ISSN 1725-5082

Euroopa Liidu

Teataja

L 379

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

49. köide
28. detsember 2006


Sisukord

 

I   Aktid, mille avaldamine on kohustuslik

Lehekülg

 

*

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1997/2006, 19. detsember 2006, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 2092/91 põllumajandustoodete mahepõllundustootmise ning põllumajandustoodete ja toiduainete puhul sellele viitavate märgiste kohta ( 1 )

1

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr. 1998/2006, 15. detsember 2006, milles käsitletakse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes

5

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1999/2006, 20. detsember 2006, millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit sadulate impordi suhtes

11

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 2000/2006, 20. detsember 2006, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1870/2005 seoses Bulgaaria ja Rumeenia Euroopa Liiduga ühinemisega

37

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 2001/2006, 21. detsember 2006, millega Bulgaaria ja Rumeenia ühinemise tõttu Euroopa Liiduga kohandatakse määrust (EÜ) nr 2295/2003, millega kehtestatakse munade teatavaid turustusnorme käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 1907/90 üksikasjalikud rakenduseeskirjad

39

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 2002/2006, 21. detsember 2006, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 795/2004, millega kehtestatakse nõukogu määruses (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) sätestatud ühtse otsemaksete kava üksikasjalikud rakenduseeskirjad

47

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 2003/2006, 21. detsember 2006, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad kalandus- ja vesiviljelustoodete ühise turukorralduse kulude rahastamiseks Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF)

49

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 2004/2006, 22. detsember 2006, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 2273/93, millega määratakse kindlaks teravilja sekkumiskeskused, ja kohandatakse kõnealust määrust seoses Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisega

54

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 2005/2006, 22. detsember 2006, millega kehtestatakse Malaisiast ja Taiwanist pärit polüesterstaapelkiu impordi suhtes ajutine dumpinguvastane tollimaks

65

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 2006/2006, 22. detsember 2006, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 950/2006, et lisada Horvaatiast pärit suhkrutoodete iga-aastane tariifikvoot

95

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 2007/2006, 22. detsember 2006, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1774/2002 teatavate selliste 3. kategooria materjalist saadud vahesaaduste importimise ja transiidi suhtes, mis on ette nähtud tehniliseks kasutamiseks meditsiiniseadmetes, in vitro diagnostikas ja laboratoorsetes reaktiivides, ning muudetakse kõnealust määrust ( 1 )

98

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 2008/2006, 22 detsember 2006, milles sätestatakse Horvaatiast, Bosnia ja Hertsegoviinast, endisest Jugoslaavia Makedoonia Vabariigist ning Serbiast, Montenegrost ja Kosovost pärit baby-beef-toodete tariifikvootide üksikasjalikud rakenduseeskirjad 2007. aastal

105

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 2009/2006, 27. detsember 2006, millega määratakse kindlaks piima ja piimatoodete eksporditoetused

117

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 2010/2006, 27. detsember 2006, millega määratakse kindlaks teatavate piima- ja piimatootesektori toodete 2007. aasta esimesel poolel saadaolev kogus ühenduse avatud kvootide alusel üksnes impordilitsentsil põhinevalt

121

 

 

II   Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

 

 

Nõukogu

 

*

Nõukogu otsus, 21. detsember 2006, millega rakendatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2580/2001 (teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangute kohta terrorismivastaseks võitluseks) artikli 2 lõiget 3

123

 

 

Komisjon

 

*

Komisjoni otsus, 22. detsember 2006, dimetenamiidi kandmata jätmise kohta nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse ja kõnealust toimeainet sisaldavate taimekaitsevahendite lubade tühistamise kohta (teatavaks tehtud numbri K(2006) 6895 all)  ( 1 )

125

 

*

Komisjoni otsus, 22. detsember 2006, fosalooni kandmata jätmise kohta nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse ja kõnealust toimeainet sisaldavate taimekaitsevahendite lubade tühistamise kohta (teatavaks tehtud numbri K(2006) 6897 all)  ( 1 )

127

 

 

Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt vastuvõetud aktid

 

*

Nõukogu ühine seisukoht 2006/1011/ÜVJP, 21. detsember 2006, millega rakendatakse ühist seisukohta 2001/931/ÜVJP terrorismivastaste erimeetmete kohaldamise kohta

129

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik

28.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 379/1


NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1997/2006,

19. detsember 2006,

millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 2092/91 põllumajandustoodete mahepõllundustootmise (1) ning põllumajandustoodete ja toiduainete puhul sellele viitavate märgiste kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

On vajalik edendada Euroopa mahetoidu ja mahepõllumajanduse tegevuskava rakendamist konkreetsete meetmete põhjal, et tagada lihtsustamine ja üldine sidusus.

(2)

Ühendusse imporditud mahepõllumajanduslikke tooteid tuleks lubada viia ühenduse turule mahemärgiga märgistatuna, kui need on toodetud vastavalt tootmiseeskirjadele ja kontrollikorrale, mis on ühenduse õigusaktidega kooskõlas või nendega samaväärsed.

(3)

Tuleks tunnustada kolmandaid riike, kelle tootmisstandardid ja kontrollikord on samaväärsed ühenduses kohaldatavatega, ning avaldada kõnealuste riikide nimekiri. Tuleks tunnustada ka kontrolliasutusi ja kontrollivaid ametiasutusi, kelle pädevuses on teostada kontrollimist riikides, mis ei kuulu tunnustatud riikide nimekirja, ning koostada nende nimekiri. Kolmandate riikide ettevõtjatel, kelle tootmine vastab täielikult ühenduse eeskirjadele, tuleks lubada esitada andmeid oma tegevuse kohta komisjoni tunnustatud kontrolliasutustele ja kontrollivatele ametiasutustele.

(4)

Nõukogu 24. juuni 1991. aasta määrusega (EMÜ) nr 2092/91 põllumajandustoodete mahepõllundustootmise ning põllumajandustoodete ja toiduainete puhul sellele viitavate märgiste kohta (3) nähakse liikmesriikidele ette võimalus väljastada importijatele kuni 31. detsembrini 2006. aastal teatavatel tingimustel lubasid üksikute toodete ühenduse turule viimiseks. Seda tuleks muuta, et asendada kehtiv impordikava alates nimetatud kuupäevast uue impordikavaga.

(5)

Rahvusvahelise kaubanduse häirimise vältimiseks on vaja laiendada liikmesriikidele võimalust jätkata importijatele lubade väljastamist toodete ühenduse turule viimiseks, sealjuures iga juhtumit eraldi hinnates, kuni on kasutusele võetud uue impordikava toimimiseks vajalikud meetmed; eelkõige selliste kontrolliasutuste ja kontrollivate ametiasutuste tunnustamise osas, kes on pädevad teostama kontrollimist riikides, mis ei ole kantud tunnustatud kolmandate riikide nimekirja.

(6)

Määrust (EMÜ) nr 2092/91 tuleks vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EMÜ) nr 2092/91 muudetakse järgmiselt.

1.

Artikli 10 lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:

“b)

on rakendatud artiklis 9 nimetatud kontrollisüsteemi või on imporditud kooskõlas artikliga;

artikli 11 lõike 6 kohaselt imporditud toodete puhul peab kontrollisüsteemi kohaldamine vastama siiski artiklis 9 ja eelkõige selle lõikes 4 sätestatud nõuetega samaväärsetele nõuetele.”

2.

Artikkel 11 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 11

1.   Kolmandast riigist imporditud toote võib viia ühenduse turule mahepõllumajandusliku märgistusega tähistatult, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)

toode vastab käesoleva määruse artiklites 5 ja 6 sätestatule;

b)

kõik ettevõtjad, sealhulgas eksportijad, on esitanud andmed oma tegevuse kohta vastavalt lõikele 2 tunnustatud kontrolliasutusele või kontrollivale ametiasutusele; ning

c)

asjaomased ettevõtjad on võimelised mis tahes ajal esitama importijatele või riigi ametiasutustele dokumentaalseid tõendeid, mille abil saab kindlaks määrata viimase toimingu teostanud ettevõtja ja tema kontrolli all olevate toodete liigi või valiku ning punktide a ja b järgimise asjaomase ettevõtja poolt ning kehtivusaja.

2.   Komisjon tunnustab kooskõlas artiklis 14 lõikes 2 nimetatud menetlusega lõike 1 punktis b nimetatud kontrolliasutusi ja kontrollivaid ametiasutusi, sealhulgas artiklis 9 nimetatud kontrolliasutusi ja kontrollivaid ametiasutusi, kes on pädevad teostama kontrollimist ja väljastama lõike 1 punktis c nimetatud dokumentaalseid tõendeid kolmandates riikides, ning koostab nende kontrolliasutuste ja kontrollivate ametiasutuste nimekirja.

Kontrolliasutused akrediteeritakse Euroopa standardi EN 45011 või ISO juhendi 65 (toote sertifitseerimissüsteemidega tegelevate asutuste üldnõuded) Euroopa Liidu Teataja C seerias avaldatud viimase versiooni kohaselt. Akrediteerimisasutus viib korrapäraselt läbi kontrolliasutuse tegevuste kohapealset hindamist, järelevalvet ja mitmeaastast kordushindamist.

Tunnustamistaotlusi läbi vaadates palub komisjon kontrolliasutusel või kontrollival ametiasutusel esitada kõik vajalikud andmed. Komisjon võib samuti teha ekspertidele ülesandeks tutvuda kohapeal tootmiseeskirjade ja asjaomase kontrolliasutuse või kontrolliva ametiasutuse poolt kolmandas riigis läbi viidud kontrollitegevusega.

Tunnustatud kontrolliasutused või kontrollivad ametiasutused esitavad akrediteerimisasutuse või kui see on asjakohane, pädeva asutuse väljastatud aruanded nende tegevuse korrapärase kohapealse hindamise, järelevalve ja mitmeaastase kordushindamise kohta.

Komisjon, keda abistavad liikmesriigid, tagab nende hindamisaruannete alusel tunnustatud kontrolliasutuste ja kontrollivate ametiasutuste asjakohase järelevalve, vaadates korrapäraselt läbi nende tunnustamise. Järelevalve iseloom määratakse kindlaks käesoleva määruse sätete eiramise või rikkumise esinemise riski hindamise alusel.

3.   Kolmandast riigist imporditud toote võib samuti viia ühenduse turule mahepõllumajandusliku märgistusega tähistatult, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)

toode on toodetud vastavalt ühenduses mahepõllumajanduslikuks tootmiseks artiklis 5 ja 6 sätestatud tootmisstandarditega samaväärsetele standarditele;

b)

ettevõtjate suhtes on rakendatud artiklites 8 ja 9 osutatud kontrollimeetmetega samaväärseid meetmeid ning selliseid kontrollimeetmeid on pidevalt ja tõhusalt rakendatud;

c)

kolmanda riigi ettevõtjad on esitanud andmed oma tegevuse kohta kõigis tootmise, ettevalmistamise ja turustamise etappides lõike 4 kohaselt tunnustatud kontrollisüsteemile või lõike 5 kohaselt tunnustatud kontrolliasutusele või kontrollivale ametiasutusele;

d)

tootega on kaasas lõike 4 kohaselt tunnustatud kolmanda riigi pädeva asutuse või kontrolliasutuse või kontrolliva ametiasutuse poolt või lõike 5 kohaselt tunnustatud kontrolliasutuse või kontrolliva ametiasutuse poolt väljastatud sertifikaat, milles kinnitatakse, et toode vastab käesolevas lõikes sätestatud tingimustele.

Sertifikaat peab originaaleksemplarina olema kaubale lisatud kuni esimese kaubasaajani. Seejärel peab importija säilitama sertifikaati kontrolliasutusele ja vajadusel kontrollivale ametiasutusele esitamiseks vähemalt kaks aastat.

4.   Komisjon võib artikli 14 lõikes 2 osutatud korras tunnustada kolmandaid riike, kelle tootmissüsteem vastab artiklites 5 ja 6 sätestatud nõuetega samaväärsetele nõuetele ja kelle kontrollikord on samaväärne artiklites 8 ja 9 sätestatuga, ning koostada kõnealuste riikide loetelu. Samaväärsuse hindamisel tuleb arvesse võtta codex alimentarius'e suuniseid (CAC/GL 32).

Tunnustamistaotlusi läbi vaadates palub komisjon kolmandal riigil esitada kõik vajalikud andmed. Komisjon võib teha ekspertidele ülesandeks tutvuda kohapeal asjaomase kolmanda riigi tootmiseeskirjade ja kontrollikorraga.

Iga aasta 31. märtsiks saadavad sedaviisi tunnustatud kolmandad riigid komisjonile kokkuvõtliku aastaaruande nende kontrollikorra rakendamise ja jõustamise kohta.

Komisjon, keda abistavad liikmesriigid, tagab nendes hindamisaruannetes sisalduva teabe alusel tunnustatud kontrolliasutuste ja kontrollivate ametiasutuste asjakohase järelevalve, vaadates korrapäraselt läbi nende tunnustamise. Järelevalve iseloom määratakse kindlaks käesoleva määruse sätete eiramise või rikkumise esinemise riski hindamise alusel.

5.   Toodete puhul, mis ei ole imporditud lõike 1 kohaselt ja ei ole imporditud lõike 4 kohaselt tunnustatud kolmandast riigist, võib komisjon artikli 14 lõikes 2 osutatud korras tunnustada kontrolliasutusi ja kontrollivaid ametiasutusi, sealhulgas artiklis 9 nimetatud kontrolliasutusi ja kontrollivaid ametiasutusi, kes on pädevad teostama kontrollimist ja väljastama sertifikaate kolmandates riikides lõike 3 kohaldamise eesmärgil, ning koostama sellisete kontrolliasutuste ja kontrollivate ametiasutuse nimekirja. Samaväärsuse hindamisel tuleb arvesse võtta codex alimentarius'e suuniseid (CAC/GL 32).

Komisjon vaatab läbi kõik kolmanda riigi kontrolliasutuse või kontrolliva ametiasutuse esitatud tunnustamistaotlused.

Tunnustamistaotlusi läbi vaadates palub komisjon kontrolliasutusel või kontrollival ametiasutusel esitada kõik vajalikud andmed. Akrediteerimisasutus või, kui see on asjakohane, siis pädev asutus viib korrapäraselt läbi kontrolliasutuse või kontrolliva ametiasutuse tegevuse kohapealset hindamist, järelevalvet ja mitmeaastast kordushindamist. Komisjon võib teha ekspertidele ülesandeks tutvuda kohapeal tootmiseeskirjade ja asjaomase kontrolliasutuse või kontrolliva ametiasutuse poolt kolmandas riigis läbi viidud kontrollitegevusega.

Tunnustatud kontrolliasutused või kontrollivad ametiasutused esitavad hindamisaruanded, mille on väljastanud akrediteerimisasutus või, kui see on asjakohane, pädev asutus nende tegevuse korrapärase kohapealse hindamise, järelevalve ja mitmeaastase kordushindamise kohta.

Komisjon, keda abistavad liikmesriigid, tagab nende hindamisaruannete alusel tunnustatud kontrolliasutuste ja kontrollivate ametiasutuste asjakohase järelevalve, vaadates korrapäraselt läbi nende tunnustamise. Järelevalve iseloom määratakse kindlaks käesoleva määruse sätete eiramise või rikkumise esinemise riski hindamise alusel.

6.   Ajavahemikul, mis algab 1. jaanuaril 2007 ja lõpeb kaksteist kuud pärast lõike 5 kohaselt tunnustatud kontrolliasutuste ja kontrollivate ametiasutuste esimese nimekirja avaldamist, võib liikmesriigi pädev asutus lubada importijatel viia selles liikmesriigis, kus importija on oma tegevusest vastavalt artikli 8 lõikele 1 teada andnud, turule tooteid, mis on imporditud lõikes 4 osutatud nimekirja mitte kantud kolmandatest riikidest, tingimusel, et importija esitab piisavad tõendid selle kohta, et käesoleva artikli lõike 3 punktides a ja b ettenähtud tingimused on täidetud. See luba tühistatakse kohe, kui neid tingimusi enam ei täideta. Load kaotavad kehtivuse hiljemalt 24 kuud pärast lõike 5 kohaselt tunnustatud kontrolliasutuste ja kontrollivate ametiasutuste esimese nimekirja avaldamist. Imporditud tootel peab olema kontrollisertifikaat, mille on andnud asutus või ametiasutus, kelle väljastatud tunnistusi loa andnud liikmesriigi pädev asutus aktsepteerib.

Sertifikaat peab originaaleksemplarina olema kaubale lisatud kuni esimese kaubasaajani. Seejärel peab importija säilitama sertifikaati kontrolliasutusele ja vajadusel kontrollivale ametiasutusele esitamiseks vähemalt kaks aastat.

Kõik liikmesriigid teatavad teistele liikmesriikidele ja komisjonile igast käesoleva lõike kohaselt väljaantud loast, sealhulgas asjaomastest tootmisstandarditest ja kontrollikorrast.

Liikmesriigi taotlusel või komisjoni algatusel kontrollib artiklis 14 osutatud komitee käesoleva artikli kohaselt väljaantud luba. Kui sellisel kontrollimisel ilmneb, et lõike 3 punktides a ja b ettenähtud tingimusi ei ole täidetud, nõuab komisjon, et loa väljaandnud liikmesriik selle tühistaks.

Vastava liikmesriigi pädeva asutuse poolt importijale käesoleva lõigu kohaselt enne 31. detsembrit 2006 antud mis tahes luba turustada kolmandast riigist imporditud tooteid kaotab kehtivuse hiljemalt 31. detsembril 2007.

7.   Komisjon võtab artikli 14 lõikes 2 osutatud korras vastu käesoleva artikli kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad, eelkõige järgmise kohta:

a)

kriteeriumid ja kord, mida tuleb järgida kolmandate riikide ning kontrolliasutuste ja kontrollivate ametiasutuste tunnustamisel, sealhulgas tunnustatud kolmandate riikide ning kontrolliasutuste ja kontrollivate ametiasutuste nimekirja avaldamine; ning

b)

käesoleva artikli lõikes 1 osutatud dokumentaalsed tõendid ning lõike 3 punktis d ja lõikes 6 nimetatud sertifikaat, võttes arvesse elektroonilise sertifitseerimise eeliseid, sealhulgas tõhustatud pettustevastast kaitset.”

3.

Artikli 16 lõike 3 teine lõik jäetakse välja.

4.

III lisa C osa muudetakse järgmiselt:

a)

esimese lõigu teine taane asendatakse järgmisega:

“—

esimene kaubasaaja – artikli 11 lõike 3 punktis d ja lõikes 6 nimetatud füüsiline või juriidiline isik, kellele kaubasaadetis tarnitakse ning kes võtab selle vastu täiendavaks ettevalmistamiseks või ühenduse turule viimiseks.”;

b)

punkti 5 esimene lõik asendatakse järgmisega:

“Kontrolliasutus või kontrolliv ametiasutus kontrollib C osa punktis 2 nimetatud lao- ja finantsarvestust ning artikli 11 lõike 3 punktis d või artikli 11 lõikes 6 nimetatud kontrollsertifikaati ning artikli 11 lõikes 1 nimetatud dokumentaalseid tõendeid.”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. detsember 2006

Nõukogu nimel

eesistuja

J. KORKEAOJA


(1)  Kasutusel on uus eestikeelne termin “mahepõllumajanduslik tootmine”.

(2)  Arvamus on esitatud 28. septembril 2006 (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(3)  ELT L 198, 22.7.1991, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni 24. mai 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 780/2006 (ELT L 137, 25.5.2006, lk 9).


28.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 379/5


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr. 1998/2006,

15. detsember 2006,

milles käsitletakse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 7. mai 1998. aasta määrust (EÜ) nr 994/98, milles käsitletakse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 92 ja 93 kohaldamist teatavate horisontaalse riigiabi liikide suhtes, (1) eriti selle artiklit 2,

olles avaldanud käesoleva määruse eelnõu, (2)

olles pidanud nõu riigiabi nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EÜ) nr 994/98 volitatakse komisjoni kehtestama määrusega piirmäär, millest väiksemaid abimeetmeid ei käsitleta kõiki asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tingimusi täitvana, mistõttu nende meetmete suhtes ei kehti asutamislepingu artikli 88 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustus.

(2)

Komisjon on kohaldanud asutamislepingu artikleid 87 ja 88 ning on mitmes otsuses selgitanud asutamislepingu artikli 87 lõikes 1 määratletud abi mõistet. Komisjon on samuti esitanud oma tegevuspõhimõtted seoses vähese tähtsusega abi ülemmääraga, millest väiksema abi puhul artikli 87 lõiget 1 ei kohaldata. Need põhimõtted esitati esialgu vähese tähtsusega riigiabi eeskirja käsitlevas teatises, (3) seejärel aga komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määruses EÜ nr 69/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes. (4) Pidades silmas kõnesoleva määruse rakendamisel saadud kogemust ning selleks, et võtta arvesse ühenduse inflatsiooni ja sisemajanduse kogutoodangu muutumist kuni 2006. aastani (k.a) ja nende tõenäolist muutumist käesoleva määruse kehtivusajal, tundub asjakohasena vaadata läbi mõned määruses (EÜ) nr 69/2001 sätestatud tingimused ja asendada see määrus uuega.

(3)

Pidades silmas põllumajandus-, kalandus- ja vesiviljelustoodete esmase tootmise alal kehtivaid erieeskirju ning ohtu, et kõnealustes valdkondades võivad isegi käesolevas määruses sätestatud abisummadest väiksemad summad vastata asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tingimustele, ei tuleks käesolevat määrust kohaldada nende valdkondade suhtes. Arvestades transpordivaldkonna arengut, eriti paljude transpordivaldkonna osade restruktureerimist pärast nende liberaliseerimist, ei ole enam otstarbekas jätta transpordivaldkond reguleerimata vähese tähtsusega abi käsitleva määrusega. Käesolev määrus peaks seetõttu kehtima terve transpordivaldkonna suhtes. Kuid arvestades asjaoluga, et keskmine maanteetranspordi ja reisijateveo valdkonnas tegutsev ettevõte on väikeettevõte, tuleks kohandada vähese tähtsusega abi üldist ülemmäära. Samadel põhjustel, arvestades ka valdkonna ülemahutavust ning liiklusummikute ja kaubavedudega seotud transpordipoliitika eesmärkidega, tuleks määruse reguleerimisalast jätta välja abi, mida antakse rendi ja tasu eest kaupu vedavatele maanteetranspordiettevõtjatele maanteevedudeks ettenähtud veokite soetamiseks. See ei tähenda, et komisjon loobub soosimast riigiabi andmist veokite puhtuse ja keskkonnahoidlikkuse suurendamiseks ühenduse muude õigusvahenditega. Käesolevat määrust ei kohaldata söevaldkonna suhtes, pidades silmas nõukogu 23. juuli 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1407/2002, mis käsitleb söetööstusele antavat riigiabi. (5)

(4)

Võttes arvesse põllumajandustoodete ja mittepõllumajandustoodete töötlemise ja turustamise sarnasust, tuleks käesolevat määrust kohaldada põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise suhtes eeldusel, et teatavad tingimused on täidetud. Sellest tulenevalt ei peeta töötlemiseks ega turustamiseks toote esmamüügiks ettevalmistamist põllumajandusettevõttes, näiteks teravilja koristamist, lõikamist ja peksmist, munade pakkimist jms, ega esmamüüki edasimüüjale või töötlejale. Alates käesoleva määruse jõustumisest ei tuleks põllumajandustoodete töötlemise või turustamise alal tegutsevatele ettevõtjatele abi andmise suhtes enam kohaldada komisjoni 6. oktoobri 2004. aasta määrust (EÜ) 1860/2004, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandus- ja kalandussektoris. (6) Seetõttu tuleks sellele vastavalt muuta määrust (EÜ) nr 1860/2004.

(5)

Euroopa Kohus on otsustanud, et kui ühendus on välja andnud õigusakti, millega kehtestatakse ühine turukorraldus teatavas põllumajandussektoris, on liikmesriigid kohustatud hoiduma mis tahes meetmete võtmisest, mis seda korraldust kahjustavad või millega luuakse sellest erandeid. Seetõttu ei tohiks käesolevat määrust kohaldada sellise abi suhtes, mille suurus on kindlaks määratud ostetud või turustatud toodete hinna või koguse alusel, juhul kui see kehtib sellise vähese tähtsusega abi suhtes, mida tuleb jagada esmaste tootjatega.

(6)

Niisuguse vähese tähtsusega ekspordiabi või vähese tähtsusega abi suhtes, millel on kodumaistele toodetele soodsamad tingimused kui importtoodetele, ei tuleks käesolevat määrust kohaldada. Eeskätt ei tohiks seda määrust kohaldada abi suhtes, millega rahastatakse jaotusvõrgu loomist ja tegevust teistes riikides. Ekspordiabi ei ole üldjuhul abi, millega kaetakse messidel osalemise kulud või uue toote turuletoomiseks või olemasoleva toote uuele turule viimiseks vajalike uuringute või nõustamisteenuste kulud.

(7)

Määrust ei tohiks kohaldada niisuguste ettevõtjate suhtes, kes on raskustes olevad ettevõtjad vastavalt ühenduse suunistele raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta, (7) arvestades raskusi, mis tekivad seda tüüpi ettevõtjatele antava abi brutotoetusekvivalendi kindlaksmääramisel.

(8)

Komisjoni kogemused on näidanud, et abi, mille summa ei ületa kolme aasta jooksul 200 000 eurot, ei mõjuta liikmesriikide vahelist kaubandust ega moonuta või ähvarda moonutada konkurentsi, mistõttu selline abi ei ole hõlmatud asutamislepingu artikli 87 lõikega 1. Maanteetranspordi valdkonnas tegutsevate ettevõtjate puhul tuleks ülemmääraks kehtestada 100 000 eurot.

(9)

Käesolevas määruses käsitletakse aastana eelarveaastat, mida liikmesriigi ettevõtja kasutab eelarve koostamiseks. Kõnealune kolmeaastane ajavahemik on liikuv, see tähendab, et iga kord, kui antakse vähese tähtsusega abi, tuleb kindlaks teha jooksva eelarveaasta ja eelneva kahe eelarveaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi kogusumma. Seejuures tuleks arvestada liikmesriigi antud abi ka juhul, kui seda on täielikult või osaliselt rahastatud ühenduse vahenditest. Vähese tähtsusega abi ülemmäärast suuremat abimeedet ei tohiks olla võimalik jagada mitmeks väiksemaks osaks, et muuta need osad vastavaks käesoleva määruse tingimustele.

(10)

Vastavalt asutamislepingu artikli 87 lõikes 1 sätestatud abi andmise põhimõtetele tuleks vähese tähtsusega abi andmise ajana käsitleda aega, millal ettevõtjale antakse riigi õigusaktide alusel seaduslik õigus seda abi saada.

(11)

Ühenduse erinevates meetmetes ettenähtud abi osatähtsuse ülemmäärast möödahiilimise vältimiseks ei või vähese tähtsusega abi kumuleerida riigiabiga samadele abikõlblikele kuludele, kui kumuleerimise tulemusel on abi osatähtsus suurem kui vastavalt iga juhtumi iseärasustele on kindlaks määratud grupierandit käsitleva määruse või komisjoni otsusega.

(12)

Läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja vähese tähtsusega abi ülemmäära õigeks kohaldamiseks peaksid liikmesriigid kasutama ühte ja sama arvutusmeetodit. Arvutamise hõlbustamiseks ja kooskõlas vähese tähtsusega abi eeskirja kohaldamise praeguse tavaga tuleks abisummad, mida ei anta rahas, ümber arvestada nende brutotoetusekvivalendiks. Kui läbipaistvat abi ei maksta toetusena või mitmes osas, tuleb toetusekvivalendi arvutamisel kasutada abi andmise ajal kehtivaid turuintressimäärasid. Riigiabi eeskirjade ühtseks, läbipaistvaks ja hõlpsaks kohaldamiseks tuleks käesoleva määruse tähenduses käsitleda turumäärasid viitemääradena, mille komisjon korrapäraselt kinnitab objektiivsete kriteeriumide alusel ja avaldab Euroopa Liidu Teatajas või Internetis. Kuid vajaduse korral võib lisada miinimummäärale täiendavaid baaspunkte, arvestades toetusesaaja esitatud tagatisi või temaga seotud riske.

(13)

Läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja tõhusa järelevalve huvides tuleks käesolevat määrust kohaldada ainult läbipaistva vähese tähtsusega abi suhtes. Läbipaistev abi on abi, mille brutotoetusekvivalent võimalik eelnevalt täpselt välja arvutada ilma riskianalüüsi tegemata. Niisuguse täpse arvutuse võib teha näiteks toetuste, intressimääradele antavate toetuste ja ülemmääraga maksusoodustuste suhtes. Kapitalisüstina antavat abi tuleks käsitleda läbipaistva vähese tähtsusena abina vaid juhul, kui riigi panuse kogusumma on vähese tähtsusega abi ülemmäärast väiksem. Abi, mida antakse riskikapitali meetmetena vastavalt ühenduse suunistele väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtetesse tehtavatele riskikapitaliinvesteeringutele antava riigiabi kohta, (8) tohiks pidada läbipaistvaks vähese tähtsusega abiks vaid juhul, kui asjaomase riskikapitali kava raames ei anta ühelegi sihtettevõttele kapitali üle vähese tähtsusega abi piirmäära. Laenudena antavat vähese tähtsusega abi käsitletakse läbipaistva vähese tähtsusega abina, kui brutotoetusekvivalent on arvutatud vastavalt turu intressimäradele toetuse andmise ajal.

(14)

Käesoleva määrusega ei välistata võimalust, et liikmesriigi meedet, näiteks kapitalisüsti, ei peeta asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses riigiabiks ka mõnel käesolevas määruses sätestamata alusel, kuna niisugune abimeede on vastu võetud vastavalt turuinvestori põhimõttele.

(15)

Tuleb anda õiguskindlus tagatiskavadele, mis ei ohusta kaubandust ega moonuta konkurentsi ja mille kohta on olemas piisavalt andmeid, et hinnata mõjusid usaldusväärselt. Seetõttu tuleks käesoleva määrusega sätestada, et vähese tähtsusega abi 200 000 euro suurune üldine ülemmäär võetakse kasutusele ka tagatisest sõltuva ülemmäärana, mis põhineb tagatise aluseks oleva üksiklaenu tagatisega kogusummal. Seda konkreetset ülemmäära tuleks arvutada samal meetodil, mille alusel määratakse elujõulistele ettevõtjatele laenutagatiskavade raames antava riigiabi summat. Tagatistega seotud abi ülemmäära arvutamise meetodit ja andmeid ei tohiks kasutada seoses raskustes olevate ettevõtjatega, keda käsitletakse ühenduse suunistes raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta. Seetõttu ei tuleks ülemmäära kohaldada, kui tegemist on üksikabi andmisega väljaspool tagatiskava üksikotsuse alusel, abi andmisega raskustes olevatele ettevõtjatele või niisuguste tagatiste andmisega abimeetme aluseks olevale tehingutele, mis ei ole laen, näiteks aktsiatehingute tagamine. Konkreetse ülemmäära kindlaksmääramisel tuleks lähtuda sellest, et kui intressilagi (viivise netomäär) on 13 %, mis on ühenduses laenutagatiskavade halvim võimalik määr, siis 1 500 000 euro suuruse tagatise brutotoetusekvivalent vastab arvestuslikult vähese tähtsusega abi üldisele ülemmäärale. Maanteetranspordi valdkonnas tegutsevate ettevõtjate puhul tuleks seda summat vähendada 750 000 eurole. See konkreetne ülemmäär kehtib vaid kuni 80 % ulatuses tagatud laenud puhul. Liikmesriigid võivad tagatise brutotoetusekvivalendi hindamiseks kasutada ka komisjoni heakskiidetud meetodit, kui nad teatavad selle meetodi kasutamisest vastavalt mõnele riigiabi käsitlevale komisjoni määrusele, näiteks komisjoni 24. oktoobri 2006. aasta määrusele nr 1628/2006, mis käsitleb asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist investeeringuteks ette nähtud regionaalabi suhtes. (9) Kõnealust komisjoni heakskiidetud meetodit võib kasutada, kui selles on sõnaselgelt, käesoleva määruse rakendamise kontekstis, käsitletud niisugust liiki tagatisi ja nendega seotud tehinguid, mis on sätestatud käesolevas määruses.

(16)

Liikmesriigi esitatud teate alusel võib komisjon uurida, kas brutotoetusekvivalent ei ületa vähese tähtsusega abi ülemmäära, kui abimeede ei ole toetus, laen, tagatis, kapitalisüst ega riskikapitalimeede. Kui ülemmäära ei ületata, võib abimeetme suhtes kohaldada käesolevat määrust.

(17)

Komisjoni kohustus on tagada riigiabi käsitlevate eeskirjade täitmine ja eelkõige vähese tähtsuse eeskirja alusel abi andmine vastavalt selle eeskirja tingimustele. Asutamislepingu artiklis 10 sätestatud koostööpõhimõtte kohaselt peaksid liikmesriigid selle ülesande täitmisele kaasa aitama ja looma mehhanismi, millega tagatakse, et vähese tähtsuse eeskirja alusel ühele ettevõtjale antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei ületaks kolme eelarveaasta pikkuse ajavahemiku jooksul 200 000 eurot. Selleks peaksid liikmesriigid vähese tähtsusega abi andmisel teatama asjaomasele ettevõtjale viitega käesolevale määrusele abi summa ning tõiga, et abi on vähese tähtsusega. Samuti peaks asjaomane liikmesriik saama ettevõtjalt õiendi jooksva eelarveaasta ja eelmise kahe eelarveaasta jooksul saadud muu vähese tähtsusega abi kohta ning hoolega jälgima, et uue vähese tähtsusega abi andmisel ei ületataks vähese tähtsusega abi ülemmäära. Teine võimalus on ülemmäära järgimist tagada keskregistri abil või kui tegemist on Euroopa Investeerimisfondis tagatiskavadega, võib viimane koostada abisaajate loetelu ja nõuda liikmesriikidelt abisaajate teavitamist saadud vähese tähtsusega abist.

(18)

Määrus (EÜ) nr 69/2001 kaotab kehtivuse 31. detsembril 2006. Seetõttu tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. jaanuarist 2007. Pidades silmas, et määrus (EÜ) nr 69/2001 ei kehtinud transpordivaldkonna suhtes, milles siiani ei antud vähese tähtsusega abi ning arvestades, et põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise valdkonnas kohaldatakse madalaid vähese tähtsusega abi summasid ja eeldades, et täidetud on teatavad tingimused, tuleks käesolevat määrust kohaldada ka niisuguse abi suhtes, mis enne määruse jõustumist on antud transpordi- ning põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise valdkonnas tegutsevatele ettevõtjatele. Käesolev määrus ei tohiks mõjutada ühtegi üksikabi, mis on antud määruse (EÜ) nr 69/2001 kohaselt selle määruse kohaldamisajal.

(19)

Pidades silmas komisjoni kogemusi ja eelkõige seda, kui tihti on tavaliselt vaja riigiabi käsitlevad põhimõtted läbi vaadata, on asjakohane piirata käesoleva määruse kehtivusaega. Kui käesoleva määruse kehtivusaeg lõpeb ja seda ei pikendata, peaks liikmesriikidel olema käesoleva määrusega hõlmatud vähese tähtsusega abi kavadele kuuekuuline kohandumisaeg,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kohaldamisala

1.   Käesolevat määrust kohaldatakse ettevõtjatele abi andmise suhtes mis tahes majandusvaldkonnas, välja arvatud:

a)

abi, mida antakse ettevõtjatele, kes tegutsevad kalandus- ja vesiviljelusvaldkonnas, mida reguleeritakse nõukogu määrusega (EÜ) nr 104/2000; (10)

b)

abi, mida antakse ettevõtjatele, kes tegelevad asutamislepingu I lisas loetletud põllumajandustoodete esmase tootmisega;

c)

abi, mida allpool nimetatud juhtudel antakse ettevõtjatele, kes tegelevad asutamislepingu I lisas loetletud põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega:

(i)

kui abisumma määratakse kindlaks esmastelt tootjatelt ostetud või kõnealuste ettevõtjate poolt turule pandud turule pandud toodete hinna või koguse alusel,

(ii)

kui abi antakse tingimusel, et osa abist või terve abi antakse edasi esmastele tootjatele;

d)

abi, mida antakse tegevuseks, mis on seotud ekspordiga kolmandatesse riikidesse või liikmesriikidesse, täpsemalt abi suhtes, mis on vahetult seotud eksporditavate koguste, jaotusvõrgu loomise ja toimimise või muude eksportimisest tulenevate jooksvate kuludega;

e)

abi, mille tingimuseks on kodumaiste toodete kasutamine importtoodete asemel;

f)

abi, mida antakse söevaldkonnas tegutsevatele ettevõtjatele vastavalt määrusele (EÜ) nr 1407/2002;

g)

abi, mida antakse rendi või tasu eest kaupu vedavatele maanteetranspordiettevõtjatele maanteevedudeks ettenähtud veokite soetamiseks;

h)

abi, mida antakse raskustes olevatele ettevõtjatele.

2.   Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   põllumajandusooted– Euroopa Ühenduse asutamislepingu I lisas loetletud tooted, välja arvatud kalandustooted;

b)   põllumajandustoodete töötlemine– põllumajandustoodete selline töötlemine, mille saadus on samuti põllumajandustooted, väljaarvatud põllumajandusettevõttes toimuv tegevus, mida on vaja loomsete või taimsete toodete ettevalmistamiseks esmamüügiks;

c)   põllumajandustoodete turustamine– toote hoiustamine või väljapanemine müügi eesmärgil, müügiks pakkumine, tarnimine või mõni muu turule viimise vorm, väljaarvatud esmane müük esmaselt tootjalt edasimüüjale või töötlejale, ning igasugune tegevus, millega toodet valmistatakse ette esmaseks müügiks; esmaselt tootjalt lõpptarbijale müümist käsitatakse turustamisena juhul, kui see leiab aset selleks ettenähtud eraldi ruumides.

Artikkel 2

Vähese tähtsusega abi

1.   Kui abimeetmed vastavad käesoleva artikli lõigete 2–5 tingimustele, ei loeta neid asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kõikidele tingimustele vastavaks ja seetõttu vabastatakse nad asutamislepingu artikli 88 lõike 5 kohasest teatamiskohustusest.

2.   Ühele ettevõtjale antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei tohi mis tahes kolme eelarveaasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 200 000 eurot. Ühele maanteetranspordi valdkonnas tegutsevale ettevõtjale antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei tohi mis tahes kolme eelarveaasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 100 000 eurot. Need ülemmäärad kehtivad sõltumata vähese tähtsusega abi liigist ja eesmärgist ning sellest, kas liikmesriigi antud abi on täielikult või osaliselt rahastatud ühenduse vahenditest. Ajavahemik määratakse kindlaks liikmesriigis oleva ettevõtja kasutatavates majandusaastates.

Kui abimeetme raames antava abi kogusumma on ülemmäärast suurem, ei kohaldata selle abisumma suhtes käesolevat määrust isegi juhul, kui abi osa ei ole kõnealusest ülemmäärast suurem. Sel juhul ei saa kõnealusele abimeetmele taotleda käesolevast määrusest tulenevaid soodustusi ei abi andmise ajal ega ka hiljem.

3.   Lõikes 2 sätestatud ülemmäära väljendatakse rahalise toetusena. Kõik kasutatud arvud väljendavad brutomäärasid, see tähendab, et neist ei ole maha arvatud otseseid makse. Kui abi antakse muus vormis kui toetus, on abi suuruseks abi brutotoetusekvivalent.

Mitmes osas makstava abi väärtus diskonteeritakse selle andmise aja väärtusele. Diskonteerimise intressimäärana kasutatakse abi andmise ajal kohaldatavat viitemäära.

4.   Käesolevat määrust kohaldatakse ainult niisuguse abi suhtes, mille brutotoetusekvivalent on juba eelnevalt võimalik täpselt välja arvutada, ilma et oleks vaja teha riskihinnangut (“läbipaistev abi”). Eeskätt:

a)

Laenudena antavat vähese tähtsusega abi käsitletakse läbipaistva vähese tähtsusega abina, kui brutotoetusekvivalent on arvutatud vastavalt turu intressimäradele toetuse andmise ajal.

b)

Kapitalisüstina antavat abi käsitletakse läbipaistva vähese tähtsusena abina vaid juhul, kui riigi panuse kogusumma ei ole suurem vähese tähtsusega abi ülemmäärast.

c)

Riskikapitalimeetmena antavat abi käsitletakse läbipaistva vähese tähtsusena abina vaid juhul, kui asjaomase riskikapitali kava raames ei anta igale sihtettevõtjale kapitali üle vähese tähtsusega abi ülemmäära.

d)

Tagatiskava raames antavat üksikabi ettevõtjatele, kes ei ole raskustes, käsitletakse läbipaistva vähese tähtsusega abina vaid siis, kui abikava raames antava üksiktagatise aluseks oleva laenu kogusumma ei ole suurem kui 1 500 000 eurot ettevõtja kohta. Tagatiskava raames antavat üksikabi maanteetranspordi valdkonnas tegutsevale ettevõtjatele, kes ei ole raskustes, käsitletakse läbipaistva vähese tähtsusega abina vaid siis, kui abikava raames antava üksiktagatise aluseks oleva laenu kogusumma ei ole suurem kui 750 000 eurot ettevõtja kohta. Kui laenu tagatud osa moodustab ülemmäärast vaid teatava osa, siis peetakse tagatise brutotoetusekvivalendi osa sama suureks kui artikli 2 lõikes 2 sätestatud kohaldatava ülemmäära osa. Tagatis ei tohi moodustada laenust üle 80 %. Tagatiskavasid peetakse läbipaistavaks ka juhul kui i) enne abikava rakendamist on heaks kiidetud tagatiste brutotoetusekvivalendi arvutamise meetod, millest on komisjonile teatatud vastavalt riigiabi valdkonnas vastuvõetud muule komisjoni määrusele ja ii) heakskiidetud meetodis on sõnaselgelt, käesoleva määruse rakendamise kontekstis, käsitletud niisugust liiki tagatisi ja nendega seotud tehinguid, mis on sätestatud käesolevas määruses.

5.   Vähese tähtsusega abi ei või kumuleerida riigiabiga samadele abikõlblikele kuludele, kui kumuleerimise tulemusel on abi osatähtsus suurem kui on iga juhtumi iseärasusi arvestades kindlaks määratud grupierandit käsitleva määruse või komisjoni otsusega.

Artikkel 3

Seire

1.   Kui liikmesriik kavatseb ettevõtjale anda vähese tähtsusega abi, teatab ta ettevõtjale kirjalikult (viitega käesolevale määrusele, esitades määruse pealkirja ja viite määruse Euroopa Liidu Teatajas avaldamise andmetele) kavandatava abisumma (brutotoetusekvivalendina) ja asjaolu, et abi on vähese tähtsusega. Kui abikava alusel antakse vähese tähtsusega abi erinevatele ettevõtjatele ja kui selle kava raames antakse kõnealustele ettevõtjatele erineva suurusega üksikabi summasid, võib asjaomane liikmesriik täita teatamise kohustust nii, et teatab ettevõtjatele kindlaksmääratud summa, mis vastab abikava raames antava abi maksimumsummale. Sel juhul kasutatakse artikli 2 lõikes 2 sätestatud ülemmäärast kinnipidamise tagamiseks kindlaksmääratud summat. Liikmesriik taotleb asjaomaselt ettevõtjalt enne abi andmist kirjaliku või elektroonilise kinnituse kogu muu vähese tähtsusega abi kohta, mida ettevõtja on saanud jooksva eelarveaasta ja kahe eelneva eelarveaasta jooksul.

Liikmesriik annab uue vähese tähtsusega abi alles seejärel, kui ta on kindlaks teinud, et selle tulemusel vähese tähtsusega abi kogusumma, mille ettevõtja on saanud liikmesriigi jooksva eelarveaasta ja kahe eelneva eelarveaasta jooksul, ei ületa artikli 2 lõikes 2 sätestatud ülemmäära.

2.   Kui liikmesriik on asutanud vähese tähtsusega abi keskregistri, milles on täielik teave selle liikmesriigi ametiasutuste antud vähese tähtsusega abi kohta, ei kohaldata lõike 1 esimeses lõigus sisalduvat nõuet alates ajast, kui register hõlmab kolme aasta pikkust ajavahemikku.

Käesoleva artikli esimest lõiku võidakse mitte kohaldada, kui liikmesriik annab abi vastavalt tagatiskavale, mille raames pakutavat tagatist finantseeritakse ELi eelarvest selleks antud volituse alusel Euroopa Investeerimisfondi kaudu.

Sellistel juhtudel kohaldatakse järgmist järelevalvesüsteemi:

a)

Teabe alusel, mida finantsvahendajad peavad Euroopa Investeerimisfondile esitama, koostab Euroopa Investeerimisfond koostab igal aastal loetelu, milles esitatakse abisaajad ja abi brutotoetusekvivalent iga abisaaja kohta. Euroopa Investeerimisfond saadab selle teabe asjaomasele liikmesriigile ja komisjonile;

b)

asjaomane liikmesriik edastab teabe abi lõppsaajatele kolme kuu jooksul alates teabe saamisest Euroopa Investeerimisfondilt;

c)

asjaomane liikmesriik nõuab igalt abisaajalt deklaratsiooni selle kohta, et viimane ei ole saanud vähese tähtsusega abi rohkem artikli 2 lõikes 2 sätestatud ülemmäärast. Kui üks või mitu abisaajat on saanud abi ülemmäärast rohkem, teatab asjaomane liikmesriik komisjonile abimeetmest, mille tulemusel on abi antud üle ülemmäära, või nõuab abi abisaajalt tagasi.

3.   Liikmesriigid talletavad ja võtavad kokku kõik andmed käesoleva määruse kohaldamise kohta. Need dokumendid sisaldavad kogu teavet, mida on vaja käesoleva määruse tingimuste täitmise tõendamiseks. Vähese tähtsusega üksikabi käsitlevaid andmeid säilitatakse 10 aastat selle andmise päevast. Vähese tähtsusega abi kava käsitlevaid andmeid säilitatakse 10 aastat päevast, mil selle kava alusel anti viimane üksikabi. Asjaomane liikmesriik esitab kirjaliku taotluse korral 20 tööpäeva või taotluses sisalduda võiva pikema tähtaja jooksul kogu teabe, mida komisjon peab vajalikuks, et teha kindlaks, kas käesoleva määruse tingimusi on täidetud, eelkõige kas on kinni peetud ettevõtjatele antud vähese tähtsusega abi kogusummast.

Artikkel 4

Muutmine

Määruse (EÜ) nr 1860/2004 artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

a)

punktis 1 jäetakse välja sõnad “töötlemise ja turustamisega”;

b)

punkt 3 jäetakse välja.

Artikkel 5

Üleminekumeetmed

1.   Kui antud abi vastab kõigile käesoleva määruse artiklites 1 ja 2 sätestatud tingimustele, kohaldatakse käesolevat määrust ka abi suhtes, mis on enne selle jõustumist antud transpordivaldkonnas tegutsevatele ettevõtjatele ning põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise alal tegutsevatele ettevõtjatele. Kui abi ei vasta nendele tingimustele, hindab komisjon seda asjakohaste raamistike, suuniste, teadete ja teatiste alusel.

2.   Vähese tähtsusega üksikabi, mida antakse 2. veebruarist 2001 kuni 30. juunini 2007 ja mis vastab määruse (EÜ) nr 69/2001 tingimustele, ei loeta asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kõikidele tingimustele vastavaks, mistõttu selle abi suhtes ei kehti asutamislepingu artikli 88 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustus.

3.   Käesoleva määruse tingimustele vastavat abi võib õiguspäraselt anda veel kuue kuu jooksul pärast määruse kehtivusaja lõppu.

Artikkel 6

Jõustumine ja kehtivusaeg

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päevale järgneval päeval.

Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 15. detsember 2006

Komisjoni nimel

Neelie KROES

komisjoni liige


(1)  EÜT L 142, 14.5.1998, lk 1.

(2)  ELT C 137, 10.6.2006, lk 4.

(3)  EÜT C 68, 6.3.1996, lk 9.

(4)  EÜT L 10, 13.1.2001, lk 30.

(5)  EÜT L 205, 2.8.2002, lk 1.

(6)  ELT L 325, 28.10.2004, lk 4.

(7)  ELT C 244, 1.10.2004, lk 2.

(8)  ELT C 194, 18.8.2006, lk 2.

(9)  ELT L 302, 1.11.2006, lk 29.

(10)  EÜT L 17, 21.1.2000, lk 22.


28.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 379/11


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1999/2006,

20. detsember 2006,

millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit sadulate impordi suhtes

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed) (1) (edaspidi “algmäärus”), eriti selle artiklit 7,

ning arvestades järgmist:

A.   MENETLUS

1.   Algatamine

(1)

Komisjon sai 22. veebruaril 2006 kaebuse teatavate Hiina Rahvavabariigist (edaspidi “Hiina”) pärit sadulate kohta, mille esitas vastavalt algmääruse artiklile 5 Euroopa sadulatootjate ühendus (edaspidi “kaebuse esitaja”) tootjate nimel, kelle toodang moodustab olulise osa, antud juhul 99 %, teatavate sadulate kogutoodangust ühenduses.

(2)

Kaebus sisaldas tõendeid dumpingu ja sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida peeti menetluse algatamiseks piisavaks.

(3)

Menetlus algatati 7. aprillil 2006 algatamisteate avaldamisega Euroopa Liidu Teatajas. (2)

2.   Menetlusega seotud isikud

(4)

Komisjon andis menetluse algatamisest ametlikult teada Hiina eksportivatele tootjatele, importijatele, hulgimüüjatele, kasutajatele, tarnijatele ja asjaga teadaolevalt seotud ühingutele, Hiina esindajatele ja kaebuse esitanud ühenduse tootjatele ning muudele asjaga teadaolevalt seotud ühenduse tootjatele. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(5)

Võimaldamaks eksportivatel tootjatel esitada soovi korral taotlus turumajandusliku kohtlemise või individuaalse kohtlemise kohaldamiseks, saatis komisjon asjaga teadaolevalt seotud Hiina eksportivatele tootjatele taotluse vormid. Kolm eksportivate tootjate rühma ja üks eksportiv tootja taotlesid vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 7 turumajanduslikku kohtlemist või individuaalset kohtlemist juhul, kui uurimise käigus peaks selguma, et nad ei vasta turumajandusliku kohtlemise tingimustele. Tuleb märkida, et need kolm eksportivat tootjat hõlmasid veel kahte või enamat sadulate tootmise ja/või müügiga seotud äriühingut.

(6)

Arvestades Hiina eksportivate tootjate ning ühenduse importijate ja tootjate suurt arvu, märkis komisjon algatamisteates, et vastavalt algmääruse artikli 17 võib dumpingu ja kahju kindlakstegemise uurimises rakendada väljavõttelist uuringut.

(7)

Selleks, et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajadusel valimi moodustamiseks, paluti kõigil Hiina eksportivatel tootjatel, ühenduse importijatel ja ühenduse tootjatel endast komisjonile teada anda ja vastavalt algatamisteatele esitada põhiteave oma tegevuse kohta seoses vaatlusaluse tootega uurimisperioodi jooksul (1. jaanuarist 2005 kuni 31. detsembrini 2005).

(8)

Eksportivate tootjate puhul leiti, et väljavõtteline uuring pole vajalik, kuna uurimises tegid koostööd vaid kolm äriühingute rühma ja üks üksik äriühing.

(9)

Ühenduse tootjate puhul koostati valim vastavalt algmääruse artiklile 17 ühenduse suurima tüüpilise sadulate toodangumahu põhjal, mida on võimalik ettenähtud aja jooksul piisavalt uurida. Ühenduse tootjatelt saadud teabe põhjal valis komisjon välja viis äriühingut, mis asuvad kahes erinevas liikmesriigis. Viie valimisse kaasatud äriühingu toodangumaht moodustas 86 % ühenduse kogutoodangust. Vastavalt algmääruse artikli 17 lõikele 2 konsulteeriti asjaomaste isikutega ja nad ei esitanud vastuväiteid. Lisaks paluti ülejäänud ühenduse tootjatel esitada kahjuanalüüsi jaoks teatavaid üldisi andmeid. Importijate valim koostati vastavalt algmääruse artiklile 17 suurima tüüpilise vaatlusaluse toote impordimahu põhjal ühendusse, mida on võimalik ettenähtud aja jooksul piisavalt uurida. Mitmelt importijalt saadud teabe põhjal ning arvestades esitatud teabe erinevat kvaliteeti, valiti valimisse kaks ühes liikmesriigis asuvat importijat. Kahe valimisse valitud importija import moodustab 21 % vaatlusaluse toote impordist ühendusse. Võttes arvesse kasutajatelt saadud vastuste väikest hulka, otsustati, et väljavõtteline uuring ei ole vajalik.

(10)

Küsimustikud saadeti kõigile teadaolevalt asjaga seotud isikutele ja kõigile teistele äriühingutele, kes algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul endast teada andsid. Vastused saadi neljalt Hiina eksportivalt tootjalt ja ühelt võrdlusriigi Brasiilia tootjalt. Täielikud vastused küsimustikule saadi ka viielt valimisse valitud ühenduse tootjalt. Ehkki väljavõttelise uuringu vormi tagastasid neli importijat, saatsid ainult kaks neist tagasi täielikult täidetud küsimustiku. Lisaks tagastasid täielikult täidetud küsimustiku ka neli kasutajat. Üks küsimustiku vastus saadi ka toormaterjali tarnijalt.

(11)

Komisjon kogus ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta dumpingu esialgse kindlakstegemise, tekitatud kahju ja ühenduse huvide seisukohast vajalikuks pidas ning tegi kontrollkäigud järgmiste äriühingute valdustesse:

a)

Ühenduse tootjad

Selle Royal S.p.A., Pozzoleone, Itaalia

Selle Italia s.r.l., Rossano Veneto, Itaalia

Bassano Selle s.r.l., Riese Pio X, Itaalia

Selle SMP S.A.S., Casalserugo, Itaalia

pph ABI sp.j., Nasielsk, Poola

b)

Hiina eksportivad tootjad

Cionlli Group

Cionlli Bicycle (Taicang) Co., Ltd

Shunde Hongli Bicycle Parts Co., Ltd., Shunde

Safe Strong Bicycle Parts Shenzhen Co., Ltd, Shenzhen

Cionlli Bicycle (Tianjin) Co., Ltd, Tianjin

Giching Group

Giching Bicycle Parts (Shenzhen) Co., Ltd, Shenzhen

Velo Cycle (Kunshan) Co., Ltd, Kunshan

Justek Group

Jiangyin Justek Vehicle Co., Ltd, Jiangyin

Jiangyin Justek Communication Equipment Co., Ltd, Jiangyin

Tianjin Justek Vehicle Co., Ltd, Tianjin

Viscount Vehicle (Shenzhen) Co., Ltd, Shenzhen

c)

Seotud äriühingud Hiinas ja Taiwanis

Cionlli Bicycle (Tianjin) CO., Ltd, Tianjin

Cionlli Industrial Co., Ltd

d)

Sõltumatud importijad ühenduses

Buechel GmbH, Fulda, Saksamaa

(12)

Arvestades vajadust kindlaks määrata normaalväärtus neile eksportivatele tootjatele, kellele turumajanduslikku kohtlemist võib-olla ei võimaldata, toimus kontroll normaalväärtuse kindlaksmääramiseks võrdlusriigi (käesoleval juhul Brasiilia) andmete põhjal järgmise äriühingu valdustes:

e)

Brasiilia tootja

Royal Ciclo Indústria de Componentes Ltda, Rio do Sul

3.   Uurimisperiood

(13)

Dumpingu ja kahju uurimine toimus 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2005 (edaspidi “uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohalt asjakohaste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2002 kuni uurimisperioodi lõpuni (“vaatlusalune periood”).

B.   VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

1.   Vaatlusalune toode

(14)

Vaatlusalune toode on jalgrataste ja muude mootoriga või mootorita, külghaagisega või külghaagiseta rataste (sealhulgas kolmerattaliste veojalgrataste), jõutreeninguseadmete (sealhulgas kodus kasutatavate) teatavad istmed ja sadulad ning nende olulised osad (s.t raamid, polstrid ja katted) (edaspidi “vaatlusalune toode” või “sadulad”), mis on pärit Hiina Rahvavabariigist. Toodet deklareeritakse tavaliselt CN-koodide 8714 95 00, ex 8714 99 90 ja ex 9506 91 10 all.

(15)

Harilikult koosneb sadul kolmest osast: raamist või toest, millele sadul ehitatakse ja mis on tavaliselt valmistatud plastmassivalu meetodil; polstrist, mis paigutatakse raamile selleks, et muuta sadul mugavamaks ja mis võib olla valmistatud eri tüüpi sünteetilisest vahtmaterjalist või muudest materjalidest; sünteetilisest materjalist või ehtsast nahast valmistatud kattest, mis katab sadula polstrit ja servi ning mis annab sadulale selle väärtuse ja esteetilised omadused. Lisaks loetletud kolmele osale kuulub sadula juurde tavaliselt ka metallist valmistatud kinnitusmehhanism, näiteks kahvel või klamber, ning vedrud või elastomeerist löögijõudu vähendav mehhanism.

(16)

Vaatlusalust toodet kasutatakse jalgrataste ja samalaadsete sõidukite ning statsionaarsete seadmete, näiteks jõutreeninguseadmete puhul. Uurimine näitas, et vaatamata kuju, materjalide ja valmistusmeetodite erinevustele on kõigi erinevate vaatlusaluse toote liikide füüsikalised ja tehnilised põhiomadused samad ja neid kasutatakse peamiselt ühesugustel eesmärkidel. Seetõttu käsitletakse neid käesolevas menetluses ühe tootena.

2.   Samasugune toode

(17)

Uurimine näitas, et ühenduse tootmisharu poolt ühenduses toodetavate ja müüdavate, Hiinas toodetavate ja sealsel siseturul müüdavate, Hiinast ühendusse imporditavate ning Brasiilias toodetavate ja müüdavate sadulate füüsikalised ja tehnilised põhiomadused on samad ning et neil toodetel on ühesugune kasutusotstarve.

(18)

Seetõttu jõuti esialgsele järeldusele, et kõnealused tooted on samasugused algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

C.   DUMPING

1.   Turumajanduslik kohtlemine

(19)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b määratakse Hiinast pärit toodete impordi suhtes läbi viidava uurimise puhul normaalväärtus kindlaks vastavalt nimetatud artikli lõigetele 1 kuni 6 nende tootjate puhul, kes vastavad algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud tingimustele.

(20)

Turumajandusliku kohtlemise kriteeriumid on lühidalt ja kokkuvõtlikult järgmised:

1.

majandustegevust ja kulusid käsitlevad otsused tehakse lähtuvalt turutingimustest ja ilma märkimisväärse riigipoolse sekkumiseta; kulutused tähtsamatele sisenditele peegeldavad turuväärtusi;

2.

äriühingutel on üks selge peamiste raamatupidamisdokumentide kogum, mida auditeeritakse sõltumatult kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega ning kohaldatakse kõikidel eesmärkidel;

3.

puuduvad varasemale mitteturumajanduslikule süsteemile iseloomulikud märkimisväärsed moonutused;

4.

pankroti- ja asjaõigusega tagatakse õiguskindlus ja stabiilsus;

5.

kursside ümberarvestus toimub turukursside alusel.

(21)

Kaks eksportivate tootjate rühma ja üks üksik eksportiv tootja taotlesid turumajanduslikku kohtlemist vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b ja täitsid eksportivate tootjate turumajandusliku kohtlemise taotluse vormi ettenähtud tähtaja jooksul. Komisjon kogus ja kontrollis nende äriühingute valduses kõiki turumajandusliku kohtlemise taotluses esitatud andmeid, mida ta vajalikuks pidas. Uurimine näitas, et turumajanduslikku kohtlemist sai võimaldada ainult kahele eksportivate tootjate rühmale ning ühe äriühingute rühma ja ühe üksiku äriühingu puhul tuli turumajandusliku kohtlemise taotlus tagasi lükata.

(22)

Ühe individuaalse eksportiva tootja puhul näitas uurimine, et äriühing ei vastanud ülalnimetatud kriteeriumide 1 ja 3 nõuetele. Nimelt ei suutnud see äriühing tõestada, et tema majandustegevust käsitlevad otsused on tehtud vastavalt turutingimustele ja olulise riigipoolse sekkumiseta, kuna müügikogused sise- ja eksporditurgudel on kindlaks määratud äriühingu põhikirjas, mida ei saa riigipoolse heakskiiduta muuta. Lisaks ei suutnud äriühing tõestada ka seda, et puuduvad varasemale mitteturumajanduslikule süsteemile iseloomulikud märkimisväärsed moonutused, ega suutnud esitada kirjalikke tõendeid maakasutusõiguste omandamise kohta.

(23)

Üks eksportivate tootjate rühm jättis märkimata oma suhted omamaise suurkliendiga nii turumajandusliku kohtlemise taotluse vormis kui ka dumpinguvastase küsimustiku vastustes. Need suhted tulid avalikuks alles eksportivate tootjate valdustes tehtud ristkontrolli käigus. Seotud äriühingute puhul on komisjoni järjekindel poliitika selline, et turumajanduslik või individuaalne kohtlemine määratakse neile kui tervikule. Seetõttu oleks turumajandusliku või individuaalse kohtlemise võimaldamine sellele eksportijale eeldanud, et seotud äriühing oleks teinud täielikku koostööd selleks, et välja selgitada tema täpne tegevus seoses vaatlusaluse tootega, turumajandusliku kohtlemise kriteeriumide täitmine ja suhete mõju kahe äriühingu vahelistele tehingutele. Nii see siiski ei olnud, sest seotud äriühing uurimises koostööd ei teinud. Seetõttu ei saanud komisjon sellele äriühingute rühmale turumajanduslikku või individuaalset kohtlemist võimaldada. Tuleb märkida, et see punkt puudutas väga olulist osa eksportijate omamaisest müügist. Samuti seadis selline tahtlik teabe väljajätmine kahtluse alla komisjonile esitatud muu teabe ja dokumentide usaldusväärsuse. Pidades silmas nimetatud väljajätmist ja selle olulisust nii turumajandusliku kohtlemise analüüsi kui ka dumpingu kindlaksmääramise seisukohast, mis põhineks selle eksportijate rühma esitatud andmetel, otsustati, et nad olid esitanud vale ja eksitavat teavet algmääruse artikli 18 tähenduses. Äriühingut teavitati kohe nendest põhjustest, miks kavatseti esitatud teavet mitte arvesse võtta ning vastavalt algmääruse artikli 18 lõikele 4 anti neile võimalus esitada täiendavaid selgitusi. Äriühingu esitatud selgitused ei olnud aga rahuldavad ega suutnud veenda komisjoni selles, et äriühing ei olnud esitanud eksitavat teavet; samuti ei hajunud kahtlused tema esitatud ülejäänud teabe terviklikkuse suhtes. Seega loeti see eksportivate tootjate rühm uurimises koostööst hoiduvaks ning tema turumajandusliku ja individuaalse kohtlemise taotlus lükati tagasi.

(24)

Huvitatud isikutele anti võimalus esitada ülaltoodud järelduste kohta märkusi.

(25)

Seega võimaldati turumajanduslikku kohtlemist kahele eksportivate tootjate rühmale:

Cionlli Bicycle (Taicang) Co. Ltd ja seotud äriühingud

Giching Bicycle parts (Shenzhen) Co. Ltd ja seotud äriühingud

2.   Individuaalne kohtlemine

(26)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a kehtestatakse võimalik üleriigiline tollimaks riikidele, kes jäävad selle artikli reguleerimisalasse, välja arvatud juhul, kui äriühingud suudavad tõestada, et nad vastavad kõikidele algmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud kriteeriumidele.

(27)

Eksportiv tootja, kellele turumajanduslikku kohtlemist ei võimaldatud, taotles individuaalset kohtlemist juhul, kui talle turumajanduslikku kohtlemist ei võimaldata. Siiski lükati äriühingu individuaalse kohtlemise taotlus tagasi, sest äriühing ei vastanud artikli 9 punkti 5 alapunktis b sätestatud kriteeriumidele ekspordihindade ja -koguste vaba määramise kohta.

3.   Normaalväärtus

a)   Normaalväärtuse kindlaksmääramine eksportivatele tootjatele, kellele võimaldati turumajanduslikku kohtlemist

(28)

Normaalväärtuse kindlaksmääramiseks tegi komisjon kõigepealt iga asjaomase eksportiva tootja puhul kindlaks, kas sadulate omamaine kogumüük oli tüüpiline võrreldes kogu tema eksportmüügiga ühendusse. Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2 on omamaine müük tüüpiline siis, kui eksportiva tootja omamaise müügi kogumaht moodustab vähemalt 5 % ühendusse tarnitud eksportmüügi kogumahust.

(29)

Kaks äriühingute rühma, kellele võimaldati turumajanduslikku kohtlemist, hõlmasid viit ekspordiks sadulaid tootvat äriühingut, kellest kolm tegelesid ka omamaise müügiga. Veel üks äriühing tegeles omamaise müügiga, kuid mitte ekspordiga.

(30)

Nende eksportivate tootjate puhul, kelle kogu omamaine müük leiti olevat tüüpiline, tegi komisjon kindlaks siseturul müüdud sadulate liigid, mis olid ühendusse eksportimiseks ettenähtud liikidega identsed või otseselt võrreldavad.

(31)

Iga vastava liigi puhul tehti kindlaks, kas omamaine müük oli algmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt piisavalt tüüpiline. Teatava liigi omamaist müüki käsitleti piisavalt tüüpilisena, kui kõnealuse liigi omamaise müügi kogumaht uurimisperioodi jooksul moodustas vähemalt 5 % ühendusse eksporditud võrreldava liigi müügi kogumahust.

(32)

Seejärel kontrollis komisjon iga äriühingu puhul seda, kas iga vaatlusaluse toote liigi omamaise tüüpilises koguses müügi puhul võib olla kindel, et see müük toimus tavapärase kaubandustegevuse käigus vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 4, tehes kindlaks, kui suure osa kõnealuse liigi müügist moodustas tulutoov müük sõltumatutele klientidele siseturul.

(33)

Kui tootmiskuludega samaväärse või neid ületava netomüügihinnaga müüdud sadulaliigi müügimaht moodustas vähemalt 80 % selle liigi müügi kogumahust ja kui selle liigi kaalutud keskmine hind oli samaväärne tootmiskuludega või ületas neid, võeti iga tooteliigi normaalväärtuse aluseks tegelik omamaine hind. See hind arvutati uurimisperioodi kestel selle tooteliigi kõigi omamaiste müügihindade kaalutud keskmisena, sõltumata sellest, kas selline müük oli tulutoov või mitte.

(34)

Kui sadulaliigi tulutoova müügi maht moodustas 80 % või vähem selle tooteliigi müügi kogumahust või kui kõnealuse tooteliigi kaalutud keskmine hind oli tootmiskuludest madalam, saadi tooteliigi normaalväärtus tegeliku omamaise hinna põhjal, mis arvutati ainult selle tooteliigi tulutoova müügi kaalutud keskmisena, juhul kui see müük moodustas vähemalt 10 % kõnealuse liigi müügi kogumahust.

(35)

Kui ükskõik millist liiki sadulate tulutoova müügi maht oli väiksem kui 10 % selle tooteliigi müügi kogumahust, siis leiti, et seda konkreetset liiki müüdi ebapiisavas koguses, selleks et normaalväärtuse saaks kindlaks määrata omamaise hinna põhjal.

(36)

Kui eksportiva tootja müüdud konkreetse tooteliigi omamaiseid hindu ei olnud võimalik kasutada, kasutati arvestuslikku normaalväärtust.

(37)

Sellest tulenevalt arvutati normaalväärtus vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 3 selliselt, et liideti iga eksportija eksporditud liigi tootmiskuludele, mida vajaduse korral korrigeeriti, mõistlik müügi-, üld- ja halduskulude summa ning kasum. Kõigil juhtudel määrati müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum kindlaks algmääruse artikli 2 lõikes 6 sätestatud meetodite kohaselt. Selleks uuris komisjon, kas iga asjaomase eksportiva tootja omamaisel turul kantud üld- ja halduskulusid ning saadud kasumit käsitlevad andmed on usaldusväärsed.

(38)

Tegelikke omamaiseid müügi-, üld- ja halduskulusid peeti usaldusväärseteks, kui asjaomase äriühingu omamaise müügi mahtu võis võrreldes eksportmüügi mahuga ühendusse pidada tüüpiliseks. Omamaine kasumimarginaal määrati kindlaks tavapärase kaubandustegevuse käigus müüdud liikide omamaise müügi põhjal. Selleks kasutati ülalkirjeldatud meetodit.

(39)

Kolme tüüpilise omamaise müügiga äriühingu puhul leiti, et enamik eksporditud vaatlusaluse toote liike müüdi siseturul tavapärase kaubandustegevuse käigus. Muude liikide puhul määrati normaalväärtus kindlaks ülalkirjeldatud meetodi abil, kasutades iga asjaomase äriühingu müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit käsitlevaid andmeid.

(40)

Tüüpilist omamaist müüki mitte omava kahe äriühingu puhul määrati müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi summad kindlaks nelja tüüpilist omamaist müüki omava äriühingu keskmiste müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi põhjal.

b)   Normaalväärtuse kindlaksmääramine eksportivatele tootjatele, kellele ei võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist

i)   Võrdlusriik

(41)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a arvutatakse normaalväärtus neile eksportivatele tootjatele, kellele ei võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist, võrdlusriigi hindade või tuletatud väärtuse põhjal.

(42)

Algatamisteates väljendas komisjon soovi kasutada Brasiiliat sobiva võrdlusriigina normaalväärtuse määramisel ja kutsus huvitatud isikuid üles selle kohta arvamust avaldama.

(43)

Ükski eksportiv Hiina tootja, kellele turumajanduslikku kohtlemist ei võimaldatud, sellele ettepanekule vastuväiteid ei esitanud.

(44)

Üks importija ja üks eksportiv tootja, kellele võimaldati turumajanduslikku kohtlemist, väitsid, et Brasiilia ei ole kõige sobivam võrdlusriik, ning et valida tuleks hoopis Taiwan või Mehhiko.

(45)

Taiwani puhul leiti, et ehkki jalgrattaosade tööstus on seal arenenud, on suurem osa tootmisest üle viidud Hiinasse. Seetõttu oleks sadulatootjate puhul, kelle peakorterid asuvad Taiwanis, suures osas tegemist samade, väidetavalt dumpinguhindadega Hiinast ühendusse eksportivate äriühingute või seotud äriühingutega. Lisaks sellele tähendab tavapärane tööjaotus nende rühmade vahel seda, et Taiwanis toodetakse veel ainult üksikuid kindlaid kõrgema kasumimarginaaliga mudeleid, samal ajal kui suurem osa keskmise kuni madalama hinnaga mudelite tootmisest on kulusid arvestades üle viidud Hiinasse. Seetõttu pole tõenäoline, et Taiwanis toodetud sadulamudelite hinnad või kulud kujutaksid endast parimat alust Hiinas toodetavate sadulate normaalväärtuse kindlaksmääramiseks.

(46)

Mehhikot peetakse aga avatud ja konkurentsivõimeliseks turuks, mille turu suurus moodustab umbes 1/8 Brasiilia turu mahust. Komisjon võttis ühendust kahe tuntud Mehhiko tootjaga, kuid koostöövõimalust ei pakutud.

(47)

Brasiilia puhul näitas uurimine, et tegemist on vaatlusaluse toote konkurentsivõimelise turuga, kus tegutseb vähemalt kolm erineva suurusega omamaist tootjat ning kus impordimaht kolmandatest riikidest moodustab 15 % omamaisest tarbimisest, mis on 8 kuni 9 miljonit sadulat aastas. Üks eksportiv tootja väitis, et Brasiilia turu konkurentsivõime tase on tootjate väikese arvu tõttu kahtlane. Siiski näitas uurimine, et ühegi Brasiilia tootja puhul ei leitud tõendeid turgu valitseva seisundi või selle kohta, et hindu kujundataks konkurentsivastasel moel. Samuti ei olnud alust arvata, et Taiwani või Mehhiko puhul oleks toormaterjalide kättesaadavus, kulud ja muud tootmistingimused Hiinale sarnasemad kui Brasiilia puhul. Seetõttu leiti, et Brasiilia turg on normaalväärtuse kindlaksmääramiseks sobiv.

(48)

Kolme teadaoleva Brasiilia eksportiva tootjaga võeti ühendust ja üks äriühing nõustus koostööd tegema. Seega saadeti sellele tootjale küsimustik ja vastuses esitatud andmeid kontrolliti kohapeal. See koostööd tegev tootja on seotud ühe ühenduse tootjaga, kuid pole alust arvata, et see mõjutaks andmete usaldusväärsust, mida kontrolliti veel pealegi äriühingu valdustes.

(49)

Eelnimetatut silmas pidades tehti esialgne järeldus, et Brasiilia on algmääruse artikli 2 lõike 7 kohaselt kõige sobivam ja põhjendatum võrdlusriik.

ii)   Normaalväärtus

(50)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a arvutati normaalväärtus neile eksportivatele tootjatele, kellele turumajanduslikku kohtlemist ei võimaldatud, võrdlusriigi tootjalt saadud andmete põhjal, s.t Brasiilia turul võrreldavate tooteliikide eest makstud või makstavate hindade põhjal vastavalt ülalkirjeldatud meetodile.

(51)

Normaalväärtus arvutati kõigi Brasiilia turul võrreldavate tooteliikide eest makstud või makstavate hindade põhjal, kuna leiti, et kõik tehingud on tehtud tavapärase kaubandustegevuse käigus.

4.   Ekspordihinnad

(52)

Kõigi eksportivate tootjate puhul toimus eksportmüük ühendusse kas otse ühenduse sõltumatutele klientidele või Hong Kongis, Briti Neitsisaartel ja Taiwanil asuvate seotud või sõltumatute äriühingute kaudu..

(53)

Kui vaatlusalust toodet eksporditi otse ühenduse sõltumatutele klientidele, määrati ekspordihinnad kindlaks vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstavate hindade alusel vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8.

(54)

Kui müük toimus väljaspool ühendust asuva seotud hulgimüüja kaudu, määrati ekspordihind kindlaks ühenduse sõltumatutele klientidele kehtestatud esimeste edasimüügihindade põhjal.

5.   Võrdlus

(55)

Normaalväärtust ja ekspordihindu võrreldi ekspordihinnaga tehasest hankimise tasandil. Selleks et tagada normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglane võrdlus, võeti korrigeerimiste näol nõuetekohaselt arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10. Vajalikud korrigeerimised tehti transpordi-, kindlustus-, käitlemis-, lisa-, pakkimis-, krediidi- ja pangakulude osas kõikidel juhtudel, kui neid peeti põhjendatuks ja täpseks ning kui neid kinnitasid kontrollitud tõendid.

(56)

Taiwani seotud äriühingute kaudu toimuva müügi puhul rakendati korrigeerimist vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 10 punktile i juhul, kui need äriühingud olid täitnud ülesandeid, mis on sarnased komisjonitasu alusel töötava agendi omadega. Arvestades seda, et seotud äriühingu esitatud müügi-, üld- ja halduskulude jaotust ei saanud pidada usaldusväärseks, tehti see korrigeerimine sõltumatult hulgimüüjalt saadud müügi-, üld- ja halduskulusid ja kasumit käsitlevate andmete põhjal.

6.   Dumpingumarginaalid

a)   Koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul, kellele võimaldati turumajanduslikku kohtlemist

(57)

Äriühingute puhul, kellele võimaldati turumajanduslikku kohtlemist, võrreldi vastavalt algmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12 kõigi ühendusse eksporditud vaatlusaluse toote liikide kaalutud keskmist normaalväärtust vastava ühendusse eksporditud vaatlusaluse toote liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga.

(58)

Komisjonil on väljakujunenud tava pidada seotud eksportivaid tootjaid või samasse kontserni kuuluvaid eksportivaid tootjaid dumpingumarginaali määramisel üheks ja samaks üksuseks ja kehtestada neile seega ühesugune dumpingumarginaal. Seda eelkõige sellepärast, et individuaalsed dumpingumarginaalid võiksid soodustada dumpinguvastastest meetmetest kõrvalehoidmist, muutes need ebatõhusaks, kuna võimaldaks omavahel seotud eksportivatel tootjatel suunata oma eksporti ühendusse madalaima individuaalse dumpingumarginaaliga äriühingu kaudu.

(59)

Vastavalt sellele tavale käsitleti samasse rühma kuuluvaid seotud eksportivaid tootjaid ühe üksusena ja nad said ühe ühtse dumpingumarginaali, mis arvutati asjaomases rühmas koostööd tegevate tootjate kaalutud keskmiste dumpingumarginaalide põhjal.

(60)

Selle alusel on esialgsed kaalutud keskmised dumpingumarginaalid (väljendatud protsendimäärana CIF-hinnast ühenduse piiril ilma tollimakse tasumata) järgmised:

Äriühing

Ajutine dumpingumarginaal

Cionlli Bicycle (Taicang) Co. Ltd, Shunde Hongli Bicycle Parts Co. Ltd ja Safe Strong Bicycle Parts Shenzhen Co. Ltd

7,5 %

Giching Bicycle parts (Shenzhen) Co. Ltd ja Velo Cycle Kunshan Co. Ltd

0 %

b)   Kõigi teiste eksportivate tootjate puhul

(61)

Selleks, et arvutada üleriigiline dumpingumarginaal, mida saaks kohaldada kõikide teiste Hiina eksportijate suhtes, tegi komisjon kõigepealt kindlaks koostöötaseme. Võrreldi kolme koostööd tegeva eksportiva tootja küsimustike vastustes esitatud ekspordi üldkoguseid ja Hiina dumpinguhinnaga impordi üldkoguseid, kasutades selleks põhjenduses 71 esitatud arvutusi. Tulemuseks saadi 23 %. Selle alusel leiti, et koostöötase on madal.

(62)

Seetõttu peeti vajalikuks määrata kindlaks üleriigiline dumpingumarginaal, milleks on

koostööd tegeva eksportija (kellele ei võimaldatud turumajanduslikku ega individuaalset kohtlemist) dumpingumarginaali kaalutud keskmine ja

sama eksportija tüüpiliste tooteliikide kõrgeimate dumpingumarginaalide kaalutud keskmine, sest ei leidunud viiteid selle kohta, et koostööd mittetegevate eksportivate tootjate dumping oleks toimunud madalamal tasemel.

(63)

Selle alusel kehtestati ajutiselt üleriigiliseks dumpingutasemeks 30,9 % CIF-hinnast ühenduse piiril ilma tollimakse tasumata.

D.   KAHJU

1.   Ühenduse toodang

(64)

Teadaolevalt toodab kogu ühenduses vaatlusalust toodet üheksa tootjat, kelle nimel kaebus esitati. Need tootjad asuvad Itaalias, Poolas, Ühendkuningriigis ja Portugalis ning nende toodang moodustab 99 % ühenduse toodangust uurimisperioodil.

(65)

Menetluse algatamise perioodil ei kuulunud kaebuse esitajate hulka vaid üks teadaolev ühenduse tootja. Võttes arvesse üheksa kaebuse esitanud ja ühe kaebust mitteesitanud ühenduse tootja tootmismahtu, ulatus samasuguse toote kogutoodang uurimisperioodil 16 165 936 ühikuni.

2.   Ühenduse tootmisharu

(66)

Kaebust toetasid järgmised ühenduse tootjad:

Selle Royal S.p.A., Pozzoleone, Itaalia, ning tema sidusettevõte:

Brooks England Ltd, West Midlands, Ühendkuningriik

Selle Italia s.r.l., Rossano Veneto, Itaalia, ning tema sidusettevõte:

Bassano Selle s.r.l., Riese Pio X, Itaalia

Selle SMP S.A.S., Casalserugo, Itaalia

pph ABI sp.j., Nasielsk, Poola

Iberoselle Fabrica de Selins Lda., Agueda, Portugal

Selle Montegrappa s.n.c., Ramon di Loria, Itaalia

Selle San Marco S.p.A, Rossano, Itaalia

(67)

Kuna kaebuse esitanud üheksa koostööd tegeva ühenduse tootja (nii valimisse kuuluva kui ka mittekuuluva) toodang moodustab 99 % samasuguse toote toodangust ühenduses, moodustavad nad ühenduse tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses. Uurimises valimisse kaasatud ühenduse tootjate (edaspidi “valimisse kaasatud tootjad”) toodang moodustas uurimisperioodil 86 % ühenduse sadulate kogutoodangust. Ülejäänud ühenduse tootjatel paluti esitada kahjuanalüüsi jaoks teatavaid üldisi andmeid.

3.   Ühenduse tarbimine

(68)

Ühenduse tarbimine määrati kindlaks viie valimisse kaasatud ühenduse tootja, nelja valimisse kaasamata ühenduse tootja ja kaebust mitte esitanud ühenduse tootja müügimahtude ning Hiinast ja teistest kolmandatest riikidest pärit asjaomaste CN-koodide alla kuuluvate toodete impordi põhjal vastavalt Eurostati andmetele. Nagu põhjenduses 14 märgitud, kuulub vaatlusalune toode praegu CN-koodide 8714 95 00, ex 8714 99 90 ja ex 9506 91 10 alla. Viimast kahte CN-koodi (ex 8714 99 90 ja ex 9506 91 10) käsitlevad Eurostati andmed hõlmavad ka teisi jalgrattaosi ja treeninguseadmeid. Kuna nende kahe laiema kategooria puhul polnud võimalik ainult sadulaid käsitlevaid andmeid eraldi välja tuua, otsustati impordistatistika koostada ainult ühe CN-koodi põhjal, milleks on CN-kood 8714 95 00. Seetõttu võivad ühenduse tarbimise kindlaksmääramiseks kasutatud impordimahud olla teatud määral alahinnatud.

(69)

Nende andmete põhjal leiti, et vaatlusaluse perioodi jooksul kasvas tarbimine 17 % võrra, 20 701 027 ühikult 2002. aastal 24 179 012 ühikuni 2005. aastal.

Tabel 1

 

2002

2003

2004

2005 (uurimisperiood)

Ühenduse tarbimine (ühikutes)

20 701 027

21 688 470

23 357 359

24 179 012

Indeks

100

105

113

117

4.   Hiinast pärit sadulate import

a)   Dumpingumarginaal ning impordi ja turuosa maht

(70)

Nagu eespool nimetatud, on käesolev uurimine näidanud, et Hiinale kehtestatud keskmised dumpingumarginaalid on algmääruse artikli 9 lõikes 3 sätestatud miinimumlävest kõrgemad ning et Hiinast pärit impordi maht ei ole algmääruse artikli 5 lõike 7 tähenduses tühine.

(71)

Impordimahud määrati kindlaks Eurostati andmete põhjal. Nagu põhjenduses 68 nimetatud, võivad allpool esitatud impordiandmed olla teatud määral alahinnatud. Peale selle on Eurostati jalgrattasadulaid käsitlev statistika esitatud 100 kilogrammiste koguste, mitte ühikutena. Seega leiti, et Hiinast imporditavate sadulate keskmiseks kaaluks on asjakohane määrata 500 grammi ühiku kohta, kuna sellise kaalu esitas üks eksportiv tootja ja üks sõltumatu importija.

(72)

Hiinast pärit import suurenes vaatlusalusel perioodil rohkem kui neli korda. Seega kasvas import 1 416 814 ühikult 2002. aastal 6 276 749 ühikuni uurimisperioodil. Vastavalt sellele kasvas turuosa 7 protsendilt 2002. aastal kuni 26 protsendini uurimisperioodil. Seda tuleb vaadelda tarbimise taustal, mis suurenes ainult 17 % võrra, s.t suhteliselt vähem kui Hiinast pärit impordi kasv.

(73)

Üks sõltumatu importija väitis, et impordistatistika on ülehinnatud, kuna kaebuses esitatud sadula keskmiseks kaaluks oli märgitud 400 grammi ühiku kohta. Äriühing väitis, et Hiinast imporditud sadulate keskmine kaal jääb 600 grammi ja 800 grammi vahele. Siiski kinnitas sama äriühing tema valdustes läbi viidud kontrollkäigu ajal, et Hiinast imporditud sadulate keskmine kaal on 500 grammi, mis on täpselt sama kaal, mida komisjon kasutas Eurostati 100 kilogrammiste ühikutena esitatud andmete teisendamiseks. Importija väitis ka seda, et Hiinast pärit impordi statistika on ülepaisutatud, kuna see hõlmas ka sadulate kaitseks kasutatavate sadulakatete importi. Nagu põhjenduses 71 mainitud, põhines impordistatistika ainult ühel CN-koodil (CN 8714 95 00), mis ei ole see kood, mille all sadulakatteid tavaliselt deklareeritakse; seega oli importija väide põhjendamatu.

Tabel 2

 

2002

2003

2004

2005 (uurimisperiood)

Import (ühikutes)

1 416 814

2 048 240

4 351 842

6 276 749

Indeks

100

145

307

443

Turuosa

7 %

9 %

19 %

26 %

b)   Hinnad

(74)

Hiinast pärit sadulate kaalutud keskmine impordihind kahanes vaatlusaluse perioodi jooksul (2002. aastast kuni uurimisperioodini) ühtlaselt igal aastal, kokku 21 % võrra, s.o 1,4 eurolt ühiku kohta kuni 1,1 euroni ühiku kohta.

Tabel 3

 

2002

2003

2004

2005 (uurimisperiood)

Kaalutud keskmine CIF-hind ühenduse piiril (eurot ühiku kohta)

1,4

1,3

1,1

1,1

Indeks

100

91

75

79

c)   Hinna allalöömine

(75)

Hinna allalöömise kindlaksmääramiseks analüüsis komisjon uurimisperioodi käsitlevaid andmeid. Ühenduse tootmisharu vastavate müügihindadena käsitleti sõltumatutele klientidele kehtestatud müügihindu, mida vajadusel kohandati tehasehinna tasemele, s.t millest arvati maha veokulud ühenduses ning alla- ja mahahindlused. Raami, polstri, katte, kahvli ja kaalu järgi määratletud erinevat liiki sadulate hindu võrreldi eksportijate kehtestatud sarnaste tooteliikide müügihindadega, millest olid maha arvatud allahindlused, ja kohandati vajadusel vastavalt CIF-hinnale ühenduse piiril koos asjakohase kohandusega seoses tollimaksude (1,2 %) ja importija impordijärgsete kuludega

(76)

Hinna allalöömismarginaalide kaalutud keskmise arvutamiseks võeti arvesse koostööd tegevate eksportivate tootjate ekspordihindu. Uurimisperioodil ulatus koostööd tegevate tootjate kaalutud keskmine hinna allalöömismarginaal 67,3 protsendini. Arvestades kogu sadulate importi, s.o koostööd tegevate ja koostööst hoiduvate Hiina eksportivate tootjate importi, andis Eurostati andmete põhjal arvutatud keskmine hinna allalöömismarginaal samasuguse tulemuse – 70,1 % uurimisperioodil.

5.   Ühenduse tootmisharu olukord

(77)

Kooskõlas algmääruse artikli 3 lõikega 5 sisaldas uurimine dumpinguhinnaga impordi mõju kohta ühenduse tootmisharule hinnangut kõikide ühenduse tootmisharu seisundit mõjutavate asjakohaste tegurite ja näitajate kohta vaatlusalusel perioodil.

(78)

Käesolev analüüs viidi läbi valimisse kaasatud äriühingute osas. Selleks, et anda terviklikku pilti ühenduse tootmisharu olukorrast, on allpool nimetatud ka need näitajad, mille puhul usaldusväärne teave oli kättesaadav vaid ühenduse tootmisharu kui terviku kohta. Tootmisharu jõudlus, mida iseloomustavad hinnad, palgad, investeeringud, kasum, investeeringute tasuvus, rahavoog ja kapitali kaasamise võime, on välja selgitatud valimisse kaasatud äriühingute esitatud andmete põhjal. Kahjutegurid nagu turuosa, müügimaht ja tootmine on kindlaks määratud ühenduse tootmisharu kui terviku kohta.

a)   Tootmine

(79)

Ühenduse tootmisharu tootmismaht tervikuna näitas vaatlusalusel perioodil selget negatiivset trendi. Kui 2002. aastal ulatus tootmismaht 19 546 740 sadulani, siis uurimisperioodil tootis ühenduse tootmisharu ainult 16 165 936 ühikut, mis on ligi 3,5 miljoni ühiku ehk 17 % võrra vähem kui 2002. aastal. Kuna sadulaid toodetakse tavaliselt ainult klienditellimuste alusel, võib tootmismahuga seotud negatiivseid arenguid otseselt seostada kahanenud nõudlusega ühenduse tootmisharu toodetud sadulate järele.

Tabel 4

 

2002

2003

2004

2005 (uurimisperiood)

Toodang (ühikutes)

19 546 740

19 022 491

17 698 103

16 165 936

Indeks

100

97

91

83

b)   Tootmisvõimsus ja selle rakendusaste

(80)

Tootmisvõimsus määrati ühenduse tootmisharule kuuluvate tootmisüksuste nimivõimsuse põhjal, võttes arvesse nii tootmiskatkestusi kui ka asjaolu, et mõnedel üksikutel juhtudel kasutati osa võimsusest muude toodete, nt ratastoolide juhtimiskangide tootmiseks, milleks kasutatakse samu tootmisliine.

(81)

Sadulate tootmisvõimsus kasvas vaatlusalusel perioodil 5 % võrra 29 492 120 ühikult 2002. aastal 30 921 920 ühikuni uurimisperioodil. Kerge tootmisvõimsuse kasv tuleneb 2004. aastal ja uurimisperioodil tehtud investeeringutest võidusõidujalgrataste jaoks ettenähtud uute tooteliikide tootmisse. Tootmisvõimsuse rakendusaste peegeldab tootmise ja nõudluse langust. Tootmisvõimsuse rakendusaste langes ühtlaselt vaatlusalusel perioodil, ulatudes uurimisperioodil ainult 45 protsendini.

Tabel 5

 

2002

2003

2004

2005 (uurimisperiood)

Tootmisvõimsus (ühikutes)

29 492 120

29 215 880

29 354 000

30 921 920

Indeks

100

99

100

105

Tootmisvõimsuse rakendusaste

60 %

59 %

53 %

45 %

c)   Varud

(82)

Aastalõpu varude puhul tuleb märkida, et suurem osa toodangust valmistatakse vastavalt tellimusele. Ehkki vaatlusalusel perioodil täheldati 35 %list varude kahanemist, leitakse, et antud juhul ei ole varud asjakohaseks kahjunäitajaks.

Tabel 6

 

2002

2003

2004

2005 (uurimisperiood)

Varud (ühikutes)

1 365 040

1 192 612

1 000 376

884 829

Indeks

100

87

73

65

d)   Investeeringud

(83)

Aastate 2002 ja 2003 vahel vähenesid investeeringud samasuguse toote tootmisse 3 808 057 eurolt 1 664 147 euroni. Aastal 2004 suurendasid ühenduse tootjad oma investeeringuid ja kulutasid võrreldes eelmise aastaga ligi kaks korda rohkem, s.o 3 381 996 eurot. Uurimisperioodil ulatusid investeeringud 3 638 962 euroni, mis on 4 % vähem kui vaatlusaluse perioodi algul, 2002. aastal, saavutatud tase. Uurimise käigus leiti, et investeeringuid ehitistesse, tehastesse ja seadmetesse tehti peamiselt tootmisvõimsuse säilitamiseks ning alles aastal 2004 ja uurimisperioodil tehti neid vähesel määral ka uute tooteliikide väljaarendamiseks. Pidades silmas eelpool mainitud niigi madalat võimsuse rakendamist, ei tehtud investeeringuid ühelgi juhul eesmärgiga kasvatada üleüldist tootmismahtu.

(84)

Uurimine näitas, et ühenduse tootmisharu peetakse tootedisaini ja sadulate innovatsiooni seisukohast maailmas esikohal olevaks. 2000. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal disainisid ja turustasid ühenduse tootjad üle tuhande uue sadulaliigi. Uurimis- ja arendustegevus moodustab ühenduse tootmisharu käibest ligikaudu 8–10 %. Selle positsiooni hoidmiseks peab ühenduse tootmisharu säilitama teatava investeeringutaseme ka siis, kui võimsuse rakendamine on madal.

Tabel 7

 

2002

2003

2004

2005 (uurimisperiood)

Investeeringud (eurodes)

3 808 057

1 664 147

3 381 996

3 638 962

Indeks

100

44

89

96

e)   Müügimaht ja turuosa

(85)

Sadulate puhul on kaks peamist müügikanalit: originaalseadmete tootjate turg ja “järelturg”. Esimesel juhul müüakse sadulaid uutele jalgratastele paigaldamiseks; teisel juhul müüakse sadulaid kasutatud jalgrattasadulate asendamiseks. Leiti, et originaalseadmete tootjate turul moodustab müük ligikaudu 60 % ja järelturul ligikaudu 40 % kogumüügist. Sarnaselt rehvidele kuuluvad ka sadulad kõige sagedamini vahetatavate jalgrattaosade hulka.

(86)

Ühenduse tootmisharu müügimaht tervikuna vähenes vaatlusalusel perioodil 20 % võrra 15 109 569 ühikult 12 139 162 ühikuni uurimisperioodil, s.t ühenduse tootmisharu müüs uurimisperioodil peaaegu 3 miljonit sadulat vähem kui 2002. aastal. Pärast väikest 1 %-list kahanemist 2003. aastal (võrreldes 2002. aastaga) oli müügimahu vähenemine märgatavam 2004. aastal ja uurimisperioodil.

(87)

Vaatlusaluse perioodi jooksul kasvas ühenduse tootmisharu toodetud sadulate müügi väärtus ainult 1 % võrra. Müügiväärtus ühenduse turul kasvas 2003. aastal võrreldes 2002. aastaga 5 % võrra, s.o 54 460 180 eurolt 56 978 530 euroni, ja seejärel 58 052 609 euroni 2004. aastal. Siiski kahanes ühenduse tootmisharu müügiväärtus uurimisperioodil ligi 3 miljoni euro võrra võrreldes eelnenud aastaga. Asjaolu, et müügiväärtus ei arenenud sarnaselt müügimahuga, on seletatav keskmiste hindade kasvuga, mida selgitatakse allpool.

(88)

Vastavalt müügimahtude kahanemisele vähenes ka turuosa märgatavalt, langedes 81 protsendilt 2002. aastal 58 protsendile uurimisperioodil. Teisisõnu kaotas ühenduse tootmisharu kogu vaatlusaluse perioodi vältel oma turuosast 23 % Hiinast pärit impordi kasvule.

Tabel 8

 

2002

2003

2004

2005 (uurimisperiood)

Müügiväärtus (eurodes)

54 460 180

56 978 530

58 052 609

55 228 738

Indeks

100

105

107

101

Müük ühenduses (ühikutes)

15 109 569

15 024 427

13 803 151

12 139 162

Indeks

100

99

91

80

Turuosa

81 %

77 %

67 %

58 %

f)   Hinnad

(89)

Ühenduse tootmisharu keskmine müügihind ühiku kohta kasvas vaatlusalusel perioodil 25 %. Seda hinnatõusu selgitab ühelt poolt toormaterjali hindade tõus, mis mõjutas kogu tootmisharu, ja teiselt poolt üleminek lihtsatelt tooteliikidelt kõrgtehnoloogilistele tooteliikidele, mis nõuavad kallimaid toormaterjale ja mille tootmine on ühtlasi töömahukam.

(90)

Peamised toormaterjalid, mida sadulate valmistamiseks kasutatakse, on plastkestad, katted, polüuretaan, sadularelsid ja klambrid. Toormaterjalide hinnad on kaudselt seotud nafta- ja metallihindade arengutega. Sadulate tootmishinna puhul on peamiseks hinda mõjutavaks komponendiks toormaterjal, mis moodustab ligikaudu poole tootmise kogukuludest ja millel on otsene mõju müügihindadele.

(91)

Leiti, et toormaterjalide keskmised hinnad püsisid 2002. ja 2003. aasta vahel stabiilsena, aga kasvasid alates 2003. aastast, ning samuti uurimisperioodi jooksul, mis peegeldus ühenduse tootmisharu kõrgemates müügihindades.

(92)

Üks sõltumatu importija väitis, et ühenduse tootmisharu hindade kasv oli tarbijanõudluse muutumise tulemus. Äriühing väitis, et nõudlus odavate jalgrataste ja seega ka odavate sadulate järele on langenud, samas kui nõudlus kallimate kvaliteetsete sadulate järele on kasvanud. See väide läheb vastuollu tõsiasjaga, et odav Hiina import on suhteliselt palju rohkem kasvanud kui ühenduse üldine sadulate tarbimine, nagu põhjenduses 72 märgitud.

Tabel 9

 

2002

2003

2004

2005 (uurimisperiood)

Kaalutud keskmine hind (eurot ühiku kohta)

3,6

3,8

4,2

4,5

Indeks

100

106

117

125

g)   Tasuvus ja rahavoog

(93)

Vaatlusalusel perioodil kahanes ühenduse tootmisharu netokäibe kaalutud keskmine tasuvus märgatavalt, langedes 3,8 protsendilt 2002. aastal vaid 0,4 protsendini uurimisperioodil. Kui tasuvus kasvas 2003. aastal 5,0 protsendini, siis 2004. aastal langes see 3,1 protsendini, jõudes uurimisperioodil lõpuks 0,4 protsendini. Madal kasumimarginaal tuleneb asjaolust, et ühenduse tootmisharu ei olnud suuteline toormaterjali hinnatõusu piisavalt edukalt tarbijatele edasi kandma.

Tabel 10

 

2002

2003

2004

2005 (uurimisperiood)

Maksueelne kasumimarginaal

3,8 %

5,0 %

3,1 %

0,4 %

Ühenduse tootmisharu rahavoog uurimisperioodil ulatus 3 990 473 euroni, mis oli ligikaudu 1,1 miljonit eurot ehk 22 % väiksem kui 2002. aastal. Ühenduse tootmisharu jätkuvalt suur likviidsus tuleneb sellest, et tegemist on kapitalimahuka tootmisharuga, kus amortisatsioonisummad on suured. Üldiselt võib märgata, et ühenduse tootmisharu likviidsus on järginud samu suundumusi kui tasuvus.

Tabel 11

 

2002

2003

2004

2005 (uurimisperiood)

Rahavoog (eurodes)

5 084 871

6 655 555

6 574 821

3 990 473

Indeks

100

131

129

78

h)   Tulu netovaralt

(94)

Tulu netovaralt väljendati samasuguse toote maksueelse puhaskasumi protsendina samasuguse toote valmistamiseks kasutatud põhivara raamatupidamislikust väärtusest. See näitaja järgis sama suundumust mis tasuvus, langedes 12 protsendilt 2002. aastal vaid 1 protsendini uurimisperioodil.

Tabel 12

 

2002

2003

2004

2005 (uurimisperiood)

Tulu netovaralt

12 %

16 %

10 %

1 %

i)   Kapitali kaasamise võime

(95)

Selle kohta, et ühenduse tootmisharul oleks probleeme oma tegevuseks kapitali kaasamisega, ei olnud mingeid väiteid ega näitajaid; seega leiti, et ühenduse tootmisharu oli kogu vaatlusaluse perioodi vältel suuteline oma tegevuseks kapitali kaasama.

j)   Tööhõive ja töötasud

(96)

Tööhõive püsis ühenduse tootmisharus vaatlusalusel perioodil stabiilsena. Pärast väikest tõusu 2003. ja 2004. aastal oli ühenduse tootmisharus uurimisperioodil 418 täiskohaga töötajat, s.t ligikaudu sama palju kui 2002. aastal. Siiski tuleb märkida, et kõik ühenduse tootmisharu tootjad suunavad märkimisväärseid osi oma tootmistegevusest teistesse ühenduses asuvatesse väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtetesse ning mõnel juhul on peaaegu kogu tootmisprotsess üle viidud teistesse väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtetesse. Seega on sadulate tootmisega tegelevate täiskohaga töötajate koguhulk tunduvalt suurem otseselt ühenduse tootmisharu palgal olevate töötajate arvust. Hinnanguliselt on samasuguse toote tootmises osalevate töötajate arv vähemalt kolm korda suurem ja vastaks uurimisperioodil ligikaudu 1 200 inimesele. Keskmised aastapalgad järgisid tööjõukuludega sama suundumust, s.t nad kasvasid vaatlusalusel perioodil 5 % võrra, tõustes 7 784 339 eurolt 2002. aastal 8 190 911 euroni uurimisperioodil, jäädes sama ajavahemiku inflatsioonimäärast ühenduses madalamale tasemele.

Tabel 13

 

2002

2003

2004

2005 (uurimisperiood)

Töötajad

421

434

456

418

Indeks

100

103

108

99

Tööjõukulud (eurot/aastas)

11 427 812

12 136 974

12 319 136

12 121 976

Indeks

100

106

108

106

Palgad (eurot/aastas)

7 784 339

8 136 410

8 428 090

8 190 911

Indeks

100

105

108

105

k)   Tootlikkus

(97)

Tootlikkus, mis näitab toodangut töötaja kohta aastas, ulatus 2002. aastal 42 225 ühikuni ja langes igal aastal ühtlaselt kuni 33 317 ühikuni uurimisperioodil. See langus on tingitud tootmismahu vähenemisest.

Tabel 14

 

2002

2003

2004

2005 (uurimisperiood)

Tootlikkus (ühikutes töötaja kohta)

42 225

39 752

34 388

33 317

Indeks

100

94

81

79

l)   Kasv

(98)

Kui ühenduse tarbimine kasvas 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 17 %, siis ühenduse tootmisharu müügimaht jäi samal perioodil samale tasemele. Seega kasvas ühenduse tootmisharu müük vaatlusalusel perioodil tunduvalt vähem kui nõudlus. Samal ajal kasvas Hiina impordi turuosa 19 % võrra.

m)   Dumpingumarginaali suurus ja toibumine varasemast dumpingust

(99)

Tegeliku dumpingumarginaali mõju ühenduse tootmisharule ei saa Hiina impordi mahtu ja hindu arvestades tühiseks lugeda.

(100)

Leiti, et ühenduse tootmisharu ei ole varasema dumpingu või subsideerimise mõjudest toibunud.

6.   Järeldus kahju kohta

(101)

Kahjunäitajate analüüs näitas, et ühenduse tootmisharu olukord halvenes vaatlusalusel perioodil märgatavalt. Enamiku kahjunäitajate suundumus (netomüügi maht, tootmismaht, tootmisvõimsuse rakendamine, tasuvus, investeeringute tasuvus, investeeringud, rahavoog ja tööhõive) vaatlusalusel perioodil oli negatiivne.

(102)

Siiski oli osa kahjunäitajate areng stabiilne (netomüügi väärtus ja kapitali kaasamise võime) või näitas isegi positiivseid suundumusi (keskmised müügihinnad, tootmisvõimsus ja lõppvarud). Müügihindade ja kogumüügi väärtuse kasvu uurimisperioodil ei saa kirjutada ühenduse tootmisharu seisukorra paranemise arvele, vaid see tulenes toormaterjalide hindade tõusust ja sellest, et ühenduse tootmisharu oli asunud tootma kallimaid tooteliike. Nagu põhjenduses 82 märgitud, ei saa lõppvarusid tootmisharu eripärasid arvesse võttes kahju määramisel oluliseks lugeda.

(103)

Arvestades kasumiga seotud näitajate äärmiselt negatiivseid arenguid, leitakse, et kui olukord ei parane, on tootmisharu elujõulisus ohus. Tõepoolest, kuna ühenduse tootmisharu koosneb väikestest ja keskmise suurusega ettevõtetest ning tegutseb kapitalimahukas valdkonnas, on väga ebatõenäoline, et ta suudaks sellistes oludes pikemat perioodi finantsiliselt üle elada.

(104)

Eespool nimetatu põhjal võib järeldada, et ühenduse tootmisharu on kannatanud olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

E.   PÕHJUSLIK SEOS

1.   Sissejuhatus

(105)

Kooskõlas algmääruse artikli 3 lõigetega 6 ja 7 uuris komisjon, kas Hiinast pärit vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga import on tekitanud ühenduse tootmisharule kahju sellisel määral, et seda on võimalik pidada oluliseks. Lisaks dumpinguhinnaga impordile uuriti ka muid teadaolevaid tegureid, mis võisid samal ajal kahjustada ühenduse tootmisharu, vältimaks nende tegurite tekitatud võimaliku kahju omistamist dumpinguhinnaga impordile.

2.   Dumpinguhinnaga impordi mõju

(106)

Vaatlusalusel perioodil kasvas Hiinast pärit import enam kui neli korda, s.t impordi maht suurenes 343 % ja turuosa 19 %. Samal ajal lõid uurimisperioodil kõikide Hiina eksportivate tootjate keskmised hinnad ühenduse tootmisharu keskmised hinnad alla 70,1 % võrra. Vaatlusalusel perioodil toimunud Hiinast pärit impordi mahu hüppeline kasv ja turuosa suurenemine hindadega, mis moodustasid vaid murdosa ühenduse tootmisharu hindadest, langes ajaliselt kokku ühenduse tootmisharu üldise finantsolukorra märgatava halvenemisega

(107)

Kui Hiinast imporditud ühiku hind vaatlusalusel perioodil langes stabiilselt 21 % võrra 1,4 eurolt 2002. aastal 1,1 euroni uurimisperioodil, siis ühenduse tootmisharu hinnad tõusid samal perioodil 26 % võrra 3,6 eurolt 2002. aastal 4,5 euroni uurimisperioodil. Selliseid vastupidises suunas toimuvaid hinnamuutusi saab vaid osaliselt seletada ühenduses ja Hiinas toodetud sadulate erineva tootevalikuga. Lisaks esitasid ühenduse tootjad tõendid selle kohta, et enamiku toormaterjalide kättesaadavus ja hinnad on ühenduses ja Hiinas sarnased. Nad on samuti viidanud asjaolule, et vaatlusalusel perioodil tõusis ühenduses sadulate toormaterjalide hind. Mõned Hiina eksportivad tootjad müüvad tõepoolest oma tooteid ühendusse alla toormaterjalihinna ja see näitab selgelt, et tegemist on olukorraga, kus hinnad ei ole madalad mitte Hiina tootjate eelisolukorras olemise vaid dumpingu tõttu.

(108)

Selline ebaõiglane hinnakujundus, mis tulenes Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordist, avaldas survet ühenduse tootmisharu hindadele ja need ei suutnud katta isegi toormaterjalide hindade tõusu. Seda kinnitas ka ühenduse tootmisharu tasuvuse märkimisväärne langus.

(109)

Ülaltoodut silmas pidades on ilmne, et Hiinast pärit madala hinnaga import, mis lõi ühenduse tootmisharu hinnad märkimisväärselt alla, mängis olulist rolli ühenduse tootmisharu olukorra halvenemises, mis peegeldub eriti tootmise, müügimahtude ja turuosa vähenemises ning tasuvuse järsus languses.

3.   Muude tegurite mõju

a)   Hiinast pärit dumpinguta import

(110)

Ühe eksportiva tootja jaoks oli kehtestatud dumpingumarginaal alla miinimumläve. Seetõttu ei võetud selle äriühingu importi kahjuanalüüsis arvesse. Kogu Hiinast pärit impordi hulgas jäi selle eksportiva tootja import aastatel 2002 ja 2003 vahemikku 28–33 %, aastal 2004 vahemikku 18–23 % ja jõudis uurimisperioodil vahemikku 12–17 %. Äriühingu keskmised hinnad lõid ühenduse tööstusharu omad siiski märkimisväärselt alla kogu vaatlusaluse perioodi kestel. Selle äriühingu hindade allalöömise marginaal oli aga palju väiksem kui neil äriühingutel mille puhul tuvastati dumping. Arvestades, et selle äriühingu import ei olnud märkimisväärne ja mis veelgi olulisem, see langes järsult vaatlusalusel perioodil, leitakse, et selle eksportiva tootja dumpinguhinnata eksport ei kõrvaldanud põhjuslikku seost, et dumpinguhinnaga eksport Hiinast põhjustas märkimisväärset kahju ühenduse tootmisharule.

b)   Muudest kolmandatest riikidest kui asjaomastest riikidest pärit import

(111)

Vastavalt Eurostati andmetele ja uurimise käigus kogutud teabele on peamised kolmandad riigid, kust sadulaid imporditakse, Taiwan, India ja Vietnam.

(112)

Taiwanist pärit import ulatus 1 145 000 ühikuni 2002. aastal ja suurenes vaatlusalusel perioodil 25 % võrra 1 429 200 ühikuni uurimisperioodil. Taiwanist imporditud sadulate turuosa moodustas 2002. aastal 6 %, s.t oli samal tasemel kui uurimisperioodil. Taiwanist pärit impordi hinnad olid samal tasemel ühenduse tootmisharu omadega. Kuna Taiwani impordi turuosa ei kasvanud, vaid jäi vaatlusalusel perioodil stabiilselt 6 protsendile ning selle hinnad olid samal tasemel ühenduse tootmisharu hindadega, leitakse, et Taiwanist pärit import ei avaldanud negatiivset mõju ühenduse tootmisharu olukorrale.

(113)

Indiast pärit import ulatus 204 200 ühikuni 2002. aastal ja kasvas 30 % võrra 264 600 ühikuni uurimisperioodil. Indiast pärit impordi keskmised hinnad jäid kogu vaatlusaluse perioodi vältel kõvasti alla Hiinast pärit impordi hindadele. Hinnad ulatusid 0,63 euroni 2002. aastal, siis tõusid 0,91 euroni 2003. aastal ja seejärel langesid järsult 0,47 eurole ning jäid 0,6 eurole uurimisperioodil. Kuid kogu vaatlusaluse perioodi vältel moodustab Indiast pärit import vaid 1 % turuosast. Seega jõuti järeldusele, et hoolimata Indiast pärit impordi madalatest hindadest, ei omanud see import märkimisväärset mõju ühenduse tootmisharu olukorrale.

(114)

Vietnami puhul näitab Eurostati statistika vaid väga väikest hulka imporditud sadulaid – 4 400 sadulat 2002. aastal ning see arv tõusis 136 600 ühikuni uurimisperioodil. Vietnamist pärit impordi hinnad jäid samale tasemele Hiina impordi hindadega. Siiski sarnaselt Indiale jäi Vietnami impordi turuosa alla 1 % 2002. ja 2003. aastal ning ulatus vaevu 1 protsendini 2004. aastal ja uurimisperioodil. Järelikult ei omanud see import olulist mõju ühenduse tootmisharu olukorrale.

(115)

Seetõttu tehakse esialgne järeldus, et import mujalt kui Hiinast ei aidanud kaasa ühenduse tootmisharule tekitatud märkimisväärsele kahjule.

c)   Intellektuaalomandi õiguste rikkumine

(116)

Nagu põhjenduses 84 märgitud, suunatakse umbes 8–10 % ühenduse tootmisharu käibest investeeringutesse uurimis- ja arendustegevuses. Nende investeeringute hulka kuuluvad sadula asendi uuringud, testid ja uute sadulamudelite disain. Mõned ühenduse tootjad viitasid asjaolule, et teatud Hiina eksportivad tootjad lihtsalt jäljendavad patenditud Euroopa tooteid ja saavad nii võrreldes ühenduse tootjatega kulueelise, mis peegeldub Hiinast imporditud sadulate madalas hinnas. Teisalt teatas üks sõltumatu importija, et võltsitud tooted ei olnud pärit ainult Hiinast, vaid need olid kohtuvaidluse põhjuseks ka ühenduse tootjate vahel. On teada, et võltsimine on selles tootmisharus suur probleem ja see võib tõesti olla üheks põhjuseks, miks olukord ühenduse tootmisharus on halvenenud. Igal juhul ei ole intellektuaalse omandi õiguse rikkumisega kaasnevad ühenduse tööstusharu siseselt tekitatud kahjud sellised, mis kõrvaldaksid põhjusliku seose dumpinguhinnaga ekspordi hüppelise kasvu ja ühenduse tööstusharu kantud märkimisväärse kahju vahel. Samuti peab märkima, et kui Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi puhul pandi toime intellektuaalse omandi õiguse rikkumine, ei saa seda käsitleda eraldi tegurina, kuna selline rikkumine oleks ikkagi seotud dumpinguhinnaga impordiga.

4.   Järeldus põhjusliku seose kohta

(117)

Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi kasvu, turuosa suurenemise ja hindade allalöömise tuvastamise ajaline kokkulangevus ühenduse tootmisharu olukorra märgatava halvenemisega viib järelduseni, et dumpinguhinnaga import tekitas ühenduse tootmisharule märgatavat kahju algmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses. Analüüsiti ka muid tegureid, kuid neid ei peetud kahju tekitamisel otsustavateks.

(118)

Toetudes eelnevale analüüsile, milles on nõuetekohaselt esile toodud ja eristatud ühelt poolt kõikide teadaolevate tegurite mõju ühenduse tootmisharu olukorrale ja teisalt dumpinguhindadega ekspordi kahjustav mõju, tehakse esialgne järeldus, et Hiinast imporditud sadulad on tekitanud ühenduse tootmisharule märgatavat kahju algmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses.

F.   ÜHENDUSE HUVID

(119)

Vastavalt algmääruse artiklile 21 uuriti, kas vaatamata järeldusele kahjustava dumpingu kohta on olemas kaalukaid põhjuseid, mis võiksid viia järelduseni, et kõnealusel juhul ei ole meetmete võtmine ühenduse huvides. Siinkohal tuleb arvesse võtta nii võimalike meetmete mõju kõikidele kõnealuse menetlusega seotud isikutele kui ka meetmete võtmatajätmise tagajärgi.

1.   Ühenduse tootmisharu

(120)

Tootmisharu kahjustatud olukord tulenes sellest, et tal oli raskusi madala hinnaga ehk dumpinguhinnaga impordiga võistlemisel.

(121)

Meetmete kehtestamine aitab eeldatavasti ühenduse tootmisharul suurendada müügimahtu ja taastada turuosa ning saavutada seeläbi paremat mastaabisäästu ja vajalikku kasumlikkust, mis õigustaks konkurentsivõime säilitamise nimel tootmisrajatistesse ja uurimistegevusse jätkuvalt tehtavaid investeeringuid.

(122)

Üks importija väitis, et ühel ühenduse tootjal on turgu valitsev seisund, kuid ei põhjendanud seda väidet. Arvestades asjaolu, et vaatlusalusel perioodil tootis sadulaid vähemalt kümme erinevat ühenduse tootjat ning kuna uurimise käigus ei leitud midagi, mis oleks seda väidet toetanud, lükati see tagasi.

(123)

Meetmete kehtestamata jätmise korral jätkuks ühenduse tootmisharu olukorra halvenemine. Ta ei suudaks investeerida uude tehnoloogiasse ega tõhusalt konkureerida kolmandatest riikidest pärit impordiga. Meetmete kehtestamata jätmise korral jääks ühenduse tootmisharu jätkuvalt eemale keskmisse klassi kuuluvate sadulate suurest turust ega oleks võimeline ka oma püsikulusid jaotama. Mõned äriühingud peaksid samasuguse toote tootmise lõpetama ja oma töötajad koondama, nagu ühe ühenduse tootja puhul 2005. aastal juba juhtus. Seetõttu järeldatakse, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine on ühenduse tootmisharu huvides.

2.   Sõltumatute importijate huvid

(124)

Importijatest vastas küsimustikule ainult kaks sõltumatut importijat ja seejärel tehti neist ühe juurde kontrollkäik. Nende kahe importija import moodustab ligikaudu 21 % Hiinast pärit vaatlusaluse toote impordi kogumahust ühendusse ja 7 % ühenduse tarbimisest.

(125)

Arvestades asjaolu, et suurem osa ühendusse imporditavatest sadulatest suunatakse sinna eksportivatest tootjatest sõltumatute importijate kaudu, käsitleti nende kahe sõltumatu importija importi tüüpilisena kõigi muude sõltumatute importijate jaoks.

(126)

Mõlema importija puhul moodustas Hiinast pärit vaatlusaluse toote import 100 % nende imporditud sadulate kogumahust. Ühe importija puhul moodustas vastav sadulate müügiväärtus 8 % importija kogukäibest uurimisperioodil. Hiinast imporditud sadulate müük oli uurimisperioodil tulutoov. Sadulate müügi tasuvus oli siiski 0,7 % võrra madalam kui selle äriühingu üldine tasuvus, mis jäi uurimisperioodil vahemikku 2 % kuni 6 %. Teise importija puhul moodustas imporditud sadulate müügiväärtus uurimisperioodil ainult 1,2 % äriühingu kogukäibest ja sadulate müügi tasuvuse puhul leiti, et see on vastavuses selle äriühingu üldise tasuvusega. Teiste importijate esitatud teabe põhjal võib oletada, et kahe kõnealuse importija olukorda võib pidada tüüpiliseks enamiku Hiinast sadulaid importiva importija puhul.

(127)

Kuna mõlemad äriühingud importisid sadulaid ainult Hiinast, siis võib järeldada, et meetmete kohaldamisel võib tõesti olla negatiivseid mõjusid teatud importijate finantsolukorrale. Võttes aga arvesse, et sadulate müük moodustab vaid väikese osa äriühingute kogukäibest ja kasumist, eeldatakse, et meetmetel ei ole nende kahe importija üldisele olukorrale märkimisväärset finantsmõju. Lisaks võivad need äriühingud importida sadulaid äriühingute rühmalt, kelle puhul dumpingut ei tuvastatud, või muudest kolmandatest riikidest, nt Taiwanist.

3.   Kasutajate huvid

(128)

Komisjoni saadetud küsimustikule vastas neli vaatlusaluse toote kasutajat ja turustajat. Need on äriühingud, kes kasutavad jalgrataste koostamiseks nii ühenduses toodetud kui ka imporditud sadulaid. Need neli äriühingut kasutasid uurimisperioodil kokku 1 255 655 sadulat, millest üle poole (55 %) olid pärit Hiinast. Nende nelja äriühingu kasutatud Hiinast imporditud sadulate arv, moodustas 5,7 % ühenduse tootmisharu müügimahust ja 2,9 % ühenduse sadulate kogutarbimisest uurimisperioodil. Jalgrataste kokkupanijate puhul leiti, et sadulad moodustavad valmis jalgratta kogukuludest vaid väikese kuluosa. Olenevalt mudelist moodustavad sadulad keskmiselt 1 % kuni 4 % jalgratta kogumaksumusest.

(129)

Neljast kasutajast kaks väitsid, et dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine nende tegevust tõenäoliselt eriti palju ei mõjuta, sest sadulate hinnatõus kandub ilmselt edasi nende lõpptarbijale. Lisaks avaldasid nad arvamust, et ühenduse tootmisharu toodetud ja müüdud ning Hiinast imporditud sadulate hinnavahe on selline, et isegi pärast dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamist oleksid Hiinast pärit sadulad konkurentsivõimelised.

(130)

Ülejäänud kaks kasutajat ei esitanud mittekonfidentsiaalset vastust. Seetõttu ei võetud kõnealust teavet vastavalt artikli 19 lõikele 3 esialgu arvesse.

(131)

Üks eksportiv tootja väitis, et meetmete kehtestamine sadulate impordi suhtes ei ole ühenduse huvides, sest see seaks elujõulise Euroopa jalgrattatööstuse veelgi rohkem ohtu. Äriühing avaldas arvamust, et ühenduse tootjad lõpetaksid jalgrataste kokkupanemise ja hakkaksid selle asemel Hiinast valmis jalgrattaid importima, hoolimata jalgratastele kehtestatud dumpinguvastasest tollimaksust. Sellega seoses tuleb märkida, et ühenduse huvide kindlaksmääramisel eksportijate seisukohti ei arvestata. Siiski seda väidet kontrolliti. Võttes arvesse, et neljast jalgrattasadulate kasutajast kaks väitsid, et jalgrataste üldistest tootmiskuludest moodustab sadul vaid väikese osa ja meetmete kehtestamine nende tegevust seetõttu eriti ei mõjutaks, tuleb see väide igal juhul tagasi lükata.

(132)

Arvestades asjaolu, et neli äriühingut ostsid ühenduse sadulatest olulise osa (45 % uurimisperioodil) ja et täielikult koostatud jalgrataste kogukuludest moodustab sadul vaid suhteliselt väikese osa, tehakse järeldus, et sadulate suhtes dumpinguvastaste meetmete kehtestamisega kaasnev mõju kuludele ei mõjuta märkimisväärselt kasutajate üldkulusid. Kui aga selline mõju peaks tekkima, siis suudavad imporditavate sadulate kasutajad täiendavad kulud tõenäoliselt edasi kanda.

4.   Toorainetarnijate ja tarbijate huvid

(133)

Küsimustikule vastas üks toorainetarnija. See äriühing müüb ühenduse tootjatele sadulate metallosi nagu raame ja vedrusid, mis on valmistatud rauast, terasest, titaanist, vanaadiumist, mangaanist või süsinikterasest. Äriühing pooldab dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamist, kuna eeldab, et ühenduse tootmisharu tootmismaht seeläbi kasvab ja tooraine järele tekib suurem nõudlus.

(134)

Eespool öeldut silmas pidades ja tarbijaorganisatsioonide vastuse puudumisel tehakse järeldus, et soovitatud meetmete kehtestamine tarbijaid tõenäoliselt märkimisväärselt ei mõjuta.

5.   Kokkuvõte ühenduse huvide kohta

(135)

Eespool öeldu põhjal jõutakse järeldusele, et ühenduse huvide seisukohalt ei ole kaalukaid põhjusi jätta ajutised dumpinguvastased tollimaksud kehtestamata.

G.   AJUTISED DUMPINGUVASTASED MEETMED

1.   Kahju kõrvaldamist võimaldav tase

(136)

Dumpingu, tekitatud kahju, põhjuslike seoste ja ühenduse huvide kohta tehtud järeldusi silmas pidades leitakse, et tuleb kehtestada ajutised meetmed, et dumpinguhinnaga import ei tekitaks ühenduse tootmisharule täiendavat kahju.

(137)

Meetmed tuleb kehtestada tasemel, mis on piisav kõnealuse impordi põhjustatud kahju kõrvaldamiseks ilma täheldatud dumpingumarginaali ületamata. Kahjustava dumpingu mõju kõrvaldamiseks vajaliku tollimaksusumma arvutamisel leiti, et mis tahes meede peaks võimaldama ühenduse tootmisharul katta oma kulud ja saada üldjoontes sellist maksueelset kasumit, mida võiks saavutada ühenduses seda liiki tootmisharus samasuguse toote müügiga tavapärastes konkurentsitingimustes, st dumpinguhinnaga impordi puudumisel. Arvutamisel aluseks võetud maksueelne kasumimarginaal oli 5 % käibest, mis põhines tasuvusel, mis oli kindlaks määratud põhjenduses 67 nimetatud ühenduse tootjaid hõlmanud varasemates jalgrattaosade tootjate uurimistes.

(138)

Seejärel määrati kindlaks vajalik hinnatõus, võrreldes hinna allalöömise arvutuste abil kindlaks tehtud (vt põhjendus 75) kaalutud keskmist impordihinda selle mittekahjustava hinnaga, millega ühenduse tootmisharu müüs uurimisperioodil tooteid ühenduse turul. Mittekahjustava hinna määramiseks korrigeeriti ühenduse tootmisharu müügihinda uurimisperioodi tegeliku kahju/kasumi võrra ning liideti eespool nimetatud kasumimarginaal. Sellest võrdlusest saadud vahe esitati seejärel protsendimäärana kogu CIF-impordihinnast.

(139)

Selleks, et arvutada üleriigiline kahju kõrvaldamist võimaldav tase kõigile Hiina eksportijatele, tuleb meenutada, et koostöötase oli madal. Seepärast arvutati kahjumarginaal kui koostööd tegeva eksportija jaoks arvutatud marginaali ja sama eksportija eksporditud tüüpiliste tooteliikide jaoks kehtestatud kõrgeimate marginaalide kaalutud keskmine.

(140)

Kahjumarginaalid olid tuvastatud dumpingumarginaalidest märkimisväärselt kõrgemad.

2.   Ajutised meetmed

(141)

Eespool öeldut silmas pidades leitakse, et ajutine dumpinguvastane tollimaks tuleks kehtestada tuvastatud dumpingumarginaali tasemel, kuid vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 2 ei tohiks see olla kõrgem ülalpool arvutatud kahjumarginaalist.

(142)

Käesoleva määrusega äriühingutele kehtestatud individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati kindlaks käesoleva uurimise tulemuste põhjal. Seega kajastavad need uurimise käigus kõnealuste ettevõtete puhul tuvastatud olukorda. Nimetatud tollimaksumäärasid (erinevalt “kõikide teiste äriühingute” suhtes kohaldatavast üleriigilisest tollimaksust) kohaldatakse seega üksnes nende toodete impordi puhul, mis on pärit asjaomasest riigist ning toodetud nimetatud äriühingute, seega konkreetsete juriidiliste isikute poolt. Kui imporditava toote on tootnud mõni teine äriühing, kelle nime ega aadressi ei ole käesoleva dokumendi regulatiivosas konkreetselt nimetatud, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühinguga seotud isikud, ei kohaldata tema suhtes nimetatud määrasid vaid “kõikide teiste äriühingute” suhtes kohaldatavaid tollimaksumäärasid.

(143)

Taotlused individuaalsete dumpinguvastaste tollimaksumäärade kohaldamiseks (näiteks pärast asjaomase äriühingu nimevahetust või uue tootmise või müügiga tegeleva üksuse asutamist) tuleb saata viivitamata komisjonile (3) koos kõikide vajalike andmetega, eelkõige teabega muudatuste kohta äriühingu tegevuses seoses tootmise, omamaise ja eksportmüügiga, mis on seotud näiteks kõnealuse nimemuutusega või muutusega tootmis- ja müügiüksustes. Vajaduse korral muudab komisjon määrust pärast nõuandekomiteega konsulteerimist ja ajakohastab nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid. Dumpinguvastase tollimaksu nõuetekohase rakendamise tagamiseks tuleks üleriigilist dumpingumarginaali kohaldada ka kõigi nende tootjate suhtes, kes uurimisperioodil ühendusse ei eksportinud.

(144)

Eespool nimetatu põhjal on ajutised tollimaksumäärad järgmised:

Cionlli Bicycle (Taicang) Co. Ltd, Shunde Hongli Bicycle Parts Co. Ltd ja Safe Strong Bicycle Parts Shenzhen Co. Ltd

7,5 %

Giching Bicycle parts (Shenzhen) Co. Ltd ja Velo Cycle Kunshan Co. Ltd

0 %

Kõik teised äriühingud

30,9 %

3.   Erikontroll

(145)

Selleks, et vähendada meetmetest kõrvalehoidmise ohtu, mis tuleneb tollimaksumäärade suurest erinevusest, peetakse vajalikuks kehtestada erimeetmed, et tagada dumpinguvastaste tollimaksude nõuetekohane kohaldamine. Asjaomase tootja jaoks konkreetselt arvestatud dumpingumarginaali võib kasutada ainult vastava eksportiva tootja valmistatud vaatlusaluse toote impordi puhul. Erimeetmete hulka kuuluvad:

(146)

käesoleva määruse lisas sätestatud nõuetele vastava faktuurarve esitamine liikmesriikide tolliasutustele. Sellise arve puudumise korral kohaldatakse kõigi teiste äriühingute suhtes kohaldatavat dumpinguvastast jääktollimaksu;

(147)

kui nende äriühingute ekspordimaht, kelle suhtes kohaldatakse madalamaid individuaalseid tollimaksumäärasid, suureneb märgatavalt pärast dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamist, võib sellist mahukasvu käsitleda kaubandusstruktuuri muutusena, mis tuleneb meetmete kehtestamisest algmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Sel juhul, ja juhul kui tingimused on täidetud, võib algatada meetmetest kõrvalehoidmist käsitleva uurimise. Sellise uurimise käigus võib muu hulgas uurida individuaalsete tollimaksumäärade kaotamise ja sellest tulenevalt üleriigilise tollimaksu kehtestamise vajadust.

H.   LÕPPSÄTE

(148)

Tõrgeteta asjaajamise huvides tuleb määrata ajavahemik, mille jooksul huvitatud isikud, kes andsid endast teada algatamisteates nimetatud tähtaja jooksul, saavad teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist. Lisaks tuleb märkida, et tollimaksude kehtestamist käsitlevad järeldused käesolevas määruses on esialgsed ning need tuleb lõpliku tollimaksu kehtestamisel üle vaadata,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Käesolevaga kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit ning CN-koodide 8714 95 00, ex 8714 99 90 ja ex 9506 91 10 (TARICi koodide 8714999081 ja 9506911010) alla kuuluvate jalgrataste ja muude mootoriga või mootorita, külghaagisega või külghaagiseta rataste (sealhulgas kolmerattaliste veojalgrataste), jõutreeninguseadmete (sealhulgas kodus kasutatavate) istmete ja sadulate ning nende oluliste osade (s.t raamide, polstrite ja katete) impordi suhtes.

2.   Ajutine dumpinguvastane tollimaks, mida kohaldatakse allpool loetletud äriühingute toodete vaba netohinna suhtes ühenduse piiril enne tollimaksu tasumist, on järgmine:

Äriühing

Dumpinguvastane tollimaks

TARICi lisakood

Cionlli Bicycle (Taicang) Co. Ltd, Shunde Hongli Bicycle Parts Co. Ltd ja Safe Strong Bicycle Parts Shenzhen Co. Ltd

7,5 %

A787

Giching Bicycle parts (Shenzhen) Co. Ltd ja Velo Cycle Kunshan Co. Ltd

0 %

A788

Kõik teised äriühingud

30,9 %

A999

3.   Lõikes 2 nimetatud äriühingute suhtes kindlaksmääratud individuaalseid tollimaksumäärasid kohaldatakse juhul, kui liikmesriikide tolliasutustele esitatakse lisas sätestatud nõuetele vastav kehtiv faktuurarve. Kui sellist arvet ei esitata, kohaldatakse muude äriühingute suhtes kohaldatavat tollimaksumäära.

4.   Lõikes 1 nimetatud toode lubatakse ühenduses vabasse ringlusse tagatise esitamisel, mis on võrdne ajutise tollimaksu summaga.

5.   Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksualaseid sätteid.

Artikkel 2

Ilma, et see piiraks nõukogu määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 20 kohaldamist, võivad huvitatud isikud nõuda käesoleva määruse vastuvõtmise aluseks olnud oluliste faktide ja kaalutluste avalikustamist, teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda komisjonilt suulist ärakuulamist ühe kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist.

Vastavalt määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 21 lõikele 4 võivad asjaomased isikud käesoleva määruse kohaldamise suhtes arvamust avaldada ühe kuu jooksul pärast selle jõustumist.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesoleva määruse artiklit 1 kohaldatakse kuus kuud.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. detsember 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Peter MANDELSON


(1)  EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2117/2005 (ELT L 340, 23.12.2005, lk 17).

(2)  ELT C 84, 7.4.2006, lk 4.

(3)  European Commission, Directorate-General for Trade, Direction B, 1049 Brussels, Belgium.


LISA

Käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 nimetatud kehtiv faktuurarve peab sisaldama järgmise vormi kohast ja äriühingu töötaja allkirjastatud deklaratsiooni:

1)

äriühingu faktuurarve väljastanud töötaja nimi ja amet;

2)

deklaratsioon: “Mina, allakirjutanu, kinnitan, et Euroopa Ühendusse eksportimiseks müüdud ja käesoleva arvega hõlmatud [maht] sadulate valmistaja on Hiina Rahvavabariigi äriühing [äriühingu nimi ja aadress] [TARICi lisakood]. Kinnitan, et käesolevas arves esitatud teave on täielik ja täpne.”


28.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 379/37


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 2000/2006,

20. detsember 2006,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1870/2005 seoses Bulgaaria ja Rumeenia Euroopa Liiduga ühinemisega

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Bulgaaria ja Rumeenia ühinemislepingut, eriti selle artikli 4 lõiget 3,

võttes arvesse Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisakti, eriti selle artiklit 41

ning arvestades järgmist:

(1)

Tuleks sätestada üleminekumeetmed, et komisjoni 16. novembri 2005. aasta määruse (EÜ) nr 1870/2005, millega avatakse kolmandatest riikidest imporditava küüslaugu tariifikvoodid ja tagatakse nende haldamine ning kehtestatakse impordilitsentside ja päritolusertifikaatide süsteem, (1) sätteid võiks kohaldada Bulgaaria ja Rumeenia importijate suhtes. Kõnealused meetmed peaksid eelkõige hõlmama individuaalse kvoodi määratlust ning seniste ja uute eksportijate määratlusi.

(2)

Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 1870/2005 vastavalt muuta.

(3)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas värske puu- ja köögivilja turu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 1870/2005 muudetakse järgmiselt:

1.

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

a)

esimese lõigu punktis 5 asendatakse punkt c järgmisega:

“c)

seniste importijate puhul, kes on importinud küüslauku Bulgaariasse või Rumeeniasse ajavahemikul 2003–2005, suurim küüslaugukogus, mis on imporditud

i)

kas 2003., 2004. või 2005. kalendriaastal,

ii)

või 2003/04., 2004/05. või 2005/06. impordiaastal;

d)

seniste importijate puhul, kes ei kuulu punkti a, b ega c alla, suurim küüslaugukogus, mis on imporditud kolme esimese lõppenud impordiaasta jooksul, mil neile olid vastavalt määrusele (EÜ) nr 565/2002 või vastavalt käesolevale määrusele väljastatud impordilitsentsid.”;

b)

teine lõik asendatakse järgmisega:

“31. detsembri 2006. aasta seisuga ühenduse liikmesriikidest või Bulgaariast ja Rumeeniast pärinevat küüslauku ei võeta individuaalse kvoodi arvestamisel arvesse.”;

c)

lisatakse järgmine lõik:

“Bulgaaria ja Rumeenia valivad punktis c kirjeldatud kahest meetodist ühe ja rakendavad seda kõikide seniste importijate puhul vastavalt objektiivsetele kriteeriumidele ning ettevõtjate võrdset kohtlemist tagades.”.

2.

Artiklile 3 lisatakse lõige 4:

“4.   Erandina lõigetest 1 ja 2 kohaldatakse 2006/07., 2007/08. ja 2008/09. impordiaastal ainult Bulgaarias ja Rumeenias järgmisi määratlusi:

a)

“senised importijad” on importijad, kes on riigi seaduste kohaselt asutatud füüsilised või juriidilised isikud, üksikisikud või ettevõtjate grupid, kes suudavad tõendada, et:

i)

nad on importinud küüslauku päritoluriikidest, mis ei ole 31. detsembri 2006. aasta seisuga ühenduse liikmesriigid ega Bulgaaria ja Rumeenia, vähemalt kahel kolmest eelnenud impordiaastast;

ii)

nad on eelneva kalendriaasta jooksul importinud vähemalt 50 tonni puu- ja köögivilja määruse (EÜ) nr 2200/96 artikli 1 lõike 2 mõistes;

iii)

punktides i ja ii osutatud import on toimunud Bulgaarias või Rumeenias, kus asub asjaomase importija peakontor;

b)

“uued importijad” on importijad, kes ei kuulu punktis a osutatud seniste importijate hulka ning kes on riigi seaduste kohaselt asutatud ettevõtjad, füüsilised või juriidilised isikud, üksikisikud või ettevõtjate grupid, kes suudavad tõendada, et:

i)

nad on mõlema kahe eelneva kalendriaasta jooksul importinud vähemalt 50 tonni puu- ja köögivilja määruse (EÜ) nr 2200/96 artikli 1 lõike 2 mõistes päritoluriikidest, mis ei ole 31. detsembri 2006. aasta seisuga ühenduse liikmesriigid ega Bulgaaria ja Rumeenia;

ii)

punktis i osutatud import on toimunud Bulgaarias või Rumeenias, kus asub asjaomase importija peakontor.”.

3.

II lisa muudetakse järgmiselt:

a)

hispaaniakeelse märke ette lisatakse järgmine märge:

“—

bulgaaria keeles: Мито 9,6 % – Регламент (ЕО) № 1870/2005”,

b)

portugalikeelse märke järele lisatakse järgmine märge:

“—

rumeenia keeles: Taxa vamală: 9,6 % – Regulamentul (CE) nr. 1870/2005”,

4.

III lisa muudetakse järgmiselt:

a)

hispaaniakeelse märke ette lisatakse järgmine märge:

“—

bulgaaria keeles: Лицензия, издадена и валидна само за тримесечие от 1 (месец) до 28/29/30/31 (месец)”

b)

portugalikeelse märke järele lisatakse järgmine märge:

“—

rumeenia keeles: licență emisă și valabilă numai pentru trimestrul de la 1 [luna] pana la 28/29/30/31[luna]”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub vastavalt Bulgaaria ja Rumeenia ühinemislepingule ja selle jõustumise kuupäeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. detsember 2006

Komisjoni nimel

Mariann FISCHER BOEL

komisjoni liige


(1)  ELT L 300, 17.11.2005, lk 19. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 991/2006 (ELT L 179, 1.7.2006, lk 15).


28.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 379/39


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 2001/2006,

21. detsember 2006,

millega Bulgaaria ja Rumeenia ühinemise tõttu Euroopa Liiduga kohandatakse määrust (EÜ) nr 2295/2003, millega kehtestatakse munade teatavaid turustusnorme käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 1907/90 üksikasjalikud rakenduseeskirjad

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Bulgaaria ja Rumeenia ühinemislepingut, eriti selle artikli 4 lõiget 3,

võttes arvesse Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisakti, eriti selle artiklit 56,

ning arvestades järgmist:

(1)

Bulgaaria ja Rumeenia ühinemise tõttu Euroopa Liiduga on vaja komisjoni määruses (EÜ) nr 2295/2003 (1) teha teatavaid tehnilisi muudatusi.

(2)

Määruse (EÜ) nr 2295/2003 I, II ja V lisa sisaldavad teatavaid andmeid 31. detsembri 2006. aasta seisuga ühenduse kõikides keeltes. Kõnealused lisad peaksid sisaldama kandeid ka bulgaaria ja rumeenia keeles.

(3)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 2295/2003 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 2295/2003 muudetakse järgmiselt:

1.

Artikli 4 lõige 2 asendatakse järgmisega:

“2.   Pädev asutus annab pakkimiskeskusele eraldusnumbri, mis algab järgmiselt:

BE

Belgia

BG

Bulgaaria

CZ

Tšehhi Vabariik

DK

Taani

DE

Saksamaa

EE

Eesti

GR

Kreeka

ES

Hispaania

FR

Prantsusmaa

IE

Iirimaa

IT

Itaalia

CY

Küpros

LV

Läti

LT

Leedu

LU

Luksemburg

HU

Ungari

MT

Malta

NL

Madalmaad

AT

Austria

PL

Poola

PT

Portugal

RO

Rumeenia

SI

Sloveenia

SK

Slovakkia

FI

Soome

SE

Rootsi

UK

Ühendkuningriik”

2.

I, II ja V lisa muudetakse kooskõlas käesoleva määruse lisaga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Bulgaaria ja Rumeenia ühinemislepingu jõustumise korral kõnealuse lepingu jõustumise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. detsember 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  ELT L 340, 24.12.2003, lk 16. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 89/2006 (ELT L 15, 20.1.2006, lk 30).


LISA

Määruse (EÜ) nr 2295/2003 lisasid muudetakse järgmiselt:

1)

I lisa asendatakse järgmisega:

“I LISA

1.   Minimaalne säilivusaeg

Keelekoodid

Munadel

Pakenditel

BG

срок на годност

срок на годност

ES

Cons. pref.

Consúmase preferentemente antes del

CS

Spotřebujte või S.

Spotřebujte do

DA

Mindst holdbar til või M.H.

Mindst holdbar til

DE

Mind. haltbar või M.H.D.

Mindestens haltbar bis

ET

Parim enne või PE

Parim enne

EL

Ανάλωση πριν από

Ανάλωση κατά προτίμηση πριν από

EN

Best before või B.B. (1)

Best before

FR

à cons. de préf. av. või DCR (1)

A consommer de préférence avant le

IT

Entro

da consumarsi preferibilmente entro

LV

Izlietot līdz või I.L. (1)

Izlietot līdz

LT

Geriausi iki või G (1)

Geriausi iki

HU

Min. meg. või M.M. (1)

Minőségét megőrzi

MT

L-aħjar jintuża sa

L-aħjar jintuża sa

NL

Tenm. houdb. tot või THT (1)

Tenminste houdbaar tot

PL

Najlepiej spożyć przed või N.S.P. (1)

Najlepiej spożyć przed

PT

Cons. pref.

A consumir de prefêrencia antes de

RO

d.d.m.

A se consuma, de preferință, înainte de

SK

Minimálna trvanlivosť do või M.T.D. (1)

Minimálna trvanlivosť do

SL

Uporabno najmanj do või U.N.D. (1)

Uporabno najmanj do

FI

parasta ennen

parasta ennen

SV

bäst före

Bäst före

2.   Pakendamiskuupäev

Keelekoodid

Munadel

Pakenditel

BG

Дата на опаковане

Дата на опаковане

ES

Emb.

Embalado el:

CS

Baleno või D. B. (2)

Datum balení

DA

Pakket

Pakket den:

DE

Verp.

Verpackt am:

ET

Pakendamiskuupäev või PK

Pakendamiskuupäev:

EL

Συσκευασία

Ημερομηνία συσκευασίας:

EN

Packed või pkd

Packing date:

FR

Emb. le

Emballé le:

IT

Imb.

Data d'imballaggio:

LV

Iepakots

Iepakots

LT

Supakuota või PK (2)

Pakavimo data

HU

Csom.

Csomagolás dátuma

MT

Ippakkjat

Data ta’ l-ippakkjar:

NL

Verp.

Verpakt op:

PL

Zapakowano w dniu või ZWD

Zapakowano w dniu

PT

Emb.

Embalado em:

RO

Amb.

Ambalat la

SK

Balené dňa või B.D.

Balené dňa

SL

Pakirano või Pak.

Datum pakiranja

FI

Pakattu

Pakattu:

SV

förp. Den

Förpackat den:

3.   Soovituslik viimane müügikuupäev

Keelekoodid

 

BG

Препоръчителна дата за продажба

ES

Vender antes

CS

Prodat do

DA

Sidste salgsdato

DE

Verkauf bis

ET

Viimane soovitav müügikuupäev või SVM

EL

Πώληση

EN

Sell by

FR

à vend. préf. av. või DVR (3)

IT

racc.

LV

Realizēt līdz

LT

Parduoti iki

HU

Forgalomba hozható: …-ig

MT

Għandu jinbiegħ sa

NL

Uiterste verkoopdatum või Uit. verk. dat.

PL

Sprzedaż do dnia

PT

Vend. de pref. antes de

RO

A se vinde înainte de

SK

Predávať do

SL

Prodati do

FI

viimeinen myyntipäivä

SV

sista försäljningsdag

4.   Munemiskuupäev

Keelekoodid

 

BG

Дата на снасяне

ES

Puesta

CS

Sneseno

DA

Læggedato

DE

Gelegt am

ET

Munemiskuupäev

EL

Ωοτοκία

EN

Laid

FR

Pondu le

IT

Dep.

LV

Izdēts

LT

Padėta

HU

Tojás rakás napja

MT

Tbiedu

NL

Gelegd op

PL

Zniesione w dniu

PT

Postura

RO

Produs la

SK

Znáška

SL

Zneseno

FI

munintapäivä

SV

värpta den”

2)

Minimaalne säilivusaeg

“II LISA

Artiklis 13 nimetatud tootmisviisi märkimisel kasutatavad mõisted: a) pakenditel; b) munadel

Keelekoodid

 

1

2

3

BG

(a)

яйца от кокошки – свободно отглеждане на открито

яйца от кокошки – подово отглеждане

яйца от кокошки – клетъчно отглеждане

(b)

яйца от кокошки – свободно отглеждане на открито

яйца от кокошки – подово отглеждане

яйца от кокошки – клетъчно отглеждане

ES

(a)

Huevos de gallinas camperas

Huevos de gallinas criadas en el suelo

Huevos de gallinas criadas en jaula

(b)

Camperas

Suelo

Jaula

CS

(a)

Vejce nosnic ve volném výběhu

Vejce nosnic v halách

Vejce nosnic v klecích

(b)

Výběh

Hala

Klec

DA

(a)

Frilandsæg

Skrabeæg

Buræg

(b)

Frilandsæg

Skrabeæg

Buræg

DE

(a)

Eier aus Freilandhaltung

Eier aus Bodenhaltung

Eier aus Käfighaltung

(b)

Freiland

Boden

Käfig

ET

(a)

Vabalt peetavate kanade munad

Õrrekanade munad

Puuris peetavate kanade munad

(b)

Vabapidamine või V

Õrrelpidamine või Õ

Puurispidamine või P

EL

(a)

Αυγά ελεύθερης βοσκής

Αυγά αχυρώνα

Αυγά κλωβοστοιχίας

(b)

Eλεύθερης βοσκής

Αχυρώνα

Κλωβοστοιχία

EN

(a)

Free range eggs

Barn eggs

Eggs from caged hens

(b)

Free range or F/range

Barn

Cage

FR

(a)

Œufs de poules élevées en plein air

Œufs de poules élevées au sol

Œufs de poules élevées en cage

(b)

Plein air

Sol

Cage

IT

(a)

Uova da allevamento all'aperto

Uova da allevamento a terra

Uova da allevamento in gabbie

(b)

Aperto

A terra

Gabbia

LV

(a)

Brīvās turēšanas apstākļos dētās olas

Kūtī dētas olas

Sprostos dētas olas

(b)

Brīvībā dēta

Kūtī dēta

Sprostā dēta

LT

(a)

Laisvai laikomų vištų kiaušiniai

Ant kraiko laikomų vištų kiaušiniai

Narvuose laikomų vištų kiaušiniai

(b)

Laisvų

Ant kraiko

Narvuose

HU

(a)

Szabad tartásban termelt tojás

Alternatív tartásban termelt tojás

Ketreces tartásból származó tojás

(b)

Szabad t.

Alternatív

Ketreces

MT

(a)

Bajd tat-tiġieg imrobbija barra

Bajd tat-tiġieġ imrobbija ma’ l-art

Bajd tat-tiġieġ imrobbija fil-gaġeġ

(b)

Barra

Ma’ l-art

Gaġġa

NL

(a)

Eieren van hennen met vrije uitloop

Scharreleieren

Kooieieren

(b)

Vrije uitloop

Scharrel

Kooi

PL

(a)

Jaja z chowu na wolnym wybiegu

Jaja z chowu ściółkowego

Jaja z chowu klatkowego

(b)

Wolny wybieg

Ściółka

Klatka

PT

(a)

Ovos de galinhas criadas ao ar livre

Ovos de galinhas criadas no solo

Ovos de galinhas criadas em gaiolas

(b)

Ar livre

Solo

Gaiola

RO

(a)

Ouă de găini crescute în aer liber

Ouă de găini crescute în hale la sol

Ouă de găini crescute în baterii

(b)

Aer liber

Sol

baterii

SK

(a)

Vajcia z chovu na voľnom výbehu

Vajcia z podostieľkového chovu

Vajcia z klietkového chovu

(b)

Voľný výbeh

Podstieľkové

Klietkové

SL

(a)

Jajca iz proste reje

Jajca iz hlevske reje

Jajca iz baterijske reje

(b)

Prosta reja

Hlevska reja

Baterijska reja

FI

(a)

Ulkokanojen munia

Lattiakanojen munia

Häkkikanojen munia

(b)

Ulkokanan

Lattiakanan

Häkkikanan

SV

(a)

Ägg från utehöns

Ägg från frigående höns inomhus

Ägg från burhöns

(b)

Frigående (alt. Frig.) ute

Frigående (alt. Frig.) inne

Burägg”

3)

Soovituslik viimane müügikuupäev

“V LISA

Artikli 16 lõikes 6 osutatud kanded

:

bulgaaria keeles

:

яйца, предназначени изключително за преработка, съгласно член 16, параграф 6 от Регламент (ЕО) № 2295/2003.

:

hispaania keeles

:

huevos destinados exclusivamente a la transformación, de conformidad con lo dispuesto en el apartado 6 del artículo 16 del Reglamento (CE) no 2295/2003.

:

tšehhi keeles

:

vejce určená výhradně ke zpracování v souladu s čl. 16, odst. 6 Nařízení (ES) č. 2295/2003.

:

taani keeles

:

æg, der udelukkende er bestemt til forarbejdning, jf. artikel 16, stk. 6, i forordning (EF) nr. 2295/2003.

:

saksa keeles

:

Eier ausschließlich bestimmt zur Verarbeitung gemäß Artikel 16 Absatz 6 der Verordnung (EG) Nr. 2295/2003.

:

eesti keeles

:

eranditult ümbertöötlemisele kuuluvad munad, vastavalt määruse (EÜ) nr 2295/2003 artikli 16 lõikele 6.

:

kreeka keeles

:

αυγά που προορίζονται αποκλειστικά για την μεταποίησή τους, σύμφωνα με το άρθρο 16, παράγραφος 6 του κανονισμού (ΕΚ) αριθ. 2295/2003.

:

inglise keeles

:

eggs intended exclusively for processing in accordance with Article 16(6) of Regulation (EC) No 2295/2003.

:

prantsuse keeles

:

œufs destinés exclusivement à la transformation, conformément à l’article 16, paragraphe 6, du règlement (CE) no 2295/2003.

:

itaalia keeles

:

uova destinate esclusivamente alla trasformazione, in conformità dell’articolo 16, paragrafo 6, del regolamento (CE) n. 2295/2003.

:

läti keeles

:

olas, kas paredzētas tikai pārstrādei, saskaņā ar regulas (EK) Nr. 2295/2003 16. panta 6. punktu.

:

leedu keeles

:

tik perdirbti skirti kiaušiniai, atitinkantys Reglamento (EB) Nr. 2295/2003 16 straipsnio 6 dalies reikalavimus.

:

ungari keeles

:

A 2295/2003/EK rendelet 16. cikke (6) bekezdésének megfelelően kizárólag feldolgozásra szánt tojás.

:

malta keeles

:

bajd destinat esklussivament għall-konverżjoni, f’konformità ma’ l-Artikolu 16, Paragrafu 6 tar-Regolament (KE) Nru 2295/2003.

:

hollandi keeles

:

eieren die uitsluitend bestemd zijn voor verwerking, overeenkomstig artikel 16, lid 6, van Verordening (EG) nr. 2295/2003.

:

poola keeles

:

jaja przeznaczone wyłącznie dla przetwórstwa, zgodnie z artykułem 16, paragraf 6 rozporządzenia (WE) nr 2295/2003.

:

portugali keeles

:

ovos destinados exclusivamente à transformação, em conformidade com o n.o 6 do artigo 16.o do Regulamento (CE) n.o 2295/2003.

:

rumeenia keeles

:

ouă destinate exclusiv procesării, conform articolului 16 alineatul 6 din Regulamentul (CE) nr. 2295/2003.

:

slovaki keeles

:

vajcia určené výhradne na spracovanie podľa článku 16, odsek 6 nariadenia (ES) č. 2295/2003.

:

sloveeni keeles

:

jajca namenjena izključno predelavi, v skladu s 6. odstavkom 16. čelna uredbe (CE) št. 2295/2003.

:

soome keeles

:

Yksinomaan jalostettaviksi tarkoitettuja munia asetuksen (EY) N:o 2295/2003 16 artiklan 6 kohdan mukaisesti.

:

rootsi keeles

:

Ägg uteslutande avsedda för bearbetning, i enlighet med artikel 16.6 i förordning (EG) nr 2295/2003.”


(1)  Kui on kasutatud lühendit, peab see pakendil selgelt näha olema.

(2)  Kui on kasutatud lühendit, peab see pakendil selgelt näha olema.

(3)  Kui on kasutatud lühendit, peab see pakendil selgelt näha olema.


28.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 379/47


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 2002/2006,

21. detsember 2006,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 795/2004, millega kehtestatakse nõukogu määruses (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) sätestatud ühtse otsemaksete kava üksikasjalikud rakenduseeskirjad

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1782/2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks ning muudetakse määruseid (EMÜ) nr 2019/93, (EÜ) nr 1452/2001, (EÜ) nr 1453/2001, (EÜ) nr 1454/2001, (EÜ) nr 1868/94, (EÜ) nr 1251/1999, (EÜ) nr 1254/1999, (EÜ) nr 1673/2000, (EMÜ) nr 2358/71 ja (EÜ) nr 2529/2001, (1) eriti selle artikli 145 punkti c,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 795/2004 (2) on kehtestatud alates 2005. aastast kohaldatavad ühtse otsemaksete kava rakenduseeskirjad.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 54 lõikes 3 on sätestatud, et põllumajandustootjad jätavad tootmisest kõrvale hektarid, mis vastavad maa tootmisest kõrvalejätmise toetuse saamise tingimustele, ning kõnealuse määruse artikli 56 lõikes 1 on sätestatud, et tootmisest kõrvalejäetud maa kasutamine põllumajanduslikel eesmärkidel on üldiselt keelatud.

(3)

Määruse (EÜ) nr 795/2004 artikli 32 lõikes 1 on sätestatud, et tootmisest kõrvalejäetud alad peavad jääma tootmisest kõrvale hiljemalt 15. jaanuarist vähemalt 31. augustini.

(4)

Komisjon on sageli ette näinud erandeid kõnealustest eeskirjadest, et arvestada põllumajandustootjate vajadusi loomasööda varumisel piirkondades, mis on loodusõnnetustes, eelkõige põudades kannatanud. Kohalike loodusõnnetuste erilised asjaolud nõuavad analüüsi ja õigeaegset otsust. Kogemused on näidanud, et kohalike oludega asjakohaseks ja õigeaegseks toimetulemiseks oleks asjakohane teha liikmesriikidele ülesandeks teha selliseid otsuseid, tingimusel et need otsused on erandjuhtudel õigustatud.

(5)

Seepärast on asjakohane, et liikmesriigid teevad otsuse tunnistada kõnealuses piirkonnas põllumajandusettevõtete maad tõsiselt kahjustavaid raskeid loodusõnnetusi ja õigeaegselt lubada kahju kannatanud tootjatel kasutada tootmisest kõrvalejäetud maana deklareeritud maad loomade toitmise eesmärgil ning teatada sellest komisjonile. Liikmesriigid peaksid komisjoni teavitama kõnealustest riigisisestest otsustest ja eelkõige ebasoodsatest kliimatingimustest, mis neid otsuseid õigustavad.

(6)

Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 795/2004 vastavalt muuta.

(7)

Käesolevas määruses ettenähtud meetmed on kooskõlas otsetoetuste korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 795/2004 muudetakse järgmiselt:

Artiklile 32 lisatakse järgmine lõige:

“5.   Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 40 lõike 4 punktis c osutatud juhtudel võivad liikmesriigid lubada kahju kannatanud tootjatel kasutada tootmisest kõrvalejäetud maana deklareeritud maad loomade toitmise eesmärgil ühtse taotluse kehtivuse aastal. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed selle tagamiseks, et tootmisest kõrvalejätmise loa saanud alasid ei kasutata tulu saamiseks, ja eelkõige selleks, et tootmisest kõrvalejäetud aladel toodetud loomasööta ei müüda.

Liikmesriigid teatavad komisjonile lubamise otsusest ja selle põhjendusest.”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. detsember 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1405/2006 (ELT L 265, 26.9.2006, lk 1).

(2)  ELT L 141, 30.4.2004, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1291/2006 (ELT L 236, 31.8.2006, lk 20).


28.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 379/49


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 2003/2006,

21. detsember 2006,

millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad kalandus- ja vesiviljelustoodete ühise turukorralduse kulude rahastamiseks Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. detsembri 1999. aasta määrust (EÜ) nr 104/2000 kalandus- ja akvakultuuritooteturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 35 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 21. juuni 2005. aasta määruse (EÜ) nr 1290/2005 (ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta) (2) artikli 3 lõike 2 punktis f on sätestatud, et Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond rahastab kalandusturgudega seotud kulusid tsentraliseeritult.

(2)

Määruse (EÜ) nr 104/2000 artiklis 35 on sätestatud liikmesriikide kululiigid.

(3)

Kõnealuste kulude rahastamisel järgitakse komisjoni ja liikmesriikide vahelise otsese tsentraliseeritud halduse eeskirju.

(4)

Määruses (EÜ) nr 1290/2005 on ühenduse fondide usaldusväärse finantshalduse tagamiseks ja ühenduse finantshuvide kaitsmiseks sätestatud liikmesriikide teatavad kohustused seoses kõnealuste fondide finantshalduse ja kontrolliga ning teabe esitamisega nende õigusliku ja haldusraamistiku kohta, mis on vajalik kõnealuste kohustuste täitmiseks ja kõnealuste fondide finantshalduse eeskirjade eiramise puhul alusetult makstud summade tagasinõudmiseks. Lisaks sellele on ühenduse finantshuvid seoses määruse (EÜ) nr 104/2000 artikli 35 alusel rahastatavate kuludega kaitstud asjaomaste eeskirjadega, mis on kõnealuste huvide kaitse kohta sätestatud nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruses (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust), (3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määruses (EÜ) nr 1073/1999 (Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta), (4) nõukogu 11. novembri 1996. aasta määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest) (5) ja nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määruses (EÜ, Euratom) nr 2988/95 (Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta). (6)

(5)

Eelkõige seoses asjaoluga, et liikmesriigid kasutavad määruse (EÜ) nr 104/2000 artiklis 35 osutatud kulude katmiseks esialgu enda finantsvahendeid, enne kui komisjon kaks korda aastas nende kulud hüvitab, tuleks rahavoogude usaldusväärse haldamise tagamiseks näha ette, et liikmesriigid koguvad kulude kohta vajalikku teavet ja edastavad selle komisjonile koos kuludeklaratsiooniga.

(6)

Komisjon peaks hüvitama liikmesriikide kulud kõnealuste kuludeklaratsioonide ja kõnealusele deklaratsioonile lisatud dokumentide alusel kaks korda aastas.

(7)

Selleks, et komisjon saaks liikmesriikidelt saadud teavet tõhusalt kasutada, tuleks see edastada elektrooniliselt.

(8)

Selleks, et vältida eri vahetuskursside kasutamist ühelt poolt tootjaorganisatsioonidele muus vääringus kui eurodes antud abi puhul ja teiselt poolt kuludeklaratsioonide puhul, tuleks näha ette, et asjaomased liikmesriigid kasutavad oma kuludeklaratsioonides sama vahetuskurssi, mida kasutati abisaajatele maksete tegemisel. Kasutatavad vahetuskursid peavad olema kehtestatud rakendusjuhtude kohaselt, mis on määratletud komisjoni määruses (EÜ) nr 1925/2000 (millega nähakse ette nende vahetuskursside rakendusjuhud, mida kohaldatakse kalandus- ja akvakultuuritooteturu ühist korraldust käsitlevas nõukogu määruses (EÜ) nr 104/2000 sätestatud mehhanismidest tulenevate teatavate summade arvutamisel). (7)

(9)

Selleks, et luua õiguslik alus esimesel arvestusperioodil tehtud maksetele, tuleb käesolevat määrust kohaldada tagasiulatuvalt alates 16. oktoobrist 2006,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva määrusega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 104/2000 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses liikmesriikide kalandus- ja vesiviljelustoodete ühise turukorralduse kulude rahastamisega Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF).

Artikkel 2

Mõisted

Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmist mõistet:

kulud– liikmesriikide kulud määruse (EÜ) nr 104/2000 artikli 35 lõike 1 kohaselt.

Artikkel 3

Pädev asutus

Iga liikmesriik määrab käesoleva määruse rakendamise eest vastutava pädeva asutuse ja teatab selle komisjonile.

Artikkel 4

Kuludeklaratsioonid

1.   Iga liikmesriik koostab kuludeklaratsiooni vastavalt lisas esitatud näidisele. Kuludeklaratsioon sisaldab aruannet, mis on liigendatud vastavalt Euroopa ühenduste eelarve liigendusele ning kululiikide järgi liikmesriikidele kättesaadavaks tehtud üksikasjaliku liigenduse põhjal. Aruanne hõlmab järgmist:

a)

eelmisel 6-kuulisel arvestusperioodil tehtud kulusid;

b)

eelarveaasta algusest kuni eelmise 6-kuulise arvestusperioodi lõpuni tehtud kulude üldsummat.

2.   Iga liikmesriik kogub kuludeklaratsiooni jaoks olulist teavet.

3.   Arvestusperioodid on 6-kuulised, kestes 16. oktoobrist kuni 15. aprillini ning 16. aprillist kuni 15. oktoobrini.

4.   Kuludeklaratsioon võib sisaldada eelmiste arvestusperioodide kohta deklareeritud andmete parandusi.

5.   Liikmesriikide pädevad asutused esitavad kuludeklaratsioonid koos lõikes 2 osutatud teabega komisjonile elektrooniliselt hiljemalt 10. maiks ja 10. novembriks.

Artikkel 5

Kaks korda aastas tehtavad maksed

1.   Komisjon teeb kulude rahastamiseks vajalikud vahendid liikmesriikidele kättesaadavaks kaks korda aastas makstavate hüvitiste näol (edaspidi “kaks korda aastas tehtavad maksed”).

Kaks korda aastas tehtavate maksete summad määratakse kindlaks liikmesriikide artikli 4 kohaselt esitatud kuludeklaratsioonide alusel.

2.   Kaks korda aastas tehtavad maksed kantakse igale liikmesriigile üle 60 päeva jooksul alates liikmesriigi täieliku kuludeklaratsiooni laekumisest komisjonile. Deklaratsioon loetakse täielikuks, kui komisjon ei nõua täiendavat teavet 30 päeva jooksul alates deklaratsiooni kättesaamisest.

3.   Kuni komisjoni kaks korda aastas tehtavate maksete kättesaamiseni rahastavad liikmesriigid kulusid oma vahenditest.

Artikkel 6

Kasutatavad vahetuskursid

Liikmesriigid kasutavad kuludeklaratsioonides viimast vahetuskurssi, mille Euroopa Keskpank on kindlaks määranud enne määruses (EÜ) nr 1925/2000 määratletud rakendusjuhu päeva.

Artikkel 7

Jõustumine ja kohaldamine

Käeolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 16. oktoobrist 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. detsember 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Joe BORG


(1)  EÜT L 17, 21.1.2000, lk 22. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1759/2006 (ELT L 335, 1.12.2006, lk 3).

(2)  ELT L 209, 11.8.2005, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 320/2006 (ELT L 58, 28.2.2006, lk 42).

(3)  EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(4)  EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.

(5)  EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.

(6)  EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1.

(7)  EÜT L 230, 12.9.2000, lk 7.


LISA

KULUDEKLARATSIOON

Euroopa ühenduste eelarve liigenduse ning kululiikide järgi liigendatud andmed

Elektronpostiga komisjonile edastatava kuludeklaratsiooni sisu

Deklaratsiooni päis

Deklaratsiooni päis sisaldab järgmist:

teate liigi ning teadet edastava liikmesriigi tunnus. (Märkus: selle peamiseks eesmärgiks on tagada, et deklaratsiooni esitav kasutaja oleks asjaomase liikmesriigi nimel deklaratsiooni esitamiseks volitatud.) Tunnuse edastab teile komisjon,

deklaratsiooniga hõlmatud kuluperiood,

deklaratsiooni keel.

Deklaratsiooni põhiosa

Deklaratsiooni põhiosa sisaldab EAGFi nomenklatuuri iga alapunkti kohta järgmist:

alapunkti tähis (näiteks 110201002610033),

alapunkti sõnastus deklaratsiooni päises valitud keeles,

asjaomasel perioodil (N) deklareeritud summa ja eelarveaasta algusest alates deklareeritud kumulatiivne summa. Kõik summad tuleb esitada eurodes.

Lõpposa

Pärast kõigi alapunktide loetelu esitatakse:

asjaomasel perioodil (N) deklareeritud kogusumma ja eelarveaasta algusest alates deklareeritud kumulatiivne kogusumma,

märkuste väli.

Teate süntaks

Image

Väljade kirjeldus

Nimi

Vorming

Kirjeldus

Deklaratsiooni päis: andmehulk = 1

[IDENTIFICATION] *

 

Kalanduse peadirektoraadi antud tunnuskood

[PERIOD] *

Kuupäev (YYYYMM)

Kuluperiood

[LANGUAGE] *

(2 tähemärki)

Keele ISO kood

Deklaratsiooni põhiosa: andmehulk = 1 kuni n

[SUBITEM] *

Number (15)

Alapunkt

[DESCRIPTION] *

Vaba tekst (600)

Alapunkti sõnastus

[AMOUNT ] *

Number (15,2)

Deklareeritud summa

[AMOUNT CUMUL] *

Number (15,2)

Kumulatiivne summa

Lõpposa: andmehulk = 1

[AMOUNT TOT ] *

Number (15,2)

Deklareeritud summad kokku

[AMOUNT CUMUL TOT] *

Number (15,2)

Kumulatiivsed summad kokku

[COMMENT]

Vaba tekst (80)

Märkused

Tärniga tähistatud väljade täitmine on kohustuslik.

Näide

Image


28.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 379/54


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 2004/2006,

22. detsember 2006,

millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 2273/93, millega määratakse kindlaks teravilja sekkumiskeskused, ja kohandatakse kõnealust määrust seoses Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisega

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Bulgaaria ja Rumeenia ühinemislepingut, eriti selle artikli 4 lõiget 3,

võttes arvesse Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisakti, eriti selle artiklit 56,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 6 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)

Teatavad liikmesriigid on esitanud taotlused teatavate sekkumiskeskuste muutmise kohta, mis loetletud komisjoni määruse (EMÜ) nr 2273/93 (2) lisas, et muuta paremaks nende paiknemist või paremini täita nõutud tingimusi. Kõnealused taotlused tuleks rahuldada.

(2)

Võttes arvesse Bulgaaria ja Rumeenia ühinemist, on vaja kõnealuste uute liikmesriikide jaoks kindlaks määrata sekkumiskeskused ja lisada need määrusega (EMÜ) nr 2273/93 kehtestatud loetellu.

(3)

Määrust (EMÜ) nr 2273/93 tuleb seepärast vastavalt muuta.

(4)

Käesolevas määruses ettenähtud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EMÜ) nr 2273/93 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007. Lisa punkte 1, 2 ja 6 kohaldatakse siiski alates Bulgaaria ja Rumeenia ühinemislepingu jõustumise korral selle jõustumiskuupäeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. detsember 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 78. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1154/2005 (ELT L 187, 19.7.2005, lk 11).

(2)  EÜT L 207, 18.8.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1805/2004 (ELT L 318, 19.10.2004, lk 9).


LISA

Määruse (EMÜ) nr 2273/93 lisa muudetakse järgmiselt.

1.

Pealkiri, tabelile eelnevad selgitavad märkused ja veergude pealkirjad asendatakse järgmise tekstiga.

1.

Знакът + означава, че определеното място се счита за интервенционен център за въпросния вид зърно.

2.

Знакът – означава, че определеното място не трябва да се счита за интервенционен център за въпросния вид зърно.

1.

El signo + significa que el lugar indicado se considera centro de intervención para el cereal en cuestión.

2.

El signo – significa que el lugar indicado no ha de considerarse centro de intervención para el cereal en cuestión.

1.

Označení + znamená, že uvedené místo je považováno za intervenční centrum pro příslušnou obilovinu.

2.

Označení – znamená, že uvedené místo není považováno za intervenční centrum pro příslušnou obilovinu.

1.

Tegnet + angiver, at det anførte sted betragtes som interventionscenter for den pågældende kornsort.

2.

Tegnet – angiver, at det anførte sted ikke betragtes som interventionscenter for den pågældende kornsort.

1.

Das Zeichen + bedeutet, dass der angegebene Ort als Interventionsort für die betreffende Getreideart gilt.

2.

Das Zeichen – bedeutet, dass der angegebene Ort nicht als Interventionsort für die betreffende Getreideart gilt.

1.

Märge + näitab, et tähistatud piirkonda käsitletakse nimetatud teravilja sekkumiskeskusena.

2.

Märge – näitab, et tähistatud piirkonda ei käsitleta nimetatud teravilja sekkumiskeskusena.

1.

Το σημείο + καθορίζει ότι ο αναγραφόμενος τόπος θεωρείται ως κέντρο παρεμβάσεως για τα εν λόγω σιτηρά.

2.

Το σημείο – καθορίζει ότι ο αναγραφόμενος τόπος δεν θεωρείται ως κέντρο παρεμβάσεως για τα εν λόγω σιτηρά.

1.

The sign + indicates that the location shown is treated as an intervention centre for the cereal in question.

2.

The sign – indicates that the location shown is not to be treated as an intervention centre for the cereal in question.

1.

Le signe + précise que le lieu indiqué est considéré comme centre d'intervention pour la céréale en cause.

2.

Le signe – précise que le lieu indiqué n'est pas à considérer comme centre d'intervention pour la céréale en cause.

1.

Il segno + significa che il luogo indicato è considerato centro d'intervento per il cereale in causa.

2.

Il segno – significa che il luogo indicato non è da considerarsi centro di intervento per il cereale in causa.

1.

Zīme + norāda uz to, ka šī vieta uzskatāma par intervences centru minētajiem graudaugiem.

2.

Zīme – norāda uz to, ka šī vieta nav uzskatāma par intervences centru minētajiem graudaugiem.

1.

Ženklas + nurodo, kad tam tikri produktai yra sandėliuojami intervencinėje agentūroje.

2.

Ženklas – nurodo, kad tam tikri produktai nėra sandėliuojami intervencinėje agentūroje.

1.

A + jel azt jelzi, hogy a feltüntetett hely a kérdéses gabonaféle szempontjából intervenciós központnak minősül.

2.

A – jel azt jelzi, hogy a feltüntetett hely a kérdéses gabonaféle szempontjából nem minősül intervenciós központnak.

1.

Het teken + geeft aan, dat deze plaats interventiecentrum is voor de betrokken graansoort.

2.

Het teken – geeft aan, dat deze plaats geen interventiecentrum is voor de betrokken graansoort.

1.

Znak + oznacza, że wskazane miejsce traktuje się jako centrum interwencji w odniesieniu do danego zboża.

2.

Znak – oznacza, że wskazanego miejsca nie należy traktować jako centrum interwencji w odniesieniu do danego zboża.

1.

O sinal + significa que a localidade indicada é considerada centro de intervenção para o cereal em questão.

2.

O sinal – significa que a localidade indicada não é considerada centro de intervenção para o cereal em questão.

1.

Semnul “+” indică faptul că locul menționat este considerat ca si centru de intervenție pentru cereala în cauză.

2.

Semnul “–” indică faptul că locul menționat nu este considerat ca si centru de intervenție pentru cereala în cauză.

1.

Znamienko + označuje, že uvedené miesto sa považuje za intervenčné centrum pre daný druh obilniny.

2.

Znamienko – označuje, že uvedené miesto sa nepovažuje za intervenčné centrum pre daný druh obilniny.

1.

Znak + pomeni, da se prikazana lokacija šteje za intervencijski center za zadevno žito.

2.

Znak – pomeni, da se prikazana lokacija ne šteje za intervencijski center za zadevno žito.

1.

Merkki + ilmaisee, että mainittu paikka on kyseisen viljan interventiokeskus.

2.

Merkki – ilmaisee, että mainittu paikka ei ole kyseisen viljan interventiokeskus.

1.

Tecknet + indikerar att platsen används för intervention av det aktuella spannmålsslaget.

2.

Tecknet – indikerar att platsen inte används för intervention av det aktuella spannmålsslaget

1

2

4

5

6

7

Интервенционен

Centros de intervención

Intervenční centrum

Interventionscentre

Interventionsort

Sekkumiskeskus

Κέντρα παρεμβάσεως

Intervention centres

Centres d'intervention

Centri di intervento

Intervences centri

Intervencinis centras

Intervenciós központok

Interventiecentrum

Centrum interwencji

Centros de intervencão

Centre de intervenție

Intervenčné centrum

Intervencijski center

Interventiokeskus

Interventionsort

Обикновена пшеница

Trigo blando

Pšenice setá

Blød hvede

Weichweizen

Harilik nisu

Σίτος μαλακός

Common wheat

Froment tendre

Frumento tenero

Mīkstie kvieši

Paprastieji kviečiai

Búza

Zachte tarwe

Pszenica zwyczajna

Trigo mole

grâu comun

Pšenica obyčajná

Navadna pšenica

Tavallinen vehnä

Vete

Ечемик

Cebada

Ječmen

Byg

Gerste

Oder

Κριθή

Barley

Orge

Orzo

Mieži

Miežiai

Árpa

Gerst

Jęczmień

Cevada

orz

Jačmeň

Ječmen

Ohra

Korn

Твърда пшеница

Trigo duro

Pšenice tvrdá

Hård hvede

Hartweizen

Kōva nisu

Σίτος σκληρός

Durum wheat

Froment dur

Frumento duro

Cietie kvieši

Kietieji kviečiai

Durumbúza

Durum tarwe

Pszenica durum

Trigo duro

Grâu dur

Psenica tvrdá

Trda pšenica

Durumvehnä

Durumvete

Царевица

Maíz

Kukuřice

Majs

Mais

Mais

Αραβόσιτος

Maize

Maïs

Granturco

Kukurūza

Kukurūzai

Kukorica

Maïs

Kukurydza

Milho porumb

Kukurica

Koruza

Maissi

Majs

Сорго

Sorgo

Čirok

Sorghum

Sorghum

Sorgo

Σόργο

Sorghum

Sorgho

Sorgo

Sorgo

Sorgas

Cirok

Sorgho

Sorgo

Sorgo

sorg

Cirok

Sirek

Durra

Sorgum”

2.

Enne osa pealkirjaga “BELGIQUE” lisatakse järgmine osa.

1

2

4

5

6

7

“БЪЛГАРИЯ

Бургаска област

Айтос

+

Бургас

+

+

+

Карнобат

+

+

Варненска област

Варна

+

+

+

Вълчи дол

+

+

+

Провадия

+

+

+

Великотърновска и Габровска област

Велико Търново

+

+

+

Павликени

+

Свищов

+

+

+

Видинска област

Дунавци

+

+

+

Врачанска област

Бяла Слатина

+

+

+

Враца

+

+

+

Мизия

+

+

+

Добричка област

Балчик

+

+

+

+

Белгун

+

Генерал Тошево

+

+

+

Добрич

+

+

 

+

Каварна

+

Карапелит

+

Шабла

+

+

+

Ловешка област

Ловеч

+

+

Монтана област

Лом

+

+

+

Монтана

+

+

Пернишка област, София-град и София област

Перник

+

Плевенска област

Гулянци

+

Левски

+

+

+

Плевен

+

+

+

Пловдивска и Смолянска област

Пловдив

+

+

Разградска област

Исперих

+

+

+

Кубрат

+

Разград

+

+

+

Русенска област

Бяла

+

+

+

Русе

+

+

+

Силистренска област

Алфатар

+

Дулово

+

+

+

Силистра

+

+

+

Тутракан

+

+

+

Сливенска област

Нова Загора

+

+

Сливен

+

+

+

Старозагорска област

Гълъбово

+

Стара Загора

+

+

+

Чирпан

+

Търговищка област

Попово

+

+

+

Търговище

+

+

+

Хасковска и Кърджалийска област

Хасково

+

+

Шуменска област

Каспичан

+

+

+

Хитрино

+

Ямболска област

Елхово

+

+

+

Стралджа

+

Ямбол

+

+

+

–”

3.

Osa pealkirjaga “BELGIQUE” muudetakse järgmiselt:

a)

keskus “Ath” jäetakse välja;

b)

keskuse “Liege” järele lisatakse pehme nisu ja odra keskuse “Seneffe”.

4.

Osa pealkirjaga “BUNDESREPUBLIK DEUTSCHLAND” muudetakse järgmiselt:

a)

liidumaa “Brandenburg” alla kuuluv keskus “Gusow” asendatakse keskusega “Gusow-Platkow”;

b)

liidumaa “Sachsen-Anhalt” alla kuuluv keskus “Vahldorf” asendatakse keskusega “Niedere Börde”.

5.

Osa pealkirjaga “FRANCE” muudetakse järgmiselt:

a)

departemangule “Creuse-23” vastavat teksti muudetakse järgmiselt:

i)

keskus “Reterre” jäetakse välja;

ii)

keskusele “Maison-Feyne” vastav rida asendatakse järgmise tekstiga:

“Maison-Feyne

+

+

–”

b)

departemangule “Haute-Loire-43” vastavat teksti muudetakse järgmiselt:

i)

keskusele “Brioude” vastav rida asendatakse järgmise tekstiga:

“Brioude

+

–”

ii)

keskus “Le Puy” jäetakse välja;

c)

departemangu “Puy-de-Dôme-63” osas asendatakse keskusele “Issoire” vastav rida järgmise tekstiga:

“Issoire

+

–”

d)

departemangule “Somme-80” vastavat teksti muudetakse järgmiselt:

“Somme — 80

Abbeville

+

+

Beauquesne

+

+

Languevoisin

+

+

+

Moislains

+

+

+

Montdidier

+

+

+

Poix-de-Picardie

+

+

Saleux

+

+

–”

6.

Osa “NEDERLAND” järele lisatakse järgmine osa:

1

2

4

5

6

7

“ROMÂNIA

Alba

Blaj

+

+

Sebeș

+

+

Alba iulia

+

Arad

Arad

+

+

+

+

Pecica

+

+

+

Chișinău-criș

+

+

+

Pâncota

+

+

+

Argeș

Miroși

+

+

+

Bascov

+

+

+

Topoloveni

+

+

Bacău

Sascut

+

+

Bihor

Oradea

+

+

+

Salonta

+

+

+

Marghita

+

+

+

Săcuieni

+

+

+

Bistrita năsăud

Lechinta

+

Botoșani

săveni

+

+

Brăila

Făurei

+

+

Însurătei

+

+

Brăila

+

+

Movila miresei

+

+

Brașov

Codlea

+

Buzău

Pogoanele

+

+

Buzău

+

+

Râmnicu sărat

+

+

Mihăilești

+

+

Caraș-severin

Grădinari

+

Călărași

Călărași

+

+

+

fundulea

+

+

+

Lehliu

+

+

+

Vlad țepeș

+

+

+

Cluj

Gherla

+

Constanța

Medgidia

+

+

+

Cobadin

+

+

+

N. Bălcescu

+

+

+

Negru vodă

+

+

+

Casimcea

+

+

+

Covasna

Covasna

+

Tg. Secuiesc

+

Ozun

+

Dâmbovița

Titu

+

+

Găiești

+

+

Răcari

+

+

Tărgoviște

+

+

Dolj

Băilești

+

+

+

Leu

+

+

+

Dobrești

+

+

+

Moțăței

+

+

+

Filiași

+

+

+

Portărești

+

+

+

Galați

Tecuci

+

Independența

+

+

Galați

+

+

Berești

+

Matca

+

+

Giurgiu

Giurgiu

+

+

+

Mihăilești

+

+

+

Băneasa

+

+

+

Izvoarele

+

+

+

Gorj

Tg. cărbunești

+

Harghita

Sânsimion

+

Hunedoara

Hațeg

+

Ialomița

Tăndărei

+

+

Fetești

+

+

+

Slobozia

+

+

Urziceni

+

+

Fierbinți

+

+

Iași

Iași

+

+

Ilfov

Balotești

+

+

+

Dragomirești Vale

+

+

+

Maramureș

Ulmeni

+

Mehedinți

Prunișor

+

+

+

Vânju mare

+

+

+

Mureș

Luduș

+

+

Tg. Mureș

+

+

Neamț

Roman

+

Olt

Drăgănești olt

+

+

+

Caracal

+

+

+

Piatra olt

+

+

+

Slatina

+

+

+

Corabia

+

+

+

Prahova

Ploiești

+

Satu Mare

Carei

+

+

+

Satu Mare

+

+

+

Tășnad

+

+

+

Sanislau

+

+

+

Sălaj

Jibou

+

Sibiu

Agnita

+

Suceava

Fălticeni

+

Teleorman

Videle

+

+

+

Drăgănești Vlașca

+

+

+

Alexandria

+

+

+

Roșiorii de Vede

+

+

+

Dobrotești

+

+

+

Turnu Măgurele

+

+

+

Timiș

Timișoara

+

+

+

Lugoj

+

+

+

Deta

+

+

+

Sânicolau Mare

+

+

+

Topolovătu Mare

+

+

+

Orțișoara

+

+

+

Tulcea

Tulcea

+

+

Babadag

+

+

Cataloi

+

+

Baia

+

+

Vaslui

Bârlad

+

Vaslui

+

Huși

+

Vâlcea

Drăgășani

+

Vrancea

Focșani

+

Gugești

+

Pădureni

+

–”

7.

Osas pealkirjaga “ÖSTERREICH” asendatakse keskusele “Ennsdorf” vastav rida järgmise tekstiga:

“Ennsdorf

+

+

+

–”

8.

Osa pealkirjaga “ČESKÁ REPUBLIKA” muudetakse järgmiselt:

a)

muudetakse piirkonnale “Středočeský kraj” vastavat teksti järgmiselt:

i)

keskused “Lysa n. L.” ja “Beroun” jäetakse välja;

ii)

lisatakse järgmine tekst:

“Mesice

+

Zdice

+

–”

b)

piirkonnale “Karlovarský kraj” vastavat teksti muudetakse järgmiselt:

“Karlovarský kraj

Nebanice

+

–”

c)

piirkonnale “Jihomoravský kraj” vastavat teksti muudetakse järgmiselt:

i)

keskusele “Hodonice” vastav rida asendatakse järgmise tekstiga:

“Hodonice

+

–”

ii)

lisatakse järgmine tekst:

“Hosteradice

+

–”

d)

lisatakse piirkonna “Moravskoslezský kraj” alla kuuluv pehme nisu keskus “Mesto Albrechtice”.

9.

Osa pealkirjaga “LIETUVA” muudetakse järgmiselt:

a)

keskusele “Alytus” vastav rida asendatakse järgmise tekstiga:

“Alytus

+

+

–”

b)

keskusele “Marijampole” vastav rida asendatakse järgmise tekstiga:

“Marijampole

+

+

–”

c)

lisatakse järgmine tekst:

“Pakruojis

+

+

–”

10.

Osa pealkirjaga “MAGYARORSZÁG” muudetakse järgmiselt:

a)

keskusele “Kaposvar” vastav rida asendatakse järgmise tekstiga:

“Kaposvar

+

+

+

+”

b)

keskusele “Encs” vastav rida asendatakse järgmise tekstiga:

“Encs

+

+

+

–”

11.

Osas pealkirjaga “SLOVENSKO” lisatakse piirkonda “Košický kraj” järgmine tekst:

“Dobra

+

–”


28.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 379/65


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 2005/2006,

22. detsember 2006,

millega kehtestatakse Malaisiast ja Taiwanist pärit polüesterstaapelkiu impordi suhtes ajutine dumpinguvastane tollimaks

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/1996 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (1) (edaspidi “algmäärus”), viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2117/2005, (2) eriti selle artiklit 7,

olles konsulteerinud nõuandekomiteega

ning arvestades järgmist:

A.   MENETLUS

1.   Algatamine

(1)

Komisjon avaldas 12. aprillil 2006. aastal Euroopa Liidu Teatajas teate (edaspidi “algatamisteade”) (3) dumpinguvastase menetluse algatamise kohta Malaisiast ja Taiwanist pärit polüesterstaapelkiu impordi suhtes ühendusse.

(2)

Dumpinguvastane menetlus algatati kaebuse põhjal, mille 3. märtsil 2006. aastal esitas Comité International de la Rayonne et des Fibres Synthétiques (CIRFS, edaspidi “kaebuse esitaja”) tootjate nimel, kelle toodang moodustab olulise osa, käesoleval juhul üle 50 % ühenduse polüesterstaapelkiu toodangust. Kaebus sisaldas tõendeid nimetatud toote müügi kohta dumpinguhindadega ja sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida peeti menetluse algatamiseks piisavaks.

2.   Kehtivad meetmed

(3)

2005. aasta märtsis kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 428/2005 (4) lõplikud dumpinguvastased tollimaksud Hiina Rahvavabariigist ja Saudi Araabiast pärineva polüesterstaapelkiu impordi suhtes ning muutis kehtivat dumpinguvastast tollimaksu Korea Vabariigist pärineva polüesterstaapelkiu impordi suhtes. Lisaks on kehtestatud lõplik dumpinguvastane tollimaks Valgevenest pärineva polüesterstaapelkiu impordi suhtes. (5)

3.   Menetlusega seotud isikud

(4)

Komisjon teatas ametlikult menetluse algatamisest teadaolevatele eksportivatele tootjatele Malaisias ja Taiwanis, importijatele/hulgimüüjatele ja nende ühendustele, teadaolevatele asjaga seotud tarnijatele ja kasutajatele, asjaomaste eksportivate riikide esindajatele, kaebuse esitajale ja kõigile teadaolevatele ühenduse tootjatele. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult ja taotleda asja arutamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul. Isikutele, kes seda soovisid, anti võimalus avaldada oma arvamus.

(5)

Pidades silmas kaebuses loetletud eksportivate Taiwani tootjate ning ühenduse vaatlusaluse toote tootjate ja importijate suurt arvu, nähti dumpingu ja kahju kindlaksmääramiseks algatamisteates ette väljavõtteline uuring vastavalt algmääruse artiklile 17.

(6)

Selleks, et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral valimi moodustada, paluti kõigil eksportivatel Taiwani tootjatel, ühenduse tootjatel ja importijatel endast komisjonile teatada ja esitada algatamisteates osutatud põhiandmed vaatlusaluse tootega seotud tegevuse kohta ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2005 (edaspidi “uurimisperiood”).

(7)

Eksportivatest Taiwani tootjatest vastas valimi moodustamiseks esitatud küsimustele üheksa äriühingut. Nendest kaheksa teatas eksportmüügist ühendusse uurimisperioodi ajal. Valimisse võeti neli äriühingut, kelle ekspordikogused uurimisperioodil moodustasid üle 80 % vaatlusaluse toote ekspordist ühendusse. Valim moodustati lähtuvalt suurimast tüüpilisest ekspordimahust, mida on võimalik olemasoleva aja jooksul uurida. Algmääruse artikli 17 lõike 2 kohaselt konsulteeriti Taiwani ametiasutustega, kes ei esitanud vastuväiteid. Valim koosneb järgmistest äriühingutest:

Far Eastern Textile Ltd;

Nan Ya Plastics Corporation;

Tung Ho Spinning Weaving & Dyeing Co., Ltd;

Tuntex Distinct Corporation ja sellega seotud äriühingTuntex Synthetic Corporation.

(8)

Euroopa Ühendusse importijatest teatasid endast vaid kolm sõltumatut importijat, kes esitasid nõutud andmed tähtaja jooksul. Seetõttu ei olnud tarvis rakendada valimi moodustamise metoodikat. Küsimustikud saadeti neile kolmele importijale, kuid kaks nendest loeti hiljem koostööd mittetegevaks, sest nad ei soostunud neile saadetud küsimustikke täielikult täitma.

(9)

Ühenduse tootmisharu tootjatest teatasid endast vaid kolm tootjat, kes esitasid nõutud andmed tähtaja jooksul ja olid valmis ka küsimustikule vastama. Seetõttu ei olnud tarvis rakendada valimi moodustamise metoodikat.

(10)

Komisjon saatis küsimustikud kõigile teadaolevatele asjaomastele isikutele ja/või kõigile muudele äriühingutele, kes algatamisteadetes sätestatud tähtaja jooksul endast teatasid. Vastus saadi kahelt Malaisia eksportivalt tootjalt, neljalt valimisse kuuluvalt Taiwani eksportivalt tootjalt, ühelt Taiwani eksportiva tootjaga seotud äriühingult, kolmelt ühenduse tootjalt, ühelt sõltumatult importijalt, ühelt toorainetarnijalt ja seitsmelt kasutajalt.

(11)

Komisjon püüdis leida kõiki andmeid, mida ta seoses dumpingu, sellest tuleneva kahju ja ühenduse huvide kindlakstegemisega vajalikuks pidas, ning veendus nende õigsuses. Tehti kontrollkäigud järgmiste äriühingute valdustesse:

a)

Ühenduse tootjad

Advansa GmbH, Hamm, Saksamaa

Wellman International Ltd., Kells, Iirimaa

La Seda de Barcelona, Barcelona, Hispaania

b)

Sõltumatu importija:

SIMP SPA, Verrone, Itaalia

c)

Kasutajad:

Tharreau Industries, Chemillé, Prantsusmaa

Libeltex, Meulebeke, Belgia

d)

Eksportivad tootjad Malaisias:

Hualon Corporation (M) Sdn. Bhd., Kuala Lumpur

Penfibre Sdn. Bhd., Penang

e)

Eksportivad tootjad Taiwanis:

Far Eastern Textile Ltd., Taibei

Nan Ya Plastics Corporation, Taibei

Tung Ho Spinning Weaving & Dyeing Co., Ltd., Taibei

Tuntex Distinct Corporation, Hsichih, Taibei maakond ja sellega seotud äriühing Tuntex Synthetic Corporation, Hsichih, Taibei maakond

4.   Uurimisperiood

(12)

Dumpingu ja kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2005 (edaspidi “uurimisperiood”). Kahjuanalüüsi seisukohast oluliste suundumuste hindamine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2002 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi “vaatlusalune periood” või “kahjude tuvastamise periood”).

B.   VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

5.   Vaatlusalune toode

(13)

Vaatlusaluseks tooteks on kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ette valmistamata polüesterstaapelkiud, mis kuuluvad praegu CN-koodi 5503 20 00 alla. Üldjuhul nimetatakse neid polüesterstaapelkiududeks.

(14)

Kõnealune toode on põhiaine, mida kasutatakse tekstiiltoodete tootmisprotsessi eri etappides. Ühenduses tarbitavaid polüesterstaapelkiude, mis võivad olla segatud muude kiudude, näiteks puuvilla- või villakiududega, kasutatakse ketruseks, st tekstiilmaterjalide tootmises kasutatavate kiudude valmistamiseks või täitematerjalina lausriidest toodete, näiteks teatavate tekstiiltoodete (padjad, autoistmed, pintsakud) täitematerjaliks või polstriks.

(15)

Toodet müüakse eri tooteliikidena, mida on võimalik eristada selliste näitajate alusel nagu kaal, tugevus, läige ja silikooniga töötlemine, või tooteperede kaupa (harilik kiud, õõneskiud, bikomponentne kiud) ning teatavate eriomaduste alusel (värvilised kiud, kolmepoolsed kiud). Tootmise seisukohast saab vahet teha kasutamata toorainest toodetud kasutamata polüesterstaapelkiu ja ringlussevõetud polüestrist toodetud regenereeritud polüesterstaapelkiu vahel. Lõpuks võib kvaliteet olla mittestandardne või esmaklassiline.

(16)

Uurimine näitas, et kõik põhjenduses 13 nimetatud vaatlusaluse toote liigid on eelmises põhjenduses osutatud mitmesuguste tegurite vahelistest erinevustest hoolimata ühesuguste füüsikaliste ja keemiliste omadustega ja neid kasutatakse ühel ja samal eesmärgil. Sellest tulenevalt ja käesoleva dumpinguvastase menetluse kohaldamisel käsitletakse vaatlusaluse toote kõiki liike ühe ja sama tootena.

6.   Samasugune toode

(17)

Tuvastati, et nii vaatlusalune toode kui ka ühenduses müüdud ja ühenduse tootmisharu toodetud polüesterstaapelkiud ning mõlema vaatalusaluse eksportiva riigi toodetud ja omamaisel turul müüdud toode on põhimõtteliselt ühesuguste füüsikaliste ja keemiliste põhiomadustega ja sama kasutusotstarbega. Seepärast käsitletakse neid ajutiselt samasuguste toodetena algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

C.   DUMPING

7.   Üldine metoodika

(18)

Allpool kirjeldatakse üldist metoodikat. Järgmised järeldused vaatlusaluste riikide dumpingu kohta kirjeldavad seetõttu üksnes iga eksportiva riigi konkreetset olukorda.

7.1.   Normaalväärtus

(19)

Algmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt kontrolliti esmajoones, kas iga koostööd tegeva eksportiva tootja polüesterstaapelkiu omamaine müük on tüüpiline, st kas kõnealuse müügi kogumaht moodustab vähemalt 5 % asjaomase tootja ühendusse eksporditud toote kogu müügimahust.

(20)

Komisjon määras seejärel kindlaks need omamaisel turul müüdud polüesterstaapelkiu liigid, mis olid ühendusse eksportimiseks müüdud liikidega identsed või otseselt võrreldavad. Komisjon luges toote liigist lähtuva uurimise ja põhjenduses 17 osutatu põhjal otseselt võrreldavateks toodeteks need omamaisel turul müüdud ja eksporditud tooteliigid, mille päritolu, denjee, koostis, ristlõige, läige, värvus, silikooniga töötlemine, kvaliteet ja otstarve on samad.

(21)

Iga eksportiva tootja poolt omamaistel turgudel müüdud ja ühendusse eksportimiseks müüdud polüesterstaapelkiu liikidega otseselt võrreldava tooteliigi puhul tehti kindlaks, kas omamaine müük on algmääruse artikli 2 lõike 2 kohaldamiseks piisavalt tüüpiline. Teatava polüesterstaapelkiu liigi omamaist müüki käsitleti piisavalt tüüpilisena, kui kõnealuse polüesterstaapelkiu liigi omamaise müügi kogumaht uurimisperioodi jooksul moodustas vähemalt 5 % ühendusse eksporditud võrreldava polüesterstaapelkiu liigi müügi kogumahust.

(22)

Komisjon kontrollis seejärel, kas omamaisel turul tüüpilistes kogustes polüesterstaapelkiu iga liigi müügi puhul saab olla kindel, et müük toimus tavakaubanduse raames algmääruse artikli 2 lõike 4 kohaselt, ning määras kindlaks, kui suure osa kõnealuse polüesterstaapelkiu liigi müügist moodustas tulutoov müük sõltumatutele klientidele.

(23)

Kui tootmise arvestusliku maksumusega vähemalt samaväärse netohinnaga müüdud polüesterstaapelkiu liigi müügimaht moodustas vähemalt 80 % kõnealuse liigi müügi kogumahust ning kui kõnealuse liigi kaalutud keskmine hind oli vähemalt samaväärne tootmiskuludega, põhines normaalväärtus tegelikul omamaisel hinnal, mis võrdus kogu uurimisperioodi jooksul toimunud kõnealuse tooteliigi omamaise müügi hindade kaalutud keskmisega olenemata sellest, kas nimetatud müük oli tulutoov või mitte.

(24)

Kui kõnealuse polüesterstaapelkiu liigi tulutoova müügi maht oli kuni 80 % kõnealuse liigi müügi kogumahust või kui kõnealuse liigi kaalutud keskmine hind oli tootmiskuludest madalam, võeti normaalväärtuse aluseks tegelik omamaine hind, mis võrdub ainult kõnealuse tooteliigi tulutoova müügi kaalutud keskmisega, juhul kui kõnealune müük moodustas vähemalt 10 % selle tooteliigi müügi kogumahust.

(25)

Kui ükskõik millise tooteliigi tulutoova müügi maht oli väiksem kui 10 % kõnealuse liigi müügi kogumahust, loeti selle konkreetse liigi müügikogused ebapiisavaks, et normaalväärtust oleks võimalik kindlaks määrata omamaise hinna põhjal.

(26)

Kui eksportiva tootja müüdud konkreetse tooteliigi omamaiseid hindu ei olnud võimalik normaalväärtuse määramisel aluseks võtta, tuli kasutada muud määramisviisi. Sellistel juhtumitel ning vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 3 arvutatakse normaalväärtus iga eksportiva tootja tootmiskulude põhjal, millele lisatakse mõistlik summa müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumimarginaali tarvis.

(27)

Seetõttu uuris komisjon, kas iga asjaomase eksportiva tootja omamaisel turul kantud müügi-, üld- ja halduskulusid ning realiseeritud kasumit käsitlevad andmed on usaldusväärsed.

(28)

Tegelikke omamaiseid müügi-, üld- ja halduskulusid peeti usaldusväärseteks, kui asjaomase äriühingu omamaise müügi mahtu võis pidada tüüpiliseks, nagu on määratletud algmääruse artikli 2 lõikes 2. Omamaine kasumimarginaal määrati kindlaks tavakaubanduse raames toimunud omamaise müügi põhjal.

(29)

Kõigil juhtudel, mil kõnealuseid tingimusi ei täidetud, uuris komisjon, kas oleks võimalik algmääruse artikli 2 lõike 6 punkti a kohaselt kasutada päritoluriigi omamaisel turul tegutsevate teiste eksportijate või tootjate andmeid. Kui usaldusväärsed andmed olid kättesaadavad ainult ühe eksportiva tootja kohta, ei olnud võimalik kindlaks määrata algmääruse artikli 2 lõike 6 punktis a sätestatud keskmist, ning siis uuriti artikli 2 lõike 6 punktis b esitatud tingimuste täitmist, st võimalust kasutada kõnealuse eksportija või tootja sama üldkategooria toodete tootmise ja müügiga seotud andmeid. Kui need andmed ei olnud kättesaadavad või kui eksportiv tootja neid ei esitanud, määrati müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum kindlaks algmääruse artikli 2 lõike 6 punkti c kohaselt, st muul sobival viisil.

7.2.   Ekspordihind

(30)

Kuna vaatlusalust toodet eksporditi ainult ühenduses asuvatele sõltumatutele klientidele, määrati ekspordihind kindlaks algmääruse artikli 2 lõike 8 põhjal ehk tegelikult makstud või makstavate ekspordihindade põhjal.

7.3.   Võrdlus

(31)

Normaalväärtust võrreldi ekspordihinnaga tehasest tarnimise tasandil. Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdlemise tagamiseks võeti vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10 nõuetekohaselt arvesse hindu ja hinnavõrdlust mõjutavaid erinevusi, tehes vajalikke kohandusi. Kohandusi tehti kõigil juhtudel, mil neid peeti põhjendatuks, korrektseks ja tõendatuks.

7.4.   Dumpingumarginaalid

(32)

Algmääruse artikli 2 lõike 11 ja lõike 12 kohaselt kehtestati igale eksportivale tootjale dumpingumarginaal iga tooteliigi kaalutud keskmise normaalväärtuse ja kaalutud keskmise ekspordihinna võrdluse alusel, nii nagu see on eespool kehtestatud.

(33)

Komisjoni järjekindlaks tavaks on pidada seotud eksportivaid tootjaid või samasse kontserni kuuluvaid eksportivaid tootjaid dumpingumarginaali määramisel üheks ja samaks isikuks ja kehtestada neile seega ühesugune dumpingumarginaal. Seda eelkõige sellepärast, et individuaalsete dumpingumarginaalide kindlaksmääramine võiks soodustada dumpinguvastastest meetmetest hoidumist, muutes need ebatõhusaks sel teel, et võimaldaks omavahel seotud eksportivatel tootjatel suunata oma eksporti ühendusse madalaima individuaalse dumpingumarginaaliga ettevõtte kaudu.

(34)

Selle tava kohaselt arvati üheks ja samaks isikuks omavahel seotud eksportivad tootjad, kes kuuluvad samasse kontserni, ja neile määrati ühesugune dumpingumarginaal, mis arvutati vastavasse kontserni kuuluvate koostööd tegevate tootjate dumpingumarginaalide kaalutud keskmise põhjal.

(35)

Algmääruse artikli 17 kohaselt endast teada andnud koostööd tegevate, kuid valimist välja jäävate tootjate dumpingumarginaal määrati valimisse kuuluvate äriühingute dumpingumarginaalide kaalutud keskmise alusel vastavalt algmääruse artikli 9 lõikele 6.

(36)

Koostööd mittetegevate äriühingute puhul määrati dumpingumarginaal teadaolevate faktide põhjal vastavalt algmääruse artiklile 18. Selleks määrati kõigepealt kindlaks koostööst keeldumise tase, võrreldes omavahel koostööd tegevate eksportivate tootjate teatatud ühendusse suundunud ekspordi mahtu ja Eurostati vastavat impordistatistikat uurimisperioodil.

(37)

Kuna mõlema eksportiva riigi koostöötase oli madal, st mõlema eksportiva riigi koostööd teinud eksportivate tootjate eksport moodustas alla 80 % selle riigi impordi mahust, määrati dumpingu jääkmarginaal teiste koostööd tegevate tootjate tüüpiliste koguste juures kõrgeima dumpinguhinnaga tehingute alusel. Sellist lähenemisviisi peeti vajalikuks, et vältida koostööst keeldumise korral soodustuste tegemist ning pidades silmas asjaolu, et puudusid tõendid selle kohta, et koostööd mittetegev pool oleks kasutanud dumpingut väiksemas ulatuses.

7.5.   Malaisia

(38)

Vastused küsimustikule saadi kahelt eksportivalt tootjalt.

7.5.1.   Normaalväärtus

(39)

Ühel koostööd tegeval eksportival tootjal puudus piisavas koguses tüüpiline samasuguse toote müük omamaisel turul.

(40)

Sellest tulenevalt tuli normaalväärtus kindlaks määrata põhjenduses 26 kirjeldatud viisil.

(41)

Uurimisel selgus, et asjaomase äriühingu esitatud andmed tootmiskulude kohta olid alahinnatud, kuna uurimisperioodi jooksul kantud tehase üldkulud (sealhulgas amortisatsioon, renditasud, palga- ja hoolduskulud) olid liigitatud müügi-, üld- ja halduskuludeks. Äriühing väitis, et seda tehti selleks, et näidata madalat tootmisvõimsuse kasutusmäära. Tegelikult kantud kulud sisaldavad ka tehase üldkulusid, mis liigitati ümber. Tõsiasi, et äriühing kasutas vaid osa oma tegelikust maksimaalsest tootmisvõimsusest ei tähenda, et selliste rajatiste käitamise kulud puudusid. Need kulud olid kantud äriühingu raamatupidamisdokumentidesse ja kuna need kulud olid otseselt seotud samasuguse toote valmistamisega, oli vajalik korrigeerida äriühingu esitatud andmeid tootmiskulude kohta.

(42)

Samasuguse toote omamaise müügi ning samasuguse toote üldkategooria andmete puudumisel määrati uurimisperioodil nende müügi-, üld- ja halduskulud kindlaks vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 6 punktile c. Konkreetsemalt, müügi-, üld- ja halduskulude arvutamise aluseks võeti kõigi toodete kogumüük omamaisel turul. Saadud kulud liideti äriühingu iga eksporditud tooteliigi keskmistele tootmiskuludele uurimisperioodi jooksul.

(43)

Mis tahes muu põhjendatud aluse puudumisel kasutati kasumi kindlaksmääramisel 5 % kasumimarginaali. Puudus teave, mis viidanuks sellele, et selline kasumimarginaal on suurem kui teiste eksportijate või tootjate realiseeritud kasum sama üldise kategooria toodete müügi korral Malaisia omamaisel turul, nagu on ette nähtud algmääruse artikli 2 lõike 6 punktis c.

(44)

Teisel koostööd teinud eksportival tootjal oli tüüpiline samasuguse toote müük omamaisel turul. Paraku ei toimunud müük tavakaubanduse raames piisavas koguses normaalväärtuse arvutamiseks omamaise turu hindade alusel. Seetõttu tuli normaalväärtus eraldi välja arvutada. Algmääruse artikli 2 lõike 6 kohaselt määrati müügi-, üld- ja halduskulud kindlaks äriühingu tegelike andmete alusel, mis puudutasid samasuguse toote tootmist ja müüki. Kasumi kindlaksmääramisel kasutati teise eksportiva tootjaga sarnaselt 5 % kasumimarginaali.

7.5.2.   Ekspordihind

(45)

Mõlemad vaatlusalused eksportivad tootjad müüsid oma tooteid otse ühenduses asuvatele sõltumatutele klientidele. Seetõttu määrati ekspordihinnad kindlaks ühenduses tegelikult makstud või makstavate hindade alusel kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 8.

7.5.3.   Võrdlus

(46)

Kui see oli otstarbekas ja põhjendatud, tehti õiglase võrdluse tagamiseks parandusi transpordi-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakulude, krediidikulude ja vahendustasude erinevustega seoses.

7.5.4.   Dumpingumarginaalid

(47)

Kehtestatud ajutised dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendimäärana impordi CIF-hinnast ühenduse piiril ilma tollimaksu tasumata, on järgmised:

Hualon Corporation (M) Sdn. Bhd., Kuala Lumpur 12,4 %;

Penfibre Sdn. Bhd., Penang 14,7 %;

Kõik teised äriühingud 23,0 %.

7.6.   Taiwan

(48)

Vastused küsimustikule saadi neljalt valimisse kuuluvalt eksportivalt tootjalt ning samuti ühelt eksportiva riigi seotud äriühingult.

(49)

Üks Taiwani tootja vastas valimiankeedile ja nõudis individuaalse tollimaksumäära kehtestamist. Nimetatud äriühing ei eksportinud uurimisperioodil ühendusse polüesterstaapelkiudu ja seetõttu ei saanud teda käsitleda eksportiva tootjana. Sellest tulenevalt ei olnud võimalik sellele äriühingule individuaalset dumpingumarginaali määrata ja äriühingule kehtestati kõikidele teistele Taiwani tootjatele määratud ajutine jääktollimaks. Äriühingut teavitati sellest, kuid vastust ei järgnenud.

7.6.1.   Koostööst hoidumine

(50)

Uurimine näitas, et kaks valimisse kuuluvat eksportivat tootjat esitasid komisjonile ebaõiget ja eksitavat teavet.

(51)

Üks eksportiv tootja esitas omamaise müügi koguse ja müügihindade kohta andmed, mis ei olnud vastavuses omamaise turu klientidele edastatud samasuguse toote tegeliku koguse ja hindadega. Mitmete tehingute puhul leiti, et esitatud kogused olid suuremad ja hinnad madalamad kui omamaise turu klientide tellimused, mis olid registreeritud äriühingu väljastusosakonna registris. Sellest järeldati, et tegeliku müügikoguse aluseks on omamaise turu klientide tellimused ja väljastusregistrisse kantud kogused, mitte aga komisjonile esitatud arvetes sisalduvad andmed.

(52)

Lisaks oli äriühing lisanud esitatud müügihindade andmetele fiktiivseid tehinguid, et ühe tellimuse kõigi arvete kogusumma vastaks antud tellimuse kogusummale. Need lisatehinguid pidid olema fiktiivsed, kuna need ei kajastunud äriühingu tegelikus väljastamisregistris.

(53)

Tuleb märkida, et esitatud omamaiste tehingute osas, mis näitavad võltsitud koguseid ja hindu ning sisaldavad fiktiivseid tehinguid, on äriühing esitanud saatedokumendid ja arved, väites, et need on ehtsad alusdokumendid. Arvestades asjaolu, et esitatud andmed osutusid võltsituks, tuleb sellest järeldada, et ka alusdokumendid võltsiti, et viia need kooskõlla komisjonile esitatud ülejäänud võltsitud teabega.

(54)

Sel moel omamaise turu ühiku hinna ja kogustega manipuleerides esitas äriühing komisjonile ebaõiget ja eksitavat teavet.

(55)

Uurimine näitas, et ka teine eksportiv tootja esitas omamaise müügi kohta ebaõiget ja eksitavat teavet. Äriühingu esitatud andmetes olid omamaised tehingud toodud teatud tooteliikide osas, mis ei ühtinud klientide tellimustega ega olnud registreeritud äriühingu müügiosakonna tellimuste kataloogis. Seda oli tehtud kõige ulatuslikuma ekspordiga polüesterstaapelkiu liikide osas, eksitades seega komisjoni kasutama omamaiseid hindu, kuigi vaatlusalused müügitehingud ei olnud oma väikeste mahtude tõttu käsitletavad tüüpilistena algmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt.

(56)

Lisaks esitas äriühing võltsitud dokumendi, et õigustada ühe tehingu osas leitud erinevusi, mis näitaks, et kohaletoimetatud tooteliik ei ühti komisjonile esitatud andmetega. Kõnealune võltsitud dokument oli koopia allkirjastatud saatedokumendist, mis oli väidetavalt saadud äriühingu palvel kliendilt faksi teel. See dokument ei ühtinud originaaliga, mille äriühing esialgu esitas. Tooteliigid olid tõepoolest erinevad, mis viitab sellele, et väidetav tõendusmaterjal võltsiti komisjoni eksitamise eesmärgil.

(57)

Lisaks näitas uurimine, et Taiwani äriühingutel on kombeks säilitada klientide allkirjastatud saatedokumente tõendusmaterjalina, et tellitud kogused on tõepoolest kohale toimetatud. Seda tava kinnitas ka kõnealune eksportiv tootja ja teised uurimise käigus külastatud eksportivad tootjad. Kontrollkäigu ajal nimetatud dokumente ei esitatud, kuigi komisjon nõudis konkreetselt nende saatedokumentide esitamist uurimisperioodi jooksul. Seega ei keeldunud äriühing mitte ainult vajalike dokumentide esitamisest, vaid takistas olulisel määral ka uurimise käiku.

(58)

Arvestades seda, et mõlemad äriühingud olid võimelised esitama võltsitud saatedokumente ja arveid omamaiste tehingute tõendamiseks ja et sellised dokumendid on omavahel seotud süsteemi osad, jõuti järeldusele, et igasugune sellise süsteemiga seotud dokument võib olla võltsitud ega ole seega usaldusväärne. Lisaks äratab ebaõige ja eksitava teabe olemus ja ulatus kahtluse, et äriühingute esitatud andmed võivad olla omavahel seotud. Seetõttu on algmääruse artikli 18 alusel otsustatud nimetatud äriühingute esitatud andmeid mitte arvestada.

(59)

Kõnealuseid äriühinguid teavitati esitatud andmete mitte arvestamise alustest ja algmääruse artikli 18 lõike 4 kohaselt anti neile võimalus esitada lisaselgitusi. Paraku ei olnud äriühingute esitatud selgitused rahuldavad ega suutnud ümber lükata tõendusmaterjali, mis näitas, et nad olid esitanud võltsitud ja eksitavat teavet.

(60)

Seega määrati vastavalt algmääruse artiklile 18 dumpingumarginaalid esialgu kindlaks olemasolevate faktide alusel.

7.6.2.   Normaalväärtus

(61)

Kahe koostööd teinud eksportija samasuguse toote müük omamaisel turul oli tüüpiline.

(62)

Üks eksportiv tootja müüs toodangut omamaisel turul nii seotud kui ka sõltumatutele klientidele. Seotud kliendid müüsid toote edasi sõltumatutele klientidele. Arvestades seda, et need kaks seotud äriühingut jagasid omavahel tootmis- ja müügifunktsioone, peeti kohaseks käsitleda neid ühe majandusliku üksusena. Seetõttu määrati seal kus võimalik normaalväärtus kindlaks esimese sõltumatu kliendi tavakaubanduse tingimustes makstud või makstava hinna alusel.

(63)

Enamiku nende koostööd teinud tootjate tooteliikide omamaine müük tavakaubanduse tingimustes ei olnud piisav ja normaalväärtus tuli kindlaks määrata algmääruse artikli 2 lõike 3 alusel. Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 6 sissejuhatavale lõigule olid antud juhul müügi-, üld- ja halduskulude ja kasumi aluseks tavakaubanduse tingimustes toimunud uurimisaluse eksportiva tootja samasuguse toote tootmist ja müüki kajastavad tegelikud andmed.

7.6.3.   Ekspordihind

(64)

Kahe koostööd teinud eksportiva tootja puhul määrati ekspordihinnad kindlaks sõltumatute klientide poolt ühenduses tegelikult makstud või makstavate hindade alusel kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 8.

7.6.4.   Võrdlus

(65)

Kui see oli otstarbekas ja põhjendatud tehti parandusi transpordi-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakulude, krediidikulude, tehnilise abiga seotud kulude ja vahendustasude erinevustega seoses.

7.6.5.   Dumpingumarginaalid

(66)

Valimisse mittekuuluvate koostööd teinud äriühingute dumpingumarginaalid arvutati valimisse kuuluvate äriühingute dumpingumarginaalide kaalutud keskmise alusel, mis moodustas üle 12 % Taiwani ekspordist ühendusse. Algmääruse artikli 9 lõike 6 alusel ei arvestatud keskmise arvutamisel koostööd mittetegevate eksportivate tootjate dumpingumarginaale, mis olid arvutatud algmääruse artikli 18 kohaselt.

(67)

Kehtestatud ajutised dumpingumarginaalid, väljendatud protsendimäärana impordi CIF-hinnast ühenduse piiril ilma tollimaksu tasumata, on järgmised:

Far Eastern Textile Ltd., Taibei 29,5 %;

Nan Ya Plastics Corporation, Taibei 29,5 %;

Tung Ho Spinning Weaving & Dyeing Co., Ltd., Taibei 14,7 %;

Tuntex Distinct Corporation, Hsichih, Taibei maakond 18,2 %;

Tuntex Synthetic Corporation, Hsichih, Taibei maakond 18,2 %;

Koostööd teinud äriühingud, mida ei arvatud valimisse 16,5 %;

Kõik teised äriühingud 29,5.

D.   KAHJU

1.   Ühenduse toodang

(68)

Uurimisperioodil toodeti ühenduses polüesterstaapelkiudu 18 äriühingus, neist

kaheksa olid kaebuse esitanud ühenduse tootjad, kellest kolm tegid käesoleva uurimise raames komisjoniga täielikku koostööd;

kuus olid tootjad, kes avaldasid esitatud kaebusele täielikku toetust, kuid ei teinud käesoleva menetluse raames koostööd;

neli olid tootjad, kes ei avaldanud oma arvamust kaebuse esitamise faasis ega teinud käesoleva menetluse raames koostööd.

(69)

Eespool kirjeldatu alusel leiti, et kõigi eelnimetatud äriühingute toodetud polüesterstaapelkiud kokku moodustab ühenduse toodangu algmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

2.   Ühenduse tootmisharu

(70)

Vastavalt eeltoodud põhjenduses 9 esitatud selgitustele andsid kolm ühenduse tootjat endast teada, esitasid algatamisteates nõutud andmed õigeaegselt ja olid valmis vastama küsimustikule. Sellest tulenevalt saadeti küsimustikud nendele kolmele ühenduse tootjale, kes toetasid esitatud kaebust ja tegid uurimise raames täielikku koostööd. Nende tootjate toodang moodustab üle 25 % ühenduse vaatlusaluse toote toodangust ja seega käsitletakse neid algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 kohaselt ühenduse tootmisharuna.

3.   Ühenduse tarbimine

(71)

Ühenduse tarbimise aluseks võeti vaatlusaluse toote impordimaht asjaomastest riikidest, mis põhines esitatud andmetel ja mida täiendati Eurostati andmetega, ning kõikidest teistest kolmandatest riikidest, kes teadaolevalt toodavad vaatlusalust toodet ja ekspordivad seda ühendusse. Lisaks arvati ühenduse tarbimise hulka nii ühenduse tootmisharu kui ka teiste ühenduse tootjate müügimaht ühenduse turul. Viimatinimetatud andmed saadi lühiküsimustikest, mis saadeti tootjatele vastavalt põhjendusele 143. Koostööd mitte teinud ühenduse tootjate puhul kasutati kaebuses esitatud andmeid.

(72)

Sellest lähtudes ilmneb, et ühenduse tarbimine on vaatlusaluse perioodi jooksul mõnevõrra kasvanud, st 3 % 2002. aastast kuni uurimisperioodini. Esmalt vähenes aastatel 2002–2003 tarbimine 5 % ning tõusis seejärel uurimisperioodil üle 8 %, 834 093 tonnile.

Tabel 1

Tarbimine ELis (maht)

 

2002

2003

2004

Uurimisperiood = 2005

Tarbimine (tonnides)

810 226

771 298

825 969

834 093

Indeks

100

95

102

103

4.   Vaatlusaluse impordi mõju kumulatiivne hindamine

(73)

Kõigepealt uuriti, kas Taiwanist ja Malaisiast pärit importi tuleks vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 4 hinnata kumulatiivselt.

(74)

Tuvastati, et:

mõlemast kõnealusest riigist pärit impordi suhtes kehtestatud dumpingumarginaalid olid suuremad algmääruse artikli 9 lõikes 3 sätestatud miinimumtasemest,

kummastki riigist pärineva impordi maht ei olnud algmääruse artikli 5 lõike 7 mõistes tähtsusetu, kuna nende riikide turuosa jäi uurimisperioodil vahemikku 2–13 %, ja

kumulatiivset hindamist peeti asjakohaseks, võttes arvesse konkurentsitingimusi nii neist riikidest pärit importtoodete kui ka neist riikidest pärit importtoodete ja ühenduse samasuguse toote vahel. Selleks analüüsiti eksportijate turukäitumist lähtuvalt ekspordihindade ja -mahtude suundumustest. Analüüsi tulemusena leiti, et hinna allalöömise tase, mis jääb 43–50 % vahemikku, on suhteliselt sarnane ja et mõlema riigi müügihinnad järgivad samu suundumusi, mis ühenduse tootmisharu toodetav ja müüdav samasugune toode. Lisaks sellele näitas uurimine, et vaatlusaluste riikide eksportijad kasutavad samu müügikanaleid kui ühenduse tootmisharu, st otsemüüki sõltumatutele klientidele. Samuti on uurimine näidanud, et vaatlusalusel importtootel ja samasugusel tootel on ühesugused füüsikalised ja keemilised omadused ning seega konkureerivad need tooted omavahel tooteliikide kaupa,

allpool toodud tabelis on näha, et nii Taiwanist kui ka Malaisiast pärit impordi maht on märgatavalt kasvanud, eriti ajavahemikus 2004. a kuni uurimisperioodi lõpuni.

(75)

Nimetatud põhjustel tehakse esialgne järeldus, et kõik algmääruse artikli 3 lõikes 4 sätestatud kriteeriumid on täidetud ning et Taiwanist ja Malaisiast pärit importi tuleb hinnata kumulatiivselt.

5.   Import vaatlusalustest riikidest

5.1.   Vaatlusaluse impordi maht ja turuosa

(76)

Vaatlusalustest riikidest pärit impordi maht kahekordistus 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal. Kui 2002. aastal oli impordi maht 62 574 tonni, jõudis see uurimisperioodi jooksul 127 890 tonnini. Aastatel 2002–2003 leidis kõigepealt aset 5 %line vähenemine, seejärel kuni uurimisperioodi lõpuni kasvas impordi maht 115 %. Impordi kasv oli eriti märkimisväärne 2004. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal, kui impordi maht kasvas 76 %.

Tabel 2

Import vaatlusalustest riikidest

Import (tonnides)

2002

2003

2004

Uurimisperiood

Taiwan

58 679

54 869

66 915

111 390

Indeks

100

94

114

190

Malaisia

3 894

4 494

5 825

16 500

Indeks

100

115

150

424

Vaatlusalused riigid kokku

62 574

59 363

72 740

127 890

Indeks

100

95

116

204

(77)

Vaatlusaluste riikide turuosa peaaegu kahekordistus 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal – 8 % lt 15 % le, st seitsme protsendi võrra. Kasv oli eriti märkimisväärne 2004. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal, mil turuosa kasvas 73,8 %.

Tabel 3

Vaatlusaluste riikide turuosa

Turuosa

2002

2003

2004

Uurimisperiood

Taiwan

7,2 %

7,1 %

8,1 %

13,4 %

Malaisia

0,5 %

0,6 %

0,7 %

2,0 %

Vaatlusalused riigid kokku

7,7 %

7,7 %

8,8 %

15,3 %

5.2.   Hinnad

(78)

2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal kasvasid vaatlusalustest riikidest pärit impordi hinnad 9 %. Aastatel 2002–2003 langesid hinnad 7 % ning tõusid seejärel 16 % 2003. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal, saavutades taseme 1 156 eurot tonni kohta.

(79)

Seda hinnatõusu tuleks vaadelda toorainehindade taustal, mis kasvas põhjendustes 124 ja 129 esitatud andmetel 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal ülemaailmselt üle 30 %.

Tabel 4

Vaatlusaluse impordi hinnad

Ühiku hind (eurot tonni kohta)

2002

2003

2004

Uurimisperiood

Taiwan

1 078

1 000

1 055

1 171

Indeks

100

93

98

109

Malaisia

846

872

989

1 051

Indeks

100

103

117

124

Vaatlusalused riigid kokku

1 063

990

1 050

1 156

Indeks

100

93

99

109

5.3.   Hinna allalöömine

(80)

Hinna allalöömise kindlaksmääramiseks analüüsiti hindu käsitlevaid andmeid uurimisperioodi jooksul. Ühenduse tootmisharu asjakohased müügihinnad on netohinnad, millest on maha arvatud allahindlused ja soodustused. Vajaduse korral on neid hindu korrigeeritud tehasehindade tasemele, st tasemele, millest on maha arvatud ühendusesisesed transpordikulud. Vaatlusaluste riikide impordihinnad on samuti netohinnad, millest on maha arvatud allahindlusedja soodustused ning mida on vajaduse korral korrigeeritud CIF-hindade tasemeni ühenduse piiril.

(81)

Ühenduse tootmisharu müügihindu ja vaatlusaluste riikide impordihindu võrreldi samal kaubandustasandil, st sõltumatute klientide tasandil ühenduse turul.

(82)

Uurimisperioodi kestel oli kaalutud keskmine hinna allalöömise marginaal väljendatuna protsentides ühenduse tootmisharu müügihinnast Taiwani eksportijate puhul 48–50 % ja Malaisia eksportijate puhul 43–47 %. Taiwani kaalutud keskmine hinna allalöömise marginaal oli 49 % ja Malaisial 45 %.

6.   Ühenduse tootmisharu olukord

(83)

Vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 5 sisaldas uurimine, mis käsitles dumpinguhinnaga impordi mõju ühenduse tootmisharule, hinnangut kõikide ühenduse tootmisharu seisundit mõjutavate majandustegurite ja -näitajate kohta vaatlusalusel perioodil.

6.1.   Tootmine, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

Tabel 5

Tootmine, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

 

2002

2003

2004

Uurimisperiood

Tootmine (tonnides)

145 279

142 463

139 395

130 998

Indeks

100

98

96

90

Tootmisvõimsus (tonnides)

172 334

172 734

174 134

156 734

Indeks

100

100

101

91

Tootmisvõimsuse rakendamine

84 %

82 %

80 %

84 %

Indeks

100

98

95

99

(84)

Ülaltoodud tabelist on näha, et 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal vähenes ühenduse tootmisharu tootmine 10 %. Langus oli eriti järsk 2004. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal, kui kaotati 6 % tootmismahust ehk ligi 8 400 tonni.

(85)

Aastatel 2002–2004 püsis tootmisvõimsus suhteliselt muutumatuna ning langes seejärel 2004. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 10 %. Selle põhjuseks on asjaolu, et üks ühenduse tootmisharu tootjatest korraldas oma tootmise ümber ja otsustas ajutiselt kasutada üht osa oma tootmisvahenditest suurema kasumiga toodete valmistamiseks.

(86)

Tootmise ja tootmisvõimsuse arengute taustal vähenes tootmisvõimsuse rakendamine aastatel 2002–2004 2 protsendi võrra aastas ning kasvas siis 4 protsendi võrra, jõudes uurimisperioodil 2002. aasta tasemele.

6.2.   Müügimaht, turuosa, majanduskasv ja keskmine ühikuhind EÜs

(87)

Järgmine tabel näitab ühenduse tootmisharu tegevust seoses müügiga ühenduses asuvatele sõltumatutele klientidele.

Tabel 6

Müügimaht, turuosa, hinnad

 

2002

2003

2004

Uurimisperiood

Müügimaht (tonnides)

136 030

131 354

135 838

121 057

Indeks

100

97

100

89

Turuosa

16,8 %

17,0 %

16,4 %

14,5 %

Indeks

100

102

98

86

Ühikuhind (eurot tonni kohta)

1 271

1 228

1 295

1 417

Indeks

100

97

102

112