		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 63

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	50. köide 1. märts 2007

Sisukord		I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 184/2007, 20. veebruar 2007, kaaliumdiformiaadi (Formi LHS) lubamise kohta söödalisandina ( 1 )	1
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 185/2007, 20. veebruar 2007, millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 809/2003 ja (EÜ) nr 810/2003 seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1774/2002 kohaste komposteerimis- ja biogaasiettevõtteid hõlmavate üleminekumeetmete kehtivusaja pikendamisega ( 1 )	4
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 186/2007, 21. veebruar 2007, Saccharomyces cerevisiae (Biosaf SC 47) uue kasutusviisi lubamise kohta söödalisandina ( 1 )	6
		DIREKTIIVID
	*	Komisjoni direktiiv 2007/8/EÜ, 20. veebruar 2007, millega muudetakse nõukogu direktiivide 76/895/EMÜ, 86/362/EMÜ ja 90/642/EMÜ lisasid seoses fosfamidooni ja mevinfossi jääkide piirnormidega ( 1 )	9
	*	Komisjoni direktiiv 2007/9/EÜ, 20. veebruar 2007, millega muudetakse nõukogu direktiivi 90/642/EMÜ lisa aldikarbi jääkide piirnormide osas ( 1 )	17
	*	Komisjoni direktiiv 2007/10/EÜ, 21. veebruar 2007, millega muudetakse nõukogu direktiivi 92/119/EMÜ II lisa seoses sigade vesikulaarhaiguse puhangu järel ohustatud tsoonis võetavate meetmetega ( 1 )	24
	*	Komisjoni direktiiv 2007/11/EÜ, 21. veebruar 2007, millega muudetakse nõukogu direktiivide 86/362/EMÜ, 86/363/EMÜ ja 90/642/EMÜ teatavaid lisasid seoses atseetamipriidi, tiaklopriidi, imasosulfurooni, metoksüfenosiidi, S-metolakloori, milbemektiini ja tribenurooni jääkide piirnormidega ( 1 )	26

		Parandused
	*	Esimese Astme Kohtu kodukorra muutmise parandus (ELT L 298, 15.11.2005)	38


	(1) EMPs kohaldatav tekst

ET	Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.

I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

MÄÄRUSED

1.3.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 63/1

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 184/2007,

20. veebruar 2007,

kaaliumdiformiaadi (Formi LHS) lubamise kohta söödalisandina

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud loomasöötades kasutatavate söödalisandite lubamise kord ning selliste lubade andmise põhjused ja menetlused.

(2)	Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikliga 7 esitati taotlus lisas nimetatud valmistise lubamiseks. Taotlusele olid lisatud kõnealuse määruse artikli 7 lõikes 3 nõutud andmed ja dokumendid.

(3)	Taotlus käsitleb kaaliumdiformiaadi preparaadi (Formi LHS) lubamist (võõrutatud) põrsaste ja nuumsigade söödalisandina ning selle klassifitseerimist söödalisandite kategooriasse “zootehnilised lisandid”.

(4)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 7 lõike 3 punktiga c loataotluses esitatud analüüsimeetod käsitleb söödalisandi toimeaine määramist söödas. Seega ei tõlgendata käesoleva määruse lisas osutatud analüüsimeetodit ühenduse analüüsimeetodina Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 882/2004 (ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täimise kontrollimise tagamiseks) (2) artikli 11 tähenduses.

(5)

Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi “toiduohutusamet”) tegi oma 14. veebruari 2006. aasta arvamuses (3) järelduse, et kõnealuse lisandi ohutus tarbija, kasutaja ja keskkonna jaoks on juba kindlaks tehtud ning see ei muutu kavandatud uue kasutusviisi tõttu. Toiduohutusamet järeldab ka, et preparaadi kasutamine ei mõju kahjulikult nimetatud loomaliigi puhul ning et preparaadi kasutamine võib parandada (võõrutatud) põrsaste ja nuumsigade zootehnilisi parameetreid (keskmine päevane kaalu juurdekasv, söödaväärindus). Amet on arvamusel, et taotleja esitatud turustamisjärgse järelevalve kava on asjakohane. Toiduohutusamet soovitab asjakohaseid meetmeid kasutajate ohutuseks. Kõnealuses arvamuses kinnitatakse ka määrusega (EÜ) nr 1831/2003 asutatud ühenduse tugilabori aruannet söödalisandi analüüsimeetodi kohta söödas.

(6)	Kõnealuse valmistise hindamine näitab, et määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 5 sätestatud loa andmise tingimused on täidetud. Seepärast tuleks lubada kõnealuse valmistise kasutamine käesoleva määruse lisas esitatud tingimustel.

(7)

Komisjoni 4. novembri 2005. aasta määrusest (EÜ) nr 1810/2005, mis käsitleb söödalisandi kasutamise lubamist kümne aasta jooksul, teatavate söödalisandite kasutamise alalist lubamist ning teatavate söödas juba lubatud söödalisandite uute kasutusviiside ajutist lubamist, (4) tuleb seega välja jätta artikkel 1, milles sätestati nimetatud kasutusviisi lubamine kooskõlas määruse (EÜ) nr 1831/2003 üleminekusätetega.

(8)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Lisas nimetatud preparaati, mis kuulub söödalisandite kategooriasse “zootehnilised lisandid” ja funktsionaalrühma “muud zootehnilised lisandid”, lubatakse kasutada söödalisandina loomasöötades kõnealuses lisas esitatud tingimustel.

Artikkel 2

Määruse (EÜ) nr 1810/2005 artikkel 1 jäetakse välja.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. veebruar 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU

(1) ELT L 268, 18.10.2003, lk 29. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 378/2005 (ELT L 59, 5.3.2005, lk 8).

(2) ELT L 165, 30.4.2004, lk 1, ELT L 191, 28.5.2004, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1).

(3) Loomasöödas kasutatavate söödalisandite ja toodete või ainete teaduskomisjoni arvamus toote Formi LHS ohutuse ja tõhususe kohta võõrutatud põrsaste ja nuumsigade söödalisandina kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1831/2003. Vastu võetud 14. veebruaril 2006. EFSA Teataja (2006) 325, 1–16.

(4) ELT L 291, 5.11.2005, lk 8.

LISA

Lisandi identifitseerimisnumber	Loa omaniku nimi	Lisand (kaubanimi)	Koostis, keemiline valem, kirjeldus, analüüsimeetod	Loomaliik või -kategooria	Vanuse ülempiir	Miinimumsisaldus	Maksimumsisaldus	Muud eeskirjad	Loa kehtivusaja lõpp
						mg/kg täissöödas, mille niiskusesisaldus on 12 %
Zootehniliste lisandite kategooria. Funktsionaalrühm: muud zootehnilised lisandid (tulemuslikkuse näitajate paranemine: kaalu juurdekasv või söödaväärindus)
4d800	BASF Aktiengesellschaft	Kaaliumdiformiaat (Formi LHS)	Söödalisandi koostis Kaaliumdiformiaat: vähemalt 98 % Silikaat: mitte rohkem kui 1,5 % vesi: mitte rohkem kui 0,5 % Toimeaine Kaaliumdiformiaat, CAS nr 20642-05-1 Analüüsimeetod (1) juhtivusdetektoriga varustatud ioonkromatograaf.	Põrsad (võõrutatud)		6 000	18 000	Kasutada kuni umbes 35 kg saavutamiseni. Eri söötade segu kaaliumdiformiaadisisaldus ei tohi täissöödas ületada suurimat lubatavat taset 18 000 mg täissööda kg kohta. Lisand tuleb lisada segasöötadesse eelsegus. Käesoleva tootega kaasneb tõsine nägemiskahjustuse oht. Töötajate kaitseks tuleb võtta meetmed.	21.3.2017
				Nuumsead		6 000	12 000	Eri söötade segu kaaliumdiformiaadisisaldus ei tohi täissöödas ületada suurimat lubatavat taset 12 000 mg täissööda kg kohta. Lisand tuleb lisada segasöötadesse eelsegus. Käesoleva tootega kaasneb tõsine nägemiskahjustuse oht. Töötajate kaitseks tuleb võtta meetmed.	21.3.2017

(1) Analüüsimeetodi üksikasjad on kättesaadavad ühenduse tugilabori veebilehel www.irmm.jrc.be/html/crlfaa/.

1.3.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 63/4

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 185/2007,

20. veebruar 2007,

millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 809/2003 ja (EÜ) nr 810/2003 seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1774/2002 kohaste komposteerimis- ja biogaasiettevõtteid hõlmavate üleminekumeetmete kehtivusaja pikendamisega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. oktoobri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1774/2002, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad, (1) eriti selle artikli 32 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 1774/2002 on sätestatud muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad. Pidades silmas kõnealuste eeskirjade rangust, on kehtestatud üleminekumeetmed.

(2)

Komisjoni 12. mai 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 809/2003 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1774/2002 alusel võetavate üleminekumeetmete kohta seoses komposteerimisettevõtetes kasutatava 3. kategooria materjali ja sõnnikuga (2) nähakse ette teatavad üleminekumeetmed, et võimaldada tööstusele kuni 31. detsembrini 2006 kohanemisaega ning komposteerimisettevõtetes kasutatava 3. kategooria materjali ja sõnniku alternatiivsete töötlemisstandardite väljatöötamist.

(3)

Komisjoni 12. mai 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 810/2003, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1774/2002 alusel võetavate üleminekumeetmete kohta seoses biogaasi ettevõtetes kasutatava 3. kategooria materjali ja sõnnikuga (3) nähakse ette teatavad üleminekumeetmed, et võimaldada kuni 31. detsembrini 2006 tööstusele kohanemisaega ning biogaasi ettevõtetes kasutatava 3. kategooria materjali ja sõnniku alternatiivsete töötlemisstandardite väljatöötamist.

(4)	7. septembril 2005 esitas Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) arvamuse loomsete kõrvalsaaduste töötlemise alaste biogaasi- ja komposteerimisstandardite ohutuse ja bioloogiliste ohtude kohta.

(5)

Eespool nimetatud EFSA avamuse põhjal võeti 7. veebruaril 2006 vastu komisjoni määrus (EÜ) nr 208/2006, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1774/2002 VI ja VIII lisa seoses biogaasi ja komposteerimisettevõtete töötlemisstandarditega ja sõnniku suhtes kehtestatud nõuetega (4) ning sätestatakse alternatiivsete töötlemisstandardite valideerimisnõuded.

(6)	Määrustes (EÜ) nr 809/2003 ja (EÜ) nr 810/2003 sätestatud üleminekumeetmed ei piira asjaomaste ettevõtjate võimalusi kasutada määrusega (EÜ) nr 208/2006 kehtestatud valideerimismenetlust.

(7)	Kui valideerimine on edukalt läbi viidud, võivad liikmesriikide pädevad asutused alternatiivsed töötlemisstandardid kinnitada. Liikmesriikidel on valideerimismenetluse lõpetamiseks siiski vaja rohkem aega.

(8)

Lisaks sellele kasutatakse teatavates ELi piirkondades tavapäraselt mesofiilseid kääritusprotsesse. Eespool nimetatud EFSA arvamuses neid protsesse eraldi ei käsitleta, nende puhul ei pruugi siiski olla täidetud kõik alternatiivsete töötlemisstandardite valideerimisega seotud nõuded. Komisjon on seetõttu edastanud küsimuse EFSAle ning palunud toiduohutusameti arvamust mesofiilse kääritamisprotsessi ohutuse kohta. EFSA tegeleb praegu selle protsessi võimalike riskide hindamisega.

(9)

Kuni EFSA arvamuse saamiseni ja selleks et anda liikmesriikidele alternatiivsete protsesside valideerimiseks lisaaega, tuleks määrustes (EÜ) nr 809/2003 ja (EÜ) nr 810/2003 sätestatud üleminekumeetmete kehtivusaega pikendada, et liikmesriigid saaksid lubada oma ettevõtjatel jätkuvalt kohaldada komposteerimis- ja biogaasiettevõtetes kasutatava 3. kategooria materjali ja sõnniku töötlemisstandardite riiklikke eeskirju.

(10)	Seepärast tuleks määruseid (EÜ) nr 809/2003 ja (EÜ) nr 810/2003 vastavalt muuta.

(11)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 809/2003 artikli 1 lõikes 1, artikli 3 lõikes 2 ja artiklis 4 asendatakse kuupäev “31. detsember 2006” kuupäevaga “30. juuni 2008”.

Artikkel 2

Määruse (EÜ) nr 810/2003 artikli 1 lõikes 1, artikli 3 lõikes 2 ja artiklis 4 asendatakse kuupäev “31. detsember 2006” kuupäevaga “30. juuni 2008”.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast Euroopa Liidu Teatajas avaldamist.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. veebruar 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU

(1) EÜT L 273, 10.10.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 2007/2006 (ELT L 379, 28.12.2006, lk 98).

(2) ELT L 117, 13.5.2003, lk 10. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 209/2006 (ELT L 36, 8.2.2006, lk 32).

(3) ELT L 117, 13.5.2003, lk 12. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 209/2006.

(4) ELT L 36, 8.2.2006, lk 25.

1.3.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 63/6

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 186/2007,

21. veebruar 2007,

Saccharomyces cerevisiae (Biosaf SC 47) uue kasutusviisi lubamise kohta söödalisandina

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud loomasöötades kasutatavate söödalisandite lubamise kord ning selliste lubade andmise põhjused ja menetlused.

(2)	Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikliga 7 esitati taotlus lisas nimetatud valmistise lubamiseks. Taotlusele olid lisatud kõnealuse määruse artikli 7 lõikes 3 nõutud andmed ja dokumendid.

(3)	Taotlus käsitleb valmistise Saccharomyces cerevisiae (NCYC Sc 47) (Biosaf SC 47) uue kasutusviisi lubamist hobuste söödalisandina ning selle klassifitseerimist söödalisandite kategooriasse “zootehnilised lisandid”.

(4)

(5)

Valmistise Saccharomyces cerevisiae (NCYC Sc 47) kasutamine oli lubatud nuumveiste puhul komisjoni 19. veebruari 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 316/2003 ühe söödalisandi kasutamise alalise lubamise kohta ja juba loa saanud söödalisandi uue kasutusviisi ajutise lubamise kohta, (3) (võõrutatud) põrsaste puhul komisjoni 16. detsembri 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 2148/2004, mis käsitleb teatud söödalisandite ajutisi ja alalisi kasutuslube ning söödas juba lubatud söödalisandite uute kasutusviiside lubamist, (4) emiste puhul komisjoni 14. juuli 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 1288/2004, mis käsitleb teatavate söödalisandite kasutamise alalist lubamist ja juba loa saanud söödalisandi uue kasutusviisi ajutist lubamist, (5) nuumküülikute puhul komisjoni 18. aprilli 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 600/2005, mis käsitleb teatava koktsidiostaatikumi söödalisandina kasutamise lubamist kümne aasta jooksul, teatava söödalisandi kasutamise ajutist lubamist ning teatavate söödalisandite kasutamise alalist lubamist, (6) lüpsilehmade puhul komisjoni 4. novembri 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 1811/2005, mis käsitleb teatavate söödalisandite kasutamise ajutist ja alalist lubamist ning juba loa saanud söödalisandi uue kasutusviisi ajutist lubamist, (7) ning nuumlammaste puhul komisjoni 27. septembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1447/2006 Saccharomyces cerevisiae (Biosaf SC 47) uue kasutusviisi lubamise kohta söödalisandina (8).

(6)

On esitatud uued andmed, millega toetatakse loa taotlemist hobuste puhul. Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi “toiduohutusamet”) otsustas oma 12. septembri 2006. aasta arvamuses, et Saccharomyces cerevisiae (NCYC Sc 47) ei mõju kahjulikult loomade ja inimeste tervisele ega keskkonnale (9). Toiduohutusamet jõudis ka järeldusele, et nimetatud täiendava loomaliigi puhul ei põhjusta valmistise kasutamine muid ohte, mis võiksid määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 5 lõike 2 alusel välistada selle lubamist. Kõnealuse arvamuse kohaselt aitab valmistise kasutamine soodustada kiudainete seedumist hobustel. Toiduohutusameti arvates ei ole vaja turustusjärgse järelevalve erinõudeid. Kõnealuses arvamuses kinnitatakse ka määrusega (EÜ) nr 1831/2003 asutatud ühenduse tugilabori aruannet söödalisandi analüüsimeetodi kohta söödas. Kõnealuse valmistise hindamine näitab, et määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 5 sätestatud tingimused kasutamise lubamiseks on täidetud. Seepärast tuleks anda luba kõnealuse preparaadi kasutamiseks käesoleva määruse lisas esitatud tingimustel.

(7)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Lisas nimetatud valmistist, mis kuulub zootehniliste söödalisandite kategooriasse ja seedimist soodustavate ainete funktsionaalrühma, lubatakse kasutada söödalisandina loomasöötades kõnealuses lisas esitatud tingimustel.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. veebruar 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU

(1) ELT L 268, 18.10.2003, lk 29. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 378/2005 (ELT L 59, 5.3.2005, lk 8).

(2) ELT L 165, 30.4.2004, lk 1. Määrust on viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1).

(3) ELT L 46, 20.2.2003, lk 15.

(4) ELT L 370, 17.12.2004, lk 24. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1980/2005 (ELT L 318, 6.12.2005, lk 3).

(5) ELT L 243, 15.7.2004, lk 10. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1812/2005 (ELT L 291, 5.11.2005, lk 18).

(6) ELT L 99, 19.4.2005, lk 5. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 2028/2006 (ELT L 414, 30.12.2006, lk 26)

(7) ELT L 291, 5.11.2005, lk 12.

(8) ELT L 271, 30.9.2006, lk 28.

(9) Loomasöödas kasutatavate söödalisandite ja toodete või ainete teaduskomisjoni arvamus toote Biosaf Sc 47 (Saccharomyces cerevisiae valmistise) ohutuse ja tõhususe kohta hobuste söödalisandina. Vastu võetud 12. septembril 2006. EFSA Teataja (2006) 384, lk 1–9.

LISA

Söödalisandi tunnuskood	Loa omaniku nimi	Söödalisand (kaubanimi)	Koostis, keemiline valem, kirjeldus, analüüsimeetod	Loomaliik või -kategooria	Vanuse ülempiir	Miinimumsisaldus	Maksimumsisaldus	Muud eeskirjad	Loa kehtivusaja lõpp
						CFU/kg täissöödas, mille niiskusesisaldus on 12 %
Zootehniliste lisandite kategooria. Funktsionaalrühm seedimist soodustavad ained
4b1702	Société Industrielle Lesaffre	Saccharomyces cerevisiae NCYC Sc 47 (Biosaf Sc 47)	Söödalisandi koostis: Saccharomyces cerevisiae NCYC Sc 47 miinimumsisaldus 5x109 CFU/g söödalisandi valmistises Toimeaine kirjeldus: Saccharomyces cerevisiae NCYC Sc 47 Analüüsimeetod (1) Süviskülvimeetod kasutades klooramfenikooli-pärmiekstrakti agarit, põhineb ISO 7954 meetodil. Polümeraasi ahelreaktsioon	Hobused		8x108	7x109	Söödalisandi ja eelsegu kasutamisjuhistes tuleb märkida säilitustemperatuur, kõlblikkusaeg ja granuleerimispüsivus Soovituslik annus: 1,25x1010 _ 6x1010 CFU looma kohta päevas	21.3.2017

(1) Analüüsimeetodi üksikasjad on kättesaadavad ühenduse tugilabori veebilehel www.irmm.jrc.be/html/crlfaa/.

DIREKTIIVID

1.3.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 63/9

KOMISJONI DIREKTIIV 2007/8/EÜ,

20. veebruar 2007,

millega muudetakse nõukogu direktiivide 76/895/EMÜ, 86/362/EMÜ ja 90/642/EMÜ lisasid seoses fosfamidooni ja mevinfossi jääkide piirnormidega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 23. novembri 1976. aasta direktiivi 76/895/EMÜ puu- ja köögiviljas sisalduvate ja nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide kehtestamise kohta, (1) eriti selle artiklit 5,

võttes arvesse nõukogu 24. juuli 1986. aasta direktiivi 86/362/EMÜ teraviljas sisalduvate ja nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide lubatud piirnormide kehtestamise kohta, (2) eriti selle artiklit 10,

võttes arvesse nõukogu 27. novembri 1990. aasta direktiivi 90/642/EMÜ teatavates taimset päritolu saadustes, sealhulgas puu- ja köögiviljas sisalduvate ja nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide lubatud piirnormide kehtestamise kohta, (3) eriti selle artiklit 7,

ning arvestades järgmist:

(1)

Teravilja ja taimset päritolu toodete, sealhulgas puu- ja köögivilja puhul kajastavad jääkide piirnormid sellist tõhusaks taimekaitseks vajaliku pestitsiidide miinimumkoguse kasutamist, mida rakendades jääkaine kogus on võimalikult väike ja toksikoloogiliselt vastuvõetav, pidades silmas eelkõige keskkonnakaitset ja jääkide määra, mida tarbijad hinnanguliselt toidu kaudu omastavad. Loomset päritolu toiduainete puhul kajastab jääkide piirnorm loomade söötmist pestitsiididega töödeldud teravilja ja taimset päritolu toodetega ning mõningatel juhtudel ka veterinaarravimite tarvitamise otseseid tagajärgi. Ühenduses kohaldatavad jääkide piirnormid kajastavad selliste jääkide koguse ülempiiri, mida tooted võivad heade põllumajandustavade järgimise korral sisaldada.

(2)

Pestitsiidide jääkide piirnorme vaadatakse pidevalt läbi ning neid muudetakse, et võtta arvesse uut teavet ja uusi andmeid. Jääkide piirnormid määratakse kindlaks vastavalt analüütiliselt määratud alammäärale, kui taimekaitsevahendite lubatud kasutamise tagajärjel ei leita toiduaines või selle pinnal märkimisväärselt pestitsiidijääke või kui nende kasutamine ei olnud lubatud või kui liikmesriikide poolt lubatud kasutamiseks ei esitatud vajalikke andmeid või kui kolmandates riikides kasutamiseks ei esitatud asjaomaseid andmeid ning selle tagajärjel esineb ühenduse turul ringlusse lastavates toiduainetes või nende pinnal pestitsiidide jääke.

(3)

Komisjonile on teatatud, et fosfamidooni ja mevinfossi puhul võivad jääkide kehtivad piirnormid vajada läbivaatamist, võttes arvesse, kuivõrd kättesaadav on toksikoloogia ja tarbimise alane uus teave. Komisjon on palunud asjakohastel referentliikmesriikidel teha ettepanekuid ühenduses jääkide suhtes kohaldatavate piirnormide läbivaatamise kohta. Niisugused ettepanekud edastati komisjonile.

(4)

Tarbijate eluaegset ja lühiajalist kokkupuudet toiduainete kaudu käesolevas direktiivis nimetatud pestitsiididega on uuesti hinnatud ja mõõdetud vastavalt ühenduses kasutatavatele menetlustele ja tavadele, võttes arvesse Maailma Terviseorganisatsiooni avaldatud juhiseid (4). Sellest lähtudes tuleks määrata jääkide uued piirnormid, mis tagavad, et tarbijaid ei seata lubamatult ohtu.

(5)

Tarbijate akuutset kokkupuudet kõnealuste pestitsiididega iga toiduaine kaudu, mis võib sisaldada nende pestitsiidide jääke, on hinnatud ja mõõdetud vastavalt ühenduse menetlustele ja tavadele, võttes arvesse Maailma Terviseorganisatsiooni avaldatud juhiseid. Jõuti järeldusele, et pestitsiidide jääkide esinemine jääkide uute piirnormide tasemel või neist väiksemal tasemel ei põhjusta ägedat mürgistust.

(6)	Uute piirnormide suhtes on konsulteeritud ühenduse kaubanduspartneritega Maailma Kaubandusorganisatsiooni vahendusel ja nende arvamusi kõnealuste normide kohta on arvesse võetud.

(7)	Seepärast tuleks direktiivide 76/895/EMÜ, 86/362/EMÜ ja 90/642/EMÜ lisasid vastavalt muuta.

(8)	Käesoleva direktiiviga ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 76/895/EMÜ II lisast jäetakse välja kanded fosfamidooni ja mevinfossi kohta.

Artikkel 2

Direktiivi 86/362/EÜ muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi I lisale.

Artikkel 3

Direktiivi 90/642/EMÜ muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi II lisale.

Artikkel 4

1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt 1. septembriks 2007. Nad edastavad kõnealuste normide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates 2. septembrist 2007.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud siseriiklike põhiliste õigusnormide teksti.

Artikkel 5

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 6

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 20. veebruar 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU

(1) EÜT L 340, 9.12.1976, lk 26. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2006/92/EÜ (ELT L 311, 10.11.2006, lk 31).

(2) EÜT L 221, 7.8.1986, lk 37. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2006/92/EÜ.

(3) EÜT L 350, 14.12.1990, lk 71. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2006/92/EÜ.

(4) Juhised pestitsiidijääkide toidu kaudu omandamise hindamiseks (läbi vaadatud), mille on koostanud GEMS/Food Programme koostöös pestitsiidijääkide Codex-komiteega, avaldatud Maailma Terviseorganisatsiooni poolt 1997. aastal (WHO/FSF/FOS/97.7).

I LISA

Direktiivi 86/362/EMÜ II lisa A ossa lisatakse fosfamidooni ja mevinfossi kohta järgmised read:

“Pestitsiidide jäägid

Piirnorm (mg/kg)

Fosfamidoon

0,01 (1)

Teravili

Mevinfoss (E- ja Z-isomeerid kokku)

0,01 (1)

Teravili

(1) Väljendab alumist määramispiiri.”

II lisa

Direktiivi 90/642/EMÜ II lisa A ossa lisatakse fosfamidooni ja mevinfossi kohta järgmised veerud:

“Pestitsiidide jäägid ja jääkide piirnormid (mg/kg)

Tooterühmad ja üksiktooted, mille suhtes kohaldatakse jääkide piirnorme

Fosfamidoon

Mevinfoss (E- ja Z-isomeerid kokku)

1.	Puuviljad, värsked, kuivatatud või kuumtöötlemata, säilitatud külmutatuna, suhkrulisandita; pähklid

0,01 (1)

i)	TSITRUSVILJAD

Greibid

Sidrunid

Laimid

Mandariinid (sh klementiinid ja samalaadsed hübriidid)

Apelsinid

Pomelod

Muud

ii)	PÄHKLID (koortega või ilma)

Mandlid

Brasiilia pähklid

Kašupähklid

Kastanid

Kookospähklid

Sarapuupähklid

Makadaamiapähklid

Pekanipähklid

Piiniapähklid

Pistaatsiapähklid

Kreeka pähklid

Muud

iii)

ÕUNVILJAD

Õunad

Pirnid

Küdooniad

Muud

iv)

LUUVILJAD

Aprikoosid

Kirsid

Virsikud (sh nektariinid ja samalaadsed hübriidid)

Ploomid

Muud

v)	MARJAD JA VÄIKESED PUUVILJAD

a)	Laua- ja veiniviinamarjad

Lauaviinamarjad

Veiniviinamarjad

b)	Maasikad (välja arvatud metsmaasikad)

c)	Koguviljad (välja arvatud metsamarjad)

Murakad

Põldmurakad

Logani murakad

Vaarikad

Muud

d)	Muud väikesed puuviljad ja marjad (v.a metsamarjad)

Mustikad

Jõhvikad

Sõstrad (punased, mustad ja valged)

Karusmarjad

Muud

e)	Looduses kasvavad marjad ja viljad

vi)	MUUD VILJAD

Avokaadod

Banaanid

Datlid

Viigimarjad

Kiivid

Kääbusapelsinid

Hiina litšipuu viljad

Mangod

Oliivid (lauaoliivid)

Oliivid (õli ekstraheerimiseks)

Papaiad

Purpur-kannatuslille viljad (granadillid)

Ananassid

Granaatõunad

Muud

2.	Köögiviljad: värsked või kuumtöötlemata, külmutatud või kuivatatud

0,01 (1)

i)	JUUR- JA MUGULKÖÖGIVILJAD

Söögipeet

Porgand

Kassaava

Juurseller

Mädarõigas

Maapirn

Pastinaak

Juurpetersell

Redis

Aed-piimjuur

Bataat

Kaalikas

Naeris

Jamss

Muud

ii)	SIBULKÖÖGIVILJAD

Küüslauk

Harilik sibul

Šalottsibul

Talisibul

Muud

iii)	VILIKÖÖGIVILJAD

a)	Maavitsalised

Tomatid

Paprikad

Baklažaanid

Söödav muskushibisk

Muud

b)	Kõrvitsalised – söödava koorega

Kurgid

Kornišonid

Kabatšokid

Muud

c)	Kõrvitsalised – mittesöödava koorega

Melonid

Patissonid

Arbuusid

Muud

d)	Suhkrumais

iv)	KAPSASKÖÖGIVILJAD

a)	Õisik-kapsad

Spargelkapsas (sh asparkapsas)

Lillkapsas

Muud

Peakapsad

Rooskapsas

Peakapsas

Muud

c)	Lehtkapsad

Hiina kapsas

Lehtkapsas

Muud

Nuikapsas

v)	LEHTKÖÖGIVILJAD JA VÄRSKED MAITSETAIMED

a)	Aedsalat jms

Salatkress

Põldkännak

Aedsalat

Eskariool (sile endiiviasigur)

Põld-võõrkapsas (ruccola salat)

Kapsalehed ja -leherootsud

Muud

b)	Spinat jms

Aedspinat

Lehtpeet (mangold)

Muud

c)	Ürt-allikkress

d)	Harilik sigur

e)	Maitsetaimed

Aed-harakputk

Murulauk

Petersell

Lehtseller

Muu

vi)	AUNVILJAD (värsked)

Oad (kaunadega)

Oad (kaunadeta)

Herned (kaunadega)

Herned (kaunadeta)

Muu

vii)	VARSKÖÖGIVILJAD (värsked)

Spargel

Hispaania artišokk

Seller

Apteegitill

Artišokk

Porrulauk

Rabarber

Muud

viii)

SEENED

a)	Kultuurseened

b)	Looduses kasvavad seened

3.	Kaunviljad

0,01 (1)

Oad

Läätsed

Herned

Lupiinid

Muud

4.	Õliseemned

0,01 (1)

Linaseemned

Maapähklid

Mooniseemned

Seesamiseemned

Päevalilleseemned

Rapsiseemned

Sojaoad

Sinepiseemned

Puuvillaseemned

Kanepiseemned

Muud

Kartul

0,01 (1)

Varajane kartul

Säilituskartul

6.	TEE (kuivatatud lehed ja varred, fermenteeritud või mitte, Camellia sinensis)

0,02 (1)

7.	HUMAL (kuivatatud), sh humalakäbigraanulid ja kontsentreerimata pulber

0,02 (1)

(1) Väljendab alumist määramispiiri.”

1.3.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 63/17

KOMISJONI DIREKTIIV 2007/9/EÜ,

20. veebruar 2007,

millega muudetakse nõukogu direktiivi 90/642/EMÜ lisa aldikarbi jääkide piirnormide osas

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 27. novembri 1990. aasta direktiivi 90/642/EMÜ teatavates taimset päritolu saadustes, sealhulgas puu- ja köögiviljas, sisalduvate ja nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide lubatud piirnormide kehtestamise kohta, (1) eriti selle artiklit 7,

ning arvestades järgmist:

(1)

Teravilja ja taimset päritolu toodete, sealhulgas puu- ja köögivilja puhul kajastavad jääkide piirnormid sellist tõhusaks taimekaitseks vajaliku pestitsiidide miinimumkoguse kasutamist, mida rakendades jääkaine kogus on võimalikult väike ja toksikoloogiliselt vastuvõetav, pidades silmas eelkõige keskkonnakaitset ja jääkide määra, mida tarbijad hinnanguliselt toidu kaudu omastavad. Ühenduses kohaldatavad jääkide piirnormid kajastavad selliste jääkide koguse ülempiiri, mida tooted võivad heade põllumajandustavade järgimise korral sisaldada.

(2)

(3)	Üks liikmesriik teavitas komisjoni soovist muuta riigisiseseid jääkide piirnorme vastavalt direktiivi 90/642/EMÜ artiklile 8, lähtudes murest koguste üle, mida tarbijad saavad toiduga. Komisjonile on edastatud ühenduse piirnormide läbivaatamise ettepanekud.

(4)

Tarbijate eluaegset ja lühiajalist kokkupuudet käesolevas direktiivis nimetatud pestitsiididega toiduainete kaudu on uuesti hinnatud ja mõõdetud vastavalt ühenduses kasutatavatele menetlustele ja tavadele, võttes arvesse Maailma Terviseorganisatsiooni avaldatud juhiseid (2). Sellest lähtudes tuleks määrata jääkide uued piirnormid, mis tagavad, et tarbijaid ei seata lubamatult ohtu.

(5)

Tarbijate akuutset kokkupuudet kõnealuste pestitsiididega iga toiduaine kaudu, mis võib sisaldada nende pestitsiidide jääke, on hinnatud ja mõõdetud vastavalt ühenduse menetlustele ja tavadele, võttes arvesse Maailma Terviseorganisatsiooni avaldatud juhiseid. Jõuti järeldusele, et pestitsiidide jääkide esinemine uute piirnormide tasemel või sellest madalamal tasemel ei avalda ägedat toksilist mõju.

(6)	Uute piirnormide suhtes on konsulteeritud ühenduse kaubanduspartneritega Maailma Kaubandusorganisatsiooni vahendusel ja nende arvamusi kõnealuste normide kohta on arvesse võetud.

(7)	Komisjon palvel esitas Euroopa Toiduohutusamet (3) oma arvamuse ohtude kohta seoses aldikarbi jääkide piirnormiga käesolevas direktiivis.

(8)	Seepärast tuleks direktiivi 90/642/EMÜ lisasid vastavalt muuta.

(9)	Käesoleva direktiiviga ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 90/642/EMÜ II lisa A osa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi lisale.

Artikkel 2

Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt 1. septembriks 2007. Nad edastavad kõnealuste sätete teksti ning kõnealuste sätete ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid kohaldavad neid sätteid alates 2. septembrist 2007.

Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 20. veebruar 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU

(1) EÜT L 350, 14.12.1990, lk 71. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2006/92/EÜ (ELT L 311, 10.11.2006, lk 31).

(2) Juhised pestitsiidijääkide toidu kaudu omandamise hindamiseks (läbi vaadatud), mille on koostanud GEMS/Food Programme koostöös pestitsiidijääkide Codex komiteega ja avaldanud Maailma Terviseorganisatsioon 1997. aastal (WHO/FSF/FOS/97.7).

(3) The EFSA Journal (2006) 409, lk 1–23.

LISA

Direktiivi 90/642/EMÜ II lisa A-osas asendatakse aldikarbi read järgmisega:

Pestitsiidide jäägid ja jääkide piirnormid (mg/kg)

Tooterühmad ja üksiktooted, mille suhtes kohaldatakse jääkide piirnorme

Aldikarb (aldikarbi, selle sulfoksiidi ja sulfooni summa väljendatud aldikarbina)

“1.	Puuviljad, värsked, kuivatatud või kuumtöötlemata, külmutatud, suhkrulisandita; pähklid

0,02 (1)

i)	TSITRUSVILJAD

Greibid

Sidrunid

Laimid

Mandariinid (sh klementiinid ja samalaadsed hübriidid)

Apelsinid

Pomelod

Muud

ii)	PÄHKLID (koortega või ilma)

Mandlid

Brasiilia pähklid

Kašupähklid

Kastanid

Kookospähklid

Sarapuupähklid

Makadaamiapähklid

Pekanipähklid

Piiniapähklid

Pistaatsiapähklid

Kreeka pähklid

Muud

iii)

ÕUNVILJAD

Õunad

Pirnid

Küdooniad

Muud

iv)

LUUVILJAD

Aprikoosid

Kirsid

Virsikud (kaasa arvatud nektariinid ja samalaadsed hübriidid)

Ploomid

Muud

v)	MARJAD JA VÄIKSED PUUVILJAD

a)	Laua- ja veiniviinamarjad

Lauaviinamarjad

Veiniviinamarjad

b)	Maasikad (välja arvatud metsmaasikad)

c)	Koguviljad (välja arvatud metsamarjad)

Murakad

Põldmurakad

Logani murakad

Vaarikad

Muud

d)	Muud väiksed puuviljad ja marjad (välja arvatud metsamarjad)

Mustikad

Jõhvikad

Sõstrad (punased, mustad ja valged)

Karusmarjad

Muud

e)	Looduses kasvavad marjad ja viljad

vi)	MUUD VILJAD

Avokaadod

Banaanid

Datlid

Viigimarjad

Kiivid

Kääbusapelsinid

Litšid

Mangod

Oliivid (lauaoliivid)

Oliivid (õli ekstraheerimiseks)

Papaiad

Purpur-kannatuslille viljad (grenadillid)

Ananassid

Granaatõunad

Muud

2.	Köögiviljad, värsked või kuumtöötlemata, külmutatud või kuivatatud

i)	JUUR- JA MUGULKÖÖGIVILJAD

0,02 (1)

Söögipeet

Porgand

Kassaava

Juurseller

Mädarõigas

Maapirn

Pastinaak

Juurpetersell

Redis

Aed-piimjuur

Bataat

Kaalikas

Naeris

Jamss

Muud

ii)	SIBULKÖÖGIVILJAD

0,05

Küüslauk

Harilik sibul

Pesasibul

Talisibul

Muud

iii)	VILIKÖÖGIVILJAD

0,02 (1)

a)	Maavitsalised

Tomatid

Paprikad

Baklažaanid

Söödav muskushibisk

Muud

b)	Kõrvitsalised – söödava koorega

Kurgid

Kornišonid

Kabatšokid

Muud

c)	Kõrvitsalised – mittesöödava koorega

Melonid

Patissonid

Arbuusid

Muud

d)	Suhkrumais

iv)	KAPSASKÖÖGIVILJAD

0,02 (1)

a)	Õisik-kapsad

Spargelkapsas

Lillkapsas

Muud

Peakapsad

Rooskapsas

Peakapsas

Muud

c)	Lehtkapsad

Hiina kapsas

Lehtkapsas

Muud

Nuikapsas

v)	LEHTKÖÖGIVILJAD JA VÄRSKED ÜRDID

0,02 (1)

a)	Aedsalat jms

Salatkress

Põldkännak

Aedsalat

Eskariool (sile endiiviasigur)

Põld-võõrkapsas (ruccola salat)

Kapsalehed ja -leherootsud

Muud

b)	Spinat jms

Aedspinat

Lehtpeet (mangold)

Muud

c)	Ürt-allikkerss

d)	Harilik sigur

e)	Maitsetaimed

Aed-harakputk

Murulauk

Petersell

Lehtseller

Muud

vi)	KAUNVILJAD (värsked)

0,02 (1)

Oad (kaunadega)

Oad (kaunadeta)

Herned (kaunadega)

Herned (kaunadeta)

Muud

vii)	VARSKÖÖGIVILJAD (värsked)

0,02 (1)

Spargel

Hispaania artišokk

Seller

Apteegitill

Artišokk

Porrulauk

Rabarber

Muud

viii)

SEENED

0,02 (1)

a)	Kultuurseened

b)	Metsaseened

3.	Kaunviljad

0,02 (1)

Oad

Läätsed

Herned

Lupiinid

Muud

4.	Õliseemned

0,05 (1)

Linaseemned

Maapähklid

Mooniseemned

Seesamiseemned

Päevalilleseemned

Rapsiseemned

Sojaoad

Sinepiseemned

Puuvillaseemned

Kanepiseemned

Muud

Kartulid

0,02 (1)

Varajane kartul

Säilituskartul

6.	TEE (Camellia sinensis'e kuivatatud lehed ja varred, fermenteeritud või fermenteerimata)

0,05 (1)

7.	HUMAL (kuivatatud), sh humalakäbigraanulid ja kontsentreerimata pulber

0,05 (1)

(1) alumine määramispiir”

1.3.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 63/24

KOMISJONI DIREKTIIV 2007/10/EÜ,

21. veebruar 2007,

millega muudetakse nõukogu direktiivi 92/119/EMÜ II lisa seoses sigade vesikulaarhaiguse puhangu järel ohustatud tsoonis võetavate meetmetega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. detsembri 1992. aasta direktiivi 92/119/EMÜ, millega seatakse sisse üldised ühenduse meetmed teatavate loomahaiguste tõrjeks ja konkreetsed meetmed seoses sigade vesikulaarhaigusega, (1) eriti selle artikli 24 lõiget 2,

võttes arvesse nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiivi 2002/99/EÜ, milles sätestatakse inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste tootmist, töötlemist, turustamist ja ühendusse toomist reguleerivad loomatervishoiu eeskirjad, (2) eriti selle artikli 4 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	Direktiivis 92/119/EMÜ sätestatakse meetmed teatavate loomahaiguste tõrjeks. Sigade vesikulaarhaiguse erisätted on kehtestatud nimetatud direktiivi II lisas.

(2)	Kuna nõukogu direktiivid 72/461/EMÜ (3) ja 80/215/EMÜ (4) on alates 1. jaanuarist 2006 kehtetuks tunnistatud, tuleb direktiivis 92/119/EMÜ sisalduvad viited neile direktiividele asendada viidetega direktiivi 2002/99/EÜ II ja III lisale.

(3)

Kui sigade vesikulaarhaiguse alane terviseohutus seda võimaldab, tuleb leida konkreetsed lahendused seoses liha märgistamise ja edasise kasutamisega ning töödeldud toodete sihtkohaga, tingimusel et see ei vähenda sigade vesikulaarhaiguse vastase kaitstuse taset ühendusesiseses ega rahvusvahelises kaubanduses.

(4)

Teatavad liikmesriigid on teavitanud komisjoni, et tootmisharu ettevõtted ja kliendid pole rahul direktiivi 2002/99/EÜ II lisas sätestatud identifitseerimismärgiga [varem “tunnusmärk”]. Seega tuleks kehtestada alternatiivne identifitseerimismärk, mida liikmesriigid võivad soovi korral kasutada. Siiski on kontrollimise seisukohalt oluline, et liikmesriigid teavitaksid eelnevalt komisjoni, kui nad kavatsevad sigade vesikulaarhaiguse puhangu korral kasutada alternatiivset identifitseerimismärki.

(5)

Käesoleva direktiiviga kehtestatav alternatiivne identifitseerimismärk peab olema selgelt eristatav teistest sealiha märgistamiseks kasutatavatest identifitseerimismärkidest, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad, (5) või komisjoni 5. detsembri 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 2076/2005, millega nähakse ette üleminekumeetmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EÜ) nr 853/2004, (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004 rakendamiseks ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 853/2004 ja (EÜ) nr 854/2004 (6).

(6)

Erinevalt direktiivi 92/119/EMÜ artikli 13 üldsätetest ei lubata kõnealuse direktiivi II lisa sigade vesikulaarhaigust käsitlevates erisätetes loomade väljaviimist ohustatud tsoonis asuvas majandist juhul, kui väljaviimise keeldu kohaldatakse edasiste taudijuhtumite puhkemise tõttu kauem kui 30 päeva. Seetõttu on asjakohane ette näha erand majandite puhul, kus loomade pidamine üle 30 päeva võib tekitada probleeme.

(7)	Käesoleva direktiiviga ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 92/119/EMÜ II lisa 7. jagu muudetakse järgmiselt:

(1)

Punkti 2 muudetakse järgmiselt:

punkt g asendatakse järgmisega:

“g)

punkti f alapunktis i osutatud sigade liha

i)	ei satu ühendusesisesesse ega rahvusvahelisse kaubandusse ning see tähistatakse värske liha tervisemärgiga, mis on sätestatud nõukogu direktiivi 2002/99/EÜ II lisa (7);

ii)

omandatakse, tükeldatakse, veetakse ja säilitatakse ühendusesisesesse ja rahvusvahelisse kaubandusse suunatavast lihast eraldi ning seda liha kasutatakse nii, et see ei satuks ühendusesiseseks või rahvusvaheliseks kaubanduseks ette nähtud lihatoodete hulka, välja arvatud juhul, kui seda on töödeldud direktiivi 2002/99/EÜ III lisas sätestatud viisil;

lisatakse punkt h:

“h)

erandina punktist g võivad liikmesriigid kasutada punkti f alapunktis i osutatud sigade liha puhul direktiivi 2002/99/EÜ II lisas sätestatust erinevat identifitseerimismärki, tingimusel et see on selgelt eristatav teistest sealiha märgistamiseks kasutatavatest identifitseerimismärkidest, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 853/2004 (8) või komisjoni määrusega (EÜ) nr 2076/2005 (9);

liikmesriigid, kes otsustavad kasutada alternatiivset identifitseerimismärki, teatavad sellest komisjonile toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee raames;

ii)

alapunkti i täitmise tagamiseks peab kõnealune identifitseerimismärk olema loetav ja kustumatu, selle tähed kergesti eristatavad. Identifitseerimismärk peab olema järgmise kujuga ja sisaldama järgmisi elemente:

XY tähistab määruse (EÜ) nr 853/2004 II lisa I jao B osa punktis 6 sätestatud asjaomase riigi koodi.

1234 tähistab määruse (EÜ) nr 853/2004 II lisa I jao B osa punktis 7 osutatud ettevõtte loa numbrit.

(2)

Lisatakse punkt 5:

“5.

Kui punkti 2 alapunktiga f ette nähtud keeldu kohaldatakse edasiste taudijuhtumite puhkemise tõttu kauem kui 30 päeva ning selle tulemusel tekib loomade pidamisega probleeme, võib pädev asutus omaniku põhjendatud taotluse korral ja tingimusel, et riiklik veterinaararst on asjaolusid kontrollinud, lubada loomade väljaviimist ohustatud tsoonis asuvast majandist. Punkti 2 alapunkte f ja h kohaldatakse mutatis mutandis.”

Artikkel 2

Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt 1. jaanuariks 2008. Nad edastavad kõnealuste sätete teksti ning kõnealuste sätete ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 21. veebruar 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU

(1) EÜT L 62, 15.3.1993, lk 69. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2006/104/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 352).

(2) EÜT L 18, 23.1.2003, lk 11.

(3) EÜT L 302, 31.12.1972, lk 24. Direktiiv on kehtetuks tunnistatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2004/41/EÜ (ELT L 157, 30.4.2004, lk 33).

(4) EÜT L 47, 21.2.1980. Direktiiv on kehtetuks tunnistatud direktiiviga 2004/41/EÜ.

(5) ELT L 139, 30.4.2004, lk 5. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1).

(6) ELT L 338, 22.12.2005, lk 83.

(7) EÜT L 18, 23.1.2003, lk 11.”

(8) ELT L 139, 30.4.2004, lk 55.

(9) ELT L 338, 22.12.2005, lk 83.”

1.3.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 63/26

KOMISJONI DIREKTIIV 2007/11/EÜ,

21. veebruar 2007,

millega muudetakse nõukogu direktiivide 86/362/EMÜ, 86/363/EMÜ ja 90/642/EMÜ teatavaid lisasid seoses atseetamipriidi, tiaklopriidi, imasosulfurooni, metoksüfenosiidi, S-metolakloori, milbemektiini ja tribenurooni jääkide piirnormidega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 24. juuli 1986. aasta direktiivi 86/363/EMÜ loomses toidus sisalduvate ja selle pinnal esinevate pestitsiidide jääkide lubatud piirnormide kehtestamise kohta, (2) eriti selle artiklit 10,

võttes arvesse nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiivi 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turuleviimise kohta, (4) eriti selle artikli 4 lõike 1 punkti f,

ning arvestades järgmist:

(1)	Olemasolev toimeaine tribenuroon on kantud komisjoni direktiiviga 2005/54/EÜ (5) direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse.

(2)	Direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse on kantud järgmised uued toimeained: atseetamipriid ja tiaklopriid komisjoni direktiiviga 2004/99/EÜ, (6) imasosulfuroon, metoksüfenosiid ja S-metolakloor komisjoni direktiiviga 2005/3/EÜ (7) ning milbemektiin komisjoni direktiiviga 2005/58/EÜ (8).

(3)

Nimetatud toimeained on direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse kantud kavandatud kasutusviisi kohta esitatud teabe hindamise alusel. Teatavad liikmesriigid on esitanud asjaomase teabe vastavalt direktiivi 91/414/EMÜ artikli 4 lõike 1 punktile f. Olemasolev teave on läbi vaadatud ja see on piisav teatavate jääkide piirnormide kindlaksmääramiseks.

(4)	Kui ei ole kehtestatud ühenduse piirnormi või ajutist jääkide piirnormi, peavad liikmesriigid enne kõnealuseid toimeaineid sisaldavate taimekaitsevahendite kasutamise lubamist kehtestama ajutised siseriiklikud piirnormid vastavalt direktiivi 91/414/EMÜ artikli 4 lõike 1 punktile f.

(5)

Komisjoni aruannetes, mis koostati asjaomaste toimeainete lisamiseks direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse, määrati kindlaks kõnealuste ainete aktsepteeritavad päevadoosid (ADI) ja vajaduse korral akuutsed standarddoosid (ARfD). Tarbijate kokkupuudet asjaomase toimeainega töödeldud toiduainetega on mõõdetud ja hinnatud vastavalt ühenduse menetlustele. Samuti on arvesse võetud Maailma Terviseorganisatsiooni juhiseid (9) ja taimede teaduskomitee arvamust (10) kasutatava metoodika kohta. Jõuti järeldusele, et kavandatud jääkide piirnormid ei põhjusta kõnealuste aktsepteeritavate päevadooside või akuutsete standarddooside ületamist.

(6)	Tarbijate nõuetekohaseks kaitsmiseks kokkupuute eest taimekaitsevahendite loata kasutamisest tekkinud jääkainetega kehtestatakse ajutiseks jääkide piirnormiks asjakohaste toote ja pestitsiidi kombinatsioonide suhtes alumine määramispiir.

(7)

Selliste ajutiste piirnormide kehtestamine ühenduse tasandil ei takista liikmesriikidel kehtestada asjaomastele toimeainetele ajutisi jääkide piirnorme vastavalt direktiivi 91/414/EMÜ artikli 4 lõike 1 punktile f ja nimetatud direktiivi VI lisale. Nelja aastat peetakse asjaomase toimeaine edasiste kasutusviiside arendamise võimaldamiseks piisavaks. Selle ajavahemiku möödudes peaksid ajutised jääkide piirnormid muutuma lõplikeks.

(8)

Seetõttu on vaja muuta direktiivide 86/362/EMÜ, 86/363/EMÜ ja 90/642/EMÜ lisades määratletud jääkide piirnorme, et oleks võimalik nõuetekohaselt jälgida ja kontrollida nende kasutamise keelust kinnipidamist ning kaitsta tarbijat. Kui jääkide piirnormid on juba määratletud kõnealuste direktiivide lisades, on asjakohane neid muuta. Kui jääkide piirnorme ei ole seni määratletud, on asjakohane need esmakordselt kehtestada.

(9)	Seepärast tuleks direktiive 86/362/EMÜ, 86/363/EMÜ ja 90/642/EMÜ vastavalt muuta.

(10)	Käesolevas direktiivis sätestatud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 86/362/EMÜ muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi I lisale.

Artikkel 2

Direktiivi 86/363/EMÜ muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi II lisale.

Artikkel 3

Direktiivi 90/642/EMÜ muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi III lisale.

Artikkel 4

Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates 2. septembrist 2007.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 5

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 6

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 21. veebruar 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU

(1) EÜT L 221, 7.8.1986, lk 37. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2006/92/EÜ (ELT L 311, 10.11.2006, lk 31).

(2) EÜT L 221, 7.8.1986, lk 43. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2006/62/EÜ (ELT L 206, 27.7.2006, lk 27).

(3) EÜT L 350, 14.12.1990, lk 71. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2006/92/EÜ.

(4) EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2006/136/EÜ (ELT L 349, 12.12.2006, lk 42).

(5) ELT L 244, 20.9.2005, lk 21.

(6) ELT L 309, 6.10.2004, lk 6.

(7) ELT L 20, 22.1.2005, lk 19.

(8) ELT L 246, 22.9.2005, lk 17.

(9) Juhised pestitsiidijääkide toidu kaudu omandamise hindamiseks (läbi vaadatud), mille on koostanud GEMS/Food Programme koostöös pestitsiidijääkide Codex komiteega, avaldatud Maailma Terviseorganisatsiooni poolt 1997. aastal (WHO/FSF/FOS/97.7).

(10) Taimede teaduskomitee arvamus nõukogu direktiivide 86/362/EMÜ, 86/363/EMÜ ja 90/642/EMÜ lisade muutmisega seotud küsimuste kohta (Taimede teaduskomitee avaldatud arvamus, 14. juuli 1998) (http://europa.eu.int/comm/food/fs/sc/index_en.html).

I LISA

Direktiivi 86/362/EMÜ II lisa A-osas lisatakse atseetamipriidi, tiaklopriidi, imasosulfurooni, metoksüfenosiidi, S-metolakloori, milbemektiini, tiaklopriidi ja tribenurooni kohta järgmised read:

Pestitsiidide jäägid	Piirnorm (mg/kg)
“Atseetamipriid	0,01 (1) (2) Teravili
Imasosulfuroon	0,01 (1) (2) Teravili
Metoksüfenosiid	0,05 (1) (2) Teravili
Metolakloor, sh muud seda moodustavate isomeeride segud, k.a S-metolakloor (isomeeride summa)	0,05 (1) (2) Teravili
MA4 ja 8,9Z-MA4 summa, väljendatud milbemektiinina	0,05 (1) (2) Teravili
Tiaklopriid	0,02 (1) (2) Teravili
Tribenuroon-metüül	0,01 (1) (2) Teravili

(1) Väljendab analüütiliselt määratud alammäära.

(2)

(p)	Väljendab ajutist jääkide piirnormi vastavalt direktiivi 91/414/EMÜ artikli 4 lõike 1 punktile f; kui piirnormi ei muudeta, muutub see lõplikuks 21. märtsil 2011.”

II LISA

Direktiivi 86/363/EMÜ II lisa A-osas lisatakse atseetamipriidi, metoksüfenosiidi ja tiaklopriidi kohta järgmised read:

	Piirnorm (mg/kg)
Pestitsiidide jäägid	I lisas rubriikides ex 0201, 0202, 0203, 0204, 0205 00 00, 0206, 0207, ex 0208, 0209 00, 0210, 1601 00 ja 1602 nimetatud liha (sh rasv), lihavalmististe, rupsi ja loomarasva puhul	I lisas rubriikides 0401, 0402, 0405 00 ja 0406 nimetatud piima ja piimatoodete puhul	I lisas rubriikides 0407 00 ja 0408 nimetatud värskete koorega munade, linnumunade ja munarebude puhul
“Atseetamipriid ja metaboliit IM-2-1	liha 0,05 (1) (2); maks 0,1 (2); neer 0,2 (2); rasv 0,05 (1) (2); muu 0,05 (1) (2)	0,05 (1) (2)	0,05 (1) (2)
Metoksüfenosiid	0,01 (1) (2)	0,01 (1) (2)	0,01 (1) (2)
Tiaklopriid	liha 0,05 (2); maks 0,3 (2); neer 0,3 (2); rasv 0,05 (2); muu 0,01 (1) (2)	0,03 (2)	0,01 (1) (2)

(1) Väljendab analüütiliselt määratud alammäära.

(2)

(p)	Väljendab ajutist jääkide piirnormi vastavalt direktiivi 91/414/EMÜ artikli 4 lõike 1 punktile f; kui piirnormi ei muudeta, muutub see lõplikuks 21. märtsil 2011.”

III LISA

Direktiivi 90/642/EMÜ II lisa A-osas lisatakse atseetamipriidi, tiaklopriidi, imasosulfurooni, metoksüfenosiidi, S-metolakloori, milbemektiini ja tribenurooni kohta järgmised read:

Pestitsiidide jäägid ja jääkide piirnormid (mg/kg)

Tooterühmad ja üksiktooted, mille suhtes kohaldatakse jääkide piirnorme

Atseetamipriid

Imasosulfuroon

Metoksüfenosiid

MA4 ja 8,9Z-MA4 summa, väljendatud milbemektiinina

Metolakloor, sh muud seda moodustavate isomeeride segud, k.a S-metalakloor (isomeeride summa)

Tiaklopriid

Tribenuroon-metüül

«1.	Puuviljad, värsked, kuivatatud või kuumtöötlemata, säilitatud külmutatuna, suhkrulisandita; pähklid

0,01 (1) (2)

0,05 (1) (2)

0,01 (1) (2)

i)	TSITRUSVILJAD

1 (2)

0,05 (1) (2)

0,02 (1) (2)

Greibid

Sidrunid

Laimid

Mandariinid (sh klementiinid ja samalaadsed hübriidid)

Apelsinid

Pomelod

Muu

ii)	PÄHKLIPUUDE VILJAD (kooritud või koorimata)

0,01 (1) (2)

0,02 (1) (2)

0,1 (1) (2)

0,02 (1) (2)

Mandlid

Brasiilia pähklid

Kašupähklid

Kastanid

Kookospähklid

Sarapuupähklid

Makadaamiapähklid

Pekanipähklid

Piiniapähklid

Pistaatsiapähklid

Kreeka pähklid

Muu

iii)

ÕUNVILJAD

0,1 (2)

2 (2)

0,05 (1) (2)

0,3 (2)

Õunad

Pirnid

Küdooniad

Muu

iv)

LUUVILJAD

0,05 (1) (2)

Aprikoosid

0,1 (2)

0,3 (2)

Kirsid

0,2 (2)

0,3 (2)

Virsikud (sh nektariinid ja samalaadsed hübriidid)

0,1 (2)

0,3 (2)

Ploomid

0,02

0,1 (2)

Muu

0,01 (1) (2)

0,02 (1) (2)

v)	MARJAD JA VÄIKESED PUUVILJAD

0,01 (1) (2)

0,05 (1) (2)

a)	Laua- ja veiniviinamarjad

1 (2)

0,02 (1) (2)

Lauaviinamarjad

Veiniviinamarjad

b)	Maasikad (välja arvatud metsmaasikad)

0,02 (1) (2)

0,5 (2)

c)	Koguviljad (välja arvatud metsamarjad)

0,02 (1) (2)

1 (2)

Murakad

Põldmurakad

Logani murakad

Vaarikad

Muu

d)	Muud väikesed puuviljad ja marjad (välja arvatud metsamarjad)

0,02 (1) (2)

1 (2)

Mustikad

Jõhvikad

Sõstrad (punased, mustad ja valged)

Karusmarjad

Muu

e)	Looduses kasvavad marjad ja viljad

0,02 (1) (2)

vi)	MUUD VILJAD

0,01 (1) (2)

0,05 (1) (2)

0,02 (1) (2)

Avokaadod

Banaanid

Datlid

Viigimarjad

Kiivid

1 (2)

Kääbusapelsinid

Litšid

Mangod

Oliivid (lauaoliivid)

Oliivid (õli ekstraheerimiseks)

Papaiad

Purpur-kannatuslille viljad (granadillid)

Ananassid

Granaatõunad

Muu

0,02 (1) (2)

2.	Köögiviljad: värsked või kuumtöötlemata, külmutatud või kuivatatud

0,01 (1) (2)

0,05 (1) (2)

0,01 (1) (2)

i)	JUUR- JA MUGULKÖÖGIVILJAD

0,01 (1) (2)

0,02 (1) (2)

Söögipeet

Porgand

Kassaava

Juurseller

Mädarõigas

Maapirn

Pastinaak

Juurpetersell

Redis

Aed-piimjuur

Bataat

Kaalikas

Naeris

Jamss

Muu

ii)	SIBULKÖÖGIVILJAD

0,01 (1) (2)

0,02 (1) (2)

Küüslauk

Sibul

Šalott

Talisibul

Muu

iii)	VILIKÖÖGIVILJAD

a)	Maavitsalised

Tomat

0,1 (2)

2 (2)

0,5 (2)

Paprika

0,3 (2)

1 (2)

Baklažaan

0,1 (2)

0,5 (2)

Okra

Muu

0,01 (1) (2)

0,02 (1) (2)

b)	Kõrvitsalised – söödava koorega

0,3 (2)

0,02 (1) (2)

0,3 (2)

Kurk

Kornišon

Kabatšokk

Muu

c)	Kõrvitsalised – mittesöödava koorega

0,01 (1) (2)

0,02 (1) (2)

Melon

0,2 (2)

Patisson

Arbuus

0,2 (2)

Muu

0,02 (1) (2)

d)	Suhkrumais

0,01 (1) (2)

0,02 (1) (2)

iv)	KAPSASKÖÖGIVILJAD

0,01 (1) (2)

0,02 (1) (2)

a)	Õisik-kapsad

Spargelkapsas

Lillkapsas

Muu

Peakapsad

Rooskapsas

Peakapsas

Muu

c)	Lehtkapsad

Hiina kapsas

Lehtkapsas

Muu

(d)

Nuikapsas

v)	LEHTKÖÖGIVILJAD JA VÄRSKED MAITSETAIMED

0,02 (1) (2)

Salat jms

2 (2)

Salatkress

Põldkännak

Salat

Eskariool

Põld-võõrkapsas (ruccola salat)

Kapsalehed ja -leherootsud

Muu

0,01 (1) (2)

b)	Spinat jms

0,01 (1) (2)

0,02 (1) (2)

Spinat

Lehtpeet (mangold)

Muu

c)	Ürt-allikkerss

0,01 (1) (2)

0,02 (1) (2)

d)	Harilik sigur

0,01 (1) (2)

0,02 (1) (2)

e)	Maitsetaimed

0,01 (1) (2)

3 (2)

Aed-harakputk

Murulauk

Petersell

Lehtseller

Muu

vi)	KAUNVILJAD (värsked)

0,01 (1) (2)

Oad (kaunadega)

0,2 (2)

1 (2)

Oad (kaunadeta)

Herned (kaunadega)

Herned (kaunadeta)

Muu

0,02 (1) (2)

vii)	VARSKÖÖGIVILJAD (värsked)

0,01 (1) (2)

0,02 (1) (2)

Spargel

Hispaania artišokk

Seller

Apteegitill

Artišokk

Porrulauk

Rabarber

Muu

viii)

SEENED

0,01 (1) (2)

0,02 (1) (2)

a)	Kultuurseened

b)	Looduses kasvavad seened

3.	Kaunviljad

0,01 (1) (2)

0,02 (1) (2)

0,05 (1) (2)

0,02 (1) (2)

0,01 (1) (2)

Oad

Läätsed

Herned

Lupiinid

Muu

4.	Õliseemned

0,01 (1) (2)

0,1 (1) (2)

0,01 (1) (2)

Linaseemned

Maapähklid

Mooniseemned

Seesamiseemned

Päevalilleseemned

Rapsiseemned

0,3 (2)

Sojaoad

2 (2)

Sinepiseemned

Puuvillaseemned

0,02

2 (2)

Kanepiseemned

Muu

0,01 (1) (2)

0,05 (1) (2)

Kartul

0,01 (1) (2)

0,02 (1) (2)

0,05 (1) (2)

0,02 (1) (2)

0,01 (1) (2)

Varajane kartul

Säilituskartul

6.	Tee (kuivatatud lehed ja varred, fermenteeritud või muul viisil töödeldud, Camellia sinensis)

0,1 (1) (2)

0,02 (1)

0,05 (1) (2)

0,1 (1) (2)

0,05 (1) (2)

0,02 (1)

7.	Humal (kuivatatud), sh humalakäbigraanulid ja kontsentreerimata pulber

0,1 (1) (2)

0,02 (1)

0,05 (1) (2)

0,1 (1) (2)

0,05 (1) (2)

0,02 (1)

(1) Väljendab alumist määramispiiri.

(2)

(p)	Väljendab ajutist jääkide piirnormi vastavalt direktiivi 91/414/EMÜ artikli 4 lõike 1 punktile f; kui piirnormi ei muudeta, muutub see lõplikuks 21. märtsil 2011.»

Parandused

1.3.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 63/38

Esimese Astme Kohtu kodukorra muutmise parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 298, 15. november 2005 )

Pealkiri

“Esimese Astme Kohtu kodukorra muutmine”

asendatakse järgmisega:

“Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu kodukorra muudatused”.

2.	Artikli 1 punktis 1 artikli 7 lõige 1

asendatakse järgmisega:

“1.	Kohtunikud valivad enda seast viivitamata pärast EÜ asutamislepingu artiklis 224 ja Euratomi asutamislepingu artiklis 140 sätestatud osalist asendamist kolmeks aastaks esimese astme kohtu presidendi.”

“1.	Kohtunikud valivad endi seast viivitamata pärast EÜ asutamislepingu artiklis 224 ja Euratomi asutamislepingu artiklis 140 sätestatud osalist asendamist kolmeks aastaks Esimese Astme Kohtu presidendi.”

3.	Artikli 1 punktis 2 artikli 9 teine lõik

“Esimese astme kohtu presidendi ja kodade esimeeste samaaegsel äraolekul või kui neil esineb samal ajal põhjendatud takistus või kui nende ametikohad on korraga täitmata, täidab presidendi ametikohustusi üks ülejäänud kohtunikest käesoleva kodukorra artiklis 6 sätestatud järjestuse kohaselt.”

asendatakse järgmisega:

“Kui Esimese Astme Kohtu presidendil ja kodade esimeestel esineb samal ajal takistus või nad on üheaegselt ära või kui nende ametikohad on korraga täitmata, täidab presidendi ametikohustusi üks ülejäänud kohtunikest, kes määratakse vastavalt käesoleva kodukorra artiklis 6 sätestatud järjestusele.”

4.	Artikli 1 punktis 4 artikli 32 lõikesse 3 lisatud lõik

“Kui suurkojas või viiest kohtunikust koosnevas kojas ei ole täidetud artikli 10 lõikes 1 sätestatud kohtunike arv enne suulise menetluse avamist ilmnenud kohtuniku äraoleku või põhjendatud takistuse tõttu, määrab esimese astme kohtu president vajaliku kohtunike arvu saavutamiseks kotta täiendava kohtuniku.”

asendatakse järgmisega:

“Kui suurkojas või viiest kohtunikust koosnevas kojas ei ole täidetud artikli 10 lõikes 1 sätestatud kohtunike arv enne suulise menetluse avamist ilmnenud kohtuniku äraoleku või takistuse tõttu, määrab Esimese Astme Kohtu president vajaliku kohtunike arvu saavutamiseks kotta täiendava kohtuniku.”

5.	Artikli 1 punktis 5 artikli 41 lõige 1

“1.

Kui esimese astme kohus leiab, et nõustaja või advokaadi käitumine esimese astme kohtu, presidendi, kohtuniku või kohtusekretäri suhtes on kokkusobimatu esimese astme kohtu väärikuse või hea õigusemõistmise tavaga, või kui see nõustaja või advokaat ei kasuta oma õigusi ettenähtud otstarbele vastavalt, annab ta sellest asjaomasele isikule. Esimese astme kohus võib sellest teavitada ka pädevaid ametiasutusi, mille ees asjaomane isik on vastutav; ärakiri nendele ametiasutustele saadetud kirjast edastatakse ka asjaomasele isikule.”

asendatakse järgmisega:

“1.

Kui Esimese Astme Kohus leiab, et nõustaja või advokaadi käitumine Esimese Astme Kohtu, presidendi, kohtuniku või kohtusekretäri suhtes on kokkusobimatu Esimese Astme Kohtu väärikuse või hea õigusemõistmise tavaga või kui see nõustaja või advokaat ei kasuta oma õigusi vastavalt ettenähtud otstarbele, annab kohus sellest asjaomasele isikule teada. Esimese Astme Kohus võib sellest teavitada ka pädevaid ametiasutusi, millega isik on seotud; ärakiri nendele ametiasutustele saadetud kirjast edastatakse ka asjaomasele isikule.”

6.	Artikli 1 punkti 6 alapunktis b artiklisse 43 lisatud lõige

“7.	Ilma et see piiraks lõike 1 esimese lõigu ja lõigete 2 kuni 5 kohaldamist, võib esimese astme kohus otsusega määrata, millistel tingimustel võib elektroonilisi kanaleid pidi kohtukantseleile edastatud menetlusdokumenti pidada dokumendi originaaliks. See otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.”

asendatakse järgmisega:

“7.	Ilma et see piiraks lõike 1 esimese lõigu ja lõigete 2 kuni 5 kohaldamist, võib Esimese Astme Kohus otsusega määrata, millistel tingimustel võib elektroonilisi kanaleid pidi kohtukantseleile edastatud menetlusdokumenti pidada dokumendi originaaliks. See otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.”

7.	Artikli 1 punkti 8 alapunktis b artiklisse 50 lisatud lõige

“2.

Liidetud kohtuasjade kõikide menetlusosaliste, sealhulgas menetlusse astujate esindajad, nõustajad või advokaadid võivad kohtukantseleis tutvuda teistes seotud asjades pooltele kättetoimetatud menetlusdokumentidega. Ilma et see piiraks artikli 67 lõiget 3, võib president sellegipoolest ühe poole taotlusel välistada nende dokumentide hulgast salajased või konfidentsiaalsed dokumendid.”

asendatakse järgmisega:

“2.

Liidetud kohtuasjade kõikide poolte, sealhulgas menetlusse astujate esindajad, nõustajad või advokaadid võivad kohtukantseleis tutvuda teistes seotud asjades pooltele kättetoimetatud menetlusdokumentidega. Ilma et see piiraks artikli 67 lõiget 3, võib president sellegipoolest ühe poole taotlusel välistada nende dokumentide hulgast salajased või konfidentsiaalsed dokumendid.”

8.	Artikli 1 punktis 9 artikli 55 lõige 1

“1.	Esimese astme kohus käsitleb kohtuasju uurimistoimingute lõpetamise järjekorras. Kui mitme kohtuasja uurimistoimingud lõpetatakse samal ajal, määratakse nende käsitlemise järjekord hagiavalduste registrisse kandmise kuupäeva alusel.”

asendatakse järgmisega:

“1.	Esimese Astme Kohus menetleb kohtuasju menetlustoimingute lõpetamise järjekorras. Kui mitme kohtuasja menetlustoimingud lõpetatakse samal ajal, määratakse nende menetlemise järjekord hagiavalduste registrisse kandmise kuupäeva alusel.”

9.	Artikli 1 punktis 10 artikli 64 lõike 5 esimene lõik

“5.	Kui esimese astme kohtu täiskogu või suurkoja istung otsustab määrata menetlust korraldavad meetmed ja kui ta ei võta neid ise, teeb ta selle ülesandeks kojale, kellele kohtuasi algselt määrati, või ettekandja-kohtunikule.”

asendatakse järgmisega:

“5.	Kui Esimese Astme Kohtu täiskogu või suurkoja istung otsustab tarvitusele võtta menetlust korraldavaid meetmeid ja kui ta ei võta neid ise, teeb ta selle ülesandeks kojale, kellele kohtuasi algselt määrati, või ettekandja-kohtunikule.”

10.	Artikli 1 punktis 11 artikli 67 lõike 1 esimene lõik

“1.	Kui esimese astme kohtu täiskogu või suurkoja istung otsustab uurimistoimingud ja ei teosta neid ise, teeb ta selle ülesandeks kojale, kellele kohtuasi algselt määrati, või ettekandja-kohtunikule.”

asendatakse järgmisega:

“1.	Kui Esimese Astme Kohtu täiskogu või suurkoja istung otsustab menetlustoimingute läbiviimise, kuid ei teosta neid ise, siis teeb ta selle ülesandeks kojale, kellele kohtuasi algselt määrati, või ettekandja-kohtunikule.”

11.	Artikli 1 punkti 12 alapunktis a artikli 76a lõike 1 teise lõiku lisatud lause

“Selles taotluses võib näidata, et teatavad õiguslikud alused või argumendid või hagiavalduse või kostja vastuse teatud osad on esitatud vaid juhuks, kui kohtuasja ei lahendata kiirendatud menetluses, eelkõige lisades taotlusele hagiavalduse lühendatud versiooni ja nimekirja lisadest, mida tuleb arvesse võtta vaid asja lahendamisel kiirendatud menetluses.”

asendatakse järgmisega:

“Selles taotluses võib näidata, et teatavad väited või argumendid või hagiavalduse või kostja vastuse teatud osad on esitatud vaid juhuks, kui kohtuasja ei lahendata kiirendatud menetluses, eelkõige lisades taotlusele hagiavalduse lühendatud versiooni ja nimekirja lisadest, mida tuleb arvesse võtta vaid asja lahendamisel kiirendatud menetluses.”

12.	Artikli 1 punkti 12 alapunktis b(ii) artikli 76a lõikesse 2 lisatud esimene lõik

“Erandina artikli 46 lõikest 1, kui hageja lõike 1 alusel taotleb kohtuasja lahendamist kiirendatud menetluses, on tähtaeg kostja vastuse esitamiseks üks kuu. Kui esimese astme kohus selle taotluse rahuldamata jätab, antakse kostjale täiendav ühe kuu pikkune tähtaeg olenevalt olukorrast kas kostja vastuse esitamiseks või täiendamiseks. Käesolevas lõigus sätestatud tähtaegu võib pikendada artikli 46 lõike 3 alusel.”

asendatakse järgmisega:

“Erandina artikli 46 lõikest 1, kui hageja lõike 1 alusel taotleb kohtuasja lahendamist kiirendatud menetluses, on tähtaeg kostja vastuse esitamiseks üks kuu. Kui Esimese Astme Kohus selle taotluse rahuldamata jätab, antakse kostjale täiendav ühe kuu pikkune tähtaeg olenevalt olukorrast kas kostja vastuse esitamiseks või täiendamiseks. Käesolevas lõigus sätestatud tähtaegu võib pikendada artikli 46 lõike 3 alusel.”

13.	Artikli 1 punkti 12 alapunktis c artiklisse 76a lisatud lõige

“4.

Esimese astme kohtu otsusega lahendada kohtuasi kiirendatud menetluses võib seada tingimusi poolte avalduste mahu ja esitamise, menetluse hilisema käigu või õiguslike aluste ja argumentide kohta, mille üle esimese astme kohtul tuleb otsustada.

Kui üks pooltest ei täida mõnda tingimust, võib otsuse kohtuasi kiirendatud menetluses lahendada tagasi võtta. Seejärel jätkub menetlus tavalises korras.”

asendatakse järgmisega:

“4.

Esimese Astme Kohtu otsusega lahendada kohtuasi kiirendatud menetluses võib seada tingimusi poolte avalduste mahu ja esitamise, menetluse hilisema käigu või väidete ja argumentide kohta, mille üle Esimese Astme Kohtul tuleb otsustada.

Kui üks pooltest ei täida mõnda tingimust, võib otsuse kohtuasi kiirendatud menetluses lahendada tagasi võtta. Seejärel jätkub menetlus tavalises korras.”

14.	Artikli 1 punktis 13 artikkel 93

“1.

Esimese astme kohtu kassa ja tema võlgnikud teevad maksed eurodes.

2. Kui hüvitatavad kulud on kantud mingis muus valuutas kui euro või kui hüvitise aluseks olevad toimingud on tehtud riigis, mille valuuta ei ole euro, konverteeritakse valuuta maksepäeval kehtiva Euroopa Keskpanga ametliku vahetuskursi alusel.”

asendatakse järgmisega:

“1.	Esimese Astme Kohtu kassa ja tema võlgnikud teevad maksed eurodes.

2.	Kui hüvitatavad kulud on kantud mingis muus valuutas kui euro või kui hüvitise aluseks olevad toimingud on tehtud riigis, mille valuuta ei ole euro, konverteeritakse valuuta makse tegemise päeval kehtiva Euroopa Keskpanga ametliku vahetuskursi alusel.”

15.	Artikli 1 punktis 14 7. peatükk

“7. PEATÜKK

Tasuta õigusabi

Artikkel 94

1. Õiguskaitse tegeliku kättesaadavuse tagamiseks antakse esimese astme kohtu menetluses tasuta õigusabi alljärgnevate sätete kohaselt.

Tasuta õigusabi katab õigusabi ja esimese astme kohtus esindamisega seotud kulud täielikult või osaliselt. Need kulud kannab esimese astme kohtu kassa.

2. Igal füüsilisel isikul, kes oma majandusliku olukorra tõttu ei suuda lõikes 1 märgitud kulusid täielikult või osaliselt tasuda, on õigus saada tasuta õigusabi.

Majanduslikku olukorda hinnatakse objektiivsetel alustel, nagu sissetulek, kapital ja perekondlik olukord.

3. Tasuta õigusabist keeldutakse, kui hagi, millega seoses seda taotletakse, on ilmselgelt vastuvõetamatu või põhjendamatu.

Artikkel 95

1. Tasuta õigusabi võib taotleda enne või pärast hagiavalduse esitamist.

Taotlust ei pea esitama advokaadi kaudu.

2. Taotlusele tuleb lisada kõik tõendid ja dokumendid, mis võimaldavad hinnata taotleja majanduslikku olukorda, näiteks pädeva siseriikliku asutuse tõend majandusliku olukorra kohta.

Kui taotlus esitatakse enne hagiavalduse esitamist, peab taotleja kirjeldama lühidalt kavandatava hagi eset, faktilisi asjaolusid ja hagi toetuseks esitatavat argumentatsiooni. Taotlusele tuleb lisada seda tõendavad dokumendid.

3. Esimese astme kohus võib artikli 150 alusel kehtestada tasuta õigusabi taotluse kohustusliku vormi.

Artikkel 96

1. Enne tasuta õigusabi taotluse üle otsustamist teeb esimese astme kohus teisele poolele ettepaneku kirjalike märkuste esitamiseks, välja arvatud juhul, kui juba esitatud dokumentidest ilmneb, et artikli 94 lõikes 2 sätestatud tingimused ei ole täidetud või et lõikes 3 toodud tingimused on täidetud.

2. Tasuta õigusabi taotluse üle otsustab president määrusega. President võib küsimuse suunata esimese astme kohtule.

Tasuta õigusabist keeldumise määrus peab olema põhjendatud.

3. Tasuta õigusabi võimaldamise määrusega nimetatakse advokaat seda isikut esindama

Kui isik ei teata oma valitud advokaati või kui esimese astme kohus ei nõustu tema valikuga, saadab kohtusekretär tasuta õigusabi võimaldamise määruse ja taotluse koopia Euroopa Kohtu kodukorra täiendavate sätete II lisas nimetatud asjaomase riigi pädevale asutusele. Taotlejat esindav advokaat määratakse selle asutuse ettepanekuid arvestades.

Tasuta õigusabi võimaldamise määruses võidakse nimetada summa, mis makstakse asjaomast isikut esindama määratud advokaadile, või määrata piir, mida advokaadi kulud ja tasud reeglina ei või ületada. Sellega võidakse ette näha, et asjaomane isik tasub osa artikli 94 lõikes 1 sätestatud kuludest, arvestades tema majanduslikku olukorda.

4. Tasuta õigusabi taotluse esitamisega peatub hagiavalduse esitamise tähtaeg kuni selle taotluse üle otsustava määruse kättetoimetamiseni või lõike 3 teises lõigus sätestatud juhtudel isikut esindava advokaadi nimetamise määruse kättetoimetamiseni.

5. Kui tasuta õigusabi andmist võimaldanud asjaolud on menetluse käigus muutunud, võib president omal algatusel või taotluse alusel lõpetada tasuta õigusabi andmise, olles asjaomase isiku ära kuulanud. President võib küsimuse suunata esimese astme kohtule.

Tasuta õigusabi andmise lõpetamise määrus peab olema põhjendatud.

6. Käesoleva artikli alusel tehtud määrused ei kuulu edasikaebamisele.

Artikkel 97

1. Tasuta õigusabi võimaldamisel võib president asjaomase isiku advokaadi taotlusel otsustada, et advokaadile tehakse kulude katteks ettemakse.

2. Kui tasuta õigusabi saaja peab antud kohtuastmes menetlust lõpetava kohtuotsuse kohaselt oma kulud ise katma, määrab president põhjendatud määrusega, mis ei kuulu edasikaebamisele, advokaadi kulud ja tasud, mis makstakse esimese astme kohtu kassast. President võib küsimuse suunata esimese astme kohtule.

3. Kui teine pool peab antud kohtuastmes menetlust lõpetava kohtuotsuse kohaselt kandma tasuta õigusabi saaja kulud, peab see pool hüvitama esimese astme kohtu kassasse tasuta õigusabi korras ettemakstud summad.

Vaidluse korral või kui pool ei täida kohtusekretäri nõuet hüvitada need summad, annab president põhjendatud määruse, mis ei kuulu edasikaebamisele. President võib küsimuse suunata esimese astme kohtule.

4. Kui otsus tehakse tasuta õigusabi saaja kahjuks, võib esimese astme kohus õigluse huvides antud kohtuastmes menetlust lõpetavas kohtuotsuses kohtukulude üle otsustades määrata, et üks või mitu teist poolt kannavad oma kohtukulud ise või et need kulud kaetakse tasuta õigusabi korras tervikuna või osaliselt esimese astme kohtu kassast.”

asendatakse järgmisega:

“7. PEATÜKK

Tasuta õigusabi

Artikkel 94

1. Õiguskaitse tegeliku kättesaadavuse tagamiseks antakse Esimese Astme Kohtu menetluses tasuta õigusabi järgnevate sätete kohaselt.

Tasuta õigusabi katab õigusabi ja Esimese Astme Kohtus esindamisega seotud kulud täielikult või osaliselt. Need kulud kannab Esimese Astme Kohtu kassa.

2. Igal füüsilisel isikul, kes oma majandusliku olukorra tõttu ei suuda lõikes 1 märgitud kulusid täielikult või osaliselt tasuda, on õigus saada tasuta õigusabi.

Majanduslikku olukorda hinnatakse objektiivsetel alustel, nagu sissetulek, vara ja perekondlik olukord.

3. Tasuta õigusabist keeldutakse, kui hagi, millega seoses seda taotletakse, on ilmselgelt vastuvõetamatu või ilmselgelt põhjendamatu.

Artikkel 95

1. Tasuta õigusabi võib taotleda enne või pärast hagiavalduse esitamist.

Taotlust ei pea esitama advokaadi kaudu.

2. Taotlusele tuleb lisada kõik tõendid ja dokumendid, mis võimaldavad hinnata taotleja majanduslikku olukorda, näiteks pädeva siseriikliku asutuse tõend majandusliku olukorra kohta.

Tõendavad dokumendid.

3. Esimese Astme Kohus võib artikli 150 alusel kehtestada tasuta õigusabi taotluse kohustusliku vormi.

Artikkel 96

1. Enne tasuta õigusabi taotluse üle otsustamist teeb Esimese Astme Kohus teisele poolele ettepaneku kirjalike märkuste esitamiseks, välja arvatud juhul, kui juba esitatud dokumentidest ilmneb, et artikli 94 lõikes 2 sätestatud tingimused ei ole täidetud või et lõikes 3 toodud tingimused on täidetud.

2. Tasuta õigusabi taotluse üle otsustab president määrusega. President võib küsimuse suunata Esimese Astme Kohtule.

Tasuta õigusabist keeldumise määrus peab olema põhjendatud.

3. Tasuta õigusabi võimaldamise määrusega nimetatakse seda isikut esindama advokaat.

Kui isik ei teata oma valitud advokaati või kui Esimese Astme Kohus ei nõustu tema valikuga, saadab kohtusekretär tasuta õigusabi võimaldamise määruse ja taotluse koopia Euroopa Kohtu kodukorra lisasätete II lisas nimetatud asjaomase riigi pädevale asutusele. Taotlejat esindav advokaat määratakse selle asutuse ettepanekuid arvestades.

Tasuta õigusabi andmise lõpetamise määrus peab olema põhjendatud.

6. Käesoleva artikli alusel tehtud määrused ei kuulu edasikaebamisele.

Artikkel 97

1. Tasuta õigusabi võimaldamisel võib president asjaomase isiku advokaadi taotlusel otsustada, et advokaadile tehakse kulude katteks ettemakse.

2. Kui tasuta õigusabi saaja peab antud kohtuastmes menetlust lõpetava kohtuotsuse kohaselt oma kulud ise katma, määrab president põhjendatud määrusega, mis ei kuulu edasikaebamisele, advokaadi kulud ja tasud, mis makstakse Esimese Astme Kohtu kassast. President võib küsimuse suunata Esimese Astme Kohtule.

3. Kui teine pool peab antud kohtuastmes menetlust lõpetava kohtuotsuse kohaselt kandma tasuta õigusabi saaja kulud, peab see pool hüvitama Esimese Astme Kohtu kassasse tasuta õigusabi korras ettemakstud summad.

Vaidluse korral või kui pool ei täida kohtusekretäri nõuet hüvitada need summad, lahendab president küsimuse põhjendatud määrusega, mis ei kuulu edasikaebamisele. President võib küsimuse suunata Esimese Astme Kohtule.

4. Kui otsus tehakse tasuta õigusabi saaja kahjuks, võib Esimese Astme Kohus õigluse huvides antud kohtuastmes menetlust lõpetavas kohtuotsuses kohtukulude üle otsustades määrata, et üks või mitu teist poolt kannavad oma kohtukulud ise või et need kulud kaetakse tasuta õigusabi korras tervikuna või osaliselt Esimese Astme Kohtu kassast.”

16.	Artikli 1 punktis 15 artikkel 113

“Artikkel 113

Esimese astme kohus võib igal ajal omal algatusel pärast poolte ärakuulamist otsustada, kas esineb asja läbivaatamist takistavaid asjaolusid, või leida, et hagi ese on ära langenud ning puudub vajadus otsuse tegemiseks; kohus teeb otsuse artikli 114 lõigete 3 ja 4 kohaselt.”

asendatakse järgmisega:

“Artikkel 113

Esimese Astme Kohus võib igal ajal omal algatusel pärast poolte ärakuulamist otsustada, et esineb asja läbivaatamist takistavaid asjaolusid, või võtta seisukoha, et hagi ese on ära langenud ning et puudub vajadus asja üle otsustada; kohus teeb otsuse artikli 114 lõigete 3 ja 4 kohaselt.”

17.	Artikli 1 punktis 16 artikli 114 lõige 2

“2.	President määrab kohe pärast taotluse esitamist tähtaja, mille jooksul vastaspool võib kirjalikult esitada oma nõuded ning faktilised ja õiguslikud põhjendused.”

asendatakse järgmisega:

“2.	President määrab kohe pärast taotluse esitamist tähtaja, mille jooksul vastaspool võib kirjalikult esitada oma nõuded ning faktilised ja õiguslikud argumendid.”

18.	Artikli 1 punktis 17 uus jaotis

“V JAOTIS

EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUSTE EDASIKAEBAMINE

Artikkel 137

1. Edasikaebamiseks esitatakse apellatsioonkaebus esimese astme kohtu või avaliku teenistuse kohtu kantseleisse.

2. Avaliku teenistuse kohtu kantselei edastab esimese astme kohtu kantseleile viivitamata kohtuasja esimese astme toimiku ja apellatsioonkaebuse, juhul kui viimane talle esitatakse.

Artikkel 138

1. Apellatsioonkaebuses märgitakse:

a)	apellatsioonkaebuse esitaja nimi ja elukoht;

b)	teiste menetlusosaliste nimed avaliku teenistuse kohtus;

c)	apellatsioonkaebuse esitaja õiguslikud alused ja argumendid;

d)	apellatsioonkaebuse esitaja nõuded.

Apellatsioonkaebuse suhtes kohaldatakse käesoleva kodukorra artiklit 43 ja artikli 44 lõikeid 2 ja 3.

2. Apellatsioonkaebusele lisatakse avaliku teenistuse kohtu vaidlustatud otsus. Apellatsioonkaebuses märgitakse kuupäev, mil kaebuse esitajat vaidlustatud otsusest teavitati.

3. Kui apellatsioonkaebus ei vasta artikli 44 lõikele 3 või käesoleva artikli lõikele 2, kohaldatakse artikli 44 lõiget 6.

Artikkel 139

1. Apellatsioonkaebuses võib nõuda:

a)	avaliku teenistuse kohtu otsuse täielikku või osalist tühistamist;

b)	esimeses astmes esitatud nõuete täielikku või osalist rahuldamist, esitamata uusi nõudeid.

2. Apellatsioonkaebuses ei või muuta avaliku teenistuse kohtu menetluses olnud hagi eset.

Artikkel 140

Apellatsioonkaebus toimetatakse kätte kõigile avaliku teenistuse kohtu menetlusosalistele. Kohaldamisele kuulub artikkel 45.

Artikkel 141

1. Kõik avaliku teenistuse kohtu menetlusosalised võivad esitada apellatsioonkaebusele vastuse kahe kuu jooksul alates apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebusele vastuse esitamise tähtaega ei pikendata.

2. Vastuses apellatsioonkaebusele märgitakse:

a)	selle esitaja nimi ja elukoht;

b)	kuupäev, mil apellatsioonkaebus vastustajale kätte toimetati;

c)	apellatsioonkaebuse esitaja õiguslikud alused ja argumendid;

nõuded.

Kohaldamisele kuuluvad artikkel 43 ning artikli 44 lõiked 2 ja 3.

Artikkel 142

1. Vastuses apellatsioonkaebusele võib nõuda:

a)	apellatsioonkaebuse täielikku või osalist läbivaatamata jätmist või avaliku teenistuse kohtu otsuse täielikku või osalist tühistamist;

b)	esimeses astmes esitatud nõuete täielikku või osalist rahuldamist, esitamata uusi nõudeid.

2. Vastuses apellatsioonkaebusele ei või muuta avaliku teenistuse kohtu menetluses olnud hagi eset.

Artikkel 143

1. Apellatsioonkaebust ja vastust apellatsioonkaebusele võib täiendada repliigi ja vasturepliigiga, kui seda taotleb apellatsioonkaebuse esitaja seitsme päeva jooksul apellatsioonkaebusele vastuse kättetoimetamisest ja president peab seda vajalikuks ning annab repliigi esitamiseks loa, et apellatsioonkaebuse esitaja saaks kaitsta oma seisukohta või kohus valmistuda apellatsioonkaebuse kohta otsuse tegemiseks. President määrab repliigi esitamise tähtpäeva ja selle kättetoimetamisel vasturepliigi esitamise tähtpäeva.

2. Kui vastuses apellatsioonkaebusele nõutakse avaliku teenistuse kohtu otsuse täielikku või osalist tühistamist õiguslikul alusel, mida apellatsioonkaebuses ei esitatud, võib apellatsioonkaebuse esitaja või muu menetlusosaline esitada repliigi üksnes selle õigusliku aluse kohta kahe kuu jooksul arvates apellatsioonkaebuse vastuse kättetoimetamisest. Sellele repliigile järgnevate menetlusdokumentide suhtes kohaldatakse lõiget 1.

Artikkel 144

Kui järgnevatest sätetest ei tulene teisiti, kohaldatakse esimese astme kohtu menetluses olevate avaliku teenistuse kohtu otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuste suhtes artikli 48 lõiget 2, artikleid 49, 50, artikli 51 lõiget 1, artikleid 52, 55 kuni 64, 76a kuni 110, artikli 115 lõikeid 2 ja 3, artikleid 116, 123 kuni 127 ja 129.

Artikkel 145

Kui apellatsioonkaebus on tervikuna või osaliselt ilmselgelt vastuvõetamatu või ilmselgelt põhjendamatu, võib esimese astme kohus ettekandja-kohtuniku ettekande alusel ja pärast kohtujuristi ärakuulamist mis tahes ajal jätta apellatsioonkaebuse põhistatud määrusega tervikuna või osaliselt läbi vaatamata.

Artikkel 146

Pärast menetlusdokumentide esitamist artikli 141 lõike 1 ja vajaduse korral artikli 143 lõigete 1 ja 2 kohaselt võib Euroopa Kohus ettekandjaks oleva kohtuniku ettekande alusel ning pärast kohtujuristi ja poolte ärakuulamist otsustada apellatsioonkaebuse üle ilma suulise menetluseta, välja arvatud juhul, kui üks pooltest esitab taotluse, milles on nimetatud tema ärakuulamise põhjused. Taotlus esitatakse kahe nädala jooksul arvates poolele teatise esitamisest kirjaliku menetluse lõpetamise kohta. President võib seda tähtaega pikendada.

Artikkel 147

Käesoleva kodukorra artiklis 52 nimetatud ettekanne esitatakse esimese astme kohtule pärast artikli 141 lõikes 1 ja vajaduse korral artikli 143 lõigetes 1 ja 2 nimetatud menetlusdokumentide esitamist. Kui neid menetlusdokumente ei esitata, esitatakse ettekanne pärast dokumentide esitamistähtaja möödumist.

Artikkel 148

Kui apellatsioonkaebus on põhjendamatu või kui see on põhjendatud ja esimese astme kohus teeb ise kohtuasjas otsuse, otsustab ta kohtukulude jaotuse.

Artiklit 88 kohaldatakse üksnes institutsioonide esitatud apellatsioonkaebuste suhtes.

Erandina artikli 87 lõikest 2 võib esimese astme kohus institutsiooni ametnike või teiste teenistujate esitatud apellatsioonkaebuste puhul otsustada kohtukulude jaotamise poolte vahel, kui see on võrdsuse huvides vajalik.

Apellatsioonkaebuse tagasivõtmise korral kohaldatakse artikli 87 lõiget 5.

Artikkel 149

Menetlusse astumise avaldus tuleb apellatsioonimenetluses esitada esimese astme kohtule enne ühekuulise tähtaja möödumist artikli 24 lõikes 6 märgitud teatise avaldamisest.”

asendatakse järgmisega:

“V JAOTIS

APELLATSIOONKAEBUSTE ESITAMINE EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUSTE PEALE

Artikkel 137

1. Edasikaebamiseks esitatakse apellatsioonkaebus Esimese Astme Kohtu või Avaliku Teenistuse Kohtu kantseleisse.

2. Avaliku Teenistuse Kohtu kantselei edastab Esimese Astme Kohtu kantseleile viivitamata kohtuasja esimese astme toimiku ja apellatsioonkaebuse, juhul kui viimane talle esitatakse.

Artikkel 138

1. Apellatsioonkaebuses märgitakse:

a)	apellatsioonkaebuse esitaja nimi ja aadress;

b)	teiste menetlusosaliste nimed Avaliku Teenistuse Kohtus;

c)	apellatsioonkaebuse esitaja õigusväited ja argumendid;

d)	apellatsioonkaebuse esitaja nõuded.

Apellatsioonkaebuse suhtes kohaldatakse käesoleva kodukorra artiklit 43 ja artikli 44 lõikeid 2 ja 3.

2. Apellatsioonkaebusele lisatakse Avaliku Teenistuse Kohtu vaidlustatud otsus. Apellatsioonkaebuses märgitakse kuupäev, mil kaebuse esitajat vaidlustatud otsusest teavitati.

3. Kui apellatsioonkaebus ei vasta artikli 44 lõikele 3 või käesoleva artikli lõikele 2, kohaldatakse artikli 44 lõiget 6.

Artikkel 139

1. Apellatsioonkaebuses võib nõuda:

a)	Avaliku Teenistuse Kohtu otsuse täielikku või osalist tühistamist;

b)	esimeses astmes esitatud nõuete täielikku või osalist rahuldamist, esitamata uusi nõudeid.

2. Apellatsioonkaebuses ei või muuta Avaliku Teenistuse Kohtu menetluses olnud hagi eset.

Artikkel 140

Apellatsioonkaebus toimetatakse kätte kõigile Avaliku Teenistuse Kohtu menetlusosalistele. Kohaldamisele kuulub artikkel 45.

Artikkel 141

1. Kõik Avaliku Teenistuse Kohtu menetlusosalised võivad esitada apellatsioonkaebusele vastuse kahe kuu jooksul alates apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebusele vastuse esitamise tähtaega ei pikendata.

2. Vastuses apellatsioonkaebusele märgitakse:

a)	selle esitaja nimi ja aadress;

b)	kuupäev, mil apellatsioonkaebus vastustajale kätte toimetati;

c)	vastustaja õigusväited ja argumendid;

nõuded.

Kohaldatakse käesoleva kodukorra artiklit 43 ning artikli 44 lõikeid 2 ja 3.

Artikkel 142

1. Vastuses apellatsioonkaebusele võib nõuda:

a)	apellatsioonkaebuse täielikku või osalist läbivaatamata jätmist või Avaliku Teenistuse Kohtu otsuse täielikku või osalist tühistamist;

b)	esimeses astmes esitatud nõuete täielikku või osalist rahuldamist, esitamata uusi nõudeid.

2. Vastuses apellatsioonkaebusele ei või muuta Avaliku Teenistuse Kohtu menetluses olnud hagi eset.

Artikkel 143

1. Apellatsioonkaebust ja vastust apellatsioonkaebusele võib täiendada repliigi ja vasturepliigiga, kui apellatsioonkaebuse esitaja seda seitsme päeva jooksul apellatsioonkaebusele vastuse kättetoimetamisest taotleb ja president seda vajalikuks peab ning repliigi esitamiseks loa annab, et apellatsioonkaebuse esitaja saaks kaitsta oma seisukohta või Esimese Astme Kohus ette valmistada apellatsioonkaebuse kohta tehtavat otsust. President määrab repliigi esitamise tähtpäeva ja selle kättetoimetamisel vastaspoolele vasturepliigi esitamise tähtpäeva.

2. Kui vastuses apellatsioonkaebusele nõutakse Avaliku Teenistuse Kohtu otsuse täielikku või osalist tühistamist tuginedes väitele, mida apellatsioonkaebuses ei esitatud, võib apellatsioonkaebuse esitaja või muu pool esitada kahe kuu jooksul alates apellatsioonkaebuse vastuse kättetoimetamisest repliigi üksnes selle väite kohta. Sellele repliigile järgnevate menetlusdokumentide suhtes kohaldatakse lõiget 1.

Artikkel 144

Kui järgnevatest sätetest ei tulene teisiti, kohaldatakse Esimese Astme Kohtu menetluses olevate Avaliku Teenistuse Kohtu otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuste lahendamisel artikli 48 lõiget 2, artikleid 49, 50, artikli 51 lõiget 1, artikleid 52, 55 kuni 64, 76a kuni 110, artikli 115 lõikeid 2 ja 3, artikleid 116, 123 kuni 127 ja 129.

Artikkel 145

Kui apellatsioonkaebus on tervikuna või osaliselt ilmselgelt vastuvõetamatu või ilmselgelt põhjendamatu, võib Esimese Astme Kohus ettekandja-kohtuniku ettekande alusel ja pärast kohtujuristi ärakuulamist igal ajal jätta apellatsioonkaebuse põhistatud määrusega tervikuna või osaliselt läbi vaatamata.

Artikkel 146

Pärast käesoleva kodukorra artikli 141 lõikes 1 ja vajadusel artikli 143 lõigetes 1 ja 2 sätestatud menetlusdokumentide esitamist võib Esimese Astme Kohus ettekandja-kohtuniku ettekande alusel ning pärast kohtujuristi ja poolte ärakuulamist otsustada apellatsioonkaebuse üle ilma suulise menetluseta, välja arvatud juhul, kui üks pooltest esitab taotluse, milles põhjendab oma ärakuulamise vajadust. Taotlus esitatakse ühe kuu jooksul alates poolele teatise esitamisest kirjaliku menetluse lõpetamise kohta. President võib seda tähtaega pikendada.

Artikkel 147

Käesoleva kodukorra artiklis 52 nimetatud ettekanne esitatakse Esimese Astme Kohtule pärast artikli 141 lõikes 1 ja vajadusel artikli 143 lõigetes 1 ja 2 nimetatud menetlusdokumentide esitamist. Kui neid menetlusdokumente ei esitata, esitatakse ettekanne pärast dokumentide esitamise tähtaja möödumist.

Artikkel 148

Kui apellatsioonkaebus on põhjendamatu või kui see on põhjendatud ja Esimese Astme Kohus teeb ise kohtuasjas otsuse, otsustab ta kohtukulude jaotuse.

Artiklit 88 kohaldatakse üksnes institutsioonide esitatud apellatsioonkaebuste suhtes.

Institutsiooni ametnike või teiste teenistujate esitatud apellatsioonkaebuste puhul võib Esimese Astme Kohus, erandina artikli 87 lõikes 2 sätestatust, otsustada kohtukulude jaotamise poolte vahel, kui õiglus seda nõuab.

Apellatsioonkaebuse tagasivõtmise korral kohaldatakse artikli 87 lõiget 5.

Artikkel 149

Menetlusse astumise avaldus tuleb apellatsioonimenetluses esitada Esimese Astme Kohtule enne ühekuulise tähtaja möödumist artikli 24 lõikes 6 märgitud teatise avaldamisest.”