ISSN 1725-5082

Euroopa Liidu

Teataja

L 70

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

50. köide
9. märts 2007


Sisukord

 

Lehekülg

 

*

Teade lugejatele

1

 

 

Parandused

 

*

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UN/ECE) eeskirja nr 49 (Ühtsed sätted, milles käsitletakse diiselmootorite, maagaasi küttel töötavate sisepõlemismootorite, veeldatud naftagaasi küttel töötavate ottomootorite ning diiselmootori, maagaasi küttel töötava sisepõlemismootori või veeldatud naftagaasi küttel töötava ottomootoriga varustatud sõidukite tüübikinnitust seoses mootoritest lähtuva saasteaineheitega) parandus (ELT L 375, 27.12.2006)

3

 

*

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UN/ECE) eeskirja nr 83 (Sõidukite tüübikinnituse ühtsed sätted seoses saasteainete heidetega vastavalt mootorikütusele esitatud nõuetele) parandus (ELT L 375, 27.12.2006)

171

 

*

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UN/ECE) eeskirja nr 123 (Ühtsed sätted mootorsõidukite kohanduvate esitulede süsteemide (AFS) tüübikinnituse kohta) parandus (ELT L 375, 27.12.2006)

355

 

*

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UN/ECE) eeskirja nr 124 (Ühtsed sätted, mis käsitlevad sõiduautode ja nende haagiste velgede tüübikinnitust) parandus (ELT L 375, 27.12.2006)

413

 

*

Komisjoni 18. detsembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 2286/2003 (millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) parandused (ELT L 343, 31.12.2003)

439

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


9.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 70/1


TEADE LUGEJATELE

BG

:

Настоящият брой на Официален вестник е публикуван на испански, чешки, датски, немски, естонски, гръцки, английски, френски, италиански, латвийски, литовски, унгарски, малтийски, нидерландски, полски, португалски, словашки, словенски, фински и шведски език.

Поправката, включена в него, се отнася до актове, публикувани преди разширяването на Европейския съюз от 1 януари 2007 г.

ES

:

El presente Diario Oficial se publica en español, checo, danés, alemán, estonio, griego, inglés, francés, italiano, letón, lituano, húngaro, maltés, neerlandés, polaco, portugués, eslovaco, esloveno, finés y sueco.

Las correcciones de errores que contiene se refieren a los actos publicados con anterioridad a la ampliación de la Unión Europea del 1 de enero de 2007.

CS

:

Tento Úřední věstník se vydává ve španělštině, češtině, dánštině, němčině, estonštině, řečtině, angličtině, francouzštině, italštině, lotyštině, litevštině, maďarštině, maltštině, nizozemštině, polštině, portugalštině, slovenštině, slovinštině, finštině a švédštině.

Oprava zde uvedená se vztahuje na akty uveřejněné před rozšířením Evropské unie dne 1. ledna 2007.

DA

:

Denne EU-Tidende offentliggøres på dansk, engelsk, estisk, finsk, fransk, græsk, italiensk, lettisk, litauisk, maltesisk, nederlandsk, polsk, portugisisk, slovakisk, slovensk, spansk, svensk, tjekkisk, tysk og ungarsk.

Berigtigelserne heri henviser til retsakter, som blev offentliggjort før udvidelsen af Den Europæiske Union den 1. januar 2007.

DE

:

Dieses Amtsblatt wird in Spanisch, Tschechisch, Dänisch, Deutsch, Estnisch, Griechisch, Englisch, Französisch, Italienisch, Lettisch, Litauisch, Ungarisch, Maltesisch, Niederländisch, Polnisch, Portugiesisch, Slowakisch, Slowenisch, Finnisch und Schwedisch veröffentlicht.

Die darin enthaltenen Berichtigungen beziehen sich auf Rechtsakte, die vor der Erweiterung der Europäischen Union am 1. Januar 2007 veröffentlicht wurden.

ET

:

Käesolev Euroopa Liidu Teataja ilmub hispaania, tšehhi, taani, saksa, eesti, kreeka, inglise, prantsuse, itaalia, läti, leedu, ungari, malta, hollandi, poola, portugali, slovaki, slovneeni, soome ja rootsi keeles.

Selle parandustega viidatakse aktidele, mis on avaldatud enne Euroopa Liidu laienemist 1. jaanuaril 2007.

EL

:

Η παρούσα Επίσημη Εφημερίδα δημοσιεύεται στην ισπανική, τσεχική, δανική, γερμανική, εσθονική, ελληνική, αγγλική, γαλλική, ιταλική, λεττονική, λιθουανική, ουγγρική, μαλτέζικη, ολλανδική, πολωνική, πορτογαλική, σλοβακική, σλοβενική, φινλανδική και σουηδική γλώσσα.

Τα διορθωτικά που περιλαμβάνει αναφέρονται σε πράξεις που δημοσιεύθηκαν πριν από τη διεύρυνση της Ευρωπαϊκής Ένωσης την 1η Ιανουαρίου 2007.

EN

:

This Official Journal is published in Spanish, Czech, Danish, German, Estonian, Greek, English, French, Italian, Latvian, Lithuanian, Hungarian, Maltese, Dutch, Polish, Portuguese, Slovak, Slovenian, Finnish and Swedish.

The corrigenda contained herein refer to acts published prior to enlargement of the European Union on 1 January 2007.

FR

:

Le présent Journal officiel est publié dans les langues espagnole, tchèque, danoise, allemande, estonienne, grecque, anglaise, française, italienne, lettone, lituanienne, hongroise, maltaise, néerlandaise, polonaise, portugaise, slovaque, slovène, finnoise et suédoise.

Les rectificatifs qu'il contient se rapportent à des actes publiés antérieurement à l'élargissement de l'Union européenne du 1er janvier 2007.

IT

:

La presente Gazzetta ufficiale è pubblicata nelle lingue spagnola, ceca, danese, tedesca, estone, greca, inglese, francese, italiana, lettone, lituana, ungherese, maltese, olandese, polacca, portoghese, slovacca, slovena, finlandese e svedese.

Le rettifiche che essa contiene si riferiscono ad atti pubblicati anteriormente all'allargamento dell'Unione europea del 1o gennaio 2007.

LV

:

Šis Oficiālais Vēstnesis publicēts spāņu, čehu, dāņu, vācu, igauņu, grieķu, angļu, franču, itāļu, latviešu, lietuviešu, ungāru, maltiešu, holandiešu, poļu, portugāļu, slovāku, slovēņu, somu un zviedru valodā.

Šeit minētie labojumi attiecas uz tiesību aktiem, kas publicēti pirms Eiropas Savienības paplašināšanās 2007. gada 1. janvārī.

LT

:

Šis Oficialusis leidinys išleistas ispanų, čekų, danų, vokiečių, estų, graikų, anglų, prancūzų, italų, latvių, lietuvių, vengrų, maltiečių, olandų, lenkų, portugalų, slovakų, slovėnų, suomių ir švedų kalbomis.

Čia išspausdintas teisės aktų, paskelbtų iki Europos Sąjungos plėtros 2007 m. sausio 1 d., klaidų ištaisymas.

HU

:

Ez a Hivatalos Lap spanyol, cseh, dán, német, észt, görög, angol, francia, olasz, lett, litván, magyar, máltai, holland, lengyel, portugál, szlovák, szlovén, finn és svéd nyelven jelenik meg.

Az itt megjelent helyesbítések elsősorban a 2007. január 1-jei európai uniós bővítéssel kapcsolatos jogszabályokra vonatkoznak.

MT

:

Dan il-Ġurnal Uffiċjali hu ppubblikat fil-ligwa Spanjola, Ċeka, Daniża, Ġermaniża, Estonjana, Griega, Ingliża, Franċiża, Taljana, Latvjana, Litwana, Ungeriża, Maltija, Olandiża, Pollakka, Portugiża, Slovakka, Slovena, Finlandiża u Żvediża.

Il-corrigenda li tinstab hawnhekk tirreferi għal atti ppubblikati qabel it-tkabbir ta' l-Unjoni Ewropea fl-1 ta' Jannar 2007.

NL

:

Dit Publicatieblad wordt uitgegeven in de Spaanse, de Tsjechische, de Deense, de Duitse, de Estse, de Griekse, de Engelse, de Franse, de Italiaanse, de Letse, de Litouwse, de Hongaarse, de Maltese, de Nederlandse, de Poolse, de Portugese, de Slowaakse, de Sloveense, de Finse en de Zweedse taal.

De rectificaties in dit Publicatieblad hebben betrekking op besluiten die vóór de uitbreiding van de Europese Unie op 1 januari 2007 zijn gepubliceerd.

PL

:

Niniejszy Dziennik Urzędowy jest wydawany w językach: hiszpańskim, czeskim, duńskim, niemieckim, estońskim, greckim, angielskim, francuskim, włoskim, łotewskim, litewskim, węgierskim, maltańskim, niderlandzkim, polskim, portugalskim, słowackim, słoweńskim, fińskim i szwedzkim.

Sprostowania zawierają odniesienia do aktów opublikowanych przed rozszerzeniem Unii Europejskiej dnia 1 stycznia 2007 r.

PT

:

O presente Jornal Oficial é publicado nas línguas espanhola, checa, dinamarquesa, alemã, estónia, grega, inglesa, francesa, italiana, letã, lituana, húngara, maltesa, neerlandesa, polaca, portuguesa, eslovaca, eslovena, finlandesa e sueca.

As rectificações publicadas neste Jornal Oficial referem-se a actos publicados antes do alargamento da União Europeia de 1 de Janeiro de 2007.

RO

:

Prezentul Jurnal Oficial este publicat în limbile spaniolă, cehă, daneză, germană, estonă, greacă, engleză, franceză, italiană, letonă, lituaniană, maghiară, malteză, olandeză, polonă, portugheză, slovacă, slovenă, finlandeză şi suedeză.

Rectificările conţinute în acest Jurnal Oficial se referă la acte publicate anterior extinderii Uniunii Europene din 1 ianuarie 2007.

SK

:

Tento úradný vestník vychádza v španielskom, českom, dánskom, nemeckom, estónskom, gréckom, anglickom, francúzskom, talianskom, lotyšskom, litovskom, maďarskom, maltskom, holandskom, poľskom, portugalskom, slovenskom, slovinskom, fínskom a švédskom jazyku.

Korigendá, ktoré obsahuje, odkazujú na akty uverejnené pred rozšírením Európskej únie 1. januára 2007.

SL

:

Ta Uradni list je objavljen v španskem, češkem, danskem, nemškem, estonskem, grškem, angleškem, francoskem, italijanskem, latvijskem, litovskem, madžarskem, malteškem, nizozemskem, poljskem, portugalskem, slovaškem, slovenskem, finskem in švedskem jeziku.

Vsebovani popravki se nanašajo na akte objavljene pred širitvijo Evropske unije 1. januarja 2007.

FI

:

Tämä virallinen lehti on julkaistu espanjan, tšekin, tanskan, saksan, viron, kreikan, englannin, ranskan, italian, latvian, liettuan, unkarin, maltan, hollannin, puolan, portugalin, slovakin, sloveenin, suomen ja ruotsin kielellä.

Lehden sisältämät oikaisut liittyvät ennen Euroopan unionin laajentumista 1. tammikuuta 2007 julkaistuihin säädöksiin.

SV

:

Denna utgåva av Europeiska unionens officiella tidning publiceras på spanska, tjeckiska, danska, tyska, estniska, grekiska, engelska, franska, italienska, lettiska, litauiska, ungerska, maltesiska, nederländska, polska, portugisiska, slovakiska, slovenska, finska och svenska.

Rättelserna som den innehåller avser rättsakter som publicerades före utvidgningen av Europeiska unionen den 1 januari 2007.


Parandused

9.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 70/3


Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UN/ECE) eeskirja nr 49 (Ühtsed sätted, milles käsitletakse diiselmootorite, maagaasi küttel töötavate sisepõlemismootorite, veeldatud naftagaasi küttel töötavate ottomootorite ning diiselmootori, maagaasi küttel töötava sisepõlemismootori või veeldatud naftagaasi küttel töötava ottomootoriga varustatud sõidukite tüübikinnitust seoses mootoritest lähtuva saasteaineheitega) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 375, 27. detsember 2006 )

Eeskiri nr 49 asendatakse järgmisega:

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UN/ECE) eeskiri nr 49 — Ühtsed sätted, milles käsitletakse diiselmootorite, maagaasi küttel töötavate sisepõlemismootorite, veeldatud naftagaasi küttel töötavate ottomootorite ning diiselmootori, maagaasi küttel töötava sisepõlemismootori või veeldatud naftagaasi küttel töötava ottomootoriga varustatud sõidukite tüübikinnitust seoses mootoritest lähtuva saasteaineheitega

3. Versioon

Millesse on kantud:

01-seeria muudatused – jõustumiskuupäev 14. mai 1990

02-seeria muudatused – jõustumiskuupäev 30. detsember 1992

02-seeria muudatuste 1. parandus vastavalt hoiulevõtja 11. septembri 1992. aasta teatisele

C.N.232.1992.TREATIES-32

02-seeria muudatuste 2. parandus vastavalt hoiulevõtja 13. novembri 1995. aasta teatisele

C.N.353.1995.TREATIES-72

2. versiooni 1. parandus (erratum – ainult ingliskeelse versiooni puhul)

02-seeria muudatuste 1. täiendus – jõustumiskuupäev 18. mai 1996

02-seeria muudatuste 2. täiendus – jõustumiskuupäev 28. august 1996

02-seeria muudatuste 1. täienduse 1. parandus vastavalt hoiulevõtja 21. novembri 1997. aasta

teatisele C.N.426.1997.TREATIES-96

02-seeria muudatuste 1. täienduse 2. parandus vastavalt hoiulevõtja 12. aprilli 1999. aasta

teatisele C.N.272.1999.TREATIES-2

02-seeria muudatuste 2. täienduse 1. parandus vastavalt hoiulevõtja 12. aprilli 1999. aasta teatisele

C.N.271.1999.TREATIES-1

03-seeria muudatused – jõustumiskuupäev 27. detsember 2001

04-seeria muudatused – jõustumiskuupäev 31. jaanuar 2003

1.   REGULEERIMISALA

Käesolevat eeskirja kohaldatakse gaasiliste saasteainete heite ja kübemeheite suhtes, mis lähtub diiselmootoritest, maagaasi küttel töötavatest sisepõlemismootoritest või veeldatud naftagaasi küttel töötavatest ottomootoritest, mida kasutatakse mootorsõidukite käitamiseks, mille valmistajakiirus on üle 25 km/h, ja mis kuuluvad M1-kategooriasse ning omavad üldmassi üle 3,5 tonni või M2, M3, N1, N2 või N3 kategooriasse (1)  (2).

2.   MÕISTED JA LÜHENDID

Käesolevas eeskirjas kasutatakse järgmisi mõisteid:

2.1.   katsetsükkel – kindlaksmääratud kiiruse ja pöördemomendiga katsefaaside järjestus mootori katsetamiseks statsionaarsel režiimil (Euroopa statsionaarse katse tsükkel) või siirderežiimil (Euroopa siirdekatsetsükkel, Euroopa koormuskatsetsükkel);

2.2.   mootoritüübi (mootoritüüpkonna) kinnitus – mootoritüübi (mootoritüüpkonna) kinnitus gaasiliste saasteainete heite ja kübemeheite taseme järgi;

2.3.   diiselmootor – survesüüte põhimõttel töötav mootor;

gaasimootor – maagaasi või veeldatud naftagaasi küttel töötav mootor;

2.4.   mootoritüüp – mootorite kategooria, millesse kuuluvad mootorid ei erine käesoleva eeskirja 1. lisas kindlaksmääratud oluliste karakteristikute poolest;

2.5.   mootoritüüpkond – valmistaja koostatud mootorite rühm, mis on projekteeritud samalaadsete heitgaasikarakteristikutega, nagu on määratletud käesoleva eeskirja 1. lisa 2. liites; kõik ühe tüüpkonna mootorid peavad vastama kohaldatavatele heite piirnormidele;

2.6.   algmootor – teatavast mootoritüüpkonnast valitud mootor, mille emissioonikarakteristikud on selle mootoritüüpkonna suhtes representatiivsed;

2.7.   gaasilised saasteained – süsinikmonooksiid, süsivesinikud (eeldatav aatomsuhe on diislikütusel töötava mootori puhul CH1,85, veeldatud naftagaasi küttel töötava mootori puhul CH2,525 ja etanooli küttel töötava diiselmootori puhul CH3O0,5), metaanist erinevad süsivesinikud (eeldatav aatomsuhe on diislikütusel töötava mootori puhul CH1,85, veeldatud naftagaasi küttel töötava mootori puhul CH2,525 ja maagaasi küttel töötava mootori puhul CH2,93), metaan (eeldatav aatomsuhe on maagaasi küttel töötava mootori puhul CH4) ning lämmastikdioksiidi (NO2) ekvivalendina väljendatavad lämmastiku oksiidid;

kübemeheide – aine, mis kogutakse kindlaksmääratud filtrisse pärast heitgaasi lahjendamist puhta filtreeritud õhuga temperatuuril kuni 325 K (52 °C);

2.8.   suits – diiselmootori heitgaasivoos hõljuvad osakesed, mis neelavad, peegeldavad või murravad valgust;

2.9.   kasulik võimsus – katsestendi väntvõlli otsas või samaväärsel seadmel saadud võimsus EMK kilovattides, mida mõõdetakse eeskirjas nr 24 sätestatud võimsuse mõõtmise meetodil;

2.10.   deklareeritud maksimaalne võimsus (Pmax) – valmistaja poolt tüübikinnitustaotluses deklareeritud maksimaalne võimsus EMK kilovattides (kasulik võimsus);

2.11.   osakoormus – mootori teataval pöörlemiskiirusel tekkiv suurima võimaliku pöördemomendi osa;

2.12.   Euroopa statsionaarse katse tsükkel – käesoleva eeskirja punkti 5.2 kohaselt rakendatav 13 statsionaarsest faasist koosnev katsetsükkel;

2.13.   Euroopa koormuskatsetsükkel – käesoleva eeskirja punkti 5.2 kohaselt rakendatav püsivatel mootori pöörlemiskiirustel sooritatavatest järjestikustest koormusfaasidest koosnev katsetsükkel;

2.14.   Euroopa siirdekatsetsükkel – käesoleva eeskirja punkti 5.2 kohaselt rakendatav igal sekundil vahetuvast 1 800st siirdefaasist koosnev katsetsükkel;

2.15.   mootori käituskiiruste vahemik – käesoleva eeskirja 4. lisas ettenähtud minimaalse ja maksimaalse pöörlemiskiiruse vahemiku osa, mida mootori välikäituses kõige sagedamini kasutatakse;

2.16.   minimaalne pöörlemiskiirus (nlo) – väikseim mootori pöörlemiskiirus, mille puhul on võimalik saavutada 50 % deklareeritud maksimaalsest võimsusest;

2.17.   maksimaalne pöörlemiskiirus (nhi) – suurim mootori pöörlemiskiirus, mille puhul on võimalik saavutada 70 % deklareeritud maksimaalsest võimsusest;

2.18.   mootori pöörlemiskiirused A, B ja C – katsekiirused mootori käituskiiruste vahemikus, mida käesoleva eeskirja 4. lisa 1. liite kohaselt kasutatakse Euroopa statsionaarse katse tsüklis ja Euroopa koormuskatsetsüklis;

2.19.   kontrollpiirkond – piirkond mootori pöörlemiskiiruste A ja C ning 25- ja 100 protsendilise osakoormuse vahel;

2.20.   kontrollkiirus (nref) – 100 % pöörlemiskiiruse väärtus, mida vastavalt käesoleva eeskirja 4. lisa 2. liitele kasutatakse Euroopa siirdekatsetsükli suhtelise kiiruse väärtuste denormaliseerimiseks;

2.21.   suitsususemõõtur – mõõteseade suitsuosakestest tingitud läbipaistmatuse mõõtmiseks valguse neeldumise põhimõttel;

2.22.   maagaasirühm 1993. aasta novembri Euroopa standardis EN 437 määratletud H või L rühm;

2.23.   kohastuvus – püsiva õhu ja kütuse suhte hoidmine teatava mootoriseadme abil;

2.24.   korduskalibreerimine – maagaasi küttel töötava mootori peenreguleerimine samade näitajate (võimsus, kütusekulu) saamiseks maagaasi eri rühmade puhul;

2.25.   Wobbe'i indeks (alumine Wl või ülemine Wu) – gaasi mahuühiku kütteväärtuse ja gaasi suhtelise tiheduse ruutjuure suhe samades standardtingimustes:

Formula

2.26.   λ-nihke tegur (Sλ) – funktsioon, mis iseloomustab mootori juhtimissüsteemi paindlikkust õhu ülejäägi ja kütuse suhte λ muutumisel, kui mootori kütusena kasutatakse puhtast metaanist erineva koostisega gaasisegu (Sλ arvutamise kohta vt 8. lisa);

2.27.   EKS – eriti keskkonnasõbralik sõiduk, mille liikumapanemiseks kasutatakse käesoleva eeskirja punkti 5.2.1 tabelite ridades C märgitud heite piirnormidele vastavat mootorit;

2.28.   katkestusseade – seade, mis mõõdab või tajub tööparameetreid (sõiduki liikumiskiirus, mootori pöörlemiskiirus, käik, temperatuur, rõhk sisselasketorustikus jms) või reageerib nendele, selleks et aktiveerida, muuta, aeglustada või inaktiveerida heitekontrolli süsteemi teatavat osa või funktsiooni ning sellega vähendada heitekontrolli süsteemi töö efektiivsust sõiduki tavakasutusel, välja arvatud juhul, kui sellise seadme kasutamine on osa kohaldatavast heite sertifitseerimiskatsete menetlusest;

2.29.   täiendav kontrollseade – mootori või sõiduki süsteem, funktsioon või kontrollstrateegia, mida kasutatakse mootori ja/või selle tugiseadmete kaitsmiseks kahjustavate töötingimuste eest või mootori käivitamise hõlbustamiseks. Täiendav kontrollseade võib olla ka strateegia või meede, mille puhul on küllaldaselt tõendatud, et see ei kujuta endast katkestusseadet.

2.30.   ebamõistlik heitekontrolli strateegia – strateegia või meede, mis sõiduki kasutamisel tavatingimustes vähendab heitekontrolli süsteemi töö efektiivsuse tasemele, mis on heite suhtes kohaldatava katsemenetluse alusel oodatavast tasemest madalam.

Image

2.31.   Tähised ja lühendid

2.31.1.   Katseparameetrite tähised

Tähis

Ühik

Tähendus

AP

m2

Isokineetilise proovisondi ristlõike pindala

AT

m2

Väljalasketoru ristlõike pindala

CEE

Etaani kasutegur

CEM

Metaani kasutegur

C1

Süsivesinike C1-ekvivalent

conc

ppm/vol%

Kontsentratsiooni tähistav alumine indeks

D0

m3/s

Mahtpumba kalibreerimiskõvera lõikepunkt

DF

Lahjendustegur

D

Besseli konstant

E

Besseli konstant

EZ

g/kWh

Interpoleeritud NOx heite tase kontrollpunktis

fa

Laboratooriumi atmosfääri arvestav tegur

fc

s–1

Besseli filtri piirsagedus

FFH

Kütusest olenev tegur niiske gaasi baasil määratud kontsentratsiooni ümberarvutamiseks kuivale gaasile

FS

Stöhhiomeetriline tegur

GAIRW

kg/h

Niiske siseneva õhu massivoolukiirus

GAIRD

kg/h

Kuiva siseneva õhu massivoolukiirus

GDILW

kg/h

Niiske lahjendusõhu massivoolukiirus

GEDFW

kg/h

Niiske lahjendatud heitgaasi ekvivalentmassi voolukiirus

GEXHW

kg/h

Niiske heitgaasi massivoolukiirus

GFUEL

kg/h

Kütuse massivoolukiirus

GTOTW

kg/h

Niiske lahjendatud heitgaasi massivoolukiirus

H

MJ/m3

Kütteväärtus

HREF

g/kg

Absoluutse niiskuse kontrollväärtus (10,71 g/kg)

Ha

g/kg

Siseneva õhu absoluutne niiskus

Hd

g/kg

Lahjendusõhu absoluutne niiskus

HTCRAT

mol/mol

Vesiniku ja süsiniku moolsuhe

I

Katsetsükli faasi tähistav alumine indeks

K

Besseli konstant

K

m–1

Valguse neeldumistegur

KH,D

Niiskust arvestav NOx taseme parandustegur diiselmootorite puhul

KH,G

Niiskust arvestav NOx taseme parandustegur gaasimootorite puhul

KV

 

Kriitilise voolurežiimiga Venturi toru kalibreerimisfunktsioon

KW,a

Kuivalt sisenevalt õhult niiskele ülemineku tegur

KW,d

Kuivalt lahjendusõhult niiskele ülemineku tegur

KW,e

Kuivalt lahjendatud heitgaasilt niiskele ülemineku tegur

KW,r

Kuivalt lahjendamata heitgaasilt niiskele ülemineku tegur

L

%

Pöördemoment, mida väljendatakse protsentides katsetatava mootori maksimaalsest pöördemomendist

La

m

Optilise tee efektiivpikkus

M

 

Mahtpumba kalibreerimiskõvera tõus

Mass

g/h or g

Heite massivoolu kiirust tähistav alumine indeks

MDIL

kg

Kübemeproovifiltrid läbinud lahjendusõhuproovi mass

Md

mg

Lahjendusõhust kogutud tahkete osakeste proovi mass

Mf

mg

Kogutud tahkete osakeste proovi mass

Mf,p

mg

Põhifiltrile kogutud tahkete osakeste proovi mass

Mf,b

mg

Abifiltrile kogutud tahkete osakeste proovi mass

MSAM

kg

Kübemeproovifiltrid läbinud lahjendatud heitgaasi proovi mass

MSEC

kg

Sekundaarse lahjendusõhu mass

MTOTW

kg

Niiske püsimahuproovi kogumass tsükli jooksul

MTOTW,i

kg

Niiske püsimahuproovi hetkemass

N

%

Läbipaistmatus

NP

Mahtpumba pöörete koguarv tsükli jooksul

NP,i

Mahtpumba pöörete arv teatava ajavahemiku jooksul

N

min–1

Mootori pöörlemiskiirus

nP

s–1

Mahtpumba pöörlemiskiirus

nhi

min–1

Maksimaalne mootori pöörlemiskiirus

nlo

min–1

Minimaalne mootori pöörlemiskiirus

nref

min–1

Euroopa siirdekatsetsükli kontrollkiirus

pa

kPa

Küllastunud auru rõhk mootorisse sisenevas õhus

pA

kPa

Absoluutne rõhk

pB

kPa

Atmosfääri kogurõhk

pd

kPa

Küllastunud auru rõhk lahjendusõhus

ps

kPa

Kuiva atmosfääri rõhk

p1

kPa

Rõhu vähenemine pumba sisendil

P(a)

kW

Katse tegemiseks paigaldatud abiseadmete poolt tarbitav võimsus

P(b)

kW

Katse tegemiseks eemaldatud abiseadmete poolt tarbitav võimsus

P(n)

kW

Korrigeerimata kasulik võimsus

P(m)

kW

Katsestendil mõõdetud võimsus

Ω

Besseli konstant

Qs

m3/s

Püsimahuproovi mahuvoolukiirus

q

Lahjendusaste

r

Isokineetilise proovisondi ja väljalasketoru ristlõigete pindalade suhe

Ra

%

Siseneva õhu suhteline niiskus

Rd

%

Lahjendusõhu suhteline niiskus

Rf

Leekionisatsioonidetektori kostetegur

ρ

kg/m3

Tihedus

S

kW

Dünamomeetri seadistus

Si

m–1

Suitsususe hetkeväärtus

Sλ

λ-nihke tegur

T

K

Absoluutne temperatuur

Ta

K

Siseneva õhu absoluutne temperatuur

t

s

Mõõtmise aeg

te

s

Elektrilise reageeringu aeg

tf

s

Besseli funktsioonis esinev filtri reageeringuaeg

tp

s

Mehaanilise reageeringu aeg

Δt

s

Suitsususe järjestikuste mõõteväärtuste ajavahemik (= 1/proovivõtusagedus)

Δti

s

Kriitilise voolurežiimiga Venturi toru abil saadud hetkemõõteväärtuste ajavahemik

τ

%

Suitsu läbipaistvus

V0

m3/rev

Tegelik mahuvoolukiirus mahtpumbas

W

Wobbe’i indeks

Wact

kWh

Euroopa siirdekatse tegeliku tsükli töö

Wref

kWh

Euroopa siirdekatse võrdlustsükli töö

WF

Kaalutegur

WFE

Efektiivne kaalutegur

X0

m3/rev

Mahtpumba mahuvoolukiiruse kalibreerimisfunktsioon

Yi

m–1

Besseli funktsiooni abil leitud 1 sekundi keskmine suitsususe väärtus

2.31.2.   Keemiliste ühendite nimetuste lühendid

CH4

Metaan

C2H6

Etaan

C2H5OH

Etanool

C3H8

Propaan

CO

Süsinikmonooksiid

DOP

Dioktüülftalaat

CO2

Süsinikdioksiid

HC

Süsivesinikud

NMHC

Süsivesinikud, v.a metaan

NOx

Lämmastiku oksiidid

NO

Lämmastik(II)oksiid

NO2

Lämmastikdioksiid

PT

Tahked osakesed

2.31.3.   Lühendid

CFV

Kriitilise voolurežiimiga Venturi toru

CLD

Kemoluminestsentsdetektor

ELR

Euroopa koormuskatsetsükkel

ESC

Euroopa statsionaarse katse tsükkel

ETC

Euroopa siirdekatsetsükkel

FID

Leekionisatsioonidetektor

GC

Gaasikromatograaf

HCLD

Kuumkemoluminestsentsdetektor

HFID

Kuumleekionisatsioonidetektor

LPG

Veeldatud naftagaas

NDIR

Hajumisvabal infrapunaspektromeetrial põhinev analüsaator

NG

Maagaas

NMC

Metaanist erinevate süsivesinike eemaldi

3.   TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMINE

3.1.   Tüübikinnituse taotlemine mootorile kui eraldi tehnilisele seadmele

3.1.1.   Taotluse mootoritüübi kinnitamiseks seoses gaasiliste saasteainete heite ja kübemeheite tasemetega esitab mootori valmistaja või valmistaja ametlik esindaja.

3.1.2.   Taotlusele lisatakse vajalikud dokumendid kolmes eksemplaris. Sealhulgas tuleb esitada vähemalt käesoleva eeskirja 1. lisas osutatud mootori põhikarakteristikud.

3.1.3.   1. lisas ettenähtud mootoritüübi karakteristikutele vastav mootor esitatakse 5. jaotises määratletud tüübikinnituskatsete eest vastutavale tehnilisele teenistusele.

3.2.   Tüübikinnituse taotlemine sõidukile seoses sõiduki mootoriga

3.2.1.   Taotluse sõidukitüübi kinnitamiseks seoses mootorist eralduva gaasiliste saasteainete heite ja kübemeheitega esitab sõiduki valmistaja või valmistaja ametlik esindaja.

Taotlusele lisatakse vajalikud dokumendid kolmes eksemplaris. Sealhulgas tuleb esitada vähemalt:

3.2.2.1.   1. lisas osutatud mootori põhikarakteristikud;

3.2.2.2.   1. lisas osutatud mootoriga seotud osade kirjeldus;

3.2.2.3.   paigaldatud mootori tüübi kinnitamist tõendava vormikohase teatise koopia (lisa 2A).

3.3.   Tüübikinnituse taotlemine kinnitatud mootoritüübiga sõidukile

3.3.1.   Taotluse sõidukitüübi kinnitamiseks seoses kinnitatud tüüpi diiselmootorist või kinnitatud mootoritüüpkonnast eralduva gaasiliste saasteainete heite ja kübemeheitega ning seoses kinnitatud tüüpi gaasimootorist või kinnitatud mootoritüüpkonnast eralduva gaasiliste saasteainete heite ja kübemeheite tasemetega esitab sõiduki valmistaja või valmistaja ametlik esindaja.

Taotlusele lisatakse vajalikud dokumendid kolmes eksemplaris ja järgmised üksikasjad:

3.3.2.1.   sõidukitüübi ja vajaduse korral 1. lisas üksikasjadena esitatud mootoriga seotud sõidukiosade kirjeldus ning vajaduse korral mootoritüübi või tüüpkonna kui sõidukitüübile paigaldatud eraldi tehnilise seadme kinnitamist tõendava vormikohase teatise koopia (lisa 2A).

4.   TÜÜBIKINNITUS

4.1.   Tüübikinnituse andmine universaalse kütusekasutuse korral

Universaalse kütusekasutuse korral antakse tüübikinnitus juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

4.1.1.   Diislikütust tarbivale sõidukitüübile antakse kinnitus, kui on esitatud käesoleva eeskirja punktide 3.1, 3.2 või 3.3 kohane taotlus ning mootor või sõiduk vastab 5. lisas kindlaksmääratud etalonkütuse kasutamisel 5., 6. ja 7. jaotise nõuetele.

Maagaasil töötav algmootor peab suutma kohanduda igasuguse koostisega müügilolevate kütustega. Üldiselt esineb kaks maagaas-kütuse tüüpi, kõrge kütteväärtusega kütus (H-gaas) ja madala kütteväärtusega kütus (L-gaas), mille kütteväärtus mõlemas rühmas kõigub märkimisväärselt; nende kütuste energiasisaldused, mida kajastab Wobbe’i indeks, ning λ-nihketegurid (Sλ) erinevad oluliselt. Wobbe’i indeksi ja Sλ arvutamise valemid on esitatud punktides 2.25 ja 2.26. Maagaasi, mille λ-nihketegur on 0,89 – 1,08 (0,89 ≤ Sλ ≤ 1,08), peetakse H-gaasiks; maagaasi, mille λ-nihketegur on 1,08 – 1,19 (1,08 ≤ Sλ ≤ 1,19) peetakse L-gaasiks. Olenevalt etalonkütuste koostisest, varieeruvad nende Sλ väärtused laiades piirides.

6. lisas kindlaksmääratud etalonkütuste GR (kütus 1) ja G25 (kütus 2) kasutamisel peab algmootor vastama käesoleva eeskirja nõuetele tingimusel, et mootori kütusetoidet kahe katse vahel ei reguleerita. Pärast kütusevahetust on siiski lubatud üks mõõtmisteta kohanduskatse ühe Euroopa siirdekatsetsükli kohta. Enne katsetamist tuleb algmootor sisse töötada 4. lisa 2. liite punktis 3 kirjeldatud menetluse kohaselt.

4.1.2.1.   Valmistaja taotlusel võib mootorit katsetada ka kolmanda kütusega (kütus 3), mille λ-nihketegur (Sλ) jääb 0,89 (kütusele GR vastav alumine piirväärtus) ja 1,19 (kütusele G25 vastav ülemine piirväärtus) vahele, näiteks juhul, kui kütus 3 on müügilolev kütus. Selle katse tulemused võib võtta toodangu nõuetele vastavuse hindamise aluseks.

Maagaasil töötava mootori puhul, mis kohastub nii H-gaaside kui ka L-gaasidega ning mille ümberlülitamine H-gaasilt L-gaasile toimub lüliti abil, katsetatakse algmootorit etalonkütuse lüliti kõikides asendites, mis vastavad 6. lisas kindlaksmääratud asjakohastele etalonkütustele. H-gaasidele vastavas asendis katsetatakse mootorit kütusega GR (kütus 1) ja kütusega G23 (kütus 3), L-gaasidele vastavas asendis aga kütusega G25 (kütus 2) ja kütusega G23 (kütus 3). Algmootor peab vastama käesoleva eeskirja nõuetele lüliti mõlemas asendis tingimusel, et mootori kütusetoidet kahe katse vahel ei reguleerita. Pärast kütusevahetust on siiski lubatud üks mõõtmisteta kohanduskatse ühe Euroopa siirdekatsetsükli kohta. Enne katsetamist tuleb algmootor sisse töötada 4. lisa 2. liite punktis 3 kirjeldatud menetluse kohaselt.

4.1.3.1.   Valmistaja taotlusel võib mootorit katsetada kütuse G23 (kütus 3) asemel ka mõne muu kolmanda kütusega, mille λ-nihketegur (Sλ) jääb 0,89 (kütusele GR vastav alumine piirväärtus) ja 1,19 (kütusele G25 vastav ülemine piirväärtus) vahele, näiteks juhul, kui kütus 3 on müügilolev kütus. Selle katse tulemused võib võtta toodangu nõuetele vastavuse hindamise aluseks.

4.1.4.   Maagaasil töötava mootori puhul määratakse iga saasteaine heitetasemesuhe r kindlaks järgmiselt:

Formula

või

Formula

ja

Formula

Veeldatud naftagaasil töötava mootori puhul tuleb näidata, et algmootor suudab kohanduda igasuguse koostisega müügilolevate kütustega. Veeldatud naftagaaside C3 ja/või C4 sisaldus varieerub. See varieerumine kajastub ka etalonkütustes. 7. lisas kindlaksmääratud etalonkütuste A ja B kasutamisel peab algmootor vastama käesoleva eeskirja nõuetele tingimusel, et mootori kütusetoidet kahe katse vahel ei reguleerita. Pärast kütusevahetust on siiski lubatud üks mõõtmisteta kohanduskatse ühe Euroopa siirdekatsetsükli kohta. Enne katsetamist tuleb algmootor sisse töötada 4. lisa 2. liite punktis 3 kirjeldatud menetluse kohaselt.

4.1.5.1.   Iga saasteaine heitetasemesuhe r määratakse järgmiselt:

Formula

4.2.   Kütuserühmade piiranguga tüübikinnitus

Kütuserühmade piiranguga tüübikinnitus antakse järgmistel tingimustel:

Heitgaasis esinevate saasteainetega seotud tüübikinnitus maagaasil töötava H-gaasidele või L-gaasidele reguleeritud mootori puhul.

Algmootorit katsetatakse asjakohasse kütuserühma kuuluva 6. lisas kindlaksmääratud etalonkütusega. Vajalikud H-gaaside hulka kuuluvad kütused on GR (kütus 1) ja G23 (kütus 3), vajalikud L-gaaside hulka kuuluvad kütused on G25 (kütus 2) ja G23 (kütus 3). Algmootor peab vastama käesoleva eeskirja nõuetele tingimusel, et mootori kütusetoidet kahe katse vahel ei reguleerita. Pärast kütusevahetust on siiski lubatud üks mõõtmisteta kohanduskatse ühe Euroopa siirdekatsetsükli kohta. Enne katsetamist tuleb algmootor sisse töötada 4. lisa 2. liite punktis 3 kirjeldatud mrenetluse kohaselt.

4.2.1.1.   Valmistaja taotlusel võib mootorit katsetada kütuse G23 (kütus 3) asemel ka mõne muu kolmanda kütusega, mille λ-nihketegur (Sλ) jääb 0,89 (kütusele GR vastav alumine piirväärtus) ja 1,19 (kütusele G25 vastav ülemine piirväärtus) vahele, näiteks juhul, kui kütus 3 on müügilolev kütus. Selle katse tulemused võib võtta toodangu nõuetele vastavuse hindamise aluseks.

4.2.1.2.   Iga saasteaine heitetasemesuhe r määratakse järgmiselt:

Formula

või

Formula

ja

Formula

4.2.1.3.   Tarbijale üleantaval mootoril peab olema märgis (vt punkt 4.11) selle kohta, millisesse gaasiderühma kuuluvate kütuste kasutamiseks on mootoritüüp kinnitatud.

Heitgaasis esinevate saasteainetega seotud tüübikinnitus maagaasil või veeldatud naftagaasil töötava ühele kindla koostisega kütusele reguleeritud mootori puhul.

4.2.2.1.   Maagaasil töötav algmootor peab vastama etalonkütuste GR ja G25 puhul heitele esitatavatele nõuetele, veeldatud naftagaasil töötav algmootor peab vastama etalonkütuste A ja B puhul heitele esitatavatele nõuetele, nagu on ette nähtud 7. lisas.

Kütusetoitesüsteemi võib katsete vahel peenreguleerida. Peenreguleerimine seisneb kütusetoitesüsteemi andmebaasi korduskalibreerimises, kusjuures ei muudeta andmebaasi juhtimise põhistrateegiat ega andmebaasi põhistruktuuri. Vajaduse korral võib asendada vahetult kütuse vooluhulgaga seotud osad (nt pihustusotsakud).

4.2.2.2.   Valmistaja taotlusel võib mootorit katsetada etalonkütustega GR ja G23 või G25 ja G23; sellisel juhul kehtib tüübikinnitus ainult vastavalt H-gaaside või L-gaaside puhul.

4.2.2.3.   Tarbijale üleantaval mootoril peab olema märgis (vt punkt 4.11) selle kohta, millise koostisega kütuste kasutamiseks on mootoritüüp kalibreeritud.

MAAGAASIL TÖÖTAVA MOOTORI TÜÜBIKINNITUS

 

Punkt 4.1.

Tüübikinnituse andmine universaalse kütusekasutuse korral

Katsete arv

r arvutamise valem

Punkt 4.2.

Kütuserühmade piiranguga tüübikinnitus

Katsete arv

r arvutamise valem

Vt punkt 4.1.2. Maagaasil töötav mootor, mis kohandub mis tahes koostisega kütusele

GR (1) ja G25 (2)

Valmistaja taotlusel võib mootorit katsetada täiendava müügil oleva kütusega (3),

kui Sλ = 0,89 – 1,19

2

(maksimaalselt 3)

Formula

Katsetamise puhul täiendava kütusega:

Formula

ja

Formula

 

 

 

Vt punkt 4.1.3. Maagaasil töötav mootor, mis kohandub ümberlülitumise abil

H-gaaside puhul GR (1) ja G23 (3)

ning

L-gaaside puhul G25 (2) ja G23 (3).

Valmistaja taotlusel võib mootorit katsetada G23 asemel mõne muu müügil oleva kütusega (3),

kui Sλ = 0,89 – 1,19

H-gaaside puhul 2 ja L-gaaside puhul

2

vastavates lüliti asendites

4

Formula

ja

Formula

 

 

 

Vt punkt 4.2.1. Maagaasil töötav mootor, mis on reguleeritud H-gaasidele või L-gaasidele

 

 

 

H-gaaside puhul GR (1) ja G23 (3)

või

L-gaaside puhul G25 (2) ja G23 (3)

Valmistaja taotlusel võib mootorit katsetada G23 asemel mõne muu müügil oleva kütusega (3),

kui Sλ = 0,89 – 1,19

H-gaaside puhul 2

või

L-gaaside puhul 2

2

Formula

H-gaaside puhul

või

Formula

L-gaaside puhul

Vt punkt 4.2.2. Maagaasil töötav mootor, mis on reguleeritud ühele kindla koostisega kütusele

 

 

 

GR (1) ja G25 (2),

katsete vahel on lubatud peenreguleerimine.

Valmistaja taotlusel võib mootorit katsetada H-gaasidega

GR (1) ja G23 (3)

või L-gaasidega

G25 (2) ja G23 (3)

2

või

H-gaaside puhul 2

või

L-gaaside puhul 2

2

 

VEELDATUD NAFTAGAASIL TÖÖTAVA MOOTORI TÜÜBIKINNITUS

 

Punkt 4.1.

Tüübikinnituse andmine universaalse kütusekasutuse korral

Katsete arv

r arvutamise valem

Punkt 4.2.

Kütuserühmade piiranguga tüübikinnitus

Katsete arv

r arvutamise valem

Vt punkt 4.1.5.

Veeldatud naftagaasil töötav mootor, mis kohandub mis tahes koostisega kütusele

Kütus A ja kütus B

2

Formula

 

 

 

Vt punkt 4.2.2.

Veeldatud naftagaasil töötav mootor, mis on reguleeritud ühele kindla koostisega kütusele

 

 

 

Kütus A ja kütus B,

katsete vahel on lubatud peenreguleerimine

2

 

4.3.   Tüüpkonda kuuluva mootoritüübi kinnitamine seoses heitgaasis esinevate saasteainetega

4.3.1.   Algmootori tüübikinnitust laiendatakse edasiste katsetusteta kõikidele asjakohasesse tüüpkonda kuuluvatele mootoritüüpidele mistahes koostisega kütuse puhul, mis kuulub algmootori tüübi kinnitamisel kasutatud kütuserühma (punktis 4.2.2 kirjeldatud mootorid) või algmootori tüübi kinnitamisel kasutatud kütuserühma puhul (punktides 4.1 ja 4.2 kirjeldatud mootorid), välja arvatud punktis 4.3.2 mainitud juhtum.

4.3.2.   Teisene katsemootor

Kui teatavasse tüüpkonda kuuluva mootori tüübikinnituse taotlemise puhul või sõidukile seoses mootoriga tüübikinnituse taotlemise puhul teeb tüübikinnitusasutus kindlaks, et valitud algmootor ei esinda käesoleva eeskirja liites 1 kindlaksmääratud mootoritüüpkonda täielikult, võib tüübikinnitusasutus valida katsetamiseks mõne teise katsemootori või teha vajaduse korral lisakatse uue katsemootoriga.

4.4.   Igale kinnitatud tüübile antakse tüübikinnitusnumber; selle esimesed kaks kohta (04, kui on tegemist käesoleva 04-seeria muudatustega) näitavad kinnituse andmise ajaks käesolevas eeskirjas viimati tehtud peamiste tehniliste muudatuste seerianumbrit. Üks ja seesama kokkuleppe osapool ei või anda sama numbrit teisele mootori- või sõidukitüübile.

4.5.   Teade mootori- või sõidukitüübile käesoleva eeskirja kohase kinnituse andmise, tüübikinnituse laiendamise, tüübikinnituse andmisest keeldumise või tootmise lõpetamise kohta esitatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele 1958. aasta kokkuleppe osapooltele käesoleva eeskirja lisades 2A või 2B esitatud näidiste kohasel vormil. Esitatakse ka tüübikatsetuste käigus mõõdetud parameetrite väärtused.

Igale mootorile, mis vastab käesoleva eeskirja kohaselt kinnitatud mootoritüübile ja igale sõidukile, mis vastab käesoleva eeskirja kohaselt kinnitatud sõidukitüübile, tuleb kinnitada hästi juurdepääsetavas kohas hästi märgatav rahvusvaheline tüübikinnitusmärk, mis koosneb:

4.6.1.   Ringiga ümbritsetud E-tähest, millele järgneb tüübikinnituse andnud riigi tunnusnumber (3);

4.6.2.   käesoleva eeskirja numbrist (punktis 4.6.1 ettenähtud ringist paremal), millele järgneb R-täht, kriips ja tüübikinnitusnumber.

Tüübikinnitusmärgil peab R-tähe järel olema veel lisatähis, mis osutab tüübikinnituse andmisel kohaldatud heite piirnormidele. Kui tüübikinnitus näitab vastavust punkti 5.2.1 asjakohase tabeli (asjakohaste tabelite) rea A piirnormidele, järgneb R-tähele rooma number I. Kui tüübikinnitus näitab vastavust punkti 5.2.1 asjakohase tabeli (asjakohaste tabelite) rea B1 piirnormidele, järgneb R-tähele rooma number II. Kui tüübikinnitus näitab vastavust punkti 5.2.1 asjakohase tabeli (asjakohaste tabelite) rea B2 piirnormidele, järgneb R-tähele rooma number III. Kui tüübikinnitus näitab vastavust punkti 5.2.1 asjakohase tabeli (asjakohaste tabelite) rea C piirnormidele, järgneb R-tähele rooma number IV.

Maagaasi küttel töötava mootori puhul peab tüübikinnitusmärgil riigi tähisele järgnema liide, mis näitab, millise gaasirühma suhtes on tüübikinnitus antud. See järelliide on järgmine:

4.6.3.1.1.   H, kui mootor on saanud tüübikinnituse H-gaasi kütte suhtes ja on vastavalt kalibreeritud;

4.6.3.1.2.   L, kui mootor on saanud tüübikinnituse L-gaasi kütte suhtes ja on vastavalt kalibreeritud;

4.6.3.1.3.   HL, kui mootor on saanud tüübikinnituse nii H- kui ka L-gaasi kütte suhtes ja on vastavalt kalibreeritud;

4.6.3.1.4.   Ht, kui mootor on saanud tüübikinnituse teatava erikoostisega H-gaaside segu suhtes ja on vastavalt kalibreeritud, kusjuures mootorit on võimalik kohandada kütusetoite peenreguleerimise abil ka mõne muu erikoostisega H-gaaside segu kasutamiseks;

4.6.3.1.5.   Lt, kui mootor on saanud tüübikinnituse teatava erikoostisega L-gaaside segu suhtes ja on vastavalt kalibreeritud, kusjuures mootorit on võimalik kohandada kütusetoite peenreguleerimise abil ka mõne muu erikoostisega L-gaaside segu kasutamiseks;

4.6.3.1.6.   HLt, kui mootor on saanud tüübikinnituse teatava erikoostisega H- või L-gaaside segu suhtes ja on vastavalt kalibreeritud, kusjuures mootorit on võimalik kohandada kütusetoite peenreguleerimise abil ka mõne muu erikoostisega H- või L-gaaside segu kasutamiseks.

4.7.   Punktis 4.6.1 ettenähtud tähist ei korrata, kui sõiduk või mootor vastab käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse andnud riigis kinnitatud tüübile ka ühe või mitme muu kokkuleppepe lisatud eeskirja alusel. Sellisel juhul märgitakse punktis 4.6.1 ettenähtud tähisest paremale vertikaalsete veergudena eeskirjade numbrid, tüübikinnitusnumbrid ja kõikide selliste eeskirjade lisatähised, mille alusel tüübikinnitus käesoleva eeskirja kohaselt anti.

4.8.   Tüübikinnitusmärk kinnitatakse valmistaja poolt paigaldatud andmeplaadile või selle lähedale.

4.9.   Tüübikinnitusmärgi kujunduse näidised on esitatud käesoleva eeskirja 3. lisas.

Mootoril, millele on antud tüübikinnitus kui eraldi tehnilisele seadmele, peavad lisaks tüübikinnitusmärgile olema veel:

4.10.1.   mootori valmistaja kaubamärk või ärinimi;

4.10.2.   valmistaja poolt antud kaubanduslik kirjeldus.

4.11.   Märgistus

Maagaasi ja veeldatud naftagaasi küttel töötavate mootorite puhul, millel on kütuserühmade piiranguga tüübikinnitus, kasutatakse järgmisi märgiseid:

4.11.1.   Märgiste sisu

Esitatakse järgmine teave.

Punkti 4.2.1.3 kohaldamisel peab märgisel olema lause “KÜTUSENA KASUTADA AINULT H-RÜHMA MAAGAASI”. Vajaduse korral asendatakse H-täht L-tähega.

Punkti 4.2.2.3 kohaldamisel peab märgisel olema lause “KÜTUSENA KASUTADA AINULT SPETSIFIKAADILE … VASTAVAT MAAGAASI” või “KÜTUSENA KASUTADA AINULT SPETSIFIKAADILE … VASTAVAT VEELDATUD NAFTAGAASI”. Esitada tuleb kogu 6. või 7. lisa asjakohases tabelis (asjakohastes tabelites) märgitud teave ning mootori valmistaja poolt kindlaksmääratud koostisained ja piirnormid.

Tähtede ja numbrite kõrgus peab olema vähemalt 4 mm.

Märkus. Kui selline märgistamine ei ole ruumipuudusel võimalik, võib kasutada lihtsustatud koodi. Sellisel juhul peavad kogu eespool nimetatud teavet sisaldavad selgitused olema kergesti kättesaadavad igale isikule, kes täidab kütusepaaki või tegeleb mootori ning selle lisaseadmete hooldus- või remonditöödega, ning asjaomastele asutustele. Nende selgitavate märkuste asukoht ja sisu määratakse kindlaks mootori valmistaja ning tüübikinnitusasutuse vastastikusel kokkuleppel.

4.11.2.   Omadused

Märgised peavad püsima kogu mootori kasuliku tööea jooksul. Märgised peavad olema selgesti loetavad ning tähed ja numbrid peavad olema kustumiskindlad. Peale selle peavad märgised olema kinnitatud nii, et kinnitus peab vastu mootori kogu kasuliku tööea jooksul ning märgised ei tohi olla eemaldatavad ilma nende purustamise või rikkumiseta.

4.11.3.   Märgiste kinnitamine

Märgised kinnitatakse mootori osale, mis on vajalik mootori normaalseks tööks ja mida mootori kasutusaja jooksul harilikult ei asendata. Lisaks sellele tuleb märgised paigutada selliselt, et pärast mootori tööks vajalike abiseadmete paigaldamist oleksid need keskmist kasvu inimesele kergesti nähtavad.

4.12.   Sõidukile mootoriga seotud tüübikinnituse taotlemise korral tuleb punktis 4.11 kindlaksmääratud märgistus paigutada ka kütuse tankimisava lähedusse.

4.13.   Kinnitatud tüüpi mootoriga sõidukile tüübikinnituse taotlemise korral tuleb punktis 4.11 kindlaksmääratud märgistus paigutada ka tankimisava lähedusse.

5.   SPETSIFIKAADID JA KATSED

5.1.   Üldnõuded

5.1.1.   Heitekontrolli seadmed

5.1.1.1.   Osad, mille ülesanne on mõjutada diiselmootorist lähtuvat gaasiliste saasteainete heidet ja kübemeheidet ning gaasimootorist lähtuvat gaasiliste saasteainete heidet peavad olema projekteeritud, valmistatud, koostatud ja paigaldatud nii, et normaaltingimustes kasutatav mootor vastaks käesoleva eeskirja sätetele.

5.1.2.   Heitekontrolli seadmete funktsioonid

5.1.2.1.   Katkestusseadme ja/või ebamõistliku heitekontrolli strateegia kasutamine on keelatud.

Täiendava kontrollseadme võib paigaldada mootorile või sõidukile juhul, kui:

5.1.2.2.1.   seadet ei kasutata punktis 5.1.2.4 nimetatud tingimustes;

5.1.2.2.2.   punktis 5.1.2.4 nimetatud tingimustes aktiveeritakse seade üksnes ajutiselt mootori kaitsmiseks kahjustuste eest, õhukäitlusseadme kaitsmiseks, suitsususe reguleerimiseks, külmkäivituseks või mootori soojendamiseks, või

5.1.2.2.3.   seade on aktiveeritav ainult pardasignaalide abil ohutu töö tagamiseks ja avariirežiimi rakendamiseks.

5.1.2.3.   Juhul kui punktide 5.1.3 ja/või 5.1.4 nõuete alusel tõestatakse täielikult, et asjakohane abinõu ei vähenda heitekontrolli süsteemi efektiivsust, lubatakse mootori töö reguleerimiseks kasutada sellist seadet, funktsiooni, süsteemi või abinõu, mida rakendatakse punktis 5.1.2.4 nimetatud tingimustes ning millega kaasneb heitekatsetsüklis tavaliselt kasutatava mootori töö reguleerimisrežiimiga võrreldes teistsugune või muudetud strateegia. Kõikidel muudel juhtudel loetakse niisugused seadmed katkestusseadmeteks.

5.1.2.4.   Punkti 5.1.2.2 kohaldamisel on kindlaksmääratud kasutustingimused statsionaarse ja siirderežiimi puhul järgmised:

i)

maksimaalne kõrgus 1 000 meetrit (või samaväärne õhurõhk 90 kPa),

ii)

välistemperatuur 283-303 K (10-30 °C),

iii)

mootori jahutusvedeliku temperatuur 343-368 K (70-95 °C).

5.1.3.   Erinõuded elektroonilistele heitekontrolli süsteemidele

5.1.3.1.   Nõuded dokumentidele

Valmistaja esitab dokumentatsiooni, mis võimaldab tutvuda süsteemi põhikonstruktsiooniga ja sellega, kuidas toimub väljundparameetrite otsene või kaudne reguleerimine.

Dokumentatsioon koosneb kahest osast:

a)

tehnilisele teenistusele tüübikinnitustaotluse esitamisel üleantav vormikohaste dokumentide pakett, mis sisaldab süsteemi täielikku kirjeldust. Andmed võib esitada lühidalt juhul, kui nendest ilmneb, et on identifitseeritud kõik väljundparameetrid, mis on saadud üksikute sisendparameetrite reguleerimispiiride maatriksi alusel. See teave lisatakse käesoleva eeskirja punktis 3 nõutud dokumentatsioonile;

b)

täiendav materjal, milles esitatakse mootori täiendava kontrollseadme poolt muudetavad parameetrid, ja täiendava kontrollseadme töö piirtingimused. Täiendav materjal peab sisaldama toitesüsteemi juhtimise loogikasüsteemi, ajastamisstrateegiate ja kõikide kasutusrežiimide lülituspunktide kirjeldusi.

Lisadokumentide pakett peab sisaldama ka mootori lisakontrollseadme kasutamise põhjendust ning täiendavat materjali ja katseandmeid, mis näitavad mootorile või sõidukile paigaldatud lisaseadme mõju heitgaaside tasemele.

Lisamaterjal on rangelt konfidentsiaalne ja jääb valmistaja kätte, kuid tüübikinnituse andmisel ning tüübikinnituse kehtimise ajal peab sellele olema juurdepääs kontrollimiseks.

Selleks, et kindlaks teha, kas teatavat strateegiat või abinõu tuleb lugeda punktide 2.28 ja 2.30 määratluste kohaselt katkestusseadmeks või ebamõistlikuks heitekontrolli strateegiaks, võib tüübikinnitusasutus ja/või tehniline teenistus nõuda Euroopa siirdekatsetsükli käigus täiendavate NOx sõeluuringute tegemist, mida võib läbi viia seoses tüübikinnituskatsetega või tootmise vastavuskontrolli menetlusega.

5.1.4.1.   Alternatiivina käesoleva eeskirja 4. lisa 4. liite nõuetele võib Euroopa siirdekatsetsükli käigus võtta NOx sõeluuringuteks proove lahjendamata heitgaasist ning tuleb järgida 15. septembri 2001. aasta ISO FDIS 16 183 tehnilisi eeskirju.

5.1.4.2.   Otsustamisel, kas teatav strateegia või abinõu tuleb lugeda punktide 2.28 ja 2.30 määratluste kohaselt katkestusseadmeks või ebamõistlikuks heitekontrolli strateegiaks, aktsepteeritakse asjakohase NOx piirnormi 10 % line lisamarginaal.

Punkti 5.2.1 tabelite ridade A järgse tüübikinnituse andmiseks tavaliste diiselmootorite puhul, kaasa arvatud diiselmootorid, mis on varustatud elektroonilise kütuse sissepritseseadmega, heitgaasitagastusseadmega ja/või oksüdatsioonikatalüsaatoriga, määratakse heitetasemed Euroopa statsionaarse katse tsükli ja Euroopa koormuskatsetsükli abil. Täiendava heitgaasi järelpuhastussüsteemiga, kaasa arvatud NOx-ärastuskatalüsaatoriga ja/või kübemepüüduriga varustatud diiselmootoreid kontrollitakse täiendavalt Euroopa siirdekatsetsükli abil.

Punkti 5.2.1 tabelite ridade B1, B2 või C seotud tüübikinnituskatsete puhul määratakse heitetasemed Euroopa statsionaarse katse tsükli, Euroopa koormuskatsetsükli ja Euroopa siirdekatsetsükli abil.

Gaasimootorite puhul määratakse gaasiliste saasteainete heited Euroopa siirdekatsetsükli abil.

Euroopa statsionaarse katse tsükli ja Euroopa koormuskatsetsükli protseduure on kirjeldatud 4. lisa 1. liites, Euroopa siirdekatsetsükli protseduuri on kirjeldatud 4. lisa 2. ja 3. liites.

Katsetamiseks esitatud mootorist lähtuvat gaasiliste saasteainete heidet ja kübemeheidet mõõdetakse vastavalt vajadusele 4. lisas kirjeldatud meetodite abil. 4. lisa 4. liites on kirjeldatud soovitatavaid gaasiliste saasteainete heite ja kübemeheite analüüsimise seadet ja soovitatavat kübemeproovi võtmise seadet. Tehniline teenistus võib tunnustada ka muid katseseadmeid või analüsaatoreid, kui näidatakse, et nende kasutamine annab samaväärseid tulemusi. Ühe ja sama laboratooriumi puhul loetakse katsetulemus samaväärseks, kui see ei erine ühe käesolevas eeskirjas kirjeldatud etalonseadme kasutamisel saadud tulemusest üle ± 5 %. Kübemeheite puhul peetakse etalonseadmeks ainult täisvoolulahjendussüsteemiga katseseadet. Uue katseseadme lisamiseks käesolevasse eeskirja tuleb selle samaväärsus määrata laboratooriumidevaheliste võrdluskatsete korratavuse ja reprodutseeritavuse arvutuste alusel vastavalt standardile ISO 5725.

5.2.1.   Piirväärtused

Euroopa statsionaarse katse tsükliga kindlaks tehtud süsinikmonooksiidi, summeeritud süsivesinike, lämmastiku oksiidide ja tahkete osakeste heite erimassid ning Euroopa koormuskatsetsükliga kindlaks tehtud suitsu läbipaistmatus ei tohi ületada tabelis 1 esitatud piirväärtusi.

Euroopa siirdekatsetsüklis täiendavalt katsetatavate diiselmootorite ja gaasimootorite puhul ei tohi süsinikmonooksiidi, metaanist erinevate süsivesinike, metaani (määratakse vajaduse korral), lämmastiku oksiidide ja tahkete osakeste (määratakse vajaduse korral) heite erimassid ületada tabelis 2 esitatud piirnorme.

Tabel 1

Piirnormid – Euroopa statsionaarse katse tsükkel ja Euroopa koormuskatsetsükkel

Rida

Süsinikmono oksiidi mass g/kWh

Süsivesinike mass g/kWh

Lämmastiku oksiidide mass g/kWh

Tahkete osakeste mass g/kWh

Suitsusus

m–1

A (2000)

2,1

0,66

5,0

0,10

0,13 (4)

0,8

B1 (2005)

1,5

0,46

3,5

0,02

0,5

B2 (2008)

1,5

0,46

2,0

0,02

0,5

C (EKS)

1,5

0,25

2,0

0,02

0,15


Tabel 2

Piirnormid – Euroopa siirdekatsetsükkel (6)

Rida

Süsinikmono oksiidi mass g/kWh

Metaanist erinevate süsivesinike mass g/kWh

Metaani mass (7) g/kWh

Lämmastiku oksiidide mass g/kWh

Tahkete osakeste mass (8) g/kWh

A (2000)

5,45

0,78

1,6

5,0

0,16

0,21 (5)

B1 (2005)

4,0

0,55

1,1

3,5

0,03

B2 (2008)

4,0

0,55

1,1

2,0

0,03

C (EKS)

3,0

0,40

0,65

2,0

0,02

5.2.2.   Süsivesinike sisalduse mõõtmine diisel- ja gaasimootorite puhul

5.2.2.1.   Euroopa siirdekatsetsüklis võib valmistaja valikul metaanist erinevate süsivesinike massi asemel määrata süsivesinike üldmassi. Sellisel juhul on süsivesinike massi üldnorm samasugune, nagu on kehtestatud tabelis 2 metaanist erinevate süsivesinike jaoks.

5.2.3.   Erinõuded diiselmootoritele

5.2.3.1.   Euroopa statsionaarse katse tsükli kontrollala juhuslikes punktides mõõdetud lämmastiku oksiidide heite erimass ei tohi ületada kõrvuti sooritatud katsetsükli etappide tulemuste interpoleerimisel saadud väärtusi enam kui 10 % võrra. (vt 4. lisa, 1. liide, punktid 4.6.2 ja 4.6.3).

5.2.3.2.   Euroopa koormuskatsetsüklis juhuslikult valitud pöörlemiskiirusel mõõdetud suitsususe tase ei tohi ületada kõrvuti sooritatud mõõtmistel saadud suurimat suitsususe taset enam kui 20 % võrra või suitsususe piirnormi enam kui 5 % võrra, olenevalt sellest, kumb väärtus on suurem.

6.   SÕIDUKILE PAIGALDATUD MOOTOR

Sõidukile paigaldatud mootor peab vastama järgmistele kinnitatud mootoritüübile kehtestatud nõuetele:

6.1.1.   alarõhk sisselasketorustikus ei tohi ületada kinnitatud mootoritüübile lisas 2A ettenähtud väärtust;

6.1.2.   ülerõhk väljalasketorustikus ei tohi ületada kinnitatud mootoritüübile lisas 2A ettenähtud väärtust;

6.1.3.   mootori tööd tagavate abiseadmete energiatarve ei tohi ületada kinnitatud mootoritüübile lisas 2A ettenähtud väärtust.

7.   MOOTORITÜÜPKOND

7.1.   Mootoritüüpkonna parameetrid

Mootori valmistaja poolt kindlaksmääratud mootoritüüpkonda saab määratleda kõikidele selle tüüpkonna mootoritele ühiste põhikarakteristikute abil. Teatavatel juhtudel võivad parameetrid üksteist mõjutada. Selle tagamiseks, et ühte ja samasse mootoritüüpkonda kuuluksid üksnes samalaadsete heitgaasis esinevate saasteainete karakteristikutega mootorid, tuleb arvestada ka neid vastastikmõjusid.

Mootoreid võib lugeda kuuluvaks ühte tüüpkonda, kui neil on järgmised ühised põhiparameetrid.

7.1.1.   Töötsükkel:

kahetaktiline

neljataktiline

7.1.2.   Jahutusagent:

õhk

vesi

õli

7.1.3.   Gaasimootorid ja järelpuhastusseadmetega mootorid

Silindrite arv

(teisi, algmootori silindrite arvust väiksema silindrite arvuga diiselmootoreid võib pidada sama mootoritüüpkonna mootoriteks juhul, kui kütusetoitesüsteem doseerib kütust igasse silindrisse eraldi).

7.1.4.   Ühe silindri töömaht:

mootorite ühe silindri töömahu ülddispersioon ei tohi ületada 15 %

7.1.5.   Õhu sisselaske viis:

loomulik sisselase

survesisselase

vahejahutusega survesisselase

7.1.6.   Põlemiskambri tüüp/ehitus:

eelkamber

keeriskamber

jaotamata kamber

7.1.7.   Klapp ning sisse- ja väljalaskeaknad – paigutus, suurus ja arv:

plokikaas

silindri peegelpind

karter

7.1.8.   Kütuse sissepritse süsteem (diiselmootorid):

pumptorupihusti

reaspump

jaotuspump

üksikpump

pumppihusti

7.1.9.   Kütusetoitesüsteem (gaasimootorid):

segisti

gaasi sisselase (üks ava, mitu ava)

vedelgaasi sissepritse (üks ava, mitu ava)

7.1.10.   Süütesüsteem (gaasimootorid)

7.1.11.   Muud tunnused:

heitgaasitagastus

vee sissepritse/emulgeerimine

lisaõhu sissepuhumine

õhu vahejahuti

7.1.12.   Heitgaasi järelpuhastus:

kolmeastmeline katalüsaator

oksüdatsioonikatalüsaator

reduktsioonikatalüsaator

termoreaktor

kübemepüüdur

7.2.   Algmootori valik

7.2.1.   Diiselmootorid

Tüüpkonna algmootori valiku esmane kriteerium on suurim kütusekulu ühe töötsükli kohta deklareeritud maksimaalsele pöördemomendile vastaval pöörlemiskiirusel. Kui esmasele kriteeriumile vastavad kaks või enam mootorit, kasutatakse algmootori valimisel teisese kriteeriumina suurimat kütusekulu ühe töötsükli kohta nominaalsel pöörlemiskiirusel. Teatavatel asjaoludel võib tüübikinnitusasutus otsustada, et tüüpkonna kõrgeima heitetaseme selgitamiseks on parim viis katsetada teist mootorit. Sellisel juhul võib tüübikinnitusasutus valida katsetamiseks veel ühe mootori tunnuste põhjal, mis viitavad selle võimalikule kõrgeimale heitetasemele tüüpkonna mootorite hulgas.

Kui tüüpkonna mootoritel on ka muid iseärasusi, mida võiks pidada heitgaasi taset mõjutavateks, tuleb need iseärasused kindlaks teha ja neid arvestada algmootori valimisel.

7.2.2.   Gaasimootorid

Tüüpkonna algmootori valiku esmane kriteerium on suurim töömaht. Kui esmasele kriteeriumile vastavad kaks või enam mootorit, kasutatakse algmootori valimisel teiseseid kriteeriume järgmises järjekorras:

suurim kütusekulu töötsükli kohta deklareeritud nominaalsele võimsusele vastaval pöörlemiskiirusel;

kõige varasem süüteajastus;

kõige madalam heitgaasitagastuse määr;

õhupumba puudumine või kõige nõrgema tegeliku õhuvooluga pump.

Teatavatel asjaoludel võib tüübikinnitusasutus otsustada, et tüüpkonna kõrgeima heitetaseme selgitamiseks on parim viis katsetada teist mootorit. Sellisel juhul võib tüübikinnitusasutus valida katsetamiseks veel ühe mootori tunnuste põhjal, mis viitavad selle võimalikule kõrgeimale heitetasemele tüüpkonna mootorite hulgas.

8.   TOOTMISE VASTAVUS NÕUETELE

Tootmise nõuetele vastavusega seotud menetluste korral tuleb järgida kokkuleppe 2. liites (E/ECE/324-E/ECE/TRANS/505/Rev.2) kehtestatud korda, milles nähakse ette järgmised nõuded.

8.1.   Iga käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnitusmärgiga tähistatud mootor või sõiduk peab olema valmistatud selliselt, et ta vastaks tüübikinnitusvormil ja selle lisades kirjeldatud kinnitatud tüübile.

8.2.   Üldreeglina kontrollitakse tootmise vastavust seoses heite piirangutega teatise vormil ja selle lisades esitatud kirjelduse alusel.

Kui mootori tüübikinnitust on üks kord või korduvalt laiendatud, tehakse saasteainete heite mõõtmiseks vajalikud katsed asjakohase laienduse puhul koostatud infopaketis kirjeldatud mootoriga (mootoritega).

Saasteainete määramise katses kasutatava mootori vastavus nõuetele.

Pärast mootori esitamist tüübikinnitusasutusele ei tohi valmistaja valitud mootorit enam reguleerida.

8.3.1.1.   Partiist võetakse juhusliku valimi alusel kolm mootorit. Kui punkti 5.2.1 tabelite ridade A järgse tüübikinnituse andmiseks mootorile on vajalikud ainult Euroopa statsionaarsed katsed ja Euroopa koormuskatsed või ainult Euroopa siirdekatsed, tuleb toodete nõuetele vastavuse kontrollimiseks kasutada samu katseid. Tüübikinnitusasutuse nõusolekul rakendatakse kõikide teiste punkti 5.2.1 tabelite ridade A, B1, B2 või C järgse tüübikinnituse saanud mootorite puhul toodete nõuetele vastavuse kontrollimiseks kas Euroopa statsionaarse katse tsüklit ja Euroopa koormuskatsetsüklit või Euroopa siirdekatsetsüklit. Vastavad piirnormid on esitatud käesoleva eeskirja punktis 5.2.1.

8.3.1.2.   Kui pädev asutus tunnistab valmistaja poolt esitatud toodangut iseloomustava standardhälbe vastuvõetavaks, tehakse katsed käesoleva eeskirja 1. liite kohaselt.

Kui pädev asutus leiab, et valmistaja poolt esitatud toodangut iseloomustav standardhälve ei ole vastuvõetav, tehakse katsed käesoleva eeskirja 2. liite kohaselt.

Valmistaja taotlusel võib katsed teha ka käesoleva eeskirja 3. liite kohaselt.

8.3.1.3.   Mootoripartii valimi katsetamise põhjal loetakse partii nõuetele vastavaks juhul, kui asjakohases liites kehtestatud kriteeriumide kohaselt otsustatakse, et valim läbis katsed kõikide saasteainete suhtes ning mittevastavaks juhul, kui vähemalt ühe saasteaine suhtes valim katseid ei läbinud.

Kui muude saasteainete suhtes otsuse tegemiseks korraldatakse täiendavaid katseid, ei muudeta varasemat otsust katsete läbimise kohta teatava saasteaine suhtes.

Juhul, kui kõikide saasteainete suhtes ei ole tehtud katsete läbimise otsust ja vähemalt ühe saasteaine suhtes ei ole tehtud katsete mitteläbimise otsust, tehakse katsed lisamootoriga (vt joonis 2).

Kuni otsust ei ole tehtud, võib valmistaja igal ajal otsustada katsetamise peatada. Sellisel juhul registreeritakse otsus katsete mitteläbimise kohta.

Katsed tehakse uute mootoritega. Gaasimootorid töötatakse eelnevalt sisse 4. lisa 2. liite 3. punktis kirjeldatud menetluse kohaselt.

8.3.2.1.   Valmistaja taotlusel võib katsed teha siiski ka diisel- või gaasimootoritega, mille sissetöötamise aeg on pikem kui punktis 8.4.2.2 osutatud ajavahemik, kuid mitte üle 100 tunni. Sellisel juhul töötab mootori sisse valmistaja, kes kohustub hoiduma mootori mis tahes viisil reguleerimisest.

8.3.2.2.   Kui valmistaja esitab taotluse mootori sissetöötamiseks punktis 8.4.2.2.1 ettenähtud korras, võib sisse töötada:

kõik katsetatavad mootorid;

või

ainult esimese katsetatava mootori ja määrata heitetaseme muutumisteguri järgmiselt:

esimese katsetatava mootori puhul mõõdetakse saasteainete heitetasemed 0-ajal ja x tunni möödumisel katse algusest,

iga saasteaine heitetaseme muutumistegur ajavahemikul 0–x arvutatakse järgmiselt:Formula

Heitetaseme muutumistegur võib olla väiksem kui 1.

Järgmisi katsetatavaid mootoreid ei töötata sisse ja nende puhul korrigeeritakse 0-ajal mõõdetud heitetasemeid muutumisteguriga.

Sellisel juhul määratakse järgmised väärtused:

esimese mootori heitetasemed,

järgmiste mootorite heitetasemed 0-hetkel, mis korrutatakse muutumisteguriga.

8.3.2.3   Diislikütusel ja veeldatud naftagaasil töötavate mootorite katsetamisel võib kasutada müügilolevat kütust. Valmistaja taotlusel võib siiski kasutada ka 5. ja 7. lisas kirjeldatud etalonkütuseid. Sellisel juhul rakendatakse käesoleva eeskirja 4. punktis kirjeldatud katseid, kasutades iga gaasimootori puhul vähemalt kaht etalonkütust.

8.3.2.4.   Maagaasi küttel töötavate mootorite puhul tehakse kõik katsed järgmiste müügilolevate kütustega:

i)

H-märgisega mootorite puhul müügiloleva H-rühma kütusega (0,89 ≤ Sλ ≤ 1,00);

ii)

L-märgisega mootorite puhul müügiloleva L-rühma kütusega (1,00 ≤ Sλ ≤ 1,19);

iii)

HL-märgisega mootorite puhul müügiloleva kütusega, mille λ–nihketegur jääb piiridesse (0,89 ≤ Sλ ≤ 1,19).

Valmistaja taotlusel võib siiski kasutada ka 6. lisas kirjeldatud etalonkütuseid. Sellisel juhul kohaldatakse käesoleva eeskirja 4. punktis kirjeldatud katseid.

8.3.2.5.   Kui gaasimootor, mille katsetamisel kasutatakse müügilolevat kütust, ei vasta nõuetele ning katsetulemused vaidlustatakse, tuleb katsed teha etalonkütusega, mida kasutati algmootori katsetamisel, või punktides 4.1.3.1 ja 4.2.1.1 osutatud võimaliku täiendava kütusega 3, millega oli lubatud katsetada algmootorit. Seejärel arvutatakse katsetulemused ümber, kasutades, vastavalt vajadusele, punktides 4.1.3.2, 4.1.5.1 ja 4.2.1.2 kirjeldatud tegureid r, ra või rb. Tulemusi ei korrigeerita, kui r, ra või rb on väiksem kui üks. Mõõdetud ja arvutatud tulemused peavad näitama, et mootor vastab piirnormidele kõikide asjakohaste kütuste puhul (gaasimootorite puhul kütused 1 ja 2 ning vajaduse korral kütus 3, veeldatud naftagaasi küttel töötavate mootorite puhul kütused A ja B).

8.3.2.6.   Ühe kindla koostisega kütusel töötamiseks mõeldud gaasimootori vastavuskatsed tehakse selle kütusega, mille jaoks mootor on kalibreeritud.

Image

9.   KARISTUSED TOODETE NÕUETELE MITTEVASTAVUSE KORRAL

9.1.   Kui punktis 8.1 kehtestatud nõudeid ei järgita või valitud mootor(id) või sõiduk(id) ei läbi punktis 8.3 ettenähtud katseid, võib mootorile või sõidukile käesoleva eeskirja kohaselt antud tüübikinnituse tühistada.

9.2.   Kui käesolevat eeskirja rakendav 1958. aasta kokkuleppe osapool tühistab tema poolt varem antud tüübikinnituse, teatab ta sellest viivitamata teistele osapooltele, kasutades selleks käesoleva eeskirja lisas 2A või 2B esitatud näidiste kohast vormi.

10.   KINNITATUD TÜÜBI MUUTMINE JA TÜÜBIKINNITUSE LAIENDAMINE

Igast kinnitatud tüübi muudatusest tuleb teatada tüübi kinnitanud asutusele. See asutus võib:

10.1.1.   pidada ebatõenäoliseks, et tehtud muudatused põhjustavad märgatavat ebasoovitavat mõju ja leida, et muudetud tüüp vastab jätkuvalt nõuetele, või

10.1.2.   nõuda katsetuste eest vastutavalt tehniliselt teenistuselt edasiste katsete protokolli.

10.2.   Muudetud tüübi kinnitamisest või sellest keeldumisest teatatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppe osapooltele punktis 4.5 kindlaksmääratud korras, täpsustades tehtud muudatused.

10.3.   Tüübikinnituse laienduse andnud pädev asutus annab tüübikinnituse laiendusele seerianumbri ja esitab käesolevat eeskirja kohaldavatele 1958. aasta kokkuleppe osapooltele selle kohta teate käesoleva eeskirja lisas 2A või 2B esitatud näidise kohasel vormil.

11.   TOOTMISE LÕPETAMINE

Kui tüübikinnituse valdaja lõpetab käesoleva eeskirja kohaselt kinnitatud tüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud asutusele. Selle teate saanud tüübikinnitusasutus teatab tootmise lõpetamisest teistele käesolevat eeskirja rakendavatele 1958. aasta kokkuleppe osapooltele, kasutades selleks käesoleva eeskirja lisas 2A või 2B esitatud näidiste kohast vormi.

12.   ÜLEMINEKUSÄTTED

12.1.   Üldsätted

12.1.1.   Alates 04-seeria muudatuste jõustumise ametlikust kuupäevast ei tohi ükski käesolevat eeskirja rakendav kokkuleppe osapool keelduda EMK tüübikinnituse andmisest 04-seeria muudatustega muudetud käesoleva eeskirja alusel.

12.1.2.   Alates 04-seeria muudatuste jõustumise ametlikust kuupäevast annavad käesolevat eeskirja rakendavad kokkuleppe osapooled mootorile EMK tüübikinnituse ainult juhul, kui mootor vastab 04-seeria muudatustega muudetud käesoleva eeskirja nõuetele.

Mootoriga tuleb teha käesoleva eeskirja punktis 5.2 ettenähtud asjakohased katsed; kooskõlas punktidega 12.2.1, 12.2.2 ja 12.2.3 peab mootor vastama käesoleva eeskirja punktis 5.2.1 üksikasjalikult esitatud heite piirnormidele.

12.2.   Uued tüübikinnitused

12.2.1.   Vastavalt punkti 12.4.1 sätetele annavad käesolevat eeskirja rakendavad kokkuleppe osapooled alates 04-seeria muudatuste jõustumise ametlikust kuupäevast mootorile EMK tüübikinnituse ainult juhul, kui mootor vastab asjakohastele käesoleva eeskirja punkti 5.2.1 tabelite ridades A, B1, B2 või C märgitud heite piirnormidele.

12.2.2.   Vastavalt punkti 12.4.1 sätetele annavad käesolevat eeskirja rakendavad kokkuleppe osapooled alates 1. oktoobrist 2005 mootorile EMK tüübikinnituse ainult juhul, kui mootor vastab asjakohastele käesoleva eeskirja punkti 5.2.1 tabelite ridades B1, B2 või C märgitud heite piirnormidele.

12.2.3.   Vastavalt punkti 12.4.1 sätetele annavad käesolevat eeskirja rakendavad kokkuleppe osapooled alates 1. oktoobrist 2008 mootorile EMK tüübikinnituse ainult juhul, kui mootor vastab asjakohastele käesoleva eeskirja punkti 5.2.1 tabelite ridades B2 või C märgitud heite piirnormidele.

12.3.   Vanade tüübikinnituste kehtivusaeg

12.3.1.   Kui tüübikinnituse andnud kokkuleppe osapool ei ole teatanud teistele käesolevat eeskirja rakendavatele kokkuleppe osapooltele sellest, et kooskõlas eespool esitatud punktiga 12.2.1 vastab kinnitatud mootoritüüp 04-seeria muudatustega muudetud käesoleva eeskirja nõuetele, kaotab 03-seeria muudatustega muudetud käesoleva eeskirja kohaselt antud tüübikinnitus kehtivuse alates 04-seeria muudatuste jõustumise ametlikust kuupäevast, välja arvatud punktides 12.3.2 ja 12.3.3 sätestatud erandid.

12.3.2.   Tüübikinnituse laiendamine

12.3.2.1.   Allpool esitatud punkte 12.3.2.2 ja 12.3.2.3 kohaldatakse ainult uute diiselmootorite ja uute sõidukite suhtes, mille liikumapanemiseks kasutatakse diiselmootorit, millele on antud käesoleva eeskirja punkti 5.2.1 tabelite rea A nõuetega seotud tüübikinnitus.

12.3.2.2.   Alternatiivina punktidele 5.1.3 ja 5.1.4, võib valmistaja 1. lisas kirjeldatud algmootori karakteristikutele vastava mootori puhul esitada tehnilisele teenistusele Euroopa siirdekatsetsükli käigus tehtud NOx sõeluuringute tulemused, võttes arvesse punktide 5.1.4.1 ja 5.1.4.2 sätteid. Valmistaja esitab ka kirjaliku deklaratsiooni selle kohta, et mootori puhul ei kasutata käesoleva eeskirja punktis 2 määratletud katkestusseadet ega ebamõistlikku heitekontrolli strateegiat.

12.3.2.3.   Valmistaja esitab kirjaliku deklaratsiooni selle kohta, et NOx sõeluuringute tulemused ja punktis 5.1.4 osutatud deklaratsioon algmootori kohta on rakendatavad kõikide 1. lisas kirjeldatud tüüpkonda kuuluvate mootoritüüpide korral.

12.3.3.   Gaasimootorid

Kui tüübikinnituse andnud kokkuleppe osapool ei ole teatanud teistele käesolevat eeskirja rakendavatele kokkuleppe osapooltele sellest, et kooskõlas punktiga 12.2.1 vastab kinnitatud mootoritüüp 04-seeria muudatustega muudetud käesoleva eeskirja nõuetele, kaotab 03-seeria muudatustega muudetud käesoleva eeskirja kohaselt antud tüübikinnitus kehtivuse alates 1. oktoobrist 2003.

12.3.4.   Kui tüübikinnituse andnud kokkuleppe osapool ei ole teatanud teistele käesolevat eeskirja rakendavatele kokkuleppe osapooltele sellest, et kinnitatud mootoritüüp vastab 04-seeria muudatustega muudetud käesoleva eeskirja nõuetele kooskõlas punktiga 12.2.2, kaotab 04-seeria muudatustega muudetud käesoleva eeskirja kohaselt antud tüübikinnitus kehtivuse alates 1. oktoobrist 2006.

12.3.5.   Kui tüübikinnituse andnud kokkuleppe osapool ei ole teatanud teistele käesolevat eeskirja rakendavatele kokkuleppe osapooltele sellest, et kinnitatud mootoritüüp vastab 04-seeria muudatustega muudetud käesoleva eeskirja nõuetele kooskõlas eespool esitatud punktiga 12.2.3, kaotab 04-seeria muudatustega muudetud käesoleva eeskirja kohaselt antud tüübikinnitus kehtivuse alates 1. oktoobrist 2009.

12.4.   Kasutusel olevate sõidukite varuosad

12.4.1.   Käesolevat eeskirja rakendavad kokkuleppe osapooled võivad jätkata tüübikinnituse andmist mootoritele, mis vastavad eelnevate muudatuste seeriatega muudetud käesoleva eeskirja nõuetele või 04-seeria muudatustega muudetud käesoleva eeskirjaga ettenähtud tasemetele, kui need mootorid on mõeldud kasutamiseks kasutusel oleva sõiduki varuosadena ning kui sõiduki kasutuselevõtu kuupäeval oli nende mootorite suhtes kohaldatav varasem standard.

13.   TÜÜBIKINNITUSKATSETE EEST VASTUTAVATE TEHNILISTE TEENISTUSTE JA HALDUSASUTUSTE NIMED NING AADRESSID

Käesolevat eeskirja kohaldavad 1958. aasta kokkuleppe osapooled esitavad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni sekretariaadile tüübikinnituskatsete tegemise eest vastutavate tehniliste teenistuste ning tüübikinnitusi andvate haldusasutuste nimed ja aadressid; nendele asutustele tuleb saata teistes riikides väljaantud vormikohased tunnistused tüübikinnituse andmise, sellest keeldumise, tüübikinnituse laiendamise või tüübikinnituse tühistamise kohta.

1. liide

TOODANGU VASTAVUSKATSETUSTE MENETLUS RAHULDAVA STANDARDHÄLBE KORRAL

1.   Käesolevas liites kirjeldatakse katseprotseduuri, mida kasutatakse toodete nõuetele vastavuse kontrollimiseks seoses saasteainete heitega juhul, kui valmistaja toodangu standardhälve on rahuldav.

2.   Vähemalt kolmest mootorist koosnev valim moodustatakse selliselt, et partii puhul, mille mootoritest 40 % on defektsed, on tõenäosus, et partii läbib katsed 0,95 (valmistaja risk = 5 %) ning partii puhul, mille mootoritest 65 % on defektsed, on tõenäosus, et partii läbib katsed 0,10 (tarbija risk = 10 %).

3.   Iga käesoleva eeskirja punktis 5.2.1 märgitud saasteaine puhul rakendatakse järgmist protseduuri (vt joonis 2).

Kasutatakse järgmisi tähiseid:

L

=

saasteaine piirnormi naturaallogaritm;

xi

=

valimi i-nda mootori puhul saadud mõõteväärtuse naturaallogaritm;

s

=

toodangu standardhälbe hinnang (pärast mõõteväärtuste naturaallogaritmi võtmist);

n

=

uuritava valimi maht.

4.   Iga valimi puhul arvutatakse piirväärtuse standardhälvete summa, kasutades järgmist valemit:

Formula

5.   Seejärel toimitakse järgmiselt:

kui testitulemuse statistiline väärtus on suurem kui vastava valimimahu puhul tabelis 3 kehtestatud katse läbimise kriteeriumi arvväärtus, võetakse vastu otsus katsete läbimise kohta asjakohase saasteaine suhtes;

kui testitulemuse statistiline väärtus on väiksem kui vastava valimimahu puhul tabelis 3 kehtestatud tagasilükkamise kriteeriumi arvväärtus, võetakse vastu otsus katsete mitteläbimise kohta asjakohase saasteaine suhtes;

kui kumbagi otsust ei saa teha, katsetatakse lisamootorit vastavalt käesoleva eeskirja punktile 8.3.1 ja arvutusi korratakse ühe elemendi võrra suurema valimi puhul.

Tabel 3

Vastuvõtmise ja tagasilükkamise kriteeriumide arvväärtused 1. liite kohase valimiplaani puhul

Minimaalne valimi maht: 3

Katsetatud mootorite üldarv (valimi maht)

Vastuvõtmise kriteeriumi arvväärtus An

Tagasilükkamise kriteeriumi arvväärtus Bn

3

3,327

–4,724

4

3,261

–4,790

5

3,195

–4,856

6

3,129

–4,922

7

3,063

–4,988

8

2,997

–5,054

9

2,931

–5,120

10

2,865

–5,185

11

2,799

–5,251

12

2,733

–5,317

13

2,667

–5,383

14

2,601

–5,449

15

2,535

–5,515

16

2,469

–5,581

17

2,403

–5,647

18

2,337

–5,713

19

2,271

–5,779

20

2,205

–5,845

21

2,139

–5,911

22

2,073

–5,977

23

2,007

–6,043

24

1,941

–6,109

25

1,875

–6,175

26

1,809

–6,241

27

1,743

–6,307

28

1,677

–6,373

29

1,611

–6,439

30

1,545

–6,505

31

1,479

–6,571

32

–2,112

–2,112

2. liide

TOODANGU VASTAVUSKATSETUSTE MENETLUS JUHUL, KUI STANDARDHÄLVE ON MITTERAHULDAV VÕI SEDA EI OLE VÕIMALIK HINNATA

1.   Käesolevas liites kirjeldatakse katseprotseduuri, mida kasutatakse toodete nõuetele vastavuse kontrollimiseks seoses saasteainete heitega juhul, kui valmistaja toodangu standardhälve on mitterahuldav või seda ei ole võimalik määrata.

2.   Vähemalt kolmest mootorist koosnev valim moodustatakse selliselt, et partii puhul, mille mootoritest 40 % on defektsed, on tõenäosus, et partii läbib katsed, 0,95 (valmistaja risk = 5 %) ning partii puhul, mille mootoritest 65 % on defektsed, on tõenäosus, et partii läbib katsed, 0,10 (tarbija risk = 10 %).

3.   Käesoleva eeskirja punktis 5.2.1 käsitletud saasteainete väärtusi loetakse normaalselt jaotunuteks ja sellepärast võetakse igast vastavast väärtusest naturaallogaritm.

Olgu valimi minimaalse ja maksimaalse mahu tähised vastavalt m0 ja m (m0 = 3 ja m = 32) ning uuritava valimi mahu tähis n.

4.   Kui partii puhul mõõdetud teatava saasteaine heitetasemete naturaallogaritmid on x1, x2, …, xi ja heitetaseme piirnormi naturaallogaritm on L, võib määratleda järgmised suurused:

ja

di = xi – L

Formula

Formula

5.   Tabelis 4 on esitatud vastuvõtmise kriteeriumi arvväärtused (An) ja tagasilükkamise kriteeriumi arvväärtused (Bn) olenevalt uuritava valimi mahust. Otsus selle kohta, kas partii on või ei ole katsed läbinud, võetakse vastu katsestatistiku Formula abil järgmiselt:

Eeldades, et m0 ≤ n ≤ m:

partii võetakse vastu, kui Formula

partii lükatakse tagasi, kui Formula

tehakse mõõtmised lisamootoriga, kui Formula.

6.   Märkus:

Katsestatistiku järjestikuste väärtuste arvutamiseks kasutatakse järgmisi rekursiivseid valemeid:

Formula

Formula

Formula

Tabel 4

Vastuvõtmise ja tagasilükkamise kriteeriumide arvväärtused 2. liite kohase valimiplaani puhul

Minimaalne valimi maht: 3

Katsetatud mootorite üldarv (valimi maht)

Vastuvõtmise kriteeriumicarvväärtus An

Tagasilükkamise kriteeriumi arvväärtus Bn

3

–0,80381

16,64743

4

–0,76339

7,68627

5

–0,72982

4,67136

6

–0,69962

3,25573

7

–0,67129

2,45431

8

–0,64406

1,94369

9

–0,61750

1,59105

10

–0,59135

1,33295

11

–0,56542

1,13566

12

–0,53960

0,97970

13

–0,51379

0,85307

14

–0,48791

0,74801

15

–0,46191

0,65928

16

–0,43573

0,58321

17

–0,40933

0,51718

18

–0,38266

0,45922

19

–0,35570

0,40788

20

–0,32840

0,36203

21

–0,30072

0,32078

22

–0,27263

0,28343

23

–0,24410

0,24943

24

–0,21509

0,21831

25

–0,18557

0,18970

26

–0,15550

0,16328

27

–0,12483

0,13880

28

–0,09354

0,11603

29

–0,06159

0,09480

30

–0,02892

0,07493

31

–0,00449

0,05629

32

0,03876

0,03876

3. liide

TOODANGU VASTAVUSKATSETUSTE MENETLUS VALMISTAJA TAOTLUSE KORRAL

1.   Käesolevas liites kirjeldatakse katseprotseduuri, mida kasutatakse toodete nõuetele vastavuse kontrollimiseks seoses saasteainete heitega valmistaja taotluse korral.

2.   Vähemalt kolmest mootorist koosnev valim moodustatakse selliselt, et partii puhul, mille mootoritest 30 % on defektsed, on tõenäosus, et partii läbib katsed, 0,90 (valmistaja risk = 10 %) ning partii puhul, mille mootoritest 65 % on defektsed, on tõenäosus, et partii läbib katsed, 0,10 (tarbija risk = 10 %).

3.   Iga käesoleva eeskirja punktis 5.2.1 märgitud saasteaine puhul rakendatakse järgmist menetlust (vt joonis 2).

Kasutatakse järgmisi tähiseid:

L

=

saasteaine piirväärtus;

xi

=

valimi i-nda mootori puhul saadud mõõteväärtus;

n

=

uuritava valimi maht.

4.   Arvutatakse valimit iseloomustav katsestatistik, mis võimaldab hinnata nõuetele mittevastavate mootorite arvu, mille puhul xi ≥ L:

5.   Seejärel toimitakse järgmiselt:

kui katsestatistiku väärtus on väiksem kui vastava valimimahu puhul tabelis 5 kehtestatud vastuvõtmise kriteeriumi arvväärtus või sellega võrdne, võetakse vastu otsus katsete läbimise kohta asjakohase saasteaine suhtes;

kui katsestatistiku väärtus on suurem kui vastava valimimahu puhul tabelis 5 kehtestatud tagasilükkamise kriteeriumi arvväärtus või sellega võrdne, võetakse vastu otsus katsete mitteläbimise kohta asjakohase saasteaine suhtes;

kui kumbagi otsust ei saa teha, katsetatakse lisamootorit vastavalt käesoleva eeskirja punktile 8.3.1 ja arvutusi korratakse ühe elemendi võrra suurema valimi puhul.

Tabelis 5 esitatud vastuvõtmise ja tagasilükkamise kriteeriumide arvväärtused on arvutatud rahvusvahelise standardi ISO 8422:1991 kohaselt.

Tabel 5

Vastuvõtmise ja tagasilükkamise kriteeriumide arvväärtused 3. liite kohase valimiplaani puhul

Minimaalne valimimaht: 3

Katsetatud mootorite üldarv(valimi maht)

Vastuvõtmise kriteeriumiarvväärtus

Tagasilükkamise kriteeriumiarvväärtus

3

3

4

0

4

5

0

4

6

1

5

7

1

5

8

2

6

9

2

6

10

3

7

11

3

7

12

4

8

13

4

8

14

5

9

15

5

9

16

6

10

17

6

10

18

7

11

19

8

9

1. LISA

MOOTORI PÕHIKARAKTERISTIKUD JA KATSETAMISE ANDMED (9)

1.   MOOTORI KIRJELDUS

1.1.   Valmistaja: …

1.2.   Valmistaja mootorikood: …

1.3.   Töötsükkel: neljataktiline/kahetaktiline (10)

Silindrite arv ja paigutus: …

1.4.1.   Silindri läbimõõt: … mm

1.4.2.   Kolvi käik: … mm

1.4.3.   Tööjärjestus: …

1.5.   Mootori töömaht: … cm3

1.6.   Surveaste mahu järgi (11): …

1.7.   Põlemiskambri ja kolvipea joonis (joonised): …

1.8.   Sisse- ja väljalaskeakende minimaalne ristlõikepindala: … cm2

1.9.   Pöörlemiskiirus tühikäigul: … min–1

1.10.   Maksimaalne kasulik võimsus: … kW pöörlemiskiirusel … min–1

1.11.   Mootori suurim lubatud pöörlemiskiirus: … min–1

1.12.   Maksimaalne kasulik pöördemoment: … Nm pöörlemiskiirusel … min–1

1.13.   Põlemissüsteem: survesüüde/sädesüüde (10)

1.14.   Kütus: diislikütus/veeldatud naftagaas/H-rühma maagaas/L-rühma maagaas /HL-rühma maagaas/etanool (9)

Jahutussüsteem

Vedelikjahutus

1.15.1.1.   Jahutusvedeliku tüüp: …

1.15.1.2.   Tsirkulatsioonipump (tsirkulatsioonipumbad): jah/ei (10)

1.15.1.3.   Karakteristikud või mark (margid) ja tüüp (tüübid) (vajaduse korral): …

1.15.1.4.   Ülekandesuhe (ülekandesuhted) (vajaduse korral): …

Õhkjahutus

1.15.2.1.   Ülelaadekompressor: jah/ei (10)

1.15.2.2.   Karakteristikud või mark (margid) ja tüüp (tüübid) (vajaduse korral): …

1.15.2.3.   Ülekandesuhe (ülekandesuhted) (vajaduse korral): …

Valmistaja poolt lubatud temperatuur

1.16.1.   Vedelikjahutus: maksimaalne temperatuur väljundil: … K

1.16.2.   Õhkjahutus: … Referentspunkt: …

Maksimaalne temperatuur referentspunktis: … K

1.16.3.   Laaditud õhu maksimaalne temperatuur sisselaske vahejahuti väljundil (vajaduse korral) … K

1.16.4.   Maksimaalne heitgaasi temperatuur väljalasketorustiku välisääriku(te)

või turboülelaaduri(te) juures: … K

1.16.5.   Kütuse temperatuur: minimaalne … K, maksimaalne … K

diiselmootorite puhul pritsepumba sisselaskeava juures, gaasimootorite puhul rõhuregulaatori viimasel astmel.

1.16.6.   Kütuse rõhk: minimaalne … kPa, maksimaalne … kPa

rõhuregulaatori viimasel astmel, ainult maagaasil töötavate mootorite puhul.

1.16.7.   Määrdeõli temperatuur: minimaalne … K, maksimaalne … K

Ülelaadekompressor: jah/ei (10)

1.17.1.   Mark: …

1.17.2.   Tüüp: …

1.17.3.   Süsteemi kirjeldus

(näiteks ülelaadimise suurim rõhk, vajaduse korral piirdeklapp): …

1.17.4.   Vahejahuti: jah/ei (10)

1.18.   Sisselaskesüsteem

Maksimaalne lubatud sisselaskealarõhk nominaalsel mootori pöörlemiskiirusel ja 100 % koormusel vastavalt eeskirjas

nr 24 kindlaksmääratud kasutamistingimustele … kPa

1.19.   Heitgaasisüsteem

Maksimaalne lubatud väljalaskeülerõhk nominaalsel mootori pöörlemiskiirusel ja 100 % koormusel vastavalt eeskirjas

nr 24 kindlaksmääratud kasutamistingimustele … kPa

Heitgaasisüsteemi maht: … dm3

2.   ÕHUSAASTE VASTASED MEETMED

2.1.   Karterigaaside ringlussevõtuseade (kirjeldus ja joonised): …

Õhusaaste vastane lisaseade (olemasolu korral ning kui seda ei mainita muudes punktides):

Katalüüsneutralisaator: jah/ei (10)

2.2.1.1.   Mark: …

2.2.1.2.   Tüüp: …

2.2.1.3.   Katalüüsneutralisaatorite ja elementide arv: …

2.2.1.4.   Katalüüsneutralisaatori(te) mõõtmed, kuju ja maht: …

2.2.1.5.   Katalüütilise reaktsiooni tüüp: …

2.2.1.6.   Väärismetallide üldkogus: …

2.2.1.7.   Suhteline kontsentratsioon: …

2.2.1.8.   Substraat (struktuur ja materjal): …

2.2.1.9.   Elementide tihedus: …

2.2.1.10.   Katalüüsneutralisaatori(te) korpuse tüüp: …

2.2.1.11.   Katalüüsneutralisaatori(te) paigutus (asukoht heitgaasitorustikus ja referentskaugus): …

Hapnikusensor: jah/ei (10)

2.2.2.1.   Mark: …

2.2.2.2.   Tüüp: …

2.2.2.3.   Paigutus: …

Õhu sissepuhe: jah/ei (10)

2.2.3.1.   Tüüp (õhuimpulss, õhupump jne): …

Heitgaasitagastus: jah/ei (10)

2.2.4.1.   Karakteristikud (voolu kiirus jne): …

Kübemepüüdur: jah/ei (10)

2.2.5.1.   Kübemepüüduri mõõtmed, kuju ja maht: …

2.2.5.2.   Kübemepüüduri tüüp ja ehitus: …

2.2.5.3.   Paigutus (referentskaugus heitgaasitorustikus): …

2.2.5.4.   Regenereerimismeetod või -süsteem, kirjeldus ja/või joonised: …

Muud süsteemid: jah/ei (10)

2.2.6.1.   Kirjeldus ja töö: …

3.   KÜTUSETOITESÜSTEEM

Diiselmootorid

3.1.1.   Kütusepump

Rõhk (11): … kPa või diagrammkarakteristik (10): …

Sissepritsesüsteem

Pump

3.1.2.1.1.   Mark (margid): …

3.1.2.1.2.   Tüüp (tüübid): …

3.1.2.1.3.   Tootlikkus: … mm3  (11) töötsükli kohta mootori pöörlemiskiirusel … min–1 pumba täiskoormuse puhul või diagrammkarakteristik (10)  (11): …

Märkida kasutatud meetod: mootoristendil ja/või pumbastendil (10)

Ülelaadimisrõhu regulaatori kasutamise korral esitada kütusetoite karakteristik ja ülelaadimisrõhu sõltuvus mootori pöörlemiskiirusest.

Eelsissepritse

3.1.2.1.4.1.   Eelsissepritse kõver (11): …

3.1.2.1.4.2.   Sissepritse püsiajastus (11): …

Sissepritsetorustik

3.1.2.2.1.   Pikkus: … mm

3.1.2.2.2.   Siseläbimõõt: … mm

Pihusti(d)

3.1.2.3.1.   Mark (margid): …

3.1.2.3.2.   Tüüp (tüübid): …

3.1.2.3.3.   Avanemisrõhk … kPa (11)

või diagrammkarakteristik (10)  (11): …

Pöörlemiskiiruse regulaator

3.1.2.4.1.   Mark (margid): …

3.1.2.4.2.   Tüüp (tüübid): …

3.1.2.4.3.   Kiirus, millest alates toimub täiskoormuse juures toitekatkestus: … min–1

3.1.2.4.4.   Maksimaalne pöörlemiskiirus tühikäigul: … min–1

3.1.2.4.5.   Pöörlemiskiirus tühikäigul: … min–1

Külmkäivitussüsteem

3.1.3.1.   Mark (margid): …

3.1.3.2.   Tüüp (tüübid): …

3.1.3.3.   Kirjeldus: …

Abikäivitusseade: …

3.1.3.4.1.   Mark: …

3.1.3.4.2.   Tüüp: …

Gaasimootorid (12)

3.2.1.   Kütus: maagaas/veeldatud naftagaas (10)

Rõhuregulaator(id) või aurusti(d)/rõhuregulaator(id) (11)

3.2.2.1.   Mark (margid): …

3.2.2.2.   Tüüp (tüübid): …

3.2.2.3.   Rõhualandusastmete arv: …

3.2.2.4.   Rõhk viimasel astmel: minimaalne … kPa, maksimaalne … kPa

3.2.2.5.   Põhireguleerimispunktide arv: …

3.2.2.6.   Tühikäigu reguleerimispunktide arv: …

3.2.2.7.   Eeskirja nr … kohase tüübikinnituse number …

Kütusetoitesüsteem: segamisseade/gaasipritse/vedelikupritse/otsepritse (10)

3.2.3.1.   Kütusesegu reguleerimine: …

3.2.3.2.   Süsteemi kirjeldus ja/või diagramm ning joonised: …

3.2.3.3.   Tüübikinnituse number: …

Segamisseade

3.2.4.1.   Arv: …

3.2.4.2.   Mark (margid): …

3.2.4.3.   Tüüp (tüübid): …

3.2.4.4.   Paigutus: …

3.2.4.5.   Reguleerimisvõimalused: …

3.2.4.6.   Tüübikinnituse number: …

Sissepritse sisselasketorustikku

3.2.5.1.   Sissepritse: ühepunktipritse/mitmepunktipritse (10)

3.2.5.2.   Sissepritse ajastus: pidev/samaaegne/järjestikune sissepritse (10)

Sissepritseseadmed

3.2.5.3.1.   Mark (margid): …

3.2.5.3.2.   Tüüp (tüübid): …

3.2.5.3.3.   Reguleerimisvõimalused: …

3.2.5.3.4.   Tüübikinnituse number: …

Toitepump (vajaduse korral): …

3.2.5.4.1.   Mark (margid): …

3.2.5.4.2.   Tüüp (tüübid): …

3.2.5.4.3.   Tüübikinnituse number: …

Pihusti(d): …

3.2.5.5.1.   Mark (margid): …

3.2.5.5.2.   Tüüp (tüübid): …

3.2.5.5.3.   Eeskirja nr … kohase tüübikinnituse number: …

Otsesissepritse

Pritsepump/rõhuregulaator (10)

3.2.6.1.1.   Mark (margid): …

3.2.6.1.2.   Tüüp (tüübid): …

3.2.6.1.3.   Sissepritse ajastus: …

3.2.6.1.4.   Tüübikinnituse number: …

Pihusti(d)

3.2.6.2.1.   Mark (margid): …

3.2.6.2.2.   Tüüp (tüübid): …

3.2.6.2.3.   Avanemisrõhk või diagrammkarakteristik (11): …

3.2.6.2.4.   Tüübikinnituse number: …

Elektrooniline kontrollplokk

3.2.7.1.   Mark (margid): …

3.2.7.2.   Tüüp (tüübid): …

3.2.7.3.   Reguleerimisvõimalused: …

Maagaasi eriseade

1. variant (ainult teatavatel kindla koostisega kütustel töötavate mootorite tüübikinnituse korral)

3.2.8.1.1.   Kütuse koostis:

metaan (CH4):

baassisaldus: … mool%

minimaalne sisaldus … mool%

maksimaalne sisaldus … mool%

etaan (C2H6):

baassisaldus: … mool%

minimaalne sisaldus … mool%

maksimaalne sisaldus … mool%

propaan (C3H8):

baassisaldus: … mool%

minimaalne sisaldus … mool%

maksimaalne sisaldus … mool%

butaan (C4H10):

baassisaldus: … mool%

minimaalne sisaldus … mool%

maksimaalne sisaldus … mool%

C5/C5+:

baassisaldus: … mool%

minimaalne sisaldus … mool%

maksimaalne sisaldus … mool%

hapnik (O2):

baassisaldus: … mool%

minimaalne sisaldus … mool%

maksimaalne sisaldus … mool%

inertsed gaasid (N2, He jne):

baassisaldus: … mool%

minimaalne sisaldus … mool%

maksimaalne sisaldus … mool%

Pihusti(d)

3.2.8.1.2.1.   Mark (margid):

3.2.8.1.2.2.   Tüüp (tüübid):

3.2.8.1.3.   Muud (vajaduse korral)

3.2.8.2.   2. variant (ainult teatavatel kindla koostisega kütustel töötavate mootorite tüübikinnituse korral)

4.   KÜTUSEJAOTUSFAASID

4.1.   Maksimaalne klapitõusukõrgus ning avanemis- ja sulgemisnurgad surnud punktide või samaväärsete näitajate suhtes: …

4.2.   Lävilõtk ja/või seadistuspiirkond (10): …

5.   SÜÜTESÜSTEEM (AINULT SÄDESÜÜTEMOOTORITE PUHUL)

5.1.   Süütesüsteemi tüüp:

komplektne süütepool ja -küünlad/eraldi süütepool ja -küünlad/süütepoolküünlad/muud (täpsustada) (10)

Süütekontrolliplokk

5.2.1.   Mark (margid): …

5.2.2.   Tüüp (tüübid): …

5.3.   Eelsissepritse kõver/eelsissepritse kaart (10)  (11): …

5.4.   Süüte ajastus (11): … kraadi enne ülemist surnud punkti pöörlemiskiirusel … min–1 ja maksimaalsel atmosfäärirõhul … kPa

Süüteküünlad

5.5.1.   Mark (margid): …

5.5.2.   Tüüp (tüübid): …

5.5.3.   Vahe seadistus: … mm

Süütepool(id)

5.6.1.   Mark (margid): …

5.6.2.   Tüüp (tüübid): …

6.   MOOTORI LISASEADMED

Mootor esitatakse katsetamiseks koos mootori tööks vajalike lisaseadmetega (näiteks ventilaator, veepump jne) vastavalt eeskirjas nr 24 kindlaksmääratud kasutamistingimustele.

6.1.   Katse ajaks paigaldatavad lisaseadmed

Kui lisaseadmete paigaldamine katsestendil ei ole võimalik või ei ole asjakohane, määratakse nende energiatarve ning lahutatakse see katsetsükli (katsetsüklite) ajal mõõdetud mootori üldvõimsusest.

6.2.   Katse ajaks eemaldatavad lisaseadmed

Katse ajaks eemaldatakse seadmed, mis on vajalikud ainult sõiduki tööks (näiteks õhukompressor, kliimaseade jne). Kui lisaseadmeid ei saa eemaldada, määratakse nende energiatarve ning liidetakse see katsetsükli (katsetsüklite) ajal mõõdetud mootori üldvõimsusele.

7.   LISATEAVE KATSETINGIMUSTE KOHTA

Kasutatud määrdeõli

7.1.1.   Mark: …

7.1.2.   Tüüp: …

Õli ja kütuse segu puhul märkida õli protsent segus): …

Mootori lisaseadmed (vajaduse korral)

Lisaseadmete energiatarve määratakse ainult juhul, kui,

mootorile ei ole paigaldatud mootori töötamiseks vajalikke lisaseadmeid

ja/või

mootorile on paigaldatud lisaseadmed, mis ei ole mootori töötamiseks vajalikud.

7.2.1.   Loetelu ja identifitseerimisandmed: …

7.2.2.   Energiatarve mitmesugustel mootori pöörlemiskiirustel:

Seadmed

Energiatarve (kW) mitmesugustel mootori pöörlemiskiirustel

Pöörlemiskiirus tühikäigul

Minimaalne pöörlemiskiirus

Maksimaalne pöörlemiskiirus

Pöörlemiskiirus A (13)

Pöörlemiskiirus B (13)

Pöörlemiskiirus C (13)

Referentskiirus (14)

P(a)

Mootori tööks vajalikud lisaseadmed

(lahutatakse mootori mõõdetud võimsusest)

vt punkt 6.1

 

 

 

 

 

 

 

P(b)

Mootori tööks mittevajalikud lisaseadmed

(liidetakse mootori mõõdetud võimsusele)

vt punkt 6.2

 

 

 

 

 

 

 

8.   MOOTORI JÕUDLUS

8.1.   Mootori pöörlemiskiirused (15)

Minimaalne pöörlemiskiirus (nlo): … min–1

Maksimaalne pöörlemiskiirus (nhi): … min–1

Euroopa statsionaarse katse tsükli ja Euroopa koormuskatsetsükli puhul

Pöörlemiskiirus tühikäigul: … min–1

Pöörlemiskiirus A: … min–1

Pöörlemiskiirus B: … min–1

Pöörlemiskiirus C: … min–1

Euroopa siirdekatsetsükli puhul

Referentskiirus: … min–1

8.2.   Mootori võimsus (mõõdetakse vastavalt eeskirjale nr 24), kW

 

Mootori pöörlemiskiirus

Pöörlemis kiirus tühikäigul

Pöörlemiskiirus A (13)

Pöörlemiskiirus B (13)

Pöörlemiskiirus C (13)

Referentskiirus (14)

P(m)

Katsestendil mõõdetud võimsus

 

 

 

 

 

P(a)

Katse ajaks paigaldatavate lisaseadmete energiatarve (punkt 6.1)

paigaldatud

paigaldamata

0

0

0

0

0

P(b)

Katse ajaks eemaldatavate lisaseadmete energiatarve (punkt 6.2)

paigaldatud

paigaldamata

0

0

0

0

0

P(n)

Mootori kasulik võimsus

= P(m) – P(a) + P(b)

 

 

 

 

 

Dünamomeetri seadistus (kW)

Euroopa statsionaarse katse tsükli, Euroopa koormuskatsetsükli ja Euroopa siirdekatsetsüklile vastava referentstsükli puhul peab dünamomeetri seadistus põhinema punktis 8.2 osutatud mootori kasulikul võimsusel P(n). Mootor on soovitatav katsestendile paigaldada netoseisundis. Sellisel juhul on P(m) ja P(n) identsed. Kui mootorit ei ole võimalik või otstarbekohane katsetada netoseisundis, korrigeeritakse dünamomeetri seadistust vastavalt netoseisundile eespool esitatud valemi abil.

8.3.1.   Euroopa statsionaarse katse tsükkel ja Euroopa koormuskatsetsükkel

Dünamomeetri seadistus arvutatakse 4. lisa 1. liite punktis 1.2 esitatud valemi abil.

Koormus protsentides

Mootori pöörlemiskiirus

Pöörlemis kiirus tühikäigul

Pöörlemiskiirus A

Pöörlemiskiirus B

Pöörlemiskiirus C

10

 

 

 

25

 

 

 

50

 

 

 

75

 

 

 

100

 

 

 

 

8.3.2.   Euroopa siirdekatsetsükkel

Kui mootorit ei katsetata netoseisundis, arvutatakse mõõdetud võimsus või mõõdetud tsüklitöö 4. lisa 2. liite punktis 2 kindlaksmääratud viisil ümber kasulikuks võimsuseks või kasulikuks tsüklitööks mootori valmistaja poolt kogu tsükli katseala kohta esitatud valemi abil, mille on kinnitanud tehniline teenistus.

1. LISA

1. liide

MOOTORIGA SEOTUD SÕIDUKIOSADE KARAKTERISTIKUD

1.   Sisselaskesüsteemi alarõhk nominaalsel mootori pöörlemiskiirusel

ning 100 % koormuse juures: … kPa

2.   Heitgaasisüsteemi ülerõhk nominaalsel mootori pöörlemiskiirusel

ning 100 % koormuse juures: … kPa

3.   Heitgaasisüsteemi maht: … cm3

4.   Mootori tööks vajalike lisaseadmete energiatarve vastavalt eeskirjas nr 24 kindlaksmääratud kasutamistingimustele.

Seadmed

Energiatarve (kW) mitmesugustel mootori pöörlemiskiirustel

Pöörlemiskiirus tühikäigul

Minimaalne pöörlemiskiirus

Maksimaalne pöörlemiskiirus

Pöörlemiskiirus A (16)

Pöörlemiskiirus B (16)

Pöörlemiskiirus C (16)

Referentskiirus (17)

P(a)

Mootori tööks vajalikud lisaseadmed

(lahutatakse mootori mõõdetud võimsusest)

vt 1. lisa, punkt 6.1

 

 

 

 

 

 

 

1. LISA

2. liide

MOOTORITÜÜPKONNA PÕHIKARAKTERISTIKUD

1.   ÜLDISED PARAMEETRID

1.1.   Töötsükkel: …

1.2.   Jahutusvahend: …

1.3.   Silindrite arv (18): …

1.4.   Üksiku silindri töömaht: …

1.5.   Õhu sisselaskeviis: …

1.6.   Põlemiskambri tüüp/ehitus: …

1.7.   Ventiilid ning sisse- ja väljalaskeaknad, paigutus, mõõtmed ja arv: …

1.8.   Toitesüsteem: …

1.9.   Süütesüsteem (gaasimootorid): …

1.10.   Muud omadused:

õhu vahejahuti (18): …

heitgaasitagastus (18): …

vee pihustamine/emulgeerimine (18): …

õhu sissepuhe (18): …

1.11.   Heitgaasi järeltöötlus (18): …

Identse (algmootori puhul madalaima) suhte tõestus:

süsteemi maht/kütusekulu töötsükli kohta vastavalt diagrammi (diagrammide) numbrile (numbritele): …

2.   TÜÜPKONNA MOOTORITE NIMEKIRI

Diiselmootorite tüüpkonna nimetus: …

2.1.1.   Tüüpkonna mootorite spetsifikaat:

 

 

 

 

 

Algmootor

Mootori tüüp

 

 

 

 

 

Silindrite arv

 

 

 

 

 

Nominaalne pöörlemiskiirus (min–1)

 

 

 

 

 

Kütusekulu ühe töötsükli kohta (mm3)

 

 

 

 

 

Nominaalne kasulik võimsus (kW)

 

 

 

 

 

Maksimaalsele pöördemomendile vastav kiirus (min–1)

 

 

 

 

 

Kütusekulu ühe töötsükli kohta (mm3)

 

 

 

 

 

Maksimaalne pöördemoment (Nm)

 

 

 

 

 

Minimaalne kiirus tühikäigul (min–1)

 

 

 

 

 

Silindri töömaht

(protsentides algmootori silindri töömahust)

 

 

 

 

100

Gaasimootori tüüpkonna nimetus …

2.2.1.   Tüüpkonna mootorite spetsifikaat:

 

 

 

 

 

Algmootor

Mootori tüüp

 

 

 

 

 

Silindrite arv

 

 

 

 

 

Nominaalne pöörlemiskiirus (min–1)

 

 

 

 

 

Kütusekulu ühe töötsükli kohta (mm3)

 

 

 

 

 

Nominaalne võimsus (kW)

 

 

 

 

 

Maksimaalsele pöördemomendile vastav kiirus (min–1)

 

 

 

 

 

Kütusekulu ühe töötsükli kohta (mm3)

 

 

 

 

 

Maksimaalne pöördemoment (Nm)

 

 

 

 

 

Minimaalne kiirus tühikäigul (min–1)

 

 

 

 

 

Silindri töömaht (protsentides algmootori silindri töömahust)

 

 

 

 

100

Süüteajastus

 

 

 

 

 

Heitgaasi tagastusvool

 

 

 

 

 

Õhupump jah/ei

 

 

 

 

 

Õhupumba tegelik vool

 

 

 

 

 

1. LISA

3. liide

TÜÜPKONNA MOOTORITÜÜPIDE PÕHIKARAKTERISTIKUD (19)

1.   MOOTORI KIRJELDUS

1.1.   Valmistaja: …

1.2.   Valmistaja mootorikood: …

1.3.   Töötsükkel: neljataktiline/kahetaktiline (20)

Silindrite arv ja paigutus: …

1.4.1.   Silindri läbimõõt: … mm

1.4.2.   Kolvi käik: … mm

1.4.3.   Tööjärjestus: …

1.5.   Mootori töömaht: … cm3

1.6.   Surveaste mahu järgi (21): …

1.7.   Põlemiskambri ja kolvipea joonis (joonised): …

1.8.   Sisse- ja väljalaskeakende minimaalne ristlõikepindala: … cm2

1.9.   Pöörlemiskiirus tühikäigul … min–1

1.10.   Maksimaalne kasulik võimsus: … kW pöörlemiskiirusel … min–1

1.11.   Mootori suurim lubatud pöörlemiskiirus: … min–1

1.12.   Maksimaalne üldpöördemoment: … Nm pöörlemiskiirusel … min–1

1.13.   Põlemissüsteem: survesüüde/sädesüüde (20)

1.14.   Kütus: diislikütus/veeldatud naftagaas/H-rühma maagaas/L-rühma maagaas/HL-rühma maagaas/etanool (19)

Jahutussüsteem

Vedelikjahutus

1.15.1.1.   Jahutusvedeliku tüüp: …

1.15.1.2.   Tsirkulatsioonipump (tsirkulatsioonipumbad): jah/ei (20)

1.15.1.3.   Karakteristikud või mark (margid) ja tüüp (tüübid) (vajaduse korral): …

1.15.1.4.   Ülekandesuhe (ülekandesuhted) (vajaduse korral): …

Õhkjahutus

1.15.2.1.   Ülelaadekompressor: jah/ei (20)

1.15.2.2.   Karakteristikud või mark (margid) ja tüüp (tüübid) (vajaduse korral): …

1.15.2.3.   Ülekandesuhe (ülekandesuhted) (vajaduse korral): …

Valmistaja poolt lubatud temperatuur

1.16.1.   Vedelikjahutus: maksimaalne temperatuur väljundil: … K

1.16.2.   Õhkjahutus: Referentspunkt: …

Maksimaalne temperatuur referentspunktis: … K

1.16.3.   Laaditud õhu maksimaalne temperatuur sisselaske vahejahuti väljundil (vajaduse korral) … K

1.16.4.   Maksimaalne heitgaasi temperatuur väljalasketorustiku välisääriku(te) või turboülelaaduri(te) juures: … K

1.16.5.   Kütuse temperatuur: minimaalne … K, maksimaalne … K

diiselmootorite puhul pritsepumba sisselaskeava juures, gaasimootorite puhul rõhuregulaatori viimasel astmel

1.16.6.   Kütuse rõhk: minimaalne … kPa, maksimaalne … kPa

rõhuregulaatori viimasel astmel, ainult maagaasil töötavate mootorite puhul.

1.16.7.   Määrdeõli temperatuur: minimaalne … K, maksimaalne … K

Ülelaadekompressor: jah/ei (20)

1.17.1.   Mark: …

1.17.2.   Tüüp: …

1.17.3.   Süsteemi kirjeldus (näiteks ülelaadimise suurim rõhk, vajaduse korral piirdeklapp): …

1.17.4.   Vahejahuti: jah/ei (20)

1.18.   Sisselaskesüsteem

Maksimaalne lubatud sisselaskealarõhk nominaalsel mootori pöörlemiskiirusel ja 100 % koormusel vastavalt eeskirjas nr 24 kindlaksmääratud kasutamistingimustele: … kPa

1.19.   Heitgaasisüsteem

Maksimaalne lubatud väljalaskeülerõhk nominaalsel mootori pöörlemiskiirusel ja 100 % koormusel vastavalt eeskirjas 24 kindlaksmääratud kasutamistingimustele: … kPa

Heitgaasisüsteemi maht: … cm3

2.   ÕHUSAASTE VASTASED MEETMED

2.1.   Karterigaaside ringlussevõtuseade (kirjeldus ja joonised): …

Õhusaaste vastane lisaseade (olemasolu korral ning kui seda ei mainita muudes punktides)

Katalüüsneutralisaator: jah/ei (20)

2.2.1.1.   Katalüüsneutralisaatorite ja elementide arv: …

2.2.1.2.   Katalüüsneutralisaatori(te) mõõtmed, kuju ja maht: …

2.2.1.3.   Katalüütilise reaktsiooni tüüp: …

2.2.1.4.   Väärismetallide üldkogus: …

2.2.1.5.   Suhteline kontsentratsioon: …

2.2.1.6.   Substraat (struktuur ja materjal): …

2.2.1.7.   Elementide tihedus: …

2.2.1.8.   Katalüüsneutralisaatori(te) korpuse tüüp: …

2.2.1.9.   Katalüüsneutralisaatori(te) paigutus (asukoht heitgaasitorustikus ja referentskaugus): …

Hapnikusensor: jah/ei (20)

2.2.2.1.   Tüüp: …

Õhu sissepuhe: jah/ei (20)

2.2.3.1.   Tüüp (õhuimpulss, õhupump jne): …

Heitgaasitagastus: jah/ei (20)

2.2.4.1.   Karakteristikud (voolu kiirus jne): …

Kübemepüüdur: jah/ei (20)

2.2.5.1.   Kübemepüüduri mõõtmed, kuju ja maht: …

2.2.5.2.   Kübemepüüduri tüüp ja ehitus: …

2.2.5.3.   Paigutus (referentskaugus heitgaasitorustikus): …

2.2.5.4.   Regenereerimismeetod või -süsteem, kirjeldus ja/või joonised: …

Muud süsteemid: jah/ei (20)

2.2.6.1.   Kirjeldus ja töö: …

3.   KÜTUSETOITESÜSTEEM

Diiselmootorid

3.1.1.   Kütusepump

Rõhk (21): … kPa või diagrammkarakteristik (20): …

Sissepritsesüsteem

Pump

3.1.2.1.1.   Mark (margid): …

3.1.2.1.2.   Tüüp (tüübid): …

3.1.2.1.3.   Tootlikkus: … mm3  (21) töötsükli kohta mootori pöörlemiskiirusel … min–1 pumba täiskoormuse puhul, või diagrammkarakteristik (20)  (21): …

Märkida kasutatud meetod: mootoristendil ja/või pumbastendil (20)

Ülelaadimisrõhu regulaatori kasutamise korral esitada kütusetoite karakteristik ja ülelaadimisrõhu sõltuvus mootori pöörlemiskiirusest.

Eelsissepritse

3.1.2.1.4.1.   Eelsissepritse kõver (21): …

3.1.2.1.4.2.   Sissepritse püsiajastus (21): …

Sissepritsetorustik

3.1.2.2.1.   Pikkus: … mm

3.1.2.2.2.   Siseläbimõõt: … mm

Pihusti(d)

3.1.2.3.1.   Mark (margid): …

3.1.2.3.2.   Tüüp (tüübid): …

3.1.2.3.3.   Avanemisrõhk … kPa (21)

või diagrammkarakteristik (20)  (21): …

Pöörlemiskiiruse regulaator

3.1.2.4.1.   Mark (margid): …

3.1.2.4.2.   Tüüp (tüübid): …

3.1.2.4.3.   Kiirus, millest alates toimub täiskoormuse juures toitekatkestus: … min–1

3.1.2.4.4.   Maksimaalne pöörlemiskiirus tühikäigul: … min–1

3.1.2.4.5.   Pöörlemiskiirus tühikäigul: … min–1

Külmkäivitussüsteem

3.1.3.1.   Mark (margid): …

3.1.3.2.   Tüüp (tüübid): …

3.1.3.3.   Kirjeldus: …

Abikäivitusseade: …

3.1.3.4.1.   Mark: …

3.1.3.4.2.   Tüüp: …

Gaasimootorid

3.2.1.   Kütus: maagaas/veeldatud naftagaas (20)

Rõhuregulaator(id) või aurusti(d)/rõhuregulaator(id) (20)

3.2.2.1.   Mark (margid): …

3.2.2.2.   Tüüp (tüübid): …

3.2.2.3.   Rõhualandusastmete arv: …

3.2.2.4.   Rõhk viimasel astmel: minimaalne … kPa, maksimaalne … kPa

3.2.2.5.   Põhireguleerimispunktide arv: …

3.2.2.6.   Tühikäigu reguleerimispunktide arv: …

3.2.2.7.   Tüübikinnituse number: …

Kütusetoitesüsteem: segamisseade/gaasipritse/vedelikupritse/otsepritse (20)

3.2.3.1.   Kütusesegu reguleerimine: …

3.2.3.2.   Süsteemi kirjeldus ja/või diagramm ning joonised: …

3.2.3.3.   Tüübikinnituse number: …

Segamisseade

3.2.4.1.   Arv: …

3.2.4.2.   Mark (margid): …

3.2.4.3.   Tüüp (tüübid): …

3.2.4.4.   Paigutus: …

3.2.4.5.   Reguleerimisvõimalused: …

3.2.4.6.   Tüübikinnituse number: …

Sissepritse sisselasketorustikku

3.2.5.1.   Sissepritse: ühepunktipritse/mitmepunktipritse (20)

3.2.5.2.   Sissepritse ajastus: pidev/samaaegne/järjestikune sissepritse (20)

Sissepritseseadmed

3.2.5.3.1.   Mark (margid): …

3.2.5.3.2.   Tüüp (tüübid): …

3.2.5.3.3.   Reguleerimisvõimalused: …

3.2.5.3.4.   Tüübikinnituse number: …

Toitepump (vajaduse korral): …

3.2.5.4.1.   Mark (margid): …

3.2.5.4.2.   Tüüp (tüübid): …

3.2.5.4.3.   Tüübikinnituse number: …

Pihusti(d): …

3.2.5.5.1.   Mark (margid): …

3.2.5.5.2.   Tüüp (tüübid): …

3.2.5.5.3.   Tüübikinnituse number: …

Otsesissepritse

Pritsepump/rõhuregulaator (20)

3.2.6.1.1.   Mark (margid): …

3.2.6.1.2.   Tüüp (tüübid): …

3.2.6.1.3.   Sissepritse ajastus: …

3.2.6.1.4.   Tüübikinnituse number: …

Pihusti(d)

3.2.6.2.1.   Mark (margid): …

3.2.6.2.2.   Tüüp (tüübid): …

3.2.6.2.3.   Avanemisrõhk või diagrammkarakteristik (21): …

3.2.6.2.4.   Tüübikinnituse number: …

Elektrooniline kontrollplokk

3.2.7.1.   Mark (margid): …

3.2.7.2.   Tüüp (tüübid): …

3.2.7.3.   Reguleerimisvõimalused: …

Maagaasi eriseade

Variant (ainult teatavatel kindla koostisega kütustel töötavate mootorite tüübikinnituse korral)

3.2.8.1.1.   Kütuse koostis:

metaan (CH4):

baassisaldus: … mool%

minimaalne sisaldus … mool%

maksimaalne sisaldus … mool%

etaan (C2H6):

baassisaldus: … mool%

minimaalne sisaldus … mool%

maksimaalne sisaldus … mool%

propaan (C3H8):

baassisaldus: … mool%

minimaalne sisaldus … mool%

maksimaalne sisaldus … mool%

butaan (C4H10):

baassisaldus: … mool%

minimaalne sisaldus … mool%

maksimaalne sisaldus … mool%

C5/C5+:

baassisaldus: … mool%

minimaalne sisaldus … mool%

maksimaalne sisaldus … mool%

hapnik (O2):

baassisaldus: … mool%

minimaalne sisaldus … mool%

maksimaalne sisaldus … mool%

inertsed gaasid (N2, He jne):

baassisaldus: … mool%

minimaalne sisaldus … mool%

maksimaalne sisaldus … mool%

Pihusti(d)

3.2.8.1.2.1.   Mark (margid): …

3.2.8.1.2.2.   Tüüp (tüübid): …

3.2.8.1.3.   Muud (vajaduse korral)

3.2.8.2.   2. variant (ainult teatavatel kindla koostisega kütustel töötavate mootorite tüübikinnituse korral)

4.   KÜTUSEJAOTUSFAASID

4.1.   Maksimaalne klapitõusukõrgus ning avanemis- ja sulgemisnurgad surnud punktide või samaväärsete näitajate suhtes: …

4.2.   Lävilõtk ja/või seadistuspiirkond (20): …

5.   SÜÜTESÜSTEEM (AINULT SÄDESÜÜTEMOOTORITE PUHUL)

5.1   Süütesüsteemi tüüp: komplektne süütepool ja -küünlad/eraldi süütepool ja -küünlad/süütepoolküünlad/muud (täpsustada) (20)

Süütekontrolliplokk

5.2.1.   Mark (margid): …

5.2.2.   Tüüp (tüübid): …

5.3.   Eelsissepritse kõver/eelsissepritse kaart (20)  (21): …

5.4.   Süüte ajastus (21): … kraadi enne ülemist surnud punkti pöörlemiskiirusel … min–1 ja maksimaalsel atmosfäärirõhul … kPa

Süüteküünlad

5.5.1.   Mark (margid): …

5.5.2.   Tüüp (tüübid): …

5.5.3.   Vahe seadistus: … mm

Süütepool(id)

5.6.1.   Mark (margid): …

5.6.2.   Tüüp (tüübid): …

LISA 2A

Image

Image

LISA 2B

Image

Image

3. LISA

TÜÜBIKINNITUSMÄRGISTUSE KUJUNDUS

(vt käesolev eeskiri, punkt 4.6)

TÜÜBIKINNITUS I (rida A).

(Vt käesolev eeskiri, punkt 4.6.3)

Mudel A

Ridades A esitatud heite piirnormide järgse tüübikinnitusega mootorid, mis töötavad diislikütusel või veeldatud naftagaasi küttel.

Image

Mudel B

Ridades A esitatud heite piirnormide järgse tüübikinnitusega mootorid, mis töötavad maagaasi küttel. Riigi tähisele järgnev liide näitab käesoleva eeskirja punkti 4.6.3.1 kohaselt määratletud kütuserühma.

Image

Kui mootoril/sõidukil on ülalkujutatud märk, tähendab see, et vastav mootori/sõiduki tüüp on kinnitatud Ühendkuningriigis (E11) vastavalt eeskirjale nr 49 ja on saanud tüübikinnitusnumbri 042439. Märk näitab, et tüübikinnitus anti vastavalt 04-seeria muudatusi sisaldava eeskirja nr 49 nõuetele, järgides selle eeskirja punktis 5.2.1 kindlaksmääratud asjakohaseid piirnorme.

TÜÜBIKINNITUS II (rida B1).

(Vt käesolev eeskiri, punkt 4.6.3)

Mudel C

Ridades B1 esitatud heite piirnormide järgse tüübikinnitusega mootorid, mis töötavad diislikütusel või veeldatud naftagaasi küttel.

Image

Mudel D

Ridades B1 esitatud heite piirnormide järgse tüübikinnitusega mootorid, mis töötavad maagaasi küttel. Riigi tähisele järgnev liide näitab käesoleva eeskirja punkti 4.6.3.1 kohaselt määratletud kütuserühma.

Image

Kui mootoril/sõidukil on ülalkujutatud märk, tähendab see, et vastav mootori/sõiduki tüüp on kinnitatud Ühendkuningriigis (E11) vastavalt eeskirjale nr 49 ja on saanud tüübikinnitusnumbri 042439. Märk näitab, et tüübikinnitus anti vastavalt 04-seeria muudatusi sisaldava eeskirja nr 49 nõuetele, järgides selle eeskirja punktis 5.2.1 kindlaksmääratud asjakohaseid piirnorme.

TÜÜBIKINNITUS III (rida B2).

(Vt käesolev eeskiri, punkt 4.6.3)

Mudel E

Ridades B2 esitatud heite piirnormide järgse tüübikinnitusega mootorid, mis töötavad diislikütusel või veeldatud naftagaasi küttel.

Image

Mudel F

Ridades B2 esitatud heite piirnormide järgse tüübikinnitusega mootorid, mis töötavad maagaasi küttel. Riigi tähisele järgnev liide näitab käesoleva eeskirja punkti 4.6.3.1 kohaselt määratletud kütuserühma.

Image

Kui mootoril/sõidukil on ülalkujutatud märk, tähendab see, et vastav mootori/sõiduki tüüp on kinnitatud Ühendkuningriigis (E11) vastavalt eeskirjale nr 49 ja on saanud tüübikinnitusnumbri 042439. Märk näitab, et tüübikinnitus anti vastavalt 04-seeria muudatusi sisaldava eeskirja nr 49 nõuetele, järgides selle eeskirja punktis 5.2.1 kindlaksmääratud asjakohaseid piirnorme.

TÜÜBIKINNITUS IV (rida C).

(Vt käesolev eeskiri, punkt 4.6.3)

Mudel G

Ridades C esitatud heite piirnormide järgse tüübikinnitusega mootorid, mis töötavad diislikütusel või veeldatud naftagaasi küttel.

Image

Mudel H

Ridades C esitatud heite piirnormide järgse tüübikinnitusega mootorid, mis töötavad maagaasi küttel. Riigi tähisele järgnev liide näitab käesoleva eeskirja punkti 4.6.3.1 kohaselt määratletud kütuserühma.

Image

Kui mootoril/sõidukil on ülalkujutatud märk, tähendab see, et vastav mootori/sõiduki tüüp on kinnitatud Ühendkuningriigis (E11) vastavalt eeskirjale nr 49 ja on saanud tüübikinnitusnumbri 042439. Märk näitab, et tüübikinnitus anti vastavalt 04-seeria muudatusi sisaldava eeskirja nr 49 nõuetele, järgides selle eeskirja punktis 5.2.1 kindlaksmääratud asjakohaseid piirnorme.

MOOTOR/SÕIDUK, MILLELE ON ANTUD ÜHE VÕI MITME TÄIENDAVA EESKIRJA JÄRGNE TÜÜBIKINNITUS

(Vt käesolev eeskiri, punkt 4.7)

Mudel I

Image

Kui mootoril/sõidukil on ülalkujutatud märk, tähendab see, et vastav mootori/sõiduki tüüp on kinnitatud Ühendkuningriigis (E11) vastavalt eeskirjale nr 49 (heitetase IV) ja eeskirjale nr 24 (22). Tüübikinnitusnumbrite esimesed kaks kohta näitavad, et eeskiri nr 49 sisaldas vastava tüübikinnituste andmise kuupäeval 04-seeria muudatusi ja eeskiri nr 24 sisaldas vastava tüübikinnituste andmise kuupäeval 03-seeria muudatusi.

4. LISA

KATSEPROTSEDUUR

1.   SISSEJUHATUS

Käesolevas lisas kirjeldatakse katsetatavatest mootoritest lähtuva gaasiliste saasteainete heite, kübemeheite ja suitsususe määramise meetodeid. Kirjeldatakse kolme katsetsüklit, mida tuleb rakendada vastavalt käesoleva eeskirja punktile 5.2:

1.1.1.   Euroopa statsionaarse katse tsükkel, mis koosneb 13 statsionaarsest faasist;

1.1.2.   Euroopa koormuskatsetsükkel, mis koosneb erinevatel mootori pöörlemiskiirustel sooritatavatest järjestikustest siirdekoormusfaasidest, mis on katseprotseduuri lahutamatud osad;

1.1.3.   Euroopa siirdekatsetsükkel, mis koosneb igal sekundil vahetuvatest siirdefaasidest.

1.2.   Katsed tehakse katsestendile kinnitatud ja dünamomeetriga ühendatud mootoriga.

1.3.   Mõõtmise põhimõte

Heitgaasis esineva mõõdetava heite hulka kuuluvad gaasilised saasteained (süsinikmonooksiid, summeeritud süsivesinikud ainult diiselmootoriga sooritatava Euroopa statsionaarse katse tsükli puhul, süsivesinikud, v.a metaan, ainult diisel- või gaasimootoriga sooritatava Euroopa siirdekatsetsükli puhul, metaan ainult gaasimootoriga sooritatava Euroopa siirdekatsetsükli puhul, lämmastiku oksiidid), tahked osakesed (diiselmootorid, gaasimootorid ainult etapil C) ja suits (ainult diiselmootoriga sooritatava Euroopa koormuskatsetsükli puhul). Peale selle kasutatakse sageli süsinikdioksiidi märgistusgaasina lahjenduse kindlakstegemiseks osa- ja täisvoolulahjendussüsteemide puhul. Heade inseneritavade kohaselt soovitatakse määramisvigade avastamiseks mõõta katse ajal süsinikdioksiidi üldtaset.

1.3.1.   Euroopa statsionaarse katse tsükkel

Heitgaasis esinevate saasteainete taset jälgitakse eelnevalt soojendatud mootori sätestatud järjestikuste tööetappide jooksul pidevalt, võttes proove lahjendamata heitgaasist. Katsetsükkel koosneb reast kiirus- ja võimsusfaasidest, mis hõlmavad diiselmootorite tüüpilise töövahemiku. Iga faasi jooksul määratakse kõikide saasteainete kontsentratsioonid, heitgaasivool ja efektiivvõimsus ning mõõdetud väärtused kaalutakse. Tahkete osakeste proov lahjendatakse konditsioneeritud välisõhuga. Kogu katsemenetluse jooksul võetakse üks proov, mis kogutakse sobivatele filtritele. Arvutatakse iga saasteaine kogus grammides ühe kilovatt-tunni kohta, nagu on kirjeldatud käesoleva lisa 1. liites. Peale selle mõõdetakse lämmastiku oksiidide sisaldus tehnilise teenistuse poolt valitud kolmes kontrollpiirkonnas asuvas punktis (23) /ning mõõdetud väärtusi võrreldakse väärtustega, mis on arvutatud valitud kontrollpunkte hõlmavate katsetsükli faaside alusel. Lämmastiku oksiidide kontrollimisega tagatakse motorist lähtuva heite kontrolli efektiivsus mootori tavapärases tööpiirkonnas.

1.3.2.   Euroopa koormuskatsetsükkel

Eelnevalt soojendatud mootorist lähtuv suitsusus määratakse sätestatud koormuskatses suitsususemõõturi abil. Katses tõstetakse mootori koormust püsikiirusel 10 %lisest 100 %lise koormuseni kolmel erineval mootori pöörlemiskiirusel. Lisaks sooritatakse katse tehnilise teenistuse (23) poolt valitud neljandal koormusastmel ning võrreldakse saadud väärtust eelmistel koormusastmetel leitud väärtustega. Suitsususe maksimaalne tase määratakse käesoleva lisa 1. liites kirjeldatud keskmistamisalgoritmi abil.

1.3.3.   Euroopa siirdekatsetsükkel

Eespool nimetatud saasteainete taset mõõdetakse eelnevalt soojendatud mootoriga sooritatava nõuetekohase siirdekatsetsükli ajal, mis põhineb peamiselt veoautodele ja bussidele paigaldatud võimsate mootorite maanteesõidurežiimil, kusjuures eelnevalt lahjendatakse kogu heitgaas konditsioneeritud välisõhuga. Kasutades mootori pöördemomendi ja pöörlemiskiirusega seotud tagasisidesignaale dünamomeetriliselt stendilt, integreeritakse võimsus katsetsükli aja järgi ning saadakse mootori kogu tsükli töö. NOx ja HC kontsentratsioonid tsükli ajal määratakse analüsaatorisignaalide integreerimise abil. CO, CO2 ja NMHC kontsentratsioonide määramiseks kasutatakse analüsaatorisignaalide integreerimist või proovivõttu kottidesse. Kübemeheite mõõtmiseks kogutakse proportsionaalne proov nõuetekohastele filtritele. Saasteainete heite massi arvutamiseks määratakse lahjendatud heitgaasi voolu kiirus katsetsükli jooksul. Heite massi väärtused jagatakse mootori tööga ning saadakse iga saasteaine heite kogus grammides ühe kilovatt-tunni kohta, nagu on kirjeldatud käesoleva lisa 2. liites.

2.   KATSETE KEHTIVUSE TINGIMUSED

2.1.   Mootori katsetamise tingimused

2.1.1.   Mõõdetakse mootorisse siseneva õhu absoluutne temperatuur (Ta) kelvinites ja kuiva õhu rõhk (ps) kilopaskalites (kPa) ning määratakse parameeter F järgmistel tingimustel:

a)

diiselmootorid:

Ülelaadeta ja mehaanilise ülelaadega mootorid:

Formula

Turboülelaaduriga mootorid siseneva õhu jahutusega või ilma:

Formula

b)

gaasimootorid:

Formula

2.1.2.   Katse kehtivus

Katse tunnistatakse kehtivaks, kui parameeter F on järgmistes piirides:

0,96 ≤ F ≤ 1,06

2.2.   Vahejahutiga mootorid

Ülelaadeõhu temperatuur registreeritakse ning deklareeritud maksimaalsele võimsusele vastava kiiruse ja täiskoormuse puhul võib see erineda 1. lisa 1. liite punktis 1.16.3 kindlaksmääratud ülelaadeõhu maksimaalsest temperatuurist ± 5 K võrra. Jahutusagendi temperatuur peab olema vähemalt 293 K (20 °C).

Kui kasutatakse katseseadesüsteemi või välist ülelaadekompressorit, võib deklareeritud maksimaalsele võimsusele vastava kiiruse ja täiskoormuse puhul ülelaadeõhu temperatuur erineda 1. lisa punktis 1.16.3 kindlaksmääratud maksimaalsest ülelaadeõhu temperatuurist ± 5 K võrra. Eespool esitatud nõuete täitmiseks tehtud vahejahuti seadistust tuleb kasutada kogu katsetsükli jooksul.

2.3.   Mootori õhusisselaskesüsteem

Deklareeritud maksimaalsele võimsusele vastaval pöörlemiskiirusel ja täiskoormusel töötava mootori puhul peab õhusisselaskesüsteemi voolutakistus tagama ülemisele piirnormile vastava rõhu täpsusega ± 100 Pa.

2.4.   Mootori heitgaasisüsteem

Deklareeritud maksimaalsele võimsusele vastaval pöörlemiskiirusel ja täiskoormusel töötava mootori puhul peab heitgaasisüsteem tagama heitgaasi üleõhu ülemisele piirnormile vastava rõhu täpsusega ±1 000 Pa, kusjuures heitgaasisüsteemi maht ei tohi erineda valmistaja poolt kindlaksmääratud väärtusest enam kui ± 40 %. Katseseadesüsteemi võib kasutada juhul, kui see vastab mootori tegelikele töötingimustele. Heitgaasisüsteem peab vastama 4. lisa 4. liite punktis 3.4 ja 4. lisa 6. liite punktis 2.2.1 (EP) ning punktis 2.3.1 (EP) sätestatud heitgaasi proovivõtunõuetele.

Heitgaasi järeltöötlussüsteemiga varustatud mootori puhul peab katses kasutatava väljalasketoru läbimõõt vastama kasutuselolevate seadmete vähemalt nelja väljalasketoru läbimõõdule, mis asuvad järeltöötlusseadme jaoks mõeldud laiendussektsiooni algusosa sisselaskeavast ülesvoolu. Väljalasketorustiku ääriku või turboülelaaduri väljalaskeava ja heitgaasi järeltöötlusseadme vaheline kaugus peab vastama sõiduki kontuurkujutisel või valmistaja spetsifikaadis ettenähtud kaugusele. Heitgaasi ülerõhu või piiriku suhtes kehtivad samad eespool nimetatud kriteeriumid ning neid võib reguleerida ventiiliga. Katalüsaatorita katse ning mootori kaardistamise ajaks võib järeltöötlusseadme mahuti eemaldada ning asendada samaväärse inaktiivset katalüsaatorikandjat sisaldava mahutiga.

2.5.   Jahutussüsteem

Mootori jahutamiseks kasutatakse süsteemi, mis on piisava mahuga, et tagada mootori valmistaja poolt ettenähtud normaalsed töötemperatuurid.

2.6   Määrdeõlid

Katses kasutatavate määrdeõlide spetsifikaadid registreeritakse ning esitatakse koos katsetulemustega vastavalt 1. lisa punktile 7.1.

2.7.   Kütus

Kütusena kasutatakse lisas 5, 6 või 7 lisas kindlaksmääratud etalonkütuseid.

Kütuse temperatuuri ja selle mõõtmise punkti määrab kindlaks valmistaja 1. lisa punktis 1.16.5 kindlaksmääratud piirides. Kütuse temperatuur peab olema vähemalt 306 K (33 °C). Kui kütuse temperatuur ei ole kindlaks määratud, peab see toitesüsteemi sisselaskeava juures olema 311 ± 5 K (38 ± 5 °C).

Maagaasil ja veeldatud naftagaasil töötavate mootorite puhul peavad kütuse temperatuur ja selle mõõtmise punkt olema 1. lisa punktis 1.16.5 ettenähtud piirides või juhul, kui ei ole tegemist algmootoriga, 1 lisa 3. liite punktis 1.16.5 ettenähtud piirides.

2.8.   Heitgaasi järeltöötlussüsteemi katsetamine

Heitgaasi järeltöötlussüsteemiga varustatud mootori katsetamisel peavad katsetsüklis (katsetsüklites) mõõdetud heitetasemed olema representatiivsed sõidu ajal esinevate heitetasemete suhtes. Kui representatiivsust ei ole võimalik saavutada ühe katsetsükliga (näiteks perioodiliselt regenereeritavad kübemefiltrid), tuleb sooritada mitu katsetsüklit ning katsetulemused keskmistada ja/või kaaluda. Vastavalt headele inseneritavadele, lepivad mootori valmistaja ja tehniline teenistus kokku täpse menetluskorra suhtes.

4. LISA

1. liide

EUROOPA STATSIONAARSE KATSE TSÜKKEL JA EUROOPA KOORMUSKATSETSÜKKEL

1.   MOOTORI JA DÜNAMOMEETRI SEADISTAMINE

1.1.   Mootori pöörlemiskiiruste A, B ja C määramine

Mootori pöörlemiskiirused A, B ja C kehtestab valmistaja kooskõlas järgmiste sätetega.

Maksimaalne pöörlemiskiirus nhi määratakse arvutamise teel ning see vastab 70 %le deklareeritud maksimaalsest efektiivvõimsusest P(n), nagu on kindlaks määratud 1. lisa punktis 8.2. nhi on suurim mootori pöörlemiskiirus, mis vastab sellele võimsuse väärtusele võimsuskõveral.

Minimaalne pöörlemiskiirus nlo määratakse arvutamise teel ning see vastab 50 %le deklareeritud maksimaalsest efektiivvõimsusest P(n), nagu on kindlaks määratud 1. lisa punktis 8.2. nlo on väikseim mootori pöörlemiskiirus, mis vastab sellele võimsuse väärtusele võimsuskõveral.

Mootori pöörlemiskiirused A, B ja C arvutatakse järgmiselt:

pöörlemiskiirus A

=

nlo + 25 % (nhi – nlo)

pöörlemiskiirus B

=

nlo + 50 % (nhi – nlo)

pöörlemiskiirus C

=

nlo + 75 % (nhi – nlo)

Mootori pöörlemiskiiruste A, B ja C kontrollimiseks võib kasutada ühte järgmistest meetoditest.

a)

Mootori võimsuse kontrollimisel eeskirja nr 24 kohaselt tehakse nhi ja nlo täpseks määramiseks mõõtmised täiendavates katsepunktides. Maksimaalne efektiivvõimsus, nhi ja nlo määratakse võimsuskõvera alusel ning mootori pöörlemiskiirused A, B ja C arvutatakse eespool esitatud sätete kohaselt.

b)

Mootor kaardistatakse kogu koormuskõvera ulatuses alates maksimaalsest koormuseta kiirusest kuni tühikäigule vastava pöörlemiskiiruseni, vähemalt 5 mõõtepunktis pöörete arvu 1 000 min–1 kohta ning mõõtepunktides vahemikus ± 50 min–1 deklareeritud maksimaalse võimsuse pöörlemiskiirusel. Maksimaalne võimsus, nhi ja nlo määratakse kõnealusel kaardistamiskõveral ning mootori pöörlemiskiirused A, B ja C arvutatakse eespool esitatud sätete kohaselt.

Kui mõõdetud mootori pöörlemiskiirused A, B ja C asuvad valmistaja poolt ettenähtud pöörlemiskiiruste vahemikus täpsusega ± 3 %, tehakse heitetaseme katsed valmistaja poolt ettenähtud pöörlemiskiirustel. Kui mõni pöörlemiskiirus ületab hälbe, siis kasutatakse heitetaseme katses mõõdetud mootorikiirusi.

1.2.   Dünamomeetri seadistuste määramine

Pöördemomendi kõver täiskoormusel määratakse eksperimentaalselt, eri katsemooduste pöördemomendiväärtuste arvutamiseks puhastingimustel, nagu on kindlaks määratud II lisa 1.liite punktis 8.2. Mootori lisaseadmete (kui neid kasutatakse) kasutatav võimsus võetakse arvesse. Igale katserežiimile vastav dünamomeetri seadistus arvutatakse järgmistest valemitest:

Formula

kui katsetamine toimub netoseisundis

Formula

kui katsetamine ei toimu netoseisundis

kus:

s

=

dünamomeetri seadistus, kW

P(n)

=

mootori efektiivvõimsus, nagu on esitatud 1. lisa 1. liite punktis 8.2, kW

L

=

osakoormus punkti 2.7.1 kohaselt, %

P(a)

=

1 lisa 1. liite punkti 6.1 kohaselt paigaldatud lisaseadmete energiatarve

P(b)

=

II lisa 1. liite punkti 6.1 kohaselt eemaldatud lisaseadmete energiatarve

2.   EUROOPA STATSIONAARSE KATSE TSÜKLI PROTSEDUUR

Valmistaja taotlusel võib mootori ja heitgaasisüsteemi mõõtetsüklile eelnevaks konditsioneerimiseks teha katalüsaatorita katse.

2.1.   Proovivõtufiltrite ettevalmistamine

Vähemalt tund enne katset asetatakse iga filter (filtrite paar) suletud, kuid tihenduseta Petri tassi ning pannakse kaalukambrisse stabiliseeruma. Stabiliseerumisperioodi lõpus kaalutakse iga filter (filtrite paar) ning registreeritakse omakaal. Seejärel hoitakse filtrit (filtrite paari) suletud Petri tassis või tihendatud filtrialusel kuni kasutamiseni katses. Kui filtrit (filtrite paari) ei kasutata kaheksa tunni jooksul pärast kaalukambrist väljavõtmist, tuleb see enne kasutamist uuesti konditsioneerida ja kaaluda.

2.2.   Mõõteseadmete paigaldamine

Mõõteriistad ja proovivõtturid tuleb nõuetekohaselt paigaldada. Kui heitgaasi lahjendamiseks kasutatakse täisvoolulahjendussüsteemi, tuleb süsteemiga ühendada väljalasketoru.

2.3.   Lahjendussüsteemi ja mootori käivitamine

Lahjendussüsteem ja mootor käivitatakse ning neid soojendatakse vastavalt valmistaja soovitustele ja headele inseneritavadele, kuni kõik temperatuurid ja rõhud on efektiivvõimsusel stabiliseerunud.

2.4.   Tahkete osakeste proovivõtusüsteemi käivitamine

Tahkete osakeste proovivõtusüsteem käivitatakse ja see töötab möödavoolurežiimil. Lahjendusõhu kübemefooni taseme saab määrata lahjendusõhu juhtimise teel läbi kübemefiltrite. Filtreeritud lahjendusõhu kasutamise korral võib teha ühe mõõtmise kas enne või pärast katset. Filtreerimata lahjendusõhu puhul võib mõõtmised teha katsetsükli alguses ja lõpus ning arvutada keskmised väärtused.

2.5.   Lahjenduse reguleerimine

Lahjendusõhu vool reguleeritakse selliselt, et lahjendatud heitgaasi temperatuur vahetult enne põhifiltrit ei oleks ühegi katsefaasi puhul üle 325 K (52 °C). Lahjendusaste (q) peab olema vähemalt 4.

Süsteemide puhul, milles lahjendusaste määratakse CO2 või NOx kontsentratsiooni mõõtmise teel, tuleb lahjendusõhu CO2 või NOx sisaldust mõõta iga katse alguses ja lõpus. Lahjendusõhu CO2 ja NOx taustkontsentratsiooni enne ja pärast katset tehtud mõõtmiste vahe peab olema vahemikus vastavalt 100 m–1 või 5 m–1

2.6.   Analüsaatori kontrollimine

Reguleeritakse välja saasteaineanalüsaatori nullnäit ja skaalaintervall.

2.7.   Katsetsükkel

2.7.1.   Mootori dünamomeetrilisel katsetamisel kasutatakse järgmist 13-faasilist tsüklit:

Faasi number

Pöörlemiskiirus

Osakoormus, %

Kaalutegur

Faasi kestus

1

tühikäik

0.15

4 minutit

2

A

100

0,08

2 minutit

3

B

50

0.10

2 minutit

4

B

75

0.10

2 minutit

5

A

50

0,05

2 minutit

6

A

75

0,05

2 minutit

7

A

25

0,05

2 minutit

8

B

100

0,09

2 minutit

9

B

25

0.10

2 minutit

10

C

100

0,08

2 minutit

11

C

25

0,05

2 minutit

12

C

75

0,05

2 minutit

13

C

50

0,05

2 minutit

2.7.2.   Katsefaaside järjestus

Käivitatakse katsetsükkel. Katse tehakse punktis 2.7.1 ettenähtud faasinumbrite järjekorras.

Mootor töötab iga faasi puhul ettenähtud aja, kusjuures mootori pöörlemiskiiruse ja koormuse muutmine viiakse lõpule esimese 20 sekundi jooksul. Ettenähtud pöörete arvu hoitakse täpsusega ± 50 min–1 ja ettenähtud pöördemomenti hoitakse täpsusega ± 2 % katsekiirusele vastavast suurimast pöördemomendist.

Valmistaja taotlusel võib katsetsü klit korrata nii palju kordi, kui on vaja piisava kübememassi kogumiseks filtrile. Valmistaja peab esitama andmete hindamis- ja arvutamisprotseduuri üksikasjaliku kirjelduse. Gaasilised saasteained määratakse ainult esimese katsetsükli puhul.

2.7.3.   Analüsaatori reageering

Analüsaatorite reageeringud salvestatakse lintmeeriku abil või mõõdetakse samaväärse andmesalvestussüsteemi abil, kusjuures heitgaas voolab läbi analüsaatorite kogu katsetsükli jooksul.

2.7.4.   Kübemeproovide võtmine

Kogu katseprotseduuri jooksul kasutatakse ühte paari filtreid (põhi- ja abifiltrid, vt 4. lisa, 4. liide). Katsetsükli puhul kindlaksmääratud kaalutegureid arvestatakse heitgaasi massivooluga proportsionaalse proovi võtmise abil tsükli igas üksikus faasis. See on võimalik proovi voolukiiruse, proovivõtuaja ja/või lahjendusastme reguleerimise teel nii, et oleks täidetud punktis 5.6 esitatud efektiivsete kaalutegurite kriteerium.

Faasi proovivõtuaeg peab olema vähemalt 4 sekundit kaaluteguri iga 0,01 ühiku kohta. Proovivõtt peab igas faasi puhul toimuma võimalikult faasi lõpus. Tahkete osakeste proovi võtmine ei tohi lõppeda varem kui 5 sekundit enne faasi lõppu.

2.7.5.   Mootoriga seotud tingimused

Mootori pöörlemiskiirust ja koormust, siseneva õhuvoolu temperatuuri ja alarõhku, heitgaasi temperatuuri ja ülerõhku, kütusevoolu ja õhu- või heitgaasivoolu, ülelaadeõhu temperatuuri, kütuse temperatuuri ja niiskust registreeritakse iga faasi puhul, kusjuures pöörlemiskiiruse ja koormusega seotud nõuded (vt punkt 2.7.2) peavad olema täidetud tahkete osakeste proovivõtu ajal, kuid igal juhul iga faasi viimase minuti kestel.

Salvestada tuleb kõik arvutamiseks vajalikud lisaandmed (vt punktid 4 ja 5).

2.7.6.   NOx kontrollimine mõõtepiirkonnas

NOx kontrollimine mõõtepiirkonnas peab toimuma vahetult pärast 13. faasi. Enne mõõtmiste algust konditsioneeritakse mootorit 13. faasi režiimil kolme minuti jooksul. Erinevates tehnilise teenistuse poolt valitud mõõtmispiirkonna punktides tehakse kolm mõõtmist (24). Iga mõõtmise jaoks ettenähtud aeg on kaks minutit.

Mõõtmisprotseduur on identne lämmastikoksiidide mõõtmise protseduuriga tsükli 13. faasis ning see sooritatakse käesoleva liite punktide 2.7.3, 2.7.5 ja 4.1 ning 4. lisa 4. liite punkti 3 kohaselt.

Arvutused tehakse punkti 4 kohaselt.

2.7.7.   Analüsaatorite korduvkontroll

Pärast heitetaseme määramist tuleb analüsaatorit uuesti kontrollida, kasutades nullgaasi ja sama võrdlusgaasi. Katse loetakse kehtivaks, kui enne ja pärast katset saadud tulemuste vahe on alla 2 % võrdlusgaasi heitetaseme väärtusest.

3.   EUROOPA KOORMUSKATSETSÜKLI PROTSEDUUR

3.1.   Mõõteseadmete paigaldamine

Suitsususemõõtur ja proovivõtturid, kui neid kasutatakse, paigaldatakse summuti või järeltöötlusseadme (olemasolu korral) taha seadme valmistaja poolt kindlaksmääratud üldise paigaldamisprotseduuri kohaselt. Peale selle järgitakse vajaduse korral ISO IDS 11614 10. jaotise nõudeid..

Enne nullpunkti ja skaala maksimaalväärtuse kontrollimist tuleb suitsususemõõturit seadme valmistaja soovituste kohaselt soojendada ja stabiliseerida. Kui suitsususemõõtur on varustatud mõõteseadme optika tahmumist vältiva õhu läbipuhumise süsteemiga, aktiveeritakse ka see süsteem ning reguleeritakse valmistaja soovituste kohaselt

3.2.   Suitsususemõõturi kontrollimine

Nullväärtuse ja skaala maksimaalväärtuse kontroll tehakse suitsususe registreerimisrežiimis, sest suitsususe skaalal on kaks täpselt määratletavat kalibreerimispunkti, suitsusus 0 % ja suitsusus 100 %. Seejärel, kui seade on k-näidu registreerimisrežiimile tagasi reguleeritud, arvutatakse täpne valguse neeldumistegur mõõdetud suitsususe ja suitsususemõõturi valmistaja poolt esitatud LA väärtuse alusel.

Varjestamata valgusvihu puhul reguleeritakse suitsususemõõturi näit väärtusele 0,0 ± 1,0 %. Kui valgusvihk on enne vastuvõtjat varjestatud, reguleeritakse näit suitsususe väärtusele 100,0 % ± 1,0 %.

3.3.   Katsetsükkel

3.3.1.   Mootori konditsioneerimine

Mootorit ja süsteemi soojendatakse maksimaalvõimsusel, et stabiliseerida mootori parameetrid valmistaja soovituse kohaselt. Eelkonditsioneerimisfaas väldib eelmisest katsest väljalaskesüsteemi jäänud jääkide mõju mõõtmise tulemustele.

Kui mootor on stabiliseeritud, alustatakse tsüklit 20 ± 2 sekundit pärast eelkonditsioneerimisfaasi. Valmistaja taotlusel võib täiendavaks konditsioneerimiseks teha enne mõõtmistsüklit katalüsaatorita katse.

3.3.2.   Katsefaaside järjestus

Katse koosneb kolmest järjestikusest koormusastmest 4. lisa punktis 1.1 kindlaksmääratud kolmel mootori pöörlemiskiirusel A (1. tsükkel), B (2. tsükkel) ja C (3. tsükkel), millele järgneb 4. tsükkel tehnilise teenistuse poolt kontrollpiirkonnas valitud pöörlemiskiirusel ning koormuste vahemikus 10 %–100 % valitud koormusastmel (24) Katsemootori dünamomeetriline katsetamine toimub joonisel 3 esitatud järjestuses.

Image

a)

Mootor töötab mootori pöörlemiskiirusel A ja 10 % koormusel 20 ± 2 sekundit. Ettenähtud kiirus hoitakse täpsusega ± 20 min–1 ning ettenähtud pöördemomenti täpsusega ± 2 % katsekiirusele vastavast maksimaalsest pöördemomendist.

b)

Eelmise etapi lõpus viiakse pöörlemiskiirust reguleeriv kang kiiresti täielikult avatud asendisse ning hoitakse selles asendis 10 ± 1 sekundit. Rakendatakse dünamomeetri koormust, mis on vajalik mootori pöörlemiskiiruse hoidmiseks täpsusega ± 150 min–1 kolme sekundi jooksul ning ± 20 min–1 ülejäänud etapi jooksul.

c)

Alapunktides a ja b kirjeldatud järjestust korratakse kaks korda.

d)

Pärast kolmanda koormusastme lõppu reguleeritakse mootor 20 ± 2 sekundi jooksul pöörlemiskiirusele B ning koormusele 10 %.

e)

Alapunktide a–c järjestust rakendatakse pöörlemiskiirusel B töötava mootori puhul.

f)

Pärast kolmanda koormusastme lõppu reguleeritakse mootor 20 ± 2 sekundi jooksul pöörlemiskiirusele C ning koormusele 10 %.

g)

Alapunktide a–c järjestust rakendatakse pöörlemiskiirusel C töötava mootori puhul.

h)

Pärast kolmanda koormusastme lõppu reguleeritakse mootor 20 ± 2 sekundi jooksul valitud pöörlemiskiirusele ning koormusele üle 10 %.

i)

Alapunktide a–c järjestust rakendatakse valitud pöörlemiskiirusel töötava mootori puhul.

3.4.   Katsetsükli valideerimine

Suitsususe keskmiste väärtuste suhtelised standardhälbed iga kontrollpöörlemiskiiruse juures (SVA, SVB, SVC, mis on arvutatud käesoleva liite punkti 6.3.3 kohaselt igal järjestikusel koormusastmel vastavalt igale kontrollpöörlemiskiirusele) peavad olema alla 15 % keskmisest väärtusest või alla 10 % käesoleva eeskirja tabelis nr 1 esitatud piirväärtusest, olenevalt sellest, kumb väärtus on suurem. Suurema erinevuse korral korratakse järjestust, kuni kolm järjestikust koormusastet vastavad valiidsuskriteeriumidele.

3.5.   Suitsususemõõturi korduvkontroll

Pärast katsetamist ei tohi suitsususemõõturi nulltaseme hälve ületada ± 5,0 % käesoleva eeskirja tabelis nr 1 esitatud piirväärtusest.

4.   GAASILISTE SAASTEAINETE KONTSENTRATSIOONIDE ARVUTAMINE

4.1.   Andmete hindamine

Gaasiliste saasteainete kontsentratsioonide hindamiseks arvutatakse meeriku näidu keskmine väärtus iga faasi viimase 30 sekundi jooksul ning meeriku näidu keskmiste väärtuste ja vastavate kalibreerimisandmete põhjal määratakse igas katsefaasis süsivesinike (HC), süsinikmonooksiidi (CO) ja lämmastiku oksiidide (NOx) keskmised kontsentratsioonid (conc). Kasutada võib ka teistsugust registreerimisviisi, kui see kindlustab samaväärsete andmete saamise.

Lämmastikoksiidide (NOx) taseme kontrollimisel kontrollpiirkonnas kohaldatakse eespool nimetatud nõudeid ainult lämmastikoksiidide (NOx) suhtes.

Heitgaasivoog GEXHW või lahjendatud heitgaasivoog GTOTW, kui seda kasutatakse, määratakse 4. lisa 4. liite punkti 2.3 kohaselt.

4.2.   Kuivalt gaasilt niiskele ülemineku tegurid

Kui kontsentratsiooni ei mõõdetud niiskes heitgaasis, arvutatakse mõõdetud kontsentratsioon ümber niiskele gaasile järgmiste valemite abil.

conc(wet) = KW × conc(dry)

Lahjendamata heitgaasi puhul:

Formula

ja

Formula

Lahjendatud heitgaasi puhul:

Formula

või

Formula

Lahjendusõhk:

Sisselastav õhk

(kui see erineb lahjendusõhust):

KW,d = 1 – KW1

KW,a = 1 – KW2

Formula

Formula

Formula

Formula

kus:

Ha, Hd

=

vee kogus grammides 1 kg kuiva õhu kohta

Rd, Ra

=

lahjendusõhu/siseneva õhu suhteline niiskus, %

pd, pa

=

lahjendusõhu/siseneva õhu küllastunud auru rõhk, kPa

pB

=

kogu õhurõhk, kPa

4.3.   Atmosfääriõhu niiskust ja temperatuuri arvestavad NOx taseme parandustegurid

Kuna NOx heite tase sõltub atmosfääritingimustest, korrigeeritakse NOx kontsentratsiooni ümbritseva õhu niiskust ja temperatuuri arvestavate parandustegurite abil, mida väljendavad järgmised valemid:

Formula

kus:

A

=

0,309 GFUEL/GAIRD – 0,0266

B

=

–0,209 GFUEL/GAIRD + 0,00954

Ta

=

õhutemperatuur, K

Ha

=

siseneva õhu niiskus (vee kogus grammides 1 kg kuiva õhu kohta):

Formula

Ra

=

siseneva õhu suhteline niiskus, %

pa

=

siseneva õhu küllastunud auru rõhk, kPa

pB

=

kogu atmosfäärirõhk, kPa

4.4.   Saasteainete massivoolukiiruste arvutamine

Eeldades, et heitgaasi tihedus on 1,293 kg/m3, temperatuur 273 K (0 °C) ja rõhk 101,3 kPa, arvutatakse saasteainete massivoolukiirused (g/h) iga faasi puhul järgmiselt:

1)

=

NOx mass

=

0,001587 × NOx conc × KH,D × GEXHW

2)

=

COmass

=

0,000966 × COconc × GEXHW

3)

=

HCmass

=

0,000479 × HCconc × GEXHW

kus NOx conc, COconc, HCconc  (25) on punkti 4.1 kohaselt määratud keskmised kontsentratsioonid (ppm) lahjendamata heitgaasis.

Gaasiliste saasteainete mittekohustusliku määramise puhul täisvoolulahjendussüsteemi abil kasutatakse järgmisi valemeid:

1)

=

NOx mass

=

0,001587 × NOx conc × KH,D × GTOTW

2)

=

COmass

=

0,000966 × COconc × GTOTW

3)

=

HCmass

=

0,000479 × HCconc × GTOTW

kus NOx conc, COconc, HCconc  (25) on iga faasi puhul 4. lisa 2. liite punkti 4.3.1.1 kohaselt määratud keskmised taustkorrigeeritud kontsentratsioonid (ppm) lahjendatud heitgaasis.

4.5.   Heite erimassi arvutamine

Iga saasteaine heite erimass (g/kWh) arvutatakse eraldi järgmiste valemite abil:

Formula

Formula

Formula

Nendes valemites esinevad kaalutegurid (WF) leitakse punkti 2.7.1 kohaselt.

4.6.   Piirkonna kontrollväärtuste arvutamine

NOx heite tase mõõdetakse ja arvutatakse vastavalt punktile 4.6.1 kolmes punkti 2.7.6 kohaselt valitud kontrollpunktis ning vastavalt punktile 4.6.2 määratakse see ka igale kontrollpunktile lähimate katsetsükli faaside interpoleerimise teel. Mõõdetud väärtusi võrreldakse seejärel interpoleeritud väärtustega vastavalt punktile 4.6.3.

4.6.1.   Heite erimassi arvutamine

NOx heite erimass iga kontrollpunkti (Z) puhul arvutatakse järgmiselt:

NOx mass,Z

=

0,001587 × NOx conc,Z × KH,D × GEXHW

NOx,Z

=

NOx mass,Z / P(n)Z

4.6.2.   Heitetaseme arvutamine katsetsükli andmete põhjal

Iga kontrollpunkti puhul arvutatakse NOx heite tase nelja vastavale kontrollpunktile lähima katsetsükli faasi interpoleerimise teel, nagu on näidatud joonisel 4. Nende katsetsükli faaside (R, S, T, U) jaoks määratletakse järgmised parameetrid:

Pöörlemiskiirus(R) = Pöörlemiskiirus(T) = nRT

Pöörlemiskiirus(S) = Pöörlemiskiirus(U) = nSU

Osakoormus(R) = Osakoormus(S)

Osakoormus(T) = Osakoormus(U).

NOx heite tase valitud kontrollpunktis Z arvutatakse järgmiselt:

EZ

=

ERS + (ETU – ERS) · (MZ – MRS) / (MTU – MRS)

ja:

ETU

=

ET + (EU – ET) · (nZ – nRT) / (nSU – nRT)

ERS

=

ER + (ES – ER) · (nZ – nRT) / (nSU – nRT)

MTU

=

MT + (MU – MT) · (nZ – nRT) / (nSU – nRT)

MRS

=

MR + (MS – MR) · (nZ – nRT) / (nSU – nRT)

kus:

ER, ES, ET, EU

=

punkti 4.6.1 kohaselt arvutatud NOx heite erimassid kontrollpunkti hõlmavate faaside korral

MR, MS, MT, MU

=

mootori pöördemomendid kontrollpunkti hõlmavate faaside korral

Image

4.6.3.   NOx heite erimassi väärtuste võrdlemine

Kontrollpunktis Z mõõdetud NOx heite erimassi väärtust (NOx,Z) võrreldakse interpoleerimise abil leitud väärtusega (EZ) järgmiselt:

NOx,diff = 100 × (NOx,z – Ez) / Ez

5.   KÜBEMEHEITE ARVUTAMINE

5.1.   Andmete hindamine

Kübemeheite hindamiseks registreeritakse igas faasis läbi filtrite voolavate proovide üldmassid (MSAM, i).

Filtrid asetatakse tagasi kaalukambrisse ning konditsioneeritakse vähemalt ühe tunni jooksul, kuid mitte kauem kui 80 tundi; seejärel neid kaalutakse. Registreeritakse filtrite brutokaal ning lahutatakse omakaal (vt käesolev liide, punkt 2.1). Tahkete osakeste mass Mf on põhi- ja abifiltritele kogunenud tahkete osakeste massi summa.

Taustkorrigeerimise korral tuleb registreerida filtreid läbiva lahjendusõhu mass (MDIL) ja tahkete osakeste mass (Md). Enam kui ühe mõõtmise korral tuleb välja arvutada suhe Md/MDIL iga üksiku mõõtmise jaoks ning arvutada keskmised väärtused.

5.2.   Osavoolu lahjendussüsteem

Lõplikud registreeritavad kübemeheite määramistulemused leitakse järgmiste etappide põhjal. Lahjendusastet saab reguleerida mitmel eri viisil ning seetõttu on kasutusel erinevad GEDFW arvutamise meetodid. Kõik arvutused põhinevad proovivõtuaja üksikfaaside keskmistel väärtustel.

5.2.1.   Isokineetilised süsteemid

GEDFW,i = GEXHW,i × qI

Formula

kus r väljendab isokineetilise proovivõtturi ja väljalasketoru ristlõikepindalade suhet:

Formula

5.2.2.   Süsteemid, mille puhul mõõdetakse CO2 või NOx kontsentratsiooni

GEDFW,i = GEXHW,i × qi

Formula

kus:

concE

=

märgistusgaasi kontsentratsioon niiskes lahjendamata heitgaasis

concD

=

märgistusgaasi kontsentratsioon niiskes lahjendatud heitgaasis

concA

=

märgistusgaasi kontsentratsioon niiskes lahjendusõhus

Kuivas gaasis mõõdetud kontsentratsioon arvutatakse ümber niiskele gaasile käesoleva liite punkti 4.2 kohaselt.

5.2.3.   Süsteemid, mille puhul kasutatakse CO2 mõõtmist ja süsinikubilansi meetodit (26)

Formula

kus:

CO2D

=

CO2 kontsentratsioon lahjendatud heitgaasis

CO2A

=

CO2 kontsentratsioon lahjendusgaasis

(mahuprotsent niiskes gaasis)

Võrrand põhineb süsinikubilansi kehtimise eeldusel (mootorisse sisenevad süsinikuaatomid eralduvad süsinikdioksiidina ning määratakse järgmiselt:

GEDFW,i = GEXHW,i × qi

Formula

5.2.4.   Süsteemid, mille puhul kasutatakse gaasivoolu mõõtmist

GEDFW,i = GEXHW,i × qi

Formula

5.3.   Täisvoolu lahjendussüsteem

Kübemeheite määramise lõpptulemused leitakse järgmisel viisil. Kõik arvutused põhinevad proovivõtuaja üksikfaaside keskmistel väärtustel.

GEDFW,i = GTOTW,i

5.4.   Tahkete osakeste massivoolukiiruse arvutamine

Tahkete osakeste massivoolukiirus arvutatakse järgmiselt:

Formula

kus:

Formula

Formula

i = 1, …n

mis määratakse kogu katsetsükli ajal proovivõtuperioodi üksikfaaside keskmiste väärtuste liitmise teel.

Tahkete osakeste massivoolu kiiruse taustkorrigeerimiseks kasutatakse järgmist valemit:

Formula

Mitme mõõtmise korral asendatakse väärtus (Md/MDIL) keskmise väärtusega (Md/MDIL).

DFi = 13,4 / (conc CO2 + (conc CO + conc HC) × 10–4)) individuaalsete faaside puhul

või

DFi = 13,4 / concCO2 individuaalsete faaside puhul

5.5.   Heite erimassi arvutamine

Kübemeheite erimass arvutatakse järgmiselt:

Formula

5.6.   Efektiivne kaalutegur

Efektiivne kaalutegur WFE,i arvutatakse iga faasi puhul järgmiselt:

Formula

Efektiivsete kaalutegurite väärtused ei tohi erineda punktis 2.7.1 ettenähtud väärtustest enam kui ± 0,003 (tühikäigu faasi puhul 0,005) võrra.

6.   SUITSUSUSE VÄÄRTUSTE ARVUTAMINE

6.1.   Besseli algoritm

Besseli algoritmi kasutatakse 1 sekundi keskmiste väärtuste arvutamiseks suitsususe hetkeliste lugemite põhjal, ümber arvutatuna punkti 6.3.1 kohaselt. Algoritm jäljendab teise järgu madalpääsfiltrit ning selle kasutamine nõuab iteratiivseid arvutusi koefitsientide kindlaksmääramiseks. Need koefitsiendid on suitsususe mõõturi süsteemi reageeringuaja ja proovivõtusageduse funktsioon. Seetõttu tuleb punktis 6.1.1 ettenähtud toimingut korrata iga kord, kui süsteemi reageeringuaeg ja/või proovivõtusagedus muutuvad.

6.1.1.   Filtri reageeringuaja ja Besseli konstantide arvutamine

Besseli algoritmi puhul on reageeringuaeg (tF) suitsususemõõturi mehaanilise ja elektrilise reageeringuaja funktsioon, nagu on määratletud 4. lisa 4. liite punktis 5.2.4, ning selle arvutamiseks kasutatakse järgmist võrrandit:

Formula

kus:

tp

=

mehaanilise reageeringu aeg, s

te

=

elektrilise reageeringu aeg, s

Filtri piirsageduse (fc) arvutused põhinevad sisendiastmel 0–1 < = 0,01 sek (vt 8. lisa). Reageeringuaeg on ajavahemik, mille jooksul Besseli väljundsignaal kasvab 10 protsendilt (t10) 90 protsendini (t90) nimetatud astmelisest funktsioonist. See saadakse fc väärtuse itereerimise teel kuni t90 – t10 ≈ tF. fc esimest iteratsiooni väljendatakse järgmise valemi abil:

fc = π / (10 × tF)

Besseli konstandid E ja K arvutatakse järgmiste võrrandite abil:

Formula

K = 2 × E × (D × Ω2 – 1) – 1

kus:

D

=

0,618034

Δt

=

1 / proovivõtusagedus

Ω

=

1 / [tan(π × Δt × fc)]

6.1.2.   Besseli algoritmi arvutamine

Kasutades E ja K väärtusi, arvutatakse Besseli 1 s keskmine väärtus sisendiastme Si puhul järgmiselt:

Yi

=

Yi–1 + E × (Si + 2 × Si–1 + Si–2 – 4 × Yi–2) + K × (Yi–1 – Yi–2)

kus:

Si–2 = Si–1 = 0

Si = 1

Yi–2 = Yi–1 = 0

Ajad t10 ja t90 interpoleeritakse. Väärtuse fc reageeringuaeg tF määratletakse t90 ja t10 vahelise ajalise erinevusena. Kui see reageeringuaeg ei ole piisavalt lähedane nõutavale, jätkatakse itereerimist, kuni tegelik reageeringuaeg vastab 1 protsendilise täpsusega nõutavale reageeringuajale:

Formula

6.2   Andmete hindamine

Suitsususe mõõtmiste sagedus peab olema vähemalt 20 Hz.

6.3   Suitsususe määramine

6.3.1   Andmete teisendamine

Kuna suitsususemõõturite põhiline mõõteühik on läbipaistvusühik, tuleb suitsususe väärtuste leidmiseks arvutada läbipaistvuse väärtused (τ) ümber valguse neeldumisteguri (k) väärtusteks järgmise valemi abil:

Formula

ja: N = 100 – τ

kus:

k

=

valguse neeldumistegur, m–1

LA

=

mõõteriista valmistaja poolt deklareeritud efektiivne optilise tee pikkus, m

N

=

suitsusus, %

τ

=

läbipaistvus, %

Ümberarvutus tehakse enne andmete edasist töötlemist.

6.3.2   Suitsususe keskmise väärtuse arvutamine Besseli fuktsiooni abil

Vajalik piirsagedus fc on sagedus, mis tagab filtri nõuetekohase reageeringuaja tf. Kui kõnealune sagedus on punktis 6.1.1 osutatud iteratsioonimeetodi abil määratud, arvutatakse välja Besseli algoritmi tegelikud konstandid E ja K. Besseli algoritmi rakendatakse seejärel suitsususe hetkeväärtuste suhtes (k-väärtus), nagu on kirjeldatud punktis 6.1.2:

Yi

=

Yi–1 + E × (Si + 2 × Si–1 + Si–2 – 4 × Yi–2) + K × (Yi–1 – Yi–2)

Besseli algoritm on olemuselt rekursiivne. Seega on algoritmi rakendamise korral vaja esmaseid sisendväärtusi Si–1 ja Si–2 ning esmaseid väljundväärtusi Yi–1 ja Yi–2. Nendeks väärtusteks võib võtta 0.

Iga suitsususekõvera üksikutest Yi väärtustest valitakse maksimaalne 1 sekundi väärtus Ymax kolme pöörlemiskiiruse A, B ja C igal koormusastmel.

6.3.3   Lõpptulemus

Iga katsetsükli (katsekiiruse) keskmised suitsususe väärtused (SV) arvutatakse järgmiselt:

Katsekiirus A:

=

SVA

=

(Ymax1,A + Ymax2,A + Ymax3,A) / 3

Katsekiirus B:

=

SVB

=

(Ymax1,B + Ymax2,B + Ymax3,B) / 3

Katsekiirus C:

=

SVC

=

(Ymax1,C + Ymax2,C + Ymax3,C) / 3

kus:

Ymax1, Ymax2, Ymax3

=

suurim Besseli algoritmi järgi leitud 1 s keskmine väärtus kolme koormusastme puhul

Lõppväärtus arvutatakse järgmiselt:

SV

=

(0,43 × SVA) + (0,56 × SVB) + (0,01 × SVC)

4. LISA

2. liide

EUROOPA SIIRDEKATSETSÜKKEL

1.   MOOTORI KAARDISTAMISE PROTSEDUUR

1.1.   Kaardistamiskiiruse vahemiku määramine

Euroopa siirdekatsetsükli tegemisel katsekambris tuleb mootor enne katsetsüklit kaardistada, et saada kõver, mis kajastab pöördemomendi sõltuvust pöörlemiskiirusest. Minimaalne ja maksimaalne kaardistamiskiirus määratakse järgmiselt:

Minimaalne kaardistamiskiirus

=

kiirus tühikäigul

Maksimaalne kaardistamiskiirus

=

nhi × 1,02 või kiirus, mille puhul pöördemoment täiskoormusel langeb nullini, olenevalt sellest, kumb kiirus on väiksem

1.2.   Mootori võimsuse kaardistamine

Mootorit soojendatakse maksimaalvõimsusel, et stabiliseerida mootori parameetrid valmistaja soovituse ja heade inseneritavade kohaselt. Pärast mootori stabiliseerimist kaardistatakse mootor järgmiselt.

Mootorit ei koormata ja sellel lastakse töötada tühikäigu pöörlemiskiirusel.

Mootoril lastakse töötada täielikult avatud pritsepumbaga minimaalsel kaardistamiskiirusel.

Mootori pöörlemiskiirust suurendatakse keskmiselt 8 ± 1 min–1 sekundis alates minimaalsest kaardistamiskiirusest kuni maksimaalseni. Mootori pöörlemiskiiruse ja pöördemomendi väärtused registreeritakse sagedusega vähemalt üks mõõtepunkt sekundis.

1.3.   Kaardistuskõvera ehitamine

Kõik punkti 1.2 kohaselt registreeritud andmepunktid ühendatakse lineaarse interpolatsiooni abil. Saadud pöördemomendi kõver on kaardistuskõver ning seda kasutatakse mootoritsükli normaliseeritud pöördemomendi väärtuste ümberarvutamiseks katsetsükli tegelikeks pöördemomendi väärtusteks, nagu on kirjeldatud punktis 2.

1.4.   Alternatiivne kaardistamine

Kui valmistaja arvab, et teatava mootori puhul ei ole eespool kirjeldatud kaardistusmeetod usaldusväärne või representatiivne, võib kasutada alternatiivset kaardistusmeetodit. Alternatiivne meetod peab vastama ettenähtud kaardistamisprotseduuri eesmärgile, mis seisneb kõikide katsetsüklites rakendatud mootori pöörlemiskiiruste puhul suurima võimaliku pöördemomendi määramises. Kõrvalekalded käesolevas punktis käsitletud kaardistamismeetodist ohutuse või representatiivsuse tagamiseks ning nende kõrvalekallete põhjendused peavad olema tehnilise teenistuse poolt kinnitatud. Reguleeritud või turboülelaaduriga mootori puhul ei tohi ühelgi juhul kasutada mootori pöörlemiskiiruse pidevat vähendamist.

1.5.   Korduskatsed

Mootorit ei ole vaja enne iga katsetsüklit kaardistada. Mootor tuleb enne katsetsüklit uuesti kaardistada, kui:

viimasest kaardistamisest on asjatundjate hinnangul möödunud liiga palju aega,

või

mootorit on mehaaniliselt muudetud või uuesti kalibreeritud ning see võib mõjutada mootori tööd.

2.   ETALONKATSETSÜKLI KINDLAKSMÄÄRAMINE

Siirdekatsetsüklit on kirjeldatud käesoleva lisa 3. liites. Etalontsükli saamiseks asendatakse pöördemomendi ja pöörlemiskiiruse normaliseeritud väärtused tegelike väärtustega järgnevalt kirjeldatud viisil.

2.1.   Tegelik pöörlemiskiirus

Normaliseeritud kiirus arvutatakse umber tegelikuks kiiruseks järgmise võrrandi abil:

Formula

Referentskiirus (nref) vastab 100 %le 3. liites kindlaksmääratud mootori dünamomeetrilisel graafikul esinevast kiiruse väärtusest. See määratletakse järgmiselt (vt käesolev eeskiri, joonis 1):

nref = nlo + 95 % × (nhi – nlo)

kus nhi ja nlo kas määratakse kindlaks käesoleva eeskirja punkti 2 kohaselt või leitakse vastavalt 4. lisa 1. liite punktile 1.1.

2.2.   Tegelik pöördemoment

Pöördemoment on normaliseeritud pöörlemiskiirusele vastavale maksimaalväärtusele. Etalontsükli puhul arvutatakse pöördemomendi normaliseeritud väärtused punkti 1.3 kohaselt määratud kaardistamiskõvera abil ümber tegelikeks väärtusteks järgmiselt:

Formula

vastava tegeliku kiiruse puhul, nagu on kindlaks määratud punktis 2.1.

Etalontsükli saamiseks tuleb käituspunktide (m) negatiivsed pöördemomendi väärtused ümber arvutada tegelikeks väärtusteks, mis määratakse kindlaks ühel järgmistest viisidest:

negatiivse 40 % arvutamine vastava pöörete arvu juures kasutatavast positiivsest pöördemomendist;

sellise negatiivse pöördemomendi kaardistamine, mida on vaja mootori käitamiseks minimaalselt maksimaalsele kaardistamiskiirusele;

sellise negatiivse pöördemomendi määramine, mida on vaja mootori käitamiseks tühikäigul ja referentskiirusel ning kõnealuste faaside vaheliseks lineaarseks interpoleerimiseks.

2.3.   Tegelikeks väärtusteks ümberarvutamise näide

Näitena leiame tegelikud väärtused järgmise katsepunkti puhul:

Kiirus %des

=

43

Pöördemoment %des

=

82

Kui:

referentskiirus

=

2 200 min–1

kiirus tühikäigul

=

600 min–1

saame:

tegelik kiirus

=

Formula

tegelik pöördemoment

=

Formula

mille puhul mootori pöörlemiskiirusel 1 288 min–1 kaardistamiskõveral saadud suurim pöördemoment on 700 Nm.

3.   HEITETASEME KATSE

Valmistaja taotlusel võib mootori ja heitgaasisüsteemi konditsioneerimiseks teha enne mõõtetsüklit ilma katalüsaatorita katse.

Maagaasi- ja veeldatud naftagaasi küttel töötavad mootorid töötatakse sisse Euroopa siirdekatsetsükli abil. Mootori sissetöötamiseks korraldatakse vähemalt kaks Euroopa siirdekatsetsüklit, kuni viimases Euroopa siirdekatsetsüklis mõõdetud CO heite tase ei ületa eelmises Euroopa siirdekatsetsüklis mõõdetud CO heite taset enam kui 10 %.

3.1.   Proovivõtufiltrite ettevalmistamine (vajaduse korral)

Vähemalt tund enne katset asetatakse iga filter (filtrite paar) suletud (mitte õhukindlalt) Petri tassi ning pannakse kaalukambrisse stabiliseeruma. Stabiliseerumisperioodi lõpus kaalutakse iga filter (filtrite paar) ning registreeritakse omakaal. Seejärel hoitakse filtrit (filtrite paari) suletud Petri tassis või õhukindlalt suletud filtrikambris kuni kasutamiseni katses. Kui filtrit (filtrite paari) ei kasutata kaheksa tunni jooksul pärast kaalukambrist väljavõtmist, tuleb seda enne kasutamist konditsioneerida ja uuesti kaaluda

3.2.   Mõõteseadmete paigaldamine

Mõõteriistad ja proovivõtuseadmed tuleb nõuetekohaselt paigaldada. Väljalasketoru ühendatakse täisvoolulahjendussüsteemiga

3.3.   Lahjendussüsteemi ja mootori käivitamine

Lahjendussüsteem ja mootor käivitatakse ja neid soojendatakse maksimaalsel võimsusel vastavalt valmistaja soovitustele ja headele inseneritavadele, kuni kõik temperatuurid ja rõhud on stabiliseerunud.

3.4.   Tahkete osakeste proovivõtusüsteemi käivitamine (vajaduse korral)

Tahkete osakeste proovivõtusüsteem käivitatakse ja see töötab möödavoolurežiimil. Tahkete osakeste fooni taseme lahjendusõhus saab määrata lahjendusõhu juhtimise teel läbi kübemefiltrite. Filtreeritud lahjendusõhu kasutamise korral võib teha ühe mõõtmise kas enne või pärast katset. Filtreerimata lahjendusõhu puhul võib mõõtmised teha tsükli alguses ja lõpus ning arvutada välja keskmised väärtused.

3.5.   Täisvoolulahjendussüsteemi reguleerimine

Kogu lahjendatud heitgaasivool reguleeritakse nii, et süsteemi ei kondenseeruks vett ning filtri pinna maksimaalne temperatuur ei ületaks 325 K (52 °C) (vt 4. lisa 6. liite punkt 2.3.1, DT).

3.6.   Analüsaatorite kontrollimine

Reguleeritakse välja saasteanalüsaatorite nullnäidud ja skaalaintervallid. Proovivõtukottide kasutamise korral pumbatakse neist õhk välja.

3.7.   Mootori käivitamine

Stabiliseeritud mootor käivitatakse valmistaja poolt kasutaja käsiraamatus soovitatud käivitusprotseduuri kohaselt, seejuures kasutatakse kas seeriatoodangu käivitusmootorit või dünamomeetrit. Katset võib alustada ka mootorit välja lülitamata otse eelkonditsioneerimisrežiimilt, kui mootor töötab tühikäigu pöörlemiskiirusel.

3.8.   Katsetsükkel

3.8.1.   Katseseeria

Katseseeriat alustatakse, kui mootor on jõudnud tühikäigu pöörlemiskiiruseni. Katse toimub etalontsükli kohaselt, nagu on ette nähtud käesoleva liite punktis 2. Mootori pöörlemiskiiruse ja pöördemomendi seadistuspunktid seadistatakse sagedusele 5 Hz (soovitatavalt 10 Hz) või enamale. Mootori pöörlemiskiiruse ja pöördemomendi tagasisideandmed registreeritakse vähemalt kord sekundis kogu katsetsükli kestel ning signaalid võib elektrooniliselt filtreerida.

3.8.2.   Analüsaatori reageering

Mootori või katseseeria käivitamisel või tsükli alustamisel vahetult pärast eelkonditsioneerimist lülitatakse sisse mõõteseadmed, ja alustatakse samaaegselt:

lahjendusõhu kogumist või analüüsimist;

lahjendatud heitgaasi kogumist või analüüsimist;

lahjendatud heitgaasi püsimahuproovi koguse ning vajalike temperatuuride ja rõhkude mõõtmist;

dünamomeetri pöörlemiskiiruse ja pöördemomendi tagasisideandmete registreerimist.

Süsivesinikke (HC) ja lämmastikoksiide (NOx) mõõdetakse pidevalt lahjendustunnelis sagedusega 2 Hz. Keskmiste kontsentratsioonide määramine toimub analüsaatori signaalide integreerimise teel katsetsükli kestel. Süsteemi reageeringuaeg ei tohi olla üle 20 sek ning seda kooskõlastatakse vajaduse korral püsimahuproovi voolukõikumistega ja proovivõtuaja/katsetsükli nihetega. CO, CO2, NMHC ja CH4 määratakse integreerimise teel või tsükli ajal proovivõtukotti kogunenud heitgaasi analüüsimise teel. Gaasiliste saasteainete kontsentratsioonid lahjendusõhus määratakse integreerimise või taustsaasteainete kotti kogumise teel. Kõik muud väärtused registreeritakse sagedusega vähemalt üks kord sekundis (1 Hz).

3.8.3.   Tahkete osakeste proovide võtmine (vajaduse korral)

Tsükli puhul, mida alustatakse vahetult pärast eelkonditsioneerimist, lülitatakse tahkete osakeste proovivõtusüsteem möödavoolurežiimilt tahkete osakeste kogumise režiimile mootori või katseseeria käivitamisega samal ajal.

Kui voolu kompenseerimist ei kasutata, reguleeritakse proovivõtupump (proovivõtupumbad) nii, et tahkete osakeste proovivõtuseadet või ülekandetoru läbiva voolu kiirus püsiks ettenähtud voolukiiruse juures täpsusega ± 5 %. Kui kasutatakse voolu kompenseerimist (uuritava gaasi voolu proportsionaalset reguleerimist), tuleb näidata, et põhitoru voolu ja tahkete osakeste voolu suhe ei erine ettenähtud väärtusest üle ± 5 % (välja arvatud proovivõtu esimesed kümme sekundit).

Märkus: Kahekordse lahjenduse korral on uuritava gaasi vool proovivõtufiltreid läbiva voolu ja sekundaarse lahjendusõhuvoolu netovahe.

Registreeritakse keskmine temperatuur ja rõhk gaasimõõturi (gaasimõõturite) või voolu mõõteriistade sisselaskeava juures. Kui filtrile kogunevate tahkete osakeste suure massi tõttu ei õnnestu ettenähtud voolukiirust kogu tsükli kestel säilitada (täpsusega ± 5 %), on katse kehtetu. Katse tehakse uuesti, kasutades väiksemat voolukiirust ja/või suurema läbimõõduga filtrit.

3.8.4.   Mootori väljasuremine

Mootori seiskumise korral katsetsükli mis tahes hetkel tuleb mootor uuesti eelkonditsioneerida ja käivitada ning katset korrata. Kui katsetsükli ajal esineb mõne vajaliku katseseadme rike, katse ei kehti.

3.8.5.   Toimingud pärast katset

Pärast katse lõppemist peatatakse lahjendatud heitgaasi mahu mõõtmine ja gaasivool kogumiskottidesse ning lülitatakse välja tahkete osakeste proovivõtupump. Integraalses analüsaatorite süsteemis jätkub proovivõtt süsteemi reageeringuaegade lõppemiseni.

Kogumiskottides (kui neid kasutatakse) olevate proovide kontsentratsioonid määratakse võimalikult kiiresti ja hiljemalt 20 minuti jooksul pärast katsetsükli lõppemist.

Pärast saasteainete tasemete määramist kontrollitakse analüsaatoreid nullgaasi ja mõõtepiirkonna reguleerimiseks kasutatava gaasi abil uuesti. Katse loetakse kehtivaks, kui enne ja pärast katset saadud väärtuste erinevus ei ületa 2 % mõõtepiirkonna reguleerimiseks kasutatava gaasi puhul leitud väärtusest.

Diiselmootorite puhul asetatakse tahkete osakeste filtrid tagasi kaalukambrisse hiljemalt ühe tunni jooksul pärast katse lõppemist ning neid konditsioneeritakse enne kaalumist suletud (mitte õhukindlalt) Petri tassis vähemalt ühe tunni kestel, kuid mitte üle 80 tunni.

3.9.   Katse nõuetele vastavuse tõendamine

3.9.1.   Andmenihe

Tagasiside- ja etalontsükli väärtuste vahelisest ajalisest vahest tingitud nihke minimeerimiseks võib kogu mootori pöörlemiskiiruse ja pöördemomendi tagasisidesignaali järjestust referentskiiruse ja pöördemomendi järjestuse suhtes ajaliselt kiirendada või tagasi hoida. Kui tagasisidesignaale nihutatakse, tuleb nii pöörlemiskiirust kui pöördemomenti nihutada samal määral ning samas suunas.

3.9.2.   Tsükli töö arvutamine

Tsükli tegelik töö Wact (kWh) arvutatakse kõigi mootori pöörlemiskiiruse ja pöördemomendi registreeritud tagasisideväärtuste paaride põhjal. Seda tehakse pärast tagasisideandmete mis tahes nihutamist, kui seda võimalust kasutatakse. Tsükli tegelikku tööd Wact võrreldakse võrdlustsükli tööga Wref ning selle abil arvutatakse spetsiifilise pidurdamise heitkoguseid (vt punktid 4.4 ja 5.2). Sama metoodikat kasutatakse nii võrdlus- kui ka tegeliku mootori võimsuse integreerimisel. Väärtuste kindlaksmääramisel võrdlustsükli piirväärtuste ja mõõdetud väärtuste vahelistes punktides kasutatakse lineaarset interpoleerimist.

Etalontsükli ja tsükli tegeliku töö integreerimisel nullistatakse kõik negatiivsed pöördemomendi väärtused ja võetakse need arvesse. Kui integreerimissagedus on väiksem kui 5 hertsi ning juhul, kui pöördemomendi positiivne väärtus muutub teatava ajavahemiku jooksul negatiivseks või negatiivne väärtus positiivseks, siis arvutatakse negatiivne osa ja nullistatakse. Positiivne osa lisatakse integreeritud väärtusele.

Wact hälve Wref suhtes peab olema vahemikus –15 % kuni +5 %.

3.9.3.   Katsetsükli statistiline valideerimine

Pöörlemiskiirusele, pöördemomendile ja võimsusele tehakse tagasisideväärtuste lineaarne regressioon kontrollväärtuste suhtes. Seda tehakse pärast tagasisideandmete mis tahes nihutamist, kui seda võimalust kasutatakse. Kasutatakse vähimruutude meetodit järgmise kõige sobivama võrrandiga:

y = mx + b

kus:

y

=

pöörlemiskiiruse (min–1), pöördemomendi (Nm) või võimsuse (kW) tagasiside (tegelik) väärtus

m

=

regressioonisirge tõus

x

=

pöörlemiskiiruse (min–1), pöördemomendi (Nm) või võimsuse (kW) kontrollväärtus

b

=

regressioonisirge ja y-telje lõikepunkt

Hinnangu standardviga (SE) üleminekul y-väärtuselt x-väärtusele ja määramiskoefitsient (r2) arvutatakse iga regressioonisirge suhtes

Kõnealune analüüs soovitatakse teha sagedusel 1 Hz. Kõik negatiivsed pöördemomendi kontrollväärtused ning nendega seotud tagasisideväärtused jäetakse tsükli pöördemomendi ja võimsuse statistilise valideerimise arvestusest välja. Katse loetakse kehtivaks, kui tabelis 6 esitatud kriteeriumid on täidetud.

Tabel 6

Regressioonisirge tolerantsid

 

Pöörlemiskiirus

Pöördemoment

Võimsus

Hinnangu standardviga (SE) Y arvutamisel X järgi

maksimaalselt 100 min–1

maksimaalselt 13 % (15 %) mootori võimsuskaardi maksimaalsest pöördemomendist

maksimaalselt 8 % (15 %) mootori võimsuskaardi maksimaalsest võimsusest

Regressioonisirge tõus m

0,95 – 1,03

0,83 – 1,03

0,89 – 1,03

(0,83 – 1,03)

Määramiskoefitsient r2

minimaalselt 0,9700

(minimaalselt 0,9500)

minimaalselt 0,8800

(minimaalselt 0,7500)

minimaalselt 0,9100

(minimaalselt 0,7500)

Regressioonisirge ja Y-telje lõikumise punkt b

± 50 min–1

± 20 Nm või ± 2 % (± 20 Nm või ± 3 %) maksimaalsest pöördemomendist, olenevalt sellest, kumb väärtus on suurem

± 4 kW või ± 2 % (± 4 Kw või ± 3 %) maksimaalsest võimsusest, olenevalt sellest, kumb väärtus on suurem

Sulgudes esitatud väärtusi võib kasutada gaasimootorite tüübikinnituskatsete puhul kuni 1. oktoobrini 2005.

Tabel 7

Punktid, mille väljajätmine regressioonanalüüsist on lubatud

Tingimus

Väljajäetavad punktid

Täiskoormus ja pöördemomendi tagasiside ≠ kontrollpöördemoment

Pöördemoment ja/või võimsus

Koormuseta, tühikäigufaasita, pöördemomendi tagasiside > kontrollpöördemoment

Pöördemoment ja/või võimsus

Koormuseta/suletud seguklapp, tühikäigufaas ja pöörlemiskiirus > tühikäigu referentskiirus

Pöörlemiskiirus ja/või võimsus

4.   GAASILISTE SAASTEAINETE HEITETASEMETE ARVUTAMINE

4.1.   Lahjendatud heitgaasivoolu määramine

Katsetsükli kogu lahjendatud heitgaasivool (kg/katsetsükkel) arvutatakse tsükli mõõteväärtuste voolu mõõteseadme vastavate kalibreerimisandmete põhjal (mahtpumba puhul V0 või kriitilise voolurežiimiga Venturi toru puhul KV, nagu on määratletud 4. lisa 5. liite punktis 2). Kui lahjendatud heitgaasi temperatuur hoitakse soojusvaheti abil püsivana kogu tsükli kestel (mahtpump–püsimahuproov: ± 6 K, kriitilise voolurežiimiga Venturi toru – püsimahuproov: ± 11 K, vt 4. lisa 6. liite punkt 2.3), kasutatakse järgmisi valemeid.

Mahtpump – püsimahuproov:

MTOTW

=

= 1,293 × V0 × NP × (pB – p1) × 273 / (101,3 × T)

kus:

MTOTW

=

lahjendatud niiske heitgaasi mass kogu tsükli kohta, kg

V0

=

ühe pöördega pumbatava gaasi maht katsetingimustes, m3/pööre

NP

=

pumba pöörete üldarv katse ajal

pB

=

atmosfäärirõhk katsekambris, kPa

p1

=

alarõhk atmosfäärirõhu suhtes pumba sisselaskeava juures, kPa

T

=

lahjendatud heitgaasi keskmine temperatuur pumba sisselaskeava juures kogu tsükli kestel, K

Kriitilise voolurežiimiga Venturi toru – püsimahuproov:

MTOTW = 1,293 × t × Kv × pA / T 0,5

kus:

MTOTW

=

lahjendatud niiske heitgaasi mass kogu tsükli kohta, kg

t

=

tsükli aeg, sek

KV

=

kriitilise voolurežiimiga Venturi toru kalibreerimistegur standardtingimustes

pA

=

absoluutne rõhk Venturi toru sisendil, kPa

T

=

absoluutne temperatuur Venturi toru sisendil, K

Voolu kompenseerimisega süsteemi (soojusvahetita süsteemi) kasutamise korral arvutatakse saasteainete hetkemassid ja integreeritakse need kogu tsükli ajale. Sellisel juhul arvutatakse lahjendatud heitgaasi hetkemass järgmiselt:

Süsteem mahtpump – püsimahuproov:

MTOTW,i 1,293 × V0 × NP,i × (pB – p1) × 273 / (101,3 ≅ T)

kus:

MTOTW,i

=

lahjendatud niiske heitgaasi hetkemass, kg

NP,i

=

pumba pöörete üldarv ajavahemiku jooksul

Kriitilise voolurežiimiga Venturi toru – püsimahuproov:

MTOTW,i

=

1,293 × Δti × KV × pA / T 0,5

kus:

MTOTW,i

=

lahjendatud niiske heitgaasi hetkemass, kg

Δti

=

ajavahemik, s

Kui tahkete osakeste (MSAM) ja gaasiliste saasteainete proovi kogumass ületab püsimahuproovi koguvoolust (MTOTW) 0,5 %, korrigeeritakse püsimahuproovi voolu MSAM võrra või suunatakse tahkete osakeste proovivool tagasi püsimahuproovi süsteemi enne, kui see jõuab voolu mõõteseadmeni (mahtpump või kriitilise voolurežiimiga Venturi toru).

4.2.   NOx taseme korrigeerimine niiskusesisalduse järgi

Kuna lämmastikoksiidide (NOx) heite tase oleneb atmosfääritingimustest, korrigeeritakse NOx kontsentratsiooni atmosfääriõhu temperatuuri ja niiskuse järgi järgmiste parandustegurite abil:

a)

diiselmootorite puhul:

Formula

b)

gaasimootorite puhul:

Formula

kus:

Ha

=

siseneva õhu niiskus, vee kogus grammides 1 kg kuiva õhu kohta,

kus:

Formula

Ra

=

siseneva õhu suhteline niiskus, %

pa

=

siseneva õhu küllastunud auru rõhk, kPa

pB

=

kogu atmosfäärirõhk, kPa

4.3.   Saasteainete massivoolu arvutamine

4.3.1.   Püsiva massivooluga süsteemid

Soojusvahetiga süsteemide puhul määratakse saasteainete mass (g/katsetsükkel) järgmiste valemite abil:

1)

NOx mass

=

0,001587 · NOx conc · KH,D · MTOTW

(diiselmootorid)

2)

NOx mass

=

0,001587 · NOx conc · KH,G · MTOTW

(gaasimootorid)

3)

COmass

=

0,000966 · COconc · MTOTW

 

4)

HCmass

=

0,000479 · HCconc · MTOTW

(diiselmootorid)

5)

HCmass

=

0,000502 · HCconc · MTOTW

(veeldatud naftagaasi küttel töötavad mootorid)

6)

HCmass

=

0,000552 · HCconc · MTOTW

(maagaasiküttel töötavad mootorid)

7)

NMHCmass

=

0,000479 · NMHCconc · MTOTW

(diiselmootorid)

8)

NMHCmass

=

0,000502 · NMHCconc · MTOTW

(veeldatud naftagaasi küttel töötavad mootorid)

9)

NMHCmass

=

0,000516 × NMHCconc × MTOTW

(maagaasiküttel töötavad mootorid)

10)

CH4 mass

=

0,000552 × CH4 conc × MTOTW

(maagaasiküttel töötavad mootorid)

kus:

NOx conc, COconc, HCconc, (27), NMHCconc, CH4 conc = integreerimise (kohustuslik NOx ja HC puhul) või kotis mõõtmise abil saadud tsükli keskmised taustkorrigeeritud kontsentratsioonid, ppm

MTOTW

=

punktis 4.1 määratletud kogu lahjendatud heitgaasi mass katsetsüklis, kg

KH,D

=

diiselmootorite puhul siseneva õhu tsükli keskmist niiskusesisaldust arvestav punktis 4.2 määratletud parandustegur

KH,G

=

gaasimootorite puhul siseneva õhu tsükli keskmist niiskusesisaldust arvestav punktis 4.2 määratletud parandustegur

Kuivas gaasis mõõdetud kontsentratsioonid arvutatakse ümber niiskele gaasile 4. lisa 1. liite punkti 4.2 kohaselt.

NMHCconc ja CH4 conc määramine sõltub kasutatud meetodist (vt 4. lisa 4.liite punkt 3.3.4). Need kontsentratsioonid määratakse järgmiste valemite abil, kusjuures NMHCconc leidmiseks lahutatakse HC kontsentratsioonist CH4 kontsentratsioon.

(a)

Gaasikromatograafiline meetod:

NMHCconc = HCconc – CH4 conc

CH4 conc = mõõdetud CH4 kontsentratsioon

(b)

Metaanist erinevate süsivesinike eemaldamise meetod:

Formula Formula

kus:

HC(w/Cutter)

=

HC kontsentratsioon metaanist erinevate süsivesinike eemaldist läbi voolavas uuritavas gaasis

HC(w/o Cutter)

=

HC kontsentratsioon metaanist erinevate süsivesinike eemaldist mööda voolavas uuritavas gaasis

CEM

=

4. lisa 5. liite punktis 1.8.4.1 määratletud metaaniärastuse efektiivsus

CEE

=

4. lisa 5. liite punktis 1.8.4.2 määratletud etaaniärastuse efektiivsus

4.3.1.1.   Taustkorrigeeritud kontsentratsioonide määramine

Saasteainete netokontsentratsioonide saamiseks lahutatakse lahjendusõhus esinevate gaasiliste saasteainete keskmised taustkontsentratsioonid mõõdetud kontsentratsioonidest. Taustkontsentratsioonide keskmiste väärtuste määramiseks võib kasutada proovikoti meetodit või pidevat mõõtmist integreerimisega. Kasutatakse järgmisi valemeid:.

conc = conce – concd · (1 –(1/DF))

kus:

conc

=

saasteaine kontsentratsioon lahjendatud heitgaasis, mille puhul on arvestatud lahjendusõhus esineva vastava saasteainega seotud parandust, ppm

conce

=

lahjendatud heitgaasis mõõdetud saasteaine kontsentratsioon, ppm

concd

=

lahjendusõhus mõõdetud saasteaine kontsentratsioon, ppm

DF

=

lahjendustegur

Lahjendustegur arvutatakse järgmiselt:

Formula

kus:

CO2,conce

=

CO2 kontsentratsioon lahjendatud heitgaasis, mahu%

HCconce

=

HC kontsentratsioon lahjendatud heitgaasis, ppm C1

COconce

=

CO kontsentratsioon lahjendatud heitgaasis, ppm

FS

=

stöhhiomeetriline tegur

Kuivas gaasis mõõdetud kontsentratsioonid arvutatakse ümber niiskele gaasile 4. lisa 1. liite punkti 4.2 kohaselt.

Stöhhiomeetriline tegur arvutatakse järgmiselt:

Formula

kus:

x, y

=

kütuse koostis, CxHy

Kui kütuse koostis ei ole teada, võib alternatiivselt kasutada järgmisi stöhhiomeetrilisi tegureid:

FS (diisel)

=

13,4

FS (veeldatud naftagaas)

=

11,6

FS (maagaas)

=

9,5

4.3.2.   Kompenseeritud vooluga süsteemid

Saasteainete massi (g/katsetsükkel) määramiseks soojusvahetita süsteemide puhul arvutatakse saasteainete heite hetkemass ning integreeritakse hetkeväärtused üle kogu tsükli. Kontsentratsioonide hetkeväärtused taustkorrigeeritakse. Kasutatakse järgmisi valemeid:

1)

=

NOx mass

=

Formula (diiselmootorid)

2)

=

NOx mass

=

Formula (gaasimootorid)

3)

=

COmass

=

Formula

4)

=

HCmass

=

Formula (diiselmootorid)

5)

=

HCmass

=

Formula (veeldatud naftagaasi küttel töötavad mootorid)

6)

=

HCmass

=

Formula (maagaasi küttel töötavad mootorid)

7)

=

NMHCmass

=

Formula (diiselmootorid)

8)

=

NMHCmass

=

Formula (veeldatud naftagaasi küttel töötavad mootorid)

9)

=

NMHCmass

=

Formula (maagaasi küttel töötavad mootorid)

10)

=

CH4 mass

=

Formula (maagaasi küttel töötavad mootorid)

kus:

conce

=

lahjendatud heitgaasis mõõdetud asjakohase saasteaine kontsentratsioon, ppm

concd

=

lahjendusõhus mõõdetud asjakohase saasteaine kontsentratsioon, ppm

MTOTW,i

=

lahjendatud heitgaasi hetkemass (vt punkt 4.1.), kg

MTOTW

=

lahjendatud heitgaasi üldmass tsükli kohta (vt punkt 4.1.), kg

KH,D

=

niiskusesisaldust arvestav punktis 4.2 määratletud parandustegur diiselmootoritele, mis põhineb tsükli keskmisel siseneva õhu niiskusesisaldusel

KH,G

=

niiskusesisaldust arvestav punktis 4.2 määratletud parandustegur gaasimootoritele, mis põhineb tsükli keskmisel siseneva õhu niiskusesisaldusel

DF

=

punktis 4.3.1.1 määratletud lahjendustegur.

4.4.   Heite erimasside arvutamine

Üksikute saasteainete erimassid (g/kWh) arvutatakse vastavalt punktidele 5.2.1. ja 5.2.2. eri mootoritüüpide puhul järgmisel viisil:

Formula

=

NOx mass/Wact

(diisel- ja gaasimootorid)

Formula

=

COmass/Wact

(diisel- ja gaasimootorid)

Formula

=

HCmass/Wact

(diisel- ja gaasimootorid)

Formula

=

NMHCmass/Wact

(diisel- ja gaasimootorid)

Formula

=

CH4 mass/Wact

(maagaasi küttel töötavad mootorid)

kus:

Wact

=

punktis 3.9.2 määratletud tegelik tsükli töö., kWh.

5.   KÜBEMEHEITE ARVUTAMINE (VAJADUSE KORRAL)

5.1.   Massivoolu arvutamine

Tahkete osakeste mass (g/katsetsükkel) arvutatakse järgmiselt:

Formula

kus:

Mf

=

tsükli jooksul kogutud tahkete osakeste proovi mass, mg

MTOTW

=

kogu tsükli lahjendatud heitgaasi kogumass, nagu on määratletud punktis 4.1, kg

MSAM

=

lahjendatud heitgaasi mass, mis on võetud tahkete osakeste kogumiseks ettenähtud lahjendustunnelist, kg

ja

Mf

=

Mf,p + Mf,b, kui need on kaalutud eraldi, mg

Mf,p

=

põhifiltrile kogutud tahkete osakeste mass, mg

Mf,b

=

abifiltrile kogutud tahkete osakeste mass, mg

Kahekordse lahjendussüsteemi kasutamise korral lahutatakse teise lahjendusõhu mass läbi tahkete osakeste filtri juhitud kahekordselt lahjendatud heitgaasi kogumassist:

MSAM = MTOT – MSEC

kus:

MTOT

=

tahkete osakeste filtrist läbivoolava kahekordselt lahjendatud heitgaasi mass, kg

MSEC

=

sekundaarse lahjendusõhu mass, kg

Kui lahjendusõhu tahkete osakeste taustnivoo määratakse punkti 3.4 kohaselt, siis võib tahkete osakeste massi taustkorrigeerida. Sellisel juhul arvutatakse tahkete osakeste mass (g/katsetsükkel) järgmiselt:

Formula

kus:

Mf, MSAM, MTOTW

=

vt eespool

MDIL

=

taustosakeste proovivõtuseadme abil kogutud esimese lahjendusõhu mass, kg

Md

=

primaarsest lahjendusõhust kogutud taustosakeste mass, mg

DF

=

punktis 4.3.1.1 määratletud lahjendustegur

5.2.   Heite erimassi arvutamine

Kübemeheite erimass (g/kWh) arvutatakse järgmiselt:

Formula

kus:

Wact punktis 3.9.2 määratletud tsükli tegelik töö, kWh.

4. LISA

3. liide

EUROOPA SIIRDEKATSETSÜKLI DÜNAMOMEETRILINE GRAAFIK

Aeg

Normaalne kiirus

Normaalne pöördemoment

s

%

%

1

0

0

2

0

0

3

0

0

4

0

0

5

0

0

6

0

0

7

0

0

8

0

0

9

0

0

10

0

0

11

0

0

12

0

0

13

0

0

14

0

0

15

0

0

16

0,1

1,5

17

23,1

21,5

18

12,6

28,5

19

21,8

71

20

19,7

76,8

21

54,6

80,9

22

71,3

4,9

23

55,9

18,1

24

72

85,4

25

86,7

61,8

26

51,7

0

27

53,4

48,9

28

34,2

87,6

29

45,5

92,7

30

54,6

99,5

31

64,5

96,8

32

71,7

85,4

33

79,4

54,8

34

89,7

99,4

35

57,4

0

36

59,7

30,6

37

90,1

“m”

38

82,9

“m”

39

51,3

“m”

40

28,5

“m”

41

29,3

“m”

42

26,7

“m”

43

20,4

“m”

44

14,1

0

45

6,5

0

46

0

0

47

0

0

48

0

0

49

0

0

50

0

0

51

0

0

52

0

0

53

0

0

54

0

0

55

0

0

56

0

0

57

0

0

58

0

0

59

0

0

60

0

0

61

0

0

62

25,5

11,1

63

28,5

20,9

64

32

73,9

65

4

82,3

66

34,5

80,4

67

64,1

86

68

58

0

69

50,3

83,4

70

66,4

99,1

71

81,4

99,6

72

88,7

73,4

73

52,5

0

74

46,4

58,5

75

48,6

90,9

76

55,2

99,4

77

62,3

99

78

68,4

91,5

79

74,5

73,7

80

38

0

81

41,8

89,6

82

47,1

99,2

83

52,5

99,8

84

56,9

80,8

85

58,3

11,8

86

56,2

“m”

87

52

“m”

88

43,3

“m”

89

36,1

“m”

90

27,6

“m”

91

21,1

“m”

92

8

0

93

0

0

94

0

0

95

0

0

96

0

0

97

0

0

98

0

0

99

0

0

100

0

0

101

0

0

102

0

0

103

0

0

104

0

0

105

0

0

106

0

0

107

0

0

108

11,6

14,8

109

0

0

110

27,2

74,8

111

17

76,9

112

36

78

113

59,7

86

114

80,8

17,9

115

49,7

0

116

65,6

86

117

78,6

72,2

118

64,9

“m”

119

44,3

“m”

120

51,4

83,4

121

58,1

97

122

69,3

99,3

123

72

20,8

124

72,1

“m”

125

65,3

“m”

126

64

“m”

127

59,7

“m”

128

52,8

“m”

129

45,9

“m”

130

38,7

“m”

131

32,4

“m”

132

27

“m”

133

21,7

“m”

134

19,1

0,4

135

34,7

14

136

16,4

48,6

137

0

11,2

138

1,2

2,1

139

30,1

19,3

140

30

73,9

141

54,4

74,4

142

77,2

55,6

143

58,1

0

144

45

82,1

145

68,7

98,1

146

85,7

67,2

147

60,2

0

148

59,4

98

149

72,7

99,6

150

79,9

45

151

44,3

0

152

41,5

84,4

153

56,2

98,2

154

65,7

99,1

155

74,4

84,7

156

54,4

0

157

47,9

89,7

158

54,5

99,5

159

62,7

96,8

160

62,3

0

161

46,2

54,2

162

44,3

83,2

163

48,2

13,3

164

51

“m”

165

50

“m”

166

49,2

“m”

167

49,3

“m”

168

49,9

“m”

169

51,6

“m”

170

49,7

“m”

171

48,5

“m”

172

50,3

72,5

173

51,1

84,5

174

54,6

64,8

175

56,6

76,5

176

58

“m”

177

53,6

“m”

178

40,8

“m”

179

32,9

“m”

180

26,3

“m”

181

20,9

“m”

182

10

0

183

0

0

184

0

0

185

0

0

186

0

0

187

0

0

188

0

0

189

0

0

190

0

0

191

0

0

192

0

0

193

0

0

194

0

0

195

0

0

196

0

0

197

0

0

198

0

0

199

0

0

200

0

0

201

0

0

202

0

0

203

0

0

204

0

0

205

0

0

206

0

0

207

0

0

208

0

0

209

0

0

210

0

0

211

0

0

212

0

0

213

0

0

214

0

0

215

0

0

216

0

0

217

0

0

218

0

0

219

0

0

220

0

0

221

0

0

222

0

0

223

0

0

224

0

0

225

21,2

62,7

226

30,8

75,1

227

5,9

82,7

228

34,6

80,3

229

59,9

87

230

84,3

86,2

231

68,7

“m”

232

43,6

“m”

233

41,5

85,4

234

49,9

94,3

235

60,8

99

236

70,2

99,4

237

81,1

92,4

238

49,2

0

239

56

86,2

240

56,2

99,3

241

61,7

99

242

69,2

99,3

243

74,1

99,8

244

72,4

8,4

245

71,3

0

246

71,2

9,1

247

67,1

“m”

248

65,5

“m”

249

64,4

“m”

250

62,9

25,6

251

62,2

35,6

252

62,9

24,4

253

58,8

“m”

254

56,9

“m”

255

54,5

“m”

256

51,7

17

257

56,2

78,7

258

59,5

94,7

259

65,5

99,1

260

71,2

99,5

261

76,6

99,9

262

79

0

263

52,9

97,5

264

53,1

99,7

265

59

99,1

266

62,2

99

267

65

99,1

268

69

83,1

269

69,9

28,4

270

70,6

12,5

271

68,9

8,4

272

69,8

9,1

273

69,6

7

274

65,7

“m”

275

67,1

“m”

276

66,7

“m”

277

65,6

“m”

278

64,5

“m”

279

62,9

“m”

280

59,3

“m”

281

54,1

“m”

282

51,3

“m”

283

47,9

“m”

284

43,6

“m”

285

39,4

“m”

286

34,7

“m”

287

29,8

“m”

288

20,9

73,4

289

36,9

“m”

290

35,5

“m”

291

20,9

“m”

292

49,7

11,9

293

42,5

“m”

294

32

“m”

295

23,6

“m”

296

19,1

0

297

15,7

73,5

298

25,1

76,8

299

34,5

81,4

300

44,1

87,4

301

52,8

98,6

302

63,6

99

303

73,6

99,7

304

62,2

“m”

305

29,2

“m”

306

46,4

22

307

47,3

13,8

308

47,2

12,5

309

47,9

11,5

310

47,8

35,5

311

49,2

83,3

312

52,7

96,4

313

57,4

99,2

314

61,8

99

315

66,4

60,9

316

65,8

“m”

317

59

“m”

318

50,7

“m”

319

41,8

“m”

320

34,7

“m”

321

28,7

“m”

322

25,2

“m”

323

43

24,8

324

38,7

0

325

48,1

31,9

326

40,3

61

327

42,4

52,1

328

46,4

47,7

329

46,9

30,7

330

46,1

23,1

331

45,7

23,2

332

45,5

31,9

333

46,4

73,6

334

51,3

60,7

335

51,3

51,1

336

53,2

46,8

337

53,9

50

338

53,4

52,1

339

53,8

45,7

340

50,6

22,1

341

47,8

26

342

41,6

17,8

343

38,7

29,8

344

35,9

71,6

345

34,6

47,3

346

34,8

80,3

347

35,9

87,2

348

38,8

90,8

349

41,5

94,7

350

47,1

99,2

351

53,1

99,7

352

46,4

0

353

42,5

0,7

354

43,6

58,6

355

47,1

87,5

356

54,1

99,5

357

62,9

99

358

72,6

99,6

359

82,4

99,5

360

88

99,4

361

46,4

0

362

53,4

95,2

363

58,4

99,2

364

61,5

99

365

64,8

99

366

68,1

99,2

367

73,4

99,7

368

73,3

29,8

369

73,5

14,6

370

68,3

0

371

45,4

49,9

372

47,2

75,7

373

44,5

9

374

47,8

10,3

375

46,8

15,9

376

46,9

12,7

377

46,8

8,9

378

46,1

6,2

379

46,1

“m”

380

45,5

“m”

381

44,7

“m”

382

43,8

“m”

383

41

“m”

384

41,1

6,4

385

38

6,3

386

35,9

0,3

387

33,5

0

388

53,1

48,9

389

48,3

“m”

390

49,9

“m”

391

48

“m”

392

45,3

“m”

393

41,6

3,1

394

44,3

79

395

44,3

89,5

396

43,4

98,8

397

44,3

98,9

398

43

98,8

399

42,2

98,8

400

42,7

98,8

401

45

99

402

43,6

98,9

403

42,2

98,8

404

44,8

99

405

43,4

98,8

406

45

99

407

42,2

54,3

408

61,2

31,9

409

56,3

72,3

410

59,7

99,1

411

62,3

99

412

67,9

99,2

413

69,5

99,3

414

73,1

99,7

415

77,7

99,8

416

79,7

99,7

417

82,5

99,5

418

85,3

99,4

419

86,6

99,4

420

89,4

99,4

421

62,2

0

422

52,7

96,4

423

50,2

99,8

424

49,3

99,6

425

52,2

99,8

426

51,3

100

427

51,3

100

428

51,1

100

429

51,1

100

430

51,8

99,9

431

51,3

100

432

51,1

100

433

51,3

100

434

52,3

99,8

435

52,9

99,7

436

53,8

99,6

437

51,7

99,9

438

53,5

99,6

439

52

99,8

440

51,7

99,9

441

53,2

99,7

442

54,2

99,5

443

55,2

99,4

444

53,8

99,6

445

53,1

99,7

446

55

99,4

447

57

99,2

448

61,5

99

449

59,4

5,7

450

59

0

451

57,3

59,8

452

64,1

99

453

70,9

90,5

454

58

0

455

41,5

59,8

456

44,1

92,6

457

46,8

99,2

458

47,2

99,3

459

51

100

460

53,2

99,7

461

53,1

99,7

462

55,9

53,1

463

53,9

13,9

464

52,5

“m”

465

51,7

“m”

466

51,5

52,2

467

52,8

80

468

54,9

95

469

57,3

99,2

470

60,7

99,1

471

62,4

“m”

472

60,1

“m”

473

53,2

“m”

474

44

“m”

475

35,2

“m”

476

30,5

“m”

477

26,5

“m”

478

22,5

“m”

479

20,4

“m”

480

19,1

“m”

481

19,1

“m”

482

13,4

“m”

483

6,7

“m”

484

3,2

“m”

485

14,3

63,8

486

34,1

0

487

23,9

75,7

488

31,7

79,2

489

32,1

19,4

490

35,9

5,8

491

36,6

0,8

492

38,7

“m”

493

38,4

“m”

494

39,4

“m”

495

39,7

“m”

496

40,5

“m”

497

40,8

“m”

498

39,7

“m”

499

39,2

“m”

500

38,7

“m”

501

32,7

“m”

502

30,1

“m”

503

21,9

“m”

504

12,8

0

505

0

0

506

0

0

507

0

0

508

0

0

509

0

0

510

0

0

511

0

0

512

0

0

513

0

0

514

30,5

25,6

515

19,7

56,9

516

16,3

45,1

517

27,2

4,6

518

21,7

1,3

519

29,7

28,6

520

36,6

73,7

521

61,3

59,5

522

40,8

0

523

36,6

27,8

524

39,4

80,4

525

51,3

88,9

526

58,5

11,1

527

60,7

“m”

528

54,5

“m”

529

51,3

“m”

530

45,5

“m”

531

40,8

“m”

532

38,9

“m”

533

36,6

“m”

534

36,1

72,7

535

44,8

78,9

536

51,6

91,1

537

59,1

99,1

538

66

99,1

539

75,1

99,9

540

81

8

541

39,1

0

542

53,8

89,7

543

59,7

99,1

544

64,8

99

545

70,6

96,1

546

72,6

19,6

547

72

6,3

548

68,9

0,1

549

67,7

“m”

550

66,8

“m”

551

64,3

16,9

552

64,9

7

553

63,6

12,5

554

63

7,7

555

64,4

38,2

556

63

11,8

557

63,6

0

558

63,3

5

559

60,1

9,1

560

61

8,4

561

59,7

0,9

562

58,7

“m”

563

56

“m”

564

53,9

“m”

565

52,1

“m”

566

49,9

“m”

567

46,4

“m”

568

43,6

“m”

569

40,8

“m”

570

37,5

“m”

571

27,8

“m”

572

17,1

0,6

573

12,2

0,9

574

11,5

1,1

575

8,7

0,5

576

8

0,9

577

5,3

0,2

578

4

0

579

3,9

0

580

0

0

581

0

0

582

0

0

583

0

0

584

0

0

585

0

0

586

0

0

587

8,7

22,8

588

16,2

49,4

589

23,6

56

590

21,1

56,1

591

23,6

56

592

46,2

68,8

593

68,4

61,2

594

58,7

“m”

595

31,6

“m”

596

19,9

8,8

597

32,9

70,2

598

43

79

599

57,4

98,9

600

72,1

73,8

601

53

0

602

48,1

86

603

56,2

99

604

65,4

98,9

605

72,9

99,7

606

67,5

“m”

607

39

“m”

608

41,9

38,1

609

44,1

80,4

610

46,8

99,4

611

48,7

99,9

612

50,5

99,7

613

52,5

90,3

614

51

1,8

615

50

“m”

616

49,1

“m”

617

47

“m”

618

43,1

“m”

619

39,2

“m”

620

40,6

0,5

621

41,8

53,4

622

44,4

65,1

623

48,1

67,8

624

53,8

99,2

625

58,6

98,9

626

63,6

98,8

627

68,5

99,2

628

72,2

89,4

629

77,1

0

630

57,8

79,1

631

60,3

98,8

632

61,9

98,8

633

63,8

98,8

634

64,7

98,9

635

65,4

46,5

636

65,7

44,5

637

65,6

3,5

638

49,1

0

639

50,4

73,1

640

50,5

“m”

641

51

“m”

642

49,4

“m”

643

49,2

“m”

644

48,6

“m”

645

47,5

“m”

646

46,5

“m”

647

46

11,3

648

45,6

42,8

649

47,1

83

650

46,2

99,3

651

47,9

99,7

652

49,5

99,9

653

50,6

99,7

654

51

99,6

655

53

99,3

656

54,9

99,1

657

55,7

99

658

56

99

659

56,1

9,3

660

55,6

“m”

661

55,4

“m”

662

54,9

51,3

663

54,9

59,8

664

54

39,3

665

53,8

“m”

666

52

“m”

667

50,4

“m”

668

50,6

0

669

49,3

41,7

670

50

73,2

671

50,4

99,7

672

51,9

99,5

673

53,6

99,3

674

54,6

99,1

675

56

99

676

55,8

99

677

58,4

98,9

678

59,9

98,8

679

60,9

98,8

680

63

98,8

681

64,3

98,9

682

64,8

64

683

65,9

46,5

684

66,2

28,7

685

65,2

1,8

686

65

6,8

687

63,6

53,6

688

62,4

82,5

689

61,8

98,8

690

59,8

98,8

691

59,2

98,8

692

59,7

98,8

693

61,2

98,8

694

62,2

49,4

695

62,8

37,2

696

63,5

46,3

697

64,7

72,3

698

64,7

72,3

699

65,4

77,4

700

66,1

69,3

701

64,3

“m”

702

64,3

“m”

703

63

“m”

704

62,2

“m”

705

61,6

“m”

706

62,4

“m”

707

62,2

“m”

708

61

“m”

709

58,7

“m”

710

55,5

“m”

711

51,7

“m”

712

49,2

“m”

713

48,8

40,4

714

47,9

“m”

715

46,2

“m”

716

45,6

9,8

717

45,6

34,5

718

45,5

37,1

719

43,8

“m”

720

41,9

“m”

721

41,3

“m”

722

41,4

“m”

723

41,2

“m”

724

41,8

“m”

725

41,8

“m”

726

43,2

17,4

727

45

29

728

44,2

“m”

729

43,9

“m”

730

38

10,7

731

56,8

“m”

732

57,1

“m”

733

52

“m”

734

44,4

“m”

735

40,2

“m”

736

39,2

16,5

737

38,9

73,2

738

39,9

89,8

739

42,3

98,6

740

43,7

98,8

741

45,5

99,1

742

45,6

99,2

743

48,1

99,7

744

49

100

745

49,8

99,9

746

49,8

99,9

747

51,9

99,5

748

52,3

99,4

749

53,3

99,3

750

52,9

99,3

751

54,3

99,2

752

55,5

99,1

753

56,7

99

754

61,7

98,8

755

64,3

47,4

756

64,7

1,8

757

66,2

“m”

758

49,1

“m”

759

52,1

46

760

52,6

61

761

52,9

0

762

52,3

20,4

763

54,2

56,7

764

55,4

59,8

765

56,1

49,2

766

56,8

33,7

767

57,2

96

768

58,6

98,9

769

59,5

98,8

770

61,2

98,8

771

62,1

98,8

772

62,7

98,8

773

62,8

98,8

774

64

98,9

775

63,2

46,3

776

62,4

“m”

777

60,3

“m”

778

58,7

“m”

779

57,2

“m”

780

56,1

“m”

781

56

9,3

782

55,2

26,3

783

54,8

42,8

784

55,7

47,1

785

56,6

52,4

786

58

50,3

787

58,6

20,6

788

58,7

“m”

789

59,3

“m”

790

58,6

“m”

791

60,5

9,7

792

59,2

9,6

793

59,9

9,6

794

59,6

9,6

795

59,9

6,2

796

59,9

9,6

797

60,5

13,1

798

60,3

20,7

799

59,9

31

800

60,5

42

801

61,5

52,5

802

60,9

51,4

803

61,2

57,7

804

62,8

98,8

805

63,4

96,1

806

64,6

45,4

807

64,1

5

808

63

3,2

809

62,7

14,9

810

63,5

35,8

811

64,1

73,3

812

64,3

37,4

813

64,1

21

814

63,7

21

815

62,9

18

816

62,4

32,7

817

61,7

46,2

818

59,8

45,1

819

57,4

43,9

820

54,8

42,8

821

54,3

65,2

822

52,9

62,1

823

52,4

30,6

824

50,4

“m”

825

48,6

“m”

826

47,9

“m”

827

46,8

“m”

828

46,9

9,4

829

49,5

41,7

830

50,5

37,8

831

52,3

20,4

832

54,1

30,7

833

56,3

41,8

834

58,7

26,5

835

57,3

“m”

836

59

“m”

837

59,8

“m”

838

60,3

“m”

839

61,2

“m”

840

61,8

“m”

841

62,5

“m”

842

62,4

“m”

843

61,5

“m”

844

63,7

“m”

845

61,9

“m”

846

61,6

29,7

847

60,3

“m”

848

59,2

“m”

849

57,3

“m”

850

52,3

“m”

851

49,3

“m”

852

47,3

“m”