ISSN 1725-5082

Euroopa Liidu

Teataja

L 401

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

49. köide
30. detsember 2006


Sisukord

 

I   Aktid, mille avaldamine on kohustuslik

 

*

Komisjoni direktiiv 2006/141/EÜ, 22. detsember 2006, imiku piimasegude ja jätkupiimasegude kohta ning millega muudetakse direktiivi 1999/21/EÜ ( 1 )

 

 

II   Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

 

 

Komisjon

 

*

Komisjoni otsus, 19. jaanuar 2005, riigiabi kohta, mida Itaalia kavatseb anda Sitsiilia maakonna põllumajandusettevõtjatele (teatavaks tehtud numbri K(2005) 52 all)

 

*

Komisjoni otsus, 15. detsember 2006, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 21/2004 lammaste ja kitsede elektroonilise identifitseerimise suuniste ja korra osas (teatavaks tehtud numbri K(2006) 6522 all)  ( 1 )

 

 

 

*

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik

30.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 401/1


KOMISJONI DIREKTIIV 2006/141/EÜ,

22. detsember 2006,

imiku piimasegude ja jätkupiimasegude kohta ning millega muudetakse direktiivi 1999/21/EÜ

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 3. mai 1989. aasta direktiivi 89/398/EMÜ eritoiduks ettenähtud toiduaineid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,

olles konsulteerinud Euroopa Toiduohutusametiga (edaspidi “toiduohutusamet”),

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiiv 89/398/EÜ käsitleb eritoiduks ette nähtud toiduaineid. Eritoiduks ette nähtud toiduaine teatavate rühmade suhtes kohaldatavad erisätted sätestatakse eridirektiividega.

(2)

Komisjoni 14. mai 1991. aasta direktiiv 91/321/EMÜ imiku piimasegude ja jätkupiimasegude kohta (2) on eridirektiiv, mis on vastu võetud kooskõlas direktiiviga 89/398/EÜ. Kõnealust direktiivi on mitu korda oluliselt muudetud. (3) Kuna direktiivi tehakse veel muudatusi, tuleks see selguse huvides uuesti sõnastada.

(3)

Võttes arvesse rahvusvahelistel foorumitel, eelkõige Codex Alimentariuses, toimunud arutelusid selle kohta, millal hakata imikule pakkuma lisatoitu, on asjakohane muuta kehtivaid mõisteid “imiku piimasegu” ja “jätkupiimasegu” ning teatavaid jätkupiimasegu märgistamist käsitlevaid sätteid direktiivis 91/321/EMÜ.

(4)

Imiku piimasegu on ainus töödeldud toiduaine, mis täielikult rahuldab imikute toitumisvajadused esimeste elukuude jooksul kuni sobiva lisatoidu kasutuselevõtmiseni. Selliste imikute tervise kaitsmiseks on vaja tagada, et ainsad kõnealusel eesmärgil sel ajal sobivate toodetena turustatavad tooted oleksid imiku piimasegud.

(5)

Imiku piimasegude ja jätkupiimasegude põhikoostis peab rahuldama tervete imikute üldtunnustatud teadusandmetel põhinevad toitumisvajadused.

(6)

Nõuded imiku piimasegude ja jätkupiimasegude põhikoostise kohta peaksid sisaldama üksikasjalikke sätteid valgusisalduse kohta. Kuigi tavapäraselt on erinevate valguallikate valgusisalduse arvutamiseks lämmastikusisalduse järgi kasutatud erinevaid asjakohaseid ümberarvestustegureid, osutavad viimased teadusnõuanded, et imiku piimasegude ja jätkupiimasegude valgusisalduse arvutamiseks on kohane kasutada ühtainust nende toodete jaoks kohandatud ümbearvestustegurit. Kuna imiku piimasegud ja jätkupiimasegud on keerukad tooted, mis on spetsiaalselt valmistatud eesmärgipäraseks kasutamiseks, tuleks valgu suhtes kehtestada täiendavad põhinõuded, sealhulgas valgu alam- ja ülemmäärad ning teatavate aminohapete alammäärad. Käesolevas direktiivis määratletud nõuded valgu osas on seotud kasutamisvalmis lõpptootega.

(7)

Selliste andmete alusel võib juba määratleda lehmapiima- ja sojavalkudest kas eraldi või seguna toodetud imiku piimasegude ja jätkupiimasegude põhikoostise ning samuti valguhüdrolüsaatidel põhinevate imiku piimasegude koostise. Sama ei kehti täielikult või osaliselt muudel valguallikatel põhinevate valmististe puhul. Hiljem tuleks vajaduse korral vastu võtta selliseid tooteid käsitlevad erieeskirjad.

(8)

On oluline, et imiku piimasegude ja jätkupiimasegude tootmiseks kasutatavad koostisosad sobiksid imikute eritoiduks ning et nende sobivus oleks vajaduse korral tõestatud asjakohaste uuringutega. Sellised teaduslikud eksperdirühmad nagu toidu teaduskomitee, UK Committee on the Medical Aspects of Food and Nutrition Policy (Ühendkuningriigi toidu ja toitumispoliitika meditsiiniliste aspektide komitee) ning European Society for Paediatric Gastroenterology, Hepatology and Nutrition (Euroopa pediaatrilise gastroenteroloogia, hepatoloogia ja toitumise ühing) on avaldanud suunised selliste uuringute kavandamiste ja läbiviimise kohta. Neid suuniseid tuleks arvesse võtta, kui imikute piimasegudesse või jätkupiimasegudesse lisatakse koostisosi.

(9)

Mitmeid aineid, mida võib kasutada imiku piimasegude ja jätkupiimasegude tootmisel, võib kasutada ka toiduainetes lisaainetena. Sellega seoses on ühenduse tasandil juba vastu võetud või tuleb kooskõlas nõukogu 21. detsembri 1988. aasta direktiiviga 89/107/EMÜ (toiduainetes lubatud lisaaineid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) (4) vastu võtta puhtusekriteeriumid. Neid puhtusekriteeriume tuleb nende ainete suhtes kohaldada sõltumata nende kasutuseesmärgist toiduainetes.

(10)

Kuni puhtusekriteeriumide vastuvõtmiseni selliste ainete kohta, mille kohta neid kriteeriume ühenduse tasandil veel vastu võetud ei ole, ning selleks, et tagada rahvatervise kõrgetasemeline kaitse, tuleks kohaldada üldtunnustatud puhtusekriteeriume, mida on soovitanud sellised rahvusvahelised organisatsioonid ja ametid nagu FAO/WHO ühine lisaainete ekspertkomisjon (JECFA) ja Euroopa farmakopöa. Liikmesriikidel peaks olema lubatud säilitada siseriiklikud eeskirjad, millega sätestatakse rangemad puhtusekriteeriumid.

(11)

Võttes arvesse imiku piimasegu eripära, tuleks järelevalveasutustele anda lisavahendeid, et hõlbustada tõhusat kontrolli selliste toodete üle.

(12)

Valguhüdrolüsaatidel põhinevad imiku piimasegud erinevad kõrge hüdrolüüsiastmega hüdrolüsaatidel põhinevatest toodetest, mida kasutatakse diagnoositud terviseseisundi dieetraviks ja mis ei ole hõlmatud käesoleva direktiiviga.

(13)

Käesolev direktiiv peegeldab olemasolevaid teadmisi nende toodete kohta. Kõik teaduse ja tehnika arengul põhinevaid uuendusi võimaldavad muudatused tuleks otsustada direktiivi 89/398/EMÜ artikli 13 lõikes 2 ette nähtud korras.

(14)

Asjaomaste ühenduse õigusaktidega, eelkõige nõukogu 23. novembri 1976. aasta direktiiviga 76/895/EMÜ puu- ja köögiviljas sisalduvate ja nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide kehtestamise kohta, (5) nõukogu 24. juuli 1986. aasta direktiiviga 86/362/EMÜ teraviljas sisalduvate ja nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide lubatud piirnormide kehtestamise kohta, (6) nõukogu 24. juuli 1986. aasta direktiiviga 86/363/EMÜ loomses toidus sisalduvate ja nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide lubatud piirnormide kehtestamise kohta (7) ja nõukogu 27. novembri 1990. aasta direktiiviga 90/642/EMÜ teatavates taimset päritolu saadustes, sealhulgas puu- ja köögiviljas, sisalduvate ja nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide lubatud piirnormide kehtestamise kohta (8) sätestatud pestitsiidijääkide piirnorme tuleks kohaldada ilma, et see piiraks käesolevas direktiivis sätestatud erisätete kohaldamist.

(15)

Ühenduse rahvusvahelisi kohustusi silmas pidades lubab ettevaatusprintsiip, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määruses (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused, (9) sellistel juhtudel, kui vastavad teaduslikud tõendid ei ole piisavad, ühendusel asjakohase teabe alusel vastu võtta ajutisi meetmeid kuni täiendava riskihinnanguni ja need meetmed mõistliku aja jooksul läbi vaadata.

(16)

Toidu teaduskomitee 19. septembri 1997. aasta ja 4. juuni 1998. aasta arvamuse põhjal on praegu kahtlusi, kas olemasolev pestitsiidide ja pestitsiidijääkide aktsepteeritav päevadoos (ADI) on piisav imikute ja väikelaste tervise kaitsmiseks. Seepärast on imiku- ja väikelastetoiduks ette nähtud eritoitude puhul asjakohane kehtestada kõikide pestitsiidide ühine väga madal piirnorm. Selleks väga madalaks ühiseks piirnormiks tuleks kehtestada 0,01 mg/kg, mis on tavaliselt tegelikult väikseim tuvastatav määr.

(17)

Tuleks nõuda pestitsiidijääkide ranget piiramist. Kuna imiku piimasegud ja jätkupiimasegud läbivad valmistamise ajal põhjaliku töötluse, siis on hoolikalt valitud toorainest võimalik valmistada tooteid, milles sisalduv pestitsiidijääkide määr on väga väike. Siiski on olemas mõningaid pestitsiide ja pestitsiidide metaboliite, mille puhul ka jääkide piirnorm 0,01 mg/kg võib halvimate manustamistingimuste korral viia selleni, et imikud ja väikelapsed ületavad aktsepteeritava päevadoosi. See on nii selliste pestitsiidide ja pestitsiidide metaboliitide puhul, mille aktsepteeritav päevadoos on alla 0,0005 mg kehakaalu kilogrammi kohta.

(18)

Käesoleva direktiiviga tuleks kehtestada põhimõte, mille alusel keelatakse nimetatud pestitsiidide kasutamine selliste põllumajandustoodete puhul, mis on ette nähtud imiku piimasegude ja jätkupiimasegude valmistamiseks. Kõnealuse keelu puhul ei ole siiski tingimata tagatud, et tooted on sellistest pestitsiididest puhtad, sest teatavad pestitsiidid saastavad keskkonda ning asjaomastes toodetes võib leiduda nende jääke.

(19)

Suurem osa pestitsiididest, mille aktsepteeritav päevadoos on alla 0,0005 mg kehakaalu kilogrammi kohta, on ühenduses juba keelatud. Keelatud pestitsiidid ei tohiks imiku piimasegudes ja jätkupiimasegudes olla olemasoleval tasemel analüüsimeetodite abil tuvastatavad. Mõned pestitsiidid lagunevad siiski aeglaselt ja saastavad jätkuvalt keskkonda. Neid võib esineda imikute piimasegudes ja jätkupiimasegudes isegi siis, kui neid ei ole kasutatud. Kontrolli eesmärgil tuleks järgida ühtset lähenemisviisi.

(20)

Kuni komisjoni otsuseni selle kohta, kas heakskiidetud pestitsiidid vastavad nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiivi 91/414/EMÜ (taimekaitsevahendite turuleviimise kohta) (10) artiklis 5 sätestatud ohutusnõuetele, tuleks lubada heakskiidetud pestitsiidide kasutamist, juhul kui nende jäägid vastavad käesoleva direktiiviga sätestatud jääkide piirnormile. Piirnormid tuleks kehtestada tasemel, mille puhul on tagatud, et imikud ja väikelapsed ei ületa halvimates manustamistingimustes nende aktsepteeritud päevadoosi.

(21)

Käesoleva direktiivi pestitsiide käsitlevad lisad tuleks muuta pärast direktiivi 91/414/EMÜ kohase läbivaatamiskava lõpetamist.

(22)

Direktiivi 89/398/EMÜ artikli 7 lõike 1 kohaselt reguleeritakse käesoleva direktiiviga hõlmatud tooteid üldeeskirjadega, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. märtsi 2000. aasta direktiiviga 2000/13/EÜ lõpptarbijale müüdavate toiduainete märgistamist, esitlemist ja reklaami käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta. (11) Käesoleva direktiiviga võetakse vajaduse korral vastu üldeeskirjade lisad ja erandid ning täiendatakse neid eeskirju, et soodustada ja kaitsta imetamist.

(23)

Käesoleva direktiiviga hõlmatud toodete laadi ja kasutuseesmärgi tõttu on eelkõige nõutav märkida nende energia- ja põhitoitainete sisaldus. Teiselt poolt tuleks imikute tervist kahjustada võivate ebakohaste kasutusviiside vältimiseks täpsustada kasutusmeetod kooskõlas direktiivi 2000/13/EÜ artikli 3 lõike 1 punktiga 9 ning artikli 11 lõikega 2.

(24)

Imiku piimasegude ja jätkupiimasegude omadusi arvesse võttes tuleb selgitada üksikasjalikke eeskirju seoses toitainesisalduse märkimisega etiketile, et vältida probleeme, mis võivad tekkida muude asjakohaste ühenduse õigusaktide kohaldamisel.

(25)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsember 2006 määruses (EÜ) nr 1924/2006 (toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kohta) (12) on sätestatud toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kasutamise eeskirjad ja tingimused. Selle määruse artikli 1 lõikes 5 on siiski märgitud, et määruse kohaldamine ei piira eelkõige direktiivi 89/398/EMÜ ja eritoidu kohta vastu võetud direktiivide kohaldamist.

(26)

Käesolevas direktiivis on kohane sätestada imiku piimasegude kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kasutamise eritingimused. Seoses sellega on objektiivse ja teaduslikult kontrollitud teabe andmiseks vaja kindlaks määrata tingimused, mille puhul on lubatud märgisele kanda toitumis- ja tervisealased väited ning kehtestada lubatud väidete nimekiri. Kooskõlas direktiivi 89/398/EÜ artikli 4 lõike 1 kolmanda lõiguga tuleks toitumis- ja tervisealaste väidete muudatus vastu võtta vajaduse korral pärast toiduohutusametiga konsulteerimist.

(27)

Imikute tervise paremaks kaitsmiseks peaksid käesolevas direktiivis sätestatud koostise, märgistuse ja reklaami eeskirjad olema kooskõlas 34. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni assambleel vastu võetud rinnapiimaasendajate turustamise rahvusvahelise koodeksi põhimõtete ja eesmärkidega, pidades eriti silmas nii õiguslikku kui ka faktilist olukorda ühenduses.

(28)

Teave imikute toitmise kohta mõjutab oluliselt rasedaid naisi ja imikute emasid, kes valivad oma lapse toidu; liikmesriikidel on vaja võtta asjakohaseid meetmeid, et see teave tagaks kõnealuste toodete nõuetekohase kasutuse ega oleks vastuolus imetamise propageerimisega.

(29)

Käesolev direktiiv ei käsitle lapsehooldusalaste eriväljaannete ega teaduslike publikatsioonide müügitingimusi.

(30)

Komisjoni 25. märtsi 1999. aasta direktiiviga 1999/21/EÜ (meditsiiniliseks eriotstarbeks mõeldud dieettoitude kohta) (13) on sätestatud meditsiiniliseks eriotstarbeks mõeldud dieettoitude koostise ja märgistamise nõuded. Kõnealuse direktiivi lisas on sätestatud imikutele ette nähtud, toitaineliselt täisväärtuslikes toitudes sisalduvate mineraalainete määrad. Imikutele ette nähtud toitudes sisalduva mangaani alammäära kohta on uued teaduslikud soovitused. Seetõttu on kohane muuta mangaani määra kõnealuses lisas sätestatud imikutele ette nähtud meditsiiniliseks eriotstarbeks mõeldud dieettoitudes. Seetõttu tuleks direktiivi 1999/21/EÜ vastavalt muuta.

(31)

Imikutele ette nähtud meditsiiniliseks eriotstarbeks mõeldud dieettoitude eripära tõttu ning vajaduse tõttu hinnata selliste toodete uut koostist, nõuavad tootjad pikemat aega, et kohandada tooted käesolevas direktiivis sätestatud uutest nõuetest lähtuva põhikoostisega vastavaks.

(32)

Käesoleva direktiivi siseriiklikku õigusesse ülevõtmise kohustus peaks piirduma nende sätetega, mille sisu on võrreldes varasema direktiiviga oluliselt muutunud. Kohustus võtta üle muutmata sätted tuleneb varasemast direktiivist.

(33)

Käesoleva direktiivi kohaldamine ei tohiks piirata liikmesriikide kohustusi, mis on seotud X lisa B-osas sätestatud direktiivide siseriiklikku õigusse ülevõtmise tähtaegadega.

(34)

Käesoleva direktiiviga ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Käesolev direktiiv on direktiivi 89/398/EMÜ artikli 4 lõike 1 tähenduses eridirektiiv, milles sätestatakse tervete imikute piimasegude ning jätkupiimasegude koostise ja märgistamise nõuded ühenduses.

Lisaks näeb käesolev direktiiv ette, et liikmesriigid jõustavad rinnapiimaasendajate turustamise rahvusvahelise koodeksi turustamist, teavitamist ja tervishoiuasutuste vastutust käsitlevad põhimõtted ja eesmärgid.

Artikkel 2

Käesoleva direktiivi kohaldamisel kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 2 lõike punktides 1, 4, 5 ja 6 sätestatud mõisteid “väide”, “toitumisalane väide”, “tervisealane väide” ja “haigestumisohu vähendamise väide”.

Lisaks kohaldatakse järgmisi mõisteid:

a)

imikud – alla 12 kuu vanused lapsed;

b)

väikelapsed – ühe kuni kolme aasta vanused lapsed;

c)

imiku piimasegud – esimestel elukuudel imikutele ette nähtud toidud, mis sellistena rahuldavad selles vanuses imikute toitumisvajadused kuni sobiva lisatoidu kasutuselevõtmiseni;

d)

jätkupiimasegud – imikutele pärast sobiva lisatoidu kasutuselevõtmist ette nähtud toidud, mis on selles vanuses imikute peamiseks vedelikuallikaks järk-järgult mitmekülgsemaks muutuvas toiduvalikus;

e)

pestitsiidijäägid – imiku piimasegus ja jätkupiimasegus sisalduvad taimekaitsevahendite jäägid, mis on määratletud direktiivi 91/414/EMÜ artikli 2 punktis 1, sealhulgas nende ainevahetuse saadused ja pestitsiidijääkide lagunemisel või reageerimisel tekkinud produktid.

Artikkel 3

Imikute piimasegusid ja jätkupiimasegusid võib ühenduses turustada ainult siis, kui need on kooskõlas käesoleva direktiiviga.

Ainult imiku piimasegu tohib turustada või muul viisil esitleda kui toodet, mis sellisena sobib normaalsete tervete imikute toitumisvajaduste rahuldamiseks esimeste elukuude jooksul kuni sobivate täiendavate toiduainete tarvituselevõtmiseni.

Artikkel 4

Imiku piimasegud ja jätkupiimasegud ei tohi sisaldada ühtki ainet imikute ja väikelaste tervisele ohtlikus koguses.

Artikkel 5

Imiku piimasegude valmistamisel kasutatakse I lisa punktis 2 määratletud valguallikaid ja vajaduse korral teisi koostisosi, mis üldtunnustatud teadusandmetel sobivad imikute eritoiduks nende sünnist alates.

Nende ainete sobivus peab olema tõendatud oodatud kasu ja ohutuskaalutlustega seotud kättesaadavate andmete süstemaatilise läbivaatamisega ning vajaduse korral ka asjakohaste uuringutega, mida tehakse, järgides üldtunnustatud eksperdijuhiseid selliste uuringute kavandamisel ja läbiviimisel.

Artikkel 6

Jätkupiimasegude tootmisel kasutatakse II lisa punktis 2 määratletud valguallikaid ja vajaduse korral teisi koostisosi, mis üldtunnustatud teadusandmetel sobivad üle kuue kuu vanuste imikute eritoiduks.

Nende ainete sobivus peab olema tõendatud oodatud kasu ja ohutuskaalutlustega seotud kättesaadavate andmete süstemaatilise läbivaatamisega ning vajaduse korral ka asjakohaste uuringutega, mida tehakse, järgides üldtunnustatud eksperdijuhiseid selliste uuringute kavandamisel ja läbiviimisel.

Artikkel 7

1.   Imiku piimasegud peavad vastama I lisas sätestatud koostisnõuetele, võttes arvesse V lisas esitatud kirjeldusi.

I lisa punktis 2.1 määratletud lehmapiimavalkudest valmistatud imiku piimasegu puhul, mille valgusisaldus jääb alammäära ja 0,5 g/100 kJ (2 g/100 kcal) vahele, tuleb imiku piimasegu sobivust imikute toiduks tõendada asjakohaste uuringutega, mida tehakse, järgides üldtunnustatud eksperdijuhiseid selliste uuringute kavandamisel ja tegemisel.

I lisa punktis 2.2 määratletud valgu hüdrolüsaatidest valmistatud imiku piimasegu puhul, mille valgusisaldus jääb alammäära ja 0,56 g/100 kJ (2,25 g/100 kcal) vahele, tuleb imiku piimasegu sobivust imikute toiduks tõendada asjakohaste uuringutega, mida tehakse, järgides üldtunnustatud eksperdijuhiseid selliste uuringute kavandamisel ja tegemisel, ning see peab olema kooskõlas VI lisas esitatud asjakohaste kirjeldustega.

2.   Jätkupiimasegud peavad vastama II lisas sätestatud koostisnõuetele, võttes arvesse V lisas esitatud kirjeldusi.

3.   Imiku piimasegud ja jätkupiimasegud peavad kasutusvalmis saama vajaduse korral ainult vee lisamisega.

4.   Imiku piimasegude ja jätkupiimasegude koostisosade kasutamisel tuleb järgida I ja II lisas sätestatud keelde ja piiranguid.

Artikkel 8

1.   Imiku piimasegude ja jätkupiimasegude valmistamisel võib kasutada ainult III lisas loetletud aineid, et rahuldada

a)

mineraalainete;

b)

vitamiinide;

c)

aminohapete ja muude lämmastikuühendite ning

d)

muude eritoiduks ette nähtud ainete vajadus.

2.   III lisas loetletud ainete kasutamisel toidu tootmiseks muudel kui käesolevas direktiivis käsitletud eesmärkidel tuleb kohaldada ühenduse õigusaktides sätestatud puhtusekriteeriume.

3.   Nende ainete puhul, mille puhtusekriteeriume ei ole ühenduse õigusaktides sätestatud, tuleb seni kohaldada rahvusvaheliste organisatsioonide poolt soovitatud üldtunnustatud puhtusekriteeriume, kuni sellised kriteeriumid ühenduse tasandil vastu võetakse.

Võib säilitada siseriiklikud eeskirjad, millega on sätestatud rangemad puhtusekriteeriumid kui rahvusvaheliste organisatsioonide soovitatud.

Artikkel 9

1.   Imiku piimasegude tõhusa ametliku järelevalve hõlbustamiseks peab toidukäitleja imiku piimasegu turuleviimisel teatama sellest kõigi nende liikmesriikide pädevatele asutustele, kus toodet turustatakse, saates neile toote märgistuse näidise.

2.   Käesoleva artikli kohaldamisel mõistetakse pädevate asutuste all direktiivi 89/398/EMÜ artikli 9 lõikes 4 nimetatud asutusi.

Artikkel 10

1.   Imiku piimasegudes ja jätkupiimasegudes sisalduvate üksikute pestitsiidijääkide määr ei tohi ületada 0,01 mg/kg tootes, mis on tarbimisvalmis või muudetud tarbimisvalmiks tootja juhendi kohaselt.

Pestitsiidijääkide sisalduse määramise analüüsimeetodina kasutatakse üldtunnustatud standardmeetodeid.

2.   VIII lisas loetletud pestitsiide ei tohi kasutada põllumajandustoodete puhul, mis on ette nähtud imiku piimasegude ja jätkupiimasegude valmistamiseks.

Kontrolli eesmärgil lepitakse kokku järgmises:

a)

VIII lisa tabelis 1 loetletud pestitsiide ei ole kasutatud, kui nende jääke on vähem kui 0,003 mg/kg. Nimetatud piirnorm, mida käsitatakse analüüsimeetodi kvantifitseerimispiirina, vaadatakse korrapäraselt üle, et võtta arvesse tehnika arengut;

b)

VIII lisa tabelis 2 loetletud pestitsiide ei ole kasutatud, kui nende jääke on vähem kui 0,003 mg/kg. Kõnealune piirnorm vaadatakse korrapäraselt üle, et võtta arvesse andmeid keskkonna saastumise kohta.

3.   Erandina lõikest 1 kohaldatakse IX lisas loetletud pestitsiidide puhul kõnealuses lisas sätestatud jääkide piirnorme.

4.   Lõigetes 2 ja 3 osutatud piirnorme kohaldatakse toodete suhtes, mis on tarbimisvalmis või muudetud tarbimisvalmiks tootja juhendi kohaselt.

Artikkel 11

Kui artiklis 12 ei ole sätestatud teisiti, on imiku piimasegude ja jätkupiimasegude müüginimetused järgmised:

bulgaaria keeles: “храни за кърмачета” ja “преходни храни”,

hispaania keeles: “Preparado para lactantes” ja “Preparado de continuación”,

tšehhi keeles: “počáteční kojenecká výživa” ja “pokračovací kojenecká výživa”,

taani keeles: “Modermælkserstatning” ja “Tilskudsblanding”,

saksa keeles: “Säuglingsanfangsnahrung” ja “Folgenahrung”,

eesti keeles: “Imiku piimasegu” ja “Jätkupiimasegu”,

kreeka keeles: “Παρασκεύασμα για βρέφη” ja “Παρασκεύασμα δεύτερης βρεφικής ηλικίας”,

inglise keeles: “infant formula” ja “follow-on formula”,

prantsuse keeles: “Préparation pour nourrissons” ja “Préparation de suite”,

itaalia keeles: “Alimento per lattanti” ja “Alimento di proseguimento”,

läti keeles: “Mākslīgais maisījums zīdaiņiem” ja “Mākslīgais papildu ēdināšanas maisījums zīdaiņiem”,

leedu keeles: “mišinys kūdikiams iki papildomo maitinimo įvedimo” ja “mišinys kūdikiams, įvedus papildomą maitinimą”,

ungari keeles: “anyatej-helyettesítő tápszer” ja “anyatej-kiegészítő tápszer”,

malta keeles: “formula tat-trabi” ja “formula tal-prosegwiment”,

hollandi keeles: “Volledige zuigelingenvoeding” ja “Opvolgzuigelingenvoeding”,

poola keeles: “preparat do początkowego żywienia niemowląt” ja “preparat do dalszego żywienia niemowląt”,

portugali keeles: “Fórmula para lactentes” ja “Fórmula de transião”,

rumeenia keeles: “preparate pentru sugari” ja “preparate pentru copii de vârstă mică”,

slovaki keeles: “počiatočná dojčenská výživa” ja “následná dojčenská výživa”,

sloveeni keeles: “začetna formula za dojenčke” ja “nadaljevalna formula za dojenčke”,

soome keeles: “Äidinmaidonkorvike” ja “Vieroitusvalmiste”,

rootsi keeles: “Modersmjölksersättning” ja “Tillskottsnäring”.

Artikkel 12

Täielikult lehmapiimavalgust valmistatud imiku piimasegu ja jätkupiimasegu toodete nimetused on vastavalt järgmised:

bulgaaria keeles: “млека за кърмачета” ja “преходни млека”,

hispaania keeles: “Leche para lactantes” ja “Leche de continuación”,

tšehhi keeles: “počáteční mléčná kojenecká výživa” ja “pokračovací mléčná kojenecká výživa”,

taani keeles: “Modermælkserstatning udelukkende baseret på mælk” ja “Tilskudsblanding udelukkende baseret på mælk”,

saksa keeles: “Säuglingsmilchnahrung” ja “Folgemilch”,

eesti keeles: “Piimal põhinev imiku piimasegu” ja “Piimal põhinev jätkupiimasegu”,

kreeka keeles: “Γάλα για βρέφη” ja “Γάλα δεύτερης βρεφικής ηλικίας”,

inglise keeles: “infant milk” ja “follow-on milk”,

prantsuse keeles: “Lait pour nourrissons” ja “Lait de suite”,

itaalia keeles: “Latte per lattanti” ja “Latte di proseguimento”,

läti keeles: “Mākslīgais piena maisījums zīdaiņiem” ja “Mākslīgais papildu ēdināšanas piena maisījums zīdaiņiem”,

leedu keeles: “pieno mišinys kūdikiams iki papildomo maitinimo įvedimo” ja “pieno mišinys kūdikiams įvedus papildomą maitinimą”,

ungari keeles: “tejalapú anyatej-helyettesítő tápszer” ja “tejalapú anyatej-kiegészítő tápszer”,

malta keeles: “ħalib tat-trabi” ja “ħalib tal-prosegwiment”,

hollandi keeles: “Volledige zuigelingenvoeding op basis van melk” või “Zuigelingenmelk” ja “Opvolgmelk”,

poola keeles: “mleko początkowe” ja “mleko następne”,

portugali keeles: “Leite para lactentes” ja “Leite de transição”,

rumeenia keeles: “lapte pentru sugari” ja “lapte pentru copii de vârstă mică”,

slovaki keeles: “počiatočná dojčenská mliečna výživa” ja “následná dojčenská mliečna výživa”,

sloveeni keeles: “začetno mleko za dojenčke” ja “nadaljevalno mleko za dojenčke”,

soome keeles: “Maitopohjainen äidinmaidonkorvike” ja “Maitopohjainen vieroitusvalmiste”,

rootsi keeles: “Modersmjölksersättning uteslutande baserad på mjölk” ja “Tillskottsnäring uteslutande baserad på mjölk”.

Artikkel 13

1.   Märgistusele lisatakse direktiivi 2000/13/EÜ artikli 3 lõikes 1 sätestatutele järgmine kohustuslik teave:

a)

imiku piimasegude puhul – märge, et toode sobib imikute eritoiduks nende sünnist alates, kui neid ei imetata;

b)

jätkupiimasegude puhul – märge, et toode sobib ainult üle kuue kuu vanuste imikute eritoiduks, et see peaks olema vaid mitmekülgse toiduvaliku osa, et see ei sobi esimesel kuuel elukuul kasutamiseks rinnapiimaasendajana ning et otsus alustada täiendava toitmisega, kaasa arvatud kuue kuu vanusepiirist tehtavate erandite korral, tuleks teha ainult selliste sõltumatute isikute nõuandel, kes on kvalifitseeritud meditsiini, toitumise või farmaatsia valdkonnas või kes vastutavad ema ja lapse hooldamise eest, ning selline otsus peab lähtuma iga imiku kasvu- ja arenguvajaduste eripärast;

c)

imiku piimasegude ja jätkupiimasegude puhul – kilodžaulides ja kilokalorites väljendatud energiasisaldus ning arvuliselt väljendatud valkude, süsivesikute ja lipiidide sisaldus 100 ml kasutusvalmis toote kohta;

d)

imiku piimasegude ja jätkupiimasegude puhul – iga I ja II lisas nimetatud mineraalaine ja vitamiini ning vajaduse korral koliini, inositooli ja karnitiini arvuliselt väljendatud keskmine kogus 100 ml kasutusvalmis toote kohta;

e)

imiku piimasegude ja jätkupiimasegude puhul – toote asjakohase valmistamise, säilitamise ja jääkide kõrvaldamise juhtnöörid ning hoiatus, et ebaõigest valmistamisest ja säilitamisest tuleneb oht tervisele.

2.   Märgistusele võib kanda järgmised andmed:

a)

imiku piimasegude ja jätkupiimasegude puhul III lisas nimetatud toitainete arvuliselt väljendatud keskmise koguse 100 ml kasutusvalmis toote kohta, kui kõnealune teave ei ole hõlmatud käesoleva artikli lõike 1 punktiga d;

b)

jätkupiimasegude puhul lisaks arvuliselt esitatud teabele ka andmed VII lisas esitatud vitamiinide ja mineraalainete kohta, mis on väljendatud protsendina kõnealuses lisas esitatud kontrollväärtustest 100 ml kasutusvalmis toote kohta.

3.   Imiku piimasegude ja jätkupiimasegude märgistusel tuleb anda vajalik teave toodete asjakohase kasutuse kohta nii, et toote kasutamine ei kahjustaks imetamist.

Mõistete “rinnapiima sarnane”, “emapiima sarnane”, “kohandatud” või samalaadsete mõistete kasutamine on keelatud.

4.   Imiku piimasegude märgistusele tuleb lisada järgmised kohustuslikud üksikasjad, mille ees on sõnad “Pane tähele” või muu samatähenduslik viide:

a)

imetamise eelistele osutav väide;

b)

soovitus kasutada toodet ainult meditsiini, toitumise või farmaatsia valdkonnas kvalifitseeritud sõltumatute isikute või teiste ema ja lapse hooldamise eest vastutavate isikute nõuandel.

5.   Imiku piimasegude märgistusel ei tohi olla laste pilte ega muid toote kasutamist idealiseerivaid pilte või teksti. Märgistusel võivad siiski olla joonised toote äratundmise hõlbustamiseks ja valmistamisviiside illustreerimiseks.

6.   Imiku piimasegu märgistusele võib kanda toitumis- ja tervisealased väited ainult IV lisas loetletud juhtudel ja sealsamas ette nähtud tingimustel.

7.   Imiku piimasegu ja jätkupiimasegu tuleb märgistada selliselt, et tarbija saaks neid tooteid selgelt eristada, nii et oleks välditud imiku piimasegu ja jätkupiimasegu segiajamise oht.

8.   Lõigetes 3–7 nimetatud nõudeid, keelde ja piiranguid kohaldatakse ka

a)

asjaomaste toodete esitusviisi, eelkõige nende kuju, välimuse või pakendamise, kasutatud pakkematerjalide, järjestus- ja väljapanemisviisi suhtes;

b)

reklaami suhtes.

Artikkel 14

1.   Imiku piimasegusid võib reklaamida ainult lapsehooldusalastes eriväljaannetes ja teaduslikes publikatsioonides. Liikmesriigid võivad sellist reklaami veelgi rohkem piirata või selle ära keelata. Imiku piimasegude reklaami kohta kehtivad artikli 13 lõigetes 3 kuni 7 ning artikli 13 lõike 8 punktis b sätestatud tingimused ja see võib sisaldada ainult teaduslikku ja faktilist laadi teavet. See ei tohi anda põhjust uskuda, et pudelist toitmine on samaväärne või parem kui imetamine.

2.   Jaemüügitasandil ei tohi teha reklaami müügikohas, anda tootenäidiseid või kasutada imiku piimasegude müügi edendamiseks muid reklaamivõtteid, nagu eripakkumisi, sooduskuponge, ostupreemiaid, soodusmüüke, müüki alla omahinna ja sidusmüüki.

3.   Imiku piimasegude tootjad ja turustajad ei tohi elanikkonnale, rasedatele naistele, emadele või nende perekonnaliikmetele kas otse või kaudselt tervishoiusüsteemi või tervishoiutöötajate kaudu jagada tasuta või alandatud hinnaga tooteid, tootenäidiseid või teha muid kingitusi müügi edendamiseks.

Artikkel 15

1.   Liikmesriigid tagavad, et perekonnad ning imikute ja väikelaste toitmisega tegelevad inimesed saavad imikute ja väikelaste toitmise kohta objektiivset ja ühtset teavet, sinna juurde kuulub ka teabe kavandamine, pakkumine, esitus ja levitamine ning vastav kontroll.

2.   Liikmesriigid peavad tagama, et imikute toitmist käsitlevad ning rasedatele naistele ja imikute ning väikelaste emadele ette nähtud kirjalikud või audiovisuaalsed teabe- ja õppematerjalid sisaldaksid selget teavet järgmiste asjaolude kohta:

a)

imetamise kasulikkus ja eelised;

b)

ema toitumine, imetamiseks valmistumine ja imetamine;

c)

osalise pudelist toitmisega alustamise võimalik kahjulik mõju imetamisele;

d)

raskused rinnapiimaga toitmise juurde tagasipöördumisel;

e)

vajaduse korral imiku piimasegude õige kasutamine.

Kui sellised materjalid sisaldavad teavet imiku piimasegude kasutamise kohta, peavad neist selguma ka nimetatud kasutuse sotsiaalsed ja majanduslikud mõjud, ebakohase toidu või toitmismeetodi ja eelkõige imiku piimasegude väära kasutusega seotud terviserisk. Sellises materjalis ei tohi olla imiku piimasegude kasutamist idealiseerivaid pilte.

3.   Liikmesriigid tagavad, et tootjad või turustajad annetavad teabe- või õppematerjale või varustust ainult vastava taotluse ja asjakohase siseriikliku asutuse kirjaliku nõusoleku korral või nimetatud asutuse sel eesmärgil antud juhtnööride kohaselt. Sellisel varustusel või materjalidel võib olla annetava ettevõtte nimi või logo, kuid ei tohi olla imiku piimasegu kaubamärki ja varustust või materjali võib jaotada ainult tervishoiusüsteemi kaudu.

4.   Liikmesriigid tagavad, et asutustele või organisatsioonidele annetatud või alandatud hinnaga müüdud ja asutuses kasutamiseks või sellest väljaspool jaotamiseks ette nähtud imiku piimasegusid antakse või jaotatakse ainult nende imikute tarbeks, keda tuleb toita imiku piimasegudega, ja ainult nii kaua, kui imik seda vajab.

Artikkel 16

Direktiivi 1999/21/EÜ lisas asendatakse mangaani käsitlev rida mineraale käsitleva tabeli 1 teises osas järgmisega:

“Mangaan (μg)

0,25

25

1

100”

Artikkel 17

Käesoleva direktiivi artikli 7 lõigetes 1 ja 2 sätestatud uusi nõudeid ei kohaldata kohustuslikus korras imikutele ette nähtud meditsiiniliseks eriotstarbeks mõeldud dieettoitude suhtes, nagu on viidatud direktiivi 1999/21/EÜ lisa 4. punktis, enne 1. jaanuari 2012.

Artikkel 18

1.   Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad artikli 2 ja 3 ning artiklite 5 kuni 17 ning lisade I kuni VII täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. detsembriks 2007. Nad edastavad kõnealuste normide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.

Nad kohaldavad neid norme sellisel viisil, et nad

lubaksid käesolevale direktiivile vastavate toodetega kauplemist hiljemalt 1. jaanuariks 2008,

keelaksid alates 31. detsembrist 2009 käesolevale direktiivile mittevastavate toodetega kauplemise, ilma et see piiraks artikli 17 kohaldamist.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Need normid peavad samuti sisaldama viiteid käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud aktidele, mida käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi ja koostamise korra näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 19

Direktiiv 91/321/EMÜ, mida on muudetud X lisa A-osas sätestatud direktiividega, tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2008, ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi, mis on seotud X lisa B-osas sätestatud direktiivide siseriiklikku õigusse ülevõtmise tähtaegadega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ning neid tuleb lugeda XI lisas esitatud vastavustabeli kohaselt.

Artikkel 20

Käesolev direktiiv jõustub 20. päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 21

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 22. detsember 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU


(1)  EÜT L 186, 30.6.1989, lk 27. Direktiivi on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

(2)  EÜT L 175, 4.7.1991, lk 35. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2003/14/EÜ (ELT L 41, 14.2.2003, lk 37).

(3)  Vt X lisa A-osa.

(4)  EÜT L 40, 11.2.1989, lk 27. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.

(5)  EÜT L 340, 9.12.1976, lk 26. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2006/92/EÜ (ELT L 311, 10.11.2006, lk 31).

(6)  EÜT L 221, 7.8.1986, lk 37. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2006/92/EÜ.

(7)  EÜT L 221, 7.8.1986, lk 43. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2006/62/EÜ.

(8)  EÜT L 350, 14.12.1990, lk 71. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2006/92/EÜ.

(9)  EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 575/2006 (ELT L 100, 8.4.2006, lk 3).

(10)  EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2006/85/EÜ (ELT L 293, 24.10.2006, lk 3).

(11)  EÜT L 109, 6.5.2000, lk 29. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2003/89/EÜ (ELT L 308, 25.11.2003, lk 15).

(12)  ELT L 404, 30.12.2006, lk 9.

(13)  EÜT L 91, 7.4.1999, lk 29. Direktiivi on muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.


I LISA

TOOTJA JUHENDI KOHASELT KASUTUSVALMIKS MUUDETUD IMIKU PIIMASEGU PÕHIKOOSTIS

Käesolevas lisas sätestatud väärtused kehtivad kasutusvalmis lõpptoote kohta, mida sellisena turustatakse või mis on muudetud kasutusvalmiks tootja juhendi kohaselt.

1.   ENERGIA

Alammäär

Ülemmäär

250 kJ/100 ml

295 kJ/100 ml

(60 kcal/100 ml)

(70 kcal/100 ml)

2.   VALGUD

(Valgusisaldus = lämmastikusisaldus × 6,25)

2.1   Lehmapiimavalkudest valmistatud piimasegud

Alammäär (1)

Ülemmäär

0,45 g/100 kJ

0,7 g/100 kJ

(1,8 g/100 kcal)

(3 g/100 kcal)

Võrdse energiasisalduse kohta peab piimasegus iga asendamatu ja osaliselt asendamatu aminohappe omastatav kogus olema vähemalt võrdne võrdlusvalgus oleva vastava kogusega (rinnapiim, nagu on määratletud V lisas). Arvutamiseks võib metioniini- ja tsüstiinisisaldused liita, kui metioniini ja tsüstiini suhtarv ei ületa 2, ning fenüülalaniini- ja türosiinisisaldused võib liita, kui türosiini ja fenüülalaniini suhtarv ei ületa 2. Metioniini ja tsüstiini suhtarv võib olla vahemikus 2–3, tingimusel et toote sobivus imikute toiduks on tõendatud asjakohaste uuringutega, mida tehakse, järgides üldtunnustatud eksperdijuhiseid selliste uuringute kavandamisel ja läbiviimisel.

2.2   Valguhüdrolüsaatidest valmistatud piimasegud

Alammäär (2)

Ülemmäär

0,45 g/100 kJ

0,7 g/100 kJ

(1,8 g/100 kcal)

(3 g/100 kcal)

Võrdse energiasisalduse kohta peab piimasegus iga asendamatu ja osaliselt asendamatu aminohappe omastatav kogus olema vähemalt võrdne võrdlusvalgus oleva vastava kogusega (rinnapiim, nagu on määratletud V lisas). Arvutamiseks võib metioniini- ja tsüstiinisisaldused liita, kui metioniini ja tsüstiini suhtarv ei ületa 2, ning fenüülalaniini- ja türosiinisisaldused võib liita, kui türosiini ja fenüülalaniini suhtarv ei ületa 2. Metioniini ja tsüstiini suhtarv võib olla vahemikus 2–3, tingimusel et toote sobivus imikute toiduks on tõendatud asjakohaste uuringutega, mida tehakse, järgides üldtunnustatud eksperdijuhiseid selliste uuringute kavandamisel ja läbiviimisel.

L-karnitiini sisaldus vähemalt 0,3 mg/100 kJ (1,2 mg/100 kcal).

2.3   Piimasegud, mis on valmistatud sojavalgu isolaatidest kas eraldi või segus lehmapiimavalkudega

Alammäär

Ülemmäär

0,56 g/100 kJ

0,7 g/100 kJ

(2,25 g/100 kcal)

(3 g/100 kcal)

Nende piimasegude valmistamiseks tohib kasutada ainult valgu isolaate, mis on saadud sojast.

Võrdse energiasisalduse kohta peab piimasegus iga asendamatu ja osaliselt asendamatu aminohappe omastatav kogus olema vähemalt võrdne võrdlusvalgus oleva vastava kogusega (rinnapiim, nagu on määratletud V lisas). Arvutamiseks võib metioniini- ja tsüstiinisisaldused liita, kui metioniini ja tsüstiini suhtarv ei ületa 2, ning fenüülalaniini- ja türosiinisisaldused võib liita, kui türosiini ja fenüülalaniini suhtarv ei ületa 2. Metioniini ja tsüstiini suhtarv võib olla vahemikus 2–3, tingimusel et toote sobivus imikute toiduks on tõendatud asjakohaste uuringutega, mida tehakse, järgides üldtunnustatud eksperdijuhiseid selliste uuringute kavandamisel ja läbiviimisel.

L-karnitiini sisaldus peab olema vähemalt 0,3 mg/100 kJ (1,2 mg/100 kcal).

2.4   Kõikidel juhtudel on aminohapete lisamine imikupiimasegudele lubatud ainult valkude toiteväärtuse parandamiseks ning ainult selleks vajalikes kogustes.

3.   TAURIIN

Kui imiku piimasegudele lisatakse tauriini, ei tohi selle kogus ületada 2,9 mg/100 kJ (12 mg/100 kcal).

4.   KOLIIN

Alammäär

Ülemmäär

1,7 mg/100 kJ

12 mg/100 kJ

(7 mg/100 kcal)

(50 mg/100 kcal)

5.   LIPIIDID

Alammäär

Ülemmäär

1,05 g/100 kJ

1,4 g/100 kJ

(4,4 g/100 kcal)

(6,0 g/100 kcal)

5.1   Järgmiste ainete kasutamine on keelatud:

seesamiseemneõli,

puuvillaseemneõli.

5.2   Lauriinhape ja müristiinhape

Alammäär

Ülemmäär

eraldi või kokku:

20 % rasva kogusisaldusest

5.3   Trans-rasvhappe sisaldus ei tohi ületada 3 % rasva kogusisaldusest.

5.4   Eruukhappe sisaldus ei tohi ületada 1 % rasva kogusisaldusest.

5.5   Linoolhape (glütseriididena = linolaatidena)

Alammäär

Ülemmäär

70 mg/100 kJ

285 mg/100 kJ

(300 mg/100 kcal)

(1 200 mg/100 kcal)

5.6   Alfa-linoleenhappe sisaldus peab olema vähemalt 12 mg/100 kJ (50 mg/100 kcal).

Linoolhappe ja alfa-linoleenhappe suhtarv peab olema vahemikus 5–15.

5.7   Võib lisada pikaahelalisi (20 ja 22 süsinikuaatomit) polüküllastumata rasvhappeid. Sel juhul ei tohi nende kogus ületada

1 % rasva kogusisaldusest n-3 polüküllastumata rasvhapete puhul ja

2 % rasva kogusisaldusest n-6 polüküllastumata rasvhapete puhul (1 % rasva kogusisaldusest arahhidoonhappe puhul (20:4 n-6)).

Eikosapentaeenhappe (20:5 n-3) sisaldus ei tohi ületada dokosaheksaeenhappe (22:6 n-3) sisaldust.

Dokosaheksaeenhappe (22:6 n-3) sisaldus ei tohi ületada n-6 polüküllastumata rasvhapete sisaldust.

6.   FOSFOLIPIIDID

Fosfolipiidide sisaldus imiku piimasegudes ei tohi ületada 2 g/l.

7.   INOSITOOL

Alammäär

Ülemmäär

1 mg/100 kJ

10 mg/100 kJ

(4 mg/100 kcal)

(40 mg/100 kcal)

8.   SÜSIVESIKUD

Alammäär

Ülemmäär

2,2 g/100 kJ

3,4 g/100 kJ

(9 g/100 kcal)

(14 g/100 kcal)

8.1   Kasutada tohib ainult järgmisi süsivesikuid:

laktoos,

maltoos,

sahharoos,

glükoos,

maltodekstriinid,

glükoosisiirup või kuivatatud glükoosisiirup,

eelkuumutatud tärklis

looduslikult gluteenivaba

geelistatud tärklis

8.2   Laktoos

Alammäär

Ülemmäär

1,1 g/100 kJ

(4,5 g/100 kcal)

Käesolevat sätet ei kohaldata piimasegude suhtes, milles sojavalgu isolaate on rohkem kui 50 % valgu kogusisaldusest.

8.3   Sahharoos

Sahharoosi võib lisada ainult valgu hüdrolüsaatidest valmistatud imiku piimasegudele. Lisamise korral ei tohi sahharoosi sisaldus ületada 20 % süsivesikute kogusisaldusest.

8.4   Glükoos

Glükoosi võib lisada ainult valgu hüdrolüsaatidest valmistatud imiku piimasegudele. Lisamise korral ei tohi glükoosisisaldus ületada 0,5 g/100 kJ (2 g/100 kcal).

8.5   Eelkuumutatud tärklis ja/või geelistatud tärklis

Alammäär

Ülemmäär

2 g/100 ml ja 30 % süsivesikute kogusisaldusest

9.   FRUKTO-OLIGOSAHHARIIDID JA GALAKTO-OLIGOSAHHARIIDID

Imiku piimasegule võib lisada frukto-oligosahhariide ja galakto-oligosahhariide. Sel juhul ei tohi nende kogus ületada: 0,8 g/100 ml seguna, milles on 90 % oligogalaktosüüllaktoosi ja 10 % kõrge molkulmassiga oligofruktosüülsahharoosi.

Teisi ühendeid ning frukto-oligosahhariidide ja galakto-oligosahhariidide ülemmäärasid võib kastuada vastavalt artiklile 5.

10.   MINERAALAINED

10.1   Lehmapiimavalkudest või valgu hüdrolüsaatidest valmistatud piimasegud

 

100 kJ kohta

100 kcal kohta

Alammäär

Ülemmäär

Alammäär

Ülemmäär

Naatrium (mg)

5

14

20

60

Kaalium (mg)

15

38

60

160

Kloriidid (mg)

12

38

50

160

Kaltsium (mg)

12

33

50

140

Fosfor (mg)

6

22

25

90

Magneesium (mg)

1,2

3,6

5

15

Raud (mg)

0,07

0,3

0,3

1,3

Tsink (mg)

0,12

0,36

0,5

1,5

Vask (μg)

8,4

25

35

100

Jood (μg)

2,5

12

10

50

Seleen (μg)

0,25

2,2

1

9

Mangaan (μg)

0,25

25

1

100

Fluoriid (μg)

25

100

Kaltsiumi ja fosfori suhtarv peab olema vahemikus 1,0–2,0.

10.2   Piimasegud, mis on valmistatud sojavalgu isolaatidest kas eraldi või segus lehmapiimavalkudega

Kehtivad kõik punktis 10.1 nimetatud nõuded, välja arvatud raua- ja fosforisisaldused, mis peavad olema järgmised.

 

100 kJ kohta

100 kcal kohta

Alammäär

Ülemmäär

Alammäär

Ülemmäär

Raud (mg)

0,12

0,5

0,45

2

Fosfor (mg)

7,5

25

30

100

11.   VITAMIINID

 

100 kJ kohta

100 kcal kohta

Alammäär

Ülemmäär

Alammäär

Ülemmäär

Vitamiin A (μg-RE) (3)

14

43

60

180

Vitamiin D (μg) (4)

0,25

0,65

1

2,5

Tiamiin (μg)

14

72

60

300

Riboflaviin (μg)

19

95

80

400

Niatsiin (μg) (5)

72

375

300

1 500

Pantoteenhape (μg)

95

475

400

2 000

Vitamiin B6 (μg)

9

42

35

175

Biotiin (μg)

0,4

1,8

1,5

7,5

Foolhape (μg)

2,5

12

10

50

Vitamiin B12 (μg)

0,025

0,12

0,1

0,5

Vitamiin C (mg)

2,5

7,5

10

30

Vitamiin K (μg)

1

6

4

25

Vitamiin E (mg α-TE) (6)

0,5/g polüküllastumata rasvhappeid, väljendatud linoolhappena ja korrigeeritud kaksiksidemete arvessevõtmiseks, (7) kuid mitte alla 0,1 mg omastatava 100 kJ kohta

1,2

0,5/g polüküllastumata rasvhappeid, väljendatud linoolhappena ja korrigeeritud kaksiksidemete arvessevõtmiseks, (7) kuid mitte alla 0,5 mg omastatava 100 kcal kohta

5

12.   NUKLEOTIIDID

Võib lisada järgmisi nukleotiide.

 

Ülemmäär (8)

(mg/100 kJ)

(mg/100 kcal)

tsütidiin-5′-monofosfaat

0,60

2,50

uridiin-5′-monofosfaat

0,42

1,75

adenosiin-5′-monofosfaat

0,36

1,50

guanosiin-5′-monofosfaat

0,12

0,50

inosiin-5′-monofosfaat

0,24

1,00


(1)  Lehmapiimavalkudest valmistatud imiku piimasegud, mille valgusisaldus jääb alammäära ja 0,5 g/100 kJ (2 g/100 kcal) vahele, on kooskõlas artikli 7 lõike 1 teise lõiguga.

(2)  Valgu hüdrolüsaatidest valmistatud imiku piimasegud, mille valgusisaldus jääb alammäära ja 0,56 g/100 kJ (2,25 g/100 kcal) vahele, on kooskõlas artikli 7 lõikega 1.

(3)  RE = täielikult trans-konfiguratsioonis retinooli ekvivalent.

(4)  Kolekaltsiferoolina, mille 10 μg = 400 rahvusvahelist ühikut (IU) vitamiini D.

(5)  Valmiskujul niatsiin.

(6)  α-TE = d-α-tokoferooli ekvivalent.

(7)  0,5 mg α-TE/1 g linoolhape (18:2 n-6); 0,75 mg α-TE/1 g -linooleenhape (18:3 n-3); 1,0 mg α-TE/1 g arahhidoonhape (20:4 n-6); 1,25 mg α-TE/1 g eikosapentaeenhape (20:5 n-3); 1,5 mg α-TE/1 g dokosaheksaeenhape (22:6 n-3).

(8)  Nukleotiidide kogusisaldus ei tohi ületada 1,2 mg/100 kJ (5 mg/100 kcal).


II LISA

TOOTJA JUHENDI KOHASELT KASUTUSVALMIKS MUUDETUD JÄTKUPIIMASEGU PÕHIKOOSTIS

Käesolevas lisas sätestatud väärtused kehtivad kasutusvalmis lõpptoote kohta, mida sellisena turustatakse või mis on muudetud kasutusvalmiks tootja juhendi kohaselt.

1.   ENERGIA

Alammäär

Ülemmäär

250 kJ/100 ml

295 kJ/100 ml

(60 kcal/100 ml)

(70 kcal/100 ml)

2.   VALGUD

(Valgusisaldus = lämmastikusisaldus × 6,25)

2.1.   Lehmapiimavalkudest valmistatud piimasegud

Alammäär

Ülemmäär

0,45 g/100 kJ

0,8 g/100 kJ

(1,8 g/100 kcal)

(3,5 g/100 kcal)

Võrdse energiasisalduse kohta peab piimasegus iga asendamatu ja osaliselt asendamatu aminohappe omastatav kogus olema vähemalt võrdne võrdlusvalgus oleva vastava kogusega (rinnapiim, nagu on määratletud V lisas). Arvutamiseks võib metioniini- ja tsüstiinisisaldused liita, kui metioniini ja tsüstiini suhtarv ei ületa 3, ning fenüülalaniini- ja türosiinisisaldused võib liita, kui türosiini ja fenüülalaniini suhtarv ei ületa 2.

2.2.   Valgu hüdrolüsaatidest valmistatud piimasegud

Alammäär

Ülemmäär

0,56 g/100 kJ

0,8 g/100 kJ

(2,25 g/100 kcal)

(3,5 g/100 kcal)

Võrdse energiasisalduse kohta peab piimasegus iga asendamatu ja osaliselt asendamatu aminohappe omastatav kogus olema vähemalt võrdne võrdlusvalgus oleva vastava kogusega (rinnapiim, nagu on määratletud V lisas). Arvutamiseks võib metioniini- ja tsüstiinisisaldused liita, kui metioniini ja tsüstiini suhtarv ei ületa 3, ning fenüülalaniini- ja türosiinisisaldused võib liita, kui türosiini ja fenüülalaniini suhtarv ei ületa 2.

2.3.   Piimasegud, mis on valmistatud sojavalgu isolaatidest kas eraldi või segus lehmapiimavalkudega

Alammäär

Ülemmäär

0,56 g/100 kJ

0,8 g/100 kJ

(2,25 g/100 kcal)

(3,5 g/100 kcal)

Nende piimasegude valmistamiseks tohib kasutada ainult valgu isolaate, mis on saadud sojast.

Võrdse energiasisalduse kohta peab piimasegus iga asendamatu ja osaliselt asendamatu aminohappe omastatav kogus olema vähemalt võrdne võrdlusvalgus oleva vastava kogusega (rinnapiim, nagu on määratletud V lisas). Arvutamiseks võib metioniini- ja tsüstiinisisaldused liita, kui metioniini ja tsüstiini suhtarv ei ületa 3, ning fenüülalaniini- ja türosiinisisaldused võib liita, kui türosiini ja fenüülalaniini suhtarv ei ületa 2.

2.4.   Kõikidel juhtudel on aminohapete lisamine jätkupiimasegudele lubatud ainult valkude toiteväärtuse parandamiseks ning ainult selleks vajalikes kogustes.

3.   TAURIIN

Kui jätkupiimasegudele lisatakse tauriini, ei tohi selle kogus ületada 2,9 mg/100 kJ (12 mg/100 kcal).

4.   LIPIIDID

Alammäär

Ülemmäär

0,96 g/100 kJ

1,4 g/100 kJ

(4,0 g/100 kcal)

(6,0 g/100 kcal)

4.1.   Järgmiste ainete kasutamine on keelatud:

seesamiseemneõli,

puuvillaseemneõli.

4.2.   Lauriinhape ja müristiinhape

Alammäär

Ülemmäär

eraldi või kokku:

20 % rasva kogusisaldusest

4.3.   Trans-rasvhappe sisaldus ei tohi ületada 3 % rasva kogusisaldusest.

4.4.   Eruukhappe sisaldus ei tohi ületada 1 % rasva kogusisaldusest.

4.5.   Linoolhape (glütseriididena = linolaatidena)

Alammäär

Ülemmäär

70 mg/100 kJ

285 mg/100 kJ

(300 mg/100 kcal)

(1 200 mg/100 kcal)

4.6.   Alfa-linoleenhappe sisaldus peab olema vähemalt 12 mg/100 kJ (50 mg/100 kcal).

Linoolhappe ja alfa-linoleenhappe suhtarv peab olema vahemikus 5–15.

4.7.   Võib lisada pikaahelalisi (20 ja 22 süsinikuaatomit) polüküllastumata rasvhappeid. Sel juhul ei tohi nende kogus ületada

1 % rasva kogusisaldusest n-3 polüküllastumata rasvhapete puhul ja

2 % rasva kogusisaldusest n-6 polüküllastumata rasvhapete puhul (1 % rasva kogusisaldusest arahhidoonhappe puhul (20:4 n-6)).

Eikosapentaeenhappe (20:5 n-3) sisaldus ei tohi ületada dokosaheksaeenhappe (22:6 n-3) sisaldust.

Dokosaheksaeenhappe (22:6 n-3) sisaldus ei tohi ületada n-6 polüküllastumata rasvhapete sisaldust.

5.   FOSFOLIPIIDID

Fosfolipiidide sisaldus jätkupiimasegudes ei tohi ületada 2 g/l.

6.   SÜSIVESIKUD

Alammäär

Ülemmäär

2,2 g/100 kJ

3,4 g/100 kJ

(9 g/100 kcal)

(14 g/100 kcal)

6.1.   Gluteeni sisaldavate koostisainete kasutamine on keelatud.

6.2.   Laktoos

Alammäär

Ülemmäär

1,1 g/100 kJ

(4,5 g/100 kcal)

 

Käesolevat sätet ei või kohaldada jätkupiimasegude suhtes, milles sojavalgu isolaate on rohkem kui 50 % valgu kogusisaldusest.

6.3.   Sahharoos, fruktoos, mesi

Alammäär

Ülemmäär

eraldi või kokku:

20 % süsivesikute kogusisaldusest

Mesi tuleb töödelda, et hävitada Clostridium botulinum’i spoorid.

6.4.   Glükoos

Glükoosi võib lisada ainult valgu hüdrolüsaatidest valmistatud jätkupiimasegudele. Lisamise korral ei tohi glükoosisisaldus ületada 0,5 g/100 kJ (2 g/100 kcal).

7.   FRUKTO-OLIGOSAHHARIIDID JA GALAKTO-OLIGOSAHHARIIDID

Jätkupiimasegule võib lisada frukto-oligosahhariide ja galakto-oligosahhariide. Sel juhul ei tohi nende kogus ületada 0,8 g/100 ml seguna, milles on 90 % oligogalaktosüüllaktoosi ja 10 % kõrge molkulmassiga oligofruktosüülsahharoosi.

Teisi kombinatsioone ning frukto-oligosahhariidide ja galakto-oligosahhariidide ülemmäärasid võib kasutada vastavalt artiklile 6.

8.   MINERAALAINED

8.1.   Lehmapiimavalkudest või valgu hüdrolüsaatidest valmistatud piimasegud

 

100 kJ kohta

100 kcal kohta

Alammäär

Ülemmäär

Alammäär

Ülemmäär

Naatrium (mg)

5

14

20

60

Kaalium (mg)

15

38

60

160

Kloriidid (mg)

12

38

50

160

Kaltsium (mg)

12

33

50

140

Fosfor (mg)

6

22

25

90

Magneesium (mg)

1,2

3,6

5

15

Raud (mg)

0,14

0,5

0,6

2

Tsink (mg)

0,12

0,36

0,5

1,5

Vask (μg)

8,4

25

35

100

Jood (μg)

2,5

12

10

50

Seleen (μg)

0,25

2,2

1

9

Mangaan (μg)

0,25

25

1

100

Fluoriid (μg)

25

100

Kaltsiumi ja fosfori suhtarv jätkupiimasegus peab olema vahemikus 1,0–2,0.

8.2.   Piimasegud, mis on valmistatud sojavalgu isolaatidest kas eraldi või segus lehmapiimavalkudega

Kehtivad kõik punktis 8.1 nimetatud nõuded, välja arvatud raua- ja fosforisisaldused, mis peavad olema järgmised.

 

100 kJ kohta

100 kcal kohta

Alammäär

Ülemmäär

Alammäär

Ülemmäär

Raud (mg)

0,22

0,65

0,9

2,5

Fosfor (mg)

7,5

25

30

100

9.   VITAMIINID

 

100 kJ kohta

100 kcal kohta

Alammäär

Ülemmäär

Alammäär

Ülemmäär

Vitamiin A (μg-RE) (1)

14

43

60

180

Vitamiin D (μg) (2)

0,25

0,75

1

3

Tiamiin (μg)

14

72

60

300

Riboflaviin (μg)

19

95

80

400

Niatsiin (μg) (3)

72

375

300

1 500

Pantoteenhape (μg)

95

475

400

2 000

Vitamiin B6 (μg)

9

42

35

175

Biotiin (μg)

0,4

1,8

1,5

7,5

Foolhape (μg)

2,5

12

10

50

Vitamiin B12 (μg)

0,025

0,12

0,1

0,5

Vitamiin C ( mg )

2,5

7,5

10

30

Vitamiin K (μg)

1

6

4

25

Vitamiin E (mg α-TE) (4)

0,5/g polüküllastumata rasvhappeid, väljendatud linoolhappena ja korrigeeritud kaksiksidemete arvessevõtmiseks, (5) kuid mitte alla 0,1 mg omastatava 100 kJ kohta

1,2

0,5/g polüküllastumata rasvhappeid, väljendatud linoolhappena ja korrigeeritud kaksiksidemete arvessevõtmiseks, (5) kuid mitte alla 0,5 mg omastatava 100 kcal kohta

5

10.   NUKLEOTIIDID

Võib lisada järgmisi nukleotiide.

 

Ülemmäär (6)

(mg/100 kJ)

(mg/100 kcal)

tsütidiin-5′-monofosfaat

0,60

2,50

uridiin-5′-monofosfaat

0,42

1,75

adenosiin-5′-monofosfaat

0,36

1,50

guanosiin-5′-monofosfaat

0,12

0,50

inosiin-5′-monofosfaat

0,24

1,00


(1)  RE = täielikult trans-konfiguratsioonis retinooli ekvivalent.

(2)  Kolekaltsiferoolina, mille 10 μg = 400 rahvusvahelist ühikut (IU) vitamiini D.

(3)  Valmiskujul niatsiin.

(4)  α-TE = d-α-tokoferooli ekvivalent.

(5)  0,5 mg α-TE/1 g linoolhape (18:2 n-6); 0,75 mg α-TE/1 g -linooleenhape (18:3 n-3); 1,0 mg α-TE/1 g arahhidoonhape (20:4 n-6); 1,25 mg α-TE/1 g eikosapentaeenhape (20:5 n-3); 1,5 mg α-TE/1 g dokosaheksaeenhape (22:6 n-3).

(6)  Nukleotiidide kogusisaldus ei tohi ületada 1,2 mg/100 kJ (5 mg/100 kcal).


III LISA

TOITAINED

1.   Vitamiinid

Vitamiin

Keemiline nimetus

Vitamiin A

Retinüülatsetaat

Retinüülpalmitaat

Retinool

Vitamiin D

Vitamiin D2 (ergokaltsiferool)

Vitamiin D3 (kolekaltsiferool)

Vitamiin B1

Tiamiinvesinikkloriid

Tiamiinmononitraat

Vitamiin B2

Riboflaviin

Riboflaviin-5′-fosfaatnaatrium

Niatsiin

Nikotiinamiid

Nikotiinhape

Vitamiin B6

Püridoksiinvesinikkloriid

Püridoksiin-5′-fosfaat

Folaat

Foolhape

Pantoteenhape

D-pantotenaat, kaltsium

D-pantotenaat, naatrium

Dekspantenool

Vitamiin B12

Tsüanokobalamiin

Hüdroksokobalamiin

Biotiin

D-biotiin

Vitamiin C

L-askorbiinhape

Naatrium-L-askorbaat

Kaltsium-L-askorbaat

6-palmitüül-L-askorbiinhape (askorbüülpalmitaat)

Kaaliumaskorbaat

Vitamiin E

D-α-tokoferool

DL-α-tokoferool

D-α-tokoferoolatsetaat

DL-α-tokoferoolatsetaat

Vitamiin K

Füllokinoon (fütomenadioon)

2.   Mineraalained

Mineraalained

Lubatud soolad

Kaltsium (Ca)

Kaltsiumkarbonaat

Kaltsiumkloriid

Sidrunhappe kaltsiumsoolad

Kaltsiumglükonaat

Kaltsiumglütserofosfaat

Kaltsiumlaktaat

Ortofosforhappe kaltsiumsoolad

Kaltsiumhüdroksiid

Magneesium (Mg)

Magneesiumkarbonaat

Magneesiumkloriid

Magneesiumoksiid

Ortofosforhappe magneesiumsoolad

Magneesiumsulfaat

Magneesiumglükonaat

Magneesiumhüdroksiid

Sidrunhappe magneesiumsoolad

Raud (Fe)

Raud(II)tsitraat

Raud(II)glükonaat

Raud(II)laktaat

Raud(II)sulfaat

Raud(III)ammooniumtsitraat

Raud(II)fumaraat

Raud(III)difosfaat (raud(III)pürofosfaat)

Raud(II)diglütsinaat

Vask (Cu)

Vask(II)tsitraat

Vask(II)glükonaat

Vask(II)sulfaat

Vase ja lüsiini kompleks

Vask(II)karbonaat

Jood (I)

Kaaliumjodiid

Naatriumjodiid

Kaaliumjodaat

Tsink (Zn)

Tsinkatsetaat

Tsinkkloriid

Tsinklaktaat

Tsinksulfaat

Tsinktsitraat

Tsinkglükonaat

Tsinkoksiid

Mangaan (Mn)

Mangaankarbonaat

Mangaankloriid

Mangaantsitraat

Mangaansulfaat

Mangaanglükonaat

Naatrium (Na)

Naatriumvesinikkarbonaat

Naatriumkloriid

Naatriumtsitraat

Naatriumglükonaat

Naatriumkarbonaat

Naatriumlaktaat

Ortofosforhappe naatriumsoolad

Naatriumhüdroksiid

Kaalium (K)

Kaaliumvesinikkarbonaat

Kaaliumkarbonaat

Kaaliumkloriid

Sidrunhappe kaaliumsoolad

Kaaliumglükonaat

Kaaliumlaktaat

Ortofosforhappe kaaliumsoolad

Kaaliumhüdroksiid

Seleen (Se)

Naatriumselenaat

Naatriumseleniit

3.   Aminohapped ja muud lämmastikuühendid

L-tsüstiin ja selle vesinikkloriid

L-histidiin ja selle vesinikkloriid

L-isoleutsiin ja selle vesinikkloriid

L-leutsiin ja selle vesinikkloriid

L-lüsiin ja selle vesinikkloriid

L-tsüsteiin ja selle vesinikkloriid

L-metioniin

L-fenüülalaniin

L-treoniin

L-trüptofaan

L-türosiin

L-valiin

L-karnitiin ja selle vesinikkloriid

L-karnitiin-L-tartraat

Tauriin

Tsütidiin-5′-monofosfaat ja selle naatriumsool

Uridiin-5′-monofosfaat ja selle naatriumsool

Adenosiin-5′-monofosfaat ja selle naatriumsool

Guanosiin-5′-monofosfaat ja selle naatriumsool

Inosiin-5′-monofosfaat ja selle naatriumsool

4.   Muud ained

Koliin

Koliinkloriid

Koliintsitraat

Koliinbitartraat

Inositool


IV LISA

IMIKU PIIMASEGUDEGA SEONDUVAD TOITUMIS- JA TERVISEALASED VÄITED NING TINGIMUSED, MILLE PUHUL ON VÄIDE ÕIGUSTATUD

1.   TOITUMISALASED VÄITED

Toitumisalase väite sisu

Toitumisalast väidet õigustavad tingimused

1.1

Ainult laktoos

Laktoos on koostises ainuke süsivesik.

1.2

Laktoosivaba

Laktoosisisaldus ei ole üle 2,5 mg/100 kJ (10 mg/100 kcal).

1.3

Lisatud pikaahelalisi polüküllastumata rasvhappeid või samalaadne toitumisalane väide, mis on seotud dokosaheksaeenhappe lisamisega

Dokosaheksaeenhappe sisaldus ei ole alla 0,2 % rasvhapete kogusisaldusest.

1.4   

Toitumisalased väited järgmiste valikuliste koostisosade lisamise kohta:

1.4.1

tauriin

Vabatahtlikult lisatud sellises määras, mis on kohane imikutele ette nähtud toidu puhul ja on kooskõlas I lisas sätestatud tingimustega.

1.4.2

frukto-oligosahhariidid ja galakto-oligosahhariidid

1.4.3

nukleotiidid


2.   TERVISEALASED VÄITED (KAASA ARVATUD VÄIDE HAIGESTUMISRISKI VÄHENDAMISE KOHTA)

Tervisealase väite sisu

Tervisealast väidet õigustavad tingimused

2.1

Piimavalguallergia riski vähendamine. See tervisealane väide võib sisaldada mõisteid, mis viitavad vähendatud allergeensetele või vähendatud antigeensetele omadustele.

a)

Märgitud omaduste tõendamiseks peavad olema kättesaadavad objektiivsed ja teaduslikult kontrollitud andmed.

b)

Piimasegu vastab I lisa punkti 2.2 sätetele ning üldtunnustatud meetodite abil mõõdetud immunoreaktiivse valgu kogus on alla 1 % lämmastikku sisaldavatest ainetest piimasegus.

c)

Märgistus peab sisaldama teavet, et kõnealust toodet ei tohi tarvitada imikud, kellel on allergia intaktsete valkude suhtes, millest segu on toodetud, välja arvatud juhul, kui üldtunnustatud kliinilised testid kinnitavad, et rohkem kui 90 % imikutest (usaldusvahemik 95 %), kes on ülitundlikud valkude suhtes, millest hüdrolüsaat on toodetud, taluvad neid piimasegusid.

d)

Suu kaudu manustatav piimasegu ei tohiks loomadel tekitada tundlikkust intaktsete valkude suhtes, millest piimasegu on toodetud.


V LISA

RINNAPIIMA ASENDAMATUD JA OSALISELT ASENDAMATUD AMINOHAPPED

Käesolevas direktiivis on milligrammides 100 kJ ja 100 kcal kohta väljendatud asendamatute ja osaliselt asendamatute aminohapete sisaldused rinnapiimas järgmised.

 

100 kJ kohta (1)

100 kcal kohta

Tsüstiin

9

38

Histidiin

10

40

Isoleutsiin

22

90

Leutsiin

40

166

Lüsiin

27

113

Metioniin

5

23

Fenüülalaniin

20

83

Treoniin

18

77

Trüptofaan

8

32

Türosiin

18

76

Valiin

21

88


(1)  1 kJ = 0,239 kcal.


VI LISA

Lehmapiimast saadud vadakuvalgu hüdrolüsaatideel põhineva imiku piimasegu (mille valgusisaldus on alla 0,56 g/100 kJ (2,25 g/100 kcal)) valmistamisel kasutatava valgu sisalduse ja allika ning valgu töötlemise kirjeldus

1.   Valgusisaldus

Valgusisaldus = lämmastikusisaldus × 6,25

Alammäär

Ülemmäär

0,44 g/100 kJ

0,7 g/100 kJ

(1,86 g/100 kcal)

(3 g/100 kcal)

2.   Valguallikas

Demineraliseeritud magus vadakuvalk, mis on saadud lehmapiimast pärast kaseiinide ensüümaatilist sadestamist kümosiini kasutades ja mis koosneb

a)

63 % kaseiin-glükomakropeptiidivabast vadakuvalgu isolaadist, mille valgusisaldus on vähemalt 95 % kuivainest ja mille valgu denaturatsioon on alla 70 % ning mille tuhasisalduse ülempiir on 3 %, ning

b)

37 % magusa vadakuvalgu kontsentraadist, mille valgusisaldus on vähemalt 87 % kuivainest ja mille valgu denaturatsioon on alla 70 % ning mille tuhasisalduse ülempiir on 3,5 %.

3.   Valgu töötlemine

Kahe-etapiline hüdrolüüsiprotsess, kasutades trüpsiinipreparaati koos kuumtöötlusega (3–10 minutit 80–100 °C juures) kahe etapi vahel.


VII LISA

KONTROLLVÄÄRTUSED TOITUMISALASE TEABE MÄRKIMISEL IMIKU- JA VÄIKELASTETOITUDELE

Toitaine

Kontrollväärtus märgistamisel

Vitamiin A

(μg) 400

Vitamiin D

(μg) 7

Vitamiin E

(mg TE) 5

Vitamiin K

(μg) 12

Vitamiin C

(mg) 45

Tiamiin

(mg) 0,5

Riboflaviin

(mg) 0,7

Niatsiin

(mg) 7

Vitamiin B6

(mg) 0,7

Folaat

(μg) 125

Vitamiin B12

(μg) 0,8

Pantoteenhape (μg)

(mg) 3

Biotiin

(μg) 10

Kaltsium

(mg) 550

Fosfor

(mg) 550

Kaalium

(mg) 1 000

Naatrium

(mg) 400

Kloriid

(mg) 500

Raud

(mg) 8

Tsink

(mg) 5

Jood

(μg) 80

Seleen

(μg) 20

Vask

(mg) 0,5

Magneesium

(mg) 80

Mangaan

(mg) 1,2


VIII LISA

PESTITSIIDID, MIDA EI KASUTATA PÕLLUMAJANDUSTOODETE PUHUL, MIS ON ETTE NÄHTUD IMIKU PIIMASEGUDE JA JÄTKUPIIMASEGUDE VALMISTAMISEKS

Tabel 1

Aine keemiline nimetus (jäägi määratlus)

Disulfotoon (disulfotooni, disulfotoonsulfoksiidi ja disulfotoonsulfooni summa, väljendatud disulfotoonina)

Fensulfotioon (fensulfotiooni, selle hapnikuanaloogi ja nende sulfoonide summa, väljendatud fensulfotioonina)

Fentiin, väljendatud trifenüültinakatioonina

Haloksüfop (halüksüfopi, selle soolade ja estrite, sh konjugaatide summa, väljendatud haloksüfopina)

Heptakloor ja trans-heptakloorepoksiid, väljendatud heptakloorina

Heksaklorobenseen

Nitrofeen

Ometoaat

Terbufoss (terbufossi, selle sulfoksiidi ja sulfooni summa, väljendatud terbufossina)

Tabel 2

Aine keemiline nimetus

Aldriin ja dieldriin, väljendatud dieldriinina

Endriin


IX LISA

IMIKUTE PIIMASEGUDES JA JÄTKUPIIMASEGUDES SISALDUVATE PESTITSIIDIDE JA PESTITSIIDIDE METABOLIITIDE JÄÄKIDE PIIRNORMID

Aine keemiline nimetus

Jääkide piirnorm

(mg/kg)

Kadusafoss

0,006

Demetoon-S-metüül/demetoon-S-metüülsulfoon/oksüdemetoonmetüül (üksi või seguna, väljendatud demetoon-S-metüülina)

0,006

Etoprofoss

0,008

Fiproniil (fiproniili ja fiproniildesulfinüüli summa, väljendatud fiproniilina)

0,004

Propineeb/propüleentiokarbamiid (propineebi ja propüleentiokarbamiidi summa)

0,006


X LISA

A-   OSA

Kehtetuks tunnistatud direktiiv ja selle hilisemad muudatused

(osutatud artiklis 19)

Komisjoni direktiiv 91/321/EMÜ (EÜT L 175, 4.7.1991, lk 35)

 

1994. aasta ühinemisakti I lisa punkt XI.C.IX.5, lk 212

 

Komisjoni direktiiv 96/4/EÜ (EÜT L 49, 28.2.1996, lk 12)

 

Komisjoni direktiiv 1999/50/EÜ (EÜT L 139, 2.6.1999, lk 29)

 

Komisjoni direktiiv 2003/14/EÜ (ELT L 41, 14.2.2003, lk 37)

 

2003. aasta ühinemisakti II lisa punkt 1.J.3, lk 93

B-   OSA

Liikmesriikide seadustesse ülevõtmise tähtajad

(osutatud artiklis 19)

Direktiiv

Ülevõtmise tähtaeg

Direktiivile vastavate toodetega kauplemise luba

Direktiivile mittevastavate toodetega kauplemise keeld

91/321/EMÜ

 

1. detsember 1992

1. juuni 1994

96/4/EÜ

31. märts 1997

1. aprill 1997

31. märts 1999

1999/50/EÜ

30. juuni 2000

30. juuni 2000

1. juuli 2002

2003/14/EÜ

6. märts 2004

6. märts 2004

6. märts 2005


XI LISA

VASTAVUSTABEL

Direktiiv 91/321/EMÜ

Käesolev direktiiv

Artikli 1 lõige 1

Artikkel 1

Artikli 1 lõige 2

Artikkel 2

Artikkel 2

Artikkel 3

Artikli 3 lõige 1

Artikkel 5

Artikli 3 lõige 2

Artikkel 6

Artikli 3 lõige 3

Artikli 7 lõige 4

Artikkel 4

Artikli 7 lõiked 1–3

Artikli 5 lõike 1 esimene lõik

Artikli 8 lõige 1

Artikli 5 lõike 1 teine lõik

Artikli 8 lõiked 2–3

Artikli 5 lõige 2

Artikkel 9

Artikli 6 lõike 1 esimene lause

Artikkel 4

Artikli 6 lõike 1 teine lause

Artikli 6 lõige 2

Artikli 10 lõige 1

Artikli 6 lõike 3 punkti a sissejuhatav fraas

Artikli 10 lõike 2 sissejuhatav fraas

Artikli 6 lõike 3 punkti a alapunkt i

Artikli 10 lõike 2 punkt a

Artikli 6 lõike 3 punkti a alapunkt ii

Artikli 10 lõike 2 punkt b

Artikli 6 lõike 3 punkti b esimene lõik

Artikli 10 lõige 3

Artikli 6 lõike 3 punkti b teine lõik

Artikli 6 lõike 3 punkt c

Artikli 10 lõige 4

Artikli 6 lõige 4

Artikli 7 lõike 1 esimene lõik

Artikkel 11

Artikli 7 lõike 1 teine lõik

Artikkel 12

Artikli 7 lõike 2 punkt a

Artikli 13 lõike 1 punkt a

Artikli 7 lõike 2 punkt b

Artikli 7 lõike 2 punkt c

Artikli 13 lõike 1 punkt b

Artikli 7 lõike 2 punkt d

Artikli 13 lõike 1 punkt c

Artikli 7 lõike 2 punkt e

Artikli 13 lõike 1 punkt d

Artikli 7 lõike 2 punkt f

Artikli 13 lõike 1 punkt e

Artikli 7 lõige 2a

Artikli 13 lõige 2

Artikli 7 lõige 3

Artikli 13 lõige 3

Artikli 7 lõige 4

Artikli 13 lõige 4

Artikli 7 lõige 5

Artikli 13 lõige 5

Artikli 7 lõige 6

Artikli 13 lõige 6

Artikli 13 lõige 7

Artikli 7 lõige 7

Artikli 13 lõige 8

Artikkel 8

Artikkel 14

Artikkel 9

Artikkel 15

Artikkel 10

Artikkel 16

Artikkel 17

Artikkel 18

Artikkel 19

Artikkel 20

Artikkel 11

Artikkel 21

I–V lisa

I–V lisa

VI lisa

VII lisa

VI lisa

VIII–X lisa

VII–IX lisa

X lisa

XI lisa


II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

Komisjon

30.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 401/34


KOMISJONI OTSUS,

19. jaanuar 2005,

riigiabi kohta, mida Itaalia kavatseb anda Sitsiilia maakonna põllumajandusettevõtjatele

(teatavaks tehtud numbri K(2005) 52 all)

(Ainult itaaliakeelne tekst on autentne)

(2006/967/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 88 lõike 2 esimest lõiku,

olles vastavalt nimetatud artiklile (1) kutsunud huvitatud isikuid üles esitama märkusi ja võttes neid märkusi arvesse,

ning arvestades järgmist:

I.   MENETLUS

(1)

15. detsembri 1999. aasta kirjas, mis registreeriti 20. detsembril 1999, teavitas Itaalia alaline esindus Euroopa Liidu juures vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikele 3 komisjoni maakonnaseadusega nr 22/1999 ette nähtud erakorralistest meetmetest (edaspidi “seadus nr 22/1999”).

(2)

6. oktoobri 2000. aasta kirjas, 1. veebruari 2001. aasta kirjas ning 30. juuli 2001. aasta kirjas, mis registreeriti vastavalt 9. oktoobril 2000, 5. veebruaril 2001 ja 1. augustil 2001, edastas Itaalia alaline esindus Euroopa Liidu juures komisjonile viimase poolt 23. veebruari 2000. aasta, 20. novembri 2000. aasta ja 27. märtsi 2001. aasta kirjades palutud täiendava teabe.

(3)

Komisjon teatas 25. septembri 2001. aasta kirjas Itaaliale, et ta on otsustanud algatada asjaomase abi suhtes EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetluse.

(4)

Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas. (2) Komisjon palus asjaomastel kolmandatel isikutel esitada kõnealuse abi kohta omapoolsed märkused.

(5)

Komisjonile ei laekunud huvitatud isikutelt ühtegi märkust.

(6)

Komisjon ja Itaalia asutused kohtusid 29. novembril 2001. aastal Brüsselis.

(7)

Itaalia saatis komisjonile kavandatud abi kohta täiendava teabe 29. aprilli 2002. aasta kirjas, mis registreeriti 30. aprillil 2002.

II.   ABI ÜKSIKASJALIK KIRJELDUS

(8)

Maakonnaseaduse alusel esialgu kavandatud meetmed on artiklite kaupa liigendatuna järgmised:

(9)

Asjaomases artiklis sätestatakse põllumajanduslaene andvate krediidiasutuste tagasimaksmistähtaja pikendamine 1998. ja 1999. aastalt 31. detsembrini 2000. Selliselt pikendatud tagastamistähtajaga laenudele kohaldatakse tagasimaksmistähtpäeval kehtinud viiteintressi ja kõik sellega seotud kulud kannavad laenuvõtjad. Põllumajanduslaenude tagastamistähtaja pikendamine ei eelda riigipoolset sekkumist, vaid on lepingupoolte (põllumajandusettevõtja ja krediidiasutus) omavaheline asi. Itaalia kohustus seda meedet mitte rakendama.

(10)

Asjaomases artiklis sätestatakse, et eritingimustel võivad laenu andvad krediidiasutused (3) ja laenuvõtjad taotleda kõnealuse laenu ümbervaatamist, kui laenu viiteintress ületab seaduse jõustumise ajal kehtinud intressimäära. Kui laenu ümbervaatav krediidiasutus saab ümbervaatamiskõlbliku põllumajanduslaenu varasema tagasimaksmise taotluse, subsideeritakse laenu tasumisele kuuluvaid intressimakseid edasi.

(11)

Kõnealuses artiklis reguleeritakse põllumajanduse keskkonnatoetuste maksmist Sitsiilia maakonnale, mis toimus kooskõlas nõukogu määrusega (EMÜ) nr 2078/92 (keskkonnanõuete ning paikkonna alalhoiuga kooskõlas olevate põllumajanduslike tootmisviiside kohta), (4) kuid mis ei osutunud kaasrahastamiskõlblikuks Euroopa Liidu vahendite arvelt. Asjaomase regulatsiooniga käsitletakse põllumajanduse keskkonnameetmeid, mis olid ette nähtud Sitsiilia maakonna 1999. aastaks koostatud vastavas programmis ning millest oli põllumajandusettevõtjatele juba teada antud, kui komisjon teatas, et kaasrahastamine kõnealuse määruse alusel on lubamatu. Kaasrahastamist taotletakse 25 miljardi Itaalia liiri ulatuses (12 911 420 eurot), samas kui eelarve assigneering on 10 miljardit Itaalia liiri (5 160 000 eurot).

(12)

Komisjon oli kiitnud Sitsiilia põllumajanduse keskkonnatoetusprogrammi heaks 1999. aasta lõpuni, (5) samas kui enamiku Itaalia maakondade osas oli vastav programm heaks kiidetud 1998. aasta lõpuni. Komisjon oli 1998. aasta märtsis otsustanud teha programmide, mille tähtaeg oli saabunud, jätkamine (või nende muutmine) sõltuvaks juba läbiviidud programmide kohta koostatud hinnangutest.

(13)

Sitsiilia põllumajandusettevõtjad olid võtnud endale kõnealused kohustused 1998. aasta oktoobris, kandes nii kulusid ja kaotades tulu.

(14)

Komisjon keeldus 1998. aasta novembris sõlmimast uusi põllumajanduse keskkonnatoetuse andmise kohustusi kuni asjaomase hindamise läbiviimiseni. (6) Komisjon märkis, et lõplik otsus selles küsimuses tehakse pärast nõupidamist liikmesriikide pädevate asutustega. Sitsiilia esitas hindamisaruande 1999. aasta jaanuaris.

(15)

1999. aasta mais teatas komisjon oma otsuse mitte rahastada Sitsiilia põllumajanduse keskkonnatoetuskava meetmeid A1, B, D1, E ja F, (7) kuna hinnangus ei olnud esitatud piisavalt teavet, otsustamaks nende meetmete sotsiaalmajandusliku ja keskkonnamõju üle. Samuti ei olnud hinnangus väljatoodud puuduste valguses programmi muudetud.

(16)

Itaalia kavatseb anda samasugust abi samadel tingimustel nagu oli ette nähtud põllumajanduse heakskiidetud keskkonnatoetusprogrammis 50 % ulatuses kavandatud summadest. See protsent peegeldab kohustuste tegelikku kestust, teisisõnu ajavahemikku 1998. aasta oktoobrist 1999. aasta maini (ühe aasta asemel kuus kuud).

(17)

Asjaomases artiklis sätestatakse kasvuhoonekultuuride kasvatamise edendamise abi, mis katab 40 % mulla steriliseerimise kuludest, 50 % steriliseerimisseadmete soetushinnast ning sisaldab tunnelkasvuhoonete plastikmaterjali ostmiseks 250 Itaalia liiri suurust toetust ühe kilogrammi kohta. Itaalia asutused on andnud teada kavatsusest kasutada nimetatud meetme õigusliku alusena 5. augusti 1982. aasta maakonnaseaduse nr 86/82 (edaspidi “seadus nr 86/1982”) artiklit 49, mille komisjon on juba heaks kiitnud kui ebasoodsate ilmastikutingimuste põhjustatud kahjude hüvitamiseks mõeldud abi. Kõnealuse meetme eelarve on 20 miljardit Itaalia liiri (10 329 000 eurot).

(18)

Asjaomases artiklis on sätestatud riiklikus tsitruseliste kasvatamise kavas ettenähtud meetme eelarve. Pärast kõnealuse meetme eemaldamist toimikust kiitis komisjon selle abi 15. oktoobri 2003. aasta otsusega SG (2003) 232301 heaks osana abist C 65/A/2001.

(19)

Käesolevas artiklis sätestatakse abi andmine taimekaitseliitudele, hüvitamaks 50 % kindlustusfondide kuludest, millega kaetakse liidu liikmete põllukultuuridega seotud kahjusid. Kõnealune abi hõlmab nii kindlustuspreemiate hüvitamist kui liitude juhtimiskulude (0,5 % kindlustussummast) katmist, kusjuures maksimaalne kulu ühe liidu kohta on 100 miljonit Itaalia liiri (51 645 eurot).

(20)

Käesolevas artiklis sätestatakse 7. novembri 1997. aasta maakonnaseaduse nr 40 (edaspidi “seadus nr 40/1997”) artiklis 11 sätestatud meetme rahastamine. Kõnealust meedet analüüsiti toimiku NN 37/98 kontrollimise käigus ja see kiideti heaks komisjoni kirjaga SG (2002) 233136 11. detsembrist 2002.

(21)

Eespool nimetatud abi andmiseks on vaja komisjoni nõusolekut.

III.   MENETLUSE ALGATAMISE PÕHJUSED

(22)

Artikkel 1 (põllumajanduslaenude tagasimaksmistähtaja pikendamine): vaatamata Itaalia kinnitustele, et meedet ei rakendata, ei ole asjaomast regulatsiooni seaduse tekstist ametlikult kustutatud ning esitatud teave oli meetme ühisturuga kokkusobivuse hindamiseks liiga piiratud.

(23)

Artikkel 2 (põllumajanduslaenude ümbervaatamine): Itaalia riigiasutused on märkinud, et ümbervaatamisele kuuluvad laenud on laenud, mis anti maakonnaseaduse (komisjoni poolt heakskiidetud 25. märtsi 1986. aasta maakonnaseadus nr 13, (8) edaspidi “seadus nr 13/1986”) ja mõnede riiklike seaduste (9) alusel. Pole selge, kas komisjoni oli nimetatud riiklikest õiguslikest alusest teavitatud ja kas komisjon oli need heaks kiitnud. Kui käesoleva meetme alusel ümbervaatamisele kuuluvaid eritingimustega laene käsitletakse ebaseadusliku ja ühisturuga kokkusobimatu abina, on ühisturuga kokkusobimatu ka abi mahu suurenemine.

(24)

Samuti ei ilmnenud tekstist, kas laenude ümbervaatamisega kaasneb samaaegselt abimäärade ühtlustamine ühenduse põllumajandussektori riigiabi suunistes (10) (edaspidi “suunised”) ettenähtud abimääradega. Riigiabi programmi järgi oleks selline ühtlustamine pidanud toimuma hiljemalt 30. juunil 2000 või 31. detsembril 2001.

(25)

Artikkel 3 (põllumajanduse keskkonnameetmed): olemasolevast teabest ei ilmnenud, kas põllumajanduse keskkonnakohustuste võtmise tõttu põllumajandusettevõtjatele tekkinud lisakulude ja tulu kaotuse võimaliku ülemäärase hüvitamise välistamise osas on järgitud neid ülemmäärasid ja tingimusi, mis on sätestatud:

a)

nõukogu 17. mai 1999. aasta määruses (EÜ) nr 1257/1999 Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks ja teatavate määruste muutmise ja kehtetuks tunnistamise kohta (11) ja

b)

komisjoni määruses (EÜ) nr 1750/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad nõukogu määruse (EÜ) nr 1257/1999 (Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks) kohaldamiseks. (12)

(26)

Artikkel 4 (kasvuhoonekultuuride kasvatamise edendamise meetmed): suuniste punkti 11.3 (“ebasoodsatest ilmastikutingimustest põhjustatud kahju hüvitamiseks põllumajandusettevõtjatele antav abi”) kohaldamise puhul tundub, et suuniste tingimustele vastab üksnes abi tunnelkasvuhoonete ümberehitamiseks mõeldud materjalide ostmiseks. Abi andmine mulla steriliseerimiseks või steriliseerimisseadmete ostmiseks ei tundu olevat nõuetega kooskõlas, kuna suunistes lubatakse hüvitada üksnes ebasoodsate ilmastikutingimuste tõttu hoonetele ja seadmetele tekkinud kahjusid. Pealegi ei ole Itaalia taganud, et kindlustuspoliiside alusel saadud hüvitised ja need kulud, mida põllumajandusettevõtjad ei ole kandnud, lahutatakse abist.

(27)

Suuniste punkti 4.1 (“talumajapidamistesse investeerimise abi”) kohaldamise tingimused ei ole täidetud: mulla steriliseerimise kulu ei tundu olevat punktis 4.1.1.5 märgitud abikõlblike kulutuste hulgas, seadmete ostmise abi määr (50 %) ületab vähemsoodsate piirkondade hulka mittekuuluvates piirkondades lubatud ülemmäära (40 %) (punkt 4.1.1.2) ja suuniste punktis 4.1.1.3 ettenähtud abikõlblikkuse tingimuste täitmine ei ole tõendatud.

(28)

Artikkel 5 (riikliku tsitruseliste kasvatamise kava kaasrahastamine): selles artiklis ettenähtud rahastamine oli mõeldud riikliku tsitruseliste kasvatamise kava rahastamiseks; tegemist on kavaga, mida komisjon veel kontrollib. Seetõttu ei olnud võimalik menetluse asjaomases etapis käsitada kava rahastamist vastuvõetavana.

(29)

Artikkel 6 (taimekaitseliidud): liitude juhtimiskulude katmine ei tundunud vastavat suuniste punkti 14 mõnedele tingimustele, eelkõige teenuste üldise kättesaadavusele, mitteliikmetega seotud halduskulude piiramisele ja hüvitatud teenustega seotud kulude eraldi arvestamise nõudele.

IV.   ITAALIA ESITATUD MÄRKUSED

(30)

Itaalia esitas 29. aprilli 2002. aasta kirjas järgneva teabe ja selgitused:

(31)

Artikkel 1 (põllumajanduslaenude tagasimaksmistähtaja pikendamine): Itaalia märkis, et 23. detsembri 2000. aasta maakonnaseaduse nr 28 (edaspidi “seadus nr 28/2000”) artikli 1 lõikega 2 tunnistati kõnealune säte kehtetuks. Samuti rõhutas Itaalia, et sättest ei ole komisjoni teavitatud, sest põllumajanduslaenude tagasimaksetähtaja pikendamine ei eelda riigipoolset sekkumist, vaid on lepingupoolte omavaheline asi ning laenude pikendamisega seotud kohustused jäid täielikult põllumajandusettevõtjate kanda.

(32)

Artikkel 2 (põllumajanduslaenude ümbervaatamine): Itaalia märkis, et ümbervaatamise võimalusega oleks hõlmatud üksnes laenud, mida rahastati maakonnaseaduse (seaduse nr 13/86 artikli 2 lõige 3) alusel heakskiidetud kava kehtivusajal. Itaalia märkis lisaks, et selle sätte eesmärk on saavutada põllumajandusettevõtjate varem võetud laenudele kohaldatava intressimäära langetamine allapoole 1996. aasta seaduses nr 108 määratletud nn liigkasulist intressimäära. Kõnealuste laenude viiteintress on paljudel juhtudel liigkasulisest intressimäärast tunduvalt kõrgem ja kaks või kolm korda kõrgem turul valitsevast intressimäärast. Ümbervaatamise eesmärk on vanade viiteintresside ühtlustamine jooksvate turumääradega. Kõnealuse artikli tulemusena saaksid abi eraldavad asutused asjaomaseid laene ümber vaadata, mis aitaks säästa riigi ressursse. Maakonnavalitsus on võtnud kohustuse mitte muuta riigiabi ulatust esialgse meetme toetuse kogusumma osas. See, et maksmisele kuuluvad kohandatud abi osamaksed on laenuvõtjale kasulikud, tähendab, et laenu varasel tagasimaksmisel saab laenuvõtja abi vähendamise korral esialgselt eraldatust väiksema summa ja seega on samaväärne abi samuti väiksem.

(33)

Artikkel 3 (põllumajanduse keskkonnameetmed): Itaalia märkis, et keeld võtta hinnangu puudumisel 1998. aasta lõpus lõpule jõudvate programmide osas uusi põllumajanduse keskkonnakohustusi (november 1998), samuti otsus teatavaid meetmeid mitte kaasrahastada (mai 1999) võeti vastu pärast seda, kui põllumajandusettevõtjad olid nõustunud (oktoober 1998) kõnealuste kohustustega. Sitsiilia puhul tuleks märkida, et vaidlustatud kohustused ei ole nn uued viieaastased kohustused. Pigem kuuluvad need Sitsiilia põllumajanduse keskkonnaprogrammi alla, mis on veel jõus, sest komisjon kiitis selle heaks 1999. aasta lõpuni, mitte 1998. aastani nagu teiste piirkondade puhul.

(34)

Artikkel 4 (kasvuhoonekultuuride kasvatamise edendamise meetmed): Itaalia on võtnud kohustuse piirata kavandatud abi üksnes tunnelkasvuhoonete katmiseks mõeldud plastikmaterjali ostmiseks. Itaalia on ülemäärase hüvitamise ohu vältimiseks võtnud ka kohustuse, et kui põllumajandusettevõtja on sõlminud ebasoodsate ilmastikutingimuste põhjustatud kahjude katteks kindlustuslepingu, lahutab riik maksmisele kuuluvast hüvitisest kõik kindlustushüvitisena saadud summad, samuti kõik põllumajandusettevõtja mitte kantud tavapärased kulutused.

(35)

Artikkel 6 (taimekaitseliidud): Itaalia kohustus kaotama liitude jooksvate juhtimiskulude katmise.

V.   ABI HINDAMINE

(36)

Artikli 1 sätted on tunnistatud kehtetuks (vt punkt 9) ning artiklites 5 ja 7 sätestatud meetmed kiideti heaks teiste riigiabi programmide raames (vt punktid 18. ja 20.). Seetõttu käsitletakse järgnevas hinnangus üksnes seaduse nr 22/1999 artikleid 2, 3, 4 ja 6.

V.1.   Abi olemasolu vastavalt asutamislepingu artikli 87 lõikele 1

(37)

Asutamislepingu artikli 87 lõikes 1 on sätestatud, et igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antud abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatavaid ettevõtjaid või teatavate kaupade tootmist, on ühisturuga kokkusobimatu, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.

(38)

Maakonnaseaduse artikli 2 lõplikus tekstis on sätestatud seadusele nr 13/86 (komisjoni heakskiidetud kava (13) vastavate eritingimustega põllumajanduslaenude ümbervaatamine kõnealuse kava kehtivusperioodi jooksul (31. detsember 1997). Itaalia riigiasutused väidavad, et ühtegi talumajapidamisele antud laenu ümbervaatamist ei toimunud. Kuna maakonnaseaduse artikli 2 lõike 3 kohaselt tuli need ümbervaatamised viia lõpule 18 kuu jooksul pärast vastava seaduse jõustumist, peab komisjon vajalikuks seda meedet arvestada.

(39)

Komisjon jätab endale õiguse kontrollida, kas komisjonile on esialgses teates osutatud riiklikust õigusaktist nõuetekohaselt teatatud ja kas komisjon on selle õigusakti riigiabi osas heaks kiitnud, isegi kui asjaomane riiklik õigusakt ei olnud asutamislepingu kõnealuse artikli suhtes otseselt kohaldatav.

(40)

Vaatlusaluse maakonnaseaduse artiklid 3, 4 ja 6 vastavad asutamislepingu artikli 87 lõikes 1 esitatud abi määratlusele, kuna need annavad:

a)

majandusliku eelise (tagastamatu finantsabi)

b)

teatud ettevõtjatele (Sitsiilia põllumajandusettevõtjad),

c)

keda rahastatakse riigi (piirkonna) vahenditest, ja

d)

kes võivad mõjutada kaubandust, arvestades Itaalia osakaalu põllumajandussektoris (näiteks 1999. aastal eksportis Itaalia põllumajandustooteid teistesse liikmesriikidesse koguväärtuses 10 258 miljonit eurot, samas kui importi teistest liikmesriikidest hinnati 15 271 miljonile eurole. (14)

V.2.   Abi kokkusobivus ühisturuga

(41)

Asutamislepingu artikli 87 lõikes 1 nimetatud keeld ei ole absoluutne. Selleks et kõnealuse seaduse artiklites 3, 4 ja 6 osutatud meetmeid saaks pidada ühisturuga kokkusobivaiks, peavad meetmed vastama asutamislepingu artikli 87 lõigetes 2 või 3 sätestatud erandite tingimustele.

(42)

Käesoleva juhtumi korral on ainus võimalik erand sätestatud artikli 87 lõike 3 punktis c, mille järgi võib ühisturuga kokkusobivaks pidada abi teatava majandustegevuse või teatava majanduspiirkonna arengu soodustamiseks, kui niisugune abi ei mõjuta ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega.

(43)

Kõnealuse erandi tõlgendamisel kontrollib komisjon põllumajandussektorit käsitledes kõigepealt komisjoni määruse (EÜ) nr 1/2004 (mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist riigiabi suhtes, mida antakse põllumajandustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele) (15) kohaldatavust. Kui nimetatud määrus ei ole kohaldatav, lähtub komisjon ühenduse põllumajandussektori riigiabi suunistest. (16)

(44)

Käesoleval juhul ei ole määrus (EÜ) nr 1/2004 kohaldatav, sest asjaomane kava ei piirdu väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetega. Seetõttu lähtus komisjon suuniste punktist 5.1. (“põllumajanduse keskkonnakohustused”) ja punktist 11. (“halva ilma põhjustatud kahjude hüvitamine”).

V.2.1.   Põllumajanduse keskkonnameetmed

(45)

Komisjon võtab teadmiseks, et põllumajandusettevõtjad olid ajal, mil komisjon väljendas oma kahtlust, kõnealused põllumajanduse keskkonnakohustused juba võtnud ja et lõpliku otsuse kohaselt tuli taolisi kohustusi lugeda ühenduse kaasrahastamiseks mittekõlblikeks, ning seega olid põllumajandusettevõtjad otsuse tegemise ajaks kulutused juba teinud ja tulu kaotanud.

(46)

Need kohustused olid osa komisjoni poolt 1999. aastani heakskiidetud põllumajanduse keskkonnaprogrammist ning seega vastasid põhimõtteliselt määruse (EÜ) nr 1257/1999 tingimustele.

(47)

Komisjon kohaldab põllumajanduse keskkonnakohustustega seotud riigiabi ühisturuga kokkusobivuse hindamiseks suuniste punkti 5.3.

(48)

Suuniste punktis 5.3. on ette nähtud, et riigiabi võib lugeda ühisturuga kokkusobivaks, kui seda antakse vastavalt määruse (EÜ) nr 1257/1999 artiklite 22–24 alusel kaasrahastatud põllumajanduse keskkonnameetmete suhtes kohaldatavale tingimustele. Kõnealusel juhul ei vastanud tingimus punktis 46. osutatule.

(49)

Sellele vaatamata tuleb selleks, et välistada kõik halduslikud puudused või eeskirjade eiramised, mis viitavad näiteks põllumajandusettevõtjate kulude ülemäärasele hüvitamisele, uurida, miks komisjon otsustas selliseid meetmeid mitte kaasrahastada.

(50)

Komisjoni teatistest, samuti asjaomaste talituste vahelisest kirjavahetusest ei ilmne tõendeid selle kohta, et Sitsiilia maakond oleks eeskirju eiranud või põllumajandusettevõtjate kulusid ülemääraselt hüvitanud. Komisjon põhjendas (vt punkt 15.) kaasrahastamise heakskiitmata jätmist vajadusega võtta programmi parendamise järel arvesse programmi hindamise tulemust.

(51)

Itaalia kavatseb anda samasugust abi samadel tingimustel nagu oli ette nähtud põllumajanduse heakskiidetud keskkonnatoetusprogrammis 50 % ulatuses kavandatud summadest. See protsent vastab pro rata temporis kohustuste tegelikule kestusele (kuus kuud). Itaalia riigiasutused on kinnitanud, et abiga ei hüvitata kulusid üleliia, vaid on teatavate meetmete korral pigem ebapiisav, et katta juba võetud kohustustest tulenevat suuremat koormat. Kui põllumajandusettevõtjatele teatati kaasrahastamise ärajäämisest (mais 1999), oli enamus maaviljelustoimingutest juba vastavalt antud kohustustele teostatud (ettevalmistustööd, seemned, väetised, kevadtööd, pügamine). Põllumajandusettevõtjad olid teinud kulutusi ka seoses tehnilise nõustamise ning haldus- ja tehniliste dokumentidega. Kõnealuse kuue kuu jooksul tekkinud kulude ja kaotatud tulu summa oli üle 50 % kogu talupidamisaasta jaoks ettenähtud kogusummast.

(52)

Komisjonile kättesaadav teave ei võimalda siiski kontrollida, kas Sitsiilia maakond viis läbi nõuetekohaseid kontrollimisi, et tagada põllumajanduse keskkonnakohustuste järgimine põllumajandusettevõtjate poolt 1999. aastal, ega seda, kas taolised kontrollimised andsid positiivse tulemuse.

(53)

Komisjoni arvamuse kohaselt tuleks kõnealune riigiabi lugeda ühisturuga kokkusobivaks üksnes juhul, kui Itaalia tõendab punktis 52 nimetatud kontrollimiste läbiviimist ajavahemikus 1998. aasta oktoobrist 1999. aasta maini ning nende kontrollimiste positiivset tulemust.

V.2.2.   Kasvuhoonekultuuride kasvatamise edendamise meetmed

(54)

Meetme lõppversiooni kohaselt antakse kõnealust abi kasvuhooneid kasutavatele põllumajandusettevõtjatele, kes on ebasoodsate ilmastikutingimuste tõttu kandnud kahju vastavalt seaduse nr 86/1982 artiklile 49, millega laiendatakse seaduses nr 37/1974 nimetatud abi katte all kasvatatavatele põllukultuuridele. Abikõlblikuks loetakse siiski üksnes tunnelkasvuhoonete plastikmaterjali soetamiskulusid.

(55)

Komisjon kiitis seaduse nr 86/92 artikli 49 heaks, sest selles käsitleti suurte tormide ja rahe tõttu kasvuhoonetele ning plastikmaterjalile põhjustatud kahjude hüvitamiseks mõeldud abi piirkondades, kus kasvuhoonepõllundus on peamine talupidamisvorm.

(56)

Ebasoodsate ilmastikutingimuste tõttu hoonetele ja seadmetele põhjustatud kahjude hüvitamiseks mõeldud abi võib suuniste punkti 11.3. alusel heaks kiita 100 % ulatuses tegelikest kuludest, kusjuures ei kohaldata alammäära. Suuniste punktis 11.3.6. on siiski sätestatud, et ülemäärase hüvitamise ärahoidmiseks tuleb abisummast lahutada kõik kindlustuslepingute alusel saadud summad ja põllumajandusettevõtjatel ebasoodsate ilmastikutingimuste seetõttu kandmata jäänud tavapärased kulud. Vastavalt suuniste punktile 11.3.1. peab abimeetmete kohaldamisel arvestama asjakohaseid meteoroloogilisi andmeid.

(57)

Nagu punktis 34. märgitud, osutas Itaalia sellele, et abikõlblikke kulusid piirati üksnes plastikmaterjali asendamise kuludele. Lisaks lubas Itaalia abisummadest lahutada kõik kindlustuslepingute alusel makstud summad ja tegemata jäänud tavapärased kulutused.

(58)

Lisaks esitas Itaalia kõnealust halba ilma käsitlevad meteoroloogilised andmed.

(59)

Komisjoni arvamuse kohaselt tuleks kõnealune riigiabi lugeda seega ühisturuga kokkusobivaks.

V.2.3.   Taimekaitseliidud

(60)

Meetme lõppversiooni kohaselt annab Itaalia loodusõnnetuste tekitatud kahjude korral abi, mis võrdub 50 %ga taimekaitseliitude sõlmitud kindlustuspoliiside kindlustuspreemiatest. Need liidud on eraõiguslikud põllumajandusettevõtjate moodustatud ühendused, mille eesmärgiks on tugevdada põllumajandusettevõtjate positsiooni kindlustuslepingute sõlmimisel.

(61)

Suuniste punkt 11.5. võimaldab anda abi kuni 80 % ulatuses loodusõnnetuste või erakorraliste sündmuste põhjustatud kahjusid katvatest kindlustuspreemiatest ja kuni 50 % ulatuses preemiatest, kui kindlustus katab ka teisi ebasoodsate ilmastikutingimuste põhjustatud kahjusid või looma- või taimehaiguste põhjustatud kahjusid.

(62)

Asjaomasel juhul on abi liik ja abi maksimaalne osakaal suuniste punktiga 11.5. kooskõlas.

(63)

Komisjoni arvamuse kohaselt tuleks kõnealune riigiabi lugeda seega ühisturuga kokkusobivaks.

VI.   JÄRELDUSED

(64)

Seaduse nr 22/99 artiklis 2 osutatud meede ei ole abi asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.

(65)

Eespool nimetatud seaduse artiklis 3 nimetatud meede on ühisturuga kokkusobiv asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses üksnes juhul, kui Itaalia tõendab põllumajandusettevõtjate asjaomaste kohustuste täitmise kontrollimiste läbiviimist ajavahemikus 1998. aasta oktoobrist 1999. aasta maini ning nende kontrollimiste positiivset tulemust.

(66)

Eespool nimetatud seaduse artiklites 4 ja 6 nimetatud meetmed on asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses ühisturuga kokkusobivad,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Maakonnaseaduse nr 22/1999 artiklis 2 osutatud meede, mida Itaalia kavatseb rakendada Sitsiilia põllumajandusettevõtjate heaks, ei ole abi asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.

Artikkel 2

Maakonnaseaduse nr 22/1999 artiklis 2 osutatud meede, mida Itaalia kavatseb rakendada Sitsiilia põllumajandusettevõtjate heaks, on ühisturuga kokkusobiv, kui järgitakse käesoleva otsuse artiklis 4 sätestatud tingimusi.

Artikkel 3

Maakonnaseaduse nr 22/1999 artiklites 4 ja 6 osutatud meetmed, mida Itaalia kavatseb rakendada Sitsiilia põllumajandusettevõtjate heaks, on ühisturuga kokkusobivad. Seetõttu on nende meetmete rakendamine lubatud.

Artikkel 4

Itaalia peab pärast käesolevast otsusest teatamist esitama kahe kuu jooksul andmed, mis tõendavad, et pädevad asutused kontrollisid ajavahemikus 1998. aasta oktoobrist 1999. aasta maini põllumajandusettevõtjate nende põllumajanduse keskkonnakohustuste täitmist, mis võeti seoses Sitsiilia maakonna keskkonnaprogrammiga ja mis ei olnud ühenduse kaasrahastamise kõlblikud, ning taolistel kontrollimistel saadud positiivset tulemust.

Artikkel 5

Käesolev otsus on adresseeritud Itaalia Vabariigile.

Brüssel, 19. jaanuar 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  EÜT C 315, 9.11.2001, lk 12.

(2)  Vt joonealune märkus 1.

(3)  Tingimused on sätestatud 25. märtsi 1986. aasta maakonnaseaduses nr 13 ja maakonnaseadustes, mis sätestavad põllumajanduslaenude intressimaksete hüvitamist riigi poolt.

(4)  EÜT L 215, 30.7.92, lk 85.

(5)  14. novembri 1997. aasta otsus K (97) 3089 ja 10. oktoobri 1994. aasta otsus K (94) 2494.

(6)  6. novembri 1998. aasta märgukiri nr 43244.

(7)  4. mai 1999. aasta teatis 27373.

(8)  17. juuli 1997. aasta otsus K (97) 1785 (kaasrahastamise otsus).

(9)  Seaduse nr 286/89 artikkel 4, seaduse nr 31/91 artikkel 4, seaduse nr 237/93 artikkel 2.

(10)  EÜT C 28, 1.2.2000, lk 2.

(11)  EÜT L 160, 26.6.1999, lk 80. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 567/2004 (ELT L 90, 27.3.2004, lk 1).

(12)  EÜT L 214, 13.8.1999, lk 31. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 445/2002 (EÜT L 74, 15.3.2002), kehtetuks tunnistatud määrusega (EÜ) nr 817/2004 (ELT L 153, 30.4.2004)).

(13)  Vt märkus 7.

(14)  Allikas: Eurostat. Üksikute piirkondade kaupa andmed puuduvad.

(15)  ELT L 1, 3.1.2004, lk 1.

(16)  EÜT C 28, 1.2.2000, lk 2.


30.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 401/41


KOMISJONI OTSUS,

15. detsember 2006,

millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 21/2004 lammaste ja kitsede elektroonilise identifitseerimise suuniste ja korra osas

(teatavaks tehtud numbri K(2006) 6522 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2006/968/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. detsembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 21/2004, millega kehtestatakse lammaste ja kitsede identifitseerimise ja registreerimise süsteem ja muudetakse määrust (EÜ) nr 1782/2003 ning direktiive 92/102/EMÜ ja 64/432/EMÜ, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EÜ) nr 21/2004 on ette nähtud, et iga liikmesriik peab kehtestama lammaste ja kitsede identifitseerimise ja registreerimise süsteemi vastavalt kõnealusele määrusele.

(2)

Määruses (EÜ) nr 21/2004 on samuti ette nähtud, et kõik põllumajandusettevõttes pärast 9. juulit 2005 sündinud loomad identifitseeritakse kahe identifitseerimisvahendiga. Esimene identifitseerimisvahend on kõrvamärgid; teine identifitseerimisvahend on sätestatud kõnealuse määruse lisa A jao punktis 4. Teiseks identifitseerimisvahendiks võib olla ka elektrooniline transponder. Lisaks on määruse (EÜ) nr 21/2004 artiklis 9 ette nähtud, et alates 1. jaanuarist 2008 või muust nõukogu kindlaksmääratud kuupäevast on elektrooniline identifitseerimine kui teine identifitseerimisvahend kohustuslik kõikide loomade puhul.

(3)

Määruses (EÜ) nr 21/2004 on ette nähtud, et elektroonilise identifitseerimise rakendamise parandamiseks võtab komisjon vastu elektroonilise identifitseerimise rakendamise suunised ja korra. Kõnealuseid suuniseid ja korda tuleks kohaldada nende loomade puhul, kes on teise identifitseerimisvahendiga juba elektrooniliselt identifitseeritud, ning kõigi loomade puhul alates kuupäevast, mis on sätestatud nimetatud määruse artikli 9 lõikes 3.

(4)

Tagamaks, et määruse (EÜ) nr 21/2004 kohaselt lammaste ja kitsede puhul kohaldatavad identifitseerimisvahendid on loetavad kõikides liikmesriikides, tuleks identifitseerimisvahendite heakskiitmiseks sätestada käesolevas otsuses teatavate nõuetelevastavuse ja töökindluse katsetega seotud miinimumnõuded.

(5)

Liikmesriikidele suuniste andmiseks seoses riideritega tuleks teatavate nõuetelevastavuse ja töökindluse katsetega seotud miinimumnõuded käesolevas otsuses sätestada, võttes arvesse, et määruses (EÜ) nr 21/2004 ei ole ette nähtud, et igal ettevõtjal peab olema riider.

(6)

Sõltuvalt erinevatest geograafilistest tingimustest ja loomakasvatussüsteemidest, mille alusel lambaid ja kitsi ühenduses peetakse, võiks liikmesriikidel olla võimalus oma riiklikke eritingimusi arvesse võttes nõuda töökindluse täiendavat katsetamist.

(7)

Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon (ISO) on avaldanud loomade raadiosagedustuvastuse (RFID) aspekte käsitlevad standardid. Lisaks on rahvusvaheline loomajõudluskontrolli komitee (ICAR) välja töötanud korra, mille eesmärk on kontrollida teatavate RFID näitajate vastavust ISO standarditele. See kord on avaldatud rahvusvahelise jõudluskontrolli lepingu versioonis, mille ICARi üldkogu 2004. aasta juunis heaks kiitis. ISO standardid on rahvusvaheliselt aktsepteeritud ja kasutatavad ning seepärast tuleks neid käesolevas otsuses arvesse võtta.

(8)

Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus (JRC) on välja töötanud tehnilised suunised, milles on täpsustatud katsed RFID seadmete nõuetelevastavuse ja töökindluse hindamiseks; need suunised on avaldatud JRC veebisaidil JRC tehniliste standarditena. Nende suuniste põhielemente tuleks käesolevas otsuses arvesse võtta.

(9)

Euroopa Standardikomitee (CEN) on avaldanud tehnilised standardid, mis käsitlevad katselaborite akrediteerimist. Need standardid (EN standardid) on rahvusvaheliselt aktsepteeritud ja kasutatavad ning seepärast tuleks neid käesolevas otsuses arvesse võtta.

(10)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesoleva otsuse lisas on sätestatud loomade elektroonilise identifitseerimise suunised ja kord:

a)

seoses teise identifitseerimisvahendiga, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 21/2004 artikli 4 lõike 2 punktis b ja osutatud nimetatud määruse lisa A jao punktis 4; ning

b)

ette nähtud määruse (EÜ) nr 21/2004 artikli 9 lõike 3 esimeses lõigus.

Artikkel 2

Käesolevat otsust kohaldatakse alates kahekümnendast päevast, mis järgneb selle avaldamisele Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 15. detsember 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU


(1)  ELT L 5, 9.1.2004, lk 8.


LISA

Lammaste ja kitsede elektroonilise identifitseerimise vahendite ja riiderite heakskiitmise suunised ja kord vastavalt määrusele (EÜ) nr 21/2004

I   PEATÜKK

Mõisted

Käesolevates suunistes kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   riigi kood– kolmekohaline numberkood, mis kooskõlas ISO standardiga 3166 esindab riigi nime;

b)   riiklik tunnuskood– 12-kohaline numberkood üksiklooma identifitseerimiseks riigi tasandil;

c)   transponderi kood– 64-bitine elektrooniline kood, mis on programmeeritud transponderisse ning sisaldab muuhulgas ka riigi koodi ja riiklikku tunnuskoodi; seda kasutatakse loomade elektrooniliseks identifitseerimiseks;

d)   elektrooniline tunnus– üksnes lugemiseks ettenähtud passiivne transponder, milles kasutatakse ISO standardites 11784 ja 11785 määratletud HDX- või FDX-B-tehnoloogiat ning mida kasutatakse eri identifitseerimisvahendites, nagu on osutatud määruse (EÜ) 21/2004 lisa A jaos;

e)   riider– sünkroniseeriv või mittesünkroniseeriv transiiver, mis suudab vähemalt:

f)   sünkroniseeriv transiiver– transiiver, mis vastab täielikult ISO standardile 11785 ning võimaldab avastada muid transiivereid;

g)   mittesünkroniseeriv transiiver– transiiver, mis ei vasta ISO standardi 11785 klauslile 6 ega võimalda avastada muid transiivereid.

II   PEATÜKK

Elektroonilised tunnused

1.

Pädev asutus kiidab heaks üksnes niisuguste elektrooniliste tunnuste kasutamise, mida on soodsate tulemustega kontrollitud vähemalt kooskõlas rahvusvahelise loomajõudluskontrolli komitee rahvusvahelises jõudluskontrolli lepingus (ICARi jõudluskontrolli suunistes) määratletud meetoditega, nagu on osutatud järgmistes punktides a ja b järgmiste omaduste osas:

a)

vastavus ISO standarditele 11784 ja 11785 meetodi kohaselt, mis on täpsustatud alajaotises 10.2.6.2.1, “RFID seadmete vastavushindamine, 1. osa: ISO 11784/11785 – transponderite vastavus, sealhulgas tootja koodi andmine ja kasutamine”; ning

b)

toimivuse saavutamine lugemiskaugusel, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 21/2004 lisa A jao 6. punkti kolmandas taandes vastavalt 10. jao liite alajaotises 10.5 määratletud meetodile “RFID seadmete toimivuse hindamine, 1. osa: ISO 11784/11785 – transponderite toimivus”, sealhulgas mõõdetakse:

i)

aktiveerimisvälja tugevust;

ii)

dipoolmomenti; ning

iii)

bitipikkuse stabiilsust FDX-B puhul ja bitisageduse stabiilsust HDX puhul.

2.

Punktis 1 osutatud katsed tehakse vähemalt 50 elektroonilise tunnusega iga testitava mudeli kohta.

3.

Transponderi koodi struktuur peab vastama ISO standardile 11784 ja järgmises tabelis sätestatud kirjeldusele.

Biti (bittide) järjekorranumber

Numbrimärkide arv

Kombinatsioonide arv

Kirjeldus

1

1

2

See bitt näitab, kas elektroonilist tunnust kasutatakse looma identifitseerimiseks või mitte. Kõigi loomade puhul on see bitt “1”.

2–4

1

8

Ümbermärgistamise loendur (0–7).

5–9

2

32

Kasutaja infoväli. See bitt sisaldab numbrit “04”, mis kuulub lammaste ja kitsede CN-koodi vastavalt nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 (1) lisa 1. peatüki I jao II osale.

10–15

2

64

Tühjad – kõik nullid (tulevase märgistamise tarbeks reserveeritud osa).

16

1

2

See bitt näitab, kas andmeplokk on olemas või mitte (loomade puhul on see bitt “0”, st andmeplokk puudub).

17–26

4

1 024

Riigi kood, nagu on määratletud 1. peatüki punktis a.

27–64

12

274 877 906 944

Riiklik tunnuskood, nagu on määratletud 1. peatüki punktis b.

Kui riiklik tunnuskood on väiksem kui 12-kohaline, täidetakse riigi koodi ja riikliku tunnuskoodi vahele jäävad kohad nullidega.

4.

Pädev asutus võib elektrooniliste tunnuste stabiilsuse ja tööea kindlakstegemiseks nõuda lisakatseid vastavalt korrale, mida on kirjeldatud komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC) tehniliste suuniste 2. osas.

5.

Pädev asutus võib nõuda teistsuguste toimivuskriteeriumide sätestamist, et tagada elektrooniliste tunnuste töökindlus asjaomasele liikmesriigile omastes geograafilistes, kliima- ja haldustingimustes.

III   PEATÜKK

Riiderid

1.

Pädev asutus kiidab heaks üksnes niisuguste riiderite kasutamise, mida on soodsate tulemustega kontrollitud vähemalt vastavuse osas ISO standarditele 11784 ja 11785 kooskõlas ICARi jõudluskontrolli suunistes määratletud meetoditega, nagu on osutatud järgmistes punktides a ja b, tehes:

a)

sünkroniseerivate transiiverite vastavuskatseid meetoditega, mis on määratletud alajaotises 10.3.5.2 “RFID seadmete vastavushindamine, 2. osa: ISO 11784/11785 – transiiverite vastavus”; või

b)

mittesünkroniseerivate transiiverite vastavuskatseid meetoditega, mis on määratletud alajaotises 10.4.5.2 “RFID seadmete vastavushindamine, 3. osa: Mittesünkroniseerivate transiiverite vastavustest ISO 11784/11785 transponderite lugemiseks”.

2.

Pädev asutus võib nõuda:

a)

riiderite mehaanilise ja soojusliku stabiilsuse ja kestvuse kindlakstegemiseks lisakatseid vastavalt korrale, mida on kirjeldatud komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC) tehniliste suuniste 2. osas; ning

b)

elektromagnetilisi toimivuskatseid, nagu on määratletud ICARi jõudluskontrolli suuniste 10. jao liite alajaotises 10.6.2 “RFID seadmete toimivuse hindamine, 2. osa: ISO 11784/11785 – käsitransiiverite toimivus”.

IV   PEATÜKK

Katselaborid

1.

Pädev asutus määrab II ja III peatükis sätestatud katsete tegemiseks katselaborid.

Pädev asutus võib siiski määrata üksnes laboreid, mis tegutsevad ning on läbinud hindamise ja saanud akrediteeringu kooskõlas järgmiste Euroopa standarditega (“EN standarditega”) või nendega samaväärsete standarditega:

a)

EN ISO/IEC 17025, Katse- ja kalibreerimislaborite kompetentsuse üldnõuded;

b)

EN 45002, Katselaborite hindamise üldkriteeriumid; ning

c)

EN 45003, Mõõte- ja katselaborite akrediteerimise süsteem – tegevuse ja tunnustamise üldnõuded.

2.

Liikmesriigid koostavad ja ajakohastavad loetelu pädevate asutuste määratud laboritest ning teevad selle teabe teistele liikmesriikidele ja avalikkusele veebisaidil kättesaadavaks.


(1)  EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1.


30.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 401/NaN