ISSN 1725-5082 |
||
Euroopa Liidu Teataja |
L 341 |
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
49. köide |
Sisukord |
|
I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik |
Lehekülg |
|
|
||
|
* |
Komisjoni määrus (EÜ) nr 1794/2006, 6. detsember 2006, milles sätestatakse aeronavigatsiooniteenuste ühine maksustamiskava ( 1 ) |
|
|
* |
||
|
* |
||
|
* |
||
|
* |
||
|
* |
||
|
|
|
|
II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik |
|
|
|
Nõukogu |
|
|
* |
||
|
|
Komisjon |
|
|
* |
||
|
* |
||
|
* |
||
|
* |
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik
7.12.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 341/1 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1793/2006,
6. detsember 2006,
millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul. |
(2) |
Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 3223/94 artiklis 4 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub 7. detsembril 2006.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 6. detsember 2006
Komisjoni nimel
põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor
Jean-Luc DEMARTY
(1) EÜT L 337, 24.12.1994, lk 66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 386/2005 (ELT L 62, 9.3.2005, lk 3).
LISA
Komisjoni 6. detsembri 2006. aasta määrusele, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
(EUR/100 kg) |
||
CN-kood |
Kolmanda riigi kood (1) |
Kindel impordiväärtus |
0702 00 00 |
052 |
76,7 |
204 |
45,8 |
|
999 |
61,3 |
|
0707 00 05 |
052 |
124,3 |
204 |
74,1 |
|
628 |
171,8 |
|
999 |
123,4 |
|
0709 90 70 |
052 |
138,7 |
204 |
63,7 |
|
999 |
101,2 |
|
0805 10 20 |
388 |
46,7 |
508 |
15,3 |
|
528 |
26,3 |
|
999 |
29,4 |
|
0805 20 10 |
052 |
63,5 |
204 |
55,9 |
|
999 |
59,7 |
|
0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90 |
052 |
65,4 |
388 |
111,5 |
|
999 |
88,5 |
|
0805 50 10 |
052 |
48,8 |
388 |
44,4 |
|
528 |
28,7 |
|
999 |
40,6 |
|
0808 10 80 |
388 |
59,7 |
400 |
106,4 |
|
404 |
99,8 |
|
720 |
68,2 |
|
999 |
83,5 |
|
0808 20 50 |
052 |
98,8 |
400 |
109,0 |
|
528 |
106,5 |
|
720 |
51,2 |
|
999 |
91,4 |
(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 750/2005 (ELT L 126, 19.5.2005, lk 12). Kood 999 tähistab “muud päritolu”.
7.12.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 341/3 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1794/2006,
6. detsember 2006,
milles sätestatakse aeronavigatsiooniteenuste ühine maksustamiskava
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrust (EÜ) nr 550/2004 aeronavigatsiooniteenuste osutamise kohta ühtses Euroopa taevas (teenuse osutamise määrus), (1) eriti selle artikli 15 lõiget 4,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrust (EÜ) nr 549/2004, millega sätestatakse raamistik ühtse Euroopa taeva loomiseks (raammäärus), (2) eriti selle artikli 8 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Komisjon peab kogu ühenduses kehtestama aeronavigatsiooniteenuste ühise maksustamiskava. Otsest kohaldamist sätestav määrus on sobivaim vahend selleks, et tagada ühise maksustamiskava ühetaoline kohaldamine Euroopa ühtse taeva suhtes. |
(2) |
Eurocontrolile anti raammääruse artikli 8 lõike 1 kohaselt volitused abistada Euroopa Komisjoni aeronavigatsiooniteenuste ühise maksustamiskava rakenduseeskirjade väljatöötamisel. Käesolev määrus põhineb volituste alusel koostatud 29. oktoobri 2004. aasta aruandel. |
(3) |
Ühise maksustamiskava väljatöötamine igal lennuetapil osutatavate aeronavigatsiooniteenuste suhtes on äärmiselt oluline Euroopa ühtse taeva jaoks. Süsteem peab aitama saavutada õhuruumi kasutajatele ette nähtud maksude läbipaistvamat määramist, kehtestamist ja sissenõudmist. Süsteem peab samuti soodustama aeronavigatsiooniteenuste ohutut, tõhusat ja tulemuslikku osutamist teenuste kasutajate jaoks, kes rahastavad süsteemi, ning soodustama teenuste ühtset osutamist. |
(4) |
Kooskõlas üldeesmärgiga parandada aeronavigatsiooniteenuste kulutõhusust, peaks maksustamiskava soodustama tulemuslikkust ja tegevuse tõhustamist. |
(5) |
Selleks et võimaldada reisijatele vastuvõetavate kuludega juurdepääs õhutranspordivõrgustikule, eelkõige nii keskmistele ja väiksematele kui ka suurematele lennuväljadele, võib osutuda vajalikuks, et liikmesriigid peavad kõigi terminaliteenuste kulude katteks kehtestama terminaliteenuste maksude määramisel ühe ja sama ühikumäära kõigis sama lennuliiklusteenuse osutaja teenindatavates lennujaamades või mitmes selliste lennujaamade rühmas. |
(6) |
Ühine maksustamiskava peab vastama 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni artiklile 15. |
(7) |
Kuna enamik liikmesriike on osalised Eurocontroli 12. veebruari 1981. aasta mitmepoolses kokkuleppes, mis käsitleb marsruudi navigatsioonitasusid, ning kuna ühendus on kirjutanud alla Eurocontroli muudetud konventsiooniga ühinemise protokollile, peavad käesolevas määruses esitatud eeskirjad olema kooskõlas marsruudi navigatsioonitasusid käsitleva Eurocontroli süsteemiga. |
(8) |
Maksustamiskava peaks võimaldama kasutada õhuruumi optimaalselt, võttes arvesse lennuliikluse voogusid eelkõige funktsionaalsetes õhuruumiosades vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määruse (EÜ) nr 551/2004 (õhuruumi korraldamise ja kasutamise kohta ühtses Euroopa taevas (õhuruumi määrus)) (3) artiklile 5. |
(9) |
Vastavalt õhuruumi määrusele lisatud avaldusele (4) koostab komisjon 2008. aastaks aruande funktsionaalsete õhuruumiosade loomise kohta. Komisjon hindab seejuures raskusi, mis võivad tuleneda erinevate ühikumäärade säilimisest funktsionaalsetes õhuruumiosades. |
(10) |
On vaja kehtestada nõuded, mille kohaselt tehakse õhuruumi kasutajate esindajatele ja pädevatele asutustele õigel ajal kättesaadavaks täielik ja läbipaistev tasuline teave. |
(11) |
Maksude tase, eelkõige kergete õhusõidukite suhtes kehtestatud maksud, ei tohi vähendada ohutuse tagamiseks vajalike vahendite ja teenuste kasutamist ega uue tehnoloogia ja uute menetluste kasutuselevõtmist. |
(12) |
Terminalis osutatavate aeronavigatsiooniteenuste maksustamisvalem peab kajastama kõnealuste teenuste ja marsruudi aeronavigatsiooniteenuste eri laadi. |
(13) |
Liikmesriigid peavad suutma kehtestada oma ühikumäärad ühiselt, eelkõige juhul, kui maksustamispiirkonnad ulatuvad üle mitme liikmesriigi õhuruumi või juhul, kui liikmesriigid on marsruudi navigatsioonitasude kogumise ühise süsteemi liikmed. |
(14) |
Selleks et suurendada maksustamiskava tõhusust ning vähendada haldusalast ja raamatupidamise töökoormust, peaksid liikmesriigid suutma koguda marsruudi navigatsioonitasud ühiselt marsruudi navigatsioonitasude ühise sissenõudmise süsteemi abil ning iga lennu suhtes kehtestatud maksu kaudu. |
(15) |
On oluline tugevdada õiguslikke vahendeid, mis võimaldavad tagada, et aeronavigatsiooniteenuste kasutajad maksavad aeronavigatsioonitasud viivitamata ja täielikult. |
(16) |
Maksud, mis õhuruumi kasutajatele pärast nendega nõu pidamist kehtestatakse ja nendelt sisse nõutakse, peavad olema õiglased ja läbipaistvad. Sellised maksud tuleb korrapäraselt läbi vaadata. |
(17) |
Käesoleva määrusega sätestatud meetmed on kooskõlas ühtse õhuruumi komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I PEATÜKK
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Sisu ja reguleerimisala
1. Käesolevas määruses sätestatakse meetmed, mis on vajalikud marsruudi navigatsioonitasusid käsitlevale Eurocontroli süsteemile vastava aeronavigatsiooniteenuste maksustamiskava väljatöötamiseks.
2. Käesolevat määrust kohaldatakse aeronavigatsiooniteenuste suhtes, mida osutavad vastavalt määruse (EÜ) nr 550/2004 artiklile 8 määratud lennuliiklusteenuse osutajad ning meteoroloogiateenuste osutajad juhul, kui nad on määratud kõnealuse määruse artikli 9 lõike 1 kohaselt, üldises lennuliikluses ICAO Euroopa (ICAO EUR) ja ICAO Aafrika (ICAO AFI) piirkonnas, kus liikmesriigid vastutavad aeronavigatsiooniteenuste osutamise eest.
3. Liikmesriigid võivad käesolevat määrust kohaldada oma vastutusalas olevas õhuruumis osutatavate aeronavigatsiooniteenuste suhtes, mida osutatakse ICAO muudes piirkondades, tingimusel et nad teavitavad sellest komisjoni ja teisi liikmesriike.
4. Liikmesriigid võivad kohaldada käesolevat määrust aeronavigatsiooniteenuste osutajate suhtes, kellel on lubatud osutada aeronavigatsiooniteenuseid ilma sertifitseerimiseta vastavalt teenuse osutamise määruse artikli 7 lõikele 5.
5. Liikmesriigid võivad otsustada, et käesolevat määrust ei kohaldata aeronavigatsiooniteenuste suhtes lennuväljadel, mille kommertsõhutranspordi veomaht on olenemata suurimast stardimassist või kasutatud istekohtadest alla 50 000 reisi aastas; reiside arvuks loetakse viimase kolme aasta startide ja maandumiste keskmine arv.
Liikmesriigid teatavad sellest komisjonile. Komisjon avaldab maksust vabastatud lennuväljade nimekirja regulaarselt.
6. Ilma et see piiraks teenuse osutamise määruse artiklites 14 ja 15 osutatud põhimõtete kohaldamist, võivad liikmesriigid otsustada, et terminali navigatsioonitasusid ei arvutata käesoleva määruse artiklis 11 sätestatu kohaselt ning et lennuväljadel osutatud aeronavigatsiooniteenuste suhtes ei kehtestata terminali navigatsioonitasude ühikumäärasid, nagu on osutatud käesoleva määruse artiklis 13, lennuväljade suhtes, mille kommertsõhutranspordi veomaht on olenemata suurimast stardimassist või kasutatud istekohtadest alla 150 000 reisi aastas; reiside arvuks loetakse viimase kolme aasta startide ja maandumiste keskmine arv.
Enne selle otsuse tegemist viivad liikmesriigid läbi hindamise I lisas sätestatud tingimuste täitmise kohta, pidades seejuures nõu õhuruumi kasutajatega.
Liikmesriikide lõplik hinnang tingimuste täitmise kohta ja nende otsus avaldatakse ning edastatakse komisjonile koos täieliku liikmesriigi põhjendusega, sealhulgas kasutajaga peetud nõupidamise tulemus.
Artikkel 2
Mõisted
Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse raammääruse artiklis 2 sätestatud mõisteid.
Lisaks kohaldatakse järgmisi mõisteid:
a) aeronavigatsiooniteenuste kasutaja– õhusõiduki käitaja lennu toimumise ajal või kui käitaja ei ole teada, loetakse käitajaks õhusõiduki omanik, välja arvatud juhul, kui omanik tõendab käitaja isiku;
b) õhuruumi kasutajate esindaja– juriidiline isik, kes esindab ühe või mitme aeronavigatsiooniteenuste kasutajate kategooria huve;
c) IFR– instrumentaallennureeglid, nagu on määratletud 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni (10. väljaanne, juuli 2005) 2. lisas;
d) VFR– visuaallennureeglid, nagu on määratletud 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni (10. väljaanne, juuli 2005) 2. lisas;
e) marsruudi navigatsioonitasude sissenõudmise piirkond– õhuruumi maht, mille suhtes on kehtestatud ühtne kulubaas ja ühtne ühikumäär;
f) terminali navigatsioonitasude sissenõudmise piirkond– lennuväli või lennuväljade rühm, mille suhtes on kehtestatud ühtne kulubaas ja ühtne ühikumäär;
g) kommertsõhutransport– õhusõiduki käitamine reisijate, lasti või posti vedamiseks tasu või rendi eest.
Artikkel 3
Maksustamiskava põhimõtted
1. Maksustamiskavas kajastuvad aeronavigatsiooniteenuste osutamise otsesed või kaudsed kulud.
2. Marsruudil osutatavate teenuste kulud rahastatakse aeronavigatsiooniteenuste kasutajatele kehtestatud marsruudi navigatsioonitasudest.
3. Terminaliteenuste kulud rahastatakse aeronavigatsiooniteenuste kasutajatele kehtestatud terminali navigatsioonitasudest ja/või muudest tuludest, sealhulgas ristsubsideerimine kooskõlas ühenduse õigusega.
4. Lõikeid 2 ja 3 kohaldatakse ilma, et see piiraks teatavatele aeronavigatsiooniteenuste kasutajatele tehtud erandite rahastamist muudest rahastamisallikatest vastavalt artiklile 9.
5. Maksustamiskava tagab läbipaistvuse ning kulubaaside ja eri teenuste vahelise kulujaotuse üle konsulteerimise.
Artikkel 4
Maksustamispiirkondade kehtestamine
1. Liikmesriigid kehtestavad aeronavigatsiooniteenuste osutamisel õhuruumi kasutajatele oma vastutusalas olevas õhuruumis maksustamispiirkonnad.
2. Maksustamispiirkonnad määratletakse kooskõlas lennujuhtimistoimingute ja -teenistustega pärast konsulteerimist õhuruumi kasutajate esindajatega.
3. Marsruudi navigatsioonitasu sissenõudmise piirkond algab maapinnalt ning hõlmab ülemise õhuruumi, ilma et see piiraks liikmesriigi võimalust kehtestada pärast õhuruumi kasutajate esindajatega konsulteerimist eripiirkond kompleksse terminaliala suhtes.
4. Kui maksustamispiirkonnad ulatuvad üle mitme liikmesriigi õhuruumi, teevad asjaomased liikmesriigid korraldusi, et tagada käesoleva määruse järjepidev ja ühetaoline kohaldamine asjaomase õhuruumi suhtes. Liikmesriigid teatavad sellest komisjonile ja Eurocontrolile.
II PEATÜKK
AERONAVIGATSIOONITEENUSTE OSUTAMISE KULUD
Artikkel 5
Abikõlblikud teenused, vahendid ja abikõlblik tegevus
1. Artikli 1 lõigetes 2 ja 4 osutatud reguleerimisalas tegutsevad aeronavigatsiooniteenuste osutajad määravad kindlaks aeronavigatsiooniteenuste osutamise kulud, mis on tekkinud seoses ICAO Euroopa piirkonda käsitleva piirkondliku aeronavigatsioonialase kava alusel kasutatud vahendite ja osutatud teenustega nende vastutusala maksustamispiirkondades.
Kõnealused kulud hõlmavad nii üldhalduskulusid, koolitus-, uurimis- ja katsetamiskulusid kui ka kõnealuste teenuste jaoks ette nähtud teadus- ja arendustööga seotud kulusid.
2. Liikmesriigid võivad määrata järgmised aeronavigatsiooniteenuste osutamisega seotud kulud:
a) |
asjaomaste riiklike asutuste kulud; |
b) |
teenuste osutamise määruse artiklis 3 osutatud tunnustatud organisatsioonide kulud; |
c) |
rahvusvahelistest lepingutest tulenevad kulud. |
3. Arvestades ohutuse ja teenuse osutamise kõrget taset ning kulutõhusust võib makse olenemata muude rahastamisallikate kasutamisest kasutada projektide rahastamiseks, mis on kavandatud õhuruumi kasutajate ja/või aeronavigatsiooniteenuste osutajate konkreetsete kategooriate abistamiseks ja mille eesmärk on täiustada aeronavigatsiooni ühiseid infrastruktuure, aeronavigatsiooniteenuste osutamist ja õhuruumi kasutamist vastavalt ühenduse õigusele.
Artikkel 6
Kulude arvestus
1. Artikli 5 määratletud tähenduses abikõlblike teenuste, vahendite ja abikõlbliku tegevuse kulud määratakse kindlaks vastavalt teenuste osutamise määruse artiklis 12 osutatud finantskontodele ajavahemikuks 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini. Rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite rakendamisest tulenevad ühekordsed kulud võib siiski jaotada kuni 15 aasta peale.
2. Lõikes 1 osutatud kulud jagunevad järgmiselt: tööjõu- ja muud tegevuskulud, amortisatsioonikulud, kapitalikulud ja erandlikud kulud, sealhulgas tagastamatud maksud ja tasutud tollimaksud, ning kõik muud seonduvad kulud.
Tööjõukulud sisaldavad brutotöötasu, ületunnitöö tasustamist, tööandjamakseid sotsiaalkindlustusskeemidesse ning pensionide ja muude hüvitiste kulusid.
Muud tegevuskulud sisaldavad aeronavigatsiooniteenuste osutamiseks vajaliku kauba ja teenuste ostmisel tekkinud kulusid. Need hõlmavad eelkõige allhanketeenuste kulusid, nagu teabevahetus, teenuseid allhanke korras, näiteks konsultantide kasutamine, materjali, energiat, kommunaalkulusid, hoonete, seadmete ja vahendite rentimise kulusid, hooldustöid, kindlustuskulusid ja reisikulusid. Kui lennuliiklusteenuse osutaja ostab muid aeronavigatsiooniteenuseid, lisab ta kõnealuste teenuste tegelikud kulud oma muudesse tegevuskuludesse.
Amortisatsioonikulud on seotud aeronavigatsiooniteenuste osutamisel kasutatava kogu põhivaraga. Põhivaralt arvestatakse kulum maha lineaarselt vastavalt eeldatavale kasutusajale, arvestades amortiseeritava vara algmaksumust. Kui vara kuulub aeronavigatsiooniteenuse osutajale, kelle suhtes kohaldatakse artikli 12 lõikes 2 osutatud soodustuste süsteemi, võib kulumi arvestamisel kasutada tegeliku kuluarvestuse asemel jooksevhindades arvestamist. Meetod ei muutu amortisatsiooniaja kestel.
Kapitalikulud võrduvad järgmise korrutisega:
a) |
aeronavigatsiooniteenuse osutaja poolt oma tegevuses või selle kavandamisel kasutatava põhivara keskmise bilansilise puhasväärtuse ning aeronavigatsiooniteenuste osutamiseks vajaliku käibevara keskmise väärtuse summa ning |
b) |
võlgade intressimäära ja omakapitali tasuvuse kaalutud keskmine. |
Erakorralised kulud on aeronavigatsiooniteenuste osutamisel aasta jooksul tekkinud ühekordsed kulud.
3. Lõike 2 viienda lõigu kohaldamisel kaalumise määramisel lähtutakse võla või omakapitali alusel rahastamise osakaalust. Võlgade intressimäär võrdub aeronavigatsiooniteenuste osutaja võlgade keskmise intressimääraga. Omakapitali tasuvuse määramisel võetakse arvesse riiklike võlakirjade kursist juhinduva aeronavigatsiooniteenuste osutaja finantsrisk. Kui aeronavigatsiooniteenuse osutaja suhtes kohaldatakse artikli 12 lõikes 2 osutatud soodustuste süsteemi, võib lisada täiendava lisamakse, mis tagab, et kõnealuse teenuseosutaja konkreetne finantsrisk võetakse nõuetekohaselt arvesse.
Kui vara ei ole aeronavigatsiooniteenuse osutaja omand, kuid on kapitalikulude arvestamisel arvesse võetud, tagavad liikmesriigid, et sellise varaga seotud kulusid ei nõuta tagasi kahekordselt.
Artikkel 7
Kulude jaotamine
1. Artikli 5 määratletud tähenduses abikõlblike teenuste, vahendite ja abikõlbliku tegevuse kulud jaotatakse läbipaistval viisil nende maksustamispiirkondade vahel, kus nad tegelikult tekivad.
Kui kulud tekivad eri maksustamispiirkondade üleselt, jaotatakse need proportsionaalselt artiklis 8 sätestatud läbipaistvate meetodite kohaselt.
2. Terminaliteenuste kulud on seotud järgmiste teenustega:
a) |
lennuvälja lennujuhtimisteenused, lennuvälja lennuinfoteenused, sealhulgas lennuliikluse nõuande- ja häireteenused; |
b) |
lennuliiklusteenused, mida tegevusnõuete kohaselt osutatakse seoses lennuväljast teatavas kauguses oleva õhusõiduki saabumise ja lahkumisega; |
c) |
kõik muud aeronavigatsiooniteenused, mille kulud jaotatakse asjakohaselt, võttes arvesse marsruudil osutatud teenuste ja terminaliteenuste proportsionaalset jaotust. |
3. Marsruudil osutatavate teenuste kulud on seotud lõikes 1 osutatud kuludega, välja arvatud lõikes 2 osutatud kulud.
4. Juhul kui VFR-lendudele tehakse artikli 9 kohaselt erandeid, määrab aeronavigatsiooniteenuse osutaja eraldi kindlaks VFR-lendudel osutatud aeronavigatsiooniteenuste ja IFR-lendudel osutatud teenuste kulud. Need kulud võib kindlaks teha piirkulude määramise meetodite abil, võttes arvesse IFR-lendude soodustused, mis tulenevad VFR-lendudele osutatud teenustest.
Artikkel 8
Kulubaasi läbipaistvus
1. Ilma et see piiraks teenuse osutamise määruse artikli 18 kohaldamist, korraldavad liikmesriigid ja/või aeronavigatsiooniteenuste osutajad kulubaaside, kavandatavate investeeringute ning eeldatava liikluse alase teabevahetuse õhuruumi kasutajate esindajatega, kui viimased seda taotlevad. Seejärel muudavad nad vähemalt kord aastas artikli 5 kohaselt kehtestatud asjakohased kulud läbipaistvaks õhuruumi kasutajate esindajatele, komisjonile ja vajaduse korral Eurocontrolile.
2. Esimeses lõikes osutatud teave esitatakse aruandetabelite ja üksikasjalike eeskirjade kohaselt, mis on sätestatud II lisas või kui liikmesriik on teinud või teatanud komisjonile oma kavatsusest võtta vastu artikli 1 lõikes 6 osutatud otsuse, III lisa 1. osas sätestatud aruandetabelite ja eeskirjade kohaselt.
III PEATÜKK
AERONAVIGATSIOONITEENUSTE OSUTAMISE RAHASTAMINE AERONAVIGATSIOONITASUDEST
Artikkel 9
Aeronavigatsioonitasudest vabastamine
1. Liikmesriigid vabastavad marsruudi navigatsioonitasudest
a) |
lennud, mis tehakse õhusõidukiga, mille suurim lubatud stardimass on alla kahe tonni; |
b) |
VFR- ja IFR-lennud maksustamispiirkondades, kus lennud toimuvad eranditult visuaallennureeglite kohaselt ning kui maksu ei kohaldata VFR-lendude suhtes; |
c) |
lennud, mis on seotud üksnes valitseva monarhi ja tema pereliikmete või riigipeade, valitsusjuhtide ja ministrite visiitidega nende ametiülesannete täitmise ajal; kõikidel juhtudel tuleb staatus lennuplaanis asjakohaselt märkida; |
d) |
asjakohase pädeva asutuse loal tehtud otsimispäästelennud. |
2. Liikmesriigid võivad marsruudi navigatsioonitasudest vabastada
a) |
mis tahes riigi sõjalennukite sõjalisel otstarbel toimuvad lennud; |
b) |
treeninglennud, mis tehakse üksnes litsentsi saamiseks või õhusõiduki meeskonna tegevuse hindamiseks, juhul kui seda tõendab asjakohane märkus lennuplaanis; lende tohib teha ainult asjaomase liikmesriigi õhuruumis; lendude eesmärk ei tohi olla reisijate ja/või lasti vedu ega õhusõidukite positsioneerimine või ülevedu; |
c) |
lennud, mis tehakse eranditult selliste seadmete kontrollimiseks või katsetamiseks, mida kasutatakse või kavatsetakse kasutada maapealsete õhuseirevahenditena, välja arvatud asjaomaste õhusõidukite asukoha määramisega seotud lennud; |
d) |
lennud, mis lõpevad lennuväljal, millelt õhusõiduk õhku tõusis, kui lennu kestel ei tehtud vahemaandumisi; |
e) |
VFR-lennud; |
f) |
humanitaarabilennud asjakohase pädeva asutuse loal; |
g) |
tolli ja politsei tegevusega seotud lennud. |
3. Liikmesriigid võivad vabastada terminali navigatsioonitasudest lõigetes 1 ja 2 osutatud lennud.
4. Maksudest vabastatud lendude kulusid ei võeta arvesse ühikumäärade arvutamisel.
Kõnealused kulud koosnevad järgmistest osadest:
a) |
maksudest vabastatud VFR-lendude kulud, nagu on kindlaks määratud artikli 7 lõikes 4 ja |
b) |
maksudest vabastatud IFR-lendude kulud, mis arvutatakse IFR-lendude kulude ning maksuvabastusega teenuseühikute arvu ja teenuseühikute koguarvu suhte korrutisena; IFR-lendude kulud võrduvad kogukuludega, millest on lahutatud VFR-lendude kulud. |
Liikmesriigid tagavad, et aeronavigatsiooniteenuse osutajatele hüvitatakse maksudest vabastatud lendudel osutatud teenuste kulud.
Artikkel 10
Marsruudi navigatsioonitasude arvutamine
1. Konkreetse lennu marsruudi navigatsioonitasu konkreetses marsruudi navigatsioonitasude sissenõudmise piirkonnas võrdub selles marsruudi navigatsioonitasude sissenõudmise piirkonnas kehtestatud ühikumäära ning asjaomase lennu ajal osutatud teenuseühikute korrutisega.
2. Ilma et see piiraks liikmesriigi õigust rakendada aeronavigatsiooniteenuste osutajate suhtes sooduskava vastavalt artikli 12 lõikele 2, arvutatakse ühikumäär marsruudi navigatsioonitasude sissenõudmise piirkonnas järgmiselt: aeronavigatsiooniteenuste prognoositavad kulud jagatakse asjaomaseks aastaks prognoositavate marsruudil osutatavate maksustatavate teenuseühikute arvuga. Prognoositavate kulude hulka arvestatakse varasemate aastate üle- ja puudujääke.
3. Marsruudil osutatavad teenuseühikud arvutatakse IV lisa kohaselt.
Artikkel 11
Terminali navigatsioonitasude arvutamine
1. Ilma et see piiraks artiklis 3 sätestatud võimalust rahastada terminali aeronavigatsiooniteenuseid muudest allikatest, võrdub konkreetsele lennule konkreetses terminali navigatsioonitasude sissenõudmise piirkonnas kehtestatud terminali navigatsioonitasu kõnealuse terminali navigatsioonitasu maksmise piirkonna suhtes kehtestatud ühikumäära ja kõnealuse lennuga seoses terminalis osutatavate teenuseühikute korrutisega.
2. Ilma et see piiraks liikmesriigi õigust rakendada aeronavigatsiooniteenuste osutajate suhtes sooduskava vastavalt artikli 12 lõikele 2, arvutatakse ühikumäär terminali navigatsioonitasude sissenõudmise piirkonnas järgmiselt: aeronavigatsiooniteenuste prognoositavad kulud jagatakse asjaomaseks aastaks prognoositava terminalis osutatavate maksustatavate teenuseühikute arvuga. Prognoositavate kulude hulka arvestatakse varasemate aastate üle- ja puudujääke.
3. Terminali teenuseühikud arvutatakse V lisa kohaselt.
Artikkel 12
Soodustuskavad
1. Liikmesriigid võivad kehtestada või kiita heaks sooduskavad, mis koosnevad diskrimineerimata ja läbipaistval viisil kohaldatavatest finantssoodustustest või ebasoodsatest finantstingimustest, mille eesmärk on parandada aeronavigatsiooniteenuste osutamist, ning mis võimaldavad arvestada lõigetes 2 ja 3 osutatud makse erineval viisil. Kõnealuseid soodustusi võib kohaldada aeronavigatsiooniteenuse osutajate ja/või õhuruumi kasutajate suhtes.
2. Kui liikmesriik otsustab kohaldada sooduskava aeronavigatsiooniteenuse osutajate suhtes, määrab ta pärast artiklis 15 osutatud konsulteerimist kindlaks tingimused, mille alusel määratakse aastane ühikumäär või tulu maksimaalne suurus ajavahemikuks kuni viis aastat. Need tingimused sätestatakse kõnealusel perioodil eeldatava kulude (sealhulgas kapitalikulud) taseme põhjal; nende kohaselt võib sätestada ka finantsilised varieerumised (eeldatavatest suuremad või väiksemad kulud), mis tulenevad aeronavigatsiooniteenuse osutajate tegevuse konkreetsetest aspektidest, mis võivad olla järgmised: tõhusus, teenuse kvaliteet, konkreetsete projektide täitmine, olulised tähised või pädevus või koostöö tase teiste aeronavigatsiooniteenuse osutajatega võrgustike mõju arvesse võttes.
3. Kui liikmesriik otsustab kohaldada aeronavigatsiooniteenuste kasutajate suhtes sooduskava, sealhulgas öised tariifid, muudab ta pärast artiklis 15 osutatud konsulteerimist nende suhtes kehtestatavaid makse; selle eesmärk on kajastada jõupingutusi, mida on asjaomased kasutajad teinud aeronavigatsiooniteenuste optimaalseks kasutamiseks, vähendada kõnealuste teenuste üldkulusid ning suurendada nende tõhusust; maksude alandamiseks suurendab liikmesriik eelkõige võimsust õhusõiduki pardaseadmete arvel või korvab vähemkoormatud marsruutide valimisest tulenevad ebamugavused.
Kõnealuste sooduskavade kestus, ulatus ja suurus on piiratud. Eeldatavad säästud, mis tulenevad töö tõhustumisest, peavad mõistliku aja jooksul vähemalt korvama soodustuste kulud. Kava vaadatakse korrapäraselt läbi koos õhuruumi kasutajate esindajatega.
4. Sooduskavad kehtestanud või heaks kiitnud liikmesriigid jälgivad, et aeronavigatsiooniteenuse osutajad rakendaksid kõnealuseid sooduskavasid nõuetekohaselt.
Artikkel 13
Maksustamispiirkondade ühikumäärade sätestamine
1. Liikmesriigid tagavad, et ühikumäärad kehtestatakse igal aastal kõigis maksustamispiirkondades. Nad võivad ka tagada, et ühikumäärad kehtestatakse igaks aastaks ette kuni viieaastaseks ajavahemikuks.
2. Kui liiklus või kulud ettenägematul viisil oluliselt muutuvad, võib ühikumäärasid aasta jooksul muuta.
3. Liikmesriigid teavitavad maksustamispiirkondade ühikumääradest komisjoni ning vajaduse korral Eurocontroli.
Artikkel 14
Maksude kogumine
1. Liikmesriigid võivad makse koguda ühe lennu kohta kehtestatud maksu kaupa.
2. Aeronavigatsiooniteenuste kasutajad maksavad kohe ja täielikult kõik aeronavigatsioonitasud.
3. Liikmesriigid tagavad, et kohaldatakse tõhusaid täitemeetmeid. Need meetmed võivad sisaldada teenuste osutamisest keeldumist, lennuki kinnipidamist või muid täitemeetmeid kohaldatava õiguse alusel.
Artikkel 15
Maksustamismehhanismi läbipaistvus
1. Liikmesriigid tagavad, et õhuruumi kasutajate esindajatega peetakse maksustamispoliitika üle regulaarselt nõu. Selleks annavad liikmesriigid õhuruumi kasutajate esindajatele oma maksustamismehhanismi kohta vajalikku teavet, nagu on sätestatud VI lisas või III lisa 2. osas, juhul kui liikmesriik on teinud artikli 1 lõikes 6 osutatud otsuse; liikmesriigid korraldavad kõnealuse teabe ning artiklis 8 osutatud teabe esitamiseks tõhusa ja läbipaistva konsultatiivse arutelu, millest võtavad osa asjaomased aeronavigatsiooniteenuse osutajad.
2. Ilma et see piiraks teenuste osutamise määruse artikli 18 kohaldamist, tehakse asjakohased dokumendid kättesaadavaks õhuruumi kasutajate esindajatele, komisjonile, Eurocontrolile ja riiklikele järelevalveasutustele kolm nädalat enne konsultatiivse arutelu toimumist.
IV PEATÜKK
LÕPPSÄTTED
Artikkel 16
Kaebus
Liikmesriigid tagavad, et käesoleva määruse alusel tehtud otsused on nõuetekohaselt põhjendatud, et need vaadatakse korrapäraselt läbi ja/või et nende suhtes kohaldatakse apellatsioonimenetlust.
Artikkel 17
Täitmise järelevalve hõlbustamine
Aeronavigatsiooniteenuse osutajad hõlbustavad riikliku järelevalveasutuse või riikliku järelevalveasutuse nimel toimiva tunnustatud organisatsiooni tegevust kontrollimistel ja ülevaatuste tegemisel. Nende asutuste volitatud isikutel on õigus
a) |
kontrollida asjakohaseid raamatupidamisdokumente, varade nimekirju, inventarinimestikke ja muid aeronavigatsioonitasude kehtestamisega seotud materjali; |
b) |
teha sellistest dokumentidest koopiaid või väljavõtteid; |
c) |
küsida koha peal suulisi selgitusi; |
d) |
siseneda asjaomastesse ruumidesse, territooriumidele ja transpordivahenditesse. |
Kontrollimised ja ülevaatused toimuvad nendes liikmesriikides kehtiva korra kohaselt, kelle territooriumil neid kavatsetakse teha.
Artikkel 18
Jõustumine
1. Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
2. Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007.
Sellest olenemata võivad liikmesriigid artiklite 9, 10, 12, 13 ja 14 kohaldamist marsruudi navigatsioonitasude suhtes edasi lükata kuni 1. jaanuarini 2008.
Liikmesriigid võivad artikli 9 ja artiklite 11–15 kohaldamist terminali navigatsioonitasude suhtes edasi lükata kuni 1. jaanuarini 2010.
Kui liikmesriigid otsustavad vastavalt teise ja kolmanda lõigu kohaselt kohaldamist edasi lükata, teatavad nad sellest komisjonile.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 6. detsember 2006
Komisjoni nimel
asepresident
Jacques BARROT
(1) ELT L 96, 31.3.2004, lk 10.
(2) ELT L 96, 31.3.2004, lk 1.
(3) ELT L 96, 31.3.2004, lk 20.
(4) ELT L 96, 31.3.2004, lk 25.
I LISA
ARTIKLI 1 LÕIKE 6 REGULEERIMISALAS OLEVATE LENNUVÄLJADE NAVIGATSIOONITEENUSTE OSUTAMISE TINGIMUSTE HINDAMINE
Tingimused, mille täitmist artikli 1 lõike 6 alusel hinnatakse, on järgmised:
1. |
Kui suures ulatuses saavad aeronavigatsiooniteenuse pakkujad lennuväljadel aeronavigatsiooniteenuste osutamist vabalt pakkuda või pakkumisest taganeda:
|
2. |
Kui suures ulatuses saavad lennuväljad vabalt otsustada, kes neile aeronavigatsiooniteenuseid osutab, sealhulgas võimalus ise teenuseid osutada:
|
3. |
Kui suure hulga aeronavigatsiooniteenuse osutajate seast on lennujaamadel võimalus valida:
|
4. |
Kui suures ulatuses mõjutab lennuvälju majanduslik kulusurve või soodustustel põhinev reguleerimine seda,
|
II LISA
KULUBAASI LÄBIPAISTVUS
1. ARUANDETABEL
Liikmesriigid ja aeronavigatsiooniteenuse osutajad täidavad iga nende vastutusalas oleva maksustamispiirkonna kohta järgmise tabeli.
Andmed väljendavad tegelikke näitajaid aasta (n – 3) kohta kuni aastani (n – 1) ning kavandatud näitajaid alates aastast (n). Tegelikud kulud määratakse kinnitatud raamatupidamisaruannete põhjal. Kavandatud kulud määratakse vastavalt äriplaanile, mis esitatakse teenuste osutamise määruse artiklis 7 osutatud sertifikaadi saamiseks.
Kulud määratakse omavääringus.
Tabel 1
Kogukulud
|
Organisatsioon |
|
Maksustamispiirkond |
|
Aasta n |
|
(n – 3) A |
(n – 2) A |
(n – 1) A |
(n) F |
(n + 1) F |
(n + 2) P |
(n + 3) P |
(n + 4) P |
(n + 5) P |
Kulu liik |
|||||||||
Töötajad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud tegevuskulud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kulum |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kapitalikulud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Erakorralised kulud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kogukulud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Teenuste liik |
|||||||||
Lennuliikluse korraldamine |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Side |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Navigatsioon |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Järelevalve |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Otsimis- ja päästetegevus |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Aeronavigatsioonialane teave |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Meteoroloogiateenused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Järelevalvekulud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud riiklikud kulud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kogukulud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(n – 3) A |
(n – 2) A |
(n – 1) A |
(n) F |
(n + 1) F |
(n + 2) P |
(n + 3) P |
(n + 4) P |
(n + 5) P |
Lisateave omavääringu vahetuskursi kohta euro suhtes |
|||||||||
Vahetuskurss (1 EUR =) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(n – 3) A |
(n – 2) A |
(n – 1) A |
(n) F |
(n + 1) F |
(n + 2) P |
(n + 3) P |
(n + 4) P |
(n + 5) P |
Lisateave kapitalikulude kohta |
|||||||||
Keskmine käibekapital |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
sellest keskmine põhivara |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kapitalikulud enne maksude mahaarvamist (%) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Omakapitali tasuvus (%) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Võlgade keskmine intress (%) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2. LISATEAVE
Lisaks esitavad liikmesriigid ja aeronavigatsiooniteenuse osutajad vähemalt järgmise teabe:
— |
meetodite kirjeldus, mida kasutati vahendite ja teenustega seotud kulude jaotamisel eri navigatsiooniteenistuste vahel ICAO Euroopa piirkonda käsitleva piirkondliku aeronavigatsiooni kavas (dokument 7754) loetletud vahendite ja teenuste nimekirja alusel, ning meetodite kirjeldus, mida kasutati kõnealuste kulude jaotamisel eri maksustamispiirkondade vahel, |
— |
aasta (n – 1) kavandatud ja tegelike näitajate vaheliste erinevuste kirjeldus ja selgitus, |
— |
äriplaani alusel viie aasta kohta kavandatud kulude kirjeldus ja selgitus, |
— |
liikmesriikide kulude (“muud riiklikud kulud”) kirjeldus, |
— |
amortisatsioonikulude arvutamiseks vastuvõetud meetodi kirjeldus ja selgitus: algmaksumus või maksumus jooksevhindades. Jooksevhindades arvestamise korral esitatakse võrdluseks algmaksumuse andmed, |
— |
kapitalikulude, sealhulgas varade struktuuri põhjendus, |
— |
iga terminali navigatsioonitasude sissenõudmise piirkonna iga lennuvälja kulude kirjeldus; lennuväljade puhul, mille ärilise õhutranspordi veomaht on alla 20 000 reisi aastas (arvutatakse eelmise kolme aasta keskmisena), võib kulud esitada summeeritult iga lennuvälja kohta, |
— |
meteoroloogiateenuste kulude jaotus otsesteks ja meteoroloogia põhikuludeks (“MET core costs”), määratletud meteoroloogiliste tugirajatiste ja -teenuste kuludena, mida kasutatakse ka üldiste meteoroloogiliste vajaduste rahuldamiseks. Need hõlmavad üldist analüüsi ja prognoosimist, ilmastiku jälgimise radar- ja satelliitsüsteeme, pindmiste ja ülemiste õhukihtide vaatlusvõrgustikku, meteoroloogilisi sidesüsteeme, andmetöötluskeskusi, toetavaid teadusuuringuid, koolitust ja haldust, |
— |
meetodite kirjeldus, mida kasutatakse meteoroloogiateenuste kogukulude ja põhikulude jaotamisel tsiviillennunduses ja maksustamispiirkondade vahel. |
III LISA
ARTIKLI 1 LÕIKE 6 REGULEERIMISALAS OLEVATE LENNUVÄLJADE SUHTES KOHALDATAVAD KONKREETSED LÄBIPAISTVUSNÕUDED NAVIGATSIOONITEENUSTE OSUTAMISEKS
1. AERONAVIGATSIOONITEENUSTE KULUD
1.1. Aruandetabel
Aeronavigatsiooniteenuse osutajad täidavad iga nende vastutusalas oleva terminali navigatsioonitasude sissenõudmise piirkonna kohta tabeli.
Andmed väljendavad tegelikke näitajaid aasta (n – 3) kohta kuni aastani (n – 1) ning kavandatud näitajaid alates aastast (n). Tegelikud kulud määratakse kinnitatud raamatupidamisaruannete põhjal. Kavandatud kulud määratakse vastavalt äriplaanile, mis esitatakse sertifikaadi saamiseks.
Kulud määratakse omavääringus.
Tabel 1
Kogukulud
|
Organisatsioon |
|
Maksustamispiirkond |
|
Aasta n |
|
(n – 3) A |
(n – 2) A |
(n – 1) A |
(n) F |
(n + 1) F |
(n + 2) P |
(n + 3) P |
(n + 4) P |
(n + 5) P |
Kulu liik |
|||||||||
Töötajad |
|
|
|
|
|
||||
Muud tegevuskulud |
|
|
|
|
|||||
Kulum |
|
|
|
|
|||||
Kapitalikulud |
|
|
|
|
|||||
Erakorralised kulud |
|
|
|
|
|||||
Kogukulud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1.2. Lisateave
Lisaks esitavad aeronavigatsiooniteenuse osutajad vähemalt järgmise teabe:
— |
meetodite kirjeldus, mida on kasutatud rajatiste ja teenustega seotud kulude jaotamisel eri navigatsiooniteenistuste vahel ICAO Euroopa piirkonda käsitleva piirkondliku aeronavigatsioonialases kavas (dokument 7754) loetletud vahendite ja teenuste nimekirja alusel, |
— |
aasta (n – 1) kavandatud ja tegelike mittekonfidentsiaalsete andmete vaheliste erinevuste kirjeldus ja selgitus, |
— |
eeldatava lennuliikluse viie aasta kohta kavandatud mittekonfidentsiaalsete kulude ja investeeringute kirjeldus ja selgitus, |
— |
amortisatsioonikulude arvutamiseks vastuvõetud meetodi kirjeldus ja selgitus: algmaksumus või maksumus jooksevhindades, |
— |
kapitalikulude selgitus. |
2. AERONAVIGATSIOONITEENUSTE RAHASTAMINE
Aeronavigatsiooniteenuse osutajad esitavad kõigi terminali navigatsioonitasude sissenõudmise piirkondade kohta järgmise teabe:
— |
aeronavigatsiooniteenustega seotud kulude rahastamisviisi(de) kirjeldus. |
IV LISA
MARSRUUDIL OSUTATAVATE TEENUSEÜHIKUTE ARVUTAMINE
1. |
Marsruudil osutatav teenuseühik arvutatakse asjaomase õhusõiduki teekonnateguri ja õhusõiduki kaalu arvestava teguri korrutamise teel. |
2. |
Teekonnategur saadakse, kui lennukilomeetrite arv mööda maksustamispiirkonna sisenemis- ja väljumispunkti vahelist suurringjoont, vastavalt asjaomase õhusõiduki lennuliiklusvoo eesmärgil esitatud viimasele teadaolevale lennuplaanile, jagatakse sajaga. |
3. |
Kui maksustamispiirkonnas on lennu sisenemis- ja väljumispunkt samane, võrdub teekonnategur kaugusega suurringjoont mööda paiknevate kõnealuste punktide vahelise kauguse ja lennuplaani kaugeima punkti vahel. |
4. |
Arvesse võetavat kaugust vähendatakse 20 kilomeetri võrra iga liikmesriigi territooriumilt startimise ja seal maandumise kohta. |
5. |
Õhusõiduki kaalu arvestav tegur, väljendatuna kahe kümnendkohani ümardatud arvuna, on ruutjuur jagatisest, mis saadakse, kui õhusõiduki lennukõlblikkussertifikaadis või muus kui õhusõiduki lennukõlblikkussertifikaadis või muus õhusõiduki käitaja välja antud samaväärses ametlikus dokumendis märgitud suurima sertifitseeritud stardimassi tonnide arv jagatakse viiekümnega. Kui see kaal ei ole teada, kasutatakse teadaoleva raskeima sama tüüpi õhusõiduki kaalu. Kui õhusõidukil on mitu suurimat sertifitseeritud stardimassi, kasutatakse suurimat. Kui õhusõiduki käitaja kasutab kahte või enamat õhusõidukit, mis on sama tüübi eri versioonid, kasutatakse iga sama tüüpi õhusõiduki puhul selle käitaja kõigi sama tüüpi õhusõidukite suurimate stardimasside keskmist väärtust. Õhusõiduki kaalu arvestav tegur iga õhusõiduki tüübi ja iga käitaja jaoks arvutatakse välja vähemalt kord aastas. |
V LISA
TERMINALI TEENUSEÜHIKUTE ARVUTAMINE
1. |
Terminali teenuseühik võrdub asjaomase õhusõiduki kaalu arvestava teguriga. |
2. |
Õhusõiduki kaalu arvestav tegur, väljendatuna kahe kümnendkohani ümardatud arvuna, on jagatis, mis saadakse õhusõiduki IV lisa lõikes 5 osutatud suurima sertifitseeritud stardimassi tonnide arvu jagamisel 50-ga, ja mida astendatakse 0,7-ga. Viieaastase üleminekuaja jooksul pärast terminaliteenuste esimese ühikumäära väljaarvutamist käesoleva määruse alusel jääb see eksponent siiski vahemikku 0,5–0,9. |
VI LISA
MAKSUSTAMISMEHHANISM
1. ARUANDETABEL
Liikmesriigid täidavad iga nende vastutusalas oleva maksustamispiirkonna kohta järgmise tabeli. Liikmesriigid esitavad iga nende vastutusalas oleva maksustamispiirkonna kohta ka koondtabeli 1. Kui maksustamispiirkond ulatub üle mitme liikmesriigi õhuruumi, täidavad liikmesriigid tabeli ühiselt artikli 4 lõikes 4 osutatud korra kohaselt.
Andmed väljendavad tegelikke näitajaid aasta (n – 3) kohta kuni aastani (n – 1) ning kavandatud näitajaid alates aastast (n). Kogukulud on kõigi tabelis 1 esitatud kogukulude summa selles maksustamispiirkonnas.
Tabel 2
Ühikumäära arvutamine
|
Organisatsioon(id) |
|
Maksustamispiirkond |
|
Aasta n |
|
(n – 3) A |
(n – 2) A |
(n – 1) A |
(n) F |
(n + 1) F |
(n + 2) P |
(n + 3) P |
(n + 4) P |
(n + 5) P |
Ühikumäär (eurodes) |
|||||||||
Kogukulud (1) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Maksuvabastusega lendude kulud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Aastale (n) ülekantud summad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Tulu muudest allikatest |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Maksustatavad kulud |
|||||||||
Teenuseühikute koguhulk |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Maksustatavad teenuseühikud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Ühikumäär (2) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(n – 3) A |
(n – 2) A |
(n – 1) A |
(n) F |
(n + 1) F |
(n + 2) P |
(n + 3) P |
(n + 4) P |
(n + 5) P |
Ühikumäär (riigi omavääringus) |
|||||||||
Vahetuskurss (1 EUR =) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Ühikumäär |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(n – 3) A |
(n – 2) A |
(n – 1) A |
(n) F |
(n + 1) F |
(n + 2) P |
(n + 3) P |
(n + 4) P |
(n + 5) P |
Ülekantav saldo (riigi omavääringus) |
|||||||||
Kasutajatelt võetavad maksud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Tegelikud kogukulud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Tulu muudest allikatest |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Maksuvabastusega lendude tegelikud kulud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Aastale (n) ülekantud summad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Aasta saldo (n) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2. LISATEAVE
Lisaks koguvad ja esitavad liikmesriigid vähemalt järgmise teabe:
— |
eri maksustamispiirkondade, eelkõige terminali navigatsioonitasude sissenõudmise piirkondade ja lennuväljade vaheliste võimalike ristsubsideerimiste kirjeldus ja põhjendus, |
— |
prognoositavate maksustatavate teenuseühikute arvutamise kirjeldus ja selgitus, |
— |
meetodi kirjeldus ja selgitus, kuidas on saadud saldo varasemate aastate üle- või puudujääke arvestades, |
— |
maksuvabastuspoliitika kirjeldus ja sellega seotud kulude katmiseks kasutatavate rahastamisvahendite kirjeldus, |
— |
muudest allikatest saadud tulu kirjeldus, kui sellised allikad on olemas, |
— |
aeronavigatsiooniteenuse osutajate suhtes kohaldatavate soodustuste ning eelkõige ühikumäära taset reguleerivate tingimuste kehtestamisel kohaldatavate eeskirjade kirjeldus ja selgitus. Tegevusega seotud eesmärkide kirjeldus ja selgitus ning eeskirjad, mida tuleb arvesse võtta maksimaalsete ühikumäärade kehtestamisel, |
— |
kavade kirjeldus, mille aeronavigatsiooniteenuse osutajad on koostanud ette nähtud nõuete ja tegevuseesmärkide täitmiseks, |
— |
aeronavigatsiooniteenuste kasutajate suhtes kohaldatud soodustuste kirjeldus ja selgitus. |
(1) Tabelis 1 esitatud kogukulude summa, mis on eraldatud sellele maksustamispiirkonnale. (Kui teatavaid aeronavigatsiooniteenuseid osutatakse allhangetena, tuleb kuludena arvesse võtta aastasi kulutusi.)
Ühikumäär |
= |
maksustatav kulu: maksustatavad teenuseühikud. |
7.12.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 341/17 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1795/2006,
6. detsember 2006,
teatavate nõukogu määrusega (EÜ) nr 3448/93 hõlmatud põllumajandussaaduste töötlemisel saadud Norrast pärit kaupade Euroopa Ühendusse importimise tariifikvoodi avamise kohta 2007. aastaks
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 6. detsembri 1993. aasta määrust (EÜ) nr 3448/93, millega nähakse ette põllumajandussaaduste töötlemisel saadud teatavate kaupadega kauplemise kord, (1) eriti selle artikli 7 lõiget 2,
võttes arvesse nõukogu 25. oktoobri 2004. aasta otsust 2004/859/EÜ, mis käsitleb kirjavahetuse teel kokkuleppe sõlmimist Euroopa Ühenduse ja Norra Kuningriigi vahel Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vahelise kahepoolse vabakaubanduslepingu protokolli nr 2 kohta, (2) eriti selle artiklit 3,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vahelise kahepoolse vabakaubanduslepingu protokollis nr 2 (3) ning EMP lepingu protokollis nr 3 (4) on kindlaks määratud lepinguosaliste vahel teatavate põllumajandussaadustega ning töödeldud põllumajandussaadustega kauplemise kord. |
(2) |
EMP lepingu protokolliga nr 3, mida on viimati muudetud EMP ühiskomitee otsusega nr 138/2004, (5) on ette nähtud tollimaksu nullmäär CN-koodi 2202 10 00 alla kuuluva teatava vee suhtes, millele on lisatud suhkrut või muid magusaineid või maitse- ja lõhnaaineid, ning teatavate CN-koodi ex 2202 90 10 alla kuuluvate muude suhkrut sisaldavate mittealkohoolsete jookide suhtes. |
(3) |
Norra suhtes on ajutiselt peatatud kõnealuse vee ja muude jookide suhtes kohaldatava nullmäära kasutamine vastavalt Euroopa Ühenduse ja Norra Kuningriigi vahel Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vahelise kahepoolse vabakaubanduslepingu protokolli nr 2 käsitlevale kirjavahetuse teel sõlmitud kokkuleppele (6) (edaspidi “kokkulepe”), mis on heaks kiidetud nõukogu otsusega 2004/859/EÜ. Vastavalt kokkuleppe kooskõlastatud protokolli punktile IV lubatakse CN-koodide 2202 10 00 ja ex 2202 90 10 alla kuuluvaid Norrast pärit tooteid tollimaksuvabalt importida ainult tollimaksuvaba kvoodi piires ning kvoodi mahtu ületava impordi puhul tuleb maksta tollimaksu. |
(4) |
Kõnealuste karastusjookide tariifikvoot tuleb avada aastaks 2007. Komisjonile esitatud statistikaandmete kohaselt ammendati kõnealuste toodete 2006. aasta tariifikvoot, mis avati komisjoni määrusega (EÜ) nr 2028/2005, (7)31. oktoobril 2006. Kokkuleppe kooskõlastatud protokolli punkti IV kohaselt tuleks 2007. aasta tariifikvooti seetõttu 10 % võrra suurendada. |
(5) |
Komisjoni 2. juuli 1993. aasta määruses (EMÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, (8) on sätestatud tariifikvootide haldamise eeskiri. On asjakohane ette näha, et käesoleva määrusega avatud tariifikvooti hallatakse vastavalt kõnealusele eeskirjale. |
(6) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas asutamislepingu I lisas loetlemata töödeldud saadustega kauplemise horisontaalküsimusi käsitleva korralduskomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
1. Käesoleva määruse lisas sätestatud ühenduse tariifikvoot avatakse ajavahemikuks 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2007 kõnealuses lisas loetletud Norrast pärit toodetele vastavalt samas lisas esitatud tingimustele.
2. Päritolureeglid, mida lisas loetletud kaupade suhtes vastastikku kohaldatakse, on sätestatud Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vahelise kahepoolse vabakaubanduslepingu protokollis nr 3.
3. Kvooti ületanud imporditud koguste suhtes kohaldatakse soodustollimaksu 0,047 eurot liitri kohta.
Artikkel 2
Komisjon haldab artikli 1 lõikes 1 osutatud ühenduse tariifikvooti vastavalt määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklitele 308a, 308b ja 308c.
Artikkel 3
Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast Euroopa Liidu Teatajas avaldamist.
Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 6. detsember 2006
Komisjoni nimel
asepresident
Günter VERHEUGEN
(1) EÜT L 318, 20.12.1993, lk 18. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2580/2000 (EÜT L 298, 25.11.2000, lk 5).
(2) ELT L 370, 17.12.2004, lk 70.
(3) EÜT L 171, 27.6.1973, lk 1.
(4) EÜT L 22, 24.1.2002, lk 37.
(5) ELT L 342, 18.11.2004, lk 30.
(6) ELT L 370, 17.12.2004, lk 72.
(7) ELT L 327, 14.12.2005, lk 7.
(8) EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 402/2006 (ELT L 70, 9.3.2006, lk 35).
LISA
Norrast pärit toodete ühendusse importimisel kohaldatavad tariifkvoodid
Jrk-nr |
CN-kood |
Toote kirjeldus |
Aastane kvoot 2007. aastaks |
Kvoodi piires kohaldatav tollimaksu-määr |
Kvoodi ületamisel kohaldatav tollimaksumäär |
|
2202 10 00 |
vesi, k.a mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- või muu magusainelisandiga või maitse- ja lõhnaainetega |
17,303 miljonit liitrit |
Vabastus |
0,047 eurot liitri kohta |
ex 2202 90 10 |
muud suhkrut (sahharoosi või invertsuhkrut) sisaldavad mittealkohoolsed joogid |
7.12.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 341/20 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1796/2006,
6. detsember 2006,
millega avatakse 2007. aastaks tariifikvoot teatavate Islandist pärit, nõukogu määruses (EÜ) nr 3448/93 nimetatud põllumajandussaaduste töötlemisel saadud kaupade Euroopa Ühendusse importimiseks
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 6. detsembri 1993. aasta määrust (EÜ) nr 3448/93, millega nähakse ette põllumajandussaaduste töötlemisel saadud teatavate kaupadega kauplemise kord, (1) eriti selle artikli 7 lõiget 2,
võttes arvesse nõukogu 21. juuni 1999. aasta otsust 1999/492/EÜ ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Islandi Vabariigi vahel kirjavahetuse teel sõlmitud kokkuleppe kohta, mis käsitleb Euroopa Majandusühenduse ja Islandi Vabariigi vahelise kokkuleppe protokolli nr 2, (2) eriti selle artiklit 2,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Euroopa Majandusühenduse ja Islandi Vabariigi vahelise lepingu protokolli nr 2 käsitlevas Euroopa Ühenduse ja Islandi Vabariigi vahelises kirjavahetuse vormis kokkuleppes, mis kiideti heaks otsusega 1999/492/EÜ, on sätestatud iga-aastased tariifikvoodid suhkrukondiitritoodete ning šokolaadi ja muude kakaod sisaldavate toiduainete impordiks Islandist. Tuleb avada selline kvoot aastaks 2007. |
(2) |
Komisjoni 2. juuli 1993. aasta määruses (EMÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, (3) on sätestatud tariifikvootide haldamise eeskirjad. On asjakohane ette näha, et käesoleva määrusega avatavat tariifikvooti hallatakse vastavalt kõnealustele eeskirjadele. |
(3) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas I lisas loetlemata töödeldud põllumajandussaadustega kauplemise horisontaalküsimusi käsitleva korralduskomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2007 kehtib lisas loetletud ja Islandist pärit ühendusse imporditavate toodete suhtes lisas sätestatud tollimaks sealsamas esitatud aastase tariifikvoodi piires.
Artikkel 2
Artiklis 1 osutatud tariifikvooti haldab komisjon vastavalt määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklitele 308a, 308b ja 308c.
Artikkel 3
Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 6. detsember 2006
Komisjoni nimel
asepresident
Günter VERHEUGEN
(1) EÜT L 318, 20.12.1993, lk 18. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2580/2000 (EÜT L 298, 25.11.2000, lk 5).
(2) EÜT L 192, 24.7.1999, lk 47.
(3) EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 402/2006 (ELT L 70, 9.3.2006, lk 35).
LISA
Jrk-nr |
CN-kood |
Kirjeldus |
Kvoot |
Kohaldatav tollimaksumäär |
09.0799 |
1704 90 10 1704 90 30 1704 90 51 1704 90 55 1704 90 61 1704 90 65 1704 90 71 1704 90 75 1704 90 81 1704 90 99 |
Suhkrukondiitritooted (k.a valge šokolaad), mis ei sisalda kakaod ja mis kuuluvad CN-koodi 1704 90 alla |
500 tonni |
50 % kolmandate riikide puhul kehtivast tollimaksumäärast, (1) maksimaalselt 35,15 eurot 100 kg kohta |
1806 32 10 1806 32 90 1806 90 11 1806 90 19 1806 90 31 1806 90 39 1806 90 50 1806 90 60 1806 90 70 1806 90 90 |
Šokolaad ja muud kakaosisaldusega toiduained, mis kuuluvad CN-koodide 1806 32, 1806 90, 1905 31 ja 1905 32 alla |
|||
1905 31 11 1905 31 19 1905 31 30 1905 31 91 1905 31 99 1905 32 11 1905 32 19 1905 32 91 1905 32 99 |
Magusad küpsised; vahvlid ja lehtvahvlid |
(1) Kolmandate riikide puhul kehtiv tollimaksumäär: tollimaksumäär, mis koosneb väärtuselisest maksumäärast, millele on vajaduse korral liidetud põllumajanduskomponent ja mis on piiratud ülemmääraga, kui see on sätestatud ühises tollitariifistikus.
7.12.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 341/22 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1797/2006,
6. detsember 2006,
millega avatakse 2007. aasta tariifikvoot teatavate nõukogu määruses (EÜ) nr 3448/93 nimetatud põllumajandussaaduste töötlemisel saadud Norra päritolu kaupade Euroopa Ühendusse importimiseks
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 6. detsembri 1993. aasta määrust (EÜ) nr 3448/93, millega nähakse ette põllumajandussaaduste töötlemisel saadud teatavate kaupadega kauplemise kord, (1) eriti selle artikli 7 lõiget 2,
võttes arvesse nõukogu 6. detsembri 1996. aasta otsust 96/753/EÜ Euroopa Ühenduse ja Norra Kuningriigi vahel Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu protokolli nr 2 käsitleva kirjade vahetuse teel sõlmitud kokkuleppe kohta, (2) eriti selle artiklit 2,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Euroopa Ühenduse ja Norra Kuningriigi vahel Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu protokolli nr 2 käsitlev kirjade vahetuse teel sõlmitud kokkulepe, mis on heaks kiidetud otsusega 96/753/EÜ, näeb ette aastase tariifikvoodi kehtestamise Norra päritolu šokolaadi ja muude kakaod sisaldavate toiduainete importimiseks. Need kvoodid tuleb avada aastaks 2007. |
(2) |
Komisjoni 2. juuli 1993. aasta määruses (EMÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, (3) on sätestatud tariifikvootide haldamise eeskirjad. On asjakohane ette näha, et käesoleva määrusega avatavaid tariifikvoote hallatakse kooskõlas nende eeskirjadega. |
(3) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas asutamislepingu I lisas loetlemata töödeldud saadustega kauplemise horisontaalküsimusi käsitleva korralduskomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Alates 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2007 kehtivad I lisas nimetatud Norra päritolu ühendusse imporditavate toodete suhtes kõnealuses lisas nimetatud tollimaksud sealsamas nimetatud aastase tariifikvoodi ulatuses.
Artikkel 2
Artiklis 1 osutatud tariifikvooti haldab komisjon vastavalt määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklitele 308a, 308b ja 308c.
Artikkel 3
Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.
Brüssel, 6. detsember 2006
Komisjoni nimel
asepresident
Günter VERHEUGEN
(1) EÜT L 318, 20.12.1993, lk 18. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2580/2000 (EÜT L 298, 25.11.2000, lk 5).
(2) EÜT L 345, 31.12.1996, lk 78.
(3) EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 402/2006 (ELT L 70, 9.3.2006, lk 35).
LISA
Jrk |
CN-kood |
Kirjeldus |
Kvoot |
Kohaldatav tollimaksumäär |
09.0764 |
ex 1806 1806 20 1806 31 1806 32 1806 90 |
Šokolaad ja muud kakaod sisaldavad tooted, välja arvatud CN-koodi 1806 10 alla kuuluv kakaopulber, mis sisaldab suhkrut või muid magusaine lisandeid. |
5 500 tonni |
35,15 eurot/100 kg |
7.12.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 341/24 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1798/2006,
6. detsember 2006,
2007. aasta tariifikvoodi avamise kohta teatavate nõukogu määruses (EÜ) n 3448/93 nimetatud põllumajandussaaduste töötlemisel saadud Norra päritolu kaupade Euroopa Ühendusse importimiseks
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 6. detsembri 1993. aasta määrust (EÜ) nr 3448/93, millega nähakse ete põllumajandussaaduste töötlemisel saadud teatavate kaupadega kauplemise kord, (1) eriti selle artikli 7 lõiget 2,
võttes arvesse nõukogu 25. oktoobri 2004. aasta otsust 2004/859/EÜ, mis käsitleb kirjavahetuse teel kokkulepe sõlmimist Euroopa Ühenduse ja Norra Kuningriigi vahel Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vahelise kahepoolse vabakaubanduslepingu protokolli nr 2 kohta, (2) eriti selle artiklit 2,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Euroopa Ühenduse ja Norra Kuningriigi vahel Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vahelise kahepoolse vabakaubanduslepingu protokolli nr 2 käsitleva kirjavahetuse vormis sõlmitud kokkuleppe III punkt näeb ette aastase tariifikoodi kehtestamise teatavate Norra päritolu toodete importimiseks. Kõnealused tariifikvoodid tuleb avada aastaks 2007. |
(2) |
Komisjoni 2. juuli 1993. aasta määruses (EMÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, (3) on sätestatud tariifikvootide haldamise eeskirjad. On asjakohane ette näha, et käesoleva määrusega avatud tariifikvoote tuleb hallata vastavalt kõnealustele eeskirjadele. |
(3) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas asutamislepingu I lisas loetlemata töödeldud põllumajandussaadustega kauplemise horisontaalküsimusi käsitleva korralduskomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Ühenduse tariifikvoodid lisas loetletud Norra päritolu kaupadele avatakse 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2007.
Artikkel 2
Komisjon haldab artiklis 1 osutatud ühenduse tariifikvoote vastavalt määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklitele 308a, 308b ja 308c.
Artikkel 3
Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 6. detsember 2006
Komisjoni nimel
asepresident
Günter VERHEUGEN
(1) EÜT L 318, 20.12.1993, lk 18. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2580/2000 (EÜT L 298, 25.11.2000, lk 5).
(2) ELT L 370, 17.12.2004, lk 70.
(3) EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 402/2006 (ELT L 70, 9.3.2006, lk 35).
LISA
Aastased tariifikvoodid, mida kohaldatakse Norra päritolu toodete ühendusse importimisel
Järjekorra number |
CN-kood |
Kirjeldus |
Aastane kvoot alates 1.1.2007 |
Kvoodi piires kohaldatav tollimaksumäär |
09.0765 |
1517 10 90 |
Margariin, välja arvatud vedel margariin, piimarasvade sisaldusega mitte üle 10 % massist |
2 470 tonnides |
Tollimaksuvaba |
09.0771 |
ex 2207 10 00 (TARICi kood 90) |
Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega vähemalt 80 % mahust, välja arvatud EÜ asutamislepingu I lisas loetletud põllumajandussaadustest saadud tooted |
164 000 hektoliitrit |
Tollimaksuvaba |
09.0772 |
ex 2207 20 00 (TARICi kood 90) |
Denatureeritud etüül- jm alkohol, mis tahes alkoholisisaldusega, välja arvatud EÜ asutamislepingu I lisas loetletud põllumajandussaadustest saadud tooted |
14 340 hektoliitrit |
Tollimaksuvaba |
09.0774 |
2403 10 |
Suitsetamistubakas, mis ei sisalda või sisaldab mis tahes vahekorras tubaka aseaineid. |
370 tonnides |
Tollimaksuvaba |
7.12.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 341/26 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1799/2006,
6. detsember 2006,
millega muudetakse määrust (EÜ) nr 26/2004 ühenduse kalalaevastiku registri kohta
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta, (1) eriti selle artikli 15 lõikeid 3 ja 4,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Komisjoni 30. detsembri 2003. aasta määruses (EÜ) nr 26/2004 ühenduse kalalaevastiku registri kohta (2) määratakse muu hulgas kindlaks ka laevastiku loenduspäevad, püügivahendite koodid ja riigiabi koodid. |
(2) |
On vaja kindlaks määrata ka Euroopa Liiduga ühinevate uute liikmesriikide loenduspäevad, et nad vastaksid määrusele (EÜ) nr 26/2004. |
(3) |
Rannalähedase või väikesemahulise kalapüügiga tegelevate laevade paremaks identifitseerimiseks on vaja hakata tegema täpsemat vahet püügivahendite vahel. |
(4) |
Et jälgida nõukogu 27. juuli 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1198/2006 (Euroopa Kalandusfondi kohta) (3) artikli 25 lõigete 3 ja 4 kohaldamist, on vaja võtta kasutusele uued koodid, et teatada riigiabi toel asendatud mootoritest. |
(5) |
Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 26/2004 vastavalt muuta. |
(6) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas kalanduse ja akvakultuuri korralduskomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 26/2004 I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 6. detsember 2006
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Joe BORG
(1) EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.
(3) ELT L 223, 15.8.2006, lk 1.
LISA
Määruse (EÜ) nr 26/2004 I lisa muudetakse järgmiselt.
1) |
Tabel 2 asendatakse järgmisega: “Tabel 2 Laevade loenduskuupäev riikide kaupa
|
2) |
Tabel 3 asendatakse järgmisega: “Tabel 3 Püügivahendite koodid
|
3) |
Tabel 7 asendatakse järgmisega: “Tabel 7 Riigiabi koodid
|
(1) Ei kehti juba laevastikku kuuluvate või alates 1.1.2003 registreeritud laevade kohta.
(2) Kehtib ainult lisapüügivahendite kohta.”
7.12.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 341/29 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1800/2006,
6. detsember 2006,
millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes määrusega (EÜ) nr 1002/2006 2006/2007. turustusaastaks kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid imporditollimakse
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2006. aasta määrust (EÜ) nr 318/2006 suhkruturu ühise korralduse kohta, (1)
võttes arvesse komisjoni 30. juuni 2006. aasta määrust (EÜ) nr 951/2006, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 318/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kolmandate riikidega kauplemise suhtes suhkrusektoris (2) eriti selle artikli 36,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Valge suhkru, toorsuhkru ja teatavate siirupite tüüpilised hinnad ja täiendavad imporditollimaksud on 2006/2007. turustusaastaks kehtestatud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1002/2006. (3) Neid hindu ja tollimakse an viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1767/2006. (4) |
(2) |
Praegu komisjoni käsutuses olevast teabest lähtuvalt tuleks ülalmainitud hindu ja tollimakse muuta määruses (EÜ) nr 951/2006 sätestatud eeskirjade kohaselt, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 951/2006 artiklis 36 nimetatud toodete suhtes 2006/2007. turustusaastaks määrusega (EÜ) nr 1002/2006 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid imporditollimakse muudetakse käesoleva määruse lisa kohaselt.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub 7. detsembril 2006.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 6. detsember 2006
Komisjoni nimel
põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor
Jean-Luc DEMARTY
(1) ELT L 58, 28.2.2006, lk 1. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1585/2006 (ELT L 294, 25.10.2006, lk 19).
(2) ELT L 178, 1.7.2006, lk 24.
(3) ELT L 179, 1.7.2006, lk 36.
(4) ELT L 335, 1.12.2006, lk 19.
LISA
Valge suhkru, toorsuhkru ja CN-koodi 1702 90 99 alla kuuluvate toodete muudetud tüüpilised hinnad ja täiendavad imporditollimaksud, mida kohaldatakse alates 7. detsembrist 2006
(EUR) |
||
CN-kood |
Tüüpiline hind kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta |
Täiendav imporditollimaks kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta |
1701 11 10 (1) |
22,45 |
5,08 |
1701 11 90 (1) |
22,45 |
10,31 |
1701 12 10 (1) |
22,45 |
4,89 |
1701 12 90 (1) |
22,45 |
9,88 |
1701 91 00 (2) |
28,15 |
11,16 |
1701 99 10 (2) |
28,15 |
6,64 |
1701 99 90 (2) |
28,15 |
6,64 |
1702 90 99 (3) |
0,28 |
0,37 |
(1) Nõukogu määruse (EÜ) nr 318/2006 (ELT L 58, 28.2.2006, lk 1) I lisa III punktis määratletud standardkvaliteedi suhtes.
(2) Määruse (EÜ) nr 318/2006 I lisa II punktis määratletud standardkvaliteedi suhtes.
(3) 1 % saharoosisisalduse kohta.
II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
Nõukogu
7.12.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 341/31 |
NÕUKOGU OTSUS,
13. november 2006,
protokolli (millega muudetakse stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingut ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Horvaatia Vabariigi vahel seoses Horvaatia Vabariigist või ühendusest pärit suhkru ja suhkrutoodete tariifikvootidega) sõlmimise kohta
(2006/882/EÜ)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 133 koostoimes artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimese lausega,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
ning arvestades järgmist:
(1) |
28. veebruaril 2005 volitas nõukogu komisjoni alustama läbirääkimisi Horvaatia Vabariigiga, et muuta Horvaatia Vabariigist pärit suhkru ühendusse impordi sooduskorda ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Horvaatia Vabariigi vahelise stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu, (1) mis on heaks kiidetud nõukogu ja komisjoni otsusega 2005/40/EÜ, Euratom, (2) raames. |
(2) |
Komisjon on stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingut muutvat protokolli käsitlevad läbirääkimised lõpule viinud. Seepärast tuleks kõnealune protokoll heaks kiita. |
(3) |
Kõnealuse protokolli rakendamiseks vajalikud meetmed peaks komisjon võtma korras, mis on ette nähtud nõukogu 20. veebruari 2006. aasta määruse (EÜ) nr 318/2006 (suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta) (3) rakendamiseks, |
ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:
Artikkel 1
Ühenduse nimel kiidetakse heaks protokoll, millega muudetakse stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingut ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Horvaatia Vabariigi vahel seoses Horvaatia Vabariigist või ühendusest pärit suhkru ja suhkrutoodete tariifikvootidega (edaspidi “protokoll”).
Protokolli tekst on lisatud käesolevale otsusele.
Artikkel 2
Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud lepingule alla kirjutama, et see ühenduse jaoks siduvaks muuta.
Artikkel 3
Komisjon võtab protokolli üksikasjalikud rakenduseeskirjad vastu kooskõlas määruse (EÜ) nr 318/2006 artiklis 39 sätestatud menetlusega.
Brüssel, 13. november 2006
Nõukogu nimel
eesistuja
E. TUOMIOJA
(1) ELT L 26, 28.1.2005, lk 3.
(2) ELT L 26, 28.1.2005, lk 1.
(3) ELT L 58, 28.2.2006, lk 1.
PROTOKOLL,
millega muudetakse stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingut ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Horvaatia Vabariigi vahel seoses Horvaatia Vabariigist või ühendusest pärit suhkru ja suhkrutoodete tariifikvootidega
EUROOPA ÜHENDUS (edaspidi “ühendus”)
ühelt poolt ja
HORVAATIA VABARIIK (edaspidi “Horvaatia”)
teiselt poolt,
arvestades järgmist:
(1) |
29. oktoobril 2001. aastal sõlmiti Luxembourgis stabiliseerimis- ja assotsiatsioonileping ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Horvaatia Vabariigi vahel (edaspidi “SAL”) ning see jõustus 1. veebruaril 2005. |
(2) |
On peetud läbirääkimisi, et muuta SALi sooduskorda seoses Horvaatia Vabariigist või ühendusest pärit suhkru ja suhkrutoodetega. |
(3) |
SALi asjakohased muudatused tuleks vastu võtta, |
ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:
Artikkel 1
SALi muudetakse järgmiselt.
1. |
Artiklit 27 muudetakse järgmiselt:
|
2. |
Käesoleva otsuse lisa tekst lisatakse IV lisa punktina h. |
3. |
Protokolli nr 3 I lisa tabelis jäetakse välja järgmised viited: “1702 50 00 — keemiliselt puhas fruktoos”, “1702 90 10 — keemiliselt puhas maltoos”. |
Artikkel 2
Protokolliosalised kohtuvad käesoleva protokolli tõhususe läbivaatamiseks 2008. aasta teisel poolel.
Artikkel 3
Käesolev protokoll on SALi lahutamatu osa.
Artikkel 4
Käesolev protokoll jõustub 1. jaanuaril 2007.
Artikkel 5
Käesolev protokoll on koostatud kahes eksemplaris tšehhi, taani, hollandi, inglise, eesti, soome, prantsuse saksa, kreeka, ungari, itaalia, läti, leedu, malta, poola, portugali, slovaki, sloveeni, hispaania, rootsi ja horvaatia keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.
Hecho en Zagreb, el veintiocho de noviembre de dos mil seis.
V Záhřebu dne dvacátého osmého listopadu dva tisíce šest.
Udfærdiget i Zagreb den otteogtyvende november to tusind og seks.
Geschehen zu Zagreb am achtundzwanzigsten November zweitausendundsechs.
Koostatud kahekümne kaheksandal novembril kahe tuhande kuuendal aastal Zagrebis.
Έγινε στο Ζάγκρεμπ στις είκοσι οκτώ Νοεμβρίου δύο χιλιάδες έξι.
Done at Zagreb on the twenty-eighth day of November in the year two thousand and six.
Fait à Zagreb, le vingt-huit novembre deux mille six.
Fatto a Zagabria, addì ventotto novembre duemilasei.
Zagrebā, divi tūkstoši sestā gada divdesmit astotajā novembrī.
Priimta Zagrebe, du tūkstančiai šeštų metų lapkričio dvidešimt aštuntą dieną.
Kelt Zágrábban, a kétezer-hatodik év november havának huszonnyolcadik napján.
Magħmul f'Żagreb fit-tmienja u għoxrin jum ta' Novembru fis-sena elfejn u sitta.
Gedaan te Zagreb, de achtentwintigste november tweeduizend en zes.
Sporządzono w Zagrzebiu dnia dwudziestego ósmego listopada dwa tysiące szóstego roku.
Feito em Zagrebe, aos vinte e oito dias do mês de Novembro do ano de dois mil e seis.
V Záhrebe dvadsiateho ôsmeho novembra dvetisícšesť.
V Zagrebu, dne osemindvajsetega novembra, leta dva tisoč šest.
Tehty Zagrebissa kahdentenakymmenentenäkahdeksantena päivänä marraskuuta vuonna kaksituhattakuusi
Utfärdat i Zagreb den tjuguåttonde november år tvåtusensex.
Sastavljeno u Zagrebu dana dvadesetosmog studenoga dvije tisuće i šeste godine.
Por la Comunidad Europea
Za Evropské společenství
For Det Europæiske Fællesskab
Für die Europäische Gemeinschaft
Euroopa Ühenduse nimel
Για την Ευρωπαϊκή Κοινότητα
For the European Community
Pour la Communauté européenne
Per la Comunità europea
Eiropas Kopienas vārdā
Europos bendrijos vardu
Az Európai Közösség részéről
Għall-Komunitá Ewropea
Voor de Europese Gemeenschap
W imieniu Wspólnoty Europejskiej
Pela Comunidade Europeia
Za Európske spoločenstvo
Za Evropsko skupnost
Euroopan yhteisön puolesta
För Europeiska gemenskapen
Za Europsku zajednicu
Por la República de Croacia
Za Chorvatskou republiku
For Republikken Kroatien
Für die Republik Kroatien
Horvaatia Vabariigi nimel
Για τη Δημοκρατία της Κροατίας
For the Republic of Croatia
Pour la République de Croatie
Per la Repubblica di Croazia
Horvātijas Republikas vārdā
Kroatijos Respublikos vardu
A Horvát Köztársaság részéről
Għar-Repubblika tal-Kroazja
Voor de Republiek Kroatië
W imieniu Republiki Chorwacji
Pela República da Croácia
Za Chorvátsku republiku
Za Republiko Hrvaško
Kroatian tasavallan puolesta
För Republiken Kroatien
Za Republiku Hrvatsku
LISA
“IV LISA punkt h,
millele on osutatud artikli 27 lõikes 5
1. |
Ühendus kohaldab kombineeritud nomenklatuuri rubriikidesse 1701 ja 1702 kuuluvate Horvaatia Vabariigist pärit toodete suhtes tollimaksuvaba importi ühendusse 180 000 tonni suuruse (netomass) aastase tariifikvoodi piires. |
2. |
Horvaatia kohaldab kombineeritud nomenklatuuri rubriiki 1701 kuuluvate ühendusest pärit toodete suhtes vähendatud tollimaksuga importi Horvaatiasse 80 000 tonni suuruse (netomass) aastase tariifikvoodi piires seni, kuni kombineeritud nomenklatuuri rubriiki 1701 ja 1702 kuuluvate toodete import Horvaatiast ühendusse on saavutanud koguse 80 000 tonni (netomass). Kõnealuse koguse puhul vähendab Horvaatia tollimaksumäära järgmiselt:
|
3. |
Ühendus kohustub mitte maksma ühenduse eelarvest kombineeritud nomenklatuuri rubriikidesse 1701 ja 1702 kuuluvate suhkru, siirupi ja teatavate muude suhkrutoode eksporditoetusi, kui kõnealuseid tooteid eksporditakse Horvaatiasse töötlemata kujul. Horvaatia kohustub mitte maksma ühendusse eksporditava suhkru eksporditoetusi.” |
Komisjon
7.12.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 341/37 |
KOMISJONI OTSUS,
5. detsember 2006,
millega muudetakse otsust 2006/80/EÜ Sloveenia osas
(teatavaks tehtud numbri K(2006) 5797 all)
(Ainult sloveeniakeelne tekst on autentne)
(2006/883/EÜ)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 27. novembri 1992. aasta direktiivi 92/102/EMÜ loomade identifitseerimise ja registreerimise kohta, (1) eriti selle artikli 3 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Direktiiviga 92/102/EMÜ nähakse ette miinimumnõuded loomade identifitseerimise ja registreerimise kohta, ilma et see piiraks ühenduse üksikasjalikumate eeskirjade kohaldamist, mis võivad olla kehtestatud haiguse tõrje või kontrolli eesmärgil. |
(2) |
Direktiivi 92/102/EMÜ artikli 3 lõike 1 kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et pädeval asutusel oleks ajakohastatud loetelu tema territooriumil asuvatest põllumajandusettevõtetest, kus peetakse kõnealuse direktiivi reguleerimisalasse kuuluvaid loomi. |
(3) |
Direktiivi 92/102/EMÜ artikli 3 lõikega 2 nähakse ette võimalus lubada liikmesriikidel jätta artikli 3 lõikega 1 nõutavast põllumajandusettevõtete loetelust välja füüsilised isikud, kes peavad üksnes üht oma kasutuseks või tarbeks ette nähtud siga, tingimusel et sellele loomale tehakse enne iga tema ühest kohast teise toimetamist nimetatud direktiivis sätestatud kontrollid. |
(4) |
Komisjoni otsusega 2006/80/EÜ (2) on teatavatel liikmesriikidel lubatud kohaldada direktiivi 92/102/EMÜ artikli 3 lõikega 2 ette nähtud erandit põllumajandusettevõtete puhul, kus on ainult üks siga. |
(5) |
Sloveenia on taotlenud direktiivi 92/102/EMÜ artikli 3 lõikes 2 sätestatud loa kohaldamist, mis käsitleb põllumajandusettevõtteid, kus on ainult üks siga, ja on esitanud asjakohased kinnitused kõnealuses direktiivis nõutud veterinaarkontrollide kohta. |
(6) |
Seetõttu on asjakohane lubada Sloveenial kohaldada nimetatud erandit. |
(7) |
Seetõttu tuleks otsust 2006/80/EÜ vastavalt muuta. |
(8) |
Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Otsuse 2006/80/EÜ lisa asendatakse käesoleva otsuse lisas esitatud tekstiga.
Artikkel 2
Käesolev otsus on adresseeritud Sloveenia Vabariigile.
Brüssel, 5. detsember 2006
Komisjoni nimel
Komisjoni liige
Markos KYPRIANOU
(1) EÜT L 355, 5.12.1992, lk 32. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 21/2004 (ELT L 5, 9.1.2004, lk 8).
(2) ELT L 36, 8.2.2006, lk 50.
LISA
“LISA
Liikmesriigid, kellel lubatakse kohaldada direktiivi 92/102/EMÜ artikli 3 lõikega 2 ette nähtud erandit põllumajandusettevõtete puhul, kus on ainult üks siga:
|
Tšehhi Vabariik |
|
Prantsusmaa |
|
Itaalia |
|
Poola |
|
Portugal |
|
Sloveenia |
|
Slovakkia”. |
7.12.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 341/39 |
Komisjoni otsus,
6. detsember 2006,
ühenduse seisukoha kohta Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide vahelise laevaseadmete vastavustunnistuste vastastikuse tunnustamise lepingu alusel moodustatud ühiskomitee töökorra suhtes
(2006/884/EÜ)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 21. aprilli 2004. aasta otsust 2004/425/EÜ (1) laevaseadmete vastavustunnistuste vastastikust tunnustamist käsitleva Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide vahelise lepingu (edaspidi “leping”) sõlmimise kohta, eelkõige selle artikli 3 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Ühenduse seisukoha kujundamise eesmärgil on komisjon konsulteerinud nõukogu poolt määratud erikomiteega. |
(2) |
Lepingu artikli 7 lõikes 2 sätestatakse, et lepingu artikli 7 kohaselt moodustatud ühiskomitee määrab ise kindlaks oma töökorra, |
ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:
Ainus artikkel
Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide vahelise laevaseadmete vastavustunnistuste vastastikuse tunnustamise lepingu artikli 7 alusel moodustatud ühiskomitee töökorra suhtes võetav ühenduse seisukoht põhineb käesolevale otsusele lisatud ühiskomitee otsuse eelnõul.
Brüssel, 6. detsember 2006
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Peter MANDELSON
(1) ELT L 150, 30.4.2004, lk 42.
LISA
EELNÕU
OTSUS nr …/…, MILLEGA KEHTESTATAKSE EUROOPA ÜHENDUSE JA AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE VAHELISE
laevaseadmete vastavustunnistuste vastastikuse tunnustamise lepingu alusel loodud ühiskomitee töökord
ÜHISKOMITEE,
võttes arvesse laevaseadmete vastavustunnistuste vastastikust tunnustamist käsitlevat Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide vahelist lepingut, eelkõige selle artiklit 7,
ning arvestades, et lepingu artikli 7 lõikes 2 sätestatakse, et ühiskomitee määrab ise kindlaks oma töökorra,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
1. |
Käesolevaga võetakse vastu ühiskomitee töökord, mis on esitatud käesoleva otsuse lisas. |
Käesolev otsus on koostatud kahes eksemplaris ja sellele kirjutavad alla ühiskomitee esindajad, kes on volitatud poolte nimel lepingut muutma. Otsus jõustub hilisema allkirjastamise päeval.
Washington,
Ameerika Ühendriikide nimel
Brüssel,
Euroopa Ühenduse nimel
LISA
Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide vahelise laevaseadmete vastavustunnistuste vastastikuse tunnustamise lepingu alusel moodustatud ühiskomitee
TÖÖKORD
Artikkel 1
Eesistumine
Komiteed juhatavad ühiselt Euroopa Ühenduse esindaja ja Ameerika Ühendriikide esindaja.
Artikkel 2
Koosolekud
1. Ühiskomitee koguneb regulaarselt vähemalt korra aastas ühiselt kokku lepitud ajal. Kui üks pool peab vajalikuks täiendavaid koosolekuid, tuleb teine pool soovile vastu nii palju kui võimalik.
2. Koosolekute võõrustajateks on pooled kordamööda, kui ei ole teisiti kokku lepitud. Koosolekuid võib korraldada ka tele- või videokonverentsina, kui pooled vastavas kokku lepivad.
3. Ühiskomitee koosolekud kutsuvad kokku kaaseesistujad.
4. Kaaseesistujad määravad kindlaks koosoleku kuupäeva ja vahetavad vastavad dokumendid õigel ajal, et tagada piisav ettevalmistus, võimaluse korral kolm nädalat enne istungit.
5. Koosolekut korraldav või tele- või videokonverentsi soovinud pool vastutab logistilise korralduse eest.
Artikkel 3
Delegatsioonid
Pooled teavitavad teineteist vähemalt üks nädal enne istungit oma delegatsioonide kavandatavast koosseisust.
Artikkel 4
Koosolekute päevakord
1. Kaaseesistujad koostavad iga koosoleku esialgse päevakorra hiljemalt 14 päeva enne koosolekut. Esialgne päevakord hõlmab punkte, mille päevakorda võtmise suhtes on üks kaaseesistujatest saanud taotluse hiljemalt 14 päeva enne koosolekut.
2. Mõlemad pooled võivad teise poole nõusolekul lisada esialgsesse päevakorda punkte igal ajal enne istungit. Taotlus punktide lisamiseks esialgsesse päevakorda tuleb saata teisele poolele võimaluse korral kirjalikult. Selliseid taotlusi tuleb arvestada nii palju kui võimalik.
3. Kaaseesistujad võtavad lõpliku päevakorra vastu iga koosoleku alguses. Muu kui esialgse päevakorra eelnõus esitatud punkti võib päevakorda arvata poolte nõusolekul ja seda arvestatakse nii palju kui võimalik.
Artikkel 5
Koosolekute protokollid
1. Võõrustava poole kaaseesistuja valmistab ette koosoleku protokolli kavandi niipea kui võimalik.
2. Üldiselt märgitakse protokolli iga päevakorrapunkti kohta:
a) |
ühiskomiteele esitatud dokumendid; |
b) |
seisukohad, mille sissekandmist üks pool on taotlenud, ning |
c) |
päevakorrapunkti kohta vastu võetud otsused ja järeldused. |
3. Protokolli märgitakse ka osalevate delegatsioonide liikmed, samuti märge ministeeriumi või ameti kohta, mida nad esindavad.
4. Kaaseesistujad kiidavad protokolli heaks.
Artikkel 6
Ühiskomitee otsused
1. Ühiskomitee võtab otsuseid vastu ühehäälselt.
2. Ametlike koosolekute vahelisel ajal võib ühiskomitee võtta vastu otsuseid kirjaliku menetluse korras.
3. Ühiskomitee otsuste pealkiri on “otsus”, sellele järgneb seerianumber ja otsuse teema kirjeldus. Märgitakse ka otsuse jõustumise kuupäev. Otsustele kirjutavad alla ühiskomitee esindajad, kes on volitatud tegutsema poolte nimel. Otsused koostatakse kahes eksemplaris, kusjuures mõlemad on võrdselt autentsed.
Artikkel 7
Ekspertidega konsulteerimine
Komitee võib poolte nõusolekul konsulteerida konkreetsetes küsimustes ekspertidega.
Artikkel 8
Kulud
1. Kumbki pool kannab ise kulud, mis tal tekivad ühiskomitee istungitel osalemise tõttu, sealhulgas personali-, sõidu- ja elamis- ning posti- ja sidekulud.
2. Muud koosoleku korraldamisega seotud kulud katab tavaliselt võõrustav pool.
Artikkel 9
Halduskord
1. Ühiskomitee koosolekud ei ole avalikud, kui pooled ei ole otsustanud teisiti.
2. Ühiskomitee koosolekute protokolle ja muid dokumente peetakse vastavalt lepingu artiklile 17 konfidentsiaalseks teabeks.
3. Kaaseesistujate nõusolekul võib koosolekutele kutsuda poolte ametlikele esindajatele lisaks muid osalejaid, kelle suhtes kohaldatakse samuti lepingu artiklit 17.
4. Pooled võivad korraldada avalikke infotunde või muul viisil anda huvitatud avalikkusele teavet ühiskomitee istungite tulemuste kohta.
7.12.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 341/43 |
KOMISJONI OTSUS,
6. detsember 2006,
taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide vastu võitlemisel Belgia ja Saksamaa tehtud kulutuste katmiseks 2006. aastaks ettenähtud ühenduse rahalise toetuse kohta
(teatavaks tehtud numbri K(2006) 5894 all)
(Ainult prantsus-, hollandi- ja saksakeelne tekst on autentne)
(2006/885/EÜ)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 8. mai 2000. aasta direktiivi 2000/29/EÜ taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta, (1) eriti selle artiklit 23,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Vastavalt direktiivile 2000/29/EÜ võib anda liikmesriikidele ühenduse rahalist toetust nende kulutuste katmiseks, mis on otseselt seotud kolmandatest riikidest või teistelt ühenduse aladelt sissetoodud kahjulike organismide tõrjega nende hävitamise eesmärgil või, kui see ei ole võimalik, nende leviku piiramiseks võetud või kavandatud vajalike meetmetega. |
(2) |
Belgia ja Saksamaa on välja töötanud tegevusprogrammi selliste oma territooriumile toodud organismide likvideerimiseks, mis on taimedele kahjulikud. Kõnealustes programmides täpsustatakse taotletavad eesmärgid, võetavad meetmed, nende kestus ja kulud. Belgia ja Saksamaa on taotlenud kõnealuste programmide jaoks ühenduse rahalise toetuse eraldamist direktiivis 2000/29/EÜ sätestatud tähtaja jooksul vastavalt komisjoni 14. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ) nr 1040/2002, milles sätestatakse ühenduse fütosanitaarkontrolliks ettenähtud rahalise toetuse jaotamist käsitlevate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2051/97. (2) |
(3) |
Belgia ja Saksamaa esitatud tehniline teave on võimaldanud komisjonil olukorda täpselt ja ulatuslikult analüüsida ning jõuda järeldusele, et direktiivi 2000/29/EÜ artiklis 23 sätestatud ühenduse rahalise toetuse andmise tingimused on täidetud. Järelikult on asjakohane anda ühenduse rahalist toetust kõnealuste programmidega seotud kulutuste katmiseks. |
(4) |
Ühenduse rahaline toetus võib katta kuni 50 % abikõlblikest kuludest. Siiski tuleks vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 23 lõike 5 kolmandale lõigule vähendada ühenduse rahalist toetust Belgia esitatud programmile, kuna nimetatud liikmesriigi esitatud programmile on juba antud ühenduse toetust komisjoni otsuse 2004/772/EÜ (3) ja 2005/789/EÜ (4) alusel. |
(5) |
Vastavalt direktiivi 2000/29/EÜ artiklile 24 teeb komisjon kindlaks, kas asjaomase kahjuliku organismi sissetoomise põhjuseks on olnud ebapiisavad uuringud või kontrollimised ning võtab selle tõendamisest tulenevatele järeldustele vastavad meetmed. |
(6) |
Kooskõlas nõukogu 21. juuni 2005. aasta määruse (EÜ) nr 1290/2005 (ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta) (5) artikli 3 lõike 2 punktiga a rahastatakse fütosanitaarmeetmeid Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist. Kõnealuste meetmete finantskontrolli suhtes kohaldatakse eespool nimetatud määruse artikleid 9, 36 ja 37. |
(7) |
Käesoleva direktiiviga ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taimetervise komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄEOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Kiidetakse heaks ühenduse rahalise toetuse eraldamine 2006. aastaks, et katta Belgia ja Saksamaa tehtud kulutused, mis on seotud direktiivi 2000/29/EÜ artikli 23 lõikes 2 nimetatud ja käesoleva otsuse lisas loetletud likvideerimisprogrammide raames asjaomaste organismide vastu võitlemiseks võetud vajalike meetmetega.
Artikkel 2
1. Artiklis 1 osutatud rahalise toetuse kogusumma on 101 423 eurot.
2. Ühenduse rahalise toetuse ülemmäärad iga programmi kohta on sätestatud käesoleva otsuse lisas.
Artikkel 3
Käesoleva otsuse lisas kindlaks määratud ühenduse rahalist toetust makstakse järgmistel tingimustel:
a) |
võetud meetmete tõendamiseks on esitatud asjakohased dokumendid määruses (EÜ) nr 1040/2002 sätestatud korras; |
b) |
asjaomane liikmesriik on komisjonile esitanud rahalise toetuse väljamakse taotluse määruse (EÜ) nr 1040/2002 artiklis 5 sätestatud korras. |
Rahalise toetuse maksmine ei piira direktiivi 2000/29/EÜ artikli 24 raames komisoni teostatavaid kontrollimisi.
Artikkel 4
Käesolev otsus on adresseeritud Belgia Kuningriigile ja Saksamaa Liitvabariigile.
Brüssel, 6. detsember 2006
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Markos KYPRIANOU
(1) EÜT L 169, 10.7.2000, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2006/35/EÜ (ELT L 88, 25.3.2006, lk 9).
(2) EÜT L 157, 15.6.2002, lk 38. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 738/2005 (ELT L 122, 14.5.2005, lk 17).
(3) ELT L 341, 17.11.2004, lk 27.
(4) ELT L 296, 12.11.2005, lk 42.
(5) ELT L 209, 11.8.2005, lk 1.
LISA
LIKVIDEERIMISPROGRAMMID
Eksplikatsioon:
a |
= |
Likvideerimisprogrammi rakendusaasta |
I JAGU
Programmid, mille puhul ühenduse rahaline toetus on 50 % abikõlblikest kuludest
Liikmesriik |
Kahjulikud organismid, mille vastu võideldakse |
Nakatunud taimed |
Aasta |
Abikõlblikud kulud (eurodes) |
Ühenduse rahalise toetuse ülemmäär (eurodes) programmi kohta |
Saksamaa |
Anoplophora glabripennis |
Mitut liiki puud |
2004 ja 2005 |
64 554 |
32 277 |
II JAGU
Programmid, mille puhul on ühenduse rahaline toetus vähendamise kohaldamisel erinev
Liikmesriik |
Kahjulikud organismid, mille vastu võideldakse |
Nakatunud taimed |
Aasta |
a |
Abikõlblikud kulud (eurodes) |
Määr (%) |
Ühenduse rahalise toetuse ülemmäär (eurodes) |
Belgia |
Diabrotica virgifera |
Mais |
2006 |
4 |
172 865 |
40 |
69 146 |
Ühenduse rahaline toetus kokku (eurodes) |
101 423 |
7.12.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 341/46 |
KOMISJONI OTSUS,
6. detsember 2006,
millega lõpetatakse Hiina Rahvavabariigist pärit käsikahveltõstukite ja nende oluliste osade importi käsitlev absorptsioonivastane kordusuurimine
(2006/886/EÜ)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (edaspidi “algmäärus”), (1) eelkõige selle artikleid 9 ja 12,
olles konsulteerinud nõuandekomiteega,
ning arvestades järgmist:
A. MENETLUS
1. Esialgsed meetmed
(1) |
2005. aasta juulis kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1174/2005 (2) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu (edaspidi “esialgsed meetmed”) Hiina Rahvavabariigist (edaspidi “Hiina”) pärit käsikahvletõstukite ja nende oluliste osade impordi suhtes. Koostööd tegevatele Hiina eksportivatele tootjatele kehtestati individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad, mis ulatusid 7,6 %-st 39,9 %-ni. Kõigi muude äriühingute impordi suhtes kohaldatakse 46,7 %-list tollimaksumäära. |
2. Taotlus absorptsioonivastase uurimise taasalustamiseks
(2) |
15. veebruaril 2006. aastal esitati algmääruse artikli 12 kohaselt esialgsete meetmete kordusuurimise taotlus. Nimetatud taotluse esitasid neli ühenduse peamist käsikahveltõstukite ja nende oluliste osade tootjat (BT Products AB, Franz Kahl GmbH, Bolzoni Auramo SpA ja Pramac Lifter S.p.A), kelle toodang moodustab olulise osa, käesoleval juhul üle 70 % ühenduse kogutoodangust (edaspidi “taotlejad”). |
(3) |
Taotlejad esitasid piisavalt esmapilgul usutavat teavet, mis näitas, et Hiinast pärit käsikahveltõstukitele ja nende olulistele osadele kehtestatud dumpinguvastased tollimaksud ei ole kaasa toonud edasimüügihindade või hilisemate müügihindade muutumist ühenduse turgudel või see muutumine ei ole olnud piisav, mis viitab dumpingu suurenemisele ja vähendab olemasolevate dumpinguvastaste meetmete kavatsetud parandavat mõju. |
3. Absorptsioonivastane kordusuurimine
(4) |
31. märtsil 2006 avaldas komisjon Euroopa Liidu Teatajas (3) teadaande esialgsete meetmete kordusuurimise algatamise kohta vastavalt algmääruse artiklile 12. |
(5) |
Komisjon teatas kordusuurimise algatamisest ametlikult ka teadaolevatele asjaga seotud eksportijatele/tootjatele, ekspordiriigi esindajatele, importijatele ja kasutajatele. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda asja arutamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul. Komisjon saatis küsimustikud kõigile teadaolevalt asjaga seotud isikutele. |
(6) |
Piisavalt täielikud vastused küsimustikule saadi kahelt Hiina eksportivalt tootjalt Ningbo Ruyi Joint Stock Co. Ltd ja Zhejiang Noblelift Equipment Joint Stock Co. Ltd., kes tegid mõlemad koostööd ka esialgses uurimises. Üks teine eksportiv tootja, Yale Industrial Products Co. Ltd., esitas vaid väga osalist teavet ja teda peeti seetõttu koostööst hoiduvaks vastavalt algmääruse artiklile 18 ning teda teavitati sellest eelnevalt nõuetekohasel viisil. Kaks teist eksportivat tootjat, Ningbo Liftstar Material Transport Equipment Factory ja Ningbo Tailong Machinery Co. Ltd, kes tegid koostööd esialgses uurimises, ei esitanud käesolevas absorptsiooni käsitlevas kordusuurimises mingit teavet. |
(7) |
Lisaks sellele teatasid endast üheksa käsikahveltõstukite ja nende oluliste osade imortijat, kellest viis tegid käesolevas kordusuurimises piisavalt koostööd. |
(8) |
Komisjon kogus ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta asjaomase kordusuurimise raames vajalikuks pidas. Kontrollkäigud tehti järgmiste Hiina eksportivate tootjate valdustesse:
|
(9) |
Käesoleva kordusuurimise uurimisperiood (edaspidi “kordusuurimise uurimisperiood”) algas 1. aprillil 2005 ja lõppes 31.märtsil 2006. Kordusuurimise uurimisperioodi kasutati kehtivate ekspordihindade ja lõpptarbija hindade väljaselgitamiseks. Selleks et teha kindlaks, kas ekspordihinnad, edasimüügihinnad või hilisemad ühenduse müügihinnad on piisavalt muutunud, võrreldi kordusuurimise uurimisperioodi ajal kehtinud hinnatasemeid esialgse uurimise ajal (edaspidi “esialgne uurimisperiood”) kehtinud hinnatasemetega (esialgne uurimisperiood kestis 1. aprillist 2003 kuni 31. märtsini 2004). |
B. VAATLUSALUNE TOODE
(10) |
Vaatlusalune toode käesolevas kordusuurimises on sama, mis esialgses uurimises, s.o Hiinast pärit mitteiseliikuvad käsikahveltõstukid, mida kasutatakse tavaliselt kaubaalustele paigutatud materjalide liigutamiseks, ning nende olulised osad, st kered ja hüdraulikasüsteemid (edaspidi “vaatlusalune toode”), mida tavaliselt klassifitseeritakse CN-koodide ex 8427 90 00 ja ex 8431 20 00 alla. |
C. TULEMUSED
(11) |
Käesoleva kordusuurimise eesmärk oli kindlaks teha, kas pärast esialgsete meetmete kehtestamist on i) vaatlusaluse toote ekspordihinnad langenud või ii) edasimüügihinnad ja hilisemad ühenduse müügihinnad püsinud muutumatuna või muutunud ebapiisavalt. |
(12) |
Algmääruse artikli 12 kohaselt anti importijatele/kasutajatele ja eksportijatele/tootjatele võimalus esitada tõendeid, mis näitaksid, et pärast esialgsete meetmete kehtestamist on ekspordihinnad langenud ja/või edasimüügihinnad ja hilisemad müügihinnad ühenduses püsinud muutumatuna muudel põhjustel kui dumpinguvastase tollimaksu absorptsiooni tõttu. |
1. Ekspordihindade langus
(13) |
Vaatlusaluse toote müük kordusuurimise uurimisperioodil toimus ühenduses ja Hiinas asuvate seotud isikute kaudu ning otse sõltumatutele importijatele ja/või vahendajatele ühenduses. Ekspordihindade muutumisi hinnati sel teel, et võrreldi samades tarnetingimustes kordusuurimise uurimisperioodil täheldatavaid samasuguse tooteliigi kaalutud keskmisi hindu esialgsel uurimisperioodil kehtinud hindadega. |
(14) |
Kahe koostööd tegeva eksportiva tootja kordusuurimise uurimisperioodi hindade võrdlus esialgse uurimisperoodi hindadega ei näidanud vaatlusaluse toote keskmise ekspordihinna langust. |
2. Ühenduse edasimüügihindade ja hilisemate müügihindade muutumine
(15) |
Edasimüügihindade muutumist ühenduses importijate ja turustajate tasemel hinnati sel teel, et võrreldi samades tarnetingimustes esialgsel uurimisperioodil kehtinud keskmisi samasuguste tooteliikide edasimüügihindu, mis sisaldasid kokkuleppelisi ja dumpinguvastaseid tollimakse, kordusuurimise uurimisperioodil kehtinud hindadega. Viis importijat, kelle import moodustas kordusuurimise uurimisperioodil märkimisväärse osa vaatlusaluse toote impordist ühendusse, tegid koostööd ja esitasid andmeid. |
(16) |
Nende tooteliikide edasimüügihindade võrdlus näitas, et hinnad olid tõusnud rohkem kui dumpinguvastase tollimaksu võrra. Seepärast ei olnud vaja põhjalikumalt uurida, kas koostööd teinud importijate jätkuvalt märkimisväärsed kasumimarginaalid kordusuurimise uurimisperioodil on võrreldes esialgse uurimisperioodiga vähenenud. |
(17) |
Representatiivsed andmed hilisemate müügihindade kohta ei olnud kättesaadavad. Kuna importijate edasimüügihinnad sõltumatutele klientidele olid pärast dumpinguvastaste meetmete kehtestamist piisavalt muutunud, oli mõistlik järeldada, et nimetatud klientide hilisemad müügihinnad on samuti piisavalt muutunud. |
3. Koostööst hoidunud äriühingud
(18) |
Kuna praeguses kordusuurimises koostööd teinud kahe eksportiva tootja vaatlusaluse toote eksport ühendusse kordusuurimise uurimisperioodil moodustas 85 % ja nad tegid tihedat koostööd, leiti, et nende kohta tehtud järeldused on representatiivsed kogu eksportiva maa suhtes. Seepärast ei olnud koostööst hoidunud eksportivate tootjate puhul vajadust toetuda kättesaadavatele faktidele algmääruse artikli 18 tähenduses. |
4. Järeldus
(19) |
Käesoleva kordusuurimise tulemusena järeldati, et koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul ei ole toimunud kehtivate meetmete absorptsiooni algmääruse artikli 12 lõike 2 tähenduses, kuna vaatlusaluse toote puhul ei täheldatud ei ekspordihindade langust ega ka ebapiisavat muutust edasimüügihindades ja hilisemates müügihindades. |
(20) |
Järelduses 18 nimetatud põhjustest lähtudes ei tuleks muuta ka koostööst hoidunud eksportivate tootjate tollimaksu. |
(21) |
Absorptsiooni käsitlev kordusuurimine on käesolevaga lõpetatud. |
(22) |
Huvitatud isikuid teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal komisjon kavatses uurimise lõpetada, ning neile anti võimalus esitada oma märkused. Ühtegi olulist märkust ei esitatud, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Ainus artikkel
Kordusuurimine vastavalt nõukogu määruse (EÜ) 384/96 artiklile 12 Hiina Rahvavabariigist pärit käsikahveltõstukite ja nende oluliste osade impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete suhtes on käesolevaga lõpetatud.
Brüssel, 6. detsember 2006
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Peter MANDELSON
(1) EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2117/2005 (ELT L 340, 23.12.2005, lk 17).
(2) ELT L 189, 21.7.2005, lk 1.
(3) ELT C 78, 31.3.2006, lk 24.