ISSN 1725-5082 |
||
Euroopa Liidu Teataja |
L 414 |
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
49. köide |
|
|
II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik |
|
|
Nõukogu |
|
* |
|
|
* |
Euroopa Ühenduse ja Malaisia valitsuse vaheline teatavaid lennundusküsimusi käsitlev leping |
|
* |
|
|
|
|
* |
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik
30.12.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 414/1 |
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 2027/2006,
19. detsember 2006,
Euroopa Ühenduse ja Cabo Verde Vabariigi vahelise kalandussektori partnerluslepingu sõlmimise kohta
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37 koostoimes artikli 300 lõikega 2 ja lõike 3 esimese lõiguga,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)
ning arvestades järgmist:
(1) |
Ühendus ja Cabo Verde Vabariik on pidanud läbirääkimisi kalandussektori partnerluslepingu üle, mis annab ühenduse kaluritele püügivõimalusi Cabo Verde Vabariigi territoriaalvetes, ning selle lepingu parafeerinud. |
(2) |
Kõnealune leping tuleks heaks kiita. |
(3) |
Kindlaks tuleks määrata liikmesriikide vaheline kalapüügivõimaluste jaotus, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Ühenduse nimel kiidetakse heaks Euroopa Ühenduse ja Cabo Verde Vabariigi vaheline kalandussektori partnerlusleping.
Lepingu tekst on lisatud käesolevale määrusele.
Artikkel 2
Lepingu protokollis ettenähtud püügivõimalused jaotuvad liikmesriikide vahel järgmiselt:
Kalapüügi liik |
Laeva tüüp |
Liikmesriik |
Litsentsid või kvoot |
Tuunipüük |
Triivõngejadaga kalapüügilaevad |
Hispaania |
41 |
Portugal |
7 |
||
Tuunipüük |
Tuunikülmutus-seinerid |
Hispaania |
12 |
Prantsusmaa |
13 |
||
Tuunipüük |
Ritvõngedega tuunipüügi-laevad |
Hispaania |
7 |
Prantsusmaa |
4 |
Kui kõnealuste liikmesriikide litsentsitaotlused ei ammenda neile protokolliga sätestatud püügivõimalusi, võib komisjon arvesse võtta mis tahes muu liikmesriigi litsentsitaotlust.
Artikkel 3
Vastavalt komisjoni 14. märtsi 2001. aasta määrusele (EÜ) nr 500/2001, millega sätestatakse ühenduse kalalaevade poolt kolmandate riikide vetes ja avamerel püütud saagi seiret käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 2847/93 üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (2) peavad liikmesriigid, kelle laevad käesoleva lepingu alusel kala püüavad, teatama komisjonile kõik Cabo Verde kalastusvööndis püütud kogused kõikide kalavarude osas.
Artikkel 4
Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud lepingule alla kirjutama, et see ühenduse suhtes siduvaks muuta. (3)
Artikkel 5
Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 19. detsember 2006
Nõukogu nimel
eesistuja
J. KORKEAOJA
(1) Arvamus on esistatud 30. novembril 2006 (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).
(2) EÜT L 73, 15.3.2001, lk 8.
(3) Nõukogu peasekretariaat avaldab lepingu jõustumise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.
30.12.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 414/3 |
Euroopa Ühenduse ja Cabo Verde Vabariigi vaheline
KALANDUSSEKTORI PARTNERLUSLEPING
EUROOPA ÜHENDUS, edaspidi “ühendus” ja
Cabo Verde Vabariik, edaspidi “Cabo Verde”,
edaspidi “lepinguosalised”,
VÕTTES ARVESSE tihedaid koostöösidemeid ühenduse ja Cabo Verde vahel, eelkõige Cotonou lepingu raames, ning nende ühist soovi omavahelisi suhteid tihendada,
VÕTTES ARVESSE mõlema lepinguosalise soovi oma kalavarusid tihedama koostöö kaudu vastutustundlikumalt kasutada,
ARVESTADES Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguste konventsiooni,
TUNNUSTADES asjaolu, et Cabo Verde suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuulub kuni 200 meremiilini ulatuv vöönd alates Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsioonis määratud lähtejoontest,
OTSUSTADES kohaldada Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni, edaspidi “ICCAT”, tehtud otsuseid ja soovitusi,
OLLES TEADLIKUD 1995. aasta FAO konverentsil vastu võetud vastutustundliku kalapüügi juhendis kehtestatud põhimõtete olulisusest,
OLLES OTSUSTANUD teha vastutustundliku kalapüügi edendamiseks vastastikku kasulikku koostööd, et tagada mere elusressursside pikaajaline kaitse ja jätkusuutlik kasutamine,
OLLES VEENDUNUD, et kõnealune koostöö peab toimuma üksteist täiendavate ühiste või ühepoolsete algatuste ja meetmete kaudu, millega tagatakse poliitiliste otsuste kooskõla ja jõupingutuste koostoime,
OLLES OTSUSTANUD algatada kõnealuste eesmärkide saavutamiseks dialoogi Cabo Verde valitsuse kinnitatud kalanduspoliitika üle, selleks et määrata asjaomased vahendid selle poliitika tulemuslikuks elluviimiseks ning kaasata sellesse protsessi majandusettevõtjad ja kodanikuühiskond,
SOOVIDES määrata kindlaks eeskirjad ja tingimused, mis reguleerivad ühenduse laevade kalapüüki Cabo Verde vetes ning samuti need, mis käsitlevad ühenduse antavat toetust vastutustundliku kalapüügi kehtestamiseks nimetatud vetes,
OLLES VEENDUNUD vajaduses teha tihedamat majanduslikku koostööd kalandustööstuses ja sellega seotud valdkondades, luues ja arendades selleks ühisettevõtteid, mis hõlmavad mõlema lepinguosalise ettevõtteid,
ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:
Artikkel 1
Sisu
Käesoleva lepinguga kehtestatakse põhimõtted, eeskirjad ja kord, millega reguleeritakse:
— |
majandus-, finants-, tehnika- ja teaduskoostööd kalandussektoris, et rakendada kalavarude kaitse ja jätkusuutliku kasutamise eesmärgil Cabo Verde vetes vastutustundlikku kalapüüki ning arendada Cabo Verde kalandussektorit; |
— |
tingimusi, mis määravad ühenduse kalalaevade juurdepääsu Cabo Verde vetele; |
— |
kalapüügi kontrollimise korraga seotud koostööd Cabo Verde vetes, et tagada eespool nimetatud tingimuste järgimine, kalavarude säilitamise ja majandamise meetmete tõhusus ning võitlus ebaseadusliku, teatamata jäetud ja reguleerimata kalapüügiga; |
— |
äriühingute koostööd, mille eesmärk on arendada ühistest huvidest lähtudes kalandussektori majandustegevust ja sellega seotud tegevusi. |
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) Cabo Verde ametiasutused– Cabo Verde valitsus;
b) ühenduse ametiasutused– Euroopa Komisjon;
c) Cabo Verde veed– veed, mis kalanduse valdkonnas kuuluvad Cabo Verde õiguste või jurisdiktsiooni alla;
d) kalalaev– mis tahes laev, mis on varustatud seadmestikuga mere elusvarude kaubanduslikuks kasutamiseks;
e) ühenduse laev– ühenduse liikmesriigi lipu all sõitev ja ühenduses registreeritud kalalaev;
f) ühisettevõte– äriühing, mille on Cabo Verdel kalapüügiks või lepinguosaliste sellega seotud tegevusteks asutanud laevaomanikud või ettevõtted;
g) ühiskomitee– komitee, mis koosneb ühenduse ja Cabo Verde esindajatest, kelle ülesanded on esitatud käesoleva lepingu artiklis 9;
h) ümberlaadimine– püügisaagi osaline või täielik ümberpaigutamine sadamas või merel ühelt kalapüügilaevalt teisele kalapüügilaevale;
i) laevaomanik– püügilaeva eest õiguslikult vastutav, seda juhtiv ja kontrolliv mis tahes isik;
j) AKV meremees– mis tahes meremees, kes pärineb mitte-Euroopa riigist, mis on liitunud Cotonou lepinguga. Selles tähenduses on Cabo Verde meremeeste näol tegemist AKV meremeestega.
Artikkel 3
Käesoleva lepingu täitmisega seonduvad põhimõtted ja eesmärgid
1. Lepinguosalised kohustuvad edendama Cabo Verde vetes vastutustundlikku kalapüüki, lähtudes FAO konverentsil vastu võetud vastutustundliku kalapüügi juhendis sätestatud põhimõtetest ja kõnealustes vetes kalastavate eri riikide laevade mittediskrimineerimise põhimõttest.
2. Lepinguosalised teevad koostööd Cabo Verde valitsuse kinnitatud sektorisisese kalanduspoliitika üle järelevalve tagamiseks ning algatavad vajalike reformide arutamiseks poliitilise dialoogi. Lepinguosalised kohustuvad enne kõnealuse valdkonna meetmete vastuvõtmist teineteisega konsulteerima.
3. Lepinguosalised teevad koostööd ka käesoleva lepingu alusel rakendatud meetmete, programmide ja tegevuste hindamistel. Nende hindamiste tulemusi analüüsib artikli 9 alusel moodustatav ühiskomisjon.
4. Lepinguosalised kohustuvad tagama, et käesolevat lepingut rakendatakse kooskõlas majanduse ja sotsiaalvaldkonna hea valitsemistava põhimõtetega, võttes arvesse kalavarude olukorda.
5. Cabo Verde ja/või AKV meremeeste töötamist ühenduse laevadel reguleerib Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) töö põhimõtete ja -õiguste deklaratsioon, mida kohaldatakse täieõiguslikult asjaomaste lepingute ja üldiste töötamistingimuste suhtes. Eeskätt on tegemist ühinemisvabaduse ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tegeliku tunnustamise ning tööhõive ja kutsealaga seotud diskrimineerimise kõrvaldamisega.
Artikkel 4
Teaduskoostöö
1. Lepinguperioodi jooksul püüavad ühendus ja Cabo Verde jälgida kalavarude seisundi arengut Cabo Verde kalastusvööndis.
2. Lepinguosalised peavad Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni (ICCAT) soovituste ja resolutsioonide ning parimate olemasolevate teadusalaste nõuannete alusel vajaduse korral teaduskohtumise järgselt üksteisega lepingu artikliga 9 ettenähtud ühiskomisjonis nõu. Cabo Verde võib ühendusega kokkuleppel võtta meetmeid, et tagada ühenduse laevade püügitegevusega seoses kalavarude säästev majandamine.
3. Lepinguosalised kohustuvad pidama otseselt ja pädevate rahvusvaheliste organisatsioonide vahendusel nõu, et tagada Atlandi ookeani bioloogiliste ressursside haldamine ja säilimine ning teha koostööd nende ülesannetega seotud teadusuuringute alal.
Artikkel 5
Ühenduse laevade ligipääs kalastusvööndile Cabo Verde vetes
1. Cabo Verde kohustub andma ühenduse laevadele oma kalastusvööndis püügiloa kooskõlas käesoleva lepingu ning selle protokolli ja lisaga.
2. Käesoleva lepinguga reguleeritav kalandustegevus toimub vastavalt Cabo Verdes kehtivatele seadustele ja eeskirjadele. Cabo Verde ametiasutused teatavad komisjonile kõikidest nimetatud õigusaktide muudatustest, samuti ka mis tahes muudest õigusaktide muudatustest, mis võivad mõjutada kalandust reguleerivaid õigusnorme.
3. Cabo Verde vastutab protokolliga ette nähtud kalapüügi kontrollimist käsitlevate sätete tõhusa kohaldamise eest. Ühenduse laevad teevad Cabo Verde ametiasutustega koostööd nende kontrollide läbiviimiseks.
4. Ühendus kohustub võtma kõik asjakohased meetmed eesmärgiga tagada, et tema laevad järgiksid käesoleva lepingu sätteid ning õigusakte, mis käsitlevad kalapüüki Cabo Verde jurisdiktsiooni all olevates vetes.
Artikkel 6
Litsentsid
1. Ühenduse laevad võivad Cabo Verde kalastusvööndis kalastada vaid juhul, kui neil on käesoleva lepingu kohaselt väljastatud püügilitsents.
2. Laevale püügilitsentsi saamise kord, kohaldatavad tasud ja laevaomanike kasutatavad makseviisid määratakse kindlaks protokolli lisas.
Artikkel 7
Rahaline toetus
1. Ühendus annab Cabo Verdele rahalist toetust vastavalt protokollis ja lisades sätestatud tingimustele. Rahaline toetus määratakse kindlaks järgmise kahe osateguri alusel:
a) |
ühenduse laevade ligipääs Cabo Verde kalastusvööndile ja |
b) |
ühenduse rahaline toetus vastutustundliku kalapüügi edendamiseks ja kalavarude säästvaks kasutamiseks Cabo Verde vetes. |
2. Eelmises lõikes nimetatud rahalise toetuse osa määratakse kindlaks ning toetust kasutatakse kooskõlas lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel protokolli kohaselt püstitatud eesmärkidega, mida tahetakse saavutada Cabo Verde sektorisisese kalanduspoliitika raames ning vastavalt selle elluviimiseks läbiviidavatele ühe- ja mitmeaastastele kavadele.
3. Ühenduse antav rahaline toetus makstakse iga aasta välja vastavalt protokollis sätestatud korrale, võttes arvesse käesoleva lepingu ja protokolli sätteid, millega nähakse ette toetussumma võimalik muutmine järgmistel juhtudel:
a) |
erakorralised sündmused, mille korral ei ole tegemist loodusjõudude mõjuga ning mis takistavad kalapüüki Cabo Verde vetes; |
b) |
püügivõimaluste vähendamine ühenduse laevadele vastastikusel kokkuleppega, mille põhjuseks on asjaomaste kalavarude haldamismeetmed, mida on parimate olemasolevate teadusalaste nõuannete alusel peetud vajalikuks kohaldada, et tagada varude säilimine ja jätkusuutlik kasutamine; |
c) |
püügivõimaluste suurendamine ühenduste laevadele, kui parimate olemasolevate teadusalaste nõuannete kohaselt kalavarude seisukord seda võimaldab; |
d) |
Cabo Verde kalanduspoliitika elluviimiseks antava ühenduse rahalise toetuse andmise tingimuste ümberhindamine, kui lepinguosaliste tuvastatud iga-aastaste ja mitmeaastaste kavade tulemused selleks alust annavad; |
e) |
käesoleva lepingu lõpetamine artikli 12 kohaselt; |
f) |
käesoleva lepingu kohaldamise peatamine vastavalt artiklile 13. |
Artikkel 8
Ettevõtjate ja kodanikuühiskonna vahelise koostöö edendamine
1. Lepinguosalised soodustavad majandus-, teadus- ja tehnikakoostööd kalandussektoris ja seonduvates sektorites. Lepinguosalised peavad kõnealuse eesmärgi saavutamiseks võetavate eri meetmete kooskõlastamiseks üksteisega nõu.
2. Lepinguosalised soodustavad kalapüügivõtete ja -vahendite, kalakaitseviiside ja kalatoodete tööstusliku töötlemise alast teabevahetust.
3. Lepinguosalised püüavad luua soodsaid tingimusi lepinguosaliste territooriumidel asuvate ettevõtete sidemete laiendamiseks tehnika-, majandus- ja ärivaldkondades, toetades ettevõtluse ja investeerimise arengut soodustava keskkonna loomist.
4. Lepinguosalised kohustuvad koostama Cabo Verde ja ühenduse ettevõtjate tegevuskava, mille eesmärgiks on välja arendada ühenduse laevade kohapealse lossimise võimalused.
5. Lepinguosalised kannustavad asutama eelkõige vastastikuseid huve teenivaid ühisettevõtteid, kooskõlas kehtivate Cabo Verde õigusaktidega ja ühenduse õigusaktidega.
Artikkel 9
Ühiskomitee
1. Käesoleva lepingu kohaldamise jälgimiseks moodustatakse ühiskomitee. Ühiskomitee täidab järgmisi ülesandeid:
a) |
lepingu täitmise, tõlgendamise ja kohaldamise jälgimine, eriti artikli 7 lõikes 2 viidatud ühe- ja mitmeaastaste kavade koostamine ning nende elluviimise hindamine; |
b) |
vajalike sidemete loomine kalanduse valdkonnas vastastikust huvi pakkuvate küsimuste arutamiseks; |
c) |
tegutsemine käesoleva lepingu tõlgendamise või kohaldamisega seotud vaidluste rahumeelse lahendamise foorumina; |
d) |
vajaduse korral kalapüügivõimaluste taseme ja sellest tulenevalt rahalise toetuse muutmine; |
e) |
mis tahes muud ülesanded, mis lepinguosalised määravad kindlaks vastastikusel kokkuleppel. |
2. Ühiskomitee tuleb kokku vähemalt kord aastas vaheldumisi ühenduses ja Cabo Verdel ning kohtumise eesistujaks on kohtumist võõrustav lepinguosaline. Kummagi lepinguosalise taotlusel peab komitee erikoosolekuid.
Artikkel 10
Geograafiline kohaldamisala
Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, selles asutamislepingus sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt Cabo Verde territooriumi suhtes.
Artikkel 11
Lepingu kestus
Käesolevat lepingut kohaldatakse viie aasta jooksul alates selle jõustumiskuupäevast; seejärel saab seda täiendavalt pikendada viie aasta kaupa, kui lepingut ei lõpetata kooskõlas artikliga 12.
Artikkel 12
Lepingu lõpetamine
1. Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu lõpetada tõsiste asjaolude korral, nagu asjaomaste varude vähenemine, ühenduse laevadele tagatud kalapüügivõimaluste väiksema kasutamise kindlakstegemine või suutmatus täita lepinguosaliste võetud kohustusi seoses ebaseadusliku, reguleerimata ja teatamata jäetud kalapüügi ennetamisega.
2. Asjaomane lepinguosaline teatab teisele lepinguosalisele kirjalikult oma kavatsusest lepingust taganeda vähemalt kuus kuud enne esialgse ajavahemiku või iga täiendava ajavahemiku möödumist.
3. Eelmises lõikes osutatud teatise üleandmisega alustatakse lepinguosaliste vahelisi konsultatsioone.
4. Artiklis 7 nimetatud rahalist toetust vähendatakse lepingu lõpetamise aasta eest proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel.
Artikkel 13
Lepingu peatamine
1. Käesoleva lepingu kohaldamise võib peatada kummagi lepinguosalise algatusel lepingu sätete kohaldamise suhtes esineva tõsise eriarvamuse korral. Lepingu peatamiseks peab asjaomane lepinguosaline oma kavatsusest kirjalikult teatama vähemalt kolm kuud enne peatamise jõustumiskuupäeva. Kõnealuse teatise saamisel alustavad lepinguosalised konsultatsioone eriarvamuste lahendamiseks vastastikusel kokkuleppel.
2. Artiklis 7 nimetatud rahalist toetust vähendatakse proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel vastavalt peatamise kestusele.
Artikkel 14
Protokoll ja lisa
Protokoll ja lisa on käesoleva lepingu lahutamatud osad.
Artikkel 15
Riiklike õigusaktide kohaldamine
Ühenduse laevad teostavad Cabo Verde vetes kalapüüki kooskõlas Cabo Verde riiklike õigusaktidega kui lepingus, käesolevas protokollis koos lisaga või selle liidetes ei ole teisiti ette nähtud.
Artikkel 16
Kehtetuks tunnistamine
Käesoleva lepinguga tunnistatakse alates käesoleva lepingu jõustumiskuupäevast kehtetuks ja asendatakse Euroopa Majandusühenduse ja Cabo Verde Vabariigi vaheline Cabo Verde rannikuvete kalanduskokkulepe, mis jõustus 24. juulil 1990. aastal.
Artikkel 17
Jõustumine
Käesolev leping, mis on koostatud kahes eksemplaris eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed, jõustub kuupäeval, mil lepinguosalised teatavad üksteisele sel eesmärgil vajalike menetluste lõpuleviimisest.
PROTOKOLL,
millega määratakse kindlaks Euroopa majandusühenduse ja Cabo Verde vabariigi vahelises Cabo Verde rannikuvetes kalastamise partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ajavahemikuks 1. septembrist 2006 kuni 31. augustini 2011
Artikkel 1
Kohaldamisaeg ja kalapüügivõimalused
1. Lepingu artiklis 5 nimetatud kalapüügivõimalused kuueks aastaks alates 1. septembrist 2006 on järgmised.
Siirdekalade liigid (liigid, mis on loetletud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta konventsiooni lisas 1):
— |
tuunikülmutusseinerid – 25 laeva, |
— |
ritvõngedega tuunipüügilaevad – 11 laeva, |
— |
triivõngejadaga kalapüügilaevad – 48 laeva. |
2. Lõiget 1 kohaldatakse käesoleva protokolli artiklite 4 ja 5 kohaselt.
3. Euroopa Ühenduse liikmesriigi lipu all sõitvad laevad võivad Cabo Verde kalastusvööndis kala püüda vaid tingimusel, et neile on käesoleva protokolli raames ja selle lisas toodud tingimustel väljastatud püügilitsents.
Artikkel 2
Rahaline toetus – maksekord
1. Lepingu artiklis 7 ette nähtud rahaline toetus hõlmab artiklis 1 osutatud ajavahemikku, toetuse selle osa suuruseks on 325 000 EUR aastas, mis vastab võrdlusalusele 5 000 tonni aastas, ja erisummast, mille suuruseks on 60 000 EUR aastas ja mis on määratud Cabo Verde kalandussektori sektorisisese poliitika raames tehtud algatuste elluviimiseks. See erisumma on lepingu artiklis 7 ette nähtud rahalise toetuse lahutamatuks osaks.
2. Lõiget 1 kohaldatakse käesoleva protokolli artiklites 4, 5 ja 7 toodud tingimustel.
3. Ühenduse poolt käesoleva protokolli kohaldamise ajal makstava lõikes 1 osutatud rahalise toetuse suurus on 385 000 EUR aastas.
4. Kui ühenduse laevad ületavad neile Cabo Verde vetes kehtestatud püügikoguse, mis on 5 000 tonni aastas, suurendatakse 325 000 EUR suurust rahalist toetust 65 EUR võrra iga püütud lisatonni eest. Ühenduse makstav aastane kogutoetus ei tohi siiski ületada lõikes 1 osutatud summat kahekordselt (650 000 EUR). Kui ühenduse laevad ületavad kahekordsele aastasele kogutoetusele vastava püügikoguse, makstakse selle piirmäära ületamise eest määratud lisasummad järgmisel aastal.
5. Rahalise toetuse esimese aasta osamakse tasutakse hiljemalt 30. novembril 2006 ja 30. juunil 2007., 2008., 2009. ja 2010. aastal.
6. Rahalise toetuse kasutamine on artiklis 6 toodud tingimustel Cabo Verde ametiasutuste ainupädevuses.
7. Rahalise toetuse osamakse makstakse Cabo Verde ametiasutuste määratud rahandusasutuses avatud riigikassa arveldusarvele.
Artikkel 3
Koostöö vastutustundliku kalapüügi vallas – teaduskohtumine
1. Lepinguosalised kohustuvad edendama Cabo Verde vetes vastutustundlikku kalapüüki, lähtudes FAO konverentsil vastu võetud vastutustundliku kalapüügi juhendis sätestatud põhimõtetest ja kõnealustes vetes kalastavate eri riikide laevade mittediskrimineerimise põhimõttest.
2. Protokolli kehtivusaja jooksul püüavad ühendus ja Cabo Verde jälgida kalavarude seisundi arengut Cabo Verde kalastusvööndis.
3. Vastavalt lepingu artiklile 4 peavad lepinguosalised Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni (ICCAT) soovituste ja resolutsioonide ning parimate olemasolevate teadusalaste nõuannete alusel vajaduse korral teaduskohtumise järgselt üksteisega lepingu artikliga 9 ettenähtud ühiskomitees nõu. Cabo Verde võib ühendusega kokkuleppel võtta meetmeid, et tagada ühenduse laevade püügitegevusega seoses kalavarude säästev majandamine.
Artikkel 4
Kalapüügivõimaluste vabatahtlik läbivaatamine
1. Artiklis 1 osutatud kalapüügivõimalusi võib vastastikusel kokkuleppel suurendada tingimusel, et artikli 3 lõikes 3 nimetatud teaduskohtumise arvamuse kohaselt ei kahjusta see suurendamine Cabo Verde ressursside säästlikku kasutamist. Sellisel juhul suurendatakse artikli 2 lõikes 1 nimetatud rahalist toetust proportsionaalselt ja pro rata temporis. Euroopa Ühenduse makstava rahalise toetuse kogusumma ei tohi siiski olla suurem kui artikli 2 lõikes 1 näidatud summa kahekordne väärtus – kui ühenduse laevade püügikogused ületavad kahekordsele aastasele kogutoetusele vastava püügikoguse, makstakse selle piirmäära ületamise eest määratud lisasummad järgmisel aastal.
2. Kui lepinguosalised lepivad kokku artiklis 1 toodud kalapüügivõimaluste vähendamises, vähendatakse rahalist toetust proportsionaalselt ja pro rata temporis.
3. Kalapüügivõimaluste jaotamine eri laevakategooriate vahel võib samuti toimuda kahepoolse kokkuleppe alusel, tingimusel et järgitakse artiklis 3 osutatud teaduskohtumise võimalikke soovitusi kalavarude haldamise osas, mida ümberjaotamine mõjutada võib. Kui kalapüügivõimaluste ümberjaotamisel on vaja rahalist toetust kohandada, lepivad lepinguosalised selles kokku.
Artikkel 5
Uued kalapüügivõimalused
1. Kui ühenduse laevad on huvitatud muust püügitegevusest kui artiklis 1 osutatud, peavad lepinguosalised selles osas enne Cabo Verde ametiasutuste poolt võimaliku vastava loa väljastamist nõu. Sellisel juhul lepivad lepinguosalised kokku uusi kalapüügivõimalusi reguleerivates tingimustes ja teevad vajadusel protokolli ja selle lisasse muudatusi.
2. Lepinguosalised peaksid julgustama tegelema eksperimentaalse kalapüügiga, eelkõige Cabo Verde vetes elunevate süvamereliikide osas. Sel eesmärgil ja ühe poole ettepanekul peavad lepinguosalised nõu ja määravad igal konkreetsel juhul kindlaks asjaomased liigid, püügitingimused ja muud vajalikud iseloomulikud tingimused.
Lepinguosalised teostavad eksperimentaalset kalapüüki vastavalt parameetritele, mis on lepinguosaliste vahel vajadusel halduskokkuleppega kindlaks määratud. Eksperimentaalpüügi lube väljastatakse kestusega maksimaalselt kuni kuus kuud.
Kui lepinguosalised leiavad, et eksperimentaalpüügi hooaeg on andnud positiivseid tulemusi, võib Cabo Verde valitsus kehtestada kuni käesoleva protokolli kehtivusaja lõpuni ühenduse laevadele uued püügivõimalused. Sel juhul suurendatakse protokolli artikli 2 lõikes 1 ette nähtud rahalist toetust.
Artikkel 6
Rahalise toetuse peatamine ja uus läbivaatamine vääramatu jõu korral
1. Erakorralistel asjaoludel, välja arvatud loodusjõududest tingitud asjaolude korral, mis takistavad kalapüüki Cabo Verde majandusvööndis, võib Euroopa Ühendus peatada kahe kuu jooksul pärast lepinguosaliste vahelisi nõupidamisi ühe poole nõudel artikli 2 lõikes 1 ette nähtud rahalise toetuse maksmise, tingimusel et Euroopa Ühendus on maksmise peatamise hetkel välja maksnud kõik maksmisele kuulunud toetussummad.
2. Rahalise toetuse maksmine algab uuesti pärast seda, kui lepinguosalised on nõu pidanud ja kokku leppinud, et kalandustegevuse peatamise tinginud asjaolud on ära langenud ja olukord võimaldab tavapärast kalapüüki jätkata.
3. Ühenduse laevadele artiklis 6 toodud tingimustel antud litsentside kehtivusaega pikendatakse ajavahemiku võrra, millal kalandustegevus oli peatatud.
Artikkel 7
Cabo Verde vetes vastutustundliku kalapüügi teostamise toetus
1. Käesoleva protokolli artiklis 2 nimetatud rahalisest toetusest kaheksakümmend protsenti (80 %) on igal aastal suunatud Cabo Verde valitsuse kinnitatud kalandussektori sisese poliitika raames teostatava jätkusuutliku ja vastutustundliku kalapüügi propageerimise algatuste toetamiseks.
Vastava summa haldamise aluseks Cabo Verde poolt on lepinguosaliste poolt ühisel kokkuleppel määratud eesmärkide täitmine ja sellega seotud iga-aastaste ja mitmeaastaste kavade koostamine.
2. Eespool osutatud lõike 1 sätete elluviimiseks lepivad lepinguosalised lepingu artikliga 9 ette nähtud ühiskomitees kohe pärast protokolli jõustumist ja hiljemalt kolm kuud pärast käesoleva protokolli jõustumist kokku mitmeaastases sektorisiseses programmis ja selle rakenduseeskirjades, sealhulgas järgmises:
a) |
aastased ja mitmeaastased suunised, mille alusel ülaltoodud lõikes 1 nimetatud rahalise toetuse protsendimäära ja selle toetusega seotud erisummasid 2007. aastal käivitatud algatuste jaoks kasutatakse; |
b) |
aasta ja mitme aasta lõikes seatud eesmärgid, et edendada vastavalt tähtajale säästlikku ja vastutustundlikku kalapüüki ning arvestada Cabo Verde riikliku kalanduspoliitika prioriteetide või muude poliitiliste suundadega, millel on seos säästliku ja vastutustundliku kalapüügi edendamisega või mis seda mõjutavad; |
c) |
kriteeriumid ja menetlused, mis võimaldavad anda aasta lõikes hinnangu saavutatud tulemustele. |
3. Mis tahes mitmeaastase sektorisisese programmi muudatusettepanek või erisummade kasutamine 2007. aasta algatuste jaoks peab ühiskomitees saama mõlema poole heakskiidu.
4. Igal aastal otsustab Cabo Verde, kui suur summa lõikes 1 nimetatud rahalisest toetusest on vajalik mitmeaastase programmi elluviimiseks. Esimesel protokolli jõustumise aastal tuleb selle summa suurus ühendusele teatada mitmeaastasele sektorisisesele programmile heakskiidu saamisel ühiskomitee poolt. Iga järgneva aasta eraldis tuleb Cabo Verde poolt ühendusele edastada hiljemalt eelneva protokolliaasta 1. maiks.
5. Kui iga-aastane hinnang tegevuse tulemustele mitmeaastase sektorisisese programmi elluviimisel seda nõuab, võib Euroopa Ühendus nõuda käesoleva protokolli artikli 2 lõikes 1 nimetatud rahalise toetuse ümberjaotamist, kohandades programmi elluviimiseks kasutatud summad nende tulemustega.
Artikkel 8
Erimeelsused – protokolli kohaldamise peatamine
1. Käesoleva protokolli sätete tõlgendamisel ja nende kohaldamisel tekkivate mis tahes erimeelsuste korral peavad lepinguosalised nõu lepingu artiklis 9 ette nähtud ühiskomisjonis, mis kutsutakse vajadusel kokku erakorraliselt.
2. Ilma et see piiraks artikli 9 sätteid, võib protokolli kohaldamise ühe lepinguosalise algatusel peatada, kui lepinguosalisi vastandav erimeelsus on tõsine ja lõike 1 kohaselt kokku kutsutud ühiskomisjoni nõupidamisel vastastikust kokkulepet ei saavutatud.
3. Protokolli kohaldamise peatamiseks peab huvitatud lepinguosaline esitama vastava kirjaliku taotluse vähemalt kolm kuud enne taotletavat peatamise kuupäeva.
4. Kui protokolli kohaldamine peatatakse, jätkavad lepinguosalised neid lahutavale erimeelsusele kokkuleppelise lahenduse leidmiseks nõupidamisi. Lahenduse leidmisel jätkatakse protokolli kohaldamist ning rahalist toetust vähendatakse proportsionaalselt ja pro rata temporis ajavahemiku võrra, millal protokoll oli peatatud.
Artikkel 9
Protokolli kohaldamise peatamine maksete mittesooritamise tõttu
Kui ühendus ei soorita artiklis 2 ette nähtud makseid, võib artikli 6 sätteid arvesse võttes peatada käesoleva protokolli kohaldamise järgmistel tingimustel:
a) |
pädevad Cabo Verde ametiasutused saadavad Euroopa Komisjonile teate makse mittelaekumise kohta. Komisjon viib läbi vastavad kontrollimenetlused ja sooritab vajadusel makse hiljemalt 60 tööpäeva jooksul pärast teate kättesaamise kuupäeva; |
b) |
kui pädevad Cabo Verde ametiasutused pole käesoleva protokolli artikli 2 lõikes 5 ette nähtud ajavahemiku jooksul makset või asjakohast selgitust selle puudumise kohta saanud, on neil õigus peatada protokolli kohaldamine. Sellest teavitavad nad viivitamata Euroopa Komisjoni; |
c) |
protokolli kohaldamine jätkub niipea, kui kõnealune makse on sooritatud. |
Artikkel 10
Riiklike õigusaktide kohaldamine
Ühenduse laevad teostavad Cabo Verde vetes kalapüüki kooskõlas Cabo Verde riiklike õigusaktidega, kui lepingus, käesolevas protokollis koos lisaga või selle liidetes ei ole teisiti ette nähtud.
Artikkel 11
Läbivaatamisklausel
Lepinguosalised võivad protokolli, selle lisa ja liidete sätted uuesti läbi vaadata, et teha neisse vajaduse korral muudatusi, kui pool nende kohaldamise ajast on möödunud.
Artikkel 12
Kehtetuks tunnistamine
Euroopa Majandusühenduse ja Cabo Verde Vabariigi vahelise Cabo Verde rannikuvete kalanduskokkuleppe lisa tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse käesoleva protokolli lisaga.
Artikkel 13
Jõustumine
1. Käesolev protokoll ja selle lisa jõustuvad kuupäeval, mil lepinguosalised teatavad üksteisele sel eesmärgil vajalike menetluste lõpuleviimisest.
2. Protokolli ja selle lisa kohaldatakse alates 1. septembrist 2006. aastast.
30.12.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 414/26 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 2028/2006,
18. detsember 2006,
millega muudetakse määrust (EÜ) nr 600/2005 mikroorganismide rühma kuuluva Bacillus licheniformis'e DSM 5749 ja Bacillus subtilis'e DSM 5750 söödalisandi preparaadi lubamise osas
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määrus (EÜ) nr 1831/2003 sätestab loomasöötades kasutatavate söödalisandite lubamise ning selliste lubade andmise põhjendused ja menetlused. |
(2) |
Mikroorganismide rühma kuuluvate Bacillus licheniformis'e DSM 5749 ja Bacillus subtilis'e DSM 5750 preparaadile anti tähtajatu kasutusluba vastavalt nõukogu direktiivile 70/524/EMÜ, (2) et kasutada seda söödalisandina emiste puhul vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 1453/2004, (3) broilerkalkunite ja kuni kolme kuu vanuste vasikate puhul vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 600/2005 (4) ning nuumsigade ja põrsaste puhul vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 2148/2004. (5) Vastavalt määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklile 10 kanti hiljem see söödalisand olemasoleva tootena ühenduse söödalisandite registrisse. |
(3) |
Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikliga 7 esitati kõnealuse preparaadi loa muutmise taotlus, et lubada selle kasutamist broilerkalkunite söötades, mis sisaldavad lubatud koktsidiostaatikumi maduramütsiinammooniumi. Taotlusele olid lisatud kõnealuse määruse artikli 7 lõikes 3 nõutud andmed ja dokumendid. |
(4) |
Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi “toiduohutusamet”) jõudis oma 12. juuli 2006. aasta arvamuses järeldusele, et Bacillus licheniformis'e DSM 5749 ja Bacillus subtilis'e DSM 5750 söödalisandi preparaadi kokkusobivus maduramütsiinammooniumiga on kinnitatud. Toiduohutusameti arvamuses kinnitati ka määrusega (EÜ) nr 1831/2003 asutatud ühenduse tugilabori aruannet söödalisandi analüüsimeetodi kohta söödas. |
(5) |
Kõnealuse preparaadi hindamine näitab, et määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 5 sätestatud tingimused on täidetud. |
(6) |
Määrust (EÜ) nr 600/2005 tuleks seetõttu vastavalt muuta. |
(7) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 600/2005 III lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 18. detsember 2006
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Markos KYPRIANOU
(1) ELT L 268, 18.10.2003, lk 29. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 378/2005 (ELT L 59, 5.3.2005, lk 8).
(2) EÜT L 270, 14.12.1970, lk 1. Direktiiv on kehtetuks tunnistatud määrusega (EÜ) nr 1831/2003.
(3) ELT L 269, 17.8.2004, lk 3.
(4) ELT L 99, 19.4.2005, lk 5.
(5) ELT L 370, 17.12.2004, lk 24.
LISA
Määruse (EÜ) nr 600/2005 III lisas asendatakse sissekanne E 1700, Bacillus licheniformis DSM 5749 ja Bacillus subtilis DSM 5750 broilerkalkunite puhul järgmisega:
EÜ nr |
Söödalisand |
Keemiline valem, kirjeldus |
Loomaliik või kategooria |
Vanuse ülempiir |
Miinimumsisaldus |
Maksimumsisaldus |
Muud eeskirjad |
Loa kehtivusaja lõpp |
||
CFU/kgtäissöödas |
||||||||||
Mikroorganismid |
||||||||||
“E 1700 |
Bacillus licheniformis DSM 5749 ja Bacillus subtilis DSM 5750 (Suhtes 1:1) |
Bacillus licheniformis’e ja Bacillus subtilis’e segu, mis sisaldab minimaalselt 3,2 × 109 CFU/g söödalisandit (1,6 × 109 kumbagi bakterit) |
Broilerkalkunid |
— |
1,28 × 109 |
1,28 × 109 |
Söödalisandi ja eelsegu kasutamisjuhistes tuleb märkida säilitustemperatuur, kõlblikkusaeg ja granuleerimispüsivus Võib kasutada segajõusöödas, mis sisaldavad lubatud koktsidiostaatikume:
|
Tähtajatu” |
30.12.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 414/29 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 2029/2006,
22. detsember 2006,
millega Bulgaaria ja Rumeenia ühinemise tõttu Euroopa Liiduga kohandatakse määrust (EMÜ) nr 1538/91, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 1906/90 (teatavate kodulinnuliha turustusnormide kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Bulgaaria ja Rumeenia ühinemislepingut, eriti selle artikli 4 lõiget 3,
võttes arvesse Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisakti, eriti selle artiklit 56,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Bulgaaria ja Rumeenia ühinemise tõttu Euroopa Liiduga on vaja komisjoni määruses (EMÜ) nr 1538/91 (1) teha teatavaid tehnilisi muudatusi. |
(2) |
Määruse (EMÜ) nr 1538/91 artikli 14a lõige 7 ning I, II ja III lisa sisaldavad teatavaid andmeid 31. detsembri 2006. aasta koosseisuga ühenduse kõigis keeltes. Kõnealused sätted peaksid sisaldama kandeid ka bulgaaria ja rumeenia keeles. |
(3) |
Määruse (EMÜ) nr 1538/91 VIII lisas on esitatud linnuliha veesisalduse üle järelevalvet teostavate riiklike tugilaborite loetelu. Kõnealune lisa peaks sisaldama kandeid Bulgaaria ja Rumeenia riigi tulilaborite kohta. |
(4) |
Seepärast tuleks määrust (EMÜ) nr 1538/91 vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määrust (EMÜ) nr 1538/91 muudetakse järgmiselt:
1. |
Artikli 14a lõike 7 esimeses lõigus asendatakse kõigis liikmesriikide keeltes esitatud kannete loetelu järgmisega:
|
2. |
I, II ja III lisa asendatakse käesoleva määruse lisa tekstiga. |
3. |
VIII lisa asendatakse käesoleva määruse II lisa tekstiga. |
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub Bulgaaria ja Rumeenia ühinemislepingu jõustumise korral lepingu jõustumise kuupäeval.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 22. detsember 2006
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Mariann FISCHER BOEL
(1) EÜT L 143, 7.6.1991, lk 11. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 433/2006 (ELT L 79, 16.3.2006, lk 16).
I LISA
I LISA
ARTIKLI 1 LÕIGE 1 – LINNURÜMPADE NIMETUSED
|
bg |
es |
cs |
da |
de |
et |
el |
en |
fr |
it |
lv |
1. |
Пиле, бройлер |
Pollo (de carne) |
Kuře, brojler |
Kylling, slagtekylling |
Hähnchen Masthuhn |
Tibud, broiler |
Κοτόπουλο Πετεινοί και κότες (κρεατοπαραγωγής) |
Chicken, broiler |
Poulet (de chair) |
Pollo, “Broiler” |
Cālis, broilers |
2. |
Петел, кокошка |
Gallo, gallina |
Kohout, slepice, drůbež na pečení, nebo vaření |
Hane, høne, suppehøne |
Suppenhuhn |
Kuked, kanad, hautamiseks või keetmiseks mõeldud kodulinnud |
Πετεινοί και κότες (για βράσιμο) |
Cock, hen, casserole, or boiling fowl |
Coq, poule (à bouillir) |
Gallo, gallina Pollame da brodo |
Gailis, vista, sautēta vai vārīta mājputnu gaļa |
3. |
Петел (угоен, скопен) |
Capón |
Kapoun |
Kapun |
Kapaun |
Kohikukk |
Καπόνια |
Capon |
Chapon |
Cappone |
Kapauns |
4. |
Ярка, петле |
Polluelo |
Kuřátko, Kohoutek |
Poussin, Coquelet |
Stubenküken |
Kana- ja kukepojad |
Νεοσσός, πετεινάρι |
Poussin, Coquelet |
Poussin, coquelet |
Galletto |
Cālītis |
5. |
Млад петел |
Gallo joven |
Mladý kohout |
Unghane |
Junger Hahn |
Noor kukk |
Πετεινάρι |
Young cock |
Jeune coq |
Giovane gallo |
Jauns gailis |
1. |
(Млада) пуйка |
Pavo (joven) |
(Mladá) krůta |
(Mini) kalkun |
(Junge) Pute, (Junger) Truthahn |
(Noor) kalkun |
(Νεαροί) γάλοι και γαλοπούλες |
(Young) turkey |
Dindonneau, (jeune) dinde |
(Giovane) tacchino |
(Jauns) tītars |
2. |
Пуйка |
Pavo |
Krůta |
Avlskalkun |
Pute, Truthahn |
kalkun |
Γάλοι και γαλοπούλες |
Turkey |
Dinde (à bouillir) |
Tacchino/a |
Tītars |
1. |
(Млада) патица, пате, (млада) Мускусна патица, (млад) Mюлар |
Pato (joven o anadino), pato de Barbaria (joven), Pato cruzado (joven) |
(Mladá) kachna, kachně, (Mladá) Pižmová kachna, (Mladá) Kachna Mulard |
(Ung) and (Ung) berberand (Ung) mulardand |
Frühmastente, Jungente, (Junge) Barbarieente (Junge) Mulardente |
(Noor) part, pardipoeg, (noor) muskuspart, (noor), (noor) mullard |
(Νεαρές) πάπιες ή παπάκια, (νεαρές) πάπιες βαρβαρίας, (νεαρές) πάπιες mulard |
(Young) duck, duckling, (Young) Muscovy duck (Young) Mulard duck |
(Jeune) canard, caneton, (jeune) canard de Barbarie, (jeune) canard mulard |
(Giovane) anatra (Giovane) Anatra muta (Giovane) Anatra “mulard” |
(Jauna) pīle, pīlēns, (Jauna) Muskuss pīle, (Jauna) Mullard pīle |
2. |
Патица, Мускусна патица, Мюлар |
Pato, pato de Barbaria, Pato cruzado |
Kachna, Pižmová kachna, Kachna Mulard |
Avlsand Berberand Mulardand |
Ente, Barbarieente Mulardente |
Part, muskuspart, mullard |
Πάπιες, πάπιες βαρβαρίας πάπιες mulard |
Duck, Muscovy duck, Mulard duck |
Canard, canard de Barbarie (à bouillir), canard mulard (à bouillir) |
Anatra Anatra muta Anatra “mulard” |
Pīle, Muskuss pīle, Mullard pīle |
1. |
(Млада) гъска, гъсе |
Oca (joven), ansarón |
Mladá husa, house |
(Ung) gås |
Frühmastgans, (Junge) Gans, Jungmastgans |
(Noor) hani, hanepoeg |
(Νεαρές) χήνες ή χηνάκια |
(Young) goose, gosling |
(Jeune) oie ou oison |
(Giovane) oca |
(Jauna) zoss, zoslēns |
2. |
Гъска |
Oca |
Husa |
Avlsgås |
Gans |
Hani |
Χήνες |
Goose |
Oie |
Oca |
Zoss |
1. |
(Млада) токачка |
Pintada (joven) |
Mladá perlička |
(Ung) perlehøne |
(Junges) Perlhuhn |
(Noor) pärlkana |
(Νεαρές) φραγκόκοτες |
(Young) guinea fowl |
(Jeune) pintade Pintadeau |
(Giovane) faraona |
(Jauna) pērļu vistiņa |
2. |
Токачка |
Pintada |
Perlička |
Avlsperlehøne |
Perlhuhn |
Pärlkana |
Φραγκόκοτες |
Guinea fowl |
Pintade |
Faraona |
Pērļu vistiņa |
|
lt |
hu |
mt |
nl |
pl |
pt |
ro |
sk |
sl |
fi |
sv |
1. |
Viščiukas broileris |
Brojler csirke, pecsenyecsirke |
Fellus, brojler |
Kuiken, braadkuiken |
Kurczę, broiler |
Frango |
Pui de carne, broiler |
Kurča, brojler |
Pitovni piščanec-brojler |
Broileri |
Kyckling, slaktkyckling (broiler) |
2. |
Gaidys, višta, skirti troškinti arba virti |
Kakas és tyúk (főznivaló baromfi) |
Serduk, tiġieġa (tal-brodu) |
Haan, hen, soep- of stoofkip |
Kura rosołowa |
Galo, galinha |
Cocoș, găină sau carne de pasăre pentru fiert |
Kohút, sliepka |
Petelin, kokoš, perutnina za pečenje ali kuhanje |
Kukko, kana |
Tupp, höna, gryt- eller kokhöna |
3. |
Kaplūnas |
Kappan |
Ħasi |
Kapoen |
Kapłon |
Capão |
Clapon |
Kapún |
Kopun |
Chapon (syöttökukko) |
Kapun |
4. |
Viščiukas |
Minicsirke |
Għattuqa, coquelet |
Piepkuiken |
Kurczątko |
Franguitos |
Pui tineri |
Kuriatko |
Mlad piščanec, mlad petelin (kokelet) |
Kananpoika, kukonpoika |
Poussin, Coquelet |
5. |
Gaidžiukas |
Fiatal kakas |
Serduk żgħir fl-eta |
Jonge haan |
Młody kogut |
Galo jovem |
Cocoș tânăr |
Mladý kohút |
Mlad petelin |
Nuori kukko |
Ung tupp |
1. |
Kalakučiukas |
Pecsenyepulyka, gigantpulyka, növendék pulyka |
Dundjan (żgħir fl-eta) |
(Jonge) kalkoen |
(Młody) indyk |
Peru |
Curcan (tânăr) |
Mladá morka |
(Mlada) pura |
(Nuori) kalkkuna |
(Ung) kalkon |
2. |
Kalakutas |
Pulyka |
Dundjan |
Kalkoen |
Indyk |
Peru adulto |
Curcan |
Morka |
Pura |
Kalkkuna |
Kalkon |
1. |
Ančiukai, Muskusinės anties ančiukai, Mulardinės anties ančiukai |
Pecsenyekacsa, Pecsenye pézsmakacsa, Pecsenye mulard -kacsa |
Papra (żgħira fl-eta), papra żgħira (fellus ta’ papra), papra muskovy (żgħira fl-eta), papra mulard |
(Jonge) eend, (Jonge) Barbarijse eend (Jonge) „Mulard”-eend |
(Młoda) kaczka tuczona, (Młoda) kaczka piżmowa, (Młoda) kaczka mulard |
Pato, Pato Barbary, Pato Mulard |
Rață (tânără), rață (tânără) din specia Cairina moschata, rață (tânără) Mulard |
(Mladá kačica), kačiatko, (Mladá) pyžmová kačica, (Mladý) mulard |
(Mlada) raca, račka, (Mlada) muškatna raca, (Mlada) mulard raca |
(Nuori) ankka, (Nuori) myskiankka |
(Ung) anka, ankunge, (ung) mulardand (ung) myskand |
2. |
Antis, Muskusinė antis, Mulardinė antis |
Kacsa, Pézsma kacsa, Mulard kacsa |
Papra, papra muscovy, papra mulard |
Eend Barbarijse eend „Mulard”-eend |
Kaczka, Kaczka piżmowa, Kaczka mulard |
Pato adulto, pato adulto Barbary, pato adulto Mulard |
Rață, rață din specia Cairina moschata, rață Mulard |
Kačica, Pyžmová kačica, Mulard |
Raca, Muškatna raca, Mulard raca |
Ankka, myskiankka |
Anka, mulardand, myskand |
1. |
Žąsiukas |
Fiatal liba, pecsenye liba |
Wiżża (żgħira fl-eta), fellusa ta’ wiżża |
(Jonge) gans |
Młoda gęś |
Ganso |
Gâscă (tânără) |
(Mladá) hus, húsatko |
(Mlada) gos, goska |
(Nuori) hanhi |
(Ung) gås, gåsunge |
2. |
Žąsis |
Liba |
Wiżża |
Gans |
Gęś |
Ganso adulto |
Gâscă |
Hus |
Gos |
Hanhi |
Gås |
1. |
Perlinių vištų viščiukai |
Pecsenyegyöngyös |
Fargħuna (żgħira fl-eta) |
(Jonge) parelhoen |
(Młoda) perliczka |
Pintada |
Bibilică adultă |
(Mladá) perlička |
(Mlada) pegatka |
(Nuori) helmikana |
(Ung) pärlhöna |
2. |
Perlinės vištos |
Gyöngytyúk |
Fargħuna |
Parelhoen |
Perlica |
Pintada adulta |
Bibilică |
Perlička |
Pegatka |
Helmikana |
Pärlhöna |
ARTIKLI 1 LÕIGE 2 – LINNURÜMPADE OSADE NIMETUSED
|
bg |
es |
cs |
da |
de |
et |
el |
en |
fr |
it |
lv |
a) |
Половинка |
Medio |
Půlka |
Halvt |
Hälfte oder Halbes |
Pool |
Μισά |
Half |
Demi ou moitié |
Metà |
Puse |
b) |
Четвъртинка |
Charto |
Čtvrtka |
Kvart |
(Vorder-, Hinter-) Viertel |
Veerand |
Τεταρτημόριο |
Quarter |
Quart |
Quarto |
Ceturdaļa |
c) |
Неразделени четвъртинки с бутчетата |
Cuartos traseros unidos |
Neoddělená zadní čtvrtka |
Sammenhængende lårstykker |
Hinterviertel am Stück |
Lahtilõikamata koivad |
Αδιαχώριστα τεταρτημόρια ποδιών |
Unseparated leg quarters |
Quarts postérieurs non séparés |
Cosciotto |
Nesadalītas kāju ceturdaļas |
d) |
Гърди, бяло месо или филе с кост |
Pechuga |
Prsa |
Bryst |
Brust, halbe Brust, halbierte Brust |
Rind |
Στήθος |
Breast |
Poitrine, blanc ou filet sur os |
Petto con osso |
Krūtiņa |
e) |
Бутче |
Muslo y contramuslo |
Stehno |
Helt lår |
Schenkel, Keule |
Koib |
Πόδι |
Leg |
Cuisse |
Coscia |
Kāja |
f) |
Бутче с част от гърба, прикрепен към него |
Charto trasero de pollo |
Stehno kuřete s částí zad |
Kyllingelår med en del af ryggen |
Hähnchenschenkel mit Rückenstück, Hühnerkeule mit Rückenstück |
Koib koos seljaosaga |
Πόδι από κοτόπουλο με ένα κομμάτι της ράχης |
Chicken leg with a portion of the back |
Cuisse de poulet avec une portion du dos |
Coscetta |
Cāļa kāja ar muguras daļu |
g) |
Бедро |
Contramuslo |
Horní stehno |
Overlår |
Oberschenkel, Oberkeule |
Reis |
Μηρός (μπούτι) |
Thigh |
Haut de cuisse |
Sovraccoscia |
Šķiņkis |
h) |
Подбедрица |
Muslo |
Dolní stehno (Palička) |
Underlår |
Unterschenkel, Unterkeule |
Sääretükk |
Κνήμη |
Drumstick |
Pilon |
Fuso |
Stilbs |
i) |
Крило |
Ala |
Křídlo |
Vinge |
Flügel |
Tiib |
Φτερούγα |
Wing |
Aile |
Ala |
Spārns |
j) |
Неразделени крила |
Alas unidas |
Neoddělená křídla |
Sammenhængende vinger |
Beide Flügel, ungetrennt |
Lahtilõikamata tiivad |
Αδιαχώριστες φτερούγες |
Unseparated wings |
Ailes non séparées |
Ali non separate |
Nesadalīti spārni |
k) |
Филе от гърдите, бяло месо |
Filete de pechuga |
Prsní řízek |
Brystfilet |
Brustfilet, Filet aus der Brust, Filet |
Rinnafilee |
Φιλέτο στήθους |
Breast fillet |
Filet de poitrine, blanc, filet, noix |
Filetto, fesa (tacchino) |
Krūtiņas fileja |
l) |
Филе от гърдите с “ядеца” |
Filete de pechuga con clavícula |
Filety z prsou (Klíční kost s chrupavkou prsní kosti včetně svaloviny v přirozené souvislosti, klíč. kost a chrupavka max. 3 % z cel. hmotnosti) |
Brystfilet med ønskeben |
Brustfilet mit Schlüsselbein |
Rinnafilee koos harkluuga |
Φιλέτο στήθους με κλειδοκόκαλο |
Breast fillet with wishbone |
Filet de poitrine avec clavicule |
Petto (con forcella), fesa (con forcella) |
Krūtiņas fileja ar krūšukaulu |
m) |
Нетлъсто филе |
Magret, maigret |
Magret, maigret (Filety z prsou kachen a hus s kůží a podkožním tukem pokrývajícím prsní sval, bez hlubokého svalu prsního) |
Magret, maigret |
Magret, Maigret |
Rinnaliha (“magret” või “maigret”) |
Maigret, magret |
Magret, maigret |
Magret, maigret |
Magret, maigret |
Pīles krūtiņa |
|
lt |
hu |
mt |
nl |
pl |
pt |
ro |
sk |
sl |
fi |
sv |
a) |
Pusė |
Fél baromfi |
Nofs |
Helft |
Połówka |
Metade |
Jumătăți |
Polená hydina |
Polovica |
Puolikas |
Halva |
b) |
Ketvirtis |
Negyed baromfi |
Kwart |
Kwart |
Ćwiartka |
Quarto |
Sferturi |
Štvrťka hydiny |
Četrt |
Neljännes |
Kvart |
c) |
Neatskirti kojų ketvirčiai |
Összefüggő (egész) combnegyedek |
Il-kwarti ta’ wara tas-saqajn, mhux separati |
Niet-gescheiden achterkwarten |
Ćwiartka tylna w całości |
Quartos de coxa não separados |
Sferturi posterioare neseparate |
Neoddelené hydinové stehná |
Neločene četrti nog |
Takaneljännes |
Bakdelspart |
d) |
Krūtinėlė |
Mell |
Sidra |
Borst |
Pierś, połówka piersi |
Peito |
Piept |
Prsia |
Prsi |
Rinta |
Bröst |
e) |
Koja |
Comb |
Koxxa |
Hele poot, hele dij |
Noga |
Perna inteira |
Pulpă |
Hydinové stehno |
Bedro |
Koipireisi |
Klubba |
f) |
Viščiuko koja su neatskirta nugaros dalimi |
Csirkecomb a hát egy részével |
Koxxa tat-tiġieġa b’porzjon tad-dahar |
Poot/dij met rugdeel (bout) |
Noga kurczęca z częścią grzbietu |
Perna inteira de frango com uma porção do dorso |
Pulpă de pui cu o porțiune din spate atașată |
Kuracie stehno s panvou |
Piščančja bedra z delom hrbta |
Koipireisi, jossa selkäosa |
Kycklingklubba med del av ryggben |
g) |
Šlaunelė |
Felsőcomb |
Il-biċċa ta’ fuq tal-koxxa |
Bovenpoot, bovendij |
Udo |
Coxa |
Pulpă superioară |
Horné hydinové stehno |
Stegno |
Reisi |
Lår |
h) |
Blauzdelė |
Alsócomb |
Il-biċċa t’isfel tal-koxxa (drumstick) |
Onderpoot, onderdij (Drumstick) |
Podudzie |
Perna |
Pulpă inferioară |
Dolné hydinové stehno |
Krača |
Koipi |
Ben |
i) |
Sparnas |
Szárny |
Ġewnaħ |
Vleugel |
Skrzydło |
Asa |
Aripi |
Hydinové krídelko |
Peruti |
Siipi |
Vinge |
j) |
Neatskirti sparnai |
Összefüggő (egész) szárnyak |
Ġwienaħ mhux separate |
Niet-gescheiden vleugels |
Skrzydła w całości |
Asas não separadas |
Aripi neseparate |
Neoddelené hydinové krídla |
Neločene peruti |
Siivet kiinni toisissaan |
Sammanhängande vingar |
k) |
Krūtinėlės filė |
Mellfilé |
Flett tas-sidra |
Borstfilet |
Filet z piersi |
Carne de peito |
Piept dezosat |
Hydinový rezeň |
Prsni file |
Rintafilee |
Bröstfilé |
l) |
Krūtinėlės filė su raktikauliu ir krūtinkauliu |
Mellfilé szegycsonttal |
Flett tas-sidra bil-wishbone |
Borstfilet met vorkbeen |
Filet z piersi z obojczykiem |
Carne de peito com fúrcula |
Piept dezosat cu osul iadeș |
Hydinový rezeň s kosťou |
Prsni file s prsno kostjo |
Rintafilee solisluineen |
Bröstfilé med nyckelben |
m) |
Krūtinėlės filė be kiliojo raumens (magret) |
Bőrös libamell-filé, (maigret) |
Magret, maigret |
Magret |
Magret |
Magret, maigret |
Tacâm de pasăre, Spinări de pasăre |
Magret |
Magret |
Magret, maigret |
Magret, maigret |
II LISA
ARTIKKEL 9 – JAHUTUSMEETODID
|
bg |
es |
cs |
da |
de |
et |
el |
en |
fr |
it |
lv |
1. |
Въздушно охлаждане |
Refrigeración por aire |
Vzduchem (Chlazení vzduchem) |
Luftkøling |
Luftkühlung |
Õhkjahutus |
Ψύξη με αέρα |
Air chilling |
Refroidissement à l'air |
Raffreddamento ad aria |
Dzesēšana ar gaisu |
2. |
Въздушно-душово охлаждане |
Refrigeración por aspersión ventilada |
Vychlazeným proudem vzduchu s postřikem |
Luftspraykøling |
Luft-Sprühkühlung |
Õhkpiserdusjahutus |
Ψύξη με ψεκασμό |
Air spray chilling |
Refroidissement par aspersion ventilée |
Raffreddamento per aspersione e ventilazione |
Dzesēšana ar izsmidzinātu gaisu |
3. |
Охлаждане чрез потапяне |
Refrigeración por immersión |
Ve vodní lázni ponořením |
Neddypningskøling |
Gegenstrom-Tauchkühlung |
Sukeljahutus |
Ψύξη με βύθιση |
Immersion chilling |
Refroidissement par immersion |
Raffreddamento per immersione |
Dzesēšana iegremdējot |
|
lt |
hu |
mt |
nl |
pl |
pt |
ro |
sk |
sl |
fi |
sv |
1. |
Atšaldymas ore |
Levegős hűtés |
Tkessiħ bl-arja |
Luchtkoeling |
Owiewowa |
Refrigeração por ventilação |
Refrigerare în aer |
Chladené vzduchom |
Zračno hlajenje |
Ilmajäähdytys |
Luftkylning |
2. |
Atšaldymas pučiant orą |
Permetezéses hűtés |
Tkessiħ b’air spray |
Lucht-sproeikoeling |
Owiewowo-natryskowa |
Refrigeração por aspersão e ventilação |
Refrigerare prin dușare cu aer |
Chladené sprejovaním |
Hlajenje s pršenjem |
Ilmasprayjäähdytys |
Evaporativ kylning |
3. |
Atšaldymas panardinant |
Bemerítéses hűtés |
Tkessiħ b’immersjoni |
Dompelkoeling |
Zanurzeniowa |
Refrigeração por imersão |
Refrigerare prin imersiune |
Chladené vo vode |
Hlajenje s potapljanjem |
Vesijäähdytys |
Vattenkylning |
III LISA
ARTIKLI 10 LÕIGE 1 – LINNUPIDAMISVIISID
|
bg |
es |
cs |
da |
de |
et |
el |
en |
fr |
it |
lv |
a) |
Хранена с … % … гъска, хранена с овес |
Alimentado con … % de … Oca engordada con avena |
Krmena (čím) … % (čeho) … Husa krmená ovšem |
Fodret med … % … Havrefodret gås |
Mast mit … % … Hafermastgans |
Söödetud …, mis sisaldab … % … Kaeraga toidetud hani |
Έχει τραφεί με … % … Χήνα που παχαίνεται με βρώμη |
Fed with … % of … Oats fed goose |
Alimenté avec … % de … Oie nourrie à l'avoine |
Alimentato con il … % di … Oca ingrassata con avena |
Barība ar … % … ar auzām barotas zosis |
b) |
Екстензивно закрито (отгледан на закрито) |
Sistema extensivo en gallinero |
Extenzivní v hale |
Ekstensivt staldopdræt (skrabe …) |
Extensive Bodenhaltung |
Ekstensiivne seespidamine (lindlas pidamine) |
Εκτατικής εκτροφής |
Extensive indoor (barnreared) |
Élevé à l'intérieur: système extensif |
Estensivo al coperto |
Turēšana galvenokārt telpās (“Audzēti kūtī”) |
c) |
Свободен начин на отглеждане |
Gallinero con salida libre |
Volný výběh |
Fritgående |
Auslaufhaltung |
Vabapidamine |
Ελεύθερης βοσκής |
Free range |
Sortant à l'extérieur |
All'aperto |
Brīvā turēšana |
d) |
Традиционен свободен начин на отглеждане |
Granja al aire libre |
Tradiční volný výběh |
Frilands … |
Bäuerliche Auslaufhaltung |
Traditsiooniline vabapidamine |
Πτηνοτροφείο παραδοσιακά ελεύθερης βοσκής |
Traditional free range |
Fermier-élevé en plein air |
Rurale all'aperto |
Tradicionālā brīvā turēšana |
e) |
Свободен начин на отглеждане – пълна свобода |
Granja de cría en libertad |
Volný výběh – úplná volnost |
Frilands … opdrættet i fuld frihed |
Bäuerliche Freilandhaltung |
Täieliku liikumisvabadusega traditsiooniline vabapidamine |
Πτηνοτροφείο απεριόριστης τροφής |
Free-range — total freedom |
Fermier-élevé en liberté |
Rurale in libertà |
Pilnīgā brīvība |
|
lt |
hu |
mt |
nl |
pl |
pt |
ro |
sk |
sl |
fi |
sv |
a) |
Lesinta … % … Avižomis penėtos žąsys |
…%-ban …-val etetett Zabbal etetett liba |
Mitmugħa b’…% ta’ … Wiżża mitmugħa bil-ħafur |
Gevoed met … % … Met haver vetgemeste gans |
Żywione z udziałem … % … tucz owsiany (gęsi) |
Alimentado com … % de … Ganso engordado com aveia |
Furajate cu un % de … Gâște furajate cu ovăz |
Kŕmené … % … husi kŕmené ovsom |
Krmljeno s/z ……. % gos krmljena z ovsom |
Ruokittu … % … Kauralla ruokittu hanhi |
Utfodrad med … % … Havreutfodrad gås |
b) |
Patalpose laisvai auginti paukščiai (Auginti tvartuose) |
Istállóban külterjesen tartott |
Mrobbija ġewwa: sistema estensiva |
Scharrel … binnengehouden |
Ekstensywny chów ściółkowy |
Produção extensiva em interior |
Creștere în interior sistem extensiv |
Extenzívne v halách |
Ekstenzivna zaprta reja |
Laajaperäinen sisäkasvatus |
Extensivt uppfödd inomhus |
c) |
Laisvai laikomi paukščiai |
Szabadtartás |
Barra (free range) |
Scharrel … met uitloop |
Chów wybiegowy |
Produção em semiliberdade |
Creștere liberă |
Chované vo voľnom výbehu |
Prosta reja |
Ulkoilumahdollisuus |
Tillgång till utomhusvistelse |
d) |
Tradiciškai laisvai laikomi paukščiai |
Hagyományos szabadtartás |
Barra (free range) tradizzjonali |
Boerenscharrel … met uitloop Hoeve … met uitloop |
Tradycyjny chów wybiegowy |
Produção ao ar livre |
Creștere liberă tradițională |
Chované tradičným spôsobom v halách |
Tradicionalna prosta reja |
Ulkoiluvapaus |
Traditionell utomhusvistelse |
e) |
Visiškoje laisvėje laikomi paukščiai |
Teljes szabadtartás |
Barra (free range) – liberta totali |
Boerenscharrel … met vrije uitloop Hoeve … met vrije uitloop |
Chów wybiegowy bez ograniczeń |
Produção em liberdade |
Creștere liberă – libertate totală – |
Chované na paši |
Prosta reja – neomejen izpust |
Vapaa kasvatus |
Uppfödd i full frihet |
II LISA
“VIII LISA
RIIKLIKE TUGILABORITE LOETELU
|
Belgia
|
|
Bulgaaria
|
|
Tšehhi Vabariik
|
|
Taani
|
|
Saksamaa
|
|
Eesti
|
|
Kreeka
|
|
Hispaania
|
|
Prantsusmaa
|
|
Iirimaa
|
|
Itaalia
|
|
Küpros
|
|
Läti
|
|
Leedu
|
|
Luksemburg
|
|
Ungari
|
|
Malta
|
|
Madalmaad
|
|
Austria
|
|
Poola
|
|
Portugal
|
|
Rumeenia
|
|
Sloveenia
|
|
Slovakkia
|
|
Soome
|
|
Rootsi
|
|
Ühendkuningriik
|
30.12.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 414/40 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 2030/2006,
21. detsember 2006,
millega muudetakse veinisektorit käsitlevaid määrusi (EÜ) nr 1607/2000, (EÜ) nr 1622/2000 ja (EÜ) nr 2729/2000 Bulgaaria ja Rumeenia ühinemise tõttu Euroopa Liiduga
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1493/1999 veinituru ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artiklit 58, artikli 46 lõiget 1 ja artikli 72 lõiget 4,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Komisjoni 24. juuli 2000. aasta määruse (EÜ) nr 1607/2000 (milles sätestatakse veinituru ühist korraldust käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 1493/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad, eriti määratletud piirkonnas valmistatud kvaliteetveini käsitleva jaotise osas) (2) IV lisas on esitatud loetelu mpv-kvaliteetvahuveinidest, mille kuvee alkoholisisaldus võib olla alla 9,5 mahuprotsendi. Seda lisa tuleb muuta, et hõlmata Rumeenias toodetud veinid. |
(2) |
24. juuli 2000. aasta määruse (EÜ) nr 1622/2000 (milles sätestatakse veinituru ühist korraldust käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 1493/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad ning kehtestatakse ühenduse eeskiri veinivalmistustavade ja -menetluste kohta) (3) XIII lisas on esitatud erandid veini lenduvate hapete sisalduse kohta, mis on kehtestatud määruse (EÜ) nr 1493/1999 V lisa B osa punktiga 1. Rumeenia ühinemise tõttu tuleb seda lisa muuta. |
(3) |
Komisjoni 14. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 2729/2000 (milles sätestatakse veinisektori kontrolli üksikasjalikud rakenduseeskirjad) (4) artikli 11 lõikes 2 on sätestatud minimaalne proovide arv, mis tuleb igal aastal võtta kõnealuse määruse atriklis 10 nimetatud analüüside andmepanga tarvis. Seoses Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisega tuleb määrata proovide arv ka nende riikide jaoks. |
(4) |
Määruseid (EÜ) nr 1607/2000, (EÜ) nr 1622/2000 ja (EÜ) nr 2729/2000 tuleb seetõttu vastavalt muuta. |
(5) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas veinituru korralduskomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 1607/2000 IV lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga.
Artikkel 2
Määruse (EÜ) nr 1622/2000 XIII lisale lisatakse järgmine punkt o):
“o) |
Rumeenia veinide puhul:
|
Artikkel 3
Määruse (EÜ) nr 2729/2000 artikli 11 lõike 2 teine lõik asendatakse järgmisega:
“— |
30 proovi Bulgaariast, |
— |
20 proovi Tšehhi Vabariigist, |
— |
200 proovi Saksamaalt, |
— |
50 proovi Kreekast, |
— |
200 proovi Hispaaniast, |
— |
400 proovi Prantsusmaalt, |
— |
400 proovi Itaaliast, |
— |
10 proovi Küproselt, |
— |
4 proovi Luksemburgist, |
— |
50 proovi Ungarist, |
— |
4 proovi Maltalt, |
— |
50 proovi Austriast, |
— |
50 proovi Portugalist, |
— |
70 proovi Rumeeniast, |
— |
20 proovi Sloveeniast, |
— |
15 proovi Slovakkiast, |
— |
4 proovi Ühendkuningriigist.” |
Artikkel 4
Käesolev määrus jõustub Bulgaaria ja Rumeenia ühinemislepingu jõustumise korral lepingu jõustumise kuupäeval.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 21. detsember 2006
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Mariann FISCHER BOEL
(1) EÜT L 179, 14.7.1999, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2165/2005 (ELT L 345, 28.12.2005, lk 1).
(2) EÜT L 185, 25.7.2000, lk 17.
(3) EÜT L 194, 31.7.2000, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1507/2006 (ELT L 280, 12.10.2006, lk 9).
(4) EÜT L 316, 15.12.2000, lk 16. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 262/2006 (ELT L 46, 16.02.2006, lk 22).
LISA
“IV LISA
Loetelu mpv-kvaliteetvahuveinidest, mille kuvee alkoholisisaldus võib olla alla 9,5 mahuprotsendi
ITAALIA
— |
Prosecco di Conegliano-Valdobbiadene |
— |
Montello e Colli Asolani. |
RUMEENIA
— |
Muscat Spumant Bucium |
— |
Muscat Spumant Dealu Mare |
— |
Muscat Spumant Murfatlar |
— |
Muscat Spumant Alba Iulia |
— |
Muscat Spumant Iași |
— |
Muscat Spumant Huși |
— |
Muscat Spumant Panciu |
— |
Muscat Spumant Șimleul Silvaniei |
— |
Muscat Spumant Sebeș Apold |
— |
Muscat Spumant Târnave” |
30.12.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 414/43 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 2031/2006,
22. detsember 2006,
millega kohandatakse mitut suhkruturgu käsitlevat määrust Bulgaaria ja Rumeenia ühinemise tõttu Euroopa Liiduga
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Bulgaaria ja Rumeenia ühinemislepingut, eriti selle artikli 4 lõiget 3,
võttes arvesse Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisakti, eriti selle artiklit 56,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Bulgaaria ja Rumeenia ühinemise tõttu Euroopa Liiduga on vaja mitmes suhkruturu ühist korraldust käsitlevas komisjoni määruses teha teatavaid tehnilisi muudatusi. |
(2) |
Komisjoni 31. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 192/2002 (millega sätestatakse AKV/ÜMT või EÜ/ÜMT päritolu kumulatsiooniga suhkru ning suhkru ja kakao segude jaoks impordilitsentside väljaandmise üksikasjalikud eeskirjad) (1) sisaldab teatavaid kandeid kõikide liikmesriikide keeltes. Tuleks lisada kanded bulgaaria ja rumeenia keeles. |
(3) |
Komisjoni 28. juuni 2006. aasta määrus (EÜ) nr 950/2006, milles sätestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad suhkrutoodete impordi ja rafineerimise jaoks teatavate tariifikvootide ja sooduslepingute alusel turustusaastatel 2006/2007, 2007/2008 ja 2008/2009, (2) sisaldab teatavaid kandeid kõikide liikmesriikide keeltes. Tuleks lisada kanded bulgaaria ja rumeenia keeles. |
(4) |
Komisjoni 30. juuni 2006. aasta määrus (EÜ) nr 951/2006, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 318/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kolmandate riikidega kauplemise suhtes suhkrusektoris (3) sisaldab teatavaid kandeid kõikide liikmesriikide keeltes. Tuleks lisada kanded bulgaaria ja rumeenia keeles. |
(5) |
Määrust (EÜ) nr 192/2002, määrust (EÜ) nr 950/2006 ja määrust (EÜ) nr 951/2006 tuleks seepärast vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määrust (EÜ) nr 192/2002 muudetakse järgmiselt:
1. |
Artikli 4 punkt c) asendatakse järgmisega:
|
2. |
Lisa muudetakse I lisaks. |
3. |
Käesoleva määruse lisa tekst lisatakse II lisana. |
Artikkel 2
Määruse (EÜ) nr 950/2006 III lisa asendatakse käesoleva määruse II lisas esitatud tekstiga.
Artikkel 3
Määrust (EÜ) nr 951/2006 muudetakse järgmiselt:
1. |
Artikli 6 lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega: “2. Litsentsitaotluse ja litsentsi lahter 20 sisaldab ühte lisa A-osas loetletud kannetest. 3. Ekspordilitsents antakse välja koguse kohta, mis on märgitud asjaomase pakkumise vastuvõtmise teatises. Litsentsi lahtrisse 22 märgitakse eksporditoetuse määr eurodes, nagu see on märgitud nimetatud teatises. See sisaldab ühte lisa B-osas loetletud kannetest”. |
2. |
Artikkel 7 asendatakse järgmisega: “Artikkel 7 Suhkru, isoglükoosi või inuliinisiirupi ekspordilitsents ilma toetuseta Kui ühenduse turul vabas ringluses olevat suhkrut, isoglükoosi või inuliinisiirupit ei käsitata kvoodivälisena ning eksporditakse ilma toetuseta, sisaldavad litsentsitaotluse ja litsentsi lahter 22 ühte lisa C-osas loetletud kannetest, vastavalt asjaomasele tootele.” |
3. |
Artikli 14 lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega: “Valge suhkru ekspordilitsentsi taotluse ja ekspordilitsentsi ning toorsuhkru impordilitsentsi taotluse ja impordilitsentsi lahter 20 sisaldab ühte lisa D-osas loetletud kannetest.” |
4. |
I lisa asendatakse käesoleva määruse III lisas esitatud tekstiga. |
Artikkel 4
Käesolev määrus jõustub Bulgaaria ja Rumeenia ühinemislepingu jõustumise korral lepingu jõustumise kuupäeval.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 22. detsember 2006
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Mariann FISCHER BOEL
(1) ELT L 31, 1.2.2002, lk 55. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 96/2004 (ELT L 15, 22.1.2004, lk 3).
(2) ELT L 178, 1.7.2006, lk 1.
(3) ELT L 178, 1.7.2006, lk 24.
I LISA
“II LISA
Artikli 4 punktis c osutatud kanded:
— |
: |
bulgaaria keeles |
: |
Освободено от вносно мито (Решение 2001/822/ЕО, член 35) пореден номер на квотата … |
— |
: |
hispaania keeles |
: |
Exención de derechos de importación (Decisión 2001/822/CE, artículo 35) número de orden … |
— |
: |
tšehhi keeles |
: |
Osvobozeno od dovozního cla (Rozhodnutí 2001/822/ES, čl. 35), sériové číslo … |
— |
: |
taani keeles |
: |
Fritages for importafgifter (artikel 35 i afgørelse 2001/822/EF), løbenummer … |
— |
: |
saksa keeles |
: |
Frei von Einfuhrabgaben (Beschluss 2001/822/EG, Artikel 35), Ordnungsnummer … |
— |
: |
eesti keeles |
: |
Impordimaksust vabastatud (otsus 2001/822/EÜ, artikkel 35), järjekorranumber … |
— |
: |
kreeka keeles |
: |
Δασμολογική απαλλαγή (απόφαση 2001/822/ΕΚ, άρθρο 35), αύξων αριθμός … |
— |
: |
inglise keeles |
: |
Free from import duty (Decision 2001/822/EC, Article 35), serial No … |
— |
: |
prantsuse keeles |
: |
Exemption du droit d'importation (décision 2001/822/CE, article 35), numéro d'ordre … |
— |
: |
itaalia keeles |
: |
Esenzione dal dazio all'importazione (decisione 2001/822/CE, articolo 35), numero d'ordine … |
— |
: |
läti keeles |
: |
Atbrīvots no importa nodokļa (Lēmuma 2001/822/EK 35. pants), sērijas numurs … |
— |
: |
leedu keeles |
: |
Atleista nuo importo muito (Nutarimo 2001/822/EB 35 straipsnis), serijos numeris … |
— |
: |
ungari keeles |
: |
Mentes a behozatali vám alól (2001/822/EK határozat, 35. cikk), sorozatszám … |
— |
: |
malta keeles |
: |
Eżenzjoni minn dazju fuq l-importazzjoni (Deċiżjoni 2001/822/KE, Artikolu 35), numru tas-serje … |
— |
: |
hollandi keeles |
: |
Vrij van invoerrechten (Besluit 2001/822/EG, artikel 35), volgnummer … |
— |
: |
poola keeles |
: |
Zwolnione z należności przywozowych (art. 35 decyzji 2001/822/WE), numer porządkowy … |
— |
: |
portugali keeles |
: |
Isenção de direitos de importação (Decisão 2001/822/CE, artigo 35.o), número de ordem … |
— |
: |
rumeenia keeles |
: |
Scutit de drepturi de import (Decizia 2001/822/CE, articolul 35), nr. de ordine … |
— |
: |
slovaki keeles |
: |
Oslobodený od dovozného cla (Rozhodnutie 2001/822/ES, čl. 35), sériové číslo … |
— |
: |
sloveeni keeles |
: |
brez uvozne carine (Uredba 2001/822/ES, člen 35), serijska številka … |
— |
: |
soome keeles |
: |
Vapaa tuontitulleista (päätöksen 2001/822/EY 35 artikla), järjestysnumero … |
— |
: |
rootsi keeles |
: |
Importtullfri (beslut 2001/822/EG, artikel 35), löpnummer …” |
II LISA
“III LISA
A. |
Artikli 16 lõike 1 punktis c, artikli 17 lõike 1 punktis a ja artikli 18 lõike 2 punktis a osutatud kanded:
|
B. |
Artikli 21 lõike 1 punktis c osutatud kanded:
|
C. |
Artikli 22 lõike 1 punktis a ja artikli 23 lõikes 2 osutatud kanded:
|
D. |
Artikli 25 punktis c osutatud kanded:
|
E. |
Artikli 25 punktis d osutatud kanded:
|
F. |
Artikli 26 lõikes 2 osutatud kanded:
|
G. |
Artikli 29 lõike 1 punktis c osutatud kanded:
|
H. |
Artikli 31 punkti c alapunkti ii esimes taandes osutatud kanded:
|
I. |
Artikli 31 punkti c alapunkti ii teises taandes osutatud kanded:
|
III LISA
“LISA
A. |
Artikli 6 lõikes 2 osutatud kanded:
|
B. |
Artikli 6 lõikes 3 osutatud kanded:
|
C. |
Artiklis 7 osutatud kanded:
|
D. |
Artikli 14 lõikes 3 osutatud märge:
|
30.12.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 414/58 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 2032/2006,
21. detsember 2006,
millega kinnitatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 104/2000 I lisas loetletud kalatoodete puhul kehtivad ühenduse kõrvaldamis- ja müügihinnad 2007. kalandusaastaks
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 17. detsembri 1999. aasta määrust (EÜ) nr 104/2000 kalandus- ja akvakultuuritooteturu ühise korralduse kohta, (1) ning eriti selle artikli 20 lõiget 3 ja artiklit 22,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määruses (EÜ) nr 104/2000 on sätestatud, et kõigi I lisas loetletud toodete kõrvaldamis- ja müügihinnad kinnitatakse toote värskuse, suuruse või kaalu ning esitusviisi põhjal, rakendades asjaomase tootekategooria ümberarvestuskoefitsienti summale, mis ei ületa 90 % asjakohasest soovitushinnast. |
(2) |
Kõrvaldamishindu võib korrutada lossimispiirkondade korrigeerimisteguritega, mis on ühenduse tarbimispiirkondadest väga kaugel. Nõukogu määruses (EÜ) nr …/… (2) on kinnitatud kõigi asjaomaste toodete soovitushinnad 2007. kalandusaastaks. |
(3) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas kalandustooteturu korralduskomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Käesoleva määruse I lisas on sätestatud ümberarvutuskoefitsiendid, mida kasutati määruse (EÜ) nr 104/2000 I lisas loetletud toodete 2007. kalandusaasta kõrvaldamis- ja müügihinna väljaarvutamiseks, millele on osutatud kõnealuse määruse artiklites 20 ja 22.
Artikkel 2
2007. kalandusaastal kohaldatavad ühenduse kõrvaldamis- ja müügihinnad ning neile vastavad tooted on sätestatud II lisas.
Artikkel 3
2007. kalandusaastal kohaldatavad kõrvaldamishinnad lossimispiirkondades, mis on ühenduse tarbimispiirkondadest väga kaugel, ning neile hindadele vastavad tooted on sätestatud III lisas.
Artikkel 4
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 21. detsember 2006
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Joe BORG
(1) EÜT L 17, 21.1.2000, lk 22. Määrust on muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.
(2) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.
I LISA
Määruse (EÜ) nr 104/2000 I lisa punktides A, B ja C loetletud toodete ümberarvutuskoefitsiendid
Liik |
Suurus (1) |
Ümberarvutuskoefitsiendid |
|
Roogitud kala, peaga (1) |
Rookimata kala (1) |
||
Extra, A (1) |
Extra, A (1) |
||
Heeringas liigist Clupea harengus |
1 |
0,00 |
0,47 |
2 |
0,00 |
0,72 |
|
3 |
0,00 |
0,68 |
|
4a |
0,00 |
0,43 |
|
4b |
0,00 |
0,43 |
|
4c |
0,00 |
0,90 |
|
5 |
0,00 |
0,80 |
|
6 |
0,00 |
0,40 |
|
7a |
0,00 |
0,40 |
|
7b |
0,00 |
0,36 |
|
8 |
0,00 |
0,30 |
|
Sardiinid liigist Sardina pilchardus |
1 |
0,00 |
0,51 |
2 |
0,00 |
0,64 |
|
3 |
0,00 |
0,72 |
|
4 |
0,00 |
0,47 |
|
Hariklik ogahai Squalus acanthias |
1 |
0,60 |
0,60 |
2 |
0,51 |
0,51 |
|
3 |
0,28 |
0,28 |
|
Koerhai Scyliorhinus spp. |
1 |
0,64 |
0,60 |
2 |
0,64 |
0,56 |
|
3 |
0,44 |
0,36 |
|
Meriahven Sebastes spp. |
1 |
0,00 |
0,81 |
2 |
0,00 |
0,81 |
|
3 |
0,00 |
0,68 |
|
Tursk liigist Gadus morhua |
1 |
0,72 |
0,52 |
2 |
0,72 |
0,52 |
|
3 |
0,68 |
0,40 |
|
4 |
0,54 |
0,30 |
|
5 |
0,38 |
0,22 |
|
Põhjaatlendi süsikas e saida Pollachius virens |
1 |
0,72 |
0,56 |
2 |
0,72 |
0,56 |
|
3 |
0,71 |
0,55 |
|
4 |
0,61 |
0,30 |
|
Kilttursk Melanogrammus aeglefinus |
1 |
0,72 |
0,56 |
2 |
0,72 |
0,56 |
|
3 |
0,62 |
0,43 |
|
4 |
0,52 |
0,36 |
|
Merlang Merlangius merlangus |
1 |
0,66 |
0,50 |
2 |
0,64 |
0,48 |
|
3 |
0,60 |
0,44 |
|
4 |
0,41 |
0,30 |
|
Molva Molva spp. |
1 |
0,68 |
0,56 |
2 |
0,66 |
0,54 |
|
3 |
0,60 |
0,48 |
|
Atlandi makrell Scomber scombrus |
1 |
0,00 |
0,72 |
2 |
0,00 |
0,71 |
|
3 |
0,00 |
0,69 |
|
Jaapani makrell liigist Scomber japonicus |
1 |
0,00 |
0,77 |
2 |
0,00 |
0,77 |
|
3 |
0,00 |
0,63 |
|
4 |
0,00 |
0,47 |
|
Anšoovised Engraulis spp. |
1 |
0,00 |
0,68 |
2 |
0,00 |
0,72 |
|
3 |
0,00 |
0,60 |
|
4 |
0,00 |
0,25 |
|
Merilest Pleuronectes platessa |
1 |
0,75 |
0,41 |
2 |
0,75 |
0,41 |
|
3 |
0,72 |
0,41 |
|
4 |
0,52 |
0,34 |
|
Heigid liigist Merluccius merluccius |
1 |
0,90 |
0,71 |
2 |
0,68 |
0,53 |
|
3 |
0,68 |
0,52 |
|
4 |
0,56 |
0,43 |
|
5 |
0,52 |
0,41 |
|
Kammellased Lepidorhombus spp. |
1 |
0,68 |
0,64 |
2 |
0,60 |
0,56 |
|
3 |
0,54 |
0,49 |
|
4 |
0,34 |
0,29 |
|
Soomuslest Limanda limanda |
1 |
0,71 |
0,58 |
2 |
0,54 |
0,42 |
|
Lest Platichthys flesus |
1 |
0,66 |
0,58 |
2 |
0,50 |
0,42 |
|
Pikkuim-tuun Thunnus alalunga |
1 |
0,90 |
0,81 |
2 |
0,90 |
0,77 |
|
Seepiad (Sepia officinalis ja Rossia macrosoma) |
1 |
0,00 |
0,64 |
2 |
0,00 |
0,64 |
|
3 |
0,00 |
0,40 |
Liikd |
Suurus (2) |
Ümberarvutuskoefitsient |
|
|
Ilma peata kala (2) |
||||
Extra, A (2) |
Extra, A (2) |
|||
Merikuradid Lophius spp. |
1 |
0,61 |
0,77 |
|
2 |
0,78 |
0,72 |
|
|
3 |
0,78 |
0,68 |
|
|
4 |
0,65 |
0,60 |
|
|
5 |
0,36 |
0,43 |
|
|
|
|
Kõik esitusviisid |
|
|
Extra, A (2) |
||||
Garneelid liigist Crangon crangon |
1 |
0,59 |
|
|
2 |
0,27 |
|
||
|
|
Vees keedetud |
Värsked või jahutatud |
|
Extra, A (2) |
Extra, A (2) |
|||
Süvameregarneel Pandalus borealis |
1 |
0,77 |
0,68 |
|
2 |
0,27 |
— |
|
|
|
|
Rookimata kala (2) |
|
|
Taskukrabi Cancer pagurus |
1 |
0,72 |
|
|
2 |
0,54 |
|
||
|
|
Rookimata kala (2) |
Sabad (2) |
|
E' (2) |
Extra, A (2) |
Extra, A (2) |
||
Norra homaar Nephrops norvegicus |
1 |
0,86 |
0,86 |
0,81 |
2 |
0,86 |
0,59 |
0,68 |
|
3 |
0,77 |
0,59 |
0,50 |
|
4 |
0,50 |
0,41 |
0,41 |
|
|
|
Roogitud kala, peaga (2) |
Rookimata kala (2) |
|
Extra, A (2) |
Extra, A (2) |
|||
Merikeel (Solea spp.) |
1 |
0,75 |
0,58 |
|
2 |
0,75 |
0,58 |
|
|
3 |
0,71 |
0,54 |
|
|
4 |
0,58 |
0,42 |
|
|
5 |
0,50 |
0,33 |
|
(1) Värskuskategooriad, suurused ja esitusviisid on määratletud määruse (EÜ) nr 104/2000 artikli 2.
(2) Värskuskategooriad, suurused ja esitusviisid on määratletud vastavalt määruse (EÜ) nr 104/2000 artiklile 2.
II LISA
Määruse (EÜ) nr 104/2000 I lisa punktides A, B ja C loetletud toodete eemaldamis- ja müügihinnad
Liik |
Suurus (1) |
Eemaldushind (eurot tonni kohta) |
|
Roogitud kala, peaga (1) |
Rookimata kala (1) |
||
Extra, A (1) |
Extra, A (1) |
||
Heeringas liigist Clupea harengus |
1 |
0 |
128 |
2 |
0 |
197 |
|
3 |
0 |
186 |
|
4a |
0 |
117 |
|
4b |
0 |
117 |
|
4c |
0 |
246 |
|
5 |
0 |
218 |
|
6 |
0 |
109 |
|
7a |
0 |
109 |
|
7b |
0 |
98 |
|
8 |
0 |
82 |
|
Sardiinid liigist Sardina pilchardus |
1 |
0 |
287 |
2 |
0 |
360 |
|
3 |
0 |
405 |
|
4 |
0 |
265 |
|
Harilik ogahai Squalus acanthias |
1 |
654 |
654 |
2 |
556 |
556 |
|
3 |
305 |
305 |
|
Koerhai Scyliorhinus spp. |
1 |
474 |
444 |
2 |
474 |
414 |
|
3 |
326 |
266 |
|
Meriahven Sebastes spp. |
1 |
0 |
925 |
2 |
0 |
925 |
|
3 |
0 |
777 |
|
Tursk liigist Gadus morhua |
1 |
1 169 |
844 |
2 |
1 169 |
844 |
|
3 |
1 104 |
649 |
|
4 |
876 |
487 |
|
5 |
617 |
357 |
|
Põhjaatlandi süsikas e saida Pollachius virens |
1 |
554 |
431 |
2 |
554 |
431 |
|
3 |
546 |
423 |
|
4 |
469 |
231 |
|
Kilttursk Melanogrammus aeglefinus |
1 |
740 |
576 |
2 |
740 |
576 |
|
3 |
637 |
442 |
|
4 |
535 |
370 |
Liik |
Suurus (2) |
Eemaldushind (eurot tonni kohta) |
|||
Roogitud kala, peaga (2) |
Rookimata kala (2) |
||||
Extra, A (2) |
Extra, A (2) |
||||
Merlang Merlangius merlangus |
1 |
624 |
473 |
||
2 |
605 |
454 |
|||
3 |
568 |
416 |
|||
4 |
388 |
284 |
|||
Molva Molva spp. |
1 |
813 |
670 |
||
2 |
789 |
646 |
|||
3 |
718 |
574 |
|||
Makrell perekonnast Scomber scombrus |
1 |
0 |
237 |
||
2 |
0 |
234 |
|||
3 |
0 |
227 |
|||
Jaapani makrell liigist Scomber japonicus |
1 |
0 |
229 |
||
2 |
0 |
229 |
|||
3 |
0 |
188 |
|||
4 |
0 |
140 |
|||
Anšoovised Engraulis spp. |
1 |
0 |
907 |
||
2 |
0 |
960 |
|||
3 |
0 |
800 |
|||
4 |
0 |
334 |
|||
Merilest Pleuronectes platessa |
|||||
|
1 |
809 |
442 |
||
2 |
809 |
442 |
|||
3 |
777 |
442 |
|||
4 |
561 |
367 |
|||
|
1 |
1 124 |
615 |
||
2 |
1 124 |
615 |
|||
3 |
1 079 |
615 |
|||
4 |
779 |
510 |
|||
Heik liigist Merluccius merluccius |
1 |
3 308 |
2 609 |
||
2 |
2 499 |
1 948 |
|||
3 |
2 499 |
1 911 |
|||
4 |
2 058 |
1 580 |
|||
5 |
1 911 |
1 507 |
|||
Kammellased Lepidorhombus spp. |
1 |
1 728 |
1 626 |
||
2 |
1 525 |
1 423 |
|||
3 |
1 372 |
1 245 |
|||
4 |
864 |
737 |
|||
Harilik soomuslest Limanda limanda |
1 |
613 |
501 |
||
2 |
466 |
362 |
Liik |
Suurus (3) |
Eemaldushind (eurot tonni kohta) |
|
Roogitud kala, peaga (3) |
Rookimata kala (3) |
||
Extra, A (3) |
Extra, A (3) |
||
Lest Platichtys flesus |
1 |
343 |
301 |
2 |
260 |
218 |
|
Pikkuim-tuun Thunnus alalunga |
1 |
2 196 |
1 771 |
2 |
2 196 |
1 684 |
|
Seepiad Sepia officinalis a Rossia macrosoma |
1 |
0 |
1 069 |
2 |
0 |
1 069 |
|
3 |
0 |
668 |
|
|
|
Rookimata kala (3) |
Ilma peata kala (3) |
Extra, A (3) |
Extra, A (3) |
||
Merikurat Lophius spp. |
1 |
1 784 |
4 656 |
2 |
2 281 |
4 354 |
|
3 |
2 281 |
4 112 |
|
4 |
1 901 |
3 628 |
|
5 |
1 053 |
2 600 |
|
|
|
Kõik esitusviisid |
|
Extra, A (3) |
|||
Garneelid liigist Crangon crangon |
1 |
1 396 |
|
2 |
639 |
||
|
|
Vees keedetud |
Värsked või jahutatud |
Extra, A (3) |
Extra, A (3) |
||
Süvameregarneel Pandalus borealis |
1 |
4 936 |
1 092 |
2 |
1 731 |
— |
Liik |
Suurus (4) |
Müügihinnad (eurot tonni kohta) |
|
|
Rookimata kala (4) |
|
|||
Taskukrabi Cancer pagurus |
1 |
1 272 |
|
|
2 |
954 |
|
|
|
|
|
Rookimata kala (4) |
Sabad (4) |
|
E' (4) |
Extra, A (4) |
Extra, A (4) |
||
Norra homaar Nephrops norvegicus |
1 |
4 590 |
4 590 |
3 466 |
2 |
4 590 |
3 149 |
2 910 |
|
3 |
4 109 |
3 149 |
2 140 |
|
4 |
2 669 |
2 188 |
1 754 |
|
|
|
Roogitud kala, peaga (4) |
Rookimata kala (4) |
|
Extra, A (4) |
Extra, A (4) |
|||
Merikeeled Solea spp. |
1 |
5 110 |
3 952 |
|
2 |
5 110 |
3 952 |
|
|
3 |
4 837 |
3 679 |
|
|
4 |
3 952 |
2 861 |
|
|
5 |
3 407 |
2 248 |
|
(1) Värskuskategooriad, suurused ja esitusviisid on määratletud vastavalt määruse (EÜ) nr 104/2000 artiklile 2.
(2) Värskuskategooriad, suurused ja esitusviisid on määratletud vastavalt määruse (EÜ) nr 104/2000 artiklile 2.
(3) Värskuskategooriad, suurused ja esitusviisid on määratletud vastavalt määruse (EÜ) nr 104/2000 artiklile 2.
(4) Värskuskategooriad, suurused ja esitusviisid on määratletud vastavalt määruse (EÜ) nr 104/2000 artiklile 2.
III LISA
Kõrvaldamishinnad lossimispiirkondades, mis on põhilistest tarbimiskohtadest väga kaugel
Liik |
Lossimispiirkond |
Ümberarvutuskoefitsient |
Suurus (1) |
Kõrvaldamishind (eurot tonni kohta) |
|
Roogitud kala, peaga (1) |
Rookimata kala (1) |
||||
Extra, A (1) |
Extra, A (1) |
||||
Heeringas liigist Clupea harengus |
Iirimaa rannikupiirkonnad ja saared |
0,90 |
1 |
0 |
115 |
2 |
0 |
177 |
|||
3 |
0 |
167 |
|||
4a |
0 |
106 |
|||
Ida-Inglismaa rannapiirkonnad Berwickist Doverini Šoti rannapiirkonnad Portpatrickust Eyemouthini ning nende regioonide põhja- ja lääne- osade saared County Downi rannapiirkonnad (Põhja-Iirimaa) |
0,90 |
1 |
0 |
115 |
|
2 |
0 |
177 |
|||
3 |
0 |
167 |
|||
4a |
0 |
106 |
|||
Makrell liigist Scomber scombrus |
Iirimaa rannapiirkonnad ja saared |
0,96 |
1 |
0 |
227 |
2 |
0 |
224 |
|||
3 |
0 |
218 |
|||
Cornwalli ja Devoni rannaregioonid ja saared Ühendkuningriigis |
0,95 |
1 |
0 |
225 |
|
2 |
0 |
222 |
|||
3 |
0 |
216 |
|||
Heik liigist Merluccius merluccius |
Rannaregioonid Troonist (Edela-Šotimaal) Wickini (Kirde-Šotimaal) ning nende nende regioonide põhja- ja lääne-osade saared |
0,75 |
1 |
2 481 |
1 957 |
2 |
1 874 |
1 461 |
|||
3 |
1 874 |
1 433 |
|||
4 |
1 544 |
1 185 |
|||
5 |
1 433 |
1 130 |
|||
Pikkuimtuun Thunnus alalunga |
Azoresi ja Madeira saared |
0,48 |
1 |
1 054 |
850 |
2 |
1 054 |
808 |
|||
Sardiinid liigist Sardina pilchardus |
Kanaari saared |
0,48 |
1 |
0 |
138 |
2 |
0 |
173 |
|||
3 |
0 |
195 |
|||
4 |
0 |
127 |
|||
Cornwalli ja Devoni rannaregioonid ja saared Ühendkuningriigis |
0,74 |
1 |
0 |
212 |
|
2 |
0 |
267 |
|||
3 |
0 |
300 |
|||
4 |
0 |
196 |
|||
Portugali Atlandi ranniku regioonid |
0,93 |
2 |
0 |
335 |
|
0,81 |
3 |
0 |
328 |
(1) Värskuskategooriad, suurused ja esitusviisid on määratletud vastavalt määruse (EÜ) nr 104/2000 artiklile 2.
30.12.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 414/66 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 2033/2006,
21. detsember 2006,
millega kinnitatakse 2007. kalandusaastaks nõukogu määruse (EÜ) nr 104/2000 II lisas loetletud kalatoodete ühenduse müügihinnad
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 17. detsembri 1999. aasta määrust (EÜ) nr 104/2000 kalandus- ja akvakultuuritooteturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 25 lõikeid 1 ja 6,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Igale määruse (EÜ) nr 104/2000 II lisas loetletud tootele tuleb kinnitada enne kalandusaasta algust ühenduse müügihind, mis on vähemalt 70 % ja mitte üle 90 % nimetatud soovitushinnast |
(2) |
Nõukogu määrusega (EÜ) nr …/… (2) kinnitatakse kõigi käsitletavate toodete soovitushinnad 2007. kalandusaastaks. |
(3) |
Turuhinnad kõiguvad liigist ja esitusviisist olenevalt märkimisväärselt, eriti kalmaari ja heigi puhul. |
(4) |
Seetõttu tuleks erinevate ühenduses lossitud külmutatud toodete liikide ja esitusviiside jaoks kinnitada ümberarvestuskoefitsiendid, et määrata kindlaks hinnatase, mis käivitaks määruse (EÜ) nr 104/2000 artikli 25 lõikes 2 sätestatud sekkumismeetme võtmise. |
(5) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas kalandustooteturu korralduskomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 104/2000 II lisas loetletud kalatoodetele 2007. kalandusaastal kohaldatavad ühenduse müügihinnad, mis on osutatud kõnealuse määruse artikli 25 lõikes 1, ning nendega seostuvad esitusviisid ja ümberarvestuskoefitsiendid on sätestatud käesoleva määruse lisas.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. jaanuar 2007.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 21. detsember 2006
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Joe BORG
(1) EÜT L 17, 21.1.2000, lk 22. Määrust on muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.
(2) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.
LISA
MÜÜGIHINNAD JA ÜMBERARVESTUSKOEFITSIENDID
Liik |
Esitusviis |
Ümberarvestuskoefitsient |
Sekkumistase |
Müügihind (eurot tonni kohta) |
|||||||||||||||
Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides) |
Terved või roogitud, peaga või ilma |
1,0 |
0,85 |
1 654 |
|||||||||||||||
Heik (Merluccius spp.) |
Terved või roogitud, peaga või ilma |
1,0 |
0,85 |
1 022 |
|||||||||||||||
Üksikfileed |
|
|
|
||||||||||||||||
— nahaga |
1,0 |
0,85 |
1 243 |
||||||||||||||||
— ilma nahata |
1,1 |
0,85 |
1 367 |
||||||||||||||||
Hammasahven (Dentex dentex) ja besuugo (Pagellus spp.) |
Terved või roogitud, peaga või ilma |
1,0 |
0,85 |
1 335 |
|||||||||||||||
Mõõkkala (Xiphias gladius) |
Terved või roogitud, peaga või ilma |
1,0 |
0,85 |
3 467 |
|||||||||||||||
Krevetid ja garneelid Penaeidae |
Külmutatud |
|
|
|
|||||||||||||||
|
1,0 |
0,85 |
3 533 |
||||||||||||||||
|
1,0 |
0,85 |
6 782 |
||||||||||||||||
Seepia (Sepia officinalis, Rossia macrosoma ja Sepiola rondeletti) |
Külmutatud |
1,0 |
0,85 |
1 605 |
|||||||||||||||
Ebakalmaar (Loligo spp.) |
|
|
|
|
|||||||||||||||
|
— terved, puhastamata |
1,00 |
0,85 |
993 |
|||||||||||||||
— puhastatud |
1,20 |
0,85 |
1 191 |
||||||||||||||||
|
— terved, puhastamata |
2,50 |
0,85 |
2 482 |
|||||||||||||||
— puhastatud |
2,90 |
0,85 |
2 879 |
||||||||||||||||
Kaheksajalg (Octopus spp.) |
Külmutatud |
1,00 |
0,85 |
1 792 |
|||||||||||||||
Illex argentinus |
— terved, puhastamata |
1,00 |
0,80 |
717 |
|||||||||||||||
— tõri |
1,70 |
0,80 |
1 219 |
||||||||||||||||
Kaubandusliku esituse vormid:
|
30.12.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 414/68 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 2034/2006,
21. detsember 2006,
millega kinnitatakse teatavate kalatoodete võrdlushinnad 2007. kalandusaastaks
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 17. detsembri 1999. aasta määrust (EÜ) nr 104/2000 kalandus- ja akvakultuuritooteturu ühise korralduse kohta, (1) eriti artikli 29 lõikeid 1 ja 5,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määruses (EÜ) nr 104/2000 on sätestatud, et ühenduses kehtivad võrdlushinnad võib kehtestada igal aastal tooteliikide kaupa toodetele, mille puhul vastavalt artikli 28 lõikele 1 tariifide kohaldamine peatatakse. Sama kehtib ka toodete kohta, mis WTO siduva tollimaksuvähenduse või muu sooduskorra alusel peavad olema kooskõlas võrdlushinnaga. |
(2) |
Määruse (EÜ) nr 104/2000 I lisa A ja B osas loetletud toodete võrdlushind on sama, mis kõnealuse määruse artikli 20 lõike 1 kohaselt kehtestatud kõrvaldamishind. |
(3) |
Asjaomaste kaupade ühenduse kõrvaldamis- ja müügihind 2006. kalandusaastaks on kinnitatud komisjoni määrusega (EÜ) nr 2032/2006. (2) |
(4) |
Muude kui määruse (EÜ) nr 104/2000 I ja II lisas loetletud toodete hind on kindlaks määratud tolliväärtuse kaalutud keskmise alusel, mis on registreeritud imporditurgudel või impordisadamates võrdlushinna kehtestamise kuupäevale vahetult eelnenud kolme aasta jooksul. |
(5) |
Pole vaja kehtestada võrdlushindu kõigile määruses (EÜ) nr 104/2000 sätestatud kriteeriumitega hõlmatud liikidele, eriti neile, mis on imporditud kolmandatest riikidest tähtsusetus koguses. |
(6) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas kalandustooteturu korralduskomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 104/2000 artiklis 29 osutatud kalandustoodetele kehtestatud 2007. kalandusaasta võrdlushinnad on sätestatud käesoleva määruse lisas.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 21. detsember 2006
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Joe BORG
(1) EÜT L 17, 21.1.2000, lk 22. Määrust on muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.
(2) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 58.
LISA (1)
1. Nõukogu määruse (EÜ) nr 104/2000 artikli 29 lõike 3 punktis a osutatud toodete võrdlushinnad
Liik |
Suurus (2) |
Võrdlushind (eurot tonni kohta) |
|||
Roogitud, peaga (2) |
Terve kala (2) |
||||
Tarici lisakood |
Extra, A (2) |
Tarici lisakood |
Extra, A (2) |
||
Heeringas liigist Clupea harengus ex03024000 |
1 |
|
— |
F011 |
128 |
2 |
— |
F012 |
197 |
||
3 |
— |
F013 |
186 |
||
4a |
— |
F016 |
117 |
||
4b |
— |
F017 |
117 |
||
4c |
— |
F018 |
246 |
||
5 |
— |
F015 |
218 |
||
6 |
— |
F019 |
109 |
||
7a |
— |
F025 |
109 |
||
7b |
— |
F026 |
98 |
||
8 |
— |
F027 |
82 |
||
Meriahven (Sebastes spp.) ex03026931 ja ex03026933 |
1 |
|
— |
F067 |
925 |
2 |
— |
F068 |
925 |
||
3 |
— |
F069 |
777 |
||
Tursk liigist Gadus morhua ex03025010 |
1 |
F073 |
1 169 |
F083 |
844 |
2 |
F074 |
1 169 |
F084 |
844 |
|
3 |
F075 |
1 104 |
F085 |
649 |
|
4 |
F076 |
876 |
F086 |
487 |
|
5 |
F077 |
617 |
F087 |
357 |
|
|
|
Vees keedetud |
Värsked või külmutatud |
||
Taric lisakood |
Extra, A (2) |
Taric lisakood |
Extra, A (2) |
||
Süvameregarneelid (Pandalus borealis) ex03062310 |
1 |
F317 |
4 936 |
F321 |
1 092 |
2 |
F318 |
1 731 |
— |
— |
2. Nõukogu määruse (EÜ) nr 104/2000 artikli 29 lõike 3 punktis d osutatud kalatoodete võrdlushinnad
Toode |
Tarici lisakood |
Esitusviis |
Võrdlushind (eurot tonni kohta) |
||
1. Meriahven (Sebastes spp.) |
|||||
|
|
Terve: |
|
||
ex03037935 ex03037937 |
F411 |
|
960 |
||
ex03042935 ex03042939 |
|
Filee: |
|
||
F412 |
|
1 934 |
|||
F413 |
|
2 117 |
|||
F414 |
|
2 285 |
|||
2. Tursk (Gadus morhua, Gadus ogac and Gadus macrocephalus) ja kala liigist Boreogadus saida |
|||||
ex03035210, ex03035230, ex03035290, ex03037941 |
F416 |
Terve, peaga või peata |
1 106 |
||
ex03042929 |
|
Filee: |
|
||
F417 |
|
2 428 |
|||
F418 |
|
2 664 |
|||
F419 |
|
2 602 |
|||
F420 |
|
2 943 |
|||
F421 |
|
2 903 |
|||
ex03049933 |
F422 |
Tükid ja muu liha, välja arvatud tükeldatud plokid |
1 434 |
||
3. Põhjaatlandi süsikas ehk saida (Pollachius virens) |
|||||
ex03042931 |
|
Filee: |
|
||
F424 |
|
1 518 |
|||
F425 |
|
1 672 |
|||
F426 |
|
1 476 |
|||
F427 |
|
1 680 |
|||
F428 |
|
1 733 |
|||
ex03049941 |
F429 |
Tükid ja muu liha, välja arvatud tükeldatud plokid |
986 |
||
4. Kilttursk (Melanogrammus aeglefinus) |
|||||
ex03042933 |
|
Filee: |
|
||
F431 |
|
2 264 |
|||
F432 |
|
2 606 |
|||
F433 |
|
2 537 |
|||
F434 |
|
2 710 |
|||
F435 |
|
2 960 |
|||
5. Vaikse ookeani mintai (Theragra chalcogramma) |
|||||
|
|
Filee: |
|
||
ex03042985 |
F441 |
|
1 159 |
||
F442 |
|
1 324 |
|||
6. Heeringas (Clupea harengus, Clupea pallasii) |
|||||
|
|
Heeringatükid |
|
||
ex03041997 ex03049923 |
F450 |
|
510 |
||
F450 |
|
464 |
(1) Lisakood märgitakse kõigi kategooriate puhul peale nende, millele lisa punktides 1 ja 2 selgesõnaliselt osutatakse “F499: muu”.
(2) Värskuse, suuruse ja esituskategooriad vastavad määruse (EÜ) nr 104/2000 artiklis 2 sätestatule.
30.12.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 414/72 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 2035/2006,
21. detsember 2006,
millega kinnitatakse teatavate kalandustoodete ülekandetoetus ja kindlasummaline toetus 2007. kalandusaastaks
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 17. detsembri 1999. aasta määruse (EÜ) nr 104/2000 kalandus- ja akvakultuuritooteturu ühise korralduse kohta, (1)
võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 2814/2000, millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 104/2000 üksikasjalikud rakenduseeskirjad teatavate kalandustoodete ülekandetoetuse andmise kohta, (2) eriti selle artiklit 5,
võttes arvesse komisjoni 14. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 939/2001, millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 104/2000 üksikasjalikud rakenduseeskirjad teatavate kalandustoodete kindlasummalise toetuse andmise kohta, (3) eriti selle artiklit 5,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määruses (EÜ) nr 104/2000 on sätestatud, et toetust võib anda teatavate turult kõrvaldatud kalatoodete koguste eest, mida töödeldakse nende turu tasakaalustamiseks ning ladustatakse või konserveeritakse. |
(2) |
Selle toetuse eesmärk on innustada tootjaorganisatsioone töötlema või konserveerima turult kõrvaldatud tooteid, et vältida nende hävitamist. |
(3) |
Toetuse tase ei tohiks olla selline, et see häiriks tasakaalu kõnealuse tootmisharu turul või moonutaks konkurentsi. |
(4) |
Toetuse tase ei tohiks ületada säilitamise ja ladustamisega seotud tehnilisi ja rahalisi kulusid, mis ühendus on kõnealusele aastale eelnenud kalandusaasta jooksul registreerinud. |
(5) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas kalandustooteturu korralduskomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 104/2000 artiklis 23 osutatud ülekandetoetuste summad ning selle määruse artikli 24 lõikes 4 osutatud kindlasummalised toetused 2007. kalandusaastaks on sätestatud käesoleva määruse lisas.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 23. detsember 2005
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Joe BORG
(1) EÜT L 17, 21.1.2000, lk 22. Määrust on muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.
(2) EÜT L 326, 22.12.2000, lk 34.
(3) EÜT L 132, 15.5.2001, lk 10.
LISA
1. I lisa A ja B osas loetletud toodete ning määruse (EÜ) nr 104/2000 I lisa C osas loetletud merikeelte (Solea spp.) ülekandetoetuse summa
Määruse (EÜ) nr 104/2000 artiklis 23 loetletud töötlemisviisid |
Toetus (eurot tonni kohta) |
||
1 |
2 |
||
I. Rookimata toodete, roogitud ja peadega või tükeldatud toodete külmutamine ja ladustamine |
|||
— Sardiinid liigist Sardina pilchardus |
345 |
||
— Muud liigid |
280 |
||
|
365 |
||
|
265 |
||
|
245 |
2. Määruse (EÜ) nr 104/2000 I lisa C osas loetletud muude toodete ülekandetoetuse summa
Määruse (EÜ) nr 104/2000 artiklis 23 loetletud töötlemis- ja/või konserveerimisviisid |
Tooted |
Toetus (eurot tonni kohta) |
||
1 |
2 |
3 |
||
|
Norra salehomaar Nephrops norvegicus |
305 |
||
Norra salehomaari sabad Nephrops norvegicus |
230 |
|||
|
Norra salehomaar Nephrops norvegicus |
285 |
||
|
Norra salehomaar Nephrops norvegicus |
305 |
||
Harilik taskukrabi Cancer pagurus |
230 |
|||
|
Taskukrabi Cancer pagurus |
365 |
||
|
Taskukrabi Cancer pagurus |
210 |
3. Määruse (EÜ) nr 104/2000 IV lisas loetletud toodete kindlasummalise toetuse summa
Töötlemisviisid |
Toetus (eurot tonni kohta) |
||
|
280 |
||
|
365 |
30.12.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 414/74 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 2036/2006,
21. detsember 2006,
millega kinnitatakse teatavate kalatoodete eraladustusabi summa 2007. kalandusaastal
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 17. detsembri 1999. aasta määrust (EÜ) nr 104/2000 kalandus- ja akvakultuuritooteturu ühise korralduse kohta, (1)
võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 2813/2000, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 104/2000 üksikasjalikud rakenduseeskirjad teatavate kalandustoodete eraladustusabi andmise kohta, (2) eriti selle artiklit 1,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Abi ei tohiks ületada kõnealusele aastale eelnenud kalastusaasta jooksul ühenduses registreeritud tehniliste ja majanduslike kulude summat. |
(2) |
Et vähendada pikaajalist ladustamist, lühendada makseaegu ja vähendada kontrollikoormust, peaks eraladustusabi välja makstama ühe maksena. |
(3) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas kalandustooteturu korralduskomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
2007. kalastusaastal on määruse (EÜ) nr 104/2000 artiklis 25 osutatud eraladustusabi summa kõnealuse määruse II lisas loetletud toodete puhul järgmine:
— |
: |
esimene kuu |
: |
210 EUR tonni kohta |
— |
: |
teine kuu |
: |
0 EUR tonni kohta |
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 21. detsember 2006
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Joe BORG
(1) EÜT L 17, 21.01.2000, lk 22. Määrust on muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.
(2) EÜT L 326, 22.12.2000, lk 30.
30.12.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 414/75 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 2037/2006,
21. detsember 2006,
millega kinnitatakse rahalise hüvitise ja selle ettemaksu arvutamisel kasutatavad standardväärtused 2007. kalandusaasta jooksul turult kõrvaldatud kalandussaadustele
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 17. detsembri 1999. aasta määrust (EÜ) nr 104/2000 kalandus- ning akvakultuuritooteturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 21 lõikeid 5 ja 8,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määruses (EÜ) nr 104/2000 on sätestatud rahalised hüvitised tootjaorganisatsioonidele, kes teatavatel tingimustel kõnealuse määruse I lisa A ja B osas loetletud tooted turult kõrvaldavad. Sellise rahalise hüvitise summat tuleks standardväärtuse võrra vähendada juhul, kui tegemist on muuks kui inimtoiduks ettenähtud toodetega. |
(2) |
Komisjoni 19. detsembri 2001. aasta määruses (EÜ) nr 2493/2001 teatavate turult kõrvaldatud kalatoodete likvideerimise kohta (2) on määratletud viisid turult kõrvaldatud toodete likvideerimiseks. Selliste toodete väärtus tuleks fikseerida standardtasemel iga niisuguse likvideerimisviisi puhul, võttes arvesse keskmist tulu, mida erinevates liikmesriikides sellisest likvideerimisest võib saada. |
(3) |
Vastavalt komisjoni 15. novembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 2509/2000 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 104/2000 üksikasjalikud rakenduseeskirjad teatavate kalandustoodete turult kõrvaldamisega seotud rahalise hüvitise andmise kohta) (3) artiklile 7 on erieeskirjadega määratud, et kui tootjaorganisatsioon või üks selle liikmetest paneb oma tooted müüki mõnes muus liikmesriigis kui see, kus ta on tunnustatud, tuleb teavitada rahalise hüvitise andmise eest vastutavat asutust. Kõnealune asutus asub liikmesriigis, kus tootjaorganisatsioon on tunnustatud. Mahaarvatav standardväärtus peaks seega olema kõnealuses liikmesriigis kohaldatav väärtus. |
(4) |
Sama arvutusmeetodit tuleks kohaldada ka rahaliste hüvitiste tõusudele, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 2509/2000 artiklis 6. |
(5) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas kalandustooteturu korralduskomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
2007. kalandusaasta rahalise hüvitise ja selle ettemaksu arvutamisel kasutatavad standardväärtused turult tootjaorganisatsioonide poolt kõrvaldatud ja muuks kui inimtoiduks ettenähtud kalatoodetele, nagu on viidatud määruse (EÜ) nr 104/2000 artikli 21 lõikes 5, on sätestatud käesoleva määruse lisas.
Artikkel 2
Rahalisest hüvitisest ja selle ettemaksust mahaarvatavat standardväärtust kohaldatakse liikmesriigis, kus tootjaorganisatsioon on tunnustatud.
Artikkel 3
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 21. detsember 2006
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Joe BORG
(1) EÜT L 17, 21.1.2000, lk 22. Määrust on muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.
(2) EÜT L 337, 20.12.2001, lk 20.
(3) EÜT L 289, 16.11.2000, lk 11.
LISA
Standardväärtused
Turult kõrvaldatud toodete kasutamine |
Eurot tonni kohta |
||
1. Kasutatakse pärast jahuks töötlemist (loomatoiduks): |
|||
a) Heeringas liigist Clupea harengus ja makrell liikidest Scomber scombrus ja Scomber japonicus: |
|||
|
60 |
||
|
50 |
||
|
17 |
||
|
2 |
||
b) Garneelid liigist Crangon crangon ning süvaveegarneel (Pandalus borealis): |
|||
|
0 |
||
|
10 |
||
c) Muud tooted: |
|||
|
40 |
||
|
17 |
||
|
28 |
||
|
1 |
||
2. Kasutatakse värskelt või konserveeritult (loomatoiduks): |
|||
a) Sardiinid liigist Sardina pilchardus ja anšoovised (Engraulis spp.): |
|||
|
8 |
||
b) Muud tooted: |
|||
|
0 |
||
|
30 |
||
|
30 |
||
3. Kasutatakse söödaks: |
|||
|
45 |
||
|
20 |
||
|
0 |
30.12.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 414/78 |
KOMISJONI DIREKTIIV 2006/140/EÜ,
20. detsember 2006,
millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/8/EÜ, kandes toimeaine sulfurüülfluoriidi selle I lisasse
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiivi 98/8/EÜ, mis käsitleb biotsiidide turuleviimist, (1) eriti selle artikli 16 lõike 2 teist lõiku,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Komisjoni 4. novembri 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 2032/2003 (Euroopa Parlamendi ja nõukogu biotsiidide turuleviimist käsitleva direktiivi 98/8/EÜ artikli 16 lõikes 2 osutatud kümneaastase tööprogrammi teise etapi kohta ja määruse (EÜ) nr 1896/2000 muutmise kohta) (2) on kehtestatud loetelu toimeainete kohta, mida on vaja hinnata, pidades silmas nende võimalikku kandmist direktiivi 98/8/EÜ I, I A või I B lisasse. Sulfurüülfluoriid kuulub nimetatud loetelusse. |
(2) |
Määruse (EÜ) nr 2032/2003 kohaselt on sulfurüülfluoriidi hinnatud vastavalt direktiivi 98/8/EÜ artikli 11 lõikele 2 kasutamiseks toodetes, mis kuuluvad direktiivi 98/8/EÜ V lisas määratletud tooteliiki 8: puidukonservandid. |
(3) |
Määruse (EÜ) nr 2032/2003 artikli 5 lõike 2 kohaselt määrati referentliikmesriigiks Rootsi. Rootsi esitas 19. aprillil 2005 komisjonile pädeva asutuse aruande ja soovituse vastavalt nimetatud määruse artikli 10 lõigetele 5 ja 7. |
(4) |
Komisjon ja liikmesriigid on pädeva asutuse aruande läbi vaadanud. Määruse (EÜ) nr 2032/2003 artikli 11 lõike 4 kohaselt lisati läbivaatuse tulemused 8. septembril 2006 alalises biotsiidide komitees hindamisaruandesse. |
(5) |
Sulfurüülfluoriidi hindamisel ei ilmnenud ühtegi lahendamata küsimust ega probleemi, millega peaks tegelema tervise- ja keskkonnariskide teaduskomitee (SCHER). |
(6) |
Erinevad uuringud näitavad, et sulfurüülfluoriidi sisaldavate biotsiidide kasutamisel puidukonservandina võib eeldada, et need vastavad uuritud ja hindamisaruandes kirjeldatud kasutusviiside korral direktiivi 98/8/EÜ artikli 5 nõuetele. Seega on asjakohane kanda sulfurüülfluoriid I lisasse, et kõikides liikmesriikides oleks võimalik sulfurüülfluoriidi sisaldavate biotsiidide puidukonservandina kasutamise lube välja anda, muuta või tühistada vastavalt direktiivi 98/8/EÜ artikli 16 lõikele 3. |
(7) |
Käesoleva direktiivi sätteid on oluline kohaldada samaaegselt kõikides liikmesriikides, et tagada toimeainena sulfurüülfluoriidi sisaldavate biotsiidide võrdne kohtlemine turul ja hõlbustada kogu biotsiidituru nõuetekohast toimimist. |
(8) |
Hindamisaruande tulemuste põhjal on asjakohane nõuda, et selliseid tooteid tohivad vastavalt direktiivi 98/8/EÜ artikli 10 lõike 2 punkti i alapunktile e kasutada ainult väljaõppe saanud professionaalsed kasutajad ning kasutajate ja kõrvaliste isikute ohutuse tagamiseks kavandatakse vastavalt direktiivi 98/8/EÜ artikli 10 lõike 2 punkti i alapunktile f riskide vähendamise meetmed. |
(9) |
Lisaks sellele on asjakohane nõuda vastavalt direktiivi 98/8/EÜ artikli 10 lõike 2 punkti i alapunktile f pidevat seiret ja lisateabe esitamist teatavates hindamisaruandes nimetatud valdkondades. |
(10) |
Toimeaine I lisasse kandmisele peaks eelnema mõistlik ajavahemik, et liikmesriigid ja huvitatud isikud saaksid valmistuda uute nõuete täitmiseks ning toimiku esitanud taotlejad saaksid kasutada kogu 10-aastast andmekaitseaega, mis direktiivi 98/8/EÜ artikli 12 lõike 1 punkti c alapunkti ii kohaselt algab toimeaine lisasse kandmise kuupäevast. |
(11) |
Lisasse kandmisele peaks järgnema mõistlik ajavahemik, et liikmesriigid saaksid rakendada direktiivi 98/8/EÜ artikli 16 lõiget 3, eelkõige välja anda, muuta või tühistada tooteliiki 8 kuuluvate sulfurüülfluoriidi sisaldavate biotsiidide kasutamise lube, et tagada nende vastavus direktiivile 98/8/EÜ. |
(12) |
Seetõttu tuleks direktiivi 98/8/EÜ vastavalt muuta. |
(13) |
Käesoleva direktiiviga ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise biotsiidide komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
Artikkel 1
Direktiivi 98/8/EÜ I lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi lisale.
Artikkel 2
Ülevõtmine
1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt 31. detsembriks 2007. Nad edastavad kõnealuste õigusnormide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.
Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates 1. jaanuarist 2009.
Kui liikmesriigid võtavad kõnealused normid vastu, lisavad nad nendesse normidesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud põhiliste riiklike õigusnormide teksti.
Artikkel 3
Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 4
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 20. detsember 2006
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Stavros DIMAS
(1) EÜT L 123, 24.4.1998, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud 29. mai 2006. aasta Komisjoni direktiiviga 2006/50/EÜ (ELT L 142, 30.5.2006, lk 6).
(2) ELT L 307, 24.11.2003, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1048/2005 (ELT L 178, 9.7.2005, lk 1).
LISA
Järgmine tabel, mis sisaldab kirjet nr 1, lisatakse direktiivi 98/8/EÜ I lisasse
“Nr |
Tavanimetus |
IUPACi nimetus, Identifitseerimisnumbrid |
Toimeaine miinimumpuhtus turustatavas biotsiidis |
Lisamise kuupäev |
Artikli 16 lõike 3 järgimise tähtaeg (v.a rohkem kui ühte toimeainet sisaldavad tooted, mille puhul artikli 16 lõike 3 järgimise tähtaeg on viimases asjaomase toimeaine lisamise otsuses sätestatud tähtaeg) |
Lisasse kuulumise lõppkuupäev |
Toote liik |
Erisätted (1) |
||||||
1 |
sulfurüülfluoriid |
sulfurüüldifluoriid EÜ nr: 220-281-5 CASi nr: 2699-79-8 |
> 994 g/kg |
1. jaanuar 2009 |
31. detsember 2010 |
31. detsember 2018 |
8 |
Liikmesriigid tagavad, et lube antakse järgmistel tingimustel:
Liikmesriigid tagavad ka, et loa omanikud edastavad komisjonile punktis 3 osutatud seire aruanded iga viie aasta tagant alates 1. jaanuarist 2009. |
(1) VI lisas sätestatud ühtsete põhimõtete rakendamisel vajalike hindamisaruannete sisu ja järeldused on kättesaadavad komisjoni veebilehel http://ec.europa.eu/comm/environment/biocides/index.htm”
II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
Nõukogu
30.12.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 414/81 |
NÕUKOGU OTSUS,
28. november 2006,
millega tehakse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 104 lõike 8 kohaselt kindlaks, et meetmed, mida Poola on võtnud vastuseks Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 104 lõike 7 kohasele nõukogu soovitusele, on osutunud ebapiisavaks
(2006/1014/EÜ)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 104 lõiget 8,
võttes arvesse komisjoni soovitust,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Vastavalt asutamislepingu artiklile 104 hoiduvad liikmesriigid ülemäärasest eelarvepuudujäägist. |
(2) |
Stabiilsuse ja kasvu pakti põhieesmärk on usaldusväärne finantshaldus kui vahend hindade stabiilsust ning tugevat ja püsivat majanduskasvu soodustavate tingimuste tagamiseks, mille tulemusel luuakse uusi töökohti. Stabiilsuse ja kasvu pakt hõlmab 7. juuli 1997. aasta määrust (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta (1) valitsemissektori ülemäärase eelarvepuudujäägi kiireks korrigeerimiseks. |
(3) |
Amsterdamis kokku tulnud Euroopa Ülemkogu 17. juuni 1997. aasta resolutsioonis stabiilsuse ja kasvu pakti kohta (2) kutsuti kõiki osapooli, nimelt liikmesriike, nõukogu ja komisjoni üles täpselt ja õigel ajal rakendama asutamislepingut ning stabiilsuse ja kasvu pakti. |
(4) |
Eurostati 2. märtsi 2004. aasta otsusega pensioni kogumisskeemide sektoraalse liigitamise kohta (3) kehtestati, et kogumise teel rahastatavaid pensioniskeeme ei või klassifitseerida sotsiaalkindlustusena. Seega ei saa sellist skeemi käsitada valitsemissektori osana. See oli raamotsus, mille rakendamiseks oli vaja kahepoolseid arutelusid liikmesriikidega. Nimetatud arutelude kontekstis tunnistas Eurostat, et “mõned liikmesriigid võivad otsuse rakendamiseks ning häirete vältimiseks eelarvepoliitika korraldamisel vajada üleminekuperioodi”. (4) Eurostati võimaldatud üleminekuperiood lõpeb 2007. aasta esimese finantsteatisega, mis esitatakse 1. aprillil 2007. Poola otsustas seda üleminekuperioodi kasutada. Seega on sotsiaalmaksu ja muud sissemaksetega määratud pensioniskeemiga kogutud tulu (ja seotud kulu) registreeritud valitsemissektori tuluna (ja kuluna), mille tulemusena on eelarvepuudujäägi- ja võlanäitajad mõnevõrra väiksemad kui vastupidisel juhul. |
(5) |
5. juuli 2004. aasta otsusega 2005/183/EÜ (5) otsustati vastavalt asutamislepingu artikli 104 lõikele 6, et Poolal oli ülemäärane eelarvepuudujääk. |
(6) |
Kooskõlas asutamislepingu artikli 104 lõikega 7 ja määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 3 lõikega 4 võttis nõukogu 5. juulil 2004. aastal vastu soovituse Poola ametiasutustele, milles kutsus lõpetama praeguse ülemäärasest eelarvepuudujäägist tingitud olukorra nii kiiresti kui võimalik ja, vastavalt nõukogu 2004. aasta 5. juuli arvamuses kinnitatud eelarvepuudujäägi vähendamise kavale 2004. aastal mais ametiasutuste esitatud lähenemisprogrammi kohta, võtma keskpika tähtajaga meetmed, et saavutada eesmärk viia eelarvepuudujääk usaldusväärsel ja jätkusuutlikul viisil 2007. aastal alla 3 % SKTst, seades järgmised eesmärgid: 2004. aastal 5,7 % SKTst, 2005. aastal 4,2 % SKTst, 2006. aastal 3,3 % SKTst ja 2007. aastal 1,5 % SKTst. Nõukogu kehtestas tõhusa tegevuse rakendamise tähtajaks 5. novembri 2004“seoses ettenähtud meetmetega, et saavutada 2005. aastaks kavandatud eelarvepuudujääk”. |
(7) |
Nõukogus 5. juulil 2004. aastal heaks kiidetud eelarvepuudujäägi vähendamise kava ei hõlmanud Poola 1999. aastal rakendatud pensionireformi maksumust. Umbes 20 % pensioni sissemaksetest saadavast tulust on suunatud põlvkondadevahelise ümberjaotuse põhimõttel töötavast süsteemist täielikult määratud sissemaksetega rahastatavasse pensioniskeemidesse. Artikli 104 lõike 7 kohase soovituse tegemisel võttis nõukogu sõnaselgelt arvesse asjaolu, et eelarve puudujääke tuleb hiljem Poola pensionireformi hinnangulise maksumuse (1,5 % SKTst) võrra suurendada. Seda ning eelarve tugevdamise strateegiaga kaasnevaid valdavaid ohte silmas pidades märkis nõukogu oma arvamuses 2004. aasta mai lähenemisprogrammi kohta, et “lähenemisprogrammi eelarvelised seisukohad ei pruugi olla piisavad, et vähendada puudujääki programmiperioodi jooksul, st 2007. aastaks, alla 3 % SKTst”. |
(8) |
Pärast asutamislepingu artikli 104 lõike 7 kohases nõukogu soovituses seatud tähtaja – 5. november 2004 – möödumist järeldas komisjon oma 14. detsembri 2004. aasta teatises nõukogule, et seoses 2005. aasta kavandatud eelarvepuudujäägiga ei olnud Poola ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluses vaja võtta täiendavaid meetmeid, kuna Poola valitsus oli rakendanud tõhusaid meetmeid seoses 2005. aastaks kavandatud puudujäägi saavutamise meetmetega. |
(9) |
Nõukogu edastas 17. veebruaril 2005 oma arvamuse 2004. aasta novembris ajakohastatud Poola lähenemisprogrammi kohta. Ajakohastatud programmis oli 2007. aastaks kavandatud eelarvepuudujääki suurendatud 2,2 %ni SKTst (võrreldes 2004. aasta mai lähenemisprogrammiga, kus 2007. aastaks kavandatud puudujääk oli 1,5 % SKTst) ehk umbes 3,7 %ni SKTst koos pensionireformi maksumusega. Puudujääki suurendati hoolimata jätkuvast tugevast majanduskasvust (programmi kohaselt prognoositi ligikaudseks majanduskasvuks üle 5 % aastas), samal ajal kui eelarvepuudujäägi tulemusi/prognoose aastateks 2004–2006 vähendati valitsuse võetud meetmete, parema majanduskasvu ning samuti statistiliste andmete korrigeerimise tõttu. Nõukogu märkas riigi rahanduse kohandamismeetmete hilinenud või mittetäieliku rakendamise ohtu. Viidates stabiliseerimisstrateegiaga seotud ohtudele, kutsus nõukogu Poolat muu hulgas tugevdama rahanduse kohandamismeetmeid ka pärast 2005. aastat ja vähendama 2007. aastaks kavandatavat puudujääki. Tegelikult rakendati ainult väheseid meetmeid. 2005. aasta eelarvetulem oli sellest hoolimata oodatust parem (2,5 % SKTst). |
(10) |
Nõukogu võttis 14. märtsil 2006. aastal vastu arvamuse Poola sama aasta jaanuaris ajakohastatud lähenemisprogrammi kohta. Ajakohastatud programmis seati eesmärgiks valitsemissektori eelarvepuudujäägi aeglane vähendamine (2006.–2008. aastal keskmiselt umbes 0,3 % võrra SKTst aastas), et täita lähenemiskriteeriumid praeguse parlamendi volituste, so 2009. aasta lõpuks. Kuigi aastateks 2004–2006 koostatud eelarvetulemeid ja prognoose vähendati veel kord valitsuse võetud meetmete, parema majanduskasvu ning samuti statistiliste andmete korrigeerimise tõttu, kinnitati programmis 2007. aasta kavandatud puudujäägiks 2,2 % SKTst (ilma pensionireformi maksumuseta). Arvestades pensionireformi maksumuse suurenemist kuni 2 %ni tänu tööturu arengu oodatust parematele tulemustele ja uues pensionisüsteemis suurema osalemise tõttu, oli 2007. aasta eelarvepuudujääk koos nimetatud maksumusega 0,4 protsendipunkti võrra SKTst kõrgem võrreldes eelmise ajakohastamisega (4,1 % SKTst võrrelduna 3,7 %ga SKTst). Nõukogu märkis erinevaid stabiliseerimisstrateegiaga seotud ohtusid, näiteks suhteliselt suurt kasvuootust programmiperioodi viimaseks aastaks (2008), suhteliselt optimistlikke oletusi maksude paindlikkuse ning sotsiaalkulutuste surve tingimustes kulude kontrollimisega seonduvate võimalike raskuste kohta. Nõukogu järeldas, et “lähenemisprogrammis nähakse ette teatavaid edusamme, kuid mitte ülemäärase puudujäägi tõhusat korrigeerimist 2007. aastal”. Lisaks mainis nõukogu, et struktuurse tasakaalu kavandatud kohandamine (st tsükliliselt kohandatud tasakaal, milles ei arvestata ühekordseid ja muid ajutisi meetmeid, mille komisjoni talitused on programmis esitatud teavet kasutades välja arvutanud ühiselt kokku lepitud hindamismetoodika alusel) pidi programmiperioodi jooksul paranema 0,25 % võrra SKTst aastas. |
(11) |
2007. aasta eelarve eelnõus, mis võeti vastu 27. septembril 2006, prognoositakse 2006. aasta valitsemissektori eelarvepuudujäägiks 2,1 % SKTst (ilma pensionireformi maksumuseta) võrreldes 2006. aasta jaanuaris ajakohastatud lähenemisprogrammis kavandatud 2,6 %ga SKTst (ja 3,3 %ga SKTst, mille nõukogu seadis eesmärgiks oma artikli 104 lõike 7 kohases 2004. aasta juuli soovituses). Parem eelarvetulem kajastab prognoositust suuremast majanduskasvust tulenevat suuremat tulu (eriti üksikisiku tulumaks) ning väiksemat kulude kasvu, eelkõige kavandatust väiksemaid riiklikke investeeringuid. 2007. aasta eelarve eelnõus esitatakse järgmisteks aastateks järgmised kavandatavad puudujäägid: 2007. aastal 1,7 %, 2008. aastal 1,2 % ja 2009. aastal 0,5 %. |
(12) |
Hinnates Poola võetud meetmeid, et korrigeerida ülemäärane eelarvepuudujääk 2007. aastaks, vastuseks artikli 104 lõike 7 kohasele nõukogu soovitusele, jõuti järgmistele järeldustele.
|
(13) |
Sellest võib järeldada, et ehkki eelarveseisund on paranenud ja Poola on ületanud oma eelarve-eesmärgid, ületaks praeguse info põhjal 2007. aasta eelarvepuudujääk selgelt 3 % taseme SKT eelarvepuudujäägi kontrollväärtusest, mis ei ole kooskõlas nõukogu soovitustega korrigeerida eelarvepuudujääk 2007. aastaks. Kooskõlas Amsterdamis kokku tulnud Euroopa Ülemkogu resolutsiooniga stabiilsuse ja kasvu pakti kohta nõustus Poola avalikustama nõukogu 5. juuli 2004. aasta soovituse, (6) |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Poola võetud meetmed vastuseks asutamislepingu artikli 104 lõike 7 kohasele nõukogu 5. juuli 2004. aasta soovitusele on osutunud ebapiisavaks, et korrigeerida ülemäärane eelarvepuudujääk soovituses kindlaks määratud tähtajaks.
Artikkel 2
Käesolev otsus on adresseeritud Poola Vabariigile.
Brüssel, 28. november 2006
Nõukogu nimel
eesistuja
E. TUOMIOJA
(1) EÜT L 209, 2.8.1997, lk 6. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1056/2005 (ELT L 174, 7.7.2005, lk 5).
(2) EÜT C 236, 2.8.1997, lk 1.
(3) Eurostati 2. märtsi 2004. aasta uudised nr 30/2004 ja 23. septembri 2004. aasta uudised nr 117/2004, peatükk I.1.3. – pensioni kogumisskeemide liigitus ja nende mõju riigi rahandusele, Eurostati käsiraamat eelarve puudujäägi ja valitsemissektori võla kohta; allalaadimiseks kättesaadav aadressil http://epp.eurostat.ec.europa.eu/cache/ITY_OFFPUB/KS-BE-04-002/EN/KS-BE-04-002-EN.PDF
(4) Vt joonealust märkust 3.
(5) ELT L 62, 9.3.2005, lk 18.
(6) Vaata http://register.consilium.eu.int/pdf/en/04/st11/st11220.en04.pdf
30.12.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 414/84 |
NÕUKOGU OTSUS,
19. detsember 2006
Euroopa Ühenduse ja Malaisia valitsuse vahelise teatavaid lennundusküsimusi käsitleva lepingu allakirjutamise ja ajutise kohaldamise kohta
(2006/1015/EÜ)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 80 lõiget 2 koostoimes artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimese lausega,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Nõukogu volitas 5. juunil 2003 komisjoni alustama kolmandate riikidega läbirääkimisi kehtivate kahepoolsete lepingute teatavate sätete asendamiseks ühendusega sõlmitava lepinguga. |
(2) |
Komisjon on vastavalt nõukogu otsuse (millega volitati komisjoni alustama kolmandate riikidega läbirääkimisi kehtivate kahepoolsete lepingute teatavate sätete asendamiseks ühendusega sõlmitava lepinguga) lisas sätestatud menetlustele ja suunistele pidanud ühenduse nimel Malaisia valitsusega läbirääkimisi teatavaid lennundusküsimusi käsitleva lepingu sõlmimise üle. |
(3) |
Komisjoni läbiräägitud leping tuleks alla kirjutada ja seda ajutiselt kohaldada tingimusel, et see on võimalik sõlmida hilisemal kuupäeval, |
ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:
Artikkel 1
Euroopa Ühenduse ja Malaisia valituse vahelise teatavaid lennundusküsimusi käsitleva lepingu allakirjutamine kiidetakse ühenduse nimel heaks eeldusel, et nõukogu otsustab nimetatud lepingu sõlmida.
Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.
Artikkel 2
Nõukogu eesistujat volitatakse määrama isikut (isikuid), kellel on õigus ühenduse nimel lepingule alla kirjutada, eeldusel et leping sõlmitakse.
Artikkel 3
Kuni lepingu jõustumiseni kohaldatakse seda ajutiselt alates sellele kuupäevale järgneva kuu esimesest päevast, mil lepinguosalised teatavad teineteisele selleks vajalike menetluste lõpuleviimisest.
Artikkel 4
Nõukogu eesistujat volitatakse esitama kõnealuse lepingu artikli 9 lõikes 2 ette nähtud teadet.
Brüssel, 19. detsember 2006
Nõukogu nimel
eesistuja
J. KORKEAOJA
30.12.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 414/85 |
Euroopa Ühenduse ja Malaisia valitsuse vaheline teatavaid lennundusküsimusi käsitlev
LEPING
EUROOPA ÜHENDUS
ühelt poolt ja
MALAISIA VALITSUS (edaspidi “Malaisia”)
teiselt poolt,
(edaspidi “lepinguosalised”),
TÕDEDES, et Euroopa Ühenduse liikmesriikide ja Malaisia vaheliste kahepoolsete lennunduslepingute teatavad sätted, mis on vastuolus Euroopa Ühenduse õigusega, tuleb viia sellega vastavusse, et luua Euroopa Ühenduse ja Malaisia vahelistele lennuteenustele kindel õiguslik alus ning tagada nimetatud lennuteenuste säilimine,
MÄRKIDES, et Euroopa Ühendusel on ainupädevus mitmetes küsimustes, mis võivad sisalduda Euroopa Ühenduse liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelistes kahepoolsetes lennunduslepingutes,
MÄRKIDES, et Euroopa Ühenduse õiguse alusel on liikmesriigis asutatud ühenduse lennuettevõtjatel õigus mittediskrimineerivale juurdepääsule Euroopa Ühenduse liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelistele lennuliinidele,
VÕTTES ARVESSE Euroopa Ühenduse ja teatavate kolmandate riikide vahelisi lepinguid, millega nähakse nende kolmandate riikide kodanikele ette võimalus omandada osalus lennuettevõtjates, kellele on antud tegevusluba vastavalt Euroopa Ühenduse õigusele,
MÄRKIDES, et Euroopa Ühenduse õiguse alusel ei tohi lennuettevõtjad sõlmida lepinguid, mis võivad mõjutada Euroopa Ühenduse liikmesriikide vahelist kaubandust ning mille eesmärgiks või tagajärjeks on konkurentsi tõkestamine, piiramine või moonutamine,
TÕDEDES, et Euroopa Ühenduse liikmesriikide ja Malaisia vahel sõlmitud kahepoolsete lennunduslepingute sätted, millega i) nõutakse või soodustatakse ettevõtjatevaheliste lepingute või ettevõtjate ühenduste otsuste vastuvõtmist või kooskõlastatud tegevust, millega takistatakse, moonutatakse või piiratakse lennuettevõtjate vahelist konkurentsi asjaomastel marsruutidel, või ii) tugevdatakse sellise lepingu, otsuse või kooskõlastatud tegevuse mõju, või iii) delegeeritakse lennuettevõtjatele või muudele eraettevõtjatele vastutus seoses selliste meetmete võtmisega, millega takistatakse, moonutatakse või piiratakse lennuettevõtjate vahelist konkurentsi asjaomastel marsruutidel, võivad muuta ettevõtjate suhtes kohaldatavad konkurentsieeskirjad ebatõhusaks,
MÄRKIDES, et Euroopa Ühenduse eesmärk nende läbirääkimiste pidamisel ei ole Euroopa Ühenduse ja Malaisia vahelise lennuliikluse kogumahu suurendamine, Euroopa Ühenduse lennuettevõtjate ja Malaisia lennuettevõtjate vahelise tasakaalu mõjutamine ega olemasolevate kahepoolsete lennunduslepingute liiklusõigusi käsitlevatesse sätetesse muudatuste tegemine,
ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:
Artikkel 1
Üldsätted
1. Käesolevas lepingus tähendab mõiste “liikmesriigid” Euroopa Ühenduse liikmesriike.
2. Viiteid I lisas loetletud lepingutes lepinguosaliseks oleva liikmesriigi kodanikele tõlgendatakse viidetena Euroopa Ühenduse liikmesriikide kodanikele.
3. Viiteid I lisas loetletud lepingutes lepinguosaliseks oleva liikmesriigi lennuettevõtjatele või lennuliinidele tõlgendatakse viidetena selle liikmesriigi määratud lennuettevõtjatele või lennuliinidele.
Artikkel 2
Liikmesriigipoolne määramine
1. Käesoleva artikli lõike 2 sätted on ülimuslikud II lisa punktis a loetletud artiklite vastavate sätete suhtes seoses lennuettevõtja määramisega kõnealuse liikmesriigi poolt ning sellele Malaisia poolt tegevus- ja muude lubade andmisega ning lõige 3 on ülimuslik II lisa punktis b loetletud artiklite suhtes seoses lennuettevõtjatele tegevus- ja muude lubade andmisest keeldumise, nende tühistamise, peatamise või piiramisega.
2. Kui liikmesriik on lennuettevõtja määranud, annab Malaisia lennuettevõtjale minimaalse protseduurilise viivitusega asjakohased tegevus- ja muud load, eeldusel et
i) |
lennuettevõtja on asutatud määrava liikmesriigi territooriumil vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingule ning tal on kehtiv lennutegevusluba kooskõlas Euroopa Ühenduse õigusega ja |
ii) |
lennuettevõtja on lennuettevõtja sertifikaadi välja andnud liikmesriigi tõhusa ja jätkuva reguleeriva kontrolli all ning asjaomane lennundusamet on määramisel selgelt nimetatud ning |
iii) |
lennuettevõtja peamine tegevuskoht on selle liikmesriigi territooriumil, millelt ta on saanud kehtiva lennutegevusloa ning |
iv) |
lennuettevõtja on otse või enamusaktsiate kaudu liikmesriikide ja/või liikmesriikide kodanike ja/või muude III lisas loetletud riikide ja/või nende muude riikide kodanike omandis ning nende tõhusa kontrolli all. |
3. Malaisia võib liikmesriigi määratud lennuettevõtjale tegevus- või muude lubade andmisest keelduda, need tühistada, peatada või neid piirata, kui
i) |
lennuettevõtja ei ole asutatud määrava liikmesriigi territooriumil vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingule või kui sellel ei ole kehtivat lennutegevusluba kooskõlas Euroopa Ühenduse õigusega või |
ii) |
lennuettevõtja ei ole lennuettevõtja sertifikaadi välja andnud liikmesriigi tõhusa ja jätkuva reguleeriva kontrolli all või asjaomane lennundusamet ei ole määramisel selgelt nimetatud või |
iii) |
lennuettevõtja ei ole otse või enamusaktsiate kaudu liikmesriikide ja/või liikmesriikide kodanike või muude III lisas loetletud riikide ja/või kõnealuste muude riikide kodanike omandis või nende tõhusa kontrolli all või |
iv) |
lennuettevõtjale on juba antud tegutsemisluba Malaisia ja mõne liikmesriigi vahelise kahepoolse lepingu raames ning Malaisia suudab tõendada, et käesolevast lepingust tulenevate liiklusõiguste kasutamine marsruudil, mis hõlmab punkti selles liikmesriigis, tähendaks teise lepinguga kehtestatud liiklusõiguspiirangutest kõrvalehoidmist või |
v) |
määratud lennuettevõtjal on liikmesriigi väljastatud lennuettevõtja sertifikaat ning Malaisia ja selle liikmesriigi vahel ei kehti ühtki kahepoolset lennunduslepingut ning see liikmesriik on keeldunud andmast liiklusõigusi Malaisia määratud lennuettevõtjatele. |
Käesolevast lõikest tulenevat õigust kasutades ei diskrimineeri Malaisia ühenduse lennuettevõtjaid kodakondsuse põhjal.
Artikkel 3
Ohutus
1. Käesoleva artikli lõige 2 täiendab II lisa punktis c loetletud artiklite vastavaid sätteid.
2. Kui liikmesriik (esimene liikmesriik) on määranud lennuettevõtja, mis on teise liikmesriigi reguleeriva kontrolli all, kohaldatakse selle teise liikmesriigi ohutusnõuete vastuvõtmise, täitmise või säilitamise ning lennuettevõtjale tegevusloa andmise suhtes võrdselt Malaisia õigusi, mis tulenevad lennuettevõtja määranud esimese liikmesriigi ja Malaisia vahelise lepingu ohutusalastest sätetest.
Artikkel 4
Lennukikütuse maksustamine
1. Käesoleva artikli lõige 2 täiendab II lisa punktis d loetletud artiklite vastavaid sätteid.
2. Olenemata muudest vastupidistest sätetest, ei takista II lisa punktis d loetletud lepingutes sätestatu liikmesriiki kehtestamast mittediskrimineerival alusel makse, lõive, tollimakse ega tasusid kütuse suhtes, mis tarnitakse tema territooriumil kasutamiseks Malaisia määratud lennuettevõtja õhusõidukis, mis peab lennuühendust kõnealuse liikmesriigi teatava punkti ja selle liikmesriigi või mõne muu liikmesriigi territooriumil asuva muu punkti vahel.
Artikkel 5
Euroopa Ühenduse sisesed veotariifid
1. Käesoleva artikli lõige 2 täiendab II lisa punktis e loetletud artiklite vastavaid sätteid.
2. Tariifide suhtes, mida kohaldavad Malaisia määratud lennuettevõtjad ühendusesiseste vedude puhul I lisas loetletud lepingu alusel, mis sisaldab II lisa punktis e loetletud sätet, kohaldatakse Euroopa Ühenduse õigust.
Artikkel 6
Vastavus konkurentsieeskirjadele
1. Olenemata mis tahes vastupidistest sätetest, ei takista I lisas loetletud lepingutes sätestatu i) soodustada ettevõtjatevaheliste lepingute või ettevõtjate ühenduste otsuste vastuvõtmist või kooskõlastatud tegevust, millega takistatakse, moonutatakse või piiratakse konkurentsi; ii) tugevdada sellise lepingu, otsuse või kooskõlastatud tegevuse mõju; või iii) delegeerida eraettevõtjatele vastutus selliste meetmete võtmise eest, millega takistatakse, moonutatakse või piiratakse konkurentsi.
2. I lisas loetletud lepingute sätteid, mis on vastuolus käesoleva artikli lõikega 1, ei kohaldata.
Artikkel 7
Lepingu lisad
Käesoleva lepingu lisad moodustavad selle lahutamatu osa.
Artikkel 8
Läbivaatamine või muutmine
Lepinguosalised võivad igal ajal vastastikusel kokkuleppel käesoleva lepingu läbi vaadata või seda muuta.
Artikkel 9
Jõustumine ja ajutine kohaldamine
1. Käesolev leping jõustub kuupäeval, mil lepinguosalised on teineteisele kirjalikult teatanud, et nad on lõpetanud lepingu jõustumiseks vajalikud siseriiklikud menetlused.
2. Olenemata lõikest 1 nõustuvad lepinguosalised käesolevat lepingut ajutiselt kohaldama alates järgmise kuu esimesest päevast pärast seda, kui osalised on teatanud teineteisele lepingu jõustamiseks vajalike menetluste lõpetamisest.
3. Liikmesriikide ja Malaisia vahelised lepingud ja muud kokkulepped, mis ei ole käesoleva lepingu allakirjutamise kuupäeval veel jõustunud ning mida ei kohaldata ajutiselt, on loetletud I lisa punktis b. Käesolevat lepingut kohaldatakse kõikide selliste lepingute ja kokkulepete suhtes nende jõustumisest või ajutisest kohaldamisest alates.
Artikkel 10
Lõpetamine
1. Kui I lisas loetletud leping lõpetatakse, lõpevad samal ajal ka kõik need käesoleva lepingu sätted, mis on seotud I lisas loetletud asjaomase lepinguga.
2. Kui kõik I lisas loetletud lepingud lõpetatakse, lõpetatakse samal ajal ka käesolev leping.
SELLE KINNITUSEKS on täievolilised isikud lepingule alla kirjutanud.
Koostatud …, … kahes eksemplaris eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi, ungari ja malai keeles.
Euroopa Ühenduse nimel:
Malaisia valitsuse nimel:
I LISA
Käesoleva lepingu artiklis 1 viidatud lepingute nimekiri
a) |
Malaisia ja Euroopa Ühenduse liikmesriikide vahelised lennunduslepingud, mis on käesoleva lepingu allakirjutamise kuupäevaks sõlmitud, millele on alla kirjutatud ja/või mida kohaldatakse ajutiselt
|
b) |
lennunduslepingud ja muud kokkulepped, mille on parafeerinud ja alla kirjutanud Malaisia valitsus ja Euroopa Ühenduse liikmesriigid ning mis käesoleva lepingu allakirjutamise kuupäevaks ei ole veel jõustunud ja mida ei kohaldata ajutiselt
|
II LISA
I lisas loetletud lepingute artiklid, millele viidatakse käesoleva lepingu artiklites 2–6
a) |
liikmesriigipoolne määramine:
|
b) |
tegevus- ja muude lubade andmisest keeldumine, nende tühistamine, peatamine või piiramine:
|
c) |
ohutus:
|
d) |
lennukikütuse maksustamine:
|
e) |
Euroopa Ühenduse sisesed veotariifid:
|
III LISA
Käesoleva lepingu artiklis 2 osutatud muude riikide loetelu
a) |
Islandi Vabariik (Euroopa Majanduspiirkonna lepingu alusel); |
b) |
Liechtensteini Vürstiriik (Euroopa Majanduspiirkonna lepingu alusel); |
c) |
Norra Kuningriik (Euroopa Majanduspiirkonna lepingu alusel); |
d) |
Šveitsi Konföderatsioon (Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lennutranspordi lepingu alusel). |
30.12.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 414/95 |
NÕUKOGU OTSUS,
19. detsember 2006,
millega Euroopa Investeerimispangale antakse ühenduse tagatis ühendusevälistele projektidele antavatest laenudest ja laenutagatistest tekkida võiva kahjumi puhuks
(2006/1016/EÜ)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eelkõige selle artiklit 181a,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)
ning arvestades järgmist:
(1) |
Euroopa Investeerimispank (“EIP”) on alates 1963. aastast teinud tehinguid väljaspool ühendust, et toetada ühenduse välispoliitikat. |
(2) |
Suurem osa nendest tehingutest on tehtud nõukogu soovil ja sellel on olnud ühenduse eelarvetagatis, mida haldab komisjon. Viimati anti ühenduse tagatis ajavahemikuks 2000–2007 nõukogu 22. detsembri 1999. aasta otsusega 2000/24/EÜ (millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse garantii ühendusevälistele projektidele antud laenudest tekkiva kahjumi puhuks (Kesk- ja Ida-Euroopa, Vahemere riigid, Ladina-Ameerika ja Aasia ning Lõuna-Aafrika Vabariik)) (2) ning otsustega 2001/777/EÜ (3) ja 2005/48/EÜ (4) laenutegevuseks konkreetsetes piirkondades. |
(3) |
Et EIP saaks toetada ELi välistegevust, ilma et see mõjutaks EIP krediidiseisundit, tuleks EIP-le anda ühenduse eelarvetagatis tehingute tegemiseks väljaspool ühendust. EIP-d tuleks innustada laiendama oma ühendusevälist tegevust ilma ühenduse tagatiseta, eriti kandidaatriikides ja Vahemere piirkonna ning muude piirkondade investeerimiskõlblikes riikides, selgitades samaaegselt ühenduse tagatise olemust – sellega kaetakse poliitilisi riske ja riigi maksejõuetuse riski. |
(4) |
Ühenduse tagatis peaks katma ühinemiseelse abi rahastamisvahendiga (5) (“IPA”), Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahendiga (6) (“ENPI”) ning arengukoostöö rahastamisvahendiga (“DCI”) hõlmatud riikides EIP abistamiskriteeriumidele vastavatele investeerimisprojektidele antud laenudest ja laenutagatistest tekkiva kahjumi, kui sellise laenu rahastamine toimub või tagatis antakse kooskõlas sõlmitud lepinguga, mis ei ole aegunud ja mida ei ole tühistatud (“EIP finantstehingud”). |
(5) |
Käesoleva otsuse kohaselt ühenduse tagatisega kaetud summad peaksid olema maksimumsummad, mille ulatuses EIP võib ühenduse tagatisega finantstehinguid teostada. Need summad ei peaks olema EIP jaoks eesmärgiks. |
(6) |
Viimastel aastatel on ELi välispoliitikat läbi vaadatud ja laiendatud. Seda on eelkõige tehtud komisjoni 2005. aasta laienemise strateegiadokumendis sätestatud ühinemiseelse strateegia puhul, komisjoni 12. mai 2004. aasta strateegiadokumendis sätestatud Euroopa naabruspoliitika puhul, uuendatud partnerluste puhul Ladina-Ameerika ja Kagu-Aasiaga ning ELi strateegilise partnerluste puhul Venemaa, Hiina ja Indiaga. |
(7) |
Alates 2007. aastast toetatakse ELi välissuhteid ka uute rahastamisvahenditega, nt IPA, ENPI, DCI ja stabiliseerimisvahendiga. (7) |
(8) |
EIP finantstehingud peaksid olema kooskõlas ELi välispoliitikaga, sealhulgas konkreetsete piirkondlike eesmärkidega, ja seda toetama. Tagades üldise ühtsuse ELi meetmetega, peaks EIP poolne rahastamine täiendama vastavat ühenduse antava abi poliitikat, programme ja vahendeid erinevates piirkondades. Lisaks sellele peaks keskkonnakaitse ja liikmesriikide energiavarustuse kindlus olema EIP rahastamiseesmärgi osaks kõigis abikõlblikes piirkondades. EIP finantstehingud peaksid toimuma riikides, mis vastavad poliitilisi ja makromajanduslikke aspekte käsitlevate ELi kõrgetasemeliste lepingute asjakohastele tingimustele. |
(9) |
Tõhustada tuleks komisjoni ja EIP vahelist poliitilist dialoogi, samuti strateegilist planeerimist ning EIP ja komisjoni rahastamise vahelist kooskõla. Väljaspool ühendust toimuva EIP tegevuse ja ELi poliitika vahelist seost tuleks tugevdada koostöö tihendamise kaudu EIP ja komisjoni vahel nii keskasutuste tasandil kui ka kohapeal. Tihedam koostöö peaks muu hulgas hõlmama varaseid vastastikuseid konsultatsioone poliitikaküsimustes, mõlemale poolele oluliste dokumentide koostamisel ja projektide kavandamisel. Varane konsulteerimine on eriti tähtis komisjoni või EIP strateegiliste programmdokumentide koostamisel, et võimalikult suurendada EIP ja komisjoni tegevuse koosmõju ja mõõta edusamme ELi asjakohaste poliitiliste eesmärkide saavutamisel. |
(10) |
Kandidaatriikidega seoses peaks EIP rahastamistegevuse puhul neis riikides arvestama ühinemis- ja Euroopa partnerluslepingutes, stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingutes ning ELiga peetud läbirääkimistel sätestatud prioriteete. ELi tegevus Lääne-Balkanil peaks järk-järgult nihkuma taastamistööde toetamiselt ühinemiseelse abi suunas. Seda arvestades peaks ka EIP tegevuse eesmärgiks olema samuti institutsioonide loomisele innustamine, vajaduse korral koostöös teiste piirkonnas tegutsevate rahvusvaheliste finantsasutustega. Aastatel 2007–2013 peaks kandidaatriikide (Horvaatia, Türgi ja endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik) rahastamine toimuma üha enam EIP pakutava ühinemiseelse rahastamisvahendi raames, mida tuleks aja jooksul laiendada võimalikele kandidaatriikidele Lääne-Balkanil vastavalt nende liikumisele ühinemise suunas. |
(11) |
Seoses Euroopa naaberriikide ja partnerlusabi programmiga hõlmatud riikidega peaks EIP jätkama ja koondama oma tegevust Vahemere piirkonnas, keskendudes erasektori arendamisele. Sellega seoses on samuti vaja koostööd partnerriikidega erasektori arendamise hõlbustamiseks ja struktuurireformi, eelkõige finantssektori reformi edendamiseks, samuti muid meetmeid EIP tegevuse hõlbustamiseks, eelkõige selleks, et EIP saaks emiteerida võlakirju kohalikel turgudel. Ida-Euroopa, Taga-Kaukaasia ja Venemaaga seoses peaks EIP tõhustama oma tegevust asjaomastes riikides, juhindudes asjaomase riigiga sõlmitud poliitilisi ja makromajanduslikke aspekte käsitlevate ELi kõrgetasemeliste lepingute asjakohastest tingimustest. Selles piirkonnas peaks EIP rahastama ELile olulist huvi pakkuvaid projekte transpordi, energeetika, telekommunikatsiooni ja keskkonna infrastruktuuri valdkonnas. Eelistada tuleks projekte, mis on seotud üleeuroopaliste võrkude tähtsamate telgedega, üht või mitut liikmesriiki hõlmavaid piiriülese mõjuga projekte ja suurprojekte, mis soodustavad piirkondlikku integratsiooni parema ühenduvuse kaudu. Keskkonnasektoris peaks EIP seadma Venemaal eriliseks prioriteediks Põhjadimensiooni keskkonnapartnerluse projektid. Energeetikasektoris on eriti olulised energia tootmise ja edastamise strateegilised projektid. EIP finantstehingud selles piirkonnas peaksid toimuma tihedas koostöös Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangaga (“EBRD”) vastavalt tingimustele, mis sätestatakse komisjoni, EBRD ja EIP vahel sõlmitavas kolmepoolses vastastikuse mõistmise memorandumis. |
(12) |
EIP rahastamistegevus Aasia ja Ladina-Ameerika riikides viiakse järk-järgult kooskõlla ELi koostööstrateegiaga nendes piirkondades ning see täiendab ühenduse eelarvest rahastatavaid vahendeid. EIP peaks seadma eesmärgiks oma tegevuse järkjärgulise laiendamise paljudesse nende piirkondade riikidesse, sealhulgas vaesematesse riikidesse. Toetades ELi eesmärke, peaks EIB rahastamistegevus Aasia ja Ladina-Ameerika riikides keskenduma keskkonnasäästlikkusele (kaasa arvatud kliimamuutuste leevendamine) ja energia varustuskindluse projektidele, samuti ELi jätkuvale kohalolekule Aasia ja Ladina-Ameerika riikides välismaiste otseinvesteeringute ning tehnoloogia ja oskusteabe edasiandmise kaudu. Võttes arvesse kulutasuvust, peaks EIP olema suuteline tegema tööd ka otse kohalike firmadega, eelkõige keskkonnasäästlikkuse ja energia varustuskindluse valdkondades. Vahekokkuvõttes vaadatakse uuesti läbi EIP rahastamiseesmärgid Aasias ja Ladina-Ameerikas. |
(13) |
Kesk-Aasias peaks EIP keskenduma suurematele energia tootmise ja edastamise projektidele, millel on piiriülene mõju. EIP rahastamine Kesk-Aasias peaks toimuma tihedas koostöös EBRDga vastavalt tingimustele, mis sätestatakse komisjoni, EIP ja EBRD vahel sõlmitavas kolmepoolses vastastikuse mõistmise memorandumis. |
(14) |
Täiendavalt EIP Cotonou lepingu kohasele tegevusele Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikides peaks EIP Lõuna-Aafrikas keskenduma avalikku huvi pakkuvatele infrastruktuuriprojektidele (sealhulgas omavalitsuste infrastruktuur, elektri- ja veevarustus) ning erasektori, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete toetamisele. ELi ja Lõuna-Aafrika kaubandus- ja arengukoostöö lepingu majanduskoostöö sätete rakendamine aitab kaasa EIP tegevusele selles piirkonnas. |
(15) |
Eesmärgiga edendada ELi üldise toetuse ühtsust asjaomastes piirkondades, tuleks vajadusel otsida võimalusi EIP rahastamistegevuse ühendamiseks ELi eelarvevahenditega toetuste, riskikapitali ja intressitoetuste vormis, lisaks tehnilisele abile projektide ettevalmistamisel ja rakendamisel ning õigusraamistiku täiustamisel IPA, ENPI, stabiliseerimisvahendi ning Lõuna-Aafrikas DCI kaudu. |
(16) |
EIP teeb juba tihedat koostööd rahvusvaheliste finantsasutuste ja Euroopa kahepoolsete asutustega. Nimetatud koostöö aluseks on piirkondlikud vastastikuse mõistmise memorandumid, mille peaksid heaks kiitma EIP juhtorganid. Käesoleva otsuse kohaldamisalasse kuuluvates ELi-välistes finantstehingutes peaks EIP püüdma veelgi tõhustada koordineerimist ja koostööd rahvusvaheliste finantsasutuste ja Euroopa kahepoolsete asutustega, sealhulgas vajadusel koostööd sektoripõhiste tingimuste, kaasrahastamise suurendamise ja muude rahvusvaheliste finantsasutustega koos ülemaailmsetes algatustes (näiteks abi koordineerimist ja tõhusust edendavad algatused) osalemise valdkonnas. |
(17) |
Rangemaks tuleks muuta EIP ja komisjoni aruandlus, mis käsitleb EIP finantstehinguid. Komisjon peaks EIP-lt saadud teabe alusel esitama käesoleva otsuse kohaselt toimuvate EIP finantstehingute kohta igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande. Aruandes peaks eelkõige sisalduma jaotis lisandväärtuse kohta kooskõlas ELi poliitikaga ning jaotis koostöö kohta komisjoni, muude rahvusvaheliste finantsasutuste ja kahepoolsete rahastajatega, sealhulgas kaasrahastamise kohta. |
(18) |
Käesoleva otsusega kehtestatav ühenduse tagatis peaks katma EIP finantstehingud, mis sõlmitakse ajavahemikul 1. veebruarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013. Selle ajavahemiku esimese poole jooksul toimunud tegevusest ülevaate saamiseks peaksid EIP ja komisjon koostama käesoleva otsuse täitmise kohta vahekokkuvõtte. Nimetatud kokkuvõttes peaks sisalduma eelkõige välishinnang, mille pädevus on täpsustatud käesoleva otsuse lisas. |
(19) |
EIP finantstehingud peaksid jätkuvalt toimuma EIP oma eeskirjade ja korra, sealhulgas asjakohaste kontrollimeetmete kohaselt, samuti kontrollikoja ja OLAFiga seotud asjakohaste eeskirjade ja korra kohaselt. |
(20) |
Nõukogu 31. oktoobri 1994. aasta otsusega (EÜ, Euratom) nr 2728/94 loodud välistegevuse tagatisfond (“tagatisfond”) peaks jätkuvalt tagama ühenduse eelarve likviidsuse EIP finantstehingutest tuleneva kahjumi korral. (8) |
(21) |
EIP peaks koostöös komisjoniga valmistama ette mitmeaastase näidisprogrammi EIP finantstehingute sõlmimise mahtude kohta, et oleks tagatud vajalike tagatisfondi eraldiste kavandamine eelarvesse. Komisjon peaks kavandatud eraldisi oma eelarvepädevale institutsioonile esitatavas korrapärases eelarveprogrammis arvesse võtma, |
ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:
Artikkel 1
Tagatis ja ülemmäärad
1. Ühendus annab Euroopa Investeerimispangale (“EIP”) üldtagatise (“ühenduse tagatis”) EIP-l saadaolevate, kuid saamata jäänud maksete katmiseks seoses EIP rahastamiskõlblike investeerimisprojektide teostamiseks käesoleva otsusega hõlmatud riikides antud laenude ja laenutagatistega, kui nimetatud laen või laenutagatis on antud sõlmitud lepingu kohaselt, mis ei ole aegunud ja mida ei ole tühistatud (“EIP finantstehingud”), kui see on antud EIP oma eeskirjade ja korra kohaselt Euroopa Liidu asjakohaste välispoliitiliste eesmärkide toetamiseks.
2. Ühenduse tagatis on piiratud 65 % ga EIP finantstehingutega antud krediidi ja tagatiste kogusummast, millest on maha arvatud tagasimakstud summad ja millele on lisatud kõik sellega seotud summad.
3. EIP finantstehingute maksimaalne ülemmäär lõikes 6 osutatud ajavahemikul, millest on maha arvatud tühistatud summad, ei või ületada 27 800 miljonit eurot. Nimetatud maksimaalne ülemmäär jagatakse kaheks osaks:
a) |
kindlaksmääratud maksimumsumma (25 800 miljonit eurot) baasülemmäär koos selle piirkondliku jaotusega, mis on määratletud lõikes 4, mis hõlmab kogu lõikes 6 osutatud perioodi; |
b) |
lisavolitus suuruses 2 000 miljonit eurot. Nimetatud lisasumma ja piirkondliku jaotise täieliku või osalise aktiveerimise kohta teeb otsuse nõukogu asutamislepingu artikli 181a lõikes 2 sätestatud korras. Kõnealune otsus põhineb artiklis 9 sätestatud vahekokkuvõtte tulemustel. |
4. Lõike 3 punktis a nimetatud baasülemmäär jaotatakse järgmisteks siduvateks piirkondlikeks ülemmääradeks:
a) |
kandidaatriigid: 8 700 miljonit eurot; |
b) |
naaber- ja partnerriigid: 12 400 miljonit eurot, mis on jagatud järgmisteks soovituslikeks vaheülemmääradeks:
|
c) |
Aasia ja Ladina-Ameerika: 3 800 miljonit eurot, mis on jagatud järgmisteks soovituslikeks vaheülemmääradeks:
|
d) |
Lõuna-Aafrika Vabariik: 900 miljonit eurot. |
5. EIP juhtorganid võivad otsustada kuni 10 % piirkondlikest ülemmääradest ümber jagada vaheülemmäärade vahel piirkondlike ülemmäärade piires.
6. Ühenduse tagatisega kaetakse EIP finantstehingud, mis sõlmitakse ajavahemikul 1. veebruar 2007 kuni 31. detsember 2013.
7. Kui nõukogu ei ole lõikes 6 osutatud ajavahemiku möödumisel vastu võtnud otsust uue ühenduse tagatise andmise kohta EIPle tema finantstehingute teostamiseks väljaspool ühendust, pikeneb nimetatud ajavahemik automaatselt kuue kuu võrra.
Artikkel 2
Hõlmatud riigid
1. EIPlt ühenduse tagatise alusel toetuse saamiseks abikõlblike või potentsiaalselt abikõlblike riikide nimekiri on esitatud I lisas.
2. I lisas loetletud ning tärniga “*” märgitud riikide puhul ning I lisas mitte loetletud riikide puhul teeb nende abikõlblikkuse kohta EIPlt ühenduse tagatise alusel toetuse saamiseks otsuse nõukogu asutamislepingu artikli 181a lõikes 2 sätestatud korras ning iga üksikjuhtumit eraldi kaaludes.
3. Ühenduse tagatis katab EIP finantstehinguid ainult nendes riikides, kes on sõlminud EIP-ga raamlepingu, milles on sätestatud EIP finantstehingute õiguslikud tingimused.
4. Kui konkreetse riigi poliitilise või majandusliku olukorra suhtes tekib tõsiseid kartusi, võib nõukogu otsustada, et EIP finantstehingud ühenduse tagatise alusel selles riigis peatatakse asutamislepingu artikli 181 lõikes 2 sätestatud korras.
5. Ühenduse tagatis ei hõlma EIP finantstehinguid konkreetses riigis, kui leping selliste EIP finantstehingute kohta sõlmitakse pärast selle riigi astumist Euroopa Liitu.
Artikkel 3
Kooskõla Euroopa Liidu poliitikasuundadega
1. EIP rahastamistegevuse ja ELi eelarvevahendite koosmõju maksimeerimiseks kooskõlastatakse EIP välistegevus paremini ELi välispoliitika eesmärkidega; selleks kasutatakse eelkõige korrapärast ja süstemaatilist dialoogi ja varaseid konsultatsioone järgmistes küsimustes:
a) |
komisjoni koostatavad strateegiadokumendid, näiteks riiki ja piirkonda käsitlevad strateegiadokumendid, tegevuskavad ja ühinemiseelsed dokumendid; |
b) |
EIP kavandamist käsitlevad strateegiadokumendid ja projektide kavandamine; |
c) |
muud poliitika ja tehingutega seotud asjaolud. |
2. Koostöö toimub igas piirkonnas eraldi, arvesse võetakse EIP osa ja Euroopa Liidu poliitikat igas piirkonnas.
3. Kui komisjon jõuab EIP põhikirja artiklis 21 ettenähtud menetluse käigus mõne EIP finantstehingu suhtes eitavale seisukohale, siis sellise finantstehingu suhtes ei kohaldata ühenduse tagatist.
4. EIP finantstehingute kooskõla Euroopa Liidu välispoliitika eesmärkidega kontrollitakse artikli 6 kohaselt.
Artikkel 4
Koostöö teiste rahvusvaheliste finantsasutustega
1. EIP finantstehingud toimuvad üha enam, kui see on asjakohane, EIP koostöös muude rahvusvaheliste finantsasutuste või Euroopa kahepoolsete asutustega ja/või nende kaasrahastamisel, et tagada maksimaalne koostoime, koostöö ja tõhusus, mõistlik riskide jagamine ning ühtsed tingimused projektidele ja sektoritele.
2. Seda koostööd hõlbustab koordineerimine komisjoni, EIP ja peamiste eri piirkondades tegutsevate rahvusvaheliste finantsasutuste ning Euroopa kahepoolsete asutuste vahel sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumite alusel.
3. Koordineerimist rahvusvaheliste finantsasutuste ja teiste rahastajatega hinnatakse artiklis 9 sätestatud vahearuandes.
Artikkel 5
Ühenduse tagatise ulatus ja tingimused
1. Riigiga sõlmitud või riigi tagatisega kaetud EIP finantstehingute ja muude EIP finantstehingute, mis on sõlmitud piirkondlike või kohalike omavalitsustega või riigi omanduses ja/või kontrolli all olevate ettevõtete või asutustega ning kui nende muude EIP finantstehingute puhul on EIP teinud vajaliku krediidiriski hindamise, (arvestades asjaomase riigi krediidiriski) puhul on kaetud kõik EIP saada olevad laekumata maksed (“täielik tagatis”).
Käesoleva artikli ja artikli 6 lõike 4 kohaldamisel tähendab “riik” Jordani Läänekallast ja Gaza sektorit, mida esindab Palestiina omavalitsus, ning Kosovot, mida esindab ÜRO ajutine missioon.
2. Muude kui lõikes 1 nimetatud EIP finantstehingute puhul hõlmab ühenduse tagatis kõiki EIP saada olevaid laekumata makseid, kus mittelaekumise põhjustas üks järgmistest poliitilistest riskidest (“poliitilise riski tagatis”):
a) |
rahaülekannete peatamine; |
b) |
sundvõõrandamine; |
c) |
sõda või rahvarahutused; |
d) |
kohtuliku arutuse mittevõimaldamine lepingu rikkumise korral. |
Artikkel 6
Aruandlus ja arvestus
1. Komisjon esitab käesoleva otsuse kohaselt teostatud EIP finantstehingute kohta kord aastas aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Aruandes antakse hinnang projekti, sektori, riigi ja piirkondlikul tasandil tehtud EIP finantstehingute mõju ja tõhususe kohta, samuti EIP finantstehingute kaudu ELi välispoliitiliste eesmärkide täitmiseks antud panuse kohta, võttes arvesse EIP tegevuseesmärke. Aruandes hinnatakse samuti EIP ja komisjoni ning EIP ja muude rahvusvaheliste finantsasutuste ning kahepoolsete rahastajate vahelise koostöö ulatust.
2. Lõike 1 täitmiseks esitab EIP komisjonile igal aastal aruande käesoleva otsuse kohaselt teostatud EIP finantstehingute ja Euroopa Liidu välispoliitika eesmärkide saavutamise kohta ning ka koostöö kohta teiste rahvusvaheliste finantsasutustega.
3. Oma aruandekohustuse täitmiseks esitab EIP komisjonile iga EIP finantstehingu kohta statistilised, finants- ja raamatupidamisandmed ning Euroopa Kontrollikoja taotlusel audiitori otsuse EIP finantstehingute jäägi kohta.
4. Komisjoni raamatupidamise jaoks ja täieliku tagatisega kaetud riskidest teatamiseks esitab EIP komisjonile oma riskihinnangu ja reitingut käsitleva teabe laenusaajate või tagatise saanud võlgnikega (kes ei ole riigid) sõlmitud EIP finantstehingute kohta.
5. EIP esitab lõigetes 2, 3 ja 4 esitatud teabe omal kulul.
Artikkel 7
Komisjoni tehtud maksete sissenõudmine
1. Kui komisjon on teinud makse ühenduse tagatise alusel, taotleb EIP komisjoni nimel ja poolt, et makstud summa makstaks tagasi.
2. Hiljemalt artiklis 8 nimetatud lepingu sõlmimise kuupäeval sõlmivad EIP ja komisjon lepingu, milles sätestatakse nõuete sissenõudmise üksikasjalikud tingimused ja kord.
Artikkel 8
Tagatisleping
EIP ja komisjon sõlmivad tagatislepingu, milles sätestatakse ühenduse tagatise andmise tingimused ja kord.
Artikkel 9
Otsuse läbivaatamine
1. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule vahearuande käesoleva otsuse kohaldamise kohta 30. juuniks 2010, lisades vajadusel selle muudatusettepanekud, mis põhinevad välishinnangul, mille pädevus on täpsustatud käesoleva otsuse II lisas.
2. Komisjon esitab käesoleva otsuse kohaldamise kohta lõpparuande 31. juuliks 2013.
Artikkel 10
Kohaldamine
Käesolev otsus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Brüssel, 19. detsember 2006
Nõukogu nimel
eesistuja
J. KORKEAOJA
(1) Arvamus on esitatud 30. novembri 2006. (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).
(2) EÜT L 9, 13.1.2000, lk 24. Otsust on viimati muudetud otsusega 2006/174/EÜ (ELT L 62, 3.3.2006, lk 26).
(3) EÜT L 292, 9.11.2001, lk 41.
(4) ELT L 21, 25.1.2005, lk 11.
(5) Nõukogu määrus (EÜ) nr 1085/2006, 17. juuli 2006 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 82).
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1638/2006 (ELT L 310, 9.11.2006, lk 1).
(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1717/2006 (ELT L 327, 24.11.2006, lk 1).
(8) EÜT L 293, 12.11.1994, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 2273/2004 (ELT L 396, 31.12.2004, lk 28).
I LISA
Artikliga 1 hõlmatud piirkonnad ja riigid
A. KANDIDAATRIIGID
1) |
Kandidaatriigid Horvaatia, Türgi, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik. |
2) |
Võimalikud kandidaatriigid Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Montenegro, Serbia, Kosovo (ÜRO julgeolekukomitee resolutsiooni 1244 (1999) alusel). |
B. NAABER- JA PARTNERRIIGID
1) |
Vahemere piirkond Alžeeria, Egiptus, Jordani Läänekallas ja Gaza sektor, Iisrael, Jordaania, Liibanon, Liibüa, (*) Maroko, Süüria, Tuneesia. |
2) |
Ida-Euroopa, Taga-Kaukaasia ja Venemaa Ida-Euroopa: Moldova, Ukraina, Valgevene; (*) Taga-Kaukaasia: Armeenia, Aserbaidžaan, Gruusia; Venemaa: Venemaa. |
C. AASIA JA LADINA-AMEERIKA
1) |
Ladina-Ameerika Argentina, Boliivia, Brasiilia, Tšiili, Colombia, Costa Rica, Ecuador, El Salvador, Guatemala, Honduras, Mehhiko, Nicaragua, Panama, Paraguay, Peruu, Uruguay, Venezuela. |
2) |
Aasia
|
D. LÕUNA-AAFRIKA
Lõuna-Aafrika.
II LISA
EIP välistegevuse hindamise vahekokkuvõte ja pädevus
Vahekokkuvõte
EIP välisfinantstehingute sisuline vahekokkuvõte koostatakse aastaks 2010. Nimetatud vahekokkuvõte, mille sõltumatu välishindamise teel saadud tulemused edastatakse nõukogule, on aluseks liikmesriikide otsuse vastuvõtmisel selle kohta, kas ja millises ulatuses anda välja lisavolitus võimalikuks täiendavaks laenutegevuseks pärast 2010. aastat teises etapis, kas teha volitusse muid muudatusi ning kuidas tagada EIP tehingute maksimaalne lisandväärtus ja tõhusus. Komisjon esitab vahekokkuvõtte Euroopa Parlamendile ja nõukogule 30. juuniks 2010 ning see on kõigi volituste muutmisettepanekute aluseks. Nõukogu teeb vastavad otsused pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist.
Hindamisraamistik
See hõlmab:
a) |
EIP välisfinantseerimistegevuse hindamist. Hindamine tuleks osaliselt läbi viia EIP ja komisjoni hindamistalituste koostööna; |
b) |
EIP välislaenutegevuse ulatuslikuma mõju hindamist koostoime suhtes teiste rahvusvaheliste finantsasutuste ja rahastamisallikatega. |
Hindamist kontrollib ja juhib korralduskomitee, mis koosneb mitmetest “tarkadest isikutest”, kelle nimetab EIP juhatajate nõukogu, EIP ja komisjoni esindaja. Korralduskomitee eesistujaks on üks nimetatud “tarkadest isikutest”. Komitee tuleb kokku hiljemalt 2008. aasta esimesel poolaastal.
Korralduskomiteed abistavad EIP ja komisjoni hindamistalitused ning väliseksperdid. Nimetatud väliseksperdid valitakse komisjoni pakkumismenetluse teel. Välisekspertide pädevuse ja valikukriteeriumide osas konsulteeritakse korralduskomiteega. Välisekspertidega seotud kulutused kannab komisjon ja need kaetakse tagatisfondi maksete rahastamise eelarverealt.
Korralduskomitee esitatavas lõplikus hindamisaruandes sisaldub kogutud informatsiooni põhjal esitatud selged järeldused, et see oleks aluseks vahekokkuvõttele, milles esitatakse seisukoht, kas anda välja täiendav osa rahast volituse järelejäänud ajaks ning mis tahes täiendava rahastamise piirkondliku jaotamise kohta.
Hindamise kohaldamine
Hindamine hõlmab varasemaid volitusi (2000–2006) ja 2007.–2013. aasta volituse esimesi aastaid kuni 2009. aasta lõpuni. Selles vaadatakse läbi projektide rahastamismahud ja väljamaksed riikide kaupa, samuti tehnilise abi ja riskikapitaliga seotud tehingud. Võttes arvesse mõjusid projekti, sektori, piirkonna ja riigi tasandil, on hindamise järelduste aluseks:
a) |
EIP tehingute tähtsuse ja tulemuslikkuse (mõjusus, tõhusus ja säästlikkus) põhjalik hinnang ELi välispoliitika raames algselt seatud konkreetsetest piirkondlikest eesmärkidest lähtudes, samuti nende lisandväärtuse põhjalik hinnang (viiakse läbi koos EIP hindamisüksuse ja komisjoni talitustega); |
b) |
hinnang kooskõlale ELi asjakohase välispoliitika ja strateegiaga, EIP tehingute täiendavusele ja lisandväärtusele 2007.–2013. aasta volituse esimestel aastatel 2007.–2013. aasta volituse piirkondlike eesmärkide raames ning vastavatele EIP poolt kehtestatavatele tulemusnäitajatele (viiakse läbi koos EIP hindamisüksuse ja komisjoni talitustega). |
Nende hinnangute puhul hinnatakse EIP tehingute lisandväärtust seoses kolme elemendiga: ELi poliitiliste eesmärkide toetamine, projektide kvaliteet ja muud finantseerimisallikad.
a) |
toetuse saajate finantsvajaduste analüüs, nende suutlikkus toetust vastu võtta ning era- ja riikliku finantseerimise muude allikate kättesaadavus vastavate investeeringute tegemiseks; |
b) |
hinnang EIP ja komisjoni tegevuse koostööle ja ühtsusele; |
c) |
hinnang EIP ning rahvusvaheliste ja kahepoolsete finantsasutuste ja agentuuride vahelisele koostööle ja koostoimetele. |
30.12.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 414/NaN |