ISSN 1725-5082

Euroopa Liidu

Teataja

L 57

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

50. köide
24. veebruar 2007


Sisukord

 

I   EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 187/2007, 23. veebruar 2007, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

1

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 188/2007, 23. veebruar 2007, Saccharomyces cerevisiae (Biosaf SC 47) uue kasutusviisi lubamise kohta söödalisandina ( 1 )

3

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 189/2007, 23. veebruar 2007, milles käsitletakse imporditollimaksude peatamist tööstusliku suhkru teatavate koguste suhtes 2006/2007. turustusaastal

6

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 190/2007, 23. veebruar 2007, millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1819/2004, millega kehtestatakse erandid määrusest (EÜ) nr 1342/2003 järelemõtlemisaja osas teatavate teravilja, riisi ja teraviljatoodete ekspordilitsentside väljastamisel

8

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 191/2007, 23. veebruar 2007, puu- ja köögivilja (sidrunite) B-süsteemi ekspordilitsentside väljaandmise kohta

9

 

 

II   EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

 

 

OTSUSED

 

 

Nõukogu

 

 

2007/132/EÜ

 

*

Nõukogu otsus, 30. jaanuar 2007, millega pikendatakse otsuse 2000/91/EÜ (millega lubatakse Taani Kuningriigil ja Rootsi Kuningriigil kohaldada nõukogu kuuenda direktiivi (77/388/EMÜ) (kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) artiklist 17 kõrvale kalduvat meedet) kohaldamisaega

10

 

 

2007/133/EÜ

 

*

Nõukogu otsus, 30. jaanuar 2007, millega lubatakse Eestil, Sloveenial, Rootsil ja Ühendkuningriigil kohaldada nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, artiklist 167 kõrvale kalduvat erimeedet

12

 

 

Komisjon

 

 

2007/134/EÜ

 

*

Komisjoni otsus, 2. veebruar 2007, millega luuakse Euroopa Teadusnõukogu ( 1 )

14

 

 

2007/135/EÜ

 

*

Komisjoni otsus, 23. veebruar 2007, millega muudetakse otsust 2003/135/EÜ seoses metssigadel esineva sigade klassikalise katku likvideerimise ja metssigade erakorralise vaktsineerimise kavade muutmisega Rheinland-Pfalzi liidumaa (Saksamaa) teatavatel aladel (teatavaks tehtud numbri K(2007) 527 all)

20

 

 

2007/136/EÜ

 

*

Komisjoni otsus, 23. veebruar 2007, millega sätestatakse üleminekumeetmed lammaste ja kitsede identifitseerimise ja registreerimise süsteemi jaoks Bulgaarias vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 21/2004 (teatavaks tehtud numbri K(2007) 533 all)  ( 1 )

23

 

 

2007/137/EÜ

 

*

Komisjoni otsus, 23. veebruar 2007, millega muudetakse otsust 2006/805/EÜ seoses sigade klassikalise katku tõrjemeetmetega Saksamaal (teatavaks tehtud numbri K(2007) 535 all)  ( 1 )

25

 

 

Parandused

 

 

Komisjoni 22. veebruari 2007. aasta määruse (EÜ) nr 175/2007 (millega määratakse kindlaks töötlemata kujul eksporditavate siirupite ja teatavate muude suhkrutoodete eksporditoetused) parandus (ELT L 55, 23.2.2007)

27

 

 

Komisjoni 22. veebruar 2007. aasta määruse (EÜ) nr 177/2007 (millega määratakse kindlaks teraviljast ja riisist valmistatud toodete eksporditoetused) parandus (ELT L 55, 23.2.2007)

28

 

*

Nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsuse 2006/969/EÜ (mis käsitleb Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2011)) parandus (ELT L 391, 30.12.2006)

28

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

MÄÄRUSED

24.2.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 57/1


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 187/2007,

23. veebruar 2007,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 3223/94 artiklis 4 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 24. veebruaril 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. veebruar 2007

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)  EÜT L 337, 24.12.1994, lk 66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 386/2005 (ELT L 62, 9.3.2005, lk 3).


LISA

Komisjoni 23. veebruari 2007. aasta määrusele, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

IL

124,2

JO

96,5

MA

65,2

TN

148,3

TR

155,0

ZZ

117,8

0707 00 05

JO

178,3

MA

206,0

TR

175,4

ZZ

186,6

0709 90 70

MA

41,6

TR

116,5

ZZ

79,1

0805 10 20

CU

37,4

EG

50,1

IL

57,8

MA

44,6

TN

50,5

TR

65,3

ZZ

51,0

0805 20 10

IL

105,5

MA

94,8

ZZ

100,2

0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90

AR

112,1

IL

71,3

MA

132,8

PK

58,0

TR

68,5

ZZ

88,5

0805 50 10

EG

63,5

TR

55,7

ZZ

59,6

0808 10 80

AR

90,7

CA

95,4

CN

95,5

US

114,8

ZZ

99,1

0808 20 50

AR

80,9

CL

78,4

CN

66,5

US

96,9

ZA

108,5

ZZ

86,2


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood “ZZ” tähistab “muud päritolu”.


24.2.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 57/3


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 188/2007,

23. veebruar 2007,

Saccharomyces cerevisiae (Biosaf SC 47) uue kasutusviisi lubamise kohta söödalisandina

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud loomasöötades kasutatavate söödalisandite lubamise kord ning selliste lubade andmise põhjused ja menetlused.

(2)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikliga 7 esitati taotlus lisas nimetatud valmistise lubamiseks. Taotlusele olid lisatud kõnealuse määruse artikli 7 lõikes 3 nõutud andmed ja dokumendid.

(3)

Taotlus käsitleb valmistise Saccharomyces cerevisiae (NCYC Sc 47) (Biosaf SC 47) uue kasutusviisi lubamist lüpsikitsede ja lüpsilammaste söödalisandina ning selle klassifitseerimist söödalisandite kategooriasse “zootehnilised lisandid”.

(4)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 7 lõike 3 punktiga c loataotluses esitatud analüüsimeetod käsitleb söödalisandi toimeaine määramist söödas. Seega ei tõlgendata käesoleva määruse lisas osutatud analüüsimeetodit ühenduse analüüsimeetodina Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 882/2004 (ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade tätmise kontrollimise tagamiseks) (2) artikli 11 tähenduses.

(5)

Valmistise Saccharomyces cerevisiae (NCYC Sc 47) kasutamine oli lubatud nuumveiste puhul komisjoni 19. veebruari 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 316/2003 ühe söödalisandi kasutamise alalise lubamise kohta ja juba loa saanud söödalisandi uue kasutusviisi ajutise lubamise kohta, (3) (võõrutatud) põrsaste puhul komisjoni 16. detsembri 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 2148/2004, mis käsitleb teatud söödalisandite ajutisi ja alalisi kasutuslube ning söödas juba lubatud söödalisandite uute kasutusviiside lubamist, (4) emiste puhul komisjoni 20. detsembri 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 1288/2004, mis käsitleb teatavate söödalisandite kasutamise alalist lubamist ja juba loa saanud söödalisandi uue kasutusviisi ajutist lubamist, (5) nuumküülikute puhul komisjoni 18. aprilli 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 600/2005, mis käsitleb teatava koktsidiostaatikumi söödalisandina kasutamise lubamist kümne aasta jooksul, teatava söödalisandi kasutamise ajutist lubamist ning teatavate söödalisandite kasutamise alalist lubamist, (6) lüpsilehmade puhul komisjoni 4. novembri 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 1811/2005, mis käsitleb teatavate söödalisandite kasutamise ajutist ja alalist lubamist ning juba loa saanud söödalisandi uue kasutusviisi ajutist lubamist, (7) ning nuumlammaste puhul komisjoni 29. septembri 2006. aasta määrusega nr 1447/2006 Saccharomyces cerevisiae (Biosaf SC 47) uue kasutusviisi lubamise kohta söödalisandina. (8)

(6)

On esitatud uued andmed, millega toetatakse loa taotlemist lüpsikitsede ja lüpsilammaste puhul. Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi “toiduohutusamet”) otsustas oma 12. juuli 2006. aasta arvamuses, et Saccharomyces cerevisiae (NCYC Sc 47) ei mõju kahjulikult loomade ja inimeste tervisele ega keskkonnale. (9) Toiduohutusamet jõudis ka järeldusele, et nimetatud täiendava loomaliigi puhul ei põhjusta valmistise kasutamine muid ohte, mis võiksid määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 5 lõike 2 alusel välistada selle lubamist. Kõnealuse arvamuse kohaselt võib nimetatud valmistise kasutamine märgatavalt parandada lüpsikitsede ja lüpsilammaste piimaandi. Toiduohutusameti arvates ei ole vaja turustusjärgse järelevalve erinõudeid. Kõnealuses arvamuses kinnitatakse ka määrusega (EÜ) nr 1831/2003 asutatud ühenduse tugilabori aruannet söödalisandi analüüsimeetodi kohta söödas. Kõnealuse valmistise hindamine näitab, et määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 5 sätestatud tingimused kasutamise lubamiseks on täidetud. Seepärast tuleks anda luba kõnealuse preparaadi kasutamiseks käesoleva määruse lisas esitatud tingimustel.

(7)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Lisas nimetatud valmistist, mis kuulub söödalisandite kategooriasse “zootehnilised lisandid” ja funktsionaalrühma “soolestiku mikrofloorat tasakaalustavad ained”, lubatakse kasutada söödalisandina loomasöötades kõnealuses lisas esitatud tingimustel.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. veebruar 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU


(1)  ELT L 268, 18.10.2003, lk 29. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 378/2005 (ELT L 59, 5.3.2005, lk 8).

(2)  ELT L 165, 30.4.2004. Määrust on viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1).

(3)  ELT L 46, 20.2.2003, lk 15.

(4)  ELT L 370, 17.12.2004, lk 24. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1980/2005 (ELT L 318, 6.12.2005, lk 3).

(5)  ELT L 243, 15.7.2004, lk 10. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1812/2005 (ELT L 291, 5.11.2005, lk 18).

(6)  ELT L 99, 19.4.2005, lk 5. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 2028/2006 (ELT L 414, 30.12.2006, lk 26).

(7)  ELT L 291, 5.11.2005, lk 12.

(8)  ELT L 271, 30.9.2006, lk 28.

(9)  Loomasöödas kasutatavate söödalisandite ja toodete või ainete teaduskomisjoni arvamus toote Biosaf Sc 47 (Saccharomyces cerevisiae valmistise) ohutuse ja tõhususe kohta piima andvate väikemäletsejate söödalisandina. Vastu võetud 12. juulil 2006. EFSA Teataja (2006) 379, lk 1.


LISA

Söödalisandi tunnuskood

Loa omaniku nimi

Söödalisand

(kaubanimi)

Koostis, keemiline valem, kirjeldus, analüüsimeetod

Loomaliik või -kategooria

Vanuse ülempiir

Miinimumsisaldus

Maksimumsisaldus

Muud eeskirjad

Loa kehtivusaja lõpp

CFU/kg täissöödas, mille niiskusesisaldus on 12 %

Zootehniliste lisandite kategooria. Funktsionaalrühm soolestiku mikrofloorat tasakaalustavad ained.

4b1702

Société Industrielle Lesaffre

Saccharomyces cerevisiae

NCYC Sc 47

(Biosaf Sc 47)

 

Söödalisandi koostis:

Saccharomyces cerevisiae NCYC Sc 47 miinimumsisaldus 5 × 109 CFU/g söödalisandi valmistises

 

Toimeaine kirjeldus:

Saccharomyces cerevisiae NCYC Sc 47

 

Analüüsimeetod  (1)

Süviskülvimeetod kasutades klooramfenikooli-pärmiekstrakti agarit, põhineb ISO 7954 meetodil.

Polümeraasi ahelreaktsioon

Lüpsikitsed ja lüpsilambad

7 × 108

7,5 × 109

Söödalisandi ja eelsegu kasutamisjuhistes tuleb märkida säilitustemperatuur, kõlblikkusaeg ja granuleerimispüsivus

Soovituslik annus:

Lüpsikitsed: 3 × 109 CFU looma kohta päevas.

Lüpsilambad: 2 × 109 CFU looma kohta päevas

16.3.2017


(1)  Analüüsimeetodi üksikasjad on kättesaadavad ühenduse tugilabori veebilehel www.irmm.jrc.be/html/crlfaa/


24.2.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 57/6


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 189/2007,

23. veebruar 2007,

milles käsitletakse imporditollimaksude peatamist tööstusliku suhkru teatavate koguste suhtes 2006/2007. turustusaastal

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2006. aasta määrust (EÜ) nr 318/2006 suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 40 lõike 1 punkti c ja punkti e alapunkti i,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 26 lõikega 3 on ette nähtud, et kõnealuse määruse artikli 13 lõikes 2 osutatud toodete tootmiseks vajalike varude tagamiseks võib komisjon täielikult või osaliselt peatada teatavate koguste suhtes imporditollimaksu kohaldamise.

(2)

Määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 13 lõikes 2 osutatud toodete tootmiseks vajalike varude tagamiseks on ühenduse huvides peatada täielikult imporditollimaks tööstusliku suhkru suhtes, mis on ette nähtud nimetatud toodete tootmiseks 2006/2007. turustusaastal.

(3)

Komisjoni 31. augusti 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1301/2006 (millega kehtestatakse ühised eeskirjad, et hallata põllumajandussaaduste ja -toodete imporditariifikvoote, mille suhtes kohaldatakse impordilitsentside süsteemi) (2) sätteid kohaldatakse ilma et see piiraks valdkonna määrustega ette nähtud täiendavate tingimuste või erandite kohaldamist. Eelkõige ühenduse turu sujuva varustamise tagamiseks tuleks säilitada komisjoni 28. juuni 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 950/2006 (milles sätestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad suhkrutoodete impordi ja rafineerimise jaoks teatavate tariifikvootide ja sooduslepingute alusel turustusaastatel 2006/2007, 2007/2008 ja 2008/2009) (3) ette nähtud taotluste esitamise sagedus ning seetõttu tuleks teha erand määruse (EÜ) nr 1301/2006 artikli 6 lõikest 1.

(4)

Haldamise lihtsustamiseks ning imporditud koguste järelevalveks ja kontrolliks tuleks piirata sellise suhkru impordilitsentside kehtivusaega, mille suhtes kehtib imporditollimaksu peatamine, 2006/2007. turustusaastaga, ning litsentsid tuleks välja anda ainult tööstusliku suhkru kasutajatele. Viimased ei pea kaubavahetust tingimata kolmandate riikidega ning seetõttu tuleks kehtestada erand määruse (EÜ) nr 1301/2006 artiklist 5.

(5)

Komisjoni 29. juuni 2006. aasta määruse (EÜ) nr 967/2006 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 318/2006 (kvooti ületava suhkrutoodangu kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad) (4) sätteid tööstusliku tooraine ja töötlejate kohustuste haldamise kohta tuleb kohaldada käesoleva määruse alusel imporditud koguste suhtes.

(6)

Suhkruturu korralduskomitee ei ole oma eesistuja määratud tähtaja jooksul arvamust avaldanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Imporditollimaksude peatamine

1.   2006/2007. turustusaastaks peatatakse imporditollimaks 200 000 tonni CN-koodi 1701 99 10 alla kuuluva valge suhkru suhtes.

2.   Käesoleva määruse alusel imporditud suhkrut kasutatakse otseselt määruse (EÜ) nr 967/2006 lisas osutatud toodete tootmiseks.

Artikkel 2

Impordilitsentsid

1.   Määrusega (EÜ) nr 950/2006 kehtestatud eeskirju impordilitsentside kohta ning määrusega (EÜ) nr 1301/2006 kehtestatud eeskirju kohaldatakse käesoleva määruse alusel imporditud suhkru suhtes, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti.

Impordilitsentsid kehtivad siiski kuni teise kuu lõpuni pärast nende väljaandmist komisjoni määruse (EÜ) nr 1291/2000 (5) artikli 23 lõike 2 tähenduses, ja mitte kauem kui 30. septembrini 2007.

2.   Erandina määruse (EÜ) nr 1301/2006 artiklist 5 võib impordilitsentside taotlusi artikli 1 lõikes 1 osutatud koguste kohta esitada ainult töötleja määruse (EÜ) nr 967/2006 artikli 2 punkti d tähenduses.

3.   Erandina määruse (EÜ) nr 1301/2006 artikli 6 lõikest 1 esitatakse impordilitsentside taotlused igal nädalal esmaspäevast reedeni, alates määruse (EÜ) nr 950/2006 artikli 4 lõikes 5 osutatud kuupäevast, ning kuni kõnealuse määruse artikli 5 lõike 3 teises lõigus osutatud litsentside väljaandmise peatamiseni. Taotleja võib esitada ainult ühe litsentsitaotluse nädalas.

Artikkel 3

Määruse (EÜ) nr 967/2006 kohaldamine

Määruse (EÜ) nr 967/2006 artikleid 11, 12 ja 13 kohaldatakse käesoleva määruse alusel imporditud suhkru koguste suhtes.

Artikkel 4

Töötleja kohustus

1.   Töötleja esitab tõendi liikmesriigi pädevatele asutustele, et käesoleva määruse alusel imporditud koguseid kasutati artikli 1 lõikes 2 osutatud toodete valmistamiseks ja vastavalt määruse (EÜ) nr 967/2006 artiklis 5 osutatud tunnustusele. Tõendil näidatakse eelkõige registreerimine registris ja tootmisprotsessi käigus või selle lõppemisel automatiseeritult leitud asjaomaste toodete kogused.

2.   Kui töötleja ei ole esitanud lõike 1 kohast tõendit importimisele järgneva kolmanda kuu lõpuks, tasub ta iga asjaomase imporditud tonni ja hilinemispäeva kohta viis eurot.

3.   Kui töötleja ei ole esitanud lõikes 1 osutatud tõendit importimisele järgneva viienda kuu lõpuks, loetakse asjaomane kogus määruse (EÜ) nr 967/2006 artikli 13 kohaselt üledeklareerituks.

Artikkel 5

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. veebruar 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  ELT L 58, 28.2.2006, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 2011/2006 (ELT L 384, 29.12.2006, lk 1).

(2)  ELT L 238, 1.9.2006, lk 13.

(3)  ELT L 178, 1.7.2006, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2031/2006 (ELT L 414, 30.12.2006, lk 43).

(4)  ELT L 176, 30.6.2006, lk 22. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1913/2006 (ELT L 365, 21.12.2006, lk 52).

(5)  EÜT L 152, 24.6.2000, lk 1.


24.2.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 57/8


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 190/2007,

23. veebruar 2007,

millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1819/2004, millega kehtestatakse erandid määrusest (EÜ) nr 1342/2003 järelemõtlemisaja osas teatavate teravilja, riisi ja teraviljatoodete ekspordilitsentside väljastamisel

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 2 ja artiklit 18,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1785/2003 riisituru ühise korralduse kohta, (2) eriti selle artikli 10 lõiget 2 ja artiklit 19,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 28. juuli 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1342/2003 (millega sätestatakse teravilja ja riisi impordi- ja ekspordilitsentside süsteemi kohaldamise üksikasjalikud erieeskirjad) (3) artikli 8 lõike 1 esimeses lõigus on sätestatud, et kõnealuses lõigus osutatud toodete ekspordilitsentsid antakse välja kolmandal tööpäeval pärast taotluse esitamist, kui vahepeal ei ole võetud mingeid erimeetmeid. Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1819/2004 (4) kehtestati sellest sättest erand, et arvesse võtta ühenduse turu teravilja ja riisiga varustamise olukorda 2004./2005. turustusaastal. Kõnealuse erandi kohaldamisel antakse asjaomased litsentsid välja taotluse esitamise päeval, juhul kui toetussumma on null.

(2)

Kuna kõnealust ernadit õigustanud turutingimused ei ole enam asjakohased, tuleks määrus (EÜ) nr 1819/2004 kehtetuks tunnistada.

(3)

Teraviljaturu korralduskomitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrus (EÜ) nr 1819/2004 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. veebruar 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 78. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1154/2005 (ELT L 187, 19.7.2005, lk 11).

(2)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 96. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 797/2006 (ELT L 144, 31.5.2006, lk 1).

(3)  ELT L 189, 29.7.2003, lk 12. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1996/2006 (ELT L 398, 30.12.2006, lk 1).

(4)  ELT L 320, 21.10.2004, lk 13.


24.2.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 57/9


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 191/2007,

23. veebruar 2007,

puu- ja köögivilja (sidrunite) B-süsteemi ekspordilitsentside väljaandmise kohta

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 28. oktoobri 1996. aasta määrust (EÜ) nr 2200/96 puu- ja köögiviljaturu ühise korralduse kohta, (1)

võttes arvesse komisjoni 8. oktoobri 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1961/2001, millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2200/96 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögivilja eksporditoetustega, (2) eriti selle artikli 6 lõiget 6,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1510/2006 (3) on kehtestatud soovituslikud kogused, mille suhtes võib välja anda B-süsteemi ekspordilitsentse.

(2)

Pidades silmas komisjonile tänasel päeval kättesaadavat teavet, on oht, et sidrunite puhul jooksvaks ekspordiperioodiks ette nähtud soovituslikke koguseid ületatakse. See ületamine piirab eksporditoetuste nõuetekohast toimimist puu- ja köögiviljasektoris.

(3)

Selle olukorra vältimiseks tuleks B-süsteemi litsentside taotlused pärast 23. veebruar 2007 eksporditavate sidrunite puhul tagasi lükata kuni jooksva ekspordiperioodi lõpuni,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1510/2006 artikli 1 alusel sidrunite suhtes esitatud B-süsteemi ekspordilitsentside taotlused, mille puhul on ekspordideklaratsioonid vastu võetud pärast 23. veebruari ja enne 1. märtsi 2007, lükatakse tagasi.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 24. veebruaril 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. veebruar 2007

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)  EÜT L 297, 21.11.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 47/2003 (EÜT L 7, 11.1.2003, lk 64).

(2)  EÜT L 268, 9.10.2001, lk 8. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 386/2005 (ELT L 62, 9.3.2005, lk 3).

(3)  ELT L 280, 12.10.2006, lk 16.


II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

OTSUSED

Nõukogu

24.2.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 57/10


NÕUKOGU OTSUS,

30. jaanuar 2007,

millega pikendatakse otsuse 2000/91/EÜ (millega lubatakse Taani Kuningriigil ja Rootsi Kuningriigil kohaldada nõukogu kuuenda direktiivi (77/388/EMÜ) (kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) artiklist 17 kõrvale kalduvat meedet) kohaldamisaega

(2007/132/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, (1) eriti selle artikli 395 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)

22. märtsil 2006 komisjoni peasekretariaati saabunud kirjades taotlesid Taani ja Rootsi luba pikendada 24. jaanuari 2000. aasta otsusega 2000/91/EÜ (millega lubatakse Taani Kuningriigil ja Rootsi Kuningriigil kohaldada meedet, millega tehakse erand nõukogu kuuenda direktiivi (77/388/EMÜ) (kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) artiklist 17) (2) tehtud erandi kohaldamisaega.

(2)

Nõukogu 17. mai 1977. aasta kuuenda direktiivi (77/388/EMÜ) (kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta – ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas) (3) artikli 27 lõike 2 kohaselt teavitas komisjon 4. oktoobri 2006. aasta kirjas teisi liikmesriike Taani ja Rootsi taotlustest. Komisjon teatas 5. oktoobri 2006. aasta kirjas Taanile ja Rootsile, et tal on kogu vajalik teave taotluste hindamiseks.

(3)

Taotlused on seotud Taani ja Rootsi vahelise Sundi püsiühenduse kasutamise eest nõutavatelt teemaksudelt tasutud käibemaksu tagastamisega. Kinnisvaraga seotud teenuste osutamise kohta käsitlevate käibemaksueeskirjade kohaselt tuleb Sundi püsiühenduse kasutamise eest nõutavatelt teemaksudelt tasutavast käibemaksust osa tasuda Taanile ja osa Rootsile.

(4)

Erandina direktiivi 77/388/EMÜ artiklist 17, nagu see on sõnastatud kõnealuse direktiivi artiklis 28f, mille kohaselt maksukohustuslased peavad käibemaksu mahaarvamisõigust kasutama ja käibemaksu tagasi saama liikmesriigis, kus see maksti, anti Taanile ja Rootsile luba kehtestada kuni 31. detsembrini 2006 erimeede, mis võimaldab maksumaksjatel saada käibemaks tagasi ühest ametiasutusest.

(5)

Kuna direktiivi 77/388/EMÜ artikli 17 lõike 6 esimese lõigu alusel ei ole võimalik vastu võtta komisjoni ettepaneku (nõukogu direktiivi kohta, millega muudetakse direktiivi 77/388/EMÜ seoses käibemaksu mahaarvamise eeskirjadega) kohaseid eeskirju ning arvestades, et otsusega 2000/91/EÜ antud luba õigustavad õiguslik olukord ja asjaolud ei ole muutunud, tuleks luba pikendada.

(6)

Direktiiv 77/388/EMÜ on uuesti sõnastatud ja direktiiviga 2006/112/EÜ kehtetuks tunnistatud. Viiteid eespool nimetatud direktiivile tõlgendatakse viidetena viimati nimetatud direktiivile.

(7)

Erandil ei ole negatiivset mõju käibemaksust tulenevatele Euroopa ühenduste omavahenditele.

(8)

Arvestades kõnealuse küsimuse kiireloomulisust on õigusliku lünga vältimiseks möödapääsmatu anda erand Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa ühenduste asutamislepingutele lisatud protokolli (riikide parlamentide funktsiooni kohta Euroopa Liidus) punktis I(3) osutatud kuuenädalasest ajavahemikust,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 2000/91/EÜ artikkel 2 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 2

Käesolev luba kaotab kehtivuse 31. detsembril 2013.”

Artikkel 2

Käesolevat otsust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud Taani Kuningriigile ja Rootsi Kuningriigile.

Brüssel, 30. jaanuar 2007

Nõukogu nimel

eesistuja

P. STEINBRÜCK


(1)  ELT L 347, 11.12.2006, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2006/138/EÜ (ELT L 384, 29.12.2006, lk 92).

(2)  EÜT L 28, 3.2.2000, lk 38. Otsust on viimati muudetud otsusega 2003/65/EÜ (EÜT L 25, 30.1.2003, lk 40).

(3)  EÜT L 145, 13.6.1977, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2006/98/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 129).


24.2.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 57/12


NÕUKOGU OTSUS,

30. jaanuar 2007,

millega lubatakse Eestil, Sloveenial, Rootsil ja Ühendkuningriigil kohaldada nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, artiklist 167 kõrvale kalduvat erimeedet

(2007/133/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, (1) eriti selle artikli 395 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Otsusega 97/375/EÜ (2) lubatakse Ühendkuningriigil nõukogu 17. mai 1977. aasta kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ (kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta – ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas) (3) artiklis 27 sätestatud korras nimetatud direktiivi artikli 17 lõikest 1 kõrvale kalduvat erimeedet kasutades ning selleks, et rakendada vabatahtlikku kava, mille kohaselt maksustamine toimub väljamakstud ja laekunud raha alusel (kassapõhine raamatupidamisarvestus), lükata sisendkäibemaksu mahaarvamisõiguse edasi seni, kuni sisendkäibemaks on makstud teenuse osutajale nende maksukohustuslaste puhul, kes vastavalt nimetatud direktiivi artikli 10 lõike 2 kolmanda lõigu teisele taandele on klientidelt müügihinna kättesaamisel kohustatud tasuma oma tarnelt väljundkäibemaksu.

(2)

26. jaanuaril 2006 komisjoni peasekretariaati saabunud kirjas taotles Ühendkuningriik luba jätkata erandi kohaldamist kolm aastat. Samuti taotles Ühendkuningriik lihtsustatud kassapõhise raamatupidamisarvestuse kava käibepiiri tõstmist 660 000 GBPlt 1 350 000 GBPni.

(3)

31. augustil 2006 komisjoni peasekretariaati saabunud kirjas taotles Eesti erandit direktiivi 77/388/EMÜ artikli 17 lõikest 1, et võimaldada maksukohustuslasel käibemaksu mahaarvamist siis, kui teenuse osutajale on tasutud. Mahaarvamise edasilükkamist kohaldatakse üksnes lihtsustatud kassapõhise raamatupidamisarvestuse kava alusel, mille kohaselt on maksukohustuslased vastavalt nimetatud direktiivi artikli 10 lõike 2 kolmanda lõigu teisele taandele kohustatud klientidelt makse kättesaamisel tasuma oma tarnelt väljundkäibemaksu. Eesti taotles kassapõhise raamatupidamisarvestuse kava puhul piirduda maksukohustuslastega, kes Eesti õiguse kohaselt liigitatakse füüsilisest isikust ettevõtjateks.

(4)

27. juunil 2006 komisjoni peasekretariaati saabunud kirjas taotles Sloveenia erandit direktiivi 77/388/EMÜ artikli 17 lõikest 1, et võimaldada maksukohustuslasel käibemaksu mahaarvamist siis, kui teenuse osutajale on tasutud. Mahaarvamise edasilükkamist kohaldatakse üksnes lihtsustatud kassapõhise raamatupidamisarvestuse kava alusel, mille kohaselt on maksukohustuslased vastavalt nimetatud direktiivi artikli 10 lõike 2 kolmanda lõigu teisele taandele kohustatud klientidelt makse kättesaamisel tasuma oma tarnelt väljundkäibemaksu. Sloveenia taotles lihtsustatud kassapõhise raamatupidamisarvestuse kava käibepiiriks 208 646 eurot.

(5)

6. aprillil 2006 komisjoni peasekretariaati saabunud kirjas taotles Rootsi erandit direktiivi 77/388/EMÜ artikli 17 lõikest 1, et võimaldada maksukohustuslasel käibemaksu mahaarvamist siis, kui teenuse osutajale on tasutud. Mahaarvamise edasilükkamist kohaldatakse üksnes lihtsustatud kassapõhise raamatupidamisarvestuse kava alusel, mille kohaselt on maksukohustuslased vastavalt nimetatud direktiivi artikli 10 lõike 2 kolmanda lõigu teisele taandele kohustatud klientidelt makse kättesaamisel tasuma oma tarnelt väljundkäibemaksu. Rootsi taotles lihtsustatud kassapõhise raamatupidamisarvestuse kava käibepiiriks 3 000 000 Rootsi krooni.

(6)

Direktiivi 77/388/EMÜ artikli 27 lõike 2 kohaselt teavitas komisjon teisi liikmesriike Eesti taotlusest 6. oktoobri 2006. aasta kirjas, Sloveenia taotlusest 6. oktoobri 2006. aasta kirjas, Rootsi taotlusest 4. oktoobri 2006. aasta kirjas ning Ühendkuningriigi taotlusest 6. oktoobri 2006. aasta kirjas. 6. oktoobri 2006. aasta kirjas Rootsile ning 9. oktoobri 2006. aasta kirjas Eestile, Sloveeniale ja Ühendkuningriigile teatas komisjon, et tal on kogu teave, mida ta peab vajalikuks nende taotluste hindamiseks.

(7)

Direktiiv 77/388/EMÜ on uuesti sõnastatud ja direktiiviga 2006/112/EÜ kehtetuks tunnistatud. Viiteid eespool nimetatud direktiivile tõlgendatakse viidetena viimati nimetatud direktiivile.

(8)

Kassapõhine raamatupidamisarvestuse kava on lihtsustamismeede väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks. Ühendkuningriigi puhul võimaldab lihtsustatud kava ülemmäära suurendamine rohkematel äriühingutel kava valida. Käibepiiri tõstmine võimaldaks kava rakendusala tõenäoliselt laiendada veel 57 000 äriühingule. Eesti taotletud erand võimaldab 5 700 äriühingul kasutada kassapõhise raamatupidamisarvestuse kava. Sloveenia puhul saab kassapõhise raamatupidamisarvestuse kava kasutamise valida 62 000 äriühingut. Rootsis saab kava kasutada 630 000 äriühingut.

(9)

Võttes arvesse kõnealust lihtsustatud kava rakendada saavate äriühingute osakaalu ja kava piiratud kehtivusaega, on Eesti, Sloveenia, Rootsi ja Ühendkuningriigi eranditaotlused vastuvõetavad.

(10)

Kuna maksukohustuslased, kes on varem vabatahtlikku kava kohaldanud, peaksid saama seda ka edaspidi takistuseta kohaldada, peaks Ühendkuningriigile antud luba jõustuma otsuse 97/375/EÜ kehtivuse lõppemise kuupäevast. Kuna see võimaldab ühtlasi rohkematel maksukohustuslastel kõnealuse kava oma maksustamisaasta alguses vastu võtta, peaks asjakohastel liikmesriikidel olema lubatud teha vabatahtlik kava kättesaadavaks alates 1. jaanuarist 2007.

(11)

Kõnealune erand ei mõjuta lõpptarbimisjärgus kogutava liikmesriikide maksutulu üldsummat ning seega ei ole sellel negatiivset mõju käibemaksust tulenevatele Euroopa ühenduste omavahenditele.

(12)

Arvestades kõnealuse küsimuse kiireloomulisust on õigusliku lünga vältimiseks möödapääsmatu anda erand Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa ühenduste asutamislepingutele lisatud protokolli (riikide parlamentide funktsiooni kohta Euroopa Liidus) punkti I lõikes 3 osutatud kuuenädalasest ajavahemikust,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Erandina direktiivi 2006/112/EÜ artiklist 167 lubatakse Eestil, Sloveenial, Rootsil ja Ühendkuningriigil lükata edasi teise lõigu kohane maksukohustuslaste sisendkäibemaksu mahaarvamisõigus seni, kuni sisendkäibemaks on tasutud teenuste osutajatele.

Asjaomased maksukohustuslased peavad kasutama kava, mille kohaselt nad tasuvad oma tarnelt väljundkäibemaksu klientidelt makse kättesaamisel. Maksukohustuslaste aastakäive ei tohi Sloveenia puhul ületada 208 646 eurot, Rootsi puhul 3 000 000 Rootsi krooni, Ühendkuningriigi puhul 1 350 000 naelsterlingit ning Eesti puhul peavad nad olema registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana.

Artikkel 2

Otsus 97/375/EÜ tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 3

Käesolevat otsust kohaldatakse 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2009.

Artikkel 4

Käesolev otsus on adresseeritud Eesti Vabariigile, Sloveenia Vabariigile, Rootsi Kuningriigile ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigile.

Brüssel, 30. jaanuar 2007

Nõukogu nimel

eesistuja

P. STEINBRÜCK


(1)  ELT L 347, 11.12.2006, lk 1. Direktiivi on muudetud direktiiviga 2006/138/EÜ (ELT L 384, 29.12.2006, lk 92).

(2)  EÜT L 158, 17.6.1997, lk 43. Otsust on viimati muudetud otsusega 2003/909/EÜ (EÜT L 342, 30.12.2003, lk 49).

(3)  EÜT L 145, 13.6.1977, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2006/98/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 129).


Komisjon

24.2.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 57/14


KOMISJONI OTSUS,

2. veebruar 2007,

millega luuakse Euroopa Teadusnõukogu

(EMPs kohaldatav tekst)

(2007/134/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsust nr 1982/2006/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013), (1) eriti selle artikleid 2 ja 3,

võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2006. aasta otsust 2006/972/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) rakendavat eriprogrammi “Ideed”, (2) eriti selle artikli 4 lõikeid 2 ja 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Seitsmenda raamprogrammi raames on eriprogrammi “Ideed” eesmärk toetada teadlaste algatatud “eesliini” teadusprojekte kõikides teaduse, tehnoloogia ja uurimistöö valdkondades teadlaste valitud teemadel.

(2)

Otsuses 2006/972/EÜ sätestatakse, et komisjon peaks looma Euroopa Teadusnõukogu (edaspidi “ERC”), mis tegeleks eriprogrammi “Ideed” rakendamisega.

(3)

Vastavalt otsuse 2006/972/EÜ artikli 4 lõikele 3 peaks ERC koosnema sõltumatust teadusnõukogust (edaspidi “sõltumatu teadusnõukogu”) ja seda toetavast spetsiaalsest rakendamiskolleegiumist.

(4)

Sõltumatu teadusnõukogu peaks koosnema komisjoni nimetatud kõige tuntumatest teadlastest, inseneridest ja teaduritest, kes tegutsevad oma isiklikul vastutusel ja on sõltumatud välismõjudest. Sõltumatu teadusnõukogu peaks tegutsema vastavalt otsuses 2006/972/EÜ sätestatud volitustele ja üksnes eriprogrammi “Ideed” teaduslike, tehnoloogiliste ja uurimuslike eesmärkide saavutamise huvides.

(5)

Sõltumatu teadusnõukogu peaks iseseisvalt valima peasekretäri, kes tegutseb tema alluvuses. Peasekretär abistab muu hulgas sõltumatut teadusnõukogu, et tagada tõhus side spetsiaalse rakendamiskolleegiumi ja komisjoniga ning jälgida selle strateegia ja seisukohtade tõhusat rakendamist spetsiaalse rakendamiskolleegiumi poolt.

(6)

Sõltumatu teadusnõukogu peaks tegutsema teadusliku tipptaseme, sõltumatuse, tõhususe ja läbipaistvuse põhimõtete kohaselt. Komisjon peaks tegutsema kõnealuse teadusnõukogu sõltumatuse, terviklikkuse ja funktsionaalse tõhususe tagajana.

(7)

Sõltumatu teadusnõukogu liikmete jaoks tuleks ette näha teabe avaldamise eeskirjad, piiramata komisjoni turvalisuseeskirju, mis on kehtestatud komisjoni otsuse 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom (3) lisas.

(8)

Sõltumatu teadusnõukogu liikmete isikuandmete töötlemisel tuleks lähtuda Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusest (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta. (4)

(9)

Sõltumatu teadusnõukogu asutajaliikmete valimiseks moodustati sõltumatu kõrgetasemeline eksperdikomisjon. Pärast laiaulatuslikke konsultatsioone teadus- ja akadeemilise ringkonnaga esitas nimetatud komisjon soovitused sõltumatu teadusnõukogu liikmete valimisel kohaldatavate tegurite ja kriteeriumide kohta ning asutajaliikmete endi kohta.

(10)

Spetsiaalne rakenduskolleegium tuleks luua välise struktuurina täitevasutuse kujul, mis moodustatakse eraldi õigusaktiga vastavalt nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrusele (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded. (5)

(11)

Kuni selle täitevasutuse loomise ja tegevuse alustamiseni täidab selle ülesandeid spetsiaalne komisjoni talitus.

(12)

Käesoleva otsuse mõju eelarvele võetakse arvesse eriprogrammi “Ideed” raamistikus tehtava rahastamisotsuse puhul ning välist struktuuri käsitlevale komisjoni ettepanekule lisatavas finantsselgituses,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

1.   PEATÜKK

EUROOPA TEADUSNÕUKOGU (ERC)

Artikkel 1

Loomine

Käesolevaga luuakse eriprogrammi “Ideed” rakendamiseks Euroopa Teadusnõukogu, mis alustab tegevust käesoleva otsuse jõustumise kuupäeval ning tegutseb kuni 31. detsembrini 2013. Euroopa Teadusnõukogu koosneb sõltumatust teadusnõukogust ja spetsiaalsest rakendamiskolleegiumist vastavalt allpool sätestatule.

2.   PEATÜKK

SÕLTUMATU TEADUSNÕUKOGU

Artikkel 2

Loomine

Käesolevaga luuakse sõltumatu teadusnõukogu.

Artikkel 3

Ülesanded

1.   Sõltumatule teadusnõukogule usaldatakse otsuse 2006/972/EÜ artikli 5 lõikes 3 sätestatud ülesanded.

2.   Sõltumatu teadusnõukogu kehtestab muu hulgas programmi teadustöö üldstrateegia ning tal on täielik voli otsustada, milliseid teadusuuringuid rahastatakse kooskõlas otsuse 2006/972/EÜ artikli 6 lõikega 6, samuti tagab ta tegevuse kvaliteedi teaduslikust vaatenurgast. Ilma et see piiraks komisjoni vastutust, on nõukogu ülesandeks aasta tööprogrammi koostamine, vastastikuse eksperdihinnangu menetluse kehtestamine ning samuti eriprogrammi “Ideed” rakendamise järelevalve ja kvaliteedikontroll.

Artikkel 4

Koosseis

1.   Sõltumatu teadusnõukogu koosneb kuni 22 liikmest.

2.   Sõltumatu teadusnõukogu koosneb Euroopa teadusringkondade kõige kõrgetasemelisematest asjakohaste teadmistega esindajatest, kes esindavad eri uurimisvaldkondi ning tegutsevad isiklikult, esindamata poliitilisi või muid huve.

3.   Käesolevaga nimetatakse sõltumatu teadusnõukogu asutajaliikmed, kes on valitud I lisas sätestatud tegurite ja kriteeriumide alusel ning loetletud II lisas.

4.   Komisjon nimetab tulevased liikmed I lisas sätestatud tegurite ja kriteeriumide alusel pärast seda, kui nad on valitud sõltumatu teadusnõukogu poolt heaks kiidetud sõltumatu ja läbipaistva menetluse teel, konsulteerides ka teadusringkonnaga ning andes aru parlamendile ja nõukogule. Tulevaste liikmete nimed avaldatakse vastavalt määrusele (EÜ) nr 45/2001.

5.   Liikmed täidavad oma ülesandeid välistest mõjudest sõltumatult. Nad teavitavad komisjoni aegsasti mis tahes huvide konfliktist, mis võib kahjustada nende erapooletust.

6.   Liikmed määratakse ametisse neljaks aastaks ja nende ametiaega võib pikendada ühel korral rotatsiooni alusel, mis tagab kõnealuse nõukogu tegevuse järjepidevuse. Liikme võib siiski ametisse määrata ka maksimaalsest ametiajast lühemaks ajaks, et tagada liikmete rotatsioon. Liikmed jäävad ametisse kuni uute liikmete nimetamiseni või oma ametiaja lõpuni.

7.   Kui liige lahkub ametist või kui lõpeb ametiaeg, mida ei saa uuendada, nimetab komisjon uue liikme.

8.   Erandolukorras võib komisjon sõltumatu teadusnõukogu usaldusväärsuse ja/või selle tegevuse järjepidevuse tagamiseks lõpetada omal algatusel liikme ametiaja.

9.   Sõltumatu teadusnõukogu liikmetele nende ülesannete täitmise eest tasu ei maksta.

Artikkel 5

Põhimõtted ja meetodid

1.   Teadusnõukogu peab tegutsema erapooletult ja sõltumatult.

2.   Vajaduse korral konsulteerib sõltumatu teadusnõukogu teaduse, tehnoloogia ja uurimistööga seotud ringkonnaga.

3.   Sõltumatu teadusnõukogu tegutseb üksnes eriprogrammi “Ideed” teaduslike, tehnoloogiliste ja uurimuslike eesmärkide saavutamise huvides. Kõnealune nõukogu tegutseb usaldusväärselt ja ausalt ning teeb oma tööd tõhusalt ja võimalikult läbipaistvalt.

4.   Sõltumatu teadusnõukogu annab aru komisjonile, säilitab jätkuva tiheda koostöö komisjoniga ja spetsiaalse rakendamiskolleegiumiga ning kehtestab selleks vajaliku korra.

5.   Ülesannete täitmisel saadud teavet ei tohi avalikustada, kui see on komisjoni või sõltumatu teadusnõukogu esimehe arvates konfidentsiaalne.

6.   Komisjon annab teadusnõukogu tööks vajalikku teavet ja abi, et see saaks tegutseda erapooletult ja sõltumatult.

7.   Teadusnõukogu annab komisjonile korrapäraselt aru ning esitab teavet ja pakub abi, mis on vajalikud aruandlust hõlmavateks komisjoni ülesanneteks (nt iga-aastane aruanne, iga-aastane tegevusaruanne).

Artikkel 6

Toimimine

1.   Sõltumatu teadusnõukogu valib oma liikmete hulgast esimehe ja kaks aseesimeest, kes esindavad nõukogu vastavalt selle töökorrale ning juhivad ja abistavad seda töö korraldamisel, kaasa arvatud koosolekute päevakorra ja dokumentide ettevalmistamisel.

2.   Sõltumatu teadusnõukogu esimeest ja aseesimehi võib nimetada vastavalt ka Euroopa Teadusnõukogu presidendiks ja asepresidentideks.

3.   Sõltumatu teadusnõukogu võtab vastu oma töökorra, milles sätestatakse üksikasjalikult lõikes 1 osutatud valimised ning samuti toimimisjuhend võimaliku huvide konflikti käsitlemiseks.

4.   Sõltumatu teadusnõukogu tuleb kokku plenaaristungil nii sageli, kui see on tema tööks vajalik.

5.   Sõltumatu teadusnõukogu esimees võib otsustada pidada piiratud osalusega koosolekuid.

Artikkel 7

Euroopa Teadusnõukogu peasekretär

1.   Sõltumatu teadusnõukogu valib iseseisvalt peasekretäri, kes tegutseb tema alluvuses. Peasekretär abistab muu hulgas sõltumatut teadusnõukogu, et tagada selle tõhus koostöö komisjoniga ja spetsiaalse rakendamiskolleegiumiga.

2.   Peasekretäri ülesanded määratleb sõltumatu teadusnõukogu. Need ülesanded hõlmavad spetsiaalse rakendamiskolleegiumi poolt sõltumatu teadusnõukogu vastuvõetud strateegia ja seisukohtade tõhusa rakendamise jälgimist.

3.   Toetus peasekretäri ametikoha loomiseks ja tema tegevuseks tagatakse eriprogrammi “Ideed” raames.

4.   Peasekretäri ametiaeg ei tohi ületada 30 kuud ning seda võib pikendada ühel korral.

Artikkel 8

Koosolekutega seotud kulud

1.   Komisjon hüvitab sõltumatu teadusnõukogu liikmetele selle tegevuseks vajalikud reisi- ja vajaduse korral elamiskulud vastavalt komisjoni välisekspertide kulude hüvitamise korrale. Kui selleks on eelnevalt antud komisjoni heakskiit, võib komisjon katta ka sõltumatu teadusnõukogu töö juhtimiseks vajalike koosolekutega seotud sõidu- ja elamiskulud.

2.   Ilma et see piiraks komisjoni vastutust, hüvitatakse koosolekute kulud teadusnõukogu iga-aastase taotluse alusel.

3.   PEATÜKK

Artikkel 9

Spetsiaalne rakendamiskolleegium

Spetsiaalne rakenduskolleegium luuakse välise struktuurina; kuni kõnealuse välise struktuuri loomise ja tegevuse alustamiseni täidab selle ülesandeid spetsiaalne komisjoni talitus.

4.   PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 10

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 2. veebruar 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Janez POTOČNIK


(1)  ELT L 412, 30.12.2006, lk 1.

(2)  ELT L 400, 30.12.2006, lk 243.

(3)  EÜT L 317, 3.12.2001, lk 1. Otsust on viimati muudetud otsusega 2006/548/EÜ, Euratom (ELT L 215, 5.8.2006, lk 38).

(4)  EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

(5)  EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1.


I LISA

Sõltumatu teadusnõukogu liikmete valimisel kohaldatavad tegurid ja kriteeriumid

Sõltumatu teadusnõukogu koosseis peab näitama, et nõukogu suudab olla tunnustatud ja täielikult sõltumatul teaduslikul juhtpositsioonil, mis ühendab tarkuse ja kogemuse visiooni ja kujutlusvõimega. Sõltumatu teadusnõukogu usaldusväärsus rajaneb sellesse kuuluvate naiste ja meeste omadustel tervikuna ning nad peaksid kollektiivselt esindama kogu Euroopa teadusringkonda. Sõltumatu teadusnõukogu liikmetel peab tippteadlastena olema laitmatu maine, nad peavad olema sõltumatud ja teadustööle pühendunud. Üldjuhul peavad nad olema tegevteadlased või hiljuti teadustöö lõpetanud teadlased, kes on juhtinud teadustööd Euroopa või maailma tasandil. Arvestada tuleks ka nooremate, järgmise põlvkonna teadlastega.

Liikmed peavad peegeldama teadustööga seotud teadusharude ulatust, hõlmates nii täppis- ja inseneriteadust kui ka sotsiaal- ja humanitaarteadusi. Samas ei tohi neid käsitada konkreetse teadusharu või -suuna esindajana ning nad ei tohiks pidada end oma ala esindajaks; neil peaks olema laiapõhjaline visioon, mis peegeldab arusaamist olulistest teadusalastest arengusuundadest, kaasa arvatud teadusharude vahelised uuringud, ja vajadusest Euroopa tasandil tehtavate teadusuuringute järele.

Lisaks tõendatud mainele teadlaste ja teaduritena peaks liikmetel tervikuna olema laialdased kogemused, mis on saadud mitte üksnes Euroopas, vaid ka teistes teadustööga tõsiselt tegelevates maailmaosades. See võib hõlmata kogemusi sellistes valdkondades nagu põhiliste teadusuuringute toetamine ja edendamine, teadusuuringute korraldamine ja juhtimine ning teadmiste edasiandmine ülikoolides, akadeemiates ja tööstusvallas, samuti arusaama riiklikust ja rahvusvahelisest teadustegevusest, asjakohastest teadustöö rahastamiskavadest ja laiemast poliitilisest kontekstist, kuhu Euroopa Teadusnõukogu kuulub.

Liikmed peaksid esindama teadusringkonna eri osasid ja teadusasutusi, kus teadusuuringuid tehakse; liikmetel peaks olema näiteks ülikoolidest, uurimisinstituutidest, akadeemiatest, rahastamisasutustest ning äri- ja tööstusvallas tehtud teadusuuringutest saadud kogemused. Liikmete kogemused peaksid olema saadud rohkem kui ühest riigist ja mõned neist peaksid pärinema väljaspool Euroopat asuvatest teadusringkondadest.


II LISA

Sõltumatu teadusnõukogu 22 asutajaliikme nimekiri

 

Dr Claudio BORDIGNON, San Raffaele Teadusinstituut, Milano

 

Prof Manuel CASTELLS, Kataloonia Avatud Ülikool

 

Prof Paul J. CRUTZEN, Max Plancki Keemiainstituut, Mainz

 

Prof Mathias DEWATRIPONT, Université Libre de Bruxelles

 

Dr Daniel ESTEVE, CEA Saclay

 

Prof Pavel EXNER, Doppleri Instituut, Praha

 

Prof Hans-Joachim FREUND, Fritz-Haber-Institut, Berliin

 

Prof Wendy HALL, University of Southampton

 

Prof Carl-Henrik HELDIN, Ludwigi Vähiuuringute Instituut

 

Prof Fotis C. KAFATOS, Imperial College London

 

Prof Michal KLEIBER, Poola Teaduste Akadeemia

 

Prof Norbert KROO, Ungari Teaduste Akadeemia

 

Prof Maria Teresa V. T. LAGO, Porto Ülikool

 

Dr Oscar MARIN PARRA, Instituto de Neurociencias de Alicante

 

Prof Lord MAY, University of Oxford

 

Prof Helga NOWOTNY, Wissenschaftszentrum, Viin

 

Prof Christiane NÜSSLEIN-VOLHARD, Max Plancki Arengubioloogia Instituut, Tübingen

 

Prof Leena PELTONEN-PALOTIE, Helsingi Ülikool ja Riiklik Rahvatervise Instituut

 

Prof Alain PEYRAUBE, CNRS, Pariis

 

Dr Jens R. ROSTRUP-NIELSEN, Haldor Topsoe A/S

 

Prof Salvatore SETTIS, Scuola Normale Superiore, Pisa

 

Prof Rolf M. ZINKERNAGEL, Zürichi Ülikool


24.2.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 57/20


KOMISJONI OTSUS,

23. veebruar 2007,

millega muudetakse otsust 2003/135/EÜ seoses metssigadel esineva sigade klassikalise katku likvideerimise ja metssigade erakorralise vaktsineerimise kavade muutmisega Rheinland-Pfalzi liidumaa (Saksamaa) teatavatel aladel

(teatavaks tehtud numbri K(2007) 527 all)

(Ainult saksa- ja prantsuskeelne tekst on autentsed)

(2007/135/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 23. oktoobri 2001. aasta direktiivi 2001/89/EÜ ühenduse meetmete kohta sigade klassikalise katku tõrjeks, (1) eriti selle artikli 16 lõiget 1 ja artikli 20 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 27. veebruari 2003. aasta otsus 2003/135/EÜ, millega kiidetakse heaks kavad metssigadel esineva sigade klassikalise katku likvideerimiseks ja metssigade erakorraliseks vaktsineerimiseks Saksamaa Alam-Saksi, Nordrhein-Westfaleni, Rheinland-Pfalzi ja Saarimaa liidumaades, (2) on vastu võetud ühena paljudest meetmetest sigade klassikalise katku vastu võitlemiseks.

(2)

Saksamaa ametiasutused on teavitanud komisjoni haiguse hiljutisest arengust metssigadel Saksamaa Rheinland-Pfalzi liidumaa teatavatel aladel, mis piirnevad Nordrhein-Westfaleniga.

(3)

Saksamaa ja Prantsusmaa ametiasutused on teavitanud komisjoni haiguse hiljutisest arengust metssigadel Saksamaa Rheinland-Pfalzi liidumaa teatavatel aladel ja piirnevatel aladel Prantsusmaal.

(4)

Esitatud teabest järeldub, et metssigadel esinev sigade klassikaline katk on edukalt likvideeritud Saksamaa teatavatel aladel, mistõttu ei tule neis Saksamaa piirkondades enam rakendada metssigade vaktsineerimist ega selle taudi likvideerimise kavasid.

(5)

Seetõttu tuleks otsust 2003/135/EÜ vastavalt muuta.

(6)

Käesolevas otsuses ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 2003/135/EÜ lisa asendatakse käesoleva otsuse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Saksamaa Liitvabariigile ja Prantsuse Vabariigile.

Brüssel, 23. veebruar 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU


(1)  EÜT L 316, 1.12.2001, lk 5. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2006/104/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 352).

(2)  ELT L 53, 28.2.2003, lk 47. Otsust on viimati muudetud otsusega 2006/285/EÜ (ELT L 104, 13.4.2006, lk 51).


LISA

“LISA

1.   PIIRKONNAD, KUS ON KASUTUSEL LIKVIDEERIMISKAVAD

A.   Rheinland-Pfalzi liidumaa

1.

Eifel:

a)

Ahrweileri kreis: Adenau ja Altenahri haldusüksused;

b)

Dauni kreis: Obere Kylli ja Hillesheimi haldusüksused; Dauni haldusüksuses järgmised paikkonnad: Betteldorf, Dockweiler, Dreis-Brück, Hinterweiler ja Kirchweiler; Kelbergi haldusüksuses järgmised paikkonnad: Beinhausen, Bereborn, Bodenbach, Bongard, Borler, Boxberg, Brücktal, Drees, Gelenberg, Kelberg, Kirsbach, Mannebach, Neichen, Nitz, Reimerath ja Welcherath; Gerolsteini haldusüksuses järgmised paikkonnad: Berlingen, Duppach, Hohenfels-Essingen, Kalenborn-Scheuern, Neroth, Pelm ja Rockeskyll ning Gerolsteini linn;

c)

Bitburg-Prümi kreis: Prümi haldusüksuses järgmised paikkonnad: Büdesheim, Kleinlangenfeld, Neuendorf, Olzheim, Roth bei Prüm, Schwirzheim ja Weinsheim.

2.

Pfalz:

a)

Pirmasensi linn;

b)

Südwestpfalzi kreis: järgmised haldusüksused: Pirmasens-Land, Thaleischweiler-Fröschen, Dahner Felsenland, Hauenstein, v.a Exklave zu Wilgartswiesen, ning järgmised paikkonnad: Herschberg, Schauerberg, Schmitshausen, Weselberg, Wallhalben, Knopp-Labach, Hettenhausen, Saalstadt, Hermersberg, Höheinöd, Donsieders, Clausen, Rodalben, Münchweiler a. d. Rodalb, Merzalben, Waldfischbach-Burgalben;

c)

Südliche Weinstraße kreis: järgmised paikkonnad: Annweiler am Trifels, v.a Exklave, edela-Exklave zu Landau in der Pfalz, Rinnthal, Wernersberg, Völkersweiler, Gossersweiler-Stein, Oberschlettenbach, Vorderweidenthal, Silz, Münchweiler am Klingbach, Klingenmünster, Gleiszellen-Gleishorbach, Pleisweiler-Oberhofen, Bad Bergzabern, Birkenhördt, Böllenborn, Dörrenbach, Oberotterbach, Schweigen-Rechtenbach, Schweighofen, Ilbesheim bei Landau in der Pfalz, Leinsweiler, Eschbach, Waldhambach, Waldrohrbach.

B.   Nordrhein-Westfaleni liidumaa

a)

Aacheni linn maanteedest A4, A544 ja Bundesstrassest B1 lõuna pool;

b)

Bonni linn Bundesstrassest 56 ja maanteest A565 (Bonn-Endenichist Bonn-Poppelsdorfi) lõuna pool ning Bundesstrassest 9 edela pool;

c)

Aacheni kreisis Monschau ja Stolbergi linnad, Simmerathi ja Roetgeni haldusüksused;

d)

Düreni kreisis Heimbachi ja Nideggeni linnad, Hürtgenwaldi ja Langerwehe haldusüksused;

e)

Euskircheni kreis: Bad Münstereifeli, Mechernichi, Schleideni linnad ja järgmised paikkonnad: Billig, Euenheim, Euskirchen, Flamersheim, Kirchheim, Kuchenheim, Kreuzweingarten, Niederkastenholz, Palmersheim, Rheder, Roitzheim, Schweinheim, Stotzheim, Wißkirchen (Euskircheni linnas), ja järgmised haldusüksused: Blankenheim, Dahlem, Hellenthal, Kall ja Nettersheim;

f)

Rhein-Siegi kreisis Meckenheimi ja Rheinbachi linnad, Wachtbergi haldusüksus, Witterschlicki, Volmershofeni, Heidgeni paikkonnad (Alfteri haldusüksuses) ning Buschhoveni, Morenhoveni, Mieli ja Odendorfi paikkonnad (Swisttali haldusüksuses).

2.   PIIRKONNAD, KUS RAKENDATAKSE ERAKORRALIST VAKTSINEERIMIST

A.   Rheinland-Pfalzi liidumaa

1.

Eifel:

a)

Ahrweileri kreisis Adenau ja Altenahri haldusüksused;

b)

Dauni kreis: Obere Kylli ja Hillesheimi haldusüksused; Dauni haldusüksuses järgmised paikkonnad: Betteldorf, Dockweiler, Dreis-Brück, Hinterweiler ja Kirchweiler; Kelbergi haldusüksuses järgmised paikkonnad: Beinhausen, Bereborn, Bodenbach, Bongard, Borler, Boxberg, Brücktal, Drees, Gelenberg, Kelberg, Kirsbach, Mannebach, Neichen, Nitz, Reimerath ja Welcherath; Gerolsteini haldusüksuses järgmised paikkonnad: Berlingen, Duppach, Hohenfels-Essingen, Kalenborn-Scheuern, Neroth, Pelm ja Rockeskyll ning Gerolsteini linn;

c)

Bitburg-Prümi kreis: Prümi haldusüksuses järgmised paikkonnad: Büdesheim, Kleinlangenfeld, Neuendorf, Olzheim, Roth bei Prüm, Schwirzheim ja Weinsheim.

2.

Pfalz:

a)

Pirmasensi linn;

b)

Südwestpfalzi kreis: järgmised haldusüksused: Pirmasens-Land, Thaleischweiler-Fröschen, Dahner Felsenland, Hauenstein, v.a Exklave zu Wilgartswiesen, ning järgmised paikkonnad: Herschberg, Schauerberg, Schmitshausen, Weselberg, Wallhalben, Knopp-Labach, Hettenhausen, Saalstadt, Hermersberg, Höheinöd, Donsieders, Clausen, Rodalben, Münchweiler a. d. Rodalb, Merzalben, Waldfischbach-Burgalben;

c)

Südliche Weinstraße kreis: järgmised paikkonnad: Annweiler am Trifels, v.a Exklave, edela-Exklave zu Landau in der Pfalz, Rinnthal, Wernersberg, Völkersweiler, Gossersweiler-Stein, Oberschlettenbach, Vorderweidenthal, Silz, Münchweiler am Klingbach, Klingenmünster, Gleiszellen-Gleishorbach, Pleisweiler-Oberhofen, Bad Bergzabern, Birkenhördt, Böllenborn, Dörrenbach, Oberotterbach, Schweigen-Rechtenbach, Schweighofen, Ilbesheim bei Landau in der Pfalz, Leinsweiler, Eschbach, Waldhambach, Waldrohrbach.

B.   Nordrhein-Westfaleni liidumaa

a)

Aacheni linn maanteedest A4, A544 ja Bundesstrassest B1 lõuna pool;

b)

Bonni linn Bundesstrassest 56 ja maanteest A565 (Bonn-Endenichist Bonn-Poppelsdorfi) lõuna pool ning Bundesstrassest 9 edela pool;

c)

Aacheni kreisis Monschau ja Stolbergi linnad, Simmerathi ja Roetgeni haldusüksused;

d)

Düreni kreisis Heimbachi ja Nideggeni linnad, Hürtgenwaldi ja Langerwehe haldusüksused;

e)

Euskircheni kreis: Bad Münstereifeli, Mechernichi, Schleideni linnad ja järgmised paikkonnad: Billig, Euenheim, Euskirchen, Flamersheim, Kirchheim, Kuchenheim, Kreuzweingarten, Niederkastenholz, Palmersheim, Rheder, Roitzheim, Schweinheim, Stotzheim, Wißkirchen (Euskircheni linnas), ja järgmised haldusüksused: Blankenheim, Dahlem, Hellenthal, Kall ja Nettersheim;

f)

Rhein-Siegi kreisis Meckenheimi ja Rheinbachi linnad, Wachtbergi haldusüksus, Witterschlicki, Volmershofeni, Heidgeni paikkonnad (Alfteri haldusüksuses) ning Buschhoveni, Morenhoveni, Mieli ja Odendorfi paikkonnad (Swisttali haldusüksuses).”


24.2.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 57/23


KOMISJONI OTSUS,

23. veebruar 2007,

millega sätestatakse üleminekumeetmed lammaste ja kitsede identifitseerimise ja registreerimise süsteemi jaoks Bulgaarias vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 21/2004

(teatavaks tehtud numbri K(2007) 533 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2007/136/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Bulgaaria ja Rumeenia ühinemislepingut, eriti selle artikli 4 lõiget 3,

võttes arvesse Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisakti, eriti selle artiklit 42,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 17. detsembri 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 21/2004 (millega kehtestatakse lammaste ja kitsede identifitseerimise ja registreerimise süsteem ja muudetakse määrust (EÜ) nr 1782/2003 ning direktiive 92/102/EMÜ ja 64/432/EMÜ) (1) sätestatakse eeskirjad lammaste ja kitsede identifitseerimise ja registreerimise süsteemide kehtestamiseks. Sellega nähakse ette, et kõik loomad, kes on sündinud Bulgaarias pärast 1. jaanuari 2007 tuleb identifitseerida kõrvamärgi ning kõrvamärgiga identset individuaalset koodi kandva teise identifitseerimisvahendi abil kuni kuue kuu pikkuse ajavahemiku jooksul ning igal juhul enne loomade äraviimist sünniettevõttest.

(2)

Bulgaaria astus ühendusse 1. jaanuaril 2007. aastal. 17. novembri 2006. aasta kirjas taotles Bulgaaria üleminekumeetmeid lammaste ja kitsede identifitseerimiseks oma riigis ühe aasta pikkuseks ajavahemikuks, mille jooksul tuleks loomad identifitseerida üheainsa kõrvamärgiga, välja arvatud ühendusesiseseks kaubanduseks või kolmandatesse riikidesse eksportimiseks ette nähtud loomad. Sellised loomad tuleb märgistada ühenduse eeskirjade kohaselt, välja arvatud asjaolu, et määruses (EÜ) nr 21/2004 ette nähtud identifitseerimisvahendeid võib kasutada põllumajandusettevõttes, mis ei ole kõnealuse määruse artikli 4 lõikes 1 viidatud sünniettevõte.

(3)

Selleks et lihtsustada üleminekut Bulgaarias praegu kehtivalt korralt määruse (EÜ) nr 21/2004 kohaldamisest tulenevale korrale, on asjakohane sätestada üleminekumeetmed lammaste ja kitsede identifitseerimiseks Bulgaarias.

(4)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Sisu

Otsust kohaldatakse mis tahes lamba- või kitseliiki kuuluvate loomade (edaspidi “loomad”) suhtes, keda peetakse Bulgaarias asuvates põllumajandusettevõtetes.

Artikkel 2

Loomade identifitseerimine Bulgaarias

Kõik loomad tuleb põllumajandusettevõttes identifitseerida enne nende äraviimist sünniettevõttest või üheksa kuu jooksul alates nende sünnist, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem, vähemalt üheainsa kõrvamärgiga, millel on iga looma jaoks individuaalne kood vastavalt riiklikele eeskirjadele.

Artikkel 3

Ühendusesiseseks kaubanduseks või kolmandatesse riikidesse eksportimiseks ette nähtud loomade identifitseerimine

Kõik ühendusesiseseks kaubanduseks või kolmandatesse riikidesse eksportimiseks ette nähtud loomad tuleb identifitseerida määruse (EÜ) nr 21/2004 kohaselt lisaks käesoleva otsuse artikliga 2 ette nähtud kõrvamärgile.

Erandina määruse (EÜ) nr 21/2004 artikli 4 lõikest 1 võib kasutada selles sättes viidatud identifitseerimisvahendit nõukogu direktiivi 91/68/EMÜ (2) artikli 2 punkti b alapunktis 8 määratletud päritoluettevõttes.

Artikkel 4

Liikumisdokumendi nõue

Määruse (EÜ) nr 21/2004 artikli 3 lõike 1 punktis c viidatud liikumisdokument sisaldab iga looma individuaalseid koode, nagu sätestatud käesoleva otsuse artiklites 2 ja 3.

Artikkel 5

Kohaldamine

Käesolevat otsust kohaldatakse ühinemisakti jõustumise kuupäevast kuni 31. detsembrini 2007.

Artikkel 6

Adressaat

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 23. veebruar 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU


(1)  ELT L 5, 9.1.2004, lk 8. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1).

(2)  EÜT L 46, 19.2.1991, lk 19.


24.2.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 57/25


KOMISJONI OTSUS,

23. veebruar 2007,

millega muudetakse otsust 2006/805/EÜ seoses sigade klassikalise katku tõrjemeetmetega Saksamaal

(teatavaks tehtud numbri K(2007) 535 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2007/137/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiivi 90/425/EMÜ, milles käsitletakse ühendusesiseses kaubanduses teatavate elusloomade ja toodete suhtes seoses siseturu väljakujundamisega kohaldatavaid veterinaar- ja zootehnilisi kontrolle, (1) eriti selle artikli 10 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 11. detsembri 1989. aasta direktiivi 89/662/EMÜ veterinaarkontrollide kohta ühendusesiseses kaubanduses seoses siseturu väljakujundamisega, (2) eriti selle artikli 9 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 24. novembri 2006. aasta otsus 2006/805/EÜ loomatervishoiualaste tõrjemeetmete kohta seoses sigade klassikalise katkuga teatavates liikmesriikides (3) võeti vastu teatavates liikmesriikides esinenud sigade klassikalise katku puhangute tõttu. Selle otsusega kehtestatakse nendes liikmesriikides teatavad sigade klassikalise katku tõrjemeetmed.

(2)

Saksamaa on teavitanud komisjoni, et kõnealuse haigusega seotud olukord Rheinland-Pfalzi liidumaa teatavatel aladel on oluliselt paranenud. Seepärast ei ole vaja enam kohaldada otsusega 2006/805/EÜ nende alade suhtes vastu võetud meetmeid.

(3)

Seepärast tuleks otsust 2006/805/EÜ vastavalt muuta.

(4)

Käesolevas otsuses ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 2006/805/EÜ lisa asendatakse käesoleva otsuse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 23. veebruar 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU


(1)  EÜT L 224, 18.8.1990, lk 29. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2002/33/EÜ (EÜT L 315, 19.11.2002, lk 14).

(2)  EÜT L 395, 30.12.1989, lk 13. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2004/41/EÜ (ELT L 157, 30.4.2004, lk 33).

(3)  ELT L 329, 25.11.2006, lk 67.


LISA

“LISA

I   OSA

1.   Saksamaa

A.   Rheinland-Pfalz

a)

Ahrweileri kreisis Adenau ja Altenahri haldusüksused;

b)

Dauni kreis: Obere Kylli ja Hillesheimi haldusüksused; Dauni haldusüksuses järgmised paikkonnad: Betteldorf, Dockweiler, Dreis-Brück, Hinterweiler ja Kirchweiler; Kelbergi haldusüksuses järgmised paikkonnad: Beinhausen, Bereborn, Bodenbach, Bongard, Borler, Boxberg, Brücktal, Drees, Gelenberg, Kelberg, Kirsbach, Mannebach, Neichen, Nitz, Reimerath ja Welcherath; Gerolsteini haldusüksuses järgmised paikkonnad: Berlingen, Duppach, Hohenfels-Essingen, Kalenborn-Scheuern, Neroth, Pelm ja Rockeskyll ning Gerolsteini linn;

c)

Bitburg-Prümi kreis: Prümi haldusüksuses järgmised paikkonnad: Büdesheim, Kleinlangenfeld, Neuendorf, Olzheim, Roth bei Prüm, Schwirzheim ja Weinsheim.

B.   Nordrhein-Westfalen

a)

Euskircheni kreis: Münstereifeli, Mechernichi ja Schleideni linnad ning järgmised paikkonnad: Billig, Euenheim, Euskirchen, Flamersheim, Kirchheim, Kuchenheim, Kreuzweingarten, Niederkastenholz, Palmersheim, Rheder, Roitzheim, Schweinheim, Stotzheim ja Wißkirchen (Euskircheni linnas), ning Blankenheimi, Dahlemi, Hellenthali, Kalli ja Nettersheimi haldusüksused;

b)

Rhein-Siegi kreis: Meckenheimi ja Rheinbachi linnad, Wachtbergi haldusüksus ja järgmised piirkonnad: Witterschlick, Volmershofen ja Heidgen (Alfteri haldusüksuses) ning Buschhoven, Morenhoven, Miel ja Odendorf (Swisttali haldusüksuses);

c)

Aacheni linn maanteedest A4, A544 ja Bundesstrasse B1 lõuna pool;

d)

Bonni linn Bundesstrasse 56 ja maanteest A565 (Bonn-Endenichist Bonn-Poppelsdorfi) lõuna pool ja Bundesstrasse 9 edela pool;

e)

Aacheni kreisis Monschau ja Stolbergi linnad, Simmerathi ja Roetgeni haldusüksused;

f)

Düreni kreisis Heimbachi ja Nideggeni linnad, Hürtgenwaldi ja Langerwehe haldusüksused.

2.   Prantsusmaa

Bas-Rhin’i departemangu ja Moselle’i territoorium, mis asub Reini jõest ja Rein-Marne’i kanalist lääne pool, maanteest A4 põhja pool, Sarre’i jõest ida pool ning Saksamaa piirist ja Holtzheimi, Lingolsheimi ja Eckbolsheimi haldusüksustest lõuna pool.

II   OSA

1.   Slovakkia

Järgmiste veterinaar- ja toiduametite ringkondade (DVFA) territoorium: Trenčín (hõlmab Trenčíni ja Bánovce nad Bebravou rajoone), Prievidza (hõlmab Prievidza ja Partizánske rajoone), Púchov (hõlmab ainult Ilava rajooni), Žiar nad Hronom (hõlmab Žiar nad Hronomi, Žarnovica ja Banská Štiavnica rajoone), Zvolen (hõlmab Zvoleni, Krupina ja Detva rajoone), Lučenec (hõlmab Lučeneci ja Poltári rajoone) ja Veľký Krtíš.

III   OSA

1.   Bulgaaria

Kogu Bulgaaria territoorium.”


Parandused

24.2.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 57/27


Komisjoni 22. veebruari 2007. aasta määruse (EÜ) nr 175/2007 (millega määratakse kindlaks töötlemata kujul eksporditavate siirupite ja teatavate muude suhkrutoodete eksporditoetused) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 55, 23. veebruar 2007 )

Leheküljel 12 lisa tekst asendatakse järgmisega:

“LISA

Töötlemata kujul eksporditavatele siirupitele ja teatavatele muudele suhkrutoodetele alates 23. veebruarist 2007 kohaldatavad eksporditoetused (1)

Tootekood

Sihtkoht

Mõõtühik

Toetuse suurus

1702 40 10 9100

S00

EUR/100 kg kuivaine kohta

18,13

1702 60 10 9000

S00

EUR/100 kg kuivaine kohta

18,13

1702 60 95 9000

S00

EUR/1 % sahharoosi × 100 kg toote netomassi kohta

0,1813

1702 90 30 9000

S00

EUR/100 kg kuivaine kohta

18,13

1702 90 60 9000

S00

EUR/1 % sahharoosi × 100 kg toote netomassi kohta

0,1813

1702 90 71 9000

S00

EUR/1 % sahharoosi × 100 kg toote netomassi kohta

0,1813

1702 90 99 9900

S00

EUR/1 % sahharoosi × 100 kg toote netomassi kohta

0,1813 (2)

2106 90 30 9000

S00

EUR/100 kg kuivaine kohta

18,13

2106 90 59 9000

S00

EUR/1 % sahharoosi × 100 kg toote netomassi kohta

0,1813

NB: Sihtkohad on määratletud järgmiselt:

S00

:

kõik sihtkohad, välja arvatud Albaania, Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia, Montenegro, Kosovo, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, Andorra, Gibraltar, Ceuta, Melilla, Püha Tool (Vatikani linn), Liechtenstein, Livigno ja Campioned ’Italia omavalitsusüksused, Helgoland, Gröönimaa, Fääri saared ning need Küprose Vabariigi piirkonnad, mille üle Küprose Vabariigi valitsusel puudub tegelik kontroll.


(1)  Käesolevas lisas sätestatud summasid ei kohaldata alates 1. veebruarist 2005 vastavalt nõukogu 22. detsembri 2004. aasta otsusele 2005/45/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (millega muudetakse Euroopa Majandusühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist 22. juuli 1972. aasta lepingut töödeldud põllumajandustoodete suhtes kohaldatavate sätete osas) sõlmimist ja ajutist kohaldamist (ELT L 23, 26.1.2005, lk 17).

(2)  Põhisummat ei kohaldata komisjoni määruse (EMÜ) nr 3513/92 lisa punktis 2 määratletud tootele (EÜT L 355, 5.12.1992, lk 12).”


24.2.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 57/28


Komisjoni 22. veebruar 2007. aasta määruse (EÜ) nr 177/2007 (millega määratakse kindlaks teraviljast ja riisist valmistatud toodete eksporditoetused) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 55, 23. veebruar 2007 )

Leheküljel 16 lisa tabeli teises veerus “Sihtkoht”

asendatakse kogu tabelis

“C13”

järgmisega:

“C10”.


24.2.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 57/28


Nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsuse 2006/969/EÜ (mis käsitleb Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2011)) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 391, 30. detsember 2006 )

Määruse avaldamine eespool nimetatud Euroopa Liidu Teatajas tühistatakse.

Sama teksti avaldamine pealkirjaga “Nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsus 2006/970/EÜ”ELTs L 400, 30.12.2006, lk 60, jääb kehtima.

(Tehnilistel põhjustel avaldati viimati nimetatud määrus uuesti ELTs L 54, 22.2.2007, lk 21.)