I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

1.3.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 62/3

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 213/2007,

28. veebruar 2007,

millega määratakse kindlaks teraviljasektori imporditollimaksud alates 1. märtsist 2007

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1)

võttes arvesse komisjoni 28. juuni 1996. aasta määrust (EÜ) nr 1249/96, millega kehtestati nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 üksikasjalikud rakenduseeskirjad teraviljasektori imporditollimaksude osas, (2) eriti selle artikli 2 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 10 lõikega 2 nähakse ette, et CN-koodide 1001 10 00, 1001 90 91, ex 1001 90 99 (kõrgekvaliteediline pehme nisu), 1002, ex 1005 (välja arvatud hübriidseemned) ja ex 1007 (välja arvatud hübriidid seemneks) alla kuuluvate toodete imporditollimaks on võrdne nende toodete suhtes importimisel kehtiva sekkumishinnaga ning seda suurendatakse 55 % võrra, millest arvatakse maha kõnealuse kaubasaadetise suhtes kehtiv CIF-impordihind. See tollimaks ei tohi siiski ületada ühise tollitariifistiku tollimaksumäära.

(2)	Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 10 lõikega 3 nähakse ette, et nimetatud artikli lõikes 2 osutatud tollimaksu arvutamiseks kehtestatakse kõnealustele toodetele korrapäraste ajavahemike järel tüüpiline CIF-impordihind.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõike 2 kohaselt on CN-koodide 1001 10 00, 1001 90 91, ex 1001 90 99 (kõrgekvaliteediline pehme nisu), 1002 00, 1005 10 90, 1005 90 00 ja 1007 00 90 alla kuuluvate toodete imporditollimaksu arvutamiseks kasutatav hind iga päeva tüüpiline CIF-impordihind, mis on kindlaks määratud kõnealuse määruse artiklis 4 ette nähtud korras.

(4)	Seepärast tuleks alates 1 märtsist 2007 kehtestada imporditollimaksud, mida kohaldatakse uute maksude jõustumiseni,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 10 lõikes 2 osutatud teraviljasektori imporditollimaksud määratakse alates 1 märtsist 2007 kindlaks käesoleva määruse I lisas II lisa teabe alusel.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 1. märtsil 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 28. veebruar 2007

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) ELT L 270, 21.10.2003, lk 78. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1154/2005 (ELT L 187, 19.7.2005, lk 11).

(2) EÜT L 161, 29.6.1996, lk 125. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1816/2005 (ELT L 292, 8.11.2005, lk 5).

I LISA

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 10 lõikes 2 loetletud toodete imporditollimaksud, mida kohaldatakse alates 1. märtsist 2007

CN-kood	Kaupade kirjeldus	Imporditollimaks (1) (EUR/t)
1001 10 00	Kõva NISU, kõrgekvaliteediline	0,00
	keskmise kvaliteediga	0,00
	madala kvaliteediga	0,00
1001 90 91	Pehme NISU seemneks	0,00
ex 1001 90 99	Pehme NISU, kõrgekvaliteediline, v.a seemneks	0,00
1002 00 00	RUKIS	0,00
1005 10 90	MAIS seemneks, v.a hübriidid	0,00
1005 90 00	MAIS, v.a seemneks (2)	0,00
1007 00 90	TERASORGO, v.a hübriidid seemneks	0,00

(1) Kaupade puhul, mis jõuavad ühendusse Atlandi ookeani või Suessi kanali kaudu, võib importija taotleda määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõike 4 kohaselt imporditollimaksu vähendamist:

—	3 EUR/t, kui lossimissadam asub Vahemere ääres,

—	2 EUR/t, kui lossimissadam asub Taanis, Eestis, Iirimaal, Lätis, Leedus, Poolas, Soomes, Rootsis, Ühendkuningriigis või Pürenee poolsaare Atlandi ookeani äärsel rannikul.

(2) Importija võib taotleda imporditollimaksu vähendamist ühtse määra alusel 24 eurot tonni kohta, kui on täidetud määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõikes 5 kehtestatud tingimused.

II LISA

I lisas kehtestatud imporditollimaksude arvutamisel arvestatavad tegurid

ajavahemikul 15–27 veebruar 2007

Määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõike 2 osutatud võrdlusperioodi keskmised:

EUR/t
	Pehme nisu (1)	Mais	Kõva nisu, kõrge kvaliteediga	Kõva nisu, keskmise kvaliteediga (2)	Kõva nisu, madala kvaliteediga (3)	Oder
Börs	Minneapolis	Chicago	—	—	—	—
Noteering	155,97	126,05	—	—	—	—
FOB-hind USAs	—	—	187,44	177,44	157,44	150,58
Lahe lisatasu	28,90	12,22	—	—	—	—
Suure Järvistu lisatasu	—	—	—	—	—	—

Määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõike 2 osutatud võrdlusperioodi keskmised:

Veokulud: Mehhiko laht–Rotterdam:	27,46 EUR/t
Veokulud: Suur Järvistu–Rotterdam:	— EUR/t

(1) Lisatasu 14 EUR/t sisse arvestatud (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõige 3).

(2) Allahindlus 10 EUR/t (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõige 3).

(3) Allahindlus 30 EUR/t (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõige 3).

1.3.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 62/8

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 215/2007,

28. veebruar 2007,

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1177/2003 (tulu ja elutingimusi käsitleva ühenduse statistika (EU-SILC) kohta) rakendamise kohta seoses ülemäärast võlgnevust ja majanduslikku tõrjutust käsitleva teiseste sihtmuutujate loeteluga

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. juuni 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1177/2003 tulu ja elutingimusi käsitleva ühenduse statistika (EU-SILC) (1) kohta, eriti selle artikli 15 lõike 2 punkti f,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EÜ) nr 1177/2003 kehtestati ühine raamistik tulu ja elamistingimusi käsitleva ühenduse statistika süstemaatiliseks tootmiseks, mis hõlmab võrdlevaid ja päevakohaseid läbilõike- ja kestevandmeid tulu ning vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse taseme ja struktuuri kohta riiklikul ja Euroopa Liidu tasandil.

(2)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1177/2003 artikli 15 lõike 2 punktile f tuleb kehtestada rakendusmeetmed EU-SILC läbilõikelisse osasse igal aastal lisatava teiseste sihtvaldkondade ja -muutujate loetelu jaoks. 2008. aasta jaoks tuleb sätestada ülemäärast võlgnevust ja majanduslikku tõrjutust käsitlevasse moodulisse lisatud teiseste sihtmuutujate loetelu. Sellega koos tuleb sätestada muutujakoodid ja mõisted.

(3)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas statistikaprogrammi komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Ülemäärast võlgnevust ja majanduslikku tõrjutust käsitleva 2008. aasta mooduli teiseste sihtmuutujate loetelu, muutujakoodid ja mõisted, mis lisatakse tulu ja elamistingimusi käsitleva ühenduse statistika (EU-SILC) läbilõikeosasse, on sätestatud lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 28. veebruar 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Joaquín ALMUNIA

(1) ELT L 165, 3.7.2003, lk 1. Määrust on muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1).

LISA

Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmisi ühikuid, andmete kogumise viise, võrdlusperioode ja mõisteid.

1. Ühikud

Sihtmuutujad on seotud ainult leibkonnaga. Finantsteenuste käsitlemisel mõeldakse leibkonna all leibkonna mis tahes liiget.

2. Andmete kogumise viisid

Kõigi sihtmuutujate puhul on andmete kogumise viisiks isikuküsitlus leibkonnaliikmest vastajaga või väljavõte registritest.

3. Vaatlusperioodid

Sihtmuutujad on seotud kolme liiki võrdlusperioodidega:

—	Viimased 12 kuud (tasumata summad)

—	Järgmised 12 kuud (tulevikuootused)

—	Viimased 3 kuud (krediitkaardi/kaupluste krediitkaardi tasumata saldo)

—	Jooksev periood (kõik teised muutujad).

4. Mõisted

1. Summad

a)	Muutujad summade kogumise jaoks: summa tuleb koguda vastavalt elamistingimusi käsitleva töörühma kehtestatud ühtlustatud diskreetsele skaalale.

2. Pangakonto

Jooksev konto pangas: konto, mis pakub selliseid raha haldamise igapäevaseid teenuseid nagu mitmesugused paindlikud makseviisid, et võimaldada klientidel teha otse osamakseid. Jooksvatelt kontodelt tehtavad standardsed teenused hõlmavad tšekiraamatut, maksmist püsikorraldusega, otsearveldust ja maksmist deebetkaardiga. Hoiukonto ei ole jooksev konto, kuna sellega ei pakuta eespool nimetatud teenuseid.

b)	Pangakonto arvelduslaen: leibkonnal on majanduslike raskuste tõttu jooksvalt negatiivne saldo ühel pangakontol (kiire rahavajadus, väljaminekud on suuremad kui sissetulekud, jne). Intressi makstakse võlgnetavalt summalt. Pangakonto ei pea tingimata olema jooksev konto.

3. Krediitkaardid/kaupluste krediitkaardid

Krediitkaardid (Visa, Amex, MasterCard, Diners, jne) pakuvad konkreetset laenuvõimalust: raha laenatakse klientidele kaupade ostmise ja kogu summa täieliku maksmise vaheliseks ajavahemikuks; intressi makstakse mis tahes tasumata saldolt kuu lõpus. Kulutatud raha kohta antakse konto kuu väljavõtted, kus on määratletud tagasimaksmisele kuuluv minimaalne summa. Krediitkaardid ei ole panga deebetkaardid, kus kaardiga makstud raha arvatakse sellega seotud pangakontolt kohe maha.

b)	Kaupluste krediitkaardid on ühe ettevõtte/kaupluse välja antud krediitkaardid, mida saab kasutada ainult kõnealuses ettevõttes/kaupluses maksmisel.

c)	Tasumata saldo: leibkond ei ole majanduslike raskuste tõttu maksnud “kuu lõpuks” kulutatud summat või krediitkaartidega/kaupluste krediitkaartidega võlgu olevat summat vähemalt 3 kuu jooksul.

4. Pangakrediidi ja laenude allikas

Krediit ja laenud hõlmavad mis tahes krediiti või laene, mille tagasimaksmine toimub maksegraafiku järgi, välja arvatud põhilise eluasemega seotud hüpoteeklaenud. Siia ei kuulu arvelduskrediidi võimalused, krediitkaardid või kaupluste krediitkaardid, mille tagasimaksete kohta ei ole olemas maksegraafikut. Samuti ei kuulu siia laenuvõtmine sõpradelt ja sugulastelt (mitteametlik krediit).

5. Tasumata summad

a)	Tasumata summad: võlgnetav summa (arved, krediidi/hüpoteegi tagasimaksmine, jne), mida ei ole majanduslike raskuste tõttu makstud õigeaegselt viimase 12 kuu jooksul; sama mõiste, mida kasutatakse HS010, HS020 ja HS030 puhul.

b)	Tasumata summa kokku praegusel hetkel: leibkonna võlgu oldavad summad kokku, mida leibkond ei ole suutnud tagasi maksta õigeaegselt.

c)	Eluasemega seotud arved/maksed: üür ja hüpoteegi tagasimaksmine põhilise eluaseme eest ning kommunaalmaksed (vesi, elekter, gaas, küte, jne). See peaks katma muutujad HS010 ja HS020.

Muude laenude ja krediitide tagasimaksmine: laenud sularahas (muu kui põhilise eluaseme hüpoteegi tagasimaksmine) või järelmaksed jms (näiteks posti teel ostud kataloogist, autoostu eest maksmine, jne). Siia kuuluvad ka krediit- või kaupluste krediitkaardiga tehtavad minimaalsed tagasimaksed. See peaks katma muutujad HS010 ja HS020.

e)	Muud eluasemega mitteseotud arved: haridus, tervishoid, eluasemega mitteseotud muud arved.

6. Sissetuleku langus

a)	Sissetulek: leibkonna brutotulu kokku.

7. Majanduslik tõrjutus

a)	Põhjused, miks leibkonnal ei ole jooksvat kontot pangas ja ta vajab seda: siin saab märkida mitmeid põhjuseid ja näidata neid muutujate MI111–MI114 abil. Küsimused filtreeritakse: neid leibkondi ei küsitleta, kellel on jooksev konto pangas või nad ei vaja seda.

Põhjused, miks leibkonnal ei ole krediiti ja ta vajab seda. Siin saab märkida mitmeid põhjuseid ja näidata neid muutujate MI122–MI125 abil. Krediit: arvelduskrediidi võimalused, krediit- või kaupluste krediitkaardid ja muud laenud või ostudega seotud krediit. Siia ei kuulu laenuvõtmine sõpradelt ja sugulastelt. Küsimused filtreeritakse: neid leibkondi ei küsitleta, kellel on krediit või nad ei vaja seda. Neid leibkondi tuleb küsitleda, kes on võtnud laenu ainult perekonnalt või sõpradelt.

5. Andmete edastamine EUROSTATile

Ülemäärast võlgnevust ja majanduslikku tõrjutust käsitlevad teisesed sihtmuutujad saadetakse EUROSTATile leibkonna andmefailis (H), milles need paiknevad esmaste sihtmuutujate järel.

VALDKONNAD JA SIHTMUUTUJATE LOETELU

Muutuja	Moodul 2008	Ülemäärane võlgnevus ja majanduslik tõrjutus
Muutuja	Kood	Sihtmuutuja
Pangakontod ja pangakonto arvelduslaen
MI010		Leibkonnal on jooksev konto pangas
	1	Jah
	2	Ei
MI010_F	1	Muutuja väli täidetakse
MI010_F	– 1	Andmed puuduvad
MI020		Leibkonna ühel pangakontol on negatiivne saldo
	1	Jah
	2	Ei
MI020_F	1	Muutuja väli täidetakse
	– 1	Andmed puuduvad
	– 2	Ei kohaldata (pangakonto puudub)
MI025		Hinnanguline tasakaalustamata kogusumma leibkonna pangakontodel liikide kaupa
MI025	1–9	Vahemik
MI025_F	1	Muutuja väli täidetakse
	– 1	Andmed puuduvad
	– 2	Ei kohaldata (pangakontol ei ole arvelduslaenu (MI020=2))
Krediitkaardid/Kaupluste krediitkaardid
MI030		Leibkonnal on krediitkaart (krediitkaardid) ja/või kaupluste krediitkaart (kaupluste krediitkaardid)
	1	Jah
	2	Ei
MI030_F	1	Muutuja väli täidetakse
MI030_F	– 1	Andmed puuduvad
MI040		Leibkonnal on krediitkaart (krediitkaardid) ja/või kaupluste krediitkaart (kaupluste krediitkaardid), millel on tasumata saldo
	1	Jah
	2	Ei
MI040_F	1	Muutuja väli täidetakse
	– 1	Andmed puuduvad
	– 2	Ei kohaldata (krediitkaart/kaupluste krediitkaart puudub (MI030=2))
MI045		Leibkonna krediitkaartide/kaupluste krediitkaartide viimase kuu väljavõttel olev hinnanguline tasakaalustamata kogusumma liikide kaupa
MI045	1–9	Liik
MI045_F	1	Muutuja väli täidetakse
	– 1	Andmed puuduvad
	– 2	Ei kohaldata (krediitkaart/ostukaart puudub (MI040=2 või MI030=2))
Krediitide ja laenude allikas
MI050		Leibkonnal on krediidid ja laenud (muu kui põhilise eluaseme hüpoteek)
	1	Jah
	2	Ei
MI050_F	1	Muutuja väli täidetakse
MI050_F	– 1	Andmed puuduvad
MI051		Leibkonnal on muu hüpoteek, mis pole seotud põhilise eluasemega
	1	Jah
	2	Ei
MI051_F	1	Muutuja väli täidetakse
	– 1	Andmed puuduvad
	– 2	Ei kohaldata (MI050=2)
MI052		Leibkonnal on järelmaksed (näiteks liising, auto, tehnilised seadmed)
	1	Jah
	2	Ei
MI052_F	1	Muutuja väli täidetakse
	– 1	Andmed puuduvad
	– 2	Ei kohaldata (MI050=2)
MI053		Leibkonnal on koduga seotud krediit/kodulaenud (sisseseaded, kodumasinad, remont)
	1	Jah
	2	Ei
MI053_F	1	Muutuja väli täidetakse
	– 1	Andmed puuduvad
	– 2	Ei kohaldata (MI050=2)
MI054		Leibkonnal on krediit/laenud vaba aja/puhkuse veetmisega seotud kulude eest maksmiseks
	1	Jah
	2	Ei
MI054_F	1	Muutuja väli täidetakse
	– 1	Andmed puuduvad
	– 2	Ei kohaldata (MI050=2)
MI055		Leibkonnal on krediit/laenud hariduse või lapsehooldusega seotud kulude eest maksmiseks
	1	Jah
	2	Ei
MI055_F	1	Muutuja väli täidetakse
	– 1	Andmed puuduvad
	– 2	Ei kohaldata (MI050=2)
MI056		Leibkonnal on krediit/laenud tervishoiuga seotud kulude eest maksmiseks
	1	Jah
	2	Ei
MI056_F	1	Muutuja väli täidetakse
	– 1	Andmed puuduvad
	– 2	Ei kohaldata (MI050=2)
MI057		Leibkonnal on krediit/laenud investeeringuteks või ettevõtluse alustamiseks
	1	Jah
	2	Ei
MI057_F	1	Muutuja väli täidetakse
	– 1	Andmed puuduvad
	– 2	Ei kohaldata (MI050=2)
MI058		Leibkonnal on sularahalaenud (võla ümberarvestamiseks, arvelduskrediidi tasumiseks, krediitkaardi makseteks või muude arvete eest maksmiseks, jne)
	1	Jah
	2	Ei
MI058_F	1	Muutuja väli täidetakse
	– 1	Andmed puuduvad
	– 2	Ei kohaldata (MI050=2)
Tasumata summad
MI060		Leibkonna eluasemega mitteseotud muude arvete eest tasumata summad
	1	Jah
	2	Ei
MI060_F	1	Muutuja väli täidetakse
	– 1	Andmed puuduvad
	– 2	Ei kohaldata (leibkonnal ei ole eluasemega mitteseotud muid arveid)
MI065		Leibkonna eluasemega mitteseotud muude arvete eest tasumata summad kokku hinnanguliselt praegusel hetkel liikide kaupa
MI065	1–9	Liik
MI065_F	1	Muutuja väli täidetakse
	– 1	Andmed puuduvad
	– 2	Ei kohaldata (praegusel hetkel ei ole tasumata summasid (MI060=2 või võlgnetav summa praegusel hetkel on null) või muid eluasemega mitteseotud arveid ei ole (MI060_F=– 2))
MI075		Leibkonna eluasemega seotud arvete/tagasimaksete hinnanguline kogusumma praegusel hetkel liikide kaupa
MI075	1–9	Liik
MI075_F	1	Muutuja väli täidetakse
	– 1	Andmed puuduvad
	– 2	Ei kohaldata (tasumata summasid praegu ei ole (HS010=2 ja HS020=2 või võlgnetav summa on null) või muid eluasemega seotud arveid/tagasimakseid ei ole (HS010_F=– 2 ja HS020_F=– 2))
MI085		Leibkonna muude laenude ja krediidi tagasimakseteks olevad tasumata summad kokku hinnanguliselt praegusel hetkel liikide kaupa
MI085	1–9	Liik
MI085_F	1	Muutuja väli täidetakse
	– 1	Andmed puuduvad
	– 2	Ei kohaldata (tasumata summasid praegu ei ole (HS030=2 või võlgnetav summa on null) või muid laene ja krediidi tagasimakseid ei ole (HS030_F=– 2))
Sissetuleku langus
MI090		Leibkonna sissetuleku oluline langus viimase 12 kuu jooksul
	1	Jah
	2	Ei
MI090_F	1	Muutuja väli täidetakse
MI090_F	– 1	Andmed puuduvad
MI095		Sissetuleku languse peamine põhjus
	1	Töökoha kaotus/koondamine
	2	Muutus töötundides ja/või palgas
	3	Töövõimetus haiguse või puude tõttu
	4	Sünnituspuhkus – lapsehoolduspuhkus – lapsehooldus
	5	Pensionile jäämine
	6	Abielulahutus/suhte katkemine
	7	Muu muutus leibkonna koosseisus
	8	Muu põhjus
MI095_F	1	Muutuja väli täidetakse
	– 1	Andmed puuduvad
	– 2	Ei kohaldata (sissetuleku langust ei ole (MI090=2))
Tulevikuootused
MI100		Majandusliku olukorraga seotud ootused järgmise 12 kuu jooksul; Kas loodad, et majanduslik olukord
	1	paraneb
	2	jääb samale tasemele
	3	halveneb
	4	ei tea
MI100_F	1	Muutuja väli täidetakse
MI100_F	– 1	Andmed puuduvad
Majanduslik tõrjutus
Põhjused, miks leibkonnal ei ole jooksvat kontot pangas
MI110		Leibkond ei vaja pangakontot ja eelistab arveldust sularahas
	1	Jah
	2	Ei
MI110_F	1	Muutuja väli täidetakse
	– 1	Andmed puuduvad
	– 2	Ei kohaldata (leibkonnal on jooksev konto pangas (MI010=1))
MI111		Panga teenustasud on liiga suured
	1	Jah
	2	Ei
MI111_F	1	Muutuja väli täidetakse
	– 1	Andmed puuduvad
	– 2	Ei kohaldata (leibkonnal on jooksev konto pangas (MI010=1) või ta ei vaja seda (MI110=1))
MI112		Leibkonna elu- või töökoha läheduses ei ole panka
	1	Jah
	2	Ei
MI112_F	1	Muutuja väli täidetakse
	– 1	Andmed puuduvad
	– 2	Ei kohaldata (leibkonnal on jooksev konto pangas (MI010=1) või ta ei vaja seda (MI110=1))
MI113		Leibkond on taotlenud konto avamist ja tema taotlus on tagasi lükatud
	1	Jah
	2	Ei
MI113_F	1	Muutuja väli täidetakse
	– 1	Andmed puuduvad
	– 2	Ei kohaldata (leibkonnal on jooksev konto pangas (MI010=1) või ta ei vaja seda (MI110=1))
MI114		Pangad keelduksid leibkonnale konto avamisest
	1	Jah
	2	Ei
MI114_F	1	Muutuja väli täidetakse
	– 1	Andmed puuduvad
	– 2	Ei kohaldata (leibkonnal on jooksev konto pangas (MI010=1) või ta ei vaja seda (MI110=1))
Põhjused, miks leibkonnal ei ole krediiti
MI120		Leibkonnal ei ole mingit vajadust laenata
	1	Jah
	2	Ei
MI120_F	1	Muutuja väli täidetakse
	– 1	Andmed puuduvad
	– 2	Ei kohaldata (leibkonnal on ärikrediit)
MI121		Leibkonnal on võimalus laenata perekonnalt või sõpradelt
	1	Jah
	2	Ei
MI121_F	1	Muutuja väli täidetakse
	– 1	Andmed puuduvad
	– 2	Ei kohaldata (leibkonnal on ärikrediit)
MI122		Leibkond ei suudaks võlga tagasi maksta
	1	Jah
	2	Ei
MI122_F	1	Muutuja väli täidetakse
	– 1	Andmed puuduvad
	– 2	Ei kohaldata (leibkonnal on ärikrediit või ta ei vaja seda (MI120=1))
MI123		Leibkond on taotlenud krediiti ja tema taotlus on tagasi lükatud
	1	Jah
	2	Ei
MI123_F	1	Muutuja väli täidetakse
	– 1	Andmed puuduvad
	– 2	Ei kohaldata (leibkonnal on ärikrediit või ta ei vaja seda (MI120=1))
MI124		Leibkond on võtnud krediiti, kuid see on tühistatud
	1	Jah
	2	Ei
MI124_F	1	Muutuja väli täidetakse
	– 1	Andmed puuduvad
	– 2	Ei kohaldata (leibkonnal on ärikrediit või ta ei vaja seda (MI120=1))
MI125		Pangad keelduksid leibkonnale krediiti andmast
	1	Jah
	2	Ei
MI125_F	1	Muutuja väli täidetakse
	– 1	Andmed puuduvad
	– 2	Ei kohaldata (leibkonnal on ärikrediit või ta ei vaja seda (MI120=1))

1.3.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 62/16

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 216/2007,

28. veebruar 2007,

millega algatatakse uurimine seoses võimaliku kõrvalehoidmisega teatavate Indiast pärit grafiitelektroodisüsteemide impordi suhtes nõukogu määrusega (EÜ) nr 1629/2004 kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest teatava Indiast pärit tehisgrafiidi impordi kaudu ning kehtestatakse kõnealuse impordi suhtes registreerimisnõue

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (edaspidi “algmäärus”), (1) eriti selle artikli 13 lõiget 3 ja artikli 14 lõikeid 3 ja 5,

ning arvestades järgmist:

A. TAOTLUS

(1)	Komisjon on saanud algmääruse artikli 13 lõike 3 alusel taotluse uurida võimalikku kõrvalehoidmist teatavate Indiast pärit grafiitelektroodisüsteemide impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest.

(2)	Taotluse esitas 15. jaanuaril 2007 Euroopa Söe- ja Grafiidiühendus (ECGA) ühenduse tootjate nimel, kes toodavad teatavaid grafiitelektroodisüsteeme.

B. TOODE

(3)

Võimaliku kõrvalehoidmisega seotud tooted on Indiast pärit CN-koodi ex 8545 11 00 (TARICi kood 8545110010) alla kuuluvad elektriahjudes kasutatavad grafiitelektroodid, mille näivtihedus on 1,65 g/cm3 või rohkem ja elektritakistus 6,0 μΩ.m või vähem, ning nimetatud elektroodide jaoks vajalikud niplid, mis kuuluvad CN-koodi ex 8545 90 90 (TARICi kood 8545909010) alla, olenemata sellest, kas neid imporditakse koos või eraldi (edaspidi “vaatlusalune toode”). Koodid on esitatud üksnes teavitamise eesmärgil.

(4)

Uurimisalune toode on Indiast pärit tehisgrafiidist vardad diameetriga 75 mm või rohkem (edaspidi “uurimisalune toode”), mida tavaliselt deklareeritakse CN-koodi ex 3801 10 00 (TARICi kood 3801100010) all. Nimetatud kood on esitatud ainult teavitamise eesmärgil. Uurimisalune toode on vaatlusaluse toote valmistamisel kasutatav vahesaadus, millel on valmistoote põhilised tunnusjooned.

C. OLEMASOLEVAD MEETMED

(5)	Praegu jõus olevad meetmed, millest väidetavalt kõrvale hoitakse, on nõukogu määrusega (EÜ) nr 1629/2004 (2) kehtestatud dumpinguvastased meetmed.

D. PÕHJUSED

(6)	Taotlus sisaldab piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid selle kohta, et vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest hoitakse kõrvale uurimisaluse toote impordi kaudu.

(7)

Esitatud tõendid on järgmised:

i)	Taotlusest selgub, et pärast vaatlusaluse toote suhtes dumpinguvastaste meetmete kehtestamist on Indiast ühendusse suunduva ekspordi struktuuris toimunud märkimisväärne muutus, millele ei paista olevat muud kohast põhjendust ega seletust peale tollimaksu kehtestamise.

ii)	Kauplemise struktuuris toimunud muutus tundub olevat seotud ühenduses läbiviidava lihttöötlusega, mille käigus uurimisalune importtoode muudetakse vaatlusaluseks tooteks.

iii)

Lisaks sellele sisaldab taotlus piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid selle kohta, et vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtivate dumpinguvastaste meetmete heastav mõju on ohustatud koguste osas. Uurimisalust toodet imporditakse märgatavates kogustes, mis on ilmselt asendanud vaatlusaluse toote impordi.

iv)	Taotluses on esitatud piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid ka selle kohta, et võrreldes vaatlusaluse toote varem kindlaks määratud normaalväärtusega müüakse uurimisalust toodet pärast töötlemist dumpinguhinnaga.

v)	Kui uurimise käigus tuvastatakse lisaks lihttöötlusele veel muid algmääruse artikli 13 kohaldamisalasse kuuluvaid kõrvalehoidmisvõtteid, võidakse uurida ka neid.

E. MENETLUS

(8)	Eespool esitatut silmas pidades on komisjon jõudnud järeldusele, et on olemas piisavalt tõendusmaterjali, et algatada uurimine vastavalt algmääruse artiklile 13 ja kehtestada uurimisaluse toote impordi suhtes registreerimisnõue vastavalt algmääruse artikli 14 lõikele 5.

a) Küsimustikud

(9)

Selleks et saada uurimise jaoks vajalikku teavet, saadab komisjon küsimustikud Indias asuvatele eksportijatele/tootjatele ja eksportijate/tootjate ühendustele, ühenduses asuvatele importijatele ja importijate ühendustele, kes tegid koostööd olemasolevate meetmete kehtestamiseni viinud uurimises, ning India ametivõimudele. Asjakohast teavet võib küsida ka ühenduse tööstusharult.

(10)

Igal juhul peaksid kõik huvitatud isikud viivitamata, kuid mitte hiljem kui käesoleva määruse artiklis 3 sätestatud tähtaja jooksul, võtma ühendust komisjoniga, et selgitada välja, kas neid on taotluses nimetatud, ning vajaduse korral taotlema käesoleva määruse artikli 3 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul küsimustikku, kuna käesoleva määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud tähtaeg kehtib kõigile huvitatud isikutele.

(11)	India ametivõimudele teatatakse uurimise algatamisest ja neile edastatakse taotluse koopia.

b) Teabe kogumine ja huvitatud isikute ärakuulamine

(12)	Kõigil huvitatud isikutel palutakse teha kirjalikult teatavaks oma seisukohad ja esitada tõendusmaterjali. Lisaks võib komisjon huvitatud isikud ära kuulata, kui nad esitavad kirjaliku taotluse ja näitavad, et neil on selleks konkreetsed põhjused.

c) Vabastus impordi registreerimise nõudest või meetmetest

(13)	Vastavalt algmääruse artikli 13 lõikele 4 võib uurimisaluse toote impordi vabastada registreerimisnõudest või meetmetest, kui impordi puhul ei esine meetmetest kõrvalehoidmist.

(14)

Kuna võimalik kõrvalehoidmine leiab aset ühenduses, võib vastavalt algmääruse artikli 13 lõikele 4 teha erandeid uurimisaluse toote importijatele, kes suudavad tõendada, et nad ei ole seotud tootjatega, kelle suhtes meetmed kehtestati. Importijad, kes soovivad vabastust, peaksid käesoleva määruse artikli 3 lõikes 3 esitatud tähtaja jooksul esitama taotluse koos nõuetekohaste tõenditega.

F. REGISTREERIMINE

(15)

Vastavalt algmääruse artikli 14 lõikele 5 tuleks uurimisaluse toote suhtes kehtestada registreerimisnõue, et juhul kui uurimise tulemusena tuvastatakse meetmetest kõrvalehoidmine, saaks dumpinguvastase tollimaksu tagasiulatuvalt sisse nõuda Indiast lähetatud impordi registreerimise kuupäevast arvates.

G. TÄHTAJAD

(16)

Tõrgeteta asjaajamise huvides tuleks kehtestada tähtajad, mille jooksul:

—	huvitatud isikud saavad endast komisjonile teatada, oma seisukohad kirjalikult teatavaks teha ning esitada vastused küsimustikule või anda muud teavet, mida tuleb uurimise käigus arvesse võtta,

—	ühenduse importijad võivad taotleda vabastust impordi registreerimisest või meetmetest,

—	huvitatud isikud võivad esitada komisjonile kirjaliku ärakuulamistaotluse.

(17)	Tähelepanu juhitakse asjaolule, et enamiku algmääruses sätestatud menetlusõiguste kasutamine sõltub sellest, kas huvitatud isik on endast käesoleva määruse artiklis 3 nimetatud tähtaja jooksul teatanud.

H. KOOSTÖÖST KEELDUMINE

(18)

Kui mõni huvitatud isik ei võimalda juurdepääsu vajalikule teabele või ei esita vajalikku teavet ettenähtud tähtaja jooksul või takistab märkimisväärselt uurimist, võib vastavalt algmääruse artiklile 18 teha nii positiivsed kui ka negatiivsed esialgsed või lõplikud järeldused kättesaadavate faktide põhjal.

(19)

Kui selgub, et huvitatud isik on esitanud ebaõiget või eksitavat teavet, jäetakse selline teave arvesse võtmata ning võidakse toetuda kättesaadavatele faktidele. Kui huvitatud isik ei tee koostööd või teeb seda üksnes osaliselt ning kui järeldused põhinevad seetõttu kättesaadavatel faktidel vastavalt algmääruse artiklile 18, võib tulemus olla asjaomasele isikule ebasoodsam, kui see oleks olnud tema koostöö korral,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga algatatakse määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 13 lõike 3 alusel uurimine, et teha kindlaks, kas Indiast pärit tehisgrafiidist varraste diameetriga 75 mm või rohkem (mida tavaliselt liigitatakse CN-koodi ex 3801 10 00 ja TARICi koodi 3801100001 alla) impordi puhul ühendusse hoitakse kõrvale määrusega (EÜ) nr 1629/2004 kehtestatud meetmetest.

Artikkel 2

Tolliasutusi kohustatakse määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 13 lõike 3 ja artikli 14 lõike 5 kohaselt võtma vajalikke meetmeid käesoleva määruse artiklis 1 määratletud impordi registreerimiseks.

Registreerimisnõue aegub üheksa kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.

Komisjon võib määrusega teha tolliasutustele ülesandeks lõpetada selliste toodete impordi registreerimine, mille on ühendusse toonud importijad, kes on taotlenud vabastust registreerimisnõudest ja kelle suhtes on leitud, et nad ei hoidu kõrvale dumpinguvastastest meetmetest.

Artikkel 3

1. Komisjonilt tuleks taotleda küsimustikke 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas.

2. Huvitatud isikud, kes soovivad, et nende märkusi uurimise käigus arvesse võetaks, peavad endast komisjonile teatama ning esitama oma kirjalikud seisukohad ja küsimustiku vastused või muu teabe 40 päeva jooksul pärast käesoleva määruse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti.

3. Importijad, kes taotlevad vabastust registreerimisnõudest või meetmetest, peaksid esitama taotluse koos nõuetekohaste tõenditega sama 40päevase tähtaja jooksul.

4. Huvitatud isikud võivad sama 40päevase tähtaja jooksul taotleda komisjonilt ärakuulamist.

5. Mis tahes asjakohane teave, kõik ärakuulamise ja küsimustiku taotlused, samuti registreerimisnõudest või meetmetest vabastuse taotlused tuleb esitada kirjalikult (mitte elektroonilisel kujul, kui ei ole sätestatud teisiti); taotluses tuleb näidata huvitatud isiku nimi, aadress, e-posti aadress ning telefoni- ja faksinumber. Kõik kirjalikud esildised, sealhulgas käesolevas määruses nõutud teave, küsimustiku vastused ja kirjavahetus, mida huvitatud isikud käsitlevad konfidentsiaalsena, peavad olema märgistatud sõnaga “Limited” (3) (piiratud) ning vastavalt algmääruse artikli 19 lõikele 2 peab nendega olema kaasas mittekonfidentsiaalne versioon, millel on märge “FOR INSPECTION BY INTERESTED PARTIES” (Huvitatud isikutele kontrollimiseks).

Komisjoni postiaadress:

European Commission

Directorate General for Trade

Directorate H

Office: J-79 5/16

B-1049 Brussels

Faks (32-2) 295 65 05

Artikkel 4

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 28. veebruar 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Peter MANDELSON

(1) EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2117/2005 (ELT L 340, 23.12.2005, lk 17).

(2) ELT L 295, 18.9.2004, lk 10.

(3) See tähendab, et dokument on üksnes sisekasutuseks. Seda kaitstakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43)) artiklile 4. See on konfidentsiaalne dokument vastavalt algmääruse artiklile 19 ja GATT 1994 VI artikli rakendamist käsitleva WTO lepingu (dumpinguvastane leping) artiklile 6.

1.3.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 62/19

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 217/2007,

28. veebruar 2007,

millega algatatakse uurimine seoses võimaliku kõrvalehoidmisega teatavate Indiast pärit grafiitelektroodisüsteemide impordi suhtes nõukogu määrusega (EÜ) nr 1628/2004 kehtestatud tasakaalustusmeetmetest teatava Indiast pärit tehisgrafiidi impordi kaudu ning kehtestatakse kõnealuse impordi suhtes registreerimisnõue

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 6. oktoobri 1997. aasta määrust (EÜ) nr 2026/97 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (1) (edaspidi “algmäärus”), eriti selle artikli 23 lõiget 2 ja artikli 24 lõikeid 3 ja 5,

olles konsulteerinud nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

A. TAOTLUS

(1)	Komisjon on saanud algmääruse artikli 23 lõike 2 alusel taotluse uurida väidetavat kõrvalehoidmist teatavate Indiast pärit grafiitelektroodisüsteemide impordi suhtes kehtestatud tasakaalustusmeetmetest.

(2)	Taotluse esitas 15. jaanuaril 2007 Euroopa Söe- ja Grafiidiühendus (ECGA) ühenduse tootjate nimel, kes toodavad teatavaid grafiitelektroodisüsteeme.

B. TOODE

(3)

Väidetava kõrvalehoidmisega seotud tooted on Indiast pärit CN-koodi ex 8545 11 00 (TARICi kood 8545110010) alla kuuluvad elektriahjudes kasutatavad grafiitelektroodid, mille näivtihedus on 1,65 g/cm3 või rohkem ja elektritakistus 6,0 μΩ.m või vähem, ning nimetatud elektroodide jaoks vajalikud niplid, mis kuuluvad CN-koodi ex 8545 90 90 (TARICi kood 8545909010) alla, olenemata sellest, kas neid imporditakse koos või eraldi (edaspidi “vaatlusalune toode”). Koodid on esitatud üksnes teavitamise eesmärgil.

(4)

Uuritav toode on Indiast pärit tehisgrafiidist vardad diameetriga 75 mm või rohkem (edaspidi “uurimisalune toode”), mida tavaliselt deklareeritakse CN-koodi ex 3801 10 00 (TARICi kood 3801100010) all. Nimetatud kood on esitatud ainult teavitamise eesmärgil. Uurimisalune toode on vaatlusaluse toote valmistamisel kasutatav vahesaadus, millel on valmistoote põhilised tunnusjooned.

C. OLEMASOLEVAD MEETMED

(5)	Praegu jõus olevad meetmed, millest väidetavalt kõrvale hoitakse, on nõukogu määrusega (EÜ) nr 1628/2004 (2) kehtestatud tasakaalustusmeetmed.

D. PÕHJUSED

(6)	Taotlus sisaldab piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid selle kohta, et vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtestatud tasakaalustusmeetmetest hoitakse kõrvale uurimisaluse toote impordi kaudu.

(7)

Esitatud tõendid on järgmised:

i)	Taotlusest selgub, et pärast vaatlusaluse toote suhtes tasakaalustusmeetmete kehtestamist on Indiast ühendusse suunduva ekspordi struktuuris toimunud märkimisväärne muutus, millele ei tundu olevat muud kohast põhjendust ega seletust peale tollimaksu kehtestamise.

ii)	Kauplemise struktuuris toimunud muutus tundub olevat seotud ühenduses läbiviidava lihttöötlusega, mille käigus uurimisalune importtoode muudetakse vaatlusaluseks tooteks.

iii)

Lisaks sellele sisaldab taotlus piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid selle kohta, et vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtivate tasakaalustusmeetmete heastav mõju on ohustatud koguste osas. Indiast imporditakse uurimisalust toodet märgatavates kogustes, mis on ilmselt asendanud vaatlusaluse toote impordi.

iv)	Taotluses on esitatud piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid ka selle kohta, et uurimisalust importtoodet subsideeritakse endiselt.

v)	Kui uurimise käigus tuvastatakse lisaks lihttöötlusele veel muid algmääruse artikli 23 kohaldamisalasse kuuluvaid kõrvalehoidmisvõtteid, võidakse uurida ka neid.

E. MENETLUS

(8)	Eespool esitatut silmas pidades on komisjon jõudnud järeldusele, et on olemas piisavalt tõendusmaterjali, et algatada uurimine vastavalt algmääruse artiklile 23 ja kehtestada uurimisaluse toote impordi suhtes registreerimisnõue vastavalt algmääruse artikli 24 lõikele 5.

a) Küsimustikud

(9)

(10)

(11)	India ametivõimudele teatatakse uurimise algatamisest ja neile edastatakse taotluse koopia.

b) Teabe kogumine ja huvitatud isikute ärakuulamine

(12)	Kõigil huvitatud isikutel palutakse teha kirjalikult teatavaks oma seisukohad ja esitada tõendusmaterjali. Lisaks võib komisjon huvitatud isikud ära kuulata, kui nad esitavad kirjaliku taotluse ja näitavad, et neil on selleks konkreetsed põhjused.

c) Vabastus impordi registreerimise nõudest või meetmetest

(13)	Vastavalt algmääruse artikli 23 lõikele 3 võib uurimisaluse toote impordi vabastada registreerimisnõudest või meetmetest, kui impordi puhul ei esine meetmetest kõrvalehoidmist.

(14)

F. REGISTREERIMINE

(15)

Vastavalt algmääruse artikli 24 lõikele 5 tuleks uurimisaluse toote suhtes kehtestada registreerimisnõue, et juhul kui uurimise tulemusena tuvastatakse meetmetest kõrvalehoidmine, saaks tasakaalustava tollimaksu ettenähtud suuruses tagasiulatuvalt sisse nõuda Indiast lähetatud impordi registreerimise kuupäevast arvates.

G. TÄHTAJAD

(16)

Tõrgeteta asjaajamise huvides tuleks kehtestada tähtajad, mille jooksul:

—	huvitatud isikud saavad endast komisjonile teatada, oma seisukohad kirjalikult teatavaks teha ning esitada vastused küsimustikule või anda muud teavet, mida tuleb uurimise käigus arvesse võtta,

—	ühenduse importijad võivad taotleda vabastust impordi registreerimisest või meetmetest,

—	huvitatud isikud võivad esitada komisjonile kirjaliku ärakuulamistaotluse.

(17)	Tähelepanu juhitakse asjaolule, et enamiku algmääruses sätestatud menetlusõiguste kasutamine sõltub sellest, kas huvitatud isik on endast käesoleva määruse artiklis 3 nimetatud tähtaja jooksul teatanud.

H. KOOSTÖÖST KEELDUMINE

(18)

Kui mõni huvitatud isik ei võimalda juurdepääsu vajalikule teabele või ei esita vajalikku teavet ettenähtud tähtaja jooksul või takistab märkimisväärselt uurimist, võib vastavalt algmääruse artiklile 28 teha nii positiivsed kui ka negatiivsed esialgsed või lõplikud järeldused kättesaadavate faktide põhjal.

(19)

Kui selgub, et huvitatud isik on esitanud ebaõiget või eksitavat teavet, jäetakse selline teave arvesse võtmata ning võidakse toetuda kättesaadavatele faktidele. Kui huvitatud isik ei tee koostööd või teeb seda üksnes osaliselt ning kui järeldused põhinevad seetõttu kättesaadavatel faktidel vastavalt algmääruse artiklile 28, võib tulemus olla asjaomasele isikule ebasoodsam, kui see oleks olnud tema koostöö korral,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga algatatakse määruse (EÜ) nr 2026/97 artikli 23 lõike 2 alusel uurimine, et teha kindlaks, kas Indiast pärit tehisgrafiidist vardad diameetriga 75 mm või rohkem (mida tavaliselt liigitatakse CN-koodi ex 3801 10 00 ja TARICi koodi 3801100010 alla) impordi puhul ühendusse hoitakse kõrvale nõukogu määrusega (EÜ) nr 1628/2004 kehtestatud meetmetest.

Artikkel 2

Tolliasutusi kohustatakse määruse (EÜ) nr 2026/97 artikli 23 lõike 2 ja artikli 24 lõike 5 kohaselt võtma vajalikke meetmeid käesoleva määruse artiklis 1 määratletud impordi registreerimiseks.

Registreerimisnõue aegub üheksa kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.

Artikkel 3

1. Komisjonilt tuleks taotleda küsimustikke 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas.

3. Importijad, kes taotlevad vabastust registreerimisnõudest või meetmetest, peaksid esitama taotluse koos nõuetekohaste tõenditega sama 40päevase tähtaja jooksul.

4. Huvitatud isikud võivad sama 40päevase tähtaja jooksul taotleda komisjonilt ärakuulamist.

5. Mis tahes asjakohane teave, kõik ärakuulamise ja küsimustiku taotlused, samuti registreerimisnõudest või meetmetest vabastuse taotlused tuleb esitada kirjalikult (mitte elektroonilisel kujul, kui ei ole sätestatud teisiti); taotluses tuleb näidata huvitatud isiku nimi, aadress, e-posti aadress ning telefoni- ja faksinumber. Kõik kirjalikud esildised, sealhulgas käesolevas määruses nõutud teave, küsimustiku vastused ja kirjavahetus, mida huvitatud isikud käsitlevad konfidentsiaalsena, peavad olema märgistatud sõnaga “Limited” (3) (piiratud) ning vastavalt algmääruse artikli 29 lõikele 2 peab nendega olema kaasas mittekonfidentsiaalne versioon, millel on märge “FOR INSPECTION BY INTERESTED PARTIES” (Huvitatud isikutele kontrollimiseks).

Komisjoni postiaadress:

European Commission

Directorate General for Trade

Directorate H

J-79 5/16

B-1049 Brussels

Faks (32-2) 295 65 05.

Artikkel 4

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 28. veebruar 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Peter MANDELSON

(1) EÜT L 288, 21.10.1997, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 461/2004 (ELT L 77, 13.3.2004, lk 12).

(2) ELT L 295, 18.9.2004, lk 4.

(3) See tähendab, et dokument on üksnes sisekasutuseks. Dokument on kaitstud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele) artikli 4 alusel (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43). See on konfidentsiaalne dokument vastavalt määruse (EÜ) nr 2026/97 artiklile 29 ning WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artiklile 12.

II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

1.3.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 62/23

KOMISJONI OTSUS,

26. veebruar 2007,

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märts 2004. aasta direktiivi 2004/17/EÜ (millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused) artikli 30 lõike 1 kohaldamise kohta elektri ja gaasiga varustamise suhtes Inglismaal, Šotimaal ja Walesis

(teatavaks tehtud numbri K(2007) 559 all)

(Ainult ingliskeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2007/141/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/17/EÜ, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused, (1) eriti selle artikli 30 lõikeid 4 ja 6,

võttes arvesse Ühendkuningriigi 24. oktoobril 2006. aastal e-kirja teel esitatud taotlust, mida kinnitati allkirjastatud faksiga samal kuupäeval, ning lisateavet, mida komisjoni teenistused soovisid 17. novembril 2006. aasta e-kirjas ning mille Ühendkuningriik saatis e-kirjaga 27. novembril 2006,

võttes arvesse sõltumatu riikliku ametiasutuse Office of the Gas and Electricity Markets (OFGEM) järeldust, mille alusel on tingimused direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 lõike 1 kohaldamiseks täidetud,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivi 2004/17/EÜ artiklis 30 on sätestatud, et direktiivis käsitletava tegevuse võimaldamiseks sõlmitud lepingute suhtes ei kohaldata käesolevat direktiivi, kui liikmesriigis, kus neid täidetakse, on see tegevus otseselt avatud konkurentsile turgudel, millele juurdepääs ei ole piiratud. Otsest avatust konkurentsile hinnatakse objektiivsete kriteeriumide põhjal, võttes arvesse asjaomase sektori erijooni. Juurdepääsu ei peeta piiravaks, kui liikmesriik on rakendanud vastavad ühenduse õigusaktid, mis avavad konkurentsile asjaomase sektori või osa sellest, ning kohaldab neid.

(2)

Nimetatud õigusaktid on loetletud direktiivi 2004/17/EÜ XI lisas, kusjuures elektrisektorit käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. detsembri 1996. aasta direktiiv 96/92/EÜ elektri siseturu ühiseeskirjade kohta. (2) Direktiiv 96/92/EÜ on asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2003. aasta direktiiviga 2003/54/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 96/92/EÜ, (3) milles nõutakse veelgi suuremat turu avatust. Gaasisektori puhul viitab XI lisa Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiivile 98/30/EÜ maagaasi siseturu ühiseeskirjade kohta (4). Direktiiv 98/30/EÜ on asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2003. aasta direktiiviga 2003/55/EÜ maagaasi siseturu ühiseeskirjade kohta ning direktiivi 98/30/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta, (5) milles nõutakse veelgi suuremat turu avatust.

(3)

Direktiivi 2004/17/EÜ artikli 62 punktis 2 on sätestatud, et kõnealuse direktiivi III jaotist ei kohaldata ideekonkursside suhtes, mis korraldatakse sellise tegevuse läbiviimiseks asjaomases liikmesriigis, mille puhul komisjoni otsusega on kehtestatud artikli 30 lõike 1 kohaldatavus või kus seda peetakse kohaldatavaks artikli 30 lõike 4 teise või kolmanda lõigu või lõike 5 neljanda lõigu alusel.

(4)

Ühendkuningriigi esitatud taotlus käsitleb elektri ja gaasiga varustamist, nii jae- kui ka hulgimüügi tasandil, Inglismaal, Šotimaal ja Walesis. Kuigi tooted on osaliselt sarnased, annavad nende erijooned (eelkõige vähene asendatavus) põhjuse eristada gaasi- ja elektrienergiaturgu ning mitte rääkida ainult ühest “energiaturust”.

(5)

Arvestades taotluses nimetatud kolme geograafilise piirkonna elektriturgude ühtset iseloomu ja ühenduste piiratud võimsust (6) Ühendkuningriigi ning ühenduse muude alade jaotusvõrkude vahel, võib Inglismaad, Šotimaad ja Walesi pidada asjaomasteks elektriturgudeks, et hinnata direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 lõikes 1 sätestatud tingimusi. Gaasi puhul tuleb samuti tõdeda, et asjaomane geograafiline turg on Suurbritannia, sest Briti õiglase kaubanduse ameti sõnul on “gaasikauplemisel teatav piir: kuigi Mandri-Euroopaga toimub gaasikauplemine Bacton–Zeebrugge ühenduse kaudu, on kaubeldavad kogused siiski suhteliselt väikesed.” Sama kehtib ka Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa ning Iiri Vabariigi vaheliste kaubeldavate koguste puhul (mida käesolevas otsuses ei käsitleta). Käesolevad järeldused on kooskõlas ühe järeldusega komisjoni teatises nõukogule ja Euroopa Parlamendile: aruanne gaasi ja elektri siseturu loomise edenemise kohta (7) (edaspidi “2005. aasta aruanne”), kus on öeldud, et majanduslikust seisukohast jäävad elektriturud ühenduses riiklikuks.

(6)	See hinnang ning kõik muud käesolevas otsuses esitatud hinnangud on tehtud ainuüksi direktiivi 2004/17/EÜ kohaldamisel ja ei piira konkurentsieeskirjade kohaldamist.

(7)

Elektri puhul on Ühendkuningriik rakendanud nii direktiivi 96/92/EÜ kui ka direktiivi 2003/54/EÜ ja kohaldab neid. Gaasi puhul on Ühendkuningriik samuti rakendanud nii direktiivi 98/30/EÜ kui ka direktiivi 2003/55/EÜ. Sellest tulenevalt ja vastavalt artikli 30 lõike 3 esimesele lõigule tuleb turule juurdepääsu lugeda mittepiiratuks.

(8)

Otsest avatust konkurentsile tuleb hinnata eri näitajate põhjal, millest ükski ei ole iseenesest otsustav. 2005. aasta aruandes märkis komisjon, et paljudel riiklikel turgudel on tööstusharu kontsentratsioon kõrge ning see takistab tõhusa konkurentsi arengut. (8) Sellest tulenevalt leidis komisjon, et riiklike turgude konkurentsitaseme üks näitaja on kolme suurima (elektri)tootja ja (gaasi) hulgimüüja turuosa kokku. (9) Vastavalt uusimatele kättesaadavatele andmetele on kolme suurima elektritootja turuosa kokku 39 %. (10) Kolme suurima gaasitarnija turuosa hulgimüügiturul on 36 %. (11) Mõlemal puhul on turuosa piisavalt väike ning seda tuleb pidada turu otsese konkurentsile avatuse näitajaks.

(9)

Konkurentsi kirjeldavaks näitajaks on ka likviidsuse tase, sest elektrienergia ja gaasi tarnimise konkurentsitingimusi mõjutab oluliselt hulgimüügiturgude likviidsus. Ühendkuningriigi elektrienergia hulgimüügiturule on omane kahepoolne kauplemine maakleri vahendusel. Lisaks on turul mitmeid elektribörse, kuigi UKPX on neist suurim. Hulgimüügituru olulisemad tegijad on tootmisvõimsuse omanikud. Tootmisvõimsuse omandus jaguneb mitmete firmade vahel, 8 ettevõtet omab kokku umbes 70 % võimsusest. Ühendkuningriigis on likviidse energia kaubeldavad kogused umbes kolm korda suuremad kui tarbitav kogus. (12) Sellist likviidsuse taset võib pidada piisavaks, st see näitab, et hulgimüügiturg toimib hästi ja seal on konkurents. Gaasi puhul on likviidse kauplemise tase samuti rahuldav, sest see on 2–3 korda suurem kogutarbimisest. (13) Jaemüügi puhul on samuti piisavalt turuosalisi. Kodutarbijatele tarnijaid on kuus, lisaks ettevõtted, kes tegutsevad suurtarbijate sektoris. (14) Ka gaasiturul on piisavalt aktiivseid turuosalisi. Gaasituru olukorra võib kokku võtta järgmiselt: “[Ühendkuningriigi] gaasiturul on tihe konkurents, sest hulgimüügiturul tegutseb umbes 10 ettevõtet. Nagu elektrigi puhul on kodutarbijatele pakutava gaasi turust suurem osa 6 ettevõte käes, [kellest] viis on gaasiturul uued tegijad. Suuremad tarbijad ostavad otse hulgimüügiturult, kus osalevad ka mitmed suured naftafirmad.”. (15) Neid tegureid tuleb seetõttu pidada turu konkurentsile otsese avatuse näitajateks.

(10)

Näitajaks tuleb pidada ka tasakaalustavate turgude toimimist, mitte ainult tootmisturu vaid ka hulgi- ja jaemüügituru puhul. Tegelikult iga turuosaline, kes ei suuda oma tootmist kohandada oma tarbijate vajadustele, riskib suure vahega hindades, millega põhivõrguettevõtja müüb tasakaalustamata energiat ja millega ta ostab tagasi ülemäärase toodangu. Need hinnad võib reguleeriv asutus määrata põhivõrguettevõtjale otse või kasutatakse turupõhist mehhanismi, mille puhul määratakse hind kindlaks teiste tootjate pakkumise põhjal, kes reguleerivad tootmist vastavalt üles või alla; väikeste turuosaliste suurim probleem kerkib esile siis, kui erinevus põhivõrguettevõtja müügi- ja ostuhindade vahel on suur. Seda juhtub paljudes liikmesriikides ning see on tõenäoliselt konkurentsi arengule kahjulik. Suur hinnaerinevus võib olla vähese konkurentsi näitajaks tasakaalustaval turul, kus tõenäoliselt domineerivad üks või kaks põhilist tootjat. Olukord halveneb veelgi, kui võrgukasutajad ei saa oma positsioone kohandada võimalikult reaalajas. (16) Pärast Suurbritannia elektrienergia kauplemis- ja edastuskorra kasutuselevõtmist (British Electricity Trading and Transmission Arrangements – BETTA) on Inglismaal, Šotimaal ja Walesis eksisteerinud ühtne tasakaalustav turg. Lisaks viitavad selle peamised tunnused (turupõhine hind, pooletunnised “ustesulgemised” ja vähene hinnaerinevus) sellele, et turg on otseselt konkurentsile avatud. Ka gaasi puhul tuletatakse tasakaalustavad hinnad põhivõrguettevõtja turumehhanismi alusel. Tasakaalustamatust reguleeritakse kord päevas ning üldjuhul ei ole suuri erinevusi müügi- ja ostuhindade vahel. Selline mittediskrimineeriv mehhanism ei ole varustajatele tõkkeks.

(11)

Arvestades vaatlusaluste toodete (elektrienergia ja gaas) omadusi ning asendustoodete või -teenuste vähesust või puudumist, on hinnakonkurentsil ja hinnakujundusel elektrienergia- ja gaasituru konkurentsi hindamisel suurem tähtsus. Tarnijat vahetavate klientide arv on tõelise hinnakonkurentsi näitaja ja kaudselt ka konkurentsi tõhususe loomulik näitaja. Kui tarnijat vahetab vähe kliente, siis on turu toimimisega tõenäoliselt probleeme, isegi kui eeliseid, mis tulenevad võimalusest ajaloolise tarnijaga uuesti läbi rääkida, ei tohiks jätta arvestamata. (17) Lisaks sellele on lõpptarbija reguleeritud hinnad tarbijakäitumise määrav tegur. Kuigi üleminekuperioodil võib kontrolli säilitamine olla õigustatud, põhjustab kontroll järjest rohkem moonutusi, niipea kui investeeringutevajadus kasvab. (18)

(12)

Ühendkuningriigis on suurtest ja väga suurtest elektrienergia tööstustarbijatest ning väikese ja keskmise suurusega tööstustarbijatest ja äriettevõtetest vahetanud tarnijat üle 70 %, samas kui kolmandas kategoorias, kuhu kuuluvad väikeettevõtted ja kodutarbijad, on see määr 50 %. (19) ning lõpptarbija hinnakontroll tühistati 2002. aastal. (20) Gaasi puhul on suurtest ja väga suurtest tööstustarbijatest, sealhulgas elektrijaamad, ning väikese ja keskmise suurusega tööstustarbijatest ja ettevõtetest vahetanud tarnijat üle 70 %, samas kui kolmandas kategoorias, kuhu kuuluvad väikeettevõtted ja kodutarbijad, on see määr peaaegu 50 %. (21) Kõikide lõpptarbijate hinnakontroll kaotati 2002. aastal. Tarnija vahetamise ja lõpptarbija hinnakontrolli seisukohast on olukord Ühendkuningriigis rahuldav ning seda tuleb pidada märgiks, et turg on konkurentsile otseselt avatud.

(13)

Arvestades neid näitajaid ja vaadates sektori üldpilti Inglismaal, Šotimaal ja Walesis, eelkõige tootjate/tarnijate eraldatust jaotusvõrgust ja jaotusvõrgule juurdepääsetavuse tulemuslikku reguleerimist, mis ilmneb Ühendkuningriigi saadetud teabest, 2005. aasta aruandest ja selle tehnilisest lisast ning esialgsest aruandest, võib direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 lõikes 1 sätestatud konkurentsile otsese avatuse tingimusi lugeda Inglismaa, Šotimaa ja Walesi elektrienergia ja gaasiga varustamise puhul täidetuks. Nagu on märgitud eespool põhjenduses 7, võib tegevusalale vaba juurdepääsu tingimust lugeda täidetuks. Sellest tulenevalt ei kohaldata direktiivi 2004/17/EÜ juhul, kui tellijad sõlmivad lepinguid, mille eesmärk on võimaldada elektrienergia ja/või gaasiga varustamist nendes geograafilistes piirkondades ega ka juhul, kui korraldatakse ideekonkurss sellise tegevuse sooritamiseks. Muu tegevuse sooritamiseks, nagu elektrienergia ja gaasi jaotamine, sõlmitud lepingute suhtes kohaldatakse jätkuvalt direktiivi 2004/17/EÜ sätteid.

(14)

Käesolev otsus põhineb õiguslikul ja tegelikul situatsioonil 2006. aasta novembris nagu see ilmneb Ühendkuningriigi saadetud teabest, 2005. aasta aruandest ja selle tehnilisest lisast. Otsuse võib läbi vaadata, kui olulised muutused tegelikus või õiguslikus situatsioonis põhjustavad olukorra, kus direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 lõike 1 kohaldamise tingimused ei ole enam täidetud.

(15)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas riigihangete nõuandekomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Direktiivi 2004/17/EÜ ei kohaldata lepingute suhtes, mille on sõlminud tellijad ja mille eesmärk on võimaldada elektri ja gaasiga varustamist Inglismaal, Šotimaal ja Walesis.

Artikkel 2

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigile.

Brüssel, 26. veebruar 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Charlie McCREEVY

(1) ELT L 134, 30.4.2004, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud nõukogu direktiiviga 2006/97/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 107).

(2) EÜT L 27, 30.1.1997, lk 20.

(3) ELT L 176, 15.7.2003, lk 37. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni otsusega 2006/653/EÜ (ELT L 270, 29.9.2006, lk 72).

(4) EÜT L 204, 21.7.1998, lk 1.

(5) ELT L 176, 15.7.2003, lk 57.

(6) Elektri puhul umbes 4 % tippnõudlusest.

(7) KOM(2005) 568 (lõplik), 15.11.2005.

(8) Vt allviidet lk-l 7.

(9) Vt 2005. aasta aruanne, lk 7.

(10) Vt komisjoni töödokument, 2005. aasta aruande tehniline lisa, SEK(2005) 1448, lk 44, tabel 4.1. Edaspidi “tehniline lisa”.

(11) Tehniline lisa, lk 55, tabel 5.1.

(12) Vt gaasi- ja elektrituru valdkonna konkurentsi käsitleva uuringu esialgse aruande (edaspidi “esialgne aruanne”) joonis 42, lk 113.

(13) Esialgne aruanne, lõige 64, lk 25.

(14) Tehniline lisa, lk 177.

(15) Tehniline lisa, lk 178.

(16) Tehniline lisa, lk 67–68.

(17) 2005. aasta aruanne, lk 9.

(18) Tehniline lisa, lk 17.

(19) 2005. aasta aruanne, lk 10.

(20) Tehniline lisa, lk 177.

(21) 2005. aasta aruanne, lk 10.

1.3.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 62/27

KOMISJONI OTSUS,

28. veebruar 2007,

millega luuakse ühenduse veterinaariaalane hädaabirühm, kes aitab komisjoni liikmesriikide ja kolmandate riikide toetamisel teatavate loomahaigustega seotud veterinaarküsimustes

(2007/142/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut

ning arvestades järgmist:

(1)

Teatavate loomahaiguste puhangute või nende kahtluse korral on komisjon kohustatud abistama liikmesriike ja kolmandaid riike põhjalike veterinaarepidemioloogia-alaste teadmiste ja kogemustega. Veterinaariaalaste teadmiste ja kogemuste kättesaadavuse küsimus on tõstatatud ka põllumajanduse ja kalanduse nõukogu raames.

(2)	Põhjalike veterinaarepidemioloogia-alaste teadmiste ja kogemuste kiire kättesaadavus võimaldab komisjonil eelkõige nimetatud loomahaiguste ulatuslike puhangute korral oma ülesandeid täita.

(3)	Erialaseid teadmisi ja kogemusi ning toetust saab tõhusamalt ühenduse veterinaariaalaselt eksperdirühmalt, nt hädaabirühmalt, mille liikmed on komisjoni taotlusel kättesaadavad. Tuleks luua niisugune ekspertide rühm ning määratleda selle osa ja ülesanded.

(4)

Selleks et ühenduse veterinaariaalasel hädaabirühmal oleks võimalik osutada komisjonile nõutavat veterinaartehnilist abi, võib selle liikmeid saata asjaomastesse liikmesriikidesse või kolmandatesse riikidesse. Sel juhul peaksid liikmed tegema koostööd asjaomase liikmesriigi või kolmanda riigi pädevate asutusega.

(5)

Ühenduse veterinaariaalane hädaabirühm peaks vajaduse korral tegema tihedat koostööd muude rahvusvaheliste ekspertide rühmadega, nagu Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC), Maailma Loomatervishoiu Organisatsioon (OIE), ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO) ja Maailma Terviseorganisatsioon (WHO), et tagada kättesaadavate erialaste teadmiste ja kogemuste kõige tõhusam kasutamine,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

1. Luuakse ekspertidest koosnev ühenduse veterinaariaalane hädaabirühm (edaspidi “rühm”) veterinaariaalaseks tehniliseks abistamiseks nõukogu direktiivi 82/894/EMÜ (1) I lisas loetletud teatamiskohustusega haigustega (edaspidi “haigused”) seotud järelevalvemeetmete puhul.

2. Rühma liikmed määratakse veterinaarepidemioloogia, viroloogia, eluslooduse, likvideerimisprogrammide juhtimise, laboridiagnostika, veterinaarteenistuste ja reguleeriva raamistiku organiseerimise, riskist teavitamise, loomahaiguste tõrjega seotud juhtimise ning kõigi muude asjakohaste valdkondade ekspertide hulgast.

Artikkel 2

1. Rühm abistab komisjoni tehnilistes veterinaariaalastes küsimustes, mis on seotud loomahaiguste puhangute või nende kahtluste korral võetavate tõrjemeetmetega.

Kõnealune abi hõlmab eelkõige järgmist:

a)	teaduslik, tehniline ja juhtimisalane kohapealne abi seoses haiguste järelevalve, seire, tõrje ja likvideerimisega tihedas koostöös selle liikmesriigi või kolmanda riigi pädevate asutustega, keda haiguspuhangud või nende kahtlused puudutavad;

b)	konkreetsed teadusalased nõuanded sobivate diagnostikameetodite ja epidemioloogiliste uurimiste kohta koostöös Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 (2) VII lisas loetletud asjaomase ühenduse referentlaboratooriumiga ja vajaduse korral muude referentlaboratooriumidega;

c)	konkreetne abi, et tagada koostöö liikmesriikide ja kolmandate riikide veterinaarteenistuste ning määruse (EÜ) nr 882/2004 VII lisas loetletud asjaomase ühenduse referentlaboratooriumiga ja vajaduse korral muude referentlaboratooriumidega.

2. Komisjon võib oma koduleheküljel avaldada kokkuvõtliku aruande rühma tegevusest ning sellekohased kokkuvõtted või töödokumendi.

Artikkel 3

1. Hiljemalt iga aasta 1. juunil ja esimest korda hiljemalt kolmkümmend päeva enne käesoleva otsuse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas esitavad liikmesriigid komisjonile nimekirja nendest ekspertidest, kelle nad kavatsevad nimetada rühma liikmeks järgmiseks kalendriaastaks.

Seoses sellega edastavad liikmesriigid kogu vajaliku teabe iga väljapakutud eksperdi kutseoskuste ning eriala kohta.

2. Komisjon nimetab rühma liikmed liikmesriikide pakutud ekspertide hulgast.

Hiljemalt iga aasta 1. novembril teavitab komisjon liikmesriike toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee raames rühma liikmete ajakohastatud nimekirjast.

Komisjon avaldab kõnealuse ajakohastatud nimekirja oma koduleheküljel.

Liikmete nimede kogumisel, töötlemisel ja avaldamisel lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 45/2001 (3).

Asendada võib liikmed, kes ei suuda enam tõhusalt osaleda rühma tegevuses, kes astuvad tagasi või kes ei pea kinni käesoleva otsuse artiklis 4 või Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 287 sätestatud eeskirjadest.

Artikkel 4

Rühm järgib töökorda, mille komisjon on kehtestanud ekspertide rühmade standardtöökorra alusel.

Töökord avaldatakse komisjoni koduleheküljel.

Artikkel 5

Eksperdirühma liikmed:

a)	peavad olema komisjoni taotlusel igal ajal kiiresti kättesaadavad;

b)	ei tohi avaldada rühma töö tulemusena saadud teavet, kui neid on teavitatud, et see on konfidentsiaalne.

Artikkel 6

Rühma liikmetel on vastavalt käesoleva otsuse lisale õigus hüvitisele rühma kohapealses tegevuses osalemise ja missiooni eriküsimuses rühmajuhi või raportöörina tegutsemise eest.

Rühma liikmete sõidu- ja elamiskulud hüvitatakse vastavalt Euroopa Komisjoni üksikisikute palkade ja toetuste haldus- ja maksetalituses ekspertide sektsiooni välisekspertide suhtes kehtivale korrale.

Brüssel, 28. veebruar 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU

(1) EÜT L 378, 31.12.1982, lk 58.

(2) ELT L 165, 30.4.2004, lk 1.

(3) EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

LISA

HÜVITISED

Rühma liikmetel on seoses rühma tegevustes osalemisega õigus hüvitistele järgmiselt:

rühma kohapealsetes tegevustes osalemise eest:

—	rühma tööga seonduvate või välisnõupidamise eest makstakse 300 eurot iga osaletud täispäeva eest või 150 eurot enne- või pärastlõunase kohtumise eest.

Rühma juhi või raportöörina töötamise eest tegevuste puhul, mis nõuavad vähemalt terve päeva pikkust töötamist, ning komisjoni eelneval kirjalikul kokkuleppel:

—	300 eurot.

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 62

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	50. köide 1. märts 2007

Sisukord		I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		MÄÄRUSED
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 212/2007, 28. veebruar 2007, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	1
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 213/2007, 28. veebruar 2007, millega määratakse kindlaks teraviljasektori imporditollimaksud alates 1. märtsist 2007	3
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 214/2007, 28. veebruar 2007, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik	6
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 215/2007, 28. veebruar 2007, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1177/2003 (tulu ja elutingimusi käsitleva ühenduse statistika (EU-SILC) kohta) rakendamise kohta seoses ülemäärast võlgnevust ja majanduslikku tõrjutust käsitleva teiseste sihtmuutujate loeteluga ( 1 )	8
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 216/2007, 28. veebruar 2007, millega algatatakse uurimine seoses võimaliku kõrvalehoidmisega teatavate Indiast pärit grafiitelektroodisüsteemide impordi suhtes nõukogu määrusega (EÜ) nr 1629/2004 kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest teatava Indiast pärit tehisgrafiidi impordi kaudu ning kehtestatakse kõnealuse impordi suhtes registreerimisnõue	16
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 217/2007, 28. veebruar 2007, millega algatatakse uurimine seoses võimaliku kõrvalehoidmisega teatavate Indiast pärit grafiitelektroodisüsteemide impordi suhtes nõukogu määrusega (EÜ) nr 1628/2004 kehtestatud tasakaalustusmeetmetest teatava Indiast pärit tehisgrafiidi impordi kaudu ning kehtestatakse kõnealuse impordi suhtes registreerimisnõue	19
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 218/2007, 28. veebruar 2007, millega avatakse veine hõlmavad ühenduse tariifikvoodid ja sätestatakse nende haldamine	22

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	IL	116,2
	MA	58,3
	TN	136,3
	TR	147,2
	ZZ	114,5
0707 00 05	MA	96,4
	MK	57,6
	TR	173,6
	ZZ	109,2
0709 90 70	MA	58,1
	TR	107,2
	ZZ	82,7
0709 90 80	IL	141,5
0709 90 80	ZZ	141,5
0805 10 20	CU	36,3
	EG	48,6
	IL	57,4
	MA	43,1
	TN	46,1
	TR	66,0
	ZZ	49,6
0805 50 10	EG	63,4
	IL	64,5
	TR	44,6
	ZZ	57,5
0808 10 80	AR	90,7
	CA	101,7
	CL	112,4
	CN	98,8
	US	114,8
	ZZ	103,7
0808 20 50	AR	79,5
	CL	77,6
	CN	66,5
	US	90,8
	ZA	80,4
	ZZ	79,0

	II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	OTSUSED
	Komisjon
	2007/141/EÜ
*	Komisjoni otsus, 26. veebruar 2007, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märts 2004. aasta direktiivi 2004/17/EÜ (millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused) artikli 30 lõike 1 kohaldamise kohta elektri ja gaasiga varustamise suhtes Inglismaal, Šotimaal ja Walesis (teatavaks tehtud numbri K(2007) 559 all) ( 1 )	23
	2007/142/EÜ
*	Komisjoni otsus, 28. veebruar 2007, millega luuakse ühenduse veterinaariaalane hädaabirühm, kes aitab komisjoni liikmesriikide ja kolmandate riikide toetamisel teatavate loomahaigustega seotud veterinaarküsimustes	27