8.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 345/1

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1781/2006,

15. november 2006,

raha ülekandmisel edastatava maksjaga seotud teabe kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust. (1),

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Musta raha vood võivad kahjustada rahaülekannete kaudu rahandussektori stabiilsust ja mainet ning ohustada siseturgu. Terrorism raputab meie ühiskonna alustalasid. Kurjategijate ja nende kaasosaliste püüded kas varjata kuritegelikul teel saadud tulu päritolu või teostada rahaülekandeid terrorismi rahastamiseks võivad tõsiselt ohustada rahaülekannete süsteemi usaldusväärsust, ühtsust ja stabiilsust ning kõigutada usaldust rahandussüsteemi suhtes üldiselt.

(2)

Kui ühenduse tasandil ei võeta teatud koordineerimismeetmeid, võivad rahapesu ja terrorismi rahastamisega tegelejad püüda oma kuritegeliku tegevuse hõlbustamiseks ära kasutada integreeritud finantspiirkonnaga kaasnevat kapitali liikumise vabadust. Oma mõõtmetelt peaks ühenduse tegevus tagama rahapesuvastase töökonna (FATF), mis loodi Pariisi G7 tippkohtumisel 1989. aastal, VII erisoovituse (elektrooniliste ülekannete kohta) ühetaolise ülevõtmise terves Euroopa Liidus ning eelkõige selle, et ei oleks diskrimineerimist liikmesriikides tehtavate riigisiseste maksete ja liikmesriikide vahel tehtavate piiriüleste maksete vahel. Liikmesriikide poolt eraldi võetud koordineerimata meetmed piiriüleste rahaülekannete valdkonnas võivad märkimisväärselt mõjutada maksesüsteemide sujuvat toimimist ELi tasandil ning seega kahjustada siseturgu finantsteenuste valdkonnas.

(3)

11. septembril 2001 Ameerika Ühendriikides toimunud terrorirünnakute tõttu korrati 21. septembril 2001 toimunud erakorralisel Euroopa Ülemkogul, et võitlus terrorismiga on üks Euroopa Liidu põhieesmärke. Euroopa Ülemkogu kiitis heaks tegevuskava, mis käsitleb tõhustatud politsei- ja õigusalast koostööd, rahvusvaheliste terrorismivastaste õigusaktide väljatöötamist, terrorismi rahastamise ennetamist, lennujulgestuse tugevdamist ja suuremat kooskõla kõigi asjakohaste tegevuspõhimõtete vahel. Kõnealuse tegevuskava vaatas läbi 11. märtsil 2004 Madridis toimunud terrorirünnakute järgselt kokku tulnud Euroopa Ülemkogu, kes rõhutas vajadust tagada, et ühenduse loodud terrorismivastase võitluse ja õigusalase koostöö parandamise õiguslikku raamistikku kohandataks vastavalt rahapesuvastase töökonna vastu võetud üheksale erisoovitusele terrorismi rahastamise vastu.

(4)

Selleks et vältida terrorismi rahastamist, on võetud meetmeid, mille eesmärk on teatavate isikute, rühmituste ja üksuste rahaliste vahendite ja finantsallikate külmutamine, kaasa arvatud määrus (EÜ) nr 2580/2001 (3) ja nõukogu määrus (EÜ) nr 881/2002 (4) Samal põhjusel võeti meetmeid rahandussüsteemi kaitsmiseks rahaliste vahendite ja finantsallikate suunamise vastu terroristlikesse eesmärkidesse. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ. (5) sisaldab mitmeid meetmeid, mis on mõeldud võitlemiseks rahandussüsteemi väärkasutusega rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil. Need meetmed ei takista täielikult terroristide ja teiste kurjategijate juurdepääsu maksesüsteemidele oma rahaliste vahendite liigutamiseks.

(5)

Selleks et edendada ühtset lähenemisviisi rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu võitlemise alal rahvusvahelisel tasandil, tuleks edasiste ühenduse meetmete puhul võtta arvesse sellel tasandil toimunud arenguid, nimelt üheksat rahapesuvastase töökonna vastuvõetud erisoovitust terrorismi rahastamise vastu ja eriti VII erisoovitust, nagu ka läbivaadatud tõlgendavat üldmärkust selle rakendamise kohta.

(6)

Rahaülekannete täielik jälgitavus võib olla eriti tähtis ja väärtuslik vahend rahapesu või terrorismi rahastamise ennetamiseks, uurimiseks ja avastamiseks. Seetõttu on asjakohane maksjaga seotud teabe edastamise tagamiseks kogu makseahela vältel kehtestada kord, mille kohaselt makseteenuse pakkujatel on kohustus edastada raha ülekandmisel täpne ja sisukas teave maksja kohta.

(7)	Käesoleva määruse sätteid kohaldatakse, ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 95/46/EÜ (6) kohaldamist. Näiteks käesoleva määruse alusel kogutavaid ja säilitatavaid andmeid ei või kasutada kaubanduslikel eesmärkidel.

(8)

Käesoleva määruse reguleerimisalasse ei jää isikud, kes ainult teisendavad paberkandjal dokumente elektroonilisteks andmeteks ja tegutsevad makseteenuse pakkujaga sõlmitud lepingu alusel; sama kohaldatakse ka füüsilise või juriidilise isiku suhtes, kes pakub makseteenuse pakkujatele vaid sõnumi- või muid tugisüsteeme rahaliste vahendite ülekandmiseks või väärtpaberite arveldussüsteeme.

(9)

On asjakohane jätta käesoleva määruse reguleerimisalast välja rahaülekanded, mille puhul rahapesu või terrorismi rahastamisega seotud risk on väiksem. Sellised väljajätmised peaksid hõlmama krediit- või deebetkaarte, sularaha väljavõtmist sularahaautomaadist, otsekorraldusi, elektroonseid tšekke, maksude, trahvide või muude lõivude tasumist ning rahaülekandeid, mille puhul nii maksja ja makse saaja on enda nimel tegutsevad makseteenuse pakkujad. Ka peaks liikmesriikidel olema õigus vabastada elektroonilised žiiromaksed siseriiklike maksesüsteemide eriomaduste kajastamiseks, eeldusel et rahaülekannet on alati võimalik jälgida tagasi kuni maksjani. Kui liikmesriigid on kohaldanud direktiivis 2005/60/EÜ sätestatud elektronraha erandit, siis tuleb seda erandit kohaldada ka käesoleva määruse kohaselt, eeldusel et ülekantud summa ei ole suurem kui 1 000 eurot.

(10)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2000/46/EÜ (7) määratletud elektronraha erand hõlmab elektronraha, olenemata sellest, kas väljaandja suhtes kehtib vabastus sama direktiivi artikli 8 kohaselt.

(11)

Et mitte rikkuda maksesüsteemide efektiivsust, tuleks teha vahet kontoga seotud ja kontoga mitteseotud ülekannete kontrollinõuete vahel. Selleks et tasakaalustada väikeste rahaülekannete põhjustatud potentsiaalse terroriohu vältimiseks kehtestatud liiga rangete identifitseerimisnõuete tõttu ebaseaduslikult toimuda võivate tehingute riski, tuleks kontoga mitteseotud ülekannete puhul maksjaga seotud teabe õigsuse kontrollimise kohustust kohaldada ainult üle 1 000 euro suuruste üksikute rahaülekannete suhtes, ilma et see piiraks direktiivist 2005/60/EÜ tulenevaid kohustusi. Kontoga seotud ülekannete puhul ei peaks nõudma makseteenuse pakkujatelt maksjaga seotud teabe kontrollimist iga rahaülekande puhul, kui direktiiviga 2005/60/EÜ sätestatud kohustused on täidetud.

(12)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2560/2001 (8) ja siseturumaksete uusi õigusraamistikke käsitleva komisjoni teatise alusel piisab ühendusesiseste rahaülekannete puhul lihtsustatud teabest maksja kohta.

(13)

Selleks et rahapesu või terrorismi rahastamise vastu võitlevad kolmandate riikide ametiasutused saaksid välja selgitada nendeks eesmärkideks kasutatud vahendite allika, peaks ühendusest väljapoole tehtavate rahaülekannetega kaasnema täielik teave maksja kohta. Kõnealustele ametiasutustele tuleks võimaldada juurdepääs maksjaga seotud täielikule teabele ainult rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetamise, uurimise ja avastamise eesmärgil.

(14)

Selleks et rahaülekandeid saaks ühelt maksjalt mitmele saajale teha odavalt ühendusest väljapoole tehtud üksikülekandeid sisaldava maksejuhiste kogumiga, peaks selliste üksikülekannete puhul piisama ainult maksja kontonumbrist või kordumatust tunnusest, tingimusel et maksejuhiste kogum sisaldab maksjaga seotud täielikku teavet.

(15)	Selleks et kontrollida raha ülekandmisel maksja kohta nõutava teabe edastamist ja et aidata avastada kahtlaseid tehinguid, peaksid saaja makseteenuse pakkujal olema tõhusad menetlused maksjaga seotud teabe puudumise avastamiseks.

(16)

Kuna anonüümsed ülekanded kujutavad endast potentsiaalset terrorismi rahastamise ohtu, peaks saaja makseteenuse pakkujal olema võimalik vältida või parandada olukordi, kui ta märkab, et maksjaga seotud teave puudub või ei ole täielik. Sellest tulenevalt tuleks lubada paindlikkust maksjaga seotud teabe ulatuse suhtes riskitundlikul alusel. Lisaks sellele peaksid maksjaga seotud teabe täpsus ja täielikkus jääma maksja makseteenuse pakkuja vastutusele. Juhul kui maksja makseteenuse pakkuja asub väljaspool ühendust, tuleks vastavalt direktiivile 2005/60/EÜ kohaldada kontrolli kõnealuste makseteenuse pakkujate ja kliendi vaheliste korrespondentpangandussuhete suhtes.

(17)

Juhul kui siseriiklikud pädevad asutused annavad juhiseid kohustuse kohta lükata tagasi kõik rahaülekanded makseteenuse pakkujalt, kes ei ole regulaarselt võimeline andma nõutud teavet maksja kohta, või otsustatakse piirata või lõpetada ärisuhted nende makseteenuse pakkujatega, peaksid need juhised põhinema muu hulgas parimate tavade vastastikusel lähenemisel ning nendes tuleks arvestada rahapesuvastase töökonna VII erisoovituse ülevaadatud tõlgendavat üldmärkust, mis võimaldab kolmandatel riikidel seada maksja kohta teabe saatmise kohustuse künniseks 1 000 eurot või 1 000 USA dollarit, ilma et see piiraks eesmärki võidelda tõhusalt rahapesu ja terrorismi rahastamisega.

(18)

Igal juhul peaks saaja makseteenuse pakkuja olema eriti valvas ja riske hindama, kui ta märkab, et maksjaga seotud teave puudub või ei ole täielik, ning teavitama kahtlastest ülekannetest pädevaid ametiasutusi vastavalt direktiivis 2005/60/EÜ ja siseriiklikes rakendusmeetmetes sätestatud teatamiskohustusele.

(19)	Rahaülekandeid, kus maksjaga seotud teave puudub või ei ole täielik, käsitlevaid sätteid kohaldatakse, piiramata makseteenuse pakkujate kohustust peatada ja/või tagasi lükata rahaülekanded, mis lähevad vastuollu tsiviil-, haldus- või kriminaalõiguse sätetega.

(20)	Kuni eemaldatakse tehnilised piirangud, mis võivad takistada makseteenuse vahendajal täita kohustust edastada kogu saadud teave maksja kohta, peaksid makseteenuse vahendajad selle teabe kohta arvestust pidama. Sellised tehnilised piirangud tuleks eemaldada pärast maksesüsteemide täiustamist.

(21)

Kuna uurimise käigus ei pruugi olla võimalik tuvastada vajalikke andmeid või asjaomaseid isikuid enne mitmeid kuid või isegi aastaid pärast algset rahaülekannet, peavad makseteenuse pakkujad arvestust maksjaga seotud teabe kohta rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetamise, uurimise ja avastamise eesmärgil. Andmete säilitamise periood peaks olema piiratud.

(22)	Et tegutseda terrorismivastase võitluse raames kiiresti, peaksid makseteenuse pakkujad kiiresti vastama nende asukohaliikmesriigis asuvate rahapesu või terrorismi rahastamise vastu võitlemisega tegelevate ametiasutuste teabenõuetele maksja kohta.

(23)	Tööpäevade arv maksja makseteenuse pakkuja liikmesriigis määratleb päevade arvu, mille jooksul vastatakse teabenõudele maksja kohta.

(24)	Võttes arvesse rahapesu- ja terrorismivastase võitluse tähtsust, peaksid liikmesriigid nägema siseriiklikus õiguses ette tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused, mida kohaldada juhul, kui käesolevat määrust ei täideta.

(25)	Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (9).

(26)

Mitmed ühendusest väljaspool asuvad riigid ja alad moodustavad rahaliidu mõne liikmesriigiga või on osa mõne liikmesriigi valuutapiirkonnast või on sõlminud Euroopa Ühendusega selle liikmesriigi kaudu rahandusalase lepingu ja neil on makseteenuse pakkujad, kes osalevad otseselt või kaudselt asjaomase liikmesriigi makse- ja arveldussüsteemis. Selleks et vältida olulist negatiivset mõju nende riikide või alade majandusele, mis tuleneb käesoleva määruse rakendamisest asjaomaste liikmesriikide ja nimetatud riikide ning alade vaheliste rahaülekannete suhtes, on asjakohane näha ette võimalus käsitleda selliseid rahaülekandeid asjaomaste liikmesriikide siseste rahaülekannetena.

(27)

Et mitte tõkestada heategevuslike annetuste tegemist, on asjakohane lubada liikmesriikidel vabastada nende territooriumil asuvad makseteenuse pakkujad kohustusest koguda, kontrollida, säilitada või saata maksjaga seotud teavet selle liikmesriigi territooriumil teostatud rahaülekannete kohta, mis ei ületa 150 eurot. Samuti on asjakohane siduda see võimalus nõudmistega mittetulunduslikele ühendustele, et liikmesriigid saaksid tagada, et terroristid ei kuritarvitaks vabastust oma tegevuse rahastamisele kaasaaitamise huvides või vahendina.

(28)

Kuna käesoleva määruse eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seetõttu on neid meetme ulatuse ja mõju tõttu parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(29)	Selleks et kehtestada ühtne lähenemisviis rahapesu- ja terrorismivastases võitluses, tuleks käesoleva määruse põhisätteid kohaldada samast päevast alates, mil asjakohased sätted rahvusvahelisel tasandil vastu võeti,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

SISU, MÕISTED JA REGULEERIMISALA

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva määrusega kehtestatakse eeskirjad raha ülekandmisel edastatava maksjaga seotud teabe kohta rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetamise, uurimise ja avastamise eesmärkidel.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	terrorismi rahastamine – rahaliste vahendite andmine või kogumine direktiivi 2005/60/EÜ artikli 1 punkti 4 tähenduses;

2)	rahapesu – mis tahes tahtlik tegevus, mida käsitletakse rahapesuna direktiivi 2005/60/EÜ artikli 1 punktide 2 ja 3 tähenduses;

3)	maksja – füüsiline või juriidiline isik, kes on kontoomanik ja kes lubab kontolt rahaülekande teha, või kui kontot ei ole, siis füüsiline või juriidiline isik, kes annab korralduse rahaülekande tegemiseks;

4)	saaja – füüsiline või juriidiline isik, kes on rahaülekande lõplik vastuvõtja;

5)	makseteenuse pakkuja – füüsiline või juriidiline isik, kelle äritegevus hõlmab rahaülekande teenuste võimaldamist;

6)	makseteenuse vahendaja – makseteenuse pakkuja, kes ei ole ei maksja ega saaja ja kes osaleb rahaülekande teostamises;

7)	raha ülekandmine – tehing, mille maksja teostab makseteenuse pakkuja kaasabil elektrooniliste vahenditega, et saaja saaks juurdepääsu rahale makseteenuse pakkuja kaudu, sõltumata sellest, kas maksja ja saaja on üks ja seesama isik;

8)	maksejuhiste kogumi edastamine – mitmed iseseisvad rahaülekanded, mis on edastamiseks kokku kogutud;

9)	kordumatu tunnus – makseteenuse pakkuja määratud tähtede, numbrite või sümbolite kombinatsioon vastavalt tehingu sooritamiseks kasutatud makse- ja arveldussüsteemi või teavitussüsteemi protokollile.

Artikkel 3

Reguleerimisala

1. Käesolevat määrust kohaldatakse mis tahes vääringus tehtavate rahaülekannete suhtes, mille on teinud või vastu võtnud ühenduses asutatud makseteenuse pakkuja.

2. Käesolevat määrust ei kohaldata krediit- või deebetkaardiga tehtavate kaubanduslikest tehingutest tulenevate ülekannete suhtes, tingimusel et:

a)	makse saajal on makseteenuse pakkujaga kaupade müügi või teenuste osutamise eest tasumist võimaldav kokkulepe ning

b)	raha ülekandmisega kaasneb kordumatu tunnus, mille abil saab maksja kindlaks teha.

3. Kui liikmesriik otsustab kohaldada direktiivi 2005/60/EÜ artikli 11 lõike 5 punktis d sätestatud erandit, siis ei kohaldata käesolevat määrust nimetatud erandi alla kuuluvatele elektronraha ülekannetele, välja arvatud juhul kui ülekande summa ületab 1 000 eurot.

4. Ilma et see piiraks lõiget 3, ei kohaldata käesolevat määrust rahaülekannete suhtes, mida teostatakse mobiiltelefoni või muu digitaalse või infotehnoloogilise (IT) seadme abil, kui sellised ülekanded on ette makstud ega ületa 150 eurot.

5. Käesolevat määrust ei kohaldata rahaülekannete suhtes, mida teostatakse mobiiltelefoni või muu digitaalse või IT seadme abil, kui selliste ülekannete eest tasutakse hiljem ja need vastavad kõigile alljärgnevatele tingimustele:

a)	makse saajal on makseteenuse pakkujaga kaupade müügi või teenuste osutamise eest tasumist võimaldav kokkulepe;

b)	raha ülekandmisega kaasneb kordumatu tunnus, mille abil saab maksja kindlaks teha, ning

c)	makseteenuse pakkuja kohta kehtivad direktiivis 2005/60/EÜ sätestatud kohustused.

6. Liikmesriigid võivad otsustada mitte kohaldada käesolevat määrust liikmesriigi sisestele rahaülekannetele makse saaja kontole, võimaldades kaupade müügi või teenuste osutamise eest tasumist, kui:

a)	makse saaja makseteenuse pakkuja kohta kehtivad direktiivis 2005/60/EÜ sätestatud kohustused;

b)	makse saaja makseteenuse pakkuja suudab kordumatu viitenumbri abil makse saaja kaudu kindlaks teha rahaülekande füüsiliselt või juriidiliselt isikult, kellel on makse saajaga leping kaupade müügi või teenuste osutamise kohta, ning

c)	tehingu summa on 1 000 eurot või väiksem.

Käesolevat erandit rakendavad liikmesriigid teavitavad sellest komisjoni.

7. Käesolevat määrust ei kohaldata rahaülekannete suhtes:

a)	kui maksja võtab raha välja oma kontolt;

b)	mille puhul kahe osapoole vahel on deebet-tüüpi maksekorraldus, mis võimaldab nendevahelisi makseid kontode vahendusel, tingimusel et rahaülekannetega kaasneb kordumatu tunnus, mis võimaldab füüsilise või juriidilise isiku kindlaks teha;

c)	mille tegemiseks kasutatakse elektroonseid tšekke;

d)	ametivõimudele maksude, trahvide ja muude lõivude tasumiseks liikmesriigi siseselt;

e)	mille puhul nii maksja kui makse saaja on iseenese nimel tegutsevad makseteenuse pakkujad.

II PEATÜKK

MAKSJA MAKSETEENUSE PAKKUJA KOHUSTUSED

Artikkel 4

Täielik teave maksja kohta

1. Täielik teave maksja kohta koosneb maksja nimest, aadressist ja kontonumbrist.

2. Aadress võidakse asendada maksja sünniaja ja -kohaga, tema kliendinumbri või isikukoodiga.

3. Kui maksjal ei ole kontonumbrit, asendab makseteenuse pakkuja selle kordumatu tunnusega, mille abil saab maksja kindlaks määrata.

Artikkel 5

Raha ülekandmisega seotud teave ja arvepidamine

1. Makseteenuse pakkujad tagavad, et rahaülekannetega edastatakse täielik teave maksja kohta.

2. Maksja makseteenuse pakkuja kontrollib enne raha ülekandmist maksjaga seotud täielikku teavet usaldusväärsest ja sõltumatust allikast saadud dokumentide, andmete või teabe põhjal.

3. Kontolt tehtud rahaülekannete puhul võib kontrolli lugeda tehtuks, kui:

a)	maksja isikut on kontrollitud seoses konto avamisega ning nimetatud kontrolli käigus saadud teavet on säilitatud vastavalt direktiivi 2005/60/EÜ artikli 8 lõikes 2 ja artikli 30 punktis a osutatud kohustusele: või

b)	maksja kuulub direktiivi 2005/60/EÜ artikli 9 lõike 6 reguleerimisalasse.

4. Ilma et see piiraks direktiivi 2005/60/EÜ artikli 7 punkti c kohaldamist, peab juhul, kui rahaülekandeid ei tehta kontolt, maksja makseteenuse pakkuja kontrollima maksjat puudutavat teavet ainult siis, kui summa on suurem kui 1 000 eurot, välja arvatud juhul, kui ülekandeid teostatakse mitme maksena, mis paistavad olevat seotud ja on kokku suuremad kui 1 000 eurot.

5. Maksja makseteenuse pakkuja säilitab viis aastat rahaülekandega seotud täielikku teavet maksja kohta.

Artikkel 6

Raha ülekandmine ühenduses

1. Kui nii maksja kui saaja makseteenuse pakkujad asuvad ühenduses, siis erandina artikli 5 lõikest 1 nõutakse raha ülekandmisel ainult maksja kontonumbrit või kordumatut tunnust, mis võimaldab maksja kindlaks määrata.

2. Kui saaja makseteenuse pakkuja seda aga soovib, võimaldab maksja makseteenuse pakkuja saaja makseteenuse pakkujale täieliku teabe maksja kohta asjaomase taotluse saamisele järgneva kolme tööpäeva jooksul.

Artikkel 7

Raha ülekandmine ühendusest väljapoole

1. Raha ülekandmisel, kui saaja makseteenuse pakkuja on väljaspool ühendust, tuleb edastada täielik teave maksja kohta.

2. Üksikmaksja maksejuhiste kogumi edastamise puhul, kui saajate makseteenuse pakkujad asuvad väljaspool ühendust ei kohaldata lõiget 1 kogumisse koondatud üksikmakse suhtes, tingimusel et maksejuhiste kogum sisaldab kõnealust teavet ja et üksikülekanded kannavad maksja kontonumbrit või kordumatut tunnust.

III PEATÜKK

SAAJA MAKSETEENUSE PAKKUJA KOHUSTUSED

Artikkel 8

Maksjaga seostud teabe puudumise tuvastamine

Saaja makseteenuse pakkuja tuvastab, kas tehingu sooritamiseks kasutatud teavitus- või makse- ja arveldussüsteemi väljad on maksjaga seotud teabe osas täidetud selles teavitus- või makse- ja arveldussüsteemis kasutatavate märkide või sisendiga. Pakkujal on olemas tõhusad meetmed, et tuvastada järgmise teabe puudumine maksja kohta:

a)	artiklis 6 nõutud teave rahaülekannete puhul, kui maksja makseteenuse pakkuja asub ühenduses;

b)	artiklis 4 nõutud täielik teave maksja kohta või vajaduse korral artiklis 13 nõutud teave rahaülekannete puhul, kui maksja makseteenuse pakkuja asub väljaspool ühendust; ning

c)	maksejuhiste kogumi puhul, kui maksja makseteenuse pakkuja asub väljaspool ühendust, tuleb artiklis 4 nõutud täielik teave maksja kohta esitada ainult maksejuhiste kogumi, mitte kogumisse koondatud üksikmaksete puhul.

Artikkel 9

Rahaülekanne, mille puhul teave maksja kohta puudub või ei ole täielik

1. Kui saaja makseteenuse pakkuja avastab rahaülekande saamisel, et käesoleva määrusega nõutud teave maksja kohta puudub või ei ole täielik, ta kas keeldub ülekandest või palub täielikku teavet maksja kohta. Kõigil juhtudel käitub saaja makseteenuse pakkuja kooskõlas mis tahes kohaldatavate õigusaktide või haldussätetega, mis on seotud rahapesu ja terrorismi rahastamisega, eriti määrustega (EÜ) nr 2580/2001 ja (EÜ) nr 881/2002, direktiiviga 2005/60/EÜ ning samuti siseriiklike rakendusmeetmetega.

2. Kui makseteenuse pakkuja ei ole regulaarselt võimeline andma nõutud teavet maksja kohta, võtab saaja makseteenuse pakkuja meetmeid, mille hulka võivad esialgu kuuluda hoiatuste andmine ja tähtaegade seadmine, enne kui keeldutakse mis tahes rahaülekannetest sellelt makseteenuse pakkujalt või otsustatakse piirata või lõpetada ärisuhted selle makseteenuse pakkujaga.

Saaja makseteenuse pakkuja teavitab sellest asjaolust rahapesu- ja terrorismi rahastamise vastase võitlusega tegelevaid ametiasutusi.

Artikkel 10

Riskipõhine hindamine

Saaja makseteenuse pakkuja peab puuduvat või ebatäielikku teavet maksja kohta teguriks, mille alusel määrata kindlaks, kas raha ülekandmine või mis tahes sellega kaasnev tehing on kahtlane ja kas sellest tuleb direktiivi 2005/60/EÜ III peatükis määratletud kohustuste kohaselt teatada rahapesu- ja terrorismi rahastamise vastase võitlusega tegelevatele ametiasutustele.

Artikkel 11

Arvestuse pidamine

Saaja makseteenuse pakkuja peab kogu maksja kohta saadud teabe kohta arvestust viis aastat.

IV PEATÜKK

MAKSETEENUSE VAHENDAJATE KOHUSTUSED

Artikkel 12

Ülekandega kaasneva teabe säilitamine maksja kohta

Makseteenuse vahendaja tagab, et maksja kohta saadud teave, mis edastatakse raha ülekandmisel, säilitatakse koos maksega.

Artikkel 13

Tehnilised piirangud

1. Seda artiklit kohaldatakse juhul, kui maksja makseteenuse pakkuja asub väljaspool ühendust ja makseteenuse vahendaja asub ühenduses.

2. Välja arvatud juhul, kui makseteenuse vahendaja avastab rahaülekande saamisel, et käesoleva määrusega maksja kohta nõutud teave rahaülekande vastuvõtmisel puudub või ei ole täielik, võib ta rahaülekannete edastamisel saaja makseteenuse pakkujale kasutada tehniliste piirangutega maksesüsteemi, mis takistab rahaülekandega maksja kohta teabe edastamist.

3. Kui makseteenuse vahendaja avastab, et käesoleva määrusega maksja kohta nõutud teave rahaülekande vastuvõtmisel puudub või ei ole täielik, kasutab ta tehniliste piirangutega süsteemi ainult juhul, kui ta saab teavitada sellest asjaolust saaja makseteenuse pakkujat kas teavitus- või maksesüsteemi abil või muu menetluse kaudu, eeldusel et teabe edastamise viisi suhtes on mõlemad makseteenuse pakkujad omavahel kokku leppinud.

4. Kui makseteenuse vahendaja kasutab tehniliste piirangutega maksesüsteemi, peab makseteenuse vahendaja tegema saaja makseteenuse pakkuja taotlusel kolme päeva jooksul alates nimetatud taotluse saamisest selle makseteenuse pakkuja jaoks kättesaadavaks kogu maksja kohta saadud teabe, sõltumata sellest, kas teave on täielik või mitte.

5. Lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel peab makseteenuse vahendaja saadud teabe kohta arvestust viis aastat.

V PEATÜKK

ÜLDISED KOHUSTUSED JA RAKENDUSVOLITUSED

Artikkel 14

Koostöökohustused

Kooskõlas oma asukohaliikmesriigi siseriiklikus õiguses kehtestatud menetlusnõuetega vastavad makseteenuse pakkujad täielikult ja viivitamata rahapesu ja terrorismi rahastamisega võitlevate ametiasutuste järelepärimistele raha ülekandmisel edastatava maksjaga seotud teabe ja vastavate kirjete kohta.

Ilma et see piiraks riigi kriminaalõigust ja põhiõiguste kaitset, võivad ametiasutused seda teavet kasutada ainult rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetamise, uurimise või avastamise eesmärgil.

Artikkel 15

Karistused ja järelevalve

1. Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva määruse sätete rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Sellised karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Neid kohaldatakse alates 15. detsembrist 2007.

2. Hiljemalt 14. detsembriks 2007 teavitavad liikmesriigid komisjoni lõikes 1 nimetatud eeskirjadest ja ametiasutustest, kes nende kohaldamise eest vastutavad, samuti teavitavad nad komisjoni viivitamata kõigist andmete edaspidistest muudatustest.

3. Liikmesriigid kohustavad pädevaid asutusi tõhusalt jälgima ja võtma käesoleva määruse nõuete täitmise tagamiseks vajalikke meetmeid.

Artikkel 16

Komitee menetlus

1. Komisjoni abistab direktiiviga 2005/60/EÜ asutatud rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetamise komitee (edaspidi “komitee”).

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle artiklis 8 sätestatut, eeldusel et kooskõlas selle menetlusega vastu võetud rakendusmeetmed ei muuda käesoleva määruse olulisi sätteid.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 kohaseks tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

VI PEATÜKK

ERANDID

Artikkel 17

Kokkulepped territooriumide või riikidega, mis ei moodusta osa ühenduse territooriumist

1. Komisjon võib anda liikmesriigile loa sõlmida riigi või territooriumiga, mis asutamislepingu artikli 299 kohaselt ei moodusta osa ühenduse territooriumist, siseriikliku korra alusel lepinguid, mis sisaldavad erandeid käesolevast määrusest, et selle riigi või territooriumi ja asjaomase liikmesriigi vahelisi rahaülekandeid saaks käsitleda liikmesriigi sees tehtavate rahaülekannetena.

Sellised lepingud on lubatud ainult juhul, kui:

a)	asjaomane riik või territoorium moodustab rahaliidu asjaomase liikmesriigiga, on osa selle liikmesriigi valuutapiirkonnast või on sõlminud Euroopa Ühendusega mõne liikmesriigi kaudu rahandusalase lepingu;

b)	makseteenuse pakkujad asjaomases riigis või territooriumil osalevad otseselt või kaudselt selle liikmesriigi makse- ja arveldussüsteemis ning

c)	asjaomane riik või territoorium nõuab, et tema jurisdiktsiooni alla kuuluvad makseteenuse pakkujad kohaldaksid käesolevas määruses kehtestatud eeskirju.

2. Kui liikmesriik soovib sõlmida lõikes 1 osutatud kokkuleppe, saadab ta komisjonile avalduse koos kogu vajaliku teabega.

Alates sellest, kui komisjon on liikmesriigi avalduse kätte saanud, käsitletakse rahaülekandeid liikmesriigi ja asjaomase riigi või ala vahel ajutiselt rahaülekannetena liikmesriigis, kuni võetakse vastu otsus vastavalt käesolevas artiklis sätestatud menetlusele.

Kui komisjon arvab, et tal ei ole kogu vajalikku teavet, võtab ta kahe kuu jooksul avalduse kättesaamisest ühendust asjaomase liikmesriigiga ja täpsustab, millist lisateavet veel vaja on.

Kui komisjonil on olemas kogu teave, mida ta peab taotluse hindamisel vajalikuks, teavitab ta taotluse esitanud liikmesriiki vastavalt ühe kuu jooksul ja edastab taotluse teistele liikmesriikidele.

3. Kolme kuu jooksul lõike 2 neljandas lõigus osutatud teavitamisest teeb komisjon vastavalt artikli 16 lõikes 2 osutatud menetlusele otsuse, kas ta lubab asjaomasel liikmesriigil sõlmida käesoleva artikli lõikes 1 osutatud lepingu.

Igal juhul võetakse esimeses lõigus osutatud otsus vastu 18 kuu jooksul alates sellest, kui komisjon avalduse kätte sai.

Artikkel 18

Liikmesriikides tehtavad rahaülekanded mittetulunduslikele organisatsioonidele

1. Liikmesriigid võivad vabastada oma territooriumil asuvad makseteenuse pakkujad artiklis 5 sätestatud kohustustest, kui tegemist on rahaülekannetega heategevuslikel, usulistel, haridus-, sotsiaal-, teaduslikel või solidaarsuseesmärkidel, tingimusel et kõnealused mittetulunduslikud organisatsioonid täidavad aruandlust ja välisauditit käsitlevaid nõudeid või kuuluvad mõne avalik-õigusliku asutuse või siseriigi õiguse alusel tunnustatud isereguleeriva organisatsiooni järelevalve alla ja et kõnealused rahaülekanded on piiratud ülemmääraga 150 eurot ülekande kohta ja toimuvad ainult liikmesriigi territooriumil.

2. Käesolevat artiklit kohaldavad liikmesriigid teavitavad komisjoni lõikes 1 sätestatud võimaluse kohaldamiseks võetud meetmetest, mis sisaldab selle erandi alla kuuluvate organisatsioonide nimekirja, nende organisatsioonide üle lõplikku kontrolli omavate füüsiliste isikute nimesid ja selgitust selle kohta, kuidas nimekirja ajakohastatakse. See teave tehakse kättesaadavaks ka rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse eest vastutavatele ametiasutustele.

3. Asjaomane liikmesriik edastab selles liikmesriigis tegutsevatele makseteenuse pakkujatele käesoleva erandi alla kuuluvate organisatsioonide ajakohastatud nimekirja.

Artikkel 19

Läbivaatamisklausel

1. Komisjon esitab hiljemalt 28. detsembriks 2011 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles ta annab määruse rakendamise kohta täieliku majandusliku ja õigusliku hinnangu ning vajaduse korral soovitused selle muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks.

2. Nimetatud aruandes vaadatakse eelkõige üle:

artikli 3 kohaldamise mõjud seoses kogemustega, mis puudutavad direktiivi 2000/46/EÜ artikli 1 lõikes 3 määratletud elektronraha ja muude uudsete maksevahendite võimalikku väärkasutamist rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil. Sellise väärkasutuse ohu korral, esitab komisjon käesoleva määruse muutmise ettepaneku;

artikli 13 kohaldamine seoses tehniliste piirangutega, mis võivad takistada saaja makseteenuse pakkujale kogu maksja kohta saadud teabe edastamist. Kui makseteenuste alal toimuv areng võimaldab sellistest tehnilistest piirangutest vabaneda, ja võttes arvesse teenuse pakkujate jaoks tekkivaid kulusid, esitab komisjon ettepaneku käesoleva määruse muutmiseks.

VII PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 20

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, aga igal juhul mitte enne 1. jaanuari 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 15. november 2006

Euroopa Parlamendi nimel

president

J. BORRELL FONTELLES

Nõukogu nimel

eesistuja

P. LEHTOMÄKI

(1) ELT C 336, 31.12.2005, lk 109.

(2) Euroopa Parlamendi arvamus, esitatud 6. juulil 2006 (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu otsus, esitatud 7. novembril 2006.

(3) EÜT L 344, 28.12.2001, lk 70. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1461/2006 (ELT L 272, 3.10.2006, lk 11).

(4) EÜT L 139, 29.5.2002, lk 9. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1508/2006 (ELT L 280, 12.10.2006, lk 12).

(5) ELT L 309, 25.11.2005, lk 15.

(6) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31. Direktiivi on muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

(7) EÜT L 275, 27.10.2000, lk 39.

(8) EÜT L 344, 28.12.2001, lk 13.

(9) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on viimati muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).

8.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 345/10

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1782/2006,

20. november 2006,

millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 51/2006 ja (EÜ) nr 2270/2004 teatavate kalavarude püügivõimaluste ning tingimuste osas

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta, (1) eriti selle artiklit 20,

võttes arvesse nõukogu 26. veebruari 2004. aasta määrust (EÜ) nr 423/2004, millega kehtestatakse meetmed tursavarude taastamiseks, (2) eriti selle artiklit 8,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu kehtestas määrusega (EÜ) nr 51/2006 (3) 2006. aastaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes.

(2)

Keelata tuleks hiidhai ja mõrtsukhai püüdmine, pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine kõigis EÜ vetes, väljaspool EÜd asuvates vetes ja rahvusvahelistes vetes, pidades silmas nende liikide säilitamist ja kaitsmist käsitlevaid rahvusvahelisi kohustusi, mis muu hulgas põhinevad rändliikide konventsioonil ning ohustatud looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioonil.

(3)	Arvestades putassuusaagi praegust taset Põhjamere tööstuslikus kalapüügis, võib Põhjameres eraldada olulise osa putassuu kaaspüügikvoodist inimtoiduks kasutatava putassuu kvoodi tarbeks ilma, et suurendataks üldist kogupüügivõimalust.

(4)

Ühenduse ja Islandi vahel 20. veebruaril 2006 toimunud konsultatsioonide kohaselt jõuti kokkuleppele kvootide osas, mille Islandi laevad püüavad 30. aprilliks 2006 ühenduse kvoodist, mis eraldati vastavalt ühenduse kokkuleppele Taani valitsuse ja Gröönimaa kohaliku valitsusega, ning mille Islandi majandusvööndis meriahvenaid kalastavad ühenduse laevad püüavad juulist detsembrini. See kokkulepe tuleks inkorporeerida ühenduse õiguskorda.

(5)	Selgitada tuleks “püügipiirkonnas viibimise päevade” mõistet laevade püügikoormuse osas seoses teatavate kalavarude taastamisega, et tagada püügikoormuse piirangute nõuetekohane kohaldamine.

(6)	Läbi tuleks vaadata teatavat liiki püügivahendite kasutamise esitamine, mille kohta ei kehti eritingimusi maksimaalse päevade arvu suhtes, mille jooksul laev võib seoses teatavate kalavarude taastamisega püügipiirkonnas viibida.

(7)	Litsentside automaatse peatamise süsteemi alusel tegutsevatel laevadel peaks olema stiimul kasutada Põhjameres selektiivsemaid püügivahendeid. See peaks kajastuma päevade arvus, mis püügipiirkonnas viibimiseks määratakse.

(8)	On vaja selgitada, et kui aasta jooksul kasutatakse rohkem kui üht liiki püügivahendeid, ei või ühtegi neist püügivahenditest kasutada juhul, kui merel viibitud päevade koguarv ületab mõne püügivahendi suhtes sätestatud päevade arvu.

(9)	Laevade suhtes, mille kalapüük on seotud La Manche’i lääneosa merikeelevarude taastamisega, tuleks eritingimustel kehtestada erand seoses püügipäevade maksimaalse arvuga. Seepärast tuleks neid eeskirju selgitada.

(10)	Püügipiirkonnas viibimise päevade mõiste muutmise tõttu on vaja selgitada teate edastusnõuete suhtes kohaldatavat erandit seoses selliste laevade püügikoormusega, mille kalapüük on seotud La Manche’i lääneosa merikeelevarude taastamisega.

(11)	Vastavalt 2003. aasta ühinemisakti XII lisale on Poolal õigus heeringakvoodile I ja II vööndis. See peaks kajastuma püügilitsentside ja -lubadega seotud koguselistes piirangutes.

(12)	Sõnastuses tuleks teha teatavaid täiustusi.

(13)	Nõukogu kehtestas määrusega (EÜ) nr 2270/2004 (4) 2005. ja 2006. aastaks ühenduse kalalaevadele püügivõimalused teatavate süvamere kalavarude osas.

(14)

Ühenduse ja Norra vahel 31. jaanuaril 2006 toimunud konsultatsioonide kohaselt ja teadusalastele nõuannetele tuginedes tuleks piirata kalju-tömppeakala püüki III vööndis, sealhulgas Norra vetes, jättes selle ajavahemiku 1996.–2003. aasta keskmise püügi tasemele. See piirang tuleks inkorporeerida määrusesse (EÜ) nr 2270/2004.

(15)	Seetõttu tuleks määrusi (EÜ) nr 51/2006 ja (EÜ) nr 2270/2004 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 51/2006 muudatused

Määrust (EÜ) nr 51/2006 muudetakse järgmiselt.

Artiklisse 5 lisatakse järgmine lõige:

“8. Ühenduse laevadel on kõigis ühenduse vetes ja väljaspool ühendust asuvates vetes keelatud püüda, pardal hoida, ümber laadida ja lossida järgmisi liike:

—	hiidhai (Cetorhinus maximus),

—	mõrtsukhai (Carcharodon carcharias).”

Artikli 7 lõike 1 teine taane asendatakse järgmisega:

“—	IIB lisa kohaldatakse merluusi- ja merevähivarude majandamise suhtes ICESi VIIIc ja IXa rajoonis, välja arvatud Cádizi lahes.”

Artikli 7 lõike 1 neljas taane asendatakse järgmisega:

“—	IID lisa kohaldatakse tobiavarude majandamise suhtes ICESi IIa (EÜ veed), IIIa rajoonis ja IV alapiirkonnas.”

Artiklisse 10 lisatakse järgmine lõik:

“Ühenduse laevad võivad kalastada Islandi jurisdiktsiooni alla kuuluvate vete piirkonnas, mis on piiratud järgmisi koordinaate ühendavate sirgjoontega:

edelapiirkond

1.	63° 12'N ja 23° 05'W kuni 62° 00'N ja 26° 00'W,

2.	62° 58'N ja 22° 25'W,

3.	63° 06'N ja 21° 30'W,

4.	63° 03'N ja 21° 00'W kuni 180° 00'S;

kagupiirkond

1.	63° 14'N ja 10° 40'W,

2.	63° 14'N ja 11° 23'W,

3.	63° 35'N ja 12° 21'W,

4.	64° 00'N ja 12° 30'W,

5.	63° 53'N ja 13° 30'W,

6.	63° 36'N ja 14° 30'W,

7.	63° 10'N ja 17° 00'W kuni 180° 00'S.”

Artikkel 13 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 13

Luba

1. Barbadose, Guyana, Jaapani, Lõuna-Korea, Norra, Suriname, Trinidadi ja Tobago või Venezuela lipu all sõitvatel kalalaevadel ning Fääri saartel registreeritud kalalaevadel on lubatud kalastada ühenduse vetes I lisas sätestatud püügilimiitide alusel ning artiklitega 14, 15 ja 16 ning 19–25 ettenähtud tingimustel.

2. Kolmandate riikide kalalaevadel on kõigis ühenduse vetes keelatud püüda, pardal hoida, ümber laadida ja lossida järgmisi liike:

—	hiidhai (Cetorhinus maximus),

—	mõrtsukhai (Carcharodon carcharias).”

6)	IA, IB, IIA, IIB, IIC ja IV lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisas esitatud tekstile.

Artikkel 2

Määruse (EÜ) nr 2270/2004 muudatused

Määruse (EÜ) nr 2270/2004 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisas esitatud tekstile.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. november 2006

Nõukogu nimel

eesistuja

J. KORKEAOJA

(1) EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.

(2) ELT L 70, 9.3.2004, lk 8.

(3) ELT L 16, 20.1.2006, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1642/2006 (ELT L 308, 8.11.2006, lk 5).

(4) ELT L 396, 31.12.2004, lk 4. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 742/2006 (ELT L 130, 18.5.2006, lk 7).

I LISA

Määruse (EÜ) nr 51/2006 lisasid muudetakse järgmiselt.

IA lisas:

a)	jäetakse välja kirje, mis käsitleb hiidhaid EÜ vetes IV, VI ja VII vööndis.

asendatakse kirje, mis käsitleb putassuud IIa (EÜ veed) ja IV vööndis, järgmisega:

“Liigid:

putassuu

Merlangius merlangus

Vöönd:

IIa (EÜ veed), IV

WHG/2AC4.

Belgia

594

Taani

2 568

Ennetuslik TAC.

Määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3 ei kohaldata.

Määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4 ei kohaldata.

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiku 2.

Saksamaa

668

Prantsusmaa

3 860

Madalmaad

1 484

Rootsi

Ühendkuningriik

10 243

19 420

(1)

Norra

2 380

(2)

TAC

23 800

Eritingimused:

Eelnimetatud kvootide piires ei või kindlaksmääratud vööndites alltoodud kogustest rohkem püüda.

	Norra veed (WHG/*04N-)
EÜ	14 512”

IB lisas:

asendatakse kirje, mis käsitleb moivat V, XIV (Gröönimaa veed) vööndites, järgmisega:

“Liigid:	Moiva Mallotus villosus		Vöönd:	V, XIV (Gröönimaa veed) CAP/514GRN
Kõik liikmesriigid	0
EÜ	16 170	(3) (4)
TAC	Ei kohaldata

asendatakse kirje, mis käsitleb meriahvenaid Va (Islandi veed) vööndis, järgmisega:

“Liigid:	Meriahvenad Sebastes spp.		Vöönd:	Va (Islandi veed) RED/05A-IS
Belgia	100	(5) (6)
Saksamaa	1 690	(5) (6)
Prantsusmaa	50	(5) (6)
Ühendkuningriik	1 160	(5) (6)
EÜ	3 000	(5) (6)
TAC	Ei kohaldata

IIA lisas:

punkt 3 asendatakse järgmisega:

“3.

Piirkonnas viibimise päevade määratlus

Käesoleva lisa kohaldamisel on piirkonnas viibimise päev mis tahes 24 tunni pikkune katkematu ajavahemik (või osa sellest), mille kestel laev viibib punktis 2 määratletud geograafilises piirkonnas ega ole sadamas. Ajahetke, millest seda katkematut ajavahemikku mõõtma hakatakse, määrab kindlaks liikmesriik, kelle lipu all asjaomane laev sõidab.”;

punkti 8.1 alapunkt i asendatakse järgmisega:

“i)

Laev peab olema viibinud piirkonnas 2003., 2004. või 2005. aastal, pardal punkti 4 alapunktis b nimetatud püügivahendid. 2006. aastal peab pardal hoitava tursa kogus olema alla 5 % kõikide laeva lossitud liikide üldkogusest vastavalt ühenduse püügipäevikusse kantud eluskaalu andmetele. Püügiperioodi jooksul, mil laev käesolevat sätet kasutab, ei tohi tal ühelgi hetkel pardal olla muid püügivahendeid kui need, mis on täpsustatud punkti 4 alapunkti b alapunktides iii või iv.”;

punkti 13 I tabel asendatakse järgmisega:

“I TABEL

Laeva püügipiirkonnas viibimise päevade maksimaalne arv püügivahendite kaupa 2006. aastal

Püügipiirkond, mis on kindlaks määratud punktis:

Püügivahendite rühm, punkt 4

Eritingimus, punkt 8

Nimetus (7)

2.a

Kattegat

2.b

1 – Skagerrak

2 – II, IVa, b, c,

3 – VIId

2.c

VIIa

2.d

VIa

4.a.i

Traalid või ankurdatud põhjanoodad, mille võrgusilma suurus on ≥ 16 ja < 32 mm

228 (8)

228

4.a.ii

Traalid või ankurdatud põhjanoodad, mille võrgusilma suurus on ≥ 70 ja < 90 mm

ei kohaldata

227

4.a.iii

Traalid või ankurdatud põhjanoodad, mille võrgusilma suurus on ≥ 90 ja < 100 mm

103

227

4.a.iv

Traalid või ankurdatud põhjanoodad, mille võrgusilma suurus on ≥ 100 ja <120 mm

103

114

4.a.v

Traalid või ankurdatud põhjanoodad, mille võrgusilma suurus on ≥ 120 mm

103

114

4.a.iii

8.1.a

Traalid või ankurdatud põhjanoodad, mille võrgusilma suurus on ≥ 90 ja < 100 mm, 120 mm suuruste ruudukujuliste silmadega selektiivaknaga

137

227

4.a.iv

8.1.a

Traalid või ankurdatud põhjanoodad, mille võrgusilma suurus on ≥ 100 ja < 120 mm, 120 mm suuruste ruudukujuliste silmadega selektiivaknaga

137

103

114

4.a.v

8.1.a

Traalid või ankurdatud põhjanoodad, mille võrgusilma suurus on ≥ 120 mm, 120 mm suuruste ruudukujuliste silmadega selektiivaknaga

137

103

114

4.a.v

8.1.j

Traalid või ankurdatud põhjanoodad, mille võrgusilma suurus on ≥ 120 mm, 140 mm suuruste ruudukujuliste silmadega selektiivaknaga

149

115

126

103

4.a.ii

8.1.b

Traalid või ankurdatud põhjanoodad, mille võrgusilma suurus on ≥ 70 ja < 90 mm ning mis vastavad 2. liite nõuetele

piiranguta

4.a.iii

8.1.b

Traalid või ankurdatud põhjanoodad, mille võrgusilma suurus on ≥ 90 ja < 100 mm ning mis vastavad 2. liite nõuetele

piiranguta

4.a.iv

8.1.c

Traalid või ankurdatud põhjanoodad, mille võrgusilma suurus on ≥ 100 ja < 120 mm; tursa püügiosa on alla 5 %

148

4.a.v

8.1.c

Traalid või ankurdatud põhjanoodad, mille võrgusilma suurus on ≥ 120 mm; tursa püügiosa on alla 5 %

160

4.a.iv

8.1.k

Traalid või ankurdatud põhjanoodad, mille võrgusilma suurus on ≥ 100 ja < 120 mm; tursa püügiosa on alla 5 % ja merilesta püügiosa üle 60 %

ei kohaldata

166

ei kohaldata

4.a.v

8.1.k

Traalid või ankurdatud põhjanoodad, mille võrgusilma suurus on ≥ 120 mm; tursa püügiosa on alla 5 % ja merilesta püügiosa üle 60 %

ei kohaldata

178

ei kohaldata

4.a.v

8.1.h

Traalid või ankurdatud põhjanoodad, mille võrgusilma suurus on ≥ 120 mm; laev tegutseb püügilitsentside automaatse peatamise süsteemi alusel

115

126

103

4.a.ii

8.1.d

Traalid või ankurdatud põhjanoodad, mille võrgusilma suurus on ≥ 70 ja < 90 mm; tursa, merikeele ja merilesta püügiosa on alla 5 %

280

4.a.iii

8.1.d

Traalid või ankurdatud põhjanoodad, mille võrgusilma suurus on ≥ 90 ja < 100 mm; tursa, merikeele ja merilesta püügiosa on alla 5 %

piiranguta

280

4.a.iv

8.1.d

Traalid või ankurdatud põhjanoodad, mille võrgusilma suurus on ≥ 100 ja < 120 mm; tursa, merikeele ja merilesta püügiosa on alla 5 %

piiranguta

4.a.v

8.1.d

Traalid või ankurdatud põhjanoodad, mille võrgusilma suurus on > 120 mm; tursa, merikeele ja merilesta püügiosa on alla 5 %

piiranguta

4.a.v

8.1.h

8.1.j

Traalid või ankurdatud põhjanoodad, mille võrgusilma suurus on > 120 mm, 140 mm suuruste ruudukujuliste silmadega selektiivaknaga, ning laev tegutseb püügilitsentside automaatse peatamise süsteemi alusel

ei kohaldata

127

138

115

4.b.i

Piimtraalid, mille võrgusilma suurus on ≥ 80 ja < 90 mm

ei kohaldata

143 (8)

piiranguta

143

143 (8)

4.b.ii

Piimtraalid, mille võrgusilma suurus on ≥ 90 ja < 100 mm

ei kohaldata

143 (8)

piiranguta

143

143 (8)

4.b.iii

Piimtraalid, mille võrgusilma suurus on ≥ 100 ja < 120 mm

ei kohaldata

143

piiranguta

143

4.b.iv

Piimtraalid, mille võrgusilma suurus on ≥ 120 mm

ei kohaldata

143

piiranguta

143

4.b.iii

8.1.c

Piimtraalid, mille võrgusilma suurus on ≥ 100 ja < 120 mm, tursa püügiosa on alla 5 %

ei kohaldata

155

piiranguta

155

4.b.iii

8.1.i

Piimtraalid, mille võrgusilma suurus on ≥ 100 ja < 120 mm laevade puhul, mis kasutasid piimtraale 2003., 2004. või 2005. aastal

ei kohaldata

155

piiranguta

155

4.b.iv

8.1.c

Piimtraalid, mille võrgusilma suurus on ≥ 120 mm, tursa püügiosa on alla 5 %

ei kohaldata

155

piiranguta

155

4.b.iv

8.1.i

Piimtraalid, mille võrgusilma suurus on ≥ 120 mm laevade puhul, mis kasutasid piimtraale 2003., 2004. või 2005. aastal

ei kohaldata

155

piiranguta

155

4.b.iv

8.1.e

Piimtraalid, mille võrgusilma suurus on ≥ 120 mm, tursa püügiosa on alla 5 % ja merilesta püügiosa üle 60 %

ei kohaldata

155

piiranguta

155

4.c.i

4.c.ii

4.c.iii

4.d

Lõpusvõrgud ja nakkevõrgud, mille võrgusilma suurus on:

—

< 110 mm

—	≥ 110 mm ja < 220 mm

—

≥ 220 mm

ja abarad

140

4.c.iii

8.1.(f)

Lõpusvõrgud ja nakkevõrgud, mille võrgusilma suurus on ≥ 220 mm, tursa püügiosa on alla 5 % ning kammelja ja merivarblase püügiosa üle 5 %

162

140

162

140

4.d

8.1.g

Abarad, mille võrgusilma suurus on < 110 mm. Laev ei ole sadamast ära üle 24 h.

140

205

140

4.e

Õngejadad

173

punkt 14.3 asendatakse järgmisega:

“14.3.

Käesoleva lisa kohaldamisel ning viidates punktis 2 määratletud piirkondadele ja punktis 4 määratletud püügivahenditele, määratletakse ülekandmiseks järgmised püügivahendite rühmad:

a)	punkti 4 alapunkti a alapunktis i nimetatud püügivahendid mis tahes püügipiirkonnas;

b)	punkti 4 alapunkti a alapunktis ii nimetatud püügivahendid mis tahes püügipiirkonnas ning punkti 4 alapunkti a alapunktis iii nimetatud püügivahendid IV piirkonnas, IIa (EÜ veed), VIa, VIIa ja VIId rajoonis;

c)	punkti 4 alapunkti a alapunktis iii nimetatud püügivahendid Kattegatis ja Skagerrakis, punkti 4 alapunkti a alapunktides iv ja v nimetatud püügivahendid mis tahes püügipiirkonnas;

d)	punkti 4 alapunkti b alapunktides i, ii, iii ja iv nimetatud püügivahendid mis tahes püügipiirkonnas;

e)	punkti 4 alapunkti c alapunktides i, ii ja iii ning punkti 4 alapunktis d nimetatud püügivahendid mis tahes püügipiirkonnas;

f)	punkti 4 alapunktis e nimetatud püügivahendid mis tahes püügipiirkonnas.”;

punkt 14.6 asendatakse järgmisega:

“14.6.

Liikmesriigid esitavad komisjoni taotlusel teavet toimunud ülekandmiste kohta. Selle teabe esitamiseks komisjonile võib vastavalt määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 2 osutatud korrale vastu võtta üksikasjaliku tabelivormi.”;

punkt 17.2 asendatakse järgmisega:

“17.2.

Kui laeva kapten või kapteni esindaja teatab rohkem kui ühe punktis 4 määratletud püügivahendirühma kasutamisest, ei tohi aasta jooksul kasutatavate päevade koguarv olla suurem nende päevade aritmeetilisest keskmisest, mis on toodud iga püügivahendirühma jaoks I tabelis, ümardatuna lähima täispäevani.”;

lisatakse järgmised punktid:

“17.2.a

Kui ühe teatatud püügivahendirühma suhtes ei ole kehtestatud päevade piirarvu, siis aasta jooksul kasutatavate päevade arv selle püügivahendirühma jaoks jääb piiramatuks.

17.2.b

Laevad võivad igal ajal kasutada ühte teatatud püügivahendirühma, mille suhtes on kehtestatud päevade piirarv, tingimusel et päevade koguarv, mille jooksul kalapüügiks kasutatakse mis tahes püügivahendirühma:

a)	ei ole suurem kui punktis 17.2 toodud päevade arv, ja

b)	ei ole suurem kui nende päevade arv, mil neid püügivahendeid oleks kasutatud eraldi kooskõlas I tabeliga.

17.2.c

Kui liikmesriik otsustab jaotada päevad püügiperioodideks kooskõlas punktiga 9, siis kohaldatakse mutatis mutandis punktide 17.2, 17.2.a. ja 17.2.b. tingimusi iga tulevase püügiperioodi suhtes. Kui liikmesriik on valinud ühe aasta pikkuse püügiperioodi, siis punkti 17.2 alapunktide a ja b. tingimusi ei kohaldata.”;

punkt 17.4 asendatakse järgmisega:

“17.4.

Pädevad asutused kohustuvad teostama kontrolli ja järelevalvet merel ja sadamas, et kontrollida punktis 17.3 osutatud nõuete täitmist. Iga laev, mille suhtes tehakse kindlaks, et see ei täida kõnealuseid nõudeid, kaotab kohe rohkem kui üht liiki püügivahendirühma kasutamise õiguse.”;

punkt 25 asendatakse järgmisega:

“25.	Andmete edastamine

25.1.

Komisjoni taotlusel edastavad liikmesriigid sellele punktis 24 nimetatud andmeid sisaldava tabeli sellisel kujul, nagu on täpsustatud II ja III tabelis, saates selle e-posti aadressile, mille komisjon liikmesriikidele teatab.

25.2.

Punktis 24 nimetatud andmete esitamiseks komisjonile võib vastavalt määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 2 osutatud korrale vastu võtta uue tabelivormi.”;

IIB lisas:

punkt 2 asendatakse järgmisega:

“2.

Piirkonnas viibimise päevade määratlus

Käesoleva lisa kohaldamisel on piirkonnas viibimise päev mis tahes 24 tunni pikkune katkematu ajavahemik (või osa sellest), mille kestel laev viibib punktis 1 määratletud geograafilises piirkonnas ega ole sadamas. Ajahetke, millest seda katkematut ajavahemikku mõõtma hakatakse, määrab kindlaks liikmesriik, kelle lipu all asjaomane laev sõidab.”;

punkt 12.4 asendatakse järgmisega:

“12.4.

Päevi ei tohi üle kanda laevadelt, mis kasutavad punkti 7.1 kohaselt antud lisapäevi.”;

punkt 12.5 asendatakse järgmisega:

“12.5.

Liikmesriigid esitavad komisjoni taotlusel teavet toimunud ülekandmiste kohta. Käesolevas punktis nimetatud teabe kogumiseks ja edastamiseks võib vastavalt määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 2 osutatud korrale vastu võtta tabelivormid.”;

punkt 20 asendatakse järgmisega:

“20.	Andmete edastamine

20.1.

Komisjoni taotlusel edastavad liikmesriigid komisjonile punktis 19 nimetatud andmeid sisaldava tabeli sellisel kujul, nagu on täpsustatud II ja III tabelis, saates selle e-posti aadressile, mille komisjon liikmesriikidele teatab.

20.2.

Punktis 19 nimetatud andmete esitamiseks komisjonile võib vastavalt määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 2 osutatud korrale vastu võtta uue tabelivormi.”;

IIC lisas:

punkt 1 asendatakse järgmisega:

“1.	Reguleerimisala

1.1.

Käesolevas lisas sätestatud tingimusi kohaldatakse ühenduse laevadele, mille kogupikkus on võrdne või suurem kui 10 meetrit ja mille pardal on punktis 3 määratletud mistahes püügivahendid ning mis viibivad VIIe püügipiirkonnas. Käesoleva lisa kohaldamisel tähendab viide aastale 2006 ajavahemikku 1. veebruarist 2006 kuni 31. jaanuarini 2007.

1.2.

Erandina ei kohaldata käesoleva lisa sätteid laevade suhtes, kes kalastavad suurema kui 120 mm suuruse võrgusilmaga passiivpüünistega ning kes püüdsid alla 300 kg eluskaalus merikeelt vastavalt EÜ püügipäevikusse 2004. aastal kantud andmetele, tingimusel et:

a)	need laevad püüavad 2006. aastal alla 300 kg eluskaalus merikeelt, ja

b)	need laevad ei laadi merel kala ümber teisele laevale ning

c)	kõik asjaomased liikmesriigid esitavad komisjonile 31. juuliks 2006 ja 31. jaanuariks 2007 aruande nende laevade 2004. aasta püügiregistri ja 2006. aastal toimunud merikeelepüügi kohta.

Kui ühte nendest tingimustest ei täideta, ei ole sellest hetkest asjaomased laevad vabastatud nimetatud lisa sätete kohaldamisest.”;

punkt 2 asendatakse järgmisega:

“2.

Piirkonnas viibimise päevade määratlus

Käesoleva lisa kohaldamisel on piirkonnas viibimise päev mis tahes 24 tunni pikkune katkematu ajavahemik (või osa sellest), mille kestel laev viibib VIIe rajoonis ega ole sadamas. Ajahetke, millest seda katkematut ajavahemikku mõõtma hakatakse, määrab kindlaks liikmesriik, kelle lipu all asjaomane laev sõidab.”;

punkt 7 asendatakse järgmisega:

“7.	Maksimaalne päevade arv

7.1	Maksimaalne arv päevi, mille jooksul laev võib aastas viibida püügipiirkonnas, kui laeva pardal on mõni punktis 3 nimetatud püügivahenditest ja seda kasutatakse, on esitatud I tabelis.

7.2

Maksimaalne arv päevi, mille jooksul laev viibib käesoleva lisaga ja IIA lisaga hõlmatud püügipiirkonnas, ei tohi ületada käesoleva lisa I tabelis näidatud arvu. Siiski peab päevade arv, mille jooksul laev viibib IIA lisaga hõlmatud püügipiirkondades, vastama kooskõlas IIA lisaga määratud maksimaalsele päevade arvule.”;

d)	punkt 11 jäetakse välja;

I tabel asendatakse järgmisega:

“I TABEL

Laeva püügipiirkonnas viibimise päevade maksimaalne arv aastas püügivahendite kaupa

Püügivahendi rühm Punkt 3	Nimetused (9)	La Manche’i lääneosa
3.a	Piimtraalid, mille võrgusilma suurus on ≥ 80 mm	216
3.b	Passiivpüünised, mille võrgusilma suurus on < 220 mm	216

punkt 12.4 asendatakse järgmisega:

“12.4.

Liikmesriigid esitavad komisjoni taotlusel aruanded toimunud ülekandmiste kohta. Nende aruannete esitamiseks komisjonile võib vastavalt määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 2 sätestatud korrale vastu võtta üksikasjaliku tabelivormi.”;

punkt 17 asendatakse järgmisega:

“17.

Püügikoormuse teated

Laevade suhtes, mille pardal on punktis 3 määratletud püügivahendid ja mis tegutsevad punktis 1 määratletud piirkonnas, kohaldatakse määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikleid 19b, 19c, 19d, 19e ja 19k. Teate edastusnõue ei kehti laevade suhtes, mis on varustatud määruse (EÜ) nr 2244/2003 artiklite 5 ja 6 kohaste laevaseiresüsteemidega.”;

punkt 28 asendatakse järgmisega:

“28.	Andmete edastamine

28.1.

Komisjoni taotlusel edastavad liikmesriigid sellele punktis 27 nimetatud andmeid sisaldava tabeli sellisel kujul, nagu on täpsustatud II ja III tabelis, saates selle e-posti aadressile, mille komisjon liikmesriikidele teatab.

28.2.

Punktis 27 nimetatud andmete esitamiseks komisjonile võib vastavalt määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 2 sätestatud korrale vastu võtta uue tabelivormi.”;

IV lisa I osa asendatakse järgmisega:

“I OSA Kolmandate riikide vetes kalastavate ühenduse laevade püügilitsentside ja -lubadega seotud koguselised piirangud

Püügipiirkond	Püük	Litsentside arv	Litsentside jaotamine liikmesriikide vahel	Korraga kohalviibivate laevade maksimaalne arv
Norra veed ja Jan Mayeni ümbruse kalastusvöönd	Heeringas, põhja pool 62° 00'N	77	DK: 26, DE: 5, FR: 1, IRL: 7, NL: 9, SW: 10, UK: 17, PL: 1	55
	Põhjalähedased liigid, põhja pool 62° 00'N	80	FR: 18, PT: 9, DE: 16, ES: 20, UK: 14, IRL: 1	50
	Makrell, lõuna pool 62° 00'N, seinnoodapüük	11	DE: 1 (10) DK: 26, (10) FR: 2, (10) NL: 1 (10)	ei kohaldata
	Makrell, lõuna pool 62° 00'N, traalnoodapüük	19	DE: 1 (10) DK: 26, (10) FR: 2, (10) NL: 1 (10)	ei kohaldata
	Makrell, põhja pool 62° 00'N, seinnoodapüük	11 (11)	DK: 11	ei kohaldata
	Tehniliseks otstarbeks ettenähtud liigid, lõuna pool 62° 00'N	480	DK: 450, UK: 30	150
Fääri saarte veed	Igasugune traalpüük kuni 180 jala pikkuste laevadega püügipiirkondades, mis asuvad Fääri saarte lähtejoonest 12–21 miili kaugusele ulatuvas vööndis	26	BE: 0, DE: 4, FR: 4, UK: 18	13
	Tursa ja kilttursa sihtpüük väikseima silmasuurusega 135 mm, lubatud püügipiirkonnas lõuna pool 62° 28'N ja ida pool 6° 30'W	8 (12)		4
	Traalnoodapüük 21 miili kaugusel Fääri saarte lähtejoonest. Ajavahemikul 1. märtsist kuni 31. maini ning 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini võivad laevad kalastada piirkondades, mis jäävad 61° 20'N ja 62° 00'N vahele ning lähtejoontest 12–21 miili kaugusele.	70	BE: 0, DE: 10, FR: 40, UK: 20	26
	Sinise molva püük traalnoodaga, mille väikseim silmasuurus on 100 mm, piirkonnas lõuna pool 61° 30'N ja lääne pool 9° 00'W ning piirkonnas 7° 00'W ja 9° 00'W vahel, lõuna pool 60° 30'N ning piirkonnas, mis asub edela pool 60° 30'N, 7° 00'W ning 60° 00'N, 6° 00'W vahel kulgevat joont.	70	DE: 8 (13) FR: 12, (13) UK: 0 (13)	20 (14)
	Süsika sihtpüük traalnoodaga, mille väikseim silmasuurus on 120 mm ning võimalus kasutada noodapära ümber ristpinesid.	70		22 (14)
	“Põhjaputassuu püük. Litsentsiga laevade arvu võib suurendada nelja laeva võrra, mis moodustavad paarid, kui Fääri saarte asutused kehtestavad eri juurdepääsueeskirjad püügipiirkonnale nimetusega põhjaputassuu põhiline püügipiirkond.”	34	DE: 3, DK: 19, FR: 2, UK: 5, NL: 5	20
	Õngepüük	10	UK: 10	6
	Makrellipüük	12	DK: 12	12
	Heeringa püük, põhja pool 62°N	21	DE: 1, DK: 7, FR: 0, UK: 5, IRL: 2, NL: 3, SW: 3	21
Venemaa Föderatsiooni veed	Kõik püügiliigid	täide-takse hiljem		täidetakse hiljem
	Tursapüük	7 (15)		täidetakse hiljem
	Kilupüük	täide-takse hiljem		täidetakse hiljem

(1) Väljaarvatud hinnanguliselt 2 000 tonni tööstuslikku kaaspüüki.

(2) Võib püüda EÜ vetes. Selle kvoodi piires püütud saak arvutatakse maha TACi Norra osast.

Eritingimused:

Eelnimetatud kvootide piires ei või kindlaksmääratud vööndites alltoodud kogustest rohkem püüda.

	Norra veed (WHG/*04N-)
EÜ	14 512”

(3) Millest 16 170 tonni eraldatakse Islandile.

(4) Püütakse enne 30. aprilli 2006.”

(5) Kaasa arvatud vältimatu kaaspüük (välja arvatud tursk).

(6) Püük ajavahemikul juulist detsembrini.”

(7) Kasutatakse ainult punktides 4 ja 8 sätestatud nimetusi.

(8) Piirangute puhul kohaldatakse määrust (EÜ) nr 850/98.”

(9) Ainult punktis 3 esitatud nimetused.”

(10) Selline jaotus kehtib sein- ja traalnoodapüügi puhul.

(11) Valitakse 11 seinnoodapüügilitsentsi seast, mis on nähtud ette makrelli püüdmiseks lõuna pool 62° 00'N.

(12) Vastavalt 1999. aasta osas kokkulepitud protokollile kajastatakse tursa ja kilttursa spetsialiseeritud püüki käsitlevaid arve igasugust traalpüüki kuni 180 jala pikkuste laevadega püügipiirkondades, mis asuvad Fääri saarte lähtejoontest 12–21 miili kaugusel asuvas kalastusvööndis käsitlevate arvude hulgas.

(13) Need arvud viitavad korraga kohalviibivate laevade maksimaalsele arvule.

(14) Neid arve kajastatakse traalnoodapüüki 21 miili kaugusel Fääri saarte lähtejoonest käsitlevate arvude hulgas.

(15) Kohaldatakse üksnes Läti lipu all sõitvate laevade suhtes.”

II LISA

Määruse (EÜ) nr 2270/2004 lisa 2. osas asendatakse III vööndi kalju-tömppeakala liiki käsitlev kanne järgmisega:

“Liigid:	Kalju-tömppeakala Coryphaenoides rupestris	Vöönd: III
Taani	2612
Saksamaa	15
Rootsi	134
EÜ	2 761”

8.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 345/24

NÕUKOGU OTSUS,

18. juuli 2005,

Aafrika ja Euraasia rändveelindude kaitse kokkuleppe sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse poolt

(2006/871/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 175 lõiget 1 koostoimes artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimese lausega, lõike 3 esimese lõiguga ja lõikega 4,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1)

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Ühendus on metsloomade rändliikide kaitse konventsiooni (edaspidi “Bonni konventsioon”) (2) osaline.

(2)	Bonni konventsiooni IV artikliga nähakse ette piirkondlike kokkulepete sõlmimine, mida ebasoodsa kaitsestaatusega liikide (II liites loetletud liigid) puhul tuleks teha võimalikult kiiresti.

(3)	Viivitamata tuleks tähelepanu pöörata Aafrika ja Euraasia rändeteid kasutavatele II liites loetletud veelindudele, et parandada nende kaitsestaatust ja koguda usaldusväärsete haldusotsuste tegemiseks vajalikku teavet.

(4)	Bonni konventsiooni osaliste esimesel istungil otsustati koostada läänepalearktiliste partlaste (Anatidae) kaitse kokkulepe. Seejärel töötati välja kokkuleppe eelnõu, mis hõlmab ka teisi rändveelinnuliike.

(5)	Ühendus on kõnealuse kokkuleppega seotud valdkonnas vastu võtnud nõukogu 2. aprilli 1979. aasta direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (3) ja 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (4).

(6)	Komisjon osales ühenduse nimel ja kooskõlas nõukogu 7. juuni 1995. aasta läbirääkimisjuhistega 12.–16. juunil 1995 Haagis toimunud läbirääkimisistungil. Kõnealusel istungil võeti konsensuse alusel vastu Aafrika ja Euraasia rändveelindude kaitse kokkulepe (edaspidi “kokkulepe”).

(7)	Kokkulepe avati allakirjutamiseks 16. oktoobril 1995. See kirjutati ühenduse nimel alla 1. septembril 1997 ning jõustus 1. novembril 1999.

(8)	Vastavalt kokkuleppe artiklile X jõustuvad lisade muudatused üheksakümmend päeva pärast kokkuleppeosaliste istungit, mil need vastu võeti, kõigi kokkuleppeosaliste suhtes, välja arvatud vastavalt kokkuleppe lõikele 6 reservatsiooni seadnud kokkuleppeosalised.

(9)	Kokkuleppe lisasid on muudetud resolutsioonidega, mis võeti vastu kokkuleppeosaliste 1999. aasta novembris Lõuna-Aafrikas Kaplinnas toimunud esimesel istungil ja 2002. aasta septembris Saksamaal Bonnis toimunud teisel istungil.

(10)	Kokkulepe tuleks heaks kiita,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga kiidetakse ühenduse nimel heaks Aafrika ja Euraasia rändveelindude kaitse kokkulepe.

Kokkuleppe tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud andma heakskiitmiskirja hoiule Madalmaade Kuningriigi valitsusele, kes on kokkuleppe hoiulevõtja, kooskõlas artikliga XVII.

Artikkel 3

1. Ühenduse pädevusse kuuluvates küsimustes on komisjonil õigus ühenduse nimel heaks kiita kokkuleppe lisade muudatused, mis on vastu võetud kooskõlas kokkuleppe artikli X lõikega 5.

2. Selle ülesande täitmisel abistab komisjoni nõukogu poolt määratud erikomitee.

3. Lõikes 1 nimetatud õigus piirdub üksnes selliste muudatustega, mis on kooskõlas metslindude ja nende looduslike elupaikade kaitset käsitlevate ühenduse õigusaktidega ega muuda neid.

4. Kui kokkuleppe lisade muudatust ei rakendata ühenduse asjaomastes õigusaktides üheksakümne päeva jooksul pärast selle vastuvõtmist kokkuleppeosaliste kohtumisel, seab komisjon hoiulevõtjale kirjaliku teatise teel reservatsiooni kõnealuse muudatuse kohta vastavalt kokkuleppe artikli X lõikele 6 enne nimetatud üheksakümne päeva möödumist. Kui muudatus seejärel rakendatakse, tühistab komisjon teatise viivitamatult.

Artikkel 4

Käesolev otsus avaldataks Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 18. juuli 2005

Nõukogu nimel

eesistuja

M. BECKETT

(1) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

(2) EÜT L 210, 19.7.1982, lk 10.

(3) EÜT L 103, 25.4.1979, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

(4) EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7. Direktiivi on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

Aafrika ja Euraasia rändveelindude kaitse

kokkulepe

KOKKULEPPEOSALISED,

MEENUTADES, et 1979. aasta metsloomade rändliikide kaitse konventsioon kutsub üles rahvusvahelisele koostööle rändliikide kaitse alal;

MEENUTADES lisaks, et 1985. aasta oktoobris Bonnis toimunud esimesel konventsiooniosaliste konverentsil tehti konventsiooni sekretariaadile ülesandeks võtta asjakohaseid meetmeid Lääne-Palearktise partlasi käsitleva kokkuleppe väljatöötamiseks;

ARVESTADES, et rändveelinnud moodustavad olulise osa üleilmsest bioloogilisest mitmekesisusest, mida tuleks 1992. aasta bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni ja Agenda 21 mõtte kohaselt kaitsta praeguste ja tulevaste põlvkondade huvides;

MÕISTES rändveelindude teatud liikide püüdmisest tulenevaid majanduslikke, sotsiaalseid, kultuurilisi ja meelelahutuslikke hüvesid ning veelindude üldist keskkondlikku, ökoloogilist, geneetilist, teaduslikku, esteetilist, meelelahutuslikku, kultuurilist, hariduslikku, sotsiaalset ja majanduslikku väärtust;

OLLES VEENDUNUD, et rändveelindude püüdmine peab olema säästev, võttes arvesse asjaomaste liikide kaitsestaatust nende levilates ja samuti nende bioloogilisi omadusi;

OLLES TEADLIKUD, et rändveelinnud on eriti ohualtid, sest nad läbivaid pikki vahemaid ja sõltuvad märgalade võrgustikust, mille ulatus väheneb ja mille olukord halveneb mittesäästva inimtegevuse tulemusena, nagu on märgitud 1971. aasta rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsioonis;

TÕDEDES vajadust võtta viivitamata meetmeid, et peatada veelinnu rändliikide arvukuse ja elupaikade vähenemine Aafrika ja Euraasia veelindude rändeteede piirkonnas;

OLLES VEENDUNUD, et mitmepoolse kokkuleppe sõlmimine ja selle elluviimine koordineeritud või kooskõlastatud meetmete kaudu aitab oluliselt kaasa rändveelindude ja nende elupaikade tõhusale kaitsele ning toob lisahüvesid paljude teiste looma- ja taimeliikide jaoks, ning

TUNNISTADES, et sellise kokkuleppe tulemuslik rakendamine eeldab mõnedele levilariikidele abi andmist teadusuuringuteks, koolituseks ning veelinnu rändliikide ja nende elupaikade seireks, rändveelindude elupaikade kaitse korraldamiseks, samuti käesoleva kokkuleppe rakendamise teadus- ja haldusinstitutsioonide loomise ning arendamise tarbeks,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel I

Kohaldamisala, mõisted ja tõlgendamine

1. Käesoleva kokkuleppe geograafiline kohaldamisala hõlmab Aafrika ja Euraasia veelindude rändeteede ala, mis on määratletud käesoleva kokkuleppe lisas 1 (edaspidi “kokkuleppe ala”).

2. Kokkuleppes kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	konventsioon – 1979. aasta metsloomade rändliikide kaitse konventsioon;

b)	konventsiooni sekretariaat – konventsiooni artikli 9 alusel loodud organ;

c)	veelinnud – linnuliigid, kes vähemalt osa oma aastatsüklist sõltuvad ökoloogiliselt märgaladest, kelle levila asub kas täielikult või osaliselt kokkuleppe alal ning kes on nimetatud käesoleva kokkuleppe lisas 2;

d)	kokkuleppe sekretariaat – käesoleva kokkuleppe VI artikli lõike 7 punkti b alusel loodud organ;

e)	kokkuleppeosalised – käesoleva kokkuleppe osalised, kui ei ole märgitud teisiti, ja

f)	kohalolevad ja hääletavad kokkuleppeosalised – kohalolevad ja poolt või vastu hääletavad kokkuleppeosalised; hääletamisest keelduvaid kokkuleppeosalisi ei loeta kohalolevate ja hääletavate kokkuleppeosaliste hulka.

Lisaks kasutatakse konventsiooni I artikli lõike 1 punktides a kuni k määratletud termineid käesolevas kokkuleppes mutatis mutandis sama tähendusega.

3. Käesolev kokkulepe on kokkulepe konventsiooni IV artikli lõike 3 tähenduses.

4. Käesoleva kokkuleppe lisad moodustavad selle lahutamatu osa. Iga viide käesolevale kokkuleppele on ühtlasi viide selle lisadele.

Artikkel II

Üldised põhimõtted

1. Kokkuleppeosalised võtavad kooskõlastatud meetmeid veelinnu rändliikide soodsa kaitsestaatuse säilitamiseks või selle taastamiseks. Sel eesmärgil kohaldavad kokkuleppeosalised oma riigi jurisdiktsiooni piires käesoleva kokkuleppe III artikliga ette nähtud meetmeid ning IV artiklis nimetatud tegevuskavas määratletud erimeetmeid.

2. Lõikes 1 märgitud meetmete rakendamisel peaksid kokkuleppeosalised arvestama ettevaatusprintsiipi.

Artikkel III

Üldised kaitsemeetmed

1. Kokkuleppeosalised võtavad rändveelindude kaitseks meetmeid, pöörates erilist tähelepanu nii ohustatud kui ka ebasoodsas kaitsestaatuses olevatele liikidele.

2. Selleks kokkuleppeosalised:

a)	rakendavad kokkuleppe alal sama ranget ohustatud veelinnu rändliikide kaitset kui on sätestatud konventsiooni III artikli lõigetes 4 ja 5;

b)	tagavad, et igasugune rändveelindude kasutamine põhineb parimatel kättesaadavatel teadmistel nende ökoloogia kohta ja on nii asjaomaseid liike kui ka nende eluks vajalikke ökosüsteeme säästev;

c)	teevad kindlaks oma territooriumil asuvad rändveelindude jaoks tähtsad alad ja elupaigad ning korraldavad nende kohtade kaitset, hooldamist, seisukorra parandamist ja taastamist koostöös elupaikade kaitsega tegelevate asutustega, mis on loetletud käesoleva kokkuleppe IX artikli punktides a ja b;

d)	kooskõlastavad oma tegevust sobivate elupaikade võrgustiku säilimise tagamiseks või vajaduse korral taastamiseks asjaomase veelinnu rändliigi kogu levila piires ning eelkõige märgaladel, mis ulatuvad rohkem kui ühe kokkuleppeosalise territooriumile;

e)	uurivad inimtegevuse tagajärjel tekkinud või tekkida võivaid probleeme ning püüavad rakendada olukorda parandavaid meetmeid, sealhulgas elupaikade seisundi parandamine ja elupaikade taastamine, ning elupaiga hävimist heastavaid meetmeid;

teevad koostööd rahvusvaheliselt kooskõlastatud tegevust nõudvates eriolukordades ja selliste eriolukordade suhtes kõige tundlikumate veelinnu rändliikide kindlakstegemisel, samuti nendele liikidele sellistes olukordades tõhusa kaitse korraldamiseks vajalike erimeetmete ja üksikutele kokkuleppeosalistele eriolukorra lahendamiseks antavate suuniste väljatöötamisel;

keelavad veelindude võõrliikide tahtliku loodusesse sissetoomise ja võtavad kõik asjakohased meetmed selliste liikide tahtmatu lahtipäästmise ärahoidmiseks, kui sissetoomine või lahtipäästmine kahjustaks loodusliku taimestiku ja loomastiku seisundit; juhul, kui veelindude võõrliigid on juba sisse toodud, võtavad kokkuleppeosalised kõik asjakohased meetmed, et hoida ära võõrliikide potentsiaalne ohuks muutumine kohalikele liikidele;

h)	algatavad või toetavad rändveelindude bioloogia ja ökoloogia teadusuuringuid, sealhulgas uuringu- ja seiremeetodite ühtlustamist ning vajaduse korral teadusuuringute või seire ühis- või koostööprogrammide loomist;

i)	analüüsivad koolitusvajadusi muu hulgas rändveelindude uurimise, seire, rõngastamise ja märgalade hooldamise alal, et selgitada välja prioriteetsed koolitusteemad ja -valdkonnad ning teha asjakohaste koolitusprogrammide väljatöötamisel ja pakkumisel koostööd;

j)	töötavad välja ja korraldavad programme, mis tõstavad inimeste teadlikkust ja arusaamist rändveelindude kaitsest üldiselt ning käesoleva kokkuleppe eesmärkidest ja sätetest;

k)	vahetavad teadusuuringute, seire-, kaitse- ja haridusprogrammide teavet ja tulemusi ning

l)	teevad koostööd eelkõige teadusuuringute ja seire valdkonnas, et aidata üksteisel rakendada käesolevat kokkulepet.

Artikkel IV

Tegevuskava ja kaitsesuunised

1. Käesoleva kokkuleppe lisa 3 sisaldab tegevuskava. Tegevuskavas täpsustatakse meetmed, mida kokkuleppeosalised võtavad seoses prioriteetsete liikide ja küsimustega kooskõlas käesoleva kokkuleppe III artiklis nimetatud üldiste kaitsemeetmetega, järgmiste alajaotustena:

a)	liikide kaitse;

b)	elupaikade kaitse;

c)	inimtegevuse korraldamine;

d)	teadusuuringud ja seire;

e)	haridus- ja teavitustöö ning

f)	rakendamine.

2. Tegevuskava vaadatakse kaitsesuuniseid arvesse võttes läbi igal korralisel kokkuleppeosaliste kogu istungil.

3. Kokkuleppeosaliste kogu võtab vastu tegevuskava muudatused, arvestades käesoleva kokkuleppe III artikli sätteid.

4. Kaitsesuunised esitatakse vastuvõtmiseks kokkuleppeosaliste kogule selle esimesel istungil ning suuniseid vaadatakse regulaarselt läbi.

Artikkel V

Rakendamine ja rahastamine

1. Kokkuleppeosaline:

a)	määrab käesolevat kokkulepet rakendava(d) asutuse(d), mis muu hulgas jälgib (jälgivad) kõiki tegevusi, mis võivad mõjutada asjaomase levilariigi veelinnu rändliikide kaitsestaatust;

b)	määrab teiste kokkuleppeosalistega ühendust pidava teabeüksuse ja teatab selle nime ning aadressi teistele kokkuleppeosalistele edastamiseks viivitamatult kokkuleppe sekretariaati ning

koostab kokkuleppeosaliste kogu teisest istungist alates igaks korraliseks istungiks aruande käesoleva kokkuleppe rakendamise kohta, käsitledes eelkõige asjaomase riigi võetud kaitsemeetmeid. Nimetatud aruande vorm määratakse kokkuleppeosaliste kogu esimesel istungil ja seda võib edaspidi vajaduse korral kokkuleppeosaliste kogu istungil muutmiseks üle vaadata. Aruanne edastatakse kokkuleppe sekretariaati vähemalt sada kakskümmend päeva enne asjaomast kokkuleppeosaliste kogu korralist istungit ja sekretariaat saadab seejärel koopiad teistele kokkuleppeosalistele.

a)	Kokkuleppeosaline teeb makseid kokkuleppe eelarvesse vastavalt ÜRO hindamisskaalale. Levilariigiks oleva kokkuleppeosalise osamakse ülempiir on 25 protsenti eelarve kogumahust. Ükski piirkondlik majandusintegratsiooni organisatsioon ei pea maksma rohkem kui 2,5 protsenti halduskuludest.
b)	Kokkuleppeosaliste kogu võtab eelarvet puudutavad otsused ja hindamisskaala vajalikud muudatused vastu konsensuse alusel.

3. Kokkuleppeosaliste kogu võib kokkuleppeosalistelt või teistest allikatest saadud vabatahtlikest maksetest moodustada kaitsefondi rändveelindude kaitse, sealhulgas kaitse kehtestamise ja korraldamisega seotud seire, teadusuuringute, koolituse ja projektide rahastamiseks.

4. Kokkuleppeosalisi kutsutakse üles pakkuma teistele kokkuleppeosalistele käesoleva kokkuleppe sätete rakendamiseks mitmepoolset või kahepoolset koolitusabi ning tehnilist ja rahalist toetust.

Artikkel VI

Kokkuleppeosaliste kogu

1. Kokkuleppeosaliste kogu on käesoleva kokkuleppe otsustusorgan.

2. Hoiulevõtja kutsub pärast konventsiooni sekretariaadiga konsulteerimist kokkuleppeosaliste kogu istungi kokku ühe aasta jooksul käesoleva kokkuleppe jõustumise kuupäevast. Järgmised istungid kutsub kokkuleppe sekretariaat konventsiooni sekretariaadiga konsulteerimise järel kokku vähemalt iga kolme aasta järel, kui kokkuleppeosaliste kogu ei otsusta teisiti. Võimaluse korral toimuvad need istungid konventsiooniosaliste konverentsi korraliste istungitega samaaegselt.

3. Vähemalt ühe kolmandiku kokkuleppeosaliste kirjalikul taotlusel kutsub kokkuleppe sekretariaat kokku kokkuleppeosaliste kogu erakorralise istungi.

4. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, selle allasutused, Rahvusvaheline Tuumaenergiaagentuur, kõik riigid, kes ei ole kokkuleppeosalised, ning muu hulgas rändveelindude kaitset, sealhulgas kaitse kehtestamist ja korraldamist käsitlevate rahvusvaheliste konventsioonide sekretariaadid võivad osaleda kokkuleppeosaliste kogu istungitel vaatlejatena. Teised rändveelindude kaitse või teadusuuringute osas pädevad asutused või organid võivad samuti kokkuleppeosaliste kogu istungitel vaatlejatena osaleda, välja arvatud juhul, kui vähemalt üks kolmandik kokkuleppeosalistest on selle vastu.

5. Hääletada võivad üksnes kokkuleppeosalised. Igal kokkuleppeosalisel on üks hääl, kuid kokkuleppes osalevatel piirkondlikel majandusintegratsiooni organisatsioonidel on nende pädevusse kuuluvates küsimustes nii palju hääli, kui mitu nende liikmesriikidest on käesoleva kokkuleppega ühinenud. Piirkondlikud majandusintegratsiooni organisatsioonid ei kasuta oma hääleõigust, kui nende liikmesriigid seda õigust kasutavad, ning vastupidi.

6. Kokkuleppeosaliste kogu otsused võetakse vastu konsensuse alusel või, kui konsensust ei saavutata, kohalolevate ja hääletavate kokkuleppeosaliste kahe kolmandiku häälteenamusega, kui käesolevas kokkuleppes ei ole sätestatud teisiti.

7. Kokkuleppeosaliste kogu esimesel istungil:

a)	võetakse konsensuse alusel vastu kokkuleppeosaliste kogu töökord;

b)	moodustatakse käesoleva kokkuleppe VIII artiklis nimetatud sekretariaadi funktsioonide täitmiseks konventsiooni sekretariaadi juures asuv kokkuleppe sekretariaat;

c)	moodustatakse käesoleva kokkuleppe VII artiklis ettenähtud tehniline komitee;

d)	võetakse vastu käesoleva kokkuleppe V artikli lõike 1 punkti c alusel koostatava aruande vorm ning

e)	võetakse vastu kiireid kaitsemeetmeid nõudvate eriolukordade määratlemise kriteeriumid ja kehtestatakse võetava meetme eest vastutuse määramise kord.

8. Kokkuleppeosaliste kogu igal korralisel istungil:

a)	käsitletakse rändveelindude kaitsestaatuse ja nende säilimiseks vajalike elupaikade tegelikke ja potentsiaalseid muutusi ning neid tõenäoliselt mõjutavaid tegureid;

b)	vaadatakse läbi käesoleva kokkuleppe rakendamise tulemused ja rakendamisel tekkinud probleemid;

c)	võetakse vastu eelarve ja kaalutakse käesoleva kokkuleppe rahastamiskorraga seotud küsimusi;

d)	käsitletakse kokkuleppe sekretariaadiga ja tehnilise komitee liikmelisusega seotud küsimusi;

e)	võetakse vastu käesoleva kokkuleppe osalistele ja konventsiooniosaliste konverentsile edastatav aruanne ning

f)	määratakse järgmise istungi aeg ja koht.

9. Igal istungil võib kokkuleppeosaliste kogu:

a)	teha kokkuleppeosalistele vajalikuks või asjakohaseks peetavaid soovitusi;

b)	võtta vastu käesoleva kokkuleppe tõhusust parandavaid meetmeid ja vajaduse korral erakorralisi meetmeid kooskõlas käesoleva kokkuleppe VII artikli lõikega 4;

c)	kaaluda käesoleva kokkuleppe muutmist käsitlevaid ettepanekuid ja teha nende kohta otsuseid;

d)	muuta tegevuskava vastavalt käesoleva kokkuleppe IV artikli lõikele 3;

e)	luua allorganeid, mida ta peab vajalikuks, et rakendada käesolevat kokkulepet, eelkõige kooskõlastada tegevust teiste, kattuva geograafilise ja taksonoomilise kohaldamisalaga rahvusvaheliste lepingute, konventsioonide ja kokkulepete alusel loodud organitega, ning

f)	teha otsuseid muudes käesoleva kokkuleppe rakendamisega seotud küsimustes.

Artikkel VII

Tehniline komitee

1. Tehnilise komitee koosseisu kuuluvad:

a)	üheksa eksperti, kes vastavalt tasakaalustatud geograafilisele jaotusele esindavad kokkuleppe ala erinevaid piirkondi;

üks Rahvusvahelise Looduse ja Loodusvarade Kaitse Liidu (International Union for Conservation of Nature and Natural Resources, IUCN) esindaja, üks Rahvusvahelise Veelindude ja Märgalade Uurimisbüroo (International Waterfowl and Wetlands Research Bureau, IWRB) esindaja ja üks Rahvusvahelise Jahinduse ja Ulukikaitse Nõukogu (International Council for Game and Wildlife Conservation, CIC) esindaja

ning

c)	üks ekspert igast järgmisest valdkonnast: maamajandus, jahimajandus ja keskkonnaõigus.

Ekspertide ametisse nimetamise menetluse, nende ametisoleku kestuse ja tehnilise komitee esimehe määramise korra otsustab kokkuleppeosaliste kogu. Esimees võib lubada kuni nelja vaatleja osalemist konkreetsetest rahvusvahelistest valitsustevahelistest ja valitsusvälistest organisatsioonidest.

2. Kokkuleppe sekretariaat kutsub tehnilise komitee kokku samaaegselt kokkuleppeosaliste kogu korraliste istungitega ja vähemalt ühe korra kokkuleppeosaliste kogu korraliste istungite vahelisel ajal, kui kokkuleppeosaliste kogu ei otsusta teisiti.

3. Tehniline komitee:

a)	annab kokkuleppeosaliste kogule ning kokkuleppe sekretariaadi vahendusel kokkuleppeosalistele teadusalast ja tehnilist nõu ning teavet;

b)	teeb kokkuleppeosaliste kogule soovitusi tegevuskava, kokkuleppe rakendamise ja edaspidi korraldatavate teadusuuringute kohta;

c)	koostab kokkuleppeosaliste kogu iga korralise istungi jaoks oma tegevust käsitleva aruande, mis edastatakse kokkuleppe sekretariaati vähemalt sada kakskümmend päeva enne kokkuleppeosaliste kogu istungit ja mille koopiad saadab kokkuleppe sekretariaat kokkuleppeosalistele, ning

d)	täidab teisi kokkuleppeosaliste kogu poolt määratud ülesandeid.

4. Kui tehnilise komitee arvates on kujunenud eriolukord, mis nõuab ühe või mitme veelinnu rändliigi kaitsestaatuse halvenemise ärahoidmiseks viivitamata meetmete võtmist, võib tehniline komitee taotleda kokkuleppe sekretariaadilt asjaomaste kokkuleppeosaliste kiiret kokkukutsumist. Seejärel kohtuvad asjaomased kokkuleppeosalised nii pea kui võimalik, et seada kiiresti sisse asjaomaste eriti ohustatud liikide kaitsmise mehhanism. Kui nimetatud kohtumisel võetakse vastu soovitus, teatavad asjaomased kokkuleppeosalised üksteisele ja kokkuleppe sekretariaadile meetmetest, mida nad on selle soovituse rakendamiseks võtnud, või põhjustest, miks soovitust ei ole võimalik rakendada.

5. Tehniline komitee võib konkreetsete ülesannete täitmiseks moodustada töörühmi.

Artikkel VIII

Kokkuleppe sekretariaat

Kokkuleppe sekretariaadi ülesanded on:

a)	korraldada ja teenindada kokkuleppeosaliste kogu istungeid ning tehnilise komitee koosolekuid;

b)	viia täide kokkuleppeosaliste kogu poolt sekretariaadile suunatud otsuseid;

c)	edendada ja kooskõlastada kokkuleppe, sealhulgas tegevuskava raames toimuvat tegevust vastavalt kokkuleppeosaliste kogu otsustele;

d)	pidada sidet kokkuleppes mitteosalevate levilariikidega ja hõlbustada töö kooskõlastamist kokkuleppeosaliste vahel ning rahvusvaheliste ja siseriiklike organisatsioonidega, mille tegevus on otseselt või kaudselt seotud rändveelindude kaitsega, sealhulgas kaitse kehtestamise ja korraldamisega;

e)	koguda ja hinnata teavet, mis edendab kokkuleppe eesmärke ja rakendamist, ning korraldada sellise teabe sobivat levitamist;

f)	juhtida kokkuleppeosaliste kogu tähelepanu kokkuleppe eesmärkidega seotud küsimustele;

edastada kõikidele kokkuleppeosalistele käesoleva kokkuleppe V artikli lõike 1 punktis a nimetatud asutuste ja tehnilise komitee aruannete koopiad ning nende aruannete koopiad, mida sekretariaat koostab käesoleva artikli punkti h alusel, vähemalt kuuskümmend päeva enne kokkuleppeosaliste kogu korralise istungi algust;

h)	koostada igal aastal ja kokkuleppeosaliste kogu igaks korraliseks istungiks aruanne sekretariaadi töö ning käesoleva kokkuleppe rakendamise kohta;

i)	hallata käesoleva kokkuleppe eelarvet ja kaitsefondi, kui see on moodustatud;

j)	anda üldsusele teavet käesoleva kokkuleppe ja selle eesmärkide kohta ning

k)	täita teisi käesoleva kokkuleppe alusel või kokkuleppeosaliste kogu poolt määratud ülesandeid.

Artikkel IX

Suhted rahvusvaheliste organisatsioonidega, mis tegelevad rändveelindude ja nende elupaikadega

Kokkuleppe sekretariaat konsulteerib:

regulaarselt konventsiooni sekretariaadiga ja vajaduse korral konventsiooni IV artikli lõigete 3 ja 4 alusel sõlmitud, rändveelinde puudutavate kokkulepete ning 1971. aasta rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsiooni, 1973. aasta loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni, 1968. aasta looduse ja loodusvarade kaitse Aafrika konventsiooni, 1979. aasta Euroopa looduskeskkonna ja looduslike elupaikade kaitse konventsiooni ja 1992. aasta bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni alusel sekretariaadi ülesandeid täitvate organitega, et hõlbustada kokkuleppeosaliste kogu koostööd nimetatud konventsioonide osalistega kõigis ühist huvi pakkuvates küsimustes ning eelkõige tegevuskava väljaarendamisel ja rakendamisel;

b)	teiste asjaomaste konventsioonide ja rahvusvaheliste õigusaktide sekretariaatidega ühist huvi pakkuvates küsimustes ning

c)	teiste organisatsioonidega, kes on pädevad rändveelindude ning nende elupaikade kaitse, sealhulgas kaitse kehtestamise ja korraldamise valdkonnas, samuti teadusuuringute, hariduse ja teadlikkuse suurendamise küsimustes.

Artikkel X

Kokkuleppe muutmine

1. Käesolevat kokkulepet võib muuta igal kokkuleppeosaliste kogu korralisel või erakorralisel istungil.

2. Muudatusettepanekuid võib teha iga kokkuleppeosaline.

3. Muudatusettepanekute tekst ja muudatuste põhjendused edastatakse kokkuleppe sekretariaati vähemalt sada viiskümmend päeva enne istungi algust. Kokkuleppe sekretariaat edastab koopiad viivitamatult kokkuleppeosalistele. Kokkuleppeosaliste võimalikud märkused selle teksti kohta edastatakse kokkuleppe sekretariaati vähemalt kuuskümmend päeva enne istungi algust. Sekretariaat edastab võimalikult kiiresti pärast viimast märkuste esitamise päeva kõik selleks päevaks esitatud märkused kokkuleppeosalistele.

4. Käesoleva kokkuleppe muudatused, mis ei puuduta selle lisasid, võetakse vastu kohalolevate ja hääletavate kokkuleppeosaliste kahekolmandikulise häälteenamusega ning need jõustuvad muudatuse heakskiitnud kokkuleppeosaliste suhtes kolmekümnendal päeval pärast kuupäeva, mil kaks kolmandikku muudatuse vastu võtmise päeval kokkuleppeosaliste hulka kuulunutest on oma vastuvõtukirja hoiulevõtjale hoiule andnud. Iga kokkuleppeosalise suhtes, kes annab oma vastuvõtukirja hoiule pärast kuupäeva, mil kaks kolmandikku kokkuleppeosalistest on oma vastuvõtukirja hoiule andnud, jõustub muudatus kolmekümnendal päeval pärast tema vastuvõtukirja hoiule andmise kuupäeva.

5. Täiendavad lisad ja lisade muudatused võetakse vastu kohalolevate ja hääletavate kokkuleppeosaliste kahekolmandikulise häälteenamusega ning need jõustuvad üheksakümne päeva möödumisel kokkuleppeosaliste kogu istungist, kus see vastu võeti, kõigi kokkuleppeosaliste suhtes, välja arvatud need kokkuleppeosalised, kes teevad reservatsiooni vastavalt käesoleva artikli lõikele 6.

6. Käesoleva artikli lõikes 5 ette nähtud üheksakümnepäevalise ajavahemiku jooksul võivad kõik kokkuleppeosalised teha täiendava lisa või lisa muudatuse suhtes reservatsiooni, teavitades sellest kirjalikult hoiulevõtjat. Muudatuse suhtes tehtud reservatsiooni võib tagasi võtta hoiulevõtjale saadetud kirjaliku teate teel ning pärast seda jõustub täiendav lisa või lisa muudatus kõnealuse kokkuleppeosalise suhtes kolmekümne päeva möödumisel reservatsiooni tagasivõtmisest.

Artikkel XI

Käesoleva kokkuleppe mõju rahvusvahelistele konventsioonidele ja õigusaktidele

1. Käesoleva kokkuleppe sätted ei mõjuta mingil viisil ühegi kokkuleppeosalise mis tahes olemasolevast rahvusvahelisest lepingust, konventsioonist või kokkuleppest tulenevaid õigusi ega kohustusi.

2. Käesoleva kokkuleppe sätted ei mõjuta mingil viisil ühegi kokkuleppeosalise õigust säilitada või võtta rangemaid meetmeid seoses rändveelindude ja nende elupaikade kaitsega.

Artikkel XII

Vaidluste lahendamine

1. Kahe või enama kokkuleppeosalise vahel seoses käesoleva kokkuleppe sätete tõlgendamise või kohaldamisega tekkivad vaidlused lahendavad vaidluse osapooled läbirääkimiste teel.

2. Kui vaidlust ei suudeta käesoleva artikli lõike 1 kohaselt lahendada, võivad kokkuleppeosalised esitada vaidluse ühisel kokkuleppel vahekohtule, eelkõige Haagis asuvale alalisele vahekohtule, ning vahekohtu otsus on vaidluse esitanud kokkuleppeosalistele siduv.

Artikkel XIII

Allakirjutamine, ratifitseerimine, vastuvõtmine, heakskiitmine, ühinemine

1. Käesolev kokkulepe on avatud allakirjutamiseks kõigile levilariikidele, sõltumata sellest, kas nende jurisdiktsiooni all olevad alad asuvad kokkuleppe ala piires või mitte, või piirkondlikele majandusintegratsiooni organisatsioonidele, kelle liikmetest vähemalt üks on levilariik, kas:

a)	kirjutades alla ilma reservatsioonita ratifitseerimise, vastuvõtmise või heakskiitmise suhtes, või

b)	kirjutades alla reservatsiooniga ratifitseerimise, vastuvõtmise või heakskiitmise suhtes, millele järgneb ratifitseerimine, vastuvõtmine või heakskiitmine.

2. Käesolev kokkulepe on avatud allakirjutamiseks Haagis kuni selle jõustumise päevani.

3. Käesolev kokkulepe on avatud ühinemiseks kõigile eespool lõikes 1 nimetatud levilariikidele või piirkondlikele majandusintegratsiooni organisatsioonidele kokkuleppe jõustumise päeval ja pärast seda.

4. Ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirjad antakse hoiule hoiulevõtjale.

Artikkel XIV

Jõustumine

1. Käesolev kokkulepe jõustub kolmanda kuu esimesel päeval pärast seda, kui vähemalt neliteist levilariiki või piirkondlikku majandusintegratsiooni organisatsiooni, neist vähemalt seitse Aafrikast ja seitse Euraasiast, on reservatsioonita ratifitseerimise, vastuvõtmise või heakskiitmise suhtes kokkuleppele alla kirjutanud või andnud hoiule oma ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirjad vastavalt käesoleva kokkuleppe XIII artiklile.

2. Iga levilariigi või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni suhtes, kes on:

a)	reservatsioonita ratifitseerimise, vastuvõtmise või heakskiitmise suhtes kirjutanud alla käesolevale kokkuleppele;

b)	ratifitseerinud, vastu võtnud või kiitnud heaks käesoleva kokkuleppe või

ühinenud käesoleva kokkuleppega pärast seda kuupäeva, millal jõustumiseks vajalik arv levilariike ja piirkondlikke majandusintegratsiooni organisatsioone on selle reservatsioonita alla kirjutanud või selle ratifitseerinud, vastu võtnud või heaks kiitnud, jõustub käesolev kokkulepe selle riigi või organisatsiooni ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiuleandmise kuupäevale järgneva kolmanda kuu esimesel päeval.

Artikkel XV

Reservatsioonid

Käesoleva kokkuleppe sätete suhtes ei saa teha üldisi reservatsioone. Siiski võib levilariik või piirkondlik majandusintegratsiooni organisatsioon, kirjutades alla reservatsioonita ratifitseerimise, vastuvõtmise või heakskiitmise suhtes või andes hoiule oma ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja, esitada erireservatsioone mõne käesoleva kokkuleppe kohaldamisalasse kuuluva liigi või mõne tegevuskava konkreetse sätte suhtes. Sellise reservatsiooni esitanud riik või piirkondlik majandusintegratsiooni organisatsioon võib selle mis tahes ajal tagasi võtta, saates hoiulevõtjale kirjaliku teate; sellise riigi või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni suhtes ei ole reservatsiooni objektiks olevad sätted siduvad enne kolmekümne päeva möödumist reservatsiooni tagasivõtmise kuupäevast.

Artikkel XVI

Denonsseerimine

Kokkuleppeosaline võib käesoleva kokkuleppe mis tahes ajal denonsseerida, saates hoiulevõtjale kirjaliku teate. Denonsseerimine jõustub kaheteistkümne kuu möödumisel sellest, kui hoiulevõtja on teate kätte saanud.

Artikkel XVII

Hoiulevõtja

1. Käesoleva kokkuleppe originaal, mille araabia-, inglis-, prantsus- ja venekeelne tekst on võrdselt autentsed, antakse hoiule Madalmaade Kuningriigi valitsusele, kes on hoiulevõtja. Hoiulevõtja edastab kõigi nende tekstide tõestatud koopiad kõigile käesoleva kokkuleppe XIII artikli lõikes 1 nimetatud riikidele ja piirkondlikele majandusintegratsiooni organisatsioonidele ning samuti kokkuleppe sekretariaadile pärast viimase asutamist.

2. Niipea kui käesolev kokkulepe jõustub, edastab hoiulevõtja selle tõestatud koopia Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni sekretariaadile registreerimiseks ja avaldamiseks vastavalt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja artiklile 102.

3. Hoiulevõtja teavitab kõiki käesolevale kokkuleppele alla kirjutanud või sellega ühinenud riike ning piirkondlikke majandusintegratsiooni organisatsioone ja kokkuleppe sekretariaati:

a)	allakirjutamisest;

b)	ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirjade hoiuleandmisest;

c)	käesoleva kokkuleppe ja mistahes selle täiendava lisa, samuti käesoleva kokkuleppe või selle lisade mistahes muudatuse jõustumise tähtajast;

d)	reservatsioonist täiendava lisa või lisa muudatuse suhtes;

e)	reservatsiooni tagasivõtmise teatest, ja

f)	käesoleva kokkuleppe denonsseerimise teatest.

Hoiulevõtja edastab kõigile käesolevale kokkuleppele alla kirjutanud või sellega ühinenud riikidele ja piirkondlikele majandusintegratsiooni organisatsioonidele ning kokkuleppe sekretariaadile kõik reservatsioonide, täiendavate lisade ja käesoleva kokkuleppe või selle lisade muudatuste tekstid.

Selle kinnituseks on täievolilised esindajad käesolevale ühinemisprotokollile alla kirjutanud.

Sõlmitud tuhande üheksasaja üheksakümne viienda aasta juunikuu kuueteistkümnendal päeval Haagis.

LISA 1

KOKKULEPPE ALA MÄÄRATLEMINE

Kokkuleppe ala piir määratletakse järgmiselt: põhjapooluselt lõunasse piki 130. läänemeridiaani kuni 75. põhjaparalleelini; seejärel ida- ja kagusuunas läbi Viscount Melville’i väina, Prince Regenti lahe, Boothia lahe, Foxe’i mere, Foxe’i väina ja Hudsoni väina punktini Atlandi ookeani loodeosas koordinaatidega 60° pl ja 60° lp; seejärel kagusuunas läbi Atlandi ookeani loodeosa kuni punktini koordinaatidega 50° pl ja 30° lp; seejärel lõunasuunas piki 30. läänemeridiaani kuni 10. põhjaparalleelini; seejärel kagusuunas ekvaatorini 20. läänepikkuskraadil; seejärel lõunasuunas piki 20. läänemeridiaani kuni 40. lõunaparalleelini; seejärel idasuunas piki 40. lõunaparalleeli kuni 60. idameridiaanini; seejärel põhjasuunas piki 60. idameridiaani kuni 35. põhjaparalleelini; seejärel suure kaarega ida-kirde suunas kuni punktini Lääne-Altais koordinaatidega 49° pl ja 87° 27' ip; seejärel suure kaarega kirdesse kuni 130. idameridiaanini Põhja-Jäämere rannikul; seejärel põhjasuunas piki 130. idameridiaani põhjapooluseni. Kokkuleppe ala piirjoon on kujutatud järgmisel kaardil.

Kokkuleppe ala kaart

LISA 2

VEELINDUDE RÄNDLIIGID, KELLE SUHTES KOHALDATAKSE KÄESOLEVAT KOKKULEPET (1)

SPHENISCIDAE
Spheniscus demersus	aafrika pingviin (prillpingviin)
GAVIIDAE
Gavia stellata	punakurk-kaur
Gavia arctica	järvekaur
Gavia immer	jääkaur
Gavia adamsii	tundrakaur
PODICIPEDIDAE
Tachybaptus ruficollis	väikepütt (punakael-pütt)
Podiceps cristatus	tuttpütt
Podiceps grisegena	hallpõsk-pütt
Podiceps auritus	sarvikpütt
Podiceps nigricollis	mustkael-pütt
PELECANIDAE
Pelecanus onocrotalus	pelikan (roosapelikan)
Pelecanus rufescens	puispelikan
Pelecanus crispus	käharpelikan
SULIDAE
Sula (Morus) capensis	suula
PHALACROCORACIDAE
Phalacrocorax coronatus	meri-kääbuskormoran (meri-kääbuskarbas)
Phalacrocorax pygmeus	kääbuskormoran (kääbuskarbas)
Phalacrocorax neglectus	tontkormoran (tontkarbas)
Phalacrocorax carbo	kormoran (karbas)
Phalacrocorax nigrogularis	araabia kormoran (araabia karbas)
Phalacrocorax capensis	kuldkurk-kormoran (kuldkurk-karbas)
ARDEIDAE
Egretta ardesiaca	nõgihaigur
Egretta vinaceigula	punakurk-haigur
Egretta garzetta	siidhaigur
Egretta gularis	rand-siidhaigur
Egretta dimorpha	madagaskari siidhaigur
Ardea cinerea	hallhaigur
Ardea melanocephala	savannihaigur
Ardea purpurea	purpurhaigur
Casmerodius albus	hõbehaigur
Mesophoyx intermedia	väike-hõbehaigur
Bubulcus ibis	veisehaigur
Ardeola ralloides	koldhaigur (tiigihaigur)
Ardeola idae	madagaskari tiigihaigur
Ardeola rufiventris	paduhaigur
Nycticorax nycticorax	ööhaigur
Ixobrychus minutus	väikehüüp
Ixobrychus sturmii	ojahüüp
Botaurus stellaris	hüüp
CICONIIDAE
Mycteria ibis	roosa-toonekurg
Anastomus lamelligerus	must-irvnokk
Ciconia nigra	must-toonekurg
Ciconia abdimii	savanni-toonekurg
Ciconia episcopus	villkael-toonekurg
Ciconia ciconia	valge-toonekurg
Leptoptilos crumeniferus	marabu (aafrika marabu)
BALAENICIPITIDAE
Balaeniceps rex	kingnokk
THRESKIORNITHIDAE
Plegadis falcinellus	tõmmuiibis (läikiibis)
Geronticus eremita	kaljuiibis
Threskiornis aethiopicus	pühaiibis
Platalea leucorodia	luitsnokk-iibis
Platalea alba	aafrika luitsnokk-iibis
PHOENICOPTERIDAE
Phoenicopterus ruber	flamingo
Phoenicopterus minor	väikeflamingo
ANATIDAE
Dendrocygna bicolor	ruuge-vilepart
Dendrocygna viduata	valgepõsk-vilepart
Thalassornis leuconotus	püttpart
Oxyura leucocephala	stepi-händpart
Oxyura maccoa	aafrika händpart
Cygnus olor	kühmnokk-luik
Cygnus cygnus	laululuik
Cygnus columbianus	väikeluik
Anser brachyrhynchus	lühinokk-hani
Anser fabalis	rabahani
Anser albifrons	suur-laukhani
Anser erythropus	väike-laukhani
Anser anser	hallhani (roohani)
Branta leucopsis	valgepõsk-lagle
Branta bernicla	mustlagle
Branta ruficollis	punakael-lagle
Alopochen aegyptiacus	vaaraohani
Tadorna ferruginea	tulipart
Tadorna cana	kapi tulipart
Tadorna tadorna	ristpart
Plectropterus gambensis	toonehani
Sarkidiornis melanotos	kühmnokk-part
Nettapus auritus	aafrika pisipart
Anas penelope	viupart
Anas strepera	rääkspart
Anas crecca	piilpart
Anas capensis	hõbe-piilpart
Anas platyrhynchos	sinikael-part
Anas undulata	väävelnokk-part
Anas acuta	soopart (pahlsaba-part)
Anas erythrorhyncha	tulinokk-part
Anas hottentota	väike-üllpart
Anas querquedula	rägapart
Anas clypeata	luitsnokk-part
Marmaronetta angustirostris	marmorpart
Netta rufina	punanokk-vart
Netta erythrophthalma	savannivart
Aythya ferina	punapea-vart
Aythya nyroca	valgesilm-vart (ruskevart)
Aythya fuligula	tuttvart
Aythya marila	merivart
Somateria mollissima	hahk
Somateria spectabilis	kuninghahk
Polysticta stelleri	kirjuhahk
Clangula hyemalis	aul
Melanitta nigra	mustvaeras
Melanitta fusca	tõmmuvaeras
Bucephala clangula	sõtkas
Mergellus albellus	väikekoskel (pudukoskel)
Mergus serrator	rohukoskel
Mergus merganser	jääkoskel
GRUIDAE
Balearica pavonina	põhja-kroonkurg
Balearica regulorum	lõuna-kroonkurg
Grus leucogeranus	valgekurg
Grus virgo	neitsikurg
Grus paradisea	paradiisikurg
Grus carunculatus	lottkurg
Grus grus	sookurg
RALLIDAE
Sarothrura elegans	võsapirk
Sarothrura boehmi	vöötrind-pirk
Sarothrura ayresi	valgetiib-pirk
Rallus aquaticus	rooruik
Rallus caerulescens	aafrika rooruik
Crecopsis egregia	savannirääk
Crex crex	rukkirääk
Amaurornis flavirostris	musthuik
Porzana parva	väikehuik
Porzana pusilla	värbhuik
Porzana porzana	täpikhuik
Aenigmatolimnas marginalis	triiphuik
Porphyrio alleni	aafrika sultantait
Gallinula chloropus	tait
Gallinula angulata	väiketait
Fulica cristata	sagarlauk
Fulica atra	lauk
DROMADIDAE
Dromas ardeola	krabijooksur
HAEMATOPODIDAE
Haematopus ostralegus	merisk
Haematopus moquini	aafrika mustmerisk
RECURVIROSTRIDAE
Himantopus himantopus	karkjalg
Recurvirostra avosetta	naaskelnokk
BURHINIDAE
Burhinus senegalensis	jõgi-jämejalg
GLAREOLIDAE
Pluvianus aegyptius	krokodillilind
Glareola pratincola	kõnnu-pääsujooksur
Glareola nordmanni	stepi-pääsujooksur
Glareola ocularis	madagaskari pääsujooksur
Glareola nuchalis	kalju-pääsujooksur
Glareola cinerea	hõbe-pääsujooksur
CHARADRIIDAE
Pluvialis apricaria	rüüt
Pluvialis fulva	tundrarüüt
Pluvialis squatarola	plüü
Charadrius hiaticula	liivatüll
Charadrius dubius	väiketüll
Charadrius pecuarius	ruugerind-tüll
Charadrius tricollaris	vöötpugu-tüll
Charadrius forbesi	kaljutüll
Charadrius pallidus	soolakutüll
Charadrius alexandrinus	mustjalg-tüll (meritüll)
Charadrius marginatus	leetetüll
Charadrius mongolus	mägitüll
Charadrius leschenaultii	kõrbetüll
Charadrius asiaticus	pujutüll
Eudromias morinellus	roosterind-tüll (mornel)
Vanellus vanellus	kiivitaja
Vanellus spinosus	valgekael-kiivitaja
Vanellus albiceps	leetekiivitaja
Vanellus senegallus	kriimkiivitaja
Vanellus lugubris	arukiivitaja
Vanellus melanopterus	karjakiivitaja
Vanellus coronatus	kroonkiivitaja
Vanellus superciliosus	roosterind-kiivitaja
Vanellus gregarius	stepikiivitaja
Vanellus leucurus	valgesaba-kiivitaja
SCOLOPACIDAE
Scolopax rusticola	metskurvits
Gallinago stenura	siberi nepp
Gallinago media	rohunepp
Gallinago gallinago	tikutaja (taevasikk)
Lymnocryptes minimus	mudanepp
Limosa limosa	mustsaba-vigle
Limosa lapponica	vöötsaba-vigle
Numenius phaeopus	väikekoovitaja
Numenius tenuirostris	helekoovitaja
Numenius arquata	suurkoovitaja
Tringa erythropus	tumetilder
Tringa totanus	punajalg-tilder
Tringa stagnatilis	lammitilder
Tringa nebularia	heletilder
Tringa ochropus	metstilder
Tringa glareola	mudatilder
Tringa cinerea	hallkibu (kibutilder)
Tringa hypoleucos	vihitaja (jõgitilder)
Arenaria interpres	kivirullija
Calidris tenuirostris	hiidrüdi (hiidrisla)
Calidris canutus	suurrüdi (suurrisla)
Calidris alba	leeterüdi (leeterisla)
Calidris minuta	väikerüdi (väikerisla)
Calidris temminckii	värbrüdi (värbrisla)
Calidris maritima	merirüdi (meririsla)
Calidris alpina	soorüdi (soorisla)
Calidris ferruginea	kõvernokk-rüdi (kõvernokk-risla)
Limicola falcinellus	plütt
Philomachus pugnax	tutkas
Phalaropus lobatus	veetallaja
Phalaropus fulicaria	puna-veetallaja
LARIDAE
Larus leucophthalmus	valgesilm-kajakas
Larus hemprichii	nõgikajakas
Larus canus	kalakajakas
Larus audouinii	vahemere kajakas
Larus marinus	merikajakas
Larus dominicanus	lõunakajakas
Larus hyperboreus	jääkajakas
Larus glaucoides	polaarkajakas
Larus argentatus	hõbekajakas
Larus heuglini	kirde-tõmmukajakas
Larus armenicus	armeenia hõbekajakas
Larus cachinnans	koldjalg-hõbekajakas
Larus fuscus	tõmmukajakas
Larus ichthyaetus	stepikajakas
Larus cirrocephalus	hallpea-kajakas
Larus hartlaubii	kapimaa kajakas
Larus ridibundus	naerukajakas
Larus genei	salenokk-kajakas
Larus melanocephalus	karbuskajakas
Larus minutus	väikekajakas
Xema sabini	harksaba-kajakas
Sterna nilotica	naerutiir
Sterna caspia	räusktiir (räusk)
Sterna maxima	kuningtiir
Sterna bengalensis	liivatiir
Sterna bergii	tanutiir
Sterna sandvicensis	tutt-tiir
Sterna dougallii	roosatiir
Sterna vittata	lõunatiir
Sterna hirundo	jõgitiir
Sterna paradisaea	randtiir
Sterna albifrons	väiketiir
Sterna saundersi	araabia väiketiir
Sterna balaenarum	pisitiir
Sterna repressa	korallitiir
Chlidonias hybridus	habeviires
Chlidonias leucopterus	valgetiib-viires
Chlidonias niger	mustviires
RYNCHOPIDAE
Rynchops flavirostris	aafrika käärnokk

(1) Vastu võetud kokkuleppeosaliste kogu teisel istungil, mis toimus 25.–27. septembril 2002. aastal Saksamaal Bonnis.

LISA 3

TEGEVUSKAVA (1)

1. Kohaldamisala

1.1. Tegevuskava kohaldatakse käesoleva lisa tabelis 1 (edaspidi “tabel 1”) loetletud rändveelindude populatsioonide suhtes.

1.2. Tabel 1 moodustab käesoleva lisa lahutamatu osa. Iga viide käesolevale tegevuskavale on ühtlasi viide tabelile 1.

2. Liikide kaitse

2.1. Õiguslikud meetmed

2.1.1. Tabeli 1 veerus A nimetatud populatsiooniga kokkuleppeosalised tagavad nende populatsioonide kaitse vastavalt käesoleva kokkuleppe III artikli lõike 2 punktile a. Arvestades tegevuskava punkti 2.1.3 sätteid, kõnealused kokkuleppeosalised eelkõige:

a)	keelavad asjaomastesse populatsioonidesse kuuluvate lindude püüdmise ja munade kogumise oma territooriumil;

b)	keelavad tahtliku häirimise, kui selline häirimine mõjutab oluliselt asjaomase populatsiooni kaitset, ning

keelavad kõnealustesse populatsioonidesse kuuluvate lindude või munade omamise või kasutamise ja nendega kauplemise, kui need püüti või korjati punkti a alusel sätestatud keelde rikkudes, samuti selliste lindude ja nende munade selgelt äratuntavate osade või saaduste omamise või kasutamise ning nendega kauplemise.

Erandkorras võib säästlikku küttimist jätkata veeru A 2. ja 3. kategoorias nimetatud populatsioonide puhul, mis on tähistatud tärniga, kui sellise populatsiooni küttimine on ammu väljakujunenud kultuuriline tava. Sellist säästvat kasutamist reguleeritakse liigi tegevuskava erisätetega asjakohasel rahvusvahelisel tasandil.

2.1.2. Tabelis 1 nimetatud populatsiooniga kokkuleppeosalised reguleerivad kõigi tabeli 1 veerus B nimetatud populatsioonidesse kuuluvate lindude püüdmist ja munade korjamist. Asjakohaste õiguslike meetmete eesmärk on säilitada nende populatsioonide soodsat kaitsestaatust või aidata kaasa selle taastamisele ning tagada säästlik püüdmine või muu kasutamine vastavalt parimatele kättesaadavatele teadmistele populatsiooni dünaamika kohta. Arvestades punkti 2.1.3 sätteid, peavad need õiguslikud meetmed eelkõige:

a)	keelama asjaomastesse populatsioonidesse kuuluvate lindude püüdmise nende paljunemise ja kasvamise erinevates etappides ning nende tagasipöördumisel pesitsuspiirkondadesse, kui püüdmine avaldab asjaomase populatsiooni kaitsestaatusele ebasoodsat mõju;

b)	reguleerima püüdmisviise;

c)	määrama vajaduse korral püüdmise piirangud ja sätestama nende piirangute järgimise tagamiseks asjakohase kontrolli ning

d)	keelama asjaomastesse populatsioonidesse kuuluvate lindude või nende munade omamise või kasutamise ja nendega kauplemise, kui need püüti või korjati käesoleva punkti alusel sätestatud keeldu rikkudes, samuti selliste lindude ja nende munade osade omamise või kasutamise ja nendega kauplemise.

2.1.3. Vaatamata konventsiooni III artikli lõikes 5 sätestatule võivad kokkuleppeosalised teha muu rahuldava lahenduse puudumisel mööndusi punktides 2.1.1 ja 2.1.2 sätestatud keeldudest:

a)	et ära hoida olulise kahju tekkimist vilja-, vee- ja kalavarudele;

b)	kui see on õhuliikluse ohutuse või teistes olulistes üldistes huvides;

c)	teadusuuringute ja hariduse, taasasustamise ning nendel eesmärkidel vajaliku aretustegevuse edendamiseks;

d)	et lubada rangelt kontrollitud tingimustes, valikuliselt ja piiratud ulatuses teatud lindude väikesearvulist püüdmist ja pidamist või muud põhjendatud kasutamist, ning

e)	asjaomaste populatsioonide paljunemise või ellujäämise suurendamiseks.

Sellised mööndused peavad olema oma sisult täpsed ja nii ruumiliselt kui ka ajaliselt piiratud ning ei tohi kahjustada tabelis 1 nimetatud populatsioone. Kokkuleppeosalised teatavad kokkuleppe sekretariaadile võimalikult kiiresti kõik käesoleva sätte alusel tehtud mööndused.

2.2. Üksikute liikide tegevuskavad

2.2.1. Kokkuleppeosalised teevad koostööd, et töötada välja ja rakendada üksikute liikide rahvusvahelised tegevuskavad esmajärjekorras tabeli 1 veeru A 1. kategoorias nimetatud populatsioonide jaoks, samuti tabeli 1 veerus A tärniga märgitud populatsioonide jaoks. Kokkuleppe sekretariaat koordineerib selliste kavade väljatöötamist, ühtlustamist ja rakendamist.

2.2.2. Kokkuleppeosalised koostavad ja rakendavad üksikute liikide siseriiklikud tegevuskavad tabeli 1 veerus A nimetatud populatsioonide jaoks, et parandada nende üldist kaitsestaatust. Nimetatud tegevuskava peab sisaldama erisätteid tärniga märgitud populatsioonide jaoks. Kui see on asjakohane, tuleks käsitleda lindude juhuslikku tapmist olukorras, kus jahimehed on määranud liigi valesti.

2.3. Erakorralised meetmed

Tehes igal võimalikul ja asjakohasel juhul tihedat koostööd, kavandavad ja rakendavad kokkuleppeosalised erakorralisi meetmeid tabelis 1 nimetatud populatsioonide suhtes, kui kusagil kokkuleppe alal kujunevad erakordselt ebasoodsad või ohtlikud tingimused.

2.4. Taasasustamine

Kokkuleppeosalised tegutsevad ülima hoolikusega, taasasustades tabelis 1 nimetatud populatsioone nende traditsioonilistesse levilatesse, kus neid enam ei ole. Nad püüavad töötada välja üksikasjaliku, asjakohastel teaduslikel uuringutel põhineva taasasustamiskava ja seda järgida. Taasasustamiskavad peaksid moodustama liigi siseriikliku ja vajaduse korral rahvusvahelise tegevuskava lahutamatu osa. Taasasustamiskava peaks hõlmama keskkonnamõjude hindamist ja see tuleb teha avalikkusele kättesaadavaks. Kokkuleppeosalised teatavad kokkuleppe sekretariaadile eelnevalt kõikidest tabelis 1 nimetatud populatsioonide jaoks kavandatavatest taasasustamisprogrammidest.

2.5. Introdutseerimine

2.5.1. Kui kokkuleppeosalised peavad vajalikuks, keelavad nad tabelis 1 nimetatud populatsioonidele tõenäoliselt kahjulike võõramaiste looma- ja taimeliikide introdutseerimise.

2.5.2. Kui kokkuleppeosalised peavad vajalikuks, nõuavad nad asjakohaste ettevaatusabinõude võtmist, et ära hoida võõrliiki kuuluvate vangistatud lindude juhuslikku lahtipääsemist.

2.5.3. Juhul, kui võõrliigid või nende hübriidid on kokkuleppeosalise territooriumile juba introdutseeritud, võtab kokkuleppeosaline võimaluste ja vajaduste piires meetmeid, sealhulgas korraldab püüdmist tagamaks, et need liigid või nende hübriidid ei kujutaks endast potentsiaalset ohtu tabelis 1 nimetatud populatsioonidele.

3. Elupaikade kaitse

3.1. Elupaikade inventeerimine

3.1.1. Tehes vajaduse korral koostööd pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega, korraldavad kokkuleppeosalised siseriikliku inventuuri selliste oma territooriumil asuvate elupaikade kohta, mis on olulised tabelis 1 nimetatud populatsioonide jaoks, ja avaldavad tulemused.

3.1.2. Kokkuleppeosalised püüavad eelkõige kindlaks määrata kõik tabelis 1 nimetatud populatsioonide rahvusvahelise või siseriikliku tähtsusega linnualad.

3.2. Alade kaitse

3.2.1. Kokkuleppeosalised püüavad jätkata kaitsealade loomist, et kaitsta tabelis 1 nimetatud populatsioonide jaoks olulisi elupaiku, ning töötada välja ja rakendada nende alade kaitsekorralduskavad.

3.2.2. Kokkuleppeosalised püüavad tagada erilise kaitse sellistele märgaladele, mis vastavad rahvusvahelise tähtsusega alade rahvusvaheliselt heakskiidetud kriteeriumidele.

3.2.3. Kokkuleppeosalised püüavad kõiki oma territooriumil asuvaid märgalasid kasutada targalt ja säästvalt. Eelkõige püüavad nad ära hoida tabelis 1 nimetatud populatsioonide eluks vajalike elupaikade olukorra halvenemist ja nende hävimist, kehtestades asjakohaseid õigusnorme, standardeid ja kontrollimeetmeid. Eelkõige püüavad nad:

a)	võimaluse korral tagada rahvusvahelistele normidele vastava asjakohase kohustusliku kontrolli põllumajanduskemikaalide kasutamise, kahjuritõrje meetmete ja heitvee kõrvaldamise üle, et minimeerida nende kahjulikku mõju tabelis 1 nimetatud populatsioonidele, ning

b)	koostada ja levitada asjakohastes keeltes teabematerjale, mis kirjeldavad kõnealuseid õigusnorme, standardeid ja kontrollimeetmeid ning nende kasulikkust inimestele ja loodusele.

3.2.4. Kokkuleppeosalised püüavad vastavalt ökosüsteemi arvestavale lähenemisviisile töötada välja strateegiad kõigi tabelis 1 nimetatud populatsioonide elupaikade, sealhulgas hajutatud populatsioonide elupaikade kaitseks.

3.3. Alade olukorra parandamine ja taastamine

Kokkuleppeosalised püüavad vastavalt võimalusele ja vajadusele parandada tabelis 1 nimetatud populatsioonide jaoks varem oluliste alade seisundit või need alad taastada.

4. Inimtegevuse reguleerimine

4.1. Jahipidamine

4.1.1. Kokkuleppeosalised teevad koostööd selle nimel, et asjaomased jahipidamist reguleerivad õigusaktid rakendaksid säästva kasutuse põhimõtet vastavalt käesolevas tegevuskavas kavandatule, arvestades asjaomaste veelinnupopulatsioonide täielikku geograafilist levilat ja nende elukäigu parameetreid.

4.1.2. Kokkuleppeosalised teatavad kokkuleppe sekretariaadile asjaomased tabelis 1 nimetatud populatsioonide küttimist reguleerivad õigusaktid.

4.1.3. Kokkuleppeosalised teevad koostööd eesmärgiga arendada välja usaldusväärne ja ühtlustatud süsteem jahiandmete kogumiseks, et hinnata aastase jahisaagi suurust tabelis 1 nimetatud populatsioonide osas. Võimaluse korral esitavad kokkuleppeosalised sekretariaadile hinnangulised andmed iga populatsiooni aastase jahisaagi kohta.

4.1.4. Kokkuleppeosalised püüavad 2000. aastaks järk-järgult lõpetada märgaladel küttimisel tinahaavlite kasutamise.

4.1.5. Kokkuleppeosalised töötavad välja ja rakendavad meetmeid, et vähendada mürksöötade kasutamist ja see võimalikult suures ulatuses lõpetada.

4.1.6. Kokkuleppeosalised töötavad välja ja rakendavad meetmeid, et vähendada salaküttimist ja see võimalikult suures ulatuses lõpetada.

4.1.7. Vajaduse korral julgustavad kokkuleppeosalised jahimehi moodustama nii kohalikul, riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil oma tegevuse koordineerimiseks ja säästvuse tagamise soodustamiseks klubisid või organisatsioone.

4.1.8. Vajaduse korral soodustavad kokkuleppeosalised muu hulgas lindude määramist hõlmava jahimehe tasemeeksami nõude kehtestamist.

4.2. Ökoturism

4.2.1. Vajaduse korral soodustavad kokkuleppeosalised tabelis 1 nimetatud populatsioone koondavatel märgaladel, kuid mitte kaitsealade tuumaladel, tundliku ja sobiva ökoturismi arendamise koostööprogrammide väljatöötamist.

4.2.2. Kokkuleppeosalised püüavad koostöös pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega hinnata kulusid, hüvesid ja tagajärgi, mis võivad kaasneda ökoturismiga tabelis 1 nimetatud populatsioone koondavatel märgaladel. Nad edastavad selliste hindamiste tulemused kokkuleppe sekretariaati.

4.3. Muu inimtegevus

4.3.1. Kokkuleppeosalised hindavad selliste kavandatud projektide mõju, mis võivad tõenäoliselt põhjustada lahkheli punktis 3.2 käsitletud aladel asuvate tabelis 1 nimetatud populatsioonide ning inimeste huvide vahel, ja avalikustavad hindamistulemused.

4.3.2. Kokkuleppeosalised püüavad koguda teavet tabelis 1 nimetatud populatsioonide poolt eelkõige vilja- ja kalavarudele põhjustatud kahjude kohta ning edastavad tulemused kokkuleppe sekretariaati.

4.3.3. Kokkuleppeosalised teevad koostööd, et mujal maailmas saadud kogemustele tuginedes selgitada välja tabelis 1 nimetatud populatsioonide poolt eelkõige vilja- ja kalavarudele põhjustatud kahjude minimeerimise või leevendamise sobivaimad viisid.

4.3.4. Kokkuleppeosalised teevad koostööd, et töötada välja liikide tegevuskavad selliste populatsioonide jaoks, mis põhjustavad olulist kahju eelkõige vilja- ja kalavarudele. Kokkuleppe sekretariaat koordineerib selliste kavade väljatöötamist ja ühtlustamist.

4.3.5. Võimaluste piires edendavad kokkuleppeosalised kõrgete keskkonnakaitse standardite järgimist rajatiste kavandamisel ja püstitamisel, et minimeerida nende mõju tabelis 1 nimetatud populatsioonidele. Kui ilmneb juba olemasolevate rajatiste negatiivne mõju asjaomastele populatsioonidele, peaksid kokkuleppeosalised kaaluma mõju vähendamise meetmeid.

4.3.6. Kui inimtegevus ohustab tabelis 1 nimetatud veelinnupopulatsioonide seisundit, püüavad kokkuleppeosalised võtta meetmeid ohu vähendamiseks. Erilist tähelepanu tuleks pöörata kolooniana pesitsevate veelindude pesitsuskolooniate häirimise probleemile, eriti kui kolooniad asuvad inimeste puhkealana kasutatavates piirkondades. Asjakohaseks meetmeks võiks muu hulgas olla kaitsealadel häirimatute piirkondade loomine, kuhu oleks vaba juurdepääs keelatud.

5. Teadusuuringud ja seire

5.1. Kokkuleppeosalised püüavad viia läbi uuringuid vähetuntud piirkondades, kus võivad olla tabelis 1 nimetatud populatsioonide olulised koondumiskohad. Selliste uuringute tulemusi levitatakse laialt.

5.2. Kokkuleppeosalised püüavad teostada tabelis 1 nimetatud populatsioonide seiret. Seire tulemused avaldatakse või edastatakse asjakohastele rahvusvahelistele organisatsioonidele, et saada ülevaade populatsioonide seisundist ja suundumustest.

5.3. Kokkuleppeosalised teevad koostööd linnupopulatsioonide suundumuste kui asjaomaste populatsioonide seisundit kirjeldava kriteeriumi mõõtmise parandamisel.

5.4. Kokkuleppeosalised teevad koostööd kõigi tabelis 1 nimetatud populatsioonide rändeteede kindlaksmääramisel, kasutades olemasolevaid teadmisi leviku kohta pesitsus- ja muudel hooaegadel ning loendusandmeid, samuti osaledes koordineeritud rõngastamisprogrammides.

5.5. Kokkuleppeosalised püüavad algatada ja toetada teadusuuringute ühisprojekte tabelis 1 nimetatud populatsioonide ökoloogia, populatsioonidünaamika ja elupaikade valdkonnas, et selgitada välja asjaomastele liikidele sobivaimad looduslikud tingimused ning nende kaitse ja kaitsekorralduse parimad meetodid.

5.6. Kokkuleppeosalised püüavad viia läbi uuringuid märgalade hävimise ja seisundi halvenemise, samuti häirimise mõjude kohta tabelis 1 nimetatud populatsioonide poolt kasutatavate märgalade taluvusele ning kõnealuste populatsioonide rändeharjumustele.

5.7. Kokkuleppeosalised püüavad viia läbi uuringuid jahipidamise ja kauplemise mõjude kohta tabelis 1 nimetatud populatsioonidele ning selliste kasutusvormide olulisuse kohta kohaliku ja riigi kui terviku majanduse jaoks.

5.8. Kokkuleppeosalised püüavad teha koostööd asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega ning toetada teadus- ja seireprojekte.

6. Haridus- ja teavitustöö

6.1. Kokkuleppeosalised korraldavad vajaduse korral koolitusprogramme tagamaks, et käesoleva tegevuskava rakendamise eest vastutavatel isikutel on selle tulemuslikuks rakendamiseks piisavad teadmised.

6.2. Kokkuleppeosalised teevad üksteisega ja kokkuleppe sekretariaadiga koolitusprogrammide väljatöötamisel ning allikmaterjali vahetamisel koostööd.

6.3. Kokkuleppeosalised püüavad töötada välja programme, teabematerjali ja tegevuskavu üldsuse teadlikkuse parandamiseks käesoleva tegevuskava eesmärkide, sätete ja sisu osas. Seoses sellega pööratakse erilist tähelepanu inimestele, kes elavad olulistel märgaladel ja nende läheduses, nende märgalade kasutajatele (jahimehed, kalurid, turistid jne) ning kohalikele ametiasutustele ja teistele märgalade küsimuses pädevatele isikutele.

6.4. Kokkuleppeosalised püüavad korraldada spetsiaalseid kampaaniaid, et tõsta avalikkuse teadlikkust tabelis 1 nimetatud populatsioonide kaitsest.

7. Rakendamine

7.1. Käesoleva tegevuskava rakendamisel annavad kokkuleppeosalised vajaduse korral eelise tabeli 1 veerus A nimetatud populatsioonidele.

7.2. Kui tabelis 1 nimetatud populatsioonidest asub mõne kokkuleppeosalise territooriumil mitu ühe ja sama liigi populatsiooni, rakendab see kokkuleppeosaline kaitsemeetmeid, mis on vajalikud kõige halvemas seisundis populatsiooni või populatsioonide jaoks.

7.3. Kokkuleppe sekretariaat koordineerib tehnilise komiteega kooskõlastades ja levilariikide ekspertide kaasabil käesoleva kokkuleppe IV artikli lõikes 4 sätestatud kaitsesuuniste väljatöötamist, et aidata kokkuleppeosalistel käesolevat tegevuskava rakendada. Kokkuleppe sekretariaat tagab võimaluse korral kooskõla teiste rahvusvaheliste õigusaktide raames vastuvõetud suunistega. Kõnealuste kaitsesuuniste eesmärk on viia sisse säästva kasutuse põhimõte. Suunised hõlmavad muu hulgas:

a)	üksikute liikide tegevuskavu;

b)	erakorralisi meetmeid;

c)	linnualade inventeerimise ettevalmistamist ja elupaikade kaitse meetodite väljatöötamist;

d)	jahipidamistavasid;

e)	veelindudega kauplemist;

turismi;

g)	viljakahjude vähendamist, ja

h)	veelindude seire protokolli.

7.4. Kokkuleppe sekretariaat koostab tehnilise komitee ja kokkuleppeosalistega kooskõlastades käesoleva tegevuskava rakendamiseks vajalikke rahvusvahelisi ülevaateid, sealhulgas:

a)	aruanded populatsioonide staatuse ja suundumuste kohta;

b)	uuringutega kogutud teabes olevate lünkade kohta;

c)	iga populatsiooni poolt kasutatavate alade võrgustiku kohta, sealhulgas ülevaated iga linnuala kaitsestaatuse ning võetud kaitsekorraldusmeetmete kohta;

d)	jahipidamist ja kauplemist reguleerivate asjakohaste õigusaktide kohta riikides, mis on seotud käesoleva kokkuleppe lisas 2 nimetatud liikidega;

e)	üksikute liikide tegevuskavade ettevalmistamise ja rakendamise etappide kohta;

f)	taasasustamisprojektide kohta ning

g)	introdutseeritud veelindude võõrliikide ja nende hübriidide staatuse kohta.

7.5. Kokkuleppe sekretariaat püüab tagada punktis 7.4 nimetatud ülevaadete ajakohastamise vähemalt iga kolme aasta järel.

7.6. Tehniline komitee hindab punktide 7.3 ja 7.4 alusel koostatud suuniseid ja ülevaateid ning sõnastab nende väljatöötamist, sisu ja rakendamist puudutavate soovituste ning otsuste eelnõud kokkuleppeosaliste kogu istungitel käsitlemiseks.

7.7. Kokkuleppe sekretariaat otsib pidevalt käesoleva tegevuskava rakendamiseks täiendavate vahendite (rahaliste vahendite ja tehnilise abi) saamise võimalikke viise ning esitab vastava aruande kokkuleppeosaliste kogu igal korralisel istungil.

TABEL 1

RÄNDVEELINDUDE POPULATSIOONIDE STAATUS (1)

Klassifikatsiooni seletus

Käesoleva tegevuskava rakendamisel lähtutakse järgnevast tabeli 1 seletusest.

Veerg A

1. kategooria:

a)	metsloomade rändliikide kaitse konventsiooni I lisas nimetatud liigid;

b)	maailma ohustatud lindude nimekirjas (BirdLife International 2000) ohustatutena nimetatud liigid, või

c)	populatsioonid, milles on alla 10 000 isendi.

2. kategooria:

Populatsioonid, mille isendite arv on vahemikus 10 000–25 000.

3. kategooria:

Populatsioonid, mille isendite arv on vahemikus 25 000–100 000 ning mida loetakse ohustatuteks järgmistel põhjustel:

a)	aastatsükli mõnel perioodil kogunemine üksikutele aladele;

b)	sõltuvus elupaigatüübist, mis on tõsiselt ohustatud;

c)	populatsiooni arvukuses ilmneb oluline pikaajaline langustendents, või

d)	populatsiooni arvukuses või suundumustes esinevad äärmuslikud kõikumised.

2. ja 3. kategooria all nimetatud liikide osas vaata käesoleva kokkuleppe lisas 3 esitatud tegevuskava punkti 2.1.1.

Veerg B

1. kategooria:

Populatsioonid, mille isendite arv on vahemikus 25 000–100 000 ning mis ei vasta eespool veeru A osas nimetatud tingimustele.

2. kategooria:

Populatsioonid, milles on üle 100 000 isendi ning mida loetakse erilist tähelepanu vajavateks järgmistel põhjustel:

a)	aastatsükli mõnel perioodil kogunemine üksikutele aladele;

b)	sõltuvus elupaigatüübist, mis on tõsiselt ohustatud;

c)	populatsiooni arvukuses ilmneb oluline pikaajaline langustendents, või

d)	populatsiooni arvukuses või suundumustes esinevad äärmuslikud kõikumised.

Veerg C

1. kategooria:

Populatsioonid, milles on üle 100 000 isendi, mille olukorda võiks rahvusvahelise koostööga oluliselt parandada ning mis ei täida ei veeru A ega veeru B puhul nimetatud tingimusi.

Tabeli 1 ülevaatamine

Tabelit:

a)	vaatab regulaarselt üle tehniline komitee vastavalt käesoleva kokkuleppe VII artikli lõike 3 punktile b ning

b)	muudab vastavalt vajadusele kokkuleppeosaliste kogu kooskõlas käesoleva kokkuleppe VI artikli lõike 9 punktiga d ja arvestades ülevaatamisel tehtud järeldusi.

Levilakirjeldustes kasutatud geograafilised mõisted

Põhja-Aafrika	Alžeeria, Egiptus, Liibüa Araabia Rahvadžamahirija, Maroko, Tuneesia.
Lääne-Aafrika	Benin, Burkina Faso, Côte d'Ivoire, Gambia, Ghana, Guinea, Guinea-Bissau, Kamerun, Libeeria, Mali, Mauritaania, Nigeeria, Niger, Senegal, Sierra Leone, Togo, Tšaad.
Ida-Aafrika	Burundi, Djibouti, Eritrea, Etioopia, Kenya, Rwanda, Somaalia, Sudaan, Tansaania Ühendvabariik, Uganda.
Kirde-Aafrika	Djibouti, Egiptus, Eritrea, Etioopia, Somaalia, Sudaan.
Lõuna-Aafrika	Angola, Botswana, Lesotho, Lõuna-Aafrika, Malawi, Mosambiik, Namiibia, Sambia, Svaasimaa, Zimbabwe.
Kesk-Aafrika	Ekvatoriaal-Guinea, Gabon, Kamerun, Kesk-Aafrika Vabariik, Kongo, Kongo Demokraatlik Vabariik, São Tomé ja Príncipe.
Sahara-tagune Aafrika	Kõik Saharast lõuna poole jäävad Aafrika riigid.
Troopiline Aafrika	Sahara-tagune Aafrika, v.a Lesotho, Lõuna-Aafrika, Namiibia ja Svaasimaa.
Lääne-palearktiline piirkond	määratletud käsiraamatus “Handbook of the Birds of Europe, the Middle East and North Africa” (Cramp ja Simmons 1977).
Loode-Euroopa	Belgia, Iirimaa, Island, Luksemburg, Madalmaad, Norra, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Soome, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik, Taani.
Lääne-Euroopa	Loode-Euroopa koos Portugali ja Hispaaniaga.
Kirde-Euroopa	Uuralitest lääne poole jääv Venemaa Föderatsiooni põhjaosa.
Ida-Euroopa	Ukraina, Valgevene, Uuralitest lääne poole jääv Venemaa Föderatsioon.
Kesk-Euroopa	Austria, Eesti, Liechtenstein, Leedu, Läti, Poola, Saksamaa, Slovakkia, Šveits, Tšehhi Vabariik, Ungari, Venemaa Föderatsiooni Soome lahe ümbruse alad ja Kaliningrad.
Atlandi põhjaosa	Fääri saared, Gröönimaa, Iirimaa, Island, Norra, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik, Svalbard, Venemaa Föderatsiooni looderannik.
Atlandi idaosa	Euroopa ja Põhja-Aafrika Atlandi ookeani rannik Põhja-Norrast Marokoni.
Lääne-Siber	Venemaa Föderatsiooni ala Uuralitest idas kuni Jenissei jõeni ja lõunas kuni Kasahstani piirini.
Kesk-Siber	Venemaa Föderatsiooni ala Jenissei jõest Taimõri poolsaare idapiirini ja lõunas kuni Altai mägedeni.
Vahemere lääneosa	Alžeeria, Hispaania, Itaalia, Malta, Maroko, Monaco, Portugal, San Marino, Prantsusmaa, Tuneesia.
Vahemere idaosa	Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Egiptus, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, Horvaatia, Iisrael, Jugoslaavia, Kreeka, Küpros, Liibanon, Liibüa Araabia Rahvadžamahirija, Sloveenia, Süüria Araabia Vabariik, Türgi.
Must meri	Armeenia, Bulgaaria, Gruusia, Moldova Vabariik, Rumeenia, Türgi, Ukraina, Venemaa Föderatsioon.
Kaspia meri	Aserbaidžaani, Iraani Islamivabariik, Kasahstan, Türkmenistan, Usbekistan, Venemaa Föderatsioon.
Edela-Aasia	Araabia Ühendemiraadid, Bahrain, Iisrael, Iraak, Iraani Islamivabariik, Jeemen, Jordaania, Kasahstan, Katar, Kuveit, Liibanon, Omaan, Saudi Araabia, Süüria Araabia Vabariik, Türgi idaosa, Türkmenistan, Usbekistan.
Lääne-Aasia	Venemaa Föderatsiooni Uuralitest idas asuvad läänepoolsed osad ja Kaspia mere riigid.
Kesk-Aasia	Afganistan, Kasahstan, Kõrgõzstan, Tadžikistan, Türkmenistan, Usbekistan.
Lõuna-Aasia	Bangladesh, Bhutan, India, Maldiivid, Nepal, Pakistan, Sri Lanka.

Lühendid ja sümbolid

pes	:	pesitsemine
talv	:	talvitumine
P	:	Põhja
I	:	Ida
L	:	Lõuna
Ln	:	Lääne
Kd	:	Kirde
Ld	:	Loode
Kg	:	Kagu
E	:	Edela

()	Populatsiooni seisund teadmata. Kaitsestaatus on hinnanguline.
*	Tärniga tähistatud populatsioonide puhul võib erandina jätkuda säästev jahipidamine, kui selliste populatsioonide küttimine on ammu väljakujunenud kultuuriline tava (vt käesoleva kokkuleppe lisa 3 punkt 2.1.1).

Märkused

1.	Tabeli 1 koostamisel kasutatud arvukusandmed vastavad võimalikult täpselt kokkuleppe alal potentsiaalselt pesitseva lindude kogumi isendite arvule. Staatus põhineb parimatel kättesaadavatel avaldatud arvukuse hinnangutel.

2.	Lühendid “pes” või “talv” populatsioonide loetelus on üksnes abivahendid populatsiooni määramisel. Need ei osuta hooajalisele meetmete piiramisele nende populatsioonide puhul käesoleva kokkuleppe ja tegevuskava raames.

3.	Populatsioonide määramiseks kasutatud lühikirjeldused põhinevad raamatu “Waterbird Population Estimates” kolmandas väljaandes kasutatud kirjeldustel.

4.	Kaldkriipsu (/) kasutatakse pesitsusalade eraldamiseks talvitusaladest.

5.	Kui liigi populatsioon on tabelis 1 nimetatud mitme kategooria all, põhinevad tegevuskavast tulenevad kohustused kõige rangemal nimetatud kategoorial.

SPHENISCIDAE

Spheniscus demersus

–	Lõuna-Aafrika

2a 2c

GAVIIDAE

GAVIA STELLATA

–	Loode-Euroopa (talv)

–	Kaspia meri, Must meri ja Vahemere idaosa (talv)

(1)

Gavia arctica arctica

–	Põhja-Euroopa ja Lääne-Siber/Euroopa

Gavia arctica suschkini

–	Kesk-Siber/Kaspia meri

(1)

Gavia immer

–	Euroopa (talv)

Gavia adamsii

–	Põhja-Euroopa (talv)

PODICIPEDIDAE

Tachybaptus ruficollis ruficollis

–	Euroopa ja Loode-Aafrika

Podiceps cristatus cristatus

–	Loode– ja Lääne-Euroopa

–	Must meri ja Vahemeri (talv)

–	Kaspia meri ja Edela-Aasia (talv)

Podiceps grisegena grisegena

–	Loode-Euroopa (talv)

–	Must meri ja Vahemeri (talv)

(1)

–	Kaspia meri (talv)

Podiceps cristatus infuscatus

–	Ida-Aafrika (Etioopiast Põhja-Sambiani)

–	Lõuna-Aafrika

Podiceps auritus auritus

–	Loode-Euroopa (suurenokaline)

–	Kirde-Euroopa (väiksenokaline)

–	Kaspia meri ja Lõuna-Aasia (talv)

Podiceps nigricollis nigricollis

–	Euroopa/Lõuna– ja Lääne-Euroopa ja Põhja-Aafrika

–	Lääne-Aasia/Edela– ja Lõuna-Aasia

Podiceps nigricollis gurneyi

–	Lõuna-Aafrika

PELECANIDAE

Pelecanus onocrotalus

–	Lõuna-Aafrika

–	Lääne-Aafrika

–	Ida-Aafrika

–	Euroopa ja Lääne-Aasia (pes)

1a 3c

Pelecanus rufescens

–	troopiline Aafrika ja Araabia ps edelaosa

Pelecanus crispus

–	Must meri ja Vahemeri (talv)

1a 1c

–	Edela-Aasia ja Lõuna-Aasia (talv)

1a 2

SULIDAE

Sula (Morus) capensis

–	Lõuna-Aafrika

2a 2c

PHALACROCORACIDAE

Phalacrocorax coronatus

–	Edela-Aafrika rannikuala

Phalacrocorax pygmeus

–	Must meri ja Vahemeri

–	Edela-Aasia

Phalacrocorax neglectus

–	Edela-Aafrika rannikuala

1b 1c

Phalacrocorax carbo carbo

–	Loode-Euroopa

Phalacrocorax carbo sinensis

–	Põhja– ja Kesk-Euroopa

–	Must meri ja Vahemeri

–	Lääne– ja Edela-Aasia

(1)

Phalacrocorax carbo lucidus

–	Lääne-Aafrika rannikuala

–	Kesk– ja Ida-Aafrika

–	Lõuna-Aafrika rannikuala

Phalacrocorax nigrogularis

–	Pärsia lahe piirkond ja Araabia meri

2a 2c

Phalacrocorax capensis

–	Lõuna-Aafrika rannikuala

2a 2c

ARDEIDAE

Egretta ardesiaca

–	Sahara-tagune Aafrika

Egretta vinaceigula

–	Lõuna– ja Kesk-Aafrika

1b 1c

Egretta garzetta garzetta

–	Sahara-tagune Aafrika

(1)

–	Euroopa, Must meri ja Vahemeri/L– ja Kesk-Aafrika

–	Lääne-Aasia/Edela-Aasia, Loode– ja Ida-Aafrika

(1)

Egretta gularis gularis

–	Lääne-Aafrika

(1)

Egretta gularis schistacea

–	Kirde-Aafrika ja Punane meri

(1)

–	Edela-Aasia ja Lõuna-Aasia

Egretta dimorpha

–	Ida-Aafrika rannikuala

Ardea cinerea cinerea

–	Sahara-tagune Aafrika

–	Euroopa ja Põhja-Aafrika (pes)

–	Lääne– ja Edela-Aasia (pes)

(1)

Ardea melanocephala

–	Sahara-tagune Aafrika

(1)

Ardea purpurea purpurea

–	troopiline Aafrika

–	Lääne-Euroopa ja Vahemere lääneosa/Lääne-Aafrika

–	Ida-Euroopa ja Edela-Aasia/Sahara-tagune Aafrika

(2c)

Casmerodius albus albus

–	Lääne-, Kesk– ja Edela-Euroopa/Must meri ja Vahemeri

–	Lääne-Aasia/Edela-Aasia

(1)

Casmerodius albus melanorhynchos

–	Sahara-tagune Aafrika ja Madagaskar

(1)

Mesophoyx intermedia brachyrhyncha

–	Sahara-tagune Aafrika

Bubulcus ibis ibis

–	Lõuna-Aafrika

–	troopiline Aafrika

–	Edela-Euroopa ja Loode-Aafrika

–	Vahemere idaosa ja Edela-Aasia

Ardeola ralloides ralloides

–	Vahemeri, Must meri ja P-Aafrika/Sahara-tagune Aafrika

–	Lääne– ja Edela-Aasia/Sahara-tagune Aafrika

(1)

Ardeola ralloides paludivaga

–	Sahara-tagune Aafrika ja Madagaskar

(1)

Ardeola idae

–	Madagaskar ja Aldabra/Kesk– ja Ida-Aafrika

1b 1c

Ardeola rufiventris

–	troopiline Ida– ja Lõuna-Aafrika

(1)

Nycticorax nycticorax nycticorax

–	Sahara-tagune Aafrika ja Madagaskar

(1)

–	Euroopa ja Loode-Aafrika/Vahemeri ja Aafrika

–	Lääne-Aasia/Edela-Aasia ja Kirde-Aafrika

(1)

Ixobrychus minutus minutus

–	Euroopa ja Põhja-Aafrika/Sahara-tagune Aafrika

–	Lääne- ja Edela-Aasia/Sahara-tagune Aafrika

(1)

Ixobrychus minutus payesii

–	Sahara-tagune Aafrika

(1)

Ixobrychus sturmii

–	Sahara-tagune Aafrika

(1)

Botaurus stellaris stellaris

–	Euroopa (pes)

–	Edela-Aasia (talv)

Botaurus stellaris capensis

–	Lõuna-Aafrika

CICONIIDAE

Mycteria ibis

–	Sahara-tagune Aafrika (v.a Madagaskar)

Anastomus lamelligerus lamelligerus

–	Sahara-tagune Aafrika

Ciconia nigra

–	Lõuna-Aafrika

–	Edela-Euroopa/Lääne-Aafrika

–	Kesk- ja Ida-Euroopa/Sahara-tagune Aafrika

Ciconia abdimii

–	Sahara-tagune Aafrika ja Araabia ps edelaosa

(2c)

Ciconia episcopus microscelis

–	Sahara-tagune Aafrika

(1)

Ciconia ciconia ciconia

–	Lõuna-Aafrika

–	Ibeeria ja Loode-Aafrika/Sahara-tagune Aafrika

–	Kesk– ja Ida-Euroopa/Sahara-tagune Aafrika

–	Lääne-Aasia/Edela-Aasia

Leptoptilos crumeniferus

–	Sahara-tagune Aafrika

BALAENICIPITIDAE

Balaeniceps rex

–	troopiline Kesk-Aafrika

THRESKIORNITHIDAE

Plegadis falcinellus falcinellus

–	Sahara-tagune Aafrika (pes)

–	Must meri ja Vahemeri/Lääne-Aafrika

–	Edela-Aasia/Ida-Aafrika

(1)

Geronticus eremita

–

Maroko

1a 1b 1c

–	Edela-Aasia

1a 1b 1c

Threskiornis aethiopicus aethiopicus

–	Sahara-tagune Aafrika

–	Iraak ja Iraan

Platalea leucorodia leucorodia

–	Lääne-Euroopa/Vahemere lääneosa ja Lääne-Aafrika

–	Kesk– ja Kg-Euroopa/Vahemeri ja troopiline Aafrika

Platalea leucorodia archeri

–	Punane meri ja Somaalia

Platalea leucorodia balsaci

–	Lääne-Aafrika rannikuala (Mauritaania)

Platalea leucorodia major

–	Lääne-Aasia/Edela– ja Lõuna-Aasia

Platalea alba

–	Sahara-tagune Aafrika

PHOENICOPTERIDAE

Phoenicopterus ruber roseus

–	Lääne-Aafrika

–	Ida-Aafrika

–	Lõuna-Aafrika (Madagaskarini)

–	Vahemere lääneosa

–	Vahemere idaosa, Edela– ja Lõuna-Aasia

Phoenicopterus minor

–	Lääne-Aafrika

–	Ida-Aafrika

2a 2c

–	Lõuna-Aafrika (Madagaskarini)

ANATIDAE

Dendrocygna bicolor

–	Lääne-Aafrika (Senegalist Tšaadini)

(1)

–	Ida– ja Lõuna-Aafrika

(1)

Dendrocygna viduata

–	Lääne-Aafrika (Senegalist Tšaadini)

–	Ida– ja Lõuna-Aafrika

Thalassornis leuconotus leuconotus

–	Lääne-Aafrika

–	Ida– ja Lõuna-Aafrika

Oxyura leucocephala

–	Vahemere lääneosa (Hispaania ja Maroko)

1a 1b 1c

–	Alžeeria ja Tuneesia

1a 1b 1c

–	Vahemere idaosa, Türgi ja Edela-Aasia

1a 1b 1c

Oxyura maccoa

–	Ida-Aafrika

–	Lõuna-Aafrika

Cygnus olor

–	Loode-Euroopa mandriosa ja Kesk-Euroopa

–

Must meri

–	Lääne– ja Kesk-Aasia/Kaspia meri

2a 2d

Cygnus Cygnus

–	Island/Ühendkuningriik ja Iirimaa

–	Loode-Euroopa mandriosa

–	P-Euroopa ja Ln-Siber/Must meri ja Vahemere idaosa

–	Lääne– ja Kesk-Siber/Kaspia meri

Cygnus columbianus bewickii

–	Lääne-Siber ja Kirde-Euroopa/Loode-Euroopa

–	Põhja-Siber/Kaspia meri

Anser brachyrhynchus

–	Ida-Gröönimaa ja Island/Ühendkuningriik

–	Svalbard/Loode-Euroopa

Anser fabalis fabalis

–	Kirde-Euroopa/Loode-Euroopa

Anser fabalis rossicus

–	Lääne– ja Kesk-Siber/Kirde– ja Edela-Euroopa

(1)

Anser fabalis johanseni

–	Lääne– ja Kesk-Siber/Türkmenistanist Lääne-Hiinani

(1)

Anser albifrons albifrons

–	Loode-Siber ja Kirde-Euroopa/Loode-Euroopa

–	Lääne-Siber/Kesk-Euroopa

3c*

–	Lääne-Siber/Must meri ja Türgi

–	Põhja-Siber/Kaspia meri ja Iraak

Anser albifrons flavirostris

–	Gröönimaa/Iirimaa ja Ühendkuningriik

3a*

Anser erythropus

–	P-Euroopa ja Lääne-Siber/Must meri ja Kaspia meri

1a 1b 2

Anser anser anser

–	Island/Ühendkuningriik ja Iirimaa

–	Loode-Euroopa/Edela-Euroopa

–	Kesk-Euroopa/Põhja-Aafrika

Anser anser rubrirostris

–	Must meri ja Türgi

–	Lääne-Siber/Kaspia meri ja Iraak

Branta leucopsis

–	Ida-Gröönimaa/Šotimaa ja Iirimaa

–	Svalbard/Edela-Šotimaa

–	Venemaa/Saksamaa ja Madalmaad

Branta bernicla bernicla

–	Lääne-Siber/Lääne-Euroopa

2b 2c

Branta bernicla hrota

–	Svalbard/Taani ja Ühendkuningriik

–	Kanada ja Gröönimaa/Iirimaa

Branta ruficollis

–	Põhja-Siber/Must meri ja Kaspia meri

1a 1b 3a

Alopochen aegyptiacus

–	Lääne-Aafrika

–	Ida– ja Lõuna-Aafrika

Tadorna ferruginea

–	Loode-Aafrika

–	Vahemere idaosa ja Must meri/Kirde-Aafrika

–	Lääne-Aasia ja Kaspia meri/Iraan ja Iraak

Tadorna cana

–	Lõuna-Aafrika

Tadorna tadorna

–	Loode-Euroopa

–	Must meri ja Vahemeri

–	Lääne-Aasia/Kaspia meri ja Lähis-Ida

Plectropterus gambensis gambensis

–	Lääne-Aafrika

–	Ida-Aafrika (Sudaanist Sambiani)

Plectropterus gambensis niger

–	Lõuna-Aafrika

Sarkidiornis melanotos melanotos

–	Lääne-Aafrika

–	Lõuna– ja Ida-Aafrika

Nettapus auritus

–	Lääne-Aafrika

–	Lõuna– ja Ida-Aafrika

(1)

Anas capensis

–	Ida-Aafrika (Rifti org)

–	Tšaadi järve vesistu2

–	Lõuna-Aafrika (Angolast ja Sambiast põhjas)

Anas strepera strepera

–	Loode-Euroopa

–	Kirde-Euroopa/Must meri ja Vahemeri

–	Lääne-Siber/Edela-Aasia ja Kirde-Aafrika

(1)

Anas penelope

–	Lääne-Siber ja Kirde-Euroopa/Loode-Euroopa

–	Lääne-Siber ja Kirde-Euroopa/Must meri ja Vahemeri

–	Lääne-Siber/Edela-Aasia ja Kirde-Aafrika

Anas platyrhynchos platyrhynchos

–	Loode-Euroopa

–	Põhja-Euroopa/Vahemere lääneosa

–	Ida-Euroopa/Must meri ja Vahemere idaosa

–	Lääne-Siber/Edela-Aasia

(1)

Anas undulata undulata

–	Lõuna-Aafrika

Anas clypeata

–	Loode– ja Kesk-Euroopa (talv)

–	Ln-Siber, Kd– ja I-Euroopa/L-Euroopa ja Ln-Aafrika

–	Lääne-Siber/Edela-Aasia, Kirde– ja Ida-Aafrika

Anas erythrorhyncha

–	Lõuna-Aafrika

–	Ida-Aafrika

–	Madagaskar

Anas acuta

–	Loode-Euroopa

–	Ln-Siber, Kd– ja I-Euroopa/L-Euroopa ja Ln-Aafrika

–	Lääne-Siber/Edela-Aasia ja Ida-Aafrika

(1)

Anas querquedula

–	Lääne-Siber ja Euroopa/Lääne-Aafrika

–	Lääne-Siber/Edela-Aasia, Kirde– ja Ida-Aafrika

(1)

Anas crecca crecca

–	Loode-Euroopa

–	Lääne-Siber ja Kirde-Euroopa/Must meri ja Vahemeri

–	Lääne-Siber/Edela-Aasia ja Kirde-Aafrika

Anas hottentota

–	Tšaadi järve vesistu

–	Ida-Aafrika (Põhja-Sambiast lõunas)

–	Lõuna-Aafrika (Lõuna-Sambiast põhjas)

Marmaronetta angustirostris

–	Vahemere lääneosa/Vahemere lääneosa ja Ln-Aafrika

1a 1b 1c

–	Vahemere idaosa

1a 1b 1c

–	Edela-Aasia

1a 1b 2

Netta rufina

–	Edela– ja Kesk-Euroopa/Vahemere lääneosa

–	Must meri ja Vahemere idaosa

–	Lääne– ja Kesk-Aasia/Edela-Aasia

Netta erythrophthalma brunnea

–	Lõuna– ja Ida-Aafrika

Aythya ferina

–	Kirde-Euroopa/Loode-Euroopa

–	Kesk– ja Kirde-Euroopa/Must meri ja Vahemeri

–	Lääne-Siber/Edela-Aasia

Aythya nyroca

–	Vahemere lääneosa/Põhja– ja Lääne-Aafrika

1a 1c

–	Ida-Euroopa/Vahemere idaosa ja suahiili-Aafrika

1a 3c

–	Lääne-Aasia/Edela-Aasia ja Kirde-Aafrika

1a 3c

Aythya fuligula

–	Loode-Euroopa (talv)

–	Kesk-Euroopa, Must meri ja Vahemeri (talv)

–	Lääne-Siber/Edela-Aasia ja Kirde-Aafrika

(1)

Aythya marila marila

–	Põhja-Euroopa/Lääne-Euroopa

–	Lääne-Siber/Must meri ja Kaspia meri

Somateria mollissima mollissima

–	Balti riigid, Taani ja Madalmaad

–	Norra ja Venemaa

Somateria mollissima borealis

–	Svalbard ja Franz Josephi maa (pes)

Somateria spectabilis

–	Ida-Gröönimaa, Kirde-Euroopa ja Lääne-Siber

Polysticta stelleri

–	Lääne-Siber/Kirde-Euroopa

Clangula hyemalis

–	Island ja Gröönimaa

–	Lääne-Siber/Põhja-Euroopa

Melanitta nigra nigra

–	Ln-Siber ja P-Euroopa/Ln-Euroopa ja Loode-Aafrika

Melanitta fusca fusca

–	Lääne-Siber ja Põhja-Euroopa/Loode-Euroopa

–	Must meri ja Kaspia meri

Bucephala clangula clangula

–	Loode– ja Kesk-Euroopa (talv)

–	Kirde-Euroopa/Aadria meri

–	Lääne-Siber ja Kirde-Euroopa/Must meri

–	Lääne-Siber/Kaspia meri

Mergellus albellus

–	Loode– ja Kesk-Euroopa (talv)

–	Kirde-Euroopa/Must meri ja Vahemere idaosa

–	Lääne-Siber/Edela-Aasia

Mergus serrator serrator

–	Loode– ja Kesk-Euroopa (talv)

–	Kirde-Euroopa/Must meri ja Vahemeri

–	Lääne-Siber/Edela– ja Kesk-Aasia

Mergus merganser merganser

–	Loode– ja Kesk-Euroopa (talv)

–	Kirde-Euroopa/Must meri

–	Lääne-Siber/Kaspia meri

GRUIDAE

Balearica pavonina pavonina

–	Lääne-Aafrika (Senegalist Tšaadini)

Balearica pavonina ceciliae

–	Ida-Aafrika (Sudaanist Ugandani)

Balearica regulorum regulorum

–	L-Aafrika (Angolast ja Lõuna-Zimbabwest põhjas)

Balearica regulorum gibbericeps

–	Ida-Aafrika (Kenyast Mosambiigini)

Grus leucogeranus

–	Iraan (talv)

1a 1b 1c

Grus virgo

–	Must meri (Ukraina)/Kirde-Aafrika

–	Türgi (pes)

–	Kalmõkkia/Kirde-Aafrika

Grus paradisea

–	Lõuna-Aafrika lõunatipp

1b 2

Grus carunculatus

–	Kesk– ja Lõuna-Aafrika

1b 1c

Grus grus

–	Loode-Euroopa/Ibeeria ja Maroko

–	Kirde– ja Kesk-Euroopa/Põhja-Aafrika

–	Ida-Euroopa/Türgi, Lähis-Ida ja Kirde-Aafrika

–	Türgi ja Gruusia (pes)

–	Lääne-Siber/Lõuna-Aasia

(1)

RALLIDAE

Sarothrura elegans elegans

–	Kirde-, Ida– ja Lõuna-Aafrika

(1)

Sarothrura elegans reichenovi

–	Edela-Aafrikast Kesk-Aafrikani

(1)

Sarothrura boehmi

–	Kesk-Aafrika

Sarothrura ayresi

–	Etioopia ja Lõuna-Aafrika

1a 1b 1c

Rallus aquaticus aquaticus

–	Euroopa ja Põhja-Aafrika

Rallus aquaticus korejewi

–	Lääne-Siber/Edela-Aasia

(1)

Rallus caerulescens

–	Lõuna– ja Ida-Aafrika

(1)

Crecopsis egregia

–	Sahara-tagune Aafrika

(1)

Crex crex

–	Euroopa ja Lääne-Aasia/Sahara-tagune Aafrika

Amaurornis flavirostris

–	Sahara-tagune Aafrika

Porzana parva parva

–	Lääne-Euraasia/Aafrika

Porzana pusilla intermedia

–	Euroopa (pes)

Porzana porzana

–	Euroopa/Aafrika

Aenigmatolimnas marginalis

–	Sahara-tagune Aafrika

(2)

Porphyrio alleni

–	Sahara-tagune Aafrika

(1)

Gallinula chloropus chloropus

–	Euroopa ja Põhja-Aafrika

–	Lääne– ja Edela-Aasia

(1)

Gallinula angulata

–	Sahara-tagune Aafrika

(1)

Fulica cristata

–	Sahara-tagune Aafrika

–	Hispaania ja Maroko

Fulica atra atra

–	Loode-Euroopa (talv)

–	Must meri ja Vahemeri (talv)

–	Edela-Aasia (talv)

(1)

DROMADIDAE

Dromas ardeola

–	India ookeani loodeosa, Punane meri ja Pärsia laht

HAEMATOPODIDAE

Haematopus ostralegus ostralegus

–	Euroopa/Lõuna– ja Lääne-Euroopa ja Loode-Aafrika

Haematopus ostralegus longipes

–	Kg-Euroopa ja Ln-Aasia/E-Aasia ja Kirde-Aafrika

(1)

Haematopus moquini

–	Lõuna-Aafrika rannikuala

RECURVIROSTRIDAE

Himantopus himantopus himantopus

–	Sahara-tagune Aafrika (v.a lõunaosa)

(1)

–	Lõuna-Aafrika (“meridionalis”)

–	Edela-Euroopa ja Loode-Aafrika/Lääne-Aafrika

–	Kesk-Euroopa ja Vahemere idaosa/P– ja Kesk-Aafrika

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 345

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	49. köide 8. detsember 2006

Sisukord		I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1781/2006, 15. november 2006, raha ülekandmisel edastatava maksjaga seotud teabe kohta ( 1 )	1
	*	Nõukogu määrus (EÜ) nr 1782/2006, 20. november 2006, millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 51/2006 ja (EÜ) nr 2270/2004 teatavate kalavarude püügivõimaluste ning tingimuste osas	10

	II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	Nõukogu
*	Nõukogu otsus, 18. juuli 2005, Aafrika ja Euraasia rändveelindude kaitse kokkuleppe sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse poolt	24
	Aafrika ja Euraasia rändveelindude kaitse kokkulepe	26


	(1) EMPs kohaldatav tekst.