ISSN 1725-5082

Euroopa Liidu

Teataja

L 364

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

49. köide
20. detsember 2006


Sisukord

 

I   Aktid, mille avaldamine on kohustuslik

Lehekülg

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1879/2006, 19. detsember 2006, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

1

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1880/2006, 14. detsember 2006, millega Portugali lipu all sõitvatel laevadel keelatakse süvalesta püük NAFO vööndis 3LMNO

3

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1881/2006, 19. detsember 2006, millega sätestatakse teatavate saasteainete piirnormid toiduainetes ( 1 )

5

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1882/2006, 19. detsember 2006, milles sätestatakse proovivõtu- ja analüüsimeetodid nitraatide sisalduse ametlikuks kontrolliks toiduainetes ( 1 )

25

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1883/2006, 19. detsember 2006, millega sätestatakse proovivõtu- ja analüüsimeetodid dioksiinide ja dioksiinilaadsete PCBde sisalduse ametlikuks kontrolliks teatavates toiduainetes ( 1 )

32

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1884/2006, 19. detsember 2006, millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 2402/96, (EÜ) nr 2449/96 ja (EÜ) nr 2390/98 seoses manioki ja maguskartuli tariifikvootide haldamise eeskirjadega

44

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1885/2006, 19. detsember 2006, millega avatakse 2007. aastaks Taist pärit manioki ühenduse tariifikvoot ja sätestatakse selle haldamine

57

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1886/2006, 19. detsember 2006, millega Hispaania lipu all sõitvatel laevadel keelatakse süvalesta püük NAFO vööndis 3LMNO

64

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1887/2006, 19. detsember 2006, millega lubatakse Rootsi lipu all sõitvatel laevadel uuesti alustada hariliku merikeele püüki ICESi püügipiirkondades III a, III b, c ja d (EÜ veed)

66

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1888/2006, 19. detsember 2006, millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks teatavate Taist pärit toiduks valmistatud või konserveeritud suhkrumaisi terade impordi suhtes

68

 

 

 

*

Teade lugejatele

s3

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik

20.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 364/1


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1879/2006,

19. detsember 2006,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 3223/94 artiklis 4 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 20. detsembril 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. detsember 2006

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)  EÜT L 337, 24.12.1994, lk 66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 386/2005 (ELT L 62, 9.3.2005, lk 3).


LISA

Komisjoni 19. detsembri 2006. aasta määrusele, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

052

89,8

204

80,1

999

85,0

0707 00 05

052

116,3

204

51,8

628

155,5

999

107,9

0709 90 70

052

131,1

204

61,3

999

96,2

0805 10 20

052

63,2

388

72,9

999

68,1

0805 20 10

052

30,7

204

61,3

999

46,0

0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90

052

69,0

624

69,1

999

69,1

0805 50 10

052

45,9

528

35,7

999

40,8

0808 10 80

388

107,5

400

95,0

404

94,2

512

57,4

720

76,0

999

86,0

0808 20 50

052

63,8

400

101,6

720

50,2

999

71,9


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 750/2005 (ELT L 126, 19.5.2005, lk 12). Kood 999 tähistab “muud päritolu”.


20.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 364/3


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1880/2006,

14. detsember 2006,

millega Portugali lipu all sõitvatel laevadel keelatakse süvalesta püük NAFO vööndis 3LMNO

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta, (1) eriti selle artikli 26 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 12. oktoobri 1993. aasta määrust (EMÜ) nr 2847/93, millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem, (2) eriti selle artikli 21 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 22. detsembri 2005. aasta määruses (EÜ) nr 51/2006, millega määratakse 2006. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes, (3) on sätestatud 2006. aasta kvoodid.

(2)

Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või kõnealuses liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2006. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)

Seetõttu tuleb keelata kõnealuse kalavaru püük, pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kvoodi ammendumine

Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigile 2006. aastaks samas lisas osutatud kalavaru püügiks eraldatud kvoot loetakse ammendunuks alates kõnealuses lisas sätestatud kuupäevast.

Artikkel 2

Keelud

Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvatel või selles liikmesriigis registreeritud laevadel on keelatud püüda kõnesolevas lisas osutatud kalavaru alates kõnealuses lisas sätestatud kuupäevast. Kõnesolevatel laevadel on keelatud pardal hoida, ümber laadida ja lossida sellist püütud kalavaru pärast kõnesolevat kuupäeva.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. detsember 2006

Komisjoni nimel

kalanduse ja merenduse peadirektor

Jörgen HOLMQUIST


(1)  EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.

(2)  EÜT L 261, 20.10.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 768/2005 (ELT L 128, 21.5.2005, lk 1).

(3)  ELT L 16, 20.1.2006, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1642/2006 (ELT L 308, 8.11.2006, lk 5).


LISA

Nr

62

Liikmesriik

Portugal

Kalavaru

GHL/N3LMNO

Liik

Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)

Vöönd

NAFO 3LMNO

Kuupäev

24. november 2006 – 12.00 UTC


20.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 364/5


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1881/2006,

19. detsember 2006,

millega sätestatakse teatavate saasteainete piirnormid toiduainetes

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 8. veebruari 1993. aasta määrust (EMÜ) nr 315/93, milles sätestatakse ühenduse menetlused toidus sisalduvate saasteainete suhtes, (1) eriti selle artikli 2 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 8. märtsi 2001. aasta määrust (EÜ) nr 466/2001 (millega sätestatakse teatavate saasteainete piirnormid toiduainetes) (2) on mitu korda oluliselt muudetud. Teatavate saasteainete piirnorme on vaja taas muuta, et võtta arvesse uut teavet ja arenguid Codex Alimentarius’es. Samas tuleks teksti vajaduse korral selgemaks muuta. Määrus (EÜ) nr 466/2001 tuleks seega tervikuna asendada.

(2)

Rahva tervise kaitsmiseks on oluline, et saasteainete sisaldust hoitaks toksikoloogiliselt vastuvõetaval tasemel.

(3)

Pidades silmas erinevusi liikmesriikide õigusaktides ja nendest erinevustest tulenevat konkurentsi moonutuste ohtu, on mõnede saasteainete puhul vaja kehtestada ühenduse meetmed, et proportsionaalsuse põhimõtet järgides tagada turu ühtsus.

(4)

Tuleb kehtestada ranged piirnormid, mida on võimalik mõistlikkuse piires saavutada heade põllumajandus-, kalandus- ja tootmistavade järgimise abil ning toidu tarbimisega seotud riske arvesse võttes. Saasteainete puhul, mida loetakse genotoksilisteks kantserogeenideks, ning juhtudel, mil elanikkonna või riskigruppi kuuluvate elanikkonnarühmade kokkupuude saasteainetega on lubatava koguse lähedane või ületab seda, tuleb kehtestada nii madalad piirnormid, kui on mõistlikkuse piires võimalik (ALARA). Sellise lähenemisega tagatakse, et toidukäitlejad võtavad tarvitusele võimalikult palju meetmeid saastumise vältimiseks ja vähendamiseks, eesmärgiga kaitsta rahva tervist. Lisaks sellele on riskigruppi kuuluva elanikkonnarühma – imikute ja väikelaste – tervise kaitseks asjakohane kehtestada madalamad piirnormid, mis on saavutatavad imiku- ja väikelapsetoitude tootmiseks kasutatavate toorainete range valiku teel. Ühtlasi on otstarbekas toorainet rangelt valida ka teatavate muude toiduainete, näiteks otsetarbimiseks ettenähtud kliide, tootmisel.

(5)

Et piirnorme oleks võimalik kohaldada kuivatatud, lahjendatud, töödeldud või liittoiduainete puhul, mille jaoks pole konkreetseid ühenduse piirnorme kehtestatud, peaksid toidukäitlejad esitama konkreetsed kontsentreerimis- ja lahjendustegurid koos neid põhjendavate asjakohaste katseandmetega.

(6)

Rahvatervise tõhusa kaitse tagamiseks ei tohi piirnormist suurema saasteainesisaldusega tooteid turule viia ei olemasoleval kujul, segatuna teiste toiduainetega ega teiste toiduainete koostisosana.

(7)

Maapähklite, pähklite, kuivatatud puuvilja ja maisi aflatoksiinide sisaldust saab vähendada sorteerimise ja muude füüsilise töötlemise meetodite abil. Et vähendada mõju kaubandusele, oleks seega kohane lubada suuremat aflatoksiinide sisaldust nendes toodetes, mis ei ole ette nähtud otsetarbimiseks ega kasutamiseks toidu koostisosana. Neil juhtudel tuleks kehtestada aflatoksiinide piirnormid, võttes arvesse eespool nimetatud töötlemismeetodite mõju maapähklite, pähklite, kuivatatud puuvilja ja maisi aflatoksiinide sisalduse vähendamisel tasemeni, mis jääb allapoole otsetarbimiseks ettenähtud või toidu koostisosana kasutatavatele toodetele kehtestatud piirnorme.

(8)

Teatavate saasteainete piirnormide sisalduse tõhusaks rakendamiseks teatavate toiduainete puhul on asjakohane sellisteks juhtudeks ette näha sobivad märgistamise sätted.

(9)

Mõnede liikmesriikide kliimatingimuste tõttu on raske tagada, et värske salati ja värske spinati osas piirnorme ei ületataks. Nendel liikmesriikidel tuleks lubada jätkata oma territooriumil kasvatatud ja sealsamas tarbimiseks ettenähtud piirnormidest kõrgema nitraadisisaldusega värske salati ja spinati ajutist turustamist. Salati- ja spinatitootjad, kes tegutsevad eespool nimetatud loa saanud liikmesriikides, peaksid järk-järgult muutma oma tootmisviise, järgides riigi tasandil soovitatavat head põllumajandustava.

(10)

Teatavate Läänemere piirkonnast pärit kalaliikides võib olla kõrge dioksiini- ja dioksiinilaadsete PCBde sisaldus. Märkimisväärne osa nendest Läänemere piirkonna kalaliikidest ei vasta piirnormile ja tuleks seega tarbitava toidu hulgast välja jätta. On alust eeldada, et kala eemaldamine tarbitava toidu hulgast võib Läänemere piirkonnas tervisele negatiivset mõju avaldada.

(11)

Rootsis ja Soomes on kasutusel süsteem, mis suudab tagada tarbijale täieliku teabe toitumissoovitustest, mis käsitlevad Läänemere piirkonna kala tarbimise piiramist võimalike terviseriskide vältimiseks teatavates riskigruppi kuuluvates elanikkonnarühmades. Seepärast on asjakohane lubada Rootsil ja Soomel erandkorras ajutiselt turustada teatavaid Läänemere piirkonnast pärit ja nende territooriumil tarbimiseks ettenähtud kalaliike, mille dioksiini- ja dioksiinilaadsete PCBde sisaldus on käesolevas määruses sätestatust kõrgem. Tuleb rakendada vajalikke meetmeid tagamaks, et piirnormidele mittevastavat kala ja kalandustooteid ei turustata teistes liikmesriikides. Soome ja Rootsi esitavad komisjonile igal aastal seire tulemused dioksiinide ja dioksiinilaadsete PCBde sisalduste kohta Läänemere piirkonna kalades ning aruande meetmete kohta, mis on võetud tarvitusele, et vähendada dioksiinide ja dioksiinilaadsete PCBde kogust, mille inimesed saavad Läänemere kala tarbimisel.

(12)

Piirnormide ühtseks jõustamise tagamiseks peaksid kõik ühenduse pädevad asutused rakendama samu proovivõtu- ja analüüsikriteeriume. Lisaks sellele on oluline, et analüüsitulemuste kohta esitataks aruanne ja et neid tõlgendataks ühtsel viisil. Käesolevas määruses määratletud proovivõtu- ja analüüsimeetmetega nähakse ette aruandluse ja tõlgendamise ühtsed eeskirjad.

(13)

Liikmesriigid ja huvitatud isikud peaksid tegema teatavate saasteainete piirnormide seiret ning esitama selle tulemuste kohta aruande, samuti aru andma ennetusmeetmete tulemusel saavutatud edusammudest, et komisjonil oleks võimalik hinnata, kas olemasolevaid meetmeid on vaja muuta või vastu võtta lisameetmeid.

(14)

Kõik ühenduse tasandil vastu võetud piirnormid tuleb teaduse ja tehnika edusammude ning põllumajandus-, kalandus- ja tootmistavade paranemise arvessevõtmiseks uuesti üle vaadata.

(15)

Kliisid ja idusid turustatakse otsetarbimiseks ning seepärast on asjakohane kehtestada deoksünivalenooli ja zearalenooni piirnormid nendes toodetes.

(16)

Codex Alimentarius’es on hiljuti sätestatud plii piirnormi kalas, millega ühendus nõustus. Seepärast on asjakohane kehtivat sätet plii sisalduse kohta kalas vastavalt muuta.

(17)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruses (EÜ) nr 853/2004 (millega sätestatakse loomse toidu hügieeni erieeskirjad) (3) on määratletud loomne toit ja sellest tulenevalt tuleks mõnel juhul muuta loomse toidu osas tehtud kandeid vastavalt nimetatud määruses kasutatud terminoloogiale.

(18)

On vaja sätestada, et saasteainete piirnorme ei kohaldata toodete suhtes, mis on seaduslikult ühenduse turule viidud enne nende piirnormide kohaldamise kuupäeva.

(19)

Köögiviljad on toidust saadavate nitraatide peamine allikas. Toidu teaduskomitee tõdes oma 22. septembri 1995. aasta arvamuses, (4) et tavaliselt saadakse nitraate tublisti vähem lubatud päevasest tarbitavast kogusest (ADI), milleks on 3,65 mg kehamassi kilogrammi kohta. Komitee soovitas siiski jätkata jõupingutusi, et vähendada toidu ja vee kaudu saadavat nitraadi hulka.

(20)

Kuna kliimatingimused mõjutavad oluliselt teatavate köögiviljade, näiteks salati ja spinati, nitraadisisaldust, tuleks kehtestada aastaajast sõltuvad nitraatide piirnormid.

(21)

Aflatoksiinidega seoses tõdes toidu teaduskomitee 23. septembril 1994. aastal esitatud arvamuses, et aflatoksiinid on genotoksilised kantserogeensed ained. (5) Selle arvamuse põhjal on asjakohane piirata aflatoksiinide sisaldust toidus (aflatoksiinide B1, B2, G1 ja G2 kogusisaldust) ning eraldi aflatoksiini B1 sisaldust, kuna see on kõige toksilisem ühend. Aflatoksiini M1 suhtes kehtivate piirnormide võimalikku vähendamist imiku- ja väikelapsetoidus tuleks kaaluda, pidades silmas arenguid analüüsimenetlustes.

(22)

Ohratoksiin A (OTA) suhtes võttis toidu teaduskomitee vastu teadusliku arvamuse 17. septembril 1998. aastal. (6). Nõukogu 25. veebruari 1993. aasta direktiivi 93/5/EMÜ (liikmesriikidelt komisjonile antava abi ja liikmesriikide koostöö kohta toidualaste küsimuste teaduslikul uurimisel) (7) raames viidi läbi ühenduse elanike poolt toidu kaudu tarbitavate ohratoksiin A koguste hindamine. (8) Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) võttis 4. aprillil 2006 komisjoni taotlusel vastu ajakohastatud teadusliku arvamuse ohratoksiin A sisalduse kohta toidus, (9) võttes arvesse uut teaduslikku teavet ning määras lubatud nädalaseks tarbitavaks koguseks (TWI) 120 ng kehamassi kilogrammi kohta.

(23)

Nende arvamuste põhjal on asjakohane sätestada ohratoksiini piirnormid teraviljas, teraviljasaadustes, rosinates, röstitud kohvis, veinis, viinamarjamahlas ning imiku- ja väikelapsetoidus, mis kõik on pealmisteks allikateks, millest inimesed või riskigruppi kuuluvad tarbijarühmad, näiteks lapsed, saavad ohratoksiin A.

(24)

Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) viimasest teaduslikust arvamusest lähtudes hinnatakse vajadust sätestada ohratoksiin A piirnormid toidus, näiteks nagu kuivatatud puuviljas (välja arvatud rosinad), kakaos ja kakaotoodetes, vürtsides, lihatoodetes, toorkohvis, õlles ja lagritsas, ning vajadust vaadata läbi kehtivad piirnormid, eelkõige rosinates ja viinamarjamahlas sisalduva ohratoksiin A osas.

(25)

Toidu teaduskomitee 8. märtsi 2000. aasta koosolekul kinnitati patuliini ajutiseks maksimaalseks lubatud päevaseks tarbitavaks koguseks (PMTDI) 0,4 μg kehamassi kilogrammi kohta. (10)

(26)

Direktiivi 93/5/EMÜ raames täideti 2001. aastal teaduskoostöö ülesanne “ELi liikmesriikide elanike poolt toidu kaudu patuliini tarbimise hindamine”. (11)

(27)

Tuginedes sellele hinnangule ja võttes arvesse ajutist maksimaalset lubatud päevast tarbitavat kogust (PMTDI) tuleks sätestada patuliini piirnormid teatavates toiduainetes, et kaitsta tarbijaid lubamatu saastumise eest. Need piirnormid tuleks läbi vaadata ja neid vajaduse korral vähendada, võttes arvesse teaduse ja tehnika arengut ning komisjoni 11. augusti 2003. aasta soovituse 2003/598/EÜ, mis käsitleb patuliiniga saastumise vältimist ja vähendamist õunamahla ning muudes jookides, mille koostisosaks on õunamahl, (12) rakendamist.

(28)

Toidu teaduskomitee on vastu võtnud mitmeid arvamusi hindamaks järgmisi fusarium-toksiine: deoksünivalenool 1999. aasta detsembris, (13) kinnitades lubatud päevaseks tarbitavaks koguseks (TDI) 1 μg kehamassi kilogrammi kohta, zearalenoon 2000. aasta juunis, (14) kinnitades ajutiseks lubatud päevaseks tarbitavaks koguseks (t-TDI) 0,2 μg kehamassi kilogrammi kohta, fumonisiinid 2000. aasta oktoobris (15) (ajakohastatud 2003. aasta aprillis), (16) kinnitades lubatud päevaseks tarbitavaks koguseks (TDI) 2 μg kehamassi kilogrammi kohta, nivalenool 2000. aasta oktoobris, (17) kinnitades ajutiseks lubatud päevaseks tarbitavaks koguseks (t-TDI) 0,7 μg kehamassi kilogrammi kohta, T-2 ja HT-2 toksiin 2001. aasta mais, (18) kinnitades kombineeritud ajutiseks lubatud päevaseks tarbitavaks koguseks (t-TDI) 0,06 μg kehamassi kilogrammi kohta ning trihhotetseenide rühm 2002. aasta veebruaris. (19)

(29)

Direktiivi 93/5/EMÜ raames täideti ja lõpetati 2003. aasta septembris teaduskoostöö ülesanne “Toiduainetes fusarium-toksiinide sisaldust käsitlevate andmete kogumine ja ELi liikmesriikide elanike poolt toidu kaudu tarbitavate koguste hindamine”. (20)

(30)

Teaduslike arvamuste ja toidu kaudu tarbitavate koguste hindamise põhjal on asjakohane sätestada deoksünivalenooli, zearalenooni ja fumonisiinide piirnormid. Fumonisiinide osas näitasid viljakoristuse kontrollandmed siiski, et mais ja maisitooted võivad olla väga tugevalt saastunud fumonisiinidega ning tuleks võtta asjakohaseid meetmeid tarvitusele, et liiga saastunud mais ja maisitooted ei satuks toiduahelasse.

(31)

Koguste tarbimist käsitlevad prognoosid näitavad, et toksiinid T-2 ja HT-2 võivad ohustada rahva tervist. Seega on vajalik ja esmatähtis tundliku ja usaldusväärse analüüsimeetodi väljatöötamine, esinemist käsitlevate andmete kogumine ning T-2 ja HT-2 toksiinide esinemist põhjustavate tegurite uurimine teraviljas ja teraviljatoodetes, eelkõige kaeras ja kaeratoodetes.

(32)

Koosesinemise tõttu ei ole vaja kehtestada erimeetmeid 3-atsetüül-deoksünivalenooli, 15-atsetüül-deoksünivalenooli ja fumonisiin B3 suhtes, sest deoksünivalenooli ja fumonisiin B1 ja B2 suhtes kehtestatud meetmed kaitsevad elanikerühmi ka liigse 3-atsetüül-deoksünivalenooli, 15-atsetüül-deoksünivalenooli ja fumonisiin B3- tarbimise eest. Sama kehtib nivalenooli kohta, mida esineb mingil määral koos deoksünivalenooliga. Lisaks sellele jääb hinnangute põhjal inimese nivalenooli tarbimine oluliselt alla ajutiselt lubatud päevasele kogusele. Muude eespool nimetatud teaduskoostöö ülesande raames uuritud trihhotetseenide, nagu 3-atsetüüldeoksünivalenool, 15-atsetüüldeoksünivalenool, fusarenoon-X, T2-triool, diatsetoksüstsirpenool, neosolaniool, monoatsetoksüstsirpenool ja verrukool, kohta on vähe andmed, mis näitab, et neid ei esine kuigi laialdaselt ning mõõdetud kogused on üldiselt väikesed.

(33)

Kasvuaegsed kliimatingimused, eriti õitsemise ajal, mõjutavad suurel määral fusarium-toksiinide sisaldust. Teataval määral aitab Fusarium’itega saastumist vältida heade põllumajandustavade järgimine, mille abil viiakse ohutegurid miinimumini. Komisjoni 17. augusti 2006. aasta soovitus 2006/583/EÜ fusarium-toksiinide vältimise ja vähendamise kohta teraviljas ja teraviljatoodetes (21) sisaldab fusarium-toksiinide (zearalenooni, fumonisiinide ja trihhotetseenide) teraviljas esinemise vältimise ja vähendamise üldpõhimõtteid, mis on aluseks riiklike tegevusjuhiste väljatöötamisel.

(34)

Töötlemata teravilja suhtes, mis viiakse turule esmatöötlemiseks, tuleks sätestada fusarium-toksiinide piirnormid. Puhastamist, sorteerimist ja kuivatamist ei loeta esmatöötlemiseks seni, kuni viljatera ei mõjutata mehaaniliselt. Puhastamist peetakse esmatöötlemiseks.

(35)

Kuna töötlemata teravilja puhastamise ja töötlemise abil võib muutuda fusarium-toksiinide sisalduse vähendamise aste, on asjakohane kehtestada piirnormid lõpptarbijale ettenähtud teraviljatoodete ning teraviljast saadud peamiste toiduainete suhtes, samuti on vaja rakendusakte, et tagada rahva tervise kaitse.

(36)

Maisi puhul ei ole kõigi fusarium-toksiinide, eelkõige zearalenooni ja fumonisiinide B1 ja B2 tekkepõhjused täpselt teada. Seetõttu antakse toidutöötlejatele aega nende mükotoksiinide tekkepõhjuste uurimiseks ja vastavate meetmete väljatöötamiseks, mis aitaksid võimaluse korral vältida nende esinemist teraviljas. Piirnorme, mis põhinevad toksiinide toiduainetes esinemist käsitlevatel praegustel andmetel, soovitatakse rakendada alates 2007. aastast juhul, kui enne seda kuupäeva ei ole sätestatud uutel andmetel põhinevaid piirnorme.

(37)

Kuna riisis leitud fusarium-toksiinide sisaldus on madal, ei kehtestata riisi ja riisitoodete suhtes piirnorme.

(38)

1. juuliks 2008 tuleks uuesti läbi vaadata deoksünivalenooli, zearalenooni ja fumonisiini B1 ja B2 piirnormid ning teraviljas ja teraviljatoodetes esinevate T-2 ja HT-2 toksiinide piirnormide kehtestamise asjakohasus, võttes arvesse teaduslike ja tehniliste teadmiste arengut toksiinide sisalduse kohta toidus.

(39)

Plii suhtes võttis toidu teaduskomitee 19. juunil 1992. aastal vastu arvamuse, (22) milles on ajutiseks lubatud nädalaseks tarbitavaks koguseks (PTWI) kinnitatud 25 μg kehamassi kilogrammi kohta, nagu pakkus Maailma Terviseorganisatsioon 1986. aastal. Toidu teaduskomitee jõudis oma arvamuses järeldusele, et plii keskmine sisaldus toiduainetes ei kujuta otsest ohtu.

(40)

Direktiivi 1993/5/EMÜ raames täideti 2004. aastal teaduskoostöö ülesanne 3.2.11 “ELi liikmesriikide elanike poolt arseeni, kaadmiumi, plii ja elavhõbeda toidu kaudu tarbimise hindamine.” (23) Kõnealuse hindamise ja toidu teaduskomitee arvamuse põhjal on asjakohane võtta tarvitusele meetmed plii sisalduse vähendamiseks toidus nii palju kui võimalik.

(41)

Toidu teaduskomitee kinnitas 2. juuni 1995. aasta arvamuses (24) kaadmiumi ajutiseks lubatud nädalaseks tarbitavaks koguseks (PTWI) 7 μg kehamassi kilogrammi kohta ning soovitas, et toidu kaudu tarbitavat kaadmiumi tuleks püüda veelgi vähendada, sest toiduained on kaadmiumi peamine allikas. Toidu kaudu tarbimist hinnati teaduskoostöö ülesande 3.2.11 raames. Kõnealuse hindamise ja toidu teaduskomitee arvamuse põhjal on asjakohane võtta tarvitusele meetmeid kaadmiumi sisalduse vähendamiseks toidus nii palju kui võimalik.

(42)

Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) võttis 24. veebruaril 2004. aastal vastu arvamuse elavhõbeda ja metüülelavhõbeda sisalduse kohta toidus (25) ning kinnitas ajutiseks lubatud nädalaseks tarbitavaks koguseks 1,6 μg kehamassi kilogrammi kohta. Metüülelavhõbe on kõige ohtlikum ühend ning kalas ja mereandides võib see moodustada üle 90 % kogu elavhõbeda kogusest. Võttes arvesse teaduskoostöö ülesande 3.2.11 tulemust jõudis Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) järeldusele, et elavhõbeda kogused toidus, välja arvatud kalas ja mereandides, ohtu ei kujuta. Muud toidud ei sisalda elavhõbedat metüülelavhõbeda kujul ja seepärast ei peeta neid ohtlikeks.

(43)

Lisaks piirnormide kehtestamisele on metüülelavhõbeda puhul asjakohased toitumissoovitused, et kaitsta riskigruppi kuuluvaid elanikkonnarühmi. Seepärast on Euroopa Komisjoni tervishoiu ja tarbijakaitse peadirektoraadi veebisaidil (26) avaldatud teatis metüülelavhõbeda sisalduse kohta kalas ja kalandustoodetes. Mitmed liikmesriigid on koostanud ka oma elanikele vajalikke teemakohaseid nõuandeid.

(44)

Toidu teaduskomitee jõudis 12. detsembril 2001. aastal vastu võetud arvamuses (27) järeldusele, et anorgaaniliste tinaühendite sisaldus 150 mg/kg konserveeritud jookides ja 250 mg/kg teistes toidukonservides võib põhjustada mõnedel inimestel maoärritust.

(45)

Et kaitsta rahva tervist selle terviseriski eest, on vaja kehtestada anorgaaniliste tinaühendite piirnormid toidukonservides ja konserveeritud jookides. Kuni andmed imikute ja väikelaste tundlikkuse kohta anorgaaniliste tinaühendite suhtes saavad kättesaadavaks, on vaja ettevaatuse mõttes kaitsta selle riskigrupi kuuluva elanikkonnarühma tervist ning kehtestada rangemad piirnormid.

(46)

Toidu teaduskomitee võttis 30. mail 2001. aastal vastu teadusliku arvamuse 3-monokloropropaan-1,2-diooli (3-MCPD) sisalduse kohta toidus, (28) millega uut teaduslikku teavet arvesse võttes ajakohastati sama komitee 16. detsembril 1994. aastal vastu võetud arvamust, (29) ning kinnitas 3-MCPD lubatud päevaseks tarbitavaks koguseks (TDI) 2 μg kehamassi kilogrammi kohta.

(47)

Direktiivi 93/5/EMÜ raames täideti ja lõpetati 2004. aasta juunis teaduskoostöö ülesanne “Toiduainetes 3-MCPD ja sellega seotud ainete sisaldusi käsitlevate andmete kogumine ja võrdlemine” (30). 3-MCPD tarbiti peamiselt sojakastmete ja sojakastmel põhinevate toodete kaudu. Mõnedes maades tarbitakse toidu kaudu märkimisväärne kogus pigem mõnede muude toiduainete, näiteks leiva ja nuudlite, suurtes kogustes tarbimise, kui 3-MCPD kõrge sisalduse tõttu nendes toiduainetes.

(48)

Seetõttu tuleks sätestada 3-MCPD piirnormid hüdrolüüsitud taimevalgus (HVP) ja sojakastmes, võttes arvesse nende toiduainete tarbimisega kaasnevaid riske. Liikmesriikidel on soovitatud uurida 3-MCPD sisaldust teistes toiduainetes, et kaaluda piirnormide kehtestamise vajadust ka muude toiduainete osas.

(49)

30. mail 2001. aastal võttis toidu teaduskomitee vastu arvamuse toidus sisalduvate dioksiinide ja dioksiinilaadsete PCBde kohta, (31) millega ajakohastati sama komitee 22. novembri 2000. aasta arvamust (32) ning kinnitati dioksiinide ja dioksiinilaadsete PCBde lubatud nädalaseks tarbitavaks koguseks (TWI) 14 pg Maailma Terviseorganisatsiooni toksilisuse ekvivalenti (WHO-TEQ) kehamassi kilogrammi kohta.

(50)

Termin “dioksiinid” käesoleva määruse tähenduses hõlmab 75 polüklooritud dibenso-p-dioksiini (PCDD) analoogi ja 135 polüklooritud dibensofuraani (PCDF) analoogi, millest 17 on toksikoloogiliselt ohtlikud. Polüklooritud bifenüülid (PCBd) on 209 erinevast analoogist koosnev rühm, mille võib nende toksikoloogiliste omaduste põhjal jagada kahte gruppi: 12 analoogil on dioksiinide toksikoloogilised omadused ja neid nimetatakse seetõttu sageli dioksiinilaadseteks PCBdeks. Ülejäänud PCBdel ei ole dioksiinilaadset toksilisust, kuid neil on teistsuguseid toksikoloogilisi omadusi.

(51)

Igal dioksiini või dioksiinilaadse PCB analoogil on erinev toksilisuse tase. Nende eri analoogide summaarse toksilisuse leidmiseks ning riskianalüüsi ja kontrolli võimaldamiseks on välja töötatud toksilisuse ekvivalentfaktori (TEF) mõiste. See tähendab, et analüüsi tulemused kõigi dioksiini analoogide ja dioksiinilaadsete PCB analoogide jaoks väljendatakse ühe määratava ühiku, TCDD toksilisuse ekvivalentkontsentratsiooni (TEQ) alusel.

(52)

Hinnangute kohaselt, milles võeti arvesse 2000. aasta juunis lõpetatud teaduskoostöö ülesande “ELi liikmesriikide elanike poolt dioksiinide ja dioksiinilaadsete PCBde toidu kaudu tarbimise hindamine” (33) tulemusi, saab märkimisväärne osa ühenduse elanikkonnast neid aineid toidu kaudu üle lubatud nädalase koguse.

(53)

Kuigi toksikoloogilisest seisukohast peaks iga piirnorm kehtima nii dioksiinide kui ka dioksiinilaadsete PCBde suhtes, kehtestati 2001. aastal ühenduse tasandil piirnormid ainult dioksiinidele, mitte aga dioksiinilaadsetele PCBdele, kuna tol ajal olid andmed dioksiinilaadsete PCBde esinemise kohta väga piiratud. Vahepeal on avaldatud rohkem andmeid dioksiinilaadse PCBde esinemise kohta ja seepärast määratati 2006. aastal piirnormid dioksiinide ja dioksiinilaadsete PCBde summale, kuna selline lähenemisviis on toksikoloogia seisukohast kõige kohasem. Sujuva ülemineku tagamiseks tuleks üleminekuperioodil lisaks uutele dioksiinide ja dioksiinilaadsete PCBde summa piirnormidele kohaldada ka seniseid dioksiinide piirnorme. Selle perioodi jooksul peavad toiduained vastama nii dioksiinide piirnormidele kui ka dioksiinide ja dioksiinilaadsete PCBde summa piirnormidele. 31. detsembriks 2008 esitatakse hinnangud, kas eraldi piirnormidest dioksiinidele võiks loobuda.

(54)

Toidus ja loomasöödas leiduvate dioksiinide ja dioksiinilaadsete PCBde sisalduse vähendamise edendamiseks esitati komisjoni 6. veebruari 2006. aasta soovituses 2006/88/EÜ (dioksiinide, furaanide ja PCBde sisalduse vähendamise kohta loomasöödas ja toidus) (34) häiretasemed. Nende häiretasemete abil toovad pädevad asutused ja käitlejad esile juhtumid, mille suhtes tuleb kindlaks teha saasteallikas ja rakendada meetmeid saaste vähendamiseks või kõrvaldamiseks. Kuna dioksiinide ja dioksiinilaadsete PCBde allikad on erinevad, määrati erinevad häiretasemed ühelt poolt dioksiinidele ja teiselt poolt dioksiinilaadsetele PCBdele. Selline ennetav lähenemisviis dioksiinide ja dioksiinilaadsete PCBde sisalduse vähendamiseks loomasöödas ja toidus ning sellest tulenevalt kohaldatavad piirnormid tuleks kindlaksmääratud ajavahemiku järel läbi vaadata, eesmärgiga määrata rangemad piirnormid. Seetõttu esitatakse hiljemalt 31. detsembriks 2008 hinnangud dioksiinide ja dioksiinilaadsete PCBde summa piirnormide olulise vähendamise kohta.

(55)

Ettevõtjad peavad tegema jõupingutusi, et suurendada oma võimet kõrvaldada merelise päritoluga õlist dioksiine, furaane ja dioksiinilaadseid PCBid. Oluliselt madalamad normid, mille suhtes esitatakse hinnangud hiljemalt 31. detsembriks 2008, põhinevad saastusest puhastamise kõige tõhusama meetodi tehnilistel võimalustel.

(56)

Muude toiduainete puhul tuleb piirnormide kehtestamisel 31. detsembriks 2008 erilist tähelepanu pöörata vajadusele kehtestada madalamad dioksiinide ja dioksiinilaadsete PCBde piirnormid imiku- ja lastetoitude jaoks, arvestades andmeid, mis saadakse aastatel 2005, 2006 ja 2007 läbiviidavatest programmidest dioksiinide ja dioksiinilaadsete PCBde sisalduse jälgimiseks imiku- ja lastetoitudes.

(57)

Toidu teaduskomitee leidis oma 4. detsembri 2002. aasta arvamuses, (35) et mitmed polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAH) on genotoksilised kantserogeenid. FAO/WHO ühine lisaainete ekspertkomisjon (JECFA) viis 2005. aastal läbi PAHide riskianalüüsi ning prognoosis PAHide riskinorme (MOE), mille alusel oleks võimalik anda nõu ühendite kohta, mis on nii genotoksilised kui ka kantserogeensed. (36)

(58)

Toidu teaduskomitee arvamuse kohaselt võiks benso(a)püreeni kasutada toiduainetes sisalduvate kantserogeensete PAHide, sealhulgas ka bens(a)antratseeni, benso(b)fluoranteeni, benso(j)fluoranteeni, benso(k)fluoranteeni, benso(g,h,i)perüleeni, krüseeni, tsüklopenta(c,d)püreeni, dibens(a,h)antratseeni, dibenso(a,e)püreeni, dibenso(a,h)püreeni, dibenso(a,i)püreeni, dibenso(a,l)püreeni, indeno(1,2,3-cd)püreeni ja 5-metüülkrüseeni esinemise ja mõju märgistusainena. Kõnealuste PAHide suhtelist osakaalu toiduainetes tuleb täiendavalt analüüsida, et saada teavet järgmiseks ülevaatamiseks, mille käigus uuritakse benso(a)püreeni kui märgistusaine edaspidist sobivust. Lisaks sellele tuleks analüüsida benso(c)fluoreeni, järgides FAO/WHO ühise lisaainete ekspertkomisjoni soovitust.

(59)

Toiduained võivad PAHidega saastuda nende suitsutamisel, kuumutamisel ja kuivatamisel, mille käigus põlemissaadused toiduainega vahetult kokku puutuvad. Lisaks sellele võib PAHidega saastumist põhjustada keskkonnareostus, seda eelkõige kala ja kalandustoodete puhul.

(60)

Direktiivi 93/5/EMÜ raames täideti 2004. aastal teaduskoostöö ülesanne “PAHide esinemist käsitlevate andmete kogumine toidus”. (37) Suuri koguseid leiti kuivatatud puuviljades, oliivijääkõlis, suitsutatud kalas, viinamarjaseemneõlis, suitsulihatoodetes, värsketes molluskites, vürtsides/kastmetes ja maitseainetes.

(61)

Rahva tervise kaitsmiseks on vaja kehtestada benso(a)püreeni piirnormid teatavate rasvu ja õlisid sisaldavate toiduainetele ning toiduainetele, milles suitsutamine või kuivatamine võib põhjustada kõrge saastatuse. Piirnormid on vajalikud ka toiduainetele, eelkõige kala ja kalandustoodetele, kus kõrget saastatust võib põhjustada keskkonnareostus, näiteks laevade põhjustatud õlireostus.

(62)

Benso(a)püreeni on leitud mõnedes toiduainetes, näiteks kuivatatud puuviljas ja toidulisandites, kuid olemasolevate andmete põhjal ei ole võimalik kindlaks määrata, milliseid sisaldusi saaks mõistlikkuse piires saavutada. Tuleb teha lisauuringuid, et selgitada, milliseid sisaldusi on nendes toiduainetes võimalik mõistlikkuse piires saavutada. Seni tuleks kohaldada benso(a)püreeni piirnorme vastavates koostisosades, näiteks toidulisandites kasutatavates õlides ja rasvades.

(63)

PAHide piirnormid ning kakaovõis sisalduvate PAHide piirnormide kehtestamise asjakohasus tuleks uuesti läbi vaadata 1. aprilliks 2007, võttes arvesse teaduslike ja tehniliste teadmiste arengut benso(a)püreeni ja teiste kantserogeensete PAHide sisalduse määramise kohta toidus.

(64)

Käesolevas määruses ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Üldeeskirjad

1.   Lisas loetletud toiduaineid ei tohi turule viia, kui need sisaldavad lisas loetletud saasteaineid lisas sätestatud piirnormist suuremal määral.

2.   Kui lisas ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse asjaomaste toiduainete söödava osa suhtes lisas sätestatud piirnorme.

Artikkel 2

Kuivatatud, lahjendatud, töödeldud ja liittoiduained

1.   Kui kuivatatud, lahjendatud, töödeldud või mitmest koostisosast koosnevate toodete suhtes kohaldatakse lisas sätestatud piirnorme, võetakse arvesse järgmist:

a)

saasteainesisalduse muutusi, mis on põhjustatud kuivatamisest või lahjendamisest;

b)

saasteainesisalduse muutusi, mis on põhjustatud töötlemisest;

c)

toote koostisosade suhtelist sisaldust;

d)

koguste kindlakstegemise analüütilist piiri.

2.   Kui pädev asutus teostab ametlikku kontrolli, esitab toidukäitleja kuivatamise, lahjendamise, töötlemise ja/või segamise või asjaomaste kuivatatud, lahjendatud, töödeldud toiduainete ja/või liittoiduainete kohta konkreetsed kontsentreerimis- ja lahjendustegurid ning põhjendab neid.

Kui toidukäitleja ei esita vajalikku kontsentreerimis- või lahjendustegurit või kui pädev asutus peab tegurit sobimatuks arvestades toidukäitleja antud põhjendusi, määrab asutus olemasoleva teabe põhjal ise teguri, eesmärgiga kaitsta inimeste tervist.

3.   Lõiget 1 ja 2 kohaldatakse juhul, kui nendele kuivatatud, lahjendatud ja töödeldud toiduainetele või liittoiduainetele ei ole konkreetseid ühenduse piirnorme kehtestatud.

4.   Kuni ühenduse õigusaktidega ei ole sätestatud imiku- ja väikelapsetoidu jaoks konkreetseid piirnorme, võivad liikmesriigid ette näha rangemad piirnormid.

Artikkel 3

Kasutamise, segamise ja detoksifitseerimine keeld

1.   Lisas sätestatud piirnormidele mittevastavaid toiduaineid ei tohi kasutada toidu koostisosana.

2.   Lisas sätestatud piirnormidele vastavaid toiduaineid ei tohi segada neid piirnorme ületavate toiduainetega.

3.   Toiduaineid, mida saaste vähendamiseks sorteeritakse või muul viisil füüsiliselt töödeldakse, ei tohi segada toiduainetega, mis on ette nähtud otsetarbimiseks või kasutamiseks toidu koostisosana.

4.   Lisa 2. jaos loetletud saasteaineid (mükotoksiine) sisaldavaid toiduaineid ei tohi keemilise töötlemisega tahtlikult detoksifitseerida.

Artikkel 4

Erisätted maapähklite, pähklite, kuivatatud puuvilja ja maisi kohta

Lisa punktides 2.1.3, 2.1.5 ja 2.1.6 sätestatud aflatoksiinide piirnormidele mittevastavaid maapähkleid, pähkleid, kuivatatud puuvilja ning maisi võib turule viia tingimusel, et need tooted:

a)

ei ole ette nähtud otsetarbimiseks või kasutamiseks toidu koostisosana;

b)

vastavad lisa punktides 2.1.1, 2.1.2, 2.1.4 ja 2.1.7 sätestatud piirnormidele;

c)

on ette nähtud töötlemiseks (sorteerimiseks või töötlemiseks füüsiliselt muul viisil ) ja pärast sellist töötlemist ei ületa lisa punktides 2.1.3, 2.1.5 ja 2.1.6 sätestatud piirnorme ning nimetatud töötlemine ei tekita muid kahjulikke jääke;

d)

on varustatud etiketiga, millel on nende täpne otstarve ja märge “Enne otsetarbimist või toidu koostisosana kasutamist tuleb toodet aflatoksiinidega saastumise vähendamiseks sorteerida või muul viisil füüsiliselt töödelda”. Märge kantakse iga üksiku koti, kasti vms etiketile või saatedokumendi originaalile. Partiinumber märgitakse kustutamatult partii igale üksikule kotile, kastile vms ja saatedokumendi originaalile.

Artikkel 5

Erisätted maapähklite, maapähklitest valmistatud toodete ja teravilja kohta

Igal üksikul kotil, kastil jms või saatedokumendi originaalil peab olema selge märge kavandatud kasutuse kohta. Saatedokumenti peab olema võimalik seostada partiiga, märkides ära partii tunnuskoodi, mis on partii igal üksikul kotil, kastil vms. Lisaks sellele peab partii vastuvõtja saatedokumendis märgitud majandustegevus olema kooskõlas kavandatud kasutusega.

Kui puudub selge märge selle kohta, et kavandatud kasutus ei näe ette toiduna kasutamist, kehtivad lisa punktides 2.1.3 ja 2.1.6 sätestatud piirnormid kõikide turule viidud maapähklite, maapähklitest valmistatud toodete ja teravilja kohta.

Artikkel 6

Erisätted salati kohta

Kui katte all kasvatatud salat (“katmikalal kasvatatud salat”) pole sellisena märgistatud, kohaldatakse lisas vabas õhus kasvatatud salati (“avamaal kasvatatud salat”) jaoks sätestatud piirnorme.

Artikkel 7

Ajutised erandid

1.   Erandina artiklist 1 lubatakse Belgial, Iirimaal, Hollandil ja Ühendkuningriigil kuni 31. detsembrini 2008 turule viia nende territooriumil kasvatatud ja sealsamas tarbimiseks ettenähtud ning lisa punktis 1.1 sätestatud piirnormidest suurema nitraadisisaldusega värsket spinatit.

2.   Erandina artiklist 1 lubatakse Iirimaal ja Ühendkuningriigil kuni 31. detsembrini 2008 turule viia nende territooriumil kasvatatud ja sealsamas tarbimiseks ettenähtud värsket salatit, mida koristatakse aasta ringi ning mis on lisa punktis 1.3 sätestatud piirnormidest suurema nitraadisisaldusega.

3.   Erandina artiklist 1 lubatakse Prantsusmaal kuni 31. detsembrini 2008 turule viia nende territooriumil kasvatatud ja sealsamas tarbimiseks ettenähtud värsket salatit, mida koristatakse 1. oktoobrist 31. märtsini ning mis on lisa punktis 1.3 sätestatud piirnormidest suurema nitraadisisaldusega.

4.   Erandina artiklist 1 lubatakse Soomel ja Rootsil kuni 31. detsembrini 2011 turule viia nende territooriumil tarbimiseks ettenähtud Läänemere piirkonnast pärit lõhet (Salmo salar), heeringat (Clupea harengus), jõesilmu (Lampetra fluviatilis), meriforelli (Salmo trutta), paaliat (Salvelinus spp.) ja euroopa rääbise (Coregonus albula) marja, mille dioksiinisisaldus ja/või dioksiinide ja dioksiinilaadsete PCBde sisalduse summa on kõrgem lisa punktis 5.3 kehtestatud normidest tingimusel, et neil on süsteem, mis tagab tarbijate täieliku informeerituse sellest, et teataval riskigruppi kuuluval elanikkonnarühmal on soovitav piirata nende Läänemere piirkonna kalade toiduks tarbimist võimalike terviseriskide vältimiseks. Iga aasta 31. märtsiks esitavad Soome ja Rootsi komisjonile andmed Läänemere piirkonnast eelmisel aastal püütud kalade dioksiinide ja dioksiinilaadsete PCBde sisalduse kohta ja aruande tarvitusele võetud meetmetest, mille eesmärk on vähendada dioksiinide ja dioksiinilaadsete PCBde kogust, mille inimesed saavad Läänemere kala tarbimisel.

Soome ja Rootsi peavad rakendama ka edaspidi meetmeid tagamaks, et kala ega kalandustooteid, mis ei vasta lisa punktile 5.3 piirnormidele, ei toodaks turule teistes liikmesriikides.

Artikkel 8

Proovi võtmine ja analüüs

Lisas sätestatud piirnormide ametlikuks kontrolliks võetakse proove ja tehakse analüüse vastavalt komisjoni määrustele (EÜ) nr 1882/2006, (38) EÜ nr 401/2006, (39) EÜ nr 1883/2006 (40) ning komisjoni direktiividele 2001/22/EÜ, (41) 2004/16/EÜ (42) ja 2005/10/EÜ. (43)

Artikkel 9

Seire ja aruandlus

1.   Liikmesriigid kontrollivad nitraatide sisaldust köögiviljades, mis võivad neid märkimisväärsel määral sisaldada, eelkõige lehtköögiviljades, ning edastavad tulemused komisjonile iga aasta 30. juuniks. Komisjon teeb need tulemused liikmesriikidele kättesaadavaks.

2.   Liikmesriigid ja huvitatud pooled edastavad igal aastal komisjonile uuringute tulemused, sealhulgas saasteainete esinemist käsitlevad andmed ning teabe ennetusmeetmetega seotud edusammudest, et vältida saastumist ohratoksiin A, deoksünivalenooli, zearalenooni, fumosiin B1 ja B2 ning T-2 ja HT-2 toksiinidega. Komisjon teeb need tulemused liikmesriikidele kättesaadavaks.

3.   Liikmesriigid peaksid komisjonile aru andma aflatoksiinide, dioksiinide, dioksiinilaadsete PCBde, mittedioksiinilaadsed PCBde ja polütsükliliste aromaatsete süsivesinike leidudest, nagu on määratletud komisjoni otsuses 2006/504/EÜ, (44) komisjoni soovituses 2006/794/EÜ (45) ning komisjoni soovituses 2005/108/EÜ. (46)

Artikkel 10

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 466/2001 on tunnistatud kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 11

Üleminekumeetmed

Käesolevat määrust ei kohaldata toodete suhtes, mis on ühenduse turule viidud enne punktides a–d osutatud kuupäeva kooskõlas vastavatel kuupäevadel kohaldatud sätetega:

a)

1. juuli 2006 lisa punktides 2.4.1, 2.4.2., 2.4.4, 2.4.5, 2.4.6, 2.4.7, 2.5.1, 2.5.3, 2.5.5 ja 2.5.7 sätestatud deoksünivalenooli ja zearalenooni piirnormide puhul;

b)

1. juuli 2007 lisa punktides 2.4.3, 2.5.2., 2.5.4, 2.5.6 ja 2.5.8 sätestatud deoksünivalenooli ja zearalenooni piirnormide puhul;

c)

1. oktoober 2007 lisa punktis 2.6 sätestatud fumonisiin B1 ja B2 piirnormide puhul;

d)

4. november 2006 lisa 5. jaos sätestatud dioksiinide ja dioksiinilaadsete PCBde summa piirnormide puhul.

Toidukäitlejal lasub kohustus tõendada, millal tooted turule toodi.

Artikkel 12

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. märtsist 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. detsember 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU


(1)  EÜT L 37, 13.2.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

(2)  EÜT L 77, 16.3.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 199/2006 (ELT L 32, 4.2.2006, lk 32).

(3)  ELT L 139, 30.4.2004, lk 55. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1662/2006 (ELT L 320, 18.11.2006, lk 1).

(4)  Toidu teaduskomitee aruanded, seeria 38, toidu teaduskomitee arvamus nitraatide ja nitritite kohta, lk 1–33, http://ec.europa.eu/food/fs/sc/scf/reports/scf_reports_38.pdf

(5)  Toidu teaduskomitee aruanded, seeria 35, toidu teaduskomitee arvamus aflatoksiinide, ohratoksiin A ja patuliini kohta, lk 45–50, http://ec.europa.eu/food/fs/sc/scf/reports/scf_reports_35.pdf

(6)  Toidu teaduskomitee arvamus ohratoksiin A kohta (avaldatud 17. septembril 1998), http://ec.europa.eu/food/fs/sc/scf/out14_en.html

(7)  Aruanded teaduskoostöö ülesannete kohta, ülesanne 3.2.7 “ELi liikmesriikide elanike poolt toidu kaudu ohratoksiin A tarbimise hindamine”, lk 153, http://ec.europa.eu/food/food/chemicalsafety/contaminants/task_3-2-7_en.pdf

(8)  EÜT L 52, 4.3.1993, lk 18.

(9)  Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) teaduskomisjoni, mis käsitleb toiduahelas olevaid saasteaineid, arvamus, mis võeti vastu komisjoni taotlusel seoses ohratoksiin A sisaldusega toidus, http://www.efsa.europa.eu/etc/medialib/efsa/science/contam/contam_opinions/1521.Par.0001.File.dat/contam_op_ej365_ochratoxin_a_food_en1.pdf

(10)  Toidu teaduskomitee 8.–9. märtsil 2000. aastal Brüsselis peetud 120. istungi protokoll, protokolliline avaldus patuliini kohta, http://ec.europa.eu/food/fs/sc/scf/out55_en.pdf

(11)  Aruanded teaduskoostöö ülesannete kohta, ülesanne 3.2.8 “ELi liikmesriikide elanike poolt toidu kaudu patuliini tarbimise hindamine”, 138 lk, http://ec.europa.eu/food/food/chemicalsafety/contaminants/3.2.8_en.pdf

(12)  ELT L 203, 12.8.2003, lk 34.

(13)  Toidu teaduskomitee arvamus fusarium-toksiinide kohta, 1. osa: deoksünivalenool (DON), (avaldatud 2. detsembril 1999), http://ec.europa.eu/food/fs/sc/scf/out44_en.pdf

(14)  Toidu teaduskomitee arvamus fusarium-toksiinide kohta, 2. osa: zearalenoon (ZEN), (avaldatud 22. juunil 2000), http://ec.europa.eu/food/fs/sc/scf/out65_en.pdf

(15)  Toidu teaduskomitee arvamus fusarium-toksiinide kohta, 3. osa: fumonisiin B1 (FB1) (avaldatud 17. oktoobril 2000), http://ec.europa.eu/food/fs/sc/scf/out73_en.pdf

(16)  Toidu teaduskomitee ajakohastatud arvamus fumonisiin B1, B2 ja B3 kohta (avaldatud 4. aprillil 2003), http://ec.europa.eu/food/fs/sc/scf/out185_en.pdf

(17)  Toidu teaduskomitee arvamus fusarium-toksiinide kohta, 4. osa: nivalenool (NIV) (avaldatud 19. oktoobril 2000), http://ec.europa.eu/food/fs/sc/scf/out74_en.pdf

(18)  Toidu teaduskomitee arvamus fusarium-toksiinide kohta, 5. osa: T-2 toksiin ja HT-2 toksiin (vastu võetud 30. mail 2001), http://ec.europa.eu/food/fs/sc/scf/out88_en.pdf

(19)  Toidu teaduskomitee arvamus fusarium-toksiinide kohta, 6. osa: T-2 toksiini, HT-2 toksiini, nivalenooli ja deoksünivalenoili hindamine rühmana (vastu võetud 26. veebruaril 2002), http://ec.europa.eu/food/fs/sc/scf/out123_en.pdf

(20)  Aruanded teaduskoostöö ülesannete kohta, ülesanne 3.2.10 “Toiduainetes fusarium-toksiinide sisaldust käsitlevate andmete kogumine ja ELi liikmesriikide elanike poolt toidu kaudu tarbitavate koguste hindamine”, lk 606, http://ec.europa.eu/food/fs/scoop/task3210.pdf

(21)  ELT L 234, 29.8.2006, lk 35.

(22)  Toidu teaduskomitee aruanded, seeria 32, toidu teaduskomitee arvamus “Toidus ja joogis sisalduva plii potentsiaalne oht tervisele”, lk 7–8, http://ec.europa.eu/food/fs/sc/scf/reports/scf_reports_32.pdf

(23)  Aruanded teaduskoostöö ülesannete kohta, ülesanne 3.2.11 “ELi liikmesriikide elanike poolt arseeni, kaadmiumi, plii ja elavhõbeda toidu kaudu tarbimise hindamine”, lk 125, http://ec.europa.eu/food/food/chemicalsafety/contaminants/scoop_3-2-11_heavy_metals_report_en.pdf

(24)  Toidu teaduskomitee aruanded, seeria 36, toidu teaduskomitee arvamus kaadmiumi kohta, lk 67–70, http://ec.europa.eu/food/fs/sc/scf/reports/scf_reports_36.pdf

(25)  Toiduahelas olevate saasteainetega tegeleva Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) teaduskomisjoni arvamus, mis võeti vastu komisjoni taotlusel seoses elavhõbeda ja metüülelavhõbeda sisaldusega toidus (vastu võetud 24. veebruaril 2004), http://www.efsa.eu.int/science/contam/contam_opinions/259/opinion_contam_01_en1.pdf

(26)  http://ec.europa.eu/food/food/chemicalsafety/contaminants/information_note_mercury-fish_12-05-04.pdf

(27)  Toidu teaduskomitee arvamus konservtoidus sisalduva tina otseste ohtude kohta (vastu võetud 12. detsembril 2001), http://ec.europa.eu/food/fs/sc/scf/out110_en.pdf

(28)  Toidu teaduskomitee arvamus 3-monokloropropaan-1,2-diooli (3-MCPD) kohta, millega ajakohastati toidu teaduskomitee 1994. aasta arvamust (vastu võetud 30. mail 2001), http://ec.europa.eu/food/fs/sc/scf/out91_en.pdf

(29)  Toidu teaduskomitee aruanded, 36. seeria, toidu teaduskomitee arvamus 3-monokloropropaan-1,2-diooli (3-MCPD) kohta, lk 31–34, http://ec.europa.eu/food/fs/sc/scf/reports/scf_reports_36.pdf

(30)  Aruanded teaduskoostöö ülesannete kohta, ülesanne 3.2.9 “Toiduainetes 3-monokloropropaan-1,2-diooli (3-MCPD) ja sellega seotud ainete sisaldusi käsitlevate andmete kogumine ja võrdlemine”, lk 256, http://ec.europa.eu/food/food/chemicalsafety/contaminants/scoop_3-2-9_final_report_chloropropanols_en.pdf

(31)  Toidu teaduskomitee arvamus toidus sisalduvate dioksiinide ja dioksiinilaadsete PCBde riskihindamise kohta. Ajakohastamine põhineb uuel teaduslikul teabel, mis sai kättesaadavaks alates toidu teaduskomitee 22. novembri 2000. aasta arvamuse vastuvõtmisest (vastu võetud 30. mail 2001), http://ec.europa.eu/food/fs/sc/scf/out90_en.pdf

(32)  Toidu teaduskomitee arvamus toidus sisalduvate dioksiinide ja dioksiinilaadsete PCBde riskihindamise kohta (vastu võetud 22. novembri 2000), http://ec.europa.eu/food/fs/sc/scf/out78_en.pdf

(33)  Aruanded teaduskoostöö ülesannete kohta, ülesanne 3.2.5 “ELi liikmesriikide elanike poolt dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde toidu kaudu omastamise hindamine”, http://ec.europa.eu/dgs/health_consumer/library/pub/pub08_en.pdf

(34)  ELT L 42, 14.2.2006, lk 26.

(35)  Toidu teaduskomitee arvamus toidus sisalduvate polütsükliliste aromaatsete süsivesinikega seotud terviseriskide kohta (4. detsember 2002), http://ec.europa.eu/food/fs/sc/scf/out153_en.pdf

(36)  Teatavate toidus sisalduvate saasteainete hindamine – FAO/WHO ühise lisaainete ekspertkomisjoni aruanne, 64. istung, Rooma, 8.–17. veebruar 2005, lk 1–6 ja lk 61–81,

WHO tehnilised aruanded, nr 930, 2006 – http://whqlibdoc.who.int/trs/WHO_TRS_930_eng.pdf

(37)  Aruanded teaduskoostöö ülesannete kohta, ülesanne 3.2.12 “Polütsükliliste aromaatsete süsivesinike esinemist käsitlevate andmete kogumine toidus”, http://ec.europa.eu/food/food/chemicalsafety/contaminants/scoop_3-2-12_final_report_pah_en.pdf

(38)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 25.

(39)  ELT L 70, 9.3.2006, lk 12.

(40)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 32.

(41)  EÜT L 77, 16.3.2001, lk 14. Direktiivi on muudetud direktiiviga 2005/4/EÜ (ELT L 19, 21.1.2005, lk 50).

(42)  ELT L 42, 13.2.2004, lk 16.

(43)  ELT L 34, 8.2.2005, lk 15.

(44)  ELT L 199, 21.7.2006, lk 21.

(45)  ELT L 322, 22.11.2006, lk 24.

(46)  ELT L 34, 8.2.2005, lk 43.


LISA

Teatavate saasteainete piirnormid toiduainetes (1)

1 jagu:   nitraadid

Toode (1)

Piirnormid (mg NO3/kg)

1.1.

Värske spinat (Spinacia oleracea) (2)

Koristatud 1. oktoobrist 31. märtsini

3 000

Koristatud 1. aprillist 30. septembrini

2 500

1.2.

Konserveeritud, sügavkülmutatud või külmutatud spinat

 

2 000

1.3.

Värske salat (Lactuca sativa L.) (katmikalal ja avamaal kasvatatud salat), välja arvatud punktis 1.4 nimetatud salat

Koristatud 1. oktoobrist 31. märtsini:

 

katmikalal kasvatatud salat

4 500

avamaal kasvatatud salat

4 000

Koristatud 1. aprillist 30. septembrini:

 

katmikalal kasvatatud salat

3 500

avamaal kasvatatud salat

2 500

1.4.

“Iceberg” sorti salat

Katmikalal kasvatatud salat

2 500

avamaal kasvatatud salat

2 000

1.5.

Imikutoidud ning imikutele ja väikelastele ettenähtud teraviljapõhised töödeldud toidud (3); (4)

 

200


2. jagu:   mükotoksiinid

Toode (1)

Piirnormid (μg/kg)

2.1.

Aflatoksiinid

B1

B1, B2, G1 ja G2 summa

M1

2.1.1.

Maapähklid, mida enne otsetarbimist või toidu koostisosana kasutamist sorteeritakse või töödeldakse füüsiliselt muul viisil

8,0 (5)

15,0 (5)

2.1.2.

Pähklid, mida enne otsetarbimist või toidu koostisosana kasutamist sorteeritakse või töödeldakse füüsiliselt muul viisil

5,0 (5)

10,0 (5)

2.1.3.

Maapähklid ja pähklid ning nendest valmistatud tooted, mis on ette nähtud otsetarbimiseks või kasutamiseks toidu koostisosana

2,0 (5)

4,0 (5)

2.1.4.

Kuivatatud puuvili, mida enne otsetarbimist või toidu koostisosana kasutamist sorteeritakse või töödeldakse füüsiliselt muul viisil

5,0

10,0

2.1.5.

Kuivatatud puuvili ning nendest valmistatud tooted, mis on ette nähtud otsetarbimiseks või kasutamiseks toidu koostisosana

2,0

4,0

2.1.6.

Teravili ning sellest valmistatud tooted, sealhulgas töödeldud teraviljatooted, välja arvatud punktides 2.1.7, 2.1.10 ja 2.1.12 loetletud tooted

2,0

4,0

2.1.7.

Mais, mida enne otsetarbimist või toidu koostisosana kasutamist sorteeritakse või töödeldakse füüsiliselt muul viisil

5,0

10,0

2.1.8.

Toorpiim, (6) kuumtöödeldud piim ja piimapõhiste toodete valmistamiseks kasutatav piim

0,050

2.1.9.

Järgmised vürtsitaimede liigid:

 

Capsicum spp (nende kuivatatud viljad, terved või jahvatatud, sealhulgas tšillipipar, tšillipiprapulber, cayenne-pipar ja paprika)

 

Piper spp (nende viljad, sealhulgas valge ja must pipar)

 

Myristica fragrans (muskaatpähklipuu)

 

Zingiber officinale (harilik ingver)

 

Curcuma longa (kollajuur)

5,0

10,0

2.1.10.

Imikutoidud ja imikutele ja väikelastele ettenähtud teraviljapõhised töödeldud toidud (3), (7)

0,10

2.1.11.

Imiku piimasegud ja jätkupiimasegud, sealhulgas imikupiim ja piimal põhinev jätkupiimasegu (4), (8)

0,025

2.1.12.

Meditsiiniliseks eriotstarbeks ettenähtud dieettoidud, (9), (10) mis on mõeldud spetsiaalselt imikutele

0,10

0,025

2.2.

Ohratoksiin A

 

2.2.1.

Töötlemata teravili

5,0

2.2.2.

Kõik töötlemata teraviljast valmistatud tooted, sealhulgas töödeldud teraviljatooted ja otsetarbimiseks ettenähtud teravili, välja arvatud punktides 2.2.9 ja 2.2.10 loetletud tooted

3,0

2.2.3.

Rosinad (korint, harilikud rosinad ja sultana-rosinad)

10,0

2.2.4.

Röstitud kohvioad ja jahvatatud röstitud kohv, välja arvatud lahustuv kohv

5,0

2.2.5.

Lahustuv kohv

10,0

2.2.6.

Veinid (sealhulgas vahuveinid, välja arvatud liköörveinid ja veinid, mis sisaldavad alkoholi vähemalt 15 mahuprotsenti) ning puuviljaveinid (11)

2,0 (12)

2.2.7.

Aromatiseeritud veinid, aromatiseeritud veinijoogid ja aromatiseeritud veinikokteilid (13)

2,0 (12)

2.2.8.

Otsetarbimiseks ette nähtud viinamarjamahl, viinamarjamahl kontsentreeritud viinamarjamahlast, viinamarjanektar, viinamarjavirre ja viinamarjavirre kontsentreeritud viinamarjavirdest (14)

2,0 (12)

2.2.9.

Imikutoidud ja imikutele ja väikelastele ettenähtud teraviljapõhised töödeldud toidud (3), (7)

0,50

2.2.10.

Meditsiiniliseks eriotstarbeks ettenähtud dieettoidud, (9), (10) mis on mõeldud spetsiaalselt imikutele

0,50

2.2.11.

Toorkohv, kuivatatud puuvili (välja arvatud rosinad), õlu, kakao ja kakaotooted, liköörveinid, lihatooted, vürtsid ja lagrits

2.3.

Patuliin

 

2.3.1.

Puuviljamahl, puuviljamahl kontsentreeritud puuviljamahlast ja puuviljanektar (14)

50

2.3.2.

Piiritusjoogid, (15) siider ja muud kääritatud joogid, mis on saadud õuntest või sisaldavad õunamahla

50

2.3.3.

Viljalihaga õunatooted (sealhulgas otsetarbimiseks ettenähtud õunakompott, õunapüree), välja arvatud punktides 2.3.4 ja 2.3.5 loetletud tooted

25

2.3.4.

Õunamahl ja viljalihaga õunatooted (sealhulgas õunakompott ning õunapüree imikutele ja väikelastele, (16) mis märgistatakse ja müüakse sellisena) (4)

10,0

2.3.5.

Imikutoidud, välja arvatud imikutele ja väikelastele ettenähtud teraviljapõhised töödeldud toidud (3), (4)

10,0

2.4.

Deoksünivalenool  (17)

 

2.4.1.

Töötlemata teravili, (18), (19) välja arvatud kõva nisu, kaer ja mais

1 250

2.4.2.

Töötlemata kõva nisu ja kaer (18), (19)

1 750

2.4.3.

Töötlemata mais (18)

1 750 (20)

2.4.4.

Otsetarbimiseks ettenähtud teravili, teraviljajahu (sealhulgas maisijahu ja maisitang, (21) kliid kui otsetarbimiseks ettenähtud lõpptoode ja idud, välja arvatud punktis 2.4.7 loetletud tooted

750

2.4.5.

Pastatooted (kuiv) (22)

750

2.4.6.

Leib (sealhulgas väikesed pagaritooted), kondiitritooted, küpsised, teraviljast suupisted ja hommikuhelbed

500

2.4.7.

Imikutoidud ja imikutele ja väikelastele ettenähtud teraviljapõhised töödeldud toidud (3), (7)

200

2.5.

Zearalenoon  (17)

 

2.5.1.

Töötlemata teravili, (18)  (19) välja arvatud mais

100

2.5.2.

Töötlemata mais (18)

200 (20)

2.5.3.

Otsetarbimiseks ettenähtud teravili, teraviljajahu, kliid kui otsetarbimiseks ettenähtud lõpptoode ja idud, välja arvatud punktides 2.5.4, 2.5.7 ja 2.5.8 loetletud tooted

75

2.5.4.

Otsetarbimiseks ettenähtud mais, maisijahu, maisitang, maisiidud ja rafineeritud maisiõli (21)

200 (20)

2.5.5.

Leib (sealhulgas väikesed pagaritooted), kondiitritooted, küpsised, teraviljast suupisted ja hommikuhelbed, välja arvatud maisist suupisted ja maisipõhised hommikuhelbed

50

2.5.6.

Maisist suupisted ja maisipõhised hommikuhelbed

50 (20)

2.5.7.

Imikutoidud ja imikutele ja väikelastele ettenähtud teraviljapõhised töödeldud toidud (välja arvatud maisipõhised töödeldud toidud) (3), (7)

20

2.5.8.

Imikutele ja väikelastele ettenähtud maisipõhised töödeldud toidud (3), (7)

20 (20)

2.6.

Fumonisiinid

B1 ja B2 summa

2.6.1.

Töötlemata mais (18)

2 000 (23)

2.6.2.

Maisijahu, maisitang, maisiidud ja rafineeritud maisiõli (21)

1 000 (23)

2.6.3.

Otsetarbimiseks ettenähtud maisipõhised toidud, välja arvatud punktides 2.6.2 ja 2.6.4 loetletud tooted

400 (23)

2.6.4.

Imikutoidud ja imikutele ja väikelastele ettenähtud maisipõhised töödeldud toidud (3), (7)

200 (23)

2.7.

T-2 ja HT-2 toksiin  (17)

T-2 ja HT-2 toksiini summa

2.7.1.

Töötlemata teravili (18) ja teraviljatooted

 


3. jagu:   metallid

Toode (1)

Piirnormid

(mg/kg märgkaalu kohta)

3.1.

Plii

 

3.1.1.

Toorpiim, (6) kuumtöödeldud piim ja piimapõhiste toodete valmistamiseks kasutatav piim

0,020

3.1.2.

Imiku piimasegud ja jätkupiimasegud (4), (8)

0,020

3.1.3.

Veise-, lamba-, sea- ja linnuliha (välja arvatud rups) (6)

0,10

3.1.4.

Veise-, lamba-, sea- ja linnurups (6)

0,50

3.1.5.

Kala lihaskude (24), (25)

0,30

3.1.6.

Koorikloomad, välja arvatud pruun krabiliha ning välja arvatud homaari ning samalaadsete suurte koorikloomade pea- ja rinnaliha (Nephropidae ja Palinuridae) (26)

0,50

3.1.7.

Kahepoolmelised molluskid (26)

1,5

3.1.8.

Peajalgsed (sisikonnata) (26)

1,0

3.1.9.

Teravili ja kaunviljad

0,20

3.1.10.

Köögiviljad, välja arvatud kapsasköögivili, lehtköögiviljad, värsked ürdid ja seened. (27) Kartuli puhul kohaldatakse piirnormi kooritud kartuli suhtes.

0,10

3.1.11.

Kapsasköögivili, lehtköögiviljad ja kultuurseened (27)

0,30

3.1.12.

Puuvili, välja arvatud marjad (27)

0,10

3.1.13.

Marjad (27)

0,20

3.1.14.

Rasvad ja õlid, sealhulgas piimarasv

0,10

3.1.15.

Puuviljamahlad, puuviljamahlad kontsentreeritud puuviljamahladest ja puuviljanektarid (14)

0,050

3.1.16.

Veinid (sealhulgas vahuveinid, välja arvatud liköörveinid), siidrid, pirnisiider ja puuviljaveinid (11)

0,20 (28)

3.1.17.

Aromatiseeritud veinid, aromatiseeritud veinijoogid ja aromatiseeritud veinikokteilid (13)

0,20 (28)

3.2.

Kaadmium

 

3.2.1.

Veise-, lamba-, sea- ja linnuliha (välja arvatud rups) (6)

0,050

3.2.2.

Hobuseliha, välja arvatud rups (6)

0,20

3.2.3.

Veise-, lamba-, sea-, linnu- ja hobusemaks (6)

0,50

3.2.4.

Veise-, lamba-, sea-, linnu- ja hobuseneer (6)

1,0

3.2.5.

Kala lihaskude, (24), (25) välja arvatud punktides 3.2.6 ja 3.2.7 loetletud liigid

0,050

3.2.6.

Järgmiste kalade lihaskude: (24), (25):

 

anšoovised (Engraulis spp.)

 

atlandi pelamiid (Sarda sarda)

 

harilik peitelhammasahven (Diplodus vulgaris)

 

angerjas (Anguilla anguilla)

 

kefaal (Mugil labrosus labrosus)

 

harilik stauriid või sigarstauriid (Trachurus spp.)

 

luvar (Luvarus imperialis)

 

sardiin (Sardina pilchardus)

 

sardinopsid (Sardinops spp.)

 

tuunid (Thunnus spp., Euthynnus spp., Katsuwonus pelamis)

 

merikeellane (Dicologoglossa cuneata)

0,10

3.2.7.

Mõõkkala lihaskude (Xiphias gladius) (24), (25)

0,30

3.2.8.

Koorikloomad, välja arvatud pruun krabiliha ning välja arvatud homaari ning samalaadsete suurte koorikloomade pea- ja rinnaliha (Nephropidae ja Palinuridae) (26)

0,50

3.2.9.

Kahepoolmelised molluskid (26)

1,0

3.2.10.

Peajalgsed (sisikonnata) (26)

1,0

3.2.11.

Teravili, välja arvatud kliid, idud, nisu ja riis

0,10

3.2.12.

Kliid, idud, nisu ja riis

0,20

3.2.13.

Soja

0,20

3.2.14.

Köögi- ja puuviljad, välja arvatud lehtköögiviljad, värsked ürdid, seened, varsköögiviljad, piiniapähklid, juurviljad ja kartul (27)

0,050

3.2.15.

Lehtköögiviljad, värsked ürdid, kultuurseened ja juurseller (27)

0,20

3.2.16.

Varsköögiviljad, juurviljad ja kartul, välja arvatud juurseller. (27) Kartuli puhul kohaldatakse piirnormi kooritud kartuli suhtes.

0,10

3.3.

Elavhõbe

 

3.3.1.

Kalandustooted (26) ja kalade lihaskude, (24), (25)välja arvatud punktis 3.3.2. loetletud liigid. Piirnormi kohaldatakse koorikloomade suhtes, välja arvatud pruuni krabiliha ja homaari ning samalaadsete suurte koorikloomade (Nephropidae ja Palinuridae) pea- ja rinnaliha suhtes.

0,50

3.3.2.

Järgmiste kalade lihaskude: (24)  (25):

 

merikuradid (Lophius spp.)

 

harilik merihunt (Anarhichas lupus)

 

atlandi pelamiid (Sarda sarda)

 

angerjad (Anguilla spp.)

 

täpiline seanina, atlandi karekala, vahemere saagkõht (Hoplostethus spp.)

 

kalju-tömppeakala (Coryphaenoides rupestris)

 

harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)

 

marliinid (Makaira spp.)

 

kammellased (Lepidorhombus spp.)

 

meripoisurid (Mullus spp.)

 

haug (Esox lucius)

 

vöötideta pelamiid (Orcynopsis unicolor)

 

tursik (Tricopterus minutes)

 

portugali süvahai (Centroscymnus coelolepis)

 

raid (Raja spp.)

 

meriahvenad (Sebastes marinus, S. mentella, S. viviparus)

 

purikala (Istiophorus platypterus)

 

lintuim, süsisaba (Lepidopus caudatus, Aphanopus carbo)

 

besuugo, besuugod (Pagellus spp.)

 

hai (kõik liigid)

 

gempüüllane (Lepidocybium flavobrunneum, Ruvettus pretiosus, Gempylus serpens)

 

tuurad (Acipenser spp.)

 

mõõkkala (Xiphias gladius)

 

tuunid (Thunnus spp., Euthynnus spp, Katsuwonus pelamis)

1,0

3.4.

Tina (anorgaaniline)

 

3.4.1.

Toidukonservid, välja arvatud joogid

200

3.4.2.

Konserveeritud joogid, sealhulgas puuvilja- ja köögiviljamahlad

100

3.4.3.

Konserveeritud imikutoidud ning imikutele ja väikelastele ettenähtud teraviljapõhised töödeldud toidud, välja arvatud kuivatatud ja pulbrilised tooted (3), (29)

50

3.4.4.

Konserveeritud imiku piimasegud ja jätkupiimasegud (sealhulgas imikupiim ja piimal põhinev jätkupiimasegu), välja arvatud kuivatatud ja pulbrilised tooted (8), (29)

50

3.4.5.

Konserveeritud meditsiiniliseks eriotstarbeks ettenähtud dieettoidud, (9), (29) mis on mõeldud spetsiaalselt imikutele, välja arvatud kuivatatud ja pulbrilised tooted

50


4. jagu:   3-monokloropropaan-1,2-diool (3-MCPD)

Toode (1)

Piirnormid

(μg/kg)

4.1.

Hüdrolüüsitud taimne valk (30)

20

4.2.

Sojakaste (30)

20


5. jagu:   dioksiinid ja PCBd (31)

Toode

Piirnormid

Dioksiinide summa (WHO-PCDD/F-TEQ) (32)

Dioksiinide ja dioksiinilaadsete PCBde summa (WHO-PCDD/F-PCB-TEQ) (32)

5.1.

Liha ja lihatooted (välja arvatud söödav rups), mis on saadud: (6)

 

 

veistelt ja lammastelt

3,0 pg/g rasva kohta (33)

4,5 pg/g rasva kohta (33)

lindudelt

2,0 pg/g rasva kohta (33)

4,0 pg/g rasva kohta (33)

sigadelt

1,0 pg/g rasva kohta (33)

1,5 pg/g rasva kohta (33)

5.2.

Punktis 5.1 osutatud maismaaloomadelt pärit maks 5.1 (6) ja maksatooted

6,0 pg/g rasva kohta (33)

12,0 pg/g rasva kohta (33)

5.3.

Kala lihaskude, kalandustooted ja nendest saadud tooted, välja arvatud angerjas. (25), (34) Piirnormi kohaldatakse koorikloomade suhtes, välja arvatud pruuni krabiliha ning homaari ja samalaadsete suurte koorikloomade (Nephropidae ja Palinuridae) pea- ja rinnaliha suhtes.

4,0 pg/g märgkaalu kohta

8,0 pg/g märgkaalu kohta

5.4.

Angerja (Anguilla anguilla) lihaskude ja sellest saadud tooted

4,0 pg/g märgkaalu kohta

12,0 pg/g märgkaalu kohta

5.5.

Toorpiim (6) ja piimatooted, (6) sealhulgas piimarasv

3,0 pg/g rasva kohta (33)

6,0 pg/g rasva kohta (33)

5.6.

Kanamunad ja munatooted (6)

3,0 pg/g rasva kohta (33)

6,0 pg/g rasva kohta (33)

5.7.

Rasv, mis on saadud:

 

 

veistelt ja lammastelt

3,0 pg/g rasva kohta

4,5 pg/g rasva kohta

lindudelt

2,0 pg/g rasva kohta

4,0 pg/g rasva kohta

sigadelt

1,0 pg/g rasva kohta

1,5 pg/g rasva kohta

5.8.

Segatud loomarasv

2,0 pg/g rasva kohta

3,0 pg/g rasva kohta

5.9.

Taimeõlid ja -rasvad

0,75 pg/g rasva kohta

1,5 pg/g rasva kohta

5.10.

Merelist päritolu õli (kalaõli, kalamaksaõli ja teiste mereorganismide inimtoiduks ettenähtud õlid)

2,0 pg/g rasva kohta

10,0 pg/g rasva kohta


6. jagu:   polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud

Toode

Piirnormid

(μg/kg märgkaalu kohta)

6.1.

Benso(a)püreen  (35)

 

6.1.1.

Õlid ja rasvad (välja arvatud kakaovõi), mis on ette nähtud otsetarbimiseks või kasutamiseks toidu koostisosana

2,0

6.1.2.

Suitsuliha ja suitsulihatooted

5,0

6.1.3.

Suitsukala lihaskude ja suitsutatud kalandustooted, (25), (36)välja arvatud kahepoolmelised molluskid. Piirnormi kohaldatakse suitsutatud koorikloomade suhtes, välja arvatud pruuni krabiliha ning homaari ja samalaadsete suurte koorikloomade (Nephropidae ja Palinuridae) pea- ja rinnaliha suhtes.

5,0

6.1.4.

Kala lihaskude, (24), (25) välja arvatud suitsukala

2,0

6.1.5.

Koorikloomad, peajalgsed, välja arvatud suitsutatud. (26) Piirnormi kohaldatakse koorikloomade suhtes, välja arvatud pruuni krabiliha ning homaari ja samalaadsete suurte koorikloomade (Nephropidae ja Palinuridae) pea- ja rinnaliha suhtes.

5,0

6.1.6.

Kahepoolmelised molluskid (26)

10,0

6.1.7.

Imikutoidud ja imikutele ja väikelastele ettenähtud teraviljapõhised töödeldud toidud (3), (29)

1,0

6.1.8.

Imiku piimasegud ja jätkupiimasegud, sealhulgas imikupiim ja piimal põhinev jätkupiimasegu (8), (29)

1,0

6.1.9.

Meditsiiniliseks eriotstarbeks ettenähtud dieettoidud, (9), (29)mis on mõeldud spetsiaalselt imikutele

1,0


(1)  Puu-, köögi- ja teraviljade puhul osutatakse vastavas kategoorias loetletud toiduainetele, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. veebruari 2005. aasta määruses (EÜ) nr 396/2005 taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide ja nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ muutmise kohta (ELT L 70, 16.3.2005, lk 1), viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 178/2006 (ELT L 29, 2.2.2006, lk 3). Muuhulgas tähendab see, et tatart (Fagopyrum sp) loetakse teraviljaks ja tatratooteid teraviljatoodeteks.

(2)  Piirnorme ei kohaldata värske spinati suhtes, mis on ette nähtud töötlemiseks ja mida veetakse pakendamata põllult töötlemisettevõttesse.

(3)  Käesolevas kategoorias loetletud toiduained, nagu on määratletud komisjoni 16. veebruari 1996. aasta direktiivis 96/5/EÜ imikutele ja väikelastele mõeldud teraviljapõhiste töödeldud toitude ja muude imikutoitude kohta (EÜT L 49, 28.2.1996, lk 17), viimati muudetud direktiiviga 2003/13/EÜ (ELT L 41, 14.2.2003, lk 33).

(4)  Piirnormi kohaldatakse tarvitusvalmis toodete suhtes (turustatakse olemasoleval kujul või on tarvitusvalmiks muudetud tootja juhendi kohaselt).

(5)  Piirnorme kohaldatakse maapähklite ja pähklite söödavate osade suhtes. Kui analüüsitakse koorimata pähkleid, eeldatakse aflatoksiinisisalduse arvutamisel, et saastatud on pähklite söödav osa.

(6)  Käesolevas kategoorias loetletud toiduained, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruses (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad (ELT L 226, 25.6.2004, lk 22).

(7)  Piirnormi kohaldatakse kuivaine suhtes. Kuivaine määratakse vastavalt määrusele (EÜ) nr 401/2006.

(8)  Käesolevas kategoorias loetletud toiduained, nagu on määratletud komisjoni 14. mai 1991. aasta direktiivis 91/321/EMÜ imiku piimasegude ja jätkupiimasegude kohta (EÜT L 175, 4.7.1991, lk 35), viimati muudetud direktiiviga 2003/14/EÜ (ELT L 41, 14.2.2003, lk 37).

(9)  Käesolevas kategoorias loetletud toiduained, nagu on määratletud komisjoni 25. märtsi 1999. aasta direktiivis 1999/21/EÜ meditsiiniliseks eriotstarbeks mõeldud dieettoitude kohta (EÜT L 91, 7.4.1999, lk 29).

(10)  Piima ja piimatoodete puhul kohaldatakse piirnormi tarvitusvalmis toodete suhtes (turustatakse olemasoleval kujul või on tarvitusvalmiks muudetud tootja juhendi kohaselt) ja muude toodete puhul kuivaine suhtes. Kuivaine määratakse vastavalt määrusele (EÜ) nr 401/2006.

(11)  Käesolevas kategoorias loetletud toiduained, nagu on määratletud nõukogu 17. mai 1999. aasta määruses (EÜ) nr 1493/1999 veinituru ühise korralduse kohta (EÜT L 179, 14.7.1999, lk 1), viimati muudetud Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia Euroopa Liitu vastuvõtmise tingimusi ja korda käsitleva protokolliga (ELT L 157, 21.6.2005, lk 29).

(12)  Piirnormi kohaldatakse toodete suhtes, mis on valmistatud alates 2005. aasta saagikoristusest.

(13)  Käesolevas kategoorias loetletud toiduained, nagu on määratletud nõukogu 10. juuni 1991. aasta määruses (EMÜ) nr 1601/91, millega sätestatakse aromatiseeritud veinide, aromatiseeritud veinijookide ja aromatiseeritud veinikokteilide määratlemise, kirjeldamise ja esitlemise üldeeskirjad (EÜT L 149, 14.6.1991, lk 1), viimati muudetud Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia Euroopa Liitu vastuvõtmise tingimusi ja korda käsitleva protokolliga. Nende jookide suhtes kohaldatav ohratoksiini A piirnorm on veini ja/või viinamarjavirde sisalduse funktsioon valmistootes.

(14)  Käesolevas kategoorias loetletud toiduained, nagu on määratletud nõukogu 20. detsembri 2001. aasta direktiivis 2001/112/EÜ inimtoiduks ettenähtud puuviljamahlade ja teatavate samalaadsete toodete kohta (EÜT L 10, 12.1.2002, lk 58).

(15)  Käesolevas kategoorias loetletud toiduained, nagu on määratletud nõukogu 29. mai 1989. aasta määruses (EMÜ) nr 1576/89, millega kehtestatakse piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise ja esitlemise üldeeskirjad (EÜT L 160, 12.6.1989, lk 1), viimati muudetud Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia Euroopa Liitu vastuvõtmise tingimusi ja korda käsitleva protokolliga.

(16)  Imikud ja väikelapsed, nagu on määratletud direktiivides 91/321/EMÜ ja 96/5/EÜ.

(17)  Punktides 2.4, 2.5, ja 2.7 sätestatud deoksünivalenooli, zearalenooni, T-2 ja HT-2 toksiini piirnormide kohaldamisel ei loeta riisi teravilja hulka ega riisitooteid teraviljatoodete hulka.

(18)  Piirnormi kohaldatakse töötlemata teravilja suhtes, mis viiakse turule esmatöötlemiseks. Esmatöötlemine tähendab mis tahes mehaanilist või termilist töötlust, välja arvatud terade kuivatamine. Puhastamist, sorteerimist ja kuivatamist ei loeta esmatöötluseks seni, kuni viljatera ei mõjutata mehaaniliselt ja täisterad jäävad pärast puhastamist ja sorteerimist terveks. Integreeritud tootmis- ja töötlemissüsteemides kohaldatakse piirnormi töötlemata teraviljade suhtes juhul, kui need on ettenähtud esmatöötlemiseks.

(19)  Piirnormi kohaldatakse teraviljade suhtes, mis on koristatud ja üle võetud alates 2005/2006. majandusaastast vastavalt komisjoni 19. aprilli 2000. aasta määrusele (EÜ) nr 824/2000, millega kehtestatakse teravilja ülevõtmise kord sekkumisametite poolt ja sätestatakse teravilja kvaliteedi määramise analüüsimeetodid (EÜT L 100, 20.4.2000, lk 31), viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1068/2005 (ELT L 174, 7.7.2005, lk 65).

(20)  Piirnormi kohaldatakse 1. juulist 2007.

(21)  Sellesse kategooriasse kuuluvad ka teisiti nimetatud samalaadsed tooted, nt manna.

(22)  Pastatooted, mille veesisaldus on ligikaudu 12 %.

(23)  Piirnormi kohaldatakse 1. oktoobrist 2007.

(24)  Kalad on määratletud nõukogu määruse (EÜ) nr 104/2000 (EÜT L 17, 21.1.2000, lk 22) artikli 1 loendi kategoorias a (välja arvatud kalamaks koodiga CN 03027000), viimati muudetud aktiga, mis käsitleb Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemistingimusi ja lepingute kohandamist, mille alusel on loodud Euroopa Liit (ELT L 236, 23.9.2003, lk 33). Kuivatatud, lahjendatud, töödeldud ja/või liittoiduainete suhtes kohaldatakse artikli 2 lõikeid 1 ja 2.

(25)  Tervikuna söömiseks ettenähtud kalade puhul kohaldatakse piirnormi terve kala suhtes.

(26)  Toiduained on määratletud määruse (EÜ) nr 104/2000 artikli 1 loendi kategooriates c ja f vastavalt vajadusele (liigid, nagu on loetletud vastavas kandes). Kuivatatud, lahjendatud, töödeldud ja/või liittoiduainete suhtes kohaldatakse artikli 2 lõikeid 1 ja 2.

(27)  Piirnormi kohaldatakse puu- või köögivilja suhtes pärast pesemist ja söödava osa eraldamist.

(28)  Piirnormi kohaldatakse toodete suhtes, mis on valmistatud alates 2001. aasta saagikoristusest.

(29)  Piirnormi kohaldatakse müügiloleva toote suhtes.

(30)  Piirnorm on antud vedelprodukti kohta, mis sisaldab 40 % kuivainet. Sellele vastab piirnorm 0,05 mg/kg kuivaines. Seda piirnormi kohandatakse proportsionaalselt toodete kuivainesisaldusele.

(31)  Dioksiinide (polüklooritud dibenso-para-dioksiinide (PCDD) ja polüklooritud dibensofuraanide (PCDF)) summa, väljendatuna Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) toksilisusekvivalendina, kasutades toksilisuse ekvivalentfaktoreid WHO-TEF, ning dioksiinide ja dioksiinilaadsete PCBde (polüklooritud dibenso-para-dioksiinide (PCDD), polüklooritud dibensofuraanide (PCDF) ja polüklooritud bifenüülide (PCB) summa, väljendatuna WHO toksilisusekvivalendina, kasutades toksilisuse ekvivalentfaktoreid WHO-TEF). Inimese terviseriskide hindamisel kasutatavad Maailma Terviseorganisatsiooni TEFid, mis põhinevad 15.–18. juunil 1997 Rootsis Stockholmis peetud Maailma Terviseorganisatsiooni koosoleku otsustel (Van den Berg et al., (1998) Toxic Equivalency Factors (TEFs) for PCBs, PCDDs, PCDFs for Humans and for Wildlife. Environmental Health Perspectives, 106 (12), 775).

Image

(32)  Sisalduse ülempiir: sisalduse ülempiir arvutatakse eeldusel, et kõigi allpool määramispiiri olevate eri analoogide sisalduse väärtused võrduvad määramispiiriga.

(33)  Piirnormi ei kohaldata toiduainete suhtes, mis sisaldavad alla 1 % rasva.

(34)  Toiduained on määratletud määruse (EÜ) nr 104/2000 artikli 1 loendi kategooriates a, b, c, e ja f, välja arvatud kalamaks koodiga CN 03027000.

(35)  Benso(a)püreeni, mille kohta on piirnorm, kasutatakse toiduainetes sisalduvate kantserogeensete polütsükliliste aromaatsete süsivesinike esinemise ja mõju märgistusainena. Seepärast näevad need meetmed ette loetletud toiduainetes esinevate polütsükliliste aromaatsete süsivesinike täieliku ühtlustamise kõikides liikmesriikides.

(36)  Toiduained on määratletud määruse (EÜ) nr 104/2000 artikli 1 loendi kategooriates b, c ja f.


20.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 364/25


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1882/2006,

19. detsember 2006,

milles sätestatakse proovivõtu- ja analüüsimeetodid nitraatide sisalduse ametlikuks kontrolliks toiduainetes

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 882/2004 ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks, (1) eriti selle artikli 11 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 19. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1881/2006, millega sätestatakse teatavate saasteainete piirnormid toiduainetes, (2) sätestab nitraatide piirnormid spinatis, salatis, jääsalatis, imikutoidus ja imikutele ja väikelastele ette nähtud teraviljapõhises töödeldud toidus.

(2)

Nitraatide sisalduse määramise täpsus sõltub oluliselt proovide võtmisest ja proovide ettevalmistamisest.

(3)

On vaja kindlaks määrata üldnõuded, millele analüüsimeetodid peavad vastama, tagamaks et kontrollilaborid kasutavad võrreldavaid analüüsimeetodeid.

(4)

Värske salat ja spinat on väga kiiresti riknevad tooted ning enamikul juhtudel ei ole võimalik saadetisi nii kaua kinni hoida, kui ametliku kontrolli analüüsitulemus on kättesaadav. Seetõttu võivad pädevad asutused sellistel juhtudel pidada asjakohaseks ja vajalikuks võtta ametlikud proovid põllult vahetult enne saagi koristamist.

(5)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) 1881/2006 lisa 1. jaos loetletud proovide võtmine, ettevalmistamine ja analüüs toiduainete nitraatide sisalduse ametlikuks kontrolliks tuleb teostada vastavalt käesolevas lisas kirjeldatud meetoditele.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust kohaldatakse alates 1. märtsist 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. detsember 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU


(1)  ELT L 165, 30.4.2004, lk 1. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 776/2006 (ELT L 136, 24.5.2006, lk 3).

(2)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 5.


LISA

PROOVIVÕTUMEETODID, PROOVIDE ETTEVALMISTAMINE JA ANALÜÜS NITRAATIDE SISALDUSE AMETLIKUKS KONTROLLIKS TEATAVATES TOIDUAINETES

A.   ÜLDSÄTTED

Ametlikud kontrollid viiakse läbi kooskõlas määruse (EÜ) nr 882/2004 sätetega. Järgmisi üldsätteid kohaldatakse ilma, et need piiraks määruse (EÜ) nr 882/2004 sätete kohaldamist.

A.1   Reguleerimisala

Toiduainete nitraatide sisalduse ametlikuks kontrolliks ette nähtud proovid, mille nimekiri on esitatud määruse (EÜ) nr 1881/2006 lisa 1. jaos, võetakse vastavalt käesolevas lisas kirjeldatud meetoditele. Selliselt saadud lähteproovid, mille valimid on võetud kas otse põllult või partiist, loetakse asjakohastele partiidele tüüpilisteks.

Nõuetele vastavus tehakse kindlaks laboriproovides määratud sisalduste alusel.

A.2   Mõisted

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

A.2.1.

„partii”: eristatav toidukauba kogus, mis on samal ajal koristatud või tarnitud ning mille puhul ametnik on kindlaks teinud järgmised ühised omadused: päritolu, sort või mullatüüp maksimaalselt kahe hektari suuruselt alalt, pakkimisviis, pakkija, saatja või märgistused;

A.2.2.

„osapartii”: teatav suure partii osa, mille puhul kohaldatakse asjakohast proovivõtumeetodit. Iga osapartii peab olema füüsiliselt eraldatud ja kindlakstehtav;

A.2.3.

„valim või ühik”: partii või osapartii ühest kohast võetud proovikogus. Käesoleval juhul võib selleks olla üks peasalat või -spinat, peotäis noori lehti või kotitäis lõigatud lehti;

A.2.4.

„lähteproov”: kõigi partiist või osapartiist võetud valimite koguhulk;

A.2.5.

„laboriproov”: labori jaoks ette nähtud proov;

A.2.6.

„põld”: sama mullatüübi ja viljelusviisiga maatükk, kus kasvatatakse üht sorti samas kasvuetapis olevat salatit või spinatit. “Partii” võib proovivõtumeetodi korral tähistada ka mõistet “põld”;

A.2.7.

„katmikala”: maatükk, mis on kaetud klaaskasvuhoone või tunneliga (plastist või polüetüleenist tunnel või kasvuhoone) ning kus kasvatatakse üht sorti samas kasvuetapis olevat salatit või spinatit, mille saak koristatakse ühel ajal. “Partii” võib proovivõtumeetodi korral tähistada ka mõistet “katmikala”.

A.3   Üldsätted

A.3.1.   Töötajad

Proove võtab liikmesriigi määratud volitatud isik.

A.3.2   Materjal, millest proovid võetakse

Igast uuritavast partiist võetakse proovid eraldi. Suured partiid (s.t partiid, mille mass on üle 30 tonni või mis on suuremad kui kolm hektarit) jaotatakse osapartiideks, millest võetakse proovid eraldi.

A.3.3   Ettevaatusabinõud

Proovide võtmise ja ettevalmistamise käigus võetakse tarvitusele ettevaatusabinõud, et vältida muutusi, mis võivad

mõjutada nitraatide sisaldust, analüüsitulemusi või muuta lähteproovid mitte-esinduslikuks, nt proovi ettevalmistamise ajal on salat või spinat mullane,

mõjutada toidu ohutust või rikkuda partiid, millest proovid võetakse.

Samuti võetakse tarvitusele kõik vajalikud meetmed proove võtvate isikute ohutuse tagamiseks.

A.3.4   Valimid

Võimaluse korral võetakse valimid ühtlaselt partii või osapartii erinevatest kohtadest. Kõrvalekaldumine sellest menetlusest märgitakse käesoleva lisa punktis A.3.8 ette nähtud protokolli.

A.3.5   Lähteproovi ettevalmistamine

Lähteproov saadakse valimite kokkusegamise teel.

A.3.6   Paralleelproovid

Tingimusel, et see on kooskõlas liikmesriikide eeskirjades kajastatud toidukäitlejate õigustega, võetakse homogeniseeritud lähteproovist paralleelproovid, mis on ette nähtud eeskirjade täitmise tagamiseks, kaubanduse kaitseks ja võrdlemiseks.

A.3.7   Proovide pakkimine ja vedu

Iga proov asetatakse niiskuskao vältimiseks puhtasse läbipaistmatusse inertsest materjalist plastikkotti, mis kaitseb piisavalt saastumise eest ja veo ajal tekkida võivate vigastuste eest.

Proov peab jõudma laborisse 24 tunni jooksul pärast proovi võtmist ning proovi tuleb transpordi ajal hoida külmas. Kui see ei ole võimalik, tuleb proov 24 tunni jooksul sügavkülmutada ning säilitada külmutatuna (maksimaalselt kuus nädalat).

Veo või ladustamise ajal proovi koostises tekkida võivate muutuste vältimiseks võetakse tarvitusele täiendavad ettevaatusabinõud.

A.3.8   Proovide pitseerimine ja märgistamine

Iga ametlikuks kasutamiseks võetud proov pitseeritakse proovivõtukohas ja märgistatakse vastavalt liikmesriikide eeskirjadele.

Iga proovivõtu kohta täidetakse protokoll, mis võimaldab partiid üheselt kindlaks teha ja kuhu proovi võttev ametnik peab üles märkima sordi, kasvataja, tootmismeetodi, proovivõtu aja ja koha, saadetise eest vastutava toidukäitleja andmed ja muu asjakohase teabe, mis võib analüüsijale abiks olla.

A.4   Partiide liigid

Toidukaupu võib turustada jaemüügiks pakendamata või konteinerites, kaasa arvatud kaubakottides ja korvides või üksikutes müügipakendites. Proovivõtumeetodit saab kohaldada kauba turustamise kõigi vormide puhul.

B.   PROOVIVÕTUMEETOD

Võimaluse korral võetakse valimid partii või osapartii erinevatest kohtadest.

B.1   Proovi võtmine põllult

Kui pädev asutus peab salati ja spinati proovide võtmist põllult vajalikuks, siis tuleb seda teha järgmiselt.

Valimit ei tohi koguda alalt, mis ei tundu olevat põllule või katmikalale iseloomulik. Alasid, millel on erinev mullatüüp, viljelusviis või millel kasvavad erinevad salati või spinati sordid, või millelt koristatakse saak erineval ajal, tuleb käsitleda eraldi partiide või põldudena. Kui põld on suurem kui kolm hektarit, tuleb see jagada kahehektarilisteks osapartiideks ning igast osapartiist tuleb võtta proovid eraldi.

Valim kogutakse, moodustades põllul kõndides W- või X-tähe kujulise mustri. Kitsastelt peenardelt või katmikalalt tuleb taimed koguda erinevatelt peenardelt, moodustades W- või X-tähe kujulise mustri, ning need segatakse lähteprooviks kokku.

Taimed tuleb lõigata maapinnalt.

Valim peab sisaldama vähemalt 10 taime ning 10 taime lähteproovi mass peab olema vähemalt 1 kg. Proov võetakse ainult turustatava koguse ühikutes. (1) Muld, välimised mittesöödavad lehed ja kahjustatud lehed tuleb igalt ühikult eemaldada.

B.2   Proovide võtmine spinati, salati, imikutoidu ning imikutele ja väikelastele ette nähtud teraviljapõhise töödeldud toidu partiidest

Proovivõtumeetodit kohaldatakse partiide puhul, mille mass on 25 tonni või väiksem.

Suurte partiide puhul (üle 30 tonni) tuleb partii põhimõtteliselt jagada 25tonnisteks osapartiideks, kui osapartii saab füüsiliselt eraldada. Võttes arvesse, et partii mass ei ole alati 25 tonni täiskordne, võib osapartii mass ületada ettenähtud massi kuni 20 %. See tähendab, et osapartii mass võib olla 15–30 tonni. Kui partiid ei tohi või ei saa füüsiliselt osapartiideks eraldada, võetakse proov partiist.

Lähteproov peab olema massiga vähemalt 1 kg, välja arvatud juhul, kui see ei ole võimalik, näiteks kui prooviks on võetud üksik pea või pakend.

Partiist võetavate valimite miinimumarv on esitatud tabelis 1.

Tabel 1

Partiist võetavate valimite miinimumarv

Partii mass (kg)

Võetavate valimite miinimumarv

Lähteproovi miinimummass (kg)

< 50

3

1

50–500

5

1

> 500

10

1

Kui partii koosneb üksikpakenditest, on lähteproovi saamiseks võetavate pakendite arv esitatud tabelis 2.

Tabel 2

Lähteproovi saamiseks võetavate pakendite (valimite) arv, kui partii koosneb üksikpakenditest

Pakendite või ühikute arv partiis

Võetavate pakendite või ühikute arv

Lähteproovi miinimummass (kg)

1–25

1 pakend või ühik

1

26–100

ligikaudu 5 %, vähemalt kaks pakendit või ühikut

1

> 100

ligikaudu 5 %, maksimaalselt kümme pakendit või ühikut

1

Igast partiist või osapartiist, millel kontrollitakse nõuetele vastavust, tuleb võtta proovid eraldi. Juhtudel, kus selline proovivõtumeetodi kasutamine tooks partii kahjustamise tõttu kaasa vastuvõetamatud kaubanduslikud tagajärjed (seoses pakkimismeetodiga, transpordivahendiga jne), võib kohaldada ka teistsugust proovivõtumeetodit, tingimusel et lähteproov annab kontrollitavast partiist piisava läbilõike ning et kogu meetodit kirjeldatakse ja dokumenteeritakse. Koht, kust proov partiist võetakse, peaks soovitatavalt olema juhuslikult valitud, kuid kui see on füüsiliselt raskesti teostatav, peaks see olema juhuslikult valitud koht partii juurdepääsetavast osast.

B.3   Proovide võtmine jaemüügietapil

Jaemüügietapil tuleb võimaluse korral toiduainetest proove võtta vastavalt punktis B.2 esitatud sätetele.

Kui see ei ole võimalik, võib jaemüügietapil kohaldada ka teistsugust proovivõtumeetodit, tingimusel et lähteproov annab kontrollitavast partiist piisava läbilõike ning et kogu meetodit kirjeldatakse ja dokumenteeritakse. (2)

B.4   Partii või osapartii nõuetekohasuse hindamine

Partii või osapartii loetakse nõuetekohaseks, kui nitraadisisaldus laboriproovis ei ületa piirnormi, võttes arvesse mõõtemääramatust ja saagise parandust.

Partii või osapartii loetakse nõuetele mittevastavaks, kui nitraadisisaldus laboriproovis ületab kahtlusteta piirnormi, võttes arvesse saagise parandust ja mõõtemääramatust (st nõuetekohasuse hindamisel kasutatakse saagisega parandatud analüüsitulemust, millest on lahutatud laiendmääramatus).

C.   PROOVI ETTEVALMISTAMINE

1.

Juhul kui proov on võetud värskest tootest, peab võimaluse korral proovi ettevalmistamine toimuma 24 tunni jooksul pärast proovivõttu. Kui see ei ole võimalik, tuleb proovi säilitama külmutatuna (maksimaalselt kuus nädalat).

2.

Muld, väga mullased ja muud välimised mittesöödavad lehed ning kahjustatud lehed tuleb igalt ühikult eemaldada. Proovide pesemine ei ole lubatud, sest see võib vähendada nitraatide sisaldust proovis.

3.

Kogu proov tuleb homogeniseerida (lisada võib teataval hulgal vett). Sõltuvalt kasutatava segisti/matseraatori/lõikuri suurusest võib erinevaid ühikuid ühiselt homogeniseerida Segamise hõlbustamiseks võib ühikuid enne homogeniseerimist külmutada ja lõikuda. Tuleb tõestada, et homogeniseerimise käigus saavutatakse täielik homogeniseeritus. Põhjalik homogeniseerimine on vajalik nitraadi maksimaalseks ekstraheerimiseks ja kättesaamiseks. Sellise meetodi kohaselt tuleb käidelda kõiki proove, hoolimata sellest, kas need on saadud põllult või jaemüügi etapilt.

4.

Analüüsimiseks võetakse ühissegust üks või rohkem analüüsiproovi.

D.   ANALÜÜSIMEETOD, TULEMUSTE ESITAMINE JA LABORIKONTROLLI NÕUDED

D.1   Mõisted

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

r

=

korratavus – näitaja, millest allpool jääb korratavuse tingimustel (sama proov, sama määraja, samad seadmed, sama labor, sama aeg) läbiviidud kahe üksikkatse tulemuste absoluutne erinevus teatava tõenäosuse piiresse (harilikult 95 %), ja seega r = 2,8 × sr;

sr

=

standardhälve, arvutatakse korratavuse tingimustel saadud tulemuste põhjal;

RSDr

=

suhteline standardhälve – arvutatakse korratavuse tingimustel saadud tulemuste põhjal [(sr /

Image

) × 100];

R

=

reprodutseeritavus – näitaja, millest allpool jääb reprodutseeritavuse tingimustel (sama katsematerjal, eri laborid, eri sooritajad, eri seadmed, standardmeetod) läbiviidud üksikkatsete tulemuste absoluutne erinevus teatava tõenäosuse piiresse (harilikult 95 %); R = 2,8 × sR;

sR

=

standardhälve, arvutatakse reprodutseeritavuse tingimustel saadud tulemuste põhjal;

RSDR

=

suhteline standardhälve – arvutatakse reprodutseeritavuse tingimustel saadud tulemuste põhjal [(sR /

Image

) × 100].

D.2   Üldnõuded

Toiduainete kontrolliks kasutatavad analüüsimeetodid peavad vastama määruse (EÜ) nr 882/2004 III lisa lõigete 1 ja 2 sätetele.

D.3   Erinõuded

D.3.1   Ekstraktsioon

Kasutatavale ekstraheerimisle tuleb pöörata erilist tähelepanu. Mitmete ekstraheerimisviiside puhul on tõestatud nitraadi tõhus ekstraheerumine, näiteks ekstraheerimine kuuma vee või metanooli/vee (30/70) seguga. Külma veega võib ekstraheerida ainult juhul, kui proov oli enne ekstraheerimist külmutatud.

D.3.2   Suutlikkusnäitajad

Nitraatide sisalduse jälgimisel kasutatava analüüsimeetodi suutlikkusnäitajad on järgmised:

Suutlikkusnäitaja

Kontsentratsioonivahemik

Soovitatav väärtus

Maksimaalne lubatud väärtus

Saagis

< 500 mg/kg

60–120 %

 

≥ 500 mg/kg

90–110 %

 

RSDR täpsus

Kõik

Arvestatakse Horwitzi võrrandi järgi

2 × Horwitzi võrrandi järgi arvutatud väärtus

RSDr täpsuse arvutamiseks võib korrutada RSDR täpsuse vastava kontsentratsiooni juures 0,66ga.

Märkused suutlikkusnäitajate kohta

Kontsentratsioonivahemikke ei märgita, kuna täpsusväärtused arvutatakse iga vaadeldava kontsentratsiooni puhul.

Täpsusväärtused arvutatakse Horwitzi võrrandist:

RSDR = 2(1-0,5logC)

kus

RSDR on suhteline standardhälve, mis arvutatakse reprodutseeritavuse tingimustel saadud tulemuste põhjal [(SR / Image) × 100].

C on kontsentratsiooni määr (s.t 1 = 100g/100g, 0,001 = 1 000 mg/kg)

D.4   Tulemuste esitamine, mõõtemääramatuse hindamine ja saagise arvutamine (3)

Analüüsitulemused esitatakse saagisega parandatult või saagisega parandamata, märkides nii esitamise viisi kui ka saagise väärtuse. Piirnormile vastavuse kontrollimiseks kasutatakse saagisega parandatud analüüsitulemust.

Analüüsitulemus tuleb esitada kujul × +/– U, kus × on analüüsitulemus ja U on laiendmääramatus.

Laiendmääramatuse U puhul kasutatakse kattetegurit väärtusega 2, mis annab usaldusväärsuse tasemeks ligikaudu 95 %.

Olemasolevaid analüüsitulemuse tõlgenduseeskirju partii nõuetekohasuse hindamisel kohaldatakse ametliku kontrolli käigus võetud proovide analüüsitulemuse puhul. Kaubanduse kaitse ja võrdlemise eesmärgil tehtud analüüside suhtes kohaldatakse riigisiseseid eeskirju.

D.5   Laborite kvaliteedinõuded

Labor peab vastama määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 12 sätetele.


(1)  Salati, kähara endiivia ja eskariooli turustatav kogus on sätestatud komisjoni 27. juuli 2001. aasta määruses (EÜ) nr 1543/2001, millega sätestatakse salati, kähara endiivia ja eskariooli turustusnormid (EÜT L 203, 28.7.2001, lk 9), viimati muudetud komisjoni 4. jaanuari 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 6/2005 (ELT L 2, 5.1.2005, lk 3).

(2)  Kui proovi võetakse nii väikest kogusest, et sellest ei saa 1 kg massiga lähteproovi, võib lähteproovi mass jääda ka alla 1 kg. Proovide võtmisel imikutoidust ning imikutele ja väikelastele ette nähtud teraviljapõhisest töödeldud toidust võib lähteproovi mass olla 0,5 kg.

(3)  Lisateavet mõõtemääramatuse hindamise ja saagise arvutamise kohta võite leida dokumendist “Report on the relationship between analytical results, measurement uncertainty, recovery factors and the provisions of EU food and feed legislation” (“Aruanne analüüsitulemuste, mõõtemääramatuse, saagisetegurite ja EÜ toidu ja sööda õigusaktide sätete vahelise seose kohta”) – http://ec.europa.eu/food/food/chemicalsafety/contaminants/report-sampling_analysis_2004_en.pdf


20.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 364/32


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1883/2006,

19. detsember 2006,

millega sätestatakse proovivõtu- ja analüüsimeetodid dioksiinide ja dioksiinilaadsete PCBde sisalduse ametlikuks kontrolliks teatavates toiduainetes

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 882/2004 ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks, (1) eriti selle artikli 11 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 19. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1881/2006, millega sätestatakse teatavate saasteainete piirnormid toiduainetes, (2) sätestab dioksiinide ja furaanide ning dioksiinide, furaanide ja dioksiinilaadsete PCBde summa piirnormid teatavates toiduainetes.

(2)

Komisjoni 30. juuli 2002. aasta direktiiviga 2002/69/EÜ, millega sätestatakse proovivõtu- ja analüüsimeetodid dioksiinide sisalduse ametlikuks kontrolliks ja dioksiinilaadsete PCBde sisalduse kindlaksmääramiseks toiduainetes, (3) on kehtestatud proovivõtu- ja analüüsimeetodite erisätted, mida tuleb kohaldada ametliku kontrolli korral.

(3)

Direktiivi 2002/69/EÜ on vaja muuta uute dioksiinide, furaanide ja dioksiinilaadsete PCBde summa piirnormide kohaldamiseks. Selguse huvides on asjakohane asendada direktiiv 2002/69/EÜ käesoleva määrusega.

(4)

Käesolevas määruses ettenähtud sätted käsitlevad ainult dioksiinide ja dioksiinilaadsete PCBde proovivõttu ja analüüsi määruse (EÜ) nr 1881/2006 rakendamiseks ega mõjuta nõukogu 29. aprilli 1996. aasta direktiivi 96/23/EÜ (millega nähakse ette teatavate ainete ja nende jääkide kontrollimise meetmed elusloomades ja loomsetes toodetes ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 83/358/EMÜ ja 86/469/EMÜ ning otsused 89/187/EMÜ ja 91/664/EMÜ) (4) III ja IV lisas täpsustatud proovivõtustrateegiat, proovivõtu mahtu ja sagedust. Need sätted ei mõjuta ka komisjoni 23. veebruari 1998. aasta otsuses 98/179/EÜ (millega kehtestatakse teatavate elusloomades ja loomsetes toodetes esinevate ainete ja ainejääkide seire üksikasjalikud ametliku proovide võtmise eeskirjad) (5) sätestatud proovivõtmise kriteeriume.

(5)

Märkimisväärse dioksiinide ja dioksiinilaadsete PCBde sisaldusega proovide valikuks tuleks analüüsimisel kasutada tõestatud ja üldtunnustatult valideeritud ning suure jõudlusega sõelumismeetodit. Dioksiinide ja dioksiinilaadsete PCBde sisaldus nendes proovides määratakse kinnitusmeetodiga. Seetõttu on asjakohane kehtestada ranged nõuded kinnitusmeetoditele ja miinimumnõuded sõelumismeetodile.

(6)

Väga suurte kalade puhul on vaja proovi võtmist täpsustada, et tagada ühtne käsitlusviis ühenduses tervikuna.

(7)

Sama liiki ja samast piirkonnast pärinevates kalades võib dioksiinide ja dioksiinilaadsete PCBde sisaldus olla sõltuvalt kalade suurusest või vanusest erinev. Lisaks sellele ei ole dioksiinide ja dioksiinilaadsete PCBde sisaldus kala kõigis osades tingimata ühesugune. Seetõttu tuleb kalade puhul proovi võtmine ja ettevalmistamine täpsemalt määratleda, et tagada ühtne käsitlusviis ühenduses tervikuna.

(8)

On ülimalt oluline, et analüüsi tulemuste kohta esitatakse aruanne ja neid tõlgendatakse ühtemoodi, et tagada ühtne rakendamine ühenduses tervikuna.

(9)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1881/2006 lisa 5. jaos loetletud toiduainete proovid dioksiinide, furaanide ja dioksiinilaadsete PCBde sisalduse ametlikuks kontrolliks võetakse vastavalt käesoleva määruse I lisas sätestatud meetoditele.

Artikkel 2

Määruse (EÜ) nr 1881/2006 lisa 5. jaos loetletud toiduainete proovid dioksiinide, furaanide ja dioksiinilaadsete PCBde sisalduse ametlikuks kontrolliks valmistatakse ette ja analüüsitakse vastavalt käesoleva määruse II lisas sätestatud meetoditele.

Artikkel 3

Käesolevaga tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2002/69/EÜ. Viiteid kehtetukstunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 4

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. märtsist 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. detsember 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU


(1)  ELT L 165, 30.4.2004, lk 1. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 776/2006 (ELT L 136, 24.5.2006, lk 3).

(2)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 5.

(3)  EÜT L 209, 6.8.2002, lk 5. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2004/44/EÜ (ELT L 113, 20.4.2004, lk 17).

(4)  EÜT L 125, 23.5.1996, lk 10. Direktiivi muudeti viimati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 882/2004 (ELT L 165, 30.4.2004, lk 1).

(5)  EÜT L 65, 5.3.1998, lk 31. Otsust on muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.


I LISA

PROOVIVÕTUMEETODID DIOKSIINIDE (PCDD/PCDF) JA DIOKSIINILAADSETE PCBde SISALDUSE AMETLIKUKS KONTROLLIKS TEATAVATES TOIDUAINETES

1.   RAKENDUSALA

Dioksiinide (PCDD/PCDF) ja dioksiinilaadsete PCBde sisalduse ametlikuks kontrolliks ettenähtud proovid toiduainetest võetakse vastavalt käesolevas lisas kirjeldatud meetoditele. Selliselt saadud lähteproove käsitletakse esinduslikena asjaomasele partiile või osapartiile. Vastavust komisjoni määruses (EÜ) nr 1881/2006 (millega sätestatakse teatavate saasteainete piirnormid toiduainetes) sätestatud piirnormidele kontrollitakse laboriproovides määratud sisalduste alusel.

2.   MÕISTED

Partii– eristatav toidukogus, mis on samal ajal tarnitud ning mille puhul ametnik on kindlaks määranud järgmised ühised omadused: päritolu, sort, pakkimisviis, pakkija, saatja või märgistused.. Kala ja kalandustoodete puhul peab olema võrreldav ka kalade suurus. Kui kalade suurus ja/või kaal ei ole saadetise piires võrreldav, võib saadetist siiski käsitada partiina, kuid kohaldada tuleb proovivõtu erimenetlust.

Osapartii– teatav suure partii osa, mille puhul kohaldatakse proovivõtumeetodit. Iga osapartii peab olema füüsiliselt eraldatud ja kindlakstehtav.

Valim– partii või osapartii ühest kohast võetud proovikogus.

Lähteproov– kõikide partiist või osapartiist võetud valimite koguhulk.

Laboriproov– labori jaoks ettenähtud lähteproovist eraldatud esinduslik kogus/osa.

3.   ÜLDSÄTTED

3.1.   Töötajad

Proove võtab liikmesriigi määratud volitatud isik.

3.2.   Materjal, millest proovid võetakse

Igast uuritavast partiist või osapartiist võetakse proovid eraldi..

3.3.   Ettevaatusabinõud

Proovide võtmise ja ettevalmistamise käigus võetakse tarvitusele ettevaatusabinõud, et vältida muutusi, mis võivad mõjutada dioksiinide ja dioksiinilaadsete PCBde sisaldust, analüüsitulemusi või muuta lähteproovi esinduslikkust.

3.4.   Valimid

Võimaluse korral võetakse valimid kogu partii või osapartii erinevatest kohtadest. Kõrvalekaldumine sellisest reeglist tuleb märkida käesoleva lisa punktis 3.8 ettenähtud protokolli.

3.5.   Lähteproovi ettevalmistamine

Lähteproov saadakse valimite kokkusegamise teel. Lähteproovi mass peab olema vähemalt 1 kg, välja arvatud juhul, kui see ei ole otstarbekas, näiteks kui prooviks on üksikpakend.

3.6.   Paralleelproovid

Tingimusel, et see on kooskõlas liikmesriikide eeskirjades kajastatud toidukäitlejate õigustega, võetakse homogeniseeritud lähteproovist paralleelproovid, mis on ette nähtud eeskirjade täitmise tagamiseks, kaubanduse kaitseks ja võrdlemiseks. Laboriproovid eeskirjade täitmise tagamiseks peavad olema piisavalt suured, et võimaldada kordusanalüüsi.

3.7.   Proovide pakkimine ja vedu

Iga proov asetatakse puhtasse inertsest materjalist nõusse, et vältida analüüdi adsorptsiooni proovinõu seintele ning kaitsta proovi saastumise ja veo ajal tekkida võivate vigastuste eest. Veo või säilitamise ajal proovi koostise tekkida võiva muutuse vältimiseks võetakse tarvitusele kõik vajalikud ettevaatusabinõud

3.8.   Proovide pitseerimine ja märgistamine

Iga ametlikuks kasutamiseks võetud proov pitseeritakse proovivõtukohas ja märgistatakse vastavalt liikmesriikide eeskirjadele.

Iga proovivõtu kohta tuleb täita protokoll, mis võimaldab iga partiid üheselt kindlaks teha. Protokolli märgitakse proovivõtu aeg ja koht ning muu lisateave, mis võib analüüsijale abiks olla.

4.   PROOVIVÕTUKAVAD

Kohaldatav proovivõtumeetod peab tagama, et lähteproov on kontrollitava (osa)partii suhtes esinduslik.

4.1.   Partiide jaotamine osapartiideks

Suured partiid jaotatakse osapartiideks tingimusel, et osapartiid on võimalik füüsiliselt eraldada. Suurte müügipakendita turustatavate toodete partiide puhul (nt taimeõlid) järgitakse tabelit 1. Teiste toodete puhul järgitakse tabelit 2. Võttes arvesse, et partii mass ei ole alati osapartiide massi täiskordne, võib osapartii mass ületada ettenähtud massi kuni 20 %.

Tabel 1

Müügipakendita partiidena kaubeldavate toodete jaotamine osapartiideks

Partii mass (tonnides)

Osapartiide mass või arv

≥ 1 500

500 tonni

> 300 ja < 1 500

3 osapartiid

≥ 50 ja ≤ 300

100 tonni

< 50


Tabel 2

Teiste toodete partiide jaotamine osapartiideks

Partii mass (tonnides)

Osapartiide mass või arv

≥ 15

15–30 tonni

< 15

4.2.   Valimite arv

Kõikidest valimitest saadud lähteproovi mass on vähemalt 1 kg (vt käesoleva lisa punkt 3.5).

Partiist või osapartiist võetavate valmite miinimumarv on esitatud tabelites 3 ja 4.

Müügipakendita turustatavate vedelate toodete puhul segatakse partii või osapartii vahetult enne proovivõtmist kas käsitsi või mehaaniliselt võimalikult põhjalikult läbi, jälgides et see ei mõjuta toote kvaliteeti. Sellisel juhul eeldatakse, et saasteainete jaotus on asjaomases partiis või osapartiis ühtlane. Seetõttu piisab, kui partiist või osapartiist võetakse lähteprooviks kolm valimit.

Valimid peavad olema ühesuguse massiga. Ühe valimi mass peab olema vähemalt 100 g.

Kõrvalekaldumine sellest reeglist tuleb märkida käesoleva lisa punktis 3.8 ettenähtud protokolli. Vastavalt komisjoni 27. oktoobri 1997. aasta otsuse 97/747/EÜ (millega määratakse kindlaks nõukogu direktiiviga 96/23/EÜ ettenähtud proovide võtmise mahud ja sagedused teatavate loomsetes toodetes esinevate ainete ja ainejääkide seireks) (1) sätetele, on kanamunade puhul lähteproovi suurus vähemalt 12 muna (andmed müügipakendita ja üksikutest pakenditest koosnevate partiide kohta on esitatud tabelites 3 ja 4).

Tabel 3

Partiist või osapartiist võetavate valimite miinimumarv

Partii/osapartii mass või maht (kg või liiter)

Võetavate valimite miinimumarv

< 50

3

50–500

5

> 500

10

Kui partii või osapartii koosneb üksikutest pakenditest või ühikutest, on lähteproovi saamiseks võetavate pakendite või ühikute arv esitatud tabelis 4.

Tabel 4

Lähteproovi moodustamiseks võetavate pakendite või ühikute (valimite) arv, kui partii või osapartii koosneb üksikutest pakenditest või ühikutest

Pakendite või ühikute arv partiis/osapartiis

Võetavate pakendite või ühikute arv

1–25

vähemalt 1 pakend või ühik

26–100

ligikaudu 5 %, kuid vähemalt kaks pakendit või ühikut

> 100

ligikaudu 5 %, kuid mitte rohkem kui kümme pakendit või ühikut

4.3.   Erinõuded proovivõtmise kohta võrreldava suuruse ja kaaluga terveid kalu sisaldavatest partiidest

Kalad on võrreldava suuruse ja kaaluga, kui suuruse ja kaalu erinevus ei ületa ligikaudu 50 %.

Partiist võetavate valimite arv on toodud tabelis 3. Kõikidest valimitest saadav lähteproovi mass on vähemalt 1 kg (vt punkt 3.5).

Kui uuritav partii sisaldab väikseid kalu (üksikute kalade kaal on alla 1 kg), võetakse lähteprooviks terveid kalu. Kui selliselt saadud lähteproovi mass ületab 3 kg, võib valimi võtta kala keskmisest osast, kusjuures iga valimi mass on vähemalt 100 g. Üldkogust, mille suhtes kohaldatakse piirnormi, kasutatakse proovi homogeniseerimiseks.

Kala keskmine osa on see, kus asub raskuskese. See asub enamasti rinnauime kohal (kui kalal on rinnauim) või lõpuseava ja päraku vahelise tüki keskel.

Kui uuritav partii sisaldab suuremaid kalu (üksikute kalade kaal on üle 1 kg), võetakse valim kala keskmisest osast. Iga valimi mass on vähemalt 100 g.

Vahepealse suurusega kalade puhul (kaaluga umbes 1–6 kg) võetakse valim kala keskmisest osast selgroost kõhuni ulatuvast tükist.

Väga suurte kalade puhul (kaaluga üle 6 kg) võetakse valim parempoolsest (eestvaates) külgmisest seljalihasest kala keskmises osas. Kui valimi võtmine kala keskmisest osast põhjustaks olulist majanduslikku kahju, siis peetakse piisavaks kolme vähemalt 350 grammise valimi võtmist, olenemata partii suurusest või teise võimalusena võib valimiks võtta kala sabaosa ja peaosa lähedalt võrdses osas lihasmassi, mida loetakse terve kala dioksiinisisalduse suhtes esinduslikuks.

4.4.   Proovide võtmine erineva suuruse ja kaaluga terveid kalu sisaldavatest partiidest

Proovide võtmisel kohaldatakse punkti 4.3 sätteid.

Kui teatud suurus- või kaaluklass/-kategooria on ülekaalus (ligikaudu 80 % või rohkem partiist), võetakse proov ülekaalus olevasse suurus- või kaaluklassi/-kategooriasse kuuluvatelt kaladelt. Seda proovi loetakse esinduslikuks kogu partii suhtes.

Kui ükski suurus- või kaaluklass/-kategooria ei ole ülekaalus, tuleb tagada, et proovi jaoks valitud kalad on partii suhtes esinduslikud. Erijuhised sellisteks juhtumiteks on esitatud juhenddokumendis proovide võtmiseks erineva suuruse ja/või kaaluga terveid kalu sisaldavatest partiidest (“Guidance document for the sampling of lots of fish containing whole fishes of different size and/or weight”). (2)

4.5.   Proovide võtmine jaemüügietapil

Jaemüügietapil tuleb võimaluse korral toiduainetest proove võtta käesoleva vastavalt lisa punktis 4.2 esitatud sätetele.

Juhul, kui see ei ole võimalik, võib jaemüügietapil kasutada alternatiivseid proovivõtumeetodeid tingimusel, et need tagavad uuritava partii või osapartii suhtes piisava esinduslikkuse.

5.   PARTII VÕI OSAPARTII NÕUETEKOHASUSE HINDAMINE

Partii loetakse nõuetekohaseks, kui üksikanalüüsi tulemus mõõtemääramatust arvestades ei ületa määruses (EÜ) nr 1881/2006 ettenähtud dioksiinide ning dioksiinide ja dioksiinilaadsete PCBde summa piirnormi.

Partii ei vasta määruses (EÜ) nr 1881/2001 sätestatud piirnormile, kui nn ülemtõkke (3) analüüsitulemus, mida on kinnitanud kordusproovi analüüs, (4) mõõtemääramatust arvestades piirnormi kahtluseta ületab.

Mõõtemääramatust võib arvestada ühel järgmistest viisidest:

Arvutatakse laiendmääramatus, mis annab 95 % usaldusväärsuse, kui kasutatakse kattetegurit väärtusega 2. Partii või osapartii ei loeta nõuetekohaseks, kui mõõdetud väärtus, millest lahutatakse U, ületab lubatud normi. Dioksiinide ja dioksiinilaadsete PCBde eraldi määramise korral tuleb dioksiinide ja dioksiinilaadsete PCBde summa puhul kasutada dioksiinide ja dioksiinilaadsete PCBde eraldiseisvate analüüside tulemusena saadud hinnangulise laiendmääramatuse summat.

Määratakse otsustuspiir (CCα) vastavalt komisjoni 12. augusti 2002. aasta otsuse 2002/657/EÜ (millega rakendatakse nõukogu direktiivi 96/23/EÜ analüüsimeetodite tulemuslikkuse ja tulemuste tõlgendamise osas) (5) sätetele (lisa punkt 3.1.2.5. – ained, mille kohta on kehtestatud lubatud piirnormid). Partii või osapartii ei ole nõuetekohane, kui mõõdetud väärtus võrdub CCα-ga või on sellest suurem.

Käesolevaid tõlgenduseeskirju kohaldatakse ametlikuks kontrolliks ette nähtud proovide analüüsitulemuste suhtes. Kaubanduse kaitse ja võrdlemise eesmärgil tehtud analüüside suhtes kohaldatakse liikmesriikide eeskirju.


(1)  EÜT L 303, 6.11.1997, lk 12.

(2)  http://europa.eu.int/comm/food/food/chemicalsafety/contaminants/dioxins_en.htm

(3)  Ülemtõkke põhimõtte kohaselt vastab toksilisuse ekvivalendi (TEQ) arvutamisel iga kvantifitseerimata analoogi väärtus määramispiiri väärtusele.

Alamtõkke põhimõtte kohaselt vastab TEQ arvutamisel iga kvantifitseerimata analoogi väärtus nullile.

Vaheväärtuse põhimõtte kohaselt vastab TEQ arvutamisel iga kvantifitseerimata analoogi väärtus poolele määramispiiri väärtusele.

(4)  Kordusproov on vajalik, et välistada sisemise ristsaastumise ja juhusliku proovide segunemise võimalus Mõõtemääramatust arvesse võttes kasutatakse esimest analüüsi nõuetele vastavusehindamiseks.

Juhul, kui analüüsi käigus on toimunud dioksiiniga saastumine, võidakse kinnituseks läbi viia teine analüüs juhul, kui analüüsiks võetud proovide puhul on suudetud kindlaks teha, et need on seotud dioksiiniga saastumise juhtumiga.

(5)  EÜT L 221, 17.8.2002, lk 8. Otsust on muudetud otsusega 2004/25/EÜ (ELT L 6, 10.1.2004, lk 38).


II LISA

PROOVIDE ETTEVALMISTAMINE JA NÕUDED ANALÜÜSIMEETODITELE, MIDA KASUTATAKSE DIOKSIINIDE (PCDD/PCDF) JA DIOKSIINILAADSETE PCBde SISALDUSE AMETLIKUKS KONTROLLIKS TEATAVATES TOIDUAINETES

1.   RAKENDUSALA

Käesolevas lisas sätestatud nõudeid kohaldatakse toiduainete analüüsimisel dioksiinide (polükloreeritud dibenso-p-dioksiinid (PCDD) ja polükloreeritud dibensofuraanide (PCDF)) ja dioksiinilaadsete PCBde sisalduse ametlikuks kontrolliks.

Dioksiinide esinemist toiduainetes saab kontrollida viisil, mis hõlmab sõelumismeetodit, millega valitakse need proovid, milles dioksiinide ja dioksiinilaadsete PCBde sisaldus ületab piirnormi või on sellest vähem kui 25 % madalam. Dioksiinide sisaldus ning dioksiinide ja dioksiinilaadsete PCBde summa nendes proovides tuleb kindlaks määrata/kinnitada kinnitusmeetodi abil.

Sõelumismeetodeid kasutatakse dioksiinide ja dioksiinilaadsete PCBde sisalduse tuvastamiseks huvipakkuval kontsentratsioonil. Need meetodid peavad olema suure jõudlusega ja neid kasutatakse suuremast hulgast proovidest potentsiaalselt positiivsete proovide väljavalimiseks. Need meetodid tuleb välja töötada selliselt, et välistada valenegatiivseid tulemusi.

Kinnitusmeetodid annavad täielikku või lisateavet dioksiinide ja dioksiinilaadsete PCBde üheseks identifitseerimiseks ja kvantifitseerimiseks huvipakkuval kontentratsioonil.

2.   TAUST

Üksikute ainete sisaldus proovis korrutatakse vastava toksilisuse ekvivalentfaktoriga (TEF) (mille töötas välja Maailma Terviseorganisatsioon ja mis on loetletud käesoleva lisa liites) ja liidetakse seejärel kokku, et saada toksilisuse ekvivalentides (TEQ) väljendatud dioksiinilaadsete ühendite üldsisaldus.

Käesoleva määruse kohaldamisel on üksiku analoogi vastuvõetav konkreetne määramispiir uuritava aine sisaldus sellises prooviekstraktis, mis tekitab seadmes kahe erineva iooni signaali, mida jälgitakse signaali/müra suhtega 3:1 nõrgema signaali puhul, ning mis vastab põhitingimustele, näiteks viibeaeg ja isotoopsuhe vastavalt EPA-meetodi 1613 versioonis B kirjeldatud määramismeetodile.

3.   KVALITEEDINÕUDED PROOVIDE ETTEVALMISTAMISEL

Igas proovivõtu ja analüüsi etapis tuleb võtta tarvitusele meetmed ristsaastumise vältimiseks

Proove tuleb säilitada ja vedada klaas-, alumiinium-, polüpropüleen- või polüetüleennõudes. Paberitolmu jäägid tuleb proovinõult eemaldada. Klaasnõu tuleb loputada lahusega, mille dioksiinivaba koostise kohta on välja antud tunnistus või mida on dioksiinide sisalduse suhtes eelnevalt kontrollitud.

Proovide säilitamine ja vedu tuleb korraldada nii, et toiduproovi koostises muutusi ei toimu.

Vajaduse korral laboriproov jahvatatakse ja segatakse meetodil, mis tagab homogeense proovi saamise (näiteks jahvatatakse proov nii peeneks, et prooviosakesed mahuksid läbi 1 mm avadega sõela); kui proovide niiskusesisaldus on suur, tuleb neid enne jahvatamist kuivatada.

Tehakse tühikatse, mille puhul läbitakse kõik analüüsi etapid ilma proovita.

Ekstraheeritava proovi mass peab olema piisav, et olla vastavuses mõõtetundlikkuse nõuetega.

Meetodid, mida kasutatakse uuritavate proovide analüüsiks ettevalmistamiseks, peavad olema valideeritud vastavalt rahvusvaheliselt tunnustatud juhistele.

Kaladelt tuleb nahk eemaldada, sest piirnormi kohaldatakse nahata lihasmassi suhtes. Kõik lihasmassi ja rasvkoe jäägid tuleb naha sisepinnalt siiski hoolikalt ja täielikult maha kraapida ning analüüsitava proovi hulka lisada.

4.   NÕUDED LABORITELE

Labor peab näitama meetodi suutlikkust huvipakkuval kontsentratsioonil, näiteks 0,5-, 1- ja 2-kordsel huvipakkuval kontsentratsioonil koos nõuetekohase variatsioonikoefitsiendiga korduvanalüüside puhul. Nõuetekohasuse kriteeriume käsitlevad üksikasjad on esitatud punktis 5.

Kinnitusmeetodi määramispiir peab olema ligikaudu 1/5 huvipakkuvast kontsentratsioonist.

Sisemise kvaliteeditagamise meetmena tuleb regulaarselt teha tühikatseid ja lisamiskatseid või kontrollproovide analüüsimist (võimaluse korral tuleb eelistada sertifitseeritud etalonaineid).

Labori pädevust tuleb tõendada pideva eduka osalemisega laboritevahelistes uuringutes, mida korraldatakse dioksiinide ja dioksiinilaadsete PCBde sisalduse kindlaksmääramiseks asjaomastes sööda/toidu põhiainetes.

Vastavalt määrusele (EÜ) nr 882/2004 peavad laborid olema ISO juhendi 58 kohaselt tegutseva tunnustatud asutuse poolt akrediteeritud tagamaks, et nad kohaldavad analüüsimisel kvaliteeditagamissüsteemi. Laborid akrediteeritakse EN ISO/IEC 17025 standardi kohaselt.

5.   DIOKSIINIDE JA DIOKSIINILAADSETE PCBDE ANALÜÜSIMEETODITELE ESITATAVAD NÕUDED

Analüüsimeetoditele esitatavad põhinõuded:

Suur mõõtetundlikkus ja madal avastamispiir. PCDD ja PCDFi puhul peavad avastatavad kogused nimetatud ühendite äärmiselt suure toksilisuse tõttu jääma vahemikku TEQ pikogrammi (10–12 g). Teadaolevalt on PCBde sisaldus kõrgem kui PCDDde ja PCDFide sisaldus. Enamiku PCBde analoogide puhul piisab mõõtetundlikkusest vahemikus (10–9 g) nanogrammi. Toksilisemate dioksiinilaadsete PCBde analoogide (eriti m- ja p-asendatud analoogide) puhul tuleb saavutada samasugune mõõtetundlikkus nagu PCDDde ja PCDFide puhul.

Kõrge selektiivsus (spetsiifilisus). PCDDsid, PCDFe ja dioksiinilaadseid PCBsid peab olema võimalik eristada teistest võimalikest kaasaekstraheeruvatest segavatest ühenditest, mille sisaldus võib analüüsitavate ühendite sisaldusega võrreldes olla mitmekordne. Gaaskromatograafia/mass-spektromeetria (GC/MS) meetoditega peab olema võimalik eristada eri analooge, näiteks toksilisi analooge (nt seitseteist 2,3,7,8-asendatud PCDDd ja PCDFi ning dioksiinilaadset PCBd) teistest analoogidest. Biotestidega peab olema võimalik kindlaks määrata TEQ-väärtusi valikuliselt PCDDde, PCDFide ja dioksiinilaadsete PCBde summana.

Suur mõõtetäpsus (tõesus ja kordustäpsus). Määramine peab andma pädeva hinnangu proovis esineva aine tegeliku sisalduse kohta. Suur mõõtetäpsus (mõõtetäpsus – mõõtmise tulemuse ja mõõtmise tegeliku või talle omistatud väärtuse lähedusaste) on vajalik, et vältida analüüsitulemuse tagasilükkamist TEQ-väärtuse vähese usaldusväärsuse tõttu. Mõõtetäpsust väljendatakse tõesuse (sertifitseeritud aine analüüsimisel mõõdetud analüüdi keskmise väärtuse ja selle sertifitseeritud väärtuse erinevus väljendatuna protsentides) ja kordustäpsusena (RSDR suhteline standardhälve, mis arvutatakse korratavuse tingimustes saadud tulemuste põhjal).

Sõelumismeetodid võivad hõlmata bioteste ja GC/MS-meetodeid; kinnitusmeetoditeks on kõrglahutuvusega gaaskromatograafia ja mass-spektromeetria (HRGC/HRMS) meetodid. TEQ üldväärtuse puhul tuleb järgida järgmisi kriteeriume:

 

Sõelumismeetodid

Kinnitusmeetodid

Valenegatiivsete määr

< 1 %

 

Tõesus

 

– 20 % kuni + 20 %

Kordustäpsus (RSDR)

< 30 %

< 15 %

6.   SÕELUMIS- VÕI KINNITUSMEETODINA KASUTATAVATELE GC/MS-MEETODITELE ESITATAVAD ERINÕUDED

Analüüsimeetodi valideerimiseks tuleb analüüsimise alguses, näiteks enne ekstraheerimist, lisada 13C-märgistatud 2,3,7,8-kloorasendatud PCDD/F-ide sisestandardeid ja 13C-märgistatud dioksiinilaadsete PCBde sisestandardeid. Iga tetra- kuni oktakloreeritud PCDD/F-i homoloogilise rühma kohta ning iga dioksiinilaadse PCB homoloogilise rühma kohta tuleb lisada vähemalt üks analoog (alternatiivse võimalusena võib lisada vähemalt ühe analoogi iga mass-spektromeetriliselt selekteeritud iooni registreerimisfunktsiooni kohta, mida kasutatakse PCDD/F-ide ja dioksiinilaadsete PCBde kontrolliks). Meetodite, eriti kinnitusmeetodite puhul, eelistatakse kasutada kõiki seitsetteist 13C-märgistatud 2,3,7,8-asendatud PCDD/F-ide sisestandardit ja dioksiinilaadsete PCBde määramiseks kõiki kahtteist 13C-märgistatud dioksiinilaadsete PCBde sisestandardit.

Suhtelised kalibreerimistegurid tuleb asjakohaseid kalibreerimislahuseid kasutades määrata ka sellistele analoogidele, mille puhul ei lisata 13C-märgistatud analoogi.

Taimse ja loomse toidu puhul, mille rasvasisaldus on väiksem kui 10 %, tuleb sisestandardid lisada enne ekstraheerimist. Kui loomse toidu rasvasisaldus on suurem kui 10 %, võib sisestandardid lisada kas enne ekstraheerimist või pärast rasva ekstraheerimist. Ekstraheerimise tõhusus tuleb valideerida sobival viisil olenevalt sellest, millisel analüüsietapil sisestandardid lisatakse ja kas analüüsitulemused esitatakse toote või rasva kohta.

Enne GC/MS-analüüsi tuleb lisada 1 või 2 surrogaatsaagist.

Saagist tuleb kontrollida. Kinnitusmeetodite puhul peavad üksikute sisestandardite saagised olema vahemikus 60–120 %. Üksikute analoogide, eriti mõnede hepta- ja oktakloreeritud dibensodioksiinide ja dibensofuraanide puhul on madalamad või kõrgemad saagised vastuvõetavad üksnes tingimusel, et nende osa TEQ-väärtuses ei ületa 10 % TEQ-üldväärtusest (PCDD/F-ide ja dioksiinilaadsete PCBde summa alusel). Sõelumismeetodite puhul peavad saagised olema vahemikus 30–140 %.

Dioksiinid tuleb eraldada segavatest kloreeritud ühenditest, näiteks mittedioksiinilaadsetest PCBdest ja kloreeritud difenüüleetritest, sobiva kromatograafilise meetodiga (eelistada tuleks florisil-, alumiiniumoksiid- või süsinikkolonne).

Isomeeride gaaskromatograafiline lahutatavus peab olema küllaldane (1,2,3,4,7,8-HxCDFi ja 1,2,3,6,7,8-HxCDFi piikide kattuvus on alla 25 %).

Määramiseks kasutatakse EPA-meetodi 1613 versiooni B (Tetra- through octa-chlorinated dioxins and furans by isotope dilution HRGC/HRMS) või muud samaväärsete suutlikkusnäitajatega meetodit.

Toiduainete puhul, mille dioksiinisisaldus on ligikaudu 1 pg WHO-TEQ/g rasva kohta (PCDD/F-i ja dioksiinilaadsete PCBde summa alusel), ei tohi ülem- ja alamtõkke vahe ületada 20 %. Sama nõuet kohaldatakse ka vähese rasvasisaldusega toiduainete suhtes, mille dioksiinisisaldus on ligikaudu 1 pg WHO-TEQ/g toote kohta. Madalamate sisalduste puhul, näiteks 0,5 pg WHO-TEQ/g tootes, võib ülem- ja alamtõkke vahe olla vahemikus 25–40 %.

7.   SÕELUMISMEETODID

7.1.   Sissejuhatus

Sõelumismeetodit võib kasutada erinevate analüüside puhul: ainult sõelumine või kvantitatiivne analüüs.

Sõelumine

Võrreldakse uuritava proovi ja huvipakkuva kontsentratsiooniga standardproovi analüüsimisel saadud tulemusi. Kui teatud prooviga saadud tulemus vastab standardprooviga võrreldes väiksemale sisaldusele, loetakse see proov negatiivseks, suuremale sisaldusele vastava tulemuse puhul loetakse proov positiivseks. Nõuded:

Iga katseseeria puhul tuleb kasutada nii null- kui ka standardproovi/standardproove, mis ekstraheeritakse ja analüüsitakse samal ajal ja samadel tingimustel. Standardproovi näit peab olema selgelt suurem nullproovi näidust.

Huvipakkuval kontsentratsioonil meetodi nõuetekohase toimimise näitamiseks tuleb lisaks eelnimetatule kasutada 0,5- ja 2kordsele huvipakkuvale kontsentratsioonile vastavaid standardproove.

Teisi põhiaineid analüüsides tuleb näidata standardproovi(de) sobivust, võttes selleks eelistatavalt proove, mille HRGC/HRMS abil määratud TEQ-väärtus on lähedane standardproovi väärtusele või vastavale nullkatsele.

Biotestide puhul ei ole võimalik kasutada sisestandardeid, mistõttu on väga tähtis ühe katseseeria standardhälbe kohta andmete saamiseks teha korduskatsed. Variatsioonikoefitsient peab olema alla 30 %.

Biotestide puhul tuleb kindlaks määrata sihtühendid, võimalikud segavad mõjurid ja suurim lubatud tühikatse tase.

Kvantitatiivne analüüs

Kvantitatiivne analüüs eeldab standardlahjenduste seeriaid, kahe- või kolmekordset puhastamist ning mõõtmise, tühikatse ja saagise kontrolli. Tulemust võib väljendada TEQ-väärtusena, eeldades, et signaali andvad ühendid vastavad TEQ-põhimõttele. Seda on võimalik demonstreerida kasutades TCDDd (või dioksiin/furaan/dioksiinilaadse PCB standardsegu) kalibreerimiskõvera saamiseks, mille põhjal arvutatakse TEQ-väärtus ekstraktis ja selle kaudu ka proovis. Tulemust parandatakse tühikatse jaoks arvutatud TEQ-väärtuse (et võtta arvesse kasutatud lahustite ja kemikaalide saasteaineid) ja saagisega (arvutatakse umbes huvipakkuvale kontsentratsioonile vastava kvaliteedikontrolliproovi TEQ-väärtusest). On oluline märkida, et osa saagisekaost võib tuleneda põhiaine mõjust ja/või erinevustest biotestide TEF-väärtuste ja WHO kehtestatud ametlike TEF-väärtuste vahel.

7.2.   Nõuded sõelumismeetoditele

Sõelumismeetoditena võib kasutada GC/MS-meetodeid ja bioteste. GC/MS-meetodite puhul kasutatavad nõuded on sätestatud punktis 6. Rakupõhiste biotestide erinõuded on sätestatud käesoleva lisa punktis 7.3 ja komplekteeritud biotestide erinõuded käesoleva lisa punktis 7.4.

Vajalikud on andmed valepositiivsete ja valenegatiivsete tulemuste arvu kohta suure proovide hulga korral, mis jäävad alla- ja ülespoole piirnormi või häiretaset, võrreldes kinnitusmeetoditega määratud TEQ-väärtusega. Tegelike valenegatiivsete tulemuste määr peab olema alla 1 %. Et sõelumismeetodi kasutamisest oleks kasu, peab valepositiivsete tulemuste määr olema piisavalt madal.

Positiivsed tulemused tuleb alati kinnitusmeetodiga (HRGC/HRMS) üle kontrollida. Lisaks sellele tuleb suure TEQ-väärtusega proovid (ligikaudu 2–10 % negatiivsete proovide arvust) kinnitada HRGC/HRMSiga. Andmed biotesti ja HRGC/HRMSi tulemuste kokkulangevuse kohta peavad olema kättesaadavad.

7.3.   Raku biotestide erinõuded

Biotesti tegemiseks on iga testi puhul vajalik TCDD või dioksiini/furaani/dioksiinilaadse PCB segu standardkontsentratsioonide seeria (mis annab täieliku kalibreerimiskõvera (doosi ja toime kõver), mille puhul R2 > 0,95). Madalate sisaldustega proovide analüüsimise puhul võib sõelumisel siiski kasutada madalale sisaldustele vastavat laiendatud kalibreerimiskõverat.

Biotesti tulemuste kontrolliks kindla ajavahemiku järel tuleb kasutada kvaliteedikontrollikaardile märgitud TCDD standardkontsentratsiooni (ligikaudu kolmekordne määramispiir). Alternatiivseks võimaluseks on standardprooviga TCDD kalibreerimiskõvera suhtes saadud tulemus, sest rakkude reaktsioon võib sõltuda paljudest teguritest.

Iga tüüpi etalonainete kohta tuleb koostada kvaliteedikontrolli kaardid ja neid kontrollida, et teha kindlaks, kas tulemused vastavad antud juhistele.

Eelkõige tuleb kvantitatiivsete arvutuste tegemisel kasutada proovi lahjendusi kalibreerimiskõvera lineaarse osa piires. Kalibreerimiskõvera lineaarsest osast välja jäävad proovid tuleb lahjendada ja uuesti analüüsida. Seetõttu on soovitatav analüüsida korraga vähemalt kolme lahjendust.

Standardhälve ei tohi ületada 15 % proovi ühe lahjenduse kolmekordsel määramisel ja 30 % kolme iseseisva katse puhul.

Avastamispiiriks võib seada tühikatse või fooninäidu kolmekordse standardhälbe. Alternatiivse võimalusena võib kasutada foonist tugevamat reaktsiooni (induktsioonifaktoriks on lahusti tühikatse viiekordne tase), mis arvutatakse päeva kalibreerimiskõveralt. Määramispiiriks võib seada lahustiga tehtud tühikatse või fooninäidu viie- kuni kuuekordse standardhälbe või kasutada foonist tugevamat reaktsiooni (Induktsioonifaktoriks on lahusti tühikatse kümnekordne tase), mis arvutatakse päeva kalibreerimiskõveralt.

7.4.   Komplekteeritud biotesti erinõuded

Tuleb tagada, et komplekteeritud biotestid oleksid toidu analüüsimiseks piisavalt tundlikud ja usaldusväärsed.

Tuleb järgida valmistaja juhtnööre proovide ettevalmistamise ja analüüsimise kohta.

Pärast kasutusaja lõppu ei tohi testikomplekte kasutada.

Teiste komplektidega kasutamiseks ettenähtud materjale või komponente ei tohi kasutada.

Testikomplekte tuleb säilitada kindlaksmääratud säilitustemperatuuril ja kasutada kindlaksmääratud kasutustemperatuuril.

Immunoanalüüsi avastamispiir on tühikatse 10 kordusanalüüsi kolmekordne standardhälve, mis jagatakse lineaarse regressiooni võrrandi tõusu väärtusega.

Laboritestides tuleb kasutada etalonaineid, tagamaks et vastavus standardile oleks vastuvõetavates piirides.

8.   ANALÜÜSITULEMUSTE ESITAMINE

Selleks, et tulemuste aruanne sisaldaks võimalikult palju andmeid ja võimaldaks tulemuste tõlgendamist erinõuete kohaselt, peavad analüüsitulemused – kui kasutatud analüüsimeetod seda võimaldab – hõlmama üksikute PCDD/F- ja PCB-analoogide sisaldust ning olema esitatud alam- ja ülemtõkke ning vaheväärtuse põhimõttel.

Aruandesse tuleb märkida ka proovi l rasvasisaldus ja rasva ekstraheerimiseks kasutatud meetod.

Üksikute sisestandardite saagised esitatakse juhul, kui need jäävad punktis 6 nimetatud ulatusest välja või kui nad ületavad piirnormi. Muudel juhtudel esitatakse need taotluse korral.

Kuna proovi nõuetelevastavuse hindamisel tuleb arvestada mõõtemääramatust, tuleb esitada ka see näitaja. Seega esitatakse analüüsitulemus järgmisel kujul: x +/– U, kus x on analüüsitulemus ja U on laiendmääramatus, mille arvutamisel kasutatakse kattetegurit 2, mis annab usaldusväärsuse tasemeks ligikaudu 95 %. Dioksiinide ja dioksiinilaadsete PCBde eraldi määramise korral tuleb dioksiinide ja dioksiinilaadsete PCBde summa jaoks kasutada dioksiinide ja dioksiinilaadsete PCBde eraldiseisvate analüüside tulemusena saadud hinnangulise laiendmääramatuse summat.

Kui mõõtemääramatust võetakse arvesse CCα kohaldamisega (nagu on kirjeldatud I lisa punktis 5), tuleb see näitaja esitada.

Tulemused tuleb esitada samades ühikutes ja (vähemalt) sama täpsusega nagu määruses (EÜ) nr 1881/2006 sätestatud piirnormid.

II Lisa liide

Inimeste terviseriskide hindamisel kasutatavad Maailma Terviseorganisatsiooni TEF-väärtused, mis põhinevad Rootsis Stockholmis 15.–18. juunini 1997 toimunud Maailma Terviseorganisatsiooni istungi otsustel (Van den Berg et al., 1998, Toxic Equivalency Factors (TEFs) for PCBs, PCDDs, PCDFs for Humans and for Wildlife. Environmental Health Perspectives, 106(12), 775)

Analoog

TEFi väärtus

Dibenso-p-dioksiinid (PCDDd)

2,3,7,8,-TCDD

1

1,2,3,7,8-PeCDD

1

1,2,3,4,7,8-HxCDD

0,1

1,2,3,6,7,8-HxCDD

0,1

1,2,3,7,8,9-HxCDD

0,1

1,2,3,4,6,7,8-HpCDD

0,01

OCDD

0,0001

Dibensofuraanid (PCDFd)

2,3,7,8-TCDF

0,1

1,2,3,7,8-PeCDF

0,05

2,3,4,7,8-PeCDF

0,5

1,2,3,4,7,8-HxCDF

0,1

1,2,3,6,7,8-HxCDF

0,1

1,2,3,7,8,9-HxCDF

0,1

2,3,4,6,7,8-HxCDF

0,1

1,2,3,4,6,7,8-HpCDF

0,01

1,2,3,4,7,8,9-HpCDF

0,01

OCDF

0,0001

Dioksiinilaadsed PCBd, m- ja p- ning mono-ortoasendatud PCBd

non-orto PCBd

PCB 77

0,0001

PCB 81

0,0001

PCB 126

0,1

PCB 169

0,01

Mono-orto PCBd

PCB 105

0,0001

PCB 114

0,0005

PCB 118

0,0001

PCB 123

0,0001

PCB 156

0,0005

PCB 157

0,0005

PCB 167

0,00001

PCB 189

0,0001

Kasutatud lühendid: T = tetra; Pe = penta; Hx = hexa; Hp = hepta; O = okta; CDD = klorodibensodioksiin; CDF = klorodibensofuraan; CB = klorobifenüül.


20.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 364/44


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1884/2006,

19. detsember 2006,

millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 2402/96, (EÜ) nr 2449/96 ja (EÜ) nr 2390/98 seoses manioki ja maguskartuli tariifikvootide haldamise eeskirjadega

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 13. mai 1996. aasta otsust 96/317/EÜ vastavalt GATTi artiklile XXIII Taiga peetud konsultatsioonide tulemuste kokkuvõtte kohta, (1) eriti selle artiklit 3,

võttes arvesse nõukogu 18. juuni 1996. aasta määrust (EÜ) nr 1095/96 vastavalt GATTi XXIV artikli lõikele 6 toimunud läbirääkimiste tulemusel koostatud CXL-loendis sätestatud kontsessioonide rakendamise kohta, (2) eriti selle artikli 1 lõiget 1,

võttes arvesse nõukogu 10. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2286/2002 Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidest (AKV riikidest) pärit põllumajandussaaduste töötlemisel saadud põllumajandustoodete ja kaupade suhtes kohaldatava korra kohta ning määruse (EÜ) nr 1706/98 kehtetuks tunnistamise kohta, (3) eriti selle artiklit 5,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (4) eriti selle artikli 9 lõiget 2 ja artikli 12 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 31. augusti 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1301/2006 (millega kehtestatakse ühised eeskirjad, et hallata põllumajandussaaduste ja -toodete imporditariifikvoote, mille suhtes kohaldatakse impordilitsentside süsteemi) (5) kohaldatakse impordilitsentside suhtes, mille imporditariifikvootide kehtivusperiood algab 1. jaanuaril 2007.

(2)

Kohaldatakse määrusega (EÜ) nr 1301/2006 kehtestatud ühiseid eeskirju, eelkõige seoses impordilitsentside taotluste, taotlejale esitatavate nõuete ja litsentside väljaandmisega, mille kohaselt litsentside kehtivus lõpeb tariifikvoodi kehtivusperioodi viimase päevaga, ilma et see piiraks valdkondlikes määrustes sätestatud lisatingimuste või erandite kohaldamist. Et vältida eeskirjade lahknevusi teatavates valdkondlikes määrustes, tuleb muuta komisjoni 17. detsembri 1996. aasta määrust (EÜ) nr 2402/96, millega avatakse teatavad iga-aastased maguskartuli ja maniokitärklise tariifikvoodid ja sätestatakse nende halduseeskirjad, (6) komisjoni 18. detsembri 1996. aasta määrust (EÜ) nr 2449/96, millega avatakse teatavad CN-koodide 0714 10 91, 0714 10 99, 0714 90 11 ja 0714 90 19 alla kuuluvate teatavatest kolmandatest riikidest, välja arvatud Tai Kuningriigist pärit toodete iga-aastased tariifikvoodid ja sätestatakse nende haldamine (7) ja komisjoni 5. novembri 1998. aasta määrust (EÜ) nr 2390/98, millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) 1706/98 Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidest või ülemeremaadest ja -territooriumidelt pärit teatavate teravilja asendustoodete ning töödeldud teravilja- ja riisitoodete impordikorra kohta üksikasjalikud rakenduseeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 2245/90, (8) jättes lahknevad eeskirjad välja, täpsustades iga kvoodi ja alamkvoodi järjekorranumbreid ning kehtestades eelkõige litsentsitaotluste esitamise, nende väljaandmise, kehtivusaja ning komisjonile teabe edastamise suhtes kohaldatavad konkreetsed eeskirjad.

(3)

Kõnealuseid meetmeid tuleks kohaldada alates 1. jaanuarist 2007, s.o määruses (EÜ) nr 1301/2006 sätestatud meetmete kohaldamise kuupäevast.

(4)

Käesolevas määruses ette nähtud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 2402/96 muudetakse järgmiselt.

1.

Artiklile 1 lisatakse järgmised lõigud:

“Esimeses lõigus osutatud kvootidele antakse järgmised järjekorranumbrid:

järjekorranumber 09.4014 punktis 1 osutatud kvoodile,

järjekorranumber 09.4013 punktis 2 osutatud kvoodile,

järjekorranumber 09.4064 punktis 3 osutatud 10 000 tonnile maniokitärklisele ja 500 tonnile maniokitärklisele, mis ei ole reserveeritud Tai Kuningriigile vastavalt punktile 4,

järjekorranumber 09.4065 punktis 4 osutatud 10 000 tonnile maniokitärklisele, mis on reserveeritud Tai Kuningriigile.”

2.

Enne 1. jaotist lisatakse artikkel 1a:

“Artikkel 1a

Kui käesolevas määruses ei ole teisiti sätestatud, kohaldatakse komisjoni määrusi (EÜ) nr 1291/2000, (9) (EÜ) nr 1342/2003 (10) ja (EÜ) nr 1301/2006. (11)

3.

Artikli 4 lõige 2 asendatakse järgmisega:

“2.   Litsentsi lahtrisse 24 tehakse üks III lisas loetletud märgetest.”

4.

Artikkel 7 asendatakse järgmise tekstiga:

“Artikkel 7

Artiklis 3 osutatud taotluste esitamise tähtpäevale järgneval tööpäeval hiljemalt kell 18.00 (Brüsseli aja järgi) edastavad liikmesriigid komisjonile järgmised andmed:

a)

litsentsitaotluses esitatud üldkogused, toodete päritolu ja tootekoodide kaupa;

b)

Hiina Rahvavabariigist pärit toodete puhul ekspordilitsentsi viitenumber ning laeva nimi.”

5.

Artikkel 8 asendatakse järgmise tekstiga:

“Artikkel 8

1.   Impordilitsents antakse välja neljandal tööpäeval pärast artiklis 7 sätestatud teatise edastamist.

2.   Väljaantud litsentsid kehtivad kogu ühenduses alates tegeliku väljaandmise kuupäevast määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 23 lõikes 2 määratletud tähenduses kuni sellele järgneva neljanda kuu lõpuni, ent mitte kauem kui litsentsi väljaandmise aasta lõpuni.”

6.

Artikkel 12 asendatakse järgmise tekstiga:

“Artikkel 12

Artiklis 9 osutatud taotluste esitamise tähtpäevale järgneval tööpäeval hiljemalt kell 18.00 (Brüsseli aja järgi) edastavad liikmesriigid komisjonile järgmised andmed:

a)

litsentsitaotluses esitatud üldkogused toodete päritolu ja tootekoodide kaupa;

b)

Tai Kuningriigi ametiasutuste välja antud ekspordilitsentside viitenumbrid ja vastavad kogused ning laeva nimi.”

7.

Artikkel 13 asendatakse järgmise tekstiga:

“Artikkel 13

1.   Impordilitsents antakse välja neljandal tööpäeval pärast artiklis 12 sätestatud teatise edastamist.

2.   Väljaantud litsentsid kehtivad kogu ühenduses alates tegeliku väljaandmise kuupäevast määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 23 lõikes 2 määratletud tähenduses kuni sellele järgneva kolmanda kuu lõpuni, ent mitte kauem kui litsentsi väljaandmise aasta lõpuni.”

8.

Määrusele lisatakse käesoleva määruse I lisas esitatud III lisa.

Artikkel 2

Määrust (EÜ) nr 2449/96 muudetakse järgmiselt.

1.

Artiklile 1 lisatakse järgmised lõigud:

“Punktides 1–3 osutatud kvoodid kannavad vastavalt järjekorranumbreid 09.4009, 09.4011 ja 09.4010.

Punktis 4 osutatud kvootidest saab üks osa inimtoiduks ette nähtud toodete impordiga seotud kvoodist (2 000 tonni) järjekorranumbri 09.4021 ja teine osa kvoodist (30 000 tonni), mis ei ole seotud sellise impordiga, saab järjekorranumbri 09.4012.

Kui käesolevas määruses ei ole teisiti sätestatud, kohaldatakse komisjoni määrusi (EÜ) nr 1291/2000, (12) (EÜ) nr 1342/2003 (13) ja (EÜ) nr 1301/2006. (14)

2.

Artikli 6 punkt b asendatakse järgmise tekstiga:

“b)

lahtrisse 24 üks järgmistest IV lisas loetletud märgetest.”

3.

Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 3 asendatakse järgmise tekstiga:

“3.   Taotluse esitamise päevale järgneval päeval ja lõike 1 esimeses lõigus sätestatud taotluse esitamise tähtpäevale järgneval neljapäeval hiljemalt kell 13.00 edastavad liikmesriigid komisjonile järgmised andmed:

a)

litsentsitaotluses esitatud üldkogused toodete päritolu ja tootekoodide kaupa;

b)

esitatud päritolusertifikaadi number ja originaaldokumendis märgitud üldkogus või väljavõte kõnealusest sertifikaadist;

c)

Indoneesia või Hiina ametiasutuste väljaantud ekspordilitsentside viitenumbrid ja vastavad kogused ning laeva nimi.”;

b)

lõige 4 asendatakse järgmise tekstiga:

“Impordilitsents antakse välja neljandal tööpäeval pärast lõikes 3 sätestatud teatise edastamist.”

4.

Artikli 10 lõike 2 kolmanda lõigu viimane lause asendatakse järgmisega:

“Täiendava impordilitsentsi lahtris 20 peab olema üks järgmistest V lisas loetletud märgetest.”

5.

Artiklit 11 muudetakse järgmiselt:

a)

teine lõik asendatakse järgmisega:

“Käesoleva määruse kohaselt väljaantud litsentsid kehtivad kogu ühenduses 60 päeva alates tegeliku väljaandmise kuupäevast määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 23 lõikes 2 määratletud tähenduses.”;

b)

lisatakse järgmine lõik:

“Impordilitsentsid võivad kehtida maksimaalselt kuni nende väljaandmise aasta 31. detsembrini.”

6.

Määrusele lisatakse vastavalt käesoleva määruse II lisas esitatud IV ja V lisa.

Artikkel 3

Määrust (EÜ) nr 2390/98 muudetakse järgmiselt.

1.

Artiklile 1 lisatakse järgmine lõik:

“Kui käesolevas määruses ei ole teisiti sätestatud, kohaldatakse komisjoni määrusi (EÜ) nr 1291/2000, (15) (EÜ) nr 1342/2003 (16) ja (EÜ) nr 1301/2006. (17)

2.

Artikli 2 lõige 2 asendatakse järgmise tekstiga:

“2.   Täiendava impordilitsentsi lahtris 24 on üks järgmistest I lisas loetletud märgetest.”

3.

Artikkel 4 asendatakse järgmise tekstiga:

“Artikkel 4

Määruse (EÜ) nr 2286/2002 artikli 3 lõike 4 kohaselt CN-koodide 0714 10 91 ja 0714 90 11 alla kuuluvate toodete Prantsusmaa ülemeredepartemangudes vabasse ringlusesse lubamisel kohaldatakse järgmisi erisätteid:

a)

nende toodete impordi kontrolli teostatakse samadel tingimustel, mida kohaldatakse impordikvootide suhtes järjekorranumbriga 09.4192;

b)

litsentsitaotlusel ei või olla märgitud suurem kogus kui 500 tonni ühe taotleja kohta;

c)

litsentsitaotlustel ja impordilitsentsidel märgitakse lahtrisse 8 selle AKV riigi või ülemeremaa või -territooriumi nimi, kust toode on pärit. Litsents kohustab importima kõnealusest riigist või kõnealuselt territooriumilt;

d)

impordilitsentsi lahtris 24 on üks järgmistest II lisas loetletud märgetest.”

4.

Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 2 asendatakse järgmise tekstiga:

“2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile taotluste esitamise tähtpäevale järgneval tööpäeval hiljemalt kell 13.00 (Brüsseli aja järgi) litsentsitaotluses esitatud üldkogused toodete päritolu ja tootekoodide kaupa.”;

b)

lõige 3 jäetakse välja;

c)

lõige 4 asendatakse järgmise tekstiga:

“4.   Impordilitsents antakse välja neljandal tööpäeval pärast artikli 5 lõikes 2 sätestatud teatise edastamist.”;

d)

lõige 5 asendatakse järgmise tekstiga:

“5.   Väljaantud litsentsid kehtivad üksnes Prantsusmaa ülemeredepartemangudes vabasse ringlusesse lubamisel alates tegeliku väljaandmise kuupäevast määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 23 lõikes 2 määratletud tähenduses kuni sellele järgneva teise kuu lõpuni, ent mitte kauem kui litsentsi väljaandmise aasta lõpuni.”

5.

Määrusele lisatakse vastavalt käesoleva määruse III lisas esitatud I ja II lisa.

Artikkel 4

Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2007. aastal.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. detsember 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  EÜT L 122, 22.5.1996, lk 15.

(2)  EÜT L 146, 20.6.1996, lk 1.

(3)  EÜT L 348, 21.12.2002, lk 5.

(4)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 78. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1154/2005 (ELT L 187, 19.7.2005, lk 11).

(5)  ELT L 238, 1.9.2006, lk 13.

(6)  EÜT L 327, 18.12.1996, lk 14. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 777/2004 (ELT L 123, 27.4.2004, lk 50).

(7)  EÜT L 333, 21.12.1996, lk 14. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 777/2004.

(8)  EÜT L 297, 6.11.1998, lk 7. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 777/2004.

(9)  EÜT L 152, 24.6.2000, lk 1.

(10)  ELT L 189, 29.7.2003, lk 12.

(11)  ELT L 238, 1.9.2006, lk 13.”

(12)  EÜT L 152, 24.6.2000, lk 1.

(13)  ELT L 189, 29.7.2003, lk 12.

(14)  ELT L 238, 1.9.2006, lk 13.”

(15)  EÜT L 152, 24.6.2000, lk 1.

(16)  ELT L 189, 29.7.2003, lk 12.

(17)  ELT L 238, 1.9.2006, lk 13.”


I LISA

“III LISA

:

Bulgaaria keeles

:

Освобождаване от мито [член 4 от Регламент (ЕО) № 2402/96]

:

Hispaania keeles

:

Exención del derecho de aduana [artículo 4 del Reglamento (CE) no 2402/96]

:

Tšehhi keeles

:

Osvobozené od cla [čl. 4 nařízení (ES) č. 2402/96]

:

Taani keeles

:

Fritagelse for toldsatser (artikel 4 i forordning (EF) nr. 2402/96)

:

Saksa keeles

:

Zollfrei (Artikel 4 der Verordnung (EG) Nr. 2402/96)

:

Eesti keeles

:

Tollimaksuvaba (määruse (EÜ) nr 2402/96 artikkel 4)

:

Kreeka keeles

:

Απαλλαγή από τoν τελωνειακό δασμό [άρθρo 4 τoυ κανoνισμoυ (ΕΚ) αριθ. 2402/96]

:

Inglise keeles

:

Exemption from customs duty (Article 4 of Regulation (EC) No 2402/96)

:

Prantsuse keeles

:

exemption du droit de douane [article 4 du règlement (CE) no 2402/96]

:

Itaalia keeles

:

Esenzione dal dazio doganale [articolo 4 del regolamento (CE) n. 2402/96]

:

Läti keeles

:

Atbrīvošana no muitas nodevas (regulas (EK) Nr. 2402/96 4. pants)

:

Leedu keeles

:

Atleidimas nuo muito mokesčio (reglamento (EB) Nr. 2402/96 4 straipsnis)

:

Ungari keeles

:

Vámmentesség [2402/96/EK rendelet 4. cikk]

:

Hollandi keeles

:

Vrijgesteld van douanerecht (artikel 4 van Verordening (EG) nr. 2402/96)

:

Poola keeles

:

Zwolnienie z należności celnych (Art. 4 rozporządzenia (WE) nr 2402/96)

:

Portugali keeles

:

Isenção de direito aduaneiro [artigo 4.o do Regulamento (CE) n.o 2402/96]

:

Rumeenia keeles

:

Scutit de taxe vamale (articolul 4 din Regulamentul (CE) nr. 2402/96)

:

Slovaki keeles

:

Oslobodenie od cla (článok 4 nariadenia (ES) č. 2402/96)

:

Sloveeni keeles

:

Oproščenocarinske dajatve (člen 4 Uredbe (ES) št. 2402/96)

:

Soome keeles

:

Tullivapaa (asetuksen (EY) N:o 2402/96 4 artikla)

:

Rootsi keeles

:

Tullfri (artikel 4 i förordning (EG) nr 2402/96)”


II LISA

IV LISA

:

Bulgaaria keeles

:

Мита, ограничени до 6 % ad valorem [Регламент (ЕО) № 2449/96]

:

Hispaania keeles

:

Derechos de aduana limitados al 6 % ad valorem [Reglamento (CE) no 2449/96]

:

Tšehhi keeles

:

Clo limitované 6 % ad valorem (nařízení (ES) č. 2449/96)

:

Taani keeles

:

Toldsatsen begrænses til 6 % af værdien (Forordning (EF) nr. 2449/96)

:

Saksa keeles

:

Beschränkung des Zolls auf 6 % des Zollwerts (Verordnung (EG) Nr. 2449/96)

:

Eesti keeles

:

Väärtuseline tollimaks piiratud 6 protsendini (määrus (EÜ) nr 2449/96)

:

Kreeka keeles

:

Τελωνειακός δασμός κατ’ ανώτατο όριο 6 % κατ’ αξία [Κανονισμός (ΕΚ) αριθ. 2449/96]

:

Inglise keeles

:

Customs duties limited to 6 % ad valorem (Regulation (EC) No 2449/96)

:

Prantsuse keeles

:

Droits de douane limités à 6 % ad valorem [règlement (CE) no 2449/96]

:

Itaalia keeles

:

Dazi doganali limitati al 6 % ad valorem [Regolamento (CE) n. 2449/96]

:

Läti keeles

:

Muitas nodokļi nepārsniedz 6 % ad valorem (Regula (EK) Nr. 2449/96)

:

Leedu keeles

:

Muito mokestis neviršija 6 % ad valorem (Reglamentas (EB) Nr. 2449/96)

:

Ungari keeles

:

Mérsékelt, 6 %-os értékvám (2449/96/EK rendelet)

:

Hollandi keeles

:

Douanerechten beperkt tot 6 % ad valorem (Verordening (EG) nr. 2449/96)

:

Poola keeles

:

Należności celne ograniczone do 6 % ad valorem (Rozporządzenie (WE) nr 2449/96)

:

Portugali keeles

:

Direitos aduaneiros limitados a 6 % ad valorem [Regulamento (CE) n.o 2449/96]

:

Rumeenia keeles

:

Taxe vamale limitate la 6 % ad valorem (Regulamentul (CE) nr. 2449/96)

:

Slovaki keeles

:

Dovozné clo so stropom 6 % ad valorem (nariadenie (ES) č. 2449/96)

:

Sloveeni keeles

:

Omejitev carinskih dajatev na 6 % ad valorem (Uredba (ES) št. 2449/96)

:

Soome keeles

:

Arvotulli rajoitettu 6 prosenttiin (asetus (EY) N:o 2449/96)

:

Rootsi keeles

:

Tullsatsen begränsad till 6 % av värdet (Förordning (EG) nr 2449/96)

V LISA

:

Bulgaaria keeles

:

Допълнителна лицензия, член 10, параграф 2 от Регламент (ЕО) № 2449/96

:

Hispaania keeles

:

Certificado complementario, apartado 2 del artículo 10 del Reglamento (CE) no 2449/96

:

Tšehhi keeles

:

Licence pro dodatečné množství, čl. 10 odst. 2 nařízení (ES) č. 2449/96

:

Taani keeles

:

Supplerende licens, forordning (EF) nr. 2449/96, artikel 10, stk. 2

:

Saksa keeles

:

Zusätzliche Lizenz — Artikel 10 Absatz 2 der Verordnung (EG) Nr. 2449/96

:

Eesti keeles

:

Lisakoguse litsents, määruse (EÜ) nr 2449/96 artikli 10 lõige 2

:

Kreeka keeles

:

Συμπληρωματικό πιστοποιητικό — Άρθρο 10 παράγραφος 2 του κανονισμού (ΕΚ) αριθ. 2449/96

:

Inglise keeles

:

Licence for additional quantity, Article 10(2) of Regulation (EC) No 2449/96

:

Prantsuse keeles

:

Certificat complémentaire, règlement (CE) no 2449/96, article 10, paragraphe 2

:

Itaalia keeles

:

Titolo complementare, regolamento (CE) n. 2449/96, articolo 10, paragrafo 2

:

Läti keeles

:

Atļauja par papildu daudzumu, Regulas (EK) Nr. 2449/96 10. panta 2. punkts

:

Leedu keeles

:

Papildomoji licencija, Reglamento (EB) Nr. 2449/96 10 straipsnio 2 dalis

:

Ungari keeles

:

Kiegészítő engedély, 2449/96/EK rendelet 10. cikk (2) bekezdés

:

Hollandi keeles

:

Aanvullend certificaat — artikel 10, lid 2, van Verordening (EG) nr. 2449/96

:

Poola keeles

:

Uzupełniające pozwolenie, rozporządzenie (WE) nr 2449/96 art. 10 ust. 2

:

Portugali keeles

:

Certificado complementar, n.o 2 do artigo 10.o do Regulamento (CE) n.o 2449/96

:

Rumeenia keeles

:

Licenţă complementară, articolul 10 alineatul (2) din Regulamentul (CE) nr. 2449/96

:

Slovaki keeles

:

Dodatočné povolenie, článok 10 ods. 2 nariadenia (ES) č. 2449/96

:

Sloveeni keeles

:

Dovoljenje za dodatne količine, člen 10(2), Uredba (ES) št. 2449/96

:

Soome keeles

:

Lisätodistus, asetuksen (EY) N:o 2449/96 10 artiklan 2 kohta

:

Rootsi keeles

:

Kompletterande licens, artikel 10.2 i förordning (EG) nr 2449/96


III LISA

I LISA

:

Bulgaaria keeles

:

продукт АКТБ:

освобождаване от мито

Регламент (ЕО) № 2286/2002, член 1, параграф 3

:

Hispaania keeles

:

Producto ACP:

exención del derecho de aduana

apartado 3 del artículo 1 del Reglamento (CE) no 2286/2002

:

Tšehhi keeles

:

Produkt AKT:

osvobozené od cla

nařízení (ES) č. 2286/2002 čl. 1 ods. 3

:

Taani keeles

:

AVS-produkt:

toldfritagelse

forordning (EF) nr. 2286/2002: artikel 1, stk. 3

:

Saksa keeles

:

Erzeugnis AKP:

Zollfrei

Verordnung (EG) Nr. 2286/2002, Artikel 1 Absatz 3

:

Eesti keeles

:

AKV riikide toode:

Tollimaksuvaba

Määruse (EÜ) nr 2286/2002 artikli 1 lõige 3

:

Kreeka keeles

:

Πρoϊόν ΑΚΕ:

Απαλλαγή από δασμoύς

Κανoνισμός (ΕΚ) αριθ. 2286/2002 άρθρo 1 παράγραφoς 3

:

Inglise keeles

:

ACP product:

exemption from customs duty

Regulation (EC) No 2286/2002, Article 1(3)

:

Prantsuse keeles

:

produit ACP:

exemption du droit de douane

règlement (CE) no 2286/2002, article 1, paragraphe 3

:

Itaalia keeles

:

prodotto ACP:

esenzione dal dazio doganale

regolamento (CE) n. 2286/2002, articolo 1, paragrafo 3

:

Läti keeles

:

AĀK produkts:

atbrīvots no muitas nodevas

Regulas (EK) Nr. 2286/2002 1. panta 3. daļa

:

Leedu keeles

:

AKR produktas:

atleistas nuo muito mokesčio

Reglamento (EB) Nr. 2286/2002 1 straipsnio 3 dalis

:

Ungari keeles

:

AKCS-termék:

vámmentes

2286/2002/EK rendelet, 1. cikk (3) bekezdés

:

Hollandi keeles

:

Product ACS:

vrijgesteld van douanerecht

Verordening (EG) nr. 2286/2002: artikel 1, lid 3

:

Poola keeles

:

Produkt AKP:

zwolnienie z należności celnych

art. 1 ust. 3 rozporządzenia (WE) nr 2286/2002

:

Portugali keeles

:

produto ACP:

isenção do direito aduaneiro

Regulamento (CE) n.o 2286/2002, n.o 3 do artigo 1.o

:

Rumeenia keeles

:

produs ACP:

scutit de taxe vamale

Regulamentul (CE) nr. 2286/2002, articolul 1 alineatul (3)

:

Slovaki keeles

:

Výrobok zo štátov AKP

oslobodenie od cla

nariadenie (ES) č. 2286/2002, článok 1 odsek 3

:

Sloveeni keeles

:

AKP proizvodi

oproščeni carinskih dajatev

Uredba (ES) št. 2286/2002, člen 1(3)

:

Soome keeles

:

AKT-maista:

Tullivapaa

asetuksen (EY) N:o 2286/2002 1 artiklan 3 kohta

:

Rootsi keeles

:

AVS-produkt:

Tullfri

Förordning (EG) nr 2286/2002 artikel 1.3

II LISA

:

Bulgaaria keeles

:

продукт АКТБ/ОСТ:

освобождаване от мито

Регламент (ЕО) № 2286/2002, член 3, параграф 4

важи изключително за пускане в свободно обръщение в отвъдморските департаменти

:

Hispaania keeles

:

Producto ACP/PTU:

exención del derecho de aduana

apartado 4 del artículo 3 del Reglamento (CE) no 2286/2002

exclusivamente válido para el despacho a libre práctica en los departamentos de Ultramar

:

Tšehhi keeles

:

AKT/ZZÚ produkty:

osvobozeno od cla

nařízení (ES) č. 2286/2002 čl. 3 ods. 4

platné výhradně pro vydání do volného oběhu v zámořských zemích a územích

:

Taani keeles

:

AVS/OLT-produkt:

toldfritagelse

forordning (EF) nr. 2286/2002: artikel 3, stk. 4

gælder udelukkende for overgang til fri omsætning i de oversøiske departementer

:

Saksa keeles

:

Erzeugnis AKP/ÜLG:

Zollfrei

Verordnung (EG) Nr. 2286/2002, Artikel 3 Absatz 4

gilt ausschließlich für die Abfertigung zum freien Verkehr in den französischen überseeischen Departements

:

Eesti keeles

:

AKV/ÜMT riikide toode:

Tollimaksuvaba

Määruse (EÜ) nr 2286/2002 artikli 3 lõige 4

Jõus ainult vabasse ringlusesse laskmiseks ülemeremaadel ja–territooriumitel

:

Kreeka keeles

:

Πρoϊόν ΑΚΕ/YΧΕ:

Απαλλαγή από δασμoύς

Κανoνισμός (ΕΚ) αριθ. 2286/2002 άρθρo 3 παράγραφoς 4

Iσχύει απoκλειστικά για μία θέση σε ελεύθερη κυκλo-φoρία στα Υπερπόντια Διαμερίσματα

:

Inglise keeles

:

ACP/OCT product:

exemption from customs duty

Regulation (EC) No 2286/2002, Article 3(4)

valid exclusively for release for free circulation in the overseas departments

:

Prantsuse keeles

:

produit ACP/PTOM:

exemption du droit de douane

règlement (CE) no 2286/2002, article 3, paragraphe 4

exclusivement valable pour une mise en libre pratique dans les départements d'outre-mer

:

Itaalia keeles

:

prodotto ACP/PTOM:

esenzione dal dazio doganale

regolamento (CE) n. 2286/2002, articolo 3, paragrafo 4

valido esclusivamente per l'immissione in libera pratica nei DOM

:

Läti keeles

:

AĀK/AZT produkts:

atbrīvots no muitas nodevas

Regulas (EK) Nr. 2286/2002 3. panta 4. daļa

ir derīgs laišanai brīvā apgrozībā vienīgi aizjūru teritorijās

:

Leedu keeles

:

AKR/UŠT produktas:

atleistas nuo muito mokesčio

Reglamento (EB) Nr. 2286/2002 3 straipsnio 4 dalis

galioja leidimui į laisvą apyvartą tiktai užjūrio šalių teritorijose

:

Ungari keeles

:

AKCS/TOT-termék:

vámmentes

2286/2002/EK rendelet, 3. cikk (4) bekezdés

kizárólag a tengerentúli területeken történő szabad forgalomba bocsátás esetén érvényes

:

Hollandi keeles

:

Product ACS/LGO:

vrijgesteld van douanerecht

Verordening (EG) nr. 2286/2002: artikel 3, lid 4

geldt uitsluitend voor het in het vrije verkeer brengen in de Franse overzeese departementen

:

Poola keeles

:

Produkt AKP/KTZ:

zwolnienie z należności celnych

art. 3 ust. 4 rozporządzenia (WE) nr 2286/2002

ważne wyłącznie dla wprowadzenia do wolnego obrotu w departamentach zamorskich

:

Portugali keeles

:

produto ACP/PTU:

isenção do direito aduaneiro

Regulamento (CE) n.o 2286/2002, n.o 4 do artigo 3.o

válido exclusivamente para uma introdução em livre prática nos departamentos ultramarinos

:

Rumeenia keeles

:

produs ACP/TTPM:

scutit de taxe vamale

Regulamentul (CE) nr. 2286/2002, articolul 3 alineatul (4)

valabil doar pentru punerea în liberă circulaţie în departamentele de peste mări

:

Slovaki keeles

:

výrobok zo štátov AKP/ZKU

oslobodenie od cla

nariadenie (ES) č. 2286/2002, článok 3 odsek 4

platné výhradne pre uvoľnenie do voľného obehu v zámorských krajinách a územiach

:

Sloveeni keeles

:

AKP/ČDO

oproščene carinskih dajatev

Uredba (ES) št. 2286/2002, člen 3(4)

Veljavna samo za sproščenje prostega pretoka v prekomorskih področjih

:

Soome keeles

:

AKT-maista/Merentakaisista maista ja merentakaisilta alueilta peräisin oleva tuote:

Tullivapaa

asetuksen (EY) N:o 2286/2002 3 artiklan 4 kohta

voimassa ainoastaan merentakaisilla alueilla vapaaseen liikkeeseen laskemiseksi

:

Rootsi keeles

:

AVS/ULT-produkt:

Tullfri

Förordning (EG) nr 2286/2002 artikel 3.4

Uteslutande avsedd för övergång till fri omsättning i de utomeuropeiska länderna och territorierna


20.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 364/57


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1885/2006,

19. detsember 2006,

millega avatakse 2007. aastaks Taist pärit manioki ühenduse tariifikvoot ja sätestatakse selle haldamine

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 18. juuni 1996. aasta määrust (EÜ) nr 1095/96 vastavalt GATTi XXIV artikli lõikele 6 toimunud läbirääkimiste tulemusel koostatud CXL-loendis sätestatud kontsessioonide rakendamise kohta, (1) eriti selle artikli 1 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Maailma Kaubandusorganisatsiooni mitmepoolsetel kaubandusläbirääkimistel võttis ühendus kohustuse avada CN-koodide 0714 10 10, 0714 10 91 ja 0714 10 99 alla kuuluvatele Taist pärit toodetele neljaks aastaks 21 miljoni tonni suurune tariifikvoot, mille puhul on tollimaks vähendatud 6 %ni. Selle kvoodi avab ja seda haldab komisjon.

(2)

On vaja säilitada haldussüsteem, mis tagaks, et kvoodi raames võib importida ainult Taist pärit tooteid. Seetõttu tuleks impordilitsents jätkuvalt väljastada üksnes Tai ametiasutuste väljastatud ekspordilitsentsi alusel, mille näidise Tai on komisjonile edastanud.

(3)

Et kõnealuste toodete importi ühenduse turule on tavapäraselt hallatud kalendriaasta alusel, tuleks kõnealune süsteem säilitada. Kvoot tuleb seetõttu avada aastaks 2007.

(4)

CN-koodidega 0714 10 10, 0714 10 91 ja 0714 10 99 hõlmatud toodete import eeldab impordilitsentsi esitamist vastavalt komisjoni 9. juuni 2000. aasta määrusele (EÜ) nr 1291/2000, millega sätestatakse põllumajandussaaduste ja -toodete impordi- ja ekspordilitsentside ning eelkinnitussertifikaatide süsteemi ühised üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (2) ja vastavalt komisjoni 28. juuli 2003. aasta määrusele (EÜ) nr 1342/2003, millega sätestatakse teravilja ja riisi impordi- ja ekspordilitsentside süsteemi rakendamise üksikasjalikud erieeskirjad. (3)

(5)

Komisjoni 31. augusti 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1301/2006, millega kehtestatakse ühised eeskirjad, et hallata põllumajandussaaduste ja -toodete imporditariifikvoote, mille suhtes kohaldatakse impordilitsentside süsteemi, (4) kohaldatakse impordilitsentside suhtes, mille imporditariifikvootide kehtivusperiood algab 1. jaanuaril 2007. Määrusega (EÜ) nr 1301/2006 kehtestatakse eelkõige eeskirjad impordilitsentside taotlemiseks, nõudmised taotlejale ja litsentside väljaandmise kohta. Kõnealuse määruse kohaselt lõpeb litsentside kehtivusaeg tariifikvoodi kehtivusperioodi viimasel päeval ja seda kohaldatakse, ilma et see piiraks valdkondlikes määrustes sätestatud lisatingimuste või erandite kohaldamist.

(6)

Saadud kogemuste põhjal ning võttes arvesse, et ühenduse kontsessiooniga nähakse ette üldkogus suurusega 21 000 000 tonni neljaks aastaks iga-aastase kogusega kuni 5 500 000 tonni, on soovitatav säilitada meetmed, mis teatavatel tingimustel kas lihtsustavad impordilitsentsidel märgitud koguseid ületavate koguste vabasse ringlusse lubamist või võimaldavad impordilitsentsidel märgitud koguse ja tegelikult imporditud väiksema koguse vahe üle kanda.

(7)

Kokkuleppe nõuetekohase kohaldamise tagamiseks on vaja kehtestada rangete ja süstemaatiliste kontrollide süsteem, mille puhul võetakse arvesse Tai ekspordilitsentsidel esitatud teavet ja Tai ametiasutuste ekspordilitsentside väljastamise korda.

(8)

Kui taotletavad kogused ületavad saadaolevad kogused, tuleb koguste vähendamiseks ette näha mehhanism, et mitte ületada aastast kogust.

(9)

Käesolevas määruses ette nähtud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I   PEATÜKK

KVOODI AVAMINE

Artikkel 1

1.   Avatakse CN-koodide 0714 10 10, 0714 10 91 ja 0714 10 99 alla kuuluva Taist pärit manioki 5 500 000 tonni suurune imporditariifikvoot ajavahemikuks 1. jaanuarist31. detsembrini 2007.

Kõnealuse kvoodi puhul kohaldatakse 6 % väärtuselist tollimaksu.

Kvoodi järjekorranumber on 09.4008.

2.   Lõikes 1 nimetatud toodete suhtes kohaldatakse käesolevas määruses sätestatud korda, tingimusel et need tooted imporditakse impordilitsentside alusel, mis on väljastatud eeldusel, et esitatakse Tai kaubandusministeeriumi väliskaubandusosakonna väljastatud Euroopa Ühendusse suunduvat eksporti käsitlev ekspordilitsents, edaspidi “ekspordilitsents”.

3.   Kohaldatakse määrusi (EÜ) nr 1291/2000, (EÜ) nr 1342/2003 ja (EÜ) nr 1301/2006, kui käesoleva määrusega ei nähta ette teisiti.

II   PEATÜKK

EKSPORDILITSENTSID

Artikkel 2

1.   Ekspordilitsentside puhul antakse välja originaal ja vähemalt üks koopia ning need koostatakse vastavalt vormile, mille näidis on esitatud lisas.

Vormi mõõtmed on ligikaudu 210 × 297 millimeetrit. Originaaliks kasutatakse valget paberit, millele on trükitud kollane giljošš-mustriga taust, mis toob esile kõik mehhaaniliste või keemiliste vahenditega tehtud võltsingud.

2.   Ekspordilitsentsid koostatakse inglise keeles.

3.   Ekspordilitsentsi originaal ja koopiad täidetakse trükikirjas või käsitsi. Viimasel juhul tuleb vorm täita tindiga ning trükitähtedes.

4.   Igal ekspordilitsentsil on eelnevalt trükitud järjekorranumber; ülemises lahtris on märgitud ka sertifikaadi number. Koopiad kannavad samu numbreid kui originaal.

Artikkel 3

1.   Ekspordilitsents kehtib 120 päeva jooksul alates selle väljaandmise kuupäevast. Litsentsi väljaandmise kuupäev arvestatakse litsentsi kehtivusaja sisse.

Et litsents oleks kehtiv, peavad selle erinevad lahtrid olema nõuetekohaselt täidetud ja kinnitatud vastavalt lõikele 2. Lahtris “Laadimismass” tuleb kogus märkida nii numbrite kui sõnadega.

2.   Ekspordilitsents on nõuetekohaselt kinnitatud, kui sellele on märgitud väljastamise kuupäev ning kui sellel on väljastava asutuse tempel ja litsentsi allkirjastamiseks volitatud isiku(te) allkiri.

III   PEATÜKK

IMPORDILITSENTSID

Artikkel 4

CN-koodide 0714 10 10, 0714 10 91 ja 0714 10 99 alla kuuluvate Taist pärit toodete impordilitsentsi taotlus esitatakse koos ekspordilitsentsi originaaliga liikmesriikide pädevatele asutustele.

Ekspordilitsentsi originaali jätab impordilitsentsi väljaandev asutus endale. Kui impordilitsentsi taotlus käsitleb ainult osa ekspordilitsentsil märgitud kogusest, märgib väljastav asutus originaalile koguse, mille ulatuses originaali kasutati, tembeldab selle ja tagastab asjaomasele poolele.

Impordilitsentside väljastamisel võetakse arvesse ainult ekspordilitsentsil “laadimismassi” all märgitud kogust.

Artikkel 5

Kui ilmneb, et tegelikult mahalaaditud kogused on suuremad kui asjaomase partii kohta väljastatud impordilitsentsi(de)ga hõlmatud üldkogused, teatavad asjaomase(d) impordilitsentsi(d) väljastanud pädevad asutused importija taotluse korral komisjonile elektroonilisel teel võimalikult kiiresti iga üksiku juhtumi kohta Tai ekspordi- ja impordilitsentside numbri või numbrid, kõnealuse ülemäärase koguse ja kaubalaeva nime.

Komisjon võtab uute ekspordilitsentside koostamiseks ühendust Tai ametiasutustega.

Kuni uute litsentside koostamiseni ei või ülemääraseid koguseid lubada vabasse ringlusse vastavalt käesoleva määruse tingimustele enne, kui esitatakse uued kõnealuseid koguseid käsitlevad impordilitsentsid.

Uued impordilitsentsid väljastatakse artiklis 10 sätestatud tingimustel.

Artikkel 6

Erandina artikli 5 kolmandast lõigust, kui ilmneb, et teatava tarne puhul tegelikult mahalaaditud kogused ei ületa esitatud impordilitsentsi(de)l märgitud koguseid rohkem kui 2 % võrra, lubavad vabasse ringlusse lubava liikmesriigi pädevad asutused ülemäärased kogused importija taotluse korral vabasse ringlusse, tingimusel et importija maksab väärtuselist tollimaksu kuni 6 % ning esitab tagatise, mis võrdub ühises tollitariifistikus sätestatud tollimaksu ja makstud tollimaksu vahega.

Tagatis vabastatakse, kui vabasse ringlusse lubava liikmesriigi pädevatele asutustele esitatakse täiendav impordilitsents asjaomaste koguste kohta. Määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 15 lõikes 2 või käesoleva määruse artiklis 8 nimetatud tagatist ei nõuta täiendavate litsentside korral.

Täiendavad impordilitsentsid väljastatakse artiklis 10 sätestatud tingimustel, kui esitatakse üks või mitu Tai asutuste väljastatud uut ekspordilitsentsi.

Täiendava impordilitsentsi lahtris 20 on üks järgmistest II lisas esitatud kannetest.

Välja arvatud vääramatu jõu korral ei vabastata tagatist nende koguste suhtes, mille kohta ei ole esitatud täiendavat impordilitsentsi nelja kuu jooksul alates esimeses lõigus nimetatud vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooni aktsepteerimise kuupäevast. Tagatist ei vabastata eelkõige nende koguste suhtes, mille kohta ei ole vastavalt artikli 10 lõikele 1 täiendavat impordilitsentsi väljastatud.

Kui pädev asutus on täiendavale impordilitsentsile märkinud koguse ja kande kinnitanud ning kui esimeses lõigus sätestatud tagatis on vabastatud, tagastatakse litsents võimalikult kiiresti selle väljastanud asutusele.

Artikkel 7

Käesoleva määruse kohaseid litsentsitaotlusi võib esitada kõikides liikmesriikides ja väljastatud litsentsid kehtivad kogu ühenduses.

Määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 5 lõike 1 esimese lõigu neljanda taande sätteid ei kohaldata käesoleva määruse kohase impordi suhtes.

Artikkel 8

Erandina määruse (EÜ) nr 1342/2003 artiklist 12 on käesoleva määrusega sätestatud impordilitsentsidega seotud tagatis 5 eurot tonni kohta.

Artikkel 9

1.   Impordilitsentsi taotluse ja litsentsi lahtrisse 8 tuleb märkida “Tai”.

2.   Impordilitsents peab sisaldama järgmist:

a)

lahtris 24 üks III lisas loetletud kannetest;

b)

lahtris 20 järgmine teave:

i)

Tai ekspordilitsentsil märgitud kaubalaeva nimi;

ii)

Tai ekspordilitsentsi number ja kuupäev.

3.   Vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooni lisana esitatud impordilitsentsi aktsepteeritakse ainult juhul, kui asjaomase poole esitatud konossemendi koopial on märgitud, et tooted, mille vabasse ringlusse lubamist taotletakse, on veetud ühendusse impordilitsentsil nimetatud laevaga.

4.   Kui käeoleva määruse artiklist 6 ei tulene teisiti ning erandina määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 8 lõikest 4, ei tohi vabasse ringlusse lubatud kogus ületada impordilitsentsi lahtrites 17 ja 18 märgitud kogust. Seetõttu märgitakse kõnealuse litsentsi lahtrisse 19 number 0.

Artikkel 10

1.   Kui litsentsitaotlused ületavad artiklis 1 ette nähtud määra, kehtestab komisjon taotletud kogustele jaotuskoefitsiendi või otsustab taotlusi mitte rahuldada.

2.   Impordilitsents väljastatakse 5. päeval pärast taotluste esitamise viimast päeva vastavalt komisjoni lõike 1 kohaselt võetud meetmetele.

3.   Lõike 1 kohase jaotuskoefitsiendi kindlaks määramisel võib taotluse tagasi võtta 10 tööpäeva jooksul pärast asjaomase jaotuskoefitsiendi avaldamist.

Taotluse tagasivõtmise korral tagastatakse lõike 2 kohaselt välja antud litsentsid.

Taotluse tagasivõtmise korral vabastatakse tagatis. Tagatis vabastatakse ka tagasilükatud taotluste puhul.

4.   Kui impordilitsentsi väljastamise tingimusi ei ole täidetud, võib komisjon vajaduse korral ja pärast Tai ametiasutustega konsulteerimist võtta asjakohaseid meetmeid.

Artikkel 11

Erandina määruse (EÜ) nr 1342/2003 artiklist 6 vastab impordilitsentsi kehtivusaja viimane päev vastava ekspordilitsentsi kehtivusaja viimasele päevale, millele on lisatud 30 päeva. Vastavalt määruse (EÜ) nr 1301/2006 artiklile 8 ei või kehtivusaja viimane päev olla hilisem kui 31. detsember 2007.

Artikkel 12

1.   Liikmesriigid edastavad komisjonile iga impordilitsentsi taotluse kohta igal tööpäeval ainult elektroonilisel teel komisjoni poolt sisseseatud elektroonilise süsteemi tingimusi arvesse võttes ja komisjoni etteantud vormil järgneva teabe:

a)

kogus, mille kohta impordilitsentsi taotletakse, vajaduse korral märkega “täiendav impordilitsents”;

b)

esitatud ekspordilitsentsi number, mis asub litsentsi ülemises lahtris;

c)

ekspordilitsentsi väljastamise kuupäev;

d)

üldkogus, mille kohta ekspordilitsents väljastati.

2.   Hiljemalt 2008. aasta esimese poolaasta lõpul teatavad impordilitsentside väljastamise eest vastutavad ametiasutused komisjonile elektroonilisel teel ja lõikes 1 osutatud tingimustel impordilitsentside tagaküljele märgitud kasutamata koguste täieliku loetelu, kaubalaeva nime ja kõnealuste ekspordilitsentside numbrid.

IV   PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 13

Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. detsember 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  EÜT L 146, 20.6.1996, lk 1.

(2)  EÜT L 152, 24.6.2000, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1713/2006 (ELT L 321, 21.11.2006, lk 11).

(3)  ELT L 189, 29.7.2003, lk 12. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1713/2006.

(4)  ELT L 238, 1.9.2006, lk 13.


I LISA

Image


II LISA

:

Bulgaaria keeles

:

Допълнителна лицензия, член 6 от Регламент (ЕО) № 1885/2006,

:

Hispaania keeles

:

Certificado complementario, artículo 6 del Reglamento (CE) no 1885/2006,

:

Tšehhi keeles

:

Licence pro dodatečné množství, čl. 6 nařízení (ES) č. 1885/2006,

:

Taani keeles

:

Supplerende licens, forordning (EF) nr. 1885/2006, artikel 6,

:

Saksa keeles

:

Zusätzliche Lizenz — Artikel 6 der Verordnung (EG) Nr. 1885/2006,

:

Eesti keeles

:

Lisakoguse litsents, määruse (EÜ) nr 1885/2006 artikkel 6,

:

Kreeka keeles

:

Συμπληρωματικό πιστοποιητικό — Άρθρο 6 του κανονισμού (ΕΚ) αριθ. 1885/2006,

:

Inglise keeles

:

Licence for additional quantity, Article 6 of Regulation (EC) No 1885/2006,

:

Prantsuse keeles

:

Certificat complémentaire, règlement (CE) no 1885/2006, article 6,

:

Itaalia keeles

:

Titolo complementare, regolamento (CE) n. 1885/2006 articolo 6,

:

Läti keeles

:

Atļauja par papildu daudzumu, Regulas (EK) Nr. 1885/2006 6. pants,

:

Leedu keeles

:

Papildomoji licencija, Reglamento (EB) Nr. 1885/2006 6 straipsnio,

:

Ungari keeles

:

Kiegészítő engedély, 1885/2006/EK rendelet 6. cikk,

:

Hollandi keeles

:

Aanvullend certificaat — artikel 6 van Verordening (EG) nr. 1885/2006,

:

Poola keeles

:

Uzupełniające pozwolenie, rozporządzenie (WE) nr 1885/2006 art. 6,

:

Portugali keeles

:

Certificado complementar, artigo 6.o do Regulamento (CE) n.o 1885/2006,

:

Rumeenia keeles

:

Licenţă pentru cantitatea excedentară, articolul 6 din Regulamentul nr. 1885/2006,

:

Slovaki keeles

:

Dodatočné povolenie, článok 6 nariadenia (ES) č. 1885/2006,

:

Sloveeni keeles

:

Dovoljenje za dodatne količine, člen 6, Uredba (ES) št. 1885/2006,

:

Soome keeles

:

Lisätodistus, asetus (EY) N:o 1885/2006 6 artikla,

:

Rootsi keeles

:

Kompletterande licens, artikel 6 i förordning (EG) nr 1885/2006.


III LISA

:

Bulgaaria keeles

:

Мита, ограничени до 6 % ad valorem [Регламент (ЕО) № 1885/2006],

:

Hispaania keeles

:

Derechos de aduana limitados al 6 % ad valorem [Reglamento (CE) no 1885/2006],

:

Tšehhi keeles

:

Clo limitované 6 % ad valorem (nařízení (ES) č. 1885/2006),

:

Taani keeles

:

Toldsatsen begrænses til 6 % af værdien (forordning (EF) nr. 1885/2006),

:

Saksa keeles

:

Beschränkung des Zolls auf 6 % des Zollwerts (Verordnung (EG) Nr. 1885/2006),

:

Eesti keeles

:

Väärtuseline tollimaks piiratud 6 protsendini (määrus (EÜ) nr 1885/2006),

:

Kreeka keeles

:

Τελωνειακός δασμός κατ’ ανώτατο όριο 6 % κατ’ αξία [κανονισμός (ΕΚ) αριθ. 1885/2006],

:

Inglise keeles

:

Customs duties limited to 6 % ad valorem (Regulation (EC) No 1885/2006),

:

Prantsuse keeles

:

Droits de douane limités á 6 % ad valorem [règlement (CE) no 1885/2006],

:

Itaalia keeles

:

Dazi doganali limitati al 6 % ad valorem [regolamento (CE) n. 1885/2006],

:

Läti keeles

:

Muitas nodokļi nepārsniedz 6 % ad valorem (Regula (EK) Nr. 1885/2006),

:

Leedu keeles

:

Muito mokestis neviršija 6 % ad valorem (Reglamentas (EB) Nr. 1885/2006),

:

Ungari keeles

:

Mérsékelt, 6 %-os értékvám (1885/2006/EK rendelet),

:

Hollandi keeles

:

Douanerechten beperkt tot 6 % ad valorem (Verordening (EG) nr. 1885/2006),

:

Poola keeles

:

Należności celne ograniczone do 6 % ad valorem (Rozporządzenie (WE) nr 1885/2006),

:

Portugali keeles

:

Direitos aduaneiros limitados a 6 % ad valorem [Regulamento (CE) n.o 1885/2006],

:

Rumeenia keeles

:

Taxe vamale limitate la 6 % ad valorem (Regulamentul (CE) nr. 1885/2006),

:

Slovaki keeles

:

Dovozné clo so stropom 6 % ad valorem (Nariadenie (ES) č. 1885/2006),

:

Sloveeni keeles

:

Omejitev carinskih dajatev na 6 % ad valorem (Uredba (ES) št. 1885/2006),

:

Soome keeles

:

Arvotulli rajoitettu 6 prosenttiin (asetus (EY) N:o 1885/2006),

:

Rootsi keeles

:

Tullsatsen begränsad till 6 % av värdet (förordning (EG) nr 1885/2006).


20.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 364/64


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1886/2006,

19. detsember 2006,

millega Hispaania lipu all sõitvatel laevadel keelatakse süvalesta püük NAFO vööndis 3LMNO

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse 20. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta, (1) eriti selle artikli 26 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 12. oktoobri 1993. aasta määrust (EMÜ) nr 2847/93, millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem, (2) eriti selle artikli 21 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 22. detsembri 2005. aasta määruses (EÜ) nr 51/2006, millega määratakse 2006. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes, (3) on sätestatud 2006. aasta kvoodid.

(2)

Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või kõnealuses liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2006. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)

Seetõttu tuleb keelata kõnealuse kalavaru püük, pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kvoodi ammendumine

Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigile 2006. aastaks samas lisas osutatud kalavaru püügiks eraldatud kvoot loetakse ammendunuks alates kõnealuses lisas sätestatud kuupäevast.

Artikkel 2

Keelud

Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvatel või selles liikmesriigis registreeritud laevadel on keelatud püüda kõnesolevas lisas osutatud kalavaru alates kõnealuses lisas sätestatud kuupäevast. Kõnesolevatel laevadel on keelatud pardal hoida, ümber laadida ja lossida sellist püütud kalavaru pärast kõnesolevat kuupäeva.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. detsember 2006

Komisjoni nimel

kalanduse ja merenduse peadirektor

Jörgen HOLMQUIST


(1)  EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.

(2)  EÜT L 261, 20.10.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 768/2005 (ELT L 128, 21.5.2005, lk 1).

(3)  ELT L 16, 20.1.2006, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1782/2006 (ELT L 345, 8.12.2006, lk 10).


LISA

Nr

53

Liikmesriik

Hispaania

Kalavaru

GHL/N3LMNO

Liik

Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)

Vöönd

NAFO 3 LMNO

Kuupäev

30. november 2006


20.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 364/66


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1887/2006,

19. detsember 2006,

millega lubatakse Rootsi lipu all sõitvatel laevadel uuesti alustada hariliku merikeele püüki ICESi püügipiirkondades III a, III b, c ja d (EÜ veed)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta, (1) eriti selle artikli 26 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 12. oktoobri 1993. aasta määrust (EMÜ) nr 2847/93, millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem, (2) eriti selle artikli 21 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 22. detsembri 2005. aasta määruses (EÜ) nr 51/2006, millega määratakse 2006. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes, (3) on sätestatud 2006. aasta kvoodid.

(2)

Rootsi teatas 6. oktoobril 2006 komisjonile määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 21 lõike 2 kohaselt, et ta lõpetab oma laevadel hariliku merikeele püügi ICESi püügipiirkondades III a, III b, c, d alates 6. oktoobrist 2006.

(3)

Komisjon võttis 1. novembril 2006 määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 21 lõike 3 ja määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 26 lõike 4 kohaselt vastu määruse (EÜ) nr 1631/2006, (millega Rootsi lipu all sõitvatel laevadel keelatakse hariliku merikeele püük ICES III a, III b, c, d (EÜ veed) püügipiirkonna vetes), mis jõustub alates samast kuupäevast.

(4)

Vastavalt teabele, mille komisjon sai Rootsi ametiasutustelt, on püügipiirkondades III a, III b, c, d võimalik Rootsi kvoodi raames veel püüda merikeelt. Seetõttu tuleks Rootsi lipu all sõitvatele laevadele anda hariliku merikeele püügiluba.

(5)

Asjaomane luba peaks jõustuma 24. novembril 2006, et võimaldada püüda harilikku merikeelt kõnealuses koguses enne aasta lõppu.

(6)

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1631/2006 tuleks tunnistada kehtetuks alates 24. novembrist 2006,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 1631/2006 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 2

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 24. novembrist 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. detsember 2006

Komisjoni nimel

kalanduse ja merenduse peadirektor

Jörgen HOLMQUIST


(1)  EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.

(2)  EÜT L 261, 20.10.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 768/2005 (ELT L 128, 21.5.2005, lk 1).

(3)  ELT L 16, 20.1.2006, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1782/2006 (ELT L 345, 8.12.2006, lk 10).


LISA

Nr

64

Liikmesriik

Rootsi

Kalavaru

SOL/3A/BCD

Liik

Harilik merikeel (Solea solea)

Piirkond

III a, III b, c, d (EÜ veed)

Kuupäev

24. november 2006 – Taaslubamine


20.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 364/68


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1888/2006,

19. detsember 2006,

millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks teatavate Taist pärit toiduks valmistatud või konserveeritud suhkrumaisi terade impordi suhtes

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (1) (edaspidi “algmäärus”), eriti selle artiklit 7,

pärast konsulteerimist nõuandekomiteega

ning arvestades järgmist:

A.   MENETLUS

1.   Algatamine

(1)

13. veebruaril 2006 esitas Association Européenne des Transformateurs de Maïs Doux (AETMD, edaspidi “kaebuse esitaja”) kaebuse teatavate Taist pärit toiduks valmistatud või konserveeritud suhkrumaisi terade impordi suhtes tootjate nimel, kelle toodang moodustab suurema osa, käesoleval juhul ligikaudu 70 % ühenduse toiduks valmistatud või konserveeritud suhkrumaisi kogutoodangust.

(2)

Kaebus sisaldas tõendeid kõnealuse toote dumpingu ja sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida peeti menetluse algatamiseks piisavaks.

(3)

Menetlus algatati 28. märtsil 2006 algatamisteate avaldamisega Euroopa Liidu Teatajas. (2)

2.   Menetlusega seotud isikud

(4)

Komisjon saatis dumpinguvastase menetluse algatamise kohta ametliku teate eksportivatele tootjatele, importijatele, teadaolevalt asjaga seotud kasutajatele ja nende ühendustele, tarbijaühingutele, ekspordiriigi esindajatele ja ühenduse tootjatele. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda asja arutamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(5)

Arvestades käesoleva uurimisega seotud eksportivate tootjate, ühenduse tootjate ja importijate suurt arvu, nähti algatamisteates ette väljavõtteline uuring vastavalt algmääruse artiklile 17.

(6)

Selleks et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajadusel moodustada valimi, paluti kõigil eksportivatel tootjatel, ühenduse tootjatel ja importijatel või nende esindajatel endast komisjonile teatada ning esitada algatamisteates nimetatud põhiandmed vaatlusaluse tootega seotud tegevuse kohta 15 päeva jooksul alates algatamisteate avaldamisest.

(7)

Pärast esitatud andmete läbivaatamist ning arvestades, et nii ühenduse tootjatelt kui ka importijatelt tuli suhteliselt väike arv positiivseid vastuseid nõusolekuga teha edasist koostööd, otsustati, et väljavõtteline uuring on vajalik üksnes eksportijate puhul. Komisjon moodustas valimi, mis koosnes neljast eksportivast tootjast.

(8)

Komisjon kogus ja kontrollis kõiki andmed, mida ta seoses dumpingu, sellest tuleneva kahju ja ühenduse huvide esialgseks kindlakstegemiseks vajalikuks pidas. Selleks saatis komisjon küsimustikud valimisse kaasatud eksportivatele tootjatele. Ühenduse tootjate ja importijate hulgast saatis komisjon küsimustikud kõikidele äriühingutele, kes endast algatamisteates märgitud tähtaja jooksul komisjonile teatasid, kuivõrd väljavõttelist uuringut ei peetud lõpuks vajalikuks. Komisjon saatis küsimustikud ka kõikidele ühenduse jaemüüjatele, keda oli kaebuses mainitud, ja tarbijaühingutele.

(9)

Vastused saadi viielt Tai eksportivalt tootjalt, kuuelt ühenduse tootjalt, ühelt ühenduse sõltumatult importijalt ja ühelt ühenduse jaemüüjalt. Samuti avaldasid Tai ametivõimud oma seisukohad.

(10)

Tehti kontrollkäigud järgmiste äriühingute valdustesse:

a)

ühenduse tootjad:

Bonduelle Conserve International SAS, Renescure, Prantsusmaa,

Bonduelle Nagykőrös Kft., Nagykőrös, Ungari,

Compagnie Générale de Conserve SICA SA, Theix, Prantsusmaa,

Conserve Italia SCA, San Lazzaro di Savena, Itaalia;

b)

Tai eksportivad tootjad:

Malee Sampran Public Co., Ltd., Pathum Thani,

Karn Corn Co., Ltd., Bangkok,

River Kwai International Food Industry Co., Ltd., Bangkok,

Sun Sweet Co., Ltd., Chiang Mai.

(11)

Ära kuulati kõik isikud, kes seda taotlesid ja esitasid selleks konkreetsed põhjused.

3.   Uurimisperiood

(12)

Dumpingu ja kahju tekitamise uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2005 kuni 31. detsembrini 2005 (edaspidi “uurimisperiood”). Kahju uurimise seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2002 kuni 31. detsembrini 2005 (edaspidi “vaatlusalune periood”).

B.   VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

1.   Vaatlusalune toode

(13)

Vaatlusalune toode on Taist pärit, äädika või äädikhappega toiduks valmistatud või konserveeritud külmutamata suhkrumais (Zea mays var. saccharata) terade kujul, mida tavaliselt deklareeritakse CN-koodi ex 2001 90 30 all, ja ilma äädika või äädikhappeta toiduks valmistatud või konserveeritud külmutamata suhkrumais (Zea mays var. saccharata) terade kujul (v.a rubriiki 2006 kuuluvad tooted), mida tavaliselt deklareeritakse CN-koodi ex 2005 80 00 all.

(14)

Uuringud on näidanud, et hoolimata säilitusviiside erisustest on kõikidel vaatlusaluse toote eri liikidel ühed ja samad bioloogilised ja keemilised põhiomadused ning neid kasutatakse peamiselt samadel eesmärkidel.

2.   Samasugune toode

(15)

Leiti, et ühenduses ühenduse tootmisharus toodetaval ja müüdaval suhkrumaisil ning Tais toodetaval ja müüdaval suhkrumaisil on sisuliselt samasugused füüsikalised ja keemilised omadused ning Tais toodetud ja ühendusse eksportimiseks müüdaval suhkrumaisil on samasugused peamised kasutusviisid. Sellepärast käsitletakse neid esialgu kui samasuguseid tooteid algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

C.   DUMPING

1.   Väljavõtteline uuring

(16)

Nagu põhjenduses 5 märgitud, nähti algatamisteates ette väljavõtteline uuring Tai eksportivate tootjate suhtes. Kokku vastas väljavõttelise uuringu küsimustikule ettenähtud tähtaja jooksul 20 äriühingut, kes esitasid palutud teabe. Üks nende äriühingute hulgast ei tootnud ega eksportinud vaatlusalust toodet, vaid oli riigisisene kaubandusettevõtja mitte eksportiv tootja ning sellepärast ei saanud teda valimi moodustamisel arvestada. Lisaks sellele ei eksportinud kolm äriühingut vaatlusalust toodet uurimisperioodi ajal ühendusse. Koostööd tegevaks peeti 16 äriühingut.

(17)

Eksportijate valim moodustati vastavalt algmääruse artikli 17 lõikele 1, võttes aluseks sellise suurima tüüpilise ekspordimahu Taist ühendusse, mida oli mõistlikult võimalik ettenähtud aja jooksul uurida.

(18)

Vastavalt algmääruse artikli 17 lõikele 2 konsulteeris komisjon Tai ametivõimude ja eksportijatega seoses oma kavatsusega moodustada valim neljast äriühingust, kelle eksport moodustab 52 % Tai vaatlusaluse toote ekspordist ühendusse. Tai ametivõimud ja mõned eksportijad esitasid sellise valimi suhtes vastuväite ja nõudsid, et sellesse kaasataks rohkem äriühinguid. Komisjon oli siiski seisukohal, et selleks, et saavutada valimi suurim võimalik tüüpilisus, arvestades uurimise ajalisi piiranguid, on asjakohane kaasata valimisse ainult need neli äriühingut, sest i) see võimaldaks uurida suuremat ekspordimahtu ja ii) nende äriühingute uurimine ettenähtud aja jooksul oleks teostatav.

2.   Individuaalne uurimine

(19)

Valimisse kaasamata äriühingud esitasid taotlusi individuaalse dumpingumarginaali määramiseks. Arvestades taotluste ja valimisse kaasatud äriühingute suurt arvu, jõuti seisukohale, et selline individuaalne kontrollimine oleks põhjendamatult koormav algmääruse artikli 17 lõike 3 tähenduses ning oleks takistanud uurimise õigeaegset lõpetamist. Sellepärast lükati individuaalsete marginaalide määramise taotlused tagasi.

(20)

Üks valimisse kaasamata äriühing, kes oli taotlenud individuaalse marginaali määramist, vaidlustas individuaalse kontrollimise tagasilükkamise otsuse. Selle äriühingu väitel ei olnud valimisse kaasatud äriühingud tüüpilised, sest valimisse ei kaasatud väikesi äriühinguid ning lisaks ei kajastanud valim äriühingute geograafilist levikut Tais. See äriühing esitas algatamisteates märgitud tähtaja jooksul ka täielikud vastused küsimustikule. Nagu põhjenduses 18 on märgitud, peeti valimit tüüpiliseks ekspordimahtude põhjal. Selles suhtes tuleks märkida, et käesoleva uurimise jaoks valimi moodustamisel võeti aluseks mahukriteerium (s.o eksportivate tootjate puhul ühendusse eksportimise maht), mitte ei tuginetud algmääruse artikli 17 lõikes 1 osutatud alternatiivsele kriteeriumile, s.o kasutada valiku ajal kättesaadava teabe põhjal statistiliselt õigeid valimeid. Lisaks, nagu on märgitud põhjenduses 18, ei olnud võimalik uurida suuremal arvul äriühinguid, sest see oleks muutnud uurimise põhjendamatult koormavaks ning takistanud uurimise õigeaegset lõpetamist. Nendel asjaoludel lükati kõnealuse äriühingu individuaalse kontrollimise taotlus tagasi.

3.   Normaalväärtus

(21)

Normaalväärtuse määramiseks tegi komisjoni kõigepealt iga eksportiva tootja puhul kindlaks, kas nende omamaine samasuguse toote müügi kogumaht on tüüpiline, võrreldes nende ühendusse suunatud eksportmüügi kogumahuga. Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 2 esimesele lausele tehti kindlaks, et omamaine samasuguse toote müügi kogumaht on tüüpiline ainult ühe valimisse kaasatud äriühingu puhul, sest selle äriühingu omamaine müügimaht ületas 5 % tema ühendusse suunatud eksportmüügi kogumahust.

(22)

Seejärel tegi komisjon selle äriühingu puhul kindlaks omamaisel turul müüdavad samasuguse toote liigid, mis olid identsed või otseselt võrreldavad ühendusse eksportimiseks müüdavate tooteliikidega. Iga sellise tooteliigi suhtes tehti kindlaks, kas omamaine müük on piisavalt tüüpiline algmääruse artikli 2 lõike 2 tähenduses. Konkreetse tooteliigi omamaist müüki peeti piisavalt tüüpiliseks, kui selle tooteliigi omamaise müügi kogumaht oli uurimisperioodil 5 % või rohkem ühendusse eksporditud võrreldava tooteliigi müügi kogumahust.

(23)

Seejärel kontrollis komisjon, kas iga asjakohase, omamaisel turul tüüpilistes kogustes müüdud tooteliigi omamaist müüki saab algmääruse artikli 2 lõike 4 kohaselt pidada tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunuks. Selleks tehti iga eksporditava tooteliigi suhtes kindlaks selle osakaal sõltumatutele klientidele suunatud omamaisest kasumlikust müügist.

(24)

Nende tooteliikide puhul, mille omamaisest müügist toimus üle 80 % netomüügihinnaga, mis ei olnud arvutatud tootmiskuludest madalam ja mille keskmine kaalutud müügihind oli võrdne või suurem keskmistest kaalutud tootmiskuludest, arvutati tooteliigi normaalväärtus kõnealuse tooteliigi kogu omamaise müügi hindade kaalutud keskmisena, olenemata sellest, kas selline müük oli kasumlik või mitte.

(25)

Tooteliikide puhul, mille omamaise müügi mahust 10–80 % toimus hinnaga, mis ei olnud tootmiskuludest madalam, arvutati iga tooteliigi normaalväärtus selle tooteliigi omamaise müügi hindade, mis olid tootmiskuludega võrdsete või üle selle, kaalutud keskmisena.

(26)

Nende tooteliikide puhul, mille omamaise müügi mahust alla 10 % toimus hinnaga, mis ei olnud tootmiskuludest madalam, leiti, et kõnealust tooteliiki ei müüdud tavapärase kaubandustegevuse käigus.

(27)

Nende tooteliikide puhul, mida ei müüdud tavapärase kaubandustegevuse käigus või mida ei müüdud omamaisel turul tüüpilistes kogustes, tuli normaalväärtus määrata arvestuslikult. Kõnealuse äriühingu puhul arvutati normaalväärtus ligikaudu 80 % ühendusse suunatud müügimahu põhjal.

(28)

Põhjenduses 27 nimetatud tooteliikide puhul määrati normaalväärtus arvestuslikult vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 3, lisades iga ühendusse eksporditava toote tootmiskuludele mõistlikud müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumi. Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 6 sissejuhatavale lõigule võeti müügi-, üld- ja halduskulude summa kindlakstegemisel aluseks asjaomase äriühingu müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum samasuguse toote omamaisel müügil tavapärase kaubandustegevuse käigus.

(29)

Ülejäänud kolme valimisse kaasatud eksportiva tootja puhul tuli normaalväärtus määrata arvestuslikult vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 3, sest neil kõigil puudus omamaine tüüpiline müük. Kõikide nende eksportivate tootjate puhul arvutati normaalväärtus selliselt, et lisati iga ühendusse eksporditava tooteliigi tootmiskuludele, mida vajadusel korrigeeriti, nagu on selgitatud põhjenduses 32, mõistlikud müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum. Müügi-, üld- ja halduskulusid ega kasumit ei saanud kindlaks teha algmääruse artikli 2 lõike 6 punkti a alusel, sest ainult ühel äriühingul oli olemas tüüpiline omamaine müük.

(30)

Kahe äriühingu puhul määrati müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum kindlaks vastavalt artikli 2 lõike 6 punktile b, kuivõrd nendel eksportijatel oli ette näidata tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud sama üldkategooria toodete (s.o muude konservtoodete, sealhulgas puuviljakonservide ja minimaisikonservide) tüüpiline müük.

(31)

Viimase äriühingu puhul määrati müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum kindlaks vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 6 punktile c, võttes aluseks neid tooteid tavapärase kaubandustegevuse käigus omamaisel turul müünud kahe äriühingu sama üldkategooria toodete müügi-, üld- ja halduskulude ning nende müügist saadud kasumi kaalutud keskmise.

(32)

Vajaduse korral kohandati teatatud müügi-, üld- ja halduskulusid enne nende kasutamist tavapärase kaubandustegevuse hindamisel ja normaalväärtuse väljaarvestamisel.

4.   Ekspordihind

(33)

Kogu asjaomaste eksportivate tootjate müük toimus otse sõltumatutele klientidele ühenduses. Nende müügitehingute puhul määrati ekspordihind kindlaks vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8 nende ühenduses asuvate sõltumatute klientide poolt tegelikult makstud või makstavate hindade põhjal.

(34)

Ühendusse müüdud vaatlusaluse toote kogumahust olulise osa ostis üks eksportija. Ta väitis, et need ostutehingud on selle äriühingu enda tollisüsteemi osa. Tegelikult olid need ostetud valmistooted siiski täielikult teiste sõltumatute vaatlusaluse toote tootjate toodetud. Sellest tulenevalt võeti dumpingumarginaali määramisel arvesse üksnes kõnealuse äriühingu oma toodangu müüki ühendusse.

5.   Võrdlus

(35)

Normaalväärtust võrreldi ekspordihinnaga tehasehindade põhjal. Õiglase võrdlemise tagamiseks võeti arvesse hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10. Asjakohastel juhtudel ja kui see oli põhjendatud, arvestati sisemaa- ja mereveokuludest, kindlustusest, käitlemiskuludest, laadimiskuludest ja lisakuludest, vahendustasudest, laenukuludest ning valuuta konverteerimisega seotud pangakuludest tingitud erinevusi ja korrigeeriti neid nõuetekohaselt.

(36)

Põhjenduses 30 viidatud kaks eksportivat tootjat nõudsid kohandust kaubandustasandi erinevuste arvestamiseks vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti d alapunktile i või artikli 2 lõike 10 punktile k. Need eksportivad tootjad väitsid, et oma kaubamärgiga tähistatud toodete hinnad on teistsugused kui jaemüüja kaubamärgiga tähistatud toodetel. Arvestades, et ühendusse eksporditi üksnes jaemüüja kaubamärgiga tähistatud tooteid, samas kui kõnealuse toodete üldkategooria omamaine müük hõlmas nii oma kaubamärgiga kui ka jaemüüja kaubamärgiga tähistatud tooteid, kohandati sellest tulenevalt erinevusi vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 10 punktile d. Kohandamise tase on leitud hinnanguliselt, võttes aluseks ühenduse tootmisharus oma kaubamärgiga toodetelt ja kõikidelt toodetelt saadavate kasumimarginaalide vahelise suhte.

6.   Dumpingumarginaal

(37)

Valimisse kaasatud eksportivate tootjate individuaalsete dumpingumarginaalide kindlakstegemisel võeti aluseks kaalutud keskmise normaalväärtuse võrdlus kaalutud keskmise ekspordihinnaga vastavalt algmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12.

(38)

Selle alusel on esialgsed dumpingumarginaalid väljendatult protsendimäärana CIF-hinnast ühenduse piiril ilma tollimakse tasumata järgmised:

Äriühing

Esialgne dumpingumarginaal

Karn Corn

4,3 %

Malee Sampran

17,5 %

River Kwai

15,0 %

Sun Sweet

11,2 %

(39)

Koostööd teinud, kuid valimisse kaasamata äriühingute dumpingumarginaali kindlaksmääramisel võeti vastavalt algmääruse artikli 9 lõikele 6 aluseks valimisse kaasatud äriühingute kaalutud keskmine dumpingumarginaal. See kaalutud keskmine dumpingumarginaal väljendatult protsendimäärana CIF-hinnast ühenduse piiril ilma tollimakse tasumata on 13,4 %.

(40)

Nende eksportivate tootjate puhul, kes koostööd ei teinud, võeti dumpingumarginaali kindlaksmääramisel aluseks kättesaadavad faktid vastavalt algmääruse artiklile 18. Selleks tehti kõigepealt kindlaks koostöö tase. Taist pärit importi käsitlevate Eurostati andmete võrdlus väljavõttelise uuringu küsimustiku vastustega näitas, et koostöö tase on kõrge (üle 92 %). Sellepärast ja kuivõrd puudusid märgid sellest, et koostööst hoidunud äriühingud kasutavad dumpingut madalamal tasemel, peeti asjakohaseks määrata uurimises koostööst hoidunud ülejäänud äriühingute dumpingumarginaal samale tasemele kui valimisse kaasatud äriühingute puhul kindlaks tehtud suurim dumpingumarginaal. See lähenemisviis on kooskõlas ühenduse institutsioonide väljakujunenud tavaga ning seda peeti vajalikuks ka selleks, et mitte soodustada koostööst hoidumist. Sellepärast seati ülejäänud dumpingumarginaali määraks 17,5 %.

D.   KAHJU

1.   Ühenduse toodang ja ühenduse tootmisharu

(41)

Ühenduses toodavad samasugust toodet 18 tootjat. Sellepärast käsitletakse nende 18 ühenduse tootja toodangut kui ühenduse toodangut algmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(42)

Nende 18 tootja hulgast kokku kuus tootjat, kes on kaebuse esitanud ühenduse liikmed, teatasid algatamisteates märgitud tähtaja jooksul oma huvist teha menetluses koostööd ning tegid uurimises nõuetekohast koostööd. Tehti kindlaks, et nende kuue tootja toodang moodustab olulise osa, käesoleval juhul 70 % samasuguse toote kogutoodangust ühenduses. Sellepärast moodustavad kõnealused kuus koostööd teinud tootjat ühenduse tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses ning nende kohta kasutatakse käesolevas määruses edaspidi viidet “ühenduse tootmisharu”. Ülejäänud 12 ühenduse tootjale viidatakse edaspidi kui “teistele ühenduse tootjatele”. Ükski nendest 12 teisest ühenduse tootjast ei esitanud kaebuse suhtes vastuväiteid.

2.   Ühenduse tarbimine

(43)

Ühenduse tarbimise mahu kindlakstegemisel võeti aluseks ühenduse turule suunatud ühenduse tootmisharu oma toodangu müügimaht, Eurostatist saadud andmed impordimahtude kohta ühenduse turul ning teiste ühenduste tootjate puhul väljavõttelise uuringu jaoks koostatud miniküsimustiku vastustest või kaebusest saadud teave.

(44)

Uurimisperioodil olid vaatlusaluse toote ja samasuguse toote turg ühenduses ligikaudu samal tasemel kui 2002. aastal, s.t 330 000 tonni. Tarbimine jäi vaatlusalusel perioodil suhteliselt stabiilseks, välja arvatud aastal 2004, kui see oli 5 % võrra suurem kui 2002. ja 2003. aastal.

 

2002

2003

2004

Uurimisperiood

EÜ kogutarbimine (tonnides)

330 842

331 945

347 752

330 331

Indeks (2002 = 100)

100

100

105

100

Allikas: uurimine, Eurostat, kaebus.

3.   Import asjaomasest riigist

a)   Maht

(45)

Vaatlusaluse toote asjaomasest riigist ühendusse importimise maht suurenes 87 % võrra: ligikaudu 22 000 tonnilt 2002. aastal ligikaudu 42 000 tonnile uurimisperioodil. Aastal 2003 suurenes see 58 % võrra ja aastal 2004 veel 40 protsendipunkti ning vähenes seejärel uurimisperioodil 11 protsendipunkti.

 

2002

2003

2004

Uurimisperiood

Tai impordi maht (tonnides)

22 465

35 483

44 435

41 973

Indeks (2002 = 100)

100

158

198

187

Tai impordi turuosa

6,8 %

10,7 %

12,8 %

12,7 %

Tai impordi hind (eurot/tonn)

797

720

690

691

Indeks (2002 = 100)

100

90

87

87

Source: Eurostat.

b)   Turuosa

(46)

Asjaomase riigi eksportijate turuosa kasvas vaatlusalusel perioodil ligikaudu 6 protsendipunkti: 2002. aastal oli see 6,8 % ning uurimisperioodil 12,7 %. Täpsemalt suurenes Tai eksportijate turuosa 2003. aastal peaaegu 4 protsendipunkti, 2004. aastal veel 2 protsendipunkti ning jäi uurimisperioodil enam-vähem sellele tasemele püsima.

c)   Hinnad

i)   Hindade muutumine

(47)

2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal vähenes asjaomasest riigist pärit vaatlusaluse toote import 13 % võrra. Hinnad vähenesid 2003. aastal 10 % võrra ning 2004. aastal veel 3 % võrra ning jäid uurimisperioodil sellele tasemele (s.o ligikaudu 690 eurot/tonn) püsima.

ii)   Hindade allalöömine

(48)

Võrreldi eksportivate tootjate ja ühenduse tootmisharu sarnast liiki toodete müügihindu ühenduses. Selleks võrreldi ühenduse tootmisharu mahahindlusteta ja maksudeta tehasehindu asjaomase riigi eksportivate tootjate poolt ühenduse piiril nõutavate CIF-hindadega, mida oli nõuetekohaselt korrigeeritud, et võtta arvesse kokkuleppelisi tollimakse, mahalaadimis- ja tollivormistuskulusid. Võrdlus näitas, et uurimisperioodil olid asjaomasest riigist pärit vaatlusaluse toote müügihinnad ühenduses sõltuvalt eksportivast tootjast 2-10 % võrra madalamad kui ühenduse tootmisharu müügihinnad, välja arvatud kahe valimisse kaasatud eksportiva tootja puhul, kelle müügihindades dumpingut ei tuvastatud. Tooteliigiti tehti siiski kindlaks, et mõnel juhul olid eksportivate tootjate pakutavad hinnad oluliselt madalamad kui eespool nimetatud keskmised hinna allalöömismarginaalid.

4.   Ühenduse tootmisharu olukord

(49)

Vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 5 uuris komisjon kõiki asjakohaseid majandustegureid ja -näitajaid, mis avaldavad mõju ühenduse tootmisharu olukorrale.

(50)

Muu hulgas iseloomustab kõnealust turgu kahe müügikanali olemasolu: müük tootja enda kaubamärgi all ning müük jaemüüja kaubamärgi all. Esimese müügikanali kasutamisega kaasnevad harilikult suuremad müügikulud, mis tulenevad eriti turundusest ja reklaamist ning see tingib ka kõrgemad müügihinnad.

(51)

Uurimine andis kinnitust sellele, et koostööd teinud Tai eksportijate kogu import oli seotud müügikanaliga, mille puhul kasutati jaemüüja kaubamärki. Kahju analüüsimisel peeti asjakohaseks võimaluse korral eristada ühenduse tootmisharu müüki oma kaubamärgi all ja müüki jaemüüja kaubamärgi all, sest dumpinguhinnaga imporditavad tooted konkureerivad ennekõike ühenduse tootmisharu nende samasuguste toodetega, mida müüakse jaemüüja kaubamärgiga tähistatult. Sellist eristamist rakendati eriti müügimahtude, müügihindade ja kasumlikkuse kindlaksmääramisel. Terviklikkuse huvides on siiski näidatud ka kogusummad (mis hõlmavad nii oma kaubamärgi kui ka jaemüüja kaubamärgi) ja neid kommenteeritud. Uurimisperioodil moodustas ühenduse tootmisharu müük jaemüüja kaubamärgi all ligikaudu 63 % ühenduse tootmisharu kogumüügist (müügist nii oma kui ka jaemüüja kaubamärgi all).

a)   Tootmine

(52)

Vaatlusalusel perioodil kahanes ühenduse tootmisharu toodang 257 000 tonnilt 2002. aastal peaaegu stabiilselt. Uurimisperioodil oli toodangumaht 16 % väiksem kui 2002. aastal. Täpsemalt vähenes see 2003. aastal 6 % võrra, kasvas 2004. aastal pisut, ehk 3 protsendipunkti, ning langes uurimisperioodil järsult 13 protsendipunkti.

 

2002

2003

2004

Uurimisperiood

Toodang (tonnides)

257 281

242 341

249 350

216 129

Indeks (2002 = 100)

100

94

97

84

Allikas: uurimine.

b)   Tootmisvõimsus ja selle rakendusaste

(53)

Tootmisvõimsus oli 2002. aastal ligikaudu 276 000 tonni ja uurimisperioodil ligikaudu 293 000 tonni. Täpsemalt kasvas tootmisvõimsus kõigepealt 2003. aastal 9 % võrra ning langes seejärel 2004. aastal 3 protsendipunkti. Uurimisperioodil jäi see samale tasemele. 2002. aasta ja uurimisperioodi vahel tõusis tootmisvõimuse rakendamine 6 %. Tootmisvõimsuse suurenemine 2003. aastal oli sisuliselt tingitud ühe tootja tootmisvõimsuse kasvust, mida oli kavas kasutada kolmandate riikide turgude teenindamiseks. Seda suurenemist tasakaalustas 2004. aastal mõneti teiste ühenduse tootjate ettevõtete sulgemine.

 

2002

2003

2004

Uurimisperiood

Tootmisvõimsus (tonnides)

276 360

300 869

293 424

293 424

Indeks (2002 = 100)

100

109

106

106

Tootmisvõimsuse rakendamine

93 %

81 %

85 %

74 %

Indeks (2002 = 100)

100

87

91

79

Allikas: uurimine.

(54)

Aastal 2002 rakendati 93 % tootmisvõimsusest. Aastal 2003 vähenes see 81 %ni, kasvas 2004. aastal 85 %ni ning kahanes uurimisperioodil märkimisväärselt 74 %ni. See kajastab tootmis- ja müügimahu vähenemist, mida on kirjeldatud põhjendustes 52, 56 ja 57.

c)   Varud

(55)

Ühenduse tootmisharu lõppvarude tase kasvas 2003. aastal 2 % võrra, suurenes 2004. aastal veel 10 protsendipunkti ning kahanes uurimisperioodil 14 protsendipunkti. Uurimisperioodil püsisid ühenduse tootmisharu varud umbes 170 000 tonni tasemel. Kokkuvõttes oli varude tase uurimisperioodil lähedane 2002. aasta omale. Tuleks siiski märkida, et varude tase ei ole vaatlusaluses tootmisharus oluline kahjunäitaja, sest toodetakse vastavalt tellimustele. Varude kõrge tase iga aasta lõpul (ligikaudu 75 % aasta tootmismahust) on seotud sellega, et igal aastal lõppevad saagikoristus ja konserveerimine harilikult oktoobris. Sellepärast moodustuvad varud kaubast, mis turustatakse novembri ja juuli vahelisel ajal.

 

2002

2003

2004

Uurimisperiood

Lõppvarud (tonnides)

173 653

177 124

194 576

169 693

Indeks (2002 = 100)

100

102

112

98

Allikas: uurimine.

d)   Müügimaht

(56)

Jaemüüja kaubamärgi all ühenduse turul sõltumatutele klientidele müümiseks ette nähtud ühenduse tootmisharu oma toodangu müügimaht kõigepealt kasvas 2003. aastal 4 % võrra, vähenes 2004. aastal 11 protsendipunkti ning jäi uurimisperioodil sellele tasemele püsima. 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal kahanes kõnealune müük, mis 2002. aastal oli ligikaudu 125 000 tonni, ligikaudu 7 % võrra.

 

2002

2003

2004

Uurimisperiood

EÜ müük (jaemüüja kaubamärgi all) sõltumatutele klientidele (tonnides)

124 878

130 145

116 703

116 452

Indeks (2002 = 100)

100

104

93

93

EÜ müük (oma ja jaemüüja kaubamärgi all) sõltumatutele klientidele (tonnides)

193 657

198 147

189 090

184 645

Indeks (2002 = 100)

100

102

98

95

Allikas: uurimine

(57)

Ühenduse turul sõltumatutele klientidele (nii oma kui ka jaemüüja kaubamärgi all) müümiseks ette nähtud ühenduse tootmisharu oma toodangu kogu müügimahu dünaamika oli enam-vähem samasugune, ehkki pisut väiksemas vahemikus. 2002. aasta ligikaudu 194 000 tonnilt kasvas müügimaht kõigepealt 2003. aastal 2 % võrra, kahanes 2004. aastal 4 protsendipunkti ning kahanes uurimisperioodil veel 3 protsendipunkti. 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal vähenes kõnealune müügimaht ligikaudu 5 % võrra.

e)   Turuosa

(58)

Ühenduse tootmisharu turuosa kasvas 58,5 %lt 2002. aastal 59,7 %ni 2003. aastal ning langes 2004. aastal järsult 54,4 %ni. Uurimisperioodil toimus mõningane taastumine 55,9 %ni. Vaatlusalusel perioodil kaotas ühenduse tootmisharu 2,6 protsendipunkti oma turuosast.

 

2002

2003

2004

Uurimisperiood

Ühenduse tootmisharu turuosa (oma ja jaemüüja kaubamärgi all)

58,5 %

59,7 %

54,4 %

55,9 %

Indeks (2002 = 100)

100

102

93

95

Allikas: uurimine.

f)   Kasv

(59)

2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal, kui ühenduse tarbimine püsis ühel ja samal tasemel, kahanes jaemüüja kaubamärgi all ühenduse turul müümiseks ette nähtud ühenduse tootmisharu toodangu müügimaht ligikaudu 7 % võrra, samal ajal kui ühenduse turul nii oma kui ka jaemüüja kaubamärgi all müümiseks ette nähtud ühenduse tootmisharu toodangu müügimaht kahanes ligikaudu 5 % võrra. 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal kaotas ühenduse tootmisharu 2,6 protsendipunkti oma turuosast, samas kui dumpinguhinnaga imporditava toodangu turuosa kasvas 6 protsendipunkti, mis vastab ligikaudu 20 000 tonni suurusele müügimahu kasvule ühenduse turul. Sellest tulenevalt järeldatakse, et ühenduse tootmisharu ei saanud kasvust kasu.

g)   Tööhõive

(60)

Ühenduse tootmisharu tööhõive tase kõigepealt tõusis 2002. ja 2003. aasta vahelisel ajal 9 % võrra, langes 2004. aastal 11 protsendipunkti ning langes uurimisperioodil veel 4 protsendipunkti. Kokku kahanes ühenduse tootmisharus tööhõive 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 6 % võrra, s.o 1 520 töötajalt 1 420 töötajale. Eespool põhjendustes 56 ja 57 osutatud müügimahu kahanemist arvestades ei olnud ühenduse tootmisharul konkurentsis püsimiseks muud valikut kui koondada osa oma töötajaskonnast.

 

2002

2003

2004

Uurimisperiood

Tööhõive (töötajate arv)

1 518

1 649

1 482

1 420

Indeks (2002 = 100)

100

109

98

94

Allikas: uurimine.

h)   Tootlikkus

(61)

Ühenduse tootmisharu töötajate tootlikkus, mida mõõdetakse toodanguna (tonnides) töötaja kohta aastas, vähenes algselt 169 tonnilt töötaja kohta 2003. aastal 13 % võrra, 2004. aastal veel 12 protsendipunkti ning uurimisperioodil lõpuks veel 9 protsendipunkti. Selline dünaamika kajastab seda, et tootmise langus oli suurem kui tööjõu vähenemine.

 

2002

2003

2004

Uurimisperiood

Tootlikkus (tonnides töötaja kohta)

169

147

168

152

Indeks (2002 = 100)

100

87

99

90

Allikas: uurimine.

i)   Palk

(62)

2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal kasvas töötajate keskmine palk 19 % võrra. Täpsemalt suurenes see 2003. aastal 4 % võrra, kasvas 2004. aastal veel 9 protsendipunkti ning lõpuks uurimisperioodil veel 6 protsendipunkti. Palga kasv 2004. aastal ja uurimisperioodil oli keskmisest kiirem. Selle põhjus on järgmine. Kahe suurima koostööd teinud tootja andmeid on mõjutanud riikliku sotsiaalkindlustusmaksete subsideerimise süsteemi järkjärguline lõpule jõudmine. Selle tulemusel olid sotsiaalkindlustuskulud 2002. ja 2003. aastal kunstlikult väikesed.

 

2002

2003

2004

Uurimisperiood

Tööjõukulud töötaja kohta aastas (eurodes)

22 283

23 141

25 152

26 585

Indeks (2002 = 100)

100

104

113

119

Allikas: uurimine.

j)   Müügihindu mõjutavad tegurid

(63)

Jaemüüja kaubamärgi all müüdava ühenduse tootmisharu toodangu ühikuhinnad sõltumatute klientide jaoks langesid vaatlusalusel perioodil peaaegu järjepidevalt. 2002. aasta tasemelt, mis oli ligikaudu 1 050 eurot/tonn, langesid need 2003. aastal 4 % võrra, 2004. aastal veel 9 protsendipunkti ning uurimisperioodil veel marginaalselt ehk 2 protsendipunkti, jõudes lõpuks tasemele 928 eurot/tonn. Kokku langesid ühikuhinnad 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 11 % võrra.

 

2002

2003

2004

Uurimisperiood

Ühikuhind EÜ turul (jaemüüja kaubamärgi all) (eurot/tonn)

1 047

1 010

914

928

Indeks (2002 = 100)

100

96

87

89

Ühikuhind EÜ turul (oma ja jaemüüja kaubamärgi all) (eurot/tonn)

1 151

1 126

1 060

1 064

Indeks (2002 = 100)

100

98

92

92

Allikas: uurimine.

(64)

Ühenduse turul sõltumatutele klientidele (nii oma kui ka jaemüüja kaubamärgi all) müümiseks ette nähtud toodangu müügihindade koguväärtuse dünaamika oli enam-vähem samasugune. 2002. aasta tasemelt, mis oli ligikaudu 1 150 eurot/tonn, langesid need kõigepealt 2003. aastal 2 % võrra, seejärel 2004. aastal veel 6 protsendipunkti võrra ning jäid uurimisperioodil püsima ligikaudu sellele tasemele. See tase – 1 060 eurot/tonn – on 8 % madalam kui 2002. aastal registreeritud tase.

(65)

Arvestades kõnealuse impordi mahtu ja hindade allalöömise taset, oli see selgesti hindu mõjutav tegur.

k)   Kasumlikkus ja investeeringutasuvus

(66)

Vaatlusaluse perioodi jooksul langes jaemüüja kaubamärgi all müümiseks ette nähtud ühenduse tootmisharu toodete müügi tasuvus (mida väljendatakse müügi netokäibe protsendimääras) 17 %lt 2002. aastal ligikaudu 11 %le 2003. aastal, seejärel ligikaudu 5 %le 2004. aastal ja uurimisperioodil ligikaudu 3 % tasemele.

 

2002

2003

2004

Uurimisperiood

EÜ müügi (sõltumatutele klientidele) tasuvus (jaemüüja kaubamärgi all) (netokäibe %)

17,0 %

11,1 %

4,6 %

2,9 %

Indeks (2002 = 100)

100

66

27

17

EÜ müügi (sõltumatutele klientidele) tasuvus (oma ja jaemüüja kaubamärgi all) (netokäibe %)

21,4 %

17,3 %

13,6 %

10,7 %

Indeks (2002 = 100)

100

81

64

50

Investeeringutasuvus (müügist oma ja jaemüüja kaubamärgi all) (investeeringute puhasväärtuse kasumi %)

59,8 %

43,2 %

32,3 %

25,1 %

Indeks (2002 = 100)

100

72

54

42

Allikas: uurimine.

(67)

Samuti langes nii oma kui ka jaemüüja kaubamärgi all müümiseks ette nähtud ühenduse tootmisharu toodete müügi tasuvus 2002. aasta 21 % tasemelt ligikaudu 17 %ni 2003. aastal, ligikaudu 14 %ni 2004. aastal ning uurimisperioodil ligikaudu 11 %ni. Seega on kõnealune langus mitte nii järsk kui ainult jaemüüja kaubamärgi all müüdud toodete puhul.

(68)

Investeeringutasuvus (mida väljendatakse nii oma kui ka jaemüüja kaubamärgi all müüdavate toodete puhul investeeringute arvestusliku puhasväärtuse kasumiprotsendina) järgis üldjoontes eespool kirjeldatud suundumusi. See langes 60 %lt 2002. aastal ligikaudu 43 %ni 2003. aastal, seejärel ligikaudu 32 %ni 2004. aastal ning jõudis uurimisperioodil lõpuks ligikaudu 25 % tasemele; seega oli langus vaatlusaluse perioodi jooksul 58 protsendipunkti.

l)   Rahakäive ja kapitali kaasamise võime

(69)

Äritegevuse netorahakäive püsis 2002. aastal ligikaudu 46 miljoni euro tasemel. 2003. aastal langes see ligikaudu 32 miljonile eurole ja 2003. aastal 17 miljonile eurole, seejärel taastus uurimisperioodil pisut, jõudes 22 miljoni euroni. Ükski koostööd teinud ühenduse tootja ei andnud teada, et tal oleks olnud raskusi kapitali kaasamisel.

 

2002

2003

2004

Uurimisperiood

Rahavoog (müügist oma ja jaemüüja kaubamärgi all) (tuhandetes eurodes)

46 113

31 750

17 057

22 051

Indeks (2002 = 100)

100

69

37

48

Allikas: uurimine.

m)   Investeeringud

(70)

Ühenduse tootmisharu aastased investeeringud samasuguse toote tootmisse vähenesid 55 % võrra ajavahemikus 2002–2003 ning kasvasid 2004. aastal 18 % võrra ja uurimisperioodil veel 13 % võrra. Kokku vähenesid investeeringud vaatlusalusel perioodil 24 % võrra. Kui välja arvata üks koostööd teinud ühenduse tootja, keda on nimetatud ka põhjenduses 53, olid ühenduse tootmisharu investeeringud ette nähtud olemasolevate seadmete hooldamiseks ja väljavahetamiseks, mitte tootmisvõimsuse suurendamiseks.

 

2002

2003

2004

Uurimisperiood

Puhasinvesteeringud (tuhandetes eurodes)

12 956

5 864

8 101

9 858

Indeks (2002 = 100)

100

45

63

76

Allikas: uurimine.

n)   Dumpingumarginaali suurusjärk

(71)

Võttes arvesse asjaomasest riigist pärit impordi mahtu, turuosa ja hindu, ei saa tegelike dumpingumarginaalide mõju ühenduse tootmisharule hinnata tühiseks.

o)   Toibumine varasemast dumpingust

(72)

Et andmed dumpingu kohta enne käesoleva menetluse aluseks oleva olukorra tekkimist puuduvad, loetakse see küsimus ebaoluliseks.

5.   Järeldus kahju kohta

(73)

2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal asjaomasest riigist pärit vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga import peaaegu kahekordistus ning selle turuosa ühenduses kasvas ligikaudu 6 protsendipunkti võrra. Dumpinguhinnaga impordi keskmised hinnad olid vaatlusaluse perioodi jooksul järjepidevalt madalamal tasemel kui ühenduse tootmisharu hinnad. Lisaks lõid asjaomasest riigist imporditava toodangu hinnad uurimisperioodil oluliselt alla ka ühenduse tootmisharu hinnad. Kui kaks koostööd teinud eksportivat tootjat välja arvata, on mudeli kaupa tehtud hinnavõrdlused tõepoolest kinnitanud uurimisperioodil 2–10 % suurusi hindade allalöömise marginaale.

(74)

Väga vähesed näitajad arenesid 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal positiivses suunas. Tootmisvõimsus kasvas 6 protsendipunkti ning aastased tööjõukulud suurenesid ligikaudu 19 % võrra. Põhjendustest 53 ja 62 nähtub siiski, et need ebatüüpilised muutused on seletatavad eriliste põhjustega.

(75)

Ilmnenud on ühenduse tootmisharu olukorra selge halvenemine vaatlusaluse perioodi jooksul. Enamik kahjunäitajaid arenes 2002. aasta ja uurimisperioodi vahel negatiivses suunas: tootmismaht kahanes 16 % võrra, tootmisvõimsuse rakendamine vähenes 19 protsendipunkti, ühenduse tootmisharu müügimaht jaemüüja kaubamärgi all vähenes 7 % võrra, ühenduse tootmisharu müügimaht nii oma kui ka jaemüüja kaubamärgi all vähenes 5 % võrra, ühenduse tootmisharu kaotas 2,6 protsendipunkti oma turuosast, tööhõive tase langes 6 % võrra, ühenduse tootmisharu müügihinnad (nii ainult jaemüüja kaubamärgi kui ka kõikide kaubamärkide all) langesid ligikaudu 10 % võrra, investeeringud kahanesid 24 % võrra, jaemüüja kaubamärgi all müüdava toodangu kasumlikkus vähenes 17 %lt ligikaudu 3 %le, samal ajal kui nii oma kui ka jaemüüja kaubamärgi all müüdava toodangu kasumlikkus vähenes 21 %lt ligikaudu 11 %le ning kahanesid ka investeeringutasuvus ja rahakäive.

(76)

Eespool kirjeldatut arvestades on jõutud esialgsele järeldusele, et ühenduse tootmisharu on kandnud olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

E.   PÕHJUSLIKUD SEOSED

1.   Sissejuhatus

(77)

Algmääruse artikli 3 lõigete 6 ja 7 kohaselt kontrollis komisjon, kas dumpinguhinnaga import on põhjustanud ühenduse tootmisharule kahju ulatuses, mida võiks liigitada oluliseks. Lisaks dumpinguhinnaga impordile uuriti ka muid teadaolevaid tegureid, mis võisid samal ajal kahjustada ühenduse tootmisharu, et vältida nende tegurite tekitatud võimaliku kahju omistamist dumpinguhinnaga impordile.

2.   Dumpinguhinnaga impordi mõju

(78)

Dumpinguhinnaga impordi mahu ja selle vastava turuosa märkimisväärne kasv ühenduses (vastavalt 87 % ja ligikaudu 6 protsendipunkti) 2002. aastast kuni uurimisperioodini ning tuvastatud hindade allalöömine (sõltuvalt eksportijast 2–10 %, välja arvatud kaks valimisse kaasatud eksportivat tootjat, kelle puhul hindade allalöömist ei tuvastatud) langesid ajaliselt kokku majandusliku olukorra halvenemisega ühenduse tootmisharus. Ajavahemikul 2002. aastast kuni uurimisperioodini vähenes tootmine 16 % võrra, tootmisvõimsuse rakendamine kahanes ligikaudu 20 protsendipunkti, jaemüüja kaubamärgiga toodete – mis ennekõike dumpinguhinnaga imporditavate toodetega konkureerisid – müügimaht vähenes 7 % võrra, ühendus kaotas 2,6 protsendipunkti oma turuosast, tööhõive tase langes 6 % võrra, jaemüüja kaubamärgiga toodete ühiku müügihind kahanes 11 % võrra, investeeringud vähenesid 24 % võrra, müügi kasumlikkus vähenes oluliselt ning rahakäive kahanes poole väiksemaks. Seetõttu leitakse esialgselt, et dumpinguhinnaga import on avaldanud ühenduse tootmisharule olulist negatiivset mõju.

3.   Muude tegurite mõju

a)   Ühenduse tootmisharu ekspordijõudlus

(79)

Mitu huvitatud isikut väitis, et ühenduse tootmisharu kantud kahju on tingitud selle viletsast ekspordijõudlusest.

(80)

Nagu nähtub järgmisest tabelist, kasvas (nii oma kui ka jaemüüja kaubamärgiga toodete) ekspordimüügi maht vaatlusalusel perioodil 17 % võrra. Ühikuhind sellistes müügitehingutes tõusis vaatlusalusel perioodil 7 % võrra ning jõudis uurimisperioodil tasemele üle 1 000 euro. Nii koguselised kui ka hinnamuutused kontrasteeruvad ilmekalt eespool põhjendustes 63, 64, 66 ja 67 kirjeldatud ühenduse tootmisharu müügi negatiivse arenguga ühenduse turul.

 

2002

2003

2004

Uurimisperiood

Ekspordimüügi maht (oma ja jaemüüja kaubamärgi all) (tonnides)

48 478

48 170

51 062

56 821

Indeks (2002 = 100)

100

99

105

117

Allikas: uurimine.

(81)

Lisaks tuleks märkida, et eespool põhjendustes 66 ja 67 kirjeldatud kasumlikkuse suundumus on seotud eranditult ühenduse tootmisharu müügiga ühenduses. Seega ei ole see kasumlikkus seotud ekspordimüügiga. Sellest tulenevalt järeldatakse, et eksporditegevus ei saanud ühenduse tootmisharu kantud kahjule kuidagi kaasa aidata.

b)   Tarbimise vähenemine ühenduse turul

(82)

Mitu huvitatud isikut väitis, et ühenduse tootmisharu kantud kahju on tingitud tarbimise vähenemisest ühenduse turul.

(83)

Nagu nähtub eespool esitatud põhjendusest 44, on tarbimine vaatlusalusel perioodil stabiilseks jäänud. Seetõttu lükatakse see väide tagasi.

c)   Ühenduse tootmisharu tootmiskulude suurenemine

(84)

Mitu huvitatud isikut väitis, et ühenduse tootmisharu kantud kahju on seotud tootmiskulude, eriti püsikapitalikulude ja tööjõukulude suurenemisega.

(85)

Nagu on märgitud eespool põhjenduses 62, suurenesid vaatlusalusel perioodil tööjõukulud ühiku kohta tõepoolest 19 % võrra. Seda muutust on selgitatud eespool põhjenduses 62.

(86)

Nagu nähtub järgmisest tabelist, vähenes ühenduse tootmisharus samasuguse toote tootmiseks otseselt kasutatava põhivara aastane amortisatsioon vaatlusalusel perioodil ligikaudu 10 % võrra. Ühiku tootmiskulude koguväärtus suurenes vaatlusalusel perioodil kõigest 5 % võrra. See kasv näib olevat mõõdukas, arvestades järgmist. Oluline kuluartikkel on konservipurk, mis moodustab ligikaudu 40 % ühenduse tootjate tootmiskuludest. Konservipurgi hind on vaatlusalusel perioodil suurenenud ligikaudu 15 % võrra. Teras on aga rahvusvaheliselt noteeritud kaup ning nii ühenduse tootmisharu kui ka selle Tai konkurendid hangivad tühje konservipurke samalaadse hinnaga. Sellepärast on väga tõenäoline, et ka Tai tootjaid on mõjutanud seesama hinnamuutus, mis oleks pidanud kanduma edasi nii Tai kui ka ühenduse tootjate müügihindadesse, kui ei oleks esinenud dumpingut ega hinnapidurdust. Nagu on näidatud eespool põhjenduses 47, ei suurendanud Tai eksportivad tootjad oma ekspordimüügihindu sellele vastavalt, vaid hoopis vähendasid neid vaatlusaluse perioodi jooksul 13 % võrra. Veel tuleks märkida, et uurimine näitas, et nende ekspordikulude ja veokulude kogusumma ning ühenduse tootmisharu tootmiskulude kogusumma olid üsna ühesuurused. Sellepärast ei ole dumpinguhinnaga import kulutõhusam kui ühenduse tootmisharu.

 

2002

2003

2004

Uurimisperiood

Põhivara amortisatsioon (tuhandetes eurodes)

10 356

11 501

10 953

9 286

Indeks (2002 = 100)

100

111

106

90

Ühiku tootmiskulu (eurot/tonn)

904

930

916

950

Indeks (2002 = 100)

100

103

101

105

Allikas: uurimine.

(87)

Sellepärast ei ole 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal täheldatud järsk kasumlikkuse vähenemine omistatav tootmiskulude dünaamikale, vaid hoopis müügihindade langusele. Ühenduse tootmisharu müügihinnad langesid 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 11 % võrra ning see tulenes dumpinguhindadega impordist tingitud pealesurutud hinnalangusest ja hinnapidurdusest. Seega, kui tootmiskulude suurenemisel üldse oli mingisugune osa ühenduse tootmisharule kahju tekitamisel, oli sellel niivõrd piiratud mõju, et see ei kõrvaldanud põhjuslikku seost dumpinguhinnaga importimise ja ühenduse tootmisharule tekitatud olulise kahju vahel.

d)   Valuutakursside kõikumine

(88)

Üks huvitatud isik väitis, et ühenduse tootmisharu kantud kahju on tingitud vahetuskursside ebasoodsast muutumisest.

(89)

Siinkohal meenutatakse, et uurimise eesmärk on kindlaks teha, kas dumpinguhinnaga import (nii hindasid kui ka koguseid silmas pidades) on põhjustanud olulist kahju ühenduse tootmisharule või on see oluline kahju tingitud muudest teguritest. See tähendab, et algmääruse artikli 3 lõikes 6 on esitatud nõue tõendada, et dumpinguga impordi hinnatase põhjustab kahju. Seega on seal viidatud vaid hinnatasemete erinevusele ja puudub nõue analüüsida nende hindade taset mõjutavaid tegureid.

(90)

Praktikas kontrollitakse dumpinguhinnaga impordi mõju ühenduse tootmisharu hindadele nii, et tehakse kindlaks hindade allalöömine, pealesurutud hinnalangus ja hinnapidurdus. Selleks võrreldakse dumpinguga ekspordihindu ühenduse tootmisharu müügihindadega ning mõnikord on kahju väljaarvutamisel kasutatavad ekspordihinnad hindade võrreldavuse huvides vaja konverteerida teise vääringusse. Sellest tuleneb, et vahetuskursside kasutamine selles kontekstis üksnes tagab hinnavahe tuvastamise võrreldaval alusel. Siit ilmneb, et vahetuskurss ei saa põhimõtteliselt olla kahju tekitav tegur.

(91)

Eespool märgitu on kooskõlas algmääruse artikli 3 lõike 7 sõnastusega, milles viidatakse lisaks dumpinguhinnaga impordile ka muudele teadaolevatele teguritele. Kõnealuses artiklis sätestatud muude teadaolevate tegurite loetelus ei viidata tõepoolest ühelegi tegurile, mis mõjutab dumpinguga impordi hinnataset. Kokkuvõttes, kui eksporditakse dumpinguga ja isegi lõigatakse kasu soodsatest vahetuskursimuutustest, on raske mõista, kuidas selline vahetuskursi muutumine võiks olla kahju põhjustav tegur.

(92)

Seega ei saa dumpinguga impordi hindade taset mõjutavate tegurite, olgu nendeks vahetuskursside kõikumine või midagi muud, analüüs olla määrav ning sellises analüüsis mindaks kaugemale algmääruse nõuetest. Seetõttu lükatakse see väide tagasi.

e)   Import muudest kolmandatest riikidest

(93)

Import kolmandatest riikidest (v.a Tai) vähenes vaatlusalusel perioodil ligikaudu 44 % võrra, s.t ligikaudu 23 000 tonnilt 2002. aastal ligikaudu 13 000 tonnile uurimisperioodil. Vastav turuosa vähenes samuti ligikaudu 7 %lt ligikaudu 3,8 %le. Eurostati andmete kohaselt olid hinnad muudest kolmandatest riikidest importimisel oluliselt kõrgemad kui nii importimisel asjaomasest riigist kui ka ühenduse tootmisharu hinnad. Aastal 2002 olid hinnad ligikaudu 1 100 eurot/tonn ning need kasvasid 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 2 % võrra. Ühelgi kolmandal riigil ei olnud uurimisperioodil individuaalselt üle 2 % suurust turuosa ning ühegi sellise riigi impordihind ei olnud uurimisperioodil madalam kui asjaomase riigi ega ühenduse tootmisharu hinnad. Lõpuks ei esitatud ka mingeid tõendeid selle kohta, et ükski nendest kolmandatest riikidest oleks samasugust toodet ühenduse turul dumpinguga müünud.

(94)

Arvestades eespool nimetatud kolmandate riikide impordimahu ja turuosade kahanemist ning seda, et nende keskmine hind oli oluliselt kõrgem nii asjaomase riigi kui ka ühenduse tootmisharu omast, järeldatakse, et import kolmandatest riikidest ei tekitanud ühenduse tootmisharule olulist kahju. Küll aga on tõenäoline, et kõnealust importi on ebasoodsalt mõjutanud dumpinguga import.

 

2002

2003

2004

Uurimisperiood

Ülejäänud riikidest pärit impordi maht (tonnides)

22 698

15 764

19 683

12 643

Indeks (2002 = 100)

100

69

87

56

Ülejäänud riikide impordi turuosa

6,9 %

4,7 %

5,7 %

3,8 %

Ülejäänud riikide impordihind (eurot/tonn)

1 098

1 084

1 020

1 125

Indeks (2002 = 100)

100

99

93

102

Allikas: Eurostat.

f)   Konkurents teiste ühenduse tootjatega

(95)

Nagu on märgitud eespool põhjenduses 42, ei teinud teised ühenduse tootjad uuringus koostööd. Uuringu käigus saadud teabe põhjal antud hinnangute kohaselt oli nende müügimaht ühenduses 2002. aastal ligikaudu 92 000 tonni, see kahanes 2003. aastal ligikaudu 10 % võrra, kasvas 2004. aastal 13 protsendipunkti ning lõpuks vähenes uurimisperioodil 4 protsendipunkti, jõudes väga lähedale 2002. aasta tasemele. Samuti oli vastav turuosa uurimisperioodil väga lähedal 2002. aasta tasemele, s.o pisut vähem kui 28 %. Seega ei kasvatanud teised tootjad oma müügimahtu ega turuosa ühenduse tootmisharu arvelt. Kõnealuste teiste ühenduse tootjate hindade kohta teave puudus.

(96)

Arvestades eespool öeldut ja seoses vastupidisele viitava teabe puudumisega, on jõutud esialgsele järeldusele, et teised ühenduse tootjad ei põhjustanud ühenduse tootmisharule kahju.

 

2002

2003

2004

Uurimisperiood

Teiste ühenduse tootjate müügimaht EÜs (tonnides)

92 022

82 552

94 544

91 070

Indeks (2002 = 100)

100

90

103

99

Teiste ühenduse tootjate turuosa

27,8 %

24,9 %

27,2 %

27,6 %

Indeks (2002 = 100)

100

89

98

99

Allikas: uurimine, kaebus.

4.   Järeldus põhjusliku seose kohta

(97)

Kokkuvõttes on eespool esitatud analüüs näidanud, et Taist pärit impordi maht ja turuosa kasvasid 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal oluliselt, samal ajal kui kõnealuse imporditud toodangu müügihind langes arvestatavalt ning uurimisperioodi ajal löödi hindu suuresti alla. Samal ajal, kui Taist pärit odava importtoodangu turuosa suurenes, kahanesid ühenduse tootmisharu turuosa ja ühiku müügihind ning vähenesid kasumlikkus, investeeringutasuvus ja rahakäive äritegevusest.

(98)

Teiselt poolt on muude ühenduse tootmisharu kahjustada võinud tegurite uurimine andnud kinnitust sellele, et ükski nendest teguritest ei saanud avaldada olulist ebasoodsat mõju.

(99)

Eespool esitatud analüüsi põhjal, milles on nõuetekohaselt eristatud kõikide teadaolevate tegurite mõju ühenduse tootmisharu olukorrale ning see kahjulik mõju, mida avaldab dumpinguhinnaga import, tehakse esialgne järeldus, et asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga import on põhjustanud ühenduse tootmisharule olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses.

F.   ÜHENDUSE HUVID

(100)

Komisjon uuris, kas hoolimata dumpingu, selle kahjustava mõju ja põhjuslike seoste kohta tehtud järeldustest on olemas kaalukaid põhjusi, mis võiksid viia järeldusele, et meetmete võtmine ei ole käesoleval juhul ühenduse huvides. Sel eesmärgil hindas komisjon algmääruse artikli 21 lõike 1 kohaselt meetmete eeldatavat mõju kõigile asjaosalistele, samuti meetmete võtmata jätmise tõenäolisi tagajärgi.

1.   Ühenduse tootmisharu huvid

(101)

Nagu on näidatud eespool põhjenduses 42, koosneb ühenduse tootmisharu kuuest äriühingust. Ühenduse tootmisharus töötab ligikaudu 1 400 inimest, kes on otseselt kaasatud samasuguse toote tootmisse, müüki ja haldusse. Meetmete rakendamise korral ühenduse tootmisharu müügimaht ja vastav turuosa ühenduse turul eeldatavasti suurenevad ning seega on ka ühenduse tootmisharul võimalik saada kasu mastaabisäästudest. Ollakse seisukohal, et dumpinguga impordist tingitud hinnapidurdusest vabanedes kasutab ühenduse tootmisharu võimalust tõsta mõõdukalt oma müügihindu, eriti arvestades seda, et väljapakutavate meetmetega likvideeritakse uurimisperioodil tuvastatud hindade allalöömine. Ühtekokku võimaldavad need eeldatavad soodsad muutused ühenduse tootmisharul oma finantsolukorda parandada.

(102)

Teiselt poolt, kui dumpinguvastaseid meetmeid ei rakendata, on tõenäoline, et ühenduse tootmisharu negatiivne suundumus jätkub. Tõenäoliselt kaotab ühenduse tootmisharu jätkuvalt oma turuosa ja tema kasumlikkus väheneb. Kõige tõenäolisemalt viib see tootmise ja investeeringute kärpimiseni, veel mõnede tootmisrajatiste sulgemiseni ning töökohtade edasise vähenemiseni ühenduses.

(103)

Järelikult võimaldaks dumpinguvastaste meetmete rakendamine ühenduse tootmisharul toibuda tuvastatud kahjuliku dumpingu mõjust.

2.   Teiste ühenduse tootjate huvid

(104)

Kuivõrd teised ühenduse tootjad koostööd ei teinud ja seetõttu puuduvad täpsed andmed nende tegevuse kohta, saab komisjon kaebuse ja väljavõttelise uuringu lühiküsimustikus antud vastuste põhjal ainult hinnanguliselt järeldada, et uurimisperioodil prognoositud 100 000 tonnise tootmismahu juures oli teiste tootjate tööjõud ligikaudu 640 inimest. Dumpinguvastaste meetmete rakendamise korral võib ka teiste ühenduse tootjate puhul eeldada samalaadset positiivset arengut müügimahus, hindades ja kasumlikkuses, nagu on kirjeldatud eespool põhjenduses 101 ühenduse tootmisharu puhul.

(105)

Kokkuvõttes oleks dumpinguvastaste meetmete rakendamine kindlasti kasulik teistele ühenduse tootjatele.

3.   Ühenduses paiknevate sõltumatute importijate huvid

(106)

Kõigepealt märgitakse, et üks Saksa importijate huve esindav ühendus väljendas oma vastuseisu võimalikele dumpinguvastastele meetmetele, kuid ei põhjendanud oma seisukohta täpsemalt.

(107)

Nagu eespool põhjenduses 9 on märgitud, tegi ainult üks importiv äriühing uuringus nõuetekohaselt koostööd. Uurimisperioodi jooksul importis see äriühing ligikaudu 4 % Taist pärit vaatlusaluse toote kogu impordimahust ühenduses. See koostööd teinud importija ei väljendanud esitatud kaebuse suhtes selgelt oma seisukohta. Taist pärit vaatlusaluse toote edasimüügitegevus moodustab tühise osa (vähem kui 1 %) kõnealuse äriühingu kogukäibest. Vaatlusaluse tootega seotud kaubanduse ja edasimüügiga tegelemiseks võib vaja olla vähem kui ühe töötaja tööjõudu.

(108)

Arvestades i) vähest koostööd, ii) kõnealuse sõltumatu importija määratlemata seisukohta käesolevas menetluses ja iii) seda, et vaatlusaluse toote edasimüümisega ühenduses on seotud vaid tühine osa tema käibest ja tööjõust, on jõutud esialgsele järeldusele, et tõenäoliselt ei ole dumpinguvastaste meetmete rakendamisel üldiselt olulist mõju sõltumatute importijate olukorrale ühenduses.

4.   Jaemüüjate ja tarbijate huvid

(109)

Arvestades menetluses vaadeldava turu eripära, paluti uurimises osaleda ka jaemüüjatel ja tarbijate ühendustel. Koostööd nõustusid tegema siiski väga vähesed. Uurimises tegi koostööd ainult üks jaemüüja. See jaemüüja ei väljendanud oma seisukohta kaebuse suhtes. Uurimisperioodil moodustas Taist pärit vaatlusaluse toote edasimüük tema poolt vähem kui 2 % asjaomasest riigist pärit vaatlusaluse toote kogu impordimahust ühendusse. Vaatlusaluse toote edasimüügist tekkinud käive oli tühine, nimelt vähem kui 0,01 % selle jaemüüja kogukäibest. Sama kehtib ka siis, kui võtta arvesse mitte ainult vaatlusaluse toote, vaid ka samasuguse toote edasimüümist väljendatult protsendimääras äriühingu käibest. Suhteliste käibenäitajate põhjal saab öelda, et vaatlusaluse tootega seostatavate töökohtade arv oli uurimisperioodil ligikaudu viis.

(110)

Tarbija tasandil oleks hinnamõju tõenäoliselt järgmine: Tai CIF-ekspordihindade suhtes ühenduse piiril rakendataks lisaks (põllumajandussaaduste erimaksu hõlmavale) tavapärasele tollimaksule, mille määr on ligikaudu 16 %, kaalutud keskmist dumpinguvastast tollimaksu, mille määr on ligikaudu 10 %. CIF-tarnetasandi ja lõpptarbijahinna vahele tuleb lisada mitmesuguseid muid kulusid, muu hulgas importijale tarnimise kulud ja importija hinnalisa ning jaemüüjale tarnimise kulud ja jaemüüja hinnalisa, mis hajutavad väljapakutavate meetmete mõju lõpliku jaehinna suhtes.

(111)

Rakendamata tootmisvõimsuse ja konkurentsiolukorraga seoses eeldatakse, et ühenduse tootmisharu saab dumpinguvastastest meetmetest ennekõike kasu müügimahtude suurenemise kaudu. Seetõttu ning samuti arvestades suhkrumaisi väikest osatähtsust keskmise tarbija ostukorvis, on dumpinguvastase tollimaksu mõju keskmise tarbija finantsolukorrale tõenäoliselt tühine.

(112)

Seda silmas pidades ja arvestades koostööd teha soovinute üldist väikest arvu, on jõutud seisukohale, et kavandatavad meetmed tõenäoliselt ei avalda ühenduse jaemüüjate ja tarbijate olukorrale olulist mõju.

5.   Konkurentsi vähenemine ühenduse turul ja varude nappuse oht

(113)

Mitu huvitatud isikut väitis, et dumpinguvastased meetmed vähendaksid konkurentsi ühenduse turul, mida väidetavalt juba iseloomustab oligopoolne pakkumisolukord, mis on tingitud sellest, et kahel Prantsuse tootjal on turgu valitsev seisund. Veel väideti, et Tai tootjate väljatõrjumisega ühendusest kaasneks jaemüüjate ja tarbijate jaoks varude nappuse oht.

(114)

Kõigepealt tuleks meenutada, et dumpinguvastaste meetmete eesmärk ei ole peatada nende kohaldamisalasse jäävate importtoodete pääsu ühendusse, vaid kõrvaldada dumpinguga impordi turgu moonutav mõju.

(115)

Ehkki on võimalik, et pärast meetmete kehtestamist võivad kõnealuse importtoote müügimaht ja turuosa väheneda, jääks import kolmandatest riikidest ikkagi oluliseks alternatiivseks tarneallikaks. Lisaks peaks naasmine normaalsete turuolude juurde muutma ühenduse turu neile tarneallikatele huvipakkuvamaks.

(116)

Uurimisperioodil oli ühenduse tootmisharu turuosa suurus ligikaudu 60 %, teiste ühenduse tootjate turuosa suurus ligikaudu 28 %, Taist dumpinguga imporditava toodangu turuosa suurus ligikaudu 13 % ja mujalt maailmast imporditava toodangu turuosa suurus ligikaudu 4 %. Nagu on märgitud eespool põhjenduses 41, tegutseb ühenduses teadaolevalt kokku 18 samasuguse toote tootjat. Lisaks, nagu on märgitud eespool põhjenduses 54, tegutses ühenduse tootmisharu uurimisperioodil allpool oma täistootmisvõimsuse taset. Tõenäoliselt on ka teistel ühenduse tootjatel rakendamata tootmisvõimsust. Seega on ühenduses küllaldaselt ruumi tootmismahtude oluliseks suurendamiseks, enne kui jõutakse tootmisvõimsuse piirideni.

(117)

Arvestades eespool kirjeldatud kaalutlusi, turuosasid ning vaatlusaluse toote ja samasuguse toote sõltumatute tarnijate arvu, lükatakse eespool nimetatud väited konkurentsiprobleemide ja varude kahanemise kohta tagasi.

6.   Kokkuvõte ühenduse huvide kohta

(118)

Kokkuvõtteks eeldatakse, et ühenduse tootmisharu, aga ka teised ühenduse tootjad saavad meetmete kehtestamisest kasu kahanenud müügikäibe ja turuosade tagasisaamise ning kasumlikkuse paranemise kaudu. Ehkki võib ilmneda mõningaid ebasoodsaid mõjusid nagu mõningane hinnatõus lõpptarbijate jaoks, kaalub ühenduse tootmisharu eeldatav kasu nende ulatuse siiski üles. Eespool märgitut arvestades on jõutud esialgsele järeldusele, et käesoleval juhul ei ole ühtegi tungivat põhjust ajutiste meetmete kehtestamata jätmiseks ning selliste meetmete kohaldamine oleks ühenduse huvides.

G.   ETTEPANEK AJUTISTE DUMPINGUVASTASTE MEETMETE TASEME KOHTA

(119)

Dumpingu, kahju, põhjuslike seoste ja ühenduse huvide kohta tehtud järeldusi silmas pidades tuleb kehtestada ajutised meetmed, et dumpinguhinnaga import ei tekitaks ühenduse tootmisharule edasist kahju.

1.   Kahju kõrvaldamise tase

(120)

Ajutised dumpinguvastased meetmed peaksid olema piisavad, et kõrvaldada kahju, mida dumpinguhinnaga import on ühenduse tootmisharule tekitanud, ületamata siiski tuvastatud dumpingumarginaale. Kahjustava dumpingu mõju kõrvaldamiseks vajaliku tollimaksusumma arvutamisel leiti, et mis tahes meede peaks võimaldama ühenduse tootmisharul saada sellist maksueelset kasumit, mida võiks mõistlikuks pidada tavapärastes konkurentsitingimustes, s.t dumpinguhinnaga impordi puudumise korral.

(121)

Olemasoleva teabe põhjal järeldati esialgu, et kahjustava dumpingu puudumisel võiks ühenduse tootmisharu saavutada kasumimarginaaliks 14 % käibest. Nagu nähtub eespool esitatud põhjendusest 67, sai ühenduse tootmisharu 2002. aastal, kui dumpinguga import Taist oli kõige madalamal tasemel, 21,4 % suurust kasumit nii oma kui ka jaemüüja kaubamärgiga toodete müügist. Nagu eespool põhjenduses 51 on näidatud, müüakse Taist dumpinguga imporditavaid tooteid siiski eranditult jaemüüja kaubamärgi all. Sellepärast peeti asjakohaseks kohandada eespool mainitud 21,4 % suurust kasumimäära, selleks et kajastada kõnealust ühenduse tootmisharu ja Taist imporditava toodangu erinevust. Tulemuseks saadi 14 % suurune kasum dumpinguga impordi puudumise korral.

(122)

Seejärel määrati tooteliigiti kindlaks vajalik hinnatõus, võrreldes hindade allalöömise arvutuste põhjal tuvastatud kaalutud keskmist impordihinda ja ühenduse tootmisharu poolt ühenduse turul müüdava samasuguse toote mittekahjustavat hinda. Kõnealuse mittekahjustava hinna väljaarvutamiseks kohandati ühenduse tootmisharu müügihinda nii, et selles kajastuks eespool mainitud kasumimarginaal. Seejärel väljendati selles võrdluses leitud mis tahes erinevused protsendimäärana kogu CIF-impordihinnast.

(123)

Eespool mainitud hinnavõrdluses ilmnesid järgmised kahjumarginaalid:

Karn Corn

31,3 %

Malee Sampran

12,8 %

River Kwai

12,8 %

Sun Sweet

18,6 %

Koostööd teinud eksportijad, keda valimisse ei kaasatud

17,7 %

Kõik muud äriühingud

31,3 %

(124)

Kahe äriühingu (Malee Sampran ja River Kwai) puhul oli kahju kõrvaldav tase madalam kui tuvastatud dumpingumarginaal ning sellepärast peaksid ajutised meetmed põhinema esmalt mainitul. Kuivõrd kahe ülejäänud äriühingu puhul oli kahju kõrvaldav tase kõrgem kui tuvastatud dumpingumarginaal, peaksid ajutised meetmed põhinema tuvastatud dumpingumarginaalil.

2.   Ajutised meetmed

(125)

Eespool märgitut arvesse võttes leitakse, et kooskõlas algmääruse artikli 7 lõikega 2 tuleb kehtestada ajutine dumpinguvastane tollimaks, mis vastaks dumpingu- või kahjumarginaalide (sõltuvalt sellest, kumb on madalam) määrale, vastavalt väiksema tollimaksu reeglile.

(126)

Koostöö tase oli väga kõrge ning sellepärast peeti asjakohaseks seada ülejäänud, uuringus koostööd mitte teinud äriühingute tollimaks samale tasemele kui uuringus koostööd teinud äriühingute suhtes kehtestatav suurim tollimaks. Sellepärast seatakse jääktollimaksu määraks 13,4 %.

(127)

Sellest tulenevalt peaksid ajutised dumpinguvastased tollimaksud olema järgmised:

Valimisse kaasatud eksportija

Kavandatav dumpinguvastane tollimaks

Karn Corn

4,3 %

Malee Sampran

12,8 %

River Kwai

12,8 %

Sun Sweet

11,2 %

Koostööd teinud eksportijad, keda valimisse ei kaasatud