ISSN 1725-5082

Euroopa Liidu

Teataja

L 389

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

49. köide
30. detsember 2006


Sisukord

 

I   Aktid, mille avaldamine on kohustuslik

Lehekülg

 

*

2006/87/EÜ
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, 12. detsember 2006, millega kehtestatakse siseveelaevade tehnilised nõuded ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 82/714/EMÜ

1

 

*

2006/137/EÜ
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, 18. detsember 2006, millega muudetakse direktiivi 2006/87/EÜ, millega kehtestatakse siseveelaevade tehnilised nõuded

261

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik

30.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 389/1


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,

12. detsember 2006,

millega kehtestatakse siseveelaevade tehnilised nõuded ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 82/714/EMÜ

(2006/87/EÜ)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 71 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (1)

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 4. oktoobri 1982. aasta direktiiviga 82/714/EMÜ (millega kehtestatakse siseveelaevade tehnilised nõuded) (3) kehtestati siseveelaevade tehniliste tunnistuste väljastamise ühtlustatud tingimused kõigis liikmesriikides, välja arvatud Reinil toimuva laevaliikluse osas. Euroopa tasandil kehtivad siseveelaevadele siiski endiselt erinevad tehnilised nõuded. Erinevate rahvusvaheliste ja liikmesriigi õigusnormide üheaegne kehtimine on siiani takistanud jõupingutusi riigisiseste sõidukõlblikkuse tunnistuste vastastikuse tunnustamise tagamiseks ilma välismaa laevade täiendava kontrollita. Lisaks ei kajasta direktiivis 82/714/EMÜ sisalduvad standardid osaliselt enam tehnoloogia praeguseid arenguid.

(2)

Direktiivi 82/714/EMÜ lisades sätestatud tehnilistesse nõuetesse on suures osas inkorporeeritud Reini laevakontrolli määruses (1982. aastal Reini laevaliikluse keskkomisjoni (CCNR) poolt heakskiidetud versioonis) sisalduvad sätted. Reini laevaliikluse muudetud konventsiooni artikli 22 kohaseid sõidukõlblikkuse tunnistuste väljastamise tingimusi ja tehnilisi nõudeid on sellest ajast alates korrapäraselt läbi vaadatud ning need on tunnistatud tehnoloogia praegustele arengutele vastavateks. Konkurentsi ja turvalisusega seonduvatel põhjustel ning eelkõige suuremaks ühtlustamiseks Euroopa tasandil on soovitav, et nimetatud tehniliste nõuete ulatust ja sisu laiendataks kogu ühenduse siseveeteede võrgustikule. Seejuures tuleb arvesse võtta selles võrgustikus toimunud muutusi.

(3)

Ühenduse sõidukõlblikkuse tunnistused, mis tõendavad laevade täielikku vastavust eespool nimetatud läbivaadatud tehnilistele nõuetele, peaksid kehtima kõigil ühenduse siseveeteedel.

(4)

Soovitav on tagada suurem ühtlustatuse tase nende tingimuste osas, mille alusel liikmesriigid väljastavad täiendavaid ühenduse sõidukõlblikkuse tunnistusi tegutsemiseks 1. ja 2. tsooni veeteedel (suudmealad) ning samuti 4. tsooni veeteedel.

(5)

Reisijateveo ohutuse huvides on soovitav direktiivi 82/714/EMÜ reguleerimisala laiendada rohkem kui 12 reisijale mõeldud reisilaevadele, lähtudes Reini laevakontrolli määrusest.

(6)

Ohutuse huvides peaksid nõuded olema väga suures ulatuses ühtlustatud ning see ei tohi ühenduse mis tahes siseveeteel ohutusnõuded väheneda.

(7)

Asjakohane on näha ette üleminekukord kasutuselolevatele laevadele, millel ei ole käesoleva direktiiviga kehtestatud läbivaadatud tehniliste nõuete alusel läbitava esimese tehnilise ülevaatuse ajal veel ühenduse sõidukõlblikkuse tunnistust.

(8)

Teatavas ulatuses ning vastavalt asjaomase laeva kategooriale on asjakohane määrata kindlaks ühenduse sõidukõlblikkuse tunnistuste kehtivusaeg igal konkreetsel juhul.

(9)

Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (4).

(10)

Laevade osas, mida käesolev direktiiv ei hõlma, peavad jõusse jääma nõukogu 20. jaanuari 1976. aasta direktiivis 76/135/EMÜ (siseveelaevade sõidukõlblikkuse tunnistuste vastastikuse tunnustamise kohta) (5) sätestatud meetmed.

(11)

Võttes arvesse asjaolu, et mõned laevad jäävad nii Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. juuni 1994. aasta direktiivi 94/25/EÜ (väikelaevu käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta) (6) kui ka käesoleva direktiivi reguleerimisalasse, tuleks juhul, kui nimetatud kahe direktiivi sätetes on vastuolusid või ebaühtlust, viia esimesel võimalusel nende lisad asjakohaste komiteemenetluste korras vastavusse.

(12)

Kooskõlas paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (7) punktiga 34 julgustatakse liikmesriike koostama enda jaoks ja ühenduse huvides tabelid, kus on võimaluste piires näidatud käesoleva direktiivi ja selle ülevõtmise meetmete vastavus, ning tegema need üldsusele kättesaadavaks.

(13)

Direktiiv 82/714/EMÜ tuleks kehtetuks tunnistada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Veeteede liigitus

1.   Käesoleva direktiivi tähenduses liigitatakse ühenduse siseveeteed järgmiselt:

a)

1., 2., 3. ja 4. tsoon:

i)

1. ja 2. tsoon: I lisa 1. peatükis loetletud veeteed;

ii)

3. tsoon: I lisa 2. peatükis loetletud veeteed;

iii)

4. tsoon: I lisa 3. peatükis loetletud veeteed;

b)

R-tsoon: need punktis a nimetatud veeteed, millele tuleb tunnistused välja anda vastavalt Reini laevaliikluse muudetud konventsiooni artiklile 22, nagu see artikkel on sõnastatud käesoleva direktiivi jõustumisel.

2.   Iga liikmesriik võib pärast komisjoniga konsulteerimist muuta oma veeteede liigituse I lisas loetletud tsoonideks. Komisjoni teavitatakse sellistest muudatustest vähemalt kuus kuud enne nende jõustumist ning komisjon teavitab nendest teisi liikmesriike.

Artikkel 2

Reguleerimisala

1.   Käesolevat direktiivi kohaldatakse kooskõlas II lisa artikliga 1.01 järgmiste veesõidukite suhtes:

a)

laevad, mille pikkus (L) on vähemalt 20 meetrit,

b)

laevad, mille pikkuse (L), laiuse (B) ja süvise (T) maht on vähemalt 100 m3.

2.   Käesolevat direktiivi kohaldatakse kooskõlas II lisa artikliga 1.01 ka kõigi järgmiste veesõidukite suhtes:

a)

lõikes 1 osutatud veesõidukite vedamiseks või tõukamiseks või ujuvmehhanismide vedamiseks või tõukamiseks mõeldud vedur- ja tõukurpuksiiridele või selliste veesõidukite või ujuvmehhanismide pardas pukseerimiseks mõeldud vedur- ja tõukurpuksiiridele,

b)

reisilaevadele, mis võivad lisaks laevaperele vedada rohkem kui 12 reisijat,

c)

ujuvmehhanismid.

3.   Käesoleva direktiivi reguleerimisalast on välja jäetud järgmised veesõidukid:

a)

parvlaevad,

b)

sõjalaevad,

c)

merelaevad, sealhulgas mere vedur- ja tõukurpuksiirid, mis

i)

tegutsevad või omavad kodusadamat loodetealal;

ii)

tegutsevad ajutiselt siseveeteedel, tingimusel et neil on:

tunnistus, mis tõendab vastavust 1974. aasta rahvusvahelisele konventsioonile inimelude ohutusest merel (SOLAS) või võrdväärne tunnistus, või tunnistus, mis tõendab vastavust 1966. aasta rahvusvahelisele laadungimärgi konventsioonile, või võrdväärne tunnistus ja rahvusvaheline naftareostuse vältimise (IOPP) tunnistus, mis tõendab vastavust 1973. aasta rahvusvahelisele konventsioonile merereostuse vältimiseks laevadelt (MARPOL); või

kõigi esimeses taandes nimetatud konventsioonide reguleerimisalast välja jäävate reisilaevade puhul vastavalt nõukogu 17. märtsi 1998. aasta direktiivile 98/18/EÜ reisilaevade ohutuseeskirjade ja -nõuete kohta (8) välja antud tunnistus reisilaevade ohutuseeskirjade ja -nõuete kohta; või

kõigi esimeses taandes nimetatud konventsioonide reguleerimisalast välja jäävate lõbusõidulaevade puhul lipuriigi tunnistus.

Artikkel 3

Tunnistuse omamise kohustus

1.   Artiklis 1 osutatud ühenduse siseveeteedel tegutsevatel veesõidukitel peab olema:

a)

kui need tegutsevad R-tsooni veeteel:

kas Reini laevaliikluse muudetud konventsiooni artikli 22 kohaselt välja antud tunnistust;

või ühenduse sõidukõlblikkuse tunnistus, mis on välja antud või mida on uuendatud pärast 30. detsember 2008. aasta ning mis, ilma et see piiraks II lisa 24. peatükis sisalduvate üleminekusätete kohaldamist, tõendab veesõiduki täielikku vastavust II lisa sätestatud tehnilistele nõuetele, mis kooskõlas kohaldatavate eeskirjade ja menetlustega peavad olema võrdväärsed eespool nimetatud konventsiooni rakendamisel sätestatud tehniliste nõuetega;

b)

kui need tegutsevad muudel veeteedel, ühenduse sõidukõlblikkuse tunnistus, sealhulgas peavad nad vajaduse korral täitma artiklis 5 osutatud nõuded.

2.   Ühenduse sõidukõlblikkuse tunnistus koostatakse V lisa I osas esitatud näidise alusel ja antakse välja vastavalt käesolevale direktiivile.

Artikkel 4

Täiendavad ühenduse sõidukõlblikkuse tunnistused

1.   Kõik veesõidukid, millel on Reini laevaliikluse muudetud konventsiooni artikli 22 kohaselt välja antud kehtiv tunnistus, võivad vastavalt käesoleva direktiivi artikli 5 lõikele 5 tegutseda ühenduse veeteedel, omades vaid seda tunnistust.

2.   Kõigile veesõidukitele, millel on lõikes 1 osutatud tunnistus, antakse aga lisaks — täiendav ühenduse sõidukõlblikkuse tunnistus:

a)

kui need tegutsevad 3. ja 4. tsooni veeteedel ja soovivad kasutada nende veeteede suhtes kohaldatavaid vähendatud tehnilisi nõudeid;

b)

kui need tegutsevad 1. ja 2. tsooni veeteedel või reisilaevade puhul 3. tsooni veeteedel, mis ei ole ühenduses teise liikmesriigi laevatatavate siseveeteedega, juhul kui asjaomane liikmesriik on vastu võtnud täiendavad tehnilised nõuded vastavalt artikli 5 lõigetele 1, 2 ja 3.

3.   Täiendav ühenduse sõidukõlblikkuse tunnistus koostatakse V lisa II osas esitatud näidise alusel ja selle annab välja lõikes 1 osutatud tunnistuse väljaandmiseks pädev asutus asjaomaste veeteede osas pädevate asutuste sätestatud tingimustel.

Artikkel 5

Täiendavad või vähendatud tehnilised nõuded teatavatele tsoonidele

1.   Iga liikmesriik võib pärast konsulteerimist komisjoniga ning vajaduse korral Reini laevaliikluse muudetud konventsiooni nõuete alusel kehtestada oma territooriumi 1. ja 2. tsoonis tegutsevatele veesõidukitele lisaks II lisas sätestatud tehnilistele nõuetele täiendavaid nõudmisi.

2.   Iga liikmesriik võib oma territooriumil 3. tsooni veeteedel, mis ei ole ühenduses teise liikmesriigi laevatatavate siseveeteedega, tegutsevate reislaevade osas säilitada lisaks II lisas sätestatud nõuetele kehtivad täiendavad tehnilised nõuded. Nimetatud tehniliste nõuete muutmiseks on vajalik komisjoni eelnev nõusolek.

3.   Täiendavaid nõudeid võib esitada vaid III lisas loetletule. Komisjoni teavitatakse nimetatud täiendavatest nõuetest vähemalt kuus kuud enne nende jõustumist ning komisjon teavitab nendest teisi liikmesriike.

4.   Vastavus nendele lisanõuetele märgitakse artiklis 3 osutatud ühenduse sõidukõlblikkuse tunnistusele või, kui kohaldatakse artikli 4 lõiget 2, täiendavale ühenduse sõidukõlblikkuse tunnistusele. Nimetatud vastavuse tõendit tunnustatakse ühenduse veeteedel vastavas tsoonis.

5.

a)

Kui II lisa peatükis 24a ette nähtud üleminekusätete kohaldamise tulemuseks oleks liikmesriigi olemasolevate ohutusnõuete vähenemine, võib liikmesriik nimetatud üleminekusätete kohaldamisest loobuda sisevee-reisilaevade puhul, mis tegutsevad siseveeteedel, mis ei ole ühenduses teiste liikmesriikide laevatavate siseveeteedega. Nimetatud asjaoludel võib liikmesriik nõuda, et sellised laevad, mis tegutsevad tema mitte ühenduses olevatel siseveeteedel, vastaksid täielikult II lisas sätestatud tehnilistele nõuetele alates 30. detsember 2008. aasta.

b)

Punktis a viidatud sätet rakendav liikmesriik teavitab komisjoni oma otsusest ning edastab komisjonile asjaomaste siseveeteedel tegutsevatele reisilaevadele esitatavate liikmesriigi standardite üksikasjad. Komisjon teavitab liikmesriike.

c)

Vastavus nõuetele, mille liikmesriik on kehtestanud tegutsemiseks oma mitte ühenduses olevatel siseveeteedel, märgitakse artiklis 3 osutatud ühenduse sõidukõlblikkuse tunnistusele või, kui kohaldatakse artikli 4 lõiget 2, täiendavale ühenduse sõidukõlblikkuse tunnistusele.

6.   Veesõidukitele, mis tegutsevad ainult 4. tsooni veeteedel, võib esitada kõigi nimetatud tsooni veeteede suhtes II lisa peatükis 19b määratletud vähendatud nõudeid. Vastavus kõnealustele vähendatud nõuetele märgitakse artiklis 3 osutatud ühenduse sõidukõlblikkuse tunnistusele.

7.   Iga liikmesriik võib pärast komisjoniga konsulteerimist lubada II lisas sätestatud tehniliste nõuete vähendamist veesõidukite puhul, mis tegutsevad ainult 3. ja 4. tsooni veeteedel selle liikmesriigi territooriumil.

Nõudeid võib vähendada vaid IV lisas loetletu suhtes. Kui veesõiduki tehnilised omadused vastavad vähendatud tehnilistele nõuetele, märgitakse see ühenduse sõidukõlblikkuse tunnistusele või, kui kohaldatakse artikli 4 lõiget 2, täiendavale ühenduse sõidukõlblikkuse tunnistusele.

Komisjoni teavitatakse II lisas sätestatud tehniliste nõuete vähendamisest vähemalt kuus kuud enne nende jõustumist ning komisjon teavitab sellest liikmesriike.

Artikkel 6

Ohtlikud kaubad

Mis tahes veesõiduk, millel on ohtlike ainete Reinil vedamise määruse (edaspidi “ADNR”) alusel välja antud tunnistus, võib vedada ohtlikke aineid nimetatud tunnistuses sätestatud tingimustel kõikjal ühenduse territooriumil.

Mis tahes liikmesriik võib nõuda, et veesõidukitele, millel ei ole ADNR-tunnistust, antakse luba vedada ohtlikke aineid tema territooriumil ainult siis, kui veesõidukid vastavad täiendavatele nõuetele, mis on kehtestatud lisaks käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele. Sellistest nõuetest teavitatakse komisjoni, kes teavitab nendest liikmesriike.

Artikkel 7

Erandid

1.   Liikmesriigid võivad lubada erandeid käesoleva direktiivi täielikust või osalisest kohaldamisest:

a)

laevadele, vedur- ja tõukurpuksiiridele ja ujuvmehhanismidele, mis tegutsevad sellistel laevatatavatel veeteedel, mis ei ole siseveeteede kaudu ühenduses teiste liikmesriikide veeteedega;

b)

ainult riigisisestel veeteedel tegutsevatele kuni 350 tonnise dedveitiga veesõidukitele, mille kiil pandi maha enne 1. jaanuari 1950 ning mis ei ole mõeldud kaubaveoks ja mille veeväljasurve on väiksem kui 100 m3.

2.   Liikmesriigid võivad oma riigisisestel veeteedel tegutsemise osas teha erandeid käesoleva direktiivi ühe või mitme sätte rakendamisest geograafiliselt piiratud aladel või sadamapiirkondades tehtavate reiside puhul. Need erandid ja reisid või piirkond, mille suhtes need kehtivad, märgitakse laeva tunnistusele.

3.   Lõigete 1 ja 2 kohaselt lubatud eranditest teavitatakse komisjoni, kes teavitab nendest teisi liikmesriike.

4.   Mis tahes liikmesriik, kelle veeteedel ei tegutse lõigete 1 ja 2 kohaselt lubatud erandite tulemusel veesõidukid, mille suhtes kohaldatakse käesolevat direktiivi, ei pea järgima artikleid 9, 10 ja 12.

Artikkel 8

Ühenduse sõidukõlblikkuse tunnistuste väljastamine

1.   Veesõidukitele, mille kiil on maha pandud alates 30. detsember 2008. aasta, antakse ühenduse sõidukõlblikkuse tunnistus, kui enne veesõiduki kasutuselevõtmist on läbi viidud tehniline ülevaatus, et kontrollida veesõiduki vastavust II lisas sätestatud tehnilistele nõuetele.

2.   Veesõidukitele, mis ei kuulunud direktiivi 82/714/EMÜ reguleerimisalasse, kuid mille suhtes kohaldatakse käesoleva direktiivi artikli 2 lõikeid 1 ja 2, antakse ühenduse sõidukõlblikkuse tunnistus pärast tehnilist ülevaatust, mis viiakse läbi veesõiduki praeguse tunnistuse kehtivusaja lõppemisel, kuid igal juhul hiljemalt 30. detsember 2018. aasta, et kontrollida veesõiduki vastavust II lisas kehtestatud tehnilistele nõuetele. Liikmesriikides, kus veesõiduki olemasoleva riigisisese tunnistuse kehtivusaeg on vähem kui viis aastat, võib nimetatud tunnistusi väljastada kuni viie aasta jooksul pärast 30. detsember 2008. aasta.

Kui II lisas kehtestatud tehnilisi nõudeid ei täideta, märgitakse see ühenduse sõidukõlblikkuse tunnistusele. Tingimusel, et pädevad asutused ei loe nimetatud puudujääke endast ilmset ohtu kujutavateks, võib eelmises lõigus nimetatud veesõiduk tegutsemist jätkata kuni nõuetele mittevastavaks tunnistatud veesõiduki asjaomased komponendid või alad asendatakse või neid muudetakse; seejärel peavad nimetatud komponendid või alad II lisa nõuetele vastama.

3.   Käesoleva artikli tähenduses loetakse ilmseks ohuks eelkõige olukorda, mis mõjutab nõudeid laeva ehitusliku konstruktsiooni tugevusele; veesõiduki navigeerimis- või manööverdamisvõimele või II lisa kohastele eriomadustele. II lisa kohaselt lubatud erandeid ei loeta endast ilmset ohtu kujutavateks puudujääkideks.

Olemasolevate osade asendamist identsete osadega või tehnoloogiliselt ja konstruktsiooniliselt võrdväärsete osadega korralise paranduse ja hoolduse käigus ei loeta käesoleva artikli tähenduses asendamiseks.

4.   Kui see on asjakohane, kontrollitakse veesõiduki vastavust artikli 5 lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud täiendavatele nõuetele käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 sätestatud tehnilise ülevaatuse käigus või tehnilise ülevaatuse käigus, mis viiakse läbi laevaomaniku taotlusel.

Artikkel 9

Pädevad asutused

1.   Ühenduse sõidukõlblikkuse tunnistusi võivad välja anda mis tahes liikmesriigi pädevad asutused.

2.   Iga liikmesriik koostab nende asutuste loendi, kes on pädevad ühenduse sõidukõlblikkuse tunnistusi välja andma, ning edastab selle komisjonile. Komisjon teavitab teisi liikmesriike.

Artikkel 10

Tehniliste ülevaatuste läbiviimine

1.   Artiklis 8 osutatud tehnilise ülevaatuse viivad läbi pädevad asutused, kes võivad täielikult või osaliselt loobuda veesõiduki tehnilisest ülevaatusest, kui tunnustatud klassifikatsiooniühingu poolt II lisa artikli 1.01 kohaselt välja antud kehtivast kinnitusest nähtub, et laev vastab täielikult või osaliselt II lisas sätestatud tehnilistele nõuetele. Tunnustatakse ainult VII lisa I osas loetletud tingimustele vastavaid klassifikatsiooniühinguid.

2.   Iga liikmesriik koostab nende asutuste loendi, kes on pädevad tehnilist ülevaatust läbi viima, ning edastab selle komisjonile. Komisjon teavitab teisi liikmesriike.

Artikkel 11

Ühenduse sõidukõlblikkuse tunnistuste kehtivus

1.   Ühenduse sõidukõlblikkuse tunnistuse kehtivusaja määrab igal konkreetsel juhul kindlaks asutus, kes on vastavalt II lisale pädev neid tunnistusi välja andma.

2.   Iga liikmesriik võib artiklites 12 ja 16 ning II lisas määratletud juhtudel välja anda ajutisi ühenduse sõidukõlblikkuse tunnistusi. Ajutised ühenduse sõidukõlblikkuse tunnistused koostatakse vastavalt V lisa III osas esitatud näidisele.

Artikkel 12

Ühenduse sõidukõlblikkuse tunnistuste asendamine

Iga liikmesriik sätestab tingimused, mille alusel saab kaotatud või rikutud kehtiva ühenduse sõidukõlblikkuse tunnistuse asendada.

Artikkel 13

Ühenduse sõidukõlblikkuse tunnistuste uuendamine

1.   Kehtivusaja lõppemisel uuendatakse ühenduse sõidukõlblikkuse tunnistusi vastavalt artiklis 8 sätestatud tingimustele.

2.   Enne 30. detsember 2008. aasta välja antud ühenduse sõidukõlblikkuse tunnistuste uuendamisel kohaldatakse II lisas sisalduvaid üleminekusätteid.

3.   Pärast 30. detsember 2008. aasta välja antud ühenduse sõidukõlblikkuse tunnistuste uuendamisel kohaldatakse II lisas sisalduvaid üleminekusätteid, mis on jõustunud pärast selliste tunnistuste väljaandmist.

Artikkel 14

Ühenduse sõidukõlblikkuse tunnistuste kehtivuse pikendamine

Asutus, mis ühenduse sõidukõlblikkuse tunnistuse välja andis või seda uuendas, võib selle kehtivust erandjuhtudel pikendada II lisa kohase tehnilise ülevaatuseta. Pikendamine märgitakse nimetatud tunnistusele.

Artikkel 15

Uute ühenduse sõidukõlblikkuse tunnistuste väljaandmine

Suuremate ümberehituste või kapitaalremondi korral, mis mõjutavad veesõiduki ehitusliku konstruktsiooni tugevust, veesõiduki navigeerimis- või manööverdamisvõimet või II lisa kohaseid eriomadusi, läbib laev enne järgmist sõitu uuesti artiklis 8 sätestatud tehnilise ülevaatuse. Pärast kõnealust ülevaatust antakse välja uus ühenduse sõidukõlblikkuse tunnistus, millele on märgitud veesõiduki tehnilised omadused, või tehakse vastavad parandused olemasolevale tunnistusele. Kui kõnealune tunnistus antakse välja teises liikmesriigis kui selles, kus esialgne tunnistus välja anti või seda uuendati, teavitatakse sellest ühe kuu jooksul tunnistuse välja andnud või seda uuendanud pädevat asutust.

Artikkel 16

Väljaandmisest või uuendamisest keeldumine ning ühenduse sõidukõlblikkuse tunnistuste tühistamine

Kõik ühenduse sõidukõlblikkuse tunnistuse väljaandmisest või uuendamisest keeldumise otsused peavad sisaldama põhjendust. Asjaomast isikut teavitatakse põhjendustest ning asjaomases liikmesriigis kehtivast kaebemenetlusest ning selle tähtaegadest.

Ühenduse sõidukõlblikkuse tunnistuse välja andnud või uuendanud pädev asutus võib tühistada mis tahes kehtiva tunnistuse, kui veesõiduk ei vasta enam antud tunnistuses märgitud tehnilistele nõuetele.

Artikkel 17

Täiendav ülevaatus

Liikmesriigi pädevad asutused võivad kooskõlas VIII lisaga igal ajal kontrollida, kas veesõidukil on käesoleva direktiivi tingimuste alusel kehtiv tunnistus ning kas see täidab nimetatud tunnistusele märgitud nõudeid või kujutab endast ilmset ohtu selle pardal olevatele inimestele, keskkonnale või navigatsioonile. Pädevad asutused võtavad vajalikud meetmed kooskõlas VIII lisaga.

Artikkel 18

Kolmandate riikide veesõidukite sõidukõlblikkuse tunnistuste tunnustamine

Kuni sõidukõlblikkuse tunnistuste vastastikuse tunnustamise lepingute sõlmimiseni ühenduse ja kolmandate riikide vahel võivad liikmesriigi pädevad asutused vastava liikmesriigi veeteedel tegutsemise osas tunnustada kolmandate riikide veesõidukite sõidukõlblikkuse tunnistusi.

Kolmandate riikide veesõidukitele väljastatakse ühenduse sõidukõlblikkuse tunnistused kooskõlas artikli 8 lõikega 1.

Artikkel 19

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab nõukogu 16. detsembri 1991. aasta direktiivi 91/672/EMÜ (siseveeteedel kauba- ja reisijateveo siseriiklike laevajuhitunnistuste vastastikuse tunnustamise kohta) (9) artikli 7 alusel loodud komitee (edaspidi nimetatud “komitee”).

2.   Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7, arvestades artikli 8 sätteid.

Artikkel 20

Lisade kohandamine ja soovitused ajutiste tunnistuste kohta

1.   Komisjon võtab artikli 19 lõikes 2 viidatud korras vastu mis tahes muudatused, mis on vajalikud käesoleva direktiivi lisade kohandamiseks, et võtta arvesse tehnoloogia arengut või asjaomases valdkonnas rahvusvaheliste organisatsioonide (eelkõige Reini laevaliikluse keskkomisjoni — CCNR) tööst tulenevaid arenguid selle tagamiseks, et artikli 3 lõike 1 punktis a osutatud kaks tunnistust antaks välja võrdväärse ohutustaseme tagavate tehniliste nõuete alusel, või artiklis 5 osutatud juhtude arvesse võtmiseks.

Nimetatud muudatused tuleb teha kiiresti garanteerimaks, et Reinil tegutsemiseks nõutava tunnustatud ühenduse sõidukõlblikkuse tunnistuse väljastamiseks vajalikud tehnilised tingimused tagavad tunnistuse väljastamiseks vajalike, Reini laevaliikluse muudetud konventsiooni artiklis 22 osutatud tingimustega võrdväärse ohutustaseme.

2.   Komisjon võtab vastu otsuse komitee soovituste osas ajutiste ühenduse sõidukõlblikkuse tunnistuste väljaandmise kohta kooskõlas II lisa artikliga 2.19.

Artikkel 21

Direktiivi 76/135/EMÜ jätkuv kohaldatavus

Käesoleva direktiivi artikli 2 lõigete 1 ja 2 reguleerimisalast välja jäävate, kuid direktiivi 76/135/EMÜ artikli 1a reguleerimisalasse kuuluvate veesõidukite suhtes kohaldatakse kõnealuse direktiivi sätteid.

Artikkel 22

Täiendavad või vähendatud riiklikud nõuded

Liikmesriigis enne 30. detsember 2008. aasta kehtivad täiendavad nõuded selle liikmesriigi territooriumil 1. ja 2. tsooni veeteedel tegutsevatele veesõidukitele või vähendatud tehnilised nõuded, mis kehtisid enne nimetatud kuupäeva liikmesriigi territooriumil 3. ja 4. tsooni veeteedel tegutsevate veesõidukite suhtes, jäävad kehtima kuni jõustuvad artikli 5 lõike 1 kohased täiendavad tehnilised nõuded või II lisas sätestatud tehniliste nõuete artikli 5 lõike 7 kohased vähendamised, kuid ainult kuni 30. juuni 2009. aasta.

Artikkel 23

Ülevõtmine

1.   Liikmesriigid, millel on artikli 1 lõikes 1 osutatud siseveeteid, jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid alates 30. detsember 2008. aasta. Nad teatavad sellest viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid kõnealused meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile viivitamata oma käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetud õigusnormide teksti. Komisjon teavitab sellest teisi liikmesriike.

Artikkel 24

Karistused

Liikmesriigid sätestavad karistuste süsteemi, mida rakendatakse tema käesoleva direktiivi kohaselt vastuvõetud õigusnormide rikkumise korral, ning võtavad kõik nende karistuste kohaldamise tagamiseks vajalikud meetmed. Sätestatavad karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Artikkel 25

Direktiivi 82/714/EMÜ kehtetuks tunnistamine

Direktiiv 82/714/EMÜ tunnistatakse kehtetuks alates 30. detsember 2008. aasta.

Artikkel 26

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Artikkel 27

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele, kellel on artikli 1 lõikes 1 osutatud siseveeteid.

Strasbourg, 12. detsember 2006

Euroopa Parlamendi nimel

president

Josep BORRELL FONTELLES

Nõukogu nimel

eesistuja

Mauri PEKKARINEN


(1)  EÜT C 157, 25.5.1998, lk 17.

(2)  Euroopa Parlamendi 16. septembri 1999. aasta arvamus (EÜT C 54, 25.2.2000, lk 79), nõukogu 23. veebruari 2006. aasta ühine seisukoht (ELT C 166 E, 18.7.2006, lk 1), Euroopa Parlamendi 5. juuli 2006. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldmata) ja nõukogu 23. oktoobri 2006. aasta otsus.

(3)  EÜT L 301, 28.10.1982, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

(4)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).

(5)  EÜT L 21, 29.1.1976, lk 10. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 78/1016/EMÜ (EÜT L 349, 13.12.1978, lk 31).

(6)  EÜT L 164, 30.6.1994, lk 15. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

(7)  ELT C 321, 31.12.2003, lk 1.

(8)  EÜT L 144, 15.5.1998, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2003/75/EÜ (ELT L 190, 30.7.2003, lk 6).

(9)  EÜT L 373, 31.12.1991, lk 29. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.


LISADE LOETELU

I lisa

Geograafiliselt 1., 2., 3. ja 4. tsooniks jaotatud ühenduse siseveeteede loetelu 10

II lisa

1., 2., 3. ja 4. tsooni siseveeteedel laevadele esitatavad tehnilised miinimumnõuded 29

III lisa

2. ja 1. tsooni siseveeteedel tegutsevatele laevadele kohaldatavad täiendavad tehnilised nõuded 175

IV lisa

Tehniliste nõuete vähendamise võimalused 3. ja 4. tsooni siseveeteedel tegutsevate laevade puhul 176

V lisa

Ühenduse sõidukõlblikkuse tunnistuste näidised 177

VI lisa

Ühenduse sõidukõlblikkuse tunnistuste registri näidis 194

VII lisa

Klassifikatsiooniühingud 197

VIII lisa

Ülevaatuste läbiviimise kord 199

IX lisa

Signaaltuledele, radarseadmetele ja pöördekiiruse näituritele esitatavad nõuded 200

I LISA

GEOGRAAFILISELT 1., 2., 3. JA 4. TSOONI JAOTATUD ÜHENDUSE SISEVEETEEDE LOETELU

1. PEATÜKK

1. tsoon

Saksamaa Liitvabariik

Ems

endist Greetsieli tuletorni ja Eemshaveni sadama sissepääsu läänepoolset muuli ühendavast joonest avamere suunas kuni põhjalaiuseni 53° 30′ ja idapikkuseni 6° 45′, s.t veidi avamere pool kuivlastilaevade lihterdamise piirkonnast Alte Emsil (*)

Poola Vabariik

Rugeni saarel olevat Nord Perdi ja Niechorze tuletorni ühendavast joonest lõuna poole jääv Pomorska lahe osa.

Heli tuletorni ja Baltiiski sadama sissepääsupoid ühendavast joonest lõuna poole jääv Gdański lahe osa.

Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik

ŠOTIMAA

Blue Mulli väin

Gutcheri ja Belmonti vahel

Yelli väin

Tofts Voe ja Ulsta vahel

Sullom Voe

Seespool joont, mis ühendab Glussi saare kirdetippu ja Calback Nessi põhjatippu

Dales Voe

Talvel:

 

seespool joont, mis ühendab Kebister Nessi põhjatippu Breiwicki rannikuga selle lõikumisel meridiaaniga läänepikkusel 1° 10,8′

Dales Voe

Suvel:

 

nagu Lerwick

Lerwick

Talvel:

 

piirkonnas, mis piirneb põhjas Scottle Holmi ja Bressayl oleva Scarfi Taingi vahelise joonega ning lõunas Twageos Pointi tuletorni ja Bressayl oleva Whalpa Taingi vahelise joonega

Lerwick

Suvel:

 

piirkonnas, mis piirneb põhjas Brim Nessi ja Inner Score'i kirdenurga vahelise joonega ning lõunas Ness of Soundi lõunatipu ja Kirkabisternessi vahelise joonega

Kirkwall

Kirkwalli ja Rousay vahel, kuid mitte ida pool Point of Graandi (Egilsay) ja Galt Nessi (Shapinsay) vahelisest joonest või Head of Worki (Mainland) Helliar Holmi tuletorni kaudu Shapinsay rannaga ühendavast joonest; mitte loode pool Eynhallow' saare kagutipust, mitte avamere pool joonest, mis ühendab Rousay ranna punkti, mille koordinaadid on 59° 10,5′ põhjalaiust ja 002° 57,1′ läänepikkust, Egilsay ranna punktiga, mille koordinaadid on 59° 10,0′ põhjalaiust ja 002° 564′ läänepikkust

Stromness

Kuni Scapani, aga mitte väljaspool Scapa Flow'd

Scapa Flow

Piirkonnas, mis piirneb joontega, mis ühendavad Hoy saarel olevat Point of Clettsi Thomson's Hilli triangulatsioonipunktiga Fara saarel ja sealt edasi Gibraltari muuliga Flotta saarel; Flotta saare St Vincenti muuli Flotta lahe läänepoolseima punktiga; Flotta lahe idapoolseimat punkti Needle Pointiga Lõuna-Ronaldsay saarel ja Ness on Mainlandi Point of Oxani tuletorniga Graemsay saarel ja sealt edasi Bu Pointiga Hoy saarel ning 2 tsooni vetest avamere pool

Balnakieli laht

Eilean Dubhi ja A'Chleiti vahel

Cromarty Firth

Seespool joont, mis ühendab Põhja-Sutorit Nairni lainemurdjaga ning 2 tsooni vetest avamere pool

Inverness

Seespool joont, mis ühendab Põhja-Sutorit Nairni lainemurdjaga ning 2 tsooni vetest avamere pool

Tay jõgi — Dundee

Seespool joont, mis ühendab Broughty lossi ja Tayporti ning 2 tsooni vetest avamere pool

Firth of Forth ja Forthi jõgi

Seespool joont, mis ühendab Kirkcaldyt ja Portobello jõge ning 2 tsooni vetest avamere pool

Solway Firth

Seespool joont, mis ühendab Southerness Pointi ja Sillothi

Loch Ryan

Seespool joont, mis ühendab Finnart's Pointi ja Milleur Pointi ning 2 tsooni vetest avamere pool

Clyde

Välispiir:

 

joon, mis ühendab Skipnessi Garroch Headist üks miil lõuna pool oleva punktiga ja sealt edasi Farland Headiga

Sisepiir talvel:

 

joon, mis ühendab Clochi tuletorni Dunooni muuliga

Sisepiir suvel:

 

joon, mis ühendab Isle of Bute'l olevat Bogany Pointi ja Skelmorlie lossi, ning joon Ardlamont Pointist Ettricki lahe lõunapoolseima punktini Kyles of Bute's

Märkus: eespool nimetatud suvist sisepiiri laiendatakse ajavahemikus 5 juunist 5 septembrini (mõlemad kuupäevad kaasa arvatud) jooneni, mis ühendab Ayrshire'i rannikust kahe miili kaugusel Skelmorlie lossi juures olevat punkti Tumont Endiga Cumbraes ning jooneni, mis ühendab Portachur Pointi Cumbraes Inner Brigurd Pointiga Ayrshire's

Oban

Piirkonnas, mis piirneb põhjas Dunollie Pointi tuletorni Ard na Chruidhiga ühendava joonega ning lõunas Rudha Seanachi ja Ard na Cuile'i ühendava joonega

Kyle of Lochalsh

Läbi Loch Alshi kuni Loch Duichi otsani

Loch Gairloch

Talvel:

 

puudub

Suvel:

 

lõuna pool joont, mis kulgeb Rubha na Moinest itta kuni Eilan Horrisdale'ini ja sealt edasi kuni Rubha nan Eanntagini

PÕHJA-IIRI

Belfast Lough

Talvel:

 

puudub

Suvel:

 

seespool joont, mis ühendab Carrickfergusi ja Bangorit

ning 2 tsooni vetest avamere pool

Loch Neagh

Kaugemal kui kaks miili rannast

INGLISMAA IDARANNIK

Humberi jõgi

Talvel:

 

seespool joont, mis ühendab New Hollandit ja Paulli

Suvel:

 

seespool joont, mis ühendab Cleethorpesi muuli ja Patringtoni kirikut

ning 2 tsooni vetest avamere pool

WALES JA INGLISMAA LÄÄNERANNIK

Severni jõgi

Talvel:

 

seespool joont, mis ühendab Blacknore Pointi ja Porstkewettis asuvat Caldicot Pilli

Suvel:

 

seespool joont, mis ühendab Barry doki muuli Steepholmiga ja sealt edasi Brean Downiga

ning 2 tsooni vetest avamere pool

Wye jõgi

Talvel:

 

seespool joont, mis ühendab Blacknore Pointi ja Porstkewettis asuvat Caldicot Pilli

Suvel:

 

seespool joont, mis ühendab Barry doki muuli Steepholmiga ja sealt edasi Brean Downiga

ning 2 tsooni vetest avamere pool

Newport

Talvel:

 

puudub

Suvel:

 

seespool joont, mis ühendab Barry doki muuli Steepholmiga ja sealt edasi Brean Downiga

ning 2 tsooni vetest avamere pool

Cardiff

Talvel:

 

puudub

Suvel:

 

seespool joont, mis ühendab Barry doki muuli Steepholmiga ja sealt edasi Brean Downiga

ning 2 tsooni vetest avamere pool

Barry:

Talvel:

 

puudub

Suvel:

 

seespool joont, mis ühendab Barry doki muuli Steepholmiga ja sealt edasi Brean Downiga

ning 2 tsooni vetest avamere pool

Swansea

Seespool joont, mis ühendab lainemurdjate merepoolseid otsi

Menai väin

Menai väinas, piiratuna joontega, mis ühendavad Llanddwyni saare tuletorni Dinas Dinlleuga ning Puffini saare lõunatippu Trwyn DuPointiga ja Llanfairfechani raudteejaamaga ning 2 tsooni vetest avamere pool

Dee jõgi

Talvel:

 

seespool joont, mis ühendab Hilbre Pointi ja Point of Airi

Suvel:

 

seespool joont, mis ühendab Formby Pointi ja Point of Airi

ning 2 tsooni vetest avamere pool

Mersey jõgi

Talvel:

 

puudub

Suvel:

 

seespool joont, mis ühendab Formby Pointi ja Point of Airi

ning 2 tsooni vetest avamere pool

Preston ja Southport

Seespool joont, mis ühendab seespool leetseljakuid Southporti ja Blackpooli

ning 2 tsooni vetest avamere pool

Fleetwood

Talvel:

 

puudub

Suvel:

 

seespool joont, mis ühendab Rossal Pointi ja Humphrey Headi

ning 2 tsooni vetest avamere pool

Lune jõgi

Talvel:

 

puudub

Suvel:

 

seespool joont, mis ühendab Rossal Pointi ja Humphrey Headi

ning 2 tsooni vetest avamere pool

Heysham

Talvel:

 

puudub

Suvel:

 

seespool joont, mis ühendab Rossal Pointi ja Humphrey Headi

Morecambe

Talvel:

 

puudub

Suvel:

 

seespool joont, mis ühendab Rossal Pointi ja Humphrey Headi

Workington

Seespool joont, mis ühendab Southerness Pointi ja Sillothit

ning 2 tsooni vetest avamere pool

LÕUNA-INGLISMAA

Colne-Colchesteri jõgi

Talvel:

 

seespool joont, mis ühendab Colne Pointi ja Whitstable'it

Suvel:

 

seespool joont, mis ühendab Clactoni muuli ja Reculversit

Blackwateri jõgi

Talvel:

 

seespool joont, mis ühendab Colne Pointi ja Whitstable'it

Suvel:

 

seespool joont, mis ühendab Clactoni muuli ja Reculversit

ning 2 tsooni vetest avamere pool

Crouchi jõgi ja Roachi jõgi

Talvel:

 

seespool joont, mis ühendab Colne Pointi ja Whitstable'it

Suvel:

 

seespool joont, mis ühendab Clactoni muuli ja Reculversit

ning 2 tsooni vetest avamere pool

Thames ja selle lisajõed

Talvel:

 

seespool joont, mis ühendab Colne Pointi ja Whitstable'it

Suvel:

 

seespool joont, mis ühendab Clactoni muuli ja Reculversit

ning 2 tsooni vetest avamere pool

Medway jõgi ja Swale:

Talvel:

 

seespool joont, mis ühendab Colne Pointi ja Whitstable'it

Suvel:

 

seespool joont, mis ühendab Clactoni muuli ja Reculversit

ning 2 tsooni vetest avamere pool

Chichester

Piirkonnas, mis on Isle of Wightist seespool ja mida piiravad jooned, mis on tõmmatud West Witteringi kirikutornist Bembridge Trinity kirikuni ida pool ning Needlesi ja Hurst Pointini lääne pool

ning 2 tsooni vetest avamere pool

Langstone'i sadam:

Piirkonnas, mis on Isle of Wightist seespool ja mida piiravad jooned, mis on tõmmatud West Witteringi kirikutornist Bembridge Trinity kirikuni ida pool ning Needlesi ja Hurst Pointini lääne pool

ning 2 tsooni vetest avamere pool

Portsmouth

Piirkonnas, mis on Isle of Wightist seespool ja mida piiravad jooned, mis on tõmmatud West Witteringi kirikutornist Bembridge Trinity kirikuni ida pool ning Needlesi ja Hurst Pointini lääne pool

ning 2 tsooni vetest avamere pool

Bembridge, Isle of Wight

Piirkonnas, mis on Isle of Wightist seespool ja mida piiravad jooned, mis on tõmmatud West Witteringi kirikutornist Bembridge Trinity kirikuni ida pool ning Needlesi ja Hurst Pointini lääne pool

ning 2 tsooni vetest avamere pool

Cowes, Isle of Wight

Piirkonnas, mis on Isle of Wightist seespool ja mida piiravad jooned, mis on tõmmatud West Witteringi kirikutornist Bembridge Trinity kirikuni ida pool ning Needlesi ja Hurst Pointini lääne pool

ning 2 tsooni vetest avamere pool

Southampton

Piirkonnas, mis on Isle of Wightist seespool ja mida piiravad jooned, mis on tõmmatud West Witteringi kirikutornist Bembridge Trinity kirikuni ida pool ning Needlesi ja Hurst Pointini lääne pool

ning 2 tsooni vetest avamere pool

Beaulieu jõgi

Piirkonnas, mis on Isle of Wightist seespool ja mida piiravad jooned, mis on tõmmatud West Witteringi kirikutornist Bembridge Trinity kirikuni ida pool ning Needlesi ja Hurst Pointini lääne pool

ning 2 tsooni vetest avamere pool

Keyhaveni järv

Piirkonnas, mis on Isle of Wightist seespool ja mida piiravad jooned, mis on tõmmatud West Witteringi kirikutornist Bembridge Trinity kirikuni ida pool ning Needlesi ja Hurst Pointini lääne pool

ning 2 tsooni vetest avamere pool

Weymouth

Portlandi sadamas ning Wey jõe ja Portlandi sadama vahel

Plymouth

Seespool joont, mis ühendab Cawsandi ja Plymouthi kaitsemuuli ning Staddonit

ning 2 tsooni vetest avamere pool

Falmouth

Talvel:

 

seespool joont, mis ühendab St Anthony Headi ja Rosemullioni

Suvel:

 

seespool joont, mis ühendab St Anthony Headi ja Nare Pointi

ning 2 tsooni vetest avamere pool

Cameli jõgi

Seespool joont, mis ühendab Stepper Pointi ja Trebetherick Pointi

ning 2 tsooni vetest avamere pool

Bridgewater

Sulust seespool ja 2 tsooni vetest avamere pool

Avoni jõgi (Avon)

Talvel:

 

seespool joont, mis ühendab Blacknore Pointi ja Caldicot Pilli Porstkewetis

Suvel:

 

seespool joont, mis ühendab Barry muuli Steepholmiga ja sealt edasi Brean Downiga

ning 2 tsooni vetest avamere pool

2. tsoon

Tšehhi Vabariik

Lipno paisjärv.

Saksamaa Liitvabariik

Ems

Emsiga Papenburgi sadamasuudme lähedal Diemeni pumbajaama ja Halte tammiava vahel ristuvast joonest kuni Greetsieli tuletorni Eemshaveni sadamasuudme vasakpoolse muuliga ühendava jooneni

Jade

Seespool joont, mis ühendab Schilligi risttuldja Langwardeni kirikutorni

Weser

Bremeni raudteesilla kirdeservast jooneni, mis ühendab Langwardeni ja Cappeli kiriku torne, sealhulgas Westergate, Rekumer Lochi, Rechter Nebenarmi ja Schweiburgi harujõed

Elbe

Hamburgi sadama alumisest piirist jooneni, mis ühendab Döse paaki ja Friedrichskoogi tammiava lääneserva (Dieksand), sealhulgas Nebenelbet ja lisajõgesid Estet, Lühet, Schwinget, Ostet, Pinnaud, Krückaud ja Störi (kõigil juhtudel suudmest paisuni)

Meldorfer Bucht

Seespool joont, mis ühendab Friedrichskoogi tammiava lääneserva (Dieksand) ja Büsumi läänemuulipead

Eider

Gieselau kanalist Eideri paisuni

Flensburger Förde

Seespool joont, mis ühendab Kegnäsi tuletorni ja Birknacki

Schlei

Seespool joont, mis ühendab Schleimünde muulipäid

Eckernförder Bucht

Seespool joont, mis ühendab Bocknis-Ecki ja mandriosa loodepoolseimat punkti Dänisch Nienhofi lähedal

Kieler Förde

Seespool joont, mis ühendab Bülki tuletorni ja Laboe merelaevastiku memoriaali

Nord-Ostsee-Kanal (Kieli kanal)

Brunsbütteli muulipäid ühendavast joonest jooneni, mis ühendab Kiel-Holtenau sisenemistulesid, sealhulgas Obereidersee ja Enge, Audorfer See, Borgstedter See ja Enge, Schirnauer See, Flemhuder See ja Achterwehreri kanal

Trave

Ülestõstetava raudteesilla loodeservast ja Holstenbrücke põhjaservast (Stadttrave) Lübeckis jooneni, mis ühendab Travemünde lõunapoolset sisemuulipead ja põhjapoolset välismuulipead, sealhulgas Pötenitzer Wiek, Dassower See ja Altarmen Teerhofi saare juures

Leda

Leeri merelüüsi välissadamasse sisenemise kohast kuni suudmeni

Hunte

Oldenburgi sadamast ja Oldenburgi Amalienbrückest 140 m allavoolu kuni suudmeni

Lesum

Bremen-Burgi raudteesillast kuni suudmeni

Este

Buxtehude lüüsi väljavoolualast kuni Este paisuni

Lühe

Horneburgi Au-Mühle lüüsi väljavoolualast Lühe paisuni

Schwinge

Stades asuvast Salztori lüüsist kuni Schwinge paisuni

Oste

Bremervörde veskitammi kirdeservast kuni Oste paisuni

Pinnau

Pinnebergi raudteesilla edelaservast kuni Pinnau paisuni

Krückau

Elmshornis oleva Wedenkampi maanteesilla edelaservast Krückau paisuni

Stör

Rensingi loodeveenäiturist Störi paisuni

Freiburger Hafenpriel

Elbe-äärse Freiburgi lüüsi idaservast suudmeni

Wismarbucht, Kirchsee, Breitling, Salzhaff ja Wismari sadama piirkond

Avamere poole kuni jooneni, mis ühendab Hoher Wieschendorf Huki ja Timmendorfi tuletorni, ning jooneni, mis ühendab Poeli saarel olevat Gollwitzi tuletorni Wustrowi poolsaare lõunapoolseima punktiga

Warnow, sealhulgas Breitling ja harujõed

Mühlendammist allavoolu Rostocki Geinitzbrücke põhjaservast mere suunas kuni jooneni, mis ühendab Warnemünde lääne- ja idamuuli põhjapoolseimaid punkte

Siseveekogud ning Darßi ja Zingsti poolsaared ning Hiddensee ja Rügeni saared (sealhulgas Stralsundi sadama piirkond)

Laienevad avamere suunas:

Zingsti poolsaare ja Bocki saare vahel: kuni põhjalaiuseni 54° 26′ 42″,

Bocki saare ja Hiddensee saare vahel: jooneni, mis ühendab Bocki saare põhjapoolseimat punkti Hiddensee saare lõunapoolseima punktiga,

Hiddensee saare ja Rügeni (Bug) saare vahel: jooneni, mis ühendab Neubessini kagupoolseimat punkti Buger Hakeniga

Greifswalder Bodden ja Greifswaldi sadama piirkond, sealhulgas Ryck

Avamere suunas kuni jooneni, mis ühendab Thiessower Hakeni (Südperd) idapoolseimat punkti Rudeni saare idapoolseima punktiga ning Usedomi saare põhjapoolseima punktiga (koordinaadid: 54° 10′ 37″ põhjalaiust, 13° 47′ 51″ idapikkust)

Siseveekogud ja Usedomi saar (Peenestrom, sealhulgas Wolgasti sadama piirkond ja Achterwasser, samuti Stettiner Haff)

Ida suunas kuni Poola piirini Stettiner Haffis

Laevade puhul, mille kodusadam on mujal, tuleb arvesse võtta 8. aprilli 1960. aasta Ems-Dollarti koostöölepingu artiklit 32 (BGBl. 1963 II, lk 602).

Prantsuse Vabariik

Dordogne

Libourne'i kivisillast kuni suudmeni

Garonne ja: Gironde

Bordeaux' kivisillast kuni suudmeni

Loire

Madeleine'i harujõge ületavast Haudaudine'i sillast kuni suudmeni ja alates Pirmili harujõge ületavast Pirmili sillast

Rhône

Arles's olevast Trinquetaille'i sillast Marseille' suunas

Seine

Roueni Jeanne d'Arci sillast kuni suudmeni

Ungari Vabariik

Balatoni järv

Madalmaade Kuningriik

Dollard

Eems

Waddenzee: sealhulgas ühendused Põhjamerega

Ijsselmeer: sealhulgas Markermeer ja Ijmeer, kuid välja arvatud Gouwzee

Nieuwe Waterweg ja Scheur

Calandkanaal Beneluxi sadamast lääne suunas

Hollands Diep

Breeddiep, Beerkanaal ja sellega seotud sadamad

Haringvliet ja Vuile Gat: sealhulgas veeteed, mis jäävad ühelt poolt Goeree-Overflakkee ja teiselt poolt Voorne-Putteni ja Hoekse Waardi vahele

Hellegat

Volkerak

Krammer

Grevelingenmeer ja Brouwerschavensche Gat: sealhulgas kõik siseveeteed Schouwen-Duivelandi ja Goeree-Overflakkee vahel

Keten, Mastgat, Zijpe, Krabbenkreek, Ida-Schelde ja Roompot: sealhulgas siseveeteed ühelt poolt Walchereni, Noord-Bevelandi ja Zuid-Bevelandi ning teiselt poolt Schouwen-Duivelandi ja Tholeni vahel, välja arvatud Schelde-Reini kanal

Schelde ja Lääne-Schelde ning selle mereäärne suue: sealhulgas siseveeteed ühelt poolt Zeeuwsch-Vlaandereni ja teiselt poolt Walchereni ja Zuid-Bevelandi vahel, välja arvatud Schelde-Reini kanal

Poola Vabariik

Szczecini laguun

Kamieńi laguun

Wisła laguun

Pucki laht

Włocławski veehoidla

Śniardwy järv

Niegocini järv

Mamry järv

Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik

ŠOTIMAA

Scapa Flow

Piirkonnas, mis piirneb joontega, mis ühendavad Flotta saarel olevat Wharthi Lõuna-Wallsil oleva Martello torniga ja Point Clettsi Hoy saarel Thomson Hilli triangulatsioonipunktiga Fara saarel ja sealt edasi Gibraltari muuliga Flotta saarel

Kyle of Durness

Eilean Dubhist lõuna pool

Cromarty Firth

Seespool joont, mis ühendab Põhja- ja Lõuna-Sutorit

Inverness

Seespool joont, mis ühendab Fort George'i ja Chanonry Pointi

Findhorni laht

Maasäärest seespool

Aberdeen

Seespool joont, mis ühendab lõuna-sadamasilda Abercromby sadamasillaga

Montrose Basin

Lääne pool joonest, mis on tõmmatud põhja-lõuna suunas läbi sadama sissepääsu Scurdie Nessi tuletorni juures

Tay jõgi — Dundee

Seespool joont, mis ühendab Dundee ainult tõusu ajal laevatatavat ala (kaladokk) Craig Headiga Lääne-Newportis

Firth of Forth ja Forthi jõgi

Firth of Forth, kuid mitte Forthi raudteesillast ida pool

Dumfries

Seespool joont, mis ühendab Airds Pointi ja Scar Pointi

Loch Ryan

Seespool joont, mis ühendab Cairn Pointi ja Kircolm Pointi

Ayri sadam

Sulust seespool

Clyde

1 tsooni vetest ülevalpool

Kyles of Bute

Colintraive'i ja Rhubodachi vahel

Campbeltowni sadam

Seespool joont, mis ühendab Macringan's Pointi ja Ottercharach Pointi

Loch Etive

Loch Etive'is ülevalpool Lora juga

Loch Leven

Ülevalpool Ballachulishi silda

Loch Linnhe

Corran Pointi tuletornist põhja pool

Loch Eil

Kogu järv

Kaledoonia kanal

Loch Lochy, Loch Oich ja Loch Ness

Kyle of Lochalsh

Kyle Akinis, kuid mitte Eilean Bani tuletornist lääne pool ega Eileanan Dubhast ida pool

Loch Carron

Stromemore'i ja Strome Ferry vahel

Loch Broom, Ullapool

seespool joont, mis ühendab Ullapool Pointi tuletorni ja Aultnaharriet

Kylesku

Risti üle Loch Cairnbawni piirkonnas, mis jääb Garbhi Eilea idapoolseima punkti ning Eilean na Rainichi läänepoolseima punkti vahele

Stornoway sadam

Seespool joont, mis ühendab Arnish Pointi Sandwicki lahe tuletorniga loodepoolsel küljel

Sound of Scalpay

Mitte ida pool Berry abajat (Scalpay) ja mitte lääne pool Croc a Loini (Harris)

Scalpay põhjasadam ja Tarberti sadam

Lähemal kui üks miil Harrise saare rannast

Loch Awe

Kogu järv

Loch Katrine

Kogu järv

Loch Lomond

Kogu järv

Loch Tay

Kogu järv

Loch Loyal

Kogu järv

Loch Hope

Kogu järv

Loch Shin

Kogu järv

Loch Assynt

Kogu järv

Loch Glascarnoch

Kogu järv

Loch Fannich

Kogu järv

Loch Maree

Kogu järv

Loch Gairloch

Kogu järv

Loch Monar

Kogu järv

Loch Mullardach

Kogu järv

Loch Cluanie

Kogu järv

Loch Loyne

Kogu järv

Loch Garry

Kogu järv

Loch Quoich

Kogu järv

Loch Arkaig

Kogu järv

Loch Morar

Kogu järv

Loch Shiel

Kogu järv

Loch Earn

Kogu järv

Loch Rannoch

Kogu järv

Loch Tummel

Kogu järv

Loch Ericht

Kogu järv

Loch Fionn

Kogu järv

Loch Glass

Kogu järv

Loch Rimsdale/nan Clar

Kogu järv

PÕHJA-IIRI

Strangford Lough

Seespool joont, mis ühendab Cloghy Pointi ja Dogtail Pointi

Belfast Lough

Seespool joont, mis ühendab Holywoodi ja Macedon Pointi

Larne

Seespool joont, mis ühendab Larne'i muuli Magee saare praamikaiga

Banni jõgi

Lainemurdjate merepoolsetest otstest Toome'i sillani

Lough Erne

Ülemine ja alumine Lough Erne

Lough Neagh

Kuni kaks miili rannast

INGLISMAA IDARANNIK

Berwick

Lainemurdjatest seespool

Warkworth

Lainemurdjatest seespool

Blyth

Välismuulipeadest seespool

Tyne'i jõgi

Dunston Staithesist kuni Tyne'i muulipeadeni

Weari jõgi

Fatfieldist kuni Sunderlandi muulipeadeni

Seaham

Lainemurdjatest seespool

Hartlepool

Seespool joont, mis ühendab Middletoni sadamasilda vana muulipeaga

Seespool joont, mis ühendab põhjamuulipead lõunamuulipeaga

Teesi jõgi

Seespool joont, mis ulatub Governmenti sadamasillast läände kuni Teesi paisuni

Whitby

Whitby muulipeadest seespool

Humberi jõgi

Seespool joont, mis ühendab Põhja-Ferribyd Lõuna-Ferribyga

Grimsby dokk

Seespool joont, mis ühendab ainult tõusuvee ajal laevatatava ala läänemuuli põhjakai kaladokkide idamuuliga

Boston

New Cutist seespool

Dutchi jõgi

Kogu kanal

Hulli jõgi

Beverley Beckist kuni Humberi jõeni

Kielder Water

Kogu järv

Ouse jõgi

Naburni lüüsist allpool

Trenti jõgi

Cromwelli lüüsist allpool

Wharfe'i jõgi

Ühinemiskohast Ouse jõega kuni Tadcasteri sillani

Scarborough

Scarborough' muulipeadest seespool

WALES JA INGLISMAA LÄÄNERANNIK

Severni jõgi

Põhja pool joont, mis on tõmmatud Sharpness Pointist lääne suunas (51° 43,4′ põhjalaiust) kuni Llanthony ja Maisemore Weirsini, ning 3 tsooni vetest avamere pool

Wye jõgi

Chepstowi juures põhjalaiusest (51° 38,0′ põhjalaiust) põhja poole kuni Monmouthini

Newport

Fifoots Pointsi juures ristuvatest elektriliinidest põhja pool

Cardiff

Seespool joont, mis ühendab lõuna-sadamasilda Penarth Headiga

ja suletud akvatooriumid Cardiffi lahe paisust lääne pool

Barry:

Seespool joont, mis ühendab lainemurdjate merepoolseid otsi

Talboti sadam

Seespool joont, mis ühendab Afrani jõel lainemurdjate merepoolseid otsi ning väljaspool suletud dokke

Neath

Seespool joont, mis on tõmmatud Balagani lahes oleva Tankeri sadamasilla (51° 37,2′ põhjalaiust, 3° 50,5′ läänepikkust) merepoolsest otsast põhja suunas

Llanelli ja Burry sadam

Piirkonnas, mis piirneb joonega, mis ühendab Burry sadama läänemuuli Whiteford Pointiga

Milford Haven

Seespool joont, mis ühendab lõunapoolset Hook Pointi ja Thorn Pointi

Fishguard

Seespool joont, mis ühendab põhja- ja idalainemurdjate merepoolseid otsi

Cardigan

Pen-Yr-Ergydi juures Narrowsist seespool

Aberystwyth

Seespool joont, mis ühendab lainemurdjate merepoolseid otsi

Aberdyfi

Seespool joont, mis ühendab Aberdyfi raudteejaama ja Twyni Bachi paaki

Barmouth

Seespool joont, mis ühendab Barmouth' raudteejaama Penrhyn Pointiga

Portmadoc

Seespool joont, mis ühendab Harlech Pointi ja Graig Ddud

Holyhead

Piirkonnas, mis piirneb pealainemurdjaga ja joonega, mis ühendab lainemurdja pead Brynglas Pointiga (Towyni laht)

Menai väin

Menai väinas kahe joone vahel, millest üks ühendab Aber Menai Pointi ja Brelan Pointi ning teine Beaumarise muuli ja Pen-y-Coed Pointi

Conway

Mussel Hilli ja Tremlyd Pointi ühendavast joonest seespool

Llandudno

Lainemurdjast seespool

Rhyl

Lainemurdjast seespool

Dee jõgi

Connah' kaist ülevalpool kuni Barrelwell Hilli veeväljalaskekohani

Mersey jõgi

Rocki tuletorni ja Seaforthi loodedokki ühendavast joonest seespool, jättes välja teised dokid

Preston ja Southport

Seespool joont, mis ühendab Lythami Southportiga, ja Prestoni dokkidest seespool

Fleetwood

Seespool joont, mis ühendab alumist tuld ja Knotti

Lune jõgi

Seespool joont, mis ühendab Sunderland Pointi ja Chapel Hilli kuni Glassoni dokini, viimane kaasa arvatud

Barrow

Seespool joont, mis ühendab Walney saarel olevat Haws Pointi ja Roa saare slippi

Whitehaven

Lainemurdjast seespool

Workington

Lainemurdjast seespool

Maryport

Lainemurdjast seespool

Carlisle

Seespool Point Carlisle'i ja Torduffi ühendavat joont

Coniston Water

Kogu järv

Derwentwater

Kogu järv

Ullswater

Kogu järv

Windermere

Kogu järv

LÕUNA-INGLISMAA

Blakeney ja Morstoni sadam ning juurdepääsuteed

Ida pool joont, mis on tõmmatud Blakeney Pointist lõunasse kuni Stiffkey jõe sissepääsukohani

Orwelli ja Stouri jõgi

Orwelli jõgi Blackmansheadi lainemurdjat Landguard Pointiga ühendavast joonest seespool ning 3 tsooni vetest avamere pool

Blackwateri jõgi

Kõik veeteed Mersea saare edelapoolseimat punkti ja Sales Pointi ühendavast joonest seespool

Crouchi ja Roachi jõgi

Crouchi jõgi seespool joont, mis ühendab Holliwell Pointi ja Foulness Pointi, sealhulgas Roachi jõgi

Thamesi jõgi koos lisajõgedega

Thamesi jõgi ülevalpool põhja-lõunasuunalist joont, mis on tõmmatud Dentoni sadamasilla muuli idapoolseimast punktist (Gravesend) Teddingtoni lüüsini

Medway jõgi ja Swale

Medway jõgi Garrison Pointist Graini tornini tõmmatud joonest kuni Allingtoni lüüsini; ja Swale Whitstable'ist kuni Medwayni

Stouri jõgi (Kent)

Stouri jõgi suudmest ülevalpool kuni Flagstaff Reachi maabumiskohani

Doveri sadam

Seespool jooni, mis on tõmmatud risti sadama ida- ja läänesissepääsuga

Rotheri jõgi

Rotheri jõgi ülalpool Camberi loodesignaaljaama kuni Scots Floati lüüsini ja Brede jõe sissepääsu lüüsikambrini

Aduri jõgi ja Southwicki kanal

Seespool joont, mis on tõmmatud risti läbi Shofrehami sadama sissepääsu Southwicki kanali lüüsikambrini ning Tarmaci sadamasilla läänetipuni

Aruni jõgi

Aruni jõgi ülalpool Littlehamptoni muuli kuni Littlehampton Marinani

Ouse jõgi (Sussex), Newhaven

Ouse jõgi alates joonest, mis on tõmmatud Newhaveni sadama sissepääsumuulidest kuni põhjakai põhjatipuni

Brighton

Seespool joont, mis ühendab Brighton Marina reidi läänekai lõunatippu lõunakai põhjatipuga

Chichester

Seespool joont, mis ühendab Eastoke Pointi ja West Witteringi kirikutorni, ning 3 tsooni vetest avamere pool

Langstone'i sadam

Seespool joont, mis ühendab Eastney Pointi ja Gunner Pointi

Portsmouth

Seespool joont, mis on tõmmatud risti läbi Blockhouse'i sadama sissepääsu kuni Round Towerini

Bembridge, Isle of Wight

Bradingi sadam

Cowes, Isle of Wight

Medina jõgi seespool joont, mis on tõmmatud idakalda lainemurdja tuletornist kuni House'i tuletornini läänekaldal

Southampton

Seespool joont, mis ühendab Calshoti lossi Hooki paagiga

Beaulieu jõgi

Beaulieu jõgi, kuid mitte Inchmery House'i läbivast põhja-lõunasuunalisest joonest ida poolt

Keyhaveni järv

Seespool joont, mis on tõmmatud Hurst Pointi alumisest tulest otse põhja kuni Keyhaven Marshesini

Christchurch

Run

Poole

Seespool Sandbanksi ja South Haven Pointi ühendavat kettpraami liini

Exeter

Seespool ida-läänesuunalist joont, mis ühendab Warren Pointi Checkstone Ledge'i vastas oleva rannaäärse päästejaamaga

Teignmouth

Sadama piirides

Darti jõgi

Seespool joont, mis ühendab Kettle Pointi ja Battery Pointi

Salcombe'i jõgi

Seespool joont, mis ühendab Splat Pointi ja Limebury Pointi

Plymouth

Seespool joont, mis ühendab Mount Batteni muuli Drake saare kaudu Raveness Pointiga; Yealmi jõgi seespool joont, mis ühendab Warren Pointi ja Misery Pointi

Fowey

Sadamast seespool

Falmouth

Seespool joont, mis ühendab St Anthony Headi ja Pendennis Pointi

Cameli jõgi

Seespool joont, mis ühendab Gun Pointi ja Brea Hilli

Taw' ja Torridge'i jõgi

Seespool joont asimuudiga 200° Crow Pointi tuletornist Skern Pointi rannani

Bridgewater

Lõuna pool joont, mis on Stert Pointist (51° 13,0′ põhjalaiust) otse itta tõmmatud

Avoni jõgi (Avon)

Seespool joont, mis ühendab Avonmouthi muuli Nethami tammi ja Wharf Pointiga

2. PEATÜKK

3. tsoon

Belgia Kuningriik

Laevatatav Schelde: Antwerpeni reidist allavoolu

Tšehhi Vabariik

Labe: Ústí nad Labem-Střekovi lüüsist kuni Lovosice lüüsini

Paisjärved: Baška, Brněnská (Kníničky), Horka (Stráž pod Ralskem), Hracholusky, Jesenice, Nechranice, Olešná, Orlík, Pastviny, Plumov, Rozkoš, Seč, Skalka, Slapy, Těrlicko, Žermanice

Máchovo järv

Velké Žernoseky veeala

Tiigid: Oleksovice, Svět, Velké Dářko

Kruusakarjäärid: Dolní Benešov, Ostrožná Nová Ves a Tovačov

Saksamaa Liitvabariik

Doonau

Kelheimist (2414,72 km) Saksamaa-Austria piirini

Rein

Saksamaa-Šveitsi piirist Saksamaa-Madalmaade piirini

Elbe

Elbe kõrvalkanali suudmest Hamburgi sadama alumise piirini

Müritz

 

Prantsuse Vabariik

Rein

Ungari Vabariik

Doonau: jõe 1812. kilomeetrist kuni 1433. kilomeetrini

Doonau Moson: jõe 14. kilomeetrist kuni 0. kilomeetrini

Doonau Szentendre: jõe 32. kilomeetrist kuni 0. kilomeetrini

Doonau Ráckeve: jõe 58. kilomeetrist kuni 0. kilomeetrini

Tisza jõgi: jõe 685. kilomeetrist kuni 160. kilomeetrini

Dráva jõgi: jõe 198. kilomeetrist kuni 70. kilomeetrini

Bodrogi jõgi: jõe 51. kilomeetrist kuni 0. kilomeetrini

Kettős–Körösi jõgi: jõe 23. kilomeetrist kuni 0. kilomeetrini

Hármas–Körösi jõgi: jõe 91. kilomeetrist kuni 0. kilomeetrini

Sió kanal: jõe 23. kilomeetrist kuni 0. kilomeetrist

Velence järv

Fertő järv

Madalmaade Kuningriik

Rein

Sneekermeer, Koevordermeer, Heegermeer, Fluessen, Slotermeer, Tjeukemeer, Beulakkerwijde, Belterwijde, Ramsdiep, Ketelmeer, Zwartemeer, Veluwemeer, Eemmeer, Alkmaardermeer, Gouwzee, Buiten Ij, Afgesloten Ij, Noordzeekanaal, Ijmuideni sadam, Rotterdami sadamapiirkond, Nieuwe Maas, Noord, Oude Maas, Beneden Merwede, Nieuwe Merwede, Dordtsche Kil, Boven Merwede, Waal, Bijlandschi kanal, Boven Rijn, Pannersdenschi kanal, Geldersche Ijssel, Neder Rijn, Lek, Amsterdam-Reini kanal, Veerse Meer, Schelde-Reini kanal suudmeni Volkerakis, Amer, Bergsche Maas, Meuse allpool Venlot, Gooimeer, Europort, Calandkanaal (Beneluxi sadamast ida pool), Hartelkanaal

Austria Vabariik

Doonau: Austria-Saksamaa piirist Austria-Slovakkia piirini

Inn: suudmest kuni Passau-Inglingi jõujaamani

Traun: suudmest kuni 1,8 km kaugusele

Enns: suudmest kuni 2,7 km kaugusele

March: kuni 6. kilomeetrini

Poola Vabariik

Biebrza jõgi Augustowski kanali estuaarist Narwia jõe estuaarini

Brda jõgi ühinemiskohast Bydgoski kanaliga Bydgoszczis kuni Wisła jõe estuaarini

Bugi jõgi Muchawieci jõe estuaarist kuni Narwia jõe estuaarini

Dąbie järv sisemere piirini

Augustowski kanal ühinemiskohast Biebrza jõega kuni riigipiirini koos kanali marsruudil paiknevate järvedega

Bartnicki kanal Ruda Woda järvest kuni Bartężeki järveni, viimane kaasa arvatud

Bydgoski kanal

Elbląski kanal Druzno järvest kuni Jezioraki järveni ja Szeląg Wielki järveni koos nimetatud järvedega ning kanali marsruudil paiknevate järvedega, ja kõrvalharu Zalewo suunas Jezioraki järvest Ewingi järveni, viimane kaasa arvatud

Gliwicki kanal koos Kędzierzyński kanaliga

Jagielloński kanal ühinemiskohast Elblągi jõega kuni Nogati jõeni

Łączański kanal

Ślesiński kanal koos kanali marsruudil paiknevate järvedega, samuti Gopło järv

Żerański kanal

Martwa Wisła jõgi alates Wisła jõest Przegalinas kuni sisemere piirini

Narewi jõgi Biebrza jõe estuaarist Wisła jõe estuaarini koos Zegrzyński järvega

Nogati jõgi Wisła jõest kuni Wisła laguuni estuaarini

Noteći jõe ülemjooks Gopło järvest kuni ühinemiskohani Górnonotecki kanaliga ja Noteći jõe alamjooks Bydgoski kanaliga ühinemiskohast kuni Warta jõe estuaarini

Nysa Łuźycka jõgi Gubinist Oderi suudmeni

Oderi jõgi Racibórzi linnast kuni ühinemiskohani Ida-Oderi jõega, mis on alates Klucz-Ustowo läbimurdekohast ühinenud Regalica jõega, koos nimetatud jõe ja selle harujõgedega Dąbie järveni, samuti Oderi jõe kõrvalharu Opatowice lüüsist Wrocławi linna lüüsini

Lääne-Oderi jõgi Widuchowa ülevoolupaisust (704,1 km Oderi jõest) kuni sisemere piirini, koos kõrvalharudega ning Klucz-Ustowo läbimurdekohaga, mis ühendab Ida-Oderi jõge Lääne-Oderi jõega

Parnica jõgi ja Parnicki läbimurdekoht Lääne-Oderi jõest sisemere piirini

Pisa jõgi Rośi järvest kuni Narewi jõe estuaarini

Szkarpawa jõgi Wisła jõest kuni Wisła laguuni estuaarini

Warta jõgi Ślesiński järvest kuni Oderi jõe estuaarini

Wielkie Jeziora Mazurskie süsteem, mis hõlmab jõgede ja kanalitega ühendatud järvesid, mis moodustavad põhilise veetee Piszis asuvast Rośi järvest (kaasa arvatud) kuni Węgorzewski kanalini (kaasa arvatud) Węgorzewos koos järgmiste järvedega: Seksty, Mikołajskie, Tałty, Tałtowisko, Kotek, Szymon, Szymoneckie, Jagodne, Boczne, Tajty, Kisajno, Dargin, Łabap, Kirsajty ja Święcajty, Giżycki kanaliga ja Niegociński kanaliga ja Piękna Góra kanaliga ja Ryńskie järve (kaasa arvatud) kõrvalharu Rynis Nidzkie järve (kuni 3 km, moodustab Nidzkie järve kaitseala piiri), koos järgmiste järvedega: Bełdany, Guzianka Mała ja Guzianka Wielka

Wisła jõgi Przemsza jõe estuaarist kuni ühinemiskohani Łączański kanaliga, samuti selle kanali estuaarist Skawinas kuni Wisła estuaarini Gdański lahes, välja arvatud Włocławski veehoidla

Slovaki Vabariik

Doonau: Devínist (jõe 1880,26. kilomeetril) Slovakkia-Ungari piirini

Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik

ŠOTIMAA

Leith (Edinburgh)

Lainemurdjatest seespool

Glasgow

Strathclyde Loch

Crinani kanal

Crinan Ardrishaigini

Kaledoonia kanal

Kanali sektsioonid

PÕHJA-IIRI

Lagani jõgi

Lagani ülevoolupaisust Stranmillisini

IDA-INGLISMAA

Weari jõgi (pole loodeid)

Durhami vanast raudteesillast kuni Prebendsi sillani Durhamis

Teesi jõgi

Teesi paisust ülesvoolu

Grimsby dokk

Lüüsidest seespool

Imminghami dokk

Lüüsidest seespool

Hulli dokid

Lüüsidest seespool

Bostoni dokk

Lüüsiväravatest seespool

Aire ja Calderi laevateed

Goole'i dokkidest Leedsini; ühinemine Leedsiga ja Liverpooli kanal; Bank Dole'i ühinemiskohast Selbyni (Ouse jõe lüüs); Castlefordi ühinemiskohast Wakefieldini (Fallingi lüüs)

Ancholme jõgi

Ferriby lüüsist Briggini

Calderi ja Hebble'i kanal

Wakefieldist (Fallingi lüüs) Broadcut Topi lüüsini

Fossi jõgi

Ühinemiskohast Ouse jõega (Blue Bridge) kuni Monki sillani

Fossdyke'i kanal

Ühinemiskohast Trenti jõega kuni Brayford Poolini

Goole dokk

Lüüsiväravatest seespool

Hornsea Mere

Kogu kanal

Hulli jõgi

Struncheon Hilli lüüsist kuni Beverley Beckini

Market Weightoni kanal

Humberi jõe lüüsist kuni Sod Houses'i lüüsini

Uus ühenduskanal

Kogu kanal

Ouse'i jõgi

Naburni lüüsist kuni Nun Monktonini

Sheffield ja Lõuna-Yorkshire'i kanal

Keadby lüüsist kuni Tinsley lüüsini

Trenti jõgi

Cromwelli lüüsist kuni Shardlow'ni

Withami jõgi

Bostoni lüüs kuni Brayford Poole'ini (Lincoln)

WALES JA LÄÄNE-INGLISMAA

Severni jõgi

Llanthonyst ja Maisemore'i ülevoolupaisudest ülalpool

Wye jõgi

Monmouthist ülalpool

Cardiff

Roath Parki järv

Talboti sadam

Kinnistes dokkides

Swansea

Kinnistes dokkides

Dee jõgi

Ülalpool Barrelwell Hilli veeväljalaskekohta

Mersey jõgi

Dokid (välja arvatud Seaforthi dokk)

Lune'i jõgi

Ülalpool Glassoni dokki

Avoni jõgi (Midland)

Tewkesbury lüüsist kuni Eveshamini

Gloucester

Gloucesteri linna lüüsid (Gloucesteri/Sharpnessi kanal)

Hollingworthi järv

Kogu järv

Manchester Shipi kanal

Kogu kanal ja Salfordi dokid, sealhulgas Irwelli jõgi

Pickmere'i järv

Kogu järv

Tawe'i jõgi

Meretammi/väikelaevasadama ja Morfa kergejõustikustaadioni vahel

Rudyardi järv

Kogu järv

Weaveri jõgi

Northwichist allpool

LÕUNA-INGLISMAA

Nene'i jõgi

Wisbech Cut ja Nene'i jõgi kuni Dog-in-a-Doubleti lüüsini

Great Ouse'i jõgi

Kings Lynn Cut ja Great Ouse'i jõgi allpool Lääne-Lynni maanteesilda

Yarmouth

Yare jõe estuaar alates joonest, mis on tõmmatud põhja- ja lõunapoolse sissepääsumuuli otste vahele, sealhulgas Breydon Water

Lowestoft

Lowestofti sadam Mutfordi lüüsist allpool kuni välissadama sissepääsumuulide vahele tõmmatud jooneni

Alde ja Ore jõgi

Ore jõe sissepääsust ülevalpool kuni Westrow Pointini

Debeni jõgi

Debeni jõe sissepääsust ülalpool kuni Felixstowe Ferryni

Orwelli ja Stouri jõgi

Alates Fagbury Pointi ja Orwelli jõel olevast Shotley Pointi ühendavast joonest kuni Ipswichi dokini; ja Stouri jõele põhja-lõunasuunas läbi Erwarton Nessi tõmmatud joonest kuni Manningtreenini

Chelmeri ja Blackwateri kanal

Beeleigh' lüüsist ida pool

Thamesi jõgi koos lisajõgedega

Thamesi jõgi ülalpool Teddingtoni lüüsi kuni Oxfordini

Aduri jõgi ja Southwicki kanal

Aduri jõgi ülalpool Tarmaci sadamasilla lääneotsa, ja Southwicki kanal

Aruni jõgi

Aruni jõgi ülalpool Littlehampton Marinat

Ouse jõgi (Sussex), Newhaven

Ouse jõgi ülalpool põhjakai põhjapoolset otsa

Bewl Water

Kogu järv

Grafham Water

Kogu järv

Rutland Water

Kogu järv

Thorpe Parki järv

Kogu järv

Chichester

Ida pool joont, mis ühendab Cobnor Pointi Chalkdock Pointiga

Christchurch

Christchurchi sadam, välja arvatud Run

Exeteri kanal

Kogu kanal

Avoni jõgi (Avon)

Bristoli linna dokid

Nethami tammist Pulteney ülevoolupaisuni

3. PEATÜKK

4. tsoon

Belgia Kuningriik

Kogu Belgia siseveeteede võrgustik, välja arvatud 3. tsooni veeteed

Tšehhi Vabariik

Kõik muud veeteed, mis pole loetletud 1., 2. ja 3. tsoonis

Saksamaa Liitvabariik

Kõik siseveeteed, välja arvatud 1., 2. ja 3. tsooni veeteed

Prantsuse Vabariik

Kõik Prantsusmaa siseveeteed, välja arvatud 1., 2. ja 3. tsooni veeteed

Itaalia Vabariik

Po jõgi: Piacenzast suudmeni

Milano-Cremona kanal, Po jõgi: viimane 15 km pikkune lõik Po jõeni

Mincio jõgi: Mantovast Governolos Po jõeni

Ferrara veeteed: alates Post (Pontelagoscuro) Ferraras Porto Garibaldini

Brondolo ja Valle kanalid: idapoolsest Post Veneetsia laguunini

Fissero-Tartaro-Canalbianco-kanal: Aadriast idapoolse Poni

Veneetsia rannajoon: Veneetsia laguunist Gradoni

Leedu Vabariik

Kogu Leedu võrgustik

Luksemburgi Suurhertsogiriik

Moselle

Ungari Vabariik

Kõik muud veeteed, mis pole loetletud 2. ja 3. tsoonis

Madalmaade Kuningriik

Kõik 1., 2. ja 3. tsoonis loetlemata jõed, kanalid ja järved

Austria Vabariik

Thaya: kuni Bernhardsthalini

March: 6. kilomeetrist ülespoole

Poola Vabariik

Kõik muud veeteed, mis pole loetletud 1., 2. ja 3. tsoonis

Slovaki Vabariik

Kõik muud veeteed, mis pole loetletud 3. tsoonis

Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik

ŠOTIMAA

Ratho ja Linlithgow Unioni kanal

Kogu kanal

Glasgow

Forthi ja Clyde'i kanal

Monklandi kanal, Faskine ja Drumpellier' sektsioonid

Hogganfield Loch

IDA-INGLISMAA

Ancholme'i jõgi

Briggist Harram Hilli lüüsini

Calderi ja Hebble'i kanal

Broadcut Topi lüüsist Sowerby sillani

Chesterfieldi kanal

Lääne-Stockwithist Worksopini

Cromfordi kanal

Kogu kanal

Derwenti jõgi

Ühinemiskohast Ouse jõega Stamfordi sillani

Driffieldi laevasõidutee

Struncheon Hilli lüüsist Great Driffieldini

Erewashi kanal

Trenti lüüsist Langley Milli lüüsini

Huddersfieldi kanal

Ühinemiskohast Calderi ja Hebblega Coopersi silla juures kuni Huddersfield Narrow kanalini Huddersfieldis

Ashton-Under-Lyne'i ja Huddersfieldi vahel

Leedsi ja Liverpooli kanal

Leedsi jõe lüüsist kuni Skiptoni sadamasillani

Light Water Valley järv

Kogu järv

Mere, Scarborough

Kogu järv

Ouse jõgi

Nun Monkton Poolist ülevalpool

Pocklingtoni kanal

Ühinemiskohast Derventi jõega kuni Melbourne Basinini

Sheffieldi ja Lõuna-Yorkshire' kanal

Tinsley lüüsist kuni Sheffieldini

Soari jõgi

Ühinemiskohast Trentiga kuni Loughborough'ni

Trenti ja Mersey kanal

Shardlowst kuni Dellow Lane'i lüüsini

Ure jõgi ja Riponi kanal

Ühinemiskohast Ouse jõega kuni Riponi kanalini (Ripon Basin)

Ashtoni kanal

Kogu kanal

WALES JA LÄÄNE-INGLISMAA

Avoni jõgi (Midland)

Eveshamist ülevalpool

Birminghami kanali laevatee

Kogu kanal

Birminghami ja Fazeley kanal

Kogu kanal

Coventry kanal

Kogu kanal

Grand Unioni kanal (Naptoni ühinemiskohast kuni Birminghami ja Fazeleyni)

Kogu kanali sektsioon

Kenneti ja Avoni kanal (Bathist Newburyni)

Kogu kanali sektsioon

Lancasteri kanal

Kogu kanal

Leedsi ja Liverpooli kanal

Kogu kanal

Llangolleni kanal

Kogu kanal

Caldoni kanal

Kogu kanal

Peak Foresti kanal

Kogu kanal

Macclesfieldi kanal

Kogu kanal

Monmouthshire'i ja Breconi kanal

Kogu kanal

Montgomery kanal

Kogu kanal

Rochdale'i kanal

Kogu kanal

Swansea kanal

Kogu kanal

Neathi ja Tennanti kanal

Kogu kanal

Shropshire Unioni kanal

Kogu kanal

Staffordshire' ja Worcesteri kanal

Kogu kanal

Stratford-upon-Avoni kanal:

Kogu kanal

Trenti jõgi

Kogu jõgi

Trenti ja Mersey kanal

Kogu kanal

Weaveri jõgi

Northwichist ülalpool

Worcesteri ja Birminghami kanal

Kogu kanal

LÕUNA-INGLISMAA

Nene'i jõgi

Dog-in-a-Doubleti lüüsist ülalpool

Great Ouse'i jõgi

Kings Lynn Lääne-Lynni maanteesillast ülalpool; Great Ouse'i jõgi ja kõik sellega seotud Fenlandi veeteed, sealhulgas Cami jõgi ja Middle Leveli laevatee

Norfolki ja Suffolki üleujutatavad alad

Kõik tõusuvee ajal ning loodetest mõjutamata laevatatavad jõed, luhad, kanalid ja veeteed Norfolki ja Suffolki üleujutatavatel aladel, sealhulgas Oulton Broad, samuti Waveney jõgi, Yare, Bure, Ant ja Thurne, välja arvatud Yarmouthi ja Lowestoftdi kohta sätestatu

Blythi jõgi

Blythi jõgi, sissepääs Blythburghini

Alde ja Ore jõgi

Alde jõgi ülalpool Westrow Pointi

Debeni jõgi

Debeni jõgi ülalpool Felixstowe Ferryt

Orwelli ja Stouri jõgi

Kõik Stouri jõe veeteed ülalpool Manningtreed

Chelmeri ja Blackwateri kanal

Lääne pool Beeleighi lüüsi

Thamesi jõgi koos lisajõgedega

Storti ja Lee jõed ülalpool Bow Creeki; Grand Unioni kanal Brentfordi lüüsist ülalpool ja Regentsi kanal Limehouse Basinist ülalpool ning kõik sellega ühendatud kanalid; Wey jõgi Thamesi lüüsist ülalpool; Kenneti ja Avoni kanal; Thamesi jõgi Oxfordist ülalpool; Oxfordi kanal

Medway jõgi ja Swale

Medway jõgi Allingtoni lüüsist ülalpool

Stouri jõgi (Kent)

Stouri jõgi Flagstaff Reachi maabumiskohast ülalpool

Doveri sadam

Kogu sadam

Rotheri jõgi

Rotheri jõgi ja Royal Military kanal Scots Floati lüüsist ülalpool ja Brede jõgi sissepääsulüüsist ülalpool

Brighton

Brighton Marina sisesadam ülalpool lüüsi

Wickstead Parki järv

Kogu järv

Kenneti ja Avoni kanal

Kogu kanal

Grand Unioni kanal

Kogu kanal

Avoni jõgi (Avon)

Pulteney ülevoolupaisust ülalpool

Bridgewateri kanal

Kogu kanal


(*)  Laevade puhul, mille kodusadam on mujal, tuleb arvesse võtta 8. aprilli 1960. aasta Ems-Dollarti koostöölepingu artiklit 32 (BGBl. 1963 II, lk 602).

II LISA

TEHNILISED MIINIMUMNÕUDED 1., 2., 3. JA 4. TSOONI SISEVEETEEDEL SÕITVATELE LAEVADELE

SISUKORD

I OSA 38
1. PEATÜKK 38
ÜLDOSA 38

Artikkel 1.01 —

Mõisted 38

Artikkel 1.02 —

(välja jäetud) 42

Artikkel 1.03 —

(välja jäetud) 42

Artikkel 1.04 —

(välja jäetud) 42

Artikkel 1.05 —

(välja jäetud) 42

Artikkel 1.06 —

Ajutised nõuded 42

Artikkel 1.07 —

Haldusjuhendid 42
2. PEATÜKK 42
MENETLUS 42

Artikkel 2.01 —

Kontrollorgan 42

Artikkel 2.02 —

Kontrolli läbiviimise taotlus 43

Artikkel 2.03 —

Veesõiduki esitamine kontrolliks 43

Artikkel 2.04 —

(välja jäetud) 43

Artikkel 2.05 —

Ajutine ühenduse tunnistus 43

Artikkel 2.06 —

Ühenduse tunnistuse kehtivus 44

Artikkel 2.07 —

Ühenduse tunnistuse sisu ja muutmine 44

Artikkel 2.08 —

(välja jäetud) 44

Artikkel 2.09 —

Perioodiline kontroll 44

Artikkel 2.10 —

Vabatahtlik kontroll 44

Artikkel 2.11 —

(välja jäetud) 44

Artikkel 2.12 —

(välja jäetud) 44

Artikkel 2.13 —

(välja jäetud) 44

Artikkel 2.14 —

(välja jäetud) 45

Artikkel 2.15 —

Kulud 45

Artikkel 2.16 —

Teave 45

Artikkel 2.17 —

Ühenduse tunnistuste register 45

Artikkel 2.18 —

Ametlik number 45

Artikkel 2.19 —

Võrdväärsus ja erandid 45
II OSA 46
3. PEATÜKK 46
LAEVAEHITUSNÕUDED 46

Artikkel 3.01 —

Põhinõue 46

Artikkel 3.02 —

Tugevus ja püstuvus 46

Artikkel 3.03 —

Laevakere 47

Artikkel 3.04 —

Masina- ja katlaruumid, punkrid 47
4. PEATÜKK 48
SÜVISE OHUTUSVARU, VABAPARRAS JA LASTIMÄRGID 48

Artikkel 4.01 —

Süvise ohutusvaru 48

Artikkel 4.02 —

Vabaparras 48

Artikkel 4.03 —

Minimaalne vabaparras 50

Artikkel 4.04 —

Lastimärgid 50

Artikkel 4.05 —

Suurima koormuse süvis veesõidukitel, mille kere ei ole alati kinnine ega ole seega ka pritsme- ja ilmastikukindel 51

Artikkel 4.06 —

Süviseskaalad 51
5. PEATÜKK 52
MANÖÖVERDUSVÕIME 52

Artikkel 5.01 —

Üldnõuded 52

Artikkel 5.02 —

Navigeerimiskatsed 52

Artikkel 5.03 —

Katsetamispiirkond 52

Artikkel 5.04 —

Laevade ja koosseisude koormusaste navigeerimiskatse ajal 52

Artikkel 5.05 —

Pardaseadmete kasutamine navigeerimiskatsetes 52

Artikkel 5.06 —

Ettenähtud kiirus (edasisuunas) 53

Artikkel 5.07 —

Peatumisvõime 53

Artikkel 5.08 —

Tagasisuunas liikumise võime 53

Artikkel 5.09 —

Kõrvalepõigete sooritamise võime 53

Artikkel 5.10 —

Pööramisvõime 53
6. PEATÜKK 53
ROOLISÜSTEEM 53

Artikkel 6.01 —

Üldnõuded 53

Artikkel 6.02 —

Roolimehhanismi ajamid 54

Artikkel 6.03 —

Roolimehhanismi hüdrauliline ajam 54

Artikkel 6.04 —

Jõuallikas 54

Artikkel 6.05 —

Käsiajam 55

Artikkel 6.06 —

Kruvirool, veepaiskur, tsükloidsõukruvi ja vööri trastersüsteemid 55

Artikkel 6.07 —

Näiturid ja seireseadmed 55

Artikkel 6.08 —

Pöördekiiruse regulaatorid 55

Artikkel 6.09 —

Tunnustamismenetlus 55
7. PEATÜKK 56
ROOLIKAMBER 56

Artikkel 7.01 —

Üldnõuded 56

Artikkel 7.02 —

Takistusteta väljavaade 56

Artikkel 7.03 —

Juhtimis-, näitur- ja seireseadmetele esitatavad üldnõuded 57

Artikkel 7.04 —

Peamootorite ja roolisüsteemi juhtimis-, näitur- ja seireseadmetele esitatavad erinõuded 57

Artikkel 7.05 —

Laevatuled, valgus- ja helisignaalid 58

Artikkel 7.06 —

Radarseadmed ja pöördekiiruse näiturid 58

Artikkel 7.07 —

Raadiotelefonisüsteemid laevadel, mille roolikambrid on konstrueeritud laeva ainuisikuliseks juhtimiseks radari abi 59

Artikkel 7.08 —

Laevade omavahelise sidepidamise seadmed 59

Artikkel 7.09 —

Häiresüsteem 59

Artikkel 7.10 —

Küte ja ventilatsioon 59

Artikkel 7.11 —

Ahtriankru käitamisseade 59

Artikkel 7.12 —

Sissetõmmatavad roolikambrid 59

Artikkel 7.13 —

Vastava kande tegemine ühenduse tunnistusele laevade puhul, mille roolikamber on konstrueeritud laeva ainuisikuliseks juhtimiseks radari abil 60
8. PEATÜKK 60
MASINA EHITUS 60

Artikkel 8.01 —

Üldnõuded 60

Artikkel 8.02 —

Ohutusvarustus 60

Artikkel 8.03 —

Jõuallikas 60

Artikkel 8.04 —

Masina väljalasketoru 61

Artikkel 8.05 —

Kütusetankid, torud ja abiseadmed 61

Artikkel 8.06 —

Määrdeõli hoidmine, torud ja abiseadmed 62

Artikkel 8.07 —

Jõuülekandesüsteemides, juhtimis- ja aktiveerimissüsteemides ning küttesüsteemides, torudes ja abiseadmetes kasutatava õli hoidmine 62

Artikkel 8.08 —

Pilsi pumpamine ja äravoolusüsteemid 63

Artikkel 8.09 —

Õlise vee ja kasutatud õli hoidmine 64

Artikkel 8.10 —

Laevade tekitatud müra 64

8.a PEATÜKK —

(välja jäetud) 64
9. PEATÜKK 64
ELEKTRISEADMED 64

Artikkel 9.01 —

Üldnõuded 64

Artikkel 9.02 —

Elektrivarustussüsteemid 65

Artikkel 9.03 —

Kaitse füüsilise kokkupuute, tahkete esemetega tekitatavate vigastuste ning vee sissetuleku eest 65

Artikkel 9.04 —

Plahvatuskaitse 66

Artikkel 9.05 —

Kaitsemaandus 66

Artikkel 9.06 —

Suurim lubatav pinge 66

Artikkel 9.07 —

Jaotussüsteemid 67

Artikkel 9.08 —

Ühendus kaldaga või teiste välisvõrkudega 67

Artikkel 9.09 —

Teiste veesõidukite elektriga varustamine 68

Artikkel 9.10 —

Generaatorid ja mootorid 68

Artikkel 9.11 —

Akud 68

Artikkel 9.12 —

Lülitusseadmete paigaldamine 69

Artikkel 9.13 —

Vooluahela avariikatkestid 70

Artikkel 9.14 —

Armatuurid 70

Artikkel 9.15 —

Kaablid 70

Artikkel 9.16 —

Valgustusseadmed 71

Artikkel 9.17 —

Laevatuled 71

Artikkel 9.18 —

(välja jäetud) 71

Artikkel 9.19 —

Mehaaniliste seadmete häire- ja ohutussüsteemid 71

Artikkel 9.20 —

Elektroonilised seadmed 72

Artikkel 9.21 —

Elektromagnetiline vastavus 73
10. PEATÜKK 73
SEADMED 73

Artikkel 10.01 —

Ankruseadmed 73

Artikkel 10.02 —

Muu varustus 75

Artikkel 10.03 —

Käsitulekustutid 76

Artikkel 10.03a —

Püsivalt paigaldatud tulekustutussüsteemid eluruumides, roolikambris ja reisijateruumides 76

Artikkel 10.03b —

Püsivalt paigaldatud tulekustutussüsteemid masina-, katla- ja pumbaruumides 77

Artikkel 10.04 —

Jollid 81

Artikkel 10.05 —

Poid ja päästevestid 81
11. PEATÜKK 81
TÖÖKOHTADE OHUTUS 81

Artikkel 11.01 —

Üldnõuded 81

Artikkel 11.02 —

Kaitse kukkumise eest 81

Artikkel 11.03 —

Töökohtade mõõtmed 82

Artikkel 11.04 —

Külgtekid 82

Artikkel 11.05 —

Juurdepääs töökohtadele 82

Artikkel 11.06 —

Väljapääsud ja avariiväljapääsud 83

Artikkel 11.07 —

Redelid, astmed ja samalaadsed seadised 83

Artikkel 11.08 —

Siseruumid 83

Artikkel 11.09 —

Kaitse müra ja vibratsiooni eest 83

Artikkel 11.10 —

Luugikaaned 83

Artikkel 11.11 —

Vintsid 84

Artikkel 11.12 —

Kraanad 84

Artikkel 11.13 —

Tuleohtlike vedelike hoidmine 85
12. PEATÜKK 85
ELURUUMID 85

Artikkel 12.01 —

Üldnõuded 85

Artikkel 12.02 —

Konstruktsiooni erinõuded 86

Artikkel 12.03 —

Sanitaarseadmed 86

Artikkel 12.04 —

Kambüüsid 87

Artikkel 12.05 —

Joogivesi 87

Artikkel 12.06 —

Küte ja ventilatsioon 88

Artikkel 12.07 —

Muu eluruumide sisustus 88
13. PEATÜKK 88
KÜTTE-, TOIDUVALMISTAMIS- JA KÜLMUTUSSEADMED 88

Artikkel 13.01 —

Üldnõuded 88

Artikkel 13.02 —

Vedelkütuse kasutamine, õlikütteseadmed 88

Artikkel 13.03 —

Õliaurustuspõletiga ahjud ja õlipihustuspõletiga kütteseadmed 89

Artikkel 13.04 —

Õliaurustuspõletiga ahjud 89

Artikkel 13.05 —

Õlipihustuspõletiga kütteseadmed 89

Artikkel 13.06 —

Sundõhuga köetavad seadmed 89

Artikkel 13.07 —

Kütmine tahke kütusega 90
14. PEATÜKK 90
MAJAPIDAMISES KASUTATAVAD VEDELGAASISEADMED 90

Artikkel 14.01 —

Üldnõuded 90

Artikkel 14.02 —

Seadmed 90

Artikkel 14.03 —

Balloonid 91

Artikkel 14.04 —

Toiteallikate asukoht ja korraldus 91

Artikkel 14.05 —

Tagavara- ja tühjad balloonid 91

Artikkel 14.06 —

Reduktorid 91

Artikkel 14.07 —

Rõhk 92

Artikkel 14.08 —

Torud ja painduvad torud 92

Artikkel 14.09 —

Jaotussüsteem 92

Artikkel 14.10 —

Gaasi tarbivad seadmed ja nende paigaldamine 92

Artikkel 14.11 —

Ventilatsioon ja põlemisgaaside eemaldamine 93

Artikkel 14.12 —

Kasutus- ja ohutusnõuded 93

Artikkel 14.13 —

Heakskiitmiskatse 93

Artikkel 14.14 —

Katsed 93

Artikkel 14.15 —

Kinnitus 94
15. PEATÜKK 94
REISILAEVADELE KOHALDATAVAD ERINÕUDED 94

Artikkel 15.01 —

Üldsätted 94

Artikkel 15.02 —

Laevakered 94

Artikkel 15.03 —

Püstuvus 96

Artikkel 15.04 —

Süvise ohutusvaru ja vabaparras 100

Artikkel 15.05 —

Reisijate maksimaalne lubatud arv pardal 101

Artikkel 15.06 —

Reisijateruumid ja reisijate poolt kasutatavad alad 101

Artikkel 15.07 —

Käitursüsteem 104

Artikkel 15.08 —

Ohutusseadised ja -varustus 104

Artikkel 15.09 —

Päästevarustus 105

Artikkel 15.10 —

Elektriseadmed 106

Artikkel 15.11 —

Tulekaitse 107

Artikkel 15.12 —

Tule kustutamine 111

Artikkel 15.13 —

Ohutusmeetmed 112

Artikkel 15.14 —

Reovee kogumise ja kõrvaldamise seadmed 113

Artikkel 15.15 —

Teatavatele reisilavadele tehtavad erandid 113
15a. PEATÜKK 114
REISIPURJELAEVADELE KOHALDATAVAD ERINÕUDED 114

Artikkel 15a.01 —

II osa kohaldamine 114

Artikkel 15a.02 —

Teatavatele reisijateveoks mõeldud purjelaevadele tehtavad erandid 115

Artikkel 15a.03 —

Püstuvusnõuded purjedega sõitvatele laevadele 115

Artikkel 15a.04 —

Laevaehitus ja laevamehaanika alased nõuded 115

Artikkel 15a.05 —

Taglasest üldiselt 116

Artikkel 15a.06 —

Mastidest ja peeledest üldiselt 116

Artikkel 15a.07 —

Erisätted mastide kohta 116

Artikkel 15a.08 —

Erisätted marsstengide kohta 117

Artikkel 15a.09 —

Erisätted pukspriitide kohta 118

Artikkel 15a.10 —

Erisätted kliiverpoomide kohta 118

Artikkel 15a.11 —

Erisätted grootpoomide kohta 118

Artikkel 15a.12 —

Erisätted kahvlite kohta 119

Artikkel 15a.13 —

Üldsätted seisevtaglase ja jooksevtaglase kohta 119

Artikkel 15a.14 —

Erisätted seisevtaglase kohta 119

Artikkel 15a.15 —

Erisätted jooksevtaglase kohta 120

Artikkel 15a.16 —

Kinnitused ja taglase osad 121

Artikkel 15a.17 —

Purjed 122

Artikkel 15a.18 —

Seadmed 122

Artikkel 15a.19 —

Katsetamine 122
16. PEATÜKK 122
PUKSIIRIS VEETAVA, TÕUGATAVA VÕI PARRAS PARDAGA HAALATAVA KOOSSEISU OSAKS OLEVATELE VEESÕIDUKITELE KOHALDATAVAD ERINÕUDED 122

Artikkel 16.01 —

Tõukurpuksiiriks sobivad veesõidukid 122

Artikkel 16.02 —

Tõugatavaks sobivad veesõidukid 123

Artikkel 16.03 —

Parras-pardaga haalatava koosseisu liigutamiseks sobivad veesõidukid 123

Artikkel 16.04 —

Koosseisus pukseeritavateks sobivad veesõidukid 123

Artikkel 16.05 —

Pukseerimiseks sobivad veesõidukid 123

Artikkel 16.06 —

Koosseisude navigeerimiskatsed 124

Artikkel 16.07 —

Kanded ühenduse tunnistusele 124
17. PEATÜKK 124
UJUVMEHHAMNISMIDELE KOHALDATAVAD ERINÕUDED 124

Artikkel 17.01 —

Üldnõuded 124

Artikkel 17.02 —

Erandid 124

Artikkel 17.03 —

Täiendavad nõuded 125

Artikkel 17.04 —

Süvise ohutusvaru jääk 125

Artikkel 17.05 —

Jääkvabaparras 125

Artikkel 17.06 —

Kallutuskatse 126

Artikkel 17.07 —

Püstuvuse tunnustamine 126

Artikkel 17.08 —

Püstuvuse tunnustamine vähendatud jääkvabaparda puhul 127

Artikkel 17.09 —

Lastimärgid ja süviseskaalad 128

Artikkel 17.10 —

Ujuvmehhanismid, millele ei nõuta püstuvuse tunnustamist 128
18. PEATÜKK 128
ERINÕUDED, MIDA KOHALDATAKSE TÖÖKOHAL KASUTAMISEKS ÕELDUD VEESÕIDUKITELE 128

Artikkel 18.01 —

Käitamistingimused 128

Artikkel 18.02 —

II osa kohaldamine 128

Artikkel 18.03 —

Randid 128

Artikkel 18.04 —

Süvise ohutusvaru ja vabaparras 129

Artikkel 18.05 —

Jollid 129
19. PEATÜKK 129
AJALOOLISTELE LAEVADELE KOHALDATAVAD ERINÕUDED — (välja jäetud) 129
19a. PEATÜKK 129
KANALIPARGASTELE KOHALDATAVAD ERINÕUDED — (välja jäetud) 129
19b. PEATÜKK 129
4. TSOONI VEETEEDEL SÕITVATELE LAEVADELE KOHALDATAVAD ERINÕUDED 129

Artikkel 19b.01

4. peatüki kohaldamine 129
20. PEATÜKK 129
MERELAEVADELE KOHALDATAVAD ERINÕUDED — (välja jäetud) 129
21. PEATÜKK 129
LÕBUSÕIDULAEVADELE KOHALDATAVAD ERINÕUDED 129

Artikkel 21.01 —

Üldnõuded 129

Artikkel 21.02 —

II osa kohaldamine 130

Artikkel 21.03 —

(välja jäetud) 130
22. PEATÜKK 131
KONTEINERILAEVADE PÜSTUVUS 131

Artikkel 22.01 —

Üldnõuded 131

Artikkel 22.02 —

Püstuvuse tunnustamise piirtingimused ja arvutusmeetod kinnitamata konteinerite transpordil 131

Artikkel 22.03 —

Püstuvuse tunnustamise piirtingimused ja arvutusmeetod kinnitatud konteinerite transpordil 133

Artikkel 22.04 —

Menetlus püstuvuse hindamiseks laeva pardal 134
22a. PEATÜKK 134
ÜLE 110 M PIKKUSTELE VEESÕIDUKITELE KOHALDATAVAD ERINÕUDED 134

Artikkel 22a.01 —

I osa kohaldamine 134

Artikkel 22a.02 —

II osa kohaldamine 134

Artikkel 22a.03 —

Tugevus 134

Artikkel 22a.04 —

Ujuvus ja püstuvus 134

Artikkel 22a.05 —

Täiendavad nõuded 135

Artikkel 22a.06 —

IV osa kohaldamine ümberehitamise korral 136
22b. PEATÜKK 136
KIIRLAEVADELE KOHALDATAVAD ERINÕUDED 136

Artikkel 22b.01 —

Üldnõuded 136

Artikkel 22b.02 —

I osa kohaldamine 137

Artikkel 22b.03 —

II osa kohaldamine 137

Artikkel 22b.04 —

Istmed ja turvavööd 137

Artikkel 22b.05 —

Vabaparras 137

Artikkel 22b.06 —

Ujuvus, püstuvus ja osadeks jaotamine 137

Artikkel 22b.07 —

Roolikamber 137

Artikkel 22b.08 —

Täiendav varustus 138

Artikkel 22b.09 —

Kinnised alad 138

Artikkel 22b.10 —

Väljapääsud ja pääseteed 138

Artikkel 22b.11 —

Tulekaitse ja tulekahju ennetamine 139

Artikkel 22b.12 —

Üleminekusätted 139
III OSA 139
23. PEATÜKK 139
LAEVA MEHITAMISEGA SEOTUD VARUSTUS 139

Artikkel 23.01 —

(välja jäetud) 139

Artikkel 23.02 —

(välja jäetud) 139

Artikkel 23.03 —

(välja jäetud) 139

Artikkel 23.04 —

(välja jäetud) 139

Artikkel 23.05 —

(välja jäetud) 139

Artikkel 23.06 —

(välja jäetud) 139

Artikkel 23.07 —

(välja jäetud) 139

Artikkel 23.08 —

(välja jäetud) 139

Artikkel 23.09 —

Laevade varustus 140

Artikkel 23.10 —

(välja jäetud) 141

Artikkel 23.11 —

(välja jäetud) 141

Artikkel 23.12 —

(välja jäetud) 141

Artikkel 23.13 —

(välja jäetud) 141

Artikkel 23.14 —

(välja jäetud) 141

Artikkel 23.15 —

(välja jäetud) 141
IV OSA 141
24. PEATÜKK 141
ÜLEMINEKU — JA LÕPPSÄTTED 141

Artikkel 24.01 —

Üleminekusätete kohaldamine juba kasutuses olevatele veesõidukitele 141

Artikkel 24.02 —

Kasutuses olevatele laevadele tehtavad erandid 141

Artikkel 24.03 —

Erandid veesõidukitele, mille kiil on maha pandud enne 1. aprilli 1976 152

Artikkel 24.04 —

Muud erandid 154

Artikkel 24.05 —

(välja jäetud) 154

Artikkel 24.06 —

Erandid veesõidukitele, mis ei ole hõlmatud artikliga 24.01 154

Artikkel 24.07 —

(välja jäetud) 163
24a. PEATÜKK 163
ÜLEMINEKUSÄTTED VEESÕIDUKITELE, MIS EI NAVIGEERI R TSOONI VEETEEDEL 163

Artikkel 24a.01 —

Juba kasutuses olevatele veesõidukitele üleminekusätete rakendamine ja eelmiste ühenduse tunnistuste kehtivus 163

Artikkel 24a.02 —

Erandid juba kasutuses olevatele laevadele 163

Artikkel 24a.03 —

Erandid veesõidukitele, mille kiil on maha pandud enne 1. jaanuari 1985 169

Artikkel 24a.04 —

Muud erandid 171

I LIIDE

OHUSIGNAALID 172

II LIIDE

HALDUSJUHENDID 174

I OSA

1. PEATÜKK

ÜLDOSA

Artikkel 1.01

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid.

 

Veesõidukite liigid

1.

Veesõiduk — laev või ujuvmehhanismi osa.

2.

Laev — siseveelaev või merelaev.

3.

Siseveelaev — üksnes või peamiselt siseveeteedel sõitmiseks mõeldud laev.

4.

Merelaev — meresõidukõlblikuks tunnistatud laev.

5.

Liikurlaev — tavaline liikurkaubalaev või liikurtanker.

6.

Liikurtanker — sisseehitatud tankides kaubaveoks mõeldud laev, mis on ehitatud nii, et see saab iseseisvalt oma liikumapaneva jõu abil sõita.

7.

Tavaline liikurkaubalaev — laev, mis pole liikurtanker ja mis on mõeldud kaubaveoks ning mis on ehitatud nii, et saab iseseisvalt oma liikumapaneva jõu abil sõita.

8.

Kanalipraam — siseveelaev pikkusega mitte üle 38,5 m ja laiusega mitte üle 5,05 m, mida tavaliselt kasutatakse Reini-Rhône'i kanalil.

9.

Vedurpuksiir — spetsiaalselt pukseerimiseks ehitatud laev.

10.

Tõukurpuksiir — spetsiaalselt tõugatava koosseisu edasilükkamiseks ehitatud laev.

11.

Praam — teisaldatav praam või praamtanker.

12.

Praamtanker — sisseehitatud tankides kaubaveoks mõeldud laev, mis on ehitatud nii, et seda saab pukseerida, ning mis ei ole võimeline üldse iseseisvalt oma liikumapaneva jõu abil sõitma või mis on oma liikumapaneva jõu abil suuteline sooritama vaid piiratud manöövreid.

13.

Teisaldatav praam — laev, mis ei ole praamtanker ning mis on ehitatud nii, et seda saab pukseerida, ning mis ei ole võimeline üldse iseseisvalt oma liikumapaneva jõu abil sõitma või mis on oma liikumapaneva jõu abil suuteline sooritama vaid piiratud manöövreid.

14.

Lihter — lihtertanker, kaubalihter, või praamkonteiner.

15.

Lihtertanker — sisseehitatud tankides kaubaveoks mõeldud laev, mis on ehitatud või mida on spetsiaalselt muudetud nii, et seda saab tõukepukseerida, ning mis ei ole üldse võimeline iseseisvalt oma liikumapaneva jõu abil sõitma või mis on oma liikumapaneva jõu abil suuteline sooritama vaid piiratud manöövreid, kui see ei ole tõugatava koosseisu osa.

16.

Kaubalihter — kaubaveoks mõeldud laev, mis pole lihtertanker ja mis on ehitatud või mida on spetsiaalselt muudetud nii, et seda saab tõukepukseerida, ning mis ei ole üldse võimeline iseseisvalt oma liikumapaneva jõu abil sõitma või mis on oma liikumapaneva jõu abil suuteline sooritama vaid piiratud manöövreid, kui see ei ole tõugatava koosseisu osa.

17.

Praamkonteiner — lihter, mis on mõeldud merelaevadel vedamiseks ja siseveeteedel teisaldamiseks.

18.

Reisilaev — ühepäevareiside laev või kajutitega laev, mis on ehitatud ja varustatud nii, et see saab vedada rohkem kui 12 reisijat.

19.

Reisipurjelaev — reisilaev, mis on ehitatud ja varustatud nii, et see saab edasi liikuda purjede abil.

20.

Ühepäevareiside laev — reisilaev, milles pole reisijatele ööbimiseks kajuteid.

21.

Kajutitega laev — reisilaev, milles on reisijatele ööbimiseks kajutid.

22.

Kiirlaev — liikurlaev, mis suudab saavutada vee suhtes kiirust üle 40 kilomeetri tunnis.

23.

Ujuvmehhanism — ujuvalus, millel on tööseadmed, nagu näiteks kraanad, süvendusseadmed, vaiarammid või tõstukid.

24.

Töökohal kasutatav veesõiduk — laev, mis on ehitatud ja varustatud nii, et see sobib töökohtadel kasutamiseks, näiteks jäätmekogumispraam, punker- või pontoonpraam, pontoon- või kivikallurlaev.

25.

Lõbusõidulaev — laev, mis pole reisilaev ja mis on mõeldud spordiks või vaba aja veetmiseks.

26.

Joll — transpordiks, päästetegevuseks ja töökohustuste täitmiseks kasutatav paat.

27.

Ujuvrajatis — mis tahes ujuvalus, mida tavaliselt ei liigutata (näiteks ujumisbassein, dokk, sadamasild või paadikuur).

28.

Ujuv objekt — parv või mis tahes muu ehitis, asi või koost, mis on suuteline navigeerima, kuid mis ei ole laev, ujuvmehhanism ega -rajatis.

 

Veesõidukite koostud

29.

Koosseis — jäigalt või puksiirköitega ühendatud veesõidukite koosseis.

30.

Koostamisviis — koosseisu moodustamise viis.

31.

Jäik koosseis — tõugatav koosseis või parras-pardaga haalatav koosseis.

32.

Tõugatav koosseis — jäik veesõidukite koost, millest vähemalt üks on paigutatud koosseisu liigutava veesõiduki ette, mida nimetatakse tõukurpuksiiri(de)ks; jäigalt ühendatuks peetakse samuti koostu, mis koosneb suunatud liigendühendusega omavahel ühendatud tõukurpuksiirist ja tõugatavast veesõidukist.

33.

Parras-pardaga haalatav koosseis — veesõidukite koost, milles veesõidukid on ühendatud jäigalt külg külje kõrvale ning ükski neist ei ole paigutatud koostu liigutava veesõiduki ette.

34.

Puksiiris veetav koosseis — koost, mis koosneb ühest või mitmest veesõidukist, ujuvrajatisest või ujuvalusest, mida pukseerib üks või mitu koosseisu kuuluvat iseliikuvat veesõidukit.

 

Erineva otstarbega alad laevas

35.

Peamasinaruum — ruum, kuhu on paigaldatud jõuseadmed.

36.

Masinaruum — ruum, kuhu on paigaldatud sisepõlemismootorid.

37.

Katlaruum — ruum, kus asub köetav seade auru tootmiseks või soojusvahetusvedeliku soojendamiseks.

38.

Suletud tekiehitis — jäikade seintega veetihe, jäik ja kompaktne ehitis tekil, mis on sinna püsivalt ja veetihedalt kinnitatud.

39.

Roolikamber — ala, kus asuvad kõik manööverdamiseks vajalikud juhtimis- ja seirevahendid.

40.

Eluruumid — ruumid, mida kasutavad laevas tavaliselt elavad isikud, sealhulgas kambüüsid, toidumoona hoiuruumid, tualetid ja pesuruumid, pesupesemisruumid, trepimademed ja vahekäigud, kuid mitte roolikamber.

41.

Reisijateala — reisijatele kasutamiseks mõeldud alad laevas ning sellised kinnised ruumid, nagu näiteks salongid, kauplused, juuksurisalongid, kuivatusruumid, pesupesemisruumid, saunad, tualettruumid, pesuruumid, vahekäigud, ühenduskäigud ja trepid, mis pole seintega ümbritsetud.

42.

Juhtimiskeskus — roolikamber, koht, kus asuvad avariielektrijaam või selle osad, või koht, kus pidevalt viibib tulekahju häireseadmete, uste kaugjuhtimisseadmete või tulekustutite eest vastutav pardapersonal või laevapere.

43.

Trepišaht — sisetrepi või lifti šaht.

44.

Salong — eluruumi või reisijateala juurde kuuluv ruum. Reisilaevade kambüüse ei peeta salongideks.

45.

Kambüüs — pliidi või samalaadse keeduseadmega ruum.

46.

Hoiuruum — tuleohtlike vedelike hoidmiseks või toidumoona säilitamiseks mõeldud ruum, mille pindala on suurem kui 4 m2.

47.

Trümm — vöörist ja ahtrist vaheseintega piiratud laeva osa, mida avatakse ja suletakse luugikatete abil ja mis on mõeldud nii pakendatud kui ka puistekauba veoks või tankide mahutamiseks ja mis ei ole laevakere osa.

48.

Sisseehitatud tank — laevaga ühendatud tank, mille seinteks on laevakere ise või laevakerest eraldi olev plaadistus.

49.

Töökoht — ala, kus laevapere liikmed oma tööülesandeid täidavad, kaasa arvatud maabumissild, laadimiskraana ja joll.

50.

Vahekäik — ala, mis on mõeldud inimeste tavapäraseks liikumiseks ja kaupade teisaldamiseks.

51.

Ohutu ala — ala, mis on väljastpoolt piiratud suurima süvise veeliinist 1/5 BWL kaugusel paralleelselt veeliiniga kulgeva vertikaalpinnaga.

52.

Kogunemisalad — alad laevas, mis on eriti kaitstud ning kuhu reisijad kogunevad ohu korral.

53.

Evakuatsioonialad — laeva kogunemisalade osad, kust on võimalik inimesi evakueerida.

 

Laevade ehitust käsitlevad mõisted

54.

Suurima süvise veejoone tasand — veetasand, mis vastab suurimale süvisele, mille juures laev tohib sõita.

55.

Süvise ohutusvaru — vahemaa, mis jääb suurima süvise veejoone tasandi ja selle paralleeltasandi vahele, mis läbib madalaimat punkti, millest kõrgemal ei loeta laeva veekindlaks.

56.

Süvise ohutusvaru jääk — kasutada olev vertikaalne süvisevaru, mis laeva kreeni korral jääb veetasapinna ja sügavamale vajunud parda madalaima punkti vahele, millest alates laeva ei saa enam lugeda veekindlaks.

57.

Vabaparras (f) — vahemaa, mis jääb suurima süvise veejoone tasandi ja külgteki madalaimat punkti läbiva paralleeltasapinna vahele, külgteki puudumisel kasutatakse parda ülaserva madalaimat punkti.

58.

Jääkvabaparras — kasutada olev vertikaalne süvisevaru, mis laeva kreeni korral jääb veetasapinna ja teki pealispinna vahele sügavamale vette vajunud parda madalaimas punktis või kui tekki ei ole, siis kasutatakse sügavamale vette vajunud parda madalaimat punkti.

59.

Ujuvusvaru veeliin — ettekujutatav veeliin, mis on tõmmatud pardaplaadistusele vähemalt 10 cm allpool vaheseinte tekki ja vähemalt 10 cm allpool laeva parda madalaimat mitteveekindlat punkti. Kui vaheseinte tekki ei ole, on veeliin tõmmatud vähemalt 10 cm allapoole kõige alumisest liinist, milleni välisplaadistus on veekindel.

60.

Mahtveeväljasurve —(∇) laeva poolt välja tõrjutava vee ruumala kuupmeetrites.

61.

Veeväljasurve (Δ) — laeva kogumass tonnides, kaasa arvatud last.

62.

Täidlustegur (C B ) — laeva mahtveeväljasurve ja pikkuse LWL, laiuse BWL ja süvise T korrutise suhe.

63.

Purjesuspind (A V ) — laeva veeliinist üleval pool oleva osa projektsioon pikitasandile ruutmeetrites.

64.

Vaheseinte tekk — tekk, milleni ulatuvad veetihedad vaheseinad ning alates millest mõõdetakse vabaparrast.

65.

Vahesein — ettenähtud kõrgusega sein, mis tavaliselt on vertikaalne, jagab laeva osadeks ning mis piirneb laeva põhjaga, plaadistusega või teiste vaheseintega.

66.

Põikvahesein — vahesein, mis ulatub laeva ühest pardast teise pardani.

67.

Sein — ruumi osadeks jagav pind, mis tavaliselt on vertikaalne.

68.

Jaotussein — sein, mis ei ole veetihe.

69.

Pikkus (L) — laevakere maksimaalne pikkus ilma rooli ja pukspriidita.

70.

Üldpikkus (L OA ) — laeva maksimaalne pikkus meetrites, kaasa arvatud kinnitatud mehhanismid, nagu näiteks roolisüsteemi või jõuülekande osad, mehaanilised või muud sarnased seadmed.

71.

Veeliini pikkus (L WL ) — laevakere pikkus meetrites mõõdetuna suurima süvise veetasandis.

72.

Laius (B) — laevakere suurim laius meetrites katteplaadistuse välisservast mõõdetuna (arvestamata sõurattaid, kaitsereelinguid jms).

73.

Üldlaius (B OA ) — laeva suurim laius meetrites, kaasa arvatud kinnitatud mehhanismid, nagu näiteks sõurattad, kaitsereelingud, mehhaanilised seadmed jms.

74.

Veeliini laius (L WL ) — laevakere laius meetrites, mõõdetuna pardaplaadistuse välispinnalt suurima süvise veetasandis.

75.

Kõrgus (H) — kõige lühem vertikaalne vahemaa meetrites laevakere või kiilu kõige madalama punkti ja teki madalaima punkti vahel laevaküljel.

76.

Süvis (T) — vertikaalne vahemaa meetrites laevakere või kiilu kõige madalama punkti ja suurima süvise veetasandi vahel.

77.

Vööri loodsirge — vertikaaljoon laevakere ja suurima süvise veetasandi lõikejoone vööripunktist.

78.

Külgteki puhaslaius — vahemaa vertikaalsete joonte vahel, millest üks läbib külgteki küljel oleva luugikoomingu kõige väljaulatuvamat osa ning teine külgteki välisküljel oleva libisemiskaitse (kaitsereeling, jalalatt) siseserva.

 

Roolisüsteem

79.

Roolisüsteem — kõik laeva roolimiseks vajalikud seadmed, mis tagavad 5. peatükis ettenähtud manööverdusvõime.

80.

Rool — rool või roolid koos balleriga, kaasa arvatud roolisektor ja seda roolimehhanismiga ühendavad komponendid.

81.

Roolimehhanism — roolisüsteemi osa, mis liigutab rooli.

82.

Ajam — roolimehhanismi ajam jõuallika ja roolimehhanismi vahel.

83.

Jõuallikas — roolimehhanismi juhtija ja roolimehhanismi jõuallikas, milleks kasutatakse laeva elektrivõrku, akusid või sisepõlemismootorit.

84.

Roolimehhanismi juhtija — jõuajamiga käitatava roolimehhanismi juhtimist tagavad komponendid ja elektriahel.

85.

Roolimehhanismi ajam — roolimehhanismi juhtija, selle ajam ja jõuallikas.

86.

Käsiajam — süsteem, kus rooliratta käsitsi liigutamine liigutab rooli mehaanilise ülekande abil ilma täiendavat jõuallikat kasutamata.

87.

Käsijuhtimisega hüdrauliline ajam — hüdraulilise ülekande töö käsitsi juhtimine.

88.

Pöördekiiruse regulaator — seade laeva eelnevalt kindlaksmääratud pöördekiiruse saavutamiseks ja hoidmiseks.

89.

Roolikamber, mis on sisustatud ainuisikuliseks navigeerimiseks radari abil — roolikamber, mis on sisustatud nii, et radari abil navigeerides saab laevaga manööverdada üks inimene.

 

Konstruktsiooniosade ja materjalide omadused

90.

Veetihe — konstruktsiooniosa või seade, mille teostus väldib vee sissetungimist.

91.

Pritsme- ja ilmastikukindel — konstruktsiooniosa või seade, mis on teostatud selliselt, et sellesse imbub tavalistes tingimustes ainult natuke vett.

92.

Gaasitihe — konstruktsiooniosa või seade, mis on teostatud selliselt, et gaasi ja auru sissetungimine on välditud.

93.

Mittesüttiv — aine, mis ei põle ega eralda isesüttimiseks piisavas koguses tuleohtlikku auru kuumutamisel temperatuurini umbes 750 °C.

94.

Leegiaeglustaja — materjal, mis kergesti ei sütti või mille pind vähemalt piirab leekide levikut artikli 15.11 lõike 1 punktis c osutatud viisil.

95.

Tulekindlus — konstruktsiooniosade või seadmete artikli 15.11 lõike 1 punkti d kohaste katsetega kinnitatud omadus.

96.

Tulekatsekoodeks — IMO meresõiduohutuse komitee otsuse MSC.61(67) kohane rahvusvaheline tulekatsete kohaldamise koodeks.

 

Muud mõisted

97.

Volitatud klassifikatsiooniühing — direktiivi VI lisas sätestatud kriteeriumide ja menetluste kohaselt tunnustatud klassifikatsiooniühing.

98.

Radarseade — elektrooniline abiseade navigeerimisel ümbruse ja liikluse tuvastamiseks ja kuvamiseks.

99.

Sisevete ECDIS (sisevete elektronkaartide kuva- ja infosüsteem) — standarditud süsteem sisevete elektrooniliste navigatsioonikaartide ning seonduva teabe kuvamiseks, mis esitab valitud teavet haldajate elektroonilistelt sisevete navigatsioonikaartidelt ja valikukohast teavet veesõiduki muudelt anduritelt.

100.

Sisevete ECDIS-seade — seade sisevete elektrooniliste navigatsioonikaartide kuvamiseks, mida on võimalik kasutada kahel erineval viisil: teavitamisrežiimis ja navigeerimisrežiimis.

101.

Teavitamisrežiim — sisevete ECDISi kasutatakse üksnes teabe edastamiseks ilma radarikatteta.

102.

Navigeerimisrežiim — sisevete ECDISi kasutatakse veesõiduki navigeerimiseks koos radarikattega.

103.

Pardapersonal — kõik reisilaeva pardal olevad töötajad, kes pole laevapere liikmed.

104.

Liikumispuudega isikud — isikud, kellel on raskusi ühistranspordi kasutamisel, sealhulgas eakad isikud, puudega isikud, meelepuudega isikud ja ratastooli kasutajad, rasedad ja väikelastega isikud.

105.

Ühenduse tunnistus –pädeva asutuse poolt laevale väljastatud tunnistus, mis kinnitab vastavust käesoleva direktiivi tehnilistele nõuetele.

Artikkel 1.02

(välja jäetud)

Artikkel 1.03

(välja jäetud)

Artikkel 1.04

(välja jäetud)

Artikkel 1.05

(välja jäetud)

Artikkel 1.06

Ajutised nõuded

Kui siseveetranspordi kohandamine tehnilise arenguga nõuab kiiresti erandite tegemist käesolevast direktiivist enne selle eeldatavat muutmist, või kui see on vajalik katsete lubamiseks, võib käesoleva direktiivi artiklis 19 lõikes 2 osutatud menetluse kohaselt vastu võtta ajutisi nõudeid. Nõuded tuleb avaldada ning need kehtivad kõige rohkem kolm aastat. Need nõuded peavad jõustuma kõikides liikmesriikides samaaegselt ning need tühistatakse kõikides liikmesriikides samade tingimuste kohaselt.

Artikkel 1.07

Haldusjuhendid

Direktiivi rakendamise lihtsustamiseks ja ühtlustamiseks võib kontrolli käsitlevaid siduvaid haldusjuhendeid võtta vastu käesoleva direktiivi artikli 19 lõikes 2 osutatud menetluse kohaselt.

2. PEATÜKK

MENETLUS

Artikkel 2.01

Kontrollorgan

1.   Liikmesriigid moodustavad kontrollorganid.

2.   Kontrollorganid koosnevad esimehest ja ekspertidest.

Igasse kontrollorganisse kuuluvad vähemalt järgmised eksperdid:

a)

siseveelaevanduse eest vastutava haldusasutuse töötaja;

b)

siseveelaevade laeva- ning masinaehituse ekspert;

c)

laevajuhtimistunnistusega laevandusekspert.

3.   Kontrollorgani juhi ja eksperdid määravad selle riigi asutused, milles kontrollorgan on moodustatud. Töökohustuste täitmisele asumisel esitavad kontrollorgani juht ja eksperdid kirjaliku kinnituse selle kohta, et nad täidavad oma tööülesandeid täiesti sõltumatult. Ametiisikutelt kinnitust ei nõuta.

4.   Kooskõlas kohaldatavate liikmesriigi sätetega võivad kontrollorganeid abistada erialaeksperdid.

Artikkel 2.02

Kontrolli läbiviimise taotlus

1.   Kontrolli läbiviimise taotluse menetlemine ning kontrollimiskoha ja -aja kindlaksmääramine kuulub ühenduse tunnistusi väljastavate asutuste pädevusse. Pädev asutus otsustab, millised dokumendid esitada tuleb. Menetlemisel peab olema tagatud kontrolli läbiviimine mõistliku aja jooksul pärast taotluse esitamist.

2.   Omanik või tema esindaja võib taotleda ühenduse tunnistust veesõidukile, millele käesolevat direktiivi ei kohaldata. Tema taotlus tuleb rahuldada, kui laev vastab käesoleva direktiivi nõuetele.

Artikkel 2.03

Veesõiduki esitamine kontrolliks

1.   Omanik või tema esindaja peab esitama kontrolliks tühimassiga, puhastatud ja varustatud veesõiduki. Ta peab andma kontrolli läbiviimiseks igakülgset abi, varustades kontrollijaid näiteks sobiva jolli ja personaliga, ning ta peab kontrollijatele avama mis tahes laevakere osad või sisseehitised, mis pole otseselt ligipääsetavad või nähtavad.

2.   Kontrollorgan peab kõigepealt nõudma kuivkontrolli. Kuivkontrolli võib ära jätta, kui on esitatud klassifikatsioonitunnistus või volitatud klassifikatsiooniühingu poolt väljastatud nõuetekohasustõend või kui on olemas tunnistus selle kohta, et pädev asutus on kuivkontrolli mingil muul eesmärgil juba teinud. Perioodilise kontrolli või käesoleva direktiivi artiklis 15 sätestatud kontrolli puhul võib kontrollorgan nõuda kontrolli vee peal.

Kontrollorgan peab tegema proovisõite liikurlaevade või konvoide esmasel kontrollimisel ja siis, kui laeva jõu- või rooliseadmetes on tehtud suuri muudatusi.

3.   Kontrollorgan võib nõuda täiendavaid sõidukatseid ja lisadokumente. Käesolevat sätet tuleb ka kohaldada veesõiduki ehitamise ajal.

Artikkel 2.04

(välja jäetud)

Artikkel 2.05

Ajutine ühenduse tunnistus

1.   Pädev asutus võib väljastada ajutise ühenduse tunnistuse:

a)

veesõidukitele, et lubada neil ühenduse tunnistuse saamiseks sõita teatud kindlasse kohta;

b)

veesõidukitele, mille ühenduse tunnistus on ajutiselt tagasi võetud ühel artiklis 2.07 või käesoleva direktiivi artiklites 12 ja 16 osutatud juhtudest;

c)

veesõidukitele, mis ootavad ühenduse tunnistuse kättesaamist pärast edukalt läbitud kontrolli;

d)

veesõidukitele, mis ei vasta kõikidele V lisa I osas esitatud tingimustele, mis on ühenduse tunnistuse saamiseks vajalikud;

e)

veesõidukitele, mis saadud vigastuse tõttu ei vasta enam ühenduse tunnistusele;

f)

ujuvalustele või -mehhanismidele, kui erivedude eest vastutavad asutused nõuavad liikmesriikide navigatsiooniasutuste kohaldatavate määruste kohaselt eriveoloa väljastamisel nimetatud ühenduse tunnistuse omamist;

g)

veesõidukitele, mis artikli 2.19 lõikes 2 sätestatu kohaselt ei vasta II osa sätetele.

2.   Kui veesõidukit, ujuvalust või ujuvmehhanismi sõidukõlblikkust peetakse piisavaks, koostatakse V lisa III osas esitatud näidise kohaselt ajutine ühenduse tunnistus.

See peab sisaldama pädeva asutuse poolt vajalikuks peetavaid tingimusi ning see kehtib:

a)

lõike 1 punktides a, d–f osutatud juhtudel ühe konkreetse sõidu jaoks sobiva ajavahemiku jooksul, mis ei ületa ühte kuud;

b)

lõike 1 punktides b ja c osutatud juhtudel asjakohase aja jooksul;

c)

lõike 1 punktis g nimetatud juhtudel kuus kuud. Ajutist ühenduse tunnistust võib pikendada korraga kuni kuueks kuuks kuni selle ajani kui komitee teeb otsuse.

Artikkel 2.06

Ühenduse tunnistuse kehtivus

1.   Pädevad asutused määravad uute laevade ühenduse tunnistustele, mis on väljastatud käesoleva direktiivi sätete kohaselt, järgmised kehtivusperioodid:

a)

reisilaevadel mitte rohkem kui viis aastat;

b)

muudel veesõidukitel mitte rohkem kui kümme aastat.

Kehtivusperiood märgitakse ühenduse tunnistusele.

2.   Veesõidukitel, mis on enne kontrolli juba kasutuses, määrab pädev asutus nende ühenduse tunnistuse kehtivusperioodi iga kord eraldi kontrolli tulemuste põhjal. Siiski ei tohi kehtivusaeg ületada lõikes 1 määratud ajaperioode.

Artikkel 2.07

Ühenduse tunnistuse sisu ja muutmine

1.   Veesõiduki omanik või tema esindaja teatab pädevale asutusele igast muudatusest veesõiduki nimes või omandilises kuuluvuses, igast ülemõõtmisest ning igasugusest ametliku numbri, registreeringu või kodusadama muutmisest ning saadab muudatuse sisseviimiseks nimetatud asutusele ühenduse tunnistuse.

2.   Iga pädev asutus võib ühenduse tunnistust täiendada või muuta.

3.   Kui pädev asutus muudab või täiendab ühenduse tunnistust, teatab ta sellest asutusele, kes ühenduse tunnistuse väljastas.

Artikkel 2.08

(välja jäetud)

Artikkel 2.09

Perioodiline kontroll

1.   Enne ühenduse tunnistuse kehtivusaja lõppemist tuleb veesõidukile teha perioodiline kontroll.

2.   Omaniku või tema esindaja põhjendatud taotluse korral võib pädev asutus erandkorras ning ilma täiendava kontrollita pikendada ühenduse tunnistuse kehtivust mitte rohkem kui kuus kuud. Nimetatud pikenduse kohta väljastatakse kirjalik dokument, mida tuleb hoida veesõidukis.

3.   Eespool nimetatud kontrolli tulemuste põhjal määrab pädev asutus ühenduse tunnistusele uue kehtivusperioodi.

Kehtivusperiood märgitakse ühenduse tunnistusele ning sellest teatatakse nimetatud tunnistuse väljastanud asutusele.

4.   Kui ühenduse tunnistus asendatakse lõikes 3 ettenähtud korras pikendamise asemel uuega, tagastatakse varasem ühenduse tunnistus pädevale asutusele, kes selle väljastas.

Artikkel 2.10

Vabatahtlik kontroll

Veesõiduki omanik või tema esindaja võib igal ajal taotleda vabatahtlikku kontrolli.

Kontrollimistaotlust tuleb käsitleda.

Artikkel 2.11

(välja jäetud)

Artikkel 2.12

(välja jäetud)

Artikkel 2.13

(välja jäetud)

Artikkel 2.14

(välja jäetud)

Artikkel 2.15

Kulud

Veesõiduki omanik või tema esindaja kannab kõik laeva kontrolli ning ühenduse tunnistuse väljastamisega seotud kulud vastavalt iga liikmesriigi poolt kehtestatud maksumäärale.

Artikkel 2.16

Teave

Pädev asutus võib lubada isikutel, kes tõendavad oma huvi põhjendatust, tutvuda ühenduse tunnistuse sisuga ning ta võib kindlaksmääratud eesmärgil väljastada nimetatud isikutele ühenduse tunnistuste väljavõtteid ja koopiaid, mille õigsus on tõendatud.

Artikkel 2.17

Ühenduse tunnistuste register

1.   Pädevad asutused annavad nende poolt väljastatud ühenduse tunnistustele järjekorranumbrid. Nad peavad direktiivi VI lisas esitatud näidise kohast registrit kõikide nende poolt väljastatud ühenduse tunnistuste kohta.

2.   Pädevad asutused säilitavad kõikide nende poolt väljastatud ühenduse tunnistuste protokollid või koopiad ning kannavad nendele kõik andmed ja muudatused, samuti ühenduse tunnistuse tühistamist ja asendamist puudutava teabe.

Artikkel 2.18

Ametlik number

1.   Ühenduse tunnistuse väljastanud pädev asutus märgib ühenduse tunnistusele ametliku numbri, mille nimetatud veesõidukile on andnud selle liikmeriigi pädev asutus, kus veesõiduk on registreeritud või kus on selle kodusadam.

Kolmandate riikide veesõidukitele annab ühenduse tunnistusele kantava ametliku numbri ühenduse tunnistuse väljastanud pädev asutus.

Neid nõudeid ei kohaldata lõbusõidulaevadele.

2.   (välja jäetud).

3.   (välja jäetud).

4.   Veesõiduki omanik või tema esindaja esitab pädevale asutusele ametliku numbri saamise taotluse. Veesõiduki omanik või tema esindaja vastutab ka ühenduse tunnistusele kantud ametliku numbri laevale kinnitamise eest ning selle eemaldamise eest kohe, kui see enam ei kehti.

Artikkel 2.19

Võrdväärsus ja erandid

1.   Kui II osa sätted nõuavad teatud materjalide, paigaldiste või seadmete veesõidukis kasutamist või nende pardalolekut või teatud konstruktsiooniaspektide või paigutuse kasutamist, võib pädev asutus lubada nimetatud veesõidukite puhul teiste materjalide, paigaldiste või seadmeüksuste kasutamist või pardalolekut või teiste konstruktsioonielementide või paigutuste kasutamist, kui need on käesoleva direktiivi artikli 19 lõikes 2 osutatud menetluse kohaselt tunnistatud võrdväärseks.

2.   Kui komitee ei suuda käesoleva direktiivi artikli 19 lõikes 2 osutatud menetluse kohaselt teha otsust lõikes 1 sätestatud võrdväärsuse kohta, võib pädev asutus väljastada ajutise ühenduse tunnistuse.

Käesoleva direktiivi artikli 19 lõikes 2 osutatud menetluse kohaselt teatab pädev asutus ühe kuu jooksul pärast ajutise ühenduse tunnistuse väljastamist sellest komiteele, näidates ära veesõiduki nime ja ametliku numbri, kõrvalekalde liigi ning riigi, kus veesõiduk on registreeritud või kus on selle kodusadam.

3.   Pädev asutus võib käesoleva direktiivi artikli 19 lõikes 2 osutatud menetluse kohaselt komitee soovituse alusel väljastada katseliselt ning piiratud ajaks teatud konkreetsele veesõidukile ühenduse tunnistuse, mis sisaldab uusi tehnilisi nõudeid, mis erinevad II osas sätestatust, kui need nõuded pakuvad võrdväärset ohutust.

4.   Lõigetes 1 ja 3 osutatud võrdväärsus ja erandid märgitakse ühenduse tunnistusele. Sellest teatatakse komisjonile.

II OSA

3. PEATÜKK

LAEVAEHITUSNÕUDED

Artikkel 3.01

Põhinõue

Laevad ehitatakse vastavalt heale laevaehitustavale.

Artikkel 3.02

Tugevus ja püstuvus

1.   Laevakere on piisavalt tugev, et pidada vastu kõikidele jõududele, mis kerele tavatingimustes mõjuvad:

a)

äsjaehitatud laevade puhul ning laevade tugevust mõjutavate suuremate ümberehitamiste puhul esitatakse piisava tugevuse tõendamiseks tõendusmaterjal konstruktsiooniarvutuste kohta. Nimetatud tõendusmaterjali ei nõuta, kui on esitatud klassifikatsioonitunnistus või volitatud klassifikatsiooniühingu tõend;

b)

artiklis 2.09 osutatud kontrolli puhul kontrollitakse põhja-, pilsi- ja pardaplaatide minimaalset paksust järgmiste tingimuste kohaselt:

Teraslaevade minimaalseks paksuseks tmin võetakse järgmise valemi kohaselt arvutatud suurim väärtus:

1.

laevadel, mis on pikemad kui 40 m: tmin = f · b · c (2,3 + 0,04 L) [mm];

laevadel, mis ei ole pikemad kui 40 m: tmin = f · b · c (1,5 + 0,06 L) [mm], kuid mitte vähem kui 3,00 mm

2.

Formula

kus:

a

=

kaaresamm [mm];

f

=

kaaresammu tegur:

f

=

1, kui a ≤ 500 mm

f

=

1 + 0,0013 (a — 500), kui a > 500 mm

b

=

põhja-, pilsi- või pardaplaatide tegur

b

=

1,0 põhja- ja pardaplaatidele

b

=

1,25 pilsiplaatidele

f = Pardaplaatide minimaalse paksuse korral võib kaaresammuks olla 1. Pilsiplaatide minimaalne paksus ei tohi siiski põhjaplaatide ja pardaplaatide omast mingil juhul väiksem olla.

c

=

struktuuritüübi tegur:

c

=

0,95 topeltpõhjaga ning kimmipilsikanaliga laevadel, kui pardaäärse kanali ning trümmi vaheline piire on paigutatud vertikaalselt samale joonele koominguga

c

=

1,0 kõikide struktuuritüüpide puhul.

c)

Kahekordse põhja ning kimmipilsikanaliga pikisuunas tugevdatud laevade puhul võib punkti b kohaselt välja arvutatud plaatide minimaalseid paksusi vähendada laevakere piisava tugevuse puhul (piki-, põik- ja kohalik tugevus) arvutatud väärtuseni, mille volitatud klassifikatsiooniühing on kinnitanud.

Plaadid tuleb välja vahetada, kui põhja-, pilsi- või pardaplaatide väärtused on sellisel viisil saadud lubatud väärtustest madalamad.

Sel viisil arvutatud miinimumväärtused on piirväärtused, milles arvestatakse tavalist ühtlast kulumist ja eeldatakse, et kasutatud on laevaehitusterast ning et sellised sisestruktuuri komponendid nagu kaared, kaarepõrand, piki- ja põiksuunalised põhistruktuuri üksused on heas seisukorras ning laevakerel ei ole mingeid märke pikisuunalisest ülekoormusest.

Niipea, kui nendest väärtustest ei ole enam kinni peetud, tuleb kõnealused plaadid parandada või välja vahetada. Siiski on lubatud arvutatud väärtusest kuni 10 % väiksema paksusega plaatide kasutamine lokaalselt väikestel pindadel.

2.   Kui laevakere ehitamiseks kasutatakse muud materjali kui terast, tuleb arvutustega tõendada, et kere tugevus (pikisuunas, ristsuunas ja kohalik tugevus) on vähemalt võrdne tugevusega, mille annab terase kasutamine, kui minimaalne paksus vastab lõikes 1 sätestatule. Kui esitatakse volitatud klassifikatsiooniühingu poolt väljastatud klassitunnistus või tõend, võib arvutuste abil tõendamise ära jätta.

3.   Laevade püstuvus peab vastama nende kasutuseesmärgile.

Artikkel 3.03

Laevakere

1.   Kuni tekini, või kui tekki pole, siis sandekini ulatuvad vaheseinad tuleb paigaldada järgmistesse punktidesse:

a)

Põrkevahesein sobivale kaugusele vöörist ning sellisel viisil, et oleks tagatud lastis laeva süvise ohutusvaru jääk 100 mm, kui vesi tungib põrkevaheseina ees olevasse veetihedasse sektsiooni.

Üldiselt peetakse lõikes 1 nimetatud nõuet täidetuks, kui põrkevahesein on paigaldatud kaugusele 0,04 L kuni 0,04 L + 2 m vööri loodsirgest suurima süvise veejoone tasandil.

Kui nimetatud kaugus ületab 0,04 L + 2 m, tuleb lõikes 1 sätestatud nõuet tõendada arvutustega.

Vahemaad võib vähendada kuni 0,03 L-ini. Sellisel juhul tuleb tõendada vastavust lõikes 1 nimetatud nõudele arvutustega, eeldades, et põrkevaheseinast eespool olev sektsioon ning sellega piirnevad sektsioonid on täitunud veega.

b)

Kui laeva pikkus L on rohkem kui 25 m, peab ahtrist piisaval kaugusel olema ahterpiigivahesein.

2.   Põrkevaheseina pinnast eespool ei tohi olla ei eluruume ega laeva ohutuseks või tegutsemiseks vajalikke paigaldisi. Seda nõuet ei kohaldata ankruseadmele.

3.   Eluruumid, masina- ja katlaruumid ning nende juurde kuuluvad mis tahes tööruumid tuleb eraldada trümmidest tekini ulatuvate veetihedate põikvaheseintega.

4.   Eluruumid peavad olema masina- ja katlaruumidest ning trümmidest gaasitihedalt eraldatud ja neisse peab pääsema otse tekilt. Kui selline ligipääs puudub, peab üks avariiväljapääs viima ka otse tekile.

5.   Lõigetes 1 ja 3 määratletud vaheseinad ning lõikes 4 määratletud alade piirded ei tohi sisaldada avasid.

Lubatud on aga ahterpiigi uks ning läbiviigud, mis on mõeldud eeskätt šahtide ja torustike jaoks, kui nende konstruktsioon ei vähenda nimetatud vaheseinte ning alade piirete tõhusust. Ahterpiigivaheseina ustel peab olema mõlemal pool järgmine kergesti loetav juhend:

“Uks tuleb pärast kasutamist viivitamata sulgeda”.

6.   Laevakere külge kinnitatud veevõtu- ja vee äravoolukohti ning torustikke loetakse veetihedateks, kui need on ehitatud nii, et vesi ei saa juhuslikult laeva sisse voolata.

7.   Laeva vööriosad ehitatakse nii, et ankur ei ulatu ei osaliselt ega täielikult pardaplaadistuse tagant välja.

Artikkel 3.04

Masina- ja katlaruumid, punkrid

1.   Masina- ja katlaruumid peavad olema sisustatud nii, et neis olevaid seadmeid oleks kerge ja ohutu käitada, kontrollida ning hooldada.

2.   Vedelkütuse või määrdeõli punkritel ning reisijatealadel ja eluruumidel ei tohi olla ühiseid piirdeid, mis on nende tavakasutuse ajal vedeliku staatilise surve all.

3.   Mootoriruumi, katlaruumi ja punkri vaheseinad, laed ja uksed peavad olema valmistatud terasest või muust sarnasest mittesüttivast materjalist.

Mootoriruumis kasutatav isolatsioonimaterjal peab olema kaitstud kütuse sissetungimise ja kütuseaurude eest.

Kõik masinaruumide, katlaruumide ja punkrite seintes, lagedes ja ustes olevad avad peavad olema väljastpoolt suletavad. Lukustusseadmed peavad olema tehtud terasest või sarnasest mittesüttivast materjalist.

4.   Masina- ja katlaruume ning muid ruume, kus võivad koguneda tuleohtlikud või mürgised gaasid, peab saama piisavalt ventileerida.

5.   Kajutitrepid ning masina- ja katlaruumidesse ja punkritesse viivad redelid peavad olema tugevalt kinnitatud ja need peavad olema valmistatud terasest või muust löögikindlast ja mittesüttivast materjalist.

6.   Masina- ja katlaruumidel peab olema kaks väljapääsu, millest üks võib olla avariiväljapääs.

Teist väljapääsu pole vaja, kui:

a)

mootori- või katlaruumide kogu põrandapind (keskmine pikkus × keskmine laius põrandaplaatide tasandil) ei ole suurem kui 35 m2 ja

b)

tee pikkus väljapääsu juurest hooldus- või kontrollimiskohani või kaugus välisväljapääsu juures asuvast kajutitrepi platvormist ei ole suurem kui 5 m ja

c)

tulekustuti on paigaldatud avariiväljapääsust kõige kaugemal asetsevasse hoolduskohta, ning samuti erandina artikli 10.03 lõike 1 punktist e, kui mootorite seadistatud võimsus ei ole suurem kui 100 kW.

7.   Maksimaalne lubatud helirõhk masinaruumis tohib olla 110 dB(A). Mõõtepunktid ruumis valitakse vastavalt töötaja asukohale seadmete tavahooldusel.

4. PEATÜKK

SÜVISE OHUTUSVARU, VABAPARRAS JA LASTIMÄRGID

Artikkel 4.01

Süvise ohutusvaru

1.   Süvise ohutusvaru peab olema vähemalt 300 mm.

2.   Laevadel, mille avasid ei saa pritsme- ja ilmastikukindlalt sulgeda, ning katmata trümmidega sõitvatel laevadel suurendatakse süvise ohutusvaru nii, et iga nimetatud ava asub vähemalt 500 mm kõrgusel suurima süvise veejoone tasandist.

Artikkel 4.02

Vabaparras

1.   Ilma teki pikinõgususeta ja tekiehitisteta pideva tekiga laevade vabaparras on 150 mm.

2.   Pikinõgusa tekiga ja tekiehitistega laevade vabaparras arvutatakse järgmise valemi järgi:

Formula

kus:

α

on parandustegur, mis arvestab kõiki asjakohaseid tekiehitisi;

βv

on laeva pikkuse L vööripoolses veerandis asuvast tekiehitisest tulenev vööriteki tõusu mõju parandustegur;

βa

on laeva pikkuse L ahtripoolses veerandis asuvast tekiehitisest tulenev ahtriteki tõusu mõju parandustegur;

Sev

on teki efektiivne tõus vööris millimeetrites;

Sea

on teki efektiivne tõus ahtris millimeetrites.

3.   Tegur a arvutatakse järgmise valemi abil:

Formula

kus:

lem

on keskosas asuva tekiehitise efektiivne pikkus meetrites, mis vastab poolele laeva pikkusest L;

lev

on tekiehitise efektiivne pikkus meetrites laeva pikkuse L vööripoolses veerandis;

lea

on tekiehitise efektiivne pikkus meetrites laeva pikkuse L ahtripoolses veerandis.

Tekiehitise efektiivne pikkus arvutatakse järgmise valemi abil:

Formula

Formula

kus:

l

on asjaomase tekiehitise efektiivne pikkus meetrites;

b

on asjaomase tekiehitise efektiivne laius meetrites;

B1

on laeva laius meetrites, mõõdetuna vertikaalsete pardaplaatide välispinnal teki tasapinnas asjaomase tekiehitise poolel pikkusel;

h

on asjaomase tekiehitise kõrgus meetrites. Luukide puhul lahutatakse h saamiseks koomingute kõrgusest pool artikli 4.01 lõigetes 1 ja 2 osutatud ohutust sügavusvarust. Mingil juhul ei tohi h olla suurem kui 0,36 m.

Kui vastavalt

Formula

ja

Formula

on väiksem kui 0,6, on tekiehitise efektiivne pikkus le null.

4.   Tegurid βv ja βa arvutatakse järgmiste valemite abil:

Formula

Formula

5.   Efektiivsed ahtri-/vööriteki tõusud Sev/Sea arvutatakse järgmiste valemite abil:

 

Sev = Sv · p

 

Sea = Sa · p

kus:

Sv

on tegelik vööriteki tõus millimeetrites, Sv ei tohi siiski olla suurem kui 1 000 mm;

Sa

on tegelik ahtriteki tõus millimeetrites, Sa ei tohi siiski olla suurem kui 500 mm;

p

on järgmise valemi abil arvutatav tegur:

Formula

×

on tõusuga 0,25 Sv/Sa tekipunkti abstsiss otspunktist (vt joonist).

Image

Tegur p ei tohi siiski olla suurem kui 1.

6.   Ku βa · Sea on suurem kui βv · Sev, võib βv · Sev väärtuse lugeda võrdseks βa · Sea väärtusega.

Artikkel 4.03

Minimaalne vabaparras

Võttes arvesse artiklis 4.02 osutatud vähendusi, ei tohi minimaalne vabaparras olla väiksem kui 0 mm.

Artikkel 4.04

Lastimärgid

1.   Suurima süvise veejoone tasandi kindlaksmääramisel peavad olema täidetud minimaalse vabaparda ja minimaalse süvise ohutusvaru nõuded. Ohutuskaalutlustel võib kontrollorgan ka ette näha süvise ohutusvaru või vabaparda suuremad väärtused. Suurima süvise veejoone tasand määratakse kindlaks vähemalt 3. tsooni jaoks.

2.   Suurima süvise veejoone tasand peab olema tähistatud hästi nähtavate kustumatute lastimärkidega.

3.   3. tsooni lastimärgid peavad koosnema 300 mm pikkusest ja 40 mm kõrgusest ristkülikust, mille põhi on horisontaalne ning ühtib suurima lubatud süvise veetasandiga. Mis tahes muud erinevad lastimärgid peavad sisaldama sellist ristkülikut.

4.   Laevadel peab olema vähemalt kolm paari lastimärke, kusjuures üks paar peab asuma laeva keskosal ning kahe ülejäänud paari kaugus vastavalt siis vöörist ja ahtrist peab vastama umbes ühele kuuendikule laeva pikkusest.

Siiski:

a)

kui laeva pikkus on väiksem kui 40 m, piisab kahe paari lastimärkide kinnitamisest, mille kaugus vastavalt siis vöörist ja ahtrist võrdub veerandiga laeva pikkusest;

b)

kui laev pole mõeldud kaubaveoks, piisab märkidepaarist, mis asub umbes laevapikkuse keskel.

5.   Märgid ja tähised, mis pärast kontrolli kaotavad kehtivuse, tuleb kontrollorgani järelevalve all kustutada või märkida mittekehtivaks. Kui lastimärk peaks laevalt kaduma, võib selle asendada vaid kontrollorgani järelevalve all.

6.   Kui laev on mõõdetud siseveelaevade mõõtmise 1966. aasta konventsiooni kohaselt ja mõõdumärkide tasand vastab käesoleva direktiivi nõuetele, asendavad need mõõdumärgid lastimärke ning see märgitakse siis ka ühenduse tunnistusele.

7.   Mujal kui siseveeteede 3. tsoonis (tsoonid 1, 2 ja 4) sõitvate laevade lõikes 4 sätestatud vööri ja ahtri lastimärkide paare täiendatakse vertikaalse joonega, millele kinnitatakse üks, või kui sõidetakse mitmes tsoonis, siis mitu täiendavat 150 mm pikkust süvisejoont 3. tsooni lastimärgist vööri poole.

Vertikaalne joon ja horisontaalne joon on 30 mm laiused. Laeva vööri lastimärgi juurde kantakse asjakohaste tsoonide numbrid mõõtmetega 60 × 40 mm (vt joonist 1).

Joonis 1

Image

Artikkel 4.05

Suurima koormuse süvis veesõidukitel, mille kere ei ole alati kinnine ega ole seega ka pritsme- ja ilmastikukindel

Kui laeva 3. tsooni suurima süvise veejoone tasandi kindlaksmääramisel eeldatakse, et trümme on võimalik pritsme- ja ilmastikukindlalt sulgeda ning kui suurima süvise veejoone tasandi ja koomingute ülaservade vahekaugus on väiksem kui 500 mm, tuleb kindlaks määrata suurim süvis sõitmisel avatud trümmidega.

Ühenduse tunnistusele tuleb teha järgmine kanne:

“Kui trümmiluugid on osaliselt või täielikult katmata, võib laev olla lastitud üksnes kuni ... mm allpool 3. tsooni lastimärke”.

Artikkel 4.06

Süviseskaalad

1.   Laevadel, mille süvis võib olla rohkem kui 1 m, peab ahtri pool kummalgi pardal olema süviseskaala; laevadel võib olla ka täiendavaid süviseskaalasid.

2.   Kõikide süviseskaalade nullpunkt võetakse vertikaalsuunas suurima süvise veejoone tasandiga paralleelselt tasandilt nii, et see läbib laevakere või kiilu (kui see on olemas) madalaimat punkti. Vertikaalset vahemaad nullist üleval tuleb gradueerida detsimeetrites. Stantsitud või graveeritud jaotised, mis on värvitud kahe erineva värviga ning moodustavad hästi nähtava rea, peavad olema kõikidel skaaladel alates lastita veeliinist kuni kõrguseni 100 mm üle suurima süvise veetasandi. Need jaotised peavad olema tähistatud numbritega skaala kõrval iga viie detsimeetri järel ning skaala tipus.

3.   Ahtri kaks mõõteskaalat, mis on kinnitatud artikli 4.04 lõikes 6 osutatud konventsiooni kohaselt, võivad asendada süviseskaalasid, kui neil on nõuetele vastav jaotus ning kui see on asjakohane, siis ka süvist näitavad numbrid.

5. PEATÜKK

MANÖÖVERDUSVÕIME

Artikkel 5.01

Üldnõuded

Laevadel ja koosseisudel peab olema piisav navigeerimis- ja manööverdusvõime.

Mitteliikurlaevad, mis on mõeldud pukseerimiseks, peavad vastama kontrollorgani poolt kehtestatud erinõuetele.

Liikurlaevad ja koosseisud peavad vastama artiklites 5.02–5.10 esitatud nõuetele.

Artikkel 5.02

Navigeerimiskatsed

1.   Navigeerimis- ja manööverdusvõimet kontrollitakse navigeerimiskatsetega. Kontrollitakse eeskätt vastavust artiklites 5.06–5.10 esitatud nõuetele.

2.   Kontrollorgan võib ära jätta osa katsetest või kõik katsed, kui vastavus navigeerimis- ja manööverdusvõimele esitatud tingimustele on tõendatud muul viisil.

Artikkel 5.03

Katsetamispiirkond

1.   Artiklis 5.02 osutatud navigeerimiskatsed viiakse läbi pädevate asutuste poolt selleks otstarbeks määratud siseveeteede piirkondades.

2.   Need katsetamispiirkonnad peavad asuma kas voolaval või seisval veel, olema võimalikult sirged, vähemalt 2 km pikkused ning piisavalt laiad ja olema varustatud väga selgelt eristatavate märkidega laeva asukoha kindlaksmääramiseks.

3.   Kontrollorganil peab olema võimalik kaardile kanda hüdroloogilisi andmeid, nagu näiteks erinevatest veetasemetest tulenevat vee sügavust, laevatatava ala laiust ning keskmist voolukiirust laevatuspiirkonnas.

Artikkel 5.04

Laevade ja koosseisude koormusaste navigeerimiskatse ajal

Kaubalaevad ja nende koosseisud peavad navigeerimiskatsete ajal olema lastitud vähemalt 70 % ulatuses nende tonnaažist ja last peab olema paigutatud nii, et oleks tagatud võimalikult horisontaalne asend. Kui katsed tehakse väiksema lastiga, saab allavoolu navigeerimise katse kiita heaks selle koormuse piirides.

Artikkel 5.05

Pardaseadmete kasutamine navigeerimiskatsetes

1.   Navigeerimiskatse ajal võib kasutada kõiki ühenduse tunnistuse lahtrites 34 ja 52 osutatud ja roolikambrist aktiveeritavaid seadmeid, välja arvatud ankur.

2.   Vööriankruid võib katse ajal siiski kasutada vastuvoolu pööramisel, nagu on osutatud artiklis 5.10.

Artikkel 5.06

Ettenähtud kiirus (edasisuunas)

1.   Laevad ja koosseisud peavad saavutama vee suhtes kiiruse vähemalt 13 km/h. See tingimus ei ole kohustuslik, kui vedur-tõukurpuksiirid tegutsevad üksi.

2.   Kontrollorgan võib lubada erandeid üksnes suudmealades ja sadamates tegutsevatele laevadele ja koosseisudele.

3.   Kontrollorgan kontrollib, kas lastimata laev suudab vee suhtes ületada kiirust 40 km/h. Kui seda on võimalik kinnitada, võib ühenduse tunnistuse lahtrisse 52 teha järgmise kande:

“Laev on vee suhtes suuteline ületama kiirust 40 km/h”.

Artikkel 5.07

Peatumisvõime

1.   Laevad ja koosseisud peavad suutma aegsasti peatuda vöör allavoolu, jäädes seejuures piisavalt manööverdusvõimeliseks.

2.   Kui laevad ja konvoid ei ole pikemad kui 86 m ja laiemad kui 22,90 m, võib eespool nimetatud peatumisvõime asendada pööramisvõimega.

3.   Peatumisvõimet tuleb tõendada peatumismanöövritega artiklis 5.03 osutatud katsetamispiirkonnas ning pööramisvõimet tuleb tõendada pööramismanöövritega artiklis 5.10 sätestatu kohaselt.

Artikkel 5.08

Tagasisuunas liikumise võime

Kui artikli 5.07 kohaselt nõutav peatumismanööver viiakse läbi seisvas vees, peab sellele järgnema navigeerimiskatse tagasisuunas liikumisel.

Artikkel 5.09

Kõrvalepõigete sooritamise võime

Laevad ja koosseisud peavad olema võimelised sooritama aegsasti kõrvalepõikeid. Seda omadust tuleb tõendada kõrvalepõikamismanöövritega, mis viiakse läbi artiklis 5.03 osutatud katsetamispiirkonnas.

Artikkel 5.10

Pööramisvõime

Laevad ja koosseisud, mis ei ole pikemad kui 86 m ja laiemad kui 22,90 m, peavad olema võimelised aegsasti pöörama.

Selle pööramisvõime võib asendada artiklis 5.07 osutatud peatumisvõimega.

Pööramisvõimet tõendatakse vastuvoolu tehtavate pööramismanöövritega.

6. PEATÜKK

ROOLISÜSTEEM

Artikkel 6.01

Üldnõuded

1.   Laevad peavad olema varustatud usaldusväärse roolisüsteemiga, mis annab vähemalt 5. peatükis nõutava manööverdusvõime.

2.   Jõuajamiga roolisüsteemid peavad olema konstrueeritud nii, et rool ei muudaks tahtmatult oma asendit.

3.   Roolisüsteem tervikuna peab olema konstrueeritud nii, et see taluks kuni 15° püsikreeni ja ümbritseva õhu temperatuuri alates – 20 °C kuni + 50 °C.

4.   Roolisüsteemi osad peavad olema selliste mõõtmetega, et need peaksid vastu maksimaalpingele normaalsetes töötingimustes. Mitte mingisugused roolile rakendatavad välismõjud ei tohi halvendada roolimehhanismi ning selle ajami töövõimet.

5.   Roolisüsteemi juurde peab kuuluma jõuajam, kui see on vajalik rooli käitamiseks vajaliku jõu saamiseks.

6.   Mitte mingisugused roolile rakendatavad välismõjud ei tohi halvendada roolimehhanismi ning selle ajami töövõimet.

7.   Rooliballerite läbiviigud peavad olema konstrueeritud nii, et vett saastavate määrdeainete levik oleks takistatud.

Artikkel 6.02

Roolimehhanismi ajamid

1.   Kui roolimehhanismil on jõuajam, peab saama teise iseseisva ajami või käsiajami viie sekundi jooksul kasutusele võtta, kui roolimehhanismi ajam lakkab töötamast või selles tekib talitlushäire.

2.   Kui teine ajam või käsiajam ei lülitu töösse automaatselt, peab roolimehel olema võimalik seda ühe kiire ja lihtsa liigutusega sisse lülitada.

3.   Ka teine ajam või käsiajam peab tagama 5. peatükis nõutava manööverdusvõime.

Artikkel 6.03

Roolimehhanismi hüdrauliline ajam

1.   Roolimehhanismi hüdraulilise ajamiga ei tohi ühendada teisi võimsustarbijaid. Kui on kaks sõltumatut ajamit, võib nimetatud ühenduse ühe ajamiga siiski teha, kui tarbijad on ühendatud tagasijuhiga ning neid on võimalik ajamist eraldusseadmega lahutada.

2.   Kui on kaks hüdraulilist ajamit, peab kummalgi neist olema eraldi õlitank. Siiski lubatakse ka topelttanke. Õlitankidel peab olema hoiatussüsteem, mis teatab õlitaseme igast langusest madalaimast töökindlust tagavast tasemest allapoole.

3.   Juhtventiili pole vaja dubleerida, kui seda on võimalik sisse lülitada käsitsi või käsitsi juhitava hüdraulilise käivitusega roolikambrist.

4.   Torustiku mõõdud, konstruktsioon ja komplektsus peavad aitama nii palju kui võimalik vältida mehhaanilisi vigastusi või tulekahjustusi.

5.   Hüdrauliliste ajamite puhul ei nõuta eraldi torustikusüsteemi teisele ajamile, kui kahe ajami sõltumatu toimimine on tagatud ja kui torustikusüsteem suudab vastu pidada vähemalt 1,5kordsele maksimaalsele töörõhule.

6.   Painduv torustik on lubatud üksnes siis, kui selle kasutamine aitab oluliselt summutada vibratsiooni või võimaldab komponentide vaba liikumist. See peab olema konstrueeritud vähemalt maksimaalse töörõhuga võrdsele rõhule.

Artikkel 6.04

Jõuallikas

1.   Kahe jõuajamiga rooliseadmetel peab olema vähemalt kaks jõuallikat.

2.   Kui jõuajami teine jõuallikas ei ole laeva teeloleku ajal pidevalt kättesaadav, peab käivitamiseks vajaliku võimsusvaru andma küllaldase võimsusega puhverseade.

3.   Elektrilise jõuallika puhul ei tohi rooliseadme peajõuallikas varustada teisi tarbijaid.

Artikkel 6.05

Käsiajam

1.   Käsiajami ratast ei tohi käitada jõuajamiga.

2.   Olenemata rooli asendist peab olema välditud ratta tagasilöök käsiajami automaatsel sisselülitumisel.

Artikkel 6.06

Kruvirool, veepaiskur, tsükloidsõukruvi ja vööri trastersüsteemid

1.   Kui kruvirooli, veepaiskuri, tsükloidsõukruvi või vööritrastri vektorjuhtimine aktiveeritakse kaugjuhtimise teel elektriliste, hüdrauliliste või pneumaatiliste vahenditega, peab roolikambri ja käituri või trasterseadme vahel olema kaks teineteisest sõltumatut aktiveerimissüsteemi, mis vastavad artiklite 6.01 kuni 6.05 nõuetele mutatis mutandis.

Käesoleva lõike nõudeid nimetatud süsteemidele ei kohaldata, kui need ei ole vajalikud 5. peatükis nõutava manööverdusvõime saavutamiseks või kui need on vajalikud üksnes peatumiskatseks.

2.   Kui on kaks või enam üksteisest sõltumatut kruvirooli, veepaiskurit, tsükloidsõukruvi või vööritrastrit, pole teine aktiveerimissüsteem vajalik, kui laev säilitab 5. peatükis nõutud manööverdusvõime ühe süsteemi rikke korral.

Artikkel 6.07

Näiturid ja seireseadmed

1.   Rooli asend peab olema roolimiskohal selgelt näha. Kui rooli asendit näidatakse elektrilise näituriga, peab sellel olema oma toide.

2.   Roolimiskohal peavad olema vähemalt järgmised näiturid ja seireseadmed:

a)

õlitase õlitankides vastavalt artikli 6.03 lõikele 2 ja hüdraulilise süsteemi töörõhk;

b)

rike roolimehhanismi juhtija elektrivarustuses;

c)

ajami elektrivarustuse rike;

d)

pöördekiiruse regulaatori rike;

e)

nõutava puhverseadme rike.

Artikkel 6.08

Pöördekiiruse regulaatorid

1.   Pöördekiiruse regulaatorid ning nende komponendid peavad vastama artiklis 9.20 sätestatud nõuetele.

2.   Pöördekiiruse regulaatori nõuetekohane töö peab olema kuvatud roolimiskohas rohelise indikaatortulega.

Seireseade peab registreerima pinge puudumise või lubamatu kõikumise ja güroskoobi pöörlemiskiiruse lubamatu vähenemise.

3.   Kui lisaks pöördekiiruse regulaatorile on veel muud rooliseadmed, peab roolimiskohal olema võimalik selgelt eristada, milline neist süsteemidest on aktiveeritud. Peab olema võimalik viivitamata lülituda ühelt süsteemilt ümber teisele süsteemile. Pöördekiiruse regulaatoril ei tohi olla mitte mingisugust mõju nendele muudele juhtimisseadmetele.

4.   Pöördekiiruse regulaatori elektrivarustus ei tohi sõltuda muudest jõutarbijatest.

5.   Pöördekiiruse regulaatorites kasutatavad güroskoobid, detektorid ja pöörlemiskiiruse näiturid peavad vastama miinimumspetsifikatsioonide miinimumnõuetele ja katsetingimustele, mis on sätestatud IX lisas siseveeteede pöördekiiruse kuvamisseadmetele.

Artikkel 6.09

Tunnustamismenetlus

1.   Paigaldatud roolisüsteemi vastavust kontrollib kontrollorgan. Selleks võib ta nõuda järgmiste dokumentide esitamist:

a)

roolisüsteemi kirjeldus;

b)

joonised ning teave ajami ja roolimehhanismi juhtija kohta;

c)

roolimehhanismi puudutav teave;

d)

elektriskeem;

e)

pöördekiiruse regulaatori kirjeldus;

f)

roolisüsteemi kasutusjuhendid.

2.   Kogu roolisüsteemi toimimist kontrollitakse navigeerimiskatse abil. Kui pöördekiiruse regulaator on paigaldatud, tuleb kontrollida, kas eelnevalt kindlaks määratud kurssi on võimalik usaldusväärselt säilitada ning kas on võimalik kurssi ohutult muuta.

7. PEATÜKK

ROOLIKAMBER

Artikkel 7.01

Üldnõuded

1.   Roolikambrid peavad olema sisustatud nii, et roolimees saaks laeva teel olles kogu aeg oma ülesandeid täita.

2.   Tavapärastes töötingimustes ei tohi laeva tekitatud müra helirõhk roolimehe pea juures ületada 70 dB(A).

3.   Kui roolikamber on sisustatud laeva ainuisikuliseks juhtimiseks radari abil, peab roolimehel olema võimalik täita oma tööülesandeid istudes ning kõik laeva tegevuseks vajalikud kuvamis- või seireseadmed ning kõik juhtimisseadmed peavad paiknema nii, et roolimees saaks neid laeva teel olles kasutada, lahkumata selleks oma kohalt ja kaotamata silmist radariekraani.

Artikkel 7.02

Takistusteta väljavaade

1.   Roolimiskohalt peab olema igas suunas piisav takistusteta väljavaade.

2.   Roolimehe takistatud väljavaateala veepinnal laeva ees traaversite vahelise kaare ulatuses, kui laev on lastimata, sellel on pool moonavarudest, kuid puudub ballast, ei või ületada kahte laevapikkust või 250 m, olenevalt sellest, kumb on väiksem.

Kontrollimisel ei tohi võtta arvesse optilisi ja elektroonilisi abivahendeid, millega piiratud nähtavusega ala vähendatakse.

Takistatud nähtavuse vähendamiseks võib kasutada üksnes sobivaid elektroonilisi seadmeid.

3.   Roolimehe takistusteta väljavaateala tema tavapärases asendis peab olema vähemalt 240° horisondi ulatusest ja sellest vähemalt 140° peab asuma tema ees olevas poolringis.

Roolimehe tavapärases vaateväljas ei tohi olla aknaraami, posti ega tekiehitist.

Isegi siis, kui 240° takistusteta vaateväli on olemas, kuid puudub piisav takistusteta vaateväli tagasisuunas, võib kontrollorgan nõuda muude vahendite kasutamist, eeskätt sobivate optiliste ja elektrooniliste abiseadmete paigaldamist.

Külgakende alumine serv peab olema võimalikult madalal, külg- ja tagaakende ülemine serv peab olema võimalikult kõrgel.

Kui kontrollitakse roolikambri vastavust käesolevas artiklis nähtavuse kohta sätestatud nõuetele, eeldatakse, et roolimehe silmad on roolimiskohal tekist 1 650 mm kõrgusel.

4.   Roolikambri esiakende ülaserv peab olema nii kõrgel, et juhtimiskohal oleval inimesel, kelle silmad on 1 800 mm kõrgusel, oleks selge nähtavus vähemalt 10° silmade tasandist kõrgemale.

5.   Peavad olema vahendid, mis aitavad igasuguse ilmaga selgelt läbi esiklaasi näha.

6.   Roolikambri klaaspinnad peavad olema valmistatud turvaklaasist, mille valguse läbilaskvus on vähemalt 75 %.

Peegelduste vältimiseks peavad silla esiaknad olema mittepimestavad ning vertikaaltasapinnast mitte vähem kui 10° ja mitte rohkem kui 25° väljapoole kallutatud.

Artikkel 7.03

Juhtimis-, näitur- ja seireseadmetele esitatavad üldnõuded

1.   Laeva käitamiseks vajalikke juhtimisseadmeid peab saama kergesti tööasendisse viia. Tööasend peab olema ühetähenduslikult selge.

2.   Seireseadmed peavad olema kergesti loetavad. Nende valgustust peab olema võimalik sujuvalt reguleerida kuni kustumiseni. Valgusallikad ei tohi olla häirivad ega halvendada jälgitavate mõõteriistade loetavust.

3.   Peab olema süsteem hoiatus- ja märgutulede kontrollimiseks.

4.   Peab olema selgelt tuvastatav, kas süsteem on sisse lülitatud. Süsteemi toimimist näitav näidikutuli peab olema roheline.

5.   Kõik seiresüsteemide poolt registreeritavad rikked või tõrked peavad olema näidatud punaste hoiatustuledega.

6.   Punase hoiatustule süttimisega peab kaasnema hoiatav helisignaal. Hoiatavaks helisignaaliks võib olla ühekordne ühissignaal. Selle signaali helirõhutase peab ületama roolimiskoha keskkonnamüra helirõhutaset vähemalt 3 dB(A) võrra.

7.   Hoiatav helisignaal peab olema väljalülitatav, kui rike või tõrge on teadmiseks võetud. Selline väljalülitumine ei tohi takistada häiresignaali vallandumist muude rikete puhul. Punased hoiatustuled tohivad kustuda alles siis, kui rike on kõrvaldatud.

8.   Seire- ja näiturseadmed peavad alternatiivsele toiteallikale automaatselt ümber lülituma, kui nende toiteallikas läheb rikki.

Artikkel 7.04

Peamootorite ja roolisüsteemi juhtimis-, näitur- ja seireseadmetele esitatavad erinõuded

1.   Roolimiskohalt peab saama juhtida ja jälgida peamasinaid ning roolisüsteeme. Peamasinaid, mis on varustatud roolimiskohalt sisselülitatava siduriga või mis ajavad ringi roolimiskohalt juhitavat reguleeritava sammuga sõukruvi, peab saama mootoriruumist üksnes käivitada ja seisata.

2.   Iga masina juhtimiseks peab olema üks kang, mille liikumine toimub kaarekujuliselt laeva pikiteljega enam-vähem paralleelsel vertikaaltasapinnal. Kangi liigutamine ettepoole peab panema laeva liikuma edasisuunas ja liigutamine ahtri poole peab panema laeva liikuma tagasisuunas. Siduri sisselülitamine ja liikumissuuna muutmine peab toimuma kangi neutraalsest asendist. Kangil peab olema fikseeritud neutraalasend.

3.   Kui roolikamber on konstrueeritud ainuisikuliseks juhtimiseks radari abil, peavad laevale ülekantav tõukejõud ning sõukruvi või peamootorite pöörlemiskiirused olema roolikambris kuvatud.

4.   Artikli 6.07 lõikes 2, artikli 8.03 lõikes 2 ja artikli 8.05 lõikes 13 nõutud seire- ja näiturseadmed peavad olema roolimiskoha juures.

5.   Laev, mille roolikamber on konstrueeritud ainuisikuliseks juhtimiseks radari abil, peab olema roolitav juhtimiskangi abil. See kang peab olema käega kergesti liigutatav. Kangi asend laeva pikisuunalise telje suhtes peab vastama täpselt roolilehtede asendile. Kangi peab olema võimalik vabastada igas antud asendis ilma selleks roolilehti liigutamata. Kangi neutraalne asend peab olema selgelt tajutav.

6.   Kui roolikamber on sisustatud ainuisikuliseks juhtimiseks radari abil ning laev on varustatud vööri- või eriroolidega eelkõige tagasisuunas sõitmiseks, peavad need olema aktiveeritavad eraldi kangidega, mis mutatis mutandis vastavad lõikes 5 sätestatud nõuetele.

Seda nõuet kohaldatakse ka koosseisude puhul, kus kasutatakse roolisüsteemi, mis on paigaldatud teisele veesõidukile kui see, mis koosseisu liigutab.

7.   Kui kasutatakse pöördekiiruse regulaatoreid, peab pöördekiiruse regulaatori vabastamine olema võimalik igas määratud asendis ilma seejuures valitud kiirust muutmata.

Juhtija pööramise kaar peab olema piisavalt lai selleks, et tagada piisavalt täpne positsioneerimine. Kangi neutraalasend peab olema teistest asenditest selgelt eristatav. Skaala valgustus peab olema sujuvalt muudetav.

8.   Kogu roolisüsteemi kaugjuhtimisseade peab olema püsivalt paigaldatud ning see peab olema korraldatud nii, et valitud kurss oleks selgelt nähtav. Kui kaugjuhtimisseadet saab välja lülitada, peab sellel olema näidik, millelt on näha, kas seade töötab või on välja lülitatud. Juhtijate paigutus ja käsitsemine peab olema funktsionaalne.

Roolisüsteemi täiendavate süsteemide, nagu näiteks aktiivsete vööritrastrite, mittestatsionaarsete kaugjuhtimisseadmete kasutamine on lubatud, kui nimetatud abiseadmeid saab igal ajal roolikambrist aktiveerida.

9.   Kruvirooli, veepaiskuri, tsükloidsõukruvi ning vööriroolisüsteemide puhul on lubatud juhtimis-, näitur- ja seireseadmetena kasutada võrdväärseid seadmeid.

Lõigetes 1–8 sätestatud nõudeid kohaldatakse mutatis mutandis, pidades silmas eespool nimetatud aktiveeritud roolimis- ja käiturüksuste eriomadusi ja nende jaoks valitud korraldusi. Näiturseade peab iga seadme puhul selgelt näitama laeva mõjutava tõukejõu või veejoa suunda.

Artikkel 7.05

Laevatuled, valgus- ja helisignaalid

1.   Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

laevatuled — mastitopi-, parda- ja ahtrituled ning kõikidest suundadest nähtavad tuled, sinised stsintilleeruvad tuled, kiirlaevade kollased kiirstsintilleeruvad tugevad tuled ning sinised tuled ohtlike kaupade veol;

b)

valgussignaalid — helisignaalidega kaasnevad valgussignaalid ja sinise paneeli tuli.

2.   Laevatuledele vastavad märgutuled või muud märgutuledega samaväärsed seadmed, mida kasutatakse laevatulede seireks, peavad asuma roolikambris, kui laevatulesid ei saa otse roolikambrist jälgida.

3.   Roolikambrites, mis on konstrueeritud ainuisikuliseks juhtimiseks radari abil, peavad märgutuled asuma juhtimispaneelil, et oleks võimalik jälgida laevatulesid ja valgussignaale. Laevatulede lülitid peavad olema ühendatud märgutuledega või asuma nende kõrval.

Laevatulede ning valgussignaalide märgutulede paigutus ja värv peab vastama nende tulede ja signaalide tegelikule asendile ja värvile.

Laevatule või valgussignaali rikke korral peab vastav märgutuli kustuma või andma rikkest märku mõnel muul viisil.

4.   Roolikambrites, mis on konstrueeritud ainuisikuliseks juhtimiseks radari abil, peab olema võimalik aktiveerida helisignaale jalaga manipuleeritava lüliti abil. Liikmesriikide navigatsiooniasutuste kohaldatavate määruste kohaselt ei pea seda nõuet kohaldama signaalile “Ära lähene”.

5.   Laevatuled peavad vastama kõikidele IX lisa I osas sätestatud nõuetele.

Artikkel 7.06

Radarseadmed ja pöördekiiruse näiturid

1.   Radarseadmel ja pöördekiiruse näituril peab olema pädeva asutuse tüübikinnitus. IX lisas sätestatud nõuded radarseadmete ning pöördekiiruse näiturite paigaldamise ja toimivuskatsete kohta peavad olema täidetud. Sisevete ECDISi seadmeid, mida saab kasutada navigeerimiseks, peetakse radarseadmeteks. Lisaks peavad olema täidetud ka sisevete ECDISi standardi nõuded.

Pöördekiiruse näitur peab asuma roolimehe ees tema vaateväljas.

2.   Roolikambrites, mis on konstrueeritud ainuisikuliseks juhtimiseks radari abil:

a)

ei tohi radariekraan tavaasendis oluliselt roolimehe vaateväljast kõrvale jääda;

b)

peab radarikuva olema ilma pimeduskaitse või filtrita täielikult nähtav, olenemata valgustustingimustest väljaspool roolikambrit;

c)

peab pöördekiiruse näitur paiknema otse radarikuva kohal, selle all või olema sellega ühendatud.

Artikkel 7.07

Raadiotelefonisüsteemid laevadel, mille roolikambrid on konstrueeritud laeva ainuisikuliseks juhtimiseks radari abil

1.   Laeval, mille roolikamber on konstrueeritud laeva ainuisikuliseks juhtimiseks radari abil, peab laevadevahelise sidepidamise käigus saadav teave ning meresõiduteave olema vastu võetav valjuhääldi kaudu ning info edastamine peab toimuma kinnitatud mikrofoni abil. Üleminek vastuvõtmiselt edastamisele ja vastupidi peab toimuma surunupu abil.

Nende võrkude mikrofonide kasutamine telefonikõnedeks avalike võrkude kaudu ei tohi olla võimalik.

2.   Kui laeval, mille roolikamber on konstrueeritud laeva ainuisikuliseks juhtimiseks radari abil, on seadmed telefonikõnedeks avalike võrkude kaudu, peab nende kõnede vastuvõtmine olema võimalik roolimehe istmelt.

Artikkel 7.08

Laevade omavahelise sidepidamise seadmed

Laevadel, mille roolikamber on konstrueeritud laeva ainuisikuliseks juhtimiseks radari abil, peavad olema omavahelise sidepidamise seadmed.

Roolimiskohast peab olema võimalik pidada sidet:

a)

laeva või koosseisu vööriga;

b)

laeva või koosseisu ahtriga, kui otseside roolimiskohalt ei ole võimalik;

c)

laevapere eluruumidega;

d)

laevajuhi kajutiga.

Omavahelisel sidepidamisel võetakse info vastu valjuhääldi kaudu ning info edastatakse kinnitatud mikrofoni kaudu. Ühendust laeva või koosseisu vööri ja ahtriga võib pidada raadiotelefoni abil.

Artikkel 7.09

Häiresüsteem

1.   Laevas peab olema sõltumatu häiresüsteem eluruumide, masinaruumide ja vajaduse korral ka eraldi pumbaruumide jaoks.

2.   Roolimehe käeulatuses peab olema lüliti häiresignaali sisse-/väljalülitamiseks, ei ole lubatud kasutada lüliteid, mis lahtilaskmisel automaatselt välja lülituvad.

3.   Häiresignaali helirõhutase peab olema eluruumides vähemalt 75 dB(A).

Masina- ja pumbaruumides tuleb häiresignaal anda vilkuva tulega, mis on nähtav kõikidest külgedest ning selgelt tajutav ruumi kõikides punktides.

Artikkel 7.10

Küte ja ventilatsioon

Roolikambris peab olema tõhus kütte- ja ventilatsioonsüsteem, mida on võimalik reguleerida.

Artikkel 7.11

Ahtriankru käitamisseade

Laevades, mille roolikamber on konstrueeritud laeva ainuisikuliseks juhtimiseks radari abil ja mis on pikemad kui 86 m või laiemad kui 22,90 m, peab roolimees saama oma kohalt ahtriankrut sisse lasta.

Artikkel 7.12

Sissetõmmatavad roolikambrid

Sissetõmmatavad roolikambrid peavad olema varustatud hädaolukorras allalaskmise süsteemiga.

Kõik allalaskmistoimingud peavad automaatselt vallandama selgelt kuuldava hoiatussignaali. Seda nõuet ei kohaldata, kui asjakohase konstruktsiooni abil on välditud vigastuste tekitamise oht.

Roolikambrist peab selle asendist olenemata olema võimalik ohutult välja pääseda.

Artikkel 7.13

Vastava kande tegemine ühenduse tunnistusele laevade puhul, mille roolikamber on konstrueeritud laeva ainuisikuliseks juhtimiseks radari abil

Kui laev vastab artiklites 7.01, 7.04–7.11 sätestatud eritingimustele, mis esitatakse roolikambritele laeva ainuisikulisel juhtimisel radari abil, tehakse ühenduse tunnistusele järgmine kanne:

“Roolikamber on konstrueeritud laeva ainuisikuliseks juhtimiseks radari abil”.

8. PEATÜKK

MASINA EHITUS

Artikkel 8.01

Üldnõuded

1.   Masinad ja nendega seotud seadmed peavad olema konstrueeritud, ehitatud ja paigaldatud vastavalt hea inseneritava reeglitele.

2.   Regulaarset kontrollimist nõudvad paigaldised, eriti katlad ja muud surveanumad ning nende lisavarustus ning tõsteseadmed, peavad vastama eeskirjadele, mis kehtivad ühenduse ühes liikmesriigis.

3.   Paigaldada võib üksnes sisepõlemismootoreid, milles põlevate kütuste leekpunkt on kõrgem kui 55 °C.

Artikkel 8.02

Ohutusvarustus

1.   Kõik masinad tuleb paigaldada ja varustada nii, et töötamise ja hooldamise ajal oleks neile piisav juurdepääs ning et need ei oleks ohtlikud antud ülesandeid täitvatele isikutele. Peab olema võimalik takistada nende tahtmatut käivitumist.

2.   Peamasinad, abimasinad, katlad ja survemahutid peavad olema varustatud ohutusseadmetega.

3.   Hädaolukorras peab olema võimalik seisata surve- ja tõmbeventilaatoreid käitavad mootorid väljastpoolt seda ruumi, kus need asuvad, ning väljastpoolt masinaruumi.

4.   Kui see on vajalik, tuleb kütteõli-, määrdeõli- ning jõuülekandesüsteemides, juhtimis- ja aktiveerimissüsteemides ning küttesüsteemides kasutatavate õlide torustike ühendused varjestada või tuleb neid muul viisil kaitsta, et vältida pritsmete ning lekkiva õli sattumist kuumadele pindadele, masinate õhusisselaskesüsteemidesse või mujale, kus see võib süttida. Selliste torustike ühenduste arv peab olema võimalikult väike.

5.   Diiselmootorite välised kõrgsurvestatud kütuse etteande torud, mis asuvad kütuse kõrgsurvepumpade ja kütusepihustite vahel, peavad olema kaitstud manteltorude süsteemiga, millega saab kokku koguda kõrgsurvetoru rikke puhul lekkiva kütuse. Manteltorude süsteemi peab kuuluma vahend lekkinud õli kogumiseks ning tagada tuleb häire andmine kütusetoru rikke korral; kui mootoril ei ole rohkem kui kaks silindrit, siis häire andmist ei nõuta. Manteltorude süsteemi ei ole vaja kasutada avatud tekkidel asuvate pelisid ja kepsleid teenindavate mootorite puhul.

6.   Masinaosade isolatsioon peab vastama artikli 3.04 lõike 3 punkti 2 nõuetele.

Artikkel 8.03

Jõuallikas

1.   Laeva käiturseadmeid peab saama kiiresti ja ohutult käivitada, seisata või reverseerida.

2.   Sobivate seadmetega, mis kriitilise tasemeni jõudmisel annavad häiresignaali, tuleb jälgida järgmist:

a)

peamasina jahutusvee temperatuur;

b)

peamasinate ja jõuülekannete määrdeõli rõhk;

c)

peamasina reverseerimisseadmete, reverseeritavate jõuülekannete või sõukruvide õli- ja õhurõhk.

3.   Kui laevas on vaid üks peamasin, ei tohi see masin olla automaatselt seisatav, välja arvatud kaitseks ülekiiruse vastu.

4.   Kui laevas on vaid üks peamasin, võib see olla varustatud masina kiiruse automaatse vähendamise seadmega ainult sel juhul, kui masina kiiruse automaatsest vähendamisest antakse roolikambris märku nii optiliste- kui ka akustiliste vahenditega ning kui masina kiiruse vähendamise seadet saab roolimehe kohalt välja lülitada.

5.   Võllipuksid peavad olema konstrueeritud nii, et vettsaastavate määrdeainete levik oleks takistatud.

Artikkel 8.04

Masina väljalasketoru

1.   Heitgaasid tuleb laevast täielikult välja juhtida.

2.   Tuleb võtta kõik sobivad meetmed, et vältida heitgaaside sissepääsu erinevatesse ruumidesse. Eluruume või roolikambrit läbivad väljalasketorud peavad olema nende piires kaetud kaitsva gaasitiheda ümbrisega. Välisõhk peab pääsema väljalasketoru ja selle ümbrise vahel olevasse vahesse.

3.   Väljalasketorud peavad olema paigaldatud ja kaitstud nii, et need ei saaks tekitada tulekahju.

4.   Väljalasketorusid tuleb masinaruumides piisavalt isoleerida või jahutada. Väljaspool masinaruume piisab sellest, kui on olemas kaitse füüsiliste kontaktide eest.

Artikkel 8.05

Kütusetankid, torud ja abiseadmed

1.   Vedelkütust tuleb hoida terastankides, mis on kas laevakere lahutamatu osa või kindlalt selle külge kinnitatud. Kui laeva konstruktsioon seda nõuab, võib kasutada muid võrdväärse tulekindlusega materjale. Seda nõuet ei kohaldata tankidele, mille mahutavus ei ole suurem kui 12 liitrit ning mis on valmistamise ajal abiseadmetega kokku ehitatud. Kütusetankidel ei tohi olla joogiveetankidega ühiseid piirdeid.

2.   Tankid koos torustike ning abiseadmetega tuleb paigaldada ja korraldada nii, et kütus ega kütuseaurud ei pääseks juhuslikult laeva sisemusse. Tankiventiilid peavad kütuseproovide võtmisel või vee äravoolu puhul automaatselt sulguma.

3.   Kütusetanke ei tohi olla põrkevaheseinast eespool.

4.   Kütusetankid ning nende armatuur ei tohi paikneda otse masinate või väljalasketorude kohal.

5.   Kütusetankide täiteavad peavad olema eristatavalt märgistatud.

6.   Kütusetankide täiteavade kaelad peavad olema tekil, välja arvatud kulutankidel. Täiteava kael peab olema varustatud Euroopa standardile EN 12 827:1999 vastava ühendusotsakuga.

Sellised tankid peavad olema varustatud rõhuühtlustamistoruga, mille ots on vabas õhus teki kohal ning mis on nii paigaldatud, et vee sissepääs sellesse ei ole võimalik. Rõhuühtlustamistoru ristlõige peab olema vähemalt võrdne 1,25kordse täiteava kaela ristlõikega.

Kui tankid on omavahel ühendatud, peab ühendustoru ristlõige võrduma vähemalt 1,25kordse täiteava kaela ristlõikega.

7.   Kütuse jaotustorudel peab olema otse tanki väljavoolu juures sulgur, mida on võimalik kasutada tekilt.

Seda nõuet ei kohaldata otse masinale monteeritud tankile.

8.   Kütusetorud, nende ühendused, tihendid ja liitmikud peavad olema materjalist, mis peab vastu mehhaanilisele, keemilisele ja termilisele koormusele, mida neil tõenäoliselt taluda tuleb. Kütusetorud ei tohi kokku puutuda kuumuse kahjuliku toimega ning neid peab saama kogu pikkuses kontrollida.

9.   Kütusetankid peavad olema varustatud sobiva mahumõõturiga. Mahumõõturid peavad olema loetavad kuni maksimaalse täitetasemeni. Klaasmõõturid peavad olema tõhusalt kaitstud löökide eest, need peavad olema varustatud automaatse sulgurseadmega põhjas ning nende ülaots peab olema ühendatud tankidega ülevalpool nende maksimaalset täitetaset. Klaasmõõturites kasutatud materjal ei tohi deformeeruda tavalisel välistemperatuuril. Peiltorud ei tohi lõppeda eluruumides. Masina- või katlaruumis lõppevad peiltorud peavad olema varustatud asjakohase isesulguva seadisega.

10.

a)

Kütusetankid peavad olema kaitstud punkerdusel kütuse üle ääre loksumise eest laeva asjakohaste tehniliste seadmetega, mis tuleb märkida ühenduse tunnistuse lahtrisse 52.

b)

Kui kütust võetakse punkerdusjaamadest, millel on oma tehnilised seadmed kütuse tekile loksumise takistamiseks punkerdamise ajal, ei kohaldata seadmete kohta punktis a ning lõikes 11 sätestatud nõudeid.

11.   Kui kütusetankidel on automaatsed sulgurid, peavad andurid peatama tanki kütusega täitmise siis, kui 97 % sellest on täidetud; nimetatud seadmed peavad vastama töökindlusele esitatavatele nõuetele.

Kui andur aktiveerib elektrikontakti, mis võib katkestada punkerdusjaamaga kahendsignaali abil moodustatud elektriahela, peab olema võimalik edastada signaali punkerdusjaama veekindla pistiku abil, mis vastab IEC väljaandes 60309-1:1999 sätestatud nõuetele ja on ette nähtud 40–50 V alalisvoolu jaoks, mille kate on valge ning kontakti maandusasend on kella kümne asend.

12.   Vedelkütusetankidel peavad olema lekkekindlalt suletavad avad nende puhastamiseks ja kontrollimiseks.

13.   Laeva peamasinaid ning laeva turvaliseks käitamiseks vajalikke masinaid otsetoitvatel vedelkütusetankidel peab olema seade, mis lähetab roolikambrisse nii valgus- kui ka helisignaali juhul, kui tankide täitetase ei ole laeva edasiseks ohutuks käitamiseks piisav.

Artikkel 8.06

Määrdeõli hoidmine, torud ja abiseadmed

1.   Määrdeõli tuleb hoida terastankides, mis on kas laevakere lahutamatu osa või kindlalt laevakere külge kinnitatud. Kui laeva konstruktsioon seda nõuab, võib kasutada muid võrdväärse tulekindlusega materjale. Seda nõuet ei kohaldata tankidele, mille mahutavus ei ületa 25 liitrit. Määrdeõlitankidel ei tohi olla joogiveetankidega ühiseid piirdeid.

2.   Määrdeõlitankid ja nende torustikud ning muud abiseadmed tuleb paigutada ja korraldada nii, et määrdeõli ja määrdeõliaurud ei pääseks juhuslikult laeva sisemusse.

3.   Põrkevaheseinast eespool ei tohi olla määrdeõlitanke.

4.   Määrdeõlitankid ning nende toruliitmikud ei tohi paikneda otse masinate või väljalasketorude kohal.

5.   Määrdeõlitankide täiteavad peavad olema eristatavalt märgistatud.

6.   Määrdeõlitorud, nende ühendused, tihendid ja aparatuur peavad olema materjalist, mis peavad vastu mehhaanilisele, keemilisele ja termilisele koormusele, mida neil tõenäoliselt taluda tuleb. Torud ei tohi kokku puutuda kuumuse kahjuliku toimega ning neid peab saama kogu pikkuses kontrollida.

7.   Määrdeõlitankid peavad olema varustatud sobiva mahumõõturiga. Mahumõõturid peavad olema loetavad kuni maksimaalse täitumistasemeni. Klaasmõõturid peavad olema tõhusalt kaitstud löökide eest, need peavad olema varustatud automaatse põhjasulguriga ning nende ülaots peab olema ühendatud tankidega ülevalpool nende maksimaalset täitumistaset. Kontrolltorude materjal ei tohi deformeeruda tavalisel välistemperatuuril. Peiltorud ei tohi lõppeda eluruumides. Masina- või katlaruumis lõppevad peiltorud peavad olema varustatud asjakohase isesulgurseadmega.

Artikkel 8.07

Jõuülekandesüsteemides, juhtimis- ja aktiveerimissüsteemides ning küttesüsteemides, torudes ja abiseadmetes kasutatava õli hoidmine

1.   Jõuülekandesüsteemides, juhtimis- ja aktiveerimissüsteemides ning küttesüsteemides kasutatavat õli tuleb hoida terastankides, mis on kas laevakere lahutamatu osa või kindlalt laevakere külge kinnitatud. Kui laeva konstruktsioon seda nõuab, võib kasutada muid võrdväärse tulekindlusega materjale. Seda nõuet ei kohaldata tankidele, mille mahutavus ei ületa 25 liitrit. Sellistel õlitankidel ei tohi olla joogiveetankidega ühiseid piirdeid.

2.   Sellised õlitankid ning nende torustikud ning muud abiseadmed tuleb paigaldada ja korraldada nii, et ei õli ega õliaurud pääseks juhuslikult laeva sisemusse.

3.   Põrkevaheseinast eespool ei tohi selliseid õlitanke olla.

4.   Nimetatud õlitankid ning nende aparatuur ei tohi paikneda otse masinate või väljalasketorude kohal.

5.   Selliste õlitankide täiteavad peavad olema eristatavalt märgistatud.

6.   Sellised õlitorud, nende ühendused, tihendid ja liitmikud peavad olema materjalist, mis peab vastu mehhaanilisele, keemilisele ja termilisele koormusele, mida neil tõenäoliselt taluda tuleb. Torud ei tohi kokku puutuda kuumuse kahjuliku toimega ning neid peab saama kogu pikkuses kontrollida.

7.   Sellised õlitankid peavad olema varustatud sobiva mahumõõturiga. Mahumõõturid peavad olema loetavad kuni maksimaalse täitumistasemeni. Klaasmõõturid peavad olema tõhusalt kaitstud löökide eest, need peavad olema varustatud automaatse põhjasulguriga ning nende ülaots peab olema ühendatud tankidega ülevalpool tankide maksimaalset täitumistaset. Kontrolltorude materjal ei tohi deformeeruda tavalisel välistemperatuuril. Peiltorud ei tohi lõppeda eluruumides. Masina- või katlaruumis lõppevad peiltorud peavad olema varustatud asjakohase isesulgurseadmega.

Artikkel 8.08

Pilsi pumpamine ja äravoolusüsteemid

1.   Iga veetihedat sektsiooni peab olema võimalik eraldi tühjaks pumbata. Seda nõuet ei kohaldata siiski veetihedatele sektsioonidele, mis on tavaliselt laeva käitamise ajal hermeetiliselt tihendatud.

2.   Laevaperega laevades peab olema kaks sõltumatut pilsipumpa, mis ei tohi asuda samas ruumis. Vähemalt üks neist peab olema mootorpump. Kuid laevadel, mille jõud on väiksem kui 225 kW või mille kandevõime on väiksem kui 350 tonni või mis ei ole mõeldud kaubaveoks ja mille veeväljasurve on väiksem kui 250 m3, piisab ühest pumbast, mis võib olla kas käsipump või mootorpump.

Kõiki nõutud pumpasid peab saama kasutada kõikides veetihedates sektsioonides.

3.   Esimese pilsipumba minimaalne pumpamismaht Q1 arvutatakse järgmise valemi abil:

 

Q1 = 0,1 · d1 2 [l/min]

d1 arvutatakse järgmise valemi abil:

Formula

Teise pilsipumba minimaalne pumpamismaht Q2 arvutatakse järgmise valemi abil:

 

Q2 = 0,1· d2 2 [l/min]

d2 arvutatakse järgmise valemi abil:

Formula

Kuid d2 väärtus ei pea olema suurem d1 väärtusest.

Q2 arvutamisel on l pikima veetiheda sektsiooni pikkus.

Nendes valemites:

l

kõnesoleva veetiheda sektsiooni pikkus meetrites;

d1

peaäravoolutoru arvutatud siseläbimõõt millimeetrites;

d2

harutoru arvutatud siseläbimõõt millimeetrites.

4.   Pilsipumpade äravoolusüsteemiga ühenduse kohas peab äravoolutorude sisseläbimõõt olema vähemalt d1 millimeetrites ja harutorude siseläbimõõt peab olema vähemalt d2 millimeetrites.

Kui laeva pikkus on vähem kui 25 m, võib d1 ja d2 väärtusi vähendada 35 millimeetrini.

5.   Lubatud on ainult iseimevad pilsipumbad.

6.   Äravoolusüsteemiga lamedapõhjalistes sektsioonides, mis on laiemad kui 5 m, peab olema vähemalt üks imitoru nii tüürpoordi kui ka pakpoordi poolsel küljel.

7.   Ahtriruumi peab saama tühjendada peamasinaruumist kergesti ligipääsetava automaatselt sulguva armatuuri abil.

8.   Üksiksektsioonide harutorud tuleb ühendada peaäravoolutoruga lukustatava ühesuunalise ventiili abil.

Ballastiruumid ja muud ballasti jaoks kasutatavad kohad tuleb äravoolusüsteemi ühendada lihtsalt suletava seadmega. Seda nõuet ei kohaldata siiski trümmidele, mida saab kasutada ballasti vedamiseks. Sellised trümmid tuleb täita ballastveega ballastitorustiku abil, mis on püsivalt paigaldatud ega sõltu äravoolutorudest, või harutorude abil, mida saab ühendada peaäravoolutoruga painduvate torude või painduvate adapterite abil. Trümmi põhjas asuvaid vee sissevõtuventiile selleks kasutada ei tohi.

9.   Trümmi pilss tuleb varustada mõõteseadmetega.

10.   Kui äravoolusüsteemi kuulub püsivalt paigaldatud torustik, peavad õlise vee väljaimemiseks mõeldud pilsipõhja äravoolutorud olema varustatud kontrollorgani poolt paigalduskohas plommitud sulguritega. Selliste sulgurite arv ja asukohad tuleb märkida ühenduse tunnistusele.

11.   Sulgurite paigalduskohades lukustamist tuleb pidada võrdväärseks nende plommimisega lõike 10 kohaselt. Sulgurite lukustusseadiste võti või võtmed peavad olema vastavalt märgistatud ning neid tuleb hoida märgistatud ja kergesti ligipääsetavas kohas masinaruumis.

Artikkel 8.09

Õlise vee ja kasutatud õli hoidmine

1.   Laevas peab olema võimalik hoida selle käitamise ajal kogunenud õlist vett. Selliseks hoidmiskohaks on masinaruumi pilss.

2.   Kasutatud õlide hoidmiseks peab masinaruumis olema üks või mitu spetsiaalset anumat, mille maht vastab vähemalt 1,5kordselt kõikide paigaldatud sisepõlemismootorite ja jõuülekannete karteripõhjade kasutatud õli mahule, kaasa arvatud hüdraulilised vedelikud hüdrauliliste vedelike tankides.

Eespool nimetatud anumate tühjendamiseks kasutatavad liitmikud peavad vastama Euroopa standardile EN 1305:1999.

3.   Kui laeva kasutatakse vaid lühivedudeks, võib kontrollorgan lubada erandeid lõike 2 nõuetest.

Artikkel 8.10

Laevade tekitatud müra

1.   Lavade teel olles tekitatud müra, eriti masinate õhu sisse- ja väljalaskega kaasnev müra, tuleb asjakohaste vahenditega summutada.

2.   Laeva teel olles tekitatud müra ei tohi ületada 75 dB(A) külgvahe puhul 25 m laeva pardast.

3.   Kui ümberlastimist mitte arvestada, siis ei tohi liikumatu laeva poolt tekitatud müra ületada 65 dB(A) külgvahe puhul 25 m laeva pardast.

8.a PEATÜKK

(välja jäetud)

9. PEATÜKK

ELEKTRISEADMED

Artikkel 9.01

Üldnõuded

1.   Kui puuduvad erinõuded seadme teatud osade kohta, tuleb ohutustaset pidada rahuldavaks, kui need osad on valmistatud kehtiva Euroopa standardi või volitatud klassifikatsiooniühingu nõuete kohaselt.

Kontrollorganile tuleb esitada asjakohased dokumendid.

2.   Laevas tuleb hoida kontrollorgani poolt nõuetekohaselt tembeldatud dokumente järgmise sisuga:

a)

kogu elektrisüsteemi üldjoonised;

b)

peakilbi, avariikilbi ja jaotuskilbi lülitusskeemid koos kõige olulisemate tehniliste andmetega, nagu näiteks kaitse- ja juhtimisseadiste voolutugevus amprites ning nimivool;

c)

andmed elektrimasinate ja -seadmete toite kohta;

d)

kaablite liigid ja andmed elektrijuhtmete ristlõigete kohta.

Mehitamata laeva pardal neid dokumente hoida ei ole vaja, kuid omanik peab need igal ajal kättesaadavaks muutma.

3.   Seadmed peavad olema konstrueeritud nii, et need taluksid kuni 15° püsikreeni ja ümbritseva siseõhu temperatuuri alates 0 °C kuni + 40 °C ning temperatuuri tekil alates - 20 °C kuni + 40 °C. Antud piirväärtuste vahemikes peavad seadmed töötama tõrgeteta.

4.   Elektri- ja elektroonikaseadmed ning aparaadid peavad olema täielikult ligipääsetavad ning hõlpsasti hooldatavad.

Artikkel 9.02

Elektrivarustussüsteemid

1.   Kui veesõiduk on varustatud elektrisüsteemiga, peab sellel süsteemil põhimõtteliselt olema kaks toiteallikat, et ühe toiteallika rikke korral suudaks teine toiteallikas varustada elektriga ohutuks laevasõiduks vajalikke jõutarbijaid vähemalt 30 minutit.

2.   Toite võimsuse piisavust tuleb tõendada võimsusbilansi abil. Arvesse tuleb võtta asjakohast üheaegsustegurit.

3.   Lõikes 1 sätestatust sõltumatult kohaldatakse artiklit 6.04 roolisüsteemi toiteallikale (rooliseadmetele).

Artikkel 9.03

Kaitse füüsilise kokkupuute, tahkete esemetega tekitatavate vigastuste ning vee sissetuleku eest

Püsivalt paigaldatud osade minimaalse kaitse liigid peavad vastama tabelis sätestatule.

Asukoht

Minimaalse kaitse liik

(IEC väljaande 60529:1992 kohaselt)

Generaatorid

Mootorid

Trafod

Paneelid

Jagajad

Lülitid

Armatuurid

Valgustusseadmed

Tööruumid, masinaruumid, rooliseadme ruumid

IP 22

IP 22

 (2)IP 22

 (1)  (2)IP 22

IP 44

IP 22

Trümmid

 

 

 

 

IP 55

IP 55

Akud ja värvikapid

 

 

 

 

 

IP 44

u (Ex) (3)

Vabatekid ja avatud roolimiskohad

 

IP 55

 

IP 55

IP 55

IP 55

Roolikamber

 

IP 22

IP 22

IP 22

IP 22

IP 22

Eluruumid, välja arvatud sanitaarsõlmed ja pesuruumid

 

 

 

IP 22

IP 20

IP 20

Sanitaarsõlmed ja pesuruumid

 

IP 44

IP 44

IP 44

IP 55

IP 44

Artikkel 9.04

Plahvatuskaitse

Ruumidesse, kus võivad koguneda potentsiaalselt plahvatusohtlikud gaasid või gaasisegud (sektsioonid akude või eriti tuleohtlike toodete hoidmiseks), võib paigaldada üksnes plahvatuskindlaid elektriseadmeid. Nendesse ruumidesse ei tohi paigaldada valgustuse lüliteid või muid elektriseadmeid. Plahvatuskaitse puhul tuleb arvestada tõenäoliselt tekkida võivate potentsiaalselt plahvatusohtlike gaaside või segude omadusi (plahvatuspotentsiaali grupp, temperatuuriklass).

Artikkel 9.05

Kaitsemaandus

1.   Süsteemid pingega üle 50 V tuleb maandada.

2.   Metallosad, millega võidakse kokku puutuda ja mis tavakäitusel ei ole elektriliselt laetud, nagu näiteks masinaraamid ja korpused, aparaadid ja valgustusseadmed, peavad olema eraldi maandatud, kui neil puudub elektrikontakt laevakorpusega nende isolatsiooni tõttu.

3.   Teisaldatavate võimsustarbijate ning kaasaskantavate vahendite korpused peavad tavakasutuse ajal olema maandatud jõukaabli täiendava maandusjuhtme abil.

Seda sätet ei kohaldata, kui kasutatakse vooluahelat väljalülitavat kaitsetrafot või kui seadmed on varustatud kaitseisolatsiooniga (topeltisolatsioon).

4.   Maandusjuhtmete ristlõige ei tohi olla väiksem allpool olevas tabelis osutatust.

Välisjuhtmete ristlõige

[mm2]

Maandusjuhtmete minimaalne ristlõige

isoleeritud kaablites

[mm2]

eraldi paigaldatuna

[mm2]

0,5–4

sama ristlõige kui välisjuhtmel

4

rohkem kui 4–16

sama ristlõige kui välisjuhtmel

sama ristlõige kui välisjuhtmel

rohkem kui 16–35

16

16

rohkem kui 35–120

pool välisjuhtme ristlõikest

pool välisjuhtme ristlõikest

rohkem kui 120

70

70

Artikkel 9.06

Suurim lubatav pinge

1.   Järgmisi pingeid ei tohi ületada:

Paigaldise liik

Suurim lubatav pinge

Alalisvool

Ühefaasiline vahelduvvool

Kolmefaasiline vahelduvvool

a.

Jõu- ja kütteseadmed koos üldiseks kasutamiseks ettenähtud pistikupesadega

250 V

250 V

500 V

b.

Valgustus-, side-, juhtimis- ja teabeedastusseadmed, kaasa arvatud üldotstarbelised pistikupesad

250 V

250 V

-

c.

Teisaldatavate seadmete toiteks kasutatavad pistikupesad, mida kasutatakse avatud tekil või kitsastes ja niisketes metallkappides, arvestamata katlaid ja tanke:

 

 

 

1.

Üldiselt.

50 V (4)

50 V (4)

2.

Kui vooluahela katkestamise kaitsetrafo varustab toitega vaid ühte aparaati.

250 V (5)

3.

Kui kasutatakse kaitseisolatsiooniga (topeltisolatsioon) aparaate.

250 V

250 V

4.

Kui kasutatakse £ 30 mA lekkevooluga rakenduvaid kaitselüliteid.

250 V

500

d.

Teisaldatavad võimsustarbijad, nagu näiteks konteinerid, mootorid, puhurid ja teisaldatavad pumbad, mida tavaliselt kasutamise ajal ei liigutata ning mille voolu juhtivate osadega on võimalik kokku puutuda, on maandatud jõukaabli täiendava maandusjuhtme abil ning lisaks nimetatud maandusjuhtmele on need veel täiendavalt ühendatud laevakerega oma asendi või täiendava juhtme abil.

250 V

250 V

500 V

e.

Kateldes ja tankides kasutatavate teisaldatavate seadiste toiteks ette nähtud pistikupesad.

50 V (4)

50 V (4)

––

2.   Erandina lõikest 1 on kõrgem pinge lubatud järgmistel juhtudel, kui rakendatakse vajalikke kaitsemeetmeid:

a)

jõuseadmetel, kui nende võimsus seda nõuab;

b)

spetsiaalsetel pardaseadmetel, nagu näiteks raadio ja süütesüsteemidel.

Artikkel 9.07

Jaotussüsteemid

1.   Alalisvoolu ja ühefaasilise vahelduvvoolu puhul on lubatud järgmised jaotussüsteemid:

a)

süsteemid, mis koosnevad kahest juhtmest, millest üks on maandatud (L1/N/PE);

b)

süsteemid, mis koosnevad ühest juhtmest ning kasutavad laevakere kaudu tagasijuhtimise põhimõtet ja mis on mõeldud üksnes kohapealsetele seadmetele (näiteks sisepõlemismootorite käivitusseade, katoodkaitse) (L1/PEN);

c)

süsteemid, mis koosnevad kahest laevakerest isoleeritud juhtmest (L1/L2/PE).

2.   Kolmefaasilise vahelduvvoolu puhul on lubatud järgmised jaotussüsteemid:

a)

neljajuhtmelised maandatud nulliga süsteemid, mis ei kasuta laevakere kaudu tagasijuhtimise põhimõtet (L1/L2/L3/N/PE) = (võrk TN-S) või (võrk TT);

b)

kolmejuhtmelised laevakerest isoleeritud süsteemid (Ll/L2/L3/PE) = (võrk IT);

c)

kolmejuhtmelised maandatud nulliga süsteemid, mis ei kasuta laevakere kaudu tagasijuhtimise põhimõtet, see ei ole siiski lubatud terminali vooluahelatele (L1/L2/L3/PEN).

3.   Kontrollorgan võib lubada teiste süsteemide kasutamist.

Artikkel 9.08

Ühendus kaldaga või teiste välisvõrkudega

1.   Kaldavõrkudest või teistest välisvõrkudest sissetulevatel toiteliinidel, mis on ühendatud pardavõrgu seadmetega, peab olema pardal püsiühendus püsiterminali või fikseeritud pistikupesade vormis. Kaabelühendustele ei tohi rakendada mitte mingisuguseid tõmbekoormusi.

2.   Laevakeret peab saama tõhusalt maandada, kui ühenduspinge on suurem kui 50 V. Maaühendus peab olema erimärgistusega.

3.   Ühenduste lülitusseadmed peavad võimaldama vältida pardal asuvate võrgugeneraatorite ning kaldavõrgu või muude välisvõrkude samaaegset kasutamist. Lubatud on lühike samaaegne kasutusperiood, kui ühte süsteemi vahetatakse teisega ilma pinget katkestamata.

4.   Ühendus peab olema kaitstud lühise ja ülekoormuse eest.

5.   Elektri peakilbil peab olema näidik, mis näitab, kas ühendus on pinge all.

6.   Peavad olema näiturseadmed, mille abil on võimalik võrrelda polaarsust ühenduse ja pardavõrgu vahel alalisvoolu ning kolmefaasilise vahelduvvoolu puhul.

7.   Ühenduse juures oleval paneelil peavad olema järgmised näidikud:

a)

ühenduse loomiseks vajalikud meetmed;

b)

voolu liik ja nimipinge ning vahelduvvoolu puhul sagedus.

Artikkel 9.09

Teiste veesõidukite elektriga varustamine

1.   Teiste veesõidukite elektriga varustamisel tuleb kasutada eraldi ühendust. Kui teiste veesõidukite elektriga varustamiseks kasutatakse rohkem kui 16 A voolu jaoks ettenähtud pistikupesi, peavad olema paigaldatud seadised (lülitid või blokeerijad) mis tagaksid, et sisselülitamine ja väljalülitamine toimub üksnes siis, kui liin ei ole pingestatud.

2.   Kaablitele ei tohi rakendada mitte mingisuguseid tõmbekoormusi.

3.   Artikli 9.08 lõikeid 3–7 kohaldatakse mutatis mutandis.

Artikkel 9.10

Generaatorid ja mootorid

1.   Generaatorid, mootorid ning nende klemmikarbid peavad olema ligipääsetavad kontrollimiseks, parandamiseks ja mõõtmiseks. Isolatsiooni liik peab vastama asukohale (vt artiklit 9.03).

2.   Peamasina, sõukruvivõlli või teiste muul eesmärgil kasutavate abimasinate jõul töötavad generaatorid peavad olema konstrueeritud nii, et need oleksid töötamise ajal suutelised taluma pöördekiiruse muutumist.

Artikkel 9.11

Akud

1.   Akud peavad olema ligipääsetavad ning paigaldatud nii, et veesõiduki liikumine neid ei nihutaks. Need peavad olema sellises asendis, et ei puutuks kokku ülemäärase kuumuse, ekstreemse külma, pritsmete, auru või niiskusega.

Neid ei tohi paigaldada roolikambrisse, eluruumidesse ega trümmidesse. See nõue ei kehti teisaldatavate seadmete akude kohta või akude kohta, mis mille laadimisvõimsus on väiksem kui 0,2 kW.

2.   Akud, mis vajavad laadimisvõimsust rohkem kui 2 kW (arvutatud suurima laadimisvoolu ja aku nimipinge põhjal ning arvesse võttes laadimisseadme laadimiskõverat) peavad olema paigaldatud eriruumi. Akude paigaldamisel tekile piisab sellest, kui need asuvad kapis.

kud, mille laadimiseks on vaja väiksemat voolu kui 2,0 kW, võivad olla paigaldatud kappi või kasti mitte üksnes siis, kui need on tekil, vaid ka siis, kui need on teki all. Neid võib paigaldada ka masinaruumi või mujale hästi ventileeritud kohta, kui need on kaitstud kukkuvate esemete ja tilkuva vee eest.

3.   Kõikide ruumide, kappide või kastide, riiulite või muude akude jaoks ehitatud konstruktsioonide sisepinnad peavad olema kaitstud elektrolüütide kahjustava toime eest.

4.   Kui akud paiknevad suletud kambris, kapis või kastis, peab seal olema tõhus ventilatsioon. Üle 2 kW kaadiumnikkelakudele ja üle 3 kW pliiakudele tuleb tagada sundventilatsioon.

Õhk peab sisenema põhjast ja väljuma ülevalt, nii et on tagatud kogu gaasi eemaldamine.

Ventilatsioonikanalites ei tohi olla õhuvoolu takistavaid seadiseid nagu näiteks sulgemisarmatuure.

5.   Vajalik õhu läbivool (Q) tunni kohta arvutatakse järgmise valemi abil:

 

Q = 0,11 · I · n [m3/h]

kus:

I

=

Formula laadimisseadme poolt antavast maksimaalvoolust A-s;

n

=

kambrite arv.

Pardavõrgu puhverakude puhul võib kontrollorgan lubada teiste arvutamismeetodite kasutamist, kus arvestatakse ka laadimisseadmele iseloomulikku laadimiskõverat, kui need meetodid põhinevad volitatud klassifikatsiooniühingute sätetel või asjakohastel standarditel.

6.   Kui kasutatakse loomulikku ventilatsiooni, peab ventilatsioonikanalite ristlõige olema piisav nõutava õhu läbivoolu jaoks, mille kiirus on 0,5 m sekundis. Siiski peab ristlõige olema vähemalt 80 cm2 pliiakudele ning 120 cm2 kaadmiumnikkelakudele.

7.   Sundventilatsiooni puhul tuleb kasutada ventilaatorit, soovitavalt imevat, mille mootor peab olema eraldatud gaasi- või õhuvoolust.

Ventilaatorid peavad olema sellise konstruktsiooniga, et oleks välistatud sädemete teke ventilaatori laba ja korpuse vahel ning elektrostaatiliste laengute teke.

8.   Vastavalt I liite joonisele tuleb paigaldada akukambrite, -kappide ja -kastide ustele ja katetele tähised “Tuli, lahtine leek ja suitsetamine keelatud” minimaalse diameetriga 10 cm.

Artikkel 9.12

Lülitusseadmete paigaldamine

1.   Elektrikilbid:

a)

Aparaadid, lülitid, kaitsmed ja kilbimõõdikud peavad olema selge asetusega ning ligipääsetavad hoolduseks ja paranduseks.

Trminalid pingele kuni 50 V, ja sellest kõrgema pinge terminalid, tuleb hoida eraldi ja need peavad olema asjakohaselt märgistatud.

b)

Kilpidele peavad olema kinnitatud markeerimisplaadid, millel on näidatud kõikide lülitite ja aparaatide elektriahelad.

Näidatud peavad olema nimivool ja kaitsmete vooluahel.

c)

Kui aparaadid, mille käitamispinge on üle 50 V, on paigaldatud uste taha, peavad nende aparaatide pinge all olevad komponendid olema kaitstud juhusliku kokkupuute eest, kui uksed on lahti.

d)

Elektrikilpide ehitamiseks kasutatud materjalid peavad olema sobiva mehaanilise tugevusega ja vastupidavad, leeki aeglustavad ning isekustuvad, ka ei tohi need olla hügroskoopsed.

e)

Kui elektrikilpidele on paigaldatud kõrge katkestusvõimega kaitsmed (HRC), peab olema võimalik kasutada lisaseadmeid ja isiklikke kaitsevahendeid nende kaitsmete paigaldamiseks ning eemaldamiseks.

2.   Lülitid, kaitseseadised

a)

Generaatori vooluahelad peavad olema kaitstud lühisvoolu ning liigkoormuse eest kõikide mittemaandatud juhtmete puhul. Selleks võib kasutada lühisvoolu- või liigkoormusvabastiga automaatseid kaitselüliteid või kaitsmeid.

Ajamite elektrimootoreid varustavad vooluahelad (roolisüsteem) ja nende juhtimisahelad peavad olema kaitstud ainult lühiste eest. Kui vooluahelasse kuuluvad termilised vooluahela katkestajad, tuleb need neutraliseerida või reguleerida vähemalt kahekordsele tavalisele voolutugevusele amprites.

b)

Väljundid peakilbilt üle 16 A tugevust voolu kasutavatele jõutarbijatele peavad olema varustatud koormus- või jõulülitiga.

c)

Veesõiduki käituri, roolisüsteemi, rooli asendi näituri, navigeerimis- või ohutussüsteemide elektritarbijatel ning üle 16 A tugevusega nimivoolu kasutavatel tarbijatel peavad olema eraldi vooluahelad.

d)

Laeva edasitõukamiseks ja manööverdamiseks vajalike jõuallikate vooluahelad peavad saama voolu otse peakilbi kaudu.

e)

Vooluahela katkestusseadmed tuleb valida nimivoolu tugevuse, termilise või dünaamilise tugevuse ning rakendumise alusel. Lülitid peavad samaaegselt välja lülitama kõik voolu all olevad juhtmed. Lülitusasend peab olema tuvastatav.

f)

Kaitsmed peavad olema kinnised sulavkaitsmed ning need peavad olema tehtud keraamilisest või sellega samaväärsest materjalist. Nende vahetamine peab olema võimalik ilma operaatorile füüsilise kokkupuute ohtu tekitamata.

3.   Mõõte- ja seireseadmed

a)

Generaator, aku ja jaotusahelad peavad olema varustatud mõõte- ja seireseadmetega, kui paigaldise ohutu käitamine seda nõuab.

b)

Maandamata võrgud pingega üle 50 V peavad olema varustatud maaühenduse jälgimissüsteemidega, mis suudavad anda häiret nii valgus- kui helisignaali abil. Teisestes paigaldistes nagu näiteks juhtimise vooluahelad, võidakse neid seadmeid mitte nõuda.

4.   Elektrikilpide asukoht

a)

Elektrikilbid peavad asuma ligipääsetavates ja hästi ventileeritud kohtades ning olema kaitstud vee ja mehhaaniliste kahjustuste eest.

Torustikud ja õhukanalid peavad olema paigutatud nii, et elektrikilp ei saaks lekke korral kahjustatud. Kui torude paigaldamine elektrikilpide lähedusse on vältimatu, ei tohi kilpide läheduses olla torude lahtivõetavaid ühendusi.

b)

Kapid ja seinasüvendid, kus paiknevad kaitseta lülitusseadmed, peavad olema leeki aeglustavast materjalist või kaitstud metallist või muust leeki aeglustavast materjalist kattega.

c)

Kui pinge on üle 50 V, tuleb operaatori töökoha juurde peakilbi ette paigaldada isolatsioonivõred või -matid.

Artikkel 9.13

Vooluahela avariikatkestid

Õlipõletite, kütusepumpade, kütuse separaatorite ja masinaruumi ventilaatorite vooluahela avariikatkestid peavad olema paigaldatud kesksele kohale väljaspool ruumi, kus asuvad seadmed.

Artikkel 9.14

Armatuurid

1.   Kaablite sisenemiskohtade suurus peab vastama ühendatavate kaablite funktsioonile ning kasutatavatele kaabliliikidele.

2.   Erinevate pingete või sagedustega jaotusahelate pistikupesade segiajamine ei tohi olla võimalik.

3.   Lülitid peavad samaaegselt välja lülitama kõik vooluahela maandamata juhtmed. Siiski on maandamata vooluahelas lubatud ühe polaarsusega lülitid eluruumide valgustuse puhul, välja arvatud pesupesemisruumid, duširuumid, pesuruumid ning muud märgruumid.

4.   Kui voolutugevus amprites ületab 16 A, peab olema võimalik lukustada pistikupesa lüliti abil nii, et pistik on võimalik üksnes sisse pista ja välja tõmmata siis, kui vool on välja lülitatud.

Artikkel 9.15

Kaablid

1.   Kaablid peavad olema leeki aeglustavad, isekustuvad ning vee- ja õlikindlad.

Eluruumides võib kasutada ka muud liiki kaableid, kui need on tõhusalt kaitstud, leeki aeglustavad ning isekustuvad.

Kaablite leegileviku aeglustamise standardid peavad olema kooskõlas järgmiste dokumentidega:

a)

rahvusvahelise elektrotehnikakomisjoni väljaanded 60332-1:1993, 60332-3:2000 või

b)

samaväärsed eeskirjad, mis üks liikmesriikidest on vastu võtnud.

2.   Jõu- ja valgustusahelate kaablite juhtmete ristlõige peab olema vähemalt 1,5 mm2.

3.   Tavaliste käitamistingimuste puhul ei kasutata kaablite metallturvist, -katet või -ümbrist ei juhtmete ega maanduse jaoks.

4.   Jõu- ja valgustuskaablite metallkatted ja -ümbrised peavad olema maandatud vähemalt ühest otsast.

5.   Juhtmete ristlõike puhul tuleb arvestada nende maksimaalset lubatud lõpp-temperatuuri (voolujuhtivus) ning lubatavat pingelangust. Pingelangus peakilbi ning paigaldise kõige ebasoodsama punkti vahel ei tohi olla nimipingega võrreldes üle 5 % valgustusel ning üle 7 % jõu- või kütteahelatel .

6.   Kaablid peavad olema kaitstud mehhaaniliste vigastuste eest.

7.   Kaabliarmatuurid peavad tagama, et mis tahes tõmbekoormus ei ületaks lubatud piirväärtusi.

8.   Kui kaablid läbivad vaheseinu või tekke, ei tohi läbiviigud kahjustada nende vaheseinte ja tekkide tugevust, veetihedust ega tulekindlust.

9.   Kõikide juhtmete otsad ja ühendused tuleb teha nii, et oleks säilitatud juhtmete esialgsed elektrilised, mehhaanilised ja vajaduse korral ka tulekindlusomadused.

10.   Sissetõmmatavate roolikambritega ühendatud kaablid peavad olema piisavalt painduvad ning nende isolatsioon peab olema piisava paindlikkusega temperatuurini –20 °C, samuti peavad need olema vastupidavad aurule ja niiskusele, ultraviolettkiirgusele ning osoonile.

Artikkel 9.16

Valgustusseadmed

1.   Kõik valgustusseadmed peavad olema paigaldatud nii, et nendest eralduv soojus ei süütaks lähedal asuvaid tuleohtlikke esemeid või seadmeid.

2.   Avatud tekkidel asuvad valgustusseadmed peavad olema paigaldatud nii, et need ei segaks laevatulede nägemist.

3.   Kui ühte masina- või katlaruumi on paigaldatud kaks või rohkem valgustusseadet, peab neil olema vähemalt kaks erinevat vooluahelat. Seda nõuet kohaldatakse ka ruumidele, kuhu on paigaldatud jahutusseadmed, hüdraulikaseadmed või elektrimootorid.

Artikkel 9.17

Laevatuled

1.   Laevatulede kilp peab asuma roolikambris. Laevatulesid varustatakse peakilbi eraldi fiidrist või kahest sõltumatust teisesest jagajast.

2.   Laevatuledel peab olema laevatulede kilbist eraldi olev toide, kaitse ja lülitus.

3.   Artikli 7.05 lõikes 2 sätestatud seireseadme viga ei tohi mõjutada selle tule toimimist, mida antud seadmega jälgitakse.

4.   Mitmel tulel, kui need moodustavad funktsionaalse üksuse ning on paigaldatud koos samasse kohta, võib olla ühine elektrivarustus, lülitus ja jälgimine. Seireseadmega peab saama tuvastada kõikide nimetatud tulede rikkeid. Siiski ei tohi olla võimalik mõlema valgusallika kasutamine topelttulena (kaks tuld, mis on ühe kaitseümbrise sees monteeritud teineteise peale) samaaegselt.

Artikkel 9.18

(välja jäetud)

Artikkel 9.19

Mehaaniliste seadmete häire- ja ohutussüsteemid

Mehaaniliste seadmete seireks ja kaitseks ettenähtud häire- ja ohutussüsteemid peavad vastama järgmistele nõuetele:

a)

Häiresüsteemid

Häiresüsteemid peavad olema konstrueeritud nii, et häiresüsteemi rike ei põhjustaks jälgitava aparaadi või seadme rikkiminekut.

Kahendsaatjad peavad olema konstrueeritud jõudevoolu või jälgitava koormusvoolu põhimõtte kohaselt.

Visuaalsed häiresignaalid peavad jääma nähtavaks kuni vea parandamiseni; teadmiseks võetud häiresignaal peab olema eristatav häiresignaalist, mida veel teadmiseks võetud ei ole. Iga häiresignaali juurde peab kuuluma helisignaal. Helisignaale peab olema võimalik välja lülitada. Helisignaali seiskamine ei tohi takistada häiresignaali vallandumist muude rikete puhul.

Lubatud on erandid, kui häiresüsteemid hõlmavad vähem kui viit mõõtepunkti.

b)

Ohutussüsteemid

Ohutussüsteemid peavad olema konstrueeritud nii, et need peataksid mõjutatud seadme või aeglustaksid selle tööd või hoiataksid pidevalt mehitatud keskust enne kriitilise seisundi saavutamist.

Kahendsaatjad peavad olema konstrueeritud koormusvoolu põhimõtte kohaselt.

Kui ohutussüsteemid ei ole konstrueeritud eneseseireks, peab olema võimalik nende nõuetekohast toimimist kontrollida.

Ohutussüsteemid peavad olema sõltumatud teistest süsteemidest.

Artikkel 9.20

Elektroonilised seadmed

1.   Üldnõuded

Allpool lõikes 2 sätestatud katsetingimusi kohaldatakse üksnes elektroonilistele seadmetele, mis on vajalikud roolisüsteemidele ning veesõiduki jõuallikatele, kaasa arvatud nende abiseadmed.

2.   Katsetingimused

a)

Järgnevalt esitatud katsetest tulenevad koormused ei tohi põhjustada elektrooniliste seadmete kahjustusi või rikkeid. Vastavalt asjakohastele rahvusvahelistele standarditele, nagu näiteks IEC väljaanne 60092-504:2001, viiakse katsed läbi sisselülitatud seadmel, välja arvatud külmakatse. Katsete käigus tuleb kontrollida seadme nõuetekohast toimimist.

b)

Pinge ja sageduse muutused

 

Muutused

pidevad

lühiajalised

Üldnõuded

sagedus

±5 %

±10 % 5 s

pinge

10 %

±20 % 1,5 s

Aku toimimine

pinge

+30 %/–25 %

 

c)

Kuumuskatse

Näidise temperatuur tõstetakse poole tunni jooksul temperatuurini 55 °C. Kui nimetatud temperatuur on saavutatud, hoitakse seda 16 tundi. Seejärel viiakse läbi toimivuskatse.

d)

Külmakatse

Näidis lülitatakse välja ning jahutatakse temperatuurini – 25 °C ning hoitakse sellel temperatuuril kaks tundi. Seejärel tõstetakse temperatuur 0 °C-ni ning viiakse läbi toimivuskatse.

e)

Vibratsioonikatse

Vibratsioonikatse viiakse läbi piki seadmete või komponentide kolme telge resonantssagedusel 90 minutit kõikidel juhtudel. Kui selget resonantsi ei teki, tuleb vibratsioonikatse teha 30 Hz juures.

Vibratsioonikatse tehakse sinusoidse ostsilleerimisega järgmiste piirväärtuste raames:

Üldnõuded

f = 2,0 kuni 13,2 Hz; a = ± 1 mm

(amplituud a = Formula vibratsiooni ulatusest)

f = 13,2 Hz kuni 100 Hz: kiirendus ± 0,7 g.

Rooliaparaatidele või diiselmootoritele kinnitatavaid seadmeid katsetatakse järgmiselt:

f = 2,0 kuni 25 Hz; a = ± 1,6 mm

(amplituud a = Formula vibratsiooni ulatusest)

f = 25 Hz kuni 100 Hz; kiirendus ± 4 g.

Diiselmootorite heitgaasitorudesse paigutatavatele anduritele võib rakenduda oluliselt suuremaid koormusi. Katsete ajal tuleb seda arvestada.

f)

Elektromagnetilise vastavuse katse tehakse IEC väljaannete 61000-4-2:1995, 61000-4-3:2002, 61000-4-4:1995 põhjal, testiastmel number 3.

g)

Tõendid elektrooniliste seadmete vastavuse kohta nimetatud katsetingimustele peab esitama tootja. Klassifikatsiooniühingu tunnistust võib samuti pidada sellekohaseks tõendiks.

Artikkel 9.21

Elektromagnetiline vastavus

Elektri- ja elektrooniliste süsteemide toimivust ei tohi halvenda elektromagnetilised häired. Üldmõõtmised peavad pidama võrdselt oluliseks ning hõlmama järgmist:

a)

häireallika ja mõjutatud seadme vaheliste ülekandeteede katkestamine;

b)

häire põhjuste vähendamine häireallikas;

c)

mõjutatud seadme tundlikkuse vähendamine häire suhtes.

10. PEATÜKK

SEADMED

Artikkel 10.01

Ankruseadmed

1.   Kaubalaevad, välja arvatud praamkonteinerid, mille pikkus L ei ületa 40 m, peavad olema varustatud vööriankruga, mille täismass P saadakse järgmise valemi abil:

 

P = k · B · T [kg]

kus:

k

tegur, mis arvestab pikkuse L ja laiuse B suhet ning laeva liiki:

Formula

lihtrite puhul siiski k = c;

c

empiiriline tegur, mis on esitatud järgmises tabelis:

Täiskandevõime tonnaaž tonnides

Tegur c

kuni 400, viimane kaasa arvatud.

45

400–650, viimane kaasa arvatud

55

650–1 000 , viimane kaasa arvatud

65

rohkem kui 1 000

70

Laevadel, mille täiskandevõime tonnaaž ei ole suurem kui 400 t ja mida vastavalt nende konstruktsioonile ja ettenähtud kasutuseesmärgile kasutatakse üksnes eelnevalt kindlaksmääratud lühivedudeks, võib kontrollorgan lubada vööriankrute puhul üksnes kahte kolmandikku kogumassist P.

2.   Reisilaevad ja laevad, mis pole mõeldud kaubaveoks, välja arvatud tõukurpuksiirid, peavad olema varustatud vööriankrutega, mille kogumass P saadakse järgmise valemi abil:

 

P = k · B · T [kg]

kus:

k

lõikele 1 vastav tegur, kuid kus empiirilise teguri (c) saamiseks tuleb täiskandevõime tonnaaži asemel võtta ühenduse tunnistusele märgitud veeväljasurve kuupmeetrites.

3.   Lõikes 1 osutatud laevad, mille maksimaalne pikkus ei ületa 86 m, peavad olema varustatud ahtriankrutega, mille mass võrdub 25 %ga P massist.

Laevad, mille maksimaalne pikkus on üle 86 m, peavad siiski olema varustatud ahtriankrutega, mille kogumass võrdub 50 %ga P massist, mis on välja arvutatud lõigete 1 või 2 kohaselt.

Ahtriankruid ei nõuta:

a)

laevadel, millel ahtriankrumass oleks väiksem kui 150 kg, lõike 1 viimases lõigus osutatud laevade puhul tuleb arvesse võtta ankrute vähendatud massi;

b)

lihtritel.

4.   Jäigalt ühendatud koosseisude, mille pikkus ei ületa 86 m, tõukamiseks ette nähtud laevad peavad olema varustatud ahtriankrutega, mille kogumass võrdub 25 %ga maksimaalsest massist P, mis on lõike 1 kohaselt ühenduse tunnistusele kantud ning lubatud koostamisviisi (käsitatakse laevasõiduüksusena) kohta välja arvutatud.

Jäigalt ühendatud koosseisude, mille pikkus on üle 86 m, allavoolu tõukamiseks ette nähtud laevad peavad olema varustatud ahtriankrutega, mille kogumass võrdub 50 % maksimaalsest massist P, mis on lõike 1 kohaselt ühenduse tunnistusse kantud ning lubatud koostamisviisi (käsitatakse laevasõiduüksusena) kohta välja arvutatud.

5.   Lõigetes 1–4 ette nähtud ankrute massi võib teatud konkreetsete ankrute puhul vähendada.

6.   Vööriankrutele ette nähtud kogumassi P võib jagada ühe või kahe ankru vahel. Seda võib vähendada 15 %, kui laeval on ainult üks vööriankur ning ankruklüüsi toru asub laeva keskkohas.

Tõukurpuksiiridele ja laevadele maksimaalpikkusega üle 86 m ette nähtud vööriankrute kogumassi võib jagada ühe või kahe ankru vahel.

Kõige kergema ankru mass ei tohi olla vähem kui 45 % nimetatud kogumassist.

7.   Malmankrud ei ole lubatud.

8.   Ankrutel peab olema näidatud nende mass kulumatute reljeefsete tähemärkidega.

9.   Üle 50 kg massiga ankrud peavad olema varustatud pelidega.

10.   Kõikide vööriankrute keti minimaalne pikkus peab olema:

a)

40 m, kui laeva pikkus ei ole suurem kui 30 m;

b)

10 m laevast pikem, kui laeva pikkus on 30–50 m;

c)

60 m laevadel, mis on pikemad kui 50 m.

Kõik ahtriankru ketid peavad olema vähemalt 40 m pikad. Kui aga laevad peavad peatuma vöör allavoolu, peavad neil olema vähemalt 60 m pikkused ahtriankru ketid.

11.   Ankrukettide minimaalne tõmbetugevus R tuleb välja arvutada järgmise valemi abil:

a)

ankrud massiga kuni 500 kg:

R = 0,35 · P' [kN];

b)

ankrud mille mass on üle 500 kg ja mitte üle 2 000 kg:

Formula;

c)

ankrud massiga üle 2 000 kg:

R = 0,25 · P' [kN],

kus:

P'

iga ankru teoreetiline mass, mis on kindlaks määratud lõigete 1–4 ja 6 kohaselt.

Ankrukettide tõmbetugevus määratakse kindlaks liikmesriigis kehtiva standardi alusel.

Kui ankrute mass ületab lõigetes 1–6 sätestatu, määratakse ankruketi tõmbetugevus kindlaks tegeliku ankrumassi funktsioonina.

12.   Kui laeval on raskemad ankrud, millel on ka vastavalt tugevamad ankruketid, märgitakse ühenduse tunnistusele üksnes lõigetes 1–6 ja 11 nõutud miinimummassid ja minimaalsed tõmbetugevused.

13.   Ankrut ketiga ühendavad osad (pöörlid) peavad vastu pidama vastavate ankrukettide tõmbetugevusest 20 % suuremale tõmbekoormusele.

14.   Ankrukettide asemel on lubatud kasutada trosse. Trosside tõmbetugevus peab olema sama, mida nõutakse kettidelt, kuid need peavad olema 20 % pikemad.

Artikkel 10.02

Muu varustus

1.   Vastavalt liikmesriikides kehtivatele kohaldatavatele navigatsiooniasutuste määrustele peab laeva pardal olema vähemalt järgmine varustus:

a)

raaditelefonisüsteem;

b)

seadmed ja aparaadid heli- ja valgussignaalide andmiseks ning laevade tähistamiseks päeval ja öösel;

c)

ettenähtud sildumistulesid dubleerivad tuled;

d)

tulekindel kaanega suletav märgistatud anum õliste puhastuslappide jaoks;

e)

tulekindel kaanega suletav märgistatud anum ohtlike või saastavate tahkete jäätmete jaoks, mis vastab navigatsiooniasutuse asjakohastele kohaldatavatele määrustele;

f)

tulekindel kaanega suletav märgistatud anum naftajääkide jaoks.

2.   Lisaks peavad varustusse kuuluma vähemalt:

a)

Sildumistrossid

Laevadel peab olema kolm sildumistrossid. Nende minimaalne pikkus peab olema vähemalt järgmine:

—   esimene tross:: L + 20 m, kuid mitte üle 100 m,

—   teine tross:: 2/3 esimesest trossist,

—   kolmas tross:: 1/3 esimesest trossist.

Kõige lühemat trossi ei ole vaja laevadel, mille pikkus on alla 20 m.

Trosside tõmbetugevus Rs arvutatakse välja järgmise valemi abil:

kui L · B · T kuni 1 000 m3: Formula;

kui L · B · T kuni 1 000 m3: Formula.

Nõutud trosside kohta peab laevas olema Euroopa standardi EN 10204:1991 numbri 3.1 kohane tunnistus.

Trossid võib asendada sama pikkuse ja tõmbetugevusega köitega. Trosside minimaalne tõmbetugevus peab olema märgitud tunnistusele.

b)

Pukseerimistrossid

 

Vedurpuksiirid peavad olema varustatud nende tööks sobiva arvu trossidega.

 

Siiski peab peatross olema vähemalt 100 m pikk ning selle tõmbetugevus kN-des ei tohi olla väiksem ühest kolmandikust peamasina (masinate) koguvõimsusest kW-des mõõdetuna.

 

Liikurlaevadel ning tõukurpuksiiridel, millega saab ka järelpukseerida, peab olema vähemalt 100 m pikkune pukseerimistross, mille tõmbetugevus mõõdetuna kN-des ei tohi olla väiksem ühest neljandikust peamasina (masinate) koguvõimsusest mõõdetuna kW-des.

c)

Viskenöör

d)

Maabumissild, mis on vähemalt 0,4 m lai ning 4 m pikk ning mille servad on märgistatud eredat värvi triibuga; sellel maabumissillal peab olema ka käsipuu. Kontrollorgan võib väiksematele laevadele lubada lühemaid maabumissildu.

e)

Pootshaak

f)

Liikmesriigi asjakohasele standardile vastav sidemepakk. Sidemepakki tuleb hoida eluruumis või roolikambris ning see peab asuma sellises kohas, et seda oleks vajaduse korral kerge ja ohutu kätte saada. Kui sidemepakki hoitakse varjatud kohas, peab selle kattel olema 1.liite joonisele 8 vastav sidemepaki sümbol, mille külje kõrgus on vähemalt 10 cm.

g)

Binokkel 7 × 50 või suurema läätsede diameetriga.

h)

Juhend üle parda kukkunud isikute päästmise ja elustamise kohta.

i)

Prožektor, mida on võimalik käitada roolikambrist.

3.   Laevadel, mille parda kõrgus lastita veeliini kohal on rohkem kui 1,50 m, peab olema laevale minekuks trepp või redel.

Artikkel 10.03

Käsitulekustutid

1.   Euroopa standardi EN 3:1996 kohaselt peab vähemalt üks käsitulekustuti olema järgmistes kohtades:

a)

roolikambris;

b)

iga sissepääsu läheduses, mis viib tekilt eluruumidesse;

c)

iga sissepääsu läheduses, mis viib teenindusruumidesse, kuhu eluruumidest ei pääse ja kus asuvad tahkel või vedelkütusel või vedelgaasil töötavad kütte-, toiduvalmistamis- või külmutusseadmed;

d)

iga masina- ja katlaruumide sissepääsu juures;

e)

teki all masina- või katlaruumides sobivates kohtades nii, et antud ruumide ühestki punktist ei oleks üle 10 m lähima tulekustutini.

2.   Lõikes 1 nõutud käsitulekustutitena võib kasutada üksnes vähemalt 6 kg mahutavaid pulberkustuteid või muid sama tulekustutusvõimsusega käsitulekustuteid. Need peavad sobima A, B ja C klassi tulele ning tulele elektrisüsteemides kuni 1 000 V.

3.   Lisaks pulber-, vesi- ja vahtkustutitele võib kasutada tulekustuteid, mis sobivad vähemalt tuleklassile, mis selles ruumis, mille jaoks nad ette on nähtud, kõige tõenäolisemalt puhkeda võib.

4.   Käsitulekustuteid, kus kustutusaineks on CO2, võib kasutada üksnes kambüüside ning elektriseadmete tulekahjude kustutamiseks. Nende tulekustutite maht ei tohi olla üle 1 kg 15 m3 kohta ruumides, kus neid kasutatakse.

5.   Käsitulekustuteid tuleb kontrollida vähemalt kord kahe aasta jooksul. Selle kohta tuleb väljastada ülevaataja allkirjaga kontrollimistunnistus, milles on näidatud kontrollimise aeg.

6.   Kui käsitulekustutid asuvad varjatud kohas, peab neid kattev paneel olema märgistatud I liite joonise 3 kohase tulekustutite sümboliga, mille külje kõrgus on vähemalt 10 cm.

Artikkel 10.03a

Püsivalt paigaldatud tulekustutussüsteemid eluruumides, roolikambris ja reisijateruumides

1.   Eluruumides, roolikambrites ning reisijateruumides tohib kaitseks tule vastu kasutada üksnes püsivalt paigaldatud tulekustutussüsteeme sobivate automaatselt survestatud veesprinkleritega.

2.   Süsteeme tohivad paigaldada või ümber ehitada üksnes vastava eriala firmad.

3.   Süsteemid peavad olema tehtud terasest või sarnasest mittesüttivast materjalist.

4.   Süsteemid peavad suutma pritsida vett vähemalt 5 l/m2 minutis kõige suurema kaitstava ruumi pinnale.

5.   Väiksemaid veekoguseid pritsivatel süsteemidel peab olema tüübikinnitus, mis vastab IMO resolutsioonile A 800(19) või standardile, mida on tunnustanud käesoleva direktiivi artikli 19 lõike 2 kohaselt moodustatud komitee. Tüübikinnituse annab volitatud klassifikatsiooniühing või akrediteeritud katseasutus. Akrediteeritud katseasutus peab vastama katselaborite tegutsemise ühtlustatud standarditele (EN ISO/IEC 17025:2000).

6.   Ekspert kontrollib süsteeme:

a)

enne kasutuselevõtmist;

b)

kui süsteemid on olnud käivitatud, siis enne nende taaskasutuselevõtmist;

c)

pärast iga muudatuste tegemist või parandamist;

d)

tavaliselt vähemalt iga kahe aasta tagant.

7.   Lõikes 6 sätestatud kontrolli puhul peab ekspert kinnitama süsteemi vastavust käesoleva artikli nõuetele.

Kontroll peab hõlmama vähemalt:

a)

kogu süsteemi välist kontrolli;

b)

ohutussüsteemide ja väljalaskedüüside toimivuse kontrolli;

c)

survetankide ja pumbasüsteemi toimivuse kontrolli.

8.   Kontrolli kohta tuleb väljastada ülevaataja allkirjaga kontrollimistunnistus, millel on näidatud kontrollimise aeg.

9.   Paigaldatud süsteemide numbrid tuleb märkida ühenduse tunnistusele.

10.   Eluruumide, roolikambrite ning reisijateruumide objektide kaitseks on püsivalt paigaldatud tulekustutussüsteeme lubatud kasutada üksnes komitee soovituste kohaselt.

Artikkel 10.03b

Püsivalt paigaldatud tulekustutussüsteemid masina-, katla- ja pumbaruumides

1.   Tulekustutusained

Masina-, katla- ja pumbaruumide püsivalt paigaldatud tulekustutussüsteemides võib kasutada järgmisi tulekustutusaineid:

a)

CO2 (süsinikdioksiid);

b)

HFC 227ea (heptafluoropropaan);

c)

IG-541 (52 % lämmastikku, 40 % argooni, 8 % süsinikdioksiidi).

Muud tulekustutusained on lubatud üksnes käesoleva direktiivi artikli 19 lõikes 2 osutatud komitee soovitusel.

2.   Ventilatsioon, õhu sisseanne

a)

Käiturites kasutatavat õhku ei tohi sisse imeda ruumidest, kus on püsivalt paigaldatud tulekustutussüsteemid. Seda nõuet ei kohaldata, kui laevas on kaks teineteisest sõltumatut ja hermeetiliselt eraldatud masinaruumi või kui peamasinaruumi kõrval on eraldi masinaruum vööri lisamootori jaoks, mis kindlustab laeva liikumise omal jõul, kui peamasinaruumis peaks tekkima tulekahju.

b)

Tule eest kaitstava ruumi mis tahes sundventilatsioon peab automaatselt välja lülituma, kui tulekustutussüsteem käivitub.

c)

Kättesaadavad peavad olema seadised, millega on võimalik tule eest kaitstavas ruumis kiiresti sulgeda kõik avad, mille kaudu õhk võiks sisse ning gaas välja pääseda. Peab olema selgelt tuvastatav, kas need avad on kinni või lahti.

d)

Masinaruumi paigaldatud suruõhutankidest kaitseventiilide kaudu väljuv õhk peab olema juhitud väliskeskkonda.

e)

Tulekustutusaine sissevoolust tingitud üle- või alarõhk ei tohi rikkuda tule eest kaitstavat ruumi ümbritsevate piirete osi. Peab olema võimalik rõhu ohutu võrdsustumine.

f)

Kaitstavatel ruumidel peavad olema seadmed tulekustutusaine ja põlemisgaaside eemaldamiseks. Selliseid seadmeid peab saama käitada kaitstavatest ruumidest väljaspool paiknevatest kohtadest, mida kaitstavates ruumides puhkenud tulekahju ei tohi ligipääsmatuks muuta. Kui ruumides on püsivalt paigaldatud ekstraktorid, ei tohi need pärast tule kustutamist jääda sisselülitatuks.

3.   Tulekahju häiresüsteem

Kaitstavas ruumis peab olema asjakohane tulekahju häiresüsteem. Häire peab olema vastuvõetav roolikambris, eluruumides ning kaitstavas ruumis.

4.   Torustik

a)

Tulekustutusaine juhitakse kaitstavasse ruumi ning jaotatakse sinna paigaldatud torustiku abil. Torustik ning selle armatuur peavad kaitstavas ruumis olema terasest. Eespool öeldu ei kehti torusid ja kompensaatoreid ühendava tanki kohta, kui kasutatud materjalide omadused tulekahju korral on samasugused. Torud peavad nii seest- kui ka väljastpoolt olema kaitstud korrosiooni eest.

b)

Väljalaskedüüsid peavad olema dimensioneeritud ja kinnitatud nii, et tulekustutusaine jaotuks ühtlaselt.

5.   Käivitusseadmed

a)

Automaatkäivitiga tulekustutussüsteemid ei ole lubatud.

b)

Tulekustutussüsteemi peab olema võimalik käivitada sobivast kohast kaitstavast ruumist väljaspool.

c)

Käivitusseadmed peavad olema paigaldatud nii, et neid oleks võimalik kasutada ka tulekahju korral ning ka siis, kui tuli või plahvatus on vigastanud kaitstavat ruumi, peab olema võimalik toimetada sinna vajalik kogus tulekustutusainet.

Mittemehhaanilisi käiviteid peavad võimsusega varustama kaks erinevat üksteisest sõltumatut energiaallikat. Energiaallikad peavad asuma väljaspool kaitstavat ruumi. Juhtimisliinid peavad olema konstrueeritud nii, et need toimiksid tulekahju korral kaitstavas ruumis vähemalt 30 minutit. Sellele nõudele vastavad standardi IEC 60331-21:1999 kohased elektrijuhtmed.

Kui käivitusseadmed asuvad varjatud kohas, peab neid kattev paneel olema märgistatud I liite joonise 6 kohase tulekustutusvahendite sümboliga, mille külje kõrgus on vähemalt 10 cm ning millel on valgel taustal punaste tähtedega tekst:

“Feuerlöscheinrichtung

Installation d'extinction

Brandblusinstallatie

Fire-fighting installation”.

d)

Kui tulekustutussüsteem on ette nähtud mitme ruumi kaitseks, peab iga ruumi jaoks olema eraldi käivitusseade, mis on selgelt tuvastatav.

e)

Iga käivitusseadme kõrval peab olema välja pandud kasutusjuhend ühe liikmesriigi keeles, see peab olema hästi nähtav ja kustumatu. Kasutusjuhendis peavad olema eelkõige juhised:

aa)

tulekustutussüsteemi käivitamise kohta;

bb)

vajaduse kohta kontrollida, kas kõik inimesed on kaitstavast ruumist lahkunud;

cc)

laevapere võetavate meetmete kohta, kui tulekustutussüsteem on käivitunud;

dd)

laevapere võetavate meetmete kohta, kui tulekustutussüsteemis on rike.

f)

Kasutusjuhendis peab olema rõhutatud, et enne tulekustutussüsteemi käivitamist peavad olema seisatud sisepõlemismootoriga masinad, mis imevad õhku kaitstavast ruumist.

6.   Hoiatussüsteem

a)

Püsivalt paigaldatud tulekustutussüsteemidel peab olema akustiline ja optiline hoiatussüsteem.

b)

Hoiatussüsteem peab tulekustutussüsteemi käivitumisel automaatselt välja lülituma. Hoiatussignaal peab kestma teatud kindlaksmääratud aja enne tulekustutusaine vabastamist ning seda ei tohi olla võimalik välja lülitada.

c)

Hoiatussignaalid peavad olema selgelt nähtavad kaitstavates ruumides ning väljaspool nende juurdepääsude juures ning selgesti kuuldavad isegi kõige tugevamat müra tekitavates töötingimustes. Need peavad olema selgesti eristatavad kõikidest teistest akustilistest ja optilistest signaalidest kaitstavas ruumis.

d)

Akustilised hoiatussignaalid peavad olema selgelt kuuldavad kõrvalasuvates ruumides isegi siis, kui vaheuksed on suletud ning kõige tugevamat müra tekitavate töötingimuste juures.

e)

Kui ohutussüsteemi ei ole lühiste, juhtmete katkemise ja pingelanguse osas konstrueeritud eneseseireks, peab olema võimalik selle nõuetekohast toimimist kontrollida.

f)

Iga sellise ruumi sissepääsu juures, mida on võimalik varustada tulekustutusainega, peab olema järgmine selgelt nähtav tekst punaste tähtedega valgel taustal:

“Vorsicht, Feuerlöscheinrichtung!

Bei Ertönen des Warnsignals (Beschreibung des Signals) den Raum sofort verlassen!

Attention, installation d'extinction d'incendie!

Quitter immédiatement ce local au signal (description du signal)

Let op, brandblusinstallatie!

Bij het in werking treden van het alarmsignaal (omschrijving van het signaal) deze ruimte onmiddellijk verlaten!

Warning, fire-fighting installation!

Leave the room as soon as the warning signal sounds (description of signal)”.

7.   Survetankid, toruliitmikud ja surve all olevad torud

a)

Survetankid, toruliitmikud ja surve all olevad torud peavad vastama ühe liikmesriigi kehtivatele sätetele.

b)

Survetankid peavad olema paigaldatud tootja juhiste kohaselt.

c)

Survetanke, toruliitmikke ja surve all olevaid torusid ei tohi paigaldada eluruumidesse.

d)

Temperatuur kappides ja seadmeruumides, kus asuvad survetankid, ei tohi olla üle 50 °C.

e)

Tekil asuvad kapid või seadmeruumid peavad olema tugevasti kinnitatud ning varustatud õhu tõmbeluukidega, et survetanki lekke korral ei pääseks gaas laeva sisemusse. Otseühendused teiste ruumidega ei ole lubatud.

8.   Tulekustutusaine kogus

Kui tulekustutusaine kogus on mõeldud rohkem kui ühe ruumi kaitseks, ei pea kättesaadava tulekustutusaine koguhulk olema suurem kogusest, mis on vajalik suurima ruumi kaitseks.

9.   Paigaldus, kontroll ja dokumentatsioon

a)

Süsteemi tohib paigaldada või ümber ehitada tulekustutussüsteemidele spetsialiseerunud ettevõtja. Tuleb täita tulekustutusaine ja süsteemi valmistajate poolt esitatud nõudeid (toote andmete leht, ohutusandmete leht).

b)

Ekspert kontrollib süsteemi:

aa)

enne selle kasutuselevõtmist;

bb)

kui süsteem on olnud käivitatud, siis enne selle taaskasutuselevõtmist;

cc)

pärast iga muudatuste tegemist või parandamist;

dd)

tavaliselt vähemalt iga kahe aasta järel.

c)

Kontrolli käigus peab ekspert veenduma, et aparaat vastab käesoleva peatüki nõuetele.

d)

Kontroll peab hõlmama vähemalt järgmist:

aa)

kogu paigaldise väline kontroll,

bb)

torude tiheduskontroll;

cc)

juhtimis- ja käivitamissüsteemide funktsionaalne kontroll;

dd)

survetanki ja selle sisu kontroll;

ee)

kaitstava ruumi hermeetilisuse ning lukustusseadmete kontroll;

ff)

tulekahju häiresüsteemi kontroll;

gg)

hoiatussüsteemi kontroll.

e)

Kontrolli kohta tuleb väljastada ülevaataja allkirjaga kontrollimistunnistus, milles on näidatud kontrollimise aeg.

f)

Ühenduse tunnistusele tuleb märkida püsivalt paigaldatud tulekustutussüsteemide arv.

10.   CO2 tulekustutussüsteemid

Tulekustutussüsteemid, kus tulekustutusaineks on CO2, peavad lisaks lõigete 1–9 nõuetele vastama järgmistele sätetele:

a)

CO2 mahutid peavad asuma ruumis või kapis, mis on väljaspool kaitstavat ruumi ning on teistest ruumidest hermeetiliselt eraldatud. Selliste seadmeruumide ja kappide uksed peavad avanema väljapoole, olema lukustatavad ning nende välisküljel peab olema I liite joonise 4 kohane vähemalt 5 cm kõrgune üldohtu tähistav hoiatussümbol koos sama värvi ja sama kõrgusega märgisega “CO2”.

b)

Seadmeruumid teki all CO2 mahutite säilitamiseks peavad olema ligipääsetavad vaid väljast. Neil ruumidel peab olema oma väljatõmbekanalitega piisav sundventilatsioonisüsteem, mis on täiesti eraldatud muudest pardal olevatest ventilatsioonisüsteemidest.

c)

CO2 mahutid ei tohi olla täidetud rohkem kui 0,75 kg/l. Survestamata CO2 erimahuks tuleb võtta 0,56 m3/kg.

d)

CO2 maht kaitstava ruumi kohta peab olema vähemalt 40 % tema kogumahust. Antud maht peab olema saavutatav 120 sekundi jooksul ning peab olema võimalik kontrollida, kas mahu moodustamine on lõppenud.

e)

Mahuti ventiilide avamine ning ülejooksuklapi kasutamine peavad toimuma eraldi juhtimistoimingute abil.

f)

Lõike 6 punktis b osutatud asjakohane aeg peab olema vähemalt 20 sekundit. Vajalik on usaldusväärne seadis, mis suudaks tagada nõutud viivituse enne CO2 vabastamist.

11.   HFC-227ea tulekustutussüsteemid

Tulekustutussüsteemid, kus tulekustutusaineks on HFC 227ea, peavad lisaks lõigete 1–9 nõuetele vastama järgmistele sätetele:

a)

Kui kaitstavaid ruume on mitu ning need on kõik erineva kogumahuga, peab iga ruum olema varustatud omaette tulekustutussüsteemiga.

b)

Iga HFC 227ea mahuti, mis on paigaldatud kaitstavasse ruumi, peab olema varustatud ülerõhu vabastusventiiliga. See päästab ohutult mahuti sisu kaitstavasse ruumi, kui mahuti puutub kokku tulega ning tulekustutussüsteem ei ole käivitunud.

c)

Iga mahuti peab olema varustatud gaasirõhu kontrollimise seadisega.

d)

Mahutid ei tohi olla täidetud rohkem kui 1,15 kg/l. Survestamata HFC 227ea erimahuks tuleb võtta 0,1374 m3/kg.

e)

HFC 227ea maht kaitstava ruumi kohta peab olema vähemalt 8 % ruumi kogumahust. See maht tuleb saavutada 10 sekundi jooksul.

f)

HFC 227ea mahutid peavad olema varustatud rõhujälgimisseadmega, mis käivitab roolikambris akustilise ja optilise häiresignaali propellendi lubamatu kao puhul. Kui roolikambrit pole, tuleb häiresignaal anda väljaspool kaitstavat ruumi.

g)

Pärast veevoolu lõppu ei tohi kontsentratsioon kaitstavas ruumis olla üle 10,5 %.

h)

Tulekustutussüsteemil ei tohi olla ühtegi alumiiniumosa.

12.   IG-541 tulekustutussüsteemid

Tulekustutussüsteemid, kus tulekustutusaineks on IG-541, peavad lisaks lõigete 1–9 nõuetele vastama järgmistele sätetele:

a)

Kui kaitstavaid ruume on mitu ning need on kõik erineva kogumahuga, peab iga ruum olema varustatud omaette tulekustutussüsteemiga.

b)

Iga HFC IG-541 mahuti, mis on paigaldatud kaitstavasse ruumi, peab olema varustatud ülerõhu vabastusventiiliga. See päästab ohutult mahuti sisu kaitstavasse ruumi, kui mahuti puutub kokku tulega ning tulekustutussüsteem ei ole käivitunud.

c)

Iga mahuti peab olema varustatud selle sisu kontrollimise seadisega.

d)

Mahuti täitmisrõhk ei tohi ületada 200 baari temperatuuril + 15 °C.

e)

IG-541 maht kaitstava ruumi kohta peab olema vähemalt 44 % ja mitte rohkem kui 50 % ruumi kogumahust. See maht tuleb saavutada 120 sekundi jooksul.

13.   Tulekustutussüsteemid objektide kaitseks

Masinaruumide, katlaruumide ja pumbaruumide objektide kaitseks on püsivalt paigaldatud tulekustutussüsteeme lubatud kasutada üksnes komitee soovituste kohaselt.

Artikkel 10.04

Jollid

1.   Vastavalt Euroopa standardile EN 1914: 1997 peab joll olema järgmistel veesõidukitel:

a)

liikurlaevad ja praamid kandevõimega üle 150 t;

b)

vedur- ja tõukurpuksiirid mahtveeväljasurvega üle 150 m3;

c)

ujuvmehhanismid;

d)

reisilaevad.

2.   Ühel isikul peab olema võimalik selline joll ohutult vette lasta 5 minuti jooksul alustades esimesest vajalikust käsitsi tehtavast toimingust. Kui kasutatakse ajamiga veeskamisseadist, ei tohi see halvendada elektrivarustuse rikke korral jolli kiiret ja ohutut vettelaskmist.

3.   Täispuhutavaid jolle kontrollitakse vastavalt tootja juhistele.

Artikkel 10.05

Poid ja päästevestid

1.   Euroopa standardi EN 14 144: 2002 kohaselt peab veesõiduki pardal peab olema vähemalt kolm päästepoid. Need peavad olema valmis kasutamiseks ning kinnitatud tekile sobivates kohtades, ilma et nad oleksid kinnitatud oma aluse külge. Vähemalt üks päästepoi peab asuma roolikambri vahetus läheduses ning see peab olema varustatud isesüttiva patareitoitelise tulega, mis vees ei kustu.

2.   Euroopa standarditele EN 395: 1998 või EN 396: 1998 vastav isikupärastatav, automaatselt täispuhutav päästevest peab olema igale laeval pidevalt viibivale isikule kättesaadav.

Lastele on nimetatud standarditega lubatud ka mittetäispuhutavad päästevestid.

3.   Neid tuleb kontrollida tootja juhendite kohaselt.

11. PEATÜKK

TÖÖKOHTADE OHUTUS

Artikkel 11.01

Üldnõuded

1.   Laevad peavad olema nii ehitatud, korraldatud ja varustatud, et inimestel oleks võimalik seal ohutult töötada ja ringi liikuda.

2.   Püsivalt paigaldatud seadmed, mis on laevas töötamiseks vajalikud, peavad olema korraldatud, paigaldatud ja turvatud nii, et oleks võimalik neid ohutult ja lihtsalt käitada, kasutada ja hooldada. Vajaduse korral peavad teisaldatavad või kõrge temperatuuriga komponendid olema varustatud kaitseseadistega.

Artikkel 11.02

Kaitse kukkumise eest

1.   Tekid ja külgtekid peavad olema tasased ning nende ükski punkt ei tohi olla komistamise tõenäoliseks põhjuseks, lompide moodustumine peab olema välistatud.

2.   Tekid, külgtekid, masinaruumi põrandad, trepimademed, trepid ja külgtekipollarite pealispinnad peavad olema konstrueeritud nii, et vältida libisemist.

3.   Külgtekipollarite pealispinnad ning vahekäikudes olevad takistused, nagu näiteks trepiastmete servad, peavad olema ümbritseva teki suhtes kontrastse värviga.

4.   Tekkide välisservad, samuti töökohad, kus inimene võib kukkuda rohkem kui 1 m, peavad olema varustatud umbreelingute või reelingutega, mis on vähemalt 0,70 m kõrged või Euroopa standardile EN 711: 1995 vastava kaitsereelinguga, mis koosneb käsipuust, reelingulatist põlvede kõrgusel ja jalatoest. Külgtekid peavad olema varustatud jalalatiga ja koominguga kindlalt ühendatud pideva käsipuuga. Koomingu käsipuud ei nõuta, kui külgtekid on varustatud mittesissetõmmatavate pardareelingutega.

5.   Töökohal, kus on oht kukkuda rohkem kui 1 m, võib kontrollorgan nõuda asjakohaseid abiseadmeid ja vahendeid, mis tagaksid töötamise ohutuse.

Artikkel 11.03

Töökohtade mõõtmed

Töökohtade mõõtmed peavad olema sellised, et igal seal töötaval laevapere liikmel oleks piisavalt liikumisvabadust.

Artikkel 11.04

Külgtekid

1.   Külgteki puhaslaius peab olema vähemalt 0,60 meetrit. Seda võib vähendada 0,50 meetrini teatud punktides, mis laeva käitamiseks on vajalikud, näiteks tekipesuventiilid. Seda võib vähendada kuni 0,40 meetrini pollarite ja klampide juures.

2.   Kuni 0,90 meetri kõrguseni külgteki kohal võib külgteki puhaslaiust vähendada 0,54 meetrini tingimusel, et üleval, laevakorpuse välisserva ja trümmi siseserva vahel ei ole läbipääs väiksem kui 0,65 meetrit. Külgteki puhaslaiust võib vähendada 0,50 meetrini, kui külgteki välisserval on Euroopa standardile EN 711:1995 vastav kukkumist takistav kaitsereeling. Kaitsereelingu võib ära jätta 55 meetri pikkustel ja lühematel veesõidukitel, kui eluruumid paiknevad üksnes ahtris.

3.   Lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõudeid kohaldatakse kuni 2,00 meetri kõrguseni külgtekist.

Artikkel 11.05

Juurdepääs töökohtadele

1.   Juurdepääsukohad ja inimeste liikumiseks ning esemete liigutamiseks vajalikud vahekäigud peavad olema piisava suurusega ning korraldatud nii, et:

a)

juurdepääsuava ees on piisavalt ruumi takistamatuks liikumiseks;

b)

vahekäigu puhaslaius peab vastama töökoha eesmärgile ja olema vähemalt 0,60 meetrit, välja arvatud kuni 8 meetri laiused laevad, millel seda võib vähendada kuni 0,50 meetrini;

c)

vahekäigu puhaskõrgus koos lävega peab olema vähemalt 1,90 meetrit.

2.   Uksed peavad olema nii korraldatud, et neid saaks mõlemalt poolt ohutult avada ja sulgeda. Need peavad olema kaitstud juhusliku avanemise või sulgumise eest.

3.   Kui põrandapindade kõrguste vahe on üle 0,50 meetri, peavad juurdepääsudes, väljapääsudes ja vahekäikudes olema trepid, redelid või astmed.

4.   Pidevalt mehitatud tööruumides peavad olema trepid, kui põrandate kõrguste vahe on üle 1 meetri. Seda nõuet ei kohaldata avariiväljapääsudele.

5.   Trümmidega laevadel peab olema vähemalt üks püsijuurdepääs iga trümmi igale otsale.

Erandina esimesest lausest võib püsijuurdepääsud ära jätta, kui on olemas vähemalt kaks liigutatavat redelit, mis 60° kaldega ulatuvad vähemalt kolme pulga võrra üle luugikoomingu.

Artikkel 11.06

Väljapääsud ja avariiväljapääsud

1.   Väljapääsude ning avariiväljapääsude arv, korraldus ja mõõtmed peavad vastama ruumide eesmärgile ja suurusele. Avariiväljapääsud peavad olema selgelt märgistatud.

2.   Avariiväljapääsude või avariiväljapääsudena kasutatavate akende või keilutiluukide läbipääsuava peab olema vähemalt 0,36 m2 ning selle väikseim mõõde peab olema vähemalt 0,5 m.

Artikkel 11.07

Redelid, astmed ja samalaadsed seadised

1.   Trepid ja redelid peavad olema turvaliselt kinnitatud. Trepid peavad olema vähemalt 0,60 m laiad ning käsipuude vaheline puhaslaius peab olema vähemalt 0,60 m; astmete sügavus ei tohi olla väiksem kui 0,15 m; astmed peavad olema mittelibiseva pinnaga ning treppidel, millel on üle kolme astme, peavad olema käsipuud.

2.   Redelite ja eraldi kinnitatavate redelipulkade puhaslaius peab olema vähemalt 0,30 m; redelipulkade omavaheline kaugus ei tohi olla üle 0,30 m ning vahemaa redelipulkade ja konstruktsioonide vahel ei tohi olla vähem kui 0,15 m.

3.   Redelid ning eraldi kinnitatavad redelipulgad peavad olema selgesti tuvastatavad ülevalt poolt ning need peavad olema varustatud ohutuskäepidemetega väljapääsuava kohal.

4.   Teisaldatavad redelid peavad olema vähemalt 0,40 m laiad ja vähemalt 0,50 m laiuse alaosaga; neid peab olema võimalik paigutada nii, et need ümber ei kukuks ega ei libiseks; redelipulgad peavad olema püstlattide külge turvaliselt kinnitatud.

Artikkel 11.08

Siseruumid

1.   Sisetööruumide mõõtmed, korraldus ja jaotus peavad olema tehtava töö jaoks sobivad ning need peavad vastama tervishoiu- ja ohutusnõuetele. Nendes ruumides peab olema piisav mittepimestav valgustus ning piisav ventilatsioon. Vajaduse korral peavad neis ruumides olema kütteseadmed, millega on võimalik säilitada piisavat temperatuuri.

2.   Sisetööruumide põrandad peavad olema tugevad ja kulumiskindlad ning need peavad olema konstrueeritud nii, et ei põhjustaks komistamist või libisemist. Tekkides ja põrandates olevad avad peavad avatud olekus olema kaitstud kukkumisohu eest ning aknad ja keilutid peavad olema korraldatud ja varustatud nii, et neid oleks võimalik ohutult kasutada ja puhastada

Artikkel 11.09

Kaitse müra ja vibratsiooni eest

1.   Töökohad peavad asuma sellistes kohtades, olema varustatud ja konstrueeritud nii, et laevapere liikmed ei puutuks kokku kahjuliku vibratsiooniga.

2.   Püsivad töökohad peavad lisaks sellele olema ehitatud ja helikindlaks muudetud nii, et müra ei kahjustaks laevapere tervist ega ohutust.

3.   Laevapere liikmetel, kes iga päev puutuvad tõenäoliselt kokku 85 dB(A) ületavate müratasemetega, peab olema võimalik kasutada individuaalseid kõrvakaitseid. 90 dB(A) ületava müratasemega töökohtades peab olema osutatud kõrvakaitsete kandmise kohustuslikkusele I liite joonise 7 kohase sümboliga “Kasuta kõrvakaitseid”, mis on vähemalt 10 cm kõrgune.

Artikkel 11.10

Luugikaaned

1.   Luugikaaned peavad olema kergesti ligipääsetavad ja käsitsemiseks ohutud. Luugikaante üle 40 kg kaaluvad komponendid peavad olema konstrueeritud nii, et neid saab liigutada libistades või pöördtelgede abil või peavad need olema varustatud mehhaaniliste avamisseadistega. Tõsteseadmetega liigutatavatel luugikaantel peavad olema piisavad ja kergesi ligipääsetavad kinnitusseadised. Mittevahetatavad luugikaaned ja ülemised raampuud peavad olema selgelt märgistatud, näidates, milliste luukide juurde need kuuluvad ning milline on nende õige asend luukidel.

2.   Luugikaaned peavad olema kindlustatud tuulest või lastimisseadmest põhjustatud kaldu vajumise vastu. Libisevad kaaned peavad olema varustatud püüduritega, et takistada juhuslikku horisontaalsuunalist liikumist rohkem kui 0,40 m ulatuses, neid peab saama lukustada lõppasendisse. Peavad olema asjakohased seadised virna laotud luugikaante kohal hoidmiseks.

3.   Mehhaaniliselt liigutatavate luugikaante elektrivarustus peab juhtimislüliti vabastamisel automaatselt välja lülituma.

4.   Luugikaaned peavad vastu pidama koormustele, mida neil tõenäoliselt kanda tuleb: Luugikaaned, mis on konstrueeritud nende peal käimiseks, peavad vastu pidama vähemalt 75 kg koormusele. Luugikaaned, mis ei ole konstrueeritud peal käimiseks, peavad olema vastavalt märgistatud. Tekikauba vastuvõtmiseks konstrueeritud luugikaantele peab olema peale märgitud lubatud koormus (t/m2). Kui maksimaalse lubatud koormuse saavutamiseks on vajalikud toed, peab see olema näidatud sobivas kohas, sellisel juhul peavad pardal olema asjakohased joonised.

Artikkel 11.11

Vintsid

1.   Vintsid peavad olema konstrueeritud nii, et nendega oleks võimalik ohutult töötada. Need peavad olema varustatud koorma tahtmatut vabanemist takistava seadisega. Vintsidel, mis ei lukustu automaatselt, peab olema nende veojõu jaoks piisav pidur.

2.   Käsivintsid peavad olema varustatud vända tagasilööki takistava seadisega. Käsivintsid, mis töötavad ka jõuajamiga, peavad olema konstrueeritud nii, et liikumapaneva jõu juhtimisseade ei aktiveeriks käsijuhtimist.

Artikkel 11.12

Kraanad

1.   Kraanad peavad olema ehitatud vastavalt heale kraanaehitustavale. Nende käitamisel tekkivad jõud tuleb ohutult üle kanda laevaehitistele ja need ei tohi vähendada laeva stabiilsust.

2.   Kraanadel peab olema tootja plaat järgmiste andmetega:

a)

tootja nimi ja aadress;

b)

CE-märgistus koos valmistamisaastaga;

c)

tüübiesindaja seeriad;

d)

kui on kohaldatav, siis seerianumber.

3.   Kraanadele peavad olema püsivalt märgitud selgelt ja loetavalt suurimad lubatud koormused.

Kui kraana ohutu töökoormus ei ületa 2 000 kg, piisab sellest, kui kraanale on püsivalt märgitud selgelt ja loetavalt ohutu töökoormus suurima haardeulatuse juures.

4.   Peavad olema seadised, mis kaitsevad muljumis- ja lõikamisõnnetuste eest. Kõikide kraana välisosade ning ümbritsevate esemete vahel peab olema ohutusvahe 0,5 m üles, alla ja külgsuunas. Ohutusvahet külgsuunas ei nõuta väljaspool töökohti ja vahekäikusid.

5.   Peab olema võimalik takistada ajamiga kraanade kasutamist selleks volitamata isikute poolt. Neid peab olema võimalik käivitada üksnes kraanajuhi kohalt. Juhtimine peab olema automaatse tagasijooksuga (nupud ilma stopita); käitamissuund peab olema ühetähenduslikult selge.

Kui veoajam läheb rikki, ei tohi koorem kontrollimatult maha kukkuda. Kraana ei tohi tahtmatult liikuda.

Peavad olema asjakohased seadmed, mis takistavad tõsteseadme igasugust ülespoole liikumist ja ohutu töökoormuse ületamist. Tõsteseadme igasugune allapoole liikumine peab olema piiratud, kui mis tahes ettenähtud töötingimuste puhul konksu kinnitamise hetkel võib trumlil olla vähem kui kaks trossipooli. Vastav vastuliikumine peab siiski olema võimalik pärast automaatse piiramisseadme aktiveerimist

Paigaldustrosside tõmbetugevus peab vastama trosside viiekordsele lubatud koormusele. Trossid peavad olema veatud ning nende konstruktsioon peab sobima kraanadel kasutamiseks.

6.   Enne esmakordset kasutuselevõtmist või enne taaskasutuselevõtmist pärast oluliste muudatuste tegemist tuleb kraana piisavat tugevust ja stabiilsust tõendada arvutustega ja koormuskatsega.

Kui kraana ohutu töökoormus ei ületa 2 000 kg, võib ekspert asendada tõendamise arvutuste abil kas täielikult või osaliselt katsega, milles kasutatakse 1,25kordset ohutut töökoormust kogu tööpiirkonna ulatuses.

Esimese või teise lõike kohase heakskiitmiskatse viib läbi kontrollorgani poolt tunnustatud ekspert.

7.   Kraanasid peab korrapäraselt, vähemalt iga 12 kuu järel, kontrollima pädev isik. Kontrolli käigus hinnatakse kraana tööseisundi ohutust visuaalselt ja talitluskontrolli abil.

8.   Hiljemalt iga kümne aasta järel pärast heakskiitmiskatset peab kraanat jälle kontrollima kontrollorgani poolt tunnustatud ekspert.

9.   Kraanad, mille ohutu töökoormus on üle 2 000 kg ja mida kasutatakse kauba ümberlaadimiseks või mis on paigaldatud ujuvtõstukite, pontoonide ja muude ujuvmehhanismide pardale või töökohal kasutatavatele veesõidukitele, peavad lisaks vastama ühe liikmesriigi nõuetele.

10.   Kõikide kraanade puhul peavad laevas olema vähemalt järgmised dokumendid:

a)

Kasutusjuhend kraana tootjalt, mis sisaldab vähemalt järgmist teavet:

 

tööpiirkond ja juhtimisfunktsioon;

 

lubatud suurim ohutu töökoormus sõltuvalt tõstekaugusest;

 

kraana suurim lubatud kalle;

 

kokkupaneku- ja hooldusjuhendid;

 

juhised regulaarkontrollide jaoks;

 

üldised tehnilised andmed.

b)

Tunnistused lõigete 6–8 või 9 kohaselt läbi viidud kontrollide kohta.

Artikkel 11.13

Tuleohtlike vedelike hoidmine

Tuleohtlike vedelike hoidmiseks, mille leekpunkt on alla 55 °C peab tekil olema mittesüttivast materjalist ventileeritav hoiuruum. Hoiuruumi välisküljel peab olema I liite joonisele 2 vastav tähis “Lahtine tuli ja suitsetamine keelatud”, mille diameeter on vähemalt 10 cm.

12. PEATÜKK

ELURUUMID

Artikkel 12.01

Üldnõuded

1.   Laevadel peavad olema eluruumid laeva pardal tavaliselt viibivatele isikutele, vähemalt minimaalsele laevaperele.

2.   Eluruumid peavad olema konstrueeritud, korraldatud ja varustatud nii, et need vastaksid pardalolijate tervishoiu, ohutuse ja mugavusega seotud vajadustele. Need peavad olema ohutud ja kergesti juurdepääsetavad ning kaitstud külma ja kuuma eest.

3.   Kontrollorgan võib lubada erandeid käesoleva peatüki sätetest, kui pardalolijate ohutus ja tervis on tagatud teiste vahenditega.

4.   Kontrollorgan kannab ühenduse tunnistusele kõik laeva ööpäevastele tööperioodidele ja tööviisidele kehtestatud piirangud, mis tulenevad lõikes 3 osutatud eranditest.

Artikkel 12.02

Konstruktsiooni erinõuded

1.   Eluruumidel peab olema küllaldane ventilatsioon isegi suletud ustega; lisaks peavad salongid saama piisavalt päevavalgust ning olema võimaluse korral väljavaatega.

2.   Kui tekilt puudub juurdepääs eluruumidele ning tasapindade erinevus on 0,30 m või rohkem, peab eluruumidesse viima trepp.

3.   Laeva esiosas ei tohi ükski põrand olla suurima süvise veejoone tasandist madalamal kui 1,20 m.

4.   Elu- ja magamisruumidel peab olema vähemalt kaks väljapääsu, mis asuvad teineteisest nii kaugel kui võimalik ja mida saab kasutada pääseteedena. Üks väljapääs võib olla konstrueeritud avariiväljapääsuna. Seda ei kohaldata ruumidele, kust on otse väljapääs tekile või koridori, mida kasutatakse pääseteena, ja kui sellel koridoril on kaks väljapääsu, mis asuvad teineteisest eemal ning viivad pakpoordi ja tüürpoordi. Avariiväljapääsude või avariiväljapääsudena kasutatavate akende või keilutite läbipääsuava peab olema vähemalt 0,36 m2, selle kõige lühem külg ei tohi olla alla 0,50 m ning see peab võimaldama kiiret evakueerumist avariiolukorras. Pääseteede isolatsioon ja kaitsekiht peavad olema leeki aeglustavatest materjalidest ning pääseteede kasutatavus peab olema tagatud igal ajal asjakohaste vahenditega nagu näiteks redelid või eraldi paigaldatavad redelipulgad.

5.   Eluruumid peavad olema kaitstud lubamatu müra ja vibratsiooni eest. Helirõhutase ei tohi ületada:

a)

salongides 70 dB(A),

b)

magamisruumides 60 dB(A), Seda sätet ei kohaldata laevadele, mida kasutatakse liikmesriikide õigusaktide kohaselt üksnes väljapoole laevapere puhkeperioode jääval ajal. Päevased kasutamisperioodide piirangud tuleb märkida ühenduse tunnistusele.

6.   Eluruumide puhaskõrgus peab olema vähemalt 2,00 m.

7.   Üldiselt peab laevadel olema vähemalt üks salong, mis on magamisruumidest piiretega eraldatud.

8.   Salongi vaba põrandapinda ei tohi olla vähem kui 2 m2 inimese kohta ning mitte mingil juhul vähem kui 8 m2 kokku (arvestamata mööblit, välja arvatud lauad ja toolid).

9.   Individuaaleluruumide ja -magamisruumide ruumala ei tohi kummagi puhul olla alla 7 m3.

10.   Õhuruumi maht individuaaleluruumides peab olema vähemalt 3,5 m3 inimese kohta. Õhuruumi maht magamisruumides peab olema vähemalt 5 m3 esimese elaniku kohta ja vähemalt 3 m3 iga järgmise elaniku kohta (arvestamata mööbli mahtu). Kui see on võimalik, peavad magamiskajutid olema kavandatud ainult kuni kahele inimesele. Koid peavad olema vähemalt 0,30 m kõrgusel põrandast. Kui üks koi asub teise kohal, peab vaba kõrgus iga koi kohal olema vähemalt 0,60 m.

11.   Ukseavade ülaserv peab olema vähemalt 1,90 m kõrgusel tekist või põrandast ning puhaslaius peab olema vähemalt 0,60 m. Ettenähtud kõrguse võib saada liug- või liigendkatete või ruloode abil. Uksed peavad avanema väljapoole ning neid peab olema võimalik mõlemalt poolt avada. Läved ei tohi olla kõrgemad kui 0,40 m, ilma et see piiraks muude ohutuseeskirjade sätteid.

12.   Trepid peavad olema püsivalt kinnitatud ning ohutult kasutatavad. Selleks on tarvis, et:

a)

need vähemalt 0,60 m laiad;

b)

trepiaste on vähemalt 0,15 m sügav;

c)

astmed on libisemiskindlad;

d)

üle kolme astmega treppidel on vähemalt üks käsipuu või käepide.

13.   Eluruumidesse ja eluruumidesse viivatesse koridoridesse ei tohi paigaldada ohtlike gaaside või vedelike torustikke, eelkõige kõrgsurvetorusid, mille leke võib inimesi ohustada. Seda ei kohaldata auru ja hüdraulilise süsteemi torudele, kui need on metallümbrises, ja majapidamises kasutatavate vedelgaasiseadmete torudele.

Artikkel 12.03

Sanitaarseadmed

1.   Eluruumidega laevades peavad olema vähemalt järgmised sanitaarseadmed:

a)

üks tualettruum eluruumiüksuse või kuue laevapere liikme kohta; seda peab saama värske õhuga ventileerida;

b)

üks külma ja kuuma joogiveega ning kanalisatsiooniga ühendatud kraanikauss eluruumi või nelja laevapere liikme kohta;

c)

üks külma ja kuuma joogiveega ühendatud vann või dušš eluruumi või kuue laevapere liikme kohta;

2.   Sanitaarseadmed peavad asuma eluruumide läheduses. Tualettruumidest ei tohi olla otsepääsu kambüüsidesse, messidesse ega ühendatud salongi ja kambüüsi.

3.   Tualettruumide minimaalne põrandapind peab olema vähemalt 1 m2 (laius vähemalt 0,75 ja pikkus vähemalt 1,1 m). Tualettruumid mitte rohkem kui kahe inimese kajutites võivad olla väiksemad. Kui tualettruumis on kraanikauss ja/või dušš, peab põrandapind olema suurem vähemalt valamu ja/või dušši (vanni) poolt hõivatud põrandapinna võrra.

Artikkel 12.04

Kambüüsid

1.   Kambüüsid võivad olla ühendatud salongidega.

2.   Kambüüsides peab olema:

a)

pliit;

b)

valamu koos äravooluga;

c)

joogiveevarustus;

d)

külmik;

e)

piisav hoiuruum ja tööpind.

3.   Ühendatud salongide-kambüüside söögikohad peavad olema piisavalt suured, mahutamaks seal tavaliselt üheaegselt viibivaid laevapere liikmeid. Istmed peavad olema vähemalt 0,60 m laiad.

Artikkel 12.05

Joogivesi

1.   Eluruumidega laevadel peavad olema joogiveeseadmed. Joogiveetanki täiteava ja joogiveevoolikud peavad olema märgistatud ning ette nähtud üksnes joogivee jaoks. Joogiveetankide täiteavad peavad olema paigaldatud teki kohale.

2.   Joogiveeseadmetel:

a)

peavad sisepinnad olema korrosioonikindlast materjalist, mis ei ole füsioloogiliselt ohtlik;

b)

ei tohi olla torusektsioone, kus pidev veevool ei ole tagatud ja

c)

ja need peavad olema kaitstud ülekuumenemise eest.

3.   Lisaks lõikele 2 peab/peavad joogiveetankidel olema:

a)

mahtuvus vähemalt 150 l tavaliselt laeval elava isiku kohta ning vähemalt minimaalse laevapere liikmete arvu kohta;

b)

sobiva suurusega lukustatav ava, mille kaudu on võimalik tanki sisemust puhastada;

c)

veetaseme näitur;

d)

välisõhku juhitud ventilatsioonitorud või asjakohased filtrid.

4.   Joogiveetankidel ei tohi olla muude tankidega ühiseid vaheseinu. Joogiveetorud ei tohi läbida muid vedelikke sisaldavaid tanke. Joogiveevarustussüsteemi ja muude torustike vahelised ühendused on keelatud. Muid vedelikke ja gaase sisaldavad torud ei tohi läbida joogiveetanke.

5.   Joogivee survetankides tohib kasutada ainult saastamata suruõhku. Kui suruõhku saadakse kompressoritega, peavad vahetult joogivee survetanki ette olema paigaldatud asjakohased õhufiltrid ja õlipüüdurid, kui vett ja õhku ei eralda membraan.

Artikkel 12.06

Küte ja ventilatsioon

1.   Peab olema võimalik kütta eluruume vastavalt nende kasutusotstarbele. Kütteseadmed peavad sobima võimalike ilmastikutingimustega.

2.   Peab olema võimalik ventileerida elu- ja magamisruume piisavalt ka siis, kui uksed on suletud. Ventilatsiooni peab saama reguleerida, et oleks tagatud piisav õhuvahetus kõikides kliimatingimustes.

3.   Eluruumid peavad olema konstrueeritud ja sisustatud nii, et võimalikult oleks takistatud saastunud õhu sissepääs laeva teistest piirkondadest, näiteks masinaruumidest ja trümmidest; kui kasutatakse sundventilatsiooni, peavad õhu sissevõtuavad olema paigutatud nii, et eespool esitatud nõuded oleksid täidetud.

Artikkel 12.07

Muu eluruumide sisustus

1.   Laevapere igal liikmel peab olema sobiv lukustatav riidekapp. Koi sisemõõdud peavad olema vähemalt 2,00 × 0,90 m.

2.   Tööriiete hoidmiseks ja kuivatamiseks peavad olema sobivad kohad, kuid need ei tohi olla magamisruumides.

3.   Kõik eluruumid peavad olema elektrivalgustusega. Täiendavaid gaasi- või vedelkütuselampe võib kasutada üksnes salongides. Mis tahes valgustusseadmed, mis töötavad vedelkütusel, peavad olema metallist ja neis tohib põletada ainult neid kütuseid, mille leekpunkt on üle 55 °C või kaubanduslikku petrooleumi. Need peavad olema paigutatud või kinnitatud nii, et oleks välditud tuleoht.

13. PEATÜKK

KÜTTE-, TOIDUVALMISTAMIS- JA KÜLMUTUSSEADMED

Artikkel 13.01

Üldnõuded

1.   Vedelgaasiga töötavad kütte-, toiduvalmistamis- ja külmutusseadmed peavad vastama käesoleva lisa 14. peatüki nõuetele.

2.   Kütte-, toiduvalmistamis- ja külmutusseadmed koos lisavarustusega peavad olema konstrueeritud ja paigaldatud nii, et need ei ole ohtlikud isegi ülekütmise korral. Need tuleb paigaldada nii, et need ei saa minna ümber ega tahtmatult liikuda.

3.   Lõikes 2 osutatud seadmeid ei tohi paigaldada kohtadesse, kus kasutatakse või säilitatakse aineid, mille leekpunkt on alla 55 °C. Nende seadmete lõõrid ei tohi minna läbi nimetatud kohtade.

4.   Tuleb tagada põlemiseks vajaliku õhu sisenemine.

5.   Kütteseadmed peavad olema kindlalt ühendatud lõõritorudega, millele peavad olema paigaldatud sobivad kuplid või seadmed, mis kaitsevad tuule eest. Need peavad olema korraldatud nii, et neid oleks võimalik puhastada.

Artikkel 13.02

Vedelkütuse kasutamine, õlikütteseadmed

1.   Kui kütte-, toiduvalmistamis- ja külmutusseadmed töötavad vedelkütusega, võib neis kasutada ainult selliseid kütuseid, mille leekpunkt on üle 55 °C.

2.   Erandina lõikest 1 on lubatud eluruumides ja roolikambris kasutada toiduvalmistamis-, kütte- ja külmutusseadmeid, millel on tahiga põleti ja mis töötavad kaubandusliku petrooleumiga, kui kütusepaagi maht ei ületa 12 liitrit.

3.   Tahiga põletitega seadmed peavad olema:

a)

varustatud metallist kütusepaagiga, mille täiteava on lukustatav ning millel pole allpool maksimaalse täitmise taset pehmejoodisega ühendus ning mis on konstrueeritud ja paigaldatud nii, et kütusetanki ei ole võimalik juhuslikult avada või tühjendada;

b)

võimelised süttima ilma mõne muu vedelkütuse abita;

c)

paigaldatud nii, et oleks tagatud põlemisgaaside ohutu eemaldamine.

Artikkel 13.03

Õliaurustuspõletiga ahjud ja õlipihustuspõletiga kütteseadmed

1.   Õliaurustuspõletiga ahjud ja õlipihustuspõletiga kütteseadmed peavad olema ehitatud oma ala parimate ehitustavade kohaselt.

2.   Kui õliaurustuspõletiga ahi või õlipihustuspõletiga kütteseade paigaldatakse masinaruumi, peab kütteseadme ja masinate õhuvarustus olema selline, et kütteseade ja masinad saaksid töötada nõuetekohaselt ja ohutult üksteisest sõltumatult. Vajaduse korral peab seal olema eraldi õhuvarustus. Seade peab olema paigaldatud nii, et põleti leek ei ulatu masinaruumi seadmete muude osadeni.

Artikkel 13.04

Õliaurustuspõletiga ahjud

1.   Õliaurustuspõletiga ahjude süütamine peab olema võimalik teise põlevvedeliku abita. Need tuleb kinnitada metallist tilgakoguja kohale, mis peab ulatuma kõikide kütust transportivaid seadmeosade alla ning mille küljed on vähemalt 20 mm kõrged ning mahutavus on vähemalt 2 liitrit.

2.   Masinaruumi paigaldatud õliaurustuspõletiga ahjudel peavad lõikes 1 kirjeldatud tilgakoguja küljed olema vähemalt 200 mm kõrgused. Õliaurustuspõleti alaserv peab paiknema tilgakoguja servast kõrgemal. Lisaks peab tilgakoguja ülaserv ulatuma vähemalt 100 mm põrandast kõrgemale.

3.   Õliaurustuspõletiga ahjud peavad olema varustatud sobiva regulaatoriga, mis kõigi reguleerimisasendite puhul tagab püsiva kütusevoolu põletisse ning mis leegi kustumisel tõkestab kütusevoolu. Regulaatorid peavad sobima nõuetekohaseks tööks isegi vibratsiooni ja kuni 12° kalde puhul ning neil peab lisaks taset reguleerivale ujukile olema

a)

teine ujuk, mis sulgeb kütuse juurdevoolu ohutult ja usaldusväärselt, kui lubatud tase on ületatud või

b)

ülejooksutoru, kuid vaid siis, kui tilgakoguja on piisava suurusega, et mahutada vähemalt kütusepaagi sisu.

4.   Õliaurustuspõletiga ahju kütusepaagi eraldi paigaldamisel:

a)

ei tohi paagi ja põleti vaheline etteandekiirus ületada tootja kasutusjuhendis sätestatud kiirust;

b)

peab see olema paigaldatud nii, et ta oleks kaitstud lubamatu kuumenemise eest;

c)

tekilt peab olema võimalik katkestada selle kütusega varustamist.

5.   Õliaurustuspõletiga ahjude lõõrid tuleb varustada seadmega, mis aitab vältida tõmbe ümberpöördumist.

Artikkel 13.05

Õlipihustuspõletiga kütteseadmed

Õlipihustuspõletiga kütteseadmed