23.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 368/15

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1974/2006,

15. detsember 2006,

milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad

EUROOPA ÜHENDUSE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. septembri 2005. aasta määrust (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta, (1) eelkõige selle artikli 5 lõiget 6, artikli 19 lõike 2 teist lauset, artikli 32 lõike 1 punkti b, artikli 66 lõike 3 kolmandat lõiku, artikli 70 lõiget 1 ja artiklit 91,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusega (EÜ) nr 1698/2005 on kehtestatud EAFRD antavate maaelu arengu toetuste ühtne õiguslik raamistik kogu ühenduse jaoks. Õiguslikku raamistikku peaksid täiendama üksikasjalikud rakenduseeskirjad.

(2)

Kooskõla tagamiseks ühise põllumajanduspoliitika muudest rahastamisvahenditest rahastatavate meetmetega on vaja määratleda üksikasjalikud sätted maaelu arengu toetustega seotud erandite kohta, eelkõige sätted, milles käsitletakse määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 5 lõikes 6 osutatud erandeid. Maaelu arengu investeerimistoetuste andmisel tuleb arvesse võtta sektorite piiranguid ning vältida liigse tootmisvõimsuse loomist asjaomastes sektorites.

(3)	On vaja määratleda riiklike strateegiakavade ajakohastamise sisu, korda ja ajastamist käsitlevad eeskirjad.

(4)	Selleks, et liikmesriigid ja komisjon saaksid kiiresti ning tõhusalt kehtestada programmitöö uue raamistiku, tuleb määratleda tähtajad komisjonile esitatud maaelu arengu programmide kinnitamiseks.

(5)

Maaelu arengu programmide esitamise ja läbivaatamise kohta tuleb sätestada üksikasjalikud eeskirjad. Selleks, et soodustada maaelu arengu programmide koostamist ning nende ülevaatamist ja kinnitamist komisjoni poolt, tuleks kehtestada kõnealuste programmide ülesehitust ja sisu käsitlevad ühised eeskirjad, eelkõige määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklis 16 sätestatud nõuete alusel. Lisaks sellele tuleks kehtestada erisätted määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 15 lõikes 3 osutatud riiklike raamistike kohta.

(6)

Komisjoni otsusega tuleb vastu võtta vaid muudatusettepanekud, millega kaasnevad olulised muudatused programmides, EAFRD vahendite ümberpaigutamised programmi telgede vahel ja muudatused EAFRD kaasrahastamise määrades. Muude muudatusettepanekute üle peaksid otsustama liikmesriigid ja teavitama neist komisjoni. Tuleb kehtestada selliste teatiste kinnitamise kord.

(7)	Tõhusa ja korrapärase seire tagamiseks peaksid liikmesriigid muutma komisjonile kättesaadavaks oma programmdokumentide elektroonilise konsolideeritud ja ajakohastatud versiooni.

(8)

Määruses (EÜ) nr 1698/2005 on sätestatud noortele põllumajandustootjatele toetuse andmise tingimused. Täpsustada tuleks, mis tähtajaks kõnealused tingimused peaksid täidetud olema, sh tuleks täpsustada ajavahemik, mille liikmesriigid võivad anda teatavatele abisaajatele kutseoskusi ja pädevust käsitleva tingimuse täitmiseks. Kuna toetuse andmine noortele põllumajandustootjatele eeldab, et noor põllumajandustootja on esitanud äriplaani, siis tuleb kehtestada noore põllumajandustootja jaoks üksikasjalikud eeskirjad äriplaani koostamise ja sellega ettenähtu täitmise kohta.

(9)	Seoses ennetähtaegselt pensionile jäämise toetamise tingimustega tuleb lahendada eriprobleemid, mis tekivad, kui põllumajandusettevõtte annavad üle mitu inimest või rentnik. Üleandja mittetulunduslik põllumajandustegevus ei tohiks olla ühise põllumajanduspoliitika raames abikõlblik.

(10)	Määratleda tuleks oskused ja vahendid, mis peaksid olema ametiasutustel ja organitel, kes on valitud pakkuma abikõlblikke nõuandeteenuseid põllumajandusettevõtetele.

(11)	Seoses juhtimis-, asendus- ja nõuandeteenuste loomise toetamisega tuleks sätestada toetuse järkjärgulise vähendamise meetodid.

(12)	Seoses põllumajandusettevõtete moderniseerimiseks ettenähtud investeeringutega, et täita hiljuti kasutusele võetud ühenduse nõudeid ja sel juhul, kui noored põllumajandustootjad peaksid täitma kehtivaid nõudeid, tuleb määrata tähtpäev, mis ajaks peab täitma konkreetseid nõudeid.

(13)

Seoses metsade majandusliku väärtuse parandamiseks ettenähtud investeeringutega tuleb määratleda metsamajandamiskavad ja sätestada abikõlblike investeeringute liigid. Kavad tuleb koostada kooskõlas 2.–4. juunini 1998 Lissabonis toimunud Euroopa metsade kaitset käsitleva kolmanda ministrite konverentsi resolutsiooni L2 (2) 2. lisas (“Metsade säästva majandamise üleeuroopalised kriteeriumid, näitajad ja tegevusjuhised”) sätestatud metsade säästva majandamise üleeuroopaliste tegevusjuhistega.

(14)

Seoses põllumajandustoodetele ja metsasaadustele lisandväärtuse andmiseks ettenähtud investeeringutega, et täita hiljuti kasutusele võetud ühenduse nõudeid mikroettevõtete kohta, tuleb määrata tähtpäev, mis ajaks peab täitma konkreetseid nõudeid. Tuleb kindlaks määrata, mille alusel eristada puiduga seotud investeeringuid, millele kohaldatakse määruses (EÜ) nr 1698/2005 sätestatud toetusmäärasid, muudest puidusektori investeeringutest.

(15)	Seoses uute toodete, töötlemisviiside ja tehnoloogia arendamise alase koostööga põllumajandus- ja toidusektoris ning metsandussektoris, tuleb määratleda soovituslikud abikõlblikud kulud.

(16)	Seoses nõuete täitmisega peaksid liikmesriigid kohandama põllumajandustootjatele antava toetuse määra nõude kohta, arvestades seda, kui raske on nõuet täita, kusjuures investeerimiskulud ei tohiks olla abikõlblikud.

(17)	Seoses toidukvaliteedikavas osalevate põllumajandustootjate toetamisega tuleb määratleda ühenduse kavad ja riiklike kavade kriteeriumid, toetusega seotud tooted ja püsikulude liigid, mida võib toetuse summa arvutamisel arvesse võtta.

(18)

Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklis 33 osutatud edendamismeetmete ning nõukogu 19. detsembri 2000. aasta määruses (EÜ) nr 2826/2000 (põllumajandustoodete ja -saaduste teavitamis- ja müügiedendusmeetmete kohta siseturul) (3) sätestatud teavitamis- ja müügiedendusmeetmete korra vastastikuse täiendavuse tagamiseks tuleks kehtestada kvaliteettoodete edendamise üksikasjalikud nõuded, eelkõige seoses abisaajate ja abikõlblike tegevustega. Lisaks sellele ei tohiks maaelu arengu toetuse saamiseks abikõlblikud olla määruse (EÜ) nr 2826/2000 alusel toetatavad teavitamis- ja müügiedendusmeetmed, et vältida topeltrahastamise ohtu.

(19)	Seoses elatuspõllumajandusettevõtete toetamisega tuleks üksikasjalikult määratleda äriplaanide sisu ja nende rakendamise tingimused.

(20)	Seoses Malta tootjarühmade toetamisega tuleks sätestada erieeskirjad, et arvestada Malta põllumajandussektori eriomadusi.

(21)

Seoses vähemsoodsate piirkondade toetamisega jääb asutamislepingu artiklis 37 sätestatud korra kohaselt vastu võetava nõukogu akti alusel ja kooskõlas määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikliga 93 kuni 31. detsembrini 2009 kehtima nõukogu 17. mai 1999. aasta määrusega (EÜ) nr 1257/1999 (Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks ning teatavate määruste muutmise ja kehtetuks tunnistamise kohta) (4) loodud toetuste süsteem. Sellepärast tuleks endiselt kohaldada komisjoni 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 817/2004 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad nõukogu määruse (EÜ) nr 1257/1999 (Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks) kohaldamiseks) (5) artiklit 11 kuni nõukogu võtab vastu asjaomase akti.

(22)	Vältida tuleks ühelt poolt põllumajandustootjatele makstava nõuetega vastavusse viimise toetuse ja teiselt poolt Natura 2000ga seotud toetuste kattumist.

(23)

Seoses põllumajandusliku keskkonnatoetuse ja loomade heaolu toetusega peaks miinimumnõuetega, mida abisaajad peaksid seoses põllumajanduskeskkonda ja loomade heaolu käsitlevate eri kohustustega täitma, tagatama toetuste tasakaalustatud kohaldamine, mille puhul arvestatakse eesmärke ja mis peaks seetõttu kaasa aitama maaelu säästvale arengule. Sellega seoses peaks olulisel kohal olema kohustusest tulenevate lisakulude, saamata jäänud tulude ja võimalike tehingukulutuste arvutamismeetodite kehtestamine. Kui kohustused põhinevad sisendite piirangutel, tuleb toetust anda vaid juhul, kui kõnealuseid piiranguid on võimalik hinnata nii, et saadakse mõistlik kinnitus kohustuse täitmise kohta.

(24)

Seoses põllumajanduse geneetiliste ressursside säilitamise toetamisega tuleks üksikasjalikult sätestada abikõlblikud tegevused ja abisaajate kirjeldus. Vältida tuleks kattumist põllumajandusliku keskkonnatoetusega ning seda, et toetust antakse tegevustele, mis on abikõlblikud teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustustegevuse raamprogrammi raames.

(25)	Määratleda tuleks vähetootlikud investeeringud, mis on suunatud põllumajandusmaa säästvale kasutamisele.

(26)

Selleks, et tagada ühtne lähenemine metsandusmeetmete puhul, on vajaduse korral vaja kasutada ühtset metsa ja metsamaa määratlust. Kõnealune määratlus peaks olema kooskõlas ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni ning Eurostati poolt 2005. aasta maailma metsandusressursside hinnangus kasutatud määratlusega. Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 42 lõike 1 kohaselt mitteabikõlblikud metsad ja metsastunud alad tuleks täpsemalt määratleda.

(27)	Kehtestada tuleks põllumajandusmaa metsastamise toetamise üksikasjalikud tingimused, eelkõige seoses metsastamisele kuuluva maa, rajamiskulude, põllumajandustootja ja kiirekasvuliste liikide määratlemisega.

(28)	Seoses põllumajandusmaa toetamisega, millele rajatakse esmakordselt agrometsandussüsteemid, peaksid liikmesriigid teatavaid parameetreid arvestades määratlema puude suurima istutamistiheduse.

(29)	Seoses metsanduspotentsiaali taastamise ja ennetustegevuse toetamisega kõrge või keskmise metsatulekahjuriskiga metsades peaks toetus sõltuma vastavusest liikmesriikide koostatud tulekaitsekavadele. Metsatulekahjuvastaste ennetusmeetmete määratlemiseks tuleks tagada ühtne lähenemisviis.

(30)	Seoses määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 50 lõigetes 5 ja 6 kindlaksmääratud aladega tuleks täpsustada kõnealuste alade kindlaksmääramise tingimused. Tuleks olla ettevaatlik ja vältida metsastamise kahju bioloogilisele mitmekesisusele või muu keskkonnakahju tekitamist.

(31)	Selleks, et määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 50 punktides a ja i viidatud mittepõllumajandusliku tegevuse suunas mitmekesistamise meedet hakataks rakendama sobilikul viisil tuleks anda ammendav definitsioon sama määruse artiklis 53 viidatud põllumajandustootja majapidamise liikmele.

(32)	Toetust saav avaliku ja erasektori partnerlus, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 59 punktis e, peaks vastama teatavatele üksikasjalikele tingimustele.

(33)

Seoses Leader-teljega peaks kohalike tegevusrühmade valimise kord olema läbipaistev ja sisaldama konkurssi, millega tagatakse see, et toetuse saajateks valitakse kohalikul tasandil asjakohased ja kvaliteetsed arengustrateegiad. Sõltuvalt kohalikest tingimustest tuleb üldreeglina sätestada kohalike tegevusrühmade kaetavate alade elanikkonna miinimum- ja maksimumsuurus.

(34)	Kohalike arengustrateegiate võimalikult laia rakendamise võimaldamiseks tuleks piirata kohalike tegevusrühmade jooksevkulude toetamist.

(35)	Kohalike tegevusrühmade rakendatavad koostööprojektid peaksid vastama teatavatele tingimustele. Komisjoni ja liikmesriikide vahel tuleks kehtestada kooskõlastatud menetlus, et soodustada riigiüleste koostööprojektide valimist.

(36)	Seoses tehnilise abiga tuleks sätestada lähenemiseesmärgi kohaselt abikõlblikke piirkondi ja muid piirkondi hõlmavate maaelu arengu programmide kaasrahastamiskord ning riikliku maaeluvõrgustiku loomise üksikasjalikud võimalused ja tähtaeg.

(37)

Kehtestada tuleks mitut meedet hõlmavad eeskirjad, eelkõige seoses järgmisega: ühendmeetmete rakendamine, investeerimismeetmed, põllumajandusettevõtte üleandmine ajavahemikul, mille kohta on võetud kohustus, millest sõltub toetuse saamine, põllumajandusettevõtte maa pindala suurendamine ning eri liiki vääramatu jõu või erandlike asjaolude määratlemine.

(38)

Liikmesriigid peaksid astuma kõik vajalikud sammud ja rakendama piisavad sätted, et tagada kõikide maaelu arengu alaste meetmete kontrollitavus. Liikmesriigid peaksid tagama, et nende kontrollimiskord annab piisava kinnituse abikõlblikkuse kriteeriumide ja muude kohustuste täitmise kohta. Eelkõige seoses teatavate meetmetega seotud maksete arvutamisega peaksid liikmesriigid asjakohaste teadmiste ja oskustega tõendama arvutuste piisavust ja õigsust.

(39)

Vajaduse korral tuleks sätestada laenu intressitoetusi ja teatavat liiki finantskorraldusi käsitlevad üksikasjalikud eeskirjad. Tõhusa ja ühtse juhtimise tagamiseks tuleks samuti sätestada tingimused, millistel korraldusasutused võivad kohaldada standardkulusid ja käsitada mitterahalisi toetusi abikõlblike kulutustena. Selleks et tagada investeerimismeetmete parem suunatus, tuleks kättesaadavaks teha abikõlblike kulutuste määratlemise ühiseeskirjad. Ühtsed reeglid oleks vajalikud ka juhul, kui liikmesriikide pädevad asutused otsustavad maksta investeeringutoetusesaajatele ettemakseid.

(40)	Selleks, et tagada vastavus riigiabieeskirjadele ja -korrale, tuleks sätestada erisätted teatavate EAFRD kaasrahastatavate meetmete ja riikliku lisarahastamise kohta.

(41)	Selleks, et tagada EAFRDst toetatavatest maaelu arengu meetmetest teavitamine, peaksid maaelu arengu programmid sisaldama teavitamiskava, mille sisu tuleks täpsustada. Selleks et tagada sidusaim lähenemine, peaksid korraldusasutuste ja abisaajate kohustused olema kõnealuses valdkonnas määratletud.

(42)

Selleks, et suurendada EAFRD toetuste kasutamise läbipaistvust peaks liikmesriigid iga aasta avaldama elektroonilises vormis või muul viisil toetusesaajate nimekirja, tegevuste nimetused ja tegevustele eraldatud riiklike panuste summad. Nimetatud informatsiooni laiemale avalikkusele kättesaadavaks tegemisega soovitakse suurendada ühenduse maaelu arengu vallas läbiviidud tegevuste läbipaistvust, tõhustada asjakohaste riiklike vahendite usaldusväärset finantsjuhtimist ja eriti tugevndada kontrolli riigiraha kasutamise üle hoidumaks viimaks konkurentsi moonutamisest maaelu arengu meedetest kasusaajate vahel. Kuna taotletavad eesmärgid on esmajärgulise tähtsusega, siis on asjakohase informatsiooni üldine avaldamine proportsionaalsuseprintsiibi ja isikuandmete kaitse nõude suhtes põhjendatud, niikaua kui see ei lähe kaugemale, kui on vajalik demokraatlikus ühiskonnas eeskirjade eiramise vältimiseks.

(43)	Seoses seirega tuleks määratleda määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikliga 82 ettenähtud iga-aastase arenguaruande üksikasjad ning sama määruse artiklis 80 osutatud ühisesse seire- ja hindamisraamistikku kuuluvad ühisnäitajad.

(44)	Selleks, et tagada turvaline elektrooniline andmevahetus komisjoni ja liikmesriikide vahel, tuleks luua infosüsteem. Määratleda tuleks süsteemi sisu, toimimine ja juurdepääsuõigused.

(45)	Uued rakenduseeskirjad peaksid asendama määruse (EÜ) nr 1257/1999 kohaldamise eesmärgil sätestatud rakenduseeskirju. Seetõttu tuleks määrus (EÜ) nr 817/2004 alates 1. jaanuarist 2007 kehtetuks tunnistada.

(46)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas maaelu arengu komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

Reguleerimisala

Artikkel 1

Käesoleva määrusega sätestatakse määruse (EÜ) nr 1698/2005 üksikasjalikud kohaldamiseeskirjad seoses maaelu arengu toetamise põhimõtete ja üldeeskirjade, maaelu arengu meetmete eri- ja üldsätete ning abikõlblikkuse ja muude rakendussätetega kui kontrollisätted.

II PEATÜKK

Üldeeskirjad

1. jagu

Vastastikune täiendavus, kooskõla ja nõuetekohasus

Artikkel 2

1. Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklis 5 osutatud kooskõla tagatakse:

a)	ühelt poolt maaelu arengu toetamise meetmete ja ühenduse muude toetusvahendite raames rakendatavate meetmete, eelkõige ühise põllumajanduspoliitika otseste ja muude toetuskavade raames rakendatavate meetmete ning loomade ja taimede tervise alaste meetmete vahel teiselt poolt;

b)	erinevate maaelu arengu toetamise meetmete vahel.

2. Vastavalt määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 5 lõikele 6, mille kohaselt võib toetust erandkorras anda I lisas loetletud toetuskavade reguleerimisalasse jäävatele meetmetele, tagavad liikmesriigid, et abisaaja võib saada konkreetse meetme jaoks toetust vaid ühe kava raames.

Selleks kirjeldavad liikmesriigid selliseid erandeid sisaldavaid meetmeid oma maaelu arengu programmidesse kaasates kõnealustes programmides neid kriteeriumeid ja halduseeskirju, mida nad kohaldavad asjaomaste toetuskavade puhul.

3. Kui ühine turukorraldus, sh Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist rahastatavate otsetoetuste kavad, seab piiranguid tootmisele või ühenduse toetusele üksikute põllumajandustootjate, põllumajandusettevõtete või töötlemistehaste tasemel, ei toetata määruse (EÜ) nr 1698/2005 alusel investeeringuid, mis suurendavad tootmist üle kõnealuste piirangute.

2. jagu

Strateegia ja programmitöö

Artikkel 3

1. Riiklikke strateegiakavu võib programmitöö perioodil ajakohastada. Sellise ajakohastamise puhul arvestatakse ühe või mõlema elemendiga, mis on järgmised:

a)	ajakohastamine hõlmab ühte või mitut määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 11 lõikes 3 loetletud elementi ja/või ühte või mitut kõnealuse määruse artiklis 9 osutatud ühenduse strateegilist suunist;

b)	ajakohastamisega kaasnevad muutused ühes või mitmes maaelu arengu programmis nagu on osutatud käesoleva määruse artikli 6 lõikes 1.

2. Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 12 lõiget 1 kohaldatakse riiklike strateegiakavade ajakohastamise suhtes mutatis mutandis.

3. Selleks, et maaelu arengu programmide kohandamiseks oleks piisavalt aega, edastatakse riikliku strateegiakava viimane ajakohastatud versioon komisjonile hiljemalt 30. juuniks 2013.

4. Riiklikud strateegiakavad kinnitatakse või ajakohastatakse pärast maaelu arengu programmide kinnitamist, eriti kõnealuste programmide eelhindamisest tuleneva eesmärkide kvantifitseerimise raames.

Artikkel 4

1. Komisjon kiidab liikmesriikide poolt esitatud maaelu arengu programmid heaks kuue kuu jooksul lugedes päevast, mil komisjon on programmid kätte saanud. Enne käesoleva määruse jõustumist esitatud maaelu programmide korral algab kuuekuuline ajavahemik käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

Kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 18 lõike 3 teist lõiku, siis algab käesoleva lõike esimeses lõigus sätestatud kuuekuuline ajavahemik kuupäevast, mil läbivaadatud kavandatav programm vastab määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 18 lõike 3 esimesele lõigule.

2. Tähtpäevad käesoleva artikli lõikega 1 ettenähtud ajavahemiku määramiseks määratakse vajaduse korral kindlaks kooskõlas käesoleva määruse artikli 63 lõigetega 6 ja 8.

Artikkel 5

1. Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklis 16 osutatud maaelu arengu programmide sisu määratakse kindlaks kooskõlas käesoleva määruse II lisaga.

Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikliga 85 ettenähtud eelhindamine lisatakse igale maaelu arengu programmile.

2. Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 15 lõikes 3 osutatud riiklikud raamistikud sisaldavad ühisteavet mitme meetme kohta. Kõnealuste meetmete puhul võivad piirkondlikud maaelu arengu programmid sisaldada vaid lisateavet, tingimusel et riiklikes raamistikes ja piirkondlikes programmides sisalduv ühisteave vastab käesoleva määruse II lisas sätestatud nõuetele.

3. Vajaduse korral muudavad liikmesriigid komisjonile kättesaadavaks oma maaelu arengu programmide ja riiklike raamistike elektroonilise versiooni, mida ajakohastatakse pärast iga muutmist, k.a käesoleva määruse II lisas sätestatud standardtabelid, mis vastavad määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 16 punktides d, e ja f nõutavale teabele. Vajaduse korral edastavad liikmesriigid komisjonile kooskõlas käesoleva määruse artikliga 63 programmide ja riiklike raamistike muutmise taotlused elektrooniliselt.

3. jagu

Muudatused maaelu arengu programmides

Artikkel 6

1. Muudatused maaelu arengu programmides jagunevad järgmiselt:

a)	määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 19 lõikes 1 osutatud läbivaatamised;

b)	määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 77 lõikes 3 sätestatud rahaliste vahendite kasutamise kooskõlastamise korrast tulenevad läbivaatamised;

c)	muud käesoleva lõike punktides a ja b nimetamata muudatused.

2. Lõike 1 punktides a ja b osutatud programmimuudatusi võib kavandada alles alates programmi rakendamise teisest aastast.

3. Maaelu arengu programmide muudatusettepanekuid põhjendatakse nõuetekohaselt ning esitatakse eelkõige järgmine teave:

a)	muudatust õigustavad põhjused ja rakendusprobleemid;

b)	muudatuse oodatav mõju;

c)	muudatuse ja riikliku strateegiakava vaheline seos.

Artikkel 7

1. Käesoleva määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 6 lõike 1 punktis a osutatud programmi läbivaatamised liikmesriigi taotlusel kinnitatakse otsusega vastavalt artikli 19 lõike 2 esimesele lausele järgmistel juhtudel:

a)	läbivaatamine ületab käesoleva määruse artikli 9 lõikes 2 osutatud telgedevahelise paindlikkuse ülemmäära;

b)	läbivaatamisega muudetakse määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklis 70 sätestatud ühenduse kaasrahastamismäärasid, mis on ette nähtud kinnitatud maaelu arengu programmiga;

c)	läbivaatamisega muudetakse ühenduse kogupanust kogu programmitöö perioodiks ja/või selle aastast jaotust, kuid mitte eelnevate aastate panuseid;

d)	läbivaatamisega kaasnevad määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 5 lõikes 6 osutatud eranditega seotud muutused.

Otsus langetatakse kuue kuu jooksul lugedes päevast, kui komisjon on saanud liikmesriigi taotluse.

2. Artikli 6 lõikes 1 osutatud taotlusi programmide läbivaatamiseks ei esitata rohkem kui üks kord kalendriaasta ja programmi kohta, v.a loodusõnnetustest tingitud erakorraliste meetmete korral.

Liikmesriigid edastavad lõike 1punktis c osutatud läbivaatamistaotlused hiljemalt 30. septembriks.

Liikmesriigid edastavad viimased lõikes 1 ostutatud läbivaatamistaotlused komisjonile hiljemalt 30. juuniks 2013.

Artikkel 8

1. Piirkondlikku programmitööd rakendavad liikmesriigid võivad esitada artikli 6 lõike 1 punktis b osutatud läbivaatamisi Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) panuse ümberpaigutamiseks konkreetseid aastaid hõlmavate piirkondlike programmide vahel, kui:

a)	ei muudeta EAFRD kogupanust programmi kohta kogu programmitöö perioodil;

b)	ei muudeta EAFRD kogueraldist asjaomasele liikmesriigile;

c)	ei muudeta programmi aastaseid jaotusi läbivaatamisaastale eelnevatel aastatel;

d)	järgitakse EAFRD iga-aastast eraldist asjaomasele liikmesriigile;

e)	kui see on asjakohane, ei vähendata riiklikus strateegiakavas vastavalt määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 11 lõike 3 punktile f osutatud lähenemiseesmärgi saavutamiseks ettenähtud eelarvet.

2. Ajaomaste programmide finantstabeleid kohandatakse nii, et nendes kajastuksid lõikes 1 osutatud ümberpaigutamised.

Läbivaadatud finantstabelid edastatakse komisjonile hiljemalt ümberpaigutamisaasta 30. septembriks. Viimane aasta, mil selliseid läbivaatamisi saab edastada, on 2012.

Komisjon langetab uusi finantstabeleid kinnitava otsuse kolme kuu jooksul pärast liikmesriigi taotluse saamist. Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 90 lõikes 2 osutatud menetlust ei kohaldata.

3. Artikli 6 lõike 1 punktis b osutatud taotlusi programmi läbivaatamiseks ei esitata rohkem kui üks kord kalendriaastas.

Artikkel 9

1. Liikmesriikide tehtavad artikli 6 lõike 1 punktis c osutatud programmimuudatused võivad hõlmata nii teljesiseseid muudatusi meetmete rahalises jaotuses kui ka uute meetmete juurutamise või kehtivate meetmete lõpetamisega seotud mitterahalisi muudatusi või teavet programmi kehtivate meetmete kohta ja nende kirjeldust.

2. Liikmesriikidel on samuti lubatud teha artikli 6 lõike 1 punktis c osutatud muudatusi, paigutades ühe kalendriaasta jooksul telgede vahel ümber kuni 1 % EAFRD kogupanusest, mis on programmile ette nähtud kogu programmitöö perioodiks.

3 Lõigetes 1 ja 2 osutatud programmimuudatusi võib teha hiljemalt enne 31. detsembrit 2015, tingimusel et liikmesriigid annavad kõnealustest muudatustest teada hiljemalt 31. augustiks 2015.

4. Välja arvatud loodusõnnetustest tingitud erakorraliste meetmete korral, ei anta lõigetes 1 ja 2 osutatud muudatustest teada rohkem kui kolm korda kalendriaasta ja programmi kohta, tingimusel et kolme teavitust sisaldaval kalendriaastal peetakse kinni lõikes 2 osutatud 1 %-lisest ülemmäärast.

5. Käesoleva artikoi lõigetes 1 ja 2 osutatud muudatused on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklis 17 sätestatud määradega.

6. Lõigetes 1 ja 2 osutatud muudatustest teavitatakse komisjoni. Komisjon hindab kõnealuste muudatuste puhul:

a)	vastavust määrusele (EÜ) nr 1698/2005;

b)	kooskõla asjaomase riikliku strateegiakavaga;

c)	vastavust käesolevale määrusele.

Komisjon teavitab liikmesriiki hindamise tulemustest nelja kuu jooksul pärast seda kuupäeva, mil komisjon on programmi muutmise taotluse kätte saanud. Kui muudatused ei ole kooskõlas ühe või mitme esimeses lõigus osutatud hindamisparameetriga, peatatakse neljakuuline ajavahemik, kuni komisjon on saanud nõuetekohased programmimuudatused.

Kui komisjon teises lõigus osutatud neljakuulise ajavahemiku jooksul liikmesriike ei teavita, käsitatakse muudatusi vastuvõetutena ja need hakkavad kehtima pärast nelja kuu möödumist.

Artikkel 10

1. Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 71 lõike 1 teise lõigu kohaldamisel vastutavad liikmesriigid kulutuste eest, mis tehakse ajavahemikul alates kuupäevast, mil komisjon saab käesoleva määruse artikli 6 lõikes 1 osutatud programmi läbivaatamise või muutmise taotluse, kuni käesoleva määruse artiklite 7 ja 8 kohaselt langetatud komisjoni otsuse kuupäevani või käesoleva määruse artikli 9 kohase muudatuste vastavushindamise lõpuleviimise kuupäevani.

2. Loodusõnnetustest tingitud erakorraliste meetmete puhul võivad artikli 6 lõikes 1 osutatud programmimuudatustega seotud kulutused saada abikõlblikuks enne määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 71 lõike 1 teises lõigus osutatud tähtpäeva.

Artikkel 11

Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 15 lõikes 3 osutatud muudatused riiklikes raamistikes kuuluvad käesoleva määruse artikli 6 lõike 1 punkti c reguleerimisalasse. Käesoleva määruse artikli 9 lõikeid 3 ja 6 kohaldatakse kõnealuste muudatuste suhtes mutatis mutandis.

Artikkel 12

Kui uus ühenduse õigusakt võetakse tarvitusele või kui muudetakse juba kehtivaid ühenduse õigusakte, muudetakse vajaduse korral kooskõlas uue või muudetud seadusaktiga artikli 6 lõike 1 kohaselt ka maaelu arengu programme. Kõnealuseid muudatusi ei arvestata artikli 7 lõikes 2, artikli 8 lõikes 3 ja artikli 9 lõikes 4 osutatud aastase muudatustearvu sisse. Artikli 6 lõiget 2 ei kohaldata kõnealuste muudatuste suhtes.

III PEATÜKK

Maaelu arengu meetmed

1. jagu

Maaelu arengu meetmed telgede kaupa

1. alajagu

1. telg

Artikkel 13

1. Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 22 lõikes 1 sätestatud noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise toetuse tingimused peavad olema toetusetaotluse esitamise ajaks täidetud.

Siiski võidakse alates toetuse andmist käsitleva otsuse langetamise kuupäevast anda aega kuni 36 kuud määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 22 lõike 1 punktis b sätestatud ametialaste oskuste ja pädevuse nõude täitmiseks, kui noorel põllumajandustootjal on vaja kohanemisaega, mille jooksul põllumajandusettevõte asutada või ümber korraldada, tingimusel et kõnealuse lõike punktis c osutatud äriplaaniga on selline vajadus ette nähtud.

2. Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 22 lõike 1 punktis c osutatud äriplaanis kirjeldatakse vähemalt järgmist:

a)	põllumajandusettevõtte esialgne olukord ning uue põllumajandusettevõtte tegevuse konkreetsed vahe- ja arengueesmärgid;

b)	üksikasjad põllumajandusettevõtte tegevuse arendamiseks vajalike investeeringute, koolituse, nõuande või muu tegevuse kohta.

3. Vastavust äriplaanile hindab pädev ametiasutus hiljemalt viie aasta möödumisel alates toetuse andmist käsitleva otsuse langetamise kuupäevast. Äriplaani rakendamise asjaolusid arvestades määravad liikmesriigid juba makstud toetuse tagasivõtmise tingimused, kui noor põllumajandustootja ei vasta hindamise ajal äriplaani tingimustele.

4. Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise toetust käsitlev otsus langetatakse hiljemalt 18 kuu jooksul pärast liikmesriikides kehtivate sätete kohast tegevuse alustamist. Kui toetust antakse määruse (EÜ) nr 1698/2005 lisas sätestatud ühekordse maksena ja käesoleva artikli lõike 3 kohaldamise eesmärgil, võivad liikmesriigid jagada kõnealuse makse kuni viieks osaks.

5. Liikmesriigid võivad otsustada, et kui äriplaanis viidatakse määruses (EÜ) nr 1698/2005 sätestatud muude maaelu arengu meetmete kasutamisele, saab noor põllumajandustootja pärast taotluse rahuldamist pädevalt ametiasutuselt juurdepääsu kõnealustele meetmetele. Sel juhul peab taotleja esitatav teave olema piisavalt üksikasjalik, et oleks võimalik taotleda toetust kõnealuste muude meetmete raames.

6. Kui noor põllumajandusettevõtja ei ole põllumajandusettevõtte ainus juht, võib kohaldada eritingimusi. Kõnealused tingimused peavad olema samaväärsed nendega, mida nõutakse põllumajandusettevõtte ainujuhina tegevust alustavalt noorelt põllumajandustootjalt.

Artikkel 14

1. Kui põllumajandusettevõtte annavad üle mitu üleandjat, piirdub määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 23 alusel antava ennetähtaegse pensionile jäämise toetuse suurus ühele üleandjale ettenähtud summaga.

2. Üleandja jätkatav mittetulunduslik põllumajandustegevus ei ole ühise põllumajanduspoliitika raames abikõlblik.

3. Rentnik võib vabanenud maa omanikule üle anda tingimusel, et rendileping on lõpetatud ja määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 23 lõikes 3 sätestatud ülevõtjaga seotud nõuded on täidetud.

4. Liikmesriigid võivad ette näha, et vabanenud maa läheb sellise asutuse haldusesse, kes kohustub selle hiljem loovutama määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 23 lõikes 3 kehtestatud tingimustele vastavatele ülevõtjatele.

Artikkel 15

1. Põllumajandustootjatele osutatavad nõuandeteenused, millele võib määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 24 alusel toetust anda, peavad vastama nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 (6) II jaotise 3. peatükile ja selle rakendussätetele.

2. Ametiasutused ja organisatsioonid, mis on valitud osutama põllumajandustootjatele nõuandeteenuseid, kasutavad asjakohaseid ressursse kvalifitseeritud personali, haldus- ja tehniliste võimaluste ning nõustamise kogemuse ja usaldusväärsuse vormis, võttes arvesse määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 24 lõike 1 teise lõigu punktides a ja b osutatud nõudeid ja tingimusi.

Artikkel 16

Maaelu arengu programmides, millega on ette nähtud toetuse vähendamine võrdsete etappidena alates toetuse esimesest aastast, kehtestatakse määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklis 25 osutatud juhtimis-, asendus- ja nõuandeteenuste loomise toetamist hõlmav järg-järgult vähenev määr, nii et hiljemalt kuuendal aastal pärast teenuste loomist lõpeb toetuse andmine täielikult.

Artikkel 17

1. Põllumajandusettevõtete moderniseerimiseks ettenähtud investeeringutoetuste korral, selleks, et täita ühenduse alles kasutusele võetud nõudeid, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 26 lõike 1 teises lõigus, tuleb nõudeid täita kõnealuses lõigus osutatud ajapikenduse lõpuks.

2. Kui määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 22 alusel toetust saavad noored põllumajandustootjad teevad investeeringuid kehtivate ühenduse nõuete täitmiseks, tuleb nõudeid täita kõnealuse määruse artikli 26 lõike 1 kolmandas lõigus osutatud ajapikenduse lõpuks.

Artikkel 18

1. Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 27 lõike 2 kohaldamisel põhinevad metsamaa suurusele ja kasutusele vastavad metsamajandamiskavad nii vastavatel riiklikel õigusaktidel kui ka kehtivatel maakasutuskavadel ning hõlmavad piisaval määral metsaressursse.

2. Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklis 27 osutatud tegevused metsade majandusliku väärtuse parandamiseks hõlmavad investeeringuid metsavalduse tasandil ja võivad sisaldada investeeringuid metsatehnikasse.

Toetust ei anta tegevustele, mis hõlmavad taastamist pärast lõplikku raiet.

3. Käesoleva määruse artikli 30 lõikes 4 osutatud metsad jäetakse määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 27 lõike 1 esimese lause reguleerimisalast välja.

Artikkel 19

1. Toetuste puhul, mille eesmärgiks on toetada investeeringuid põllumajandustoodetele ja metsasaadustele lisandväärtuse andmiseks, et täita ühenduse alles kasutusele võetud nõudeid, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 28 lõike 1 punkti c teises lõigus, tuleb nende nõuetega vastavus tagada asjaomases lõigus osutatud ajapikenduse lõpuks.

2. Seoses toetustega metsasaadustele lisandväärtuse andmiseks ettenähtud investeeringutele, hõlmavad puidu kui toormaterjali kasutamisega seotud investeeringud kõiki tööstuslikule töötlemisele eelnevaid tegevusi.

Artikkel 20

Põllumajandus- ja toidusektoris ning metsandussektoris uute toodete, töötlemisviiside ja tehnoloogiate arendamise alase koostööga seotud kulud, nagu on osutatud määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 29 lõikes 2, hõlmavad selliseid ettevalmistavaid tegevusi nagu projekti, toote, töötlemisviisi või tehnoloogia väljatöötamine ja katsed, ning koostööga seotud materiaalseid ja/või mittemateriaalseid investeeringuid enne uute toodete, töötlemisviiside ja tehnoloogiate äriotstarbelist kasutuselevõttu.

Artikkel 21

1. Liikmesriigid kohandavad määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklis 31 osutatud ühenduse õigusaktidel põhinevate nõuete täitmiseks antava toetuse määra nõude kohta, arvestades nõude kohaldamisest tulenevate kohustuste taset. Sama artikli lõikes 2 osutatud maksimaalse viie aasta jooksul väheneb toetuse maksmine järk-järgult kuni lõpeb täielikult.

2. Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklis 31 osutatud ühenduse õigusaktidel põhinevate nõuete täitmiseks antava iga-aastase toetuse määra kindlaksmääramisel ei arvestata investeeringutega seotud kulusid.

Artikkel 22

1. Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 32 lõike 1 punktis b osutatud ühenduse kvaliteedikavad on sellised, mis on loodud järgmiste määruste ja sätete kohaselt:

a)	nõukogu määrus (EMÜ) nr 2092/91; (7)

b)	nõukogu määrus (EÜ) nr 509/2006; (8)

c)	nõukogu määrus (EÜ) nr 510/2006; (9)

d)	nõukogu määruse (EÜ) nr 1493/1999 VI jaotis. (10)

2. Toetuse saamiseks peavad määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 32 lõike 1 punktis b osutatud toidukvaliteedikavad vastama järgmistele kriteeriumidele:

selliste kavade kohaselt toodetud lõpptoote erilisus on tingitud põllumajandusliku tootmise meetoditega seotud üksikasjalikest kohustustest, mis tagavad:

—	eriomadused, k.a tootmisprotsess, või

—	lõpptoote kvaliteedi, mis on oluliselt parem kui kehtivad nõuded kaupadele seoses inimeste, loomade või taimede tervise, loomade heaolu või keskkonnakaitsega;

b)	kavad sisaldavad siduvaid tootespetsifikatsioone ja nendele spetsifikatsioonidele vastavust kontrollib sõltumatu inspekteerimisorgan;

c)	kavad on avatud kõigile tootjatele;

d)	kavad on läbipaistvad ja võimaldavad tooteid täies ulatuses kontrollida;

e)	kavadega reageeritakse kehtivatele ja prognoositavatele turuvõimalustele.

3. Toetust võib anda toidukvaliteedikavas osalevatele põllumajandustootjatele ainult juhul, kui kvaliteettoodet või toitu on ametlikult tunnustatud lõikes 1 loetletud määruste ja sätete alusel või liikmesriigi tunnustatud toidukvaliteedikava alusel, nagu on osutatud lõikes 2.

Lõike 1 punktides b ja c osutatud toidukvaliteedikavade puhul võib toetust anda vaid ühenduse registrisse lisatud toodetele.

4. Kui maaelu arengu programmis on määruse (EMÜ) nr 2092/91 kohases toidukvaliteedikavas osalemise korral ette nähtud toetus konkreetsele tootele, ei arvestata põllumajanduse keskkonnameetme raames sama toote mahetootmise toetussumma arvutamisel asjaomases kvaliteedikavas osalemisest tingitud püsikulusid.

5. Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 32 lõike 1 punkti c tähenduses käsitatakse püsikuludena toetatava toidukvaliteedikavaga ühinemise ja iga-aastase osamaksega seotud kulusid, lisades vajaduse korral kulutused kontrollidele, mida on vaja kava spetsifikatsioonidele vastavuse tõendamiseks.

Artikkel 23

1. Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 20 punkti c alapunkti iii tähenduses käsitatakse tootjarühmana mis tahes õiguslikus vormis organisatsiooni, mis ühendab, kõnealuse määruse artiklis 32 osutatud toidukvaliteedikavas konkreetse põllumajandustoote või toiduga aktiivselt osalevaid ettevõtjaid. Kutseala- ja/või mitut kutseala ühendavaid organisatsioone, mis esindavad üht või mitut sektorit, tootjarühmadena ei käsitata.

2. Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 33 alusel abikõlblikud teavitamis- ja edendamistegevused on tegevused, mis on kavandatud mõjutama tarbijaid ostma põllumajandustooteid või toitu, mis on asjaomase määruse artikli 32 kohaselt kaasatud maaelu arengu programmi kuuluvasse toidukvaliteedikavasse.

Selliste tegevustega juhitakse tähelepanu asjaomaste toodete eriomadustele või eelistele, eriti kvaliteedile, erilistele tootmismeetoditele, rangetele loomade heaolu nõuetele ja keskkonnast hoolimisele, mis on seotud asjaomase toidukvaliteedikavaga, ning need võivad sisaldada kõnealuseid tooteid käsitlevate teaduslikult põhjendatud ja tehniliste teadmiste levitamist. Selliste tegevuste hulka kuuluvad eelkõige messide ja näituste korraldamine ja/või nendel osalemine, samalaadne suhtekorraldustegevus ning reklaam eri teabekanalite kaudu või eri müügikohtades.

3. Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 20 punkti c alapunkti iii kohaselt on abikõlblikud ainult siseturul teostatavad teavitamis-, edendamis- ja reklaamitegevused.

Kõnealused tegevused ei või õhutada tarbijaid ostma toodet selle erilise päritolu tõttu, v.a määruse (EÜ) nr 510/2006 ja määruse (EÜ) nr 1493/1999 alusel kasutusele võetud kvaliteedikavade raames toodetud tooted. Toote päritolule võib sellegipoolest viidata tingimusel, et viide päritolule on vähemtähtis kui põhisõnum.

Kaubamärkide edendamisega seotud tegevused toetust ei saa.

4. Kui lõikes 2 osutatud tegevused hõlmavad toodet, mis on kaasatud artikli 22 lõike 1 punktides a, b või c osutatud toidukvaliteedikavasse, peab teavitamis-, edendamis- ja/või reklaammaterjalil olema kõnealuste kavadega ettenähtud ühenduse logo.

5. Määruse (EÜ) nr 2826/2000 alusel toetatavad teavitamis- ja edendamistegevused ei kvalifitseeru määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 20 punkti c alapunkti iii alusel antava toetuse saamiseks.

6. Liikmesriigid tagavad, et kõik toetatava tegevuse raames koostatavad teavitamis-, edendamis- ja reklaamimaterjalid vastavad ühenduse õigusaktidele. Sel eesmärgil edastavad abisaajad kõik selliste materjalide projektid liikmesriigi pädevale ametiasutusele.

Artikkel 24

1. Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklis 34 osutatud äriplaan peab sisaldama järgmist:

a)	tõendusmaterjali, et põllumajandusettevõte võib saada majanduslikult elujõuliseks, võttes vajaduse korral arvesse põllumajandustootja pereliikmete muid tuluallikaid;

b)	üksikasju vajalike investeeringute kohta;

c)	vahe- ja lõppeesmärkide kirjeldust.

2. Kui määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklis 34 osutatud äriplaanis viidatakse muude maaelu arengu meetmete kasutamisele, peab see olema piisavalt üksikasjalik, et see võimaldaks taotleda toetust kõnealuste muude meetmete raames.

3. Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 34 lõike 2 kohaldamisel ei maksa liikmesriigid äriplaani rakendamise asjaolusid arvesse võttes edaspidi toetust, kui elatuspõllumajandusega tegelev põllumajandustootja ei vasta hindamise ajal äriplaani tingimustele.

Artikkel 25

1. Malta äärmiselt väikese kogutoodanguga tootmissektori jaoks ettenähtud miinimumtoetuste määramisel antakse määruse (EÜ) nr 1698/2005 lisa kohaselt õigus kõnealust miinimumtoetust saada vaid tootjarühmadele kes esindavad miinimumprotsenti asjaomase sektori tootjatest ja toodangust.

Tootjate ja toodangu miinimumprotsent ning asjaomased sektorid määratakse kindlaks Malta maaelu arengu programmis.

2. Malta tootjarühmade miinimumtoetus, arvutatuna väikese tootjarühma loomiseks vajalike kulude alusel, on esitatud III lisas.

2. alajagu

2. telg

Artikkel 26

Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 38 alusel toetust saavad isikud ei saa seoses nõukogu direktiivide 79/409/EMÜ (11) ja 92/43/EMÜ (12) rakendamisega toetust kõnealuse määruse artikli 31 alusel.

Artikkel 27

1. Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 39 lõikeid 1–4 ja artiklit 40 kohaldatakse vastavalt käesoleva artikli lõigetele 2–13.

2. Loomakasvatuse ekstensiivistamise või teistmoodi korraldamise kohustus peab vastama vähemalt järgmistele tingimustele:

a)	jätkatakse rohumaade majandamist;

b)	hooldatakse kogu loomühikutele vastavat karjatatavat ala, vältides nii ülekarjatamist ja alakasutust;

c)	määratletakse loomkoormus, võttes arvesse kõiki põllumajandusettevõttes peetavaid karjatatavaid loomi või, toitainete leostumise piiramise kohustuse korral kõiki põllumajandusettevõttes peetavaid loomi, mis on kõnesoleva kohustusega seotud.

3. Väetiste, taimekaitsevahendite ja muude sisendite kasutamist piiravaid kohustusi aktsepteeritakse vaid juhul, kui kõnealuseid piiranguid on võimalik hinnata viisil, mis annab piisava kinnituse kohustuse täitmise kohta.

4. Toetus võib olla seotud järgmiste kohustustega:

a)	piirkonnale omaste ning põllumajanduse jaoks kadumisohus olevate kohalikku tõugu põllumajandusloomade kasvatamine;

b)	selliste taimede geneetiliste ressursside säilitamine, mis on kohalike ja piirkondlike oludega looduslikult kohanenud ning mille kadumine muudab genofondi vaesemaks.

Abikõlblikud põllumajandusloomade liigid ja kohalike tõugude põllumajanduse jaoks kadumise künnise kindlaksmääramise kriteeriumid on määratletud IV lisas.

5. Ühise turukorralduse või I lisas loetletud otsetoetuskavade alusel rakendatavad keskkonnameetmed, loomade tervishoiu ja taimetervise või maaelu arengu meetmed, v.a põllumajanduslik keskkonnatoetus ja loomade heaolu toetus, ei välista põllumajandusliku keskkonnatoetuse ja/või loomade heaolu toetuse määramist samale tootmisele, kui kõnealust toetust makstakse täiendavalt ja see on kooskõlas asjaomaste meetmetega.

Erinevaid põllumajanduskeskkonna ja/või loomade heaoluga seotud kohustusi võib omavahel ühendada, kui need täiendavad üksteist ja on omavahel kooskõlas.

Kui esimeses ja teises lõigus osutatud kohustused või meetmed ühendatakse, arvestatakse toetuse taseme määramisel ühendamisega seoses saamata jäänud konkreetseid tulusid ja lisakulutusi.

6. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 54 või artikli 107 alusel tootmisest kõrvalejäetud maaga seotud põllumajanduse keskkonnameetmed kvalifitseeruvad toetust saama ainult juhul, kui põllumajanduskeskkonnaga seotud võetud kohustused on kõnealuse määruse artikli 3 lõikes 1 sätestatud põhinõuetest ulatuslikumad.

Mägistele ja muude ebasoodsate looduslike tingimustega aladele, Natura 2000 põllumajandusmaale ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/60/EÜ (13) kohaselt vesikondade majandamiskavasse kaasatud põllumajandusmaale antava toetuse puhul võetakse põllumajandusliku keskkonnatoetusekohustustes vajaduse korral arvesse asjaomaste piirkondade toetamiseks sätestatud tingimusi.

7. Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklis 40 osutatud kohustused, mis on seotud loomade heaoluga, sisaldavad kõrgemaid nõudeid vähemalt ühes järgmistest valdkondadest:

a)	loomade loomulikele vajadustele paremini vastav vesi ja sööt;

b)	pidamistingimused, nagu ruumi suurus, allapanu, loomulik valgus;

c)	väljapääsuvõimalus;

d)	süstemaatilise vigastamise, isoleerimise või alalise lõastamise puudumine;

e)	peamiselt põllumajanduslikust tootmisviisist ja/või pidamisviisist tingitud patoloogiate ennetamine.

8. Võetud kohustuste tõttu saamata jäänud tulu ja nendest tingitud lisakulude arvutamise aluseks võetakse määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 39 lõikes 3 ja artikli 40 lõikes 2 osutatud asjakohased nõuded.

9. Kui kohustusi väljendatakse tavaliselt muudes ühikutes kui määruse (EÜ) nr 1698/2005 lisas kasutatavates ühikutes, võivad liikmesriigid makseid arvutada kõnealuste muude ühikute alusel. Sellisel juhul tagavad liikmesriigid, et järgitakse ühenduse toetuse saamiseks abikõlblikke aastaseid maksimumsummasid, mis on sätestatud kõnealuses lisas. Selleks võivad liikmesriigid:

a)	kehtestada ühikute piirangu põllumajandusettevõtte hektari kohta, mille suhtes kehtivad põllumajandusliku keskkonnatoetuse kohustused, või

b)	määrata iga osaleva põllumajandusettevõtte puhul maksimaalse kogusumma ja tagada, et igale põllumajandusettevõttele tehtavad maksed ei ületa kõnealust piirangut.

10. Liikmesriigid määravad objektiivsete kriteeriumide alusel kindlaks vajaduse maksta tehingukulu eest hüvitist, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 39 lõikes 4 ja artikli 40 lõikes 3.

Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 39 lõike 4 ja artikli 40 lõike 3 kohaldamisel käsitatakse tehingukuluna kulutusi, mis on seotud tehingu toimumisega ega ole otseselt hõlmatud sellega seotud kohustuse rakenduskuludega.

Tehingukulu arvutatakse kogu kohustuse täitmise aja kohta ja need ei tohi ületada 20 % võetud kohustuse tõttu saamata jäänud tuludest ja lisakuludest.

11. Liikmesriigid võivad lubada kohustuse selle täitmise ajal muuks kohustuseks ümber muuta, tingimusel et täidetakse kõiki järgmisi tingimusi:

a)	muutmine toob olulist kasu keskkonnale või loomade heaolule või mõlemale;

b)	sellega tõhustatakse märkimisväärselt olemasolevat kohustust;

c)	heakskiidetud maaelu arengu programm sisaldab asjaomast kohustust.

Käesoleva lõike esimese lõigu punktides a ja b sätestatud tingimustel võib põllumajandusliku keskkonnatoetuse kohustuse muuta määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 43 kohaseks põllumajandusmaa metsastamise kohustuseks. Põllumajandusliku keskkonnatoetuse kohustus lõpeb tagasimaksunõudeta.

12. Liikmesriigid võivad lubada põllumajandusliku keskkonnatoetuse või loomade heaolu toetuse kohustuste kohandamist nende täitmise ajal, kui heakskiidetud maaelu arengu programm selliseid kohandusi võimaldab ja kui kohandus on kohustuse eesmärke silmas pidades põhjendatud.

Selliseid kohandusi võib teha ka kohustuse täitmisekestuse pikendamiseks.

13. Loomade loomühikutesse (LÜ) arvutamise määrad on toodud V lisas. Liikmesriigid võivad objektiivsetele kriteeriumidele tuginedes diferentseerida neid määrasid kõnealuses lisas toodud piirides.

Artikkel 28

1. Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 39 lõike 5 alusel võib toetust anda tegevustele, mida teostavad muud abisaajad kui kõnealuse määruse artiklis 39 lõikes 2 osutatud abisaajad.

2. Käesoleva määruse artikli 27 lõikes 4 osutatud põllumajandusliku keskkonnatoetuse kohustuste hulka kuuluvad tegevused ei ole abikõlblikud määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 39 lõike 5 alusel.

Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 39 lõike 5 alusel ei anta toetust Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse raamprogrammi alusel abikõlblikeks tunnistatud tegevustele.

3. Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 39 lõike 5 alusel abikõlblikud põllumajanduse geneetiliste ressursside säilitamise alased tegevused on järgmised:

sihtotstarbelised tegevused: põllumajanduse geneetiliste ressursside ex situ ja in situ säilitamist, kirjeldamist, kogumist ja kasutamist edendavad tegevused, sh hetkel in situ säilitatavate geneetiliste ressursside veebipõhised loendid, k.a in situ/põllumajandusettevõttes säilitamine, ning ex situ kogude (geenipangad) ja andmebaaside veebipõhised loendid;

b)	ühistegevused: tegevused, millega edendatakse ühenduse põllumajanduse geneetiliste ressursside säilitamise, kirjeldamise, kogumise ja kasutamisega seotud teabevahetust liikmesriikide pädevate organisatsioonide vahel;

c)	kaasnevad tegevused: teavitamis-, levitamis- ja nõuandetegevused, millesse kaasatakse valitsusväliseid organisatsioone ja teisi asjaomaseid sidusrühmi ning mis sisaldavad koolitusi ja tehniliste aruannete koostamist.

4. Käesoleva artikli kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

in situ säilitamine – geneetiliste materjalide säilitamine ökosüsteemides ja looduslikes elupaikades ning liikide või looduslike liikide elujõuliste populatsioonide hoidmine ja taastamine nende looduslikus keskkonnas ning kodustatud loomatõugude või kultuurtaimeliikide puhul põllumajanduskeskkonnas, kus on välja kujunenud nende eriomadused;

b)	in situ/põllumajandusettevõttes säilitamine – in situ säilitamine ja arendamine põllumajandusettevõtte tasandil;

c)	ex situ säilitamine – põllumajanduse geneetilise materjali säilitamine väljaspool looduslikku elupaika;

d)	ex situ kogu – põllumajanduse geneetilise materjali kogu, mida hoitakse väljaspool looduslikku elupaika.

Artikkel 29

Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklite 41 ja 49 kohaldamisel käsitatakse vähetootlike investeeringutena selliseid investeeringuid, mis ei suurenda põllumajanduse või metsandusega tegeleva põllumajandusettevõtte väärtust või kasumlikkust.

Artikkel 30

1. Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 42 lõike 1 kohaldamisel kasutatakse käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 esitatud mõisteid, millel võib olla maaelu arengu programmides asjakohaselt põhjendatud erandeid.

2. Mets – üle 0,5 hektari suurune maa-ala, millel on üle viie meetri kõrgused puud, mille võrade liitus on üle 10 % või mis suudavad in situ kõnealuste künnisteni jõuda. See ei sisalda maad, mis on peamiselt kasutuses põllumajanduses või linnamaana.

Metsana käsitatakse ka taasmetsastatud alasid, millel kasvavate puude võrade liitus ei ole veel jõudnud, kuid peaks jõudma 10 %ni ja kõrgus viie meetrini, samuti inimtegevusest tulenevalt või looduslikel põhjustel ajutiselt puudeta alasid, mis peaksid taastuma.

Metsadena käsitatakse ka bambuse ja palmide all olevaid maid, tingimusel et kõrguse ja võrade liituse kriteeriumid on täidetud.

Metsade hulka kuuluvad metsateed, tuletõkestusvööndid ja muud väikesed lagendikud; metsad rahvusparkides, reservaatides ja muudel sellistel kaitsealadel, nagu erilise teadusliku, ajaloolise, kultuurilise või spirituaalse tähendusega alad.

Metsade hulka kuuluvad ka üle 0,5 hektari suuruse pindalaga ja üle 20 meetri laiad tuulekaitseribad, kaitsehekid ja puukoridorid.

Metsadena käsitatakse peamiselt metsandus- või kaitseotstarbelisi istandusi nagu kummipuuistandused ja korgitammepuistud. Põllumajandusliku tootmise süsteemi kuuluvad puistud nagu puuviljaistandused ning agrometsandussüsteemid on metsa mõiste hulgast välja jäetud. Samuti ei sisalda kõnealune määratlus puid linnaparkides ja aedades.

3 Metsastunud ala – üle 0,5 hektari suurust maa-ala, mis ei ole mets, millel on üle viie meetri kõrgused puud, mille võrade liitus on 5–10 %, või puud, mis suudavad in situ kõnealuste künnisteni jõuda, või põõsastaimede, põõsaste ja puudega üle 10 % kaetud ala. See ei sisalda maad, mis on peamiselt kasutuses põllumajanduses või linnamaana.

4. Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 42 lõike 1 esimese lause reguleerimisalast jäetakse välja järgmised metsad ja metsastunud alad:

a)	keskvalitsuse, piirkondlike omavalitsuste või riigile kuuluvate ettevõtete omanduses olev mets või metsastunud maa;

b)	riigile kuuluv mets ja muu metsastunud maa;

c)	mets, mis kuulub juriidilistele isikutele, kelle kapitalist vähemalt 50 % kuulub ühele punktides a ja b osutatud institutsioonidest.

Artikkel 31

1. Liikmesriik määrab kindlaks määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 43 kohase esmase metsastamise toetuse saamise tingimustele vastava põllumajandusmaa, mis hõlmab maad, kus toimub korrapärane põllumajandustegevus.

Natura 2000 alal, mis on määratud vastavalt direktiividele 79/409/EMÜ ja 92/43/EMÜ, toimub esmane metsastamine kooskõlas asjaomase ala majandamise eesmärkidega.

2. Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 43 lõike 1 punkti a kohaldamisel käsitatakse rajamiskuludena kulusid istikutele ja istutamisele ning istutamisega otseselt seotud ja selleks vajalikke kulusid.

3. Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 43 lõike 1 punkti c kohaldamisel on põllumajandustootja isik, kes kulutab olulise osa tööajast põllumajandustegevusele ning saab sellest märkimisväärse osa sissetulekust vastavalt liikmesriigi kindlaksmääratavatele kriteeriumidele.

4. Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 43 lõike 3 ja artikli 44 lõike 3 kohaldamisel on lühiajaliseks viljelemiseks kasvatatavad kiiresti kasvavad liigid, mille raiering, s.t kahe lõppraie vaheline aeg, on lühem kui 15 aastat.

Artikkel 32

Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 44 kohaldamisel määravad liikmesriigid kohalikke tingimusi, puuliike ja maa põllumajandusliku kasutuse järjepidevuse tagamise vajadust arvestades kindlaks ühele hektarile istutatavate puude suurima arvu.

Artikkel 33

1. Kui määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 48 alusel antakse toetust metsade tuletõkkevööndite rajamiseks, võivad abikõlblike kulude hulka lisaks rajamiskuludele kuuluda ka vastava ala hoolduskulud.

Toetusi tuletõkestusvööndite hooldamiseks põllumajandustegevuse abil ei anta selliste piirkondade puhul, mis saavad põllumajanduslikku keskkonnatoetust.

2. Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklis 48 osutatud tulekahjude vastane ennetustegevus võib sisaldada järgmist:

a)	kaitsvate infrastruktuuride, nagu metsaradade, teede, veevõtukohtade, tuletõkkevööndite ja puhaste lageraiealade rajamine ning tuletõkkevööndite ja lageraiealade hooldamise käivitamine;

b)	ennetavad metsandusmeetodid, nagu taimestiku ohjamine, hõrendamine ja taimestiku struktuuri mitmekesistamine;

c)	metsatulekahjude seire alaste statsionaarsete seadmete ja sidevahendite sisseseadmine ja täiustamine.

Artikkel 34

1. Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 50 lõikes 5 osutatud põllumajandusmaad, mis on kaasatud vesikondade majandamiskavadesse kooskõlas direktiiviga 2000/60/EÜ, võivad saada määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 38 alusel makstavat toetust, kui kõnealuste alade jaoks on vastav vesikonna majandamiskava kehtestatud ja seda rakendatakse.

2. Keskkonnakaitselised põhjused, mis lubavad maid metsastada vastavalt määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 50 lõikele 6, võivad sisaldada kaitset erosiooni ja/või kõrbestumise eest, bioloogilise mitmekesisuse suurendamist, veeressursside kaitset, üleujutuste ennetamist ja kliimamuutuste leevendamist, tingimusel et viimati osutatu ei kahjusta bioloogilist mitmekesisust ega tekita muud keskkonnakahju.

3. alajagu

3. telg

Artikkel 35

Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 53 kohaldamisel on põllumajandustootja majapidamise liige vastavalt riiklike õigusaktide alusel omistatavale õiguslikule staatusele füüsiline või juriidiline isik või nende rühm, kuid mitte põllumajandusettevõtte töötajaid. Juhul kui põllumajandustootja majapidamise liige on juriidiline isik või nende rühm, peab see liige toetuse taotlemise ajal tegelema põllumajandusega.

Artikkel 36

Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 59 lõikes e osutatud avaliku ja erasektori partnerlus, mis saab toetust kohaliku arengu strateegiate rakendamiseks, peab täitma järgmised tingimused:

a)	nad loovad kohalikud alampiirkonnapõhised arengustrateegiad;

b)	nendes on esindatud käesoleva artikli punktis a osutatud geograafilise tasandi avalik ja erasektor;

c)	jooksevkulud ei ületa 15 % iga üksiku avaliku ja erasektori partnerluse kohaliku arengu strateegiaga seotud riiklikest kulutustest.

4. alajagu

4. telg

Artikkel 37

1. 4. telje rakendamisel, nagu on nimetatud määruse (EÜ) nr 1698/2005 IV jaotise I peatüki 4. jaos, võivad liikmesriigid või piirkonnad valida, kas hõlmata kogu oma ala või selle osa, kohandades vastavalt kohalike tegevusrühmade ja nende esindatavate alade valimise kriteeriume.

Kohalike tegevusrühmade valimise kord peab olema asjaomastele maapiirkondadele avatud ja tagama konkurentsi kohaliku arengu strateegiaid esitavate kohalike tegevusrühmade vahel.

2. Konkursikutsed, mis käsitlevad maapiirkondade valimist määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 62 lõike 1 punktis a osutatud kohaliku arengu strateegiate rakendamiseks, korraldatakse hiljemalt kahe aasta jooksul pärast programmide kinnitamist. Liikmesriigid või piirkonnad võivad siiski korraldada lisakonkursse, eelkõige kui Leader-telg on avatud uutele aladele, mille puhul võib vaja minna rohkem aega.

3. Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 61 punktis a ja artikli 62 lõikes 3 osutatud iga ala elanikkond peab üldreeglina olema suurem kui 5 000 ega tohi ületada 150 000 elanikku.

Põhjendatud juhul võib 5 000–150 000 elaniku piire alandada või tõsta.

4. 30. aprillil 2004. aastal ühendusse kuulunud liikmesriigid püüavad tagada, et prioriteetseks seatakse selliste kohalike tegevusrühmade valimine, kelle kohaliku arengu strateegiad sisaldavad koostööd vastavalt määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 62 lõikele 4.

Artikkel 38

Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 63 punktis c osutatud kohalike tegevusrühmade jooksvad kulud võivad saada ühenduse toetust 20 % ulatuses kohaliku arengu strateegiale ettenähtud riiklikest kogukulutustest.

Artikkel 39

1. Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklis 65 osutatud koostöösse kaasatakse vähemalt üks Leader-telje raames valitud kohalik tegevusrühm. Koostöö eest vastutab koordineeriv kohalik tegevusrühm.

2. Koostöö on avatud määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 59 lõikes e osutatud avaliku ja erasektori partnerlustele ja muudele organiseerunud maapiirkondadele, kes vastavad järgmistele kriteeriumidele:

a)	geograafilisel territooriumil on kohalik rühm, kes tegeleb aktiivselt maaelu arendamisega ja kes suudab kõnealuse territooriumi jaoks arengustrateegia välja töötada;

b)	kõnealune kohalik rühm on organiseerunud kohalike osalejate partnerluse alusel.

3. Koostöö sisaldab ühismeetme rakendamist.

Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 65 alusel võib toetust anda vaid ühismeetme, ühiste struktuuride juhtimise ja ettevalmistava tehnilise toega seotud kulutustele.

Arendamiskulutused võivad olla abikõlblikud kõigil koostööaladel.

4. Koostööprojektid valib liikmesriigi pädev ametiasutus, kui kõnealused kohalike tegevusrühmade teostatavad projektid ei ole integreeritud nende kohaliku arengu strateegiasse määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 62 lõike 4 alusel. Sellisel juhul võivad kohalikud tegevusrühmad esitada koostööprojekte pädevale ametiasutusele hiljemalt 31. detsembriks 2013.

5. Liikmesriigid teavitavad komisjoni kinnitatud riigiülestest koostööprojektidest.

5. alajagu

Tehniline abi

Artikkel 40

Selliste maaelu arengu programmide puhul, mis hõlmavad nii lähenemiseesmärgi alusel abikõlblikke piirkondi kui ka sama eesmärgi alusel mitteabikõlblikke piikondi, võib EAFRD panuse määra määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 70 lõike 3 punktis a osutatud tehnilise abi jaoks kindlaks määrata, võttes arvesse programmis osalevate piirkondade valdavat liiki ja arvu.

Artikkel 41

1. Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikliga 68 ettenähtud riikliku maaeluvõrgustiku juhtimiseks vajaliku struktuuri võib luua kas riiklikes pädevates ametiasutustes või pakkumismenetluste kaudu. Kõnealune struktuur peab suutma täita asjaomase artikli lõike 2 punktis b osutatud ülesandeid.

2. Kui maaelu arengu programme on üks ja see katab kogu liikmesriigi territooriumi, on riiklik maaeluvõrgustik programmi tehnilise abi osa ning eristatud on määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 68 lõike 2 punktides a ja b osutatud elementidega seotud kavandatavad kulutused. Kõnealuses punktis a loetletud elementidega seotud kulutused ei tohi siiski ületada 25 % riiklikule maaeluvõrgustikule eraldatud summast.

3. Kui liikmesriigid kasutavad määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 66 lõike 3 teise lõiguga ettenähtud võimalust, kinnitatakse riikliku maaeluvõrgustiku loomise ja toimimise eriprogramm kooskõlas kõnealuse määruse artikli 18 lõikega 4.

Käesoleva määruse artiklit 4, artikli 5 lõikeid 1 ja 3 ning artiklit 6 kohaldatakse mutatis mutandis selliste eriprogrammide esitamise, kinnitamise ja muutmise suhtes.

Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 68 lõike 2 punktides a ja b osutatud elemendid esitatakse eriprogrammis ja selle finantstabelis eraldi. Kõnealuses punktis a loetletud elementidega seotud kulutused ei tohi siiski ületada 25 % programmi kogusummast.

4. Riiklikud maaeluvõrgustikud luuakse hiljemalt 31. detsembriks 2008.

5. Riiklike maaeluvõrgustike loomise ja korralduse üksikasjad on sätestatud II lisas.

2. jagu

Mitut meedet hõlmavad sätted

Artikkel 42

Mitme telje ja/või meetme hulka kuuluvate integreeritud tegevuste puhul kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 70 lõike 7 kohaldamisel tegevuse osade suhtes selle maaelu arengu meetme tingimusi, mille reguleerimisalasse tegevuse osa selgelt kuulub.

Artikkel 43

Investeerimismeetmete puhul tagavad liikmesriigid, et toetus on suunatud selgelt määratletud eesmärkidele, mis väljendavad kindlaksmääratud struktuuri- ja territoriaalseid vajadusi ning struktuurilist halvemust.

Artikkel 44

1. Kui abisaaja annab toetuse määramise tingimusena võetud kohustuse kehtivusajal kogu oma põllumajandusettevõtte või selle osa üle teisele isikule, võib kõnealune teine isik kohustuse ülejäänud ajaks üle võtta. Kui kohustust üle ei võeta, tagastab abisaaja talle antud toetuse.

2. Liikmesriigid võivad lõikes 1 osutatud tagasimaksmist mitte nõuda järgmistel juhtudel:

a)	kui abisaaja, kes on täitnud märkimisväärse osa võetud kohustusest, lõpetab kindlalt põllumajandustegevuse ja õigusjärglasel ei ole võimalik kõnealust kohustust üle võtta;

b)	kui abisaajale kuuluva põllumajandusettevõtte osa üleandmine toimub artikli 27 lõike 12 teise lõigu alusel kohustuse kestuse pikendamise ajal ja üle ei anta rohkem kui 50 % enne kestuse pikendamist kohustusega seotud olnud maast.

3. Väiksemate muutuste korral põllumajandusettevõtte olukorras võivad liikmesriigid võtta erimeetmeid selle tagamiseks, et lõike 1 kohaldamine ei tooks võetud kohustusega seoses kaasa sobimatuid tulemusi.

Artikkel 45

1. Kui abisaaja suurendab toetuse määramise tingimusena võetud kohustuse kehtivusajal oma põllumajandusettevõtte pindala, võivad liikmesriigid ette näha kohustuse laiendamise ülejäänud kehtivusajaks ka lisandunud alale vastavalt lõikele 2 või esialgse kohustuse asendamise uuega vastavalt lõikele 3.

Sellise asendamise võib ette näha ka juhul, kui kohustusega hõlmatud pindala laiendatakse põllumajandusettevõtte siseselt.

2. Lõikes 1 osutatud laiendamist lubatakse üksnes juhul, kui see:

a)	on kasulik asjaomasele meetmele;

b)	on kohustuse olemuse, selle järelejäänud kehtivusaja ning täiendava pindala suuruse seisukohast põhjendatud;

c)	ei takista toetuse määramise tingimuste täitmise tõhusat kontrolli.

3. Lõikes 1 osutatud uus kohustus hõlmab kogu asjaomast ala ja selle tingimused on vähemalt sama ranged nagu esialgsel kohustusel.

4. Kui abisaaja ei saa jätkata võetud kohustuste täitmist seetõttu, et tema põllumajandusettevõtet krunditakse ümber või selle suhtes kohaldatakse riiklikke maapiirkondade maakorralduse meetmeid või pädevate riigiasutuste kinnitatud maapiirkondade maakorralduse meetmeid, võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed, et võetud kohustusi oleks võimalik kohandada vastavalt põllumajandusettevõtte uuele olukorrale. Kui selline kohandamine osutub võimatuks, siis võetud kohustus lõpeb, ilma et nõutaks tagasimaksu aja eest, mil kohustus kehtis.

Artikkel 46

Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklite 39, 40 ja 47 alusel võetud kohustuste puhul nähakse ette läbivaatamisklausel, et tagada nende kohandamine, kui muudetakse määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 39 lõikes 3, artikli 40 lõikes 2 ja artikli 47 lõikes 1 osutatud kohustuslikke nõudeid või nõudeid, mis on kehtestatud määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklite 4 ja 5 ning III ja IV lisa kohaselt, samuti väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise miinimumnõudeid ning muid asjakohaseid siseriiklike õigusaktidega kehtestatud kohustuslikke nõudeid, millest kohustused on kõnealuste artiklite kohaselt suuremad.

Kui selline kohandamine ei ole abisaajale vastuvõtav, siis võetud kohustus lõpeb, ilma et nõutaks tagasimaksu aja eest, mil kohustus kehtis.

Artikkel 47

1. Liikmesriigid võivad tunnistada eelkõige järgmisi vääramatu jõu või erandlike asjaolude liike, mille puhul loobuvad osaliselt või täielikult abisaajalt toetuse tagasinõudmisest:

a)	abisaaja surm;

b)	abisaaja pikaajaline töövõimetus;

c)	põllumajandusettevõtte olulise osa sundvõõrandamine, kui kohustuse võtmise päeval ei olnud seda võimalik ette näha;

d)	raske loodusõnnetus, mis kahjustab tõsiselt põllumajandusettevõttele kuuluvat maad;

e)	põllumajandusettevõttele kuuluvate loomakasvatushoonete hävimine õnnetusjuhtumi tagajärjel;

f)	kogu või osa põllumajandustootjale kuuluvat karja kahjustav episootiline haigus.

2. Kümne tööpäeva jooksul alates päevast, mil see on võimalik, teavitab abisaaja või õigustatud isik kirjalikult pädevat ametiasutust vääramatu jõu või erandlike asjaolude ilmnemisest ning esitab ametiasutuse nõutavad asjakohased tõendid.

IV PEATÜKK

Abikõlblikkus ja haldussätted

1. jagu

meetmete kontrollitavus ja abikõlblikkust käsitlevad eeskirjad

1. alajagu

Meetmete kontrollitavus

Artikkel 48

1. Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 74 lõike 1 kohaldamisel tagavad liikmesriigid, et kõik maaelu arengu meetmed, mida nad kavatsevad rakendada, on kontrollitavad. Selleks määravad liikmesriigid kindlaks kontrolli korra, mis annab piisava kinnituse selle kohta, et abikõlblikkuse kriteeriumid ja muud kohustused on täidetud.

2. Et põhjendada ja kinnitada määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklite 31, 38, 39, 40 ja 43–47 alusel arvutatavate maksete piisavust ja õigsust, tagavad liikmesriigid, et asjakohane ekspertiis tuleb organitelt või teenistustelt, mis on arvutuste eest vastutavast teenistusest funktsionaalselt sõltumatud. Sellise ekspertiisi tegemist tõendatakse maaelu arengu programmis.

2. alajagu

Intressitoetused

Artikkel 49

Laenude intressitoetusi võib määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 71 lõike 5 kohaselt kaasrahastada EAFRDst. Intressitoetusi kavandades näitavad liikmesriigid oma programmides ära kasutatava intressitoetuse arvutamise meetodi.

Liikmesriigid võivad laenuperioodi igal hetkel luua intressitoetuse tulevaste aastamaksete kapitalisatsioonisüsteemi. Kõik pärast maksmise lõppkuupäeva maksmata aastamaksed kapitaliseeritakse ja makstakse välja hiljemalt 31. detsembriks 2015. Seoses maksetaotluste esitamisega komisjonile käsitatakse toetuse diskonteeritud väärtuse maksmise kohustuse võtnud vahefinantsasutusele makstud summasid tegelike kuludena.

Teise lõigu kohaldamisel on vaja kokkulepet liikmesriikide makseasutuse ja toetuse diskonteeritud väärtuse maksmise kohustuse võtnud vahefinantsasutuse vahel. Liikmesriigid näitavad programmis ära arvutusmeetodi ja maksmata intressitoetuse kapitaliseeritud väärtuse arvutamisel kasutatavad tulevase väärtuse hüpoteesid, samuti abisaajatele toetuse edastamise jätkamise korra.

Liikmesriigid vastutavad finantsvahendaja ees toetuse diskonteeritud väärtuse maksmise haldamise eest kogu laenuperioodil ja põhjendamatult kasutatud summade tõenäolise tagasisaamise eest vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1290/2005 artiklile 33. (14)

3. alajagu

Muud finantskorraldusmeetmed

Artikkel 50

Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 71 lõike 5 kohaselt võib EAFRD maaelu arengu programmi raames ja kooskõlas käesoleva määruse artiklitega 51 ja 52 kaasrahastada selliste tegevustega seotud kulutusi, mis hõlmavad riskikapitali-, tagatis- ja laenufondidele (edaspidi “fondid”) tehtavaid makseid.

Artikkel 51

1. Fondide osalised rahastajad või fondide sponsorid esitavad korraldusasutusele äriplaani, milles on muu hulgas esitatud sihtturg või tagatud portfell, rahastamise kriteeriumid ja tingimused, fondi tegevuseelarve, kuuluvus ja osalise rahastamise partnerid, juhtimise professionaalsuse, pädevuse ja sõltumatusega seotud nõuded, fondi sise-eeskirjad, EAFRD panuse põhjendus ja kavandatud kasutus, investeeringutest loobumise tingimused ning fondi lõpetamist käsitlevad sätted, k.a EAFRD panusest saadud tulude taaskasutamine. Äriplaani hindamise ja selle täitmise seirega tegeleb või selle eest vastutab korraldusasutus.

2. Fondid luuakse sõltumatute juriidiliste isikutena, mille tegevust reguleerivad aktsionäridevahelised kokkulepped, või olemasolevas finantseerimisasutuses tegutseva eraldiseisva finantseerimisüksusena. Viimasel juhul kohaldatakse fondi suhtes eraldi rakenduseeskirju, milles sätestatakse eelkõige eraldi arvepidamine, et fondi investeeritud uued vahendid (sealhulgas EAFRDlt saadud vahendid) oleksid eraldi finantseerimisasutusel algselt olevatest vahenditest. Komisjon ei saa olla fondi osanik või aktsionär.

3. Fondid investeerivad ettevõtetesse või annavad neile tagatisi nende asutamisel, esimestes tegevusetappides või laienemisel ning üksnes selliste tegevuste puhul, mis fondijuhtide arvates on potentsiaalselt elujõulised. Majandusliku elujõulisuse hindamisel võetakse arvesse kõiki kõnealuse ettevõtte sissetulekuallikaid. Fondid ei investeeri raskustes olevatesse äriühingutesse, nagu need on määratletud raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat riigiabi käsitlevates ühenduse suunistes, (15) ega anna sellistele äriühingutele tagatisi.

4. Korraldusasutused ja fondid rakendavad ettevaatusabinõusid konkurentsimoonutuste minimeerimiseks riskikapitali- või laenuturul. Omakapitaliinvesteeringutest ja laenudest saadava tulu (proportsionaalsed halduskulud maha arvatud) võib eeliskorras jagada erasektori aktsionäridele kuni aktsionäride vahel sõlmitud kokkuleppes sätestatud tasu ulatuses ning pärast seda proportsionaalselt kõigi aktsionäride ja EAFRD vahel.

5. Fondide halduskulud ei tohi programmi kestuse vältel ületada 3 % (tagatisfondide puhul 2 %) aastas keskmiselt sissemakstavast kapitalist, välja arvatud juhul, kui pärast pakkumismenetlust on vaja kehtestada kõrgem protsendimäär.

6. Maaelu arengu programmidest fondidesse tehtava panuse tingimused (sh väljundid, investeerimisstrateegia ja kavandamine, rakendamisseire, investeeringutest loobumise poliitika ja lõpetamist käsitlevad sätted) sätestatakse rahastamiskokkuleppes, mis sõlmitakse ühel poolt fondi ja teiselt poolt liikmesriigi või korraldusasutuse vahel.

7. EAFRDst ja muudest avaliku sektori allikatest fondidele tehtava panuse ning fondidest üksikettevõtetesse tehtavate investeeringute või neile antavate tagatiste suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1698/2005 reegleid või riigiabi käsitlevaid ühenduse eeskirju.

Artikkel 52

1. Käesoleva määruse artiklis 51 osutatud finantskorraldusmeetmete puhul on komisjonile määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 26 lõike 3 punkti a kohaselt deklareeritud kulutused selliste fondide loomisel või neile maksete tegemisel tehtud kogukulud.

Lõppmakse tegemisel ja maaelu arengu programmi lõpetamisel kooskõlas määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikliga 28 käsitatakse abikõlblike kulutustena järgmisi kogusummasid:

a)	iga asjaomase fondi maksed ettevõttesse tehtavate investeeringute jaoks või tagatisfondidest antavad tagatised, sh tagatisena lubatud summad;

b)	abikõlblikud halduskulud.

Vahe finantskorraldusmeetmete raames tegelikult makstud EAFRD panuse ning teise lõike punktide a või b alusel abikõlblike kulutuste vahel tasaarveldatakse programmi viimase rakendusaasta aastaaruandes.

2. Maaelu arengu programmidest fondidele tehtud maksetest saadud intresse kasutatakse üksikettevõtetele suunatud finantskorraldusmeetmete rahastamiseks.

3. Asjaomaste liikmesriikide pädevad ametiasutused kasutavad fondide tehtud investeeringutest tegevustele tagastatud või pärast tagatiste maksmist alles jäänud ressursse üksikettevõtete heaks.

4. alajagu

Standardkulud ning saamata jäänud tulu ja mitterahaliste maksete hindamine

Artikkel 53

1. Vajaduse korral võivad liikmesriigid määrata määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklites 31, 37–41 ja 43–49 sätestatud toetuse määra standardkulude ja saamata jäänud tulu standardhinnangute alusel.

2. Liikmesriigid tagavad, et arvutused ja lõikes 1 osutatud vastavad toetusmeetodid:

a)	sisaldavad ainult kontrollitavaid elemente;

b)	põhinevad asjakohaste teadmiste ja oskustega määratud arvnäitajatel;

c)	viitavad selgelt arvnäitajate päritolule;

d)	on eristatud, et võtta vajaduse korral arvesse piirkondlikke või kohalikke tingimusi ja tegelikku maakasutust;

e)	ei sisalda püsivate investeerimiskuludega seotud elemente (määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklite 31, 37–40 ja 43–47 kohaste meetmete puhul).

Artikkel 54

1. Avalik-õigusliku või eraõigusliku abisaaja mitterahalisi investeeringuid sisaldavate meetmete puhul võivad sellised investeeringud, nimelt kaubad ja teenused, mille eest ei ole tehtud arvete või samaväärsete dokumentidega tõendatavaid rahalisi makseid, olla abikõlblikud, kui täidetakse järgmised tingimused:

a)	mitterahalisteks investeeringuteks on maa või kinnisvara, seadmed või toormaterjalid, teadusuuringud või ametioskusi nõudev või tasustamata vabatahtlik töö;

b)	neid ei tehta seoses artiklis 50 osutatud finantskorraldusmeetmetega;

c)	nende väärtust on võimalik sõltumatult hinnata ja kontrollida.

Maa või kinnisvara andmise korral tõendab selle väärtust sõltumatu kvalifitseeritud ekspert või asjakohaste volitustega ametiasutus.

Tasustamata vabatahtliku töö puhul määratakse selle väärtus, arvestades töötatud aega ning samaväärse töö eest makstavat tunni- ja päevapalka, vajaduse korral varem kehtestatud standardkulude süsteemi alusel, tingimusel et kontrollisüsteem annab piisava kinnituse selle kohta, et kõnealust tööd on tehtud.

2. EAFRDst kaasrahastatavad riiklikud kulutused mitterahalisi makseid sisaldavale tegevusele ei ületa abikõlblikke kogukulutusi (v.a mitterahalised maksed) tegevuse lõpus.

5. alajagu

Investeeringud

Artikkel 55

1. Investeeringute puhul piirduvad abikõlblikud kulutused järgmisega:

a)	kinnisvara ehitamine, omandamine, sealhulgas rentimine või parendamine;

b)	uute masinate ja seadmete (sh tarkvara) ostmine või liising kuni vara turuväärtuseni. Muud liisingulepinguga seotud kulud (liisinguandja hinnalisand, intresside refinantseerimiskulud, üldkulud ja kindlustusmaksed) abikõlblikud ei ole;

c)	punktides a ja b osutatud kulutustega seotud üldkulud, nagu arhitektide, inseneri- ja konsultatsioonitasud, teostatavusuuringud ning patendiõiguste ja litsentside omandamine.

Erandina esimese lõike punktist b võivad liikmesriigid vaid mikroettevõtete väikese ja keskmise suurusega ettevõtete puhul komisjoni soovituse 2003/361/EÜ (16) tähenduses, kehtestada, põhjendatud juhtudel, tingimused, mille kohaselt võivad kasutatud tehnika ostmise kulud olla abikõlblikud.

2. Põllumajanduslike investeeringute puhul ei anta investeeringutoetust põllumajandustootmisõiguste, loomade ja üheaastaste taimede ostmiseks ega nende taimede istutamiseks.

Loodusõnnetustes kannatada saanud põllumajandusliku potentsiaali taastamiseks ostetud loomade korral vastavalt määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 20 punkti b alapunktile vi alusel võivad loomade ostmise kulud olla abikõlblikud.

Tavalised asendusinvesteeringud ei ole abikõlblikud.

6. alajagu

Investeeringutoetuse ettemaksete maksmine

Artikkel 56

1. Erandina komisjoni määruse (EÜ) nr 1975/2006 artikli 26 lõikest 5 võivad investeeringutoetuse saajad taotleda pädevatelt makseasutustelt ettemakset, (17) kui see võimalus on sätestatud programmdokumendis. Avalik-õiguslike toetusesaajate puhul võib selliseid ettemakseid teha ainult omavalitsustele ja nende ühendustele ning avalik-õiguslikele organitele.

2. Ettemakse suurus ei ületa 20 % investeeringuga seotud avalikust abist ja selle maksmise tingimuseks on 110 % ettemakse summale vastava pangatagatise või muu samaväärse tagatise esitamine.

Lõikes 1 osutatud avalik-õigusliku toetusesaaja korral võib makseasutus vastavalt liikmesriigis kohaldatavatele sätetele aktsepteerida ametisautuse kirjalikku tagatist, mis hõlmab esimeses alalõigus kindlaksmääratud protsendimäärale vastavat summat; kui ametiasutus kohustub maksma tagatisele vastava summa juhul, kui õigust makstud ettemaksele ei kinnitata.

3. Tagatis vabastatakse, kui pädev ametiasutus leiab, et investeeriguga seotud tegelik kulutus ületab ettemakse summa.

2. jagu

Riigiabi

Artikkel 57

1. Maaelu arengu programmid võivad sisaldada asutamislepingu artikli 36 reguleerimisalasse kuuluvate meetmete või tegevuste täiendavaks riiklikuks rahastamiseks ettenähtud riigiabi vastavalt määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklile 89 ainult juhul, kui riigiabi on määratletud käesoleva määruse II lisa punkti 9 alapunkti A kohaselt.

2. Maaelu arengu programmid võivad sisaldada määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 25 ja 52 kohaste meetmete ning kõnealuse määruse artiklite 28 ja 29 kohaste meetmetega seotud tegevuste liikmesriikidepoolseks rahastamiseks ettenähtud riigiabi ühenduse toetuse asemel vastavalt määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklile 88 või asutamislepingu artikli 36 rakendusalast välja jäävate, määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklite 25, 27 ja 52 kohaste meetmete ning kõnealuse määruse artiklite 28 ja 29 kohaste meetmete tegevuste täiendavaks riiklikuks rahastamiseks kõnealuse määruse artiklis 89 ettenähtud riigiabi ainult juhul, kui riigiabi on määratletud käesoleva määruse II lisa punkti 9 alapunkti B kohaselt.

3. Käesoleva artikli lõikes 2 osutatud meetmetele ja tegevustele tehtud kulutused on abikõlblikud vaid siis, kui abi ei ole andmise hetkel ebaseaduslik nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999 (18) artikli 1 punkti f kohaselt.

Korraldusasutus või mõni muu liikmesriigi pädev ametiasutus tagab, et kui käesoleva artikli lõikes 2 osutatud meetmete kohaselt antakse tegevusteks abi kehtivate abikavade alusel määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 1 punktide b ja d tähenduses, siis järgitakse individuaalsest abist teavitamise nõudeid kõnealuse määruse artikli 1 punkti e tähenduses, ning et kõnealused tegevused valitakse vaid pärast nendest teavitamist ja abi komisjonipoolset kinnitamist vastavalt asutamislepingu artikli 88 lõikele 3.

3. jagu

Teavitamine ja avalikustamine

Artikkel 58

1. Maaelu arengu programm sisaldab teavitamiskava, millega on ette nähtud:

a)	eesmärgid ja sihtrühmad;

b)	teavitamis- ja teabemeetmete sisu ning strateegia, milles on esitatud kavandatavad meetmed;

c)	selle soovituslik eelarve;

d)	rakendamise eest vastutavad valitsusasutused või organid;

e)	kriteeriumid, mida kasutatakse teavitusmeetmete mõju hindamiseks seoses läbipaistvuse ning maaelu arengu programmide ja ühenduse osa teadvustamisega.

2. Teavitamiseks eraldatavad summad võivad kuuluda maaelu arengu programmi tehnilist abi käsitleva osa raamesse.

3. Teavitamise üksikasjalikud eeskirjad on sätestatud VI lisas.

Artikkel 59

Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 77 kohaselt loodud seirekomisjoni koosolekutel kannab esimees ette teavitamismeetmete rakendamise edusammudest ja esitab komitee liikmetele vastavaid näiteid.

4. jagu

Seire ja hindamine

Artikkel 60

Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikliga 82 ettenähtud iga-aastaste arenguaruannete ülesehitus ja elemendid on esitatud käesoleva määruse VII lisas.

Artikkel 61

Vahe- ja järelhindamised vastavalt määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 86 lõigetele 4 ja 5 esitatakse komisjonile hiljemalt vastavalt 31. detsembriks 2010 ja 31. detsembriks 2015.

Kui liikmesriigid ei edasta vahe- ja järelhindamisaruandeid käesoleva artikli esimeses lõigus osutatud kuupäevadeks, võib komisjon kuni aruannete saamiseni kohaldada määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 27 lõikes 3 osutatud vahemaksete ajutise peatamise korda.

Artikkel 62

1. Maaelu arengu programmide ühised lähte-, väljundi- tulemus- ja mõjunäitajad on loetletud käesoleva määruse VIII lisas. Kõnealune näitajate loetelu moodustab määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklis 80 osutatud ühise seire- ja hindamisraamistiku.

Vajaduse korral jagatakse näitajad abisaajate soo ja vanuse järgi, samuti selle järgi, kas meetmeid rakendatakse vähemsoodsates piirkondades või lähenemiseesmärgi alla kuuluvatel aladel.

2. Väljundi- ja tulemusnäitajate edenemist käsitletakse iga-aastases arenguaruandes. Kõnealuses aruandes sisalduvad nii ühised kui ka lisanäitajad.

Et hinnata maaelu arengu programmi eesmärkide saavutamise suunas liikumist, määratakse programmi rakendamise ajaks väljundi-, tulemus- ja mõjunäitajatele soovituslikud eesmärgid, sh määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklis 89 osutatud riiklik lisarahastamine.

3. Komisjon määratleb ühise seire- ja hindamisraamistikuga seotud suunised liikmesriikidega ühise lähenemise teel. Need suunised sisaldavad vähemalt järgmisei elemente:

a)	seirenõuded;

b)	eel-, vahe- ja järelhindamise korraldus ning ühised hindamisküsimused iga maaelu arengu meetme jaoks;

c)	suunised edu hindamist käsitleva aruandlussüsteemi kohta, võttes arvesse näitajaid;

d)	dokumendid iga meetme kohta, milles on sekkumisloogika ja eri näitajad;

e)	lähte-, väljundi-, tulemus- ja mõjunäitajaid kirjeldavad dokumendid.

5. jagu

Teabe ja dokumentide elektrooniline vahetamine

Artikkel 63

1. Komisjon loob koostöös liikmesriikidega teabesüsteemi (edaspidi “süsteem”), mis võimaldab ühist huvi pakkuva teabe turvalist vahetamist komisjoni ja liikmesriikide vahel. Kõnealused andmed sisaldavad nii halduslikku/korralduslikku kui rahalist külge, mis kuulub komisjoni määruse (EÜ) nr 883/2006 (19) artikli 18 reguleerimisalasse.

Komisjon loob kõnealuse süsteemi ja ajakohastab seda liikmesriikidega ühise lähenemise teel.

2. Haldusliku/korraldusliku juhtimise osas sisaldab süsteem ühist huvi pakkuvat dokumente käsitlevat teavet, mis võimaldab seiret, eelkõige: riiklikke strateegiakavasid ja nende ajakohastatud versioone, koondaruandeid, programme ja nende muudatusi, komisjoni otsuseid, iga-aastaseid arenguaruandeid (sh kodifitseerimismeetmeid vastavalt II lisa punktis 7 esitatud tabelile) ning VIII lisas esitatud seire- ja hindamisnäitajaid.

3. Korraldusasutus ja komisjon lisavad süsteemi andmeid ja ajakohastavad nende vastutusalas olevaid dokumente nõutavas vormis.

4. Süsteemi saavad kasutada liikmesriigid ja komisjon kas otse või liidese kaudu, mille abil sünkroniseeritakse andmed automaatselt riiklike ja piirkondlike elektrooniliste juhtimissüsteemidega ning lisatakse neid sinna.

Liikmesriigid saadavad süsteemi pääsu õiguste taotlused komisjonile tsentraliseeritud korras.

5. Andmevahetus allkirjastatakse digitaalselt kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/93/EÜ (20) artikliga 5. Liikmesriigid ja komisjon tunnistavad süsteemis kasutatava digitaalse allkirja juriidilist kehtivust ja kohtumenetluses tõendiks sobivust.

6. Komisjonile dokumentide edastamise kuupäevana käsitatakse päeva, millal liikmesriik dokumendid pärast süsteemi sisestamist edastas.

Dokumenti käsitatakse komisjonile saadetuna, kui see muutub süsteemis liikmesriigile mittemuudetavaks ja mitteligipääsetavaks.

7. Süsteemi ühiselementide väljatöötamise ja ajakohastamise kulud rahastatakse ühenduse eelarvest kooskõlas määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 66 lõikega 1.

Ühelt poolt riiklike ja kohalike süsteemide vahelise liidesega seotud kulud ning teiselt poolt riiklike ja kohalike süsteemide kohandamise kulud võivad olla kõnealuse määruse artikli 66 lõike 2 alusel abikõlblikud.

8. Vääramatu jõu või erandlike asjaolude puhul, eelkõige süsteemi väärtalitluse või püsiva ühenduse puudumise korral, võivad liikmesriigid esitada dokumendid komisjonile paberil. Selline paberdokumentide esitamine võib toimuda, kui varem on komisjoniga vastavalt kokku lepitud.

Liikmesriik sisestab vastavad dokumendid süsteemi, kui elektroonilise süsteemi kasutamist takistav vääramatu jõud või erakorraline asjaolu kaob. Sellisel juhul käsitatakse esitamiskuupäevana paberkandjal dokumentide saatmise kuupäeva.

V PEATÜKK

Lõppsätted

Artikkel 64

Määrus (EÜ) nr 817/2004 tunnistatakse kehtetuks 1. jaanuarist 2007.

Seda kohaldatakse endiselt enne 1. jaanuari 2007 määruse (EÜ) nr 1257/1999 kohaselt kinnitatud meetmete suhtes.

Määruse (EÜ) nr 817/2004 artikkel 11 ja selle II lisa punktid 9.3.V.A.1, 9.3.V.B.1, 2 ja 3 ja punkti 9.3.V.B teine taane kehtivad vastavalt määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 94 kolmandale lõigule kuni 31. detsembrini 2009.

Artikkel 65

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007 algava programmitöö perioodiga seotud ühenduse toetuse suhtes.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 15. detsember 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) ELT L 277, 21.10.2005, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EC) nr 1463/2006 (ELT L 277, 9.10.2006, lk 1).

(2) http://www.mcpfe.org/mcpfe/resolutions/lisbon/resolution_l2a2.pdf

(3) EÜT L 328, 23.12.2000, lk 2. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 2060/2004 (ELT L 357, 2.12.2004, lk 3).

(4) EÜT L 160, 26.6.1999, lk 80. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1698/2005.

(5) ELT L 153, 30.4.2004, lk 30. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1360/2005 (ELT L 214, 19.8.2005, lk 55).

(6) ELT L 270, 21.10.2003, lk 1.

(7) EÜT L 198, 22.7.1991, lk 1.

(8) ELT L 93, 31.3.2006, lk 1.

(9) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

(10) EÜT L 179, 14.7.1999, lk 1.

(11) EÜT L 103, 25.4.1979, lk 1.

(12) EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7.

(13) EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1.

(14) ELT L 209, 11.8.2005, lk 1.

(15) ELT C 244, 1.10.2004, lk 2.

(16) ELT L 124, 20.5.2003, lk 36.

(17) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 74.

(18) EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1.

(19) ELT L 171, 23.6.2006, lk 1.

(20) EÜT L 13, 19.1.2000, lk 12.

I LISA

ARTIKLI 2 LÕIKES 2 OSUTATUD TOETUSKAVAD

—	Puu- ja köögiviljad (nõukogu määruse (EÜ) nr 2200/96 (1) artikli 14 lõige 2 ja artikkel 15);

—	vein (määruse (EÜ) nr 1493/1999 III peatüki II jaotis);

—	tubakas (nõukogu määruse (EMÜ) nr 2075/92 (2) artikli 13 lõike 2 punkt b);

—	oliiviõli (nõukogu määruse (EÜ) nr 865/2004 (3) artikli 8 lõige 1);

—	humal (nõukogu määruse (EÜ) nr 1952/2005 (4) artikkel 6);

—	veise- ja vasikaliha (määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikkel 132);

—	lambad ja kitsed (määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 114 lõige 1 ja artikkel 119);

—	mesindus (nõukogu määruse (EÜ) nr 797/2004 (5) artikkel 2);

—	suhkur (nõukogu määrus (EÜ) nr 320/2006 (6));

—	äärealade ning väiksemate Egeuse mere saarte põllumajanduse jaoks ettenähtud erimeetmed (vastavalt nõukogu määruse nr 247/2006 (7) III jaotis ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1405/2006 (8) II jaotis);

—	otsemaksed (määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 42 lõige 5 ja artikkel 69).

(1) EÜT L 297, 21.11.1996, lk 1.

(2) EÜT L 215, 30.7.1992, lk 70.

(3) ELT L 161, 30.4. 2004, lk 97.

(4) ELT L 314, 30.11.2005, lk 1.

(5) ELT L 125, 28.4.2004, lk 1.

(6) ELT L 58, 28.2.2006, lk 42.

(7) ELT L 42, 14.2.2006, lk 1.

(8) ELT L 265, 26.9.2006, lk 1.

II LISA

A. MAAELU ARENGU PROGRAMMI SISU (ARTIKKEL 5)

1. Maaelu arengu programmi pealkiri

2. Liikmesriik ja halduspiirkond (vajaduse korral)

2.1 Programmiga hõlmatud geograafiline ala

(Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 15 lõige 2)

2.2. Lähenemiseesmärgi alla liigitatud piirkonnad

(Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 16 punkt d ja artikkel 69)

Määratleda:

—	lähenemispiirkonnad.

3. Olukorra tugevate ja nõrkade külgede analüüs, nende puhul asjakohane strateegia ning eelhindamine

(Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 16 punkt a ja artikkel 85)

3.1 Olukorra tugevate ja nõrkade külgede analüüs

Kirjeldada geograafilise ala hetkeolukorda, kasutades kvantifitseeritud andmeid, esitades tugevad ja nõrgad küljed, olulised erinevused, vajadused ja lüngad ning maaelu arengupotentsiaali VIII lisas määratletud lähtenäitajate ja muude asjakohaste lisanäitajate alusel. Kirjelduses käsitletakse järgmist:

— Geograafilise ala üldine sotsiaal-majanduslik taust: maapiirkonna kirjeldus, võttes arvesse nõukogu otsuse nr 2006/144/EÜ (1) lisa punkti 2.4, demograafiline olukord (sh elanikkorra vanuselise ja soolise struktuuri analüüs, sisse- ja väljaränne ning linnalähedusest tingitud surve ja eraldatusega kaasnevad probleemid), majandusstiimulid, tootlikkus ja majanduskasv, tööturg (sh tööhõive struktuur, töötus ja oskuste tasemed, k.a tööhõive vanuselise ja soolise külje analüüs), üldine ja põllumajanduslik/metsanduslik maakasutus ja omandistruktuur ning põllumajandusettevõtete keskmine suurus.

— Põllumajandus-, metsandus- ja toidusektorite toimimine: põllumajandus-, metsandus- ja toidusektorite konkurentsivõime, struktuuri nõrkade külgede analüüs, ümberkorraldus- ja moderniseerimisvajaduste määratlemine, inimkapital ja ettevõtlus, uuenduspotentsiaal ja teadmiste siirde potentsiaal, kvaliteet ja vastavus ühenduse nõuetele.

— Keskkond ja maade hooldamine: mahajätmis- ja marginaliseerumisohus piirkondades põllumajandusettevõtteid ohustavad probleemid, üldine bioloogilise mitmekesisuse kirjeldus rõhuasetusega seostele põllumajanduse ja metsandusega (sh kõrge loodusväärtusega põllumajandus- ja metsandussüsteemid, Natura 2000 direktiivide rakendamisega seotud olukord põllumajandus- ja metsamaadel), vee kvaliteedi ja kvantiteedi kirjeldus, põllumajanduse roll veekasutuses/reostuses ning nõukogu direktiivi nr 91/676/EMÜ (2) ja direktiivi nr 2000/60/EÜ (nitraatide ja veepoliitika raamdirektiiv) rakendamine, õhusaaste ja kliimamuutus ning nende seosed põllumajandusega: kasvuhoonegaaside ja ammoniaagi õhku paiskamine ning seosed eri tegevuskavade/algatustega, mida liikmesriik/piirkond on rakendanud, et saavutada rahvusvahelisi eesmärke (sh ammoniaagi õhku paiskamise vähendamise hea tava koodeks (piiriülese õhusaaste kauglevi konventsioon)), bioenergia kasutamine, mulla kvaliteedi kirjeldus (veest ja tuulest tingitud erosioon, orgaaniline aines, saastatus) ning selle kaitse, pestitsiidide kasutamine, mahepõllumajandus ja loomade heaolu, kaitsvate ja hoiumetsamaade ulatus, suure/keskmise tuleohuga metsamaad, keskmine aastane metsaga kaetud alade pindala muutus. Eespool loetletud kirjeldusi tuleks toetada kvantifitseeritud andmetega.

— Maamajandus ja elu kvaliteet: maamajanduse struktuur, alternatiivsete töövõimaluste loomise takistused, mikroettevõtete loomine ja turism, maapiirkonnas teenuste osutamise kirjeldus ja lünkade analüüs (sh on-line teenuste ja lairibainfrastruktuuri kasutamise võimalus), infrastruktuurilised vajadused, kultuuripärand ja hoonestatud keskkond külades, inimpotentsiaal ja kohalik arengupotentsiaal (k.a juhtimine).

— Leader: 2000.–2006. aasta programmitöö perioodil maaelu arengu integreeritud alt-üles strateegiatega (Leader+ ning muud riiklikud ja ühenduse kaasrahastatavad programmid) hõlmatud elanikkond ja territoorium liikmesriikides.

3.2 Tugevate ja nõrkade külgedega sobiv strateegia

Kirjeldada maapiirkonna olukorraga tegelemiseks kavandatavate maaelu arengu meetmete valikut ja hierarhiat, eri telgedele ja meetmetele pandud rahalist koormust, mida on põhjendatud tugevate ja nõrkade külgede analüüsi raames.

3.3 Eelhindamine

Lisada see hindamine, millega tehakse kindlaks ja hinnatakse määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklis 85 osutatud elemente: vajadusi keskpikal ja pikemal perioodil, kavandatud eesmärke, oodatavaid tulemusi, kvantifitseeritud eesmärke (eelkõige algsele olukorrale mõju avaldamise osas), ühendusepoolset lisaväärtust, ühenduse prioriteetidega arvestamise ulatust, eelmistest programmidest saadud kogemusi ning rakendamist, seiret, hindamist ja finantsjuhtimist hõlmava korra kvaliteeti.

Eelhindamisel pööratakse tähelepanu ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/42/EÜ (3) (strateegilise keskkonnahindamise direktiiv) ettenähtud keskkonnahindamise nõuetele.

Täielik eelhindamine esitatakse maaelu arengu programmi lisana.

3.4 Eelmise programmitöö perioodi mõju ja muu teave

Kirjeldada eelmisel programmitöö perioodil maaelu arenguks EAGGFi eraldatud rahaliste vahendite mõju samale programmitöö alale. Esitada hindamistulemuste kokkuvõte.

Vajaduse korral kirjeldada peale ühenduse maaelu arengu meetmete ja kaasnevate meetmete ka muid meetmeid, mis on mõjutanud asjaomast programmitöö valdkonda.

4. Valitud prioriteetide põhjendus, võttes arvesse ühenduse strateegiasuuniseid ja riiklikku strateegiakava, samuti eelhindamise kohast eeldatavat mõju

(Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 16 punkt b)

4.1 Valitud prioriteetide põhjendus, võttes arvesse ühenduse strateegiasuuniseid ja riiklikku strateegiakava

Kirjeldada, kuidas maaelu arengu programmi raames valitud meetmed ja neljale teljele pandud rahaline koormus kajastavad riiklikku strateegiakava ja konkreetset olukorda riigis.

4.2 Eelhindamise kohane oodatav mõju seoses valitud prioriteetidega

Maaelu arengu programm peab sisaldama eelhindamise kokkuvõtet (programmile lisatud täieliku eelhindamise alusel) ja seda, kuidas korraldusasutused arvestasid kõnealuse hindamise tulemusi. Selles osas kommenteeritakse ka telgede ja meetmete vahelise koostoime oodatavat mõju ja seda, kuidas asjaomased integreeritud meetmed saavad kaasa aidata positiivsele välismõjule ja kõikidele osapooltele kasulikele olukordadele.

5. Teave telgede kohta ning iga telje jaoks kavandatavad meetmed ja nende kirjeldus

(Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 16 punkt c)

Kõnealune teave sisaldab telgede ja kavandatavate meetmete kirjeldust, samuti konkreetseid kontrollitavaid eesmärke ja määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklis 81 osutatud näitajaid, mis võimaldavad mõõta programmi edenemist, tõhusust ja tulemuslikkust. Näitajate hulgas on ühises seire- ja hindamisraamistikus (käesoleva määruse VIII lisa) loetletud ühised näitajad ja programmispetsiifilised lisanäitajad.

5.1 Üldnõuded

—

nimetada konkreetne artikkel (ja vajaduse korral lõige), millega on hõlmatud iga üksik maaelu arengu meede. Kui nimetatud on kaks või rohkem artiklit (integreeritud tegevuste puhul), seostatakse maksed domineeriva meetmega ja seeläbi domineeriva teljega (määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 70 lõige 7), kuid iga osa rakendatakse vastavalt iga meetme suhtes kohaldatavatele eeskirjadele.

—	nimetada sekkumise põhjendused, eesmärgid, ulatus ning tegevused, näitajad, kvantifitseeritud eesmärgid ja vajaduse korral ka abisaajad.

5.2 Kõiki meetmeid või mitut meedet käsitlevad nõuded

—

Viide kõikidele eelmisest perioodist pärinevatele jätkuvatele tegevustele/kehtivatele lepingutele (k.a rahaline külg) ja korrale/eeskirjadele (sh üleminekueeskirjadele), mida nende suhtes kohaldatakse vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 1320/2006 (milles sätestatakse nõukogu määrusega (EÜ) nr 1698/2005 ettenähtud maaelu arengu toetusele ülemineku eeskirjad). (4) Kui programmis kavandatakse lahknevusi kõnealuse määruse II lisas esitatud vastavustabelist, tuleb neid põhjendada käesoleva taande all. 2007.–2013. aasta programmitöö perioodil enam mitte rakendatavate meetmete hulka kuuluvate tegevuste kirjeldus võib käesoleva taande raames piirduda vaid nõuetega.

—

Kinnitus, et määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklite 25 ja 52 kohaste meetmete ning kõnealuse määruse artiklite 28 ja 29 kohaste meetmetega hõlmatud tegevuste puhul, mis ei kuulu asutamislepingu artikli 36 reguleerimisalasse, on tagatud riigiabikorra ja oluliste vastavuskriteeriumide, eelkõige asutamislepingu artiklitega 87–89 hõlmatud avaliku rahastamise ülemmäära järgimine.

—	Kinnitus, et mitme maaelu arengu meetme rakendamist mõjutavad nõuetele vastavuse nõuded on samad, mis määruses (EÜ) nr 1782/2003 esitatud.

—	Tõendid selle kohta, et investeerimismeetmete puhul on toetus suunatud selgelt määratletud eesmärkidele, mis kajastavad määratletud territoriaalseid vajadusi ja nõrku struktuurilisi külgi.

—	Kriteeriumid ja halduseeskirjad, millega tagatakse see, et käesoleva määruse I lisas loetletud toetuskavade alusel erandkorras maaelu arengu toetust saavad tegevused ei saaks toetust ka muudest asjakohastest ühise põllumajanduspoliitika rahastamisvahenditest.

—	Käesoleva määruse artikli 48 lõikes 2 osutatud tõendid, mis võimaldavad komisjonil kontrollida arvutuste vastavust ja õigsust.

—	Käesoleva määruse artiklitele 49–52 vastav kord intressitoetuste ja nende kapitalisatsioonisüsteemide, samuti finantskorraldustegevuste puhul.

5.3 Nõutav teave telgede ja meetmete kohta

Meetmete kohta on vaja järgmist teavet:

5.3.1 1. telg: Põllumajandus- ja metsandussektori konkurentsivõime parandamine

Ühine teatavatele metsandusega seotud meetmetele

—	Kavandatavate meetmete seos riiklike ja madalama tasandi metsandusprogrammide või samaväärsete rahastamisvahendite ja ühenduse metsandusstrateegiaga.

5.3.1.1 Inimpotentsiaali parandamisele ning teadmiste edendamisele suunatud meetmed

5.3.1.1.1 Kutseõppe- ja teavitamismeetmed (sh teadustulemuste ja uudsete tavade levitamine) põllumajandus- ja toidusektori ning metsandussektoriga seotud isikutele

—	Tegevuste (sh koolitusliikide) ja abisaajate kirjeldus;

—	üksikasjad toetusega hõlmatuse kohta.

5.3.1.1.2 Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine

—	Liikmesriigis/piirkonnas kasutatav tegevuse alustamise määratlus;

—	äriplaani suhtes kohaldatavate nõuete kokkuvõte (sh kui investeeringute puhul peab olema tagatud kehtivate ühenduse normide täitmine 36-kuulise ajapikenduse lõpuks) ning üksikasjad äriplaani ülevaatamise sageduse ja käsitlemise kohta;

—	ametialaste oskuste ja pädevusega seotud nõuete täitmiseks saadava ajapikendust hõlmava võimaluse kasutamine;

—	erinevate meetmete võimalik ühendamine läbi äriplaani, mis võimaldab noore põllumajandustootja juurdepääsu kõnealustele meetmetele;

—	toetuse suurus ja maksemeetod (kuni viiest osamaksest koosnev ühekordne toetus, intressitoetus või nende kahe kombinatsioon).

5.3.1.1.3 Põllumajandustootjate ja põllumajandusettevõtete töötajate ennetähtaegne pensionile jäämine

—	Kirjeldada seoseid riiklike pensionikavadega;

—	kirjeldada seoseid noorte põllumajandusettevõtjate tegevuse alustamist käsitleva meetmega (kui sellist võimalust kasutati);

—	abi kestus;

—	kuidas kasutatakse võimalust anda vabanenud maa organile, kes kohustub selle hiljem kellelegi teisele üle andma;

—	maksete suurus.

5.3.1.1.4 Põllumajanduse ja metsanduse nõuandeteenuste kasutamine

—	Liikmesriigi kehtestatud põllumajanduse ja metsanduse nõuandesüsteemi kirjeldus (sh selliste organite valimise kord, kes vastutavad põllumajandustootjatele/metsaomanikele kõnealuste teenuste osutamise eest);

—	toetussumma ja -määr.

5.3.1.1.5 Juhtimis-, asendus- ja nõuandeteenuste loomine

—	Loomise korra, teenuste osutajate staatuse ja teenuse liikide kirjeldus;

—	abikõlblike kulutuste liikide ja toetuse taseme (sh toetuse järkjärgulise vähendamise) kirjeldus.

5.3.1.2 Füüsilise potentsiaali ümberkorraldamisele ja arendamisele ning innovatsiooni soodustamisele suunatud meetmed

5.3.1.2.1 Põllumajandusettevõtete moderniseerimine

—	Põllumajandusettevõtete üldise tulemuslikkuse parandamisega seotud nõuete ja eesmärkide kirjeldus;

—	investeeringute liigid (materiaalsed/immateriaalsed);

—	abisaajate liigid;

—	ühenduse vastkehtestatud nõuded (ja kehtestatud nõuded tegevust alustavatele noortele põllumajandustootjatele makstava toetuse puhul), mille jaoks võib toetust anda, kõnealuste nõuete täitmisega seotud konkreetsete probleemide selgitus ning ajapikenduse kestus ja selgitus iga nõude puhul;

—	toetuse liik ja abi osatähtsus.

5.3.1.2.2 Metsade majandusliku väärtuse parandamine

—	Investeeringute ja asjaomaste abisaajate liigid;

—	toetuse liigid, abi osatähtsus.

5.3.1.2.3 Põllumajandustoodetele ja metsasaadustele lisandväärtuse andmine

—	Ettevõtete üldise tulemuslikkuse parandamisega seotud nõuete ja eesmärkide kirjeldus;

—	peamised tootmissektorid ja investeeringuliigid (materiaalsed/immateriaalsed);

—	toetust saavate ettevõtete liigid ja suurus;

—	selliste nõuete kindlaksmääramine, mille puhul võib mikroettevõtetele anda ajapikendust, et nad saaksid järgida ühenduse vastkehtestatud nõuet;

—	toetuse liigid ja abi osatähtsus.

5.3.1.2.4 Põllumajandus- ja toidusektoris ning metsandussektoris uute toodete, töötlemisviiside ja tehnoloogiate arendamise alane koostöö

—	Vastavad sektorid ja koostööprojektidesse kaasatud partnerite liigid;

—	uute toodete/töötlemisviiside/tehnoloogiatega seotud koostööprojektide vaheliste erinevuste kirjeldus;

—	abikõlblike kulude liigid ja toetuse määrad.

5.3.1.2.5 Põllumajanduse ja metsanduse arengu ja kohanemisega seotud infrastruktuur

—	Tegevusliikide kirjeldus.

5.3.1.2.6 Loodusõnnetustes kahjustatud põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamine ja asjakohaste ennetusmeetmete kasutuselevõtmine

—	Selliste sündmuste esinemise korral esitada kinnitus, et hõlmatud on vaid investeerimiskulutused.

5.3.1.3 Põllumajandusliku tootmise ja põllumajandustoodete kvaliteedi parandamisele suunatud meetmed

5.3.1.3.1 Ühenduse õigusaktidel põhinevate nõuetega vastavusse viimine

—	Selliste ühenduse õigusaktidel põhinevate nõuete loetelu, mis on määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 31 lõike 1 alusel abikõlblikud; kuupäev, millest alates on nõue ühenduse õigusaktide kohaselt kohustuslik, ja valiku põhjendus;

—	olulise mõju kirjeldus põllumajandusettevõtte tegevuskuludele, mis tulenevad uuest nõudest tingitud kohustustest või piirangutest;

—	toetuse suurus abikõlbliku nõude kohta ja kõnealuse summa määramise meetodid.

5.3.1.3.2 Põllumajandustootjate osalemine toidukvaliteedikavades

—	Ühenduses ja riiklikul tasandil kehtivate abikõlblike kvaliteedikavade loetelu (sh valitud kvaliteedikava alusel abikõlblike toodete loetelu). Riiklike kavade puhul artikli 22 lõikes 2 osutatud kriteeriumidega seotud kava kirjeldus;

—	kvaliteedikava toimimise seire eest vastutav(ad) ametlik(ud) asutus(ed) ja seire korralduse kirjeldus;

—	toetuse summa abikõlbliku kava kohta ja püsikulude põhjendus.

5.3.1.3.3 Teavitamis- ja edendamistegevus

—	Meetme “Põllumajandustootjate osalemine toidukvaliteedikavades” raames valitud kvaliteedikava kohaselt abikõlblike toodete loetelu;

—	kord tagamaks, et maaelu arengu toetust saavaid tegevusi ei toetata ka määruse (EÜ) nr 2826/2000 alusel;

—	teavitamise, edendamise ja reklaami eelkontrollimise kord (käesoleva määruse artikli 23 lõige 6);

—	abikõlblike kulude liigi kokkuvõtlik kirjeldus ja toetusmäärad.

5.3.1.4 Üleminekumeetmed Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia jaoks

5.3.1.4.1 Ümberkorraldatavate elatuspõllumajandusettevõtete toetamine

—	Elatuspõllumajandusettevõtte määratlus, võttes arvesse põllumajandusettevõtte miinimum- ja/või maksimumsuurust, turustatavate toodete osakaalu ja/või abikõlblikust põllumajandusettevõttest saadava tulu määra;

—	tulevase majandusliku elujõulisuse määratlus;

—	äriplaaniga seotud nõuete kokkuvõte;

—	toetuse summa ja kestus.

5.3.1.4.2 Tootjarühmade loomine

—	Rühmade tunnustamise ametliku korra (sh valikukriteeriumide) kirjeldus;

—	asjaomased sektorid;

—	(vaid Malta puhul) erandist kasu saav(ad) sektor(id) koos põhjendusega äärmiselt väikese kogutoodangu puhul ning erandi kehtestamise tingimused: rühma toodangu miinimumprotsent sektori kogutoodanguga võrreldes ning rühma kuuluvate tootjate miinimumarv sektoris;

—	(vaid Malta puhul) iga-aastaste summade põhjendus.

5.3.2 2. telg. Keskkonna ja paikkonna parandamine

5.3.2.1 Põllumajandusmaa säästvale kasutusele suunatud meetmed

Teatavate meetmete ühisomadused

Riikliku rakendamise üksikasjalik kirjeldus:

—

väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise miinimumnõuded ning muud vastavad kohustuslikud nõuded määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 39 lõike 3 kohaldamisel; väetisi käsitlevad miinimumnõuded peavad sisaldama muu hulgas nitraaditundlikest piirkondadest väljaspool asuvate põllumajandusettevõtete jaoks vastavalt direktiivile 91/676/EMÜ kasutusele võetud hea tava koodekseid ja fosforisaaste alaseid nõudeid; taimekaitsevahenditega seotud miinimumnõuded peavad sisaldama muu hulgas nõuet, et toodete kasutamiseks oleks luba ja et koolituskohustus oleks täidetud, ohutu hoidmise nõudeid, vee ja muude tundlike kohtade läheduses pestitsiididega töötlemise seadmete ja pestitsiidide kasutamist käsitlevate eeskirjade kontrolli nagu on kehtestatud siseriiklikes õigusaktides;

—	muud vastavad siseriiklikes õigusaktides kehtestatud kohustuslikud nõuded määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 40 lõike 2 kohaldamiseks.

5.3.2.1.1 Ebasoodsate looduslike tingimuste toetus mägipiirkondade põllumajandustootjatele

Määruse (EÜ) nr 817/2004 II lisa punktides 9.3.V.A.1, 9.3.V.B.1, 2 ja 3. ja punkti 9.3.V.B. teises taandes sätestatut kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2009. A ja B (põhijooned/muu teave) eristamine ei kehti.

5.3.2.1.2 Ebasoodsate looduslike tingimuste toetus muudele põllumajandustootjatele kui mägipiirkondade põllumajandustootjad

Kohaldatakse punkti 5.3.2.1.1.

5.3.2.1.3 Natura 2000 toetus ja direktiiviga 2000/60/EÜ seotud toetus

—	Direktiivide 79/409/EMÜ ja 92/43/EMÜ rakendamiseks kavandatavad alad ning vastavatest riikliku/piirkondliku juhtimise alastest sätetest tulenevad kohustused põllumajandustootjatele;

—	direktiivide 79/409/EMÜ ja 92/43/EMÜ (5) rakendamisega seotud ning asjaomasel alal ebasoodsatest tingimustest tingitud lisakulusid ja saamata jäänud tulu põhjendavate arvutuste aluseks võetud meetodid ja agronoomilised eeldused;

—	toetussummad.

5.3.2.1.4 Põllumajanduslik keskkonnatoetus

—	Erinevate kohustuseliikide kirjeldus ja põhjendus, mille aluseks on nende oodatav keskkonnamõju, mis on seotud keskkonnavajaduste ja -prioriteetidega;

—

arvutuste aluseks võetud meetodid, agronoomilised eeldused ja parameetrid (sh määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 39 lõikes 3 osutatud miinimumnõuete kirjeldus iga kohustuse kohta), mis põhjendavad: a) lisakulusid, b) võetud kohustusest tulenevalt saamata jäänud tulu ja c) tehingukulude määra; vajaduse korral peaks meetodite raames arvestama määruse (EÜ) nr 1782/2003 alusel antavat abi; vajaduse korral muude mõõtühikute teisendamise meetod vastavalt käesoleva määruse artikli 27 lõikele 9;

—	toetussummad;

—	meetmed, eesmärgid ja kriteeriumid, mida kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 39 lõike 4 teise lõigu kohasel abisaajate valimisel pakkumiskutsete teel;

—

põllumajanduses kadumisohus olevate kohalike tõugude loetelu ja emaste aretusloomade arv asjaomaste tõugude puhul. Kõnealuse arvu peab olema kinnitanud nõuetekohaselt tunnustatud tehniline organ või tõuaretusorganisatsioon või -ühing, kes peab registreerima ja ajakohastama asjaomase tõu tõuraamatu. Tõendid selle kohta, et kõnealusel asutusel on ohustatud tõugu loomade identifitseerimiseks vajalikud oskused ja teadmised;

—	genofondi vaesumisest ohustatud taimegeneetiliste ressursside puhul tõendid geneetilise vaesumise kohta, mis põhinevad teaduslikel tulemustel ja näitajatel kohalike/algupäraste sortide olemasolu, nende liigilise mitmekesisuse ning peamise põllumajandusliku tegevuse kohta kohalikul tasandil;

—	põllumajanduse geneetiliste ressursside säilitamise puhul (määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 39 lõige 5): abisaajate ja tegevuste liigid ning üksikasjad abikõlblike kulude kohta.

5.3.2.1.5 Loomade heaolu toetus

—	Erinevate kohustuseliikide kirjeldus ja põhjendus nendega kaasneva oodatava mõju alusel vähemalt ühes käesoleva määruse artikli 27 lõikes 7 osutatud valdkonnas;

—

meetodid, agronoomilised/zootehnilised eeldused ja parameetrid (sh määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 40 lõikes 2 osutatud miinimumnõuete kirjeldus iga kohustuseliigi kohta), mis on võetud aluseks arvutustele, mis põhjendavad: a) võetud kohustusest tingituna saamata jäänud tulu ja lisakulusid ning b) tehingukulude määra;

—	toetussummad.

5.3.2.1.6 Vähetootlike investeeringute toetus

—	Toetatavate tegevuste määratlus;

—	seosed määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 36 punkti a alapunktiga iv ettenähtud kohustuste või muude põllumajanduskeskkonnaga seotud eesmärkidega;

—	Natura 2000 ala või muu kõrge loodusväärtusega ala üldkasutusväärtuse kirjeldus.

5.3.2.2 Metsamaa säästvale kasutusele suunatud meetmed

Kõigi meetmete ühisomadused:

—	kavandatavate meetmete seos riiklike ja madalama tasandi metsandusprogrammide või samaväärsete rahastamisvahendite ja ühenduse metsandusstrateegiaga;

—	viide metsakaitsekavadele suure või keskmise metsatulekahjuohuga aladeks liigitatud alade puhul ning elementidele, millega tagatakse kavandatavate meetmete vastavus kõnealustele kaitsekavadele.

5.3.2.2.1 Põllumajandusmaa esmane metsastamine

—	Põllumajandusmaa määratlus;

—	põllumajandustootja määratlus;

—	metsastatavate alade valimise kriteeriumid ja sätted, millega tagatakse kavandatavate meetmete sobivus kohalike tingimuste ja keskkonnanõuetega, eelkõige bioloogilise mitmekesisusega, vastavalt määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 50 lõikele 6 ja käesoleva määruse artikli 34 lõikele 2;

—	rajamis- ja hoolduskulude ning hüvitamisele kuuluva saamata jäänud tulu arvestamiseks kasutatavate meetodite kirjeldus. Vajaduse korral peaks saamata jäänud tulu puhul meetodites arvestama määruse (EÜ) nr 1782/2003 alusel antud abi;

—	rajamistoetuse osatähtsus, hoolduskulusid ja saamata jäänud tulu katvate aastamaksete summad ja kestus.

5.3.2.2.2 Põllumajandusmaal agrometsandussüsteemide esmane rajamine

—	Toetatavate agrometsandussüsteemide määratlus;

—	metsakasutus;

—	põllumajanduslik kasutus;

—	istutustihedus;

—	rajamiskulude arvutamiseks kasutatavate meetodite kirjeldus;

—	rajamistoetuse osatähtsus.

5.3.2.2.3 Muu maa esmane metsastamine

—	Metsastamisele kuuluvate alade kindlaksmääramise kriteeriumid ja sätted;

—	sätted tagamaks, et kavandatavad meetmed sobivad kohalike tingimuste ja keskkonnanõuete, eelkõige bioloogilise mitmekesisusega;

—	rajamis- ja hooldamiskulude arvutamiseks kasutatavate meetodite kirjeldus;

—	rajamistoetuse osatähtsus.

5.3.2.2.4 Natura 2000 toetus

—	Direktiivide 79/409/EMÜ ja 92/43/EMÜ rakendamiseks kavandatavad alad ning vastavatest riikliku/piirkondliku juhtimise alastest sätetest tulenevad metsaomanike kohustused;

—	asjaomase ala puhul direktiivide 79/409/EMÜ ja 92/43/EMÜ rakendamisest tulenevatest metsade ja muude metsastunud alade kasutamispiirangutest tingitud kulusid ja saamata jäänud tulu põhjendavate arvutuste meetodite kirjeldus;

—	toetussumma.

5.3.2.2.5 Metsanduse keskkonnatoetus

—	Kohustuste põhjendus nende oodatava keskkonnamõju alusel seoses keskkonnavajaduste ja -prioriteetidega;

—	võetud kohustustest tingitud lisakulusid ja saamata jäänud tulu põhjendavate arvutuste puhul aluseks võetud meetodid, eeldused ja parameetrid;

—	toetussumma.

5.3.2.2.6 Metsapotentsiaali taastamine ja ennetustegevus

—	Rakendatavate tegevuste olemus ja ennetuskavad.

5.3.2.2.7 Vähetootlike investeeringute toetus

—	Toetatavate tegevuste määratlus;

—	seosed määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 36 punkti b alapunktiga v ettenähtud kohustuste või muude keskkonnaga seotud eesmärkidega;

—	suurendatava üldkasutusväärtuse kirjeldus.

5.3.3 3. telg: Maapiirkondade elu kvaliteet ja maamajanduse mitmekesistamine

5.3.3.1 Maamajanduse mitmekesistamise meetmed

5.3.3.1.1 Mitmekesistamine mittepõllumajandusliku tegevuse suunas

—	Mitmekesistamisega hõlmatud valdkonnad;

—	abi osatähtsus.

5.3.3.1.2 Mikroettevõtete rajamis- ja arendamistoetus

—	Toetust saavate ettevõtete liigid;

—	tegevusliikide kirjeldus;

—	abi osatähtsus.

5.3.3.1.3 Turismi soodustamine

—	Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklis 55 osutatud hõlmatud tegevusliikide kirjeldus;

—	abi osatähtsus.

5.3.3.2 Maapiirkondade elu kvaliteedi parandamise meetmed

5.3.3.2.1 Majanduse ja maaelanikkonna põhiteenused

—	Toetatavate teenuste liigid;

—	abikõlblike kulude liigid.

5.3.3.2.2 Külade uuendamine ja arendamine

—	Toetatavate tegevuste liigid;

—	abikõlblike kulude liigid.

5.3.3.2.3 Maapiirkondade kultuuripärandi säilitamine ja selle kvaliteedi parandamine

—	Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklis 57 osutatud hõlmatud tegevusliikide kirjeldus.

5.3.3.3 Koolitus ja teavitamine

—	Koolituse ja teavitamisega hõlmatud valdkond või valdkonnad;

—	kavandatavate meetmete raames abi saavate ettevõtjate liik.

5.3.3.4 Oskuste omandamine, elavdamine ja rakendamine

—	Oskuste omandamine ja elavdamine: hõlmatud tegevusliikide kirjeldus;

—

kohaliku arengu strateegiaid rakendavad avaliku ja erasektori partnerlused vastavalt määruse (EÜ) nr 1698/ 2005 artikli 59 punktile e, v.a kõnealuse määruse artikli 62 lõike 1 punktis b osutatud üksused: avaliku ja erasektori partnerluste kirjeldus (esindatud partnerid, erasektorit esindavate partnerite protsent, volitused otsuste langetamiseks), nende soovituslik arv ning hõlmatava ala suurus ja elanikkonna arv, nende avaliku ja erasektori partnerluste rakendatavad 3. telje meetmed, säte tagamaks, et partnerluste jooksevkulud mahuvad nende kohaliku arengu strateegiale tehtavate riiklike kulutuste 15 %lise ülemmäära sisse.

5.3.4 4. telg: Leader-lähenemise rakendamine

5.3.4.1 Kohaliku arengu strateegiad

—	Kohalike tegevusrühmade valimise kord ja ajakava (sh objektiivsed valimiskriteeriumid ja kohalike tegevusrühmade soovituslik kavandatav arv) ning kohaliku arengu strateegiatega hõlmatud maapiirkondade kavandatav protsent;

—	artikli 37 lõikes 3 sätestatud piiridest välja jääva elanikkonna arvuga alade valimise põhjendus;

—	kohalikes tegevusrühmades tegevuste valimise kord;

—	kohalike tegevusrühmade suhtes kohaldatavate rahade liikumise diagrammide kirjeldus.

5.3.4.2 Territooriumide- ja riikidevaheline koostöö

—	Territooriumide- ja riikidevahelise koostöö projektide valimise objektiivsed kriteeriumid, kord ja ajakava.

5.3.4.3 Kohaliku tegevusrühma juhtimine, oskuste omandamine ja territooriumi arendamine

—	Kohalike tegevusrühmade juhtimisele tehtavate kulutuste maksimaalne osakaal nende eelarves;

—	Leader-teljega seotud oskuste omandamiseks ja arendamiseks kasutatavate määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 59 punktide a–d kohaste kulutuste soovituslik hinnanguline suurus.

6. Kahest tabelist koosnev rahastamiskava

(Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 16 punkt d)

6.1 EAFRD iga-aastane panus (eurodes)

Aasta	2007	2008	2009	2010	2011	2012	2013
EAFRD panus kokku
Lähenemispiirkonnad (6)

6.2 Rahastamiskava telgede kaupa (kogu perioodi jooksul, eurodes) (7)

Telg	Riiklik panus
Telg	Riiklik panus kokku	EAFRD panus (%)	EAFRD summa
1. telg
2. telg
3. telg
4. telg
Tehniline abi
Kokku

NB: Käesoleva lisa punkti 5.2 esimeses taandes osutatud üleminekukulutused lisatakse punktide 6.1, 6.2 ja 7 tabelitesse. Selliste kulutuste tuvastamiseks kasutavad liikmesriigid määruse (EÜ) nr 1320/2006 II lisas esitatud vastavustabelit.

7. Soovituslik jaotus maaelu arengu meetmete kaupa (eurodes, kogu perioodi jooksul)

Meede/telg

Riiklikud kulutused

Erasektori kulutused

Kulutused kokku

Meede 111

Meede 112

Meede 121

Meede 1…

1. telg kokku

Meede 211

Meede 212

Meede 221

Meede 2…

2. telg kokku

Meede 311

Meede 312

Meede 321

Meede 3…

3. telg kokku

4.1

Kohaliku arengu strateegiad:

—	411.	Konkurentsivõime
—	412.	Keskkond/maade hooldamine
—	413.	Elu kvaliteet/mitmekesistamine

4.21

Koostöö:

4.31	Jooksevkulud, oskuste omandamine ja elavdamine

4. telg kokku (8)

1.–4. telg kokku

511.

Tehniline abi

millest (vajaduse korral) hüvitatakse riiklikule maaeluvõrgustikule:

a)	jooksevkulud

b)	tegevuskava

Kõik kokku

Konsolideeritud rahastamistabel ja soovituslik esialgne meetmete tabel peab järgima punktide 6.1. 6.2 ja 7 tabelite ülesehitust ja järgmise loetelu järjekorda:

Erinevate meetmete koodid on järgmised:

(111)	kutseõppe- ja teavitamismeetmed (sh teadustulemuste ja uudsete tavade levitamine) põllumajandus- ja toidusektori ning metsandussektoriga seotud isikutele;
(112)	noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine;
(113)	põllumajandustootjate ja põllumajandusettevõtete töötajate ennetähtaegne pensionile jäämine;
(114)	nõuandeteenuste kasutamine põllumajandustootjate ja metsa valdajate poolt;
(115)	põllumajandusettevõtte juhtimis-, asendus- ja nõuandeteenuste ning metsanduse nõuandeteenuste loomine;
(121)	põllumajandusettevõtete moderniseerimine;
(122)	metsade majandusliku väärtuse parandamine;
(123)	põllumajandustoodetele ja metsasaadustele lisandväärtuse andmine;
(124)	põllumajandus- ja toidusektoris uute toodete, töötlemisviiside ja tehnoloogiate arendamise alane koostöö;
(125)	põllumajanduse ja metsanduse arengu ja kohanemisega seotud infrastruktuuri parandamine ja arendamine;
(126)	loodusõnnetustes kahjustatud põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamine ja asjakohaste ennetusmeetmete kasutuselevõtmine;
(131)	põllumajandustootjate abistamine kohanemisel ühenduse õigusaktidel põhinevate rangete nõuetega;
(132)	toidukvaliteedikavades osalevate põllumajandustootjate toetamine;
(133)	tootjarühmade toetamine toidukvaliteedikavadega hõlmatud toodete edendamisel ja neist teavitamisel;
(141)	ümberkorraldatavate elatuspõllumajandusettevõtete toetamine;
(142)	tootjarühmade loomine;
(211)	ebasoodsate looduslike tingimuste toetus mägipiirkondade põllumajandustootjatele;
(212)	ebasoodsate looduslike tingimuste toetus muudele põllumajandustootjatele kui mägipiirkondade põllumajandustootjad;
(213)	Natura 2000 toetus ja direktiiviga 2000/60/EÜ seotud toetus;
(214)	põllumajanduslik keskkonnatoetus;
(215)	loomade heaolu toetus;
(216)	vähetootlike investeeringute toetus;
(221)	põllumajandusmaa esmane metsastamine;
(222)	põllumajandusmaal agrometsandussüsteemide esmarajamine;
(223)	muu maa esmane metsastamine;
(224)	Natura 2000 toetus;
(225)	metsanduse keskkonnatoetus;
(226)	metsapotentsiaali taastamine ja ennetustegevus;
(227)	vähetootlike investeeringute toetus;
(311)	mitmekesistamine mittepõllumajandusliku tegevuse suunas;
(312)	mikroettevõtete rajamis- ja arendamistoetus;
(313)	turismi soodustamine;
(321)	põhiteenused majandusele ja maaelanikkonnale;
(322)	külade uuendamine ja arendamine;
(323)	maapiirkondade kultuuripärandi säilitamine ja selle kvaliteedi parandamine;
(331)	koolitus ja teavitamine 3. teljega hõlmatud valdkondades tegutsevatele ettevõtjatele;
(341)	oskuste omandamine ja elavdamine, et koostada kohaliku arengu strateegia ja seda arendada;
(410)	kohaliku arengu strateegiad;
(411)	konkurentsivõime;
(412)	keskkond/maade hooldamine;
(413)	elu kvaliteet/mitmekesistamine;
(421)	riikide- ja piirkondadevaheline koostöö;
(431)	kohaliku tegevusrühma juhtimine, oskuste omandamine ja elavdamine;
(511)	tehniline abi.

8. Vajaduse korral tabel, mis näitab riiklikku lisarahastamist iga telje kohta ja määruses (EÜ) nr 1698/2005 osutatud meetmete kaupa

Tabel

Riiklik lisarahastamine (määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 16 punkt f)

(eurodes, kogu perioodi jooksul)
1. telg
Meede 111
…
1. telg kokku
2. telg
Meede 211
…
2. telg kokku
3. telg
Meede 311
…
3. telg kokku
4. telg
Meede 411
…
4. telg kokku
1.–4. telg kokku

9. Vajalikud elemendid konkurentsieeskirjade alusel hindamiseks ja vajaduse korral asutamislepingu artiklite 87, 88 ja 89 kohaselt lubatud selliste abikavade loetelu, mida kasutatakse programmide rakendamiseks

(Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 16 punkt g)

Allpool esitatud punktides A ja B osutatud riigiabi andmise eeskirjad peavad kehtima kogu programmi tsükli vältel nii algsele esitamisele kui ka hilisematele muudatustele.

A. Asutamislepingu artikli 36 reguleerimisalasse kuuluvate meetmete ja tegevuste puhul kas:

—	näidata, kas toetust antakse seoses komisjoni määrusega (EÜ) nr 1860/2004 (9) (vähese tähtsusega abi kohta põllumajandussektoris); või

—	näidata registreerimisnumber ja viide komisjoni erandimäärusele, mis võeti vastu nõukogu määruse (EÜ) nr 994/98 (10) alusel, mille kohaselt meede kasutusele võeti; või

—	näidata juhtumi number ja viitenumber, mille alusel komisjon on tunnistanud meetme asutamislepingule vastavaks; või

—	esitada komisjoni määrusele (EÜ) nr 794/2004 (11) lisatud vastav teabeleht.

B. Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklite 25, 27 (viimasel juhul ainult määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklis 89 osutatud riikliku lisarahastamise puhul) ja 52 kohaste meetmete ning kõnealuse määruse artiklite 28 ja 29 kohaste meetmete alusel teostatavate tegevuste puhul, mis ei kuulu asutamislepingu artikli 36 reguleerimisalasse, kas:

—	näidata, kas toetust antakse seoses komisjoni määrusega (EÜ) nr 69/2001 (12) (vähese tähtsusega abi kohta); või

—	esitada registreerimisnumber ja viide komisjoni erandimäärusele, mis võeti vastu määruse (EÜ) nr 994/98 alusel, mille kohaselt meede kasutusele võeti; või

—	näidata juhtumi number ja viitenumber, mille alusel komisjon on tunnistanud meetme EÜ asutamislepingule vastavaks; või

—	näidata, millistel muudel põhjustel peaks asjaomane abikava sisaldama olemasolevat abi määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 1 punkti b tähenduses (sh olemasolevad abimeetmed ühinemislepingute tähenduses).

Kõnealused meetmed tuleb esitada riigiabi tabeli vormis, mis on esitatud järgnevalt:

C. Riigiabi tabeli vorm, mis tuleb lisada iga maaelu arengu programmi juurde

Meetme kood	Abikava nimetus	Märge kava seaduspärasuse kohta (13)	Abikava kestus

Riigiabi tabeliga peab kaasnema liikmesriigipoolne kohustus, et kui kohaldatakse punktis B loetletud kavasid, mille puhul riigiabieeskirjades või vastavas riigiabi kinnitavas otsuses sätestatud tingimuste ja kohustuste kohaselt nõutakse konkreetsete teatiste esitamist, siis need ka esitatakse kooskõlas asutamislepingu artikli 88 lõikega 3.

10. Teave vastastikuse täiendavuse kohta meetmete puhul, mida rahastatakse muudest ühise põllumajanduspoliitika vahenditest, ühtekuuluvuspoliitika raames ning Euroopa Kalandusfondist

(Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikkel 5, artikli 16 lõige h ja artikkel 60)

10.1 Hindamine ja vahendid vastastikuseks täiendavuseks järgmistega:

—	ühenduse tegevused, poliitikavaldkonnad ja prioriteedid, eelkõige majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse ning Euroopa Kalandusfondi eesmärgid;

—	Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist või muudest käesoleva määruse I lisas loetletud sektorite rahastamisvahenditest rahastatavad meetmed.

10.2 Seoses 1.–3. telje meetmetega:

—	piiristuskriteeriumid meetmetele, mis on suunatud ühenduse mõne muu toetusvahendi (eelkõige struktuurifondide ja Euroopa Kalandusfondi) alusel abikõlblikele tegevustele.

10.3 Seoses 4. telje meetmetega:

—	4. teljega hõlmatud ja Euroopa Kalandusfondi abil rühmade rakendatavate kohaliku arengu strateegiate eristamise kriteeriumid ning koostöö ja struktuurifondidega seotud koostööeesmärgi eristamise kriteeriumid.

10.4 Vajaduse korral tuleb esitada teave vastastikuse täiendavuse kohta muude ühenduse rahastamisvahenditega.

11. Pädevad ametiasutused ja vastutavad organid

(Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 16 punkti i alapunkt i)

—	Liikmesriigid määravad kõik määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 74 lõikega 2 ettenähtud asutused; teadmiseks nende juhtimis- ja kontrollsüsteemide kokkuvõtlik kirjeldus.

12. Seire- ja hindamissüsteemide kirjeldus ning seirekomitee kavandatav koosseis

(Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 16 punkti i alapunkt ii ja artikkel 77)

12.1 Seire- ja hindamissüsteemide kirjeldus

Seire- ja hindamissüsteemid moodustatakse maaelu arengu programmi väljundi-, tulemus-, lähte- ja mõjunäitajate ühtse loetelu (sh VIII lisas esitatud ühise seire- ja hindamisraamistiku) ning muude artikli 62 lõikes 3 osutatud elementide alusel. Igas maaelu arengu programmis määratakse kindlaks riiklikke ja/või piirkondlikke vajadusi ning programmiala spetsiifilisi tingimusi ja eesmärke kajastavad lisanäitajad. Näitajate jaoks kogutud andmed võivad tuleneda maapinna kaugseire üleilmse süsteemi (GEOSS) või ühenduse projektide, nagu üleilmne keskkonna- ja turvaseire (GMES), raames väljatöötatud normidest.

12.2 Seirekomisjoni kavandatav koosseis

13. Programmi avalikustamist tagavad sätted

(Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikkel 76)

Kirjeldada teavitamiskava ning käesoleva määruse artiklis 58 ja VI lisas esitatud elemente.

13.1 Meetmed võimalike abisaajate, kutseorganisatsioonide, majandus-, sotsiaal- ja keskkonnapartnerite, meeste ja naiste vahelise võrdõiguslikkuse edendamisega tegelevate organite ning valitsusväliste organisatsioonide teavitamiseks programmi pakutavatest võimalustest ning eeskirjadest, milles käsitletakse juurdepääsu programmi rahastamisele.

13.2 Meetmed abisaajate teavitamiseks ühenduse panuse kohta.

13.3 Meetmed avalikkuse teavitamiseks ühenduse rolli kohta programmides ja sellest tulenevatest tulemustest.

14. Partnerid, kellega konsulteeriti, ja konsulteerimise tulemused

(Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikkel 6 ja artikli 16 lõige j)

14.1 Partnerid, kellega konsulteeriti

Loetelu pädevatest piirkondlikest, kohalikest ja muudest avalik-õiguslikest asutustest, majandus- ja sotsiaalpartneritest ning teistest asjaomastest kodanikuühiskonda esindavatest organitest, valitsusvälistest organisatsioonidest (sh keskkonnaorganisatsioonidest) ning meeste ja naiste vahelise võrdõiguslikkuse edendamise eest vastutavatest organitest.

14.2 Konsulteerimise tulemused

Konsulteerimistulemuste kokkuvõte (sh konsulteerimise kuupäevad ning programmi kommenteerimiseks ja sellesse oma panuse andmiseks ettenähtud aeg); näidata, mil määral on saadud arvamusi ja nõuandeid arvesse võetud.

15. Meeste ja naiste vaheline võrdõiguslikkus ning mittediskrimineerimine

(Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikkel 8)

15.1 Kirjeldada, kuidas edendatakse naiste ja meeste vahelist võrdõiguslikkust programmi rakendamise igas etapis (kavandamine, rakendamine, seire ja hindamine).

15.2 Kirjeldada, kuidas programmi rakendamise erinevates etappides ennetatakse diskrimineerimist soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse põhjal.

16. Tehnilise abiga seotud tegevused

(Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 66 lõige 2 ja artikkel 68)

16.1 Tehnilise abina rahastatavate programmi ettevalmistus-, juhtimis-, seire-, hindamis-, teavitamis- ja kontrollimistegevuste kirjeldus.

16.2 Riiklik maaeluvõrgustik

—	Riiklikku maaeluvõrgustikku kuuluvate maaelu arenguga tegelevate organisatsioonide ja asutuste loetelu;

—	riikliku maaeluvõrgustiku loomise kord ja ajakava;

—	riiklikule maaeluvõrgustikule kavandatavate peamiste tegevusliikide kokkuvõtlik kirjeldus. Kõnealused tegevused on aluseks tegevuskavale, mille koostab korraldusasutus ja millele antakse toetust määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 68 lõike 2 punkti b alusel;

—

vastavalt määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 68 lõike 2 punktidele a ja b riikliku maaeluvõrgustiku loomiseks ja tegutsemiseks ning tegevuskava rakendamiseks reserveeritud summa. Kõnealuse summa raames tuleb eristada seda osa, millest rahastatakse võrgustiku juhtimiseks vajalikku struktuuri, ja osa, millest rahastatakse tegevuskava. Programmis peavad olema sätted selle tagamiseks, et punktis a osutatud summa aja jooksul liigselt ei suureneks.

B. ERIPROGRAMMID RIIKLIKELE MAAELUVÕRGUSTIKELE (ARTIKLI 41 LÕIKED 3 JA 5)

Kui määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 66 lõike 3 teise lõigu alusel esitavad piirkondlikke programme rakendavad liikmesriigid kinnitamiseks konkreetse maaeluvõrgustike loomise ja tegutsemise programmi, peab kõnealune programm sisaldama järgmisi elemente:

a)	iiklikku maaeluvõrgustikku kuuluvate maaelu arenguga tegelevate organisatsioonide ja asutuste loetelu;

b)	riikliku maaeluvõrgustiku loomise kord ja ajakava;

c)	riiklikule maaeluvõrgustikule kavandatavate peamiste tegevusliikide kokkuvõtlik kirjeldus. Kõnealused tegevused on aluseks tegevuskavale, mille koostab korraldusasutus ja millele antakse toetust määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 68 lõike 2 punkti b alusel;

d)	vastavalt määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 68 lõike 2 punktidele a ja b riikliku maaeluvõrgustiku loomiseks ja tegutsemiseks ning tegevuskava rakendamiseks eraldatud summa ning EAFRD panuse jaotus aastate kaupa, mis peab olema kooskõlas määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 69 lõikega 1.

järgmises vormis finantstabel kogu programmitöö perioodiks (eurodes, jooksvates hindades):

Maaeluvõrgustikule tehtavate kulutuste liik

Riiklikud kulutused kokku

EAFRD panus

a)	maaeluvõrgustiku struktuuri juhtimiseks

b)	riikliku maaeluvõrgustiku tegevuskava rakendamiseks, k.a hindamiseks

Kokku

f)	pädevate ametiasutuste ja vastutavate organite määramine;

g)	seire- ja hindamissüsteemi kirjeldus ning seirekomitee kavandatav koosseis.

(1) ELT L 55, 25.2.2006, lk 20.

(2) EÜT L 375, 31.12.1991, lk 1.

(3) EÜT L 197, 21.7.2001, lk 30.

(4) ELT L 243, 6.9.2006, lk 6.

(5) Üksikasjad direktiivi 2000/60/EÜ kohta esitatakse hiljem.

(6) Lähenemis- ja mittelähenemispiirkondadega liikmesriikide jaoks.

(7) Kui maaelu arengu programm hõlmab erinevat liiki piirkondi ja EAFRD kaasrahastamismäärad on eristatud, peab tabelit 6.2 kordama iga liiki piirkonna kohta: lähenemiseesmärgi alla kuuluvate piirkondade, ääremaade ja väikeste Egeuse mere saarte ning muude piirkondade kohta.

(8) Selleks, et kontrollida vastavust määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklile 17, kohaldatakse kohaliku arengu strateegiatest tulenevat telgede vahelist jagamise meetodit 4. teljele tehtud kogueraldise suhtes.

(9) ELT L 325, 28.10.2004, lk 4.

(10) EÜT L 142, 14.5.1998, lk 1.

(11) ELT L 140, 30.4.2004, lk 1.

(12) EÜT L 10, 13.1.2001, lk 30.

(13) Näidata ära vastavalt:

—	vähese tähtsusega abi hõlmavas määruses käsitletavate meetmete puhul – “Igasugune käesoleva meetme raames antav abi on kooskõlas vähese tähtsusega abi hõlmava määrusega (EÜ) nr (…)”;

—	kinnitatud abikavade puhul – viide riigiabi kinnitavale komisjoni otsusele (sh riigiabi number ja kinnituskirja viited);

—	grupierandabi puhul – viide konkreetsele grupierandi määrusele ja registreerimisnumbrile;

—

muude kehtivate abimeetmete puhul:

a)	1. mail 2004 ühinenud liikmesriikid ja 1. jaanuaril 2007 ühinenud “uute liikmesriikide” puhul: 1) enne aastat 1995 andma hakatud abi puhul: “–”; 2) viide ühinemislepingu loetelus esitatud meetme numbrile; 3) viide vahemenetlusega seotud kirjale vastuväidete puudumise kohta;

b)	muude kehtivate abijuhtude puhul: esitadavastav põhjendus.

III LISA

ABI MALTA TOOTJARÜHMADELE

Toetus tootjarühma loomiseks (artikli 25 lõikes 2 osutatud miinimumsumma)

Eurot	Aasta
63 000	1. aasta
63 000	2. aasta
63 000	3. aasta
60 000	4. aasta
50 000	5. aasta

IV LISA

OHUSTATUD TÕUGUDE KÜNNISED (ARTIKLI 27 LÕIGE 4)

Abikõlblikud põllumajandusloomade liigid	Künnised, millest väiksema arvu puhul käsitatakse kohalikku tõugu põllumajanduse jaoks kadumisohus olevana (emaste aretusloomade arv (1))
Veised	7 500
Lambad	10 000
Kitsed	10 000
Hobuslased	5 000
Sead	15 000
Linnud	25 000

(1) Kõigi ELi liikmesriikide kohta arvutatud kõigi sama tõugu emaste aretusloomade arv, mis on olemas tõupuhtaks sigimiseks ning mis on registreeritud liikmesriigi tunnustatud aretusorganisatsiooni tõuraamatus vastavalt ühenduse zootehnikaalastele õigusaktidele.

V LISA

TABEL LOOMADE LOOMÜHIKUTESSE ARVUTAMISEKS (ARTIKLI 27 LÕIGE 13)

Pullid, lehmad ja muud üle kahe aasta vanused veised ning üle kuue kuu vanused hobuslased	1,0 LÜ
Kuus kuud kuni kaks aastat vanad veised	0,6 LÜ
Alla kuue kuu vanused veised	0,4 LÜ
Lambad	0,15 LÜ
Kitsed	0,15 LÜ
Aretusemised > 50 kg	0,5 LÜ
Muud sead	0,3 LÜ
Munakanad	0,014 LÜ
Muud kodulinnud	0,003 LÜ

VI LISA

EAFRDst ANTAVAST ABIST TEAVITAMINE (OSUTATUD ARTIKLI 58 LÕIKES 3)

1. Võimalike abisaajate ja abisaajate teavitamist käsitlevad meetmed

1.1. Võimalike abisaajate teavitamist käsitlevad meetmed

Läbipaistvuse eesmärgil levitavad korraldusasutused võimalikult täielikku teavet rahastamisvõimalustest, mida pakutakse maaelu arengu programmi raames ühenduse ja liikmesriikide antava ühisabiga.

Selleks tagab korraldusasutus, et maaelu arengu programmist ja EAFRD panusest teavitatakse laialdaselt ning et abi antakse kõikidele asjast huvitatutele, kes seda taotlevad.

Korraldusasutus annab võimalikele abisaajatele selget, üksikasjalikku ja ajakohastatud teavet järgmise kohta:

a)	halduskord, mida tuleb maaelu arengu programmi raames antava toetuse saamiseks järgida;

b)	rahastamistaotluse läbivaatamise korra kirjeldus;

c)	abikõlblikkuse tingimused ja/või rahastatavate projektide valimise ja hindamise kriteeriumid;

d)	selliste isikute või riikliku, piirkondliku või kohaliku tasandi kontaktisikute nimed, kes oskavad selgitada tegevuste valimise ja hindamise kriteeriumeid ning seda, kuidas maaelu arengu programmid toimivad.

Korraldusasutus tagab, et võimalikele abisaajatele suunatud teavitamismeetmetes osalevad vahendajatena tegutseda võivad organid, eelkõige:

a)	kohalikud ja piirkondlikud ametiasutused;

b)	kutseorganisatsioonid;

c)	majandus- ja sotsiaalpartnerid;

d)	valitsusvälised organisatsioonid, eelkõige meeste ja naiste vahelist võrdõiguslikkust edendavad ning keskkonnakaitsega tegelevad organid;

e)	Euroopa-alast teavet jagavad keskused;

f)	komisjoni esindused liikmesriikides.

Korraldusasutus teavitab võimalikke abisaajaid punktis 2.1 osutatud avaldamisest.

1.2. Abisaajate teavitamist käsitlevad meetmed

Korraldusasutus tagab, et abi andmisest teavitamise vormiga teatatakse abisaajatele, et tegevust rahastatakse osaliselt EAFRDst rahastatava programmi raames ja asjaomase maaelu arengu programmi prioriteetsest teljest.

2. Avalikkuse teavitamist käsitlevad meetmed

Maaelu arengu programmi korraldusasutus ja abisaajad astuvad samme maaelu arengu programmi raames rahastatavatest meetmetest teavitamiseks vastavalt käesolevale määrusele.

2.1. Korraldusasutuse ülesanded

Korraldusasutus teavitab avalikkust maaelu arengu programmi komisjonipoolsest kinnitamisest, programmi ajakohastamistest, programmi rakendamisest tulenevatest peamistest saavutustest ja programmi lõpetamisest.

Korraldusasutus avaldab iga aasta alates aastast 2008 (elektrooniliselt või muul viisil) maaelu arengu programmide raames toetust saavate toetusesaajate nimekirja, tegevuste nimetused ja tegevustele eraldatud riiklike panuste summad.

Korraldusasutus rakendab teavitamismeetmeid kasutades asjakohasel territoriaalsel tasandil kõiki infokandjaid. Samuti kasutavad nad teavitamiskampaaniaid, paber- ja elektroonilisi trükiseid ning muid sobivatena käsitatavaid infokandjaid.

Avalikkuse teavitamist käsitlevad meetmed peavad sisaldama punktis 3.1 sätestatud elemente.

2.2. Abisaajate kohustused

Kui maaelu arengu programmiga hõlmatud tegevus tingib üle viiekümne tuhande euro suuruse investeeringu (näiteks põllumajandus- või toiduettevõttesse), paigaldab abisaaja selgitava tahvlikese.

Üle viiesaja tuhande euro suuruste kogukuludega infrastruktuuriobjektidele paigaldatakse kuulutustahvel.

Selgitav tahvlike paigaldatakse ka 4. telje raames rahastatavate kohalike tegevusrühmade asukohta.

Kõnealustel tahvli(kes)tel kirjeldatakse projekti/tegevust ja punktis 3.1 osutatud elemente. Kõnesolev teave katab tahvli(kese)st vähemalt 25 %.

3. Teavitamis- ja avalikustamismeetmete tehnilised omadused

3.1. Juhtlause ja logo

Kõik teavitamistegevused peavad sisaldama järgmisi elemente:

—	Euroopa Liidu lippu vastavalt punktis 4 sätestatud graafilistele normidele ning ühenduse rolli selgitust järgmise väitega: “Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond: Euroopa investeeringud maapiirkondadesse”.

—	Leader-telje raames rahastatavate tegevuste ja meetmete puhul kasutatakse Leaderi logo.

3.2. Teabematerjalid

—

Trükised (brošüürid, voldikud ja teabelehed) EAFRDst osaliselt rahastatavate meetmete ja tegevuste kohta peavad tiitellehel sisaldama selget viidet ühenduse osaluse kohta ning ühenduse embleemi, kui kasutatakse ka riiklikku või piirkondlikku embleemi. Trükised peavad sisaldama viiteid teabe eest vastutavale organile ja asjaomase abipaketi rakendamise eest vastutavale korraldusasutusele.

—

Kui teave on avaldatud elektrooniliselt (veebilehel, võimalikele abisaajatele ettenähtud andmebaasis) või audiovisuaalsel kujul, kohaldatakse esimest taanet analoogia järgi. Teavituskava koostamisel tuleb piisavat tähelepanu pöörata uutele tehnoloogiatele, mis võimaldavad teabe kiiret ja tõhusat levitamist ning soodustavad dialoogi avalikkusega.

EAFRDd käsitlevad veebisaidid peavad sisaldama:

—	viidet EAFRD panusele vähemalt avalehel;

—	hüperlinki komisjoni veebilehele EAFRD kohta.

4. Embleemi tegemise juhised ja standardvärvide määratlus

4.1. Euroopa lipp

Sümbolite kirjeldus

Sinise taeva taustal moodustavad 12 kuldset tähte ringi, mis kujutab Euroopa rahvaste liitu. Tähtede arv ei muutu, sest arv kaksteist sümboliseerib täiuslikkust ja ühtsust.

EAFRDst rahastatavate projektide puhul peab fondi nimi olema Euroopa lipust allpool.

Heraldiline kirjeldus

Lasuurpinnal asuv ring kaheteistkümnest kuldsest viisnurksest tähest, mille tipud ei puutu kokku.

Geomeetriline kirjeldus

Embleem kujutab sinist ristkülikukujulist lippu, mille laius on 1,5 pikkust. Üksteisest võrdsel kaugusel asuvad kaksteist kuldset tähte moodustavad mõttelise ringi, mille keskpunkt on ristküliku diagonaalide lõikumispunkt. Ringi raadius on üks kolmandik lipu pikkusest. Igal tähel on viis tippu, mis asuvad mõttelise ringi piirjoonel, selle ringi raadius on üks kaheksateistkümnendik lipu pikkusest. Kõik tähed on püstised, s.t masti suhtes täisnurga alt mõõdetuna on üks tipp vertikaaljoonel ja kaks tippu horisontaaljoonel. Ring on moodustatud nii, et iga täht vastab ühele täistunnile kella numbrilaual. Tähtede arv on muutumatu.

Värvide kasutamine

Embleemi värvid on järgmised:

PANTONE REFLEX BLUE ristküliku pinna jaoks; PANTONE YELLOW tähtede jaoks. PANTONE’i värvide rahvusvaheline tootevalik on laialdaselt saadaval ja kergesti kättesaadav ka mitteprofessionaalidele.

Neljavärviprotsess:

Kui kasutatakse neljavärviprotsessi, ei ole võimalik kasutada kahte standardvärvi. Seetõttu tuleb need valmistada neljavärviprotsessi nelja värviga. PANTONE YELLOW saadakse 100%lise Process Yellow’ kasutamise teel. 100%lise Process Cyani ja 80%lise Process Magenta segamisel saab värvitooni, mis on väga sarnane PANTONE REFLEX BLUE’ga.

Internet

PANTONE REFLEX BLUE vastab veebi värvitabeli värvitoonile RGB:0/0/153 (hexadecimal: 000099) ja PANTONE YELLOW vastab veebi värvitabeli värvitoonile RGB:255/204/0 (hexadecimal: FFCC00).

Mustvalge reprodutseerimisprotsess
Kui on võimalik kasutada ainult musta, tuleb teha mustaga ristküliku kontuur ja trükkida mustvalged tähed.
Kui kasutada on ainult sinine värv (see peab olema kindlasti Reflex Blue), tuleb seda kasutada 100%liselt tähtede reprodutseerimiseks valgena negatiivis ja 100%liselt tausta reprodutseerimiseks sinisena.
Värvilise tausta reprodutseerimine
Embleem reprodutseeritakse eelistatavalt valgele taustale. Vältida tuleb mitmevärvilist tausta ja igal juhul sellist, mis ei sobi kokku sinisega. Kui värvilisele taustale alternatiivi ei ole, tõmmata ristküliku ümber valge piirjoon, mille laius on üks kahekümneviiendik ristküliku kõrgusest.

4.2. Leaderi logo

VII LISA

A. MAAELU ARENGU PROGRAMMIDE IGA-AASTASTE ARENGUARUANNETE ÜLESEHITUS JA SISU (ARTIKKEL 60)

1. Üldtingimuste muudatused (määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 82 lõike 2 punkt a)

—	Üldtingimuste muudatused, millel on otsene mõju programmi rakendamise tingimustele (st muudatused õigusaktides või ootamatud sotsiaal-majanduslikud arengud);

—	ühenduse ja siseriikliku poliitika muudatus, mis mõjutab EAFRD ja muude rahastamisvahendite kooskõla.

2. Programmi areng seoses seatud eesmärkidega väljundi- ja tulemusnäitajate alusel (määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 82 lõike 2 punkt b)

Saavutuste analüüs mõõdetuna seirenäitajate abil (sh algselt seatud eesmärkide poole liikumises saavutatud edu kvalitatiivne analüüs). Kasutada tuleb käesoleva määruse VIII lisas esitatud näitajate loetelu (väljundi- ja tulemusnäitajad). Kõnealuste ühisesse seire- ja hindamisraamistikku kuuluvate näitajate kõrval kasutatakse ka programmispetsiifilisi näitajaid, et efektiivselt hinnata eesmärkide suunas liikumist.

3. Programmi rahaline teostamine, esitades iga meetme puhul abisaajatele tehtud kulutuste aruande; kui programm hõlmab lähenemiseesmärgi suhtes abikõlblikke piirkondi, määratletakse kulutused eraldi (määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 82 lõike 2 punkt c).

Programmi rahalist teostamist kirjeldav kokkuvõtlik tabel peab sisaldama vähemalt järgmist teavet:

Eurodes

Teljed/meetmed

Iga-aastased toetused – aasta N

Toetused kokku aastatel 2007–N

1. telg

Meede 111

—	sellest üleminekukulutused vastavalt määrusele (EÜ) nr 1320/2006

Meede …

—	sellest üleminekukulutused vastavalt määrusele (EÜ) nr 1320/2006

1. telg kokku

—	sellest üleminekukulutused vastavalt määrusele (EÜ) nr 1320/2006

2. telg

Meede 211

—	sellest üleminekukulutused vastavalt määrusele (EÜ) nr 1320/2006

Meede …

—	sellest üleminekukulutused vastavalt määrusele (EÜ) nr 1320/2006

2. telg kokku

—	sellest üleminekukulutused vastavalt määrusele (EÜ) nr 1320/2006

3. telg

Meede 311

—	sellest üleminekukulutused vastavalt määrusele (EÜ) nr 1320/2006

Meede …

—	sellest üleminekukulutused vastavalt määrusele (EÜ) nr 1320/2006

3. telg kokku

—	sellest üleminekukulutused vastavalt määrusele (EÜ) nr 1320/2006

4. telg

Meede 411

—	sellest üleminekukulutused vastavalt määrusele (EÜ) nr 1320/2006

Meede 4…

—	sellest üleminekukulutused vastavalt määrusele (EÜ) nr 1320/2006

4. telg kokku

—	sellest üleminekukulutused vastavalt määrusele (EÜ) nr 1320/2006

Tehniline abi

—	sellest üleminekukulutused vastavalt määrusele (EÜ) nr 1320/2006

Programm kokku

—	sellest üleminekukulutused vastavalt määrusele (EÜ) nr 1320/2006

Lähenemiseesmärgiga hõlmatud piirkondade jaoks kehtestatakse eraldi vähemalt samasugust teavet sisaldav tabel ning nii lähenemis- kui mittelähenemispiirkondi hõlmavate programmide jaoks ka konsolideeritud programmitasandi tabel.

4. Püsihindamistegevuste kokkuvõte vastavalt määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 86 lõikele 3 (määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 82 lõike 2 punkt d)

Seirekomisjonile esitatavate aruannete alusel kooskõlas määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 86 lõikega 3 kehtestatud püsihindamistegevuste (sh kõnealuse määruse artikli 84 lõikes 5 ning artikli 86 lõigetes 1 ja 2 sätestatud elementidega seotud tegevuste) kokkuvõte.

5. Programmi rakendamise kvaliteedi ja tõhususe tagamiseks korraldusasutuse ja seirekomisjoni võetud meetmed (määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 82 lõike 2 punkt e), eelkõige:

i)	seire- ja hindamismeetmed;

ii)	kokkuvõte programmi haldamisel tekkinud suurematest probleemidest ja võetud meetmetest, sealhulgas vastusena määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklis 83 esitatud märkustele;

iii)

tehnilise abi kasutamine.

Kui riiklike maaeluvõrgustike loomiseks ja toimimiseks antakse programmi raames tehnilist abi, kirjeldatakse arengu aastaaruandes võrgustiku loomise ja juhtimise korda ning tegevuskava rakendamisjärku. Selles näidatakse ka, kuidas kulutusi teostati (eristus määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 68 lõike 2 punktide a ja b vahel).

iv)	programmi avalikustamise tagamiseks vastavalt määruse (EÜ) 1698/2005 artiklile 76 võetud meetmed

Aruandes peab olema kokkuvõtlik kirjeldus teavitamismeetmetest, mida rakendati, et teavitada maaelu arengu programmist vastavalt käesoleva määruse artiklile 58 ja VI lisale.

6. Deklaratsioon ühenduse poliitika järgimise kohta toetuse kontekstis, sealhulgas ettetulnud probleemide ja nende lahendamiseks võetud meetmete määratlemine (määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 82 lõike 2 punkt f)

Kõnealune ühenduse poliitika järgimine hõlmab eelkõige konkurentsi, riigihangete, keskkonnakaitse ja parendustega seotud eeskirju ning soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise edendamist.

7. Vajaduse korral määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 33 kohaselt tagasimakstud toetuse taaskasutamine (määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 82 lõike 2 punkt g)

B. RIIKLIKKE MAAELUVÕRGUSTIKKE HÕLMAVATE ERIPROGRAMMIDE IGA-AASTASTE ARENGUARUANNETE VORM (ARTIKKEL 60)

Kui liikmesriigid kasutavad määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 66 lõike 3 teises lõigus sätestatud võimalust, peavad eriprogrammide iga-aastased arenguaruanded sisaldama järgmist:

a)	võrgustiku loomise ja juhtimise korra kirjeldus;

b)	tegevuskava rakendamisjärk;

programmi rahalisele rakendamisele viitav tabel, milles eristatakse määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 68 lõike 2 punkte a ja b:

Riiklikule maaeluvõrgustikule tehtud kulutuste liik

Iga-aastased toetused – aasta N

Toetused kokku aastatel 2007–N

a)	maaeluvõrgustiku struktuuri juhtimiseks

b)	riikliku maaeluvõrgustiku tegevuskava rakendamiseks

Kokku

d)	vajaduse korral käesoleva lisa A osa punktides 4–7 käsitletud teave.

VIII LISA

ÜHISTE LÄHTE-, VÄLJUNDI-, TULEMUS- JA MÕJUNÄITAJATE LOETELU

I. ÜHISED LÄHTENÄITAJAD

1. Eesmärkidega seotud lähtenäitajad

TELG		Näitaja
Horisontaalne	(1) 1	Majandusareng
	(1) 2	Tööhõive määr
	(1) 3	Töötus
1. TELG. Põllumajandus- ja metsandussektori konkurentsivõime parandamine	(1) 4	Koolitus ja haridus põllumajanduses
	5	Vanuseline struktuur põllumajanduses
	(1) 6	Tööviljakus põllumajanduses
	7	Kapitali kogumahutus põhivarasse põllumajanduses (kokku)
	8	Primaarsektori tööhõive areng
	9	Primaarsektori majandusareng
	(1) 10	Tööviljakus toiduainetööstuses
	11	Kapitali kogumahutus põhivarasse toiduainetööstuses (kokku)
	12	Tööhõive areng toiduainetööstuses
	13	Toiduainetööstuse majandusareng
	(1) 14	Tööviljakus metsanduses
	15	Kapitali kogumahutus põhivarasse metsanduses (kokku)
	16	Elatuspõllumajanduse osatähtsus uutes liikmesriikides
2. TELG. Keskkonna ja paikkonna parandamine maade hooldamise kaudu	(1) 17	Bioloogiline mitmekesisus: põllumajandusmaal elavate lindude populatsioon
	(1) 18	Bioloogiline mitmekesisus: kõrge loodusväärtusega põllumajandusmaa ja mets
	19	Bioloogiline mitmekesisus: puuliikide koosseis
	(1) 20	Vee kvaliteet: toitainete kogubilanss
	21	Vee kvaliteet: nitraadi- ja pestitsiidireostus
	22	Pinnas: erosioonitundlikud piirkonnad
	23	Pinnas: mahepõllumajandus
	(1) 24	Kliimamuutus: taastuva energia tootmine põllumajanduses ja metsanduses
	25	Kliimamuutus: kasutuses olev põllumajandusmaa, mida kasutatakse taastuva energia tootmiseks
	26	Kliimamuutus/õhu kvaliteet: põllumajandusest pärit kasvuhoonegaaside heitmed
3. TELG. Maapiirkondade elu kvaliteedi parandamine ja majandustegevuse mitmekesistamise soodustamine	(1) 27	Muu tulusa tegevusega põllumajandustootjad
	(1) 28	Mittepõllumajandussektori tööhõive areng
	(1) 29	Mittepõllumajandussektori majandusareng
	(1) 30	Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise areng
	31	Turismi infrastruktuur maapiirkonnas
	(1) 32	Internetiga ühinemine maapiirkondades
	(1) 33	Teenusesektori areng
	34	Sisse- ja väljaränne
	(1) 35	Elukestev õpe maapiirkondades
Leader	(1) 36	Kohalike tegevusrühmade areng

2. Kontekstiga seotud lähtenäitajad

TELG		Näitaja
Horisontaalne	1	Maapiirkondade kindlaksmääramine
Horisontaalne	2	Maapiirkondade olulisus
1. TELG. Põllumajandus- ja metsandussektori konkurentsivõime parandamine	3	Põllumajanduslik maakasutus
	4	Põllumajandusettevõtte struktuur
	5	Metsanduse struktuur
	6	Metsa tootlikkus
2. TELG. Keskkonna ja paikkonna parandamine maade hooldamise kaudu	7	Taimkate
	8	Vähemsoodsad piirkonnad
	9	Ekstensiivpõllumajanduse piirkonnad
	10	Natura 2000 ala
	11	Bioloogiline mitmekesisus: hoiumets
	12	Metsaala areng
	13	Metsa ökosüsteemi tervis
	14	Vee kvaliteet
	15	Veekasutus
	16	Kaitsvad metsad peamiselt seoses pinnase ja veega
3. TELG. Maapiirkondade elu kvaliteedi parandamine ja majandustegevuse mitmekesistamise soodustamine	17	Rahvastikutihedus
	18	Vanuseline struktuur
	19	Majanduse struktuur
	20	Tööhõive struktuur
	21	Pikaajaline töötus
	22	Haridussaavutused
	23	Interneti-infrastruktuur

II. ÜHISED VÄLJUNDINÄITAJAD

1. TELG. PÕLLUMAJANDUS- JA METSANDUSSEKTORI KONKURENTSIVÕIME PARANDAMINE

Kood

Meede

Väljundinäitajad (2)

111

Kutseõppe- ja teavitamismeetmed

—	Koolituses osalejate arv

—	Koolituspäevade arv

112

Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine

—	Abi saavate noorte põllumajandustootjate arv

—	Investeeringute kogumaht

113

Ennetähtaegselt pensionile jäämine

—	Ennetähtaegselt pensionile jäävate põllumajandustootjate arv

—	Ennetähtaegselt pensionile jäävate põllumajandusettevõtete töötajate arv

—	Vabanenud hektarite arv

114

Nõuandeteenuste kasutamine

—	Toetust saavate põllumajandustootjate arv

—	Toetust saavate metsa valdajate arv

115

Juhtimis-, asendus- ja nõuandeteenuste loomine

—	Vastloodud juhtimis-, asendus- ja nõuandeteenuste arv

121

Põllumajandusettevõtete moderniseerimine

—	Investeerimistoetust saavate põllumajandusettevõtete arv

—	Investeeringute kogumaht

122

Metsade majandusliku väärtuse parandamine

—	Investeerimistoetust saavate metsamajandusettevõtete arv

—	Investeeringute kogumaht

123

Põllumajandustoodetele ja metsasaadustele lisandväärtuse andmine

—	Toetust saavate ettevõtete arv

—	Investeeringute kogumaht

124

Põllumajandus- ja toidusektoris ning metsandussektoris uute toodete, töötlemisviiside ja tehnoloogiate arendamise alane koostöö

—	Toetust saavate koostööalgatuste arv

125

Põllumajanduse ja metsanduse arengu ja kohanemisega seotud infrastruktuur

—	Toetust saavate tegevuste arv

—	Investeeringute kogumaht

126

Loodusõnnetustes kahjustatud põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamine ja asjakohaste ennetusmeetmete kasutuselevõtmine

—	Toetust saav kahjustatud põllumajandusmaa pindala

—	Investeeringute kogumaht

131

Ühenduse õigusaktidel põhinevate nõuetega vastavusse viimine

—	Abisaajate arv

132

Põllumajandustootjate osalemine toidukvaliteedikavades

—	Toidukvaliteedikavades osalevate toetust saavate põllumajandusettevõtete arv

133

Teavitamis- ja edendamistegevus

—	Toetust saavate tegevuste arv

141

Elatuspõllumajandus

—	Toetust saavate elatuspõllumajandusettevõtete arv

142

Tootjarühmad

—	Toetust saavate tootjarühmade arv

—	Toetust saavate tootjarühmade käive

2. TELG. KESKKONNA JA PAIKKONNA PARANDAMINE MAADE HOOLDAMISE KAUDU

Kood

Meede

Väljundinäitajad (3)

211

Ebasoodsate looduslike tingimuste toetus mägipiirkondade põllumajandustootjatele

—	Toetust saavate põllumajandusettevõtete arv mägipiirkondades

—	Toetust saav põllumajandusmaa mägipiirkondades

212

Toetus põlumajandustootjatele ebasoodsate tingimustega piirkondades, v.a. mägipiirkonnad

—	Toetust saavate põllumajandustootjate arv ebasoodsate looduslike tingimustega piirkondades, v.a mägipiirkonnad

—	Toetust saava ebasoodsate looduslike tingimustega põllumajandusmaa pindala, v.a mägipiirkonnad

213

Natura 2000 toetus ja direktiiviga 2000/60/EÜ seotud toetus

—	Toetust saavate põllumajandusettevõtete arv Natura 2000 aladel/veepoliitika raamdirektiivi alusel

—	Natura 2000/veepoliitika raamdirektiivi alusel toetust saav põllumajandusmaa

214

Põllumajanduslik keskkonnatoetus

—	Toetust saavate põllumajandusettevõtete ja muude maahaldajate ettevõtete arv

—	Põllumajanduslikku keskkonnatoetust saavate alade kogupindala

—	Kõnealuse meetme raames põllumajanduslikku keskkonnatoetust saavate alade füüsiline pindala

—	Lepingute arv kokku

—	Geneetiliste ressurssidega seotud tegevuste arv

215

Loomade heaolu toetus

—	Toetust saavate põllumajandusettevõtete arv

—	Loomade heaolu käsitlevate lepingute arv

216

Vähetootlikud investeeringud

—	Toetust saavate põllumajandusettevõtete ja muude maahaldajate ettevõtete arv

—	Investeeringute kogumaht

221

Põllumajandusmaa esmane metsastamine

—	Metsastamistoetust saavate abisaajate arv

—	Metsastatud maa hektarid

222

Põllumajandusmaal agrometsandussüsteemide esmarajamine

—	Abisaajate arv

—	Uute agrometsandussüsteemidega hõlmatud hektarid

223

Muu maa esmane metsastamine

—	Metsastamistoetust saavate abisaajate arv

—	Metsastatud maa hektarid

224

Natura 2000 toetus

—	Abi saavate metsandusettevõtete arv Natura 2000 alal

—	Toetust saav metsamaa (ha) Natura 2000 alal

225

Metsanduse keskkonnatoetus

—	Toetust saavate metsandusettevõtete arv

—	Metsanduse keskkonnatoetusega hõlmatud metsaala kogupindala

—	Metsanduse keskkonnatoetusega hõlmatud metsa füüsiline pindala

—	Lepingute arv

226

Metsapotentsiaali taastamine ja ennetustegevus

—	Ennetus-/taastamistegevuste arv

—	Toetust saavate kahjustatud metsade pindala

—	Investeeringute kogumaht

227

Vähetootlikud investeeringud

—	Toetust saavate metsa valdajate arv

—	Investeeringute kogumaht

3. TELG. MAAPIIRKONDADE ELU KVALITEEDI PARANDAMINE JA MAJANDUSTEGEVUSE MITMEKESISTAMISE SOODUSTAMINE

Kood

Meede

Väljundinäitajad (4)

311

Mitmekesistamine mittepõllumajandusliku tegevuse suunas

—	Abisaajate arv

—	Investeeringute kogumaht

312

Ettevõtte rajamine ja arendamine

—	Toetust saavate/loodavate mikroettevõtete arv

313

Turismi soodustamine

—	Toetust saavate uute turismialaste tegevuste arv

—	Investeeringute kogumaht

321

Majanduse ja maaelanikkonna põhiteenused

—	Toetust saavate tegevuste arv

—	Investeeringute kogumaht

322

Külade uuendamine ja arendamine

—	Külade arv, kus tegevus toimus

—	Investeeringute kogumaht

323

Maapiirkondade kultuuripärandi säilitamine ja selle kvaliteedi parandamine

—	Toetust saavate maapiirkondade kultuuripärandiga seotud tegevuste arv

—	Investeeringute kogumaht

331

Koolitus ja teavitamine

—	Toetust saavate ja tegevustes osalevate ettevõtjate arv

—	Osalejate koolituspäevade arv

341

Oskuste omandamine ja elavdamine ning kohaliku arengu strateegia rakendamine

—	Oskuste omandamise ja elavdamisega seotud tegevuste arv

—	Tegevustes osalejate arv

—	Toetust saavate avaliku ja erasektori partnerluste arv

4. TELG. LEADER

Kood

Meede

Väljundinäitajad (5)

Kohaliku arengu strateegiate rakendamine

411	—	konkurentsivõime
412	—	keskkond/made hooldamine
413	—	elu kvaliteet/mitmekesistamine

—	Kohalike tegevusrühmade arv

—	Kohalike tegevusrühmade hõlmatava ala kogusuurus

—	Kohalike tegevusrühmade hõlmatava ala kogu elanikkond

—	Kohalike tegevusrühmade rahastatavate projektide arv

—	Abisaajate arv

421

Koostööprojektide rakendamine

—	Koostööprojektide arv

—	Koostööd tegevate kohalike tegevusrühmade

431

Kohaliku tegevusrühma juhtimine, oskuste omandamine ja piirkonna arendamine, nagu on osutatud artiklis 59

—	Toetust saavate tegevuste arv

III. ÜHISED TULEMUSNÄITAJAD

Telg/eesmärk

Näitaja

Põllumajandus- ja metsandussektori konkurentsivõime parandamine

(1)	Põllumajanduse ja/või metsandusega seotud koolituse edukalt läbinud osalejate arv

(2)	Toetust saavate põllumajandusettevõtete/ettevõtete kogu lisandväärtuse kasv

(3)	Uusi tooteid ja/või tehnikaid juurutavate põllumajandusettevõtete/ettevõtete arv

(4)	Tunnustatud kvaliteedimärki kandvate/nõuetele vastavate põllumajandustoodete väärtus

(5)	Turule tulevate põllumajandusettevõtete arv

Keskkonna ja paikkonna parandamine maade hooldamise kaudu

(6)

Edukalt hooldatav ala, mis aitab kaasa:

(a)	bioloogilisele mitmekesisusele ja kõrge loodusväärtusega põllumajandusele ja metsandusele

(b)	vee kvaliteedile

(c)	kliimamuutuse mõju leevendamisele

(d)	mulla kvaliteedile

(e)	marginaliseerumise ja maa kasutamata jätmise vältimisele.

Maapiirkondade elu kvaliteedi parandamine ja majandustegevuse mitmekesistamise soodustamine

(7)	Toetust saavate ettevõtete mittepõllumajandusliku kogu lisandväärtuse kasv

(8)	Loodud töökohtade koguarv

(9)	Lisandunud turistide arv

(10)	Parematest teenustest kasu saav elanikkond maapiirkondades

(11)	Interneti leviku kasv maapiirkondades

(12)	Koolituse edukalt läbinud osalejate arv

IV. ÜHISED MÕJUNÄITAJAD

	Näitaja
1	Majanduskasv
2	Töökohtade loomine
3	Tööviljakus
4	Bioloogilise mitmekesisuse vähenemise tagasipööramine
5	Kõrge loodusväärtusega põllumajandus- ja metsamaa hooldamine
6	Vee kvaliteedi paranemine
7	Kliimamuutuse vastu võitlemisele kaasaaitamine

(1) Viitab riikliku strateegia LEAD-näitajatele ja määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 11 lõike 3 punktis c ja artikli 13 lõike 2 punktis a ettenähtud strateegilisele seirele.

(2) Iga meetme puhul esitatakse saadud taotluste arv ja heakskiidetud taotluste arv.

(3) Iga meetme puhul esitatakse saadud taotluste arv ja heakskiidetud taotluste arv.

(4) Iga meetme puhul esitatakse saadud taotluste arv ja heakskiidetud taotluste arv.

(5) Iga meetme puhul esitatakse saadud taotluste arv ja heakskiidetud taotluste arv.

23.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 368/74

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1975/2006,

7. detsember 2006,

millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 rakendamise üksikasjalikud eeskirjad kontrollimenetluse rakendamise ja maaelu arengu toetusmeetmete nõuetele vastavuse kohta

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. septembri 2005. aasta määrust (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta, (1) eriti selle artikli 51 lõiget 4, artikli 74 lõiget 4 ja artiklit 91,

ning arvestades järgmist:

(1)

Kogemused näitavad, et nõukogu 29. septembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks ning muudetakse määruseid (EMÜ) nr 2019/93, (EÜ) nr 1452/2001, (EÜ) nr 1453/2001, (EÜ) nr 1454/2001, (EÜ) nr 1868/94, (EÜ) nr 1251/1999, (EÜ) nr 1254/1999, (EÜ) nr 1673/2000, (EMÜ) nr 2358/71 ja (EÜ) nr 2529/2001) (2) II jaotise 4. peatükis sätestatud ühtne haldus- ja kontrollisüsteem (edaspidi “ühtne süsteem”) on osutunud mõjusaks ja tõhusaks vahendiks otsetoetuskavade rakendamisel. Seetõttu tuleks määruse (EÜ) nr 1698/2005 IV jaotise I peatüki 2. jaos nimetatud 2. telje alla kuuluvaid pindala ja loomadega seotud meetmeid käsitlevates haldus- ja kontrollieeskirjades, samuti selliste meetmetega seotud sätetes, mis käsitlevad vähendamisi ja väljaarvamisi valeandmete esitamise korral, järgida põhimõtteid, mis on kehtestatud ühtse süsteemi ning eriti komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 796/2004, millega kehtestatakse nõukogu määruses (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) ette nähtud nõuetele vastavuse, toetuse ümbersuunamise ning ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi rakendamise üksikasjalikud reeglid. (3)

(2)

Määruse (EÜ) nr 1698/2005 IV jaotise I peatüki 2. jaos määratud 2. teljes ja samaväärselt 4. teljes ette nähtud teatavate toetuskavade puhul tuleb haldus- ja kontrollieeskirjad kohandada siiski nende kavade eripäraga. Sama kehtib ka kõnealuse määruse 1. ja 3. jaos vastavalt 1. ja 3. teljes ning samaväärselt 4. teljes sätestatud toetuskavade kohta. Seetõttu tuleb nende toetuskavade suhtes kehtestada erisätted.

(3)

Et tagada kõigi riigiasutuste ühtse tõhusa kontrolli korraldamine kõikide pindalade üle, mille eest ühelt poolt taotletakse makset 2. telje alusel ja teiselt poolt määrusega (EÜ) nr 796/2004 kaetud pindalaga toetuskavade alusel, tuleb maksenõuded pindalapõhistele meetmetele 2. telje alusel esitada nimetatud määruse II osa II jaotise I peatükis sätestatud ühtse taotlusega samaks tähtajaks. Sellest olenemata tuleb vajalike halduskorralduste tegemiseks kohaldada üleminekuaega.

(4)	Kontrollide hoiatava mõju tagamiseks ei tohiks üldjuhul väljamakseid teha enne, kui toetuse taotluste kontrollimine on lõpetatud. Siiski on asjakohane lubada väljamakseid teatud tasemeni pärast halduskontrollide lõpetamist. Selle taseme kindlaksmääramisel tuleb arvesse võtta enammaksmise ohtu.

(5)	Käesolevas määruses sätestatud kontrollieeskirjades tuleb võtta arvesse 2. telje alla kuuluvate asjakohaste meetmete eripära. Järelikult tuleb kehtestada erireeglid.

(6)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklile 51 tuleb nimetatud määruses sätestatud teatavate meetmete alusel antavate toetuste puhul järgida määruse (EÜ) nr 1782/2003 II jaotise 1. peatükis sätestatud nõuetele vastavust. Seetõttu on asjakohane ühtlustada nõuetele vastavusega seotud eeskirjad määrustes (EÜ) nr 1782/2003 ja (EÜ) nr 796/2004 sisalduvate eeskirjadega.

(7)

Läbi tuleks viia investeeringute järelkontroll, et teha kindlaks vastavus määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 72 lõikele 1 ja tagada, et tegevus teostati nõuetekohaselt ning et ühte ja sama investeeringut ei ole rahastatud ebaõigel viisil erinevast riiklikust või ühenduse allikast. Nimetatud kontrollide alus ja sisu tuleks kindlaks määrata.

(8)	Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklis 62 osutatud ja liikmesriikide poolt heaks kiidetud kohalike tegevusrühmade kontrollimise kohustuse sätestamiseks on vaja erieeskirju.

(9)	Et võimaldada komisjonil oma kohustuste täitmist meetmete haldamisel, peavad liikmesriigid komisjonile aru andma tehtud kontrollide arvu ja nende tulemuste kohta.

(10)	Kõik ühenduse või riiklike õigusaktidega või maaelu arengu programmidega kehtestatud abikõlblikkuse kriteeriumid peaksid olema kontrollitavad vastavalt kindlakstehtavate näitajate kogumile.

(11)

Liikmesriigid võivad kasutada teistelt talitustelt või organisatsioonidelt saadud tõendusmaterjali abikõlblikkuse kriteeriumidele vastavuse kontrollimiseks. Siiski peavad nad olema kindlad, et vastava talituse või organisatsiooni tegevusstandard on piisav abikõlblikkuse kriteeriumidele vastavuse kontrollimiseks.

(12)	Tuleks kehtestada komisjoni kontrolliõiguse teatavad üldised kontrollipõhimõtted.

(13)

Liikmesriik peaks tagama, et nõukogu 21. juuni 2005. aasta määruse (EÜ) nr 1290/2005 (ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta) (4) artiklis 6 osutatud makseasutustel on piisavalt teavet teiste talituste või organite tehtud kontrollide kohta selleks, et täita oma kohustusi nimetatud määruse alusel.

(14)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas maaelu arengu komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I OSA

Reguleerimisala ja üldsätted

Artikkel 1

Reguleerimisala

Käesolevas määruses sätestatakse kontrollimenetluse ja nõuetele vastavuse rakendamise üksikasjalikud eeskirjad määruse (EÜ) nr 1698/2005 kohaselt kehtestatud maaelu arengu kaasfinantseeritavate toetusmeetmete suhtes.

Artikkel 2

Määruse (EÜ) nr 796/2004 kohaldamine

Ilma et see piiraks käesoleva määruse erisätete kohaldamist, kohaldatakse määruse (EÜ) nr 796/2004 artikleid 5, 22, 23, 69 ja 73 mutatis mutandis.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) toetusetaotlus– toetuse taotlemiseks või toetuskavaga liitumiseks esitatud taotlus;

b) maksenõue– toetusesaaja poolt riigiasutusele väljamaksmiseks esitatud taotlus.

Artikkel 4

Toetusetaotlused ja maksenõuded

1. Ilma et see piiraks käesoleva määruse erisätete kohaldamist, näevad liikmesriigid ette toetusetaotluste esitamise asjakohase korra.

2. Mitmeaastaste kohustustega meetmete puhul esitab toetusesaaja iga-aastase maksenõude.

Siiski võivad liikmesriigid iga-aastastest otsestest maksenõuetest loobuda, kui nad võtavad kasutusele tõhusa alternatiivse korra artiklis 11 või 26 ette nähtud halduskontrollide teostamiseks vastavalt vajadusele.

3. Toetusetaotlusi ja maksenõudeid võib igal ajal pärast nende esitamist korrigeerida, kui pädev asutus on kindlaks teinud ilmsed vead.

Artikkel 5

Kontrollimise üldpõhimõtted

1. Ilma et see piiraks käesoleva määruse erisätete kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et kõik ühenduse või riiklike õigusaktidega või maaelu arengu programmidega kehtestatud abikõlblikkuse kriteeriumid on kontrollitavad vastavalt liikmesriikide kehtestatavatele kindlakstehtavate näitajate kogumile.

2. Võimaluse korral tehakse käesoleva määruse artiklites 12, 20 ja 27 sätestatud kohapealsed kontrollid ning teised ühenduse eeskirjades sätestatud põllumajandustoetusi käsitlevad kontrollid samaaegselt.

3. Olenemata üksikute toetuskavade mis tahes erisätetest ei maksta toetust toetusesaajatele, kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad on tekitanud sellise toetuse saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult, saamaks kasu kõnealuse toetuskava eesmärkide vastaselt.

OSA

Haldus- ja kontrollieeskirjad

I JAOTIS

Maaelu arengu toetus 2. ja 4. telje alla kuuluvate teatavate meetmete alusel

I PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 6

Kohaldamisala ja mõisted

1. Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesolevat jaotist:

a)	vastavalt määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklile 36 antava toetuse suhtes;

b)	vastavalt nimetatud määruse artikli 63 punktile a antavale toetusele, mis puudutab 2. teljes määratletud meetmetele vastavaid tegevusi.

Siiski ei kohaldata käesolevat jaotist määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 36 punkti a alapunktis vi ja punkti b alapunktides vi ja vii ning artikli 39 lõikes 5 osutatud meetmete suhtes, samuti nimetatud määruse artikli 36 punkti b alapunktide i ja iii alusel võetavate meetmete suhtes niivõrd, kuivõrd need hõlmavad rajamiskulusid.

2. Käesolevas jaotises kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) pindalapõhine meede– meetmed või alameetmed, mille puhul toetus põhineb deklareeritud pindalal;

b) loomadega seotud meede– meetmed või alameetmed, mille puhul toetus põhineb deklareeritud loomade arvul.

Artikkel 7

Määruse (EÜ) nr 796/2004 kohaldamine

Käesoleva jaotise puhul kohaldatakse määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 2 lõikeid 10, 22 ja 23, artikleid 9, 18, 21 ning artikli 25 lõiget 1 mutatis mutandis.

Määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 6 lõiget 1 kohaldatakse samuti mutatis mutandis. Siiski võivad liikmesriigid kehtestada määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 36 punkti b alapunktides iii, iv ja v osutatud meetmete jaoks asjakohased alternatiivsed süsteemid toetuse aluseks oleva maa üheseks identifitseerimiseks.

Artikkel 8

Maksenõuded

1. Kõigi lepingute puhul, mis jõustuvad pärast 1. jaanuari 2007, esitatakse pindalapõhiste meetmete maksenõuded vastavalt määruse (EÜ) nr 796/2004 artikliga 11 ette nähtud tähtajale. Liikmesriigid võivad siiski otsustada kohaldada kõnealuseid sätteid alates 2008. nõudeaastast.

2. Kui liikmesriik kohaldab artikli 4 lõike 2 teise lõigu sätteid, siis loetakse maksenõue esitatuks määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 11 kohaselt.

3. Määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 11 lõiget 3 ning artikleid 12 ja 15 kohaldatakse käesoleva jaotise maksenõuetele mutatis mutandis. Lisaks nimetatud määruse artikli 12 lõike 1 punktis d osutatud teabele peab maksenõue sisaldama ka nimetatud sättes osutatud teavet muu maa kohta, mille jaoks toetust taotletakse.

Artikkel 9

Väljamaksed

1. Väljamakseid ei tehta ühegi käesoleva jaotise reguleerimisalasse jääva meetme või tegevuste kogumi eest enne, kui on lõpetatud II peatüki I jaos osutatud meetme või tegevuste kogumi abikõlblikkuse kriteeriumide kontrollimine.

Siiski võivad liikmesriigid enammaksmise ohtu arvesse võttes otsustada kuni 70 % toetuse väljamaksmise pärast artiklis 11 ette nähtud halduskontrollide lõpetamist. Väljamaksete protsent on kõikide meetme või tegevuste kogumi toetuse saajate puhul ühesugune.

2. II peatüki II jaos ette nähtud nõuetele vastavuse kontrollimise puhul, kui nimetatud kontrolle ei ole võimalik lõpetada enne väljamakse sooritamist, nõutakse alusetult teostatud väljamaksed tagasi vastavalt määruse (EÜ) nr 796/2004 artiklile 73.

II PEATÜKK

Kontrollid, vähendamised ja väljaarvamised

Artikkel 10

Üldpõhimõtted

1. Toetusetaotlused ja järgnevad maksenõuded vaadatakse läbi viisil, mis tagab tõhusa kontrolli toetuste andmise tingimuste täitmise üle.

2. Liikmesriigid määravad kindlaks sobivad meetodid ja vahendid, et kontrollida iga toetusmeetme puhul toetuste andmise tingimuste täitmist.

3. Liikmesriigid kasutavad määruse (EÜ) nr 1782/2003 II jaotise 4. peatükis sätestatud ühtset haldus- ja kontrollisüsteemi (edaspidi “ühtne süsteem”).

4. Abikõlblikkuse kriteeriumidele vastavuse kontrollimine hõlmab nii haldus- kui ka kohapealset kontrolli.

5. Nõuetele vastavust kontrollitakse kohapealsete kontrollide ja vajaduse korral halduskontrollide abil.

6. Kui maaelu arengu programmis ei ole ette nähtud teisiti, ei tohi maatükke, mille eest antakse toetust, kohustuste kehtivusaja jooksul vahetada.

I JAGU

Abikõlblikkuse kriteeriumidele vastavus

I ALAJAGU

Kontrollimine

Artikkel 11

Halduskontroll

1. Kõikide toetusetaotluste ja maksenõuete suhtes teostatakse halduskontrollid, mis hõlmavad kõiki võimalikke ja asjakohaseid haldusmeetmetega kontrollitavaid elemente. Menetlusega tagatakse tehtud kontrollimistöö, kontrollimise tulemuste ja lahknevuste korral võetud meetmete registreerimine.

2. Halduskontrollid sisaldavad võimaluse ja vajaduse korral ristkontrolle, muu hulgas ühtse süsteemi andmetega. Nimetatud ristkontrollid käsitlevad vähemalt toetusmeetmega hõlmatud maatükke ja karja, et vältida toetuste põhjendamatut maksmist.

3. Kontrollitakse pikaajaliste kohustuste täitmist.

4. Kõrvalekallete tuvastamisel ristkontrollimise käigus rakendatakse järgnevalt asjakohaseid haldusmenetlusi ja vajaduse korral kohapealseid kontrollimisi.

5. Vajaduse korral võtavad abikõlblikkuse halduskontrollid arvesse teiste põllumajandustoetuste kontrollimisega seotud talituste, organite või organisatsioonide poolt tehtud kontrollide tulemusi.

Artikkel 12

Kohapealne kontroll

1. Igal aastal tehtavate kohapealsete kontrollide koguarv hõlmab vähemalt 5 % kõikidest toetusesaajatest ühe või enama käesoleva jaotise reguleerimisalasse jääva meetme raames võetud kohustuste alusel.

Pärast halduskontrolli abikõlbmatuks tunnistatud taotlejad ei moodusta seevastu osa esimeses lõigus osutatud toetusesaajate koguarvust.

2. Käesolevas artiklis sätestatud kohapealsete kontrollide suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 26 lõikeid 3 ja 4.

3. Lõike 1 esimeses lõigus osutatud kontrollvalim moodustatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 796/2004 artiklis 27 sätestatud kriteeriumidele.

4. Liikmesriigid võivad mitmeaastaste meetmete puhul, mis hõlmavad viit aastat ületavaid väljamakseid, otsustada vähendada pärast toetusesaajale tehtavate väljamaksete viiendat aastat lõikes 1 sätestatud kontrolle poole võrra.

Toetusesaajad, kelle suhtes liikmesriik kasutab käesoleva lõike esimeses lõigus sätestatud võimalust, ei moodusta osa lõike 1 esimeses lõigus märgitud toetusesaajate koguarvust.

Artikkel 13

Kontrolliaruanne

Käesoleva alajao alusel läbi viidud kohapealse kontrolli kohta koostatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 796/2004 artiklile 28 kontrolliaruanne.

Artikkel 14

Kohapealseid kontrolle käsitlevad üldpõhimõtted

1. Kohapealne kontroll jaotatakse aasta peale vastavalt iga maaelu arengu meetme erinevate kohustuste riskianalüüsile.

2. Kohapealne kontroll hõlmab kõiki toetusesaaja maksekohustusi ja kohustusi, mida on võimalik kontrollkäigu ajal kontrollida.

Artikkel 15

Kohapealsete kontrollide osad ja pindala kindlaksmääramine

1. Liikmesriigid määravad kindlaks kriteeriumid ja kontrollimeetodid, mis võimaldavad toetusesaaja erinevate maksekohustuste ja kohustuste kontrollimist komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/2006 (5) artikli 48 lõike 1 nõuete täitmiseks.

2. Pindalapõhiste meetmete kontrollimise suhtes teostatakse kohapealsed kontrollid vastavalt määruse (EÜ) nr 796/2004 artiklitele 29, 30 ja 32.

Siiski võivad liikmesriigid määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 36 punkti b alapunktides iii, iv ja v sätestatud meetmete puhul määrata kindlaks asjakohased hälbed, mis ühelgi juhul ei tohi olla suuremad kui määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 30 lõikes 1 sätestatud hälbed kahekordselt.

3. Loomadega seotud meetmete kontrollimise suhtes teostatakse kohapealsed kontrollid vastavalt määruse (EÜ) nr 796/2004 artiklile 35.

II ALAJAGU

Vähendamised ja väljaarvamised

Artikkel 16

Pindalapõhised meetmed

1. Toetuse arvutamise alus pindalapõhiste meetmete osas kehtestatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 50 lõigetele 1, 3 ja 7. Käesoleva artikli tähenduses loetakse toetusesaaja poolt deklareeritud pindalad, mis saavad toetust sama toetusmäära alusel, üheks põllukultuurigrupiks.

2. Kui pindalapõhise meetme alusel deklareeritud pindala ületab määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 50 lõikega 3 määratud pindala, arvutatakse toetus määratud pindala ja leitud kahekordse pindala erinevuse vahe alusel, kui kõnealune erinevus ei ületa 3 % või kaht hektarit, kuid mitte rohkem kui 20 % määratud pindalast.

Pindalapõhisele meetmele ei anta toetust, kui erinevus on üle 20 % määratud pindalast.

3. Kui deklareeritud pindala ületab vastavalt määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 50 lõikega 3 määratud pindala rohkem kui 30 %, jäetakse toetusesaaja asjaomasel kalendriaastal ilma asjaomaste meetmete toetusest, millele tal oleks olnud õigus kõnealuse artikli kohaselt.

Kui erinevus ületab 50 %, jäetakse toetusesaaja veel kord ilma toetusest, mis vastab deklareeritud pindala ja määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 50 lõikega 3 määratud pindala erinevusele.

4. Erandina lõikest 2 ja lõike 3 esimesest lõigust arvutatakse liikmesriikide toetusesaajatele (kellele kohaldatakse ühtse pindalatoetuse kava, mis on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikliga 143b) kohaldatav vähendamine ja väljaarvamine vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 1973/2004 (6) artikli 138 lõike 1 esimesele ja teisele lõigule.

5. Kui deklareeritud pindala ja määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 50 lõike 3 kohaselt määratud pindala erinevused tulenevad tahtlikest eeskirjade eiramistest, ei anta kõnealusel Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) aastal toetusesaajale toetust asjaomase pindalapõhise meetme osas, millele tal oleks olnud õigus kõnealuse artikli alusel.

6. Kõnealune summa, mis tuleneb lõike 3 teises lõigus ja lõikes 5 sätestatud väljaarvamisest, tasaarvestatakse määruses (EÜ) nr 1698/2005 või määruses (EÜ) 1782/2003 sätestatud mis tahes toetusmeetmete toetusmaksetega, millele toetusesaajal on õigus taotluste raames, mille ta esitab kolme kalendriaasta jooksul pärast kalendriaastat, mil eeskirjade eiramine on avastatud. Kui seda summat pole võimalik täielikult tasaarvestada nimetatud väljamaksetega, siis tasumata jääk kustutatakse.

Artikkel 17

Loomadega seotud meetmed

1. Toetuse arvutamise alus loomadega seotud meetmete suhtes kehtestatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 57 lõigetele 2, 3 ja 4.

2. Vastavalt veiste või lammaste või kitsede üledeklareerimise korral kohaldatavad mis tahes vähendamised või väljaarvamised arvutatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 796/2004 artiklile 59.

Veistega seotud toetusmeetmeid ning lammaste või kitsedega seotud toetusmeetmeid käsitletakse eraldi.

3. Erandina määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 59 lõike 2 teisest lõigust ja artikli 59 lõike 4 teisest lõigust tasaarvestatakse väljaarvamisest tulenev summa mis tahes toetuse väljamaksetest mis tahes toetusmeetmete alusel määruse (EÜ) nr 1698/2005 alusel, millele asjaomasel toetusesaajal on õigus seoses nende taotlustega, mille ta esitab järelduste kalendriaastale järgneva kolme kalendriaasta jooksul. Kui seda summat pole võimalik täielikult tasaarvestada nimetatud väljamaksetega, siis tasumata jääk kustutatakse.

4. Muude loomade üledeklareerimise suhtes peale lõikes 2 nimetatute määrab liikmesriik kindlaks vähendamiste ja väljaarvamiste asjakohase süsteemi.

Artikkel 18

Vähendamised ja väljaarvamised abikõlblikkuse kriteeriumidele mittevastavuse korral

1. Juhul kui toetuse andmisega seotud mis tahes kohustusi, välja arvatud deklareeritud pindala suuruse või loomade arvuga seotuid, ei täideta, vähendatakse taotletud toetust või keeldutakse sellest.

2. Liikmesriik määrab kindlaks toetuse vähendamise summa eelkõige tuvastatud mittevastavuse tõsiduse, ulatuse ja püsivuse põhjal.

Mittevastavuse tõsidus sõltub eelkõige mittevastavuse tagajärgede olulisusest, võttes arvesse nende kriteeriumide taotletavat eesmärki, mida ei ole järgitud.

Mittevastavuse ulatus sõltub eelkõige mittevastavuse mõjust kogu tegevusele.

Kas mittevastavus on püsiv, sõltub eelkõige selle mõju ajalisest ulatusest või nende mõjude mõistlike vahenditega lõpetamise võimalusest.

3. Juhul kui mittevastavus tuleneb tahtlikust eeskirjade eiramisest, arvatakse toetusesaaja kõnealuse meetme toetusesaajate hulgast välja asjaomasel EAFRD aastal ning ka sellele järgneval EAFRD aastal.

4. Käesolevas artiklis sätestatud vähendamisi ja väljaarvamisi kohaldatakse, ilma et see piiraks mis tahes siseriiklike eeskirjade alusel kehtestatud täiendavate sanktsioonide kohaldamist.

II JAGU

Nõuetele vastavus

I ALAJAGU

Kontrollimine

Artikkel 19

Üldpõhimõtted

1. Ilma, et see piiraks määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 51 lõike 3 kohaldamist, tähendab “nõuetele vastavus” kohustuslikke nõudeid, millele osutatakse kõnealuse määruse artikli 51 lõike 1 esimeses lõigus, ning samuti minimaalseid nõudeid väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamisel, millele osutatakse kõnealuse määruse artikli 51 lõike 1 teises lõigus.

2. Nõuetele vastavuse kontrolli suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 3 lõiget 2 ja artiklit 25 ning määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 2 lõikeid 2, 2a ja 31–36 ning artikleid 9, 41, 42, 43, 46, 47 ja 48.

Artikkel 20

Kohapealne kontroll

1. Pädev kontrolliasutus, võttes arvesse nõudeid või standardeid, mille eest ta vastutab, teeb kohapealset kontrolli vähemalt 1 % puhul kõikidest toetusesaajatest, kes on esitanud maksenõude määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 36 punkti a alapunktide i–v ja punkti b alapunktide i, iv ja v alusel.

2. Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 44 lõikeid 1 ja 2.

Artikkel 21

Kontrollvalimi moodustamine

1. Käesoleva määruse artiklis 20 osutatud kontrollvalimi moodustamise suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 45 lõiget 1.

2. Pädev kontrolliasutus, võttes arvesse nõudeid või standardeid, mille eest ta vastutab, valib kooskõlas artikliga 20 kontrollitavad toetusesaajad, moodustades selle valimi nende toetusesaajate valimi hulgast, kes on juba valitud vastavalt artiklile 12 ning kelle suhtes asjakohaseid nõudeid või standardeid kohaldatakse.

3. Erandina lõikest 2 võib pädev kontrolliasutus, võttes arvesse nõudeid või standardeid, mille eest ta vastutab, moodustada 1 % suuruse kontrollvalimi kõikidest toetusesaajatest, kes esitavad maksenõude määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 36 punkti a alapunktide i–v ja punkti b alapunktide i, iv ja v alusel ning kes peavad vastama vähemalt ühele nõudele või standardile.

II ALAJAGU

Vähendamised ja väljaarvamised

Artikkel 22

Üldosa

1. Nõuetele mittevastavuse kindlakstegemisele järgnevate vähendamiste ja väljaarvamiste suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklit 25 ja määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 2 lõikeid 2, 2a ja 31–36, artiklit 41 ning artikli 65 lõiget 2.

2. Kui erinevate toetusmeetmete haldamise eest määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 36 punkti a alapunktide i–v ja punkti b alapunktide i, iv ja v määratluse kohaselt vastutab rohkem kui üks makseasutus, võtavad liikmesriigid asjakohased meetmed käesoleva alajao sätete nõuetekohaseks rakendamiseks, eelkõige selleks, et toetusesaaja taotletava kogu nimetatud väljamaksete summa suhtes kohaldatakse ühte vähendamismäära.

Artikkel 23

Vähendamiste ja väljaarvamiste arvutamine

Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 51 lõike 2 kohaldamist, kohaldatakse mittevastavuse kindlakstegemisel vähendamist kõnealuse määruse artikli 36 punkti a alapunktide i–v ja punkti b alapunktide iv ja v alusel toetuse kogusumma suhtes, mis on määratud või määratakse asjaomasele toetusesaajale mittevastavuse avastamise kalendriaastal esitatud või veel esitatavate maksenõuete põhjal.

Kui mittevastavus tuleneb toetusesaaja hooletusest, arvutatakse vähendamine vastavalt määruse (EÜ) nr 796/2004 artiklis 66 sätestatud eeskirjadele.

Tahtliku mittevastavuse korral arvutatakse vähendamine vastavalt määruse (EÜ) nr 796/2004 artiklis 67 sätestatud eeskirjadele.

Artikkel 24

Vähendamiste kuhjumine

Vähendamiste kuhjumise korral kohaldatakse hilinenud esitamistele vähendamist esiteks määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 21, seejärel kõnealuse määruse artiklite 16 ja 17, seejärel artikli 18 ning lõpuks artiklite 22 ja 23 kohaselt.

II JAOTIS

Maaelu arengu toetus 1. ja 3. telje ning 2. ja 4. telje teatavate meetmete alusel

I PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 25

Reguleerimisala

Käesolevat jaotist kohaldatakse:

a)	määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklites 20 ja 52 sätestatud toetusmeetmete suhtes,

b)	nimetatud määruse artikli 36 punkti a alapunktis vi, punkti b alapunktis vi ja artikli 39 lõikes 5 ning nimetatud määruse artikli 36 punkti b alapunktides i ja iii sätestatud meetmete suhtes asutamiskulude puhul,

c)	vastavalt kõnealuse määruse artikli 63 punktidele a ja b antava toetuse suhtes, mis hõlmab tegevusi, mis vastavad käesoleva artikli punktides a ja b sätestatud meetmetele.

I JAGU

Kontrollimine

Artikkel 26

Halduskontroll

1. Kõikide toetusetaotluste või maksenõuete suhtes teostatakse halduskontrollid, mis hõlmavad kõiki võimalikke ja asjakohaseid haldusmeetmetega kontrollitavaid üksikasju. Menetlusega on tagatud tehtud kontrollimistöö, kontrollimise tulemuste ja lahknevuste korral võetud meetmete registreerimine.

2. Toetusetaotluste halduskontrolli puhul kontrollitakse eeskätt järgmist:

a)	toetuse saamiseks esitatud tegevuse abikõlblikkus;

b)	maaelu arengu programmis sätestatud valikukriteeriumidele vastavus;

c)	toetuse saamiseks esitatud tegevuse vastavus kohaldatavatele siseriiklikele ja ühenduse eeskirjadele, eelkõige vastavalt vajadusele riigihanke ja riigiabi kohta, ning muudele siseriiklike õigusaktidega või maaelu arengu programmis kehtestatud asjakohastele kohustuslikele nõuetele;

d)	kavandatavate kulutuste mõistlikkus, mida hinnatakse nõuetekohase hindamissüsteemi alusel, nagu võrdluskulud, erinevate pakkumiste võrdlus või hindamiskomitee;

e)	taotleja usaldusväärsus, viidetega mis tahes eelmistele kaasfinantseeritud tegevustele alates 2000. aastast.

3. Maksenõuete halduskontrolli puhul kontrollitakse juhul, kui see on kõnealuse nõude puhul asjakohane, eeskätt järgmist:

a)	kaasfinantseeritavate toodete või teenuste tarnimine;

b)	taotletavate kulutuste reaalsus;

c)	lõpetatud tegevus võrreldes tegevusega, millele toetusetaotlus esitati ja toetust anti.

4. Halduskontrollid, mis on seotud investeerimistegevusega, hõlmavad vähemalt ühte kontrollkäiku toetuse saanud tegevuskohta või investeerimiskohta, et kontrollida investeeringu teostamist.

Siiski võivad liikmesriigid väiksemate investeeringute puhul või kui nad leiavad, et toetuse saamise tingimuste mittetäitmise või investeerimiskulude õigsuse mittejärgimise oht on väike, otsustada selliseid kontrollkäike mitte teha. Nimetatud otsus ja selle põhjendus registreeritakse.

5. Toetusesaajate väljamakseid peavad tõendama arved ja maksmist tõendavad dokumendid. Kui see ei ole võimalik, tõendatakse väljamakseid samaväärse tõendusjõuga dokumentidega.

6. Halduskontrolli hulka kuuluvad menetlused, et vältida eeskirjavastast topeltrahastamist muude ühenduse või siseriiklike kavadega ning programmiperioodidega. Muudest allikatest rahastamise puhul kindlustavad kõnealused kontrollid, et kogu saadav toetus ei ületa maksimaalseid lubatud toetuse piirmäärasid.

7. Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklis 32 sätestatud liikmesriikide poolt tunnustatud toidukvaliteedikavade toetuse puhul võivad makseasutused vastavalt vajadusele kasutada muudelt talitustelt, asutustelt või organisatsioonidelt saadud tõendusmaterjali abikõlblikkuse kriteeriumidele vastavuse kontrollimiseks. Siiski peavad nad olema kindlad, et vastava talituse, organi või organisatsiooni tegevusstandard on piisav abikõlblikkuse kriteeriumidele vastavuse kontrollimiseks.

Artikkel 27

Kohapealne kontroll

1. Liikmesriigid korraldavad heakskiidetud tegevuste kohapealset kontrollimist asjakohase valimi põhjal. Kõnealuseid kontrolle teostatakse, niipalju kui on võimalik, enne projektile lõppmakse tegemist.

2. Kontrollitavad kulutused moodustavad vähemalt 4 % toetusesaajate iga-aastastest komisjonile deklareeritud riiklikest kulutustest ning vähemalt 5 % kogu programmiperioodil komisjonile deklareeritud riiklikest kulutustest.

3. Lõike 1 kohaselt kontrollitava heakskiidetud tegevuste valimi puhul võetakse eelkõige arvesse järgmist:

a)	vajadust kontrollida asjakohast valikut eri liiki ja ulatusega tegevustest;

b)	kõiki riiklike või ühenduse kontrollimiste käigus avastatud ohutegureid;

c)	vajadust säilitada telgede ja meetmete vaheline tasakaal.

4. Kohapealsel kontrollimisel tehakse kindlaks, kas ilmnenud probleemid on süsteemse olemusega ning kujutavad endast ohtu muudele samalaadsetele tegevustele, toetusesaajatele vms. Samuti tehakse kontrollimiste käigus kindlaks selliste olukordade põhjused ja edasise kontrolli vajalikkus ning piiritletakse vajalikud parandus- ja ennetusmeetmed.

5. Kohapealsete kontrollide toimumisest võidakse ette teatada tingimusel, et kontrolli eesmärki ei ohustata. Kui etteteatamisperiood ületab 48 tundi, tuleks seda võimalikult vähendada sõltuvalt kaasfinantseeritava meetme ja tegevuse olemusest.

Artikkel 28

Kohapealsete kontrollide sisu

1. Kohapealsete kontrollide abil püüavad liikmesriigid kindlaks teha järgmist:

a)	kas toetusesaajale tehtavad maksed on vastavuses raamatupidamise ja muude dokumentidega, mis on toetatavaid tegevusi teostavate firmade üksuste valduses;

b)	kas piisava hulga kululiikide puhul on asjakohaste kulude laad ja ajastus vastavuses ühenduse nõuete, tegevuse heakskiidetud tehniliste näitajate ja tegelikult tehtud töödega;

c)	kas tegevust kasutatakse või kavatsetakse kasutada nii, nagu on kirjeldatud taotluses ühenduse toetuse kohta;

d)	kas riiklikult rahastatud tegevused on ellu viidud vastavalt ühenduse eeskirjadele ja poliitikale, eriti riigihanke eeskirjadele ning siseriiklike õigusaktidega kehtestatud ja maaelu arengu programmis kehtestatud asjakohastele kohustuslikele nõuetele.

2. Kohapealne kontroll hõlmab kõiki toetusesaaja maksekohustusi ja kohustusi, mida on võimalik kontrollkäigu ajal kontrollida.

3. Kohapealne kontroll hõlmab kontrollkäiku tegevuskohta või kui tegevus on immateriaalne, siis kontrollkäiku projekti elluviija juurde, välja arvatud erandlike olukordade puhul, mis on riigi ametiasutustes nõuetekohaselt registreeritud ja põhjendatud.

4. Ainult käesoleva artikli kõiki nõudeid täitvad kontrollimised lähevad artikli 27 lõikes 2 sätestatud kontrollimäära saavutamisel arvesse.

Artikkel 29

Ennetähtaegselt pensionile jäämise ja elatuspõllumajanduse meetmete kontroll

1. Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklites 23 ja 34 sätestatud toetusetaotluste puhul hõlmavad halduskontrollid täiendavalt käesoleva määruse artikli 11 lõikes 2 sätestatud halduskontrolle.

2. Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklis 23 sätestatud meetme puhul võivad liikmesriigid kohapealsetest kontrollidest loobuda pärast toetuse esimest väljamakset, tingimusel et halduskontrollid, mis hõlmavad muu hulgas asjakohaseid ristkontrolle, eriti määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 19 nimetatud elektroonilistes andmebaasides sisalduva teabe suhtes, annavad vajaliku kindluse väljamaksete seaduslikkuse ja regulaarsuse kohta.

Artikkel 30

Järelkontroll

1. Järelkontrollid teostatakse investeerimistegevuse suhtes, mis kuulub endiselt maksekohustuste alla vastavalt määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 72 lõikele 1 või mida on üksikasjalikult kirjeldatud maaelu arengu programmis.

2. Järelkontrolli eesmärk on:

a)	kontrollida vastavust määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 72 lõikele 1;

b)	kontrollida toetusesaaja väljamaksete tegelikkusele vastavust ja lõplikkust, välja arvatud mitterahaliste sissemaksete või standardsete kulutuste korral;

c)	tagada, et ühte ja sama investeeringut ei ole rahastatud ebaõigel viisil erinevast riiklikust või ühenduse allikast.

3. Järelkontrollid hõlmavad igal aastal vähemalt 1 % abikõlblikest kulutustest lõikes 1 osutatud tegevustele, millele on tehtud lõppmakse. Need viiakse läbi 12 kuu jooksul pärast asjakohase EAFRD aasta lõppu.

4. Järelkontroll põhineb erinevate tegevuste, tegevuste rühmade või meetmete riskide ja finantsmõju analüüsil.

Järelkontrollijad ei tohi olla olnud seotud ettemaksete kontrolliga sama investeerimistegevuse puhul.

II JAGU

Vähendamised ja väljaarvamised

Artikkel 31

Vähendamised ja väljaarvamised

1. Väljamaksed arvutatakse selle põhjal, mis leitakse olevat abikõlblik.

Liikmesriik vaatab läbi toetusesaaja esitatud maksenõude ja kehtestab abikõlblikud summad. Liikmesriik kehtestab:

a)	üksnes maksenõude alusel toetusesaajale makstava summa;

b)	pärast maksenõude abikõlblikkuse kontrolli toetusesaajale makstava summa.

Kui vastavalt lõigule a määratud summa ületab vastavalt lõigule b määratud summat rohkem kui 3 %, vähendatakse vastavalt lõigule b määratud summat. Vähendamise summa on kõnealuste summade vahe.

Vähendamist ei rakendata, kui toetusesaaja suudab näidata, et ta ei ole süüdi mitteabikõlblike summade kaasamisel. Artiklite 28 ja 30 alusel tehtud kontrollide käigus avastatud mitteabikõlblikele kuludele kohaldatakse vähendamist mutatis mutandis.

2. Kui leitakse, et toetusesaaja on tahtlikult esitanud valeandmeid, arvatakse kõnealune tegevus Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) toetuse alt välja ning mis tahes selle tegevuse eest juba makstud summad nõutakse tagasi. Lisaks arvatakse toetusesaaja välja sama meetme alusel toetuse saamisest kõnealusel EAFRD aastal ning sellele järgneval EAFRD aastal.

3. Lõigetes 2 ja 3 ette nähtud karistusi kohaldatakse, ilma et see piiraks riiklikes eeskirjades sätestatud lisakaristuste kohaldamist.

II PEATÜKK

Erisätted 4. telje jaoks (Leader)

Artikkel 32

Kontrollimine

Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 63 punkti c alusel tehtud kulutuste korral korraldab liikmesriik kontrollimise kooskõlas käesoleva jaotisega. Nimetatud kontrolli teevad isikud, kes on kõnealusest kohalikust tegevusrühmast sõltumatud.

Artikkel 33

Vastutus kontrolli eest

1. Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 63 punktide a ja b alusel tehtud kulutuste puhul võivad käesoleva määruse artiklis 26 osutatud halduskontrolle teostada kohalikud tegevusrühmad ametliku delegeerimise alusel. Siiski peab liikmesriik selle kontrollimise puhul tagama, et kohalikel tegevusrühmadel on nimetatud töö tegemiseks haldus- ja kontrollisuutlikkus.

2. Liikmesriik rakendab kohalike tegevusrühmade järelevalveks asjakohase süsteemi. See hõlmab kohalike tegevusrühmade tegevuse regulaarset kontrollimist, kaasa arvatud raamatupidamise kontrollimine ning valikuline järel-halduskontrollimine.

III OSA

Lõppsätted

Artikkel 34

Teavitamine

Liikmesriigid saadavad iga aasta 15. juuliks ja esimest korda 15. juuliks 2008 komisjonile aruande, mis hõlmab Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi möödunud eelarveaastat ning eelkõige järgmist:

a)	maksenõuete arv iga maaelu arengu meetme kohta, kontrollitud kogusumma ning vastavalt vajadusele kohapealsete kontrollidega hõlmatud kogupindala ja loomade koguarvu kaupa artiklite 12, 20 ja 27 alusel;

b)	pindalatoetuse puhul kogupindala üksikute toetuskavade kaupa;

c)	loomadega seotud meetmete puhul loomade koguarv üksikute toetuskavade kaupa;

d)	teostatud kontrollide tulemused, märkides ära vastavalt artiklitele 16, 17, 18, 22 ja 23 rakendatud vähendamised ja väljaarvamised;

e)	artikli 30 alusel tehtud järelkontrollide arv, kontrollitud kulutuste summa ja kontrollimiste tulemused, märkides ära vastavalt artiklile 31 rakendatud vähendamised ja väljaarvamised.

Artikkel 35

Komisjonipoolne kontroll

Määruse (EÜ) nr 1698/2005 alusel makstud toetuse suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 27 lõiget 2.

Artikkel 36

Kontrollimiste registreerimine makseasutuse jaoks

1. Kui kontrollimisi ei tee makseasutus, tagab liikmesriik, et makseasutus saab tehtud kontrollimiste kohta piisava teabe. Makseasutus peab kindlaks määrama oma teabevajadused.

Säilitatakse piisav kontrolljälg. Suunav kirjeldus piisava kontrolljälje andmeid käsitletavate nõuete kohta on esitatud lisas.

2. Lõike 1 esimeses lõigus nimetatud teave võib olla aruanne iga kontrollimise kohta, mis võib vajaduse korral olla koondaruande vormis.

3. Makseasutusel on õigus kontrollida teiste organite poolt tehtud kontrollimise kvaliteeti ning saada kogu muud oma ülesannete täitmiseks vajalikku teavet.

Artikkel 37

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse ühenduse toetuse suhtes, mis käsitleb alates 1. jaanuarist 2007 algavat programmiperioodi.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 7. detsember 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) ELT L 277, 21.10.2005, lk 1.

(2) ELT L 270, 21.10.2003, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1405/2006 (ELT L 265, 26.9.2006, lk 1).

(3) ELT L 141, 30.4.2004, lk 18. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 659/2006 (ELT L 116, 29.4.2006, lk 20).

(4) ELT L 209, 11.8.2005, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 320/2006 (ELT L 58, 28.2.2006, lk 42).

(5) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 15.

(6) ELT L 345, 20.11.2004, lk 1.

LISA

SUUNAV KIRJELDUS PIISAVA KONTROLLJÄLJE ANDMEID KÄSITLEVATE NÕUETE KOHTA

Artikli 36 lõikes 1 osutatud teatavat abi käsitlev piisav kontrolljälg on olemas, kui see:

a)	võimaldab kontrollida komisjonile deklareeritud ülemaailmsete summade ja makseasutuse või muu talituse valduses olevate arvete, raamatupidamis- ja muude täiendavate dokumentide vastavust kõikide Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi tegevuste osas;

b)	võimaldab kontrollida riiklike kulutuste maksmist toetusesaajale;

c)	võimaldab kontrollida valikukriteeriumide kohaldamist Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi rahastatavate tegevuste suhtes;

d)	sisaldab asjakohases ulatuses rahastamiskava, tegevusaruandeid, toetuse andmisega seotud dokumente, riigihangete menetlustega seotud dokumente ja mis tahes kontrollimisega seotud aruandeid.

23.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 368/99

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1981/2006,

22. detsember 2006,

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 32 rakendamise üksikasjalike eeskirjade kohta seoses geneetiliselt muundatud organismide ühenduse referentlaboratooriumiga

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta, (1) eriti selle artikli 32 viiendat alalõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusega (EÜ) nr 1829/2003 on nimetatud määruses sätestatud teatavate kohustuste ja ülesannete täitmiseks ette nähtud ühenduse referentlaboratoorium. Samuti on sellega ette nähtud, et ühenduse referentlaboratooriumit abistavad riiklikud referentlaboratooriumid.

(2)

Avastamis- ja kindlaksmääramismeetodid, mida peab kontrollima ja mille peab kinnitama ühenduse referentlaboratoorium, ning proovid ja kontrollproovid peavad vastama nõuetele, mis on sätestatud komisjoni 6. aprilli 2004. aasta määruses (EÜ) nr 641/2004, milles käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1829/2003 üksikasjalikke rakenduseeskirju, mida kohaldatakse uut geneetiliselt muundatud toitu ja sööta käsitlevate loataotluste, olemasolevatest toodetest teatamise ja ohuhindamise soodsate tulemustega läbinud geneetiliselt muundatud materjali juhusliku või tehniliselt vältimatu sisalduse suhtes. (2)

(3)	On vaja sätestada üksikasjalikud eeskirjad määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 32 rakendamiseks.

(4)

Makseid, mida taotlejad peavad määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 32 kohaselt maksma, tuleks kasutada üksnes kõnealuse määruse lisas esitatud kohustuste ja ülesannetega seotud kulude rahastamiseks. Ühenduse referentlaboratooriumil peaks olema luba nõuda taotlejatelt makseid uute lubade ja lubade uuendamise eest ja kui vaja, lubade muutmise korral.

(5)	Maksesumma kindlaksmääramisel tuleks võtta arvesse ühenduse referentlaboratooriumi töökoormust iga juhtumi puhul eraldi, sõltuvalt sellest, mis tasemel on meetod kontrollitud ja kinnitatud enne loataotluse esitamist.

(6)	Taotlejaid tuleks julgustada esitama andmeid, mis viitavad moodulitele, mille ühenduse referentlaboratoorium on juba kinnitanud ja avaldanud, et lihtsustada taotluse toimiku koostamist ja avastamismeetodi kinnitamist.

(7)	Maksed tuleks koguda ühtsel alusel, et rahastada igakülgse andmeanalüüsi kulusid ja meetodite ja saadud proovide majasisest laboratoorset kontrolli, mille ühenduse referentlaboratoorium peab tegema kõikide uute esitatud meetodite puhul.

(8)	Täiendav makse tuleks nõuda taotlejatelt siis, kui soovitatud meetodi valideerimiseks on tarvis teha ühisuuring, millesse kaasatakse määruse (EÜ) nr 641/2004 I lisas nimetatud kriteeriumide täitmise eesmärgil riiklikud referentlaboratooriumid.

(9)

Maksete summa peaks katma tarvilike valideerimisülesannetega otseselt seotud kulud. Need hõlmavad eelkõige inimtööjõudu, kemikaale ja muud ühekordselt kasutatavat abimaterjali, vajaduse korral materjali jaotamist Euroopa geneetiliselt muudetud organismide laborite võrgustiku (ENGL) liikmetele ning halduskulusid. Maksete arvutamisel tuleks võtta aluseks komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse kogemused, mis on saadud avastamismeetodite valideerimisel, vajaduse korral tehakse koostööd ENGLi liikmetega, ning need maksed ei tohiks ületada kõnealuse valideerimise tegelikke kulusid.

(10)

Kui konkreetse loataotluse valideerimiskulud ületavad oluliselt käesoleva määrusega sätestatud maksesumma, peab ühenduse referentlaboratooriumil olema võimalik nõuda taotlejalt täiendavat makset. Sel juhul peab taotlejal olema õigus täiendavat makset mitte maksta, kui ta võtab oma taotluse ettenähtud tähtaja jooksul tagasi.

(11)	Asjakohaselt tuleb arvesse võtta erijuhtu biotehnoloogilise teadustegevuse puhul arengumaades. Kui loataotleja peakontor asub arengumaal, tuleks ette näha maksesumma vähendamine.

(12)

Et lihtsustada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) osalemist ühenduse menetluses geneetiliselt muundatud toidu ja sööda lubamise osas, on asjakohane võimaldada vähendatud makseid, kui taotleja on VKE. Deklaratsiooni näidis teabe kohta, kas ettevõtja puhul on tegemist VKEga, (3) võiks olla taotleja esitatav kirjalik tõend selle kohta, et tal on VKE staatus.

(13)

Määrusega (EÜ) nr 1829/2003 on juba sätestatud eeskiri, mille kohaselt taotlejad peaksid tegema makse, nii et kõik taotlejad, kes on esitanud taotluse enne käesoleva määruse jõustumist, on sellest eeskirjast teadlikud. Järelikult tuleks nõuda makseid ka loataotluste puhul, mis on esitatud enne käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.

(14)

Riiklikud referentlaboratooriumid, kes abistavad ühenduse referentlaboratooriumit määruse (EÜ) nr 1829/2003 lisas nimetatud kohustuste ja ülesannete täitmisel, peaksid olema osa Euroopa geneetiliselt muudetud organismide laborite võrgustikust (ENGL), mille liikmed esindavad ajakohast taset geneetiliselt muundatud organismide avastamisel, see hõlmab ka eksperdiarvamust meetodite väljatöötamises, teostamist ja kinnitamist, proovivõttu ning ebakindlate bioloogiliste ja analüütiliste andmete tõlgendamist. Nad peavad vastama ka eritingimustele, kui nende ülesandeks on abistada ühisuuringutes ühenduse referentlaboratooriumit spetsiaalselt avastamismeetodite kontrollimisel ja valideerimisel rahvusvaheliste standardite kohaselt.

(15)	Stabiilsuse ja tõhususe huvides ning et valideerimismenetlus toimiks käesoleva määruse kohaselt, on vaja määrata sobivad riiklikud referentlaboratooriumid, mis abistaksid ühenduse referentlaboratooriumit avastamismeetodite kontrollimisel ja valideerimisel.

(16)	Ühenduse referentlaboratooriumit avastamismeetodite kontrollimisel ja valideerimisel abistavate riiklike referentlaboratooriumite omavahelised suhted ning nende laborite ja ühenduse referentlaboratooriumi vahelised suhted tuleks määratleda kirjalikus kokkuleppes.

(17)	Määruse (EÜ) nr 1829/2003 lisa tuleks vastavalt muuta.

(18)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Sisu ja reguleerimisala

Käesoleva määrusega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 32 rakendamiseks seoses

a)	osalusega nende kulude katmises, mis tekivad ühenduse referentlaboratooriumi ja riiklike referentlaboratooriumide ülesannete täitmisel, nagu on osutatud nimetatud määruse lisas, ning

b)	riiklike referentlaboratooriumide loomisega.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) “täielik valideerimismenetlus”– hindamine ringtesti abil, milles osalevad riiklikud referentlaboratooriumid vastavalt taotleja määratud meetodi tulemuslikkuse kriteeriumidele, mis on kooskõlas määruse (EÜ) nr 641/2004 I lisa punktis 1(B) viidatud dokumendiga “GMOde analüütiliste katsemeetodite tõhususe miinimumnõuete kindlaksmääramine”, ning taotleja esitatud meetodi korratavuse ja tõesuse hindamine;

b) “väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd)”– väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad vastavalt komisjoni soovituse 2003/361/EÜ (4) määratlusele;

c) “arengumaad”– soodustatud riigid, kellele viidatakse nõukogu 27. juuni 2005. aasta määruse (EÜ) nr 980/2005 (üldiste tariifsete soodustuste kava kohaldamise kohta) (5) artiklis 2;

d) “taotlus”– lisatäpsustuseta kasutamisel tähendab see loataotlust, mis on esitatud määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklite 5 või 17 kohaselt, kaasa arvatud muude ühenduse õigusaktide alusel esitatud taotlused, mida on selle määruse artikli 46 kohaselt muudetud või täiendatud. See viitab ka määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 11 või 23 kohastele lubade uuendamise taotlustele ja kõnealuse määruse artikli 9 lõike 2, artikli 10, artikli 21 lõike 2 või artikli 22 kohasele lubade muutmisele, kui ühenduse referentlaboratooriumilt taotletakse avastamis- ja kindlaksmääramismeetodi kontrollimist ja valideerimist.

Artikkel 3

Maksed

1. Iga taotluse puhul teeb taotleja ühenduse referentlaboratooriumile ühtse 30 000 euro suuruse makse.

2. Kui on tarvis ühe GMO sündmuse avastamis- ja kindlaksmääramismeetodi täielikku valideerimismenetlust vastavalt määruse (EÜ) nr 641/2004 I lisas sätestatud nõuetele, nõuab ühenduse referentlaboratoorium taotlejalt 60 000 euro suurust lisamakset.

See summa korrutatakse täielikult valideeritavate GMO sündmuste arvuga.

Ühenduse referentlaboratoorium vähendab lisamakse summat vastavalt säästetud kuludele,

a)	kui taotleja muretseb täieliku valideerimismenetluse tegemiseks vajaliku materjali ja/või

b)	kui taotleja esitab andmed, mis viitavad sellistele moodulitele nagu DNA eraldamise protokollid ja liikide konkreetsed viitesüsteemid, mille ühenduse referentlaboratoorium on juba valideerinud ja avaldanud.

3. Kui taotleja soovitatud avastamismeetodi valideerimise kulud on oluliselt suuremad kui lõigetes 1 ja 2 nimetatud maksete summa, nõutakse lisamakse tegemist.

Lisamakse katab 50 % kulude sellest osast, mis ületab lõikes 1 ja 2 nimetatud maksete summa.

4. Lõigetes 1 ja 2 sätestatud maksete maksmise kohustus säilib taotluse tagasivõtmise korral.

Artikkel 4

Vähendamised ja vabastused

1. Kui taotleja on VKE või tema peakontor asub arengumaal, vähendatakse artikli 3 lõigetes 1 ja 2 osutatud makseid 50 % võrra.

2. Kui sama avastamis- ja kindlaksmääramismeetod on juba kaasatud sama taotleja eelmisesse taotlusse toodete jaoks, mis on seotud sama GMOga, ja ühenduse referentlaboratoorium on kõnealuse meetodi juba valideerinud ja avaldanud või selle valideerimine on veel otsustamisel, vabastatakse kõnealune taotleja artiklis 3 osutatud maksete tegemisest.

Kui ühenduse referentlaboratooriumil tekivad siiski määruses (EÜ) nr 1829/2003 sätestatud valideerimisülesannete täitmisel kulud, võib ühenduse referentlaboratoorium nõuda taotlejalt maksimaalselt 30 000 euro suurust makset.

3. Artikli 3 lõiget 3 ei kohaldata, kui taotleja on VKE või tema peakontor asub arengumaal, ega taotluste puhul, mis on esitatud enne käesoleva määruse jõustumist.

Artikkel 5

Menetlus

1. Taotleja esitab tõendi, et artikli 3 lõikes 1 osutatud ühtne 30 000 euro suurune summa on ühenduse referentlaboratooriumile tasutud, kui ta esitab määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 5 lõike 3 punkti j või artikli 17 lõike 3 punkti j kohaselt toidu- ja söödaproovid ning nende kontrollproovid ühenduse referentlaboratooriumile.

2. Kui on tarvis artikli 3 lõike 2 kohast täielikku valideerimismenetlust, teavitab ühenduse referentlaboratoorium taotlejat sellest asjaolust kirjalikult ja nõuab selle sätte kohase maksmisele kuuluva summa maksmist.

3. Kui ühenduse referentlaboratoorium eeldab artikli 3 lõike 3 kohaselt, et taotleja soovitatud avastamismeetodi kulud ületavad oluliselt artikli 3 lõigetes 1 ja 2 osutatud maksete summat, teavitab ta taotlejat kirjalikult lisakulude hinnangulisest summast.

Kui taotleja võtab ühe kuu jooksul alates teate saamisest oma taotluse tagasi, ei pea ta artikli 3 lõikes 3 osutatud lisatasu maksma.

Pärast avastamismeetodi valideerimist teatab ühenduse referentlaboratoorium taotlejale kirjalikult tegelikud ja põhjendatud kulud, mis on tekkinud avastamismeetodi valideerimisel, ning nõuab artikli 3 lõike 3 kohase makse tegemist.

4. Kui tekivad artikli 4 lõikes 2 sätestatud kulud, teatab ühenduse referentlaboratoorium taotlejale kirjalikult nõutava makse summa, sealhulgas kõnealuse summa põhjenduse.

5. Kui taotlus on esitatud enne käesoleva määruse jõustumise kuupäeva, teatab ühenduse referentlaboratoorium kolme kuu jooksul alates sellest kuupäevast taotlejale artikli 3 lõigete 1 ja 2 kohaselt tehtava makse summa, kui seda on vaja.

6. Kui nõutakse artikli 4 lõike 1 kohast makse vähendamist, tuleb taotlusele lisada kirjalikud tõendid kõnealuses artiklis sätestatud tingimuste täitmise kohta. Ühenduse referentlaboratoorium võib vajaduse korral nõuda täiendavat teavet.

7. Lõigetes 2 ja 5 nimetatud maksed peab taotleja tasuma 45 päeva jooksul alates selle teate saamise kuupäevast.

Kui taotleja ei ole esitanud tõendit maksmise kohta ettenähtud tähtaja jooksul ja määruse (EÜ) nr 1829/2003 lisa punkti 3 alapunktis e osutatud hindamisaruanne ei ole veel saadetud Euroopa Toiduohutusametile (edaspidi “amet”), ei esita ühenduse referentlaboratoorium seda ametile seni, kuni on tasutud võlgnetav makse. Ühenduse referentlaboratoorium teatab ametile viiviamata aruande hilinemisest, et amet saaks teavitada taotlejat ja võtta vajalikke edasisi meetmeid määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 6 lõigete 1 ja 2 ning artikli 18 lõigete 1 ja 2 kohaselt.

Artikkel 6

Riiklikud referentlaboratooriumid, kes abistavad ühenduse referentlaboratooriumi avastamis- ja kindlaksmääramismeetodite kontrollimisel ja valideerimisel

1. Laborid, kes määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 6 lõike 3 punkti d ja artikli 18 lõike 3 punkti d kohaselt abistavad ühenduse referentlaboratooriumi avastamis- ja kindlaksmääramismeetodite kontrollimisel ja valideerimisel, peavad vastama käesoleva määruse I lisas sätestatud miinimumnõuetele.

II lisas loetletud laborid vastavad kõnealustele nõuetele ja nad nimetatakse käesolevaga määruse (EÜ) nr 1829/2003 alusel riiklikeks referentlaboratooriumideks, kes abistavad ühenduse referentlaboratooriumit avastamismeetodite kontrollimisel ja valideerimisel.

2. Ühenduse referentlaboratoorium ja II lisas loetletud riiklikud referentlaboratooriumid sõlmivad kirjaliku kokkuleppe, et määratleda omavahelised suhted, eriti rahaküsimustes. Kirjalikus kokkuleppes sätestatakse eelkõige see, et ühenduse referentlaboratoorium jagab osa saadud maksetest riiklikele referentlaboratooriumidele.

Artikkel 7

Aruandlus

Ühenduse referentlaboratoorium vastutab aastaaruande ettevalmistamise eest, mis kajastab igal aastal läbi viidud tegevust käesoleva määruse rakendamiseks ning mis esitatakse komisjonile. Määruse (EÜ) nr 1829/2003 kohased riiklikud referentlaboratooriumid annavad sellesse aastaaruandesse oma panuse.

Ühenduse referentlaboratoorium võib aastaaruande koostamiseks korraldada riiklike referentlaboratooriumidega kord aastas ka koosoleku.

Artikkel 8

Määruse (EÜ) nr 1829/2003 muudatus

Määruse (EÜ) nr 1829/2003 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse III lisale.

Artikkel 9

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. detsember 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU

(1) ELT L 268, 18.10.2003, lk 1.

(2) ELT L 102, 7.4.2004, lk 14.

(3) Komisjoni teatis 2003/C 118/03 (ELT C 118, 20.5.2003, lk 5). Parandus on avaldatud väljaandes ELT C 156, 4.7.2003, lk 14.

(4) ELT L 124, 20.5.2003, lk 36.

(5) ELT L 169, 30.6.2005, lk 1.

I LISA

Ühenduse referentlaboratooriumit avastamismeetodite kontrollimisel ja valideerimisel abistavate laborite suhtes kehtivad nõuded, millele on viidatud artikli 6 lõikes 1

Laborid, kes abistavad ühenduse referentlaboratooriumi avastamismeetodite kontrollimisel ja valideerimisel, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1829/2003 lisa punkti 3 alapunktis d, peavad

olema akrediteeritud või akrediteerimisel standardi EN ISO/IEC 17025 “Pädevuse üldnõuded katse- ja mõõtelaboratooriumidele” või samaväärse rahvusvahelise standardi kohaselt, millega tagatakse, et laboritel on

—	sobiva kvalifikatsiooniga töötajad, kellel on asjakohane väljaõpe GMO ning geneetiliselt muundatud toidu ja sööda avastamiseks ja kindlaksmääramiseks kasutatavate analüütiliste meetodite alal,

—	vajalik varustus GMO ning geneetiliselt muundatud toidu ja sööda analüüside tegemiseks,

—	asjakohane halduse infrastruktuur,

—	piisav andmetöötlusvõimsus, et koostada tehnilisi aruandeid ja võimaldada kiiret teabevahetust teiste laboritega, kes osalevad avastamismeetodite kontrollimisel ja valideerimisel;

andma kinnituse, et nende töötajad järgivad konfidentsiaalsuse põhimõtet selliste küsimuste, andmete, tulemuste või teabe puhul, mis on seotud määruse (EÜ) nr 1829/2003 kohaselt esitatud loataotluste või lubade uuendamise või muutmise taotluste käsitlemisega, ning eriti kõnealuse määruse artiklis 30 osutatud konfidentsiaalse teabe puhul.

II LISA

Ühenduse referentlaboratooriumi avastamismeetodite kontrollimisel ja valideerimisel abistavad laborid, millele on viidatud artikli 6 lõikes 1

Belgique/België

—	Centre wallon de Recherches agronomiques (CRA-W),

—	Institut Scientifique de Santé Publique (ISP) — Wetenschappelijk Instituut Volksgezondheid (WIV),

—	Instituut voor Landbouw- en Visserijonderzoek (ILVO);

Česká republika

—	Státní veterinární ústav Jihlava (SVU Jihlava),

—	Státní zdravotní ústav (SZÚ), Laboratoř pro molekulárně biologické metody (LMBM), Centrum hygieny potravinových řetězců v Brně,

—	Státní zemědělská a potravinářská inspekce (SZPI),

—	Vysoká škola chemicko-technologická v Praze (VŠCHT),

—	Výzkumný ústav rostlinné výroby (VÚRV), Praha;

Danmark

—	Danmarks Fødevareforskning (DFVF),

—	Ministeriet for Fødevarer, Landbrug og Fiskeri, Plantedirektoratet, Laboratorium for Diagnostik i Planter, Frø og Foder;

Deutschland

—	Bayerisches Landesamt für Gesundheit und Lebensmittelsicherheit (LGL),

—	Berliner Betrieb für Zentrale Gesundheitliche Aufgaben (BBGes) — Institut für Lebensmittel, Arzneimittel und Tierseuchen (ILAT),

—	Bundesinstitut für Risikobewertung,

—	Chemisches und Veterinäruntersuchungsamt (CVUA) Freiburg,

—	Chemisches und Veterinäruntersuchungsamt Ostwestfalen-Lippe,

—	Institut für Hygiene und Umwelt der Hansestadt Hamburg,

—	Landesamt für Landwirtschaft, Lebensmittelsicherheit und Fischerei — Mecklenburg-Vorpommern (LALLF MV),

—	Landesamt für Soziales, Gesundheits- und Verbraucherschutz — Abteilung F: Verbraucherschutz, Veterinärmedizin, Lebensmittelhygiene und Molekularbiologie,

—	Landesamt für Umweltschutz Sachsen-Anhalt,

—	Landesamt für Verbraucherschutz Sachsen-Anhalt — Fachbereich Lebensmittelsicherheit,

—	Landesbetrieb Hessisches Landeslabor — Standort Kassel,

—	Landeslabor Brandenburg,

—	Landeslabor Schleswig-Holstein,

—	Landesuntersuchungsamt Rheinland-Pfalz — Institut für Lebensmittelchemie Trier,

—	Landesuntersuchungsanstalt für das Gesundheits- und Veterinärwesen Sachsen (LUA),

—	Landwirtschaftliche Untersuchungs- und Forschungsanstalt Rostock der LMS Mecklenburg-Vorpommern,

—	Niedersächsisches Landesamt für Verbraucherschutz und Lebensmittelsicherheit (LAVES) — Lebensmittelinstitut (LI) Braunschweig,

—	Sächsische Landesanstalt für Landwirtschaft — Fachbereich Landwirtschaftliches Untersuchungswesen,

—	Staatliche Landwirtschaftliche Untersuchungs- und Forschungsanstalt Augustenberg (Baden-Württemberg),

—	Thüringer Landesamt für Lebensmittelsicherheit und Verbraucherschutz (TLLV);

Eesti

—	DNA analüüsi laboratoorium, Geenitehnoloogia Instituut (GTI), Tallinna Tehnikaülikool (TTÜ),

—	Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut (KBFI), Molekulaargeneetika laboratoorium (MG),

—	Veterinaar-ja Toidulaboratoorium (VTL);

Elláda

—	Εθνικό Ίδρυμα Αγροτικής Έρευνας Εργαστήριο Γενετικής Ταυτοποίησης Γεωργικών Προϊόντων, Μικροοργανισμών και Ελέγχου Σπόρων Σποράς για την Ανίχνευση, Γενετικών Τροποποιήσεων,

—	Υπουργείο Οικονομίας και Οικονομικών, Γενική Διεύθυνση Γενικού Χημείου του Κράτους (ΓΧΚ), Διεύθυνση Τροφίμων — Αθήνα;

España

—	Centro Nacional de Alimentación, Agencia Española de Seguridad Alimentartia (CNA-AESA),

—	Laboratorio Arbitral Agroalimentario del Ministerio de Agricultura, Pesca y Alimentación (LAA-MAPA);

France

—	Groupement d’Intérêt Public — Groupe d’Etude et de contrôle des Variétés et des Semences (GIP-GEVES),

—	Laboratoire de Phytopathologie et de méthodologies de la détection (INRA Versailles),

—	Laboratoire Direction Générale de la Consommation, de la Concurrence et de la Répression des Fraudes de Strasbourg (Laboratoire de la DGCCRF de Strasbourg),

—	Laboratoire National de la Protection des Végétaux d'Orléans (LNPV Orléans);

Ireland

—	The State Laboratory (SL), Celbridge;

Italia

—	Ente Nazionale Sementi Elette (E.N.S.E.), Laboratorio Analisi Sementi,

—	Istituto Superiore di Sanità, Centro Nazionale per la Qualità degli Alimenti e per i Rischi Alimentari (CNQARA),

—	Istituto Zooprofilattico Sperimentale delle Regioni Lazio e Toscana, Centro di Referenza Nazionale per la Ricerca di OGM (CROGM);

Kypros

—	Γενικό χημείο του κράτους (γχκ);

Latvija

—	Pārtikas un veterinārā dienesta Nacionālais diagnostikas centrs (PVD NDC);

Lietuva

—	Nacionalinė Veterinarijos Laboratorija, GMO Tyrimų Skyrius;

Luxembourg

—	Laboratoire National de Santé (LNS), Division du contrôle des denrées alimentaires;

Magyarország

—	Országos Élelmiszerbiztonsági és Táplálkozástudományi Intézet (OÉTI),

—	Országos Mezőgazdasági Minősítő Intézet, Központi Laboratórium (OMMI);

Nederland

—	RIKILT Instituut voor Voedselveiligheid,

—	Voedsel en Waren Autoriteit (VWA);

Österreich

—	Österreichische Agentur für Gesundheit und Ernährungssicherheit GmbH — Kompetenzzentrum Biochemie (AGES - CC BIOC),

—	Umweltbundesamt GmbH;

Polska

—	Instytut Biochemii i Biofizyki Polskiej Akademii Nauk, Laboratorium Analiz Modyfikacji Genetycznych Instytutu Biochemii i Biofizyki Polskiej Akademii Nauk (GMOIBB), Warszawa,

—	Instytut Hodowli i Aklimatyzacji Roślin (IHAR); Laboratorium Kontroli Genetycznie Modyfikowanych Organizmów, Błonie,

—	Instytut Zootechniki (National Feed Laboratory – NFL), Lublin,

—	Państwowego Instytutu Weterynaryjnego – Państwowego Instytutu Badawczego w Puławach, Puławy,

—	Regionalne Laboratorium Badań Żywności Genetycznie Modyfikowanej (RLG);

Portugal

—	Direcção-Geral de Protecção das Culturas (DGPC), Laboratório de Caracterização de Materiais de Multiplicação de Plantas (LCMMP),

—	Instituto Nacional de Engenharia Tecnologia e Inovação (INETI), Laboratório para a Indústria Alimentar (LIA);

Slovenija

—	Kmetijski inštitut Slovenije (KIS), Ljubljana,

—	Nacionalni inštitut za biologijo (National institute of Biology, NIB), Ljubljana;

Slovensko

—	Štátny veterinárny a potravinový ústav, Dolný Kubín (State Veterinary and Food Institute Dolný Kubín),

—	Ústav molekulárnej biológie SAV (Molecular Biology Institute of the Slovak Academy of Slovakia),

—	Ústredný kontrolný a skúšobný ústav poľnohospodársky, Oddelenie molekulárnej biológie Bratislava, (Central Control and Testing Institute of Agriculture);

Suomi/Finland

—	Tullilaboratorio

Sverige

—	Livsmedelsverket (SLV)

United Kingdom

—	Central Science Laboratory (CSL),

—	LGC Limited (LGC),

—	Scottish Agricultural Science Agency (SASA).

III LISA

Määruse (EÜ) nr 1829/2003 lisade muudatused

Punktid 2, 3 ja 4 asendatakse järgmisega:

“2.	Käesolevas lisas nimetatud kohustuste ja ülesannete täitmisel abistavad ühenduse referentlaboratooriumi artiklis 32 osutatud riiklikud referentlaboratooriumid, mida seepärast loetakse Euroopa geneetiliselt muudetud organismide laborite võrgustiku ühenduse liikmeteks.

Ühenduse referentlaboratooriumi ülesanded on eelkõige järgmised:

asjakohaste positiivsete ja negatiivsete kontrollproovide vastuvõtmine, ettevalmistamine, säilitamine, hooldus ja jaotamine Euroopa geneetiliselt muudetud organismide laborite võrgustiku liikmetele tingimusel, et need liikmed on andnud kinnituse saadud andmete puhul vajaduse korral järgida konfidentsiaalsuse põhimõtet;

ilma et see piiraks ühenduse referentlaboratooriumide vastutust, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 (1) artiklis 32, jaotatakse asjakohased positiivsed ja negatiivsed kontrollproovid riiklikele referentlaboratooriumidele kõnealuse määruse artikli 33 tähenduses tingimusel, et need liikmed on andnud kinnituse saadud andmete puhul vajaduse korral järgida konfidentsiaalsuse põhimõtet;

c)	toidu või sööda turuleviimise loa saamiseks taotleja esitatud teabe hindamine seoses proovivõtu- ja avastamismeetodi kontrollimise ja kinnitamisega;

d)	avastamismeetodi kontrollimine ja kinnitamine, kaasa arvatud proovivõtu- ja transformatsiooni kindlaksmääramise meetodid, ja vajaduse korral transformatsiooni avastamiseks ja kindlaksmääramiseks toidus või söödas;

e)	täieliku hindamisaruande esitamine ametile.

4.	Ühenduse referentlaboratoorium võtab osa käesolevas lisas esitatud ülesannete tulemusi käsitlevate vaidluste lahendamisest, ilma et see piiraks ühenduse referentlaboratooriumide vastutust, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklis 32.

(1) ELT L 165, 30.4.2004, lk 1.”

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 368

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	49. köide 23. detsember 2006

Sisukord		I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
	*	Nõukogu määrus (EÜ) nr 1969/2006, 19. detsember 2006, millega kehtestatakse kalandusaastaks 2007 soovitushinnad ja ühenduse tootjahinnad teatavatele kalandustoodetele kooskõlas määrusega (EÜ) nr 104/2000	1
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1970/2006, 22. detsember 2006, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	6
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1971/2006, 22. detsember 2006, millega määratakse kindlaks teraviljasektori imporditollimaksud, mida kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007	8
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1972/2006, 22. detsember 2006, millega määratakse teravilja ning nisu- ja rukkijahu ning nisu- ja rukkitangude eksporditoetused	11
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1973/2006, 22. detsember 2006, millega kehtestatakse teraviljatoetuse korrigeeriv summa	13
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1974/2006, 15. detsember 2006, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad	15
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1975/2006, 7. detsember 2006, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 rakendamise üksikasjalikud eeskirjad kontrollimenetluse rakendamise ja maaelu arengu toetusmeetmete nõuetele vastavuse kohta	74
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1976/2006, 20. detsember 2006, millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 2204/2002, (EÜ) nr 70/2001 ja (EÜ) nr 68/2001 seoses nende kohaldamisaja pikendamisega ( 1 )	85
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1977/2006, 21. detsember 2006, millega kohandatakse määrust (EÜ) nr 1201/2006 (millega määratakse kindlaks ühenduse searümpade turuhinna arvutamisel kasutatavad kaalumiskoefitsiendid 2006/2007. turustusaastaks) seoses Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisega	87
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1978/2006, 22. detsember 2006, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 448/2001 seoses tühistamismenetluste ja tühistatud summade taaskasutamise aruandlusega	89
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1979/2006, 22. detsember 2006, millega avatakse kolmandatest riikidest imporditavate konserveeritud seente tariifikvoodid ja sätestatakse nende haldamine	91
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1980/2006, 20. detsember 2006, millega sätestatakse üleminekumeetmed, et muuta Bulgaaria ühinemisest tulenevalt määrust (EÜ) 2076/2002 ning otsuseid 2001/245/EÜ, 2002/928/EÜ ja 2006/797/EÜ seoses teatavate direktiivi 91/414/EMÜ I lisas loetlemata toimeainete jätkuva kasutamisega ( 1 )	96
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1981/2006, 22. detsember 2006, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 32 rakendamise üksikasjalike eeskirjade kohta seoses geneetiliselt muundatud organismide ühenduse referentlaboratooriumiga ( 1 )	99
	*	Komisjoni direktiiv 2006/142/EÜ, 22. detsember 2006, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/13/EÜ IIIa lisa, mis sisaldab selliste koostisainete loetelu, mis tuleb igal juhul märkida toiduainete etiketile ( 1 )	110

Liik Määruse (EÜ) nr 104/2000 III lisas loetletud tooted	Kaal	Kaubanduslikud andmed	Ühenduse tootjahind (eurot tonni kohta)
Kulduim-tuun (Thunnus albacares)	kaalub üle 10 kg	Terve kala	1 225
		Roogitult
		Muud
	kaalub kuni 10 kg	Terve kala
		Roogitult
		Muud
Pikkuim-tuun (Thunnus alalunga)	kaalub üle 10 kg	Terve kala
		Roogitult
		Muud
	kaalub kuni 10 kg	Terve kala
		Roogitult
		Muud
Vööttuun (Katsuwonus pelamis)		Terve kala
		Roogitult
		Muud
Harilik tuun (Thunnus Thynnus)		Terve kala
		Roogitult
		Muud
Teised perekondade Thunnus ja Euthynnus liigid		Terve kala
		Roogitult
		Muud

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	052	130,3
	204	74,9
	999	102,6
0707 00 05	052	141,5
	204	61,5
	628	155,5
	999	119,5
0709 90 70	052	126,6
	204	48,9
	999	87,8
0805 10 20	052	61,4
	204	60,5
	220	53,3
	388	72,9
	999	62,0
0805 20 10	204	62,8
0805 20 10	999	62,8
0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90	052	65,4
	204	135,9
	624	71,6
	999	91,0
0805 50 10	052	52,4
	528	35,6
	999	44,0
0808 10 80	388	120,0
	400	83,1
	404	93,1
	512	57,4
	720	91,8
	999	89,1
0808 20 50	400	93,9
	720	51,1
	999	72,5

CN-kood	Kirjeldus	Imporditollimaks (1) (EUR/t)
1001 10 00	Kõva nisu, kõrge kvaliteediga	0,00
	keskmise kvaliteediga	0,00
	madala kvaliteediga	0,00
1001 90 91	Pehme nisu seeme	0,00
ex 1001 90 99	Pehme nisu, kõrge kvaliteediga, v.a külviks	0,00
1002 00 00	Rukis	0,00
1005 10 90	Mais, külviks, v.a hübriidmais	11,44
1005 90 00	Mais, v.a külviks (2)	11,44
1007 00 90	Terasorgo, v.a hübriidkülviseeme	0,00

		Parandused
	*	Komisjoni 19. mai 2004. aasta otsuse 2005/217/EÜ (Taani meetmete kohta TV2/Danmark i kasuks) parandus (ELT L 85, 23.3.2006)	112

Belgia	3,9
Bulgaaria	0,6
Tšehhi Vabariik	1,7
Taani	7,9
Saksamaa	16,9
Eesti	0,2
Kreeka	0,7
Hispaania	15,5
Prantsusmaa	9,5
Ireland	1,1
Itaalia	5,8
Küpros	0,3
Läti	0,3
Leedu	0,7
Luksemburg	0,1
Ungari	2,4
Malta	0,1
Madalmaad	6,9
Austria	2,0
Poola	11,8
Portugal	1,5
Rumeenia	4,1
Sloveenia	0,3
Slovakkia	0,7
Soome	0,9
Rootsi	1,1
Ühendkuningriik	3,0”


	(1) EMPs kohaldatav tekst