ISSN 1725-5082

Euroopa Liidu

Teataja

L 345

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

49. köide
8. detsember 2006


Sisukord

 

I   Aktid, mille avaldamine on kohustuslik

Lehekülg

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1781/2006, 15. november 2006, raha ülekandmisel edastatava maksjaga seotud teabe kohta ( 1 )

1

 

*

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1782/2006, 20. november 2006, millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 51/2006 ja (EÜ) nr 2270/2004 teatavate kalavarude püügivõimaluste ning tingimuste osas

10

 

 

II   Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

 

 

Nõukogu

 

*

Nõukogu otsus, 18. juuli 2005, Aafrika ja Euraasia rändveelindude kaitse kokkuleppe sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse poolt

24

Aafrika ja Euraasia rändveelindude kaitse kokkulepe

26

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst.

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik

8.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 345/1


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1781/2006,

15. november 2006,

raha ülekandmisel edastatava maksjaga seotud teabe kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust. (1),

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Musta raha vood võivad kahjustada rahaülekannete kaudu rahandussektori stabiilsust ja mainet ning ohustada siseturgu. Terrorism raputab meie ühiskonna alustalasid. Kurjategijate ja nende kaasosaliste püüded kas varjata kuritegelikul teel saadud tulu päritolu või teostada rahaülekandeid terrorismi rahastamiseks võivad tõsiselt ohustada rahaülekannete süsteemi usaldusväärsust, ühtsust ja stabiilsust ning kõigutada usaldust rahandussüsteemi suhtes üldiselt.

(2)

Kui ühenduse tasandil ei võeta teatud koordineerimismeetmeid, võivad rahapesu ja terrorismi rahastamisega tegelejad püüda oma kuritegeliku tegevuse hõlbustamiseks ära kasutada integreeritud finantspiirkonnaga kaasnevat kapitali liikumise vabadust. Oma mõõtmetelt peaks ühenduse tegevus tagama rahapesuvastase töökonna (FATF), mis loodi Pariisi G7 tippkohtumisel 1989. aastal, VII erisoovituse (elektrooniliste ülekannete kohta) ühetaolise ülevõtmise terves Euroopa Liidus ning eelkõige selle, et ei oleks diskrimineerimist liikmesriikides tehtavate riigisiseste maksete ja liikmesriikide vahel tehtavate piiriüleste maksete vahel. Liikmesriikide poolt eraldi võetud koordineerimata meetmed piiriüleste rahaülekannete valdkonnas võivad märkimisväärselt mõjutada maksesüsteemide sujuvat toimimist ELi tasandil ning seega kahjustada siseturgu finantsteenuste valdkonnas.

(3)

11. septembril 2001 Ameerika Ühendriikides toimunud terrorirünnakute tõttu korrati 21. septembril 2001 toimunud erakorralisel Euroopa Ülemkogul, et võitlus terrorismiga on üks Euroopa Liidu põhieesmärke. Euroopa Ülemkogu kiitis heaks tegevuskava, mis käsitleb tõhustatud politsei- ja õigusalast koostööd, rahvusvaheliste terrorismivastaste õigusaktide väljatöötamist, terrorismi rahastamise ennetamist, lennujulgestuse tugevdamist ja suuremat kooskõla kõigi asjakohaste tegevuspõhimõtete vahel. Kõnealuse tegevuskava vaatas läbi 11. märtsil 2004 Madridis toimunud terrorirünnakute järgselt kokku tulnud Euroopa Ülemkogu, kes rõhutas vajadust tagada, et ühenduse loodud terrorismivastase võitluse ja õigusalase koostöö parandamise õiguslikku raamistikku kohandataks vastavalt rahapesuvastase töökonna vastu võetud üheksale erisoovitusele terrorismi rahastamise vastu.

(4)

Selleks et vältida terrorismi rahastamist, on võetud meetmeid, mille eesmärk on teatavate isikute, rühmituste ja üksuste rahaliste vahendite ja finantsallikate külmutamine, kaasa arvatud määrus (EÜ) nr 2580/2001 (3) ja nõukogu määrus (EÜ) nr 881/2002 (4) Samal põhjusel võeti meetmeid rahandussüsteemi kaitsmiseks rahaliste vahendite ja finantsallikate suunamise vastu terroristlikesse eesmärkidesse. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ. (5) sisaldab mitmeid meetmeid, mis on mõeldud võitlemiseks rahandussüsteemi väärkasutusega rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil. Need meetmed ei takista täielikult terroristide ja teiste kurjategijate juurdepääsu maksesüsteemidele oma rahaliste vahendite liigutamiseks.

(5)

Selleks et edendada ühtset lähenemisviisi rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu võitlemise alal rahvusvahelisel tasandil, tuleks edasiste ühenduse meetmete puhul võtta arvesse sellel tasandil toimunud arenguid, nimelt üheksat rahapesuvastase töökonna vastuvõetud erisoovitust terrorismi rahastamise vastu ja eriti VII erisoovitust, nagu ka läbivaadatud tõlgendavat üldmärkust selle rakendamise kohta.

(6)

Rahaülekannete täielik jälgitavus võib olla eriti tähtis ja väärtuslik vahend rahapesu või terrorismi rahastamise ennetamiseks, uurimiseks ja avastamiseks. Seetõttu on asjakohane maksjaga seotud teabe edastamise tagamiseks kogu makseahela vältel kehtestada kord, mille kohaselt makseteenuse pakkujatel on kohustus edastada raha ülekandmisel täpne ja sisukas teave maksja kohta.

(7)

Käesoleva määruse sätteid kohaldatakse, ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 95/46/EÜ (6) kohaldamist. Näiteks käesoleva määruse alusel kogutavaid ja säilitatavaid andmeid ei või kasutada kaubanduslikel eesmärkidel.

(8)

Käesoleva määruse reguleerimisalasse ei jää isikud, kes ainult teisendavad paberkandjal dokumente elektroonilisteks andmeteks ja tegutsevad makseteenuse pakkujaga sõlmitud lepingu alusel; sama kohaldatakse ka füüsilise või juriidilise isiku suhtes, kes pakub makseteenuse pakkujatele vaid sõnumi- või muid tugisüsteeme rahaliste vahendite ülekandmiseks või väärtpaberite arveldussüsteeme.

(9)

On asjakohane jätta käesoleva määruse reguleerimisalast välja rahaülekanded, mille puhul rahapesu või terrorismi rahastamisega seotud risk on väiksem. Sellised väljajätmised peaksid hõlmama krediit- või deebetkaarte, sularaha väljavõtmist sularahaautomaadist, otsekorraldusi, elektroonseid tšekke, maksude, trahvide või muude lõivude tasumist ning rahaülekandeid, mille puhul nii maksja ja makse saaja on enda nimel tegutsevad makseteenuse pakkujad. Ka peaks liikmesriikidel olema õigus vabastada elektroonilised žiiromaksed siseriiklike maksesüsteemide eriomaduste kajastamiseks, eeldusel et rahaülekannet on alati võimalik jälgida tagasi kuni maksjani. Kui liikmesriigid on kohaldanud direktiivis 2005/60/EÜ sätestatud elektronraha erandit, siis tuleb seda erandit kohaldada ka käesoleva määruse kohaselt, eeldusel et ülekantud summa ei ole suurem kui 1 000 eurot.

(10)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2000/46/EÜ (7) määratletud elektronraha erand hõlmab elektronraha, olenemata sellest, kas väljaandja suhtes kehtib vabastus sama direktiivi artikli 8 kohaselt.

(11)

Et mitte rikkuda maksesüsteemide efektiivsust, tuleks teha vahet kontoga seotud ja kontoga mitteseotud ülekannete kontrollinõuete vahel. Selleks et tasakaalustada väikeste rahaülekannete põhjustatud potentsiaalse terroriohu vältimiseks kehtestatud liiga rangete identifitseerimisnõuete tõttu ebaseaduslikult toimuda võivate tehingute riski, tuleks kontoga mitteseotud ülekannete puhul maksjaga seotud teabe õigsuse kontrollimise kohustust kohaldada ainult üle 1 000 euro suuruste üksikute rahaülekannete suhtes, ilma et see piiraks direktiivist 2005/60/EÜ tulenevaid kohustusi. Kontoga seotud ülekannete puhul ei peaks nõudma makseteenuse pakkujatelt maksjaga seotud teabe kontrollimist iga rahaülekande puhul, kui direktiiviga 2005/60/EÜ sätestatud kohustused on täidetud.

(12)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2560/2001 (8) ja siseturumaksete uusi õigusraamistikke käsitleva komisjoni teatise alusel piisab ühendusesiseste rahaülekannete puhul lihtsustatud teabest maksja kohta.

(13)

Selleks et rahapesu või terrorismi rahastamise vastu võitlevad kolmandate riikide ametiasutused saaksid välja selgitada nendeks eesmärkideks kasutatud vahendite allika, peaks ühendusest väljapoole tehtavate rahaülekannetega kaasnema täielik teave maksja kohta. Kõnealustele ametiasutustele tuleks võimaldada juurdepääs maksjaga seotud täielikule teabele ainult rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetamise, uurimise ja avastamise eesmärgil.

(14)

Selleks et rahaülekandeid saaks ühelt maksjalt mitmele saajale teha odavalt ühendusest väljapoole tehtud üksikülekandeid sisaldava maksejuhiste kogumiga, peaks selliste üksikülekannete puhul piisama ainult maksja kontonumbrist või kordumatust tunnusest, tingimusel et maksejuhiste kogum sisaldab maksjaga seotud täielikku teavet.

(15)

Selleks et kontrollida raha ülekandmisel maksja kohta nõutava teabe edastamist ja et aidata avastada kahtlaseid tehinguid, peaksid saaja makseteenuse pakkujal olema tõhusad menetlused maksjaga seotud teabe puudumise avastamiseks.

(16)

Kuna anonüümsed ülekanded kujutavad endast potentsiaalset terrorismi rahastamise ohtu, peaks saaja makseteenuse pakkujal olema võimalik vältida või parandada olukordi, kui ta märkab, et maksjaga seotud teave puudub või ei ole täielik. Sellest tulenevalt tuleks lubada paindlikkust maksjaga seotud teabe ulatuse suhtes riskitundlikul alusel. Lisaks sellele peaksid maksjaga seotud teabe täpsus ja täielikkus jääma maksja makseteenuse pakkuja vastutusele. Juhul kui maksja makseteenuse pakkuja asub väljaspool ühendust, tuleks vastavalt direktiivile 2005/60/EÜ kohaldada kontrolli kõnealuste makseteenuse pakkujate ja kliendi vaheliste korrespondentpangandussuhete suhtes.

(17)

Juhul kui siseriiklikud pädevad asutused annavad juhiseid kohustuse kohta lükata tagasi kõik rahaülekanded makseteenuse pakkujalt, kes ei ole regulaarselt võimeline andma nõutud teavet maksja kohta, või otsustatakse piirata või lõpetada ärisuhted nende makseteenuse pakkujatega, peaksid need juhised põhinema muu hulgas parimate tavade vastastikusel lähenemisel ning nendes tuleks arvestada rahapesuvastase töökonna VII erisoovituse ülevaadatud tõlgendavat üldmärkust, mis võimaldab kolmandatel riikidel seada maksja kohta teabe saatmise kohustuse künniseks 1 000 eurot või 1 000 USA dollarit, ilma et see piiraks eesmärki võidelda tõhusalt rahapesu ja terrorismi rahastamisega.

(18)

Igal juhul peaks saaja makseteenuse pakkuja olema eriti valvas ja riske hindama, kui ta märkab, et maksjaga seotud teave puudub või ei ole täielik, ning teavitama kahtlastest ülekannetest pädevaid ametiasutusi vastavalt direktiivis 2005/60/EÜ ja siseriiklikes rakendusmeetmetes sätestatud teatamiskohustusele.

(19)

Rahaülekandeid, kus maksjaga seotud teave puudub või ei ole täielik, käsitlevaid sätteid kohaldatakse, piiramata makseteenuse pakkujate kohustust peatada ja/või tagasi lükata rahaülekanded, mis lähevad vastuollu tsiviil-, haldus- või kriminaalõiguse sätetega.

(20)

Kuni eemaldatakse tehnilised piirangud, mis võivad takistada makseteenuse vahendajal täita kohustust edastada kogu saadud teave maksja kohta, peaksid makseteenuse vahendajad selle teabe kohta arvestust pidama. Sellised tehnilised piirangud tuleks eemaldada pärast maksesüsteemide täiustamist.

(21)

Kuna uurimise käigus ei pruugi olla võimalik tuvastada vajalikke andmeid või asjaomaseid isikuid enne mitmeid kuid või isegi aastaid pärast algset rahaülekannet, peavad makseteenuse pakkujad arvestust maksjaga seotud teabe kohta rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetamise, uurimise ja avastamise eesmärgil. Andmete säilitamise periood peaks olema piiratud.

(22)

Et tegutseda terrorismivastase võitluse raames kiiresti, peaksid makseteenuse pakkujad kiiresti vastama nende asukohaliikmesriigis asuvate rahapesu või terrorismi rahastamise vastu võitlemisega tegelevate ametiasutuste teabenõuetele maksja kohta.

(23)

Tööpäevade arv maksja makseteenuse pakkuja liikmesriigis määratleb päevade arvu, mille jooksul vastatakse teabenõudele maksja kohta.

(24)

Võttes arvesse rahapesu- ja terrorismivastase võitluse tähtsust, peaksid liikmesriigid nägema siseriiklikus õiguses ette tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused, mida kohaldada juhul, kui käesolevat määrust ei täideta.

(25)

Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (9).

(26)

Mitmed ühendusest väljaspool asuvad riigid ja alad moodustavad rahaliidu mõne liikmesriigiga või on osa mõne liikmesriigi valuutapiirkonnast või on sõlminud Euroopa Ühendusega selle liikmesriigi kaudu rahandusalase lepingu ja neil on makseteenuse pakkujad, kes osalevad otseselt või kaudselt asjaomase liikmesriigi makse- ja arveldussüsteemis. Selleks et vältida olulist negatiivset mõju nende riikide või alade majandusele, mis tuleneb käesoleva määruse rakendamisest asjaomaste liikmesriikide ja nimetatud riikide ning alade vaheliste rahaülekannete suhtes, on asjakohane näha ette võimalus käsitleda selliseid rahaülekandeid asjaomaste liikmesriikide siseste rahaülekannetena.

(27)

Et mitte tõkestada heategevuslike annetuste tegemist, on asjakohane lubada liikmesriikidel vabastada nende territooriumil asuvad makseteenuse pakkujad kohustusest koguda, kontrollida, säilitada või saata maksjaga seotud teavet selle liikmesriigi territooriumil teostatud rahaülekannete kohta, mis ei ületa 150 eurot. Samuti on asjakohane siduda see võimalus nõudmistega mittetulunduslikele ühendustele, et liikmesriigid saaksid tagada, et terroristid ei kuritarvitaks vabastust oma tegevuse rahastamisele kaasaaitamise huvides või vahendina.

(28)

Kuna käesoleva määruse eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seetõttu on neid meetme ulatuse ja mõju tõttu parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(29)

Selleks et kehtestada ühtne lähenemisviis rahapesu- ja terrorismivastases võitluses, tuleks käesoleva määruse põhisätteid kohaldada samast päevast alates, mil asjakohased sätted rahvusvahelisel tasandil vastu võeti,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

SISU, MÕISTED JA REGULEERIMISALA

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva määrusega kehtestatakse eeskirjad raha ülekandmisel edastatava maksjaga seotud teabe kohta rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetamise, uurimise ja avastamise eesmärkidel.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

terrorismi rahastamine – rahaliste vahendite andmine või kogumine direktiivi 2005/60/EÜ artikli 1 punkti 4 tähenduses;

2)

rahapesu – mis tahes tahtlik tegevus, mida käsitletakse rahapesuna direktiivi 2005/60/EÜ artikli 1 punktide 2 ja 3 tähenduses;

3)

maksja – füüsiline või juriidiline isik, kes on kontoomanik ja kes lubab kontolt rahaülekande teha, või kui kontot ei ole, siis füüsiline või juriidiline isik, kes annab korralduse rahaülekande tegemiseks;

4)

saaja – füüsiline või juriidiline isik, kes on rahaülekande lõplik vastuvõtja;

5)

makseteenuse pakkuja – füüsiline või juriidiline isik, kelle äritegevus hõlmab rahaülekande teenuste võimaldamist;

6)

makseteenuse vahendaja – makseteenuse pakkuja, kes ei ole ei maksja ega saaja ja kes osaleb rahaülekande teostamises;

7)

raha ülekandmine – tehing, mille maksja teostab makseteenuse pakkuja kaasabil elektrooniliste vahenditega, et saaja saaks juurdepääsu rahale makseteenuse pakkuja kaudu, sõltumata sellest, kas maksja ja saaja on üks ja seesama isik;

8)

maksejuhiste kogumi edastamine – mitmed iseseisvad rahaülekanded, mis on edastamiseks kokku kogutud;

9)

kordumatu tunnus – makseteenuse pakkuja määratud tähtede, numbrite või sümbolite kombinatsioon vastavalt tehingu sooritamiseks kasutatud makse- ja arveldussüsteemi või teavitussüsteemi protokollile.

Artikkel 3

Reguleerimisala

1.   Käesolevat määrust kohaldatakse mis tahes vääringus tehtavate rahaülekannete suhtes, mille on teinud või vastu võtnud ühenduses asutatud makseteenuse pakkuja.

2.   Käesolevat määrust ei kohaldata krediit- või deebetkaardiga tehtavate kaubanduslikest tehingutest tulenevate ülekannete suhtes, tingimusel et:

a)

makse saajal on makseteenuse pakkujaga kaupade müügi või teenuste osutamise eest tasumist võimaldav kokkulepe

ning

b)

raha ülekandmisega kaasneb kordumatu tunnus, mille abil saab maksja kindlaks teha.

3.   Kui liikmesriik otsustab kohaldada direktiivi 2005/60/EÜ artikli 11 lõike 5 punktis d sätestatud erandit, siis ei kohaldata käesolevat määrust nimetatud erandi alla kuuluvatele elektronraha ülekannetele, välja arvatud juhul kui ülekande summa ületab 1 000 eurot.

4.   Ilma et see piiraks lõiget 3, ei kohaldata käesolevat määrust rahaülekannete suhtes, mida teostatakse mobiiltelefoni või muu digitaalse või infotehnoloogilise (IT) seadme abil, kui sellised ülekanded on ette makstud ega ületa 150 eurot.

5.   Käesolevat määrust ei kohaldata rahaülekannete suhtes, mida teostatakse mobiiltelefoni või muu digitaalse või IT seadme abil, kui selliste ülekannete eest tasutakse hiljem ja need vastavad kõigile alljärgnevatele tingimustele:

a)

makse saajal on makseteenuse pakkujaga kaupade müügi või teenuste osutamise eest tasumist võimaldav kokkulepe;

b)

raha ülekandmisega kaasneb kordumatu tunnus, mille abil saab maksja kindlaks teha,

ning

c)

makseteenuse pakkuja kohta kehtivad direktiivis 2005/60/EÜ sätestatud kohustused.

6.   Liikmesriigid võivad otsustada mitte kohaldada käesolevat määrust liikmesriigi sisestele rahaülekannetele makse saaja kontole, võimaldades kaupade müügi või teenuste osutamise eest tasumist, kui:

a)

makse saaja makseteenuse pakkuja kohta kehtivad direktiivis 2005/60/EÜ sätestatud kohustused;

b)

makse saaja makseteenuse pakkuja suudab kordumatu viitenumbri abil makse saaja kaudu kindlaks teha rahaülekande füüsiliselt või juriidiliselt isikult, kellel on makse saajaga leping kaupade müügi või teenuste osutamise kohta,

ning

c)

tehingu summa on 1 000 eurot või väiksem.

Käesolevat erandit rakendavad liikmesriigid teavitavad sellest komisjoni.

7.   Käesolevat määrust ei kohaldata rahaülekannete suhtes:

a)

kui maksja võtab raha välja oma kontolt;

b)

mille puhul kahe osapoole vahel on deebet-tüüpi maksekorraldus, mis võimaldab nendevahelisi makseid kontode vahendusel, tingimusel et rahaülekannetega kaasneb kordumatu tunnus, mis võimaldab füüsilise või juriidilise isiku kindlaks teha;

c)

mille tegemiseks kasutatakse elektroonseid tšekke;

d)

ametivõimudele maksude, trahvide ja muude lõivude tasumiseks liikmesriigi siseselt;

e)

mille puhul nii maksja kui makse saaja on iseenese nimel tegutsevad makseteenuse pakkujad.

II PEATÜKK

MAKSJA MAKSETEENUSE PAKKUJA KOHUSTUSED

Artikkel 4

Täielik teave maksja kohta

1.   Täielik teave maksja kohta koosneb maksja nimest, aadressist ja kontonumbrist.

2.   Aadress võidakse asendada maksja sünniaja ja -kohaga, tema kliendinumbri või isikukoodiga.

3.   Kui maksjal ei ole kontonumbrit, asendab makseteenuse pakkuja selle kordumatu tunnusega, mille abil saab maksja kindlaks määrata.

Artikkel 5

Raha ülekandmisega seotud teave ja arvepidamine

1.   Makseteenuse pakkujad tagavad, et rahaülekannetega edastatakse täielik teave maksja kohta.

2.   Maksja makseteenuse pakkuja kontrollib enne raha ülekandmist maksjaga seotud täielikku teavet usaldusväärsest ja sõltumatust allikast saadud dokumentide, andmete või teabe põhjal.

3.   Kontolt tehtud rahaülekannete puhul võib kontrolli lugeda tehtuks, kui:

a)

maksja isikut on kontrollitud seoses konto avamisega ning nimetatud kontrolli käigus saadud teavet on säilitatud vastavalt direktiivi 2005/60/EÜ artikli 8 lõikes 2 ja artikli 30 punktis a osutatud kohustusele:

või

b)

maksja kuulub direktiivi 2005/60/EÜ artikli 9 lõike 6 reguleerimisalasse.

4.   Ilma et see piiraks direktiivi 2005/60/EÜ artikli 7 punkti c kohaldamist, peab juhul, kui rahaülekandeid ei tehta kontolt, maksja makseteenuse pakkuja kontrollima maksjat puudutavat teavet ainult siis, kui summa on suurem kui 1 000 eurot, välja arvatud juhul, kui ülekandeid teostatakse mitme maksena, mis paistavad olevat seotud ja on kokku suuremad kui 1 000 eurot.

5.   Maksja makseteenuse pakkuja säilitab viis aastat rahaülekandega seotud täielikku teavet maksja kohta.

Artikkel 6

Raha ülekandmine ühenduses

1.   Kui nii maksja kui saaja makseteenuse pakkujad asuvad ühenduses, siis erandina artikli 5 lõikest 1 nõutakse raha ülekandmisel ainult maksja kontonumbrit või kordumatut tunnust, mis võimaldab maksja kindlaks määrata.

2.   Kui saaja makseteenuse pakkuja seda aga soovib, võimaldab maksja makseteenuse pakkuja saaja makseteenuse pakkujale täieliku teabe maksja kohta asjaomase taotluse saamisele järgneva kolme tööpäeva jooksul.

Artikkel 7

Raha ülekandmine ühendusest väljapoole

1.   Raha ülekandmisel, kui saaja makseteenuse pakkuja on väljaspool ühendust, tuleb edastada täielik teave maksja kohta.

2.   Üksikmaksja maksejuhiste kogumi edastamise puhul, kui saajate makseteenuse pakkujad asuvad väljaspool ühendust ei kohaldata lõiget 1 kogumisse koondatud üksikmakse suhtes, tingimusel et maksejuhiste kogum sisaldab kõnealust teavet ja et üksikülekanded kannavad maksja kontonumbrit või kordumatut tunnust.

III PEATÜKK

SAAJA MAKSETEENUSE PAKKUJA KOHUSTUSED

Artikkel 8

Maksjaga seostud teabe puudumise tuvastamine

Saaja makseteenuse pakkuja tuvastab, kas tehingu sooritamiseks kasutatud teavitus- või makse- ja arveldussüsteemi väljad on maksjaga seotud teabe osas täidetud selles teavitus- või makse- ja arveldussüsteemis kasutatavate märkide või sisendiga. Pakkujal on olemas tõhusad meetmed, et tuvastada järgmise teabe puudumine maksja kohta:

a)

artiklis 6 nõutud teave rahaülekannete puhul, kui maksja makseteenuse pakkuja asub ühenduses;

b)

artiklis 4 nõutud täielik teave maksja kohta või vajaduse korral artiklis 13 nõutud teave rahaülekannete puhul, kui maksja makseteenuse pakkuja asub väljaspool ühendust;

ning

c)

maksejuhiste kogumi puhul, kui maksja makseteenuse pakkuja asub väljaspool ühendust, tuleb artiklis 4 nõutud täielik teave maksja kohta esitada ainult maksejuhiste kogumi, mitte kogumisse koondatud üksikmaksete puhul.

Artikkel 9

Rahaülekanne, mille puhul teave maksja kohta puudub või ei ole täielik

1.   Kui saaja makseteenuse pakkuja avastab rahaülekande saamisel, et käesoleva määrusega nõutud teave maksja kohta puudub või ei ole täielik, ta kas keeldub ülekandest või palub täielikku teavet maksja kohta. Kõigil juhtudel käitub saaja makseteenuse pakkuja kooskõlas mis tahes kohaldatavate õigusaktide või haldussätetega, mis on seotud rahapesu ja terrorismi rahastamisega, eriti määrustega (EÜ) nr 2580/2001 ja (EÜ) nr 881/2002, direktiiviga 2005/60/EÜ ning samuti siseriiklike rakendusmeetmetega.

2.   Kui makseteenuse pakkuja ei ole regulaarselt võimeline andma nõutud teavet maksja kohta, võtab saaja makseteenuse pakkuja meetmeid, mille hulka võivad esialgu kuuluda hoiatuste andmine ja tähtaegade seadmine, enne kui keeldutakse mis tahes rahaülekannetest sellelt makseteenuse pakkujalt või otsustatakse piirata või lõpetada ärisuhted selle makseteenuse pakkujaga.

Saaja makseteenuse pakkuja teavitab sellest asjaolust rahapesu- ja terrorismi rahastamise vastase võitlusega tegelevaid ametiasutusi.

Artikkel 10

Riskipõhine hindamine

Saaja makseteenuse pakkuja peab puuduvat või ebatäielikku teavet maksja kohta teguriks, mille alusel määrata kindlaks, kas raha ülekandmine või mis tahes sellega kaasnev tehing on kahtlane ja kas sellest tuleb direktiivi 2005/60/EÜ III peatükis määratletud kohustuste kohaselt teatada rahapesu- ja terrorismi rahastamise vastase võitlusega tegelevatele ametiasutustele.

Artikkel 11

Arvestuse pidamine

Saaja makseteenuse pakkuja peab kogu maksja kohta saadud teabe kohta arvestust viis aastat.

IV PEATÜKK

MAKSETEENUSE VAHENDAJATE KOHUSTUSED

Artikkel 12

Ülekandega kaasneva teabe säilitamine maksja kohta

Makseteenuse vahendaja tagab, et maksja kohta saadud teave, mis edastatakse raha ülekandmisel, säilitatakse koos maksega.

Artikkel 13

Tehnilised piirangud

1.   Seda artiklit kohaldatakse juhul, kui maksja makseteenuse pakkuja asub väljaspool ühendust ja makseteenuse vahendaja asub ühenduses.

2.   Välja arvatud juhul, kui makseteenuse vahendaja avastab rahaülekande saamisel, et käesoleva määrusega maksja kohta nõutud teave rahaülekande vastuvõtmisel puudub või ei ole täielik, võib ta rahaülekannete edastamisel saaja makseteenuse pakkujale kasutada tehniliste piirangutega maksesüsteemi, mis takistab rahaülekandega maksja kohta teabe edastamist.

3.   Kui makseteenuse vahendaja avastab, et käesoleva määrusega maksja kohta nõutud teave rahaülekande vastuvõtmisel puudub või ei ole täielik, kasutab ta tehniliste piirangutega süsteemi ainult juhul, kui ta saab teavitada sellest asjaolust saaja makseteenuse pakkujat kas teavitus- või maksesüsteemi abil või muu menetluse kaudu, eeldusel et teabe edastamise viisi suhtes on mõlemad makseteenuse pakkujad omavahel kokku leppinud.

4.   Kui makseteenuse vahendaja kasutab tehniliste piirangutega maksesüsteemi, peab makseteenuse vahendaja tegema saaja makseteenuse pakkuja taotlusel kolme päeva jooksul alates nimetatud taotluse saamisest selle makseteenuse pakkuja jaoks kättesaadavaks kogu maksja kohta saadud teabe, sõltumata sellest, kas teave on täielik või mitte.

5.   Lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel peab makseteenuse vahendaja saadud teabe kohta arvestust viis aastat.

V PEATÜKK

ÜLDISED KOHUSTUSED JA RAKENDUSVOLITUSED

Artikkel 14

Koostöökohustused

Kooskõlas oma asukohaliikmesriigi siseriiklikus õiguses kehtestatud menetlusnõuetega vastavad makseteenuse pakkujad täielikult ja viivitamata rahapesu ja terrorismi rahastamisega võitlevate ametiasutuste järelepärimistele raha ülekandmisel edastatava maksjaga seotud teabe ja vastavate kirjete kohta.

Ilma et see piiraks riigi kriminaalõigust ja põhiõiguste kaitset, võivad ametiasutused seda teavet kasutada ainult rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetamise, uurimise või avastamise eesmärgil.

Artikkel 15

Karistused ja järelevalve

1.   Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva määruse sätete rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Sellised karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Neid kohaldatakse alates 15. detsembrist 2007.

2.   Hiljemalt 14. detsembriks 2007 teavitavad liikmesriigid komisjoni lõikes 1 nimetatud eeskirjadest ja ametiasutustest, kes nende kohaldamise eest vastutavad, samuti teavitavad nad komisjoni viivitamata kõigist andmete edaspidistest muudatustest.

3.   Liikmesriigid kohustavad pädevaid asutusi tõhusalt jälgima ja võtma käesoleva määruse nõuete täitmise tagamiseks vajalikke meetmeid.

Artikkel 16

Komitee menetlus

1.   Komisjoni abistab direktiiviga 2005/60/EÜ asutatud rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetamise komitee (edaspidi “komitee”).

2.   Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle artiklis 8 sätestatut, eeldusel et kooskõlas selle menetlusega vastu võetud rakendusmeetmed ei muuda käesoleva määruse olulisi sätteid.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 kohaseks tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

VI PEATÜKK

ERANDID

Artikkel 17

Kokkulepped territooriumide või riikidega, mis ei moodusta osa ühenduse territooriumist

1.   Komisjon võib anda liikmesriigile loa sõlmida riigi või territooriumiga, mis asutamislepingu artikli 299 kohaselt ei moodusta osa ühenduse territooriumist, siseriikliku korra alusel lepinguid, mis sisaldavad erandeid käesolevast määrusest, et selle riigi või territooriumi ja asjaomase liikmesriigi vahelisi rahaülekandeid saaks käsitleda liikmesriigi sees tehtavate rahaülekannetena.

Sellised lepingud on lubatud ainult juhul, kui:

a)

asjaomane riik või territoorium moodustab rahaliidu asjaomase liikmesriigiga, on osa selle liikmesriigi valuutapiirkonnast või on sõlminud Euroopa Ühendusega mõne liikmesriigi kaudu rahandusalase lepingu;

b)

makseteenuse pakkujad asjaomases riigis või territooriumil osalevad otseselt või kaudselt selle liikmesriigi makse- ja arveldussüsteemis

ning

c)

asjaomane riik või territoorium nõuab, et tema jurisdiktsiooni alla kuuluvad makseteenuse pakkujad kohaldaksid käesolevas määruses kehtestatud eeskirju.

2.   Kui liikmesriik soovib sõlmida lõikes 1 osutatud kokkuleppe, saadab ta komisjonile avalduse koos kogu vajaliku teabega.

Alates sellest, kui komisjon on liikmesriigi avalduse kätte saanud, käsitletakse rahaülekandeid liikmesriigi ja asjaomase riigi või ala vahel ajutiselt rahaülekannetena liikmesriigis, kuni võetakse vastu otsus vastavalt käesolevas artiklis sätestatud menetlusele.

Kui komisjon arvab, et tal ei ole kogu vajalikku teavet, võtab ta kahe kuu jooksul avalduse kättesaamisest ühendust asjaomase liikmesriigiga ja täpsustab, millist lisateavet veel vaja on.

Kui komisjonil on olemas kogu teave, mida ta peab taotluse hindamisel vajalikuks, teavitab ta taotluse esitanud liikmesriiki vastavalt ühe kuu jooksul ja edastab taotluse teistele liikmesriikidele.

3.   Kolme kuu jooksul lõike 2 neljandas lõigus osutatud teavitamisest teeb komisjon vastavalt artikli 16 lõikes 2 osutatud menetlusele otsuse, kas ta lubab asjaomasel liikmesriigil sõlmida käesoleva artikli lõikes 1 osutatud lepingu.

Igal juhul võetakse esimeses lõigus osutatud otsus vastu 18 kuu jooksul alates sellest, kui komisjon avalduse kätte sai.

Artikkel 18

Liikmesriikides tehtavad rahaülekanded mittetulunduslikele organisatsioonidele

1.   Liikmesriigid võivad vabastada oma territooriumil asuvad makseteenuse pakkujad artiklis 5 sätestatud kohustustest, kui tegemist on rahaülekannetega heategevuslikel, usulistel, haridus-, sotsiaal-, teaduslikel või solidaarsuseesmärkidel, tingimusel et kõnealused mittetulunduslikud organisatsioonid täidavad aruandlust ja välisauditit käsitlevaid nõudeid või kuuluvad mõne avalik-õigusliku asutuse või siseriigi õiguse alusel tunnustatud isereguleeriva organisatsiooni järelevalve alla ja et kõnealused rahaülekanded on piiratud ülemmääraga 150 eurot ülekande kohta ja toimuvad ainult liikmesriigi territooriumil.

2.   Käesolevat artiklit kohaldavad liikmesriigid teavitavad komisjoni lõikes 1 sätestatud võimaluse kohaldamiseks võetud meetmetest, mis sisaldab selle erandi alla kuuluvate organisatsioonide nimekirja, nende organisatsioonide üle lõplikku kontrolli omavate füüsiliste isikute nimesid ja selgitust selle kohta, kuidas nimekirja ajakohastatakse. See teave tehakse kättesaadavaks ka rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse eest vastutavatele ametiasutustele.

3.   Asjaomane liikmesriik edastab selles liikmesriigis tegutsevatele makseteenuse pakkujatele käesoleva erandi alla kuuluvate organisatsioonide ajakohastatud nimekirja.

Artikkel 19

Läbivaatamisklausel

1.   Komisjon esitab hiljemalt 28. detsembriks 2011 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles ta annab määruse rakendamise kohta täieliku majandusliku ja õigusliku hinnangu ning vajaduse korral soovitused selle muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks.

2.   Nimetatud aruandes vaadatakse eelkõige üle:

a)

artikli 3 kohaldamise mõjud seoses kogemustega, mis puudutavad direktiivi 2000/46/EÜ artikli 1 lõikes 3 määratletud elektronraha ja muude uudsete maksevahendite võimalikku väärkasutamist rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil. Sellise väärkasutuse ohu korral, esitab komisjon käesoleva määruse muutmise ettepaneku;

b)

artikli 13 kohaldamine seoses tehniliste piirangutega, mis võivad takistada saaja makseteenuse pakkujale kogu maksja kohta saadud teabe edastamist. Kui makseteenuste alal toimuv areng võimaldab sellistest tehnilistest piirangutest vabaneda, ja võttes arvesse teenuse pakkujate jaoks tekkivaid kulusid, esitab komisjon ettepaneku käesoleva määruse muutmiseks.

VII PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 20

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, aga igal juhul mitte enne 1. jaanuari 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 15. november 2006

Euroopa Parlamendi nimel

president

J. BORRELL FONTELLES

Nõukogu nimel

eesistuja

P. LEHTOMÄKI


(1)  ELT C 336, 31.12.2005, lk 109.

(2)  Euroopa Parlamendi arvamus, esitatud 6. juulil 2006 (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu otsus, esitatud 7. novembril 2006.

(3)  EÜT L 344, 28.12.2001, lk 70. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1461/2006 (ELT L 272, 3.10.2006, lk 11).

(4)  EÜT L 139, 29.5.2002, lk 9. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1508/2006 (ELT L 280, 12.10.2006, lk 12).

(5)  ELT L 309, 25.11.2005, lk 15.

(6)  EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31. Direktiivi on muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

(7)  EÜT L 275, 27.10.2000, lk 39.

(8)  EÜT L 344, 28.12.2001, lk 13.

(9)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on viimati muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).


8.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 345/10


NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1782/2006,

20. november 2006,

millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 51/2006 ja (EÜ) nr 2270/2004 teatavate kalavarude püügivõimaluste ning tingimuste osas

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta, (1) eriti selle artiklit 20,

võttes arvesse nõukogu 26. veebruari 2004. aasta määrust (EÜ) nr 423/2004, millega kehtestatakse meetmed tursavarude taastamiseks, (2) eriti selle artiklit 8,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu kehtestas määrusega (EÜ) nr 51/2006 (3) 2006. aastaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes.

(2)

Keelata tuleks hiidhai ja mõrtsukhai püüdmine, pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine kõigis EÜ vetes, väljaspool EÜd asuvates vetes ja rahvusvahelistes vetes, pidades silmas nende liikide säilitamist ja kaitsmist käsitlevaid rahvusvahelisi kohustusi, mis muu hulgas põhinevad rändliikide konventsioonil ning ohustatud looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioonil.

(3)

Arvestades putassuusaagi praegust taset Põhjamere tööstuslikus kalapüügis, võib Põhjameres eraldada olulise osa putassuu kaaspüügikvoodist inimtoiduks kasutatava putassuu kvoodi tarbeks ilma, et suurendataks üldist kogupüügivõimalust.

(4)

Ühenduse ja Islandi vahel 20. veebruaril 2006 toimunud konsultatsioonide kohaselt jõuti kokkuleppele kvootide osas, mille Islandi laevad püüavad 30. aprilliks 2006 ühenduse kvoodist, mis eraldati vastavalt ühenduse kokkuleppele Taani valitsuse ja Gröönimaa kohaliku valitsusega, ning mille Islandi majandusvööndis meriahvenaid kalastavad ühenduse laevad püüavad juulist detsembrini. See kokkulepe tuleks inkorporeerida ühenduse õiguskorda.

(5)

Selgitada tuleks “püügipiirkonnas viibimise päevade” mõistet laevade püügikoormuse osas seoses teatavate kalavarude taastamisega, et tagada püügikoormuse piirangute nõuetekohane kohaldamine.

(6)

Läbi tuleks vaadata teatavat liiki püügivahendite kasutamise esitamine, mille kohta ei kehti eritingimusi maksimaalse päevade arvu suhtes, mille jooksul laev võib seoses teatavate kalavarude taastamisega püügipiirkonnas viibida.

(7)

Litsentside automaatse peatamise süsteemi alusel tegutsevatel laevadel peaks olema stiimul kasutada Põhjameres selektiivsemaid püügivahendeid. See peaks kajastuma päevade arvus, mis püügipiirkonnas viibimiseks määratakse.

(8)

On vaja selgitada, et kui aasta jooksul kasutatakse rohkem kui üht liiki püügivahendeid, ei või ühtegi neist püügivahenditest kasutada juhul, kui merel viibitud päevade koguarv ületab mõne püügivahendi suhtes sätestatud päevade arvu.

(9)

Laevade suhtes, mille kalapüük on seotud La Manche’i lääneosa merikeelevarude taastamisega, tuleks eritingimustel kehtestada erand seoses püügipäevade maksimaalse arvuga. Seepärast tuleks neid eeskirju selgitada.

(10)

Püügipiirkonnas viibimise päevade mõiste muutmise tõttu on vaja selgitada teate edastusnõuete suhtes kohaldatavat erandit seoses selliste laevade püügikoormusega, mille kalapüük on seotud La Manche’i lääneosa merikeelevarude taastamisega.

(11)

Vastavalt 2003. aasta ühinemisakti XII lisale on Poolal õigus heeringakvoodile I ja II vööndis. See peaks kajastuma püügilitsentside ja -lubadega seotud koguselistes piirangutes.

(12)

Sõnastuses tuleks teha teatavaid täiustusi.

(13)

Nõukogu kehtestas määrusega (EÜ) nr 2270/2004 (4) 2005. ja 2006. aastaks ühenduse kalalaevadele püügivõimalused teatavate süvamere kalavarude osas.

(14)

Ühenduse ja Norra vahel 31. jaanuaril 2006 toimunud konsultatsioonide kohaselt ja teadusalastele nõuannetele tuginedes tuleks piirata kalju-tömppeakala püüki III vööndis, sealhulgas Norra vetes, jättes selle ajavahemiku 1996.–2003. aasta keskmise püügi tasemele. See piirang tuleks inkorporeerida määrusesse (EÜ) nr 2270/2004.

(15)

Seetõttu tuleks määrusi (EÜ) nr 51/2006 ja (EÜ) nr 2270/2004 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 51/2006 muudatused

Määrust (EÜ) nr 51/2006 muudetakse järgmiselt.

1)

Artiklisse 5 lisatakse järgmine lõige:

“8.   Ühenduse laevadel on kõigis ühenduse vetes ja väljaspool ühendust asuvates vetes keelatud püüda, pardal hoida, ümber laadida ja lossida järgmisi liike:

hiidhai (Cetorhinus maximus),

mõrtsukhai (Carcharodon carcharias).”

2)

Artikli 7 lõike 1 teine taane asendatakse järgmisega:

“—

IIB lisa kohaldatakse merluusi- ja merevähivarude majandamise suhtes ICESi VIIIc ja IXa rajoonis, välja arvatud Cádizi lahes.”

3)

Artikli 7 lõike 1 neljas taane asendatakse järgmisega:

“—

IID lisa kohaldatakse tobiavarude majandamise suhtes ICESi IIa (EÜ veed), IIIa rajoonis ja IV alapiirkonnas.”

4)

Artiklisse 10 lisatakse järgmine lõik:

“Ühenduse laevad võivad kalastada Islandi jurisdiktsiooni alla kuuluvate vete piirkonnas, mis on piiratud järgmisi koordinaate ühendavate sirgjoontega:

edelapiirkond

1.

63° 12'N ja 23° 05'W kuni 62° 00'N ja 26° 00'W,

2.

62° 58'N ja 22° 25'W,

3.

63° 06'N ja 21° 30'W,

4.

63° 03'N ja 21° 00'W kuni 180° 00'S;

kagupiirkond

1.

63° 14'N ja 10° 40'W,

2.

63° 14'N ja 11° 23'W,

3.

63° 35'N ja 12° 21'W,

4.

64° 00'N ja 12° 30'W,

5.

63° 53'N ja 13° 30'W,

6.

63° 36'N ja 14° 30'W,

7.

63° 10'N ja 17° 00'W kuni 180° 00'S.”

5)

Artikkel 13 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 13

Luba

1.   Barbadose, Guyana, Jaapani, Lõuna-Korea, Norra, Suriname, Trinidadi ja Tobago või Venezuela lipu all sõitvatel kalalaevadel ning Fääri saartel registreeritud kalalaevadel on lubatud kalastada ühenduse vetes I lisas sätestatud püügilimiitide alusel ning artiklitega 14, 15 ja 16 ning 19–25 ettenähtud tingimustel.

2.   Kolmandate riikide kalalaevadel on kõigis ühenduse vetes keelatud püüda, pardal hoida, ümber laadida ja lossida järgmisi liike:

hiidhai (Cetorhinus maximus),

mõrtsukhai (Carcharodon carcharias).”

6)

IA, IB, IIA, IIB, IIC ja IV lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisas esitatud tekstile.

Artikkel 2

Määruse (EÜ) nr 2270/2004 muudatused

Määruse (EÜ) nr 2270/2004 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisas esitatud tekstile.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. november 2006

Nõukogu nimel

eesistuja

J. KORKEAOJA


(1)  EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.

(2)  ELT L 70, 9.3.2004, lk 8.

(3)  ELT L 16, 20.1.2006, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1642/2006 (ELT L 308, 8.11.2006, lk 5).

(4)  ELT L 396, 31.12.2004, lk 4. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 742/2006 (ELT L 130, 18.5.2006, lk 7).


I LISA

Määruse (EÜ) nr 51/2006 lisasid muudetakse järgmiselt.

1)

IA lisas:

a)

jäetakse välja kirje, mis käsitleb hiidhaid EÜ vetes IV, VI ja VII vööndis.

b)

asendatakse kirje, mis käsitleb putassuud IIa (EÜ veed) ja IV vööndis, järgmisega:

“Liigid:

putassuu

Merlangius merlangus

Vöönd:

IIa (EÜ veed), IV

WHG/2AC4.

Belgia

594

 

 

Taani

2 568

 

Ennetuslik TAC.

Määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3 ei kohaldata.

Määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4 ei kohaldata.

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiku 2.

Saksamaa

668

 

 

Prantsusmaa

3 860

 

 

Madalmaad

1 484

 

 

Rootsi

3

 

 

Ühendkuningriik

10 243

 

 

EC

19 420

 (1)

 

Norra

2 380

 (2)

 

TAC

23 800

 

 

Eritingimused:

Eelnimetatud kvootide piires ei või kindlaksmääratud vööndites alltoodud kogustest rohkem püüda.

 

Norra veed (WHG/*04N-)

14 512”

2)

IB lisas:

a)

asendatakse kirje, mis käsitleb moivat V, XIV (Gröönimaa veed) vööndites, järgmisega:

“Liigid:

Moiva

Mallotus villosus

Vöönd:

V, XIV (Gröönimaa veed)

CAP/514GRN

Kõik liikmesriigid

0

 

 

16 170

 (3)  (4)

 

TAC

Ei kohaldata

 

b)

asendatakse kirje, mis käsitleb meriahvenaid Va (Islandi veed) vööndis, järgmisega:

“Liigid:

Meriahvenad

Sebastes spp.

Vöönd:

Va (Islandi veed)

RED/05A-IS

Belgia

100

 (5)  (6)

 

Saksamaa

1 690

 (5)  (6)

 

Prantsusmaa

50

 (5)  (6)

 

Ühendkuningriik

1 160

 (5)  (6)

 

3 000

 (5)  (6)

 

TAC

Ei kohaldata

 

3)

IIA lisas:

a)

punkt 3 asendatakse järgmisega:

“3.

Piirkonnas viibimise päevade määratlus

Käesoleva lisa kohaldamisel on piirkonnas viibimise päev mis tahes 24 tunni pikkune katkematu ajavahemik (või osa sellest), mille kestel laev viibib punktis 2 määratletud geograafilises piirkonnas ega ole sadamas. Ajahetke, millest seda katkematut ajavahemikku mõõtma hakatakse, määrab kindlaks liikmesriik, kelle lipu all asjaomane laev sõidab.”;

b)

punkti 8.1 alapunkt i asendatakse järgmisega:

“i)

Laev peab olema viibinud piirkonnas 2003., 2004. või 2005. aastal, pardal punkti 4 alapunktis b nimetatud püügivahendid. 2006. aastal peab pardal hoitava tursa kogus olema alla 5 % kõikide laeva lossitud liikide üldkogusest vastavalt ühenduse püügipäevikusse kantud eluskaalu andmetele. Püügiperioodi jooksul, mil laev käesolevat sätet kasutab, ei tohi tal ühelgi hetkel pardal olla muid püügivahendeid kui need, mis on täpsustatud punkti 4 alapunkti b alapunktides iii või iv.”;

c)

punkti 13 I tabel asendatakse järgmisega:

“I TABEL

Laeva püügipiirkonnas viibimise päevade maksimaalne arv püügivahendite kaupa 2006. aastal

 

Püügipiirkond, mis on kindlaks määratud punktis:

Püügivahendite rühm, punkt 4

Eritingimus, punkt 8

Nimetus (7)

2.a

Kattegat

2.b

1 – Skagerrak

2 – II, IVa, b, c,

3 – VIId

2.c

VIIa

2.d

VIa

1

2

3

4.a.i

 

Traalid või ankurdatud põhjanoodad, mille võrgusilma suurus on ≥ 16 ja < 32 mm

228 (8)

228 (8)

228

228

4.a.ii

 

Traalid või ankurdatud põhjanoodad, mille võrgusilma suurus on ≥ 70 ja < 90 mm

ei kohaldata

ei kohaldata

227

227

227

4.a.iii

 

Traalid või ankurdatud põhjanoodad, mille võrgusilma suurus on ≥ 90 ja < 100 mm

103

103

227

227

227

4.a.iv

 

Traalid või ankurdatud põhjanoodad, mille võrgusilma suurus on ≥ 100 ja <120 mm

103

103

114

91

4.a.v

 

Traalid või ankurdatud põhjanoodad, mille võrgusilma suurus on ≥ 120 mm

103

103

114

91

4.a.iii

8.1.a

Traalid või ankurdatud põhjanoodad, mille võrgusilma suurus on ≥ 90 ja < 100 mm, 120 mm suuruste ruudukujuliste silmadega selektiivaknaga

137

137

227

227

227

4.a.iv

8.1.a

Traalid või ankurdatud põhjanoodad, mille võrgusilma suurus on ≥ 100 ja < 120 mm, 120 mm suuruste ruudukujuliste silmadega selektiivaknaga

137

137

103

114

91

4.a.v

8.1.a

Traalid või ankurdatud põhjanoodad, mille võrgusilma suurus on ≥ 120 mm, 120 mm suuruste ruudukujuliste silmadega selektiivaknaga

137

137

103

114

91

4.a.v

8.1.j

Traalid või ankurdatud põhjanoodad, mille võrgusilma suurus on ≥ 120 mm, 140 mm suuruste ruudukujuliste silmadega selektiivaknaga

149

149

115

126

103

4.a.ii

8.1.b

Traalid või ankurdatud põhjanoodad, mille võrgusilma suurus on ≥ 70 ja < 90 mm ning mis vastavad 2. liite nõuetele

piiranguta

piiranguta

piiranguta

piiranguta

4.a.iii

8.1.b

Traalid või ankurdatud põhjanoodad, mille võrgusilma suurus on ≥ 90 ja < 100 mm ning mis vastavad 2. liite nõuetele

piiranguta

piiranguta

piiranguta

piiranguta

4.a.iv

8.1.c

Traalid või ankurdatud põhjanoodad, mille võrgusilma suurus on ≥ 100 ja < 120 mm; tursa püügiosa on alla 5 %

148

148

148

148

4.a.v

8.1.c

Traalid või ankurdatud põhjanoodad, mille võrgusilma suurus on ≥ 120 mm; tursa püügiosa on alla 5 %

160

160

160

160

4.a.iv

8.1.k

Traalid või ankurdatud põhjanoodad, mille võrgusilma suurus on ≥ 100 ja < 120 mm; tursa püügiosa on alla 5 % ja merilesta püügiosa üle 60 %

ei kohaldata

ei kohaldata

166

ei kohaldata

4.a.v

8.1.k

Traalid või ankurdatud põhjanoodad, mille võrgusilma suurus on ≥ 120 mm; tursa püügiosa on alla 5 % ja merilesta püügiosa üle 60 %

ei kohaldata

ei kohaldata

178

ei kohaldata

4.a.v

8.1.h

Traalid või ankurdatud põhjanoodad, mille võrgusilma suurus on ≥ 120 mm; laev tegutseb püügilitsentside automaatse peatamise süsteemi alusel

115

115

126

103

4.a.ii

8.1.d

Traalid või ankurdatud põhjanoodad, mille võrgusilma suurus on ≥ 70 ja < 90 mm; tursa, merikeele ja merilesta püügiosa on alla 5 %

280

280

280

280

4.a.iii

8.1.d

Traalid või ankurdatud põhjanoodad, mille võrgusilma suurus on ≥ 90 ja < 100 mm; tursa, merikeele ja merilesta püügiosa on alla 5 %

piiranguta

piiranguta

280

280

280

4.a.iv

8.1.d

Traalid või ankurdatud põhjanoodad, mille võrgusilma suurus on ≥ 100 ja < 120 mm; tursa, merikeele ja merilesta püügiosa on alla 5 %

piiranguta

piiranguta

piiranguta

piiranguta

4.a.v

8.1.d

Traalid või ankurdatud põhjanoodad, mille võrgusilma suurus on > 120 mm; tursa, merikeele ja merilesta püügiosa on alla 5 %

piiranguta

piiranguta

piiranguta

piiranguta

4.a.v

8.1.h

8.1.j

Traalid või ankurdatud põhjanoodad, mille võrgusilma suurus on > 120 mm, 140 mm suuruste ruudukujuliste silmadega selektiivaknaga, ning laev tegutseb püügilitsentside automaatse peatamise süsteemi alusel

ei kohaldata

ei kohaldata

127

138

115

4.b.i

 

Piimtraalid, mille võrgusilma suurus on ≥ 80 ja < 90 mm

ei kohaldata

143 (8)

piiranguta

143

143 (8)

4.b.ii

 

Piimtraalid, mille võrgusilma suurus on ≥ 90 ja < 100 mm

ei kohaldata

143 (8)

piiranguta

143

143 (8)

4.b.iii

 

Piimtraalid, mille võrgusilma suurus on ≥ 100 ja < 120 mm

ei kohaldata

143

piiranguta

143

143

4.b.iv

 

Piimtraalid, mille võrgusilma suurus on ≥ 120 mm

ei kohaldata

143

piiranguta

143

143

4.b.iii

8.1.c

Piimtraalid, mille võrgusilma suurus on ≥ 100 ja < 120 mm, tursa püügiosa on alla 5 %

ei kohaldata

155

piiranguta

155

155

4.b.iii

8.1.i

Piimtraalid, mille võrgusilma suurus on ≥ 100 ja < 120 mm laevade puhul, mis kasutasid piimtraale 2003., 2004. või 2005. aastal

ei kohaldata

155

piiranguta

155

155

4.b.iv

8.1.c

Piimtraalid, mille võrgusilma suurus on ≥ 120 mm, tursa püügiosa on alla 5 %

ei kohaldata

155

piiranguta

155

155

4.b.iv

8.1.i

Piimtraalid, mille võrgusilma suurus on ≥ 120 mm laevade puhul, mis kasutasid piimtraale 2003., 2004. või 2005. aastal

ei kohaldata

155

piiranguta

155

155

4.b.iv

8.1.e

Piimtraalid, mille võrgusilma suurus on ≥ 120 mm, tursa püügiosa on alla 5 % ja merilesta püügiosa üle 60 %

ei kohaldata

155

piiranguta

155

155

4.c.i

4.c.ii

4.c.iii

4.d

 

Lõpusvõrgud ja nakkevõrgud, mille võrgusilma suurus on:

< 110 mm

≥ 110 mm ja < 220 mm

≥ 220 mm

ja abarad

140

140

140

140

4.c.iii

8.1.(f)

Lõpusvõrgud ja nakkevõrgud, mille võrgusilma suurus on ≥ 220 mm, tursa püügiosa on alla 5 % ning kammelja ja merivarblase püügiosa üle 5 %

162

140

162

140

140

140

4.d

8.1.g

Abarad, mille võrgusilma suurus on < 110 mm. Laev ei ole sadamast ära üle 24 h.

140

140

205

140

140

4.e

 

Õngejadad

173

173

173

173

d)

punkt 14.3 asendatakse järgmisega:

“14.3.

Käesoleva lisa kohaldamisel ning viidates punktis 2 määratletud piirkondadele ja punktis 4 määratletud püügivahenditele, määratletakse ülekandmiseks järgmised püügivahendite rühmad:

a)

punkti 4 alapunkti a alapunktis i nimetatud püügivahendid mis tahes püügipiirkonnas;

b)

punkti 4 alapunkti a alapunktis ii nimetatud püügivahendid mis tahes püügipiirkonnas ning punkti 4 alapunkti a alapunktis iii nimetatud püügivahendid IV piirkonnas, IIa (EÜ veed), VIa, VIIa ja VIId rajoonis;

c)

punkti 4 alapunkti a alapunktis iii nimetatud püügivahendid Kattegatis ja Skagerrakis, punkti 4 alapunkti a alapunktides iv ja v nimetatud püügivahendid mis tahes püügipiirkonnas;

d)

punkti 4 alapunkti b alapunktides i, ii, iii ja iv nimetatud püügivahendid mis tahes püügipiirkonnas;

e)

punkti 4 alapunkti c alapunktides i, ii ja iii ning punkti 4 alapunktis d nimetatud püügivahendid mis tahes püügipiirkonnas;

f)

punkti 4 alapunktis e nimetatud püügivahendid mis tahes püügipiirkonnas.”;

e)

punkt 14.6 asendatakse järgmisega:

“14.6.

Liikmesriigid esitavad komisjoni taotlusel teavet toimunud ülekandmiste kohta. Selle teabe esitamiseks komisjonile võib vastavalt määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 2 osutatud korrale vastu võtta üksikasjaliku tabelivormi.”;

f)

punkt 17.2 asendatakse järgmisega:

“17.2.

Kui laeva kapten või kapteni esindaja teatab rohkem kui ühe punktis 4 määratletud püügivahendirühma kasutamisest, ei tohi aasta jooksul kasutatavate päevade koguarv olla suurem nende päevade aritmeetilisest keskmisest, mis on toodud iga püügivahendirühma jaoks I tabelis, ümardatuna lähima täispäevani.”;

g)

lisatakse järgmised punktid:

“17.2.a

Kui ühe teatatud püügivahendirühma suhtes ei ole kehtestatud päevade piirarvu, siis aasta jooksul kasutatavate päevade arv selle püügivahendirühma jaoks jääb piiramatuks.

17.2.b

Laevad võivad igal ajal kasutada ühte teatatud püügivahendirühma, mille suhtes on kehtestatud päevade piirarv, tingimusel et päevade koguarv, mille jooksul kalapüügiks kasutatakse mis tahes püügivahendirühma:

a)

ei ole suurem kui punktis 17.2 toodud päevade arv,

ja

b)

ei ole suurem kui nende päevade arv, mil neid püügivahendeid oleks kasutatud eraldi kooskõlas I tabeliga.

17.2.c

Kui liikmesriik otsustab jaotada päevad püügiperioodideks kooskõlas punktiga 9, siis kohaldatakse mutatis mutandis punktide 17.2, 17.2.a. ja 17.2.b. tingimusi iga tulevase püügiperioodi suhtes. Kui liikmesriik on valinud ühe aasta pikkuse püügiperioodi, siis punkti 17.2 alapunktide a ja b. tingimusi ei kohaldata.”;

h)

punkt 17.4 asendatakse järgmisega:

“17.4.

Pädevad asutused kohustuvad teostama kontrolli ja järelevalvet merel ja sadamas, et kontrollida punktis 17.3 osutatud nõuete täitmist. Iga laev, mille suhtes tehakse kindlaks, et see ei täida kõnealuseid nõudeid, kaotab kohe rohkem kui üht liiki püügivahendirühma kasutamise õiguse.”;

i)

punkt 25 asendatakse järgmisega:

“25.

Andmete edastamine

25.1.

Komisjoni taotlusel edastavad liikmesriigid sellele punktis 24 nimetatud andmeid sisaldava tabeli sellisel kujul, nagu on täpsustatud II ja III tabelis, saates selle e-posti aadressile, mille komisjon liikmesriikidele teatab.

25.2.

Punktis 24 nimetatud andmete esitamiseks komisjonile võib vastavalt määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 2 osutatud korrale vastu võtta uue tabelivormi.”;

4)

IIB lisas:

a)

punkt 2 asendatakse järgmisega:

“2.

Piirkonnas viibimise päevade määratlus

Käesoleva lisa kohaldamisel on piirkonnas viibimise päev mis tahes 24 tunni pikkune katkematu ajavahemik (või osa sellest), mille kestel laev viibib punktis 1 määratletud geograafilises piirkonnas ega ole sadamas. Ajahetke, millest seda katkematut ajavahemikku mõõtma hakatakse, määrab kindlaks liikmesriik, kelle lipu all asjaomane laev sõidab.”;

b)

punkt 12.4 asendatakse järgmisega:

“12.4.

Päevi ei tohi üle kanda laevadelt, mis kasutavad punkti 7.1 kohaselt antud lisapäevi.”;

c)

punkt 12.5 asendatakse järgmisega:

“12.5.

Liikmesriigid esitavad komisjoni taotlusel teavet toimunud ülekandmiste kohta. Käesolevas punktis nimetatud teabe kogumiseks ja edastamiseks võib vastavalt määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 2 osutatud korrale vastu võtta tabelivormid.”;

d)

punkt 20 asendatakse järgmisega:

“20.

Andmete edastamine

20.1.

Komisjoni taotlusel edastavad liikmesriigid komisjonile punktis 19 nimetatud andmeid sisaldava tabeli sellisel kujul, nagu on täpsustatud II ja III tabelis, saates selle e-posti aadressile, mille komisjon liikmesriikidele teatab.

20.2.

Punktis 19 nimetatud andmete esitamiseks komisjonile võib vastavalt määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 2 osutatud korrale vastu võtta uue tabelivormi.”;

5)

IIC lisas:

a)

punkt 1 asendatakse järgmisega:

“1.

Reguleerimisala

1.1.

Käesolevas lisas sätestatud tingimusi kohaldatakse ühenduse laevadele, mille kogupikkus on võrdne või suurem kui 10 meetrit ja mille pardal on punktis 3 määratletud mistahes püügivahendid ning mis viibivad VIIe püügipiirkonnas. Käesoleva lisa kohaldamisel tähendab viide aastale 2006 ajavahemikku 1. veebruarist 2006 kuni 31. jaanuarini 2007.

1.2.

Erandina ei kohaldata käesoleva lisa sätteid laevade suhtes, kes kalastavad suurema kui 120 mm suuruse võrgusilmaga passiivpüünistega ning kes püüdsid alla 300 kg eluskaalus merikeelt vastavalt EÜ püügipäevikusse 2004. aastal kantud andmetele, tingimusel et:

a)

need laevad püüavad 2006. aastal alla 300 kg eluskaalus merikeelt,

ja

b)

need laevad ei laadi merel kala ümber teisele laevale

ning

c)

kõik asjaomased liikmesriigid esitavad komisjonile 31. juuliks 2006 ja 31. jaanuariks 2007 aruande nende laevade 2004. aasta püügiregistri ja 2006. aastal toimunud merikeelepüügi kohta.

Kui ühte nendest tingimustest ei täideta, ei ole sellest hetkest asjaomased laevad vabastatud nimetatud lisa sätete kohaldamisest.”;

b)

punkt 2 asendatakse järgmisega:

“2.

Piirkonnas viibimise päevade määratlus

Käesoleva lisa kohaldamisel on piirkonnas viibimise päev mis tahes 24 tunni pikkune katkematu ajavahemik (või osa sellest), mille kestel laev viibib VIIe rajoonis ega ole sadamas. Ajahetke, millest seda katkematut ajavahemikku mõõtma hakatakse, määrab kindlaks liikmesriik, kelle lipu all asjaomane laev sõidab.”;

c)

punkt 7 asendatakse järgmisega:

“7.

Maksimaalne päevade arv

7.1

Maksimaalne arv päevi, mille jooksul laev võib aastas viibida püügipiirkonnas, kui laeva pardal on mõni punktis 3 nimetatud püügivahenditest ja seda kasutatakse, on esitatud I tabelis.

7.2

Maksimaalne arv päevi, mille jooksul laev viibib käesoleva lisaga ja IIA lisaga hõlmatud püügipiirkonnas, ei tohi ületada käesoleva lisa I tabelis näidatud arvu. Siiski peab päevade arv, mille jooksul laev viibib IIA lisaga hõlmatud püügipiirkondades, vastama kooskõlas IIA lisaga määratud maksimaalsele päevade arvule.”;

d)

punkt 11 jäetakse välja;

e)

I tabel asendatakse järgmisega:

“I TABEL

Laeva püügipiirkonnas viibimise päevade maksimaalne arv aastas püügivahendite kaupa

Püügivahendi rühm Punkt 3

Nimetused (9)

La Manche’i lääneosa

3.a

Piimtraalid, mille võrgusilma suurus on ≥ 80 mm

216

3.b

Passiivpüünised, mille võrgusilma suurus on < 220 mm

216

f)

punkt 12.4 asendatakse järgmisega:

“12.4.

Liikmesriigid esitavad komisjoni taotlusel aruanded toimunud ülekandmiste kohta. Nende aruannete esitamiseks komisjonile võib vastavalt määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 2 sätestatud korrale vastu võtta üksikasjaliku tabelivormi.”;

g)

punkt 17 asendatakse järgmisega:

“17.

Püügikoormuse teated

Laevade suhtes, mille pardal on punktis 3 määratletud püügivahendid ja mis tegutsevad punktis 1 määratletud piirkonnas, kohaldatakse määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikleid 19b, 19c, 19d, 19e ja 19k. Teate edastusnõue ei kehti laevade suhtes, mis on varustatud määruse (EÜ) nr 2244/2003 artiklite 5 ja 6 kohaste laevaseiresüsteemidega.”;

h)

punkt 28 asendatakse järgmisega:

“28.

Andmete edastamine

28.1.

Komisjoni taotlusel edastavad liikmesriigid sellele punktis 27 nimetatud andmeid sisaldava tabeli sellisel kujul, nagu on täpsustatud II ja III tabelis, saates selle e-posti aadressile, mille komisjon liikmesriikidele teatab.

28.2.

Punktis 27 nimetatud andmete esitamiseks komisjonile võib vastavalt määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 2 sätestatud korrale vastu võtta uue tabelivormi.”;

6)

IV lisa I osa asendatakse järgmisega:

“I OSA   Kolmandate riikide vetes kalastavate ühenduse laevade püügilitsentside ja -lubadega seotud koguselised piirangud

Püügipiirkond

Püük

Litsentside arv

Litsentside jaotamine liikmesriikide vahel

Korraga kohalviibivate laevade maksimaalne arv

Norra veed ja Jan Mayeni ümbruse kalastusvöönd

Heeringas, põhja pool 62° 00'N

77

DK: 26, DE: 5, FR: 1, IRL: 7, NL: 9, SW: 10, UK: 17, PL: 1

55

Põhjalähedased liigid, põhja pool 62° 00'N

80

FR: 18, PT: 9, DE: 16, ES: 20, UK: 14, IRL: 1

50

Makrell, lõuna pool 62° 00'N, seinnoodapüük

11

DE: 1 (10) DK: 26, (10) FR: 2, (10) NL: 1 (10)

ei kohaldata

Makrell, lõuna pool 62° 00'N, traalnoodapüük

19

ei kohaldata

Makrell, põhja pool 62° 00'N, seinnoodapüük

11 (11)

DK: 11

ei kohaldata

Tehniliseks otstarbeks ettenähtud liigid, lõuna pool 62° 00'N

480

DK: 450, UK: 30

150

Fääri saarte veed

Igasugune traalpüük kuni 180 jala pikkuste laevadega püügipiirkondades, mis asuvad Fääri saarte lähtejoonest 12–21 miili kaugusele ulatuvas vööndis

26

BE: 0, DE: 4, FR: 4, UK: 18

13

Tursa ja kilttursa sihtpüük väikseima silmasuurusega 135 mm, lubatud püügipiirkonnas lõuna pool 62° 28'N ja ida pool 6° 30'W

8 (12)

 

4

Traalnoodapüük 21 miili kaugusel Fääri saarte lähtejoonest. Ajavahemikul 1. märtsist kuni 31. maini ning 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini võivad laevad kalastada piirkondades, mis jäävad 61° 20'N ja 62° 00'N vahele ning lähtejoontest 12–21 miili kaugusele.

70

BE: 0, DE: 10, FR: 40, UK: 20

26

Sinise molva püük traalnoodaga, mille väikseim silmasuurus on 100 mm, piirkonnas lõuna pool 61° 30'N ja lääne pool 9° 00'W ning piirkonnas 7° 00'W ja 9° 00'W vahel, lõuna pool 60° 30'N ning piirkonnas, mis asub edela pool 60° 30'N, 7° 00'W ning 60° 00'N, 6° 00'W vahel kulgevat joont.

70

DE: 8 (13) FR: 12, (13) UK: 0 (13)

20 (14)

Süsika sihtpüük traalnoodaga, mille väikseim silmasuurus on 120 mm ning võimalus kasutada noodapära ümber ristpinesid.

70

 

22 (14)

“Põhjaputassuu püük. Litsentsiga laevade arvu võib suurendada nelja laeva võrra, mis moodustavad paarid, kui Fääri saarte asutused kehtestavad eri juurdepääsueeskirjad püügipiirkonnale nimetusega põhjaputassuu põhiline püügipiirkond.”

34

DE: 3, DK: 19, FR: 2, UK: 5, NL: 5

20

Õngepüük

10

UK: 10

6

Makrellipüük

12

DK: 12

12

Heeringa püük, põhja pool 62°N

21

DE: 1, DK: 7, FR: 0, UK: 5, IRL: 2, NL: 3, SW: 3

21

Venemaa Föderatsiooni veed

Kõik püügiliigid

täide-takse hiljem

 

täidetakse hiljem

Tursapüük

7 (15)

 

täidetakse hiljem

Kilupüük

täide-takse hiljem

 

täidetakse hiljem


(1)  Väljaarvatud hinnanguliselt 2 000 tonni tööstuslikku kaaspüüki.

(2)  Võib püüda EÜ vetes. Selle kvoodi piires püütud saak arvutatakse maha TACi Norra osast.

Eritingimused:

Eelnimetatud kvootide piires ei või kindlaksmääratud vööndites alltoodud kogustest rohkem püüda.

 

Norra veed (WHG/*04N-)

14 512”

(3)  Millest 16 170 tonni eraldatakse Islandile.

(4)  Püütakse enne 30. aprilli 2006.”

(5)  Kaasa arvatud vältimatu kaaspüük (välja arvatud tursk).

(6)  Püük ajavahemikul juulist detsembrini.”

(7)  Kasutatakse ainult punktides 4 ja 8 sätestatud nimetusi.

(8)  Piirangute puhul kohaldatakse määrust (EÜ) nr 850/98.”

(9)  Ainult punktis 3 esitatud nimetused.”

(10)  Selline jaotus kehtib sein- ja traalnoodapüügi puhul.

(11)  Valitakse 11 seinnoodapüügilitsentsi seast, mis on nähtud ette makrelli püüdmiseks lõuna pool 62° 00'N.

(12)  Vastavalt 1999. aasta osas kokkulepitud protokollile kajastatakse tursa ja kilttursa spetsialiseeritud püüki käsitlevaid arve igasugust traalpüüki kuni 180 jala pikkuste laevadega püügipiirkondades, mis asuvad Fääri saarte lähtejoontest 12–21 miili kaugusel asuvas kalastusvööndis käsitlevate arvude hulgas.

(13)  Need arvud viitavad korraga kohalviibivate laevade maksimaalsele arvule.

(14)  Neid arve kajastatakse traalnoodapüüki 21 miili kaugusel Fääri saarte lähtejoonest käsitlevate arvude hulgas.

(15)  Kohaldatakse üksnes Läti lipu all sõitvate laevade suhtes.”


II LISA

Määruse (EÜ) nr 2270/2004 lisa 2. osas asendatakse III vööndi kalju-tömppeakala liiki käsitlev kanne järgmisega:

“Liigid:

Kalju-tömppeakala

Coryphaenoides rupestris

Vöönd: III

Taani

2612

 

Saksamaa

15

 

Rootsi

134

 

2 761”

 


II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

Nõukogu

8.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 345/24


NÕUKOGU OTSUS,

18. juuli 2005,

Aafrika ja Euraasia rändveelindude kaitse kokkuleppe sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse poolt

(2006/871/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 175 lõiget 1 koostoimes artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimese lausega, lõike 3 esimese lõiguga ja lõikega 4,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Ühendus on metsloomade rändliikide kaitse konventsiooni (edaspidi “Bonni konventsioon”) (2) osaline.

(2)

Bonni konventsiooni IV artikliga nähakse ette piirkondlike kokkulepete sõlmimine, mida ebasoodsa kaitsestaatusega liikide (II liites loetletud liigid) puhul tuleks teha võimalikult kiiresti.

(3)

Viivitamata tuleks tähelepanu pöörata Aafrika ja Euraasia rändeteid kasutavatele II liites loetletud veelindudele, et parandada nende kaitsestaatust ja koguda usaldusväärsete haldusotsuste tegemiseks vajalikku teavet.

(4)

Bonni konventsiooni osaliste esimesel istungil otsustati koostada läänepalearktiliste partlaste (Anatidae) kaitse kokkulepe. Seejärel töötati välja kokkuleppe eelnõu, mis hõlmab ka teisi rändveelinnuliike.

(5)

Ühendus on kõnealuse kokkuleppega seotud valdkonnas vastu võtnud nõukogu 2. aprilli 1979. aasta direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (3) ja 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (4).

(6)

Komisjon osales ühenduse nimel ja kooskõlas nõukogu 7. juuni 1995. aasta läbirääkimisjuhistega 12.–16. juunil 1995 Haagis toimunud läbirääkimisistungil. Kõnealusel istungil võeti konsensuse alusel vastu Aafrika ja Euraasia rändveelindude kaitse kokkulepe (edaspidi “kokkulepe”).

(7)

Kokkulepe avati allakirjutamiseks 16. oktoobril 1995. See kirjutati ühenduse nimel alla 1. septembril 1997 ning jõustus 1. novembril 1999.

(8)

Vastavalt kokkuleppe artiklile X jõustuvad lisade muudatused üheksakümmend päeva pärast kokkuleppeosaliste istungit, mil need vastu võeti, kõigi kokkuleppeosaliste suhtes, välja arvatud vastavalt kokkuleppe lõikele 6 reservatsiooni seadnud kokkuleppeosalised.

(9)

Kokkuleppe lisasid on muudetud resolutsioonidega, mis võeti vastu kokkuleppeosaliste 1999. aasta novembris Lõuna-Aafrikas Kaplinnas toimunud esimesel istungil ja 2002. aasta septembris Saksamaal Bonnis toimunud teisel istungil.

(10)

Kokkulepe tuleks heaks kiita,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga kiidetakse ühenduse nimel heaks Aafrika ja Euraasia rändveelindude kaitse kokkulepe.

Kokkuleppe tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud andma heakskiitmiskirja hoiule Madalmaade Kuningriigi valitsusele, kes on kokkuleppe hoiulevõtja, kooskõlas artikliga XVII.

Artikkel 3

1.   Ühenduse pädevusse kuuluvates küsimustes on komisjonil õigus ühenduse nimel heaks kiita kokkuleppe lisade muudatused, mis on vastu võetud kooskõlas kokkuleppe artikli X lõikega 5.

2.   Selle ülesande täitmisel abistab komisjoni nõukogu poolt määratud erikomitee.

3.   Lõikes 1 nimetatud õigus piirdub üksnes selliste muudatustega, mis on kooskõlas metslindude ja nende looduslike elupaikade kaitset käsitlevate ühenduse õigusaktidega ega muuda neid.

4.   Kui kokkuleppe lisade muudatust ei rakendata ühenduse asjaomastes õigusaktides üheksakümne päeva jooksul pärast selle vastuvõtmist kokkuleppeosaliste kohtumisel, seab komisjon hoiulevõtjale kirjaliku teatise teel reservatsiooni kõnealuse muudatuse kohta vastavalt kokkuleppe artikli X lõikele 6 enne nimetatud üheksakümne päeva möödumist. Kui muudatus seejärel rakendatakse, tühistab komisjon teatise viivitamatult.

Artikkel 4

Käesolev otsus avaldataks Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 18. juuli 2005

Nõukogu nimel

eesistuja

M. BECKETT


(1)  Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

(2)  EÜT L 210, 19.7.1982, lk 10.

(3)  EÜT L 103, 25.4.1979, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

(4)  EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7. Direktiivi on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.


Aafrika ja Euraasia rändveelindude kaitse

kokkulepe

KOKKULEPPEOSALISED,

MEENUTADES, et 1979. aasta metsloomade rändliikide kaitse konventsioon kutsub üles rahvusvahelisele koostööle rändliikide kaitse alal;

MEENUTADES lisaks, et 1985. aasta oktoobris Bonnis toimunud esimesel konventsiooniosaliste konverentsil tehti konventsiooni sekretariaadile ülesandeks võtta asjakohaseid meetmeid Lääne-Palearktise partlasi käsitleva kokkuleppe väljatöötamiseks;

ARVESTADES, et rändveelinnud moodustavad olulise osa üleilmsest bioloogilisest mitmekesisusest, mida tuleks 1992. aasta bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni ja Agenda 21 mõtte kohaselt kaitsta praeguste ja tulevaste põlvkondade huvides;

MÕISTES rändveelindude teatud liikide püüdmisest tulenevaid majanduslikke, sotsiaalseid, kultuurilisi ja meelelahutuslikke hüvesid ning veelindude üldist keskkondlikku, ökoloogilist, geneetilist, teaduslikku, esteetilist, meelelahutuslikku, kultuurilist, hariduslikku, sotsiaalset ja majanduslikku väärtust;

OLLES VEENDUNUD, et rändveelindude püüdmine peab olema säästev, võttes arvesse asjaomaste liikide kaitsestaatust nende levilates ja samuti nende bioloogilisi omadusi;

OLLES TEADLIKUD, et rändveelinnud on eriti ohualtid, sest nad läbivaid pikki vahemaid ja sõltuvad märgalade võrgustikust, mille ulatus väheneb ja mille olukord halveneb mittesäästva inimtegevuse tulemusena, nagu on märgitud 1971. aasta rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsioonis;

TÕDEDES vajadust võtta viivitamata meetmeid, et peatada veelinnu rändliikide arvukuse ja elupaikade vähenemine Aafrika ja Euraasia veelindude rändeteede piirkonnas;

OLLES VEENDUNUD, et mitmepoolse kokkuleppe sõlmimine ja selle elluviimine koordineeritud või kooskõlastatud meetmete kaudu aitab oluliselt kaasa rändveelindude ja nende elupaikade tõhusale kaitsele ning toob lisahüvesid paljude teiste looma- ja taimeliikide jaoks, ning

TUNNISTADES, et sellise kokkuleppe tulemuslik rakendamine eeldab mõnedele levilariikidele abi andmist teadusuuringuteks, koolituseks ning veelinnu rändliikide ja nende elupaikade seireks, rändveelindude elupaikade kaitse korraldamiseks, samuti käesoleva kokkuleppe rakendamise teadus- ja haldusinstitutsioonide loomise ning arendamise tarbeks,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel I

Kohaldamisala, mõisted ja tõlgendamine

1.   Käesoleva kokkuleppe geograafiline kohaldamisala hõlmab Aafrika ja Euraasia veelindude rändeteede ala, mis on määratletud käesoleva kokkuleppe lisas 1 (edaspidi “kokkuleppe ala”).

2.   Kokkuleppes kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

konventsioon – 1979. aasta metsloomade rändliikide kaitse konventsioon;

b)

konventsiooni sekretariaat – konventsiooni artikli 9 alusel loodud organ;

c)

veelinnud – linnuliigid, kes vähemalt osa oma aastatsüklist sõltuvad ökoloogiliselt märgaladest, kelle levila asub kas täielikult või osaliselt kokkuleppe alal ning kes on nimetatud käesoleva kokkuleppe lisas 2;

d)

kokkuleppe sekretariaat – käesoleva kokkuleppe VI artikli lõike 7 punkti b alusel loodud organ;

e)

kokkuleppeosalised – käesoleva kokkuleppe osalised, kui ei ole märgitud teisiti,

ja

f)

kohalolevad ja hääletavad kokkuleppeosalised – kohalolevad ja poolt või vastu hääletavad kokkuleppeosalised; hääletamisest keelduvaid kokkuleppeosalisi ei loeta kohalolevate ja hääletavate kokkuleppeosaliste hulka.

Lisaks kasutatakse konventsiooni I artikli lõike 1 punktides a kuni k määratletud termineid käesolevas kokkuleppes mutatis mutandis sama tähendusega.

3.   Käesolev kokkulepe on kokkulepe konventsiooni IV artikli lõike 3 tähenduses.

4.   Käesoleva kokkuleppe lisad moodustavad selle lahutamatu osa. Iga viide käesolevale kokkuleppele on ühtlasi viide selle lisadele.

Artikkel II

Üldised põhimõtted

1.   Kokkuleppeosalised võtavad kooskõlastatud meetmeid veelinnu rändliikide soodsa kaitsestaatuse säilitamiseks või selle taastamiseks. Sel eesmärgil kohaldavad kokkuleppeosalised oma riigi jurisdiktsiooni piires käesoleva kokkuleppe III artikliga ette nähtud meetmeid ning IV artiklis nimetatud tegevuskavas määratletud erimeetmeid.

2.   Lõikes 1 märgitud meetmete rakendamisel peaksid kokkuleppeosalised arvestama ettevaatusprintsiipi.

Artikkel III

Üldised kaitsemeetmed

1.   Kokkuleppeosalised võtavad rändveelindude kaitseks meetmeid, pöörates erilist tähelepanu nii ohustatud kui ka ebasoodsas kaitsestaatuses olevatele liikidele.

2.   Selleks kokkuleppeosalised:

a)

rakendavad kokkuleppe alal sama ranget ohustatud veelinnu rändliikide kaitset kui on sätestatud konventsiooni III artikli lõigetes 4 ja 5;

b)

tagavad, et igasugune rändveelindude kasutamine põhineb parimatel kättesaadavatel teadmistel nende ökoloogia kohta ja on nii asjaomaseid liike kui ka nende eluks vajalikke ökosüsteeme säästev;

c)

teevad kindlaks oma territooriumil asuvad rändveelindude jaoks tähtsad alad ja elupaigad ning korraldavad nende kohtade kaitset, hooldamist, seisukorra parandamist ja taastamist koostöös elupaikade kaitsega tegelevate asutustega, mis on loetletud käesoleva kokkuleppe IX artikli punktides a ja b;

d)

kooskõlastavad oma tegevust sobivate elupaikade võrgustiku säilimise tagamiseks või vajaduse korral taastamiseks asjaomase veelinnu rändliigi kogu levila piires ning eelkõige märgaladel, mis ulatuvad rohkem kui ühe kokkuleppeosalise territooriumile;

e)

uurivad inimtegevuse tagajärjel tekkinud või tekkida võivaid probleeme ning püüavad rakendada olukorda parandavaid meetmeid, sealhulgas elupaikade seisundi parandamine ja elupaikade taastamine, ning elupaiga hävimist heastavaid meetmeid;

f)

teevad koostööd rahvusvaheliselt kooskõlastatud tegevust nõudvates eriolukordades ja selliste eriolukordade suhtes kõige tundlikumate veelinnu rändliikide kindlakstegemisel, samuti nendele liikidele sellistes olukordades tõhusa kaitse korraldamiseks vajalike erimeetmete ja üksikutele kokkuleppeosalistele eriolukorra lahendamiseks antavate suuniste väljatöötamisel;

g)

keelavad veelindude võõrliikide tahtliku loodusesse sissetoomise ja võtavad kõik asjakohased meetmed selliste liikide tahtmatu lahtipäästmise ärahoidmiseks, kui sissetoomine või lahtipäästmine kahjustaks loodusliku taimestiku ja loomastiku seisundit; juhul, kui veelindude võõrliigid on juba sisse toodud, võtavad kokkuleppeosalised kõik asjakohased meetmed, et hoida ära võõrliikide potentsiaalne ohuks muutumine kohalikele liikidele;

h)

algatavad või toetavad rändveelindude bioloogia ja ökoloogia teadusuuringuid, sealhulgas uuringu- ja seiremeetodite ühtlustamist ning vajaduse korral teadusuuringute või seire ühis- või koostööprogrammide loomist;

i)

analüüsivad koolitusvajadusi muu hulgas rändveelindude uurimise, seire, rõngastamise ja märgalade hooldamise alal, et selgitada välja prioriteetsed koolitusteemad ja -valdkonnad ning teha asjakohaste koolitusprogrammide väljatöötamisel ja pakkumisel koostööd;

j)

töötavad välja ja korraldavad programme, mis tõstavad inimeste teadlikkust ja arusaamist rändveelindude kaitsest üldiselt ning käesoleva kokkuleppe eesmärkidest ja sätetest;

k)

vahetavad teadusuuringute, seire-, kaitse- ja haridusprogrammide teavet ja tulemusi

ning

l)

teevad koostööd eelkõige teadusuuringute ja seire valdkonnas, et aidata üksteisel rakendada käesolevat kokkulepet.

Artikkel IV

Tegevuskava ja kaitsesuunised

1.   Käesoleva kokkuleppe lisa 3 sisaldab tegevuskava. Tegevuskavas täpsustatakse meetmed, mida kokkuleppeosalised võtavad seoses prioriteetsete liikide ja küsimustega kooskõlas käesoleva kokkuleppe III artiklis nimetatud üldiste kaitsemeetmetega, järgmiste alajaotustena:

a)

liikide kaitse;

b)

elupaikade kaitse;

c)

inimtegevuse korraldamine;

d)

teadusuuringud ja seire;

e)

haridus- ja teavitustöö

ning

f)

rakendamine.

2.   Tegevuskava vaadatakse kaitsesuuniseid arvesse võttes läbi igal korralisel kokkuleppeosaliste kogu istungil.

3.   Kokkuleppeosaliste kogu võtab vastu tegevuskava muudatused, arvestades käesoleva kokkuleppe III artikli sätteid.

4.   Kaitsesuunised esitatakse vastuvõtmiseks kokkuleppeosaliste kogule selle esimesel istungil ning suuniseid vaadatakse regulaarselt läbi.

Artikkel V

Rakendamine ja rahastamine

1.   Kokkuleppeosaline:

a)

määrab käesolevat kokkulepet rakendava(d) asutuse(d), mis muu hulgas jälgib (jälgivad) kõiki tegevusi, mis võivad mõjutada asjaomase levilariigi veelinnu rändliikide kaitsestaatust;

b)

määrab teiste kokkuleppeosalistega ühendust pidava teabeüksuse ja teatab selle nime ning aadressi teistele kokkuleppeosalistele edastamiseks viivitamatult kokkuleppe sekretariaati

ning

c)

koostab kokkuleppeosaliste kogu teisest istungist alates igaks korraliseks istungiks aruande käesoleva kokkuleppe rakendamise kohta, käsitledes eelkõige asjaomase riigi võetud kaitsemeetmeid. Nimetatud aruande vorm määratakse kokkuleppeosaliste kogu esimesel istungil ja seda võib edaspidi vajaduse korral kokkuleppeosaliste kogu istungil muutmiseks üle vaadata. Aruanne edastatakse kokkuleppe sekretariaati vähemalt sada kakskümmend päeva enne asjaomast kokkuleppeosaliste kogu korralist istungit ja sekretariaat saadab seejärel koopiad teistele kokkuleppeosalistele.

2.

a)

Kokkuleppeosaline teeb makseid kokkuleppe eelarvesse vastavalt ÜRO hindamisskaalale. Levilariigiks oleva kokkuleppeosalise osamakse ülempiir on 25 protsenti eelarve kogumahust. Ükski piirkondlik majandusintegratsiooni organisatsioon ei pea maksma rohkem kui 2,5 protsenti halduskuludest.

b)

Kokkuleppeosaliste kogu võtab eelarvet puudutavad otsused ja hindamisskaala vajalikud muudatused vastu konsensuse alusel.

3.   Kokkuleppeosaliste kogu võib kokkuleppeosalistelt või teistest allikatest saadud vabatahtlikest maksetest moodustada kaitsefondi rändveelindude kaitse, sealhulgas kaitse kehtestamise ja korraldamisega seotud seire, teadusuuringute, koolituse ja projektide rahastamiseks.

4.   Kokkuleppeosalisi kutsutakse üles pakkuma teistele kokkuleppeosalistele käesoleva kokkuleppe sätete rakendamiseks mitmepoolset või kahepoolset koolitusabi ning tehnilist ja rahalist toetust.

Artikkel VI

Kokkuleppeosaliste kogu

1.   Kokkuleppeosaliste kogu on käesoleva kokkuleppe otsustusorgan.

2.   Hoiulevõtja kutsub pärast konventsiooni sekretariaadiga konsulteerimist kokkuleppeosaliste kogu istungi kokku ühe aasta jooksul käesoleva kokkuleppe jõustumise kuupäevast. Järgmised istungid kutsub kokkuleppe sekretariaat konventsiooni sekretariaadiga konsulteerimise järel kokku vähemalt iga kolme aasta järel, kui kokkuleppeosaliste kogu ei otsusta teisiti. Võimaluse korral toimuvad need istungid konventsiooniosaliste konverentsi korraliste istungitega samaaegselt.

3.   Vähemalt ühe kolmandiku kokkuleppeosaliste kirjalikul taotlusel kutsub kokkuleppe sekretariaat kokku kokkuleppeosaliste kogu erakorralise istungi.

4.   Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, selle allasutused, Rahvusvaheline Tuumaenergiaagentuur, kõik riigid, kes ei ole kokkuleppeosalised, ning muu hulgas rändveelindude kaitset, sealhulgas kaitse kehtestamist ja korraldamist käsitlevate rahvusvaheliste konventsioonide sekretariaadid võivad osaleda kokkuleppeosaliste kogu istungitel vaatlejatena. Teised rändveelindude kaitse või teadusuuringute osas pädevad asutused või organid võivad samuti kokkuleppeosaliste kogu istungitel vaatlejatena osaleda, välja arvatud juhul, kui vähemalt üks kolmandik kokkuleppeosalistest on selle vastu.

5.   Hääletada võivad üksnes kokkuleppeosalised. Igal kokkuleppeosalisel on üks hääl, kuid kokkuleppes osalevatel piirkondlikel majandusintegratsiooni organisatsioonidel on nende pädevusse kuuluvates küsimustes nii palju hääli, kui mitu nende liikmesriikidest on käesoleva kokkuleppega ühinenud. Piirkondlikud majandusintegratsiooni organisatsioonid ei kasuta oma hääleõigust, kui nende liikmesriigid seda õigust kasutavad, ning vastupidi.

6.   Kokkuleppeosaliste kogu otsused võetakse vastu konsensuse alusel või, kui konsensust ei saavutata, kohalolevate ja hääletavate kokkuleppeosaliste kahe kolmandiku häälteenamusega, kui käesolevas kokkuleppes ei ole sätestatud teisiti.

7.   Kokkuleppeosaliste kogu esimesel istungil:

a)

võetakse konsensuse alusel vastu kokkuleppeosaliste kogu töökord;

b)

moodustatakse käesoleva kokkuleppe VIII artiklis nimetatud sekretariaadi funktsioonide täitmiseks konventsiooni sekretariaadi juures asuv kokkuleppe sekretariaat;

c)

moodustatakse käesoleva kokkuleppe VII artiklis ettenähtud tehniline komitee;

d)

võetakse vastu käesoleva kokkuleppe V artikli lõike 1 punkti c alusel koostatava aruande vorm

ning

e)

võetakse vastu kiireid kaitsemeetmeid nõudvate eriolukordade määratlemise kriteeriumid ja kehtestatakse võetava meetme eest vastutuse määramise kord.

8.   Kokkuleppeosaliste kogu igal korralisel istungil:

a)

käsitletakse rändveelindude kaitsestaatuse ja nende säilimiseks vajalike elupaikade tegelikke ja potentsiaalseid muutusi ning neid tõenäoliselt mõjutavaid tegureid;

b)

vaadatakse läbi käesoleva kokkuleppe rakendamise tulemused ja rakendamisel tekkinud probleemid;

c)

võetakse vastu eelarve ja kaalutakse käesoleva kokkuleppe rahastamiskorraga seotud küsimusi;

d)

käsitletakse kokkuleppe sekretariaadiga ja tehnilise komitee liikmelisusega seotud küsimusi;

e)

võetakse vastu käesoleva kokkuleppe osalistele ja konventsiooniosaliste konverentsile edastatav aruanne

ning

f)

määratakse järgmise istungi aeg ja koht.

9.   Igal istungil võib kokkuleppeosaliste kogu:

a)

teha kokkuleppeosalistele vajalikuks või asjakohaseks peetavaid soovitusi;

b)

võtta vastu käesoleva kokkuleppe tõhusust parandavaid meetmeid ja vajaduse korral erakorralisi meetmeid kooskõlas käesoleva kokkuleppe VII artikli lõikega 4;

c)

kaaluda käesoleva kokkuleppe muutmist käsitlevaid ettepanekuid ja teha nende kohta otsuseid;

d)

muuta tegevuskava vastavalt käesoleva kokkuleppe IV artikli lõikele 3;

e)

luua allorganeid, mida ta peab vajalikuks, et rakendada käesolevat kokkulepet, eelkõige kooskõlastada tegevust teiste, kattuva geograafilise ja taksonoomilise kohaldamisalaga rahvusvaheliste lepingute, konventsioonide ja kokkulepete alusel loodud organitega,

ning

f)

teha otsuseid muudes käesoleva kokkuleppe rakendamisega seotud küsimustes.

Artikkel VII

Tehniline komitee

1.   Tehnilise komitee koosseisu kuuluvad:

a)

üheksa eksperti, kes vastavalt tasakaalustatud geograafilisele jaotusele esindavad kokkuleppe ala erinevaid piirkondi;

b)

üks Rahvusvahelise Looduse ja Loodusvarade Kaitse Liidu (International Union for Conservation of Nature and Natural Resources, IUCN) esindaja, üks Rahvusvahelise Veelindude ja Märgalade Uurimisbüroo (International Waterfowl and Wetlands Research Bureau, IWRB) esindaja ja üks Rahvusvahelise Jahinduse ja Ulukikaitse Nõukogu (International Council for Game and Wildlife Conservation, CIC) esindaja

ning

c)

üks ekspert igast järgmisest valdkonnast: maamajandus, jahimajandus ja keskkonnaõigus.

Ekspertide ametisse nimetamise menetluse, nende ametisoleku kestuse ja tehnilise komitee esimehe määramise korra otsustab kokkuleppeosaliste kogu. Esimees võib lubada kuni nelja vaatleja osalemist konkreetsetest rahvusvahelistest valitsustevahelistest ja valitsusvälistest organisatsioonidest.

2.   Kokkuleppe sekretariaat kutsub tehnilise komitee kokku samaaegselt kokkuleppeosaliste kogu korraliste istungitega ja vähemalt ühe korra kokkuleppeosaliste kogu korraliste istungite vahelisel ajal, kui kokkuleppeosaliste kogu ei otsusta teisiti.

3.   Tehniline komitee:

a)

annab kokkuleppeosaliste kogule ning kokkuleppe sekretariaadi vahendusel kokkuleppeosalistele teadusalast ja tehnilist nõu ning teavet;

b)

teeb kokkuleppeosaliste kogule soovitusi tegevuskava, kokkuleppe rakendamise ja edaspidi korraldatavate teadusuuringute kohta;

c)

koostab kokkuleppeosaliste kogu iga korralise istungi jaoks oma tegevust käsitleva aruande, mis edastatakse kokkuleppe sekretariaati vähemalt sada kakskümmend päeva enne kokkuleppeosaliste kogu istungit ja mille koopiad saadab kokkuleppe sekretariaat kokkuleppeosalistele,

ning

d)

täidab teisi kokkuleppeosaliste kogu poolt määratud ülesandeid.

4.   Kui tehnilise komitee arvates on kujunenud eriolukord, mis nõuab ühe või mitme veelinnu rändliigi kaitsestaatuse halvenemise ärahoidmiseks viivitamata meetmete võtmist, võib tehniline komitee taotleda kokkuleppe sekretariaadilt asjaomaste kokkuleppeosaliste kiiret kokkukutsumist. Seejärel kohtuvad asjaomased kokkuleppeosalised nii pea kui võimalik, et seada kiiresti sisse asjaomaste eriti ohustatud liikide kaitsmise mehhanism. Kui nimetatud kohtumisel võetakse vastu soovitus, teatavad asjaomased kokkuleppeosalised üksteisele ja kokkuleppe sekretariaadile meetmetest, mida nad on selle soovituse rakendamiseks võtnud, või põhjustest, miks soovitust ei ole võimalik rakendada.

5.   Tehniline komitee võib konkreetsete ülesannete täitmiseks moodustada töörühmi.

Artikkel VIII

Kokkuleppe sekretariaat

Kokkuleppe sekretariaadi ülesanded on:

a)

korraldada ja teenindada kokkuleppeosaliste kogu istungeid ning tehnilise komitee koosolekuid;

b)

viia täide kokkuleppeosaliste kogu poolt sekretariaadile suunatud otsuseid;

c)

edendada ja kooskõlastada kokkuleppe, sealhulgas tegevuskava raames toimuvat tegevust vastavalt kokkuleppeosaliste kogu otsustele;

d)

pidada sidet kokkuleppes mitteosalevate levilariikidega ja hõlbustada töö kooskõlastamist kokkuleppeosaliste vahel ning rahvusvaheliste ja siseriiklike organisatsioonidega, mille tegevus on otseselt või kaudselt seotud rändveelindude kaitsega, sealhulgas kaitse kehtestamise ja korraldamisega;

e)

koguda ja hinnata teavet, mis edendab kokkuleppe eesmärke ja rakendamist, ning korraldada sellise teabe sobivat levitamist;

f)

juhtida kokkuleppeosaliste kogu tähelepanu kokkuleppe eesmärkidega seotud küsimustele;

g)

edastada kõikidele kokkuleppeosalistele käesoleva kokkuleppe V artikli lõike 1 punktis a nimetatud asutuste ja tehnilise komitee aruannete koopiad ning nende aruannete koopiad, mida sekretariaat koostab käesoleva artikli punkti h alusel, vähemalt kuuskümmend päeva enne kokkuleppeosaliste kogu korralise istungi algust;

h)

koostada igal aastal ja kokkuleppeosaliste kogu igaks korraliseks istungiks aruanne sekretariaadi töö ning käesoleva kokkuleppe rakendamise kohta;

i)

hallata käesoleva kokkuleppe eelarvet ja kaitsefondi, kui see on moodustatud;

j)

anda üldsusele teavet käesoleva kokkuleppe ja selle eesmärkide kohta

ning

k)

täita teisi käesoleva kokkuleppe alusel või kokkuleppeosaliste kogu poolt määratud ülesandeid.

Artikkel IX

Suhted rahvusvaheliste organisatsioonidega, mis tegelevad rändveelindude ja nende elupaikadega

Kokkuleppe sekretariaat konsulteerib:

a)

regulaarselt konventsiooni sekretariaadiga ja vajaduse korral konventsiooni IV artikli lõigete 3 ja 4 alusel sõlmitud, rändveelinde puudutavate kokkulepete ning 1971. aasta rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsiooni, 1973. aasta loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni, 1968. aasta looduse ja loodusvarade kaitse Aafrika konventsiooni, 1979. aasta Euroopa looduskeskkonna ja looduslike elupaikade kaitse konventsiooni ja 1992. aasta bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni alusel sekretariaadi ülesandeid täitvate organitega, et hõlbustada kokkuleppeosaliste kogu koostööd nimetatud konventsioonide osalistega kõigis ühist huvi pakkuvates küsimustes ning eelkõige tegevuskava väljaarendamisel ja rakendamisel;

b)

teiste asjaomaste konventsioonide ja rahvusvaheliste õigusaktide sekretariaatidega ühist huvi pakkuvates küsimustes

ning

c)

teiste organisatsioonidega, kes on pädevad rändveelindude ning nende elupaikade kaitse, sealhulgas kaitse kehtestamise ja korraldamise valdkonnas, samuti teadusuuringute, hariduse ja teadlikkuse suurendamise küsimustes.

Artikkel X

Kokkuleppe muutmine

1.   Käesolevat kokkulepet võib muuta igal kokkuleppeosaliste kogu korralisel või erakorralisel istungil.

2.   Muudatusettepanekuid võib teha iga kokkuleppeosaline.

3.   Muudatusettepanekute tekst ja muudatuste põhjendused edastatakse kokkuleppe sekretariaati vähemalt sada viiskümmend päeva enne istungi algust. Kokkuleppe sekretariaat edastab koopiad viivitamatult kokkuleppeosalistele. Kokkuleppeosaliste võimalikud märkused selle teksti kohta edastatakse kokkuleppe sekretariaati vähemalt kuuskümmend päeva enne istungi algust. Sekretariaat edastab võimalikult kiiresti pärast viimast märkuste esitamise päeva kõik selleks päevaks esitatud märkused kokkuleppeosalistele.

4.   Käesoleva kokkuleppe muudatused, mis ei puuduta selle lisasid, võetakse vastu kohalolevate ja hääletavate kokkuleppeosaliste kahekolmandikulise häälteenamusega ning need jõustuvad muudatuse heakskiitnud kokkuleppeosaliste suhtes kolmekümnendal päeval pärast kuupäeva, mil kaks kolmandikku muudatuse vastu võtmise päeval kokkuleppeosaliste hulka kuulunutest on oma vastuvõtukirja hoiulevõtjale hoiule andnud. Iga kokkuleppeosalise suhtes, kes annab oma vastuvõtukirja hoiule pärast kuupäeva, mil kaks kolmandikku kokkuleppeosalistest on oma vastuvõtukirja hoiule andnud, jõustub muudatus kolmekümnendal päeval pärast tema vastuvõtukirja hoiule andmise kuupäeva.

5.   Täiendavad lisad ja lisade muudatused võetakse vastu kohalolevate ja hääletavate kokkuleppeosaliste kahekolmandikulise häälteenamusega ning need jõustuvad üheksakümne päeva möödumisel kokkuleppeosaliste kogu istungist, kus see vastu võeti, kõigi kokkuleppeosaliste suhtes, välja arvatud need kokkuleppeosalised, kes teevad reservatsiooni vastavalt käesoleva artikli lõikele 6.

6.   Käesoleva artikli lõikes 5 ette nähtud üheksakümnepäevalise ajavahemiku jooksul võivad kõik kokkuleppeosalised teha täiendava lisa või lisa muudatuse suhtes reservatsiooni, teavitades sellest kirjalikult hoiulevõtjat. Muudatuse suhtes tehtud reservatsiooni võib tagasi võtta hoiulevõtjale saadetud kirjaliku teate teel ning pärast seda jõustub täiendav lisa või lisa muudatus kõnealuse kokkuleppeosalise suhtes kolmekümne päeva möödumisel reservatsiooni tagasivõtmisest.

Artikkel XI

Käesoleva kokkuleppe mõju rahvusvahelistele konventsioonidele ja õigusaktidele

1.   Käesoleva kokkuleppe sätted ei mõjuta mingil viisil ühegi kokkuleppeosalise mis tahes olemasolevast rahvusvahelisest lepingust, konventsioonist või kokkuleppest tulenevaid õigusi ega kohustusi.

2.   Käesoleva kokkuleppe sätted ei mõjuta mingil viisil ühegi kokkuleppeosalise õigust säilitada või võtta rangemaid meetmeid seoses rändveelindude ja nende elupaikade kaitsega.

Artikkel XII

Vaidluste lahendamine

1.   Kahe või enama kokkuleppeosalise vahel seoses käesoleva kokkuleppe sätete tõlgendamise või kohaldamisega tekkivad vaidlused lahendavad vaidluse osapooled läbirääkimiste teel.

2.   Kui vaidlust ei suudeta käesoleva artikli lõike 1 kohaselt lahendada, võivad kokkuleppeosalised esitada vaidluse ühisel kokkuleppel vahekohtule, eelkõige Haagis asuvale alalisele vahekohtule, ning vahekohtu otsus on vaidluse esitanud kokkuleppeosalistele siduv.

Artikkel XIII

Allakirjutamine, ratifitseerimine, vastuvõtmine, heakskiitmine, ühinemine

1.   Käesolev kokkulepe on avatud allakirjutamiseks kõigile levilariikidele, sõltumata sellest, kas nende jurisdiktsiooni all olevad alad asuvad kokkuleppe ala piires või mitte, või piirkondlikele majandusintegratsiooni organisatsioonidele, kelle liikmetest vähemalt üks on levilariik, kas:

a)

kirjutades alla ilma reservatsioonita ratifitseerimise, vastuvõtmise või heakskiitmise suhtes,

või

b)

kirjutades alla reservatsiooniga ratifitseerimise, vastuvõtmise või heakskiitmise suhtes, millele järgneb ratifitseerimine, vastuvõtmine või heakskiitmine.

2.   Käesolev kokkulepe on avatud allakirjutamiseks Haagis kuni selle jõustumise päevani.

3.   Käesolev kokkulepe on avatud ühinemiseks kõigile eespool lõikes 1 nimetatud levilariikidele või piirkondlikele majandusintegratsiooni organisatsioonidele kokkuleppe jõustumise päeval ja pärast seda.

4.   Ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirjad antakse hoiule hoiulevõtjale.

Artikkel XIV

Jõustumine

1.   Käesolev kokkulepe jõustub kolmanda kuu esimesel päeval pärast seda, kui vähemalt neliteist levilariiki või piirkondlikku majandusintegratsiooni organisatsiooni, neist vähemalt seitse Aafrikast ja seitse Euraasiast, on reservatsioonita ratifitseerimise, vastuvõtmise või heakskiitmise suhtes kokkuleppele alla kirjutanud või andnud hoiule oma ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirjad vastavalt käesoleva kokkuleppe XIII artiklile.

2.   Iga levilariigi või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni suhtes, kes on:

a)

reservatsioonita ratifitseerimise, vastuvõtmise või heakskiitmise suhtes kirjutanud alla käesolevale kokkuleppele;

b)

ratifitseerinud, vastu võtnud või kiitnud heaks käesoleva kokkuleppe

või

c)

ühinenud käesoleva kokkuleppega pärast seda kuupäeva, millal jõustumiseks vajalik arv levilariike ja piirkondlikke majandusintegratsiooni organisatsioone on selle reservatsioonita alla kirjutanud või selle ratifitseerinud, vastu võtnud või heaks kiitnud, jõustub käesolev kokkulepe selle riigi või organisatsiooni ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiuleandmise kuupäevale järgneva kolmanda kuu esimesel päeval.

Artikkel XV

Reservatsioonid

Käesoleva kokkuleppe sätete suhtes ei saa teha üldisi reservatsioone. Siiski võib levilariik või piirkondlik majandusintegratsiooni organisatsioon, kirjutades alla reservatsioonita ratifitseerimise, vastuvõtmise või heakskiitmise suhtes või andes hoiule oma ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja, esitada erireservatsioone mõne käesoleva kokkuleppe kohaldamisalasse kuuluva liigi või mõne tegevuskava konkreetse sätte suhtes. Sellise reservatsiooni esitanud riik või piirkondlik majandusintegratsiooni organisatsioon võib selle mis tahes ajal tagasi võtta, saates hoiulevõtjale kirjaliku teate; sellise riigi või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni suhtes ei ole reservatsiooni objektiks olevad sätted siduvad enne kolmekümne päeva möödumist reservatsiooni tagasivõtmise kuupäevast.

Artikkel XVI

Denonsseerimine

Kokkuleppeosaline võib käesoleva kokkuleppe mis tahes ajal denonsseerida, saates hoiulevõtjale kirjaliku teate. Denonsseerimine jõustub kaheteistkümne kuu möödumisel sellest, kui hoiulevõtja on teate kätte saanud.

Artikkel XVII

Hoiulevõtja

1.   Käesoleva kokkuleppe originaal, mille araabia-, inglis-, prantsus- ja venekeelne tekst on võrdselt autentsed, antakse hoiule Madalmaade Kuningriigi valitsusele, kes on hoiulevõtja. Hoiulevõtja edastab kõigi nende tekstide tõestatud koopiad kõigile käesoleva kokkuleppe XIII artikli lõikes 1 nimetatud riikidele ja piirkondlikele majandusintegratsiooni organisatsioonidele ning samuti kokkuleppe sekretariaadile pärast viimase asutamist.

2.   Niipea kui käesolev kokkulepe jõustub, edastab hoiulevõtja selle tõestatud koopia Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni sekretariaadile registreerimiseks ja avaldamiseks vastavalt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja artiklile 102.

3.   Hoiulevõtja teavitab kõiki käesolevale kokkuleppele alla kirjutanud või sellega ühinenud riike ning piirkondlikke majandusintegratsiooni organisatsioone ja kokkuleppe sekretariaati:

a)

allakirjutamisest;

b)

ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirjade hoiuleandmisest;

c)

käesoleva kokkuleppe ja mistahes selle täiendava lisa, samuti käesoleva kokkuleppe või selle lisade mistahes muudatuse jõustumise tähtajast;

d)

reservatsioonist täiendava lisa või lisa muudatuse suhtes;

e)

reservatsiooni tagasivõtmise teatest,

ja

f)

käesoleva kokkuleppe denonsseerimise teatest.

Hoiulevõtja edastab kõigile käesolevale kokkuleppele alla kirjutanud või sellega ühinenud riikidele ja piirkondlikele majandusintegratsiooni organisatsioonidele ning kokkuleppe sekretariaadile kõik reservatsioonide, täiendavate lisade ja käesoleva kokkuleppe või selle lisade muudatuste tekstid.

Selle kinnituseks on täievolilised esindajad käesolevale ühinemisprotokollile alla kirjutanud.

Sõlmitud tuhande üheksasaja üheksakümne viienda aasta juunikuu kuueteistkümnendal päeval Haagis.

LISA 1

KOKKULEPPE ALA MÄÄRATLEMINE

Kokkuleppe ala piir määratletakse järgmiselt: põhjapooluselt lõunasse piki 130. läänemeridiaani kuni 75. põhjaparalleelini; seejärel ida- ja kagusuunas läbi Viscount Melville’i väina, Prince Regenti lahe, Boothia lahe, Foxe’i mere, Foxe’i väina ja Hudsoni väina punktini Atlandi ookeani loodeosas koordinaatidega 60° pl ja 60° lp; seejärel kagusuunas läbi Atlandi ookeani loodeosa kuni punktini koordinaatidega 50° pl ja 30° lp; seejärel lõunasuunas piki 30. läänemeridiaani kuni 10. põhjaparalleelini; seejärel kagusuunas ekvaatorini 20. läänepikkuskraadil; seejärel lõunasuunas piki 20. läänemeridiaani kuni 40. lõunaparalleelini; seejärel idasuunas piki 40. lõunaparalleeli kuni 60. idameridiaanini; seejärel põhjasuunas piki 60. idameridiaani kuni 35. põhjaparalleelini; seejärel suure kaarega ida-kirde suunas kuni punktini Lääne-Altais koordinaatidega 49° pl ja 87° 27' ip; seejärel suure kaarega kirdesse kuni 130. idameridiaanini Põhja-Jäämere rannikul; seejärel põhjasuunas piki 130. idameridiaani põhjapooluseni. Kokkuleppe ala piirjoon on kujutatud järgmisel kaardil.

Kokkuleppe ala kaart

Image

LISA 2

VEELINDUDE RÄNDLIIGID, KELLE SUHTES KOHALDATAKSE KÄESOLEVAT KOKKULEPET (1)

SPHENISCIDAE

Spheniscus demersus

aafrika pingviin (prillpingviin)

GAVIIDAE

Gavia stellata

punakurk-kaur

Gavia arctica

järvekaur

Gavia immer

jääkaur

Gavia adamsii

tundrakaur

PODICIPEDIDAE

Tachybaptus ruficollis

väikepütt (punakael-pütt)

Podiceps cristatus

tuttpütt

Podiceps grisegena

hallpõsk-pütt

Podiceps auritus

sarvikpütt

Podiceps nigricollis

mustkael-pütt

PELECANIDAE

Pelecanus onocrotalus

pelikan (roosapelikan)

Pelecanus rufescens

puispelikan

Pelecanus crispus

käharpelikan

SULIDAE

Sula (Morus) capensis

suula

PHALACROCORACIDAE

Phalacrocorax coronatus

meri-kääbuskormoran (meri-kääbuskarbas)

Phalacrocorax pygmeus

kääbuskormoran (kääbuskarbas)

Phalacrocorax neglectus

tontkormoran (tontkarbas)

Phalacrocorax carbo

kormoran (karbas)

Phalacrocorax nigrogularis

araabia kormoran (araabia karbas)

Phalacrocorax capensis

kuldkurk-kormoran (kuldkurk-karbas)

ARDEIDAE

Egretta ardesiaca

nõgihaigur

Egretta vinaceigula

punakurk-haigur

Egretta garzetta

siidhaigur

Egretta gularis

rand-siidhaigur

Egretta dimorpha

madagaskari siidhaigur

Ardea cinerea

hallhaigur

Ardea melanocephala

savannihaigur

Ardea purpurea

purpurhaigur

Casmerodius albus

hõbehaigur

Mesophoyx intermedia

väike-hõbehaigur

Bubulcus ibis

veisehaigur

Ardeola ralloides

koldhaigur (tiigihaigur)

Ardeola idae

madagaskari tiigihaigur

Ardeola rufiventris

paduhaigur

Nycticorax nycticorax

ööhaigur

Ixobrychus minutus

väikehüüp

Ixobrychus sturmii

ojahüüp

Botaurus stellaris

hüüp

CICONIIDAE

Mycteria ibis

roosa-toonekurg

Anastomus lamelligerus

must-irvnokk

Ciconia nigra

must-toonekurg

Ciconia abdimii

savanni-toonekurg

Ciconia episcopus

villkael-toonekurg

Ciconia ciconia

valge-toonekurg

Leptoptilos crumeniferus

marabu (aafrika marabu)

BALAENICIPITIDAE

Balaeniceps rex

kingnokk

THRESKIORNITHIDAE

Plegadis falcinellus

tõmmuiibis (läikiibis)

Geronticus eremita

kaljuiibis

Threskiornis aethiopicus

pühaiibis

Platalea leucorodia

luitsnokk-iibis

Platalea alba

aafrika luitsnokk-iibis

PHOENICOPTERIDAE

Phoenicopterus ruber

flamingo

Phoenicopterus minor

väikeflamingo

ANATIDAE

Dendrocygna bicolor

ruuge-vilepart

Dendrocygna viduata

valgepõsk-vilepart

Thalassornis leuconotus

püttpart

Oxyura leucocephala

stepi-händpart

Oxyura maccoa

aafrika händpart

Cygnus olor

kühmnokk-luik

Cygnus cygnus

laululuik

Cygnus columbianus

väikeluik

Anser brachyrhynchus

lühinokk-hani

Anser fabalis

rabahani

Anser albifrons

suur-laukhani

Anser erythropus

väike-laukhani

Anser anser

hallhani (roohani)

Branta leucopsis

valgepõsk-lagle

Branta bernicla

mustlagle

Branta ruficollis

punakael-lagle

Alopochen aegyptiacus

vaaraohani

Tadorna ferruginea

tulipart

Tadorna cana

kapi tulipart

Tadorna tadorna

ristpart

Plectropterus gambensis

toonehani

Sarkidiornis melanotos

kühmnokk-part

Nettapus auritus

aafrika pisipart

Anas penelope

viupart

Anas strepera

rääkspart

Anas crecca

piilpart

Anas capensis

hõbe-piilpart

Anas platyrhynchos

sinikael-part

Anas undulata

väävelnokk-part

Anas acuta

soopart (pahlsaba-part)

Anas erythrorhyncha

tulinokk-part

Anas hottentota

väike-üllpart

Anas querquedula

rägapart

Anas clypeata

luitsnokk-part

Marmaronetta angustirostris

marmorpart

Netta rufina

punanokk-vart

Netta erythrophthalma

savannivart

Aythya ferina

punapea-vart

Aythya nyroca

valgesilm-vart (ruskevart)

Aythya fuligula

tuttvart

Aythya marila

merivart

Somateria mollissima

hahk

Somateria spectabilis

kuninghahk

Polysticta stelleri

kirjuhahk

Clangula hyemalis

aul

Melanitta nigra

mustvaeras

Melanitta fusca

tõmmuvaeras

Bucephala clangula

sõtkas

Mergellus albellus

väikekoskel (pudukoskel)

Mergus serrator

rohukoskel

Mergus merganser

jääkoskel

GRUIDAE

Balearica pavonina

põhja-kroonkurg

Balearica regulorum

lõuna-kroonkurg

Grus leucogeranus

valgekurg

Grus virgo

neitsikurg

Grus paradisea

paradiisikurg

Grus carunculatus

lottkurg

Grus grus

sookurg

RALLIDAE

Sarothrura elegans

võsapirk

Sarothrura boehmi

vöötrind-pirk

Sarothrura ayresi

valgetiib-pirk

Rallus aquaticus

rooruik

Rallus caerulescens

aafrika rooruik

Crecopsis egregia

savannirääk

Crex crex

rukkirääk

Amaurornis flavirostris

musthuik

Porzana parva

väikehuik

Porzana pusilla

värbhuik

Porzana porzana

täpikhuik

Aenigmatolimnas marginalis

triiphuik

Porphyrio alleni

aafrika sultantait

Gallinula chloropus

tait

Gallinula angulata

väiketait

Fulica cristata

sagarlauk

Fulica atra

lauk

DROMADIDAE

Dromas ardeola

krabijooksur

HAEMATOPODIDAE

Haematopus ostralegus

merisk

Haematopus moquini

aafrika mustmerisk

RECURVIROSTRIDAE

Himantopus himantopus

karkjalg

Recurvirostra avosetta

naaskelnokk

BURHINIDAE

Burhinus senegalensis

jõgi-jämejalg

GLAREOLIDAE

Pluvianus aegyptius

krokodillilind

Glareola pratincola

kõnnu-pääsujooksur

Glareola nordmanni

stepi-pääsujooksur

Glareola ocularis

madagaskari pääsujooksur

Glareola nuchalis

kalju-pääsujooksur

Glareola cinerea

hõbe-pääsujooksur

CHARADRIIDAE

Pluvialis apricaria

rüüt

Pluvialis fulva

tundrarüüt

Pluvialis squatarola

plüü

Charadrius hiaticula

liivatüll

Charadrius dubius

väiketüll

Charadrius pecuarius

ruugerind-tüll

Charadrius tricollaris

vöötpugu-tüll

Charadrius forbesi

kaljutüll

Charadrius pallidus

soolakutüll

Charadrius alexandrinus

mustjalg-tüll (meritüll)

Charadrius marginatus

leetetüll

Charadrius mongolus

mägitüll

Charadrius leschenaultii

kõrbetüll

Charadrius asiaticus

pujutüll

Eudromias morinellus

roosterind-tüll (mornel)

Vanellus vanellus

kiivitaja

Vanellus spinosus

valgekael-kiivitaja

Vanellus albiceps

leetekiivitaja

Vanellus senegallus

kriimkiivitaja

Vanellus lugubris

arukiivitaja

Vanellus melanopterus

karjakiivitaja

Vanellus coronatus

kroonkiivitaja

Vanellus superciliosus

roosterind-kiivitaja

Vanellus gregarius

stepikiivitaja

Vanellus leucurus

valgesaba-kiivitaja

SCOLOPACIDAE

Scolopax rusticola

metskurvits

Gallinago stenura

siberi nepp

Gallinago media

rohunepp

Gallinago gallinago

tikutaja (taevasikk)

Lymnocryptes minimus

mudanepp

Limosa limosa

mustsaba-vigle

Limosa lapponica

vöötsaba-vigle

Numenius phaeopus

väikekoovitaja

Numenius tenuirostris

helekoovitaja

Numenius arquata

suurkoovitaja

Tringa erythropus

tumetilder

Tringa totanus

punajalg-tilder

Tringa stagnatilis

lammitilder

Tringa nebularia

heletilder

Tringa ochropus

metstilder

Tringa glareola

mudatilder

Tringa cinerea

hallkibu (kibutilder)

Tringa hypoleucos

vihitaja (jõgitilder)

Arenaria interpres

kivirullija

Calidris tenuirostris

hiidrüdi (hiidrisla)

Calidris canutus

suurrüdi (suurrisla)

Calidris alba

leeterüdi (leeterisla)

Calidris minuta

väikerüdi (väikerisla)

Calidris temminckii

värbrüdi (värbrisla)

Calidris maritima

merirüdi (meririsla)

Calidris alpina

soorüdi (soorisla)

Calidris ferruginea

kõvernokk-rüdi (kõvernokk-risla)

Limicola falcinellus

plütt

Philomachus pugnax

tutkas

Phalaropus lobatus

veetallaja

Phalaropus fulicaria

puna-veetallaja

LARIDAE

Larus leucophthalmus

valgesilm-kajakas

Larus hemprichii

nõgikajakas

Larus canus

kalakajakas

Larus audouinii

vahemere kajakas

Larus marinus

merikajakas

Larus dominicanus

lõunakajakas

Larus hyperboreus

jääkajakas

Larus glaucoides

polaarkajakas

Larus argentatus

hõbekajakas

Larus heuglini

kirde-tõmmukajakas

Larus armenicus

armeenia hõbekajakas

Larus cachinnans

koldjalg-hõbekajakas

Larus fuscus

tõmmukajakas

Larus ichthyaetus

stepikajakas

Larus cirrocephalus

hallpea-kajakas

Larus hartlaubii

kapimaa kajakas

Larus ridibundus

naerukajakas

Larus genei

salenokk-kajakas

Larus melanocephalus

karbuskajakas

Larus minutus

väikekajakas

Xema sabini

harksaba-kajakas

Sterna nilotica

naerutiir

Sterna caspia

räusktiir (räusk)

Sterna maxima

kuningtiir

Sterna bengalensis

liivatiir

Sterna bergii

tanutiir

Sterna sandvicensis

tutt-tiir

Sterna dougallii

roosatiir

Sterna vittata

lõunatiir

Sterna hirundo

jõgitiir

Sterna paradisaea

randtiir

Sterna albifrons

väiketiir

Sterna saundersi

araabia väiketiir

Sterna balaenarum

pisitiir

Sterna repressa

korallitiir

Chlidonias hybridus

habeviires

Chlidonias leucopterus

valgetiib-viires

Chlidonias niger

mustviires

RYNCHOPIDAE

Rynchops flavirostris

aafrika käärnokk


(1)  Vastu võetud kokkuleppeosaliste kogu teisel istungil, mis toimus 25.–27. septembril 2002. aastal Saksamaal Bonnis.

LISA 3

TEGEVUSKAVA (1)

1.   Kohaldamisala

1.1.   Tegevuskava kohaldatakse käesoleva lisa tabelis 1 (edaspidi “tabel 1”) loetletud rändveelindude populatsioonide suhtes.

1.2.   Tabel 1 moodustab käesoleva lisa lahutamatu osa. Iga viide käesolevale tegevuskavale on ühtlasi viide tabelile 1.

2.   Liikide kaitse

2.1.   Õiguslikud meetmed

2.1.1.   Tabeli 1 veerus A nimetatud populatsiooniga kokkuleppeosalised tagavad nende populatsioonide kaitse vastavalt käesoleva kokkuleppe III artikli lõike 2 punktile a. Arvestades tegevuskava punkti 2.1.3 sätteid, kõnealused kokkuleppeosalised eelkõige:

a)

keelavad asjaomastesse populatsioonidesse kuuluvate lindude püüdmise ja munade kogumise oma territooriumil;

b)

keelavad tahtliku häirimise, kui selline häirimine mõjutab oluliselt asjaomase populatsiooni kaitset,

ning

c)

keelavad kõnealustesse populatsioonidesse kuuluvate lindude või munade omamise või kasutamise ja nendega kauplemise, kui need püüti või korjati punkti a alusel sätestatud keelde rikkudes, samuti selliste lindude ja nende munade selgelt äratuntavate osade või saaduste omamise või kasutamise ning nendega kauplemise.

Erandkorras võib säästlikku küttimist jätkata veeru A 2. ja 3. kategoorias nimetatud populatsioonide puhul, mis on tähistatud tärniga, kui sellise populatsiooni küttimine on ammu väljakujunenud kultuuriline tava. Sellist säästvat kasutamist reguleeritakse liigi tegevuskava erisätetega asjakohasel rahvusvahelisel tasandil.

2.1.2.   Tabelis 1 nimetatud populatsiooniga kokkuleppeosalised reguleerivad kõigi tabeli 1 veerus B nimetatud populatsioonidesse kuuluvate lindude püüdmist ja munade korjamist. Asjakohaste õiguslike meetmete eesmärk on säilitada nende populatsioonide soodsat kaitsestaatust või aidata kaasa selle taastamisele ning tagada säästlik püüdmine või muu kasutamine vastavalt parimatele kättesaadavatele teadmistele populatsiooni dünaamika kohta. Arvestades punkti 2.1.3 sätteid, peavad need õiguslikud meetmed eelkõige:

a)

keelama asjaomastesse populatsioonidesse kuuluvate lindude püüdmise nende paljunemise ja kasvamise erinevates etappides ning nende tagasipöördumisel pesitsuspiirkondadesse, kui püüdmine avaldab asjaomase populatsiooni kaitsestaatusele ebasoodsat mõju;

b)

reguleerima püüdmisviise;

c)

määrama vajaduse korral püüdmise piirangud ja sätestama nende piirangute järgimise tagamiseks asjakohase kontrolli

ning

d)

keelama asjaomastesse populatsioonidesse kuuluvate lindude või nende munade omamise või kasutamise ja nendega kauplemise, kui need püüti või korjati käesoleva punkti alusel sätestatud keeldu rikkudes, samuti selliste lindude ja nende munade osade omamise või kasutamise ja nendega kauplemise.

2.1.3.   Vaatamata konventsiooni III artikli lõikes 5 sätestatule võivad kokkuleppeosalised teha muu rahuldava lahenduse puudumisel mööndusi punktides 2.1.1 ja 2.1.2 sätestatud keeldudest:

a)

et ära hoida olulise kahju tekkimist vilja-, vee- ja kalavarudele;

b)

kui see on õhuliikluse ohutuse või teistes olulistes üldistes huvides;

c)

teadusuuringute ja hariduse, taasasustamise ning nendel eesmärkidel vajaliku aretustegevuse edendamiseks;

d)

et lubada rangelt kontrollitud tingimustes, valikuliselt ja piiratud ulatuses teatud lindude väikesearvulist püüdmist ja pidamist või muud põhjendatud kasutamist,

ning

e)

asjaomaste populatsioonide paljunemise või ellujäämise suurendamiseks.

Sellised mööndused peavad olema oma sisult täpsed ja nii ruumiliselt kui ka ajaliselt piiratud ning ei tohi kahjustada tabelis 1 nimetatud populatsioone. Kokkuleppeosalised teatavad kokkuleppe sekretariaadile võimalikult kiiresti kõik käesoleva sätte alusel tehtud mööndused.

2.2.   Üksikute liikide tegevuskavad

2.2.1.   Kokkuleppeosalised teevad koostööd, et töötada välja ja rakendada üksikute liikide rahvusvahelised tegevuskavad esmajärjekorras tabeli 1 veeru A 1. kategoorias nimetatud populatsioonide jaoks, samuti tabeli 1 veerus A tärniga märgitud populatsioonide jaoks. Kokkuleppe sekretariaat koordineerib selliste kavade väljatöötamist, ühtlustamist ja rakendamist.

2.2.2.   Kokkuleppeosalised koostavad ja rakendavad üksikute liikide siseriiklikud tegevuskavad tabeli 1 veerus A nimetatud populatsioonide jaoks, et parandada nende üldist kaitsestaatust. Nimetatud tegevuskava peab sisaldama erisätteid tärniga märgitud populatsioonide jaoks. Kui see on asjakohane, tuleks käsitleda lindude juhuslikku tapmist olukorras, kus jahimehed on määranud liigi valesti.

2.3.   Erakorralised meetmed

Tehes igal võimalikul ja asjakohasel juhul tihedat koostööd, kavandavad ja rakendavad kokkuleppeosalised erakorralisi meetmeid tabelis 1 nimetatud populatsioonide suhtes, kui kusagil kokkuleppe alal kujunevad erakordselt ebasoodsad või ohtlikud tingimused.

2.4.   Taasasustamine

Kokkuleppeosalised tegutsevad ülima hoolikusega, taasasustades tabelis 1 nimetatud populatsioone nende traditsioonilistesse levilatesse, kus neid enam ei ole. Nad püüavad töötada välja üksikasjaliku, asjakohastel teaduslikel uuringutel põhineva taasasustamiskava ja seda järgida. Taasasustamiskavad peaksid moodustama liigi siseriikliku ja vajaduse korral rahvusvahelise tegevuskava lahutamatu osa. Taasasustamiskava peaks hõlmama keskkonnamõjude hindamist ja see tuleb teha avalikkusele kättesaadavaks. Kokkuleppeosalised teatavad kokkuleppe sekretariaadile eelnevalt kõikidest tabelis 1 nimetatud populatsioonide jaoks kavandatavatest taasasustamisprogrammidest.

2.5.   Introdutseerimine

2.5.1.   Kui kokkuleppeosalised peavad vajalikuks, keelavad nad tabelis 1 nimetatud populatsioonidele tõenäoliselt kahjulike võõramaiste looma- ja taimeliikide introdutseerimise.

2.5.2.   Kui kokkuleppeosalised peavad vajalikuks, nõuavad nad asjakohaste ettevaatusabinõude võtmist, et ära hoida võõrliiki kuuluvate vangistatud lindude juhuslikku lahtipääsemist.

2.5.3.   Juhul, kui võõrliigid või nende hübriidid on kokkuleppeosalise territooriumile juba introdutseeritud, võtab kokkuleppeosaline võimaluste ja vajaduste piires meetmeid, sealhulgas korraldab püüdmist tagamaks, et need liigid või nende hübriidid ei kujutaks endast potentsiaalset ohtu tabelis 1 nimetatud populatsioonidele.

3.   Elupaikade kaitse

3.1.   Elupaikade inventeerimine

3.1.1.   Tehes vajaduse korral koostööd pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega, korraldavad kokkuleppeosalised siseriikliku inventuuri selliste oma territooriumil asuvate elupaikade kohta, mis on olulised tabelis 1 nimetatud populatsioonide jaoks, ja avaldavad tulemused.

3.1.2.   Kokkuleppeosalised püüavad eelkõige kindlaks määrata kõik tabelis 1 nimetatud populatsioonide rahvusvahelise või siseriikliku tähtsusega linnualad.

3.2.   Alade kaitse

3.2.1.   Kokkuleppeosalised püüavad jätkata kaitsealade loomist, et kaitsta tabelis 1 nimetatud populatsioonide jaoks olulisi elupaiku, ning töötada välja ja rakendada nende alade kaitsekorralduskavad.

3.2.2.   Kokkuleppeosalised püüavad tagada erilise kaitse sellistele märgaladele, mis vastavad rahvusvahelise tähtsusega alade rahvusvaheliselt heakskiidetud kriteeriumidele.

3.2.3.   Kokkuleppeosalised püüavad kõiki oma territooriumil asuvaid märgalasid kasutada targalt ja säästvalt. Eelkõige püüavad nad ära hoida tabelis 1 nimetatud populatsioonide eluks vajalike elupaikade olukorra halvenemist ja nende hävimist, kehtestades asjakohaseid õigusnorme, standardeid ja kontrollimeetmeid. Eelkõige püüavad nad:

a)

võimaluse korral tagada rahvusvahelistele normidele vastava asjakohase kohustusliku kontrolli põllumajanduskemikaalide kasutamise, kahjuritõrje meetmete ja heitvee kõrvaldamise üle, et minimeerida nende kahjulikku mõju tabelis 1 nimetatud populatsioonidele,

ning

b)

koostada ja levitada asjakohastes keeltes teabematerjale, mis kirjeldavad kõnealuseid õigusnorme, standardeid ja kontrollimeetmeid ning nende kasulikkust inimestele ja loodusele.

3.2.4.   Kokkuleppeosalised püüavad vastavalt ökosüsteemi arvestavale lähenemisviisile töötada välja strateegiad kõigi tabelis 1 nimetatud populatsioonide elupaikade, sealhulgas hajutatud populatsioonide elupaikade kaitseks.

3.3.   Alade olukorra parandamine ja taastamine

Kokkuleppeosalised püüavad vastavalt võimalusele ja vajadusele parandada tabelis 1 nimetatud populatsioonide jaoks varem oluliste alade seisundit või need alad taastada.

4.   Inimtegevuse reguleerimine

4.1.   Jahipidamine

4.1.1.   Kokkuleppeosalised teevad koostööd selle nimel, et asjaomased jahipidamist reguleerivad õigusaktid rakendaksid säästva kasutuse põhimõtet vastavalt käesolevas tegevuskavas kavandatule, arvestades asjaomaste veelinnupopulatsioonide täielikku geograafilist levilat ja nende elukäigu parameetreid.

4.1.2.   Kokkuleppeosalised teatavad kokkuleppe sekretariaadile asjaomased tabelis 1 nimetatud populatsioonide küttimist reguleerivad õigusaktid.

4.1.3.   Kokkuleppeosalised teevad koostööd eesmärgiga arendada välja usaldusväärne ja ühtlustatud süsteem jahiandmete kogumiseks, et hinnata aastase jahisaagi suurust tabelis 1 nimetatud populatsioonide osas. Võimaluse korral esitavad kokkuleppeosalised sekretariaadile hinnangulised andmed iga populatsiooni aastase jahisaagi kohta.

4.1.4.   Kokkuleppeosalised püüavad 2000. aastaks järk-järgult lõpetada märgaladel küttimisel tinahaavlite kasutamise.

4.1.5.   Kokkuleppeosalised töötavad välja ja rakendavad meetmeid, et vähendada mürksöötade kasutamist ja see võimalikult suures ulatuses lõpetada.

4.1.6.   Kokkuleppeosalised töötavad välja ja rakendavad meetmeid, et vähendada salaküttimist ja see võimalikult suures ulatuses lõpetada.

4.1.7.   Vajaduse korral julgustavad kokkuleppeosalised jahimehi moodustama nii kohalikul, riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil oma tegevuse koordineerimiseks ja säästvuse tagamise soodustamiseks klubisid või organisatsioone.

4.1.8.   Vajaduse korral soodustavad kokkuleppeosalised muu hulgas lindude määramist hõlmava jahimehe tasemeeksami nõude kehtestamist.

4.2.   Ökoturism

4.2.1.   Vajaduse korral soodustavad kokkuleppeosalised tabelis 1 nimetatud populatsioone koondavatel märgaladel, kuid mitte kaitsealade tuumaladel, tundliku ja sobiva ökoturismi arendamise koostööprogrammide väljatöötamist.

4.2.2.   Kokkuleppeosalised püüavad koostöös pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega hinnata kulusid, hüvesid ja tagajärgi, mis võivad kaasneda ökoturismiga tabelis 1 nimetatud populatsioone koondavatel märgaladel. Nad edastavad selliste hindamiste tulemused kokkuleppe sekretariaati.

4.3.   Muu inimtegevus

4.3.1.   Kokkuleppeosalised hindavad selliste kavandatud projektide mõju, mis võivad tõenäoliselt põhjustada lahkheli punktis 3.2 käsitletud aladel asuvate tabelis 1 nimetatud populatsioonide ning inimeste huvide vahel, ja avalikustavad hindamistulemused.

4.3.2.   Kokkuleppeosalised püüavad koguda teavet tabelis 1 nimetatud populatsioonide poolt eelkõige vilja- ja kalavarudele põhjustatud kahjude kohta ning edastavad tulemused kokkuleppe sekretariaati.

4.3.3.   Kokkuleppeosalised teevad koostööd, et mujal maailmas saadud kogemustele tuginedes selgitada välja tabelis 1 nimetatud populatsioonide poolt eelkõige vilja- ja kalavarudele põhjustatud kahjude minimeerimise või leevendamise sobivaimad viisid.

4.3.4.   Kokkuleppeosalised teevad koostööd, et töötada välja liikide tegevuskavad selliste populatsioonide jaoks, mis põhjustavad olulist kahju eelkõige vilja- ja kalavarudele. Kokkuleppe sekretariaat koordineerib selliste kavade väljatöötamist ja ühtlustamist.

4.3.5.   Võimaluste piires edendavad kokkuleppeosalised kõrgete keskkonnakaitse standardite järgimist rajatiste kavandamisel ja püstitamisel, et minimeerida nende mõju tabelis 1 nimetatud populatsioonidele. Kui ilmneb juba olemasolevate rajatiste negatiivne mõju asjaomastele populatsioonidele, peaksid kokkuleppeosalised kaaluma mõju vähendamise meetmeid.

4.3.6.   Kui inimtegevus ohustab tabelis 1 nimetatud veelinnupopulatsioonide seisundit, püüavad kokkuleppeosalised võtta meetmeid ohu vähendamiseks. Erilist tähelepanu tuleks pöörata kolooniana pesitsevate veelindude pesitsuskolooniate häirimise probleemile, eriti kui kolooniad asuvad inimeste puhkealana kasutatavates piirkondades. Asjakohaseks meetmeks võiks muu hulgas olla kaitsealadel häirimatute piirkondade loomine, kuhu oleks vaba juurdepääs keelatud.

5.   Teadusuuringud ja seire

5.1.   Kokkuleppeosalised püüavad viia läbi uuringuid vähetuntud piirkondades, kus võivad olla tabelis 1 nimetatud populatsioonide olulised koondumiskohad. Selliste uuringute tulemusi levitatakse laialt.

5.2.   Kokkuleppeosalised püüavad teostada tabelis 1 nimetatud populatsioonide seiret. Seire tulemused avaldatakse või edastatakse asjakohastele rahvusvahelistele organisatsioonidele, et saada ülevaade populatsioonide seisundist ja suundumustest.

5.3.   Kokkuleppeosalised teevad koostööd linnupopulatsioonide suundumuste kui asjaomaste populatsioonide seisundit kirjeldava kriteeriumi mõõtmise parandamisel.

5.4.   Kokkuleppeosalised teevad koostööd kõigi tabelis 1 nimetatud populatsioonide rändeteede kindlaksmääramisel, kasutades olemasolevaid teadmisi leviku kohta pesitsus- ja muudel hooaegadel ning loendusandmeid, samuti osaledes koordineeritud rõngastamisprogrammides.

5.5.   Kokkuleppeosalised püüavad algatada ja toetada teadusuuringute ühisprojekte tabelis 1 nimetatud populatsioonide ökoloogia, populatsioonidünaamika ja elupaikade valdkonnas, et selgitada välja asjaomastele liikidele sobivaimad looduslikud tingimused ning nende kaitse ja kaitsekorralduse parimad meetodid.

5.6.   Kokkuleppeosalised püüavad viia läbi uuringuid märgalade hävimise ja seisundi halvenemise, samuti häirimise mõjude kohta tabelis 1 nimetatud populatsioonide poolt kasutatavate märgalade taluvusele ning kõnealuste populatsioonide rändeharjumustele.

5.7.   Kokkuleppeosalised püüavad viia läbi uuringuid jahipidamise ja kauplemise mõjude kohta tabelis 1 nimetatud populatsioonidele ning selliste kasutusvormide olulisuse kohta kohaliku ja riigi kui terviku majanduse jaoks.

5.8.   Kokkuleppeosalised püüavad teha koostööd asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega ning toetada teadus- ja seireprojekte.

6.   Haridus- ja teavitustöö

6.1.   Kokkuleppeosalised korraldavad vajaduse korral koolitusprogramme tagamaks, et käesoleva tegevuskava rakendamise eest vastutavatel isikutel on selle tulemuslikuks rakendamiseks piisavad teadmised.

6.2.   Kokkuleppeosalised teevad üksteisega ja kokkuleppe sekretariaadiga koolitusprogrammide väljatöötamisel ning allikmaterjali vahetamisel koostööd.

6.3.   Kokkuleppeosalised püüavad töötada välja programme, teabematerjali ja tegevuskavu üldsuse teadlikkuse parandamiseks käesoleva tegevuskava eesmärkide, sätete ja sisu osas. Seoses sellega pööratakse erilist tähelepanu inimestele, kes elavad olulistel märgaladel ja nende läheduses, nende märgalade kasutajatele (jahimehed, kalurid, turistid jne) ning kohalikele ametiasutustele ja teistele märgalade küsimuses pädevatele isikutele.

6.4.   Kokkuleppeosalised püüavad korraldada spetsiaalseid kampaaniaid, et tõsta avalikkuse teadlikkust tabelis 1 nimetatud populatsioonide kaitsest.

7.   Rakendamine

7.1.   Käesoleva tegevuskava rakendamisel annavad kokkuleppeosalised vajaduse korral eelise tabeli 1 veerus A nimetatud populatsioonidele.

7.2.   Kui tabelis 1 nimetatud populatsioonidest asub mõne kokkuleppeosalise territooriumil mitu ühe ja sama liigi populatsiooni, rakendab see kokkuleppeosaline kaitsemeetmeid, mis on vajalikud kõige halvemas seisundis populatsiooni või populatsioonide jaoks.

7.3.   Kokkuleppe sekretariaat koordineerib tehnilise komiteega kooskõlastades ja levilariikide ekspertide kaasabil käesoleva kokkuleppe IV artikli lõikes 4 sätestatud kaitsesuuniste väljatöötamist, et aidata kokkuleppeosalistel käesolevat tegevuskava rakendada. Kokkuleppe sekretariaat tagab võimaluse korral kooskõla teiste rahvusvaheliste õigusaktide raames vastuvõetud suunistega. Kõnealuste kaitsesuuniste eesmärk on viia sisse säästva kasutuse põhimõte. Suunised hõlmavad muu hulgas:

a)

üksikute liikide tegevuskavu;

b)

erakorralisi meetmeid;

c)

linnualade inventeerimise ettevalmistamist ja elupaikade kaitse meetodite väljatöötamist;

d)

jahipidamistavasid;

e)

veelindudega kauplemist;

f)

turismi;

g)

viljakahjude vähendamist,

ja

h)

veelindude seire protokolli.

7.4.   Kokkuleppe sekretariaat koostab tehnilise komitee ja kokkuleppeosalistega kooskõlastades käesoleva tegevuskava rakendamiseks vajalikke rahvusvahelisi ülevaateid, sealhulgas:

a)

aruanded populatsioonide staatuse ja suundumuste kohta;

b)

uuringutega kogutud teabes olevate lünkade kohta;

c)

iga populatsiooni poolt kasutatavate alade võrgustiku kohta, sealhulgas ülevaated iga linnuala kaitsestaatuse ning võetud kaitsekorraldusmeetmete kohta;

d)

jahipidamist ja kauplemist reguleerivate asjakohaste õigusaktide kohta riikides, mis on seotud käesoleva kokkuleppe lisas 2 nimetatud liikidega;

e)

üksikute liikide tegevuskavade ettevalmistamise ja rakendamise etappide kohta;

f)

taasasustamisprojektide kohta

ning

g)

introdutseeritud veelindude võõrliikide ja nende hübriidide staatuse kohta.

7.5.   Kokkuleppe sekretariaat püüab tagada punktis 7.4 nimetatud ülevaadete ajakohastamise vähemalt iga kolme aasta järel.

7.6.   Tehniline komitee hindab punktide 7.3 ja 7.4 alusel koostatud suuniseid ja ülevaateid ning sõnastab nende väljatöötamist, sisu ja rakendamist puudutavate soovituste ning otsuste eelnõud kokkuleppeosaliste kogu istungitel käsitlemiseks.

7.7.   Kokkuleppe sekretariaat otsib pidevalt käesoleva tegevuskava rakendamiseks täiendavate vahendite (rahaliste vahendite ja tehnilise abi) saamise võimalikke viise ning esitab vastava aruande kokkuleppeosaliste kogu igal korralisel istungil.

TABEL 1

RÄNDVEELINDUDE POPULATSIOONIDE STAATUS (1)

Klassifikatsiooni seletus

Käesoleva tegevuskava rakendamisel lähtutakse järgnevast tabeli 1 seletusest.

Veerg A

1. kategooria:

a)

metsloomade rändliikide kaitse konventsiooni I lisas nimetatud liigid;

b)

maailma ohustatud lindude nimekirjas (BirdLife International 2000) ohustatutena nimetatud liigid,

või

c)

populatsioonid, milles on alla 10 000 isendi.

2. kategooria:

Populatsioonid, mille isendite arv on vahemikus 10 000–25 000.

3. kategooria:

Populatsioonid, mille isendite arv on vahemikus 25 000–100 000 ning mida loetakse ohustatuteks järgmistel põhjustel:

a)

aastatsükli mõnel perioodil kogunemine üksikutele aladele;

b)

sõltuvus elupaigatüübist, mis on tõsiselt ohustatud;

c)

populatsiooni arvukuses ilmneb oluline pikaajaline langustendents,

või

d)

populatsiooni arvukuses või suundumustes esinevad äärmuslikud kõikumised.

2. ja 3. kategooria all nimetatud liikide osas vaata käesoleva kokkuleppe lisas 3 esitatud tegevuskava punkti 2.1.1.

Veerg B

1. kategooria:

Populatsioonid, mille isendite arv on vahemikus 25 000–100 000 ning mis ei vasta eespool veeru A osas nimetatud tingimustele.

2. kategooria:

Populatsioonid, milles on üle 100 000 isendi ning mida loetakse erilist tähelepanu vajavateks järgmistel põhjustel:

a)

aastatsükli mõnel perioodil kogunemine üksikutele aladele;

b)

sõltuvus elupaigatüübist, mis on tõsiselt ohustatud;

c)

populatsiooni arvukuses ilmneb oluline pikaajaline langustendents,

või

d)

populatsiooni arvukuses või suundumustes esinevad äärmuslikud kõikumised.

Veerg C

1. kategooria:

Populatsioonid, milles on üle 100 000 isendi, mille olukorda võiks rahvusvahelise koostööga oluliselt parandada ning mis ei täida ei veeru A ega veeru B puhul nimetatud tingimusi.

Tabeli 1 ülevaatamine

Tabelit:

a)

vaatab regulaarselt üle tehniline komitee vastavalt käesoleva kokkuleppe VII artikli lõike 3 punktile b

ning

b)

muudab vastavalt vajadusele kokkuleppeosaliste kogu kooskõlas käesoleva kokkuleppe VI artikli lõike 9 punktiga d ja arvestades ülevaatamisel tehtud järeldusi.

Levilakirjeldustes kasutatud geograafilised mõisted

Põhja-Aafrika

Alžeeria, Egiptus, Liibüa Araabia Rahvadžamahirija, Maroko, Tuneesia.

Lääne-Aafrika

Benin, Burkina Faso, Côte d'Ivoire, Gambia, Ghana, Guinea, Guinea-Bissau, Kamerun, Libeeria, Mali, Mauritaania, Nigeeria, Niger, Senegal, Sierra Leone, Togo, Tšaad.

Ida-Aafrika

Burundi, Djibouti, Eritrea, Etioopia, Kenya, Rwanda, Somaalia, Sudaan, Tansaania Ühendvabariik, Uganda.

Kirde-Aafrika

Djibouti, Egiptus, Eritrea, Etioopia, Somaalia, Sudaan.

Lõuna-Aafrika

Angola, Botswana, Lesotho, Lõuna-Aafrika, Malawi, Mosambiik, Namiibia, Sambia, Svaasimaa, Zimbabwe.

Kesk-Aafrika

Ekvatoriaal-Guinea, Gabon, Kamerun, Kesk-Aafrika Vabariik, Kongo, Kongo Demokraatlik Vabariik, São Tomé ja Príncipe.

Sahara-tagune Aafrika

Kõik Saharast lõuna poole jäävad Aafrika riigid.

Troopiline Aafrika

Sahara-tagune Aafrika, v.a Lesotho, Lõuna-Aafrika, Namiibia ja Svaasimaa.

Lääne-palearktiline piirkond

määratletud käsiraamatus “Handbook of the Birds of Europe, the Middle East and North Africa” (Cramp ja Simmons 1977).

Loode-Euroopa

Belgia, Iirimaa, Island, Luksemburg, Madalmaad, Norra, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Soome, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik, Taani.

Lääne-Euroopa

Loode-Euroopa koos Portugali ja Hispaaniaga.

Kirde-Euroopa

Uuralitest lääne poole jääv Venemaa Föderatsiooni põhjaosa.

Ida-Euroopa

Ukraina, Valgevene, Uuralitest lääne poole jääv Venemaa Föderatsioon.

Kesk-Euroopa

Austria, Eesti, Liechtenstein, Leedu, Läti, Poola, Saksamaa, Slovakkia, Šveits, Tšehhi Vabariik, Ungari, Venemaa Föderatsiooni Soome lahe ümbruse alad ja Kaliningrad.

Atlandi põhjaosa

Fääri saared, Gröönimaa, Iirimaa, Island, Norra, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik, Svalbard, Venemaa Föderatsiooni looderannik.

Atlandi idaosa

Euroopa ja Põhja-Aafrika Atlandi ookeani rannik Põhja-Norrast Marokoni.

Lääne-Siber

Venemaa Föderatsiooni ala Uuralitest idas kuni Jenissei jõeni ja lõunas kuni Kasahstani piirini.

Kesk-Siber

Venemaa Föderatsiooni ala Jenissei jõest Taimõri poolsaare idapiirini ja lõunas kuni Altai mägedeni.

Vahemere lääneosa

Alžeeria, Hispaania, Itaalia, Malta, Maroko, Monaco, Portugal, San Marino, Prantsusmaa, Tuneesia.

Vahemere idaosa

Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Egiptus, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, Horvaatia, Iisrael, Jugoslaavia, Kreeka, Küpros, Liibanon, Liibüa Araabia Rahvadžamahirija, Sloveenia, Süüria Araabia Vabariik, Türgi.

Must meri

Armeenia, Bulgaaria, Gruusia, Moldova Vabariik, Rumeenia, Türgi, Ukraina, Venemaa Föderatsioon.

Kaspia meri

Aserbaidžaani, Iraani Islamivabariik, Kasahstan, Türkmenistan, Usbekistan, Venemaa Föderatsioon.

Edela-Aasia

Araabia Ühendemiraadid, Bahrain, Iisrael, Iraak, Iraani Islamivabariik, Jeemen, Jordaania, Kasahstan, Katar, Kuveit, Liibanon, Omaan, Saudi Araabia, Süüria Araabia Vabariik, Türgi idaosa, Türkmenistan, Usbekistan.

Lääne-Aasia

Venemaa Föderatsiooni Uuralitest idas asuvad läänepoolsed osad ja Kaspia mere riigid.

Kesk-Aasia

Afganistan, Kasahstan, Kõrgõzstan, Tadžikistan, Türkmenistan, Usbekistan.

Lõuna-Aasia

Bangladesh, Bhutan, India, Maldiivid, Nepal, Pakistan, Sri Lanka.

Lühendid ja sümbolid

pes

:

pesitsemine

talv

:

talvitumine

P

:

Põhja

I

:

Ida

L

:

Lõuna

Ln

:

Lääne

Kd

:

Kirde

Ld

:

Loode

Kg

:

Kagu

E

:

Edela

()

Populatsiooni seisund teadmata. Kaitsestaatus on hinnanguline.

*

Tärniga tähistatud populatsioonide puhul võib erandina jätkuda säästev jahipidamine, kui selliste populatsioonide küttimine on ammu väljakujunenud kultuuriline tava (vt käesoleva kokkuleppe lisa 3 punkt 2.1.1).

Märkused

1.

Tabeli 1 koostamisel kasutatud arvukusandmed vastavad võimalikult täpselt kokkuleppe alal potentsiaalselt pesitseva lindude kogumi isendite arvule. Staatus põhineb parimatel kättesaadavatel avaldatud arvukuse hinnangutel.

2.

Lühendid “pes” või “talv” populatsioonide loetelus on üksnes abivahendid populatsiooni määramisel. Need ei osuta hooajalisele meetmete piiramisele nende populatsioonide puhul käesoleva kokkuleppe ja tegevuskava raames.

3.

Populatsioonide määramiseks kasutatud lühikirjeldused põhinevad raamatu “Waterbird Population Estimates” kolmandas väljaandes kasutatud kirjeldustel.

4.

Kaldkriipsu (/) kasutatakse pesitsusalade eraldamiseks talvitusaladest.

5.

Kui liigi populatsioon on tabelis 1 nimetatud mitme kategooria all, põhinevad tegevuskavast tulenevad kohustused kõige rangemal nimetatud kategoorial.

 

A

B

C

SPHENISCIDAE

Spheniscus demersus

Lõuna-Aafrika

1b

2a 2c

 

GAVIIDAE

GAVIA STELLATA

Loode-Euroopa (talv)

 

2c

 

Kaspia meri, Must meri ja Vahemere idaosa (talv)

 

(1)

 

Gavia arctica arctica

Põhja-Euroopa ja Lääne-Siber/Euroopa

 

2c

 

Gavia arctica suschkini

Kesk-Siber/Kaspia meri

 

 

(1)

Gavia immer

Euroopa (talv)

1c

 

 

Gavia adamsii

Põhja-Euroopa (talv)

1c

 

 

PODICIPEDIDAE

Tachybaptus ruficollis ruficollis

Euroopa ja Loode-Aafrika

 

 

1

Podiceps cristatus cristatus

Loode– ja Lääne-Euroopa

 

 

1

Must meri ja Vahemeri (talv)

 

 

1

Kaspia meri ja Edela-Aasia (talv)

2

 

 

Podiceps grisegena grisegena

Loode-Euroopa (talv)

 

1

 

Must meri ja Vahemeri (talv)

 

(1)

 

Kaspia meri (talv)

2

 

 

Podiceps cristatus infuscatus

Ida-Aafrika (Etioopiast Põhja-Sambiani)

1c

 

 

Lõuna-Aafrika

1c

 

 

Podiceps auritus auritus

Loode-Euroopa (suurenokaline)

1c

 

 

Kirde-Euroopa (väiksenokaline)

 

1

 

Kaspia meri ja Lõuna-Aasia (talv)

2

 

 

Podiceps nigricollis nigricollis

Euroopa/Lõuna– ja Lääne-Euroopa ja Põhja-Aafrika

 

 

1

Lääne-Aasia/Edela– ja Lõuna-Aasia

 

1

 

Podiceps nigricollis gurneyi

Lõuna-Aafrika

2

 

 

PELECANIDAE

Pelecanus onocrotalus

Lõuna-Aafrika

2

 

 

Lääne-Aafrika

 

1

 

Ida-Aafrika

 

 

1

Euroopa ja Lääne-Aasia (pes)

1a 3c

 

 

Pelecanus rufescens

troopiline Aafrika ja Araabia ps edelaosa

 

1

 

Pelecanus crispus

Must meri ja Vahemeri (talv)

1a 1c

 

 

Edela-Aasia ja Lõuna-Aasia (talv)

1a 2

 

 

SULIDAE

Sula (Morus) capensis

Lõuna-Aafrika

1b

2a 2c

 

PHALACROCORACIDAE

Phalacrocorax coronatus

Edela-Aafrika rannikuala

1c

 

 

Phalacrocorax pygmeus

Must meri ja Vahemeri

 

1

 

Edela-Aasia

 

1

 

Phalacrocorax neglectus

Edela-Aafrika rannikuala

1b 1c

 

 

Phalacrocorax carbo carbo

Loode-Euroopa

 

 

1

Phalacrocorax carbo sinensis

Põhja– ja Kesk-Euroopa

 

 

1

Must meri ja Vahemeri

 

 

1

Lääne– ja Edela-Aasia

 

 

(1)

Phalacrocorax carbo lucidus

Lääne-Aafrika rannikuala

 

1

 

Kesk– ja Ida-Aafrika

 

 

1

Lõuna-Aafrika rannikuala

2

 

 

Phalacrocorax nigrogularis

Pärsia lahe piirkond ja Araabia meri

1b

2a 2c

 

Phalacrocorax capensis

Lõuna-Aafrika rannikuala

 

2a 2c

 

ARDEIDAE

Egretta ardesiaca

Sahara-tagune Aafrika

3c

 

 

Egretta vinaceigula

Lõuna– ja Kesk-Aafrika

1b 1c

 

 

Egretta garzetta garzetta

Sahara-tagune Aafrika

 

 

(1)

Euroopa, Must meri ja Vahemeri/L– ja Kesk-Aafrika

 

 

1

Lääne-Aasia/Edela-Aasia, Loode– ja Ida-Aafrika

 

(1)

 

Egretta gularis gularis

Lääne-Aafrika

 

(1)

 

Egretta gularis schistacea

Kirde-Aafrika ja Punane meri

 

(1)

 

Edela-Aasia ja Lõuna-Aasia

2

 

 

Egretta dimorpha

Ida-Aafrika rannikuala

2

 

 

Ardea cinerea cinerea

Sahara-tagune Aafrika

 

 

1

Euroopa ja Põhja-Aafrika (pes)

 

 

1

Lääne– ja Edela-Aasia (pes)

 

 

(1)

Ardea melanocephala

Sahara-tagune Aafrika

 

 

(1)

Ardea purpurea purpurea

troopiline Aafrika

 

1

 

Lääne-Euroopa ja Vahemere lääneosa/Lääne-Aafrika

2

 

 

Ida-Euroopa ja Edela-Aasia/Sahara-tagune Aafrika

 

(2c)

 

Casmerodius albus albus

Lääne-, Kesk– ja Edela-Euroopa/Must meri ja Vahemeri

2

 

 

Lääne-Aasia/Edela-Aasia

 

(1)

 

Casmerodius albus melanorhynchos

Sahara-tagune Aafrika ja Madagaskar

 

 

(1)

Mesophoyx intermedia brachyrhyncha

Sahara-tagune Aafrika

 

1

 

Bubulcus ibis ibis

Lõuna-Aafrika

 

 

1

troopiline Aafrika

 

 

1

Edela-Euroopa ja Loode-Aafrika

 

 

1

Vahemere idaosa ja Edela-Aasia

2

 

 

Ardeola ralloides ralloides

Vahemeri, Must meri ja P-Aafrika/Sahara-tagune Aafrika

3c

 

 

Lääne– ja Edela-Aasia/Sahara-tagune Aafrika

 

(1)

 

Ardeola ralloides paludivaga

Sahara-tagune Aafrika ja Madagaskar

 

 

(1)

Ardeola idae

Madagaskar ja Aldabra/Kesk– ja Ida-Aafrika

1b 1c

 

 

Ardeola rufiventris

troopiline Ida– ja Lõuna-Aafrika

 

(1)

 

Nycticorax nycticorax nycticorax

Sahara-tagune Aafrika ja Madagaskar

 

(1)

 

Euroopa ja Loode-Aafrika/Vahemeri ja Aafrika

 

2c

 

Lääne-Aasia/Edela-Aasia ja Kirde-Aafrika

 

(1)

 

Ixobrychus minutus minutus

Euroopa ja Põhja-Aafrika/Sahara-tagune Aafrika

 

2c

 

Lääne- ja Edela-Aasia/Sahara-tagune Aafrika

 

(1)

 

Ixobrychus minutus payesii

Sahara-tagune Aafrika

 

(1)

 

Ixobrychus sturmii

Sahara-tagune Aafrika

 

(1)

 

Botaurus stellaris stellaris

Euroopa (pes)

3c

 

 

Edela-Aasia (talv)

2

 

 

Botaurus stellaris capensis

Lõuna-Aafrika

1c

 

 

CICONIIDAE

Mycteria ibis

Sahara-tagune Aafrika (v.a Madagaskar)

 

1

 

Anastomus lamelligerus lamelligerus

Sahara-tagune Aafrika

 

 

1

Ciconia nigra

Lõuna-Aafrika

1c

 

 

Edela-Euroopa/Lääne-Aafrika

1c

 

 

Kesk- ja Ida-Euroopa/Sahara-tagune Aafrika

2

 

 

Ciconia abdimii

Sahara-tagune Aafrika ja Araabia ps edelaosa

 

(2c)

 

Ciconia episcopus microscelis

Sahara-tagune Aafrika

 

(1)

 

Ciconia ciconia ciconia

Lõuna-Aafrika

1c

 

 

Ibeeria ja Loode-Aafrika/Sahara-tagune Aafrika

3b

 

 

Kesk– ja Ida-Euroopa/Sahara-tagune Aafrika

 

 

1

Lääne-Aasia/Edela-Aasia

2

 

 

Leptoptilos crumeniferus

Sahara-tagune Aafrika

 

 

1

BALAENICIPITIDAE

Balaeniceps rex

troopiline Kesk-Aafrika

1c

 

 

THRESKIORNITHIDAE

Plegadis falcinellus falcinellus

Sahara-tagune Aafrika (pes)

 

 

1

Must meri ja Vahemeri/Lääne-Aafrika

3c

 

 

Edela-Aasia/Ida-Aafrika

 

(1)

 

Geronticus eremita

Maroko

1a 1b 1c

 

 

Edela-Aasia

1a 1b 1c

 

 

Threskiornis aethiopicus aethiopicus

Sahara-tagune Aafrika

 

 

1

Iraak ja Iraan

1c

 

 

Platalea leucorodia leucorodia

Lääne-Euroopa/Vahemere lääneosa ja Lääne-Aafrika

1c

 

 

Kesk– ja Kg-Euroopa/Vahemeri ja troopiline Aafrika

2

 

 

Platalea leucorodia archeri

Punane meri ja Somaalia

1c

 

 

Platalea leucorodia balsaci

Lääne-Aafrika rannikuala (Mauritaania)

1c

 

 

Platalea leucorodia major

Lääne-Aasia/Edela– ja Lõuna-Aasia

2

 

 

Platalea alba

Sahara-tagune Aafrika

2*

 

 

PHOENICOPTERIDAE

Phoenicopterus ruber roseus

Lääne-Aafrika

3a

 

 

Ida-Aafrika

3a

 

 

Lõuna-Aafrika (Madagaskarini)

3a

 

 

Vahemere lääneosa

 

2a

 

Vahemere idaosa, Edela– ja Lõuna-Aasia

 

2a

 

Phoenicopterus minor

Lääne-Aafrika

2

 

 

Ida-Aafrika

 

2a 2c

 

Lõuna-Aafrika (Madagaskarini)

3a

 

 

ANATIDAE

Dendrocygna bicolor

Lääne-Aafrika (Senegalist Tšaadini)

 

 

(1)

Ida– ja Lõuna-Aafrika

 

 

(1)

Dendrocygna viduata

Lääne-Aafrika (Senegalist Tšaadini)

 

 

1

Ida– ja Lõuna-Aafrika

 

 

1

Thalassornis leuconotus leuconotus

Lääne-Aafrika

1c

 

 

Ida– ja Lõuna-Aafrika

2*

 

 

Oxyura leucocephala

Vahemere lääneosa (Hispaania ja Maroko)

1a 1b 1c

 

 

Alžeeria ja Tuneesia

1a 1b 1c

 

 

Vahemere idaosa, Türgi ja Edela-Aasia

1a 1b 1c

 

 

Oxyura maccoa

Ida-Aafrika

1c

 

 

Lõuna-Aafrika

1c

 

 

Cygnus olor

Loode-Euroopa mandriosa ja Kesk-Euroopa

 

 

1

Must meri

 

1

 

Lääne– ja Kesk-Aasia/Kaspia meri

 

2a 2d

 

Cygnus Cygnus

Island/Ühendkuningriik ja Iirimaa

2

 

 

Loode-Euroopa mandriosa

 

1

 

P-Euroopa ja Ln-Siber/Must meri ja Vahemere idaosa

2

 

 

Lääne– ja Kesk-Siber/Kaspia meri

2

 

 

Cygnus columbianus bewickii

Lääne-Siber ja Kirde-Euroopa/Loode-Euroopa

3c

 

 

Põhja-Siber/Kaspia meri

1c

 

 

Anser brachyrhynchus

Ida-Gröönimaa ja Island/Ühendkuningriik

 

2a

 

Svalbard/Loode-Euroopa

 

1

 

Anser fabalis fabalis

Kirde-Euroopa/Loode-Euroopa

 

1

 

Anser fabalis rossicus

Lääne– ja Kesk-Siber/Kirde– ja Edela-Euroopa

 

 

(1)

Anser fabalis johanseni

Lääne– ja Kesk-Siber/Türkmenistanist Lääne-Hiinani

 

 

(1)

Anser albifrons albifrons

Loode-Siber ja Kirde-Euroopa/Loode-Euroopa

 

 

1

Lääne-Siber/Kesk-Euroopa

3c*

 

 

Lääne-Siber/Must meri ja Türgi

 

 

1

Põhja-Siber/Kaspia meri ja Iraak

2

 

 

Anser albifrons flavirostris

Gröönimaa/Iirimaa ja Ühendkuningriik

3a*

 

 

Anser erythropus

P-Euroopa ja Lääne-Siber/Must meri ja Kaspia meri

1a 1b 2

 

 

Anser anser anser

Island/Ühendkuningriik ja Iirimaa

 

1

 

Loode-Euroopa/Edela-Euroopa

 

 

1

Kesk-Euroopa/Põhja-Aafrika

 

1

 

Anser anser rubrirostris

Must meri ja Türgi

 

1

 

Lääne-Siber/Kaspia meri ja Iraak

 

 

1

Branta leucopsis

Ida-Gröönimaa/Šotimaa ja Iirimaa

 

1

 

Svalbard/Edela-Šotimaa

2

 

 

Venemaa/Saksamaa ja Madalmaad

 

 

1

Branta bernicla bernicla

Lääne-Siber/Lääne-Euroopa

 

2b 2c

 

Branta bernicla hrota

Svalbard/Taani ja Ühendkuningriik

1c

 

 

Kanada ja Gröönimaa/Iirimaa

2

 

 

Branta ruficollis

Põhja-Siber/Must meri ja Kaspia meri

1a 1b 3a

 

 

Alopochen aegyptiacus

Lääne-Aafrika

2

 

 

Ida– ja Lõuna-Aafrika

 

 

1

Tadorna ferruginea

Loode-Aafrika

1c

 

 

Vahemere idaosa ja Must meri/Kirde-Aafrika

2

 

 

Lääne-Aasia ja Kaspia meri/Iraan ja Iraak

 

1

 

Tadorna cana

Lõuna-Aafrika

 

1

 

Tadorna tadorna

Loode-Euroopa

 

2a

 

Must meri ja Vahemeri

3c

 

 

Lääne-Aasia/Kaspia meri ja Lähis-Ida

 

1

 

Plectropterus gambensis gambensis

Lääne-Aafrika

 

 

1

Ida-Aafrika (Sudaanist Sambiani)

 

 

1

Plectropterus gambensis niger

Lõuna-Aafrika

 

1

 

Sarkidiornis melanotos melanotos

Lääne-Aafrika

 

1

 

Lõuna– ja Ida-Aafrika

 

 

1

Nettapus auritus

Lääne-Aafrika

1c

 

 

Lõuna– ja Ida-Aafrika

 

 

(1)

Anas capensis

Ida-Aafrika (Rifti org)

1c

 

 

Tšaadi järve vesistu2

1c

 

 

Lõuna-Aafrika (Angolast ja Sambiast põhjas)

 

 

1

Anas strepera strepera

Loode-Euroopa

 

1

 

Kirde-Euroopa/Must meri ja Vahemeri

 

2c

 

Lääne-Siber/Edela-Aasia ja Kirde-Aafrika

 

 

(1)

Anas penelope

Lääne-Siber ja Kirde-Euroopa/Loode-Euroopa

 

 

1

Lääne-Siber ja Kirde-Euroopa/Must meri ja Vahemeri

 

2c

 

Lääne-Siber/Edela-Aasia ja Kirde-Aafrika

 

2c

 

Anas platyrhynchos platyrhynchos

Loode-Euroopa

 

 

1

Põhja-Euroopa/Vahemere lääneosa

 

 

1

Ida-Euroopa/Must meri ja Vahemere idaosa

 

2c

 

Lääne-Siber/Edela-Aasia

 

 

(1)

Anas undulata undulata

Lõuna-Aafrika

 

 

1

Anas clypeata

Loode– ja Kesk-Euroopa (talv)

 

1

 

Ln-Siber, Kd– ja I-Euroopa/L-Euroopa ja Ln-Aafrika

 

2c

 

Lääne-Siber/Edela-Aasia, Kirde– ja Ida-Aafrika

 

2c

 

Anas erythrorhyncha

Lõuna-Aafrika

 

 

1

Ida-Aafrika

 

 

1

Madagaskar

2

 

 

Anas acuta

Loode-Euroopa

 

1

 

Ln-Siber, Kd– ja I-Euroopa/L-Euroopa ja Ln-Aafrika

 

2c

 

Lääne-Siber/Edela-Aasia ja Ida-Aafrika

 

 

(1)

Anas querquedula

Lääne-Siber ja Euroopa/Lääne-Aafrika

 

2c

 

Lääne-Siber/Edela-Aasia, Kirde– ja Ida-Aafrika

 

 

(1)

Anas crecca crecca

Loode-Euroopa

 

 

1

Lääne-Siber ja Kirde-Euroopa/Must meri ja Vahemeri

 

 

1

Lääne-Siber/Edela-Aasia ja Kirde-Aafrika

 

2c

 

Anas hottentota

Tšaadi järve vesistu

1c

 

 

Ida-Aafrika (Põhja-Sambiast lõunas)

 

1

 

Lõuna-Aafrika (Lõuna-Sambiast põhjas)

 

1

 

Marmaronetta angustirostris

Vahemere lääneosa/Vahemere lääneosa ja Ln-Aafrika

1a 1b 1c

 

 

Vahemere idaosa

1a 1b 1c

 

 

Edela-Aasia

1a 1b 2

 

 

Netta rufina

Edela– ja Kesk-Euroopa/Vahemere lääneosa

 

1

 

Must meri ja Vahemere idaosa

3c

 

 

Lääne– ja Kesk-Aasia/Edela-Aasia

 

 

1

Netta erythrophthalma brunnea

Lõuna– ja Ida-Aafrika

 

 

1

Aythya ferina

Kirde-Euroopa/Loode-Euroopa

 

 

1

Kesk– ja Kirde-Euroopa/Must meri ja Vahemeri

 

 

1

Lääne-Siber/Edela-Aasia

 

2c

 

Aythya nyroca

Vahemere lääneosa/Põhja– ja Lääne-Aafrika

1a 1c

 

 

Ida-Euroopa/Vahemere idaosa ja suahiili-Aafrika

1a 3c

 

 

Lääne-Aasia/Edela-Aasia ja Kirde-Aafrika

1a 3c

 

 

Aythya fuligula

Loode-Euroopa (talv)

 

 

1

Kesk-Euroopa, Must meri ja Vahemeri (talv)

 

 

1

Lääne-Siber/Edela-Aasia ja Kirde-Aafrika

 

 

(1)

Aythya marila marila

Põhja-Euroopa/Lääne-Euroopa

 

 

1

Lääne-Siber/Must meri ja Kaspia meri

 

 

1

Somateria mollissima mollissima

Balti riigid, Taani ja Madalmaad

 

 

1

Norra ja Venemaa

 

 

1

Somateria mollissima borealis

Svalbard ja Franz Josephi maa (pes)

 

1

 

Somateria spectabilis

Ida-Gröönimaa, Kirde-Euroopa ja Lääne-Siber

 

 

1

Polysticta stelleri

Lääne-Siber/Kirde-Euroopa

1a

1

 

Clangula hyemalis

Island ja Gröönimaa

 

 

1

Lääne-Siber/Põhja-Euroopa

 

 

1

Melanitta nigra nigra

Ln-Siber ja P-Euroopa/Ln-Euroopa ja Loode-Aafrika

 

2a

 

Melanitta fusca fusca

Lääne-Siber ja Põhja-Euroopa/Loode-Euroopa

 

2a

 

Must meri ja Kaspia meri

1c

 

 

Bucephala clangula clangula

Loode– ja Kesk-Euroopa (talv)

 

 

1

Kirde-Euroopa/Aadria meri

 

1

 

Lääne-Siber ja Kirde-Euroopa/Must meri

2

 

 

Lääne-Siber/Kaspia meri

2

 

 

Mergellus albellus

Loode– ja Kesk-Euroopa (talv)

3a

 

 

Kirde-Euroopa/Must meri ja Vahemere idaosa

 

1

 

Lääne-Siber/Edela-Aasia

3c

 

 

Mergus serrator serrator

Loode– ja Kesk-Euroopa (talv)

 

 

1

Kirde-Euroopa/Must meri ja Vahemeri

 

1

 

Lääne-Siber/Edela– ja Kesk-Aasia

1c

 

 

Mergus merganser merganser

Loode– ja Kesk-Euroopa (talv)

 

 

1

Kirde-Euroopa/Must meri

1c

 

 

Lääne-Siber/Kaspia meri

2

 

 

GRUIDAE

Balearica pavonina pavonina

Lääne-Aafrika (Senegalist Tšaadini)

2

 

 

Balearica pavonina ceciliae

Ida-Aafrika (Sudaanist Ugandani)

3c

 

 

Balearica regulorum regulorum

L-Aafrika (Angolast ja Lõuna-Zimbabwest põhjas)

1c

 

 

Balearica regulorum gibbericeps

Ida-Aafrika (Kenyast Mosambiigini)

3c

 

 

Grus leucogeranus

Iraan (talv)

1a 1b 1c

 

 

Grus virgo

Must meri (Ukraina)/Kirde-Aafrika

1c

 

 

Türgi (pes)

1c

 

 

Kalmõkkia/Kirde-Aafrika

 

1

 

Grus paradisea

Lõuna-Aafrika lõunatipp

1b 2

 

 

Grus carunculatus

Kesk– ja Lõuna-Aafrika

1b 1c

 

 

Grus grus

Loode-Euroopa/Ibeeria ja Maroko

 

1

 

Kirde– ja Kesk-Euroopa/Põhja-Aafrika

 

1

 

Ida-Euroopa/Türgi, Lähis-Ida ja Kirde-Aafrika

3c

 

 

Türgi ja Gruusia (pes)

1c

 

 

Lääne-Siber/Lõuna-Aasia

 

(1)

 

RALLIDAE

Sarothrura elegans elegans

Kirde-, Ida– ja Lõuna-Aafrika

 

 

(1)

Sarothrura elegans reichenovi

Edela-Aafrikast Kesk-Aafrikani

 

 

(1)

Sarothrura boehmi

Kesk-Aafrika

1c

 

 

Sarothrura ayresi

Etioopia ja Lõuna-Aafrika

1a 1b 1c

 

 

Rallus aquaticus aquaticus

Euroopa ja Põhja-Aafrika

 

 

1

Rallus aquaticus korejewi

Lääne-Siber/Edela-Aasia

 

 

(1)

Rallus caerulescens

Lõuna– ja Ida-Aafrika

 

 

(1)

Crecopsis egregia

Sahara-tagune Aafrika

 

 

(1)

Crex crex

Euroopa ja Lääne-Aasia/Sahara-tagune Aafrika

1b

2c

 

Amaurornis flavirostris

Sahara-tagune Aafrika

 

 

1

Porzana parva parva

Lääne-Euraasia/Aafrika

 

2c

 

Porzana pusilla intermedia

Euroopa (pes)

2

 

 

Porzana porzana

Euroopa/Aafrika

 

2c

 

Aenigmatolimnas marginalis

Sahara-tagune Aafrika

(2)

 

 

Porphyrio alleni

Sahara-tagune Aafrika

 

 

(1)

Gallinula chloropus chloropus

Euroopa ja Põhja-Aafrika

 

 

1

Lääne– ja Edela-Aasia

 

 

(1)

Gallinula angulata

Sahara-tagune Aafrika

 

 

(1)

Fulica cristata

Sahara-tagune Aafrika

 

 

1

Hispaania ja Maroko

1c

 

 

Fulica atra atra

Loode-Euroopa (talv)

 

 

1

Must meri ja Vahemeri (talv)

 

 

1

Edela-Aasia (talv)

 

 

(1)

DROMADIDAE

Dromas ardeola

India ookeani loodeosa, Punane meri ja Pärsia laht

3a

 

 

HAEMATOPODIDAE

Haematopus ostralegus ostralegus

Euroopa/Lõuna– ja Lääne-Euroopa ja Loode-Aafrika

 

 

1

Haematopus ostralegus longipes

Kg-Euroopa ja Ln-Aasia/E-Aasia ja Kirde-Aafrika

 

 

(1)

Haematopus moquini

Lõuna-Aafrika rannikuala

1c

 

 

RECURVIROSTRIDAE

Himantopus himantopus himantopus

Sahara-tagune Aafrika (v.a lõunaosa)

 

 

(1)

Lõuna-Aafrika (“meridionalis”)

2

 

 

Edela-Euroopa ja Loode-Aafrika/Lääne-Aafrika

 

1

 

Kesk-Euroopa ja Vahemere idaosa/P– ja Kesk-Aafrika