8.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 343/1

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1801/2006,

30. november 2006,

Euroopa Ühenduse ja Mauritaania Islamivabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu sõlmimise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37 koostoimes artikli 300 lõikega 2 ja lõike 3 esimese lõiguga,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1),

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Ühendus ja Mauritaania Islamivabariik on pidanud läbirääkimisi ja parafeerinud kalandusalase partnerluslepingu, mis võimaldab ühenduse kaluritel püüda kala Mauritaania Islamivabariigi suveräänsete õiguste alla kuuluvates vetes, edaspidi “partnerlusleping”.

(2)	Nimetatud partnerluslepingu heakskiitmine on ühenduse huvides.

(3)	Tuleks määrata kindlaks kalapüügivõimaluste jagunemine liikmesriikide vahel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Ühenduse nimel kiidetakse heaks Euroopa Ühenduse ja Mauritaania Islamivabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu sõlmimine.

Partnerluslepingu tekst on lisatud käesolevale määrusele.

Artikkel 2

1. Protokollis, millega määratakse kindlaks nimetatud partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus (edaspidi “protokoll”), jagunevad kindlaksmääratud kalapüügivõimalused liikmesriikide vahel järgmiselt:

Kalapüügiliik	GT või maksimaalne kalalaevatunnistuste arv litsentseerimisperioodi kohta	Liikmesriik	GT, kalalaevatunnistuste arv või aastane püügi ülemmäär liikmesriigi kohta
1. liik: vähilaadsete (v.a langustid ja krabid) püüdmiseks ette nähtud kalalaevad	9 440 GT	Hispaania	7 183 GT
		Itaalia	1 371 GT
		Portugal	886 GT
2. liik: senegali merluusi traalerid ja põhjaõngejada kasutavad laevad	3 600 GT	Hispaania	3 600 GT
3. liik: põhjalähedaste kalade (v.a senegali merluus) püügiks ette nähtud laevad, mis kasutavad muid püügivahendeid kui traalnoot	2 324 GT	Hispaania	1 500 GT
		Ühendkuningriik	800 GT
		Malta	24 GT
4. liik: pelaagiliste traalnootadega külmutustraalerid põhjalähedaste kalade püügiks	750 GT	Kreeka	750 GT
5. liik: peajalgsed	18 600 GT 43 kalalaevatunnistust	Hispaania	339 kalalaevatunnistust
5. liik: peajalgsed	18 600 GT 43 kalalaevatunnistust	Itaalia	4 kalalaevatunnistust
6. liik: langustid	300 GT	Portugal	300 GT
7. liik: tuunikülmutusseinerid	36 kalalaevatunnistust	Hispaania	15 kalalaevatunnistust
		Prantsusmaa	20 kalalaevatunnistust
		Malta	1 kalalaevatunnistus
8. liik: tuunipüügi ritvõngelaevad ja triivõngejadaga kalalaevad	31 kalalaevatunnistust	Hispaania	23 kalalaevatunnistust
		Prantsusmaa	5 kalalaevatunnistust
		Portugal	3 kalalaevatunnistust
9. liik: pelaagilisi traalnootasid kasutavad külmutustraalerid	22 kalalaevatunnistust, ülemmääraga 440 000 tonni	Madalmaad	190 000 tonni
		Leedu	120 500 tonni
		Läti	73 500 tonni
		Saksamaa	20 000 tonni
		Ühendkuningriik	10 000 tonni
		Portugal	6 000 tonni
		Prantsusmaa	10 000 tonni
		Poola	10 000 tonni
10. liik: krabipüük	300 GT	Hispaania	300 GT
11. liik: värske pelaagilise püügi laevad	aastane keskmine 15 000 GT kuus

2. Vastavalt protokolli sätetele võib 11. liigi (värske pelaagilise püügi laevad) kasutamata püügivõimalusi kasutada 9. liigi (pelaagilisi traalnootasid kasutavad külmutustraalerid) puhul kuni 25 kalalaevatunnistuse ulatuses kuus.

3. 9. liigi puhul (pelaagilisi traalnootasid kasutavad külmutustraalerid), juhul kui kalalaevatunnistuste taotlused ületavad võrdlusperioodiks lubatud maksimaalse arvu, edastab komisjon eelistatult nende laevade taotlused, mis on asjaomasele kalalaevatunnistuste taotlusele eelnenud kümne kuu jooksul kalalaevatunnistusi kõige rohkem kasutanud.

4. 11. liigi puhul (värske pelaagilise püügi laevad) edastab komisjon kalalaevatunnistuste taotlused pärast aastase püügikava kättesaamist, kus on täpsustatud taotlused laevade kaupa (täpsustades iga tegevuskuu ja aasta kõigi kuude kohta ette nähtud GT arvu), mis tuleb esitada komisjonile hiljemalt püügikava kohaldamise aasta 1. märtsiks.

Kui keskmine aastane taotlus ületab 15 000 GT kuus, eraldatakse kalalaevatunnistused vastavalt esimeses lõigus esitatud taotluste ja püügikavade tabelile.

5. Kalapüügivõimalusi majandatakse täies kooskõlas nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 2371/2002 (ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta) (2) artikliga 20.

Kui loetletud liikmesriikide kalalaevatunnistuste taotlused ei ammenda protokolliga määratud kalapüügivõimalusi, võib komisjon võtta arvesse mis tahes teise liikmesriigi kalalaevatunnistuste taotlusi.

Artikkel 3

Liikmesriigid, kelle laevad kalastavad partnerluslepingu alusel, teevad komisjonile teatavaks kõikide Mauritaania kalastusvööndis püütud kalaliikide kogused komisjoni 14. märtsi 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 500/2001 (millega sätestatakse ühenduse kalalaevade poolt kolmandate riikide vetes ja avamerel püütud saagi seiret käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 2847/93 üksikasjalikud rakenduseeskirjad) (3) ette nähtud korras.

Artikkel 4

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isikud, kes on volitatud partnerluslepingule alla kirjutama, et see ühenduse jaoks alates hiljem kindlaks määratavast kuupäevast siduvaks muuta. (4)

Artikkel 5

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. november 2006

Nõukogu nimel

eesistuja

L. HYSSÄLÄ

(1) Arvamus on esitatud 16. novembril 2006 (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.

(3) EÜT L 73, 15.3.2001, lk 8.

(4) Nõukogu peasekretariaat avaldab lepingu jõustumise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.

Euroopa Ühenduse ja Mauritaania Islamivabariigi vaheline

KALANDUSALANE PARTNERLUSLEPING

EUROOPA ÜHENDUS,

edaspidi “ühendus”,

MAURITAANIA ISLAMIVABARIIK,

edaspidi “Mauritaania”,

edaspidi “lepinguosalised”,

VÕTTES ARVESSE ühenduse ja Mauritaania vahelist tihedat koostööd, eriti Cotonou lepingu raames, millega kehtestatakse tihe koostöö ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja tema liikmesriikide ning teiselt poolt Mauritaania vahel, samuti nende ühist soovi koostööd tõhustada,

MEENUTADES, et ühendus ja Mauritaania on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguste konventsiooniga ühinenud riigid ning Mauritaania on kõnealuse konventsiooni kohaselt kehtestanud oma rannikust kuni 200 meremiili kaugusele ulatuva majandusvööndi, milles ta kasutab oma suveräänseid õigusi kõnealuse vööndi varude uurimisel, kaitsmisel ja majandamisel,

OLLES OTSUSTANUD teha, eelkõige 1995. aasta FAO konverentsil vastu võetud vastutustundliku kalapüügi juhendis kehtestatud põhimõtete alusel, vastutustundliku kalapüügi edendamiseks vastastikku kasulikku koostööd, et tagada mere elusressursside pikaajaline kaitse ja jätkusuutlik kasutamine, eriti kogu kalandustegevust hõlmava kontrollikorra tugevdamise kaudu varude suurendamise ja kaitsmise meetmete tõhususe kindlustamiseks ning merekeskkonna kaitsmiseks,

OLLES VEENDUNUD, et teadus- ja tehnikaalane tihe koostöö kalandussektoris tingimustel, mis kindlustavad kalavarude kaitse ja ratsionaalse kasutamise, edendab vastavate majanduslike ja sotsiaalsete eesmärkide saavutamist kõnealuses sektoris,

OLLES VEENDUNUD, et koostöö peab toimuma üksteist täiendavate ühiste või ühepoolsete algatuste ja meetmete kaudu, mis tagavad poliitiliste otsuste kooskõla ja jõupingutuste koostoime,

OLLES OTSUSTANUD toetada Mauritaania kalanduspoliitika raames partnerluse arengut, et leida selle poliitika tulemuslikuks elluviimiseks ning turuosaliste ja kodanikuühiskonna kaasamiseks kõige sobivamad vahendid,

SOOVIDES kehtestada tingimused, mis reguleerivad ühenduse laevade kalastustegevust Mauritaania kalastusvööndis ja ühenduse toetust vastutustundliku kalapüügi arendamisele nimetatud kalastusvööndis,

MÕISTES merekalapüügisektori ja sellega seotud ettevõtete rolli Mauritaania ja ühenduse eri piirkondade majanduslikus ja sotsiaalses arengus,

OLLES OTSUSTANUD mõlema lepinguosalise äriühinguid kaasavate investeeringute tegemise ja arendamise teel teha tihedamat majanduskoostööd kalanduse alal ja sellega seotud tegevusvaldkondades,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES.

Artikkel 1

Lepingu ese

Käesoleva lepinguga kehtestatakse põhimõtted, eeskirjad ja menetlused, millega reguleeritakse:

—	kalandussektoris tehtavat majanduslikku, rahanduslikku, teaduslikku ja tehnilist koostööd, mille eesmärk on Mauritaania kalastusvööndis vastutustundliku kalapüügi rakendamine, et tagada kalavarude kaitse ja säästev kasutamine ning Mauritaania kalandussektori arendamine,

—	ühenduse kalalaevade Mauritaania kalastusvööndisse pääsemise tingimusi,

—	Mauritaania kalastusvööndis toimuva kalapüügi kontrolli korraldust, mille eesmärk on tagada kehtestatud tingimuste täitmine, kalavarude kaitse ja majandamise meetmete tõhusus ning võitlus ebaseadusliku, deklareerimata ja reguleerimata kalapüügi vastu,

—	äriühingute koostööd kalandussektoris ja sellega seotud tegevusvaldkondades tehtava vastastikust huvi pakkuva majandustegevuse arendamisel,

—	Mauritaania kalastusvööndis välja püütud koguste maha- ja ümberlaadimise tingimusi,

—	tingimusi meremeeste töölevõtmiseks käesoleva lepingu kohaselt Mauritaania kalastusvööndis tegutsevate ühenduse laevade pardale.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas lepingus, protokollis ning lisades kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	“Mauritaania kalastusvööndid” – veed, mis kuuluvad Mauritaania Islamivabariigi suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla. Käesolevas lepingus sätestatud ühenduse laevad kalastavad vaid tsoonides, kus kalastamine on Mauritaania õigusaktide kohaselt lubatud;

b)	“ministeerium” – Mauritaania kalandus- ja mereministeerium;

c)	“ühenduse ametiasutused” – Euroopa Komisjon;

d)	“ühenduse laev” – ühenduse liikmesriigi lipu all sõitev ja ühenduses registreeritud kalalaev;

e)	“ühiskomitee” – ühenduse ja Mauritaania esindajatest koosnev komitee, mille ülesandeid kirjeldatakse käesoleva lepingu artiklis 10;

f)	“järelevalveamet” – merekalapüügi järelevalve ja kontrolli delegatsioon (DSPCM);

g)	“delegatsioon” – Euroopa Komisjoni delegatsioon Mauritaanias;

h)	“meremehed” – kogu meeskonda kuuluv laevapersonal ametist sõltumata (ohvitserid, tehnikud, töödejuhatajad, madrused).

Artikkel 3

Käesoleva lepingu põhimõtted ja eesmärgid

1. Lepinguosalised kohustuvad edendama Mauritaania kalastusvööndis vastutustundlikku kalapüüki neis kalastusvööndites kalastavate eri kalalaevastike võrdse kohtlemise põhimõtte alusel.

2. Lepinguosalised kohustuvad järgima dialoogi ja eelneva konsulteerimise põhimõtteid, eriti ühelt poolt kalanduspoliitika ja teiselt poolt Mauritaania kalandusele mõju avaldada võivate ühenduse meetmete rakendamisel.

3. Lepinguosalised kohustuvad tagama, et käesolevat lepingut rakendatakse kooskõlas majandus- ja sotsiaalvaldkonna hea valitsemistava põhimõtetega.

4. Lepinguosalised teevad koostööd ka käesoleva lepingu põhjal ellu viidud meetmete, programmide ja tegevuste eel-, vahe- ja järelhindamisel.

5. Ühenduse laevadel töötavate Mauritaania meremeeste tööd reguleerib Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) töö põhimõtete ja -õiguste deklaratsioon, mida kohaldatakse asjaomaste lepingute ja üldiste töötamistingimuste suhtes. Eelkõige on tegemist ühinemisvabaduse ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tegeliku tunnustamise ning tööhõive ja kutsealaga seotud diskrimineerimise kõrvaldamisega.

Artikkel 4

Teaduskoostöö

1. Käesoleva lepingu kehtivusajal teevad ühendus ja Mauritaania kootööd Mauritaania kalastusvööndi varude seisundi jälgimiseks. Selleks luuakse ühine sõltumatu teaduskomitee, mis võiks lepinguosaliste kutsel olla avatud kolmandate riikide teadlastele. Vähemalt kord aastas koguneva ühise teaduskomitee toimimise tingimused määratakse vastastikusel kokkuleppel kindlaks enne käesoleva lepingu jõustumist.

2. Ühise teaduskomitee töö tulemuste ja parimate kättesaadavate teaduslike soovituste alusel peavad lepinguosalised artiklis 10 nimetatud ühiskomitees nõu ning võtavad vajaduse korral ja vastastikusel kokkuleppel meetmeid kalavarude säästva majandamise tagamiseks.

3. Lepinguosalised kohustuvad pidama teineteisega nõu kas vahetult või asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu, et korraldada elusressursside majandamist ja kaitset ning teha asjakohast teaduskoostööd.

Artikkel 5

Ühenduse laevade juurdepääs Mauritaania kalastusvööndis asuvatele kalapüügipiirkondadele

1. Käesoleva lepinguga reguleeritav kalastustegevus toimub vastavalt Mauritaanias kehtivatele õigusaktidele. Ministeerium teatab ühendusele kõigist kõnealuste õigusaktide muudatustest. Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, peavad ühenduse laevad neid õigusnormide muudatusi järgima pärast ühe kuu möödumist muudatusest teatamisest.

2. Mauritaania kohustub andma ühenduse laevadele oma kalastusvööndis püügiloa kooskõlas käesoleva lepinguga ning selle protokolli ja lisadega.

3. Mauritaania kannab hoolt protokolli kalapüügi kontrolli käsitlevate sätete tõhusa kohaldamise eest. Ühenduse laevad teevad kontrolli eest vastutavate Mauritaania pädevate asutustega koostööd.

4. Ühendus kohustub võtma kõik asjakohased meetmed tagamaks, et tema laevad täidavad käesolevat lepingut ning Mauritaania jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes kalapüüki reguleerivaid õigusnorme vastavalt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsioonile.

Artikkel 6

Kalapüügi tingimused

1. Ühenduse laevad võivad Mauritaania kalastusvööndis kalastada vaid juhul, kui neil on käesoleva lepingu kohaselt väljastatud kalalaevatunnistus. Ühenduse laevade kalastustegevus sõltub ühenduse pädevate asutuste taotlusel Mauritaania pädevate asutuste poolt välja antud kalalaevatunnistuse omamisest. Kalalaevatunnistuste väljaandmise ning tasude ja teadusvaatlejate kuludega seotud osamaksete maksmise kord ning muud ühenduse laevade Mauritaania vetes toimuva kalapüügi tingimused on sätestatud lisades.

2. Kehtivas protokollis käsitlemata kalapüügiliikide ning katsepüügi jaoks võib ühenduse laevadele kalalaevatunnistusi anda ministeerium. Selliste kalalaevatunnistuste andmine sõltub siiski lepinguosaliste positiivsest arvamusest.

3. Käesoleva lepingu protokolliga määratakse kindlaks kalapüügivõimalused, mis Mauritaania eraldab ühenduse laevadele Mauritaania kalastusvööndis, ning käesoleva lepingu artiklis 7 osutatud rahaline toetus.

4. Lepinguosalised tagavad kõnealuse korra ja tingimuste nõuetekohase täitmise pädevate asutuste vahelise asjakohase halduskoostöö kaudu.

Artikkel 7

Rahaline toetus

1. Ühendus annab Mauritaaniale rahalist toetust vastavalt protokollis ja lisades sätestatud tingimustele. Rahaline toetus koosneb kahest omavahel seotud osast:

a)	rahaline hüvitis seoses ühenduse laevade juurdepääsuga Mauritaania kalastusvööndile, piiramata ühenduse laevade kohustusi seoses kalalaevatunnistuste tasudega;

b)	ühenduse rahaline toetus vastutustundlikul kalapüügil ja kalavarude säästval kasutamisel põhineva riikliku kalanduspoliitika rakendamiseks Mauritaania vetes.

2. Lõike 1 punktis b osutatud rahalise toetuse osa määratakse kindlaks lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel ja kooskõlas protokolli sätetega, pidades silmas ühiselt määratud eesmärke, mida tahetakse Mauritaania kalanduspoliitika raames saavutada.

3. Ühenduse antavat rahalist toetust makstakse igal aastal kooskõlas protokolliga ning vastavalt käesoleva lepingu ja selle protokolli sätetele toetuse summa võimaliku muutumise kohta seoses järgmiste asjaoludega:

a)	erakorralised asjaolud;

b)	ühenduse laevadele lubatud kalapüügivõimaluste vähendamine lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel asjaomaste varude majandamise huvides, kui seda peetakse parimate olemasolevate teadusnõuannete põhjal varude säilimise ja säästva kasutamise seisukohalt vajalikuks;

c)	ühenduse laevadele lubatud kalapüügivõimaluste suurendamine lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel, kui kalavarude olukord seda parimate olemasolevate teadusnõuannete põhjal võimaldab;

d)	käesoleva lepingu denonsseerimine vastavalt artiklile 14;

e)	käesoleva lepingu kohaldamise peatamine vastavalt artiklile 15 või protokollile.

Artikkel 8

Ettevõtjatevahelise koostöö edendamine

1. Lepinguosalised soodustavad majandus-, teadus- ja tehnikakoostööd kalandussektoris ja sellega seotud sektorites. Nad peavad kõnealuse eesmärgi saavutamiseks võetavate eri meetmete kooskõlastamiseks üksteisega nõu.

2. Lepinguosalised soodustavad kalapüügivõtete ja -vahendite, kalakaitseviiside ja kalatoodete töötlemise alast teabevahetust.

3. Lepinguosalised püüavad luua soodsaid tingimusi lepinguosaliste ettevõtete vaheliste suhete edendamiseks tehnika-, majandus- ja kaubandusvaldkondades, toetades ettevõtluse ja investeerimise arengut soodustava keskkonna loomist.

4. Eriti soodustavad lepinguosalised Mauritaania ja ühenduse õigusnorme arvestades lepinguosalistele vastastikust huvi pakkuvate investeeringute edendamist.

Artikkel 9

Halduskoostöö

Lepinguosalised, soovides kindlustada kalavarude majandamise ja kaitsmise meetmete tõhusust:

—	arendavad halduskoostööd tagamaks, et nende laevad peavad vastastikku kinni käesoleva lepingu sätetest ning Mauritaania merekalapüüki käsitlevatest õigusnormidest,

—	teevad koostööd ebaseadusliku kalapüügi tõkestamiseks ning selle vastu võitlemiseks eelkõige teabevahetuse ning tiheda halduskoostöö kaudu.

Artikkel 10

Ühiskomitee

1. Lepinguosalistest koosneva ühiskomitee ülesandeks on käesoleva lepingu kohaldamise kontrollimine. Ühiskomitee täidab ka järgmisi ülesandeid:

a)	jälgib lepingu täitmist, tõlgendamist ja kohaldamise toimimist ning vaidluste lahendamist;

b)	tagab järelevalve ja hindamise seoses partnerluslepingu panusega Mauritaania kalanduspoliitika elluviimisse;

c)	tegutseb vahendajana kalanduse valdkonnas vastastikust huvi pakkuvates küsimustes;

d)	tegutseb käesoleva lepingu tõlgendamise või kohaldamisega seotud vaidluste rahumeelse lahendamise foorumina;

e)	vajaduse korral vaatab läbi kalapüügivõimaluste taseme ja sellest tulenevalt rahalise toetuse suuruse;

f)	täidab mis tahes muid ülesandeid, mida lepinguosalised vastastikusel kokkuleppel talle annavad, sealhulgas ebaseadusliku kalapüügi vastase võitluse ja halduskoostöö valdkonnas;

g)	määrab kindlaks käesoleva lepingu artiklis 9 sätestatud halduskoostöö praktilise korra;

h)	jälgib ja hindab käesoleva lepingu artiklis 8 osutatud ettevõtjatevahelist koostööd ja pakub vajaduse korral välja viise ja võimalusi selle edendamiseks.

2. Ühiskomitee tuleb kokku vähemalt kord aastas vaheldumisi ühenduses ja Mauritaanias ning kohtumise eesistujaks on kohtumist korraldav lepinguosaline. Kummagi lepinguosalise taotlusel peab komitee erikoosolekuid.

Artikkel 11

Reguleerimisala

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, selles asutamislepingus sätestatud tingimustel ning teiselt poolt Mauritaania territooriumi ja tema jurisdiktsiooni alla kuuluvate vete suhtes.

Artikkel 12

Lepingu kestus

Käesolevat lepingut kohaldatakse kuue aasta jooksul alates selle jõustumiskuupäevast; seejärel võib seda pikendada samuti kuue aasta kaupa, kui lepingut ei denonsseerita kooskõlas artikliga 14.

Artikkel 13

Vaidluste lahendamine

Lepinguosalised peavad käesoleva lepingu tõlgendamist ja kohaldamist käsitlevate vaidluste korral omavahel nõu.

Artikkel 14

Lepingu denonsseerimine

1. Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu denonsseerida tõsiste asjaolude korral, nagu asjaomaste varude vähenemine, ühenduse laevadele antud kalapüügivõimaluste väiksema kasutamise kindlakstegemine või suutmatus täita lepinguosaliste võetud kohustusi seoses ebaseadusliku, reguleerimata ja teatamata jäetud kalapüügi ennetamisega.

2. Kui leping denonsseeritakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud põhjustel, teatab asjaomane lepinguosaline teisele lepinguosalisele kirjalikult oma kavatsusest leping denonsseerida vähemalt kuus kuud enne esialgse ajavahemiku või iga täiendava ajavahemiku möödumist. Kui leping denonsseeritakse mõnel muul põhjusel peale käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud põhjuste, on etteteatamise tähtaeg üheksa kuud.

3. Eelmises lõikes osutatud teatise üleandmisega alustatakse lepinguosaliste vahelisi konsultatsioone.

4. Artiklis 7 osutatud rahalist toetust vähendatakse denonsseerimise aasta eest proportsionaalselt ja põhimõttel pro rata temporis.

Artikkel 15

Lepingu peatamine

1. Käesoleva lepingu kohaldamise võib peatada kummagi lepinguosalise algatusel lepingu sätete kohaldamise suhtes esineva tõsise eriarvamuse korral. Lepingu peatamiseks peab asjaomane lepinguosaline oma kavatsusest kirjalikult teatama vähemalt kolm kuud enne peatamise jõustumiskuupäeva. Kõnealuse teatise saamisel alustavad lepinguosalised konsultatsioone eriarvamuste lahendamiseks vastastikusel kokkuleppel.

2. Artiklis 7 osutatud rahalist toetust vähendatakse proportsionaalselt ja põhimõttel pro rata temporis vastavalt peatamise kestusele, kui protokolli artikli 7 lõikest 4 ei tulene teisiti.

Artikkel 16

Protokoll ja lisad

Protokoll, selle lisad ja liited on käesoleva lepingu lahutamatud osad.

Artikkel 17

Lõppsätted – keel ja jõustumine

Käesolev leping, mis on koostatud kahes eksemplaris araabia, eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, saksa, slovaki, sloveeni, soome, rootsi, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed, jõustub kuupäeval, mil lepinguosalised teatavad teineteisele selle jõustumiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

PROTOKOLL,

millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Mauritaania Islamivabariigi vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus

Artikkel 1

Kohaldamisaeg ja kalapüügivõimalused

1. Kaheks aastaks alates 1. augustist 2006 lepingu artiklite 5 ja 6 kohaselt antavad kalapüügivõimalused on sätestatud käesolevale protokollile lisatud tabelis. Need võimalused on osa III lisas esitatud üldisest püügikoormusest, mille Mauritaania ametiasutused on kindlaks määranud kättesaadavate teaduslike soovituste põhjal ja mida perioodiliselt ajakohastatakse.

2. Lõiget 1 kohaldatakse käesoleva protokolli artiklite 4 ja 5 kohaselt.

3. Vastavalt lepingu artiklile 6 võivad Euroopa Ühenduse liikmesriigi lipu all sõitvad laevad Mauritaania kalastusvööndis kala püüda vaid tingimusel, et neile on käesoleva protokolli alusel ja selle lisades esitatud tingimustel väljastatud kalalaevatunnistus.

Artikkel 2

Rahaline toetus – makseviisid

1. Lepingu artiklis 7 ette nähtud rahaline toetus on 86 miljonit eurot aastas. (1) Sellest summast eraldab Mauritaania artiklis 1 osutatud ajavahemikul 11 miljonit eurot aastas lepingu artikli 7 lõikes 1b sätestatud rahaliseks toetuseks riigi kalanduspoliitika elluviimiseks, sealhulgas 1 miljon eurot aastas Arguin’i panga rahvuspargi toetuseks.

2. Lõiget 1 kohaldatakse käesoleva protokolli artiklite 4, 5, 6, 7, 9, 10 ja 13 kohaselt.

3. Ühenduse rahaline toetus tasutakse esimesel aastal hiljemalt 31. detsembril 2006 ja järgmistel aastatel hiljemalt 1. augustil.

4. Rahaline toetus kantakse Mauritaania Keskpangas avatud Mauritaania Islamivabariigi riigikassa (Trésor de la République islamique de Mauritanie) arvele, mille andmed ministeerium teatab.

5. Käesoleva protokolli artikli 6 kohaselt otsustatakse selle toetuse ja Arguin’i panga rahvuspargi toetuse kasutamine Mauritaania finantsseaduse raames ja on seega Mauritaania ametiasutuste ainupädevuses.

Artikkel 3

Teaduskoostöö

1. Lepinguosalised kohustuvad edendama Mauritaania kalastusvööndites vastutustundlikku kalapüüki säästva majandamise põhimõtte alusel.

2. Käesoleva protokolli kehtivusajal teevad ühenduse ja Mauritaania ametiasutused koostööd teatavate küsimuste uurimiseks, mis hõlmavad Mauritaania kalastusvööndite varude seisundi arengut; selleks tuleb vastavalt lepingu artikli 4 lõikele 1 korraldada vähemalt kord aastas ühise teaduskomitee nõupidamine. Kummagi lepinguosalise taotlusel ja käesoleva lepingu raames väljendatud vajaduste korral võib kokku kutsuda teisi kõnealuse teaduskomitee nõupidamisi.

3. Ühise teaduskomitee järelduste ja parimate kättesaadavate teaduslike soovituste alusel peavad lepinguosalised lepingu artiklis 10 osutatud ühiskomitees nõu ning võtavad vajaduse korral ja vastastikusel kokkuleppel meetmeid kalavarude säästva majandamise tagamiseks.

4. Ühise teaduskomitee volitused hõlmavad eelkõige järgmisi tegevusi:

a)	koostada iga-aastane teadusaruanne käesoleva lepingu esemeks oleva kalapüügi kohta;

b)	välja töötada iga-aastane programm, milles käsitletakse teaduslikke küsimusi kalavarude seisu ja ökosüsteemi arengu paremaks mõistmiseks, ja seda programmi ellu viia;

c)	uurida komitees ühehäälselt heaks kiidetud menetlust järgides käesoleva lepingu rakendamisel kerkivaid teaduslikke küsimusi;

d)	teha muu hulgas ja vajaduse korral katsepüüki, et määrata kindlaks kalapüügivõimalused ja kasutusvõimalused, mis tagavad kalavarude ja ökosüsteemi säilimise.

Artikkel 4

Kalapüügivõimaluste ülevaatamine

1. Käesoleva protokolli artiklis 1 osutatud kalapüügivõimalusi võib vastastikusel kokkuleppel suurendada, tingimusel et lepingu artikli 4 lõikes 1 nimetatud ühise teaduskomitee järelduste kohaselt ei kahjustata sellega Mauritaania varude säästvat majandamist. Sellisel juhul suurendatakse artikli 2 lõikes 1 osutatud rahalist toetust proportsionaalselt ja põhimõttel pro rata temporis. Euroopa Ühenduse makstava rahalise toetuse kogusumma ei tohi siiski olla üle kahe korra suurem käesoleva protokolli artikli 2 lõikes 1 osutatud summast ning see peab jääma proportsionaalseks kalapüügivõimaluste suurendamisega.

2. Kui lepinguosalised lepivad kokku käesoleva protokolli artikli 3 lõikes 3 esitatud meetmete võtmises, vähendades artiklis 1 osutatud kalapüügivõimalusi, vähendatakse rahalist toetust proportsionaalselt ja põhimõttel pro rata temporis. Ühendus võib, ilma et see piiraks käesoleva protokolli artikli 6 kohaldamist, peatada selle rahalise toetuse maksmise juhul, kui käesolevas protokollis sätestatud püügikoormust ei saa rakendada.

3. Lepinguosalised võivad vastastikusel kokkuleppel vaadata üle ka kalapüügivõimaluste jaotuse eri laevakategooriate vahel, tingimusel et järgitakse teaduskomitee soovitusi nende kalavarude majandamise kohta, mida ümberjaotamine võib mõjutada. Kui see on kalapüügivõimaluste ümberjaotamiseks vajalik, lepivad lepinguosalised kokku rahalise toetuse kohandamises.

4. Lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud kalapüügivõimaluste muutmise üle otsustatakse lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel lepingu artiklis 10 sätestatud ühiskomitees.

Artikkel 5

Katsepüük

1. Lepinguosalised võivad tegeleda Mauritaania kalastusvööndis katsepüügiga, võttes arvesse lepingu artiklis 4 osutatud teaduskomitee arvamust. Sel eesmärgil ja ühe lepinguosalise taotlusel konsulteerivad nad teineteisega ning määravad iga juhtumi puhul eraldi kindlaks uued varud, tingimused ja muud asjakohased näitajad.

2. Katsepüügi lubasid antakse uurimise eesmärgil kuni kuueks kuuks ja kooskõlas lepingu artikli 6 lõikega 2. Lubade suhtes kehtib tasu maksmise kohustus.

3. Kui lepinguosalised leiavad, et katsepüük on andnud positiivseid tulemusi, võib ökosüsteemide ja mere elusressursside säilitamist silmas pidades anda ühenduse laevadele uusi kalapüügivõimalusi vastavalt käesoleva protokolli artiklis 4 sätestatud kokkuleppekorrale kuni käesoleva protokolli kehtivuse lõppemiseni ning sõltuvalt lubatavast püügikoormusest. Selle tulemusena suureneb rahaline toetus vastavalt artikli 4 sätetele.

4. Katsepüüki tehakse tihedas koostöös Mauritaania okeanograafia- ja kalandusuuringute instituudiga (instituut). Selleks võtab instituut vastu otsuse pardale võetavate teadlaste ja vaatlejate meeskonna koosseisu kohta, kelle kulud kannab laevaomanik. Katsepüügi tulemusena saadud andmeid kasutatakse instituudi aruandes, mis edastatakse ministeeriumile.

5. Katsepüügi ajal välja püütud saak kuulub laevaomanikule. Keelatud on püüda liike, mille suurus on reguleerimata või mille püüdmine, pardal hoidmine ja turustamine ei ole Mauritaania õiguse kohaselt lubatud.

6. Kui lepinguosalised ei ole vastastikusel kokkuleppel otsustanud teisiti, lossitakse kogu katsepüügiga tegelevate laevade saak Mauritaanias.

Artikkel 6

Partnerluslepingu panus Mauritaania kalanduspoliitika rakendamisse

1. Lepingu artikli 7 lõikes 1b osutatud rahaline toetus on käesoleva protokolli artikli 2 lõike 1 kohaselt 11 miljonit eurot aastas. Kõnealune rahaline toetus aitab kaasa Mauritaania meremajanduse ja kalandussektori säästva arengu riikliku strateegia väljaarendamisele ja elluviimisele vastutustundliku ja säästva kalapüügi rakendamiseks Mauritaania vetes, eelkõige lõikes 3 ja IV lisas osutatud sekkumisvaldkondadele ja Arguin’i panga rahvuspargile.

2. Lõikes 1 osutatud rahalise toetuse kasutamise eest vastutab Mauritaania ning see põhineb lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel kindlaks määratud eesmärkidel ja nende saavutamiseks kavandatud ühe- ja mitmeaastastel programmidel.

3. Ilma et see piiraks lepinguosaliste poolt nende eesmärkide kindlaksmääramist ja kooskõlas Mauritaania meremajanduse ja kalandussektori säästva arengu riikliku strateegia praeguste prioriteetidega, ning et kindlustada sektori säästev ja vastutustundlik majandamine, on lepinguosalised otsustanud keskenduda järgmistele sekkumisvaldkondadele.

Juhtimise parandamine kalanduse valdkonnas:

—	toetus väikesemahulise ja rannikupüügi oskuslikuks arendamiseks, eelkõige kalandussektori majandamiskavade koostamise, jälgimise ja hindamise kaudu,

—	programmid kalandusalaste teadmiste parandamiseks,

—	püügikoormuse korralduse toetamine,

—	kohaste laboratooriumide loomine Mauritaania okeanograafia- ja kalandusuuringute instituudi raames, nende varustuse ajakohastamine ning teabe- ja statistilise analüüsi süsteemide arendamine.

Kalandussektori kiirem integreerimine Mauritaania riiklikku majandusse:

—	infrastruktuuride, eriti sadamainfrastruktuuride arendamine investeerimisprogrammide kaudu, näiteks Nouâdhibou sadama ja Nouakchott’i kalaturu taastamine väikesemahulise kalapüügi saagi lossimiseks,

—	rahaline toetus Mauritaania tööstusliku kalalaevastiku restruktureerimiseks,

—	väikesemahulise kalapüügi laevastiku moderniseerimise programmi loomine, et tagada hügieeni- ja turvanõuete täitmine, sealhulgas puust piroogide asendamine sobivamast materjalidest ning koos säilitusvahenditega piroogidega,

—

toetus- ja investeerimisprogrammide loomine merejärelevalve parandamiseks, näiteks ankurdamispontoonide ehitamine sadamatesse järelevalveasutuse ja Mauritaania okeanograafia- ja kalandusuuringute instituudi tarbeks ning järelevalvetehnikate ja -tehnoloogiatele (eelkõige VMS) kohandatud koolitusprogrammi loomine,

—	programmide ja algatuste rakendamine kalandustoodete müügi edendamise tagamiseks, eelkõige lossitud ja töödeldud toodete sanitaar- ja fütosanitaartingimuste parandamiseks ette nähtud meetmete abil.

Sektori suutlikkuse tugevdamine ja juhtimise parandamine:

—	koolitus- ja toetusprogrammide loomine mereohutuse ja päästetööde parandamiseks, eelkõige väikesemahulise laevastiku puhul,

—	toetusprogrammide loomine sektori juhtimisega tegelevatele kalandus- ja mereministeeriumi tehnilistele talitustele,

—	tegevuskava loomine sektori juhtimisega tegelevate talituste tõhususe suurendamiseks,

—	kalalaevatunnistuste haldamise süsteemi ja laevaseiresüsteemi loomine ja tõhustamine.

Artikkel 7

Mauritaania kalanduspoliitika toetuse rakendamise tingimused

1. Ilma et see piiraks käesoleva protokolli artikli 6 lõike 3 sätete kohaldamist, lepivad ühendus ja Mauritaania lepingu artiklis 10 osutatud ühiskomitees IV lisas määratletud suuniste põhjal ja kohe pärast protokolli jõustumist kokku järgmises:

a)	ühe- ja mitmeaastased suunised, millest juhindutakse säästva ja vastutustundliku kalapüügi juurutamisele suunatud Mauritaania kalanduspoliitika prioriteetide, eelkõige käesoleva protokolli artikli 6 lõikes 3 sätestatud prioriteetide rakendamisel;

b)	ühe- ja mitmeaastased eesmärgid ning igal aastal saavutatud tulemuste hindamist võimaldavad kriteeriumid ja näitajad.

2. Kõik muudatused neis suunistes, eesmärkides ning hindamiskriteeriumides ja -näitajates kiidavad lepinguosalised heaks ühiskomitees.

3. Esimesel protokolli kohaldamise aastal teatab Mauritaania ühendusele käesoleva protokolli artikli 6 lõikes 1 sätestatud rahalise toetuse kasutamisest suuniste, eesmärkide ning hindamiskriteeriumide ja -näitajate heakskiitmise ajal ühiskomitees. Igal järgmisel aastal teavitab ministeerium Euroopa Ühendust toetuse kasutamisest enne eelmise aasta 30. septembrit.

4. Mauritaania ministeerium edastab komisjoni delegatsioonile hiljemalt kolm kuud pärast aasta möödumist käesolevale protokollile allakirjutamise kuupäevast aastaaruande saadud tulemuste rakendamise ning kõigi esinenud raskuste kohta.

Komisjon jätab endale õiguse taotleda Mauritaania ametiasutustelt nimetatud tulemustega seotud lisateavet, et pidada lepingu artiklis 10 sätestatud ühiskomitee raames nõu Mauritaania ametiasutustega kavandatud eesmärkide saavutamist võimaldavate meetmete vastuvõtmiseks.

Artikkel 8

Ühenduse ettevõtjate majanduslik integratsioon Mauritaania kalandussektoriga

1. Lepinguosalised kohustuvad edendama ühenduse ettevõtjate integreerimist kogu Mauritaania kalandusvaldkonda.

2. Et arendada värske kala sektorit, vähendab Mauritaania nendelt ühenduse ettevõtjatelt, kes lossivad Mauritaania sadamates (eelkõige kohalikule tööstusele müümiseks, nende toodete väärtuse suurendamiseks Mauritaanias või Mauritaania kalastusvööndis püütud saagi vedamiseks mööda maismaateid) nõutavate tasude suurust vastavalt käesoleva protokolli lisa 1 sätetele ja asjakohastele Mauritaania õigusnormidele.

3. Lepinguosalised otsustavad luua töörühma, mille ülesanne on teha kindaks ühenduse otseinvesteeringute takistused ja toetamise võimalused Mauritaania kalandusvaldkonnas ning selliste investeeringute suhtes kehtivate tingimuste pehmendamist võimaldavad meetmed.

Artikkel 9

Vaidlused – protokolli kohaldamise peatamine

1. Käesoleva protokolli ja selle lisade sätete tõlgendamisel ja nende kohaldamisel tekkivate mis tahes erimeelsuste korral peavad lepinguosalised nõu lepingu artiklis 10 sätestatud ühiskomitees, mis kutsutakse vajaduse korral kokku erakorraliselt.

2. Protokolli kohaldamise võib ühe lepinguosalise algatusel peatada, kui lepinguosaliste erimeelsus on tõsine ja lõike 1 kohaselt ühiskomitees peetud nõupidamisel kokkulepet ei saavutatud.

3. Protokolli kohaldamise peatamiseks peab huvitatud lepinguosaline teatama oma kavatsusest kirjalikult vähemalt kolm kuud enne peatamise jõustumiskuupäeva.

4. Erandina lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud peatamise menetlusest on ühendusel õigus protokolli kohaldamine viivitamata peatada, kui Mauritaania ei täida endale kalanduspoliitika rakendamise osas võetud kohustusi. Sellest peatamisest teatatakse viivitamata Mauritaania ametiasutustele.

5. Peatamise korral jätkavad lepinguosalised konsultatsioone vaidluse lahendamiseks vastastikusel kokkuleppel. Lahenduseni jõudmisel jätkatakse käesoleva protokolli kohaldamist ning rahalist toetust vähendatakse proportsionaalselt ja põhimõttel pro rata temporis vastavalt ajavahemikule, mil käesoleva protokolli kohaldamine oli peatatud.

Artikkel 10

Protokolli kohaldamise peatamine maksete tasumata jätmise tõttu

Kui ühendus ei tasu käesoleva protokolli artikliga 2 ette nähtud makseid, võib käesoleva protokolli artikli 4 sätteid arvestades käesoleva protokolli kohaldamise peatada järgmistel tingimustel:

a)	ministeerium saadab Euroopa Komisjonile teate makse mittelaekumise kohta. Euroopa Komisjon viib läbi vajalikud kontrollimenetlused ja sooritab vajaduse korral makse hiljemalt 30 tööpäeva jooksul alates teate kättesaamise kuupäevast;

b)	kui Mauritaania pädevad asutused ei ole lõikes a sätestatud ajavahemiku jooksul makset või asjakohast selgitust makse puudumise kohta saanud, on neil õigus peatada protokolli kohaldamine. Sellest teavitavad nad viivitamata Euroopa Komisjoni;

c)	protokolli kohaldamine jätkub niipea, kui kõnealune makse on sooritatud.

Artikkel 11

Siseriiklike õigusnormide kohaldamine

Ilma et see piiraks lepingu sätete kohaldamist, kohaldatakse käesoleva protokolli ja selle lisa alusel kala püüdvate laevade tegevuse, eelkõige lossimise, ümberlaadimise, sadamateenuste kasutamise, varude hankimise ja muu suhtes Mauritaanias kehtivaid õigus- ja haldusnorme.

Artikkel 12

Kestus

Käesolevat protokolli ja selle lisasid kohaldatakse kahe aasta jooksul alates 1. augustist 2006; seejärel võib seda pikendada lepinguosaliste vaikival kokkuleppel kaks korda samuti kahe aasta kaupa, kui lepingut ei denonsseerita kooskõlas artikliga 13.

Artikkel 13

Denonsseerimine

1. Protokolli denonsseerimise korral teatab huvitatud lepinguosaline teisele lepinguosalisele kirjalikult oma kavatsusest protokoll denonsseerida vähemalt kuus kuud enne esialgse ajavahemiku või iga täiendava ajavahemiku möödumist.

2. Eelmises lõikes osutatud teatise üleandmisega alustatakse lepinguosaliste vahelisi konsultatsioone.

Artikkel 14

Jõustumine

Käesolev protokoll ja selle lisad jõustuvad lepingu jõustumiskuupäeval.

(1) Sellele summale lisanduvad otse Mauritaaniale I lisa IV peatükis nimetatud kontole kantavad I lisa III peatükis toodud laevaomanike tasud, mille suurus on hinnanguliselt 22 miljonit eurot aastas.

Kalapüügivõimaluste tabel

Püügiliik
	Vähilaadsed			Põhjalähedane püük			Peajalgsed	Pelaagiline kalapüük
	1. liik Vähilaadsed (v.a langustid ja krabid)	10. liik Krabid	6. liik Langustid	2. liik Traalerid ja põhjaõngejadaga laevad merluusi püüdmiseks	3. liik Põhjalähedane püük (v.a merluus), muud püügivahendid kui traalnoot	4. liik Põhjatraalerid (v.a senegali merluus)	5. liik Peajalgsed	7. liik Tuuniseinerid	8. liik Ritvõnge- ja triivõngejadaga laevad	9. liik Pelaagilised külmutustraalerid (1)	11. liik Värske pelaagilise püügi laevad (1)
GT maksimaalselt litsentseerimisperioodi kohta	9 440 GT	300 GT	300 GT	3 600 GT	2 324 GT	750 GT	18 600 GT 43 laeva	36 laeva	31 laeva	22 kalalaevatunnistust	aastane keskmine 15 000 GT kuus

KALAPÜÜGILIIK 1: VÄHILAADSETE (V.A LANGUSTID JA KRABID) PÜÜDMISEKS ETTE NÄHTUD KALALAEVAD

1. Kalastusvöönd

Põhja pool laiuskraadi 19° 21′ 00″ N, väljaspool järgmiste punktidega piiratud vööndit:

20° 46′ 30″ N	17° 03′ 00″ W
20° 40′ 00″ N	17° 07′ 50″ W
20° 05′ 00″ N	17° 07′ 50″ W
19° 35′ 50″ N	16° 47′ 00″ W
19° 28′ 00″ N	16° 45′ 00″ W
19° 21′ 00″ N	16° 45′ 00″ W

ii)	Lõuna pool laiuskraadi 19° 21′ 00″ N: lääne pool kuue miili lähtejoonest, mõõdetuna madalaima veetaseme märgist

Kui krevetipüügi plaan vastu võetakse, võib käesoleva tsooni lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel üle vaadata.

2. Lubatud püügivahend

Kreveti põhjatraalnoot ja teised selektiivsed vahendid.

Lepinguosalised teevad tehnilisi katseid, et määrata kindlaks selektiivsed seadmed, ja eelkõige i) selektiivsed võrgud traalnootadele, ii) muud selektiivsed vahendid peale traalnooda. Nende selektiivsete vahendite rakendamine peab toimuma enne 31. detsembrist 2009, pärast katsetulemuste teaduslikku, tehnilist ja majanduslikku hindamist.

Kahekordne traalipära on keelatud.

Kahekordsest lõngast traalipära on keelatud.

3. Lubatud väikseim võrgusilma suurus

50 mm

4. Bioloogilise taastumise aeg

Kaks (2) kuud: september ja oktoober.

Lepinguosalised võivad ühiskomitee raames saavutatud ühisel kokkuleppel kohandada, suurendada või vähendada eespool nimetatud bioloogilise taastumise aega ning määrata kindlaks ruumilis-ajaliselt suletud alad, et kaitsta kudealasid ja noorkalade elualasid.

5. Kaaspüük

Kooskõlas Mauritaania õigusaktidega.

Juhul kui Mauritaania õigusaktides ei nähta teatavate liikide puhul ette kaaspüüki, peavad lepinguosalised lubatud koguste määramiseks ühiskomitees nõu.

6. Lubatud tonnaaž/tasud

	2006/2007	2007/2008	2008/2009	2009/2010	2010/2011	2011/2012
Lubatud tonnaaž (GT) litsentseerimisperioodil	9 440 GT	9 440 GT	9 440 GT	9 440 GT	9 440 GT	9 440 GT
Tasud eurodes GT kohta aastas	268	280	291	303	315	315

7. Märkused

Tasud määratakse kindlaks protokolli kohaldamise kaheaastaseks perioodiks ning protokolli artiklis 12 sätestatud kaheks vaikival kokkuleppel pikendamise perioodiks, kokku kuueks aastaks.

Lossimist ja ümberlaadimist soodustatakse vastavalt protokollis ja lisas 1 sätestatule.

KALAPÜÜGILIIK 2: SENEGALI MERLUUSI TRAALERID (1) JA PÕHJAÕNGEJADAGA LAEVAD

1. Kalastusvöönd

1.1.

Põhja pool laiuskraadi 19° 15′ 60″ N, lääne pool järgmisi punkte ühendavat joont:

20° 46′ 30″ N	17° 03′ 00″ W
20° 36′ 00″ N	17° 11′ 00″ W
20° 36′ 00″ N	17° 36′ 00″ W
20° 03′ 00″ N	17° 36′ 00″ W
19° 45′ 70″ N	17° 03′ 00″ W
19° 29′ 00″ N	16° 51′ 50″ W
19° 15′ 60″ N	16° 51′ 50″ W
19° 15′ 60″ N	16° 49′ 60″ W

ii)	Lõuna pool laiuskraadi 19° 15′ 60″ N kuni laiuskraadini 17° 50′ 00″ N, 18 miili joonest lääne poole, mõõdetuna madalaima veetaseme märgist.

iii)	Lõuna pool laiuskraadi 17° 50′ 00″ N, 12 miili joonest lääne poole, mõõdetuna madalaima veetaseme märgist.

1.2.

Peajalgsete püügi bioloogilise taastumise ajal on vöönditeks jaotamine järgmine:

Cap Blanci ja Cap Timirisi vahel on keelutsoon määratletud järgmiste punktidega:

20° 46′ 00″ N	17° 03′ 00″ W
20° 46′ 00″ N	17° 47′ 00″ W
20° 03′ 00″ N	17° 47′ 00″ W
19° 47′ 00″ N	17° 14′ 00″ W
19° 21′ 00″ N	16° 55′ 00″ W
19° 15′ 60″ N	16° 51′ 50″ W
19° 15′ 60″ N	16° 49′ 60″ W

ii)	Cap Timirisist lõuna poole (lõuna pool laiuskraadi 19° 15′ 60″ N) kuni Nouakchott’ini (17° 50′ 00″ N) on keelutsoon 18 miili joon, mõõdetuna madalaima veetaseme märgist.

iii)	Nouakchott’ist lõuna poole (lõuna pool laiuskraadi 17° 50′ 00″ N) on keelutsoon 12 miili joon, mõõdetuna madalaima veetaseme märgist.

2. Lubatud püügivahend

—	Põhjatraalnoot

—	Merluusi põhjatraalnoot

Kahekordne traalipära on keelatud.

Kahekordsest lõngast traalipära on keelatud.

3. Lubatud väikseim võrgusilma suurus

70 mm traalnooda puhul.

4. Bioloogilise taastumise aeg

Lepinguosalised lepivad ühiskomitee raames ja ühise teaduskomitee poolt heaks kiidetud parimate kättesaadavate teaduslike soovituste alusel kokku kõige sobivama bioloogilise taastumise aja.

5. Kaaspüük

Kooskõlas Mauritaania õigusaktidega.

Juhul kui Mauritaania õigusaktidega ei nähta teatavate liikide puhul ette kaaspüüki, peavad lepinguosalised lubatud koguste määramiseks ühiskomitees nõu.

6. Lubatud tonnaaž/tasud

	2006/2007	2007/2008	2008/2009	2009/2010	2010/2011	2011/2012
Lubatud tonnaaž (GT) litsentseerimisperioodil	3 600 GT	3 600 GT	3 600 GT	3 600 GT	3 600 GT	3 600 GT
Tasud eurodes GT kohta aastas	135	142	148	153	159	159

7. Märkused

Tasud määratakse kindlaks protokolli kohaldamise kaheaastaseks perioodiks ning protokolli artiklis 12 sätestatud kaheks vaikival kokkuleppel pikendamise perioodiks, kokku kuueks aastaks.

See kalapüügiliik ei hõlma külmutustraalereid.

Lossimist ja ümberlaadimist soodustatakse vastavalt protokollis ja lisas 1 sätestatule.

KALAPÜÜGILIIK 3: PÕHJALÄHEDASTE KALADE (V.A SENEGALI MERLUUS) PÜÜGIKS ETTE NÄHTUD LAEVAD, MIS KASUTAVAD MUID PÜÜGIVAHENDEID KUI TRAALNOOT

1. Kalastusvöönd

1.1.

i)	Põhja pool laiuskraadi 19° 48′ 50″ N, 3 meremiili Cap Blanci–Cap Timirisi lähtejoonest.

ii)	Lõuna pool laiuskraadi 19° 48′ 50″ N kuni laiuskraadini 19° 21′ 00″ N, lääne pool pikkuskraadi 16° 45′ 00″ W.

iii)	Põhja pool laiuskraadi 19° 21′ 00″ N, 3 meremiili, mõõdetuna madalaima veetaseme märgist.

1.2.

Peajalgsete püügi bioloogilise taastumise ajal on vöönditeks jaotamine järgmine:

Cap Blanci ja Cap Timirisi vahel:

20° 46′ 00″ N	17° 03′ 00″ W
20° 46′ 00″ N	17° 47′ 00″ W
20° 03′ 00″ N	17° 47′ 00″ W
19° 47′ 00″ N	17° 14′ 00″ W
19° 21′ 00″ N	16° 55′ 00″ W
19° 15′ 60″ N	16° 51′ 50″ W
19° 15′ 60″ N	16° 49′ 60″ W

ii)	Cap Timirisist lõuna poole (lõuna pool laiuskraadi 19° 15′ 60″ N) kuni Nouakchott’ini (17° 50′ 00″ N) on keelutsoon 3 miili joon, mõõdetuna madalaima veetaseme märgist.

iii)	Nouakchott’ist lõuna poole (lõuna pool laiuskraadi 17° 15′ 00″ N) on keelutsoon 3 miili joon, mõõdetuna madalaima veetaseme märgist.

2. Lubatud püügivahend

—

Õngejada

—	Seisevvõrk suurima sügavusega 7 m ja suurima pikkusega 100 m. Polüamiidmonokiududest seisevvõrkude kasutamine on Mauritaania õigusaktide kohaselt keelatud.

—	Ridvata õng

—

Mõrd

—	Noot elussööda püügiks

3. Lubatud väikseim võrgusilma suurus

120 mm nakkevõrgu puhul.

16 mm elussöödaga püügi võrgu puhul; 20 mm alates 1. augustist 2007.

4. Kaaspüük

Kooskõlas Mauritaania õigusaktidega.

Juhul kui Mauritaania õigusaktidega ei nähta teatavate liikide puhul ette kaaspüüki, peavad lepinguosalised lubatud koguste määramiseks ühiskomitees nõu.

5. Lubatud tonnaaž/tasud

	2006/2007	2007/2008	2008/2009	2009/2010	2010/2011	2011/2012
Lubatud tonnaaž (GT) litsentseerimisperioodil	2 324 GT	2 324 GT	2 324 GT	2 324 GT	2 324 GT	2 324 GT
Tasud eurodes GT kohta aastas	233	244	254	264	274	274

6. Märkused

Tasud määratakse kindlaks protokolli kohaldamise kaheaastaseks perioodiks ning protokolli artiklis 12 sätestatud kaheks vaikival kokkuleppel pikendamise perioodiks, kokku kuueks aastaks.

Kasutatava püügivahendi tüübist tuleb teatada kalalaevatunnistuse taotlemisel.

Nootade kasutamine on lubatud ainult õngejadas ja mõrrapüügil kasutatava elussööda püüdmisel.

Mõrdade kasutamine on lubatud kõige rohkem seitsmel laeval, millest igaühe mahutavus on alla 135 GT.

Lossimist ja ümberlaadimist soodustatakse vastavalt protokollis ja lisas 1 sätestatule.

Lepinguosalised lepivad ühiskomitee raames ja ühise teaduskomitee poolt heaks kiidetud parimate kättesaadavate teaduslike soovituste alusel kokku kõige sobivama bioloogilise taastumise aja.

KALAPÜÜGILIIK 4: PELAAGILISTE TRAALNOOTADEGA KÜLMUTUSTRAALERID PÕHJALÄHEDASTE KALADE PÜÜGIKS

1. Kalastusvöönd

1.1.

Põhja pool laiuskraadi 19° 15′ 60″ N, lääne pool järgmisi punkte ühendavat joont:

20° 46′ 30″ N	17° 03′ 00″ W
20° 36′ 00″ N	17° 11′ 00″ W
20° 36′ 00″ N	17° 36′ 00″ W
20° 03′ 00″ N	17° 36′ 00″ W
19° 45′ 70″ N	17° 03′ 00″ W
19° 29′ 00″ N	16° 51′ 50″ W
19° 15′ 60″ N	16° 51′ 50″ W
19° 15′ 60″ N	16° 49′ 60″ W

ii)	Lõuna pool laiuskraadi 19° 15′ 60″ N kuni laiuskraadini 17° 50′ 00″ N, 18 miili joonest lääne poole, mõõdetuna madalaima veetaseme märgist.

iii)	Lõuna pool laiuskraadi 17° 50′ 00″ N, 12 miili joonest lääne poole, mõõdetuna madalaima veetaseme märgist.

2. Lubatud püügivahend

Traalnoot

Kahekordne traalipära on keelatud.

Kahekordsest lõngast traalipära on keelatud.

3. Lubatud väikseim võrgusilma suurus

70 mm

4. Bioloogilise taastumise aeg

Kaks (2) kuud: september ja oktoober.

5. Kaaspüük

Kooskõlas Mauritaania õigusaktidega.

Juhul kui Mauritaania õigusaktidega ei nähta teatavate liikide puhul ette kaaspüüki, peavad lepinguosalised lubatud koguste määramiseks ühiskomitees nõu.

6. Lubatud tonnaaž/tasud

	2006/2007	2007/2008	2008/2009	2009/2010	2010/2011	2011/2012
Lubatud tonnaaž (GT) litsentseerimisperioodil	750 GT	750 GT	750 GT	750 GT	750 GT	750 GT
Tasud eurodes GT kohta aastas	144	150	156	163	169	169

7. Märkused

Tasud määratakse kindlaks protokolli kohaldamise kaheaastaseks perioodiks ning protokolli artiklis 12 sätestatud kaheks vaikival kokkuleppel pikendamise perioodiks, kokku kuueks aastaks.

Lossimist ja ümberlaadimist soodustatakse vastavalt protokollis ja lisas 1 sätestatule.

KALAPÜÜGILIIK 5: PEAJALGSED

1. Kalastusvöönd

Põhja pool laiuskraadi 19° 15′ 60″ N, väljaspool järgmiste punktidega piiratud vööndit:

20° 46′ 30″ N	17° 03′ 00″ W
20° 40′ 00″ N	17° 07′ 50″ W
19° 57′ 00″ N	17° 07′ 50″ W
19° 28′ 20″ N	16° 48′ 00″ W
19° 18′ 50″ N	16° 48′ 00″ W
19° 18′ 50″ N	16° 40′ 50″ W
19° 15′ 60″ N	16° 38′ 00″ W

Lõuna pool laiuskraadi 19° 15′ 60″ N kuni laiuskraadini 17° 50′ 00″ N, 9 miili joonest lääne poole, mõõdetuna madalaima veetaseme märgist.

Lõuna pool laiuskraadi 17° 50′ 00″ N: 6miili joonest lääne poole, mõõdetuna madalaima veetaseme märgist.

2. Lubatud püügivahend

Põhjatraalnoot

Kahekordne traalipära on keelatud.

Kahekordsest lõngast traalipära on keelatud.

3. Lubatud väikseim võrgusilma suurus

70 mm

4. Bioloogilise taastumise aeg

Kaks (2) kuud: september ja oktoober.

Lepinguosalised võivad ühiskomitee raames saavutatud ühisel kokkuleppel ja parimate kättesaadavate teaduslike soovituste alusel kohandada, suurendada või vähendada eespool nimetatud bioloogilise taastumise aega ning määrata kindlaks ruumilis-ajaliselt suletud alad, et kaitsta kudealasid ja noorkalade elualasid.

5. Kaaspüük

Kooskõlas Mauritaania õigusaktidega.

Juhul kui Mauritaania õigusaktidega ei nähta teatavate liikide puhul ette kaaspüüki, peavad lepinguosalised lubatud koguste määramiseks ühiskomitees nõu.

6. Lubatud tonnaaž/tasud

	2006/2007	2007/2008	2008/2009	2009/2010	2010/2011	2011/2012
Lubatud tonnaaž (GT) litsentseerimisperioodil	18 600 GT	18 600 GT	18 600 GT	18 600 GT	18 600 GT	18 600 GT
Tasud eurodes GT kohta aastas	321	335	349	363	377	377

7. Märkused

Tasud määratakse kindlaks protokolli kohaldamise kaheaastaseks perioodiks ning protokolli artiklis 12 sätestatud kaheks vaikival kokkuleppel pikendamise perioodiks, kokku kuueks aastaks.

Lubatud tonnaaži (GT) kõikumine võib olla kuni 2 %.

Lossimist ja ümberlaadimist soodustatakse vastavalt protokollis ja lisas 1 sätestatule.

KALAPÜÜGILIIK 6: LANGUSTID

1. Kalastusvöönd

1.1.	Põhja pool laiuskraadi 19° 21′ 00″ N, 20 meremiili Cap Blanci–Cap Timirisi lähtejoonest.

1.2.	Lõuna pool laiuskraadi 19° 21′ 00″ N, 15 meremiili madalaima veetaseme märgist.

2. Lubatud püügivahend

Lõksud

3. Lubatud väikseim võrgusilma suurus

50 mm võrk; alates 2007. aasta 1. augustist 60 mm.

4. Bioloogilise taastumise aeg

Kaks (2) kuud: september ja oktoober.

Lepinguosalised võivad ühiskomitee raames saavutatud ühisel kokkuleppel eespool nimetatud bioloogilise taastumise aega kohandada, suurendada või vähendada.

5. Kaaspüük

Kooskõlas Mauritaania õigusaktidega.

Juhul kui Mauritaania õigusaktidega ei nähta teatavate liikide puhul ette kaaspüüki, peavad lepinguosalised lubatud koguste määramiseks ühiskomitees nõu.

6. Lubatud tonnaaž/tasud

	2006/2007	2007/2008	2008/2009	2009/2010	2010/2011	2011/2012
Lubatud tonnaaž (GT) litsentseerimisperioodil	300 GT	300 GT	300 GT	300 GT	300 GT	300 GT
Tasud eurodes GT kohta aastas	260	271	283	294	305	305

7. Märkused

Tasud määratakse kindlaks protokolli kohaldamise kaheaastaseks perioodiks ning protokolli artiklis 12 sätestatud kaheks vaikival kokkuleppel pikendamise perioodiks, kokku kuueks aastaks.

Lossimist ja ümberlaadimist soodustatakse vastavalt protokollis ja lisas 1 sätestatule.

KALAPÜÜGILIIK 7: TUUNIKÜLMUTUSSEINERID

1. Kalastusvöönd

1.1.	Põhja pool laiuskraadi 19° 21′ 00″ N, 30 meremiili Cap Blanci –Cap Timirisi lähtejoonest.

1.2.	Lõuna pool laiuskraadi 19° 21′ 00″ N, 30 meremiili madalaima veetaseme märgist.

2. Lubatud püügivahend

Noot

3. Lubatud väikseim võrgusilma suurus

Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) soovitatud standard.

4. Kaaspüük

Kooskõlas Mauritaania õigusaktidega.

Juhul kui Mauritaania õigusaktidega ei nähta teatavate liikide puhul ette kaaspüüki, peavad lepinguosalised lubatud koguste määramiseks ühiskomitees nõu.

5. Lubatud tonnaaž/tasud

Tasu püütud tonni eest	35 eurot
Püügiloaga laevade arv	36
Ettemaks eurodes laeva kohta aastas	1 750 eurot

6. Märkused

Tasud määratakse kindlaks protokolli kohaldamise kaheaastaseks perioodiks ning protokolli artiklis 12 sätestatud kaheks vaikival kokkuleppel pikendamise perioodiks, kokku kuueks aastaks.

Lossimist ja ümberlaadimist soodustatakse vastavalt protokollis ja lisas 1 sätestatule.

KALAPÜÜGILIIK 8: TUUNIPÜÜGI-RITVÕNGELAEVAD JA TRIIVÕNGEJADAGA KALALAEVAD

1. Kalastusvöönd

Triivõngejadaga laevade puhul kohaldatakse sama vööndit kui 7. liigi tuunipüügiseinerite puhul.

Tuunipüügi-ritvõngelaevade puhul kohaldatakse järgmist vööndit:

1.1.	põhja pool laiuskraadi 19° 21′ 00″ N, 15 meremiili Cap Blanci–Cap Timirisi lähtejoonest;

1.2.	lõuna pool laiuskraadi 19° 21′ 00″ N, 12 meremiili madalaima veetaseme märgist.

Lubatud vöönd elussöödaga püügiks:

—	põhja pool laiuskraadi 19° 48′ 50″ N, 3 meremiili Cap Blanci–Cap Timirisi lähtejoonest;

—	lõuna pool laiuskraadi 19° 48′ 50″ N kuni laiuskraadini 19° 21′ 00″ N, lääne pool pikkuskraadi 16° 45′ 00″ W;

—	lõuna pool laiuskraadi 19° 21′ 00″ N, 3 meremiili mõõdetuna madalaima veetaseme märgist.

2. Lubatud püügivahend

Ritvõnged ja triivõngejadad

3. Kaaspüük

Kooskõlas Mauritaania õigusaktidega.

Juhul kui Mauritaania õigusaktidega ei nähta teatavate liikide puhul ette kaaspüüki, peavad lepinguosalised lubatud koguste määramiseks ühiskomitees nõu.

4. Lubatud tonnaaž/tasud

5. Märkused

Tasud määratakse kindlaks protokolli kohaldamise kaheaastaseks perioodiks ning protokolli artiklis 12 sätestatud kaheks vaikival kokkuleppel pikendamise perioodiks, kokku kuueks aastaks.

1.	Väikseim lubatud silmasuurus elussöödaga püügil: 16 mm. Elussöödaga püük on piiratud ühiskomitee poolt kindlaks määratud päevade arvuga kuus. Püügitegevuse alustamisest ja lõpetamisest tuleb teatada järelevalveameti juhatusele.

Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) ja ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) asjaomaste soovituste kohaselt on hiidhai (Cetorhinus maximus), mõrtsukhai (Carcharodon carcharias), hariliku liivhai (Carcharias taurus) ja supi nugishai (Galeorhinus galeus) püük keelatud.

3.	Vastavalt ICCAT soovitustele 04-10 ja 05-05 püütud haide säilitamise kohta seoses ICCAT hallatava püügiga.

4.	Lossimist ja ümberlaadimist soodustatakse vastavalt protokollis ja lisas 1 sätestatule.

Lepinguosalised lepivad kokku praktilised tingimused võimaldamaks selle kalapüügiliigi puhul püüda või koguda nende laevade tegevuseks vajalikku elussööta. Juhul kui need tegevused toimuvad tundlikes piirkondades või ebatavaliste vahenditega, määratakse tingimused kindlaks Mauritaania okeanograafia- ja kalandusuuringute instituudi soovituste alusel ja kooskõlas järelevalveametiga.

KALAPÜÜGILIIK 9: PELAAGILISI TRAALNOOTASID KASUTAVAD KÜLMUTUSTRAALERID

1. Kalastusvöönd

Põhja pool laiuskraadi 19° 21′ 00″ N, väljaspool järgmiste punktidega piiratud vööndit:

20° 46′ 30″ N	17° 03′ 00″ W
20° 36′ 00″ N	17° 11′ 00″ W
20° 36′ 00″ N	17° 24′ 10″ W
19° 57′ 00″ N	17° 24′ 10″ W
19° 45′ 70″ N	17° 03′ 00″ W
19° 29′ 00″ N	16° 51′ 50″ W
19° 21′ 00″ N	16° 45′ 00″ W

ii)	Lõuna pool laiuskraadi 19° 21′ 00″ N kuni laiuskraadini 17° 50′ 00″ N, alates 13 meremiilist madalaima veetaseme märgist.

iii)	Lõuna pool laiuskraadi 17° 50′ 00″ N kuni laiuskraadini 16° 04′ 00″ N, alates 12 meremiilist madalaima veetaseme märgist.

2. Lubatud püügivahend

Pelaagiline traalnoot

Pelaagilise või poolpelaagilise traaleri kotti võib kaitsta minimaalselt 400 mm suuruse venitatud silmaga võrkkattega ja vähemalt 1,5 meetri suuruste vahedega kaitserõngastega, välja arvatud traali taha paigutatud kaitserõngas, mis peab olema vähemalt 2 meetri kaugusel koti avast. Koti tugevdamine või kahekordistamine kõigi muude vahenditega on keelatud ning traal ei tohi mingil juhul püüda muid liike peale lubatud väikeste pelaagiliste liikide.

3. Lubatud väikseim võrgusilma suurus

40 mm

4. Kaaspüük

Kooskõlas Mauritaania õigusaktidega.

Juhul kui Mauritaania õigusaktidega ei nähta teatavate liikide puhul ette kaaspüüki, peavad lepinguosalised lubatud koguste määramiseks ühiskomitees nõu.

5. Lubatud tonnaaž / tasud

Üheaegse püügiloaga laevade arv

Tasud eurodes GT kohta kuus	2006/2007	2007/2008	2008/2009	2009/2010	2010/2011	2011/2012
Laevad, mille tonnaaž (GT) on väiksem kui 5 000 GT või sellega võrdne	8	8,1	8,2	8,3	8,4	8,5
Laevad, mille tonnaaž (GT) on 5 000 GT või suurem, kuid väiksem kui 7 000 GT	7	7,1	7,2	7,3	7,4	7,5
Laevad, mille tonnaaž (GT) on 7 000 GT või suurem, kuid väiksem kui 9 500 GT	6	6,1	6,2	6,3	6,4	6,5

Eespool nimetatud kalalaevatunnistuste alusel kalastavate külmutustraalerite lubatav kogupüük on 440 000 tonni aastas. Laevadele eraldatavates kalalaevatunnistustes täpsustatakse igaühele eraldatud kvoodi maht. Nimetatud mahu ületamise korral on täiendav tasu 15 eurot tonni kohta.

6. Märkused

11. liigi kasutamata püügivõimalusi võib kasutada 9. liigi puhul kuni 25 kalalaevatunnistuse ulatuses kuus.

Tasud määratakse kindlaks protokolli kohaldamise kaheaastaseks perioodiks ning protokolli artiklis 12 sätestatud kaheks vaikival kokkuleppel pikendamise perioodiks, kokku kuueks aastaks.

Lossimist ja ümberlaadimist soodustatakse vastavalt protokollis ja lisas 1 sätestatule.

KALAPÜÜGILIIK 10: KRABIPÜÜK

1. Kalastusvöönd

Põhja pool laiuskraadi 19° 15′ 60″ N, lääne pool järgmisi punkte ühendavat joont:

20° 46′ 30″ N	17° 03′ 00″ W
20° 36′ 00″ N	17° 11′ 00″ W
20° 36′ 00″ N	17° 36′ 00″ W
20° 03′ 00″ N	17° 36′ 00″ W
19° 45′ 70″ N	17° 03′ 00″ W
19° 29′ 00″ N	16° 51′ 50″ W
19° 15′ 60″ N	16° 51′ 50″ W
19° 15′ 60″ N	16° 49′ 60″ W

ii)	Lõuna pool laiuskraadi 19° 15′ 60″ N kuni laiuskraadini 17° 50′ 00″ N, 18 miili joonest lääne poole, mõõdetuna madalaima veetaseme märgist.

iii)	Lõuna pool laiuskraadi 17° 50′ 00″ N, 12 miili joonest lääne poole, mõõdetuna madalaima veetaseme märgist.

2. Lubatud püügivahend

Krabilõksud

3. Lubatud väikseim võrgusilma suurus

50 mm võrk; alates 2007. aasta 1. augustist 60 mm.

4. Bioloogilise taastumise aeg

Kaks (2) kuud: september ja oktoober.

5. Kaaspüük

Kooskõlas Mauritaania õigusaktidega.

Juhul kui Mauritaania õigusaktidega ei nähta teatavate liikide puhul ette kaaspüüki, peavad lepinguosalised lubatud koguste määramiseks ühiskomitees nõu.

6. Lubatud tonnaaž/tasud

	2006/2007	2007/2008	2008/2009	2009/2010	2010/2011	2011/2012
Lubatud tonnaaž (GT) aastas	300 GT	300 GT	300 GT	300 GT	300 GT	300 GT
Tasud eurodes GT kohta aastas	260	271	283	294	305	305

7. Märkused

Tasud määratakse kindlaks protokolli kohaldamise kaheaastaseks perioodiks ning protokolli artiklis 12 sätestatud kaheks vaikival kokkuleppel pikendamise perioodiks, kokku kuueks aastaks.

Lossimist ja ümberlaadimist soodustatakse vastavalt protokollis ja lisas 1 sätestatule.

KALAPÜÜGILIIK 11: VÄRSKE PELAAGILISE PÜÜGI LAEVAD

1. Kalastusvöönd

Põhja pool laiuskraadi 19° 21′ 00″ N, väljaspool järgmiste punktidega piiratud vööndit:

20° 46′ 30″ N	17° 03′ 00″ W
20° 36′ 00″ N	17° 11′ 00″ W
20° 36′ 00″ N	17° 24′ 10″ W
19° 57′ 00″ N	17° 24′ 10″ W
19° 45′ 70″ N	17° 03′ 00″ W
19° 29′ 00″ N	16° 51′ 50″ W
19° 21′ 00″ N	16° 45′ 00″ W

ii)	Lõuna pool laiuskraadi 19° 21′ 00″ N kuni laiuskraadini 17° 50′ 00″ N: alates 13 meremiilist madalaima veetaseme märgist.

iii)	Lõuna pool laiuskraadi 17° 50′ 00″ N kuni laiuskraadini 16° 04′ 00″ N: alates 12 meremiilist madalaima veetaseme märgist.

2. Lubatud püügivahend

Pelaagiline traalnoot ja tööstusliku püügi seinnoot.

3. Lubatud väikseim võrgusilma suurus

40 mm traaleritel ja 20 mm seineritel.

4. Kaaspüük

Kooskõlas Mauritaania õigusaktidega.

Juhul kui Mauritaania õigusaktidega ei nähta teatavate liikide puhul ette kaaspüüki, peavad lepinguosalised lubatud koguste määramiseks ühiskomitees nõu.

5. Lubatud tonnaaž/tasud

Lubatud tonnaaž

Aastane keskmine 15 000 GT kuus, võrdub 3 kuuajalise kalalaevatunnistusega 9. liigi pelaagilise püügi külmutustraaleritele.

Aastase keskmise arvutamine kuude kaupa tähendab, et ühe kuu keskmine kasutamine protokolli aasta jooksul vastab siin esitatud arvule, võimaldades ühe kuu jooksul kasutamata koguste edasikandmist järgmisele kuule.

	2006/2007	2007/2008	2008/2009	2009/2010	2010/2011	2011/2012
Tasud eurodes GT kohta kuus	7	7	7,2	7,3	7,4	7,5

6. Märkused

11. liigi kasutamata püügivõimalusi võib kasutada 9. liigi puhul kuni 25 kalalaevatunnistuse ulatuses kuus.

Tasud määratakse kindlaks protokolli kohaldamise kaheaastaseks perioodiks ning protokolli artiklis 12 sätestatud kaheks vaikival kokkuleppel pikendamise perioodiks, kokku kuueks aastaks.

Värske pelaagilise püügi laevade püügikogused ei ole piiratud.

Üleminekusätted lisas 1 sätestatud meremeeste töölevõtul (XV peatüki punkt 6).

Lossimist ja ümberlaadimist soodustatakse vastavalt protokollis ja lisas 1 sätestatule.

(1) 11. liigi kasutamata püügivõimalusi võib kasutada 9. liigi puhul kuni 25 kalalaevatunnistuse ulatuses kuus.

I LISA

Ühenduse laevade kalapüügitingimused Mauritaania kalastusvööndis

I PEATÜKK

KALALAEVATUNNISTUSE TAOTLEMISEKS VAJALIKUD DOKUMENDID

1. Komisjon esitab oma delegatsiooni kaudu ministeeriumile iga laeva esimese kalalaevatunnistuse taotluse korral käesoleva lisa 1. liites esitatud näidisele vastava, nõuetekohaselt täidetud kalalaevatunnistuse taotluse. Andmed, nagu laeva nimi, tonnaaž (GT), väline registrinumber, raadiokutsung, masina võimsus, kogupikkus ja kodusadam, peavad vastama ühenduse kalalaevade registri andmetele.

2. Esimese kalalaevatunnistuse taotluse korral lisab laevaomanik taotlusele:

—	liikmesriigi poolt kinnitatud rahvusvahelise mõõtekirja koopia, milles on esitatud laeva GTdes väljendatud tonnaaž,

—	laeva külgvaate hiljutise, liikmesriigi pädevate ametiasutuste poolt kinnitatud värvifoto, millel on näha laeva seisund taotluse esitamise ajal. Foto suurus peab olema vähemalt 15 × 10 cm.

3. Laeva tonnaaži iga muutmise korral on laevaomanik kohustatud esitama liikmesriigi poolt kinnitatud uue mõõtekirja koopia ning kõik muutmisega seotud täiendavad dokumendid, eelkõige taotluse koopia, mille laevaomanik on esitanud pädevatele asutustele, kõnealuste asutuste nõusoleku ja muutmistega seotud üksikasjalikud andmed.

Laeva ehituse või välisilme muutmise korral tuleb esitada ka uus liikmesriigi pädevate ametiasutuste poolt kinnitatud foto.

4. Kalalaevatunnistuse taotlused esitatakse ainult nendele laevadele, mille kohta on esitatud punktides 1, 2 ja 3 ette nähtud dokumendid.

II PEATÜKK

KALALAEVATUNNISTUSE TAOTLEMINE, VÄLJAANDMINE JA KEHTIVUS

1. Kalapüügiõigus

1.1. Igal laeval, mis soovib käesoleva lepingu alusel Mauritaania kalastusvööndis kalastada, peab olema kalapüügiõigus.

1.2. Laeval on kalapüügiõigus ainult siis, kui selle omanikul või kaptenil või laeval endal ei ole Mauritaanias kalapüügikeeldu. Nad peavad suhetes Mauritaania ametiasutustega olema täitnud kõik oma varasemad Mauritaanias toimuvast kalapüügist tulenevad kohustused.

2. Kalalaevatunnistuse taotlused

2.1. Komisjon esitab oma delegatsiooni kaudu pelaagilise püügi laevade kalalaevatunnistuse taotlused koos tehniliste näitajate vastavust tõendavate dokumentidega ministeeriumile vähemalt kümme päeva enne kalapüügi algust.

Kõigi muude kalalaevatunnistuse tüüpide kohta esitab komisjon oma delegatsiooni kaudu igas kvartalis vähemalt üks kuu enne taotletavate kalalaevatunnistuste kehtivusaja algust ministeeriumile iga kalastamisliigi kohta nimekirjad laevadest, mis taotlevad kalapüügiluba protokollile lisatud teabelehtedes kindlaks määratud piires. Nimekirjadega peab kaasas olema maksetõend. Väljaspool tähtaega saabunud kalalaevatunnistuste taotlusi ei käsitleta.

2.2. Kõnealustes nimekirjades on püügiliikide kaupa esitatud laevade arv ja iga laeva peamised tehnilised näitajad, sealhulgas ühenduse kalalaevade registris nimetatud püügivahendid, rubriikide kaupa lahti kirjutatud maksete summa ning Mauritaania meremeeste arv.

2.3. Kalalaevatunnistuse taotlusele lisatakse ka andmefail vormingus, mis vastab ministeeriumis kasutatavale tarkvarale ning sisaldab kõiki kalalaevatunnistuse koostamiseks vajalikke üksikasjalikke andmeid, kaasa arvatud muudatused laeva andmetes.

2.4. Kalalaevatunnistuse taotlusi võetakse vastu ainult kalapüügiõigusega laevadelt, mis on täitnud kõik punktides 2.1, 2.2 ja 2.3 ette nähtud vorminõuded.

2.5. Kalastusvööndisse sisenemise ja vööndist lahkumise hõlpsamaks kontrollimiseks võivad naaberriikide kalalaevatunnistustega laevad oma kalalaevatunnistuste taotlustele märkida asjaomase riigi ja liigi(d) ning kõnealuste kalalaevatunnistuste kehtivusaja.

2.6. Kõiki kalalaevatunnistuste taotluste – ja üldisemalt käesoleva lepingu – raames esitatud isikuandmeid võib kasutada vaid käesoleva lepingu raames.

3. Kalalaevatunnistuste väljaandmine

3.1. Ministeerium annab laevale kalalaevatunnistuse välja pärast seda, kui laevaomaniku esindaja on esitanud tõendid IV peatükis nimetatud laevade individuaalsete maksete tasumise kohta (Trésor de Mauritanie’ kviitung), vähemalt kümme päeva enne kalalaevatunnistuste kehtivusaja algust. Kõnealune tähtaeg on ookeanilaevade puhul viis päeva. Kalalaevatunnistusi väljastavad ministeeriumi Nouâdhibou või Nouakchott’i osakonnad.

3.2. Kalalaevatunnistustes on märgitud ka kehtivusaeg, laeva tehnilised näitajad, Mauritaania meremeeste arv ning andmed tasude maksmise kohta, samuti asjakohastes teabelehtedes sätestatud kalastustegevuse tingimused.

3.3. Kalalaevatunnistusi võib välja anda üksnes laevadele, mis on täitnud kõik kalalaevatunnistuste väljastamiseks vajalikud halduslikud vorminõuded. Kalalaevatunnistuse saanud laevad kantakse püügiloaga laevade nimekirja, mis edastatakse delegatsiooni kaudu korraga järelevalveametile ja komisjonile.

3.4. Komisjoni teavitatakse delegatsiooni kaudu kõigist kalalaevatunnistuste taotlustest, mille ministeerium on jätnud rahuldamata. Vajaduse korral esitab ministeerium pärast kõigi olemasolevate maksmata trahvide saldo mahaarvamist selliste kalalaevatunnistuste taotlustega seotud maksete kreeditarve.

3.5. Lepinguosalised lepivad kokku elektroonilise kalalaevatunnistuste süsteemi rakendamise edendamises.

4. Kalalaevatunnistuste kehtivusaeg ja kasutamine

4.1. Kalalaevatunnistused kehtivad ainult tasudega kaetud ajavahemiku jooksul ning teabelehel kindlaks määratud ja kõnealusel kalalaevatunnistustel täpsustatud tingimustel.

Kalalaevatunnistusi antakse välja kolmeks, kuueks või kaheteistkümneks kuuks. Neid saab uuendada.

Ookeanilaevadele (püügiliigid 9 ja 11) võib kalalaevatunnistusi välja anda üheks kuuks. Kalalaevatunnistusele märgitakse pelaagiliste traalerite puhul (ainult 9. püügiliik) iga laeva lubatav püügikogus (vt XV peatüki punkt 3). Kalalaevatunnistustes ette nähtud tähtaja jooksul välja püüdmata kogused võib üle kanda sama laeva uuele kalalaevatunnistusele või teisele sama püügiliigi laevale.

Kalalaevatunnistuste kehtivusaeg määratakse vastavalt järgmisteks tähtaegadeks:

esimene tähtaeg	:	1. augustist 2006 kuni 31. detsembrini 2006
teine tähtaeg	:	1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2007
kolmas tähtaeg	:	1. jaanuarist 2008 kuni 31. detsembrini 2008
neljas tähtaeg	:	1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2009
viies tähtaeg	:	1. jaanuarist 2010 kuni 31. detsembrini 2010
kuues tähtaeg	:	1. jaanuarist 2011 kuni 31. detsembrini 2011
seitsmes tähtaeg	:	1. jaanuarist 2012 kuni 31. juulini 2012.

Kalalaevatunnistuste kehtivusaeg ei tohi alata ühe ning lõppeda järgmise tähtaja kestel.

4.2. Kalalaevatunnistusi antakse välja konkreetsele laevale ja neid ei saa edasi anda. Liikmesriigi pädevate asutuste poolt nõuetekohaselt kindlaks tehtud vääramatu jõu korral ning komisjoni taotlusel asendatakse ühele laevale välja antud kalalaevatunnistus võimalikult kiiresti teisele sama kategooria laevale antud kalalaevatunnistusega tingimusel, et kõnealuse kategooria puhul lubatud tonnaaži ei ületata.

4.3. Asendatav kalalaevatunnistus tagastatakse komisjoni delegatsiooni vahendusel ministeeriumile, kes seejärel annab välja uue kalalaevatunnistuse.

4.4. Kalalaevatunnistuse asendamisel vajalikuks osutuvad makstud summade täiendavad kohandused tehakse enne asenduskalalaevatunnistuse väljaandmist.

4.5. Kalalaevatunnistused peavad olema kalapüügiõigusega laeva pardal ning need esitatakse järelevalveametile igal kontrollimisel.

III PEATÜKK

TASUD

1. Iga laeva tasud arvutatakse protokollis sisalduvates kalapüügi teabelehtedes ette nähtud aastaste määrade põhjal. Kolme- ja kuuekuuliste kalalaevatunnistuste puhul arvutatakse tasud põhimõttel pro rata temporis vastavalt kehtivusaja pikkusele, kusjuures lisatakse vastavalt 3 % ja 2 %, et katta kalalaevatunnistuste koostamisel tekkinud kulud. Kalalaevatunnistuste tasude summad sisaldavad kõiki muid seotud tasusid ja makse peale parafiskaalse maksu, (1) sadamatasude ja teenuste eest makstavate tasude. (2) Kuni 31. juulini 2008 makstakse kaks protsenti kalalaevatunnistuse tasu summast, mis vastab vaatlejate kuludele, käesoleva lisa IV peatükis sätestatud erikontole. Pärast seda tähtaega, ja ilma et see piiraks protokolli artikli 12 sätete kohaldamist, lisatakse rahandusseadusse eelarveassigneering volitatud ja sõltumatute teadusvaatlejate ja kontrolöride rahastamiseks, nagu on sätestatud IV lisas, see asendab selle eraldi makse.

2. Tasusid makstakse kvartalite kaupa, välja arvatud lepingus sätestatud või selle rakendamisest tulenevate lühemate tähtaegade puhul, kui lõivud makstakse põhimõttel pro rata temporis vastavalt kalalaevatunnistuse tegelikule kehtivusajale.

3. Üks kvartal koosneb kolme kuu pikkusest ajavahemikust, mis algab vastavalt kas 1. oktoobril, 1. jaanuaril, 1. aprillil või 1. juulil, välja arvatud protokolli esimene ja viimane tähtaeg, mis kestavad vastavalt 1.8.2006–30.9.2006 ja 1.3.2012–31.7.2012.

IV PEATÜKK

MAKSEVIISID

1. Maksed tehakse eurodes järgmiselt:

tasud

—	ülekandega ühele Trésor de la Mauritanie’ välisvaluutakontodest Mauritaania keskpangas;

teadusvaatlejate kulud ja parafiskaalne maks

—	ülekandega ühele järelevalveameti välisvaluutakontodest Mauritaania keskpangas;

rahatrahvid

—	ülekandega ühele Trésor de la Mauritanie’ välisvaluutakontodest Mauritaania keskpangas;

kalalaevatunnistuste laiendamise tasud

—	ülekandega ühele ministeeriumi välisvaluutakontodest Mauritaania keskpangas.

2. Punktis 1 osutatud summad loetakse tegelikult makstuteks riigikassa või ministeeriumi kinnituse alusel, mis järgneb Mauritaania keskpanga teatisele.

3. Enne protokolli jõustumist esitavad Mauritaania ametiasutused komisjonile nimekirja Mauritaania keskpanga välismaal avatud arvetest koos rahvusvahelisi ülekandeid lihtsustavate üksikasjadega (BIC ja IBAN kood).

V PEATÜKK

PÜÜGIANDMETE EDASTAMINE

1. Ühenduse laeva ühe merereisi kestus määratakse järgmiselt:

—	ajavahemik Mauritaania kalastusvööndisse sisenemise ja vööndist lahkumise vahel,

—	ajavahemik Mauritaania kalastusvööndisse sisenemise ja ümberlaadimise vahel või

—	ajavahemik Mauritaania kalastusvööndisse sisenemise ja lossimise vahel Mauritaanias.

2. Püügipäevik

2.1. Laevade kaptenid registreerivad iga päev kõik kindlaksmääratud toimingud püügipäevikus käesoleva lisa 2. liitele lisatud näidise kohaselt. Kõnealune dokument peab olema täidetud nõuetekohaselt ja loetavalt ning sellel peab olema laeva kapteni allkiri. Siirdekalade püügiga tegelevate laevade suhtes kohaldatakse käesoleva lisa XIV peatükki.

2.2. Püügipäevikud, milles puuduvad sissekanded või mis sisaldavad kehtetut teavet, loetakse nõuetele mittevastavalt täidetuks.

2.3. Iga reisi lõpus saadab laeva kapten püügipäeviku originaaleksemplari järelevalveametile. Laevaomanik peab 15 tööpäeva jooksul edastama nimetatud püügipäeviku ühe koopia liikmesriigi pädevatele asutustele ning komisjoni delegatsioonile.

2.4. Ilma et see piiraks Mauritaania õigusnormidega sätestatud karistuste kohaldamist, peatatakse punktide 2.1, 2.2 või 2.3 sätete täitmata jätmise korral kalalaevatunnistus automaatselt, kuni laevaomanik on oma kohustused täitnud.

2.5. Lepinguosalised lepivad kokku elektroonilise püügipäeviku süsteemi rakendamise edendamises.

2.6. Ookeanilaevade puhul (püügiliigid 9 ja 11) toimub püügiandmete kontroll lossimise või ümberlaadimise ajal või reisi lõpus.

3. Püügipäeviku lisa (lossimise ja ümberlaadimise deklaratsioonid)

3.1. Lossimise ja ümberlaadimise puhul peavad laevakaptenid loetavalt ja nõuetekohaselt täitma ning allkirjastama püügipäeviku lisa, nagu on ette nähtud käesoleva lisa 3. liitele lisatud näidises.

3.2. Iga lossimise lõpus saadab laevaomanik püügipäeviku lisa originaaleksemplari kuni 30 päeva jooksul järelevalveametile ja koopia ministeeriumile. Samaks tähtajaks tuleb edastada koopia liikmesriigi pädevatele asutustele ning komisjoni delegatsioonile.

3.3. Kapten saadab iga loakohase ümberlaadimise lõpus viivitamata püügipäeviku lisa originaaleksemplari järelevalveametile ja koopia ministeeriumile. 15 tööpäeva jooksul tuleb edastada koopia liikmesriigi pädevatele asutustele ning komisjoni delegatsioonile.

3.4. Punktide 3.1, 3.2 või 3.3 sätete täitmata jätmise korral peatatakse kalalaevatunnistus automaatselt, kuni laevaomanik on oma kohustused täitnud.

4. Kvartali püügideklaratsioonid

4.1. Komisjon teatab oma delegatsiooni kaudu iga kvartali kolmanda kuu lõpuks ministeeriumile ühenduse laevade eelmises kvartalis püütud kogused.

4.2. Kõnealune teave esitatakse kuude, püügiliikide, laevade ja kalaliikide kaupa.

4.3. Need andmed edastatakse ministeeriumile ka ministeeriumi kasutatava tarkvaraga ühilduvas vormingus arvutifailina.

5. Andmete usaldusväärsus

Teave punktides 1, 2, 3 ja 4 nimetatud dokumentides peab kajastama tegelikku püügiolukorda, et neid saaks aluseks võtta kalavarude muutumise seirel.

VI PEATÜKK

KAASPÜÜK

1. Protokolli teabelehtedes esitatud kaaspüügi protsendimäärad arvutatakse igal püügietapil Mauritaania õigusnormide kohaselt pardal hoitava kogusaagi eluskaalust.

2. Kui kõnealused protsendimäärad ületavad kaaspüügi lubatud määra, kohaldatakse Mauritaania õigusaktide kohaselt sanktsioone, mille tagajärjel võidakse lõplikult keelata õigusrikkujate, kaptenite ja laevade kogu kalapüük Mauritaanias.

3. Keelustatud liikide pardal hoidmine on keelatud ning karistatav Mauritaania õigusaktides ette nähtud korras.

VII PEATÜKK

LOSSIMINE MAURITAANIAS

Lepinguosalised, mõistes parema integratsiooni tähtsust mõlema kalandussektori ühiseks arendamiseks, on otsustanud julgustada vabatahtlikke lossimisi ja võtta vastu järgmised sätted lossimise kohta Mauritaania sadamates.

üldtingimused ja rahalised stiimulid

1. Lossimised toimuvad Mauritaania Nouâdhibou sadamas. Laevaomanikud valivad lossimise kuupäevad. Nad teatavad Mauritaania sadama valdajatele valitud kuupäeva faksi või elektronkirja teel 72 tundi enne kavandatavat sadamasse saabumist ning esitavad lossitava saagi arvestusliku üldkoguse. Sadama valdajad kinnitavad 24 tunni jooksul faksi või elektronkirja teel laevaomanikule või laevaomaniku esindajale, et lossimine toimub 24 tunni jooksul alates laeva saabumisest sadamasse.

2. Lossimine tuleb lõpule viia 24 tunni jooksul alates laeva sadamasse saabumisest.

3. Lossimise lõpus annavad sadama pädevad asutused kaptenile lossimistõendi.

4. Laeva sadamas viibimise aja jooksul on selle kaluritel õigus vabaks läbisõiduks meremehe teenistusraamatu alusel.

5. Ühenduse laevadel, mis lossivad või laadivad ümber Nouâdhibou sadamas, on õigus lossimise või ümberlaadimise ajal makstavate kalalaevatunnistuste tasude vähendamisele. Vähendamise määr on 25 % kehtiva kalalaevatunnistuse maksumusest lossivate laevade puhul ja 15 % ümberlaadivate laevade puhul.

6. Rakenduseeskirjad: asjaomaste laevade lossimisega seotud lossimistõendi(te) koopiad edastatakse delegatsioonile. Kõnealuse laeva uue kalalaevatunnistuse taotluse esitamisel saadab delegatsioon ministeeriumile tõendite koopiad koos uue kalalaevatunnistuse tasude vähendamise taotlusega.

7. Ministeerium saadab enne käesoleva protokolli kohaldamise esimese kolme kuu lõppu ministeeriumile järgmised andmed:

—	lossimiste üldeeskirjad, kaasa arvatud sadamamaksud,

—	asjakohaste ühenduse määruste alusel heaks kiidetud rajatised,

—	tollilaod,

—	laevade maksimaalne suurus ja arv, millel on võimalik nendele juurde pääseda,

—	värskete, jahutatud ja sügavkülmutatud (– 22 °C) toodete ladustamistingimused ja -maht,

—	värskete kalatoodete välisturgudele transportimise vahendid ja sagedus,

—	keskmised tarnehinnad ja -tingimused (kütus, toidumoon jne),

—	raadiokutsung, telefoni- ja faksinumber, teleksiaadressid, sadamaasutuste tööajad,

—	igasugune muu lossimist hõlbustav teave.

maksud ja rahastamistingimused

Nouâdhibou sadamas lossivad ühenduse laevad on vabastatud kõigist lõivudest ja samaväärse toimega maksudest, välja arvatud sadama teenustasud ja samadel tingimustel Mauritaania laevade suhtes kehtivad lõivud.

Lossitud kalandussaaduste suhtes kohaldatakse tollikorraldust Mauritaania õigusaktide kohaselt. Need on seetõttu Mauritaania sadamasse sisenemisel või eksportimisel vabastatud kõigist tolliprotseduuridest ja tollimaksudest või muudest samaväärse toimega maksudest ning neid käsitletakse “ajutiselt imporditud kaupadena” (ajutine ladustamine).

Laevaomanikud otsustavad oma laevade toodangu kasutusotstarbe üle. Toodangut võib töödelda, tollikontrolli all ladustada, müüa Mauritaanias või eksportida (välisvaluuta eest).

Mauritaania turule mõeldud toodete müügi korral Mauritaanias kehtivad Mauritaania kalandustoodete suhtes kehtestatud maksud ja lõivud.

Kasumi võib välja viia täiendavate maksudeta (vabastamine tollimaksudest ja samaväärse toimega maksudest).

VIII PEATÜKK

MAURITAANIA MEREMEESTE TÖÖLEVÕTMINE

1. Välja arvatud tuunipüügiseinerid, mis võtavad tööle vähemalt ühe Mauritaania meremehe laeva kohta, ritvõngejadaga tuunipüügilaevad, mis peavad võtma kolm Mauritaania meremeest laeva kohta ja 11. püügiliigi ookeanilaevad, mille kohta on käesoleva lisa XV peatüki punktis 6 sätestatud üleminekusätted, võtavad kõik ühenduse laevad reisi ajaks tööle vähemalt järgmise arvu Mauritaania meremehi:

—	kaks meremeest ja üks ohvitser või üks vaatleja laevadel tonnaažiga alla 200 GT,

—	kolm meremeest ja üks ohvitser või üks vaatleja laevadel tonnaažiga 200–250 GT,

—	neli meremeest ja üks ohvitser või üks vaatleja laevadel tonnaažiga 250–300 GT,

—	kuus meremeest ja üks ohvitser laevadel tonnaažiga 300–350 GT,

—	seitse meremeest ja üks ohvitser laevadel tonnaažiga 350–500 GT,

—	kaheksa meremeest ja üks ohvitser laevadel tonnaažiga 500–800 GT,

—	laevadele tonnaažiga 800–2 000 GT kuni 37 % meeskonnast, kuid mitte vähem kui kaheksa meremeest ja kaks ohvitseri,

—	laevadele tonnaažiga alates 2 000 GT kuni 37 % meeskonnast, kuid mitte vähem kui 12 meremeest ja kaks ohvitseri.

1.2. Laevadel, mille tonnaaž on 800 GT või rohkem, vähendatakse minimaalset pardale võetavate meremeeste arvu kahe võrra iga täiendavalt tööle võetud ohvitseri eest.

1.3. Laevaomanikud valivad oma laevadele töölevõetavad meremehed ja ohvitserid ise kooskõlas kaubandusliku meresõidu koodeksi sätetega.

2. Laevaomanik või tema esindaja edastab ministeeriumile oma laevale tööle võetud Mauritaania meremeeste nimed, märkides, millised on nende tööülesanded meeskonnas.

3. Ühenduse kalalaevadele tööle võetud meremeeste suhtes kohaldatakse täiel määral Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) töö põhimõtete ja -õiguste deklaratsiooni. Eelkõige on tegemist ühinemisvabaduse ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tegeliku tunnustamise ning tööhõive ja kutsealaga seotud diskrimineerimise kõrvaldamisega.

4. Mauritaania meremeeste töölepingud, mille koopia antakse allakirjutajatele, koostatakse laevaomanike esindaja(te) ning meremeeste ja/või nende ametiühingute või nende esindajate vahel, pidades nõu Mauritaania pädevate asutustega. Lepingud tagavad meremeestele sotsiaalkindlustuse, sealhulgas elukindlustuse ning haigus- ja õnnetusjuhtumikindlustuse.

5. Laevaomanik või tema esindaja peab kahe kuu jooksul pärast kalalaevatunnistuse väljastamist edastama otse ministeeriumile koopia asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse poolt nõuetekohaselt allkirjastatud viseeritud lepingust.

6. Mauritaania meremeeste töötasu maksavad laevaomanikud. Töötasu määratakse enne kalalaevatunnistuse väljastamist kindlaks laevaomanike või nende esindajate ja asjaomaste Mauritaania meremeeste või nende esindajate kokkuleppel. Mauritaania meremeeste palgatingimused ei tohi olla halvemad Mauritaania laevadel töötava meeskonna suhtes kohaldatavatest tingimustest, need peavad vastama ILO standarditele ega tohi olla nendest madalamad.

7. Kui üks või mitu töölevõetud meremeest laeva väljumise ajaks kohale ei ilmu, võib laev ettenähtud püügireisi alustada, kui ta on teavitanud lähtesadama pädevat asutust meremeeste arvu ebapiisavusest ja ajakohastanud meeskonna nimekirja. Nimetatud ametiasutus teavitab sellest ministeeriumi.

Laevaomanik teeb kõik vajaliku tagamaks, et hiljemalt järgmisel püügireisil töötab tema laeval käesolevas lepingus ette nähtud arv meremehi.

8. Kui Mauritaania meremehi ei võeta pardale muudel põhjustel kui eelmises punktis osutatud, on asjaomased ühenduse laevaomanikud kohustatud kuni kolme kuu jooksul iga Mauritaania kalastusvööndis püütud päeva eest maksma kindlaksmääratud summana 20 eurot meremehe kohta.

Seda summat kasutatakse Mauritaania kaluritest meremeeste koolituseks ja see makstakse käesoleva lisa IV peatüki punktis 1b osutatud pangakontole.

9. Komisjon edastab oma delegatsiooni kaudu ministeeriumile kord poolaastas, iga aasta 1. jaanuaril ja 1. juulil, ühenduse laevadele tööle võetud Mauritaania meremeeste nimekirja koos märkega nende sissekandmise kohta meremeeste registrisse, näidates ära laevad, kuhu nad on tööle võetud.

10. Välja arvatud punktis 7 sätestatud juhud, peatatakse laevaomanike korduva ettenähtud meremeeste töölevõtmise kohustuse rikkumise korral laeva kalalaevatunnistus automaatselt, kuni see kohustus on täidetud.

IX PEATÜKK

TEHNILINE KONTROLL

1. Kõik ühenduse laevad peavad kord aastas ning iga kord pärast tonnaaži muutmist või kalapüügiliigiga seotud muudatusi, mis nõuavad teist tüüpi püügivahendite kasutuselevõttu, minema kehtivate õigusaktidega ette nähtud inspekteerimisteks Nouâdhibou või Nouakchott’i sadamasse. Kõnealused inspekteerimised peavad toimuma 48 tunni jooksul alates laeva sadamasse saabumisest.

Tuunipüügilaevade, triivõngejadaga laevade ja pelaagilise püügi laevade tehnilise kontrolli kord on sätestatud käesoleva lisa XIV ja XV peatükis.

2. Laeva kaptenile antakse pärast tehnilist kontrolli tõend, mille kehtivusaeg vastab kalalaevatunnistuse kehtivusajale ning mida pikendatakse tasuta automaatselt nende laevade suhtes, mis aasta jooksul kalalaevatunnistust uuendavad. Tõendit tuleb hoida kogu aeg laeva pardal.

3. Tehnilise kontrolli käigus kontrollitakse laeva tehniliste näitajate ja püügivahendite vastavust ning Mauritaania meremehi käsitlevate sätete täitmist.

4. Mauritaania õigusnormidega sätestatud ja ühenduse lepinguosalisele edastatud määradele vastavad kontrollimise kulud kannab laevaomanik. Kulud ei tohi olla suuremad kui muude laevade poolt tavaliselt sama teenuse eest makstav summa.

5. Punktide 1 ja 2 sätete täitmata jätmise korral peatatakse kalalaevatunnistus automaatselt, kuni laevaomanik on oma kohustused täitnud.

X PEATÜKK

LAEVA ANDMED

1. Kõigi ühenduse laevade pardatähised peavad vastama asjakohastele ühenduse õigusaktidele. Kõnealustest õigusaktidest tuleb ministeeriumile teatada enne käesoleva protokolli jõustumist. Edaspidi tuleb ministeeriumile teatada kõigist õigusaktides tehtud muudatustest vähemalt üks kuu enne õigusakti jõustumist.

2. Iga pardatähist, nime või registrinumbrit peitva laeva suhtes rakendatakse Mauritaania kehtivate õigusaktidega sätestatud sanktsioone.

XI PEATÜKK

KALALAEVATUNNISTUSTE PEATAMINE VÕI TÜHISTAMINE

Kui Mauritaania asutused otsustavad käesolevat protokolli ja Mauritaania õigusakte kohaldades peatada või lõplikult tühistada ühenduse laeva kalalaevatunnistuse, peab laeva kapten kohe lõpetama kalapüügi ja suunduma viivitamata Nouâdhibou sadamasse, et anda kalalaevatunnistuse originaal üle järelevalveametile. Niipea kui ettenähtud kohustused on nõuetekohaselt täidetud, teatab ministeerium komisjonile delegatsiooni kaudu peatamise lõpetamisest ning kalalaevatunnistus tagastatakse.

XII PEATÜKK

RIKKUMISED

1. Kõigi rikkumiste korral rakendatakse sanktsioone Mauritaania õigusaktidega ette nähtud korras.

2. Tõsiste või väga tõsiste rikkumiste korral, nagu on määratletud Mauritaania õigusaktidega, jätab ministeerium endale õiguse ajutiselt või lõplikult keelata asjaomaste laevade, kaptenite ja vajaduse korral laevaomanike kalapüügitegevuse Mauritaania vetes.

XIII PEATÜKK

RAHATRAHVID

Kooskõlas Mauritaania õigusaktidega arvutatakse ühenduse laevadele määratud trahvisummad Mauritaania õigusaktidega kindlaks määratud alam- ja ülemmäärade piires. Otsus kõnealuse summa kohta tehakse II lisa VI peatüki punktis 3 ette nähtud korras. Järelevalveamet arvutab kohaldatud trahvi summa ümber eurodesse rikkumise hetkel kehtinud Mauritaania keskpanga kursi alusel, mõlemad summad teatatakse korraga nii laevaomanikule kui ka komisjoni delegatsioonile.

Mauritaania õigusaktid ning nende hilisemad muudatused edastatakse ühenduse lepinguosalisele.

XIV PEATÜKK

SIIRDEKALADE PÜÜGIGA TEGELEVATE LAEVADE SUHTES KOHALDATAVAD SÄTTED (TUUNIPÜÜGILAEVAD JA TRIIVÕNGEJADA KASUTAVAD LAEVAD)

1. Tuunipüügiseinerite, ritvõngedega tuunipüügilaevade ja triivõngejadaga laevade kalalaevatunnistused antakse kalendriaastaga kattuvateks ajavahemikeks, välja arvatud käesoleva protokolli esimesel ja viimasel kehtivusaastal.

Kalalaevatunnistuse originaaleksemplar peab olema pidevalt laeva pardal ning see esitatakse järelevalvega tegelevate Mauritaania pädevate asutuste nõudmise korral. Euroopa Ühendus ajakohastab nimekirja laevadest, millele on käesoleva protokolli sätete kohaselt kalapüügi kalalaevatunnistust taotletud. Kõnealune nimekiri edastatakse Mauritaania ametiasutustele pärast selle koostamist ja edaspidi alati, kui seda on ajakohastatud. Pärast Euroopa Komisjoni poolt Mauritaania ametiasutustele saadetud nimekirja ja ettemakse tasumise teate kättesaamist lisab Mauritaania pädev ametiasutus laeva püügiloaga laevade nimekirja, mis edastatakse kalapüügi kontrollimise eest vastutavale asutusele. Sel juhul saadetakse nimekirja kinnitatud koopia laevaomanikule ja seda hoitakse pardal kalalaevatunnistuse asemel kuni viimase väljastamiseni.

Ettemakse tasumise tõendite esitamisel koostab ministeerium kalalaevatunnistuse ja lisab asjaomase laeva püügiloaga laevade nimekirja, mis edastatakse järelevalveametile ja delegatsiooni kaudu ka komisjonile.

2. Enne kalalaevatunnistuse saamist tuleb iga laev esitada kehtivate õigusaktidega ette nähtud kontrollimisteks. Kõnealune kontroll võib toimuda kokkulepitud välissadamas. Kõik kontrollimisega seotud kulud kannab laevaomanik.

3. Kalalaevatunnistused antakse välja pärast protokolli teabelehtedes kindlaks määratud ettemaksele vastava põhisumma tasumist ühele Trésor de la Mauritanie’ välisvaluutakontodest Mauritaania keskpangas. Nimetatud kindlaksmääratud summa arvutatakse lepingu esimesel ja viimasel kehtivusaastal põhimõttel pro rata temporis vastavalt kalalaevatunnistuse tegelikule kehtivusajale. (3)

4. Laevadel peetakse Mauritaania vetes toimuva iga kalapüügiperioodi kohta käesoleva lisa 4. liites esitatud ICCATi näidise kohast püügipäevikut. Seda täidetakse ka siis, kui püüki ei toimu.

Ajavahemike kohta, mil laev ei viibi Mauritaania vetes, kantakse eelmises lõigus osutatud püügipäevikusse sõnad “väljaspool Mauritaania majandusvööndit”.

Käesolevas lõikes nimetatud logiraamatud saadetakse ministeeriumile ja liikmesriigi pädevatele asutustele 15 tööpäeva jooksul pärast laeva saabumist lossimissadamasse.

Ilma et see piiraks Mauritaania õigusnormidega sätestatud karistuste kohaldamist, peatatakse eespool nimetatud sätete täitmata jätmise korral kalalaevatunnistus automaatselt, kuni laevaomanik on oma kohustused täitnud.

5. Arvestades kontrolle, mida Mauritaania soovib teha, esitab komisjon delegatsiooni kaudu ministeeriumile iga laevaomaniku koostatud ja liikmesriikide püügiandmete kontrollimise eest vastutavate teadusasutuste (Institut de Recherche pour le Développement (IRD), Instituto Español de Oceanografia (IEO), Instituto Nacional de Investigação Agrária e das Pescas (INIAP) ja Institut Mauritanien de Recherches Océanographiques et des Pêches (IMROP)) poolt kontrollitud püügiaruannete põhjal enne iga aasta 15. juunit eelmise aasta eest maksmisele kuuluvate kalalaevatunnistuste tasude lõpliku arvestuse.

6. Lepingu viimase kehtivusaasta kohta teatatakse eelmise aasta eest maksmisele kuuluvate kalalaevatunnistuste tasude lõplik arvestus nelja kuu jooksul pärast lepingu kehtivusaja lõppu.

7. Lõplik arvestus saadetakse asjakohastele laevaomanikele, kellel on alates ministeeriumi poolt summade heakskiitmisest teatamisest 30 päeva aega pädevate asutuste ees oma rahaliste kohustuste täitmiseks. Hiljemalt pooleteise kuu jooksul pärast nimetatud teatamist tehakse Trésor de la Mauritanie nimele ühele IV peatükis nimetatud kontodest eurodes esitatud makse.

Kui lõpliku arvestuse summa on väiksem kui lõikes 4 osutatud ettemakse, siis nende vahet laevaomanikule tagasi ei maksta.

8. Erandina II lisa I peatükist peavad laevad kolme tunni jooksul enne iga kalastusvööndisse sisenemist või sealt lahkumist otse Mauritaania asutustele teatavaks tegema oma asukoha ning pardal oleva saagi koguse eelistatavalt faksi teel või kui laeval ei ole faksi, siis raadio kaudu.

Faksinumbri ja raadiosageduse teatavad järelevalveasutused.

Mauritaania asutused ja laevaomanikud säilitavad faksikoopiad või raadioteadete salvestused, kuni mõlemad pooled on lõikes 5 nimetatud tasude lõplikus suuruses kokku leppinud.

9. Mauritaania asutuste taotluse korral ning ühisel kokkuleppel asjaomase laevaomanikuga on tuunipüügiseinerile lubatud võtta kokkulepitud ajaks üks teadusvaatleja laeva kohta.

XV PEATÜKK

PELAAGILISE PÜÜGI LAEVADE SUHTES KOHALDATAVAD SÄTTED

1. Kalalaevatunnistuse originaaleksemplar peab olema pidevalt laeva pardal ning see esitatakse Mauritaania pädevate asutuste nõudmise korral. Kui kalalaevatunnistuse originaaleksemplari ei saa praktilistel põhjustel laevale toimetada kohe, kui ministeerium on selle väljastanud, võib kuni kümne päeva jooksul olla pardal ka kalalaevatunnistuse koopia või faksikoopia.

2. Laevade tehniline kontroll võib toimuda Euroopas. Sellisel juhul tuleb ministeeriumi poolt kõnealuseks kontrollimiseks määratud kahe isiku reisi- ja elamiskulud maksta laevaomanikel.

3. Kalalaevatunnistuste tasude summad sisaldavad kõiki muid seotud tasusid ja makse peale parafiskaalse maksu, sadamatasude ja teenuste eest makstavate tasude.

Laevaomanikud maksavad Mauritaania riigikassa kontole igale 9. püügiliigi külmutustraalerile eraldatud registertonnaaži ületava iga tonni eest 15 eurot. Püügideklaratsioonid koostatakse ühisel kokkuleppel lepinguosaliste vahel kokku lepitavaks tähtajaks.

Püügi ülemmäära põhimõtet ei kohaldata 11. püügiliigi värske pelaagilise püügi laevade suhtes.

Tasud ja kõik juurdemaksed makstakse ühele Trésor de la Mauritanie’ välisvaluutakontodest Mauritaania keskpangas.

4. Pelaagilise püügi laevad teatavad järelevalveametile oma kavatsusest siseneda Mauritaania kalastusvööndisse või sealt lahkuda. Kõnealune teatamine peab toimuma sisenemisel 12 tundi ette ning lahkumisel 36 tundi ette. Lahkumisest teatamisel edastab iga laev ka pardal oleva saagi koguse ja liigid.

5. Laevaomanikud peavad võtma asjakohased meetmed Mauritaania meremeeste ja teadusvaatlejate transportimiseks laevaomanike kulul.

6. 11. püügiliigi laevade suhtes kohaldatakse meremeeste töölevõtu osas järgmisi sätteid:

—	kuue esimese tegevuskuu jooksul Mauritaania kalastusvööndis on laevad vabastatud Mauritaania meremeeste töölevõtmise kohustusest,

—	kuue järgmise tegevuskuu jooksul võtavad laevad tööle 50 % VIII peatüki lõikes 1 sätestatud meremeestest.

Pärast neid kahte kuuekuulist ajavahemikku kohaldatakse 11. püügiliigi laevade suhtes VIII peatüki lõike 1 sätteid.

(1) Mille määrad tööstusliku püügi laevadele kohalikus vääringus, vastavalt parafiskaalse maksu dekreedile on järgmised (1 ujb = 1 GT).

Vähilaadsete, peajalgsete ja süvamerepüük		Pelaagiline püük (väike ja suur)
Tonnaaž	Summa kvartalis (MRO)	Tonnaaž	Summa kuus (MRO)
< 99 ujb	50 000	< 2 000 ujb	50 000
100–200 ujb	100 000	2–3 000 ujb	150 000
200–400 ujb	200 000	3–5 000 GT	500 000
400–600 ujb	400 000	5–7 000 ujb	750 000
> 600 ujb	600 000	7–9 000 ujb	1 000 000
		> 9 000 ujb	1 300 000

(2) Lepinguosalised lepivad kokku tuuniseinerite suhtes kohaldatava parafiskaalse maksu summa.

(3) Lepinguosalised lepivad kokku tuuniseinerite suhtes kohaldatava parafiskaalse maksu summa.

1. liide

Mauritaania – Euroopa Ühenduse kalandusleping

Kalalaevatunnistuse taotlus

2. liide

3. liide

4. liide

II LISA

Mauritaania Islamivabariigi kalastusvööndis kalastavate ühenduse laevade kontrolli alane koostöö

I PEATÜKK

MAURITAANIA KALASTUSVÖÖNDISSE SISENEMINE JA KALASTUSVÖÖNDIST LAHKUMINE

1. Käesoleva kokkuleppe alusel töötavad ühenduse laevad, välja arvatud tuunipüügilaevad, triivõngejada kasutavad laevad ja pelaagilise püügi laevad (mille tähtajad on sätestatud I lisa XIV ja XV peatükis), peavad teatama:

sisenemistest

vähemalt 36 tundi ette, esitades järgmised andmed:

—	laeva asukoht teatamise ajal,

—	ligikaudne Mauritaania majandusvööndisse sisenemise päev, kuupäev ja kellaaeg,

—

teatamise ajal pardal oleva saagi kogus ja liigid, kui laev on varem teatanud muu kalastusvööndi kalalaevatunnistuse olemasolust selles alampiirkonnas. Sellisel juhul peab järelevalveametitele olema kättesaadav kõnealuse vööndi püügipäevik ning kontrollimise aeg ei või olla pikem käesoleva peatüki punktis 4 ette nähtud tähtajast;

väljumistest

vähemalt 48 tundi ette, esitades järgmised andmed:

—	laeva asukoht teatamise ajal,

—	Mauritaania majandusvööndist väljumise päev, kuupäev ja kellaaeg,

—	teatamise ajal pardal oleva saagi kogus ja liigid.

2. Laevaomanikud teatavad järelevalveametile Mauritaania kalastusvööndisse sisenemisest ja sealt lahkumisest faksi, elektronposti või kirja teel käesoleva lisa 1. liites osutatud faksinumbritel või aadressidel.

Komisjonile teatatakse delegatsiooni kaudu kõigist kõnealuste numbrite või aadresside muutmistest viisteist päeva ette.

3. Mauritaania majandusvööndis viibimise ajal peavad ühenduse laevad jälgima pidevalt rahvusvahelise kõne sagedusi (VHF kanal 16 või HF 2182).

4. Kalastustsoonist lahkumise teate kättesaamisel on Mauritaania ametiasutustel õigus võtta vastu kontrolli tegemise otsus enne laevade lahkumist proovide võtmise teel Nouâdhibou või Nouakchott’i sadamas.

Kõnealune kontroll ei tohi kesta üle kolme tunni.

5. Punktide 1–3 sätete täitmata jätmise korral rakendatakse järgmisi sanktsioone:

esimesel korral:

—	laev suunatakse võimaluse korral kõrvale,

—	pardal olev kalasaak laaditakse maha ja konfiskeeritakse riigikassa nimel,

—	laev maksab Mauritaania õigusakti kohaselt määratud minimaalse rahatrahvi;

teisel korral:

—	laev suunatakse võimaluse korral kõrvale,

—	pardal olev kalasaak laaditakse maha ja konfiskeeritakse riigikassa nimel,

—	laev maksab Mauritaania õigusakti kohaselt määratud maksimaalse rahatrahvi,

—	kalalaevatunnistus tühistatakse allesjäänud kehtivusajaks;

kolmandal korral:

—	laev suunatakse võimaluse korral kõrvale,

—	pardal olev kalasaak laaditakse maha ja konfiskeeritakse riigikassa nimel,

—	kalalaevatunnistus tühistatakse lõplikult,

—	kapteni ja laeva tegevus Mauritaanias keelustatakse.

6. Eeskirju rikkuva laeva põgenemise korral teatab ministeerium komisjonile ja asjaomasele liikmesriigile, et kohaldada võidakse punktis 5 osutatud sanktsioone.

II PEATÜKK

RAHUMEELNE LÄBISÕIT

Ühenduse kalalaevadel, mis kasutavad rahumeelse läbisõidu ja meresõidu õigust Mauritaania kalastusvööndis Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni ja asjakohaste siseriiklike ja rahvusvaheliste õigusaktide kohaselt, peavad parda püügivahendid olema stoovitud (pakitud) nii, et neid ei oleks võimalik viivitamata kasutada.

III PEATÜKK

ÜMBERLAADIMINE

1. Ühenduse laevade kalasaagid laaditakse ümber ainult Mauritaania sadamates ja käesoleva lisa 5. liites osutatud tsoonides.

2. Saagi ümberlaadimist soovivate ühenduse laevade suhtes kohaldatakse punktides 3 ja 4 ette nähtud korda.

3. Kõnealuste laevade kaptenid teatavad järelevalveametile käesoleva lisa I peatüki punktis 2 osutatud sidevahendite kaudu vähemalt 36 tundi ette järgmised andmed:

—	ümberlaadivate kalalaevade nimed,

—	transpordilaevade nimed,

—	ümberlaaditavad kogused tonnides liikide kaupa,

—	ümberlaadimise päev, kuupäev ja kellaaeg.

Järelevalveamet teatab oma vastuse maksimaalselt 24 tunni jooksul.

4. Ümberlaadimine loetakse Mauritaania kalastusvööndist väljumiseks. Laevad peavad seetõttu esitama järelevalveametile kalapüügipäeviku originaaleksemplari ning kalapüügipäeviku lisa ning teatama oma kavatsusest kalapüüki jätkata või lahkuda Mauritaania kalastusvööndist.

5. Igasugune muu kui punktide 1–4 kohaselt reguleeritav ümberlaadimine on Mauritaania majandusvööndis keelatud. Iga kõnealust sätet rikkuva isiku suhtes rakendatakse Mauritaania õigusaktidega ette nähtud sanktsioone.

6. Mauritaania jätab endale õiguse keelduda ümberlaadimisest, kui transpordilaev on tegelenud ebaseadusliku, deklareerimata ja reguleerimata kalapüügiga kas Mauritaania majandusvööndis või sellest väljaspool.

IV PEATÜKK

JÄRELEVALVE JA KONTROLLIMISED

1. Ühenduse kalalaevade kaptenid võimaldavad ja soodustavad kalapüügi järelevalve ja kontrollimise eest vastutavate Mauritaania ametiisikute pardaletulekut ning nende kohustuste täitmist.

Kõnealused ametiisikud ei jää pardale kauemaks, kui nende kohustuste täitmiseks vaja on.

Laeva kaptenile väljastatakse kohe pärast iga kontrollimise lõppu tõend.

2. Ühendus kohustub säilitama ühenduse sadamates erijälgimisprogrammid. Programm edastatakse ministeeriumile, kellel on õigus kontrollis osaleda vastavalt V peatüki sätetele. Ministeeriumile saadetakse korrapäraselt kontrollimiste kohta koostatud ettekannete kokkuvõtted.

V PEATÜKK

MAISMAAL TOIMUVATE KONTROLLIMISTE VASTASTIKUNE VAATLUSSÜSTEEM

Lepinguosalised on otsustanud luua maismaal toimuvate kontrollimiste vastastikuse vaatlussüsteemi, et kontrolli tõhusust parandada. Selleks nimetavad nad esindajad, kes osalevad riiklike kontrolliasutuste poolt tehtavatel kontrollimistel ja inspekteerimistel ning võivad teha märkusi käesoleva protokolli kohaldamise kohta.

Kõnealustel esindajatel peab olema:

—	kutsekvalifikatsioon,

—	piisav kalandusalane kogemus ja

—	põhjalikud teadmised lepingu ja käesoleva protokolli tingimustest.

Kontrollimisi teevad riiklikud kontrolliasutused ning nendes osalevad esindajad ei tohi omal algatusel kasutada riigiametnikele antud inspekteerimisvolitusi.

Esindajad peavad koos riigiametnikega juurde pääsema laevadele, tööruumidele ja dokumentidele, mida kõnealused ametnikud inspekteerivad, et koguda nende ülesande täitmiseks vajalikke andmeid, mis ei sisalda nimelisi viiteid.

Esindajad võtavad koos riigi kontrolliasutustega osa käikudest sadamatesse, dokis seisvatele laevadele, avaliku pakkumise keskustesse, kala hulgimüügikohtadesse, külmhoonetesse ja muudesse tööruumidesse, kus kala enne turuleviimist lossitakse ja hoitakse.

Esindajad koostavad ning esitavad iga nelja kuu tagant aruande üksikasjalike andmetega inspekteerimiste kohta, milles ta on osalenud. Kõnealune aruanne adresseeritakse pädevatele asutustele. Nimetatud asutused saadavad aruande koopia teisele lepinguosalisele.

1. Rakendamine

Kummagi lepinguosalise pädev kontrolliasutus teatab igal üksikjuhtumil teisele lepinguosalisele kirjalikult kümme päeva ette kavandatavatest maismaal toimuvatest inspekteerimistest.

Teine lepinguosaline teatab viis päeva ette kavatsusest saata oma esindaja.

Esindaja lähetus ei tohiks kesta üle 15 päeva.

2. Konfidentsiaalsus

Esindaja suhtub vastutustundlikult rajatistesse ja seadmetesse ning kõigisse seadeldistesse laeva pardal ning tunnistab kõigi talle kättesaadavate dokumentide konfidentsiaalsust.

Esindaja edastab oma töö tulemused ainult asjaomastele pädevatele asutustele.

3. Asukoht

Käesolevat programmi rakendatakse ühenduse lossimissadamates ja Mauritaania sadamates.

4. Rahastamine

Iga lepinguosaline kannab oma esindaja kulud ühises kontrollioperatsioonis, sealhulgas reisi ja laevaloleku kulud.

VI PEATÜKK

LAEVA PEATAMINE JA SANKTSIOONIDE RAKENDAMINE

1. Andmete edastamine

Järelevalveamet teatab delegatsioonile võimalikult kiiresti, kuid siiski 48 tunni jooksul igast ühenduse kalalaeva tegevuse peatamisest või laeva suhtes sanktsiooni rakendamisest Mauritaania kalastusvööndis ning teeb kõnealuse peatamisega seotud asjaolude ja peatamise põhjuste kohta lühiettekande.

2. Peatamise protokoll

Peatamise protokolli koostab järelevalveamet laeva kontrollkäigu järel koostatud aruandes tuvastatud ja märgitud võimalike rikkumiste põhjal. Kontrollkäigu aruande peab olema allkirjastanud laeva kapten, kellel on õigus esitada vastuväiteid.

Antud allkiri ei piira kapteni õigusi ega meetmeid, mida ta võib talle süüks pandud rikkumise puhul enda kaitseks võtta.

Järelevalveameti nõudmisel peab kapten juhtima oma laeva Nouâdhibou sadamasse. Vastasel juhul ja pärast rikkumise lõppemist võib laev püüki jätkata. Laevaomanik võtab lahenduse leidmiseks viivitamata ühendust ministeeriumiga. Kui lahendust ei suudeta 72 tunni jooksul leida, peab omanik andma mis tahes määratud trahvisummasid katva pangatagatise.

Kui laev on suunatud Nouâdhibou sadamasse, peetakse seda sadamas kinni kuni peatamise tavapäraste haldusformaalsuste täitmiseni.

3. Laeva peatamise juhtumi menetlus

3.1. Käesoleva protokolli ning Mauritaania õigusaktide kohaselt võib rikkumised lahendada kokkuleppemenetluse abil või kohtumenetlusega.

3.2. Kui rikkumine lahendatakse kokkuleppemenetluse abil, määratakse trahvisumma Mauritaania õigusaktidega kindlaks määratud alam- ja ülemmäärade piires.

3.3. Kui küsimust ei saa lahendada kokkuleppemenetluse abil ning see antakse menetlemiseks pädevale kohtule, peab laevaomanik ministeeriumi määratud pangas tasuma pangatagatise, mis vastab Mauritaania õigusnormidega ette nähtud maksimaalsele trahvisummale eurodes.

3.4. Pangatagatist ei tagastata enne kohtumenetluse lõppu. Ministeerium vabastab tagatise otsekohe, kui kohtumenetlus lõpeb süüdimõistva otsuseta. Samuti vabastab ministeerium süüdimõistva otsuse korral vahesumma, kui trahvisumma on väiksem kui antud tagatis.

3.5. Laev vabastatakse ja meeskonnal lubatakse sadamast lahkuda:

—	niipea, kui kokkuleppest tulenevad kohustused on täidetud, või

—	enne kohtumenetluse lõppu niipea, kui laevaomanik on maksnud punktis 3.3 osutatud pangatagatise ja ministeerium on selle heaks kiitnud.

4. Menetluste jälgimine

Kogu teave ühenduse laevade toime pandud rikkumiste kohta edastatakse regulaarselt komisjonile tema delegatsiooni kaudu.

VII PEATÜKK

KALALAEVADE SATELLIITSEIRE

1. Kõiki käesoleva lepingu raames kalastavaid laevu jälgitakse satelliidi abil ajal, mil nad asuvad Mauritaania majandusvööndis.

2. Satelliitseire eesmärgil on Mauritaania majandusvööndi koordinaadid (pikkus- ja laiuskraadid) esitatud 4. liites.

3. Lepinguosalised vahetavad X.25-aadresside ja elektroonilise andmeedastuse spetsifikaadiga seotud teavet oma kontrollikeskuste vahel punktides 5 ja 7 sätestatud korras. Sealhulgas edastatakse võimaluse korral kontrollikeskuste omavaheliseks üldiseks sidepidamiseks mõeldud andmed, nagu nimed, telefoni- ja faksinumbrid ning e-posti aadressid (Internet või https). Teave Mauritaania kontrollikeskuse kohta on esitatud käesoleva lisa 1. liites.

4. Laevade asukoht määratakse kindlaks vea ülemmääraga kuni 500 m ja usaldusvahemikuga 99 %.

5. Kui lepingu alusel kalastav laev, mida ühenduse õiguse kohaselt satelliitside abil jälgitakse, siseneb Mauritaania majandusvööndisse, teatab lipuriigi kontrollikeskus seirekeskusele (FMC) viivitamata ja maksimaalselt iga tunni järel laeva asukoha (laeva tunnusandmed, pikkus- ja laiuskraadid, kurss ja kiirus). Edastatud teateid käsitletakse asukohateadetena.

6. Punktis 5 osutatud asukohateated edastatakse elektroonilisel kujul X.25-vormingus või muu turvatud protokollina. Teated saadetakse reaalajas vastavalt 3. liites esitatud tabelis esitatud vormile.

7. Kui kalalaeva pardal olevas asukoha pideva jälgimise satelliitsüsteemis esineb tehnilisi vigu või see enam ei tööta, edastab laeva kapten faksi teel lipuriigi kontrollikeskusele ning Mauritaania seirekeskusele määratud aja jooksul punktis 5 osutatud teabe. Sellisel juhul on üldine asukohateade vaja saata iga nelja tunni järel. See asukohateade sisaldab laeva kapteni poolt vastavalt punktis 5 sätestatud tingimustele iga kahe tunni järel registreeritud asukohateateid. Ettevaatuse huvides on laevaomanikel soovitatav hoida pardal ka teist raadiojaama.

Lipuriigi kontrollikeskus saadab need teated viivitamata Mauritaania seirekeskusele. Rikkis seade parandatakse või vahetatakse välja maksimaalselt viie päeva jooksul. Selle tähtaja möödumisel peab kõnealune laev Mauritaania majandusvööndist lahkuma või sisenema mõnesse Mauritaania sadamasse.

Tõsise tehnilise probleemi korral, mis nõuab lisaaega, võidakse kapteni taotlusel anda maksimaalselt 15päevane pikendus. Sellisel juhul jäävad kehtima punkti 7 sätted ja kõik laevad, välja arvatud tuunipüügilaevad, peavad pöörduma tagasi sadamasse, et võtta pardale Mauritaania teadusvaatleja.

8. Lipuriikide kontrollikeskused jälgivad oma laevade liikumist Mauritaania majandusvööndis iga tunni tagant. Kui laevade jälgimist pole võimalik nõuetekohaselt läbi viia, teavitatakse sellest viivitamata Mauritaania seirekeskust ning toimitakse vastavalt punktile 7.

9. Kui Mauritaania seirekeskus leiab, et lipuriik ei edasta punktis 5 osutatud teavet, teavitab ta sellest delegatsiooni kaudu viivitamata Euroopa Komisjoni.

10. Käesolevate sätete kohaselt teisele lepinguosalisele edastatud seireandmed on kasutuseks ette nähtud üksnes Mauritaania ametiasutustele käesoleva lepingu alusel kalastavate ühenduse laevade kontrolliks ja järelevalveks. Andmeid ei tohi mitte mingil tingimusel edastada kolmandatele isikutele.

11. Satelliitseiresüsteemi seadmed ja tarkvara peavad olema usaldusväärsed, need ei tohi võimaldada mingisugust asukoha võltsimist ning need ei tohi olla käsitsi seadistatavad.

Süsteem peab olema täisautomaatne ja alati töökorras, sõltumata keskkonna- ja ilmastikutingimustest. Satelliitseiresüsteemi on keelatud hävitada, kahjustada, kasutuskõlbmatuks muuta ja segada.

Laevakaptenid tagavad, et:

—	andmeid ei muudeta,

—	satelliitseireseadme antenni või antenne ei takistata,

—	satelliitseireseadme elektritoidet ei katkestata,

—	satelliitseireseade ei ole lahti ühendatud.

12. Lepinguosalised kohustuvad nõudmisel teineteisele oma satelliitseireseadmete kohta teavet andma eesmärgiga veenduda, et kõnealused seadmed vastavad täielikult teise lepinguosalise nõudmistele käesolevate sätete järgimiseks.

13. Käesolevate sätete tõlgendamisel ja nende kohaldamisel tekkivate erimeelsuste korral peavad lepinguosalised nõu lepingu artiklis 10 osutatud ühiskomitees.

14. Kahtluse korral kindla laeva suhtes saadab Mauritaania seirekeskus taotluse lipuriigi seirekeskusele, mis seejärel edastab viivitamata kõnealuse laeva geograafilise asukoha taotluses märgitud ajavahemiku jooksul.

15. Lepinguosalised kohustuvad lepingu artiklis 10 sätestatud ühiskomitee raames otsima kõige sobivamaid lahendusi, et:

a)	lahendada enne 2006. aasta lõppu kõik tehnilised probleemid, mis võivad mõjutada laevaseiresüsteemi (VMS) tõhusust Mauritaania kalandusvööndis;

b)	analüüsida kõiki viise ja vahendeid, mis võimaldavad tugevdada koostööd laevaseiresüsteemi (VMS) rakendamise parandamiseks, eelkõige selleks, et soodustada Euroopa laevade andmete üheaegset edastamist lipuriigi seirekeskusele ning järelevalveametile.

VIII PEATÜKK

MAURITAANIA TEADUSVAATLEJAD ÜHENDUSE LAEVADE PARDAL

Käesolevaga luuakse vaatlussüsteem ühenduse laevadel.

1. Iga Mauritaania kalastusvööndi kalalaevatunnistusega ühenduse laev võtab pardale Mauritaania teadusvaatleja, välja arvatud tuunipüügiseinerid, mille puhul toimub pardalevõtmine ministeeriumi taotlusel. Ühel laeval on korraga ainult üks vaatleja.

Ministeerium esitab komisjonile delegatsiooni kaudu igas kvartalis enne kalalaevatunnistuste väljaandmist nende laevade nimekirja, mis peavad pardale võtma teadusvaatleja.

2. Vaatleja laevapardal viibimise aeg vastab ühe reisi pikkusele. Ministeeriumi selgelt väljendatud nõudmise korral võib kõnealust aega pikendada mitme reisi pikkuseni, olenevalt konkreetse laeva reisi keskmisest pikkusest. Ministeerium esitab selle nõudmise kõnealusele laevale määratud vaatleja nime teatamise ajal.

Vaatleja võib reisi lühendamise korral teha ka järgmise reisi samal laeval.

3. Ministeerium teatab delegatsiooni kaudu komisjonile ametisse määratud ning vajalike dokumentidega varustatud vaatlejate nimed vähemalt seitse tööpäeva enne vaatlejate laevalemineku kavandatavat kuupäeva.

4. Kõik vaatlejate tegevusest tulenevad kulud, sealhulgas nende palk, rahalised tasud ja toetused, kannab ministeerium. Vaatleja laevalemineku või laevalt lahkumise korral välissadamas maksab reisikulud ja päevaraha laevaomanik, kuni vaatleja on asunud Mauritaania laevale või saabunud Mauritaania sadamasse.

5. Laeva kaptenid, kelle laevale on määratud teadusvaatleja, võtavad kõik meetmed, et võimaldada vaatleja laevaleminekut ja laevalt lahkumist.

Vaatlejaid koheldakse laeva pardal samal viisil nagu laeva juhtkonda.

Vaatleja käsutusse antakse kõik tema kohustuste täitmiseks vajalikud vahendid. Kapten võimaldab vaatlejatele juurdepääsu kõigile vaatleja kohustuste täitmiseks vajalikele sidevahenditele, laeva kalapüügiga vahetult seotud dokumentidele, st püügipäevikule, püügipäeviku lisale ja logiraamatule, ning laevaosadele, millele juurdepääs võimaldab vaatlejatel täita oma ülesandeid.

6. Vaatlejad lähevad laevale ja lahkuvad laevalt tavaliselt Mauritaania sadamates esimese reisi alguses, mis järgneb määratud laevade nimekirjast teatamisele, mis peab toimuma vähemalt 20 päeva enne reisi algust.

Asjaomased laevaomanikud teevad 15 päeva jooksul pärast kõnealust teatamist käesoleva lisa I peatükis nimetatud sidevahendite kaudu teatavaks vaatleja pardalevõtmise kuupäeva ja sadama.

7. Vaatlejad peavad ettenähtud laeva kaptenile oma kohalolekust teatama üks päev enne kavandatavat laevalemineku kuupäeva. Juhul kui teadusvaatleja kohale ei ilmu, teatab laeva kapten sellest järelevalveametile, kes järgmise kahe tunni jooksul asjaomase vaatleja asendab. Vastasel juhul on laeval õigus sadamast lahkuda, varustatuna tõendiga teadusvaatleja puudumise kohta. Siiski võib ministeerium oma kuludega saata pardale uue teadusvaatleja, ilma laeva kalastustegevust häirimata.

8. Kui laevaomanik ei täida teadusvaatlejatega seotud tingimusi, peatatakse sellest tulenevalt kalalaevatunnistus automaatselt, kuni laevaomanik on oma kohustused täitnud.

9. Teadusvaatlejatel peab olema:

—	kutsekvalifikatsioon,

—	piisav kalandusalane kogemus ja

—	põhjalikud teadmised käesoleva protokolli ja kohaldatavate Mauritaania eeskirjade kohta.

10. Teadusvaatlejad tagavad, et ühenduse laevade tegevus Mauritaania kalastusvööndis vastaks käesoleva protokolli tingimustele.

Nad koostavad selle kohta aruande. Eelkõige teevad nad järgmist:

—	jälgivad laevade püügitegevust,

—	tuvastavad püügiga tegelevate laevade asukoha,

—	võtavad teadusprogrammi raames bioloogilisi proove,

—	registreerivad püügivahenditega seotud andmed ning kasutatud võrkude silmasuurused.

11. Vaatlemisel piirdutakse käesoleva protokolliga reguleeritava kalapüügi ja sellega seotud tegevusega.

12. Teadusvaatleja:

—	võtab kõik vajalikud meetmed tagamaks, et tema pardaletulek ja laeval viibimine ei katkestaks ega takistaks kalapüüki,

—	kasutab käesoleva lepingu kohaselt kasutatavate võrkude silmasuuruse mõõtmisel kinnitatud vahendeid ja menetlusi ning

—	käsitseb hoolikalt pardal olevat omandit ja seadmeid ning tunnistab kõigi laevadokumentide konfidentsiaalsust.

13. Vaatlejad koostavad vaatlusperioodi lõpus ja enne laevalt lahkumist käesoleva lisa 2. liites esitatud näidise kohase aruande. Vaatlejad kirjutavad aruandele alla kapteni juuresolekul, kes võib omalt poolt aruandesse lisada kõik asjakohaseks peetavad märkused, või nõuda nende lisamist, ning kirjutab seejärel alla. Aruande koopia antakse kaptenile vaatleja laevalt lahkumisel.

Ministeerium edastab iga kuu delegatsiooni kaudu komisjonile teadmiseks eelmise kuu aruanded.

IX PEATÜKK

MERRE TAGASILASKMINE

Lepinguosalised uurivad kalalaevadelt vette tagasi lastud kogustega seotud probleeme ning kõnealuste koguste ärakasutamise võimalusi.

X PEATÜKK

VÕITLUS EBASEADUSLIKU KALAPÜÜGI VASTU

Lepinguosalised, püüdes ennetada ja piirata kalanduspoliitikat kahjustavat ebaseaduslikku kalapüüki Mauritaania kalastusvööndis, lepivad kokku kõnealuse tegevusega seotud teabe korrapärases vahetamises.

Peale olemasolevate õigusnormide alusel juba kasutusele võetud abinõude peavad nad üksteisega nõu ühiselt või eraldi võetavate täiendavate meetmete üle.

Selleks tõhustavad nad koostööd eelkõige võitluses ebaseadusliku kalapüügi vastu.

1. liide

Mauritaania–Euroopa Ühenduse kalandusleping – Järelevalveameti andmed

Délégation à la Surveillance des Pêches maritimes (Merekalapüügi järelevalve delegatsioon) (DSPCM)

Aadress	:	Boîte Postale (BP) 260 Nouâdhibou Mauritanie
Telefon	:	(222) 574 57 01
Faks	:	(222) 574 63 12
E-post	:	dspcm@toptechnology.mr

Mauritaania seirekeskuse andmed

Seirekeskuse nimi	:	DSPCM SSN
Laevaseiresüsteemi (VMS) telefon	:	(222) 574 67 43/574 56 26
VMS faks	:	(222) 574 67 43
VMS e-post	:	dspcm@toptechnology.mr
X.25-aadress	:	20803403006315

2. liide

3. liide

VMS teadete edastamine Mauritaanias

Asukohateade

Andmed	Kood	Kohustuslik/valikuline	Märkused
Teate algus	SR	K	Süsteemiga seotud teave – märgib teate algust
Saaja	AD	K	Teatega seotud teave – saaja. Riigi kolmetäheline (Alpha-3) ISO kood
Saatja	FR	K	Teatega seotud teave – saatja. Riigi kolmetäheline (Alpha-3) ISO kood
Lipuriik	FS	V
Teate tüüp	TM	K	Teatega seotud teave – teate tüüp “POS”
Raadiokutsung	RC	K	Laevaga seotud teave – laeva rahvusvaheline raadiokutsung
Lepinguosalise laevastikuregistri sisenumber	IR	K	Laevaga seotud teave – lepinguosalise kordumatu number (lipuriigi ISO-3 kood, millele järgneb number)
Pardatähis	XR	K	Laevaga seotud teave – laeva küljele kantud number
Laiuskraad	LA	K	Laeva asukohaga seotud teave – asukoht kraadides ja minutites N/S KKMM (WGS-84)
Pikkuskraad	LO	K	Laeva asukohaga seotud teave – asukoht kraadides ja minutites E/W KKMM (WGS-84)
Kurss	CO	K	Laeva suund 360° skaalal
Kiirus	SP	K	Laeva kiirus kümnendiksõlmedes
Kuupäev	DA	K	Laeva asukohaga seotud teave – asukoha registreerimise UTC kuupäev (AAAAKKPP)
Kellaaeg	TI	K	Laeva asukohaga seotud teave – asukoha registreerimise UTC kellaaeg (TTMM)
Teate lõpp	ER	K	Süsteemiga seotud teave – märgib teate lõppu

Märgistik: ISO 8859.1

Andmeedastuse struktuur on järgmine:

—	topeltkaldjoon (//) ja väljakood märgivad teate algust,

—	kaldjoon (/) eraldab väljakoodi ja andmeelementi.

Mittekohustuslikud andmeelemendid tuleb esitada andmeelementide “teate algus” ja “teate lõpp” vahel.

4. liide

Mauritaania majandusvööndi piirid

Majandusvööndi koordinaadid/protokoll

VMS EL

Lõunapiir

Laiuskraad 16° 04′ 00″ N

Pikkuskraad 19° 58′ 00″ W

2	Koordinaadid

Laiuskraad 16° 30′ 00″ N

Pikkuskraad 19° 54′ 00″ W

3	Koordinaadid

Laiuskraad 17° 00′ 00″ N

Pikkuskraad 19° 47′ 00″ W

4	Koordinaadid

Laiuskraad 17° 30′ 00″ N

Pikkuskraad 19° 33′ 00″ W

5	Koordinaadid

Laiuskraad 18° 00′ 00″ N

Pikkuskraad 19° 29′ 00″ W

6	Koordinaadid

Laiuskraad 18° 30′ 00″ N

Pikkuskraad 19° 28′ 00″ W

7	Koordinaadid

Laiuskraad 19° 00′ 00″ N

Pikkuskraad 19° 43′ 00″ W

8	Koordinaadid

Laiuskraad 19° 23′ 00″ N

Pikkuskraad 20° 01′ 00″ W

9	Koordinaadid

Laiuskraad 19° 30′ 00″ N

Pikkuskraad 20° 04′ 00″ W

10	Koordinaadid

Laiuskraad 20° 00′ 00″ N

Pikkuskraad 20° 14′ 30″ W

11	Koordinaadid

Laiuskraad 20° 30′ 00″ N

Pikkuskraad 20° 25′ 30″ W

Põhjapiir

Laiuskraad 20° 46′ 00″ N

Pikkuskraad 20° 04′ 32″ W

5. liide

Vööndi koordinaadid, mille puhul on lubatud ümberlaadimine Nouâdhibou sadamas

(BUOY 2 = N 20° 43′ 6″ W 17° 01′ 8″)

1	Koordinaadid

Laiuskraad 20° 43′ 6″ N

Pikkuskraad 17° 01′ 4″ W

2	Koordinaadid

Laiuskraad 20° 43′ 6″ N

Pikkuskraad 16° 58′ 5″ W

3	Koordinaadid

Laiuskraad 20° 46′ 6″ N

Pikkuskraad 16° 58′ 5″ W

4	Koordinaadid

Laiuskraad 20° 46′ 7″ N

Pikkuskraad 17° 00′ 4″ W

5	Koordinaadid

Laiuskraad 20° 45′ 3″ N

Pikkuskraad 17° 00′ 4″ W

6	Koordinaadid

Laiuskraad 20° 45′ 3″ N

Pikkuskraad 17° 01′ 5″ W

Vööndi koordinaadid, mille puhul on lubatud ümberlaadimine Nouakchott’i sadamas

1	Koordinaadid

Laiuskraad 18° 01′ 5″ N

Pikkuskraad 16° 07′ W

2	Koordinaadid

Laiuskraad 18° 01′ 5″ N

Pikkuskraad 16° 03′ 8″ W

3	Koordinaadid

Laiuskraad 17° 59′ N

Pikkuskraad 16° 07′ W

4	Koordinaadid

Laiuskraad 17° 59′ N

Pikkuskraad 16° 03′ 8″ W

III LISA

ÜLDINE PÜÜGIKOORMUS (2005)

Püügiliik	Laeva tüüp	Kogukoormus
Püügiliik	Laeva tüüp	Laevade arv	GT	Kw	Püügipäevade arv
1. LIIK: vähilaadsed (v.a langustid)	külmutuslaevad	64	17 124	35 601
	jahutuslaevad	2	314	442
	vahesumma	66	17 437	36 043
2. LIIK: senegali merluusi traalerid ja põhjaõngejadaga laevad
	jahutuslaevad	23	6 421	12 143
3. LIIK: muud põhjalähedased liigid (v.a merluus), muud püügivahendid kui traalnoot
	jahutuslaevad	23	3 083	6 375
4. LIIK: põhjatraalerid (v.a senegali merluus)	külmutuslaevad	9	2 470	4 946
4. LIIK: põhjatraalerid (v.a senegali merluus)
5. LIIK: peajalgsed	külmutuslaevad	150	50 798	97 870
	jahutuslaevad	88	20 081	26 699
	vahesumma	238	70 879	124 569
6. LIIK: langustid	külmutuslaevad	0	0	0
6. LIIK: langustid	jahutuslaevad	0	0	0
7.–8. LIIK: tuunipüügiseinerid – ritvõngedega ja triivõngejadaga tuunipüügilaevad	külmutuslaevad	54	36 029	57 513

9. LIIK: pelaagilise püügi laevad	külmutuslaevad	66	392 993	231 259
9. LIIK: pelaagilise püügi laevad	jahutuslaevad	0	0	0
10. LIIK: krabid	külmutuslaevad	4	839	1 236
10. LIIK: krabid	jahutuslaevad
11. LIIK: värske väikesemahuline pelaagiline püük
11. LIIK: värske väikesemahuline pelaagiline püük	jahutuslaevad	0	0	0
Kokku		483	530 151	474 085
Tuunipüügilaevade püügipäevade arv ei ole jaotatud püügiliikide kaupa. NB! Üldises riigi püügikoormuses ei arvestata ajutiselt pikemaajaliselt seisvaid laevu.

IV LISA

Suunised, mis võimaldavad töötada välja eesmärkide ja tulemuslikkuse mõõtmise näitajate maatriksi Mauritaania meremajanduse ja kalandussektori säästva arengu strateegia väljaarendamiseks ja elluviimiseks, et rakendada Mauritaania vetes vastutustundlikku ja säästvat kalapüüki

Strateegilised teljed ja eesmärgid

Näitajad

Juhtimise parandamine kalanduse valdkonnas

1.1.	Väikesemahulise püügi ja rannikupüügi oskuslik arendamine

Väikesemahulise püügi ja rannikupüügi arenduskava vastuvõtmine ja rakendamine

Registreeritud ühenduse laevade arv (absoluutväärtuses ja protsentides)

Laevaregistri pidamine Mauritaania majandusvööndis

Koostatud, rakendatud ja hinnatud arenduskavade arv

1.2.	Kalandusalaste teadmiste parandamine

Hinnatud varude arv

Uurimisprogrammide arv

Peamiste varude seisukorra kohta välja antud ja järgitud soovituste arv (eelkõige ülepüütud kalavarude külmutus- ja säilitusmeetmed)

Arenduskava esemeks olevate liikide aastase püügikoormuse hindamine

Vahend tegeliku püügikoormuse haldamiseks (andmebaaside loomine, statistilise jälgimise vahendid, laevastiku haldamise eest vastutavate talituste ühendamine, statistikabülletäänide avaldamine jne)

1.3.	Kalanduse uurimise ajakohastamine ja tõhustamine

Mauritaania okeanograafia- ja kalandusuuringute instituudi tõhustatud uurimisvõimalused (seoses eesmärgiga 1.2)

Kalandussektori kiirem integreerimine Mauritaania sisemajandusega

2.1.	Infrastruktuuride, eelkõige sadamainfrastruktuuride arendamine

Uuendatud Nouâdhibou sadam ja laiendatud kalasadam

Uuendatud Nouakchott’i sadama kalaturg väikesemahulise püügi saagi lossimiseks

Vrakkide ärakoristamine Nouâdhibou sadamast

2.2.	Mauritaania tööstusliku laevastiku ümberkorraldamine

Mauritaania tööstuslik laevastik on ümberkorraldatud (uuringud, tegevuskavad, finantsinstrumendid)

2.3.	Väikesemahulise kalapüügi laevastiku ajakohastamine ja sanitaarnõuetega vastavusse viimine

Sobivast materjalist piroogidega asendatud puupiroogide arv (absoluutväärtus ja protsent)

Jahutusseadmetega varustatud piroogide arv

Piroogide ja nende toodete suhtes kohaldatavaid minimaalseid hügieeni- ja tervishoiutingimusi käsitlevate eeskirjade väljatöötamine ja rakendamine

Lossimiskohtade arvu suurendamine

Sanitaareeskirjadele vastavad väikesemahulise püügi paadid ja rannikupüügi laevad (absoluutväärtus ja protsent)

2.4.	Merejärelevalve parandamine

Sõltumatute volitatud inspektorite üksus on loodud ja toimiv (värvatud ja koolitatud isikute arv) ning eelarveseadusse on lisatud vastav kanne enne protokolli esimese kaheaastase perioodi lõppu

Merejärelevalve päevade arv

Sadamas ja merel toimunud kontrollimiste arv

Õhukontrollimiste arv

Avaldatud statistikabülletäänide arv

Radariga kaetud ala määr

Kogu laevastiku VMS kaetuse määr

Elektroonilise püügipäeviku kasutamise määr/kogu tööstuslik ja rannikupüügi laevastik

Järelevalvetehnikatega sobivate koolitusprogrammide rakendamine (koolituse tundide arv, koolitatud tehnikute arv jne)

2.5.	Kalandustoodete müügi edendamine (lossitud ja töödeldud toodete sanitaar- ja fütosanitaartingimused)

Kohane ja toimiv kalandustoodete kontrolli süsteem

Hügieeninormidega arvestavad töötajad (korraldatud koolituste arv ja koolitatud isikute arv)

Toimiv analüüside labor Nouakchott’is

Nouakchott’i kalaturg on sanitaarnormidega vastavusse viidud

Väikesemahulise püügi jaoks loodud lossimis- ja töötlemiskohtade arv

Tehnilise ja kaubandusliku koostöö edendamine välismaa eraettevõtjatega

Mauritaania toodete ökomärgistamise protsessid on käivitatud

Sektori suutlikkuse tugevdamine ja juhtimise parandamine

3.1.	Mereohutuse ja päästetööde parandamine, eelkõige väikesemahulise laevastiku puhul

Soovituslikud mereohutuse ja päästetööde meetmed, eelkõige väikesemahulise laevastiku puhul on rakendatud

Kooskõla ISPS-normidega

Välja töötatud ja rakendatud koolitusprogramm mereohutuse ja päästetööde parandamiseks, eelkõige väikesemahulise laevastiku puhul

Merekaubanduskoodeksi ülevaatamine (rakendusdekreedid)

Toimiv riiklik merepääste plaan, mereilmajaam, õnnetuste uurimise üksus jne

3.2.	Kalandus- ja mereministeeriumi tehniliste talituste ja valdkonna haldamisega seotud talituste tõhususe parandamine

Tõhustatud haldussuutlikkus

Koolitus- ja ümberõppeprogrammi (koolitatud ametnike arv, koolituse tundide arv jne) väljatöötamine ja rakendamine

Tugevdatud partneritega kooskõlastamise, nõupidamise ja koostöö mehhanismid

Tugevdatud väikesemahulise ja rannikupüügi kohta andmete kogumise ning statistilise jälgimise süsteem

3.3.	Kalalaevatunnistuste haldamise süsteemi ja laevaseiresüsteemi tõhustamine

Tehnikute koolituse tundide arv

Koolitatud tehnikute arv

Teenuste võrgustiku loomine

8.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 343/61

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1802/2006,

7. detsember 2006,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)	Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 3223/94 artiklis 4 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 8. detsembril 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 7. detsember 2006

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) EÜT L 337, 24.12.1994, lk 66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 386/2005 (ELT L 62, 9.3.2005, lk 3).

LISA

Komisjoni 7. detsembri 2006. aasta määrusele, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	052	73,0
	204	46,0
	999	59,5
0707 00 05	052	150,2
	204	74,2
	628	155,5
	999	126,6
0709 90 70	052	148,7
	204	58,0
	999	103,4
0805 10 20	388	46,7
	508	15,3
	528	26,3
	999	29,4
0805 20 10	052	63,5
	204	53,6
	999	58,6
0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90	052	68,4
	388	111,5
	999	90,0
0805 50 10	052	60,1
	388	44,4
	528	35,4
	999	46,6
0808 10 80	388	59,7
	400	97,4
	404	99,8
	720	69,7
	999	81,7
0808 20 50	052	134,0
	400	116,4
	528	106,5
	720	51,2
	999	102,0

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 750/2005 (ELT L 126, 19.5.2005, lk 12). Kood 999 tähistab “muud päritolu”.

8.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 343/63

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1803/2006,

7. detsember 2006,

millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 2771/1999 ja (EÜ) nr 1898/2005 seoses müügile pandava sekkumisvõi lattu saabumisega

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1255/1999 piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artiklit 10,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni 16. detsembri 1999. aasta määruse (EÜ) nr 2771/1999 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses sekkumisega või- ja kooreturul) (2) artiklis 21 on sätestatud, et müüki pandav sekkumisvõi peab olema saabunud lattu enne 1. maid 2006.

(2)

Komisjoni 9. novembri 2005. aasta määruse (EÜ) nr 1898/2005 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses koore, või ja kontsentreeritud või realiseerimise meetmetega ühenduse turul) (3) artikli 1 punktis a on sätestatud, et määruse (EÜ) nr 1255/1999 artikli 6 lõike 2 kohaselt kokku ostetud sekkumisvõi, mida tuleks alandatud hindadega müüa, peab olema ladustatud enne 1. maid 2006.

(3)	Võituru olukorda ja sekkumisladudes olevaid võikoguseid silmas pidades tuleks müüki panna enne 1. septembrit 2006 lattu saabunud või.

(4)	Määrusi (EÜ) nr 2771/1999 ja (EÜ) nr 1898/2005 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(5)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas piima- ja piimatooteturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 2771/1999 artiklis 21 asendatakse kuupäev 1. mai 2006 kuupäevaga 1. september 2006.

Artikkel 2

Määruse (EÜ) nr 1898/2005 artikli 1 punktis a asendatakse kuupäev 1. mai 2006 kuupäevaga 1. september 2006.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 7. detsember 2006

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) EÜT L 160, 26.6.1999, lk 48. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1913/2005 (ELT L 307, 25.11.2005, lk 2).

(2) EÜT L 333, 24.12.1999, lk 11. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1633/2006 (ELT L 305, 4.11.2006, lk 3).

(3) ELT L 308, 25.11.2005, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1633/2006.

8.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 343/64

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1804/2006,

7. detsember 2006,

milles sätestatakse üleminekumeetmed, mis võetakse Bulgaaria ja Rumeenia ühinemise tõttu vastavalt määruse EÜ nr 1043/2005 artiklile 46 koostatud reservi suhtes

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Bulgaaria ja Rumeenia ühinemislepingut,

võttes arvesse Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisakti, eriti selle artikli 41 teist lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 30. juuni 2005. aasta määruses (EÜ) nr 1043/2005, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 3448/93 seoses teatavate asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate põllumajandussaaduste ja -toodete eksporditoetuste andmise süsteemiga ning nende toetussummade kinnitamise kriteeriumidega, (1) on sätestatud, et välja arvatud teatavad erandid, sõltub kaupadele eksporditoetuste andmine toetussertifikaadi esitamisest.

(2)

Toetussertifikaadid tehakse ettevõtjatele kättesaadavaks kuue osajaotusena eelarveperioodi jooksul koos tähtaegadega iga osajaotuse jaoks. Juhul kui ühe osa kohta esitatakse toetussertifikaadi taotlusi sellele osale eraldatud summast vähem, võivad ettevõtted esitada toetussertifikaadi taotlusi järelejäänud summa suhtes (mille suhtes ei ole veel esitatud toetussertifikaadi taotlusi) nädala kaupa. Toetussertifikaate võib välja anda ainult ühenduses registreeritud ettevõtetele.

(3)

Bulgaaria ja Rumeenia peatse ühinemise tõttu on nende riikide ettevõtjatel piiratud võimalused selliste toetussertifikaatide taotlemiseks, mis kehtiksid ajavahemikul ühinemisest kuni 2007. aasta veebruari alguseni, sest kokku langevad puhkuste periood ja ajavahemikul 7.–21. jaanuarini (hiljemalt) kehtiv moratoorium nädalaste toetussertifikaatide taotlemiseks.

(4)	Sellises olukorras on asjakohane vastu võtta ajutine erimeede, mis vabastab kõnealused ettevõtjad toetussertifikaatide esitamise kohustusest perioodil 1. jaanuar 2007 kuni 28. veebruar 2007.

(5)

Seega on asjakohane teha erand määruse (EÜ) nr 1043/2005 artikli 47 lõikest 2, et võimaldada Bulgaaria ja Rumeenia ettevõtjatel 1. jaanuaril 2007 jõustuvast ühinemisaktist tulenevalt kvalifitseeruda ajavahemikul 1. jaanuarist 2007 kuni 28. veebruarini 2007 kõnealuse määruse artiklis 46 sätestatud vabastuse saamiseks.

(6)	Halduslikel põhjustel on asjakohane, et käesoleva määrusega võetavaid erimeetmeid kohaldatakse ainult selliste taotluste rahuldamiseks, mis on esitatud 15. oktoobril 2007 lõppeval eelarveaastal.

(7)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas asutamislepingu I lisas loetlemata töödeldud põllumajandussaadustega kauplemise horisontaalküsimusi käsitleva korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

15. oktoobril 2007 lõppeval eelarveaastal ei kohaldata, erandina määruse (EÜ) nr 1043/2005 artikli 47 lõike 2 esimesest lõigust, kindlaks määratud piirmäära 75 000 eurot Bulgaarias ja Rumeenias registreeritud ettevõtete taotluste suhtes, mis käsitlevad ajavahemikul 1. jaanuarist 2007 kuni 28. veebruarini 2007 toimuvat eksporti.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Bulgaaria ja Rumeenia ühinemislepingu jõustumise korral lepingu jõustumise kuupäeval.

Määrus kehtib kuni 16. oktoobrini 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 7. detsember 2006

Komisjoni nimel

asepresident

Günter VERHEUGEN

(1) ELT L 172, 5.7.2005, lk 24. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1580/2006 (ELT L 291, 21.10.2006, lk 8).

8.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 343/66

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1805/2006,

7. detsember 2006,

millega muudetakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 2377/90 (milles sätestatakse ühenduse menetlus veterinaarravimijääkide piirnormide kehtestamiseks loomsetes toiduainetes) I lisa seoses tiamfenikooli, fenvaleraadi ja meloksikaamiga

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1990. aasta määrust (EMÜ) nr 2377/90, milles sätestatakse ühenduse menetlus veterinaarravimijääkide piirnormide kehtestamiseks loomsetes toiduainetes, (1) eriti selle artiklit 2,

võttes arvesse Euroopa Ravimiameti arvamust, mille on sõnastanud veterinaarravimite komitee,

ning arvestades järgmist:

(1)	Kõiki farmakoloogilisi toimeaineid, mida ühenduses kasutatakse toiduloomadele manustamiseks ette nähtud veterinaarravimites, tuleks hinnata vastavalt määrusele (EMÜ) nr 2377/90.

(2)

Tiamfenikool on lisatud määruse (EMÜ) nr 2377/90 I lisasse seoses veiste lihaskoe, rasvkoe, maksa, neerude ja piimaga, samuti seoses kanade lihaskoe, naha, rasvkoe, maksa ja neerudega, välja arvatud liigid, kellelt saadakse inimtoiduks ette nähtud mune. Tiamfenikool on lisatud ka kõnealuse määruse III lisasse seoses sigade lihaskoe, naha, rasvkoe, maksa ja neerudega. Pärast nende andmete läbivaatamist, mis taotleja esitas tiamfenikooli jääkide lõplike piirnormide kehtestamiseks sigade puhul, peetakse sobilikuks laiendada tiamfenikooli kirjet määruse (EMÜ) nr 2377/90 I lisas kõigi toiduloomade lihaskoele, rasvkoele, maksale, neerudele ja piimale, välja arvatud liikide puhul, kellelt saadakse inimtoiduks ette nähtud mune. Rasvkoe, maksa ja neerude puhul kehtivaid jääkide piirnorme ei kohaldata kalade suhtes.

(3)

Fenvaleraat on lisatud määruse (EMÜ) nr 2377/90 III lisasse seoses veiste lihaskoe, rasvkoe, maksa, neerude ja piimaga. Jääkide ajutised piirnormid kaotasid kehtivuse 1. juulil 2006. Pärast nende andmete läbivaatamist, mis taotleja esitas fenvaleraadi jääkide lõplike piirnormide kehtestamiseks veiste puhul, peetakse sobilikuks lisada fenvaleraat määruse (EMÜ) nr 2377/90 I lisasse seoses veiste lihaskoe, rasvkoe, maksa, neerude ja piimaga.

(4)

Meloksikaam on lisatud määruse (EMÜ) nr 2377/90 I lisasse seoses veiste, sigade ja hobuslaste lihaskoe, maksa ja neerudega ning seoses veisepiimaga. Pärast nende andmete läbivaatamist, mis taotleja esitas meloksikaami jääkide lõplike piirnormide kehtestamiseks seoses küülikutega ja kitsepiimaga, peetakse sobilikuks laiendada meloksikaami kirjet nimetatud lisas küülikute ja kitsede lihaskoele, maksale ja neerudele, samuti kitsepiimale.

(5)	Seetõttu tuleks määrust (EMÜ) nr 2377/90 vastavalt muuta.

(6)

Enne käesoleva määruse kohaldamist tuleks anda liikmesriikidele piisavalt aega, et nad saaksid käesolevat määrust arvestades teha kõik vajalikud kohandused kõnealuste veterinaarravimite müügilubadesse, mis on väljastatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiivile 2001/82/EÜ (veterinaarravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta). (2)

(7)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas veterinaarravimite alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EMÜ) nr 2377/90 I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 8. veebruarist 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 7. detsember 2006

Komisjoni nimel

asepresident

Günter VERHEUGEN

(1) EÜT L 224, 18.8.1990, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1729/2006 (ELT L 325, 24.11.2006, lk 6).

(2) EÜT L 311, 28.11.2001, lk 1. Direktiivi on muudetud direktiiviga 2004/28/EÜ (ELT L 136, 30.4.2004, lk 58).

LISA

Määruse (EMÜ) nr 2377/90 I lisasse lisatakse järgmine aine (nimekiri farmakoloogilistest toimeainetest, mille puhul kehtivad jääkide piirnormid).

1. Antibakteriaalsed ained

1.2. Antibiootikumid

1.2.5. Fluorfenikool ja seonduvad ühendid

Farmakoloogilised toimeained	Markerjääk	Loomaliigid	Jääkide piirnormid	Sihtkude
“Tiamfenikool	Tiamfenikool	Kõik toiduloomade liigid (1)	50 μg/kg	Lihaskude (2)
			50 μg/kg	Rasv (3)
			50 μg/kg	Maks
			50 μg/kg	Neer
			50 μg/kg	Piim

2. Antiparasiitikumid

2.2. Ektoparasiitide vastased ained

2.2.3. Püretroidid

Farmakoloogilised toimeained	Markerjääk	Loomaliigid	Jääkide piirnormid	Sihtkude
“Fenvaleraat	Fenvaleraat (RR, SS, RS ja SR isomeeride summa)	Veised	25 μg/kg	Lihaskude
			250 μg/kg	Rasv
			25 μg/kg	Maks
			25 μg/kg	Neer
			40 μg/kg	Piim”

4. Põletikuvastased ained

4.1. Mittesteroidsed põletikuvastased ained

4.1.4. Oksikaami derivaadid

Farmakoloogilised toimeained	Markerjääk	Loomaliigid	Jääkide piirnormid	Sihtkude
“Meloksikaam	Meloksikaam	Sead, hobuslased, küülikud	20 μg/kg	Lihaskude
			65 μg/kg	Maks
			65 μg/kg	Neer
		Veised, kitsed	20 μg/kg	Lihaskude
			65 μg/kg	Maks
			65 μg/kg	Neer
			15 μg/kg	Piim”

(1) Ei kasutata loomade puhul, kelle munad on ette nähtud inimtoiduks; rasvkoes, maksas ja neerudes sisalduvate jääkide piirnormid ei laiene kaladele.

(2) Kalade puhul hõlmab kõnealune jääkide piirnorm lihaskude ja nahka loomulikes proportsioonides.

(3) Seatõugude ja kodulinnuliikide puhul hõlmab kõnealune jääkide piirnorm nahka ja rasvkude loomulikes proportsioonides.”

8.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 343/69

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1806/2006,

7. detsember 2006,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1613/2000, millega sätestatakse üldise soodustuste süsteemi raames kehtestatud päritolustaatusega toodete määratluse erandid määrusest (EMÜ) nr 2454/93, et võtta arvesse Laose eriolukorda teatavate tekstiiltoodete ühendusse eksportimisel

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määrust (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, (1) eriti selle artiklit 247,

võttes arvesse komisjoni 2. juuli 1993. aasta määrust (EMÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, (2) eriti selle artiklit 76,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu 27. juuni 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 980/2005 üldiste tariifsete soodustuste kava kohaldamise kohta (3) andis ühendus Laosele üldised tariifsed soodustused.

(2)

Määrusega (EMÜ) nr 2454/93 on kehtestatud üldiste tariifsete soodustuste kava raames kohaldatav päritolustaatusega toodete määratlus. Määruses (EMÜ) nr 2454/93 on samuti sätestatud kõnealusest määratlusest erandid üldiste soodustuste kavaga hõlmatud vähimarenenud soodustatud riikide puhul, kes esitavad ühendusele asjakohase taotluse.

(3)	Laose suhtes on sellist teatavate tekstiiltoode puhul antud erandit kohaldatud alates 1997. aastast; viimane erand anti vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 1613/2000. (4) Määruse (EÜ) nr 1613/2000 kehtivust on pikendatud kuni 31. detsembrini 2006.

(4)	Laos esitas 22. juuni 2006. aasta kirjas taotluse erandi kehtivuse pikendamiseks vastavalt määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklile 76.

(5)

Määruse (EÜ) nr 1613/2000 kehtivuse pikendamisel 31. detsembrini 2006 eeldati, et uued, lihtsamad ja hõlpsamini arendatavad üldiste soodustuste kava päritolureeglid hakkavad kehtima enne erandi kehtivusaja lõppu. Üldiste soodustuste kava päritolureegleid ei võeta siiski tõenäoliselt vastu enne 31. detsembrit 2006.

(6)	Üldiste soodustuste kava kehtivate päritolureeglite kohaldamine mõjuks pärssivalt Laosesse tehtavatele investeeringutele ja riigi tööhõivele, samuti Laose olemasoleva tööstuse suutlikkusele jätkata eksportimist ühendusse.

(7)

Pikendusaja määramisel tuleks võtta arvesse üldiste soodustuste kava uute päritolureeglite vastuvõtmiseks ja rakendamiseks vajalikku aega. Võttes arvesse lepingulistes suhetes olevate ettevõtjate huvisid nii Laoses kui ka ühenduses ning Laose tööstuse püsivat arengut, on vajalik, et erandit pikendataks ajavahemikuks, mis on piisav pikemaajaliste lepingute jätkamiseks või sõlmimiseks.

(8)	Seepärast tuleks erandit pikendada kuni 31. detsembrini 2008. Nii Laose kui ka muude vähimarenenud riikide õiglase kohtlemise tagamiseks tuleks erandi kohaldamise jätkamise vajadust uuesti arutada, kui üldiste soodustuste kava uued päritolureeglid on vastu võetud.

(9)	Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 1613/2000 vastavalt muuta.

(10)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1613/2000 artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

1.	esimeses lõikes asendatakse kuupäev “31. detsember 2006” kuupäevaga “31. detsember 2008”;

2.	teine lõik asendatakse järgmisega: “Erandi kohaldamise jätkamise vajadust tuleks uuesti arutada, kui üldiste soodustuste kava uued päritolureeglid on vastu võetud.”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 7. detsember 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

László KOVÁCS

(1) EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 648/2005 (ELT L 117, 4.5.2005, lk 13).

(2) EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 402/2006 (ELT L 70, 9.3.2006, lk 35).

(3) ELT L 169, 30.6.2005, lk 1.

(4) EÜT L 185, 25.7.2000, lk 38. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2186/2004 (ELT L 373, 21.12.2004, lk 14).

8.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 343/71

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1807/2006,

7. detsember 2006,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1614/2000, millega sätestatakse üldise soodustuste süsteemi raames kehtestatud päritolustaatusega toodete määratluse erandid määrusest (EMÜ) nr 2454/93, et võtta arvesse Kambodža eriolukorda teatavate tekstiiltoodete ühendusse eksportimisel

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määrust (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, (1) eriti selle artiklit 247,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu 27. juuni 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 980/2005 üldiste tariifsete soodustuste kava kohaldamise kohta (3) andis ühendus Kambodžale üldised tariifsed soodustused.

(2)

(3)	Kambodža suhtes on sellist teatavate tekstiiltoode puhul antud erandit kohaldatud alates 1997. aastast; viimane erand anti vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 1614/2000. (4) Määruse (EÜ) nr 1614/2000 kehtivust on pikendatud kuni 31. detsembrini 2006.

(4)	Kambodža esitas 29. juuni 2006. aasta kirjas taotluse erandi kehtivuse pikendamiseks vastavalt määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklile 76.

(5)

Määruse (EÜ) nr 1614/2000 kehtivuse pikendamisel 31. detsembrini 2006 eeldati, et uued, lihtsamad ja hõlpsamini arendatavad üldiste soodustuste kava päritolureeglid hakkavad kehtima enne erandi kehtivusaja lõppu. Üldiste soodustuste kava päritolureegleid ei võeta siiski tõenäoliselt vastu enne 31. detsembrit 2006.

(6)	Üldiste soodustuste kava kehtivate päritolureeglite kohaldamine mõjuks pärssivalt Kambodžasse tehtavatele investeeringutele ja riigi tööhõivele, samuti Kambodža olemasoleva tööstuse suutlikkusele jätkata eksportimist ühendusse.

(7)

Pikendusaja määramisel tuleks võtta arvesse üldiste soodustuste kava uute päritolureeglite vastuvõtmiseks ja rakendamiseks vajalikku aega. Võttes arvesse lepingulistes suhetes olevate ettevõtjate huvisid nii Kambodžas kui ka ühenduses ning Kambodža tööstuse püsivat arengut, on vajalik, et erandit pikendataks ajavahemikuks, mis on piisav pikemaajaliste lepingute jätkamiseks või sõlmimiseks.

(8)	Seepärast tuleks erandit pikendada kuni 31. detsembrini 2008. Nii Kambodža kui ka muude vähimarenenud riikide õiglase kohtlemise tagamiseks tuleks erandi kohaldamise jätkamise vajadust uuesti arutada, kui üldiste soodustuste kava uued päritolureeglid on vastu võetud.

(9)	Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 1614/2000 vastavalt muuta.

(10)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1614/2000 artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

1.	esimeses lõikes asendatakse kuupäev “31. detsember 2006” kuupäevaga “31. detsember 2008”;

2.	teine lõik asendatakse järgmisega: “Erandi kohaldamise jätkamise vajadust tuleks uuesti arutada, kui üldiste soodustuste kava uued päritolureeglid on vastu võetud.”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 7. detsember 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

László KOVÁCS

(1) EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 648/2005 (ELT L 117, 4.5.2005, lk 13).

(2) EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 402/2006 (ELT L 70, 9.3.2006, lk 35).

(3) ELT L 169, 30.6.2005, lk 1.

(4) EÜT L 185, 25.7.2000, lk 46. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2187/2004 (ELT L 373, 21.12.2004, lk 16).

8.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 343/73

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1808/2006,

7. detsember 2006,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1615/2000, millega sätestatakse üldise soodustuste süsteemi raames kehtestatud päritolustaatusega toodete määratluse erandid määrusest (EMÜ) nr 2454/93, et võtta arvesse Nepali eriolukorda teatavate tekstiiltoodete ühendusse eksportimisel

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määrust (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, (1) eriti selle artiklit 247,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu 27. juuni 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 980/2005 üldiste tariifsete soodustuste kava kohaldamise kohta (3) andis ühendus Nepalile üldised tariifsed soodustused.

(2)

(3)	Nepali suhtes on sellist teatavate tekstiiltoode puhul antud erandit kohaldatud alates 1997. aastast; viimane erand anti vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 1615/2000. (4) Määruse (EÜ) nr 1615/2000 kehtivust on pikendatud kuni 31. detsembrini 2006.

(4)	Nepal esitas 17. juuli 2006. aasta kirjas taotluse erandi kehtivuse pikendamiseks vastavalt määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklile 76.

(5)

Määruse (EÜ) nr 1615/2000 kehtivuse pikendamisel 31. detsembrini 2006 eeldati, et uued, lihtsamad ja hõlpsamini arendatavad üldiste soodustuste kava päritolureeglid hakkavad kehtima enne erandi kehtivusaja lõppu. Üldiste soodustuste kava päritolureegleid ei võeta siiski tõenäoliselt vastu enne 31. detsembrit 2006.

(6)	Üldiste soodustuste kava kehtivate päritolureeglite kohaldamine mõjuks pärssivalt Nepalisse tehtavatele investeeringutele ja riigi tööhõivele, samuti Nepali olemasoleva tööstuse suutlikkusele jätkata eksportimist ühendusse.

(7)

Pikendusaja määramisel tuleks võtta arvesse üldiste soodustuste kava uute päritolureeglite vastuvõtmiseks ja rakendamiseks vajalikku aega. Võttes arvesse lepingulistes suhetes olevate ettevõtjate huvisid nii Nepalis kui ka ühenduses ning Nepali tööstuse püsivat arengut, on vajalik, et erandit pikendataks ajavahemikuks, mis on piisav pikemaajaliste lepingute jätkamiseks või sõlmimiseks.

(8)	Seepärast tuleks erandit pikendada kuni 31. detsembrini 2008. Nii Nepali kui ka muude vähimarenenud riikide õiglase kohtlemise tagamiseks tuleks erandi kohaldamise jätkamise vajadust uuesti arutada, kui üldiste soodustuste kava uued päritolureeglid on vastu võetud.

(9)	Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 1615/2000 vastavalt muuta.

(10)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1615/2000 artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

1.	esimeses lõikes asendatakse kuupäev “31. detsember 2006” kuupäevaga “31. detsember 2008”;

2.	teine lõik asendatakse järgmisega: “erandi kohaldamise jätkamise vajadust tuleks uuesti arutada, kui üldiste soodustuste kava uued päritolureeglid on vastu võetud.”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 7. detsember 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

László KOVÁCS

(1) EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 648/2005 (ELT L 117, 4.5.2005, lk 13).

(2) EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 402/2006 (ELT L 70, 9.3.2006, lk 35).

(3) ELT L 169, 30.6.2005, lk 1.

(4) EÜT L 185, 25.7.2000, lk 54. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2188/2004 (ELT L 373, 21.12.2004, lk 18).

8.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 343/75

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1809/2006,

7. detsember 2006,

millega määratakse kindlaks töötlemata kujul eksporditava valge suhkru ja toorsuhkru eksporditoetused

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2006. aasta määrust (EÜ) nr 318/2006 suhkruturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 33 lõike 2 teist lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 318/2006 artiklis 32 on sätestatud, et kõnealuse määruse artikli 1 lõike 1 punktis b loetletud toodete maailmaturul kehtivate hindade ja ühenduse turul kehtivate hindade vahe võib katta eksporditoetusega.

(2)	Arvestades praegust suhkruturu olukorda, tuleks seepärast kindlaks määrata eksporditoetused kooskõlas määruse (EÜ) nr 318/2006 artiklites 32 ja 33 sätestatud eeskirjade ning teatavate kriteeriumidega.

(3)	Määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 33 lõike 2 esimeses lõigus on sätestatud, et eksporditoetused võivad erineda vastavalt sihtkohale, kui olukord maailmaturul või konkreetsed nõuded teatavatel turgudel seda tingivad.

(4)	Toetust tuleks maksta ainult ühenduses vabalt liikuda lubatud toodetele, mis vastavad määruse (EÜ) nr 318/2006 nõuetele.

(5)	Euroopa Ühenduse ning Rumeenia ja Bulgaaria vahel Euroopa lepingute raames peetavate läbirääkimiste eesmärk on eelkõige liberaliseerida asjaomase turu ühise korraldusega hõlmatud toodetega kauplemist. Nende kahe riigi osas tuleks eksporditoetused seega kaotada.

(6)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas suhkruturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 318/2006 artikliga 32 ette nähtud eksporditoetusi antakse käesoleva määruse lisas sätestatud toodetele ja kogustele.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 8. detsembril 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 7. detsember 2006

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) ELT L 58, 28.2.2006, lk 1. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1585/2006 (ELT L 294, 25.10.2006, lk 19).

LISA

Töötlemata kujul eksporditava valge suhkru ja toorsuhkru eksporditoetused, mis jõustuvad alates 8. detsembrist 2006 (1)

Tootekood

Sihtkoht

Mõõtühik

Toetuse suurus

1701 11 90 9100

S00

eurot 100 kg kohta

18,23 (2)

1701 11 90 9910

S00

eurot 100 kg kohta

16,87 (2)

1701 12 90 9100

S00

eurot 100 kg kohta

18,23 (2)

1701 12 90 9910

S00

eurot 100 kg kohta

16,87 (2)

1701 91 00 9000

S00

eurot 1 % sahharoosi × 100 kg toote netomassi kohta

0,1982

1701 99 10 9100

S00

eurot 100 kg kohta

19,82

1701 99 10 9910

S00

eurot 100 kg kohta

18,34

1701 99 10 9950

S00

eurot 100 kg kohta

18,34

1701 99 90 9100

S00

eurot 1 % sahharoosi × 100 kg toote netomassi kohta

0,1982

NB: Sihtkohad on määratletud järgmiselt:

S00

kõik sihtkohad, välja arvatud Albaania, Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria, Rumeenia, Serbia, Montenegro, Kosovo, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik.

(1) Käesolevas lisas sätestatud summasid ei kohaldata alates 1. veebruarist 2005 vastavalt nõukogu 22. detsembri 2004. aasta otsusele 2005/45/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu, millega muudetakse Euroopa Majandusühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist 22. juuli 1972. aasta lepingut töödeldud põllumajandustoodete suhtes kohaldatavate sätete osas, sõlmimist ja ajutist kohaldamist (ELT L 23, 26.1.2005, lk 17).

(2) Kõnealust summat kohaldatakse 92 % saagisega toorsuhkrule. Kui eksporditava toorsuhkru saagis ei ole 92 %, korrutatakse toetuse suurus iga vastava eksporditehingu puhul ümberarvestuskoefitsiendiga, mis saadakse vastavalt määruse (EÜ) nr 318/2006 lisa I punkti III lõikele 3 arvutatud eksporditava toorsuhkru saagise jagamisel arvuga 92.

8.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 343/77

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1810/2006,

7. detsember 2006,

millega kehtestatakse määrusega (EÜ) nr 958/2006 ettenähtud alalise pakkumismenetluse raames makstava valge suhkru eksporditoetuse maksimumsumma

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2006. aasta määrust (EÜ) nr 318/2006 suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 33 lõike 2 teist lõiku ja kolmanda lõigu punkti b,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni 28. juuni 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 958/2006, mis käsitleb alalist pakkumismenetlust valge suhkru eksporditoetuste kindlaksmääramiseks 2006/2007. turustusaastaks, (2) nõutakse osaliste pakkumismenetluste avaldamist.

(2)	Määruse (EÜ) nr 958/2006 artikli 8 lõike 1 kohaselt ja pärast 7. detsember 2006. aastal lõppeva osalise pakkumismenetluse alusel esitatud pakkumiste läbivaatamist on asjakohane kehtestada kõnealuse osalise pakkumismenetluse eksporditoetuse maksimumsumma.

(3)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas suhkruturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

7. detsember 2006. aastal lõppeva osalise pakkumismenetluse eksporditoetuse maksimumsumma määruse (EÜ) nr 958 artikli 1 lõikes 1 osutatud tootele on 28,341 EUR/100 kg.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 8. detsembril 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 7. detsember 2006

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) ELT L 58, 28.2.2006, lk 1. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1585/2006 (ELT L 294, 25.10.2006, lk 19).

(2) ELT L 175, 29.6.2006, lk 49.

8.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 343/78

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1811/2006,

7. detsember 2006,

millega muudetakse asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate suhkru sektori teatavate toodete suhtes kohaldatavaid toetusemäärasid

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2006. aasta määrust (EÜ) nr 318/2006 suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 33 lõike 2 punkti a ja lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)	Asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate käesoleva määruse lisas nimetatud toodete suhtes alates 24. novembrist 2006 kohaldatavad toetusemäärad kehtestati komisjoni määrusega (EÜ) nr 1733/2006. (2)

(2)	Määruses (EÜ) nr 1733/2006 sätestatud eeskirjade ja kriteeriumide kohaldamisest komisjonile praegu kättesaadava teabe suhtes tuleneb, et hetkel kohaldatavaid eksporditoetusi tuleks muuta vastavalt käesoleva määruse lisale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga muudetakse määrusega (EÜ) nr 1733/2006 kehtestatud toetusemäärasid vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 8. detsembril 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 7. detsember 2006

Komisjoni nimel

asepresident

Günter VERHEUGEN

(1) ELT L 58, 28.2.2006, lk 1. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1585/2006 (ELT L 294, 25.10.2006, lk 19).

(2) ELT L 325, 24.11.2006, lk 17.

LISA

Asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate suhkrusektori teatavate toodete suhtes alates 8. detsembrist 2006 kohaldatavad toetusemäärad (1)

CN-kood	Kirjeldus	Toetusemäär EUR/100 kg
		Toetuse eelkinnituse puhul	Muudel juhtudel
1701 99 10	Töötlemata valge suhkur	18,34	18,34

(1) Käesolevas lisa sätestatud määrasid ei kohaldata alates 1. oktoobrist 2004 Bulgaariasse ja alates 1. detsembrist 2005 Rumeeniasse eksporditavate kaupade suhtes ning Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni 22. juuli 1972. aasta lepingu protokolli nr 2 I ja II tabelis loetletud, alates 1. veebruarist 2005 Šveitsi Konföderatsiooni või Liechtensteini eksporditavate kaupade suhtes.

8.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 343/80

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1812/2006,

7. detsember 2006,

määruses (EÜ) nr 935/2006 osutatud pakkumismenetluse raames esitatud odra eksporditoetuse pakkumiste kohta

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 13 lõike 3 esimest lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni määrusega (EÜ) nr 935/2006 (2) kuulutati välja pakkumismenetlus odra eksporditoetuse kindlaksmääramiseks eksportimisel teatavatesse kolmandatesse riikidesse.

(2)

Vastavalt komisjoni 29. juuni 1995. aasta määruse (EÜ) nr 1501/95, millega kehtestatakse teravilja eksporditoetuste andmist ja teraviljaturu häirete korral võetavaid meetmeid käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 teatavad üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (3) artiklile 7 võib komisjon teatatud pakkumiste põhjal otsustada pakkumisi mitte vastu võtta.

(3)	Määruse (EÜ) nr 1501/95 artiklis 1 sätestatud kriteeriumide põhjal ei peaks suurimat toetust kehtestama.

(4)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Odra eksporditoetusteks määrusega (EÜ) nr 935/2006 avatud pakkumismenetluse alusel 1.–7. detsembrini 2006 esitatud pakkumiste puhul ei võeta mingeid meetmeid.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 8. detsembril 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 7. detsember 2006

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) ELT L 270, 21.10.2003, lk 78. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1154/2005 (ELT L 187, 19.7.2005, lk 11).

(2) ELT L 172, 24.6.2006, lk 3.

(3) EÜT L 147, 30.6.1995, lk 7. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 777/2004 (ELT L 123, 27.4.2004, lk 50).

8.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 343/81

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1813/2006,

7. detsember 2006,

määruses (EÜ) nr 936/2006 osutatud pakkumismenetluse raames esitatud pehme nisu eksporditoetuse pakkumiste kohta

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 13 lõike 3 esimest lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni määrusega (EÜ) nr 936/2006 (2) kuulutati välja pakkumismenetlus pehme nisu eksporditoetuse kindlaksmääramiseks eksportimisel teatavatesse kolmandatesse riikidesse.

(2)

(3)	Määruse (EÜ) nr 1501/95 artiklis 1 sätestatud kriteeriumide põhjal ei peaks suurimat toetust kehtestama.

(4)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Pehme nisu eksporditoetusteks määrusega (EÜ) nr 936/2006 avatud pakkumismenetluse alusel 1.–7. detsembrini 2006 esitatud pakkumiste puhul ei võeta mingeid meetmeid.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 8. detsembril 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 7. detsember 2006

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) ELT L 270, 21.10.2003, lk 78. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1154/2005 (ELT L 187, 19.7.2005, lk 11).

(2) ELT L 172, 24.6.2006, lk 6.

(3) EÜT L 147, 30.6.1995, lk 7. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 777/2004 (ELT L 123, 27.4.2004, lk 50).

8.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 343/82

KOMISJONI DIREKTIIV 2006/127/EÜ,

7. detsember 2006,

millega muudetakse direktiivi 2003/91/EÜ, millega kehtestatakse rakendusmeetmed nõukogu direktiivi 2002/55/EÜ artikli 7 kohaldamiseks teatavate köögiviljasortide kontrollimisel minimaalselt hõlmatavate tunnuste ja kontrollimise miinimumtingimuste osas

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 13. juuni 2002. aasta direktiivi 2002/55/EÜ köögiviljaseemne turustamise kohta, (1) eriti selle artikli 7 lõike 2 punkte a ja b,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni direktiiv 2003/91/EÜ (2) on vastu võetud eesmärgiga tagada liikmesriikide ametlikesse kataloogidesse lisatavate sortide vastavus Ühenduse Sordiameti kehtestatud suunistele sortide registreerimiskatsetes minimaalselt hõlmatavate tunnuste ja nende katsete miinimumtingimuste osas. Muude sortide osas on kõnealuse direktiiviga ette nähtud kohaldada Rahvusvahelise Uute Taimesortide Kaitse Liidu (UPOV) suuniseid.

(2)	Ühenduse Sordiamet ja UPOV on vahepeal avaldanud täiendavaid suuniseid mitmete liikide kohta ning ajakohastanud seni kehtivaid suuniseid.

(3)	Direktiivi 2002/55/EÜ kohaldamisala on laiendatud, et hõlmata uusi liike.

(4)	Seetõttu tuleks direktiivi 2003/91/EÜ vastavalt muuta.

(5)	Käesoleva direktiiviga ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajanduse, aianduse ja metsanduse seemnete ja paljundusmaterjali alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2003/91/EÜ I ja II lisa asendatakse käesoleva direktiivi lisa tekstiga.

Artikkel 2

Enne 1. juulit 2007 alanud registreerimiskatsete puhul võib liikmesriik otsustada kohaldada direktiivi 2003/91/EÜ versiooni, mida kohaldati enne selle muutmist käesoleva direktiiviga.

Artikkel 3

Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 30. juuniks 2007. Nad edastavad kõnealuste normide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates 1. juulist 2007.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 5

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 7. detsember 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU

(1) EÜT L 193, 20.7.2002, lk 33. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2004/117/EÜ (ELT L 14, 18.1.2005, lk 18).

(2) ELT L 254, 8.10.2003, lk 11.

LISA

“

I LISA

Loetelu artikli 1 lõike 2 punktis a osutatud liikidest, mis peavad vastama CPVO kontrollisuunistele

Ladinakeelne nimetus	Tavanimetus	Ühenduse Sordiameti protokoll
Allium cepa L. (rühm Cepa)	Harilik sibul ja värtensibul	TP 46/1, 14.6.2005
Allium cepa L. (rühm Aggregatum)	Pesasibul	TP 46/1, 14.6.2005
Allium porrum L.	Porrulauk	TP 85/1, 15.11.2001
Allium sativum L.	Küüslauk	TP 162/1, 25.3.2004
Asparagus officinalis L.	Spargel	TP 130/1, 27.3.2002
Brassica oleracea L.	Lillkapsas	TP 45/1, 15.11.2001
Brassica oleracea L.	Roheline spargelkapsas	TP 151/1, 27.3.2002
Brassica oleracea L.	Rooskapsas	TP 54/2, 1.12.2005
Brassica oleracea L.	Nuikapsas	TP 65/1, 25.3.2004
Brassica oleracea L.	Kähar peakapsas, valge peakapsas ja punane peakapsas	TP 48/2, 1.12.2005
Capsicum annuum L.	Harilik paprika	TP 76/1, 27.3.2002
Cichorium endivia L.	Endiiviasigur, kähar endiiviasigur ja sile endiiviasigur e eskariool	TP 118/2, 1.12.2005
Cichorium intybus L.	Harilik sigur	TP 172/2, 1.12.2005
Cichorium intybus L.	Salatsigur	TP 173/1, 25.3.2004
Cucumis melo L.	Melon	TP 104/1, 27.3.2002
Cucumis sativus L.	Harilik kurk ja kornišon	TP 61/1, 27.3.2002
Cucurbita pepo L.	Harilik kõrvits	TP 119/1, 25.3.2004
Cynara cardunculus L.	Hispaania artišokk e kardi	TP 184/1, 25.3.2004
Daucus carota L.	Aedporgand	TP 49/2, 1.12.2005
Foeniculum vulgare Mill.	Harilik apteegitill	TP 183/1, 25.3.2004
Lactuca sativa L.	Aedsalat	TP 13/2, 1.12.2005
Lycopersicon esculentum Mill.	Harilik tomat	TP 44/2, 15.11.2001
Phaseolus vulgaris L.	Harilik aeduba, põõsasuba ja lattuba	TP 12/2, 1.12.2005
Pisum sativum L. (partim)	Aedhernes, kortsteraline hernes, siledateraline hernes ja suhkruhernes	TP 07/1, 6.11.2003
Raphanus sativus L.	Redis	TP 64/1, 27.3.2002
Spinacia oleracea L.	Aedspinat	TP 55/1, 27.3.2002
Valerianella locusta (L.) Laterr.	Põldkännak	TP 75/1, 27.3.2002
Vicia faba L. (partim)	Põlduba	TP Broadbean/1, 25.3.2004
Zea mays L. (partim)	Suhkrumais ja lõhenev mais	TP 2/2, 15.11.2001

Nimetatud protokollide tekst on kättesaadav Ühenduse Sordiameti veebilehel (www.cpvo.europa.eu).

II LISA

Loetelu artikli 1 lõike 2 punktis b osutatud liikidest, mis peavad vastama UPOV kontrollisuunistele

Ladinakeelne nimetus	Üldnimetus	UPOVi suunis
Allium fistulosum L.	Talisibul	TG/161/3, 1.4.1998
Allium schoenoprasum L.	Murulauk	TG/198/1, 9.4.2003
Apium graveolens L.	Varsseller	TG/82/4, 17.4.2002
Apium graveolens L.	Juurseller	TG/74/4 parandus 17.4.2002 + 5.4.2006
Beta vulgaris L.	Lehtpeet e mangold	TG/106/4, 31.3.2004
Beta vulgaris L.	Punapeet, sh peedisort “Cheltenham”	TG/60/6, 18.10.1996
Brassica oleracea L.	Kähar lehtkapsas	TG/90/6, 31.3.2004
Brassica rapa L.	Hiina lehtnaeris	TG/105/4, 9.4.2003
Brassica rapa L.	Naeris	TG/37/10, 4.4.2001
Cichorium intybus L.	Salatsigur	TG/154/3, 18.10.1996
Citrullus lanatus (Thunb.) Matsum. et Nakai	Harilik arbuus	TG/142/4, 31.3.2004
Cucurbita maxima Duchesne	Suureviljaline kõrvits	TG/155/3, 18.10.1996
Petroselinum crispum (Mill.) Nyman ex A. W. Hill	Aedpetersell	TG/136/5, 6.4.2005
Phaseolus coccineus L.	Õisuba	TG/9/5, 9.4.2003
Raphanus sativus L.	Must rõigas	TG/63/6, 24.3.1999
Rheum rhabarbarum L.	Harilik rabarber	TG/62/6, 24.3.1999
Scorzonera hispanica L.	Aed-mustjuur	TG/116/3, 21.10.1988
Solanum melongena L.	Baklažaan	TG/117/4, 17.4.2002

Nimetatud suuniste tekst on kättesaadav UPOV veebilehel (www.upov.int).

”

8.12.2006

ET EN EN EN

Euroopa Liidu Teataja

L 343/85

KOMISJONI OTSUS,

4. detsember 2006,

mis käsitleb raamlepingu (mitmepoolse tuumaalase keskkonnaprogrammi kohta Venemaa Föderatsioonis) ja protokolli (mitmepoolse tuumaalase keskkonnaprogrammiga seotud nõuete, kohtumenetluse ja kahju hüvitamise kohta Venemaa Föderatsioonis) sõlmimist Euroopa Aatomienergiaühenduse nimel

(teatavaks tehtud numbri K(2006) 5219 all)

(2006/890/Euratom)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 101 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt nõukogu 10. aprilli 2000. aasta otsusega vastu võetud direktiividele osales komisjon Venemaa Föderatsiooniga peetud läbirääkimistel, mis käsitlesid raamlepingut mitmepoolse tuumaalase keskkonnaprogrammi kohta Venemaa Föderatsioonis ning protokolli mitmepoolse tuumaalase keskkonnaprogrammiga seotud nõuete, kohtumenetluse ja kahju hüvitamise kohta Venemaa Föderatsioonis.

(2)	21. mail 2003 kirjutati Stockholmis alla raamlepingule mitmepoolse tuumaalase keskkonnaprogrammi kohta Venemaa Föderatsioonis ja protokollile mitmepoolse tuumaalase keskkonnaprogrammiga seotud nõuete, kohtumenetluse ja kahju hüvitamise kohta Venemaa Föderatsioonis.

(3)	Raamlepingule kirjutasid alla Euroopa Ühendus, Euroopa Aatomienergiaühendus, Norra, Rootsi, Taani, Soome, Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa, Ühendkuningriik, Madalmaad ja Venemaa.

(4)

Raamlepinguga mitmepoolse tuumaalase keskkonnaprogrammi kohta Venemaa Föderatsioonis kehtestatakse lääneriikide poolt Loode-Venemaal läbi viidavate tuumaenergiaga seotud projektide mitmepoolne õiguslik raamistik, ning nõudeid, kohtumenetlust ja kahju hüvitamist käsitleva protokolli eesmärk on lahendada vastutusega seotud küsimusi, mis tulenevad kõnealuses kontekstis tehtavatest toimingutest.

(5)

Raamleping mitmepoolse tuumaalase keskkonnaprogrammi kohta Venemaa Föderatsioonis on kavandatud selleks, et hõlbustada projekte, mis on suunatud radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütusega seotud küsimuste lahendamisele, ning tuumaallveelaevade ja -jäämurdjate tegevuse lõpetamiseks Venemaa Föderatsioonis. Esialgu keskendub kõnealune raamleping loodepiirkonnale, aga raamlepingus on sätestatud, et seda võib kohaldada ka projektidele või muudele koostöövormidele muudes tuumaalase tegevusega seotud valdkondades, sealhulgas tuumaohutus, kui asjaomased lepinguosalised on selles nii kokku leppinud.

(6)

Kahepoolset vastastikuse mõistmise memorandumit, millele on 1995. aastal alla kirjutanud Euroopa Komisjon ühenduste nimel ja Venemaa Föderatsioon, ning mis käsitleb tehnilise abi programmide rakendamist tuumaohutuse valdkonnas ja on suunatud vastutusega seotud küsimuste lahendamisele, ei kohaldata projektide suhtes, mis kuuluvad uue tuumaohutuse alase koostöövahendi alla.

(7)	Kõik ELi liikmesriigid, kes on kõnealusele raamlepingule alla kirjutanud, on deponeerinud oma ratifitseerimiskirjad hoiulevõtjate juures, viimasena ratifitseeris aprillis 2006 kõnealuse raamlepingu Ühendkuningriik.

(8)	Euroopa Aatomienergiaühendus saab nüüd sõlmida raamlepingu mitmepoolse tuumaalase keskkonnaprogrammi kohta Venemaa Föderatsioonis,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1. Käesolevaga on Euroopa Aatomienergiaühenduse nimel sõlmitud raamleping mitmepoolse tuumaalase keskkonnaprogrammi kohta Venemaa Föderatsioonis ja protokoll mitmepoolse tuumaalase keskkonnaprogrammiga seotud nõuete, kohtumenetluse ja kahju hüvitamise kohta Venemaa Föderatsioonis.

2. Raamlepingu ja protokolli tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 4. detsember 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Benita FERRERO-WALDNER

Framework Agreement on a Multilateral Nuclear Environmental Programme in the Russian Federation

The Government of the Kingdom of Belgium, the Government of the Kingdom of Denmark, the Government of the Republic of Finland, the Government of the French Republic, the Government of the Federal Republic of Germany, the Government of the Kingdom of the Netherlands, the Government of the Kingdom of Norway, the Government of the Russian Federation, the Government of the Kingdom of Sweden, the Government of the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland, the Government of the United States of America, the European Community, and the European Atomic Energy Community (hereinafter referred to as the Parties),

Noting the Joint Convention on the Safety of Spent Fuel Management and on the Safety of Radioactive Waste Management of 5 September 1997 (hereinafter referred to as the Joint Convention);

Noting that the Joint Convention stipulates that spent fuel and radioactive waste within military or defence programmes should be managed in accordance with the objectives stated in that Convention even though they are excluded from it except as provided in Article 3 thereof;

Noting also the Convention on Nuclear Safety of 17 June 1994;

Recalling the importance the Joint Convention attaches to international cooperation in enhancing the safety of spent fuel and radioactive waste management through bilateral and multilateral mechanisms;

Reaffirming the importance the Parties attach to the principles embodied in relevant international conventions on nuclear liability for the provision of international assistance in this field;

Recognising the work of the Contact Expert Group for International Radwaste Projects established under the auspices of the International Atomic Energy Agency to deal with issues regarding international cooperation in radioactive waste management and related issues in the Russian Federation, and its contribution to the development of a comprehensive International Action Plan;

Desiring to facilitate practical cooperation to enhance the safety of spent fuel and radioactive waste management in the Russian Federation, in particular through the implementation of projects in the Russian Federation that may be identified by the Contact Expert Group for International Radwaste Projects;

Recalling the Declaration of Principles by members and observers of the Barents Euro-Arctic Council representing Denmark, Finland, France, Germany, Iceland, Italy, the Netherlands, Norway, Poland, the Russian Federation, Sweden, the United Kingdom and the United States regarding the Multilateral Nuclear Environmental Programme in the Russian Federation signed at Bodø (Norway) on 5 March 1999 in which the participants declared their readiness to negotiate a multilateral Framework Agreement covering the necessary conditions for the provision of international assistance in this field,

HAVE AGREED AS FOLLOWS:

Article 1

Multilateral Nuclear Environmental Programmein the Russian Federation (MNEPR)

1. The Parties hereby establish a framework to facilitate cooperation in the area of safety of spent nuclear fuel and radioactive waste management in the Russian Federation. This framework shall be referred to as the ‘Multilateral Nuclear Environmental Programme in the Russian Federation’ (MNEPR). The MNEPR shall apply to projects undertaken between contributors and recipients or any other form of cooperation agreed by them. It may also apply to projects or any other form of cooperation in other areas of nuclear activities, including nuclear safety, if so agreed by the Parties concerned.

2. The Parties shall seek to avoid duplication of assistance activities and to ensure that such activities are complementary to activities under other multilateral or bilateral funds, agreements, mechanisms or arrangements.

Article 2

Definitions

For the purposes of this Agreement the following terms shall have the following meanings:

Technical aid (assistance)	:	Any form of gratuitous aid and/or contribution provided under this Agreement or under any Implementing Agreement, or otherwise agreed to by the Russian Party and the Contributing Party or Parties (hereinafter referred to as ‘assistance’);
Contributor	:	Any Party other than the Russian Party or any entity authorised by such Party to provide assistance under the MNEPR;
Recipient	:	The Russian Party or any other Russian entity authorised by the Russian Party to serve as beneficiary of assistance and partner for the realisation of a project under the MNEPR;
Implementing Agreement	:	An agreement between one or more recipients and one or more contributors for the provision of assistance for the realisation of a project under the MNEPR.

Article 3

Modes of cooperation under the MNEPR

1. Assistance under the MNEPR may be provided through:

(a)	Implementing Agreements between one or more recipients and any one of the contributors (Bilateral mode);

(b)	Implementing Agreements between one or more recipients and several contributors whereby a common financing arrangement will not be established (Multilateral simple mode);

(c)	Implementing Agreements between one or more recipients and several contributors whereby a common financing arrangement will be established (Multilateral funding mode); or

(d)	any other mechanism agreed by the recipient(s) and contributor(s) concerned.

2. Except as otherwise provided in this Agreement, the terms and conditions of this Agreement shall apply to all assistance provided under paragraph 1 of this Article. The provisions of this Agreement may also apply to activities undertaken before its entry into force if so agreed by the Parties involved in those activities.

3. The provision of assistance by the contributors under this Agreement shall be subject to the availability of appropriated funds.

Article 4

MNEPR Committee

1. To facilitate cooperation and to exchange information under the MNEPR, the Parties hereby establish the MNEPR Committee. The MNEPR Committee shall be composed of one authorised official/governmental representative of each of the Parties, who shall also serve as a contact point for all questions of relevance to the MNEPR.

2. The MNEPR Committee may:

—	discuss the development and implementation of projects and any other form of cooperation under this Agreement,

—	discuss relevant activities under other bilateral or multilateral agreements or arrangements,

—	coordinate funding for projects under Article 3(1)(c),

—	identify obstacles and problems encountered in the implementation of projects, and make recommendations regarding their resolution,

—	establish working groups as required for the functioning of the MNEPR Committee,

—	discuss and make recommendations on other matters relevant to the operation of MNEPR activities, and

—	invite States, intergovernmental organisations or regional economic integration organisations being subject to public international law to accede in accordance with Article 16.

3. The MNEPR Committee shall adopt its Rules of Procedure.

4. The MNEPR Committee shall elect two co-chairpersons for 12-month periods from among representatives of the Parties, one from among the Contributing Parties and one representing the Russian Party.

5. The MNEPR Committee may decide to admit as observers any interested State, intergovernmental organisation or regional economic integration organisation being subject to public international law not party to this Agreement. Where a coordinator has been designated according to Article 5, that coordinator shall be admitted as an observer to meetings of the MNEPR Committee, where relevant.

6. Decisions and recommendations of the MNEPR Committee shall be made by consensus.

Article 5

Coordinator of multilateral funding under the MNEPR

1. The Contributing Parties to a common financing arrangement, as referred to in Article 3.1(c), may designate a coordinator for such an arrangement.

2. The rights and obligations of the Contributing Parties under this Agreement apply equally to the Coordinator where the coordinator performs activities on behalf of the contributors.

Article 6

Specific undertakings

1. The Parties shall promote activities necessary for the implementation of projects under the MNEPR.

2. The Russian Party shall ensure the prompt issuance of, inter alia, licences, permits, approvals and the prompt customs clearances necessary for the efficient implementation of projects. The Russian Party shall ensure the provision of data and information necessary for the implementation of specific projects within the framework of this Agreement. The Russian Party shall grant access to sites and facilities necessary for the implementation of specific projects within the framework of this Agreement. Should such access be restricted according to the provisions of the legislation of the Russian Federation, mutually acceptable procedures shall be developed in the Implementing Agreements. The Implementing Agreements shall also define the procedures for, and the scope of, the information to be transferred.

3. The provision of assistance shall be complemented by Russian resources. Such resources may be contributed in kind or otherwise for the implementation of projects under the MNEPR.

Article 7

Claims, legal proceedings and indemnification

1. This Agreement is supplemented by a Protocol containing provisions on claims, legal proceedings and indemnification in respect of claims against contributors and their personnel or contractors, subcontractors, consultants, suppliers or subsuppliers of equipment, goods and services at any tier and their personnel, for any loss or damage of whatsoever nature arising from activities undertaken pursuant to this Agreement.

2. The Protocol and its Annex shall not apply to any Party that does not become a party to the Protocol.

3. Any Party that does not become a party to the Protocol may conclude with the Russian Party a separate agreement covering claims, legal proceedings and indemnification in respect of claims for any loss or damage of whatsoever nature arising from activities undertaken pursuant to this Agreement.

Article 8

Use and retransfer of assistance

1. Unless the written consent of the contributor has first been obtained, the recipient shall not transfer title to, or possession of, any assistance provided pursuant to this Agreement to any entity, other than an officer, employee or agent of that contributor or that recipient and shall not permit the use of such assistance for purposes other than those for which it has been furnished.

2. The Russian Party shall take all reasonable measures within its power to ensure the security of, ensure the appropriate use of, and prevent the unauthorised transfer of assistance provided pursuant to this Agreement.

Article 9

Exemption from taxes or similar charges

1. The Russian Party shall exempt assistance provided under this Agreement from customs duties, profits taxes, other taxes and similar charges. The Russian Party shall take all necessary steps to ensure that no local or regional taxes are levied on assistance provided under this Agreement. These steps will include the provision of letters from competent local and/or regional authorities confirming that no taxes will be levied on assistance provided under this Agreement. Such letters of confirmation covering localities and regions where projects under this Agreement will be carried out shall be deposited with at least one of the depositaries before the start of implementation of the projects.

2. The Russian Party shall exempt remuneration to foreign natural persons and to Russian citizens not ordinarily resident in the Russian Federation for work undertaken and services performed by such persons for the implementation of assistance under this Agreement from income tax, social security tax contributions, and similar charges within the territory of the Russian Federation. With regard to remuneration exempted by this paragraph, the Russian Party shall not have any obligations in terms of any charges and payments to the persons indicated in this paragraph, at the expense of the social security system or any other government funds.

3. The Contributing Parties and their personnel, their contractors, subcontractors, suppliers and subsuppliers may import into, and export out of, the Russian Federation equipment, supplies, materials or services required to implement this Agreement. In addition to the provisions regarding assistance, temporary importation and exportation shall not be subject to customs duties, license fees, undue restrictions, taxes or similar charges.

4. In addition to the preceding paragraphs, persons and entities participating in the implementation of the programmes in the framework of this Agreement within the territory of the Russian Federation are entitled to exemption from value added tax and other charges with regard to equipment and goods purchased within the territory of the Russian Federation for the implementation of the projects or the programmes in the framework of this Agreement, as well as works done and services rendered within the territory of the Russian Federation.

5. Imposition of taxation shall be regarded as a valid reason for suspension or termination of an assistance project, or not to initiate an assistance project.

6. The Russian Party shall be responsible for procedures ensuring the implementation of this Article.

Necessary certificates shall be issued by the relevant competent authority.

Article 10

Accounts, audits and examinations

1. Each recipient shall maintain proper accounts of all assistance funding received from contributors, and furnish such accounts, together with full supporting documentation, to the contributor or contributors concerned at regular intervals, as specified in the relevant Implementing Agreement or as otherwise agreed.

2. Upon request, representatives of a contributor shall have the right, within 60 days of making the request, to examine the use of any assistance provided by that contributor in accordance with this Agreement, at sites of their location or use if possible, and shall have the right to audit and examine any and all related records or documentation for a period of seven years after the completion or early termination of the project in question, unless another period is specified in the Implementing Agreement. The practical details of such audits and examinations shall be set out in the Implementing Agreements.

Article 11

Intellectual property

The Parties shall provide in Implementing Agreements, as appropriate, effective protection and allocation of rights to intellectual property transmitted or created under this Agreement.

Article 12

Status of personnel and entry and exit of personnel

1. The Russian Party shall facilitate the entry and exit of employees of the Contributing Parties to this Agreement and their personnel and contractors, subcontractors, consultants, suppliers and subsuppliers and their personnel into and out of the territory of the Russian Federation for the purpose of carrying out activities in accordance with this Agreement.

2. The Russian Party shall accredit military and civilian personnel of the Contributing Parties, including employees of the Commission of the European Communities present in the territory of the Russian Federation in order to carry out activities related to the provision of assistance under this Agreement, as administrative and technical personnel of the respective diplomatic missions, the mission of the Commission of the European Communities and the missions of intergovernmental organisations, in the Russian Federation. After entry into force of this Agreement, the Parties will consult on the number of such personnel covered by this paragraph. The accreditation of such personnel shall have no effect on the number of accredited personnel permitted at Russian diplomatic missions in the Contributing Parties.

3. The Russian Party guarantees that the contractors, subcontractors, consultants, suppliers, subsuppliers and their personnel as referred to in paragraph 1 of this Article may import and re-export out of the territory of the Russian Federation all of their personal household effects as well as foodstuffs for their personal use without being liable to any customs duties, taxes, or similar charges. Duty-free import into and re-export out of the Russian Federation of one motor vehicle per family is allowed, provided that the vehicle is used only within the period of the relevant contract and is re-exported at the end of this period.

Article 13

Settlement of disputes

Any disagreement between two or more Parties concerning the interpretation of this Agreement, or its implementation, shall be resolved through consultations. Consultations shall take place not later than three months after one of the Parties submits such a request in writing to the other Party or Parties.

Article 14

Awarding of contracts

In the event that a Party awards a contract for the acquisition of goods and services, including construction, to implement this Agreement, such contracts shall be awarded in accordance with the laws and regulations of that Party, or such other laws and regulations as that Party may choose. Russian companies can also be used as contractors or subcontractors.

Article 15

Modifications and amendments

1. Any modification or amendment to this Agreement, and any additional protocol to it, may be made by agreement among the Parties to this Agreement.

2. Any modification or amendment made pursuant to this Article shall be subject to ratification, acceptance or approval by all of the Parties. Modifications or amendments shall enter into force for all Parties 30 days following the date of receipt by at least one of the depositaries of the last notification of ratification, acceptance or approval.

Article 16

Accession

1. This Agreement shall be open for accession by any State, intergovernmental organisation or regional economic integration organisation being subject to public international law upon invitation by the MNEPR Committee.

2. This Agreement shall enter into force for the acceding Party 30 days following the date of receipt by at least one of the depositaries of the acceding Party's instrument of accession and the last of the notifications by the Parties expressing concurrence.

Article 17

Depositaries

The Minister of Foreign Affairs of the Russian Federation and the Secretary General of the Organisation for Economic Cooperation and Development are hereby designated as depositaries. The depositaries shall fulfil their duties in accordance with Article 77 of the Vienna Convention on the Law of Treaties of 23 May 1969 and shall consult each other in the fulfilment of their duties.

Article 18

Entry into force, duration, withdrawal and termination

1. This Agreement shall be subject to ratification, acceptance or approval. Instruments of ratification, acceptance or approval shall be deposited with at least one of the depositaries. It shall enter into force on the 30th day following the date of receipt of such instruments from the Russian Party and from one other signatory, and shall remain in force for a period of five years from that date. For each signatory depositing such an instrument thereafter, this Agreement shall enter into force for it 30 days following the receipt by at least one of the depositaries of such instrument and shall remain in force until the expiration of its original five-year period.

2. This Agreement shall be extended automatically for further periods of five years. Any Party may request at least one of the depositaries at least 90 days before the expiration of the five-year period to convene a meeting of the Parties to consider the termination, modification or amendment of this Agreement

3. Any Party may withdraw from this Agreement upon giving 90 days written notification to at least one of the depositaries. The MNEPR Committee shall immediately be seized of the matter and shall make recommendations to the Parties on the further continuation of the Agreement.

4. The obligations under Articles 8 to 11, Article 12 first and third paragraphs, and Article 13 of this Agreement shall remain in effect regardless of any subsequent transfer of ownership of the object of cooperation, and regardless of any termination of, or withdrawal from, this Agreement, or the expiration of its validity.

5. Notwithstanding any termination of this Agreement, it shall continue to apply to any Implementing Agreement which the Parties to such Implementing Agreement agree to continue, for the duration of such Implementing Agreement.

6. Where a Party withdraws from this Agreement but continues to be a Party to an Implementing Agreement, this Agreement shall continue to apply to such Party with respect to its participation in such Implementing Agreement.

7. This Agreement shall be applied on a provisional basis from the date of its signature.

Done at Stockholm on 21 May 2003 in the English, French and Russian languages, all texts being equally authentic, in two originals of which one shall be deposited in the archives of the Ministry of Foreign Affairs of the Russian Federation and one in the archives of the Organisation for Economic Cooperation and Development. Duly certified copies of this Agreement shall be transmitted to the signatories and acceding Parties. In the event of any dispute or divergence in relation to this Agreement the English text shall prevail for the purposes of interpretation.

PROTOCOL

on Claims, Legal Proceedings and Indemnification to the Framework Agreement on a Multilateral Nuclear Environmental Programme in the Russian Federation

The Government of the Kingdom of Belgium, the Government of the Kingdom of Denmark, the Government of the Republic of Finland, the Government of the French Republic, the Government of the Federal Republic of Germany, the Government of the Kingdom of the Netherlands, the Government of the Kingdom of Norway, the Government of the Russian Federation, the Government of the Kingdom of Sweden, the Government of the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland, the European Community, and the European Atomic Energy Community (hereinafter referred to as the Parties),

Reaffirming their commitment to achieving the purposes of the Framework Agreement on a Multilateral Nuclear Environmental Programme in the Russian Federation signed on 21 May 2003 (hereinafter referred to as the Agreement),

Convinced of the need to establish provisions ensuring that claims against the Contributing Parties and their personnel or contractors, subcontractors, consultants, suppliers or subsuppliers of equipment, goods or services at any tier and their personnel, for any loss or damage of whatsoever nature arising from activities undertaken pursuant to the Agreement are not brought by the Russian Party and, if brought by a third party, are indemnified by the Russian Party,

HAVE AGREED AS FOLLOWS:

Article 1

1. The definitions contained in Article 2 of the Agreement shall apply to this Protocol as fully and effectively as if they were set forth in full herein.

2. For the purposes of this Protocol, the following terms shall have the following meanings:

nuclear incident

Any occurrence or series of occurrences having the same origin which causes nuclear damage.

nuclear damage

(i)

loss of life, any personal injury or any loss of, or damage to, property which arises out of or results from the radioactive properties or a combination of radioactive properties with toxic, explosive or other hazardous properties of nuclear fuel or radioactive products or waste in, or of nuclear material coming from, originating in, or sent to, a nuclear installation;

(ii)	any other loss or damage so arising or resulting if and to the extent that the law of the competent court so provides; and

(iii)

if the law of the State in which the nuclear installation of the liable operator is situated so provides, loss of life, any personal injury or any loss of, or damage to, property which arises out of or results from other ionising radiation emitted by any other source of radiation inside a nuclear installation.

3. For the purposes of this Protocol, whenever both nuclear damage and damage other than nuclear damage have been caused by a nuclear incident, or jointly by a nuclear incident and one or more other occurrences, such other damage shall, to the extent that it is not reasonably separable from the nuclear damage, be deemed, for the purposes of this Protocol, to be nuclear damage caused by that nuclear incident.

Article 2

1. With the exception of claims for injury or damage against individuals arising from omissions or acts of such individuals done with intent to cause injury or damage, the Russian Party shall bring no claims or legal proceedings of any kind against the contributors and their personnel or contractors, subcontractors, consultants, suppliers or subsuppliers of equipment, goods or services at any tier and their personnel, for any loss or damage of whatsoever nature, including but not limited to personal injury, loss of life, direct, indirect and consequential damage to property owned by the Russian Federation arising from activities undertaken pursuant to the Agreement. This paragraph shall not apply to the enforcement of the express provisions of a contract.

2. With the exception of claims for nuclear damage against individuals arising from omissions or acts of such individuals done with intent to cause damage, the Russian Party shall provide for the adequate legal defence of and indemnify, and shall bring no claims or legal proceedings against the contributors and their personnel, or any contractors, subcontractors, consultants, suppliers, or subsuppliers of equipment, goods or services at any tier and their personnel in connection with third party claims, in any court or forum, arising from activities undertaken pursuant to the Agreement, for nuclear damage occurring within or outside the territory of the Russian Federation, that results from a nuclear incident occurring within the territory of the Russian Federation.

3. Upon request by a Party, the Russian Party or its authorised representative shall issue an indemnity confirmation letter to any contractor, subcontractor, consultant, supplier or subsupplier confirming the provisions of this Protocol. A standard form of such Indemnity Confirmation Letter is enclosed as an integral part of this Protocol.

4. The Parties may consult as appropriate, on claims and proceedings under this Article.

5. Any payments related to the indemnification in paragraph 2 of this Article shall be made promptly and shall be freely transferable to the beneficiary in its national currency.

6. Contributors, contractors, subcontractors, consultants, suppliers or subsuppliers of equipment, goods or services at any tier and their personnel may refer any dispute concerning the implementation of obligations under this Article to arbitration in accordance with UNCITRAL Arbitration Rules, if such dispute has not been resolved amicably within 90 days of its submission to the Russian Party. Any arbitration award shall be final and binding on the parties to the dispute.

7. Nothing in this Article shall be construed as acknowledging the jurisdiction of any court or forum outside the Russian Federation over third party claims to which paragraph 2 of this Article applies, except as provided for in paragraph 6 of this Article and in any other case where the Russian Federation has pledged itself to acknowledge and execute a legal decision on the basis of provisions of international agreements.

8. Nothing in this Article shall be construed as waiving the immunity of the Parties with respect to potential third party claims that may be brought against any of them.

Article 3

1. This Protocol is open for signature by any signatory to the Agreement.

2. This Protocol is subject to ratification, acceptance or approval by signatories that are Parties to the Agreement. Instruments of ratification, acceptance or approval shall be deposited with at least one of the depositaries of the Agreement.

3. This Protocol shall be open to accession by any Party that has acceded to the Agreement.

4. Accession shall be effected by the deposit of an instrument of accession with at least one of the depositaries of the Agreement.

5. The depositaries of this Protocol shall be the depositaries of the Agreement and shall fulfil their duties in accordance with Article 77 of the Vienna Convention on the Law of Treaties of 23 May 1969 and shall consult each other in the fulfilment of their duties.

Article 4

1. Subject to the entry into force of the Agreement, this Protocol shall enter into force on the 30th day following the date of receipt by at least one of the depositaries of the instruments of ratification, acceptance or approval referred to in Article 3(2) from the Russian Federation and from any other signatory to this Protocol and it shall remain in force for a period of five years from that date. For each signatory ratifying, accepting or approving thereafter, this Protocol shall enter into force for it on the 30th day following the receipt by at least one of the depositaries of the instruments of ratification, acceptance or approval referred to in Article 3(2) and it shall remain in force until the expiration of its original five-year period.

2. For each Party acceding to this Protocol, it shall enter into force for it 30 days following the receipt by at least one of the depositaries of the instrument of accession referred to in Article 3(4) and it shall remain in force until the expiration of the original five-year period mentioned in paragraph 1 of this Article.

3. This Protocol shall be extended automatically for further periods of five years. Any Party may request at least one of the depositaries, at least 90 days before the expiration of the five-year period, to convene a meeting of the Parties to consider the continuation, modification or amendment of this Protocol.

4. Any Party may withdraw from this Protocol upon giving 90 days written notification to at least one of the depositaries. The MNEPR Committee shall immediately be seized of the matter and shall make recommendations to the Parties on the further continuation of this Protocol and the Agreement.

5. The obligations under this Protocol shall remain in effect regardless of any subsequent transfer of ownership of the object of cooperation, and regardless of any termination of, or withdrawal from, this Protocol or the Agreement, or the expiration of their validity.

(a)	Notwithstanding any termination of this Protocol, it shall continue to apply to any Implementing Agreement which the Parties to such Implementing Agreement agree to continue, for the duration of such Implementing Agreement.
(b)	Where a Party withdraws from this Protocol but continues to be a Party to an Implementing Agreement, this Protocol shall continue to apply to such Party with respect to its participation in such Implementing Agreement.

7. Where,

(a)

the Vienna Convention on Civil Liability for Nuclear Damage of 21 May 1963 (hereinafter referred to as the Vienna Convention) and the Joint Protocol relating to the Application of the Vienna Convention and the Paris Convention of 21 September 1988 (hereinafter referred to as the Joint Protocol) have both come into force for the Russian Federation, and

(b)

the Vienna Convention or the Paris Convention on Third Party Liability in the Field of Nuclear Energy of 29 July 1960 and the Joint Protocol have both come into force for any other Party to this Protocol, such other Party may, in its discretion and by notice in writing to the Russian Federation, terminate the application of Article 2(2) of this Protocol as between it and the Russian Federation with respect to any activity undertaken pursuant to the Agreement to which these instruments apply. The Russian Federation and such other Party shall each inform the other in writing of the dates upon which such instruments come into force in their respective territories.

8. This Protocol shall be applied on a provisional basis from the date of its signature.

Done at Stockholm on 21 May 2003 in the English, French and Russian languages, all texts being equally authentic, in two originals of which one shall be deposited in the archives of the Ministry of Foreign Affairs of the Russian Federation and one in the archives of the Organisation for Economic Cooperation and Development. Duly certified copies of this Protocol shall be transmitted to the signatories and acceding Parties. In the event of any dispute or divergence in relation to this Protocol the English text shall prevail for the purposes of interpretation (1).

(1) It may be useful to provide that a copy of the letter also be sent to the Government of the country in which the Contractor carries on business.

ANNEX

Model of an INDEMNITY CONFIRMATION LETTER to be provided by the Ministry of the Russian Federation for Atomic Energy to [contractor]

Dear Sirs,

The Government of the Russian Federation and [name of other Party] are Parties to the Framework Agreement on a Multilateral Nuclear Environmental Programme in the Russian Federation (hereinafter referred to as the MNEPR Agreement) of 21 May 2003 to facilitate cooperation in the area of safety of spent nuclear fuel and radioactive waste in the Russian Federation. They are also Parties to the Protocol to the MNEPR Agreement on Claims, Legal Proceedings and Indemnification of 21 May 2003 (hereinafter referred to as the Protocol).

The Ministry of the Russian Federation for Atomic Energy, acting on behalf of the Government of the Russian Federation, hereby acknowledges that [contractor] has entered into an [Implementing Agreement/Agreement/Contract] with [recipient] on [date] to provide assistance for the implementation of the MNEPR Project known as [project name]. The persons and entities identified in the attached list are the [contractor’s] personnel, subcontractors, suppliers, subsuppliers and consultants who will be providing equipment, goods or services pursuant to the [Implementing Agreement/Agreement/Contract]. [Contractor] may amend this list, from time to time, upon notification to the Ministry of the Russian Federation for Atomic Energy or its authorised representative for the implementation of the [project name].

The Ministry of the Russian Federation for Atomic Energy, acting on behalf of the Government of the Russian Federation, confirms that in accordance with Articles 2(1) and 2(2) of the Protocol,

with the exception of claims for injury or damage against individuals arising from omissions or acts of such individuals done with intent to cause injury or damage, it will bring no claims or legal proceedings of any kind against [contractor] and its personnel or subcontractors, consultants, suppliers or subsuppliers of equipment, goods or services at any tier and their personnel identified in the attached list as amended from time to time, for any loss or damage of whatsoever nature, including but not limited to personal injury, loss of life, direct, indirect and consequential damage to property owned by the Russian Federation arising from activities undertaken pursuant to the MNEPR Agreement, it being agreed that this paragraph shall not apply to the enforcement of the express provisions of a contract; and

with the exception of claims for nuclear damage against individuals arising from omissions or acts of such individuals done with intent to cause damage, it shall provide for the adequate legal defence of, and indemnify, and shall bring no claims or legal proceedings against [contractor] and its personnel or any subcontractors, consultants, suppliers, or subsuppliers of equipment, goods or services at any tier and their personnel identified in the attached list as amended from time to time, in connection with third-party claims, in any court or forum, arising from activities undertaken pursuant to the MNEPR Agreement, for nuclear damage occurring within or outside the territory of the Russian Federation, that results from a nuclear incident occurring within the territory of the Russian Federation.

The Ministry of the Russian Federation for Atomic Energy, acting on behalf of the Government of the Russian Federation, agrees that any dispute, controversy or claim arising out of or relating to this Indemnity Confirmation Letter, including its existence or validity, shall be referred to and finally resolved by arbitration in accordance with UNCITRAL Arbitration Rules if such dispute has not been resolved amicably within 90 days of its submission to the Government of the Russian Federation for resolution. The appointing authority for the purposes of the UNCITRAL Arbitration Rules shall be the Stockholm Chamber of Commerce. The place of arbitration shall be the Arbitration Institute of the Stockholm Chamber of Commerce, Stockholm, Sweden and Swedish law shall apply. Where the UNCITRAL Arbitration Rules do not provide for a particular situation the arbitration tribunal shall determine the course of action to be followed.

This Indemnity Confirmation Letter shall enter into force upon signature by the Ministry of the Russian Federation for Atomic Energy, acting on behalf of the Government of the Russian Federation, and it shall remain in effect in accordance with the MNEPR Agreement and the Protocol.

…

(Signature)

(Title)

(Authorised representative of the Ministry of the Russian Federation for Atomic Energy)

…

(Date)

8.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 343/96

KOMISJONI OTSUS,

4. detsember 2006,

rahvusvaheliselt tunnustatud raamatupidamisstandardite kohaselt koostatud teabe kasutamise kohta kolmandate riikide väärtpaberiemitentide poolt

(teatavaks tehtud numbri K(2006) 5804 all)

(2006/891/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiivi 2004/109/EÜ (läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele, ning millega muudetakse direktiivi 2001/34/EÜ), (1) eriti selle artikli 23 lõike 4 teist lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määruses (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta (2) nõutakse, et äriühingud, kelle suhtes kohaldatakse mõne liikmesriigi õigust ja kelle väärtpaberid on ükskõik millise liikmesriigi reguleeritud turul kauplemisele lubatud, koostaksid oma raamatupidamise konsolideeritud aastaaruanded kooskõlas vastuvõetud rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega, millele praegu üldiselt viidatakse kui rahvusvahelistele finantsaruandlusstandarditele (IFRS), iga majandusaasta kohta, mis algab 2005. aasta 1. jaanuarist või pärast seda.

(2)

Direktiivi 2004/109/EÜ artiklis 4 nõutakse, et kui emitendil on konsolideeritud aruande koostamise kohustus, peab auditeeritud raamatupidamisaruanne sisaldama sellist konsolideeritud aruannet, mis on koostatud kooskõlas määruse (EÜ) nr 1606/2002 kohaselt vastu võetud IFRSi standarditega. Samuti on Direktiivi 2004/109/EÜ artiklis 5 poolaasta vahearuannete kohta nõutud, et kui emitendil on konsolideeritud aruande koostamise kohustus, tuleb lühendatud raamatupidamisaruanne koostada kooskõlas nimetatud standarditega. Neid nõudeid kohaldatakse kõigi emitentide suhtes, kelle väärtpaberid on reguleeritud turul kauplemisele lubatud, olenemata sellest, kas nende registreeritud tegevuskoht asub ühenduses või kolmandas riigis.

(3)

Siiski on direktiivi 2004/109/EÜ artikli 23 lõikega 1 lubatud, et kui emitendi registreeritud tegevuskoht on kolmandas riigis, võib päritoluliikmesriigi pädev asutus vabastada emitendi kõnealuse direktiivi teatavatest nõuetest, sealhulgas artiklites 4 ja 5 esitatud nõuded majandusaasta aruannete ja poolaasta vahearuannete kohta, tingimusel et nimetatud kolmanda riigi õigus näeb ette samaväärsed nõuded või emitent täidab kolmanda riigi õigusaktide nõudeid, mida päritoluliikmesriigi pädev asutus käsitleb samaväärsetena. Lisaks sellele on direktiivi 2004/109/EÜ artikli 23 lõikes 2 sätestatud üleminekuerand emitentidele, kelle registreeritud tegevuskoht on kolmandas riigis. Sellised emitendid on vabastatud kohustusest koostada oma raamatupidamisaruanded vastavalt kõnealuse direktiivi artiklitele 4 või 5 enne majandusaastat, mis algab 1. jaanuaril 2007 või pärast seda, eeldusel et nimetatud raamatupidamisaruanded koostatakse kooskõlas määruse (EÜ) nr 1606/2002 artiklis 9 nimetatud rahvusvaheliselt tunnustatud standarditega.

(4)

Alates määruse (EÜ) nr 1606/2002 vastuvõtmisest on paljud riigid IFRSi standardid otse oma riigi raamatupidamisstandarditesse üle võtnud. See näitab selgelt, et täitumas on üks selle määruse eesmärke, milleks on suurendada raamatupidamisstandardite lähendamist selliselt, et IFRSi standardeid tunnustataks rahvusvaheliselt ja et need saaksid tõeliselt ülemaailmseteks standarditeks. Seda silmas pidades on asjakohane, et kolmandate riikide emitendid tuleks vabastada kohustusest koostada majandusaasta aruanded või poolaasta vahearuanded kooskõlas IFRSi standarditega, nagu seda on nõutud direktiivi 2004/109/EÜ artiklites 4 ja 5, kui need aruanded on koostatud kooskõlas kolmanda riigi raamatupidamisstandarditega ja kui IAS 1 (“Finantsaruannete esitamine”) kohaselt on neis esitatud selgesõnaline ja reservatsioonideta kinnitus selle kohta, et need on IFRS standarditega kooskõlas.

(5)

Komisjoni otsusega nr 2001/527/EÜ (3) loodud Euroopa väärtpaberituru reguleerijate komitee (CESR) oli oma 2005. aasta juunis antud nõuandes arvamusel, et Kanada, Jaapani ja Ameerika Ühendriikide üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtted on iga riigi puhul tervikuna võetuna samaväärsed määruse (EÜ) nr 1606/2002 artikli 3 alusel vastuvõetud IFRSi standarditega, tingimusel et nende puhul kohaldatakse selliseid parandusmeetmeid nagu täiendavate andmete avaldamine ja mõnel juhul täiendavad raamatupidamisaruanded.

(6)

2005. aasta jaanuaris tegid Jaapani raamatupidamisstandardite nõukogu (ASBJ) ja rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite nõukogu (IASB) teatavaks oma kokkuleppe käivitada ühisprojekt IFRSi standardite ja Jaapani üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete erinevuste vähendamiseks ning käivitasid 2005. aasta märtsis ühise töökava Jaapani üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete lähendamiseks IFRSi standarditele. 2006. aasta jaanuaris teatas Kanada raamatupidamisstandardite nõukogu avalikult oma eesmärgist üle minna äriühingute suhtes kohaldatavatele ühtsetele kogu maailmas tunnustatud kõrge kvaliteediga standarditele ning tegi järelduse, et kõnealune eesmärk on kõige paremini saavutatav Kanada raamatupidamisstandardite lähendamisega IFRSi standarditele viie aasta jooksul. 2006. aasta veebruaris avaldasid Ameerika raamatupidamisstandardite nõukogu ja IASB vastastikuse mõistmise memorandumi, milles on visandatud töökava Ameerika üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete ja IFRSi standardite lähendamiseks eesmärgiga täita hiljemalt 2009. aastaks üks Ameerika väärtpaberi- ja börsikomisjoni (Securities and Exchange Commission) seatud tingimustest, mis on vaja täita enne IFRSi kasutavate, Ameerika väärtpaberi- ja börsikomisjoni juures registreeritud välismaiste emitentide raamatupidamisaruandluse vastavusseviimise nõude kaotamist.

(7)

Samal ajal on oluline, et säilitataks põhimõtetest lähtuva IFRSi raamatupidamisaruandluse kvaliteet, et IFRSi standardeid rakendataks järjepidevalt, et äriühingutele ja investoritele antaks piisav õiguskindlus ja et ELi äriühinguid koheldaks kogu maailmas raamatupidamisaruannete osas võrdselt. Tulevane samaväärsuse hindamine peaks põhinema IFRSi ja kolmanda riigi raamatupidamisstandardite erinevuste üksikasjalikul tehnilisel ja objektiivsel analüüsil ning sellel, kuidas neid üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtteid IFRSidega võrreldes tegelikkuses rakendatakse. Lähendamisprotsessi edenemist tuleks enne samaväärsuse kohta mis tahes otsuse tegemist tähelepanelikult jälgida.

(8)

Pidades silmas Kanada, Jaapani ja Ameerika Ühendriikide raamatupidamisstandardite koostajate jõupingutusi oma standardite IFRSile lähendamisel, on asjakohane kaheaastase üleminekuperioodi jooksul, mil standardite koostajate ja seadusandja vahel toimub aktiivne dialoog, lähendamisprotsess jätkub ja koostatakse arenguaruannet, lubada kolmandate riikide emitentidel koostada oma majandusaasta aruanded ja poolaasta vahearuanded kooskõlas Kanada, Jaapani ja Ameerika Ühendriikide raamatupidamisstandarditega.

(9)

Kuigi paljud riigid on IFRS standardid otse oma riigi raamatupidamisstandarditesse üle võtnud, lähendavad mõned riigid oma üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtteid IFRSile teatava aja jooksul. Seda silmas pidades on asjakohane lubada sellistel kolmanda riigi emitentidel jätkata oma majandusaasta aruannete ja poolaasta vahearuannete koostamist kooskõlas üldtunnustatud raamatupidamisstandarditega, mida IFRSile lähendatakse, kuni kaheaastase perioodi jooksul, tingimusel et riigi vastutav ametiasutus on avalikult võtnud vastava kohustuse ja koostanud töökava. Selle tagamiseks, et vabastus oleks kohaldatav vaid juhul, kui need tingimused on täidetud, tuleks kolmanda riigi emitendilt nõuda pädevat ametiasutust rahuldavate tõendite esitamist selle kohta, et riigi ametiasutus on avaldanud vastava teadaande ja koostanud töökava. Ühendusesisese ühtsuse tagamiseks peaks Euroopa väärtpaberituru reguleerijate komitee koordineerima seda, kuidas pädevad ametiasutused hindavad, kas need tingimused on asjaomase kolmanda riigi üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete puhul täidetud.

(10)

Nimetatud kaheaastase perioodi jooksul peaks komisjon mitte üksnes asjaomaste kolmandate riikide ametiasutustega aktiivset dialoogi pidama, vaid ka tähelepanelikult jälgima edusamme Kanada, Jaapani ja Ameerika Ühendriikide ning teiste lähenemisprogrammi koostanud kolmandate riikide üldtunnustatud raamatupidamisstandardite lähendamisel IFRSile, et ta saaks tagada, et tal oleks võimalik teha samaväärsuse kohta otsus hiljemalt kuus kuud enne 1. jaanuari 2009. Lisaks sellele jälgib komisjon aktiivselt edusamme töös, mida kolmanda riigi ametiasutused teevad oma finantsturule sisenevate ühenduse emitentide suhtes kohaldatavate selliste võimalike nõuete kõrvaldamisel, millega nõutakse nende IFRSiga kooskõlas koostatud raamatupidamisaruannete ühtlustamist. Täiendava üleminekuperioodi lõpul peab komisjoni otsus olema selline, et ühenduse emitentide ja kolmandate riikide emitentide suhtes kehtivad samaväärsed tingimused.

(11)

Komisjon peaks Euroopa väärtpaberikomiteed ja Euroopa Parlamenti regulaarselt teavitama edusammudest, mis on tehtud ühtlustamise kohustuse kaotamisel ja lähendamisprotsessi käigus. Seda silmas pidades teavitab komisjon Euroopa väärtpaberikomiteed ja Euroopa Parlamenti enne 1. aprilli 2007 ajakavast, mille Kanada, Jaapani ja Ameerika Ühendriikide raamatupidamise eest vastutavad ametiasutused on lähendamiseks kavandanud. Peale selle peaks komisjon enne 1. aprilli 2008 ja pärast Euroopa väärtpaberituru reguleerijate komiteega konsulteerimist esitama Euroopa väärtpaberikomiteele ja Euroopa Parlamendile aruande, milles ta annab hinnangu kolmandate riikide üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetele, mida kasutavad kolmandate riikide emitendid, kellelt ei nõuta oma majandusaasta aruannete ja poolaasta vahearuannete koostamist kooskõlas IFRSiga enne majandusaastaid, mis algavad 1. jaanuaril 2009 või hiljem. Ka peaks komisjon enne 1. jaanuari 2008 ja pärast Euroopa väärtpaberituru reguleerijate komiteega konsulteerimist tagama, et on olemas samaväärsuse määratlus, mida kasutatakse selle kindlaks määramisel, kas kolmanda riigi üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtted on samaväärsed, võttes aluseks selleks otstarbeks ette nähtud samaväärsuse hindamise süsteemi.

(12)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas Euroopa väärtpaberikomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Enne majandusaastaid, mis algavad 1. jaanuaril 2009 või hiljem, võib emitent, kelle registreeritud tegevuskoht on kolmandas riigis, koostada oma konsolideeritud majandusaasta aruande ja konsolideeritud poolaasta vahearuande kooskõlas kolmanda riigi raamatupidamisstandarditega, kui täidetud on üks järgmistest tingimustest:

a)	raamatupidamisaruande lisades on IAS 1 (“Finantsaruannete esitamine”) kohaselt antud selgesõnaline ja reservatsioonideta kinnitus selle kohta, et aruanded on kooskõlas IFRSi standarditega;

b)	raamatupidamisaruanne koostatakse kooskõlas kas Kanada, Jaapani või Ameerika Ühendriikide üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetega;

raamatupidamisaruanne koostatakse kooskõlas muu kolmanda riigi kui Kanada, Jaapani või Ameerika Ühendriikide üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetega ning täidetud on järgmised tingimused:

i)	kõnealuste kolmanda riigi raamatupidamisstandardite eest vastutav ametiasutus on enne selle majandusaasta algust, mille kohta raamatupidamisaruanne esitati, võtnud avalikult kohustuse nende standardite lähendamiseks rahvusvahelistele finantsaruandlusstandarditele;

ii)	see ametiasutus on koostanud töökava, milles on väljendatud kavatsust saavutada suurem lähendamine enne 31. detsembrit 2008;

iii)	emitent esitab pädevat ametiasutust rahuldavad tõendid selle kohta, et täidetud on alapunktides i ja ii nimetatud tingimused.

Artikkel 2

1. 1. aprilliks 2007 esitab komisjon Euroopa väärtpaberikomiteele ja Euroopa Parlamendile esimese aruande ajakava kohta, mida Ameerika Ühendriikide, Jaapani ja Kanada riigi raamatupidamisstandardite eest vastutavad ametiasutused järgivad nende riikide üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete lähendamisel IFRSi standarditele.

2. Komisjon jälgib tähelepanelikult, mil määral on Kanada, Jaapani ja Ameerika Ühendriikide üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete rahvusvahelistele finantsaruandlusstandarditele lähendamisel edusamme tehtud ja kuidas edeneb ühenduse emitentide suhtes neis riikides kohaldatavate raamatupidamisaruandluse vastavusseviimise nõuete kaotamine, ning annab sellest Euroopa väärtpaberikomiteele ja Euroopa Parlamendile regulaarselt aru. Eelkõige teavitab komisjon Euroopa väärtpaberikomiteed ja Euroopa Parlamenti viivitamata, kui protsess ei kulge rahuldavalt.

3. Komisjon teavitab Euroopa väärtpaberikomiteed ja Euroopa Parlamenti regulaarselt ka õigusaktide väljatöötamisel peetavate diskussioonide arengust ja sellest, mil määral on artikli 1 lõikes c nimetatud kolmandates riikides tehtud edusamme üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete rahvusvahelistele finantsaruandlusstandarditele lähendamisel ning kuidas edeneb võimalike raamatupidamisaruandluse vastavusseviimise nõuete kaotamine. Eelkõige teavitab komisjon Euroopa väärtpaberikomiteed ja Euroopa Parlamenti viivitamata, kui protsess ei kulge rahuldavalt.

4. Lisaks lõigetes 2 ja 3 sätestatud kohustustele alustab komisjon kolmanda riigi ametiasutustega dialoogi ja peab seda dialoogi regulaarselt ning esitab Euroopa väärtpaberikomiteele ja Euroopa Parlamendile enne 1. aprilli 2008 aruande lähendamise edenemisest ja edusammudest ühenduse emitentide suhtes artikli 1 punktis b või c käsitletud riikide eeskirjade kohaselt kohaldatavate võimalike raamatupidamisaruandluse vastavusseviimise nõuete kaotamise suunas. Komisjon võib nõuda nimetatud aruande koostamist teiselt isikult.

5. Komisjon tagab, et vähemalt kuus kuud enne 1. jaanuari 2009 määratakse kindlaks, kas kolmanda riigi üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtted on samaväärsed, võttes aluseks samaväärsuse määratluse ja samaväärsuse hindamise süsteemi, mille komisjon töötab välja enne 1. jaanuari 2008 vastavalt direktiivi 2004/109/EÜ artikli 27 lõikes 2 osutatud menetlusele. Käesoleva lõike kohaldamisel konsulteerib komisjon samaväärsuse määratluse, samaväärsuse hindamise süsteemi ja samaväärsuse kindlaksmääramisel saadud tulemuse asjakohasuse küsimuses kõigepealt Euroopa väärtpaberituru reguleerijate komiteega.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 4. detsember 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Charlie McCREEVY

(1) ELT L 390, 31.12.2004, lk 38.

(2) EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1.

(3) EÜT L 191, 13.7.2001, lk 43.

8.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 343/99

KOMISJONI OTSUS,

5. detsember 2006,

millega muudetakse otsuseid 2006/7/EÜ, 2006/265/EÜ ja 2006/553/EÜ seoses nende kohaldamisaja pikendamisega

(teatavaks tehtud numbri K(2006) 5860 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2006/892/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiivi 91/496/EMÜ, millega nähakse ette ühendusse kolmandatest riikidest saabuvate loomade veterinaarkontrolli korraldamise põhimõtted ning muudetakse direktiive 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ ja 90/675/EMÜ, (1) eriti selle artikli 18 lõiget 7,

võttes arvesse nõukogu 18. detsembri 1997. aasta direktiivi 97/78/EÜ, milles sätestatakse kolmandatest riikidest ühendusse toodavate toodete veterinaarkontrolli põhimõtted, (2) eriti selle artikli 22 lõiget 6,

ning arvestades järgmist:

(1)

Pärast kõrge patogeensusega viirusetüve H5N1 põhjustatud lindude gripi puhkemist Kagu-Aasias 2003. aasta detsembris võttis komisjon vastu mitmed kaitsemeetmed lindude gripi suhtes. Nende meetmete hulgas on eelkõige komisjoni 9. jaanuari 2006. aasta otsus 2006/7/EÜ, mis käsitleb teatavaid kaitsemeetmeid seoses sulgede impordiga teatavatest kolmandatest riikidest, (3) komisjoni 31. märtsi 2006. aasta otsus 2006/265/EÜ, milles käsitletakse teatavaid kaitsemeetmeid seoses kõrge patogeensusega linnugripi kahtlusega Šveitsis, (4) ja komisjoni 28. juuli 2006. aasta otsus 2006/533/EÜ, milles käsitletakse teatavaid ajutisi kaitsemeetmeid seoses kõrge patogeensusega linnugripiga Horvaatias. (5)

(2)

Alates otsuse 2006/7/EÜ vastuvõtmisest on komisjon läbi vaadanud ühenduse alalisi meetmeid seoses sulgede impordiga, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. oktoobri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 1774/2002 (milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad) (6) VIII lisa VIII peatükis sätestatud nõudeid töötlemata sulgede impordile. Nimetatud seadusandlik menetlus pole veel lõpetatud.

(3)	Otsuseid 2006/7/EÜ, 2006/265/EÜ ja 2006/533/EÜ kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2006. Kuna kolmandates riikides esineb veel Aasia tüvega lindude gripi viiruse puhanguid ning oht ühendusele ei ole vähenenud, on asjakohane pikendada nimetatud otsuste kohaldamist kuni 30. juunini 2007.

(4)

Komisjoni otsused 2006/115/EÜ (7) ja 2006/135/EÜ (8) on tunnistatud kehtetuks ja asendatud komisjoni otsustega 2006/563/EÜ (9) ja 2006/415/EÜ. (10) Horvaatia ja Šveits on teatanud komisjonile, et nende riikide pädevad asutused kohaldavad nüüd kaitsemeetmeid, mis on samaväärsed ühenduse liikmesriikide pädevate asutuste kohaldatavate meetmetega, nagu on sätestatud otsustes 2006/563/EÜ ja 2006/415/EÜ. Otsuste 2006/265/EÜ ja 2006/533/EÜ lisades sisalduvaid viiteid tuleks seetõttu ajakohastada.

(5)	Seepärast tuleks otsuseid 2006/7/EÜ, 2006/265/EÜ ja 2006/533/EÜ vastavalt muuta.

(6)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 2006/7/EÜ artiklis 4 asendatakse kuupäev 31. detsember 2006 kuupäevaga 30. juuni 2007.

Artikkel 2

Otsust 2006/265/EÜ muudetakse järgmiselt.

1.	Artiklis 3 asendatakse kuupäev 31. detsember 2006 kuupäevaga 30. juuni 2007.

2.	Lisa asendatakse käesoleva otsuse I lisaga.

Artikkel 3

Otsust 2006/533/EÜ muudetakse järgmiselt.

1.	Artiklis 5 asendatakse kuupäev 31. detsember 2006 kuupäevaga 30. juuni 2007.

2.	Lisa asendatakse käesoleva otsuse II lisaga.

Artikkel 4

Liikmesriigid võtavad viivitamata käesoleva otsuse järgimiseks vajalikud meetmed ning avaldavad need. Nad teatavad sellest viivitamata komisjonile.

Artikkel 5

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 5. detsember 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU

(1) EÜT L 268, 24.9.1991, lk 56. Direktiivi on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

(2) EÜT L 24, 30.1.1998, lk 9. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 882/2004 (ELT L 165, 30.4.2004, lk 1).

(3) ELT L 5, 10.1.2006, lk 17. Otsust on viimati muudetud otsusega 2006/521/EÜ (ELT L 205, 27.7.2006, lk 26).

(4) ELT L 95, 4.4.2006, lk 9. Otsust on muudetud otsusega 2006/405/EÜ (ELT L 158, 10.6.2006, lk 14).

(5) ELT L 212, 2.8.2006, lk 19.

(6) EÜT L 273, 10.10.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 208/2006 (ELT L 36, 8.2.2006, lk 25).

(7) ELT L 48, 18.2.2006, lk 28. Otsust on muudetud otsusega 2006/277/EÜ (ELT L 103, 12.4.2006, lk 29).

(8) ELT L 52, 23.2.2006, lk 41. Otsus on viimati muudetud otsusega 2006/384/EÜ (ELT L 148, 2.6.2006, lk 53).

(9) ELT L 222, 15.8.2006, lk 11.

(10) ELT L 164, 16.6.2006, lk 51. Otsust on muudetud otsusega 2006/506/EÜ (ELT L 199, 21.7.2006, lk 36).

I LISA

“LISA

Artikli 1 lõikes 1 osutatud Šveitsi territooriumi osa

ISO riigikood	Riigi nimi	Territooriumi osa
CH	Šveits	Šveitsis: kõik Šveitsi territooriumi alad, mille suhtes Šveitsi ametiasutused on ametlikult kohaldanud komisjoni otsustes 2006/415/EÜ ja 2006/563/EÜ kehtestatud piirangutega samaväärseid piiranguid.”

II LISA

“LISA

Artiklis 1 osutatud Horvaatia territooriumi osa

ISO riigikood	Riigi nimi	Territooriumi osa
HR	Horvaatia	Horvaatias: kõik Horvaatia territooriumi alad, kus Horvaatia pädevad asutused ametlikult kohaldavad kaitsemeetmeid, mis on samaväärsed komisjoni otsuses 2006/563/EÜ sätestatud meetmetega.”

8.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 343/102

KOMISJONI OTSUS,

5. detsember 2006,

Standardi EN 10080:2005 “Teras betooni tugevdamiseks. Keevitatav sarrusteras. Üldist” viite väljajätmise kohta kooskõlas nõukogu direktiiviga 89/106/EMÜ

(teatavaks tehtud numbri K(2006) 5869 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2006/893/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 21. detsembri 1988. aasta direktiivi 89/106/EMÜ ehitustooteid puudutavate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta, (1) eriti selle artikli 5 lõiget 1,

võttes arvesse alalise ehituskomitee arvamust,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiivi 98/34/EÜ (millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord) (2) artikli 5 alusel loodud alalise komitee arvamust,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Standardikomitee (CEN) kehtestas standardi EN 10080:2005 “Teras betooni tugevdamiseks. Keevitatav sarrusteras. Üldist”21. aprillil 2005. aastal. Nimetatud standardi viide avaldati Euroopa Liidu Teatajas kooskõlas direktiivi 89/106/EMÜ artikli 7 lõikega 3 esimest korda 14. detsembril 2005 (3) ja uuesti 8. juunil 2006. aastal. (4)

(2)	Itaalia ja komisjon on esitanud standardi EN 10080:2005 kohta ametlikud vastuväited.

(3)

Itaalia ametlik vastuväide esitati põhjusel, et EN 10080:2005 ei vasta direktiivi 89/106/EMÜ I lisas sätestatud olulisele nõudele mehhaanilise vastupidavuse ja stabiilsuse kohta, kuna selles ei eristata selgelt sarruseteraste kasutusotstarvet, s.t seismilistes piirkondades nõutavat eriomadustega sarrusterast, mis on oluline ohutusega seotud asjaolu Itaalia õigusaktidega reguleeritavate ehitustööde puhul.

(4)	Komisjoni ametlik vastuväide esitati põhjusel, et EN 10080:2005 ZA lisas nõutakse toimivuskarakteristikute märkimist vastavalt tehnilistele klassidele, kuigi standard ise ei määratle ei tehnilisi klasse ega vastavaid tehnilisi toimivuskarakteristikuid.

(5)

Standardi “Teras betooni tugevdamiseks. Keevitatav sarrusteras. Üldist” viite suhtes esitatud vastuväidete uurimise tulemusi silmas pidades tuleks standardi EN 10080:2005 viide Euroopa Liidu Teataja ühtlustatud standardite loetelust välja jätta, mille tulemusena ühtlustatud standardi EN 10080:2005 üle võtnud asjakohaste siseriiklike standardite täitmist ei käsitleta enam nii, nagu sellega kaasneks vastavus kasutamiskõlblikkuse ja direktiivi 89/106/EMÜ asjakohaste sätete järgimise nõuetele,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Standardi EN 10080:2005 “Teras betooni tugevdamiseks. Keevitatav sarrusteras. Üldist” viide jäetakse Euroopa Liidu Teataja ühtlustatud standardite loetelust välja.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 5. detsember 2006

Komisjoni nimel

asepresident

Günter VERHEUGEN

(1) EÜT L 40, 11.2.1989, lk 12. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni otsusega 2006/190/EÜ (ELT L 66, 8.3.2006, lk.47).

(2) EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37. Direktiivi on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

(3) ELT C 319, 14.12.2005, lk 1.

(4) ELT C 134, 8.6.2006, lk 1.

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 343

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	49. köide 8. detsember 2006

Sisukord		I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
	*	Nõukogu määrus (EÜ) nr 1801/2006, 30. november 2006, Euroopa Ühenduse ja Mauritaania Islamivabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu sõlmimise kohta	1
		Euroopa Ühenduse ja Mauritaania Islamivabariigi vaheline kalandusalane partnerlusleping	4
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1802/2006, 7. detsember 2006, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	61
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1803/2006, 7. detsember 2006, millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 2771/1999 ja (EÜ) nr 1898/2005 seoses müügile pandava sekkumisvõi lattu saabumisega	63
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1804/2006, 7. detsember 2006, milles sätestatakse üleminekumeetmed, mis võetakse Bulgaaria ja Rumeenia ühinemise tõttu vastavalt määruse EÜ nr 1043/2005 artiklile 46 koostatud reservi suhtes	64
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1805/2006, 7. detsember 2006, millega muudetakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 2377/90 (milles sätestatakse ühenduse menetlus veterinaarravimijääkide piirnormide kehtestamiseks loomsetes toiduainetes) I lisa seoses tiamfenikooli, fenvaleraadi ja meloksikaamiga ( 1 )	66
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1806/2006, 7. detsember 2006, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1613/2000, millega sätestatakse üldise soodustuste süsteemi raames kehtestatud päritolustaatusega toodete määratluse erandid määrusest (EMÜ) nr 2454/93, et võtta arvesse Laose eriolukorda teatavate tekstiiltoodete ühendusse eksportimisel	69
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1807/2006, 7. detsember 2006, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1614/2000, millega sätestatakse üldise soodustuste süsteemi raames kehtestatud päritolustaatusega toodete määratluse erandid määrusest (EMÜ) nr 2454/93, et võtta arvesse Kambodža eriolukorda teatavate tekstiiltoodete ühendusse eksportimisel	71
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1808/2006, 7. detsember 2006, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1615/2000, millega sätestatakse üldise soodustuste süsteemi raames kehtestatud päritolustaatusega toodete määratluse erandid määrusest (EMÜ) nr 2454/93, et võtta arvesse Nepali eriolukorda teatavate tekstiiltoodete ühendusse eksportimisel	73
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1809/2006, 7. detsember 2006, millega määratakse kindlaks töötlemata kujul eksporditava valge suhkru ja toorsuhkru eksporditoetused	75
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1810/2006, 7. detsember 2006, millega kehtestatakse määrusega (EÜ) nr 958/2006 ettenähtud alalise pakkumismenetluse raames makstava valge suhkru eksporditoetuse maksimumsumma	77
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1811/2006, 7. detsember 2006, millega muudetakse asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate suhkru sektori teatavate toodete suhtes kohaldatavaid toetusemäärasid	78
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1812/2006, 7. detsember 2006, määruses (EÜ) nr 935/2006 osutatud pakkumismenetluse raames esitatud odra eksporditoetuse pakkumiste kohta	80
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1813/2006, 7. detsember 2006, määruses (EÜ) nr 936/2006 osutatud pakkumismenetluse raames esitatud pehme nisu eksporditoetuse pakkumiste kohta	81
	*	Komisjoni direktiiv 2006/127/EÜ, 7. detsember 2006, millega muudetakse direktiivi 2003/91/EÜ, millega kehtestatakse rakendusmeetmed nõukogu direktiivi 2002/55/EÜ artikli 7 kohaldamiseks teatavate köögiviljasortide kontrollimisel minimaalselt hõlmatavate tunnuste ja kontrollimise miinimumtingimuste osas ( 1 )	82

	II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	Komisjon
*	Komisjoni otsus, 4. detsember 2006, mis käsitleb raamlepingu (mitmepoolse tuumaalase keskkonnaprogrammi kohta Venemaa Föderatsioonis) ja protokolli (mitmepoolse tuumaalase keskkonnaprogrammiga seotud nõuete, kohtumenetluse ja kahju hüvitamise kohta Venemaa Föderatsioonis) sõlmimist Euroopa Aatomienergiaühenduse nimel (teatavaks tehtud numbri K(2006) 5219 all)	85
	Protocol on Claims, Legal Proceedings and Indemnification to the Framework Agreement on a Multilateral Nuclear Environmental Programme in the Russian Federation	92
*	Komisjoni otsus, 4. detsember 2006, rahvusvaheliselt tunnustatud raamatupidamisstandardite kohaselt koostatud teabe kasutamise kohta kolmandate riikide väärtpaberiemitentide poolt (teatavaks tehtud numbri K(2006) 5804 all)	96
*	Komisjoni otsus, 5. detsember 2006, millega muudetakse otsuseid 2006/7/EÜ, 2006/265/EÜ ja 2006/553/EÜ seoses nende kohaldamisaja pikendamisega (teatavaks tehtud numbri K(2006) 5860 all) ( 1 )	99
*	Komisjoni otsus, 5. detsember 2006, Standardi EN 10080:2005 Teras betooni tugevdamiseks. Keevitatav sarrusteras. Üldist viite väljajätmise kohta kooskõlas nõukogu direktiiviga 89/106/EMÜ (teatavaks tehtud numbri K(2006) 5869 all) ( 1 )	102

Püügiloaga laevade arv

Ritvõngelaevad – tasu püütud tonni eest

Triivõngejadaga laevad – tasu püütud tonni eest

Ettemaks eurodes laeva kohta aastas

2 500 eurot ritvõngelaevadel

3 500 eurot triivõngejadaga laevadel