28.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 379/1

(1)

On vajalik edendada Euroopa mahetoidu ja mahepõllumajanduse tegevuskava rakendamist konkreetsete meetmete põhjal, et tagada lihtsustamine ja üldine sidusus.

(2)

Ühendusse imporditud mahepõllumajanduslikke tooteid tuleks lubada viia ühenduse turule mahemärgiga märgistatuna, kui need on toodetud vastavalt tootmiseeskirjadele ja kontrollikorrale, mis on ühenduse õigusaktidega kooskõlas või nendega samaväärsed.

(3)

Tuleks tunnustada kolmandaid riike, kelle tootmisstandardid ja kontrollikord on samaväärsed ühenduses kohaldatavatega, ning avaldada kõnealuste riikide nimekiri. Tuleks tunnustada ka kontrolliasutusi ja kontrollivaid ametiasutusi, kelle pädevuses on teostada kontrollimist riikides, mis ei kuulu tunnustatud riikide nimekirja, ning koostada nende nimekiri. Kolmandate riikide ettevõtjatel, kelle tootmine vastab täielikult ühenduse eeskirjadele, tuleks lubada esitada andmeid oma tegevuse kohta komisjoni tunnustatud kontrolliasutustele ja kontrollivatele ametiasutustele.

(4)

Nõukogu 24. juuni 1991. aasta määrusega (EMÜ) nr 2092/91 põllumajandustoodete mahepõllundustootmise ning põllumajandustoodete ja toiduainete puhul sellele viitavate märgiste kohta (3) nähakse liikmesriikidele ette võimalus väljastada importijatele kuni 31. detsembrini 2006. aastal teatavatel tingimustel lubasid üksikute toodete ühenduse turule viimiseks. Seda tuleks muuta, et asendada kehtiv impordikava alates nimetatud kuupäevast uue impordikavaga.

(5)

Rahvusvahelise kaubanduse häirimise vältimiseks on vaja laiendada liikmesriikidele võimalust jätkata importijatele lubade väljastamist toodete ühenduse turule viimiseks, sealjuures iga juhtumit eraldi hinnates, kuni on kasutusele võetud uue impordikava toimimiseks vajalikud meetmed; eelkõige selliste kontrolliasutuste ja kontrollivate ametiasutuste tunnustamise osas, kes on pädevad teostama kontrollimist riikides, mis ei ole kantud tunnustatud kolmandate riikide nimekirja.

(6)

Määrust (EMÜ) nr 2092/91 tuleks vastavalt muuta,

1.

Artikli 10 lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:

2.

Artikkel 11 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 11

1.   Kolmandast riigist imporditud toote võib viia ühenduse turule mahepõllumajandusliku märgistusega tähistatult, kui on täidetud järgmised tingimused:

2.   Komisjon tunnustab kooskõlas artiklis 14 lõikes 2 nimetatud menetlusega lõike 1 punktis b nimetatud kontrolliasutusi ja kontrollivaid ametiasutusi, sealhulgas artiklis 9 nimetatud kontrolliasutusi ja kontrollivaid ametiasutusi, kes on pädevad teostama kontrollimist ja väljastama lõike 1 punktis c nimetatud dokumentaalseid tõendeid kolmandates riikides, ning koostab nende kontrolliasutuste ja kontrollivate ametiasutuste nimekirja.

Kontrolliasutused akrediteeritakse Euroopa standardi EN 45011 või ISO juhendi 65 (toote sertifitseerimissüsteemidega tegelevate asutuste üldnõuded) Euroopa Liidu Teataja C seerias avaldatud viimase versiooni kohaselt. Akrediteerimisasutus viib korrapäraselt läbi kontrolliasutuse tegevuste kohapealset hindamist, järelevalvet ja mitmeaastast kordushindamist.

Tunnustamistaotlusi läbi vaadates palub komisjon kontrolliasutusel või kontrollival ametiasutusel esitada kõik vajalikud andmed. Komisjon võib samuti teha ekspertidele ülesandeks tutvuda kohapeal tootmiseeskirjade ja asjaomase kontrolliasutuse või kontrolliva ametiasutuse poolt kolmandas riigis läbi viidud kontrollitegevusega.

Tunnustatud kontrolliasutused või kontrollivad ametiasutused esitavad akrediteerimisasutuse või kui see on asjakohane, pädeva asutuse väljastatud aruanded nende tegevuse korrapärase kohapealse hindamise, järelevalve ja mitmeaastase kordushindamise kohta.

Komisjon, keda abistavad liikmesriigid, tagab nende hindamisaruannete alusel tunnustatud kontrolliasutuste ja kontrollivate ametiasutuste asjakohase järelevalve, vaadates korrapäraselt läbi nende tunnustamise. Järelevalve iseloom määratakse kindlaks käesoleva määruse sätete eiramise või rikkumise esinemise riski hindamise alusel.

3.   Kolmandast riigist imporditud toote võib samuti viia ühenduse turule mahepõllumajandusliku märgistusega tähistatult, kui on täidetud järgmised tingimused:

Sertifikaat peab originaaleksemplarina olema kaubale lisatud kuni esimese kaubasaajani. Seejärel peab importija säilitama sertifikaati kontrolliasutusele ja vajadusel kontrollivale ametiasutusele esitamiseks vähemalt kaks aastat.

4.   Komisjon võib artikli 14 lõikes 2 osutatud korras tunnustada kolmandaid riike, kelle tootmissüsteem vastab artiklites 5 ja 6 sätestatud nõuetega samaväärsetele nõuetele ja kelle kontrollikord on samaväärne artiklites 8 ja 9 sätestatuga, ning koostada kõnealuste riikide loetelu. Samaväärsuse hindamisel tuleb arvesse võtta codex alimentarius'e suuniseid (CAC/GL 32).

Tunnustamistaotlusi läbi vaadates palub komisjon kolmandal riigil esitada kõik vajalikud andmed. Komisjon võib teha ekspertidele ülesandeks tutvuda kohapeal asjaomase kolmanda riigi tootmiseeskirjade ja kontrollikorraga.

Iga aasta 31. märtsiks saadavad sedaviisi tunnustatud kolmandad riigid komisjonile kokkuvõtliku aastaaruande nende kontrollikorra rakendamise ja jõustamise kohta.

Komisjon, keda abistavad liikmesriigid, tagab nendes hindamisaruannetes sisalduva teabe alusel tunnustatud kontrolliasutuste ja kontrollivate ametiasutuste asjakohase järelevalve, vaadates korrapäraselt läbi nende tunnustamise. Järelevalve iseloom määratakse kindlaks käesoleva määruse sätete eiramise või rikkumise esinemise riski hindamise alusel.

5.   Toodete puhul, mis ei ole imporditud lõike 1 kohaselt ja ei ole imporditud lõike 4 kohaselt tunnustatud kolmandast riigist, võib komisjon artikli 14 lõikes 2 osutatud korras tunnustada kontrolliasutusi ja kontrollivaid ametiasutusi, sealhulgas artiklis 9 nimetatud kontrolliasutusi ja kontrollivaid ametiasutusi, kes on pädevad teostama kontrollimist ja väljastama sertifikaate kolmandates riikides lõike 3 kohaldamise eesmärgil, ning koostama sellisete kontrolliasutuste ja kontrollivate ametiasutuse nimekirja. Samaväärsuse hindamisel tuleb arvesse võtta codex alimentarius'e suuniseid (CAC/GL 32).

Komisjon vaatab läbi kõik kolmanda riigi kontrolliasutuse või kontrolliva ametiasutuse esitatud tunnustamistaotlused.

Tunnustamistaotlusi läbi vaadates palub komisjon kontrolliasutusel või kontrollival ametiasutusel esitada kõik vajalikud andmed. Akrediteerimisasutus või, kui see on asjakohane, siis pädev asutus viib korrapäraselt läbi kontrolliasutuse või kontrolliva ametiasutuse tegevuse kohapealset hindamist, järelevalvet ja mitmeaastast kordushindamist. Komisjon võib teha ekspertidele ülesandeks tutvuda kohapeal tootmiseeskirjade ja asjaomase kontrolliasutuse või kontrolliva ametiasutuse poolt kolmandas riigis läbi viidud kontrollitegevusega.

Tunnustatud kontrolliasutused või kontrollivad ametiasutused esitavad hindamisaruanded, mille on väljastanud akrediteerimisasutus või, kui see on asjakohane, pädev asutus nende tegevuse korrapärase kohapealse hindamise, järelevalve ja mitmeaastase kordushindamise kohta.

Komisjon, keda abistavad liikmesriigid, tagab nende hindamisaruannete alusel tunnustatud kontrolliasutuste ja kontrollivate ametiasutuste asjakohase järelevalve, vaadates korrapäraselt läbi nende tunnustamise. Järelevalve iseloom määratakse kindlaks käesoleva määruse sätete eiramise või rikkumise esinemise riski hindamise alusel.

6.   Ajavahemikul, mis algab 1. jaanuaril 2007 ja lõpeb kaksteist kuud pärast lõike 5 kohaselt tunnustatud kontrolliasutuste ja kontrollivate ametiasutuste esimese nimekirja avaldamist, võib liikmesriigi pädev asutus lubada importijatel viia selles liikmesriigis, kus importija on oma tegevusest vastavalt artikli 8 lõikele 1 teada andnud, turule tooteid, mis on imporditud lõikes 4 osutatud nimekirja mitte kantud kolmandatest riikidest, tingimusel, et importija esitab piisavad tõendid selle kohta, et käesoleva artikli lõike 3 punktides a ja b ettenähtud tingimused on täidetud. See luba tühistatakse kohe, kui neid tingimusi enam ei täideta. Load kaotavad kehtivuse hiljemalt 24 kuud pärast lõike 5 kohaselt tunnustatud kontrolliasutuste ja kontrollivate ametiasutuste esimese nimekirja avaldamist. Imporditud tootel peab olema kontrollisertifikaat, mille on andnud asutus või ametiasutus, kelle väljastatud tunnistusi loa andnud liikmesriigi pädev asutus aktsepteerib.

Sertifikaat peab originaaleksemplarina olema kaubale lisatud kuni esimese kaubasaajani. Seejärel peab importija säilitama sertifikaati kontrolliasutusele ja vajadusel kontrollivale ametiasutusele esitamiseks vähemalt kaks aastat.

Kõik liikmesriigid teatavad teistele liikmesriikidele ja komisjonile igast käesoleva lõike kohaselt väljaantud loast, sealhulgas asjaomastest tootmisstandarditest ja kontrollikorrast.

Liikmesriigi taotlusel või komisjoni algatusel kontrollib artiklis 14 osutatud komitee käesoleva artikli kohaselt väljaantud luba. Kui sellisel kontrollimisel ilmneb, et lõike 3 punktides a ja b ettenähtud tingimusi ei ole täidetud, nõuab komisjon, et loa väljaandnud liikmesriik selle tühistaks.

Vastava liikmesriigi pädeva asutuse poolt importijale käesoleva lõigu kohaselt enne 31. detsembrit 2006 antud mis tahes luba turustada kolmandast riigist imporditud tooteid kaotab kehtivuse hiljemalt 31. detsembril 2007.

7.   Komisjon võtab artikli 14 lõikes 2 osutatud korras vastu käesoleva artikli kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad, eelkõige järgmise kohta:

3.

Artikli 16 lõike 3 teine lõik jäetakse välja.

4.

III lisa C osa muudetakse järgmiselt:

28.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 379/5

(1)

Määrusega (EÜ) nr 994/98 volitatakse komisjoni kehtestama määrusega piirmäär, millest väiksemaid abimeetmeid ei käsitleta kõiki asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tingimusi täitvana, mistõttu nende meetmete suhtes ei kehti asutamislepingu artikli 88 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustus.

(2)

Komisjon on kohaldanud asutamislepingu artikleid 87 ja 88 ning on mitmes otsuses selgitanud asutamislepingu artikli 87 lõikes 1 määratletud abi mõistet. Komisjon on samuti esitanud oma tegevuspõhimõtted seoses vähese tähtsusega abi ülemmääraga, millest väiksema abi puhul artikli 87 lõiget 1 ei kohaldata. Need põhimõtted esitati esialgu vähese tähtsusega riigiabi eeskirja käsitlevas teatises, (3) seejärel aga komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määruses EÜ nr 69/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes. (4) Pidades silmas kõnesoleva määruse rakendamisel saadud kogemust ning selleks, et võtta arvesse ühenduse inflatsiooni ja sisemajanduse kogutoodangu muutumist kuni 2006. aastani (k.a) ja nende tõenäolist muutumist käesoleva määruse kehtivusajal, tundub asjakohasena vaadata läbi mõned määruses (EÜ) nr 69/2001 sätestatud tingimused ja asendada see määrus uuega.

(3)

Pidades silmas põllumajandus-, kalandus- ja vesiviljelustoodete esmase tootmise alal kehtivaid erieeskirju ning ohtu, et kõnealustes valdkondades võivad isegi käesolevas määruses sätestatud abisummadest väiksemad summad vastata asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tingimustele, ei tuleks käesolevat määrust kohaldada nende valdkondade suhtes. Arvestades transpordivaldkonna arengut, eriti paljude transpordivaldkonna osade restruktureerimist pärast nende liberaliseerimist, ei ole enam otstarbekas jätta transpordivaldkond reguleerimata vähese tähtsusega abi käsitleva määrusega. Käesolev määrus peaks seetõttu kehtima terve transpordivaldkonna suhtes. Kuid arvestades asjaoluga, et keskmine maanteetranspordi ja reisijateveo valdkonnas tegutsev ettevõte on väikeettevõte, tuleks kohandada vähese tähtsusega abi üldist ülemmäära. Samadel põhjustel, arvestades ka valdkonna ülemahutavust ning liiklusummikute ja kaubavedudega seotud transpordipoliitika eesmärkidega, tuleks määruse reguleerimisalast jätta välja abi, mida antakse rendi ja tasu eest kaupu vedavatele maanteetranspordiettevõtjatele maanteevedudeks ettenähtud veokite soetamiseks. See ei tähenda, et komisjon loobub soosimast riigiabi andmist veokite puhtuse ja keskkonnahoidlikkuse suurendamiseks ühenduse muude õigusvahenditega. Käesolevat määrust ei kohaldata söevaldkonna suhtes, pidades silmas nõukogu 23. juuli 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1407/2002, mis käsitleb söetööstusele antavat riigiabi. (5)

(4)

Võttes arvesse põllumajandustoodete ja mittepõllumajandustoodete töötlemise ja turustamise sarnasust, tuleks käesolevat määrust kohaldada põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise suhtes eeldusel, et teatavad tingimused on täidetud. Sellest tulenevalt ei peeta töötlemiseks ega turustamiseks toote esmamüügiks ettevalmistamist põllumajandusettevõttes, näiteks teravilja koristamist, lõikamist ja peksmist, munade pakkimist jms, ega esmamüüki edasimüüjale või töötlejale. Alates käesoleva määruse jõustumisest ei tuleks põllumajandustoodete töötlemise või turustamise alal tegutsevatele ettevõtjatele abi andmise suhtes enam kohaldada komisjoni 6. oktoobri 2004. aasta määrust (EÜ) 1860/2004, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandus- ja kalandussektoris. (6) Seetõttu tuleks sellele vastavalt muuta määrust (EÜ) nr 1860/2004.

(5)

Euroopa Kohus on otsustanud, et kui ühendus on välja andnud õigusakti, millega kehtestatakse ühine turukorraldus teatavas põllumajandussektoris, on liikmesriigid kohustatud hoiduma mis tahes meetmete võtmisest, mis seda korraldust kahjustavad või millega luuakse sellest erandeid. Seetõttu ei tohiks käesolevat määrust kohaldada sellise abi suhtes, mille suurus on kindlaks määratud ostetud või turustatud toodete hinna või koguse alusel, juhul kui see kehtib sellise vähese tähtsusega abi suhtes, mida tuleb jagada esmaste tootjatega.

(6)

Niisuguse vähese tähtsusega ekspordiabi või vähese tähtsusega abi suhtes, millel on kodumaistele toodetele soodsamad tingimused kui importtoodetele, ei tuleks käesolevat määrust kohaldada. Eeskätt ei tohiks seda määrust kohaldada abi suhtes, millega rahastatakse jaotusvõrgu loomist ja tegevust teistes riikides. Ekspordiabi ei ole üldjuhul abi, millega kaetakse messidel osalemise kulud või uue toote turuletoomiseks või olemasoleva toote uuele turule viimiseks vajalike uuringute või nõustamisteenuste kulud.

(7)

Määrust ei tohiks kohaldada niisuguste ettevõtjate suhtes, kes on raskustes olevad ettevõtjad vastavalt ühenduse suunistele raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta, (7) arvestades raskusi, mis tekivad seda tüüpi ettevõtjatele antava abi brutotoetusekvivalendi kindlaksmääramisel.

(8)

Komisjoni kogemused on näidanud, et abi, mille summa ei ületa kolme aasta jooksul 200 000 eurot, ei mõjuta liikmesriikide vahelist kaubandust ega moonuta või ähvarda moonutada konkurentsi, mistõttu selline abi ei ole hõlmatud asutamislepingu artikli 87 lõikega 1. Maanteetranspordi valdkonnas tegutsevate ettevõtjate puhul tuleks ülemmääraks kehtestada 100 000 eurot.

(9)

Käesolevas määruses käsitletakse aastana eelarveaastat, mida liikmesriigi ettevõtja kasutab eelarve koostamiseks. Kõnealune kolmeaastane ajavahemik on liikuv, see tähendab, et iga kord, kui antakse vähese tähtsusega abi, tuleb kindlaks teha jooksva eelarveaasta ja eelneva kahe eelarveaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi kogusumma. Seejuures tuleks arvestada liikmesriigi antud abi ka juhul, kui seda on täielikult või osaliselt rahastatud ühenduse vahenditest. Vähese tähtsusega abi ülemmäärast suuremat abimeedet ei tohiks olla võimalik jagada mitmeks väiksemaks osaks, et muuta need osad vastavaks käesoleva määruse tingimustele.

(10)

Vastavalt asutamislepingu artikli 87 lõikes 1 sätestatud abi andmise põhimõtetele tuleks vähese tähtsusega abi andmise ajana käsitleda aega, millal ettevõtjale antakse riigi õigusaktide alusel seaduslik õigus seda abi saada.

(11)

Ühenduse erinevates meetmetes ettenähtud abi osatähtsuse ülemmäärast möödahiilimise vältimiseks ei või vähese tähtsusega abi kumuleerida riigiabiga samadele abikõlblikele kuludele, kui kumuleerimise tulemusel on abi osatähtsus suurem kui vastavalt iga juhtumi iseärasustele on kindlaks määratud grupierandit käsitleva määruse või komisjoni otsusega.

(12)

Läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja vähese tähtsusega abi ülemmäära õigeks kohaldamiseks peaksid liikmesriigid kasutama ühte ja sama arvutusmeetodit. Arvutamise hõlbustamiseks ja kooskõlas vähese tähtsusega abi eeskirja kohaldamise praeguse tavaga tuleks abisummad, mida ei anta rahas, ümber arvestada nende brutotoetusekvivalendiks. Kui läbipaistvat abi ei maksta toetusena või mitmes osas, tuleb toetusekvivalendi arvutamisel kasutada abi andmise ajal kehtivaid turuintressimäärasid. Riigiabi eeskirjade ühtseks, läbipaistvaks ja hõlpsaks kohaldamiseks tuleks käesoleva määruse tähenduses käsitleda turumäärasid viitemääradena, mille komisjon korrapäraselt kinnitab objektiivsete kriteeriumide alusel ja avaldab Euroopa Liidu Teatajas või Internetis. Kuid vajaduse korral võib lisada miinimummäärale täiendavaid baaspunkte, arvestades toetusesaaja esitatud tagatisi või temaga seotud riske.

(13)

Läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja tõhusa järelevalve huvides tuleks käesolevat määrust kohaldada ainult läbipaistva vähese tähtsusega abi suhtes. Läbipaistev abi on abi, mille brutotoetusekvivalent võimalik eelnevalt täpselt välja arvutada ilma riskianalüüsi tegemata. Niisuguse täpse arvutuse võib teha näiteks toetuste, intressimääradele antavate toetuste ja ülemmääraga maksusoodustuste suhtes. Kapitalisüstina antavat abi tuleks käsitleda läbipaistva vähese tähtsusena abina vaid juhul, kui riigi panuse kogusumma on vähese tähtsusega abi ülemmäärast väiksem. Abi, mida antakse riskikapitali meetmetena vastavalt ühenduse suunistele väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtetesse tehtavatele riskikapitaliinvesteeringutele antava riigiabi kohta, (8) tohiks pidada läbipaistvaks vähese tähtsusega abiks vaid juhul, kui asjaomase riskikapitali kava raames ei anta ühelegi sihtettevõttele kapitali üle vähese tähtsusega abi piirmäära. Laenudena antavat vähese tähtsusega abi käsitletakse läbipaistva vähese tähtsusega abina, kui brutotoetusekvivalent on arvutatud vastavalt turu intressimäradele toetuse andmise ajal.

(14)

Käesoleva määrusega ei välistata võimalust, et liikmesriigi meedet, näiteks kapitalisüsti, ei peeta asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses riigiabiks ka mõnel käesolevas määruses sätestamata alusel, kuna niisugune abimeede on vastu võetud vastavalt turuinvestori põhimõttele.

(15)

Tuleb anda õiguskindlus tagatiskavadele, mis ei ohusta kaubandust ega moonuta konkurentsi ja mille kohta on olemas piisavalt andmeid, et hinnata mõjusid usaldusväärselt. Seetõttu tuleks käesoleva määrusega sätestada, et vähese tähtsusega abi 200 000 euro suurune üldine ülemmäär võetakse kasutusele ka tagatisest sõltuva ülemmäärana, mis põhineb tagatise aluseks oleva üksiklaenu tagatisega kogusummal. Seda konkreetset ülemmäära tuleks arvutada samal meetodil, mille alusel määratakse elujõulistele ettevõtjatele laenutagatiskavade raames antava riigiabi summat. Tagatistega seotud abi ülemmäära arvutamise meetodit ja andmeid ei tohiks kasutada seoses raskustes olevate ettevõtjatega, keda käsitletakse ühenduse suunistes raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta. Seetõttu ei tuleks ülemmäära kohaldada, kui tegemist on üksikabi andmisega väljaspool tagatiskava üksikotsuse alusel, abi andmisega raskustes olevatele ettevõtjatele või niisuguste tagatiste andmisega abimeetme aluseks olevale tehingutele, mis ei ole laen, näiteks aktsiatehingute tagamine. Konkreetse ülemmäära kindlaksmääramisel tuleks lähtuda sellest, et kui intressilagi (viivise netomäär) on 13 %, mis on ühenduses laenutagatiskavade halvim võimalik määr, siis 1 500 000 euro suuruse tagatise brutotoetusekvivalent vastab arvestuslikult vähese tähtsusega abi üldisele ülemmäärale. Maanteetranspordi valdkonnas tegutsevate ettevõtjate puhul tuleks seda summat vähendada 750 000 eurole. See konkreetne ülemmäär kehtib vaid kuni 80 % ulatuses tagatud laenud puhul. Liikmesriigid võivad tagatise brutotoetusekvivalendi hindamiseks kasutada ka komisjoni heakskiidetud meetodit, kui nad teatavad selle meetodi kasutamisest vastavalt mõnele riigiabi käsitlevale komisjoni määrusele, näiteks komisjoni 24. oktoobri 2006. aasta määrusele nr 1628/2006, mis käsitleb asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist investeeringuteks ette nähtud regionaalabi suhtes. (9) Kõnealust komisjoni heakskiidetud meetodit võib kasutada, kui selles on sõnaselgelt, käesoleva määruse rakendamise kontekstis, käsitletud niisugust liiki tagatisi ja nendega seotud tehinguid, mis on sätestatud käesolevas määruses.

(16)

Liikmesriigi esitatud teate alusel võib komisjon uurida, kas brutotoetusekvivalent ei ületa vähese tähtsusega abi ülemmäära, kui abimeede ei ole toetus, laen, tagatis, kapitalisüst ega riskikapitalimeede. Kui ülemmäära ei ületata, võib abimeetme suhtes kohaldada käesolevat määrust.

(17)

Komisjoni kohustus on tagada riigiabi käsitlevate eeskirjade täitmine ja eelkõige vähese tähtsuse eeskirja alusel abi andmine vastavalt selle eeskirja tingimustele. Asutamislepingu artiklis 10 sätestatud koostööpõhimõtte kohaselt peaksid liikmesriigid selle ülesande täitmisele kaasa aitama ja looma mehhanismi, millega tagatakse, et vähese tähtsuse eeskirja alusel ühele ettevõtjale antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei ületaks kolme eelarveaasta pikkuse ajavahemiku jooksul 200 000 eurot. Selleks peaksid liikmesriigid vähese tähtsusega abi andmisel teatama asjaomasele ettevõtjale viitega käesolevale määrusele abi summa ning tõiga, et abi on vähese tähtsusega. Samuti peaks asjaomane liikmesriik saama ettevõtjalt õiendi jooksva eelarveaasta ja eelmise kahe eelarveaasta jooksul saadud muu vähese tähtsusega abi kohta ning hoolega jälgima, et uue vähese tähtsusega abi andmisel ei ületataks vähese tähtsusega abi ülemmäära. Teine võimalus on ülemmäära järgimist tagada keskregistri abil või kui tegemist on Euroopa Investeerimisfondis tagatiskavadega, võib viimane koostada abisaajate loetelu ja nõuda liikmesriikidelt abisaajate teavitamist saadud vähese tähtsusega abist.

(18)

Määrus (EÜ) nr 69/2001 kaotab kehtivuse 31. detsembril 2006. Seetõttu tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. jaanuarist 2007. Pidades silmas, et määrus (EÜ) nr 69/2001 ei kehtinud transpordivaldkonna suhtes, milles siiani ei antud vähese tähtsusega abi ning arvestades, et põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise valdkonnas kohaldatakse madalaid vähese tähtsusega abi summasid ja eeldades, et täidetud on teatavad tingimused, tuleks käesolevat määrust kohaldada ka niisuguse abi suhtes, mis enne määruse jõustumist on antud transpordi- ning põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise valdkonnas tegutsevatele ettevõtjatele. Käesolev määrus ei tohiks mõjutada ühtegi üksikabi, mis on antud määruse (EÜ) nr 69/2001 kohaselt selle määruse kohaldamisajal.

(19)

Pidades silmas komisjoni kogemusi ja eelkõige seda, kui tihti on tavaliselt vaja riigiabi käsitlevad põhimõtted läbi vaadata, on asjakohane piirata käesoleva määruse kehtivusaega. Kui käesoleva määruse kehtivusaeg lõpeb ja seda ei pikendata, peaks liikmesriikidel olema käesoleva määrusega hõlmatud vähese tähtsusega abi kavadele kuuekuuline kohandumisaeg,

a)

abi, mida antakse ettevõtjatele, kes tegutsevad kalandus- ja vesiviljelusvaldkonnas, mida reguleeritakse nõukogu määrusega (EÜ) nr 104/2000; (10)

b)

abi, mida antakse ettevõtjatele, kes tegelevad asutamislepingu I lisas loetletud põllumajandustoodete esmase tootmisega;

c)

abi, mida allpool nimetatud juhtudel antakse ettevõtjatele, kes tegelevad asutamislepingu I lisas loetletud põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega:

d)

abi, mida antakse tegevuseks, mis on seotud ekspordiga kolmandatesse riikidesse või liikmesriikidesse, täpsemalt abi suhtes, mis on vahetult seotud eksporditavate koguste, jaotusvõrgu loomise ja toimimise või muude eksportimisest tulenevate jooksvate kuludega;

e)

abi, mille tingimuseks on kodumaiste toodete kasutamine importtoodete asemel;

f)

abi, mida antakse söevaldkonnas tegutsevatele ettevõtjatele vastavalt määrusele (EÜ) nr 1407/2002;

g)

abi, mida antakse rendi või tasu eest kaupu vedavatele maanteetranspordiettevõtjatele maanteevedudeks ettenähtud veokite soetamiseks;

h)

abi, mida antakse raskustes olevatele ettevõtjatele.

a)

Laenudena antavat vähese tähtsusega abi käsitletakse läbipaistva vähese tähtsusega abina, kui brutotoetusekvivalent on arvutatud vastavalt turu intressimäradele toetuse andmise ajal.

b)

Kapitalisüstina antavat abi käsitletakse läbipaistva vähese tähtsusena abina vaid juhul, kui riigi panuse kogusumma ei ole suurem vähese tähtsusega abi ülemmäärast.

c)

Riskikapitalimeetmena antavat abi käsitletakse läbipaistva vähese tähtsusena abina vaid juhul, kui asjaomase riskikapitali kava raames ei anta igale sihtettevõtjale kapitali üle vähese tähtsusega abi ülemmäära.

d)

Tagatiskava raames antavat üksikabi ettevõtjatele, kes ei ole raskustes, käsitletakse läbipaistva vähese tähtsusega abina vaid siis, kui abikava raames antava üksiktagatise aluseks oleva laenu kogusumma ei ole suurem kui 1 500 000 eurot ettevõtja kohta. Tagatiskava raames antavat üksikabi maanteetranspordi valdkonnas tegutsevale ettevõtjatele, kes ei ole raskustes, käsitletakse läbipaistva vähese tähtsusega abina vaid siis, kui abikava raames antava üksiktagatise aluseks oleva laenu kogusumma ei ole suurem kui 750 000 eurot ettevõtja kohta. Kui laenu tagatud osa moodustab ülemmäärast vaid teatava osa, siis peetakse tagatise brutotoetusekvivalendi osa sama suureks kui artikli 2 lõikes 2 sätestatud kohaldatava ülemmäära osa. Tagatis ei tohi moodustada laenust üle 80 %. Tagatiskavasid peetakse läbipaistavaks ka juhul kui i) enne abikava rakendamist on heaks kiidetud tagatiste brutotoetusekvivalendi arvutamise meetod, millest on komisjonile teatatud vastavalt riigiabi valdkonnas vastuvõetud muule komisjoni määrusele ja ii) heakskiidetud meetodis on sõnaselgelt, käesoleva määruse rakendamise kontekstis, käsitletud niisugust liiki tagatisi ja nendega seotud tehinguid, mis on sätestatud käesolevas määruses.

a)

Teabe alusel, mida finantsvahendajad peavad Euroopa Investeerimisfondile esitama, koostab Euroopa Investeerimisfond koostab igal aastal loetelu, milles esitatakse abisaajad ja abi brutotoetusekvivalent iga abisaaja kohta. Euroopa Investeerimisfond saadab selle teabe asjaomasele liikmesriigile ja komisjonile;

b)

asjaomane liikmesriik edastab teabe abi lõppsaajatele kolme kuu jooksul alates teabe saamisest Euroopa Investeerimisfondilt;

c)

asjaomane liikmesriik nõuab igalt abisaajalt deklaratsiooni selle kohta, et viimane ei ole saanud vähese tähtsusega abi rohkem artikli 2 lõikes 2 sätestatud ülemmäärast. Kui üks või mitu abisaajat on saanud abi ülemmäärast rohkem, teatab asjaomane liikmesriik komisjonile abimeetmest, mille tulemusel on abi antud üle ülemmäära, või nõuab abi abisaajalt tagasi.

a)

punktis 1 jäetakse välja sõnad “töötlemise ja turustamisega”;

b)

punkt 3 jäetakse välja.

28.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 379/11

(1)

Komisjon sai 22. veebruaril 2006 kaebuse teatavate Hiina Rahvavabariigist (edaspidi “Hiina”) pärit sadulate kohta, mille esitas vastavalt algmääruse artiklile 5 Euroopa sadulatootjate ühendus (edaspidi “kaebuse esitaja”) tootjate nimel, kelle toodang moodustab olulise osa, antud juhul 99 %, teatavate sadulate kogutoodangust ühenduses.

(2)

Kaebus sisaldas tõendeid dumpingu ja sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida peeti menetluse algatamiseks piisavaks.

(3)

Menetlus algatati 7. aprillil 2006 algatamisteate avaldamisega Euroopa Liidu Teatajas. (2)

(4)

Komisjon andis menetluse algatamisest ametlikult teada Hiina eksportivatele tootjatele, importijatele, hulgimüüjatele, kasutajatele, tarnijatele ja asjaga teadaolevalt seotud ühingutele, Hiina esindajatele ja kaebuse esitanud ühenduse tootjatele ning muudele asjaga teadaolevalt seotud ühenduse tootjatele. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(5)

Võimaldamaks eksportivatel tootjatel esitada soovi korral taotlus turumajandusliku kohtlemise või individuaalse kohtlemise kohaldamiseks, saatis komisjon asjaga teadaolevalt seotud Hiina eksportivatele tootjatele taotluse vormid. Kolm eksportivate tootjate rühma ja üks eksportiv tootja taotlesid vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 7 turumajanduslikku kohtlemist või individuaalset kohtlemist juhul, kui uurimise käigus peaks selguma, et nad ei vasta turumajandusliku kohtlemise tingimustele. Tuleb märkida, et need kolm eksportivat tootjat hõlmasid veel kahte või enamat sadulate tootmise ja/või müügiga seotud äriühingut.

(6)

Arvestades Hiina eksportivate tootjate ning ühenduse importijate ja tootjate suurt arvu, märkis komisjon algatamisteates, et vastavalt algmääruse artikli 17 võib dumpingu ja kahju kindlakstegemise uurimises rakendada väljavõttelist uuringut.

(7)

Selleks, et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajadusel valimi moodustamiseks, paluti kõigil Hiina eksportivatel tootjatel, ühenduse importijatel ja ühenduse tootjatel endast komisjonile teada anda ja vastavalt algatamisteatele esitada põhiteave oma tegevuse kohta seoses vaatlusaluse tootega uurimisperioodi jooksul (1. jaanuarist 2005 kuni 31. detsembrini 2005).

(8)

Eksportivate tootjate puhul leiti, et väljavõtteline uuring pole vajalik, kuna uurimises tegid koostööd vaid kolm äriühingute rühma ja üks üksik äriühing.

(9)

Ühenduse tootjate puhul koostati valim vastavalt algmääruse artiklile 17 ühenduse suurima tüüpilise sadulate toodangumahu põhjal, mida on võimalik ettenähtud aja jooksul piisavalt uurida. Ühenduse tootjatelt saadud teabe põhjal valis komisjon välja viis äriühingut, mis asuvad kahes erinevas liikmesriigis. Viie valimisse kaasatud äriühingu toodangumaht moodustas 86 % ühenduse kogutoodangust. Vastavalt algmääruse artikli 17 lõikele 2 konsulteeriti asjaomaste isikutega ja nad ei esitanud vastuväiteid. Lisaks paluti ülejäänud ühenduse tootjatel esitada kahjuanalüüsi jaoks teatavaid üldisi andmeid. Importijate valim koostati vastavalt algmääruse artiklile 17 suurima tüüpilise vaatlusaluse toote impordimahu põhjal ühendusse, mida on võimalik ettenähtud aja jooksul piisavalt uurida. Mitmelt importijalt saadud teabe põhjal ning arvestades esitatud teabe erinevat kvaliteeti, valiti valimisse kaks ühes liikmesriigis asuvat importijat. Kahe valimisse valitud importija import moodustab 21 % vaatlusaluse toote impordist ühendusse. Võttes arvesse kasutajatelt saadud vastuste väikest hulka, otsustati, et väljavõtteline uuring ei ole vajalik.

(10)

Küsimustikud saadeti kõigile teadaolevalt asjaga seotud isikutele ja kõigile teistele äriühingutele, kes algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul endast teada andsid. Vastused saadi neljalt Hiina eksportivalt tootjalt ja ühelt võrdlusriigi Brasiilia tootjalt. Täielikud vastused küsimustikule saadi ka viielt valimisse valitud ühenduse tootjalt. Ehkki väljavõttelise uuringu vormi tagastasid neli importijat, saatsid ainult kaks neist tagasi täielikult täidetud küsimustiku. Lisaks tagastasid täielikult täidetud küsimustiku ka neli kasutajat. Üks küsimustiku vastus saadi ka toormaterjali tarnijalt.

(11)

Komisjon kogus ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta dumpingu esialgse kindlakstegemise, tekitatud kahju ja ühenduse huvide seisukohast vajalikuks pidas ning tegi kontrollkäigud järgmiste äriühingute valdustesse:

(12)

Arvestades vajadust kindlaks määrata normaalväärtus neile eksportivatele tootjatele, kellele turumajanduslikku kohtlemist võib-olla ei võimaldata, toimus kontroll normaalväärtuse kindlaksmääramiseks võrdlusriigi (käesoleval juhul Brasiilia) andmete põhjal järgmise äriühingu valdustes:

(13)

Dumpingu ja kahju uurimine toimus 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2005 (edaspidi “uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohalt asjakohaste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2002 kuni uurimisperioodi lõpuni (“vaatlusalune periood”).

(14)

Vaatlusalune toode on jalgrataste ja muude mootoriga või mootorita, külghaagisega või külghaagiseta rataste (sealhulgas kolmerattaliste veojalgrataste), jõutreeninguseadmete (sealhulgas kodus kasutatavate) teatavad istmed ja sadulad ning nende olulised osad (s.t raamid, polstrid ja katted) (edaspidi “vaatlusalune toode” või “sadulad”), mis on pärit Hiina Rahvavabariigist. Toodet deklareeritakse tavaliselt CN-koodide 8714 95 00, ex 8714 99 90 ja ex 9506 91 10 all.

(15)

Harilikult koosneb sadul kolmest osast: raamist või toest, millele sadul ehitatakse ja mis on tavaliselt valmistatud plastmassivalu meetodil; polstrist, mis paigutatakse raamile selleks, et muuta sadul mugavamaks ja mis võib olla valmistatud eri tüüpi sünteetilisest vahtmaterjalist või muudest materjalidest; sünteetilisest materjalist või ehtsast nahast valmistatud kattest, mis katab sadula polstrit ja servi ning mis annab sadulale selle väärtuse ja esteetilised omadused. Lisaks loetletud kolmele osale kuulub sadula juurde tavaliselt ka metallist valmistatud kinnitusmehhanism, näiteks kahvel või klamber, ning vedrud või elastomeerist löögijõudu vähendav mehhanism.

(16)

Vaatlusalust toodet kasutatakse jalgrataste ja samalaadsete sõidukite ning statsionaarsete seadmete, näiteks jõutreeninguseadmete puhul. Uurimine näitas, et vaatamata kuju, materjalide ja valmistusmeetodite erinevustele on kõigi erinevate vaatlusaluse toote liikide füüsikalised ja tehnilised põhiomadused samad ja neid kasutatakse peamiselt ühesugustel eesmärkidel. Seetõttu käsitletakse neid käesolevas menetluses ühe tootena.

(17)

Uurimine näitas, et ühenduse tootmisharu poolt ühenduses toodetavate ja müüdavate, Hiinas toodetavate ja sealsel siseturul müüdavate, Hiinast ühendusse imporditavate ning Brasiilias toodetavate ja müüdavate sadulate füüsikalised ja tehnilised põhiomadused on samad ning et neil toodetel on ühesugune kasutusotstarve.

(18)

Seetõttu jõuti esialgsele järeldusele, et kõnealused tooted on samasugused algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(19)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b määratakse Hiinast pärit toodete impordi suhtes läbi viidava uurimise puhul normaalväärtus kindlaks vastavalt nimetatud artikli lõigetele 1 kuni 6 nende tootjate puhul, kes vastavad algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud tingimustele.

(20)

Turumajandusliku kohtlemise kriteeriumid on lühidalt ja kokkuvõtlikult järgmised:

(21)

Kaks eksportivate tootjate rühma ja üks üksik eksportiv tootja taotlesid turumajanduslikku kohtlemist vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b ja täitsid eksportivate tootjate turumajandusliku kohtlemise taotluse vormi ettenähtud tähtaja jooksul. Komisjon kogus ja kontrollis nende äriühingute valduses kõiki turumajandusliku kohtlemise taotluses esitatud andmeid, mida ta vajalikuks pidas. Uurimine näitas, et turumajanduslikku kohtlemist sai võimaldada ainult kahele eksportivate tootjate rühmale ning ühe äriühingute rühma ja ühe üksiku äriühingu puhul tuli turumajandusliku kohtlemise taotlus tagasi lükata.

(22)

Ühe individuaalse eksportiva tootja puhul näitas uurimine, et äriühing ei vastanud ülalnimetatud kriteeriumide 1 ja 3 nõuetele. Nimelt ei suutnud see äriühing tõestada, et tema majandustegevust käsitlevad otsused on tehtud vastavalt turutingimustele ja olulise riigipoolse sekkumiseta, kuna müügikogused sise- ja eksporditurgudel on kindlaks määratud äriühingu põhikirjas, mida ei saa riigipoolse heakskiiduta muuta. Lisaks ei suutnud äriühing tõestada ka seda, et puuduvad varasemale mitteturumajanduslikule süsteemile iseloomulikud märkimisväärsed moonutused, ega suutnud esitada kirjalikke tõendeid maakasutusõiguste omandamise kohta.

(23)

Üks eksportivate tootjate rühm jättis märkimata oma suhted omamaise suurkliendiga nii turumajandusliku kohtlemise taotluse vormis kui ka dumpinguvastase küsimustiku vastustes. Need suhted tulid avalikuks alles eksportivate tootjate valdustes tehtud ristkontrolli käigus. Seotud äriühingute puhul on komisjoni järjekindel poliitika selline, et turumajanduslik või individuaalne kohtlemine määratakse neile kui tervikule. Seetõttu oleks turumajandusliku või individuaalse kohtlemise võimaldamine sellele eksportijale eeldanud, et seotud äriühing oleks teinud täielikku koostööd selleks, et välja selgitada tema täpne tegevus seoses vaatlusaluse tootega, turumajandusliku kohtlemise kriteeriumide täitmine ja suhete mõju kahe äriühingu vahelistele tehingutele. Nii see siiski ei olnud, sest seotud äriühing uurimises koostööd ei teinud. Seetõttu ei saanud komisjon sellele äriühingute rühmale turumajanduslikku või individuaalset kohtlemist võimaldada. Tuleb märkida, et see punkt puudutas väga olulist osa eksportijate omamaisest müügist. Samuti seadis selline tahtlik teabe väljajätmine kahtluse alla komisjonile esitatud muu teabe ja dokumentide usaldusväärsuse. Pidades silmas nimetatud väljajätmist ja selle olulisust nii turumajandusliku kohtlemise analüüsi kui ka dumpingu kindlaksmääramise seisukohast, mis põhineks selle eksportijate rühma esitatud andmetel, otsustati, et nad olid esitanud vale ja eksitavat teavet algmääruse artikli 18 tähenduses. Äriühingut teavitati kohe nendest põhjustest, miks kavatseti esitatud teavet mitte arvesse võtta ning vastavalt algmääruse artikli 18 lõikele 4 anti neile võimalus esitada täiendavaid selgitusi. Äriühingu esitatud selgitused ei olnud aga rahuldavad ega suutnud veenda komisjoni selles, et äriühing ei olnud esitanud eksitavat teavet; samuti ei hajunud kahtlused tema esitatud ülejäänud teabe terviklikkuse suhtes. Seega loeti see eksportivate tootjate rühm uurimises koostööst hoiduvaks ning tema turumajandusliku ja individuaalse kohtlemise taotlus lükati tagasi.

(24)

Huvitatud isikutele anti võimalus esitada ülaltoodud järelduste kohta märkusi.

(25)

Seega võimaldati turumajanduslikku kohtlemist kahele eksportivate tootjate rühmale:

(26)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a kehtestatakse võimalik üleriigiline tollimaks riikidele, kes jäävad selle artikli reguleerimisalasse, välja arvatud juhul, kui äriühingud suudavad tõestada, et nad vastavad kõikidele algmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud kriteeriumidele.

(27)

Eksportiv tootja, kellele turumajanduslikku kohtlemist ei võimaldatud, taotles individuaalset kohtlemist juhul, kui talle turumajanduslikku kohtlemist ei võimaldata. Siiski lükati äriühingu individuaalse kohtlemise taotlus tagasi, sest äriühing ei vastanud artikli 9 punkti 5 alapunktis b sätestatud kriteeriumidele ekspordihindade ja -koguste vaba määramise kohta.

(28)

Normaalväärtuse kindlaksmääramiseks tegi komisjon kõigepealt iga asjaomase eksportiva tootja puhul kindlaks, kas sadulate omamaine kogumüük oli tüüpiline võrreldes kogu tema eksportmüügiga ühendusse. Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2 on omamaine müük tüüpiline siis, kui eksportiva tootja omamaise müügi kogumaht moodustab vähemalt 5 % ühendusse tarnitud eksportmüügi kogumahust.

(29)

Kaks äriühingute rühma, kellele võimaldati turumajanduslikku kohtlemist, hõlmasid viit ekspordiks sadulaid tootvat äriühingut, kellest kolm tegelesid ka omamaise müügiga. Veel üks äriühing tegeles omamaise müügiga, kuid mitte ekspordiga.

(30)

Nende eksportivate tootjate puhul, kelle kogu omamaine müük leiti olevat tüüpiline, tegi komisjon kindlaks siseturul müüdud sadulate liigid, mis olid ühendusse eksportimiseks ettenähtud liikidega identsed või otseselt võrreldavad.

(31)

Iga vastava liigi puhul tehti kindlaks, kas omamaine müük oli algmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt piisavalt tüüpiline. Teatava liigi omamaist müüki käsitleti piisavalt tüüpilisena, kui kõnealuse liigi omamaise müügi kogumaht uurimisperioodi jooksul moodustas vähemalt 5 % ühendusse eksporditud võrreldava liigi müügi kogumahust.

(32)

Seejärel kontrollis komisjon iga äriühingu puhul seda, kas iga vaatlusaluse toote liigi omamaise tüüpilises koguses müügi puhul võib olla kindel, et see müük toimus tavapärase kaubandustegevuse käigus vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 4, tehes kindlaks, kui suure osa kõnealuse liigi müügist moodustas tulutoov müük sõltumatutele klientidele siseturul.

(33)

Kui tootmiskuludega samaväärse või neid ületava netomüügihinnaga müüdud sadulaliigi müügimaht moodustas vähemalt 80 % selle liigi müügi kogumahust ja kui selle liigi kaalutud keskmine hind oli samaväärne tootmiskuludega või ületas neid, võeti iga tooteliigi normaalväärtuse aluseks tegelik omamaine hind. See hind arvutati uurimisperioodi kestel selle tooteliigi kõigi omamaiste müügihindade kaalutud keskmisena, sõltumata sellest, kas selline müük oli tulutoov või mitte.

(34)

Kui sadulaliigi tulutoova müügi maht moodustas 80 % või vähem selle tooteliigi müügi kogumahust või kui kõnealuse tooteliigi kaalutud keskmine hind oli tootmiskuludest madalam, saadi tooteliigi normaalväärtus tegeliku omamaise hinna põhjal, mis arvutati ainult selle tooteliigi tulutoova müügi kaalutud keskmisena, juhul kui see müük moodustas vähemalt 10 % kõnealuse liigi müügi kogumahust.

(35)

Kui ükskõik millist liiki sadulate tulutoova müügi maht oli väiksem kui 10 % selle tooteliigi müügi kogumahust, siis leiti, et seda konkreetset liiki müüdi ebapiisavas koguses, selleks et normaalväärtuse saaks kindlaks määrata omamaise hinna põhjal.

(36)

Kui eksportiva tootja müüdud konkreetse tooteliigi omamaiseid hindu ei olnud võimalik kasutada, kasutati arvestuslikku normaalväärtust.

(37)

Sellest tulenevalt arvutati normaalväärtus vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 3 selliselt, et liideti iga eksportija eksporditud liigi tootmiskuludele, mida vajaduse korral korrigeeriti, mõistlik müügi-, üld- ja halduskulude summa ning kasum. Kõigil juhtudel määrati müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum kindlaks algmääruse artikli 2 lõikes 6 sätestatud meetodite kohaselt. Selleks uuris komisjon, kas iga asjaomase eksportiva tootja omamaisel turul kantud üld- ja halduskulusid ning saadud kasumit käsitlevad andmed on usaldusväärsed.

(38)

Tegelikke omamaiseid müügi-, üld- ja halduskulusid peeti usaldusväärseteks, kui asjaomase äriühingu omamaise müügi mahtu võis võrreldes eksportmüügi mahuga ühendusse pidada tüüpiliseks. Omamaine kasumimarginaal määrati kindlaks tavapärase kaubandustegevuse käigus müüdud liikide omamaise müügi põhjal. Selleks kasutati ülalkirjeldatud meetodit.

(39)

Kolme tüüpilise omamaise müügiga äriühingu puhul leiti, et enamik eksporditud vaatlusaluse toote liike müüdi siseturul tavapärase kaubandustegevuse käigus. Muude liikide puhul määrati normaalväärtus kindlaks ülalkirjeldatud meetodi abil, kasutades iga asjaomase äriühingu müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit käsitlevaid andmeid.

(40)

Tüüpilist omamaist müüki mitte omava kahe äriühingu puhul määrati müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi summad kindlaks nelja tüüpilist omamaist müüki omava äriühingu keskmiste müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi põhjal.

(41)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a arvutatakse normaalväärtus neile eksportivatele tootjatele, kellele ei võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist, võrdlusriigi hindade või tuletatud väärtuse põhjal.

(42)

Algatamisteates väljendas komisjon soovi kasutada Brasiiliat sobiva võrdlusriigina normaalväärtuse määramisel ja kutsus huvitatud isikuid üles selle kohta arvamust avaldama.

(43)

Ükski eksportiv Hiina tootja, kellele turumajanduslikku kohtlemist ei võimaldatud, sellele ettepanekule vastuväiteid ei esitanud.

(44)

Üks importija ja üks eksportiv tootja, kellele võimaldati turumajanduslikku kohtlemist, väitsid, et Brasiilia ei ole kõige sobivam võrdlusriik, ning et valida tuleks hoopis Taiwan või Mehhiko.

(45)

Taiwani puhul leiti, et ehkki jalgrattaosade tööstus on seal arenenud, on suurem osa tootmisest üle viidud Hiinasse. Seetõttu oleks sadulatootjate puhul, kelle peakorterid asuvad Taiwanis, suures osas tegemist samade, väidetavalt dumpinguhindadega Hiinast ühendusse eksportivate äriühingute või seotud äriühingutega. Lisaks sellele tähendab tavapärane tööjaotus nende rühmade vahel seda, et Taiwanis toodetakse veel ainult üksikuid kindlaid kõrgema kasumimarginaaliga mudeleid, samal ajal kui suurem osa keskmise kuni madalama hinnaga mudelite tootmisest on kulusid arvestades üle viidud Hiinasse. Seetõttu pole tõenäoline, et Taiwanis toodetud sadulamudelite hinnad või kulud kujutaksid endast parimat alust Hiinas toodetavate sadulate normaalväärtuse kindlaksmääramiseks.

(46)

Mehhikot peetakse aga avatud ja konkurentsivõimeliseks turuks, mille turu suurus moodustab umbes 1/8 Brasiilia turu mahust. Komisjon võttis ühendust kahe tuntud Mehhiko tootjaga, kuid koostöövõimalust ei pakutud.

(47)

Brasiilia puhul näitas uurimine, et tegemist on vaatlusaluse toote konkurentsivõimelise turuga, kus tegutseb vähemalt kolm erineva suurusega omamaist tootjat ning kus impordimaht kolmandatest riikidest moodustab 15 % omamaisest tarbimisest, mis on 8 kuni 9 miljonit sadulat aastas. Üks eksportiv tootja väitis, et Brasiilia turu konkurentsivõime tase on tootjate väikese arvu tõttu kahtlane. Siiski näitas uurimine, et ühegi Brasiilia tootja puhul ei leitud tõendeid turgu valitseva seisundi või selle kohta, et hindu kujundataks konkurentsivastasel moel. Samuti ei olnud alust arvata, et Taiwani või Mehhiko puhul oleks toormaterjalide kättesaadavus, kulud ja muud tootmistingimused Hiinale sarnasemad kui Brasiilia puhul. Seetõttu leiti, et Brasiilia turg on normaalväärtuse kindlaksmääramiseks sobiv.

(48)

Kolme teadaoleva Brasiilia eksportiva tootjaga võeti ühendust ja üks äriühing nõustus koostööd tegema. Seega saadeti sellele tootjale küsimustik ja vastuses esitatud andmeid kontrolliti kohapeal. See koostööd tegev tootja on seotud ühe ühenduse tootjaga, kuid pole alust arvata, et see mõjutaks andmete usaldusväärsust, mida kontrolliti veel pealegi äriühingu valdustes.

(49)

Eelnimetatut silmas pidades tehti esialgne järeldus, et Brasiilia on algmääruse artikli 2 lõike 7 kohaselt kõige sobivam ja põhjendatum võrdlusriik.

(50)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a arvutati normaalväärtus neile eksportivatele tootjatele, kellele turumajanduslikku kohtlemist ei võimaldatud, võrdlusriigi tootjalt saadud andmete põhjal, s.t Brasiilia turul võrreldavate tooteliikide eest makstud või makstavate hindade põhjal vastavalt ülalkirjeldatud meetodile.

(51)

Normaalväärtus arvutati kõigi Brasiilia turul võrreldavate tooteliikide eest makstud või makstavate hindade põhjal, kuna leiti, et kõik tehingud on tehtud tavapärase kaubandustegevuse käigus.

(52)

Kõigi eksportivate tootjate puhul toimus eksportmüük ühendusse kas otse ühenduse sõltumatutele klientidele või Hong Kongis, Briti Neitsisaartel ja Taiwanil asuvate seotud või sõltumatute äriühingute kaudu..

(53)

Kui vaatlusalust toodet eksporditi otse ühenduse sõltumatutele klientidele, määrati ekspordihinnad kindlaks vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstavate hindade alusel vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8.

(54)

Kui müük toimus väljaspool ühendust asuva seotud hulgimüüja kaudu, määrati ekspordihind kindlaks ühenduse sõltumatutele klientidele kehtestatud esimeste edasimüügihindade põhjal.

(55)

Normaalväärtust ja ekspordihindu võrreldi ekspordihinnaga tehasest hankimise tasandil. Selleks et tagada normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglane võrdlus, võeti korrigeerimiste näol nõuetekohaselt arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10. Vajalikud korrigeerimised tehti transpordi-, kindlustus-, käitlemis-, lisa-, pakkimis-, krediidi- ja pangakulude osas kõikidel juhtudel, kui neid peeti põhjendatuks ja täpseks ning kui neid kinnitasid kontrollitud tõendid.

(56)

Taiwani seotud äriühingute kaudu toimuva müügi puhul rakendati korrigeerimist vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 10 punktile i juhul, kui need äriühingud olid täitnud ülesandeid, mis on sarnased komisjonitasu alusel töötava agendi omadega. Arvestades seda, et seotud äriühingu esitatud müügi-, üld- ja halduskulude jaotust ei saanud pidada usaldusväärseks, tehti see korrigeerimine sõltumatult hulgimüüjalt saadud müügi-, üld- ja halduskulusid ja kasumit käsitlevate andmete põhjal.

(57)

Äriühingute puhul, kellele võimaldati turumajanduslikku kohtlemist, võrreldi vastavalt algmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12 kõigi ühendusse eksporditud vaatlusaluse toote liikide kaalutud keskmist normaalväärtust vastava ühendusse eksporditud vaatlusaluse toote liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga.

(58)

Komisjonil on väljakujunenud tava pidada seotud eksportivaid tootjaid või samasse kontserni kuuluvaid eksportivaid tootjaid dumpingumarginaali määramisel üheks ja samaks üksuseks ja kehtestada neile seega ühesugune dumpingumarginaal. Seda eelkõige sellepärast, et individuaalsed dumpingumarginaalid võiksid soodustada dumpinguvastastest meetmetest kõrvalehoidmist, muutes need ebatõhusaks, kuna võimaldaks omavahel seotud eksportivatel tootjatel suunata oma eksporti ühendusse madalaima individuaalse dumpingumarginaaliga äriühingu kaudu.

(59)

Vastavalt sellele tavale käsitleti samasse rühma kuuluvaid seotud eksportivaid tootjaid ühe üksusena ja nad said ühe ühtse dumpingumarginaali, mis arvutati asjaomases rühmas koostööd tegevate tootjate kaalutud keskmiste dumpingumarginaalide põhjal.

(60)

Selle alusel on esialgsed kaalutud keskmised dumpingumarginaalid (väljendatud protsendimäärana CIF-hinnast ühenduse piiril ilma tollimakse tasumata) järgmised:

(61)

Selleks, et arvutada üleriigiline dumpingumarginaal, mida saaks kohaldada kõikide teiste Hiina eksportijate suhtes, tegi komisjon kõigepealt kindlaks koostöötaseme. Võrreldi kolme koostööd tegeva eksportiva tootja küsimustike vastustes esitatud ekspordi üldkoguseid ja Hiina dumpinguhinnaga impordi üldkoguseid, kasutades selleks põhjenduses 71 esitatud arvutusi. Tulemuseks saadi 23 %. Selle alusel leiti, et koostöötase on madal.

(62)

Seetõttu peeti vajalikuks määrata kindlaks üleriigiline dumpingumarginaal, milleks on

(63)

Selle alusel kehtestati ajutiselt üleriigiliseks dumpingutasemeks 30,9 % CIF-hinnast ühenduse piiril ilma tollimakse tasumata.

(64)

Teadaolevalt toodab kogu ühenduses vaatlusalust toodet üheksa tootjat, kelle nimel kaebus esitati. Need tootjad asuvad Itaalias, Poolas, Ühendkuningriigis ja Portugalis ning nende toodang moodustab 99 % ühenduse toodangust uurimisperioodil.

(65)

Menetluse algatamise perioodil ei kuulunud kaebuse esitajate hulka vaid üks teadaolev ühenduse tootja. Võttes arvesse üheksa kaebuse esitanud ja ühe kaebust mitteesitanud ühenduse tootja tootmismahtu, ulatus samasuguse toote kogutoodang uurimisperioodil 16 165 936 ühikuni.

(66)

Kaebust toetasid järgmised ühenduse tootjad:

(67)

Kuna kaebuse esitanud üheksa koostööd tegeva ühenduse tootja (nii valimisse kuuluva kui ka mittekuuluva) toodang moodustab 99 % samasuguse toote toodangust ühenduses, moodustavad nad ühenduse tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses. Uurimises valimisse kaasatud ühenduse tootjate (edaspidi “valimisse kaasatud tootjad”) toodang moodustas uurimisperioodil 86 % ühenduse sadulate kogutoodangust. Ülejäänud ühenduse tootjatel paluti esitada kahjuanalüüsi jaoks teatavaid üldisi andmeid.

(68)

Ühenduse tarbimine määrati kindlaks viie valimisse kaasatud ühenduse tootja, nelja valimisse kaasamata ühenduse tootja ja kaebust mitte esitanud ühenduse tootja müügimahtude ning Hiinast ja teistest kolmandatest riikidest pärit asjaomaste CN-koodide alla kuuluvate toodete impordi põhjal vastavalt Eurostati andmetele. Nagu põhjenduses 14 märgitud, kuulub vaatlusalune toode praegu CN-koodide 8714 95 00, ex 8714 99 90 ja ex 9506 91 10 alla. Viimast kahte CN-koodi (ex 8714 99 90 ja ex 9506 91 10) käsitlevad Eurostati andmed hõlmavad ka teisi jalgrattaosi ja treeninguseadmeid. Kuna nende kahe laiema kategooria puhul polnud võimalik ainult sadulaid käsitlevaid andmeid eraldi välja tuua, otsustati impordistatistika koostada ainult ühe CN-koodi põhjal, milleks on CN-kood 8714 95 00. Seetõttu võivad ühenduse tarbimise kindlaksmääramiseks kasutatud impordimahud olla teatud määral alahinnatud.

(69)

Nende andmete põhjal leiti, et vaatlusaluse perioodi jooksul kasvas tarbimine 17 % võrra, 20 701 027 ühikult 2002. aastal 24 179 012 ühikuni 2005. aastal.

Tabel 1

(70)

Nagu eespool nimetatud, on käesolev uurimine näidanud, et Hiinale kehtestatud keskmised dumpingumarginaalid on algmääruse artikli 9 lõikes 3 sätestatud miinimumlävest kõrgemad ning et Hiinast pärit impordi maht ei ole algmääruse artikli 5 lõike 7 tähenduses tühine.

(71)

Impordimahud määrati kindlaks Eurostati andmete põhjal. Nagu põhjenduses 68 nimetatud, võivad allpool esitatud impordiandmed olla teatud määral alahinnatud. Peale selle on Eurostati jalgrattasadulaid käsitlev statistika esitatud 100 kilogrammiste koguste, mitte ühikutena. Seega leiti, et Hiinast imporditavate sadulate keskmiseks kaaluks on asjakohane määrata 500 grammi ühiku kohta, kuna sellise kaalu esitas üks eksportiv tootja ja üks sõltumatu importija.

(72)

Hiinast pärit import suurenes vaatlusalusel perioodil rohkem kui neli korda. Seega kasvas import 1 416 814 ühikult 2002. aastal 6 276 749 ühikuni uurimisperioodil. Vastavalt sellele kasvas turuosa 7 protsendilt 2002. aastal kuni 26 protsendini uurimisperioodil. Seda tuleb vaadelda tarbimise taustal, mis suurenes ainult 17 % võrra, s.t suhteliselt vähem kui Hiinast pärit impordi kasv.

(73)

Üks sõltumatu importija väitis, et impordistatistika on ülehinnatud, kuna kaebuses esitatud sadula keskmiseks kaaluks oli märgitud 400 grammi ühiku kohta. Äriühing väitis, et Hiinast imporditud sadulate keskmine kaal jääb 600 grammi ja 800 grammi vahele. Siiski kinnitas sama äriühing tema valdustes läbi viidud kontrollkäigu ajal, et Hiinast imporditud sadulate keskmine kaal on 500 grammi, mis on täpselt sama kaal, mida komisjon kasutas Eurostati 100 kilogrammiste ühikutena esitatud andmete teisendamiseks. Importija väitis ka seda, et Hiinast pärit impordi statistika on ülepaisutatud, kuna see hõlmas ka sadulate kaitseks kasutatavate sadulakatete importi. Nagu põhjenduses 71 mainitud, põhines impordistatistika ainult ühel CN-koodil (CN 8714 95 00), mis ei ole see kood, mille all sadulakatteid tavaliselt deklareeritakse; seega oli importija väide põhjendamatu.

Tabel 2

(74)

Hiinast pärit sadulate kaalutud keskmine impordihind kahanes vaatlusaluse perioodi jooksul (2002. aastast kuni uurimisperioodini) ühtlaselt igal aastal, kokku 21 % võrra, s.o 1,4 eurolt ühiku kohta kuni 1,1 euroni ühiku kohta.

Tabel 3

(75)

Hinna allalöömise kindlaksmääramiseks analüüsis komisjon uurimisperioodi käsitlevaid andmeid. Ühenduse tootmisharu vastavate müügihindadena käsitleti sõltumatutele klientidele kehtestatud müügihindu, mida vajadusel kohandati tehasehinna tasemele, s.t millest arvati maha veokulud ühenduses ning alla- ja mahahindlused. Raami, polstri, katte, kahvli ja kaalu järgi määratletud erinevat liiki sadulate hindu võrreldi eksportijate kehtestatud sarnaste tooteliikide müügihindadega, millest olid maha arvatud allahindlused, ja kohandati vajadusel vastavalt CIF-hinnale ühenduse piiril koos asjakohase kohandusega seoses tollimaksude (1,2 %) ja importija impordijärgsete kuludega

(76)

Hinna allalöömismarginaalide kaalutud keskmise arvutamiseks võeti arvesse koostööd tegevate eksportivate tootjate ekspordihindu. Uurimisperioodil ulatus koostööd tegevate tootjate kaalutud keskmine hinna allalöömismarginaal 67,3 protsendini. Arvestades kogu sadulate importi, s.o koostööd tegevate ja koostööst hoiduvate Hiina eksportivate tootjate importi, andis Eurostati andmete põhjal arvutatud keskmine hinna allalöömismarginaal samasuguse tulemuse – 70,1 % uurimisperioodil.

(77)

Kooskõlas algmääruse artikli 3 lõikega 5 sisaldas uurimine dumpinguhinnaga impordi mõju kohta ühenduse tootmisharule hinnangut kõikide ühenduse tootmisharu seisundit mõjutavate asjakohaste tegurite ja näitajate kohta vaatlusalusel perioodil.

(78)

Käesolev analüüs viidi läbi valimisse kaasatud äriühingute osas. Selleks, et anda terviklikku pilti ühenduse tootmisharu olukorrast, on allpool nimetatud ka need näitajad, mille puhul usaldusväärne teave oli kättesaadav vaid ühenduse tootmisharu kui terviku kohta. Tootmisharu jõudlus, mida iseloomustavad hinnad, palgad, investeeringud, kasum, investeeringute tasuvus, rahavoog ja kapitali kaasamise võime, on välja selgitatud valimisse kaasatud äriühingute esitatud andmete põhjal. Kahjutegurid nagu turuosa, müügimaht ja tootmine on kindlaks määratud ühenduse tootmisharu kui terviku kohta.

(79)

Ühenduse tootmisharu tootmismaht tervikuna näitas vaatlusalusel perioodil selget negatiivset trendi. Kui 2002. aastal ulatus tootmismaht 19 546 740 sadulani, siis uurimisperioodil tootis ühenduse tootmisharu ainult 16 165 936 ühikut, mis on ligi 3,5 miljoni ühiku ehk 17 % võrra vähem kui 2002. aastal. Kuna sadulaid toodetakse tavaliselt ainult klienditellimuste alusel, võib tootmismahuga seotud negatiivseid arenguid otseselt seostada kahanenud nõudlusega ühenduse tootmisharu toodetud sadulate järele.

Tabel 4

(80)

Tootmisvõimsus määrati ühenduse tootmisharule kuuluvate tootmisüksuste nimivõimsuse põhjal, võttes arvesse nii tootmiskatkestusi kui ka asjaolu, et mõnedel üksikutel juhtudel kasutati osa võimsusest muude toodete, nt ratastoolide juhtimiskangide tootmiseks, milleks kasutatakse samu tootmisliine.

(81)

Sadulate tootmisvõimsus kasvas vaatlusalusel perioodil 5 % võrra 29 492 120 ühikult 2002. aastal 30 921 920 ühikuni uurimisperioodil. Kerge tootmisvõimsuse kasv tuleneb 2004. aastal ja uurimisperioodil tehtud investeeringutest võidusõidujalgrataste jaoks ettenähtud uute tooteliikide tootmisse. Tootmisvõimsuse rakendusaste peegeldab tootmise ja nõudluse langust. Tootmisvõimsuse rakendusaste langes ühtlaselt vaatlusalusel perioodil, ulatudes uurimisperioodil ainult 45 protsendini.

Tabel 5

(82)

Aastalõpu varude puhul tuleb märkida, et suurem osa toodangust valmistatakse vastavalt tellimusele. Ehkki vaatlusalusel perioodil täheldati 35 %list varude kahanemist, leitakse, et antud juhul ei ole varud asjakohaseks kahjunäitajaks.

Tabel 6

(83)

Aastate 2002 ja 2003 vahel vähenesid investeeringud samasuguse toote tootmisse 3 808 057 eurolt 1 664 147 euroni. Aastal 2004 suurendasid ühenduse tootjad oma investeeringuid ja kulutasid võrreldes eelmise aastaga ligi kaks korda rohkem, s.o 3 381 996 eurot. Uurimisperioodil ulatusid investeeringud 3 638 962 euroni, mis on 4 % vähem kui vaatlusaluse perioodi algul, 2002. aastal, saavutatud tase. Uurimise käigus leiti, et investeeringuid ehitistesse, tehastesse ja seadmetesse tehti peamiselt tootmisvõimsuse säilitamiseks ning alles aastal 2004 ja uurimisperioodil tehti neid vähesel määral ka uute tooteliikide väljaarendamiseks. Pidades silmas eelpool mainitud niigi madalat võimsuse rakendamist, ei tehtud investeeringuid ühelgi juhul eesmärgiga kasvatada üleüldist tootmismahtu.

(84)

Uurimine näitas, et ühenduse tootmisharu peetakse tootedisaini ja sadulate innovatsiooni seisukohast maailmas esikohal olevaks. 2000. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal disainisid ja turustasid ühenduse tootjad üle tuhande uue sadulaliigi. Uurimis- ja arendustegevus moodustab ühenduse tootmisharu käibest ligikaudu 8–10 %. Selle positsiooni hoidmiseks peab ühenduse tootmisharu säilitama teatava investeeringutaseme ka siis, kui võimsuse rakendamine on madal.

Tabel 7

(85)

Sadulate puhul on kaks peamist müügikanalit: originaalseadmete tootjate turg ja “järelturg”. Esimesel juhul müüakse sadulaid uutele jalgratastele paigaldamiseks; teisel juhul müüakse sadulaid kasutatud jalgrattasadulate asendamiseks. Leiti, et originaalseadmete tootjate turul moodustab müük ligikaudu 60 % ja järelturul ligikaudu 40 % kogumüügist. Sarnaselt rehvidele kuuluvad ka sadulad kõige sagedamini vahetatavate jalgrattaosade hulka.

(86)

Ühenduse tootmisharu müügimaht tervikuna vähenes vaatlusalusel perioodil 20 % võrra 15 109 569 ühikult 12 139 162 ühikuni uurimisperioodil, s.t ühenduse tootmisharu müüs uurimisperioodil peaaegu 3 miljonit sadulat vähem kui 2002. aastal. Pärast väikest 1 %-list kahanemist 2003. aastal (võrreldes 2002. aastaga) oli müügimahu vähenemine märgatavam 2004. aastal ja uurimisperioodil.

(87)

Vaatlusaluse perioodi jooksul kasvas ühenduse tootmisharu toodetud sadulate müügi väärtus ainult 1 % võrra. Müügiväärtus ühenduse turul kasvas 2003. aastal võrreldes 2002. aastaga 5 % võrra, s.o 54 460 180 eurolt 56 978 530 euroni, ja seejärel 58 052 609 euroni 2004. aastal. Siiski kahanes ühenduse tootmisharu müügiväärtus uurimisperioodil ligi 3 miljoni euro võrra võrreldes eelnenud aastaga. Asjaolu, et müügiväärtus ei arenenud sarnaselt müügimahuga, on seletatav keskmiste hindade kasvuga, mida selgitatakse allpool.

(88)

Vastavalt müügimahtude kahanemisele vähenes ka turuosa märgatavalt, langedes 81 protsendilt 2002. aastal 58 protsendile uurimisperioodil. Teisisõnu kaotas ühenduse tootmisharu kogu vaatlusaluse perioodi vältel oma turuosast 23 % Hiinast pärit impordi kasvule.

Tabel 8

(89)

Ühenduse tootmisharu keskmine müügihind ühiku kohta kasvas vaatlusalusel perioodil 25 %. Seda hinnatõusu selgitab ühelt poolt toormaterjali hindade tõus, mis mõjutas kogu tootmisharu, ja teiselt poolt üleminek lihtsatelt tooteliikidelt kõrgtehnoloogilistele tooteliikidele, mis nõuavad kallimaid toormaterjale ja mille tootmine on ühtlasi töömahukam.

(90)

Peamised toormaterjalid, mida sadulate valmistamiseks kasutatakse, on plastkestad, katted, polüuretaan, sadularelsid ja klambrid. Toormaterjalide hinnad on kaudselt seotud nafta- ja metallihindade arengutega. Sadulate tootmishinna puhul on peamiseks hinda mõjutavaks komponendiks toormaterjal, mis moodustab ligikaudu poole tootmise kogukuludest ja millel on otsene mõju müügihindadele.

(91)

Leiti, et toormaterjalide keskmised hinnad püsisid 2002. ja 2003. aasta vahel stabiilsena, aga kasvasid alates 2003. aastast, ning samuti uurimisperioodi jooksul, mis peegeldus ühenduse tootmisharu kõrgemates müügihindades.

(92)

Üks sõltumatu importija väitis, et ühenduse tootmisharu hindade kasv oli tarbijanõudluse muutumise tulemus. Äriühing väitis, et nõudlus odavate jalgrataste ja seega ka odavate sadulate järele on langenud, samas kui nõudlus kallimate kvaliteetsete sadulate järele on kasvanud. See väide läheb vastuollu tõsiasjaga, et odav Hiina import on suhteliselt palju rohkem kasvanud kui ühenduse üldine sadulate tarbimine, nagu põhjenduses 72 märgitud.

Tabel 9

(93)

Vaatlusalusel perioodil kahanes ühenduse tootmisharu netokäibe kaalutud keskmine tasuvus märgatavalt, langedes 3,8 protsendilt 2002. aastal vaid 0,4 protsendini uurimisperioodil. Kui tasuvus kasvas 2003. aastal 5,0 protsendini, siis 2004. aastal langes see 3,1 protsendini, jõudes uurimisperioodil lõpuks 0,4 protsendini. Madal kasumimarginaal tuleneb asjaolust, et ühenduse tootmisharu ei olnud suuteline toormaterjali hinnatõusu piisavalt edukalt tarbijatele edasi kandma.

Tabel 10

Ühenduse tootmisharu rahavoog uurimisperioodil ulatus 3 990 473 euroni, mis oli ligikaudu 1,1 miljonit eurot ehk 22 % väiksem kui 2002. aastal. Ühenduse tootmisharu jätkuvalt suur likviidsus tuleneb sellest, et tegemist on kapitalimahuka tootmisharuga, kus amortisatsioonisummad on suured. Üldiselt võib märgata, et ühenduse tootmisharu likviidsus on järginud samu suundumusi kui tasuvus.

Tabel 11

(94)

Tulu netovaralt väljendati samasuguse toote maksueelse puhaskasumi protsendina samasuguse toote valmistamiseks kasutatud põhivara raamatupidamislikust väärtusest. See näitaja järgis sama suundumust mis tasuvus, langedes 12 protsendilt 2002. aastal vaid 1 protsendini uurimisperioodil.

Tabel 12

(95)

Selle kohta, et ühenduse tootmisharul oleks probleeme oma tegevuseks kapitali kaasamisega, ei olnud mingeid väiteid ega näitajaid; seega leiti, et ühenduse tootmisharu oli kogu vaatlusaluse perioodi vältel suuteline oma tegevuseks kapitali kaasama.

(96)

Tööhõive püsis ühenduse tootmisharus vaatlusalusel perioodil stabiilsena. Pärast väikest tõusu 2003. ja 2004. aastal oli ühenduse tootmisharus uurimisperioodil 418 täiskohaga töötajat, s.t ligikaudu sama palju kui 2002. aastal. Siiski tuleb märkida, et kõik ühenduse tootmisharu tootjad suunavad märkimisväärseid osi oma tootmistegevusest teistesse ühenduses asuvatesse väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtetesse ning mõnel juhul on peaaegu kogu tootmisprotsess üle viidud teistesse väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtetesse. Seega on sadulate tootmisega tegelevate täiskohaga töötajate koguhulk tunduvalt suurem otseselt ühenduse tootmisharu palgal olevate töötajate arvust. Hinnanguliselt on samasuguse toote tootmises osalevate töötajate arv vähemalt kolm korda suurem ja vastaks uurimisperioodil ligikaudu 1 200 inimesele. Keskmised aastapalgad järgisid tööjõukuludega sama suundumust, s.t nad kasvasid vaatlusalusel perioodil 5 % võrra, tõustes 7 784 339 eurolt 2002. aastal 8 190 911 euroni uurimisperioodil, jäädes sama ajavahemiku inflatsioonimäärast ühenduses madalamale tasemele.

Tabel 13

(97)

Tootlikkus, mis näitab toodangut töötaja kohta aastas, ulatus 2002. aastal 42 225 ühikuni ja langes igal aastal ühtlaselt kuni 33 317 ühikuni uurimisperioodil. See langus on tingitud tootmismahu vähenemisest.

Tabel 14

(98)

Kui ühenduse tarbimine kasvas 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 17 %, siis ühenduse tootmisharu müügimaht jäi samal perioodil samale tasemele. Seega kasvas ühenduse tootmisharu müük vaatlusalusel perioodil tunduvalt vähem kui nõudlus. Samal ajal kasvas Hiina impordi turuosa 19 % võrra.

(99)

Tegeliku dumpingumarginaali mõju ühenduse tootmisharule ei saa Hiina impordi mahtu ja hindu arvestades tühiseks lugeda.

(100)

Leiti, et ühenduse tootmisharu ei ole varasema dumpingu või subsideerimise mõjudest toibunud.

(101)

Kahjunäitajate analüüs näitas, et ühenduse tootmisharu olukord halvenes vaatlusalusel perioodil märgatavalt. Enamiku kahjunäitajate suundumus (netomüügi maht, tootmismaht, tootmisvõimsuse rakendamine, tasuvus, investeeringute tasuvus, investeeringud, rahavoog ja tööhõive) vaatlusalusel perioodil oli negatiivne.

(102)

Siiski oli osa kahjunäitajate areng stabiilne (netomüügi väärtus ja kapitali kaasamise võime) või näitas isegi positiivseid suundumusi (keskmised müügihinnad, tootmisvõimsus ja lõppvarud). Müügihindade ja kogumüügi väärtuse kasvu uurimisperioodil ei saa kirjutada ühenduse tootmisharu seisukorra paranemise arvele, vaid see tulenes toormaterjalide hindade tõusust ja sellest, et ühenduse tootmisharu oli asunud tootma kallimaid tooteliike. Nagu põhjenduses 82 märgitud, ei saa lõppvarusid tootmisharu eripärasid arvesse võttes kahju määramisel oluliseks lugeda.

(103)

Arvestades kasumiga seotud näitajate äärmiselt negatiivseid arenguid, leitakse, et kui olukord ei parane, on tootmisharu elujõulisus ohus. Tõepoolest, kuna ühenduse tootmisharu koosneb väikestest ja keskmise suurusega ettevõtetest ning tegutseb kapitalimahukas valdkonnas, on väga ebatõenäoline, et ta suudaks sellistes oludes pikemat perioodi finantsiliselt üle elada.

(104)

Eespool nimetatu põhjal võib järeldada, et ühenduse tootmisharu on kannatanud olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(105)

Kooskõlas algmääruse artikli 3 lõigetega 6 ja 7 uuris komisjon, kas Hiinast pärit vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga import on tekitanud ühenduse tootmisharule kahju sellisel määral, et seda on võimalik pidada oluliseks. Lisaks dumpinguhinnaga impordile uuriti ka muid teadaolevaid tegureid, mis võisid samal ajal kahjustada ühenduse tootmisharu, vältimaks nende tegurite tekitatud võimaliku kahju omistamist dumpinguhinnaga impordile.

(106)

Vaatlusalusel perioodil kasvas Hiinast pärit import enam kui neli korda, s.t impordi maht suurenes 343 % ja turuosa 19 %. Samal ajal lõid uurimisperioodil kõikide Hiina eksportivate tootjate keskmised hinnad ühenduse tootmisharu keskmised hinnad alla 70,1 % võrra. Vaatlusalusel perioodil toimunud Hiinast pärit impordi mahu hüppeline kasv ja turuosa suurenemine hindadega, mis moodustasid vaid murdosa ühenduse tootmisharu hindadest, langes ajaliselt kokku ühenduse tootmisharu üldise finantsolukorra märgatava halvenemisega

(107)

Kui Hiinast imporditud ühiku hind vaatlusalusel perioodil langes stabiilselt 21 % võrra 1,4 eurolt 2002. aastal 1,1 euroni uurimisperioodil, siis ühenduse tootmisharu hinnad tõusid samal perioodil 26 % võrra 3,6 eurolt 2002. aastal 4,5 euroni uurimisperioodil. Selliseid vastupidises suunas toimuvaid hinnamuutusi saab vaid osaliselt seletada ühenduses ja Hiinas toodetud sadulate erineva tootevalikuga. Lisaks esitasid ühenduse tootjad tõendid selle kohta, et enamiku toormaterjalide kättesaadavus ja hinnad on ühenduses ja Hiinas sarnased. Nad on samuti viidanud asjaolule, et vaatlusalusel perioodil tõusis ühenduses sadulate toormaterjalide hind. Mõned Hiina eksportivad tootjad müüvad tõepoolest oma tooteid ühendusse alla toormaterjalihinna ja see näitab selgelt, et tegemist on olukorraga, kus hinnad ei ole madalad mitte Hiina tootjate eelisolukorras olemise vaid dumpingu tõttu.

(108)

Selline ebaõiglane hinnakujundus, mis tulenes Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordist, avaldas survet ühenduse tootmisharu hindadele ja need ei suutnud katta isegi toormaterjalide hindade tõusu. Seda kinnitas ka ühenduse tootmisharu tasuvuse märkimisväärne langus.

(109)

Ülaltoodut silmas pidades on ilmne, et Hiinast pärit madala hinnaga import, mis lõi ühenduse tootmisharu hinnad märkimisväärselt alla, mängis olulist rolli ühenduse tootmisharu olukorra halvenemises, mis peegeldub eriti tootmise, müügimahtude ja turuosa vähenemises ning tasuvuse järsus languses.

(110)

Ühe eksportiva tootja jaoks oli kehtestatud dumpingumarginaal alla miinimumläve. Seetõttu ei võetud selle äriühingu importi kahjuanalüüsis arvesse. Kogu Hiinast pärit impordi hulgas jäi selle eksportiva tootja import aastatel 2002 ja 2003 vahemikku 28–33 %, aastal 2004 vahemikku 18–23 % ja jõudis uurimisperioodil vahemikku 12–17 %. Äriühingu keskmised hinnad lõid ühenduse tööstusharu omad siiski märkimisväärselt alla kogu vaatlusaluse perioodi kestel. Selle äriühingu hindade allalöömise marginaal oli aga palju väiksem kui neil äriühingutel mille puhul tuvastati dumping. Arvestades, et selle äriühingu import ei olnud märkimisväärne ja mis veelgi olulisem, see langes järsult vaatlusalusel perioodil, leitakse, et selle eksportiva tootja dumpinguhinnata eksport ei kõrvaldanud põhjuslikku seost, et dumpinguhinnaga eksport Hiinast põhjustas märkimisväärset kahju ühenduse tootmisharule.

(111)

Vastavalt Eurostati andmetele ja uurimise käigus kogutud teabele on peamised kolmandad riigid, kust sadulaid imporditakse, Taiwan, India ja Vietnam.

(112)

Taiwanist pärit import ulatus 1 145 000 ühikuni 2002. aastal ja suurenes vaatlusalusel perioodil 25 % võrra 1 429 200 ühikuni uurimisperioodil. Taiwanist imporditud sadulate turuosa moodustas 2002. aastal 6 %, s.t oli samal tasemel kui uurimisperioodil. Taiwanist pärit impordi hinnad olid samal tasemel ühenduse tootmisharu omadega. Kuna Taiwani impordi turuosa ei kasvanud, vaid jäi vaatlusalusel perioodil stabiilselt 6 protsendile ning selle hinnad olid samal tasemel ühenduse tootmisharu hindadega, leitakse, et Taiwanist pärit import ei avaldanud negatiivset mõju ühenduse tootmisharu olukorrale.

(113)

Indiast pärit import ulatus 204 200 ühikuni 2002. aastal ja kasvas 30 % võrra 264 600 ühikuni uurimisperioodil. Indiast pärit impordi keskmised hinnad jäid kogu vaatlusaluse perioodi vältel kõvasti alla Hiinast pärit impordi hindadele. Hinnad ulatusid 0,63 euroni 2002. aastal, siis tõusid 0,91 euroni 2003. aastal ja seejärel langesid järsult 0,47 eurole ning jäid 0,6 eurole uurimisperioodil. Kuid kogu vaatlusaluse perioodi vältel moodustab Indiast pärit import vaid 1 % turuosast. Seega jõuti järeldusele, et hoolimata Indiast pärit impordi madalatest hindadest, ei omanud see import märkimisväärset mõju ühenduse tootmisharu olukorrale.

(114)

Vietnami puhul näitab Eurostati statistika vaid väga väikest hulka imporditud sadulaid – 4 400 sadulat 2002. aastal ning see arv tõusis 136 600 ühikuni uurimisperioodil. Vietnamist pärit impordi hinnad jäid samale tasemele Hiina impordi hindadega. Siiski sarnaselt Indiale jäi Vietnami impordi turuosa alla 1 % 2002. ja 2003. aastal ning ulatus vaevu 1 protsendini 2004. aastal ja uurimisperioodil. Järelikult ei omanud see import olulist mõju ühenduse tootmisharu olukorrale.

(115)

Seetõttu tehakse esialgne järeldus, et import mujalt kui Hiinast ei aidanud kaasa ühenduse tootmisharule tekitatud märkimisväärsele kahjule.

(116)

Nagu põhjenduses 84 märgitud, suunatakse umbes 8–10 % ühenduse tootmisharu käibest investeeringutesse uurimis- ja arendustegevuses. Nende investeeringute hulka kuuluvad sadula asendi uuringud, testid ja uute sadulamudelite disain. Mõned ühenduse tootjad viitasid asjaolule, et teatud Hiina eksportivad tootjad lihtsalt jäljendavad patenditud Euroopa tooteid ja saavad nii võrreldes ühenduse tootjatega kulueelise, mis peegeldub Hiinast imporditud sadulate madalas hinnas. Teisalt teatas üks sõltumatu importija, et võltsitud tooted ei olnud pärit ainult Hiinast, vaid need olid kohtuvaidluse põhjuseks ka ühenduse tootjate vahel. On teada, et võltsimine on selles tootmisharus suur probleem ja see võib tõesti olla üheks põhjuseks, miks olukord ühenduse tootmisharus on halvenenud. Igal juhul ei ole intellektuaalse omandi õiguse rikkumisega kaasnevad ühenduse tööstusharu siseselt tekitatud kahjud sellised, mis kõrvaldaksid põhjusliku seose dumpinguhinnaga ekspordi hüppelise kasvu ja ühenduse tööstusharu kantud märkimisväärse kahju vahel. Samuti peab märkima, et kui Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi puhul pandi toime intellektuaalse omandi õiguse rikkumine, ei saa seda käsitleda eraldi tegurina, kuna selline rikkumine oleks ikkagi seotud dumpinguhinnaga impordiga.

(117)

Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi kasvu, turuosa suurenemise ja hindade allalöömise tuvastamise ajaline kokkulangevus ühenduse tootmisharu olukorra märgatava halvenemisega viib järelduseni, et dumpinguhinnaga import tekitas ühenduse tootmisharule märgatavat kahju algmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses. Analüüsiti ka muid tegureid, kuid neid ei peetud kahju tekitamisel otsustavateks.

(118)

Toetudes eelnevale analüüsile, milles on nõuetekohaselt esile toodud ja eristatud ühelt poolt kõikide teadaolevate tegurite mõju ühenduse tootmisharu olukorrale ja teisalt dumpinguhindadega ekspordi kahjustav mõju, tehakse esialgne järeldus, et Hiinast imporditud sadulad on tekitanud ühenduse tootmisharule märgatavat kahju algmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses.

(119)

Vastavalt algmääruse artiklile 21 uuriti, kas vaatamata järeldusele kahjustava dumpingu kohta on olemas kaalukaid põhjuseid, mis võiksid viia järelduseni, et kõnealusel juhul ei ole meetmete võtmine ühenduse huvides. Siinkohal tuleb arvesse võtta nii võimalike meetmete mõju kõikidele kõnealuse menetlusega seotud isikutele kui ka meetmete võtmatajätmise tagajärgi.

(120)

Tootmisharu kahjustatud olukord tulenes sellest, et tal oli raskusi madala hinnaga ehk dumpinguhinnaga impordiga võistlemisel.

(121)

Meetmete kehtestamine aitab eeldatavasti ühenduse tootmisharul suurendada müügimahtu ja taastada turuosa ning saavutada seeläbi paremat mastaabisäästu ja vajalikku kasumlikkust, mis õigustaks konkurentsivõime säilitamise nimel tootmisrajatistesse ja uurimistegevusse jätkuvalt tehtavaid investeeringuid.

(122)

Üks importija väitis, et ühel ühenduse tootjal on turgu valitsev seisund, kuid ei põhjendanud seda väidet. Arvestades asjaolu, et vaatlusalusel perioodil tootis sadulaid vähemalt kümme erinevat ühenduse tootjat ning kuna uurimise käigus ei leitud midagi, mis oleks seda väidet toetanud, lükati see tagasi.

(123)

Meetmete kehtestamata jätmise korral jätkuks ühenduse tootmisharu olukorra halvenemine. Ta ei suudaks investeerida uude tehnoloogiasse ega tõhusalt konkureerida kolmandatest riikidest pärit impordiga. Meetmete kehtestamata jätmise korral jääks ühenduse tootmisharu jätkuvalt eemale keskmisse klassi kuuluvate sadulate suurest turust ega oleks võimeline ka oma püsikulusid jaotama. Mõned äriühingud peaksid samasuguse toote tootmise lõpetama ja oma töötajad koondama, nagu ühe ühenduse tootja puhul 2005. aastal juba juhtus. Seetõttu järeldatakse, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine on ühenduse tootmisharu huvides.

(124)

Importijatest vastas küsimustikule ainult kaks sõltumatut importijat ja seejärel tehti neist ühe juurde kontrollkäik. Nende kahe importija import moodustab ligikaudu 21 % Hiinast pärit vaatlusaluse toote impordi kogumahust ühendusse ja 7 % ühenduse tarbimisest.

(125)

Arvestades asjaolu, et suurem osa ühendusse imporditavatest sadulatest suunatakse sinna eksportivatest tootjatest sõltumatute importijate kaudu, käsitleti nende kahe sõltumatu importija importi tüüpilisena kõigi muude sõltumatute importijate jaoks.

(126)

Mõlema importija puhul moodustas Hiinast pärit vaatlusaluse toote import 100 % nende imporditud sadulate kogumahust. Ühe importija puhul moodustas vastav sadulate müügiväärtus 8 % importija kogukäibest uurimisperioodil. Hiinast imporditud sadulate müük oli uurimisperioodil tulutoov. Sadulate müügi tasuvus oli siiski 0,7 % võrra madalam kui selle äriühingu üldine tasuvus, mis jäi uurimisperioodil vahemikku 2 % kuni 6 %. Teise importija puhul moodustas imporditud sadulate müügiväärtus uurimisperioodil ainult 1,2 % äriühingu kogukäibest ja sadulate müügi tasuvuse puhul leiti, et see on vastavuses selle äriühingu üldise tasuvusega. Teiste importijate esitatud teabe põhjal võib oletada, et kahe kõnealuse importija olukorda võib pidada tüüpiliseks enamiku Hiinast sadulaid importiva importija puhul.

(127)

Kuna mõlemad äriühingud importisid sadulaid ainult Hiinast, siis võib järeldada, et meetmete kohaldamisel võib tõesti olla negatiivseid mõjusid teatud importijate finantsolukorrale. Võttes aga arvesse, et sadulate müük moodustab vaid väikese osa äriühingute kogukäibest ja kasumist, eeldatakse, et meetmetel ei ole nende kahe importija üldisele olukorrale märkimisväärset finantsmõju. Lisaks võivad need äriühingud importida sadulaid äriühingute rühmalt, kelle puhul dumpingut ei tuvastatud, või muudest kolmandatest riikidest, nt Taiwanist.

(128)

Komisjoni saadetud küsimustikule vastas neli vaatlusaluse toote kasutajat ja turustajat. Need on äriühingud, kes kasutavad jalgrataste koostamiseks nii ühenduses toodetud kui ka imporditud sadulaid. Need neli äriühingut kasutasid uurimisperioodil kokku 1 255 655 sadulat, millest üle poole (55 %) olid pärit Hiinast. Nende nelja äriühingu kasutatud Hiinast imporditud sadulate arv, moodustas 5,7 % ühenduse tootmisharu müügimahust ja 2,9 % ühenduse sadulate kogutarbimisest uurimisperioodil. Jalgrataste kokkupanijate puhul leiti, et sadulad moodustavad valmis jalgratta kogukuludest vaid väikese kuluosa. Olenevalt mudelist moodustavad sadulad keskmiselt 1 % kuni 4 % jalgratta kogumaksumusest.

(129)

Neljast kasutajast kaks väitsid, et dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine nende tegevust tõenäoliselt eriti palju ei mõjuta, sest sadulate hinnatõus kandub ilmselt edasi nende lõpptarbijale. Lisaks avaldasid nad arvamust, et ühenduse tootmisharu toodetud ja müüdud ning Hiinast imporditud sadulate hinnavahe on selline, et isegi pärast dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamist oleksid Hiinast pärit sadulad konkurentsivõimelised.

(130)

Ülejäänud kaks kasutajat ei esitanud mittekonfidentsiaalset vastust. Seetõttu ei võetud kõnealust teavet vastavalt artikli 19 lõikele 3 esialgu arvesse.

(131)

Üks eksportiv tootja väitis, et meetmete kehtestamine sadulate impordi suhtes ei ole ühenduse huvides, sest see seaks elujõulise Euroopa jalgrattatööstuse veelgi rohkem ohtu. Äriühing avaldas arvamust, et ühenduse tootjad lõpetaksid jalgrataste kokkupanemise ja hakkaksid selle asemel Hiinast valmis jalgrattaid importima, hoolimata jalgratastele kehtestatud dumpinguvastasest tollimaksust. Sellega seoses tuleb märkida, et ühenduse huvide kindlaksmääramisel eksportijate seisukohti ei arvestata. Siiski seda väidet kontrolliti. Võttes arvesse, et neljast jalgrattasadulate kasutajast kaks väitsid, et jalgrataste üldistest tootmiskuludest moodustab sadul vaid väikese osa ja meetmete kehtestamine nende tegevust seetõttu eriti ei mõjutaks, tuleb see väide igal juhul tagasi lükata.

(132)

Arvestades asjaolu, et neli äriühingut ostsid ühenduse sadulatest olulise osa (45 % uurimisperioodil) ja et täielikult koostatud jalgrataste kogukuludest moodustab sadul vaid suhteliselt väikese osa, tehakse järeldus, et sadulate suhtes dumpinguvastaste meetmete kehtestamisega kaasnev mõju kuludele ei mõjuta märkimisväärselt kasutajate üldkulusid. Kui aga selline mõju peaks tekkima, siis suudavad imporditavate sadulate kasutajad täiendavad kulud tõenäoliselt edasi kanda.

(133)

Küsimustikule vastas üks toorainetarnija. See äriühing müüb ühenduse tootjatele sadulate metallosi nagu raame ja vedrusid, mis on valmistatud rauast, terasest, titaanist, vanaadiumist, mangaanist või süsinikterasest. Äriühing pooldab dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamist, kuna eeldab, et ühenduse tootmisharu tootmismaht seeläbi kasvab ja tooraine järele tekib suurem nõudlus.

(134)

Eespool öeldut silmas pidades ja tarbijaorganisatsioonide vastuse puudumisel tehakse järeldus, et soovitatud meetmete kehtestamine tarbijaid tõenäoliselt märkimisväärselt ei mõjuta.

(135)

Eespool öeldu põhjal jõutakse järeldusele, et ühenduse huvide seisukohalt ei ole kaalukaid põhjusi jätta ajutised dumpinguvastased tollimaksud kehtestamata.

(136)

Dumpingu, tekitatud kahju, põhjuslike seoste ja ühenduse huvide kohta tehtud järeldusi silmas pidades leitakse, et tuleb kehtestada ajutised meetmed, et dumpinguhinnaga import ei tekitaks ühenduse tootmisharule täiendavat kahju.

(137)

Meetmed tuleb kehtestada tasemel, mis on piisav kõnealuse impordi põhjustatud kahju kõrvaldamiseks ilma täheldatud dumpingumarginaali ületamata. Kahjustava dumpingu mõju kõrvaldamiseks vajaliku tollimaksusumma arvutamisel leiti, et mis tahes meede peaks võimaldama ühenduse tootmisharul katta oma kulud ja saada üldjoontes sellist maksueelset kasumit, mida võiks saavutada ühenduses seda liiki tootmisharus samasuguse toote müügiga tavapärastes konkurentsitingimustes, st dumpinguhinnaga impordi puudumisel. Arvutamisel aluseks võetud maksueelne kasumimarginaal oli 5 % käibest, mis põhines tasuvusel, mis oli kindlaks määratud põhjenduses 67 nimetatud ühenduse tootjaid hõlmanud varasemates jalgrattaosade tootjate uurimistes.

(138)

Seejärel määrati kindlaks vajalik hinnatõus, võrreldes hinna allalöömise arvutuste abil kindlaks tehtud (vt põhjendus 75) kaalutud keskmist impordihinda selle mittekahjustava hinnaga, millega ühenduse tootmisharu müüs uurimisperioodil tooteid ühenduse turul. Mittekahjustava hinna määramiseks korrigeeriti ühenduse tootmisharu müügihinda uurimisperioodi tegeliku kahju/kasumi võrra ning liideti eespool nimetatud kasumimarginaal. Sellest võrdlusest saadud vahe esitati seejärel protsendimäärana kogu CIF-impordihinnast.

(139)

Selleks, et arvutada üleriigiline kahju kõrvaldamist võimaldav tase kõigile Hiina eksportijatele, tuleb meenutada, et koostöötase oli madal. Seepärast arvutati kahjumarginaal kui koostööd tegeva eksportija jaoks arvutatud marginaali ja sama eksportija eksporditud tüüpiliste tooteliikide jaoks kehtestatud kõrgeimate marginaalide kaalutud keskmine.

(140)

Kahjumarginaalid olid tuvastatud dumpingumarginaalidest märkimisväärselt kõrgemad.

(141)

Eespool öeldut silmas pidades leitakse, et ajutine dumpinguvastane tollimaks tuleks kehtestada tuvastatud dumpingumarginaali tasemel, kuid vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 2 ei tohiks see olla kõrgem ülalpool arvutatud kahjumarginaalist.

(142)

Käesoleva määrusega äriühingutele kehtestatud individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati kindlaks käesoleva uurimise tulemuste põhjal. Seega kajastavad need uurimise käigus kõnealuste ettevõtete puhul tuvastatud olukorda. Nimetatud tollimaksumäärasid (erinevalt “kõikide teiste äriühingute” suhtes kohaldatavast üleriigilisest tollimaksust) kohaldatakse seega üksnes nende toodete impordi puhul, mis on pärit asjaomasest riigist ning toodetud nimetatud äriühingute, seega konkreetsete juriidiliste isikute poolt. Kui imporditava toote on tootnud mõni teine äriühing, kelle nime ega aadressi ei ole käesoleva dokumendi regulatiivosas konkreetselt nimetatud, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühinguga seotud isikud, ei kohaldata tema suhtes nimetatud määrasid vaid “kõikide teiste äriühingute” suhtes kohaldatavaid tollimaksumäärasid.

(143)

Taotlused individuaalsete dumpinguvastaste tollimaksumäärade kohaldamiseks (näiteks pärast asjaomase äriühingu nimevahetust või uue tootmise või müügiga tegeleva üksuse asutamist) tuleb saata viivitamata komisjonile (3) koos kõikide vajalike andmetega, eelkõige teabega muudatuste kohta äriühingu tegevuses seoses tootmise, omamaise ja eksportmüügiga, mis on seotud näiteks kõnealuse nimemuutusega või muutusega tootmis- ja müügiüksustes. Vajaduse korral muudab komisjon määrust pärast nõuandekomiteega konsulteerimist ja ajakohastab nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid. Dumpinguvastase tollimaksu nõuetekohase rakendamise tagamiseks tuleks üleriigilist dumpingumarginaali kohaldada ka kõigi nende tootjate suhtes, kes uurimisperioodil ühendusse ei eksportinud.

(144)

Eespool nimetatu põhjal on ajutised tollimaksumäärad järgmised:

(145)

Selleks, et vähendada meetmetest kõrvalehoidmise ohtu, mis tuleneb tollimaksumäärade suurest erinevusest, peetakse vajalikuks kehtestada erimeetmed, et tagada dumpinguvastaste tollimaksude nõuetekohane kohaldamine. Asjaomase tootja jaoks konkreetselt arvestatud dumpingumarginaali võib kasutada ainult vastava eksportiva tootja valmistatud vaatlusaluse toote impordi puhul. Erimeetmete hulka kuuluvad:

(146)

käesoleva määruse lisas sätestatud nõuetele vastava faktuurarve esitamine liikmesriikide tolliasutustele. Sellise arve puudumise korral kohaldatakse kõigi teiste äriühingute suhtes kohaldatavat dumpinguvastast jääktollimaksu;

(147)

kui nende äriühingute ekspordimaht, kelle suhtes kohaldatakse madalamaid individuaalseid tollimaksumäärasid, suureneb märgatavalt pärast dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamist, võib sellist mahukasvu käsitleda kaubandusstruktuuri muutusena, mis tuleneb meetmete kehtestamisest algmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Sel juhul, ja juhul kui tingimused on täidetud, võib algatada meetmetest kõrvalehoidmist käsitleva uurimise. Sellise uurimise käigus võib muu hulgas uurida individuaalsete tollimaksumäärade kaotamise ja sellest tulenevalt üleriigilise tollimaksu kehtestamise vajadust.

(148)

Tõrgeteta asjaajamise huvides tuleb määrata ajavahemik, mille jooksul huvitatud isikud, kes andsid endast teada algatamisteates nimetatud tähtaja jooksul, saavad teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist. Lisaks tuleb märkida, et tollimaksude kehtestamist käsitlevad järeldused käesolevas määruses on esialgsed ning need tuleb lõpliku tollimaksu kehtestamisel üle vaadata,

28.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 379/37

(1)

Tuleks sätestada üleminekumeetmed, et komisjoni 16. novembri 2005. aasta määruse (EÜ) nr 1870/2005, millega avatakse kolmandatest riikidest imporditava küüslaugu tariifikvoodid ja tagatakse nende haldamine ning kehtestatakse impordilitsentside ja päritolusertifikaatide süsteem, (1) sätteid võiks kohaldada Bulgaaria ja Rumeenia importijate suhtes. Kõnealused meetmed peaksid eelkõige hõlmama individuaalse kvoodi määratlust ning seniste ja uute eksportijate määratlusi.

(2)

Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 1870/2005 vastavalt muuta.

(3)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas värske puu- ja köögivilja turu korralduskomitee arvamusega,

1.

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

2.

Artiklile 3 lisatakse lõige 4:

“4.   Erandina lõigetest 1 ja 2 kohaldatakse 2006/07., 2007/08. ja 2008/09. impordiaastal ainult Bulgaarias ja Rumeenias järgmisi määratlusi:

3.

II lisa muudetakse järgmiselt:

4.

III lisa muudetakse järgmiselt:

28.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 379/39

(1)

Bulgaaria ja Rumeenia ühinemise tõttu Euroopa Liiduga on vaja komisjoni määruses (EÜ) nr 2295/2003 (1) teha teatavaid tehnilisi muudatusi.

(2)

Määruse (EÜ) nr 2295/2003 I, II ja V lisa sisaldavad teatavaid andmeid 31. detsembri 2006. aasta seisuga ühenduse kõikides keeltes. Kõnealused lisad peaksid sisaldama kandeid ka bulgaaria ja rumeenia keeles.

(3)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 2295/2003 vastavalt muuta,

1.

Artikli 4 lõige 2 asendatakse järgmisega:

“2.   Pädev asutus annab pakkimiskeskusele eraldusnumbri, mis algab järgmiselt:

2.

I, II ja V lisa muudetakse kooskõlas käesoleva määruse lisaga.

28.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 379/47

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 795/2004 (2) on kehtestatud alates 2005. aastast kohaldatavad ühtse otsemaksete kava rakenduseeskirjad.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 54 lõikes 3 on sätestatud, et põllumajandustootjad jätavad tootmisest kõrvale hektarid, mis vastavad maa tootmisest kõrvalejätmise toetuse saamise tingimustele, ning kõnealuse määruse artikli 56 lõikes 1 on sätestatud, et tootmisest kõrvalejäetud maa kasutamine põllumajanduslikel eesmärkidel on üldiselt keelatud.

(3)

Määruse (EÜ) nr 795/2004 artikli 32 lõikes 1 on sätestatud, et tootmisest kõrvalejäetud alad peavad jääma tootmisest kõrvale hiljemalt 15. jaanuarist vähemalt 31. augustini.

(4)

Komisjon on sageli ette näinud erandeid kõnealustest eeskirjadest, et arvestada põllumajandustootjate vajadusi loomasööda varumisel piirkondades, mis on loodusõnnetustes, eelkõige põudades kannatanud. Kohalike loodusõnnetuste erilised asjaolud nõuavad analüüsi ja õigeaegset otsust. Kogemused on näidanud, et kohalike oludega asjakohaseks ja õigeaegseks toimetulemiseks oleks asjakohane teha liikmesriikidele ülesandeks teha selliseid otsuseid, tingimusel et need otsused on erandjuhtudel õigustatud.

(5)

Seepärast on asjakohane, et liikmesriigid teevad otsuse tunnistada kõnealuses piirkonnas põllumajandusettevõtete maad tõsiselt kahjustavaid raskeid loodusõnnetusi ja õigeaegselt lubada kahju kannatanud tootjatel kasutada tootmisest kõrvalejäetud maana deklareeritud maad loomade toitmise eesmärgil ning teatada sellest komisjonile. Liikmesriigid peaksid komisjoni teavitama kõnealustest riigisisestest otsustest ja eelkõige ebasoodsatest kliimatingimustest, mis neid otsuseid õigustavad.

(6)

Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 795/2004 vastavalt muuta.

(7)

Käesolevas määruses ettenähtud meetmed on kooskõlas otsetoetuste korralduskomitee arvamusega,

28.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 379/49

(1)

Nõukogu 21. juuni 2005. aasta määruse (EÜ) nr 1290/2005 (ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta) (2) artikli 3 lõike 2 punktis f on sätestatud, et Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond rahastab kalandusturgudega seotud kulusid tsentraliseeritult.

(2)

Määruse (EÜ) nr 104/2000 artiklis 35 on sätestatud liikmesriikide kululiigid.

(3)

Kõnealuste kulude rahastamisel järgitakse komisjoni ja liikmesriikide vahelise otsese tsentraliseeritud halduse eeskirju.

(4)

Määruses (EÜ) nr 1290/2005 on ühenduse fondide usaldusväärse finantshalduse tagamiseks ja ühenduse finantshuvide kaitsmiseks sätestatud liikmesriikide teatavad kohustused seoses kõnealuste fondide finantshalduse ja kontrolliga ning teabe esitamisega nende õigusliku ja haldusraamistiku kohta, mis on vajalik kõnealuste kohustuste täitmiseks ja kõnealuste fondide finantshalduse eeskirjade eiramise puhul alusetult makstud summade tagasinõudmiseks. Lisaks sellele on ühenduse finantshuvid seoses määruse (EÜ) nr 104/2000 artikli 35 alusel rahastatavate kuludega kaitstud asjaomaste eeskirjadega, mis on kõnealuste huvide kaitse kohta sätestatud nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruses (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust), (3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määruses (EÜ) nr 1073/1999 (Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta), (4) nõukogu 11. novembri 1996. aasta määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest) (5) ja nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määruses (EÜ, Euratom) nr 2988/95 (Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta). (6)

(5)

Eelkõige seoses asjaoluga, et liikmesriigid kasutavad määruse (EÜ) nr 104/2000 artiklis 35 osutatud kulude katmiseks esialgu enda finantsvahendeid, enne kui komisjon kaks korda aastas nende kulud hüvitab, tuleks rahavoogude usaldusväärse haldamise tagamiseks näha ette, et liikmesriigid koguvad kulude kohta vajalikku teavet ja edastavad selle komisjonile koos kuludeklaratsiooniga.

(6)

Komisjon peaks hüvitama liikmesriikide kulud kõnealuste kuludeklaratsioonide ja kõnealusele deklaratsioonile lisatud dokumentide alusel kaks korda aastas.

(7)

Selleks, et komisjon saaks liikmesriikidelt saadud teavet tõhusalt kasutada, tuleks see edastada elektrooniliselt.

(8)

Selleks, et vältida eri vahetuskursside kasutamist ühelt poolt tootjaorganisatsioonidele muus vääringus kui eurodes antud abi puhul ja teiselt poolt kuludeklaratsioonide puhul, tuleks näha ette, et asjaomased liikmesriigid kasutavad oma kuludeklaratsioonides sama vahetuskurssi, mida kasutati abisaajatele maksete tegemisel. Kasutatavad vahetuskursid peavad olema kehtestatud rakendusjuhtude kohaselt, mis on määratletud komisjoni määruses (EÜ) nr 1925/2000 (millega nähakse ette nende vahetuskursside rakendusjuhud, mida kohaldatakse kalandus- ja akvakultuuritooteturu ühist korraldust käsitlevas nõukogu määruses (EÜ) nr 104/2000 sätestatud mehhanismidest tulenevate teatavate summade arvutamisel). (7)

(9)

Selleks, et luua õiguslik alus esimesel arvestusperioodil tehtud maksetele, tuleb käesolevat määrust kohaldada tagasiulatuvalt alates 16. oktoobrist 2006,

a)

eelmisel 6-kuulisel arvestusperioodil tehtud kulusid;

b)

eelarveaasta algusest kuni eelmise 6-kuulise arvestusperioodi lõpuni tehtud kulude üldsummat.

28.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 379/54

(1)

Teatavad liikmesriigid on esitanud taotlused teatavate sekkumiskeskuste muutmise kohta, mis loetletud komisjoni määruse (EMÜ) nr 2273/93 (2) lisas, et muuta paremaks nende paiknemist või paremini täita nõutud tingimusi. Kõnealused taotlused tuleks rahuldada.

(2)

Võttes arvesse Bulgaaria ja Rumeenia ühinemist, on vaja kõnealuste uute liikmesriikide jaoks kindlaks määrata sekkumiskeskused ja lisada need määrusega (EMÜ) nr 2273/93 kehtestatud loetellu.

(3)

Määrust (EMÜ) nr 2273/93 tuleb seepärast vastavalt muuta.

(4)

Käesolevas määruses ettenähtud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,