sätestatud piirmääradest väiksem.

2.   VÄLJADE LOEND

Vastavalt määrusele (EÜ) nr 91/2003 tuleb iga lisa kohta esitada üks andmekogum lamefailina, milles väljaeraldajana kasutatakse semikoolonit (“;”). Iga andmekogum, välja arvatud andmekogum C, peab sisaldama kõiki lisas nõutud kohustuslikke tabeleid. Kõigis andmekogumites on kõigi kirjete puhul kindlaks määratud väljade arv. Ehk teisiti öeldes – kõik väljad peavad olema olemas, isegi kui need on tühjad (tühja välja näitavad kaks järjestikust väljaeraldajat).

Väljadel on järgmised kirjeldused:

“välja number”: sellega määratakse kindlaks välja asukoht kirjes

“välja nimi”: see viitab kas määruse (EÜ) nr 91/2003 muutujale või kirje tuvastamiseks kasutatavale sisetunnusele

“kirjeldus”: välja sisu lühikirjeldus

“kodeerimine”: tabelites A2 ja A4 tuleb teatavad väljad kodeerida vastavalt määruse (EÜ) nr 91/2003 J–K lisale. Siin esitatakse täiendav kodeerimiseeskiri. Eurostat esitab määruse (EÜ) nr 91/2003 rakendussuunistes kodeerimise kohta lisaselgitusi ja soovitusi

“välja liik”: näitab, kas tegemist on numbri- või tekstiväljaga; kõik numbrid tuleb sisestada täisarvudena

“maksimumpikkus”: konkreetse välja andmete eeldatav maksimumpikkus. Liiga pikki andmeid ei saa laadida

“märge konfidentsiaalsuse kohta” (FlagC) näitab, et kirjet peetakse liikmesriigis konfidentsiaalseks (nõukogu määruse (EÜ) nr 322/97 (1) artikli 13 lõige 1 ja nõukogu määruse (Euratom, EMÜ) nr 1588/90 (2) artikkel 2)

“märge levitamise lubatavuse kohta” (FlagD) näitab, kas liikmesriigi esitatud konfidentsiaalseid andmeid on lubatud levitada (määruse (EÜ) nr 322/97 artikli 13 lõige 2 ja (Euratom, EMÜ) nr 1588/90 artikli 5 lõige 4). Seega on komisjonil õigusnormidega lubatud teatavatel määratletud juhtudel liikmesriigi otsust muuta. Selleks asendatakse FlagD=1 märkega FlagD=0, kui FlagC=1.

A lisa andmekogum: kaubaveo aastaandmed – üksikasjalik andmeesitus

Välja number

Välja nimi

Kirjeldus

Kood

Välja liik

Maksimumpikkus

Puuduvate väärtuste erikoodid

1

RCount

Andmeid esitav riik

ISO-3166-alpha2 nomenklatuur, välja arvatud Ühendkuningriigi puhul “UK”

Tekstiväli

2

 

2

DsetID

Andmekogumi tunnus

A1 kuni A9

Tekstiväli

2

 

3

Year

Andmekogumi aasta

4 numbrit

Tekstiväli

4

 

4

Period

Vaatlusperiood

A0

Tekstiväli

2

 

5

TransID

Veoliik

0

:

veod kokku

1

:

riigisisesed veod

2

:

rahvusvahelised veod kokku

3

:

välisriiki suunduv

4

:

välisriigist saabuv

5

:

transiit

Tekstiväli

1

 

6

Goods

Kauba liik

Määruse J lisa

Tekstiväli

2

 

7

DGoods

Ohtliku kauba liik

Määruse K lisa

Tekstiväli

3

 

8

LDG

Pealelaadimisriik

ISO-3166-alpha2 nomenklatuur, välja arvatud Ühendkuningriigi puhul “UK”

Tekstiväli

2

XX

9

UNL

Mahalaadimisriik

ISO-3166-alpha2 nomenklatuur, välja arvatud Ühendkuningriigi puhul “UK”

Tekstiväli

2

XX

10

Consgmt

Saadetise liik

1

:

rongi täislaadungid

2

:

vaguni täislaadungid

3

:

muu

9

:

ei ole teada

Tekstiväli

1

 

11

TTU

Veoüksuse liik

1

:

mahutid ja vahetusveovahendid

2

:

poolhaagised (saatjata)

3

:

maanteesõidukid (saatjaga)

9

:

ei ole teada

Tekstiväli

1

 

12

Tonnes

Kaubavedu kokku

Tonnides

Numbriväli

10

 

13

Tkm

Kaubavedu kokku 1 000 tonnkilomeetrites

1 000 tonnkilomeetrites

Numbriväli

10

 

14

NbrITU

Mitmeliigiliste veoüksuste (ITU) hulk

ITU hulk

Numbriväli

8

 

15

TeuITU

Veetud mitmeliigiliste veoüksuste (TEU) hulk

TEU

Numbriväli

8

 

16

TrainKM

Kaubarongide liikumine 1 000 km-tes

1 000 rongikilomeetrites

Numbriväli

8

 

17

FlagC

Märge konfidentsiaalsuse kohta

1

:

konfidentsiaalne

0

:

mittekonfidentsiaalne

Tekstiväli

1

 

18

FlagD

Märge levitamise lubatavuse kohta

1

:

levitamine ei ole lubatud

0

:

levitamine lubatud

Tekstiväli

1

 

A lisa andmeid sisaldavas lamefailis koosneb iga kirje 18 väljast. Järgmises tabelis on näidatud halli taustaga väljad, mis peavad olema esitatud A lisa kõikides tabelites. Valged lahtrid vastavad kirje tühjadele väljadele. Tärniga on tähistatud võtmeväljad. Kirje võtmeväljade väärtused kokku peavad moodustama selle faili kordumatu võtmeväärtuse. Kui leitakse samasugused võtmeväärtused, ei saa faili õigesti laadida.

 

DsetID

Välja number

Välja nimi

A1

A2

A3

A4

A5 (3)

A6

A7

A8

A9

1

RCount

*

*

*

*

*

*

*

*

*

2

DsetID

*

*

*

*

*

*

*

*

*

3

Year

*

*

*

*

*

*

*

*

*

4

Period

*

*

*

*

*

*

*

*

*

5

TransID

*

 

*

 

 

*

*

*

 

6

Goods

 

*

 

 

 

 

 

 

 

7

DGoods

 

 

 

*

 

 

 

 

 

8

LDG

 

 

*

 

 

 

 

 

 

9

UNL

 

 

*

 

 

 

 

 

 

10

Consgmt

 

 

 

 

*

 

 

 

 

11

TTU

 

 

 

 

 

 

 

 

 

12

Tonnes

 

 

 

 

 

 

 

 

 

13

Tkm

 

 

 

 

 

 

 

 

 

14

NbrITU

 

 

 

 

 

 

 

 

 

15

TeuITU

 

 

 

 

 

 

 

 

 

16

TrainKM

 

 

 

 

 

 

 

 

 

17

FlagC

 

 

 

 

 

 

 

 

 

18

FlagD

 

 

 

 

 

 

 

 

 

B lisa andmekogum: kaubaveo aastaandmed – lihtsustatud andmeesitus

Välja number

Välja nimi

Kirjeldus

Kood

Välja liik

Maksimumpikkus

Puuduvate väärtuste erikoodid

1

RCount

Andmeid esitav riik

ISO-3166-alpha2 nomenklatuur, välja arvatud Ühendkuningriigi puhul “UK”

Tekstiväli

2

 

2

DsetID

Andmekogumi tunnus

B1 kuni B2

Tekstiväli

2

 

3

Year

Andmekogumi aasta

4 numbrit

Tekstiväli

4

 

4

Period

Vaatlusperiood

A0

Tekstiväli

2

 

5

TransID

Transpordiliik

0

:

veod kokku

1

:

riigisisesed veod

2

:

rahvusvahelised veod kokku

3

:

välisriiki suunduv

4

:

välisriigist saabuv

5

:

transiit

Tekstiväli

1

 

6

Tonnes

Kaubavedu kokku

Tonnides

Numbriväli

10

 

7

Tkm

Kaubavedu kokku 1 000 tonnkilomeetrites

1 000 tonnkilomeetrites

Numbriväli

10

 

8

TrainKm

Kaubarongide liikumine 1 000 rongikilomeetrites

1 000 rongikilomeetrites

Numbriväli

8

 

9

FlagC

Märge konfidentsiaalsuse kohta

1

:

konfidentsiaalne

0

:

mittekonfidentsiaalne

Tekstiväli

1

 

10

FlagD

Märge levitamise lubatavuse kohta

1

:

levitamine ei ole lubatud

0

:

levitamine lubatud

Tekstiväli

1

 

B lisa andmeid sisaldavas lamefailis koosneb iga kirje 10 väljast. Järgmises tabelis on näidatud halli taustaga väljad, mis peavad olema esitatud B lisa mõlemas tabelis. Valged lahtrid vastavad kirje tühjadele väljadele. Tärniga on tähistatud võtmeväljad. Kirje võtmeväljade väärtused kokku peavad moodustama selle faili kordumatu võtmeväärtuse. Kui leitakse samasugused võtmeväärtused, ei saa faili õigesti laadida.

 

DsetID

Välja number

Välja nimi

B1

B2

1

RCount

*

*

2

DsetID

*

*

3

Year

*

*

4

Period

*

*

5

TransID

*

 

6

Tonnes

 

 

7

Tkm

 

 

8

TrainKM

 

 

9

FlagC

 

 

10

FlagD

 

 

C lisa andmekogum: reisijateveo aastaandmed – üksikasjalik andmeesitus

Välja number

Välja nimi

Kirjeldus

Kood

Välja liik

Maksimumpikkus

Puuduvate väärtuste erikoodid

1

RCount

Andmeid esitav riik

ISO-3166-alpha2 nomenklatuur, välja arvatud Ühendkuningriigi puhul “UK”

Tekstiväli

2

 

2

DsetID

Andmekogumi tunnus

C1 kuni C5

Tekstiväli

2

 

3

Year

Andmekogumi aasta

4 numbrit

Tekstiväli

4

 

4

Period

Vaatlusperiood

A0

Tekstiväli

2

 

5

TransID

Veoliik

1

:

riigisisesed veod

2

:

rahvusvahelised veod kokku

3

:

välisriiki suunduv

4

:

välisriigist saabuv

Tekstiväli

1

 

6

LDG

Lähteriik

ISO-3166-alpha2 nomenklatuur, välja arvatud Ühendkuningriigi puhul “UK”

Tekstiväli

2

XX

7

UNL

Sihtriik

ISO-3166-alpha2 nomenklatuur, välja arvatud Ühendkuningriigi puhul “UK”

Tekstiväli

2

XX

8

Pass

Reisijatevedu kokku

Reisijate arv

Numbriväli

10

 

9

Passkm

Reisijatevedu kokku 1 000 reisijakilomeetrites

1 000 reisijakilomeetrites

Numbriväli

10

 

10

TrainKm

Reisirongide liikumine 1 000 rongikilomeetrites

1 000 rongikilomeetrites

Numbriväli

8

 

11

FlagC

Märge konfidentsiaalsuse kohta

1

:

konfidentsiaalne

0

:

mittekonfidentsiaalne

Tekstiväli

1

 

12

FlagD

Märge levitamise lubatavuse kohta

1

:

levitamine ei ole lubatud

0

:

levitamine lubatud

Tekstiväli

1

 

C lisa andmeid sisaldavas lamefailis koosneb iga kirje 12 väljast. Järgmises tabelis on näidatud halli taustaga väljad, mis peavad olema esitatud C lisa kõikides tabelites. Valged lahtrid vastavad kirje tühjadele väljadele. Tärniga on tähistatud võtmeväljad. Kirje võtmeväljade väärtused kokku peavad moodustama selle faili kordumatu võtmeväärtuse. Kui leitakse samasugused võtmeväärtused, ei saa faili õigesti laadida.

Esialgsed (tabelid C1 ja C2) ja lõplikud koondandmed (tabelid C3 ja C4) tuleb saata eri aegadel sama struktuuri kohaselt.

 

DsetID

Välja number

Välja nimi

C1 (4)

C2 (4)

C3 (5)

C4 (5)

C5

1

RCount

*

*

*

*

*

2

DsetID

*

*

*

*

*

3

Year

*

*

*

*

*

4

Period

*

*

*

*

*

5

TransID

* 1 & 2

* 3 & 4

* 1 & 2

* 3 & 4

 

6

LDG

 

*

 

*

 

7

UNL

 

*

 

*

 

8

Pass

 

 

 

 

 

9

Passkm

 

 

 

 

 

10

TrainKM

 

 

 

 

 

11

FlagC

 

 

 

 

 

12

FlagD

 

 

 

 

 

D lisa andmekogum: reisijateveo aastaandmed – lihtsustatud andmeesitus

Välja number

Välja nimi

Kirjeldus

Kood

Välja liik

Maksimumpikkus

Puuduvate väärtuste erikoodid

1

RCount

Andmeid esitav riik

ISO-3166-alpha2 nomenklatuur, välja arvatud Ühendkuningriigi puhul “UK”

Tekstiväli

2

 

2

DsetID

Andmekogumi tunnus

D1 kuni D2

Tekstiväli

2

 

3

Year

Andmekogumi aasta

4 numbrit

Tekstiväli

4

 

4

Period

Vaatlusperiood

A0

Tekstiväli

2

 

5

Pass

Reisijatevedu kokku

Reisijate arv

Numbriväli

10

 

6

Passkm

Reisijatevedu kokku 1 000 reisijakilomeetrites

1 000 reisijakilomeetrites

Numbriväli

10

 

7

TrainKms

Reisirongide liikumine 1 000 rongikilomeetrites

1 000 rongikilomeetrites

Numbriväli

8

 

8

FlagC

Märge konfidentsiaalsuse kohta

1

:

konfidentsiaalne

0

:

mittekonfidentsiaalne

Tekstiväli

1

 

9

FlagD

Märge levitamise lubatavuse kohta

1

:

levitamine ei ole lubatud

0

:

levitamine lubatud

Tekstiväli

1

 

D lisa andmeid sisaldavas lamefailis koosneb iga kirje 9 väljast. Järgmises tabelis on näidatud halli taustaga väljad, mis peavad olema esitatud D lisa mõlemas tabelis. Valged lahtrid vastavad kirje tühjadele väljadele. Tärniga on tähistatud võtmeväljad. Kirje võtmeväljade väärtused kokku peavad moodustama selle faili kordumatu võtmeväärtuse. Kui leitakse samasugused võtmeväärtused, ei saa faili õigesti laadida.

 

DsetID

Välja number

Välja nimi

D1

D2

1

RCount

*

*

2

DsetID

*

*

3

Year

*

*

4

Period

*

*

5

Pass

 

 

6

Passkm

 

 

7

TrainKM

 

 

8

FlagC

 

 

9

FlagD

 

 

E lisa andmekogum: kauba- ja reisijateveo kvartaliandmed

Välja number

Välja nimi

Kirjeldus

Kood

Välja liik

Maksimumpikkus

Puuduvate väärtuste erikoodid

1

RCount

Andmeid esitav riik

ISO-3166-alpha2 nomenklatuur, välja arvatud Ühendkuningriigi puhul “UK”

Tekstiväli

2

 

2

DsetID

Andmekogumi tunnus

E1 kuni E2

Tekstiväli

2

 

3

Year

Andmekogumi aasta

4 numbrit

Tekstiväli

4

 

4

Period

Vaatlusperiood

Q1 kuni Q4

Tekstiväli

2

 

5

Tonnes

Kaubavedu kokku

Tonnides

Numbriväli

10

 

6

Tkm

Kaubavedu kokku 1 000 tonnkilomeetrites

1 000 tonnkilomeetrites

Numbriväli

10

 

7

Pass

Reisijatevedu kokku

Reisijate arv

Numbriväli

10

 

8

Passkm

Reisijatevedu kokku 1 000 reisijakilomeetrites

1 000 reisijakilomeetrites

Numbriväli

10

 

9

FlagC

Märge konfidentsiaalsuse kohta

1

:

konfidentsiaalne

0

:

mittekonfidentsiaalne

Tekstiväli

1

 

10

FlagD

Märge levitamise lubatavuse kohta

1

:

levitamine ei ole lubatud

0

:

levitamine lubatud

Tekstiväli

1

 

E lisa andmeid sisaldavas lamefailis koosneb iga kirje 10 väljast. Järgmises tabelis on näidatud halli taustaga väljad, mis peavad olema esitatud E lisa mõlemas tabelis. Valged lahtrid vastavad kirje tühjadele väljadele. Tärniga on tähistatud võtmeväljad. Kirje võtmeväljade väärtused kokku peavad moodustama selle faili kordumatu võtmeväärtuse. Kui leitakse samasugused võtmeväärtused, ei saa faili õigesti sisestada.

 

DsetID

Välja number

Välja nimi

E1

E2

1

RCount

*

*

2

DsetID

*

*

3

Year

*

*

4

Period

*

*

5

Tonnes

 

 

6

Tkm

 

 

7

Pass

 

 

8

Passkm

 

 

9

FlagC

 

 

10

FlagD

 

 

H lisa andmekogum: statistika õnnetuste kohta

Välja number

Välja nimi

Kirjeldus

Kood

Välja liik

Maksimumpikkus

Puuduvate väärtuste erikoodid

1

RCount

Andmeid esitav riik

ISO-3166-alpha2 nomenklatuur, välja arvatud Ühendkuningriigi puhul “UK”

Tekstiväli

2

 

2

DsetID

Andmekogumi tunnus

H1 kuni H4

Tekstiväli

2

 

3

Year

Andmekogumi aasta

4 numbrit

Tekstiväli

4

 

4

Period

Vaatlusperiood

A0

Tekstiväli

2

 

5

AccID

Õnnetuse liik

1

:

kokkupõrked

2

:

rööbastelt mahasõidud

3

:

õnnetused raudteeületuskohtades

4

:

liikuva veeremi põhjustatud õnnetused inimestega

5

:

veeremipõlengud

6

:

muud

7

:

kokku

9

:

ei ole teada

Tekstiväli

1

 

6

PersID

Inimrühmad

1

:

reisijad

2

:

töötajad

3

:

muud

4

:

kokku

[5:

raudteeületuskoha kasutajad]

[6:

loata isikud raudtee territooriumil]

9

:

ei ole teada

Tekstiväli

1

 

7

NbAccSign

Oluliste õnnetuste arv

Arv

Numbriväli

8

 

8

NbAccInj

Tõsiste vigastustega õnnetuste arv

Arv

Numbriväli

8

 

9

NbAccDGIn

Ohtlike kaupade veoga seotud õnnetuste arv

Arv

Numbriväli

8

 

10

NbAccDGRe

Ohtlike kaupade lekkega seotud õnnetuste arv

Arv

Numbriväli

8

 

11

NbPersK

Surmajuhtumite arv

Arv

Numbriväli

8

 

12

NbPersI

Tõsiselt vigastatute arv

Arv

Numbriväli

8

 

H lisa andmeid sisaldavas lamefailis koosneb iga kirje 12 väljast. Järgmises tabelis on näidatud halli taustaga väljad, mis peavad olema esitatud H lisa kõikides tabelites. Valged lahtrid vastavad kirje tühjadele väljadele. Tärniga on tähistatud võtmeväljad. Kirje võtmeväljade väärtused kokku peavad moodustama selle faili kordumatu võtmeväärtuse. Kui leitakse samasugused võtmeväärtused, ei saa faili õigesti sisestada.

Tabel sisaldab veel kaht isikute kategooriat, mille kasutamine võib edaspidi vajalikuks osutuda: “5: raudteeülesõidu kasutajad” ja “6: loata isikud raudtee territooriumil”.

 

DsetID

Välja number

Välja nimi

H1

H2

H3

H4

1

RCount

*

*

*

*

2

DsetID

*

*

*

*

3

Year

*

*

*

*

4

Period

*

*

*

*

5

AccID

*

 

*

*

6

PersID

 

 

*

*

7

NbAccSign

 

 

 

 

8

NbAccInj (6)

 

 

 

 

9

NbAccDGIn

 

 

 

 

10

NbAccDGRe

 

 

 

 

11

NbPersK

 

 

 

 

12

NbPersI

 

 

 

 

I lisa andmekogum

Välja number

Välja nimi

Kirjeldus

Kood

Välja liik

Maksimumpikkus

Puuduvate väärtuste erikoodid

1

RCount

Andmeid esitav riik

ISO-3166-alpha2 nomenklatuur, välja arvatud Ühendkuningriigi puhul “UK”

Tekstiväli

2

 

2

DsetID

Andmekogumi tunnus

I1

Tekstiväli

2

 

3

Year

Andmekogumi aasta

4 numbrit

Tekstiväli

4

 

4

UCode

Ettevõtja kood (aastate jooksul sama)

ISO-3166-alpha2 nomenklatuur, välja arvatud Ühendkuningriigi puhul “UK” + 3 numbrit

Tekstiväli

5

XX

5

UName

Ettevõtja nimi

 

Tekstiväli

100

 

6

CountID

Ettevõtja asukohariik

ISO-3166-alpha2 nomenklatuur, välja arvatud Ühendkuningriigi puhul “UK”

Tekstiväli

2

XX

7

IntFret

Kaubaveoalane tegevus: rahvusvaheline

1

:

JAH

0

:

EI

Tekstiväli

1

 

8

Natfret

Kaubaveoalane tegevus: riigisisene

1

:

JAH

0

:

EI

Tekstiväli

1

 

9

Intpass

Reisijateveoalane tegevus: rahvusvaheline

1

:

JAH

0

:

EI

Tekstiväli

1

 

10

Natpass

Reisijateveoalane tegevus: riigisisene

1

:

JAH

0

:

EI

Tekstiväli

1

 

11

DsetA

A lisa andmed

1

:

JAH

0

:

EI

Tekstiväli

1

 

12

DsetB

B lisa andmed

1

:

JAH

0

:

EI

Tekstiväli

1

 

13

DsetC

C lisa andmed

1

:

JAH

0

:

EI

Tekstiväli

1

 

14

DsetD

D lisa andmed

1

:

JAH

0

:

EI

Tekstiväli

1

 

15

DsetE

E lisa andmed

1

:

JAH

0

:

EI

Tekstiväli

1

 

16

DsetF

F lisa andmed

1

:

JAH

0

:

EI

Tekstiväli

1

 

17

DsetG

G lisa andmed

1

:

JAH

0

:

EI

Tekstiväli

1

 

18

DsetH

H lisa andmed

1

:

JAH

0

:

EI

Tekstiväli

1

 

19

Tonnes

Kaubavedu kokku (tonnides)

Tonnides

Numbriväli

10

 

20

Tkm

Kaubavedu kokku (1 000 tkm)

1 000 tonnkilomeetrites

Numbriväli

10

 

21

Pass

Reisijatevedu kokku (reisijate arv)

Reisijate arv

Numbriväli

10

 

22

Passkm

Reisijatevedu kokku (1 000 reisijakilomeetrites)

1 000 reisijakilomeetrites

Numbriväli

10

 

I lisa andmeid sisaldavas lamefailis koosneb iga kirje 22 väljast. Järgmises tabelis on kõik väljad hallid, sest I lisas on ainult üks tabel. Mittekohustuslikud väljad võib tühjaks jätta. Tärniga on tähistatud võtmeväljad. Kirje võtmeväljade väärtused kokku peavad moodustama selle faili kordumatu võtmeväärtuse. Kui leitakse samasugused võtmeväärtused, ei saa faili õigesti sisestada.

Välja number

Välja nimi

DsetID I1

1

RCount

*

2

DsetID

*

3

Year

*

4

UCode

*

5

UName (7)

 

6

CountID

 

7

IntFret

 

8

Natfret

 

9

Intpass

 

10

Natpass

 

11

DsetA

 

12

DsetB

 

13

DsetC

 

14

DsetD

 

15

DsetE

 

16

DsetF

 

17

DsetG

 

18

DsetH

 

19

Tonnes (8)

 

20

Tkm (9)

 

21

Pass (10)

 

22

Passkm (11)

 

3.   PUUDUVAD VÄÄRTUSED

Teatavate väljade puhul võib Eurostat soovitada erikoodide kasutamist puuduvate väärtuste või muude eriväärtuste puhul (vt veergu “Puuduvate väärtuste erikoodid”).

Lisaselgitused on esitatud määruse (EÜ) nr 91/2003 rakendussuunistes.

4.   ALTERNATIIVSED STANDARDVORMINGUD

Liikmesriigid võivad kasutada ka muid eelnimetatud andmestruktuure toetavaid standardvorminguid, mida Eurostat on välja pakkunud.

5.   ANDMETE KINNITAMINE EUROSTATIS

Enne andmete sisestamist tootmisandmebaasi kontrollib Eurostat teataval määral liikmesriikide edastatud andmeid. Kui märkimisväärses osas kirjetes avastatakse kontrollimise käigus vigu, teatab Eurostat liikmesriigile, millised kirjed on vigased ja miks need ei ole aktsepteeritavad. Liikmesriigil palutakse osutatud vead kõrvaldada ja esitada uuesti terve andmekogum (mitte ainult parandatud kirjed). See on vajalik selleks, et tagada andmete õigsus erinevate andmekogumite siseselt ja nende vahel.

6.   ANDMEKOGUMIFAILIDELE NIME ANDMINE

Tuleb kasutada järgmist failinimede süsteemi:

RAIL_lisa_sagedus_CC_AAAA_periood[_mittekohustuslik väli].vorming”, kus:

RAIL

Raudteeandmed

Lisa

Andmekogum (st määruse lisa):

A

:

Kaubaveo aastaandmed – üksikasjalik andmeesitus

B

:

Kaubaveo aastaandmed – lihtsustatud andmeesitus

C

:

Reisijateveo aastaandmed – üksikasjalik andmeesitus

D

:

Reisijateveo aastaandmed – lihtsustatud andmeesitus

E

:

Kauba- ja reisijateveo kvartaliandmed

F

:

Kauba- ja reisijateveo piirkondlikud andmed

G

:

Raudteevõrgu liiklusvoogude andmed

H

:

Õnnetuste andmed

I

:

Raudtee-ettevõtjate loend

Sagedus

A – aastaandmed

Q – kvartaliandmed

5 – viie aasta andmed

CC

Andmeid esitav riik: kasutada ISO-3166-alpha2, välja arvatud Ühendkuningriigi puhul “UK”

AAAA

Vaatlusaasta (nt 2004)

Periood

“0000” – aasta

“0001” – esimene kvartal

“0002” – teine kvartal

“0003” – kolmas kvartal

“0004” – neljas kvartal

“0005” – viis aastat

[_mittekohustuslik väli]

Ahel võib koosneda 1 kuni 220 märgist (lubatud on kasutada ainult “A” kuni “Z”, “0” kuni “9” või “_”). Seda välja Eurostati vahenditega ei tõlgendata.

.vorming

Faili vorming: (nt “CSV”, kus väljade eraldajana kasutatakse semikoolonit, või GESMES puhul “GES”)

Määruse iga lisa ja ajavahemiku kohta tuleb saata üks fail.

Näide:

Fail “RAIL_E_Q_FR_2004_0002.csv” on andmekogum, mis sisaldab määruse E lisa 2004. aasta teist kvartalit hõlmavaid andmeid Prantsusmaa kohta.

7.   EDASTAMISVIIS

Andmed saadetakse või laaditakse üles elektrooniliselt Eurostati andmete ühtsesse andmesisestusportaali. Sel viisil tagatakse konfidentsiaalsete andmete turvaline edastamine.


(1)  EÜT L 52, 22.2.1997, lk 1.

(2)  EÜT L 151, 15.6.1990, lk 1.

(3)  Tabel A5 ei ole kohustuslik.

(4)  Esialgsed andmed.

(5)  Lõplikud koondandmed.

(6)  Tõsiste vigastustega õnnetuste arv (NbAccInj) ei ole tabelis H1 kohustuslik muutuja.

(7)  Ettevõtja nimi (UName) ei ole kohustuslik muutuja.

(8)  Kaubavedu kokku (tonnides) ei ole kohustuslik muutuja.

(9)  Kaubavedu kokku (1 000 tkm-tes) (Tkm) ei ole kohustuslik muutuja.

(10)  Reisijatevedu kokku (reisijate arv) (Pass) ei ole kohustuslik muutuja.

(11)  Reisijatevedu kokku (1 000 reisijakilomeetrites) (Passkm) ei ole kohustuslik muutuja.


29.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 88/29


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 333/2007,

28. märts 2007,

milles sätestatakse proovivõtu- ja analüüsimeetodid plii, kaadmiumi, elavhõbeda, anorgaanilise tina, 3-MCPD ja benso(a)püreenisisalduse ametlikuks kontrolliks toiduainetes

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 882/2004 ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks, (1) eriti selle artikli 11 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 8. veebruari 1993. aasta määruses (EMÜ) nr 315/93, milles sätestatakse ühenduse menetlused toidus sisalduvate saasteainete suhtes, (2) on sätestatud, et rahva tervise kaitsmise huvides tuleb kehtestada teatavate toidus sisalduvate saasteainete piirnormid.

(2)

Komisjoni 19. detsembri 2006. aasta määruses (EÜ) nr 1881/2006, millega sätestatakse teatavate saasteainete piirnormid toiduainetes, (3) on sätestatud plii, kaadmiumi, elavhõbeda, anorgaanilise tina, 3-MCPD ja benso(a)püreeni piirnormid teatavates toiduainetes.

(3)

Määruses (EÜ) nr 882/2004 on sätestatud toiduainete ametliku kontrolli üldpõhimõtted. Teatud juhtudel on siiski vajalikud erisätted, et tagada kogu ühenduses ametliku kontrolli ühtlustatud teostamine.

(4)

Teatavate toiduainete plii, kaadmiumi, elavhõbeda, anorgaanilise tina, 3-MCPD ja benso(a)püreenisisalduse ametlikul kontrollimisel kasutatavad proovivõtu- ja analüüsimeetodid on sätestatud komisjoni 8. märtsi 2001. aasta direktiivis 2001/22/EÜ (millega sätestatakse proovivõtu- ja analüüsimeetodid plii, kaadmiumi, elavhõbeda ja 3-MCPD sisalduse ametlikuks kontrolliks toiduainetes), (4) komisjoni 12. veebruari 2004. aasta direktiivis 2004/16/EÜ (millega kehtestatakse proovivõtu- ja analüüsimeetodid tinasisalduse ametlikuks kontrollimiseks toidukonservides), (5) ja komisjoni 4. veebruari 2005. aasta direktiivis 2005/10/EÜ (millega kehtestatakse proovivõtu- ja analüüsimeetodid benso(a)püreenisisalduse ametlikuks kontrollimiseks toiduainetes). (6)

(5)

Toiduainete plii, kaadmiumi, elavhõbeda, anorgaanilise tina, 3-MCPD ja benso(a)püreenisisalduse ametlikul kontrollimisel kasutatavaid proovivõtu- ja analüüsimeetodeid käsitlevad arvukad sätted on sarnased. Seetõttu on selguse huvides asjakohane koondada kõnealused sätted ühte õigusakti.

(6)

Seepärast tuleks direktiivid 2001/22/EÜ, 2004/16/EÜ ja 2005/10/EÜ kehtetuks tunnistada ja asendada uue määrusega.

(7)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Proovide võtmine ja analüüs määruse (EÜ) nr 1881/2006 lisa 3., 4. ja 6. jaos loetletud toiduainete plii, kaadmiumi, elavhõbeda, anorgaanilise tina, 3-MCPD ja benso(a)püreenisisalduse ametlikuks kontrolliks toimub kooskõlas käesoleva määruse lisaga.

2.   Lõike 1 kohaldamine ei piira määruse (EÜ) nr 882/2004 sätteid.

Artikkel 2

Käesolevaga tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2001/22/EÜ, 2004/16/EÜ ja 2005/10/EÜ.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiividele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. juunist 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 28. märts 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU


(1)  ELT L 165, 30.4.2004, lk 1. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1).

(2)  EÜT L 37, 13.2.1993, lk 1. Määrust on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

(3)  ELT L 364, 20.12.2006, lk 5.

(4)  EÜT L 77, 16.3.2001, lk 14. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2005/4/EÜ (ELT L 19, 21.1.2005, lk 50).

(5)  ELT L 42, 13.2.2004, lk 16.

(6)  ELT L 34, 8.2.2005, lk 15.


LISA

A.   OSA

MÕISTED

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

partii

:

eristatav toidukogus, mis on tarnitud ühel ja samal ajal ning mille puhul ametnik on kindlaks teinud ühised omadused (näiteks päritolu, sort, pakkimisviis, pakkija, saatja või märgistused). Kalade puhul peab olema võrreldav ka kalade suurus;

osapartii

:

teatav suure partii osa, mille puhul kohaldatakse proovivõtumeetodit. Iga osapartii peab olema füüsiliselt eraldatud ja kindlakstehtav;

valim

:

partii või osapartii ühest kohast võetud proovikogus;

lähteproov

:

kõigi partiist või osapartiist võetud valimite koguhulk; lähteproovi peetakse representatiivseks partii või osapartii suhtes, millest see on võetud;

laboriproov

:

labori jaoks ettenähtud proov.

B.   OSA

PROOVIVÕTUMEETODID

B.1.   ÜLDSÄTTED

B.1.1.   Töötajad

Proove võtab liikmesriigi määratud volitatud isik.

B.1.2.   Materjal, millest proovid võetakse

Igast uuritavast partiist või osapartiist võetakse proovid eraldi.

B.1.3.   Ettevaatusabinõud

Proovide võtmise ja ettevalmistamise käigus võetakse tarvitusele ettevaatusabinõud, et vältida muutusi, mis võivad mõjutada saasteainete sisaldust ja analüüsitulemusi või muuta lähteproovid mitterepresentatiivseks.

B.1.4.   Valimid

Võimaluse korral võetakse valimid ühtlaselt kogu partii või osapartii eri kohtadest. Kõrvalekaldumine sellest menetlusest tuleb märkida käesoleva lisa punktis B.1.8 ettenähtud protokolli.

B.1.5.   Lähteproovi ettevalmistamine

Lähteproov saadakse valimite kokkusegamise teel.

B.1.6.   Eeskirjade täitmise tagamise, kaubanduse kaitse- ja võrdlemise eesmärgil võetavad proovid

Eeskirjade täitmise tagamise, kaitse- ja võrdlemise eesmärgil võetavad proovid võetakse homogeniseeritud lähteproovist, välja arvatud juhul, kui see on vastuolus liikmesriikides kehtestatud toidukäitlejate õigusi käsitlevate eeskirjadega.

B.1.7.   Proovide pakkimine ja vedu

Iga proov asetatakse puhtasse, inertsest materjalist nõusse, mis kaitseb seda piisavalt saastumise ja veo ajal tekkida võivate vigastuste eest ning hoiab ära analüüdi imendumise proovinõu siseseintesse. Veo või ladustamise ajal proovi koostises tekkida võivate muutuste vältimiseks võetakse tarvitusele kõik vajalikud ettevaatusabinõud.

B.1.8.   Proovide pitseerimine ja märgistamine

Iga ametlikuks kasutamiseks võetud proov pitseeritakse proovivõtukohas ja märgistatakse vastavalt liikmesriikide eeskirjadele.

Iga proovivõtu kohta tuleb täita protokoll, mis võimaldab igat partiid või osapartiid (viitega partii numbrile) üheselt kindlaks teha ning kuhu märgitakse proovivõtu aeg ja koht ning muu lisateave, mis võib analüüsijale abiks olla.

B.2.   PROOVIVÕTUPLAANID

Suured partiid jagatakse osapartiideks tingimusel, et osapartiid saab füüsiliselt eraldada. Müügipakendita partiidena kaubeldavate toodete (nt teravili) suhtes kohaldatakse tabelit 1. Teiste toodete suhtes kohaldatakse tabelit 2. Võttes arvesse asjaolu, et partii mass ei ole alati osapartiide massi täiskordne, võib osapartii mass ületada ettenähtud massi kuni 20 %.

Lähteproovi mass peab olema vähemalt 1 kg või maht vähemalt 1 liiter, välja arvatud juhul, kui see on võimatu, nt kui valimi moodustab üks pakend või ühik.

Partiist või osapartiist võetavate valimite miinimumarv on esitatud tabelis 3.

Müügipakendita turustatavate vedelate toodete puhul segatakse partii või osapartii vahetult enne proovivõtmist kas käsitsi või mehaaniliste seadmete abil võimalikult põhjalikult läbi jälgides, et see ei mõjutaks toote kvaliteeti. Sel juhul võib eeldada, et saasteained on asjaomases partiis või osapartiis ühtlaselt jaotunud. Seetõttu piisab, kui partiist või osapartiist võetakse lähteproovi jaoks kolm valimit.

Valimid peavad olema ühesuguse massiga. Ühe valimi mass on vähemalt 100 grammi või maht 100 milliliitrit, mis annab lähteproovi massiks vähemalt 1 kg või mahuks 1 liitri. Kõrvalekaldumine sellest meetodist tuleb märkida käesoleva lisa punktis B.1.8 ettenähtud protokolli.

Tabel 1

Müügipakendita kaubeldavate toodete partiide jagamine osapartiideks

Partii mass (tonnides)

Osapartiide mass või arv

≥ 1 500

500 tonni

> 300 ja < 1 500

3 osapartiid

≥ 100 ja ≤ 300

100 tonni

< 100


Tabel 2

Muude toodete partiide jagamine osapartiideks

Partii mass (tonnides)

Osapartiide mass või arv

≥ 15

15–30 tonni

< 15


Tabel 3

Partiist või osapartiist võetavate valimite miinimumarv

Partii/osapartii mass või maht (kg või liitrit)

Võetavate valimite miinimumarv

< 50

3

≥ 50 ja ≤ 500

5

> 500

10

Tabelis 4 on märgitud üksikpakenditest või ühikutest koosneva partii või osapartii puhul lähteproovi saamiseks võetavate pakendite või ühikute arv.

Tabel 4

Lähteproovi saamiseks võetavate pakendite või ühikute (valimite) arv üksikpakenditest või ühikutest koosneva partii või osapartii puhul

Pakendite või ühikute arv partiis/osapartiis

Võetavate pakendite või ühikute arv

≤ 25

Vähemalt 1 pakend või ühik

26 – 100

Umbes 5 %, vähemalt 2 pakendit või ühikut

> 100

Umbes 5 %, kuni 10 pakendit või ühikut

Anorgaanilise tina piirnorme kohaldatakse iga konservikarbi suhtes eraldi, kuid praktilistel põhjustel võib kasutada lähteproovi menetlust. Kui lähteproovi kontrollimisel saadud anorgaanilise tina sisaldus on allpool piirnormi, kuid piirnormi lähedal ja võib oletada, et üksikutes konservikarpides võib anorgaanilise tina sisaldus ületada piirnormi, tuleb teha lisauuringuid.

B.3.   PROOVIVÕTT JAEMÜÜGIETAPIS

Jaemüügietapis tuleb võimaluse korral toiduainetest proove võtta käesoleva lisa punktides B.1 ja B.2 esitatud sätete kohaselt.

Juhul kui see ei ole võimalik, võib jaemüügietapis kohaldada ka teistsugust proovivõtumeetodit tingimusel, et see on partii või osapartii suhtes võimalikult representatiivne.

C.   OSA

PROOVIDE ETTEVALMISTAMINE JA ANALÜÜS

C.1.   LABORITE KVALITEEDINÕUDED

Labor peab vastama määruse (EÜ) nr 882/2004 (1) artiklis 12 sätestatud nõuetele.

Labor peab osalema asjakohastes pädevuskatsetes, mis vastavad IUPAC/ISO/AOAC egiidi all välja töötatud ühtlustatud rahvusvahelisele protokollile (keemilise) analüüsi laborite pädevuskatsete kohta (“International Harmonised Protocol for the Proficiency Testing of (Chemical) Analytical Laboratories”). (2)

Laborid peavad suutma tõestada, et nad kohaldavad sisemist kvaliteedikontrolli. Siin on eeskujuks ISO/AOAC/IUPAC juhised analüütilise keemia laborite sisemise kvaliteedikontrolli kohta (“ISO/AOAC/IUPAC Guidelines on Internal Quality Control in Analytical Chemistry Laboratories”). (3)

Võimaluse korral hinnatakse analüüsi õigsust, lisades analüüsi käigus sobivaid sertifitseeritud etalonaineid.

C.2.   PROOVIDE ETTEVALMISTAMINE

C.2.1.   Ettevaatusabinõud ja üldnõuded

Põhinõudeks on saada representatiivne ja homogeenne laboriproov teisese saastumiseta.

Laborisse saabunud proovimaterjal tuleb proovi ettevalmistamiseks täielikult ära kasutada.

Määruses (EÜ) nr 1881/2006 sätestatud piirnormidele vastavus tehakse kindlaks laboriproovides määratud sisalduste alusel.

C.2.2.   Proovide ettevalmistamise erimenetlused

C.2.2.1.   Plii, kaadmiumi, elavhõbeda ja anorgaanilise tina proovide erimenetlused

Analüüsija peab tagama, et proovid analüüsiks ettevalmistamise käigus ei saastuks. Võimaluse korral ei tohiks prooviga kokkupuutuv aparatuur ja seadmed sisaldada uuritavaid metalle ja peaks olema valmistatud inertsetest materjalidest, näiteks plastist nagu polüpropüleen, polütetrafluoroetüleen (PTFE) vms. Saastumisohu vähendamiseks tuleb neid puhastada happega. Lõikepinnad võivad olla kvaliteetsest roostevabast terasest.

Nõuetekohaseid proovide ettevalmistamise erimenetlusi, mida võib kõnealuste ainete sisalduse määramiseks kasutada, on palju. Nõuetele vastavaks peetakse CEN standardis “Toiduained – mikroelementide määramine – sobivuskriteeriumid, üldnõuded ja proovide ettevalmistamine” (4) esitatud proovivalmistusmeetodeid, kuid ka muud meetodid võivad nõuetele vastata.

Anorgaanilise tina puhul tuleb jälgida, et oleks tagatud kogu materjali asetamine analüüsitavasse lahusesse, sest lahustumatute hüdratiseerunud Sn(IV) oksiidideks hüdrolüüsumise tõttu võib kergesti tekkida materjali kadu.

C.2.2.2.   Benso(a)püreeni proovide erimenetlused

Analüüsija peab tagama, et proovid analüüsiks ettevalmistamise käigus ei saastuks. Saastumisohu vähendamiseks tuleb mahuteid enne kasutamist loputada kõrge puhtusastmega atsetooni või heksaaniga. Võimaluse korral peaks prooviga kokkupuutuv aparatuur ja seadmed olema valmistatud inertsetest materjalidest, näiteks alumiiniumist, klaasist või lihvitud roostevabast terasest. Plaste nagu polüpropüleen, PTFE jms tuleks vältida, kuna analüüt võib nende materjalide pinnale adsorbeeruda.

C.2.3.   Laborisse saabunud proovi töötlemine

Kogu lähteproov segatakse põhjalikult läbi ja vajaduse korral peenestatakse pulbriks, kasutades meetodit, mille puhul on tõestatud, et see tagab täieliku homogeniseerumise.

C.2.4.   Proovide võtmine eeskirjade täitmise tagamise, kaubanduse kaitse- ja võrdlemise eesmärgil

Homogeniseeritud materjalist võetakse eeskirjade täitmise tagamise, kaubanduse kaitse ja võrdlemise eesmärgil proovid, välja arvatud juhul, kui see on vastuolus liikmesriikide proovivõtueeskirjadega, mis käsitlevad toidukäitlejate õigusi.

C.3.   ANALÜÜSIMEETODID

C.3.1.   Mõisted

Kasutatud on järgmisi mõisteid:

r

=

korratavus – näitaja, millest allpool jääb korratavuse tingimustel (sama proov, sama analüüsija, samad seadmed, sama labor ja lühike ajavahemik) tehtud kahe üksikkatse tulemuste absoluutne erinevus teatava tõenäosuse piiresse (harilikult 95 %), ja seega r = 2,8 × sr.

sr

=

standardhälve, arvutatakse korratavuse tingimustel saadud tulemuste põhjal.

RSDr

=

suhteline standardhälve, arvutatakse korratavuse tingimustel saadud tulemuste põhjal [(sr/

Image

) × 100].

R

=

reprodutseeritavus – näitaja, millest allpool jääb reprodutseeritavuse tingimustel (sama katsematerjal, eri laborid, eri sooritajad, eri seadmed, standardmeetod) tehtud üksikkatsete tulemuste absoluutne erinevus teatava tõenäosuse piiresse (harilikult 95 %); R = 2,8 × sR.

sR

=

standardhälve, arvutatakse reprodutseeritavuse tingimustel saadud tulemuste põhjal.

RSDR

=

suhteline standardhälve, arvutatakse reprodutseeritavuse tingimustel saadud tulemuste põhjal [(sR/

Image

) × 100].

LOD

=

avastamispiir – väikseim mõõdetud sisaldus, mille põhjal on analüüdi olemasolu võimalik teha kindlaks piisava statistilise kindlusega. Avastamispiir võrdub numbriliselt pimekatsete (n>20) keskväärtuste standardhälbe kolmekordse väärtusega.

LOQ

=

määramispiir – väikseim analüüdi sisaldus, mida saab mõõta piisava statistilise kindlusega. Kui nii täpsus kui tulemuste lähedusaste on avastamispiiri lähedases kontsentratsioonivahemikus konstantsed, võrdub määramispiir numbriliselt pimekatsete (n>20) keskväärtuste standardhälbe kuue või kümnekordse väärtusega.

HORRATr

=

analüüsitulemuste põhjal arvutatud RSDr, mis on jagatud Horwitzi võrrandiga (5) arvutatud RSDr väärtusega, mis on saadud eeldusel, et r = 0,66R.

HORRATR

=

analüüsitulemuste põhjal arvutatud RSDR väärtus, mis on jagatud Horwitzi võrrandiga arvutatud RSDR väärtusega.

u

=

standardmääramatus.

U

=

laiendatud mõõtemääramatus, kui arvutamisel kasutatakse kattetegurit 2, annab see analüüsitulemusele ligikaudu 95protsendilise usaldusväärsuse (U = 2u).

Uf

=

maksimaalne standardmääramatus.

C.3.2.   Üldnõuded

Toiduainete kontrolliks kasutatavad analüüsimeetodid peavad vastama määruse (EÜ) nr 882/2004 III lisa punktide 1 ja 2 sätetele.

Anorgaanilise tina sisalduse ametlikuks kontrolliks sobivad tina üldsisalduse analüüsimeetodid.

Plii sisalduse määramiseks veinis analüüsitakse proove komisjoni määruse (EMÜ) nr 2676/90 (6) lisa 35. jaos esitatud meetodi kohaselt.

C.3.3.   Erinõuded

C.3.3.1.   Suutlikkusnäitajad

Juhul kui saasteainesisalduse määramiseks toiduainetes ei ole ühenduse tasandil erimeetodeid ette nähtud, võivad laborid valida mis tahes tunnustatud analüüsimeetodi (võimaluse korral hõlmab tunnustamine sertifitseeritud etalonainet) tingimusel, et see vastab tabelites 5–7 sätestatud suutlikkusnäitajatele.

Tabel 5

Plii, kaadmiumi, elavhõbeda ja anorgaanilise tina analüüsimeetodite suutlikkusnäitajad

Näitaja

Väärtus/märkus

Rakendusala

Määruses (EÜ) nr 1881/2006 nimetatud toiduained.

LOD

Anorgaaniline tina – kuni 5 mg/kg.

Teiste ainete puhul mitte üle ühe kümnendiku määruses (EÜ) nr 1881/2006 kehtestatud piirnormist, välja arvatud juhul, kui pliile kehtestatud piirnorm on alla 100 μg/kg. Viimati nimetatud juhul kuni üks viiendik piirnormist.

LOQ

Anorgaaniline tina – kuni 10 mg/kg.

Teiste ainete puhul mitte üle ühe viiendiku määruses (EÜ) nr 1881/2006 kehtestatud piirnormist, välja arvatud juhul, kui pliile kehtestatud piirnorm on alla 100 μg/kg. Viimati nimetatud juhul kuni kaks viiendikku piirnormist.

Kordustäpsus

HORRATr või HORRATR väärtused, mis on väiksemad kui 2.

Saagis

Kohaldatakse punkti D.1.2 sätteid.

Spetsiifilisus

Vaba maatriksi või spektraalinterferentsi mõjudest.


Tabel 6

3-MCPD analüüsimeetodite suutlikkusnäitajad

Näitaja

Soovituslik väärtus

Kontsentratsioon

Tühikatse

Alla avastamispiiri (LOD)

Saagis

75–110 %

kõik

LOD

5 μg/kg (või vähem) kuivaine kohta

 

LOQ

10 μg/kg (või vähem) kuivaine kohta

Kordustäpsus

< 4 μg/kg

20 μg/kg

< 6 μg/kg

30 μg/kg

< 7 μg/kg

40 μg/kg

< 8 μg/kg

50 μg/kg

< 15 μg/kg

100 μg/kg


Tabel 7

Benso(a)püreeni analüüsimeetodite suutlikkusnäitajad

Näitaja

Väärtus/märkus

Rakendusala

Määruses (EÜ) nr 1881/2006 nimetatud toiduained.

LOD

Alla 0,3 μg/kg

LOQ

Alla 0,9 μg/kg

Kordustäpsus

HORRATr või HORRATR väärtused, mis on väiksemad kui 2.

Saagis

50–120 %

Spetsiifilisus

Vaba maatriksi või spektraalinterferentsi mõjutustest, positiivse avastamise kontroll.

C.3.3.2.   Sobivus ettenähtud otstarbeks

Kui täielikult tunnustatud analüüsimeetodeid on piiratud arv, võib analüüsimeetodi sobivust hinnata ettenähtud otstarbe seisukohast. Ametlikuks kontrolliks sobiv meetod peab andma tulemuse, mille puhul standardmääramatus on väiksem kui maksimaalne standardmääramatus, mis arvutatakse järgmise valemi järgi:

Formula

kus:

 

Uf on maksimaalne standardmääramatus (μg/kg);

 

LOD on meetodi avastamispiir (μg/kg);

 

C on vaadeldav kontsentratsioon (μg/kg);

 

α on konstant, numbriline tegur, mis valitakse vastavalt C väärtusele. Kasutatavad väärtused on esitatud tabelis 8.

Tabel 8

Käesolevas punktis esitatud valemis konstandi α jaoks kasutatavad numbrilised väärtused vaadeldavast kontsentratsioonist sõltuvalt

C (μg/kg)

α

≤ 50

0,2

51–500

0,18

501–1 000

0,15

1 001–10 000

0,12

> 10 000

0,1

D.   OSA

TULEMUSTE ESITAMINE JA TÕLGENDAMINE

D.1.   TULEMUSTE ESITAMINE

D.1.1.   Tulemuste esitamine

Tulemused esitatakse samades ühikutes ja sama täpsusega nagu määruses (EÜ) nr 1881/2006 kehtestatud piirnormid.

D.1.2.   Saagise arvutamine

Kui analüüsimeetodis kasutatakse ekstraheerimist, esitatakse tulemus saagiseparandiga. Sellisel juhul tuleb esitada saagise väärtus.

Kui analüüsimeetodis ekstraheerimist ei kasutata (näiteks metallide puhul), võib tulemuse esitada saagiseparandita, kui esitatakse tõendid (kasutades sobivat sertifitseeritud etalonainet), et mõõtemääramatust arvesse võttes on saavutatud kinnitatud kontsentratsioon (st mõõtmise ülim täpsus). Kui tulemus esitatakse saagiseparandita, tuleb see märkida aruandesse.

D.1.3.   Mõõtemääramatus

Analüüsitulemused tuleb esitada kujul x +/– U, kus x on analüüsitulemus ja U on laiendmääramatus, mille arvutamisel kasutatakse kattetegurit 2, mis annab usaldusväärsuse tasemeks ligikaudu 95 % (U = 2u).

Analüüsija peab järgima komisjoni dokumenti “Report on the relationship between analytical results, measurement uncertainty, recovery factors and the provisions in EU food and feed legislation (7) (“Aruanne analüüsitulemuste, mõõtemääramatuse, saagisetegurite ja EL toidu- ja söödaalaste õigusaktide sätete vahelise seose kohta”).

D.2.   TULEMUSTE TÕLGENDAMINE

D.2.1.   Partii/osapartii nõuetekohasus

Partii või osapartii loetakse nõuetekohaseks, kui saasteaine sisaldus laboriproovis ei ületa määruses (EÜ) nr 1881/2006 kehtestatud piirnormi, võttes arvesse laiendmääramatust ja saagise parandust, kui kasutatud analüüsimeetod hõlmab ekstraheerimist.

D.2.2.   Partii/osapartii nõuetele mittevastavus

Partii või osapartii loetakse nõuetele mittevastavaks, kui saasteaine sisaldus laboriproovis ületab kahtluseta määruses (EÜ) nr 1881/2006 kehtestatud piirnormi, võttes arvesse laiendmääramatust ja saagise parandust, kui kasutatud analüüsimeetod hõlmab ekstraheerimist.

D.2.3.   Kohaldatavus

Käesolevaid tõlgenduseeskirju kohaldatakse eeskirjade täitmise tagamiseks võetud proovide analüüsitulemuste suhtes. Kaubanduse kaitse- või võrdlemise eesmärgil tehtud analüüside puhul kohaldatakse siseriiklikke eeskirju.


(1)  Muudetud komisjoni määruse (EÜ) nr 2076/2005 artikliga 18 (ELT L 338, 22.12.2005, lk 83).

(2)  “The international harmonized protocol for the proficiency testing of analytical chemistry laboratories,” M. Thompson, S.L.R. Ellison and R. Wood, Pure Appl. Chem., 2006, 78, 145-96.

(3)  Edited by M. Thompson and R. Wood, Pure Appl. Chem., 1995,67,649-666.

(4)  Standard EN 13804:2002, “Foodstuffs – Determination of trace elements – Performance criteria, general considerations and sample preparation”, CEN, Rue de Stassart 36, B-1050 Brussels.

(5)  M. Thompson, Analyst, 2000, 125, 385-386.

(6)  EÜT L 272, 3.10.1990, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1293/2005 (ELT L 205, 6.8.2005, lk 12).

(7)  http://europa.eu.int/comm/food/ food/chemicalsafety/contaminants/sampling_en.htm


29.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 88/39


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 334/2007,

28. märts 2007,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1592/2002, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ning Euroopa Lennundusohutusameti loomist

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1592/2002, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ning Euroopa Lennundusohutusameti loomist, (1) eriti selle artikli 6 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1592/2002 artikli 6 lõikega 1 on nõutud, et tooted, osad ja seadmed vastaksid keskkonnakaitsenõuetele, mis sisalduvad rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni (edaspidi “Chicago konventsioon”) lisas 16, nagu need on avaldatud 2002. aasta märtsis I köites ja 1999. aasta novembris II köites, välja arvatud lisa liited.

(2)

Chicago konventsiooni ja selle lisasid on muudetud pärast määruse (EÜ) nr 1592/2002 vastuvõtmist.

(3)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1592/2002 muuta sama määruse artikli 54 lõikes 3 sätestatud korras.

(4)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1592/2002 artikli 54 kohaselt asutatud Euroopa Lennundusohutusameti komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1592/2002 artikli 6 lõige 1 asendatakse järgmisega:

“1.   Tooted, osad ja seadmed peavad vastama keskkonnakaitsenõuetele, mis sisalduvad alates 24. novembrist 2005 kohaldatava Chicago konventsiooni lisa 16 I köite 8. muudatuses ja II köite 5. muudatuses, välja arvatud lisa 16 liited.”

Artikkel 2

Käeolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 28. märts 2007

Komisjoni nimel

asepresident

Jacques BARROT


(1)  EÜT L 240, 7.9.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1701/2003 (ELT L 243, 27.9.2003, lk 5).


29.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 88/40


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 335/2007,

28. märts 2007,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1702/2003 seoses õhusõidukite ja nendega seotud toodete, osade ja seadmete keskkonnaohutuse sertifitseerimise rakenduseeskirjadega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1592/2002, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ning Euroopa Lennundusohutusameti loomist, (1) eriti selle artikleid 5 ja 6,

ning arvestades järgmist:

(1)

Üks määruse (EÜ) nr 1592/2002 eesmärke on abistada liikmesriike Chicago konventsioonist tulenevate kohustuste täitmisel, nähes ette selle sätete ühtse ja ühetaolise rakendamise.

(2)

Määrus (EÜ) nr 1592/2002 rakendati komisjoni 24. septembri 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 1702/2003, millega nähakse ette õhusõidukite ja nendega seotud toodete, osade ja seadmete lennukõlblikkuse ja keskkonnaohutuse sertifitseerimise ning projekteerimis- ja tootjaorganisatsioonide sertifitseerimise rakenduseeskirjad. (2)

(3)

Määruse (EÜ) nr 1702/2003 artikli 2 lõikega 1 on sätestatud, et toodetele, osadele ja seadmetele antakse kõnealuse määruse lisas (osa 21) nimetatud sertifikaadid.

(4)

Määruse (EÜ) nr 1702/2003 lisa (osa 21) VI liites on sätestatud EASA vorm 45, mida tuleb kasutada mürasertifikaatide väljaandmiseks.

(5)

Chicago konventsiooni lisa 16 I köidet muudeti 23. veebruaril 2005 seoses mürasertifikaadi dokumentide haldamise standardite ja suunistega.

(6)

Määruse (EÜ) nr 1702/2003 sätetes on vaja teha mõned muudatused, et viia kõnealuse määruse lisa vastavusse lisa 16 muudetud I köitega.

(7)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1702/2003 vastavalt muuta.

(8)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed põhinevad ameti poolt määruse (EÜ) nr 1592/2002 artikli 12 lõike 2 punkti b ja artikli 14 lõike 1 kohaselt esitatud arvamusel.

(9)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1592/2002 artikli 54 lõikega 3 asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1702/2003 lisa (osa 21) muudetakse järgmiselt.

1.

Punkti 21 A.204 punkti b lõike 1 alapunktist ii jäetakse välja lause “See teave lisatakse lennukäsiraamatusse, kui lennukäsiraamatut nõutakse seda konkreetset õhusõidukit käsitlevates kohaldatavates lennukõlblikkuse tingimustes”.

2.

Punkti 21 A.204 punkti b lõike 2 alapunktist i jäetakse välja lause “See teave lisatakse lennukäsiraamatusse, kui lennukäsiraamatut nõutakse seda konkreetset õhusõidukit käsitlevates kohaldatavates lennukõlblikkuse tingimustes”.

3.

VI liide asendatakse käesoleva määruse lisaga.

Artikkel 2

Käeolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 28. märts 2007

Komisjoni nimel

asepresident

Jacques BARROT


(1)  EÜT L 240, 7.9.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1701/2003 (ELT L 243, 27.9.2003, lk 5).

(2)  ELT L 243, 27.9.2003, lk 6. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 706/2006 (ELT L 122, 9.5.2006, lk 16).


LISA

VI liide, lisa (osa 21) mürasertifikaat (EASA vorm 45) asendatakse järgmisega:

Image


29.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 88/43


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 336/2007,

28. märts 2007,

millega muudetakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1788/2003, millega kehtestatakse tasu piima- ja piimatootesektoris, II lisa seoses piima baasrasvasisaldusega Rumeenia puhul

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1788/2003, millega kehtestatakse tasu piima- ja piimatootesektoris, (1) eriti selle artikli 9 lõike 5 teist lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1788/2003 II lisas kehtestatud baasrasvasisalduse (varem referentsrasvasisaldus) läbivaatamiseks vastavalt kõnealuse määruse artikli 9 lõikele 5 on Rumeenia esitanud komisjonile aruande, milles kirjeldatakse üksikasjalikult 2004. aasta tegeliku piimatoodangu rasvasisalduse tulemusi ja suundumusi võrreldes ametliku ülevaatega.

(2)

Vastavalt aruandele ja pärast komisjoni talituste läbiviidud uurimist on asjakohane kohandada Rumeeniale määruse (EÜ) nr 1788/2003 II lisas kehtestatud piima baasrasvasisaldust.

(3)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas piima- ja piimatooteturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1788/2003 II lisas asendatakse Rumeenia puhul kanne “35,93” kandega “38,5”.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. aprillist 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 28. märts 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 123. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1406/2006 (ELT L 265, 26.9.2006, lk 8).


II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

OTSUSED

Komisjon

29.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 88/44


KOMISJONI OTSUS,

26. aprill 2006,

millega koondumine tunnistatakse ühisturu ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga kokkusobivaks

(Juhtum nr COMP/M.3916 – T-Mobile Austria/tele.ring)

(teatavaks tehtud numbri K(2006) 1695 all)

(Ainult saksakeelne tekst on autentne)

(2007/193/EÜ)

Komisjon võttis 26. aprillil 2006 vastavalt nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrusele (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (1) ja eriti selle artikli 8 punktile 2 vastu otsuse ühinemist käsitlevas juhtumis. Otsuse mittekonfidentsiaalne versioon on kättesaadav juhtumi autentses keeles ja komisjoni töökeeltes konkurentsi peadirektoraadi koduleheküljel aadressil http://ec.europa.eu/comm/competition/index_en.html

OTSUSE KOKKUVÕTE

(1)

Käesolev juhtum hõlmab nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (edaspidi “ühinemismäärus”) artiklile 4 vastavat kavandatavat tehingut, mille raames ettevõtja T-Mobile Austria GmbH (edaspidi “T-Mobile”, Austria), mis kuulub Saksamaa kontserni Deutsche Telekom AG (edaspidi “Deutsche Telekom”), omandab kontrolli kogu ettevõtja tele.ring Unternehmensgruppe (edaspidi “tele.ring”, Austria) üle nimetatud nõukogu määruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses.

(2)

T-Mobile ja tele.ring haldavad Austrias mobiilsidevõrke ning tegutsevad ka lõppkasutajatele teenuste pakkumise ja hulgimüügi turul.

(3)

Kavandatava tehinguga omandab T-Mobile kõik tele.ringi aktsiad.

(4)

Turu-uuringu käigus ilmnes, et lõppkasutajatele mobiilsideteenuste pakkumise Austria turul takistaks koondumine eelkõige ühepoolse mõju tõttu tõsiselt tõhusat konkurentsi. Poolte kavandatavad kohustused on siiski piisavad, et kõrvaldada konkurentsiprobleemid.

1.   Asjaomased kaubaturud

(5)

Asjaomaste kaubaturgude määratlemiseks tehtud turu-uuringu käigus leidis kinnitust, et on olemas üksainus lõppkasutajatele mobiilsideteenuste pakkumise turg ja turge ei ole vaja eristada näiteks kliendiliikide, telefon- ja andmesideteenuste, teise ja kolmanda põlvkonna võrkude järgi.

(6)

Ühendusteenuste hulgimüügi puhul moodustab iga operaator omaette turu, nagu komisjon on leidnud varasemates otsustes ja komisjoni soovituses 2003/311/EÜ, (2) milles käsitletakse asjaomaseid kauba- ja teenuseturge elektroonilise side sektoris.

(7)

Rahvusvaheliste võrgukülastusteenuste hulgimüügi puhul pakuvad mõlemad äriühingud oma klientidele rahvusvahelisi võrgukülastusteenuseid ja selleks on nad sõlminud rahvusvahelised võrgukülastuskokkulepped välismaiste mobiilsideoperaatoritega. Austria mobiilsidevõrgud konkureerivad üksteisega nii siseneva kui ka väljuva liikluse turul.

2.   Asjaomased geograafilised turud

(8)

Asjaomaste geograafiliste turgude määratlemiseks tehtud turu-uuringu käigus leidis kinnitust, et lõppkasutajatele mobiilsideteenuste pakkumise, nagu ka ühendusteenuste hulgimüügi ja rahvusvaheliste võrgukülastusteenuste hulgimüügi geograafiline turg on riiklik, st hõlmab ainult Austriat.

3.   Mõjutatud turud ja konkurentsianalüüs

(9)

Teatatud koondumine mõjutab lõppkasutajatele mobiilsideteenuste pakkumise turgu, kus praegu haldavad neli äriühingut mobiilsidevõrke, mis põhinevad teise põlvkonna (GSM-) ja kolmanda põlvkonna (UMTS-) tehnoloogial, ning üks äriühing, Hutchison (edaspidi “H3G”), haldab mobiilsidevõrku, mis põhineb ainult kolmanda põlvkonna (UMTS-) tehnoloogial. Viis võrguoperaatorit pakuvad oma klientidele mitmesuguseid teenuseid. Pärast tehingut suureneks uue üksuse T-Mobile/tele.ringi turuosa samale tasemele (umbes [30–40] (3) % sõltuvalt käibest või klientidest) turgu valitseva operaatori Mobilkomi (4) omaga, jättes kaks ülejäänud äriühingut kolmandale ja neljandal kohale (ONE’i turuosa oleks umbes [10–20] * % ja H3G turuosa umbes [0–10] * %). Sõltumatutel teenuseosutajatel on Austria turul väike turuosa. Ka ONE’i odavama tootemargi YESSS! turuosa on väga väike ja teda ei saa pidada teiste operaatoritega samal tasemel konkurendiks, sest ta pakub ainult väheseid teenuseid.

(10)

Kavandatav tehing põhjustaks kooskõlastamata mõju, vaatamata sellele et T-Mobile ei oleks pärast koondumist suurim turul osaleja. Turuosade analüüsi põhjal võib järeldada, et kolmel viimasel aastal on olnud turul kõige aktiivsem tele.ring, kes on rakendanud edukalt agressiivset hinnastrateegiat. Ta on olulisel määral suurendanud oma turuosa, samal ajal kui teiste operaatorite turuosa on jäänud umbes samaks või isegi natuke vähenenud. HHI arvutamine näitas, et turu koondumine on juba niigi suur ja see suureneks märkimis äärselt pärast tehingut. Kuigi T-Mobile tõi põhjenduseks kulutasuvuse, ei õnnestunud pooltel näidata, et sellega kaasneks tarbijatele kasu.

(11)

Operaatorit vahetanud klientide hulka uurides selgus, et pool kõnealustest klientidest siirdus tele.ringi klientideks ja rohkem kui pool klientidest, kes lahkusid T-Mobile’ist ja Mobilkomist, siirdusid tele.ringi klientideks. See analüüs kinnitab, et tele.ring on põhjustanud mõlemale suurele operaatorile märkimisväärset konkurentsisurvet.

(12)

Keskmise minutihinna analüüs, mis põhines erinevate võrguoperaatorite kohaldatud tariifidel (vastavalt Austria reguleeriva asutuse ja tarbijaühingu AK Wien andmetele), näitas, et tele.ring on olnud turul kõige aktiivsem. Tema hinnad olid kõige madalamate hulgas ja seetõttu avaldas ta konkurentsisurvet eelkõige T-Mobile’ile ja Mobilkomile […]. * H3G järgis tele.ringi hindu, kolmas turul osaleja ONE aga pigem suuremate teenusepakkujate T-Mobile’i ja Mobilkomi hindu.

(13)

Üldiselt võib väita, et klientuuri suurus määrab operaatori stiimulid agressiivsete hinnapakkumiste abil uute klientide hankimisel olemasolevasse võrku. Otsustades, kas kasutada agressiivset hinnastrateegiat, peab operaator võrdlema madalamate hindade abil saadud uute klientide toodud lisatulust oodatavat kasu ohuga, et olemasolevate klientide tasuvus väheneb vähemalt keskpika ja pika aja jooksul, sest ei saa keelduda tegemast hinnaalandust ka neile. Üldiselt on tasuvuse vähenemise oht seda suurem, mida suurem on operaatori klientuur. Tele.ring alustas väikese klientuuriga, mida ta pidi suurendama agressiivse hinnapoliitikaga, et saavutada vajalikke näitajaid. Seevastu ei ole ei Mobilkom ega T-Mobile teinud eriti agressiivseid hinnapakkumisi.

(14)

Lisaks sellele mõjutavad hindu ka võrgustruktuur ja -võimsus. Mobilkomi, T-Mobile’i, ONE’i ja tele.ringi võrkude katvuses ei ole kogu riigis olulisi erinevusi, kuid H3G olukord on teistsugune, sest tema võrk katab praegu umbes 50 % Austria elanikkonnast. Ülejäänud 50 % katmisel sõltub H3G Mobilkomiga sõlmitud riiklikust võrgukülastuskokkuleppest. Seetõttu ei saa H3G saavutada mastaabisäästu oma võrgust väljapool ja see mõjutab ka tema hindu.

(15)

Pärast tehingut kavatseb T-Mobile teha […] * tele.ringi tugijaamadest ja […]. * Seetõttu tehing mitte ainult ei […], * vaid võrdlusuuring on näidanud, et […]. * Siiski võib olemasoleva võimsuse […] * olla konkurentsile negatiivne mõju.

(16)

Ükski teine konkurent ei suutnud aga pärast ühinemist üle võtta tele.ringi rolli. H3G-d ei ole olnud siiani võimalik pidada täieulatusliku võrguoperaatorina, sest ta võrgu katvus on piiratud ja ta sõltub Mobilkomiga sõlmitud riiklikust võrgukülastuskokkuleppest. Lisaks sellele piirab äriühingu tegevust tema käsutuses oleva kolmanda põlvkonna (UMTS-) sagedusspektri piiratud ulatus. ONE ei ole siiani kohaldanud oma peamise tootemargi puhul agressiivset hinnapoliitikat. Hiljuti võttis ta kasutusele odavama tootemargi YESSS!, mis võimaldab madalamaid tariife, kuid ainult piiratud arvu mobiilsideteenuseid, ja seepärast ei saa teda pidada teiste operaatoritega samal tasemel konkurendiks.

(17)

Kuigi pooled väidavad, et tele.ring lõpetab varsti oma agressiivse hinnastrateegia, näitavad tele.ringi sisedokumendid, et […]. * Vastustes põhjendatud väidetele väidavad pooled, et […]. * […] * ei ole siiski mõjutanud tele.ringi agressiivseid hinnapakkumisi.

(18)

Kõnede ühendamise hulgiturul ei tekitaks kavandatav tehing konkurentsiprobleeme ei horisontaalsel ega vertikaalsel tasandil. Kattuvust ei esine, sest iga võrk moodustab eraldi turu ja puudub turule juurdepääsu sulgemise oht, eelkõige seetõttu, et kõnealuste teenuste hindu reguleerib Austria reguleeriv asutus ning hinnad on langemas ja saavutavad kõikidele operaatoritele kohaldatava madalaima taseme 2009. aastal.

(19)

Rahvusvaheliste võrgukülastusteenuste hulgimüügi puhul ei tekitaks kavandatav tehing konkurentsiprobleeme, sest nii pooled kui ka nende konkurendid on sõlminud mitmed rahvusvahelised võrgukülastuskokkulepped, mille alusel nad osutavad oma klientidele siseneva ja väljuva liikluse teenuseid. Kuigi näib, et võrgukülastuspartnerid valitakse juba eelnevalt, ei ole ükski Austria võrguoperaator saavutanud märkimisväärset positsiooni rahvusvahelises võrgukülastuses Austrias.

Kokkuvõte

(20)

Eespool esitatu põhjal võib järeldada, et kavandatav koondumine esitatud kujul takistaks tõenäoliselt märkimisväärselt tõhusat konkurentsi lõppkasutajatele mobiilsideteenuste pakkumise Austria turul.

4.   Poolte pakutud kohustused

(21)

Eespool nimetatud konkurentsiprobleemide lahendamiseks lõppkasutajatele mobiilsideteenuste pakkumise turul on pooled esitanud järgmised kohustused.

(22)

Kokkuvõttena võib väita, et vastavalt esitatud kohustustele müüb T-Mobile kaks kolmanda põlvkonna (UMTS-) sagedusplokki (sagedusega 5 MHz), mille kasutuslitsents on praegu tele.ringil, väiksema turuosaga konkurentidele eeldusel, et selle kiidavad heaks Austria reguleeriv asutus ja komisjon. Vähemalt üks sagedusplokk müüakse H3G-le (5) T-Mobile müüb mitu tele.ringi mobiilside tugijaama ning ainult umbes [10-20] * % tele.ringi tugijaamadest jääb T-Mobile’ile, et integreerida tele.ringi kliente. Umbes […] * tele.ringi tugijaamadest müüakse H3G-le ja […] * tugijaama ONE’ile, kui ta on ostmisest huvitatud. Lisaks sellele saab H3G T-Mobile’ilt […]. *

(23)

T-Mobile ja H3G on sõlminud 28. veebruaril 2006 õiguslikult siduva raamkokkuleppe ning leppinud kokku sageduspaketi ja tugijaamade ülemineku peamised tingimused […]. *

5.   Hinnang esitatud kohustustele

(24)

Komisjoni läbiviidud turu-uuringuga saadi kinnitust, et neid kohustusi saab pidada piisavaks, et lahendada eespool kirjeldatud konkurentsiprobleemid lõppkasutajatele mobiilsideteenuste pakkumise turul.

(25)

Seepärast võib lõppkasutajatele mobiilsideteenuste pakkumise kohta järeldada, et poolte esitatud kohustuste alusel ei takista teatatud koondumine oluliselt tõhusat konkurentsi ühisturul või selle olulises osas. Koondumine kuulutatakse seetõttu ühisturuga kooskõlas olevaks vastavalt ühinemismääruse artikli 8 lõikele 2 ja EMP lepingu artiklile 57.


(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

(2)  ELT L 114, 8.5.2003, lk 45.

(3)  Teatavaid tekstiosi on toimetamise käigus muudetud, et mitte avaldada konfidentsiaalset teavet; need osad on nurksulgudes ja märgitud tärniga.

(4)  Kuulub Telekom Austriale.

(5)  Vt lõige 24.


29.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 88/47


KOMISJONI OTSUS,

14. november 2006,

koondumise kokkusobivuse kohta ühisturu ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga

(Juhtum nr COMP/M.4180 – Gaz de France/Suez)

(teatavaks tehtud numbri K(2006) 5419 all)

(Ainult prantsuskeelne tekst on autentne)

(2007/194/EÜ)

14. novembril 2006 võttis komisjon teatava koondumisega seoses vastu otsuse kohaldada nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määruse (EÜ) nr 139/2004 (kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (1) artikli 8 lõiget 2. Otsuse täieliku teksti mittekonfidentsiaalne versioon juhtumi autentses keeles on avaldatud konkurentsi peadirektoraadi veebisaidil http://ec.europa.eu/comm/competition/index_fr.html

A.   OSALISED

(1)

GDF on energiakontsern, kes osutab gaasivarustusvõrgu kaudu energiateenuseid, tegeleb gaasimaardlate otsimisega ning maagaasi tootmise, hoiustamise, tarnimise ja müügiga peamiselt Prantsusmaal, aga ka Belgias, Saksamaal, Ühendkuningriigis, Luksemburgis, Ungaris ja Hispaanias. Belgias kuulub kontsernidele Gaz de France ja Centrica ühiskontroll ettevõtja SPE (2) üle, kes on tegev Belgia elektri- ja maagaasiturul ning osutab seal energiateenuseid.

(2)

Kontsern Suez tegutseb tööstussektoris ja osutab kommunaalteenuseid. Kontserni tegevus hõlmab nelja tegevussuunda kahes põhivaldkonnas, milleks on energeetika ja keskkond. Kontserni Suez olulisemad energeetikavaldkonnaga seotud üksused on Electrabel (elekter ja gaas), Distrigaz (gaas), Fluxys (gaasi transport ja hoiustamine), Elyo (alates 2006. aasta jaanuarist Suez Energy Services), Fabricom, GTI, Axima ja Tractebel Engineering (energiateenused). Osapoolte edastatud teabe kohaselt kuulub ettevõtjale Suez Energie Europe vähemusosalus (27,5 %) ettevõtjas Elia, kes haldab Belgias elektri ülekandeliine.

B.   TOIMING

(3)

Teatatud toiminguga nähti ette, et kontsern GDF võtab üle kontserni Suez ning viimane lõpetab oma tegevuse juriidilise isikuna. Kavandatava koondumise peab kvalifitseeritud häälteenamusega heaks kiitma mõlema ettevõtja aktsionäride erakorraline täiskogu ning Suezi aktsiate müügiks ei pea korraldama avalikku pakkumist. Mõlema kontserni nõukogud on ühinemise kava juba heaks kiitnud, Suezi puhul vastavalt 25. veebruaril 2006 ja GDFi puhul 26. veebruaril 2006. Ühinemine toimub aktsiate vahetamise teel suhtega üks-ühele.

(4)

Kõnealune toiming sõltub sellest, kas Prantsuse parlament võtab vastu otsuse muuta 9. augusti 2004. aasta seadust, mis käsitleb riigi osaluse vähendamist kontsernis GDF alla 50 %.

(5)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes on toiming, millest teatati, koondumine määruse (EÜ) nr 139/2004 (ühinemismäärus) artikli 3 lõike 1 punkti a tähenduses.

C.   KONKURENTSIMÕJU HINDAMINE

1.   Koondumisega kaasnevad konkurentsiprobleemid

(6)

Oma otsuses on komisjon arvamusel, et koondumine kahjustab olulisel määral tõhusat konkurentsi neljas sektoris: Belgia gaasisektoris, Prantsuse gaasisektoris, Belgia elektrisektoris ja Prantsuse küttevõrkude sektoris.

Belgia gaasisektor

(7)

Belgia gaasisektoris on tõhus konkurents oluliselt häiritud järgmistel H- ja L-rühma gaasi turgudel (riigi tasandil):

gaasi müük jaotusettevõtjatele (piirkondlikele edasimüüjatele, sellistele traditsioonilistele tarneettevõtjatele nagu Electrabel Customer Solutions) ja uutele gaasitarneturule tulnud ettevõtjatele Belgias (näiteks Essent ja Nuon);

gaasi müük tööstustarbijatele;

gaasi müük väikestele tööstustarbijatele ja kaubandusettevõtjatele;

gaasi müük kodumajapidamistele. Otsuses ei täpsustata, kas kõnealused geograafilised turud on riiklikud või väiksema ulatusega (Brüssel, Flandria ja Valloonia kohaldavad erinevaid energiaturu liberaliseerimise kavu);

gaasi müük gaasiküttel töötavatele elektrijaamadele.

Osaliste turuosa oleks kõikidel nendel turgudel kokku väga suur ning neil oleks igal nimetatud turul turguvalitsev seisund.

(8)

Koondumisega kõrvaldataks traditsioonilise ettevõtja kõige olulisem konkurent. Ükski teine ettevõtja ei suuda pakkuda kontserniga GDF võrreldavat konkurentsi. GDFi suurt turuosa võib põhjendada ettevõtja teatavate tugevate külgede ja eelistega, mida ühelgi uuel konkurendil samal määral ei ole. GDF on suure naaberriigi turguvalitsev ettevõtja, kellel on laialdane ja mitmekülgne portfoolio (mis hõlmab näiteks ka veeldatud maagaasi), kontsernil GDF on eelisjuurdepääs Belgias hoiustatud H-rühma gaasile, tal on hoidla L-rühma gaasi hoiustamiseks Belgia piiri lähistel Prantsusmaal, ta on teatavate Belgiat läbivate gaasijuhtmete kaasomanik ja omab ühiskontrolli teatavate sisenemispunktide üle, mis tagab võimaluse reserveerida seal ettevõtjale vajalik võimsus. Uued konkurendid Belgia turul – Nuon ja Essent – saavad L-rühma gaasi osta ainult kontsernidelt Suez või GDF, kes on seotud ettevõtjaga […] (3) pikaajaliste lepingute kaudu, mis hõlmavad nimetatud ettevõtja kogueksporti Belgiasse ja Prantsusmaale.

(9)

Otsuses rõhutatakse, et turule sisenemine on oluliselt takistatud ning see suurendab eespool kirjeldatud koondumise horisontaalset mõju. Need tõkked on seotud juurdepääsuga gaasile (koondumise osalistel on juurdepääs suuremale osale Belgiasse imporditavale gaasile ning neile kuuluvad peaaegu kõik pikaajalised impordilepingud), juurdepääsuga infrastruktuurile (koondumise osalised omavad kontrolli võrguettevõtja Fluxys üle ja edastusvõrke haldava ettevõtja Distrigaz üle, gaasivõrgu sisendvõimsus on ebapiisav ning võrk on ülekoormatud), juurdepääsuga veeldatud maagaasile (Belgia ainsat, Zeebrugges asuvat hoidlat haldab kontserni Suez tütarettevõtja Fluxys LNG), H-rühma gaasi hoiustamisega Belgias (kontserni GDF hoiustamisvõimsus Prantsusmaal on parim alternatiiv väljaspool Belgiat), kvaliteedinõuetega ja Zeebrugge gaasihoidla likviidsuse puudumisega. Kuigi paljud kõnealused tõkked olid olemas juba enne koondumist, muutusid mitmed neist veelgi suuremaks (gaasijuhtmete omandamine ja hoiustamisvõimsuse reserveerimine).

Prantsusmaa gaasisektor

(10)

Prantsuse gaasiturul on geograafiline turg jaotatud viieks tasakaalustavaks tsooniks: põhja-, lääne-, ida-, lõuna- ja edelatsooniks. Viimati nimetatud tsoonis haldab peamist gaasiedastusvõrku täielikult kontsernile Total kuuluv tütarettevõtja Total Infrastructure Gaz France (TIGF). Neljas eespool nimetatud tsoonis haldab edastusvõrku täielikult kontsernile GDF kuuluv tütarettevõtja GDF Réseau transport (GRT gaz). Turu-uuringu kohaselt on konkurentsitingimused tasakaalustavate tsoonide sees erinevad, mida iseloomustab tsoonidevaheliste edastusvõrkude ülekoormatus.

(11)

Võttes arvesse turu geograafilist jaotust viieks tsooniks, oleks otsuse tõttu tõhus konkurents oluliselt häiritud järgmistel turgudel:

H-rühma gaasi tarnimine suurtarbijatele, kes on kasutanud oma õigust valida tarnijat põhja-, lääne-, ida- ja lõunatsoonis ning L-rühma gaasi puhul põhjatsoonis;

H-rühma gaasi tarnimine väiketarbijatele, kes on kasutanud oma õigust valida tarnijat kõigis viies tsoonis ning L-rühma gaasi puhul põhjatsoonis;

H-rühma gaasi tarnimine kohalikele jaotusettevõtjatele, kes on kasutanud oma õigust valida tarnijat põhja- ja idatsoonis ning L-rühma gaasi puhul põhjatsoonis;

H-rühma gaasi tarnimine kodumajapidamistele alates 1. juulist 2007 kõigis viies geograafilises tsoonis ning L-rühma gaasi puhul põhjatsoonis. Kõnealused turud püsivad mitme kuu vältel potentsiaalsetena. Paraku uue üksuse loomine ja GDFi konkurendi kontserni Suez (4) turult lahkumine ei soodusta uute potentsiaalsete konkurentide turule tulekut ning seda takistavad olemasolevad tõkked suurenevad veelgi;

H- ja L-rühma gaasi tarnimine gaasiküttel töötavatele elektrijaamadele põhjatsoonis. Kõnealune turg on samuti potentsiaalne turg, (5) kuid võttes arvesse selliste elektrijaamade käivitamise võimalust lähiaastatel, kaob tehingu tulemusena turult ainus ettevõtja, kes suudaks GDFiga konkureerida.

GDF on kõigil neil turgudel turguvalitsev ettevõtja. Kontserni Suez (Distrigaz) turult lahkumisega suurendataks veelgi seda mõju ja kõrvaldataks üks kõige paremate võimalustega ja võimsaim konkurent.

(12)

Nagu ka Belgia puhul selgitatakse otsuses, kuidas suurendab koondumise horisontaalset mõju asjaolu, et turule tulek (eriti juurdepääs gaasivarudele ja infrastruktuurile) on oluliselt takistatud. Koondumise osalistel on ulatuslik juurdepääs Prantsusmaale imporditavale gaasile ja neile kuuluvad peaaegu kõik pikaajalised impordilepingud. Gaasi infrastruktuur kuulub peaaegu täielikult kontsernile GDF, kas otse või täielikult tema omanduses oleva tütarettevõtja GRT gaz kaudu (v.a edelatsooni infrastruktuur, mis kuulub kontsernile Total).

Belgia elektrisektor

(13)

Otsuse kohaselt on tõhus konkurents oluliselt häiritud järgmistel turgudel:

Belgia elektritootmise ja hulgimüügi riigisisene turg: koondumise tulemusel kõrvaldatakse Belgia traditsioonilise tarneettevõtja Electrabel (Suez) olulisim konkurent, kelle elektrijaamad asuvad pakkumiskõvera keskmises ja ülemises osas. (6) Seega saab koondumisel loodud ettevõtja mõjutada veelgi suuremal määral hindu Belgia elektri hulgiturul;

abiteenuste ja võimsuse balansseerimiseteenuste riigisisene turg, kus koonduvad kaks ainukest ettevõtjat, kes osutavad suurema osa edastusvõrgu haldusettevõtjale Elia vajalikest teenustest;

riigisisene gaasi tarnimine suurtele tööstus- ja äritarbijaile (> 70 kV). Lisaks ettevõtjale Electrabel (Suez) tegutsevad praegu kõnealusel turul veel ainult RWE ja EDF (hiljuti alustas tegevust ka SPE (GDF)). Kui üks kahest olulisest konkurendist (SPE (GDF) ja EDF) turult lahkub, tugevneb kõnealusel turul turguvalitseva ettevõtja Electrabel (Suez) seisund;

riigisisene gaasi tarnimine väikestele tööstus- ja äritarbijaile (< 70 kV). Sellel turul suurendab ettevõtja SPE (GDF) turuosa lisandumine Suezi turgu valitsevat seisundit;

gaasi tarnimine kodumajapidamistele, kellel on õigus tarnijat valida. Geograafilisel turul säilib ja suureneb koondumise osaliste turgu valitsev seisund kõnealusel tarneturul nii piirkondlikul kui riigisisesel tasandil.

(14)

Lisaks koondumise horisontaalsele mõjule on otsusel ka teatav vertikaalne mõju, mis tugevdab kontserni Suez turgu valitsevat seisundit Belgia elektriturul.

(15)

Kuna gaas on elektri tootmise toormeks, mõjutab otsus osapoolte võimet ja huvi tõsta gaasi hinda ning seega ka gaasi tarnimise paindlikkust gaasiküttel töötavatele elektrijaamadele.

(16)

Otsuses rõhutatakse, et osapooltele on üksikasjalikult teada konkurentide gaasiküttel töötavate elektrijaamade olulisema kuluartikli hind ning järelikult ka nende hinna- ja tootmispoliitika.

(17)

Kuna osalised on ettevõtja Elia (abiteenuste ja võimsuse balansseerimiseteenuste osutaja) jaoks peamised tarnijad, mõjutab otsus nende võimet ja huvi tõsta konkurentidele osutatavate abiteenuste ja võimsuse balansseerimiseteenuste hinda.

(18)

Neljas probleem seoses otsuse vertikaalse mõjuga on see, et kõrvaldatakse kontserni Suez praegu ainus konkurent, kes suudaks tarnida väikestele ettevõtjatele ja kodumajapidamistele korraga nii gaasi kui ka elektrit.

(19)

Otsuses selgitatakse, kuidas suurendavad koondumise horisontaalset mõju turule tulekut takistavad tingimused, mis on seotud i) juurdepääsuga elektritootmise võimsusele, ii) roheliste sertifikaatidega ning soojus- ja elektrienergia koostootmisega, iii) elektrimüügi vähese likviidsusega ja iv) juurdepääsuga edastus- ja jaotusvõrgule.

Prantsusmaa küttevõrk

(20)

Lisaks osaliste osutatavate energiateenustega seotud mitmesugustele probleemidele kaasnevad tehinguga ühe osalise jaoks ka konkurentsiprobleemid, seda Prantsusmaa riikliku ulatusega avalike teenuste turul, mis hõlmab kaugkütte haldamise delegeerimist (“küttevõrgud”).

(21)

Omavalitsus sõlmib küttevõrkude haldamiseks pikaajalised lepingud (12–24 aastat) pakkumismenetluse korras, millest võtavad tegelikult osa ainult teatavad spetsialiseerunud Prantsuse ettevõtjad. Kõnealused tarneettevõtjad on järgmised: Dalkia (kontsern Veolia), SES-Elyo (kontsern Suez), Soccram (kontsern Thion) ja Cogac (Cofathec-Coriance, kontsern GDF). Cogac (kontsern GDF) omab ettevõtjas Soccram (kontsern Thion) olulist osalust ja kindlasti ka ühiskontrolli.

(22)

Pärast tehingut tekib koondumise osalistest suurim ettevõtja turul. Tehingu tulemusel kõrvaldatakse turult Cogac (kontsern GDF). Kõnealune ettevõtja oli “isemõtleja”, mistõttu puudus turul kooskõlastatud tegevus.

(23)

Asjaolu, et kõigi ettevõtjate jaoks, kes osalevad Prantsuse küttevõrgu haldamisega seotud pakkumismenetlusel, on GDF suurim gaasitarnija, vähendab veelgi konkurentsisurvet turul.

2.   Osaliste võetud kohustused

(24)

Selleks et lahendada komisjoni osutatud konkurentsiprobleemid, esitasid osalised 20. septembril 2006 asjakohased kohustused.

(25)

Komisjon konsulteeris turul tegutsevate ettevõtjatega ning enamik neist osutas, et kohustused ei ole piisavad teatatud toiminguga kaasnevate konkurentsiprobleemide lahendamiseks.

(26)

Pärast seda, kui komisjon teavitas osalejaid turul tegutsevate ettevõtjate konsulteerimise tulemustest, muutsid osalejad 13. oktoobril 2006 oma esialgseid kohustusi.

13. oktoobril 2006 võetud kohustused

(27)

Osalejate esitatud kohustused hõlmavad viit olulist punkti:

Kontserni Suez osaluse loovutamine ettevõtjas Distrigaz. Seega võib koondumise tulemusel loodud ettevõtja osta Distrigazilt gaasitarneteenust, et varustada oma elektrijaamu ja ettevõtja ECS kliente. Samas on tarnekogused piiratud ja neid vähendatakse järk-järgult. Suurema osa tarnekoguste puhul on tarnelepingute maksimaalne kestus […] * aastat (alates osaluse loovutamise kuupäevast ettevõtjas Distrigaz);

Kontserni Gaz de France 25,5 % osaluse loovutamine ettevõtjas SPE;

Osalised loovutavad de facto ja de jure kogu kontrolli ettevõtja Fluxys SA üle, kellest saab pärast tegevuse ümberkorraldamist gaasi infrastruktuuri (edastus- ja transiidivõrk, hoiustamine, veeldatud maagaasi hoidla Zeebrugges) ainuhaldaja Belgias. Ettevõtja Fluxys SA nõukogu, keda osalised ei saa enam kontrollida, otsustab seega sõltumatult gaasi infrastruktuuri investeeringuid käsitleva üldise kava üle;

Belgia ja Prantsusmaa gaasi infrastruktuuridega seoses on ette nähtud täiendavad meetmed;

Osalised loovutavad osaluse ettevõtjas Cofathec Coriance ja küttevõrgu ettevõtjas Cofathec Service, kuid säilitavad Cofathec Coriance osaluse ettevõtjates Climespace ja SESAS.

Komisjoni hinnang osaliste kohustustele

(28)

Hinnates uurimise käigus juba kogutud teavet, eriti turul tegutsevate ettevõtjate eelneva konsulteerimise tulemusi, on komisjon veendunud (ilma, et ta peaks veel kord turul tegutsevate ettevõtjatega konsulteerima), et osaliste 13. oktoobril 2006 esitatud kohustused on igati piisavad teatatud koondumisega kaasnevate konkurentsiprobleemide kõrvaldamiseks nii Belgias kui ka Prantsusmaal ja seda järgmisel põhjustel:

kontserni Suez osaluse loovutamine ettevõtjas Distrigaz ning kontserni GDF osaluse loovutamine ettevõtjates SPE, Cofathec Coriance ja küttevõrgus Cofathec Service võimaldab vältida osaliste tegevuse kattumise kõikidel nendel turgudel, kus see tekitaks konkurentsiprobleeme. Kõnealused loovutamised võimaldavad vältida ka gaasi- ja elektrituru vertikaalse sulgemisega kaasnevaid probleeme;

kontrolli kaotamine ettevõtja Fluxys SA üle ning Belgia ja Prantsusmaa gaasi infrastruktuuride ümberkorraldamine on piisavad meetmed, et vähendada turule tulekuga seotud takistusi ning edendada tõhusat konkurentsi.

D.   KOKKUVÕTE

(29)

Teatatud koondumine oleks oluliselt kahjustanud konkurentsi teatavatel turgudel. Osaliste 13. oktoobril 2006 võetud muudetud kohustused on piisavad, et kõrvaldada tuvastatud konkurentsiprobleemid. Seepärast kinnitatakse otsusega, et juhul, kui osalised peavad kinni 13. oktoobril 2006 võetud ja 6. novembril 2006 kinnitatud kohustustest, vastab koondumine ühisturu tingimustele.

(30)

Seetõttu kuulutab komisjon oma otsusega kõnealuse tehingu vastavalt ühinemismääruse artikli 8 lõikele 2 ühisturu ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga kokkusobivaks.


(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

(2)  Nii GDF kui ka Centrica omavad kumbki 50 % valdusettevõtja aktsiatest, kes omandas 2005. aastal 51 % ettevõtja SPE aktsiatest. Nad omavad ühiskontrolli ettevõtja SPE üle. 49 % SPE aktsiatest kuulub SPE endistele omanikele ning ettevõtjatele ALG ja Publilum. Kõnealustele ettevõtjatele kuulub teine haldusettevõtja, kes ei oma kontrollpakki.

(3)  Teatavad konfidentsiaalsed andmed on käesolevast dokumendist kustutatud, need on tähistatud nurksulgude ja tärniga.

(4)  Kontsernil Suez on suurte tööstuslike tarneettevõtjate hulgas turguvalitsev seisund (torujuhtme Distrigaz kaudu) ja veejaotusettevõtjana Prantsusmaal (la Lyonnaise des Eaux) on tema klientideks mitu miljonit kodumajapidamist. Seega on Suezil parimad võimalused GDFiga konkureerida, kui kodumajapidamiste turg 1. juulil 2007. aastal avatakse.

(5)  Käeoleva otsuse vastuvõtmise ajal haldab Prantsusmaa ainukest gaasiküttel töötavat elektrijaama kontsern GDF, kes tarnib ise ka jaamale vajaliku gaasi.

(6)  Toimiva konkurentsiga turul kehtestab elektri hinna elektrijaam, kelle tootmise piirkulud on hetkel kõige suuremad, ehk siis tootja, kes asub pakkumiskõvera ülemises osas.


29.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 88/51


KOMISJONI OTSUS,

27. märts 2007,

millega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 2037/2000 määratakse kindlaks osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinike tootjatele ja importijatele kvootide jaotamise mehhanism aastateks 2003–2009

(teatavaks tehtud numbri K(2007) 819_2 all)

(Ainult eesti-, hispaania-, hollandi-, inglis-, itaalia-, kreeka-, leedu-, poola-, prantsus-, rootsi-, saksa-, sloveeni-, soome- ja ungarikeelne tekst on autentsed)

(2007/195/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. juuni 2000. aasta määrust (EÜ) nr 2037/2000 osoonikihti kahandavate ainete kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõike 3 punkti ii,

ning arvestades järgmist:

(1)

Ühenduse meetmed, eriti nõukogu 15. detsembri 1994. aasta määruses (EÜ) nr 3093/94 osoonikihti kahandavate ainete kohta (2) (asendatud määrusega (EÜ) nr 2037/2000) esitatud meetmed on aastate jooksul toonud kaasa osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinike tarbimise üldise vähendamise.

(2)

Kõnealuse vähendamise raames on määratud kindlaks üksiktootjate ja importijate kvoodid, mis põhinesid nende senisel turuosa suurusel ja mis arvutati lähtuvalt kõnealuste ainete võimest kahandada osoonikihti.

(3)

Alates 1997. aastast on kõnealuste ainete turg nende erinevate kasutusviiside poolest jäänud muutumatuks. Osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinikke kasutati peaaegu kahe kolmandiku ulatuses vahu tootmiseks seni, kuni nende selleks otstarbeks kasutamine 1. jaanuaril 2003 keelustati.

(4)

Selleks et mitte seada alates 1. jaanuarist 2003 ebasoodsasse olukorda neid osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinike kasutajaid, kes ei valmista vahutooteid (mis toimuks juhul, kui jaotussüsteem lähtuks ka edaspidi vahutoodete tootmiseks kasutatud osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinike senistest turuosadest), on asjakohane sätestada alates sellest kuupäevast mittevahutoodete tootmiseks kasutatavate osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinike uus jaotusmehhanism. Ajavahemikuks 2004–2009 peeti kõige sobivamaks jaotussüsteemi, mis põhines üksnes mittevahutoodete tootmiseks kasutatud osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinike senisel keskmisel turuosal.

(5)

Kuigi on asjakohane piirata importijatele antavaid kvoote nende 1999. aasta vastavate turuosade protsentuaalsete suurustega ning 2004. aasta 1. mail ühinenud liikmesriikide importijatele nende 2002. ja 2003. aasta turuosade keskmiste protsentuaalsete suurustega, tuleks ette näha kõigi kõnealustel aastatel välja nõudmata ja eraldamata impordikvootide jaotamine registreeritud osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinike importijate vahel.

(6)

Komisjoni otsust 2005/103/EÜ, (3) millega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 2037/2000 määrati aastateks 2003–2009 kindlaks klorofluorosüsivesinike tootjatele ja importijatele kvootide jaotamise mehhanism, tuleks muuta, et võtta arvesse 2004. aasta 1. mail ühinenud liikmesriikide tootjatele ja importijatele kehtestatud uut võrdlusaastat ning määruse (EÜ) nr 2037/2000 (muudetud 2005. aasta ühinemisaktiga) III lisas esitatud osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinike (VIII rühm) suurendatud kvoote ja 1. jaanuaril 2007. aastal Euroopa Liiduga ühinenud liikmesriikide ettevõtete seniste turuosade suurust.

(7)

Seepärast tuleks otsus 2005/103/EÜ õigusliku selguse ja läbipaistvuse huvides asendada.

(8)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 2037/2000 artikli 18 lõike 1 kohaselt asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   külmutusseadmetes kasutatavate ainete turuosa– tootja poolt aastatel 1997, 1998 ja 1999 külmutusseadmetes kasutamiseks müüdud osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinike keskmine turuosa protsendina külmutusseadmetes kasutatavate ainete turu kogumahust;

b)   vahu tootmiseks kasutatavate ainete turuosa– tootja poolt aastatel 1997, 1998 ja 1999 vahu tootmiseks müüdud osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinike keskmine turuosa protsendina vahu tootmiseks kasutatavate ainete turu kogumahust; ning

c)   lahustites kasutatavate ainete turuosa– tootja poolt aastatel 1997, 1998 ja 1999 lahustites kasutamiseks müüdud osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinike keskmine turuosa protsendina lahustites kasutatavate ainete turu kogumahust.

Artikkel 2

Kvootide arvutamise alused

Käesoleva otsuse I lisas on sätestatud määruse (EÜ) nr 2037/2000 artikli 4 lõike 3 punkti i alapunktides e ja f esitatud arvestustaseme tootjate osast külmutusseadmetes kasutamiseks ning vahtude ja lahustite tootmiseks eraldatud osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinike soovituslikud kogused.

Iga tootja turuosa asjaomasel turul on sätestatud II lisas (4).

Artikkel 3

Tootjate kvoodid

1.   Aastal 2007 ei tohi ühegi tootja puhul määruse (EÜ) nr 2037/2000 artikli 4 lõike 3 punkti i alapunktis e sätestatud osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinike arvestustaseme kvoot, mille tootja viib turule või kasutab oma tarbeks, ületada järgmiste komponentide kogusummat:

a)

tootja turuosa 2004. aastal külmutusseadmetes kasutamiseks määratud soovituslikust kogusest;

b)

tootja turuosa 2004. aastal lahustites kasutamiseks määratud soovituslikust kogusest.

2.   Aastatel 2008 ja 2009 ei tohi ühegi tootja puhul määruse (EÜ) nr 2037/2000 artikli 4 lõike 3 punkti i alapunktis f sätestatud osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinike arvestustaseme kvoot, mille tootja viib turule või kasutab oma tarbeks, ületada järgmiste komponentide kogusummat:

a)

tootja turuosa 2004. aastal külmutusseadmetes kasutamiseks määratud soovituslikust kogusest;

b)

tootja turuosa 2004. aastal lahustites kasutamiseks määratud soovituslikust kogusest.

Artikkel 4

Importijate kvoodid

Importija poolt turule toodavate või oma tarbeks kasutatavate osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinike arvestustase protsendina määruse (EÜ) nr 2037/2000 artikli 4 lõike 3 punkti i alapunktides d, e ja f esitatud arvestustasemest ei tohi ületada importijale 1999. aastal eraldatud protsendimäära.

Erandina ei tohi Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia importija poolt turule toodavate või oma tarbeks kasutatavate osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinike arvestustase protsendina määruse (EÜ) nr 2037/2000 artikli 4 lõike 3 punkti i alapunktides d, e ja f esitatud arvestustasemest ületada importija 2002. ja 2003. aasta turuosa keskmist protsentuaalset suurust.

Kõik kogused, mida ei saa turule tuua, kuna vastava õigusega importijad ei taotlenud impordikvoote, jagatakse ümber importijate vahel, kellele on impordikvoodid eraldatud.

Jaotamata jäänud kogused jagatakse kõigi importijate vahel ja arvutatakse proportsionaalselt nende jaoks juba kindlaksmääratud kvootide suurustega.

Artikkel 5

Otsus 2005/103/EÜ tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud otsusele tõlgendatakse viidetena käesolevale otsusele.

Artikkel 6

Käesolev otsus on adresseeritud järgmistele ettevõtetele:

 

Arkema S.A.

Cours Michelet — La Défense 10

F-92091 Paris-La Défense

 

Arkema Química SA

Avenida de Burgos 12, planta 7

E-28036 Madrid

 

DuPont de Nemours (Nederland) bv

Baanhoekweg 22

3313 LA Dordrecht

Nederland

 

Honeywell Fluorine Products Europe bv

Laarderhoogtweg 18,

1101 EA Amsterdam

Nederland

 

Ineos Fluor Ltd

PO Box 13

The Heath

Runcorn Cheshire WA7 4QF

United Kingdom

 

Phosphoric Fertilizers Industry S.A.

Thessaloniki Plant

P.O. Box 10183

GR-541 10 Thessaloniki

 

Rhodia UK Ltd

PO Box 46 — St Andrews Road

Avonmouth, Bristol BS11 9YF

United Kingdom

 

Solvay Électrolyse France

12, cours Albert 1er

F-75383 Paris

 

Solvay Fluor GmbH

Hans-Böckler-Allee 20

D-30173 Hannover

 

Solvay Ibérica SL

C/ Mallorca 269

E-08008 Barcelona

 

Solvay Solexis SpA

Viale Lombardia, 20

I-20021 Bollate (MI)

 

AB Ninolab

P.O. Box 137

S-194 22 Upplands Väsby

 

Advanced Chemical SA

C/ Balmes 69, pral. 3o

E-08007 Barcelona

 

Alcobre SA

C/ Luis I, Nave 6-B

Polígono Industrial Vallecas

E-28031 Madrid

 

AGC Chemicals Europe

World Trade Center

Zuidplein 80

H-Tower, Level 9

1077 XV Amsterdam

Nederland

 

Avantec

26, avenue du Petit-Parc

F-94683 Vincennes Cedex

 

BaySystems Iberia S/A

Crta. Vilaseca

La Pineda s/n

E-43006 Tarragona

 

Blye Engineering Co. Ltd

Naxxar Road

San Gwann SGN 07

Malta

 

BOC Gazy

ul. Pory 59

02-757 Warzawa

Polska

 

Boucquillon nv

Nijverheidslaan 38

B-8540 Deerlijk

 

Calorie Fluor

503, rue Hélène-Boucher

Z.I. Buc

B.P. 33

F-78534 Buc Cedex

 

Caraibes Froids SARL

B.P. 6033

Sainte-Thérèse

4,5 km, route du Lamentin

F-97219 Fort-de-France (Martinique)

 

Celotex Limited

Lady Lane Industrial Estate

Hadleigh, Ipswich, Suffolk,

IP7 6BA

United Kingdom

 

Efisol

14/24, rue des Agglomérés

F-92024 Nanterre Cedex

 

Empor d.o.o.

Leskoškova 9a

SI-1000 Ljubljana

 

Etis d.o.o.

Tržaška 333

SI-1000 Ljubljana

 

Fibran S.A.

6th km Thessaloniki

Oreokastro

P.O. Box 40306

GR-560 10 Thessaloniki

 

Fiocco Trade SL

C/ Molina 16, pta. 5

E-46006 Valencia

 

Freolitus JSC

Centrinė g. 1D

LT-54464 Ramučiai, Kauno raj.

Lietuva

 

G.AL.Cycle-Air Ltd

3, Sinopis Str., Strovolos

P.O. Box 28385

Nicosia, Cyprus

 

Galco S.A.

Avenue Carton de Wiart 79

B-1090 Bruxelles

 

Galex S.A.

B.P. 128

F-13321 Marseille Cedex 16

 

UAB “Genys”

Lazdijų 20

LT-46393 Kaunas

Lietuva

 

GU Thermo Technology Ltd

Greencool Refrigerants

Unit 12

Park Gate Business Centre

Chandlers Way, Park Gate

Southampton SO31 1FQ

United Kingdom

 

Harp International

Gellihirion Industrial Estate

Rhondda Cynon Taff

Pontypridd CF37 5SX

United Kingdom

 

H&H International Ltd.

Richmond Bridge House

419 Richmond Road

Richmond TW1 2EX

United Kingdom

 

ICC Chemicals Ltd.

Northbridge Road

Berkhamsted

Hertfordshire HP4 1EF

United Kingdom

 

Kal y Sol

P.I. Can Roca

C/ Sant Martí s/n

E-08107 Martorell (Barcelona)

 

Linde Gaz Polska Sp. z o.o.

ul. Jana Pawła II 41a

31-864 Kraków

Polska

 

Matero Ltd

37 St. Kyriakides Ave.

CY-3508 Limassol

 

Mebrom

Assenedestraat 4

B-9940 Rieme-Ertvelde

 

Nagase Europe Ltd

Berliner Allee 59

D-40212 Düsseldorf

 

OU A Sektor

Kasteheina 6-9

EE-31024 Kohtla-Järve

 

Plasfi SA

Ctra. Montblanc s/n

E-43420 Sta. Coloma de Queralt

(Tarragona)

 

Prodex-System sp. z o.o.

ul. Artemidy 24

01-497 Warszawa

Polska

 

PW Gaztech

ul. Kopernika 5

11-200 Bartoszyce

Polska

 

Quimidroga SA

C/ Tuset 26

E-08006 Barcelona

 

Refrigerant Products Ltd.

Banyard road

Portbury West

Bristol BS 20 7XH

United Kingdom

 

Resina Chemie bv

Korte Groningerweg 1A

9607 PS Foxhol

Nederland

 

Sigma Aldrich Chimie SARL

80, rue de Luzais

L’isle d’abeau-Chesnes

F-38297 Saint-Quentin-Fallavier

 

Sigma Aldrich Company Ltd

The Old Brickyard

New Road

Gillingham SP8 4XT

United Kingdom

 

SJB Chemical Products bv

Slagveld 15

3230 AG Brielle

Nederland

 

Solquimia Iberia SL

C/ Mexico 9, P.I. Centrovía

E-50196 La Muela (Zaragoza)

 

Synthesia Española SA

C/ Conde Borrell 62

E-08015 Barcelona

 

Tazzetti Fluids Srl

Corso Europa, 600/a

I-10088 Volpiano (TO)

 

Termo-Schiessl Sp. z o.o.

ul. Raszyńska 13

05-500 Piaseczno

Polska

 

Universal Chemistry & Technology SpA

Viale A. Filippetti, 20

I-20122 Milano

 

Vrec-Co Export-Import Kft.

Kossuth u. 12

H-6763 Szatymaz

 

Vuoksi Yhtiö Oy

Lappeentie 12

FI-55100 Imatra

 

Wigmors

ul. Irysowa 5

51-117 Wrocław

Polska

Brüssel, 27. märts 2007

Komisjoni nimel

Stavros DIMAS

komisjoni liige


(1)  EÜT L 244, 29.9.2000, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1).

(2)  EÜT L 333, 22.12.1994, lk 1.

(3)  ELT L 33, 5.2.2005, lk 65.

(4)  II lisa ei avaldata ja seal ei märgita kõiki adressaate, kuna see sisaldab konfidentsiaalset teavet.


I LISA

Aastateks 2006, 2007 ja 2008 eraldatud soovituslikud kogused ODP-tonnides (osoonkahandamispotentsiaal).

Turg

2006

2007

2008

Külmutusseadmed

2 054,47

2 094,63

1 744,59

Vahu tootmine

0,00

0,00

0,00

Lahustid

66,17

67,01

55,81

Kokku

2 120,64

2 161,64

1 800,40


SOOVITUSED

29.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 88/56


KOMISJONI SOOVITUS,

28. märts 2007,

furaani esinemise seire kohta toiduainetes

(EMPs kohaldatav tekst)

(2007/196/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 211 teist taanet,

ning arvestades järgmist:

(1)

2004. aasta mais avaldas Ameerika Ühendriikide toidu ja ravimite amet (FDA) uuringu tulemused, milles käsitleti furaani esinemist kuumtöödeldud toodetes. Furaani leiti mitmesugustes toiduainetes (näiteks konservid ja purgitooted, imikutoidud, kohv, supid, kastmed jne).

(2)

Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) teaduskomisjon, mis käsitleb toiduahelas olevaid saasteaineid, käsitas neid tulemusi olulise probleemina ja koostas 7. detsembril 2004. aastal teadusliku aruande furaani esinemise kohta toidus.

(3)

Nimetatud aruandes tuli Euroopa Toiduohutusamet järeldusele, et praegu kättesaadavate andmete põhjal on erinevus toidu tarbimisel saadava hulga ja katseloomadele kantserogeenset mõju avaldavate dooside vahel suhteliselt väike ning et usaldusväärseks riskihindamiseks on vaja täiendavaid andmeid nii toksilisuse kui ka tarbimisel saadavate hulkade kohta.

(4)

Furaanisisalduse kohta kuumtöödeldud toiduainetes on vaja saada usaldusväärseid andmeid kogu Euroopa Ühendusest, et Euroopa Toiduohutusametil oleks võimalik riski usaldusväärselt hinnata. Erilist tähelepanu tuleks pöörata andmete kogumisele 2007. ja 2008. aastal. Pärast seda tuleks andmete kogumist jätkata tavapärase programmi alusel.

(5)

Andmeid tuleks koguda toidukaupade kohta, mis ei vaja peale ostmist edasist valmistamist (näiteks kohvipulber, mahlad, purgitoidu purgid ja konservid, mida enne tarbimist ei kuumutata) ning toidukaupade kohta, mis vajavad edasist valmistamist laboris (näiteks keedetud kohv, konservid ja purgitoidud, mida enne tarbimist kuumutatakse). Viimasena nimetatud juhul tuleb valmistamisel järgida etiketil olevaid juhiseid, kui need on olemas. Kodus värsketest koostisainetest valmistatud toitu (näiteks juurviljasupp värsketest juurviljadest, kodus valmistatud pajapraad) ei tuleks kõnealusesse seireprogrammi lülitada, sest koduse toiduvalmistamise mõju toiduainete furaanisisaldusele saaks paremini selgitada uurimisprojekti abil.

(6)

Selleks et proovid tagaksid kontrollitava partii tüüpilisuse, tuleks järgida komisjoni 28. märtsi 2007. aasta määruse (EÜ) nr 333/2007 (millega sätestatakse proovivõtu- ja analüüsimeetodid plii, kaadmiumi, elavhõbeda, anorgaanilise tina, 3-MCPD ja benzo(a)püreeni sisalduse ametlikuks kontrolliks toiduainetes) (1) lisa B osas sätestatud proovivõtumeetodeid. Proove tuleb analüüsida kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 882/2004 (ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks) (2) III lisa punktidega 1 ja 2.

(7)

On tähtis, et analüüsitulemused ja tulemuste hindamiseks vajalik asjakohane lisateave esitatakse korrapäraselt Euroopa Toiduohutusametile. Aruandevormi peab sätestama Euroopa Toiduohutusamet. Euroopa Toiduohutusamet tagab andmete kogumise andmebaasi,

SOOVITAB JÄRGMIST:

1.

Aastatel 2007 ja 2008 peaksid liikmesriigid tegema seiret furaani esinemise kohta kuumtöödeldud toiduainetes. Seire peab hõlmama toidukaupu, mis ei vaja peale ostmist edasist valmistamist (3) ning toidukaupu, mis vajavad edasist valmistamist laboris. (4)

2.

Liikmesriigid peaksid esitama Euroopa Toiduohutusametile korrapäraselt seireandmed Euroopa Toiduohutuameti sätestatud vormis.

3.

Liikmesriigid peaksid järgima määruse (EÜ) nr 333/2007 lisa B osas sätestatud proovivõtu korda, et tagada kontrollitava partii tüüpilisus. Proovide ettevalmistamist analüüsideks tuleb teha hoolikalt, et tagada proovi furaanisisalduse säilimine.

4.

Liikmesriigid peaksid teostama furaani analüüse kooskõlas määruse (EÜ) nr 882/2004 III lisa punktidega 1 ja 2.

Brüssel, 28. märts 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU


(1)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 29.

(2)  ELT L 191, 28.5.2004, lk 1. Määrust on viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1).

(3)  Toidukaubad, mis ei vaja peale ostmist edasist valmistamist: nt kohvipulber, mahlad, konservid ja purgitoidud, mida enne tarbimist ei kuumutata.

(4)  Toidukaubad, mis vajavad edasist valmistamist laboris: nt keedetud kohv, konservid ja purgitooted, mida enne tarbimist kuumutatakse. Võimaluse korral tuleks järgida etiketil olevaid juhiseid. Kodus värsketest koostisosadest valmistatud toitu (nt juurviljasupp värsketest juurviljadest, kodus valmistatud pajapraad) ei tuleks kõnealusesse seireprogrammi lülitada.


III Euroopa Liidu lepingu kohaselt vastu võetud aktid

EUROOPA LIIDU LEPINGU V JAOTISE KOHASELT VASTU VÕETUD AKTID

29.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 88/58


SÕJALISTE KAUPADE ÜHINE EUROOPA LIIDU NIMEKIRI

(vastu võetud nõukogu poolt 19. märtsil 2007. aastal)

(Euroopa Liidu relvaekspordi toimimisjuhendis käsitletud varustus)

(millega ajakohastatakse ja asendatakse 27. veebruaril 2006. aastal nõukogus vastu võetud sõjaliste kaupade ühine Euroopa Liidu nimekiri)

(2007/197/ÜVJP)

Märkus 1: Määratletud mõisted on esitatud poolpaksus kirjas. Vaata käesolevale nimekirjale lisatud loetelu “Käesolevas nimekirjas kasutatud mõisted”.

Märkus 2: Kemikaalid on järjestatud nimetuse ja CAS-numbri järgi. Sama struktuurivalemiga kemikaalid (kaasa arvatud hüdraadid) on reguleeritud, sõltumata nimest või CAS-numbrist. CAS-numbrid on lisatud aitamaks kindlaks määrata, kas vastav kemikaal või segu on reguleeritud, sõltumata nomenklatuurist. CAS-numbreid ei saa kasutada unikaalsete märgistustena, kuna loetletud kemikaalide mõnedel vormidel on erinevad CAS-numbrid ning loetletud kemikaale sisaldavatel segudel võivad samuti olla erinevad CAS-numbrid.

ML1

Sileraudsed tulirelvad kaliibriga alla 20 mm ja teised käsirelvad ning automaattulirelvad kaliibriga 12,7 mm (kaliiber 0,50 tolli) või vähem, ning lisavarustus ja spetsiaalselt neile loodud komponendid:

a.

vintraudsed tulirelvad, karabiinid, revolvrid, püstolid, automaattulirelvad ja kuulipildujad;

Märkus Punkt ML1.a ei reguleeri järgmist:

1.

musketid, vintraudsed tulirelvad ja karabiinid, mis on valmistatud enne 1938. aastat;

2.

musketite, vintraudsete tulirelvade ja karabiinide reproduktsioonid, mille originaalid on valmistatud enne 1890. aastat;

3.

revolvrid, püstolid ja kuulipildujad, mis on valmistatud enne 1890. aastat, ja nende reproduktsioonid.

b.

sileraudsed tulirelvad:

1.

sileraudsed tulirelvad, mis on spetsiaalselt loodud sõjaliseks kasutamiseks;

2.

muud sileraudsed tulirelvad:

a.

täisautomaatsed;

b.

poolautomaatsed või pumppüssid;

c.

relvad, milles kasutatakse hülsivaba (kestavaba) lahingumoona;

d.

helisummutid, spetsiaalsed relvaalused, rakised, relvade sihikud ja püssirohuvälgatuse summutid, mis on määratud punktis ML1.a, ML1.b või ML1.c reguleeritud tulirelvadele.

Märkus 1 Kategooria ML1 ei reguleeri sileraudseid jahi- ja sportrelvi. Need relvad ei tohi olla loodud sõjaliseks kasutamiseks ega olla täisautomaatsed.

Märkus 2 Kategooria ML1 ei reguleeri tulirelvi, mis on loodud või spetsiaalselt määratud paukpadrunite kasutamiseks ega võimalda tulistada ühegi nimekirja kantud lahingumoonaga.

Märkus 3 Kategooria ML1 ei reguleeri tulirelvi, milles kasutatakse ääretule padruneid ja mis ei ole täisautomaatsed.

Märkus 4 Punkt ML1.d ei reguleeri relvade optilisi sihikuid, millel puudub elektrooniline pilditöötluse funktsioon ning millel on kuni 4kordne suurendusvõime, eeldusel et need ei ole spetsiaalselt loodud või kohandatud sõjaliseks kasutamiseks.

ML2

Sileraudsed relvad kaliibriga 20 mm või rohkem ja muu relvastus, mille kaliiber on suurem kui 12,7 mm (kaliiber 0,50 tolli), lendkehad ja lisaseadmed ning nende spetsiaalselt loodud komponendid:

a.

tulirelvad, haubitsad, suurtükid, mortiirid, tankitõrjevahendid, rakettide stardiseadmed, leegiheitjad, vintraudsed tulirelvad, tagasilöögita relvasüsteemid, sileraudsed tulirelvad ja nende varjestamise seadmed;

Märkus 1 Punkt ML2.a hõlmab vedela paiskelaengu pihusteid, mõõteseadmeid, mahuteid ja teisi spetsiaalselt loodud komponente, mida kasutatakse punktis ML2.a reguleeritud varustusega.

Märkus 2 Punkt ML2.a ei reguleeri järgmist:

1.

musketid, vintraudsed tulirelvad ja karabiinid, mis on valmistatud enne 1938. aastat;

2.

musketite, vintraudsete tulirelvade ja karabiinide reproduktsioonid, mille originaalid on valmistatud enne 1890. aastat.

b.

sõjalise otstarbega suitsukatte loomise vahendid ja sõjalised gaasilised ning pürotehnilised heitekehad ja vahendid;

Märkus Punkt ML2.b ei reguleeri signaalraketipüstoleid.

c.

relvade sihikud.

ML3

Lahingumoon ja sütikuseadevahendid ning spetsiaalselt nende jaoks loodud komponendid:

a.

punktis ML1, ML2 või ML12 reguleeritud tulirelvade lahingumoon;

b.

spetsiaalselt punktis ML3.a reguleeritud lahingumoona jaoks loodud sütikuseadevahendid.

Märkus 1 Spetsiaalselt loodud komponendid hõlmavad:

a.

metallist või plastist tooteid nagu sütiku alasid, sütiku kapslid, padrunilindi lülid (cartridge link), kuuli, mürsu või miini juhtnuudid (rotating band) ja lahingumoona metalsed osad;

b.

laengute aktiveerimise ja deaktiveerimise seadmed, süüteseadised, sensorid ja initsieerivad seadised;

c.

energiaallikad, mis võimaldavad väljastada ühekordse võimsa energialaengu;

d.

ärapõlevad laengukestad;

e.

kassettpommide, -miinide ja soojusjuhitavate projektiilide osislõhkekehad.

Märkus 2 Punkt ML3.a ei reguleeri ilma lendkehata tähekujuliselt suletud kestasuudmega (blankstar) lahingumoona ja läbipuuritud kestaga õppelaskemoona (dummy ammunition).

Märkus 3 Kategooria ML3.a ei reguleeri lahingumoona, mis on spetsiaalselt loodud:

a.

signaliseerimiseks;

b.

lindude hirmutamiseks; või

c.

naftapuurkaevude gaasieraldiste läitmiseks.

ML4

Pommid, torpeedod, reaktiivmürsud, raketid, muud lõhkekehad ja lõhkelaengud ning nendega seotud varustus ja lisavarustus, mis on spetsiaalselt loodud sõjaliseks kasutamiseks, ja nendele spetsiaalselt loodud komponendid:

NB. Juhtimis- ja navigatsiooniseadmete kohta vt märkust 7 kategooria ML11 all.

a.

pommid, torpeedod, granaadid, suitsukanistrid, reaktiivmürsud, maamiinid, raketid, süvaveepommid, lõhkelaengud, lõhkeseadmed ja lõhkepaketid, pürotehnilised seadmed, lahingumoon ja simulaatorid (s.o varustus, mis simuleerib loetletud varustuse omadusi);

Märkus Punkt ML4.a hõlmab samuti:

1.

suitsugranaate, süütepomme ja lõhkeseadmeid;

2.

raketiotsakuid ja atmosfääri tungimise kanderaketi otsakuid.

b.

varustus, mis on spetsiaalselt loodud punktis ML4.a reguleeritud kaupade käsitsemiseks, juhtimiseks, aktiveerimiseks, nendele ühekordse võimsa energialaengu andmiseks, õhkulennutamiseks, maha- või vettepanekuks, üleskorjamiseks või kohapeal hävitamiseks, väljalaskmiseks, peibutamiseks, häirimiseks, lõhkamiseks ja avastamiseks.

Märkus Punkt ML4.b hõlmab samuti:

1.

mobiilse gaasi vedeldamisvarustust, mis võimaldab toota päevas 1 000 kg või enam vedelat gaasi;

2.

ujuvat elektriliselt pingestatud kaablit, mis võimaldab leida magnetmiine.

Tehniline märkus

Käsikantavaid metallidetektoreid, mis oma konstruktsiooni poolest ei ole võimelised eristama maamiine teistest metallilistest objektidest, ei käsitata spetsiaalselt punktis ML4.a reguleeritud seadeldiste avastamiseks mõeldud varustusena.

ML5

Tulejuhtimisvarustus, sellega seotud häire- ja hoiatusvarustus, ning juurdekuuluvad süsteemid, testimis-, seadistamis- ja vastumeetmete varustus, mis on spetsiaalselt loodud sõjaliseks kasutamiseks, ning nende juurde kuuluvad spetsiaalselt loodud komponendid ja lisaseadmed:

a.

relvade sihikud, tulejuhtimis- ja positsioneerimisseadmed (gun laying equipment) ning relvakontrollisüsteemid;

b.

sihtmärgi tuvastamise, määramise, sihitamise ja seire või jälgimise varustus; avastamise, andmeühildamise ning äratundmise või identifitseerimise varustus; andurite ühildamise varustus;

c.

seadmed, mis on määratud vastumeetmete rakendamiseks punktis ML5.a või ML5.b reguleeritud varustusele;

d.

välitingimustes testimise ja varustuse seadistamise seadmed, mis on spetsiaalselt loodud kasutamiseks punktis ML5.a või ML5.b reguleeritud varustusega.

ML6

Maismaatranspordivahendid ja nende komponendid:

NB. Juhtimis- ja navigatsiooniseadmete kohta vt märkust 7 kategooria ML11 all.

a.

maismaatranspordivahendid ja nende komponendid, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud sõjaliseks kasutamiseks;

Tehniline märkus

Punktis ML6.a hõlmab mõiste “maismaatranspordivahend” ka treilereid.

b.

mis tahes sõidukid, mida saab kasutada maastikul ning mille kõik rattad on veorattad ja mis on kaetud vastava materjaliga kaitseks ballistilise lennutrajektooriga füüsiliste kehade eest, III kaitseaste (NIJ 0108.01, september 1985 või võrreldava tasemega siseriiklik standard) või parem.

NB. Vt ka punkti ML13.a.

Märkus 1 Punkt ML6.a hõlmab samuti järgnevat:

a.

tankid ja muud relvastatud sõjaväe transpordivahendid ning sõjaväe transpordivahendid, millele on paigaldatud relvaalused seadmete või varustuse jaoks miinide mahapanekuks või kategoorias ML4 reguleeritud lahingumoona õhkulennutamiseks;

b.

soomusmasinad;

c.

amfiibsed sõidukid ja sõidukid, mis on võimelised forsseerima sügavat veetõket;

d.

pioneerveokid (recovery vehicles) ning lahingumoona ja relvasüsteemide transpordi veokid, millel on veose käitlemise seadmed.

Märkus 2 Kohandatud maismaatranspordivahend on reguleeritud punktis ML6.a sõjalise transpordivahendina, kui talle on lisatud üks või enam spetsiaalselt loodud sõjaotstarbelist komponenti, millega kaasneb selle transpordivahendi struktuuriliste, elektriliste või mehaaniliste omaduste muutus. Sellisteks kohandusteks võivad olla näiteks:

a.

pneumaatilised rehvikaitsed, mis on spetsiaalselt loodud rehvide kaitseks kuulide eest või võimaldavad sõita rehvide tühjenedes;

b.

rehvide rõhu kontrollsüsteem, mida juhitakse liikuva sõiduki seest;

c.

sõiduki oluliste osade (näiteks kütusepaagid või kabiin) soomustamine;

d.

spetsiaalsed tugevdused või relvakinnitusrakised;

e.

voolukatkestuse korral kasutatav valgustussüsteem.

Märkus 3 Kategooria ML6 ei reguleeri tsiviilsõidukeid ja -veokeid, mis on loodud raha ja väärtesemete transpordiks, millel on soomustus või kaitse ballistilise lennutrajektooriga füüsiliste kehade eest.

ML7

Keemilised või bioloogilised toksilised ühendid, massirahutuste kontrollimiseks mõeldud keemilised ühendid, radioaktiivsed materjalid, nendega seotud varustus, komponendid ja materjalid:

a.

bioloogilised ühendid ja radioaktiivsed materjalid, mis on kohandatud sõjas kasutamiseks, inim- või loomkaotuste põhjustamise ja seadmete, põllukultuuride või keskkonna kahjustamise eesmärgil;

b.

keemiarelva (CW) ühendid, sealhulgas:

1.

neuroparalüütilised ründeained:

a.

O-alküül- (kuni C10, sealhulgas tsükloalküül-)alküül (metüül-, etüül-, n-propüül- või isopropüül-) fosfonofluoridaadid:

 

sariin (GB): O-isopropüülmetüülfosfonofluoridaat (CAS 107-44-8); ning

 

somaan (GB): O-pinakolüülmetüülfosfonofluoridaat (CAS 96-64-0);

b.

O-alküül- (kuni C10, sealhulgas tsükloalküül-) -N,N-dialküül (metüül-, etüül-, n-propüül- või isopropüül-) fosforamidotsüanidaadid:

tabuun (GA): O-etüül-N,N-dimetüülfosforamidotsüanidaat (CAS 77-81-6);

c.

O-alküül- (H või alküülid kuni C10, sealhulgas tsükloalküül-) O-2-dialküül- (metüül-, etüül-, n-propüül- või isopropüül-) aminoetüülalküül- (metüül-, etüül-, n-propüül- või isopropüül-) fosfonotiolaadid ja vastavad alküleeritud ja protoneeritud soolad:

VX: O-etüül-S-(2-diisopropüülaminoetüül)metüülfosfonotiolaat (CAS 50782-69-9);

2.

sööbivad ründeained:

a.

väävel-sinepigaasid:

1.

2-kloroetüülklorometüülsulfiid (CAS 2625-76-5);

2.

bis(2-kloroetüül)sulfiid (CAS 505-60-2);

3.

bis(2-kloroetüültio)metaan (CAS 63869-13-6);

4.

1,2-bis(2-kloroetüültio)etaan (CAS 3563-36-8);

5.

1,3-bis(2-kloroetüültio)propaan (CAS 63905-10-2);

6.

1,4-bis(2-kloroetüültio)-n-butaan (CAS 142868-93-7);

7.

1,5-bis(2-kloroetüültio)-n-pentaan (CAS 142868-94-8);

8.

bis(2-kloroetüültiometüül)eeter (CAS 63918-90-1);

9.

bis(2-kloroetüültioetüül)eeter (CAS 63918-89-8);

b.

ljuisiidid:

1.

2-klorovinüüldikloroarsiin (CAS 541-25-3);

2.

tris(2-klorovinüül)arsiin (CAS 40334-70-1);

3.

bis(2-klorovinüül)kloroarsiin (CAS 40334-69-8);

c.

lämmastik-sinepigaasid:

1.

HN1: bis(2-kloroetüül)etüülamiin (CAS 538-07-8);

2.

HN2: bis(2-kloroetüül)metüülamiin (CAS 51-75-2);

3.

HN3: tris(2-kloroetüül)amiin (CAS 555-77-1);

3.

halvavad ründeained:

a.

3-kinuklindinüülbensülaat (BZ) (CAS 6581-06-2);

4.

keemiarelvas kasutatavad defoliandid:

a.

butüül-2-kloro-4-fluorofenoksüatsetaat (LNF);

b.

2,4,5-triklorofenoksüäädikhape segus 2,4-diklorofenoksüäädikhappega (Agent Orange);

c.

keemiarelva binaarsed ja põhilised lähteained:

1.

alküül- (metüül-, etüül-, n-propüül- või isopropüül-) fosfonüüldifluoriidid:

DF: metüülfosfonüüldifluoriid (CAS 676-99-3);

2.

O-alküül- (H või alküülid kuni C10, sealhulgas tsükloalküül-) O-2-dialküül- (metüül-, etüül-, n-propüül- või isopropüül-) aminoetüülalküül- (metüül-, etüül-, n-propüül- või isopropüül-) fosfoniidid ja vastavad alküleeritud ja protoneeritud soolad:

QL: O-etüül-2-diisopropüülaminoetüülmetüül-fosfoniit (CAS 57856-11-8);

3.

klorosariin: O-isopropüülmetüülfosfonokloridaat (CAS 1445-76-7);

4.

klorosomaan: O-pinakolüülmetüülfosfonokloridaat (CAS 7040-57-5);

d.

massirahutuste kontrollimiseks mõeldud keemilised ühendid, aktiivsed keemilised komponendid ja nende ühendid:

1.

α-bromobenseenatsetonitriil (bromobensüültsüaniid) (CA) (CAS 5798-79-8);

2.

[(2-klorofenüül)metüleen] propaandinitriil, (o-klorobensülideenmalonitriil (CS) (CAS 2698-41-1);

3.

2-kloro-1-fenüületanoon, fenüülatsüülkloriid (ω-kloroatsetofenoon) (CN) (CAS 532-27-4);

4.

dibens-(b,f)-1,4-oksasefiin (CR) (CAS 257-07-8);

5.

10-kloro-5,10-dihüdrofenarsasiin, (fenarsasiinkloriid), (adamsiit), (DM) (CAS 578-94-9);

6.

N-nonanoüülmorfoliin, (MPA) (CAS 5299-64-9);

Märkus 1 Kategooria ML7.d ei reguleeri enesekaitseks ettenähtud ja eraldi pakendatud massirahutuste kontrollimiseks mõeldud keemilisi ühendeid.

Märkus 2 Kategooria ML7.d ei reguleeri aktiivseid keemilisi komponente ja nende ühendeid, mis on määratud ja pakendatud toiduainetootmise jaoks või meditsiinilisel eesmärgil kasutamiseks.

e.

spetsiaalselt sõjaliseks kasutamiseks loodud või kohandatud varustus mis tahes alljärgnevalt loetletud materjalide, ühendite või seadmete ja neile spetsiaalselt loodud komponentide levitamiseks:

1.

punktis ML7.a, ML7.b või ML7.d reguleeritud materjalid ja ühendid; või

2.

punktis ML7.c loetletud lähteainetest valmistatud keemiarelv (CW);

f.

kaitsevarustus ja saaste kõrvaldamise varustus, nende spetsiaalselt loodud komponendid ning spetsiaalselt koostatud keemilised ühendid:

1.

spetsiaalselt sõjaliseks kasutamiseks ja kaitseks punktis ML7.a, ML7.b või ML7.d reguleeritud materjalide eest loodud või kohandatud varustus ja selle jaoks spetsiaalselt loodud komponendid;

2.

varustus, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud või kohandatud sõjaliseks kasutuseks, selleks et kõrvaldada saaste punktis ML7.a või ML7.b reguleeritud materjalidega saastatud objektidelt, ja sellele varustusele spetsiaalselt loodud komponendid;

3.

keemilised ühendid, mis on spetsiaalselt välja arendatud/koostatud punktis ML7.a või ML7.b reguleeritud materjalide ja ühenditega saastunud objektidelt saaste kõrvaldamiseks;

Märkus Punkt ML7.f.1 hõlmab samuti:

a.

õhu konditsioneerimise seadmeid, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud tuuma-, bioloogilise või keemilise saaste filtreerimiseks;

b.

kaitseriietust.

NB. Tsiviilotstarbeliste gaasimaskide ja kaitsevarustuse ja saaste kõrvaldamiseks kasutatava varustuse kohta vt samuti ELi kahesuguse kasutusega kaupade nimekirja punkti 1A004.

g.

varustus, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud sõjaliseks kasutuseks, selleks et avastada või identifitseerida punktis ML7.a või ML7.b või ML7.d reguleeritud materjale, ja sellele varustusele spetsiaalselt loodud komponendid;

Märkus Punkt ML7.g ei reguleeri personaalseid radiatsioonidosimeetreid.

NB. Vt samuti ELi kahesuguse kasutusega kaupade nimekirja punkti 1A004.

h.

biopolümeerid, mis on spetsiaalselt loodud või töödeldud punktis ML7.b reguleeritud keemiarelvaühendite avastamiseks või identifitseerimiseks, ning spetsiaalsed rakukultuurid, mida kasutatakse nende tootmiseks;

i.

biokatalüsaatorid keemiarelva ühendite ja nende bioloogiliste süsteemide degradatsiooniks või nendest põhjustatud saaste kõrvaldamiseks:

1.

laboratoorse selektsiooni tingimustes või bioloogilisi süsteeme geneetiliselt manipuleerides saadud biokatalüsaatorid, mis on spetsiaalselt loodud punktis ML7.b reguleeritud ühendite degradatsiooniks või nendest põhjustatud saaste kõrvaldamiseks;

2.

bioloogilised süsteemid: ekspressioonivektorid, viirused või rakukultuurid, mis sisaldavad punktis ML7.i.1 reguleeritud biokatalüsaatorite tootmiseks vajalikku eriteavet.

Märkus 1 Punktid ML7.b ja ML7.d ei reguleeri järgmisi aineid:

a.

tsüaankloriid (CAS 506-77-4). Vt ELi kahesuguse kasutusega kaupade nimekirja punkti 1C450.a.5;

b.

vesiniktsüaniidhape (CAS 74-90-8);

c.

kloor (CAS 7782-50-5);

d.

karbonüülkloriid (fosgeen) (CAS 75-44-5). Vt ELi kahesuguse kasutusega kaupade nimekirja punkti 1C450.a.4;

e.

difosgeen (triklorometüülkloroformiaat) (CAS 503-38-8);

f.

välja jäetud;

g.

orto- (CAS 89-92-9), meta- (CAS 620-13-3) ja paraksülüülbromiid (CAS 104-81-4);

h.

bensüülbromiid (CAS 100-39-0);

i.

bensüüljodiid (CAS 620-05-3);

j.

bromoatsetoon (CAS 598-31-2);

k.

tsüaanbromiid (CAS 506-68-3);

l.

bromometüületüülketoon (CAS 816-40-0);

m.

kloroatsetoon (CAS 78-95-5);

n.

etüüljodoatsetaat (CAS 623-48-3);

o.

jodoatsetoon (CAS 3019-04-3);

p.

kloropikriin (CAS 76-06-2). Vt ELi kahesuguse kasutusega kaupade nimekirja punkti 1C450.a.7.

Märkus 2 Punktides ML7.h ja ML7.i.2 reguleeritud rakukultuuride ja bioloogiliste süsteemide loetelu on ammendav ja antud alapunktid ei reguleeri tsiviilvaldkondades, nagu põllumajanduses, ravimitööstuses, meditsiinis, veterinaarias, keskkonnakaitses, jäätmekäitluses ja toiduainetööstuses kasutatavaid rakke ja bioloogilisi süsteeme.

ML8

Kõrge siseenergiaga materjalid ja nendega seotud ained:

NB. Vt samuti ELi kahesuguse kasutusega kaupade nimekirja punkti 1C011.

Tehnilised märkused

1.

Selles kategoorias nimetatakse seguks kompositsiooni kahest või enamast ainest, millest vähemalt üks on loetletud kategooria ML8 alapunktides.

2.

Kategooria ML8 reguleerib kõiki alapunktides loetletud aineid, isegi kui neid ei kasutata näidatud otstarbel. (Näiteks kasutatakse triaminoguanidiinnitraati (TAGN) peamiselt lõhkeainena, kuid seda võidakse kasutada ka kütuse või oksüdeerijana.)

a.

lõhkeained ja nende segud:

1.

ADNBF (aminodinitrobensofuroksaan või 7-amino-4,6-dinitrobensofurasaan-1-oksiid) (CAS 97096-78-1);

2.

BNCP (cis-bis(5-nitrotetrasolato)tetraammiinkoobalt(III)perkloraat) (CAS 117412-28-9);

3.

CL-14 (diaminodinitrobensofuroksaan või 5,7-diamino-4,6-dinitrobensofurasaan-1-oksiid) (CAS 117907-74-1);

4.

CL-20 (HNIW või heksanitroheksaasaisovürtsitaan) (CAS 135285-90-4); CL-20 klatraadid (vt ka vastavaid lähteaineid punktides ML8.g.3 ja g.4);

5.

CP (2-(5-tsüanotetrasolato)pentaammiinkoobalt(III)perkloraat) (CAS 70247-32-4);

6.

DADE (1,1-diamino-2,2-dinitroetüleen, FOX7);

7.

DATB (diaminotrinitrobenseen) (CAS 1630-08-6);

8.

DDFP (1,4-dinitrodifurasanopiperasiin);

9.

DDPO (2,6-diamino-3,5-dinitropürasiin-1-oksiid, PZO) (CAS 194486-77-6);

10.

DIPAM (3,3’-diamino-2,2’,4,4’,6,6’-heksanitrobifenüül või dipikramiid) (CAS 17215-44-0);

11.

DNGU (DINGU või dinitroglükooluriil) (CAS 55510-04-8);

12.

järgmised furasaanid:

a.

DAAOF (diaminoasoksüfurasaan);

b.

DAAzF (diaminoasofurasaan) (CAS 78644-90-3);

13.

HMX ja selle derivaadid (vt ka vastavaid lähteaineid punktis ML8.g.5):

a.

HMX (tsüklotetrametüleentetranitramiin, oktahüdro-1,3,5,7-tetranitro-1,3,5,7-tetrasiin, 1,3,5,7-tetranitro-1,3,5,7-tetraasatsüklooktaan, oktogeen) (CAS 2691-41-0);

b.

HMX-i difluoroamiinitud analoogid;

c.

K-55 (2,4,6,8-tetranitro-2,4,6,8-tetraasabitsüklo[3.3.0]oktaanoon-3, tetranitrosemiglükouriil või ketobitsüklo-HMX) (CAS 130256-72-3);

14.

HNAD (heksanitroadamantaan) (CAS 143850-71-9);

15.

HNS (heksanitrostilbeen) (CAS 20062-22-0);

16.

järgmised imidasoolid:

a.

BNNII (oktahüdro-2,5-bis(nitroimino)imidaso[4,5-d]imidasool);

b.

DNI (2,4-dinitroimidasool) (CAS 5213-49-0);

c.

FDIA (1-fluoro-2,4-dinitroimidasool);

d.

NTDNIA (N-(2-nitrotriasolo)-2,4-dinitroimidasool);

e.

PTIA (1-pikrüül-2,4,5-trinitroimidasool);

17.

NTNMH (1-(2-nitrotriasolo)-2-dinitrometüleenhüdrasiin);

18.

NTO (ONTA või 3-nitro-1,2,4-triasool-5-oon) (CAS 932-64-9);

19.

polünitrokubaanid enam kui nelja nitrorühmaga;

20.

PYX (2,6-bis(pikrüülamino)-3,5-dinitropüridiin) (CAS 38082-89-2);

21.

RDX ja selle järgmised derivaadid:

a.

RDX (tsüklotrimetüleentrinitramiin, tsükloniit, T4, heksahüdro-1,3,5-trinitro-1,3,5-triasiin, 1,3,5-trinitro-1,3,5-triasa-tsükloheksaan, heksogeen) (CAS 121-82-4);

b.

Keto-RDX (K-6 või 2,4,6-trinitro-2,4,6-triasatsükloheksanoon) (CAS 115029-35-1);

22.

TAGN (triaminoguanidiinnitraat) (CAS 4000-16-2);

23.

TATB (triaminotrinitrobenseen) (CAS 3058-38-6) (vt ka vastavaid lähteained punktis ML8.g.7);

24.

TEDDZ (3,3,7,7-tetrabis(difluoroamiin)oktahüdro-1,5-dinitro-1,5-diasotsiin);

25.

järgmised tetrasoolid:

a.

NTAT (nitrotriasoolaminotetrasool);

b.

NTNT (1-N-(2-nitrotriasolo)-4-nitrotetrasool);

26.

tetrüül (trinitrofenüülmetüülnitramiin) (CAS 479-45-8);

27.

TNAD (1,4,5,8-tetranitro-1,4,5,8-tetraasadekaliin) (CAS 135877-16-6) (vt ka vastavaid lähteained punktis ML8.g.6);

28.

TNAZ (1,3,3-trinitroasetidiin) (CAS 97645-24-4) (vt ka vastavaid lähteained punktis ML8.g.2);

29.

TNGU (SORGUYL või tetranitroglükooluriil) (CAS 55510-03-7);

30.

TNP (1,4,5,8-tetranitro-püridasino[4,5-d]püridasiin) (CAS 229176-04-9);

31.

järgmised triasiinid:

a.

DNAM (2-oksü-4,6-dinitroamino-s-triasiin) (CAS 19899-80-0);

b.

NNHT (2-nitroimino-5-nitro-heksahüdro-1,3,5-triasiin) (CAS 130400-13-4);

32.

järgmised triasoolid:

a.

5-asido-2-nitrotriasool;

b.

ADHTDN (4-amino-3,5-dihüdrasino-1,2,4-triasooldinitramiid) (CAS 1614-08-0);

c.

ADNT (1-amino-3,5-dinitro-1,2,4-triasool);

d.

BDNTA (bis(dinitrotriasool)amiin);

e.

DBT (3,3’-dinitro-5,5-bis-1,2,4-triasool) (CAS 30003-46-4);

f.

DNBT (dinitrobistriasool) (CAS 70890-46-9);

g.

NTDNA (2-nitrotriasool-5-dinitramiid) (CAS 75393-84-9);

h.

NTDNT (1-N-(2-nitrotriasolo)-3,5-dinitrotriasool);

i.

PDNT (1-pikrüül-3,5-dinitrotriasool);

j.

TACOT (tetranitrobensotriasolobensotriasool) (CAS 25243-36-1);

33.

muud punktis ML8.a loetlemata lõhkeained, mille detonatsioonikiirus kõrgeimal tihedusel on suurem kui 8 700 m/s või mille detonatsioonisurve on suurem kui 34 GPa (340 kbar);

34.

muud punktis ML8.a loetlemata orgaanilised lõhkeained detonatsioonisurvega 25 GPa (250 kbar) või enam, mis säilitavad temperatuuril 523 K (250 °C) või enam stabiilsuse vähemalt 5 minuti kestel;

b.

järgmised raketikütused:

1.

mis tahes ÜRO klassile 1.1 vastav tahke raketikütus teoreetilise eriimpulsiga (standardtingimustel) üle 250 s mittemetallilise või üle 270 s või enam alumiinse koostise korral;

2.

mis tahes ÜRO klassile 1.3 vastav tahke raketikütus teoreetilise eriimpulsiga (standardtingimustel) üle 230 s mittehalogeense, 250 s mittemetallilise ja 266 s metallilise koostise korral;

3.

raketikütused jõukonstandiga üle 1 200 kJ/kg;

4.

raketikütused püsiva lineaarse põlemiskiirusega üle 38 mm/s, mõõdetuna ühe inhibeeritud ribaga, standardtingimustel – rõhk 6,89 MPa (68,9 bar) ja temperatuur 294 K (21 °C);

5.

elastomeer-kohandatud valatud kahealuselised raketikütused (EMCDB) venivusega rohkem kui 5 % temperatuuril 233 K (– 40 °C) maksimaalse pinge korral;

6.

mis tahes raketikütus, mis sisaldab punktis ML8.a. loetletud aineid;

c.

pürotehnika, kütused ja nendega seotud ained ning nende segud:

1.

spetsiaalselt sõjaliseks otstarbeks koostatud lennukikütused;

2.

alane (alumiiniumhüdriid) (CAS 7784-21-6);

3.

karboraanid; dekaboraan (CAS 17702-41-9), pentaboraanid (CAS 19624-22-7 ja 18433-84-6) ja nende derivaadid;

4.

hüdrasiin ja selle järgmised derivaadid (vt ka hüdrasiini oksüdeerivaid derivaate punktides ML8.d.8 ja ML8.d.9):

a.

hüdrasiin (CAS 302-01-2) kontsentratsioonis 70 % või üle selle;

b.

monometüülhüdrasiin (CAS 60-34-4);

c.

sümmeetriline dimetüülhüdrasiin (CAS 540-73-8);

d.

asümmeetriline dimetüülhüdrasiin (CAS 57-14-7);

5.

kerakujulistest, pihustatud, kerajatest, helbelistest või peenestatud osakestest koosnevad metallilised kütused, mis on valmistatud materjalist, mis sisaldab 99 % või enam ükskõik mida järgnevast:

a.

järgmiste ainete metallid ja metallisegud:

1.

berüllium (CAS 7440-41-7), osakeste suurusega alla 60 μm;

2.

rauapulber (CAS 7439-89-6), osakeste suurusega 3 μm või alla selle, mis on saadud raudoksiidi redutseerimisel vesinikuga;

b.

segud, mis sisaldavad ükskõik mida järgnevast:

1.

tsirkoonium (CAS 7440-67-7), magneesium (CAS 7439-95-4) ja nende sulamid osakeste suurusega alla 60 μm;

2.

boorist (CAS 7440-42-8) või boorkarbiidist (CAS 12069-32-8) kütused puhtusega 85 % või rohkem ja osakeste suurusega alla 60 μm;

6.

sõjalised materjalid, mis sisaldavad spetsiaalselt leegiheitjates või süütelaskemoonas kasutamiseks koostatud süsivesinikpõletusaine paksendeid, nagu metallstearaate või -palmitaate (näiteks oktopalmitaate (CAS 637-12-7)) või M1, M2 või M3 paksendeid;

7.

perkloraadid, kloraadid ja kromaadid segus pulbriliste metallidega või teiste kõrge energiasisaldusega kütusekomponentidega;

8.

kerakujulistest osakestest alumiiniumipulber (CAS 7429-90-5), osakeste suurusega 60 μm või alla selle, mis on valmistatud materjalist alumiiniumisisaldusega 99 % või rohkem;

9.

titaani alahüdriid (TiHn) stöhhiomeetriaga n = 0,65–1,68.

Märkus 1 Punktis ML8.c.1 reguleeritud lennukikütuste alla kuuluvad ainult lõpptooted, mitte nende koostisosad.

Märkus 2 Punkt ML8.c.4.a ei reguleeri spetsiaalselt korrosiooni tõrjeks koostatud hüdrasiinisegusid.

Märkus 3 Punktis ML8.c.5 reguleeritud metalle või sulameid sisaldavad lõhkeained ja kütused on nimetatud punktis hõlmatud, sõltumata sellest, kas metallid või sulamid on kapseldatud alumiiniumis, magneesiumis, tsirkooniumis või berülliumis või mitte.

Märkus 4 Punkt ML8.c.5.b.2 ei reguleeri boori ja boorkarbiidi, mis on rikastatud boor-10ga (boor-10 sisaldus 20 % või rohkem).

d.

järgmised oksüdeerijad ja nende segud:

1.

ADN (ammooniumdinitramiid või SR 12) (CAS 140456-78-6);

2.

AP (ammooniumperkloraat) (CAS 7790-98-9);

3.

ühendid, mis sisaldavad fluori ja mis tahes järgmist:

a.

muud halogeenid;

b.

hapnik; või

c.

lämmastik;

Märkus 1 Punkt ML8.d.3 ei reguleeri kloori trifluoriidi. Vt ELi kahesuguse kasutusega kaupade nimekirja punkti 1C238.

Märkus 2 Punkt ML8.d.3 ei reguleeri gaasilises olekus lämmastiktrifluoriidi.

4.

DNAD (1,3-dinitro-1,3-diasetidiin) (CAS 78246-06-7);

5.

HAN (hüdroksüülammooniumnitraat) (CAS 13465-08-2);

6.

HAP (hüdroksüülammooniumperkloraat) (CAS 15588-62-2);

7.

HFN (hüdrasiiniumnitroformiaat) (CAS 20773-28-8);

8.

hüdrasiinnitraat (CAS 37836-27-4);

9.

hüdrasiinperkloraat (CAS 27978-54-7);

10.

vedelad oksüdeerijad, mis koosnevad inhibiitoriga punasest suitsevast lämmastikhappest (IRFNA) (CAS 8007-58-7) või sisaldavad seda;

Märkus Punkt ML8.d.10 ei reguleeri inhibiitorita suitsevat lämmastikhapet.

e.

järgmised sideained, plastifikaatorid, monomeerid ja polümeerid:

1.

AMMO (asidometüülmetüüloksetaan ja selle polümeerid) (CAS 90683-29-7) (vt ka vastavaid lähteaineid punktis ML8.g.1);

2.

BAMO (bisasidometüüloksetaan ja selle polümeerid) (CAS 17607-20-4) (vt ka vastavaid lähteaineid punktis ML8.g.1);

3.

BDNPA (bis(2,2-dinitropropüül)atsetaal) (CAS 5108-69-0);

4.

BDNPF (bis(2,2-dinitropropüül)formaal) (CAS 5917-61-3);

5.

BTTN (butaantriooltrinitraat) (CAS 6659-60-5) (vt ka vastavaid lähteaineid punktis ML8.g.8);

6.

kõrge siseenergiaga, nitro-, asido-, nitraat-, nitrasa- või difluoroaminorühmi sisaldavad, spetsiaalselt sõjaliseks otstarbeks koostatud monomeerid, plastifikaatorid ja polümeerid;

7.

FAMAO (3-difluoroaminometüül-3-asidometüüloksetaan) ja selle polümeerid;

8.

FEFO (bis(2-fluoro-2,2-dinitroetüül)formaal) (CAS 17003-79-1);

9.

FPF-1 (polü-2,2,3,3,4,4-heksafluoropentaan-1,5-dioolformaal) (CAS 376-90-9);

10.

FPF-3 (polü-2,4,4,5,5,6,6-heptafluoro-2-trifluorometüül-3-oksaheptaan-1,7-dioolformaal);

11.

GAP (glütsidülasiid-polümeer) (CAS 143178-24-9) ja selle derivaadid;

12.

HTPB (hüdroksüül-termineeritud polübutadieen), mille hüdroksüülfunktsionaalsus jääb vahemikku 2,2–2,4, hüdroksüülarv on väiksem kui 0,77 meq/g ja viskoossus 30 °C juures väiksem kui 47 puaasi (CAS 69102-90-5);

13.

madala molekulmassiga (alla 10 000) alkohol-funktsionaalne polüepikloorhüdriin; polüepikloorhüdriindiool ja -triool;

14.

NENA-d (nitratoetüülnitramiinühendid) (CAS 17096-47-8, 85068-73-1, 82486-83-7, 82486-82-6 ja 85954-06-9);

15.

PGN (polü-GLYN, polüglütsidüülnitraat või polü(nitratometüüloksiraan)) (CAS 27814-48-8);

16.

polü-NIMMO (polünitratometüülmetüüloksüetaan) või polü-NMMO (polü[3-nitratometüül-3-metüül-oksüetaan]) (CAS 84051-81-0);

17.

polünitroortokarbonaadid;

18.

TVOPA (1,2,3-tris[1,2-bis(difluoroamino)etoksü]propaan või tris-vinoksüpropaanadukt) (CAS 53159-39-0).

f.

järgmised lisaained:

1.

aluseline vasksalitsülaat (CAS 62320-94-9);

2.

BHEGA (bis(2-hüdroksüetüül)glükoolamiid) (CAS 17409-41-5);

3.

BNO (butadieennitriiloksiid) (CAS 9003-18-3);

4.

järgmised ferrotseeni derivaadid:

a.

butatseen (CAS 125856-62-4);

b.

katotseen (2,2-bis-etüülferrotsenüülpropaan) (CAS 37206-42-1);

c.

ferrotseenkarboksüülhapped;

d.

n-butüülferrotseen (CAS 31904-29-7);

e.

muud polümeerse ferrotseeni adukt-derivaadid;

5.

plii-ß-resortsülaat (CAS 20936-32-7);

6.

pliitsitraat (CAS 14450-60-3);

7.

ß-resortsilaadi või salitsülaatide plii-vaskkelaadid (CAS 68411-07-4);

8.

pliimaleaat (CAS 19136-34-6);

9.

pliisalitsülaat (CAS 15748-73-9);

10.

pliistannaat (CAS 12036-31-6);

11.

MAPO (tris-1-(2-metüül)asiridinüülfosfiinoksiid) (CAS 57-39-6); BOBBA 8 (bis(2-metüülasiridinüül)-2-(2-hüdroksüpropaanoksü)propüülaminofosfiinoksiid); ja teised MAPO derivaadid;

12.

metüül-BAPO (bis(2-metüülasiridinüül)metüülaminofosfiinoksiid) (CAS 85068-72-0);

13.

n-metüül-p-nitroaniliin (CAS 100-15-2);

14.

3-nitrasa-1,5-pentaandiisotsüanaat (CAS 7406-61-9);

15.

järgmised metallorgaanilised sidusreaktiivid:

a.

neopentüül(diallüül)oksütris(dioktüül)fosfatotitanaat (CAS 103850-22-2), samuti tuntud kui titaan IV, 2,2[bis(2-propenolatometüül)butanolatotris(dioktüül)fosfaat] (CAS 110438-25-0) või LICA 12 (CAS 103850-22-2);

b.

titaan IV, [(2-propeen-1-olato)metüülpropanolatometüül]butaan-1-olatotris(dioktüül)pürofosfaat ehk KR 3538;

c.

titaan IV, [(2-propeen-1-olato)metüülpropanolatometüül]butaan-1-olatotris(dioktüül)pürofosfaat;

16.

polütsüanodifluoroaminoetüleenoksiid;

17.

polüfunktsionaalsed asiridiinamiidid isoftaal-, trimesüül- (BITA- või butüleenimiintrimesamiid-), isotsüanuur- või trimetüüladipiinskelettidega ja 2-metüül- või 2-etüül-asendajatega asiridiintsüklis;

18.

polüpropüleenimiin (2-metüülasiridiin) (CAS 75-55-8);

19.

ülipeen raudoksiid (Fe2O3) eripinnaga üle 250 m2/g ja keskmise osakeste suurusega 3,0 nm või vähem;

20.

TEPAN (tetraetüleenpentaamiinakrüülnitriil) (CAS 68412-45-3); tsüanoetüleeritud polüamiinid ja nende soolad;

21.

TEPANOL (tetraetüleenpentaamiinakrüülnitriilglütsidool) (CAS 68412-46-4); tsüanoetüleeritud polüamiinide aduktid glütsidooliga ja nende soolad;

22.

TPB (trifenüülvismut) (CAS 603-33-8);

g.

järgmised lähteained:

NB. Punktis ML8.g. viidatakse reguleeritud kõrge siseenergiaga materjalidele, mida neist ainetest valmistatakse.

1.

BCMO (bis-klorometüüloksetaan) (CAS 142173-26-0) (vt punkte ML8.e.1 ja e.2);

2.

dinitroasetidiin-t-butüülsool (CAS 125735-38-8) (vt punkti ML8.a.28);

3.

HBIW (heksabensüülheksaasaisovürtsitaan) (CAS 124782-15-6) (vt punkti ML8.a.4);

4.

TAIW (tetraatsetüüldibensüülheksaasaisovürtsitaan) (vt ka punkti ML8.a.4);

5.

1,3,5,7-tetraatsetüül-1,3,5,7-tetraasatsüklooktaan (TAT) (CAS 41378-98-7) (vt punkti ML8a.13);

6.

1,4,5,8-tetraasadekaliin (CAS 5409-42-7) (vt punkti ML8.a.27);

7.

1,3,5-triklorobenseen (CAS 108-70-3) (vt punkti ML8.a.23);

8.

1,2,4-trihüdroksübutaan (butaan-1,2,4-triool) (CAS 3068-00-6) (vt punkti ML8.e.5).

Märkus 5 Laengute ja seadmete kohta vt kategooriat ML4.

Märkus 6 Kategooria ML8 ei reguleeri järgmisi aineid, välja arvatud juhul, kui need ained esinevad ühendites punktis ML8.a reguleeritud kõrge siseenergiaga materjalide või punktis ML8.c reguleeritud pulbriliste metallidega, või on nendega segatud:

a.

ammooniumpikraat;

b.

must püssirohi;

c.

heksanitrodifenüülamiin;

d.

difluoroamiin;

e.

nitrotärklis;

f.

kaaliumnitraat;

g.

tetranitronaftaleen;

h.

trinitroanisool;

i.

trinitronaftaleen;

j.

trinitroksüleen;

k.

n-pürrolidinoon; 1-metüül-2-pürrolidinoon;

l.

dioktüülmaleaat;

m.

etüülheksüülakrülaat;

n.

trietüülalumiinium (TEA), trimetüülalumiinium (TMA) ja muud pürofoorsed alküülmetallid ja liitium-, naatrium-, magneesium-, tsink- või boorakrüülid;

o.

nitrotselluloos;

p.

nitroglütseriin (ehk glütserooltrinitraat, trinitroglütseriin, NG);

q.

2,4,6-trinitrotolueen (TNT);

r.

etüleendiamiindinitraat (EDDN);

s.

pentaerütritooltetranitraat (PETN);

t.

pliiasiid, harilik ja aluseline pliistüfnaat ja asiide või asiidkomplekse sisaldavad initsieerivad lõhkeained ja löökpadrunisegud;

u.

trietüleenglükooldinitraat (TEGDN);

v.

2,4,6-trinitroresortsinool (stüfniinhape);

w.

dietüüldifenüüluurea; dimetüüldifenüüluurea; metüületüüldifenüüluurea (tsentraliidid);

x.

N,N-difenüüluurea (asümmeetriline difenüüluurea);

y.

metüül-N,N-difenüüluurea (asümmeetriline metüüldifenüüluurea);

z.

etüül-N,N-difenüüluurea (asümmeetriline etüüldifenüüluurea);

aa.

2-nitrodifenüülamiin (2-NDPA);

bb.

4-nitrodifenüülamiin (4-NDPA);

cc.

2,2-dinitropropanool;

dd.

nitroguanidiin (vt ELi kahesuguse kasutusega kaupade nimekirja punkti 1C011.d).

ML9

Sõjalaevad, spetsiaalsed merenduslikud seadmed ja varustus ning nende komponendid, mis on spetsiaalselt loodud sõjaliseks kasutamiseks:

NB. Juhtimis- ja navigatsiooniseadmete kohta vt märkust 7 kategooria ML11 all.

a.

sõjalaevad ja laevad (pealvee- või allveelaevad), mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud ründe- või kaitseaktsioonideks, olenemata sellest, kas nad on kohandatud tsiviilkasutuseks või mitte, milline on nende tehniline seisund või kas kõnealused laevad kannavad relvi, relvasüsteeme, soomustust või mitte, samuti selliste laevade kered ja kerede osad;

b.

järgmised mootorid ja tõukejõusüsteemid:

1.

diiselmootorid, mis on spetsiaalselt loodud allveelaevadele ja millel on mõlemad järgmised omadused:

a.

väljundvõimsus 1,12 MW (1 500 hj) või enam; ning

b.

pöörete arv 700 p/min või enam;