ISSN 1725-5082

Euroopa Liidu

Teataja

L 15

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

50. köide
20. jaanuar 2007


Sisukord

 

I   EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Nõukogu määrus (EÜ) nr 41/2007, 21. detsember 2006, millega määratakse 2007. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes

1

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

MÄÄRUSED

20.1.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 15/1


NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 41/2007,

21. detsembri 2006.

millega määratakse 2007. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2371/2002 (ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta) (1), eriti selle artiklit 20,

võttes arvesse nõukogu 6. mai 1996. aasta määrust (EÜ) nr 847/1996 (millega kehtestatakse lubatud kogupüükide (TAC) ja kvootide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel) (2), eriti selle artiklit 2,

võttes arvesse nõukogu 26. veebruari 2004. aasta määrust (EÜ) nr 423/2004, millega kehtestatakse meetmed tursavarude taastamiseks, (3) eriti selle artikleid 6 ja 8,

võttes arvesse nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 811/2004 (millega kehtestatakse meetmed põhjapoolse merluusi varude taastamiseks) (4), eriti selle artiklit 5,

võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2005. aasta määrust (EÜ) nr 2166/2005 (millega kehtestatakse meetmed Kantaabria mere ja Pürenee poolsaare läänerannikuvete uusmeremaa merluusi ja norra salehomaari varude taastamiseks) (5), eriti selle artikleid 5 ja 6,

võttes arvesse nõukogu 23. veebruari 2006. aasta määrust (EÜ) nr 388/2006 (millega kehtestatakse Biskaia lahe merikeelevaru säästva kasutamise mitmeaastane kava) (6), eriti selle artiklit 4,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 4 kohaselt peab nõukogu vastu võtma meetmed, mis tagavad juurdepääsu vetele ning säästva kalandustegevuse, pidades silmas kättesaadavaid teaduslikke nõuandeid ning eelkõige kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee aruannet.

(2)

Nõukogu on määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 20 alusel kohustatud kehtestama iga kalapüügiliigi või kalapüügiliikide rühma lubatud kogupüügimahu (TAC). Kalapüügivõimalused tuleks jaotada liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel kõnesoleva määruse artikliga 20 kindlaksmääratud kriteeriumide kohaselt.

(3)

Tagamaks lubatud kogupüügi ja kvootide tulemuslikku majandamist, tuleks kehtestada konkreetsed kalapüügitingimused.

(4)

Kalanduse juhtimise põhimõtted ja teatav kord tuleb kehtestada ühenduse tasandil, et võimaldada liikmesriikidel tagada nende lipu all sõitvate laevade juhtimine.

(5)

Määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklis 3 esitatakse olulised kalapüügivõimaluste jaotamisega seotud mõisted.

(6)

Kalapüügivõimalusi tuleks kasutada vastavalt ühenduse sellekohastele õigusaktidele, arvestades eriti komisjoni 22. septembri 1983. aasta määrust (EMÜ) nr 2807/83 (milles sätestatakse liikmesriikide kalasaaki käsitleva teabe registreerimise üksikasjalikud eeskirjad) (7), nõukogu 22. septembri 1986. aasta määrust (EMÜ) nr 2930/86 (kalalaevade omaduste määratlemise kohta) (8), komisjoni 20. mai 1987. aasta määrust (EMÜ) nr 1381/87 (millega kehtestatakse kalalaevade tähistamist ja dokumenteerimist käsitlevad üksikasjalikud eeskirjad) (9), nõukogu 17. detsembri 1991. aasta määrust (EMÜ) nr 3880/91 (Atlandi ookeani kirdeosas kalastavate liikmesriikide nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta) (10), nõukogu 12. oktoobri 1993. aasta määrust (EMÜ) nr 2847/93 (millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem) (11), nõukogu 27. juuni 1994. aasta määrust (EÜ) nr 1626/94 (millega kehtestatakse Vahemere kalavarude kaitse teatavad tehnilised meetmed) (12), nõukogu 27. juuni 1994. aasta määrust (EÜ) nr 1627/94 (millega nähakse ette kalapüügilube käsitlevad üldsätted) (13), nõukogu 30. märtsi 1998. aasta määrust (EÜ) nr 850/98 (kalavarude kaitsest noorte mereorganismide kaitseks võetud tehniliste meetmete kaudu) (14), nõukogu 29. juuni 1998. aasta määrust (EÜ) nr 1434/98 (millega täpsustatakse tingimusi, mille alusel võib lossida heeringat muuks tööstuslikuks otstarbeks kui vahetult inimtoiduks) (15), nõukogu 14. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 973/2001 (milles sätestatakse teatavad tehnilised meetmed teatavate siirdekalavarude kaitseks) (16), nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2347/2002 (millega kehtestatakse süvamere kalavarude püügi suhtes kohaldatavad konkreetsed juurdepääsunõuded ja nendega seotud tingimused) (17), nõukogu 4. novembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1954/2003 (mis käsitleb teatavate ühenduse kalastuspiirkondade ja kalavarudega seotud püügikoormuse korraldamist) (18), komisjoni 18. detsembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 2244/2003 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad laevaseire satelliitsüsteemide kohta) (19), määrust (EÜ) nr 423/2004, nõukogu 22. märtsi 2004. aasta määrust (EÜ) nr 601/2004 (millega sätestatakse teatavad kalastustegevuse suhtes kohaldatavad kontrollimeetmed Antarktika vete elusressursside kaitse konventsiooni alla kuuluvas piirkonnas) (20), määrust (EÜ) nr 811/2004, määrust (EÜ) nr 2166/2005, määrust (EÜ) nr 388/2006 ja nõukogu 19. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 2015/2006, millega kehtestatakse 2007. ja 2008. aastaks ühenduse kalalaevadele püügivõimalused teatavate süvamere kalavarude osas (21).

(7)

Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) nõuande kohaselt on vaja ICESi vööndis VIII jätkata anšoovisepüügi suhtes ajutise püügipiirangute reguleerimise süsteemi kohaldamist.

(8)

Komisjoni 20. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1116/2006 (millega keelatakse anšoovisepüük ICESi VIII alapiirkonnas) (22), tuleks kehtetuks tunnistada.

(9)

ICESi nõuande kohaselt on vaja ICESi vööndites IIIa ja IV ning ICESi vööndi IIa EÜ vetes säilitada tobiapüügi suhtes ajutine püügikoormuse reguleerimise süsteem ja see läbi vaadata.

(10)

ICESi viimaste teadusnõuannete kohase üleminekumeetmena tuleks veelgi vähendada teatavate süvamereliikide püügi koormust.

(11)

Määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 20 alusel on nõukogu kohustatud tegema otsuse püügipiirangute ja/või püügikoormuse piirangutega seotud tingimuste kohta. Teadussoovitustest selgub, et kokkulepitud TACi märkimisväärselt ületav püügimaht ohustab kalapüügi jätkusuutlikkust. Seetõttu on asjakohane kehtestada lisatingimused, mille tulemuseks on kokkulepitud kalapüügivõimaluste tõhusam rakendamine.

(12)

Loode-Atlandi kalastusorganisatsioon (NAFO) võttis oma 2006. aasta koosolekul vastu mitmed tehnilised ja kontrollimeetmed. Need meetmed on vaja rakendada.

(13)

Antarktika vete elusressursside kaitse konventsiooni (CCAMLR) osalised võtsid oma 25. aastakoosolekul 2006. aastal vastu asjakohased püügipiirangud varude jaoks, mis on avatud CCAMLRi liikme kinnitatud püügiettevõttele. CCAMLR kiitis heaks ka ühenduse laevade osalemise Dissostichus spp. uurimuslikus püügis FAO alapiirkondades 88.1 ja 88.2 ning rajoonides 58.4.1, 58.4.2, 58.4.3a ja 58.4.3b ning kehtestas asjaomase kalapüügi jaoks püügi ja kaaspüügi piirangud ning teatavad konkreetsed tehnilised meetmed. Kõnealused piirangud ja tehnilised meetmed tuleks samuti rakendada.

(14)

Et täita ühenduse kui CCAMLRi lepinguosalise võetud rahvusvahelisi kohustusi, mille hulka kuulub kohustus kohaldada CCAMLRi komisjoni vastuvõetud meetmeid, tuleks rakendada nimetatud komisjoni poolt kalastushooajaks 2006-2007 kehtestatud lubatud kogupüük ning asjaomased ajapiirangud.

(15)

Määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 2 kohaselt on vaja kindlaks määrata varud, mille suhtes kohaldatakse erinevaid määruses osutatud meetmeid.

(16)

Ühendus on kalandussuhteid käsitlevate kokkulepete ja protokollidega ettenähtud korras kalapüügiõiguste üle nõu pidanud Norra (23), Fääri saarte (24) ja Gröönimaaga (25).

(17)

Ühendus on mitme piirkondliku kalandusorganisatsiooni lepinguosaline. Need kalandusorganisatsioonid on soovitanud kehtestada teatavate liikide suhtes püügi- ja/või püügikoormuse piirangud või muud kaitse-eeskirjad. Seetõttu peaks ühendus sellised soovitused rakendama.

(18)

Määruses (EÜ) nr 423/2004 sätestatud tursa püügikoormuse piirangute kohandamiseks säilitatakse teistsugune kord, et püügikoormus oleks kooskõlas lubatud kogupüügimahuga vastavalt kõnealuse määruse artikli 8 lõikele 3.

(19)

Püügikoormuse juhtimise järelevalve ja kontrolli tõhustamiseks on vaja säilitada teatavad ajutised sätted laevaseiresüsteemi andmete kasutamise kohta.

(20)

Teaduslikest nõuannetest ilmneb, et merikeelt ja atlandi merilesta ei püüta Põhjameres säästvalt ning vette tagasi lastud merilesta kogus on väga suur. Teadussoovitustest ja Põhjamere piirkondlike nõuandekomisjonide nõuannetest selgub, et on asjakohane kohandada kalapüügivõimalusi atlandi lesta püügiga tegelevate laevade püügikoormuse osas.

(21)

Teadussoovitustest ilmneb, et La Manche'i lääneosa merikeelevarude taastamiseks on vaja vastu võtta taastamiskava. On vaja kohaldada ajutist püügikoormuse reguleerimise kava, kuni nõukogu kaalub pikaajalisemat kava. Põhjamere, Skagerraki ja La Manche'i lääneosa, Iiri mere ning Šotimaa lääneranniku vete tursavarude ning ICESi vööndite VIIIc ja IXa merluusivarude ja norra salehomaari varude lubatavat püügikoormust on vaja kohandada püügikoormuse reguleerimise kava raames.

(22)

Kalavarude kaitse parandamiseks tuleks 2007. aastal rakendada püügitegevuse suhtes teatavaid täiendavaid kontrollimeetmeid ja püügi tehnilisi tingimusi.

(23)

Teadusuuringud on näidanud, et püügitavad nakkevõrkude ja takervõrkudega püügil ICESi vööndites VIa, VIb, VIIb, VIIc, VIIj, VIIk ja XII ohustavad tõsiselt süvamerekalade varusid. Kuni püsivamate meetmete võtmiseni on vaja kehtestada üleminekumeetmed, et kõnealune püük toimuks teatavatel tingimustel.

(24)

Merluusivarude säästva kasutamise tagamiseks ja vette tagasi laskmise vähendamiseks tuleks ICESi vööndites VIIIa, VIIIb ja VIIId üleminekumeetmetena säilitada selektiivsete püügivahendite uusimad täiustused.

(25)

Tuleb täiustada külmutatud kala kolmanda riigi kalapüügilaevalt lossimise ja ümberlaadimise kontrollimist ühenduse sadamates. Novembris 2006 võttis Kirde-Atlandi Kalanduskomisjon (NEAFC) vastu soovituse sadamate riikliku kontrollimise kohta. Tuleks tagada kõnealuse soovituse rakendamine ühenduse õiguskorras.

(26)

Novembris 2006 soovitas NEAFC asendada teatav hulk kalalaevu nende laevade loendis, mille puhul on kinnitust leidnud tegelemine ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga. Tuleks tagada nende soovituste rakendamine ühenduse õiguskorras.

(27)

Kaheksajala kaitsele kaasaaitamiseks ja eelkõige noorloomade kaitsmiseks tuleb säilitada 2007. aastal CECAFi piirkonnas asuvatest ja kolmandate riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvatest meredest pärit kaheksajala alammõõt, kuni võetakse vastu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 850/98.

(28)

STECFi arvamust arvesse võttes tuleks lubada kalapüüki elektriimpulsse kasutava piimtraaliga teatavatel tingimustel ICESi vööndites IVc ja IVb.

(29)

Ameerika Troopikatuunide Komisjon (IATTC) võttis oma 2006. aasta koosolekul vastu kulduim-tuuni, suursilm-tuuni ja vööttuuni püügipiirangud. Kuigi ühendus ei ole IATTCi liige, on vaja neid meetmeid rakendada, et tagada kõnealuse organisatsiooni jurisdiktsiooni alla kuuluvate ressursside säästev majandamine.

(30)

Oma teisel aastakoosolekul võttis Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjon (WCPFC) vastu kulduim-tuuni, suursilm-tuuni, vööttuuni ja Vaikse ookeani lõunaosa pikkuimtuuni püügipiirangud ja kaaspüüki käsitlevad tehnilised meetmed. Ühendus on WCPFC liige alates 2005. aasta jaanuarist. Seepärast on vaja rakendada need meetmed ühenduse õiguses, et tagada kõnealuse organisatsiooni jurisdiktsiooni all olevate varude säästlik majandamine.

(31)

Rahvusvaheline Atlandi Tuunikaitse Komisjon (ICCAT) võttis oma 2006. aasta koosolekul vastu tabelid, milles esitatakse ICCATi lepinguosaliste poolt kasutamata jäänud ja ettenähtust rohkem kasutatud kalapüügivõimalused. ICCAT võttis sellega seoses vastu otsuse, milles märgitakse, et ühendus ei kasutanud 2004. aastal mitme kalavaru kvoote täiel määral.

(32)

Et arvesse võtta ICCATi kohandusi ühenduse kvootides, tuleks kvootide kasutamata osast tulenevate kalapüügivõimaluste jaotamisel aluseks võtta iga liikmesriigi vastav kasutamata osa, ilma et muutuks aastase lubatud kogupüügi jaotamispõhimõte.

(33)

Oma 2006. aasta koosolekul võttis ICCAT aastakoosolekul vastu mitu tehnilist meedet, mida kohaldatakse Atlandi ookeani ja Vahemere teatavate siirdekalavarude suhtes, nähes muu hulgas ette hariliku tuuni uue miinimumsuuruse, püügipiirangud teatavates piirkondades ja teataval ajavahemikul, et kaitsta suursilmtuuni varusid, harrastus- ja sportkalapüüki käsitlevad meetmed Vahemerel ning valikuuringu programmi loomise sumpades oleva hariliku tuuni suuruse hindamiseks. Kalavarude kaitse parandamiseks on vaja neid meetmeid 2007. aastal rakendada, kuni võetakse vastu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 973/2001.

(34)

Oma 2006. aasta koosolekul võttis Kagu-Atlandi kalandusorganisatsioon (SEAFO) vastu varude säilitamise meetmed, millega suletakse teatavad piirkonnad alates 1. jaanuarist 2007, et kaitsta teatavaid haavatavaid süvamereelupaiku, keelatakse ümberlaadimine merel konventsiooni piirkonnas, et võidelda ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga, rakendatakse ajutine kontrollikava, millega muudetakse SEAFO konventsioonile lisatud ajutist korda ja viiakse konventsioonisse sisse 2005. aasta koosolekul vastuvõetud kaitsemeetmed, ja tehnilised meetmed, et vähendada merelindude tahtmatut surmamist seoses kalapüügiga. Need meetmed on ühenduse suhtes siduvad ja seetõttu tuleks need rakendada.

(35)

Enam ei ole kohane võimaldada kalastamisvõimaluste kasutamata jätmise pärast kalastamist laevadel, kes sõidavad Barbadose, Guyana, Surinami, Trinidadi ja Tobago, Jaapani ja Korea lippude all, Prantsuse Guajaana vetes; see tuleks ette näha konkreetsetes sätetes, mis käsitlevad Prantsuse Guajaana departemangu.

(36)

Tagamaks, et kolmandate riikide poolt ühenduse vetes püütud põhjaputassuu saaki õigesti arvestatakse, tuleb säilitada asjaomaseid laevu käsitlevad tugevdatud järelevalve sätted.

(37)

Selleks, et tagada ühenduse kaluritele elatusvahendid ning vältida varude ohustamist ja kõiki võimalikke raskusi, mis tulenevad nõukogu 22. detsembri 2005. aasta määruse (EÜ) nr 51/2006, millega määratakse 2006. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes, (26) kehtivuse lõppemisest, on tähtis avada kõnealused püügipiirkonnad 1. jaanuaril 2007 ning jätta mõned nimetatud määruse eeskirjad kehtima 2007. aasta jaanuaris. Küsimuse kiireloomulisuse tõttu on hädavajalik teha erand kuue nädala pikkuse aja suhtes, millele viidatakse Euroopa Liidu lepingu ning Euroopa Ühenduse asutamislepingu juurde kuuluva protokolli (riikide parlamentide funktsiooni kohta Euroopa Liidus) I jao punktis 3,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

REGULEERIMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva määrusega nähakse ette teatavate kalavarude ja kalavarurühmadega seotud püügivõimalused 2007. aastaks ning lisatingimused, mille kohaselt neid püügivõimalusi tohib kasutada.

Lisaks määratakse kindlaks teatavad püügikoormuse piirangud ja nendega seotud tingimused 2008. aasta jaanuariks ning teatavate Antarktika kalavarude osas määratakse püügivõimalused ja eritingimused kindlaks IE lisas nimetatud ajavahemikeks.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1.   Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesolevat määrust

a)

ühenduse kalalaevade suhtes (edaspidi “ühenduse laevad”); ning

b)

kolmanda riigi lipu all sõitvate ja kolmandas riigis registreeritud kalalaevade suhtes (edaspidi “kolmanda riigi kalalaevad”), kui need viibivad ühenduse vetes (edaspidi “EÜ veed”).

2.   Erandina lõikest 1 ei kohaldata käesolevat määrust kalapüügi suhtes, mis toimub üksnes teadusuuringute otstarbel asjaomase liikmesriigi loal ja järelevalve all ning millest on eelnevalt teavitatud komisjoni ja liikmesriiki, kelle vetes uuringud toimuvad.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse lisaks määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklis 3 sätestatud mõistetele järgmisi mõisteid:

a)

lubatud kogupüük (TAC) – igast kalavarust aastas püüda ja lossida lubatav kogus;

b)

kvoot – ühendusele, liikmesriigile või kolmandale riigile eraldatud osa TACist;

c)

rahvusvahelised veed – veed, mis ei kuulu ühegi riigi suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla;

d)

NAFO reguleerimispiirkond – see osa Loode-Atlandi kalastusorganisatsiooni (NAFO) konventsiooni piirkonnast, mis ei kuulu rannikuäärsete riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla;

e)

Skagerrak – ala, mis piirneb läänes Hanstholmi majakast Lindesnesi majakani ulatuva joonega ning lõunas Skageni majakast Tistlarna majakani ja sealt Rootsi ranniku lähima punktini ulatuva joonega;

f)

Kattegat – ala, mis piirneb põhjas Skageni majakast Tistlarna majakani ja sealt Rootsi ranniku lähima punktini ulatuva joonega ning lõunast Hasenørest Gnibenini, Korshagest Spodsbjergini ja Gilbjerg Hovedist Kullenini ulatuva joonega;

g)

Cádizi laht – ICESi vööndi IXa piirkond, mis jääb läänepikkusest 7o23′48″ ida poole;

h)

NEAFCi reguleerimispiirkond – Kirde-Atlandi Kalanduskomisjoni (NEAFC) konventsioonis määratletud konventsiooni piirkonna veed, mis ulatuvad kaugemale kui NEAFCi osaliste jurisdiktsiooni alla kuuluvad veed.

Artikkel 4

Kalastusvööndid

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi kalastusvööndite määratlusi:

a)

ICESi (Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu) kalastusvööndid, nagu on määratletud määruses (EMÜ) nr 3880/91;

b)

CECAFi (Kesk-Atlandi idaosa ehk FAO kalastusvöönd 34) kalastusvööndid, nagu on määratletud nõukogu 23. oktoobri 1995. aasta määruses (EÜ) nr 2597/95 nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta liikmesriikide poolt, kes kalastavad teatavates väljaspool Atlandi ookeani põhjaosa asuvates piirkondades (27);

c)

NAFO (Loode-Atlandi kalastusorganisatsiooni) kalastusvööndid, nagu on määratletud nõukogu 30. juuni 1993. aasta määruses (EMÜ) nr 2018/93 Loode-Atlandi piirkonnas kalastavate liikmesriikide saagi ja kalandustegevuse statistiliste andmete esitamise kohta (28);

d)

CCAMLRi (Antarktika vete elusressursside kaitse konventsiooni) kalastusvööndid, nagu on määratletud määruses (EÜ) nr 601/2004;

e)

IATTCi (Ameerika Troopikatuunide Komisjoni) vöönd, nagu on määratletud nõukogu 22. mai 2006. aasta otsuses 2006/539/EÜ Ameerika Ühendriikide ja Costa Rica Vabariigi vahelise 1949. aasta konventsiooniga moodustatud Ameerika Troopikatuunide Komisjoni tugevdamise konventsiooni sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel (29);

f)

WCPFC (Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni) vöönd, nagu on määratletud nõukogu 26. aprilli 2004. aasta otsuses 2005/75/EÜ ühenduse ühinemise kohta Vaikse ookeani lääne- ja keskosa pika rändega kalavarude kaitse ja majandamise konventsiooniga (30);

g)

ICCATi (Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni) vöönd, nagu on määratletud nõukogu 9. juuni 1986. aasta otsuses 86/238/EMÜ ühenduse ühinemise kohta rahvusvahelise Atlandi tuunikala kaitse konventsiooniga, mida muudeti Pariisis 10. juulil 1984. aastal alla kirjutatud konventsiooni osalisriikide täievoliliste esindajate konverentsi lõppaktile lisatud protokolliga (31);

h)

SEAFO (Loode-Atlandi kalastusorganisatsiooni) kalastusvööndid, nagu on määratletud nõukogu 22. juuli 2002. aasta määruses (EMÜ) nr 2002/738 Euroopa Ühenduse Atlandi ookeani kaguosa kalavarude kaitse ja majandamise konventsiooniga ühinemise kohta (32);

i)

GFCMi (Vahemere üldise kalanduskomisjoni) vöönd, nagu on määratletud nõukogu 16. juuni 1998. aasta otsuses 98/416/EÜ Euroopa Ühenduse liitumise kohta Vahemere üldise kalanduskomisjoniga (33).

II PEATÜKK

ÜHENDUSE LAEVADE KALAPÜÜGIVÕIMALUSED JA NENDEGA SEOTUD TINGIMUSED

Artikkel 5

Püügilimiidid ja nende jaotamine

1.   Ühenduse laevade püügilimiidid ühenduse vetes ja teatavates vetes, mis ei kuulu ühendusele, kõnealuste limiitide jaotus liikmesriikide vahel ning määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 2 kohased lisatingimused on esitatud I lisas.

2.   Ühenduse laevadel on lubatud kalastada I lisas sätestatud kvoodi alusel vastavalt artiklites 10, 17 ja 18 sätestatud tingimustele vetes, mis kuuluvad Fääri saarte, Gröönimaa, Islandi ja Norra kalandusjurisdiktsiooni alla ning Jan Mayeni ümbruse kalastusvööndisse.

3.   Komisjon kehtestab lõplikud tobiapüügi limiidid ICESi vööndites IIIa ja IV ning ICESi vööndi IIa EÜ vetes IID lisa punktis 8 sätestatud korras.

4.   Komisjon kehtestab ühenduse kasutuses olevaks moivapüügi limiidiks vööndis V ja ICESi vööndi XIV Gröönimaa vetes 7,7 % moiva TACist niipea, kui TAC on kindlaks määratud.

5.   Komisjon võib määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 2 kehtestatud korras läbi vaadata tursiku püügilimiidi ICESi vööndis IIIa ja ICESi vööndite IIa ja IV EÜ vetes, kilu püügilimiidi ICESi vööndite IIa ja IV EÜ vetes ja anšoovise püügilimiidi ICESi vööndis VIII, pidades silmas 2007. aasta esimesel poolel kogutud teaduslikke andmeid.

6.   Ühenduse laevadel on kõigis ühenduse vetes ja väljaspool ühendust asuvates vetes keelatud püüda, pardal hoida, ümber laadida ja lossida järgmisi liike:

hiidhai (Cetorhinus maximus)

mõrtsukhai (Carcharodon carcharias).

7.   Ühenduse laevadel on keelatud püüda atlandi karekala (Hoplostethus atlanticus) ICESi vööndite V, VI ja VII nendes osades, mis jäävad NEAFCi reguleerimispiirkonda.

8.   Ühenduse laevadel on keelatud 1. jaanuarist 2007 – 30. juunini 2007 püüda meriahvenat (Sebastes mentella) ICESi vööndite I ja II nendes osades, mis jäävad NEAFCi reguleerimispiirkonda, välja arvatud vältimatu kaaspüük. Keeldu kohaldatakse samuti 1. juulist 2007 kuni 31. detsembrini 2007, kui NEAFC seda soovitab. Sellisel juhul avaldab komisjon teatise NEAFCi soovituse kohta Euroopa Liidu Teataja C-seerias.

Artikkel 6

Jaotamist käsitlevad erisätted

1.   I lisas sätestatud kalapüügivõimalused jaotatakse liikmesriikide vahel nii, et see ei piira:

a)

kalapüügivõimaluste vahetamist määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 20 lõike 5 kohaselt;

b)

ümberjaotamist määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 21 lõike 4, artikli 23 lõike 1 ja artikli 32 lõike 2 kohaselt;

c)

lisakoguste lossimist määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 kohaselt;

d)

koguste kinnipidamist määruse (EÜ) nr 847/96 artikliga 4 ette nähtud korras;

e)

mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 kohaselt.

2.   Erandina määrusest (EÜ) nr 847/96 kohaldatakse kvootide kinnipidamiseks ja nende ülekandmiseks 2008. aastasse kõnealuse määruse artikli 4 lõiget 2 kõigi kalavarude suhtes, mille suhtes kohaldatakse analüütilist lubatud kogupüüki (analüütiline TAC).

Artikkel 7

Püügikoormuse piirangud ja nendega seotud tingimused kalavarude majandamisel

1.   Alates 1. veebruarist 2007 kuni 31. jaanuarini 2008 kohaldatakse püügikoormuse piiranguid ja nendega seotud tingimusi järgmiselt:

a)

IIA lisa kohaldatakse Kattegati, Skagerraki ja ICESi vööndite IV, VIa, VIIa, VIId teatavate varude ning ICESi vööndi IIa EÜ vete teatavate varude majandamise suhtes;

b)

IIb lisa kohaldatakse merluusi- ja norra salehomaari varude majandamise suhtes ICESi vööndites VIIIc ja IXa, välja arvatud Cádizi lahes;

c)

IIC lisa kohaldatakse ICESi vööndi VIIe merikeelevarude majandamise suhtes;

d)

IID lisa kohaldatakse ICESi vööndite IIIa ja IV ning ICESi vööndi IIa EÜ vete tobia varude majandamise suhtes.

2.   Ajavahemikul 1. jaanuarist 2007 kuni 31. jaanuarini 2007 kohaldatakse lõikes 1 nimetatud varude suhtes jätkuvalt määruse (EÜ) nr 51/2006 IIA, IIB, IIC ja IID lisas sätestatud püügikoormuse piiranguid ja nendega seotud tingimusi.

3.   Laevadel, kes kasutavad IIA lisa punktis 4.1 ning IIB ja IIC lisa punktis 3 nimetatud rühma püügivahendeid ja kalastavad IIA lisa punktis 2 ning IIB ja IIC lisa punktis 1 nimetatud piirkondades, peab olema püügiluba, mis on antud välja kooskõlas määruse (EÜ) nr 1627/94 artikliga 7, nagu nimetatud lisades on ette nähtud.

4.   Komisjon kehtestab lõpliku tobiapüügi püügikoormuse 2007. aastaks ICESi vööndites IIIa ja IV ning ICESi vööndi IIa EÜ vetes IID lisa punktides 3–6 sätestatud korras.

5.   Liikmesriigid tagavad, et 2007. aastal ei ületa süvamerepüügi luba omavate laevade püügikoormuse tasemed (mõõdetuna sadamast äraoldud kilovatt-püügipäevades) 75 % keskmisest aastasest püügikoormusest, mida asjaomase liikmesriigi laevad kasutasid 2003. aastal kalastusretkedel, mille jaoks neil oli süvamerepüügi luba ja mille jooksul püüti määruse (EÜ) nr 2347/2007 I ja II lisas loetletud süvamereliike. Käesolevat lõiget kohaldatakse ainult nende kalastusretkede suhtes, kus püüti üle 100 kg süvamereliike, välja arvatud põhja-atlandi hõbekala.

Artikkel 8

Saagi ja kaaspüügi lossimise tingimused

1.   Kalavarusid, mille suhtes on kehtestatud püügipiirangud, võib pardal hoida või laevalt lossida ainult juhul, kui:

a)

saagi on püüdnud sellise liikmesriigi laevad, millel on kvoot, ning kõnealune kvoot ei ole ammendatud; või

b)

saak moodustab osa ühendusele kuuluvast püügiosast, mis ei ole kvootidena liikmesriikide vahel ära jaotatud ega ammendatud.

2.   Erandina lõikest 1 võib järgmistesse liikidesse kuuluvat kala pardal hoida ja lossida ka siis, kui liikmesriigil ei ole kvooti või kui kvoot või püügiosa on ammendatud:

a)

muud liigid kui heeringas ja makrell, tingimusel, et

i)

neid püütakse segamini teiste liikidega, kasutades võrke silmasuurusega alla 32 mm määruse (EÜ) nr 850/98 artikli 4 kohaselt, ja

ii)

saaki ei sordita pardal ega lossimisel;

või

b)

makrell, tingimusel, et

i)

makrelli püütakse segamini stauriidi või sardiiniga;

ii)

makrelli mass ei ületa 10 % kogu pardal oleva makrelli, stauriidi ja sardiini massist ja

iii)

saaki ei sordita pardal ega lossimisel.

3.   Määruse (EÜ) nr 1434/98 artikli 2 lõiget 1 ei kohaldata ICESi vööndites IIIa, IV ja VIId ning vööndi IIa EÜ vetes püütud heeringa suhtes.

4.   Kõik lossimised, välja arvatud lõike 2 kohane püük, arvestatakse kvoodist või, kui ühenduse osa ei ole kvootidena liikmesriikide vahel ära jaotatud, ühenduse osast maha.

5.   Kui liikmesriigi heeringapüügi limiidid ICESi vööndites IIIa, IV ja VIId ning vööndi IIa EÜ vetes on ammendatud, ei tohi asjaomase liikmesriigi lipu all sõitvad ühenduses registreeritud laevad, kes tegutsevad püügipiirkonnas, mille suhtes kehtivad asjaomased püügipiirangud, lossida sortimata ja heeringat sisaldavaid saake.

6.   Kaaspüügi määr ja realiseerimine määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 850/98 artiklitega 4 ja 11 ettenähtud korras.

Artikkel 9

Sortimata lossimised ICESi vööndites IIIa, IV ja VIId ning ICESi vööndi IIa EÜ vetes

1.   Liikmesriigid tagavad, et kasutatakse nõuetekohast proovivõtusüsteemi, mis võimaldab tulemuslikult kontrollida ICESi vööndites IIIa, IV ja VIId ning ICESi vööndi IIa EÜ vetes püütud, sortimata lossitud saagi koguseid liikide kaupa.

2.   ICES vööndites IIIa, IV ja VIId ning ICESi vööndi IIa EÜ vetes püütud, sortimata kalasaaki võib lossida ainult sadamates või lossimiskohtades, kus on kasutusel lõikes 1 osutatud proovivõtusüsteem.

Artikkel 10

Juurdepääsupiirangud

Ühenduse laevad ei tohi kalastada Skagerrakis 12 meremiili ulatuses Norra lähtejoontest. Taani ja Rootsi lipu all sõitvatel laevadel on siiski lubatud kalastada kuni nelja meremiili kaugusel Norra lähtejoontest.

Artikkel 11

Tehnilised ülemineku- ja kontrollimeetmed

Ühenduse laevade suhtes kohaldatavad tehnilised ülemineku- ja kontrollimeetmed on sätestatud III lisas.

III PEATÜKK

KOLMANDA RIIGI KALALAEVADE PÜÜGILIMIIDID JA NENDEGA SEOTUD TINGIMUSED

Artikkel 12

Tehnilised ülemineku- ja kontrollimeetmed

Kolmanda riigi laevade suhtes kohaldatavad tehnilised ülemineku- ja kontrollimeetmed on sätestatud III lisas.

Artikkel 13

Luba

1.   Venezuela või Norra lipu all sõitvatel kalalaevadel ning Fääri saartel registreeritud kalalaevadel on lubatud kalastada ühenduse vetes I lisas sätestatud püügilimiitide alusel ning artiklitega 14–16 ja artiklitega 19–25 ettenähtud tingimustel.

2.   Kolmandate riikide kalalaevadel on kõigis ühenduse vetes keelatud püüda, pardal hoida, ümber laadida ja lossida järgmisi liike:

a)

hiidhai (Cetorhinus maximus)

b)

mõrtsukhai (Carcharodon carcharias).

Artikkel 14

Geograafilised piirangud

1.   Norra lipu all sõitvatel või Fääri saartel registreeritud kalalaevadel on lubatud kalastada ainult 200 meremiili laiuse vööndi nendes osades, mis asuvad vähemalt 12 meremiili kaugusel liikmesriikide lähtejoontest ICES vööndis IV, Kattegatis ja Atlandi ookeanis põhja pool 43o00′N, välja arvatud määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklis 18 nimetatud piirkonnas.

2.   Norra lipu all sõitvatel kalalaevadel on lubatud Skagerrakis kalastada vähemalt nelja meremiili kaugusel mere pool Taani ja Rootsi lähtejoontest.

3.   Venezuela lipu all sõitvatel kalalaevadel on lubatud kalastada ainult 200 meremiili laiuse vööndi nendes osades, mis asuvad vähemalt 12 meremiili kaugusel mere pool Prantsuse Guajaana departemangu lähtejoontest.

Artikkel 15

Läbisõit ühenduse vetest

Ühenduse vetest läbisõitvad kolmanda riigi kalalaevad peavad stoovima oma võrgud järgmisel viisil, et need ei oleks kasutamisvalmis:

a)

võrgud, raskused ja muu sellelaadne varustus tuleb traallaudade, puksiir- ja haalamisköite ning trosside küljest lahti võtta,

b)

tekil asuvad või teki kohale paigutatud võrgud tuleb kindlalt mõne tekiehitise osa külge kinnitada.

Artikkel 16

Saagi ja kaaspüügi lossimise tingimused

Kalaliike, millele on kehtestatud püügilimiidid, ei tohi pardal hoida ega lossida, välja arvatud juhul, kui saagi on püüdnud sellise liikmesriigi laevad, kellel on kvoot ning kõnealune kvoot ei ole ammendatud.

IV PEATÜKK

ÜHENDUSE LAEVADE KALALAEVATUNNISTUSTE SÜSTEEM

Artikkel 17

Kalalaevatunnistused ja nendega seotud tingimused

1.   Olenemata määrusega (EÜ) nr 1627/94 sätestatud kalalaevatunnistuste ja kalapüügilubade üldeeskirjadest tohivad ühenduse laevad kolmanda riigi vetes kalastada asjaomase kolmanda riigi asutuste poolt väljaantud kalalaevatunnistuse alusel.

2.   Lõiget 1 ei kohaldata siiski järgmiste ühenduse laevade suhtes, kes kalastavad Põhjamerel Norrale kuuluvates vetes:

a)

laevad kogumahutavusega kuni 200 GT (kaasa arvatud); või

b)

laevad, kes püüavad inimtoiduks muid kalaliike kui makrell; või

c)

Rootsi lipu all sõitvad laevad kooskõlas kehtivate tavadega.

3.   Kalalaevatunnistuste maksimaalne arv ja muud nendega seotud tingimused määratakse kindlaks IV lisa I osas. Kalalaevatunnistuse taotluses märgitakse kalapüügiliigid ning nende ühenduse laevade nimi ja tunnused, kellele kalalaevatunnistust taotletakse, ning liikmesriikide asutused saadavad taotlused komisjonile. Komisjon esitab taotlused asjaomaste kolmandate riikide asutustele.

4.   Kui liikmesriik kannab teisele liikmesriigile üle IV lisa I osas nimetatud kalastuspiirkonna kvoodi (vahetusleping), tuleb üle kanda ka asjaomased kalalaevatunnistused ja teatada sellest komisjonile. IV lisa I osas sätestatud kalalaevatunnistuste üldarvu kalastuspiirkonna kohta ei tohi siiski ületada.

5.   Ühenduse laevad peavad järgima kaitse- ja kontrollimeetmeid ning kõiki muid asjaomases püügipiirkonnas kehtivaid tingimusi.

Artikkel 18

Fääri saared

Ühenduse laevad, kellel on kalalaevatunnistus ühe kalaliigi sihtpüügiks Fääri saarte vetes, võivad teise kalaliigi sihtpüügiga tegelda ainult juhul, kui nad teatavad muudatusest ette Fääri saarte ametiasutustele.

V PEATÜKK

KOLMANDA RIIGI KALALAEVADE KALALAEVATUNNISTUSTE SÜSTEEM

Artikkel 19

Kohustus omada kalalaevatunnistust ja püügiluba

1.   Olenemata määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklist 28b on Norra lipu all sõitvad laevad kogumahutavusega kuni 200 GT vabastatud kalalaevatunnistuse ja püügiloa kohustusest.

2.   Kalalaevatunnistus ja püügiluba peavad olema laeva pardal. Fääri saartel või Norras registreeritud kalalaevad on kõnealusest kohustusest vabastatud.

3.   Kolmanda riigi kalalaevad, kellel on püügiõigus 31. detsembril 2006, võivad püüki jätkata alates 1. jaanuarist 2007 kuni ajani, mil püügiõigusega kalalaevade nimekiri on komisjonile esitatud ning komisjon on selle heaks kiitnud.

Artikkel 20

Kalalaevatunnistuse ja püügiloa taotlemine

Kolmanda riigi asutuse poolt komisjonile esitatud kalalaevatunnistuse- ja püügiloataotlusega koos tuleb esitada järgmised andmed:

a)

laeva nimi;

b)

registrinumber;

c)

pardatähis;

d)

registreerimissadam;

e)

omaniku või prahtija nimi ja aadress;

f)

kogumahutavus ja -pikkus;

g)

mootori võimsus;

h)

kutsungsignaal ja raadiosagedus;

i)

kavandatav püügiviis;

j)

kavandatav püügipiirkond;

k)

liigid, mida kavatsetakse püüda;

l)

taotletava kalalaevatunnistuse kestus.

Artikkel 21

Kalalaevatunnistuste arv

Kalalaevatunnistuste arv ja nendega seotud tingimused määratakse kindlaks IV lisa II osas.

Artikkel 22

Tühistamine ja kehtetuks tunnistamine

1.   Kalalaevatunnistused ja püügiload võib tühistada uute kalalaevatunnistuste ja püügilubade väljaandmiseks. Tühistamine jõustub komisjoni poolt uute kalalaevatunnistuste ja püügilubade väljaandmise kuupäevale eelneval päeval. Uued kalalaevatunnistused ja püügiload jõustuvad nende väljaandmise kuupäeval.

2.   Kalalaevatunnistused ja püügiload tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks enne nende kehtivusaja lõppu, kui kõnealuse kalavaru jaoks I lisas sätestatud kvoot on ammendatud.

3.   Kalalaevatunnistused ja püügiload tunnistatakse kehtetuks juhul, kui ei täideta käesoleva määrusega ettenähtud kohustusi.

Artikkel 23

Asjakohaste eeskirjade täitmata jätmine

1.   Kolmanda riigi kalalaevadele, kes ei ole täitnud käesolevas määruses sätestatud kohustusi, ei anta kalalaevatunnistust ega püügiluba kuni 12 kuu jooksul.

2.   Komisjon esitab asjaomase kolmanda riigi asutustele nende kolmanda riigi kalalaevade nimed ja tunnused, kellele asjakohaste eeskirjade rikkumise tõttu ei anta luba kalastada ühenduse kalastusvööndis järgneva kuu või kuude jooksul.

Artikkel 24

Kalalaevatunnistuse omaniku kohustused

1.   Kolmanda riigi kalalaevad täidavad kalastusvööndis kalastades kaitse- ja kontrollimeetmeid ning kõiki muid selles vööndis ühenduse laevade kalastustegevust reguleerivaid sätteid, esmajoones määrusi (EMÜ) nr 1381/87, (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94, (EÜ) nr 850/98 ja (EÜ) nr 1434/98 ja nõukogu 21. detsembri 2005. aasta määrust (EÜ) nr 2187/2005, mis käsitleb Läänemere, Suur- ja Väike-Belti ning Sundi kalavarude kaitsmist tehniliste meetmete abil (34).

2.   Lõikes 1 nimetatud kolmanda riigi kalalaevad peavad püügipäevikut, kuhu kantakse V lisa I osas ettenähtud teave.

3.   Kolmanda riigi kalalaevad, välja arvatud ICESi vööndis IIIa kalastavad Norra lipu all sõitvad laevad, edastavad komisjonile VI lisas sätestatud teabe kõnealuses lisas ettenähtud eeskirjade kohaselt.

Artikkel 25

Prantsuse Guajaana departemangu käsitlevad erisätted

1.   Kalalaevatunnistuste andmine kalapüügiks Prantsuse Guajaana departemangu vetes on seotud asjaomase kolmanda riigi laeva omaniku kohustusega lubada komisjoni taotluse korral laeva pardale vaatleja.

2.   Prantsuse Guajaana departemangu vetes kalastavad kolmanda riigi kalalaevad peavad pidama V lisa II osas esitatud näidisele vastavat püügipäevikut. Komisjoni taotluse korral saadetakse andmed püügi kohta Prantsusmaa asutuste kaudu komisjonile.

VI PEATÜKK

VAHEMERES KALASTAVAID ÜHENDUSE LAEVU KÄSITLEVAD ERISÄTTED

Artikkel 26

Püügikeelu kehtestamine peibutuspüügivahenditega väikest kuldmakrelli püüdvatele kaluritele

1.   Väikese kuldmakrelli (Coryphaena hippurus), eriti selle noorkalade kaitseks keelatakse peibutuspüügivahenditega püük 1. jaanuarist 2007 kuni 14. augustini 2007 Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) lepinguvööndi kõigis geograafilistes piirkondades.

2.   Erandina lõikest 1 võib liikmesriik, kui ta suudab tõendada, et halva ilma tõttu ei saanud tema lipu all sõitvad kalalaevad kasutada oma tavalisi kalastuspäevi, kanda oma peibutuspüügivahenditega kalastavate kalalaevade jaoks kaotsiläinud päevad üle ajavahemikku kuni järgmise aasta 31. jaanuarini. Liikmesriigid, kes soovivad sellist ülekandmist kasutada, esitavad enne 1. jaanuari 2008 komisjonile taotluse, et saada teatav arv lisapäevi, millal kalalaeval on lubatud püüda väikest kuldmakrelli peibutuspüügivahenditega keeluperioodil 1. jaanuarist 2008 kuni 31. jaanuarini 2008. Kõnealusele taotlusele lisatakse järgmine teave:

a)

ettekanne, milles esitatakse kõnealuse püügikatkestuse üksikasjad, lisades ka taotlust kinnitavad andmed ilmastikuolude kohta;

b)

laeva nimi;

c)

registrinumber;

d)

pardatähis, nagu on määratletud komisjoni 30. detsembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 26/2004 (ühenduse kalalaevastiku registri kohta) (35) I lisas.

Komisjon edastab liikmesriikidelt saadud teabe GFCMi täitevsekretariaadile.

3.   Liikmesriigid saadavad komisjonile enne 1. novembrit 2007 ettekande lõikes 1 viidatud meetmete rakendamise kohta.

Artikkel 27

Kalapüügipiirangutega piirkondade kehtestamine süvamere tundlike elupaikade kaitseks

1.   Veetavate tragide ja põhjatraalnootadega kalapüük on keelatud järgmisi koordinaate ühendavate joontega piiratud aladel:

a)

süvamerepüügi piirangutega keeluala – Capo Santa Maria di Leuca läheduses asuv Lophelia riff:

39o 27.72' N, 18o 10.74' E

39o 27.80' N, 18o 26.68' E

39o 11.16' N, 18o 04.28' E

39o 11.16' N, 18o 35.58' E

b)

süvamerepüügi piirangutega keeluala – Niiluse delta piirkonna külmad süsivesinike imbumisalad:

31o 30.00' N, 33o 10.00' E

31o 30.00' N, 34o 00.00' E

32o 00.00' N, 34o 00.00' E

32o 00.00' N, 33o 10.00' E

c)

süvamerepüügi piirangutega keeluala – Eratosthemese veealune mägi:

33o 00.00' N, 32o 00.00' E

33o 00.00' N, 33o 00.00' E

34o 00.00' N, 33o 00.00' E

34o 00.00' N, 32o 00.00' E

2.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed süvamere tundlike elupaikade kaitseks lõikes 1 viidatud piirkondades ja tagavad eelkõige, et kõnealused piirkonnad oleksid kaitstud muu tegevuse kui kalapüügi eest, mis ohustaks nende konkreetsete elupaikade iseloomulike joonte säilitamist.

VII PEATÜKK

NAFO REGULEERIMISPIIRKONNAS KALASTAVAID ÜHENDUSE LAEVU KÄSITLEVAD ERISÄTTED

1. JAGU

Ühenduse osalus

Artikkel 28

Laevade loetelu

1.   Ainult need ühenduse kalalaevad, mille kogumahutavus (GT) on üle 50 ning millel on nende lipuliikmesriigi väljaantud püügiluba ja mis kuuluvad NAFO laevaregistrisse, võivad loas ettenähtud tingimustel püüda, pardal hoida, ümber laadida ja lossida NAFO reguleerimispiirkonnast pärit kalavarusid.

2.   Iga liikmesriik edastab komisjonile elektroonilisel kujul vähemalt 15 päeva enne uue laeva sisenemist NAFO reguleerimispiirkonda kõik muudatused loetelus, mis käsitleb tema lipu all sõitvaid ühenduses registreeritud laevu, kellel on luba kalastada NAFO reguleerimispiirkonnas. Komisjon edastab teabe viivitamata NAFO sekretariaadile.

3.   Lõikes 2 märgitud teave sisaldab järgmist:

a)

määruse (EÜ) nr 26/2004 I lisas määratletud laeva sisenumber;

b)

rahvusvaheline raadiokutsung;

c)

vajaduse korral laeva prahtija;

d)

laeva tüüp.

4.   Ajutiselt liikmesriigi lipu all sõitvate laevade (laevapereta prahitud laevade) kohta tuleb lisaks edastada järgmine teave:

a)

kuupäev, millest alates liikmesriik on lubanud laeval sõita liikmesriigi lipu all;

b)

kuupäev, millest alates liikmesriik on andnud laevale NAFO reguleerimispiirkonnas kalastamise loa;

c)

riigi nimi, mille territooriumil laev on registreeritud või olnud registreeritud, ning kuupäev, millest alates laev lõpetas sõitmise kõnealuse riigi lipu all;

d)

laeva nimi;

e)

pädeva siseriikliku asutuse määratud laeva ametlik registrinumber;

f)

laeva kodusadam pärast üleminekut;

g)

laeva omaniku või prahtija nimi;

h)

kinnitus, et laeva kaptenile on antud NAFO reguleerimispiirkonnas kehtivate eeskirjade koopia;

i)

peamised liigid, mida laev võib NAFO reguleerimispiirkonnas püüda;

j)

alapiirkonnad, kus laev kavatseb kalastada.

2. JAGU

Tehnilised meetmed

Artikkel 29

Võrgusilma suurus

1.   VII lisas nimetatud põhjaliikide, välja arvatud lõikes 3 viidatud Sebastes mentella sihtpüügil, on keelatud kasutada traalnootasid, mille mõnes osas on võrgusilma suurus alla 130 mm. Lühiuimkalmaari (Illex illecebrosus) spetsialiseeritud püügil võib võrgusilm olla minimaalselt 60 mm. Railaste (Rajidae) spetsialiseeritud püügil tohib võrgusilma suurus olla minimaalselt 280 mm noodapäras ja 220 mm traali muudes osades.

2.   Harilikke süvameregarneele (Pandalus borealis) püüdvad laevad peavad kasutama võrke, mille väikseim silmasuurus on 40 mm.

3.   Merepõhjalähedase liigi nokk-meriahvena (Sebastes mentella) püügil alapiirkonnas 2 ja rajoonides 1F ja 3K kasutatakse võrke võrgusilma minimaalsuurusega 100 mm.

Artikkel 30

Võrgutarindid

1.   Keelatud on kasutada vahendeid ja meetodeid, mida ei ole käesolevas artiklis kirjeldatud ja mis ummistavad võrgusilmi või vähendavad nende suurust.

2.   Kahjustuste vähendamiseks või vältimiseks võib noodapära alla kinnitada purjeriiet, võrku või muud materjali.

3.   Noodapära ülaossa võib kinnitada vahendeid tingimusel, et need ei ummista noodapära võrgusilmi. Päraülakaitsete kasutamine peab piirduma VIII lisas nimetatud kaitsetega.

4.   Harilikke süvameregarneele (Pandalus borealis) püüdvad laevad peavad kasutama sorteerimisvõresid või -reste, mille trellide maksimaalne vahe on 22 mm. Rajoonis 3L süvamere garneele püüdvad laevad peavad olema varustatud vähemalt 72 cm pikkuste kettidega, nagu kirjeldatud IX lisas.

Artikkel 31

Pardale jäetud kaaspüügisaak

1.   Kalalaevad seavad oma kaaspüügi ülempiiriks 2 500 kg või 10 %, olenevalt sellest, kumb on suurem, iga IC lisas loetletud kalaliigi puhul, mille jaoks kõnealuses püügirajoonis ei ole ühendusele eraldatud kvooti.

2.   Juhtudel, mil on kehtestatud püügikeeld või kvoot “muud kalaliigid” on täielikult ära kasutatud, ei tohi kaaspüük ületada 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.

3.   Lõigetes 1 ja 2 viidatud protsendimäärad arvutatakse massiprotsendina pardal oleva kogusaagi iga liigi jaoks. Süvameregarneelisaaki ei võeta põhjakalade kaaspüügi määra arvutamisel arvesse.

Artikkel 32

Kaaspüük igas üksikus loomuses

1.   Kui ühes loomuses ületab kaaspüük protsendimäärasid, mis on esitatud artikli 31 lõigetes 1 ja 2, siirdub laev viivitamata vähemalt kümne meremiili kaugusele selle loomuse võtmise koha igast punktist ja kogu järgmise loomuse võtmise ajal jääma vähemalt kümne meremiili kaugusele eelmise loomuse võtmise igast punktist. Kui pärast uude kohta siirdumist on järgmises loomuses kaaspüük lubatust suurem, lahkub laev püügirajoonist ega tohi tagasi pöörduda enne 60 tunni möödumist.

2.   Kui kõigi kvoodiga hõlmatud põhjakalaliikide kaaspüügi saak süvameregarneelipüügi ühes loomuses ületab 5 massiprotsenti rajoonis 3M või 2,5 massiprotsenti rajoonis 3L, siirdub laev vähemalt kümne meremiili kaugusele selle loomuse võtmise koha igast punktist ja kogu järgmise loomuse võtmise ajal jääma vähemalt kümne meremiili kaugusele eelmise loomuse võtmise igast punktist. Kui pärast uude kohta siirdumist on järgmises loomuses kaaspüük lubatust suurem, peab laev lahkuma püügirajoonist ega tohi tagasi pöörduda enne 60 tunni möödumist.

3.   Loomuses lubatud kaaspüügi protsendimäärad arvutatakse massiprotsendina kõnealuse loomuse kogumassist iga seal esineva liigi jaoks.

Artikkel 33

Sihtpüük ja kaaspüük

1.   Ühenduse laevade kaptenid ei tohi tegelda nende liikide sihtpüügiga, mille suhtes kehtivad kaaspüügi piirarvud. Kalaliigi püük loetakse sihtpüügiks, kui asjaomane liik moodustab massiprotsentides suurima osa ühe loomusega saadud saagist.

2.   Kui kalalaev tegeleb rai sihtpüügiga, kasutades kõnealuse püügi jaoks eeskirjades ettenähtud võrgusilmaga võrke, siis esimest loomust, millest suurema osa (massiprotsentides loomuse kogumassist) moodustavad liigid, mille puhul on ette nähtud kaaspüügi piirarv, loetakse juhuslikult püütuks. Sellisel juhul siirdub kalalaev viivitamatult uuele kohale vastavalt artikli 32 lõigetele 1 ja 2.

3.   Pärast vähemalt 60-tunnilist eemalviibimist püügirajoonist vastavalt artikli 32 lõigete 1 ja 2 sätetele viib ühenduse kalalaeva kapten läbi proovitraalimise kestusega mitte üle kolme tunni. Erandina käesoleva artikli lõikest 1 ei käsitleta sellist püüki sihtpüügina, kui sellise proovitraalimise loomusest moodustavad suurema osa (massiprotsentides loomuse kogumassist) liigid, mille puhul on ette nähtud kaaspüügi piirarv. Sellisel juhul siirdub kalalaev viivitamatult uuele kohale vastavalt artikli 32 lõigetele 1 ja 2.

Artikkel 34

Kalade alammõõt

1.   NAFO reguleerimispiirkonnast püütud kalu, mille suurus ei vasta X lisas esitatud nõuetele, ei tohi töödelda, pardal hoida, ümber laadida, lossida, transportida, säilitada, müüa, välja panna ega müügiks pakkuda, vaid need tuleb kohe merre tagasi lasta.

2.   Kui püütud kalade kogus, mis ei vasta X lisas esitatud suuruse nõuetele, ületab 10 % kogu püütud kalakogusest, siirdub laev enne kalapüügi jätkamist eelmisest loomusekohast vähemalt 5 meremiili kaugusele. Töödeldud kala, mille suhtes kohaldatakse alammõõtu ja mis on X lisas ettenähtud pikkusest väiksem, loetakse pärinevaks alamõõdulisest kalast.

3. JAGU

Kalapüügipiirangutega piirkondade kehtestamine süvamere tundlike elupaikade (veealused mäed) kaitseks

Artikkel 35

Kalapüük põhjalähedaste kalaliikide püügiks ette nähtud vahenditega

Kalapüük põhjalähedaste kalaliikide püügiks ettenähtud vahenditega on keelatud järgmistes piirkondades:

Piirkond

Koordinaat 1

Koordinaat 2

Koordinaat 3

Koordinaat 4

Orphan Knoll

50.00.30

47.00.30

51.00.30

45.00.30

51.00.30

47.00.30

50.00.30

45.00.30

Corneri

veealused mäed

35.00.00

48.00.00

36.00.00

48.00.00

36.00.00

52.00.00

35.00.00

52.00.00

Newfoundlandi

veealused mäed

43.29.00

43.20.00

44.00.00

43.20.00

44.00.00

46.40.00

43.29.00

46.40.00

New Englandi

veealused mäed

35.00.00

57.00.00

39.00.00

57.00.00

39.00.00

64.00.00

35.00.00

64.00.00

4. JAGU

kontrollimeetmed

Artikkel 36

Toodete märgistamine ja eraldi ladustamine

1.   Töödeldud kala, mis on püütud NAFO reguleerimispiirkonnas, märgistatakse nii, et on võimalik eristada kõiki kala- ja tooteliike vastavalt nõukogu 17. detsembri 1999. aasta määruse (EÜ) nr 104/2000 (kalandus- ja akvakultuuritooteturu ühise korralduse kohta) (36) artiklile 1 ja süvameregarneeli puhul teha kindlaks püügikuupäeva. Samuti tuleb märkida, et saak on püütud NAFO reguleerimispiirkonnast.

2.   Püügirajoonides 3L ja 3M püütud süvameregarneelide ning kogu alapiirkonnas 2 ja rajoonides 3KLMNO püütud süvalesta puhul märgitakse saagi pärinemine neist vöönditest.

3.   Võttes arvesse laeva kapteni õigustatud ohutuskaalutlusi ja vastutust navigatsiooni eest, kohaldatakse järgmist:

a)

NAFO reguleerimispiirkonnas püütud saak paigutatakse eraldi väljaspool seda piirkonda püütud saagist; seda hoitakse selgesti eraldatuna näiteks plastmass-, vineer- või võrkpiirdega;

b)

ühe ja sama liigi püütud kogused võib paigutada trümmi mitmesse ossa, kuid kohad, kuhu need on paigutatud, näidatakse selgesti ära artiklis 37 viidatud paigutusplaanis.

Artikkel 37

Püügi- ja toodangupäevikud ning lastiplaan

1.   Lisaks sellele, et ühenduse kalalaevade kaptenid peavad tegutsema kooskõlas määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklitega 6, 8, 11, ja 12, peavad nad kandma püügipäevikusse käesoleva määruse XI lisas loetletud andmed.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile enne iga kuu 15. kuupäeva elektroonilisel kujul XII lisas nimetatud liikide eelmise kuu jooksul lossitud kogused ja määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklite 11 ja 12 alusel saadud teabe.

3.   Ühenduse laeva kapten peab IC lisas loetletud liikide saagi kohta:

a)

tootmispäevikut, millesse kantakse järjest kogu toodang pardal olevate liikide kaupa tootekaalu kilogrammides;

b)

lastiplaani, milles on näha eri liikide asukoht trümmides. Süvameregarneeli puhul koostatakse kalalaeval lastiplaan nii, et oleks näidatud rajoonides 3L ja 3M püütud garneelide asukoht ja igas rajoonis püütud garneelide kaal (tootekaalu kilogrammides).

4.   Lõikes 3 osutatud tootmispäevikut ja lastiplaani ajakohastatakse iga päev eelmise päeva kohta, mis algab kell 00.00 (UTC) ja lõpeb kell 24.00 (UTC), ning hoitakse pardal, kuni laev on tühjaks laaditud.

5.   Ühenduse kalalaeva kapten osutab vajalikku abi tootmispäevikus esitatud koguste ja pardal säilitatava töödeldud toodangu kontrollimise võimaldamiseks.

6.   Liikmesriigid tõendavad iga kahe aasta tagant kõikide artikli 28 lõike 1 kohase kalapüügiloaga ühenduse laevade mahutavusplaanide täpsust. Kapten tagab, et kõnealuse tõendi koopia on laeva pardal, et seda saaks nõudmise korral inspektorile esitada.

Artikkel 38

Võrkude pardal hoidmine

1.   Ühe või mitme VII lisas loetletud kalaliigi sihtpüügi ajal ei tohi ühenduse laevade pardal olla võrke, mille võrgusilma suurus on artiklis 29 sätestatust väiksem.

2.   Ühenduse laevad, kes ühel ja samal püügireisil püüavad ka muudes piirkondades peale NAFO piirkonna, võivad siiski hoida pardal võrke, mille võrgusilma suurus on artiklis 29 sätestatust väiksem, kui need on kindlalt soritud (kokku seotud) ja stoovitud (pakitud) ning neid ei ole võimalik kohe kasutada. Sellisel juhul:

a)

võrgud peavad olema oma traallaudade küljest lahti võetud ja ilma nooda- või traalitrosside ja -nöörideta; ning

b)

kui neid hoitakse tekil või teki kohal, olema kindlalt kinnitatud mingi tekiehitise osa külge.

Artikkel 39

Ümberlaadimine

1.   Ühenduse laevad tegelevad ümberlaadimisega NAFO reguleerimispiirkonnas ainult juhul, kui nad on saanud selleks loa oma pädevalt asutuselt.

2.   Ühenduse laevad ei laadi kala ümber kolmanda riigi laevalt või laevale, keda on nähtud kalastamas NAFO reguleerimispiirkonnas või kelle NAFO reguleerimispiirkonnas kalastamise kohta on muid tõendeid.

3.   Ühenduse laevad teatavad oma pädevale asutusele igast NAFO reguleerimispiirkonnas toimunud ümberlaadimisest. Mahalaadivad laevad saadavad teate vähemalt kakskümmend neli tundi enne ümberlaadimist ja pealelaadivad laevad hiljemalt üks tund pärast ümberlaadimist.

4.   Lõikes 3 nimetatud teade sisaldab ümberlaadimise aega, geograafilisi koordinaate, maha- või pealelaaditava kala ligikaudset massi kilogrammides liikide kaupa ning ümberlaadimises osalevate laevade kutsungsignaale.

5.   Pealelaadiv laev teatab lisaks nii kogu pardal oleva ja kogu lossitava saagi massi kui ka lossimissadama nime ja kavandatud lossimisaja vähemalt 24 tundi enne iga lossimist.

6.   Liikmesriigid edastavad lõigetes 3 ja 5 osutatud teated viivitamata komisjonile, kes omakorda edastab need viivitamata NAFO sekretariaadile.

Artikkel 40

Ühenduse laevade prahtimine

1.   Liikmesriigid võivad nõustuda nende lipu all sõitva ja NAFO reguleerimispiirkonnas kalapüügiõigust omava laeva prahtimisega, et võimaldada tal osaliselt või täielikult kasutada teisele NAFO lepinguosalisele eraldatud kvooti ja/või püügipäevi. Prahtida ei lubata siiski laevu, mille NAFO või muu piirkondlik kalandusorganisatsioon on tunnistanud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelenud laevadeks.

2.   Prahilepingu sõlmimise päeval saadab lipuliikmesriik komisjonile ning komisjon omakorda edastab NAFO peasekretärile järgmise teabe:

a)

liikmesriigi nõusolek prahilepinguga;

b)

prahilepinguga hõlmatud liigid ja antud kalapüügivõimalused;

c)

prahilepingu kestus;

d)

prahtija nimi;

e)

laeva prahtinud lepinguosaline;

f)

meetmed, mida liikmesriik on võtnud tagamaks, et tema lipu all sõitev prahitud laev täidab prahilepingu kehtivusajal NAFO kaitse- ja kontrollimeetmeid.

3.   Prahilepingu lõppemisel teatab lipuliikmesriik sellest komisjonile, kes edastab teabe viivitamata NAFO peasekretärile.

4.   Lipuliikmesriik võtab meetmed selle tagamiseks, et:

a)

prahilepingu kehtivusajal ei lubata laeval kasutada lipuliikmesriigile eraldatud püügivõimalusi;

b)

laeval ei ole lubatud ühel ja samal perioodil kalastada rohkem kui ühe prahilepingu alusel;

c)

laev täidab prahilepingu kehtivusajal NAFO kaitse- ja kontrollimeetmeid;

d)

prahitud laev registreerib püügipäevikus muudest püügiandmetest eraldi kogu teatatud prahilepingute alusel püütud saagi ja kaaspüügi.

5.   Liikmesriigid esitavad komisjonile muudest riiklikest püügiandmetest eraldi kõik lõike 4 punktis d nimetatud saagi ja kaaspüügi andmed. Komisjon edastab kõnealused andmed viivitamata NAFO peasekretärile.

Artikkel 41

Püügikoormuse seire

1.   Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed, et tagada oma laevade püügikoormuse vastavus selle liikmesriigi kasutada olevatele kalapüügivõimalustele NAFO reguleerimispiirkonnas.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile NAFO reguleerimispiirkonna liike püüdvate laevade püügikavad hiljemalt 31. jaanuaril 2007 ja edaspidi vähemalt 30 päeva enne kõnealuse püügi algust. Püügikavas tuleb muu hulgas esitada kõnealuses püügipiirkonnas kalastavate laevade andmed ning nendele laevadele NAFO reguleerimispiirkonnas ette nähtud püügipäevade arv.

3.   Liikmesriigid teavitavad komisjoni oma laevade kavandatavast tegevusest muudes piirkondades.

4.   Püügikavas peab kajastuma rakendatav kogupüügikoormus, mis vastab teate esitanud liikmesriigi kasutada olevatele kalapüügivõimalustele NAFO reguleerimispiirkonnas.

5.   Liikmesriigid esitavad komisjonile hiljemalt 15. jaanuaril 2008 oma püügikavade rakendamise aruanded. Kõnealused aruanded sisaldavad NAFO reguleerimispiirkonnas tegelikult kalastanud laevade arvu, iga laeva väljapüüki ja iga laeva püügipäevade koguarvu kõnealuses piirkonnas. Rajoonides 3M ja 3L süvameregarneele püüdnud laevade puhul tuleb aru anda kummagi rajooni kohta eraldi.

5. JAGU

Hariliku süvameregarneeli suhtes kohaldatavad eritingimused

Artikkel 42

Süvameregarneeli püük

1.   Liikmesriigid teatavad komisjonile iga päev hariliku süvameregarneeli (Pandalus borealis) kogused, mis liikmesriigi lipu all sõitvad ja ühenduses registreeritud laevad on püüdnud NAFO reguleerimispiirkonna rajoonis 3L. Püük toimub sügavamal kui 200 meetrit ning sellega tegeleb korraga üks laev iga liikmesriigi kohta.

2.   Rajoonis 3L süvameregarneele püüdva laeva kapten või tema esindaja annab pädevale asutusele liikmesriigis, kelle sadamat ta soovib kasutada, vähemalt 24 tundi enne eeldatavat sadamasse jõudmise aega järgmise teabe:

a)

sadamasse saabumise aeg;

b)

pardal hoitav süvameregarneelikogus;

c)

püügirajoon(id), kus toimus püük.

6. JAGU

Meriahvena suhtes kohaldatavad eritingimused

Artikkel 43

Meriahvena püük

1.   NAFO reguleerimispiirkonna alapiirkonnas 2 ning rajoonides IF, 3K ja 3M meriahvenat püüdva ühenduse laeva kapten teatab igal teisel esmaspäeval selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kelle lipu all laev sõidab või kelle territooriumil laev on registreeritud, eelmisel pühapäeval kell 24.00 lõppenud kahe nädala jooksul kõnealustes vööndites püütud meriahvena kogused.

Kui kogusaak moodustab 50 % TACist, esitatakse teade iga nädala esmaspäeval.

2.   Liikmesriigid teatavad komisjonile igal teisel teisipäeval enne kella 12.00 meriahvena kogused, mis liikmesriigi lipu all sõitvad ja ühenduses registreeritud laevad on püüdnud eelmisel pühapäeval kell 24.00 lõppenud kahe nädala jooksul NAFO reguleerimispiirkonna alapiirkonnas 2 ning rajoonides IF, 3K ja 3M.

Kui kogusaak moodustab 50 % TACist, esitatakse teade igal nädalal.

7. JAGU

Täitemeetmed

Artikkel 44

Rikkumiste menetemine

1.   Liikmesriigi pädev asutus, keda on teavitatud kõnealuse riigi kalalaeva rikkumisest, uurib seda rikkumist viivitamata ja põhjalikult, et saada vajalikud tõendid, milleks vajaduse korral võidakse asjaomane laev füüsiliselt läbi otsida.

2.   Kui NAFO võetud meetmetest ei peeta kinni, võtab liikmesriigi pädev asutus viivitamata juriidilised ja haldusmeetmed vastavalt oma riigi õigusaktidele isikute suhtes, kes vastutavad tema lipu all sõitva laeva eest.

3.   Lipuliikmesriigi pädev asutus tagab, et lõike 2 alusel algatatud menetlus viiks kõnealuse riigi seadustes ettenähtud tõhusate meetmeteni, mis vastavad rikkumise raskusele, tagavad eeskirjade täitmise, võtavad rikkumise eest vastutajalt võimaluse kasutada rikkumise majanduslikke tagajärgi ja on tõhusaks hoiatuseks tulevaste rikkumiste eest.

Artikkel 45

Rikkumiste kohta esitatud inspektorite aruannete käsitlemine

1.   NAFO inspektorite koostatud inspektsiooni- ja järelevalvearuanded sisaldavad kaalukaid tõendeid iga liikmesriigi kohtu- ja haldusmenetluse jaoks. Asjaolude tuvastamisel käsitletakse neid aruandeid samadel alustel kui liikmesriikide inspekteerimis- või järelevalvearuandeid.

2.   Liikmesriigid teevad koostööd, et hõlbustada kohtu- või muu menetluse läbiviimist inspektori esitatud ettekande alusel sellise kava kohaselt, millest lähtutakse tõendite hindamisel riigi oma kohtu- või muus süsteemis.

Artikkel 46

Tõhustatud järelmeetmed teatavate tõsiste rikkumiste puhul

1.   Lisaks nõukogu 9. juuni 1988. aasta määruse (EMÜ) nr 1956/88 (millega võetakse vastu Loode-Atlandi kalastusorganisatsiooni poolt vastuvõetud rahvusvahelise ühisinspekteerimise kava rakendussätted) (37), eriti sellele lisatud kava lõigete 9 ja 10 sätetele võtab lipuliikmesriik käesoleva osa alusel meetmed, kui tema lipu all sõitev laev on toime pannud ühe järgmistest tõsistest rikkumistest:

a)

sihtpüük kalavarude puhul, mille suhtes kehtib moratoorium või mille püük on keelatud;

b)

saagi ebaõige registreerimine. Käesoleva artikli alusel kaalutakse järelmeetmete võtmist, kui lahkuminek pardal oleva töödeldud saagi inspektori hinnangu ja tootmispäevikus registreeritud saagi vahel, kas liikide kaupa või kokku, on 10 tonni või 20 %, olenevalt sellest, kumb on suurem; protsent arvutatakse protsendina tootmispäeviku andmete suhtes. Pardal oleva kalasaagi hinnangu arvutamiseks kasutatakse inspekteeriva lepinguosalise inspektorite ja lepinguosalise, kelle lipu all sõidab kontrollitav kalalaev, vahel kokkulepitud lastipaigutustegurit;

c)

määrusele (EMÜ) nr 1956/88 lisatud kava lõikes 9 nimetatud tõsise rikkumise kordamine 100-päevase ajavahemiku või sama püügiretke jooksul, olenevalt sellest, kumb on lühem, mis on kinnitatud kõnealuse kava lõike 10 kohaselt.

2.   Lipuliikmesriik tagab, et pärast lõikes 3 viidatud inspekteerimist lõpetab asjaomane kalalaev igasuguse püügitegevuse ja algatatakse tõsise rikkumise uurimine.

3.   Kui reguleerimispiirkonnas ei ole kalalaeva lipuliikmesriigi määratud inspektorit või muud isikut, kes teostaks lõike 1 kohast uurimist, nõuab liikmesriik kalalaevalt, et see suunduks viivitamatult sadamasse, kus saab alustada uurimist.

4.   Lõike 1 punktis b nimetatud saagi ebaõige registreerimisega seotud tõsise rikkumise uurimise teostamisel tagab lipuliikmesriik, et kogu pardal oleva kalasaagi füüsiline kontrollimine ja loendamine toimub tema alluvuses olevas sadamas. Kui teise lepinguosalise inspektor soovib osaleda sellises inspekteerimises, võib see toimuda tema juuresolekul, kui sellega on nõus lipuliikmesriik.

5.   Kui lõigete 2, 3 ja 4 kohaselt nõutakse, et kalalaev suunduks sadamasse, võib teise lepinguosalise inspektor tulla laeva pardale või jääda sinna kuni sadamasse jõudmiseni, kui kontrollitud laeva liikmesriigi pädev asutus ei nõua inspektori lahkumist laevalt.

Artikkel 47

Rakendusmeetmed

1.   Iga kalalaeva suhtes võtab rakendusmeetmed lipuliikmesriik, kus see on asutatud, vastavalt oma seadustele, kui tema lipu all sõitev laev on pannud toime artiklis 46 osutatud tõsise rikkumise.

2.   Lõikes 1 nimetatud meetmed olenevad eelkõige toimepandud rikkumise raskusest ja liikmesriigi õiguse asjaomastest sätetest ning võivad olla järgmised:

a)

rahatrahvid;

b)

keelatud püügivahendite ja saagi arestimine;

c)

laeva sekvestreerimine;

d)

püügiloa peatamine või äravõtmine;

e)

püügikvoodi vähendamine või äravõtmine.

3.   Asjaomase kalalaeva lipuliikmesriik teavitab komisjoni viivitamatult käesoleva artikli kohaselt võetud sobivatest meetmetest. Selle teatise alusel teavitab komisjon kõnealustest meetmetest NAFO sekretariaati.

Artikkel 48

Aruanne rikkumiste kohta

1.   Artiklis 46 viidatud tõsise rikkumise korral esitab asjaomane liikmesriik komisjonile võimalikult kiiresti ja hiljemalt kolme kuu jooksul pärast rikkumisteatise saamist ettekande uurimise käigust, sealhulgas kõigist seoses kõnealuse rikkumisega võetud või soovitatud meetmetest, ja pärast uurimise lõpuleviimist ettekande uurimise tulemustest.

2.   Komisjon koostab liikmesriikide aruannete põhjal ühenduse aruande. Komisjon saadab NAFO sekretariaadile nelja kuu jooksul pärast rikkumisteatise saamist ühenduse ettekande uurimise käigust ja võimalikult kiiresti pärast uurimise lõpuleviimist ettekande uurimise tulemustest.

VIII PEATÜKK

ERISÄTTED NEAFCI REGULEERIMISPIIRKONNAS KOLMANDATE RIIKIDE KALALAEVADE PÜÜTUD JA KÜLMUTATUD KALA LOSSIMISE JA ÜMBERLAADIMISE KOHTA

Artikkel 49

Sadamariigi kontroll

Piiramata nõukogu määruse (EMÜ) nr 2847/93 ja nõukogu 6. mai 1994. aasta määruse (EÜ) nr 1093/94 (millega kehtestatakse tingimused, mille alusel kolmandate riikide kalalaevad võivad otse ühenduse sadamates lossida ja saaki turustada) (38) sätteid, kehtivad käesolevas peatükis esitatud menetlused alates 1. maist 2007 NEAFCi reguleerimispiirkonnas kolmanda riigi kalalaevade püütud ja külmutatud kala lossimise ja ümberlaadimise kohta liikmesriikide sadamates, nagu see on sätestatud nõukogu 13. juuli 1981. aasta otsusele 81/608/EMÜ (Kirde-Atlandi tulevase mitmepoolse kalandusalase koostöö konventsiooni sõlmimise kohta) (39) lisatud konventsiooni artiklis 1.

Artikkel 50

Määratud sadamad

Lossimine ja ümberlaadimine on lubatud üksnes määratud sadamates.

Liikmesriigid määravad koha, mida kasutatakse artiklis 49 viidatud kala lossimiseks, või kalda (määratud sadama) lähedal asuva koha, kus on lubatud artiklis 49 viidatud kala lossida ja ümber laadida. Olenemata artiklis 49 esitatud rakendamise kuupäevast, saadavad liikmesriigid komisjonile 15. jaanuariks 2007 selliste sadamate loetelu. Kõigist edasistest muudatustest kõnealuses loetelus teatatakse komisjonile vähemalt 15 päeva enne muudatuse jõustumist.

Komisjon avaldab määratud sadamate nimekirja ja selles tehtud muudatused Euroopa Liidu Teataja C-seerias ja paneb selle üles oma veebilehele.

Artikkel 51

Eelteade enne sadamasse sisenemist

1.   Erandina määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 28e lõikest 1 teavitab iga kalalaeva, mille pardal on artiklis 49 osutatud kala, kapten vähemalt kolm päeva enne kavandatud saabumisaega selle sadama pädevat asutust, kuhu ta kavatseb saabuda, oma kavatsusest siseneda sadamasse kala lossimiseks või ümberlaadimiseks.

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 viidatud teatisele lisatakse XV lisa I osas esitatud vorm, mille A osa peab olema korralikult täidetud järgmiselt:

a)

vormi PSC 1 kasutatakse, kui kalalaev tahab lossida oma kalasaaki;

b)

vormi PSC 2 kasutatakse, kui kalalaev on kalasaaki ümber laadinud. Sellisel juhul täidetakse eraldi vorm iga kalalaeva kohta, millelt saak ümber laaditi.

3.   Sadamaliikmesriik edastab koopia lõikes 2 osutatud vormist viivitamatult kõnealuse kalalaeva lipuliikmesriigile ja, kui kalalaev on kalasaaki ümber laadinud, nende laevade lipuliikmesriigile (lipuliikmesriikidele), millelt saak ümber laaditi.

Artikkel 52

Luba lossimiseks või ümberlaadimiseks

1.   Sadamariik võib lubada lossimist või ümberlaadimist vaid siis, kui selle kalalaeva lipuriik, kes kavatseb lossida või ümber laadida, või, kui kalalaev on väljaspool sadamat kalasaaki ümber laadinud, nende laevade lipuriik (-riigid), millelt saak ümber laaditi, on tõendanud järgmist, saates korralikult täidetuna tagasi talle (neile) artikli 51 lõike 3 kohaselt edastatud vormi B osa:

a)

kalalaevadel, kes teavad kalapüügist, on piisavalt kvoote teatatud kalaliikide püüdmiseks;

b)

pardal olevad kalakogused on korralikult ette kantud ja arvesse võetud kõigi koguse- või püügipiirangute arvutamisel, mida võidakse kohaldada;

c)

kalalaevadel, kes teatavad kalapüügist, on luba püüda kala teatatud piirkondades;

d)

kalalaeva asumine teatatud püügipiirkonnas on kontrollitud laevaseiresüsteemi andmetega.

Lossimine või ümberlaadimine võib alata alles pärast loa saamist sadamariigi pädevalt asutuselt.

2.   Erandina lõikest 1 võib sadama liikmesriik anda loa kalasaagi või selle osa lossimiseks lõikes 1 viidatud kinnituse puudumisel, kuid sellisel juhul hoitakse kõnealust kala pädeva asutuse kontrolli all laos. Kala vabastatakse müümiseks, ülevõtmiseks või äravedamiseks alles siis, kui on saadud lõikes 1 viidatud kinnitus. Kui kinnitust ei ole saadud 14 päeva jooksul pärast lossimist, võib sadama liikmessriik kala konfiskeerida ja kõrvaldada oma eeskirjade kohaselt.

3.   Sadama liikmesriik teatab oma otsusest lossimise või ümberlaadimise lubamise kohta viivitamatult komisjonile ja NEAFCi sekretärile, saates neile koopia XV lisa I osas ettenähtud vormist, olles korralikult täitnud osa C, kui lossitud või ümberlaaditud kala oli püütud NEAFCi reguleerimispiirkonnas.

Artikkel 53

Kontrollimised

1.   Liikmesriigid kontrollivad oma sadamates igal aastal vähemalt 15 % artiklis 49 viidatud kolmandate riikide kalalaevade lossimistest ja ümberlaadimistest.

2.   Kontrollimine hõlmab kogu maha- või ümberlaadimise jälgimist ja lossimise eelteatises viidatud iga liigi koguste ning lossitud või ümberlaaditud iga liigi koguste võrdlemist.

3.   Inspektorid teevad kõik, et kalalaeva asjatult kinni ei peetaks, ja tagavad, et kontrollimine tekitaks kalalaevale võimalikult vähe tüli ja et oleks välditud kala kvaliteedi halvenemine.

Artikkel 54

Inspekteerimisaruanded

1.   Iga inspekteerimine dokumenteeritakse XV lisa II osas esitatud inspekteerimisaruande täitmisega.

2.   Igast inspekteerimisaruandest saadetakse viivitamatult koopia kontrollitud kalalaeva lipuriigile ja, kui kalalaev on kalasaaki ümber laadinud, nende laevade lipuriigile (-riikidele), millelt saak ümber laaditi, ning komisjonile ja NEAFCi sekretärile, kui lossitud või ümberlaaditud kala oli püütud NEAFCi reguleerimispiirkonnas.

3.   Iga inspektsiooniaruande originaal või sertifitseeritud koopia saadetakse nõudmise korral inspekteeritud kalalaeva lipuriigile.

IX PEATÜKK

CCAMLRI PIIRKONNAS KALASTAVAID ÜHENDUSE LAEVU KÄSITLEVAD ERISÄTTED

1. JAGU

piirangud ja laevade kohta nõutavad andmed

Artikkel 55

Keelud ja püügipiirangud

1.   XIII lisas nimetatud liikide sihtpüük on kõnealuses lisas nimetatud vööndites ja ajavahemikel keelatud.

2.   Uutes ja teadusuuringutega seotud püügipiirkondades kohaldatakse XIV lisas sätestatud püügi- ja kaaspüügipiiranguid kõnealuses lisas nimetatud alapiirkondades.

Artikkel 56

CCAMLRi piirkonna püügiloaga laevade kohta nõutavad andmed

1.   Alates 1. augustist 2007 edastavad liikmesriigid komisjonile lisaks teabele, mis tuleb esitada püügiloaga laevade kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 601/2004 artikli 3 lõike 2 nõuetele, kõnealuste laevade kohta järgmised andmed:

a)

laeva IMO number (kui see on olemas);

b)

varasem lipuriik (kui see on olemas);

c)

rahvusvaheline raadiokutsung;

d)

laevaomaniku (omanike) nimi ja aadress ning tegeliku tulusaaja (tegelike tulusaajate) nimi ja aadress (kui need on teada);

e)

laeva tüüp;

f)

ehitamise koht ja aeg;

g)

pikkus;

h)

järgmised värvifotod laevast:

i)

vähemalt 12 × 7 cm suurune foto, millel on kogu pikkuses näha laeva tüürpoord ja selle osad;

ii)

vähemalt 12 × 7 cm suurune foto, millel on kogu pikkuses näha laeva pakpoord ja selle osad;

iii)

vähemalt 12 × 7 cm suurune foto vaatega laeva ahtrile, mis on võetud otse tagant;

i)

meetmed, millega tagatakse laevale paigaldatud satelliitseirevahendi võltsimiskindel töö.

2.   Alates 1. augustist 2007 edastavad liikmesriigid komisjonile laevade kohta, kellel on püügiluba CCAMLRi piirkonnas, võimaluse korral järgmise teabe:

a)

operaatori nimi ja aadress, kui see erineb laeva omanikust;

b)

kapteni nimi ja kodakondsus, võimaluse korral kalapüügikapteni nimi ja kodakondsus;

c)

püügiviis või -viisid;

d)

laius (m);

e)

brutoregistertonnaaž;

f)

laeva sideliigid ja numbrid (INMARSAT A, B ja C numbrid);

g)

tavapärane meeskonnaliikmete arv;

h)

peamasina või -masinate võimsus;

i)

kandejõud (tonnides), kalatrümmide arv ja mahutavus (m3);

j)

muud andmed, mida peetakse vajalikuks (nt laeva jääklass).

Artikkel 57

Ettekanne kalalaeva nägemisest

1.   Kui kalalaevatunnistust omava kalalaeva kapten näeb kalalaeva CCAMLRi piirkonnas, siis registreerib ta võimalikult palju andmeid sellise nähtud laeva kohta:

a)

kalalaeva nimi ja kirjeldus;

b)

kalalaeva kutsung;

c)

kalalaeva registreerimisnumber ja Lloydsi/IMO number;

d)

kalalaeva lipuriik;

e)

fotod kalalaevast ettekande tõendamiseks;

f)

kogu muu oluline teave selle kohta, millega nähtud kalalaev tegeles.

2.   Kapten saadab lõikes 1 viidatud teavet sisaldava ettekande võimalikult kiiresti oma lipuriigile. Lipuriik saadab CCAMLRi sekretariaadile iga sellise ettekande, kui nähtud laev tegeles CCAMLRi nõuete kohaselt ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga.

2. JAGU

Uurimuslik kalapüük

Artikkel 58

Osalemine uurimuslikus kalapüügis

1.   Hispaania lipu all sõitvad ja Hispaanias registreeritud kalalaevad, mille kohta on CCAMLRile esitatud teatis vastavalt määruse (EÜ) nr 601/2004 artiklile 7, võivad osaleda Dissostichus spp. õngejadaga uurimuslikus püügis FAO alapiirkondades 88.1 ja 88.2, rajoonides 58.4.1, 58.4.2 ning rajoonides 58.4.3a ja 58.4.3b väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni all olevaid piirkondi.

2.   Rajoonides 58.4.3a ja 58.4.3b tohib korraga kalastada ainult üks kalalaev liikmesriigi kohta.

3.   Alapiirkondade 88.1 ja 88.2 ning rajoonide 58.4.1 ja 58.4.2 kogupüügi- ja kaaspüügipiirangud ning nende jaotus iga alapiirkonna või rajooni väikeste uurimisalade (SSRU) vahel määratakse kindlaks XIV lisas. Kalastamine mis tahes väikeses uurimisalas lõpetatakse niipea, kui deklareeritud saak ulatub kindlaksmääratud püügilimiidini, ning uurimisala suletakse kalastamiseks ülejäänud kalastushooajal.

4.   Kalapüük toimub võimalikult suures geograafilises ja batümeetrilises ulatuses, et saada teavet, mis on vajalik kalastamisvõimaluste kindlaksmääramiseks, ning vältida saagi ja püügikoormuse liiga tihedat koondumist. Rajoonides 58.4.1 ja 58.4.2 on keelatud püük 550 m sügavusjoonest kõrgemal.

Artikkel 59

Aruandlussüsteemid

Artiklis 58 nimetatud uurimuslikus kalapüügis osalevate laevade jaoks kehtivad järgmised saagi ja püügikoormuse aruannete süsteemid:

a)

määruse (EÜ) nr 601/2004 artiklis 12 sätestatud viiepäevase püügikoguse ja -koormuse aruandlussüsteem, millest erandina esitavad liikmesriigid püügikoguse ja -koormuse aruande komisjonile hiljemalt kaks tööpäeva pärast iga aruandlusperioodi lõppu, et selle saaks viivitamata edastada CCAMLRile. Alapiirkondades 88.1 ja 88.2 ning rajoonides 58.4.1 ja 58.4.2 esitatakse aruanded väikeste uurimisalade kohta;

b)

määruse (EÜ) nr 601/2004 artiklis 13 sätestatud igakuine üksikasjalik püügikoguse ja -koormuse aruandlussüsteem;

c)

vette tagasi lastud Dissostichus eleginoides ja Dissostichus mawsoni, sealhulgas “sültjaks” muutunud kala koguarvu ja kaalu deklareerimine.

Artikkel 60

Erinõuded

1.   Artiklis 58 nimetatud uurimuslik kalapüük toimub vastavalt nõukogu 22. märtsi 2004. aasta määruse (EÜ) nr 600/2004, millega kehtestatakse teatavad tehnilised meetmed kalastustegevuse suhtes Antarktika vete elusressursside kaitse konventsiooniga hõlmatud piirkonnas (40), artiklile 8, pidades silmas meetmeid, mida võetakse vähendamaks merelindude tahtmatut surmamist õngejadaga püügi ajal. Lisaks nendele meetmetele:

a)

kõnealuse kalapüügi korral on kalajäätmete merrelaskmine keelatud;

b)

laevad, kes tegelevad uurimusliku püügiga rajoonides 58.4.1 ja 58.4.2 ning järgivad õngejadade koormamisel CCAMLRi protokolle (A, B või C), vabastatakse püüniste öise sisselaskmise nõudest; laevad, kes püüavad kokku kolm merelindu, pöörduvad viivitamatult tagasi püüniste öise sisselaskmise juurde vastavalt määruse (EÜ) nr 601/2004 artiklile 8;

c)

laevad, kes tegelevad uurimusliku püügiga alapiirkondades 88.1 ja 88.2 ning rajoonides 58.4.3a ja 58.4.3b ning püüavad kokku kolm merelindu, lõpetavad viivitamata püügi ning ei tohi väljaspool harilikku kalastushooaega kalastada kuni hooaja 2006/2007 lõpuni.

2.   Laevade suhtes, kes osalevad uurimuslikus kalapüügis FAO alapiirkondades 88.1 ja 88.2, kohaldatakse järgmisi lisanõudeid:

a)

laevadel on keelatud merre heita:

i)

naftat, kütteõlisid või õlijääke, välja arvatud laevade põhjustatud merereostuse vältimise rahvusvahelise konventsiooni (MARPOL) 73/78 I lisas lubatud juhtudel;

ii)

jäätmeid;

iii)

toidujäätmeid, mis ei läbi kuni 25 mm avadega sõela;

iv)

kodulinde või nende osi (kaasa arvatud munakoored);

v)

fekaalvett 12 meremiili kaugusel maismaast või jäämassist, või fekaalvett laevalt, mis liigub kiirusega alla nelja sõlme;

vi)

jäätmepõletustuhka; või

vii)

kalajäätmeid.

b)

alapiirkondadesse 88.1 ja 88.2 ei tooda sisse eluskodulinde ega muid eluslinde ning alapiirkondadest 88.1 ja 88.2 kõrvaldatakse tarbimata jäänud töödeldud linnuliha;

c)

Dissostichus spp. püük alapiirkondades 88.1 ja 88.2 on keelatud 10 meremiili kaugusel Balleny saarte rannikust.

Artikkel 61

Loomuse mõiste

1.   Käesolevas jaos tähendab üks loomus ühe või mitme õngejada vettelaskmist ühes paigas. Loomuse täpne geograafiline asukoht määratakse õngejada või õngejadade keskpunkti abil ning seda kasutatakse saagi- ja püügikoormusaruandluses.

2.   Loomus on teaduslik järgmistel tingimustel:

a)

iga teadusloomuse kaugus teistest teadusloomustest on vähemalt viis meremiili, kusjuures kõnealust kaugust mõõdetakse iga teadusloomuse geograafilisest keskpunktist;

b)

iga loomus koosneb vähemalt 3 500, kuid mitte rohkem kui 10 000 õngekonksust; see võib koosneda mitmest ühte kohta asetatud eraldi õngejadast;

c)

iga õngejada veesoleku aeg on vähemalt kuus tundi, kusjuures veesoleku aega mõõdetakse vettelaskmise lõpetamise ajast kuni loomuse võtmise alguseni.

Artikkel 62

Teadusuuringute kavad

Artiklis 58 nimetatud uurimuslikus kalapüügis osalevad laevad rakendavad teadusuuringute kavasid kõikides väikestes uurimisala (SSRU), milleks on jaotatud FAO alapiirkond 88.1 ja 88.2 ning rajoonid 58.4.1 ja 58.4.2. Teadusuuringute kava rakendatakse järgmiselt:

a)

esimesel sissesõidul uurimisalasse saadud esimesed 10 loomust ehk “esimene rida” on “teadusloomused”, mis peavad vastama artikli 61 lõikes 2 kindlaksmääratud kriteeriumidele;

b)

järgmised 10 loomust või järgmine10-tonnine saak (olenevalt sellest, kumb saadakse enne) on “teine rida”. Teise rea loomused võib kapteni äranägemisel püüda tavapärase uurimusliku kalapüügi osana. Need loomused võib siiski lugeda teaduslikeks juhul, kui need vastavad artikli 61 lõike 2 nõuetele;

c)

kui kapten soovib pärast esimese ja teise loomusterea lõpetamist jätkata püüki samas väikeses uurimisalas, peab laev tegema “kolmanda rea”, mille tulemusena tehakse igas reas kokku 20 teadusloomust. Kolmas rida viiakse uurimisalas lõpule sama reisi ajal, mille kestel saadi esimene ja teine rida;

d)

pärast kolmanda rea 20 teadusloomuse lõpetamist võib laev jätkata kalapüüki uurimisalas;

e)

punkte b, c ja d ei kohaldata alapiirkondade 88.1 ja 88.2 uurimisalade A, B, C, E ja G suhtes, mille kalastamiseks sobiva merepõhja pindala on alla 15 000 km2, ning pärast 10 teadusloomuse lõpetamist võib laev jätkata kalapüüki uurimisalas.

Artikkel 63

Andmekogumiskavad

1.   Artiklis 58 nimetatud uurimuslikus kalapüügis osalevad laevad rakendavad andmekogumiskavasid kõikides väikestes uurimisalades, milleks on jaotatud FAO alapiirkond 88.1 ja 88.2 ning rajoonid 58.4.1 ja 58.4.2. Andmekogumiskava hõlmab järgmisi andmeid:

a)

loomuse iga õngejada kummagi otsa asukoht ja sealne meresügavus;

b)

vettelaskmise, veesoleku ja loomuse võtmise aeg;

c)

pinnal lahtipääsenud kalade arv ja liik;

d)

õngekonksude arv;

e)

söödaliik;

f)

söödahaaramise protsent;

g)

õngekonksu tüüp ning ning

h)

mere- ja ilmastikutingimused ning kuu faas õngejadade sisselaskmise ajal.

2.   Kõik lõikes 1 nimetatud andmed kogutakse iga teadusloomuse kohta; eelkõige tuleb kuni 100 kalast koosneva teadusloomuse kõik kalad mõõta ning saata vähemalt 30 kalast koosnev proov bioloogilisteks uuringuteks. Kui püütud kalu on üle 100, kasutatakse juhuslikkuse alusel valitud osaproovi meetodit.

Artikkel 64

Märgistamiskava

1.   Artiklis 58 nimetatud uurimuslikus kalapüügis osalev laev rakendab märgistamiskava järgmiselt:

a)

Uurimusliku kalapüügi käigus märgistatakse Dissostichus spp. isendid ja lastakse vabadusse vastavalt CCAMLRi Dissostichus spp. märgistamiskavale ja protokollile. Laevad lõpetavad märgistamise pärast 500 isendi märgistamist või lahkuvad püügipiirkonnast, kui on märgistatud üks isend iga eluskaalu tonni kohta;

b)

kava kohaselt märgistatakse igas suuruses isendeid, et täita märgistamise nõudeid, Märgistatakse ainult heas seisundis patagoonia kihvkala. Kõik merre tagasi lastavad isendid tuleb kahekordselt märgistada ja lasta tagasi võimalikult suurel geograafilisel alal;

c)

kõigile märgistele tuleb selgesti trükkida kordumatu seerianumber ja tagastamisaadress, et märgiste päritolu oleks võimalik kindlaks teha, kui märgistatud isend uuesti kinni püütakse;

d)

uuesti kinni püütud märgistatud isendeid (st püütud kalu, kellel on varem kinnitatud märgis) ei vabastata, isegi kui isendid on olnud vabaduses ainult lühikest aega;

e)

kõikide uuesti kinni püütud märgistatud isendite kohta tuleb koguda bioloogilised andmed (pikkus, kaal, sugu, gonaadide küpsusaste), võimaluse korral teha neist elektrooniline foto, koguda otoliidid ja eemaldada märgis;

f)

kõik asjakohased märgistusandmed ja kõik märgiste taasleiuandmed tuleb elektrooniliselt edastada CCAMLRi ettenähtud formaadis CCAMLRile kolme kuu jooksul pärast seda, kui laev kõnealusest püügipiirkonnast lahkub;

g)

kõik asjakohased märgistusandmed, kõik märgiste taasleiuandmed ja andmed uuesti kinni püütud isendite kohta edastatakse elektrooniliselt CCAMLRi ettenähtud formaadis asjaomasele piirkondlikule märgistusandmete registrile, nagu on osutatud CCAMLRi märgistamisprotokollis.

2.   Märgistatud ja vabadusse lastud patagoonia kihvkala ei arvestata püügilimiitide täitmiseks.

Artikkel 65

Teadusvaatlejad ja inspektorid

1.   Iga artiklis 58 nimetatud uurimuslikus kalapüügis osaleva laeva pardal on kogu püügiperioodi jooksul vähemalt kaks teadusvaatlejat, kellest üks on määratud CCAMLRi rahvusvahelise teadusvaatluste kava kohaselt.

2.   Iga liikmesriik, toimides oma kohaldatavate seaduste ja eeskirjade, sealhulgas oma kohtutes tõendite hindamist käsitlevate eeskirjade kohaselt, käsitleb käesoleva kava raames uuringud tellinud CCAMLRi liikme kalandusinspektorite ettekandeid samuti kui oma inspektorite ettekandeid ja lepinguosaline ning kõnealune tellinud CCAMLRi liige teevad koostööd, et hõlbustada kohtu- või muu menetluse läbiviimist inspektori esitatud ettekande alusel.

Artikkel 66

Tavalise hiilgevähi püügis osalemise kavatsuse teatised

Iga liikmesriik, kes kavatseb püüda tavalist hiilgevähki CCAMLRi piirkonnas, teatab CCAMLRi sekretariaadile oma kavatsusest vähemalt neli kuud enne komisjoni aastakoosolekut, vahetult enne püügihooaega, mil ta kavatseb seda püüda.

Artikkel 67

Nakkevõrkudega süvamerepüügi ajutine keelustamine

1.   Nakkevõrkude kasutamine CCAMLRi piirkonnas muuks kui teaduslikuks otstarbeks on keelatud kuni teaduskomitee on uurinud selle püügivahendi võimalikku mõju ja teinud selle kohta ettekande ning komisjon on teaduskomitee soovituste põhjal andnud nõusoleku, et sellist meetodit tohib kasutada CCAMLRi piirkonnas.

2.   Nakkevõrkude kasutamisest teaduslikuks uurimistööks sügavamal kui 100 meetrit teatatakse eelnevalt teaduskomiteele ja komisjon kinnitab selle enne, kui sellise uurimistööga tohib alustada.

3.   Iga kalalaev, kes soovib läbida CCAMLRi piirkonda, vedades oma pardal nakkevõrke, teatab oma kavatsusest eelnevalt CCAMLRi sekretariaadile, teatades ka kuupäevad, mil ta kavatseb läbida CCAMLRi piirkonda. Iga nakkevõrkudega kalalaeva viibimine CCAMLRi piirkonnas, millest ei ole eelnevalt teatatud, rikub neid sätteid.

Artikkel 68

Põhjatraalide ajutised kasutamispiirangud CCAMLRi avamerepiirkonnas püügihooaegadel 2006/2007 ja 2007/2008

1.   Põhjatraalide kasutamine CCAMLRi avamerepiirkonnas piiratakse aladega, milles komisjon on jõustanud kaitsemeetmed põhjatraalimise jaoks.

2.   Kõnealust piiravat meedet ei kohaldata põhjatraalimise kasutamisele teaduslikuks uurimistööks CCAMLRi piirkonnas.

X PEATÜKK

SEAFO KONVENTSIOONI PIIRKONNAS KALASTAVAID ÜHENDUSE LAEVU KÄSITLEVAD ERISÄTTED

1. OSA

Loa andmine laevadele

Artikkel 69

Loa andmine laevadele

1.   Liikmesriigid teatavad, võimaluse korral elektrooniliselt, komisjonile 1. juuniks 2007 oma selliste laevade nimekirja, kellele kalapüügiloa väljaandmisega on antud luba püüda kala SEAFO konventsiooni piirkonnas.

2.   Lõikes 1 viidatud nimekirja kantud laevade omanikud peavad olema ühenduse kodanikud või juriidilised isikud.

3.   Kalalaevadel lubatakse tegutseda SEAFO konventsiooni piirkonnas, kui need suudavad täita SEAFO konventsiooniga kehtestatud nõudeid ja kohustusi ja konventsiooni kaitse- ja majandamismeetmeid.

4.   Kalastusluba ei anta kalalaevadele, kes on teostanud ebaseaduslikku, teatamata, reguleerimata kalapüüki, välja arvatud juhul, kui uued omanikud esitavad piisava dokumenteeritud tõendusmaterjali, et eelmised omanikud ja operaatorid ei oma nendes mingisugust õiguslikku, kasusaamisega seotud või rahalist osalust või kontrolli nende üle, või et kogu asjakohase teabe põhjal nende laevad ei osale ebaseaduslikus, teatamata, reguleerimata kalapüügis ega ole sellega seotud.

5.   Lõikes 1 nimetatud loetelu sisaldab järgmist teavet:

a)

laeva nimi, registreerimisnumber, varasem nimi (kui on teada) ja registreerimissadam;

b)

varasem lipuriik (kui see on olemas);

c)

rahvusvaheline raadiokutsung (kui see on olemas);

d)

omaniku või omanike nimi ja aadress;

e)

laeva tüüp;

f)

pikkus;

g)

operaatori (juhi)/operaatorite (juhtide) nimi ja aadress (kui see on olemas);

h)

brutoregistertonnaaž; ning

i)

peamasina või -masinate võimsus.

6.   Pärast püügiloaga laevade esialgse nimekirja koostamist teatavad liikmesriigid komisjonile viivitamatult iga laeva nimekirja lisamisest, nimekirjast väljajätmisest või mis tahes muudatusest nimekirjas iga kord, kui need aset leiavad.

Artikkel 70

Püügiloaga laevade kohustused

1.   Laevad järgivad kõiki asjakohaseid SEAFO kaitse- ja majandamismeetmeid.

2.   Püügiloaga laevad hoiavad pardal kehtivaid tõendeid laeva registreerimise kohta ja kehtivat luba püüda või ümber laadida kala.

Artikkel 71

Püügiloata laevad

1.   Liikmesriigid võtavad meetmed, et keelata laevadel, kes ei ole kantud püügiloaga laevade SEAFO nimekirja, püüda, hoida pardal, ümber laadida ja lossida SEAFO konventsiooniga hõlmatud liikidesse kuuluvat kala.

2.   Liikmesriigid teatavad komisjonile kõik andmed, mille kohaselt on põhjust kahtlustada, et püügiloaga laevade SEAFO nimekirja kandmata laevad tegelevad SEAFO konventsiooniga hõlmatud liikidesse kuuluva kala püügi või ümberlaadimisega SEAFO konventsiooni piirkonnas.

3.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et püügiloaga laevade SEAFO nimekirja kantud laevade omanikud ei tegele ega ole seotud kalapüügiga SEAFO konventsiooni piirkonnas, mida teostavad laevad, kes ei ole kantud püügiloaga laevade SEAFO nimekirja.

2. JAGU

ümberlaadimine

Artikkel 72

Merel toimuva ümberlaadimise keelamine

Iga liikmesriik keelab tema lipu all sõitvatel kalalaevadel laadida SEAFO konventsiooni piirkonnas merel ümber SEAFO konventsiooniga hõlmatud liikidesse kuuluvat kala.

Artikkel 73

Sadamas toimuv ümberlaadimine

1.   Ühenduse laevad, kes püüavad SEAFO konventsiooni piirkonnas SEAFO konventsiooniga hõlmatud liikidesse kuuluvat kala, laadivad kala ümber ainult SEAFO lepinguosalise sadamas, kui neil on selle lepinguosalise eelnev luba, kelle sadamas toimub ümberlaadimine. Ühenduse kalalaevadel on lubatud kala ümber laadida ainult juhul, kui nad on saanud selleks eelneva loa oma lipuliikmesriigi ja sadamariigi pädevalt asutuselt.

2.   Iga liikmesriik tagab, et tema püügiloaga kalalaevad saavad eelneva loa sadamas ümberlaadimiseks. Liikmesriik tagab ka, et ümberlaadimised sobivad kokku iga laeva teatatud püügikogusega, ja nõuab ümberlaadimisest ettekandmist.

3.   Ühenduse kalalaeva kapten, kes laadib teisele laevale, edaspidi vastuvõttev laev, ümber mis tahes koguse SEAFO konventsiooni piirkonnas SEAFO konventsiooniga hõlmatud liikidesse kuuluvat kala, teatab ümberlaadimise ajal vastuvõtva laeva lipuliikmesriigile asjakohased kalaliigid ja kogused, ümberlaadimise kuupäeva ja püügikohad ning esitab oma lipuliikmesriigile SEAFO ümberlaadimise deklaratsiooni vastavalt XVI lisa I osas esitatud vormile.

4.   Ühenduse kalalaeva kapten teatab vähemalt 24 tundi enne ümberlaadimist SEAFO lepinguosalisele, kelle sadamas ümberlaadimine toimub, järgmised andmed:

a)

ümberlaadimist teostama hakkavate kalapüügilaevade nimed;

b)

vastuvõtva laeva nimi;

c)

ümberlaaditav kogus kalaliikide kaupa;

d)

ümberlaadimise kuupäev ja sadam.

5.   Hiljemalt 24 tundi enne ümberlaadimise algust ja ümberlaadimise lõpul, kui ümberlaadimine toimub SEAFO lepinguosalise sadamas, teatab ühenduse lipu all sõitva vastuvõtva laeva kapten sadamariigi pädevale asutusele tema laeva pardal olevate SEAFO konventsiooniga hõlmatud kalaliikide kogused ja esitab 24 tunni jooksul kõnealusele pädevale asutusele SEAFO ümberlaadimise deklaratsiooni.

6.   Ühenduse lipu all sõitva vastuvõtva laeva kapten esitab 48 tundi enne lossimist SEAFO ümberlaadimise deklaratsiooni selle riigi pädevale asutusele, kus asub sadam, milles toimub lossimine.

7.   Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed saadud teabe õigsuse kontrollimiseks ja teeb koostööd lipuriigiga selle tagamiseks, et lossitud kogused on kooskõlas iga laeva teatatud püügikogustega.

8.   Iga liikmesriik, kelle laevadel on lubatud püüda SEAFO konventsiooni piirkonnas SEAFO konventsiooniga hõlmatud liikidesse kuuluvat kala, teatab 1. juuniks 2007 komisjonile kõik üksikasjad tema lipu all sõitvate laevade kalasaagi ümberlaadimise kohta.

3. JAGU

Kaitsemeetmed haavatavate süvamereelupaikade ja ökosüsteemide juhtimiseks

Artikkel 74

Suletud piirkonnad

Ühenduse kalalaevadel on keelatud SEAFO konventsiooniga hõlmatud kalaliikide püük järgmistes piirkondades:

a)

allrajoon A1

i)

Dampieri veealune mägi

10o00'S 02o00'W

10o00'S 00o00'E

12o00'S 02o00'W

12o00'S 00o00'E

ii)

Malahiti gaioti veealune mägi

11o00'S 02o00'W

11o00'S 04o00'W

13o00'S 02o00'W

13o00'S 04o00'W

b)

allrajoon B1

Molloy veealune mägi

27o00'S 08o00'E

27o00'S 10o00'E

29o00'S 08o00'E

29o00'S 10o00'E

c)

rajoon C

i)

Schmidt-Ott'i veealune mägi ja Erica veealune mägi

37o00'S 13o00E

37o00'S 17o00'E

40o00'S 13o00E

40o00'S 17o00'E

ii)

Africana veealune mägi

37o00'S 28o00E

37o00'S 30o00E

38o00'S 28o00E

38o00'S 30o00E

iii)

Panzarini veealune mägi

39o00'S 11o00'E

39o00'S 13o00'E

41o00'S 11o00'E

41o00'S 13o00'E

d)

allrajoon C1

i)

Vema veealune mägi

31o00'S 08o00'E

31o00'S 09o00'E

32o00'S 08o00'E

32o00'S 09o00'E

ii)

Wusti veealune mägi

33o00'S 06o00'E

33o00'S 08o00'E

34o00'S 06o00'E

34o00'S 08o00'E

e)

rajoon D

i)

Discovery, Junoy, Shannoni veealused mäed

41o00'S 06o00'W

41o00'S 03o00'E

44o00'S 06o00'W

44o00'S 03o00'E

ii)

Schwabenlandi ja Herdmani veealused mäed

44o00'S 01o00'W

44o00'S 02o00'E

47o00'S 01o00'W

47o00'S 02o00'E

Artikkel 75

Varasem kalapüük

Liikmesriigid esitavad komisjonile 1. juuniks 2007 SEAFO konventsiooniga hõlmatud liikidega seoses järgmises vormis teabe oma varasema kalapüügi kohta aastatel 2004, 2005 ja 2006 artiklis 74 nimetatud piirkondades:

Püügiliik

Püügikoormuse mõõtühik

Kogupüük (Mt)

traalerid

a)

Kilovatt-püügipäev

b)

Laev-püügipäev

 

õngejadaga laevad

a)

Brutotonnaaž-püügipäev

b)

Keskmine vette lastud konksude arv/vettelaskmiste arv

 

teised

Brutotonnaaž-püügipäev

 

4. JAGU

Meetmed merelindude tahtmatu surmamise vähendamiseks

Artikkel 76

Teave merelindude häirimise kohta

Liikmesriigid koguvad andmeid merelindude häirimise, sealhulgas nende tahtmatu surmamise kohta nende kalalaevade poolt, kes püüavad SEAFO konventsiooniga hõlmatud liikidesse kuuluvat kala, ja edastavad kõik sellekohased andmed komisjonile 1. juuniks 2007.

Artikkel 77

Leevendavad meetmed

1.   Kõik ühenduse kalalaevad, kes püüavad kala lõuna pool 30 lõunalaiuskraadi, on varustatud linnutõrjevahenditega (tori mastidega):

a)

tori mastid vastavad tori liini kokkulepitud kujundusele ja kasutamiseeskirjadele, mis on esitatud XVI lisa II osas;

b)

tori mastid võetakse kasutusele enne õngejada vettelaskmist alati, kui kalapüük toimub lõuna pool 30 lõunalaiuskraadi;

c)

kalalaevu kutsutakse üles kasutama veel teist tori masti ja linnutõrjeliini, kui linde on palju või nad on väga aktiivsed;

d)

kõigil kalalaevadel on kasutamisvalmis varutõrjeliinid.

2.   Õngejadad lastakse vette üksnes öösel (s.o kahe nautilise hämariku vahelisel pimedal ajal (41). Öisel õngepüügil kasutatakse üksnes nii vähe laevatulesid, kui on vajalik ohutuse tagamiseks.

3.   Sisikondade heitmine vette on keelatud püügivahendite vettelaskmise ajal. Tuleb vältida sisikondade heitmist vette ajal, mil püügivahendid on vees. Sisikondade vetteheitmine peab võimaluse korral toimuma laeva teisel poolel, mitte seal, kust püügivahendid on vette lastud. Laevade või püügipiirkondade puhul, mille puhul ei ole nõuet jätta kogu sisikond pardale, on vaja rakendada süsteem, millega sisikonnast ja kalapeadest eemaldatakse enne nende vetteheitmist kõik konksud. Enne vettelaskmist tuleb võrgud puhastada, et eemaldada kõik, mis võiks merelinde kohale meelitada.

4.   Ühenduse kalalaevad rakendavad võrkude vettelaskmisel ja võrkudega püügil korda, millega ajavahemik, mil lõtvade võrgusilmadega võrk on veepinnal, on viidud miinimumini. Võrkude hooldustööd tehakse võimaluse korral nii, et võrk ei oleks vees.

5.   Ühenduse kalalaevu kutsutakse üles kasutama sellise kujuga püügivahendeid, mille puhul lindudel oleks vähem tõenäoline puutuda kokku püügivahendi nende jaoks kõige ohtlikuma osaga. Selleks võib suurendada võrgu raskusi või vähendada ujuvust, nii et võrk vajuks kiiremini vette, või panna eredavärviline plagu vm asi nende võrguosade kohale, kus võrgusilmad on lindude jaoks kõige ohtlikuma suurusega.

6.   Ühenduse kalalaevadele, mille pardal ei ole võimalusi kalasaagi töötlemiseks või sisikondade hoidmiseks, või millel ei ole võimalust heita sisikonnad vette laeva teisel küljel, kust ei ole vette lastud püügivahendeid, ei anta luba püüda kala SEAFO konventsiooni piirkonnas.

7.   Tehakse kõik vajalik, et püügivahenditesse elusana kinnijäänud linnud vabastataks elusana ja et võimaluse korral eemaldataks konksud ilma asjaomase linnu elu ohtu seadmata.

5. JAGU

kontroll

Artikkel 78

Kalalaeva liikumisest ja püükidest teatamine

1.   Kalalaevad ja uurimislaevad, kel on luba püüda kala SEAFO konventsiooni piirkonnas ja kes seda teevad, saadavad laevaseiresüsteemi või muu sobiva vahendiga lipuliikmesriigi asutusele ja, kui lipuliikmesriik nõuab, SEAFO peasekretärile ettekanded konventsiooni piirkonda sisenemise, sellest väljumise ja püügi kohta.

2.   Ettekanne sisenemise kohta esitatakse mitte rohkem kui 12 tundi ja mitte vähem kui 6 tundi enne iga sisenemist SEAFO konventsiooni piirkonda, näidates sisenemise kuupäeva ja kellaaja, laeva geograafilise asukoha ja pardal oleva kala eluskaalu kogused (kg) liikide kaupa (FAO kolmetäheline kood).

3.   Iga kalendrikuu lõpul esitatakse ettekandes püügi kohta püütud kala eluskaalu kogused (kg) liikide kaupa (FAO kolmetäheline kood).

4.   Ettekanne väljumise kohta esitatakse mitte rohkem kui 12 tundi ja mitte vähem kui 6 tundi enne iga väljumist SEAFO konventsiooni piirkonnast. Selles esitatakse väljumise kuupäev ja kellaaeg, laeva geograafiline asukoht, püügipäevade arv ja SEAFO konventsiooni piirkonnas püütud kala eluskaalu kogused (kg) liikide kaupa (FAO kolmetäheline kood) kas alates kalapüügi algusest kõnealuses SEAFO konventsiooni piirkonnas või viimasest püügiettekandest.

Artikkel 79

Teaduslikud vaatlused ja andmete kogumine kalavarude suuruse hindamiseks

1.   Iga liikmesriik tagab, et iga tema kalalaeva, kes püüab SEAFO konventsiooni piirkonnas SEAFO konventsiooniga hõlmatud liikidesse kuuluvat kala, pardal oleksid kvalifitseeritud teadusvaatlejad.

2.   Iga liikmesriik nõuab, et andmed, mille vaatlejad on kogunud iga tema lipu all sõitva kalalaeva kohta, esitataks 30 päeva jooksul pärast SEAFO konventsiooni piirkonnast lahkumist. Teave esitatakse SEAFO teaduskomitee määratud vormis. Liikmesriigid saadavad andmekoopia võimalikult kiiresti komisjonile, võttes arvesse, et teabe esitamisel on vaja säilitada koondamata andmete konfidentsiaalsus. Liikmesriigid võivad saata andmekoopia ka SEAFO peasekretärile.

3.   Määratud vaatlejad koguvad ja kontrollivad käesolevas artiklis viidatud teabe 30. juuniks 2007, kuivõrd see on võimalik.

Artikkel 80

Kolmandate riikide laevade nägemine

1.   Liikmesriikide lipu all sõitvad laevad kannavad oma lipuliikmesriigile ette kalapüügist, mida SEAFO konventsiooni piirkonnas teostavad kalalaevad, kes sõidavad konventsiooniga mitte liitunud riigi lipu all. Selline teave hõlmab muu hulgas järgmist:

a)

laeva nimi;

b)

laeva registreerimisnumber;

c)

kalalaeva lipuriik;

d)

igasugune muu asjakohane teave nähtud kalalaeva kohta.

2.   Iga liikmesriik saadab lõikes 1 viidatud andmed võimalikult kiiresti komisjonile. Komisjon edastab need andmed teadmiseks SEAFO peasekretärile.

XI PEATÜKK

EBASEADUSLIK, TEATAMATA JA REGULEERIMATA KALAPÜÜK

Artikkel 81

Atlandi ookeani põhjaosa

Kalalaevadele, kes tegelevad ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga Atlandi ookeani põhjaosas, kohaldatakse XVII lisas esitatud meetmeid.

XII PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 82

Andmeedastus

Kui liikmesriigid edastavad komisjonile määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 15 lõike 1 ja artikli 18 lõike 1 kohaselt andmeid kalavarude lossitud koguste kohta, kasutatakse käesoleva määruse I lisas sätestatud kalavarude koode.

Artikkel 83

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 1116/2006 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele tõlgendatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 84

Jõustumine

Käeolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007.

Enne 1. jaanuari 2007 algavateks ajavahemikeks kindlaksmääratud CCAMLRi tsooni TACide suhtes kohaldatakse artiklit 55 alates TACide vastavate kohaldamisperioodide alguskuupäevadest.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. detsembri 2006.

Nõukogu nimel

eesistuja

J. KORKEAOJA


(1)  EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.

(2)  EÜT L 115, 9.5.1996, lk 3.

(3)  ELT L 70, 9.3.2004, lk 8.

(4)  ELT L 150, 30.4.2004, lk 1. Parandatud versioon ELT L 185, 24.5.2004, lk 1.

(5)  ELT L 345, 28.12.2005, lk 5.

(6)  ELT L 65, 7.3.2006, lk 1.

(7)  EÜT L 276, 10.10.1983, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1804/2005 (ELT L 290, 4.11.2005, lk 10).

(8)  EÜT L 274, 25.9.1986, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 3259/94 (EÜT L 339, 29.12.1994, lk 11).

(9)  EÜT L 132, 21.5.1987, lk 9.

(10)  EÜT L 365, 31.12.1991, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 448/2005 (ELT L 74, 19.3.2005, lk 5).

(11)  EÜT L 261, 20.10.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 768/2005 (ELT L 128, 21.5.2005, lk 1).

(12)  EÜT L 171, 6.7.1994, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 813/2004 (ELT L 150, 30.4.2004, lk 32).

(13)  EÜT L 171, 6.7.1994, lk 7.

(14)  EÜT L 125, 27.4.1998, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2166/2005 (ELT L 345, 28.12.2005, lk 5).

(15)  EÜT L 191, 7.7.1998, lk 10. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 2187/2005 (ELT L 349, 31.12.2005, lk 1).

(16)  EÜT L 137, 19.5.2001, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 831/2004 (ELT L 127, 29.4.2004, lk 33).

(17)  EÜT L 351, 28.12.2002, lk 6. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 2269/2004 (ELT L 396, 31.12.2004, lk 1).

(18)  ELT L 289, 7.11.2003, lk 1.

(19)  ELT L 333, 20.12.2003, lk 17.

(20)  ELT L 97, 1.4.2004, lk 16.

(21)  ELT L 384, 29.12.2006, lk 28.

(22)  ELT L 199, 21.7.2006, lk 8.

(23)  EÜT L 226, 29.8.1980, lk 48.

(24)  EÜT L 226, 29.8.1980, lk 12.

(25)  EÜT L 29, 1.2.1985, lk 9.

(26)  ELT L 16, 20.1.2006, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1782/2006 (ELT L 345, 8.12.2006, lk 10).

(27)  EÜT L 270, 13.11.1995, lk 1. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

(28)  EÜT L 186, 28.7.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.

(29)  ELT L 224, 16.8.2006, lk 22.

(30)  ELT L 32, 4.2.2005, lk 1.

(31)  EÜT L 162, 18.6.1986, lk 33.

(32)  EÜT L 234, 31.8.2002, lk 39.

(33)  EÜT L 190, 4.7.1998, lk 34.

(34)  ELT L 349, 31.12.2005, lk 1.

(35)  ELT L 5, 9.1.2004, lk 25. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1799/2006 (ELT L 341, 7.12.2006, lk 26).

(36)  EÜT L 17, 21.1.2000, lk 22. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1759/2006 (ELT L 335, 1.12.2006, lk 3).

(37)  EÜT L 175, 6.07.1988, lk 1.

(38)  EÜT L 121, 12.5.1994, lk 3.

(39)  EÜT L 227, 12.8.1981, lk 22.

(40)  ELT L 97, 1.4.2004, lk 1.

(41)  Nautilise hämariku täpsed kellaajad on esitatud käsiraamatu Nautical Almanac tabelites iga laiuskraadi, kohaliku aja ja kuupäeva jaoks. Kõik kellaajad nii laevade kui ka vaatlejate tegevuse dokumenteerimisel esitatakse koos viitega Greenwichi ajale (GMT).


I LISA

ÜHENDUSE KALALAEVADE PÜÜGILIMIIDID PÜÜGIPIIRANGUTEGA PIIRKONDADES JA KOLMANDATE RIIKIDE LAEVADE PÜÜGILIMIIDID EUROOPA ÜHENDUSE VETES KALALIIKIDE JA PIIRKONDADE KAUPA (ELUSKAALU TONNIDES, KUI EI OLE ETTE NÄHTUD TEISITI)

Kõiki käesolevas lisas sätestatud püügilimiite käsitletakse kvootidena käesoleva määruse artikli 5 tähenduses ning seetõttu kehtivad nende suhtes eeskirjad, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 2847/93, eelkõige selle artiklites 14 ja 15.

Kõigi püügipiirkondade kalavarude nimetused esitatakse ladina keeles liikide tähestikulises järjestuses. Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmist tavanimetuste ja ladinakeelsete nimede vastavustabelit.

Teaduslik nimi

Kolmetäheline kood

Üldnimetus

Ammodytidae

SAN

Tobiaslased

Anarhichas lupus

CAT

Harilik merihunt

Aphanopus carbo

BSF

Süsisaba

Argentina silus

ARU

Põhja-atlandi hõbekala

Beryx spp.

ALF

Limapead

Boreogadus saida

POC

Polaartursk

Brosme brosme

USK

Meriluts

Centrophorus squamosus

GUQ

Hall lühiogahai

Centroscymnus coelolepis

CYO

Portugali süvahai

Cetorhinus maximus

BSK

Hiidhai

Chaenocephalus aceratus

SSI

Krokodilljääkala

Champsocephalus gunnari

ANI

Haugjääkala

Channichthys rhinoceratus

LIC

Kergueleni jääkala

Chionoecetes spp.

PCR

Arktikakrabi

Clupea harengus

HER

Heeringas

Coryphaenoides rupestris

RNG

Kalju-tömppeakala

Dalatias licha

SCK

Šokolaadhai

Deania calcea

DCA

Pikk-koonhai

Dissostichus eleginoides

TOP

Patagoonia kihvkala

Engraulis encrasicolus

ANE

Euroopa anšoovis

Etmopterus princeps

ETR

Suur tumehai

Etmopterus pusillus

ETP

Ronkjas tumehai

Etmopterus spinax

ETX

Harilik tumehai

Euphausia superba

KRI

Tavaline hiilgevähk

Gadus morhua

COD

Tursk

Galeorhinus galeus

GAG

Supi-nugishai

Germo alalunga

ALB

Pikkuim-tuun

Glyptocephalus cynoglossus

WIT

Pikklest

Gobionotothen gibberifrons

NOG

Roheline rüntnototeenia

Hippoglossoides platessoides

PLA

Harilik karelest

Hippoglossus hippoglossus

HAL

Harilik hiidlest

Hoplostethus atlanticus

ORY

Atlandi karekala

Illex illecebrosus

SQI

Lühiuim-kalmaar

Lamna nasus

POR

Harilik heeringahai

Lampanyctus achirus

LAC

Tõrvikkala

Lepidonotothen squamifrons

NOS

Hall nototeenia

Lepidorhombus spp.

LEZ

Soomuskammeljad

Limanda ferruginea

YEL

Ruske soomuslest

Limanda limanda

DAB

Harilik soomuslest

Lophiidae

ANF

Merikuratlased

Macrourus berglax

RHG

Põhja-pikksaba

Macrourus spp.

GRV

Pikksaba

Makaira nigricans

BUM

Sinine marliin

Mallotus villosus

CAP

Moiva

Martialia hyadesi

SQS

Kalmaar

Melanogrammus aeglefinus

HAD

Kilttursk

Merlangius merlangus

WHG

Merlang

Merluccius merluccius

HKE

Merluus

Micromesistius poutassou

WHB

Põhjaputassuu

Microstomus kitt

LEM

Väikesuulest

Molva dypterigia

BLI

Sinine molva

Molva macrophthalmus

SLI

Molva

Molva molva

LIN

Harilik molva

Nephrops norvegicus

NEP

Norra salehomaar

Notothenia rossii

NOR

Marmornototeenia

Pagellus bogaraveo

SBR

Besuugo

Pandalus borealis

PRA

Harilik süvameregarneel

Paralomis spp.

PAI

Krabid

Penaeus spp.

PEN

Viburhännakud

Phycis spp.

FOX

Niituimlutsud

Platichthys flesus

FLX

Lest

Pleuronectes platessa

PLE

Atlandi merilest

Pleuronectiformes

FLX

Lestlased

Pollachius pollachius

POL

Pollak

Pollachius virens

POK

Põhja-atlandi süsikas e saida

Psetta maxima

TUR

Harilik kammeljas

Pseudochaenichthus georgianus

SGI

Tume ebajääkala

Rajidae

SRX-RAJ

Railased

Reinhardtius hippoglossoides

GHL

Süvalest

Salmo salar

SAL

Lõhe

Scomber scombrus

MAC

Makrell

Scopthalmus rhombus

BLL

Sile kammeljas

Sebastes spp.

RED

Meriahven

Solea solea

SOL

Harilik merikeel

Solea spp.

SOX

Merikeel

Sprattus sprattus

SPR

Kilu

Squalus acanthias

DGS

Harilik ogahai

Tetrapturus alba

WHM

Valge odanina

Thunnus alalunga

ALB

Pikkuim-tuun

Thunnus albacares

YFT

Kulduim-tuun

Thunnus obesus

BET

Suursilm-tuun

Thunnus thynnus

BFT

Harilik tuun

Trachurus spp.

JAX

Stauriid

Trisopterus esmarki

NOP

Tursik

Urophycis tenuis

HKW

Valge ameerikaluts

Xiphias gladius

SWO

Mõõkkala

Järgmine üldnimetuste ja ladinakeelsete nimede vastavuse tabelit on esitatud üksnes selgitamiseks:

Pikkuim-tuun

ALB

Thunnus alalunga

Pikkuim-tuun

ALB

Germo alalunga

Limapead

ALF

Beryx spp.

Harilik karelest

PLA

Hippoglossoides platessoides

Euroopa anšoovis

ANE

Engraulis encrasicolus

Merikuratlased

ANF

Lophiidae

Haugjääkala

ANI

Champsocephalus gunnari

Patagoonia kihvkala

TOP

Dissostichus eleginoides

Harilik merihunt

CAT

Anarhichas lupus

Harilik hiidlest

HAL

Hippoglossus hippoglossus

Lõhe

SAL

Salmo salar

Hiidhai

BSK

Cetorhinus maximus

Suursilm-tuun

BET

Thunnus obesus

Pikk-koonhai

DCA

Deania calcea

Süsisaba

BSF

Aphanopus carbo

Krokodilljääkala

SSI

Chaenocephalus aceratus

Sinine molva

BLI

Molva dypterigia

Sinine marliin

BUM

Makaira nigricans

Põhjaputassuu

WHB

Micromesistius poutassou

Harilik tuun

BFT

Thunnus thynnus

Sile kammeljas

BLL

Scopthalmus rhombus

Moiva

CAP

Mallotus villosus

Tursk

COD

Gadus morhua

Harilik merikeel

SOL

Solea solea

Krabid

PAI

Paralomis spp.

Harilik soomuslest

DAB

Limanda limanda

Lestlased

FLX

Pleuronectiformes

Lest

FLX

Platichthys flesus

Niituimlutsud

FOX

Phycis spp.

Suur tumehai

ETR

Etmopterus princeps

Põhja-atlandi hõbekala

ARU

Argentina silus

Süvalest

GHL

Reinhardtius hippoglossoides

Pikksaba

GRV

Macrourus spp.

Hall nototeenia

NOS

Lepidonotothen squamifrons

Kilttursk

HAD

Melanogrammus aeglefinus

Merluus

HKE

Merluccius merluccius

Heeringas

HER

Clupea harengus

Stauriid

JAX

Trachurus spp.

Roheline rüntnototeenia

NOG

Gobionotothen gibberifrons

Šokolaadhai

SCK

Dalatias licha

tavaline hiilgevähk

KRI

Euphausia superba

Tõrvikkala

LAC

Lampanyctus achirus

Hall lühiogahai

GUQ

Centrophorus squamosus

väikesuulest

LEM

Microstomus kitt

Harilik molva

LIN

Molva molva

Makrell

MAC

Scomber scombrus

Marmornototeenia

NOR

Notothenia rossii

Soomuskammeljad

LEZ

Lepidorhombus spp.

Harilik süvameregarneel

PRA

Pandalus borealis

Norra salehomaar

NEP

Nephrops norvegicus

Tursik

NOP

Trisopterus esmarki

Atlandi karekala

ORY

Hoplostethus atlanticus

Viburhännakud

PEN

Penaeus spp.

Atlandi merilest

PLE

Pleuronectes platessa

Polaartursk

POC

Boreogadus saida

Pollak

POL

Pollachius pollachius

Harilik heeringahai

POR

Lamna nasus

Portugali süvahai

CYO

Centroscymnus coelolepis

Besuugo

SBR

Pagellus bogaraveo

Meriahven

RED

Sebastes spp.

Põhja-pikksaba

RHG

Macrourus berglax

Kalju-tömppeakala

RNG

Coryphaenoides rupestris

Põhja-atlandi süsikas e saida

POK

Pollachius virens

Tobiaslased

SAN

Ammodytidae

Lühiuim-kalmaar

SQI

Illex illecebrosus

Railased

SRX-RAJ

Rajidae

Ronkjas tumehai

ETP

Etmopterus pusillus

Arktikakrabi

PCR

Chionoecetes spp.

Merikeel

SOX

Solea spp.

Tume ebajääkala

SGI

Pseudochaenichthus georgianus

Molva

SLI

Molva macrophthalmus

Kilu

SPR

Sprattus sprattus

Harilik ogahai

DGS

Squalus acanthias

Kalmaar

SQS

Martialia hyadesi

Mõõkkala

SWO

Xiphias gladius

Supi-nugishai

GAG

Galeorhinus galeus

Harilik kammeljas

TUR

Psetta maxima

Meriluts

USK

Brosme brosme

Kergueleni jääkala

LIC

Channichthys rhinoceratus

Harilik tumehai

ETX

Etmopterus spinax

Valge ameerikaluts

HKW

Urophycis tenuis

Valge odanina

WHM

Tetrapturus alba

Merlang

WHG

Merlangius merlangus

Pikklest

WIT

Glyptocephalus cynoglossus

Kulduim-tuun

YFT

Thunnus albacares

Ruske soomuslest

YEL

Limanda ferruginea

IA LISA

SKAGERRAK, KATTEGAT, ICESi vööndid I, II, III ja IV, ICESi vööndite V, VI, VII, VIII, IX ja X EÜ veed, CECAFi EÜ veed, Prantsuse Guajaana veed

Liik:

Tobiaslased

Ammodytidae

Vöönd:

IV vööndi Norra veed

SAN/04-N.

Taani

19 000 (1)

 

Ühendkuningriik

1 000 (1)

 

20 000 (1)

 

TAC

Ei kohaldata

Analüütiline TACEi kohaldata määruse (EMÜ) nr 847/96 artiklit 3.Ei kohaldata määruse (EMÜ) nr 847/96 artiklit 4.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.


Liik:

Tobiaslased

Ammodytidae

Vöönd:

IIIa IIIa IIa ja IV (2) EÜ veed

SAN/2A3A4.

Taani

Ei ole kehtestatud

 

Ühendkuningriik

Ei ole kehtestatud

 

Kõik liikmesriigid

Ei ole kehtestatud (3)

 

Ei ole kehtestatud

 

Norra

20 000 (4)  (5)

 

TAC

Ei ole kehtestatud

Analüütiline TACEi kohaldata määruse (EMÜ) nr 847/96 artiklit 3.Ei kohaldata määruse (EMÜ) nr 847/96 artiklit 4.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.


Liik:

Põhja-atlandi hõbekala

Argentina silus

Vöönd:

Piirkondade I ja II EÜ ja rahvusvahelised veed

ARU/1/2.

Saksamaa

31

 

Prantsusmaa

10

 

Madalmaad

25

 

Ühendkuningriik

50

 

116

Ennetuslik TACKohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.Ei kohaldata määruse (EMÜ) nr 847/96 artiklit 4.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.


Liik:

Põhja-atlandi hõbekala

Argentina silus

Vöönd:

Piirkondade III ja IV EÜ ja rahvusvahelised veed

ARU/3/4.

Taani

1 180

 

Saksamaa

12

 

Prantsusmaa

8

 

Iirimaa

8

 

Madalmaad

55

 

Rootsi

46

 

Ühendkuningriik

21

 

1 331

Ennetuslik TACKohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.Ei kohaldata määruse (EMÜ) nr 847/96 artiklit 4.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.


Liik:

Põhja-atlandi hõbekala

Argentina silus

Vöönd:

Piirkondade V, VI ja VII EÜ ja rahvusvahelised veed

ARU/567.

Saksamaa

405

 

Prantsusmaa

9

 

Iirimaa

378

 

Madalmaad

4 225

 

Ühendkuningriik

297

 

5 311

Ennetuslik TACKohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.Ei kohaldata määruse (EMÜ) nr 847/96 artiklit 4.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.


Liik:

Meriluts

Brosme brosme

Vöönd:

Vööndite IIa, IV, Vb, VI, VII EÜ veed

USK/2A47-C

Ei kohaldata (6)

 

Norra

3 400 (7)  (8)

 

TAC

Ei kohaldata

Preventiivne TACKohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.Ei kohaldata määruse (EMÜ) nr 847/96 artiklit 4.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.


Liik:

Meriluts

Brosme brosme

Vöönd:

Piirkondade I, II ja XIV EÜ ja rahvusvahelised veed

USK/1214EI

Saksamaa

7

 

Prantsusmaa

7

 

Ühendkuningriik

7

 

teised

4 (9)

 

25

 


Liik:

Meriluts

Brosme brosme

Vöönd:

III vööndi EÜ ja rahvusvahelised veed

USK/3EI.

Taani

15

 

Rootsi

8

 

Saksamaa

8

 

31

 


Liik:

Meriluts

Brosme brosme

Vöönd:

IV vööndi EÜ ja rahvusvahelised veed

USK/4EI.

Taani

69

 

Saksamaa

21

 

Prantsusmaa

49

 

Rootsi

7

 

Ühendkuningriik

104

 

teised

7 (10)

 

257

 


Liik:

Meriluts

Brosme brosme

Vöönd:

Piirkondade V, VI ja VII EÜ ja rahvusvahelised veed

USK/567EI.

Saksamaa

7

 

Hispaania

24

Prantsusmaa

282

Iirimaa

27

Ühendkuningriik

136

teised

7 (11)

483


Liik:

Meriluts

Brosme brosme

Vöönd:

IV vööndi Norra veed

USK/4AB-N.

Belgia

1

 

Taani

191

 

Saksamaa

1

 

Prantsusmaa

1

 

Madalmaad

1

 

Ühendkuningriik

5

 

200

 

TAC

Ei kohaldata

Ennetuslik TACEi kohaldata määruse (EMÜ) nr 847/96 artiklit 3.Ei kohaldata määruse (EMÜ) nr 847/96 artiklit 4.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.


Liik:

Heeringas (12)

Clupea harengus

Vöönd:

IIIa

HER/03A.

Taani

28 907

 

Saksamaa

463

 

Rootsi

30 239

 

59 609

 

Fääri saared

500 (13)

 

TAC

69 360

Analüütiline TACEi kohaldata määruse (EMÜ) nr 847/96 artiklit 3.Ei kohaldata määruse (EMÜ) nr 847/96 artiklit 4.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.


Liik:

Heeringas (14)

Clupea harengus

Vöönd:

IV põhja pool 53o30'N

HER/04A., HER/04B.

Taani

50 349

 

Saksamaa

34 118

 

Prantsusmaa

19 232

 

Madalmaad

47 190

 

Rootsi

3 470

 

Ühendkuningriik

50 279

 

204 638

 

Norra

50 000 (15)

 

TAC

341 063

Analüütiline TACEi kohaldata määruse (EMÜ) nr 847/96 artiklit 3.Ei kohaldata määruse (EMÜ) nr 847/96 artiklit 4.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.

Eritingimused

Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi osutatud vööndites püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

 

Norra veed lõuna pool

62oN (HER/*04N-)

50 000


Liik:

Heeringas

Clupea harengus

Vöönd:

Norra veed lõuna pool 62oN

HER/04-N.

Rootsi

846 (16)

 

846

TAC

Ei kohaldata


Liik:

Heeringas (17)

Clupea harengus

Vöönd:

Kaaspüük vööndis IIIa

HER/03A-BC

Taani

13 160

 

Saksamaa

117

 

Rootsi

2 119

 

15 396

 

TAC

15 396

Analüütiline TACEi kohaldata määruse (EMÜ) nr 847/96 artiklit 3.Ei kohaldata määruse (EMÜ) nr 847/96 artiklit 4.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.


Liik:

Heeringas (18)

Clupea harengus

Vöönd:

Kaaspüük vööndites IV, VIId ja vööndi IIa EÜ vetes

HER/2A47DX

Belgia

158

 

Taani

30 514

 

Saksamaa

158

 

Prantsusmaa

158

 

Madalmaad

158

 

Rootsi

149

 

Ühendkuningriik

580

 

31 875

 

TAC

31 875

Analüütiline TACEi kohaldata määruse (EMÜ) nr 847/96 artiklit 3.Ei kohaldata määruse (EMÜ) nr 847/96 artiklit 4.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.


Liik:

Heeringas (19)

Clupea harengus

Vöönd:

VIId; IVc (20)

HER/4CXB7D

Belgia

8 277 (21)

 

Taani

651 (21)

 

Saksamaa

441 (21)

 

Prantsusmaa

9 014 (21)

 

Madalmaad

15 710 (21)

 

Ühendkuningriik

3 424 (21)

 

37 517

 

TAC

341 063

Analüütiline TACEi kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.


Liik:

Heeringas

Clupea harengus

Vöönd:

Vb ja VIb; VIaN EÜ veed (22)

HER/5B6ANB.

Saksamaa

3 727

 

Prantsusmaa

705

 

Iirimaa

5 036

 

Madalmaad

3 727

 

Ühendkuningriik

20 145

 

33 340

 

Fääri saared

660 (23)

 

TAC

34 000

Ennetuslik TACKohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.Ei kohaldata määruse (EMÜ) nr 847/96 artiklit 4.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.


Liik:

Heeringas

Clupea harengus

Vöönd:

VIIbc; VIaS (24)

HER/6AS7BC

Iirimaa

12 600

 

Madalmaad

1 260

 

13 860

 

TAC

13 860

Analüütiline TACKohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.


Liik:

Heeringas

Clupea harengus

Vöönd:

VIa Clyde (25)

HER/06ACL.

Ühendkuningriik

800

 

800

 

TAC

800

Ennetuslik TACKohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.Ei kohaldata määruse (EMÜ) nr 847/96 artiklit 4.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.


Liik:

Heeringas

Clupea harengus

Vöönd:

VIIa (26)

HER/07A/MM

Iirimaa

1 250

 

Ühendkuningriik

3 550

 

4 800

 

TAC

4 800

Analüütiline TACKohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.


Liik:

Heeringas

Clupea harengus

Vöönd:

VIIe ja VIIf

HER/7EF.

Prantsusmaa

500

 

Ühendkuningriik

500

 

1 000

 

TAC

1 000

Ennetuslik TACKohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.Ei kohaldata määruse (EMÜ) nr 847/96 artiklit 4.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.


Liik:

Heeringas

Clupea harengus

Vöönd:

VIIg (27), VIIh (27), VIIj (27) ja VIIk (27)

HER/7G-K.

Saksamaa

104

 

Prantsusmaa

580

 

Iirimaa

8 117

 

Madalmaad

580

 

Ühendkuningriik

12

 

9 393

 

TAC

9 393

Analüütiline TACKohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.


Liik:

Euroopa anšoovis

Engraulis encrasicolus

Vöönd:

VIII

ANE/08.

Hispaania

0 (28)

 

Prantsusmaa

0 (28)

 

0 (28)

 

TAC

0 (28)

Analüütiline TACKohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.


Liik:

Euroopa anšoovis

Engraulis encrasicolus

Vöönd:

IX ja X; EÜ veed CECAF 31.1.1

ANE/9/3411

Hispaania

3 826

 

Portugal

4 174

 

8 000

 

TAC

8 000

Ennetuslik TACKohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.Ei kohaldata määruse (EMÜ) nr 847/96 artiklit 4.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.


Liik:

Tursk

Gadus morhua

Vöönd:

Skagerrak (29)

COD/03AN.

Belgia

7

 

Taani

2 282

 

Saksamaa

57

 

Madalmaad

14

 

Rootsi

399

 

2 759

 

TAC

2 851

Analüütiline TACEi kohaldata määruse (EMÜ) nr 847/96 artiklit 3.Ei kohaldata määruse (EMÜ) nr 847/96 artiklit 4.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.


Liik:

Tursk

Gadus morhua

Vöönd:

Kattegat (30)

COD/03AS.

Taani

451

 

Saksamaa

9

 

Rootsi

271

 

731

 

TAC

731

Analüütiline TACEi kohaldata määruse (EMÜ) nr 847/96 artiklit 3.Ei kohaldata määruse (EMÜ) nr 847/96 artiklit 4.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.


Liik:

Tursk

Gadus morhua

Vöönd:

IV; IIa EÜ veed

COD/2AC4.

Belgia

590

 

Taani

3 388

 

Saksamaa

2 148

 

Prantsusmaa

728

 

Madalmaad

1 914

 

Rootsi

23

 

Ühendkuningriik

7 773

 

16 564

 

Norra

3 393 (31)

 

TAC

19 957

Analüütiline TACEi kohaldata määruse (EMÜ) nr 847/96 artiklit 3.Ei kohaldata määruse (EMÜ) nr 847/96 artiklit 4.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.

Eritingimused

Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi osutatud ICESi vööndites püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

 

IV vööndi Norra veed

(COD/*04N-)

14 397


Liik:

Tursk

Gadus morhua

Vöönd:

Norra veed lõuna pool 62o N

COD/04-N.

Rootsi

382

 

382

 

TAC

Ei kohaldata

Analüütiline TACEi kohaldata määruse (EMÜ) nr 847/96 artiklit 3.Ei kohaldata määruse (EMÜ) nr 847/96 artiklit 4.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.


Liik:

Tursk

Gadus morhua

Vöönd:

VI; Vb EÜ veed; XII ja XIV EÜ ja rahvusvahelised veed

COD/561214

Belgia

1

 

Saksamaa

7

 

Prantsusmaa

78

 

Iirimaa

110

 

Ühendkuningriik

294

 

490

 

TAC

490

Analüütiline TACKohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.

Eritingimused

Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi osutatud ICESi vööndites püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

 

VIa; Vb EÜ veed

(COD/*5BC6A)

Belgia

1

Saksamaa

7

Prantsusmaa

78

Iirimaa

110

Ühendkuningriik

294

490


Liik:

Tursk

Gadus morhua

Vöönd:

VIIa

COD/07A.

Belgia

19

 

Prantsusmaa

54

 

Iirimaa

963

 

Madalmaad

5

 

Ühendkuningriik

421

 

1 462

 

TAC

1 462

Analüütiline TACKohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.


Liik:

Tursk

Gadus morhua

Vöönd:

VIIb-k, VIII, IX ja X; CECAF 31.1.1 EÜ veed

COD/7X7A34

Belgia

197

 

Prantsusmaa

3 377

 

Iirimaa

775

 

Madalmaad

28

 

Ühendkuningriik

366

 

4 743

 

TAC

4 743

Analüütiline TACKohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.


Liik:

Soomuskammeljad

Lepidorhombus spp.

Vöönd:

IIa ja IV EÜ veed

LEZ/2AC4-C

Belgia

4

 

Taani

4

 

Saksamaa

4

 

Prantsusmaa

24

 

Madalmaad

19

 

Ühendkuningriik

1 424

 

1 479

 

TAC

1 479

Ennetuslik TACKohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.


Liik:

Soomuskammeljad

Lepidorhombus spp.

Vöönd:

VI; Vb EÜ veed; XII ja XIV rahvusvahelised veed

LEZ/561214

Hispaania

327

 

Prantsusmaa

1 277

 

Iirimaa

373

 

Ühendkuningriik

903

 

2 880

 

TAC

2 880

Ennetuslik TACKohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.Ei kohaldata määruse (EMÜ) nr 847/96 artiklit 4.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.


Liik:

Soomuskammeljad

Lepidorhombus spp.

Vöönd:

VII

LEZ/07.

Belgia

494

 

Hispaania

5 490

 

Prantsusmaa

6 663

 

Iirimaa

3 029

 

Ühendkuningriik

2 624

 

18 300

 

TAC

18 300

Ennetuslik TACKohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.Ei kohaldata määruse (EMÜ) nr 847/96 artiklit 4.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.


Liik:

Soomuskammeljad

Lepidorhombus spp.

Vöönd:

VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe

LEZ/8ABDE.

Hispaania

1 176

 

Prantsusmaa

949

 

2 125

 

TAC

2 125

Analüütiline TACKohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.


Liik:

Soomuskammeljad

Lepidorhombus spp.

Vöönd:

VIIIc, IX ja X; CECAF 31.1.1 EÜ veed

LEZ/8C3411

Hispaania

1 330

 

Prantsusmaa

66

 

Portugal

44

 

1 440

 

TAC

1 440

Analüütiline TACKohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.


Liik:

Harilik soomuslest ja lest

Limanda limanda ja Platichthys flesus

Vöönd:

IIa ja IV EÜ veed

D/F/2AC4-C

Belgia

466

 

Taani

1 752

 

Saksamaa

2 627

 

Prantsusmaa

182

 

Madalmaad

10 594

 

Rootsi

6

 

Ühendkuningriik

1 473

 

17 100

 

TAC

17 100

Ennetuslik TACKohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.Ei kohaldata määruse (EMÜ) nr 847/96 artiklit 4.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.


Liik:

Merikuratlased

Lophiidae

Vöönd:

IIa ja IV EÜ veed

ANF/2AC4-C

Belgia

401

 

Taani

884

 

Saksamaa

432

 

Prantsusmaa

82

 

Madalmaad

303

 

Rootsi

10

 

Ühendkuningriik

9 233

 

11 345

 

TAC

11 345

Ennetuslik TACKohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.Ei kohaldata määruse (EMÜ) nr 847/96 artiklit 4.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.


Liik:

Merikuratlased

Lophiidae

Vöönd:

IV vööndi Norra veed

ANF/4AB-N.

Belgia

50

 

Taani

1 266

 

Saksamaa

20

 

Madalmaad

18

 

Ühendkuningriik

296

 

1 650

 

TAC

Ei kohaldata

Ei kohaldata määruse (EMÜ) nr 847/96 artiklit 3.Ei kohaldata määruse (EMÜ) nr 847/96 artiklit 4.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.


Liik:

Merikuratlased

Lophiidae

Vöönd:

VI; Vb EÜ veed; XII ja XIV rahvusvahelised veed

ANF/561214

Belgia

185

 

Saksamaa

212

 

Hispaania

198

 

Prantsusmaa

2 280

 

Iirimaa

516

 

Madalmaad

178

 

Ühendkuningriik

1 586

 

5 155

 

TAC

5 155

Ennetuslik TACKohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.Ei kohaldata määruse (EMÜ) nr 847/96 artiklit 4.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.


Liik:

Merikuratlased

Lophiidae

Vöönd:

VII

ANF/07.

Belgia

2 595 (32)

 

Saksamaa

289 (32)

 

Hispaania

1 031 (32)

 

Prantsusmaa

16 651 (32)

 

Iirimaa

2 128 (32)

 

Madalmaad

336 (32)

 

Ühendkuningriik

5 050 (32)

 

28 080 (32)

 

TAC

28 080 (32)

Analüütiline TACKohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.


Liik:

Merikuratlased

Lophiidae

Vöönd:

VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe

ANF/8ABDE.

Hispaania

1 206

 

Prantsusmaa

6 714

 

7 920

 

TAC

7 920

Analüütiline TACKohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.


Liik:

Merikuratlased

Lophiidae

Vöönd:

VIIIc, IX and X; CECAF 31.1.1 EÜ veed

ANF/8C3411

Hispaania

1 629

 

Prantsusmaa

2

 

Portugal

324

 

1 955

 

TAC

1 955

Analüütiline TACKohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.


Liik:

Kilttursk

Melanogrammus aeglefinus

Vöönd:

IIIa ning vööndite IIIb, IIIc ja IIId EÜ veed

HAD/3A/BCD

Belgia

16 (33)

 

Taani

2 708 (33)

 

Saksamaa

172 (33)

 

Madalmaad

3 (33)

 

Rootsi

320 (33)

 

3 219 (33)

 

TAC

3 360 (33)

Analüütiline TACEi kohaldata määruse (EMÜ) nr 847/96 artiklit 3.Ei kohaldata määruse (EMÜ) nr 847/96 artiklit 4.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.


Liik:

Kilttursk

Melanogrammus aeglefinus

Vöönd:

IV; IIa EÜ veed;

HAD/2AC4.

Belgia

498 (34)

 

Taani

3 425 (34)

 

Saksamaa

2 180 (34)

 

Prantsusmaa

3 799 (34)

 

Madalmaad

374 (34)

 

Rootsi

241 (34)

 

Ühendkuningriik

36 466 (34)

 

46 983 (34)

 

Norra

7 657

 

TAC

54 640

Analüütiline TACEi kohaldata määruse (EMÜ) nr 847/96 artiklit 3.Ei kohaldata määruse (EMÜ) nr 847/96 artiklit 4.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.

Eritingimused

Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi osutatud vööndites püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

 

IV vööndi Norra veed

(HAD/*04N-)

34 948


Liik:

Kilttursk

Melanogrammus aeglefinus

Vöönd:

Norra veed lõuna pool 62o N

HAD/04-N.

Rootsi

707

 

707

 

TAC

Ei kohaldata

Analüütiline TACEi kohaldata määruse (EMÜ) nr 847/96 artiklit 3.Ei kohaldata määruse (EMÜ) nr 847/96 artiklit 4.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.


Liik:

Kilttursk

Melanogrammus aeglefinus

Vöönd:

VIb, XII ja XIV

HAD/6B1214

Belgia

10

 

Saksamaa

12

 

Prantsusmaa

509

 

Iirimaa

363

 

Ühendkuningriik

3 721

 

4 615

 

TAC

4 615

Analüütiline TACKohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.


Liik:

Kilttursk

Melanogrammus aeglefinus

Vöönd:

Vb ja VIa EÜ veed

HAD/5BC6A.

Belgia

15

 

Saksamaa

18

 

Prantsusmaa

738

 

Iirimaa

1 037

 

Ühendkuningriik

5 392

 

7 200

 

TAC

7 200

Analüütiline TACKohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.


Liik:

Kilttursk

Melanogrammus aeglefinus

Vöönd:

VII, VIII, IX ja X; CECAF 31.1.1 EÜ veed

HAD/7/3411

Belgia

128

 

Prantsusmaa

7 680

 

Iirimaa

2 560

 

Ühendkuningriik

1 152

 

11 520

 

TAC

11 520

Ennetuslik TACKohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.Ei kohaldata määruse (EMÜ) nr 847/96 artiklit 4.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.

Eritingimused

Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi vööndis püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

 

VIIa

(HAD/*07A)

Belgia

19

Prantsusmaa

85

Iirimaa

511

Ühendkuningriik

564

1 179

Komisjonile kvootide täituvuse kohta aruannet esitades peavad liikmesriigid nimetama ICESi vööndis VIIa püütud kogused. ICESi vööndis VIIa püütud kilttursa lossimised keelatakse, kui lossitavad üldkogused on suuremad kui 1 179 tonni.


Liik:

Merlang

Merlangius merlangus

Vöönd:

IIIa

WHG/03A.

Taani

1 326 (35)

 

Madalmaad

5 (35)

 

Rootsi

142 (35)

 

1 473 (35)

 

TAC

1 500

Ennetuslik TACEi kohaldata määruse (EMÜ) nr 847/96 artiklit 3.Ei kohaldata määruse (EMÜ) nr 847/96 artiklit 4.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.


Liik:

Merlang

Merlangius merlangus

Vöönd:

IV; IIa EÜ veed;

WHG/2AC4.

Belgia

655 (36)

 

Taani

2 833 (36)

 

Saksamaa

737 (36)

 

Prantsusmaa

4 257 (36)

 

Madalmaad

1 637 (36)

 

Rootsi

4 (36)

 

Ühendkuningriik

11 297 (36)

 

21 420 (36)

 

Norra

2 380 (37)

 

TAC

23 800

Ennetuslik TACEi kohaldata määruse (EMÜ) nr 847/96 artiklit 3.Ei kohaldata määruse (EMÜ) nr 847/96 artiklit 4.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.

Eritingimused

Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi osutatud ICESi vööndites püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

 

IV vööndi Norra veed

(WHG/*04N-)

14 512


Liik:

Merlang

Merlangius merlangus

Vöönd:

VI; Vb EÜ veed; XII ja XIV rahvusvahelised veed

WHG/561214

Saksamaa

6

 

Prantsusmaa

124

 

Iirimaa

305

 

Ühendkuningriik

585

 

1 020

 

TAC

1 020

Ennetuslik TACKohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.Ei kohaldata määruse (EMÜ) nr 847/96 artiklit 4.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.


Liik:

Merlang

Merlangius merlangus

Vöönd:

VIIa

WHG/07A.

Belgia

1

 

Prantsusmaa

13

 

Iirimaa

213

 

Madalmaad

0

 

Ühendkuningriik

144

 

371

 

TAC

371

Ennetuslik TACKohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.Ei kohaldata määruse (EMÜ) nr 847/96 artiklit 4.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.


Liik:

Merlang

Merlangius merlangus

Vöönd:

VIIb, VIIc, VIId, VIIe, VIIf, VIIg, VIIh ja VIIk

WHG/7X7A.

Belgia

195

 

Prantsusmaa

11 964

 

Iirimaa

5 544

 

Madalmaad

97

 

Ühendkuningriik

2 140

 

19 940

 

TAC

19 940

Ennetuslik TACKohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.Ei kohaldata määruse (EMÜ) nr 847/96 artiklit 4.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.


Liik:

Merlang

Merlangius merlangus

Vöönd:

VIII

WHG/08.

Hispaania

1 440

 

Prantsusmaa

2 160

 

3 600

 

TAC

3 600

Ennetuslik TACKohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.Ei kohaldata määruse (EMÜ) nr 847/96 artiklit 4.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.


Liik:

Merlang

Merlangius merlangus

Vöönd:

IX ja X; CECAF 31.1.1 EÜ veed

WHG/9/3411

Portugal

653

 

653

 

TAC

653

Ennetuslik TACKohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.Ei kohaldata määruse (EMÜ) nr 847/96 artiklit 4.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.


Liik:

Merlang ja pollak

Merlangius merlangus ja Pollachius pollachius

Vöönd:

Norra veed lõuna pool 62o N

W/P/04-N.

Rootsi

190

 

190

 

TAC

Ei kohaldata

Ei kohaldata määruse (EMÜ) nr 847/96 artiklit 3.Ei kohaldata määruse (EMÜ) nr 847/96 artiklit 4.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.


Liik:

Merluus

Merluccius merluccius

Vöönd:

IIIa; vööndite IIIb, IIIc ja IIId EÜ veed

HKE/3A/BCD

Taani

1 463

 

Rootsi

125

 

1 588

 

TAC

1 588 (38)

Analüütiline TACKohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.


Liik:

Merluus

Merluccius merluccius

Vöönd:

IIa ja IV EÜ veed

HKE/2AC4-C

Belgia

26

 

Taani

1 070

 

Saksamaa

123

 

Prantsusmaa

237

 

Madalmaad

61

 

Ühendkuningriik

333

 

1 850

 

TAC

1 850 (39)

Analüütiline TACKohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.


Liik:

Merluus

Merluccius merluccius

Vöönd:

VI ja VII; Vb EÜ veed; XII ja XIV rahvusvahelised veed

HKE/571214

Belgia

272 (40)

 

Hispaania

8 708

 

Prantsusmaa

13 448 (40)

 

Iirimaa

1 629

 

Madalmaad

175 (40)

 

Ühendkuningriik

5 309 (40)

 

29 541

 

TAC

29 541 (41)

Analüütiline TACKohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.

Eritingimused

Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nimetatud vööndites püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

 

VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe

(HKE/*8ABDE)

Belgia

35

Hispaania

1 404

Prantsusmaa

1 404

Iirimaa

176

Madalmaad

18

Ühendkuningriik

790

3 828


Liik:

Merluus

Merluccius merluccius

Vöönd:

VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe

HKE/8ABDE.

Belgia

9 (42)

 

Hispaania

6 062

 

Prantsusmaa

13 612

 

Madalmaad

18 (42)

 

19 701

 

TAC

19 701 (43)

Analüütiline TACKohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.

Eritingimused

Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nimetatud vööndites püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

 

VI ja VII; Vb EÜ veed; XII ja XIV rahvusvahelised veed

(HKE/*57-14)

Belgia

2

Hispaania

1 756

Prantsusmaa

3 161

Madalmaad

5

4 924


Liik:

Merluus

Merluccius merluccius

Vöönd:

VIIIc, IX ja X; CECAF 31.1.1 EÜ veed

HKE/8C3411

Hispaania

3 922

 

Prantsusmaa

376

 

Portugal

1 830

 

6 128

 

TAC

6 128

Analüütiline TACKohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.


Liik:

Põhjaputassuu

Micromesistius poutassou

Vöönd:

IV vööndi Norra veed

WHB/4AB-N.

Taani

18 050

 

Ühendkuningriik

950

 

19 000

 

TAC

1 700 000

Analüütiline TACEi kohaldata määruse (EMÜ) nr 847/96 artiklit 3.Ei kohaldata määruse (EMÜ) nr 847/96 artiklit 4.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.


Liik:

Põhjaputassuu Micromesistius poutassou

Vöönd:

I, II, III, IV, V, VI, VII, VIIIa, VIIIb, VIIId, VIIIe, XII ja XIV EÜ ja rahvusvahelised veed

WHB/1 X 14

Taani

42 605 (44)  (45)

 

Saksamaa

16 565 (44)  (45)

 

Hispaania

36 119 (44)  (45)

 

Prantsusmaa

29 649 (44)  (45)

 

Iirimaa

32 992 (44)  (45)

 

Madalmaad

51 951 (44)  (45)

 

Portugal

3 355 (44)  (45)

 

Rootsi

10 539 (44)  (45)

 

Ühendkuningriik

55 283 (44)  (45)

 

279 058 (44)  (45)

 

Norra

140 000 (46)  (47)

 

Fääri saared

43 500 (48)  (49)

 

TAC

1 700 000

Analüütiline TACKohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.


Liik:

Põhjaputassuu

Micromesistius poutassou

Vöönd:

VIIIc, IX ja X; CECAF 31.1.1 EÜ veed

WHB/8C3411

Hispaania

37 954 (50)

 

Portugal

9 488 (50)

 

47 442 (50)

 

TAC

1 700 000

Analüütiline TACKohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.


Liik:

Põhjaputassuu

Micromesistius poutassou

Vöönd:

II EÜ veed, IVa (51), V, VI põhja pool 56o30'N ja VII lääne pool 12oW

WHB/24A567

Norra

272 161 (52)  (51)

 

Fääri saared

27 000 (53)  (54)

TAC

1 700 000


Liik:

Väikesuulest ja pikklest

Microstomus kitt ja Glyptocephalus cynoglossus

Vöönd:

IIa ja IV EÜ veed

L/W/2AC4-C

Belgia

334

 

Taani

921

 

Saksamaa

118

 

Prantsusmaa

252

 

Madalmaad

767

 

Rootsi

10

 

Ühendkuningriik

3 773

 

6 175

 

TAC

6 175

Ennetuslik TACKohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.Ei kohaldata määruse (EMÜ) nr 847/96 artiklit 4.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.


Liik:

Sinine molva

Molva dypterigia

Vöönd:

Vööndite IIa, IV, Vb, VI, VII EÜ veed

BLI/2A47-C

Ei kohaldata (55)

 

Norra

160

TAC

Ei kohaldata


Liik:

Sinine molva

Molva dypterigia

Vöönd:

VIa EÜ veed põhja pool 56o30'N ja VIb

BLI/6AN6B.

Fääri saared

200 (56)

 

TAC

Ei kohaldata


Liik:

Harilik molva

Molva molva

Vöönd:

I ja II EÜ ja rahvusvahelised veed

LIN/1/2.

Taani

10

 

Saksamaa

10

 

Prantsusmaa

10

 

Ühendkuningriik

10

 

Muud (57)

5

 

45

Ennetuslik TACKohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.Ei kohaldata määruse (EMÜ) nr 847/96 artiklit 4.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.


Liik:

Harilik molva

Molva molva

Vöönd:

IIIa; IIIb, IIIc ja IIId EÜ veed

LIN/03.

Belgia

8

 

Taani

62

 

Saksamaa

8

 

Rootsi

24

 

Ühendkuningriik

8

 

109

Ennetuslik TACKohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.Ei kohaldata määruse (EMÜ) nr 847/96 artiklit 4.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.


Liik:

Harilik molva

Molva molva

Vöönd:

IV EÜ veed

LIN/04.

Belgia

20

 

Taani

318

 

Saksamaa

197

 

Prantsusmaa

177

 

Madalmaad

7

 

Rootsi

14

 

Ühendkuningriik

2 440

 

3 173

Ennetuslik TACKohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.Ei kohaldata määruse (EMÜ) nr 847/96 artiklit 4.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.


Liik:

Harilik molva

Molva molva

Vöönd:

V vööndi EÜ ja rahvusvahelised veed

LIN/05.

Belgia

10

 

Taani

7

 

Saksamaa

7

 

Prantsusmaa

7

 

Ühendkuningriik

7

 

38

Ennetuslik TACKohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.Ei kohaldata määruse (EMÜ) nr 847/96 artiklit 4.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.


Liik:

Harilik molva

Molva molva

Vöönd:

Vööndite VI, VII, VIII, IX, X, XII, ja XIV EÜ ja rahvusvahelised veed

LIN/6X14.

Belgia

45

 

Taani

8

 

Saksamaa

163

 

Hispaania

3 299

 

Prantsusmaa

3 518

 

Iirimaa

882

 

Portugal

8

 

Ühendkuningriik

4 050

 

11 973

Ennetuslik TACKohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.Ei kohaldata määruse (EMÜ) nr 847/96 artiklit 4.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.


Liik:

Harilik molva

Molva molva

Vöönd:

Vööndite IIa, IV, Vb, VI, VII EÜ veed

LIN/2A47-C

Ei kohaldata (58)

 

Norra

5 780 (59)  (60)

 

Fääri saared

250 (61)  (62)

 

TAC

Ei kohaldata

Ennetuslik TACKohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.Ei kohaldata määruse (EMÜ) nr 847/96 artiklit 4.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.


Liik:

Harilik molva

Molva molva

Vöönd:

IV vööndi Norra veed

LIN/4AB-N.

Belgia

7

 

Taani

878

 

Saksamaa

25

 

Prantsusmaa

10

 

Madalmaad

1

 

Ühendkuningriik

79

 

1 000

 

TAC

Ei kohaldata

Ennetuslik TACEi kohaldata määruse (EMÜ) nr 847/96 artiklit 3.Ei kohaldata määruse (EMÜ) nr 847/96 artiklit 4.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.


Liik:

Norra salehomaar

Nephrops norvegicus

Vöönd:

IIIa; vööndite IIIb, IIIc ja IIId EÜ veed

NEP/3A/BCD

Taani

3 800

 

Saksamaa

11

 

Rootsi

1 359

 

5 170

 

TAC

5 170

Analüütiline TACEi kohaldata määruse (EMÜ) nr 847/96 artiklit 3.Ei kohaldata määruse (EMÜ) nr 847/96 artiklit 4.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.


Liik:

Norra salehomaar

Nephrops norvegicus

Vöönd:

IIa ja IV EÜ veed

NEP/2AC4-C

Belgia

1 368

 

Taani

1 368

 

Saksamaa

20

 

Prantsusmaa

40

 

Madalmaad

704

 

Ühendkuningriik

22 644

 

26 144

 

TAC

26 144

Analüütiline TACKohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.


Liik:

Norra salehomaar

Nephrops norvegicus

Vöönd:

IV vööndi Norra veed

NEP/4AB-N.

Taani

1 230

 

Saksamaa

1

 

Ühendkuningriik

69

 

1 300

 

TAC

Ei kohaldata

Analüütiline TACEi kohaldata määruse (EMÜ) nr 847/96 artiklit 3.Ei kohaldata määruse (EMÜ) nr 847/96 artiklit 4.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.


Liik:

Norra salehomaar

Nephrops norvegicus

Vöönd:

VI; Vb EÜ veed

NEP/5BC6.

Hispaania

40

 

Prantsusmaa

161

 

Iirimaa

269

 

Ühendkuningriik

19 415

 

19 885

 

TAC

19 885

Analüütiline TACKohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.


Liik:

Norra salehomaar

Nephrops norvegicus

Vöönd:

VII

NEP/07.

Hispaania

1 509

 

Prantsusmaa

6 116

 

Iirimaa

9 277

 

Ühendkuningriik

8 251

 

25 153

 

TAC

25 153

Ennetuslik TACKohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.Ei kohaldata määruse (EMÜ) nr 847/96 artiklit 4.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.


Liik:

Norra salehomaar

Nephrops norvegicus

Vöönd:

VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe

NEP/8ABDE.

Hispaania

259

 

Prantsusmaa

4 061

 

4 320

 

TAC

4 320

Ennetuslik TACKohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.Ei kohaldata määruse (EMÜ) nr 847/96 artiklit 4.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.


Liik:

Norra salehomaar

Nephrops norvegicus

Vöönd:

VIIIc

NEP/08C.

Hispaania

126

 

Prantsusmaa

5

 

131

 

TAC

131

Analüütiline TACKohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.


Liik:

Norra salehomaar

Nephrops norvegicus

Vöönd:

IX ja X; CECAF 31.1.1 EÜ veed

NEP/9/3411

Hispaania

109

 

Portugal

328

 

437

 

TAC

437

Analüütiline TACKohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.


Liik:

Harilik süvameregarneel

Pandalus borealis

Vöönd:

IIIa

PRA/03A.

Taani

4 033

 

Rootsi

2 172

 

6 205

 

TAC

11 620

Analüütiline TACEi kohaldata määruse (EMÜ) nr 847/96 artiklit 3.Ei kohaldata määruse (EMÜ) nr 847/96 artiklit 4.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.


Liik:

Harilik süvameregarneel

Pandalus borealis

Vöönd:

IIa ja IV EÜ veed

PRA/2AC4-C

Taani

2 960

 

Madalmaad

28

 

Rootsi

119

 

Ühendkuningriik

877

 

3 984

 

TAC

3 984

Ennetuslik TACKohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.Ei kohaldata määruse (EMÜ) nr 847/96 artiklit 4.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.


Liik:

Harilik süvameregarneel

Pandalus borealis

Vöönd:

Norra veed lõuna pool 62o N

PRA/04-N.

Taani

900

 

Rootsi

164 (63)

 

1 064

 

TAC

Ei kohaldata

Ennetuslik TACEi kohaldata määruse (EMÜ) nr 847/96 artiklit 3.Ei kohaldata määruse (EMÜ) nr 847/96 artiklit 4.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.


Liik:

Viburhännakud

Penaeus spp.

Vöönd:

Prantsuse Guajaana veed (64)

PEN/FGU.

Prantsusmaa

4 108 (65)

 

4 108 (65)

 

TAC

4 108 (65)

Ennetuslik TACEi kohaldata määruse (EMÜ) nr 847/96 artiklit 3.Ei kohaldata määruse (EMÜ) nr 847/96 artiklit 4.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.


Liik:

Atlandi merilest

Pleuronectes platessa

Vöönd:

Skagerrak (66)

PLE/03AN.

Belgia

51

 

Taani

6 617

 

Saksamaa

34

 

Madalmaad

1 273

 

Rootsi

355

 

8 330

 

TAC

8 500

Ennetuslik TACEi kohaldata määruse (EMÜ) nr 847/96 artiklit 3.Ei kohaldata määruse (EMÜ) nr 847/96 artiklit 4.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.


Liik:

Atlandi merilest

Pleuronectes platessa

Vöönd:

Kattegat (67)

PLE/03AS.

Taani

1 891

 

Saksamaa

21

 

Rootsi

213

 

2 125

 

TAC

2 125

Ennetuslik TACEi kohaldata määruse (EMÜ) nr 847/96 artiklit 3.Ei kohaldata määruse (EMÜ) nr 847/96 artiklit 4.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.


Liik:

Atlandi merilest

Pleuronectes platessa

Vöönd:

IV; IIa EÜ veed;

PLE/2AC4.

Belgia

3 024

 

Taani

9 829

 

Saksamaa

2 835

 

Prantsusmaa

567

 

Madalmaad

18 901

 

Ühendkuningriik

13 987

 

49 143

 

Norra

1 118

 

TAC

50 261

Analüütiline TACEi kohaldata määruse (EMÜ) nr 847/96 artiklit 3.Ei kohaldata määruse (EMÜ) nr 847/96 artiklit 4.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.

Eritingimused

Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nimetatud vööndites püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

 

IV vööndi Norra veed

(PLE/*04N-)

20 165


Liik:

Atlandi merilest

Pleuronectes platessa

Vöönd:

VI; Vb EÜ veed; XII ja XIV rahvusvahelised veed

PLE/561214

Prantsusmaa

22

 

Iirimaa

287

 

Ühendkuningriik

477

 

786

 

TAC

786

Ennetuslik TACKohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.Ei kohaldata määruse (EMÜ) nr 847/96 artiklit 4.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.


Liik:

Atlandi merilest

Pleuronectes platessa

Vöönd:

VIIa

PLE/07A.

Belgia

47

 

Prantsusmaa

21

 

Iirimaa

1 209

 

Madalmaad

14

 

Ühendkuningriik

558

 

1 849

 

TAC

1 849

Analüütiline TACKohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.


Liik:

Atlandi merilest

Pleuronectes platessa

Vöönd:

VIIb ja VIIc

PLE/7BC.

Prantsusmaa

24

 

Iirimaa

98

 

122

 

TAC

122

Ennetuslik TACKohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.Ei kohaldata määruse (EMÜ) nr 847/96 artiklit 4.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.


Liik:

Atlandi merilest

Pleuronectes platessa

Vöönd:

VIId ja VIIe

PLE/7DE.

Belgia

826

 

Prantsusmaa

2 755

 

Ühendkuningriik

1 469

 

5 050

 

TAC

5 050

Ennetuslik TACKohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.Ei kohaldata määruse (EMÜ) nr 847/96 artiklit 4.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.


Liik:

Atlandi merilest

Pleuronectes platessa

Vöönd:

VIIf ja VIIg

PLE/7FG.

Belgia

58

 

Prantsusmaa

104

 

Iirimaa

201

 

Ühendkuningriik

54

 

417

 

TAC

417

Analüütiline TACKohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.


Liik:

Atlandi merilest

Pleuronectes platessa

Vöönd:

VIIh, VIIj ja VIIk

PLE/7HJK.

Belgia

21

 

Prantsusmaa

42

 

Iirimaa

148

 

Madalmaad

84

 

Ühendkuningriik

42

 

337

 

TAC

337

Ennetuslik TACKohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.Ei kohaldata määruse (EMÜ) nr 847/96 artiklit 4.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.


Liik:

Atlandi merilest

Pleuronectes platessa

Vöönd:

VIII, IX ja X; CECAF 31.1.1 EÜ veed

PLE/8/3411

Hispaania

75

 

Prantsusmaa

298

 

Portugal

75

 

448

 

TAC

448

Ennetuslik TACKohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.Ei kohaldata määruse (EMÜ) nr 847/96 artiklit 4.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.


Liik:

Pollak

Pollachius pollachius

Vöönd:

VI; Vb EÜ veed; XII ja XIV rahvusvahelised veed

POL/561214

Hispaania

6

 

Prantsusmaa

216

 

Iirimaa

63

 

Ühendkuningriik

165

 

450

 

TAC

450

Ennetuslik TACKohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.Ei kohaldata määruse (EMÜ) nr 847/96 artiklit 4.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.


Liik:

Pollak

Pollachius pollachius

Vöönd:

VII

POL/07.

Belgia

476

 

Hispaania

29

 

Prantsusmaa

10 959

 

Iirimaa

1 168

 

Ühendkuningriik

2 668

 

15 300

 

TAC

15 300

Ennetuslik TACKohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.Ei kohaldata määruse (EMÜ) nr 847/96 artiklit 4.Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.


Liik:

Pollak

Pollachius pollachius