16.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 358/1

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1856/2006,

15. detsember 2006,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)	Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 3223/94 artiklis 4 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 16. detsembril 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 15. detsember 2006

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) EÜT L 337, 24.12.1994, lk 66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 386/2005 (ELT L 62, 9.3.2005, lk 3).

LISA

Komisjoni 15. detsembri 2006. aasta määrusele, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	052	118,3
	204	77,5
	999	97,9
0707 00 05	052	104,5
	204	59,2
	628	155,5
	999	106,4
0709 90 70	052	134,0
	204	70,1
	999	102,1
0805 10 20	052	56,3
	388	72,8
	999	64,6
0805 20 10	052	30,7
	204	61,3
	999	46,0
0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90	052	69,1
	624	71,9
	999	70,5
0805 50 10	052	48,9
	528	35,4
	999	42,2
0808 10 80	388	107,5
	400	86,4
	404	94,2
	720	73,3
	999	90,4
0808 20 50	052	63,8
	400	98,6
	720	46,8
	999	69,7

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 750/2005 (ELT L 126, 19.5.2005, lk 12). Kood 999 tähistab “muud päritolu”.

16.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 358/3

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1857/2006,

15. detsember 2006,

mis käsitleb asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist põllumajandustoodete tootmisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 70/2001

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 7. mai 1998. aasta määrust (EÜ) nr 994/98, milles käsitletakse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 92 ja 93 kohaldamist teatavate horisontaalse riigiabi liikide suhtes, (1) eriti selle artikli 1 lõike 1 punkti a alapunkti i,

olles avaldanud käesoleva määruse eelnõu,

olles nõu pidanud riigiabi nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusega (EÜ) nr 994/98 volitatakse komisjoni asutamislepingu artikli 87 alusel sätestama, et teatavates tingimustes sobib väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antav abi kokku ühisturuga ega eelda asutamislepingu artikli 88 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustuse täitmist.

(2)

Komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määrust (EÜ) nr 70/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes, (2) ei kohaldata asutamislepingu I lisas loetletud toodete valmistamise, töötlemise ja turustamisega seotud tegevuse suhtes.

(3)

Komisjon on kohaldanud EÜ asutamislepingu artikleid 87 ja 88 põllumajandustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete suhtes paljudes otsustes ning esitanud oma tegevuspõhimõtted, viimati põllumajandussektoris antavat riigiabi käsitlevates ühenduse suunistes. (3) Pidades silmas komisjoni märkimisväärset kogemust nende artiklite kohaldamisel põllumajandustoodete tootmisega tegelevate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete suhtes, on asjakohane, et neis piires, kus asutamislepingu artikkel 89 on kuulutatud selliseid tooteid hõlmavaks, kasutaks komisjon ka määrusega (EÜ) nr 994/98 antud volitusi põllumajandustoodete tootmisega tegelevate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete suhtes, tagades tõhusa järelevalve ja lihtsustades haldamist, vähendamata seejuures komisjoni järelevalvevõimalusi.

(4)

Järgmiste aastate jooksul tuleb põllumajandus kohandada uue olukorra ning edasiste muudatustega, mis on seotud turu arengu, turupoliitika ja kaubanduseeskirjade, tarbijate nõudmiste ja eelistuste ning ühenduse laienemisega. Peale põllumajandusturgude mõjutavad need muudatused ka maapiirkondade kohalikku majandust üldiselt. Maaelu arendamise poliitika eesmärgiks peaks olema taastada ja tõsta maapiirkondade konkurentsivõimet ning selle saavutamiseks aidata kaasa töökohtade säilitamisele ja loomisele nendes piirkondades.

(5)

Väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel on töökohtade loomisel oluline osa ja nad on üldisemalt ühiskonna püsivuse ja majandusarengu teguriks. Nende arengut võivad aga piirata turu ebakohad. Neil on tihtipeale raskusi kapitali või laenu saamisega, sest teatavatel finantsturgudel peljatakse riske ja nad ise suudavad pakkuda üksnes piiratud tagatisi. Nende vähesed vahendid võivad piirata ka juurdepääsu teabele, eelkõige uut tehnoloogiat ja võimalikke turge käsitlevale teabele. Neid kaalutlusi arvesse võttes peaks käesoleva määrusega vabastatava abi eesmärk olema hõlbustada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete majandustegevuse arengut, tingimusel et selline abi ei kahjusta kaubandustingimusi määral, mis oleks üldiste huvidega vastuolus. Seda arengut tuleks soodustada ja toetada olemasolevate eeskirjade lihtsustamisega niivõrd, kuivõrd neid kohaldatakse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete suhtes.

(6)

Põllumajandustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevad ühenduses valdavalt väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted. Siiski on suured erinevused ühelt poolt esmatootmise struktuuri ja teiselt poolt põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise vahel. Põllumajandustoodete töötlemine ja turustamine sarnaneb sageli tööstustoodete töötlemise ja turustamisega. Seepärast oleks asjakohasem läheneda põllumajandustoodete töötlemisele ja turustamisele erineval viisil ning hõlmata need tegevused tööstustoodete tootmise eeskirjadega. Vastupidiselt lähenemisviisile, mis on võetud komisjoni23. detsembri 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 1/2004, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist riigiabi suhtes, mida antakse põllumajandustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, (4) on järelikult kasulik koostada põllumajandusliku esmatootmise erivajadustele suunatud erandimäärus.

(7)

Nõukogu 17. mai 1999. aasta määruses (EÜ) nr 1257/1999 Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks ning teatavate määruste muutmise ja kehtetuks tunnistamise kohta (5) ning nõukogu 20. septembri 2005. aasta määruses (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta (6) on kehtestatud riigiabi käsitlevad erieeskirjad teatavate maaelu arengu meetmete jaoks, mida liikmesriigid toetavad ilma mingi ühendusepoolse rahastamiseta.

(8)

Käesoleva määrusega tuleks vabastada igasugune abi, mis täidab kõiki käesoleva määruse nõudeid, ja iga abikava, tingimusel et igasugune sellise kava alusel antav abi vastab kõigile käesoleva määruse nõuetele. Tõhusa järelevalve tagamiseks ja haldamise lihtsustamiseks tuleks abikavades ja kavavälistes üksiktoetustes selgesõnaliselt viidata käesolevale määrusele, vähendamata seejuures komisjoni järelevalvevõimalusi.

(9)

Pidades silmas vajadust saavutada toetatavas valdkonnas sobiv tasakaal konkurentsimoonutuste vähendamise ja käesoleva määruse eesmärkide vahel, ei tohiks käesoleva määrusega vabastada kindlat ülemmäära ületavaid üksiktoetusi, olenemata sellest, kas need antakse mõne käesoleva määrusega vabastatud abikava raames või mitte.

(10)

Käesoleva määrusega ei vabastata ekspordiabi või abi, mille tingimuseks on kodumaiste toodete kasutamine importtoodete asemel. Selline abi võib olla kokkusobimatu ühenduse rahvusvaheliste kohustustega. Ekspordiabi ei ole üldjuhul abi, millega kaetakse messidel osalemise kulud või uue toote turuletoomiseks või olemasoleva toote uuele turule viimiseks vajalike uuringute või nõustamisteenuste kulud.

(11)

Kõrvaldamaks erinevusi, mis võivad põhjustada konkurentsimoonutusi, ja hõlbustamaks väikseid ja keskmise suurusega ettevõtteid käsitlevate ühenduse ja siseriiklike algatuste kooskõlastamist ning halduse selguse ja õiguskindluse huvides tuleks käesolevas määruses kasutada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlust, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 70/2001 I lisas.

(12)	Komisjoni väljakujunenud tava kohaselt ja tagamaks, et abi on proportsionaalne ja piirdub vajaliku summaga, tuleks piirmäärasid üldjuhul väljendada pigem abi osatähtsusena abikõlblikest kuludest kui suurima abisummana.

(13)

Et teha kindlaks, kas abi sobib käesoleva määruse kohaselt ühisturuga kokku, on vaja arvesse võtta abi osatähtsust ja seega abi suurust, mis on väljendatud toetusekvivalendina. Mitme osamaksena antava toetuse ekvivalendi väljaarvutamisel on vajalik rakendada abi andmise ajal kehtivaid turu intressimäärasid. Riigiabi eeskirjade ühetaoliseks, läbipaistvaks ja lihtsaks kohaldamiseks tuleks käesoleva määruse täitmisel käsitleda viitemääradena turumäärasid, mis komisjon kinnitab korrapäraselt objektiivsete kriteeriumide alusel ning mis avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ja Internetis.

(14)

Läbipaistvuse ja tõhusa järelevalve tagamiseks tuleks käesolevat määrust kohaldada ainult läbipaistvate abimeetmete suhtes. Need on abimeetmed, mille puhul on ilma riskianalüüsi tegemata võimalik eelnevalt täpselt välja arvutada abi brutoekvivalendi osakaal abikõlblikest kuludest (näiteks toetused, intressitoetused ja piiristatud maksumeetmed). Riiklikke laene tuleks käsitada läbipaistvana, eeldusel et need on tagatud tavalise tagatisega ja nendega ei kaasne ebatavaliselt suurt riski ning seetõttu ei käsitata neid riigigarantiid sisaldavana. Põhimõtteliselt ei tuleks käsitada läbipaistvana abimeetmeid, millesse on kaasatud riigigarantii, või riigigarantiid sisaldavaid riiklikke laene. Siiski tuleks selliseid abimeetmeid käsitada läbipaistvana, kui komisjon on riigigarantii abi osatähtsuse arvutamiseks kasutatud metoodika enne meetme rakendamist heaks kiitnud komisjonile esitatud teatise põhjal pärast käesoleva määruse vastuvõtmist. Komisjon hindab metoodikat vastavalt teatisele EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta garantiidena antava riigiabi suhtes. (7) Avaliku sektori osalust ja riskikapitali meetmetena antavat abi ei tuleks käsitada läbipaistva abina. Komisjoni tuleks alati teavitada abimeetmetest, mis ei ole läbipaistvad. Komisjon hindab läbipaistmatutest abimeetmetest teatamist eelkõige ühenduse põllumajandus- ja metsandussektori 2007.–2013. aasta suunistes sätestatud nõuete alusel. Läbipaistmatutest abimeetmetest teatamist hindab komisjon eelkõige ühenduse põllumajandus- ja metsandussektori 2007.–2013. aasta suunistes sätestatud nõuete alusel.

(15)	Komisjoni väljakujunenud tava kohaselt, mida kasutatakse riigiabi hindamiseks põllumajandussektoris, ei ole vaja vahet teha väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel. Teatavate abiliikide puhul on asjakohane ette näha suurim abisumma, mida abisaaja võib saada.

(16)

Komisjoni kogemusi silmas pidades tuleks abi ülemmäärad kehtestada tasemel, mis looks sobiva tasakaalu toetatavas valdkonnas konkurentsimoonutuste vähendamise ning põllumajandussektori väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete majandustegevuse arendamise hõlbustamise eesmärgi vahel. Ühenduse rahastatavate toetusmeetmete ühtsuse huvides peaksid ülemmäärad olema ühtlustatud määrusega (EÜ) nr 1257/1999 ja (EÜ) nr 1698/2005 ette nähtud ülemmääradega.

(17)

On asjakohane kehtestada täiendavad tingimused, millele käesoleva määrusega vabastatav abikava või üksiktoetus peaks vastama. Arvesse tuleks võtta kõiki ühise turukorralduse raames tootmisele ja ühenduse abile kehtestatud piiranguid. Arvestades asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c, ei tohiks abi ainsaks toimeks olla nende tegevuskulude pidev või korrapärane vähendamine, mida abisaaja tavaliselt kannaks, ning see peaks olema õiges suhtes halvemusega, millest tuleb üle saada, et saavutada ühenduse huvides olev ühiskondlik ja majanduslik kasu. Ühepoolseid riigiabi meetmeid, mille ainus eesmärk on parandada tootjate finantsseisundit, kuid mis ei aita mingil viisil kaasa sektori arengule, ja eelkõige sellist abi, mida antakse toote hinna, koguse, toodanguühiku või tootmisvahendi ühiku alusel, loetakse ühisturuga kokkusobimatuks tegevusabiks. Tõenäoliselt kahjustab selline abi ka ühise turukorralduse mehhanisme. Seetõttu on asjakohane piirata käesoleva määruse reguleerimisala teatavate abiliikidega.

(18)

Käesoleva määrusega tuleks vabastada väikestele ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtetele (talumajapidamistele) antav abi, olenemata nende asukohast. Investeerimine ja töökohtade loomine võivad kaasa aidata vähemsoodsate piirkondade ja määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 36 punkti a alapunktides i, ii ja iii viidatud piirkondade majanduslikule arengule. Nende piirkondade väikesed ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtted (talumajapidamised) kannatavad nii asukohast põhjustatud halvema struktuuri kui ka väiksusest tulenevate raskuste all. Seetõttu on asjakohane kehtestada sellistes piirkondades asuvatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele suuremad abi ülemmäärad.

(19)

Sihtotstarbelisest investeeringutoetusest tuleneva konkurentsi moonutamise ohu tõttu ja selleks, et anda põllumajandustootjatele vabadus valida, missugustesse toodetesse investeerida, ei piirata käesoleva määruse alusel vabastatavat investeeringutoetust teatavate põllumajandustoodetega. See tingimus ei takista liikmesriike teatavaid põllumajandustooteid sellisest abist või abikavadest välja jätmast, eriti kui toodetel puudub normaalne turuväljund. Samuti tuleks teatavad investeeringuliigid iseenesest käesoleva määruse reguleerimisalast välja jätta.

(20)

Kui abi antakse ühenduse tasandil kehtestatud uute nõuetega kohandumiseks, ei tohiks liikmesriikidel olla võimalik pikendada põllumajandustootjate kohanemisaega nimetatud eeskirjade rakendamisega viivitades. Seetõttu tuleks selgelt ette näha kuupäev, millest alates uusi õigusakte ei loeta enam uuteks.

(21)

Teatavates põllumajandust käsitlevates nõukogu määrustes sätestatakse eriload abi puhul, mida liikmesriigid maksavad tihti koos ühendusepoolse rahastamisega või sellele lisaks. Neis sätetes ei nähta siiski tavaliselt ette vabastust EÜ asutamislepingu artiklis 88 sätestatud teatamiskohustusest, kui selline abi vastab asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tingimustele. Kuna sellise abi tingimused on nendes määrustes selgelt sätestatud ja/või on kohustus nende määruste erisätete kohaselt neist meetmetest komisjonile teatada, ei ole vaja asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohast eraldi teatamist selleks, et komisjon saaks neid meetmeid hinnata. Õiguskindluse tagamiseks peaks käesolev määrus sisaldama viiteid nendele sätetele ning seetõttu ei ole asutamislepingu artikli 88 kohane neist meetmetest teatamine vajalik, kui on võimalik eelnevalt selgeks teha, et sellist abi antakse üksnes väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele.

(22)	Tagamaks, et abi on vajalik ja soodustab teatavate tegevuste arendamist, ei tohiks käesoleva määrusega vabastada sellisele tegevusele antavat abi, millega abisaaja tegeleks ka üksnes turutingimustes. Abi ei tohiks anda tagasiulatuvalt sellistele tegevustele, mis on abisaajal juba tehtud.

(23)

Käesoleva määrusega ei tohiks vabastada abi, millel on üheskoos muu riigiabiga, sealhulgas siseriiklike, piirkondlike või kohalike ametiasutuste antava abiga, määruse (EÜ) nr 1698/2005 raames antava riikliku toetusega või ühenduse abiga kumuleeruv toime samade abikõlblike kulude suhtes, kui selline kumuleerumine ületab käesolevas määruses sätestatud piirmäärad. Käesoleva määrusega vabastatud abi ei tohiks liita 6. oktoobri 2004. aasta määruse (EÜ) nr 1860/2004 (mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandus- ja kalandussektoris) (8) tähenduses vähese tähtsusega toetusele sama abikõlbliku kulu või investeerimisprojekti korral, kui selline liitmine tooks kaasa abi sellise osatähtsuse, mis ületab käesolevas määruses lubatud määra.

(24)

Läbipaistvuse ja tõhusa järelevalve tagamiseks määruse (EÜ) nr 994/98 artikli 3 kohaselt on vaja kehtestada kindel vorm, milles liikmesriigid peaksid komisjonile esitama kokkuvõtliku teabe juhul, kui käesoleva määruse alusel rakendatakse mõnd toetuskava või antakse mõni kavaväline üksiktoetus, et selle teabe saaks avaldada Euroopa Liidu Teatajas. Samadel põhjustel on vaja kehtestada eeskirjad, mis käsitlevad andmeid, mida liikmesriigid peavad säilitama käesoleva määrusega vabastatud abi kohta. Komisjonile liikmesriikide poolt esitatavate aastaaruannete suhtes peaks komisjon kehtestama erinõuded. Kuna vajalik tehnoloogia on laialt kättesaadav, tuleks kokkuvõtlik teave ja aastaaruanne esitada elektroonilises vormis.

(25)

Kui liikmesriik ei täida käesolevas määruses sätestatud aruandekohustust, võib komisjonil olla võimatu täita asutamislepingu artikli 88 lõikes 1 sätestatud järelevalvekohustust ja eelkõige hinnata seda, kas käesoleva määruse alusel vabastatud abi kumulatiivne majanduslik mõju kahjustab kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega. Vajadus hinnata riigiabi kumulatiivset mõju on eriti suur, kui sama abisaaja võib saada abi mitmest allikast, nagu seda üha rohkem juhtub põllumajanduse valdkonnas. Seetõttu on esmatähtis, et liikmesriik esitaks kiiresti asjakohase teabe enne käesoleva määruse alusel abi andmist.

(26)

Abi, mida antakse põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega tegelevatele ettevõtetele, peaks olema hõlmatud eeskirjadega, millega reguleeritakse määruses (EÜ) nr 70/2001 sätestatud väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele muudes sektorites antavat abi. Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 70/2001 vastavalt muuta.

(27)	Määruse (EÜ) nr 1/2004 alusel vabastatud riigiabi suhtes peaks vabastus jääma kehtima, kui see vastab kõikidele käesoleva määruse tingimustele.

(28)	On asjakohane näha ette üleminekusätted abi suhtes, mis on antud enne käesoleva määruse jõustumist ja millest, rikkudes asutamislepingu artikli 88 lõikes 3 sätestatud kohustust, ei ole teatatud.

(29)

Käesoleva määrusega ei piirata liikmesriikide võimalust teatada abist, mida antakse põllumajandustoodete tootmisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Komisjon hindab selliseid teateid käesoleva määruse ning ühenduse põllumajandus- ja metsandussektori 2007.–2013. aasta suuniste alusel. Teateid, mille käsitlemine toimub käesoleva määruse jõustumise ajal, hinnatakse kõigepealt käesoleva määruse alusel ning juhul, kui selles ette nähtud tingimused ei ole täidetud, siis ühenduse põllumajandus- ja metsandussektori 2007.–2013. aasta suuniste alusel.

(30)

Pidades silmas komisjoni kogemusi selles valdkonnas ja eelkõige seda, kui tihti on tavaliselt vaja riigiabi käsitlevad põhimõtted läbi vaadata, on asjakohane piirata käesoleva määruse kehtivusaega. Kui käesoleva määruse kehtivusaeg lõpeb ja seda ei pikendata, peaks käesoleva määruse alusel juba vabastatud abikavade suhtes jääma vabastus kehtima veel järgmiseks kuueks kuuks, et anda liikmesriikidele kohanemisaega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

1. PEATÜKK

REGULEERIMISALA, MÕISTED JA TINGIMUSED

Artikkel 1

Reguleerimisala

1. Käesolevat määrust kohaldatakse põllumajandusliku esmatootmisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtetele (põllumajandustootjatele) antava läbipaistva abi suhtes. Ilma et see piiraks artikli 9 kohaldamist, ei kohaldata seda põllumajandustoodete töötlemise või turustamisega seotud kuludega antava abi suhtes.

2. Ilma et see piiraks artikli 16 lõike 1 kohaldamist, ei kohaldata käesolevat määrust järgmise abi suhtes:

a)	abi, mida antakse ekspordiga seotud tegevuseks ehk abi, mis on vahetult seotud eksporditavate koguste, jaotusvõrgu loomise ja toimimise või muude eksportimisest tulenevate jooksvate kuludega;

b)	abi, mille tingimuseks on kodumaiste toodete kasutamine importtoodete asemel.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1. abi– igasugune meede, mis vastab kõikidele asutamislepingu artikli 87 lõikes 1 sätestatud nõuetele;

2. põllumajandustooted–

a)	asutamislepingu I lisas loetletud tooted, välja arvatud nõukogu määrusega (EÜ) nr 104/2000 hõlmatud kala- ja akvakultuuritooted; (9)

b)	CN-koodide 4502, 4503 ja 4504 alla kuuluvad tooted (korkmaterjalist tooted);

c)	piima ja piimatoodete jäljendamiseks või asendamiseks ette nähtud, nõukogu määruse (EMÜ) nr 1898/87 (10) artikli 3 lõikes 2 osutatud tooted;

3. põllumajandustoodete töötlemine– põllumajandustoodete töötlemine nii, et töötlemise saadus on samuti põllumajandustoode, välja arvatud põllumajandusettevõtete tegevus, mis on vajalik loomade või taimekasvatussaaduste ettevalmistamiseks esmakordseks müügiks;

4. põllumajandustoodete turustamine– omamine või väljapanek eesmärgiga müüa, müügiks pakkumine, tarnimine või igasugune muu turule viimise viis, välja arvatud esmatootja poolt esmakordne müük edasimüüjatele või töötlejatele ning igasugune tegevus toote selliseks esmakordseks müügiks ettevalmistamisel; esmatootja poolt lõpptarbijale müümist käsitatakse turustamisena, kui seda tehakse selliseks müügiks ettenähtud ruumides;

5. väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (VKEd)– määruse (EÜ) nr 70/2001 I lisas määratletud väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted;

6. abi koguosatähtsus– abisumma, mis on väljendatud protsendina projekti abikõlblikest kuludest. Kasutatud arvudest ei arvata maha otseseid makse. Kui abi antakse muus vormis kui tagastamatu abi, on abi suuruseks abi toetusekvivalent. Mitmes osas makstava abi väärtus diskonteeritakse selle andmise aja väärtusesse. Diskonteerimisel ja sooduslaenus sisalduva abisumma arvutamisel kasutatavaks intressimääraks on andmise ajal kehtinud viitemäär;

7. kvaliteettoode– toode, mis vastab määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 32 kohaselt määratavatele nõuetele;

8. loodusõnnetusega võrreldavad ebasoodsad ilmastikutingimused– sellised ilmastikutingimused nagu külm, rahe, jää, vihm ja põud, mis hävitavad rohkem kui 30 % teatava põllumajandustootja keskmisest aastatoodangust kolme eelneva aasta jooksul või eelneva viieaastase perioodi kolme aasta keskmisest, välja arvatud kõige kõrgem ja kõige madalam näitaja;

9. vähemsoodsad piirkonnad– liikmesriikide poolt määruse (EÜ) nr 1257/1999 artikli 17 alusel kindlaks määratud piirkonnad;

10. investeering, mida tehakse uute miinimumnõuete järgimiseks–

a)	nõuete puhul, millega ei nähta ette üleminekuaega, algab investeeringute tegelik rakendamine hiljemalt kaks aastat pärast kuupäeva, mil need nõuded tehakse tootjale kohustuslikuks, või

b)	nõuete puhul, millega nähakse ette üleminekuaeg, algab investeeringute tegelik rakendamine enne kuupäeva, mil need nõuded tehakse tootjale kohustuslikuks;

11. noored põllumajandustootjad– määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklis 22 sätestatud nõuetele vastavad põllumajandustootjad;

12. tootjarühm– rühm, mis on moodustatud, et ühise turukorralduse eesmärkidele vastavalt oma liikmete toodangut ühiselt turunõudmistega kohandada, eelkõige pakkumisele keskendudes;

13. tootjate ühendus– ühendus, mis koosneb tunnustatud tootjarühmadest ja millel on samad eesmärgid laiemal tasandil;

14. hukkunud loomad– loomad, kes on hädatapu korras konkreetse diagnoosi alusel või ilma kindla diagnoosita tapetud või surnud (sealhulgas surnult sündinud ja sündimata jäänud loomad) põllumajandusettevõttes või transportimise ajal, kuid mitte tapetud inimtoiduks;

15. BSE ja TSE testide kulud– Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 999/2001 (11) X lisa C peatüki kohaselt tehtavatest testidest tulenevad kulud, sealhulgas testikomplektide soetamise, proovivõtu, proovide transportimise, analüüsimise, säilitamise ja hävitamisega seotud kulud;

16. raskustes olevad ettevõtted– ettevõtted, mis on raskustes teatise “Ühenduse suunised raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta” (12) tähenduses;

17. asendusinvesteeringud– investeeringud, mille abil lihtsalt asendatakse olemasolev hoone või masin või selle osad uue ajakohastatud hoone või masinaga ilma tootmismahtu vähemalt 25 % võrra suurendamata või tootmise iseloomu või kasutatavat tehnoloogiat põhjalikult muutmata. Asendusinvesteeringuna ei käsitata vähemalt 30 aasta vanuse põllumajandushoone täielikku lammutamist ja asendamist ajakohastatud hoonega ega põllumajandushoone põhjalikku renoveerimist; renoveerimist käsitatakse põhjalikuna, kui selle kulud moodustavad vähemalt 50 % uue ehitise väärtusest;

18. läbipaistev abi– abimeetmed, mille puhul on ilma riskianalüüsi tegemata võimalik eelnevalt täpselt välja arvutada abi brutoekvivalendi osakaal abikõlblikest kuludest (näiteks meetmed, milles kasutatakse toetusi, intressitoetusi ja piiristatud maksumeetmeid).

Artikkel 3

Vabastamise tingimused

1. Läbipaistev kavaväline üksiktoetus, mis vastab kõigile käesoleva määruse tingimustele, sobib ühisturuga kokku asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses ja vabastatakse asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohasest teatamiskohustusest, tingimusel et artikli 20 lõikega 1 ette nähtud kokkuvõtlik teave on esitatud ning selles viidatakse selgesõnaliselt käesolevale määrusele, esitades selle pealkirja ja viite Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kohta.

2. Läbipaistvad abikavad, mis vastavad kõigile käesoleva määruse tingimustele, sobivad ühisturuga kokku asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses ja vabastatakse asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohasest teatamiskohustusest järgmistel tingimustel:

a)	igasugune sellise kava alusel antav abi vastab kõigile käesoleva määruse tingimustele;

b)	kavas viidatakse selgesõnaliselt käesolevale määrusele, esitades selle pealkirja ja viite Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kohta;

c)	esitatud on artikli 20 lõikes 1 ette nähtud kokkuvõtlik teave.

3. Lõikes 2 viidatud abikavade alusel antav abi sobib ühisturuga kokku asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses ja vabastatakse asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohasest teatamiskohustusest tingimusel, et antav abi vastab otseselt kõigile käesoleva määruse tingimustele.

4. Asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohaselt tuleb komisjonile teatada abist, kui see ei kuulu käesoleva määruse reguleerimisalasse, määruse (EÜ) nr 994/98 artikli 1 kohaselt vastu võetud muude määruste reguleerimisalasse või käesoleva määruse artiklis 17 loetletud määruste reguleerimisalasse. Sellist abi hinnatakse ühenduse põllumajandus- ja metsandussektori 2007.–2013. aasta suunistes sätestatud nõuete kohaselt.

2. PEATÜKK

ABILIIGID

Artikkel 4

Investeeringud põllumajandusettevõtetesse

1. Investeeringutoetus ühenduse põllumajandusettevõtetele põllumajanduslikuks esmatootmiseks sobib ühisturuga kokku asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses ja vabastatakse asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohasest teatamiskohustusest, kui see vastab käesoleva artikli lõigetes 2–10 esitatud tingimustele.

2. Abi koguosatähtsus ei tohi ületada

a)	50 % abikõlblikest investeeringutest vähemsoodsates piirkondades või määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 36 punkti a alapunktides i, ii ja iii viidatud piirkondades, nagu liikmesriigid on määranud vastavalt kõnealuse määruse artiklitele 50 ja 94;

b)	40 % abikõlblikest investeeringutest muudes piirkondades;

60 % abikõlblikest investeeringutest vähemsoodsates piirkondades või määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 36 punkti a alapunktides i, ii ja iii viidatud piirkondades, nagu liikmesriigid on määranud vastavalt kõnealuse määruse artiklitele 50 ja 94, ning 50 % muudes piirkondades nende investeeringute puhul, mida noored põllumajandustootjad teevad viie aasta jooksul alates tegevuse alustamisest;

d)	75 % abikõlblikest investeeringutest äärepoolseimates piirkondades ja väikestel Egeuse mere saartel nõukogu määruse (EMÜ) nr 2019/93 (13) tähenduses;

75 % abikõlblikest kuludest punktis a osutatud piirkondades ja 60 % muudes piirkondades, kui investeeringutega kaasnevad keskkonnakaitse, keskkonnaseisundi parandamise või karjakasvatusettevõtete hügieenitingimuste ja loomade heaolu parandamisega seotud lisakulud. Sellist suurendamist võib lubada üksnes investeeringute puhul, mis ulatuvad kaugemale ühenduse kehtivatest miinimumnõuetest, või investeeringute puhul, mida tehakse uute miinimumnõuete järgimiseks. Selline tõstmine peab piirduma vajalike abikõlblike lisakuludega ja seda ei tohi kohaldada investeeringute puhul, mis toovad kaasa tootmismahu kasvu.

3. Kõnealuste investeeringutega tuleb püüda saavutada eelkõige järgmisi eemärke:

a)	tootmiskulude vähendamine;

b)	tootmise täiustamine ja ümberpaigutamine;

c)	kvaliteedi parandamine;

d)	looduskeskkonna säilitamine ja parandamine või hügieenitingimuste või loomade heaolu parandamine.

4. Abikõlblikud kulud võivad hõlmata järgmist:

a)	kinnisvara ehitamine, omandamine või parendamine;

b)	uute masinate ja seadmete, sealhulgas arvutitarkvara ostmine või liisimine ülempiiriga kuni vara turuväärtuseni;

c)	punktidest a ja b tulenevate kuludega seotud üldkulud, nagu näiteks arhitektide, inseneride ja konsultantide tasud, teostatavusuuringud ning patentide ja litsentside ostmine.

Liisingulepinguga seotud kulud, välja arvatud esimese lõigu punktis b loetletud kulud, sh maksud, liisinguandja kasumimäär, intressi refinantseerimiskulud, üldkulud, kindlustustasud jne ei ole abikõlblikud.

5. Abi võib anda ainult põllumajandusettevõtetele, mis ei ole raskustes.

Abi võib anda selleks, et võimaldada abisaajal täita uusi keskkonda, hügieeni ja loomade heaolu käsitlevaid miinimumnõudeid.

6. Abi ei anta, kui see on vastuolus ühist turukorraldust kehtestavates nõukogu määrustes ette nähtud keeldude või piirangutega, isegi kui need keelud ja piirangud viitavad üksnes ühenduse toetusele.

7. Abi andmist ei piirata teatavate põllumajandustoodetega ning see peab olema avatud kõigile põllumajandussektoritele, kui liikmesriik ei jäta teatavaid tooteid abikavadest välja liigse tootmisvõimsuse või turustamisvõimaluste puudumise tõttu. Abi ei anta järgmisteks eesmärkideks:

a)	tootmisõiguste, loomade ja üheaastaste taimede ostmine;

b)	üheaastaste taimede istutamine;

c)	kuivendustööd või niisutusseadmed ja niisutustööd, välja arvatud juhul, kui sellise investeeringu tulemusena väheneb varasem veekasutus vähemalt 25 % võrra;

d)	lihtsad asendusinvesteeringud.

8. Abi võib anda muuks kui ehituseks kasutatava maa ostmiseks, maksumusega kuni 10 % investeeringu abikõlblikest kuludest.

9. Üksikettevõttele antav suurim abisumma ei tohi ületada kolme rahandusaasta jooksul 400 000 eurot või 500 000 eurot, kui ettevõte asub vähemsoodsas piirkonnas või määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 36 punkti a alapunktides i, ii ja iii osutatud piirkonnas, nagu liikmesriigid on määranud kõnealuse määruse artiklite 50 ja 94 kohaselt.

10. Abi ei tohi anda piima ja piimatooteid jäljendavate või asendavate toodete tootmiseks.

Artikkel 5

Traditsiooniliste maastike ja ehitiste säilitamine

1. Abi traditsiooniliste maastike ja ehitiste säilitamiseks sobib ühisturuga kokku asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses ja vabastatakse asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohasest teatamiskohustusest, kui see vastab käesoleva artikli lõigete 2 ja 3 sätetele.

2. Abi võib anda kuni 100 % tegelikest kuludest seoses investeeringutega või infrastruktuuriinvesteeringutega, mille eesmärk on põllumajandusettevõtte territooriumil asuva tootmisega mitteseotud kultuuripärandi, näiteks arheoloogiliste või ajalooliste objektide säilitamine. See kulu võib sisaldada mõistlikku hüvitist kuni 10 000 eurot aastas põllumajandustootja enda või tema tööliste töö eest.

3. Abi võib anda kuni 60 % tegelikest kuludest või vähemsoodsates piirkondades ja määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 36 punkti a alapunktides i, ii ja iii viidatud piirkondades 75 % tegelikest kuludest, nagu liikmesriigid on kõnealuse määruse artiklite 50 ja 94 kohaselt määranud, kui on tegemist investeeringute või infrastruktuuriinvesteeringutega, mille eesmärk on tootmisega seotud kultuuripärandi, näiteks põllumajanduslike tootmishoonete säilitamine, tingimusel et investeeringuga ei kaasne talumajapidamise tootmismahu suurenemist.

Kui tootmismaht suureneb, kohaldatakse artikli 4 lõikes 2 ette nähtud investeerimisabi määrasid abikõlblike kulude suhtes, mis tulenevad asjaomase töö tegemisest tavalisi nüüdisaegseid materjale kasutades. Lisaabi võib anda kuni 100 %, et katta lisakulud, mis tekivad ehitise kultuuriväärtuse säilitamiseks vajalike traditsiooniliste materjalide kasutamisest.

Artikkel 6

Põllumajanduslike tootmishoonete ümberpaigutamine üldistes huvides

1. Abi põllumajanduslike tootmishoonete ümberpaigutamiseks sobib ühisturuga kokku asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses ja vabastatakse asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohasest teatamiskohustusest, kui ümberpaigutamine on kooskõlas üldise huviga ja vastab käesoleva artikli lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud tingimustele.

Käesoleva artikli alusel antavat abi õigustav üldine huvi määratakse kindlaks liikmesriigi asjakohastes õigusnormides.

2. Abi võib anda kuni 100 % tegelikest kuludest, kui üldistes huvides ümberpaigutamine tähendab lihtsalt olemasolevate rajatiste demonteerimist, teisaldamist ja taaspüstitamist.

3. Kui põllumajandustootja saab üldistes huvides ümberpaigutamisest kasu nüüdisaegse rajatise kujul, peab tema osa asjaomaste rajatiste ümberpaigutamisest tulenevast väärtuse tõusust olema vähemalt 60 % või vähemalt 50 % vähemsoodsates piirkondades või määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 36 punkti a alapunktides i, ii ja iii viidatud piirkondades, nagu liikmesriigid on kõnealuse määruse artiklite 50 ja 94 kohaselt määranud. Kui abisaaja on noor põllumajandustootja, peab tema osa olema vastavalt vähemalt 55 % või 45 %.

4. Kui üldistes huvides ümberpaigutamine toob kaasa tootmismahu suurenemise, peab abisaaja osa asjaomaste rajatiste ümberpaigutamisest tulenevast väärtuse tõusust olema vähemalt 60 % või vähemalt 50 % vähemsoodsates piirkondades või määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 36 punkti a alapunktides i, ii ja iii viidatud piirkondades, nagu liikmesriigid on kõnealuse määruse artiklite 50 ja 94 kohaselt määranud. Kui abisaaja on noor põllumajandustootja, peab tema osa olema vähemalt 55 % või 45 %.

Artikkel 7

Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise toetus

Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise toetus sobib ühisturuga kokku asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses ja vabastatakse asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohasest teatamiskohustusest, kui määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikliga 22 ette nähtud nõuded on täidetud.

Artikkel 8

Ennetähtaegselt pensionile jäämise abi

Ennetähtaegselt pensionile jäämise abi sobib ühisturuga kokku asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses ja vabastatakse asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohasest teatamiskohustusest järgmistel tingimustel:

a)	määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikliga 23 ette nähtud nõuded ning kõik kõnealuse artikli rakendamiseks komisjoni vastuvõetud eeskirjad on täidetud;

b)	põllumajanduslik tulundustegevus on alaliselt ja lõplikult lõpetatud.

Artikkel 9

Tootjarühmadele antav abi

1. Tootjarühmade või tootjate ühenduste tegevuse alustamise toetus sobib ühisturuga kokku asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses ja vabastatakse asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohasest teatamiskohustusest, kui see vastab käesoleva artikli lõigete 2–8 sätetele.

2. Tingimusel, et neil on õigus saada rahalist abi asjaomase liikmesriigi õigusaktide kohaselt, on kõlblikud lõikes 1 viidatud abi saama

a)	tootjarühmad või tootjate ühendused, kes tegelevad põllumajandustoodete tootmisega, ja

b)	tootjate ühendused, kes vastutavad selle eest, et geograafilisi tähiseid, päritolunimetusi ja kvaliteedimärke kasutatakse vastavuses ühenduse õigusega.

Tootjarühma või tootjate ühenduse sisekorras peab olema liikmetele pandud kohustus turustada oma toodangut kooskõlas pakkumist ja turuleviimist käsitlevate eeskirjadega, mille rühm või ühendus on kehtestanud. Nendes eeskirjades võib lubada tootjal turustada osa toodangust otse. Eeskirjades tuleb ette näha, et tootjad, kes rühma või ühendusega ühinevad, jäävad selle liikmeks vähemalt kolmeks aastaks ning teatavad oma väljaastumisest vähemalt 12 kuud ette. Lisaks sellele tuleb nendega ette näha ühiseeskirjad tootmise, eelkõige toodete kvaliteedi ja mahepõllunduslike tootmisviiside kohta või muude keskkonnakaitseks kavandatud tootmisviiside kohta ning ühiseeskirjad turuleviimise ning tootekirjelduse, esmajoones saagi koristamise ja kättesaadavuse kohta. Tootjad jäävad siiski vastutavaks oma põllumajandusettevõtte juhtimise eest. Tootjarühma või tootjate ühenduse raames tehtud kokkulepped peavad täielikult vastama konkurentsieeskirjadele, eelkõige asutamislepingu artiklitele 81 ja 82.

3. Abikõlblikud kulud võivad sisaldada sobivate ruumide rentimist, kontoriinventari, sealhulgas arvuti riistavara ja tarkvara ostmist, bürootöötajate kulusid, üldkulusid ning õigus- ja halduskulusid. Kui ruumid ostetakse, peavad ruumide abikõlblikud kulud piirduma turuhindadele vastavate rendikuludega.

4. Abi ei maksta viienda tegevusaasta järel tehtavate kulude ega selliste kulude katteks, mis on tehtud pärast seda, kui tootjate organisatsiooni tunnustamisest on möödunud seitse aastat. See ei piira abi andmist abikõlblike kulude jaoks, mis piirduvad abisaaja iga-aastase vähemalt 30 % käibe kasvuga ning tulenevad sellest, kui käibe kasvu põhjuseks on uute liikmete ühinemine ja/või tootevaliku laienemine.

5. Abi ei anta tootmisorganisatsioonidele nagu äriühingud või kooperatiivid, kelle eesmärk on ühe või mitme põllumajandusettevõtte haldamine ning kes seetõttu on käsitatavad üksikute tootjatena.

6. Abi ei anta muudele põllumajanduslikele organisatsioonidele, kes täidavad selliseid põllumajandusliku tootmisega seotud ülesandeid nagu vastastikune abi, asendusteenused või põllumajandusettevõtte haldamine oma liikmete põllumajandusettevõtetes, ilma et nad oleksid kaasatud toodangu ühisesse turunõuetega kohandamisse.

7. Tootjarühmale või tootjate ühendusele käesoleva artikli alusel antava abi kogusumma ei tohi ületada 400 000 eurot.

8. Abi ei anta tootjarühmadele või tootjate ühendustele, kelle eesmärgid ei ole kooskõlas ühist turukorraldust kehtestava nõukogu määrusega.

Artikkel 10

Looma- ja taimehaiguste ning kahjurite järsu leviku puhul antav abi

1. Põllumajandustootjatele looma- ja taimehaiguste ning kahjurite järsu leviku ennetamiseks ja tõrjumiseks tehtud kulutuste, näiteks tervisekontrolli, testide ja muude läbivaatusmeetmete, vaktsiini, ravimite ja taimekaitsevahendite ostmise ja jaotamise, loomade tapmise ja likvideerimise ning saagi hävitamise hüvitamiseks antav abi sobib ühisturuga kokku asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses ja vabastatakse asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohasest teatamiskohustusest, kui see vastab käesoleva artikli lõigetes 4–8 sätestatud tingimustele ja järgmistele tingimustele:

a)	abi koguosatähtsus ei tohi ületada 100 %;

b)	abi antakse loonusena, subsideeritud teenuste vahendusel ja see ei tohi hõlmata rahalisi otsemakseid tootjatele.

2. Põllumajandustootjatele looma- ja taimehaiguste või kahjurite järsu leviku tõttu tekkinud kahju hüvitamiseks antud abi sobib ühisturuga kokku asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses ja vabastatakse asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohasest teatamiskohustusest, kui see vastab käesolev artikli lõigetes 4–8 sätestatud tingimustele ja järgmistele tingimustele:

hüvitist tuleb arvutada ainult seoses järgmiste kuludega:

i)	haiguse või kahjurite järsu leviku tõttu tapetud loomade või hävinud taimede turuväärtus või kohustusliku ennetus- või tauditõrjeprogrammi osana riiklikul tellimusel tapetud loomade või hävitatud taimede turuväärtus;

ii)	karantiinikohustuste tõttu ja loomakarjade või kõlvikute taastamisel esinenud raskuste tõttu saamatajäänud tulu;

b)	abi koguosatähtsus ei tohi ületada 100 %;

c)	abi peab piirduma kahjudega, mille on põhjustanud haigused, mille puhang on riigiasutustes ametlikult registreeritud.

3. Suurimaid kulusid või lõigete 1 ja 2 kohase abi saamise tingimustele vastavat kahju tuleb vähendada järgmise võrra:

a)	kõik kindlustuskava raames saadud summad ning

b)	kulud, mida ei põhjustanud haigus ja mis oleksid muul juhul ikkagi tekkinud.

4. Makseid tuleb teha seoses haiguste või kahjuritega, mille kohta on olemas ühenduse või riiklikud õigusnormid, mis on sätestatud seadusega, määrusega või haldustoiminguna. Makseid tuleb seega teha asjaomase haiguse või kahjuri leviku ennetamiseks, kontrolliks või tõrjumiseks üldise programmi osana ühenduse, riigi või piirkondlikul tasandil. Haigused või kahjurid peavad olema kõnealuses programmis selgelt määratletud, samuti peab programmis olema kirjeldatud asjaomaseid meetmeid.

5. Abi ei anta seoses haigusega, mille puhul on ühenduse õigusaktidega ette nähtud erimaksud kontrollmeetmete võtmiseks.

6. Abi ei tohi olla seotud meetmetega, mille suhtes on ühenduse õigusaktidega ette nähtud, et selliste meetmete maksumuse peab tasuma põllumajandusettevõte, juhul kui selliste abimeetmete maksumust ei kompenseerita tootjatelt võetavate kohustuslike maksudega.

7. Loomahaigustega seoses antakse abi maailma loomatervishoiu organisatsooni koostatud loetelus ja või nõukogu otsuse 90/424/EMÜ (14) lisas märgitud haiguste puhul.

8. Abikavad tuleb kehtestada kolme aasta jooksul pärast kulu tekkimist või kahju kandmist. Abi tuleb välja maksta nelja aasta jooksul pärast kulu tekkimist.

Artikkel 11

Ebasoodsatest ilmastikutingimustest tulenevate kahjude hüvitamiseks antav abi

1. Põllumajandustootjatele loodusõnnetustega võrreldavatest ebasoodsatest ilmastikutingimustest tulenevate, taimedele või loomadele või põllumajanduslikele tootmishoonetele tekitatud kahjude hüvitamiseks antud abi sobib ühisturuga kokku asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses ja vabastatakse asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohasest teatamiskohustusest, kui see taimede ja loomadega seoses vastab käesoleva artikli lõigetes 2–6, 9 ja 10 ning põllumajanduslike tootmishoonetega seoses käesoleva artikli lõigetes 3–8 ja 10 sätestatud tingimustele.

2. Abi koguosatähtsus ei tohi ületada 80 % toote müügitulu vähenemisest ebasoodsate ilmastikutingimuste tõttu ja 90 % vähemsoodsates piirkondades või määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 36 punkti a alapunktides i, ii või iii viidatud piirkondades, nagu liikmesriigid on määranud kõnealuse määruse artiklite 50 ja 94 kohaselt. See müügitulu vähenemine arvutatakse, lahutades

a)	ebasoodsate ilmastikutingimustega aastal toodetud toodangu hulga ja kõnealusel aastal saadud keskmise müügihinna korrutise

b)	kolme eelneva aasta keskmise toodanguhulga (või eelneva viieaastase perioodi kolme aasta keskmise, välja arvatud kõige kõrgem ja kõige madalam näitaja) ja selle eest saadud keskmise müügihinna korrutisest.

Sel viisil saadud abikõlblikku summat võivad suurendada muud kulud, mis põllumajandustootjal erakordselt tekkisid, kuna saak jäi koristamata ebasoodsate ilmastikutingimuste tõttu.

3. Lõike 1 kohase abi saamise tingimustele vastavast suurimast kahjust tuleb lahutada järgmised summad:

a)	kõik kindlustuskava raames saadud summad ning

b)	ebasoodsate ilmastikutingimuste tõttu tegemata jäänud kulutused.

4. Kahjusumma tuleb arvutada üksiku põllumajandusettevõtte tasandil.

5. Abi tuleb välja maksta otse asjaomasele põllumajandustootjale või tootjaorganisatsioonile, mille liige see põllumajandustootja on. Kui abi makstakse välja tootjaorganisatsioonile, ei tohi abisumma ületada asjaomasele põllumajandustootjale antavat võimalikku abisummat.

6. Põllumajandushoonetele ja -seadmetele loodusõnnetustega võrreldavate ebasoodsate ilmastikutingimuste tekitatud kahju hüvitamiseks antud abi koguosatähtsus ei tohi ületada 80 % ning 90 % vähemsoodsates piirkondades või määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 36 punkti a alapunktides i, ii või iii viidatud piirkondades, nagu liikmesriigid on määranud kõnealuse määruse artiklite 50 ja 94 kohaselt.

7. Riigiasutused peavad loodusõnnetusega võrreldavat ebasoodsat ilmastikutingimust sellisena ametlikult tunnistama.

8. Alates 1. jaanuarist 2010 tuleb tuleb pakutavat hüvitist vähendada 50 % võrra, välja arvatud põllumajandustootjate puhul, kes on saanud kindlustussumma, mis katab vähemalt 50 % nende toodangu müügist saadud või toodanguga seotud keskmisest aastatulust ning asjaomase liikmesriigi või piirkonna statistiliselt kõige sagedamini esinevatest ilmastikutingimustest põhjustatud kahjudest.

9. Alates 1. jaanuarist 2011 võib põuakahjude hüvitamise abi maksta ainult liikmesriik, kes on põllumajanduse osas täielikult rakendanud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/60/EÜ (15) artikli 9 ning kes tagab põllumajanduses osutatud veevarustusteenuste kulude katmise sama sektori piisava panuse kaudu.

10. Abikavad tuleb kehtestada kolme aasta jooksul pärast kulu tekkimist või kahju kandmist. Abi tuleb välja maksta nelja aasta jooksul pärast kulu tekkimist.

Artikkel 12

Kindlustustoetus

1. Kindlustustoetusteks antav abi peab olema ühisturuga kokkusobiv asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses ja vabastatakse asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohasest teatamiskohustusest, kui see vastab käesoleva artikli lõigete 2 ja 3 tingimustele.

2. Abi koguosatähtsus ei tohi ületada

a)	80 % kindlustusmaksetest, kui poliisis on kindlaks määratud, et kindlustuskate hõlmab ainult kahjusid, mille on põhjustanud loodusõnnetustega võrreldavad ebasoodsad ilmastikutingimused;

50 % kindlustusmaksetest, kui poliisis on kindlaks määratud, et kindlustuskate hõlmab

i)	punktis a viidatud kahjusid ja muid ilmastikutingimustest tulenevaid kahjusid ning

ii)	looma- ja taimehaigustest või kahjurite järsust levikust tulenevaid kahjusid.

3. Abi ei tohi takistada kindlustusteenuste siseturu toimimist. Abi ei tohi piirduda üheainsa kindlustusseltsi või kontserni pakutava kindlustusega ning selle tingimuseks ei tohi olla kindlustuslepingu sõlmimine asjaomases liikmesriigis asuva kindlustusseltsiga.

Artikkel 13

Ümberkruntimiseks antav abi

Maa ümberkruntimiseks antav abi sobib ühisturuga kokku asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses ja vabastatakse asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohasest teatamiskohustusest, kui selle objektiks on kuni 100 % tegelikest kuludest, mis tulenevad õigus- ja halduskuludest, sealhulgas maamõõtmiskulud.

Artikkel 14

Kvaliteetsete põllumajandustoodete tootmise edendamiseks antav abi

1. Kvaliteetsete põllumajandustoodete tootmise edendamiseks antav abi sobib ühisturuga kokku asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses ja vabastatakse asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohasest teatamiskohustusest, kui seda antakse lõikes 2 loetletud abikõlblike kulude jaoks ja kui see vastab käesoleva artikli lõigetes 3–6 sätestatud tingimustele.

2. Abi võib anda järgmiste teenindustegevuste kulude katmiseks, niivõrd kui need on seotud põllumajandustoodete kvaliteedi arendamisega:

a)	kuni 100 % kuludest, mis tulenevad turu-uuringutest, tootekontseptsioonist ja -kujundusest, sealhulgas abi, mis antakse avalduste koostamiseks geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste tunnustamiseks või eripärasertifikaadi saamiseks vastavalt asjaomastele ühenduse määrustele;

b)	kuni 100 % kuludest, mis tulenevad selliste süsteemide juurutamisest nagu ISO 9000 või ISO 14 000 seeria kvaliteedisüsteem, ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollpunktide ohjel (HACCP) põhinevad süsteemid, jälgitavuse süsteem, autentsuse ja turustusnormide tagamise süsteem või keskkonnaauditi süsteem;

c)	kuni 100 % kuludest, mis tulenevad töötajate koolitamisest punktis b viidatud süsteemide rakendamiseks;

d)	kuni 100 % kuludest, mis tulenevad tunnustatud sertifitseerivatele organitele makstavatest tasudest kvaliteeditagamissüsteemide või samalaadsete süsteemide esmase sertifitseerimise eest;

e)	kuni 100 % kuludest, mis tulenevad kohustuslikest kontrollmeetmetest, mida vastavalt ühenduse või siseriiklikele õigusaktidele rakendavad pädevad asutused või mida rakendatakse nende nimel, välja arvatud juhul, kui ühenduse õigusaktide kohaselt peab sellised kulud katma ettevõtja ise;

f)	kuni määruse (EÜ) nr 1698/2005 lisas sätestatud määrani, et toetada kõnealuse määruse artiklis 32 osutatud meetmeid.

3. Abi võib anda ainult nende teenuste eest tasumiseks, mille osutajad on kolmandad isikud ja kontrolli jaoks, mille tegijad või tellijad on kolmandad isikud, näiteks pädevad reguleerivad asutused või nende nimel tegutsevad organid või sõltumatud organid, kes vastutavad geograafiliste tähiste, päritolunimetuste, mahemärkide või kvaliteedimärkide kasutamise kontrolli ja järelevalve eest, kui need nimetused ja märgid vastavad ühenduse õigusaktidele. Abi ei anta investeeringukulude katmiseks.

4. Abi ei anta kulude jaoks, mis tulenevad põllumajandustootja enda tehtavast kontrollist, või kui ühenduse õigusaktides nähakse tasude tegelikku taset täpsustamata ette, et kontrolli kulud kannab tootja.

5. Välja arvatud lõike 2 punktis f osutatud abi puhul, antakse abi loonusena, subsideeritud teenuste vahendusel ja see ei tohi hõlmata rahalisi otsemakseid tootjatele.

6. Kõigil asjaomase piirkonna abikõlblikel tootjatel peab olema võimalus abi saada objektiivselt kindlaksmääratud tingimustel. Kui lõikes 2 loetletud teenuseid osutavad tootjarühmad või muud põllumajandusliku vastastikuse abi organisatsioonid, ei tohi teenuse saamise tingimuseks olla sellise rühma või organisatsiooni liikmelisus. Muude kui rühma liikmete osalemine rühma või organisatsiooni halduskuludes peab piirduma teenuse osutamisest tulenevate proportsionaalsete kuludega.

Artikkel 15

Tehnilise abi andmine põllumajandussektoris

1. Abi sobib ühisturuga kokku asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses ja vabastatakse asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohasest teatamiskohustusest, kui seda antakse lõikes 2 loetletud abikõlblike tehnilise abi kulude jaoks ja kui see vastab käesoleva artikli lõigetes 3 ja 4 sätestatud tingimustele.

2. Abi võib anda järgmiste abikõlblike kulude katmiseks:

põllumajandustootjate ja põllumajandustöötajate haridus ja koolitus:

i)	koolituse organiseerimise kulud;

ii)	osalejate sõidu- ja elamiskulud;

iii)	põllumajandustootja või põllumajandustöötaja äraolekuaja asendusteenuste kulud;

b)	asendusteenused: põllumajandustootja, tema partneri või põllumajandustöötaja asendamise tegelikud kulud haiguse või puhkuse ajal;

c)	kolmandate isikute osutatud nõustamisteenused, tasud selliste teenuste eest, mis ei kujuta endast pidevat ega korrapärast tegevust ega ole seotud selliste ettevõtte tavaliste tegevuskuludega nagu tavapärased maksunõustamisteenused, korrapärased õigusteenused või reklaam;

ettevõtjate vahel teadmiste jagamiseks nõupidamiste, konkursside, messide ja näituste korraldamine ning nendel osalemine:

i)	osalemistasud;

ii)	sõidukulud;

iii)	trükiste kulud;

iv)	näituseruumide üürimine;

v)	võistluste raames antud sümboolsed auhinnad väärtusega kuni 250 eurot auhinna ja võitja kohta;

tingimusel et üksikettevõtteid, marginimesid või päritolu ei nimetata:

i)	teadustulemuste populariseerimine;

ii)	faktilist laadi teave muudest riikidest pärit toodetele avatud kvaliteedisüsteemide kohta, geneeriliste toodete, nende toiteväärtuseliste eeliste ja soovitatava kasutamise kohta.

Abi võib ka anda punktis e osutatud kulude katmiseks, kui nõukogu määrusega (EÜ) nr 510/2006 (16) ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1493/1999 (17) artiklitega 54–58 hõlmatud toodete päritolu on märgitud, tingimusel et viited vastavad täpselt ühenduses registreeritud viidetele;

f)	selliste kataloogide avaldamine või veebilehtede tegemine, milles esitatakse faktilist laadi teavet asjaomase piirkonna toodete või asjaomase toote tootjate kohta, kui teave ja esitus on neutraalsed ja kõigil asjaomastel tootjatel on võrdsed võimalused olla esindatud kõnealuses trükises.

3. Abi võib katta kuni 100 % lõikes 2 loetletud kuludest. Abi tuleb anda loonusena, subsideeritud teenuste vahendusel ja see ei tohi hõlmata rahalisi otsemakseid tootjatele.

4. Kõigil asjaomase piirkonna abikõlblikel tootjatel peab olema võimalus abi saada objektiivselt kindlaksmääratud tingimustel. Kui tehnilist abi annavad tootjarühmad või muud organisatsioonid, ei tohi teenuse saamise tingimuseks olla sellise rühma või organisatsiooni liikmelisus. Muude kui rühma liikmete osalemine rühma või organisatsiooni halduskuludes peab piirduma teenuse osutamisest tulenevate kuludega.

Artikkel 16

Loomakasvatussektori toetus

1. Järgmine loomakasvatusega tegelevatele ettevõtetele antav abi sobib ühisturuga kokku asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses ja vabastatakse asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohasest teatamiskohustusest:

a)	abi ülemmääraga 100 %, et katta tõuraamatute asutamise ja pidamisega seotud halduskulusid;

b)	abi ülemmääraga 70 % kolmanda osapoole või tema nimel tehtavate testide kuludest, millega määratakse karja geneetiline kvaliteet või tootlikkus, välja arvatud karja omaniku poolt tehtavad kontrollid ning rutiinne piima kvaliteedi kontroll;

c)	kuni 31. detsembrini 2011 abi ülemmääraga 40 % põllumajandusettevõtte tasandil innovaatiliste tõuaretustehnikate või -tavade juurutamise eest, välja arvatud kunstliku seemendamise kasutuselevõtmise või tegemisega seotud kulud;

d)	abi ülemmääraga 100 % kuludest, mis on seotud hukkunud loomade kõrvaldamisega, ja 75 % kuludest, mis on seotud nende korjuste hävitamisega, või summas, mis võrdub kindlustusmaksetega, mis loomakasvatajad on maksnud kindlustusettevõttele, kes katab hukkunud loomade kõrvaldamise ja hävitamise kulud;

e)	abi ülemmääraga 100 % korjuste kõrvaldamise ja hävitamisega seotud kuludest, kui kõnealust abi rahastatakse lõivudest või kohustuslikest maksetest, mis on ette nähtud selliste korjuste hävitamise rahastamiseks, kui sellised lõivud või maksed hõlmavad lihasektorit ja on otse sellele määratud;

f)	abi ülemmääraga 100 % korjuste kõrvaldamise ja hävitamisega seotud kuludest, kui asjaomastele hukkunud loomadele tuleb teha TSE testid, ning

g)	abi ülemmääraga 100 % kuludest, mis on seotud TSE testidega.

Inimtoiduks tapetud veiste kohustuslike BSE testide puhul ei tohi otsene ja kaudne toetus, sealhulgas ühenduse maksed, ületada 40 eurot testi kohta. See summa sisaldab kõiki testimisega seotud, s.o testikomplekti, proovivõtu ning proovide transpordi, testimise, säilitamise ja hävitamise kulusid. Testimiskohustus võib põhineda kas ühenduse või riiklikel õigusaktidel.

2. Lõike 1 punktidega d, e, f ja g ette nähtud erand sõltub sellest, kas liikmesriigil on olemas järjepidev programm kõigi hukkunud loomade ohutu kõrvaldamise tagamiseks. Sellise riigiabi haldamise lihtsustamiseks võib abi maksta ettevõtjatele, kes tegutsevad kaubaturu järgneval tasandil ja osutavad hukkunud loomade kõrvaldamise ja hävitamise teenust, kui on võimalik nõuetekohaselt tõestada, et riigiabi suunatakse ettevõtjale täies mahus.

3. Abi ei hõlma rahalisi otsemakseid tootjatele.

Artikkel 17

Nõukogu teatavate määrustega ettenähtud abi

Järgmine väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antav abi sobib ühisturuga kokku asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses ja vabastatakse asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohasest teatamiskohustusest:

a)	liikmesriikide antav abi, mis vastab kõigile nõukogu määruses (EÜ) nr 1255/1999 (18) ja eriti selle artikli 14 lõikes 2 sätestatud tingimustele;

b)	liikmesriikide antav abi, mis vastab kõigile nõukogu määruses (EÜ) nr 1782/2003 (19) eriti selle artiklis 87, artikli 107 lõikes 3 ja artikli 125 lõike 5 esimeses lõigus sätestatud tingimustele;

c)	liikmesriikide poolt nõukogu määruse (EÜ) nr 2200/96 (20) artikli 15 lõike 6 kohaselt antav abi.

3. PEATÜKK

ÜHISED JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 18

Abi andmisele eelnevad sammud

1. Selleks et saaks anda vabastust käesoleva määruse alusel, võib abi anda abikava alusel ainult seoses selliste tegevuste või teenustega, mis on tehtud või saadud pärast seda, kui abikava on koostatud ja avaldatud käesoleva määruse kohaselt.

Kui abikavas nähakse ette automaatne õigus saada abi, ilma et selleks oleks vaja muid haldustoiminguid, võib abi anda ainult seoses selliste tegevuste või teenustega, mis on tehtud või saadud pärast seda, kui abikava on koostatud ja avaldatud käesoleva määruse kohaselt.

Kui abikavas nähakse ette, et asjaomasele pädevale asutusele tuleb esitada taotlus, võib abi anda ainult seoses tegevuste või teenustega, mis on tehtud või saadud pärast seda, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)	abikava on koostatud ja avaldatud käesoleva määruse kohaselt;

b)	asjaomasele pädevale asutusele on nõuetekohaselt esitatud abitaotlus;

c)	asjaomane pädev asutus on taotluse vastu võtnud nii, et see kohustab seda asutust abi andma, märkides selgelt antava abi summa ning selle arvutamise viisi; asjaomane asutus võib taotluse sel viisil vastu võtta ainult siis, kui abi andmiseks on olemas eelarve või kui abikava ei ole ammendatud.

2. Selleks et saaks anda vabastust käesoleva määruse alusel, võib kavaväliseid üksiktoetusi anda ainult seoses selliste tegevustega või teenustega, mis on tehtud või saadud pärast seda, kui artikli 1 kolmanda lõigu punktides b ja c sätestatud nõuded on täidetud.

3. Käesolevat artiklit ei kohaldata artikliga 17 hõlmatud abi suhtes.

Artikkel 19

Kumuleerumine

1. Artiklites 4–16 sätestatud abi ülemmäärad kehtivad olenemata sellest, kas projektile või tegevusele antavat abi rahastatakse täielikult siseriiklikest vahenditest või osaliselt ühenduse vahenditest.

2. Käesoleva määruse alusel vabastatud abi ei tohi samade abikõlblike kulude korral kumuleeruda muu riigiabiga asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses ega liikmesriikide või ühenduse osamaksetega, sealhulgas nendega, mida reguleeritakse määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 88 lõike 1 teise lõiguga, kui sellise kumuleerumise tulemusel ületab abi osatähtsus käesolevas määruses ettenähtud ülemmäära.

3. Käesoleva määruse alusel vabastatud abi ei tohi samade abikõlblike kulude või investeerimisprojekti korral kumuleeruda vähese tähtsusega toetusega määruse (EÜ) nr 1860/2004 tähenduses, kui sellise kumuleerumise tulemusel ületab abi osatähtsus käesolevas määruses ettenähtud ülemmäära.

Artikkel 20

Läbipaistvus ja järelevalve

1. Hiljemalt kümme tööpäeva enne käesoleva määruse alusel vabastatud abikava jõustumist või käesoleva määruse alusel vabastatud abikava välise üksiktoetuse andmist edastavad liikmesriigid komisjonile Euroopa Liidu Teatajas avaldamiseks kokkuvõtliku teabe sellise abikava või üksiktoetuse kohta I lisas sätestatud vormi kohaselt. See esitatakse elektrooniliselt. Kümne tööpäeva jooksul alates kokkuvõtte saamisest saadab komisjon kättesaamisteatise koos identifitseerimisnumbriga ning avaldab kokkuvõtte Internetis.

2. Liikmesriigid säilitavad selle määruse alusel vabastatud abikavade, nende kavade alusel antavate üksiktoetuste ja olemasolevate kavade väliselt antavate, käesoleva määrusega vabastatud üksiktoetuste üksikasjalikud andmed. Need andmed sisaldavad kogu teavet, mida on vaja veendumaks, et käesolevas määruses sätestatud vabastustingimused on täidetud, sealhulgas teavet selle kohta, et äriühing on väike või keskmise suurusega ettevõte. Liikmesriigid säilitavad üksiktoetust käsitlevaid andmeid kümme aastat toetuse andmise päevast ja abikava käsitlevaid andmeid kümme aastat päevast, mil selle kava alusel anti viimane üksiktoetus. Asjaomane liikmesriik esitab kirjaliku taotluse korral 20 tööpäeva või taotluses sisalduda võiva pikema tähtaja jooksul kogu teabe, mida komisjon peab vajalikuks, et teha kindlaks, kas käesoleva määruse tingimused on täidetud.

3. Liikmesriigid koostavad II lisas sätestatud vormis käesoleva määruse kohaldamise aruande iga täieliku või osalise kalendriaasta kohta, mil määrust kohaldatakse. Selle aruande võib lülitada aastaaruandesse, mille liikmesriigid peavad esitama nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999 (21) artikli 21 lõike 1 kohaselt, ning see esitatakse aruandega hõlmatud kalendriaastale järgneva aasta 30. juuniks. Samaks kuupäevaks esitab liikmesriik eraldi aruande, milles käsitletakse käesoleva määruse artiklite 10 ja 11 alusel tehtavaid makseid, kirjeldades kõnealusel kalendriaastal makstud summasid, maksetingimusi, artiklis 10 käsitletud haigusi ja seoses artikliga 11 asjakohast meteoroloogilist teavet, millega on võimalik tõestada asjaomaste ilmastikunähtuste toimumisaega, suhtelist ulatust ja toimumiskohta ning nende mõju toodangule, mille eest maksti hüvitist.

4. Kui käesoleva määruse alusel vabastatud abikava jõustub või kui antakse käesoleva määruse alusel vabastatud kavaväline üksiktoetus, avaldab liikmesriik Internetis sellise abikava täisteksti või nõuded ja tingimused, mille alusel üksiktoetus antakse.

Veebilehtede aadress, kus on ka abikava tekstile viitav otselink, edastatakse komisjonile koos lõikes 1 nõutava kokkuvõtliku teabega abi kohta. See peab sisalduma ka lõike 3 kohaselt esitatavas aastaaruandes.

5. Lõiget 1 ei kohaldata artikliga 17 hõlmatud abi suhtes.

Artikkel 21

Määruse (EÜ) nr 70/2001 muutmine

Määrust (EÜ) nr 70/2001 muudetakse järgmiselt.

Artikli 1 lõike 2 punkt a asendatakse järgmisega:

“a)	määrusega (EÜ) nr 104/2000 (22) hõlmatud kala- ja akvakultuuritoodete ning põllumajandusliku esmatootmisega (talupidamine) seotud tegevuste kohta; piima ja piimatoodete jäljendamiseks või asendamiseks ettenähtud toodete tootmise ja turustamise kohta;

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

lisatakse järgmised punktid k–n:

“k)

põllumajandustooted

–

i)	asutamislepingu I lisas loetletud tooted, välja arvatud määrusega (EÜ) nr 104/2000 hõlmatud kala- ja akvakultuuritooted;

ii)	CN-koodide 4502, 4503 ja 4505 alla kuuluvad tooted (korkmaterjalist tooted);

iii)	piima ja piimatoodete jäljendamiseks või asendamiseks ettenähtud, määruse (EMÜ) nr 1898/87 artikli 3 lõikes 2 viidatud tooted;

l) piima või piimatoodete jäljendamiseks või asendamiseks ette nähtud tooted– tooted, mida võib ära vahetada piima ja/või piimatoodetega, kuid mille koostis neist erineb, kuna neis sisalduv rasv ja/või valk ei ole piimse päritoluga või nad ei sisalda piimavalku (muud tooted peale piima ja piimatoodete, millele on viidatud nõukogu määruse (EMÜ) nr 1898/87 (23) artikli 3 lõikes 2);

m) põllumajandustoodete töötlemine– põllumajandustoodete töötlemine nii, et töötlemise saadus on samuti põllumajandustoode, välja arvatud põllumajandusettevõtete tegevus, mis on vajalik loomade või taimekasvatussaaduste ettevalmistamiseks esmakordseks müügiks;

n) põllumajandustoodete turustamine– omamine või väljapanek eesmärgiga müüa, müügiks pakkumine, tarnimine või igasugune muu turule viimise viis, välja arvatud esmatootja poolt esmakordne müük edasimüüjatele või töötlejatele ning igasugune tegevus toote selliseks esmakordseks müügiks ettevalmistamisel; esmatootja poolt lõpptarbijale müümist käsitatakse turustamisena, kui seda tehakse selliseks müügiks ettenähtud ruumides.

Artiklile 4 lisatakse lõige 7:

“7. Kui investeeritakse asutamislepingu I lisas loetletud põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega seotud tegevusse, ei tohi abi kogu osatähtsus ületada:

a)	75 % abikõlblikest investeeringutest äärepoolseimates piirkondades;

b)	65 % abikõlblikest investeeringutest väiksematel Egeuse mere saartel nõukogu määruse (EMÜ) nr 2019/93 (24) tähenduses;

c)	50 % abikõlblikest investeeringutest vastavalt asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktile a;

d)	40 % abikõlblikest investeeringutest kõikides muudes piirkondades.

4.	II lisas lisatakse pärast sõnu “Muu töötlev tööstus” sõnadega “Igasugune töötlev tööstus” järgmine tekst: “ põllumajandussaaduste töötlemine ja turustamine (25)

Artikkel 22

Üleminekumeetmed

Määruse (EÜ) nr 1/2004 alusel vabastatud abikavad, mis vastavad kõigile käesoleva määruse tingimustele, jäävad vabastatuks kuni käesoleva määruse artikli 23 lõikes 1 nimetatud kuupäevani.

Artikkel 23

Jõustumine ja kohaldamine

1. Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013.

2. Teateid, mille käsitlemine toimub käesoleva määruse jõustumise ajal, hinnatakse selle sätete kohaselt. Kui käesoleva määruse tingimused ei ole täidetud, vaatab komisjon käigusolevad teated läbi vastavalt põllumajandussektoris antavat riigiabi käsitlevatele ühenduse suunistele.

Üksiktoetused ja toetuskavad, mida rakendatakse enne käesoleva määruse jõustumist, ning abi, mida antakse nende toetuskavade kohaselt ilma komisjoni loata ja asutamislepingu artikli 88 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustust järgimata, sobivad ühisturuga kokku asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses ning vabastatakse, kui need vastavad käesoleva määruse artiklis 3 ettenähtud tingimustele, välja arvatud nimetatud artikli lõikes 1 ja lõike 2 punktides b ja c ette nähtud nõue viidata käesolevale määrusele ja esitada enne abi andmist artikli 20 lõikes 1 ettenähtud kokkuvõtlik teave. Kui abi ei vasta nendele tingimustele, hindab komisjon seda asjakohaste raamistike, suuniste, teadete ja teatiste alusel.

3. Käesoleva määruse alusel vabastatud abikavad jäävad vabastatuks kuueks kuuks pärast käesoleva määruse kehtivusaja lõppu.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 15. detsember 2006

Komisjoni nimel

Komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) EÜT L 142, 14.5.1998, lk 1.

(2) EÜT L 10, 13.1.2001, lk 33. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1040/2006 (ELT L 187, 8.7.2006, lk 8).

(3) EÜT C 28, 1.2.2000, lk 2. Parandatud väljaandes EÜT C 232, 12.8.2000, lk 17.

(4) ELT L 1, 3.1.2004, lk 1.

(5) EÜT L 160, 26.6.1999, lk 80. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 277, 21.10.2005, lk 1).

(6) ELT L 277, 21.10.2005, lk 1.

(7) EÜT C 71, 11.3.2000, lk 14.

(8) ELT L 325, 28.10.2004, lk 4.

(9) EÜT L 17, 21.1.2000, lk 22.

(10) EÜT L 182, 3.7.1987, lk 36.

(11) EÜT L 147, 31.5.2001, lk 1.

(12) ELT C 244, 1.10.2004, lk 2.

(13) EÜT L 184, 27.7.1993, lk 1.

(14) EÜT L 224, 18.8.1990, lk 19.

(15) EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1.

(16) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

(17) ELT L 179, 14.7.1999, lk 1.

(18) EÜT L 160, 26.6.1999, lk 48.

(19) ELT L 270, 21.10.2003, lk 1.

(20) EÜT L 297, 21.11.1996, lk 1.

(21) EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1.

(22) EÜT L 17, 21.1.2000, lk 22.”

(23) EÜT L 182, 3.7.1987, lk 36.”

(24) EÜT L 184, 27.7.1993, lk 1.”

(25) Nagu on määratletud käesoleva määruse artikli 2 punktis k.”

I LISA

Vorm kokkuvõtliku teabe esitamiseks juhul, kui rakendatakse mõnd käesoleva määrusega vabastatud abikava või kui antakse mõni käesoleva määruse alusel vabastatud kavaväline üksiktoetus

Kokkuvõtlik teave kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 1857/2006 antava riigiabi kohta

Liikmesriik:

Piirkond: (Märkige piirkonna nimi, kui abi annab keskvalitsusest madalam asutus.)

Abikava nimetus või üksiktoetust saava ettevõtte nimi: (Märkige abikava nimetus või üksiktoetuse puhul abisaaja nimi.)

Õiguslik alus: (Esitage täpne viide abikava või üksiktoetuse siseriiklikule õiguslikule alusele.)

Kavas ette nähtud aastased kulutused või ettevõttele antud üksiktoetuse üldsumma: (Summad esitatakse eurodes või vajaduse korral omavääringus. Abikava puhul märkige kõikide kavas sisalduvate abistamisvahendite kohta eelarve-eraldiste aastane üldsumma või hinnanguliselt aastas saamata jääv maksutulu. Üksiktoetuse puhul märkige abi/saamata jääva maksutulu üldsumma. Vajaduse korral märkige ka see, mitu aastat makstakse abi osadena või mitu aastat jääb maksutulu saamata. Tagatiste puhul märkige kummalgi juhul (suurim) tagatud laenusumma.)

Abi ülemmäär: (Märkige abi ülemmäär või suurim abisumma abikõlbliku kululiigi kohta.)

Rakendamise kuupäev: (Märkige kuupäev, millest alates võib kava alusel abi anda või millal antakse üksiktoetus.)

Kava või üksiktoetuse kestus: (Märkige kuupäev (aasta ja kuu), milleni võib kava alusel abi anda, või üksiktoetuse puhul vajaduse korral viimase osamakse eeldatav kuupäev (aasta ja kuu).)

Abi eesmärk: (Abi andmise põhieesmärk on aidata VKEsid. Märkige täiendavad (teisesed) eesmärgid. Märkige, millist artiklit (artiklid 4–17) kasutatakse, ja esitage abikava või üksiktoetusega kaetavad abikõlblikud kulud.)

Asjaomane sektor/asjaomased sektorid: (Märkige allsektor, nimetades asjaomast looma- (nt sead/linnud) või taimekasvatustoodangu liik (nt õunad/tomatid).)

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:

Veebileht: (Märkige internetiaadress, kus on abikava täistekst või kriteeriumid ja tingimused, mille alusel kavavälist üksiktoetust antakse.)

Muu teave:

II LISA

Komisjonile korrapäraselt esitatava aruande vorm

Nõukogu määruse (EÜ) nr 994/98 artikli 1 kohaselt vastu võetud grupierandimääruste alusel vabastatud abikavasid käsitlevate aastaaruannete vorm

Liikmesriigid peavad kasutama allpool esitatud vormi, et täita oma aruandekohustusi komisjoni ees, mis tulenevad määruse (EÜ) nr 994/98 kohaselt vastuvõetud grupierandimäärustest.

Aruanded tuleb esitada elektroonilisel kujul.

Teave, mida nõutakse kõikide abikavade kohta, mis on vabastatud nõukogu määruse (EÜ) nr 994/98 artikli 1 kohaselt vastuvõetud grupierandimääruste alusel.

1. Abikava nimetus

2. Kohaldatav komisjoni erandimäärus

3. Kulud

(Iga kavas sisalduva abistamisvahendi või üksiktoetuse (nt tagastamatu abi, sooduslaen jne) kohta tuleb esitada eraldi teave.) Arvud esitatakse eurodes või vajaduse korral omavääringus. Maksukulude puhul tuleb teatada aastas saamata jääv maksutulu. Kui täpseid arve ei ole, võib saamata jääv tulu olla hinnanguline.

Need kuluandmed tuleks esitada järgmiselt:

iga kavas sisalduva abistamisvahendi (nt tagastamatu abi, sooduslaen, tagatis jne) suhtes esitatakse aruandeaasta kohta:

3.1.	kohustused, (hinnanguliselt) saamata jääv maksutulu või muu saamata jääv tulu, andmed tagatiste kohta jm uute toetatavate meetmete puhul. Tagatiskavade korral tuleks esitada uute antud tagatiste kogusumma;

3.2.

tegelikud maksed (hinnanguliselt) saamata jääv maksutulu või muu saamata jääv tulu, andmed tagatiste kohta jm uute ja käimasolevate meetmete puhul. Tagatiskavade korral tuleks esitada järgmised andmed: kehtivate tagatiste kogusumma, tulu kindlustusmaksetelt, tagasinõutud summad, makstud hüvitised, kava tegevustulemus aruandeaastal;

3.3.	abistatavate projektide ja/või ettevõtete arv;

3.4.	(jäetakse tühjaks)

3.5.

järgmised hinnangulised üldsummad:

—	toetatav investeering,

—	toetatavate traditsiooniliste maastike ja ehitiste säilitamisega seotud kulud,

—	toetatavate põllumajanduslike tootmishoonete üldistes huvides ümberpaigutamisega seotud kulud,

—	noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise toetus,

—	ennetähtaegselt pensionile jäämise toetus,

—	toetatavate tootjarühmadega seotud kulud,

—	haigustega seotud kulud,

—	halbade ilmastikutingimuste hüvitamise kulud,

—	toetatavate kindlustusmaksetega seotud kulud,

—	maade ümberkruntimiseks antav abi,

—	kvaliteetsete põllumajandustoodete tootmise edendamiseks antav abi,

—	toetatava tehnilise abi kulud,

—	loomakasvatussektori toetamise kulud;

3.6.	punktis 3.1 kirjeldatud summade jaotus vähemsoodsate piirkondade kaupa või nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 36 punkti a alapunktides i, ii või iii viidatud piirkondade ja muude piirkondade kaupa;

3.7.

punktis 3.1 kirjeldatud summade jaotus abisaajate tegevusalade kaupa (kui toetatakse rohkem kui üht tegevusala, märgitakse iga tegevusala osatähtsus):

—	loomakasvatussaaduse liik,

—	taimekasvatussaaduse liik.

4. Muu teave ja märkused.

16.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 358/22

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1858/2006,

15. detsember 2006,

millega avatakse pakkumismenetlus bioetanoolina ühenduses kasutamiseks ette nähtud veinialkoholi müügiks

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1493/1999 veinituru ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artiklit 33,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 25. juuli 2000. aasta määruses (EÜ) nr 1623/2000, milles sätestatakse veinituru ühist korraldust käsitleva määruse (EÜ) nr 1493/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad turumehhanismide osas, (2) sätestatakse muu hulgas nõukogu 16. märtsi 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 822/87 (veinituru ühise korralduse kohta) (3) artiklites 35, 36 ja 39 osutatud destilleerimisel saadud ja määruse (EÜ) nr 1493/1999 artiklites 27, 28 ja 30 osutatud ning sekkumisameti valduses oleva alkoholi müügi üksikasjalikud rakenduseeskirjad.

(2)

Seetõttu tuleks vastavalt määruse (EÜ) nr 1623/2000 artiklile 92 korraldada ainult bioetanoolina ühenduse kütusesektoris kasutamiseks ette nähtud veinialkoholi pakkumismenetlus, et vähendada ühenduse veinialkoholi varusid ja tagada tarnete järjepidevus määruse (EÜ) nr 1623/2000 artikli 92 kohaselt heaks kiidetud äriühingutele.

(3)	Vastavalt nõukogu 15. detsembri 1998. aasta määrusele (EÜ) nr 2799/98, millega kehtestatakse põllumajanduse eurol põhinev valuutakord, (4) tuleb alates 1. jaanuarist 1999 väljendada müügihind ja tagatised ning teha maksed eurodes.

(4)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas veinituru korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Avatakse pakkumismenetlus nr 8/2006 EÜ ühenduses bioetanoolina kasutamiseks ette nähtud veinialkoholi müügiks.

Asjaomane alkohol on saadud määruse (EÜ) nr 1493/1999 artiklite 27, 28 ja 30 kohasel destilleerimisel ning on liikmesriikide sekkumisametite valduses.

2. Müüki pannakse 685 562,74 hektoliitrit 100 % alkoholi, mis jaotatakse järgmiselt:

a)	partii nr 82/2006 EÜ kogusega 50 000 hektoliitrit 100 % alkoholi;

b)	partii nr 83/2006 EÜ kogusega 50 000 hektoliitrit 100 % alkoholi;

c)	partii nr 84/2006 EÜ kogusega 50 000 hektoliitrit 100 % alkoholi;

d)	partii nr 85/2006 EÜ kogusega 50 000 hektoliitrit 100 % alkoholi;

e)	partii nr 86/2006 EÜ kogusega 50 000 hektoliitrit 100 % alkoholi;

f)	partii nr 87/2006 EÜ kogusega 50 000 hektoliitrit 100 % alkoholi;

g)	partii nr 88/2006 EÜ kogusega 50 000 hektoliitrit 100 % alkoholi;

h)	partii nr 89/2006 EÜ kogusega 50 000 hektoliitrit 100 % alkoholi;

i)	partii nr 90/2006 EÜ kogusega 50 000 hektoliitrit 100 % alkoholi;

j)	partii nr 91/2006 EÜ kogusega 50 000 hektoliitrit 100 % alkoholi;

k)	partii nr 92/2006 EÜ kogusega 50 000 hektoliitrit 100 % alkoholi;

l)	partii nr 93/2006 EÜ kogusega 50 000 hektoliitrit 100 % alkoholi;

m)	partii nr 94/2006 EÜ kogusega 53 380,74 hektoliitrit 100 % alkoholi;

n)	partii nr 95/2006 EÜ kogusega 32 182 hektoliitrit 100 % alkoholi.

3. Käesoleva määruse I lisas on sätestatud partiisid moodustavate vaatide asukoht ja viited, igas vaadis sisalduv alkoholikogus, alkoholisisaldus ning alkoholi omadused.

4. Pakkumismenetlusest saavad osa võtta ainult määruse (EÜ) nr 1623/2000 artikli 92 kohaselt heaks kiidetud asutused.

Artikkel 2

Müük toimub vastavalt määruse (EÜ) nr 1623/2000 artiklitele 93, 94, 94b, 94c, 94d, 95–98, 100 ja 101 ning vastavalt määruse (EÜ) nr 2799/98 artiklile 2.

Artikkel 3

1. Pakkumised tuleb esitada II lisas osutatud sekkumisametitele, kelle valduses on asjaomane alkohol või saata tähitud kirja teel kõnealuste sekkumisametite postiaadressil.

2. Pakkumised esitatakse kahekordses pitseeritud ümbrikus, sisemisele ümbrikule tehakse märge “Pakkumine vastavalt menetlusele nr 8/2006 EÜ ühenduses bioetanoolina ette nähtud kasutamiseks”, välimisele ümbrikule kirjutatakse asjaomase sekkumisameti aadress.

3. Pakkumised peavad asjaomasesse sekkumisametisse jõudma hiljemalt 10. jaanuaril 2007. aastal kell 12.00 (Brüsseli aja järgi).

Artikkel 4

1. Selleks, et pakkumisi saaks arvesse võtta, peavad need vastama määruse (EÜ) nr 1623/2000 artiklitele 94 ja 97.

2. Selleks, et pakkumist saaks arvesse võtta, peab sellega koos olema esitatud

a)	tõend selle kohta, et asjaomasele sekkumisametile, kelle valduses alkohol on, on esitatud pakkumistagatis 4 eurot 100 % alkoholi hektoliitri kohta;

b)	pakkuja nimi ja aadress, viide pakkumismenetluse teatele, pakutav hind eurodes 100 % alkoholi hektoliitri kohta;

c)	pakkuja kohustus pidada kinni asjaomast pakkumismenetlust hõlmavatest eekirjadest;

pakkuja avaldus, milles ta kinnitab, et

i)	loobub kõikidest nõuetest talle määratud toote kvaliteedi ja omaduste suhtes;

ii)	nõustub kõikide alkoholi sihtkoha ja alkoholi kasutust käsitlevate kontrollidega;

iii)	tunnistab oma kohustust tõendada, et alkoholi kasutatakse pakkumismenetluse teates määratud otstarbel.

Artikkel 5

Määruse (EÜ) nr 1623/2000 artiklis 94a sätestatud teatised seoses käesoleva määrusega avatud pakkumiskutsega edastatakse komisjonile käesoleva määruse III lisas osutatud aadressil.

Artikkel 6

Proovide võtmise vorminõuded on sätestatud määruse (EÜ) nr 1623/2000 artiklis 98.

Sekkumisamet esitab kogu vajaliku teabe müüki mineva alkoholi omaduste kohta.

Kõik huvitatud isikud võivad saada asjaomaselt sekkumisametilt müüki mineva alkoholi proove, mille on võtnud asjaomase sekkumisameti esindaja.

Artikkel 7

1. Nende liikmesriikide sekkumisametid, kus müüki pandavat alkoholi ladustatakse, kontrollivad alkoholi liiki selle lõppkasutuse ajal. Seetõttu võivad nad

a)	kohaldada määruse (EÜ) nr 1623/2000 artikli 102 sätteid mutatis mutandis;

b)	kontrollida proove tuumamagnetresonantsanalüüsi abil, et teha kindlaks alkoholi liik selle lõppkasutusel.

2. Lõikes 1 osutatud kontrollimistega kaasnevad kulud jäävad alkoholi ostnud äriühingu kanda.

Artikkel 8

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 15. detsember 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) EÜT L 179, 14.7.1999, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2165/2005 (ELT L 345, 28.12.2005, lk 1).

(2) EÜT L 194, 31.7.2000, lk 45. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1713/2006 (ELT L 321, 21.11.2006, lk 11).

(3) EÜT L 84, 27.3.1987, lk 1. Määrus on tühistatud määrusega (EÜ) nr 1493/1999.

(4) EÜT L 349, 24.12.1998, lk 1.

I LISA

Liikmesriik ja partii nr

Asukoht

Vaadi nr

100 % alkoholi kogus hektoliitrites

Viide määrusele (EÜ) nr 1493/1999 (artiklid)

Alkoholi liik

Hispaania

Partii nr 82/2006 EÜ

Tarancón

C-3

25 239

Toorpiiritus

C-4

24 761

Toorpiiritus

Kokku

50 000

Hispaania

Partii nr 83/2006 EÜ

Tarancón

C-4

572

Toorpiiritus

D-1

25 575

Toorpiiritus

D-2

23 853

Toorpiiritus

Kokku

50 000

Hispaania

Partii nr 84/2006 EÜ

Tarancón

B-2

12 450

Toorpiiritus

B-7

11 880

Toorpiiritus

C-5

24 742

Toorpiiritus

C-6

928

Toorpiiritus

Kokku

50 000

Hispaania

Partii nr 85/2006 EÜ

Tarancón

C-6

24 376

Toorpiiritus

D-5

24 880

Toorpiiritus

D-6

744

Toorpiiritus

Kokku

50 000

Prantsusmaa

Partii nr 86/2006 EÜ

Viniflhor-Port la Nouvelle

Entrepot d'Alcool

Av. Adolphe Turrel BP 62

11210 Port la Nouvelle

44 610

Toorpiiritus

1 140

Toorpiiritus

2 480

Toorpiiritus

1 770

Toorpiiritus

Kokku

50 000

Prantsusmaa

Partii nr 87/2006 EÜ

Viniflhor-Port la Nouvelle

Entrepot d'Alcool

Av. Adolphe Turrel BP 62

11210 Port la Nouvelle

14 755

Toorpiiritus

5 320

Toorpiiritus

6 595

Toorpiiritus

755

Toorpiiritus

555

Toorpiiritus

24B

6 485

Toorpiiritus

870

Toorpiiritus

11 590

Toorpiiritus

25B

3 075

Toorpiiritus

Kokku

50 000

Prantsusmaa

Partii nr 88/2006 EÜ

Deulep-PSL

13230 Port Saint Louis du Rhône

24 025

Toorpiiritus

B3B

8 775

Toorpiiritus

B3B

10 965

Toorpiiritus

Deulep

Bld Chanzy

30800 Saint Gilles du Gard

5 280

Toorpiiritus

955

Toorpiiritus

Kokku

50 000

Prantsusmaa

Partii nr 89/2006 EÜ

Deulep

Bld Chanzy

30800 Saint Gilles du Gard

71B

11 190

Toorpiiritus

3 590

Toorpiiritus

71B

16 030

Toorpiiritus

19 190

Toorpiiritus

Kokku

50 000

Itaalia

Partii nr 90/2006 EÜ

Cipriani-Chizzola d'Ala (TN)

18A-20A-25A

6 400

Toorpiiritus

Dister-Faenza (RA)

124A-127A

6 000

27/30

Toorpiiritus

I.C.V. — Borgoricco (PD)

2 860

Toorpiiritus

Mazzari-S.Agata sul Santerno (RA)

15A-8A-5A

10 007,50

Toorpiiritus

Tampieri-Faenza (RA)

13A-14A-16A

1 500

Toorpiiritus

Villapana-Faenza (RA)

9A-4A

10 000

Toorpiiritus

Deta-Barberino Val d'Elsa (FI)

3 100

Toorpiiritus

Caviro-Faenza (RA)

15A

10 132,50

Toorpiiritus

Kokku

50 000

Itaalia

Partii nr 91/2006 EÜ

Bonollo-Paduni (FR)

15A-34A-35A

26 669,32

27/30

Toorpiiritus

Bonollo-Torrita di Siena (SI)

12C-13C-16C-17C-19C-22C-23C-24C

2 138,18

Toorpiiritus

Mazzari-S.Agata sul Santerno (RA)

15A-8A-5A

21 192,50

Toorpiiritus

Kokku

50 000

Itaalia

Partii nr 92/2006 EÜ

Balice Distill-San Basilio Mottola (TA)

3A-4A

2 600

Toorpiiritus

Balice S.n.c.-Valenzano (BA)

8A-9A-40A-43A-44A

9 600

Toorpiiritus

Bonollo-Torrita di Siena (SI)

12C-13C-16C-17C-19C-22C-23C-24C

2 192,50

Toorpiiritus

D'Auria-Ortona (CH)

1A-2A-3A-4A-17A-25A-26A-27A-28A-29A

7 500

Toorpiiritus

De Luca-Novoli (LE)

6A-8A

4 000

Toorpiiritus

Di Lorenzo — Ponte Valleceppi (PG) — Pontenuovo di Torgiano (PG)

18A-3B

13 000

Toorpiiritus

S.V.A.-Ortona (CH)

17A-19A-20A

2 600

27/30

Toorpiiritus

Caviro-Carapelle (FG)

3C-6C

8 507,50

27/30

Toorpiiritus

Kokku

50 000

Itaalia

Partii nr 93/2006 EÜ

Bertolino-Partinico (PA)

6A-20A-24A

31 000

Toorpiiritus

S.V.M.-Sciacca (AG)

29A-41A

5 000

27/30

Toorpiiritus

GE.DIS.-Marsala (TP)

13B-14B

14 000

Toorpiiritus

Kokku

50 000

Kreeka

Partii nr 94/2006 EÜ

Οινοποιητικός συνεταιρισμός

Μεσσηνίας

Πύργος τριφυλίας

(Oinopoiitikos Sinetairismos Messinias)

454,96

Toorpiiritus

432,94

Toorpiiritus

1 782,89

Toorpiiritus

1 684,51

Toorpiiritus

1 756,59

Toorpiiritus

1 753,86

Toorpiiritus

873,44

Toorpiiritus

444,79

Toorpiiritus

904,89

Toorpiiritus

463,46

Toorpiiritus

387,14

Toorpiiritus

27,72

Toorpiiritus

1 747,04

Toorpiiritus

1 713,67

Toorpiiritus

853,18

Toorpiiritus

427,35

Toorpiiritus

1 743,76

Toorpiiritus

887,65

Toorpiiritus

1 786,52

Toorpiiritus

439,47

Toorpiiritus

908,63

Toorpiiritus

1 795,78

Toorpiiritus

1 758,86

Toorpiiritus

1 800,87

Toorpiiritus

1 744,16

Toorpiiritus

1 707,83

Toorpiiritus

1 788,73

Toorpiiritus

827,49

Toorpiiritus

1 805,07

Toorpiiritus

1 800,04

Toorpiiritus

915,07

Toorpiiritus

908,96

Toorpiiritus

911,94

Toorpiiritus

905,06

Toorpiiritus

108

432,18

Toorpiiritus

107

432,77

Toorpiiritus

105

448,22

Toorpiiritus

106

441,22

Toorpiiritus

897,73

Toorpiiritus

579,19

Toorpiiritus

667,69

Toorpiiritus

901,65

Toorpiiritus

892,07

Toorpiiritus

900,28

Toorpiiritus

899,54

Toorpiiritus

882,32

Toorpiiritus

653,58

Toorpiiritus

847,09

Toorpiiritus

880,83

Toorpiiritus

856,22

Toorpiiritus

878,23

Toorpiiritus

100

745,61

Toorpiiritus

Kokku

53 380,74

Portugal

Partii nr 95/2006 EÜ

S. João da Pesqueira

Inox 6

5 002,98

Toorpiiritus

Inox 13

10 323,33

Toorpiiritus

Inox 14

10 230,70

Toorpiiritus

Inox 15

6 624,99

Toorpiiritus

Kokku

32 182

II LISA

Sekkumisametid, kelle valduses on artiklis 3 osutatud alkohol

Viniflhor – Libourne	Délégation nationale, 17 avenue de la Ballastière, BP 231, F-33505 Libourne Cedex (Tél. (33-5) 57 55 20 00; télex 57 20 25; fax (33) 557 55 20 59)
FEGA	Beneficencia, 8, E-28004 Madrid (Tél. (34-91) 347 64 66; fax (34-91) 347 64 65)
AGEA	Via Torino, 45, I-00184 Rome (Tél. (39) 06 49 49 97 14; fax (39) 06 49 49 97 61)
Ο.Π.Ε.Κ.Ε.Π.Ε.	Αχαρνών (Aharnon) 241, 10446 Athènes, Grèce (Tél. 210 212 4799; fax 210 212 4791)
IVV — Instituto da Vinha e do Vinho	R. Mouzinho da Silveira, 5, P-1250-165 Lisboa (Tél. (351) 21 350 67 00, fax (351) 21 356 12 25)

III LISA

Artiklis 5 osutatud aadress

Commission européenne

Direction générale de l’agriculture et du développement rural, unité D-2

B-1049 Bruxelles

Faks: (32-2) 292 17 75

E-post: agri-market-tenders@cec.eu.int

16.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 358/30

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1859/2006,

15. detsember 2006,

millega kehtestatakse kindlasummaline tasu põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrguga seotud põllumajandusaruande kohta 2007. aruandeaastaks

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 15. juuni 1965. aasta määrust nr 79/65/EMÜ, millega luuakse Euroopa Majandusühenduse põllumajandustootjate tulusid ja majandustegevust käsitlevate raamatupidamisandmete kogumise võrk, (1)

võttes arvesse komisjoni 13. juuli 1983. aasta määrust (EMÜ) nr 1915/83 teatavate raamatupidamist käsitlevate üksikasjalike rakenduseeskirjade kohta põllumajandustootjate tulude kindlaksmääramiseks, (2) eriti selle artikli 5 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EMÜ) nr 1915/83 artikli 5 lõikega 1 on ette nähtud, et komisjon maksab asjaomasele liikmesriigile kindlasummalise tasu iga nõuetekohaselt koostatud põllumajandusaruande kohta, mis on talle edastatud kõnealuse määruse artiklis 3 sätestatud tähtaja jooksul.

(2)	Komisjoni määrusega (EÜ) nr 118/2006 (3) kehtestati 2006. aruandeaastaks kindlasummalise tasu määraks 145 eurot ühe põllumajandusaruande kohta. Hindade muutumise ja selle mõju tõttu põllumajandusaruannete koostamise kuludele on vaja kõnealuse tasu määr läbi vaadata.

(3)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas ühenduse põllumajandusaruandluse andmevõrgu komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EMÜ) nr 1915/83 artikli 5 lõikega 1 ette nähtud kindlasummalise tasu määraks kehtestatakse 148 eurot.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse 2007. eelarveaastal.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 15. detsember 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) EÜT 109, 23.6.1965, lk 1859/65. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 660/2004 (ELT L 104, 8.4.2004, lk 97).

(2) EÜT L 190, 14.7.1983, lk 25. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 803/2006 (ELT L 144, 31.5.2006, lk 18).

(3) ELT L 21, 25.1.2006, lk 12.

16.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 358/31

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1860/2006,

15. detsember 2006,

millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1859/82, mis käsitleb aruandvate tootjate väljavalimist talumajapidamiste tulude kindlaksmääramiseks

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni määruse (EMÜ) nr 1859/82 (2) esimeses lisas on kindlaks määratud aruandvate tootjate arv piirkonniti.

(2)	Rootsi aruandvate tootjate arvu piirkonna kohta tuleks kohandada nii, et näide esindaks paremini kõiki põllumajandusettevõtete liike, mida vaatlus hõlmab.

(3)	Määrust (EMÜ) nr 1859/82 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(4)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas ühenduse põllumajandusaruandluse andmevõrgu komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EMÜ) nr 1859/82 I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 2007. aruandeaastast.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 15. detsember 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) EÜT 109, 23.6.1965, lk 1859/65. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 660/2004 (ELT L 104, 8.4.2004, lk 97).

(2) EÜT L 205, 13.7.1982, lk 5. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1187/2005 (ELT L 193, 23.7.2005, lk 20).

LISA

Määruse (EMÜ) nr 1859/82 I lisas asendatakse Rootsit käsitlev osa järgmisega.

“ROOTSI
710	Lõuna- ja Kesk-Rootsi tasandikud	702
720	Lõuna- ja Kesk-Rootsi metsa- ning põllumajanduse ja metsa segaalad	217
730	Põhja-Rootsi alad	106
Rootsi kokku		1 025”

16.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 358/33

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1861/2006,

15. detsember 2006,

millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 2237/77 talumajapidamise tulude kindlaksmääramiseks koostatava põllumajandusaruande vormi kohta

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni 23. septembri 1977. aasta määruses (EMÜ) nr 2237/77 talumajapidamise tulude kindlaksmääramiseks koostatava põllumajandusaruande vormi kohta (2) on kindlaks määratud põllumajandusaruandes esitatavate raamatupidamisandmete liigid.

(2)	Põllumajandusaruande sisu on vaja kohandada struktuurifonde ja maaelu arengut käsitlevate uute sätetega ning muuta mõned põllumajandusaruande elemendid selgemaks, lihtsamaks või ühtsemaks.

(3)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas ühenduse põllumajandusaruandluse andmevõrgu komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EMÜ) nr 2237/77 I ja II lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust kohaldatakse alates 2007. aruandeaastast, mis algab 2007. aasta 1. jaanuari ja 1. juuli vahelisel ajal.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 15. detsember 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) EÜT 109, 23.6.1965, lk 1859. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 660/2004 (ELT L 104, 8.4.2004, lk 97).

(2) EÜT L 263, 17.10.1977, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2253/2004 (ELT L 385, 29.12.2004, lk 7).

LISA

Määruse (EMÜ) nr 2237/77 lisasid muudetakse järgmiselt.

I lisa muudetakse järgmiselt.

a)	Tabelis A (“ÜLDANDMED TALUMAJAPIDAMISE KOHTA”) asendatakse rubriigis number 2 sõnad “Kirjete arv talumajapidamise kohta (vabatahtlik)” sõnadega “Kirjete arv talumajapidamise kohta”.

b)	Tabelis H veergude 4 ja 8 pealkirjades asendatakse sõnad “Käibekapital” sõnadega “Muu vara”.

II lisa muudetakse järgmiselt:

Järjekorranumber 44 asendatakse järgmisega:

“Järjekorranumber 44 – struktuurifondide ala: tuleb märkida, kas suurem osa talumajapidamise põllumajanduskõlvikust asub piirkonnas, mis on hõlmatud nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25) artiklitega 5, 6 ja 8. Kasutatakse järgmisi koodnumbreid:

6	=	suurem osa talumajapidamise põllumajanduskõlvikust asub lähenemise eesmärgi piirkonnas määruse (EÜ) nr 1083/2006, eriti selle artikli 5 tähenduses;
7	=	suurem osa talumajapidamise põllumajanduskõlvikust asub piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive eesmärgi piirkonnas määruse (EÜ) nr 1083/2006, eriti selle artikli 6 tähenduses;
8	=	suurem osa talumajapidamise põllumajanduskõlvikust asub piirkonnas, mis vastab üleminekutoetuse saamise tingimustele määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 8 tähenduses.”

Järjekorranumber 45 asendatakse järgmisega:

“Järjekorranumber 45 – keskkonnaalaste kitsendustega piirkond: tuleb märkida, kas suurem osa talumajapidamise põllumajanduskõlvikust asub piirkonnas, mis on hõlmatud määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikliga 38. Kasutatakse järgmisi koodnumbreid:

1	=	suurem osa talumajapidamise põllumajanduskõlvikust ei asu piirkonnas, mis vastab Natura 2000 toetuse või direktiiviga 2000/60/EÜ seotud toetuste saamise tingimustele määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 38 tähenduses;
2	=	suurem osa talumajapidamise põllumajanduskõlvikust asub piirkonnas, mis vastab Natura 2000 toetuse või direktiiviga 2000/60EÜ seotud toetuste saamise tingimustele määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 38 tähenduses.”

c)	Rubriik 23 asendatakse järgmisega: “23. NUUMVASIKAD Nuumvasikad, kes tavaliselt tapetakse umbes kuue kuu vanuselt.”

Rubriigi 106 teine taane asendatakse järgmisega:

“—	laenud muudeks varadeks (veerud 4 ja 8).”

e)	Rubriigis 107 “Käibemaksusüsteem” LEEDU all asendatakse sõnad “Käibemaksu ei kohaldata” sõnaga “Erisüsteem”.

Rubriik 138 asendatakse järgmisega:

“138.

Katte all kasvatatav värske köögivili, melonid ja maasikad (sealhulgas ananass ja suhkrumais): terve kasvuaja või suurema osa kasvuajast katte all (kasvuhoones, püsilaval, ligipääsetavas kiletunnelis) kasvatatavad kultuurid. Ligipääsmatus kiletunnelis, kupli all või portatiivsetes lavades kasvatatavad kultuurid ei kuulu katte all kasvatatud kultuuride hulka. Mitmekorruseliste kasvuhoonete puhul võetakse arvesse ainult põhipindala.”

Rubriik 169 asendatakse järgmisega:

“169.

Kanamunad (k.a haudemunad)”.

h)	Jaotises L “KVOODID JA MUUD ÕIGUSED” pealkirja “TABELI L VEERUD” alapealkirja “Maksud, lisamaks (veerg 10)” all kustutatakse viimane lause “Märkida “0”, kui on kvoot, kuid makset ei ole tehtud”.

Rubriigis 601 “Pindalatoetused niisutamata maa puhul” asendatakse lause “Rubriikide 602–618 summa” järgmisega:

“Veerus 4 “Maksete aluseks olevate baasühikute arv”: rubriikide 602–618 summa, välja arvatud rubriigid 608, 614 ja 618, kui samad baasühikud on registreeritud ka mõnes teises tabeli M rubriigis. Veerus 5 “Toetused kokku”: rubriikide 602–618 summa.”

Rubriigis 621 “Pindalatoetused niisutatava maa puhul” asendatakse lause “Rubriikide 622–638 summa” järgmisega:

“Veerus 4 “Maksete aluseks olevate baasühikute arv”: rubriikide 622–638 summa, välja arvatud rubriigid 628, 634 ja 638, kui samad baasühikud on registreeritud ka mõnes teises tabeli M rubriigis. Veerus 5 “Toetused kokku”: rubriikide 622–638 summa.”

Rubriik 700 asendatakse järgmisega:

“700.

Otsetoetused veiseliha tootmiseks vastavalt nõukogu määrustele (EÜ) nr 1254/1999 ja (EÜ) nr 1782/2003

Veiseliha otsetoetuste kogusumma kantakse ka tabelisse J koodiga 700.

Järgmises tabelis on esitatud veiseliha otsetoetuste rubriigid vastavalt määrustele (EÜ) nr 1254/1999 ja (EÜ) nr 1782/2003.

Rubriik		Maksete aluseks olevate baasühikute arv	Toetused kokku
700	Veiseliha otsetoetused kokku (rubriikide 710, 720, 730, 740, 750 ja 760 summa)	—	Kohustuslik
710	Erilisatasu (rubriikide 711 ja 715 summa)	Kohustuslik	Kohustuslik
711	Erilisatasu pullide eest	Kohustuslik	Kohustuslik
715	Erilisatasu härgade eest	Kohustuslik	Kohustuslik
730	Ammlehmade eest makstav lisatasu (rubriikide 731 ja 735 summa)	—	Kohustuslik
731	Ammlehmade eest makstav lisatasu ammlehmade ja mullikate eest	Kohustuslik	Kohustuslik
735	Ammlehmade eest makstav lisatasu: täiendavad riiklikud lisatasud	Kohustuslik	Kohustuslik
740	Lisatasu loomade tapmise eest (rubriikide 741 ja 742 summa)	—	Kohustuslik
741	Lisatasu loomade tapmise eest: 1–7 kuud	Vabatahtlik	Kohustuslik
742	Lisatasu loomade tapmise eest: 8 kuud ja vanemad	Kohustuslik	Kohustuslik
750	Ekstensiivistamistoetus kokku	Kohustuslik	Kohustuslik
760	Lisatoetused (riiklikud assigneeringud)	—	Kohustuslik”

16.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 358/36

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1862/2006,

15. detsember 2006,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 622/2003, millega nähakse ette meetmed lennundusjulgestuse ühiste põhistandardite rakendamiseks

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2320/2002, millega kehtestatakse tsiviillennundusjulgestuse valdkonna ühiseeskirjad, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt määrusele (EÜ) nr 2320/2002 peab komisjon vastu võtma meetmed lennundusjulgestuse ühiste põhistandardite rakendamiseks kogu ühenduses. Komisjoni 4. aprilli 2003. aasta määrus (EÜ) nr 622/2003, millega nähakse ette meetmed lennundusjulgestuse ühiste põhistandardite rakendamiseks, (2) oli esimene õigusakt, milles sätestati kõnealused meetmed.

(2)	On vaja meetmeid, mis täpsustaksid ühiseid põhistandardeid.

(3)	Õigusaktis tuleks sätestada metallidetektor-väravate toimivusnõuded. Standardid tuleks siiski korrapäraselt vähemalt kord kahe aasta jooksul üle vaadata tagamaks, et nad on endiselt kooskõlas tehnika arenguga.

(4)	Metallidetektor-väravate toimivusnõudeid tuleks käsitleda esimese sammuna niisuguste seadmete tehniliste näitajate täielikul ühtlustamisel. Neile tuleks võimalikult kiiresti lisada metallidetektor-väravate liigitamise (sh katsetingimuste) ühtlustatud kord.

(5)	Vastavalt määrusele (EÜ) nr 2320/2002 ja selleks, et vältida ebaseaduslikku sekkumist, on määruse (EÜ) nr 622/2003 lisas sätestatud meetmed salajased ega kuulu avaldamisele. Sama eeskirja kohaldatakse ka kõikide muutmisaktide suhtes.

(6)	Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 622/2003 vastavalt muuta.

(7)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas tsiviillennundusjulgestuse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 622/2003 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Seoses käesoleva määruse lisa konfidentsiaalsusega kohaldatakse määruse (EÜ) nr 622/2003 artiklit 3.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 15. detsember 2006

Komisjoni nimel

asepresident

Jacques BARROT

(1) EÜT L 355, 30.12.2002, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 849/2004 (ELT L 158, 30.4.2004, lk 1).

(2) ELT L 89, 5.4.2003, lk 9. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1546/2006 (ELT L 286, 17.10.2006, lk 6).

LISA

Kooskõlas artikliga 1 on lisa salajane ega kuulu avaldamisele Euroopa Liidu Teatajas.

16.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 358/38

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1863/2006,

15. detsember 2006,

millega määratakse kindlaks madalaim müügihind või puhul määruses (EÜ) nr 1898/2005 sätestatud alalise pakkumiskutse raames avatud 22. individuaalseks pakkumiskutseks

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1255/1999 piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artiklit 10,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt komisjoni 9. novembri 2005. aasta määrusele (EÜ) nr 1898/2005, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses koore, või ja kontsentreeritud või realiseerimise meetmetega ühenduse turul, (2) võivad sekkumisametid müüa alalise pakkumismenetluse teel teatava koguse nende valduses oleva või sekkumisvarudest ning anda toetust koore, või ja kontsentreeritud või jaoks. Kõnealuse määruse artiklis 25 on sätestatud, et iga individuaalse pakkumiskutse raames saadud pakkumisi silmas pidades kinnitatakse madalaim müügihind või puhul ning suurim toetus koore, või ja kontsentreeritud või jaoks. Lisaks sellele on sätestatud, et hind või toetus võib erineda olenevalt või kavandatud kasutusest, selle rasvasisaldusest ja kasutusviisist. Määruse (EÜ) nr 1898/2005 artiklis 28 osutatud töötlemistagatise suurus tuleks vastavalt kindlaks määrata.

(2)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas piima- ja piimatooteturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruses (EÜ) nr 1898/2005 sätestatud alalise pakkumiskutse raames avatud 22. individuaalseks pakkumiskutseks määratakse kindlaks kõnealuse määruse artiklis 25 osutatud madalaim müügihind või sekkumisvarude puhul ning artiklis 28 osutatud töötlemistagatise suurus vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 16. detsembril 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 15. detsember 2006

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) EÜT L 160, 26.6.1999, lk 48. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1913/2005 (ELT L 307, 25.11.2005, lk 2).

(2) ELT L 308, 25.11.2005, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2107/2005 (ELT L 337, 22.12.2005, lk 20).

LISA

Madalaim müügihind või puhul ning töötlemistagatise suurus määruses (EÜ) nr 1898/2005 sätestatud alalise pakkumiskutse raames avatud 22. individuaalseks pakkumiskutseks

(EUR/100 kg)
Valem			A		B
Kasutusviis			Märgistusainetega	Märgistusaineteta	Märgistusainetega	Märgistusaineteta
Madalaim müügihind	Või ≥ 82 %	Töötlemata	—	213,7	—	213,7
Madalaim müügihind	Või ≥ 82 %	Kontsentreeritud	206,1	—	—	—
Töötlemistagatis		Töötlemata	—	45	—	45
Töötlemistagatis		Kontsentreeritud	45	—	—	—

16.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 358/40

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1864/2006,

15. detsember 2006,

millega määratakse kindlaks suurim toetus koore, või ja kontsentreeritud või puhul määruses (EÜ) nr 1898/2005 sätestatud alalise pakkumiskutse raames avatud 22. individuaalseks pakkumiskutseks

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1255/1999 piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artiklit 10,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt komisjoni 9. novembri 2005. aasta määrusele (EÜ) nr 1898/2005, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses koore, või ja kontsentreeritud või realiseerimise meetmetega ühenduse turul, (2) võivad sekkumisametid müüa alalise pakkumismenetluse teel teatava koguse nende valduses oleva või sekkumisvarudest ning anda toetust koore, või ja kontsentreeritud või jaoks. Kõnealuse määruse artiklis 25 on sätestatud, et iga individuaalse pakkumiskutse raames saadud pakkumisi silmas pidades kinnitatakse madalaim müügihind või puhul ning suurim toetus koore, või ja kontsentreeritud või puhul. Lisaks sellele on sätestatud, et hind või toetus võib erineda olenevalt või kavandatud kasutusest, selle rasvasisaldusest ja kasutusviisist. Määruse (EÜ) nr 1898/2005 artiklis 28 osutatud töötlemistagatise suurus tuleks vastavalt kindlaks määrata.

(2)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas piima- ja piimatooteturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruses (EÜ) nr 1898/2005 sätestatud alalise pakkumiskutse raames avatud 22. individuaalseks pakkumiskutseks määratakse kindlaks kõnealuse määruse artiklis 25 osutatud suurim toetus koore, või ja kontsentreeritud või jaoks ning artiklis 28 osutatud töötlemistagatise suurus vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 16. detsembril 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 15. detsember 2006

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) EÜT L 160, 26.6.1999, lk 48. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1913/2005 (ELT L 307, 25.11.2005, lk 2).

(2) ELT L 308, 25.11.2005, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2107/2005 (ELT L 337, 22.12.2005, lk 20).

LISA

Suurim toetus koore, või ja kontsentreeritud või jaoks ning töötlemistagatise suurus määruses (EÜ) nr 1898/2005 sätestatud alalise pakkumiskutse raames avatud 22. individuaalseks pakkumiskutseks

(EUR/100 kg)
Valem		A		B
Kasutusviis		Märgistusainetega	Märgistusaineteta	Märgistusainetega	Märgistusaineteta
Suurim toetus	Või ≥ 82 %	17,5	14	—	14
	Või < 82 %	—	13,65	—	—
	Kontsentreeritud või	20	16,58	20	16,5
	Koor	—	—	9	6
Töötlemistagatis	Või	19	—	—	—
	Kontsentreeritud või	22	—	22	—
	Koor	—	—	10	—

16.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 358/42

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1865/2006,

15. detsember 2006,

millega määratakse kindlaks suurim toetus kontsentreeritud või jaoks määruses (EÜ) nr 1898/2005 sätestatud alalise pakkumiskutse raames avatud 22. individuaalseks pakkumiskutseks

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1255/1999 piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artiklit 10,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt komisjoni 9. novembri 2005. aasta määruse (EÜ) nr 1898/2005 millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses koore, või ja kontsentreeritud või realiseerimise meetmetega ühenduse turul, (2) artiklile 47 kuulutavad sekkumisametid välja alalise pakkumismenetluse toetuse andmiseks kontsentreeritud või jaoks. Kõnealuse määruse artiklis 54 on sätestatud, et iga konkreetse pakkumiskutse raames saadud pakkumisi silmas pidades kinnitatakse suurim toetus kontsentreeritud või jaoks, mille minimaalne rasvasisaldus on 96 %.

(2)	Esitada tuleb määruse (EÜ) nr 1898/2005 artikli 53 lõikes 4 sätestatud lõppkasutustagatis, et tagada kontsentreeritud või üleminek jaekaubandusse.

(3)	Saadud pakkumisi silmas pidades tuleks suurim toetus kinnitada asjakohasel tasemel ja määrata vastavalt sellele kindlaks lõppkasutustagatis.

(4)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas piima- ja piimatooteturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruses (EÜ) nr 1898/2005 sätestatud alalise pakkumiskutse raames avatud 22. individuaalse pakkumiskutse puhul kinnitatakse kõnealuse määruse artikli 47 lõikes 1 osutatud kontsentreeritud või jaoks, mille minimaalne rasvasisaldus on 96 %, suurimaks toetuseks 19,27 eurot/100 kg.

Määruse (EÜ) nr 1898/2005 artikli 53 lõikes 4 sätestatud lõppkasutustagatiseks kinnitatakse 21 eurot/100 kg.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 16. detsembril 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 15. detsember 2006

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) EÜT L 160, 26.6.1999, lk 48. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1913/2005 (ELT L 307, 25.11.2005, lk 2).

(2) ELT L 308, 25.11.2005, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2107/2005 (ELT L 337, 22.12.2005, lk 20).

16.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 358/43

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1866/2006,

15. detsember 2006,

millega kehtestatakse või madalaim müügihind 54. individuaalse pakkumise kutse puhul, mis on väljastatud määruses (EÜ) nr 2771/1999 osutatud alalise pakkumiskutse alusel

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1255/1999 piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 10 lõiget c,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 16. detsembri 1999. aasta määruse (EÜ) nr 2771/1999 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad või- ja kooreturul sekkumise osas) (2) artikli 21 kohaselt on sekkumisasutused pakkunud alalise pakkumiskutse alusel müügiks teatava koguse oma valduses olevat võid.

(2)	Arvestades vastusena igale individuaalse pakkumise kutsele laekunud pakkumisi, kehtestatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 2771/1999 artiklile 24a madalaim müügihind või otsustatakse leping sõlmimata jätta.

(3)	Laekunud pakkumisi arvestades tuleks kehtestada madalaim müügihind.

(4)	Piima- ja piimatooteturu korralduskomitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 2771/1999 kohase 54. individuaalse pakkumise kutse puhul, mille alusel tehtavate pakkumiste esitamise tähtaeg oli 12. detsembril 2006, kehtestatakse või madalaimaks müügihinnaks 236,00 EUR/100 kg.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 16. detsembril 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.

Brüssel, 15. detsember 2006

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) EÜT L 160, 26.6.1999, lk 48. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1913/2005 (ELT L 307, 25.11.2005, lk 2).

(2) EÜT L 333, 24.12.1999, lk 11. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1802/2005 (ELT L 290, 4.11.2005, lk 3).

16.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 358/44

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1867/2006,

15. detsember 2006,

millega määratakse kindlaks teraviljasektori imporditollimaksud, mida kohaldatakse alates 16. detsembrist 2006

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1)

võttes arvesse komisjoni 28. juuni 1996. aasta määrust (EÜ) nr 1249/96, millega kehtestati nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 üksikasjalikud rakenduseeskirjad teraviljasektori imporditollimaksude osas, (2) eriti selle artikli 2 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikliga 10 nähakse ette, et nimetatud määruse artiklis 1 osutatud toodete impordil kohaldatakse ühise tollitariifistikuga kehtestatud tollimaksumäärasid. Siiski on nimetatud artikli lõikes 2 osutatud toodete imporditollimaks võrdne kõnealuste toodete importimise ajal kehtiva sekkumishinnaga, mida on suurendatud 55 % võrra ja vähendatud asjaomase partii CIF-impordihinna võrra. See maks ei tohi siiski ületada tollitariifistiku tollimaksumäära.

(2)	Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 10 lõike 3 alusel arvutatakse CIF-impordihinnad kõnesoleva toote maailmaturu tüüpilise hinna põhjal.

(3)	Määrusega (EÜ) nr 1249/96 kehtestati määruse (EÜ) nr 1784/2003 üksikasjalikud rakenduseeskirjad teraviljasektori imporditollimaksude osas.

(4)	Imporditollimakse kohaldatakse kuni uute tollimaksude kindlaksmääramise ja jõustumiseni.

(5)	Imporditollimaksude korra normaalse toimimise võimaldamiseks tuleks võtta tollimaksu arvutamisel aluseks võrdlusperioodi tüüpilist turukurssi.

(6)	Määruse (EÜ) nr 1249/96 kohaldamisel määratakse imporditollimaksud kindlaks vastavalt käesoleva määruse lisale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 10 lõikes 2 osutatud teraviljasektori imporditollimaksud määratakse käesoleva määruse I lisas kindlaks II lisas esitatud informatsiooni alusel.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 16. detsembril 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 15. detsember 2006

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) ELT L 270, 21.10.2003, lk 78. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1154/2005 (ELT L 187, 19.7.2005, lk 11).

(2) EÜT L 161, 29.6.1996, lk 125. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1110/2003 (ELT L 158, 27.6.2003, lk 12).

I LISA

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 10 lõikes 2 loetletud toodete imporditollimaksud, mida kohaldatakse alates 16. detsembrist 2006

CN-kood	Kirjeldus	Imporditollimaks (1) (EUR/t)
1001 10 00	Kõva nisu, kõrge kvaliteediga	0,00
	keskmise kvaliteediga	0,00
	madala kvaliteediga	0,00
1001 90 91	Pehme nisu seeme	0,00
ex 1001 90 99	Pehme nisu, kõrge kvaliteediga, v.a külviks	0,00
1002 00 00	Rukis	0,00
1005 10 90	Mais, külviks, v.a hübriidmais	9,34
1005 90 00	Mais, v.a külviks (2)	9,34
1007 00 90	Terasorgo, v.a hübriidkülviseeme	0,00

(1) Kaupade puhul, mis jõuavad ühendusse Atlandi ookeani või Suessi kanali kaudu (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõige 4), võib importija taotleda imporditollimaksu vähendamist:

—	3 EUR/t kohta, kui lossimissadam asub Vahemere ääres, või

—	2 EUR/t kohta, kui lossimissadam asub Iirimaal, Ühendkuningriigis, Taanis, Rootsis, Eestis, Lätis, Leedus, Poolas, Soomes või Pürenee poolsaarel Atlandi ookeani poolsel rannikul.

(2) Importija võib taotleda ühtset imporditollimaksu vähendamist 24 EUR/t kohta, kui on täidetud määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõikes 5 kehtestatud tingimused.

II LISA

Imporditollimaksude arvutamisel kasutatavad tegurid

(1.12.2006–15.12.2006)

Määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõikes 2 viidatud keskmised:

Börsinoteering	Minneapolis	Chicago	Minneapolis	Minneapolis	Minneapolis	Minneapolis
Toode (valguprotsent 12 % niiskusesisalduse juures)	HRS2	YC3	HAD2	keskmine kvaliteet (1)	madal kvaliteet (2)	US oder 2
Noteering (EUR/t)	155,50 (3)	110,77	173,74	163,74	143,74	156,10
Lahe lisatasu (EUR/t)	—	13,47	—			—
Suure järvistu lisatasu (EUR/t)	10,82	—	—			—

2.	Määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõikes 2 viidatud keskmised: Last/veokulud: Mehhiko laht–Rotterdam: 24,89 EUR/t; Suur järvistu–Rotterdam: 28,94 EUR/t.

Määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõike 2 kolmandas lõigus osutatud subsiidiumid:

0,00 EUR/t (HRW2)

0,00 EUR/t (SRW2).

(1) Negatiivne lisatasu 10 EUR/t kohta (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõige 3).

(2) Negatiivne lisatasu 30 EUR/t kohta (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõige 3).

(3) Positiivne lisatasu 14 EUR/t kohta inkorporeeritud (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõige 3).

16.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 358/47

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1868/2006,

15. detsember 2006,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2247/2003, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2286/2002 (Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidest (AKV riikidest) pärit põllumajandussaaduste töötlemisel saadud põllumajandustoodete ja kaupade suhtes kohaldatava korra kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad veise- ja vasikalihasektoris

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 10. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2286/2002 Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidest (AKV riikidest) pärit põllumajandussaaduste töötlemisel saadud põllumajandustoodete ja kaupade suhtes kohaldatava korra kohta ning määruse (EÜ) nr 1706/98 kehtetuks tunnistamise kohta, (1) eriti selle artiklit 5,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni määrusega (EÜ) nr 2247/2003 (2) avatakse mitmeks aastaks ajavahemikeks 1. jaanuarist 31. detsembrini kvoot AKV riikidest pärit teatavate veise- ja vasikalihasektori toodete impordiks.

(2)

Komisjoni 31. augusti 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1301/2006, millega kehtestatakse ühised eeskirjad, et hallata põllumajandussaaduste ja -toodete imporditariifikvoote, mille suhtes kohaldatakse impordilitsentside süsteemi, (3) kohaldatakse impordilitsentside suhtes, mille imporditariifikvootide kehtivusperiood algab 1. jaanuaril 2007. Määrusega (EÜ) nr 1301/2006 on eelkõige kehtestatud üksikasjalikud sätted impordilitsentside taotluste, taotlejate staatuse ja litsentside väljaandmise kohta. Kõnealuse määruse kohaselt lõpeb litsentside kehtivusaeg imporditariifikvoodi kehtivusperioodi viimasel päeval. Määruse (EÜ) nr 1301/2006 sätteid tuleks kohaldada määruse (EÜ) nr 2247/2003 kohaselt välja antud impordilitsentside suhtes, ilma et see piiraks kõnealuses määruses sätestatud lisatingimuste kohaldamist. Vajaduse korral on määruse (EÜ) nr 2247/2003 sätted vaja viia vastavusse määrusega (EÜ) nr 1301/2006.

(3)

Selguse huvides tuleks välja jätta määruse (EÜ) nr 2247/2003 artikli 2 lõige 2, kuna kõnealuse sättega üksnes korratakse komisjoni 9. juuni 2000. aasta määruse (EÜ) nr 1291/2000 (millega sätestatakse põllumajandussaaduste ja -toodete impordi- ja ekspordilitsentside ning eelkinnitussertifikaatide süsteemi kohaldamise ühised üksikasjalikud eeskirjad) (4) artikli 50 lõikes 1 sätestatut.

(4)	Seepärast tuleb määrust (EÜ) nr 2247/2003 vastavalt muuta.

(5)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas veise- ja vasikalihaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 2247/2003 muudetakse järgmiselt.

1.	Artikli 2 lõige 2 jäetakse välja.

2.	Artikkel 3 asendatakse järgmisega: “Artikkel 3 Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse määrusi (EÜ) nr 1445/95 ja (EÜ) nr 1291/2000 ning komisjoni määrust (EÜ) nr 1301/2006. (5)

Artiklit 4 muudetakse järgmiselt.

lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:

“b)	lahtris 8 märgitakse päritoluriik ja märge “jah” ristiga. Litsentsiga kaasneb kohustus importida märgitud riigist;”

b)	lõige 3 asendatakse järgmisega: “3. Liikmesriigid teatavad komisjonile hiljemalt kolmandal tööpäeval pärast taotluste esitamise tähtaja lõppu taotletud kogused jaotatuna päritolu ja CN-koodide või vajaduse korral CN-koodide rühmade kaupa, ning väljendatuna kilogrammides.”

c)	lõige 4 jäetakse välja.

Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

a)	lõige 1 jäetakse välja;

b)	lõige 2 asendatakse järgmisega: “2. Impordilitsentsid antakse välja iga kuu 21. päeval.”

5.	Artikkel 7 asendatakse järgmisega: “Artikkel 7 Käesoleva määruse kohaselt välja antud impordilitsentsid kehtivad 90 päeva alates nende tegelikust väljaandmise päevast, nagu see on määratletud määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 23 lõikes 2.”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 15. detsember 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) EÜT L 348, 21.12.2002, lk 5.

(2) ELT L 333, 20.12.2003, lk 37. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1118/2004 (ELT L 217, 17.6.2004, lk 10).

(3) ELT L 238, 1.9.2006, lk 13.

(4) EÜT L 152, 24.6.2000, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1282/2006 (ELT L 234, 29.8.2006, lk 4).

(5) ELT L 238, 1.9.2006, lk 13.”

16.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 358/49

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1869/2006,

15. detsember 2006,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2172/2005, millega kehtestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad Šveitsist pärit üle 160 kg kaaluvate elusveiste imporditariifi kvoodi jaoks, mis on sätestatud Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelises põllumajandustoodetega kauplemist käsitlevas kokkuleppes

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1254/1999 veise- ja vasikalihaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 32 lõike 1 esimest lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 2172/2005 (2) avatakse mitmeks aastaks ajavahemikeks 1. jaanuarist 31. detsembrini tollimaksuvaba tariifikvoot Šveitsist pärit 4 600 elusveise impordiks. Pidades silmas Bulgaaria ja Rumeenia ühinemist Euroopa Liiduga 1. jaanuaril 2007, pikendati komisjoni 14. novembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1677/2006 (millega kehtestatakse erand määrusest (EÜ) nr 2172/2005 seoses impordiõiguste taotlemise tähtpäevaga 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2007 kehtiva tariifikvoodi puhul) (3)1. jaanuarist31. detsembrini 2007 kehtiva tariifikvoodi kehtivusperioodi taotluste esitamise tähtaega 8. jaanuarini 2007.

(2)

Komisjoni 31. augusti 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1301/2006, millega kehtestatakse ühised eeskirjad, et hallata põllumajandussaaduste ja -toodete imporditariifikvoote, mille suhtes kohaldatakse impordilitsentside süsteemi, (4) kohaldatakse impordilitsentside suhtes, mille imporditariifikvootide kehtivusperiood algab 1. jaanuaril 2007. Määrusega (EÜ) nr 1301/2006 on eelkõige kehtestatud üksikasjalikud sätted impordilitsentside taotluste, taotlejate staatuse ja litsentside väljaandmise kohta. Kõnealuses määruses sätestatakse, et imporditariifikvoodid avatakse 12 järjestikuseks kuuks ning et litsentside kehtivusaeg lõpeb imporditariifikvoodi kehtivusperioodi viimasel päeval. Määruse (EÜ) nr 1301/2006 sätteid tuleks kohaldada määruse (EÜ) nr 2172/2005 kohaselt välja antud impordilitsentside suhtes, ilma et see piiraks kõnealuses määruses sätestatud lisatingimuste kohaldamist. Vajaduse korral on määruse (EÜ) nr 2172/2005 sätted vaja viia vastavusse määrusega (EÜ) nr 1301/2006.

(3)

Spekuleerimise vältimiseks tuleks kvoodiga lubatud kogused teha kättesaadavaks ettevõtjatele, kes suudavad tõendada tegelikku märkimisväärse ulatusega kaubandustegevust kolmandate riikidega. Seoses sellega ja tõhusa haldamise tagamiseks tuleks asjaomastelt ettevõtjatelt nõuda, et nad oleksid määruse (EÜ) nr 1301/2006 artiklis 5 osutatud mõlema vaatlusperioodi jooksul importinud vähemalt 50 looma. Lisaks sellele peaks halduslikel põhjustel lubama liikmesriikidel vastu võtta kolmandate riikidega kaubavahetust tõendavate dokumentide tõestatuid koopiaid.

(4)

Juhul kui määruse (EÜ) nr 1301/2006 artikli 7 lõikes 2 osutatud ühtse jaotuskoefitsiendi kohaldamise tulemusena on ühes taotluses taotletav kogus väiksem kui 50 looma, jaotavad asjaomased liikmesriigid kvoodi liisuheitmisega 50 looma suurusteks partiideks, et tagada taotluse kohta majanduslikult tasuv loomade arv.

(5)	Seepärast tuleb määrust (EÜ) nr 2172/2005 vastavalt muuta.

(6)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas veise- ja vasikalihaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 2172/2005 muudetakse järgmiselt.

Artikli 1 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

“Käesolevaga avatakse igaks aastaks ajavahemikeks 1. jaanuarist 31. detsembrini ühenduse tollimaksuvaba imporditariifikvoot 4 600 CN-koodide 0102 90 41, 0102 90 49, 0102 90 51, 0102 90 59, 0102 90 61, 0102 90 69, 0102 90 71 või 0102 90 79 alla kuuluva Šveitsist pärit üle 160 kg kaaluvat elusveise impordiks.”

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt.

lõige 1 asendatakse järgmisega:

“1. Määruse (EÜ) nr 1301/2006 artikli 5 kohaldamisel tähendab kõnealuses artiklis osutatud tegelemine kauplemisega kolmandate riikidega, et taotlejad on importinud vähemalt 50 CN-koodide 0102 10 ja 0102 90 alla kuuluvat looma.

Liikmesriigid võivad kolmandate riikidega kauplemise tõendusena võtta vastu määruse (EÜ) nr 1301/2006 artikli 5 teises lõigus osutatud dokumentide koopiaid, mille pädev asutus on nõuetekohaselt kinnitanud.”

b)	lõiked 2 ja 3 jäetakse välja.

Artiklit 3 muudetakse järgmiselt.

a)	lõiked 1 ja 4 jäetakse välja;

lõige 5 asendatakse järgmisega:

“5. Pärast esitatud dokumentide kontrollimist edastavad liikmesriigid komisjonile hiljemalt kümnendal tööpäeval pärast taotluste esitamise tähtaja lõppu taotletud üldkogused.

Olenemata määruse (EÜ) nr 1301/2006 artikli 6 lõikest 3 kohaldatakse kõnealuse määruse artiklit 11.”

Artikli 4 lõige 2 asendatakse järgmisega:

“2. Kui määruse (EÜ) nr 1301/2006 artikli 7 lõikes 2 osutatud ühtse jaotuskoefitsiendi kohaldamise tulemusena on ühes taotluses taotletav kogus väiksem kui 50 looma, jaotavad asjaomased liikmesriigid kvoodi liisuheitmisega 50 looma suurusteks partiideks. Kui järelejäänud kogus on väiksem kui 50 looma, antakse impordiõigus selle koguse kohta.”

Artikli 6 lõike 4 punkt a asendatakse järgmisega:

“a)	lahtrisse 8 märgitakse päritoluriik ja märge “jah” ristiga;”.

Artiklit 7 muudetakse järgmiselt.

a)	Lõige 1 asendatakse järgmisega: “1. Erandina määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 9 lõikest 1 ei ole käesoleva määruse kohaselt välja antud impordilitsentsid loovutavad.”.

b)	Lõiked 2 ja 4 jäetakse välja.

7.	Artikkel 8 asendatakse järgmisega: “Artikkel 8 Määruseid (EÜ) nr 1445/95 ja (EÜ) nr 1291/2000 ning komisjoni määrust (EÜ) nr 1301/2006 (5) kohaldatakse vastavalt käesolevale määrusele.

8.	I lisa jäetakse välja.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 15. detsember 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) ELT L 160, 26.6.1999, lk 21. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1913/2005 (ELT L 307, 25.11.2005, lk 2).

(2) ELT L 346, 29.12.2005, lk 10.

(3) ELT L 314, 15.11.2006, lk 3.

(4) ELT L 238, 1.9.2006, lk 13.

(5) ELT L 238, 1.9.2006, lk 13.”

16.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 358/51

NÕUKOGU OTSUS,

18. juuli 2006,

mis käsitleb kirjavahetuse vormis lepingu sõlmimist Euroopa Ühenduse ja Barbadose, Belize’i, Kongo Vabariigi, Fidži Vabariigi, Guyana Vabariigi, Côte d’Ivoire’i Vabariigi, Jamaica, Keenia Vabariigi, Madagaskari Vabariigi, Malawi Vabariigi, Mauritiuse Vabariigi, Mosambiigi Vabariigi, Suriname Vabariigi, Saint Kittsi ja Nevise, Svaasimaa Kuningriigi, Tansaania Ühendvabariigi, Trinidadi ja Tobago Vabariigi, Uganda Vabariigi, Sambia Vabariigi ja Zimbabwe Vabariigi vahel roosuhkru tagatud hindade kohta tarneperioodiks 2005–2006 ning kirjavahetuse vormis lepingu sõlmimist Euroopa Ühenduse ja India Vabariigi vahel roosuhkru tagatud hindade kohta tarneperioodiks 2005–2006

(2006/942/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 133 koostoimes artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimese lausega,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)	AKV–EÜ koostöölepingu (1) V lisale liidetud AKV riikidest pärit suhkrut käsitleva protokolli nr 3 ning Euroopa Ühenduse ja India Vabariigi vahelise roosuhkrut käsitleva lepingu (2) rakendamine toimub kummagi lepingu artikli 1 lõike 2 kohaselt suhkruturu ühise korralduse raames.

(2)	Asjakohane on kiita heaks roosuhkru tagatud hindu tarneperioodiks 2005–2006 käsitlevad kirjavahetuse vormis lepingud ühelt poolt ühenduse ning teiselt poolt kõnealuses protokollis nimetatud riikide ja India vahel,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Ühendus kiidab käesolevaga heaks kirjavahetuse vormis lepingu sõlmimise Euroopa Ühenduse ja Barbadose, Belize’i, Kongo Vabariigi, Fidži Vabariigi, Guyana Vabariigi, Côte d’Ivoire’i Vabariigi, Jamaica, Keenia Vabariigi, Madagaskari Vabariigi, Malawi Vabariigi, Mauritiuse Vabariigi, Mosambiigi Vabariigi, Suriname Vabariigi, Saint Kittsi ja Nevise, Svaasimaa Kuningriigi, Tansaania Ühendvabariigi, Trinidadi ja Tobago Vabariigi, Uganda Vabariigi, Sambia Vabariigi ja Zimbabwe Vabariigi vahel roosuhkru tagatud hindade kohta tarneperioodiks 2005–2006 ning kirjavahetuse vormis lepingu sõlmimise Euroopa Ühenduse ja India Vabariigi vahel roosuhkru tagatud hindade kohta tarneperioodiks 2005–2006.

Lepingute tekstid on esitatud käesoleva otsuse I ja II lisas.

Artikkel 2

Nõukogu eesistujale antakse volitus määrata pädev(ad) isik(ud), kellel on õigus artiklis 1 viidatud kirjavahetuse vormis lepingutele alla kirjutada, et need ühenduse suhtes siduvaks muuta.

Artikkel 3

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 18. juuli 2006

Nõukogu nimel

eesistuja

J. KORKEAOJA

(1) EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3. Lepingut on viimati muudetud 25. juunil 2005. aastal Luxembourgis alla kirjutatud lepinguga (ELT L 209, 11.8.2005, lk 27).

(2) EÜT L 190, 23.7.1975, lk 35.

LISA 1

KIRJAVAHETUSE VORMIS LEPING

Euroopa Ühenduse ja Barbadose, Belize’i, Kongo Vabariigi, Fidži Vabariigi, Guyana Vabariigi, Côte d’Ivoire’i Vabariigi, Jamaica, Keenia Vabariigi, Madagaskari Vabariigi, Malawi Vabariigi, Mauritiuse Vabariigi, Mosambiigi Vabariigi, Suriname Vabariigi, Saint Kittsi ja Nevise, Svaasimaa Kuningriigi, Tansaania Ühendvabariigi, Trinidadi ja Tobago Vabariigi, Uganda Vabariigi, Sambia Vabariigi ja Zimbabwe Vabariigi vahel roosuhkru tagatud hindade kohta tarneperioodiks 2005–2006

Brüssel, 21. november 2006

Lugupeetud härra,

Nende AKV riikide esindajad, millele on osutatud AKV–EÜ partnerluslepingu V lisale liidetud AKV riikidest pärit suhkrut käsitlevas protokollis nr 3, ja Euroopa Ühenduse nimel tegutsevad komisjoni esindajad on nimetatud protokolli kohaselt kokku leppinud järgmises.

Tarneperioodil 1. juulist 2005 kuni 30. juunini 2006 on protokolli artikli 5 lõikes 4 osutatud tagatud hinnad protokolli artikli 6 kohase sekkumise puhul järgmised:

a)	toorsuhkur: 52,37 eurot 100 kilogrammi;

b)	valge suhkur: 64,65 eurot 100 kilogrammi.

Kõnealused hinnad tähistavad ühenduse õigusaktides määratletud standardkvaliteediga pakkimata suhkru CIF-hinda tasuta sadamas ühenduse Euroopa piirkonnas. Nende hindade kehtestamine ei piira kuidagi lepinguosaliste seisukohti tagatud hindade määramise põhimõtete suhtes.

Oleksin tänulik, kui teataksite mulle selle kirja kättesaamisest ja kinnitaksite, et see kiri ja Teie vastus moodustavad lepingu eespool osutatud AKV riikide valitsuste ja ühenduse vahel.

Sügava lugupidamisega

Euroopa Liidu Nõukogu nimel

Por la Comunidad Europea

Za Evropské společenství

For Det Europæiske Fællesskab

Für die Europäische Gemeinschaft

Euroopa Ühenduse nimel

Για την Ευρωπαϊκή Κοινότητα

For the European Community

Pour la Communauté européenne

Per la Comunità europea

Eiropas Kopienas vārdā

Europos bendrijos vardu

Az Európai Közösség részéről

Għall-Komunità Ewropea

Voor de Europese Gemeenschap

W imieniu Wspólnoty Europejskiej

Pela Comunidade Europeia

Za Európske spoločenstvo

Za Evropsko skupnost

Euroopan yhteisön puolesta

För Europeiska gemenskapens vägnar

Brüssel, 21. november 2006

Lugupeetud härra,

Mul on au teatada, et sain kätte Teie tänase kirja, mille sisu on järgmine:

“Nende AKV riikide esindajad, millele on osutatud AKV–EÜ partnerluslepingu V lisale liidetud AKV riikidest pärit suhkrut käsitlevas protokollis nr 3, ja Euroopa Ühenduse nimel tegutsevad komisjoni esindajad on nimetatud protokolli kohaselt kokku leppinud järgmises.

Tarneperioodil 1. juulist 2005 kuni 30. juunini 2006 on protokolli artikli 5 lõikes 4 osutatud tagatud hinnad protokolli artikli 6 kohase sekkumise puhul järgmised:

a)	toorsuhkur: 52,37 eurot 100 kilogrammi;

b)	valge suhkur: 64,65 eurot 100 kilogrammi.

Oleksin tänulik, kui teataksite mulle selle kirja kättesaamisest ja kinnitaksite, et see kiri ja Teie vastus moodustavad lepingu eespool osutatud AKV riikide valitsuste ja ühenduse vahel.”

Mul on au kinnitada, et selles kirjas osutatud AKV riikide valitsused nõustuvad eespool esitatuga.

Sügava lugupidamisega

protokollis nr 3 osutatud AKV riikide valitsuste nimel

For the Government of Barbados

For the Government of Belize

Pour le gouvernement de la République du Congo

For the Government of the Sovereign Democratic Republic of Fiji

For the Government of the Cooperative Republic of Guyana

Pour le gouvernement de la République de Côte d’Ivoire

For the Government of Jamaica

For the Government of the Republic of Kenya

Pour le gouvernement de la République de Madagascar

For the Government of the Republic of Malawi

Pour le gouvernement de la République de Maurice

For the Government of the Republic of Mozambique

For the Government of the Republic of Suriname

For the Government of Saint Kitts and Nevis

For the Government of the Kingdom of Swaziland

For the Government of the United Republic of Tanzania

For the Government of the Republic of Trinidad and Tobago

For the Government of the Republic of Uganda

For the Government of the Republic of Zambia

For the Government of the Republic of Zimbabwe

II LISA

KIRJAVAHETUSE

vormis leping Euroopa Ühenduse ja India Vabariigi vahel roosuhkru tagatud hindade kohta tarneperioodiks 2005–2006

Brüssel, 27. oktoober 2006

Lugupeetud härra,

India esindajad ja Euroopa Ühenduse nimel tegutsevad komisjoni esindajad on Euroopa Ühenduse ja India Vabariigi vahelise roosuhkrut käsitleva lepingu artikli 5 lõikes 4 sätestatud läbirääkimistel leppinud kokku järgmises.

Tarneperioodil 1. juulist 2005 kuni 30. juunini 2006 on lepingu artikli 5 lõikes 4 osutatud tagatud hinnad lepingu artikli 6 kohase sekkumise puhul järgmised:

a)	toorsuhkur: 52,37 eurot 100 kilogrammi;

b)	valge suhkur: 64,65 eurot 100 kilogrammi.

Oleksin tänulik, kui teataksite mulle selle kirja kättesaamisest ja kinnitaksite, et see kiri ja Teie vastus moodustavad lepingu Teie valitsuse ja ühenduse vahel.

Sügava lugupidamisega

Euroopa Liidu Nõukogu nimel

Por la Comunidad Europea

Za Evropské společenství

For Det Europæiske Fællesskab

Für die Europäische Gemeinschaft

Euroopa Ühenduse nimel

Για την Ευρωπαϊκή Κοινότητα

On behalf of the European Community

Au nom de la Communauté européenne

Per la Comunità europea

Eiropas Kopienas vārdā

Europos bendrijos vardu

Az Európai Közösség részéről

Għall-Komunità Ewropea

Voor de Europese Gemeenschap

W imieniu Wspólnoty Europejskiej

Pela Comunidade Europeia

Za Európske spoločenstvo

Za Evropsko skupnost

Euroopan yhteisön puolesta

På Europeiska gemenskapens vägnar

Brüssel, 27. oktoober 2006

Lugupeetud härra,

Mul on au teatada, et sain kätte Teie tänase kirja, mille sisu on järgmine:

“India esindajad ja Euroopa Ühenduse nimel tegutsevad komisjoni esindajad on Euroopa Ühenduse ja India Vabariigi vahelise roosuhkrut käsitleva lepingu artikli 5 lõikes 4 sätestatud läbirääkimistel leppinud kokku järgmises.

Tarneperioodil 1. juulist 2005 kuni 30. juunini 2006 on lepingu artikli 5 lõikes 4 osutatud tagatud hinnad lepingu artikli 6 kohase sekkumise puhul järgmised:

a)	toorsuhkur: 52,37 eurot 100 kilogrammi;

b)	valge suhkur: 64,65 eurot 100 kilogrammi.

Oleksin tänulik, kui teataksite mulle selle kirja kättesaamisest ja kinnitaksite, et see kiri ja Teie vastus moodustavad lepingu Teie valitsuse ja ühenduse vahel.”

Mul on au kinnitada, et minu valitsus nõustub Teie kirja sisuga.

Sügava lugupidamisega

India Vabariigi valitsuse nimel

For the Government of the Republic of India

Por el Gobierno de la República de la India

Za vládu Indické republiky

For regeringen for Republikken Indien

Für die Regierung der Republik Indien

India Vabariigi valitsuse nimel

Για την κυβέρνηση της Δημοκρατίας της Ινδιάς

Au nom du gouvernement de la République de l'Inde

Per il governo della Repubblica dell'India

Indijas Republikas valdības vārdā

Indijos Respublikos Vyriausybės vardu

Az Indiai Köztársaság kormánya részéről

Għall-Gvern tar-Repubblika ta' l-Indja

Voor de Regering van de Republiek India

W imieniu Rządu Republiki Indii

Pelo Governo da República da Índia

Za vládu Indickej republiky

Za Vlado Republike Indije

Intian tasavallan hallituksen puolesta

På Republiken Indiens regerings vägnar

16.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 358/60

KOMISJONI OTSUS,

17. november 2006,

ITERi projekti ühiseks elluviimiseks loodava ITERi Rahvusvahelise Termotuumaenergeetika Organisatsiooni asutamislepingu ja ITERi projekti ühiseks elluviimiseks loodava ITERi Rahvusvahelise Termotuumaenergeetika Organisatsiooni eesõiguste ja puutumatuse lepingu esialgse kohaldamise kohta

(teatavaks tehtud numbri K(2006) 5557 all)

(2006/943/Euratom)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 101, 124 ja 192,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu kiitis oma 25. septembri 2006. aasta otsuses heaks ITERi projekti ühiseks elluviimiseks loodava ITERi Rahvusvahelise Termotuumaenergeetika Organisatsiooni asutamislepingu (edaspidi “ITERi asutamisleping”), ITERi projekti ühiseks elluviimiseks loodava ITERi Rahvusvahelise Termotuumaenergeetika Organisatsiooni asutamislepingu esialgse kohaldamise korra (edaspidi “esialgse kohaldamise kord”) ning ITERi projekti ühiseks elluviimiseks loodava ITERi Rahvusvahelise Termotuumaenergeetika Organisatsiooni eesõiguste ja puutumatuse lepingu sõlmimise komisjoni poolt.

(2)

Esialgse kohaldamise korra artiklis 3 väljendatakse ITERi asutamislepingule allakirjutanute (edaspidi “allakirjutanud”) soovi teha ITERi asutamislepinguga ettenähtud koostööd võimalikult suures ulatuses juba enne, kui igaüks neist on lõpetanud asutamislepingu ratifitseerimiseks, vastuvõtmiseks või heakskiitmiseks nõutavad riiklikud menetlused.

(3)	Esialgse kohaldamise korra artiklis 4 väljendatakse allakirjutanute kohustust täita ITERi asutamislepingut kooskõlas oma riiklike õigusaktidega võimalikult suures ulatuses juba enne, kui see jõustub.

(4)	ITERi asutamislepingu artiklis 1 on sätestatud, et ITERi projekti ühiseks elluviimiseks loodava ITERi Rahvusvahelise Termotuumaenergeetika Organisatsiooni peakorteri asukoht on St Paul-lez-Durance, Bouches-du-Rhône, Prantsusmaa.

(5)	Euratomil on ITERi projekti vastuvõtva lepinguosalisena erikohustused seoses ITERi projekti õigeaegse rakendamise tagamisega.

(6)	Ühenduse sõlmitud lepingud seovad ühenduse institutsioone ja liikmesriike.

(7)	Vastavalt asutamislepingu artiklile 192 lihtsustavad liikmesriigid ühenduse eesmärkide saavutamist.

(8)	Asutamislepingu artikli 101 kohaselt on komisjonil volitused sõlmida rahvusvahelisi lepinguid. Komisjon peab ka tagama kõnealuste lepingute esialgse kohaldamise kooskõlas nõukogu antud heakskiiduga,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Ainus artikkel

ITERi organisatsioon toimib ühenduses esialgsel viisil järgmiselt:

organisatsioonil on õigus- ja teovõime, mis on vajalik, et i) sõlmida lepinguid, eelkõige personali töölevõtmiseks, ii) hankida, hoida ja loovutada omandit, iii) hankida litsentse ja iv) algatada kohtumenetlusi sellises ulatuses nagu on vaja ITERi projekti õigeaegseks rakendamiseks vajalike meetmete võtmiseks enne ITERi organisatsiooni ametlikku loomist; kõik õigused ja kohustused, mida esialgne ITERi organisatsioon endale võtab, säilivad vastavalt ITERi asutamislepingu tingimustele ka ITERi organisatsiooni ametlikul loomisel;

organisatsioonil on enne ITERi organisatsiooni ametlikku loomist koos personali ja allakirjutanute esindajatega liikmesriikide territooriumidel eelkõige maksunduse, immigratsiooni ja registreerimisega seotud eesõigused ja puutumatus, mis on ette nähtud ITERi projekti ühiseks elluviimiseks loodava ITERi Rahvusvahelise Termotuumaenergeetika Organisatsiooni eesõiguste ja puutumatuse lepinguga;

c)	organisatsioon peab kinni ITERi asutamislepingu sätetest, järgides eelkõige võõrustajariigi rahvatervist ning töötervishoidu ja -ohutust, tuumaohutust, kiirguskaitset, litsentsimist, tuumamaterjali, keskkonnakaitset ning kuritahtlike tegude vastast kaitset käsitlevaid riiklikke õigusnorme.

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 17. november 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Janez POTOČNIK

ITERi projekti ühiseks elluviimiseks loodava ITERi Rahvusvahelise Termotuumaenergeetika Organisatsiooni

ASUTAMISLEPING

Sisukord

Preambul

Artikkel 1

ITERi Rahvusvahelise Termotuumaenergeetika Organisatsiooni asutamine

Artikkel 2

ITERi organisatsiooni eesmärk

Artikkel 3

ITERi organisatsiooni ülesanded

Artikkel 4

ITERi organisatsiooni liikmed

Artikkel 5

Õigus- ja teovõime

Artikkel 6

Nõukogu

Artikkel 7

Peadirektor ja organisatsiooni töötajad

Artikkel 8

ITERi organisatsiooni vahendid

Artikkel 9

Projekti vahendite haldamise eeskirjad

Artikkel 10

Teave ja intellektuaalomand

Artikkel 11

Kohapealne toetus

Artikkel 12

Eesõigused ja puutumatus

Artikkel 13

Kohalikud töörühmad

Artikkel 14

Rahvatervis, ohutus, litsentsimine ja keskkonnakaitse

Artikkel 15

Vastutus

Artikkel 16

Tegevuse lõpetamine

Artikkel 17

Finantsaudit

Artikkel 18

Juhtimise hindamine

Artikkel 19

Rahvusvaheline koostöö

Artikkel 20

Rahuotstarbeline kasutus ja tuumarelva leviku tõkestamine

Artikkel 21

Kohaldamine Euratomi suhtes

Artikkel 22

Jõustumine

Artikkel 23

Ühinemine

Artikkel 24

Kestus ja lõpetamine

Artikkel 25

Vaidluste lahendamine

Artikkel 26

Taganemine

Artikkel 27

Lisad

Artikkel 28

Muudatused

Artikkel 29

Hoiulevõtja

Euroopa Aatomienergiaühendus (edaspidi “Euratom”), Hiina Rahvavabariigi valitsus, India Vabariigi valitsus, Jaapani valitsus, Korea Vabariigi valitsus, Venemaa Föderatsiooni valitsus ja Ameerika Ühendriikide valitsus,

MEENUTADES, et rahvusvahelise katsetermotuumareaktori ITER tehnilise projekteerimise edukas lõpuleviimine Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (edaspidi “IAEA”) egiidi all on lepinguosalistele andnud tuumasünteesi kui energiaallika kasutuskõlblikkuse tõendamiseks ettenähtud teadusrajatise üksikasjaliku, tervikliku ja täielikult integreeritud tehnilise projekti;

RÕHUTADES termotuumaenergeetika pikaajalist potentsiaali peaaegu ammendamatu, keskkonnaohutu ja majanduslikult konkurentsivõimelise energiaallikana;

OLLES VEENDUNUD SELLES, et ITER on järgmine oluline samm termotuumaenergeetika arendamise teel ning nüüd on sobiv aeg termotuumaenergeetika valdkonna teadus- ja arendustegevuse edusammudele tuginedes algatada ITERi projekti rakendamine;

VÕTTES ARVESSE ITERi läbirääkimistel osalejate esindajate ühisdeklaratsiooni, mis võeti vastu ministrite ITERi-teemalisel kohtumisel 28. juunil 2005. aastal Moskvas;

TUNNISTADES, et 2002. aasta säästva arengu tippkohtumisel kutsuti riike üles edendama mitmesuguste energeetikatehnoloogiate, sealhulgas taastuvenergia, energiatõhususe ja kõrgtasemel energeetikatehnoloogiate alast suuremat teadus- ja arendustegevust;

RÕHUTADES ITERi projekti ühise rakendamise tähtsust termotuumaenergeetika rahuotstarbelise kasutamise teaduslik-tehnilise võimalikkuse tõendamisel ning uute põlvkondade huvi ergutamisel termotuumaenergeetika vastu;

OLLES OTSUSTANUD, et ITERi projekti üldist programmilist eesmärki täidab ITERi Rahvusvaheline Termotuumaenergeetika Organisatsioon ühise rahvusvahelise teadusprogrammi kaudu, mis lähtub teadus-tehnilistest eesmärkidest ning mida arendatakse ja viiakse ellu lepinguosaliste juhtivteadlaste osalemisel;

RÕHUTADES ITERi rajatiste ohutu ja usaldusväärse ehituse, käitamise, kasutamise, deaktiveerimise ja tegevuse lõpetamise tähtsust tuumasünteesi kui energiaallika ohutuse tõendamise ja sotsiaalse vastuvõetavuse edendamise seisukohalt;

KINNITADES tõelise partnerluse tähtsust selle pikaajalise ja laiaulatusliku projekti rakendamisel termotuumaenergeetika alase teadus- ja arendustegevuse eesmärgil;

TUNNISTADES, et kui lepinguosalised saavad võrdset teaduslik-tehnilist kasu termotuumaenergeetika alaseks teadustegevuseks, jagatakse ka muu projekti rakendamisest saadav kasu õiglaselt;

SOOVIDES jätkata neil eesmärkidel viljakat koostööd IAEAga,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

ITERi Rahvusvahelise Termotuumaenergeetika Organisatsiooni asutamine

1. Käesolevaga asutatakse ITERi Rahvusvaheline Termotuumaenergeetika Organisatsioon (edaspidi “ITERi organisatsioon”).

2. ITERi organisatsiooni peakorter (edaspidi “peakorter”) asub Prantsusmaal Bouches-du-Rhône’i departemangus St Paul-lez-Durance’is. Käesolevas lepingus nimetatakse Euratomi “võõrustavaks lepinguosaliseks” ja Prantsusmaad “võõrustajariigiks”.

Artikkel 2

ITERi organisatsiooni eesmärk

ITERi organisatsiooni eesmärk on tagada ja edendada koostööd artiklis 4 osutatud liikmete (edaspidi “organisatsiooni liikmed”) vahel rahvusvahelises ITERi projektis, mille eesmärk on tõendada termotuumaenergeetika rahuotstarbelise kasutamise teaduslik-tehnilist võimalikkust ja mille oluline osa on termotuumaenergia jätkusuutliku tootmise saavutamine.

Artikkel 3

ITERi organisatsiooni ülesanded

1. ITERi organisatsiooni ülesanne on:

ehitada ITERi rajatised, käitada ja kasutada neid ning deaktiveerida need kooskõlas ITERi tehnilise projekteerimise lõpparuandes (ITER EDA dokumendid, nr 21) esitatud tehniliste eesmärkide ja üldplaneeringuga ning täiendavate tehniliste dokumentidega, mis vajaduse korral võetakse vastu vastavalt käesolevale lepingule, ning tagada ITERi rajatiste tegevuse lõpetamine;

b)	soodustada ITERi rajatiste kasutamist organisatsiooni liikmete termotuumasünteesialastes teadus- ja arendusprogrammides osalevate laborite, muude institutsioonide ja isikute poolt;

c)	edendada termotuumaenergeetika mõistmist ja vastuvõttu üldsuse poolt ning

d)	korraldada vastavalt käesolevale lepingule muud tegevust, mis on ITERi organisatsiooni eesmärgi saavutamiseks vajalik.

2. Oma ülesannete täitmisel pöörab ITERi organisatsioon erilist tähelepanu heade suhete säilitamisele kohalike kogukondadega.

Artikkel 4

ITERi organisatsiooni liikmed

ITERi organisatsiooni liikmed on käesoleva lepingu osalised.

Artikkel 5

Õigus- ja teovõime

1. ITERi organisatsioon on rahvusvaheline juriidiline isik, kellel on õigus sõlmida lepinguid riikide ja/või rahvusvaheliste organisatsioonidega.

2. ITERi organisatsioon on juriidiline isik ning tal on oma liikmete territooriumil vajalik õigusvõime muu hulgas:

a)	lepingute sõlmimiseks;

b)	vara omandamiseks, valdamiseks ja käsutamiseks;

c)	litsentside omandamiseks ja

d)	õiguslike meetmete võtmiseks.

Artikkel 6

Nõukogu

1. ITERi organisatsiooni kõrgeim organ on nõukogu, mis koosneb organisatsiooni liikmete esindajatest. Iga organisatsiooni liige määrab nõukogusse kuni neli esindajat.

2. Artiklis 29 osutatud hoiulevõtja (edaspidi “hoiulevõtja”) kutsub nõukogu esimese istungi kokku hiljemalt kolm kuud pärast käesoleva lepingu jõustumist, tingimusel et kõikidelt lepinguosalistelt on saadud artikli 12 lõikes 5 osutatud teated.

3. Nõukogu valib oma liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe, kelle ametiaeg on üks aasta ja kes võidakse tagasi valida kuni kolm korda, kokku maksimaalselt neljaks aastaks.

4. Nõukogu võtab ühehäälselt vastu kodukorra.

5. Nõukogu tuleb kokku kaks korda aastas, kui nõukogu ei otsusta teisiti. Nõukogu võib organisatsiooni liikme või peadirektori nõudmisel otsustada pidada erakorralise istungi. Nõukogu istungid toimuvad peakorteris, kui nõukogu ei otsusta teisiti.

6. Asjakohasel juhul võib nõukogu otsustada pidada istungi ministrite tasemel.

7. Nõukogu vastutab kooskõlas käesoleva lepinguga ITERi organisatsiooni tegevuse edendamise, üldise juhtimise ja järelevalve eest tema eesmärgi täitmisel. Nõukogu võib teha otsuseid ja anda soovitusi igas küsimuses vastavalt käesolevale lepingule. Eelkõige teeb nõukogu järgmist:

a)	otsustab peadirektori ametisse määramise, asendamise ja ametiaja pikendamise;

b)	võtab peadirektori ettepanekul vastu ITERi organisatsiooni personalieeskirjad ja projekti vahendite haldamise eeskirjad ning vajaduse korral muudab neid;

c)	otsustab peadirektori ettepanekul ITERi organisatsiooni põhilise juhtimisstruktuuri ja personalikoosseisu;

d)	määrab peadirektori ettepanekul ametisse juhtkonna;

e)	määrab ametisse artiklis 17 osutatud finantsauditi nõukogu liikmed;

f)	otsustab kooskõlas artikliga 18 lähteülesande ITERi organisatsiooni juhtimise hindamiseks ning määrab hindaja;

g)	otsustab peadirektori ettepanekul ITERi projekti eri etappide kogueelarve ja lubatud korrigeerimispiirid punktis j osutatud iga-aastaste kohanduste tegemiseks ning kinnitab artiklis 9 osutatud ITERi projekti esialgse kava ja vahendite kalkulatsioonid;

h)	kinnitab kogukulude jaotuse muudatused;

i)	kinnitab asjaomaste organisatsiooni liikmete nõusolekul hangete jaotuse muudatused, muutmata kogukulude jaotust;

j)	kinnitab ITERi projekti kava ja vahendite kalukaltsioonide iga-aastased kohandused ning kinnitab vastavalt sellele aastaprogrammi ning võtab vastu ITERi organisatsiooni aastaeelarve;

k)	kinnitab ITERi organisatsiooni raamatupidamise aastaaruande;

l)	võtab vastu aastaaruanded;

m)	võtab vajaduse korral vastu artikli 3 lõike 1 punktis a osutatud täiendavad tehnilised dokumendid;

n)	asutab vajaduse korral nõukogu abiorganeid;

o)	kinnitab kooskõlas artikliga 19 rahvusvaheliste koostöölepingute või -kokkulepete sõlmimise;

p)	otsustab maa ja muu kinnisvara omandamise, müügi ja hüpoteegiga koormamise;

q)	võtab kooskõlas artikliga 10 peadirektori ettepanekul vastu intellektuaalomandi haldamise ja teabelevi eeskirjad;

r)	kinnitab kooskõlas artikliga 13 peadirektori ettepanekul ja asjaomaste organisatsiooni liikmete nõusolekul kohalike töörühmade moodustamise üksikasjad. Nõukogu vaatab korrapäraselt läbi moodustatud töörühmade töö jätkamise;

s)	kinnitab peadirektori ettepanekul omavahelisi suhteid reguleerivad lepingud või kokkulepped ITERi organisatsiooni ja tema liikmete või riikide vahel, kelle territooriumil ITERi organisatsiooni peakorter ja töörühmad asuvad;

t)	kinnitab peadirektori ettepanekul meetmed organisatsiooni liikmete asjakohaste riiklike termotuumaenergeetika teadusprogrammide vahelise ning selliste programmide ja ITERi organisatsiooni vahelise koostöö edendamiseks;

u)	otsustab riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide ühinemise käesoleva lepinguga vastavalt artiklile 23;

v)	soovitab lepinguosalistel kooskõlas artikliga 28 teha käesolevasse lepingusse muudatusi;

w)	otsustab laenude võtmise või andmise ning laenudega seotud kinnituste, garantiide ja tagatiste andmise;

x)	otsustab, kas esitada materjale, seadmeid ja tehnoloogiat arutamiseks rahvusvahelistele ekspordi kontrolli foorumitele nende kontroll-nimekirjadesse lisamiseks, ning kehtestab rahuotstarbelist kasutust ja tuumarelva leviku tõkestamist toetava poliitika kooskõlas artikliga 20;

y)	kinnitab artiklis 15 osutatud hüvituskokkulepped ning

z)	otsustab puutumatuse äravõtmise kooskõlas artikli 12 lõikega 3 ning omab muid volitusi, mis on vajalikud ITERi organisatsiooni eesmärgi ja ülesannete täitmiseks vastavalt käesolevale lepingule.

8. Nõukogu teeb otsuseid lõike 7 punktides a, b, c, g, h, o, u, v, w, x, y ja z loetletud küsimustes ning lõikes 10 osutatud häältearvestussüsteemi kohta ühehäälselt.

9. Kõikides teistes küsimustes peale lõikes 8 loetletute püüavad organisatsiooni liikmed saavutada konsensust. Kui seda ei saavutata, teeb nõukogu otsuse lõikes 10 osutatud häältearvestussüsteemi kohaselt. Artikliga 14 seotud küsimuste otsustamiseks on vajalik võõrustava lepinguosalise nõusolek.

10. Organisatsiooni liikmete häälte kaal kajastab nende sissemakseid ITERi organisatsiooni. Häältearvestussüsteem, mis hõlmab nii häälte jaotust kui ka otsustamiseeskirju, sätestatakse nõukogu kodukorras.

Artikkel 7

Peadirektor ja organisatsiooni töötajad

1. Peadirektor on ITERi organisatsiooni kõrgeim tegevjuht ja esindaja ITERi organisatsiooni õigusvõime teostamisel. Peadirektor tegutseb kooskõlas käesoleva lepinguga ja nõukogu otsustega ning vastutab oma tööülesannete täitmise eest nõukogu ees.

2. Peadirektorit abistavad organisatsiooni töötajad. Nende hulka kuuluvad ITERi organisatsiooni poolt otsestelt palgatud töötajad ja tema liikmete lähetatud töötajad.

3. Peadirektor määratakse ametisse viieks aastaks. Peadirektori ametiaega võib pikendada üks kord täiendavaks viieks aastaks.

4. Peadirektor võtab kõik vajalikud meetmed ITERi organisatsiooni juhtimiseks, selle tegevuse elluviimiseks, poliitika rakendamiseks ja eesmärgi täitmiseks. Eelkõige teeb peadirektor järgmist:

koostab ja esitab nõukogule:

—	ITERi projekti eri etappide kogueelarve ja lubatud korrigeerimispiirid;

—	ITERi projekti kava ja vahendite kalkulatsioonid ning nende iga-aastased kohandused;

—	kokkulepitud kogueelarve raames aastaeelarve, sealhulgas iga-aastased sissemaksed, ja raamatupidamise aastaaruande;

—	ITERi organisatsiooni juhtkonna ametissemääramise ja põhilise juhtimisstruktuuri ettepanekud;

—	personalieeskirjad;

—	projekti vahendite haldamise eeskirjad ja

—	aastaaruanded;

b)	määrab ametisse, juhib ja kontrollib organisatsiooni töötajaid;

c)	vastutab ohutuse eest ja võtab kõik organisatsioonilised meetmed, mis on vajalikud artiklis 14 osutatud õigusnormide järgimiseks;

d)	kohustub vajaduse korral koos võõrustajariigiga hankima ITERi rajatiste ehitamiseks, käitamiseks ja kasutamiseks vajalikud load ja litsentsid;

e)	edendab organisatsiooni liikmete asjakohaste riiklike termotuumaenergeetika teadusprogrammide vahelist ning selliste programmide ja ITERi organisatsiooni vahelist koostööd;

f)	tagab ITERi organisatsioonile kasutamiseks hangitud komponentide ja süsteemide kvaliteedi ja sobivuse;

g)	esitab nõukogule vajaduse korral artikli 3 lõike 1 punktis a osutatud täiendavaid tehnilisi dokumente;

h)	sõlmib nõukogu eelneval nõusolekul kooskõlas artikliga 19 rahvusvahelisi koostöölepinguid ja -kokkuleppeid ning kontrollib nende rakendamist;

i)	korraldab nõukogu istungeid;

j)	abistab nõukogu soovil nõukogu abiorganeid nende ülesannete täitmisel ning

k)	jälgib ja kontrollib aastaprogrammide täitmist nende ajastuse, tulemuste ja kvaliteedi osas ning kiidab heaks täidetud ülesanded.

5. Peadirektor osaleb nõukogu koosolekutel, kui nõukogu ei otsusta teisiti.

6. Ilma et see piiraks artikli 14 kohaldamist, on peadirektori ja töötajate kohustused ITERi organisatsiooni suhtes olemuselt rahvusvahelised. Oma tööülesannete täitmisel ei küsi nad ega võta vastu mitte ühegi valitsuse ega muu ITERi organisatsiooni välise ametivõimu korraldusi. Organisatsiooni liikmed austavad peadirektori ja töötajate kohustuste rahvusvahelist iseloomu ega püüa neid nende tööülesannete täitmisel mõjutada.

7. Töötajad toetavad peadirektorit tema tööülesannete täitmisel ja alluvad talle.

8. Peadirektor määrab töötajad ametisse kooskõlas personalieeskirjadega.

9. Iga töötaja ametiaeg on kuni viis aastat.

10. ITERi organisatsiooni personal koosneb kvalifitseeritud teadus-, tehnilistest ja haldustöötajatest, keda on vaja ITERi organisatsiooni tegevuse elluviimisel.

11. Töötajad määratakse ametisse kvalifikatsiooni alusel, võttes arvesse ametikohtade piisavat jaotust organisatsiooni liikmete vahel vastavalt nende sissemaksetele.

12. Organisatsiooni liikmed võivad lähetada töötajaid ja saata külalisteadlasi ITERi organisatsiooni kooskõlas käesoleva lepingu ja asjakohaste eeskirjadega.

Artikkel 8

ITERi organisatsiooni vahendid

1. ITERi organisatsiooni vahendid koosnevad järgmisest:

mitterahalised sissemaksed, nagu osutatud dokumendis “ITERi ehituse, käitamise, deaktiveerimise ja tegevuse lõpetamise etappide hinnangulised väärtused ning projektiosaliste sissemaksete vorm”, mis koosnevad järgmisest: i) komponendid, seadmed, materjalid ning muud kaubad ja teenused vastavalt kokkulepitud tehnilistele kirjeldustele ja ii) organisatsiooni liikmete lähetatud töötajad;

b)	organisatsiooni liikmete rahalised sissemaksed ITERi organisatsiooni eelarvesse (edaspidi “rahalised sissemaksed”), nagu osutatud dokumendis “ITERi ehituse, käitamise, deaktiveerimise ja tegevuse lõpetamise etappide hinnangulised väärtused ning projektiosaliste sissemaksete vorm”;

c)	rahalised või mitterahalised lisavahendid, mis laekuvad nõukogu kinnitatud piirides ja tingimustel.

2. Organisatsiooni liikmete sissemaksed käesoleva lepingu kehtivusajal on osutatud dokumentides “ITERi ehituse, käitamise, deaktiveerimise ja tegevuse lõpetamise etappide hinnangulised väärtused ning projektiosaliste sissemaksete vorm” ja “Kulude jagamine ITERi projekti kõikides etappides” ning neid võib nõukogu ühehäälsel otsusel ajakohastada.

3. ITERi organisatsiooni vahendeid kasutatakse üksnes ITERi organisatsiooni eesmärgi ja ülesannete täitmiseks kooskõlas artiklitega 2 ja 3.

4. Organisatsiooni iga liige teeb sissemakseid ITERi organisatsiooni asjakohase juriidilise isiku kaudu, edaspidi selle liikme “kohalik asutus”, kui nõukogu ei ole kokku leppinud teisiti. Organisatsiooni liikmete poolt otse ITERi organisatsioonile rahaliste sissemaksete tegemisel ei ole nõukogu nõusolek vajalik.

Artikkel 9

Projekti vahendite haldamise eeskiri

1. Projekti vahendite haldamise eeskirja eesmärk on tagada ITERi organisatsiooni nõuetekohane finantsjuhtimine. Eeskiri reguleerib muu hulgas järgmist:

a)	majandusaasta;

b)	arvestusühik ja vääring, mida ITERi organisatsioon kasutab raamatupidamisarvestuses, eelarvestamisel ja vahendite hindamisel;

c)	ITERi projekti kava ja vahendite kalkulatsioonide esitamine ja struktuur;

d)	aastaeelarve koostamise ja vastuvõtmise, aastaeelarve täitmise ja sisemise finantskontrolli kord;

e)	organisatsiooni liikmete sissemaksed;

f)	hankelepingute sõlmimine;

g)	sissemaksete haldamine ja

h)	tegevuse lõpetamise fondi haldamine.

2. Peadirektor koostab igal aastal ja esitab nõukogule ITERi projekti kava ja vahendite kalkulatsioonide ajakohastatud versiooni.

3. ITERi projekti kavas täpsustatakse ITERi organisatsiooni kõikide ülesannete täitmise kava ja see hõlmab käesoleva lepingu kehtivusaega. Kavas:

a)	visandatakse ITERi organisatsiooni eesmärgi täitmise üldine plaan koos ajakava ja peamiste vahe-eesmärkidega ning võetakse kokku ITERi projekti edusammud üldise plaani täitmisel,

b)	esitatakse ITERi organisatsiooni tegevuskava konkreetsed eesmärgid ja ajakavad järgmiseks viieks aastaks või ehitusperioodiks, kui see kestab kauem, ning

c)	esitatakse asjakohased märkused, sealhulgas ITERi projekti riskide hinnang ning riskide vältimise või leevendamise meetmete kirjeldus.

4. ITERi vahendite kalkulatsioonides esitatakse juba kulutatud vahendite ja ITERi projekti kava tulevaseks rakendamiseks vajalike vahendite ning vahendite hankimise kavade igakülgne analüüs.

Artikkel 10

Teave ja intellektuaalomand

1. Vastavalt käesolevale lepingule ning selle teavet ja intellektuaalomandit käsitlevale lisale toetavad ITERi organisatsioon ja tema liikmed nende poolt käesoleva lepingu täitmisel loodava teabe ja intellektuaalomandi võimalikult ulatuslikku levitamist. Käesolevat artiklit ning teavet ja intellektuaalomandit käsitlevat lisa rakendatakse organisatsiooni liikmete ja ITERi organisatsiooni suhtes võrdselt ja mittediskrimineerivalt.

2. ITERi organisatsioon tagab oma tegevuses kõikide teadustulemuste avaldamise või muul moel laialdase levitamise pärast mõistliku aja möödumist, mis võimaldab teadustulemusi asjakohaselt kaitsta. Nendel tulemustel põhinevate tööde autoriõigus kuulub ITERi organisatsioonile, kui käesoleva lepingu ning teavet ja intellektuaalomandit käsitleva lisa erisätetes ei ole ette nähtud teisiti.

3. Käesoleva lepingu alusel teostatavateks töödeks töövõtulepingute sõlmimisel lisavad ITERi organisatsioon ja tema liikmed lepingutesse sätted, mis käsitlevad töö tulemusena tekkivat intellektuaalomandit. Need sätted käsitlevad nii intellektuaalomandile juurdepääsu õigusi kui ka intellektuaalomandi avaldamist ja kasutamist ning need on kooskõlas käesoleva lepingu ning teavet ja intellektuaalomandit käsitleva lisaga.

4. Käesoleva lepingu kohaselt loodavat või kaasatavat intellektuaalomandit käsitletakse kooskõlas teavet ja intellektuaalomandit käsitleva lisa sätetega.

Artikkel 11

Kohapealne toetus

1. Võõrustav lepinguosaline tagab ITERi organisatsioonile ITERi projekti rakendamiseks vajaliku kohapealse toetuse või loob tingimused selle tagamiseks, nagu see on kokkuvõtlikult esitatud kohapealset toetust käsitlevas lisas ning vastavalt selle lisa tingimustele. Võõrustav lepinguosaline võib sel eesmärgil määrata endale esindaja. Esindaja määramine ei mõjuta võõrustava lepinguosalise käesolevast artiklist tulenevaid kohustusi.

2. Nõukogu heakskiitmisel reguleeritakse ITERi organisatsiooni ja võõrustava lepinguosalise või tema esindaja vahelise kohapealse toetuse alase koostöö üksikasju ja korda nende vahel sõlmitud kohapealse toetuse lepingus.

Artikkel 12

Eesõigused ja puutumatus

1. ITERi organisatsioonil, tema omandil ja varal on organisatsiooni iga liikme territooriumil eesõigused ja puutumatus, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks.

2. ITERi organisatsiooni peadirektoril ja töötajatel ning nõukogus ja selle abiorganites osalevatel organisatsiooni liikmete esindajatel ja nende asendajatel ning ekspertidel on iga liikme territooriumil eesõigused ja puutumatus, mis on vajalik nende ülesannete täitmiseks seoses ITERi organisatsiooniga.

3. Lõigetega 1 ja 2 ettenähtud puutumatus võetakse ära juhtudel, kui asutus, kes on pädev puutumatust ära võtma, arvab, et puutumatus takistab õigusemõistmist ning puutumatuse äravõtmine ei kahjusta eesmärki, milleks puutumatus anti, ning kui nõukogu otsustab ITERi organisatsiooni, peadirektorit ja töötajaid puudutavatel juhtudel, et puutumatuse äravõtmine ei ole vastuolus ITERi organisatsiooni ja tema liikmete huvidega.

4. Käesoleva lepinguga antud eesõigused ja puutumatus ei vähenda ega mõjuta ITERi organisatsiooni, peadirektori ega töötajate kohustust järgida artiklis 14 osutatud õigusnorme.

5. Iga lepinguosaline teatab hoiulevõtjale kirjalikult lõigete 1 ja 2 jõustamisest.

6. Hoiulevõtja teavitab lepinguosalisi, kui ta on kõikidelt lepinguosalistelt saanud lõikes 5 sätestatud teate.

7. ITERi organisatsioon ja võõrustajariik sõlmivad omavahel peakorteri lepingu.

Artikkel 13

Kohalikud töörühmad

Organisatsiooni iga liige võtab vastu ITERi organisatsiooni moodustatud ja ITERi organisatsiooni juhtimisel tegutseva töörühma, mis on vajalik ITERi organisatsiooni ülesannete ja eesmärgi täitmiseks. ITERi organisatsiooni ja tema iga liikme vahel sõlmitakse kohaliku töörühma leping.

Artikkel 14

Rahvatervis, ohutus, litsentsimine ja keskkonnakaitse

ITERi organisatsioon järgib võõrustajariigi rahvatervist ning töötervishoidu ja -ohutust, tuumaohutust, kiirguskaitset, litsentsimist, tuumamaterjali, keskkonnakaitset ning kuritahtlike tegude vastast kaitset käsitlevaid siseriiklikke õigusnorme.

Artikkel 15

Vastutus

1. ITERi organisatsiooni lepingulist vastutust reguleerivad asjakohased lepingusätted, mida tõlgendatakse vastavalt lepingu suhtes kohaldatavale õigusele.

2. Lepinguvälise vastutuse korral hüvitab ITERi organisatsioon tema poolt tekitatud kahju sobival viisil või rakendab muid abinõusid ulatuses, mil ITERi organisatsioonil lasub asjaomasest õigusest tulenev õiguslik vastutus, kusjuures hüvituskokkulepete üksikasjad kinnitab nõukogu. Käesolevat lõiget ei tõlgendata ITERi organisatsiooni puutumatuse äravõtmisena.

3. Kõiki ITERi organisatsiooni poolt lõigetes 1 ja 2 osutatud vastutuse alusel makstud hüvitisi ning nendega seotud kulusid ja kulutusi käsitletakse tegevuskuludena, nagu need on määratletud projekti vahendite haldamise eeskirjades.

4. Kui lõikes 2 osutatud kahju hüvitamise kulud ületavad ITERi organisatsiooni aastaeelarvega tegevuskuludeks ettenähtud ja/või kindlustuse vahendeid, peavad organisatsiooni liikmed nõukogu kaudu konsultatsioone, et ITERi organisatsioon saaks välja maksta lõikega 2 ettenähtud hüvitise nõukogu ühehäälsel otsusel artikli 6 lõike 8 kohaselt üldeelarvet suurendades.

5. ITERi organisatsiooni liikmetele ei kaasne liikmeksolekuga vastutust ITERi organisatsiooni tegevuse, tegevusetuse või kohustuste eest.

6. Käesoleva lepingu sätted ei kahjusta organisatsiooni liikmete puutumatust teiste riikide või oma territooriumil ning neid ei tõlgendata puutumatuse äravõtmisena.

Artikkel 16

Tegevuse lõpetamine

1. ITERi käitusperioodil loob ITERi organisatsioon fondi ITERi rajatiste tegevuse lõpetamise rahastamiseks (edaspidi “fond”). Fondi loomise, hindamise ja ajakohastamise korra, muudatuste tingimused ning fondi võõrustajariigile üleandmise tingimused sätestatakse artiklis 9 osutatud projekti vahendite haldamise eeskirjades.

2. Pärast ITERi katsekäituse lõppetappi viib ITERi organisatsioon ITERi rajatised viie aasta jooksul või lühema tähtaja jooksul, juhul kui see on võõrustajariigiga kokku lepitud, ITERi organisatsiooni ja võõrustajariigi vahel kokkulepitavasse ning vajaduse korral ajakohastatavasse seisundisse; seejärel annab ITERi organisatsioon võõrustajariigile üle fondi ning ITERi rajatised nende tegevuse lõpetamiseks.

3. Pärast seda, kui võõrustajariik on fondi ja ITERi rajatised vastu võtnud, ei ole ITERi organisatsioonil ITERi rajatiste suhtes mitte mingeid kohustusi ega vastutust, kui ITERi organisatsioon ja võõrustajariik ei ole teisiti kokku leppinud.

4. ITERi organisatsiooni ja võõrustajariigi õigused ja kohustused ning nendevahelise suhtlemise kord seoses tegevuse lõpetamisega sätestatakse artiklis 12 osutatud peakorteri lepingus, mille alusel ITERi organisatsioon ja võõrustajariik lepivad muu hulgas kokku järgmises:

a)	pärast ITERi rajatiste üleandmist jääb artikkel 20 võõrustajariigi suhtes siduvaks ja

b)	võõrustajariik esitab kõikidele fondi sissemakseid teinud organisatsiooni liikmetele regulaarseid aruandeid tegevuse lõpetamise käigu kohta ning selleks kasutatud või loodud protseduuride ja tehnoloogiate kohta.

Artikkel 17

Finantsaudit

1. Finantsauditi nõukogu (edaspidi “auditinõukogu”) moodustatakse ITERi organisatsiooni raamatupidamise aastaaruande auditeerimiseks kooskõlas käesoleva artikli ning projekti vahendite haldamise eeskirjadega.

2. Igal organisatsiooni liikmel on auditinõukogus üks esindaja. Nõukogu määrab auditinõukogu liikmed ametisse kolmeks aastaks organisatsiooni liikmete soovitusel. Nende ametiaega võib ühe korra kolme aasta võrra pikendada. Nõukogu määrab auditinõukogu liikmete hulgast auditinõukogu esimehe, kelle ametiaeg on kaks aastat.

3. Auditinõukogu liikmed on sõltumatud, nad ei küsi ega võta vastu organisatsiooni ühegi liikme ega muu isiku korraldusi ning neil on aruandekohustus üksnes nõukogu ees.

4. Auditi eesmärgid on:

a)	teha kindlaks, kas tulud/kulud on laekunud/kantud seaduslikult ja reeglipäraselt ning raamatupidamises kajastatud;

b)	teha kindlaks, kas finantsjuhtimine on olnud nõuetekohane;

c)	esitada kinnitus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ning alustehingute seaduslikkuse ja reeglipärasuse kohta;

d)	teha kindlaks, kas kulutused vastavad eelarvele, ning

e)	vaadata läbi ITERi organisatsioonile võimalikku finantsmõju avaldavad asjad.

5. Audit lähtub rahvusvaheliselt tunnustatud raamatupidamispõhimõtetest ja -standarditest.

Artikkel 18

Juhtimise hindamine

1. Nõukogu määrab iga kahe aasta järel hindaja, kes annab hinnangu ITERi organisatsiooni juhtimisele. Hindamise ulatuse otsustab nõukogu.

2. Sellist hindamist võib nõuda ka peadirektor, olles pidanud nõu nõukoguga.

3. Hindaja on sõltumatu, ta ei küsi ega võta vastu organisatsiooni ühegi liikme ega muu isiku korraldusi ning tal on aruandekohustus üksnes nõukogu ees.

4. Hindamise eesmärk on teha kindlaks, kas ITERi organisatsiooni on nõuetekohaselt juhitud, eelkõige juhtimise tulemuslikkuse ning personaliastmestiku tõhususe osas.

5. Hindamine lähtub ITERi organisatsiooni dokumentidest. Hindajale antakse täielik juurdepääs töötajatele, arvestusele ja dokumentidele, mida ta oma töö eesmärgil vajalikuks peab.

6. ITERi organisatsioon tagab, et hindaja järgib tundliku ja/või konfidentsiaalse äriteabega seotud nõudeid, eelkõige intellektuaalomandit, rahuotstarbelist kasutamist ja tuumarelva leviku tõkestamist käsitlevat poliitikat.

Artikkel 19

Rahvusvaheline koostöö

Vastavalt käesolevale lepingule ja nõukogu ühehäälsel otsusel võib ITERi organisatsioon oma eesmärgi täitmiseks teha koostööd teiste rahvusvaheliste organisatsioonide ja institutsioonidega ning kolmandate projektiosaliste ja nende organisatsioonide ja institutsioonidega ning sõlmida nendega selleks lepinguid ja kokkuleppeid. Sellise koostöö üksikasjaliku korra otsustab igal konkreetsel juhul nõukogu.

Artikkel 20

Rahuotstarbeline kasutus ja tuumarelva leviku tõkestamine

1. ITERi organisatsioon ja tema liikmed kasutavad kõiki käesoleva lepingu alusel loodud või saadud materjale, seadmeid ja tehnoloogiaid üksnes rahuotstarbeliselt. Käesolevat lõiget ei tõlgendata viisil, mis mõjutab organisatsiooni liikmete õigusi kasutada nende poolt käesolevast lepingust sõltumatult omandatud või väljatöötatud materjale, seadmeid või tehnoloogiat nende oma eesmärkidel.

2. ITERi organisatsiooni ja tema liikmete poolt käesoleva lepingu alusel saadud või loodud materjale, seadmeid ega tehnoloogiat ei anta üle kolmandatele isikutele tuumarelvade ega muude tuumalõhkeseadmete tootmiseks või muul moel omandamiseks ega selliste materjalide, seadmete või tehnoloogiate mitterahuotstarbeliseks kasutamiseks.

3. ITERi organisatsioon ja tema liikmed võtavad asjakohased meetmed käesoleva artikli tõhusaks ja läbipaistvaks rakendamiseks. Selleks suhtleb nõukogu asjakohaste rahvusvaheliste foorumitega ning kehtestab rahuotstarbelist kasutamist ja tuumarelva leviku tõkestamist toetava poliitika.

4. ITERi projekti edu ja tuumarelva leviku tõkestamise poliitika toetamiseks kohustuvad lepinguosalised pidama nõu kõikides käesoleva artikli rakendamisega seotud küsimustes.

5. Käesoleva lepinguga ei nõuta organisatsiooni liikmetelt materjalide, seadmete ega tehnoloogia üleandmist vastuolus riiklikku ekspordikontrolli käsitlevate või sellega seotud õigusnormidega.

6. Käesolev leping ei mõjuta lepinguosaliste õigusi ega kohustusi, mis tulenevad muudest rahvusvahelistest lepingutest tuumarelvade või teiste uute tuumalõhkeseadmete leviku tõkestamise kohta.

Artikkel 21

Kohaldamine Euratomi suhtes

Vastavalt Euratomi asutamislepingule kohaldatakse käesolevat lepingut Euratomi asutamislepinguga hõlmatud territooriumidel. Vastavalt Euratomi asutamislepingule ja muudele asjakohastele lepingutele kohaldatakse käesolevat lepingut ka Bulgaaria Vabariigi, Rumeenia ja Šveitsi Konföderatsiooni suhtes, kes osalevad Euratomi tuumasünteesi programmis täielikult assotsieerunud kolmandate riikidena.

Artikkel 22

Jõustumine

1. Käesoleva lepingu ratifitseerimine, vastuvõtmine või heakskiitmine toimub iga allakirjutanu menetluste kohaselt.

2. Leping jõustub kolmekümnendal päeval pärast seda, kui Hiina Rahvavabariik, Euratom, India Vabariik, Jaapan, Korea Vabariik, Venemaa Föderatsioon ja Ameerika Ühendriigid on hoiule andnud oma ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirjad.

3. Kui leping ei ole jõustunud ühe aasta jooksul pärast selle allakirjutamist, kutsub hoiulevõtja kokku allakirjutanute koosoleku, et otsustada edasine tegevus lepingu jõustamise hõlbustamiseks.

Artikkel 23

Ühinemine

1. Pärast käesoleva lepingu jõustumist võivad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid lepinguga ühineda ja lepinguosaliseks saada, kui nõukogu on teinud sellekohase ühehäälse otsuse.

2. Riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid, kes soovivad lepinguga ühineda, teatavad sellest peadirektorile, kes teavitab organisatsiooni liikmeid sellest soovist vähemalt kuus kuud enne, kui asi antakse nõukogule otsuse tegemiseks.

3. Nõukogu otsustab iga riigi ja rahvusvahelise organisatsiooni ühinemise tingimused.

4. Riigi või rahvusvahelise organisatsiooni ühinemine käesoleva lepinguga jõustub 30 päeva möödumisel kuupäevast, mil hoiulevõtja on saanud nii ühinemiskirja kui ka artikli 12 lõikes 5 osutatud teate.

Artikkel 24

Kestus ja lõpetamine

1. Käesolev leping sõlmitakse esialgu 35 aastaks. Selle tähtaja viimased viis aastat või vähem, kui nii on kokku lepitud võõrustajariigiga, pühendatakse ITERi rajatiste deaktiveerimisele.

2. Nõukogu moodustab vähemalt kaheksa aastat enne lepingu lõppemist erikomitee, mille esimees on peadirektor ja mis annab nõukogule nõu küsimuses, kas lepingu kehtivusaega tuleks pikendada, võttes arvesse ITERi projekti edu. Erikomitee hindab ITERi rajatiste tehnilist ja teaduslikku seisundit ning lepingu võimaliku pikendamise põhjusi ning, enne kui ta soovitab lepingut pikendada, ka finantsaspekte, s.o vajalikku eelarvet ning mõju deaktiveerimise ja tegevuse lõpetamise kuludele. Erikomitee esitab oma aruande nõukogule ühe aasta jooksul pärast erikomitee moodustamist.

3. Komisjon teeb aruande alusel ühehäälse otsuse lepingu pikendamise küsimuses vähemalt kuus aastat enne lepingu lõppemist.

4. Nõukogu ei või lepingut pikendada kokku rohkem kui kümne aasta võrra ning samuti ei või nõukogu lepingut pikendada, kui pikendamine muudaks ITERi organisatsiooni tegevuse laadi või tema liikmete rahaliste sissemaksete korda.

5. Komisjon kinnitab lepingu lõppemist vähemalt kuus aastat ette ning otsustab ära deaktiveerimisetapi korra ja ITERi organisatsiooni likvideerimise.

6. Lepingu võib lõpetada kõikide lepinguosaliste kokkuleppel, kui ITERi rajatiste deaktiveerimiseks võimaldatakse piisavalt aega ja tagatakse vahendid nende tegevuse lõpetamiseks.

Artikkel 25

Vaidluste lahendamine

1. Lepinguosaliste vahel või ühe või mitme lepinguosalise ja ITERi organisatsiooni vahel käesolevast lepingust tulenevad või sellega seoses tekkivad küsimused lahendatakse nõupidamise või vahenduse teel või muus kokkulepitavas korras, näiteks vahekohtumenetluses. Vaidluse osalised tulevad küsimuse arutamiseks kokku, et varakult lahenduseni jõuda.

2. Kui vaidluse osalised ei suuda vaidlust nõupidamise teel lahendada, võib kumbki vaidluse osaline paluda nõukogu esimehel (või, kui esimees esindab vaidluses osalevat liiget, siis nõukogu muul liikmel, kes esindab vaidluses mitteosalevat liiget) tegutseda vahendajana koosolekul, kus vaidlust püütakse lahendada. Koosolek kutsutakse kokku kolmekümne päeva jooksul alates vaidluse osalise vahendamispalvest ning lõpetatakse seejärel kuuekümne päeva jooksul; kohe pärast koosoleku lõppu esitab vahendaja vahendusaruande, mis koostatakse vaidluses mitteosalevate liikmetega nõu pidades ja milles tehakse soovitus vaidluse lahendamiseks.

3. Kui vaidluses osalejad ei suuda vaidlust nõupidamise või vahenduse teel lahendada, võivad nad omavahelisel kokkuleppel esitada vaidluse kokkulepitud korras lahendamiseks.

Artikkel 26

Taganemine

1. Kümne aasta möödudes lepingu jõustumisest võivad lepinguosalised, välja arvatud võõrustajariik, teatada hoiulevõtjale oma soovist lepingust taganeda.

2. Taganemine ei mõjuta taganeva lepinguosalise sissemakset ITERi rajatiste ehituskuludesse. Kui lepinguosaline taganeb lepingust ITERi käitamisperioodil, teeb ta ka kokkulepitud sissemakse ITERi rajatiste tegevuse lõpetamise kuludesse.

3. Taganemine ei mõjuta lepinguosalise jätkuvaid õigusi, kohustusi ega õiguslikku olukorda, mis on tekkinud lepingu täitmisel enne lepingust taganemist.

4. Taganemine jõustub lõikes 1 osutatud teate esitamise aastale järgneva majandusaasta lõpus.

5. ITERi organisatsioon dokumenteerib taganemise üksikasjad, pidades nõu taganeva lepinguosalisega.

Artikkel 27

Lisad

Teavet ja intellektuaalomandi õigusi käsitlev lisa ning kohapealset toetust käsitlev lisa moodustavad käesoleva lepingu lahutamatu osa.

Artikkel 28

Muudatused

1. Lepinguosaline võib esitada lepingu muudatusettepaneku.

2. Nõukogu arutab muudatusettepanekuid nende ühehäälseks soovitamiseks lepinguosalistele.

3. Muudatused ratifitseeritakse, võetakse vastu või kiidetakse heaks vastavalt iga lepinguosalise menetlustele ning need jõustuvad kolmekümnendal päeval pärast seda, kui kõik lepinguosalised on hoiule andnud oma ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirjad.

Artikkel 29

Hoiulevõtja

1. Lepingu hoiulevõtja on IAEA peadirektor.

2. Käesoleva lepingu originaal antakse hoiule hoiulevõtjale, kes saadab lepingu tõestatud koopiad allakirjutanutele ning ÜRO peasekretärile registreerimiseks ja avaldamiseks kooskõlas ÜRO põhikirja artikliga 102.

3. Hoiulevõtja teatab kõikidele allakirjutanutele ning lepinguga ühinenud riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele:

a)	iga ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiuleandmise kuupäeva;

b)	kooskõlas artikli 12 lõikega 5 saadud teadete hoiuleandmise kuupäeva;

c)	käesoleva lepingu ja selle artikliga 28 ettenähtud muudatuste jõustumiskuupäeva;

d)	lepinguosaliste sooviavaldused lepingust taganemiseks ning

e)	lepingu lõpetamise.

SELLE KINNITUSEKS on täievolilised esindajad käesolevale lepingule alla kirjutanud.

Koostatud Pariisis 21. novembril 2006. aastal ühes eksemplaris inglise keelses.

Euroopa Aatomienergiaühenduse nimel

Hiina Rahvavabariigi valitsuse nimel

India Vabariigi valitsuse nimel

Jaapani valitsuse nimel

Korea Vabariigi valitsuse nimel

Venemaa Föderatsiooni valitsuse nimel

Ameerika Ühendriikide valitsuse nimel

I LISA

Teavet ja intellektuaalomandiõigusi käsitlev lisa

Artikkel 1

Sisu ja mõisted

1.1	Käesolev lisa hõlmab kaitstava objektiga seotud teabe ja intellektuaalomandi levitamist, vahetamist, kasutamist ja kaitset käesoleva lepingu täitmisel. Kui ei ole sätestatud teisiti, kasutatakse käesolevas lisas samu mõisteid nagu lepingus.

1.2

Teave – avaldatud teave, joonised, projektid, arvutused, aruanded ja muud dokumendid, teadus- ja arendustegevuse dokumenteeritud andmed või meetodid, samuti leiutiste ja avastuste kirjeldused, olenemata sellest, kas need on kaitstavad või mitte, mis jäävad punktis 1.3 sätestatud intellektuaalomandi mõistest välja.

1.3

Intellektuaalomand – Stockholmis 14. juulil 1967. aastal sõlmitud Ülemaailmse Intellektuaalomandi Organisatsiooni asutamise konventsiooni artiklis 2 määratletud intellektuaalomand. Käesoleva lisa tähenduses võib intellektuaalomand hõlmata konfidentsiaalset teavet, näiteks oskusteavet või ärisaladusi, tingimusel et see teave on avaldamata ning kirjalikus või muus dokumenteeritud vormis ning

a)	selle omanik on seda hoidnud konfidentsiaalsena;

b)	see ei ole üldteada ega avalikkusele muudest allikatest kättesaadav ning see ei ole avalikkusele üldkättesaadav trükiväljaannete ega muude loetavate dokumentide näol;

c)	selle omanik ei ole seda edastanud muudele isikutele, kohustamata neid seda konfidentsiaalsena hoidma, ning

d)	seda ei anta saajale, kohustamata saajat seda konfidentsiaalsena hoidma.

1.4	Taustaintellektuaalomand – enne käesoleva lepingu jõustumist või väljaspool lepingu reguleerimisala omandatud, välja töötatud või loodud intellektuaalomand.

1.5	Loodud intellektuaalomand – käesoleva lepingu kohaselt ja selle täitmise käigus kohaliku asutuse või üksuse kaudu tegutseva ITERi organisatsiooni liikme poolt või ITERi organisatsiooni poolt või ühiselt täieliku omandiõigusega loodud või omandatud intellektuaalomand.

1.6	Parendused – olemasoleva intellektuaalomandi tehnilised täiustused, sealhulgas tuletised.

1.7	Üksus või üksused – üksus, millega kohalik asutus või ITERi organisatsioon on käesoleva lepingu täitmiseks sõlminud kaupade tarnimise või teenuste osutamise lepingu.

Artikkel 2

Üldsätted

2.1.	Organisatsiooni liikmed toetavad loodud intellektuaalomandi võimalikult ulatuslikku levitamist vastavalt käesolevale lisale.

2.2.

Organisatsiooni iga liige tagab, et teised liikmed ja ITERi organisatsioon saavad omandada käesoleva lisa kohaselt jaotatud intellektuaalomandi õigused. ITERi organisatsiooni või tema liikmete lepingud üksustega peavad olema kooskõlas käesoleva lisaga. Eelkõige peavad kõik organisatsiooni liikmed ja ITERi organisatsioon järgima asjakohaseid hankemenetlusi, et tagada käesoleva lisa järgimine.

ITERi organisatsioon teeb õigeaegselt ja nõuetekohaselt kindlaks lepinguliste üksuste taustaintellektuaalomandi, et saavutada ITERi organisatsiooni ja tema liikmete juurdepääs sellele taustaintellektuaalomandile kooskõlas käesoleva lisaga.

ITERi organisatsiooni liikmed teevad õigeaegselt ja nõuetekohaselt kindlaks lepinguliste üksuste taustaintellektuaalomandi, et saavutada ITERi organisatsiooni ja tema liikmete juurdepääs sellele taustaintellektuaalomandile kooskõlas käesoleva lisaga.

Organisatsiooni iga liige ja ITERi organisatsioon tagavad ITERi organisatsiooni ja selle teiste liikmete juurdepääsu lepingute täitmisel loodavatele või kaasatavatele leiutistele ja muule intellektuaalomandile vastavalt käesolevale lisale, tingimusel et austatakse leiutajate õigusi.

2.3	Käesoleva lisaga ei muudeta ega piirata õiguste jagunemist organisatsiooni liikme ja tema kodanike vahel. See, kas intellektuaalomandiõigused kuuluvad organisatsiooni liikmele või tema kodanikele, määratakse nende vahel kindlaks vastavalt kehtivatele õigusnormidele.

2.4	Kui organisatsiooni liige omandab käesoleva lepingu täitmisel intellektuaalomandi täielikud õigused, teavitab see liige organisatsiooni kõiki teisi liikmeid ja ITERi organisatsiooni õigeaegselt sellisest intellektuaalomandist ja edastab selle üksikasjad.

Artikkel 3

Autoriõigusega kaitstud ja kaitsmata teabe ning teadusväljaannete levitamine

Organisatsiooni iga liige võib otseselt käesoleva lepingu täitmisest tulenevat teavet mittekaubanduslikul otstarbel tõlkida, reprodutseerida ja avalikult levitada. Kõikidel autoriõigusega kaitstud tööde avalikult levitatavatel koopiatel, mis on koostatud käesoleva sätte alusel, peavad olema töö autorite nimed, välja arvatud juhul, kui autor enda nimetamisest selgesõnaliselt keeldub.

Artikkel 4

Organisatsiooni liikme, kohaliku asutuse või üksuse loodud või kaasatud intellektuaalomand

4.1.

Loodud intellektuaalomand

4.1.1

Kui organisatsiooni liige, kohalik asutus või üksus loob käesoleva lepingu täitmisel kaitstava objekti, on sellel liikmel, kohalikul asutusel või üksusel õigus omandada selle intellektuaalomandi suhtes kõikides riikides kõik õigused, omandiõigus ja huvid vastavalt kehtivatele õigusnormidele.

4.1.2

Organisatsiooni iga liige, kes tegutseb kohaliku asutuse või üksuse kaudu, kes käesoleva lepingu täitmisel on loonud intellektuaalomandi, annab organisatsiooni teistele liikmetele ja ITERi organisatsioonile võrdsel ja mittediskrimineerival alusel tühistamatu, kasutustasuta lihtlitsentsi sellise loodud intellektuaalomandi suhtes, kusjuures ITERi organisatsioonil on õigus anda selle intellektuaalomandi all-litsentse ning organisatsiooni teistel liikmetel on õigus anda selle all-litsentse avaliku sektori rahastatavate tuumasünteesi käsitlevate teadus- ja arendusprogrammide elluviimisel oma territooriumil.

4.1.3

Organisatsiooni iga liige, kes tegutseb kohaliku asutuse või üksuse kaudu, kes käesoleva lepingu täitmisel on loonud intellektuaalomandi, annab organisatsiooni teistele liikmetele loodud intellektuaalomandi suhtes võrdsel ja mittediskrimineerival alusel lihtlitsentsi kaubanduslikus tuumasünteesis kasutamiseks koos all-litsentside andmise õigusega nende liikmete omamaistele kolmandatele isikutele liikmete oma territooriumil tingimustel, mis on vähemalt sama soodsad kui need, mille alusel organisatsiooni liige litsentsib loodud intellektuaalomandit kolmandatele isikutele liikme oma territooriumil või väljaspool oma territooriumi. Kui selliseid tingimusi pakutakse, ei tohi litsentsi andmisest keelduda. Eespool nimetatud litsentsi võib tühistada üksnes juhul, kui litsentsisaaja ei täida oma lepingulisi kohustusi.

4.1.4

Organisatsiooni iga liiget, kes tegutseb kohaliku asutuse või üksuse kaudu, kes on käesoleva lepingu alusel loonud intellektuaalomandi, ergutatakse sõlmima kaubanduslikke kokkuleppeid organisatsiooni teiste liikmete, kohalike asutuste, üksuste ja kolmandate isikutega, et võimaldada loodud intellektuaalomandi kasutamist muudes valdkondades peale tuumasünteesi.

4.1.5.

Organisatsiooni liikmed ja nende kohalikud asutused või üksused, kes vastavalt käesolevale lisale annavad loodud või taustaintellektuaalomandi litsentse või all-litsentse, peavad litsentside kohta arvestust, mis on kättesaadav kõikidele liikmetele näiteks ITERi organisatsiooni kaudu.

4.2.

Taustaintellektuaalomand

4.2.1.

Taustaintellektuaalomand jääb selle isiku omandiks, kellele see kuulub.

4.2.2.

Organisatsiooni iga liige, kes tegutseb kohaliku asutuse või üksuse kaudu, kes on ITERi organisatsioonile antud asjadesse kaasanud taustaintellektuaalomandi, välja arvatud konfidentsiaalset teavet nagu oskusteavet ja ärisaladusi, mis on vajalik:

—	teadus- ja arendustehnika ehitamiseks, käitamiseks, kasutamiseks või kaasamiseks seoses ITERi rajatistega;

—	antud asja hooldamiseks või parandamiseks või

—	hankemenetluse eel, kui nõukogu seda vajalikuks peab,

annab võrdsel ja mittediskrimineerival alusel sellise taustaintellektuaalomandi suhtes tühistamatu, kasutustasuta lihtlitsentsi ITERi organisatsioonile ja selle teistele liikmetele, kusjuures ITERi organisatsioonil on õigus anda selle all-litsentse ja organisatsiooni liikmetel on õigus anda selle all-litsentse oma teadusasutustele ja kõrgharidusasutustele avaliku sektori rahastatavate tuumasünteesi käsitlevate teadus- ja arendusprogrammide elluviimiseks oma territooriumil.

4.2.3.

Organisatsiooni iga liige, kes tegutseb kohaliku asutuse või üksuse kaudu, kes on ITERi organisatsioonile antud asjadesse kaasanud konfidentsiaalset taustateavet, mis on vajalik:

—	teadus- ja arendustehnika ehitamiseks, käitamiseks, kasutamiseks või kaasamiseks seoses ITERi rajatistega;

—	asja hooldamiseks või parandamiseks;

—	hankemenetluse eel, kui nõukogu seda vajalikuks peab, või

—	ohutuse tagamiseks ning kvaliteedi tagamiseks ja kontrollimiseks, kui seda nõuavad reguleerivad asutused,

tagab, et ITERi organisatsioonile antakse tühistamatu, kasutustasuta lihtlitsents sellise konfidentsiaalse taustateabe, sealhulgas käsiraamatute või juhendavate õppematerjalide kasutamiseks ITERi rajatiste ehitamisel, käitamisel, hooldamisel ja parandamisel.

Kui ITERi organisatsioonile antakse konfidentsiaalset teavet, tuleb see selgelt sellekohaselt tähistada ning edastada vastavalt konfidentsiaalsuskokkuleppele. Sellise teabe saaja kasutab seda üksnes punkti 4.2.3 alapunktis a sätestatud eesmärgil ning hoiab seda nimetatud kokkuleppes ettenähtud ulatuses konfidentsiaalsena. ITERi organisatsioon tasub konfidentsiaalse taustateabe ITERi organisatsiooni poolsest väärkasutamisest tulenevad kahjutasud.

4.2.4.

Organisatsiooni iga liige, kes tegutseb kohaliku asutuse või üksuse kaudu, kes on ITERi organisatsioonile antud asjadesse kaasanud konfidentsiaalset taustateavet nagu oskusteavet ja ärisaladusi, mis on vajalik:

—	teadus- ja arendustehnika ehitamiseks, käitamiseks, kasutamiseks või kaasamiseks seoses ITERi rajatistega;

—	antud asja hooldamiseks või parandamiseks või

—	hankemenetluse eel, kui nõukogu seda vajalikuks peab,

püüab anda sellise konfidentsiaalse taustateabe suhtes kaubandusliku litsentsi või tarnib need konfidentsiaalset taustateavet sisaldavad asjad saajale eralepingute alusel koos rahalise hüvitisega organisatsiooni liikme avaliku sektori rahastatavatele tuumasünteesi käsitlevatele teadus- ja arendusprogrammidele vähemalt sama soodsatel tingimustel kui need, mille alusel organisatsiooni liige litsentsib seda konfidentsiaalset taustateavet või tarnib samu asju kolmandatele isikutele kas liikme territooriumil või väljaspool seda. Kui selliseid tingimusi pakutakse, ei tohi litsentsi andmisest keelduda. Eespool nimetatud litsentsi, kui see on antud, võib tühistada üksnes juhul, kui litsentsisaaja ei täida oma lepingulisi kohustusi.

4.2.5.

Organisatsiooni iga liige, kes tegutseb kohaliku asutuse või üksuse kaudu, kes käesoleva lepingu täitmisel on kaasanud taustaintellektuaalomandit, sealhulgas konfidentsiaalset taustateavet, püüab tagada, et taustaintellektuaalomandit sisaldav komponent on mõistlikel tingimustel kättesaadav, või püüab anda organisatsiooni teistele liikmetele võrdsel ja mittediskrimineerival alusel lihtlitsentsi kaubanduslikus tuumasünteesis kasutamiseks koos all-litsentsi andmise õigusega nende liikmete omamaistele kolmandatele isikutele liikmete oma territooriumil tingimustel, mis on vähemalt sama soodsad kui need, mille alusel organisatsiooni liige litsentsib loodud intellektuaalomandit kolmandatele isikutele oma territooriumil või väljaspool seda. Kui selliseid tingimusi pakutakse, ei tohi litsentsi andmisest keelduda. Eespool nimetatud litsentsi võib tühistada üksnes juhul, kui litsentsisaaja ei täida oma lepingulisi kohustusi.

4.2.6.

Organisatsiooni iga liiget, kes tegutseb kohaliku asutuse või üksuse kaudu, ergutatakse teistele liikmetele muuks kaubanduslikuks kasutamiseks kui punktis 4.2.5 sätestatu kättesaadavaks tegema ITERi organisatsioonile antud asjadesse kaasatud taustaintellektuaalomandi, mis oli vajalik:

—	teadus- ja arendustehnika ehitamiseks, käitamiseks, kasutamiseks või kaasamiseks seoses ITERi rajatistega;

—	antud asja hooldamiseks või parandamiseks või

—	hankemenetluse eel, kui nõukogu seda vajalikuks pidas.

Sellist taustaintellektuaalomandit, kui omanik litsentsib seda organisatsiooni liikmetele, litsentsitakse võrdsel ja mittediskrimineerival alusel.

4.3.

Organisatsioonis mitteosalejate kolmandatele isikutele litsentsimine

Loodud intellektuaalomandi litsentside suhtes, mille organisatsiooni liikmed on andnud organisatsioonis mitteosalejate kolmandatele isikutele, kohaldatakse nõukogu eeskirja kolmandatele isikutele litsentsimise kohta. Kõnealune eeskiri kehtestatakse nõukogu ühehäälsel otsusel.

Artikkel 5

ITERi organisatsiooni loodud või kaasatud intellektuaalomand

5.1.

Loodud intellektuaalomand

5.1.1.

Kui ITERi organisatsioon loob käesoleva lepingu täitmisel intellektuaalomandi, kuulub see ITERi organisatsioonile. ITERi organisatsioon koostab intellektuaalomandi dokumenteerimise ja kaitse ning intellektuaalomandist teatamise korra.

5.1.2.

ITERi organisatsioon litsentsib sellist intellektuaalomandit oma liikmetele võrdsel, mittediskrimineerival, tühistamatul, kasutustasuta lihtlitsentsi alusel, kusjuures organisatsiooni liikmetel on õigus anda selle all-litsentse tuumasünteesi käsitlevaks teadus- ja arendustegevuseks oma territooriumil.

5.1.3.

Loodud intellektuaalomandit, mille ITERi organisatsioon on käesoleva lepingu täitmisel välja töötanud või omandanud, litsentsitakse organisatsiooni liikmetele kaubanduslikuks kasutamiseks võrdsel, mittediskrimineerival lihtlitsentsi alusel, kusjuures liikmetel on õigus anda selle all-litsentse kolmandatele isikutele oma territooriumil vähemalt sama soodsatel tingimustel kui need, mille alusel ITERi organisatsioon litsentsib seda loodud intellektuaalomandit kolmandatele isikutele. Kui selliseid tingimusi pakutakse, ei tohi litsentsi andmisest keelduda. Eespool nimetatud litsentsi võib tühistada üksnes juhul, kui litsentsisaaja ei täida oma lepingulisi kohustusi.

5.2.

Taustaintellektuaalomand

5.2.1.

Kui ITERi organisatsioonil on vajalikud õigused taustaintellektuaalomandi kaasamisel, mis on vajalik:

—	teadus- ja arendustehnika ehitamiseks, käitamiseks, kasutamiseks või kaasamiseks seoses ITERi rajatistega;

—	parenduste ja tuletiste loomiseks;

—	ITERi rajatiste parandamiseks ja hooldamiseks või

—	hankemenetluse eel, kui nõukogu seda vajalikuks peab,

teeb ITERi organisatsioon vajalikud toimingud taustaintellektuaalomandi all-litsentside andmiseks oma liikmetele võrdsel ja mittediskrimineerival alusel antava tühistamatu, kasutustasuta lihtlitsentsi kaudu, kusjuures liikmetel on õigus anda oma territooriumil tuumasünteesi käsitlevaks teadus- ja arendustegevuseks all-litsentse. ITERi organisatsioon püüab neid vajalikke õigusi omandada.

5.2.2.

ITERi organisatsioon püüab tema poolt käesoleva lepingu täitmisel kaasatud taustaintellektuaalomandi, sealhulgas konfidentsiaalse taustateabe, organisatsiooni liikmetele kaubanduslikuks kasutamiseks võrdsel ja mittediskrimineerival alusel antava lihtlitsentsi kaudu kättesaadavaks teha, kusjuures liikmetel on õigus anda oma territooriumil kolmandatele isikutele all-litsentse vähemalt sama soodsatel tingimustel kui need, mille alusel ITERi organisatsioon litsentsib seda taustaintellektuaalomandit kolmandatele isikutele. Kui selliseid tingimusi pakutakse, ei tohi litsentsi andmisest keelduda. Eespool nimetatud litsentsi võib tühistada üksnes juhul, kui litsentsisaaja ei täida oma lepingulisi kohustusi.

5.2.3.

ITERi organisatsioon püüab oma liikmetele muul kui punktis 5.2.2 sätestatud eesmärgil kättesaadavaks teha kogu taustaintellektuaalteabe, sealhulgas konfidentsiaalse taustateabe. Sellist taustaintellektuaalomandit, kui ITERi organisatsioon litsentsib seda oma liikmetele, litsentsitakse võrdsel ja mittediskrimineerival alusel.

5.3.

Organisatsioonis mitteosalejate kolmandatele isikutele litsentsimine.

Litsentside suhtes, mille ITERi organisatsioon on andnud organisatsioonis mitteosalejate kolmandatele isikutele, kohaldatakse nõukogu eeskirja kolmandatele isikutele litsentsimise kohta. Kõnealune eeskiri kehtestatakse nõukogu ühehäälsel otsusel.

Artikkel 6

ITERi organisatsiooni töötajate ja teiste teadlaste loodud intellektuaalomand

6.1.	ITERi organisatsiooni otseselt palgatud töötajate ja lähetatud töötajate loodud intellektuaalomand kuulub ITERi organisatsioonile ja seda käsitletakse töölepingutes või eeskirjades kooskõlas käesoleva lisaga.

6.2.

Intellektuaalomand, mille on loonud konkreetseteks töödeks ITERi organisatsiooniga sõlmitud kokkuleppe alusel ITERi organisatsiooni tegevuses osalevad külalisteadlased, kes osalevad otseselt ITERi organisatsiooni kasutatavates üldprogrammides, kuulub ITERi organisatsioonile, kui nõukogu ei ole kokku leppinud teisiti.

6.3.	Nende külalisteadlaste loodud intellektuaalomandit, kes ei osale ITERi organisatsiooni kasutatavates üldprogrammides, käsitletakse vastavalt ITERi organisatsiooniga sõlmitud kokkuleppele nõukogu kehtestatud tingimuste alusel.

Artikkel 7

Intellektuaalomandi kaitse

7.1.

Kui organisatsiooni liige omandab võib taotleb kaitset loodud intellektuaalomandile, mille see liige on välja töötanud või omandanud, teatab ta sellest kaitsest õigeaegselt ITERi organisatsioonile ja tema kõikidele liikmetele ning esitab kaitse üksikasjad. Kui organisatsiooni liige otsustab mitte teostada oma õigust taotleda loodud intellektuaalomandile mis tahes riigis või piirkonnas kaitset, teatab ta oma otsusest õigeaegselt ITERi organisatsioonile ning ITERi organisatsioon võib seejärel kas ise või oma liikmete kaudu kaitset taotleda.

7.2.	Loodud intellektuaalomandi osas, mille ITERi organisatsioon on välja töötanud või omandanud, võtab nõukogu esimesel võimalusel vastu sellest intellektuaalomandist teatamise, selle kaitsmise ja dokumenteerimise korra, luues näiteks andmebaasi, millele organisatsiooni liikmed juurde pääsevad.

7.3.	Ühise loomingu korral on selles osalevatel organisatsiooni liikmetel ja/või ITERi organisatsioonil õigus taotleda intellektuaalomandit ühisesse omandisse mis tahes riigis, mille taotlejad valivad.

7.4.

Intellektuaalomandi kaasomandit kasutatakse, kui intellektuaalomandi autoriks on organisatsiooni kaks või enam liiget või üks või mitu liiget koos ITERi organisatsiooniga ning kui selle intellektuaalomandi iseloomu tõttu ei saa selle komponente asjaomase intellektuaalomandiõiguse kaitse taotlemisel, saamisel ja/või säilitamisel üksteisest eraldada. Sellisel juhul sõlmivad kaasloojad omavahel kaasomandikokkuleppe, milles sätestatakse nimetatud intellektuaalomandi jagunemine ning omandiõiguse teostamise tingimused.

Artikkel 8

Tegevuse lõpetamine

8.1.	Tegevuse lõpetamise etapiks pärast rajatiste üleandmist võõrustajariigile annab võõrustav lepinguosaline organisatsiooni teistele liikmetele kogu asjakohase avaldamata ja avaldatud teabe, mis on loodud või mida on kasutatud ITERi rajatiste tegevuse lõpetamisel.

8.2.	Käesolev lisa ei puuduta võõrustajariigi poolt tegevuse lõpetamise etapis loodud intellektuaalomandit.

Artikkel 9

Lõpetamine ja taganemine

9.1.	Nõukogu käsitleb vastavalt vajadusele käesoleva lepingu lõpetamisega või lepinguosalise taganemisega seotud küsimusi, mida käesolev leping täielikult ei reguleeri, kuivõrd need puudutavad intellektuaalomandit.

9.2.	Käesoleva lisaga ITERi organisatsioonile ja tema liikmetele antud intellektuaalomandiõigused ja pandud kohustused, eelkõige kõik antud litsentsid, jäävad pärast lepingu lõpetamist või lepinguosalise taganemist jõusse.

Artikkel 10

Kasutustasud

ITERi organisatsiooni poolt intellektuaalomandi litsentsimisest saadavad kasutustasud on ITERi organisatsiooni vahendid.

Artikkel 11

Vaidluste lahendamine

Käesolevast lisast tulenevad ja sellega seotud vaidlused lahendatakse vastavalt käesoleva lepingu artiklile 25.

Artikkel 12

Leiutajate tasustamine

Nõukogu määrab kindlaks organisatsiooni töötajate tasustamise tingimused juhtudeks, kui töötajad loovad intellektuaalomandi.

Artikkel 13

Vastutus

Litsentsikokkulepete läbirääkimistel lisavad ITERi organisatsioon ja tema liikmed vastavalt vajadusele asjakohaseid sätteid, mis reguleerivad litsentsikokkulepete täitmisest tulenevat vastutust, õigusi ja kohustusi.

II LISA

Kohapealset toetust käsitlev lisa

Artikkel 1

Kohapealse toetuse leping

1. Võõrustav lepinguosaline tagab ITERi organisatsioonile ehituskoha toetuseks maa, rajatised, hooned, kaubad ja teenused või loob tingimused nende tagamiseks, nagu see on kokkuvõtlikult esitatud käesolevas lisas. Võõrustav lepinguosaline võib sel eesmärgil määrata endale esindaja.

2. Toetuse üksikasju, samuti ITERi organisatsiooni ja võõrustava lepinguosalise või tema määratud esindaja (edaspidi “võõrustaja”) vahelise koostöö korda reguleerib nende vahel sõlmitav leping (edaspidi “kohapealse toetuse leping”).

Artikkel 2

Lepingu kestus

Võõrustaja tagab ITERi organisatsioonile kohapealse toetuse ajavahemikuks alates ITERi organisatsiooni loomisest kuni käesoleva lepingu lõppemise või lõpetamiseni.

Artikkel 3

Koostöökomitee

ITERi organisatsioon ja võõrustaja loovad koostöökomitee, et tagada käesoleva lisaga reguleeritud toetuse tõhus tagamine vastavalt kohapealse toetuse lepingule.

Artikkel 4

Maa, hooned, rajatised ja juurdepääs

Võõrustaja tagab omal kulul ITERi ehituskoha vastavalt ITERi ehituskohaga seotud nõudeid ja projekteerimistingimusi käsitlevale dokumendile (edaspidi “alustingimused”), mille 2000. aastal võttis vastu Euroopa Aatomienergiaühenduse, Jaapani valitsuse, Venemaa Föderatsiooni valitsuse ning Ameerika Ühendriikide valitsuse vahelise kokkuleppega koostöö kohta rahvusvahelise katsetermotuumareaktori tehnilisel projekteerimisel (edaspidi “ITER EDA”) loodud nõukogu, ning muud allpool loetletud vahendid ja teenused:

a)	maa, mis antakse tasuta ITERi organisatsiooni käsutusse, et võimaldada kõikide ITER EDA lõpparuandes osutatud ITERi hoonete ja abiteenuste ehitamist, kasutamist ja võimalikku laiendamist;

b)	põhiteenused, mida osutatakse ehituskoha piirini: vesi, elekter, kanalisatsioon ja drenaaž, häiresüsteemid;

c)	teed, juurdesõiduteed ja sillad, sealhulgas vajalikud kohandused Port Autonome de Marseille’ ja ITERi ehituskoha vahelisel marsruudil, et tagada ITERi projektiks tarnitavate maksimaalse suuruse ja kaaluga seadmete, samuti töötajate ja külastajate juurdepääs ehituskoha piirini;

d)	transporditeenused lepinguosaliste sissemaksete raames tarnitavate komponentide vedamiseks Port Autonome de Marseille’st või õhutranspordi korral Marignane’i lennujaamast ITERi ehituskohani;

e)	ajutine majutus, mis on ITERi organisatsioonile vajalik ITERi ehituskohas või selle lähedal, kuni ITERi organisatsiooni alalised hooned ja rajatised on kasutuselevõtmiseks valmis;

f)	sellise elektrivarustuse rajamine ehituskoha piirini ja hooldamine, mis tagab kuni 500 MW võimsuse impulsskoormuseks ning võimaldab kasutada võrgust pidevalt 120 MW elektrienergiat ilma ühenduse hooldusest tingitud katkestusteta;

g)	vesijahutus, et hajutada keskkonda keskmiselt 450 MW (soojus)energiat, ning

h)	suure võimsusega ühendus arvutivõrgu ja sideliinidega.

Artikkel 5

Teenused

Lisaks käesoleva lisa artiklis 4 osutatule tagab võõrustaja omal kulul või tõendatud omahinnaga vastavalt kohapealse toetuse lepingule ITERi organisatsioonile vajalikud tehnilised, haldus- ja üldteenused. Nende teenuste hulka kuuluvad muu hulgas:

a)	abipersonal lisaks võõrustaja poolt ITERi organisatsioonile käesoleva lepingu artikli 8 kohaselt määratud töötajatele;

b)	meditsiiniteenused;

c)	hädaabiteenused;

d)	valvesignalisatsioon ja sellega seotud rajatised;

söökla;

f)	litsentsimisprotsessi tugi;

g)	ohutuse korraldamise tugi;

h)	keelekursuste tugi;

i)	ITERi käitamisest tekkivate radioaktiivsete jäätmete käitlemise ja kõrvaldamise teenused;

j)	ümberasumise ja elama asumise tugi;

k)	bussiliiklus tööle ja töölt;

l)	puhke-, sotsiaal- ja ajaveetmisvõimalused;

m)	kommunaalteenused ja -tarned;

n)	raamatukogu- ja multimeediateenused;

o)	keskkonnaseire, sealhulgas kiirgusseire, ning

p)	ehituskoha teenused (jäätmete kõrvaldamine, koristus ja haljastus).

Artikkel 6

Haridus

Võõrustaja loob omal kulul rahvusvahelise kooli organisatsiooni töötajate lastele hariduse tagamiseks ning pakub keskkooliharidust rahvusvahelise põhiõppekava järgi, mis töötatakse välja, pidades nõu teiste lepinguosaliste haridusametitega, ning hõlbustab teiste lepinguosaliste spetsiifiliste ja nende poolt toetatavate õppekava lisaelementide rakendamist. Teised lepinguosalised püüavad kaasa aidata kooli arengule ja õppekava akrediteerimisele oma ametiasutuste poolt.

ITERi projekti ühiseks elluviimiseks loodava ITERi Rahvusvahelise Termotuumaenergeetika Organisatsiooni asutamislepingu esialgse kohaldamise kord

Artikkel 1

Käesoleva korra osalised on Euroopa Aatomienergiaühenduse (edaspidi “Euratom”), Hiina Rahvavabariigi valitsuse, India Vabariigi valitsuse, Jaapani valitsuse, Korea Vabariigi valitsuse, Venemaa Föderatsiooni valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vahelisele ITERi projekti ühiseks elluviimiseks loodava ITERi Rahvusvahelise Termotuumaenergeetika Organisatsiooni asutamislepingule (edaspidi “ITERi asutamisleping”) allakirjutanud.

Artikkel 2

ITERi asutamislepingu kohaselt jõustub asutamisleping kolmekümnendal päeval pärast seda, kui Hiina Rahvavabariik, Euratom, India Vabariik, Jaapan, Korea Vabariik, Venemaa Föderatsioon ja Ameerika Ühendriigid on hoiule andnud oma ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirjad.

Artikkel 3

Käesoleva korra osalised soovivad ITERi asutamislepinguga ettenähtud koostööd teha võimalikult suures ulatuses juba enne, kui igaüks neist on lõpetanud asutamislepingu ratifitseerimiseks, vastuvõtmiseks või heakskiitmiseks nõutavad siseriiklikud menetlused.

Artikkel 4

Seepärast kohustuvad käesoleva korra osalised kooskõlas oma siseriikliku õigusega täitma ITERi asutamislepingut võimalikult suures ulatuses juba enne, kui see jõustub.

Artikkel 5

Käesolevast korrast võib taganeda teistele osalistele sellest 120 päeva kirjalikult ette teatades.

Artikkel 6

Käesolev kord jõustub allakirjutamisel.

SELLE KINNITUSEKS on täievolilised esindajad käesolevale korrale alla kirjutanud.

Koostatud Pariisis 21. novembril 2006. aastal ühes eksemplaris inglise keeles.

Euroopa Aatomienergiaühenduse nimel

Hiina Rahvavabariigi valitsuse nimel

India Vabariigi valitsuse nimel

Jaapani valitsuse nimel

Korea Vabariigi valitsuse nimel

Venemaa Föderatsiooni valitsuse nimel

Ameerika Ühendriikide valitsuse nimel

ITERi projekti ühiseks elluviimiseks loodava ITERi Rahvusvahelise Termotuumaenergeetika Organisatsiooni eesõiguste ja puutumatuse

LEPING

Euroopa Aatomienergiaühendus (edaspidi “Euratom”), Hiina Rahvavabariigi valitsus, India Vabariigi valitsus, Jaapani valitsus, Korea Vabariigi valitsus ja Venemaa Föderatsiooni valitsus (edaspidi “lepinguosalised”),

ARVESTADES, et ITERi projekti ühiseks elluviimiseks loodava ITERi Rahvusvahelise Termotuumaenergeetika Organisatsiooni asutamislepingu (edaspidi “ITERi asutamisleping”) artikliga 12 nähakse ette kõnealuse lepingu osalistelt eesõiguste ja puutumatuse rakendamist;

ARVESTADES, et käesoleva lepingu eesmärk on määratleda käesoleva lepingu osaliste eesõiguste ja puutumatuse sisu ja ulatus kooskõlas ITERi asutamislepingu artikliga 12;

ARVESTADES, et lepinguosalised kinnitasid 2006. aasta 24. mail Brüsselis toimunud ministrite ITERi teemalisel kohtumisel oma kavatsust sõlmida käesolev leping,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES.

Artikkel 1

1. Kooskõlas ITERi asutamislepingu artikliga 5 on ITERi Rahvusvahelisel Termotuumaenergeetika Organisatsioon (edaspidi “ITERi organisatsioon”) rahvusvaheline juriidiline isik, kellel on õigus sõlmida lepinguid riikide ja/või rahvusvaheliste organisatsioonidega.

2. ITERi organisatsioon on juriidiline isik ning tal on oma liikmete territooriumil vajalik õigusvõime muu hulgas:

a)	lepingute sõlmimiseks;

b)	vara omandamiseks, valdamiseks ja käsutamiseks;

c)	litsentside omandamiseks; ning

d)	õiguslike meetmete võtmiseks.

Artikkel 2

ITERi organisatsiooni ehitised ja ruumid on puutumatud.

Artikkel 3

ITERi organisatsiooni arhiivid ja dokumendid on puutumatud.

Artikkel 4

1. ITERi organisatsioonil on puutumatus kohtuliku vastutuse ja kohtuotsuste täideviimise suhtes, välja arvatud:

a)	ulatuses, mil ITERi organisatsioon on sellest konkreetsel juhul selgesõnaliselt loobunud;

b)	tsiviilhagi korral kahjutasunõudes, mille on esitanud kolmas isik seoses õnnetusjuhtumiga, mille põhjustas ITERi organisatsioonile kuuluv või tema nimel kasutatav mootorsõiduk, või liikluseeskirja rikkumise korral, millega oli seotud see sõiduk;

c)	artikli 23 kohaselt langetatud vahekohtu otsuse täideviimise suhtes ning

d)	palga arestimise korral ITERi organisatsiooni töötaja võlgnevuse sissenõudmiseks tingimusel, et arestimise aluseks on otsuse täitmise territooriumil kehtivate eeskirjade kohaselt tehtud lõplik ja täitmisele pööratav seaduslik otsus.

2. ITERi organisatsiooni omand ja vara on nende asukohast sõltumata puutumatud mis tahes vormis rekvireerimise, konfiskeerimise, sundvõõrandamise ja sekvestreerimise suhtes, välja arvatud:

a)	ulatuses, mil ITERi organisatsioon on sellest konkreetsel juhul selgesõnaliselt loobunud;

b)	lõike 1 punktis b osutatud tsiviilhagi korral ning

c)	artikli 23 kohaselt langetatud vahekohtu otsuse täideviimise korral.

3. ITERi organisatsioon on samuti puutumatu haldusliku või ajutise kohtuliku sunniabinõu suhtes, välja arvatud ulatuses, mil ITERi organisatsioon on sellest konkreetsel juhul selgesõnaliselt loobunud või mil see võib olla vajalik seoses:

a)	selliste õnnetusjuhtumite ennetamise või uurimisega, millega on seotud ITERi organisatsioonile kuuluvad või tema nimel kasutatavad mootorsõidukid, ning

b)	artikli 23 kohaselt langetatud vahekohtu otsuse täideviimisega.

Artikkel 5

1. Oma ametliku tegevuse raames on ITERi organisatsioon, tema vara ja sissetulekud vabastatud otsestest maksudest.

2. Kui ITERi organisatsioon ostab või kasutab või tema nimel ostetakse või kasutatakse ITERi organisatsiooni ametlikuks tegevuseks hädavajalikke kaupu või teenuseid ja nende kaupade või teenuste hinnas sisalduvad maksud, võtab lepinguosaline igal võimalikul juhul asjakohased meetmed, et ITERi organisatsioon maksudest vabastada või maksud tagastada.

Artikkel 6

1. ITERi organisatsiooni poolt või nimel tema ametlikuks tegevuseks imporditavad või eksporditavad kaubad vabastatakse kõikidest maksudest. ITERi organisatsiooni ametlikuks tegevuseks imporditavad või eksporditavad kaubad vabastatakse impordi- ja ekspordikeeldudest ja -piirangutest, välja arvatud juhul, kui need keelud või piirangud vastavad ITERi asutamislepingu artiklites 14 ja 20 osutatud õigusnormidele ja poliitikale.

2. Artikli 5 alusel maksudest vabastatud või lõike 1 alusel imporditud kaupu võib müüa või ära anda ainult vabastuse andnud lepinguosaliste seatud tingimustel.

Artikkel 7

1. Artiklite 5 ja 6 kohaldamisel hõlmab ITERi organisatsiooni tegevus haldustegevust, sealhulgas tema kehtestatud sotsiaalkindlustusskeemiga seotud toiminguid, ning ITERi organisatsiooni ITERi asutamislepingus määratletud eesmärkide täitmiseks sooritatavat tegevust.

2. Artiklite 5 ja 6 sätteid ei kohaldata maksude suhtes, mis kujutavad endast vaid kommunaalteenuste tasu.

Artikkel 8

ITERi organisatsiooni töötajate isiklikeks vajadusteks ostetud või imporditud kaupade või osutatud teenuste suhtes ei anta artiklite 5 ja 6 alusel maksuvabastust.

Artikkel 9

Ilma, et see piiraks ITERi asutamislepingu artiklites 14 ja 20 osutatud õigusnormide ja poliitika kohaldamist, ei kehti väljaannete ja muude infomaterjalide saatmise kohta ITERi organisatsiooni poolt või ITERi organisatsioonile mitte mingeid piiranguid.

Artikkel 10

1. ITERi organisatsioon võib vastu võtta ja omada mis tahes rahalisi vahendeid, valuutat, raha või väärtpabereid; ta võib neid vabalt käsutada ITERi asutamislepinguga ettenähtud eesmärkidel ning omada kontosid mis tahes vääringus, kuivõrd see on vajalik tema kohustuste täitmiseks.

2. Lõikes 1 osutatud õiguste teostamisel võtab ITERi organisatsioon nõuetekohaselt arvesse kõikide oma liikmete avaldusi, kuivõrd leitakse, et neid avaldusi saab rakendada ilma ITERi organisatsiooni huve kahjustamata.

Artikkel 11

1. ITERi organisatsiooni koheldakse tema ametlikus teabevahetuses ja dokumentide edastamisel vähemalt sama soodsalt, kui lepinguosalised kohtlevad teisi rahvusvahelisi organisatsioone.

2. ITERi organisatsiooni ametlikku teabevahetust ei tsenseerita olenemata sidevahendist.

Artikkel 12

Lepinguosalised võtavad asjakohaseid meetmeid, et hõlbustada ITERi organisatsiooni töötajate sisenemist nende territooriumile, seal viibimist ja sealt lahkumist.

Artikkel 13

1. Lepinguosaliste esindajatel on nende esindusülesannete täitmise ning ITERi organisatsiooni korraldatud nõupidamistel osalemise korral sõidul nõupidamiskohta ja tagasi järgmised eesõigused ja puutumatus:

a)	puutumatus kinnipidamise, vahistamise ja isikliku pagasi arestimise suhtes;

kohtulik puutumatus, sealjuures ka pärast oma ülesande täitmist, seoses oma tööülesannete käigus sooritatud toimingutega, kaasa arvatud kirjalikud ja suulised avaldused; puutumatus ei kehti siiski juhul, kui lepinguosalise esindaja rikub liikluseeskirja ega ka siis, kui kõne all on kahju, mille on põhjustanud lepinguosalise esindajale kuuluv või tema juhitud mootorsõiduk;

c)	kõigi neile kuuluvate ametlike paberite ja dokumentide puutumatus;

d)	õigus võtta vastu dokumente või kirju erikullerilt või pitseeritud kotis;

e)	vabastus enda ja oma abikaasa jaoks kõigist sisserändepiirangutest ja välismaalasena registreerumise formaalsustest;

f)	samad soodustused raha- ja valuutaeeskirjade suhtes, nagu on välisriikide valitsuste esindajatel ajutiste ametlike missioonide ajal;

g)	samad tollisoodustused isikliku pagasi suhtes, nagu on diplomaatilistel esindajatel.

2. Eesõigusi ja puutumatust ei võimaldata lepinguosalise esindajatele mitte isikliku kasu saamiseks, vaid neile täieliku sõltumatuse tagamiseks ITERi organisatsiooni heaks tehtavas töös. Kooskõlas ITERi asutamislepingu artikliga 12 on lepinguosaline kohustatud oma esindajatelt puutumatuse ära võtma kõigil juhtudel, kui see lepinguosalise arvates takistaks õigusemõistmist ja kui seda saab teha, kahjustamata eesmärki, milleks puutumatus anti.

Artikkel 14

ITERi organisatsiooni töötajatel on järgmised eesõigused ja puutumatus:

kohtulik puutumatus, sealjuures ka pärast ITERi organisatsiooni teenistusest lahkumist, seoses oma tööülesannete käigus sooritatud toimingutega, kaasa arvatud kirjalikud ja suulised avaldused; puutumatus ei kehti siiski juhul, kui ITERi organisatsiooni töötaja rikub liikluseeskirja, ega siis, kui kõne all on kahju, mille on põhjustanud talle kuuluv või tema juhitud mootorsõiduk;

b)	vabastus kõigist kaitseteenistuse kohustustest;

c)	kõigi neile kuuluvate ametlike paberite ja dokumentide puutumatus;

d)	sisserändepiirangute ja välismaalasena registreerumise formaalsuste puhul samad soodustused, mis üldjuhul antakse rahvusvaheliste organisatsioonide töötajatele; sama kehtib nendega koos elavate perekonnaliikmete kohta;

e)	valuutaeeskirjade puhul samasugused eesõigused, mis antakse rahvusvaheliste organisatsioonide töötajatele;

f)	rahvusvahelise kriisi olukorras repatrieerumisel samasugused soodustused nagu diplomaatilistel esindajatel; sama kehtib nendega koos elavate perekonnaliikmete kohta;

õigus asjaomases riigis esmakordsel ametisseasumisel tollivabalt riiki sisse vedada oma mööbel ja isiklikud tarbeesemed ning õigus need tööülesannete lõpetamisel selles riigis jälle tollivabalt riigist välja vedada, arvestades mõlemal juhul tingimusi, mida seab selle riigi valitsus, kus seda õigust kasutatakse.

Artikkel 15

Lisaks artiklis 14 sätestatud eesõigustele ja puutumatusele on ITERi organisatsiooni peadirektoril ja, kui tema ametikoht on täitmata, tema kohusetäitjal samad eesõigused ja puutumatus nagu samaväärse auastmega diplomaatilistel esindajatel.

Artikkel 16

Oma tegevuses ITERi organisatsiooni nimel või ülesannete täitmisel ITERi organisatsiooni huvides on ekspertidel nende tegevuseks vajalikus ulatuses, sealhulgas oma tegevuse käigus või ülesannete täitmiseks vajaliku sõidu ajal, järgmised eesõigused ja puutumatus:

kohtulik puutumatus, sealjuures ka pärast ITERi organisatsiooni ülesannete täitmist, seoses oma tööülesannete käigus sooritatud toimingutega, kaasa arvatud kirjalikud ja suulised avaldused; puutumatus ei kehti siiski juhul, kui ekspert rikub liikluseeskirja, ega siis, kui kõne all on kahju, mille on põhjustanud talle kuuluv või tema juhitud mootorsõiduk;

b)	kõigi neile kuuluvate ametlike paberite ja dokumentide puutumatus;

c)	samad soodustused raha- ja valuutaeeskirjade ning isikliku pagasi suhtes, nagu on välisriikide valitsuste esindajatel ajutiste ametlike missioonide ajal.

Artikkel 17

1. ITERi organisatsiooni makstavad palgad ja rahalised tasud on tulumaksust vabastatud ulatuses, mil need maksustatakse ITERi organisatsiooni kasuks. Lepinguosalised jätavad endale õiguse neid palkasid ja rahalisi tasusid arvesse võtta muudest allikatest saadud sissetulekult sissenõutava tulumaksu kindlaksmääramisel.

2. Lõiget 1 ei kohaldata kindlustuse ja vanaduspensionide suhtes, mida ITERi organisatsioon maksab oma endistele peadirektoritele ja töötajatele.

Artikkel 18

Artikleid 14 ja 17 kohaldatakse kõikide kategooriate töötajatele, kelle suhtes kohaldatakse ITERi organisatsiooni personalieeskirju. ITERi organisatsiooni nõukogu (edaspidi “nõukogu”) otsustab ekspertide kategooriad, kelle suhtes kohaldatakse artiklit 16. Aeg-ajalt teatatakse ITERi organisatsiooni liikmetele käesolevas artiklis osutatud töötajate ja ekspertide nimed, ametinimetused ja aadressid.

Artikkel 19

Kui lepinguosaliste ja/või võõrustajariigiga sõlmitavatest lepingutest ei tulene teisiti, on ITERi organisatsioon, tema peadirektor ja töötajad vabastatud kõigist kohustuslikest maksetest riiklikele sotsiaalkindlustusasutustele, juhul kui organisatsioon loob oma sotsiaalkindlustusskeemi.

Artikkel 20

Lepinguosaline ei ole kohustatud artiklis 13, artikli 14 punktides b, d, e, f ja g, artiklis 15, artikli 16 punktis c ning artiklis 19 nimetatud eesõigusi ja puutumatust andma omaenda kodanikele ega isikutele, kelle alaline elukoht ITERi organisatsiooni tööleasumise ajal on selle lepinguosalise territooriumil.

Artikkel 21

1. Käesoleva lepinguga ettenähtud eesõigused ja puutumatus ei ole kehtestatud selleks, et võimaldada ITERi organisatsiooni peadirektoril, töötajatel ja ekspertidel saada isiklikku kasu. Need on ette nähtud üksnes selleks, et tagada igas olukorras ITERi organisatsiooni takistamatu tegevus ja nende isikute täielik sõltumatus, kellele need eesõigused ja puutumatus antakse.

2. Kooskõlas ITERi asutamislepingu artikliga 12 on nõukogu kohustatud puutumatuse ära võtma, kui see tema arvates takistab õigusemõistmist ja kui puutumatusest on võimalik loobuda ITERi organisatsiooni ja tema liikmete huve kahjustamata.

Artikkel 22

ITERi organisatsioon teeb alati koostööd lepinguosaliste ning ITERi asutamislepingu artikli 1 lõikes 2 määratletud võõrustajariigi pädevate asutustega, et kergendada õigusemõistmist, tagada julgeoleku- ja politseieeskirjade, samuti rahvatervist ja ohutust, litsentsimist, keskkonnakaitset ja töökaitset käsitlevate eeskirjade ning teiste samalaadsete siseriiklike õigusaktide täitmine ja takistada igasugust käesoleva lepinguga ettenähtud eesõiguste ja puutumatuse kuritarvitamist. Käesolevas artiklis osutatud koostöö üksikasjad võib kindlaks määrata peakorteri- ja kohalike töörühmade lepingutes või täiendavates lepingutes.

Artikkel 23

1. Muude kui personalieeskirjade kohaselt sõlmitavate kirjalike lepingute sõlmimisel võib ITERi organisatsioon ette näha vahekohtumenetluse. Vahekohtuklauslis või selleks eraldi sõlmitavas vahekohtulepingus sätestatakse kohaldatav õigus ja vahekohtu toimumise riik.

2. Vahekohtuotsuse elluviimisel kohaldatakse selles riigis kehtivaid eeskirju, kelle territooriumil otsust täidetakse.

Artikkel 24

Vastavalt Euratomi asutamislepingule kohaldatakse käesolevat lepingut nimetatud asutamislepinguga hõlmatud territooriumidel. Vastavalt kõnealusele asutamislepingule ja muudele asjaomastele lepingutele kohaldatakse seda ka Bulgaaria Vabariigi, Rumeenia ja Šveitsi Konföderatsiooni suhtes, kes osalevad Euratomi termotuumaprogrammis täielikult assotsieerunud kolmandate riikidena

Artikkel 25

1. Käesoleva lepingu ratifitseerimine, vastuvõtmine või heakskiitmine toimub iga allakirjutanu menetluste kohaselt.

2. Leping jõustub kolmekümnendal päeval pärast seda, kui Hiina Rahvavabariik, Euratom, India Vabariik, Jaapan, Korea Vabariik ja Venemaa Föderatsioon on hoiule andnud lepingu ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirjad.

Artikkel 26

1. Riik või rahvusvaheline organisatsioon võib käesoleva lepinguga ühineda ja selle osaliseks saada, kui nõukogu on teinud otsuse kooskõlas ITERi asutamislepingu artikli 23 lõikega 1.

2. Ühinemine jõustub kuupäeval, mil hoiulevõtjale antakse hoiule ühinemiskiri.

Artikkel 27

Käesolev leping kehtib sama kaua kui ITERi asutamisleping. Käesoleva lepingu lõppemine ei mõjuta artikli 13 lõike 1 punktiga b, artikli 14 punktiga a ja artikli 16 punktiga a ettenähtud puutumatust.

Artikkel 28

Lepinguosaliste või ühe või mitme lepinguosalise ja ITERi organisatsiooni vahel käesolevast lepingust tulenevad või sellega seoses tekkivad küsimused lahendatakse nõupidamise või vahenduse teel või muus kokkulepitavas korras, näiteks vahekohtumenetluses. Vaidluse osalised tulevad küsimuse arutamiseks kokku, et varakult lahenduseni jõuda.

Artikkel 29

1. Lepingu hoiulevõtja on IAEA peadirektor.

3. Hoiulevõtja teatab kõikidele allakirjutanutele ning lepinguga ühinenud riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele:

a)	iga ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiuleandmise kuupäeva; ning

b)	käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva.

SELLE KINNITUSEKS on täievolilised esindajad käesolevale lepingule alla kirjutanud.

Koostatud Pariisis 21. novembril 2006. aastal ühes eksemplaris inglise keeles.

Euroopa Aatomienergiaühenduse nimel

Hiina Rahvavabariigi valitsuse nimel

India Vabariigi valitsuse nimel

Jaapani valitsuse nimel

Korea Vabariigi valitsuse nimel

Venemaa Föderatsiooni valitsuse nimel

16.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 358/87

KOMISJONI OTSUS,

14. detsember 2006,

millega määratakse vastavalt nõukogu otsusele 2002/358/EÜ ja Kyoto protokolli kohaselt kindlaks Euroopa Ühendusele ja selle liikmesriikidele eraldatud vastavad heitkoguste tasemed

(teatavaks tehtud numbri K(2006) 6468 all)

(2006/944/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 25. aprilli 2002. aasta otsust 2002/358/EÜ, mis käsitleb Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli heakskiitmist Euroopa Ühenduse nimel ja sellega võetavate ühiste kohustuste täitmist, (1) eelkõige selle artiklit 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Otsuse 2002/358/EÜ II lisas sätestatakse heitkoguste piiramise või vähendamise kohustused, et määrata kindlaks Euroopa Ühendusele ja selle liikmesriikidele Kyoto protokolli artikli 4 kohaselt eraldatud vastavad heitkogused. Kyoto protokolli B lisas sätestatakse õhkuheitekoguste piiramise või vähendamise kohustused, et määrata kindlaks heitkogused neile liikmesriikidele, kes on Euroopa Ühendusega ühinenud pärast 25. aprilli 2002, välja arvatud Küprosele ja Maltale, kellele Kyoto protokolli kohaseid heitkoguste piiramise või vähendamise kohustusi veel ei ole määratud.

(2)

Euroopa Ühendusele ja selle liikmesriikidele eraldatud vastavad heitkogused, väljendatuna süsinikdioksiidi ekvivalentkoguse tonnides, on kindlaks määratud käesoleva otsuse lisas. Kõnealused heitkogused on arvutatud kontrollitud andmete põhjal, mille liikmesriigid on vastavalt komisjoni 10. veebruari 2005. aasta otsusele 2005/166/EÜ (millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse 280/2004/EÜ (ühenduse kasvuhoonegaaside heitmete järelevalve ja Kyoto protokolli rakendamise süsteemi kohta) rakenduseeskirjad) (2) esitanud alusaasta heitkoguste kohta, need andmed on korrutatud otsuse 2002/358/EÜ II lisas ja Kyoto protokolli B lisas sätestatud õhkuheitekoguste piiramise või vähendamise kohustustega ning korrutatud viiega, et tulemus näitaks protokolli esimese kohustusteperioodi viite aastat.

(3)	Vastavalt otsuse 2002/358/EÜ artiklile 3 peavad Euroopa Ühenduse ja iga liikmesriigi jaoks ettenähtud heitkogused olema võrdsed vastava heitkoguse tasemega kõnealuse otsuse lisas.

(4)

Pärast Kyoto protokolli kohaselt läbiviidud heitmeid käsitlevate andmete (andmed, mida liikmesriigid vastavalt otsuse 2005/166/EÜ artiklile 23 alusaasta kohta esitasid) läbivaatamist, tuli need andmed ümber arvutada, sest otsuse 2002/358/EÜ II lisas loetletud Euroopa Ühendusele määratud koguse ja liikmesriikidele määratud koguste summa vahe süsinikdioksiidi ekvivalentkoguse tonnide suhtes oli 11 403 608 tonni. Kõnealune erinevus tuleks kõrvaldada Euroopa Ühendusele määratud täiendavate heitkoguse ühikutena.

(5)	Euroopa Ühendusele ja selle liikmesriikidele määratud lõplike heitkoguste igasugune muutmine, mis tuleneb Kyoto protokolli artikli 8 põhjal läbiviidud heitkoguste läbivaatamisest, määratakse kindlaks kõnealuse otsuse muutmisega.

(6)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas kliimamuutuste komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Ühendusele ja selle liikmesriikidele eraldatud vastavad heitkogused, väljendatuna süsinikdioksiidi ekvivalentkoguse tonnides õhkuheitekoguste piiramise ja vähendamise esimeseks kohustusteperioodiks, on sätestatud käesoleva otsuse lisas.

Artikkel 2

11 403 608 süsinikdioksiidi ekvivalentkoguse tonni suurust vahet otsuse 2002/358/EÜ II lisas loetletud Euroopa Ühendusele määratud heitkoguse ja liikmesriikidele määratud heitkoguste summa vahel käsitletakse Euroopa Ühendusele määratud täiendava heitkoguse ühikuna.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 14. detsember 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Stavros DIMAS

(1) EÜT L 130, 15.5.2002, lk 1.

(2) ELT L 55, 1.3.2005, lk 57.

LISA

Kyoto protokolli kohaselt Euroopa Ühendusele ja selle liikmesriikidele eraldatud vastavad heitkogused väljendatuna süsinikdioksiidi ekvivalentkoguse tonnides õhkuheitekoguste piiramise ja vähendamise esimeseks kohustusteperioodiks

Euroopa Ühendus (1)	19 683 181 601
Belgia	679 368 682
Taani	273 827 177
Saksamaa	4 868 520 955
Kreeka	694 087 947
Hispaania	1 663 967 412
Prantsusmaa	2 819 626 640
Iirimaa	315 158 338
Itaalia	2 429 132 197
Luksemburg	45 677 304
Madalmaad	1 008 565 720
Austria	343 405 392
Portugal	386 956 503
Soome	355 480 975
Rootsi	375 864 317
Ühendkuningriik	3 412 080 630

Küpros	Ei kohaldata
Tšehhi Vabariik	902 890 649
Eesti	197 902 558
Läti	119 113 402
Leedu	221 275 934
Ungari	578 260 222
Malta	Ei kohaldata
Poola	2 673 496 300
Sloveenia	92 934 961
Slovakkia	337 456 459

(1) Nende ühiseks täitmiseks mõeldud kohustuste mõistes, mis on esitatud Kyoto protokolli artikli 3 lõikes 1 vastavalt artiklis 4 sätestatule, otsuses 2002/358/EÜ ja kohaldamiseks käesoleva otsuse II lisas loetletud liikmesriikide suhtes.

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 358

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	49. köide 16. detsember 2006

Sisukord		I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1856/2006, 15. detsember 2006, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	1
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1857/2006, 15. detsember 2006, mis käsitleb asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist põllumajandustoodete tootmisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 70/2001	3
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1858/2006, 15. detsember 2006, millega avatakse pakkumismenetlus bioetanoolina ühenduses kasutamiseks ette nähtud veinialkoholi müügiks	22
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1859/2006, 15. detsember 2006, millega kehtestatakse kindlasummaline tasu põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrguga seotud põllumajandusaruande kohta 2007. aruandeaastaks	30
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1860/2006, 15. detsember 2006, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1859/82, mis käsitleb aruandvate tootjate väljavalimist talumajapidamiste tulude kindlaksmääramiseks	31
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1861/2006, 15. detsember 2006, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 2237/77 talumajapidamise tulude kindlaksmääramiseks koostatava põllumajandusaruande vormi kohta	33
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1862/2006, 15. detsember 2006, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 622/2003, millega nähakse ette meetmed lennundusjulgestuse ühiste põhistandardite rakendamiseks ( 1 )	36
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1863/2006, 15. detsember 2006, millega määratakse kindlaks madalaim müügihind või puhul määruses (EÜ) nr 1898/2005 sätestatud alalise pakkumiskutse raames avatud 22. individuaalseks pakkumiskutseks	38
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1864/2006, 15. detsember 2006, millega määratakse kindlaks suurim toetus koore, või ja kontsentreeritud või puhul määruses (EÜ) nr 1898/2005 sätestatud alalise pakkumiskutse raames avatud 22. individuaalseks pakkumiskutseks	40
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1865/2006, 15. detsember 2006, millega määratakse kindlaks suurim toetus kontsentreeritud või jaoks määruses (EÜ) nr 1898/2005 sätestatud alalise pakkumiskutse raames avatud 22. individuaalseks pakkumiskutseks	42
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1866/2006, 15. detsember 2006, millega kehtestatakse või madalaim müügihind 54. individuaalse pakkumise kutse puhul, mis on väljastatud määruses (EÜ) nr 2771/1999 osutatud alalise pakkumiskutse alusel	43
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1867/2006, 15. detsember 2006, millega määratakse kindlaks teraviljasektori imporditollimaksud, mida kohaldatakse alates 16. detsembrist 2006	44
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1868/2006, 15. detsember 2006, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2247/2003, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2286/2002 (Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidest (AKV riikidest) pärit põllumajandussaaduste töötlemisel saadud põllumajandustoodete ja kaupade suhtes kohaldatava korra kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad veise- ja vasikalihasektoris	47
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1869/2006, 15. detsember 2006, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2172/2005, millega kehtestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad Šveitsist pärit üle 160 kg kaaluvate elusveiste imporditariifi kvoodi jaoks, mis on sätestatud Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelises põllumajandustoodetega kauplemist käsitlevas kokkuleppes	49

	II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	Nõukogu
*	Nõukogu otsus, 18. juuli 2006, mis käsitleb kirjavahetuse vormis lepingu sõlmimist Euroopa Ühenduse ja Barbadose, Belize’i, Kongo Vabariigi, Fidži Vabariigi, Guyana Vabariigi, Côte d’Ivoire’i Vabariigi, Jamaica, Keenia Vabariigi, Madagaskari Vabariigi, Malawi Vabariigi, Mauritiuse Vabariigi, Mosambiigi Vabariigi, Suriname Vabariigi, Saint Kittsi ja Nevise, Svaasimaa Kuningriigi, Tansaania Ühendvabariigi, Trinidadi ja Tobago Vabariigi, Uganda Vabariigi, Sambia Vabariigi ja Zimbabwe Vabariigi vahel roosuhkru tagatud hindade kohta tarneperioodiks 2005–2006 ning kirjavahetuse vormis lepingu sõlmimist Euroopa Ühenduse ja India Vabariigi vahel roosuhkru tagatud hindade kohta tarneperioodiks 2005–2006	51
	Komisjon
*	Komisjoni otsus, 17. november 2006, ITERi projekti ühiseks elluviimiseks loodava ITERi Rahvusvahelise Termotuumaenergeetika Organisatsiooni asutamislepingu ja ITERi projekti ühiseks elluviimiseks loodava ITERi Rahvusvahelise Termotuumaenergeetika Organisatsiooni eesõiguste ja puutumatuse lepingu esialgse kohaldamise kohta (teatavaks tehtud numbri K(2006) 5557 all)	60
	ITERi projekti ühiseks elluviimiseks loodava ITERi Rahvusvahelise Termotuumaenergeetika Organisatsiooni asutamisleping	62
	ITERi projekti ühiseks elluviimiseks loodava ITERi Rahvusvahelise Termotuumaenergeetika Organisatsiooni eesõiguste ja puutumatuse leping	82
*	Komisjoni otsus, 14. detsember 2006, millega määratakse vastavalt nõukogu otsusele 2002/358/EÜ ja Kyoto protokolli kohaselt kindlaks Euroopa Ühendusele ja selle liikmesriikidele eraldatud vastavad heitkoguste tasemed (teatavaks tehtud numbri K(2006) 6468 all)	87


	(1) EMPs kohaldatav tekst