ISSN 1725-5082

Euroopa Liidu

Teataja

L 32

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

50. aastakäik
6. veebruar 2007


Sisukord

 

II   EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

Lehekülg

 

 

OTSUSED

 

 

Komisjon

 

 

2007/51/EÜ

 

*

Komisjoni otsus, 18. veebruar 2004, riigiabi kohta C27/2001 (endine NN 2/2001) põllumajandusreostuse piiramise programmi (PMPOA) rakendamise kohta Prantsusmaa poolt ajavahemikul 1994–2000 (teatavaks tehtud numbri K(2004) 415 all)

1

 

 

2007/52/EÜ

 

*

Komisjoni otsus, 19. mai 2004, abikava kohta, mille elluviimist Itaalia kavandab kodulinnukasvatusettevõtete toetamiseks – AIMA kodulinnulihasektori programm – C 59/2001 (ex N 97/1999) (teatavaks tehtud numbri K(2004) 1802 all)

14

 

 

2007/53/EÜ

 

*

Komisjoni otsus, 24. mai 2004, EÜ asutamislepingu artikli 82 ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artikli 54 alusel Microsoft Corporationi vastu algatatud menetluse kohta. Juhtum nr COMP/C-3/37.792 – Microsoft (teatavaks tehtud numbri K(2004) 900 all)  ( 1 )

23

 

 

2007/54/EÜ

 

*

Komisjoni otsus, 2. juuni 2004, mis käsitleb riigiabi, millega Itaalia (Sitsiilia maakond) näeb ette põllumajandustoodete edendamist ja reklaami (teatavaks tehtud numbri K(2004) 1923 all)  ( 1 )

29

 

 

2007/55/EÜ

 

*

Komisjoni otsus, 9. november 2005, toetuskava kohta, mida Prantsusmaa kavatseb rakendada abi andmiseks liköörveinide Pineau des Charentes, Floc de Gascogne, Pommeau de Normandie ja Macvin du Jura tootjatele ja turustajatele (teatavaks tehtud numbri K(2005) 4189 all)

37

 

 

2007/56/EÜ

 

*

Komisjoni otsus, 16 mai 2006, riigiabi nr C 26/2004 (ex NN 38/2004) kohta, mida Saksamaa Liitvabariik andis Schneider Technologies AG-le (teatavaks tehtud numbri K(2006) 1857 all)  ( 1 )

49

 

 

2007/57/EÜ

 

*

Komisjoni otsus, 7. juuni 2006, riigiabi kohta, mida Saksamaa andis osakute omandamiseks viinamarjakasvatajate ühistutes (teatavaks tehtud numbri K(2006) 2070 all)

56

 

 

2007/58/EÜ

 

*

Komisjoni otsus, 28. august 2006, Jaapani valitsuse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse vahelise tuumaenergia rahuotstarbelist kasutamist käsitleva koostöölepingu sõlmimise kohta

64

 

*

Lisa. Jaapani valitsuse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse vaheline tuumaenergia rahuotstarbelist kasutamist käsitlev koostööleping

65

 

 

2007/59/EÜ

 

*

Komisjoni otsus, 26. september 2006, milles käsitletakse Madalmaade poolt Holland Malt BV-le antud riigiabi (teatavaks tehtud numbri K(2006) 4196 all)

76

 

 

2007/60/EÜ

 

*

Komisjoni otsus, 26. oktoober 2006, millega asutatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 58/2003 kohaldades Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusamet

88

 

 

2007/61/EÜ

 

*

Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise põllumajandustoodetega kauplemist käsitleva kokkuleppe alusel moodustatud ühise veterinaarkomitee otsus nr 1/2006, 1. detsember 2006, kokkuleppe 11. lisa 1., 2., 3., 4., 5., 6. ja 10. liite muutmise kohta

91

 

 

2007/62/EÜ

 

*

Komisjoni otsus, 8. detsember 2006, milles käsitletakse teatavaid tööstustekkelisi kasvuhoonegaase reguleerivaid siseriiklikke õigusnorme, millest Taani on teavitanud (teatavaks tehtud numbri K(2006) 5934 all)

130

 

 

2007/63/EÜ

 

*

Otsus nr 2/2006, 13. detsember 2006, Euroopa Ühenduse ning Šveitsi Konföderatsiooni vahel sõlmitud vastavushindamise vastastikust tunnustamist käsitleva lepinguga loodud komitee otsus vastavushindamisasutuse lisamise kohta isikukaitsevahendite valdkonna peatükki

135

 

 

2007/64/EÜ

 

*

Komisjoni otsus, 16. detsember 2006, millega kehtestatakse kasvusubstraatidele ühenduse ökomärgise andmise muudetud ökokriteeriumid ja nendega seotud hindamis- ja kontrollinõuded (teatavaks tehtud numbri K(2006) 6962 all)  ( 1 )

137

 

 

2007/65/EÜ

 

*

Komisjoni otsus, 15. detsember 2006, millega kehtestatakse komisjoni standardsed turvameetmed ja valmisoleku tasemed ning muudetakse komisjoni kodukorda tegutsemiseks kriiside ohjamisel

144

 

 

2007/66/EÜ

 

*

Komisjoni otsus, 18. detsember 2006, ajutise katse korraldamise kohta teatavate söödakultuuride seemnepartiide maksimummassi suurendamiseks vastavalt nõukogu direktiivile 66/401/EMÜ (teatavaks tehtud numbri K(2006) 6572 all)  ( 1 )

161

 

 

2007/67/EÜ

 

*

Komisjoni otsus, 18. detsember 2006, millega liikmesriikidel lubatakse pikendada uue toimeaine tritosulfurooni ajutisi kasutuslube (teatavaks tehtud numbri K(2006) 6573 all)  ( 1 )

164

 

 

2007/68/EÜ

 

*

Komisjoni otsus, 18. detsember 2006, Läti Vabariigi taotluse kohta vähendatud käibemaksumäära kohaldamiseks kodumajapidamiste kaugkütte-, maagaasi- ja elektritarnetele (teatavaks tehtud numbri K(2006) 6592 all)

165

 

 

2007/69/EÜ

 

*

Komisjoni otsus, 18. detsember 2006, millega Rumeeniale antakse luba edasi lükata nõukogu direktiivi 2002/53/EÜ teatavate sätete rakendamine teatavate põllumajandustaimesortide seemnete turustamise osas (teatavaks tehtud numbri K(2006) 6568 all)  ( 1 )

167

 

 

2007/70/EÜ

 

*

Komisjoni otsus, 20. detsember 2006, mis käsitleb turuleviimise tähtaja pikendamist biotsiidide suhtes, mis sisaldavad teatavaid direktiivi 98/8/EÜ artikli 16 lõikes 2 osutatud kümneaastase tööprogrammi jooksul uurimata toimeaineid (teatavaks tehtud numbri K(2006) 6707 all)

174

 

 

2007/71/EÜ

 

*

Komisjoni otsus, 20. detsember 2006, millega asutatakse päritolunimetuste, geograafiliste tähiste ja garanteeritud traditsiooniliste eritunnuste teadusekspertide rühm

177

 

 

2007/72/EÜ

 

*

Komisjoni otsus, 20. detsember 2006, teatud riigiabiotsuste kohaldamisaja pikendamise kohta (teatavaks tehtud numbri K(2006) 6927 all)  ( 1 )

180

 

 

2007/73/EÜ

 

*

Komisjoni otsus, 20. detsember 2006, komisjoni 14. juuli 2006. aasta otsusega 2006/505/EÜ (millega luuakse standardialaste nõuannete järelevalverühm, kes nõustab komisjoni Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma (EFRAG) arvamuste objektiivsuse ja erapooletuse hindamisel) loodud standardialaste nõuannete järelevalverühma liikmete määramise kohta

181

 

 

2007/74/EÜ

 

*

Komisjoni otsus, 21. detsember 2006, millega kehtestatakse elektri- ja soojusenergia eraldi tootmise tõhususe ühtlustatud kontrollväärtused Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/8/EÜ kohaldamisel (teatavaks tehtud numbri K(2006) 6817 all)  ( 1 )

183

 

 

2007/75/EÜ

 

*

Komisjoni otsus, 22. detsember 2006, millega luuakse siirdehindade eksperdirühm

189

 

 

2007/76/EÜ

 

*

Komisjoni otsus, 22. detsembrer 2006, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2006/2004 tarbijakaitseseaduse jõustamise eest vastutavate siseriiklike asutuste vahelise koostöö kohta (teatavaks tehtud numbri K(2006) 6903 all)  ( 1 )

192

 

 

2007/77/EÜ

 

*

Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide vahelise vastastikuse tunnustamise lepinguga loodud komitee otsus nr 35/2006, 22. detsember 2006, mis on seotud vastavushindamisasutuse lisamisega telekommunikatsiooniseadmeid käsitlevasse valdkonnalisasse

198

 

 

SOOVITUSED

 

 

Komisjon

 

 

2007/78/EÜ

 

*

Komisjoni soovitus, 22. detsember 2006, turvaliste ja tõhusate sõidukisiseste info- ja sidesüsteemide kohta: uuendatud Euroopa põhimõtted inimene-masin liidese kohta

200

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

OTSUSED

Komisjon

6.2.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 32/1


KOMISJONI OTSUS,

18. veebruar 2004,

riigiabi kohta C27/2001 (endine NN 2/2001) põllumajandusreostuse piiramise programmi (PMPOA) rakendamise kohta Prantsusmaa poolt ajavahemikul 1994–2000

(teatavaks tehtud numbri K(2004) 415 all)

(Ainult prantsuskeelne tekst on autentne)

(2007/51/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 88 lõike 2 esimest lõiku,

palunud huvitatud isikutel esitada oma märkused nimetatud artikli kohta (1) ning võttes neid märkusi arvesse,

ning arvestades järgmist:

I.   MENETLUS

(1)

Pärast seda, kui komisjoni talitused olid saanud teavet selle kohta, et Prantsusmaal on vastu võetud põllumajandusreostuse piiramise programm (edaspidi “programm”), saatis komisjon 24. veebruaril 2000 Prantsuse ametiasutustele kirja, milles palutakse täpsustada nimetatud programmi rakendamisega alates 1994. aastast seonduvaid asjaolusid. 31. mai 2000. aasta kirjaga edastas Prantsusmaa konkreetse teabe, mis kinnitas programmi rakendamist alates 1994. aastast. Oma 11. juuli 2000. aasta kirjaga palus komisjon lisateavet. Prantsuse ametiasutused vastasid 26. detsembri 2000. aasta kirjaga.

(2)

Prantsuse ametiasutused teatasid 13. veebruaril 2001 seakasvatussektoris rakendatavast keskkonnakaitsealasest riigiabist, mis hõlmab üksikinvestoritele suunatud abi. Oma 13. veebruari 2001. aasta kirjaga (2) andis komisjon loa abi anda. Lisaks sellele teatasid Prantsuse ametiasutused 20. aprillil 1993 kaasfinantseeritava struktuuriprogrammi raames ja vastavalt nõukogu 15. juuli 1991. aasta määruse (EMÜ) nr 2328/91 põllumajandusstruktuuride tõhustamise kohta (3) artikli 29 lõikele neli 2. märtsi 1993 ringkirjast DEPSE/SDEE nr 93-7005 ja 5. novembri 1992 ringkirjast nr 7027, mis käsitlevad investeerimisabi veiselihasektoris. Komisjon võttis määruse (EMÜ) nr 2328/91 alusel 29. juulil 1993 vastu otsuse, millega lubatakse ühenduse finantsosalust selles ühismeetmes (4). Samas ei ole komisjonile asutamislepingu (5) artikli 88 lõike 3 kohaselt riigiabist teatatud. Prantsuse ametiasutused leiavad, et sätted, mis eelnevad programmi käivitamisele, on programmi lisatud 22. aprilli 1994. aasta ringkirjaga nr 7016 ning moodustavad seega programmi sea- ja veisekasvatuse osa. Ka viimati nimetatud ringkirjast ei ole komisjonile asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohaselt teatatud.

(3)

Prantsuse ametiasutused teatasid komisjonile 13. juuni 1994. aasta kirjaga riigiabist investeeringute jaoks keskkonnakaitsesse kodulinnukasvatuse alal. 26. aprilli 1995. aasta kirjas (6) lubas komisjon rakendada seda kava, mis hiljem programmi lisati ja mis moodustab selle programmi kodulinnukasvatuse osa.

(4)

Prantsuse ametiasutused ei ole komisjonile asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohaselt teatanud 8. oktoobri 1993. aasta kokkuleppest, millega programm loodi, ega ühestki sellega seonduvast dokumendist, millega täpsustatakse programmi tingimusi, eeskätt programmi rahastamistingimusi (7). Eeskätt ei teatatud komisjonile veevarustuskäitiste osalemisest nimetatud programmi rahastamises.

(5)

Lisaks sellele ei ole Prantsuse ametiasutused komisjonile teatanud veisekasvatussektori jaoks kavandatud investeeringuabist.

(6)

Komisjonile ei ole samuti teatatud ühestki noorte põllumajandustootjatega seotud meetmest.

(7)

11. aprilli 2001. aasta kirjaga teatas komisjon Prantsusmaale oma otsusest algatada programmi suhtes asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetlus. Käesolev otsus hõlmab üksnes programmi rakendamist ajavahemikul 1994–2000.

(8)

Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Ühenduste Teatajas  (8) . Komisjon palus teistel liikmesriikidel ja huvitatud kolmandatel isikutel esitada oma märkused kõnealuste abimeetmete suhtes. Komisjon ei saanud kolmandatelt isikutelt ühtegi märkust. Prantsuse ametiasutused saatsid omapoolsed märkused oma 21. juuni 2001 kirjaga.

(9)

Loa programmi taaskäivitamise kohta alates 2001. aastast andis komisjon 30. oktoobri 2001. aasta kirjaga (9).

II.   KIRJELDUS

1.   Abimeetmed

(10)

Programmi aluseks on Prantsuse riigi ja Prantsuse põllumajanduslike kutseorganisatsioonide vaheline varasem kokkulepe, mis sõlmiti 8. oktoobril 1993. See kokkulepe jõustus 1. jaanuaril 1994. Programmi eesmärgiks on võimaldada põllumajandustootjatel kohandada oma seadmeid ja töövõtteid keskkonna, eeskätt veeressursside paremaks kaitsmiseks. Programmiga hõlmatav reostus on määratletud kui veeressursside reostamine fütosanitaarsete ainete ja mineraal- ning orgaaniliste väetistega.

(11)

Programm on eeskätt suunatud nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiivi 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest (10) (edaspidi “nitraadidirektiiv”) järgimise tagamisele ning siseriiklike õigusnormide kehtestamisele hea põllumajandustava eeskirjade rakendamiseks. Programm hõlmab mõlemat põllumajandustootmise viisi: looma- ja taimekasvatust.

(12)

Et saavutada vastavust direktiivile ja selleks, et kaitsta veeressursse loomaväljaheidetega reostumise eest, peeti vajalikuks teha tööd loomakasvatushoonete täiustamiseks ning vedelate farmiheitmete käitlemiseks. Üksnes hoonetega seotud tööde maksumus kuni 2002. aastani oli tolleaegsete hinnangute kohaselt ligikaudu 1 miljard eurot. Koostati investeerimisprogramm, milles sisalduvas üldises rahastamiskavas nähti ette järgmised rahastamisproportsioonid: loomakasvatajad 1/3, riik (põllumajandus- ja kalandusministeerium) ja kohalikud asutused võrdsetes osades kokku 1/3, veevarustuskäitised (11) 1/3. Samas peavad abikõlblikud loomakasvatajad veevarustuskäitistele maksma saastetasu.

(13)

Prantsuse keskkonnakaitse- ja põllumajandusministeerium täpsustasid 24. veebruaril 1994 asjassepuutuvatele haldusasutustele saadetud teatega programmi rakendamise eest vastutava riikliku järelevalvekomitee käivitatud menetluses sisalduvaid küsimusi – ajakava, rahastamispõhimõtteid ja programmi rakendamiskorda loomakasvatajate tasandil.

(14)

Mis puutub programmi sidumisse asjassepuutuvate rajatistega, siis märkisid Prantsuse ametiasutused nimetatud teates, et loomakasvatajate huvides on viia end pärast reostuse piiramise lepinguga või lepingutega hõlmatavate tööde lõpetamist vastavusse ministri 29. veebruari 1992 määrustes loomakasvatuse kohta sisalduvate nõuetega veeressursside kaitse alal.

(15)

Programmi rakendamisel kasutati sektoripõhist lähenemist ning selle aluseks olid Põllumajandus- ja kalandusministeeriumi abimeetmeid käsitlevad ringkirjad regioonide ja departemangude prefektidele. Komisjoni nõudel saatsid Prantsuse ametiasutused komisjonile järgmiste ringkirjade koopiad:

22. aprilli 1994. aasta ringkiri DEPSE/SDEEA nr 7016 veise- ja seakasvatusmajandite nõuetele vastavuse saavutamiseks antava abi kohta;

18. aprilli 1995. aasta ringkiri DEPSE/SDEEA nr 7021 linnukasvatusmajandite nõuetele vastavuse saavutamiseks antava abi kohta;

19. juuni 1996. aasta ringkiri DEPSE/SDEEA nr 7028 loomakasvatusmajandite nõuetele vastavuse saavutamiseks antava abi kohta;

15. jaanuari 1996. aasta ringkiri DEPSE/SDEEA nr 7001 loomakasvatusmajandite nõuetele vastavuse saavutamiseks antava abi kohta. Alates 1. jaanuarist 1996 registreeritud noorte põllumajandustootjate juhtumid.

(16)

Abisaajad olid ettevõtjad ning põllumajandusmaa ja -hoonete omanikud, eeskätt veisekasvatus-, seakasvatus- ja kodulinnukasvatussektoris. Investeeringud olid suunatud olemasolevate rajatiste täiustamisele, muu hulgas loomaväljaheidete ladustamisvõimaluste suurendamisele ning laovarustuse uuendamisele, et võimaldada nitraadidirektiiviga kehtestatud nõuete täitmist (12).

(17)

Rahastamine seisnes riigipoolses toetuses 35 % ulatuses kuludest, täpsemalt kapitalitoetuses 30 % ulatuses kuludest, millele võis lisanduda subsideeritud laen, mille toetusekvivalent ulatus 5 %ni kuludest. Veevarustuskäitiste osalust 1/3 ulatuses kuludest ei olnud põhjenduses 15 viidatud ringkirjades ära näidatud.

(18)

Veise- ja seakasvatussektoris anti abi samuti ettevõtjatele, kelle projektid viidi ellu vähem soodsate piirkondade arengukava raames. See abi seisnes kapitalitoetuses 30 % ulatuses ning laenus, mille toetusekvivalent oli 15 %. Noorte põllumajandustootjate puhul olid need protsendimäärad kõrgemad (43,75 % tasandikupiirkondades ja 56,25 % vähem soodsates piirkondades). Kodulinnukasvatussektoris nähti noorte põllumajandustootjate puhul ette suurendada subsideeritud laenu 5 % võrra.

(19)

15. jaanuari 1996. aasta ringkirjaga nr 7001 muudeti protsendimäärasid nende noorte põllumajandustootjate suhtes, kes olid registreeritud alates 1. jaanuarist 1996. Kapitalitoetuse määra vähem soodsates piirkondades ja eelisarendatavates maapiirkondades tõsteti 30 %lt 35 %le. Mingit subsideeritud laenu ette ei nähtud. Muudes piirkondades tõsteti kapitalitoetuse määra 30 %lt 32,5 %le. Sealjuures on võimalik anda subsideeritud laenu, mille toetusekvivalent on 2,5 %.

(20)

Abi saamiseks pidid põllumajandustootjad esitama eelneva uuringu, mille heakskiidetud tehnikud nende kulul tegid ja millest lähtudes töötati välja põllumajandustootja investeerimisprojekt. Uuringus antud hinnang oli aluseks reostuse piiramise lepingu koostamisele (vt põhjendus 21) ning seega ka iga tööde riiklikus rahastamises osaleva isiku abikõlblike kulutuste kindlaksmääramisele. Nimetatud uuringud hõlmasid 2 % investeeringute mahust ning nende koostamist rahastati 50 % ulatuses riigi ja 50 % ulatuses veevarustuskäitiste poolt, kusjuures toetuse ülempiiriks oli 6 000 Prantsuse franki (FRF) ilma maksudeta (seega 914 eurot).

(21)

Reostuse piiramise leping oli loomakasvatajale programmis ettenähtud abi tagatiseks ning võimaliku veevarustuskäitisele makstava saastetasu hüvitiseks. Tegemist on usalduslepinguga, milles tuuakse teravalt välja keskkonnakaitsega seonduvad probleemid loomakasvatuses, ent mille eesmärk on aidata kaasa nende lahendamisele. Lepingule kirjutasid alla kõik finantspartnerid, sealhulgas ka loomakasvataja.

2.   Läbivaatamise menetluse algatamise käigus komisjoni poolt esitatud argumendid

(22)

Komisjon märkis kõigepealt, et veevarustuskäitiste osalemise näol programmis on tegemist riigiabiga asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses. Veevarustuskäitised osalesid programmi raames tekkivates investeerimiskuludes 1/3 ulatuses nendest kuludest. Komisjoni talitused said nimetatud käitiste osalemisest teadlikuks alles pärast rahanduse peainspektsiooni, põllumajandus- ja kalandusministeeriumi alalise koordineerimiskomitee ning maapiirkondade vete ja metsade haldamise üldnõukogu poolt koostatud programmi aasta jooksvate kulude ja bilansi hindamise aruande avaldamist (13).

(23)

Komisjon võttis arvesse asjaolu, et piirkondade rahandusasutusi käsitlevas 14. septembri 1966. aasta määruse nr 66-700 artiklis 2 sätestatakse, et veevarustuskäitised on Prantsuse riigi avalik-õiguslikud ettevõtted, et nad on rahaliselt sõltumatud juriidilised isikud, seega ei jäta Prantsuse õigusaktid mingit kahtlust nende käitiste avalik-õiguslikus iseloomus.

(24)

Komisjon leidis menetluse algatamise otsuses, et Prantsusmaa poolt veevarustuskäitiste ja nende töötamismeetodite kohta vastuvõetud õigusaktidest ning Euroopa Kohtu ja esimese astme kohtu otsustest (14) lähtudes tuleb veevarustuskäitisi vaadelda riigi laiendusena ning et nende käitiste poolt põllumajandusettevõtete investeeringute rahastamine moodustab seega riigiabi (15).

(25)

Komisjon leidis, et veise-, sea- ja kodulinnukasvatajatele eraldatavad summad, kaasa arvatud veevarustuskäitistelt pärinevad summad, andsid nendele põllumajandustootjatele eelise võrreldes teiste tootjatega. Seega on tegemist Prantsusmaa poolt antud abiga, mis kahjustades või ähvardades kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. Seega on tegemist asutamislepingu artikli 87 lõike 1 alla kuuluva meetmega.

(26)

Komisjon leidis samuti, et Prantsusmaa poolt antud riigiabi kujutab endast uut abi, millest komisjonile ei ole teatatud, ning on seetõttu asutamislepingu tähenduses ebaseaduslik. Komisjon tugines seejuures eeskätt nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999, millega nähakse ette EÜ asutamislepingu artikli 93 üksikasjalikud rakenduseeskirjad (16), artikli 1 punktile f, milles määratletakse ebaseadusliku abina uus abi, mida antakse asutamislepingu endise artikli 93 (praeguse artikli 88) lõike 3 sätteid rikkudes. Abi mõiste hõlmab mis tahes uut abi, seega mis tahes abikavasid või üksikabi, sealjuures olemasoleva abi muutmist.

(27)

Komisjon tuletas meelde, et mis tahes komisjoni poolt lubatud abikavad, mida hiljem muudetakse – antud juhul avalik-õigusliku asutuse osavõtt komisjonile teatatud abi rahastamisest, millega muudetakse olulisel määral rahastamispõhimõtteid ja seega ka abi ulatust –, kujutavad endast uut abi, millest tuleb komisjonile asutamislepingu artikli 88 kohaselt teatada ning saada viimase luba. Teatamiskohustus on sätestatud määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 1 punktiga c. Komisjoni arvates on abi ulatuse muutmise näol tegemist abi olemust muutva elemendiga, millest tuleb komisjonile asutamislepingu artikli 88 lõike 2 kohaselt teatada.

(28)

Seejärel andis komisjon kõnealusele abile hinnangu, võttes sealjuures arvesse põllumajandussektoris antavat riigiabi käsitlevate ühenduse suuniste (17) (edaspidi “põllumajandussuunised”) punkti 23.3, mille kohaselt tuleb mis tahes määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 1 punkti f kohaselt ebaseaduslikku abi hinnata vastavalt abi osutamise ajal kehtivatele eeskirjadele ja suunistele.

(29)

Mis puudutab toetust saavaid investeeringuid ja abi andmise vormi, siis leidis komisjon seakasvatussektori puhul, et investeeringute iseloom vastab programmi määratlustele ning et investeeringud on valdavalt sellised, nagu komisjonile oli teatatud ja nagu viimase antud luba ette nägi. Veisekasvatussektori puhul leidis komisjon, et kuigi loa andmise ajal ei vaadeldud abi ühenduse konkurentsieeskirjade seisukohalt, on abi eeskirjadega kooskõlas. Kodulinnukasvatuse sektori puhul leidis komisjon, et programmi raames rakendatakse abi täpselt sellistena, nagu komisjon seda lubas. Mis puutub alates 1. jaanuarist 1996 registreeritud noorte põllumajandustootjatega seotud kava, siis leidis komisjon, et nimetatud kavaga ei muudeta kava abikõlblike investeeringute suhtes, vaid et tegemist on üksnes abi andmise vormi muutmisega riigi poolt rahastatava osa raames.

(30)

Seega leidis komisjon Prantsuse ametiasutuste poolt antava abi aluseks olevate investeeringute olemuse ja abi vormi kohta, et kuigi nimetatud abi oli ebaseaduslik, anti abi vastavalt sel ajal kohaldatavatele ühenduse konkurentsieeskirjadele. Seega ei vaidlusta komisjon abi andmise seda külge.

(31)

Abimeetmete rahastamispõhimõtete puhul tuletas komisjon meelde, et vastavalt programmi jõustumise ajal kehtinud õigusraamistikule oli keskkonnakaitsele antava abi ulatuse ülempiiriks 35 % tekkinud kuludest (45 % vähem soodsates piirkondades). Määruse (EMÜ) nr 2328/91 artikli 12 lõike 5 viiendas alapunktis, milles nähakse ette riikliku abi ülevaatamine lähtudes asutamislepingu endistest artiklitest 92 ja 93 (uued artiklid 87 ja 88) ning lähtudes nimetatud määruse artiklist 6, on lubatud anda abi keskkonnakaitsele suunatud investeeringutele, kui selle abiga ei kaasne toodangu suurenemine. Riigiabi nr N 136/91 käsitlevas otsuses võttis komisjon arvesse asjaolu, et ta tavatseb selliste abiliikide puhul pidada ühisturuga kokkusobivaks protsendimäära 35 % abikõlblikest kuludest (45 % vähem soodsate piirkondade puhul nõukogu 28. aprilli 1975. aasta direktiivi nr 75/268/EMÜ mägipiirkondade ja teatavate ebasoodsamate alade põllumajanduse kohta (18) tähenduses). Need protsendimäärad kinnitati veidi pärast programmi jõustumist kehtestatud keskkonnakaitseks antavat riigiabi käsitleva ühenduse raamkava (19) punktis 3.2.3.

(32)

Nimetatud ülempiiride olemasolu ja olemus toodi Prantsuse ametiasutuste poolt välja ka põhjenduses 15 viidatud sektoripõhistes programmi rakendusringkirjades. Neis on kirjas, et Euroopa Liit lubab selliste keskkonnaseisundi parandamisele suunatud investeeringute toetuseks antava riigiabi puhul erandlikku 35 %list määra.

(33)

Võttes arvesse asjaolu, et programmi rahastamispõhimõtte kohaselt osalevad 1/3 ulatuses investeeringute mahust riik ja kohalikud asutused (võrdsetel alustel, seega mõlemad 1/6 ulatuses), 1/3 ulatuses veevarustuskäitised ja 1/3 ulatuses põllumajandusettevõtjad, ning võttes eeskätt arvesse asjaolu, et veevarustuskäitiste osaluse näol on tegemist riigiabiga, leidis komisjon menetluse algatamise otsuses, et abi ulatuse ülempiiri sellelaadsete investeeringute jaoks ei ole järgitud. Veevarustuskäitiste osalusega programmi rahastamises tõuseb riikliku rahastamise osa 2/3ni investeeringute kuludest, seega ligikaudu 66,6 %ni kuludest. Komisjoni arvates ületatakse sellega lubatud ülempiiri 31,6 % võrra (21,6 % võrra vähem soodsates piirkondades) kantud kuludest. Niisama suur abi määra ületamine on täheldatav ka alates 1. jaanuarist 1996 registreeritud noorte põllumajandustootjatega seotud kava puhul, kuivõrd kavas tehtud muudatused puudutavad üksnes abi andmise vormi riigi poolt rahastatava osa piires ning ei too kaasa nendele põllumajandustootjatele antava abi määra üldist suurenemist.

(34)

Komisjon leidis samuti, et alates põllumajandussuuniste rakendamisest 1. jaanuaril 2000 on nende suuniste punkti 4.1.1.2 kohaselt lubatav sellelaadsetele investeeringutele antav abi 40 % kuludest (50 % vähem soodsate piirkondade puhul). Noorte põllumajandustootjate puhul on lubatav määr 45 % (vähem soodsates piirkondades 55 %). See tähendab, et neid soodsamaid tingimusi 2000. aastal antud abi suhtes rakendades ületas antud abi määr vaid 26,6 % võrra (16,6 % võrra vähem soodsates piirkondades) ja noorte põllumajandustootjate puhul 21,6 % võrra (11,6 % võrra vähem soodsates piirkondades) pärast 1. jaanuari 2000 tehtud investeeringuid, ja abi vastas kõikidele põllumajandussuunistes esitatud tingimustele.

(35)

Kuivõrd komisjoni antud luba puudutas nendele investeeringutele antavat abi, mis põhinevad riikliku rahastamise lubatud ülempiiril 35 % (vähem soodsates piirkondades 45 %) nende investeeringute mahust, või vastavalt 40 % ja 55 % alates 1. jaanuarist 2000, siis leidis komisjon ülevaatusmenetluse algatamise otsuses, et seoses programmi rakendamisega antud abi tase võis mitte vastata komisjoni poolt lubatud ulatuse ülempiirile ning et seetõttu moodustab mis tahes riiklik rahastamine üle lubatud ülempiiri asutamislepinguga kokkusobimatu riigiabi.

(36)

Pärast Prantsuse ametiasutuste poolt edastatud teabega tutvumist tekkis komisjonil kahtlus, kas ajavahemikul 1994–2000 programmi raames rahastatud investeeringutele antud abi, eeskätt abi ulatus, mis võis olla suurem kui lubatud 35 % või 45 %, sobib kokku ühisturuga. Seetõttu otsustas komisjon algatada asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetluse.

(37)

Komisjon otsustas samuti, et Prantsuse ametiasutuste poolt ettevõtete seisukorra hindamiseks antava abi määr vastas kehtivatele konkurentsieeskirjadele.

III.   PRANTSUSMAA ESITATUD MÄRKUSED

(38)

21. juuni 2001 kirjaga esitasid Prantsuse ametiasutused oma märkused komisjoni otsuse kohta algatada teatatud abimeetmete kohta asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetlus.

(39)

Prantsuse ametiasutused võtsid teadmiseks komisjoni õigusliku lähenemise veevarustuskäitiste poolt antava abi avaliku olemuse kohta. Ametiasutuste väite kohaselt kavatseb Prantsuse valitsus läbi vaadata 16. detsembri 1964. aasta seaduse nr 64/1245 veekasutuse korralduse ja vee jaotamise ning reostuse vastu võitlemise kohta, milles määratakse kindlaks veevarustuskäitiste tegevuse aluspõhimõtted, selles osas, et anda tulevikus veevarustuskäitiste makstavate tasude arvestamise korra ja nende finantssekkumiste suuniste üle otsustamise õigus parlamendile.

(40)

Prantsuse ametiasutused leiavad samas, et abi määrade 35 % ja 45 % ületamiseks annavad võimaluse määruse (EMÜ) nr 2328/91 artikli 12 lõige 5 ja nõukogu 20. mai 1997 määruse (EÜ) nr 950/97 põllumajandusstruktuuride tõhususe parandamise kohta (20) artikli 12 lõike 3 punkt d. Prantsuse ametiasutuste arvates võimaldavad nimetatud sätted mitte rakendada abi keelamist ning nimetatud abi ulatuse ülempiire teatavate investeeringute, sealhulgas keskkonnakaitsele suunatud investeeringute osas.

(41)

Programmi raames veevarustusettevõtete osalemise mõju kohta konkurentsile leiavad Prantsuse ametiasutused, et see ei soodusta põhjendamatult konkreetset riiklikku sektorit järgmistel põhjustel. Tegemist on mittetootlike investeeringutega, mis isegi vaatamata kõrgetele abi ulatuse määradele on raskeks koormaks ettevõtete majandustegevusele ning panevad loomakasvatajad ebasoodsasse olukorda võrreldes nende tootjatega, kes selliseid investeeringuid ei tee. Lisaks sellele on need teised tootjad Prantsusmaal enamuses. Prantsuse ametiasutuste väitel toimub konkurentsi üldine kahjustamine hoopis loomakasvatajate kahjuks ja mitte nende kasuks.

(42)

Prantsuse ametiasutuste väitel võib konkurentsi kahjustamisest asutamislepingu artikli 87 tähenduses rääkida üksnes seoses teiste liikmesriikide loomakasvatajatega, kes samasuguse tegevuse korral võivad saada abi üksnes 35 % ja vähem soodsates piirkondades 45 % ulatuses. Prantsuse ametiasutuste arvates tuleks aga sellist konkurentsi kahjustamist vaadelda igal üksikul juhul eraldi.

(43)

Prantsuse ametiasutuste selliste põhjenduste aluseks on asjaolu, et loomakasvatajatele tegelikult antava abi määr on programmi konkreetsetest rakendamistingimustest tulenevalt väga erinev. Ametiasutuste selgituste kohaselt jääb see määr üldiselt oluliselt alla 60 %, kui seda arvutatakse vastavalt määruse (EMÜ) nr 2328/91 artikli 7 lõikele 2 ja määruse (EÜ) nr 950/97 artikli 7 lõikele 2, võttes aluseks abi määra väljendatuna protsentides koguinvesteeringust.

(44)

Prantsuse ametiasutuste arvates määravad komisjonile teatatud riigi poolt eraldatavate abimeetmete rakendamistingimused kindlaks programmi elluviimise üldraamistiku. Veevarustuskäitised kasutavad küll sama abikõlblike tegevuste loendit, kuid abi ulatuse ülempiirid ei ole alati samad. Lisaks sellele on kohalikul tasandil lisatud tehnilisi piiranguid (näiteks abi rakendamise vabajalutusala kaetud pinna ruutmeetrid) nii käitiste kui riigi või kohalike asutuste abimeetmete suhtes, need piirangud vähendavad tihtipeale abikõlblike tegevuste toetamise ulatust. Ja lõpuks võivad teatavate veevarustuskäitiste korral olla seatud ka täiendavad abi piirmäärad, mis on seotud “arvestusliku lämmastikukogusega looma kohta” (N ühikud).

(45)

Seega tulenevalt nendest erinevatest piirmääradest on loomakasvatajale abikõlblike tegevustega seotud kulutuste puhul antava tegeliku abi ulatus Prantsuse ametiasutuste väitel peaaegu alati madalam programmiga lubatavast maksimaalsest ulatusest.

(46)

Prantsuse ametiasutused selgitasid, et seoses keskkonnaseisundi parandamiseks vajalike töödega moderniseerivad teatavad loomakasvatajad samaaegselt tootmist. Need tööd ei ole abikõlblikud ning loomakasvatajad ei saa seega programmi raames mingit abi.

(47)

Veisekasvatuses, mis moodustab 80 % programmi raames toetatavast loomakasvatusest, on tegelikult antava abi ulatus pigem madal, jäädes tavaliselt vahemikku 25–50 %, ning erinevates tootmissüsteemides väga erinev. See on põhjendatav väga erinevate jäätmetega, mis võivad olla vedelad või tahked, kusjuures tavaliselt on vedelad ja tahked jäätmed segunenud ning nõuavad väga erinevate omaduste ja mahtudega ladustamiskohti (sõnnikuhoidlad, sõnnikukaevud). Samuti tuleb arvesse võtta asjaolu, et investeeringud ladustamisse ning betoneeritud alade pindala ja vabajalutusalade katused on seotud tehniliste piirangutega või eriti madalate rahastamise piirmääradega.

(48)

Sea- ja kodulinnukasvatusmajandites, kus puudub side maaga, on olemasolevad jäätmete ladustamisvõimalused enamasti piisavad, seda ka võttes arvesse ajavahemikke, mil komposteerimine ei ole lubatud. Sel juhul seisnevad tööd olemasolevate ladustamispaikade ja betoneeritud pindade tihendamises, kahefaasilise toitega süsteemide paigaldamises, mis vähendavad allikreostust seakasvatusmajandites, ja linnusõnniku käitlemise parandamises kodulinnukasvatusmajandites. Nagu on näidatud tabelis 1, võib tegeliku abi ulatus sellistel puhkudel ulatuda kuni 60 %ni abikõlblikest töödest. Samas on tööde maksumus enamasti oluliselt väiksem kui veisekasvatuses.

(49)

Prantsuse ametiasutuste väitel näitas Loire-Bretagne’i veevarustuskäitise piirkonnas enam kui 20 000 toimiku uuring, et abi keskmine määr oli 40 %.

(50)

Sealjuures oli osa nendest toimikutest seotud programmi raames ehitatavate uute rajatistega, juhul kui erinevatel põhjustel peeti ebaotstarbekaks tegevuse jätkamist olemasolevates hoonetes. Prantsuse ametiasutuste arvates tuleks selliseid olukordi käsitleda eraldi, kuivõrd abi näol ei ole sel juhul tegemist abiga keskkonnakaitseks, vaid abiga tootmise moderniseerimiseks vastavalt määruse (EMÜ) nr 2328/91 artikli 7 lõike 2 punktile b ja määruse (EÜ) nr 950/97 artikli 12 lõike 4 punktile c. Abi summa ei või sel juhul ületada 35 % või 26,25 % (vähem soodsas piirkonnas vastavalt 45 % või 38,75 %) tööde maksumusest sõltuvalt sellest, kas loomakasvatajal on võimalik rakendada arengukava või mitte. Sel juhul on abi tegelik määr nimetatud piirmääradest oluliselt madalam – vt tabelis 2 esitatud näiteid, kus veerus a on näidatud, kui suur oleks keskkonnatööde maksumus olnud juhul, kui olemasolevad hooned oleks säilitatud.

(51)

Ühes ja samas põllumajandusettevõttes on võimalik teha nii olemasolevate hoonetega seotud töid kui ka ehitada uusi hooneid.

(52)

Lõpuks leiavad Prantsuse ametiasutused, et juhul kui võrdlus toimub igal üksikul juhul eraldi, tuleks igal juhul asutamislepingu artikli 87 alusel toimuvast võrdlusest välja jätta loomakasvatajad, kes maksavad veevarustuskäitistele iga-aastast saastetasu.

Tabel 1

Näited programmi raames eeskirjadele vastavuse saavutamiseks rakendatud tegelikest abimääradest

(summad Prantsuse frankides, FRF

Loomakasva-tusettevõtte liik

Vajalikud täiustused

Tööde kogu-maksumus (a)

Abikõlbli-ke tööde maksumus (b)

Kinnipeetud summa: riik (c)

Kinnipeetud summa: veevarustus-käitis (d)

Abi kokku (e)

Tegelik abimäär (e/b)

Segaloomakasva-tus:

52 piimalehma, 20 ammlehma ja karjauuendus, 120 N ühikut

Vabajalutusplatsi veekindlaks muutmine ja katmine. Sõnnikuhoidlate mahu suurendamine. Lägakaevu ehitus.

334 154

257 372

236 550

236 550

141 930

55,1  %

60 piimalehma ja karjauuendus, 80 N ühikut

Olemasoleva lägahoidla tihendamine. Katmata lägakaevu ehitus. Vabajalutusplatsi veekindlaks muutmine.

328 178

328 178

272 038

272 038

163 222

49,7  %

90 piimalehma ja karjauuendus, 120 N ühikut

Sõnnikuhoidla ehitus. Lägahoidla mahu suurendamine. Sadevete eraldamine. Komposteerimiskava.

1 220 700

671 020

495 800

495 800

252 780

36,7  %

Segaloomakasva-tus: 450 lihasiga, 84 liha- ja piimaveist, 115 N ühikut

Jääkproduktide ladustamise aja pikendamine 9 kuuni. Kaetud vabajalutusplats. Sigade veejaotussüsteem.

196 380

188 330

177 225

177 225

115 195

57,5  %

147 emist, 27 kulti, 1 840 nuumsiga, 223 N ühikut

Eraldi veevõrk. Kaetud aedikud.

93 180

305 510

16 163

16 163

10 505

34,4  %

210 emist, 1 318 nuumsiga, 167 N ühikut

Sõnnikuhoidla veekindlaks muutmine. Drenaaž. Mitmefaasiline toitesüsteem.

100 293

55 375

55 375

55 375

33 225

60 %

242 000 munakana, 1 128 N ühikut

Drenaaži ja sõnnikukuivati paigaldus.

1 575 200

547 700

310 930

310 930

186 558

34,6  %


Tabel 2

Näited tegelikult rakendatud abimääradest uute rajatiste ehituse korral

(summad Prantsuse frankides, FRF)

Looma-kasvatuse liik

Vajalikud täiustused

Endiste hoonete hinnatud kulud (a)

Tööde kogu-maksumus (b)

Kinni-peetud summa: riik (c)

Kinnipeetud summa: veevarustus-käitis (d)

Abi kokku (e)

Tegelik abimäär (e/b)

80 piimalehma ja karjauuendus, 123 N ühikut

Aluspõhuga lauda ehitus kõikidele loomadele. Rennide paigaldus.

380 120

468 502

328 640

90 880

118 592

25,3  %

75 piimalehma ja järelkasv, 116 N ühikut

Vabapidamisplatsi ehitus. Läga ja sõnniku ladustamiskoha suurendamine.

280 634

741 807

212 436

111 211

97 094

13,1  %

82 piimalehma ja järelkasv, 134 N ühikut

Vabapidamisplatsi ehitus. Betoneeritud pindade tihendamine. Läga ja sõnniku ladustamiskoha suurendamine.

605 565

1 197 152

437 153

196 951

190 231

15,9  %

70 ammlehma ja järelkasv, 110 N ühikut

Vabapidamisplatsi ehitus. Betoneeritud pindade tihendamine. Virtsakaevu ehitus.

160 940

565 612

88 550

6 000

26 565

4,7  %

34 650 munakana, 214 N ühikut

Kanalate ehitus. Sõnniku ladustamiskoha ehitus. Kuivati paigaldus.

368 454

2 309 993

368 454

176 454

163 472

7,1  %

IV.   HINNANG

1.   Sissejuhatus: asutamislepingu artikli 87 lõige 1

(53)

Asutamislepingu artikli 87 lõikes 1 sätestatakse, et “kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti, on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikedevahelist kaubandust.”

(54)

Asutamislepingu artikleid 87 kuni 89 rakendati sealihasektoris nõukogu 29. oktoobri 1975. aasta määruse (EMÜ) nr 2759/75 sealihaturu ühise korralduse kohta (22) artikliga 21. Nimetatud artikleid rakendati veise- ja vasikalihasektoris nõukogu 17. mai 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1254/99 veise- ja vasikalihaturu ühise korralduse kohta (23) artikliga 40. Enne viimati nimetatud määruse vastuvõtmist rakendati neid artikleid selles sektoris nõukogu 27. juuni 1968. aasta määruse (EMÜ) nr 805/68 veise- ja vasikalihaturu ühise korralduse kohta (24) artikli 24 alusel. Nimetatud artikleid rakendati kodulinnuliha sektoris nõukogu 29. oktoobri 1975. aasta määruse (EMÜ) nr 2777/75 kodulinnulihaturu ühise korralduse kohta (25) artikliga 19.

1.1.   Riigi ressurssidest rahastatava valikulise eelise olemasolu

(55)

Kõnealuse abi olemus seisneb asjaolus, et seda peab andma nende põllumajandusettevõtjate tasandil, kes teevad programmi raames investeeringuid. Komisjon leiab, et programmi rahastamine andis Prantsusmaa põllumeestele valikulise eelise.

(56)

Komisjon leiab, et vastupidiselt Prantsuse ametiasutuste märkustes esitatud väidetele ei välista investeeringute mittetootlik iseloom abi majanduslikku eelist tekitavat mõju, kuivõrd abiga kaetakse kulusid, mis vastasel korral tuleks kanda abisaajal, seega pannakse abisaaja eelisolukorda võrreldes tema konkurentidega, kes sellist abi ei saa.

(57)

Lisaks sellele, isegi eeldades, et sellised mittetootlikud investeeringud võivad esialgu olla koormaks ettevõtete majandustegevusele ning asetavad need ettevõtted Prantsuse ametiasutuste väidete kohaselt ebasoodsasse olukorda võrreldes ettevõtetega, kus selliseid investeeringuid ei tehta, on samas teada, et nimetatud investeeringud tulenevad konkreetsest õiguslikust kohustusest ning et kõik asjassepuutuvad ettevõtjad peavad mingil ajal seaduserikkumise vältimiseks vastavad investeeringud tegema.

1.2.   Kaubanduse kahjustamine

(58)

Selleks et määrata kindlaks, kas käesoleva otsuse aluseks olev abi kuulub asutamislepingu artikli 87 lõike 1 rakendusalasse, tuleb lõpuks kindlaks määrata, kas nimetatud abi võib kahjustada liikmesriikidevahelist kaubandust.

(59)

Kohus tuvastas, et kui liikmesriigi poolt antud eelis tugevdab ühe ettevõtteliigi positsiooni ühendusesiseses kaubanduses võrreldes teiste konkureerivate ettevõtetega, tuleb eeldada, et nimetatud eelis kahjustab seda kaubandust (26).

(60)

Ilmneb, et käesoleva otsuse aluseks olev abi võib kahjustada liikmesriikidevahelist kaubandust, kuivõrd see soodustab riiklikku tootmist teiste liikmesriikide tootmise kahjuks. Asjassepuutuvate sektorite näol on tegemist ühenduse tasandi konkurentsile äärmiselt avatud sektoritega, mis on seetõttu väga tundlikud kõikide ühe või teise liikmesriigi tootmise kasuks võetud meetmete suhtes.

(61)

Tabelis 3 näidatakse asjassepuutuvate toodete kaubavahetuse taset Prantsusmaa ja teiste liikmesriikide vahel programmi rakendamise esimese aasta jooksul.

Tabel 3

Prantsusmaa/EL 11

Veise- ja vasikaliha

Sealiha

Kodulinnuliha

Import 1994

 

 

 

Tonnides

525 000

463 000

85 000

Milj eküüdes

1 664

860

170

Eksport 1994

 

 

 

Tonnides

796 000

361 000

389 000

Milj eküüdes

2 368

669

863

1.3.   Järeldused abi olemuse kohta asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses

(62)

Käesolevas otsuses vaadeldud meetmed moodustavad riigiabi asutamislepingu tähenduses, kuivõrd nad loovad oma abisaajale majanduseelise, mida teised sektorid ei saa. Komisjon jõudis järeldusele, et need meetmed kuuluvad asutamislepingu artikli 87 lõike 1 reguleerimisalasse.

2.   Kõnealuse abi ebaseaduslikkus

(63)

Määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 1 punktis f on ebaseaduslik abi määratletud uue abina, mida antakse vastuolus asutamislepingu artikli 88 lõikega 3. Nimetatud määruse artikli 1 punkti c kohaselt hõlmab uus abi kogu abi, see tähendab abikavad ja individuaalne abi, mis ei ole olemasolev abi, sealhulgas olemasoleva abi muudatused.

(64)

Mis tahes komisjoni poolt lubatavaks peetavad abikavad, milles hiljem tehakse muudatusi, – antud juhul komisjonile teatatud abi rahastamises osalev avalik-õiguslik asutus, mistõttu rahastamispõhimõtted, seega ka abi ulatus, muutuvad olulisel määral –kujutavad endast uut abi, millest tuleb komisjoni asutamislepingu artikli 88 kohaselt teavitada ning saada selle jaoks komisjoni luba.

(65)

Euroopa Kohtu seisukoht on, et asutamislepingu artikli 88 lõike 3 esimese lausega sätestatud kohustust informeerida komisjoni kõikidest plaanidest abi määramise või muutmise kohta ei kohaldata mitte üksnes esialgse projekti suhtes, vaid samuti ka selle projekti hilisemate muudatuste suhtes, kusjuures eeldatakse, et komisjonile teatamine võib toimuda esialgse teatamisega seotud konsultatsioonide raames (27).

(66)

Teatamise kohustus tuleneb määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 1 punktist c.

(67)

Sealjuures tuleb täpsustada, et infolehe lisamine Prantsuse põllumajandusministeeriumi poolt välja töötatud abi dokumentatsioonile on üksnes informatiivse väärtusega ning ei ole käsitletav teatamisena asutamislepingu tähenduses. Liiatigi ei viidata nendes infolehtedes veevarustuskäitiste osalemisele programmis, kuid kinnitatakse, et riigi osalus ulatub kuni 35 %ni investeeringute mahust.

(68)

Komisjon ei olnud võimeline hindama veevarustuskäitiste osalemist programmis ning mõju, mida nende osalemise ulatus võis avaldada asjassepuutuvate investeeringute toetamisele avalikest vahenditest. Täpsemalt väljendudes ei olnud komisjonil võimalust vaadelda võimalikke tagasilööke, mida avalik-õigusliku asutuse osalemine abi rahastamises võib anda abi ulatuse osas. Sellest tulenevalt on võimalik, et Prantsuse ametiasutuste poolt tegelikult rakendatud abimeetmed ei vastanud täiel määral komisjoni poolt lubatud meetmetele riigiabide nr N 146/91 ja N 342/94.

(69)

Abi ulatuse muutumine on iseenesest abi olemuslikult muutev faktor ning sellest teatamine on asutamislepingu artikli 88 lõike 2 kohaselt kohustuslik.

(70)

Konkreetselt veisekasvatussektori puhul ei teatanud Prantsuse ametiasutused komisjoni kavandatud investeerimisabist. Selles osas väitsid Prantsuse ametiasutused, et kuivõrd komisjon pidas neid meetmeid ühenduse rahastamiseks abikõlblikeks, oli neil alust sellest järeldada, et see abi sobib seetõttu ühenduse õigusaktidega kokku. Kuid sel ajal kehtinud määruse (EMÜ) nr 2328/91 artikli 12 lõikes 5 on sätestatud, et keskkonnakaitse ja keskkonnaseisundi parandamisega seotud abi on lubatud tingimusel, et selle rakendamisega ei kaasne tootmise kasv, ja tingimusel, et abi vastab asutamislepingu artiklitele 92 kuni 94 (praegused artiklid 87 kuni 89). See tingimus sisaldab ka kohustust teatada kõikidest riigiabi kavadest asutamislepingu endise artikli 93 lõike 3 tähenduses, seda enam, et 1994. aastal abi suhtes rakendatavad tingimused ei ole samad, mis komisjonile 1991. aastal teatatud tingimused.

(71)

Eelnevast tuleneb, et Prantsusmaa poolt kehtestatud riigiabi näol on tegemist uue abiga, millest komisjonile ei ole teatatud ning mis seetõttu on asutamislepingu kohaselt ebaseaduslik.

3.   Abi ühisturuga kokkusobivuse hindamine

(72)

Asutamislepingu artikkel 87 sisaldab ka erandeid, kuigi mõnda neist, eeskätt lõikes 2 esitatud erandeid, ei saa antud küsimuses ilmselgelt rakendada. Prantsusmaa ametiasutused nendele eranditele ei viidanud.

(73)

Asutamislepingu artikli 87 lõikes 3 sätestatud erandeid tuleb täpselt tõlgendada iga piirkondliku või sektoripõhise programmi, samuti üldiste abikavade iga konkreetse rakendamise korral. Nimetatud erandeid on võimalik rakendada üksnes juhul, kui komisjon tuvastab, et abi on vajalik mõne kõnealuse eesmärgi saavutamiseks. Nimetatud erandite rakendamine muudes olukordades tähendaks lubada liikmesriikidevahelise kaubanduse kahjustamist ja ühenduse huvidega põhjendamatut konkurentsi kahjustamist ning sellega kaasneksid teenimatud eelised teatavate liikmesriikide ettevõtjatele.

(74)

Komisjon leiab, et kõnealune abi ei ole suunatud majandusarengu edendamisele piirkondades, kus elatustase on erakordselt madal või kus valitseb tõsine tööpuudus, nagu on sätestatud asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktis a. Samuti ei ole nimetatud abi suunatud üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa projekti elluviimiseks ega mõne liikmesriigi majanduses tõsise häire kõrvaldamiseks, nagu on sätestatud asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktis b. Niisamuti ei ole abi suunatud kultuuri edendamisele ega kultuuripärandi säilitamisele, nagu on sätestatud asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktis d.

(75)

Asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktis c on sätestatud, et ühisturuga kokkusobivaks võib pidada abi teatud majandustegevuse või teatud majanduspiirkondade arengu soodustamiseks, kui niisugune abi ei mõjuta ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega. Selle erandi rakendamiseks peavad abimeetmed soodustama kõnealuse sektori arengut.

(76)

Abi aluseks olevate investeeringute olemuse ja abi vormi puhul leidis komisjon menetluse algatamisel, et kuigi nimetatud abi anti ebaseaduslikult, anti abi siiski selle rakendamise ajal kehtinud ühenduse konkurentsieeskirjade kohaselt. Komisjonil ei ole alust vaidlustada abi andmise seda külge.

(77)

Järgnevas abimeetmete ühisturuga kokkusobivuse vaatluses käsitletakse seega üksnes Prantsuse ametiasutuste poolt rakendatavaid abi ulatuse määrasid.

(78)

Komisjon märkis menetluse algatamisel, et vastavalt programmi jõustumise ajal kehtinud õigusraamistikule oli keskkonnakaitsele antava abi ulatuse ülempiiriks 35 % tekkinud kuludest (45 % vähem soodsates piirkondades).

(79)

Prantsuse ametiasutused leiavad samas, et abimäärade 35 % ja 45 % ületamiseks annavad võimaluse määruse (EMÜ) nr 2328/91 artikli 12 lõige 5 ja nõukogu 20. mai 1997 määruse (EÜ) nr 950/97 artikli 12 lõike 3 punkt d. Prantsuse ametiasutuste arvates võimaldavad nimetatud sätted mitte rakendada abi keelamist ning nimetatud abi ulatuse ülempiire teatavate investeeringute, sealhulgas keskkonnakaitsele suunatud investeeringute suhtes.

(80)

Komisjon märgib kõigepealt, et määruse (EMÜ) nr 2328/91 artikli 12 lõike 5 viiendas alapunktis, milles nähakse ette riigiabi ülevaatamine lähtudes asutamislepingu endistest artiklitest 92 ja 93 (uued artiklid 87 ja 88) ning lähtudes nimetatud määruse artiklist 6, on lubatud anda abi keskkonnakaitsele suunatud investeeringutele, kui selle abiga ei kaasne toodangu suurenemine. Komisjon loeb tõestatuks asjaolu, et investeeringud, millele abi on suunatud, ei too tõepoolest kaasa tootmise kasvu, kuivõrd abi oli ette nähtud üksnes maapiirkondade keskkonna kaitsmiseks (eeskätt ladustamine ja jäätmekäitlus).

(81)

Lubatavate abimäärade puhul tuletas komisjon oma Prantsusmaale adresseeritud otsuses, milles käsitletakse riigiabi nr N 136/91, et ta tavatseb selliste abiliikide puhul pidada ühisturuga kokkusobivaks määra 35 % abikõlblikest kuludest (45 % vähem soodsate piirkondade puhul).

(82)

Nimetatud abimäärad kinnitati ühenduse keskkonnakaitsele antava riigiabi raamistikuga natuke aega pärast programmi käivitamist. Nimetatud raamistiku punktis 3.2.3 sätestatakse, et üldjuhul on keskkonnakaitsealaste investeeringute toetuseks antav abi lubatav, kui abi ulatus ei ületa teatavat taset. Lehekülje joonealuse märkuse nr 14 teises lõigus täpsustatakse, et “nõukogu määruse (EMÜ) nr 2328/91 artikli 12 lõigetes 1 ja 5 käsitletavate investeeringute puhul (…) on abi maksimaalseks tasemeks 35 % või 45 % vähem soodsates (…) piirkondades. Nimetatud maksimaalseid tasemeid rakendatakse sõltumata ettevõtte suurusest. Seetõttu ei ole neid tasemeid võimalik väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete puhul suurendada, erinevalt käesolevas osas järgnevalt esitatud olukordadest. Sihtaladesse nr 1 ja 5 b suunatud investeeringute puhul jätab komisjon endale õiguse lubada pärast konkreetse olukorra vaatlust ka suuremaid abitasandeid, kui liikmesriik esitab vastava põhjenduse.”

(83)

Hilisema määrusega (EÜ) nr 950/97 kuulutati määrus (EÜ) nr 2328/91 kehtetuks. Määruse (EÜ) nr 950/97 artikli 12 lõike 2 punktis e oli täpsustatud, et liikmesriigid võivad anda abi investeeringutele, mis on suunatud “keskkonnakaitsele ja keskkonnaseisundi parandamisele, kui nende investeeringutega ei kaasne tootmisvõimsuse suurenemist”. Nimetatud määruse artikli 12 lõikes 3 oli sätestatud, et “üksik- või ühismajandites, mis vastavad artiklites 5 ja 9 sätestatud abikõlblikkuse tingimustele, ei ole lubatav investeeringuabi, mille ulatus ja summad ületavad artikli 7 lõigetes 2 ja 3 ning artiklis 11 sätestatud piirmäärasid”. Samas ei laiene see keeld nimetatud määruse artikli 12 lõike 3 lõigu 2 punkti d kohaselt abile, mida antakse “keskkonnakaitse ja keskkonnaseisundi parandamisele suunatud investeeringutele”.

(84)

Kuid määruse (EÜ) nr 950/97 artikli 12 lõigete 2 ja 3 kohaselt tuleb sellise abi suhtes kohaldada asutamislepingu artikleid 92 kuni 94 (praegused artiklid 87 kuni 89). See tähendab abi andmise ajal kehtinud konkurentsieeskirjade kohaldamist, seega ühenduse lähenemisviisi, mida on juba mainitud otsuses riigiabi nr N 136/91 kohta. Samuti tähendab see ühenduse keskkonnakaitse raamistiku tingimuste kohaldamist.

(85)

Tuginedes ajavahemikul 1994–1999 kehtinud ja käesolevas otsuses kirjeldatud õigussätetele võib komisjon järeldada üksnes seda, et kõnealuse abi puhul oli suurimaks lubatud määraks 35 % kantud kuludest (45 % vähem soodsates piirkondades) ning et seetõttu neid piirmäärasid ületav abi ei olnud nende sätetega vastavuses.

(86)

Ent mis puudutab aastat 2000, siis sätestatakse alates 1. jaanuarist 2000 kohaldatavate põllumajandussuuniste punktis 4.1.1.2 põllumajandusettevõtete investeeringuabi kohta, et suurimaks lubatavaks riigiabi määraks on 40 % abikõlbliku investeeringu mahust või 50 % vähem soodsates piirkondades. Sealjuures, kui tegemist on noorte põllumajandustootjatega, siis on viie nende registreerimisele järgneva aasta jooksul lubatavaks suurimaks abi määraks 45 % ja vähem soodsates piirkondades 55 % .

(87)

Põllumajandussuuniste punktis 4.1.2.4 nähakse erijuhuna ette, et kui investeeringud toovad kaasa täiendavaid kulusid, mis on eeskätt seotud keskkonnakaitsega ja keskkonnaseisundi parandamisega, siis võib nimetatud suuniste punktis 4.1.1.2 sätestatud lubatava 40 % ja 50 % piirmäära suurendada vastavalt 20 ja 25 protsendipunkti võrra. Sellist piirmäärade tõstmist on võimalik lubada selliste investeeringute korral, mille eesmärgiks on tagada uute kehtestatud miinimumnõuete järgimine, arvestades samas tingimusi, mis on sätestatud nõukogu 23. juuli 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1750/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad nõukogu määruse (EÜ) nr 1257/1999 (Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks) (28), artiklis 2. Nimetatud piirmäärade tõstmine peab toimuma rangelt täiendavate abikõlblike kulude piires, mis on vajalikud püstitatud eesmärgi saavutamiseks ning ei tohi olla seotud investeeringutega, millega kaasneb tootmisvõimsuse suurenemine.

(88)

Komisjoni 23. detsembri 2003. aasta määruse nr (EÜ) 1/2004, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist riigiabi suhtes, mida antakse põllumajandustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (29), jõustumine 23. jaanuaril 2004 muutis õiguslikku olukorda kõnealuses küsimuses. Selle määruse kohaselt lubatakse teatud tingimustel abi anda väikestele ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtetele, kohaldamata selle abi suhtes asutamislepingu artikli 66 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustust.

(89)

Prantsuse ametiasutused täpsustasid, et programmi raames investeerimisabi saajateks ajavahemikul 1994–2000 olid väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted määruse (EÜ) nr 1/2004 artikli 2 punkti 4 tähenduses.

(90)

Määruse (EÜ) nr 1/2004 artikli 20 lõikes 2 on sätestatud, et üksiktoetused ja toetuskavad, mida rakendatakse enne nimetatud määruse jõustumist, ning abi, mida antakse nende abikavade kohaselt ilma komisjoni loata ja asutamislepingu artikli 88 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustust järgimata, sobivad ühisturuga kokku asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses ning vabastatakse teatamiskohustusest, kui need vastavad artiklis 3 ettenähtud tingimustele, välja arvatud nimetatud artikli lõikes 1 ja lõike 2 punktides b ja c ettenähtud nõuete korral.

(91)

Määruse (EÜ) nr 1/2004 artikli 3 lõikes 3 on sätestatud, et nimetatud artikli lõikes 2 osutatud abikavade alusel antav abi sobib ühisturuga kokku asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses ja vabastatakse asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohaselt teatamiskohustusest tingimusel, et antav abi vastab otseselt kõigile nimetatud määruse tingimustele.

(92)

Määruse (EÜ) nr 1/2004 artikkel 4 sisaldab nõudeid, mida kõnealuses küsimuses, st väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antavate teatamata investeerimisabi kavade korral tuleb järgida.

(93)

Nii sobib määruse (EÜ) nr 1/2004 artikli 4 lõike 1 kohaselt ühisturuga kokku ja vabastatakse teatamiskohustusest põllumajandusettevõtetele antav abi põllumajanduslike toodete tootmiseks, kui selle abi koguulatus ei ületa 50 % abikõlblikest investeeringutest vähem soodsates piirkondades ja 40 % muudes piirkondades.

(94)

Kuid juhul, kui investeeringud toovad kaasa täiendavaid keskkonnakaitsega ja keskkonnaseisundi parandamisega seotud kulusid, on suurimaid lubatavaid määrasid 50 % ja 40 % lubatud suurendada vastavalt 25 ja 20 protsendipunkti võrra. Selline suurendamine on lubatud üksnes selliste investeeringute korral, mis ületavad ühenduses kehtivaid miinimumnõudeid, või investeeringute korral, mida tehakse selleks, et saavutada vastavus uute kehtestatud miinimumnõuetega. Selline suurendamine on rangelt piiratud vajalike täiendavate abikõlblike kuludega ning seda ei ole võimalik rakendada selliste investeeringute puhul, millega kaasneb tootmisvõimsuse suurenemine.

(95)

Antud konkreetse olukorra puhul on ilmne, et tegemist on investeeringutega, mis on suunatud keskkonnakaitsele ja keskkonnaseisundi parandamisele, kusjuures rakendatavaks keskkonnaeeskirjaks on antud juhul “nitraadidirektiiv”. See õigusakt võeti vastu 1991. aastal ja seetõttu ei saa seda 2000. aastal enam määratleda uute normidena.

(96)

Kuid komisjon on selles küsimuses oma seisukohta juba väljendanud riigiabiga nr N 355/2000 seonduvalt, lubades programmi rakendamise jätkamist alates aastast 2001 kuni aastani 2006. Viidates omaaegsele põhjendusele rõhutab komisjon ka nüüd asjaolu, et ta on teadlik, et esimene Prantsusmaa tegevuskava “nitraadidirektiivi” elluviimiseks võeti vastu alles 1997. aastal ning et esimesed sellest kavast tulenevad tegelikud kohustused maapiirkondade loomakasvatajatele tekkisid veelgi hiljem. Kuigi on ilmne, et Prantsusmaa ei ole vajalikul määral hoolt kandnud direktiivi ülevõtmise eest ning et vajalikud sätted oleksid pidanud olema vastu võetud juba ammu möödunud tähtaegade jooksul (30), on samas samuti ilmne, et esimesed loomakasvatajatele esitatud nõuded on oluliselt hilisemad.

(97)

Lisaks sellele ei hõlma “nitraadidirektiiv” erinevalt teatavatest muudest ühenduse õigusaktidest konkreetseid kohustusi, mida majandusettevõtjad peaksid täitma ilma liikmesriigi eelneva menetlemiseta. See direktiiv ei sätesta samuti tähtaega sisseseade kohandamiseks.

(98)

Seetõttu on komisjon endiselt seisukohal, et “nitraadidirektiiviga” seonduvate eritingimuste tõttu võib loomakasvatajatele pandud kohustusi vaadelda uute normidena määruse (EÜ) nr 1/2004 tähenduses. Mis tahes muu tõlgendus oleks loomakasvatajate karistamine Prantsusmaa madala aktiivsuse eest õiguslikus plaanis.

(99)

Komisjon on seisukohal, et investeeringute puhul, mida tehakse “nitraadidirektiivi” seisukohalt mitteohustatud piirkondades, kus nimetatud direktiivis sätestatud tingimusi ei rakendata, on samuti võimalik kasutada suurendatud piirmäärasid, kuivõrd neis piirkondades rakendatavad nõuded on väiksemad nimetatud direktiivis sätestatutest ning seetõttu ületatakse kavandatavate tööde teostamisega nendes piirkondades kehtestatud miinimumnõuded.

(100)

Ohustatud piirkondades tehtavate investeeringute puhul leiab komisjon, säilitades sidususe loomakasvatajatele esitatavate nõuete uute normidena käsitlemise juba esitatud põhjendustega, et antud küsimuses võib rakendada abi ulatuse määra suurendamist. See määr võib seega ulatuda kuni 60 %ni või vähem soodsates piirkondades 75 %ni investeeringutest.

(101)

Kuivõrd Prantsuse ametiasutuste esitatud arvandmetest ilmneb, et abi määr ei ole tegelikkuses kunagi ületanud 60 % kuludest, leiab komisjon, et programmi raames ajavahemikul 1994–1999 antud abi võib pidada lubatavaks.

(102)

Komisjon leiab esitatud põhjendustest tulenevalt, et teatatud abi on kooskõlas ühenduse konkurentsieeskirjadega ja eeskätt asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktiga c.

V.   KOKKUVÕTE

(103)

Meetme suhtes, mis seisneb investeerimisabi andmises põllumajandusettevõtetele põllumajandusreostuse piiramise programmi (PMPOA) raames ajavahemikul 1994–2000, võib rakendada asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktis c sätestatud erandit,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Riigiabi kavad, mida Prantsusmaa on ajavahemikul 1994 kuni 2000 rakendanud põllumajandusettevõtjate investeeringute rahastamiseks põllumajandusreostuse piiramise programmi (PMPOA) raames, sobivad asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c kohaselt ühisturuga kokku.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Prantsuse Vabariigile.

Brüssel, 18. veebruar 2004.

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Franz FISCHLER


(1)  EÜT C 179, 23.6.2001, lk 18.

(2)  Riigiabi nr N 136/91.

(3)  EÜT L 218, 6.8.1991, lk 1.

(4)  K(93) 1888.

(5)  Vt Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu 15. septembri 1998. aasta otsust liidetud kohtuasjades T-126/96 ja C-127/96, Breda Fucine Meridionali SpA jt versus komisjon, Euroopa Kohtu aruanded (kogumik), lk II-3437. Nimetatud kohtuasjas toetas kohus komisjoni seisukohta, mille kohaselt liikmesriigi teadet ei saa lugeda kehtivaks teatamiseks, kui selles ei ole esitatud selgesõnalist viidet asutamislepingu artikli 88 lõikele 3 ja kui see ei ole esitatud peasekretariaadile. Seega tuleb käesoleval juhul abi pidada teatamata abiks.

(6)  Riigiabi nr N 342/94.

(7)  Vt joonealune märkus nr 5.

(8)  Vt joonealune märkus nr 1.

(9)  Riigiabi nr N 355/2000.

(10)  EÜT L 375, 31.12.1991, lk 1.

(11)  Vastavalt komisjoni käsutuses olevale teabele, mis on osaliselt avaldatud veevarustuskäitiste Interneti-leheküljel (http://www.eaufrance.tm), on veevarustuskäitised riigi 1964. aastal loodud avalik-õiguslikud asutused, rahaliselt autonoomsed juriidilised isikud. Need käitised asuvad keskkonnaministeeriumi ning majandus- ja rahandusministeeriumi vastutusalas ning neid juhib erinevate veekasutajate osas esinduslik haldusnõukogu. Veevarustuskäitised on jagatud kuude suurde piirkonda, mis katavad kogu mandri-Prantsusmaa – Adour-Garonne, Artois-Picardie, Loire-Bretagne, Rhin-Meuse, Rhône-Méditerrannée-Corse ja Seine-Normandie. Kõik need käitised on ühesuguse struktuuriga ning hõlmavad piirkonnakomiteed, veevarustuskäitist ja selle haldusnõukogu. Käitiste rakendatava poliitika määrab kindlaks piirkonnanõukogu ja see poliitika keskendub neljale peamisele tegevusvaldkonnale – veeressursid ja nende haldamine, võitlus reostuse vastu, veekeskkonna säilitamine ja sise- ning rannikuvete kvaliteedi järelevalve.

Ajavahemikul 1997 kuni 2001 kavandasid veevarustuskäitised mitmete veeressursside kaitse ja reostuse vastu võitlemisega seotud tööde rahastamist hinnangulises mahus ligikaudu 16 miljardit eurot. Käitised on kohalikele omavalitsustele, tööstus- ja põllumajandustootjatele tehniliseks nõuandjaks ning pakuvad neile finantstoetust veereostuse vältimiseks ja veeressursside kaitseks tehtavate tööde jaoks. Käitiste rahalised vahendid tulenevad makstavatest vee saastetasudest ning vee tarbijatelt ja kasutajatelt. Seejärel jaotatakse rahalised vahendid ümber ning makstakse välja abina (toetused ja laenud) kohalikele omavalitsustele ning tööstus- ja põllumajandustootjatele (üldjuhul tööde projektijuhtidele) selliste tööde jaoks nagu veepuhastusjaamade, kanalisatsioonisüsteemide ja joogiveega varustamise süsteemide ehitus, jõgede haldus, uuringud ja mõõtmisvõrkude väljatöötamine.

(12)  Subsideeritavate investeeringute üksikasjad on esitatud menetluse algatamise otsuses.

(13)  Aruanne on koostatud 26. juulil 1999 ja avaldatud 2000. aastal Prantsuse põllumajandusministeeriumi Interneti-leheküljel: http://www.agriculture.gouv.fr.

(14)  Vt eeskätt: esimese astme kohtu 12. detsembri 1996. aasta otsus kohtuasjas T-358/94, riigi äriühing Air France v komisjon, kogumik, lk II-2109; Euroopa Kohtu 22. märtsi 1977. aasta otsust kohtuasjas 78/76, Steinike & Weinlig/RFA, kogumik, lk 595; Euroopa Kohtu 31. jaanuari 2001 otsus liidetud kohtuasjades T-197/97 ja T-198/97, Weyl Beef Products BV ja teised v komisjon, kogumik, lk II-303; Euroopa Kohtu 30. jaanuari 1985. aasta otsus kohtuasjas 290/83, komisjon v Prantsusmaa, kogumik, lk 439; komisjoni 26. märtsi 1997. aasta teatis maksude ja keskkonnatasude kohta ühisturu tingimustes (KOM (97) 9 lõppvariant).

(15)  Vt komisjoni ammendavat põhjendust veevarustuskäitiste avalik-õigusliku iseloomu kohta menetluse algatamise otsuses.

(16)  EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1.

(17)  EÜT C 28, 1.2.2000, lk 2, ja parandus, EÜT C 232, 12.08.2000, lk 17.

(18)  EÜT L 128, 19.5.1975, lk 1.

(19)  EÜT C 72, 10.3.1994, lk 3.

(20)  EÜT L 142, 2.6.1997, lk 1.

(21)  1 FRF = 0,15 eurot

(22)  EÜT L 282, 1.11.1975, lk 1.

(23)  EÜT L 160, 26.6.1999, lk 21.

(24)  EÜT L 148, 28.6.1968, lk 24.

(25)  EÜT L 282, 1.11.1975, lk. 77.

(26)  Euroopa Kohtu 17. septembri 1980. aasta otsus kohtuasjas 730/79, Philip Morris Holland BV v komisjon, kogumik, lk 2671, punkt 11.

(27)  Euroopa Kohtu 9. oktoobri 1984 otsus liidetud kohtuasjades 91 ja 127/83, Heineken Brouwerijen BV v Inspecteur der Vennootschapsbelasting Amsterdamis ja Utrechtis, kogumik, lk. 3435.

(28)  EÜT L 214, 13.8.1999, lk 31. Nimetatud artikli 2 teises lõigus on sätestatud, et “kui investeeringute eemärgiks on saavutada vastavus uute kehtestatud keskkonnaalaste eeskirjadega […], võib nende uute eeskirjadega vastavusse viimiseks eraldada toetusi. Sel juhul võib määrata tähtaja nimetatud minimaalsetele eeskirjadega vastavusse viimiseks, kui selline tähtaeg osutub vajalikuks teatud konkreetsete probleemide korral kõnealuste eeskirjadega vastavuse saavutamisel ja kui see tähtaeg vastab asjaomasele konkreetsele seadusandlusele.”

(29)  ELT L 1, 3.1.2004, lk 1.

(30)  Selles osas tuleb märkida, et komisjon on ühe Prantsusmaa suhtes algatatud rikkumismenetluse tõttu pöördunud Euroopa Kohtu poole seoses “nitraadidirektiivi” ebakohase rakendamisega selles riigis. Kohus langetas seejärel Prantsusmaa suhtes süüdimõistva otsuse, leides, et Prantsusmaa ei ole korrakohaselt määratlenud vee reostamist ning sellest tulenevalt ka vastavaid ohustatud piirkondi (Euroopa Kohtu 27. juuni 202 otsus kohtuasjas C-258/00, komisjon v Prantsusmaa, kogumik, lk I-05959).


6.2.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 32/14


KOMISJONI OTSUS,

19. mai 2004,

abikava kohta, mille elluviimist Itaalia kavandab kodulinnukasvatusettevõtete toetamiseks – AIMA kodulinnulihasektori programm – C 59/2001 (ex N 97/1999)

(teatavaks tehtud numbri K(2004) 1802 all)

(Ainult itaaliakeelne tekst on autentne)

(2007/52/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 88 lõike 2 esimest lõiku,

olles palunud asjassepuutuvatel isikutel esitada oma selgitused vastavalt nimetatud artiklile,

ning arvestades järgmist:

I.   MENETLUS

(1)

17. detsembri 1999. a kirjas, mis registreeriti 22. detsembril 1999, teatas Itaalia alaline esindus Euroopa Liidu juures komisjonile meetmest vastavalt asutamislepingu artikli 88 lõikele 3, mis puudutab AIMA (Associazione italiana dei mercati agricoli – riiklik põllumajandusturgude ühendus) sekkumist 1999. aasta dioksiinikriisist tingitud linnuliha tarbimise ja läbimüügi vähenemise tagajärjel nõrgenenud Itaalia kodulinnuturu toetamiseks.

(2)

8. augusti 2000. a kirjas, mis registreeriti 9. augustil 2000, 15. novembri 2000. a kirjas, mis registreeriti 21. novembril 2000, 27 veebruari 2001. a kirjas, mis registreeriti 1. märtsil 2001, ja 23. mai 2001. a kirjas, mis registreeriti 28. mail 2001, andis Itaalia alaline esindus Euroopa Liidu juures komisjonile täiendavat teavet, mida küsiti Itaalia ametiasutustelt 18. veebruari 2000. a (viide AGR 5073), 2. oktoobri 2000. a (viide AGR 25123), 10. jaanuari 2001. a (viide AGR 000449) ja 24. aprilli 2001. a (viide AGR 009825) kirjas.

(3)

30. juuli 2001. a kirjas teatas komisjon Itaaliale oma otsusest alustada nimetatud abi suhtes asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetlust.

(4)

Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Ühenduste Teatajas  (1). Komisjon palus asjaomastel isikutel esitada kõnealuse meetme kohta oma selgitused.

(5)

Itaalia asutused esitasid oma selgitused 24. oktoobri 2001. a kuupäeva kandvas kirjas, mis on registreeritud 26. oktoobril 2001. Teistelt asjaomastelt isikutelt ei ole komisjon selgitusi saanud.

II.   KIRJELDUS

Õiguslik alus

(6)

AIMA riiklik sekkumiskava 1999. aastaks. Väljapakutud abi õiguslik alus on sätestatud seaduse nr 610/82 artikli 3 lõike 1 punktis d, mis lubab AIMA-l “oma juhitavaid rahalisi vahendeid kasutades siseturu arengust ja võimalustest sõltuvalt (...) varustada toiduainetega arengumaid, mis määratakse kokkuleppel välisministeeriumiga ja pärast riikliku toiduinstituudi arvamuse saamist”.

Taust

(7)

Itaalia riiklik linnukasvatusliit (L'Unione nazionale dell'avicoltura – UNA) oli AIMA-lt taotlenud turule sekkumist dioksiinikriisi raskete tagajärgede leevendamiseks kodulinnusektoris.

(8)

Kõigepealt (vt 17. detsembri 1999. a kirja), pärast AIMA keeldumist osta ära 17 000 tonni müümata jäänud liha 40 miljardi Itaalia liiri (umbes 20 miljoni euro) väärtuses, tegi UNA ettepaneku turustada osa lihast (11 450 tonni) soodushinnaga arengumaade turgudel; vahe kauba tegeliku kaubandusliku väärtuse ja selle müügihinna vahel (umbes 20 miljardit Itaalia liiri ehk 50 % turuväärtusest) oleks jäänud AIMA kanda.

(9)

Pärast komisjoni talituste märkusi (vt 18. veebruari 2000. a kirja), mille põhjal nimetatud abi kujutab endast pigem eksporditoetust hinnavahe katmiseks linnuliha hinna vahel kolmandas maailmas ja Itaalia turul (abi, mis seega oma olemuselt ei sobi kokku ühisturuga, võttes arvesse ühenduse kohustusi seoses Maailma Kaubandusorganisatsiooni ja turgude ühtse korraldamisega), ei viita Itaalia asutused enam oma 10. augusti 2000. a kirjas abi algsele eesmärgile, vaid väidavad, et Itaalia kodulinnulihatootjatele osaks saanud kaotusi tuleb vaadelda erakorraliste sündmuste tagajärjena (ja mitte tavalise tururiski tagajärjena) ning need kuuluvad seega asutamislepingu artikli 87 lõike 2 punktis b sätestatud erandi alla.

Meede

(10)

Kõnealune kava näeb ette hüvitise maksmise kodulinnukasvatajatele, kes on kannatanud dioksiinikriisist ja tarbijate seas levinud hirmutundest tingitud hindade ja läbimüügi languse tõttu. Abi suurus vastab kriisist puutumata jäänud riikides registreeritud keskmiste hindade ning Itaalia hindade vahele ajavahemikul juuni – juuli 1999 (periood, mida hüvitis katma peab). Keskmised hinnad kriisist puutumata jäänud riikides (välja arvatud Itaalia) olid Itaalia asutuste sõnutsi juunikuus 137,89 eurot 100 kg kohta ning juulis 132,35 eurot 100 kg kohta. Hindade erinevus oli seega juunikuus 53,966 eurot 100 kg kohta ning juulikuus 46,218 eurot 100 kg kohta (2). Abi suuruseks on maksimaalselt 21 150 Itaalia liiri 100 kg kohta (ehk 10,92 eurot 100 kg kohta) ja 15 400 Itaalia liiri 100 kg kohta (ehk 7,95 eurot 100 kg kohta). Abi antakse 2001. aasta juunis ja juulis toodetud ja turustatud liha suhtes kogusummas 10 329 138 eurot.

(11)

Nimetatud abi õigustamiseks täpsustavad Itaalia asutused, et dioksiinikriis ei toonud kaasa mitte üksnes tootmise ja müügi olulist langust (seoses turuhäiretega, mis järgnesid kriisi puhkemisele), vaid ka suure kodulinnutoodete tarbimise vähenemise. Itaalia asutuste esitatud andmete kohaselt müüsid Itaalia tootjad madalate hindadega 1999. aasta juunis 34 700 000 kg liha (1998. aasta juunis müüdud 52 000 000 kg asemel) ja 1999. aasta juulis 30 200 000 kg (1998. aasta juulis müüdud 51 000 000 kg asemel (3). UNA poolt linnuliha ületootmise vältimiseks võetud ennetusmeetmetele (meetmed, mis nägid ette nende tibude hukkamise märtsis, kes pidanuksid järgmise kuu jooksul tapaküpseks saama) vaatamata takistas dioksiinikriis selles sektoris rahuldavate tulemuste saavutamist.

(12)

Oma 21. novembri 2000. a ja 28. mai 2001. a kirjas soovisid Itaalia asutused täpsustada meedia olulist rolli kriisikuudel: meedia tekitatud hirm olevat süvendanud linnuliha tarbimise tugevat langust (võrreldes eelmise aastaga oli vähenemine 29,1 % juunis, 10,1 % juulis, 16,2 % augustis ja 5,9 % kogu aasta lõikes). Nõudluse langus tingis hindade märgatava alanemise, eriti juunis ja juulis (-30 % ja -30,1 % võrreldes eelmise aasta samade kuudega). Lisaks pidid Itaalia tootjad selle olukorraga toimetulekuks jätma ladudesse juunis 4 150 tonni, juulis 9 271 tonni ja augustis 2 595 tonni kanaliha, kuna neid koguseid ei saanud turule saata.

(13)

Abi ei ole ette nähtud loomade ning tarbimiseks või turustamiseks kõlbmatute loomsete toodete hävitamiseks.

Abi summa

(14)

Abi kogusumma ülemmääraks on ette nähtud 20 miljardit Itaalia liiri (ehk 10 329 138 eurot).

Menetluse algatamise põhjused

(15)

Komisjon algatas asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetluse, sest tal olid tekkinud kahtlused abikava kokkusobivuses ühisturuga. Need kahtlused seonduvad võimalusega vaadelda kõnealust abi erakorralistest sündmustest tingitud kaotuste hüvitamiseks määratud abina. Täpsemalt on Itaalia asutused viidanud asutamislepingu artikli 87 lõike 2 punktile b, milles on sätestatud, et erakorraliste sündmuste tekitatud kahju korvamiseks antav abi sobib ühisturuga kokku. Teatises viidatakse dioksiinikriisile kui erakorralisele sündmusele.

(16)

Asutamislepingus erakorralise sündmuse mõistet defineeritud ei ole. Komisjon kohaldab seda sätet üksikjuhtumite kaupa pärast asjaomase sündmuse hindamist. Belgias toodetud toiduaineid ja loomatoitusid puudutanud dioksiinikriisi juhtumi puhul jõudis komisjon järeldusele, et tegemist oli erakorralise sündmusega asutamislepingu artikli 87 lõike 2 punkti b tähenduses, arvestades selle riigi inimeste tervise kaitseks seatud vajalike piirangute iseloomu ja ulatust (4).

(17)

On olnud ka teisi erakorralise sündmuse määratlemise pretsedente, eriti seoses Ühendkuningriigi (5) poolt veiste spongioosse entsefalopaatia kriisi puhul antud abiga: komisjon jõudis järeldusele, et tegemist oli erakorralise sündmusega, võttes eriti arvesse loomaliha ekspordiembargot ning ebakindlusest ja veiste spongioosset entsefalopaatiat puudutavast teabest tingitud hirmuga seotud loomaliha tarbimise vähenemist. Seetõttu tuleb rõhutada, et eeltoodud näited ei puuduta riiki, kus turgu häirivad tarbijate hoiakud seoses dioksiiniga, nagu käesoleva juhtumi puhul, vaid riike, mida haigus vahetult puudutas (Ühendkuningriigi puhul veiste spongioosne entsefalopaatia ja Belgia puhul dioksiin).

(18)

Nimetatud juhtudel aktsepteeris komisjon tootjatele nende sissetulekute kaotuse hüvitamiseks hüvitiste maksmist üksnes tingimusel, et turuosaliste kahjud ja tarbimise vähenemine olid lisaks ühiskondlikule hirmule tingitud ka asjassepuutuvate toodete tavalist turustamist takistavatest erakorralistest faktoritest (riiklikud meetmed koos igal juhul ebatavalise tarbijate ja meedia hoiakuga). Eelnimetatud otsustes võis alati näha otsest ja vahetut seost erakorralise sündmusena vaadeldava asjaolude kogumi ja ettevõtjatele kaasnenud kaotuste vahel.

(19)

Itaalia asutused, kellel paluti ära näidata seos põllumajandustootjate sissetulekute kaotuse ja erakorralise sündmuse esinemise vahel, selleks et komisjon saaks kahjude hüvitamist asutamislepingu artikli 87 lõike 2 punkti b tähenduses lubada, ei olnud suutelised veenvat selgitust esitama. Hirmutunde kiire levimine, mis tekitas tugeva häire turgudel, kus Itaalia kodulinnukasvatajad tegutsesid, turuosade kaotus ja sellest tulenev tavalises olukorras loodetud käibe vähenemine ei näi olemasolevate andmete pinnalt olevat erakordseks sündmuseks asutamislepingu tähenduses. Lisaks ei viita miski sellele, et siseriiklikud või ühenduse asutused oleksid võtnud müügi blokeerimise meetmeid.

(20)

Isegi kui oletada, et õnnestub tõestada, et meedia mõju oli Itaalias märkimisväärsem kui teistes Euroopa riikides, arvestades avalikkuse tundlikkusega toiduohutuse küsimustes ja väga kriitilise meelsusega tootmissüsteemidesse loomakasvatussektoris, näib, et tol ajal ei olnud need kaalutlused asjassepuutuva sündmuse erakorralise iseloomu näitamiseks piisavad.

(21)

Komisjonil tekkis pigem küsimus, miks ei suurendanud Itaalia tootjad selles olukorras oma kodulinnutoodete müümist välismaale (isegi riigi territooriumil), arvestades, et Itaalia ei olnud erinevalt Belgiast dioksiinikriisist otseselt puudutatud riikide hulgas.

(22)

Veel on vaja selgitada Itaalia ametiasutuste väidet, et kodulinnukasvatajad olid sunnitud müümata liha sügavkülmutama (4 150,8 tonni juunis, 9 271,3 tonni juulis ja 2 595,9 tonni augustis). Selle väite põhjal ei saa välistada, et selline toimimine võimaldab kriisiperioodil müümata jäänud kodulinnulihatooteid müüa edaspidi. Sellisel juhul oleksid kaotused väiksemad, kui asja uurimise käigus väideti. Lisaks ei olnud komisjonil võimalik hinnata dioksiini kartusega seotud nõudluse langusest tingitud müümata jäänud liha kogust ega suvise nõudluse kohta tehtud valedest prognoosidest tingitud ületootmise ulatust.

(23)

Nende kaalutluste põhjal ei saa komisjon välistada, et tegemist on abiga, mille eesmärk ei ole anda oma panus sektori arengusse, vaid lihtsalt parandada tootjate rahalist olukorda abiga, mida antakse hinna, koguse või tooteühiku alusel, teisisõnu põllumajandussektoris riigiabi käsitlevate ühenduse suuniste (6) (edaspidi “suunised”) punkti 3.5 kohaselt ühisturuga kokkusobimatuna vaadeldava abiga.

(24)

Komisjon väljendas seega kahtlusi sideme olemasolu suhtes Itaalia kodulinnulihasektori tootjate sissetulekute kaotuse ja sündmuse erakorralise iseloomu vahel, nagu ka selle suhtes, kas abi vastab tingimustele, et lubada asutamislepingu artikli 87 lõike 2 punkti b või artikli 87 lõike 3 punkti c kohaldamist (mis puudutab viimati nimetatud lõiget, siis ei näi nimetatud abi olevat suunatud teatava majandustegevuse arendamiseks) või et seda saaks lugeda vastavuses olevaks mõne suuniste punktiga.

III.   ITAALIA SELGITUSED

(25)

Oma 24. oktoobri 2001. a kuupäeva kandvas ja 26. oktoobril 2001. a registreeritud kirjas tuletavad Itaalia asutused ennekõike meelde, et kodulinnuliha tarbimise vähenemist juuni-, juuli- ja augustikuus, vähemal määral kuni detsembrini 1999. a, ei seatud menetluse algatamise otsuses küsimuse alla.

(26)

Itaalia ametiasutuste sõnutsi tuleb, arvestades, et läbimüügi vähenemist ja hindade langust ei ole komisjon kahtluse alla seadnud, ära näidata üksnes seos kahjude ja dioksiinikriisi vahel. Seda seost saab tõendada selle kaudu, et esimesed teated nn dioksiiniga kanalihast saadeti laiali 28. mail 1999 kell 19.00 ning läbimüügi järsk vähenemine toimus 1999. aasta juunis (läbimüük vähenes võrreldes 1998. aasta juuniga 29 %). Itaalias järgis tarbimistendents täpselt meedia poolt esile kutsutud ühiskondlikku hirmu läbimüügi tugeva vähenemisega dioksiini puudutava teabe esmase levitamisel ajal, taandumisega juulis, kui meedia huvi vähenes, ja uue läbimüügi vähenemisega augustis pärast teate levitamist Euroopa Liidu otsuse kohta mõnedes toodetes lubatavate dioksiinimäärade kahekordistamise kohta. Alates septembrist oli meedia üha vähem sellest sündmusest huvitatud ja kodulinnulihatoodete tarbimine normaliseerus järk-järgult.

(27)

Järelikult ei saa Itaalia ametiasutuste sõnutsi eitada sidet Belgia dioksiini puudutava teabe levitamisest tingitud ühiskondliku hirmu ning tarbimise ja hindade languse vahel.

(28)

Seega jääb üle vaid näidata, et Itaalias tekkinud dioksiinikriisi saab vaadelda kui erakorralist sündmust asutamislepingu artikli 87 lõike 2 punkti b tähenduses. Komisjon on inimeste tervise kaitseks seatud piirangute iseloomu ja ulatust arvestades juba tunnustanud Belgias tekkinud “dioksiinikriisi” erakorralist iseloomu. On tõsi, et Itaaliat dioksiinikriis otseselt ei puudutanud. Sellele vaatamata ei saa eitada, et kriisi mõjud ületasid riigipiire ja raputasid ka ümbruskaudseid riike, nagu Itaalia.

(29)

Itaalia asutuste sõnutsi tuleb asutamislepingu artikli 87 lõike 2 punkti b tähenduses lugeda nn erakorraliseks sündmuseks igasugune sündmus, mis ei ole ettenähtav või on raskesti ettenähtav, nagu loodusõnnetused. Seega tuleks kaaluda sündmust ennast, mitte selle sündmusega toimetulekuks võetud meetmeid, mis on vaid selle sündmuse tagajärjeks. Lisaks nõustus komisjon sündmuse erakorralise iseloomuga Ühendkuningriigi veiste spongioosse entsefalopaatia juhtumi puhul seoses rabava loomaliha ekspordikeeluga, aga peamiselt seoses veiste spongioosset entsefalopaatiat puudutavast teabest tingitud ebakindlusest ja hirmust tulenenud loomaliha tarbimise vähenemisega. Sama olukord oli Itaalias 1999. aastal pärast dioksiinihäiret. Ühendkuningriigile seatud ekspordikeeld ei mõjutanud suuremal määral tarbimise vähenemist, kuna ka isegi ilma selle keeluta oleksid välismaa tarbijad (nagu ka tarbijad Inglismaal) igal juhul vähendanud oma loomalihatarbimist, mis oleks niimoodi mõjutanud iga muud nende toodete turustamist välismaal. 1999. aasta dioksiinijuhtumi puhul on sobiv lisada, et kõik kolmandad riigid on samal perioodil keelanud Euroopa Liidust pärit kodulinnuliha impordi.

(30)

Põhjuseks, miks Itaalia tootjad ei pöördunud ei välismaa turgude ega Itaalia turu poole, on sündmuse riigiülene iseloom, mis suurel määral väljus Belgia piiridest.

(31)

Mitme Itaalia kodulinnuettevõtte sissetulekud vaadeldaval ajal (juuni – august 1999) näitavad Itaalia ametiasutuste sõnutsi selgelt hindade ja läbimüügi taseme langust.

IV.   ÕIGUSLIK HINNANG

Abi olemasolu

(32)

Artikli 87 lõike 1 kohaselt on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.

(33)

Nõukogu 29. oktoobri 1975. aasta määruse (EÜ) nr 2777/75 kodulinnulihaturu ühise korralduse kohta (7) artiklis 19 on sätestatud, et kui nimetatud artiklis ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse nimetatud määruses käsitletud toodete suhtes asutamislepingu artikleid 87, 88 ja 89.

(34)

Kavandatud meede näeb ette avalike vahendite andmise teatud ettevõtetele; kõnealust abi (mis ulatub 20 miljardi Itaalia liirini) antakse valikuliselt kodulinnukasvatajatele, keda peetakse dioksiinikriisi tagajärjel kahjusid kandnuks. Teiselt poolt soodustab see meede tootmist (kodulinnulihasektoris) ja võib, arvestades Itaalia osatähtsust ühenduse kodulinnuliha kogutootmises (13,2 %) häirida kaubavahetust. 2001. aastal kasvas Itaalia kodulinnuliha kogutootmine 1 134 000 tonnini ja EL 15 liikmesriigi oma 9 088 000 tonnini (8).

(35)

Seega vastab kõnealune abi artikli 87 lõikes 1 sätestatud abi mõistele.

Abi kokkusobivus

(36)

Riigiabi andmise keelust on erandeid. Käesoleval juhul tuginevad Itaalia asutused asutamislepingu artikli 87 lõike 2 punktis b sätestatud erandile, mille kohaselt võib ühisturuga kokkusobivaks pidada loodusõnnetuste ja teiste erakorraliste sündmuste tekitatud kahju korvamiseks antavat abi.

(37)

Kuivõrd asutamislepingus ei ole antud mingisugust “erakorralise sündmuse” definitsiooni, tuleb kontrollida, kas Itaalias esinenud dioksiinikriisi saab vaadelda erakorralise sündmusena asutamislepingu artikli 87 lõike 2 punkti b tähenduses.

(38)

Vastavalt põllumajandussektori riigiabi käsitlevatele ühenduse suunistele (9), peab komisjon igati loogiliseks, et hinnates loodusõnnetuste või erakorraliste sündmuste tekitatud kahju korvamiseks võetavaid meetmeid, tuleks artikli 87 lõike 2 punktis b kasutatud mõisteid “loodusõnnetus” ja “erakorraline sündmus” tõlgendada kitsendavalt, kuna need kujutavad endast erandit asutamislepingu artikli 87 lõikes 1 sätestatud üldreeglist, et riigiabi andmine on ühisturuga kokkusobimatu. Kuni praeguseni on komisjon aktsepteerinud loodusõnnetustena maavärinaid, laviine, maalihkeid ja üleujutusi. Erakorraliste sündmustena on komisjon kuni praeguseni aktsepteerinud sõda, siserahutusi ja streike, aga teatud mööndustega ja vastavalt nende ulatusele ka raskeid tuuma- ja tööstusõnnetusi ning tulekahjusid, millega on kaasnenud rasked kaotused. Seevastu ei ole komisjon nõustunud erakorralise sündmusena käsitlema tulekahju, mis puhkes tavalise ärikindlustusega kaetud tavalises tööstusettevõttes. Üldreeglina ei käsitle komisjon loomade ja taimede haiguspuhanguid loodusõnnetustena ega erakorraliste sündmustena. Ühel juhul tunnustas komisjon siiski erakorralise sündmusena loomi puudutava haiguse enneolematult ulatuslikku levikut. Arvestades selle valdkonna sätetega kaasnevaid raskusi, jätkab komisjon abi andmise ettepanekute hindamist, uurides neid üksikjuhtumite kaupa vastavalt artikli 87 lõike 2 punktile b, võttes arvesse varasemat praktikat selles valdkonnas. Selline analüüs üksikjuhtumite kaupa on eriti oluline abi andmise puhul tundlikus sektoris, nagu kodulinnulihasektor, kus iga turule sekkumise meede võib põrkuda ühisturu korraldamise meetmetega.

(39)

Üldreeglina ei saa komisjon artikli 87 lõike 2 punkti b tähenduses erakorralise sündmusena aktsepteerida inimestele tarbimiseks määratud toiduainete keemilist nakatumist. Hoopis vastupidi, nakatumise oht on tagajärjeks asjaolule, et kogu toiduahela vältel ei ole tagatud kõige kõrgem kvaliteeditase.

(40)

Belgia dioksiinikriisi puhul tuli enne, kui selle kriisi sai lõplikult erakorraliseks sündmuseks tunnistada, võtta arvesse mitmeid elemente. Esmalt hindas komisjon inimeste tervise kaitsmiseks ja kriisi ohjamiseks võetud meetmete, sealhulgas linnuliha turule saatmise ja jaemüügi keelu, kolmandate riikidega teatud inimestele ja loomadele tarbimiseks mõeldud loomsete toodete kaubavahetus- ja ekspordikeelu ning rea tingimuste seadmise, sealhulgas asjassepuutuvate toodete järelevalve jälgimise ja kontrollile allutamise ulatust (10). Erakorraliseks sündmuseks lugemisel tugineti ka kahele elemendile, see tähendab Belgia ametiasutuste esitatud teatele ning järgnenud kiireloomuliste meetmete rakendamisele ja toodangu turustamise võimatusele, mis pani Belgia tootjad kriisiolukorda. See kriis erines oma iseloomu ja asjassepuutuvatele turuosalistele põhjustatud tagajärgede poolest selgelt tavalistest sündmustest ja väljus turu tavapärase toimimise tingimuste raamest. Tarbijate hulgas tekkinud hirmutunne ja rea kolmandate riikide poolt loomadele ja loomsetele toodetele kehtestatud embargo suurendasid seda veelgi. Sellest tekkisid turgudel, kus Belgia tootjad osalesid, olulised häired, turuosade kaotus ja sellest tulenevalt normaalses turuolukorras loodetud käibe vähenemine.

(41)

Ei toodete keemilisest nakatumisest ega läbimüügi vähenemisest ei saa järeldada, et turustamisele ja ekspordile seatud olulistest piirangutest ja nende toodete läbimüügi vähenemisest tekkinud sündmus oleks erakorralise iseloomuga. Hirm ja tarbijate reaktsioon seoses linnuliha dioksiiniga nakatumisega ainult lisas sellele sündmusele erakorralise sündmuse tunnuseid.

(42)

Itaalia tootjate puhul tuleb tõdeda, et mitte ühtegi turustamis- ega ekspordipiirangut ega ühtegi piirangut tarbijate tervise kaitseks ei ole seatud, kuna kriis riiki otseselt ei puudutanud. Ainsateks ettenägematuteks ja turgu häirivateks elementideks olid ühiskonnas hirmu vallandumine ja nakatumist puudutav tarbijate reaktsioon.

(43)

Itaalia olukorda ei saa samastada olukorraga nendes riikides, mida kriis otseselt puudutas. Dioksiinikriis tunnistati erakorraliseks sündmuseks Belgias, mitte aga erakorraliseks sündmuseks iseenesest. Nagu juba rõhutati põhjendustes 35 kuni 38, ei ole artikli 87 lõike 2 punkti b tähenduses erakorraliseks sündmuseks ei lihtne inimestele tarbimiseks mõeldud toiduainete keemiline nakatumine ega hirmu vallandumine.

(44)

Itaalia asutused on samuti viidanud Ühendkuningriigi esimesele nn veiste spongioosse entsefalopaatia kriisile. Sellel konkreetsel juhul oli erakorraline olukord, millesse loomalihasektor sattus, otseselt seotud elusloomade ja loomaliha Ühendkuningriigist teistesse Euroopa ja kolmandatesse riikidesse eksportimise täieliku keelamisega. Veiste spongioosse entsefalopaatia raames võetud meetmed saavutasid Ühendkuningriigis enneolematu ulatuse. Komisjon tuletab meelde, et sellele kriisile reageerimiseks võetud meetmete hulgas oli täielik embargo briti lihale ning kõigile sellest saadud toodetele, mis võisid sattuda inimeste või loomade toiduahelasse; embargo, mis tõi kaasa liha sisetarbimise enneolematu vähenemise. Sellel juhul oli tarbimise vähenemine seotud oluliste turupiirangutega ning tekitas olukorra, mida võis määratleda erakorralisena.

(45)

Teisalt tuletas komisjon Euroopas esinenud hilisemate spongioosse entsefalopaatia juhtumite puhul (11) meelde, et läbimüügi või sissetulekute vähenemist ei saa käsitleda kui erakorralist sündmust. Läbimüügi vähenemist saab käsitleda kui erakorralise sündmuse tagajärge, mis on tingitud erinevate faktorite haruldasest kokkusattumisest. Nagu eespool vaadeldud juhtumite puhul, kiideti artikli 87 lõike 2 punkti b tähenduses erakorralise sündmusega toimetulekuks ettenähtud abi heaks otseselt seotud riikides, riikides, kus mitu faktorit andsid kriisile erakorralise iseloomu: väga negatiivne vastukaja Euroopa põllumajandustootjatelt, tarbijate hulgas tekkinud hirmutunne, ELst pärit loomade ja lihatoodete suhtes paljude kolmandate riikide poolt kehtestatud embargo, samuti nagu mitmed loomakasvatajate kontrolli alt väljunud juhtumid, mis kriisiolukorda ägedamaks muutsid ja tarbijate hirmu õhutasid. Sellest tulenesid tugevad häired turgudel, kus Euroopa tootjad osalesid, sellest tulenev turuosade kaotus ja sellest tulenevalt normaalses turuolukorras loodetud käibe vähenemine.

(46)

Nimetatud kriisi erakorralise sündmusena tunnustamisel võttis komisjon arvesse ühte olulist elementi, nimelt loomalihaturu stabiilsust ja tasakaalu enne kriisi puhkemist. Kuid nagu on näidatud alljärgnevalt (vt põhjendusi 52 kuni 55) ning nagu Itaalia asutused ka ise märgivad (vt 28. augusti 2000. a ja 15. novembri 2000. a kirja), ei kehti see kodulinnulihaturu kohta Itaalias, mis juba oli ületootmise ja hindade languse olukorras.

(47)

Kõigil eespool vaadeldud juhtudel ja eriti Itaalia asutuste poolt nimetatute puhul leidis erakorraline sündmus aset asjassepuutuvas riigis ning tõi kaasa rea piirangumeetmete, turukontrolli- ja sanitaarmeetmete võtmise, mis aitasid kaasa läbimüügi vähenemisele ja kõnealuste toodete hindade langusele.

(48)

Lisaks peab erakorraline sündmus vastama vähemalt sellise sündmuse tingimustele, mis oma olemuse ja asjassepuutuvatele turuosalistele avaldatava mõju poolest eristub selgelt tavalistest tingimustest ning väljub turu tavapärase toimimise tingimuste raamest. Sündmuse ettenägematu iseloom või sellise sündmuse ettenägemise raskendatus võivad sellele sündmusele erakorralist iseloomu lisada, ent need ei ole piisavad sündmuse kvalifitseerimiseks erakorralise sündmusena artikli 87 lõike 2 punkti b tähenduses.

(49)

Käesoleval juhul ei erine väidetav vähenemine teistest nõudlust mõjutavatest sündmustest, nagu näiteks ekspordituru sulgemine. Selline sündmus on samuti ettenägematu, ent see on osa ettevõtte tavalisest äririskist ning ei ole mingil moel erakorralise iseloomuga asutamislepingu artikli 87 lõike 2 punkti b tähenduses.

(50)

Itaalia asutuste sõnutsi ei olnud Itaalia tootjatel teisi turgusid, kuna kriis levis ka üle Belgia piiride ja linnuliha tarbimise vähenemine puudutas tervet Euroopat.

(51)

Komisjoni käsutuses oleva teabe kohaselt jäi linnuliha ühendusesisene eksport 1999. aasta juunis ja augustis aastase tendentsiga võrreldes samaks ning isegi kasvas võrreldes 1998. aastaga. Ühendusesisene eksport juulikuus oli suurem 1999. aasta jooksul ning eelmise aasta samal kuul registreeritud näitajatest. Kuigi sellest suurenemisest ei piisanud kogu Itaalia asutuste poolt deklareeritud laoülejäägi läbimüümiseks, piiras see kriisi mõjusid tootjatele, võimaldades neil müüa osa toodangust ühenduse turul. Itaalia asutused ei ole esitanud mingeid andmeid, mis näitaksid ühenduse turul teiste müügivõimaluste puudumist, kinnitades üksnes, et kriisi tõttu on ka teised Euroopa riigid oma kodulinnuliha tarbimist vähendanud. Samade asutuste sõnul võib võrdlushindade saamiseks (vt põhjendust 7 eespool) vaadelda kõrvuti siiski mõnesid riike, nagu Taani, Kreeka, Hispaania, Iirimaa, Austria, Portugal, Soome, Rootsi, Ühendkuningriik, kuna neid ei ole see kriis puudutanud. Niisiis oleks sinna võinud suunata vähemalt osa üleliigsest toodangust.

(52)

Lisaks tuleb, võttes arvesse komisjoni seisukohti asutamislepingu artikli 87 lõike 2 punkti b kohaldamisel põllumajandusvaldkonnas, välistada igasugune kahjude ülekompenseerimine.

(53)

Itaalia asutuste väljapakutud hüvitamismehhanism tähendab abi, mida antakse 1999. aasta juunis ja juulis toodetud ja turustatud liha eest ja mida arvutatakse, lähtudes keskmiste hindade erinevusest kriisist puutumata riikide ja Itaalia vahel. See erinevus on Itaalia asutuste sõnul 53,966 eurot 100 kg kohta juunis ning 46,218 eurot 100 kg kohta juulis. Abi suuruseks on maksimaalselt 21 150 Itaalia liiri 100 kg kohta (ehk 10,92 eurot 100 kg kohta) ja 15 400 Itaalia liiri 100 kg kohta (ehk 7,95 eurot 100 kg kohta).

(54)

Sellise arvutusmeetodiga seondub kaks probleemi. Esimene puudutab Itaalia asutuste väidet, et müümata jäänud laovarud on sügavkülmutatud (12). See võimaldaks kriisi ajal müümata jäänud linnulihatooteid müüa edaspidi. Sellisel juhul oleksid kahjud väiksemad, kui asja uurimise käigus väideti. Seda punkti ei ole Itaalia asutused kommenteerinud. Seega ei saa välistada kahjude ülekompenseerimise ohtu seoses osa toodangu hilisema müümisega tõenäoliselt normaliseerunud hindadega. Lisaks on Itaalia asutused väitnud, et kanu on tapetud 43 170,1 tonni 1999. a juunis ja 47 485,9 tonni juulis ehk kokku 90 656 tonni (vt 15. novembri 2000. a kirja), samas kui müüdud kogused on 34 700 000 kg liha 1999. a juunis ja 30 200 000 kg juulis ehk kokku 64 900 tonni. Sügavkülmutatud on juunis 4 150,8 tonni ja juulis 9 271,3 tonni ehk kokku 13 422,1 tonni liha. Mingeid andmeid ei ole esitatud seoses toodetud ja müümata jäänud ning mitte sügavkülmutatud liha kohta, mille puhul ei saa välistada muud ärilist kasutamist.

(55)

Itaalia viitab järgnevalt teiste Euroopa riikide, mida kriis ei puudutanud, keskmistele hindadele, võtmata arvesse asjaolu, et Itaalia hinnad olid langemas juba enne 1999. aasta juunit, ning võtmata arvesse kodulinnuliha hindade muutlikkustendentsi. Alltoodud tabel ilmestab tendentsi Itaalias aastatel 1998, 1999, 2000 (13):

Kogu kanalihaturu igakuised hinnad

euro/100 kg

Image

(56)

Itaalia asutuste väite kohaselt oli kodulinnulihasektoris juba enne ületootmine ja sellest asjaolust tulenevalt olid tootjad otsustanud juunikuu lihapakkumise vähendamiseks 4,8 % võrra hukata märtsikuus osa tibudest, kes oleksid läinud tapmisele aprillis ja mais. Itaalia asutuste sõnutsi kandus dioksiinikriisi tõttu juunikuu tapmine ja 10 % toodangu turulepaiskamine üle juulisse ja augustisse, tekitades neil kahel kuul pakkumise suurenemise. Komisjoni käsutuses olevate andmete kohaselt oli tibude kasvatamine veebruaris, märtsis ja aprillis kõvasti suurenenud, lootuses tootmise suurendamisele juunis 5,6 % võrra.

(57)

Võrreldes andmeid, mis puudutavad kanade tapmist 1999. aasta maist augustini, andmetega eelmise aasta kohta, tuleb välja, et vähemalt 1999. aasta mais toimus tapamahu suurenemine ja sellest tulenevalt ligi 9 %line kanaliha pakkumise tõus; 1999. a juunis vähenes pakkumine 10 % võrreldes 1998. aasta juuniga ning 1999. aasta juulis oli tapetud kanade arv ligi 10 % võrra suurem 1998. aasta vastavast arvust. Selline pakkumise tõusutendents jätkuks 1999. aasta augustis (+6,5 %). Arvestades, et hinnad järgivad üldiselt pakkumistendentsi, võib sellest tuletada hindade languse võrreldes aprilli hindadega, mis olid juba tulenevalt ületootmisest Euroopa keskmisega võrreldes languse teel. Sestap viiks võrdlus juuni ja juuli kanaliha hinna vahel Itaalias ja riikides, mida dioksiinikriis ei puudutanud, Itaalias loodetud kanaliha väärtuse ülehindamiseni.

(58)

Itaalias kanaliha hindade muutlikkuse ning juba enne dioksiinikriisi puhkemist märgitud hindade langustendentsi tõttu on kõik 1999. aasta juuni müügihindade võrdlused 1998. aasta juuni omadega ebakorrektsed ning ei peegelda Itaalia kanalihaturgu rõhunud ületootmist ega sellest tingitud juba märgitud hindade langust. Itaalia asutuste väide, et tootjad võtsid eelnevalt turukorrastusmeetmeid, korraldades juuni- ja juulikuu pakkumise vähendamiseks märtsis nende tibude hukkamise, kes oleksid pidanud minema tapmisele aprillis ja mais, on vastuolus andmetega tibude kasvatamise kohta ning sellest tulenevalt tootmisprognoosiga, mis näitab juunis pakkumise suurenemist ja juulis kerget vähenemist (-1,6 %). Nende elementide pinnalt oleks igasugune 1999. aasta juuni- ja juulikuu müügihindade prognoosimine (võrreldes kas 1998. aasta juuni hindade või teistes Euroopa riikides, mida dioksiinikriis ei puudutanud, registreeritud hindadega) kahtlane.

(59)

Seega võib komisjon järeldada, et kuna hirmutunne iseenesest ei ole erakorraline tingimus asutamislepingu artikli 87 lõike 2 punkti b tähenduses ning et Itaalia asutuste poolt väljapakutud kaotuse arvutamise meetod võib viia Itaalia linnulihatootjate poolt kantud kaotuste ülehindamisele, ei saa meedet käsitleda artikli 87 lõike 2 punkti b alusel ühisturuga kokkusobivana.

(60)

Ka asutamislepingu artikli 87 lõike 3 analüüsi kohaselt ei saa seda abi ühisturuga kokkusobivana käsitleda. Artikli 87 lõike 3 punkti a ei kohaldata juhul, kui abi ei ole määratud majandusarengu edendamiseks niisugustes piirkondades, kus elatustase on erakordselt madal või kus valitseb tõsine tööpuudus.

(61)

Viidates artikli 87 lõike 3 punktile b, ei ole abi määratud üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa projekti elluviimiseks ega mõne liikmesriigi majanduses tõsise häire kõrvaldamiseks.

(62)

Tuginedes artikli 87 lõike 3 punktile d, ei taotle see abi ette selles artiklis näidatud eesmärke.

(63)

Mis puudutab artikli 87 lõike 3 punkti c, siis arvestades, et Itaalia asutused olid kõnealusest seadusest asutamislepingu artikli 88 lõikele 3 vastavalt nõuetekohaselt teavitatud, kohaldatakse selle hindamisel põllumajandussektori riigiabi käsitlevate ühenduse suuniste (14) (edaspidi “suunised”) sätteid. Vastavalt suuniste punktile 23.3 kohaldatakse neid suuniseid alates 1. jaanuarist 2000 uue riigiabi suhtes, sealhulgas sellise suhtes, millest liikmesriigid on juba teavitanud, ent mille kohta ei ole komisjon otsust teinud.

(64)

Loomataudidega seotud sissetulekute kaotuse hüvitamiseks antavat abi reguleerib punkt 11.4. Riiklik abi võib hõlmata teenistuse puudumise mõistlikku hüvitamist, arvestades taasistutamisele või karja taasloomisele omaseid raskusi ning enne kõnealuse tootmisvõimekuse taasistutamist või taasloomist haiguse hävitamise võimaldamiseks pädevate ametiasutuste poolt kehtestatud või soovitatud igasugust garantiini- või ooteperioodi. Taudi ennetamise ja likvideerimise raames sanitaar-/veterinaarasutuste korraldusel loomade kohustuslik hukkamine on seega sellise abi andmise vajalikuks tingimuseks.

(65)

Teatatud meetmetest tuleneb selgelt, et ühtegi korraldust taudi ennetamise ja likvideerimise plaani raames loomade hukkamiseks sanitaar-/veterinaarasutused andnud ei ole, arvestades, et keemiline nakatumine Itaalia ettevõtteid ei puudutanud. Järelikult ei vasta planeeritud meede suuniste punktis 11.4 ettenähtud tingimustele.

(66)

Eelnevast tulenevalt ei saa kodulinnulihasektori ettevõtetele antavat abi käsitleda erakorralise sündmusena tekitatud kahju korvamiseks antava abina artikli 87 lõike 2 punkt b tähenduses ega ka abina, mida võiks lubada tulenevalt artikli 87 lõikes 3 sätestatust. Seega on kõnealuse abi kujul vastavalt suuniste punktile 3.5. tegemist ühisturuga kokkusobimatu tegevusabiga (15).

(67)

Rikutud on ka nõukogu 29. oktoobri 1975. aasta määruse nr 2777/75 EÜ (kodulinnulihaturu ühise korralduse kohta) sätteid, mille kohaselt võib selle artikli 1 lõikes 1 nimetatud toodete suhtes võtta ainult järgmisi meetmeid: meetmed tootmis-, töötlemis- ja turustuskorralduse paremaks edendamiseks, meetmed kvaliteedi parandamiseks, meetmed kasutatud tootmisvahenditel põhinevate lühi- ja pikaajaliste prognooside kujundamiseks, meetmed turuhinna dünaamika registreerimise hõlbustamiseks. Teisalt võib loomade haiguste levikuga võitlemiseks võetud meetmete võtmisega kaasneda võivaid kaupade vaba liikumise piiranguid silmas pidades võtta vastavalt artiklis 17 sätestatud menetlusele neist piirangutest puudutatud turgude erakorralisi kaitsemeetmeid. Neid meetmeid võib võtta üksnes sellises ulatuses ja sellise kestusega, mis on selle turu kaitsmiseks vajalik. Käesoleval juhul ei ole Itaalia ühtegi neist meetmetest võtnud. Igasugust muud riiklikku abi võib anda ainult kooskõlas asutamislepingu artiklitega 87 ja 89. Nagu eelnevates kaalutlustes on märgitud, ei ole kõnealune abi riigiabi reguleerivate normidega kooskõlas, seega ei ole see ühisturuga kokkusobiv.

V.   JÄRELDUSED

(68)

Eelnevat arvesse võttes järeldab komisjon, et AIMA programmiga kodulinnulihasektorile ettenähtud abi on riigiabi artikli 87 lõike 1 tähenduses, mida ei hõlma ükski artikli 87 lõikes 2 või 3 sätestatud erand.

(69)

Arvestades, et programmist teavitati vastavalt asutamislepingu artikli 88 lõikele 3, mille kohaselt võib abimeetmeid rakendada alles pärast Euroopa Komisjoni heakskiitu, ei ole vajalik nõuda abi tagastamist,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Abi, mida Itaalia 1999. aasta AIMA riikliku sekkumisprogrammi raames kavatses anda, ei sobi ühisturuga kokku.

Itaalia ei või nimetatud abimeetmeid rakendada.

Artikkel 2

Kahe kuu jooksul alates käesolevast otsusest teatamise kuupäevast teavitab Itaalia komisjoni otsuse täitmiseks võetud meetmetest.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud Itaalia Vabariigile.

Brüssel, 19. mai 2004.

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Franz FISCHLER


(1)  EÜT C 254, 13.9.2001, lk 2.

(2)  Itaalias olid loodetud hinnad vastavalt 83,924 eurot 100 kg kohta ja 86,3132 eurot 100 kg kohta.

(3)  Nimetatud andmed sisaldavad era- ja kollektiivtarbijate ostetud tootekoguseid.

(4)  Vt eeskätt riigiabi kohta vastuvõetud otsuseid nr NN 87/99, NN 88/99, NN 89/99, N 380/99, N 386/99 ja nr NN 95/99, N 384/99.

(5)  Vt riigiabi nr N 299/96, N 290/96, N 278/96 ja N 289/96.

(6)  EÜT C 232, 12.8.2000

(7)  EÜT L 282, 1.11.1975, lk 77.

(8)  Allikas: Eurostat ja Euroopa Komisjon

(9)  EÜT C 28, 1.2.2000, lk 2.

(10)  Need meetmed väljenduvad kolmes komisjoni otsuses: 3. juuni 1999. aasta otsus nr 1999/363/EÜ mõnede inimestele ja loomadele tarbimiseks mõeldud loomsete toodete dioksiiniga nakatumise vastu kaitsvate meetmete kohta (EÜT L 141, 4.6.1999, lk 24). Need meetmed puudutasid eriti linnuliha ja kõiki kodulindudelt saadavaid tooteid, nagu munad ja munatooted, rasvad, loomsed proteiinid, toiduainetööstuse toorained jne; 4.6.1999 otsus nr 1999/368/EÜ ja 11.6.1999 otsus nr 1999/389/EÜ mõnede inimestele ja loomadele tarbimiseks mõeldud looma- ja sealihast saadud loomsete toodete dioksiiniga nakatumise vastu kaitsvate meetmete kohta (EÜT L 142, 5.6.1999, lk 46, ja EÜT L 147, 12.6.1999, lk 26). Need meetmed puudutasid eriti looma- ja sealiha ning piima ja kõiki piimasaadusi.

(11)  Vt muu hulgas abi N 113/A/2001 (27.7.2001, otsus SG 01 290550), N 437/2001 (27.7.2001, otsus SG 01 290526D), N 657/2001 (9.11.2001, otsus SG 01 292096) ja NN 46/2001 (27.7.2001, otsus SG 01 290558 D).

(12)  Vt 23. mai 2001. aasta kirja, milles Itaalia asutused kinnitavad, et tootjad olid sunnitud sügavkülmutama juunis 4 150,8 tonni, juulis 9 271,3 tonni ja augustis 2 595,9 tonni.

(13)  Kogu kodulinnuliha ekspordi kohta käivad andmed (rümba kaal).

(14)  EÜT C 28, 1.2.2000, lk 2.

(15)  Esimese astme kohtu otsus, 8.6.1995, kohtuasjas T 459/1993 (Siemens SAEuroopa Ühenduste Komisjon), kogumik (1995), lk 1675.


6.2.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 32/23


KOMISJONI OTSUS,

24. mai 2004,

EÜ asutamislepingu artikli 82 ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artikli 54 alusel Microsoft Corporationi vastu algatatud menetluse kohta.

Juhtum nr COMP/C-3/37.792 – Microsoft

(teatavaks tehtud numbri K(2004) 900 all)

(Ainult ingliskeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2007/53/EÜ)

24. märtsil 2004 võttis komisjon vastu otsuse, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artikli 82 ja EMP lepingu artikli 54 alusel algatatud menetlust. Vastavalt määruse nr 17 (1) artiklile 21 avaldab komisjon käesolevaga poolte nimed ja otsuse põhisisu, arvestades ettevõtjate õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi. Otsuse täieliku teksti mittekonfidentsiaalse versiooni leiate kohtuasja autentsetes keeltes ning komisjoni töökeeltes konkurentsi peadirektoraadi veebilehelt http://europa.eu.int/comm/competition/index_en.html.

I.   RIKKUMISE KOKKUVÕTE

Adressaat, rikkumise olemus ja kestus

(1)

Käesolev otsus on adresseeritud Microsoft Corporationile.

(2)

Microsoft Corporation on rikkunud EÜ asutamislepingu artiklit 82 ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artiklit 54:

keeldudes alates oktoobrist 1998 kuni käesoleva otsuse kuupäevani andmast koostalitusvõimealast teavet ja lubamast seda kasutada rühmaserveri operatsioonisüsteemide toodete arendamisel ja levitamisel,

muutes programmi Windows Media Player samaaegse omandamise Windowsi personaalarvuti operatsioonisüsteemi kasutamise eeltingimuseks alates maist 1999 kuni käesoleva otsuse kuupäevani.

Asjakohased turud

Personaalarvutite operatsioonisüsteemid

(3)

Operatsioonisüsteem on tarkvaratoode, mis kontrollib arvuti põhifunktsioone. Personaalarvutid on üldotstarbelised arvutid, mis on loodud korraga kasutamiseks ühele inimesele ja mida on võimalik ühendada arvutivõrku.

(4)

Eristada võib i) nn Intel-arhitektuuriga ühilduvate personaalarvutite operatsioonisüsteeme ja ii) Intel-arhitektuuriga mitteühilduvate personaalarvutite operatsioonisüsteeme. Intel-arhitektuuriga ühildumine viitab siinkohal eriomasele riistvara arhitektuuri tüübile. Intel-arhitektuuriga mitteühilduva operatsioonisüsteemi (näiteks Apple'i Macintosh) “portimine” (see tähendab kohandamine) töötamaks Intel-arhitektuuriga ühilduval riistvaral, on pikk ja kulukas protsess. Vaatamata sellele võib küsimuse, kas kaasata Intel-arhitektuuriga ühilduvate ja Intel-arhitektuuriga mitteühilduvate personaalarvutite operatsioonisüsteemid asjakohaste turgude määratlemisse, jätta lahtiseks, sest nendevaheline erinevus ei muuda Microsofti turujõu hindamise tulemust.

(5)

Käsiseadmete, näiteks pihuarvutite või intelligentsete mobiiltelefonide operatsioonisüsteeme ja serverite operatsioonisüsteeme ei või praegu pidada personaalarvutite operatsioonisüsteemidega konkureerivateks asendustoodeteks.

(6)

Tarnete asendamiseks osas tuleks tarkvaratooteid, mis hetkel ei ole esindatud personaalarvuti operatsioonisüsteemide turul, põhjalikult muuta selleks, et neid kohandada kõnealuse turu tarbijate konkreetsetele vajadustele. See hõlmab arendus- ja katseprotsessi, mis võtab palju aega (tihti üle ühe aasta) ja raha ning toob endaga kaasa olulise kommertsriski. Lisaks sellele, nagu tuvastati arutelus, mis käsitles Microsofti valitsevat seisundit asjaomasel turul, oleks sellisel uuel turuletulijal tõsiseid raskusi turule pääsemisega.

Rühmaserverite operatsioonisüsteemid

(7)

Rühmaserveri teenused on põhiteenused, mida kontoritöötajad igapäevaselt kasutavad, nimelt serverisse talletatud failide jagamine, printerite jagamine ja võrgukasutaja õiguste haldamine organisatsiooni infotehnoloogia osakonna poolt. Rühmaserveri operatsioonisüsteemid on operatsioonisüsteemid, mis on mõeldud ja mida turustatakse selleks, et pakkuda suhteliselt väikesele arvule personaalarvutitele, mis on ühendatud väikese kuni keskmise suurusega võrguks, kollektiivselt kõnealuseid teenuseid.

(8)

Komisjoni uurimise käigus kogutud tõendid kinnitavad, et rühmaserveri teenused kujutavad endast tarbijate jaoks eraldi teenuseid, mida serverid pakuvad. Failide ja printerite jagamine ühest küljest ja rühma ning kasutaja haldamine teisest küljest on omavahel tihedalt seotud – ilma korraliku rühma ja kasutaja haldamiseta ei oleks kasutajatel võimalik tõhusalt ja turvaliselt jagada faile ja printereid.

(9)

Rühmaservereid (serverid, mis töötavad rühmaserveri operatsioonisüsteemiga) tuleb eristada võimsaimatest serveritest, mida on tavaliselt vaja eluliselt tähtsate ülesannete täitmiseks, näiteks kaubavarude kontroll, lennupiletite broneerimine või pangatehingud. Selliste ülesannete puhul võib olla vaja talletada suuri koguseid andmeid ja see nõuab maksimaalset (tihti absoluutseks nimetatud) töökindlust ja käideldavust (2). Neid ülesandeid viivad läbi kallid masinad (mõnikord nimetatakse neid ettevõtteserveriteks) või suurarvutid. Seevastu paigaldatakse rühmaserverite operatsioonisüsteemid tavaliselt odavamatele arvutitele.

(10)

Siiski ei kasutata kõiki odavamaid serverimasinaid kui rühmaservereid. Näiteks võib odavamaid servereid paigaldada ka võrkude “äärtesse”, need võivad keskenduda veebilehtede pakkumisele (3) või veebi vahemällu salvestamisele (4) või tulemüüriteenustele (5) ja neid tuleb eristada põhilistest rühmaserveri teenustest.

(11)

Märkida tuleks ka, et kuigi faili- ja printimisalased teenused ning rühma ja kasutaja haldamine on põhilised rühmaserveri teenused, võib rühmaserverite operatsioonisüsteeme nii nagu teisi operatsioonisüsteeme kasutada ka rakenduste käitamiseks. Kõnealused rakendused on sageli tihedalt seotud rühma ja kasutaja haldamise teenustega. Et tavaliselt kasutatakse rühmaserverite operatsioonisüsteeme odava riistvaraga, ei vaja kõnealused rakendused üldiselt äärmiselt suurt töökindlust.

Voogpleierid

(12)

Voogpleierid on kasutajapoolsed tarkvararakendused, mille põhiline ülesanne on allalaetud või Interneti (või teiste võrkude) kaudu voogedastatud digitaalsete audio- ja videofailide dekodeerimine, lahtipakkimine ja mängimine (ning täiendava töötluse lubamine). Voogpleierid on võimelised ka uuesti mängima audio- ja videofaile, mis on talletatud füüsilistele kandjatele, näiteks laserplaatidele või DVDdele.

(13)

Nõudluspoolse asendatavuse seisukohast ei ole klassikalised taasesitamise seadmed, nagu laserplaadimängijad ja DVD-mängijad multimeediamängijatele asenduseks, sest need pakuvad vaid väga piiratud hulgal voogpleieri funktsioone. Ei ole tõenäoline, et erinevalt Microsofti programmist Windows Media Player, RealNetworksi programmist RealOne Player ja Apple'i programmist QuickTime Player piiraksid kolmanda osapoole tehnoloogiatest sõltuvad voogpleierid tema käitumist. Multimeediamängijad, mis ei suuda vastu võtta Interneti kaudu voogedastatud audio- ja videofaile, ei saa asendada voogpleiereid, sest need ei suuda rahuldada tarbijate konkreetset nõudlust andmete voogedastuse järele.

(14)

Pakkumisepoolse asendatavuse puhul muudavad oluline vajadus investeerida uurimis- ja arendustegevusse, olemasolevate meediatehnoloogiate kaitsmine intellektuaalse omandi õiguste kaudu ja turgu iseloomustavad kaudsed võrgustike mõjud turule pääsemise keeruliseks teistele tarkvararakenduste, sealhulgas tavaliste multimeediamängijate arendajatele.

Valitsev seisund

Personaalarvutite operatsioonisüsteemid

(15)

Microsoft on kinnitanud, et tal on personaalarvutite operatsioonisüsteemide turul valitsev seisund.

(16)

Kõnealust turgu valitsevat seisundit iseloomustavad Microsofti turuosa, mis on püsinud kõrgel tasemel alates 1996. aastast (üle 90 % viimastel aastatel) ja väga kõrged tõkked turule pääsemisel. Kõnealused turule pääsemise tõkked on eriti seotud kaudsete võrgustike mõjuga. Personaalarvutite operatsioonisüsteemide populaarsus kasutajate seas tuleneb operatsioonisüsteemide populaarsusest personaalarvutite rakenduste edasimüüjate hulgas, kes omakorda suunavad oma arendustegevuse operatsioonisüsteemile, mis on kasutajate seas populaarseim. See loob iseend tugevdava dünaamika, mis kaitseb Windowsi kui tegelikku personaalarvutite operatsioonisüsteemide standardit (“tõke rakenduste turulepääsul”).

Rühmaserverite operatsioonisüsteemid

(17)

Komisjon jõudis järeldusele, et Microsoft on rühmaserverite operatsioonisüsteemide turul saavutanud valitseva seisundi. Käesolev järeledus põhineb eelkõige järgmistel leidudel:

Komisjon on läbi vaadanud erinevad andmed, selleks et mõõta Microsofti turuosa rühmaserverite operatsioonisüsteemide turul. Kõik need andmed kinnitavad, et Microsoftil on teistest oluliselt suurem ja juhtiv turuosa, mis on mis tahes näitaja kohaselt üle 50 % ja suurema osa näitajate kohaselt 60 ja 75 protsendi vahel.

Rühmaserverite operatsioonisüsteemide turulepääsemist takistavad turutõkked. Mida lihtsam on leida tehnikuid, kellel on oskused kõnealuse rühmaserveri operatsioonisüsteemi haldamiseks, seda enam kalduvad tarbijad seda rühmaserveri operatsioonisüsteemi ostma. Mida populaarsem aga on rühmaserveri operatsioonisüsteem tarbijate hulgas, seda lihtsam on tehnikutel (ja seda rohkem on tehnikud valmis) omandama selle tootega seotud oskusi. Majanduslikust vaatenurgast võib seda mehhanismi nimetada võrgustiku mõjuks.

Personaalarvutite operatsioonisüsteemide ja rühmaserverite operatsioonisüsteemide turu vahel on tugevad kaubanduslikud ja tehnilised seosed. Selle tulemusena on Microsofti turgu valitseval seisundil personaalarvutite operatsioonisüsteemide turul oluline mõju viimasega külgnevale rühmaserverite operatsioonisüsteemide turule.

Teabeandmisest keeldumine

(18)

Otsuses täheldatakse järgmist:

Microsoft on keeldunud andmast äriühingule Sun teavet, mis võimaldaks ettevõttel töötada välja rühmaserverite operatsioonisüsteeme, mis suudaksid sujuvalt integreeruda Active Directory domeeni arhitektuuriga. Active Directory domeeni arhitektuur on omavahel tihedalt seotud personaalarvuti-server ja server-server protokollide võrk, mis korraldab Windowsi rühmatöö võrgustikke. Tähelepanuväärt on asjaolu, et selleks, et võimaldada Sunil luua sujuvaks integreerimiseks vajalikud tingimused, peab Microsoft andma ainult asjaomaste protokollide spetsifikatsioonid, see tähendab tehnilised dokumendid, mitte võimaldama juurdepääsu Windowsi tarkvara koodile, veel vähem lubama Sunil seda taastoota. Teabe jagamisest keeldumise puhul on veel kaks faktilist asjaolu, millele tuleks tähelepanu juhtida. Esiteks on Microsofti keeldumine anda Sunile teavet osa üldisest käitumisviisist – Microsoft on keeldunud jagamast asjaomast teavet mis tahes rühmaserveri operatsioonisüsteemi müüjale. Teiseks tähendab Microsofti keeldumine varasema teabejagamise katkestamist, sest analoogsele teabele Microsofti toodete eelmiste versioonide kohta oli Sunil ja teistel äriühingutel juurdepääs AT&T litsentsi alusel.

Microsofti keeldumine võib kaasa tuua konkurentsi kadumise asjaomaste rühmaserverite operatsioonisüsteemide turul, sest salastatud teave on kõnealusel turul tegutsevate konkurentide jaoks hädavajalik. Kliendialased uuringud tõendavad seost ühest küljest Microsofti personaalarvutite operatsioonisüsteemide turgu valitsevast seisundist tuleneva rühmaserverite operatsioonisüsteemide privilegeeritud koostalitusvõime ja teisest küljest nende kiire valitseva seisundi suurenemise (ja konkurentide toodetega mitteühilduvate Active Directory domeeni arhitektuuri tunnusjoonte suureneva osakaalu) vahel. Komisjoni uurimus näitab samuti, et salastatud teabele puutub tegelik või potentsiaalne alternatiiv.

Microsofti keeldumine piirab tarbijate kahjuks tehnoloogilist arengut ja on eelkõige vastuolus artikli 82 punktiga b. Kui konkurentidel oleks juurdepääs salastatud teabele, suudaksid nad pakkuda tarbijale uusi ja paremaid tooteid. Turuandmed näitavad eriti, et tarbijad hindavad selliseid toote omadusi nagu turvalisus ja töökindlus, kuigi need omadused on muutunud teisejärguliseks Microsofti koostalitusvõimealase eelise tõttu. Microsofti keeldumine kahjustab seega kaudselt tarbijaid.

(19)

Need erandlikud asjaolud lubavad järeldada, et Microsofti keeldumine on turgu valitseva seisundi kuritarvitamine, mis ei sobi kokku artikliga 82, välja arvatud juhul, kui see on objektiivselt põhjendatud.

(20)

Microsofti keeldumise väidetav põhjendus on see, et teabe jagamine ja konkurentidel selle teabe kasutada lubamine ühilduvate toodete loomiseks oleks võrdväärne intellektuaalse omandi õiguste litsentseerimisega. Komisjon ei võtnud seisukohta Microsofti üldiste väidete kohta seoses intellektuaalse omandi õigustega, sest nende õiguse saab igal üksikjuhtumil selgitada välja alles siis, kui Microsoft on esitanud asjaomased spetsifikatsioonid. Sellele vaatamata ei saa vastavalt kohtupraktikale äriühingu huvi teostada oma intellektuaalse omandi õigusi olla objektiivne põhjendus juhul, kui on tõestatud eespool määratletud erandlike asjaolude olemasolu.

(21)

Komisjon uuris uurimise käigus, kas käesoleva juhtumi erandlike asjaolude korral kaalub Microsofti antud põhjendus üles kõnealused erandliku asjaolud. Uurimise käigus jõuti järeldusele, et Microsoft ei ole sellekohaseid tõendeid esitanud. Korraldus avalikustada asjaomast teavet ei viiks Microsofti toote kloonimiseni. Komisjon võttis arvesse ka tõsiasja, et sellist teavet, mille avalikustamisest Microsoft keeldus, avaldatakse tööstusharus iga päev.

(22)

Lisaks sellele sai komisjon inspiratsiooni ka kohustustest, mille IBM võttis komisjoni ees 1984. aastal (IBMi kohustus) (6) ja 1991. aasta tarkvaradirektiivist (7). Microsoft tunnistab tõesti, et käesoleva juhtumi puhul on kasulik juhinduda IBMi kohustustest ja tarkvaradirektiivist. Komisjon jõudis järeldusele, et käesoleval juhul oleks teabe avaldamise korraldus analoogne IBMi kohustusega, sest see oleks seotud ainult liidese spetsifikatsioonidega. Komisjon jõudis ka järeldusele, et teabe avaldamisest keeldumise puhul oli tarkvaradirektiivi tähenduses tegu koostalitusvõimealase teabe andmisest keeldumisega. Selles suhtes märkis komisjon, et tarkvaradirektiiv piirab tarkvara autoriõiguse kasutamist (sealhulgas turul mittevalitsevas seisundis olevate ettevõtjate korral) koostalitusvõime kasuks, millega rõhutatakse koostalitusvõime olulisust tarkvaratööstuses. Komisjon märkis ka, et tarkvaradirektiiv sätestab otseselt, et direktiivi sätted ei piira artikli 82 kohaldamist, eriti juhul, kui valitsevat positsiooni omav ettevõtja keeldub andmast teavet, mis on koostalitusvõime jaoks vajalik.

(23)

Microsoft väitis ka, et tema eesmärk koostalitusvõimealase teabe andmisest keeldudes ei saa olla konkurentsi piiramine rühmaserverite operatsioonisüsteemide turul, sest selline strateegia ei ole Microsofti jaoks majanduslikult põhjendatud. Komisjon lükkas Microsofti väite tagasi ja märkis, et see põhines majandusmudelil, mis ei sobinud kokku käesoleva juhtumiga ja oli vastuolus uurimise käigus Microsofti sisedokumentidest välja tulnud Microsofti tegevjuhtide vaadetega.

Sidumine

(24)

Otsuses leitakse, et Microsoft rikkus programmi Windows Media Player sidumisel Windowsi personaalarvuti operatsioonisüsteemiga (Windows) asutamislepingu artiklit 82. Komisjoni järeldus ebaseadusliku sidumise kohta põhineb neljal järgmisel tõsiasjal: i) Microsoftil on personaalarvutite operatsioonisüsteemide turul valitsev seisund, ii) Windowsi personaalarvuti operatsioonisüsteem ja programm Windows Media Player on kaks eraldi toodet, iii) Microsoft ei anna tarbijatele võimalust omandada Windowsi ilma programmita Windows Media Player ja iv) kõnealune sidumine kõrvaldab konkurentsi. Lisaks sellele lükatakse otsuses tagasi Microsofti väide programmi Windows Media Player sidumise õigustamiseks.

(25)

Microsoft ei vaidlusta, et tal on personaalarvutite operatsioonisüsteemide turul valitsev seisund.

(26)

Komisjoni otsuses leitakse, et voogpleierid ja personaalarvutite operatsioonisüsteemid on kaks eraldi toodet (sellega lükatakse tagasi Microsofti väide, et programm Windows Media Player on Windowsi lahutamatu osa). Otsusega sätestatakse kõigepealt, et vaatamata sellele, et Microsoft on voogpleierit Windowsiga sidunud juba mõnda aega, on tänapäeval olemas tarbijapoolne nõudlus eraldiseisvate voogpleierite järele. Seda nõudlust saab eristada nõudlusest personaalarvutite operatsioonisüsteemide järele. Teiseks töötavad mitmed müüjad välja ja tarnivad eraldiseisvaid voogpleiereid. Kolmandaks töötab Microsoft ise välja ja levitab programmi Windows Media Player versioone teistele personaalarvutite operatsioonisüsteemidele. Lõpetuseks soodustab Microsoft programmi Windows Media Player otsest konkurentsi kolmanda osapoole voogpleieritega.

(27)

Otsuses leitakse kolmanda tõendina sidumise kohta, et Microsoft ei anna tarbijatele võimalust omandada operatsioonisüsteem Windows ilma programmita Windows Media Player. Personaalarvutite tootjatel peab olema Windowsi litsents koos programmiga Windows Media Player. Kui nad soovivad Windowsile paigaldada alternatiivset voogpleierit, saavad nad seda teha ainult lisaks programmile Windows Media Player. Sama kehtib ka juhul, kui kasutaja ostab Windowsi jaemüügikauplusest. Otsuses leitakse, et Microsofti väide, et tarbijad ei pea maksma lisatasu programmi Windows Media Player eest ja et nad ei pea seda kasutama, on väheoluline otsustamaks, kas vastavalt asutamislepingu artiklile 82 kasutatakse sundimist.

(28)

Otsuses selgitatakse seejärel, miks sidumine käesoleva konkreetse juhtumi puhul toob kaasa konkurentsi kõrvaldamise. Otsuses sätestatakse, et programmi Windows Media Player sidumise tõttu Windowsiga on Microsofti voogpleier esindatud peaaegu kõikides personaalarvutites üle kogu maailma. Asjaomased tõendid paljastavad, et teised jaotusvahendid ei ole nii edukad. Sidudes programmi Windows Media Player Windowsiga, saab Microsoft pakkuda sisupakkujatele ja tarkvaraarendajatele, kes toetavad Windowsi multimeediatehnoloogiat, võimalust tänu Windowsi monopolile jõuda peaaegu kõikide personaalarvuti kasutajateni maailmas. Tõendid näitavad, et erinevate multimeediatehnoloogiate toetamine toob kaasa lisakulutusi. Programmi Windows Media Player ülemaailmne levik toob endaga kaasa selle, et sisupakkujad ja tarkvaraarendajad toetuvad põhiliselt Windowsi multimeediatehnoloogiale. Tarbijad omakorda eelistavad kasutada programmi Windows Media Player, sest selle toote puhul on saadaval laiem valik täiendavat tarkvara ja sisusaite. Microsofti sidumine tugevdab ja moonutab neid võrgustiku mõjusid enda kasuks, seeläbi tõsiselt õõnestades konkurentsi voogpleierite turul. Tõendid näitavad, et sidumise tõttu suureneb programmi Windows Media Player kasutamine, samal ajal kui kasutajad hindavad teiste voogpleierite kvaliteeti paremaks. Turualased andmed voogpleierite ja vormingute kasutamise ning veebisaitide pakutud sisu kohta viitavad suundumusele, et programmi Windows Media Player ja Windowsi multimeedia vormingut kasutatakse järjest rohkem põhiliste konkureerivate voogpleierite (ja voogpleierite tehnoloogiate) arvelt. Kuigi otsuses tõstetakse esile kõnealust suundumust programmi Windows Media Player ja Windows multimeedia vormingu kasuks, rõhutatakse seal samuti, et kohtu pretsedendiõiguse põhjal ei ole komisjon selleks, et tõendada ebaseadusliku sidumise esinemist, kohustatud tõestama, et konkurentsi takistatakse või et on oht, et konkurents kõrvaldatakse. Vastasel juhul jääks konkurentsipiirangute kontroll hiljaks, sest turumõju tõendeid oleks võimalik näidata alles siis, kui turg on juba moondunud.

(29)

Lõpetuseks arutatakse otsuses Microsofti argumente programmi Windows Media Player sidumise põhjendamiseks, eriti väidetavat programmi Windows Media Player Windowsiga sidumise tõhusust. Levitamistõhususe osas lükkab komisjon ümber Microsofti väite, et sidumine vähendab tarbijate jaoks ostu maksumust, sest ajakulu ja segadus väheneb, kui personaalarvuti on lahtipakkimisel juba eelnevalt seadistatud. See kasu, mis saadakse personaalarvuti operatsioonisüsteemile juba eelnevalt paigaldatud voogpleierist ei nõua aga, et Microsoft võiks tarbijate eest valida kasutatava voogpleieri. Personaalarvutite tootjad on võimelised tagama, et suudetakse täita tarbijate nõudlus nende valitud ja eelnevalt paigaldatud voogpleierite järele. Otsuses leitakse ka, et Microsoft ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et tehniline tõhusus nõuab programmi Windows Media Player kaasamist. Programmi Windows Media Player sidumine kaitseb pigem Microsofti tegeliku konkurentsi eest võimalike palju tõhusamate voogpleierite müüjaga, mis võiks ohustada ettevõtja seisundit, ja seega vähendab oskusteabe ja kapitali hulka, mis voogpleierite uuendusse investeeritakse.

II.   PARANDUSMEETMED

Teabeandmisest keeldumine

(30)

Otsusega antakse Microsoftile korraldus avalikustada teave, millest äriühing on keeldunud, ja lubada selle kasutamist ühildatavate toodete arendamisel. Avalikustamiskorraldus hõlmab ainult protokolli spetsifikatsioone ja koostalituse tagamist tüüpilist rühmavõrgustikku iseloomustavate olulise tunnusjoontega. See ei kehti mitte ainult Suni kohta, vaid ka kõigi teiste ettevõtjate kohta, kellel on huvi arendada tooteid, mis konkureeriksid Microsoftiga rühmaserverite operatsioonisüsteemide turul. Kuigi otsusega nõutakse Microsoftilt osalist loobumist oma intellektuaalse omandi õigustest, on see põhjendatud, et lõpetada valitseva seisundi kuritarvitamine.

(31)

Tingimused, mille puhul Microsoft avalikustab kõnealuse teabe ja lubab selle kasutamist, peavad olema mõistlikud ja mittediskrimineerivad. Microsofti tingimuste mõistlikkuse ja mittediskrimineerimise nõue kehtib eriti tasu kohta, mida Microsoft võib teabega varustamise eest nõuda. Näiteks ei tohi kõnealune tasu kajastada strateegilist väärtust, mis tuleneb Microsofti turujõust personaalarvutite operatsioonisüsteemide turul või rühmaserverite operatsioonisüsteemide turul. Lisaks sellele ei tohi Microsoft kehtestada piiranguid selles osas, milliste toodete puhul võib kõnealuseid spetsifikatsioone rakendada juhul, kui sellised piirangud kaotavad stiimuli Microsoftiga konkureerimiseks või tarbetult piiravad tulusaajate uuendusvõimet. Lisaks peavad tingimused, mis Microsoft tulevikus kehtestab, olema ennustatavad.

(32)

Microsoft peab avalikustama asjakohase protokolli spetsifikatsioonid õigeaegselt, see tähendab nii kiiresti, kui ta on oma toodetes jõudnud töötava ja piisavalt stabiilse kõnealuste protokollide rakenduseni.

Sidumine

(33)

Seoses ebaseadusliku sidumisega antakse otsuses Microsoftile korraldus pakkuda lõpptarbijatele ja originaalseadmete tootjatele Euroopa majanduspiirkonnas täielikult toimivat Windowsi versiooni ilma integreeritud programmita Windows Media Player. Microsoft säilitab õiguse pakkuda Windowsi koos programmiga Windows Media Player.

(34)

Microsoft peab hoiduma kasutamast viise, millel oleks samasugune mõju kui programmi Windows Media Player sidumisel Windowsiga; näiteks ei tohi Microsoft eelistada parema koostalitusvõime kaudu Windowsiga programmi Windows Media Player, pakkuda valikulist juurdepääsu Windowsi rakendusliidestele, või Windowsi abil edendada programmi Windows Media Player konkurentide toodete ees. Microsoftil keelatakse samuti pakkuda originaalseadmete tootjatele või kasutajatele allahindlust tingimusel, et nad soetavad Windowsi koos programmiga Windows Media Player, või tegelikult, rahaliselt või muul viisil kõrvaldada või piirata originaalseadmete tootjate või kasutajate vabadust valida Windowsi versioon ilma programmita Windows Media Player. Windowsi versioonil ilma programmita Windows Media Player ei tohi olla halvem jõudlus kui Windowsi versioonil, millele on lisatud programm Windows Media Player, välja arvatud programmi funktsioonid, mis ei sisaldu ilma Windows Media Playerita versioonis.

III.   TRAHVID

Põhisumma

(35)

Komisjon leiab, et rikkumine on oma olemuselt väga tõsine EÜ asutamislepingu artikli 82 ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artikli 54 rikkumine.

(36)

Lisaks sellele on Microsofti teisi äriühinguid eemale tõrjuval turujõu ärakasutamisel oluline mõju rühmaserverite operatsioonisüsteemide ja voogpleierite turule.

(37)

Kuritarvitamise tõsiduse hindamiseks käsitletakse personaalarvutite operatsioonisüsteemide, rühmaserverite operatsioonisüsteemide ja voogpleierite turge kui EMPd hõlmavaid turge.

(38)

Microsoftile määratud esialgne trahvisumma, mis kajastab rikkumise tõsidust ja arvestab eespool mainitud asjaolusid, peaks olema 165 732 101 eurot. Arvestades Microsofti märkimisväärset majanduslikku suutlikkust (8) ja tagamaks piisavat hoiatuslikku mõju Microsoftile, korrutatakse kõnealune summa kahega, mis annab tulemuseks 331 464 203 eurot.

(39)

Lõpetuseks suurendatakse trahvi põhisummat 50 % võrra selleks, et arvestada rikkumise kestust (viis ja pool aastat). Seetõttu määratakse trahvi põhisummaks 497 196 304 eurot.

Raskendavad ja kergendavad asjaolud

(40)

Käesoleva otsuse puhul puuduvad raskendavad või kergendavad asjaolud.


(1)  EÜT 13, 21.2.1962, lk 204/62. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1/2003 (EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1).

(2)  Töökindlus on operatsioonisüsteemi omadus töötada pikka aega ilma talitushäirete või taaskäivitamiseta. Käideldavus on operatsioonisüsteemi omadus töötada pikka aega ilma vajaduseta tööd katkestada tavahoolduseks või uue versiooni paigaldamiseks. Teine käideldavuse aspekt on seotud sellega, kui kiiresti suudab operatsioonisüsteem pärast vea esinemist taas tööle hakata.

(3)  Veebiserver majutab veebilehti ja muudab need kättesaadavaks läbi standardse veebiprotokolli.

(4)  Vahemälu on koht, kus hoitakse ajutisi veebiobjektide koopiaid. Veebi vahemällu salvestamine on viis, kuidas veebifaile säilitada hilisemaks taaskasutamiseks nii, et lõppkasutaja jaoks kiireneb nendele juurdepääs.

(5)  Tulemüür on riistvara-tarkvara lahendus, mis eraldab organisatsioonide arvutivõrgud ja seeläbi kaitseb neid väliste ohtude eest.

(6)  Komisjoni juhtum IV/29.479.Komisjon peatas oma uurimuse, mis algas 1970. aastatel, pärast kõnealust IBMi kohustust.

(7)  Nõukogu direktiiv 91/250/EMÜ (EÜT L 122, 17.5.1991, lk 42).

(8)  Microsoft on hetkel maailmas turu kapitalisatsiooni osas suurim äriühing. (Vt http://news.ft.com/servlet/ContentServer? pagename=FT.com/StoryFT/FullStory&c=StoryFT&cid=1051390342368&p=1051389855198 ja http://specials.ft.com/spdocs/global5002003.pdf – the Financial Times “Maailma suurimad ettevõtted”, uuendatud 27. mail 2003, trükitud 13. jaanuaril 2004). Microsoft on sama näitaja kohaselt hoidnud pidevalt kõrget kohta maailma suurimate äriühingute hulgas turu kapitalisatsiooni osas, olles suurim 2000. aastal, suuruselt viies 2001. aastal ja suuruselt teine 2002. aastal (vt http://specials.ft.com/ln/specials/global5002a.htm (2000. aasta kohta, trükitud 24. jaanuaril 2003), http://specials.ft.com/ft500/may2001/FT36H8Z8KMC.html (2001. aasta kohta, trükitud 24. jaanuaril 2003), http://specials.ft.com/ft500/may2002/FT30M8IPX0D.html (2002. aasta kohta, trükitud 24. jaanuaril 2003)). Ka Microsofti vahendid ja kasum on märkimisväärne. Microsofti deklaratsioon Ameerika Väärtpaberi- ja Valuutakomisjonile 2002. aasta juulist kuni 2003. aasta juunini kestnud Ameerika majandusaasta kohta näitab, et 30. juunil 2003 oli äriühingul sularaha (ja lühiajaliste investeeringute) reserv 49 048 miljonit Ameerika dollarit. Kasumi osas näitab kõnealune deklaratsioon, et Ameerika majandusaastal juulist 2002 kuni juunini 2003 oli Microsofti sissetulek 32 187 miljonit Ameerika dollarit, millest kasum oli 13 217 miljonit Ameerika dollarit (kasumimarginaal 41 %). Kõnealusel perioodil oli Microsofti personaalarvutite operatsioonisüsteemide Windowsi toodetest (klienditoodete sektor) tulenev tulu 10 394 miljonit Ameerika dollarit, millest kasum oli 8 400 miljonit Ameerika dollarit (kasumimarginaal 81 %).


6.2.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 32/29


KOMISJONI OTSUS,

2. juuni 2004,

mis käsitleb riigiabi, millega Itaalia (Sitsiilia maakond) näeb ette põllumajandustoodete edendamist ja reklaami

(teatavaks tehtud numbri K(2004) 1923 all)

(Ainult itaaliakeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2007/54/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 88 lõike 2 esimest lõiku,

olles palunud huvitatud pooltel esitada nimetatud artikli (1) kohaselt oma tähelepanekud ja neid arvesse võttes

ning arvestades järgmist:

I.   MENETLUS

(1)

2. septembri 1997. aasta kirjas, registreeritud 5. septembril 1997. aastal, teavitas Itaalia Alaline Esindus Euroopa Liidu juures EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohaselt komisjoni Sitsiilia maakonna 1997. aasta maakonna seaduse nr 27 artiklist 6.

(2)

28. oktoobril 1997. aastal saatsid komisjoni talitused pädevatele ametiasutustele teleksi VI/41836 palvega esitada selgitusi 1997. aasta maakonna seaduse nr 27 artikliga 6 ette nähtud abi kohta.

(3)

19. jaanuari 1998. aasta kirjaga esitasid pädevad ametiasutused täiendava teabe ja teatise, et seadus on juba jõustunud. Seetõttu suunati teatis teatatud abi registrisse numbri all NN 36/98, teavitades sellest Itaaliat 3. aprilli 1998. aasta kirjas SG(98)D/32328. Samas märkisid pädevad ametiasutused selgesõnaliselt, et seadusega ette nähtud abi ei anta enne asutamislepingu endise artikli 88 lõikega 3 sätestatud menetluse edukat lõpetamist.

(4)

31. mai 2000. aasta teleksiga VI/13937 (millele eelnes teleksi ingliskeelne versioon 2000/VI/10442 14. aprillist) palusid komisjoni talitused pädevatel ametiasutustel anda selgitusi maakonna seaduse nr 27/1997 sätete kohta ja edastada seaduse teksti koopia.

(5)

31. juuli 2002. aasta kirjas, registreeritud 5. augustil 2002. aastal, edastasid pädevad ametiasutused täiendava teabe seaduse artikli 5 kohta.

(6)

22. oktoobri 2002. aasta teleksiga AGR 024925 kutsusid komisjoni talitused pädevaid ametiasutusi üles esitama selgitusi ja märkusi viimati edastatud täiendava teabe ja maakonna seaduses nr 27/1997 sisalduvate meetmete kohta. Samas kirjas andsid komisjoni talitused pädevatele ametiasutustele teada võimalusest kõnealune teatis tagasi võtta, kui 1997. aasta maakonna seaduse nr 27 artikliga 6 ette nähtud abimeetmed ja teised võimalikud sama seaduse sätted on veel vastu võtmata ja kui pädevad ametiasutused suudavad kinnitada, et nimetatud seaduse raames ei ole abi eraldatud ega hakata eraldama.

(7)

Eespool nimetatud teleksile vastust saamata saatsid komisjoni talitused 20. detsembri 2002. aasta teleksis AGR 30657 Itaalia ametiasutustele meeldetuletuse, paludes neil esitada küsitud teave kuu aja jooksul ja täpsustades, et kui nimetatud kuupäevaks pole kõikidele küsimustele rahuldavat vastust saabunud, kasutavad komisjoni talitused õigust soovitada komisjonil kohaldada teabe edastamise korralduse välja andmist vastavalt nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks) (2) artikli 10 lõikele 3.

(8)

10. juuli 2003. aasta kirjas SG-(2003)-D/230470 teavitas komisjon Itaaliat oma 9. juulil 2003. aastal (EÜ) määruse nr 659/1999 artikli 10 lõike 3 kohaselt vastu võetud otsusest K(2003) 2054 (lõplik) kohaldada teabe esitamise korraldust vastavalt maakonna seaduse nr 27/1997 artiklitele 6 ja 4.

(9)

Nimetatud teabe edastamise korralduses palus komisjon Itaalial esitada 20 tööpäeva jooksul alates otsuse teatavaks tegemisest kõik vajalikud dokumendid, teave ja kuupäevad, mis võimaldaksid komisjonil hinnata, kas seadusega ette nähtud abi on eraldatud ja kokkusobiv ühisturuga. Lisaks palvele edastada eespool nimetatud meetmete hindamiseks vajalikku muud võimalikku teavet, määrati teabe esitamise korralduses kindlaks ka nõutav teave, mis Itaalial esitada tuleb.

(10)

Komisjoni talitused ei saanud vastust ei eespool nimetatud korraldusele ega vastuse esitamise tähtaja pikendamise taotlust.

(11)

17. detsembri 2003. aasta kirjas (SG(2003)D/233550) teavitas komisjon Itaalia ametiasutusi oma 16. detsembri 2003. aasta otsusest K(2003) 4473 (lõplik), millega alustati asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 ette nähtud menetlust maakonna seaduse 27/1997 artiklis 4 (Sitsiilia toodete propageerimine) ja artiklis 6 (kooperatiivid, veinitootjate ühistud) sätestatud abimeetmete osas.

(12)

Komisjoni otsus menetluse alustamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas  (3) . Komisjon kutsus huvitatud pooli üles esitama asjakohaseid tähelepanekuid.

(13)

10. veebruari 2004. aasta kirjas, registreeritud 13. veebruaril 2004. aastal, taotles Itaalia alaline esindus Euroopa Liidu juures komisjonilt Sitsiilia maakonna nimel tähtaja pikendamist 20 tööpäeva võrra, et esitada teave, mida komisjon oli nõudnud oma 16. detsembri 2003. aasta otsuses K(2003) 4473 (lõplik) maakonna seaduse nr 27/1997 artikli 4 (Sitsiilia toodete propageerimine) kohta. Samas kirjas teatasid Itaalia ametiasutused oma kavatsusest tühistada artikliga 6 (kooperatiivid, veinitootjate ühistud) ette nähtud abimeetmete teatis, mida vastavalt kirjas märgitule ei oldud ellu rakendatud.

(14)

23. veebruari 2004. aasta teleksis AGR 05312 kinnitasid komisjoni talitused, et Itaalia poolt taotletud tähtajapikendus rahuldatakse alates 13. veebruarist 2004.

(15)

18. veebruari 2004. aasta kirjas, registreeritud 26. veebruaril 2004. aastal, esitas Itaalia alaline esindus taotluse pikendada tähtaega samade abimeetmete osas 20 tööpäeva võrra.

(16)

24. veebruari 2004. aasta kirjas, registreeritud 1. märtsil 2004. aastal, ja järgnevalt seda kinnitavas 12. märtsi 2003. aasta kirjas, registreeritud 17. märtsil 2003. aastal, teavitasid Itaalia ametiasutused komisjoni maakonna seaduse 27/1997 artikliga 6 (kooperatiivid, veinitootjate ühistud) sätestatud abimeetmete teatise tühistamisest, kuna vastavalt kirjas märgitule ei oldud seda ellu rakendatud ega rakendatagi.

(17)

11. märtsi 2004. aasta teleksis AGR 07074 teavitati Itaalia ametiasutusi asjaolust, et teabe ja/või tähelepanekute esitamise tähtaja pikendamine hiljemaks kui 24. märts 2004. aasta jäetakse rahuldamata, sest menetluse algatamise otsus oli avaldatud Euroopa Liidu Teatajas24. veebruaril 2004. aastal ning kolmandate osapoolte tähelepanekute esitamise tähtaeg oli määratud samale kuupäevale. Samas teleksis võtsid komisjoni talitused teatavaks maakonna seaduse nr 27/1997 artiklit 6 (kooperatiivid, veinitootjate ühistud) käsitleva teatise tühistamise.

(18)

Komisjon sai Itaalia ametiasutuste maakonna seaduse nr 27/1997 artiklit 4 (Sitsiilia toodete propageerimine) käsitlevad tähelepanekud kätte 15. märtsi 2004 aasta kirjaga (registreeritud 18. märtsil 2004. aastal).

(19)

Vastavalt menetluse algatamise otsusele (4) käsitleb käesolev otsus üksnes maakonna seaduse nr 27/1997 artikliga 4 (Sitsiilia toodete propageerimine) EÜ asutamislepingu I lisas loetletud põllumajandustoodetele ette nähtud riigiabi, mis võib olla antud ja mida võidakse anda pärast ühenduse suuniste (EÜ asutamislepingu I lisas loetletud ja teatavate I lisas loetlemata toodete reklaamiks antava riigiabi kohta (5), edaspidi “reklaamialased suunised”) jõustumist 1. jaanuaril 2002. aastal.

(20)

Arvestades, et Itaalia tühistas teatise maakonna seaduse nr 27/1997 artikli 6 (kooperatiivid, veinitootjate ühistud) kohta 2004. aasta 24. veebruari kirjas, registreeritud 1. märtsil 2004. aastal, ei ole vaja artikli 6 kohandamisel ette nähtud abimeetmeid kirjeldada ega neile hinnangut anda.

II.   ABIMEETMETE ÜKSIKASJALIK KIRJELDUS

(21)

Artikliga 4 (Sitsiilia toodete propageerimine) muudetakse maakonna seaduse nr 14/1966 artiklit 17 ja nähakse ette järgmist: “1) reklaamikampaaniatega tegeletakse vahetult maakonna nõukogus või väliskaubanduse instituudis või läbi kvalifitseeritud üksuste või ettevõtte Vahemere Näitused ja ettevõtte Messina Näitused baasil moodustatud konsortsiumite kaudu või nende kahe ja maakonna ühe või mitme kaubanduskoja kaudu eespool nimetatud artiklis 15 esitatud programmide alusel. Nende programmide kestus võib olla kolm aastat. 2) Juhul kui programmide ellurakendamine loovutatakse riiklike või maakondlike omavalitsuste erinevate organite hooleks, eelmises punktis nimetatud konsortsiumid välja arvatud, siis tuleb kohaldada avaliku halduse teenuste üleandmise eeskirju”.

(22)

Vaatamata komisjoni talituste korduvatele pöördumistele ja komisjoni poolt 9. juulil 2003. aastal välja antud otsusele teabe esitamise korralduse kohta, ei esitanud Itaalia ametiasutused ühtegi sellist teavet, mis oleks lubanud komisjonil hajutada kahtlusi artikli 4 vastavuse osas riigiabile vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikele 1 ja mille põhjal oleks vajaduse korral saanud hinnata nimetatud abi kokkusobivust ühisturuga. Ka ei olnud selge, kas kõnealust abi on juba jõutud anda.

(23)

Otsuses algatada menetlus kõnealuste vahendite kohta vastavalt asutamislepingu artikli 88 lõikele 2 märkis komisjon, et menetluse selles faasis ei teadnud ta Itaalia ametiasutuste poolse teabe puudumise tõttu, kas maakonna seaduse nr 27/1997 artikliga 4 reguleeriti asutamislepingu I lisas loetletud põllumajandustoodete edendamise ja/või reklaamialase riigiabi kasutuselevõtmist ja muudatusi.

(24)

Lisaks sellele väljendas komisjon kahtlust abimeetmete kokkusobivuse suhtes ühisturuga, sest Itaalia ametiasutuste vastuste puudumise tõttu ei olnud komisjonil selge, kas lepingu artikli 4 järgi rahastatavad meetmed on vastavuses seda tüüpi abimeetmete või normidega, mis on esitatud ühenduse suunistes reklaamiks antava riigiabi kohta.

(25)

Arvestades programmide ning reklaami- ja edendamiskampaaniate elluviimise toiminguid vastavalt põhjenduses 21 kirjeldatud artiklile 4, kahtles komisjon ka selles, kas võimalikud, seal ette nähtud riiklikud abimeetmed viiakse täide vastavalt ühenduse riigihanke eeskirjadele. Reklaamikampaaniateks volitatud ettevõtete ja üksuste otsevaliku puhul kahtles komisjon eriti, kas lepinguliste asutuste ja väljavalitud teenuseosutajate vahel oleks kirjalikult sõlmitud piisava vastuhüvitisega leping, ja kas sellisel juhul oleksid täidetud kohtuotsusega Teckal  (6) sätestatud väga täpsed tingimused. Juhul kui need tingimused jäänuks täitamata, kahtles komisjon, kas vahendajate valik toimunuks vastavalt nõukogu direktiivis 92/50/EMÜ (7) sätestatud kohaldatavatele reeglitele, ja igal juhul vastavalt EÜ asutamislepingus sätestatud põhimõtetele, eriti võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse osas, tagades Euroopa Kohtu nõutud piisava reklaami (8).

III.   KOLMANDATE POOLTE TÄHELEPANEKUD

(26)

Komisjonile ei saabunud ühtegi kolmandate poolte tähelepanekut.

IV.   ITAALIA TÄHELEPANEKUD

(27)

Itaalia tähelepanekud Sitsiilia maakonna nimel esitati komisjonile 15. märtsi 2004. aasta kirjas, registreeritud 18. märtsil 2004. aastal.

(28)

Kirjas kinnitasid Itaalia ametiasutused maakonna seaduse nr 27/1997 artiklit 6 käsitleva teatise tagasivõtmist ja edastasid omapoolsed tähelepanekuid artikli 4 kohta.

(29)

Itaalia ametiasutused toonitasid eriti asjaolu, et artikliga 4 (Sitsiilia kaupade propageerimine) maakonna seaduse nr 14/1966 artiklisse 17 sisse viidud muudatused reklaamikampaaniate teostamise kohta ettevõtte Vahemere Näitused ja ettevõtte Messina Näitused baasil moodustatud konsortsiumite poolt või nende mõlema ja maakonna ühe või mitme kaubanduskoja poolt ei leidnud kohaldamist, sest nimetatud konsortsiumeid ei ole kunagi asutatud.

(30)

Vastavalt edastatud teabele tegeletakse edendamisprogrammidega vahetult maakonnanõukogus või väliskaubanduse instituudis (aastatel 1993-1998 ja aastatel 1999-2001-2003 tootmistegevuse ministeeriumi ja maakonna vaheliste kokkulepete raames sõlmitud konventsioonid). Kord aastas teevad vastutavad isikud rahastamiseks esitatud projektide vahel valiku ja tagavad vajalikud teenused nende täideviimiseks vastavalt kohasele, turureegleid arvestavale kehtivale normatiivile, välja arvatud korraldajatega sõlmitud eksklusiivlepingute korral.

(31)

Maakonnanõukogu pädevusse ei kuulu mitte ainult põllumajandussaaduste sektor, vaid ka teised sektorid (käsitöö, kirjastamine, tekstiilitööstus jne). Asjaomase sektori puhul on riiklikest vahenditest 100 % ulatuses rahastatud tegevuskulud järgmised:

(a)

näitustel ja messidel osalemine Itaalias ja välismaal: väljapanekuruumi rentimiseks otseselt vajalikud kulud, messibokside ettevalmistamine, vee- ja elektriühendused, ürituse ametlikku kataloogi registreerimine, vastav reklaam, tõlkide töö, transport ja kindlustus;

(b)

rahvusvaheliste õpikodade korraldamine Itaalias ja välismaal: kohtumiste korraldamiseks ja läbiviimiseks vajalikud kulud (saalide üürimine, ettevalmistus, kohtumiste valik, tõlkide töö ja vastav reklaam);

(c)

reklaam massimeedias (kirjutav ajakirjandus, plakatid, raadio, televisioon).

(32)

Punktides a ja b loetletud tegevuskulude rahastamise abi saajad on ettevõtetekonsortsiumid ja ettevõtted, mis on nõuetekohaselt registreeritud Sitsiilia kaubanduskodade juures. Abisaajad valitakse iga-aastasele avalikule projektikonkursile osavõtutaotluse esitanute seast Sitsiilia maakonna ametlikus teatajas eelnevalt avaldatud valikukriteeriumite alusel. Vastavalt komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määruse (EÜ) nr 69/2001 (mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes) (9) neljandale põhjendusele ei kuulu punktides a ja b loetletud abi ekspordiabi alla ning alates aastast 2002 kohaldatakse kõnealusele abile vähese tähtsusega abi normid. Põllumajandussaaduste sektori osas võib nimetatud abi vastavalt reklaamialastele suunistele kuuluda vähese tähtsusega abi hulka, mis on reguleeritud põllumajandussektoris antavat riigiabi käsitlevate ühenduse suuniste (10) punktiga 14.1 “konkursside, näituste ja messide korraldamine”. Olgugi, et maakonna seadus ei nimeta otseselt 100 000 euro suurust ülempiiri abisaaja kohta kolme aasta jooksul, jäävad abisaaja-ettevõttele võimaldatud toetused messidel ja õpikodadel osalemiseks nimetatud ülemmäärast kaugelt alla.

(33)

Massimeedia vahendite kaudu teostatava reklaami osas täpsustasid Itaalia ametiasutused asjaolu, et nii siseriiklikult kui ka ühenduse piires teostatud reklaamikampaaniates ei käsitleta konkreetse ettevõtte ega ettevõtetegrupi tooteid, vaid tooteid reklaamitakse üldisel moel, rõhutamata nende päritolu, seda isegi mitte juhul, kui tegemist on regioonile tüüpiliste toodetega. Põllumajandussaaduste sektorit puudutavate toodete reklaamikampaaniates käsitleb tarbijatele suunatud sõnum konkreetset toodet või tooterühma viitamata regioonis tegutsetavatele tootmisettevõtetele. Reklaam on üldist laadi, üleskutseta osta tooteid põhjusel, et need on pärit regioonist ega tohi mõjuda negatiivselt teiste liikmesriikide toodete suhtes. Seetõttu ei ole reklaami näol tegemist asutamislepingu artikli 28 rikkumisega.

(34)

Itaalia ametiasutuste esitatud tähelepanekutes vaadeldakse nii Euroopa Ühenduses kui ka kolmandates riikides elluviidatavaid edendamis- ja reklaamitegevusi, lähtudes nimetatud kriteeriumitest.

V.   HINNANG ABILE

(35)

Vastavalt asutamislepingu artikli 87 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis moonutab või ähvardab moonutada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see võib mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust.

(36)

Vaatlusalused meetmed näevad ette abi võimaldamist riiklike maakondlike ressursside kaudu konkreetsetele Sitsiilia põllumajandusettevõtetele, mis saavad seeläbi selge majandusliku ja rahandusliku eelise, kahjustades teisi ettevõtteid, kes samasugusest toetusest osa ei saa. Vastavalt Euroopa Kohtu kohtulahenditele toob ettevõtte positsiooni paranemine tänu riigiabile tavaliselt kaasa konkurentsi moonutamise konkureerivate ettevõtete osas, mis abi ei saa (11).

(37)

Nagu nähtub järgnevast tabelist (12), milles tuuakse välja Itaalia ja ühenduse vahelise põllumajandustoodete impordi ja ekspordi koguväärtus aastatel 1997-2001 (13), on meetme mõju nii liikmesmaadevahelisele kui ka ühendusesisesele kaubavahetusele põllumajandustoodete alal märkismiväärne. Silmas tuleb pidada asjaolu, et Itaalia maakondade hulgas on Sitsiilia oluline põllumajandustoodete tootja.

 

Kogu põllumajandus

 

Miljonit ECU-EUR

Miljonit ECU-EUR

 

Eksport

Import

1997

9 459

15 370

1998

9 997

15 645

1999

10 666

15 938

2000

10 939

16 804

2001

11 467

16 681

(38)

Eespool nimetatule viidates tasub meenutada kohtu väidet, et juhul kui ettevõte konkureerib teistest liikmesriikidest pärinevate toodetega, olemata ise nende eksportija, võib ettevõttele antav abi kahjustada liikmesmaadevahelist kaubavahetust ja moonutada konkurentsi. Kui liikmesriik võimaldab ettevõttele toetust, võib sisetoodang jääda samaks või kasvada, samas kui teistes liikmesmaades tegutsevate ettevõtete võimalused eksportida oma toodangut selle liikmesriigi turule vähenevad. Seetõttu kahjustab selline abi liikmesriikide kaubavahetust ja moonutab konkurentsi (14).

(39)

Seetõttu järeldab komisjon, et vaatlusalune meede käib asutamislepingu artikli 87 lõikes 1 sätestatud keelu alla. Itaalia ametiasutused pole seda punkti kunagi vaidlustanud.

(40)

Vastavalt asutamislepingu artikli 87 lõikele 1 on keelustamine kitsendatud artikli 87 lõikes 2 ja 3 ette nähtud eranditega.

(41)

Artikli 87 lõike 2 punktides a, b ja c loetletud erandid pole selgelt kohaldatavad kõnealuaste abimeetmete olemusele ega eesmärkidele. On tõsi, et Itaalia ametiasutused ei taotlenud artikli 87 lõike 2 punktide a, b ja c kohaldamist.

(42)

Ka artikli 87 lõike 3 punkti a ei saa käesoleval juhul kohaldada, sest tegemist ei ole abiga, mis on suunatud ebatavaliselt madala elatustasemega või raskekujulise vaeghõive käes kannatatavate regioonide majandusliku arengu soodustamisele. Pealegi ei taotlenud Itaalia artikli 87 lõike 3 punkti a kohaldamist.

(43)

Ka artikli 87 lõike 3 punkt b pole kõnealuse abi puhul kohaldatav, sest tegemist ei ole abiga, mis on suunatud Euroopa tähtsa ühishuviprojekti elluviimise edendamiseks või pakub lahendust tõsiselt häiritud Itaalia majandusele. Pealegi ei taotlenud Itaalia artikli 87 lõike 3 punkti b kohaldamist.

(44)

Asjaomane abi ei ole määratud ega sobiv kultuuri edendamiseks ega kultuuripärandi säilitamiseks, mida on mainitud artikli 87 lõike 3 punktis d sätestatud eesmärkides; Itaalia ei ole kunagi ka nimetatud sätte kohaldamist taotlenud.

(45)

Arvestades asjaomase abi olemust ja eesmärke, on ainuke kohaldatav erand ette nähtud asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktis c.

Kohaldatavad sätted

(46)

Põhjenduses 45 käsitletud erandite kohaldatavust tuleb hinnata põllumajandussektori edendamise ja reklaami heaks suunatud riigiabi võimaldamise alaste sätete valguses, täpsemalt reklaamialastes suunistes sätestatud normide valguses (15).

(47)

Vastavalt reklaamialaste suuniste jaotisele 7.1 kohaldab komisjon käesolevaid suuniseid uue riigiabi, sealhulgas liikmesriikide ootel teatiste suhtes, alates 1. jaanuarist 2002. Määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 1 punktis f määratletud õigusvastast abi hinnatakse abi andmise ajal kehtivate eeskirjade ja juhendite kohaselt.

(48)

Kooskõlas menetluse algatamise otsusega, milles komisjon väljendas kahtlust kõnealuste meetmete vastavusest praegu niisugust tüüpi abimeetmetele kohaldatavate normidele (16), käsitleb käesolev otsus ainult juba praegu ja alates 1. jaanuarist 2002 antavale abile asutamislepingu I lisas loetletud põllumajandustoodete edendamise ja reklaami heaks.

(49)

Viidates edendamisabile, öeldakse reklaamialaste suuniste punktis 8, et propageerimistegevust, mis on määratletud teaduslikult põhjendatud teadmiste avaliku levitamisena, messide või näituste organiseerimisena, osalemisena nimetatud ja samalaadsetel avalikkusega suhtlemise tegevustes, sealhulgas uuringutes ja turuanalüüsil, reklaamina ei käsitleta. Riigiabi andmine selliseks propageerimiseks laiemas tähenduses toimub vastavalt põllumajandussektori riigiabi ühenduse suuniste (17) punktidele 13 ja 14. Kuna teatises ei täpsustata, kas asjaomast abi kohaldatakse ainult väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, siis ei kohaldata käesoleva juhtumi puhul komisjoni 23. detsembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1/2004, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist riigiabi suhtes, mida antakse põllumajandustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (18).

(50)

Reklaamialase abi kohta määratakse reklaamialaste suuniste punktis 7, et “reklaami” kontseptsiooni puhul ei peeta silmas üksnes mis tahes massimeedia vahendite (kirjutav press, raadio, televisioon, müürilehed) kaudu toimuvat tegevust, mis on mõeldud ajendama ettevõtjaid või tarbijaid asjakohast toodet ostma, vaid see hõlmab kõiki samal eesmärgil vahetult tarbijatele jagatavaid materjale, sealhulgas tarbijatele suunatud reklaamitegevusi müügikohas.

Edendamisele suunatud abi

(51)

Olemasolevast teabest selgub, et põhjenduse 31 punktides a ja b ning käesoleva otsuse punktis 32 kirjeldatud ühendusesisestel ja -välistel messidel ja õpikodades osalemiseks antavat abi võib käsitleda tervenisti edendamisele suunatud abina, kui see ei sisalda tegevust, mis on mõeldud ajendama ettevõtjaid või tarbijaid asjakohast toodet ostma, vaid hõlmab kõiki samal eesmärgil vahetult tarbijatele jagatavaid materjale. Reklaamialaste suuniste punkti 7 alusel vaadeldakse reklaamialase abina abi tegevusele, mis on mõeldud ajendama ettevõtjaid või tarbijaid asjakohast toodet ostma ja hõlmab kõiki samal eesmärgil vahetult tarbijatele jagatavaid materjale.

(52)

Kui meetmeid, mis on ette nähtud ühendusesisestel ja -välistel messidel ja õpikodades osalemiseks, võib tõepoolest lugeda edendamisalaseks riigiabiks ühenduse põllumajandussektori riigiabi suuniste jaotiste 13 ja 14 tähenduses, võib abi anda kuni 100 % ulatuses, kuid ületamata 100 000 euro suurust summat abisaaja kohta kolme aasta vältel. Nimetatud maksimumsummat võib suurendada tingimusel, et see ei ületa 50 % abikõlblikest kuludest ja seda antakse ettevõtetele, mis vastavad väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlusele, mis on sätestatud komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määruses (EÜ) nr 70/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes (19). Abisumma arvestamiseks vaadeldakse teenuste adressaadina abisaajat. Nagu nähtub Itaalia ametiasutuste läkitatud tähelepanekust, toimub vaatlusaluste edendamisvahendite rahastamine nimetatud maksimaalsetest abisummadest lähtuvalt ja vastab seega selles küsimuses kohaldatavatele normidele (20).

(53)

Vastavalt ühenduse põllumajandussektori riigiabi suuniste jaotisele 14 ja selleks, et konkurents ei saaks moonutatud, tuleb kõigile asjaomase valdkonna abikõlblikele subjektidele anda võimalus saada seda laadi abi, tuginedes objektiivselt määratletud kriteeriumitele. Selle otsuse põhjenduses 32 kajastatud Itaalia esitatud teabe põhjal on nimetatud tingimus rahuldatud (21). Abi, mille andmine on piiratud ainult teatud liitudega ja mille eesmärgiks on toetada ainult nende liikmeid, ei soodusta sektori kui terviku arengut ja seda vaadeldakse tegevusabina. Seega, juhul kui kõnealuseid teenuseid pakuvad tootmisliidud või teised vastastikuse abi põllumajandusorganisatsioonid, peavad need olema kättesaadavad kõikidele põllumeestele. Neil juhtudel peavad võimalikud asjaomastele liitudele või organisatsioonide administratiivkulude katmiseks võimaldatavad toetused olema piiritletud teenuse osutamise kuludega.

Reklaami abi

(54)

Tegevuse raames, mis on mõeldud ajendama ettevõtjaid või tarbijaid asjakohast toodet ostma ja hõlmab kõiki samal eesmärgil vahetult tarbijatele jagatavaid materjale (näiteks reklaam müügipunktis või ettevõtjatele, sealhulgas põllumajandussaaduste ettevõtjatele, hulgi- ja jaemüügiga tegelevatele ettevõtjatele, restoranidele, hotellidele ja teiste toitlustamisettevõtete ärimeestele suunatud reklaam), tuleb eespool nimetatud meetmeid messidel ja õpikodades osalemiseks hinnata vastavalt reklaamialasele abile kohaldatavatele normidele, samamoodi nagu massimeedia vahendite kaudu (kirjutav press, plakatid, raadio, televisioon) teostatud reklaamialased meetmed, mida kirjeldatakse käesoleva otsuse põhjenduse 31 punktis c ja põhjenduses 33.

(55)

Vastavalt reklaamialastele suunistele kannavad reklaamikulud normikohaselt tootjad ja turustajad ise osana nende tavalisest majandustegevusest.

(56)

Käsitlemaks antud abi mitte tegevusabi, vaid EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c kohaselt ühisturuga kokkusobiva reklaami abina, on vajalik, et nimetatud abi ei häiriks kaubandust määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega (negatiivsed kriteeriumid), ning soodustaks teatava majandustegevuse või teatavate majanduspiirkondade arengut (positiivsed kriteeriumid). Lisaks peab riiklik abi vastama ühenduse rahvusvahelistele kohustustele, mis on põllumajanduse suhtes kindlaks määratud 1994. aasta põllumajanduslepingus OMC-GATT.

(57)

Vastavalt reklaamialaste suuniste jaotises 3.1 esitatud negatiivsetele kriteeriumitele ei tohi anda abi asutamislepingu artikliga 28 (punkt 3.1.1) vastuolus olevatele reklaamikampaaniatele, ühenduse teiseseid õigusakte rikkuvatele kampaaniatele (punkt 3.1.2) või teatavate ettevõtetega seotud reklaamile (punkt 3.1.3). Lisaks, juhul kui riiklikult rahastatav reklaamitegevus on usaldatud eraettevõttele, valitakse asjaomane eraettevõte turupõhimõtetest lähtudes mittediskrimineerivalt, kasutades asjakohasuse korral pakkumismenetlusi, mis on vastavuses ühenduse õigusega ja eelkõige pretsedendiõigusega (22), ja kasutades piisavalt reklaami, et asjaomasel teenusteturul tekiks konkurents ning et hanke-eeskirjade erapooletut järgimist oleks võimalik jälgida.

(58)

Toetudes esitatud teabele, vastavad punktis 3.1.1 (asutamislepingu artikliga 28 vastuolus olevad) ja punktis 3.1.3 (teatavate ettevõtetega seotud reklaam) ette nähtud kriteeriumid käesoleva otsuse põhjenduses 30, põhjenduse 31 punktis c ja põhjenduses 33 kirjeldatud reklaamimeetmetele. Itaalia ametiasutused pole aga esitanud ühtegi märkust asjaolu kohta, et ka punktis 3.1.2 (ühenduse teiseseid õigusakte rikkuvad kampaaniad) käsitletud kriteerium on täidetud.

(59)

Lisaks negatiivsete kriteeriumite rahuldamisele peab toetatav reklaam vastavalt reklaamialaste suuniste punktile 3.2 vastama vähemalt ühele positiivsele kriteeriumile, mille eesmärgiks on näidata, et kõnealune abi soodustab reaalselt teatava majandustegevuse või teatavate majanduspiirkondade arengut. Selline positiivne tingimus loetakse täidetuks juhul, kui toetatav reklaam käsitleb ühte järgmistest tegevustest: ülemäärased põllumajandustooted või alakasutatud liigid; uued tooted või asendustooted, mida ei toodeta veel ülemäära; kõrge kvaliteediga tooted, sealhulgas keskkonnasõbraliku tootmisega või püügimeetoditega toodetud või omandatud tooted, näiteks mahepõllundustooted; teatavate piirkondade arendamine; määruses (EÜ) nr 70/2001 määratletud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete arendamine; projektid, mida teostavad nõukogu 17. detsembri 1999. aasta määruses (EÜ) nr 104/2000 kalastus- ja akvakultuuritooteturu ühise korralduse kohta (23) määratletud tähenduses ametlikult tunnustatud organisatsioonid; projektid, mida teostavad ühiselt riiklike asutuste tunnustatud tootjaorganisatsioonid või muud kalandussektori organisatsioonid.

(60)

Reklaamialase abi kohta ei maini Itaalia ametiasutused oma esitatud tähelepanekutes, kas kõnealused reklaamimeetmed rahuldavad eespool mainitud positiivseid kriteeriume.

(61)

Põllumajandustoodete reklaami riigiabi maksimumtaseme kohta on reklaamialaste suuniste jaotises 5 esitatud, et üldreeglina ei tohi otsene abi üldotstarbelisest riigieelarvest ületada sektori poolt võetud kulukohustusi seoses kõnealuse reklaamikampaaniaga. Seetõttu ei tohiks reklaamiks antava abi korral otsese abi määr ületada 50 % ning sektori võetud kohustused peaksid moodustama vähemalt 50 % kuludest, seda kas vabatahtlike toetustena või maksutaoliste lõivude või kohustuslike toetuste kogumisena. Et arvestada teatavate reklaamialaste suuniste punktis 3.2 nimetatud positiivsete kriteeriumide kaalu, võib komisjon lubada eespool mainitud otsese abi maksimummäära tõstmist kuni 75 %ni kuludest, kui reklaamitakse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete tooteid, mis on toodetud toetuse andmise nõuetele vastavates piirkondades asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti a alusel.

(62)

Vastavalt esitatud teabele ja käesoleva otsuse põhjenduses 31 märgitule nähtub, et kõik vaatlusaluses abisüsteemis ette nähtud edendamis- ja reklaamimeetmed rahastatakse 100 % ulatuses riiklikest vahenditest. Seega ei ole täidetud teine tingimus, mille kohaselt 50 % (või mõnel juhul 25 %) rahast peab tulema sektorist.

(63)

Lähtuvalt eelnenud hinnangust võib komisjon seega otsustada, et vaatlusealune reklaami abi ei rahulda punkte 3.1.2 (ühenduse teiseseid õigusakte rikkuvad kampaaniad), 3.2 (positiivsed kriteeriumid) ja 5 (riigiabi maksimumtase) kriteeriume.

(64)

Samad järeldused kehtivad nii ühendusesiseselt kui -väliselt võetud meetmete kohta. Arvestades, et ühenduseväliselt teostatud reklaamile suunatud abi ei ole põllumajandussektori riigiabi suunistes selgesõnaliselt välja öeldud, kasutab komisjon nendele hinnangu andmiseks isiklikku otsustusvabadust. Vastavalt komisjoni tavapraktikale, juhul kui vaatlusalused meetmed vastavad kohasele, ühenduse territooriumil kohaldatavale riigiabi normidele, võidakse neid vaadelda ühisturuga kokkusobivatena ja rahastada kuni 80 % ulatuses (24). Erandjuhul, nagu nähtub esitatud teabest ja käesoleva otsuse põhjendustes 31 ja 33 kirjeldatust, on ühendusesiseselt ja -väliselt rakendatud meetmed ühesugused ja neile antav abi on 100 %. Niisiis pole ka siin kinni peetud reklaamialaste suuniste punktides 3.1.2 (ühenduse teiseseid õigusakte rikkuvad kampaaniad) ja 3.2 (positiivsed kriteeriumid) sätestatud kriteeriumidest ega komisjoni poolt riigiabile lubatud maksimumsummast (25). Seega pole ka kõnealune abi ühisturuga kokkusobiv.

(65)

Käesolev otsus käsitleb ainult põllumajandussektori abimeetmeid lepingu I lisas loetletud põllumajandustoodete edendamise ja reklaami heaks. Tegemist ei ole komisjoni ametliku seisukohaga teenuste osutajate valiku vastavuse kohta ühenduse riigihankelepingualaste eeskirjade ja asjakohaste seaduste kohta. Komisjon soovib nimetatud küsimust uurida riigihankelepingute valguses.

VI.   LÕPPJÄRELDUS

(66)

Eespool kirjeldatust tuleneb, et edendamisele suunatud abimeetmeid võib niivõrd, kuivõrd need vastavad põllumajandussektoris antavat riigiabi käsitlevates ühenduse suuniste jaotistes 13 ja 14 esitatule, lugeda ühisturuga kokkusobivaks asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses, kui tegemist on abiga, mis peaks soodustama teatud majandustegevuse või teatavate majanduspiirkondade arengut.

(67)

Reklaami abimeetmed, mis ei vasta ühenduse suunistele (EÜ asutamislepingu I lisas loetletud ja teatavate I lisas loetlemata toodete reklaamiks antava riigiabi kohta) ei ole ühisturuga kokkusobivad ja neid võidakse ellu viia ainult pärast nende ühtlustamist nimetatud sätetega.

(68)

Reklaamiks antavad, ühisturuga mittesobivad abimeetmed peavad juhul, kui need on välja jagatud, peavad abisaajad tagastama,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Riigiabi, millega Itaalia näeb ette asutamislepingu I lisas loetletud põllumajandustoodete edendamist ja reklaami Sitsiilia maakonna seaduse nr 27/1997 artikli 4 kohaselt, on ühisturuga kokkusobiv.

Seetõttu on asjaomane abi lubatud.

Artikkel 2

Riigiabi, millega Itaalia näeb ette asutamislepingu I lisas loetletud põllumajandustoodete edendamist ja reklaami Sitsiilia maakonna seaduse nr 27/1997 artikli 4 kohaselt, ei ole ühisturuga kokkusobiv.

Seetõttu ei tohi asjaomast abi rakendada.

Artikkel 3

Juhul kui artiklis 2 märgitud abi on abisaajatele võimaldatud ebaseaduslikult, võtab Itaalia kasutusele kõik asjakohased abinõud, et abiraha tagasi saada.

Sellisel juhul nõutakse abiraha tagasi viivitamata riigisisese menetluse kohaselt, kui see võimaldab käesoleva otsuse viivitamatut ja tõhusat rakendamist. Tagastatava abi hulka kuuluvad intressid, mida arvestatakse alates abi abisaaja(te) käsutusse andmise kuupäevast kuni selle tagastamise kuupäevani. Intresse arvestatakse viitemäära alusel, mida kasutatakse regionaalabi toetusekvivalendi arvestamiseks.

Artikkel 4

Asutamislepingu I lisas loetletud põllumajandustoodete edendamise ja reklaami riigiabi kohta viib Itaalia oma riigisisestesse õigusaktidesse sisse muudatused, et need vastaksid ühenduse suunistele EÜ asutamislepingu I lisas loetletud ja loetlemata toodete reklaamiks antava riigiabi kohta.

Artikkel 5

Itaalia teatab komisjonile kahe kuu jooksul alates käeoleva otsuse teatavakstegemisest selle täitmiseks võetud meetmed.

Artikkel 6

Käesoleva otsus on adresseeritud Itaalia Vabariigile.

Brüssel, 2. juuni 2004

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Franz FISCHLER


(1)  ELT C 48, 24.2.2004, lk 2.

(2)  EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1. Määrust on muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

(3)  Vt joonealune märkus 1.

(4)  Vt ELTs C 48, 24.2.2004, lk-l 2 avaldatud otsuse punktid 27, 28 ja 29.

(5)  EÜT C 252, 12.9.2001, lk 5.

(6)  Euroopa Kohtu 18. novembri 1999. aasta otsus kohtuasjas C-107/98: Teckal Srl v. Comune di Viano and Azienda Gas-Acqua Consorziale (AGAC) di Reggio Emilia (EKL 1999, lk I-8121).

(7)  EÜT L 209, 24.7.1992, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

(8)  Euroopa Kohtu 7. detsembri 2000. aasta otsus kohtuasjas C-324/98: Telaustria Verlags GmbH ja Telefonadress GmbH v. Telekom Austria AG (EKL 2000, lk I-10745).

(9)  EÜT L 10, 13.1.2001, lk 30.

(10)  EÜT C 28, 1.2.2000, lk. 2. Parandatud väljaandes EÜT C 232, 12.8.2000, lk 17.

(11)  Euroopa Kohtu 17. septembri 1980. aasta otsus kohtuasjas C-730/79: Philip Morris Holland BV v. Euroopa Ühenduste Komisjon (EKL 1980, lk 2671, punktid 11 ja 12).

(12)  Allikas: Eurostat.

(13)  Kohtupraktikale tuginedes on kaubavahetuse kahjustamise tingimused rahuldatud juhul, kui abisaaja-ettevõte tegutseb liikmesriikidevahelise kaubavahetuse objektiks oleva majandusliku tegevuse alal. Asjaolu, et ühendusesiseses kaubavahetuses tugevdab abi nimetatud ettevõtte positsiooni tema konkurentide suhtes, näitab et kaubavahetust on kahjustatud. Põllumajandussektoris antava riigiabi osas näitab kohtupraktika, et konkreetne abi mõjutab ühendusesisest kaubavahetust ja konkurentsi isegi juhul, kui tegemist on väikeste summadega, mis jagatakse arvukate ettevõtjate vahel. Vt Euroopa Kohtu 19. septembri 2002. aasta otsust kohtuasjas C-113/00: Hispaania Kuningriik v. Euroopa Ühendust Komisjon (EKL 2002, lk 7601, punktid 30-36 ja 54-56); ja Euroopa Kohtu 19. septembri 2002. aasta otsus kohtuasjas C-114/00: Hispaania Kuningriik v. Euroopa Ühendust Komisjon (EKL 2002, lk 7657, punktid 46-52 ja 68-69).

(14)  Euroopa Kohtu 13. juuli 1988. aasta otsus kohtuasjas 102/87: Prantsuse Vabariik v. Euroopa Ühenduste Komisjon (EKL 1988, lk 4067).

(15)  Vt joonealune märkus 5.

(16)  Vt ELTs C 48, 24.2.2004, lk-l 2 avaldatud otsuse punktid 27, 28 ja 29.

(17)  Vt joonealune märkus 9.

(18)  ELT L 1, 3.1.2004, lk 1.

(19)  EÜT L 10, 13.1.2001, lk 33. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 364/2004 (ELT L 63, 28.2.2004, lk 22).

(20)  Põllumajandussektoris antavat riigiabi käsitlevates ühenduse suunistes ei kajastata selgesõnaliselt ühendusevälise edendamise ja reklaami alast abi põllumajandussektoris. Sellest tulenevalt kasutab komisjon nende hindamisel isiklikku otsustusvabadust. Komisjoni tavapraktika kohaselt võib vaatlusaluseid meetmeid vaadelda ühisturuga kokkusobivatena, kui need vastavad ühendusesiseselt kohaldatavate riigiabide normidele. Vt. Itaalia/Toskaana abi N 656/02, abi NN 150/02 (ex N 109/02) (komisjoni kiri K(2003) 1747, 11.6.2003) ja abi NN 44/03 (ex N 6/03) (komisjoni kiri K(2003) 2534, 23.7.2003).

(21)  Nagu on märgitud komisjoni 7. mai 2002. aasta otsuses K(2002) 1768 lõplik (abi N 241/01 Itaalia/Kaubanduskoda), ei ole ühe Euroopa ettevõtte käitis ja tema registreerimine kohaliku pädeva kaubanduskoja juures ühegi õigusliku ega de facto kitsenduse subjektiks. Vt ka abi N 62/01 (Itaalia/Piemonte ja Veneto Kaubanduskodade Liit), komisjoni 8. augusti 2001. aasta otsus SG(2001) D/290914.

(22)  Eespool viidatud kohtuasi C-324/98.

(23)  EÜT L 17, 21.1.2000, lk. 22. Määrust on muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

(24)  Vt näiteks Itaalia/Toskaana abi N 656/02, abi NN 150/02 (ex N 109/02) (komisjoni kiri K(2003) 1747, 11.6.2003) ja abi NN 44/03 (ex N 6/03) (komisjoni kiri K(2003) 2534, 23.7.2003).

(25)  Vt joonealune märkus 23.


6.2.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 32/37


KOMISJONI OTSUS,

9. november 2005,

toetuskava kohta, mida Prantsusmaa kavatseb rakendada abi andmiseks liköörveinide Pineau des Charentes, Floc de Gascogne, Pommeau de Normandie ja Macvin du Jura tootjatele ja turustajatele

(teatavaks tehtud numbri K(2005) 4189 all)

(Ainult prantsuskeelne tekst on autentne)

(2007/55/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut ja eriti selle artikli 88 lõike 2 esimest lõiku,

olles vastavalt nimetatud artiklile (1) kutsunud huvitatud isikuid üles märkusi esitama

ning arvestades järgmist:

I.   MENETLUS

(1)

23. juuni 2003. aasta kirjaga teatas Prantsusmaa alaline esindus Euroopa Liidu juures komisjonile asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohaselt toetuskavast, millega ta kavatseb anda abi liköörveinide Pineau de Charentes, Floc de Gascogne, Pommeau de Normandie ja Macvin du Jura tootjatele ja turustajatele. Lisateavet saadeti 9. augusti, 24. ja 28. novembri 2003. aasta ning 17. ja 24. veebruari 2004. aasta kirjadega.

(2)

20. aprilli 2004. aasta kirjaga teatas komisjon Prantsusmaale oma otsusest algatada selle abi suhtes EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud uurimismenetlus.

(3)

Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas. (2) Komisjon kutsus huvitatud isikuid esitama märkusi kõnealuse abi kohta.

(4)

Komisjon ei saanud huvitatud isikutelt märkusi.

(5)

Prantsusmaa esitas komisjonile oma märkused 11. juuni 2004. aasta kuupäeva kirjaga, registreeritud 14. juunil 2004. aastal.

II.   KIRJELDUS

(6)

Teatatud abi on jätkuks abile, millest on komisjonile eelnevalt teatatud ja mille komisjon on heaks kiitnud riigiabi nr N 703/95 (3) ja nr N 327/98 (4) raames, ning see on ette nähtud reklaami- ja müügiedendustegevuseks, uurimis- ja katseprogrammideks, tehnilise abi meetmeteks ning meetmeteks, mille eesmärgiks on kvaliteettoodete tootmise edendamine.

(7)

Komisjoni otsus riigiabi nr N 703/95 kohta tühistati Euroopa Kohtu otsusega, mille sisu on esitatud allpool.

(8)

Abid N 703/95 ja 327/98, mis olid esialgu ette nähtud viieks aastaks alates 1995/1996. aastast, maksti välja seitsme osamaksena, millest viimane hõlmas ajavahemikku 2001. aasta maist 2002. aasta aprillini. Valitsuse poolt kehtestatud eelarvepiirangute tõttu on need viimased eelarveeraldised veel tänaseni külmutatud. Eelmise toetuskava tähtaeg lükati edasi 30. aprillini 2002.

(9)

Abisaajate tootmisettevõtete osas on eelmiste toetuskavadega võrreldes toimunud muutused. Nii ei taotlenud viinasektori (Armagnac, Calvados, Cognac) spetsialistid toetuskava pikendamist. Järelikult otsustasid Prantsuse ametiasutused toetuskava pikendamisel piirduda ainult kontrollitud päritolunimetusega liköörveinidega.

(10)

Osutatud tootmisharudevaheliste organisatsioonide jaoks kokku ja allpool kirjeldatud toetusteks tervikuna on viieks aastaks ette nähtud toetuste üldeelarve 12 000 000 eurot, mis jaguneb järgmiselt: Pineau des Charentes, 9 360 000 eurot; Floc de Gascogne, 2 040 000 eurot; Pommeau de Normandie, 360 000 eurot ja Macvin du Jura, 240 000 eurot.

(11)

Uurimistegevust, tehnilist abi ja kvaliteettoodete arendamist rahastab ainult riik eelarvevahenditest. Reklaami- ja müügiedendustegevust rahastab osaliselt riik ja osaliselt asjaomased tootmisharudevahelised organisatsioonid liikmetelt kogutud vabatahtlike kohustuslike maksete (edaspidi VKM) abil. Reklaamitegevuseks Euroopa Liidu territooriumil on riigi panus maksimaalselt 50 %.

(12)

VKM rakendatakse asjaomases kontrollitud päritolunimetusega tootmispiirkonnas asuvate viinamarjakasvatajate, kutseliste piiritusetootjate, turustajate ja hulgimüüjate poolt turustatud kontrollitud päritolunimetusega liköörveinikoguste suhtes.

(13)

2002. aastal moodustas VKM Pineau de Charentes puhul 12,96 eurot hektoliitri kohta; Floc de Gascogne’i puhul 0,25 eurot pudeli kohta; Pommeau de Normandie puhul 30,79 eurot hektroliitri kohta; ja Macvin de Jura puhul maksuvaba 2,75 eurot hektoliitri kohta.

1.   Reklaami- ja müügiedendustegevus

(14)

Prantsuse ametiasutused selgitasid, et kavandatavad programmid teostatakse Euroopa Liidu teatavatel turgudel, sealhulgas Prantsusmaal ja kolmandate riikide turgudel. Kavandatava reklaamitegevuse eesmärk on soodustada ostukavatsuste arengut liköörveinide parema tundmise abil, ilma et reklaam piirduks teatud ettevõtete toodanguga. Kõik reklaamitavad tooted on kontrollitud päritolunimetused: Pineau des Charentes, Floc de Gascogne, Pommeau de Normandie ja Macvin du Jura.

(15)

Sellest tegevusest saavad kasu kõik organiseeritud liköörveinitootjad, kes Prantsuse ametiasutuste sõnul ei suudaks üksi teha samaväärset jõupingutust oma toodete turustamise arendamiseks.

(16)

Jälgitakse, et reklaamitegevuses kasutatavad sõnumid ei veenaks tarbijaid teiste liikmesriikide tooteid mitte ostma ega halvustaks nende tooteid.

(17)

Tegemist on reklaami-, teavitus- ja kommunikatsioonikampaaniatega, mis hõlmavad eri liiki aktsioone, nimelt reklaami teabevahendites, muude müügiedendusmaterjalide loomist ja levitamist, reklaamitegevust kampaaniatega seonduvates müügikohtades. Nendega võib kaasneda müügiedendustegevus, näiteks suhtekorraldus, messidel osalemine, seminaride korraldamine, ürituste korraldamine, infobrošüürid või -dokumendid, kauba tundmise ja kampaaniate otstarbekuse alased uuringud.

(18)

Prantsuse ametiasutused kohustusid esitama nendes kampaaniates kasutatavad reklaammaterjalid või nende koopiad.

(19)

Eespool osutatud tootmisharudevaheliste organisatsioonide poolt kavandatavad reklaamitoetused piirduvad 50 %ga kampaaniate puhul Euroopa Liidus, sealhulgas Prantsusmaal, ja 80 %ga kampaaniate puhul kolmandates riikides.

(20)

Arvestuslikud toetused kavandatavate meetmete jaoks ulatuvad eurodes:

 

EL

Kolmandad riigid

Kokku

Floc de Gascogne

1 490 000

212 500

1 702 500

Pineau des Charentes

6 956 000

1 000 000

7 956 000

Pommeau de Normandie

360 000

360 000

Macvin du Jura

175 000

175 000

Kokku

8 981 000

1 212 500

10 193 500

2.   Uurimistegevus

(21)

Prantsuse ametiasutuste väitel on uurimis- ja katseprogrammide toetusmeetmete eesmärgiks ainult kõik sektorile kasulikud üldiseloomuga uuringud, mis toovad kasu kogu tootmisharule.

(22)

Pineau des Charentes’i puhul: mikrobioloogia, bakteriaalsed muudatused ja tagajärjed (piimabakterite arengutegurite kindlaksmääramine Pineau des Charentes’is, saastekontrolli ja tervendamistehnikate väljatöötamine); Pineau des Charentes’i laagerdamise mehhanismid (oksüdeerumisnähtuste tunnuste analüüsikriteeriumide kindlaksmääramine ja laagerdamistegurite väljaselgitamine); analüüside andmepanga koostamine (üldanalüüsid – veinialkoholi määr, suhkrud, pH, võimalikud keemiline või bakteriaalne saastatus, metallid, katioonid, lenduvad ühendid, taimemürgi jäägid).

(23)

Floc de Gascogne’i puhul: viinamarjade ja segude uuringud viinamarjasegude harmoneerimise optimeerimise eesmärgil värskuse ja puuviljamaitse suurendamiseks Floc de Gascogne’i valmistamisel (kõrgete suhkrusisalduste, tugeva värvierksuse ja kokkukuuluva üldhappesuse otsingud); armanjaki uuringud eesmärgiga võimaldada välja töötada Floc de Gascogne’i (analüütiline kontroll – vase-, etanooli-, etüülatsetaadisisaldus, alkoholikraad, kasutatavate armanjakkide täiustamine); sihttarbimise liikidele kohandatud Floc de Gascogne’i uuringud ja väljatöötamine, kvalitatiivsed ja kvantitatiivsete katsed, säilitamine.

(24)

Macvin du Jura puhul: tehniline arendus (Jura viinamarjarühmade küpsuse kontroll küpsusastme määramiseks ja Macvin du Jura valmistamiseks kõige sobivamate viinamarjade kindlakstegemiseks); viinamarjaistanduste sõelumine ja hindamine; virrete ja pressimise kvaliteedi (ekstraheerimismeetodite (fermenteerimine ja jahutamine) ning virde kestadega kääritamise mõju Macvin du Jura aroomi kvaliteedile); SO2 dooside mõju virde puhastamisele; veini selitamine ja töötlemine pudelitesse villimiseks (eri meetodite võrdlus Macvin du Jura läbipaistvuse saavutamiseks ja säilitamiseks pärast selle pudelitesse villimist).

(25)

Kavandatavaid uurimistöid rahastatakse kulude katmisega 100 % ulatuses. Toetuse arvestuslik suunamine sellesse uurimistegevusse, kaasa arvatud infotehnoloogia- ja bibliograafiakulud ning kõik lõpuleviidud tegevuse tulemuste levitamise kulud kõikidele ettevõtjatele, moodustab viie aasta peale: Pineau des Charentes, 912 600 eurot; Floc de Gascogne, 118 000 eurot ja Macvin du Jura, 65 000 eurot.

3.   Tehnilise abi meetmed

(26)

Prantsuse ametiasutused kirjeldasid kavandatavaid tehnilise abi programme, mis seisnevad peamiselt tehnilistes koolitustes tootmisprotsesside parandamiseks ja oskuslikuks valdamiseks kõikidel tasanditel (esmatootmine, veini valmistamine, degusteerimine) ning ka teadmiste levitamiseks rahva hulgas.

(27)

Neid töid rahastatakse 100 % ulatuses kuludest eespool nimetatud ülemmäära piires. Sellesse ossa suunamiseks kavandatav toetus on viieks aastaks järgmine: Pineau des Charentes, 280 800 eurot ja Floc de Gascogne, 169 000 eurot.

4.   Kvaliteettoodete tootmiseks antav abi

(28)

Kvaliteettoodete tootmiseks kavandatakse anda abi Pineau des Charentes’i ja Floc de Gascogne’i sektoris. Tegemist on järgmiste tegevustega: HACCP (ohuanalüüs ja kriitilised kontrollpunktid) ja jälgitavus (tehnilistele ja seadusandlike aktide nõuetele vastava standardi kehtestamine ja levitamine); tehnilised ja majanduslikud uuringud kvaliteedi parandamise toetamiseks.

(29)

Toetuste suunamist sellesse tegevusse kavandatakse viieks aastaks järgmiselt: Pineau des Charentes, 210 600 eurot ja Floc de Gascogne, 50 500 eurot.

III.   ASUTAMISLEPINGU ARTIKLI 88 LÕIKES 2 ETTE NÄHTUD MENETLUSE ALGATAMINE.

(30)

Kavandatava abi laadi, abi andmise tingimuste või rahastamismeetodi osas ei tekkinud meetmete esialgsel läbivaatamisel olulisi kahtlusi, kuigi reklaamitoetuste puhul pidas komisjon vajalikuks, et Prantsusmaa lubab selgesõnaliselt, et viited toodete päritoluriigile on teisejärgulised.

(31)

Komisjon algatas asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 ette nähtud menetluse seoses abi kokkusobivusega ühenduse õiguse muude sätetega, nimelt asutamislepingu artikliga 90.

(32)

Siinkohal tuleks meenutada, et Euroopa Kohus (5) tühistas komisjoni otsuse riigiabi nr N 703/95 kohta, mille pikenduseks on teatatud abimeede.

(33)

Oma kohtuotsuses meenutab Euroopa Kohus, et aastatel 1992 ja 1993 (6) kehtestas Prantsuse valitsus liköörveinide ja magusate naturaalveinide (vins doux naturels) astmelise maksustamiskorra. Nii maksustati alates 1993. aasta 1. juulist neid veine aktsiisimaksuga 1 400 FRF (7) hektoliitri kohta liköörveinide puhul ning 350 FRF hektoliitri kohta magusate naturaalveinide puhul.

(34)

1993/1994. aastal olid mõned Prantsuse tootjad keeldunud lisaaktsiisi maksmisest liköörveinide pealt. Kui see “aktsiisistreik” 2004. aasta juunis lõpetati, põhjendas kontrollitud päritolunimetusega liköörveinide tootjate riikliku liidu (Confédération nationale des producteurs vins de liqueur AOC) esimees seda lõpetamist asjaoluga, et tema sõnul kavatseb Prantsuse valitsus hüvitada Prantsuse tootjatele maksustamise vahe aastase hüvitisega ja hüvitisega aastate 1994 kuni 1997 eest.

(35)

1995. aastal oli Associação dos Exportadores de Vinho do Porto (portveini eksportijate liit, edaspidi AEVP) esitanud komisjonile kaks kaebust. AEVP väitis, et liköörveinide ja magusate naturaalveinide maksustamise erinevus ühelt poolt ja Prantsuse liköörveinitootjatele antavad teatavad toetused teiselt poolt on omavahel seotud. AEVP väitel on kõnesolevad toetused ette nähtud nimelt kõrgema maksumäära hüvitamiseks Prantsuse liköörveinitootjatele, mis tähendab, et ainult välisriikide liköörveinitootjad peavad tasuma kõrgemat maksu. See diskrimineeriv maksustamine olevat seega vastuolus asutamislepingu artikliga 95 (muudetud artikliks 90).

(36)

Kohus täheldas, et osa kõnesolevast abist näib soodustavat tootjate kategooriat, mis langeb suures osas kokku Prantsuse liköörveinitootjate kategooriaga, mis on maksustamiskorra poolest ebasoodsas olukorras, ning et võimaliku seose olemasolu maksustamiskorra ja kõnesoleva toetuskava vahel kujutab tõsist raskust abi kokkusobivuse hindamisel asutamislepingu sätetega.

(37)

Kohus rõhutas, et nendel asjaoludel oleks komisjonil ainult asutamislepingu artikli 93 lõikes 2 (muudetud artikli 88 lõikeks 2) ette nähtud menetlust algatades võimalik käsitleda AEVP poolt esitatud kaebustes tõstatatud küsimusi.

(38)

Lisaks täheldas kohus komisjoni otsuses põhjendatuse puudumist, kuivõrd komisjon ei selgitanud, miks ta järeldas, et AEVP kaebus seoses EÜ asutamislepingu artikli 95 (muudetud 90) võimaliku rikkumisega ei ole põhjendatud.

(39)

Kohus järeldas seega, et vaidlustatud otsus on ebaseaduslik nii asutamislepingu artikli 93 lõikes 2 (muudetud artikli 88 lõikeks 2) ette nähtud menetluse algatamata jätmise tõttu kui ka asutamislepingu artiklis 190 (muudetud artikliks 253) sätestatud põhjendamise kohustuse rikkumise tõttu.

(40)

Selle kohtuotsuse alusel pidas komisjon hädavajalikuks vaadata asutamislepingu artikli 90 alusel põhjalikumalt läbi teatatud abimeede, mis on kohtu poolt tühistatud otsuse alusel heakskiidetud abi pikendus.

(41)

Abimeetme esialgse läbivaatuse raames küsitles komisjon seega Prantsusmaad, et teada saada, kas kõnesolev riigiabi ei seisne faktiliselt ainult Prantsuse liköörveinitootjatele üldise maksukoodeksi (code général des impôts) artikliga 402a ette nähtud maksu osalises tagastamises.

(42)

Selles esimeses järgus antud vastustes rõhutas Prantsusmaa, et nii minevikus kui tänapäeval puudub igasugune seos kavandatavate toetusmeetmete ja aktsiisimaksude vahel, ning põhjendas seda järgmiste kaalutlustega:

(43)

Prantsusmaa sõnul ei ole abiks suunatud summa (2,4 miljonit eurot aastas, 12 miljonit eurot viie aasta peale) seotud summaga, mida sektor toob sisse tarbimismaksudena (aktsiisina). Nii annavad turustatud 150 000 hektoliitrit kontrollitud päritolunimetusega liköörveini, aktsiisimaksuga 214 eurot/hl, üle 32 miljoni euro aktsiisitulu aastas.

(44)

Seoses selle liköörveinidele kohaldatava spetsiaalse aktsiisimääraga (214 eurot/hl magusatele naturaalveinidele kehtiva 54 euro/hl asemel) kogutakse selles sektoris täiendavalt 24 miljonit eurot aktsiisimaksu. Prantsusmaa sõnul ei ole ka see summa seotud kavandatava abitasemega.

(45)

Prantsusmaa sõnul ei ole kunagi rakendatud ühtegi sätet selleks, et üldise maksukoodeksi artikli 402a alusel kogutud vahendeid kasutataks uuesti riigi liköörveinitootjate kasuks. Nii maksti 1995. aasta 1. jaanuarist kuni 2000. aasta 31. detsembrini saadud tulu “solidaarsuspensioni fondi”. 2001. aasta 1. jaanuari ja 2003. aasta 31. detsembri vahel kasutati neid tulusid tööaja vähendamise rahastamiseks ettenähtud fondi jaoks. Alates 2004. aasta 1. jaanuarist on need tulud riigi eelarvesse tagasi makstud.

(46)

Olles need andmed läbi vaadanud, hindas komisjon, et need ei hajuta täielikult kogutud maksu ja abi vahelise seose olemasolu suhtes väljendatud kahtlusi.

(47)

Komisjon hindas nimelt, et otsese vastavuse puudumine abisumma (2,4 milj eurot) ja liköörveinide aktsiisitulu (32 milj eurot) vahel või abisumma (2,4 milj eurot) ja liköörveinide pealt makstud täiendava aktsiisi vahel, võrreldes magusate naturaalveinidega (24 milj eurot), ei ole piisav tõendus seose puudumise kohta maksu ja abi vahel. Seega ei saa selles menetlusjärgus välistada võimalust, et abi võidi kasvõi osaliselt kasutada Prantsuse liköörveinitootjate hüvitamiseks kompensatsioonina, mida ühenduse teised tootjad ei saanud.

(48)

Lisaks hindab komisjon, et tuleks vastata kohtu väljendatud püüdlusele anda kolmandatele huvitatud isikutele võimalus argumentide esitamiseks asutamislepingu artikli 90 võimaliku rikkumise kohta.

(49)

Asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 ette nähtud menetluse algatamise otsuses palus komisjon seega Prantsusmaal anda lisateavet ja arvulisi andmeid nende väidete põhjendamiseks.

(50)

Esiteks paluti Prantsusmaal täpsustada, kas riik on juba võtnud kohustusi Prantsuse liköörveinitootjatele 1993. aastal kehtestatud maksu tagajärgede kasvõi osaliseks hüvitamiseks või kompenseerimiseks.

(51)

Seejärel palus komisjon Prantsusmaal esitada liköörveini pealt kogutud maksusummade arvandmed vastavalt Prantsuse toodete ja imporditud toodete kohta ning individuaalse toodangu (Prantsuse või ühenduse) pealt kogutud maksusummade arvandmed.

(52)

Olles täheldanud, et Pineau de Charentes on ilmselgelt põhiline teatatud abi saaja 78 %ga summadest, millele järgneb Floc de Gascogne 17 %ga, seejärel Pommeau de Normandie 3 %ga ja lõpuks Macvin du Jura 2 %ga, palus komisjon Prantsusmaal selgitada, kas need suhtarvud langevad kokku iga toote puhul maksutulu suhtarvudega, mida riik saab liköörveini maksudest.

(53)

Kuna enamik abist kontsentreerub reklaamitegevusele, paluti Prantsusmaal selgitada, kas see valik on tüüpiline valikute hulgas, mis Prantsuse riik on teinud teistes põllumajandustoodangu, nimelt kvaliteettoodete sektorites.

(54)

Komisjon palus Prantsusmaal anda Prantsusmaal teostatavatesse reklaamikampaaniatesse suunatud abi eelarve kõigi nelja asjaomase toote kohta.

(55)

Prantsusmaal paluti ka anda selgitusi võimaliku seose kohta VKMst saadud vahendite ja abi rahastamiseks riigieelarvest pärinevate vahendite vahel.

IV.   PRANTSUSMAA MÄRKUSED.

(56)

10. jaanuari 2005. aasta kirjaga edastas Prantsusmaa järgmised andmed ja märkused:

(57)

Seoses reklaamitegevusega (vt põhjendust (30)) võtsid Prantsuse ametiasutused kohustuse mitte rõhutada toodete reklaamimisel asjaomaste liköörveinide Prantsuse päritolu.

(58)

Liköörveinide maksu ja abi vahelise seose kohta rõhutas Prantsusmaa veel kord, et aktsiisitulu ja riigieelarvest tuleva abisumma vahel ei ole seost. Aktsiisitulu, kaasa arvatud liköörveinidelt saadud aktsiisitulu, makstakse riigi üldeelarvesse. Prantsusmaa sõnul võtavad riigivõimud otsuseid abi suhtes teatavate majandussektorite kasuks täiesti sõltumatult. Kõnealusel juhul on abi ette nähtud nende veinide puhul esinevate teatavate struktuuriliste puuduste parandamiseks, nimelt nende puudulik tuntus tarbijate seas, tootmisettevõtete väike suurus ja killustatus turul ning vahendite puudumine turule positsioneerumiseks.

(59)

Prantsusmaa kinnitas, et ei ole ühtegi juriidilist teksti, mis võimaldaks liköörveinitootjate poolt makstud aktsiisi hüvitamist (vt põhjendust(50)).

(60)

Tarbimiseks ringlusse lubatud Prantsuse liköörveinidest ja imporditud liköörveinidest saadud tulu käsitlevate vastavate arvuliste andmete kohta (vt põhjendust(51)) selgitas Prantsusmaa kõigepealt, et maksustatistika (mis koostatakse aktsiisimäärade kaupa) ei võimalda eristada Prantsuse tooteid ühenduse muud päritolu toodetest.

(61)

Tolliteenistustelt saadud arvuliste andmete kohaselt ulatus 2003. aastal kogutud aktsiisimaksude summa igat päritolu magusate naturaalveinide pealt ja liköörveinide pealt 142,5 miljoni euroni, mis jaguneb järgmiselt: 25,2 miljonit eurot 54 eurot/hl aktsiisimääraga maksustatud magusate naturaalveinide kategooria puhul ehk tootemaht 467 000 hl, ning 117,3 miljonit eurot 214 eurot/hl aktsiisimääraga maksustatud liköörveinide puhul ehk tootemaht 548 000 hl.

(62)

Selles viimases kogumis on saagikoristusdeklaratsioonide alusel võimalik eristada Prantsusmaal toodetud liköörveinitoodang, mis kujutab 94 477 hl toodangut Pineau des Charentes’i puhul, 2 091 hl Macvin du Jura puhul, 5 680 hl Pommeau ja 6 057 hl Floc de Gascogne’i puhul.

(63)

Prantsusmaa edastas tabeli, mis näitab kavandatava abi jagunemist nelja tootmisharu vahel ja kõikide asjaomaste liköörveinide tootemahtude jagunemist (vt põhjendust(52)).

Nimetused

Toodangumahud

Toodangumahtude suhtarvud

Kavandatava abi suhtarvud

Pineau des Charentes

112 436 hl (2001)

87 %

78 %

Floc de Gascogne

8 413 hl (2003)

7 %

17 %

Pommeau

5 111 hl (2002)

4 %

3 %

Macvin du Jura

2 717 hl (2002)

2 %

2 %

(64)

Prantsusmaa täheldab, et iga liköörveini osa kogutoodangus ja kavandatava abi suhtarvud on lähedased, ent ei lange siiski täielikult kokku. Ta rõhutab, et kavandatava abi jagunemine on abisaajate tootmisharude vahelise kooskõlastuse tulemus ja mitte riigivõimude poolt kehtestatud valik.

(65)

Komisjoni küsimuse peale reklaamitegevusele pühendatud eelarve kohta (vt põhjendust(53)) esitas Prantsusmaa arvulised andmed, mis näitavad, et eriti määratletud piirkonnas valmistatud kvaliteetveinide (MPV-kvaliteetveini) sektoris moodustavad reklaamitegevusse suunatud summad 50 % kuni 74 % tootmisharudevaheliste organisatsioonide käsutuses olevatest üldeelarvetest.

(66)

Prantsusmaa edastas kõigi nelja asjaomase tootmisharudevahelise organisatsiooni kohta Prantsusmaal toimuvatesse reklaamikampaaniatesse suunatud eelarve osad. See jagunemine, mis jääb samaks, kui toetuskava heaks kiidetakse, on ka tootmisharudevaheliste organisatsioonide vaba valiku tulemus.

Kontrollitud päritolunimetuse-ga liköörveinid

2003. aasta reklaami eelarve

sellest reklaam Prantsusmaal

Kavandatav abi (2,4 mlj eurot/aastas)

sellest reklaam Prantsusmaal

Pineau

1 671 000 eurot

74 %

1 872 000 eurot

74 %

Floc

279 000 eurot

64 %

408 000 eurot

64 %

Pommeau

166 000 eurot

100 %

72 000 eurot

100 %

Macvin

22 600 eurot

100 %

48 000 eurot

100 %

(67)

VKMst saadud vahendite ja abi rahastamiseks riigieelarvest pärinevate vahendite vahelise võimaliku seose kohta esitas Prantsusmaa järgmise tabeli:

Päritolu-nimetused

Mahud

VKM määr

Reklaami suunatud VKM tulud

Riigieelarvest reklaami jaoks antav abi

Pineau

112 436 hl

12,96 eurot/hl

1 457 000 eurot

1 591 000 eurot

Floc

8 413 hl

0,25 eurot pudel

279 000 eurot

340 000 eurot

Pommeau

5 111 hl

30,79 eurot/hl

157 000 eurot

72 000 eurot

Macvin

2 717 hl

2,75 eurot/hl

75 000 eurot

35 000 eurot

(68)

Reklaami suunata võidavat tulu ei vähendata VKM abil kogutud summadeni. Nimelt võivad tootmisharudevahelised organisatsioonid kasutada teisi vahendeid, mis saadakse näiteks teenuste osutamisest, reklaamesemete ja muu müügist. Prantsusmaa kinnitas, et reklaamitegevust rahastatakse osaliselt eravahenditega vähemalt 50 % ulatuses abikõlblikest kuludest.

(69)

Kavandatava abi ja kogutud saagimahtude alusel (8) hinnatava aktsiisitulu võrdlemiseks esitas Prantsusmaa järgmised arvandmed:

Nimetused

Hinnatav aktsiisitulu/aasta

Kavandatav abi

Abi/aktsiis

Pineau des Charentes

20 218 078 eurot

1 872 000 eurot

9,3  %

Floc de Gascogne

1 296 198 eurot

408 000 eurot

31,5  %

Pommeau

1 215 520 eurot

72 000 eurot

5,9  %

Macvin du Jura

447 474 eurot

48 000 eurot

10,7  %

(70)

Prantsusmaa rõhutab, et see viimane tabel on eriti tähenduslik, sest sellest ei tulene eesmärk hüvitada aktsiisikoormat abiga, sest puudub koguseline seos.

V.   HINNANG

1.   Abi olemus. Asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohaldatavus

(71)

Asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohaselt, kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti, on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis moonutab või ähvardab moonutada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.

(72)

Selleks, et abimeede jääks asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohaldamisalasse, peavad olema kumulatiivselt täidetud neli järgmist tingimust: (1) abimeedet peab rahastama riik või seda rahastatakse riigi ressurssidest, (2) abi peab olema suunatud selektiivselt teatud tootmisettevõtetele või -sektoritele, (3) abimeede peab kujutama majanduslikku eelist abi saavatele ettevõtetele, (4) abi peab mõjutama ühendusesisest kaubandust ja moonutama või ähvardama moonutada konkurentsi.

(73)

Antud juhul hindab komisjon, et need tingimused on täidetud. Nii:

1.1.   Riigi ressursid

(74)

Uurimistegevust, tehnilist abi ja kvaliteettoodete arendamist rahastab terviklikult riik oma eelarvevahenditest.

(75)

Müügiedendus- ja reklaamitegevust seevastu rahastab osaliselt riik ja osaliselt (minimaalselt 50 %) asjaomased kutseorganisatsioonid peamiselt liikmetelt kogutud kohustuslikest vabatahtlikest maksetest (VKM) saadud vahenditega.

(76)

Komisjon leiab, et müügiedendus- ja reklaamitegevusse suunatud eelarve koosneb täielikult riigi ressurssidest, ning põhjendab seda järgmiselt.

(77)

Komisjoni pideva tava kohaselt võrdsustatakse sektori ettevõtete kohustuslikud maksed, mis suunatakse rahalise abimeetme rahastamisesse, maksutaoliste lõivudega, ja need kujutavad seega riigi ressursse, kui need maksed on kehtestatud riigi poolt või kui nende maksete tulem läbib seadusega asutatud organisatsiooni.

(78)

Antud juhul muutis Prantsuse valitsus kogutud sissemaksed kohustuslikuks tootmisharudevaheliste organisatsioonide lepingute pikendamise menetluse raames. Lepinguid pikendati määruse vastuvõtmise teel, mis avaldati Prantsuse Vabariigi Teatajas. Selleks et nende sissemaksetega kaasneksid vajalikud tagajärjed, peavad need olema kehtestatud riigiasutuse aktiga.

(79)

Euroopa Kohtu kohtupraktika soovitab siiski, et abimeetme riigiabi olemuse hindamisel uuritakse ka, kas nimetatud meedet võib omistada riigile  (9). Hiljutised kohtuotsused (10) sisaldavad elemente, mida tuleks siinkohal uurida.

(80)

Kohus otsustas, et teatud kutseorganisatsioonide poolt liikmetelt kogutud ressursside abil rahastatud meetmed jäävad asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohaldamisalast välja, eeldusel et (a) sissemaksed suunati kohustuslikult meetme rahastamisesse; (b) organisatsioon või riigivõimud ei võinud ühelgi hetkel neid ressursse vabalt käsutada; (c) abimeede on omistatav eranditult kõnesoleva kutseorganisatsiooni liikmetele, ning ei kuulu riikliku poliitika alla (……)

(81)

Sellest kohtupraktikast näib johtuvat, et kui riigi osa on üksnes vahendaja roll, kuna riik ei osale kutseorganisatsioonide poliitikavalikute määratlemises ja ei või mingil hetkel käsutada kogutud vahendeid, mis suunatakse kohustuslikult kõnesolevatesse abimeetmetesse, ei ole riigile omistatavuse kriteerium täidetud. Meetmeid ei saa seega pidada riigiabiks.

(82)

Antud juhul ei ole siiski Pearle kohtuotsuses sätestatud kriteeriumid täidetud. Nimelt asjaolu, et riik osaleb 50 % ulatuses selles müügiedendus-reklaamitegevuse rahastamises, näitab selgelt, et see tegevus kuulub küll riiklikusse poliitikasse, ning seega tuleb nende rahastamiseks kasutatavaid vahendeid tervikuna pidada riigile omistatavasse tegevusse suunatud riiklikeks ressurssideks.

1.2.   Valikulisus

(83)

Abimeetmed tulevad kasuks eranditult Prantsuse liköörveinitootjatele ning on seega selektiivsed.

1.3.   Eelise olemasolu

(84)

Liköörveinitootjad saavad majandusliku eelise eri tegevuste rahastamise kujul (uuringuprojektid, tehniline abi, kvaliteettoodete arendamine, müügiedendus ja reklaam). See eelis parandab abisaajate konkurentsipositsiooni. Euroopa Kohtu pideva kohtupraktika kohaselt näitab ühe ettevõtte konkurentsipositsiooni paranemine riigiabi tulemusel üldjuhul konkurentsimoonutust teiste ettevõtete suhtes, kes ei saa sama toetust (11).

1.4.   Kaubanduse kahjustamine ja konkurentsimoonutused

(85)

Need abid võivad kahjustada liikmesriikidevahelist kaubandust niivõrd, kuivõrd need soodustavad siseriiklikku toodangut teiste liikmesriikide toodangu arvelt. Veinisektor on tegelikult väga avatud konkurentsile ühenduse tasemel, mis tõestab muide väga hästi ühise turukorralduse olemasolu selles sektoris.

(86)

Järgmises tabelis on näiteks toodud ühendusesisene ja Prantsuse veinitoodete kaubandus aastatel 2001, 2002 ja 2003 (12).

Vein (1 000 hl)

Aasta

EL import

EL eksport

Prantsusmaa import

Prantsusmaa eksport

2001

39 774

45 983

5 157

15 215

2002

40 453

46 844

4 561

15 505

2003

43 077

48 922

4 772

14 997

(87)

Teatavad abimeetmed kavandatakse teostada väljaspool Euroopa Liitu. Arvestades nende turgude vastastikust sõltuvust, kus ühenduse ettevõtjad tegutsevad, ei ole siiski välistatud, et abi võiks moonutada ühendusesisest konkurentsi ettevõtjate konkurentsipositsiooni tugevdamisega (13), isegi kui abi soosib ühendusest väljapoole eksporditavaid tooteid (14).

(88)

Eespool nimetatust lähtuvalt kuuluvad kõnealusd abimeetmed asutamislepingu artikli 87 lõike 1 alla ning neid saab pidada asutamislepinguga kokkusobivaks ainult siis, kui neile võib kohaldada üht selles lepingus ette nähtud eranditest.

2.   Abi kokkusobivus

(89)

Ainus selles järgus arvestatav erand on artikli 87 lõike 3 punkti c erand, mis näeb ette, et ühisturuga võib kokkusobivaks pidada teatud majandustegevuse või teatud majanduspiirkondade arengu soodustamiseks antavat abi, kui niisugune abi ei mõjuta ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega.

(90)

Selleks et abile võiks kohaldada seda erandit, peab kõnealune abi vastama riigiabi suhtes kehtivatele õigusaktidele. Komisjon kontrollib in primis, kas on kohaldatav komisjoni 23. detsembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1/2004, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist riigiabi suhtes, mida antakse põllumajandustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (15). Kui nimetatud määrus ei ole kohaldatav, kontrollib komisjon, kas kohaldada saab muid õiguslikke aluseid, näiteks ühenduse suuniseid või raamistikke.

(91)

Arvestades, et kavandatav abi ei piirdu väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetega, ei ole määrus (EÜ) nr 1/2004 kohaldatav. Komisjon tugines oma hinnangus seega järgmistele õigusaktidele: (a) ühenduse suunised riigiabi kohta põllumajandussektoris (16) (edaspidi: “põllumajandussuunised”); (b) EÜ asutamislepingu I lisasse kuuluvate toodete ja I lisast välja jäävate teatud toodete reklaamiks antava riigiabi suhtes kohaldatavad ühenduse suunised (17) (edaspidi: “reklaamisuunised”) ja (c) ühenduse uurimis- ja arendustegevuseks antava riigiabi raamistik (18) (edaspidi: “raamistik”).

(92)

Eeldusel, et kavandatavat abi rahastatakse vähemalt osaliselt maksutaoliste lõivudega võrdsustatud kohustuslike maksete abil, hindas komisjon ka abi rahastamise korda.

2.1.   Meetmed

2.1.1.   Reklaami- ja müügiedendusabi

(93)

EÜ asutamislepingu I lisasse kuuluvate toodete reklaamiks antava riigiabi suhtes kohaldatavad ühenduse suunised (19) (edaspidi: reklaamisuunised) näevad ette positiivsed ja negatiivsed kriteeriumid, mida tuleb järgida kõikides riiklikes toetuskavades. Nii ei tohi suuniste punktide 16 kuni 30 järgi tegemist olla reklaamitegevusega, mis on vastuolus asutamislepingu artikliga 28 või ühenduse teisese õigusega, ning seda tegevust ei või suunata teatud kindlatest ettevõtetest lähtuvalt.

(94)

Prantsuse ametiasutused selgitasid, et tegevusega ei soosita konkreetseid ettevõtteid, et reklaam ei halvusta teisi ühenduse tooteid ning et see ei esita ebasoodsaid võrdlusi toodete omamaist päritolu ära kasutades.

(95)

Viited omamaisele päritolule peavad olema teisejärgulised, võrreldes kampaaniaga tarbijaile edastatava põhisõnumiga, ning ei pea moodustama peamist põhjust, mille pärast neil soovitatakse toodet osta. Antud juhul on tähtis, et toodete Prantsuse päritolu ei oleks Prantsuse territooriumil teostatavate kampaaniate puhul esmatähtis sõnum.

(96)

Prantsuse ametiasutuste poolt saadetud näidised ning Prantsusmaa selgesõnaline lubadus selle kohta lubavad järeldada, et rõhuasetus ei ole eriliselt antud toodete omamaisel päritolul, ning et viited päritolule on reklaamikampaaniate põhisõnumi suhtes teisejärgulised.

(97)

Positiivsete kriteeriumide osas peavad reklaamikampaaniates esile toodud tooted reklaamisuuniste punktide 31 kuni 33 kohaselt täitma vähemalt ühte järgmistest tingimustest: tegemist peab olema põllumajandusliku ületootmisega või alatoodetud sortidega, uue toodanguga või mitte ülejäägi asendamisega, teatud piirkondade arendamisega, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete arendamisega seonduvate toodete või kvaliteettoodete, sealhulgas mahepõllundustoodetega.

(98)

Prantsuse ametiasutused selgitasid seoses sellega, et meetmete eesmärgiks on asjaomaste tootmispiirkondade arendamine nende tüüpiliste toodete müügi teel. Meetmed vastavad vajadusele anda tuge osutatud geograafiliste piirkondade väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete võrgule: asjaomaste veinisektorite ettevõtete puhul on tegemist peamiselt väikeste, vähese töötajate arvuga ettevõtetega, sageli ka pereettevõtetega. Meetmete eesmärk on ka arendada kvaliteettooteid (kontrollitud päritolunimetusega).

(99)

Abi osas, mis täpsemalt kujutab endast kaitstud päritolunimetusega või ühenduse poolt registreeritud kaitstud geograafilise tähisega põllumajandustoodete reklaamitoetust (20), kontrollib komisjon, tagamaks, et abi ei anta üksikutele tootjatele, et kõikidel kontrollitud päritolunimetusega hõlmatud toodete tootjatel on võrdne õigus abile. See tähendab, et reklaamimeetmed peavad viitama kontrollitud päritolunimetusele endale ja mitte mis tahes logole või sildile, kui just kõik tootjad ei ole volitatud seda kasutama. Samamoodi, kui praktilistel kaalutlustel makstakse abi tootjate rühmale, nõuab komisjon tagatisi selle kohta, et abist saavad kasu tegelikult kõik tootjad, olenemata sellest, kas nad on rühma liikmed või mitte.

(100)

Prantsuse ametiasutused on võtnud kohustuse tagada, et kõnealusest abist saaksid kollektiivselt teostatud tegevuse teel diskrimineerimiseta kasu kõik tootjad, kelle tooteid reklaamitakse, ning ka nende turustamisse kaasatud spetsialistid.

(101)

Mis puutub suuniste punktis 60 sätestatud abi ülemmäära kehtestamisse, siis võib reklaamitegevust rahastada 50 % ulatuses riigi ressurssidest, ülejäänud osa peavad andma abi saavad kutseorganisatsioonid ja tootmisharudevahelised organisatsioonid.

(102)

Prantsuse ametiasutused võtavad kohustuse, et riigipoolse rahastamise määr piirdub maksimaalselt 50 % reklaamialasest tegevusest Euroopa Liidus. Ülejäänud osa peavad maksma asjaomase põllumajandussektori ettevõtjad.

(103)

Väljaspool Euroopa Liitu teostatavat tegevust võib rahastada 80 % ulatuses. See järgib komisjoni poolt omaks võetud käitumisjoont (21), mille kohaselt on tootjate osalus seda liiki tegevustes mõiste, mis on ära toodud nõukogu 14. detsembri 1999. aasta määruses (EÜ) nr 2702/1999 põllumajandussaaduste ja -toodetega seotud teavitamis- ja müügiedendusmeetmete kohta kolmandates riikides (22), kus käsitletakse kaasrahastatavaid meetmeid. Kuna tegemist on ühenduse poolt kolmandates riikides teostatavate meetmetega, näeb selle määruse artikkel 9 ette, et põllumajandus- ja toiduainetoodete reklaami-, müügiedendus- ja reklaamimeetmete puhul katavad osa rahastamisest ettepaneku teinud organisatsioonid. Nii katavad vähemalt kaks aastat kestvate müügiedendusmeetmete puhul üldjuhul need organisatsioonid vähemalt 20 % kuludest, kusjuures ühendusepoolne maksimaalne osalus on 60 % ja liikmesriikide osalus on 20 %. Sellest tulenevalt näib abisaajate tegelik osalus seda liiki meetmetes vähemalt 20 % ulatuses kuludest sobiv, piiramaks konkurentsimoonutusi ühenduse teiste toodete suhtes.

(104)

Prantsuse ametiasutused saatsid komisjonile teatatud abiga rahastatavate müügiedendus- ja reklaamitegevuse näidised, mis võimaldavad kinnitada nimetatud ametiasutuste poolt võetud kohustusi.

(105)

Komisjon järeldab, et see abi vastab ühenduse tasandil kehtestatud tingimustele.

2.1.2.   Uurimistegevuseks antav abi

(106)

Uurimis- ja katsetustegevuse ning ka teaduslike edusammude levitamise osas näeb põllumajandussuuniste punkt 17 ette, et uurimis- ja arendustegevuseks antavat abi tuleb vaadelda vastavalt uurimis- ja arendustegevuse riigiabi ühenduse raamistikus esitatud kriteeriumidele (23). Selles raamistikus täpsustatakse, et abimäär, mis võib ulatuda 100 %ni, on ühisturuga kokkusobiv, isegi juhul, kui uurimis- ja arendustegevust teostavad ettevõtted, tingimusel, et raamistikus toodud neli tingimust on täidetud kõikidel juhtudel:

a)

abi on konkreetse sektori jaoks üldhuviga, ilma et see tekitaks lubamatut konkurentsimoonutust teistes sektorites,

b)

teave tuleb avaldada asjakohastes ajalehtedes, mis on vähemalt siseriikliku leviga ja mitte piiratud konkreetse organisatsiooni liikmetega, tagamaks, et kõik sellest meetmest potentsiaalselt huvitatud ettevõtjad saaksid lihtsalt teavet selle kohta, et meede teostatakse või teostati, ning et tulemused avaldatakse või avaldatakse tulevikus nõudmisel kõikidele huvitatud isikutele. See teave avaldatakse kuupäeval, mis ei ole hilisem kui kogu teave, mida võidakse anda konkreetse organisatsiooni liikmetele,

c)

kõik asjaomased pooled, sealhulgas abi saajad annavad tööde tulemused kasutamiseks võrdsetel alustel nii maksumuselt kui ajaliselt,

d)

abi vastab mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguai voorus sõlmitud põllumajandusleppe (24) 2. lisas “Sisetoetus: vähendamiskohustustest vabastamise alus” sätestatud tingimustele

(107)

Prantsuse ametiasutused kohustusid järgmiseks:

a)

tegemist on ainult vaatlusaluse sektori jaoks üldhuviga uurimustega, mis on ette nähtud kasutamiseks ja üldiseks levitamiseks selliselt, et need ei muuda kaubavahetustingimusi ning ei tekita lubamatut konkurentsimoonutust teiste sektoritega.

b)

iga programmi lõpus levitatakse kogutud andmeid pärast nende õigsuse kontrollimist, avaldades need kõige kättesaadavamates ajalehtedes huvitatud isikutele. Seejärel avaldatakse ja levitatakse nende uurimuste tulemused kõikide spetsialistide ja huvitatud läbirääkimiste poolte teavitamiseks ja neile ligipääsu võimaldamiseks, ilma diskrimineerimata kogu muu teabega samal ajal ja lihtsalt nõudmisel. Tööde lõpptulemused või kokkuvõtted levitatakse asjaomaste tootmisharudevaheliste organisatsioonide “laia levikuga” väljaannetes, uuringute ja uurimuste läbiviimisesse kaasatud tehniliste organisatsioonide erialaväljaannetes, mitmesugustes brošüürides ja väljaannetes. Need antakse sektori spetsialistide käsutusse põllumajandussektori või põllumajandus- ja kalandusministeeriumi tavaliste väljaannete vahendusel.

c)

uurimuste üldhuvi pakkuvat olemust arvestades ei ole tulemuste ärilist ärakasutamist ette nähtud. Kasutusõiguse litsentsimise maksumuse või kasutusõigusele juurdepääsu tingimuste küsimust seega ei teki.

d)

Prantsuse ametiasutused kinnitavad, et rahastatava tegevuse raames ei tehta otseseid väljamakseid tootjatele ega töötlejatele, ning et tegevus vastab Euroopa Liidu poolt allkirjastatud rahvusvahelistele kaubanduskriteeriumidele.

(108)

Komisjon järeldab, et see abi vastab ühenduse tasemel kehtestatud tingimustele.

2.1.3.   Tehnilise abi jaoks antav abi

(109)

Põllumajandussuuniste punktis 14 on sätestatud, et seda liiki abi on lubatav toetusmääraga 100 %, kui abi on kättesaadav kõikidele asjaomases piirkonnas tegutsevatele abikõlblikele isikutele objektiivselt kindlaks määratud tingimustel, ning et antava abi kogusumma ei ületa 100 000 eurot abisaaja kohta kolmeaastase perioodi jooksul või VKE-de puhul 50 % abikõlblikest kuludest (kohaldatakse kõige suuremat summat). Prantsuse ametiasutused kohustusid neid tingimusi täitma.

(110)

Komisjon järeldab, et see abi vastab ühenduse tasemel kehtestatud tingimustele.

2.1.4.   Kvaliteettoodete tootmisele antav abi

(111)

Põllumajandussuuniste punktis 13 on sätestatud, et seda liiki abi on lubatav, toetusmääraga 100 %, kui abi on kättesaadav kõikidele asjaomases piirkonnas tegutsevatele abikõlblikele isikutele, objektiivselt määratud tingimustel ja antava abi kogusumma ei ületa 100 000 eurot abisaaja kohta kolme aasta perioodil või VKE puhul 50 % abikõlblikest kuludest, kusjuures kohaldatakse kõige suuremat summat. Prantsuse ametiasutused kohustuvad neid tingimusi täitma.

(112)

Komisjon järeldab, et see abi vastab ühenduse tasemel kehtestatud tingimustele.

2.2.   Abi rahastamine

2.2.1   Kohustuslikud maksed (VKM)

(113)

Vastavalt Euroopa Kohtu kohtupraktikale (25) arvestab komisjon tavaliselt, et riigiabi rahastamine kohustuslikest maksetest võib abi mõjutada, kuna selle protektsionistlik toime võib minna kaugemale abi otsesest ulatusest. Kõnealused maksed (VKM) moodustavadki nimelt kohustuslikud maksed. Sama kohtupraktika kohaselt hindab komisjon, et abi ei või rahastada maksutaoliste lõivudega, mis lasuvad ka teistest liikmesriikidest imporditavatel toodetel.

(114)

VKM rakendatakse asjaomases kontrollitud päritolunimetusega tootmispiirkonnas asuvate viinamarjakasvatajate, kutseliste piiritusetootjate, turustajate ja hulgimüüjate poolt turustatavate kontrollitud päritolunimetusega liköörveinikoguste suhtes. Prantsuse ametiasutused selgitasid ka, et erinevalt alkoholi ja alkohoolsete jookide aktsiisimaksude alaste ühenduse direktiivide põhjal kogutud maksudest võetakse tootmisharudevaheliste organisatsioonide makseid põhimõtteliselt ainult asjaomaste kontrollitud päritolunimetusega liköörveinide pealt, seega eranditult toodetelt määrustega kindlaksmääratud piirkondades, mis eeldab, et teistest liikmesriikidest pärit liköörveinidele seda makset ei kehtestata.

(115)

Konkreetselt hulgimüüjate osas ei ole välistatud, et nad turustavad ka imporditud tooteid. Prantsuse ametiasutused täpsustasid siiski, et tootmisharudevaheliste organisatsioonide makse tasumist nõutakse ainult teatises nimetatud kontrollitud päritolunimetusega liköörveinide, nimelt Pineau des Charentes, Floc de Gascogne, Pommeau de Normandie ja Macvin du Jura hulgimüüjailt. Seega on kõikide imporditud veinikoguste pealt selle makse tasumine välistatud.

(116)

Seega, kuna ainus maksustatav toodang on meetmes osutatud siseriiklik kontrollitud päritolunimetusega liköörveinitoodang, on võimalik järeldada, et ühtegi imporditud toodet ei maksustata.

(117)

Mis puutub maksutaoliste lõivudega rahastatavasse riigiabisse, siis kohus kehtestas ka teisi kriteeriume, mida tuleks siinkohal uurida. Nygard’i (26) kohtuasjas otsustas kohus, et makse tuleb pidada asutamislepingu artiklis 90 sätestatud diskrimineerimiskeelu rikkumiseks, kui maksutulu lõppkasutusest tulenevad eelised tulevad kasuks spetsiaalselt nendele maksustatud kodumaistele toodetele, mida töödeldakse või turustatakse siseriiklikul turul, kompenseerides osaliselt nendele toodetele määratud maksukoormust ja seades halvemasse olukorda eksporditavad siseriiklikud tooted.

(118)

Müügiedendus-ja reklaamiabi, mis on ainus VKM abil rahastatav abi, soodustab turustamissektorit ning võib kujutada eri huvi turustajatele, kes on täielikult suundunud müügile väljaspool Prantsusmaad või väljaspool Euroopa Liitu.

(119)

Prantsuse ametiasutused kinnitasid siiski, et nii Pineau des Charentes’i riiklik komitee kui ka Floc de Gascogne tootmisharudevaheline komitee rahastavad reklaami- ja müügiedendustegevust nii Prantsusmaal, Euroopa Liidus kui ka kolmandates riikides. Nende sellealased valikud on otsustanud täiesti sõltumatult nende haldusnõukogud, kus on esindatud kõik asjaomases tootmisharus osalejad.

(120)

Seevastu siidritootjate tootmisharudevaheline organisatsioon ja Jura veinide tootmisharudevaheline komitee ei kavandanud hetkel tegevuse rahastamist väljaspool Prantsuse turgu. Prantsuse ametiasutuste sõnul kuulub see tegevuse orienteerumine Prantsuse turule siiski tootmisharu poliitikasse, mis peab prioriteetseks kindlustada oma positsiooni siseriiklikul turul, teades, et nende liköörveinide müük välismaal ei ole veel kaubandustavadesse kinnistunud. Prantsuse ametiasutused kinnitavad, et see suund ei ole kahjustav ühelegi teisele turustajale, sest väljaspool Prantsuse turgu toimuva müügi maht jääb marginaalseks, ning ei ole turustajaid, kes on spetsialiseerunud ekspordiks suunatud müügile.

(121)

Igal juhul kohustusid Prantsuse ametiasutused tagama, et eksporditavad tooted ei saa tootmisharudevaheliste organisatsioonide kaudu rahastatud meetmetest vähem kasu kui riigi territooriumil müüdavad tooted.

(122)

Komisjon võtab selle lubaduse teatavaks ja leiab, et Prantsusmaa poolt esitatud teabest ei nähtu elemente, mis näitaksid käesoleval hetkel diskrimineerimist eksporditavate liköörveinide suhtes.

(123)

Komisjon juhib siiski Prantsuse ametiasutuste tähelepanu Nygard’i kohtuotsuse mõjule eksporditud toodete ja riigi territooriumil turustatavate toodete vahelise diskrimineerimise osas. Nimelt otsustas kohus, et toodete võimaliku diskrimineerimise ulatuse kindlaksmääramine kuulub siseriikliku kohtu ülesannete hulka. Selleks peab kohus kontrollima, kas võrdlusperioodil siseriiklikul turul turustatavate kodumaiste toodete pealt üldiselt kogutavad vaatlusaluse maksu summad ja üksnes neile toodetele antud eelised on koguselises vastavuses.

2.2.2   Kokkusobivus asutamislepingu muude sätetega

(124)

Tuleks meenutada, et riigiabi, mis oma teatud tingimustega rikub asutamislepingu muid sätteid, ei saa lugeda kokkusobivaks ühisturuga. Antud juhul vaatas komisjon läbi AEVP poolt abi nr N 703/95 vastu esitatud kaebuse põhjendatuse asutamislepingu artikli 90 võimaliku rikkumise osas. Komisjon märgib muuseas, et AEVP ei esitanud ühtegi märkust käesoleva menetluse raames.

(125)

Asutamislepingu artikkel 90 näeb ette, et “ükski liikmesriik ei kehtesta teiste liikmesriikide toodetele mingeid otseseid ega kaudseid riigimakse, mis on suuremad samasugustele kodumaistele toodetele kehtestatud otsestest või kaudsetest maksudest”.

(126)

Antud juhul on Prantsusmaal liköörveinidele rakendatav aktsiisimäär sama Prantsuse veinide ja teistest liikmesriikidest pärinevatele veinidele.

(127)

Tegemist oleks asutamislepingu artikliga 90 vastuolus oleva diskrimineeriva riigimaksega ainult juhul, kus Prantsuse tootjate poolt makstav makse hüvitatakse osaliselt abiga, mis on reserveeritud neile samadele tootjatele selliselt, et ainult teised tootjad peale Prantsuse tootjate peaksid tasuma nimetatud maksu täielikult.

(128)

Kõigepealt tuleks täheldada, et maksud ei kuulu riigiabi käsitlevate asutamislepingu sätete kohaldamisalasse, välja arvatud juhul, kui nad moodustavad abimeetme rahastamisviisi ja on selle abi lahutamatuks osaks.

(129)

Sellest tuleneb, et liköörveinimaks ei mõjuta kavandatava abi kokkusobivuse hinnangut, ning seega tuleb siin uurida ainult, kas on olemas piisav seos nimetatud maksu ja abimeetmete vahel.

(130)

Euroopa Kohtu 13. jaanuari 2005. aasta otsus Streekgewest Westelijk Noord-Brabant’i kohtuasjas (27), mis toimus pärast asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 ette nähtud menetluse algatamist käesolevas otsuses käsitletava abi vastu, selgitas asjaolusid, milles tuleb arvestada, et on olemas piisav seos maksu ja abimeetme vahel, nii et võib arvestada, et maks on abi lahutamatuks osaks.

(131)

Nimetatud kohtuotsuse põhjenduste punktis 26 täpsustatakse nimelt, et selleks, et maksu saaks käsitleda abimeetme olulise osana, peab asjaomase siseriikliku õiguse alusel olema maksu ja antava abi vahel kindlasti selline seos, kus maksutulu mõjutab otseselt abi suurust ja, selle tagajärjel, selle abi ühisturuga kokkusobivuse hindamist.

(132)

Streekgewesti kohtuasjas otsustas Euroopa Kohus, isegi liikmesriigi eelarve hindamise vajadusel, et kui ilmneb tasakaalustamine maksusumma suurendamise ja eelise (abi) vahel, ei ole see asjaolu iseenesest piisav maksu ja eelise vahelise püsiva seose tõendamiseks (28).

(133)

Antud juhul näitas Prantsusmaa, et maksutulu makstakse riigi üldeelarvesse ja et ei ole olemas ühtegi õigusteksti, mis võimaldaks hüvitada liköörveinitootjate poolt tasutud aktsiisi. Mitte mingi komisjoni käsutuses olev teave ei viita ka vastupidisele. Selle tähelduse alusel võib komisjon seega järeldada, et ei ole sellist seost, kus liköörveinide maksutulu on kindlasti määratud samade toodete jaoks antavaks abiks, ning seda ilma et oleks vaja tõendada võimaliku koguselise seose puudumist Prantsusmaa poolt maksuna kogutud summade ja abimeetme raames kulutatud summade vahel.

(134)

Lisaks täheldab komisjon, et Prantsusmaa poolt pärast asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 ette nähtud menetluse algatamist esitatud arvtabelid näitavad, et ei ole mingit koguselist seost eri toodete maksutulu ja nende toodete jaoks antud abi vahel.

(135)

Arvestades, et ei ole piisavat seost maksu ja kavandatava abi vahel, ei tule hinnata selle maksu mõju teatatud abimeetmete kokkusobivusele ühisturuga, nimelt asutamislepingu artikli 90 alusel, asutamislepingu artiklis 88 riigiabi suhtes ette nähtud menetluse raames.

VI.   JÄRELDUSED

(136)

Eespool nimetatu alusel järeldab komisjon, et Prantsusmaa poolt kavandatavat abi võib lugeda asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktis c ette nähtud erandiks ning seda võib pidada ühisturuga kokkusobivaks.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Riigiabi, mida Prantsusmaa kavatseb rakendada liköörveinitootjate ja -turustajate abistamiseks 12 000 000 euro summas, on asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c alusel ühisturuga kokkusobiv.

Selle abi rakendamine on seega lubatud.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Prantsusmaale.

Brüssel, 9. novembri 2005.

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  ELT C 42, 18.2.2005, lk 2.

(2)  Vt lehekülje nr 1 joonealust märkust.

(3)  Prantsuse ametiasutuste 21. novembri 1996. aasta kiri nr SG(96) D/9957)

(4)  Prantsuse ametiasutuste 4. augusti 1998. aasta kiri nr SG(98) D/6737

(5)  Kohtu 3. mai 2001. aasta otsus kohtuasjas C-204/97, Portugali Vabariik versus Euroopa Ühenduste Komisjon, EKL lk I-03175.

(6)  1993. aasta 22. juuni lisaeelarveseadus nr 93-859.

(7)  1 FRF = 0,15 eurot

(8)  mahud, mis võivad erineda tarbimisse lastud mahtudest)

(9)  Euroopa Kohtu 16. mai 2002. aasta otsus kohtuasjas C-482/99, Prantsuse Vabariik versus komisjon, EKL 2002 lk I-4397, põhjenduste punkt 24 ning kohtuasi C-126/01 GEMO, 20. novembri 2003. aasta kohtuotsus, EKL 2003, lk I-13769.

(10)  Euroopa Kohtu 15. juuli 2004. aasta otsus kohtuasjas C/345/02, Pearle versus Hoofdbedrijfschap Ambachten, EKL 2004, lk I-7139).

(11)  17. septembri 1980. aasta otsus kohtuasjas 730/79, Philippe Morris/Komisjon, EKL 1980, lk 2671, põhjenduste punktid 11 ja 12.

(12)  Agriculture in the European Union, Statistical and economic information 2004. Põllumajanduse peadirektoraat, Euroopa Komisjon.

(13)  Euroopa Kohtu 10. detsembri 1969. aasta otsus liidetud kohtuasjades 6 ja 11-69, komisjon/Prantsuse Vabariik, EKL, põhjenduste punktid 20.

(14)  Euroopa Kohtu 21. märtsi 1990. aasta otsus kohtuasjas C-142/87, Belgia/komisjon, EKL, põhjenduste punkt 35.

(15)  ELT L 1, 1.1.2004, lk 1.

(16)  EÜT C 232, 12.8.2000, lk 19.

(17)  EÜT C 252, 12.9.2001, lk 5.

(18)  EÜT C 45, 17.2.1996, lk 5, hiljem muudetud selle põllumajandussektoris kohaldamise suhtes, EÜT C 48, 13.2.1998, lk 2.

(19)  EÜT C 252, 12.9.2001, lk 5.

(20)  Vastavalt nõukogu 14. juuli 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2081/92 sätetele põllumajandustoodete ja toiduainete geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (EÜT L 208, 24.7.1992, lk 1).

(21)  Riigiabi nr N 166/2002.

(22)  EÜT L 327, 21.12.1999, lk 7.

(23)  Vt joonealust märkust 18.

(24)  EÜT L 336, 23.12.1994, lk 22.

(25)  Kohtu 25. juuni 1970. aasta otsus kohtuasjas 47/69, Prantsuse Vabariigi valitsus versus Euroopa Ühenduste Komisjon, EKL 1970, lk 487.

(26)  23. aprilli 2002. aasta kohtuotsus kohtuasjas C-234/99, Niels Nygard versus Svineafgiftsfonden, ELK 2002, lk I 3657.

(27)  Ei ole veel kohtulahendite kogumikus avaldatud.

(28)  Eespool nimetatud kohtuotsuse põhjenduste punkt 27.


6.2.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 32/49


KOMISJONI OTSUS,

16 mai 2006,

riigiabi nr C 26/2004 (ex NN 38/2004) kohta, mida Saksamaa Liitvabariik andis Schneider Technologies AG-le

(teatavaks tehtud numbri K(2006) 1857 all)

(Ainult saksakeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2007/56/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 88 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, eriti selle artikli 62 lõike 1 punkti a,

olles kutsunud huvitatuid isikuid esitama oma arvamust (1) eespool nimetatud sätete kohta ja võttes arvesse nende märkusi

ning arvestades järgmist:

I.   MENETLUS

(1)

24. märtsil 2003. aastal laekus komisjonile kaebus mitme väidetava Schneider Technologies AG (edaspidi “Schneider AG”) suhtes võetava abimeetme kohta. Kaebuse esitaja Gebrüder Schneider GmbH & Co. KG on valdusettevõtja, kes omas Schneider AG aktsiaid ja mis kuulub kahele vennale, kes on perekond Schneideri liikmed.

(2)

14. juulil 2004 algatas komisjon ametliku uurimismenetluse kolme laenu suhtes, mille andis Bayrischen Landesanstalt für Aufbaufinanzierung (edaspidi “LfA”), ja kahe laenu suhtes, mille andis Bayrischen Forschungsstiftung (edaspidi “BFS”) teadus- ja arendustegevuseks. Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta avaldati 22. veebruaril 2005 (2) Euroopa Liidu Teatajas. Komisjon kutsus kõiki huvitatud isikuid esitama märkusi kõnealuse abi kohta. Komisjon ei saanud huvitatud isikutelt märkusi (3). Saksamaa edastas oma seisukoha ametliku uurimismenetluse algatamise kohta 16. ja 24. septembri 2004. aasta kirjades, mis registreeriti samadel kuupäevadel.

(3)

Komisjon palus 6. septembril 2005 täiendavaid andmeid, mille Saksamaa esitas 5. oktoobri 2005. aasta kirjas (registreeritud 6. oktoobril 2005). Täiendavat teavet esitati 6. veebruari 2006. aasta kirjas (registreeritud 7. veebruaril 2006).

II.   ABI KIRJELDUS

1.   ABISAAJA

(4)

Schneider AG oli värviteleviisoreid tootev Saksamaa suurettevõtja, kelle asukoht oli Baieri liidumaal Türkheimis. Lisaks televiisorite valmistamisele osales ettevõtja 1990ndatel aastatel ambitsioonikas projektis, et töötada välja lasertehnoloogia, millelt oodati teravamat telepilti, suuremat heledust, piiramatut ekraani suurust ja projektsioonipinna omaduste suuremat paindlikkust. Mõlemad tegevusvaldkonnad anti aastatel 2000–2002 üle kahele Schneider AG uuele tütarettevõtjale Schneider Electronics AG-le (edaspidi “SE”), kes võttis üle televiisorite tootmise, ja Schneider Laser Technologies AG-le (edaspidi “SLT”).

(5)

LfA, kelle ülesanne on piirkonna majanduse edendamine, omas alates 1998. aastast Schneider AG aktsiaid. 1999. ja 2000. aastal oli LfA suurim aktsionär, omades 35,6 % aktsiatest. Eraomanduses olev investeerimispank Lehman Brothers omab 26,6 % aktsiatest, Gebr. Schneider GmbH & Co. KG 14,6 % ja teised erainvestorid 23,2 %.

(6)

Turul peeti sel ajal Schneider AG eduväljavaateid tema juhtiva rolli tõttu lasertehnoloogias väga heaks. javahemikul 1998–2000 tõusis Schneideri aktsia kurss peaaegu kaks korda, 1999–2000 peaaegu kaks ja pool korda; 1999–2000 peaaegu kaks ja pool korda. Ettevõtja tulevikuväljavaateid pidas positiivseks ka suuruselt teine investor Lehman Brothers, nagu selgub aprillis 2000 tehtud uuringust, kus ennustati kasumit tarbeelektroonika valdkonnas alates 2000. aasta lõpust ja lasertehnoloogia valdkonnas alates 2001. aasta viimasest kvartalist. Lehman Brothers ostis 1999. aasta keskpaigast kuni 2000. aasta kekspaigani LfAlt [...] aktsiat.

(7)

Ettevõtjate tulemused ei vastanud aga ootustele. SE toodetud televiisorite kvaliteet oli madal ja need ei suutnud konkureerida eelkõige Aasiast imporditavate odavate toodetega. Televiisorite müük ei olnud aga kasumlik ja seetõttu puudusid Schneider AG-l vahendid, mida SLT vajas, et jätkata lasertehnoloogia alal tööd, mis edenes oodatust oluliselt aeglasemalt. Esimene prototüüp valmis alles 2000. aasta mais ehk kavandatust palju hiljem ja see sobis ainult tööstuslikuks kasutamiseks. 2002. aastaks ei olnud ettevõtjal õnnestunud välja töötada eratarbijale mõeldud toodet, mis oli olnud SLT tegelik majanduslik eesmärk.

(8)

Märtsis 2002 alustati Schneider AG ja tema kahe tütarettevõtja vastu kolme maksejõuetusmenetlust. Pankrotihaldur müüs Schneider AG ja SE varad Hiina elektroonikaettevõtjale TCL ja SLT varad Jenoptik Laser, Optik, Systeme GmbHle (edaspidi “LOS”). TCL ja LOS olid esitanud kõige kõrgemad pakkumised.

2.   FINANTSMEETMED

(9)

Oma otsuses menetluse alustamse kohta väljendas komisjon kahtlust mõlema allpool nimetatud meetme kokkusobivuse kohta ühisturuga.

2.1   KOLM LFA LAENU

(10)

Kolm LfA laenu olid osa 1999. aasta sügisel LfA, Lehman Brothersi, kaebuse esitaja ja pankade ühenduse vahel kokku lepitud lähenemisest. Saksamaa selgitas, et ettevõtja töötas 1998. aastal kahjumiga, olles püüdnud eelnevalt edutult suurendada televiisorite müügimahtu spetsialiseerunud jaemüügi kaudu. Juhatus otsustas seetõttu ettevõtja ümber korraldada ja lõpptootja toodete müüki suurendada. Et rahastada ümberkorraldamist, eelrahastada tootmist suurtellimuste jaoks ja katta kahjusid pidi olema tagatud ettevõtja likviidsus.

(11)

Esimene LfA laen (edaspidi “1. laen”) suurusega 2,1 miljonit eurot anti 1999. aasta septembris intressimääraga [...] %. Teine LfA laen (edaspidi “2. laen”) suurusega 5,1 miljonit eurot anti samuti 1999. aasta septembris intressimääraga [...] %. Kolmas laen (edaspidi “3. laen”) suurusega 5,6 miljonit eurot anti 2000. aasta veebruaris ja selle intressimäär oli [...] %. Kaks esimest laenu anti üheks aastaks, 3. laen tuli tagasi maksta 31. septembriks 2001 ja seega oli laenu tähtaeg peaaegu kaks aastat.

(12)

2000. aasta septembris pikendati kahe esimese laenu tähtaega 30. septembrini 2002, st veel kahe aasta võrra, ja tõsteti intressimäärasid. 1. laenu puhul [...] %-ni ja 2. laenu puhul [...] %-ni võrra. 2000. aasta detsembris pikendati ka 3. laenu tähtaega ja see tuli tagasi maksta 30. septembriks 2002 ning tõsteti intressimäära [...] %-ni.

(13)

1. laenu tagatiseks olid peamiselt kinnisvara tagatisel antavad laenud, nõudeõiguse loovutamine ja kaupade omandiõiguse üleandmine tagatisena. Need tagatised olid aga teisejärgulised võrreldes tagatistega, mida andis pangaliit, kelle laenud olid juba antud. 2. ja 3. laen anti ilma täiendavate tagatisteta. Saksamaa selgitas, et tagatiste asemel lepiti kokku kõrgemas intressimääras. Tagatiste tegelik väärtus oli LfA kui Schneider AG aktsionäri jaoks väga väike, sest vastavalt Saksamaa seadustele (aktsionäride piiratud vastutusega osaühingute seaduse paragrahv 30) peetakse osanikulaenu tõenäoliselt põhikapitali täiendavaks sissemakseks.

(14)

Eraosanikud osalesid järgmiselt:

(a)

Lehman Brothers tõi esiteks 1999. aasta lõpus ettevõttesse seni Daimler Chrysleri omanduses olnud SLT aktsiate müügist saadud 25 miljonit eurot ja oli teiseks kapitali suurendamisel 2000. aasta veebruaris peamine investor 46 miljoni euroga laserite müügi edasiarendamise rahastamisel.

(b)

Pangaliitu kuuluvad erapangad olid 1998. aastal andnud Schneider AG-le krediidiliini suurusega 31 miljonit eurot. Kokkulepitud intressimäär oli [...] %. 1999. aasta septembris lepiti kokku selle krediidiliini jõussejätmise suhtes. Lisaks sellele nõustusid pangaliitu kuuluvad pangad lühiajalise krediidiliini ületamisega [...] euroni. Samas kuus tõstis pangaliidu juhtiv pank oma intressimäära [...] %-ni. Saksamaa selgitas, et tal puudusid andmed teiste pangaliitu kuuluvate pankade kõrvalekaldumise kohta algselt kokku lepitud intressimäärast, mis oli [...] %.

(c)

Kaebuse esitaja andis osanikulenu summaga 7,7 miljonit eurot samadel tingimustel kui pangaliitu kuuluvad pangad.

2.2.   TEADUS- JA ARENDUSTOETUSED

(15)

1994 ja 1997 andis Bayrische Forschungsstiftung (edaspidi “BFS”) Schneider AGle kaks toetust kogusummaga 9 050 121,88 eurot (4).

1. projekt (“Lasertehnoloogia”)

(16)

Esimene toetus 6 498 468,68 eurot (5) anti 16. detsembril 1994 projekti “Lasertehnoloogia” (edaspidi “1. projekt”) rahastamiseks. Kõnealune toetus maksti mitme osamaksena välja projekti teostamise jooksul ehk ajavahemikul jaanuarist 1995 kuni juunini 1997. Abikõlblikud kulud olid 12 484 972,74 eurot, abi osatähtsus oli 48,9 %.

(17)

1. projekti eesmärk oli luua alus uutele töömeetoditele erinevates kasutusvalldkondades suurte peeneralduslike värvipiltide projitseerimisel ja töötada välja teaduslik-tehnilised alused tulevase süsteemi üksikkomponentidele.

(18)

Abi andmisel võeti arvesse järgmisi projektikulusid (*1)

Projektikulud

Kulud (eurodes)

Personalikulud (kaasa arvatud sõidukulud)

4 304 566,36

Muud tegevuskulud (materjal ja vahendid)

4 399 666,63

Instrumendid ja seadmed

667 235,91

Kolmandate isikute teadustegevus

2 296 459,41

Muud üldkulud

817 044,43

Kulud kokku

12 484 972,74

(19)

Saksamaa kinnitas, et kulud tekkisid seoses teadusprojektiga.

(20)

Vastavalt toetuse andmisega seotud kokkuleppele tutvustati projekti tulemusi laiemale avalikkusele ja neile tagati üldsuse juurdepääs.

(21)

Lisaks sellele rahastas BFS täies ulatuses Würzburgi Ülikooli teadusprojekti “Sinine laser”. Projektikulud olid 0,26 miljonit eurot. 1. projekt ja projekt “Sinine laser” ühendati teineteisega BFSi palvel, sest see võimaldas edendada teadusliku oskusteabe vahendamist.

2. projekt (“Lasertehnoloogia – süsteemiintegratsioon ja prototüübid”)

(22)

Teine toetus summaga 2 551 653,20 eurot anti 23. juulil 1997. See anti projekti “Lasertehnoloogia – süsteemiintegratsioon ja prototüübid” (edaspidi “2. projekt”) rahastamiseks. Kõnealune toetus maksti mitme osamaksena välja projekti teostamise jooksul ehk ajavahemikul aprillist 1997 kuni septembrini 1999. Abikõlblikud kulud olid 5 103 293,22 eurot ja abi osatähtsus 50 %.

(23)

2. projekti raames oli kavas edasi arendada 1. projekti tulemusi. Lisaks sellele oli kavas proovida ühendada tähtsamaid üksikkomponente terviklikuks süsteemiks. Töö hõlmas ka uuringuid pildi tootmiseks pikosekund-impulsslaseriga, üksikkomponentide laserikindluse uuringuid ja monokroomsete lasersüsteemide miniaturiseerimise uuringuid.

(24)

Abi andmisel võeti arvesse järgmisi projektikulusid:

Projektikulud

Kulud (eurodes)

Personalikulud

2 584 273,68

Muud tegevuskulud (materjal ja vahendid)

1 061 850,98

Kolmandate isikute teadustegevus

1 123 308,26

Muud üldkulud

817 044,43

Kulud kokku

5 103 293,22

(25)

Saksamaa kinnitas, et kulud tekkisid seoses teadusprojektiga.

(26)

Vastavalt toetuse andmisega seotud kokkuleppele tutvustati projekti tulemusi laiemale avalikkusele ja neile tagati üldsuse juurdepääs. Taotluse korral tuli kasutusõigused anda turutingimustel.

III.   AMETLIKU UURIMISMENETLUSE ALGATAMISE PÕHJUSED

(27)

Kolme laenu puhul oli komisjon algul seisukohal, et need on tõenäoliselt kooskõlas turumajandusliku investeerimise põhimõttega. Komisjonil puudus aga täpsem teave lõpliku hinnangu andmiseks. Lisaks sellele kahtles komisjon, kas mõlemad lasertehnoloogiaprojektid on kooskõlas ühenduse riigiabi eeskirjadega.

IV.   MÄRKUSED HUVITATUD ISIKUTELT

(28)

Komisjon ei saanud huvitatud isikutelt märkusi.

V.   SAKSAMAA SEISUKOHT

(29)

Oma seisukohas ametliku uurimismenetluse algatamise kohta väitis Saksamaa, et laenud ei ole riigiabi, sest nad on kooskõlas turumajandusliku investeerimise põhimõttega.

(30)

Teadus- ja arendustoetuste kohta väitis Saksamaa, et mõlemat projekti võib pidada rakendusuuringuks ning sellest tulenevalt on teadus- ja arendustegevuseks antava riigiabi eeskirjadega, mis kehtisid toetuste andmise ajal, kooskõlas toetused, mis katavad kuni 50 % abikõlblikest kuludest. 2. projekti kohta selgitas Saksamaa, et projekti nimi “Süsteemiintegratsioon ja prototüübid” on eksitav, sest projekti eesmärk oli projekti üksikkomponentide täpsem uurimine.

V.   HINNANG

1.   LFA LAENUD

1.1.   RIIGIABI

(31)

Asutamislepingu artiklis 87 on sätestatud, et igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatavaid ettevõtjaid või teatavate kaupade tootmist, on ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. Et kindlaks teha, kas riigiasutuse antud osanikulaen on riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 tähenduses, tuleb kontrollida, kas turumajanduslikult tegutsev investor oleks samas olukorras võrreldavatel tingimustel laenu andnud.

(32)

Komisjon on seisukohal, et kolm laenu ei olnud riigiabi, sest nad olid kooskõlas turumajandusliku investeerimise põhimõttega. Esiteks oli komisjoni teabe kohaselt 1999. ja 2000. aastal majanduslikult otstarbekas anda Schneider AG-le laenud intressimääradega [...] %, [...] % ja [...] % (komisjoni viiteintress: 4,76 %), mis hiljem tõsteti [...] %, [...] % ja [...] %-ni ((komisjoni viiteintress: 5,7 %). Turu usaldus Schneider AG tulevase kasumi vastu – eelkõige tänu juhtpositsioonile lasertehnoloogias – väljendus näiteks selles, et Schneideri aktsiate börsihind tõusis ajavahemikul 1998–2000 peaaegu kümnekordseks ja strateegiline investeerimispank Lehman Brothers ostis pärast väga positiivset uurimust kõnealusel ajavahemikul veel [...]Schneider AG aktsiat. 2000. aasta juulis kuulus umbes 50 % kapitalist umbes 40 strateegilisele investorile. Teiseks, LfA oli palju ettevaatlikum kui eraaktsionär Lehman Brothers. Lehman Brothers suurendas Schneider AG kapitali 1999. aasta detsembris 25 miljoni euro võrra ja oli peamine investor kapitali suurendamisel veel 46 miljoni euro võrra 2000. aasta veebruaris. Vaatamata osalemisele kapitali suurendamisel veebruaris umbes 8,74 miljoni euro võrra (mis oli menetluse alustamise otsuses heaks kiidetud kui turumajandusliku investeerimise põhimõttega kooskõlas olev tegevus) pakkus LfA täiendavalt 12,8 miljonit eurot intressiga tagasimakstava laenuna. Kolmandaks, LfA intressimäärad olid kõrgemad kui pangaliitu kuuluvate pankade intressimäärad, ja seda nii laenude andmise ajal (septembris 1999 ja veebruaris 2000) kui ka laenutähtaja pikendamise ajal (septembris ja detsembris 2002).

(33)

Sellele vaatamata on laenude suhtes veel teatavaid kahtlusi. Arvestades LfA rolli piirkonna majanduse edendajana ja võttes aluseks olemasolevad andmed, ei saa komisjon välistada, et investeeringu eesmärk oli aidata Schneider AG-l raskustest üle saada ja säilitada piirkonnas töökohti. Pealegi on selgusetu, kas kõrgemad intressimäärad olid piisavad puuduvate tagatiste kompenseerimiseks. Laenude andmise ajal oli Schneider AG rahaline olukord oli raske ja ei saanud välistada, et lasertehnoloogia väljatöötamine ebaõnnestub. On raske otsustada, kas kõrgemad intressimäärad olid kõnealuse riski tasakaalustamiseks piisavad.

1.2.   OTSUS ILMA OBJEKTITA

(34)

Komisjon on seisukohal, et võib jätta lahtiseks, kas LfA laenude puhul on tegemist riigiabiga. Isegi kui laenud liigitataks ühisturuga kokkusobimatu riigiabi hulka, puuduks abi tagasinõudmiseks tehtava negatiivse otsuse objekt, sest ei ole enam ettevõtjaid, kes saaksid väidetavast riigiabist kas otseselt või kaudselt kasu.

(35)

Ametlikult oli laenusaaja Schneider AG. SE ja SLT loodi alles pärast laenude andmist, kuid ei saa välistada, et ka nemad said laenudest kasu. 2002. aasta märtsis alustati kolme Schneideri ettevõtja vastu maksejõuetusmenetlust ja kõik kolm ettevõtjat likvideeriti. Laenuvõlg lisati pankrotivarale.

(36)

Pankrotihaldur müüs kolme ettevõtja varad pankrotikohtute järelevalve all. Komisjon on arvamusel, et vara eest maksti turuhind ja seega ei antud abist tulenevat eelist edasi ostjale.

(a)

Schneider AG-le likvideerimise ajal kuulunud vara hõlmas kaubamärke. Olles otsinud ühinemis- ja osaluskonsultandi abil kogu maailmas võimalikke investoreid, müüs pankrotihaldur kaubamärgid Hiina tarbeelektroonikaettevõtjale TCL 3,48 miljoni euro eest. Kaasatud oli ka teine konsultant, kelle ülesandeks oli kaubamärkide väärtuse määramine. Ta sai mitmeid pakkumisi, mis olid oluliselt väiksemad kui TCLi pakkumine. Seetõttu lähtub komisjon sellest, et kaubamärgid müüdi turuhinnaga.

(b)

Televiisorite tootmisliinist ja varudest koosneva SE vara müüs pankrotihaldur TCLile koguhinnaga 5 745 480 eurot. Saksamaa edastatud teabe kohaselt pidas pankrotihaldur põhjalikke läbirääkimisi mitmete võimalike investoritega. Huvi aastatevanuse televiisorite tootmisliini vastu, mis oli kohandatud Schneider AG jaoks, oli aga väga väike; laos olevatele televiisoritele, millel puudus garantii ja millele ei suudetud pakkuda müügijärgset hooldust, ei leidunud ühtegi võimalikku ostjat. TCL tegi parima pakkumise, mida seetõttu peetakse turuhinnaks.

(c)

SLT puhul oli pankrotihaldur teinud ühinemis- ja osaluskonsultandile ülesandeks saata müügidokumendid umbes 150 võimalikule investorile. Mitme võimaliku ostjaga toimusid põhjalikud läbirääkimised. Lasertehnoloogia väljatöötamisel ilmnenud tehniliste probleemide tõttu oli huvi siiski väga väike. Ükski pakkumine ei olnud LOSi pakkumisest parem isegi siis, kui püüti olemasolevaid ja veel välja andmata patente eraldi müüa. SLT vara müüdi LOSile kahes osas (6), ostuhind oli 6 025 0000 eurot. Komisjon on seetõttu arvamusel, et ka SLT vara eest maksti turuhinda.

2.   TEADUS- JA ARENDUSPROJEKTID

2.1.   RIIGIABI

(37)

Riiklikku rahastamist pakkus BFSi kaudu Baieri liidumaa. Rahastamine toimus seega riigi vahenditest ja on vaadeldav riigi tegevusena. 1. projekti selle osa rahastamine, mille viis ellu SLT, ja 2. projekti rahastamine kujutasid endast abi Schneider AG-le. Meede võib moonutada konkurentsi ja mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust, sest liikmesriikide vahel toimub kauplemine tarbeelektroonikaga. Seetõttu kujutab 1. ja 2. projektile antud toetus endast riigiabi.

(38)

Würzburgi Ülikooli projekti “Sinine laser” puhul ei ole riiklik rahastamine komisjoni arvates riigiabi. Projekt hõlmas alusuuringut, mille eesmärk oli teaduslike ja tehniliste teadmiste üldine parandamine. Teadus- ja arendustegevusele antavat riigiabi käsitleva 1986. aastal koostatud ühenduse raamistiku (7) (kehtis toetuste andmise ajal 1994. aastal) punkti 2.2 kohaselt ei käsitleta alusuuringu rahastamist tavaliselt riigiabina. “Komisjon võib erandjuhtudel, kui kõnealuseid uuringuid teevad teatavad ettevõtjad või neid tehakse teatavate ettevõtjate huvides, mitte välistada võimalust, et abi kuulub artikli 92 lõike 1 [nüüd: artikli 87 lõike 1] kohaldamisalasse.” Sellise juhtumiga ei ole tegemist. Projekti ei viidud ellu Schneideri huvides. Rahastamistaotluse esitas Würzburgi Ülikool ja toetused maksti otse ülikoolile. Nagu Saksamaa komisjonile teatas, ei olnud ülikooli teadustöö tulemused Schneider AG-le olulised, kellel oli oma teaduslik lähenemine sinise laseriga seotud probleemide lahendamisele. Schneider AG tegeles sõltumatult projektist “Sinine laser” iseseisva teadus- ja arendustegevusega ja ei kasutanud ülikooli projekti tulemusi tehnilise lahenduse leidmiseks. Mõlemad projektid olid BFSi soovil omavahel seotud ja loodeti kasutada ära tekkivat koostoimet, kuid see ei õnnestunud.

2.2.   ERAND VASTAVALT ASUTAMISEPINGU ARTIKLI 87 LÕIKELE 3

(39)

Teadus- ja arendustoetusi tuleb hinnata vastavalt teadus- ja arendustegevusele antavat riigiabi käsitlevale ühenduse raamistikule (edaspidi “teadus- ja arendustegevuse raamistik”), mis on koostatud 1986 (8). või 1996 (9). aastal, ja mille kohaselt on lubatud anda riigiabi alusuuringutele, rakendusuuringutele (alusuuringud) ja konkurentsieelsele arendustegevusele.

1. projekt

Teadus- ja arendustegevuse etapp – abi osatähtsus

(40)

1. projekt kuulub rakenduslike alusuuringute hulka teadus- ja arendustegevuse 1986 (10). aasta raamistiku 1. lisa tähenduses. Teadustegevuse eesmärk oli saada uute teoreetiliste või eksperimentaalsete tööde kaudu täiesti uusi teadmisi erinevates kasutusvaldkondades suurte peeneralduslike värvipiltide projitseerimisel ning töötada välja teaduslikud ja tehnilised alused tulevase lasersüsteemi üksikkomponentidele.

(41)

BFS toetas projekti 48,98 % ulatuses, mis tähendab, et abi osatähtsus on väiksem kui rakenduslikeks alusuuringuteks ette nähtud piirmäär 50 %.

Ergutav mõju

(42)

Komisjon on seisukohal, et teadus- ja arendustegevuseks antaval abil oli ergutav mõju, sest projekti ei oleks ellu viidud ilma riigi toetuseta. Projektiga oli seotud väga suur tehniline ja majanduslik risk, tehnoloogia oli väga uuenduslik; vaja oli alusuuringut ja suurt toetust. Seda kinnitas välisuurimus, mille lasi teha BFS enne toetuse andmise otsust. Küsitletud eksperdid olid arvamusel, et projekt oli selle keerukuse ja ambitsioonikate eesmärkide tõttu võimalik teostada ainult märkimisväärse toetuse abil. Suurim tehniline risk oli seotud täpse pildiedastusega. Lisaks sellele kinnitasid eksperdid, et täiesti uue tehnoloogia tõttu tekkis arvukalt probleeme, mida sai lahendada ainult tõhusa, kontsentreeritud ja hästi rahastatud teadus- ja arendusprojekti raames.

2. projekt

Teadus- ja arendustegevuse etapp – abi osatähtsus

(43)

2. projekti kohta teatas Saksamaa, et ka selle puhul on tegemist alusuuringuga (11). Saksamaa esitatud andmete kohaselt vastasid kõnealuse projekti raames läbiviidud tööd vaatamata projekti eksitavale nimele (“Süsteemiintegratsioon ja prototüübid”) oma olemuselt eespool esitatud määratlusele. Saksamaa selgitas, et projekti eesmärk oli arendada edasi tehnoloogia üksikkomponente. Nimetatud põhjusel oli BFSi arvates projekti puhul tegemist rakendusuuringuga. Lisaks sellele töötati esimene prototüüp välja mõned kuud pärast 2. projekti lõppu ning see oli mõeldud kasutamiseks tööstuses, mitte ärilistel eesmärkidel nagu algselt kavandatud. Tegelik konkurentsieelne teadustegevus algas alles pärast 2. projekti ja ilma täiendava riikliku rahastamiseta.

(44)

Komisjon kaalub, kas projekt ei kuulu vähemalt osaliselt konkurentsieelse arendustegevuse (12) hulka. Rahastamine piirduks 25 %-ga või see peaks vastama teadus- ja arendustegevuse 1996. aasta raamistiku punktide 5.5 ja 5.9 kohaselt abi lubatud osatähtsuse kaalutud keskmisele. Komisjoni arvates võiks üksikute komponentide ühendamine terviklikuks süsteemiks kuuluda konkurentsieelse arendustegevus määratluse alla. Lisaks sellele valmis esimene prototüüp ainult mõned kuud pärast 2. projekti lõpetamist, mis viitab sellele, et projekti eesmärk oli esimese prototüübi väljatöötamine.

(45)

Küsimuse põhjalikum analüüsimine oleks aga põhjendamatu, sest ühisturuga kokkusobimatu abi ei moonuta enam turgu. Teadus- ja arendustoetused sai Schneider AG. SE ja SLT loodi alles hiljem. On tõenäoline, et televiisoritootja SE sai kasu lasertehnoloogiaga seotud teadustööks mõeldud teadus- ja arendustegevuseks antavast abist, mis kasutati täies ulatuses kokkulepitud viisil. SLT võis saada tänu abile eelise. Ettevõtjate tegevus on vahepeal aga lõpetatud, teadus- ja arendustoetused lisatud pankrotivarale (13) ja ettevõtjate varad müüdud turuhinnaga (vt eespool punkt 36).

Ergutav mõju

(46)

Komisjon on arvamusel, et 2.projektiga seotud tehnoloogiline ja majanduslik risk oli väga suur ja SLT ei oleks suutnud projekti ilma BFSi toetuseta ellu viia. Nii nagu esimene projekt, oli ka teine projekt väga uuenduslik ja vajas seetõttu suurt toetust.

VII.   JÄRELDUS

(47)

Komisjon teeb järelduse, et teadus- ja arendustegevuseks antud abi summaga 6 498 468,68 eurot 1. projekti jaoks ja 50 % teadus- ja arendustegevuseks antud abist 2. projekti jaoks ehk 1 275 826,60 eurot on kooskõlas ühenduse riigiabi eeskirjadega.

(48)

Komisjoni arvates ei ole olemasolev teave piisav, et teha lõplik otsus, mis käsitleb kolme laenu kogusummaga 12,8 miljonit eurot ja 50 % teadus- ja arendustegevuseks antud abist 2. projekti jaoks. Keskse küsimuse, kas laenud kujutasid endast riigiabi ja millisel määral oli 2. projekt rakendusuuring, võib jätta lahtiseks. Ühisturuga kokkusobimatut riigiabi ei saa tagasi nõuda, sest abi ei moonuta turgu pärast kõikide tegelike või võimalike abisaajate likvideerimist ja nende vara müüki turuhinnaga.

Komisjon teeb järelduse, et EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 2 alusel algatatud ametlik uurimismenetlus seoses kolme laenu ja teatava osaga 2. projektist ei ole enam põhjendatud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Schneider AG, asukohaga Türkheimis, teadusprojektile “Lasertehnoloogia” antud abi 6 498 468,68 eurot ning teadus- ja arendusprojektile “Lasertehnoloogia – süsteemiintegratsioon ja prototüübid” antud abi 1 275 826,60 eurot on ühisturuga kokkusobivad.

Artikkel 2

Ametlik uurimismenetlus lõpetatakse laenu puhul, mille andis Bayrischen Landesanstalt für Aufbaufinanzierung ja mille kogusumma oli 12,8 miljonit eurot, ja teadusprojektile “Lasertehnoloogia – süsteemiintegratsioon ja prototüübid” antud toetuse puhul, mis oli 1 275 826,60 eurot

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud Saksamaa Liitvabariigile.

Brüssel, 16 mai 2006.

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Neelie KROES


(1)  ELT C 46, 22.2.2005, lk 12.

(2)  Vt joonealune viide 1.

(3)  Pärast uurimismenetluse lõppu laekunud arvamusi ei saa käsitleda ametlike seisukohtadena (peamiselt kommentaarideta artiklid, mis on ilmunud ajakirjanduses ja mis ei ole seotud kõnealuse juhtumiga, ning üks – samuti täpsemate selgitusteta – juhtumiga seotud nõuandeteenuste pakkumine komisjonile).

(4)  Kaasa arvatud toetus Würzburgi Ülikooli ellu viidud projektile “Sinine laser”.

(5)  Kaasa arvatud toetus Würzburgi Ülikooli ellu viidud projektile “Sinine laser”.

(*1)  abelis on esitatud ainult Schneider AG teadustegevuse kulud; arvesse ei ole võetud 0,26 miljoni euro suurust toetust Würzburgi Ülikooli ellu viidud projektile “Sinine laser”, mis BFSi palvel ühendati Schneideri projektiga

(6)  Esimese sammuna loodi ühisettevõtja, kellele kanti üle SLT varad. LOSile kuulus 60 % ühisettevõtjast, 40 % kuulus pankrotivarasse. See ühe aasta kestnud vaheetapp pidi võimaldama leida strateegilise investori, kes võtaks üle pankrotivarasse kuuluvad 40 %. Sellist investorit aga ei leitud ja LOS sai omandada 100 % ettevõtjast.

(7)  ELT C 83, 11.4.1986, lk 2.

(8)  Vt joonealune viide 8.

(9)  EÜT C 45, 17.2.1996, lk 5.

(10)  Teadus- ja arendustegevuse 1986. aasta raamistiku 1. lisa kohaselt on rakenduslik alusuuring määratletud kui “teoreetiline ja eksperimentaalne tegevus, mille eesmärk on saavutada uus või parem arusaamine teaduse ja tehnika seaduspäradest ning nende kasutamisest tööstussektoris või konkreetse ettevõtte tegevuses.”

(11)  Teadus- ja arendustegevuse 1996. aasta raamistiku 1. lisa kohaselt on rakendusuuring määratletud kui kavandatud uuringud või kriitilised uuringud uute teadmiste hankimiseks, et kasutada neid teadmisi uute toodete, protsesside või teenuste arendamisel või selleks, et täiustada märkimisväärselt olemasolevaid tooteid, protsesse või teenuseid.

(12)  Teadus- ja arendustegevuse 1996. aasta raamistiku 1. lisa kohaselt hõlmab konkurentsieelne arendustegevus rakendusuuringute tulemuste kasutamist uute, muudetud või täiendatud toodete, protsesside või teenuste kavades, projektides või visandites, sõltumata sellest, kas kõnealused tooted, protsessid või teenused on mõeldud müügiks või kasutamiseks, kaasa arvatud esmase prototüübi loomist, mida ei kasutata kommertsotstarbel. Veel võib see mõiste hõlmata alternatiivsete toodete, protsesside või teenuste kontseptuaalset sõnastamist ja visandamist ning algseid näidis- või katseprojekte, tingimusel et neid projekte ei saa tööstuslikuks või kaubanduslikuks otstarbeks kasutamiseks muuta või kasutada tööstuslikuks või kaubanduslikuks otstarbeks.

(13)  Kui oli selgunud, et SLT vara müüakse väljaspool Baieri liidumaad, ei olnud üks abi saamise ametlikest eeldustest enam täidetud.


6.2.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 32/56


KOMISJONI OTSUS,

7. juuni 2006,

riigiabi kohta, mida Saksamaa andis osakute omandamiseks viinamarjakasvatajate ühistutes

(teatavaks tehtud numbri K(2006) 2070 all)

(Ainult saksakeelne tekst on autentne)

(2007/57/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 88 lõiget 2,

olles kutsunud asjaosalisi üles esitama oma seisukohad eelnimetatud artikli kohaselt (1) ja võttes neid seisukohti arvesse,

ning arvestades järgmist:

I.   MENETLUS

(1)

Kõnealusest meetmest teatati 19. aprilli 2001. aasta kirjas, mille komisjon sai vastuseks kirjalikule järelepärimisele. Kuna meede oli selleks ajaks juba rakendatud, kanti riigiabi käsitlevad andmed teatamata riigiabi nimekirja (abi nr NN 32/01).

(2)

Lisateave edastati 13. veebruari 2002. aasta kirjas, mis registreeriti 18. veebruaril 2002, 5. juuli 2002. aasta kirjas, mis registreeriti 9. juulil 2002, ja 5. detsembri 2002. aasta kirjas, mis registreeriti 10. detsembril 2002. Kõnealust meedet arutati 25. juunil 2002. aastal toimunud kohtumisel põllumajanduse peadirektoraadis.

(3)

Komisjon teavitas Saksamaad 2. oktoobri 2003. aasta kirjas SG (2003) D/232035 oma otsusest algatada kõnealuse meetme (abi nr C 60/2003) suhtes menetlus vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikele 2.

(4)

Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas  (2). Komisjon kutsus asjaosalisi üles esitama oma arvamused kõnealuse abikava kohta.

(5)

Komisjon sai asjaosaliste ja abi andnud piirkondlike ametiasutuste arvamused 18. novembri 2003. aasta kirjas, mis registreeriti 25. novembril 2003, 23. detsembri 2003. aasta kirjas, mis registreeriti 5. jaanuaril 2004, ja12. veebruari 2004. aasta kirjas, mis registreeriti 17. veebruaril 2004.

(6)

Saksamaa esitas oma seisukoha komisjonile 5. novembri 2003. aasta kirjaga, mis registreeriti 6. novembril 2003.

(7)

7. märtsi 2005. aasta kirjaga, mis registreeriti 9. märtsil 2005, esitas Saksamaa komisjonile täiendava seisukohavõtu ning taotles meetme hindamist vastavalt komisjoni 6. oktoobri 2004. aasta määrusele (EÜ) nr 1860/2004, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandus- ja kalandussektoris (3).

II.   ABI KIRJELDUS

II.1.   Meetme nimetus

(8)

Abi Rheinland-Pfalzi liidumaa viinamarjakasvatajatele osakute omandamiseks

II.2.   Õiguslik alus

(9)

Abikava põhineb järgmisel:

suunis abi andmise kohta Bernkastel-Wittlichi kreisi rahalistest vahenditest, et toetada viinamarjakasvatajaid, kes ühinevad viinamarjakasvatajate ühistuga;

suunis abi andmise kohta Cochem-Zelli kreisi rahalistest vahenditest, et toetada viinamarjakasvatajaid, kes ühinevad viinamarjakasvatajate ühistuga/tootjaorganisatsiooniga;

suunis abi andmise kohta Trier-Saarburgi kreisi rahalistest vahenditest, et toetada viinamarjakasvatajaid, kes ühinevad viinamarjakasvatajate ühistuga/tootjaorganisatsiooniga;

Schweichi kohaliku liitomavalitsuse (Verbandsgemeinde Schweich) teatis Trier-Saarburgi kreisi antava abi suurendamise kohta, et toetada viinamarjakasvatajaid, kes ühinevad viinamarjakasvatajate ühistuga/tootjaorganisatsiooniga.

(10)

Bernkastel-Wittlichi kreisivalitsuse suunises nähakse ette abi osakute ostmiseks konkreetselt Mosellandi ühistus. Sama nähakse ette Cochem-Zelli kreisivalitsuse suunises, mis viis selleni, et abi anti ainult Mosellandi ühistu osakute ostmiseks. Trier-Saarburgi kreisivalitsuse ja Schweichi kohaliku liitomavalitsuse suunised ei ole suunatud konkreetsele äriühingule, vaid Saksamaa turustruktuuriseadusega heakskiidetud ühistutele ja tootjaorganisatsioonidele üldiselt.

II.3.   Meetme eesmärk

(11)

Abikava eesmärk oli suurendada tootjaorganisatsioonides töödeldavate viinamarjade osakaalu ja vähendada vabalt, st mitte tootjaorganisatsioonide kaudu müüdava vaadiveini osakaalu. Eesmärk oli aidata stabiliseerida hindu vaadiveini turul. Samal ajal oli pikaajaline eesmärk lõpetada tootmine üksikistanduste veinikeldrites, eriti Mosel-Saar-Ruweri viinamarjakasvatuspiirkonna väikeettevõtetes.

(12)

Abikavaga nähti ette katta osa viinamarjakasvatusettevõtete kuludest seoses ühistute/tootjaorganisatsioonide (edaspidi tootjaorganisatsioonid) osakute ostmisega. Abi anti tingimusel, et viinamarjakasvataja hoiab osakuid viis aastat alates abitaotluse registreerimise kuupäevast. Samuti kohustus iga ettevõte tootjaorganisatsioonile üle andma oma haritava maa ning viinamarjasaagi, viinamarjavirde ja veini. Lisaks pidi ettevõte võtma kohustuse sulgeda oma veinikelder.

II.4.   Abi eelarvelised assigneeringud

(13)

Abi anti otsetoetusena ning kapitalituru laenuintressi toetusena.

(14)

Osakute tavaline ostuhind oli 293,99 eurot. Kui hind oli madalam, vähendati vastavalt toetuse summat.

(15)

Osaku kohta antud toetussummad olid järgmised:

Kreis/omavalitsus

1 kuni 5 osaku ostmiseks (EUR)

Iga lisaosaku eest (EUR)

Maksimaalne toetus tootja-organisatsiooniga ühinevale ettevõttele (EUR)

Bernkastel-Wittlich

76,69

38,35

766,94

Cochem-Zell

76,69

76,69

ülemmäär puudub

Trier-Saarburg

76,69

38,35

766,94

Schweich

51,13

255,65

(16)

Schweichi kohaliku liitomavalitsuse väljamaksed lisandusid (kumulatiivselt) Trier-Saarburgi kreisi makstud toetusele.

(17)

Cochem-Zelli kreisis anti osakute ostmiseks võetud laenude puhul maksimaalselt nelja aasta jooksul kuni 4,95-protsendilist intressitoetust.

(18)

2000. aastal tehti tootjaorganisatsioonidele järgmised väljamaksed:

Kreis/omavalitsus

Viinamarja-kasvatajate ühistu Moselland (EUR)

Tootja-organisatsioon Moselherz (EUR)

Tootja-organisatsioon Mosel Gate (EUR)

Bernkastel-Wittlich

44 022

Cochem-Zell

20 171

Trier-Saarburg

51 270

6 990

7 631

Schweich

16 975

3 390

5 011

Kokku

132 438

10 380

12 642

(19)

2000. aastal maksti kokku 155 460 eurot. Abikava rahastati kreisivalitsuste ja Schweichi kohaliku omavalitsuse vahenditest.

II.5.   Meetme kestus

(20)

Cochem-Zelli kreisis kestis abikava neli aastat (2000–2003). Muud meetmed kehtisid 2000. aastal.

II.6.   Abisaajad

(21)

Abi anti otse tootjaorganisatsioonile, kes müüs ühinevatele viinamarjakasvatajatele ja viinamarjakasvatusettevõtetele osakuid madalama hinnaga.

(22)

Seetõttu said asjaomase kreisi viinamarjakasvatajad ja viinamarjakasvatusettevõtted omandada tootjaorganisatsiooni osakuid madalama hinnaga.

(23)

Meede võimaldas tootjaorganisatsioonidel suurendada omakapitali ja tagada tooraine ostmine.

II.7.   Menetluse algatamise põhjused

(24)

Pärast esialgset uurimist leiti, et kõnealune meede on viinamarjakasvatusettevõtetele ja tootjaorganisatsioonidele antud tegevusabi, mis on ühisturuga kokkusobimatu. Seepärast algatas komisjon ametliku uurimismenetluse.

III.   ASJAOSALISTE SEISUKOHAD

III.1.   Meetme kohta esitatud kaebused

(25)

Komisjon sai kaebuse kõnealuse abikava rakendamise kohta. Kaebaja osutas sellele, et abi võimaldas viinamarjakasvatajatel omandada kohalike tootjaorganisatsioonide osakuid madalama hinnaga. Lisaks omakapitali suurendamise eelisele võimaldas see tootjaorganisatsioonidel kindlustada viinamarjavirde ja toorveini varumine. See seadis konkurendid viinamarjavirde ja toorveini varumisel ebasoodsamasse olukorda.

III.2.   Ametliku uurimismenetluse käigus esitatud asjaosaliste seisukohavõtud

(26)

Asjaosaliste ja abi andnud Saksamaa piirkondlike ametiasutuste seisukohavõttudes rõhutati, et abi anti hädavajaliku struktuurimuutuse läbiviimiseks 2000-aastase ajalooga järsunõlvalises viinamarjakasvatuspiirkonnas, mille säilitamine oli turismi ja gastronoomia seisukohalt ülioluline. Meetme rakendamine aitas väidetavalt kaasa tootmise lõpetamisele. Samuti taotleti määruse (EÜ) nr 1860/2004 kohaldamist.

IV.   SAKSAMAA SEISUKOHT

(27)

Saksamaa rõhutas oma seisukohavõtus vajadust toetada hädavajalikku struktuurimuutust 2000-aastase ajalooga järsunõlvalises viinamarjakasvatuspiirkonnas, mille säilitamine on turismi ja gastronoomia seisukohalt ülioluline. Abi põhjendati kui tootmisvõimsuse likvideerimise kava, sest see oli ette nähtud nende viinamarjakasvatajate ja viinamarjakasvatusettevõtete ebasoodsa olukorra korvamiseks, kes pidid oma veinikeldrid sulgema ning andma oma toodangu viie aasta jooksul üle tootjaorganisatsioonile.

(28)

Saksamaa taotles oma täiendavas seisukohavõtus määruse (EÜ) nr 1860/2004 kohaldamist.

V.   ABI HINDAMINE

Ühine turukorraldus

(29)

Asutamislepingu artiklit 36 kohaldatakse viinamarjade kasvatamise ja töötlemise suhtes, mida reguleerib nõukogu 17. mai 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1493/1999 veinituru ühise korralduse kohta (4).

(30)

Saksamaa ja asjaosaliste seisukohavõttudest ilmneb, et viinamarjakasvatajate ja viinamarjakasvatusettevõtete majanduslikud raskused olid tingitud müügikanalite struktuurimuutustest. Vaadiveini turustamine oma veinikeldrite kaudu oli muutunud üha raskemaks. Turul nõuti nüüd toorainet (viinamarjad või värskelt pressitud viinamarjavirre) või turunõuetele vastavaid kvaliteetveine. Eraettevõtjad oleksid viinamarjakasvatusettevõtetega võinud sõlmida analoogsed lepingud ning võtta üle nende tururiskid.

(31)

Selles olukorras kandsid piirkondlikud ametiasutused 12. põhjenduses kirjeldatud tingimustel osa viinamarjakasvatajate tootjaorganisatsioonide osakute ostmisega seotud kuludest. Osakute ostjad olid kohustatud asjaomasele tootjaorganisatsioonile üle andma kogu haritava maa ja viinamarjasaagi, viinamarjavirde ja veini. Viinamarjakasvatajad kohustusid hoidma osakuid viis aastat, mis tegelikkuses tähendas nende oma veinikeldrite sulgemist. Võrreldes teiste veinitootmise ja -turustamise ettevõtetega olid tootjaorganisatsioonid suutelised paremini tagama tooraine varumist, sest viinamarjakasvatajatelt ja viinamarjakasvatusettevõtetelt nõuti viie aasta jooksul toodetud viinamarjade, viinamarjavirde ning veini üleandmist (vt II jagu punkt 2).

(32)

Tootjaorganisatsioonide toetamine sellega, et viinamarjakasvatajaid kohustati loovutama viinamarjasaak, viinamarjavirre ja vein ning sulgema oma veinikeldrid, kujutab endast struktuurimeedet, mis on tugevdanud tootjaorganisatsioone. Tootjaorganisatsioonidele varustamise kindlustamisega eelise andmist võib eraldi võetult õigustada kui määruse (EÜ) nr 1493/1999 artiklis 39 esitatud eesmärkidele vastava turukorraldusmeetme tagajärge.

RIIGIABI

(33)

Määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikli 71 lõike 1 kohaselt,

“Kui käesolevas määruses pole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesolevas määruses käsitletud toodete valmistamise ja nendega kauplemise suhtes asutamislepingu artikleid 87, 88 ja 89.”

(34)

Artikli 71 lõikes 2 sätestatakse, et:

“II jaotise II peatükk [Loobumislisatasud] ei takista siseriikliku abi andmist, mille eesmärgid on samad kui käesolevas peatükis. Sellest olenemata kohaldatakse niisuguse abi suhtes lõiget 1.”

(35)

EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohaselt on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, keelatud, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.

(36)

Kõnealust kava rahastati asjaomaste kreiside ja ühe Rheinland-Pfalzi liidumaa kohaliku omavalitsuse riiklikest vahenditest. Abi moonutab konkurentsi (5) ja kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust (6).

V.1.   Osakute omandamiseks saadud abist ning intressitoetusest tulenenud majanduslik kasu viinamarjakasvatajatele ja viinamarjakasvatusettevõtetele

(37)

Mõned Rheinland-Pfalzi liidumaa viinamarjakasvatajad ja viinamarjakasvatusettevõtted on Saksamaa piirkondlike ametiasutuste abiga ostnud tootjaorganisatsioonide osakuid ja maksnud seega osakute eest madalamat hinda (vt 15. põhjendus). Üldjuhul peaks tavalisest ostuhinnast mahaarvatud summa tasuma ostja. Seega on asjaomased ettevõtted saanud madalamast hinnast otsest majanduslikku kasu, mida rahastati riigi vahenditest.

(38)

Kuni 4,95-protsendine intressitoetus, mida maksti viinamarjakasvatajatele ja viinamarjakasvatusettevõtetele osakute ostmiseks (vt 17. põhjendus), on samuti majanduslik kasu neile ettevõtetele ning seda rahastati riigi vahenditest.

(39)

Seetõttu on kohaldatav EÜ asutamislepingu artikli 87 lõige 1.

(40)

Tagapool (V jao 3. alajagu) vaadeldakse küsimust, kas eelnimetatud majandusliku kasu puhul saab kohaldada põllumajandussektoris riigiabi andmise ühenduse suuniste (7) (edaspidi põllumajandussuunised) punkti 9, milles käsitletakse abi andmist tootmisvõimsuse vähendamiseks.

V.2.   Majanduslik kasu tootjaorganisatsioonidele

(41)

Komisjon kinnitab oma kirjas ametliku uurimismenetluse algatamise kohta esitatud arvamust, et viinamarjakasvatajatele ja viinamarjakasvatusettevõtetele osakute ostmiseks antud abiga toetati tootjaorganisatsioone. Abi anti ainult teatud tunnustatud tootjaorganisatsioonide osakute ostmiseks (vt 10. põhjendus). Viinamarjakasvatajaid ja viinamarjakasvatusettevõtteid kohustati hoidma osakuid viis aastat.

(42)

Saksamaa ametiasutuste sõnul oli veinituru ümberkorraldamine vältimatu. Vaatamata sellele, et viinamarjakasvatajad oleksid võinud tootjaorganisatsioonide osakuid varemgi osta, sest nende hind ei olnud väga kõrge, ei toimunud see struktuurimuutus enne piirkondlike ja kohalike abikavade käivitumist.

(43)

Võrreldes teiste veinitootmis- ja veiniturustusettevõtetega oli kõnealustel tootjaorganisatsioonidel võimalik oma kapitali ja likviidsust suurendada ning saada lisatulu, kuna lisandus uusi osanikke, kes said osakuid osta madalama hinnaga või intressitoetusega. Tootjaorganisatsioonid said täiendavat kasu sellest, et soodustingimustel osakuid ostnud ettevõtetelt nõuti, et nad annaksid tootjaorganisatsioonile üle kogu viinamarjasaagi, -virde ja veini ning sulgeksid oma veinikeldrid.

(44)

Sellega seoses on asjakohane viidata Euroopa Kohtu kohtuasjas C-156/98, Saksamaa v. Euroopa Komisjon (8), tehtud otsuse punktile 26:

“SLV tulumaksuseaduse (EStG) lõike 52 punktis 8 viidatud ettevõttele kaudselt antud eelis seisneb selles, et liikmesriik loobub maksutulust, mida ta muidu oleks nõudnud, kuna selle loobumisega antakse investoritele võimalus omandada kõnealuste ettevõtete osakud maksude seisukohast soodsamatel tingimustel.”

(45)

Eespool nimetatud kohtuotsust kinnitas Esimese Astme Kohus kohtuasja T-93/02, Confédération nationale du Crédit Mutuel v. Euroopa Komisjon  (9), punktis 95:

“…selle tuvastamiseks, et riik on riigi vahenditest rahastatud meetmega toetanud ettevõtet, ei ole vaja, et nimetatud ettevõte oleks otseselt abisaaja. EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 2 punktist a nähtub, et üksiktarbijatele antav sotsiaalabi võib kuuluda EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohaldamisalasse. Ka liikmesriigi loobumine maksutulust võib tähendada riigi vahendite kaudset ülekandmist, mida võib pidada riigiabiks, mis on antud muudele ettevõtjatele kui need, kellele on otseselt antud maksusoodustus (Euroopa Kohtu 19. septembri 2000. aasta otsus kohtuasjas C-156/98: Saksamaa v. komisjon, EKL 2000, lk I-6857, punktid 24–28).”

(46)

Eespool osundatud kohtupraktikast lähtudes järeldab komisjon, et viinamarjakasvatajatele ja viinamarjakasvatusettevõtetele teatavate tootjaorganisatsioonide osakute ostmiseks antud abi ning nõue neid osakuid vähemalt viis aastat hoida suurendas kõnealuste tootjaorganisatsioonide kapitali, mida muidu ei oleks toimunud. Nende osakute ostmine riigi abiga kujutab endast riigi vahendite kaudset ülekandmist tootjaorganisatsioonidele. Sellest tulenev tootjaorganisatsioonide kapitali suurendamine kujutab endast kaudset majanduslikku soodustust, mida riigiabina tuleb käsitleda eraldi sellest soodustusest, mida anti viinamarjakasvatajatele ja viinamarjakasvatusettevõtetele.

(47)

Seetõttu tuleb kohaldada EÜ asutamislepingu artikli 87 lõiget 1.

V.3.   EÜ asutamislepingu artikli 87 lõigetes 2 ja 3 sätestatud erandid

(48)

Seejärel tuleb kontrollida, kas mõni EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikes 1 sätestatud erand üldisest riigiabi keelust on kohaldatav.

(49)

Võttes arvesse kättesaadavat teavet, ei ole EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikes 2 ja lõike 3 punktides a, b ja d sätestatud erandid kohaldatavad, sest kõnealune abi ei ole:

abi majandusarengu edendamiseks niisugustes piirkondades, kus elatustase on erakordselt madal või kus valitseb tõsine tööpuudus;

abi üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa projekti elluviimiseks või mõne liikmesriigi majanduses tõsise häire kõrvaldamiseks;

abi kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks, kui niisugune abi ei kahjusta kaubandustingimusi ja konkurentsi ühenduses määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega.

(50)

Seega on asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkt c ainus erand, mida oleks võimalik kohaldada.

Viinamarjakasvatajatele ja viinamarjakasvatusettevõtetele antud abi kokkusobivus

(51)

Saksamaa ametiasutused tegid 13. veebruari 2002. aasta kirjas ettepaneku hinnata meetme vastavust põllumajandussuuniste punktile 9.

(52)

Punkti 9 kohaselt võib abi anda tootmise lõpetamiseks eeldusel, et abikava on kooskõlas ühenduse muude tootmisvõimsuse vähendamise kavadega ning vastab järgmistele tingimustele:

a)

Abi peab vastama sektori üldistele huvidele ja olema ajaliselt piiratud.

b)

Abisaajad peavad tegema piisava vastusoorituse, tavaliselt on selleks lõplik ja pöördumatu otsus asjaomasest tootmisüksusest loobumise või selle lõpliku sulgemise kohta.

c)

Tuleb välistada võimalus, et abi kasutatakse raskuses olevate ettevõtete päästmiseks ja ümberkorraldamiseks.

d)

Abisumma ei tohi ületada kahju suurust, mis tuleneb tootmise lõpetamisest või sissetuleku vähenemisest tulevikus. Vähemalt poole kuludest peaks tasuma sektor vabatahtlike sissemaksete või kohustuslike lõivude arvelt.

e)

Abi ei tohi olla vastuolus ühise turukorralduse mehhanismidega.

Punkti a kohta: Abi vastavus sektori üldistele huvidele

(53)

Näib, et abikava on positiivselt mõjutanud põllumajandusliku tootmise koondumist ning teatud määral tasakaalustanud hinnaolukorda vaadiveini turul. Abikava rakendasid üksnes kolm Rheinland-Pfalzi liidumaa kreisivalitsust ja üks kohalik omavalitsus. Bernkastel-Wittlichi kreisivalitsuse suunistes nähti ette abi Mosellandi ühistu osakute ostmiseks. Sama nähti ette Cochem-Zelli kreisivalitsuse suunistes, mis tegelikkuses põhjustas olukorra, et toetati ainult Mosellandi ühistu osakute ostmist. Trier-Saarburgi kreisivalitsuse ja Schweichi kohaliku liitomavalitsuse suunistes ei nimetatud konkreetset ettevõtet, kuid need olid koostatud nii, et toetada Saksamaa turustruktuuriseadusega (Marktstrukturgesetz) heaks kiidetud ühistuid ja tootjaorganisatsioone. Seetõttu ei olnud abikõlblikud teised veinitootmise või -kaubandusega tegelevad eraettevõtted, mis ei vastanud eespool nimetatud tingimustele. Abikava kestuse ülemmääraks oli kehtestatud neli aastat.

(54)

Põllumajandussuuniste punkti 9.6 kohaselt peaksid tootmistegevuse lõpetamiseks ettenähtud abikavad olema kättesaadavad kõigile asjaomase sektori ettevõtjatele. Nagu eespool näidatud, ei saa seda nõuet lugeda täidetuks. Komisjon sai ka kaebuse ühelt ettevõtjalt, kes juhtis tähelepanu asjaolule, et kindlate ühistute toetamine ei olnud mingil juhul kooskõlas veinisektori üldiste huvidega, sest veinitootmise ja -kaubandusega tegelevad eraettevõtted ei saanud abikavas osaleda.

Punkti b kohta: Vastusooritus

(55)

Saksamaa ametiasutused teatasid, et abikava oli koostatud selleks, et lõpetada viinamarjakasvatusettevõtetes veinitootmine. Põhjendusena märgiti, et viinamarjakasvatajad võtsid endale kohustuse anda tootjaorganisatsioonile üle kogu viinamarjasaak, viinamarjavirre ja vein ning pikemas perspektiivis sulgeda oma veinikeldrid.

(56)

Põllumajandussuuniste punkti 9.2 kohaselt võib abi tootmistegevuse lõpetamiseks heaks kiita ainult juhul, kui see on osa sektori ümberkorraldamisprogrammist, millel on selgelt määratletud eesmärgid ja ajakava. Kõnealune abikava rakendati ilma ümberkorraldamisprogrammi esitamata.

(57)

Põllumajandussuuniste punkti 9.4 kohaselt eeldatakse abisaajalt piisavat vastusooritust, milleks on tavaliselt lõplik ja pöördumatu otsus tootmistegevusest loobumise või ettevõtte sulgemise kohta. Abisaajad võtavad õiguslikult siduva kohustuse tegevus lõplikult ja pöördumatult lõpetada. Saksamaa ametiasutused teatasid, et viinamarjakasvatajad ei võtnud õiguslikult siduvat kohustust tegevus lõpetada. Veinitootjate puhul on viinamarjasaagi, viinamarjavirde ja veini üleandmise kohustus võrdne tootmise lõpetamisega, kuid seda ainult viieks aastaks, mida see kohustus hõlmab. Seetõttu leiab komisjon, et see tingimus ei ole täidetud.

Punkti c kohta: Abi ei anta raskustes ettevõtetele

(58)

Seda tingimust ei ole abikavas selgelt esitatud.

Punkti d kohta: Hüvitamine ei tohi olla ülemäärane ja sektori panus

(59)

Põllumajandussuuniste punktis 9.6 on sätestatud, et abisumma peab rangelt piirduma varade väärtuse vähenemise hüvitamisega, millele lisandub motivatsioonitasu, mis ei tohi ületada 20 % asjaomase vara väärtusest. Lisaks on punktis 9.7 sätestatud, et vähemalt pool abikava kuludest peab olema asjaomase sektori panus vabatahtlike sissemaksete või kohustuslike lõivude näol.

(60)

Saksamaa ametiasutused ei ole esitanud täpseid arvutusi viinamarjakasvatusettevõtete varade väärtuse vähenemise kohta (kui see üldse vähenes). Seetõttu ei saa praegu välistada, et kahju on hüvitatud ülemääraselt ja/või et abi suurus ületab 50 % abikava tegelikest kuludest. Seetõttu leiab komisjon, et need tingimused ei ole täidetud.

Punkti e kohta: Ühine turukorraldus

(61)

Meede ei ole vastuolus veinituru ühise korralduse eesmärkidega.

(62)

Kuna eespool nimetatud põhjustel ei ole viinamarjakasvatajatele ja viinamarjakasvatusettevõtetele antud abi kooskõlas põllumajandussuuniste punktiga 9, on tegemist tegevusabiga, mis on ühisturuga kokkusobimatu.

(63)

Muud asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktis c esitatud põhjendused ei ole kohaldatavad.

Tootjaorganisatsioonidele antud abi kokkusobivus ühisturuga

(64)

Komisjon soodustab põllumajandussektori tootjaid ühendavate tootjaorganisatsioonide moodustamist, et koondada pakkumist ja kohandada tootmist turu nõuetele. Sellise organisatsiooni loomiseks (põllumajandussuuniste punkt 10.5) või tegevuse laiendamiseks uutele toodetele või valdkondadesse (põllumajandussuuniste punkt 10.6) võib anda riigiabi. Kõnealuse juhtumi puhul ei ole kumbki tingimus täidetud.

(65)

Põllumajandussuuniste punkti 10.8 kohaselt peab abi, mis ei ole seotud tegevuse alustamisega, näiteks investeeringuid, hindama vastavalt sellist abi reguleerivatele eeskirjadele. Kuna kõnealune meede ainult suurendab tootjaorganisatsiooni kapitali, ei ole tegemist investeeringuga, mistõttu seda punkti ei saa kokkusobivuse hindamisel aluseks võtta.

(66)

Eespool nimetatud põhjustel ei vasta tootjaorganisatsioonidele antud abi põllumajandussuuniste punktile 10. Seetõttu kujutab kõnealune abi endast tegevusabi, mis ei ole ühisturuga kokkusobiv.

(67)

Muud asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktis c esitatud põhjendused ei ole kohaldatavad.

V.4.   Vähese tähtsusega abi tootjaorganisatsioonidele ja viinamarjakasvatusettevõtetele

(68)

Komisjoni kogemus on näidanud, et väga väikeste kindlatel tingimustel antud toetuste puhul ei kohaldata asutamislepingu artikli 87 lõiget 1.

(69)

Määruse (EÜ) nr 1860/2004 kohaselt ei mõjuta abi, mille summa ühe abisaaja kohta ei ületa kolme aasta jooksul 3 000 eurot ning kui abi kogusumma jääb allapoole ülemmäära, mis on umbes 0,3 % põllumajanduse aastasest kogutoodangust, liikmesriikide vahelist kaubandust ja/või ei kahjusta ega ähvarda kahjustada konkurentsi ning seepärast ei kohaldata sellise abi suhtes asutamislepingu artikli 87 lõiget 1.

(70)

Määruse (EÜ) nr 1860/2004 kohaselt kohaldatakse samu sätteid abi suhtes, mis on antud enne määruse jõustumist, kui see abi vastab artiklites 1 ja 3 sätestatud tingimustele.

(71)

Artikkel 1 piirab määruse kohaldamisala põllumajandussektoriga. Kõnealune abi puudutab veini turustamist. Seetõttu ei saa kohaldada artikli 1 punktides a kuni c sätestatud piiranguid.

(72)

Seepärast ei kujuta meetmed kuni 3 000 euro ulatuses endast abi, kuna asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kõik tingimused ei ole täidetud. Et vältida kahekordset arvestamist, kohaldatakse seda ülemmäära ainult viinamarjakasvatusettevõtetele.

(73)

Eespool nimetatud põhjustel leiab komisjon, et osakute ostmise toetamine vähem kui 3 000 euro ulatuses ei ole abi eeldusel, et määruse (EÜ) nr 1860/2004 tingimused on täidetud. Igasugune viinamarjakasvatajate või viinamarjakasvatusettevõtete tasandil abisaajale makstud summa, mis on sellest ülemmäärast suurem, kujutab endast tervikuna abi.

VI.   JÄRELDUSED

(74)

Komisjon leiab, et kõnealuse meetme raames antud abi ja intressitoetus on tegevusabi, mille suhtes ei kehti ükski erand üldisest keelust ning mis on seetõttu ühisturuga kokkusobimatu. Komisjon leiab ka, et Saksamaa rakendas meedet ebaseaduslikult.

(75)

Kui ebaseaduslikult antud riigiabi on ühisturuga kokkusobimatu, on selle loomulikuks tagajärjeks abi tagasinõudmine, et taastada võimaluste piires enne abi andmist valitsenud konkurentsiseisund.

(76)

Käesolev otsus käsitleb kõnealust abikava ning see tuleb viivitamata rakendada ning abi tuleb tagasi nõuda vastavalt nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (10), artikli 14 sätetele.

(77)

Et kaotada viinamarjakasvatajate, viinamarjakasvatusettevõtete ja tootjaorganisatsioonide otsene või kaudne soodustamine, kuid samal ajal vältida abi kahekordset arvestamist, peab Saksamaa abisummad tagasi nõudma nendelt ettevõtjatelt, kellele riigi vahenditest raha välja maksti. Kohustus tootjaorganisatsioonidelt abi tagasi nõuda ei mõjuta aga võimalust, et viinamarjakasvatajatele ja viinamarjakasvatusettevõtetele makstud toetused, mis on väiksemad kui 3 000 eurot, ei kujuta endast abi asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses tingimusel, et määruse (EÜ) nr 1860/2004 tingimused on täidetud. Igasugune viinamarjakasvatajate või viinamarjakasvatusettevõtete tasandil abisaajale makstud summa, mis on nimetatud ülemmäärast suurem, kujutab endast tervikuna abi, ning tuleb tootjaorganisatsioonilt, kelle osakud lõplik abisaaja on omandanud, täies ulatuses tagasi nõuda.

(78)

Käesolev otsus ei takista asjaomastel tootjarühmadel nõuda vastava summa maksmist viinamarjakasvatajatelt ja viinamarjakasvatusettevõtetelt või kasutada muid õiguskaitsevahendeid, kui see on Saksamaa õiguse alusel võimalik.

(79)

Cochem-Zelli kreisis peab intressitoetusega seotud abi summa, mis nõutakse tagasi viinamarjakasvatajatelt ja viinamarjakasvatusettevõtetelt, olema võrdne neile makstud intressitoetusega. Abi tagasinõudmise kohustus ei mõjuta võimalust, et viinamarjakasvatajatele ja viinamarjakasvatusettevõtetele makstud toetused, mis on väiksemad kui 3 000 eurot, ei kujuta endast abi asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses tingimusel, et määruse (EÜ) nr 1860/2004 tingimused on täidetud. Igasugune viinamarjakasvatajate või viinamarjakasvatusettevõtete tasandil abisaajale makstud summa, mis on nimetatud ülemmäärast suurem, kujutab endast tervikuna abi asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses ja tuleb täies ulatuses tagasi nõuda.

(80)

Käesolev otsus ei mõjuta võimalust, et asjaomased viinamarjakasvatajad ja viinamarjakasvatusettevõtted kasutavad tootjaorganisatsioonide vastu muid õiguskaitsevahendeid, kui see on Saksamaa õiguse alusel võimalik,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Riigiabi, mida Saksamaa Liitvabariik andis otsetoetustena või intressitoetustena viinamarjakasvatajatele ja viinamarjakasvatusettevõtetele tootjaorganisatsioonide osakute ostmiseks ning otsetoetustena tootjaorganisatsioonidele, rikkudes EÜ asutamislepingu artikli 88 lõiget 3, on, piiramata artiklis 2 sätestatut, ühisturuga kokkusobimatu.

Artikkel 2

Artiklis 1 nimetatud abikava, mida Saksamaa Liitvabariik rakendas soodustatud isikute suhtes, ei peeta abiks niivõrd, kuivõrd on täidetud määruse (EÜ) nr 1860/2004 tingimused.

Artikkel 3

1.   Saksamaa Liitvabariik on kohustatud kahe kuu jooksul pärast käesoleva otsuse teatavakstegemist teavitama kõiki riikliku abikava rakendamisega seotud viinamarjakasvatajaid ja tootjaorganisatsioone komisjoni otsusest, et artiklis 1 viidatud riiklik abikava on ühisturuga kokkusobimatu.

2.   Saksamaa Liitvabariik on kohustatud võtma kõik vajalikud meetmed, et nõuda abi saanud viinamarjakasvatajatelt ja/või tootjaorganisatsioonidelt tagasi artiklis 1 nimetatud ning ebaseaduslikult antud abi, ilma et see piiraks artiklit 2 või Saksamaa õiguse alusel muude nõuete esitamist. Saksamaa peab kahe kuu jooksul pärast käesoleva otsuse teatavakstegemist esitama komisjonile teabe abisaajate, igale abisaajale makstud abi summa ning nimetatud summade määramise meetodi kohta.

3.   Abi nõutakse tagasi viivitamata ja Saksamaa õigusaktides kehtestatud korras, mis võimaldab otsuse viivitamatut ja tõhusat täitmist.

4.   Tagastatavalt abilt arvutatakse intressi kogu perioodi vältel alates kuupäevast, mil abisumma anti abisaajale, kuni selle tagasimaksmiseni.

5.   Intressi arvutatakse komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks, V peatükis sätestatud korra kohaselt.

Artikkel 4

Saksamaa Liitvabariik on kohustatud kahe kuu jooksul pärast käesoleva otsuse teatavakstegemist teavitama komisjoni meetmetest, mida otsuse täitmiseks on juba võetud ning mida kavatsetakse võtta. Saksamaad kohustatakse sama perioodi jooksul esitama kõik dokumendid, mis näitavad, et ebaseaduslikku abi saanute suhtes on algatatud abi tagasinõudmise menetlus.

Artikkel 5

Käesolev otsus on adresseeritud Saksamaa Liitvabariigile.

Brüssel, 7. juunil 2006.

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  ELT C 267, 6.11.2003, lk 2.

(2)  Vt joonealune märkus 1.

(3)  ELT L 325, 28.10.2004, lk 4.

(4)  EÜT L 179, 14.7.1999, lk. 1, Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2165/2005 (ELT L 345, 28.12.2005, lk 1).

(5)  Vastavalt Euroopa Kohtu praktikale on riigiabi saanud ettevõtte konkurentsipositsiooni paranemine konkurentsi kahjustamine teiste ettevõtete suhtes, kes riigiabi ei saa (17. septembri 1980. aasta otsus kohtuasjas C-730/79: Philip Morris v. komisjon (EKL1980, lk 2671, punktid 11 ja 12).

(6)  1999. aastal importis Saksamaa ühendusest 10 364 600 ja eksportis ühendusse 1 881 900 miljonit hektoliitrit veini. Rheinland-Pfalzi liidumaa kohta eraldi andmeid ei ole. (Allikas: Saksamaa riiklik statistikaamet).

(7)  EÜT C 232, 12.8.2000, lk 19.

(8)  19. septembri 2000. aasta otsus kohtuasjas C-156/98: Saksamaa v. Euroopa Komisjon (EKL 2000, lk I-6857, punkt 26).

(9)  13. jaanuari 2005. aasta otsus kohtuasjas T-93/02: Confédération nationale du Crédit Mutuel v. Euroopa Komisjon (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata), punkt 95.

(10)  EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1. Määrust on muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.


6.2.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 32/64


KOMISJONI OTSUS,

28. august 2006,

Jaapani valitsuse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse vahelise tuumaenergia rahuotstarbelist kasutamist käsitleva koostöölepingu sõlmimise kohta

(2007/58/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 101 teist lõiku,

võttes arvesse nõukogu 27. veebruari 2006. aasta otsust, millega kiidetakse heaks Jaapani valitsuse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse vahelise tuumaenergia rahuotstarbelist kasutamist käsitleva koostöölepingu sõlmimine komisjoni poolt

ning arvestades, et Jaapani valitsuse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse vaheline tuumaenergia rahuotstarbelist kasutamist käsitlev koostööleping tuleks heaks kiita,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Aatomienergiaühenduse nimel kiidetakse käesolevaga heaks Jaapani valitsuse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse vaheline tuumaenergia rahuotstarbelist kasutamist käsitlev koostööleping.

Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Energiavolinik edastab ühenduse nimel lepingu artikli 17 lõikega 1 ettenähtud teatise.

Brüssel, 28. august 2006.

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Andris PIEBALGS


6.2.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 32/65


LISA

Jaapani valitsuse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse vaheline tuumaenergia rahuotstarbelist kasutamist käsitlev koostööleping

JAAPANI VALITSUS JA EUROOPA AATOMIENERGIAÜHENDUS (EDASPIDI “ÜHENDUS”),

SOOVIDES jätkata ja edasi arendada pikaajalist stabiilset koostööd, mis mõlemapoolset kasu ja vastastikkust silmas pidades tooks tuumaenergia rahuotstarbelise, lõhkeainetega mitte seotud kasutamise puhul kasu Jaapanile, ühendusele ja kolmandatele pooltele;

TUNNUSTADES, et Jaapan, ühendus ja selle liikmesriigid on saavutanud võrreldava kõrge taseme tuumaenergia rahuotstarbelise kasutamise ning turvalisuse osas, mille tagavad nende asjaomased tervise, ohutuse, tuumaenergia rahuotstarbelise kasutamise ning keskkonnakaitsega seotud õigusaktid;

SOOVIDES lisaks sõlmida tuumaenergia prognoositava ja praktilise, rahuotstarbelise, lõhkeainetega mitte seotud kasutuse vallas pikaajalised koostöökokkulepped, milles võetakse arvesse nende asjaomaseid tuumaprogramme ning mis soodustavad Jaapani ja ühenduse vahelist kaubandust, uurimis- ja arendustegevust ning muud koostööd;

KINNITADES, et Jaapani valitsus, ühendus ja liikmesriikide valitsused toetavad kindlalt tuumarelva leviku tõkestamist, sealhulgas Jaapani ja ühenduse vahelist tuumaenergia rahuotstarbelise kasutamise alast koostööd hõlmavate asjaomaste kaitsemeetmete ja ekspordikontrolli süsteemide tugevdamist ning tõhusat ellurakendamist;

KINNITADES Jaapani valitsuse, ühenduse ja selle liikmesriikide toetust Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (edaspidi “agentuur”) eesmärkidele ja kaitsemeetmete süsteemile ning soovi edendada üldist ühinemist 1. juulil 1968. aastal sõlmitud tuumarelva leviku tõkestamise lepinguga (edaspidi “tõkestamisleping”);

MÄRKIDES, et kõikides ühenduse liikmesriikides rakendatakse kaitsemeetmeid vastavalt 25. märtsil 1957. aastal sõlmitud Euroopa Aatomienergiaagentuuri asutamislepingule (edaspidi “Euratomi asutamisleping”);

TUNNUSTADES tuumamaterjali, tuumaseadmete ja mittetuumamaterjali ühenduse territooriumil kehtiva vaba liikumise põhimõtet, mis sisaldub Euratomi asutamislepingus; ning

TUNNUSTADES ka suure läbipaistvuse olulisust seoses plutooniumi haldamisega, et vähendada tuumarelva leviku ohtu ning tagada töötajate, üldsuse ja keskkonna kaitse,

ON KOKKU LEPPINUD ALLJÄRGNEVAS:

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

Lepinguosalised – Jaapani valitsus ja ühendus. Lepinguosaline – üks eespool nimetatud lepinguosaline.

b)

Ühendus

i)

Euratomi asutamislepinguga loodud juriidiline isik; samuti

ii)

territoorium, mille suhtes kohaldatakse Euratomi asutamislepingut.

c)

Isikud – mis tahes füüsiline isik, ettevõte või muu üksus, kelle suhtes kohaldatakse lepinguosaliste jurisdiktsiooni all oleval territooriumil kehtivaid õigusakte, välja arvatud lepinguosalised ise.

d)

Pädev asutus – Jaapani valitsuse puhul Jaapani valitsuse määratud valitsusasutus ning ühenduse puhul Euroopa Komisjon või mis tahes muu asutus, kelle ühendus võib igal ajal määrata, teatades sellest kirjalikult Jaapani valitsusele.

e)

Salastamata teave – teave, millele kumbki lepinguosaline ega mõni ühenduse liikmesriik ei ole omistanud salastatuse kategooriat.

f)

Tuumamaterjal

i)

lähtematerjal, nimelt looduses esinevate isotoopide segu sisaldav uraan; kahandatud isotoobi 235 sisaldusega uraan; toorium; ükskõik milline eespool nimetatud aine metallisulami, keemilise ühendi või kontsentraadi kujul; mis tahes muu materjal, mis sisaldab mõnd eespool nimetatud ainet koguses, mille määrab kindlaks agentuuri juhatajate nõukogu 26. oktoobril 1956. aastal sõlmitud agentuuri põhikirja (edaspidi “põhikiri”) XX artikli alusel ning mille heakskiitmisest mõlema lepinguosalise pädevad asutused teineteisele kirjalikult teatavad; mis tahes muu materjal, mille määrab kindlaks agentuuri juhatajate nõukogu põhikirja artikli XX alusel ning mille heakskiitmisest lepinguosaliste pädevad asutused teineteisele kirjalikult teatavad.

ii)

lõhustuv erimaterjal, nimelt plutoonium; uraani isotoop uraan-233; isotoobi 233 või 235 suhtes rikastatud uraan; mis tahes materjal, mis sisaldab mõnd eespool nimetatud ainet; mis tahes muu materjal, mille määrab kindlaks agentuuri juhatajate nõukogu põhikirja artikli XX alusel ning mille heakskiitmisest mõlema lepinguosalise pädevad asutused teineteisele kirjalikult teatavad. Lõhustuv erimaterjal ei hõlma lähtematerjali.

g)

Tundlik tuumamaterjal – eraldatud plutoonium (sealhulgas seguoksiidkütuses sisalduv plutoonium) või uraan, mida on isotoobi 235 ja/või uraan-233 suhtes rikastatud üle 20 %.

h)

Seadmed – olulised tööstusseadmed või mehhanismid või nende olulised osad, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud tuumaenergiaalases tegevuses kasutamiseks ning on sätestatud käesoleva lepingu A lisa A osas.

i)

Mittetuumamaterjal – raske vesi või muu materjal, mida saab reaktoris kasutada kiirete neutronite aeglustamiseks ja mis suurendab tuuma täiendava jagunemise tõenäosust, nagu on sätestatud käesoleva lepingu A lisa B osas.

j)

Taastatud või kõrvalsaadusena toodetud tuumamaterjal – lõhustuv erimaterjal, mis on saadud käesoleva lepingu kohaselt transporditud tuumamaterjalist või ühe või mitme terviklikus käesoleva lepingu kohaselt transporditud tuumareaktoris toimuva protsessi tulemusena ning ühe või mitme mis tahes muudes käesoleva lepingu A lisa A osas sätestatud sellistes seadmetes toimuva protsessi tulemusena, mida kavatsetakse käesoleva lepingu kohaselt transportida ning mille osas pärast ühenduse ning asjaomase ühenduse liikmesriigi vahelist nõupidamist on Jaapani valitsus ja ühendus enne transportimist kirjalikult kokku leppinud.

Artikkel 2

Koostöö ulatus

1.   Lepinguosalised teevad käesoleva lepingu kohaselt koostööd, et edendada ja soodustada tuumaenergiaalast kaubandust, uurimis- ja arendustegevust ning muud Jaapani ja ühenduse vahelist või nende sisest tuumaenergia rahuotstarbelise, lõhkeainetega mitte seotud kasutusega seotud tegevust, mis toob vastastikust kasu tootjatele, tuumkütusetsükliga seotud tööstusele, elektrijaamadele, uurimis- ja arendusinstituutidele ning tarbijatele, järgides seejuures tuumarelva leviku tõkestamise põhimõtteid.

2.   Lepinguosalised teevad koostööd järgmiselt:

a)

Kumbki lepinguosaline või volitatud isikud võivad teisele lepinguosalisele või volitatud isikutele tarnida või neilt saada tuumamaterjale, seadmeid ja mittetuumamaterjale tingimustel, mille tarnija ja kaubasaaja kokku lepivad.

b)

Kumbki lepinguosaline või volitatud isikud võivad osutada tuumkütusetsükliga seotud teenuseid ja muid käesoleva lepinguga hõlmatud teenuseid või saada teiselt lepinguosaliselt või volitatud isikutelt neid teenuseid tingimustel, milles teenuste osutaja ja saaja kokku lepivad.

c)

Lepinguosalised edendavad omavahelist ning isikutevahelist koostööd ekspertide vahetamise kaudu. Kui käesoleva lepingu kohaseks koostööks on tarvis eksperte vahetada, soodustavad lepinguosalised ekspertide sissesõitu Jaapanisse ja ühendusse ning nende sealviibimist.

d)

Lepinguosalised soodustavad salastamata teabe andmist ja vahetamist vastavalt omavahelistele, isikutevahelistele või kummagi lepinguosalise ja isikutevahelistele kokkulepetele.

e)

Lepinguosalised võivad teha ning soodustada omavahelist ja isikutevahelist muud koostööd, mida lepinguosalised vajalikuks peavad.

3.   Lõigetes 1 ja 2 sätestatud koostöö suhtes kohaldatakse käesoleva lepingu ja kehtivate rahvusvaheliste lepingute ning Jaapanis ja ühenduses kohaldatavate õigusaktide sätteid.

Artikkel 3

Lepingu reguleerimisalasse kuuluvad kaubad

1.   Käesolevat lepingut kohaldatakse Jaapani ja ühenduse vahel otse või kolmandate riikide kaudu veetavatele tuumakaupadele alates nende sisenemisest vastuvõtva lepinguosalise jurisdiktsiooni all olevale territooriumile, kui tarniv lepinguosaline on vastuvõtvat lepinguosalist kavandatavast veost kirjalikult teavitanud ning vastuvõttev lepinguosaline on kirjalikult kinnitanud, et kõnealune kaup loetakse käesoleva lepingu alla kuuluvaks ning kavandatav kaubasaaja on vastuvõtva lepinguosalise jurisdiktsiooni alla kuuluval territooriumil volitatud isik, kui tegemist ei ole vastuvõtva lepinguosalisega.

2.   Jaapani ja ühenduse vahel otse või kolmandate riikide kaudu veetavate seadmete ja mittetuumamaterjali suhtes kohaldatakse käesolevat lepingut alates nende sisenemisest vastuvõtva lepinguosalise jurisdiktsiooni alla kuuluvale territooriumile, kui täidetud on järgmised tingimused:

a)

Jaapanist ühendusse vedamise puhul on Jaapani valitsus või ühendusest Jaapanisse vedamise puhul asjaomase ühenduse liikmesriigi valitsus või vajaduse korral Euroopa Komisjon otsustanud, et kõnealuste kaupade vedu toimub käesoleva lepingu alusel; ning

b)

tarniv lepinguosaline on vastuvõtvat lepinguosalist kavandatavast veost kirjalikult teavitanud ning vastuvõttev lepinguosaline on kirjalikult kinnitanud, et kõnealused kaubad loetakse käesoleva lepingu alla kuuluvaks ning kavandatav kaubasaaja on vastuvõtva lepinguosalise jurisdiktsiooni alla kuuluval territooriumil volitatud isik, kui tegemist ei ole vastuvõtva lepinguosalisega.

3.   Lõigetega 1 ja 2 ette nähtud kirjalikud teated ja kinnitused saadetakse käesoleva lepingu artiklis 14 sätestatud korras.

4.   Käesoleva lepingu alla kuuluv tuumamaterjal, seadmed ja mittetuumamaterjal kuulub käesoleva lepingu alla seni, kuni:

a)

kõnealused kaubad on vastavalt lepingu asjaomastele sätetele vastuvõtva lepinguosalise jurisdiktsiooni alla kuuluvalt territooriumilt välja veetud;

b)

lepinguosalised on kokku leppinud, et kõnealused kaubad ei peaks enam käesoleva lepingu alla kuuluma; või

c)

kui tegemist on tuumamaterjaliga, on käesoleva lepingu artikli 8 lõikes 1 nimetatud lepingutega ettenähtud kaitsemeetmete lõpetamist käsitlevate sätete kohaselt kindlaks tehtud, et tuumamaterjal on ära tarbitud või sellisel viisil lahjendatud, et seda ei ole enam võimalik kasutada kaitsemeetmete seisukohalt oluliseks tuumaalaseks tegevuseks, või seda ei ole enam võimalik kasutuskõlblikuks töödelda.

Artikkel 4

Koostöö tuumaalase uurimis- ja arendustegevuse vallas

1.   Lepinguosalised arendavad käesoleva lepingu artikli 2 kohaselt tuumaenergia rahuotstarbelise, lõhkeainetega mitte seotud kasutuse vallas omavahelist ja oma asutuste vahelist koostööd, mille ulatus on ühenduse osas ette nähtud tema konkreetsete programmidega. Lepinguosalised ja nende asutused võivad vastavalt vajadusele lubada kõnealuses koostöös osaleda kõikide teadussektorite teadlastel ja organisatsioonidel, sealhulgas ülikoolidel, laboritel ja erasektoril. Lepinguosalised soodustavad ka isikutevahelist koostööd antud valdkonnas.

2.   Lepinguosalised sõlmivad käesoleva artikli alla kuuluvate tegevuste edasiarendamiseks ja soodustamiseks eraldi kokkuleppe.

Artikkel 5

Lepingu rakendamine

1.   Käesoleva lepingu sätteid rakendatakse heas usus, vältides Jaapani ja ühenduse tuumaalase tegevuse takistamist, viivitamist või sellesse põhjendamatult sekkumist ning tegutsedes kooskõlas aruka juhtimise tavadega, mis on nõutavad tuumaalase tegevuse majanduslikku tasuvust ja turvalisust silmas pidades.

2.   Käesoleva lepingu sätteid ei kasutata kaubandusliku või tööstusliku eelise taotlemiseks, kummagi lepinguosalise või volitatud isikute siseriiklikesse või rahvusvahelistesse kaubandus- või tööstushuvidesse sekkumiseks, sekkumiseks kummagi lepinguosalise või ühenduse liikmesriikide tuumapoliitikasse, tuumaenergia rahuotstarbelise, lõhkeainetega mitte seotud kasutuse edendamise takistamiseks ega käesoleva lepingu alla kuuluvate kaupade või selliste kaupade, mille kohta on esitatud teade, et nende suhtes käesolevat lepingut kohaldada, lepinguosaliste jurisdiktsiooni alla kuuluval territooriumil liikumise või Jaapani ja ühenduse vahel liikumise takistamiseks.

3.   Käesoleva lepingu alla kuuluvat tuumamaterjali võib käsitseda vahetatavuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaselt, kui seda kasutatakse segamisprotsessides, kus see kaotab oma olemuse, või kui loetakse, et see kaotab oma olemuse muundumise, kütuse tootmise, rikastamise või ümbertöötamise käigus.

4.   Käesoleva lepingu sätete rakendamisel tegutsevad Jaapan, ühendus ja selle liikmesriigid vastavalt 24. oktoobril 1996. aastal jõustunud tuumaohutuse konventsiooni sätetele.

Artikkel 6

Intellektuaalomand

Lepinguosalised tagavad käesoleva lepingu kohase koostöö käigus loodud intellektuaalomandi ning siirdatud tehnoloogia tõhusa kaitse vastavalt asjaomastele rahvusvahelistele lepingutele ning Jaapanis ja Euroopa ühendustes või nende liikmesriikides kehtivate õigusaktidele.

Artikkel 7

Rahuotstarbeline kasutamine

1.   Käesoleva lepingu alusel tehakse üksnes rahuotstarbelist, lõhkeainetega mitte seotud koostööd.

2.   Käesoleva lepingu alusel veetud tuumamaterjali, seadmeid ja mittetuumamaterjali ning taastatud või kõrvalsaadusena toodetud tuumamaterjali kasutatakse üksnes rahuotstarbeliselt; neid ei tohi kasutada mis tahes tuumalõhkeseadmes ega sellise seadmega seotud uurimis- või arendustegevuses.

Artikkel 8

Agentuuri ja Euratomi kaitsemeetmed

1.   Käesoleva lepingu alusel toimuvas koostöös rakendatakse vajaduse korral Euratomi lepingu kohaseid ühenduse kaitsemeetmeid ning nõustutakse kohaldama agentuuri kaitsemeetmeid vastavalt järgmistele kaitsemeetmeid käsitlevatele kokkulepetele:

a)

Jaapani valitsuse ja agentuuri vaheline 4. märtsi 1977. aasta kokkulepe tõkestamislepingu artikli III lõigete 1 ja 4 kohaldamiseks (edaspidi “Jaapani kaitsemeetmete kokkulepe”), nagu seda on täiendatud 4. detsembri 1998. aasta lisaprotokolliga;

b)

Austria Vabariigi, Belgia Kuningriigi, Taani Kuningriigi, Eesti Vabariigi, Soome Vabariigi, Saksamaa Liitvabariigi, Kreeka Vabariigi, Iirimaa, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Portugali Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Rootsi Kuningriigi, Slovaki Vabariigi, ühenduse ja agentuuri vaheline 4. märtsi 1977. aasta kokkulepe tõkestamislepingu artikli III lõigete 1 ja 4 kohaldamiseks (edaspidi “ühenduse liikmesriikide, välja arvatud Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi ja Prantsuse Vabariigi kaitsemeetmete kokkulepe”), nagu seda on täiendatud 22. septembri 1998. aasta lisaprotokolliga;

c)

Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi, ühenduse ja agentuuri 6. septembri 1976. aasta kokkulepe tõkestamislepinguga seotud kaitsemeetmete kohaldamiseks Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigis (edaspidi “Ühendkuningriigi kaitsemeetmete kokkulepe”), nagu seda on täiendatud 22. septembri 1998. aasta lisaprotokolliga; ning

d)

Prantsusmaa, ühenduse ja agentuuri vaheline 27. juuli 1978. aasta kokkulepe kaitsemeetmete kohaldamiseks Prantsusmaal (edaspidi “Prantsusmaa kaitsemeetmete kokkulepe”), nagu seda on täiendatud 22. septembri 1998. aasta lisaprotokolliga.

2.   Käesoleva lepingu kohaselt veetud tuumamaterjal ning taastatud või kõrvalsaadusena toodetud tuumamaterjali suhtes kohaldatakse:

a)

agentuuri kaitsemeetmeid vastavalt Jaapani kaitsemeetmete kokkuleppele, kui materjal asub Jaapanis; ning

b)

ühenduse poolt Euratomi asutamislepingu alusel kohaldatavaid kaitsemeetmeid ja vajaduse korral agentuuri kaitsemeetmeid vastavalt ühenduse liikmesriikide kaitsemeetmete kokkuleppele (välja arvatud Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik ja Prantsuse Vabariik) ning Ühendkuningriigi kaitsemeetmete kokkuleppele ja Prantsusmaa kaitsemeetmete kokkuleppe, kui materjal asub ühenduses.

3.   Kui agentuur lõikes 2 sätestatud kaitsemeetmeid mis tahes põhjusel ei kohalda, peavad lepinguosalised viivitamata nõu, et võtta parandusmeetmed, ning nende meetmete puudumisel asuvad viivitamata agentuuri kaitsemeetmetega seotud põhimõtete ja korra kohaselt tegutsema ning tagavad sama tõhusad ja ulatuslikud meetmed, kui oleks tagatud lõikes 2 nimetatud agentuuri kaitsemeetmetega.

Artikkel 9

Edasivedu

1.   Käesoleva lepingu kohaselt üle antud tuumamaterjali, seadmeid ja mittetuumamaterjali ning taastatud või kõrvalsaadusena toodetud tuumamaterjali ei tohi vedada edasi väljapoole vastuvõtva lepinguosalise jurisdiktsiooni alla kuuluvat territooriumi, välja arvatud tarniva lepinguosalise jurisdiktsiooni alla kuuluv territoorium, kui vastuvõtvale lepinguosalisele ei ole antud käesoleva lepingu B lisas sätestatud tingimuste nõuetekohase täitmise tagatisi või, kui need puuduvad, ei ole saadud tarniva lepinguosalise eelnevat kirjalikku luba.

2.   Lisaks lõike 1 sätete täitmisele ei tohi juhul, kui selleks puudub tarniva lepinguosalise eelnev kirjalik luba, väljapoole vastuvõtva lepinguosalise jurisdiktsiooni alla kuuluvat territooriumi, välja arvatud tarniva lepinguosalise territooriumile, edasi vedada järgmisi kaupu:

a)

tundlik tuumamaterjal; ning

b)

rikastamis-, ümbertöötamis- või raske vee tootmise seadmed,

välja arvatud sellised Jaapanist ühendusse veetud kaubad, mille suhtes kohaldatakse Jaapani valitsuse ja vastuvõtva kolmanda riigi valitsuse vahelist nõuetekohast kahepoolset tuumaenergia rahuotstarbelise kasutamise lepingut, või sellised ühendusest Jaapanisse veetud kaubad, mida vastuvõttev kolmas riik on ühenduse koostatavas nimekirjas, ning mille edasiveo kohta on vastuvõttev lepinguosaline esitanud teate tarnivale lepinguosalisele.

Artikkel 10

Läbipaistvus

Lepinguosalised vahetavad käesoleva lepingu kohaselt veetava tuumamaterjali, seadmete ja mittetuumamaterjali ohutu ja tõhusa haldamisega seotud teavet.

Artikkel 11

Füüsiline kaitse

1.   Jaapani valitsus, ühenduse liikmesriikide valitsused ja vajaduse korral Euroopa Komisjon rakendavad käesoleva lepingu kohaselt veetava tuumamaterjali ning taastatud või kõrvalsaadusena toodetud tuumamaterjali osas füüsilisi kaitsemeetmeid vastavalt kriteeriumidele, mille nad on ise vastu võtnud ning millega tagatakse vähemalt käesoleva lepingu C lisas sätestatud kaitsetase.

2.   Käesoleva lepingu alla kuuluva tuumamaterjali rahvusvahelise veo puhul tegutsevad Jaapan, ühenduse liikmesriigid ja vajaduse korral ühendus vastavalt 8. veebruaril 1987. aastal jõustunud tuumamaterjali füüsilise kaitse konventsiooni sätetele, mille osalised nad on.

Artikkel 12

Olemasolevad lepingud

1.   Loetakse, et käesoleva lepingu sätted täiendavad Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi valitsuse ja Jaapani valitsuse vahelise tuumaenergia rahuotstarbelise kasutamise alast koostööd käsitleva 25. veebruari 1998. aasta lepingu ning Prantsuse Vabariigi valitsuse ja Jaapani valitsuse vahelise tuumaenergia rahuotstarbelise kasutamise alast koostööd käsitleva 26. veebruari 1972. aasta lepingu sätteid, nagu neid on muudetud samade lepinguosaliste vahelise 9. aprilli 1990. aasta protokolliga, ning vajaduse korral on need kõnealuste kahepoolsete lepingute sätete suhtes ülimuslikud.

2.   Kui lõikes 1 nimetatud kahepoolsete lepingute sätetega nähakse Jaapani valitsusele, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi valitsusele või Prantsuse Vabariigi valitsusele ette suuremad õigused ja kohustused kui käesoleva lepinguga, jätkatakse nende õiguste ja kohustuste rakendamist kõnealuste kahepoolsete lepingute alusel.

3.   Ilma et see mõjutaks käesoleva lepingu artikli 3 lõike 1 kohaldamist, kohaldatakse käesoleva lepingu sätteid enne käesoleva lepingu jõustumist Jaapani ja Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi või Jaapani ja Prantsuse Vabariigi vahel veetud tuumamaterjali suhtes vastavalt lõikes 1 nimetatud kahepoolsete lepingute sätetele.

4.   Ilma et see mõjutaks käesoleva lepingu artikli 3 lõike 1 kohaldamist, kohaldatakse käesoleva lepingu sätteid enne käesoleva lepingu jõustumist Jaapani ja ühenduse liikmesriikide, välja arvatud Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi või Prantsuse Vabariigi vahel veetud tuumamaterjali suhtes, kui lepinguosalised lepivad kokku, et käesolevat lepingut selle materjali suhtes kohaldatakse.

Artikkel 13

Peatamine ja lõpetamine

1.   Kui ühendus või mõni selle liikmesriik või Jaapan mis tahes ajal pärast käesoleva lepingu jõustumist:

a)

tegutseb käesoleva lepingu artiklite 7, 8, 9 või 11 sätteid või käesoleva lepingu artiklis 15 nimetatud vahekohtu otsuseid rikkudes; või

b)

lõpetab või rikub oluliselt mõnd agentuuriga sõlmitud kaitsemeetmete kokkulepet, millele viidatakse käesoleva lepingu artikli 8 lõikes 1,

on vastavalt Jaapanil või ühendusel õigus osaliselt või täielikult peatada edasine käesoleva lepingu alusel toimuv koostöö või lõpetada käesolev leping ning nõuda kogu käesoleva lepingu kohaselt veetud tuumamaterjali tagastamist.

2.   Kui ühendus või mõni ühenduse liikmesriik, välja arvatud Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik ja Prantsuse Vabariik, lõhkab tuumalõhkeseadme, on Jaapani valitsusel lõikes 1 nimetatud õigus.

3.   Kui Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik või Prantsuse Vabariik lõhkab tuumalõhkeseadme, kasutades ükskõik millist käesoleva lepingu kohaselt veetud tuumamaterjali, on Jaapani valitsusel lõikes 1 nimetatud õigus.

4.   Kui Jaapan lõhkab tuumalõhkeseadme, on ühendusel lõikes 1 nimetatud õigus.

5.   Enne, kui kumbki pool astub samme, et käesoleva lepingu kohane koostöö osaliselt või täielikult peatada või nõuda eespool nimetatud tagastamist, peavad lepinguosalised parandusmeetmete võtmise üle nõu ning, võttes arvesse muude sobivate meetmete võtmise vajalikkust, arutavad võimaluse korral hoolikalt järgmisi küsimusi:

a)

kõnealuste sammude tagajärjed; ning

b)

kas asjaolud, mis sundisid kõnealuseid samme kaaluma, tekitati tahtlikult.

6.   Käesolevast artiklist tulenevaid õigusi kasutatakse üksnes juhul, kui teine lepinguosaline ei võta pärast nõupidamist mõistliku aja jooksul parandusmeetmeid .

7.   Kui kumbki pool kasutab käesoleva artikliga ette nähtud õigust nõuda käesoleva lepingu kohaselt veetud tuumamaterjali tagastamist, hüvitab ta teisele lepinguosalisele või asjaomastele isikutele nende õiglase turuväärtuse.

Artikkel 14

Asjaajamise kord

Lepinguosaliste pädevad asutused kehtestavad käesoleva lepingu sätete tulemusliku rakendamise tagamiseks asjaajamise korra ning vajadusel muudavad seda.

Artikkel 15

Nõupidamine ja vahekohtumenetlus

1.   Käesoleva lepingu kohase koostöö edendamiseks võivad lepinguosalised diplomaatiliste kanalite või muude konsultatsioonikanalite kaudu nõu pidada, kui kumbki neist seda taotleb.

2.   Lepinguosalised peavad ükskõik kumma lepinguosalise taotluse korral nõu mis tahes küsimuses, mis tuleneb käesoleva lepingu tõlgendamisest või kohaldamisest.

3.   Kõik käesoleva lepingu tõlgendamisel või kohaldamisel tekkivad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste, vahenduse, lepitamise või muu samalaadse menetluse abil või juhul, kui mõlemad lepinguosalised sellega nõus on, esitatakse see vahekohtusse, mis koosneb kolmest käesoleva artikli sätete kohaselt ametisse nimetatud vahekohtunikust. Kumbki lepinguosaline nimetab ametisse ühe vahekohtuniku, kes võib olla Jaapani või mõne ühenduse liikmesriigi kodanik, ning nende määratud kaks vahekohtunikku valivad kolmanda, kes ei ole Jaapani ega ühegi ühenduse liikmesriigi kodanik ning kellest saab vahekohtu eesistuja. Kui kolmekümne päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamise avalduse esitamist ei ole üks lepinguosalistest vahekohtunikku ametisse nimetanud, võib teine lepinguosaline nõuda, et vahekohtuniku nimetaks ametisse Rahvusvahelise Kohtu president. Sama menetlust kohaldatakse ka siis, kui 30 päeva jooksul pärast teise vahekohtuniku määramist või ametissenimetamist ei ole valitud kolmandat vahekohtunikku, tingimusel et sel viisil ametisse nimetatav kolmas vahekohtunik ei ole ei Jaapani ega ühegi ühenduse liikmesriigi kodanik. Vahekohtu liikmete enamus moodustab kvoorumi ning kõikide otsuste tegemiseks on tarvis kahe vahekohtuniku nõusolekut. Vahekohtumenetluse määrab kindlaks vahekohus. Vahekohtu otsused on lepinguosaliste jaoks siduvad.

ARTIKKEL 16

Lisade tähendus

Käesoleva lepingu lisad moodustavad lepingu lahutamatu osa. Neid võib Jaapani valitsuse ja Euroopa Komisjoni kirjaliku nõusoleku alusel muuta käesolevat lepingut muutmata.

Artikkel 17

Jõustumine ja kehtivusaeg

1.   Käesolev leping jõustub kolmekümnendal päeval pärast kuupäeva, mil lepinguosalised vahetavad diplomaatilisi noote, teatades teineteisele, et nad on lõpetanud lepingu jõustumiseks vajalikud siseriiklikud menetlused, ning see kehtib kolmkümmend aastat (1).

Seejärel pikendatakse käesolevat lepingut automaatselt viieaastasteks ajavahemikeks, kui kumbki lepinguosaline ei teata selle lõpetamisest teisele lepinguosalisele kirjalikult hiljemalt kuus kuud enne lepingu kehtivusaja lõppu.

2.   Käesoleva lepingu artiklite 7, 8, 9 ja 11 sätted jäävad jõusse olenemata käesoleva lepingu kohase edasise koostöö täielikust või osalisest peatamisest või lepingu lõpetamisest mis tahes põhjusel.

Käesolev leping ja selle lisad on koostatud kahes originaaleksemplaris hispaania, hollandi, inglise, itaalia, jaapani, kreeka, portugali, prantsuse, rootsi, saksa, soome ja taani keeles. Vastuolude korral kohaldatakse inglis- ja jaapanikeelset teksti.

SELLE KINNITUSEKS on Jaapani valitsuse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse poolt selleks nõuetekohaselt volitatud esindajad käesolevale lepingule alla kirjutanud.

Brüssel, 24. veebruar 2006.

Jaapani valitsuse nimel

T. KAWAMURA

Euroopa Aatomienergiaühenduse nimel

A. PIEBALGS


(1)  Diplomaatiliste nootide vahetamine toimus 20. novembril 2006. Vastavalt kokkuleppe sätetele on selle jõustumise kuupäev 20. detsember 2006.


A LISA

A osa

1.

Terviklikud tuumareaktorid:

Tuumareaktorid, mis on võimelised käigus hoidma kontrollitavat isekulgevat tuumalõhustumise ahelreaktsiooni, v.a nullenergia reaktorid, viimaseid määratletakse kui reaktoreid, mille kavandatud plutooniumi tootmise maksimaalne määr ei ületa 100 g aastas.

2.

Tuumareaktorianumad:

Metallanumad või nende olulised tööstuslikult toodetud olulised osad, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud hoidma lõikes 1 sätestatud tuumareaktori südamikku, ning lõikes 8 määratletud tuumareaktori siseosad.

3.

Tuumareaktori kütuse sisselaadimis- ja eemaldamisseadmed:

Manipuleeritavad seadmed, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kütuse sisseviimiseks lõikes 1 määratletud tuumareaktorisse või sealt eemaldamiseks.

4.

Tuumareaktori kontrollvardad ja -seadmed:

Tuumareaktoris toimuva tuumalõhustumise protsessi kontrollimiseks spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud vardad, nende toetus- ja riputustarindid, varraste ajamid ning varraste juhiktorud.

5.

Tuumareaktori survetorud:

Torud, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud sisaldama lõikes 1 määratletud tuumareaktoris kütuseelemente ja primaarjahutit töörõhul üle 50 atmosfääri.

6.

Tsirkooniumtorud:

Tsirkooniumist ja selle sulamitest valmistatud torud või torusõlmed koguses, mis ületab 500 kg 12-kuulise ajavahemiku jooksul, spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kasutamiseks lõikes 1 määratletud tuumareaktoris, ning milles hafniumi ja tsirkooniumi suhe kaalu järgi on väiksem kui 1:500.

7.

Primaarjahutipumbad:

Pumbad, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud primaarjahuti ringluse tekitamiseks lõikes 1 määratletud tuumareaktorites.

8.

Tuumareaktori siseosad:

Tuumareaktori siseosad, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud lõikes 1 määratletud tuumareaktoris kasutamiseks, sealhulgas südamiku kandetarindid, kütusekanalid, soojusekraanid, deflektorid, südamiku restplaadid ja hajutiplaadid.

9.

Soojusvahetid:

Soojusvahetid (aurugeneraatorid), mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud lõikes 1 määratletud tuumareaktori primaarjahutusringis kasutamiseks.

10.

Neutronite detekteerimis- ja mõõteriistad:

Neutronite detekteerimis- ja mõõteriistad, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud neutronvoo taseme kindlaksmääramiseks lõikes 1 määratletud tuumareaktori südamikus.

11.

Tuumareaktori kiiritatud kütuseelementide ümbertöötamise seadmestik ja spetsiaalselt selle jaoks projekteeritud või valmistatud seadmed.

12.

Tuumareaktori kütuseelementide tootmise seadmestik ja spetsiaalselt selle jaoks projekteeritud või valmistatud seadmed.

13.

Spetsiaalselt uraani isotoopide eraldamiseks projekteeritud või valmistatud seadmestik ja seadmed, välja arvatud analüüsiseadmed.

14.

Raske vee, deuteeriumi ja selle ühendite tootmiseks või kontsentreerimiseks ettenähtud seadmestik ja spetsiaalselt selle jaoks projekteeritud ja valmistatud seadmed.

15.

Kütuseelementides kasutatava uraani ja plutooniumi muundamiseks ning lõigetes 12 ja 13 määratletud uraani isotoopide eraldamiseks ettenähtud seadmestik ja spetsiaalselt selle jaoks projekteeritud või valmistatud seadmed.

B osa

1.

Deuteerium ja raske vesi:

Deuteerium, raske vesi (deuteeriumoksiid) ja muud deuteeriumiühendid, milles deuteeriumiaatomite arvu suhe vesinikuaatomite arvusse on suurem kui 1:5 000 ning mis on ette nähtud kasutamiseks A osa lõikes 1 määratletud tuumareaktorites, kogustes, mis ületavad 200 kg deuteeriumi ükskõik millise 12-kuulise ajavahemiku jooksul.

2.

Tuumatehnoloogilise puhtuseastmega grafiit:

Tuumatehnoloogilise puhtuseastmega grafiit, mille booriekvivalent on väiksem kui 5 miljondikku ja tihedus üle 1,50 g/cm3 ning mis on ette nähtud kasutamiseks A osa lõikes 1 määratletud tuumareaktorites, kogustes, mis ületavad 30 tonni ükskõik millise 12-kuulise ajavahemiku jooksul.


B LISA

i)

Edasiveetavaid kaupu kasutatakse vastuvõtvas kolmandas riigis üksnes rahuotstarbelistel, lõhkeainetega mitte seotud eesmärkidel.

ii)

Kui vastuvõttev kolmas riik ei oma tuumarelva, kohaldatakse kogu selles riigis asuva tuumamaterjali suhtes nüüd ja edaspidi agentuuri kaitsemeetmeid.

iii)

Tuumamaterjali edasiveo korral kohaldatakse vastuvõtvas kolmandas riigis selle tuumamaterjali suhtes agentuuri kaitsemeetmeid.

iv)

Tuumamaterjali edasiveo korral rakendatakse vastuvõtvas kolmandas riigis nüüd ja edaspidi nõuetekohaseid tuumamaterjali füüsilise kaitse meetmeid vähemalt C lisas sätestatud tasemel.

v)

Vastuvõttev kolmas riik ei vea edasiveetud kaupu edasi mõnda teise riiki, kui viimatinimetatud riik ei anna B lisas sätestatuga samaväärseid tagatisi.


C LISA

Füüsilise kaitse tasemed

Kokku lepitud füüsilise kaitse tasemed, mille Jaapani valitsus, ühenduse liikmesriigid ning vajaduse korral Euroopa Komisjon peavad lisatud tabelis liigitatud tuumamaterjali kasutamisel, ladustamisel ja transportimisel tagama, hõlmavad vähemalt järgmisi kaitsemeetmeid:

III KATEGOORIA

Kasutamine ja ladustamine kontrollitud juurdepääsuga alal.

Vedu eriettevaatusabinõusid järgides, kaasa arvatud saatja, saaja ja vedaja vahel eelnevalt sõlmitud kokkulepe ning rahvusvahelise veo korral vastavalt tarniva ja vastuvõtva riigi jurisdiktsiooni ja järelevalve alla kuuluvate üksuste vaheline eelnev kokkulepe, mis täpsustab vastutuse veo ajal üleandmise aja, koha ning korra suhtes.

II KATEGOORIA

Kasutamine ja ladustamine kontrollitud juurdepääsuga kaitsealal, s.t alal, mis on pideva valvurite või elektronseadmete järelevalve all, ümbritsetud füüsilise tõkkega, mille nõuetekohase kontrolli all olevate sissepääsude arv on piiratud, või mis tahes samaväärse füüsilise kaitse tasemega alal.

Vedu eriettevaatusabinõusid järgides, kaasa arvatud saatja, saaja ja vedaja vahel eelnevalt sõlmitud kokkulepe ning rahvusvahelise veo korral vastavalt tarniva ja vastuvõtva riigi jurisdiktsiooni ja järelevalve alla kuuluvate üksuste vaheline eelnev kokkulepe, mis täpsustab vastutuse veo ajal üleandmise aja, koha ning korra suhtes.

I KATEGOORIA

Käesoleva kategooria tuumamaterjali kaitstakse omavolilise kasutamise eest kõrge usaldusväärsusega süsteemide abil järgmiselt:

Kasutamine ja ladustamine erilise kaitse all asuval alal, s.t II kategoorias määratletud kaitsealal, kuhu juurdepääs on üksnes kindlakstehtud usaldusväärsusega isikutel ning mida jälgivad valvurid, kes on tihedas kontaktis asjakohaste reageerimisorganitega. Sellealaste erimeetmete eesmärk peaks olema igasuguse rünnaku, kõrvaliste isikute juurdepääsu ning asjaomase tuumamaterjali loata kõrvaldamise avastamine ja tõkestamine.

Vedu eriettevaatusabinõusid järgides, nagu on eespool määratletud II ja III kategooria materjalide veo osas, ning saatjate pideva järelevalve all ja tingimustel, mis tagavad tiheda kontakti asjaomaste reageerimisorganitega.

Tabel:

Tuumamaterjali liigitus

Tuumamaterjal

Vorm

I kategooria

II kategooria

III kategooria

1.

Plutoonium (1)

kiiritamata (2)

2 kg või rohkem

alla 2 kg, kuid üle 500 g

kuni 500 g (3)

2.

Uraan-235

kiiritamata (2)

 

 

 

isotoobi U-235 suhtes üle 20 % rikastatud uraan

5 kg või rohkem

alla 5 kg, kuid üle 1 kg

kuni 1 kg (3)

isotoobi U-235 suhtes üle 10 %, kuid alla 20 % rikastatud uraan

 

10 kg või rohkem

alla 10 kg (3)

isotoobi U-235 suhtes üle loodusliku taseme, kuid alla 10 % rikastatud uraan (4)

 

 

10 kg või rohkem

3.

Uraan-233

kiiritamata (2)

2 kg või rohkem

alla 2 kg, kuid üle 500 g

kuni 500 g (3)

4.

Kiiritatud kütus

 

 

vaesestatud või looduslik uraan, toorium või väherikastatud kütus (alla 10 % lõhustuvaid materjale) (5)  (6)

 


(1)  Arvesse ei võeta plutooniumi, milles isotoobi plutoonium-238 kontsentratsioon on üle 80 %.

(2)  Reaktoris kiiritamata tuumamaterjal või reaktoris kiiritatud tuumamaterjal, kuid kiirgustasemega, mis 1 meetri kaugusel ilma kaitseta on võrdne või väiksem kui 1 Gy/h (100 rad/h).

(3)  Radioloogiliselt ebaolulist kogust ei võeta arvesse, kuid seda tuleks kaitsta heaperemehelikult.

(4)  Looduslikku uraani, vaesestatud uraani, tooriumi ning vähem kui 10 % ulatuses rikastatud uraani koguseid, mis ei kuulu III kategooriasse, tuleks kaitsta heaperemehelikult.

(5)  Ehkki see kaitsetase on soovitav, võivad Jaapani valitsus, ühenduse liikmesriikide valitsused ja Euroopa Komisjon vajaduse korral pärast konkreetsete asjaolude hindamist määrata muu füüsilise kaitse taseme.

(6)  Muu kütuse, mis tulenevalt oma algsest lõhustuva materjali sisaldusest liigitatakse enne kiiritamist I või II kategooriasse, võib ühe kategooria võrra madalamale liigitada, kui kütuse kiirgustase ületab 1 meetri kaugusel ilma kaitseta 1 Gy/h (100 rad/h).


6.2.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 32/76


KOMISJONI OTSUS,

26. september 2006,

milles käsitletakse Madalmaade poolt Holland Malt BV-le antud riigiabi

(teatavaks tehtud numbri K(2006) 4196 all)

(Ainult hollandikeelne tekst on autentne)

(2007/59/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 88 lõike 2 esimest lõiku,

olles palunud huvitatud isikutel esitada eelnimetatud artikli kohaselt oma märkused (1) ja võttes neid märkusi arvesse

ning arvestades järgmist:

I.   MENETLUS

(1)

Meetmest teatati 31. märtsi 2004. aasta kirjas, mis registreeriti 6. aprillil 2004, vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikele 3.

(2)

1. juuni 2004. aasta kirjas, 12. augusti 2004. aasta kirjas ja 16. veebruari 2005. aasta kirjas küsis komisjon Madalmaadelt lisateavet. Madalmaad vastasid komisjoni küsimustele 5. juuli 2004. aasta kirjas, mis registreeriti 7. juulil 2004; 17. detsembri 2004. aasta kirjas, mis registreeriti 3. jaanuaril 2005. ja 15. märtsi 2005. aasta kirjas, mis registreeriti 23. märtsil 2005.

(3)

5. mai 2005. aasta kirjas teatas komisjon Madalmaadele oma otsusest algatada kõnealuse abimeetme suhtes EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 2 kohane menetlus.

(4)

Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas (2). Komisjon palus huvitatud isikutel esitada oma märkused kõnealuse abimeetme kohta.

(5)

10. juuni 2005. aasta kirjas esitasid Madalmaad mitu märkust.

(6)

Komisjon sai märkusi huvitatud isikutelt. Komisjon edastas need Madalmaadele, andes võimaluse neile vastata; Madalmaad esitasid oma märkused komisjonile 14. oktoobri 2005. aasta kirjas.

II.   ABIMEETME KIRJELDUS

(7)

Madalmaad otsustasid anda Holland Malt BV-le toetust piirkondliku investeerimiskava “Regionale investeringsprojecten 2000” (edaspidi “IPR kava”) raames. Komisjon kiitis kõnealuse piirkondliku investeerimiskava heaks 2000. aastal (3); 18. veebruaril 2002. aastal kiideti heaks ka IPR kava muudatus (4), mille kohaselt hakati kava kohaldama EÜ asutamislepingu I lisas loetletud põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise valdkondade suhtes.

(8)

Käesoleval juhul käsitletakse Holland Malt BV investeerimisprojektile antud toetust. Holland Malt BV (edaspidi “Holland Malt”) on õlletehase Bavaria NV ning Põhja-Madalmaade ja Saksamaa teraviljatootjate ühistu Agrifirm ühisettevõte. Toetus on ette nähtud linnasetehase rajamiseks Eemsmondi omavalitsuse territooriumil Eemshavenis. Investeeringuga integreeritakse eri tootmisetapid (õlleodra ladustamine ja töötlemine ning linnaste tootmine ja turustamine) ühte ahelasse.

(9)

Madalmaade majandusministeerium otsustas anda toetust 13,5 % ulatuses 55 miljoni euro suuruste abikõlblike investeeringute kogusummast (10 % netosummast), mis on maksimaalselt 7 425 000 eurot. Kuna toetatakse EÜ asutamislepingu I lisas loetletud põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise valdkonda kuuluva ettevõtte investeerimisprojekti ning projekti abikõlblikud kulud ületavad 25 miljonit eurot, tuleb põllumajandussektori riigiabi käsitlevate ühenduse suuniste (5) (edaspidi “suunised”) punkti 4.2.6 kohaselt abist komisjonile eraldi teatada.

(10)

Holland Malt tegi investeerimisotsuse pärast seda, kui Madalmaade valitsus oli 23. detsembri 2003. aasta kirjas võtnud endale kohustuse anda toetust. Kohustus võeti tingimusel, et Euroopa Komisjon kiidab abi heaks. Holland Malt hakkas Eemshavenisse linnasetehast ehitama 2004. aasta veebruaris. Tehas alustas tööd 2005. aasta aprillis.

(11)

Algatades EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 2 kohase menetluse, võttis komisjon arvesse järgmist.

(12)

Olles tuvastanud, et kõnealuses etapis oleks meede ilmselt riigiabi asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses, uuris komisjon, kas on erandeid, mille kohaselt saaks meedet pidada ühisturuga kokkusobivaks.

(13)

Meetme iseloomu arvesse võttes on ainus võimalik erand asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktis c ettenähtud erand, mille kohaselt on teatava majandustegevuse või teatava majanduspiirkonna arengu soodustamiseks antud abi ühisturuga kokkusobiv, kui selline abi ei mõjuta ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega.

(14)

Kuna abi oli seotud põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise valdkonna investeeringutega, pidi komisjon kontrollima, kas kõik suuniste punkti 4.2 tingimused on täidetud. Komisjon kahtles EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c kohaldatavuses järgmistel põhjustel.

(15)

Suuniste punkti 4.2.5 kohaselt on keelatud anda toetust põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega seotud investeerimisprojektidele juhul, kui ei ole piisavaid tõendeid kõnealuste toodete tavapäraste turuväljundite olemasolu kohta. Menetluse algatamise ajal komisjoni käsutuses oleva teabe põhjal ei saa välistada, et linnaseturul valitseb liigne tootmisvõimsus.

(16)

Holland Malt väitis, et kvaliteetseid preemium-klassi linnaseid toodetakse preemium-klassi õlle valmistamiseks ning kõnealuse linnase- ja õlleklassi turg üha kasvab. Menetluse algatamise ajal ei olnud siiski selge, kas preemium-klassi linnased ja preemium-klassi õlu on vaid turustuse mõisted ja ei vasta seetõttu konkreetsele eraldi kaubaturule, mille puhul on välistatud liigne tootmisvõimsus.

III.   HUVITATUD ISIKUTE MÄRKUSED

(17)

Komisjonile saatsid oma märkused järgmised huvitatud isikud:

Soome Linnasetootjate Liit

Suurbritannia Linnasetootjate Liit

Saksamaa Linnasetootjate Liit

Prantsusmaa Linnasetootjate Liit

Taani Linnasetootjate Liit

huvitatud isik, kes võimaliku kahju tekkimise tõttu soovis, et tema andmeid ei avaldataks

Madalmaade Põllumajandus– ja Aiandusorganisatsioon (LTO Nederland)

Agrifirm

Holland Malt

Madalmaade Groningeni provints.

(18)

Soome Linnasetootjate Liit on vastu Madalmaade kavatsusele anda toetust Holland Malt BV-le, väites et linnasetehase investeeringutele antav riigiabi kahjustab konkurentsi. Liit märgib, et ühenduse linnasetööstuse liigne tootmisvõimsus ulatub ligikaudu miljoni tonnini, mistõttu tuleb lähiaastatel vähendada tootmisvõimsust 10 %. Seoses Holland Malti väitega, et ta toodab preemium-klassi linnaseid preemium-klassi õlle valmistamiseks, märgib Soome Linnasetootjate Liit, et olemasolevad ühenduse linnasetehased juba pakuvad turul suurt valikut linnaseid, sealhulgas ka kvaliteetseid preemium-klassi linnaseid.

(19)

Suurbritannia Linnasetootjate Liit on veendunud, et igasugune riigiabi andmine linnasetööstusele tuleb sõnaselgelt ära keelata. Liit viitab Euroopa linnasetööstust esindava ühenduse Euromalti poolt 2004. aastal komisjonile saadetud kirjale, milles Euromalt avaldab arvamust, et nii ühenduse turul kui ka maailmaturul valitseva linnasetehaste liigse tootmisvõimsuse tõttu ei tohiks ükski uus linnasetehas saada riigiabi (6). Ühenduse sõnul on liikmesriikide linnasetehaste tootmisvõimsus 8,8 miljonit tonni, samas kui nõudlus on ligikaudu 5,9 miljonit tonni. Seetõttu on ühenduse võimalik maailmaturule eksporditav ülejääk 2,9 miljonit tonni, kus kaubeldakse 4,3 miljoni tonni linnastega aastas. 2003./2004. turustusaastal väljastati ühenduses linnaste ekspordilubasid kokku 2,48 miljoni tonni ulatuses. 2005. aasta juunis lõppeval turustusaastal langes kogus 2,22 miljoni tonnini, kajastades turu rasket olukorda ja ühenduse linnasetootjate piiratud turuvõimalusi. Suurbritannia Linnasetootjate Liidu hinnangul on ühenduse linnasetehaste tootmisvõimsuse ülejääk 500 000 tonni, mis arvatavasti kasvab miljoni tonnini tootmisvõimsuste kasvu ja kahaneva nõudluse tõttu Venemaal ja Ida-Euroopas, sest kõnealused piirkonnad on nüüd praktiliselt majanduslikult sõltumatud. Suurbritannia Linnasetootjate Liidu sõnul on liigse tootmisvõimsuse tõttu hinnad praegusel linnaseturul langenud tasemele, kus need ei kata enam muutuvkulusid. Suurbritannia Linnasetootjate Liit vaidlustab ka väite, et Madalmaade uus linnasetehas on ehitatud preemium-klassi linnaste tootmiseks preemium-klassi turgudele. Õlletööstuses on toimunud märkimisväärne koondumine ja enamik linnasetootjate klientidest soovib osta ainult kõrgekvaliteedilisi linnaseid, mis vastavad nendepoolsetele (ja sageli globaalsetele) tingimustele ja kõikidele toiduohutusnõuetele. Suurbritannia Linnasetootjate Liidu sõnul on linnaseturu jagamine preemium-klassiks ja tavaklassiks vastuolus tegelikkusega.

(20)

Saksamaa Linnasetootjate Liitu teeb väga murelikuks Madalmaade kavatsus anda investeeringutoetust linnasetehase rajamiseks Groningeni provintsi. Saksamaa Linnasetootjate Liidu sõnul väheneb märgatavalt ühenduse eksport traditsioonilistesse müügipiirkondadesse, näiteks Mercosuri riikidesse ja Venemaale/Ukrainasse, kuna seal arendatakse oma linnasetootmist ning võetakse impordivastaseid meetmeid. Lisaks on ülemeremaadest konkurendid Kanada ja Austraalia väga edukad tänu Kaug-Ida ning Kagu-Aasia kasvavate õlleturgude lähedusele ja oma valitsuste liberaalsele kaubanduspoliitikale. Samal ajal on linnasemüük siseturul soikunud, mistõttu on ELi liigne tootmisvõimsus ühenduses umbes miljon tonni. Saksamaa Linnasetootjate Liit leiab, et kohaliku õlleodra tootmise edendamine ei ole asjakohane argument. Liit rõhutab, et linnasetööstus on juba ära ostnud kogu Madalmaade kohaliku õlleodratoodangu ja Groningeni uus tehas hakkab sõltuma imporditud odrast.

(21)

Prantsusmaa Linnasetootjate Liit on vastu mis tahes riigiabi andmisele ühenduse uutele linnasetehastele. Liit viitab samale Euromalti saadetud kirjale, millele viitas Suurbritannia Linnasetootjate Liit, ja esitab samu andmeid linnase tootmise, impordi ja ekspordi kohta. Liit väidab ka, et praegu müüakse linnaseid hindadega, mis ei kata muutuvkulusid. Prantsusmaa Linnasetootjate Liidu sõnul ei ole Madalmaade investeerimiskavale riigiabi andmise põhjendamine eraldi kvaliteetsete linnaste turu olemasoluga õige, sest enamik õlletehaseid nõuavad kvaliteetseid linnaseid. Prantsusmaa Linnasetootjate Liidu arvates peaks ühenduse linnasetööstus turutingimuste parandamiseks hoopis iganenud linnasetehased sulgema.

(22)

Taani Linnasetootjate Liit on Holland Malt-ile toetuse andmise vastu. Liidu sõnul toimib maailma linnasetööstus vabaturu tingimustes. Selle alus on eraomandus ja selle arengut toetavad linnasesektori ettevõtete erainvesteeringud. 55 miljoni euro suuruse koguinvesteeringu toetamine 7,4 miljoni euroga moonutaks konkurentsi ja annaks toetuse saanud ettevõttele põhjendamatu konkurentsieelise, eriti esimestel aastatel pärast tehase käivitamist. Lisaks on Taani Linnasetootjate Liit vastu preemium-klassi linnaste ja tavaliste linnaste eristamisele. Linnased on tooteliik, millel on väikesed erinevused, kuid mis peab vastama õlletööstuse kehtestatud kvaliteedinõuetele. Taani Linnasetootjate Liit ei näe mingeid kohalikke või piirkondlikke põhjusi, et toetada investeeringut Eemsmondi piirkonda, sest tema arvates on tegemist normaalselt areneva Madalmaade piirkonnaga, mille infrastruktuur on tihedalt seotud odra ja linnaste tarneahelaga.

(23)

Huvitatud isik, kes võimaliku kahju tekkimise tõttu palus, et tema andmeid ei avalikustataks, on toetuse vastu järgmistel põhjustel. Ta leiab, et preemium-klassi linnaste ja tavaliste linnaste eristamine on kunstlik ning et ta ei näe mingeid kohalikke ega piirkondlikke põhjusi investeeringu toetamiseks ning arvab, et toetus moonutaks konkurentsi linnaseturul, mille aluseks on eraomandus ja -investeeringud.

(24)

Madalmaade Põllumajandus- ja Aiandusorganisatsiooni (LTO Nederland) arvates on Holland Malti Eemshaveni linnasetehas piirkonna põllukultuurikasvatuse jaoks väga oluline. Tehase sadamalähedane asukoht ning kvaliteetsete linnaste ja õlle tootmisele keskendunud tootmine pakuvad Madalmaade kirdeosa põllukultuurikasvatajatele märkimisväärseid sotsiaalmajanduslikke väljavaateid. Sellega soodustatakse kõnealuses tootmisprotsessis kasutatavate teraviljade kasvatamist. Põllukultuurikasvatajate kasvatatud oder on osa täielikult registreeritud ja sertifitseeritud ühtsest ahelast, mille lõpptoode on kvaliteetne õlu. Kaks asjaomases piirkonnas kasvatatavat kõige olulisemat kultuuri on tärklisekartul ja suhkrupeet. Tõhususe suurendamise ja ühenduse poliitika reformi tõttu on aga kõnealuste kultuuride kasvupind vähenenud. Odra kasvatamine linnasetehase jaoks oleks üks vähestest kasumlikest alternatiividest kõnealuste kultuuride kasvatamisele. Seetõttu on põllukultuurikasvatajad lubanud Holland Malti rahaliselt toetada.

(25)

Agrifirm toetab täielikult abi andmist Holland Malt-ile. Ta teeb õlletehasega Bavaria koostööd ühisettevõttes Holland Malt, mis pakub õlleodra kasvatamise, ladustamise ja töötlemise ühtset ahelat. Agrifirmi sõnul pakuvad Holland Malti tootmishooned ja laod ainulaadseid võimalusi. Õlleodra kasvatamine parandab asjaomase piirkonna põllumajandustootjate väljavaateid. Kasvatades preemium-klassi linnastele esitatavatele nõuetele vastavat õlleotra, saavad asjaomase piirkonna põllumajandustootjad kasu preemium-klassi õlle kasvava turu võimalustest. Logistilisi eeliseid arvesse võttes loob tehase ehitamine Eemshavenisse uue tootmistegevuse Põhja-Madalmaades. Madalmaade valitsuse otsus anda toetust loob aluse tehase käitamiseks projekti esimestel kriitilistel aastatel.

(26)

Holland Malti sõnul võib väita, et eksisteerib kaks eraldi turgu: preemium-klassi õlle ja preemium-klassi linnaste turg. Preemium-klassi linnaste turul leidub Holland Malti HTST (“lühikest aega kõrgel temperatuuril töödeldud”) linnastele palju turuväljundeid. HTST linnased muudavad õlle maitse, lõhna ja vahu stabiilsemaks ning seega pikendavad õlle kõlblikkusaega. Holland Malt viitab Müncheni Weihenstephani Ülikooli kirjale, milles kinnitatakse, et kasutades patenteeritud tehnoloogiat, toodetakse linnaseid, mida saab tavalistest linnastest selgelt eristada (7). Ka üks preemium-klassi õlle tootja tunnistab Holland Malti kirja lisas, et HTST linnased on ainulaadsete omadustega. Samuti on HTST linnaste hind kõrgem kui muude linnasetehaste toodetud tavaliste linnaste hind. Holland Malti sõnul on tõenäoline, et ainulaadsete füüsikaliste omaduste, tuntava kvaliteedi ja kõrgema hinna tõttu ei ole HTST linnased asendatavad tavaliste linnastega või saab seda teha ainult piiratud ulatuses. Tõenäoliselt tekib HTST linnaste järele eraldi nõudlus ning avaneb uus turg. Holland Malti sõnul ei saa seetõttu lihtsalt eeldada, et investeeringu tulemusel kasvab tootmisvõimsus tavaliste linnaste turul 55 000 tonni võrra.

(27)

Holland Malt märgib samuti, et hoolimata liigsest tootmisvõimsusest maailmaturul ei tähenda investeerimine Holland Malti tingimata tootmisvõimsuse kasvu. Süvameresadama lähedal asuv Holland Malt leiab eksportlinnaste turul tavapäraseid turuväljundeid. Kuigi Euroopa sisemaa linnasetööstuse kasv võib aeglustuda linnaste nõudluse vähenemise tõttu Lääne-Euroopas, pakub linnaste eksport olulisi kasvuväljavaateid. Holland Malti sõnul kinnitavad seda kolm 2005. aasta aruannet. (8) Aruannetest nähtub, et Aasias, Ladina-Ameerikas, Aafrikas ja Ida-Euroopas tekkivad turud esitavad linnastele kõige kõrgemaid nõudmisi ning et Euroopa linnasetööstusel on siin toodetavate linnaste kvaliteetsuse tõttu konkurentsieelis. Holland Malt märgib, et tal ei ole raskusi oma linnastele tavapäraste turuväljundite leidmisega ning viitab asjaolule, et tema 2005. aasta tellimisraamatud olid täis ning ta oleks saanud teist aastat järjest müüa rohkem linnaseid, kui toodeti. Holland Malt märgib samuti, et tema suletud tehased Wageningenis ja Lieshoutis tootsid Lääne-Euroopa kahanevale linnaseturule, samal ajal kui uus tehas Eemshavenis on suunatud kasvavale eksporditurule. Seetõttu on linnaseturu tootmisvõimsuse netokasv väiksem kui komisjoni 5. mai 2005. aasta kirjas mainitud. Holland Malt väidab, et investeering Eemshaveni rajatistesse mõjutab pigem kaubandust kolmandate riikidega, mitte liikmesriikidevahelist kaubandust, sest ekspordilinnaste turusegment erineb turusegmendist, kus tegutsevad sisemaised linnasetarnijad. Holland Malt rõhutab, et linnaste olukord maailmaturul ei takistanud komisjoni lubamast investeerimisabi Leedu linnasetehasele.

(28)

Holland Malt väidab, et investeering mõjutab positiivselt Madalmaade põhjapiirkonna ja Saksamaa maaelu arengut. Sellega luuakse paljudele põllukultuurikasvatajatele (umbes 1 800) alternatiivse põllukultuuri kasvatamise võimalus. Põllumajandustootjad hakkavad kasvava turu jaoks kasvatama kvaliteetset õlleotra, mis vastupidiselt söödaodrale ei kuulu ühenduse sekkumiskava alla. Lisaks kahjustab õlleodra kasvatamine vähem keskkonda kui söödaodra kasvatamine. Holland Malt märgib, et tema integreeritud linnasetootmishooned ja -laod aitavad tagada toiduohutust.

(29)

Groningeni provints toetab riigiabi andmist Holland Malti investeeringule. Ta viitab investeeringu positiivsele mõjule piirkonna tööhõivele. Samuti rõhutatakse, et projektis kasutatakse uuenduslikku tehnoloogiat ning et sellega kiirendatakse Eemshaveni arengut muu hulgas põllumajandusliku äripargi loomise kaudu. Samuti märgib provints, et investeeringuga luuakse stiimul traditsiooniliste kohalike põllukultuuride, näiteks tärklisekartuli, kasvatamisel raskustesse sattunud põllumajandustootjatele. Üleminek õlleodra kasvatamisele muudab nende väljavaated paremaks.

IV.   MADALMAADE MÄRKUSED

(30)

Madalmaad vastasid menetluse algatamisele 10. juuni 2005. aasta kirjaga. Kolmandate isikute märkustele vastasid Madalmaad 14. oktoobri 2005. aasta kirjaga, olles taotlenud vastamise tähtaja pikendamist.

(31)

Esimeses kirjas väidavad Madalmaad, et kuigi Euroopa sisemaise linnasetööstuse kasv võib aeglustuda linnaste nõudluse vähenemise tõttu Lääne-Euroopas, pakub linnaste eksport olulisi kasvuväljavaateid. Holland Maltile tuleb kasuks tema asukoht süvameresadama läheduses. Seepärast on asjakohane rääkida kahest eraldi linnaseturust. Holland Malti investeering ei mõjuta kohalike sisemaiste linnasetehaste juba kahanevat turgu Lääne-Euroopas. Madalmaad väidavad, et 2004./2005. turustusaastal ühenduses ekspordiloa saanud linnaste kogus oli sama mis 2003./2004. turustusaastal ja paluvad komisjonil võtta arvesse kõige uuemaid andmeid ekspordilubade kohta. Lisaks leiavad Madalmaad, et Holland Malti kvaliteetsetele linnastele on olemas eraldi turusegment. Viidatakse Weihenstephani Ülikooli kirjale, mis kinnitab, et HTST linnased on ainulaadsete omadustega.

(32)

Madalmaad kinnitavad oma vastuses kolmandate isikute märkustele, et lähiaastatel kasvab linnaste maailmaturg. Viidatakse 4.–5. oktoobril 2005. aastal toimunud õlleotra käsitlevale seminarile, kus rahvusvaheline teraviljanõukogu (9) prognoosis, et 2010. aastaks kasvab linnasetehaste tootmisvõimsus maailmas 10 % võrra. Kõnealusel seminaril teatas Rabobank, et ülemaailmne õlle tarbimine kasvab 2 % aastas peamiselt Lõuna-Ameerika, Aafrika, Venemaa, Kagu-Aasia ja Hiina kasvavate turgude tõttu. Sellest saavad kasu süvameresadamate läheduses asuvad nüüdisaegsed linnasetehased, mis suudavad toota suuri koguseid. Madalmaad viitavad Euromalti 2005. aasta augusti kirjale (10), milles sedastatakse, et väikesed, vanad ja nõuetele mittevastavad tehased tuleb sulgeda. Samas kirjas osutatakse, et ühenduse linnasetööstuse liigne tootmisvõimsus on vähemalt 500 000–700 000 tonni. Madalmaad väidavad siiski, et kõnealused andmed põhinevad eeldusel, et tootmine toimub 24 tundi päevas, seitse päeva nädalas ja 365 päeva aastas. Arvesse ei ole võetud seisakuid, mistõttu pole kindel, kas liigne tootmisvõimsus on tegelikult olemas. Lisaks viitavad Madalmaad uuringubüroo Frontier Economics aruandele Holland Malti kohta (geograafiline turg ja uuendusaspektid) (11). Aruande kokkuvõte on järgmine: “Puuduvad tõendid selle kohta, et Holland Maltile antud toetuse tõttu väheneks teiste Euroopa linnasetootjate müük rohkem, kui ta väheneks nagunii. Seetõttu ei ole tõenäoline, et toetuse andmine suurendaks Euroopa tavaliste linnaste tootjate liigset tootmisvõimsust”. Madalmaad paluvad komisjonil võtta arvesse, et on olemas eraldi turg HTST linnastele, st kõrgekvaliteedilistele linnastele, mis takistavad õlle vananemist. Samuti märgivad Madalmaad, et tootmisvõimsust vähendatakse veel 12 000 tonni võrra, millega praegust tootmisvõimsust vähendatakse kokku 77 000 tonni võrra. Lisanduv tootmisvõimsus moodustab ühenduse kogutootmisvõimsusest ainult 0,5 % ega moonuta ühenduse linnaseturgu. Madalmaad väidavad, et kavandatava toetuse eesmärk on hüvitada Eemshaveni tehase asukohast tulenev ebasoodne olukord ja luua Holland Maltile võrdsed tingimused (toetuseta oleks tehtud võrreldav investeering Terneuzeni süvameresadama lähedal asuvasse tehasesse).

V.   ABI HINDAMINE

Turukorraldus

(33)

Meede on seotud abi andmisega ettevõtjale, kes tegeleb odra töötlemisega. Vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1784/2003 29 september 2003. (teraviljaturu ühtse korralduse kohta) artiklile 23 (12) kohaldatakse määrusega reguleeritavate toodete suhtes EÜ asutamislepingu artikleid 87, 88 ja 89. Sektori suhtes, milles abikava rakendatakse, kohaldatakse seetõttu ühenduse suuniseid riigiabi kohta.

Riigiabi andmise keelustamine EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohaselt

(34)

EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohaselt on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest mis tahes kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga vastuolus niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.

(35)

Meede kujutab endast investeeringu otsetoetust. Abi on valikuline, andes eelise ühele ettevõtjale, st Holland Maltile.

(36)

Euroopa Kohtu praktika kohaselt viitab ühe ettevõtja positsiooni tugevdamine riigiabi kaudu üldjuhul konkurentsimoonutusele teiste konkureerivate ettevõtjate suhtes, kes sedalaadi toetust ei saa (13).

(37)

Meede kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust juhul, kui see raskendab sissevedu teistest liikmesriikidest või hõlbustab väljavedu teistesse liikmesriikidesse. Otsustava tähtsusega on seejuures, kas ühendusesisene kaubavahetus areneb kõnealuse meetme tõttu erinevalt või ähvardab erinevalt areneda.

(38)

Toode, mille eest antakse riigiabi (linnased), on ühendusesisese kaubanduse oluline objekt. 2004. aastal kaubeldi ühenduses ligikaudu 1,3 miljoni tonni linnastega. See moodustas umbes 15 % ühenduse 2004. aasta linnaste kogutoodangust (14). Seega on kõnealune sektor konkurentsile avatud. Seetõttu on põhjust karta, et ühendusesisene kaubandus areneb meetme tõttu teisiti.

(39)

Seega kujutab kõnealune meede endast riigiabi asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.

EÜ asutamislepingu artikli 87 lõige 2: erandid

(40)

EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikes 1 sätestatud riigiabi andmise keelu erandid on kehtestatud lõigetega 2 ja 3.

(41)

Abimeetme liigi ja eesmärgi tõttu ei saa kohaldada asutamislepingu artikli 87 lõikes 2 sätestatud erandeid. Madalmaad ei ole artikli 87 lõike 2 kohaldamist ka taotlenud.

EÜ asutamislepingu artikli 87 lõige 3: erandid komisjoni loal

(42)

EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikes 3 on loetletud muud riigiabi liigid, mida võib pidada ühisturuga kokkusobivaks. Nende kokkusobivust EÜ asutamislepinguga tuleb kontrollida ka ühenduse, mitte ainult asjaomase liikmesriigi seisukohast. Ühisturu tõrgeteta toimimise tagamiseks tuleb artikli 87 lõikes 3 ettenähtud erandeid tõlgendada rangelt.

(43)

Toetudes EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktile a, rõhutatakse et abi saaja ei asu piirkonnas, mille majanduslik olukord on riigipoolse regionaalabi andmise suuniste kohaselt äärmiselt ebasoodne (15) (sisemajanduse kogutoodang ühe inimese kohta – mõõdetuna ostujõu pariteetides – on madalam kui 75 % ühenduse keskmisest näitajast). Seetõttu ei saa EÜ asutamislepingu I lisas loetletud toodete tootmiseks, töötlemiseks või turustamiseks antava abi põhjendamisel tugineda artikli 87 lõike 3 punktile a.

(44)

Toetudes artikli 87 lõike 3 punktile b, märgitakse et kõnealune meede ei ole ette nähtud üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa projekti elluviimiseks või liikmesriigi majanduses tõsise häire kõrvaldamiseks.

(45)

Lisaks ei ole abi ette nähtud ega sobiv asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktis d sätestatud eesmärkide saavutamiseks.

EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkt c

(46)

Teatud majandustegevuse või teatud majanduspiirkondade arengu soodustamiseks antud abi võib vastavalt asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktile c pidada ühisturuga kokkusobivaks, kui niisugune abi ei mõjuta ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega.

(47)

Kuna Holland Malt ei ole komisjoni määratluse (16) kohaselt väike ega keskmise suurusega ettevõte, ei kohaldata 23. detsembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1/2004, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist riigiabi suhtes, mida antakse põllumajandustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (17). Seetõttu hinnatakse põllumajandustoodete töötlemiseks antava investeeringutoetuse vastavust asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktile c suuniste punkti 4.2 alusel.

Abikõlblikud kulud ja abi ülempiir

(48)

Suuniste punkti 4.2.3 kohaselt võivad abikõlblikud kulud olla kinnisvara, uute masinate ja seadmete, sealhulgas arvutitarkvara, ehitamise, omandamise või täiustamisega seotud kulud. Abi ülempiir ei tohi esimese eesmärgi piirkondades ületada 50 % ja muudes piirkondades 40 % abikõlblikest investeeringutest.

(49)

Eespool nimetatud tingimused on täidetud, sest toetus on nähtud ette hoonete ehitamiseks, kruntide ostmiseks kõnealuste hoonete tarvis ja masinate ostmiseks. Lisaks on Madalmaad teatanud, et abi antakse maksimaalselt 13,5 % abikõlblikest kuludest.

Majanduslik elujõulisus ja ühenduse miinimumnõuded

(50)

Suuniste punktis 4.2.3 on märgitud, et investeeringutoetust võib anda ainult ettevõtetele, mille väljavaadete hindamine tõendab ettevõtte majanduslikku elujõulisust. Ettevõte peab vastama keskkonda, hügieeni ja loomade heaolu käsitlevatele ühenduse miinimumnõuetele.

(51)

Kõnealused tingimused on täidetud. Madalmaad on andnud piisavalt tagatisi, mis tõendavad nii Bavaria NV kui ka Agrifirmi, kes koos moodustavad Holland Malti, majanduslikku elujõulisust. Lisaks on piisavalt tõendatud, et linnasetehas vastab ühenduse miinimumnõuetele keskkonna, hügieeni ja loomade heaolu kohta, nagu on sätestatud Madalmaade maaelu arengukavas.

Turuväljundid

(52)

Suuniste punktis 4.2.5 on märgitud, et põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega seotud investeeringutele on keelatud abi anda, kui ei ole piisavalt tõendatud tavapäraste turuväljundite olemasolu kõnealuste toodete jaoks. Seda tuleb nõuetekohaselt hinnata, võttes arvesse asjaomaseid tooteid, investeeringuliike ning olemasolevat ja kavandatavat tootmismahtu. Sealjuures tuleb arvestada kõiki ühise turukorralduse raames tootmisele või ühenduse toetustele seatud piiranguid.

(53)

EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 2 kohane menetlus algatati seetõttu, et komisjonile menetluse ajal teadaoleva teabe põhjal ei saanud välistada, et linnaseturul valitses liigne tootmisvõimsus.

(54)

Madalmaade ja Holland Malti märkused menetluse algatamise kohta käsitlevad kolme punkti. Esiteks vaidlustatakse väide liigse tootmisvõimsuse olemasolu kohta linnaseturul (Madalmaad ja Holland Malt ei vaidle siiski vastu, et projektiga luuakse turul täiendav tootmisvõimsus). Teiseks väidetakse, et investeering Eemshaveni tehasesse mõjutab pigem kaubandust kolmandate riikidega kui liikmesriikidevahelist kaubandust, sest linnaseeksport moodustab eraldi turusegmendi, kus sisemaised linnasetarnijad ei tegutse. Kolmandaks eeldatakse, et tavaliste ja preemium-klassi linnaste jaoks eksisteerib kaks eraldi turgu.

Liigne tootmisvõimsus linnaseturul

(55)

Komisjon uuris linnaste tootmisel ja nendega kauplemisel kujunenud olukorda nii kogu maailmas kui ka ühenduses. Kuna Eurostati linnaste kohta avaldatud statistika on puudulik, sest puuduvad andmed tootmise või mitmesse riiki eksportimise kohta või on need konfidentsiaalsed, kasutas komisjon H. M. Gaugeri Euromalti, rahvusvahelise teraviljanõukogu ja õlleodra turgu käsitleva aruande andmeid.

(56)

Seoses olukorraga maailmaturul ületavad Euromalti andmete kohaselt need kogused, mis linnasetehased on praegu võimelised maailmaturule tarnima, oluliselt nõudlust ja see jätkub ka järgmistel aastatel. Euromalti 2005. aasta augusti kirjas (18) on esitatud järgmine tabel linnasetehaste tootmisvõimsuse kohta maailmas.

Ülemaailmne linnasetehaste tootmisvõimsus

(tuhandetes tonnides)

 

2004

Ülejääk

2006 (hinnanguline)

Ületootmine

EL 15

7 500

 

7 600

 

EL 10

1 200

 

1 150

 

Kokku EL 25

8 700

2 500

8 750

2 700

Venemaa

850

-550

1 550

100

Ukraina

230

-50

330

120

Valgevene

70

-6

70

-10

Kesk- ja Ida-Euroopa

460

-60

470

-60

Euroopas kokku

10 130

1 834

11 170

2 850

NAFTA

3 600

 

3 900

 

Lõuna-Ameerika

1 220

 

1 370

 

Okeaania

770

 

950

 

Lähis-Ida ja Kesk-Aasia

200

 

200

 

Aafrika

380

 

380

 

Hiina

3 000

 

3 300

 

Kaug-Ida

300

 

340

 

Kokku

9 470

-1 300

1 440

-900

Maailmas kokku

19 780

534

21 610

1 950

(57)

Tabeli alusel ületas 2004. aastal linnasetehaste tootmisvõimsus nõudluse umbes poole miljoni tonni võrra. Hinnanguliselt ulatub liigne tootmisvõimsus 2006. aastal umbes kahe miljoni tonnini.

(58)

Euromalt märgib oma kirjas, et prognoositakse maailma õlletootmise jätkuvat kasvu keskmiselt vähemalt 1–2 % aastas. Selline keskmise kasvu näitaja on saadud “uutes” õllepiirkondades (Lõuna-Ameerika, Aafrika, Venemaa, Kagu-Aasia ja Hiina) kasvu kahekohalise suurenemise ja “vanades” piirkondades (Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika) tootmise languse tulemusel. Samal ajal on aga kasvupiirkondade uutesse õlletehastesse tehtud investeeringute ja lahjemate õllesortide eelistamise tõttu drastiliselt langenud linnaste kasutamine ühe liitri õlle kohta. Seetõttu järeldab Euromalt, et järgmistel aastatel ei ole linnaste nõudluse kasv maailmas kooskõlas õlle nõudluse kasvuga. Tegelikult on õlletarbimise suurenemise suundumus ja selle eeldatav jätkumine julgustanud liialt suurendama linnasetehaste tootmisvõimsust maailmas, mistõttu pakkumine ületab oluliselt nõudluse ja see jätkub ka järgmistel aastatel. Euromalti sõnul tuleb jätkuvalt investeerida linnasetehastesse, kuid Euroopa ei vaja täiendavat tootmisvõimsust ajal, mil eksporditurud on kahanemas.

(59)

Praegust kogu maailmas valitsevat liigset tootmisvõimsust kinnitavad andmed kahaneva ülemaailmse linnasekaubanduse kohta, mis rahvusvaheline teraviljanõukogu esitas Brüsselis 4.–5. oktoobril 2005. aastal toimunud õlleotra käsitleval seminaril (19). Rahvusvahelise teraviljanõukogu andmetel on ülemaailmne linnasekaubandus kaks aastat järjest vähenenud 5 621 miljonilt tonnilt 2002./2003. turustusaastal 5 275 miljoni tonnini 2004./2005. turustusaastal (viimane arv on hinnanguline). Rahvusvahelise teraviljanõukogu arvates väheneb kaubeldav linnasekogus 2005./2006. turustusaastal veelgi. Selline kahanemistrend kajastub ka ELi linnaseeksportijate poolt 2004./2005. turustusaastaks reserveeritud ekspordilubade kahanevas arvus (2 477 849 tonni) ning eeldatavasti on 2005./2006. turustusaastal see arv veidi väiksem kui 2004./2005. turustusaastal (20). RM Internationali aruanne linnaseturu kohta (21) näitab samuti liigset tootmisvõimsust kogu maailmas: võttes arvesse uute linnasetehaste suuremat tootmisvõimsust ja asjaolu, et viimastel aastatel on õlletootmise kasv kogu maailmas aeglustunud, kasvaks nõudlus uue linnasetoodangu järele aeglasemalt.

(60)

14. oktoobri 2005. aasta kirjas väidavad Madalmaad, et eeldatavasti suureneb linnaste nõudlus maailmaturul 2010. aastaks 10 % võrra. Osutatakse 4.–5. oktoobril 2005. aastal Brüsselis toimunud õlleotra käsitleval seminaril rahvusvahelise teraviljanõukogu ettekandele. Kõnealuses ettekandes öeldi siiski, et ka linnaste tootmine kasvab maailmas 2010. aastaks 10 % võrra. Ei ole kohane kasutada linnasetehaste ülemaailmset tootmisvõimust nõudluse näitajana, nagu seda on teinud Madalmaad.

(61)

Eelolevatel aastatel sõltub linnaste maailmaturu areng kahest olulisest asjast. Esiteks õlletarbimise kasvust “uutes” õllepiirkondades. Pole siiski kindel, kui suures ulatuses suudab ühenduse linnasetööstus kõnealust kasvu ära kasutada.

(62)

Õlletootmise kasv Hiinas ei ole linnaste importi oluliselt suurendanud. Maailma linnasetööstust käsitleva Rabobanki aruande (22) kohaselt ei kasvanud imporditavate linnaste kogus isegi pärast seda, kui imporditariife 2002. aastal oluliselt vähendati, sest Hiina tohutu töötlev tööstus eelistab importida õlleotra.

(63)

Kasvav õlletarbimine ja -tootmine Kagu-Aasias on suuresti saanud võimalikuks tänu linnaste suurenenud impordile Austraaliast selle läheduse ja sellega sõlmitud vabakaubanduslepingute tõttu.

(64)

Süvameresadamate läheduses asuvad ühenduse linnasetehased, näiteks Holland Malt, tunduvad olevat heas asukohas, et rahuldada Lõuna-Ameerika ja Aafrika üha suurenevat nõudlust linnaste järele. Lõuna-Ameerika puhul võib praegu, Argentiinasse ehitatav uus linnasetehas suurenevat linnaste nõudlust osaliselt vähendada. Peale selle suureneb Mercosuri laienemise tõttu, juhul kui sellega ühineb Venezuela ja võimalik, et ka teised Lõuna-Ameerika riigid, ka Lõuna-Ameerika-sisene linnastega kauplemine.

(65)

Teine oluline linnaste maailmaturgu mõjutav tegur on areng Venemaal. Venemaal on linnasetehaste tootmisvõimsus miljon tonni, millele lisandub praegu ehitusjärgus olevate tehaste toodang 450 000 tonni. Kuna hea õlleodra kättesaadavus suureneb vastavalt tootmisvõimsuse kasvule, suudab Venemaa end ise varustada ja võimalik, et ka linnaseid eksportida.

(66)

Eespool esitatut arvesse võttes puuduvad komisjonil tõendid selle kohta, et lähiaastatel kaoks linnaste maailmaturul praegu valitsev liigne tootmisvõimsus. Mis puudutab ülemaailmset linnasekaubandust kuni 2010. aastani, siis rahvusvahelise teraviljanõukogu hinnangul jääb toodangu maht suhteliselt stabiilseks, sest “Venemaa tarbimise langust tasakaalustab Lõuna-Ameerika nõudluse kasv”, nagu märgiti teraviljanõukogu ettekandes õlleotra käsitleval seminaril 2005. aasta oktoobris.

(67)

Seoses linnaste tootmise ja nendega kauplemisega ühenduses tuleb märkida, et Eemshavenis asuv Holland Malti tehas käivitati 2005. aasta aprillis. Oma 2005. aasta augusti kirjas märgib Euromalt, et hoolimata mitme linnasetehase sulgemisest nende madala tasuvuse tõttu on linnaste ületootmine ühenduses siiski 500 000–700 000 tonni (ühenduse tootmisvõimsus on 8 800 000 tonni, tarbimine 5 900 000 tonni ja eksport 2 250 000 tonni).

(68)

Euromalti sõnul on ühenduse linnasetööstuse tasuvus 2005./2006. turustusaastal madalaim, sest paljud ettevõtted on kahjumis ja katavad ainult osa oma kuludest. Ilmselt kõnealuse madala tasuvuse tõttu esitas Andernachis asuv Saksamaa suurim linnasetootja Weissheimer 2006. aasta kevadel pankrotiavalduse. Peale selle on lõplikult suletud ka teisi linnasetehaseid, sealhulgas neli Ühendkuningriigis, kaks Saksamaal ja üks Prantsusmaal. Need on suurte äriühingute vanemad tootmisüksused. Teised linnasetootjad on otsustanud osa oma tehastest ajutiselt sulgeda. Mõnel juhul on vana linnasetehase asemele ehitatud uus. Sellest tulenevalt on H. M. Gaugeri hinnangul 2006. aasta juulis ühenduses linnasetehaste kogutootmisvõimsus 8 800 000 tonni (23), kusjuures tarbimist ja eksporti käsitlevad andmed on võrreldavad Euromalti 2005. aasta augusti kirjas esitatutega. See tähendab siiski umbes 600 000 tonnist liigset tootmisvõimsust.

(69)

Madalmaad väidavad oma 2005. aasta oktoobri kirjas, et Euromalti poolt ühenduse linnasetööstuse liigse tootmisvõimsusena nimetatud 500 000–700 000 tonni põhineb nn “võimalikul” tootmisvõimsusel, st eeldusel, et tootmine toimub 24 tundi päevas, 7 päeva nädalas ja 365 päeva aastas. Arvesse ei ole võetud aega, mil tehased on seisatud hooldustöödeks, tehniliste rikete tõttu või remondiks, mistõttu liigse tootmisvõimsuse olemasolu pole tegelikult kindel.

(70)

Komisjon uuris ühenduse linnasetööstuse tegelikku tootmisvõimsust ja tootmist käsitlevaid andmeid paari viimase aasta kohta. Järgmine tabel on võetud H. M. Gaugeri statistilisest kokkuvõttest 2004./2005. turustusaasta kohta, mis on koostatud riikliku statistika ning Euromalti ja Eurostati andmete põhjal.

Linnasetehaste kogutootmisvõimsus ja -toodang ühenduses

 

Tootmisvõimsus (tonnides)

Toodang (tonnides)

2002

8 613 304

8 455 119

2003

8 632 525

8 595 156

2004

8 818 633

8 644 575

(71)

Tabelis esitatud arvud viitavad sellele, et aastatel 2002–2004 rakendati vähemalt 98 % kogutootmisvõimsusest. Frontier Economicsi (24) aruandes esitatud andmed näitavad samasugust tootmisvõimsuse rakendusmäära. 2005. aastal oli tootmisvõimsuse rakendusmäär väiksem, sest ühenduses toodeti linnaseid 8,4 miljonit tonni 8,8 miljoni tonni suuruse tootmisvõimsus juures. 2006./2007. turustusaastal on eeldatav kogutoodang 8,0 miljonit tonni ja tootmisvõimsus 8,8 miljonit tonni (25). Tundub siiski, et kõnealused madalamad tootmisvõimsuse rakendusmäärad kajastavad linnasetehaste reageerimist madalale tasuvusele, st otsust toota vähem linnaseid ja sulgeda ajutiselt tehaseid. 2006./2007. turustusaasta langust selgitab osaliselt õlleodra kehv saak. 2002.–2004. turustusaasta andmete põhjal on tehniliselt võimalik ära kasutada vähemalt 98 % kogutootmisvõimsusest. Kõnealuse kogutootmisvõimsuse kõrge rakendusmäära tõttu ei ole põhjust kahelda ühenduse linnasetööstuse liigse tootmisvõimsuse olemasolus.

(72)

Tuleviku kohta on märgitud Euromalti 2005. aasta kirjas, et tuleb “sulgeda väikesed, vanad ja ebaefektiivsed tehased. Võttes arvesse asjaomase tööstusharu struktuuri teatavates liikmesriikides, on see aeglane protsess.” Kõnealust protsessi tuleb 2006. aastal ilmselt kiirendada. 2006. aasta keskel saavutatakse ilmselt jällegi tasakaal ühenduse linnasetootmise ja tegeliku nõudluse vahel, sest linnasetootjad on õppinud piirama oma tootmist võimalike müügimahtudega (26). Aga isegi pärast eespool nimetatud vanade linnasetehaste sulgemist ületab ühenduse tootmisvõimsus siiski nõudluse umbes 600 000 tonni võrra. Peale selle ei ole samale tasemele jääva õlletarbimise tõttu oodata ühenduse nõudluse kasvu, samas ekspordi puhul püsib maailmakaubandus paaril järgmisel aastal ilmselt suhteliselt stabiilsena. Seetõttu puuduvad komisjonil selged tõendid selle kohta, et praegune olukord, kus valitseb liigne tootmisvõimsus, varsti muutub.

Mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele

(73)

Madalmaad ja Holland Malt asuvad seisukohale, et Eemshaveni tehasesse tehtud investeering mõjutab pigem kaubandust kolmandate riikidega kui liikmesriikidevahelist kaubandust, sest linnaseeksport on eraldi turusegment, kus sisemaised linnasetootjad ei tegutse.

(74)

Komisjon tunnistab, et osa ühenduse linnasetehaste tootmisvõimsusest annavad väikesed sisemaised pere- või eraettevõtted, kes toodavad peamiselt siseturule. Osa nende toodangust võib siiski olla mõeldud ekspordiks ja sellisel juhul tuleb neil konkureerida teiste, ekspordile keskendunud ühenduse linnasetehastega (näiteks Holland Maltiga).

(75)

Peale selle tegutsevad ühenduse linnasetööstuses suured kontsernid, kes müüvad linnaseid nii ühenduse sees kui ka väljaspool seda. Holland Malt kuulub sellesse kategooriasse, sest tema asukoht süvameresadama lähedal võimaldab tal teenindada nii ühendusesiseseid kui ka ühenduseväliseid turge. Seega konkureeriksid Holland Maltiga peamiselt ekspordiga tegelevad ühenduse linnasetootjad. Sama kehtib ka siseturule keskendunud ühenduse linnasetootjate suhtes, sest Holland Malt plaanib müüa märkimisväärse koguse linnaseid Euroopa riikidesse. 2003. aasta augustis koostatud äriplaanis märkis Holland Malt, et ta kavatseb 2005. aastal müüa Euroopa sihtpunktidesse 71 540 tonni linnaseid (võrreldes kavandatava müügiga Aasias 28 100 tonni, Ladina-Ameerikas 40 600 tonni ja Venemaal 29 000 tonni).

(76)

Võib tekkida olukord, kus linnasetootjad, kes on keskendunud peamiselt ekspordile kolmandatesse riikidesse (näiteks Holland Malt), ei suuda oma toodangule sihtkohtades ostjaid leida ja võivad seetõttu otsida müügivõimalusi ühenduses. Võib juhtuda ka vastupidi. Seetõttu leiab komisjon, et ühendusesisene ja ühenduseväline turusegment ei toimi teineteisest täielikult eraldi. Seosed on olemas, sest ühendusevälised suundumused mõjutavad ühendusesiseseid suundumusi ja vastupidi.

(77)

Eeltoodut arvesse võttes ei nõustu komisjon Frontier Economicsi aruande järeldusega, et puuduvad tõendid selle kohta, et Holland Maltile antud toetuse tõttu väheneb teiste Euroopa linnasetootjate müük rohkem, kui ta väheneks nagunii. Komisjon ei saa välistada, et teiste ühenduse linnasetootjate müük ühendusesisestele ja ühendusevälistele klientidele võib väheneda. Komisjon leiab seetõttu, et abi võib mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust ja konkurentsi.

Preemium-klassi linnaste turg

(78)

Komisjon on võtnud arvesse Madalmaade ja Holland Malti esitatud teavet (sealhulgas kolmandate isikute kirju) HTST linnaste kohta (27). Madalmaade, Holland Malti ja huvitatud isikute kirjelduse kohaselt erinevad HTST linnased tavalistest linnastest oma eriomaduste poolest, mis tugevdavad õlle maitset ja lõhna, muudavad selle vahu püsivamaks ning pikendavad selle kõlblikkusaega.

(79)

Madalmaad ja Holland Malt väidavad, et HTST linnaseid saab pidada preemium-klassi linnasteks. Samuti jäävad nad seisukohale, et ainulaadsete füüsikaliste omaduste, tuntava kvaliteedi ja kõrgema hinna tõttu ei ole HTST linnased asendatavad tavaliste linnastega. Tõenäoliselt tekib HTST linnaste järele eraldi nõudlus ning avaneb uus turg.

(80)

Komisjon möönab, et HTST linnased võivad olla eriliste omadustega ning kvaliteetsed. Tuleb siiski kindlaks teha, kas tavaliste linnaste turu kõrval eksisteerib eraldi preemium-klassi linnaste turg (kus turustataks HTST linnaseid). Esimese astme kohus on täpsustanud, et piisavalt eristuva turu olemasolu kindlaksmääramiseks

“peab olema võimalik eristada kõnealust teenust või kaupa konkreetsete omaduste järgi, mis eristavad seda muudest teenustest või kaupadest nii, et nad on üksteisega asendatavad ja konkureerivad ainult vähesel määral. Selles kontekstis tuleb toodete asendatavust hinnata objektiivsete omaduste põhjal ning ka turu pakkumise ja nõudluse struktuuri ning konkurentsitingimuste põhjal.” (28)

(81)

Pakkumise ja nõudluse struktuuri ning konkurentsitingimuste kohta turul sai komisjon märkusi mitmelt isikult (peamiselt linnasetootjate liidud), mille kohaselt ei saa tavalisi ja preemium-klassi linnaseid selgelt eristada. Kõnealuste märkuste kohaselt on linnased tooteliik, mille omadused varieeruvad, kuid mis peab vastama õlletööstuse kehtestatud kvaliteedinõuetele. Enamik linnasetootjate klientidest soovib osta ainult kõrgekvaliteedilisi linnaseid, mis vastavad nendepoolsetele tingimustele ja toiduohutusnõuetele.

(82)

Eri linnasetootjate eri liiki linnased on seetõttu suurel määral üksteisega asendatavad, sest kõik kõnealused ettevõtted toodavad kõrgekvaliteedilisi linnaseid, et katta oma klientide nõudlust.

(83)

Tõendid tunduvad kinnitavat, et preemium-klassi õlu ja tavaline õlu ei pruugi olla toodetud eri linnastest. Madalmaade sõnul hakkab Holland Malt tootma HTST linnaseid peamiselt “preemium-klassi” õlle turusegmendile. Madalmaad väidavad, et preemium-klassi õlle tootmiseks on vaja kõrgekvaliteedilist toorainet, mille omadused parandavad kõnealuse õlle maitset ja lõhna. Holland Malt viitab oma kirjas “Just-drinks.com’i 2004. aasta aruandele” (29), kus märgitakse, et Holland Malti väitel “kinnitavad suuremad õlletehased, et preemium-klassi õlu on oma olemuselt parem jook, sest tal on täidlasem ja eristuvam maitse”.

(84)

Komisjoni arvates viidatakse kõnealuse lausega siiski tarbijate arusaamale preemium-klassi õllest, mitte suuremate õlletehaste arvamusele. Aruande 59. leheküljel täpsustatakse, et “teisalt viitas Scottish & Newcastle tarbijate arusaamale kõrgemast kvaliteedist ja staatusest, mis saadakse preemium-klassi õlut ostes. Peamised tegurid on: kvaliteedi tunnetamine – preemium-klassi õlu on oma olemuselt parem jook, sest tal on täidlasem ja eristuvam maitse”.

(85)

Tegelikult algab Holland Malti esitatud aruande kokkuvõte sõnadega “küsitlusel, mis just-drinks.com korraldas maailma õlletööstuse kõigi peamiste rahvusvaheliste ettevõtjate arvamuse teadasaamiseks, selgus, et preemium-klassi õlu on turundusalane mõiste”. Aruandes märgitakse, et tavalisest õllest võib teatud piirkonnas või riigis saada preemium-klassi õlu ja et suured rahvusvahelised õlletootjad kasutavad eri turgudel eri turundusstrateegiaid. Õllemargid, mida mõnes piirkonnas peetakse preemium-klassi markideks, ei pruugi seda olla muus piirkonnas. Aruandes väidetakse ka, et “lugeja peab teadma, et eri aastaid võrreldes ja mitme aasta suundumusi arvesse võttes varieerub preemium-klassi õlle nõudlus tarbijate arusaamade, mitte tootekirjelduse muutumise tõttu. Nagu märgib Interbrew, otsustavad tarbijad, mitte tööstus, mis on preemium-klass”.

(86)

Asjaolu, et tootekirjeldus ei määra seda, millised õllesordid kuuluvad preemium-klassi, viitab sellele, et eri liiki linnased on kergesti üksteisega asendatavad tingimusel, et nad vastavad õlletööstuse kehtestatud (miinimum)nõuetele. Linnaste asendatavusele viidati ka ettevõtete Hugh Baird/Scottish & Newcastle ühinemise kohtuasjas (30). Asjaomase tooteturu kohta väidavad ühinemisest teatanud pooled (Hugh Baird/Scottish & Newcastle), et see on vähemalt sama suur kui linnaseturg. Otsuses märgitakse, et “kuigi linnaseturgu saab väidetavalt jagada näiteks õlletööstuses kasutatavate linnaste turuks ja piiritusetööstuses kasutatavate linnaste turuks, ei ole see poolte arvates muude saadaolevate toodetega asendatavuse tõttu õige”.

(87)

Lisaks ei suutnud komisjon linnasetootmist käsitlevate statistiliste andmete uurimisel tuvastada eraldi preemium-klassi linnaste turu olemasolu. Otse vastupidi, kõik statistiliste andmete allikad (Eurostat, Euromalt, rahvusvaheline teraviljanõukogu) esitavad andmeid ainult üldise linnaseturu kohta. Ka Madalmaad ja Holland Malt ise ei ole esitanud andmeid preemium-klassi linnaseid tootvate tehaste olemasolevate tootmisvõimsuste või toodangu kohta. Vastupidi, liigset tootmisvõimsust käsitlevas vastuväites viitavad nad linnaste (kui toote) andmetele, tegemata vahet tavalistel ja preemium-klassi linnastel.

(88)

Seetõttu leiab komisjon, et kahe rühma (tavalised ja preemium-klassi linnased) vahele ei saa tõmmata selget piiri. Erinevusi võib olla kvaliteedis, kuid need ei tundu olevat sellised, et nad piiraksid märgatavalt eri liiki linnaste asendatavust või linnasetootjate konkurentsi.

(89)

Eeltoodud andmete põhjal, mis käsitlevad linnaseturu liigset tootmisvõimsust, kõnealuse abimeetme võimalikku mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele ja preemium-klassi linnaste selgelt eristatava turu puudumist, leiab komisjon, et riigiabi ei ole kooskõlas suuniste punktiga 4.2.5, milles on sätestatud, et abi on keelatud anda investeeringutele, mis on seotud toodetega, mille puhul ei ole piisavalt tõendatud tavapäraste turuväljundite olemasolu.

Leedu linnasetehasele antud abi

(90)

Holland Malt osutab sellele, et linnaste maailmaturu olukord ei takistanud komisjoni lubamast investeeringutoetuse andmist Leedus asuvale linnasetehasele.

(91)

Komisjon soovib rõhutada, et ta ei ole andnud Leedu linnasetehasele investeeringutoetuse andmiseks luba pärast riigi ühinemist ELiga 1. mail 2004. aastal. Enne seda ei kohaldatud Leedu suhtes põllumajandustooteid käsitlevaid riigiabieeskirju. Igal juhul ei mõjuta asjaolu, et teised liikmesriigid ei ole täitnud asutamislepingu artiklites 87 ja 88 sätestatud kohustusi, seda, kas liikmesriik, kelle vastu on algatatud asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetlus, on andnud (õigusvastast) riigiabi või mitte (31).

(92)

Siinkohal soovib komisjon teatada, et ta algatas asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud ametliku menetluse pärast seda, kui Hispaania oli teatanud kavatsusest anda riigiabi linnasetehasele Maltacarrión S.A. (32) Menetlus algatati käesoleva juhtumiga samadel alustel, st et ei saa välistada, et linnaseturul valitseb liigne tootmisvõimsus. Pärast menetluse algatamist võttis Hispaania kõnealuse riigiabiteatise tagasi.

Piirkondlikud aspektid

(93)

Komisjon möönab ning ei vaidlusta Holland Maltile antud abi olulisust piirkonna arengule, mida on selgitanud Madalmaad ja mitu huvitatud isikut. Selles suhtes sobiks projekt hästi kokku IPR kavaga.

(94)

Projekt peab siiski vastama kõikidele suunistes sätestatud põllumajandustoodete töötlemise ja müügiga seotud investeeringutele antava toetuse tingimustele. Kuna see aga ei vasta ühelegi olulisele tingimusele, ei saa komisjon lubada projektile riigiabi andmist hoolimata selle piirkondlikku arengut soodustavatest aspektidest.

VI.   KOKKUVÕTE

(95)

Eespool nimetatud põhjustel leiab komisjon, et Holland Maltile antud abi ei ole kooskõlas EÜ asutamislepingu artiklitega 87 ja 88. Abimeede ei vasta suuniste punktile 4.2.5, milles on sätestatud, et abi on keelatud anda investeeringutele, mis on seotud toodetega, mille puhul ei ole tõendatud tavapäraste turuväljundite olemasolu.

(96)

17. detsembri 2004. aasta kirjas teatasid Madalmaad, et abi lubati anda tingimusel, et komisjon kiidab selle heaks. Kui toetust on kõnealusest tingimusest hoolimata välja makstud, tuleb see tagasi nõuda,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Riigiabi, mis Madalmaad on andnud Holland Malt BV-le 7 425 000 euro ulatuses tingimusel, et komisjon kiidab selle heaks, ei ole ühisturuga kokkusobiv.

Artikkel 2

Madalmaad on kohustatud artiklis 1 osutatud riigiabi tühistama.

Artikkel 3

1.   Madalmaad võtavad kõik vajalikud meetmed, et nõuda abisaajalt tagasi artiklis 1 osutatud ning abisaajale ebaseaduslikult antud abi.

2.   Abi nõutakse tagasi viivitamata ja riiklikes õigusaktides kehtestatud korras tingimusel, et see võimaldab käesoleva otsuse kohest ja tõhusat täitmist. Tagastatav summa peab sisaldama intressi, mis on arvestatud alates sellest kuupäevast, mil abi anti abisaaja käsutusse kuni kuupäevani, mil abi tagastatakse. Intress arvutatakse viiteintressi põhjal, mida kasutati piirkondliku abi ekvivalendi arvutamisel.

Artikkel 4

Madalmaad teatavad komisjonile kahe kuu jooksul pärast käesoleva otsuse teatavakstegemist otsuse täitmiseks võetud meetmetest.

Artikkel 5

Käesolev otsus on adresseeritud Madalmaade Kuningriigile.

Brüssel, 26. september 2006.

Komisjoni nimel

Komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  ELT C 154, 25.6.2005, lk 6.

(2)  Vt joonealune märkus 1.

(3)  Regionale investeringsprojecten 2000 (IPR 2000–2006), N 549/99. Heaks kiidetud 17. augusti 2000. aasta kirjaga SG (2000) D/106266.

(4)  Wijziging Regionale investeringsprojecten 2000, N831/2001. Heaks kiidetud 18. veebruari 2002. aasta kirjaga K(2002)233.

(5)  EÜT C 28, 1.2.2000, lk 2.

(6)  23. juuli 2004. aasta kiri toetuste andmise kohta linnasetehaste ehitamiseks.

(7)  Weihenstephani Ülikooli töötaja dr Krottenthaleri kiri, mai 2005.

(8)  <}100RM International, Linnaseturgu käsitlev aruanne, 22. aprill 2005; Rabobank, Linnasetööstus, kasvava õlleturu tõttu muutuv tööstuse struktuur, märts 2005; H.M. Gauger on linnaste valdkonnas tegutsev vahendus- ja konsultatsioonifirma, mis annab välja linnasetootmise ja -kaubanduse alast teavet sisaldavat igakuist linnaseturu aruannet.

(9)  Teraviljakaubandussektori valitsustevaheline organisatsioon.

(10)  Euromalt: “The EU malting industry”, august 2005.

(11)  Frontier Economics: “Holland Malt”, oktoober 2005.

(12)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 78. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1154/2005 (ELT L 187, 19.7.2005, lk 11).

(13)  Kohtuasi C-370/79: Philip Morris, EKL 1980, lk 2671, punktid 11 ja 12.

(14)  Allikas: H.M. Gauger Statistical Digest 2004–2005.

(15)  EÜT C 74, 10.3.1998, lk 9.

(16)  Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus 2003/361/EÜ, mis käsitleb väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlust (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).

(17)  ELT L 1, 3.1.2004, lk 1.

(18)  Vt 10. joonealusne märkus.

(19)  John Tjaardstra ettekanne õlle, õlleodra ja linnaste tootmise ja tarbimise suundumustest.

(20)  H. M. Gaugeri aruanne nr 5, 2.6.2006. Kõnealuses aruandes prognoositi 2005./2006. turustusaasta ekspordikoguseks 2 140 miljon tonni.

(21)  Vt 8. joonealune märkus.

(22)  Vt 8. joonealune märkus.

(23)  H. M. Gauger, juuli 2006. – Euroopa linnasetööstuse seisukord.

(24)  Vt 11. joonealune märkus.

(25)  H. M. Gaugeri turuaruanne nr 4, 2. mai 2006.

(26)  H. M. Gauger, juuli 2006 – Euroopa linnasetööstuse olukord.

(27)  Bühleri arvamus Holland Maltis rakendatava tehnoloogia kohta, kuupäevata.

Freising – Weihenstephani Ülikooli kiri, München, mai 2005.

Huvitatud isiku kiri, mis sisaldab ärisaladusi ja mida seetõttu käsitletakse konfidentsiaalsena.

(28)  Kohtuasi T-229/94: Deutsche Bahn, EKL 1997, lk II–1689, punkt 10.

(29)  www.just-drinks.com: “Ülemaailmne turuülevaade preemium-klassi õlle kohta– prognoosid 2010. aastani.”

(30)  Kohtuasi nr IV/M.1372, 18.12.1998.

(31)  Vt nt kohtuasi T-214/95: Het Vlaamse Gewestties, EKL 1998, lk II–717, punkt 54.

(32)  Kohtuasi C 48, 21.12.2005. (Euroopa Liidu Teatajas veel avaldamata).


6.2.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 32/88


KOMISJONI OTSUS,

26. oktoober 2006,

millega asutatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 58/2003 kohaldades Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusamet

(2007/60/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded (1), eriti selle artikli 3 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EÜ) nr 58/2003 antakse komisjonile volitus otsustada luua täitevasutused, mis vastavad nimetatud määrusega kehtestatud põhikirjale, ning kellele komisjon võib usaldada teatavaid ühenduse programmi(de) juhtimisega seotud ülesandeid.

(2)

Täitevasutuse loomine peaks andma komisjonile võimaluse keskenduda oma põhitegevusele ja -ülesannetele, mida ei saa suunata alltöövõtjatele, kaotamata seejuures kontrolli kõnealuste rakendusametite korraldatava tegevuse üle ning olles selle tegevuse eest vastutav.

(3)

Ühenduse tegevuse haldamine üleeuroopalise transpordivõrgu valdkonnas seab eesmärgiks nende projektide teostuse, mis ei eelda poliitilist laadi otsuse tegemist ja nõuavad kõrget tehnilise ja rahalise asjatundlikkuse taset kogu projekti tsükli vältel.

(4)

Selle ühenduse tegevuse täitmisega seonduvate ülesannete delegeerimine täitevasutusele on võimalik tingimusel, et projekti kavandamise etappe ja rahastamisotsuste vastuvõtmist, millega tegelevad komisjoni talitused, eristatakse selgelt programmi rakendamisest, mis tuleks usaldada täitevasutusele.

(5)

Sel eesmärgil tehtud tasuvusanalüüs näitas, et täitevasutuse rakendamine võimaldaks parandada üleeuroopalise transpordivõrgu elluviimise tõhusust ning seda väiksema maksumuse juures. Võttes arvesse üleeuroopalise transpordivõrgu omapära, tuleb rõhk asetada tehniliste ülesannete delegeerimisele, kusjuures keskne eesmärk on tugevdada seoseid üleeuroopalise transpordivõrgu ja ekspertide kogu vahel.

(6)

Selleks, et täita komisjoni seatud eesmärgid komisjoni järelevalve all, peab täitevasutus suutma tagada kõrgetasemelise asjatundlikkuse. Asutuse loomine peab võimaldama ka optimeerida üleeuroopalise transpordivõrgu teostust, lihtsustades üleeuroopalise transpordivõrgu küsimustes spetsialiseerunud personali värbamist.

(7)

Asutuse loomine peab parandama paindlikkust ühenduse tegevuse elluviimisel üleeuroopalise transpordivõrgu valdkonnas. Asutuse aastane töökava peab tal võimaldama nimelt panustada üleeuroopalise transpordivõrgu elluviimiseks iga-aastaste esmatähtsate ülesannete teostamisse, mille kavandab ja otsustab komisjon. Asutus peab tagama ka rahastamise parema kooskõlastuse ühenduse teiste vahenditega.

(8)

Täitevasutuse saavutatud tulemustel põhinev juhtimine, koos vajalike järelevalve- ja kooskõlastusmeetmete ning -kanalite kasutuselevõtuga peab võimaldama lihtsustada komisjoni talituste poolt üleeuroopalise transpordivõrgu elluviimise korda. Komisjoni talitused võivad kasutada ära täitevasutuse tehnilise töö tulemusi, arendades nendega paralleelselt asjakohaseid tegevusi, mis eeldavad otsustetegemist poliitilisel tasandil.

(9)

Asutuse koostöö komisjoni talitustega ja selle eriülesannete täitmine peab võimaldama parandada ühenduse tegevuse nähtavust üleeuroopalise transpordivõrgu valdkonnas.

(10)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas täitevasutuste komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Rakendusameti asutamine

1.   Ühenduse tegevuse juhtimiseks üleeuroopalise transpordivõrgu valdkonnas luuakse rakendusamet (edaspidi “amet”), mille põhikiri on sätestatud määrusega (EÜ) nr 58/2003.

2.   Ameti nimetus on Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusamet.

Artikkel 2

Asukoht

Ameti asukoht on Brüsselis.

Artikkel 3

Tegevusaeg

Rakendusamet asutatakse ajavahemikuks 1. november 2006. kuni 31. detsember 2008.

Artikkel 4

Eesmärgid ja ülesanded

1.   Ameti ülesanne on ühenduse tegevuse raames üleeuroopalise transpordivõrgu valdkonnas nõukogu määruses (EÜ) 2236/95 (2) alusel ühenduse rahalise abi andmisega seonduvate ülesannete täitmine, välja arvatud kavandamine, prioriteetide seadmine, programmi hindamine ja seadusandlik seire. Ametile usaldatakse järgmised ülesanded:

(a)

üleeuroopalise transpordivõrgu eelarvest ühise huvi projektidele antud rahalise abi haldamine juhendavas, rahastamise ja järelevalve järgus ning vajaliku kontrolli teostamine selleks asjakohaste otsuste vastuvõtmisega komisjoni volituse alusel;

(b)

kooskõlastamine teiste ühenduse vahenditega, tagades rahaliste toetuste parema kooskõlastuse ka struktuurifondidest, Ühtekuuluvusfondist ning Euroopa Investeerimispangast pärinevaid finantseeringuid saavate esmatähtsate projektide kogu teostuse lõikes;

(c)

tehniline abi projekti korraldajatele projektide finantskorralduse osas ja ühiste hindamismeetodite väljaarendamine;

(d)

eelarve täitmise aktide vastuvõtmine tulude ja kulude osas ning komisjoni volitusel kõikide ühenduse tegevuse juhtimiseks üleeuroopalise transpordivõrgu valdkonnas vajalike toimingute täitmine, mis on sätestatud nõukogu määruses (EÜ) nr 2236/95 (3), eelkõige hankelepingute ja toetuste andmisega seonduvate toimingute täitmine;

(e)

kogu üleeuroopalise võrgu elluviimiseks vajaliku teabe kogumine, analüüsimine ja edastamine komisjonile;

(f)

komisjoni poolt taotletava tehnilise ja haldusabi pakkumine.

2.   Lõike 1 punktis b sätestatud ülesannete täitmine ei kahjusta struktuurifondidest või Ühtekuuluvusfondist kaasrahastatavate tegevuskavade juhtimise ametite vastutust üleeuroopalise transpordivõrgu osaks olevate projektide valimise või elluviimise puhul ega liikmesriikide rahalist vastutust nende kavade jagatud juhtimise puhul.

3.   Peale lõikes 1 osutatud ülesannete võib komisjon pärast täitevasutuste komitee arvamust teha ametile ülesandeks samalaadsete ülesannete täitmise ühenduse teiste programmide või tegevuste raames määruse (EÜ) nr 58/2003 artikli 2 tähenduses ja tingimusel, et need programmid või tegevused jäävad ühenduse tegevuse piiridesse üleeuroopalise transpordivõrgu valdkonnas.

4.   Komisjoni otsuses rakendusameti volitamise kohta sätestatakse üksikasjalikult kõik rakendusametile usaldatud ülesanded ja neid kohandatakse vastavalt võimalikele lisaülesannetele. Selline otsus edastatakse teavitamise eesmärgil rakendusametite komiteele.

Artikkel 5

Organisatsiooniline struktuur

1.   Ametit juhivad juhatus ja direktor. Mõlemad nimetab ametisse komisjon.

2.   Juhatuse liikmed nimetatakse ametisse artiklis 3 osutatud ajaks.

3.   Ameti direktor nimetatakse ametisse artiklis 3 osutatud ajaks.

Artikkel 6

Toetus

Amet saab toetust Euroopa ühenduste üldeelarvest ja eraldisi rahalisest toetusest ühenduse tegevusele üleeuroopalise transpordivõrgu valdkonnas ning vajaduse korral seoses muude ühenduse programmide või tegevustega, mille rakendamine on usaldatud ametile artikli 4 lõike 3 alusel.

Artikkel 7

Kontroll ja tegevusaruanne

Rakendusamet on komisjoni kontrolli all ja annab korrapäraselt aru tema vastutusalasse kuuluva üleeuroopalise transpordivõrgu alase ühenduse tegevuse rakendamise käigust vastavalt volikirjas sätestatud tingimustele ja sagedusele.

Artikkel 8

Tegevuseelarve täitmine

Amet täidab oma tegevuseelarvet vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 1653/2004 (4).

Brüssel, 26 oktoober 2006.

Komisjoni nimel

asepresident

Jacques BARROT


(1)  ELT L 11, 16.1.2003, lk 1.

(2)  EÜT L 228, 23.9.1995.

(3)  EÜT L 228, 23.9.1995, lk 1.

(4)  ELT L 297, 22.9.2004, lk 6.


6.2.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 32/91


EUROOPA ÜHENDUSE JA ŠVEITSI KONFÖDERATSIOONI VAHELISE PÕLLUMAJANDUSTOODETEGA KAUPLEMIST KÄSITLEVA KOKKULEPPE ALUSEL MOODUSTATUD ÜHISE VETERINAARKOMITEE OTSUS NR 1/2006,

1. detsember 2006,

kokkuleppe 11. lisa 1., 2., 3., 4., 5., 6. ja 10. liite muutmise kohta

(2007/61/EÜ)

KOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist põllumajandustoodetega kauplemise kokkulepet (edaspidi “põllumajanduskokkulepe”), eriti selle 11. lisa artikli 19 lõiget 3

ning arvestades järgmist:

(1)

Põllumajanduskokkulepe jõustus 1. juunil 2002.

(2)

Põllumajanduskokkuleppe 11. lisa artikli 19 lõikes 1 sätestatakse osapoolte esindajatest koosneva ühise veterinaarkomitee loomine, kes kontrollib kõiki nimetatud lisa ja selle rakendamisega seotud küsimusi ning vastutab selles ettenähtud ülesannete täitmise eest. Nimetatud artikli lõikega 3 antakse ühisele veterinaarkomiteele õigus viia nimetatud lisa liidetesse sisse muudatusi eelkõige nende kohandamiseks ja ajakohastamiseks.

(3)

Põllumajanduskokkuleppe 11. lisa 1., 2., 3., 4., 5., 6. ja 11. liidet muudeti esimest korda Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise põllumajandustoodetega kauplemise kokkuleppe 11. lisa alusel moodustatud ühise veterinaarkomitee 25. novembri 2003. aasta otsusega nr 2/2003, millega muudetakse kokkuleppe 11. lisa 1., 2., 3., 4., 5., 6. ja 11. liidet (1).

(4)

Põllumajanduskokkuleppe 11. lisa 1., 2., 3., 4., 5. ja 11. liidet muudeti viimast korda Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise põllumajandustoodetega kauplemise kokkuleppe 11. lisa alusel moodustatud ühise veterinaarkomitee 9. detsembri 2004. aasta otsusega nr 2/2004, millega muudetakse kokkuleppe 11. lisa 1., 2., 3., 4., 5., 6. ja 11. liidet (2).

(5)

Põllumajanduskokkuleppe 11. lisa 6. liidet muudeti Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise põllumajandustoodetega kauplemise kokkuleppe alusel moodustatud ühise veterinaarkomitee 21. detsembri 2005. aasta otsusega nr 1/2005, mis käsitleb kokkuleppe 11. lisa 6. liite muutmist (3).

(6)

Šveitsi Konföderatsioon on kohustunud inkorporeerima Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta direktiivi (EÜ) nr 2003/99 (zoonooside ja zoonootilise toimega mõjurite seire kohta, millega muudetakse nõukogu otsust 90/424/EMÜ ja tühistatakse nõukogu direktiiv 92/117/EMÜ) (4), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 2160/2003 (salmonella ja teiste zoonootilise toimega konkreetsete mõjurite kontrolli kohta toiduahelas) (5) ja komisjoni 30. juuni 2005. aasta määruse (EÜ) nr 1003/2005 (millega kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2160/2003 seoses ühenduse eesmärgiga vähendada teatavate salmonella serotüüpide esinemissagedust liigi Gallus gallus aretuskarjades ja muudetakse määrust (EÜ) nr 2160/2003) (6) sätted oma siseriiklikesse õigusaktidesse.

(7)

Šveitsi Konföderatsioon on kohustunud inkorporeerima nõukogu 18. detsembri 1997. aasta direktiivi 97/78/EÜ, milles sätestatakse kolmandatest riikidest ühendusse toodavate toodete veterinaarkontrolli põhimõtted, sätted oma siseriiklikesse õigusaktidesse (7).

(8)

Šveitsi Konföderatsioon on kohustunud inkorporeerima komisjoni 15. novembri 2005. aasta määruse (EÜ) nr 2073/2005 (toiduainete mikrobioloogiliste kriteeriumide kohta) (8), komisjoni 5. detsembri 2005. aasta määruse (EÜ) nr 2074/2005 (millega sätestatakse rakendusmeetmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 853/2004 käsitletud teatavate toodete ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004 käsitletud ametlike kontrollide suhtes, sätestatakse erandid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 852/2004 ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 853/2004 ja (EÜ) nr 854/2004) (9) ja komisjoni 5. detsembri 2005. aasta määruse (EÜ) nr 2075/2005 (millega kehtestatakse erieeskirjad liha ametlikuks kontrollimiseks keeritsusside (Trichinella) suhtes) (10), sätted oma siseriiklikesse õigusaktidesse.

(9)

Nimetatud kokkuleppe 11. lisa 1. liidet tuleb muuta, et arvestada zoonooside ning Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise kaubavahetuse erikorda käsitlevaid ühenduse ja Šveitsi õigusakte.

(10)

Nimetatud kokkuleppe 11. lisa 1., 2., 3., 4., 5. ja 10. liidet tuleb muuta, et arvestada muudatusi 1. juulil 2006. kehtivates ühenduse ja Šveitsi õigusaktides.

(11)

Šveitsi õigusaktidega ette nähtud tervishoiumeetmeid tunnustatakse inimtoiduks ettenähtud loomsete toodete turustamise puhul samaväärsetena. Seega tuleb nimetatud kokkuleppe 11. lisa 6. liite teksti muuta.

(12)

Ühine veterinaarkomitee vaatab põllumajanduskokkuleppe 11. lisa 5. ja 10 liite sätted uuesti läbi hiljemalt aasta jooksul pärast käesoleva otsuse jõustumist,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise põllumajandustoodetega kauplemise kokkuleppe 11. lisa 1., 2., 3., 4., 6. ja 10. liited asendatakse vastavalt käesoleva otsuse lisas esitatud liidetega.

Artikkel 2

11. lisa 5. liite 3. peatüki punkti V lõiku A muudetakse järgmiselt:

“A.

Muudest kui käesoleva lisaga hõlmatud riikidest pärinevate elusloomade kontrollimisel kohustuvad Šveitsi asutused koguma vähemalt määruse (EÜ) nr 882/2004 VI peatükis sätestatud ametlike kontrollidega seonduvaid lõive selle määruse V lisas kehtestatud miinimumtasemel.”

Artikkel 3

Käesolevale otsusele, mis on koostatud kahes eksemplaris, kirjutavad alla kaaseesistujad või muud lepinguosaliste nimel tegutsema volitatud isikud.

Artikkel 4

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev otsus jõustub viimase allkirja andmise kuupäeval.

Bern, 1. detsembril 2006.

Šveitsi Konföderatsiooni nimel

delegatsiooni juht

Hans WYSS

Brüssel, 1. detsembril 2006.

Euroopa Ühenduse nimel

delegatsiooni juht

Paul VAN GELDORP


(1)  ELT L 23, 28.1.2004, lk 27.

(2)  ELT L 17, 20.1.2005, lk 1.

(3)  ELT L 347, 30.12.2005, lk 93.

(4)  ELT L 325, 12.12.2003, lk 31.

(5)  ELT L 325, 12.12.2003, lk 1.

(6)  ELT L 170, 1.7.2005, lk 12.

(7)  EÜT L 24, 30.1.1998, lk 9.

(8)  ELT L 338, 22.12.2005, lk 1.

(9)  ELT L 338, 22.12.2005, lk 27.

(10)  ELT L 338, 22.12.2005, lk 60.


LISA

1. liide

TÕRJEMEETMED/HAIGUSTEST TEATAMINE

I.   SUU- JA SÕRATAUD

A.   ÕIGUSAKTID

Euroopa Ühendus

Šveits

1.

Nõukogu 29. septembri 2003. aasta direktiiv 2003/85/EÜ ühenduse meetmete kohta suu- ja sõrataudi tõrjeks, millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 85/511/EMÜ ja otsused 84/531/EMÜ ja 91/665/EMÜ ning muudetakse direktiivi 92/46/EMÜ (ELT L 306, 22.11.2003, lk 1), mida on muudetud komisjoni 16. augusti 2005. aasta otsusega 2005/615/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 2003/85/EÜ XI lisa teatavates liikmesriikides asuvate riiklike laboratooriumide suhtes.

1.

1. juuli 1966. aasta loomataudiseadus (LFE), viimati muudetud 23. juunil 2004 (RS 916.40), ja eriti selle artiklid 1, 1a ja 9a (väga nakkavate loomataudide vastased meetmed, tõrje eesmärgid) ja 57 (tehnilised rakendussätted, rahvusvaheline koostöö)

2.

27. juuni 1995. aasta loomataudimäärus (OFE), viimati muudetud 23. novembril 2005 (RS 916.401), ja eriti selle artiklid 2 (väga nakkavad loomataudid), 49 (loomataude põhjustavate mikroorganismide käsitlemine), 73 ja 74 (puhastamine ja desinfitseerimine), 77–98 (väga nakkavaid loomataude käsitlevad ühissätted), 99–103 (suu- ja sõrataudi tõrje erimeetmed)

3.

14. juuni 1999. aasta määrus föderaalse majandusministeeriumi organisatsiooni kohta, viimati muudetud 10. märtsil 2006 (RS 172.216.1), ja eriti selle artikkel 8 (referentlabor, suu- ja sõrataudivaktsiini registreerimine, kontroll ja kasutusele võtmine)

B.   ERIEESKIRJAD JA RAKENDUSKORD

1.

Komisjon ja Šveitsi veterinaaramet (Office vétérinaire fédéral) teavitavad teineteist igast erakorralise vaktsineerimise kavatsusest. Äärmise hädaolukorra puhul võib teave koosneda vastu võetud otsusest ja selle rakendamise eeskirjadest ning korrast. Igal juhul tuleb esimesel võimalusel nõu pidada ühises veterinaarkomitees.

2.

Loomataudimääruse artikli 97 kohaselt on Šveitsis koostatud haiguste tõrje hädaabikava, mis on avaldatud veterinaarameti veebilehel.

3.

Ühine referentlabor suu- ja sõrataudi viiruse tuvastamiseks on The Institute for Animal Health Pirbright Laboratory Inglismaal. Šveits kannab labori poolt tema jaoks selles küsimuses tehtavatest toimingutest tulenevad kulud. Labori funktsioonid ja ülesanded on sätestatud direktiivi 2003/85/EÜ XVI lisas.

II.   SIGADE KLASSIKALINE KATK

A.   ÕIGUSAKTID

Euroopa Ühendus

Šveits

Nõukogu 23. oktoobri 2001. aasta direktiiv 2001/89/EÜ ühenduse meetmete kohta sigade klassikalise katku tõrjeks (EÜT L 316, 1.12.2001, lk 5), viimati muudetud Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise tingimuste ja Euroopa Liidu põhilepingute kohanduste aktiga – II lisa: Ühinemisakti artiklis 20 osutatud nimekiri – 6. Põllumajandus – B. Veterinaaria ja taimetervise alased õigusaktid – I. Veterinaaria õigusaktid (ELT L 236, 23.9.2003, lk 381)

1.

1. juuli 1966. aasta loomataudiseadus (LFE), viimati muudetud 23. juunil 2004 (RS 916.40), ja eriti selle artiklid 1, 1a ja 9a (väga nakkavate loomataudide vastased meetmed, tõrje eesmärgid) ja 57 (tehnilised rakendussätted, rahvusvaheline koostöö)

2.

27. juuni 1995. aasta loomataudimäärus (OFE), viimati muudetud 23. novembril 2005 (RS 916.401), ja eriti selle artiklid 2 (väga nakkavad loomataudid), 40–47 (jäätmete kõrvaldamine ja taaskasutamine), 49 (loomataude põhjustavate mikroorganismide käsitlemine), 73 ja 74 (puhastamine ja desinfitseerimine), 77–98 (väga nakkavaid loomataude käsitlevad ühissätted), 116–121 (sigade katku tuvastamine tapmisel, sigade katku tõrje erimeetmed)

3.

14. juuni 1999. aasta määrus föderaalse majandusministeeriumi organisatsiooni kohta, viimati muudetud 10. märtsil 2006 (RS 172.216.1), ja eriti selle artikkel 8 (referentlabor)

4.

23. juuni 2004. aasta määrus loomsete kõrvalsaaduste kõrvaldamise kohta (OESPA), viimati muudetud 22. juunil 2005 (RS 916.441.22)

B.   ERIEESKIRJAD JA RAKENDUSKORD

1.

Komisjon ja Šveitsi veterinaaramet (Office vétérinaire fédéral) teavitavad teineteist igast erakorralise vaktsineerimise kavatsusest. Ühises veterinaarkomitees peetakse nõu esimesel võimalusel.

2.

Vajadusel kehtestab Šveitsi veterinaaramet vastavalt loomataudimääruse artikli 117 lõikele 5 tehnilised rakenduseeskirjad ohustatud tsoonidest ja järelevalvetsoonidest pärit liha märgistamise ja töötlemise kohta.

3.

Vastavalt loomataudimääruse artiklile 121 kohustub Šveits rakendama kava sigade klassikalise katku likvideerimiseks metssigadel vastavalt direktiivi 2001/89/EÜ artiklitele 15 ja 16. Ühises veterinaarkomitees peetakse nõu esimesel võimalusel.

4.

Loomataudimääruse artikli 97 kohaselt on Šveitsis koostatud haiguste tõrje hädaabikava, mis on avaldatud veterinaarameti veebilehel.

5.

Kohapealse kontrolli läbiviimise eest vastutab ühine veterinaarkomitee, eelkõige vastavalt direktiivi 2001/89/EÜ artiklile 21 ja loomataudiseaduse artiklile 57.

6.

Vajadusel kehtestab Šveitsi veterinaaramet vastavalt loomataudimääruse artikli 89 lõikele 2 tehnilised rakenduseeskirjad sigade seroloogilise kontrolli kohta ohustatud tsoonides ja järelevalvetsoonides vastavalt otsuse 2002/106/EÜ lisa IV peatükile (EÜT L 39, 9.2.2002, lk 71).

7.

Ühine referentlabor sigade klassikalise katku tuvastamiseks on Institut für Virologie der Tierärztlichen Hochschule Hannover aadressil 15 Bünteweg 17, D-30559, Hannover Saksamaal. Šveits kannab labori poolt tema jaoks selles küsimuses tehtavatest toimingutest tulenevad kulud. Labori funktsioonid ja ülesanded on sätestatud direktiivi 2001/89/EÜ IV lisas.

III.   SIGADE AAFRIKA KATK

A.   ÕIGUSAKTID

Euroopa Ühendus

Šveits

Nõukogu 27. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/60/EÜ millega kehtestatakse erisätted sigade aafrika katku tõrjeks ja muudetakse direktiivi 92/119/EMÜ seoses Tescheni haiguse ja sigade aafrika katkuga (EÜT L 192, 20.7.2002, lk 27), viimati muudetud Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise tingimuste ja Euroopa Liidu põhilepingute kohanduste aktiga – II lisa: Ühinemisakti artiklis 20 osutatud nimekiri – 6. Põllumajandus – B. Veterinaaria ja taimetervise alased õigusaktid – I. Veterinaaria õigusaktid (ELT L 236, 23.9.2003, lk 381)

1.

1. juuli 1966. aasta loomataudiseadus (LFE), viimati muudetud 23. juunil 2004 (RS 916.40), ja eriti selle artiklid 1, 1a ja 9a (väga nakkavate loomataudide vastased meetmed, tõrje eesmärgid) ja 57 (tehnilised rakendussätted, rahvusvaheline koostöö)

2.

27. juuni 1995. aasta loomataudimäärus (OFE), viimati muudetud 23. novembril 2005 (RS 916.401), ja eriti selle artiklid 2 (väga nakkavad loomataudid), 40–47 (jäätmete kõrvaldamine ja taaskasutamine), 49 (loomataude põhjustavate mikroorganismide käsitlemine), 73 ja 74 (puhastamine ja desinfitseerimine), 77–98 (väga nakkavaid loomataude käsitlevad ühissätted), 116–121 (sigade katku tuvastamine tapmisel, sigade katku tõrje erimeetmed)

3.

14. juuni 1999. aasta määrus föderaalse majandusministeeriumi organisatsiooni kohta, viimati muudetud 10. märtsil 2006 (RS 172.216.1), ja eriti selle artikkel 8 (referentlabor)

4.

23. juuni 2004. aasta määrus loomsete kõrvalsaaduste kõrvaldamise kohta (OESPA), viimati muudetud 22. juunil 2005 (RS 916.441.22)

B.   ERIEESKIRJAD JA RAKENDUSKORD

1.

Ühenduse referentlabor sigade aafrika katku tuvastamiseks on Centro de Investigación en Sanidad Animal aadressil 28130 Valdeolmos, Madrid Hispaanias. Šveits kannab labori poolt tema jaoks selles küsimuses tehtavatest toimingutest tulenevad kulud. Labori funktsioonid ja ülesanded on sätestatud direktiivi 2002/60/EÜ V lisas.

2.

Loomataude käsitleva määruse artikli 97 kohaselt on Šveitsis koostatud haiguste tõrje hädaabikava, mis on avaldatud veterinaarameti veebilehel.

3.

Vajadusel kehtestab Šveitsi veterinaaramet vastavalt loomataude käsitleva määruse artikli 89 lõikele 2 tehnilised rakenduseeskirjad sigade aafrika katku diagnoosimise meetodite kohta vastavalt otsuse 2003/422/EÜ sätetele (ELT L 143, 11.6.2003, lk 35).

4.

Kohapealse kontrolli läbiviimise eest vastutab ühine veterinaarkomitee, eelkõige vastavalt direktiivi 2002/60/EÜ artiklile 20 ja loomataudiseaduse artiklile 57.

IV.   HOBUSTE AAFRIKA KATK

A.   ÕIGUSAKTID

Euroopa Ühendus

Šveits

Nõukogu 29. aprilli 1992. aasta direktiiv 92/35/EMÜ, millega kehtestatakse hobuste aafrika katku kontrollieeskirjad ja tõrjemeetmed (EÜT L 157, 10.6.1992, lk 19), viimati muudetud nõukogu 14. aprilli 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 806/2003, konsulteerimiskorra kohaselt (kvalifitseeritud häälteenamusega) vastuvõetud nõukogu õigusaktides sätestatud rakendusvolituste kasutamisel komisjoni abistavaid komiteesid käsitlevate sätete kohandamise kohta otsusega 1999/468/EÜ (ELT L 122, 16.5.2003, lk 1)

1.

1. juuli 1966. aasta loomataudiseadus (LFE), viimati muudetud 23. juunil 2004 (RS 916.40), ja eriti selle artiklid 1, 1a ja 9a (väga nakkavate loomataudide vastased meetmed, tõrje eesmärgid) ja 57 (tehnilised rakendussätted, rahvusvaheline koostöö)

2.

27. juuni 1995. aasta loomataudimäärus (OFE), viimati muudetud 23. novembril 2005 (RS 916.401), ja eriti selle artiklid 2 (väga nakkavad loomataudid), 49 (loomataude põhjustavate mikroorganismide käsitlemine), 73 ja 74 (puhastamine ja desinfitseerimine), 77–98 (väga nakkavaid loomataude käsitlevad ühissätted), 112–115 (hobuste aafrika katku tõrje erimeetmed)

3.

14. juuni 1999. aasta määrus föderaalse majandusministeeriumi organisatsiooni kohta, viimati muudetud 10. märtsil 2006 (RS 172.216.1), ja eriti selle artikkel 8 (referentlabor)

B.   ERIEESKIRJAD JA RAKENDUSKORD

1.

Kui Šveitsis tuvastatakse eriti raskekujulise loomataudi puhang, kutsutakse ühine veterinaarkomitee kokku olukorra arutamiseks. Pädevad Šveitsi asutused kohustuvad võtma arutelu tulemusel vajalikuks peetud meetmeid.

2.

Ühine referentlabor hobuste aafrika katku tuvastamiseks on Laboratorio de Sanidad y Producción Animal, Ministerio de Agricultura, Pesca y Alimentación, aadressil 28110 Algete, Madrid Hispaanias. Šveits kannab labori poolt tema jaoks selles küsimuses tehtavatest toimingutest tulenevad kulud. Labori funktsioonid ja ülesanded on sätestatud direktiivi 92/35/EMÜ III lisas.

3.

Kohapealse kontrolli läbiviimise eest vastutab ühine veterinaarkomitee, eelkõige vastavalt direktiivi 92/35/EMÜ artiklile 16 ja loomataudiseaduse artiklile 57.

4.

Loomataude käsitleva määruse artikli 97 kohaselt on Šveitsis koostatud haiguste tõrje hädaabikava, mis on avaldatud veterinaarameti veebilehel.

V.   LINDUDE GRIPP

A.   ÕIGUSAKTID

Euroopa Ühendus

Šveits

1.

Nõukogu 19. mai 1992. aasta direktiiv 92/40/EMÜ, millega kehtestatakse klassikalise lindude katku tõrjemeetmed (EÜT L 167, 22.6.1992, lk 1), viimati muudetud nõukogu 14. aprilli 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 806/2003, konsulteerimiskorra kohaselt (kvalifitseeritud häälteenamusega) vastuvõetud nõukogu õigusaktides sätestatud rakendusvolituste kasutamisel komisjoni abistavaid komiteesid käsitlevate sätete kohandamise kohta otsusega 1999/468/EÜ (ELT L 122, 16.5.2003, lk 1)

2.

Nõukogu 20. detsembri 2005. aasta direktiiv 2005/94/EÜ linnugripi tõrjet käsitlevate ühenduse meetmete ning direktiivi 92/40/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 010, 14.1.2006, lk 16)

1.

1. juuli 1966. aasta loomataudiseadus (LFE), viimati muudetud 23. juunil 2004 (RS 916.40), ja eriti selle artiklid 1, 1a ja 9a (väga nakkavate loomataudide vastased meetmed, tõrje eesmärgid) ja 57 (tehnilised rakendussätted, rahvusvaheline koostöö)

2.

27. juuni 1995. aasta loomataudimäärus (OFE), viimati muudetud 23. novembril 2005 (RS 916.401), ja eriti selle artiklid 2 (väga nakkavad loomataudid), 49 (loomataude põhjustavate mikroorganismide käsitlemine), 73 ja 74 (puhastamine ja desinfitseerimine), 77–98 (väga nakkavaid loomataude käsitlevad ühissätted), 122–125 (lindude gripi vastased erimeetmed)

3.

14. juuni 1999. aasta määrus föderaalse majandusministeeriumi organisatsiooni kohta, viimati muudetud 10. märtsil 2006 (RS 172.216.1), ja eriti selle artikkel 8 (referentlabor)

B.   ERIEESKIRJAD JA RAKENDUSKORD

1.

Ühine referentlabor lindude gripi tuvastamiseks on Central Veterinary Laboratory aadressil New Haw, Weybridge, Surrey KT15 3NB Ühendkuningriigis. Šveits kannab labori poolt tema jaoks selles küsimuses tehtavatest toimingutest tulenevad kulud. Labori funktsioonid ja ülesanded on sätestatud direktiivi 92/40/EÜ V lisas ja direktiivi 2005/94/EÜ VII lisa punktis 2.

2.

Loomataude käsitleva määruse artikli 97 kohaselt on Šveitsis koostatud haiguste tõrje hädaabikava, mis on avaldatud veterinaarameti veebilehel.

3.

Kohapealse kontrolli läbiviimise eest vastutab ühine veterinaarkomitee, eelkõige vastavalt direktiivi 92/40/EMÜ artiklile 18, direktiivi 2005/94/EÜ artiklile 60 ja loomataudiseaduse artiklile 57.

VI.   NEWCASTLE’i HAIGUS

A.   ÕIGUSAKTID

Euroopa Ühendus

Šveits

Nõukogu 14. juuli 1992. aasta direktiiv 92/66/EMÜ, millega kehtestatakse Newcastle’i haiguse tõrjemeetmed (EÜT L 260, 5.9.1992, lk 1), viimati muudetud nõukogu 14. aprilli 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 806/2003, konsulteerimiskorra kohaselt (kvalifitseeritud häälteenamusega) vastuvõetud nõukogu õigusaktides sätestatud rakendusvolituste kasutamisel komisjoni abistavaid komiteesid käsitlevate sätete kohandamise kohta otsusega 1999/468/EÜ (ELT L 122, 16.5.2003, lk 1)

1.

1. juuli 1966. aasta loomataudiseadus (LFE), viimati muudetud 23. juunil 2004 (RS 916.40), ja eriti selle artiklid 1, 1a ja 9a (väga nakkavate loomataudide vastased meetmed, tõrje eesmärgid) ja 57 (tehnilised rakendussätted, rahvusvaheline koostöö)

2.

27. juuni 1995. aasta loomataudimäärus (OFE), viimati muudetud 23. novembril 2005 (RS 916.401), ja eriti selle artiklid 2 (väga nakkavad loomataudid), 40–47 (jäätmete kõrvaldamine ja taaskasutamine), 49 (loomataude põhjustavate mikroorganismide käsitlemine), 73 ja 74 (puhastamine ja desinfitseerimine), 77–98 (väga nakkavaid loomataude käsitlevad ühissätted), 122–125 (Newcastle’i haiguse erimeetmed)

3.

14. juuni 1999. aasta määrus föderaalse majandusministeeriumi organisatsiooni kohta, viimati muudetud 10. märtsil 2006 (RS 172.216.1), ja eriti selle artikkel 8 (referentlabor)

4.

Föderaalse veterinaarameti 20. juuni 1989. aasta juhend (tehniline direktiiv) tuvide paramüksoviroosi tõrje kohta (föderaalse veterinaarameti ametlik teataja nr 90(13), lk 113 (vaktsineerimine jne))

5.

23. juuni 2004. aasta määrus loomsete kõrvalsaaduste kõrvaldamise kohta (OESPA), viimati muudetud 22. juunil 2005 (RS 916.441.22)

B.   ERIEESKIRJAD JA RAKENDUSKORD

1.

Ühine referentlabor Newcastle’i haiguse tuvastamiseks on Central Veterinary Laboratory aadressil New Haw, Weybridge, Surrey KT15 3NB Ühendkuningriigis. Šveits kannab labori poolt tema jaoks selles küsimuses tehtavatest toimingutest tulenevad kulud. Labori funktsioonid ja ülesanded on sätestatud direktiivi 92/66/EMÜ V lisas.

2.

Loomataude käsitleva määruse artikli 97 kohaselt on Šveitsis koostatud haiguste tõrje hädaabikava, mis on avaldatud veterinaarameti veebilehel.

3.

Direktiivi 92/66/EMÜ artiklitega 17 ja 19 sätestatud teabe eest vastutab ühine veterinaarkomitee.

4.

Kohapealse kontrolli läbiviimise eest vastutab ühine veterinaarkomitee, eelkõige vastavalt direktiivi 92/66/EMÜ artiklile 22 ja loomataudiseaduse artiklile 57.

VII.   KALA- JA MOLLUSKIHAIGUSED

A.   ÕIGUSAKTID

Euroopa Ühendus

Šveits

1.

Nõukogu 24. juuni 1993. aasta direktiiv 93/53/EMÜ, millega kehtestatakse minimaalsed ühenduse meetmed teatavate kalahaiguste tõrjeks (EÜT L 175, 19.7.1993, lk 23), viimati muudetud Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise tingimuste ja Euroopa Liidu põhilepingute kohanduste aktiga – II lisa: Ühinemisakti artiklis 20 osutatud nimekiri – 6. Põllumajandus – B. Veterinaaria ja taimetervise alased õigusaktid – I. Veterinaaria õigusaktid (ELT L 236, 23.9.2003, lk 381)

2.

Nõukogu 22. detsembri 1995. aasta direktiiv 95/70/EÜ, millega sätestatakse minimaalsed ühenduse meetmed teatavate kahepoolmelisi limuseid mõjutavate haiguste tõrjeks (