ISSN 1725-5082

Euroopa Liidu

Teataja

L 36

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

50. köide
8. veebruar 2007


Sisukord

 

Lehekülg

 

*

Teade lugejatele

1

 

 

Parandused

 

*

Nõukogu 21. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1966/2006 (kalapüügi elektroonilise registreerimise ja aruandluse ning kaugseirevahendite kohta) parandus (ELT L 409, 30.12.2006)

3

 

*

Nõukogu 21. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1967/2006 (mis käsitleb Vahemere kalavarude säästva kasutamise majandamismeetmeid, muudetakse määrust (EMÜ) nr 2847/93 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1626/94) parandus (ELT L 409, 30.12.2006)

6

 

*

Nõukogu 21. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1968/2006 (mis käsitleb ühenduse rahalist toetust Rahvusvahelisele Iirimaa Fondile (2007–2010)) parandus (ELT L 409, 30.12.2006)

31

 

*

EL-Bulgaaria assotsiatsiooninõukogu 31. mai 2006. aasta otsuse nr 1/2006 (mis käsitleb Euroopa lepingu protokolliga nr 3 ettenähtud töödeldud põllumajandussaadustega kauplemise korra tõhustamist) parandus (ELT L 409, 30.12.2006)

34

 

*

Nõukogu 21. detsembri 2006. aasta ühismeetme 2006/1002/ÜVJP (millega muudetakse ühismeedet 2001/554/ÜVJP Euroopa Liidu Julgeoleku-uuringute Instituudi loomise kohta) parandus (ELT L 409, 30.12.2006)

66

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


8.2.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 36/1


TEADE LUGEJATELE

BG:

Настоящият брой на Официален вестник е публикуван на испански, чешки, датски, немски, естонски, гръцки, английски, френски, италиански, латвийски, литовски, унгарски, малтийски, нидерландски, полски, португалски, словашки, словенски, фински и шведски език.

Поправката, включена в него, се отнася до актове, публикувани преди разширяването на Европейския съюз от 1 януари 2007 г.

CS:

Tento Úřední věstník se vydává ve španělštině, češtině, dánštině, němčině, estonštině, řečtině, angličtině, francouzštině, italštině, lotyštině, litevštině, maďarštině, maltštině, nizozemštině, polštině, portugalštině, slovenštině, slovinštině, finštině a švédštině.

Tisková oprava zde uvedená se vztahuje na akty uveřejněné před rozšířením Evropské unie dne 1. ledna 2007.

DA:

Denne EU-Tidende offentliggøres på dansk, engelsk, estisk, finsk, fransk, græsk, italiensk, lettisk, litauisk, maltesisk, nederlandsk, polsk, portugisisk, slovakisk, slovensk, spansk, svensk, tjekkisk, tysk og ungarsk.

Berigtigelserne heri henviser til retsakter, som blev offentliggjort før udvidelsen af Den Europæiske Union den 1. januar 2007.

DE:

Dieses Amtsblatt wird in Spanisch, Tschechisch, Dänisch, Deutsch, Estnisch, Griechisch, Englisch, Französisch, Italienisch, Lettisch, Litauisch, Ungarisch, Maltesisch, Niederländisch, Polnisch, Portugiesisch, Slowakisch, Slowenisch, Finnisch und Schwedisch veröffentlicht.

Die darin enthaltenen Berichtigungen beziehen sich auf Rechtsakte, die vor der Erweiterung der Europäischen Union am 1. Januar 2007 veröffentlicht wurden.

EL:

Η παρούσα Επίσημη Εφημερίδα δημοσιεύεται στην ισπανική, τσεχική, δανική, γερμανική, εσθονική, ελληνική, αγγλική, γαλλική, ιταλική, λεττονική, λιθουανική, ουγγρική, μαλτέζικη, ολλανδική, πολωνική, πορτογαλική, σλοβακική, σλοβενική, φινλανδική και σουηδική γλώσσα.

Τα διορθωτικά που περιλαμβάνει αναφέρονται σε πράξεις που δημοσιεύθηκαν πριν από τη διεύρυνση της Ευρωπαϊκής Ένωσης την 1η Ιανουαρίου 2007.

EN:

This Official Journal is published in Spanish, Czech, Danish, German, Estonian, Greek, English, French, Italian, Latvian, Lithuanian, Hungarian, Maltese, Dutch, Polish, Portuguese, Slovak, Slovenian, Finnish and Swedish.

The corrigenda contained herein refer to acts published prior to enlargement of the European Union on 1 January 2007.

ES:

El presente Diario Oficial se publica en español, checo, danés, alemán, estonio, griego, inglés, francés, italiano, letón, lituano, húngaro, maltés, neerlandés, polaco, portugués, eslovaco, esloveno, finés y sueco.

Las correcciones de errores que contiene se refieren a los actos publicados con anterioridad a la ampliación de la Unión Europea del 1 de enero de 2007.

ET:

Käesolev Euroopa Liidu Teataja ilmub hispaania, tšehhi, taani, saksa, eesti, kreeka, inglise, prantsuse, itaalia, läti, leedu, ungari, malta, hollandi, poola, portugali, slovaki, slovneeni, soome ja rootsi keeles.

Selle parandustega viidatakse aktidele, mis on avaldatud enne Euroopa Liidu laienemist 1. jaanuaril 2007.

FI:

Tämä virallinen lehti on julkaistu espanjan, tšekin, tanskan, saksan, viron, kreikan, englannin, ranskan, italian, latvian, liettuan, unkarin, maltan, hollannin, puolan, portugalin, slovakin, sloveenin, suomen ja ruotsin kielellä.

Lehden sisältämät oikaisut liittyvät ennen Euroopan unionin laajentumista 1. tammikuuta 2007 julkaistuihin säädöksiin.

FR:

Le présent Journal officiel est publié dans les langues espagnole, tchèque, danoise, allemande, estonienne, grecque, anglaise, française, italienne, lettone, lituanienne, hongroise, maltaise, néerlandaise, polonaise, portugaise, slovaque, slovène, finnoise et suédoise.

Les rectificatifs qu'il contient se rapportent à des actes publiés antérieurement à l'élargissement de l'Union européenne du 1er janvier 2007.

HU:

Ez a Hivatalos Lap spanyol, cseh, dán, német, észt, görög, angol, francia, olasz, lett, litván, magyar, máltai, holland, lengyel, portugál, szlovák, szlovén, finn és svéd nyelven jelenik meg.

Az itt megjelent helyesbítések elsősorban a 2007. január 1-jei európai uniós bővítéssel kapcsolatos jogszabályokra vonatkoznak.

IT:

La presente Gazzetta ufficiale è pubblicata nelle lingue spagnola, ceca, danese, tedesca, estone, greca, inglese, francese, italiana, lettone, lituana, ungherese, maltese, olandese, polacca, portoghese, slovacca, slovena, finlandese e svedese.

Le rettifiche che essa contiene si riferiscono ad atti pubblicati anteriormente all'allargamento dell'Unione europea del 1o gennaio 2007.

LT:

Šis Oficialusis leidinys išleistas ispanų, čekų, danų, vokiečių, estų, graikų, anglų, prancūzų, italų, latvių, lietuvių, vengrų, maltiečių, olandų, lenkų, portugalų, slovakų, slovėnų, suomių ir švedų kalbomis.

Čia išspausdintas teisės aktų, paskelbtų iki Europos Sąjungos plėtros 2007 m. sausio 1 d., klaidų ištaisymas.

LV:

Šis Oficiālais Vēstnesis publicēts spāņu, čehu, dāņu, vācu, igauņu, grieķu, angļu, franču, itāļu, latviešu, lietuviešu, ungāru, maltiešu, holandiešu, poļu, portugāļu, slovāku, slovēņu, somu un zviedru valodā.

Šeit minētie labojumi attiecas uz tiesību aktiem, kas publicēti pirms Eiropas Savienības paplašināšanās 2007. gada 1. janvārī.

MT:

Dan il-Ġurnal Uffiċjali hu ppubblikat fil-ligwa Spanjola, Ċeka, Dania, Ġermania, Estonjana, Griega, Inglia, Franċia, Taljana, Latvjana, Litwana, Ungeria, Maltija, Olandia, Pollakka, Portugia, Slovakka, Slovena, Finlandia u vedia.

Il-corrigenda li tinstab hawnhekk tirreferi għal atti ppubblikati qabel it-tkabbir ta' l-Unjoni Ewropea fl-1 ta' Jannar 2007.

NL:

Dit Publicatieblad wordt uitgegeven in de Spaanse, de Tsjechische, de Deense, de Duitse, de Estse, de Griekse, de Engelse, de Franse, de Italiaanse, de Letse, de Litouwse, de Hongaarse, de Maltese, de Nederlandse, de Poolse, de Portugese, de Slowaakse, de Sloveense, de Finse en de Zweedse taal.

De rectificaties in dit Publicatieblad hebben betrekking op besluiten die vóór de uitbreiding van de Europese Unie op 1 januari 2007 zijn gepubliceerd.

PL:

Niniejszy Dziennik Urzędowy jest wydawany w językach: hiszpańskim, czeskim, duńskim, niemieckim, estońskim, greckim, angielskim, francuskim, włoskim, łotewskim, litewskim, węgierskim, maltańskim, niderlandzkim, polskim, portugalskim, słowackim, słoweńskim, fińskim i szwedzkim.

Sprostowania zawierają odniesienia do aktów opublikowanych przed rozszerzeniem Unii Europejskiej dnia 1 stycznia 2007 r.

PT:

O presente Jornal Oficial é publicado nas línguas espanhola, checa, dinamarquesa, alemã, estónia, grega, inglesa, francesa, italiana, letã, lituana, húngara, maltesa, neerlandesa, polaca, portuguesa, eslovaca, eslovena, finlandesa e sueca.

As rectificações publicadas neste Jornal Oficial referem-se a actos publicados antes do alargamento da União Europeia de 1 de Janeiro de 2007.

RO:

Prezentul Jurnal Oficial este publicat în limbile spaniolă, cehă, daneză, germană, estonă, greacă, engleză, franceză, italiană, letonă, lituaniană, maghiară, malteză, olandeză, polonă, portugheză, slovacă, slovenă, finlandeză şi suedeză.

Rectificările conţinute în acest Jurnal Oficial se referă la acte publicate anterior extinderii Uniunii Europene din 1 ianuarie 2007.

SK:

Tento úradný vestník vychádza v španielskom, českom, dánskom, nemeckom, estónskom, gréckom, anglickom, francúzskom, talianskom, lotyšskom, litovskom, maďarskom, maltskom, holandskom, poľskom, portugalskom, slovenskom, slovinskom, fínskom a švédskom jazyku.

Korigendá, ktoré obsahuje, odkazujú na akty uverejnené pred rozšírením Európskej únie 1. januára 2007.

SL:

Ta Uradni list je objavljen v španskem, češkem, danskem, nemškem, estonskem, grškem, angleškem, francoskem, italijanskem, latvijskem, litovskem, madžarskem, malteškem, nizozemskem, poljskem, portugalskem, slovaškem, slovenskem, finskem in švedskem jeziku.

Vsebovani popravki se nanašajo na akte objavljene pred širitvijo Evropske unije 1. januarja 2007.

SV:

Denna utgåva av Europeiska unionens officiella tidning publiceras på spanska, tjeckiska, danska, tyska, estniska, grekiska, engelska, franska, italienska, lettiska, litauiska, ungerska, maltesiska, nederländska, polska, portugisiska, slovakiska, slovenska, finska och svenska.

Rättelserna som den innehåller avser rättsakter som publicerades före utvidgningen av Europeiska unionen den 1 januari 2007.


Parandused

8.2.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 36/3


Nõukogu 21. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1966/2006 (kalapüügi elektroonilise registreerimise ja aruandluse ning kaugseirevahendite kohta) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 409, 30. detsember 2006 )

Määrust (EÜ) nr 1966/2006 tuleb lugeda järgmiselt:

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1966/2006,

21. detsember 2006,

kalapüügi elektroonilise registreerimise ja aruandluse ning kaugseirevahendite kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 2371/2002 (1) sätestatakse ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise tagamiseks ette nähtud raamistik.

(2)

Kalavarude kaitse ja säästva kasutamise eesmärgid saavutatakse vetele ja kalavarudele juurdepääsu reguleerivate tingimuste kaudu, nimelt saagi ja püügikoormuse piiramise ning püügitehnikate ja -vahendite ning püügimahtudega seotud tehniliste meetmete kehtestamise kaudu.

(3)

Seetõttu on püügivõimaluste mõistlikuks juhtimiseks ja kõnealuste eesmärkide saavutamiseks vaja teha kalapüügi seiret kõige asjakohasemate vahendite abil. Püütud koguseid kontrollitakse peamiselt saagi, lossimise, ümberlaadimise, veo ja müügi kohta teabe kogumise teel, püügikoormust aga peamiselt laeva omaduste, kalapüügile kulutatud aja ja püügivahendite kohta teabe kogumise teel. Peale selle võimaldavad kaugseiretehnoloogiad kalanduskontrolli ametiasutustel jälgida laevade viibimist konkreetses piirkonnas. Kõnealuste vahendite kombinatsioon suurendab teabe täpsust.

(4)

Määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 22 lõikes 1 ja artikli 23 lõikes 3 sätestatakse vastavalt, et nõukogu peab tegema 2004. aastal otsuse kalapüügi, sealhulgas saagi lossimise või ümberlaadimise ja müügiteatise elektroonilise registreerimise ja aruandluse kohustuse ning kaugseirevahendite kasutuselevõtmise kohustuse kohta.

(5)

Liikmesriigid ja teised riigid on viimastel aastatel läbi viinud elektroonilise registreerimise ja aruandluse ning kaugseire katseprojekte. Need on osutunud usaldusväärseks ja majanduslikult tasuvaks.

(6)

Nõukogu 12. oktoobri 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 2847/93 (millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollsüsteem) (2) artikliga 6 nähakse ette, et ühenduse kalalaevade kaptenid peavad oma laevade tegevuse kohta püügipäevikut.

(7)

Määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikliga 22 sätestatakse, et kalalaevalt müüakse kalatooteid ainult registreeritud ostjatele või registreeritud enampakkumistel.

(8)

Määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikliga 9 nähakse ette, et enampakkumiskeskused või muud liikmesriikide volitatud ja liikmesriigis lossitud kalatoodete esmaturustuse eest vastutavad asutused või isikud esitavad pärast esmamüüki müügiteatise pädevatele asutustele selles liikmesriigis, mille territooriumil esmaturustamine toimub.

(9)

Määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikliga 8 nähakse ette, et juhul kui laeva kogupikkus on vähemalt kümme meetrit, esitab ühenduse iga kalalaeva kapten või kapteni esindaja pärast iga reisi ning 48 tunni jooksul pärast lossimist deklaratsiooni pädevatele ametiasutustele selles liikmesriigis, kus lossimine toimub.

(10)

Määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikliga 9 nähakse samuti ette, et kui kalatoodete esmaturustamine ei toimu liikmesriigis, kus tooted lossiti, tagab esmaturustamise jälgimise eest vastutav liikmesriik müügiteatise koopia võimalikult kiire esitamise kõnealuste toodete lossimise jälgimise eest vastutavale asutusele.

(11)

Määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklis 19 nõutakse, et liikmesriigid peavad looma arvutiandmebaasid ning akrediteerimissüsteemi, mis hõlmab eelkõige ristkontrolli ja andmekontrolli.

(12)

Määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikliga 9 nähakse samuti ette, et ülevõtmisdeklaratsiooni valdajal on kohustus esitada kõnealune deklaratsioon pädevatele asutustele, kui tooteid ei pakuta müügiks või kui need on mõeldud müügiks hiljem.

(13)

Kaugseiret tuleks kasutada üksnes siis, kui see on ebaseadusliku püügiga tegelevate kalalaevade avastamiseks selgelt kulutasuvam võrreldes selliste traditsiooniliste kontrollvahendite kasutamisega nagu patrull-laevad ning õhusõidukid.

(14)

Seetõttu tuleks kehtestada kontrolli eesmärgil elektroonilise registreerimise ja aruandluse ning kaugseirevahendite kasutamise tingimused.

(15)

Riigi pädevate asutuste kasutatavad järelevalve- ja kontrollialase teabevahetuse vormid tuleks määrata kindlaks üksikasjalikes rakenduseeskirjades.

(16)

Liikmesriik peab ise otsustama, missuguseid vorme tema lipu all sõitvad laevad andmete edastamiseks kasutavad.

(17)

Kontrollitehnoloogia rakendamisega seotud investeeringuid on võimalik rahastada nõukogu 22. mai 2006. aasta määruse (EÜ) nr 861/2006 (millega kehtestatakse ühenduse finantsmeetmed ühise kalanduspoliitika rakendamiseks ja mereõiguse valdkonnas) (3) raames.

(18)

Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (4),

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Elektrooniline registreerimine ja aruandlus

1.   Ühenduse kalalaeva kapten registreerib elektrooniliste vahendite abil püügitegevusega seotud teabe, mille ta peab registreerima püügipäevikus ning ümberlaadimisdeklaratsioonis vastavalt ühenduse õigusaktides kindlaks määratule, ning saadab kõnealuse teabe elektrooniliste vahendite teel lipuriigi pädevale ametiasutusele.

2.   Ühenduse kalalaeva kapten või kapteni esindaja registreerib elektrooniliste vahendite abil püügitegevusega seotud teabe, mille ta peab registreerima lossimisdeklaratsioonis vastavalt ühenduse õigusaktides kindlaks määratule, ning saadab kõnealuse teabe elektrooniliste vahendite teel lipuriigi pädevale ametiasutusele.

3.   Saagi esmamüügi teatise ning vajaduse korral ülevõtmisdeklaratsiooni registreerib elektrooniliselt ning edastab selle riigi pädevatele ametiasutustele, kelle territooriumil esmamüük aset leiab, kas registreeritud ostja, registreeritud enampakkumise läbiviija või mõni teine asjaomase riigi volitatud esmamüügi eest vastutav asutus või isik.

4.   Liikmesriigid loovad vajalikud haldus- ja tehnilised struktuurid, mis võimaldavad neil vastu võtta, töödelda, ristkontrollida ja edastada elektrooniliste vahendite kaudu teabe, mis sisaldub vähemalt lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud püügipäevikus, ümberlaadimis- ja lossimisdeklaratsioonis, müügiteatises ning ülevõtmisdeklaratsioonis.

Artikkel 2

Andmete esitamise perioodilisus ja andmete autentsus

1.   Kalalaeva kapten edastab asjaomased püügipäeviku andmed vähemalt kord päevas. Laeva kapten saadab kõnealused andmed taotluse korral ka lipuriigi pädevale ametiasutusele. Igal juhul edastab laeva kapten asjaomased püügipäeviku andmed pärast viimast püüki ning enne sadamasse sisenemist.

2.   Lipuriigi pädeva asutuse registreeritud püügipäeviku ning ümberlaadimis- ja lossimisdeklaratsiooni andmed loetakse autentseks riigi õigusaktides ette nähtud tingimustel.

3.   Liikmesriigi pädeva asutuse registreeritud saagi esmamüügi teatises ja ülevõtmisdeklaratsioonis sisalduv teave ning andmed loetakse autentseks riigi õigusaktides ette nähtud tingimustel.

Artikkel 3

Rakendusetapid

1.   Artikli 1 lõigetes 1 ja 2 osutatud andmete elektroonilise registreerimise ja edastamise kohustust kohaldatakse rohkem kui 24meetrise kogupikkusega kalalaevade kaptenitele 24 kuu jooksul alates artiklis 5 osutatud rakenduseeskirjade jõustumisest ning rohkem kui 15meetrise kogupikkusega kalalaevade kaptenitele 42 kuu jooksul alates rakenduseeskirjade jõustumisest.

2.   Lõike 1 sätetest olenemata võib liikmesriik 12 kuu pärast alates artiklis 5 nimetatud rakenduseeskirjade jõustumise kuupäevast kohustada või volitada oma lipu all sõitvate lõikes 1 nimetatud ja 15meetrise kogupikkusega või lühemate laevade kapteneid elektrooniliselt registreerima ja edastama artikli 1 lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmeid.

3.   Rannikuäärse liikmesriigi pädevad asutused aktsepteerivad lipuliikmesriigilt saadud elektroonilisi aruandeid, mis sisaldavad lõikes 2 osutatud kalalaevadelt edastatud andmeid.

4.   Müügiteatiste ning vajaduse korral ülevõtmisdeklaratsioonide elektroonilise registreerimise ja edastamise kohustust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2009 registreeritud ostjate, registreeritud enampakkumiste korraldajate või muude liikmesriigi volitatud asutuste või isikute suhtes, kes vastutavad kalatoodete esmamüügi eest ning kelle kalatoodete müügi aastakäive on üle 400 000 euro.

Artikkel 4

Kaugseire

Alates 1. jaanuarist 2009 ning juhul, kui see on ebaseadusliku püügiga tegelevate kalalaevade avastamise traditsiooniliste vahenditega võrreldes selgelt kulutasuvam, tagavad liikmesriigid, et nende kalapüügi seirekeskustel on tehniline suutlikkus, mis võimaldab neil reaalajas ühitada laevade seiresüsteemi poolt satelliidi või muude samalaadsete süsteemide kaudu maale saadetud kaugkujutiste abil saadud positsioone, et hinnata kalalaevade viibimist konkreetses piirkonnas.

Artikkel 5

Üksikasjalikud eeskirjad

Käesoleva määruse üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 2 osutatud korras. Nendes eeskirjades sätestatakse eelkõige

1)

tingimused, mille alusel riigi pädevad asutused vahetavad järelevalve- ja kontrollialast teavet, tagades teabe konfidentsiaalsuse ning rannikuäärsete liikmesriikide juurdepääsu kõnealusele teabele;

2)

edastatavate teadete sisu;

3)

vormid, mida riigi pädevad asutused järelevalve- ja kontrollialases teabevahetuses kasutavad;

4)

tingimused müügiteatiste ning ülevõtmisdeklaratsioonide andmete registreerimiseks ja edastamiseks;

5)

sätted, mis võimaldavad liikmesriigil laiendada elektroonilise registreerimise kohustust kalalaevadele, nagu on ette nähtud artikli 3 lõikes 2;

6)

erandid elektroonilise lossimisdeklaratsiooni esitamise nõudest ning tingimused ja teatamisnõuded, et teavitada rannikuäärset riiki niisugustest eranditest;

7)

erandid, et vähendada konkreetsetest ühenduse eeskirjadest tulenevat ettevõtete halduskoormust kalalaevadele, mis elektrooniliselt registreerivad ja edastavad artikli 1 lõigetes 1 ja 2 osutatud teavet;

8)

sätted artiklis 1 nimetatud andmete registreerimiseks ja edastamiseks tehniliste rikete korral.

Artikkel 6

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. detsember 2006.

Nõukogu nimel

eesistuja

J. KORKEAOJA


(1)  EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.

(2)  EÜT L 261, 20.10.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 768/2005 (ELT L 128, 21.5.2005, lk 1).

(3)  ELT L 160, 14.6.2006, lk 1.

(4)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).


8.2.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 36/6


Nõukogu 21. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1967/2006 (mis käsitleb Vahemere kalavarude säästva kasutamise majandamismeetmeid, muudetakse määrust (EMÜ) nr 2847/93 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1626/94) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 409, 30. detsember 2006 )

Määrust (EÜ) nr 1967/2006 tuleb lugeda järgmiselt:

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1967/2006,

21. detsember 2006,

mis käsitleb Vahemere kalavarude säästva kasutamise majandamismeetmeid, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 2847/93 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1626/94

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 2371/2002 (ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta) (1) sätteid kohaldatakse Vahemere suhtes.

(2)

Nõukogu on otsusega 98/392/EÜ (2) sõlminud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni, milles on esitatud avamere elusressursside kaitse ja majandamise põhimõtted ja eeskirjad. Nimetatud konventsiooni eeskirjade kohaselt püüab ühendus koos teiste rannikuäärsete riikidega koordineerida vee-elusressursside majandamist ja kaitset.

(3)

Vastavalt otsusele 98/416/EÜ (3) on ühendus Vahemere üldise kalanduskomisjoni (edaspidi “GFCM”) lepingu osaline. GFCMi lepingus sätestatakse piirkondliku koostöö raamistik Vahemere elusressursside kaitseks ja majandamiseks, võttes selleks GFCMi lepinguga hõlmatud valdkonnas vastu soovitused, mis on lepinguosalistele siduvad.

(4)

Vahemere kalanduse bioloogilised, sotsiaalsed ja majanduslikud omadused nõuavad ühenduselt konkreetse majandamisraamistiku kehtestamist.

(5)

Ühendus on kohustunud vee-elusressursside ja mere ökosüsteemide kaitsmiseks ja säilitamiseks ning nende säästvaks kasutamiseks ette nähtud meetmete võtmisel kohaldama ettevaatusprintsiipi.

(6)

Käesolevas määruses sätestatud majandamissüsteem hõlmab tegevusi, mis on seotud Vahemere kalavarude püügiga, mida teostavad ühenduse laevad kas ühenduse vetes või rahvusvahelistes vetes, kolmandate riikide laevad liikmesriikide kalapüügivööndites või liidu kodanikud Vahemere avamerel.

(7)

Käesolevat määrust ei peaks siiski kohaldama teadusuuringuteks vajaliku tegevuse suhtes, et uuringuid mitte takistada.

(8)

Ülesannete asjakohase jagamisega ühenduse ja liikmesriikide vahel on vaja kehtestada tõhus majandamisraamistik.

(9)

Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiviga 92/43/EMÜ (looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta) (4) teatud liiki mereloomadele juba antud ja liikmesriikide suveräänsete merevete suhtes kohaldatavat ranget kaitset tuleks laiendada Vahemere avamere suhtes.

(10)

Vastavalt nõukogu 22. oktoobri 1999. aasta otsusele 1999/800/EÜ Vahemere erikaitsealasid ja bioloogilist mitmekesisust käsitleva protokolli sõlmimise ning kõnealuse protokolli lisade heakskiitmise kohta (Barcelona konventsioon) (5) nähakse lisaks Vahemere jaoks oluliste alade kaitsmist käsitlevatele sätetele ette ohustatud või eriti ohustatud liikide ning reguleeritud kasutusega liikide nimekirjade koostamine.

(11)

Uute teadusalaste nõuannete arvesse võtmiseks on vaja võtta vastu uued kalapüügi tehnilised meetmed, mis asendavad nõukogu 27. juuni 1994. aasta määruses (EÜ) nr 1626/94 (millega kehtestatakse Vahemere kalavarude kaitse teatavad tehnilised meetmed) (6) sätestatud meetmeid. Arvesse tuleks samuti võtta ühisele kalanduspoliitikale vastava Vahemere kalavarude kaitse ja säästva kasutamise tegevuskava põhielemente.

(12)

Seetõttu tuleks määrus (EÜ) nr 1626/94 kehtetuks tunnistada.

(13)

Vältida tuleks alamõõduliste isendite ülemäärast püüki. Seetõttu on vaja kaitsta teatavaid piirkondi, kuhu noorkalad kogunevad, võttes arvesse kohalikke bioloogilisi tingimusi.

(14)

Selliste püügivahendite kasutamine, mis merekeskkonda liigselt kahjustavad või põhjustavad teatud kalavarude ammendumise, tuleks keelata või kasutamist palju rangemalt reguleerida.

(15)

Et vältida noorkalade suremuse edasist kasvu ja märgatavalt vähendada surnud mereorganismide kalalaevadelt tagasiheitmist, on kohane ette näha suuremad võrgusilmad ja õngekonksud traalnootade, põhja kinnitatud võrkude ja õngejadade puhul, mida kasutatakse teatud mereorganismide liikide püüdmiseks, ning ruudukujuliste silmadega võrkude kohustuslik kasutamine.

(16)

Üleminekuaja võimaldamiseks on enne põhjatraalnootade võrgusilma suurendamist kohane kindlaks määrata mõned traalnootade taglastamise omadused, mis parandavad praegu kasutusel oleva suurusega võrgusilma selektiivsust.

(17)

Püügikoormuse majandamine peaks olema peamiseks säästvat kalandust soodustavaks vahendiks Vahemerel. Seetõttu on asjakohane kindlaks määrata peamist liiki passiivpüüniste üldmõõtmed, et piirata ühte püügikoormust mõjutavat tegurit.

(18)

Osa rannikuvööndist tuleks reserveerida selektiivsemaid püügivahendeid kasutavatele rannakaluritele, et kaitsta noorkalade elupaikasid ja tundlikke elupaikasid ning tugevdada Vahemere kalanduse sotsiaalset jätkusuutlikkust.

(19)

Asjakohane on kindlaks määrata teatud lossitavate mereorganismide alammõõdud, et parandada nende kasutamist ja kehtestada standardid, millele liikmesriigid võivad rajada oma rannakalapüügi majandamissüsteemi. Seetõttu peaks teatud püügivahendite selektiivsus võimalikult lähedalt vastama antud vahenditega püütud teatud liikide või liigirühmade jaoks kehtestatud lossimise alammõõtudele.

(20)

Selleks et mitte takistada kalavarude ning teiste mereorganismide asustamist või ümberasustamist, tuleks nende läbiviimiseks vajalike toimingute sooritamist lubada tingimusel, et need toimingud on kooskõlas asjaomaste liikide säästliku kasutamisega.

(21)

Kuna harrastuskalapüügil on Vahemere piirkonnas väga oluline osa, on vaja tagada see püük viisil, mis oluliselt ei sega kutselist kalapüüki, on kooskõlas vee-elusressursside säästliku kasutamisega ja vastavuses piirkondlike kalandusorganisatsioonide suhtes võetud ühenduse kohustustega.

(22)

Arvestades teatud geograafiliste alavöönditega piiratud Vahemere kalanduse mitmeid eriomadusi ja võttes arvesse tava kohaldada püügikoormuse majandamissüsteeme allpiirkondlikul tasemel, on kohane näha ette ühenduse ja riiklike majandamiskavade loomine, milles ühendatakse eelkõige püügikoormuse majandamine ja tehnilised erimeetmed.

(23)

Püügitegevuse tõhusa kontrolli tagamiseks oleks vaja võtta teatavad erimeetmed, mis täiendavad nõukogu 12. oktoobri 1993. aasta määruses (EMÜ) nr 2847/93 (millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem) (7) sätestatud meetmeid või on neist rangemad. Eelkõige on vaja langetada praegust läve, milleks on 50 kg eluskaalu ekvivalenti, välja arvatud Vahemerest püütud siirdekalade ja väikeste pelaagiliste liikide puhul, mis tuleb püügipäevikusse kanda.

(24)

Kuna rohkem kui 75 % Vahemere mõõkkala püügist moodustab ühenduse püük, on asjakohane sätestada majandamismeetmed. Meetmete tõhususe tagamiseks peaks teatavate siirdekalade kaitseks võetud tehnilised meetmed pärinema pädevatelt piirkondlikelt kalandusorganisatsioonidelt. Sellest tulenevalt peaks komisjon vajaduse korral esitama GFCMile ja Rahvusvahelisele Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjonile (ICCAT) sobivad ettepanekud. Kui kindlaksmääratud aja jooksul kokkuleppele ei jõuta, ei takista see ELil vastu võtmast sel eesmärgil meetmeid kuni mitmepoolsele lõplikule kokkuleppele jõudmiseni.

(25)

Erisätted, mis käsitlevad kalapüüki Maltat ümbritsevates vetes, kehtestati nõukogu määrusega (EÜ) nr 813/2004 vastavalt ühinemisaktile ja eelkõige selle artiklile 21 ja III lisale. Nimetatud sätted on asjakohane säilitada.

(26)

Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (8).

(27)

Käesoleva määruse lisade muudatused tuleks samuti vastu võtta otsuse 1999/468/EÜ kohaselt,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

REGULEERIMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Reguleerimisala

1.   Käesolevat määrust kohaldatakse:

a)

vee-elusressursside kaitse, majandamise ja kasutamise suhtes, kui sellised tegevused viiakse läbi:

i)

Vahemere vetes meridiaanist 5o36' läänepikkust ida poole (edaspidi “Vahemeri”), mis kuuluvad liikmesriikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla;

ii)

ühenduse kalalaevade poolt Vahemere vetes väljaspool alapunktis i osutatud piirkonda;

iii)

liikmesriikide kodanike poolt Vahemere vetes väljaspool alapunktis i osutatud piirkonda, ilma et see piiraks lipuriigi esmavastutust; ning

b)

Vahemerest püütud kaladest valmistatud toodete turustamise suhtes.

2.   Käesolevat määrust ei kohaldata püügitegevuse suhtes, mis sooritatakse üksnes teaduslike uuringute eesmärgil ning asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikide loal ja vastutusel.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

veetavad püünised – mis tahes püügivahendid, välja arvatud veoõnged, mida veetakse kas kalalaeva mootori jõul või hiivatakse vintside abil, kui kalalaev on ankrus või liigub aeglaselt, sealhulgas eelkõige veetavad võrgud ja tragid;

a)

veetavad võrgud – traalnoodad, paadinoodad ja kaldanoodad;

i)

traalnoodad – laeva peamootori poolt edasi veetavad võrgud, mis koosnevad tagant noodapäraga suletud koonuse- või püramiidikujulisest kerest (traali kere) ja mille suue laieneb kas traalitiibadeks või on see paigaldatud jäigale raamile. Horisontaalne suue saavutatakse kas traallaudade või biimide või eri suuruse ja kujuga raamide abil. Selliseid võrke võib vedada kas mööda põhja (põhjatraalnoot) või vahemises kihis (pelaagiline traalnoot);

ii)

paadinoodad – haardnoodad ja veetavad noodad, mida käitatakse ja haalatakse köite ja vintside abil liikuvast või ankrus olevast paadist ja mida ei veeta laeva peamootori abil; need koosnevad kahest külgmisest tiivast ja lusikakujulisest või kotiga päratopist tagumises osas ja neid võib olenevalt sihtliikidest kasutada eri sügavustel merepinnast kuni põhjani;

iii)

kaldanoodad – haardnoodad ja veetavad noodad, mis lastakse laevast vette ja mida juhitakse rannalt;

b)

tragid – püügivahendid, mida veetakse edasi kas laeva peamootori abil (paaditragi) või hiivatakse ankurdatud laevalt motoriseeritud vintsiga (mehhaniseeritud tragi) kahepoolmeliste karploomade, meritigude või käsnade püüdmiseks ning mis koosnevad eri suuruse või kujuga jäigale raamile või ridvale paigaldatud võrk- või metallkotist, ning nende alumises osas võib olla kaabits, mis on kas ümar, terav või sakiline, ning need võivad olla varustatud või varustamata põiklattide ja sukelduslaudadega. Mõned tragid on varustatud hüdrauliliste seadmetega (hüdraulilised tragid). Tragi, mida tõmmatakse käsitsi madalas vees paadiga või paadita kahepoolmeliste karploomade, meritigude või käsnade püüdmiseks (käsitragi), ei käsitata käesolevas määruses veetava püügivahendina;

2)

kalapüügi kaitseala – geograafiliselt piiritletud mereala, kus on ajutiselt või alaliselt keelatud või piiratud kõik või teatud püügitegevused, et parandada vee-elusressursside kasutamist ja kaitset või mereökosüsteemide kaitset;

3)

põhja kinnitatud võrk – põhja kinnitatud nakkevõrk, abar või põhja kinnitatud kombineeritud võrk;

a)

abar – kinnitatud võrk, mis koosneb vähemalt kahest ühendatult ja samasuunaliselt ühe selise külge riputatud võrgust ja on mis tahes vahendite abil mere põhja kinnitatud või selliseks kinnitamiseks sobiv;

b)

põhja kinnitatud nakkevõrk – ühest võrgulinast koosnev võrk, mida hoitakse vees vertikaalasendis mere põhja kinnitatud või kinnitamiseks sobivate ujukite ja raskustega, mis hoiavad püügivahendit mere põhjas paigal või vees ujuvana;

c)

põhja kinnitatud kombineeritud võrk – põhja kinnitatud nakkevõrk koos abaraga, mis moodustavad alumise osa;

4)

haardnoot – võrk, mis ümbritseb kalad mõlemalt küljelt ja alt; see võib olla kokkuveotrossiga või ilma selleta;

a)

seinnoot – haardnoot, mille põhjaosa veetakse kokku kokkuveotrossiga, mis jookseb läbi alumise selise rõngaste jada, võimaldades võrku kokku tõmmata ja sulgeda. Seinnoota võib kasutada väikeste pelaagiliste liikide, suurte pelaagiliste liikide ja põhjalähedaste liikide püügiks;

5)

lõkspüünised – püügivahendid, mis on põhja kinnitatud või sinna asetatud ja millega püütakse mereloomi. Need on korvi-, poti-, tünni- või sumbakujulised ja enamasti koosnevad need erinevast materjalist (puit, vitspaju, metallridvad, traatriie jne) valmistatud jäigast või pooljäigast raamist, mis võib olla võrguga kaetud või katmata. Neil on üks või mitu siledate servadega pujust või avaust, mis laseb isenditel siseneda sisemisse kambrisse. Neid võib kasutada eraldi või gruppidena. Kui neid kasutatakse gruppidena, on juhtliinil mitmete lõkspüünistega harunöörid, mis on sõltuvalt sihtliikidest eri pikkuse ja püünisevahedega;

6)

õngejada – püügivahend, mis koosneb õngeliinist ja mitmete õngekonksudega harunööridest (lipsud), mis on sõltuvalt sihtliikidest eri pikkuse ja konksuvahedega. Seda võib merepinnale heita kas vertikaalselt või horisontaalselt. Õngejada võib olla kinnitatud ka põhja või põhja lähedale (põhja kinnitatud õngejadad) või triivida vahemises või pinnalähedases veekihis (triivõngejada);

7)

õngekonks – terava otsaga kõverdatud terastraadi tükk, tavaliselt kidaga. Õngekonksu ots võib olla kas sirge või pööratud ja kumer; konksu säär võib olla erineva pikkuse ja kujuga, selle ristlõige võib olla ümmargune (korrapärane) või lapik (sepistatud). Õngekonksu kogupikkust mõõdetakse kui konksu sääre maksimaalset kogupikkust selle õngekonksu silmast, mille kaudu ta tavaliselt õngeliini külge kinnitatakse, kuni kõveruse tipuni. Konksu laiust mõõdetakse kui suurimat horisontaalset kaugust konksu sääre välisosast kuni kida välisosani;

8)

harrastuskalapüük – püügitegevus, mille käigus vee-elusressursse kasutatakse sportlikul või vaba aja veetmise eesmärgil;

9)

peibutuspüügivahendid – merepinnal ujuvad vahendid, mis koondavad kas siirdekalade liikidesse kuuluvaid noorkalu või täiskasvanud isendeid;

10)

traalpüünis (St Andrew cross) – püünis, mis kasutab kääridega lõikamisega sarnanevat tegevust kahepoolmeliste karploomade Pinna nobilis ja punakoralli korjamiseks merepõhjalt;

11)

mererohuga kaetud ala – merepõhja ala, millele on iseloomulik seemnetaimede ülekaalukas esinemine, või kus selline kooslus on esinenud ja ala vajab taastamist. Mererohi on Posidonia oceanica, Cymodocea nodosa, Zoostera marina ja Zoostera nolti ühiseks nimetuseks;

12)

koralliline kooslus – merepõhja ala, millele on iseloomulik korallilise spetsiifilise bioloogilise koosluse esinemine, või kus selline kooslus on esinenud ja ala vajab taastamist. Koralliline kooslus on ühine nimetus väga keerukale biogeensele struktuurile, mis tekib olemasolevale kivisele aluspinnale lubjarikaste kihtide pideval ladestumisel; need kihid moodustuvad lubjaosakeste eraldumisel lubjarikastest korallilistest punavetikatest ja loomsetest organismidest (nt Porifera, Ascidians, Cnidaria, Bryozoa, Serpulidae, Annelida ja muud lubjarikkad organismid);

13)

lubivetikate (maerl i) kasvuala – merepõhja ala, millele on iseloomulik maerl’i spetsiifilise bioloogilise koosluse esinemine või kus selline kooslus on esinenud ja ala vajab taastamist. Maerl on ühine nimetus biogeensele struktuurile, mis tekib mitmetest korallilistest punavetikate (Corallinaceae) liikidest, millel on tugev kaltsiumskelett ja mis kasvavad lahtiselt, vabana, harunenuna, oksataoliste ja muhklike koralliliste vetikatena merepõhjas, moodustades kogumeid mudastel ja liivastel merepõhja aladel. Maerl’iga kaetud alad koosnevad tavaliselt ühest punavetika liigist või mitme punavetika liigi, eelkõige liikide Lithothamnion coralloides ja Phymatolithon calcareum kombinatsioonist;

14)

otsene taasasustamine – valitud liiki elusate veeloomade/mereorganismide vettelaskmine nende looduslikus elupaigas eesmärgiga kasutada veekeskkonna looduslikku viljakust, et suurendada isendite arvu kalanduse otstarbeks ja/või suurendada looduslikku varude täiendamist;

15)

ümberasustamine – protsess, mille käigus inimesed liike ettekavatsetult transpordivad ja väljakujunenud populatsiooniga piirkondades loodusesse lasevad ning millega jätkatakse geenitriivi selles piirkonnas;

16)

mitte-indigeensed liigid – liigid, mille ajalooliselt teadaolev looduslik levikuala asub väljaspool huvialust piirkonda;

17)

sissetoomine – protsess, mille käigus inimesed mitte-indigeensed liigid ettekavatsetult väljapoole nende liikide ajalooliselt teadaolevat looduslikku levikuala viivad ja seal loodusesse lasevad.

II PEATÜKK

KAITSEALUSED LIIGID JA ELUKOHAD

Artikkel 3

Kaitsealused liigid

1.   Direktiivi 92/43/EMÜ IV lisas nimetatud mereloomade tahtlik püük, pardal hoidmine, ümberlaadimine või lossimine on keelatud, välja arvatud juhul, kui vastavalt direktiivi 92/43/EMÜ artiklile 16 on lubatud erand.

2.   Olenemata lõikest 1 on lubatud lõikes 1 nimetatud ja tahtmatult püütud mereloomade pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine juhul, kui selline tegevus on vajalik üksikute isendite toibumise tagamiseks, ja tingimusel, et asjaomaseid pädevaid siseriiklikke ametiasutusi on eelnevalt nõuetekohaselt teavitatud.

Artikkel 4

Kaitsealused elupaigad

1.   Keelatud on traalnootade, tragide, sein-, paadi-, kalda- või teiste samalaadsete nootadega püük mererohu, eelkõige Posidonia oceanica või muude mereliste seemnetaimede kasvukohtades.

Erandina esimesest lõigust võib käesoleva määruse artiklis 18 või artiklis 19 sätestatud majandamiskavade raames anda loa kasutada seinnootasid, paadinootasid ja teisi samalaadseid nootasid, mille üldine kõrgus ja tööviis on kogu heitmise ja püügi jooksul selline, et kokkuveotross, loodiliin või sulgemistrossid ei puutu vastu mererohuga kaetud ala.

2.   Keelatud on püük traalnootade, tragide, kaldanootade või teiste samalaadsete nootadega korallide elupaigas ja maerl’i kasvukohas.

3.   Veetavate tragide ja traalnootade kasutamine sügavamal kui 1 000 m on keelatud.

4.   Lõike 1 lõigus 1 ja lõikes 2 sätestatud keeldu kohaldatakse alates käesoleva määruse jõustumise päevast kõikide Natura 2000 alade, erikaitsealade ja kõikide erirežiimiga Vahemere kaitsealade (SPAMI) suhtes, mis on määratud nimetatud elupaikade kaitseks direktiivi 92/43/EMÜ või otsuse 1999/800/EÜ kohaselt.

5.   Erandina lõike 1 lõigust 1 võib komisjon kooskõlas määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 2 sätestatud menetlusega lubada laevadel, mille kogupikkus on kuni 12 meetrit ja mootori võimsus kuni 85 kW, kasutada püügil veetavaid põhjavõrke, mida tavaliselt kasutatakse Posidonia-“põhjadel”, eeldusel et:

i)

asjaomast püügitegevust reguleeritakse käesoleva määruse artiklis 19 sätestatud majandamiskavaga;

ii)

asjaomane püügitegevus mõjutab kuni 33 % majandamiskavaga hõlmatud Posidonia oceanica mererohuga kaetud alast;

iii)

asjaomane püügitegevus mõjutab kuni 10 % asjaomase liikmesriigi territoriaalvetes asuvatest mererohuga kaetud aladest.

Käesoleva lõike kohaselt:

a)

lubatud püügitegevus peab vastama artikli 8 lõike 1 punktis h, artikli 9 lõike 3 punktis 2 ja artiklis 23 sätestatud nõuetele;

b)

lubatud püügitegevust reguleeritakse nii, et III lisas mainitud liikide püük oleks minimaalne.

Siiski ei kohaldata artikli 9 lõike 3 punkti 1.

Kui käesoleva lõike kohaselt tegutsev kalalaev arvatakse riiklikest vahenditest rahastatava laevastiku koosseisust välja, tühistatakse selleks püügitegevuseks antud püügiluba ning uuesti kõnealust luba ei väljastata.

Asjaomased liikmesriigid kehtestavad seirekava ja annavad komisjonile aru käesoleva määruse jõustumisest iga kolme aasta järel veetavate põhjavõrkude tegevusest mõjutatud Posidonia oceanica mererohuga kaetud ala seisundi kohta. Esimene aruanne saadetakse komisjonile enne 31. juulit 2009.

6.   Liikmesriigid võtavad asjakohaseid meetmeid tagamaks teaduslike andmete kogumine, et määratleda ja kaardistada käesoleva artikli kohaselt kaitstavaid elupaikasid.

III PEATÜKK

KALAPÜÜGI KAITSEALAD

Artikkel 5

Kalapüügi kaitsealade määramisest teavitamise kord

Liikmesriigid teavitavad komisjoni esimest korda enne 31. detsembrit 2007 kalapüügi kaitsealade määramisest ning nimetatud aladel rakendatavatest võimalikest majandamismeetmetest nii nende jurisdiktsiooni alla kuuluvates kui ka välja jäävates vetes, kus on vaja võtta erimeetmeid noorkalade elualade, kudemiskohtade või mereökosüsteemide kaitsmiseks kalapüügi kahjulike mõjude eest.

Artikkel 6

Ühenduse kalapüügi kaitsealad

1.   Käesoleva määruse artikli 5 kohaselt esitatud teabe ja muu teabe alusel, mis on oluline sama eesmärki silmas pidades, määrab nõukogu kahe aasta jooksul käesoleva määruse vastuvõtmisest kalapüügi kaitsealad, mis asuvad väljaspool liikmesriikide territoriaalmeresid, sealhulgas sellistel aladel keelatud või lubatud püügitegevuse liigid.

2.   Nõukogu võib seejärel uute asjakohaste teadusandmete põhjal määrata muud kalapüügi kaitsealad või muuta nende alade suhtes kehtestatud piirjooni ja majandamiseeskirju.

3.   Liikmesriigid ja komisjon võtavad vajalikud meetmed tagamaks teadusandmete piisav kogumine, et teaduslikult määratleda ja kaardistada käesoleva artikli kohaselt kaitsmisele kuuluvad alad.

Artikkel 7

Riigisisesed kalapüügi kaitsealad

1.   Liikmesriigid määravad kahe aasta jooksul alates käesoleva määruse vastuvõtmisest ja selle artiklis 5 esitatud teabe alusel ja käesoleva määruse jõustumise ajaks juba rajatud kalapüügi kaitsealadega seoses kindlaks oma territoriaalvetes kalapüügi kaitsealad, kus püügitegevuse võib keelata või seda piirata, et kaitsta ja majandada vee-elusressursse või säilitada või parandada mereökosüsteemide kaitsestaatust. Asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused määravad kindlaks sellistes kaitsealades lubatud püügivahendid ja samuti asjakohased tehnilised eeskirjad, mis ei tohi olla ühenduse õigusaktidest vähem ranged.

2.   Liikmesriigid võivad seejärel uute asjakohaste teadusandmete põhjal määrata muud kalapüügi kaitsealad või muuta lõike 1 alusel kehtestatud piirjooni ja majandamiseeskirju. Liikmesriigid ja komisjon võtavad vajalikud meetmed tagamaks teadusandmete piisav kogumine, et teaduslikult määratleda ja kaardistada käesoleva artikli kohaselt kaitsmisele kuuluvad alad.

3.   Komisjoni teavitatakse lõigetes 1 ja 2 nimetatud meetmetest. Lõigete 1 ja 2 sätete kohaldamisel teavitavad liikmesriigid komisjoni erimeetmete võtmise nõude aluseks olevatest teaduslikest, tehnilistest ja juriidilistest põhjustest.

4.   Kui liikmesriigi territoriaalvetes kavandatud kaitseala võib mõjutada mõne teise liikmesriigi laevu, määratakse kaitseala alles pärast komisjoni, liikmesriigi ja asjaomase piirkondliku nõuandekomisjoniga konsulteerimist määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 8 lõigetes 3–6 sätestatud korras.

5.   Kui komisjon leiab, et vastavalt lõikele 3 teada antud kalanduse majandamismeetmed ei ole piisavad ressursside ja keskkonna kõrgetasemelise kaitse tagamiseks, võib ta pärast liikmesriigiga konsulteerimist paluda liikmesriigil meedet muuta või teha ettepaneku, et nõukogu määrab kaitseala või võtab asjaomaste vete suhtes vastu kalanduse majandamismeetmed.

IV PEATÜKK

PÜÜGIVAHENDITEGA SEOTUD PIIRANGUD

Artikkel 8

Keelatud püügivahendid ja -tegevused

1.   Kalapüügiks ei tohi kasutada ega pardal hoida:

a)

mürgiseid, uimastavaid või söövitavaid aineid;

b)

elektrišokiseadmeid;

c)

lõhkematerjale;

d)

aineid, mis võivad segamisel plahvatada;

e)

veetavaid seadmeid punakorallide või muude korallide või korallisarnaste organismide korjamiseks;

f)

suruõhuhaamreid või muid löökriistu eelkõige rahnude vahel asuvate kahepoolmeliste karploomade kogumiseks;

g)

traalpüünised ja teisi samalaadseid püüniseid eelkõige punakorallide või muude korallide või korallisarnaste organismide korjamiseks;

h)

põhjatraalidel väiksema kui 40 mm võrgusilma suurusega võrgutükke.

2.   Põhja kinnitatud võrke ei tohi kasutada järgmiste liikide püüdmiseks: pikkuim-tuun (Thunnus alalunga), harilik tuun (Thunnus thynnus), mõõkkala (Xiphias gladius), merilatikas (Brama brama), hailaadsed (Hexanchus griseus; Cetorhinus maximus; Alopiidae; Carcharhinidae; Sphyrnidae; Isuridae ja Lamnidae).

Erandina võib pardal hoida või lossida esimeses lõigus nimetatud hailaadsete kuni kolme isendi juhuslikku kaaspüüki tingimusel, et tegemist ei ole ühenduse õiguse kohaste kaitsealuste liikidega.

3.   Keelatud on püüda, pardal hoida, ümber laadida, lossida, säilitada, müüa, esitleda ja müügiks pakkuda harilikku datellkarpi (Lithophaga litophaga) ja sõmerjat oherdkarpi (Pholas dactylus).

4.   Harpuunpüsside kasutamine koos veealuste hingamisseadmetega või öösel päikeseloojangust päikesetõusuni on keelatud.

5.   Keelatud on püüda, pardal hoida, ümber laadida, lossida, säilitada, müüa, esitleda ja müügiks pakkuda viljastatud emaseid languste (Palinuridae spp.) ja viljastatud emaseid homaare (Homarus gammarus). Viljastatud emased langustid ja viljastatud emased homaarid tuleb viivitamatult pärast juhuslikku püüdmist merre tagasi lasta või kasutada neid käesoleva määruse artikli 18 või 19 kohaselt sätestatud majandamiskavade raames otseseks taasasustamiseks või ümberasustamiseks.

Artikkel 9

Võrgusilma alammõõdud

1.   Veetava võrgu, haardnooda või nakkevõrgu kasutamine püügil ja pardal hoidmine on keelatud, kui väikseima silmaga võrgu osa silma suurus ei ole vastavuses käesoleva artikli lõigetes 3–6 sätestatuga.

2.   Võrgusilma suurus määratakse komisjoni määruses (EÜ) nr 129/2003 (9) sätestatud korras.

3.   Veetavate võrkude, välja arvatud lõikes 4 osutatud võrkude võrgusilma alammõõt:

1)

kuni 30. juunini 2008: 40 mm;

2)

1. juulist 2008 asendatakse punktis 1 osutatud võrk ruudukujuliste silmadega võrguga, mille noodapära silmasuurus on 40 mm, või laevaomaniku nõuetekohaselt põhjendatud taotluse korral 50 mm rombikujuliste silmadega võrguga.

Eelmise lõiguga seoses lubatakse kalalaevadel kasutada ja hoida pardal nimetatud kahest tüübist üksnes ühte tüüpi võrku;

3)

komisjon esitab 30. juuniks 2012 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva lõike rakendamise kohta; komisjon teeb vajaduse korral nimetatud aruande ja liikmesriikidelt enne 31. detsembrit 2011 saadud teabe alusel ettepaneku kohandusteks.

4.   Sardiini- ja anšoovisepüügiks kasutatava traalnooda võrgusilma väikseimaks suuruseks on 20 mm, kui nimetatud liigid moodustavad pärast sortimist vähemalt 80 % saagi eluskaalust.

5.   Haardnootade võrgusilma alammõõt on 14 mm.

6.

a)

Põhja kinnitatud nakkevõrkude võrgusilma suurus ei tohi olla väiksem kui 16 mm.

b)

Besuugopüügiks kasutatava põhja kinnitatud nakkevõrgu võrgusilma väikseim suurus on 100 mm, kui nimetatud liik moodustab vähemalt 20 % saagi eluskaalust.

7.   Liikmesriik võib lubada erandi lõigetes 3, 4 ja 5 kehtestatud sätetest paadi- ja kaldanootade puhul, mis on hõlmatud artiklis 19 osutatud majandamiskavaga, ja tingimusel, et asjaomane kalapüük on väga selektiivne, selle mõju merekeskkonnale ei ole märkimisväärne ja ei ole seotud artikli 4 lõike 5 sätetega.

8.   Liikmesriigid esitavad selliste erandite tegemiseks ajakohastatud teaduslikud ja tehnilised põhjendused.

Artikkel 10

Õngekonksu alammõõt

Õngejadasid kasutaval kalalaeval, mis lossib või hoiab pardal besuugot (Pagellus bogaraveo) koguses, mis on pärast sortimist rohkem kui 20 % saagi eluskaalust, on keelatud kasutada või hoida pardal õngejadasid, mille konksude üldpikkus on alla 3,95 cm ja laius alla 1,65 cm.

Artikkel 11

Traalnootade kinnitus ja taglastamine

1.   Võrgusilmi ei tohi ummistada või nende suurust muul viisil oluliselt vähendada üheski võrgu osas, välja arvatud komisjoni määruses (EMÜ) nr 3440/84 (10) lubatud või käesoleva määruse I lisa a osas nimetatud vahendeid kasutades.

2.   Traalnootade taglastus peab vastama käesoleva määruse I lisa b osas sätestatud tehnilisele kirjeldusele.

Artikkel 12

Püügivahendite mõõtmed

Keelatud on pardal hoida või merel kasutada püügivahendeid, mille mõõtmed ei vasta II lisas täpsustatud mõõtmetele.

Artikkel 13

Püügivahendite kasutamise väikseimad kaugused ja -sügavused

1.   Veetavate püügivahendite kasutamine on keelatud rannikust kuni 3 meremiili kaugusel või kuni 50 m kaugusel samasügavusjoonest, kui kõnealune sügavus saavutatakse rannikule lähemal.

Erandina esimesest punktist lubatakse kasutada tragisid kuni 3 meremiili kaugusel kaldast olenemata sügavusest, eeldusel et püütud karploomade arv on kuni 10 % saagi eluskaalust.

2.   Traalnootade kasutamine on keelatud kaldast kuni 1,5 meremiili kaugusel. Paaditragide ja hüdrauliliste tragide kasutamine on keelatud kaldast kuni 0,3 meremiili kaugusel.

3.   Seinnootade kasutamine on keelatud kaldast kuni 300 meetri kaugusel või kuni 50 meetri kaugusel samasügavusjoonest, kui kõnealune sügavus saavutatakse kaldale lähemal.

Seinnoota ei kasutata vetes, mille sügavus on kuni 70 % seinnooda enda üldkõrgusest vastavalt käesoleva määruse II lisas nimetatud mõõtmisele.

4.   Tragide kasutamine käsnade püügiks on keelatud kuni 50 m kaugusel samasügavusjoonest ja kuni 0,5 meremiili kaugusel rannikust.

5.   Komisjon lubab kooskõlas määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 2 sätestatud korraga liikmesriigi taotlusel teha erandi lõigetest 1, 2 ja 3, tingimusel et erandi tegemist õigustavad teatud geograafilised piirangud, nagu rannalavade piiratud arv liikmesriigi rannikul või nende traalitavate püügialade piiratud ulatus, kus püügi mõju merekeskkonnale ei ole märkimisväärne ja mis mõjutab piiratud arvul laevu, ning eeldusel, et kõnealust püüki ei saa teostada teiste vahenditega ning et selle suhtes kohaldatakse artiklis 18 ja artiklis 19 nimetatud majandamiskava. Liikmesriigid esitavad selliste erandite tegemiseks ajakohastatud teaduslikud ja tehnilised põhjendused.

6.   Erandina lõikest 2 võib traalnootasid ajutiselt kuni 31. detsembrini 2007 kasutada rannikule lähemal kui 1,5 meremiili juhul, kui sügavus on alla 50 meetri sügavusjoone.

7.   Erandina lõikest 3 võib seinnootasid ajutiselt kuni 31. detsembrini 2007 kasutada rannikule lähemal kui 300 meetrit või alla 50 meetri sügavusjoone, kuid mitte alla 30 meetri sügavusjoone. Seinnoota võib ajutiselt kuni 31. detsembrini 2007 kasutada vetes, mille sügavus on kuni 70 % seinnooda enda üldkõrgusest vastavalt käesoleva määruse II lisas nimetatud mõõtmisele.

8.   Erandina lõikest 2 võib nii paaditragisid kui hüdraulilisi tragisid ajutiselt kuni 31. detsembrini 2007 kasutada rannikule lähemal kui 0,3 meremiili.

9.   Lõikes 5 nimetatud erandit kohaldatakse üksnes liikmesriigis juba lubatud püügitegevuste suhtes ja nende laevade suhtes, mis on püügiregistris olnud kauem kui viis aastat; erandiga ei lubata kehtestatud püügikoormuse suurendamist tulevikus.

Püügiloaga laevade nimekiri ja nende omaduste loetelu edastatakse komisjonile enne 30. aprilli 2007; samas tuuakse võrdlused sama laevastiku omadustega seisuga 1. jaanuar 2000.

Lisaks sellele:

a)

lubatud püügitegevus peab vastama artiklis 4, artikli 8 lõike 1 punktis h, artikli 9 lõike 3 punktis 2 ja artiklis 23 sätestatud nõuetele;

b)

ei häiri see püügitegevus nende laevade tegevust, mis kasutavad muid püügivahendeid kui traalid, noodad või teised samalaadsed veetavad võrgud;

c)

reguleeritakse seda püügitegevust nii, et III lisas mainitud liikide, v.a kahepoolmeliste karploomade püük oleks minimaalne;

d)

ei kehti selleks püügitegevuseks antud luba peajalgsete suhtes.

Asjaomased liikmesriigid loovad seirekava ja annavad komisjonile aru iga kolme aasta järel alates käesoleva määruse jõustumisest. Esimene aruanne saadetakse komisjonile enne 31. juulit 2009. Neid aruandeid silmas pidades võib komisjon võtta meetmeid kooskõlas käesoleva määruse artikliga 18 või artikli 19 lõikega 9.

10.   Erandeid lõigetest 1 ja 2 lubatakse sellise püügi puhul, millele kehtib käesoleva määruse artikli 4 lõike 5 alusel tehtav erand ning määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 2 sätestatud korras.

11.   Erandina lõikest 2 on traalnootade kasutamine kaldast 0,7 ja 1,5 meremiili vahelisel kaugusel lubatud järgmistel tingimustel:

meresügavus ei ole väiksem 50 meetri samasügavusjoonest,

teatud geograafilised piirangud, nagu rannalavade piiratud arv liikmesriigi rannikul või nende traalitavate püügialade piiratud ulatus,

püügi mõju merekeskkonnale ei ole märkimisväärne,

kui traalnootade kasutamine toimub kooskõlas lõike 9 kolmanda lõigu punktidega a ja b,

traalnootade kasutamisega ei kaasne liikmesriikide lubatud püügikoormuse suurenemist.

Liikmesriik teavitab komisjoni 30. septembriks 2007 kõnealuse erandi kohaldamise viisidest. Kõnealune teavitamine hõlmab laevade loetelu, mille suhtes erandite tegemine on lubatud, ning vööndite loetelu, määratledes geograafilised koordinaadid nii maal kui merel.

Asjaomased liikmesriigid teostavad nimetatud vööndites püügi järelevalvet ning tagavad teadushinnangu. Teadushinnangu tulemused edastatakse komisjonile käesoleva määruse jõustumisest iga kolme aasta järel. Esimene aruanne saadetakse komisjonile 31. juuliks 2009.

Kui komisjon liikmesriikide-poolse teise ja kolmanda lõigu kohase teavitamise või uue teadusliku nõuande põhjal leiab, et vajalikud tingimused erandi lubamiseks ei ole täidetud, võib ta pärast asjaomase liikmesriigiga konsulteerimist paluda liikmesriigil erandi tegemist muuta või teha ettepaneku, et nõukogu määraks varude ja keskkonna kaitseks asjakohased meetmed.

Artikkel 14

Ajutised erandid seoses võrgusilma alammõõdu ning püügivahendite kasutamise väikseimate kaugustega kaldast

1.   Kõiki artikli 9 lõigetes 3, 4 ja 5 osutatud püügivahendeid, mille võrgusilma alammõõt on väiksem kui nimetatud lõigetes sätestatud ning mille kasutamine on lubatud vastavalt 1. jaanuaril 1994. aastal jõus olnud siseriiklike õigusaktidega, võib kasutada kuni 31. maini 2010 ka juhul, kui need ei vasta artikli 13 lõikes 9 sätestatud nõuetele.

2.   Kõiki artikli 13 lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud püügivahendeid, mida kasutatakse kaldale lähemal, kui nimetatud lõigetes on sätestatud, ning mille kasutamine on lubatud vastavalt 1. jaanuaril 1994. aastal jõus olnud siseriiklike õigusaktidega, võib kasutada kuni 31. maini 2010 ka juhul, kui need ei vasta artikli 13 lõikes 9 sätestatud nõuetele.

3.   Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse, välja arvatud juhul, kui nõukogu ei otsusta komisjoni ettepanekul ja teaduslikke tõendeid arvesse võttes kvalifitseeritud häälteenamusega teisiti.

V PEATÜKK

MEREORGANISMIDE ALAMMÕÕDUD

Artikkel 15

Mereorganismide alammõõdud

1.   Mereorganisme, mis on väiksemad III lisas määratletud alammõõdust (edaspidi “alamõõdulised mereorganismid”), ei tohi püüda, pardal hoida, ümber laadida, lossida, üle anda, säilitada, müüa, esitleda ega müügiks pakkuda.

2.   Mereorganismide suurust mõõdetakse vastavalt IV lisale. Kui on lubatud kasutada mitut mõõtmismeetodit, loetakse mereorganismid nõuetekohasele suurusele vastavaks, kui vähemalt üks mõõtmistulemustest on vastavast alammõõdust suurem või sellega võrdne.

3.   Lõiget 1 ei kohaldata inimtoiduks lossitud sardiinimaimude suhtes, kui need on püütud paadi- või kaldanootadega ja nende püük on lubatud artiklis 19 nimetatud majandamiskavas kehtestatud siseriiklike sätetega, tingimusel et asjaomased sardiinivarud on ohututes bioloogilistes piirides.

Artikkel 16

Otsene taasasustamine ja ümberasustamine

1.   Erandina artiklist 15 võib püüda, pardal hoida, ümber laadida, lossida, üle anda, säilitada, müüa, esitleda ja müügiks pakkuda alamõõdulisi elus mereorganisme nende otsese taasasustamise või ümberasustamise eesmärgil selle liikmesriigi loal või volitusel, kus neid toiminguid tehakse.

2.   Liikmesriigid tagavad, et alamõõduliste mereorganismide püük lõikes 1 nimetatud otstarbel toimub kooskõlas asjaomaste liikide suhtes kohaldatavate ühenduse majandamismeetmetega.

3.   Lõikes 1 määratletud otstarbel püütud mereorganismid lastakse tagasi merre või neid kasutatakse ulatuslikult akvakultuuris. Kui sellised mereorganismid seejärel uuesti kinni püütakse, võib neid müüa, säilitada, esitleda või pakkuda müügiks tingimusel, et nad vastavad artiklis 15 määratletud nõuetele.

4.   Mitte-indigeensete liikide sissetoomine, ümberasustamine ja otsene taasasustamine on keelatud, välja arvatud juhul, kui seda tehakse nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ artikli 22 lõike b kohaselt.

VI PEATÜKK

MITTEKAUBANDUSLIK KALAPÜÜK

Artikkel 17

Harrastuskalapüük

1.   Harrastuskalapüügil on keelatud kasutada veetavaid võrke, haardnootasid, seinnootasid, paaditragisid, mehhaniseeritud tragisid, nakkevõrke, abaraid ja põhja kinnitatud kombineeritud võrke. Harrastuskalapüügil on samuti keelatud siirdekalade püüdmine õngejadadega.

2.   Liikmesriigid tagavad harrastuskalapüügi kooskõla käesoleva määruse eesmärkide ja eeskirjadega.

3.   Liikmesriigid tagavad, et harrastuskalapüügil püütud mereorganisme ei turustata. Erandina võib siiski lubada kalapüügivõistlustel püütud saagi turustamist tingimusel, et müügist saadud tulu kasutatakse heategevuseks.

4.   Liikmesriigid peavad võtma meetmeid harrastuskalapüügil püütud saagi registreerimiseks ja püügiandmete eraldi kogumise tagamiseks nõukogu määruse (EÜ) nr 973/2001 (11) I lisas loetletud ja Vahemeres esinevate siirdekalade kohta.

5.   Liikmesriigid reguleerivad eelkõige veealust kalapüüki harpuunidega, et täita artikli 8 lõikes 4 sätestatud nõudeid.

6.   Liikmesriigid teatavad komisjonile vastavalt käesolevale artiklile vastu võetud meetmetest.

VII PEATÜKK

MAJANDAMISKAVAD

Artikkel 18

Majandamiskavad ühenduse tasandil

1.   Nõukogu võib võtta vastu Vahemere konkreetse kalapüügi majandamiskavad, eelkõige alade suhtes, mis jäävad tervenisti või osaliselt liikmesriikide territoriaalvetest väljapoole. Need kavad võivad eelkõige sisaldada:

a)

püügikoormuse majandamismeetmeid;

b)

konkreetseid tehnilisi meetmeid, sealhulgas vajaduse korral käesoleva määruse eeskirjadest tehtavaid ajutisi erandeid, kui sellised erandid on kalapüügiks vajalikud ja tingimusel, et majandamiskavaga on tagatud asjaomaste ressursside säästev kasutamine;

c)

laevaseiresüsteemide või teiste samalaadsete süsteemide kohustusliku kasutamise laiendamist 10–15 m kogupikkusega laevadele;

d)

ajutisi või alalisi piiranguid vööndite suhtes, mis on reserveeritud teatud püügivahenditele või majandamiskava raames kohustusi võtnud laevadele.

Majandamiskavades sätestatakse vastavalt määrusele (EÜ) nr 1627/94 (12) kalapüügilubade väljastamise kord.

Olenemata määruse (EÜ) nr 1627/94 artikli 1 lõike 2 sätetest, võib laevadelt kogupikkusega alla 10 m nõuda püügiloa olemasolu.

2.   Liikmesriigid ja/või Vahemere piirkondlik nõuandekomisjon võivad esitada komisjonile ettepanekuid seoses majandamiskavade koostamisega. Komisjon vastab sellistele taotlustele kolme kuu jooksul alates nende kättesaamisest.

3.   Liikmesriigid ja komisjon tagavad majandamiskavade piisava teadusliku seire. Eelkõige vaadatakse igal aastal läbi lühikese elueaga liikide püügi teatud majandamismeetmed, et võtta arvesse võimalikke muudatusi varude uuenemises.

Artikkel 19

Majandamiskavad teatava kalapüügi jaoks territoriaalvetes

1.   Liikmesriigid võtavad 31. detsembriks 2007 vastu nende territoriaalvetes traalnootade, seinnootade, kaldanootade, haardnootade ja tragidega teostatava püügi majandamiskavad. Nende majandamiskavade suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 6 lõiget 2, lõiget 3 ja lõike 4 esimest lõiku.

2.   Liikmesriigid võivad seejärel uute asjakohaste teadusandmete alusel määrata kindlaks muud majandamiskavad.

3.   Liikmesriigid tagavad majandamiskavade piisava teadusliku seire. Eelkõige vaadatakse igal aastal läbi lühikese elueaga liikide püügi teatud majandamismeetmed, et võtta arvesse võimalikke muudatusi varude uuenemises.

4.   Majandamiskavad võivad sisaldada meetmeid, mis lähevad käesoleva määruse sätetest kaugemale, kui nende eesmärgiks on:

a)

suurendada püügivahendite selektiivsust;

b)

vähendada vette tagasilaskmist;

c)

piirata püügikoormust.

5.   Majandamiskavades sisalduvad meetmed peavad olema proportsionaalsed eesmärkide ja eeldatavate tähtaegadega ja olema seotud järgmiste teemadega:

a)

varu või varude kaitsestaatus;

b)

varu või varude bioloogilised omadused;

c)

asjaomaste varude püügi omadused;

d)

meetmete majanduslik mõju asjaomasele kalapüügile.

6.   Majandamiskavades sätestatakse vastavalt määrusele (EÜ) nr 1627/94 kalapüügilubade väljastamise kord.

Olenemata määruse (EÜ) nr 1627/94 artikli 1 lõike 2 sätetest, võib laevadelt kogupikkusega alla 10 m nõuda püügiloa olemasolu.

7.   Lõikes 1 osutatud majandamiskavadest teatatakse 30. septembriks 2007 komisjonile, et komisjon saaks enne kava vastuvõtmist esitada omapoolsed märkused. Lõikes 2 osutatud majandamiskavadest teatatakse komisjonile kuus kuud enne eeldatavat jõustumiskuupäeva. Komisjon edastab need kavad teistele liikmesriikidele.

8.   Kui majandamiskava võib mõjutada teise liikmesriigi laevu, võetakse kava vastu alles pärast komisjoni, liikmesriigi ja asjaomase piirkondliku nõuandekomisjoniga konsulteerimist määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 8 lõigetes 3–6 sätestatud korras.

9.   Kui komisjon leiab lõikes 7 osutatud teatamise või uute teadusalaste nõuannete alusel, et kas lõike 1 või lõike 2 alusel vastu võetud majandamiskava ei ole piisav ressursside ja keskkonna kõrgetasemelise kaitse tagamiseks, võib ta pärast liikmesriigiga konsulteerimist paluda liikmesriigil kava muuta või teha nõukogule ettepaneku ressursside ja keskkonna kaitse asjakohaste meetmete kohta.

VIII PEATÜKK

KONTROLLIMEETMED

Artikkel 20

Sihtliikide püük

1.   Artikli 9 lõigetes 4 ja 6, artiklis 10 ja artikli 13 lõikes 1 osutatud protsendimäärad arvutatakse suhtarvudena kõigi pardal olevate vee-elusorganismide eluskaalust pärast sortimist või lossimisel. Protsendimäära võib arvutada ühe või mitme valikproovi põhjal.

2.   Kalalaevade puhul, millest osa vee-elusorganisme on ümber laaditud, võetakse lõikes 1 osutatud protsendimäärade arvutamisel neid ümberlaaditud koguseid arvesse.

Artikkel 21

Ümberlaadimine

Ainult kalalaevade kaptenid, kes täidavad püügipäevikut vastavalt määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklile 6, võivad vee-elusorganisme ümber laadida teistele laevadele või võtta vastu selliseid organisme teistelt laevadelt.

Artikkel 22

Määratud sadamad

1.   Põhjatraalide, pelaagiliste traalide, seinnootade, triivõngejadade, paaditragide ja hüdrauliliste tragidega püütud saaki võib lossida ja esmakordselt turustada ainult liikmesriikide määratud sadamates.

2.   Liikmesriigid esitavad määratud sadamate nimekirja komisjonile 30. aprilliks 2007. Komisjon saadab need loetelud teistele liikmesriikidele.

Artikkel 23

Püügi seire

Määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 6 lõike 2 teine lause asendatakse järgmisega:

“Vahemerel toimuva kalapüügi puhul tuleb püügipäevikusse kanda iga pardale jäetud 15 kg ületav kogus ükskõik millise kooskõlas lõikega 8 vastu võetud nimekirjas esitatud liigi eluskaalu ekvivalenti.

Siirdekalade ja väikeste pelaagiliste liikide puhul tuleb püügipäevikusse kanda iga kogus, mis ületab 50 kg eluskaalu ekvivalendi.”

Artikkel 24

GFCMi lepinguga hõlmatud piirkonnas püügiluba omavate laevade register

1.   Enne 1. juunit 2007 saadab iga liikmesriik komisjonile tavapärase andmeedastussüsteemi abil loetelu tema lipu all sõitvate ja tema territooriumil registreeritud üle 15meetrise üldpikkusega laevade kohta, millel liikmesriik lubab kalastada GFCMi tsoonis, väljastades talle selleks püügiloa.

2.   Lõikes 1 osutatud nimekiri sisaldab järgmist teavet:

a)

laeva ühenduse laevastikuregistri number ning pardatähised, nagu on määratletud komisjoni määruse (EÜ) nr 26/2004 (13) I lisas;

b)

püügiks ja/või ümberlaadimiseks lubatud ajavahemik;

c)

kasutatavad püügivahendid.

3.   Komisjon saadab enne 1. juulit 2007 loetelu GFCMi sekretariaadile, et kanda need laevad GFCMi registrisse, mis hõlmab üle 15 meetri pikkuseid laevu, millel on lubatud kalastada GFCMi lepingualal (edaspidi “GFCMi register”).

4.   Sama korda järgides teavitatakse lõikes 1 osutatud nimekirja tehtavatest muudatustest komisjoni, kes need edastab GFCMi täitevsekretariaadile vähemalt kümme tööpäeva enne, kui laev alustab GFCMi piirkonnas püügitegevust.

5.   Rohkem kui 15 m kogupikkusega ühenduse kalalaevad, mida ei lisata lõikes 1 osutatud nimekirja, ei tohi GFCMi piirkonnas püüda, hoida pardal, ümber laadida ega lossida ühtegi kala- ega karploomaliiki.

6.   Liikmesriik võtab vajalikud meetmed, et tagada järgmist:

a)

vaid laevadel, mis sõidavad nende lipu all ja on sisestatud lõikes 1 osutatud nimekirja ning hoiavad pardal liikmesriigi väljastatud püügiluba, on vastavalt loas toodud tingimustele luba tegeleda püügitegevusega GFCMi piirkonnas;

b)

ühtegi püügiluba ei anta välja laevadele, mis on GFCMi piirkonnas või mujal tegelenud seadusvastase, reguleerimata ja teatamata jäetud püügiga, välja arvatud juhul, kui uued omanikud esitavad piisavad dokumentaalsed tõendid, et eelmistel omanikel ja käitajatel ei ole nende laeva suhtes enam õiguslikku, tululist või rahalist huvi ega kontrolli ja et nende laevad ei osale ega ole seotud seadusvastase, reguleerimata ja teatamata jäetud püügiga;

c)

nende siseriiklikes õigusaktides keelatakse, niivõrd, kui see on võimalik, liikmesriigi lipu all sõitvate ja lõikes 1 osutatud nimekirja kantud laevade omanikel ja käitajatel osaleda GFCMi registrisse kandmata laevadega teostatavas püügitegevuses GDCMi lepingu piirkonnas või olla sellise püügiga seotud;

d)

nende siseriiklikes õigusaktides nõutakse, niivõrd, kui see on võimalik, et liikmesriigi lipu all sõitvate ja lõikes 1 osutatud nimekirja kantud laevade omanikud on lipuliikmesriigi kodanikud või juriidilised isikud;

e)

liikmesriigi laevad järgivad kõiki asjakohaseid GFCMi kaitse- ja majandamismeetmeid.

7.   Liikmesriik võtab vajalikud meetmed, et keelata üle 15-meetrise üldpikkusega laevadel, mis ei ole kantud GFCMi registrisse, kala ja karpide püük GFCMi alal ja GFCMi alalt pärit kala ja karpide pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine.

8.   Liikmesriigid edastavad komisjonile viivitamata teabe, mille alusel võib põhjendatult oletada, et üle 15meetrise üldpikkusega laevad, mis ei ole kantud GFCMi registrisse, püüavad või laadivad ümber kala ja karpe GFCMi alal.

IX PEATÜKK

MEETMED SIIRDEKALADE KOHTA

Artikkel 25

Mõõkkala püük

Nõukogu teeb Vahemere noorte mõõkkalade kaitseks mõeldud tehniliste meetmete kohta otsuse enne 31. detsembrit 2007.

X PEATÜKK

MEETMED MALTAT ÜMBRITSEVATE VETE KOHTA

Artikkel 26

25miiline majandusvöönd ümber Malta

1.   Ühenduse laevade juurdepääsu vetele ja ressurssidele kuni 25 meremiilini ulatuvas vööndis alates lähtejoontest ümber Malta saarte (edaspidi “majandusvöönd”) reguleeritakse järgmiselt:

a)

majandusvööndis võivad kala püüda üksnes alla 12 m kogupikkusega kalalaevad, mis ei kasuta veetavaid püügivahendeid;

b)

nimetatud laevade püügikoormus kokku üldise püügivõimsusena väljendatuna ei tohi ületada aastate 2000–2001 keskmist taset, mis vastab 1 950 laevale üldise mootori võimsusega 83 000 kW ja mahutavusega 4 035 GT.

2.   Erandina lõike 1 punktist a võivad majandusvööndi teatud piirkondades, mis on määratletud käesoleva määruse V lisa a osas, püügiga tegeleda kuni 24 m kogupikkusega traalerid järgmistel tingimustel:

a)

majandusvööndis püügiloa saanud traalerite üldine püügivõimsus ei tohi ületada 4 800 kW ülempiiri;

b)

mis tahes selliste traalerite püügivõimsus, mis võivad püügiga tegeleda madalamal kui 200 m sügavuses, ei tohi ületada 185 kW; 200 m samasügavusjoon tähistatakse katkendjoonega, mille koordinaadid on loetletud käesoleva määruse V lisa b osas;

c)

majandusvööndis püügiga tegelevatel traaleritel peab olema püügiluba vastavalt määruse (EÜ) nr 1627/94 (millega nähakse ette kalapüügilube käsitlevad üldsätted) artiklile 7 ja need peavad olema kantud nimekirja, milles on määruse (EÜ) nr 26/2004 I lisas toodud määratluse kohaselt esitatud nende pardatähis ja ühenduse laevastikuregistri number, mille asjaomased liikmesriigid esitavad igal aastal komisjonile;

d)

punktides a ja b sätestatud võimsuse piirväärtusi tuleb asjakohaste teadusasutuste antud nõuannete alusel korrapäraselt uuesti hinnata seoses võimsuste mõjuga kalavarude kaitsele.

3.   Kui lõike 2 punktis a osutatud üldine püügivõimsus ületab selliste 24 m või lühema kogupikkusega majandusvööndis võrdlusperioodil 2000–2001 (edaspidi “võrdluspüügivõimsus”) tegutsenud traalerite üldise püügivõimsuse, jagab komisjon luba taotlevate liikmesriikide huvisid arvesse võttes ülejäänud püügivõimsuse liikmesriikide vahel vastavalt artiklis 29 sätestatud korrale.

Võrdluspüügivõimsus vastab 3 600 kW-le.

4.   Püügiload lõikes 3 osutatud ülejäänud püügivõimsuse kasutamiseks väljastatakse ainult laevadele, mis on kantud ühenduse laevastikuregistrisse käesoleva artikli kohaldamise kuupäevaks.

5.   Kui lõike 2 punkti c kohaselt majandusvööndis püügiloa saanud traalerite üldine püügivõimsus ületab lõike 2 punktis a sätestatud ülempiiri seetõttu, et ülempiiri on pärast lõike 2 punktis d ette nähtud läbivaatamist langetatud, jagab komisjon püügivõimsuse liikmesriikide vahel järgmisel alusel:

a)

esimesena reastatakse ajavahemikul 2000–2001 vööndis püügiga tegelenud laevade vastav püügivõimsus kilovattides;

b)

teisena reastatakse muul ajal antud vööndis püügiga tegelenud kalalaevade vastav püügivõimsus kilovattides;

c)

teistele laevadele alles jäänud püügivõimsus jagatakse liikmesriikide vahel, võttes arvesse luba taotlenud liikmesriikide huvisid.

6.   Erandina lõike 1 punktist a lubatakse majandusvööndis püügiga tegeleda seinnootasid või õngejadasid kasutavatel laevadel ning artikli 27 kohaselt kuldmakrelli püüdvatel laevadel. Neile antakse vastavalt määruse (EÜ) nr 1627/94 artiklile 7 püügiluba ja need kantakse nimekirja, milles on määruse (EÜ) nr 26/2004 I lisas toodud määratluse kohaselt esitatud nende pardatähis ja ühenduse laevastikuregistrinumber, mille iga liikmesriik esitab komisjonile. Püügikoormust kontrollitakse nii või teisiti, et kaitsta selle vööndi kalanduse jätkusuutlikkust.

7.   Sellise traaleri kapten, millele on lõike 2 kohaselt antud luba majandusvööndis püügiga tegeleda ja millel ei ole VMS-seiresüsteemi, annab igast majandusvööndi sisenemisest või sealt väljumisest teada vööndi ametiasutustele ja rannikuäärse riigi asutustele.

Artikkel 27

Kuldmakrelli püük

1.   Kuldmakrelli (Coryphaena spp.) püük peibutuspüügivahenditega on majandusvööndis keelatud igal aastal ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 5. augustini.

2.   Vööndis ei tohi kuldmakrelli püüda üle 130 laeva.

3.   Malta ametiasutused kehtestavad peibutuspüügivahendeid kasutavatele laevadele marsruudid ja jagavad need ühenduse kalalaevadele hiljemalt iga aasta 30. juuniks. Ühenduse kalalaevadel, mis ei sõida Malta lipu all, ei ole lubatud kasutada peibutuspüügivahendeid marsruudil, mis jääb rannikust 12 miili kaugusele ulatuvasse vööndisse.

Komisjon kehtestab artiklis 29 sätestatud korras peibutuspüügivahendite kasutamiseks ette nähtud marsruutide kehtestamisel ja jagamisel kohaldatavad kriteeriumid.

4.   Laevadele, millel on luba osaleda kuldmakrelli püügil, antakse vastavalt määruse (EÜ) nr 1627/94 artiklile 7 püügiluba ja need kantakse nimekirja, milles on määruse (EÜ) nr 26/2004 I lisas toodud määratluse kohaselt esitatud nende pardatähis ja ühenduse laevastikuregistrinumber, mille asjaomane liikmesriik esitab komisjonile. Olenemata määruse (EÜ) nr 1627/94 artikli 1 lõike 2 sätetest, nõutakse laevadelt kogupikkusega alla 10 m püügiloa olemasolu.

XI PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 28

Otsustamismenetlus

Kui käesoleva määrusega ei ole sätestatud teisiti, teeb nõukogu otsuse asutamislepingu artiklis 37 ette nähtud korras.

Artikkel 29

Rakenduseeskirjad

Käesoleva määruse artiklite 26 ja 27 üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 30

Muudatused

Lisade muudatused võetakse vastu määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 3 osutatud korras.

Artikkel 31

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 1626/94 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning loetakse vastavalt VI lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 32

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. detsember 2006.

Nõukogu nimel

eesistuja

J. KORKEAOJA

I LISA

Traalnootade kinnituse ja taglastuse tehnilised tingimused

Mõisted

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

mitmekordsest niidist võrk – vähemalt kahest niidist koosnev võrk, mille niite on võimalik sõlmede vahel üksteisest eraldada niidi struktuuri kahjustamata;

b)

sõlmedeta võrk – võrk, mille ligikaudu võrdse pikkusega külgedega võrgusilmade nurgad moodustatakse võrgusilma kahe kõrvutise külje niitide põimimisel;

c)

ruudukujuliste silmadega võrk – võrgukonstruktsioon, mille võrgusilmade osa sirgjoonelisi ridasid on võrgu pikiteljega paralleelsed ja osa sellega risti;

d)

traali kere – traalnooda esimese otsa kokkutõmmatud osa;

e)

kael – kokkutõmbamata osa, mis on valmistatud ühest või mitmest võrgutükist ja asub traali kere ja noodapära vahel;

f)

noodapära – traalnooda kõige tagumine osa ühesuuruse võrgusilmaga võrgust, mis on kas silindri- või koonusekujuline ja mille ristlõige moodustab peaaegu sama suure või vastavalt väheneva raadiusega ringi;

g)

balloonitaoline noodapära – ühesuuruse võrgusilmaga ühest või enamast võrgutükist valmistatud noodapära, mille võrgusilmade arv suureneb püünise tagumise osa suunas ja põhjustab võrgu pikitelje suhtes ristsuunaliselt asetseva pikkuse ja noodapära ümbermõõdu suurenemise;

h)

tasku tüüpi noodapära – noodapära, mille vertikaalne kõrgus noodapära tagumise osa suunas väheneb ja mille ristlõiked moodustavad peaaegu sama suure või väheneva peateljega ellipsi. Noodapära kõige tagumine osa on moodustatud kas ühest kokku volditud võrgutükist või võrgu pikitelje suhtes põiki kokku õmmeldud tagumistest ülemisest ja alumisest võrgutükist;

i)

ristsuunaline pikipine – võrgu pikiteljega ristsuunaline välimine või sisemine köis, mis noodapära kõige tagumises osas jookseb kas pikuti mööda ülemise ja alumise võrgutüki ühenduskohta või pikuti mööda kõige tagumise võrgutüki kõverust. See võib olla kas külgmise pikipine pikendus või eraldi köis;

j)

traalnooda rombikujuliste silmadega võrgu ristlõike ümbermõõt-perimeetri arvutamiseks korrutatakse selles ristlõikes olevate võrgusilmade arv väljavenitatud võrgusilma suurusega;

k)

traalnooda ruudukujuliste silmadega võrgu ristlõike ümbermõõt-perimeetri arvutamiseks korrutatakse selles ristlõikes olevate võrgusilmade arv võrgusilma külje pikkusega.

A)   Traalnootade lubatud kinnitused

1.

Olenemata määruse (EMÜ) nr 3440/84 artiklist 8, võib tasku tüüpi noodapära tühjendamisel kasutada sulgemiseks kas võrgu pikitelje suhtes ristsuunaliselt või pikuti asetsevat mehhaanilise tõmblukuna toimivat seadet.

2.

Ristsuunaline tõmblukuna toimiv seade kinnitatakse noodapära tagumistest võrgusilmadest mitte kaugemale kui üks meeter.

B)   Taglastusnõuded

1.

Traalnootade puhul on balloonitaolised noodapärad keelatud. Ühegi noodapära mis tahes suunas mõõdetud ümbermõõdu võrgusilmade arv ei tohi eestpoolt tahapoole kasvada.

2.

Traali kere (kokkutõmmatud osa) kõige tagumise osa või kaela (kokkutõmbamata osa) ümbermõõt ei tohi olla väiksem kui noodapära sensu stricto esiosa ümbermõõt. Eelkõige ruudukujuliste silmadega noodapära puhul peab traali kere kõige tagumise osa ümbermõõt või kael olema kaks kuni neli korda suurem noodapära sensu stricto esiosa ümbermõõdust.

3.

Mis tahes veetavasse võrku võib asetada ruudukujuliste silmadega selektiivaknad, mis asetatakse kaela ette või mis tahes kohta kaela esi- ja noodapära tagumise osa vahel. See ei tohi olla mingil moel ummistatud sisemiste või väliste kinnitustega. Veetav võrk koosneb sõlmedeta võrgust või võrgust, mille sõlmed ei libise, ja asetakse võrku nii, et võrgusilmad on kogu püügi aja täielikult avatud. Ruudukujuliste silmadega selektiivakende edasiste tehniliste näitajate üksikasjalikud eeskirjad võetakse vastu käesoleva määruse artiklis 29 sätestatud korras.

4.

Samamoodi võib käesoleva määruse artiklis 29 osutatud korras lubada traalnootade selektiivsust parandavate muude kui b osa punktis 3 osutatud tehniliste seadmete kasutamist.

5.

Keelatud on pardal hoida või kasutada veetavaid võrke, mille pära koosneb osaliselt või tervikuna võrgumaterjalist, mille võrgusilmad ei ole ruudu- või rombikujulised, välja arvatud juhul, kui see on lubatud käesoleva määruse artiklis 29 osutatud korras.

6.

Lõikeid 4–5 ei kohaldata selliste paadinootade suhtes, mille võrgusilma suurus noodapäras on alla 10 mm.

7.

Muudatusena määruse (EMÜ) nr 3440/84 artikli 6 lõikest 4 ei tohi põhjatraalerite puhul kaitsekoti võrgusilma suurus olla väiksem kui 120 mm, kui noodapära võrgusilm on väiksem kui 60 mm. Seda sätet kohaldatakse ainult Vahemere suhtes ja sellega ei piirata ühenduse muude vete suhtes kohaldatavaid sätteid. Kui noodapära võrgusilma suurus on 60 mm või suurem, kohaldatakse määruse (EMÜ) nr 3440/84 artikli 6 lõiget 4.

8.

Tasku tüüpi noodapäral ei ole rohkem kui üks tühjendamise suue.

9.

Ristsuunalise pikipine pikkus ei tohi olla alla 20 % noodapära ümbermõõdust.

10.

Kaitsekoti ümbermõõt, nagu see on määratletud määruse (EMÜ) nr 3440/84 artiklis 6, ei tohi põhjatraali noodapära ümbermõõdust olla üle 1,3 korra väiksem.

11.

Keelatud on pardal hoida või kasutada veetavaid võrke, mille pära koosneb osaliselt või tervikuna üle 3,0 mm paksusest üheniidilisest võrgumaterjalist.

12.

Keelatud on pardal hoida või kasutada veetavaid võrke, mille noodapära koosneb osaliselt või tervikuna mitmeniidilisest võrgumaterjalist.

13.

Põhjatraalnootade mis tahes osas on keelatud kasutada üle 6 mm jämedusega niidist võrgumaterjali.

II LISA

Püügivahendite omadustele esitatavad nõuded

Mõisted

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

Võrkude pikkus määratakse ujukinööri pikkuse alusel. Põhja- ja triivvõrkude pikkuse võib määrata ka nende raskuse või massi alusel.

2)

Võrkude kõrgus määratakse ujukinööri suhtes täisnurga all olevate märgade venitatud võrgusilmade kõrguste summana (sõlmed kaasa arvatud).

1.   Tragid

Tragide suurim laius on 3 m, välja arvatud käsnloomade püügiks mõeldud tragid.

2.   Haardnoodad (seinnoodad ja ilma kokkuveotrossita noodad)

Võrgutükkide maksimumpikkus on 800 meetrit ja maksimumkõrgus 120 meetrit, välja arvatud tuunipüügiks mõeldud seinnootade puhul.

3.   Põhja kinnitatud võrgud

3.1.

Abarad ja põhja kinnitatud nakkevõrgud

1)

Abarate suurim kõrgus on 4 m.

2)

Põhja kinnitatud nakkevõrgu suurim kõrgus on 10 m.

3)

Keelatud on pardal hoida või vette lasta rohkem kui 6 000 m abaraid või põhja kinnitatud nakkevõrke laeva kohta, võttes arvesse seda, et alates jaanuarist 2008 ei tohi ühe kaluri puhul selliste võrkude pikkus olla üle 4 000 m, millele võib liita 1 000 m teise kaluri ja veel 1 000 m kolmanda kaluri lisandumisel. Kuni 31. detsembrini 2007 ei tohi niisuguste võrkude pikkus ületada 5 000 meetrit ühe või kahe kaluri puhul ning 6 000 meetrit kolmanda kaluri lisandumisel.

4)

Põhja kinnitatud nakkevõrgu monokiu või niidi läbimõõt ei tohi olla üle 0,5 mm.

5)

Erandina lõikest 2 võib lühema kui 500 m pikkuse nakkevõrgu kõrgus olla kuni 30 m. Keelatud on pardal hoida või vette lasta üle 500 m nakkevõrku, kui selle suurim kõrgus on üle 10 m, nagu kehtestatud lõikes 2.

3.2.

Põhja kinnitatud kombineeritud võrgud (abarad ja nakkevõrgud)

1)

Põhja kinnitatud kombineeritud võrkude suurim kõrgus on 10 m.

2)

Ühe laeva kohta on keelatud pardal hoida või vette lasta üle 2 500 m kombineeritud võrku.

3)

Nakkevõrkude monokiu või niidi läbimõõt ei tohi olla üle 0,5 mm.

4)

Erandina lõikest 1 võib 500 m suurima pikkusega põhja kinnitatud kombineeritud võrkude suurim kõrgus olla 30 m. Keelatud on pardal hoida või vette lasta üle 500 m põhja kinnitatud kombineeritud võrku, kui selle suurim kõrgus on üle 10 m, nagu kehtestatud lõikes 1.

4.   Põhjaõngejada

1)

Keelatud on pardal hoida või vette lasta üle 1 000 õngekonksu iga pardal viibiva inimese kohta, arvestades üldist piirkogust 5 000 õngekonksu laeva kohta.

2)

Erandina lõikest 1 võib iga pikemaid kui kolmepäevaseid püügiretki tegeva laeva pardal hoida maksimaalselt 7 000 õngekonksu.

5.   Avamere-vähipüügi lõkspüünised

Keelatud on hoida pardal või vette lasta üle 250 lõkspüünise laeva kohta.

6.   Mail (ujuv õngejada)

Keelatud on pardal hoida või vette lasta rohkem kui:

1)

2 000 õngekonksu laeva kohta hariliku tuuni (Thunnus thynnus) püügil kohtades, kus see liik moodustab pärast sortimist vähemalt 70 % saagi eluskaalust;

2)

3 500 õngekonksu laeva kohta hariliku mõõkkala (Xyphias gladius) püügil kohtades, kus see liik moodustab pärast sortimist vähemalt 70 % saagi eluskaalust;

3)

5 000 õngekonksu laeva kohta hariliku pikkuim-tuuni (Thunnus alalunga) püügil kohtades, kus see liik moodustab pärast sortimist vähemalt 70 % saagi eluskaalust;

4)

Erandina lõigetest 1, 2 ja 3 võib iga laeva, mis teeb pikemaid kui kahepäevaseid püügiretki, pardal hoida samal palju varukonkse.

7.   Traalnoodad

Ujukinööri, alumise selise suurimat ulatust ja traalnootade ümbermõõtu või perimeetrit piiravad tehnilised tingimused ning mitme taglasega traalnootade suurim võrkude arv võetakse vastu 2007. aasta oktoobris kooskõlas käesoleva määruse artiklis 30 sätestatud korraga.

III LISA

Mereorganismide alammõõdud

Teaduslik Nimi

Üldnimetus

Alammõõt

1.

Kalad

 

 

Dicentrarchus labrax

kiviahvenad

25 cm

Diplodus annularis

peitelhammasahven

12 cm

Diplodus puntazzo

teravaninaline hammasahven

18 cm

Diplodus sargus

peitelhammasahven

23 cm

Diplodus vulgaris

kaelus-hammasahven

18 cm

Engraulis encrasicolus  (14)

euroopa anšoovis

9 cm

Epinephelus spp.

kivikohad

45 cm

Lithognathus mormyrus

merikogerlane

20 cm

Merluccius merluccius  (16)

euroopa merluus

20 cm

Mullus spp.

vahemere meripoisur

11 cm

Pagellus acarne

besuugo

17 cm

Pagellus bogaraveo

besuugo

33 cm

Pagellus erythrinus

punane besuugo

15 cm

Pagrus pagrus

harilik pagrus

18 cm

Polyprion americanus

ameerika vrakkahven

45 cm

Sardina pilchardus  (15)

sardiin

11 cm

Scomber spp.

jaapani makrell

18 cm

Solea vulgaris

harilik merikeel

20 cm

Sparus aurata

kuld-merikoger

20 cm

Trachurus spp.

stauriidid

15 cm

2.

Koorikloomad

 

 

Homarus gammarus

euroopa homaar

300 mm TL

105 mm CL

Nephrops norvegicus

norra salehomaar

20 mm CL

70 mm TL

Palinuridae

langustlased

90 mm CL

Parapenaeus longirostris

viburhännak

20 mm CL

3.

Kahepoolmelised karploomad

 

 

Pecten jacobeus

kammkarbid

10 cm

Venerupis spp.

kukk-karbid

25 mm

Venus spp.

veenuskarplased

25 mm

TL kogupikkus; CL seljakilbi pikkus;

IV LISA

Mereorganismide suuruse mõõtmine

1.

Kalu mõõdetakse nii, nagu näha joonisel 1, ninamiku tipust kuni sabauime lõpuni.

2.

Norra salehomaari (Nephrops norvegicus) mõõdetakse nii, nagu näidatud joonisel 2:

kas seljakilbi pikkuse järgi keskjoonega paralleelselt rostrumi tipust kuni seljakilbi kaugema serva keskpunktini või

kogupikkuse järgi rostrumi tipust kuni telsoni lõpuni, harjaseid arvestamata.

3.

Homaari (Homarus gammarus) suurust mõõdetakse nii, nagu näidatud joonisel 3:

kas seljakilbi pikkuse järgi keskjoonega paralleelselt rostrumi tipust kuni seljakilbi kaugema serva keskpunktini või

kogupikkuse järgi rostrumi tipust kuni telsoni lõpuni, harjaseid arvestamata.

4.

Langustide (Palinuridae) suurust mõõdetakse nii, nagu näidatud joonisel 4, ehk seljakilbi pikkuse järgi keskjoonega paralleelselt rostrumi tipust kuni seljakilbi kaugema serva keskpunktini.

5.

Kahepoolmelisi karploomi mõõdetakse nii, nagu näidatud joonisel 5, piki karbi pikimat osa.

Joonis 1

Image

Joonis 2

Joonis 3

Image

Image

(Nephropos)

Norra Salehomaar

(Homarus)

Homaar

a)

seljakilbi pikkus

b)

kogupikkus

Joonis 4

Image

Joonis 5

Image

V LISA

25miiline majandustsoon ümber Malta saarte

a)

Malta saarte ümber traalimiseks lubatud piirkonnad: geograafilised koordinaadid

Vöönd A

Vöönd H

A1 – 36,0172oN, 14,1442oE

H1 – 35,6739oN, 14,6742oE

A2 – 36,0289oN, 14,1792oE

H2 – 35,4656oN, 14,8459oE

A3 – 35,9822oN, 14,2742oE

H3 – 35,4272oN, 14,7609oE

A4 – 35,8489oN, 14,3242oE

H4 – 35,5106oN, 14,6325oE

A5 – 35,8106oN, 14,2542oE

H5 – 35,6406oN, 14,6025oE

A6 – 35,9706oN, 14,2459oE

 

Vöönd B

Vöönd I

B1 – 35,7906oN, 14,4409oE

I1 – 36,1489oN, 14,3909oE

B2 – 35,8039oN, 14,4909oE

I2 – 36,2523oN, 14,5092oE

B3 – 35,7939oN, 14,4959oE

I3 – 36,2373oN, 14,5259oE

B4 – 35,7522oN, 14,4242oE

I4 – 36,1372oN, 14,4225oE

B5 – 35,7606oN, 14,4159oE

 

B6 – 35,7706oN, 14,4325oE

 

Vöönd C

Vöönd J

C1 – 35,8406oN, 14,6192oE

J1 – 36,2189oN, 13,9108oE

C2 – 35,8556oN, 14,6692oE

J2 – 36,2689oN, 14,0708oE

C3 – 35,8322oN, 14,6542oE

J3 – 36,2472oN, 14,0708oE

C4 – 35,8022oN, 14,5775oE

J4 – 36,1972oN, 13,9225oE

Vöönd D

Vöönd K

D1 – 36,0422oN, 14,3459oE

K1 – 35,9739oN, 14,0242oE

D2 – 36,0289oN, 14,4625oE

K2 – 36,0022oN, 14,0408oE

D3 – 35,9989oN, 14,4559oE

K3 – 36,0656oN, 13,9692oE

D4 – 36,0289oN, 14,3409oE

K4 – 36,1356oN, 13,8575oE

 

K5 – 36,0456oN, 13,9242oE

Vöönd E

Vöönd L

E1 – 35,9789oN, 14,7159oE

L1 – 35,9856oN, 14,1075oE

E2 – 36,0072oN, 14,8159oE

L2 – 35,9956oN, 14,1158oE

E3 – 35,9389oN, 14,7575oE

L3 – 35,9572oN, 14,0325oE

E4 – 35,8939oN, 14,6075oE

L4 – 35,9622oN, 13,9408oE

E5 – 35,9056oN, 14,5992oE

 

Vöönd F

Vöönd M

F1 – 36,1423oN, 14,6725oE

M1 – 36,4856oN, 14,3292oE

F2 – 36,1439oN, 14,7892oE

M2 – 36,4639oN, 14,4342oE

F3 – 36,0139oN, 14,7892oE

M3 – 36,3606oN, 14,4875oE

F4 – 36,0039oN, 14,6142oE

M4 – 36,3423oN, 14,4242oE

 

M5 – 36,4156oN, 14,4208oE

Vöönd G

Vöönd N

G1 – 36,0706oN, 14,9375oE

N1 – 36,1155oN, 14,1217oE

G2 – 35,9372oN, 15,0000oE

N2 – 36,1079oN, 14,0779oE

G3 – 35,7956oN, 14,9825oE

N3 – 36,0717oN, 14,0264oE

G4 – 35,7156oN, 14,8792oE

N4 – 36,0458oN, 14,0376oE

G5 – 35,8489oN, 14,6825oE

N5 – 36,0516oN, 14,0896oE

 

N6 – 36,0989oN, 14,1355oE

b)

Mõningate marsruutide geograafilised koordinaadid piki 200 m samasügavusjoont 25miilises majandusvööndis

ID

Laiuskraad

Pikkuskraad

1

36,3673oN

14,5540oE

2

36,3159oN

14,5567oE

3

36,2735oN

14,5379oE

4

36,2357oN

14,4785oE

5

36,1699oN

14,4316oE

6

36,1307oN

14,3534oE

7

36,1117oN

14,2127oE

8

36,1003oN

14,1658oE

9

36,0859oN

14,152oE

10

36,0547oN

14,143oE

11

35,9921oN

14,1584oE

12

35,9744oN

14,1815oE

13

35,9608oN

14,2235oE

14

35,9296oN

14,2164oE

15

35,8983oN

14,2328oE

16

35,867oN

14,4929oE

17

35,8358oN

14,2845oE

18

35,8191oN

14,2753oE

19

35,7863oN

14,3534oE

20

35,7542oN

14,4316oE

21

35,7355oN

14,4473oE

22

35,7225oN

14,5098oE

23

35,6951oN

14,5365oE

24

35,6325oN

14,536oE

25

35,57oN

14,5221oE

26

35,5348oN

14,588oE

27

35,5037oN

14,6192oE

28

35,5128oN

14,6349oE

29

35,57oN

14,6717oE

30

35,5975oN

14,647oE

31

35,5903oN

14,6036oE

32

35,6034oN

14,574oE

33

35,6532oN

14,5535oE

34

35,6726oN

14,5723oE

35

35,6668oN

14,5937oE

36

35,6618oN

14,6424oE

37

35,653oN

14,6661oE

38

35,57oN

14,6853oE

39

35,5294oN

14,713oE

40

35,5071oN

14,7443oE

41

35,4878oN

14,7834oE

42

35,4929oN

14,8247oE

43

35,4762oN

14,8246oE

44

36,2077oN

13,947oE

45

36,1954oN

13,96oE

46

36,1773oN

13,947oE

47

36,1848oN

13,9313oE

48

36,1954oN

13,925oE

49

35,4592oN

14,1815oE

50

35,4762oN

14,1895oE

51

35,4755oN

14,2127oE

52

35,4605oN

14,2199oE

53

35,4453oN

14,1971oE

VI LISA

Vastavustabel

Määrus (EÜ) nr 1626/94

Käesolev määrus

Artikli 1 lõige 1

Artikli 1 lõige 1

Artikli 1 lõike 2 esimene lõik

Artikkel 7, artikkel 17 ja artikkel 19

Artikli 1 lõike 2 teine lõik

Artikkel 3

Artikli 2 lõiked 1 ja 2

Artikkel 8

Artikli 2 lõige 3

Artikli 13 lõige 5, artiklid 17 ja 19

Artikli 3 lõike 1 esimene lõik

Artikli 13 lõike 1 esimene lõik ja lõige 5

Artikli 3 lõike 1 teine lõik

Artikli 13 lõige 5, artikli 14 lõiked 2 ja 3 ning artikkel 19

Artikli 3 lõike 1 kolmas lõik (1a)

Artikkel 4, artikli 13 lõige 9, artikli 13 lõige 10 ning artikkel 19

Artikli 3 lõige 2

Artikli 13 lõike 1 teine lõik ja lõige 8 ning artikkel 19

Artikli 3 lõige 3

Artikkel 4, artikli 13 lõige 10 ja artikkel 19

Artikli 3 lõige 4

Artikli 13 lõiked 3 ja 7 ning artikkel 19

Artikkel 4

Artikkel 7

Artikkel 5

Artikkel 12 ja II lisa

Artikli 6 lõike 1 esimene lõik ja artikli 6 lõige 2

Artikli 9 lõiked 1 ja 2

Artikli 6 lõike 1 teine lõik

Artikli 9 lõige 7, artikli 14 lõiked 1 ja 3

Artikli 6 lõige 3

II lisa, mõisted

Artikkel 7

Artikkel 22

Artikli 8 lõiked 1 ja 3

Artikkel 15, III lisa ja IV lisa

Artikkel 8a

Artikkel 26

Artikkel 8b

Artikkel 27

Artikkel 9

Artikli 1 lõige 2

Artikkel 10a

Artikkel 29

Artikkel 11

Artikkel 32

I lisa

Artikkel 3 ja artikkel 4

II lisa

Artikkel 11, I ja II lisa

III lisa

Artikli 9 lõiked 3, 4 ja 5

IV lisa

III lisa

V lisa punkt b

V lisa


(1)  EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.

(2)  EÜT L 179, 23.6.1998, lk 1.

(3)  EÜT L 190, 4.7.1998, lk 34.

(4)  EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

(5)  EÜT L 322, 14.12.1999, lk 1.

(6)  EÜT L 171, 6.7.1994, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 813/2004 (ELT L 185, 24.5.2004, lk 1).

(7)  EÜT L 261, 20.10.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 768/2005 (ELT L 128, 21.5.2005, lk 1).

(8)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).

(9)  EÜT L 22, 25.1.2003, lk 5.

(10)  EÜT L 318, 7.12.1984, lk 23. Määrust on viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 2122/89 (EÜT L 203, 15.7.1989, lk 21).

(11)  EÜT L 137, 19.5.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 831/2004 (ELT L 127, 29.4.2004, lk 33).

(12)  EÜT L 171, 6.7.1994, lk 7.

(13)  ELT L 5, 9.1.2004, lk 25.

(14)  Euroopa anšoovis: liikmesriigid võivad alammõõdu ümber arvestada 110 isendiks kg kohta.

(15)  Sardiin: liikmesriigid võivad alammõõdu ümber arvestada 55 isendiks kg kohta.

(16)  Merluus: siiski on 31. detsembrini 2008 15–20 cm pikkuste merluuside puhul lubatud kõikumine 15 %. Seda kõikumispiiri tuleb järgida nii üksikute laevade puhul merel või lossimiskohas kui ka turgudel esimese müügi puhul pärast lossimist. Seda piiri tuleb samuti järgida iga järgneva äritehingu puhul siseriiklikul ja rahvusvahelisel tasandil.


8.2.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 36/31


Nõukogu 21. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1968/2006 (mis käsitleb ühenduse rahalist toetust Rahvusvahelisele Iirimaa Fondile (2007–2010)) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 409, 30. detsember 2006 )

Määrust (EÜ) nr 1968/2006 tuleb lugeda järgmiselt:

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1968/2006,

21. detsember 2006,

mis käsitleb ühenduse rahalist toetust Rahvusvahelisele Iirimaa Fondile (2007–2010)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 308,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust

ning arvestades järgmist:

(1)

Rahvusvaheline Iirimaa Fond (edaspidi “fond”) loodi 1986. aastal Iirimaa ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi valitsuste vahelise 18. septembri 1986. aasta lepinguga Rahvusvahelise Iirimaa Fondi kohta (edaspidi “leping”), et edendada majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning soodustada natsionalistide ja unionistide vahelisi kontakte, dialoogi ja leppimist kogu Iirimaal, viimaks ellu ühte 15. novembri 1985. aasta Inglise-Iiri lepingus sätestatud eesmärki.

(2)

Tunnistades, et fondi eesmärgid kajastavad ühenduse eesmärke, on ühendus andnud fondile rahalist toetust alates 1989. aastast. Vastavalt nõukogu 24. jaanuari 2005. aasta määrusele (EÜ) nr 177/2005, mis käsitleb ühenduse rahalist toetust Rahvusvahelisele Iirimaa Fondile, (1) kohustuti eraldama aastateks 2005 ja 2006 ühenduse eelarvest 15 miljonit eurot aastas. Nimetatud määrus kaotab kehtivuse 31. detsembril 2006.

(3)

Nõukogu määruse (EÜ) nr 177/2005 artikli 5 alusel läbi viidud hindamine kinnitas vajadust jätkata fondi tegevuse toetamist, tugevdades samas eesmärkide koostoimet ja kooskõlastamist struktuurifondidega, eelkõige Põhja-Iiri ja Iirimaa piirialade rahu ja leppimise eriprogrammiga (edaspidi “programm PEACE”), mis loodi vastavalt nõukogu 21. juuni 1999. aasta määrusele (EÜ) nr 1260/1999, millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta (2).

(4)

Põhja-Iiri rahuprotsess nõuab Euroopa Ühenduse toetuse jätkumist fondile pärast 31. detsembrit 2006. Rahuprotsessi edendamiseks tehtud töö tunnustamiseks on programmile PEACE struktuurifondidest ette nähtud lisatoetus ajavahemikuks 2007–2013 vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 (millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999) II lisa punktile 22.

(5)

15. ja 16. detsembril 2005 Brüsselis toimunud kohtumisel tegi Euroopa Ülemkogu komisjonile ülesandeks võtta vajalikke meetmeid ühenduse toetuse jätkamiseks Rahvusvahelisele Iirimaa Fondile selle tegevuse lõppetapiks, mis kestab aastani 2010.

(6)

Käesoleva määruse peamine eesmärk on rahu ja leppimise toetamine struktuurifondidega hõlmatust laiema meetmete valikuga, mis ulatub kaugemale ühenduse majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse poliitika kohaldamisalast.

(7)

Ühenduse toetust fondile tuleks anda rahaliste toetustena aastatel 2007, 2008, 2009 ja 2010, et see lõppeks samaaegselt programmi PEACE lõppemisega.

(8)

Ühenduse toetuse jaotamisel peaks fond eelistama piiriülese ning kogukondadevahelise iseloomuga projekte, mis täiendavad aastatel 2007–2010 programmi PEACE raames rahastatavaid meetmeid.

(9)

Vastavalt lepingule osalevad kõik fondi rahalised toetajad fondi haldusnõukogu koosolekutel vaatlejatena.

(10)

Äärmiselt tähtis on tagada fondi meetmete ning asutamislepingu artiklis 159 sätestatud ühenduse struktuurifondidest rahastatavate meetmete, eriti programmi PEACE nõuetekohane kooskõlastamine.

(11)

Fondist antavat abi tuleks käsitada tõhusana üksnes juhul, kui see toob kaasa jätkusuutliku majandusliku ja sotsiaalse arengu, ning seda ei kasutata muude riiklike või erasektori kulutuste asendajana.

(12)

Enne 1. juulit 2008 tuleks koostada hinnang, milles vaadatakse läbi fondi sulgemist käsitlevad sätted.

(13)

Käesolevasse määrusesse lisatakse kogu programmi kehtivusajaks ette nähtud rahastamise lähtesumma Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (3) mõistes, ilma et see mõjutaks eelarvepädevate institutsioonide asutamislepingus määratletud volitusi.

(14)

Fondile antava ühenduse toetuse summa peaks aastatel 2007, 2008, 2009 ja 2010 olema 15 miljonit eurot aastas väljendatuna jooksvas väärtuses.

(15)

Fondi tegevuse lõppetapiks (2006–2010) käivitatud strateegia pealkirjaga “Selle ruumi jagamine” (Sharing this Space) keskendub neljale peamisele valdkonnale: leppimise aluste rajamine kõige kõrvaletõrjutumates kogukondades, kontaktide soodustamine jagunenud kogukondades, integreerituma ühiskonna saavutamine ja pärandi jätmine. Fondi ja käesoleva määruse lõppeesmärk on seega kogukondadevahelise leppimise soodustamine.

(16)

Ühenduse toetus aitab tugevdada liikmesriikide ja nende rahvaste vahelist solidaarsust.

(17)

Käesoleva määruse vastuvõtmist peetakse vajalikuks selleks, et saavutada ühenduse eesmärke ühisturu toimimise käigus. Kuna asutamislepinguga ei ole vajalikke volitusi otseselt ette nähtud, tuleks käesolev määrus vastu võtta asutamislepingu artikli 308 alusel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rahvusvahelisele Iirimaa Fondile (edaspidi “fond”) antava ühenduse rahalise toetuse eraldamise lähtesumma aastateks 2007–2010 on 60 miljonit eurot.

Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad iga-aastased eraldised finantsraamistiku piires.

Artikkel 2

Fond kasutab toetust kooskõlas Iirimaa ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi valitsuste vahelise 18. septembri 1986. aasta lepinguga Rahvusvahelise Iirimaa Fondi kohta (edaspidi “leping”).

Toetuse jagamisel eelistab fond piiriüleseid või kogukondadevahelisi projekte, et täiendada struktuurifondidest rahastatavaid meetmeid, eelkõige neid, mida toetatakse Põhja-Iirimaa ja Iirimaa piirialade programmi PEACE raames.

Toetust kasutatakse jätkusuutliku majandusliku ja sotsiaalse arengu saavutamiseks asjaomastes piirkondades. Seda ei kasutata muude avaliku või erasektori kulutuste asendajana.

Artikkel 3

Fondi haldusnõukogu (edaspidi “haldusnõukogu”) koosolekutel esindab ühendust vaatlejana komisjon.

Fond on vaatlejana esindatud programmi PEACE ja vajaduse korral muude struktuurifondide meetmete järelevalvekomitee koosolekutel.

Artikkel 4

Komisjon määrab koostöös fondi haldusnõukoguga kindlaks sobiva viisi fondi ja struktuurifondide asjaomaste toetuste (eelkõige programmi PEACE raames) korraldus- ja rakendusasutuste vahelise kooskõlastamise tagamiseks kõigil tasanditel.

Artikkel 5

Komisjon määrab koostöös fondi haldusnõukoguga kindlaks sobivad avalikustamis- ja teavitamisviisid, et teavitada avalikkust ühenduse toetusest fondi rahastatavatele projektidele.

Artikkel 6

Hiljemalt 30. juuniks 2008 esitab fond komisjonile strateegia fondi tegevuse lõpetamiseks, sealhulgas:

a)

tegevuskava, milles on toodud kavandatavad maksed ja fondi tegevuse lõpetamise kavandatav kuupäev;

b)

kulukohustustest vabastamise menetlus;

c)

kasutamata summade ja saadud intresside käsitlemine fondi tegevuse lõpetamisel.

Hilisemad maksed fondi sõltuvad sellest, kas komisjon kiidab tegevuse lõpetamise strateegia heaks. Kui strateegiat pole 30. juuniks 2008 esitatud, katkestatakse maksed kuni selle esitamiseni.

Artikkel 7

1.   Toetusi haldab komisjon.

Kui lõikest 2 ei tulene teisiti, makstakse iga-aastane toetus osamaksetena järgmiselt:

a)

esimene 40 % suurune ettemakse tehakse pärast seda, kui komisjon on kätte saanud haldusnõukogu esimehe allkirjastatud kohustise, mille kohaselt fond täidab käesoleva määrusega sätestatud tingimusi toetuse andmiseks;

b)

teine 40 % suurune ettemakse tehakse kuus kuud hiljem;

c)

20 % suurune lõppmakse tehakse pärast seda, kui komisjon on kätte saanud ja heaks kiitnud fondi tegevuse aastaaruande ning auditeeritud raamatupidamisaruande kõnealuse aasta kohta.

2.   Enne osamakse tegemist hindab komisjon fondi finantsvajadusi fondi kassajäägi põhjal iga makse jaoks määratud ajal. Kui sellest hinnangust järeldub, et fondi finantsvajadustest lähtuvalt ei ole ühe nimetatud osamakse tegemine põhjendatud, peatatakse asjaomase makse tegemine. Komisjon vaatab selle otsuse fondi esitatud uutele andmetele tuginedes uuesti läbi ja jätkab maksete tegemist niipea, kui peab nende tegemist põhjendatuks.

Artikkel 8

Fondist võib struktuurifondidest rahalist abi saavale või saama hakkavale projektile raha eraldada üksnes juhul, kui summa, mis saadakse nimetatud rahalise abi ja 40 % fondi toetuse liitmisel, ei ületa 75 % projekti abikõlblikest kogukuludest.

Artikkel 9

Komisjonile tuleb esitada lõpparuanne kuus kuud enne artikli 6 esimese lõigu punktis a osutatud strateegias nimetatud lõpetamiskuupäeva või kuus kuud pärast ühenduse viimast makset, sõltuvalt sellest, kumb kirjeldatud kuupäevadest on varasem, ning see peab sisaldama kogu vajalikku teavet, mis võimaldab komisjonil hinnata abi rakendamist ja eesmärkide saavutamist.

Artikkel 10

Viimase aasta toetus makstakse välja pärast artikli 7 lõikes 2 osutatud finantsvajaduste analüüsi ning eeldusel, et fondi tegevuses järgitakse artiklis 6 ette nähtud tegevuse lõpetamise strateegiat.

Artikkel 11

Kulutuste abikõlblikkuse lõppkuupäev on 31. detsember 2013.

Artikkel 12

Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2007.

See kaotab kehtivuse 31. detsembril 2010.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. detsember 2006

Nõukogu nimel

eesistuja

J. KORKEAOJA


(1)  ELT L 30, 3.2.2005, lk 1.

(2)  EÜT L 161, 26.6.1999, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 173/2005 (ELT L 29, 2.2.2005, lk 3) ning see on tunnistatud kehtetuks ja asendatud määrusega (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25) alates 1. jaanuarist 2007.

(3)  ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.


8.2.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 36/34


EL-Bulgaaria assotsiatsiooninõukogu 31. mai 2006. aasta otsuse nr 1/2006 (mis käsitleb Euroopa lepingu protokolliga nr 3 ettenähtud töödeldud põllumajandussaadustega kauplemise korra tõhustamist) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 409, 30. detsember 2006 )

Otsuse 2006/1001/EÜ tekst asendatakse järgmisega:

EL-BULGAARIA ASSOTSIATSIOONINÕUKOGU OTSUS nr 1/2006,

31. mai 2006,

mis käsitleb Euroopa lepingu protokolliga nr 3 ette nähtud töödeldud põllumajandussaadustega kauplemise korra tõhustamist

(2006/1001/EÜ)

ASSOTSIATSIOONINÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa lepingut, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Bulgaaria vahel, (1) eriti selle protokolli nr 3 artikli 1 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Protokoll nr 3, mis on asendatud Euroopa lepingu kaubandusaspekte kohandava protokolliga, (2) sätestab ühenduse ja Bulgaaria vahelise töödeldud põllumajandussaadustega kauplemise korra. Protokolli nr 3 muudeti viimati EÜ-Bulgaaria assotsiatsiooninõukogu otsusega30. juuniks 2008 nr 2/2002 (3).

(2)

Hiljuti peeti läbirääkimisi kauplemise korra uute tõhustamisviiside üle, et hõlbustada majanduslikku lähendamist ühinemiseks valmistumisel ja sätestada soodustused teatavate töödeldud põllumajandussaadustega kauplemise täieliku liberaliseerimisena, tollimaksude või tariifikvootide vähendamisena muude toodete puhul.

(3)

Protokolli nr 3 artikli 1 lõike 2 kohaselt otsustab assotsiatsiooninõukogu protokolli I ja II lisas nimetatud tollimaksude muutmise üle ja tariifikvootide suurendamise või kaotamise üle. Kohaldatavaid tollimakse võib vähendada vastuseks töödeldud põllumajandussaadustega seotud vastastikustest soodustustest tulenevatele vähendamistele.

(4)

Teatavate kaupade impordi suhtes ei tohiks tollimakse kohaldada. Teatavate teiste kaupade jaoks tuleb avada tariifikvoodid; neid kvoote tuleks vähendada nende kaupade koguste võrra, mille suhtes alates 1. oktoobrist 2004 kohaldatakse tariifikvoote, kooskõlas nõukogu 24. septembri 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 1676/2004, millega võetakse vastu teatavate Bulgaariast pärit töödeldud põllumajandussaaduste importi ja teatavate töödeldud põllumajandussaaduste Bulgaariasse eksportimist käsitlevad autonoomsed üleminekumeetmed, (4) ja kooskõlas Bulgaaria ministrite nõukogu 27. septembri 2004. aasta seadlusega nr 262, viimati muudetud 2. novembri 2004. aasta seadlusega 293.

(5)

Töödeldud põllumajandussaadustele ei tuleks anda eksporditoetusi vastavalt komisjoni 30. juuni 2005. aasta määrusele (EÜ) nr 1043/2005, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 3448/93 seoses teatavate asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate põllumajandussaaduste ja -toodete eksporditoetuste andmise süsteemiga ning nende toetussummade kinnitamise kriteeriumidega (5).

(6)

Bulgaariast pärit ja ühendusse eksporditavatele töödeldud põllumajandussaadustele ei tohiks anda eksporditoetusi,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Alates 1. oktoobrist 2004 kohaldatakse I lisas sätestatud tollimakse kõnealuses lisas loetletud Bulgaariast pärit kaupade importimisel ühendusse.

Alates 1. oktoobrist 2004 kohaldatakse II lisas sätestatud tollimakse kõnealuses lisas loetletud ühendusest pärit kaupade importimisel Bulgaariasse.

Artikkel 2

Ühendusest pärit ja Bulgaariasse eksporditavatele töödeldud põllumajandussaadustele, mis ei ole loetletud Euroopa Ühenduse asutamislepingu I lisas, ei anta määruse (EÜ) nr 1043/2005 alusel antavaid eksporditoetusi.

Bulgaariast pärit ja ühendusse eksporditavatele töödeldud põllumajandussaadustele, mis ei ole loetletud asutamislepingu I lisas, ei anta Bulgaarias eksporditoetusi.

Kui eksporditoetuste kaotamise tagajärjel tuleb vastu võtta tehnilised nõuded, otsustab need vajaduse korral komisjon või lähtutakse otsustamisel Bulgaaria õigusaktidest.

Artikkel 3

III ja IV lisas osutatud tariifikvoodid on avatud 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini 2004 ja järgnevate aastate 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini vastavalt neis sätestatud tingimustele.

2004. aasta mahtusid vähendatakse perioodile vastavalt proportsionaalselt veerandini, välja arvatud korraldusest nr 09.5463, nr 09.5487 ja nr 09.5479 tulenevate tariifikvootide puhul.

Määruse (EÜ) nr 1676/2004 alusel avatud ja alates 1. oktoobrist 2004 vabasse ringlusse lastud ja tariifikvootidega reguleeritavad kogused arvestatakse täielikult III lisas sätestatud tariifikvootides ette nähtud koguste hulka.

Komisjoni 8. augusti 2002. aasta määruse (EÜ) nr 1446/2002, millega peatatakse ja avatakse teatavate Bulgaariast pärit töödeldud põllumajandussaaduste Euroopa Ühendusse importimise suhtes kohaldatavad tariifikvoodid, (6) alusel avatud ja 1. jaanuarist kuni 30. detsembrini 2004 vabasse ringlusse lastud ning korraldustest nr 09.5463, nr 09.5487 ja nr 09.5479 tulenevate tariifikvootidega reguleeritavad kogused arvestatakse täielikult III lisas sätestatud vastavates tariifikvootides ette nähtud koguste hulka.

Bulgaarias alates 1. oktoobrist 2004 vabasse ringlusse lastud ja tariifikvootidega reguleeritavad kogused arvestatakse täielikult31. detsembrini 2004 IV lisas sätestatud tariifikvootides ette nähtud koguste hulka.

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmisele järgneva kuu esimesel päeval.

Brüssel, 31. mai 2006

Assotsiatsiooninõukogu nimel

eesistuja

I. KALFIN

I LISA

Bulgaariast pärit kaupade ühendusse importimisel kohaldatavad tollimaksud

CN-kood

Kirjeldus

Tollimaks

1

2

3

4

5

6

 

 

1.10 –

31.12.2004

(%)

1.1 –

31.12.2005

(%)

1.1 –

31.12.2006

(%)

Alates

1.1.2007

(%)

0403

Petipiim, kalgendatud piim ja koor, jogurt, keefir ja muu fermenteeritud või hapendatud piim ja koor (kontsentreeritud või mitte, suhkru- vm magusainelisandiga või ilma, lõhna- ja maitselisandiga või ilma, puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga või ilma):

 

 

 

 

0403 10

jogurt:

 

 

 

 

 

– –

lõhna- ja maitselisandiga või puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga:

 

 

 

 

 

– – –

pulbrina, graanulites või muul tahkel kujul piimarasvasisaldusega:

 

 

 

 

0403 10 51

– – – –

kuni 1,5 massiprotsenti

0 %+ 64,1 EUR/100 kg

0

0

0

0403 10 53

– – – –

üle 1,5 massiprotsenti, kuid mitte üle 27 massiprotsendi

0 %+ 87,9 EUR/100 kg

0

0

0

0403 10 59

– – – –

üle 27 massiprotsendi

0 %+ 113,9 EUR/100 kg

0

0

0

 

– – –

muu, piimarasvasisaldusega massist:

 

 

 

 

0403 10 91

– – – –

kuni 3 massiprotsenti

0 %+ 8,3 EUR/100 kg

0

0

0

0403 10 93

– – – –

üle 3 massiprotsendi, kuid mitte üle 6 massiprotsendi

0 %+ 11,4 EUR/100 kg

0

0

0

0403 10 99

– – – –

üle 6 massiprotsendi

0 %+ 17,9 EUR/100 kg

0

0

0

0403 90

muu:

 

 

 

 

 

– –

lõhna- ja maitselisandiga või puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga:

 

 

 

 

 

– – –

pulbrina, graanulitena või muul tahkel kujul, piimarasvasisaldusega:

 

 

 

 

0403 90 71

– – – –

kuni 1,5 massiprotsenti

0 %+ 64,1 EUR/100 kg

0

0

0

0403 90 73

– – – –

üle 1,5 massiprotsendi, kuid mitte üle 27 massiprotsendi

0 %+ 87,9 EUR/100 kg

0

0

0

0403 90 79

– – – –

üle 27 massiprotsendi

0 %+ 113,9 EUR/100 kg

0

0

0

 

– – –

muu, piimarasvasisaldusega:

 

 

 

 

0403 90 91

– – – –

kuni 3 massiprotsenti

0 %+ 8,3 EUR/100 kg

0

0

0

0403 90 93

– – – –

üle 3 massiprotsendi, kuid mitte üle 6 massiprotsendi

0 %+ 11,4 EUR/100 kg

0

0

0

0403 90 99

– – – –

üle 6 massiprotsendi

0 %+ 17,9 EUR/100 kg

0

0

0

0405

Või ja muud piimarasvad ja -õlid; piimarasvavõided:

 

 

 

 

0405 20

piimarasvavõided:

 

 

 

 

0405 20 10

– –

rasvasisaldusega vähemalt 39 massiprotsenti, kuid alla 60 massiprotsendi

0

0

0

0

0509 00

Looduslikud loomsed käsnad:

 

 

 

 

0509 00 90

muud

0

0

0

0

0710

Köögivili (toores või eelnevalt aurutatud või keedetud), külmutatud:

 

 

 

 

0710 40 00

suhkrumais

0

0

0

0

0711

Lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud köögivili (näiteks gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlihapus vees või muus konserveerivas lahuses), kuid kohe tarbimiseks kõlbmatu:

 

 

 

 

0711 90

muu köögivili, köögiviljasegud:

 

 

 

 

 

– –

köögivili:

 

 

 

 

0711 90 30

– – –

suhkrumais

0

0

0

0

1302

Taimemahlad ja -ekstraktid; pektiinid, pektinaadid ja pektaadid; agar jm taimsed liimid ja paksendajad, modifitseeritud või mitte:

 

 

 

 

 

taimemahlad ja -ekstraktid:

 

 

 

 

1302 13 00

– –

humalast

0

0

0

0

1302 20

pektiinid, pektinaadid ja pektaadid:

 

 

 

 

1302 20 10

– –

kuivatatud

0

0

0

0

1302 20 90

– –

muud

0

0

0

0

1505

Villarasv ja sellest saadud rasvained (sh lanoliin):

 

 

 

 

1505 00 10

villarasv, töötlemata

0

0

0

0

1517

Margariin; toidusegud või tooted loomsetest või taimsetest rasvadest või õlidest või käesolevasse gruppi kuuluvate mitmesuguste rasvade ja õlide fraktsioonidest, v.a rubriiki 1516 kuuluvatest toidurasvadest ja -õlidest või nende fraktsioonidest:

 

 

 

 

1517 10

margariin, v.a vedel margariin:

 

 

 

 

1517 10 10

– –

piimarasvasisaldusega üle 10 massiprotsendi, kuid mitte üle 15 massiprotsendi

0 %+ 19,1 EUR/100 kg

0 %+ 12,7 EUR/100 kg

0 %+ 6,3 EUR/100 kg

0

1517 90

muu:

 

 

 

 

1517 90 10

– –

piimarasvasisaldusega üle 10 massiprotsendi, kuid mitte üle 15 massiprotsendi

0 %+ 19,1 EUR/100 kg

0

0

0

 

– –

muu:

 

 

 

 

1517 90 93

– – –

toidusegud või tooted, mida kasutatakse vormimäärdena

1,9

0

0

0

1518 00

Loomsed või taimsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid (keedetud, oksüdeeritud, veetustatud, vääveldatud, läbipuhutud, polümeriseeritud vaakumis kõrge kuumuse juures või inertgaasides või muul viisil keemiliselt modifitseeritud), v.a rubriiki 1516 kuuluvad tooted; mujal nimetamata loomsete või taimsete rasvade või õlide või erinevate käesolevasse gruppi kuuluvate rasvade või õlide fraktsioonide toidukõlbmatud segud või tooted:

 

 

 

 

1518 00 10

linoksiin

0

0

0

0

1518 00 91

– –

loomsed või taimsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid (keedetud, oksüdeeritud, veetustatud, vääveldatud, läbipuhutud, polümeriseeritud vaakumis kõrge kuumuse juures või inertgaasides või muul moel keemiliselt modifitseeritud), v.a rubriiki 1516 kuuluvad

0

0

0

0

 

– –

muud:

 

 

 

 

1518 00 95

– – –

loomsete või loomsete ja taimsete rasvade ja õlide ning nende fraktsioonide toidukõlbmatud segud või tooted

0

0

0

0

1518 00 99

– – –

muu

0

0

0

0

1521

Taimsed vahad (v.a triglütseriidid), mesilasvaha, muud putukavahad ja spermatseet, rafineeritud või rafineerimata, värvitud või värvimata:

 

 

 

 

1521 90

muu:

 

 

 

 

1521 90 99

– – –

muu

0

0

0

0

1522 00

Degraa; loomsete või taimsete vahade või rasvainete töötlemise jäägid:

 

 

 

 

1522 00 10

degraa (parkerasv)

0

0

0

0

1702

Muu suhkur (sh keemiliselt puhas laktoos, maltoos, glükoos ja fruktoos, tahkel kujul); maitse-, lõhna- ja värvainelisandita suhkrusiirupid; tehismesi, naturaalse meega segatud või mitte; karamell:

 

 

 

 

1702 50 00

keemiliselt puhas fruktoos

0

0

0

0

1702 90

muu, sh invertsuhkur ja muu suhkru ning suhkrusiirupi segud kuivaine fruktoosisisaldusega 50 massiprotsenti:

 

 

 

 

1702 90 10

– –

keemiliselt puhas maltoos

0

0

0

0

1704

Suhkrukondiitritooted (sh valge šokolaad), mis ei sisalda kakaod:

 

 

 

 

1704 10

närimiskumm, suhkruga kaetud või mitte:

 

 

 

 

 

– –

mis sisaldab kuni 60 massiprotsenti sahharoosi (sh sahharoosina väljendatud invertsuhkur):

 

 

 

 

1704 10 11

– – –

närimiskumm lehtedena

0

0

0

0

1704 10 19

– – –

muu

0

0

0

0

 

– –

mis sisaldab 60 massiprotsenti või rohkem sahharoosi (sh sahharoosina väljendatud invertsuhkur):

 

 

 

 

1704 10 91

– – –

närimiskumm lehtedena

0

0

0

0

1704 10 99

– – –

muu

0

0

0

0

1704 90

muu:

 

 

 

 

1704 90 10

– –

lagritsaekstrakt, mis sisaldab üle 10 massiprotsendi sahharoosi, kuid ei sisalda muid lisaaineid

0

0

0

0

1704 90 30

– –

valge šokolaad

0

0

0

0

 

– –

muu:

 

 

 

 

1704 90 51

– – –

kondiitritootemass, sh martsipan, kontaktpakendites netomassiga 1 kg või rohkem

0

0

0

0

1704 90 55

– – –

kurgupastillid ja köhatropsid

0

0

0

0

1704 90 61

– – –

dražeed (kõva suhkruglasuuriga tooted)

0

0

0

0

 

– – –

muu:

 

 

 

 

1704 90 65

– – – –

kummikompvekid, marmelaad, sefiir, pastilaa

0

0

0

0

1704 90 71

– – – –

karamellkompvekid, täidisega või ilma (klaaskaramell)

0

0

0

0

1704 90 75

– – – –

iirised, karamellid ja muud sarnased kondiitritooted

0

0

0

0

 

– – – –

muu:

 

 

 

 

1704 90 81

– – – – –

pressitud tabletid

0

0

0

0

ex 1704 90 99

(TARICi kood 1704909910)

– – – – –

muu (v.a tooted, mis sisaldavad 70 massiprotsenti või rohkem sahharoosi (sh sahharoosina väljendatud invertsuhkur))

0

0

0

0

1806

Šokolaad jm kakaod sisaldavad tooted:

 

 

 

 

1806 10

kakaopulber, suhkru- või muu magusainelisandiga:

 

 

 

 

1806 10 20

– –

mis sisaldab 5 massiprotsenti või rohkem, kuid vähem kui 65 massiprotsenti sahharoosi (sh sahharoosina väljendatud invertsuhkur) või sahharoosina väljendatud isoglükoosi

0

0

0

0

1806 10 30

– –

mis sisaldab üle 65 massiprotsendi kuid vähem kui 80 massiprotsenti sahharoosi (sh sahharoosina väljendatud invertsuhkur) või sahharoosina väljendatud isoglükoosi

0

0

0

0

1806 20

muud tooted plokkide, tahvlite või batoonidena massiga üle 2 kg või vedelal kujul, pastana, pulbrina, graanulitena või muul kujul, anumates või kontaktpakendites massiga üle 2 kg:

 

 

 

 

1806 20 10

– –

mis sisaldavad 31 massiprotsenti või rohkem kakaovõid või kakaovõid ja piimarasva kokku

0

0

0

0

1806 20 30

– –

mis sisaldavad 25 massiprotsenti või rohkem, kuid vähem kui 31 massiprotsenti kakaovõid või kakaovõid ja piimarasva kokku

0

0

0

0

 

– –

muu:

 

 

 

 

1806 20 50

– – –

mis sisaldavad 18 massiprotsenti või rohkem kakaovõid

0

0

0

0

1806 20 70

– – –

granuleeritud piimašokolaad

0

0

0

0

ex 1806 20 80

(TARICi kood 1806208010)

– – –

maitsestatud šokolaadiglasuur (v.a tooted, mis sisaldavad 70 massiprotsenti või rohkem sahharoosi (sh sahharoosina väljendatud invertsuhkur))

0

0

0

0

ex 1806 20 95

(TARICi kood 1806209510)

– – –

muu (v.a tooted, mis sisaldavad 70 massiprotsenti või rohkem sahharoosi (sh invertsuhkur väljendatuna sahharoosina))

0

0

0

 

 

muu, plokkide, tahvlite või batoonidena

 

 

 

 

1806 31 00

– –

täidisega

 (7)

0

0

0

1806 32

– –

täidiseta:

 

 

 

 

1806 32 10

– – –

teravilja-, puuvilja- või pähklilisandiga

 (7)

0

0

0

1806 32 90

– – –

muu

 (7)

0

0

0

1806 90

muu:

 

 

 

 

 

– –

šokolaad ja šokolaaditooted:

 

 

 

 

 

– – –

šokolaadikompvekid, täidisega või ilma:

 

 

 

 

1806 90 11

– – – –

alkoholiga

 (7)

0

0

0

1806 90 19

– – – –

muu

 (7)

0

0

0

 

– – –

muu:

 

 

 

 

1806 90 31

– – – –

täidisega

 (7)

0

0

0

1806 90 39

– – – –

täidiseta

 (7)

0

0

0

1806 90 50

– –

kakaod sisaldavad suhkrukondiitritooted või suhkruasendajatest valmistatud kondiitritooted

 (7)

0

0

0

1806 90 60

– –

kakaovõided

 (7)

0

0

0

1806 90 70

– –

kakaod sisaldavad tooted jookide valmistamiseks

 (7)

0

0

0

ex 1806 90 90

(TARICi kood 1806909011

1806909091)

– –

muu (v.a tooted, mis sisaldavad 70 massiprotsenti või rohkem sahharoosi (sh sahharoosina väljendatud invertsuhkur))

 (7)

0

0

0

1901

Linnaseekstrakt; püüli- ja lihtjahust, tärklisest või linnaseekstraktist valmistatud toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 40 massiprotsendi, arvestatuna täiesti rasvavabalt, mujal nimetamata; rubriikidesse 0401–0404 kuuluvatest toodetest valmistatud, mujal nimetamata toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 5 massiprotsendi, arvestatuna täiesti rasvavabalt:

 

 

 

 

1901 10 00

jaemüügiks pakendatud imikutoidud

0

0

0

0

1901 20 00

segud ja taignad rubriiki 1905kuuluvate pagaritoodete valmistamiseks

0

0

0

0

1901 90

muu:

 

 

 

 

 

– –

linnaseekstrakt:

 

 

 

 

1901 90 11

– – –

kuivainesisaldusega 90 massiprotsenti või rohkem

0

0

0

0

1901 90 19

– – –

muu

0

0

0

0

 

– –

muu:

 

 

 

 

1901 90 91

– – –

mis ei sisalda piimarasvu, sahharoosi, isoglükoosi, glükoosi ega tärklist või sisaldab alla 1,5 massiprotsendi piimarasvu, 5 massiprotsenti sahharoosi (kaasa arvatud invertsuhkur) või isoglükoosi, 5 massiprotsenti glükoosi või tärklist, välja arvatud pulbrilised tooted ja rubriikidesse 0401–0404 kuuluvad kaubad

0

0

0

0

1902

Makarontooted, kuumtöödeldud või mitte, täidisega (näiteks liha- või muu täidisega) või ilma, näiteks spagetid, makaronid, nuudlid, lasanje, gnocchi, ravioolid, canneloni, kuskuss, valmistoiduna või mitte:

 

 

 

 

 

täidiseta makarontooted, kuumtöötlemata ja muul viisil toiduks valmistamata:

 

 

 

 

1902 11 00

– –

muna sisaldavad

0

0

0

0

1902 19

– –

muu:

 

 

 

 

1902 19 10

– – –

ei sisalda lihtnisujahu või -püüli

0

0

0

0

1902 19 90

– – –

muu

0

0

0

0

1902 20

täidisega makarontooted, kuumtöödeldud või muul viisil toiduks valmistatud või mitte:

 

 

 

 

 

– –

muu:

 

 

 

 

1902 20 91

– – –

kuumtöödeldud

0

0

0

0

1902 20 99

– – –

muu

0

0

0

0

1902 30

muud makarontooted:

 

 

 

 

1902 30 10

– –

kuivatatud

0

0

0

0

1902 30 90

– –

muu

0

0

0

0

1902 40

kuskuss:

 

 

 

 

1902 40 10

– –

toiduks valmistamata

0

0

0

0

1902 40 90

– –

muu

0

0

0

0

1903 00 00

Tapiokk ja selle tärklisest valmistatud asendajad helvestena, teradena, kruupidena, sõelmetena vms kujul

0

0

0

0

1904

Teravilja või teraviljatoodete paisutamise või röstimise teel valmistatud toiduained (näiteks maisihelbed); eelnevalt kuumtöödeldud või muul viisil töödeldud teravili (v.a teramais) teradena, helvestena või muul kujul (v.a lihtjahu, tangud ja püülijahu), mujal nimetamata:

 

 

 

 

1904 10

teravilja või teraviljatoodete paisutamise või röstimise teel valmistatud toiduained:

 

 

 

 

1904 10 10

– –

maisist

0

0

0

0

1904 10 30

– –

riisist

0

0

0

0

1904 10 90

– –

muu

0

0

0

0

1904 20

röstimata teraviljahelvestest või nende segudest ja röstitud teraviljahelvestest või paisutatud teradest valmistatud toiduained:

 

 

 

 

1904 20 10

– –

müslisarnased tooted röstimata teraviljahelvestest

0

0

0

0

 

– –

muu:

 

 

 

 

1904 20 91

– – –

maisist

0

0

0

0

1904 20 95

– – –

riisist

0

0

0

0

1904 20 99

– – –

muu

0

0

0

0

1904 30 00

bulgurnisu

0

0

0

0

1904 90

muu:

 

 

 

 

1904 90 10

– –

riis

0

0

0

0

1904 90 80

– –

muu

0

0

0

0

1905

Leiva-, saia- ja valikpagaritooted, koogid, küpsised ja muud kondiitritooted, kakaosisaldusega või ilma; armulaualeib, tühjad ravimikapslid, oblaadid, riispaber jms

 

 

 

 

1905 10 00

näkileib

0

0

0

0

1905 20

piparkoogid jms:

 

 

 

 

1905 20 10

– –

mis sisaldavad kuni 30 massiprotsenti sahharoosi (sh sahharoosina väljendatud invertsuhkur)

0

0

0

0

1905 20 30

– –

mis sisaldavad üle 30 massiprotsendi, kuid alla 50 massiprotsendi sahharoosi (sh sahharoosina väljendatud invertsuhkur)

0

0

0

0

1905 20 90

– –

mis sisaldavad 50 massiprotsenti ja rohkem sahharoosi (sh sahharoosina väljendatud invertsuhkur)

0

0

0

0

 

magusad küpsised; vahvlid ja lehtvahvlid:

 

 

 

 

1905 31

– –

magusad küpsised:

 

 

 

 

 

– – –

täielikult või osaliselt šokolaadiga või muude kakaod sisaldavate valmististega kaetud:

 

 

 

 

1905 31 11

– – – –

kontaktpakendites netomassiga kuni 85 g

0

0

0

0

1905 31 19

– – – –

muu

0

0

0

0

 

– – –

muu:

 

 

 

 

1905 31 30

– – – –

mis sisaldavad 8 massiprotsenti või rohkem piimarasvu

0

0

0

0

 

– – – –

muu:

 

 

 

 

1905 31 91

– – – – –

kihilised küpsised

0

0

0

0

1905 31 99

– – – – –

muu

0

0

0

0

1905 32

– –

vahvlid ja lehtvahvlid:

 

 

 

 

1905 32 05

– – – –

veesisaldusega üle 10 massiprotsendi

0

0

0

0

 

– – –

muu

 

 

 

 

 

– – – –

täielikult või osaliselt šokolaadiga või muude kakaod sisaldavate valmististega kaetud:

 

 

 

 

1905 32 11

– – – – –

kontaktpakendites netomassiga kuni 85 g

0

0

0

0

1905 32 19

– – – – –

muu

0

0

0

0

 

– – – –

muu:

 

 

 

 

1905 32 91

– – – – –

soolased, täidisega või ilma

0

0

0

0

1905 32 99

– – – – –

muu

0

0

0

0

1905 40

kuivikud, röstitud leiva- ja saiatooted jms röstitud tooted:

 

 

 

 

1905 40 10

– –

kuivikud

0

0

0

0

1905 40 90

– –

muu

0

0

0

0

1905 90

muu:

 

 

 

 

1905 90 10

– –

matsa

0

0

0

0

1905 90 20

– –

armulaualeib, tühjad ravimikapslid, oblaadid, riispaber jms tooted

0

0

0

0

 

– –

muu:

 

 

 

 

1905 90 30

– – –

leiva- ja saiatooted, mis ei sisalda mett, mune, juustu või puuvilju ja mis sisaldavad kuivaine massist kuni 5 % suhkrut ja kuni 5 % rasva

0

0

0

0

1905 90 45

– – –

küpsised

0

0

0

0

1905 90 55

– – –

pressitud või paisutatud tooted, maitseainetega või soolased

0

0

0

0

 

– – –

muu:

 

 

 

 

1905 90 60

– – – –

magusainelisandiga

0

0

0

0

2001

Köögivili, puuvili, pähklid jm söödavad taimeosad, äädika või äädikhappega valmistatud või konserveeritud:

 

 

 

 

2001 90

muu:

 

 

 

 

2001 90 30

– –

suhkrumais (Zea mays var. saccharata)

0

0

0

0

2001 90 40

– –

jamss, maguskartul ja muud söödavad taimeosad, mis sisaldavad tärklist vähemalt 5 massiprotsenti

0

0

0

0

2001 90 60

– –

palmipungad

0

0

0

0

2004

Muu köögivili, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutatud, v.a rubriiki 2006 kuuluvad tooted:

 

 

 

 

2004 10

kartul:

 

 

 

 

 

– –

muu:

 

 

 

 

2004 10 91

– – –

jahu või helvestena

0

0

0

0

2004 90

muu köögivili ja köögiviljasegud:

 

 

 

 

2004 90 10

– –

suhkrumais (Zear mays var. saccharata)

0

0

0

0

2005

Muu köögivili, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutamata, v.a rubriiki 2006 kuuluvad tooted:

 

 

 

 

2005 20

kartul:

 

 

 

 

2005 20 10

– –

jahu või helvestena

0

0

0

0

2005 80 00

suhkrumais (Zea mays var. saccharata)

0

0

0

0

2008

Puuvili, pähklid jm söödavad taimeosad, muul viisil valmistatud või konserveeritud, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma, piirituselisandiga või ilma, mujal nimetamata:

 

 

 

 

 

pähklid, maapähklid (arahhis) ja muud seemned, omavahel segatud või mitte:

 

 

 

 

2008 11

– –

maapähklid:

 

 

 

 

2008 11 10

– – –

maapähklivõi

0

0

0

0

2008 91 00

– –

palmipungad

0

0

0

0

2008 99

– –

muu:

 

 

 

 

2008 99 85

– – – – –

teramais, v.a suhkrumais (Zea mays var. saccharata)

0

0

0

0

2008 99 91

– – – – –

jamss, maguskartul ja muud söödavad taimeosad, mis sisaldavad tärklist vähemalt 5 massiprotsenti

0

0

0

0

2101

Kohvi-, tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid ning tooted kohvist, teest või matest või nende ekstraktidest, essentsidest ja kontsentraatidest; röstitud sigur jm röstitud kohviasendajad, nende ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid:

 

 

 

 

 

kohviekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid ning tooted kohvist või selle ekstraktidest, essentsidest ja kontsentraatidest:

 

 

 

 

2101 11

– –

ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid:

 

 

 

 

2101 11 11

– – –

kohvil põhineva kuivaine sisaldusega 95 massiprotsenti või rohkem

0

0

0

0

2101 11 19

– – –

muu

0

0

0

0

2101 12

– –

tooted, mis põhinevad nendel ekstraktidel, essentsidel ja kontsentraatidel või kohvil:

 

 

 

 

2101 12 92

– – –

tooted, mis põhinevad kohviekstraktidel, -essentsidel ja -kontsentraatidel

0

0

0

0

2101 12 98

– – –

muu

0

0

0

0

2101 20

tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, tooted teest või matest või nende ekstraktidest, essentsidest ja kontsentraatidest:

 

 

 

 

2101 20 20

– –

ekstraktid, essentsid või kontsentraadid:

0

0

0

0

 

– –

valmistised:

 

 

 

 

2101 20 98

– – –

muu

0

0

0

0

2101 30

röstitud sigur jm röstitud kohviasendajad, nende ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid:

 

 

 

 

 

– –

röstitud sigur jm röstitud kohviasendajad:

 

 

 

 

2101 30 11

– – –

röstitud sigur

0

0

0

0

2101 30 19

– – –

muu

0

0

0

0

 

– –

ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid röstitud sigurist ja muudest röstitud kohviasendajatest:

 

 

 

 

2101 30 91

– – –

röstitud sigurist

0

0

0

0

2101 30 99

– – –

muu

0

0

0

0

2102

Pärmid (aktiivsed ja mitteaktiivsed), muud mitteaktiivsed (surnud) üherakulised mikroorganismid (v.a rubriiki 3002 kuuluvad vaktsiinid); valmis küpsetuspulbrid:

 

 

 

 

2102 10

aktiivpärmid:

 

 

 

 

2102 10 10

– –

kultuurpärm

0

0

0

0

 

– –

pagaripärm:

 

 

 

 

2102 10 90

– –

muu

0

0

0

0

2102 20

mitteaktiivsed pärmid; muud surnud üherakulised mikroorganismid:

 

 

 

 

 

– –

mitteaktiivsed pärmid:

 

 

 

 

2102 20 11

– – –

tablettide, kuubikute jms kujul või kontaktpakendites netomassiga kuni 1 kg

0

0

0

0

2102 20 19

– – –

muu

0

0

0

0

2102 30 00

valmis küpsetuspulbrid

0

0

0

0

2103

Kastmed ning pooltooted kastmete valmistamiseks; kastmelisandite segud ja maitseainesegud; sinepipulber ja -jahu ning valmissinep:

 

 

 

 

2103 10 00

sojakaste

0

0

0

0

2103 20 00

ketšup jm tomatikastmed

2,5

0

0

0

2103 30

sinepipulber ja -jahu ning valmissinep:

 

 

 

 

2103 30 90

– –

valmissinep

0

0

0

0

2103 90

muu:

 

 

 

 

2103 90 90

– –

muu

0

0

0

0

2104

Supid ja puljongid ning pooltooted nende valmistamiseks; homogeniseeritud toidusegud:

 

 

 

 

2104 10

supid ja puljongid ning pooltooted nende valmistamiseks:

 

 

 

 

2104 10 10

– –

kuivatatud

3

0

0

0

2104 10 90

– –

muu

3

0

0

0

2104 20 00

homogeniseeritud toidusegud

3,6

0

0

0

2105 00

Jäätis ja muu toidujää, kakaoga või ilma:

 

 

 

 

2105 00 10

mis ei sisalda piimarasvu või sisaldab neid alla 3 massiprotsendi

0 %+ 13,5 EUR/100 kg MAX 17,4 % + 8,4 EUR/100kg

0

0

0

 

mis sisaldab piimarasvu:

 

 

 

 

2105 00 91

– –

3 massiprotsenti või rohkem, kuid alla 7 massiprotsendi

0 %+25,9 EUR/100 kg MAX 16,2 % + 6,3 EUR/100 kg

0

0

0

2105 00 99

– –

7 massiprotsenti või rohkem

0 %+ 36,4 EUR/100 kg MAX 16 % + 6,2 EUR/100kg

0

0

0

2106

Mujal nimetamata toidukaubad:

 

 

 

 

2106 10

valgukontsentraadid ja tekstureeritud valkained:

 

 

 

 

2106 10 20

– –

mis ei sisalda piimarasvu, sahharoosi, isoglükoosi, glükoosi või tärklist või sisaldavad vähem kui 1,5 massiprotsenti piimarasvu, 5 massiprotsenti sahharoosi või isoglükoosi, 5 massiprotsenti glükoosi või tärklist

0

0

0

0

2106 10 80

– –

muu

0

0

0

0

2106 90

muu:

 

 

 

 

2106 90 10

– –

fondüüjuustud

0

0

0

0

2106 90 20

– –

alkoholtoodete segud (v.a lõhnaainetel põhinevad), mida kasutatakse jookide valmistamiseks

0

0

0

0

 

– –

muu:

 

 

 

 

2106 90 92

– – –

mis ei sisalda piimarasvu, sahharoosi, isoglükoosi, glükoosi või tärklist või sisaldavad vähem kui 1,5 massiprotsenti piimarasvu, 5 massiprotsenti sahharoosi või isoglükoosi, 5 massiprotsenti glükoosi või tärklist

0

0

0

0

2202

Vesi, sh mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- vm magusaine- või maitse- või lõhnaainelisandiga, jm karastusjoogid, v.a rubriiki 2009 kuuluvad puu- ja köögiviljamahlad:

 

 

 

 

2202 10 00

vesi, sh mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- vm magusaine- või maitse- või lõhnaainelisandiga

0

0

0

0

2202 90

muu:

 

 

 

 

2202 90 10

– –

mis ei sisalda rubriikidesse 0401–0404 kuuluvaid tooteid või rubriikidesse 0401–0404 kuuluvatest toodetest valmistatud rasvu

0

0

0

0

2205

Vermut jm värsketest viinamarjadest veinid, maitsestatud taimede või muude aromaatsete ainetega:

 

 

 

 

2205 10

anumates mahuga kuni 2 liitrit:

 

 

 

 

2205 10 10

– –

tegeliku alkoholisisaldusega kuni 18 mahuprotsenti

0

0

0

0

2205 90

muu:

 

 

 

 

2205 90 10

– –

tegeliku alkoholisisaldusega kuni 18 mahuprotsenti

0

0

0

0

2403

Muu töödeldud tubakas ja selle aseained; “homogeniseeritud” või “taastatud” tubakas; tubakaekstraktid ja -essentsid:

 

 

 

 

2403 10

suitsetamistubakas, mis ei sisalda tubaka aseaineid või sisaldab neid mis tahes vahekorras:

 

 

 

 

2403 10 10

– –

kontaktpakendites netomassiga kuni 500 g

50,5

33,7

16,8

0

2403 10 90

– –

muu

50,5

33,7

16,8

0

 

muu:

 

 

 

 

2403 91 00

– –

“homogeniseeritud” või “taastatud” tubakas

11,1

7,4

3,7

0

2403 99

– –

muu:

 

 

 

 

2403 99 10

– – –

närimistubakas, nuusktubakas

28

18,7

9,3

0

2403 99 90

– – –

muu

11,1

7,4

3,7

0

3301

Eeterlikud õlid (terpeenivabad või mitte), sh tahked ja puhtad; resinoidid; ekstraheeritud õlivaigud; eeterlike õlide kontsentraadid rasvades, mittelenduvates õlides, vahades või muus sellises (saadud lilledest või muudest taimedest leotamise teel); eeterlike õlide terpeenidest eraldamise kõrvaltooted; eeterlike õlide destillaadid ja vesilahused:

 

 

 

 

3301 90

muu:

 

 

 

 

3301 90 10

– –

eeterlike õlide terpeenidest eraldamise kõrvaltooted

0

0

0

0

 

– –

ekstraheeritud õlivaigud:

 

 

 

 

3301 90 90

– –

muu

0

0

0

0

3302

Lõhnaainete segud ja ühe või mitme sellise aine baasil loodud segud (sh alkoholilahused), kasutamiseks toorainena tööstuses; muud lõhnaainetel põhinevad preparaadid, mida kasutatakse jookide valmistamiseks:

 

 

 

 

3302 10

kasutatavad toiduainetööstuses ja jookide tootmiseks:

 

 

 

 

 

– –

kasutatavad jookide tootmiseks:

 

 

 

 

 

– – –

preparaadid, mis sisaldavad kõiki jooki iseloomustavaid maitseaineid:

 

 

 

 

 

– – – –

muu:

 

 

 

 

3302 10 21

– – – – –

mis ei sisalda piimarasvu, sahharoose, isoglükoosi, glükoosi või tärklist, või sisaldavad vähem kui 1,5 massiprotsenti piimarasva, 5 massiprotsenti sahharoosi või isoglükoosi, 5 massiprotsenti glükoosi või tärklist

0

0

0

0

3302 10 29

– – – – –

muu

0

0

0

0

II LISA

Ühendusest pärit kaupade Bulgaariasse importimisel kohaldatavad tollimaksud

CN-kood

Kirjeldus

Tollimaksud

1

2

3

4

5

6

 

 

1.10. – 31.12.2004

( %)

1.1. – 31.12.2005

( %)

1.1. – 31.12.2006

( %)

Alates 1.1.2007

( %)

0403

Petipiim, kalgendatud piim ja koor, jogurt, keefir ja muu fermenteeritud või hapendatud piim ja koor (kontsentreeritud või mitte, suhkru- vm magusainelisandiga või ilma, lõhna- ja maitselisandiga või ilma, puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga või ilma):

 

 

 

 

0403 10

jogurt:

 

 

 

0

 

– –

lõhna- ja maitselisandiga või puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga:

 

 

 

 

 

– – –

pulbrina, graanulites või muul tahkel kujul piimarasvasisaldusega:

 

 

 

 

0403 10 51

– – – –

kuni 1,5 massiprotsenti

32

22,4

12,8

 

0403 10 53

– – – –

üle 1,5 massiprotsendi, kuid mitte üle 27 massiprotsendi

32

22,4

12,8

 

0403 10 59

– – – –

üle 27 massiprotsendi

32

22,4

12,8

 

 

– – –

muu, piimarasvasisaldusega:

 

 

 

 

0403 10 91

– – – –

kuni 3 massiprotsenti

40

28

16

 

0403 10 93

– – – –

üle 3 massiprotsendi, kuid mitte üle 6 massiprotsendi

40

28

16

 

0403 10 99

– – – –

üle 6 massiprotsendi

40

28

16

 

0403 90

muu:

 

 

 

 

 

– –

lõhna- ja maitselisandiga või puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga:

 

 

 

 

 

– – –

pulbrina, graanulitena või muul tahkel kujul, piimarasvasisaldusega:

 

 

 

 

0403 90 71

– – – –

kuni 1,5 massiprotsenti

32

22,4

12,8

 

0403 90 73

– – – –

üle 1,5 massiprotsendi, kuid mitte üle 27 massiprotsendi

32

22,4

12,8

 

0403 90 79

– – – –

üle 27 massiprotsendi

32

22,4

12,8

 

 

– – –

muu, piimarasvasisaldusega:

 

 

 

 

0403 90 91

– – – –

kuni 3 massiprotsenti

40

28

16

 

0403 90 93

– – – –

üle 3 massiprotsendi, kuid mitte üle 6 massiprotsendi

40

28

16

 

0403 90 99

– – – –

üle 6 massiprotsendi

40

28

16

 

0405

Või ja muud piimarasvad ja -õlid; piimarasvavõided:

 

 

 

0

0405 20

piimarasvavõided:

 

 

 

 

0405 20 10

– –

rasvasisaldusega vähemalt 39 massiprotsenti, kuid alla 60 massiprotsendi

5,6

3,2

0

 

0405 20 30

– –

rasvasisaldusega vähemalt 60 massiprotsenti, kuid alla 75 massiprotsendi

5,6

3,2

0

 

0501 00 00

Töötlemata juuksed, puhastatud, pestud või pesemata; juuksejäätmed

0

0

0

0

0502

Sea- ja metsseaharjased ning -karvad; mägrakarvad ja harjamaterjalina kasutatavad muud karvad; selliste harjaste ja karvade jäätmed:

 

 

 

 

0502 10 00

sea- ja metsseaharjased ning -karvad, nende jäätmed

0

0

0

0

0502 90 00

muu

0

0

0

0

0503 00 00

Hobusejõhv ja selle jäätmed, kas kihtidena tugimaterjalil või ilma selleta

0

0

0

0

0505

Linnunahad jm sulgede või udusulgedega kaetud kehaosad, suled (sh kärbitud servadega) ja udusuled, töötlemata või töödeldud puhastamise, desinfitseerimise või säilitusmaterjaliga immutamise teel; sulepulber, sulgede osad ja jäätmed:

0

0

0

0

0506

Loomakondid ja sarvesäsi, töötlemata, rasvatustatud, eeltöödeldud (kuid vormimata), happega töödeldud või želatiinitustatud; selliste toodete jäätmed ja neist valmistatud pulber:

 

 

 

 

0506 10 00

osseiin ja happega töödeldud loomakondid

0

0

0

0

0506 90 00

muu

0

0

0

0

0507

Elevandiluu, kilpkonnaluu, vaalaluu ja vaalakiused, sarved, kabjad, küüned, nokad (töötlemata või eeltöödeldud, kuid vormimata); selliste toodete jäätmed ja neist valmistatud pulber:

0

0

0

0

0508 00 00

Korallid jms materjal, töötlemata või eeltöödeldud; merekarbid, kooriklaste ja okasnahksete mereloomade koorikkestad, seepia luukestad (töötlemata või eeltöödeldud, kuid vormimata), nende jäätmed ja nendest valmistatud pulber

0

0

0

0

0509 00

Looduslikud loomsed käsnad:

0

0

0

0

0510 00 00

Hall ambra, kopranõre, näärmeeritis ja muskus; kantariidid; sapp, kuivatatud või kuivatamata; näärmed jm farmaatsiatööstuses kasutatavad loomsed saadused (värsked, jahutatud, külmutatud või muul moel eelsäilitatud)

0

0

0

0

0710

Köögivili (toores või eelnevalt aurutatud või keedetud), külmutatud:

 

 

 

 

0710 40 00

suhkrumais

18

12

6

0

0711

Lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud köögivili (näiteks gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlishapus vees või muus konserveerivas lahuses), kuid, kohe tarbimiseks kõlbmatu:

 

 

 

 

0711 90

muu köögivili, köögiviljasegud:

 

 

 

 

0711 90 30

– – –

suhkrumais

0

0

0

0

0903 00 00

Mate

0

0

0

0

1212 20 00

Mere- jm vetikad

0

0

0

0

1302

Taimemahlad ja -ekstraktid; pektiinid, pektinaadid ja pektaadid; agar jm taimsed liimid ja paksendajad, modifitseeritud või mitte:

 

 

 

 

 

taimemahlad ja -ekstraktid:

 

 

 

 

1302 12 00

– –

lagritsast

0

0

0

0

1302 13 00

– –

humalast

0

0

0

0

1302 14 00

– –

püreetrist või rotenooni sisaldavatest taimejuurtest

0

0

0

0

1302 19

– –

muu:

 

 

 

 

1302 19 30

– – –

taimeekstraktide segud jookide või toitude valmistamiseks

0

0

0

0

 

– – –

muu:

 

 

 

 

1302 19 91

– – – –

meditsiinilised

0

0

0

0

1302 20

pektiinid ja pektaadid:

 

 

 

 

1302 20 10

– –

kuivatatud

0

0

0

0

1302 20 90

– –

muud

0

0

0

0

 

taimeliimid ja paksendid, modifitseeritud või modifitseerimata:

 

 

 

 

1302 31 00

– –

agar-agar

0

0

0

0

1302 32

– –

jaanileivapuu viljadest ja seemnetest või ebaakaatsia seemnetest toodetud taimeliimid ja paksendajad, modifitseeritud või mitte:

 

 

 

 

1302 32 10

– – –

jaanileivapuu kaunadest või seemnetest

0

0

0

0

1404

Mujal nimetamata taimsed saadused

 

 

 

 

1404 90 00

muu

0

0

0

0

1505

Villarasv ja sellest saadud rasvained (sh lanoliin):

 

 

 

 

1505 00 10

villarasv, töötlemata

0

0

0

0

1505 00 90

muu

0

0

0

0

1506 00 00

Muud loomsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid, rafineeritud või mitte, kuid keemiliselt modifitseerimata

0

0

0

0

1515 90 15

Jojoobi- ja oititsikaõli; mürtelvaha ja jaapani vaha, nende fraktsioonid

0

0

0

0

1516

Loomsed või taimsed rasvad või õlid ja nende fraktsioonid, osaliselt või täielikult hüdrogeenitud, molekulisiseselt esterdatud, taasesterdatud või elaidiseeritud, rafineeritud või rafineerimata, kuid muul viisil töötlemata

 

 

 

 

1516 20

taimsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid

 

 

 

 

1516 20 10

– –

hüdrogeenitud kastoorõli, nn “opaalvaha”

0

0

0

0

 

– –

muu

 

 

 

 

1516 20 91

– – –

kontaktpakendites netomassiga kuni 1 kg

0

0

0

0

1517

Margariin; toidusegud ja tooted loomsetest või taimsetest rasvadest või õlidest või käesolevasse gruppi kuuluvate mitmesuguste rasvade või õlide fraktsioonidest, v.a rubriiki 1516 kuuluvatest toidurasvadest või -õlidest või nende fraktsioonidest:

 

 

 

 

1517 90

muu:

 

 

 

 

1517 90 10

– –

piimarasvasisaldusega üle 10 massiprotsendi, kuid mitte üle 15 massiprotsendi

16,8

11,2

5,6

0

 

– –

muu:

 

 

 

 

1517 90 93

– – –

toidusegud või tooted, mida kasutatakse vormimäärdena

15

10

5

0

1518 00

Loomsed või taimsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid (keedetud, oksüdeeritud, veetustatud, vääveldatud, läbipuhutud, polümeriseeritud vaakumis kõrge kuumuse juures või inertgaasides või muul viisil keemiliselt modifitseeritud), v.a rubriiki 1516 kuuluvad tooted; mujal nimetamata loomsete või taimsete rasvade või õlide või erinevate käesolevasse gruppi kuuluvate rasvade või õlide fraktsioonide toidukõlbmatud segud või tooted:

 

 

 

 

1518 00 10

linoksiin

 

 

 

 

1518 00 91

– –

loomsed või taimsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid (keedetud, oksüdeeritud, veetustatud, vääveldatud, läbipuhutud, polümeriseeritud vaakumis kõrge kuumuse juures või inertgaasides või muul moel keemiliselt modifitseeritud), v.a rubriiki 1516 kuuluvad

0

0

0

0

1518 00 95

– – –

loomsete või loomsete ja taimsete rasvade ja õlide ning nende fraktsioonide toidukõlbmatud segud või tooted

 

 

 

 

1518 00 99

– – –

muu

 

 

 

 

1520 00 00

Toorglütserool; glütserooliveed ja glütseroolleelised

0

0

0

0

1521

Taimsed vahad (v.a triglütseriidid), mesilasvaha, muud putukavahad ja spermatseet, rafineeritud või rafineerimata, värvitud või värvimata:

 

 

 

 

1521 10 00

taimsed vahad

0

0

0

0

1521 90

muu

0

0

0

0

1522 00

Degraa; loomsete või taimsete vahade või rasvainete töötlemise jäägid:

 

 

 

 

1522 00 10

degraa (parkerasv)

0

0

0

0

1702

Muu suhkur, sh keemiliselt puhas laktoos, maltoos, glükoos ja fruktoos, tahkel kujul; maitse-, lõhna- ja värvainelisandita suhkrusiirupid; tehismesi, naturaalse meega segatud või mitte; karamell:

 

 

 

 

1702 50 00

keemiliselt puhas fruktoos

7

4

0

0

1702 90

muu, sh invertsuhkur:

 

 

 

 

1702 90 10

– –

keemiliselt puhas maltoos

17,5

10

0

0

1704

Suhkrukondiitritooted (sh valge šokolaad), mis ei sisalda kakaod:

0

0

0

0

1704 10

närimiskumm, suhkruga kaetud või mitte:

 

 

 

 

 

– –

mis sisaldab kuni 60 massiprotsenti sahharoosi (sh sahharoosina väljendatud invertsuhkur):

 

 

 

 

1704 10 11

– – –

närimiskumm lehtedena

 

 

 

 

1704 10 19

– – –

muu

 

 

 

 

 

– –

mis sisaldab 60 massiprotsenti või rohkem sahharoosi (sh sahharoosina väljendatud invertsuhkur):

 

 

 

 

1704 10 91

– – –

närimiskumm lehtedena

 

 

 

 

1704 10 99

– – –

muu

 

 

 

 

1704 90

muu:

23,6

15,7

7,8

0

1803

Kakaopasta, rasvatustatud või rasvatustamata:

0

0

0

0

1804 00 00

Kakaovõi, -rasv ja -õli

0

0

0

0

1805 00 00

Kakaopulber, suhkru- või muu magusainelisandita

0

0

0

0

1806

Šokolaad jm kakaod sisaldavad tooted:

 

 

 

 

1806 10

kakaopulber, suhkru- või muu magusainelisandiga:

26,2

17,5

8,7

0

1806 20

muud tooted plokkide, batoonide või tahvlitena massiga üle 2 kg või vedelal kujul, pastana, pulbrina, graanulitena või muul kujul, anumates või kontaktpakendites massiga üle 2 kg:

18,7

12,5

6,2

0

 

muu, plokkide, tahvlite või batoonidena:

 

 

 

 

1806 31 00

– –

täidisega

18,7

12,5

6,2

0

1806 32

– –

täidiseta

18,7

12,5

6,2

0

1806 90

muu:

16,8

11,2

5,6

0

 

– –

šokolaad ja šokolaaditooted:

 

 

 

 

 

– – –

šokolaadikompvekid, täidisega või ilma:

 

 

 

 

1806 90 11

– – – –

alkoholiga

 

 

 

 

1806 90 19

– – – –

muu

 

 

 

 

 

– – –

muu:

 

 

 

 

1806 90 31

– – – –

täidisega

 

 

 

 

1806 90 39

– – – –

täidiseta

 

 

 

 

1806 90 50

– –

kakaod sisaldavad suhkrukondiitritooted või suhkruasendajatest valmistatud kondiitritooted

 

 

 

 

1806 90 60

– –

kakaovõided

 

 

 

 

1806 90 70

– –

kakaod sisaldavad tooted jookide valmistamiseks

 

 

 

 

ex 1806 90 90

– –

muu (v.a tooted, mis sisaldavad 70 massiprotsenti või rohkem sahharoosi (sh sahharoosina väljendatud invertsuhkur))

 

 

 

 

ex 1806 90 90

– –

muu (tooted, mis sisaldavad 70 massiprotsenti või rohkem sahharoosi (sh sahharoosina väljendatud invertsuhkur))

22,5

22,5

22,5

0

1901

Linnaseekstrakt; püüli- ja lihtjahust, tärklisest või linnaseekstraktist valmistatud toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 40 massiprotsendi, arvestatuna täiesti rasvavabalt, mujal nimetamata; rubriikidesse 0401–0404 kuuluvatest toodetest valmistatud, mujal nimetamata toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 5 massiprotsendi, arvestatuna täiesti rasvavabalt:

 

 

 

 

1901 10 00

jaemüügiks pakendatud imikutoidud

0

0

0

0

1901 20 00

segud ja taignad rubriiki 1905 kuuluvate pagaritoodete valmistamiseks

24,5

14

0

0

1901 90

muu:

 

 

 

 

 

– –

linnaseekstrakt:

 

 

 

 

1901 90 11

– – –

kuivainesisaldusega 90 massiprotsenti või rohkem

21

12

0

0

1901 90 19

– – –

muu

21

12

0

0

 

– –

muu:

 

 

 

 

1901 90 91

– – –

mis ei sisalda piimarasvu, sahharoosi, isoglükoosi, glükoosi ega tärklist või sisaldab alla 1,5 massiprotsendi piimarasvu, 5 massiprotsenti sahharoosi (kaasa arvatud invertsuhkur) või isoglükoosi, 5 massiprotsenti glükoosi või tärklist, välja arvatud pulbrilised tooted ja rubriikidesse 0401–0404 kuuluvad kaubad