ISSN 1725-5082 |
||
Euroopa Liidu Teataja |
L 332 |
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
49. köide |
Sisukord |
|
I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik |
Lehekülg |
|
* |
||
|
* |
||
|
|
|
|
II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik |
|
|
|
Nõukogu |
|
|
* |
||
|
|
Komisjon |
|
|
* |
Komisjoni otsus, 15. juuni 2005, EÜ asutamislepingu artikli 82 ja EMP lepingu artikli 54 alusel algatatud menetluse kohta (juhtum COMP/A.37.507/F3 – AstraZeneca) (teatavaks tehtud numbri K(2005) 1757 all) ( 1 ) |
|
|
* |
Komisjoni otsus, 28. november 2006, millega muudetakse otsust 2005/393/EÜ lammaste katarraalse palaviku korral kohaldatavate kitsendustega tsoonide osas (teatavaks tehtud numbri K(2006) 5607 all) ( 1 ) |
|
|
* |
||
|
|
EUROOPA MAJANDUSPIIRKOND |
|
|
|
EFTA riikide alaline komitee |
|
|
* |
||
|
* |
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik
30.11.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 332/1 |
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1755/2006,
23. november 2006,
teatavate Ukrainast pärit terasetoodete impordi kohta
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 133,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
ning arvestades järgmist:
(1) |
29. juulil 2005 sõlmisid Euroopa Ühendus ja Ukraina valitsus teatavate terasetoodetega kauplemist käsitleva lepingu (1) (edaspidi “leping”). Vajalikud rakendusmeetmed on vastu võetud nõukogu 12. juuli 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 1440/2005 teatavate Ukrainast pärit terasetoodete impordi suhtes kehtestatud teatavate piirnormide haldamise ning määruse (EÜ) nr 2266/2004 kehtetuks tunnistamise kohta. (2) |
(2) |
Määrusega (EÜ) nr 1440/2005 on ühendusse imporditavatele toodetele kehtestatud koguselised piirnormid. |
(3) |
Ukraina ametiasutused teatasid komisjoni talitustele, et tootekategooriate SA1, SA3 ja SB1 kohta välja antud ekspordilitsentside määrad ületasid 90 % kättesaadavatest kogustest 2006. aasta septembrikuus, ning palusid lepinguga ette nähtud konsultatsioonide korraldamist. Konsultatsioonide tulemusena jõudsid lepinguosalised kokkuleppele suurendada nimetatud tooterühmadele aastaks 2006 ette nähtud koguselisi piirnorme. |
(4) |
On oluline, et täiendavad kogused oleksid võimalikult kiiresti kättesaadavad. Uued läbirääkimised lepingu üle ning sellele järgnev muudetud lepingu rakendamine võtaks liiga palju aega. Seepärast on soovitav võtta autonoomne meede. |
(5) |
On soovitatav, et vahendid selle korra järgimiseks ühenduse piires oleksid võimalikult samalaadsed lepingu rakendamiseks võetud meetmetega. |
(6) |
Tuleb tagada, et kõnealuste toodete päritolu kontrollitakse ning et selleks võetakse kasutusele asjakohased halduskoostöö meetodid. |
(7) |
Toodete suhtes, mis on paigutatud vabatsooni või mida imporditakse tolliladustamise, ajutise impordi või seestöötlemise korra (peatamissüsteemi) alusel, ei tohiks kõnealuste toodete jaoks kehtestatud koguselisi piirnorme kohaldada. |
(8) |
Käesoleva määruse tõhusa kohaldamise eesmärgil tuleb kehtestada nõue, et kõnealused tooted lubatakse ühenduses vabasse ringlusse ühenduse impordilitsentsi alusel. |
(9) |
Tagamaks, et ühenduse koguselisi piirnorme ei ületata, tuleb kehtestada menetluskord, mille kohaselt liikmesriikide pädevad asutused ei anna impordilitsentse enne, kui on komisjonilt saanud eelneva kinnituse, et kõnealuste koguseliste piirnormide kasutamata osa võimaldab veel asjaomast kogust importida. |
(10) |
Pidades silmas käesoleva määruse piiratud kehtivusaega, on asjakohane jõustada see võimalikult kiiresti, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
1. Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1440/2005 kohaldamist, lubatakse ühendusse importida kuni 52 000 tonni Ukrainast pärit I lisas nimetatud terasetoodete lisakoguseid vastavalt V lisa sätetele.
2. Kõnealused terasetooted klassifitseeritakse tooterühmadesse vastavalt I lisale.
3. I lisas loetletud toodete klassifikatsioon põhineb nõukogu määrusega (EMÜ) nr 2658/87 (3) kehtestatud kaupade koondnomenklatuuril.
4. Lõikes 1 osutatud toodete päritolu määratakse kindlaks ühenduses kehtivate eeskirjade kohaselt.
Artikkel 2
1. I lisas loetletud Ukrainast pärit terasetoodete impordi suhtes ühendusse kohaldatakse V lisas sätestatud piirnorme. I lisas osutatud Ukrainast pärit toodete ühenduses vabasse ringlusesse lubamiseks tuleb esitada II lisas sätestatud päritolusertifikaat ja liikmesriikide ametiasutuste poolt artikli 4 kohaselt välja antud impordilitsents.
2. Tagamaks, et kogused, mille kohta on välja antud impordilitsentsid, ei ületa kunagi ühegi tootegrupi osas koguselisi piirnorme, tuleb kehtestada menetluskord, mille kohaselt IV lisas loetletud pädevad asutused annavad impordilitsentsi välja üksnes pärast seda, kui on komisjonilt saanud eelneva kinnituse, et asjaomase terasetoodete rühma koguseliste piirnormide kasutamata osa võimaldab veel tarnijariigist importida kogust, mille suhtes importija(d) on nimetatud asutustele esitanud taotluse.
3. Lubatud import arvatakse maha V lisas sätestatud koguselistest piirnormidest. Toodete saatmise kuupäevaks loetakse nende eksportivale transpordivahendile laadimise kuupäev. Lähetamine peab toimuma hiljemalt 31. detsembril 2006.
Artikkel 3
1. V lisas osutatud koguselisi piirnorme ei kohaldata toodete suhtes, mis on paigutatud vabatsooni või vabalattu või mida imporditakse tolliladustamise, ajutise impordi või seestöötlemise korra (peatamissüsteemi) alusel.
2. Kui lõikes 1 osutatud tooted lubatakse seejärel vabasse ringlusse, kas muutmata kujul või pärast töötlemist, kohaldatakse artikli 2 lõiget 2 ning ringlusse lubatud tootekogus arvatakse maha V lisas sätestatud asjaomasest piirnormist.
Artikkel 4
1. Artikli 2 lõike 2 kohaldamisel teatavad IV lisas loetletud liikmesriikide pädevad asutused enne impordilitsentside väljaandmist komisjonile impordikogused, mis vastuvõetud impordilitsentsi taotlustes on esitatud ja mida tõendavad saadud esmased ekspordilitsentsid. Komisjon omakorda teatab liikmesriikidele nende teadete saabumise järjekorras (põhimõttel “kes ees, see mees”), kas taotletud kogust/koguseid võib importida.
2. Komisjonile saadetud teadetes sisalduvad taotlused on kehtivad, kui nendes on selgelt igal üksikjuhtumil märgitud ekspordiriik, asjaomaste toodete koodid, imporditavad kogused, ekspordilitsentsi number, kvoodiaasta ja liikmesriik, kus tooted kavatsetakse vabasse ringlusse lubada.
3. Võimaluse korral kinnitab komisjon asutustele iga tooterühma osas üldkoguse, mis on esitatud teatatud taotlustes.
4. Pädevad asutused teatavad komisjonile viivitamata igast kogusest, mis impordilitsentsi kehtivuse tähtaja jooksul on kasutamata jäetud ja millest neile on teatatud. Need kasutamata kogused kantakse automaatselt üle kogu ühenduse koguselise piirnormi hulka iga tooterühma osas.
5. Tavaliselt edastatakse lõigetes 1–4 nimetatud teatised elektrooniliselt selleks rajatud arvutivõrgu kaudu, välja arvatud siis, kui olulistel tehnilistel põhjusel on vaja ajutiselt kasutada muid sidevahendeid.
6. Impordilitsentsid või samaväärsed dokumendid antakse välja artiklite 12–16 kohaselt.
7. Liikmesriikide pädevad asutused teatavad komisjonile kõikidest juba välja antud impordilitsentside või samaväärsete dokumentide tühistamistest juhtudel, kui Ukraina pädevad asutused on vastavad ekspordilitsentsid ära võtnud või tühistanud. Kui Ukraina pädevad asutused on siiski komisjonile või liikmesriigi pädevatele asutustele teatanud ekspordilitsentsi äravõtmisest või tühistamisest pärast seda, kui sellega hõlmatud tooted on ühendusse imporditud, arvatakse kõnealused kogused maha selle aasta koguselistest piirnormidest, mille jooksul toodete saatmine toimus.
Artikkel 5
1. Kui komisjonil on andmeid, et I lisas loetletud Ukrainast pärit tooted on ümber laaditud, ümber suunatud või ühendusse imporditud muul moel artiklis 2 osutatud koguseliste piirnormide järgimisest kõrvale hoides ja et vastavates piirnormides on vaja teha kohandusi, taotleb ta konsultatsioonide alustamist jõudmaks kokkuleppele vajalike kohanduste tegemises.
2. Kuni lõikes 1 osutatud konsultatsioonide tulemuste selgumiseni võib komisjon nõuda Ukrainalt vajalike ettevaatusabinõude rakendamist tagamaks, et kõnealustel konsultatsioonidel kokkulepitud kohandused koguselistes piirnormides tehakse teoks.
3. Kui Ühendus ja Ukraina ei suuda leida rahuldavat lahendust ning komisjonil on selged tõendid kõrvalehoidmise kohta, siis arvab komisjon sama tootekoguse Ukrainast pärit toodete koguselisest piirnormist maha.
Artikkel 6
1. Et lähetada mis tahes terasetoodete saadetist, mille suhtes kehtivad V lisas sätestatud piirnormid, tuleb esitada Ukraina pädevate asutuste väljaantud ekspordilitsents, mis on kooskõlas nimetatud piirnormidega.
2. Importija esitab ekspordilitsentsi originaali artiklis 12 osutatud impordilitsentsi saamiseks.
Artikkel 7
1. Koguselisele piirnormile vastav ekspordilitsents peab olema kooskõlas II lisas esitatud näidisega ning selles tuleb muu hulgas kinnitada, et kõnealune kaubakogus on maha arvatud asjaomase tooterühma suhtes kehtestatud koguselisest piirnormist.
2. Iga ekspordilitsents peab hõlmama ainult üht I lisas loetletud tooterühma.
Artikkel 8
Ekspordikogused arvatakse maha selle aasta koguselistest piirnormidest, mille jooksul ekspordilitsentsis nimetatud tooted on lähetatud artikli 2 lõike 3 tähenduses.
Artikkel 9
1. Artiklis 6 osutatud ekspordilitsentsile võib lisada nõuetekohaselt märgistatud koopiaid. Ekspordilitsents ja selle koopiad, samuti päritolusertifikaat ja selle koopiad koostatakse inglise keeles.
2. Kui lõikes 1 osutatud dokumendid koostatakse käsitsi, tuleb kanded teha tindiga ja trükitähtedega.
3. Ekspordilitsentsi või samaväärse dokumendi mõõdud on 210 × 297 mm. Kasutatav paber peab olema puidumassi jääkideta valge liimitatud kirjapaber, mis kaalub vähemalt 25 g/m2. Kõik osad trükitakse rohelisele giljoššmustriga paberile, mis toob nähtavale mis tahes mehhaaniliste või keemiliste vahenditega tehtud võltsingud.
4. Ühenduse pädevad asutused aktsepteerivad käesoleva määruse sätete kohaseks importimiseks ainult originaale.
5. Igal ekspordilitsentsil või samaväärsel dokumendil peab olema kas trükitud või käsitsi kirjutatud ühtsustatud seerianumber, mille järgi on võimalik seda tuvastada.
6. Seerianumber koosneb järgmistest elementidest:
— |
kaks tähte eksportiva riigi tähistamiseks järgmiselt:
|
— |
kaks tähte sihtliikmesriigi tähistamiseks järgmiselt:
|
— |
ühekohaline number koguselise piirnormi aasta tähistamiseks, vastavalt aastaarvu viimasele numbrile, nt 6 tähendab 2006, |
— |
kahekohaline number 01st kuni 99ni dokumendi välja andnud ekspordiriigi ametiasutuse tähistamiseks, |
— |
viiekohaline järjekorranumber 00 001st 99 999ni, mis on antud konkreetsele sihtliikmesriigile. |
Artikkel 10
Ekspordilitsentsi võib välja anda pärast sellega hõlmatud kaubasaadetise lähetamist. Sellisel juhul tuleb dokumendile teha märge “issued retrospectively”.
Artikkel 11
Ekspordilitsentsi varguse, kadumise või hävimise korral võib eksportija taotleda selle välja andnud pädevalt asutuselt duplikaati tema valduses olevate ekspordidokumentide põhjal.
Selliselt välja antud litsentsi duplikaadil peab olema märge “duplikaat”. Duplikaadile peab olema märgitud originaallitsentsi kuupäev.
Artikkel 12
1. Kui komisjon on kooskõlas artikliga 4 kinnitanud, et taotletud kogus on kõnealuse koguselise piirnormi piires kättesaadav, annab liikmesriigi pädev asutus välja impordilitsentsi hiljemalt viie tööpäeva jooksul alates kuupäevast, mil importija esitab vastava ekspordilitsentsi originaali. Ekspordilitsents tuleb esitada hiljemalt litsentsis nimetatud kaupade lähetamisele järgneva aasta 31. märtsiks. Kui komisjon on kooskõlas artikliga 4 kinnitanud, et taotletud kogus on kõnealuse koguselise piirnormi piires kättesaadav, annab impordilitsentsi välja mis tahes liikmesriigi pädev asutus, sõltumata sellest, milline liikmesriik on märgitud ekspordilitsentsile.
2. Impordilitsents kehtib neli kuud alates väljaandmise kuupäevast. Importija nõuetekohaselt motiveeritud taotluse korral võivad liikmesriigi pädevad asutused kehtivuse tähtaega pikendada ajavahemikuks, mis ei ületa nelja kuud.
3. Impordilitsentsid koostatakse III lisas esitatud näidisvormi järgi ja need kehtivad kogu ühenduse tolliterritooriumil.
4. Impordilitsentsi saamiseks esitatud deklaratsioonis või taotluses peab importija esitama järgmised andmed:
a) |
eksportija täielik nimi ja aadress; |
b) |
importija täielik nimi ja aadress; |
c) |
toodete täpne nimetus ja nende TARICi kood(id); |
d) |
kaupade päritoluriik; |
e) |
lähteriik; |
f) |
asjaomane tooterühm ja kõnealuse toote kogus; |
g) |
netomassid TARICi rubriikide kaupa; |
h) |
toodete CIF-hinnad ühenduse piiril TARICi rubriikide kaupa; |
i) |
kas asjakohased tooted on teisesordilised või standardist halvema kvaliteediga; |
j) |
vajaduse korral maksmise ja tarnimise kuupäevad ning konossemendi või ostulepingu koopia; |
k) |
ekspordilitsentsi kuupäev ja number; |
l) |
halduseesmärkidel kasutatav sisekood; |
m) |
kuupäev ja importija allkiri. |
5. Importijad ei ole kohustatud importima impordilitsentsis nimetatud üldkogust ühe saadetisena.
Artikkel 13
Liikmesriikide asutuste välja antud impordilitsentside kehtivus sõltub Ukraina pädevate asutuste välja antud ekspordilitsentsi kehtivusest ja kogustest, mis on näidatud neis ekspordilitsentsides, mille põhjal impordilitsentsid on välja antud.
Artikkel 14
Liikmesriikide pädevad asutused annavad impordilitsentsid või samaväärsed dokumendid välja artikli 2 lõike 2 kohaselt, diskrimineerimata ühtki ühenduse importijat tema asukoha tõttu ühenduses, ilma et see piiraks muude kehtivates eeskirjades ette nähtud tingimuste täitmist.
Artikkel 15
1. Kui komisjon leiab, et Ukraina välja antud ekspordilitsentsis nimetatud teatava tooterühma üldkogused ületavad sellele tooterühmale kehtestatud koguselise piirnormi, teatatakse sellest viivitamata liikmesriikide pädevatele litsentseerimisasutustele, et nad peataksid impordilitsentside väljaandmise. Sellisel juhul algatatakse otsekohe konsultatsioonid komisjoniga.
2. Liikmesriigi pädevad asutused keelduvad välja andmast impordilitsentse nende Ukrainast pärit toodete jaoks, mille kohta ei ole artiklite 6–11 sätete kohaselt välja antud ekspordilitsentsi.
Artikkel 16
1. Vormid, mida liikmesriikide pädevad asutused kasutavad artiklis 12 osutatud impordilitsentside väljaandmiseks, peavad vastama III lisas sätestatud impordilitsentsi näidisele.
2. Impordilitsentsid ja nende väljavõtted vormistatakse kahes eksemplaris, kusjuures üks eksemplar, millele märgitakse sõnad “Omaniku eksemplar” ja number 1, antakse taotlejale ja teine, millele märgitakse sõnad “Väljaandva ametiasutuse eksemplar” ja number 2, jääb litsentsi välja andnud ametiasutusele. Haldusotstarbel võivad pädevad asutused vormile 2 lisada täiendavaid koopiaid.
3. Vormid trükitakse valgele puidumassi jääkideta kirjutuspaberile kaaluga 55–65 g/m2. Paberilehe mõõtmed on 210 × 297 mm; masinakirja reavahe on 4,24 mm (üks kuuendik tolli); vormi küljendust tuleb täpselt järgida. Eksemplari nr 1, s.o litsentsi originaali mõlemal küljel on lisaks punane giljoššmustriline trükitud taust, mis toob nähtavale kõik mehaaniliste või keemiliste vahenditega tehtud võltsingud.
4. Vormide trükkimine on liikmesriikide ülesanne. Vorme võib trükkida ka asukohaliikmesriigi poolt määratud trükikojas. Viimasel juhul peab igal vormil olema viide sellisele määramisele. Igale vormile märgitakse trükikoja nimi ja aadress või tähis, mis võimaldab trükikoda tuvastada.
5. Impordilitsentsidele või nende väljavõtetele märgitakse väljaandmisel väljastamisnumber, mille määravad asjaomase liikmesriigi pädevad asutused. Impordilitsentsi number teatatakse komisjonile elektrooniliselt artiklis 4 ette nähtud arvutivõrgu kaudu.
6. Litsentsid ja väljavõtted koostatakse neid välja andva liikmesriigi riigikeeles või ühes selle liikmesriigi riigikeeltest.
7. Lahtrisse 10 märgivad pädevad asutused asjakohase terasetoodete rühma.
8. Väljaandvate asutuste ja arvestusasutuste märgid tehakse pitsatiga. Selle võib siiski asendada survereljeefpitseriga, mis võimaldab tähtede ja numbrite perforeerimist, või litsentsile trükkimisega. Eraldatud koguse märkimiseks kasutavad väljaandvad asutused võltsimiskindlaid võtteid, et ei oleks võimalik lisada numbreid ega viiteid.
9. Eksemplaride nr 1 ja 2 tagaküljel on lahter, kuhu võivad koguseid sisse kanda impordiga seotud vorminõuete täitmise puhul tolliasutused või väljavõtte tegemise puhul pädevad haldusasutused. Kui litsentsil või selle väljavõttel on eraldatud koguste märkimiseks jäetud liiga vähe ruumi, võivad pädevad asutused kasutada üht või enamat lisalehte, millel on samad lahtrid mis litsentsi või selle väljavõtte esimesel ja teisel eksemplaril. Koguseid arvestavad asutused löövad templi nii, et üks pool templist on litsentsi või selle väljavõtte peal ja teine pool lisalehel. Igale järgmisele väljaantud lisalehele lüüakse tempel samamoodi, nii et pool templist on sellel lehel ja pool eelmisel.
10. Ühe liikmesriigi ametiasutuste välja antud impordilitsentsidel ja väljavõtetel ning nende kannetel ja kinnitusmärgetel on teistes liikmesriikides samasugune õiguslik jõud kui nende liikmesriikide ametiasutuste välja antud dokumentidel ja kannetel ning kinnitusmärgetel.
11. Asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused võivad vajaduse korral nõuda kõikide litsentside või väljavõtete tõlkimist selle liikmesriigi riigikeelde või ühte selle liikmesriigi riigikeeltest.
Artikkel 17
Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Määrust kohaldatakse 31. detsembrini 2006.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 23. november 2006
Nõukogu nimel
eesistuja
M. PEKKARINEN
(1) ELT L 232, 8.9.2005, lk 43.
(2) ELT L 232, 8.9.2005, lk 1.
(3) EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1549/2006 (ELT L 301, 31.10.2006, lk 1).
I LISA
SA Lehtvaltstooted
SA1. (rullid)
|
7208100000 |
|
7208250000 |
|
7208260000 |
|
7208270000 |
|
7208360000 |
|
7208370010 |
|
7208370090 |
|
7208380010 |
|
7208380090 |
|
7208390010 |
|
7208390090 |
|
7211140010 |
|
7211190010 |
|
7219110000 |
|
7219121000 |
|
7219129000 |
|
7219131000 |
|
7219139000 |
|
7219141000 |
|
7219149000 |
|
7225200010 |
|
7225301000 |
|
7225309000 |
SA3. (muud lehtvaltstooted)
|
7208400090 |
|
7208539000 |
|
7208540000 |
|
7208908010 |
|
7209150000 |
|
7209161000 |
|
7209169000 |
|
7209171000 |
|
7209179000 |
|
7209181000 |
|
7209189100 |
|
7209189900 |
|
7209250000 |
|
7209261000 |
|
7209269000 |
|
7209271000 |
|
7209279000 |
|
7209281000 |
|
7209289000 |
|
7209908010 |
|
7210110010 |
|
7210122010 |
|
7210128010 |
|
7210200010 |
|
7210300010 |
|
7210410010 |
|
7210490010 |
|
7210500010 |
|
7210610010 |
|
7210690010 |
|
7210701010 |
|
7210708010 |
|
7210903010 |
|
7210904010 |
|
7210908091 |
|
7211140090 |
|
7211190090 |
|
7211232010 |
|
7211233010 |
|
7211233091 |
|
7211238010 |
|
7211238091 |
|
7211290010 |
|
7211908010 |
|
7212101000 |
|
7212109011 |
|
7212200011 |
|
7212300011 |
|
7212402010 |
|
7212402091 |
|
7212408011 |
|
7212502011 |
|
7212503011 |
|
7212504011 |
|
7212506111 |
|
7212506911 |
|
7212509013 |
|
7212600011 |
|
7212600091 |
|
7219211000 |
|
7219219000 |
|
7219221000 |
|
7219229000 |
|
7219230000 |
|
7219240000 |
|
7219310000 |
|
7219321000 |
|
7219329000 |
|
7219331000 |
|
7219339000 |
|
7219341000 |
|
7219349000 |
|
7219351000 |
|
7219359000 |
|
7225401290 |
|
7225409000 |
SB Pikad tooted
SB1. (talad)
|
7207198010 |
|
7207208010 |
|
7216311000 |
|
7216319000 |
|
7216321100 |
|
7216321900 |
|
7216329100 |
|
7216329900 |
|
7216331000 |
|
7216339000 |
II LISA
III LISA
IV LISA
LISTA DE LAS AUTORIDADES NACIONALES COMPETENTES
SEZNAM PŘÍSLUŠNÝCH VNITROSTÁTNÍCH ORGÁNŮ
LISTE OVER KOMPETENTE NATIONALE MYNDIGHEDER
LISTE DER ZUSTÄNDIGEN BEHÖRDEN DER MITGLIEDSTAATEN
PÄDEVATE RIIKLIKE ASUTUSTE NIMEKIRI
ΔΙΕΥΘΥΝΣΕΙΣ ΤΩΝ ΑΡΧΩΝ ΕΚΔΟΣΗΣ ΑΔΕΙΩΝ ΤΩΝ ΚΡΑΤΩΝ ΜΕΛΩΝ
LIST OF THE COMPETENT NATIONAL AUTHORITIES
LISTE DES AUTORITÉS NATIONALES COMPÉTENTES
ELENCO DELLE COMPETENTI AUTORITÀ NAZIONALI
VALSTU KOMPETENTO IESTĀŽU SARAKSTS
ATSAKINGŲ NACIONALINIŲ INSTITUCIJŲ SĄRAŠAS
AZ ILLETÉKES NEMZETI HATÓSÁGOK LISTÁJA
LISTA TA' L-AWTORITAJIET KOMPETENTI NAZZJONALI
LIJST VAN BEVOEGDE NATIONALE INSTANTIES
LISTA WŁAŚCIWYCH ORGANÓW KRAJOWYCH
LISTA DAS AUTORIDADES NACIONAIS COMPETENTES
ZOZNAM PRÍSLUŠNÝCH ŠTÁTNYCH ORGÁNOV
SEZNAM PRISTOJNIH NACIONALNIH ORGANOV
LUETTELO TOIMIVALTAISISTA KANSALLISISTA VIRANOMAISISTA
FÖRTECKNING ÖVER BEHÖRIGA NATIONELLA MYNDIGHETER
|
BELGIQUE/BELGIË
|
|
ČESKÁ REPUBLIKA
|
|
DANMARK
|
|
DEUTSCHLAND
|
|
EESTI
|
|
ΕΛΛΑΔΑ
|
|
ESPAÑA
|
|
FRANCE
|
|
IRELAND
|
|
ITALIA
|
|
ΚΥΠΡΟΣ
|
|
LATVIJA
|
|
LIETUVA
|
|
LUXEMBOURG
|
|
MAGYARORSZÁG
|
|
MALTA
|
|
NEDERLAND
|
|
ÖSTERREICH
|
|
POLSKA
|
|
PORTUGAL
|
|
SLOVENIJA
|
|
SLOVENSKÁ REPUBLIKA
|
|
SUOMI/FINLAND
|
|
SVERIGE
|
|
UNITED KINGDOM
|
V LISA
KOGUSELISED PIIRNORMID
(tonnides)
Tooted |
Aasta 2006 |
SA. Lehtvaltstooted |
|
SA1. Rullid |
30 000 |
SA3. Muud lehtvaltstooted |
20 000 |
SB. Pikad tooted |
|
SB1. Talad |
2 000 |
30.11.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 332/18 |
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1756/2006,
28. november 2006,
millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2667/2000 Euroopa Ülesehitusameti kohta
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 181a lõike 2 esimest lauset,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)
ning arvestades järgmist:
(1) |
Nõukogu 5. detsembri 2000. aasta määruses nr 2666/2000 (mis käsitleb Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Jugoslaavia Liitvabariigi ning endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi abistamist ja millega tühistatakse määrus (EÜ) nr 1628/96 ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 3906/89 ja (EMÜ) nr 1360/90 ning otsuseid 97/256/EÜ ja 1999/311/EÜ) (2) (CARDS-programm) ette nähtud ühenduse abi on nõukogu määrusega (EÜ) nr 2667/2000 (3) loodud Euroopa Ülesehitusameti kaudu rakendatud Serbias ja Montenegros, kaasa arvatud Kosovos, nii nagu see on määratletud ÜRO Julgeolekunõukogu 10. juuni 1999. aasta resolutsioonis 1244, ning endises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis. |
(2) |
Määrust (EÜ) nr 2667/2000 kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2006. |
(3) |
Määruse (EÜ) nr 2667/2000 kohaselt esitab komisjon nõukogule aruande Euroopa Ülesehitusameti volituste tuleviku kohta. |
(4) |
Komisjon esitas nimetatud aruande nõukogule ja Euroopa Parlamendile teadmiseks 23. detsembril 2005. |
(5) |
Nimetatud aruandes tegi komisjon ettepaneku lõpetada Euroopa Ülesehitusameti tegevus, kuid pikendada selle olemasolu praeguste volituste ning staatusega siiski veel kahe aasta võrra, kuni 31. detsembrini 2008, et lõpetada järk-järgult selle tegevus CARDS-programmi raames. |
(6) |
Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 2667/2000 vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 2667/2000 artiklis 16 asendatakse kuupäev 31. detsember 2006 kuupäevaga 31. detsember 2008.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 28. november 2006
Nõukogu nimel
eesistuja
E. HEINÄLUOMA
(1) 12. oktoobril 2006 edastatud arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).
(2) EÜT L 306, 7.12.2000, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2112/2005 (ELT L 344, 27.12.2005, lk 23).
(3) EÜT L 306, 7.12.2000, lk 7. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 389/2006 (ELT L 65, 7.3.2006, lk 5).
30.11.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 332/19 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1757/2006,
29. november 2006,
millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul. |
(2) |
Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 3223/94 artiklis 4 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub 30. novembril 2006.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 29. november 2006
Komisjoni nimel
põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor
Jean-Luc DEMARTY
(1) EÜT L 337, 24.12.1994, lk 66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 386/2005 (ELT L 62, 9.3.2005, lk 3).
LISA
Komisjoni 29. novembri 2006. aasta määrusele, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
(EUR/100 kg) |
||
CN-kood |
Kolmanda riigi kood (1) |
Kindel impordiväärtus |
0702 00 00 |
052 |
74,6 |
096 |
65,2 |
|
204 |
40,3 |
|
999 |
60,0 |
|
0707 00 05 |
052 |
131,2 |
204 |
73,9 |
|
628 |
171,8 |
|
999 |
125,6 |
|
0709 90 70 |
052 |
153,6 |
204 |
72,5 |
|
999 |
113,1 |
|
0805 20 10 |
204 |
51,2 |
999 |
51,2 |
|
0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90 |
052 |
65,1 |
400 |
71,8 |
|
999 |
68,5 |
|
0805 50 10 |
052 |
53,4 |
388 |
44,1 |
|
528 |
39,8 |
|
999 |
45,8 |
|
0808 10 80 |
388 |
62,2 |
400 |
141,6 |
|
404 |
96,2 |
|
508 |
80,5 |
|
720 |
70,9 |
|
999 |
90,3 |
|
0808 20 50 |
052 |
97,8 |
720 |
70,1 |
|
999 |
84,0 |
(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 750/2005 (ELT L 126, 19.5.2005, lk 12). Kood 999 tähistab “muud päritolu”.
II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
Nõukogu
30.11.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 332/21 |
NÕUKOGU OTSUS,
13. november 2006,
millega moodustatakse monetaar-, finants- ja maksebilansistatistika komitee
(kodifitseeritud versioon)
(2006/856/EÜ)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (2)
ning arvestades järgmist:
(1) |
Nõukogu 25. veebruari 1991. aasta otsust 91/115/EMÜ, millega moodustatakse monetaar-, finants- ja maksebilansistatistika komitee, (3) on oluliselt muudetud. (4) Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune otsus kodifitseerida. |
(2) |
Komisjoni mitmeaastase statistikaprogrammi ühe osana on vaja välja töötada monetaar-, finants- ja maksebilansistatistika-alane mitmeaastane töökava. |
(3) |
Nõukogu moodustas 19. juuni 1989. aasta otsusega 89/382/EMÜ, Euratom (millega luuakse Euroopa ühenduste statistikaprogrammi komitee) (5) Euroopa ühenduste statistikaprogrammi komitee, kuhu kuuluvad liikmesriikide statistikaasutuste esindajad, et statistikaprogrammide väljatöötamisel tagada tihe koostöö liikmesriikide ja komisjoni vahel. |
(4) |
Liikmesriikides koostavad monetaar- ja pangandusstatistikat keskpangad ning finants- ja maksebilansistatistikat erinevad asutused, kaasa arvatud keskpangad. |
(5) |
Tiheda koostöö saavutamiseks liikmesriikide ja komisjoni vahel monetaar-, finants- ja maksebilansistatistika alal tuleks moodustada peamiste asjaomaste siseriiklike asutuste esindajatest koosnev komitee, kelle ülesanne on abistada komisjoni sellise statistika mitmeaastase töökava koostamisel ja rakendamisel. |
(6) |
Võttes arvesse erirolli, mis eespool nimetatud asutustel liikmesriikides on, tuleb komiteel lubada valida endale president. |
(7) |
Monetaar-, finants- ja maksebilansistatistika ning teatavad muud majandusstatistika valdkonnad on omavahel tihedalt seotud. |
(8) |
Liikmesriikide ja ühenduse asutuste suurenenud nõudlus parandatud statistiliste andmete järele nõuab monetaar-, finants- ja maksebilansistatistika kasutajate ja tootjate vahelise koostöö tõhustamist, |
ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:
Artikkel 1
Käesolevaga moodustatakse monetaar-, finants- ja maksebilansistatistika komitee, edaspidi “komitee”.
Artikkel 2
Komitee abistab komisjoni monetaar-, finants- ja maksebilansistatistika-alase mitmeaastase töökava koostamisel ja rakendamisel. Komitee ülesanne on eelkõige esitada arvamusi monetaar-, finants- ja maksebilansistatistika arengu ja koordineerimise kohta, mida nõukogu, komisjon ja neid abistavad mitmesugused komiteed vajavad oma poliitika rakendamiseks.
Komiteelt võidakse paluda esitada arvamusi monetaar-, finants- ja maksebilansistatistika ja teatava muu, eelkõige rahvamajanduse arvepidamise aluseks oleva majandusstatistika vaheliste seoste kohta. Selle komitee tegevus viiakse kooskõlla statistikaprogrammi komitee tegevusega.
Artikkel 3
Komisjon konsulteerib komiteega omal algatusel või vajaduse korral nõukogu või teda abistavate komiteede taotlusel järgmistes küsimustes:
a) |
ühenduse monetaar-, finants- ja maksebilansistatistika-alaste mitmeaastaste programmide väljatöötamine; |
b) |
meetmed, mida komisjon kavatseb rakendada monetaar-, finants- ja maksebilansistatistika-alaste mitmeaastaste programmide eesmärkide saavutamiseks, ja nende meetmetega seotud vahendid ja ajakavad; |
c) |
muud vastavate valdkondade statistikaprogrammide väljatöötamise ja rakendamisega, eelkõige kasutatavate meetoditega seotud küsimused. |
Komitee võib omal algatusel esitada arvamusi kõikide küsimuste kohta, mis on seotud monetaar-, finants- ja maksebilansialaste statistikaprogrammide väljatöötamise või rakendamisega.
Artikkel 4
Komitee võib omal algatusel esitada arvamusi kõikide ühenduse ja siseriiklikele statistikaametitele ning Euroopa Keskpangale (EKP) ja riikide keskpankadele ühist huvi pakkuvate statistikaküsimuste kohta. Oma ülesannete täitmisel esitab komitee oma seisukohad kõikidele huvitatud isikutele.
Artikkel 5
Komitee koosneb ühest kuni kolmest esindajast liikmesriigi kohta, kes on töötanud kõige tähtsamates monetaar-, finants- ja maksebilansistatistikaga tegelevates asutustes, kuni kolmest komisjoni esindajast ja kuni kolmest EKP esindajast. Lisaks nendele võib komitee koosolekutest vaatlejana osa võtta üks majandus- ja rahanduskomitee esindaja. Igal liikmesriigil, komisjonil ja EKP-l on üks hääl.
Muude organisatsioonide esindajad ja isikud, kelle osalemine aruteludel on kasulik, võivad komitee otsusega komitee koosolekutel osaleda.
Artikkel 6
Komitee valib presidendi oma töökorras sätestatud üksikasjalike eeskirjade kohaselt.
Artikkel 7
Komitee koostab oma töökorra.
Artikkel 8
Otsus 91/115/EMÜ tunnistatakse kehtetuks.
Viiteid kehtetuks tunnistatud otsusele käsitatakse viidetena käesolevale otsusele kooskõlas II lisas esitatud vastavustabeliga.
Brüssel, 13. november 2006
Nõukogu nimel
eesistuja
E. TUOMIOJA
(1) ELT C 97 E, 22.4.2004, lk 68.
(2) ELT C 10, 14.1.2004, lk 27.
(3) EÜT L 59, 6.3.1991, lk 19. Otsust on muudetud otsusega 96/174/EÜ (EÜT L 51, 1.3.1996, lk 48).
(4) Vt I lisa.
(5) EÜT L 181, 28.6.1989, lk 47.
I LISA
Kehtetuks tunnistatud otsus koos muudatusega
Nõukogu otsus 91/115/EMÜ |
|
Nõukogu otsus 96/174/EÜ |
II LISA
Vastavustabel
Otsus 91/115/EMÜ |
Käesolev otsus |
Artiklid 1–3 |
Artiklid 1–3 |
Artikkel 3a |
Artikkel 4 |
Artikkel 4 |
Artikkel 5 |
Artikkel 5 |
Artikkel 6 |
Artikkel 6 |
Artikkel 7 |
— |
Artikkel 8 |
— |
I lisa |
— |
II lisa |
Komisjon
30.11.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 332/24 |
KOMISJONI OTSUS,
15. juuni 2005,
EÜ asutamislepingu artikli 82 ja EMP lepingu artikli 54 alusel algatatud menetluse kohta
(juhtum COMP/A.37.507/F3 – AstraZeneca) (1)
(teatavaks tehtud numbri K(2005) 1757 all)
(Ainult inglis- ja rootsikeelne tekst on autentsed)
(EMPs kohaldatav tekst)
(2006/857/EÜ)
15. juunil 2005 võttis komisjon vastu otsuse, milles käsitletakse EÜ asutamislepingu artikli 82 ja EMP lepingu artikli 54 alusel algatatud menetlust. Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1/2003 (2) artikliga 30 avaldab komisjon käesolevaga poolte nimed ja otsuse põhilise sisu, sealhulgas kehtestatud sanktsioonid, võttes arvesse ettevõtjate õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi. Otsuse täieliku teksti mittekonfidentsiaalne versioon on juhtumi autentsetes keeltes (inglise ja rootsi keeles) avaldatud konkurentsi peadirektoraadi veebilehel http://europa.eu.int/comm/competition/index_en.html
1. RIKKUMISTE KOKKUVÕTE
Rikkumiste koht ja laad
Käesolev otsus, milles käsitletakse EÜ asutamislepingu artikli 82 ja EMP artikli 54 rikkumist, esitatakse Rootsi äriühingule AstraZeneca AB ja Ühendkuningriigi äriühingule AstraZeneca Plc (edaspidi “AZ”).
Rikkumine seisnes selles, et AZ kuritarvitas seitsmes EMP lepinguosalises riigis valitsuse kehtestatud korda, takistades geneerilisi ravimeid tootvatel äriühingutel ja teise rikkumise käigus ka samade toodete turustajatel konkureerida AZ ravimi Losec’iga. Esimese rikkumise käigus rikuti nõukogu määrust (3) (edaspidi “määrus täiendava kaitse tunnistuse kohta”), mille alusel saab pikendada farmaatsiatoodete aluspatendi kehtivusaega. Teise kuritarvituse käigus rikuti farmaatsiatoodete turustamislubade andmise korda.
Asjaomane turg ja turgu valitsev mõju
Asjaomase turu moodustavad retsepti alusel müüdavate niinimetatud prootonpumpinhibiitorite (edaspidi “PPI”) riiklikud turud. Inhibiitoreid kasutatakse mao ja soolkonna happelisusega seotud haiguste (näiteks haavandite) raviks. AZ toode Losec oli esimene PPI. Otsuses on esitatud järeldus, et PPI turg tekkis Belgias, Madalmaades, Rootsis, Saksamaal ja Ühendkuningriigis hiljemalt 1993. aastal ja Norras hiljemalt 1992. aastal.
Otsuses on esitatud ka järeldus, et AZ-l oli PPI turgu valitsev mõju Belgias, Madalmaades, Rootsis (alates 1993. aastast kuni 2000. aasta lõpuni), Norras (alates 1994. aastast kuni 2000. aasta lõpuni), Taanis ja Ühendkuningriigis (alates 1993. aastast kuni 1999. aasta lõpuni) ja Saksamaal (alates 1993. aastal kuni 1997. aasta lõpuni).
Esimene rikkumine
EÜ asutamislepingu artikli 82 ja EMÜ artikli 54 esimese rikkumise moodustab üksainus, pidevalt toimunud kuritarvitus. Kuritarvitus seisneb eksitava teabe esitamises Belgia, Madalmaade, Norra, Saksamaa, Taani ja Ühendkuningriigi patendiametitele ning Norra ja Saksamaa kohtutele.
Esimest korda andis AZ eksitavat teavet seoses mitmele EMPs asuvale patendibüroole 1993. aasta juunis ja 1994. aasta detsembris esitatud avaldusega saada täiendav kaitse omeprasoolile (AZi toote Losec toimeaine) niinimetatud täiendava kaitse tunnistusena.
Teine rikkumine
EÜ asutamislepingu artikli 82 ja EMÜ artikli 54 teise rikkumise moodustab üksainus, pidevalt toimunud kuritarvitus. Kuritarvitus seisneb selles, et AZ esitas taotlused peatada tema Loseci kapslite turustamise luba Norras, Rootsis ja Taanis, ja sellega kaasnes tema väljumine Loseci kapslite turult ja Loseci MUPS tablettide turu rajamises neis riikides.
2. TRAHVID
Otsuses on esitatud järeldus, et rikkumisi tuleb nende laadi ja geograafilise ulatuse tõttu pidada tõsisteks.
Rikkumiste liigitamisel tõsiste rikkumiste hulka on arvestatud, et käesoleva juhtumi puhul on kuritarvituste toimepanemisel erilisi uusi jooni, mille olemus ei ole veel lõplikult kindlaks määratud.
Otsuses on ka arvestatud, et AstraZeneca Plc vastutab rikkumiste eest ainult solidaarselt, kuna Astra AB (praegu AstraZeneca AB) ja Zeneca Plc ühinesid 6. aprillil 1999.
60 000 000 euro suurune trahv jaguneb järgmiselt: AstraZeneca AB-d ja AstraZenecat trahvitakse solidaarselt 46 000 000 euroga; AstraZeneca AB-d trahvitakse 14 000 000 euroga.
(1) Nõuandekomitee arvamus (ELT C 291, 30.11.2006).
(2) EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 411/2004 (ELT L 68, 6.3.2004, lk 1).
(3) Täiendava kaitse tunnistusi antakse vastavalt nõukogu 18. juuni 1992. aasta määrusele (EMÜ) nr 1768/92 ravimite täiendava kaitse tunnistuse kasutuselevõtu kohta (EÜT L 182, 2.7.1992, lk 1).
30.11.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 332/26 |
KOMISJONI OTSUS,
28. november 2006,
millega muudetakse otsust 2005/393/EÜ lammaste katarraalse palaviku korral kohaldatavate kitsendustega tsoonide osas
(teatavaks tehtud numbri K(2006) 5607 all)
(EMPs kohaldatav tekst)
(2006/858/EÜ)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 20. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/75/EÜ, millega kehtestatakse erisätted lammaste katarraalse palaviku tõrjeks ja likvideerimiseks, (1) eriti selle artikli 8 lõiget 3,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Direktiiviga 2000/75/EÜ kehtestatakse ühenduses lammaste katarraalse palaviku vastu võitlemiseks kontrollieeskirjad ja tõrjemeetmed, mis hõlmavad ka ohustatud tsoonide ja järelevalvetsoonide kehtestamist ning kõnealustest tsoonidest loomade väljaviimise keeldu. |
(2) |
Komisjoni 23. mai 2005. aasta otsusega 2005/393/EÜ (lammaste katarraalsest palavikust ohustatud tsoonide ja järelevalvetsoonide ning nendest tsoonidest välja- või läbiveo tingimuste kohta) (2) on ette nähtud selliste geograafiliste piirkondade piiritlemine, kus liikmesriigid peavad kehtestama lammaste katarraalsest palavikust ohustatud tsoonid ja järelevalvetsoonid (edaspidi “kitsendustega tsoonid”). |
(3) |
3. novembril 2006 teavitas Portugal komisjoni 4. serotüübi viiruse levimisest kitsendustega tsooni E mitmes äärealas. Seetõttu tuleks kitsendustega tsooni laiendada, võttes arvesse kättesaadavaid andmeid vektori ökoloogiliste seoste ja praeguste ilmastikuolude kohta. |
(4) |
2006. aasta augusti keskel ja septembri alguses teatasid Belgia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Madalmaad lammaste katarraalse palaviku puhangutest ning pärast seda on komisjon direktiivi 2005/393/EÜ kitsendustega tsooni piiritlemise osas korduvalt muutnud. |
(5) |
6. novembril 2006 teatas Saksamaa komisjonile uutest lammaste katarraalse palaviku puhangutest Nordrhein-Westfalenis, Rheinland-Pfalzis ja Alam-Saksimaal. Nimetatud avastustest johtuvalt tuleks muuta Saksamaa ja Prantsusmaa kitsendustega tsooni piiri. |
(6) |
6. novembril 2006 teatas Itaalia komisjonile, et esimest korda on avastatud 1. serotüübi viiruse levik Cagliari provintsis Sardiinia piirkonnas, mis juba asub kitsendustega tsoonis C. Neid uusi avastusi arvestades on asjakohane lisada uus kitsendustega tsoon, mis hõlmab nakatunud piirkonda. |
(7) |
Otsust 2005/393/EÜ tuleks vastavalt muuta. |
(8) |
Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Otsuse 2005/393/EÜ I lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse lisale.
Artikkel 2
Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 28. november 2006
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Markos KYPRIANOU
(1) EÜT L 327, 22.12.2000, lk 74.
(2) ELT L 130, 24.5.2005, lk 22. Otsust on viimati muudetud otsusega 2006/761/EÜ (ELT L 311, 10.11.2006, lk 51).
LISA
Otsuse 2005/393/EÜ I lisa muudetakse järgmiselt.
1. |
Itaaliat käsitlev tsooni C (serotüübid 2 ja 4 ning vähemal määral 16) kitsendustega tsoonide loetelu asendatakse järgmisega: “Itaalia: Sassari”. |
2. |
Portugali käsitlev tsooni E (serotüüp 4) kitsendustega tsoonide loetelu asendatakse järgmisega: “Portugal:
|
3. |
Prantsusmaad käsitlev tsooni F (serotüüp 8) kitsendustega tsoonide loetelu asendatakse järgmisega: “Prantsusmaa Ohustatud tsoon:
Järelevalvetsoon:
|
4. |
Saksamaad käsitlev tsooni F (serotüüp 8) kitsendustega tsoonide loetelu asendatakse järgmisega: “Saksamaa: Baden-Württemberg Stadtkreis Baden-Baden Im Landkreis Enzkreis: Birkenfeld, Eisingen, Illingen, Ispringen, Kämpfelbach, Keltern, Kieselbronn, Knittlingen, Königsbach-Stein, Maulbronn, Mühlacker Neuenbürg, Neulingen, Ölbronn-Dürrn, Ötisheim, Remchingen, Sternenfels, Straubenhardt Stadtkreis Heidelberg Stadtkreis Heilbronn Im Landkreis Heilbronn: Bad Friedrichshall, Bad Rappenau, Bad Wimpfen, Brackenheim, Eppingen, Gemmingen, Güglingen, Gundelsheim, Ittlingen, Kirchardt, Leingarten, Möckmühl, Massenbachhausen, Neckarsulm, Neudenau, Offenau, Pfaffenhofen, Roigheim, Schwaigern, Siegelsbach, Untereisesheim, Zaberfeld Landkreis Karlsruhe Stadtkreis Karlsruhe Stadtkreis Mannheim Im Main-Tauber-Kreis: Freudenberg, Königheim, Külsheim, Tauberbischofsheim, Werbach, Wertheim Im Neckar-Odenwald-Kreis: Aglasterhausen, Billigheim, Binau, Buchen, Elztal, Fahrenbach, Hardheim, Haßmersheim, Höpfingen, Hüffenhardt, Limbach, Mosbach, Mudau, Neckargerach, Neckarzimmern, Neunkirchen, Obrigheim, Osterburken, Schefflenz, Schwarzach, Seckach, Waldbrunn, Walldürn, Zwingenberg Im Ortenaukreis: Achern, Appenweier, Kappelrodeck, Kehl, Lauf, Neuried, Oberkirch, Offenburg, Renchen, Rheinau, Sasbach, Sasbachwalden, Schutterwald, Willstätt Stadtkreis Pforzheim Landkreis Rastatt Rhein-Neckar-Kreis Bayern Landkreis und Stadt Aschaffenburg Im Landkreis Bad Kissingen: Aura, Bad Bocklet, Bad Brückenau, Bad Kissingen, Burkardroth, Dreistelzer Forst, Elfershausen, Euerdorf, Forst Detter-Süd, Fuchsstadt, Geiersnest Ost, Geiersnest West, Geroda, Großer Auersberg, Hammelburg, Kälberberg, Klauswald-Süd, Motten, Mottener Forst-Süd, Neuwirtshauser Forst, Oberleichtersbach, Oberthulba, Omerz u. Roter Berg, Riedenberg, Römershager Forst-Nord, Römershager Forst-Ost, Roßbacher Forst, Schondra, Waldfensterer Forst, Wartmannsroth, Wildflecken, Zeitlofs Landkreis Main-Spessart Landkreis Miltenberg Im Landkreis Rhön-Grabfeld: Bastheim, Bischofsheim a. d. Rhön, Burgwallbacher Forst, Fladungen, Forst Schmalwasser Nord, Forst Schmalwasser Süd, Hausen, Mellrichstadter Forst, Nordheim v. d. Rhön, Oberelsbach, Ostheim v. d. Rhön, Sandberg, Schönau a. d. Brend, Sondheim a. d. Rhön, Steinbacher Forst r. d. Saale, Willmars Im Landkreis Schweinfurt: Wasserlosen Im Landkreis Würzburg: Erlabrunn, Greußenheim, Helmstadt, Holzkirchen, Neubrunn, Remlingen, Thüngersheim, Uettingen, Leinach, Waldbüttelbrunn Freie Hansestadt Bremen Gesamtes Landesgebiet Hessen Gesamtes Landesgebiet Niedersachsen Landkreis Ammerland Im Landkreis Aurich: Aurich, Großefehn, Hinte, Ihlow, Krummhörn, Marienhafe, Norden, Ostseel, Südbrookmerland, Upgant-Schott, Wiesmoor, Wirdum Stadt Braunschweig Landkreis Celle Landkreis Cloppenburg Im Landkreis Cuxhaven: Appeln, Beverstedt, Bokel, Bramstedt, Driftsethe, Elmlohe, Frelsdorf, Hagen im Bremischen, Heerstedt, Hollen, Kirchwistedt, Köhlen, Kührstedt, Loxstedt, Lunestedt, Ringstedt, Sandstedt, Schiffdorf, Stubben, Uthlede, Wulsbüttel Stadt Delmenhorst Landkreis Diepholz Stadt Emden Landkreis Emsland Im Landkreis Friesland: Bockhorn, Jever, Sande, Schortens, Varel, Zetel Landkreis Gifhorn Landkreis Goslar Stadt Göttingen Landkreis Göttingen Landkreis Grafschaft Bentheim Landkreis Hameln-Pyrmont Landeshauptstadt Hannover Region Hannover Im Landkreis Harburg: Dohren, Egestorf, Halvesbostel, Handeloh, Heidenau, Hollenstedt, Kakenstorf, Königsmoor, Otter, Regesbostel, Tostedt, Undeloh, Welle, Wistedt Landkreis Helmstedt Landkreis Hildesheim Landkreis Holzminden Landkreis Leer Im Landkreis Lüneburg: Rehlingen, Soderstorf Landkreis Nienburg (Weser) Landkreis Northeim Landkreis Oldenburg Stadt Oldenburg Landkreis Osnabrück Stadt Osnabrück Landkreis Osterholz Landkreis Osterode am Harz Landkreis Peine Landkreis Rotenburg (Wümme) Stadt Salzgitter Landkreis Schaumburg Landkreis Soltau-Fallingbostel Im Landkreis Stade: Ahlerstedt, Brest, Kutenholz, Sauensiek Im Landkreis Uelzen: Eimke, Suderburg, Wriedel Landkreis Vechta Landkreis Verden Landkreis Wesermarsch Stadt Wilhelmshaven Im Landkreis Wittmund: Wittmund, Friedeburg Landkreis Wolfenbüttel Stadt Wolfsburg Nordrhein-Westfalen Gesamtes Landesgebiet Rheinland-Pfalz Gesamtes Landesgebiet Saarland Gesamtes Landesgebiet Sachsen-Anhalt Im Kreis Mansfelder Land: Wippra Im Kreis Sangerhausen: Bennungen, Berga, Breitenbach, Breitenstein, Breitungen, Dietersdorf, Hainrode, Hayn (Harz), Horla, Kelbra (Kyffhäuser), Kleinleinungen, Morungen, Questenberg, Roßla, Rotha, Rottleberode, Schwenda, Stolberg (Harz), Tilleda (Kyffhäuser), Uftrungen, Wickerode, Wolfsberg Im Bördekreis: Ausleben, Barneberg, Gröningen, Gunsleben, Hamersleben, Harbke, Hötensleben, Hornhausen, Krottorf, Marienborn, Neuwegersleben, Ohrsleben, Oschersleben (Bode), Sommersdorf, Völpke, Wackersleben, Wulferstedt Im Kreis Halberstadt: Aderstedt, Anderbeck, Aspenstedt, Athenstedt, Badersleben, Berßel, Bühne, Danstedt, Dardesheim, Dedeleben, Deersheim, Dingelstedt am Huy, Eilenstedt, Eilsdorf, Groß Quenstedt, Halberstadt, Harsleben, Hessen, Huy-Neinstedt, Langenstein, Lüttgenrode, Nienhagen, Osterode am Fallstein, Osterwieck, Pabstorf, Rhoden, Rohrsheim, Sargstedt, Schauen, Schlanstedt, Schwanebeck, Ströbeck, Schachdorf, Veltheim, Vogelsdorf, Wegeleben, Wülperode, Zilly Im Ohre-Kreis: Beendorf, Döhren, Walbeck, Flecken Weferlingen Im Kreis Quedlinburg: Bad Suderode, Ballenstedt, Dankerode, Ditfurt, Friedrichsbrunn, Gernrode, Güntersberge, Harzgerode, Königerode, Neinstedt, Neudorf, Quedlinburg, Rieder, Schielo, Siptenfelde, Stecklenberg, Straßberg, Thale, Warnstedt, Weddersleben, Westerhausen Kreis Wernigerode Thüringen Stadt Eisenach Kreis Eichsfeld Im Kreis Gotha: Aspach, Ballstädt, Bienstädt, Brüheim, Bufleben, Dachwig, Döllstädt, Ebenheim, Emleben, Emsetal, Ernstroda, Eschenbergen, Finsterbergen, Friedrichroda, Friedrichswerth, Friemar, Fröttstädt, Georgenthal/Thür. Wald, Gierstädt, Goldbach, Gotha, Großfahner, Haina, Hochheim, Hörselgau, Laucha, Leinatal, Mechterstädt, Metebach, Molschleben, Remstädt, Sonneborn, Tabarz/Thür. Wald, Teutleben, Tonna, Tröchtelborn, Trügleben, Waltershausen, Wangenheim, Warza, Weingarten, Westhausen Im Kyffhäuserkreis: Bad Frankenhausen/Kyffhäuser, Badra, Bellstedt, Bendeleben, Clingen, Ebeleben, Freienbessingen, Göllingen, Greußen, Großenehrich, Günserode, Hachelbich, Helbedündorf, Holzsußra, Niederbösa, Oberbösa, Rockstedt, Rottleben, Schernberg, Seega, Sondershausen, Steinthaleben, Thüringenhausen, Topfstedt, Trebra, Wasserthaleben, Westgreußen, Wolferschwenda Kreis Nordhausen Im Kreis Schmalkalden-Meiningen: Aschenhausen, Birx, Breitungen/Werra, Brotterode, Erbenhausen, Fambach, Floh-Seligenthal, Frankenheim/Rhön, Friedelshausen, Heßles, Hümpfershausen, Kaltensundheim, Kaltenwestheim, Kleinschmalkalden, Mehmels, Melpers, Oberkatz, Oberweid, Oepfershausen, Rhönblick, Rosa, Roßdorf, Schmalkalden, Schwallungen, Stepfershausen, Trusetal, Unterkatz, Unterweid, Wahns, Wasungen, Wernshausen Im Kreis Sömmerda: Andisleben, Bilzingsleben, Frömmstedt, Gangloffsömmern, Gebesee, Herrnschwende, Schwerstedt, Straußfurt, Walschleben, Weißensee Unstrut-Hainich-Kreis Wartburgkreis”. |
5. |
Lisatakse järgmine tsoon G: “Tsoon G (serotüübid 2 ja 4 ning vähemal määral 16 ja 1) Itaalia: Sardiinia: Cagliari, Nuoro, Oristano”. |
30.11.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 332/32 |
KOMISJONI OTSUS,
28. november 2006,
millega Maltale tehakse erand Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/54/EÜ teatavatest sätetest
(teatavaks tehtud numbri K(2006) 5642 all)
(Ainult ingliskeelne tekst on autentne)
(2006/859/EÜ)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2003. aasta direktiivi 2003/54/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 96/92/EÜ, (1) eriti selle artikli 26 lõiget 1,
võttes arvesse 15. novembril 2005 Malta esitatud taotlust,
pärast liikmesriikide teavitamist taotlusest,
ning arvestades järgmist:
(1) |
15. novembril 2005 esitas Malta komisjonile taotluse piiramatu tähtajaga erandi saamiseks direktiivi 2003/54/EÜ IV peatüki sätetest ning kõnealuse direktiivi artikli 20 lõike 1 ja artikli 21 lõike 1 sätetest. Asutus, kellele selline taotlus esitatakse, on sätestatud kõnealuse direktiivi artikli 26 lõikes 1. |
(2) |
Maltat võib käsitada väikese eraldatud võrguna vastavalt direktiivi 2003/54/EÜ artikli 2 punkti 26 määratlusele. Kõnealuse sätte kohaselt on väike eraldatud võrk võrk, kus tarbimine oli 1996. aastal väiksem kui 3 000 GWh ja milles vähem kui 5 % iga-aastasest tarbimisest kaetakse ühenduste kaudu teiste võrkudega. 1996. aastal tarbis Malta 1 695 GWh elektrienergiat. Malta on eraldatud, teiste võrkudega ühendamata elektrisüsteem ning kõnealuseid erandeid taotletakse seni, kuni ta jääb eraldatud süsteemiks. |
(3) |
Taotlusele lisatud dokumendid tõendavad piisavalt, et saare elektrituru suuruse ja ülesehituse tõttu ei ole praegu võimalik ega otstarbekas saavutada konkurentsil põhineva elektrituru eesmärki. Turu avamine niisuguses olukorras tekitaks olulisi probleeme eelkõige elektrivarustuse tagamisel ja sellega kaasneksid tarbijate jaoks kõrgemad hinnad. Lisaks puudub Maltal edastusvõrk ja seepärast ei ole võimalik määrata edastusvõrgu haldurit; tarnekonkurentsita ei ole enam põhjendatud direktiivi 2003/54/EÜ nõuded seoses kolmanda isiku juurdepääsuga jaotusvõrkudele. |
(4) |
Pärast Malta taotluse toetuseks esitatud põhjendustega tutvumist on komisjon veendunud, et erand ja selle rakendamise tingimused ei takista direktiivi 2003/54/EÜ eesmärkide saavutamist. |
(5) |
Seetõttu võib Maltale teha taotletud erandi. |
(6) |
Kuigi Malta taotluses esitatakse praeguse olukorra objektiivne kirjeldus, ei võeta seal arvesse võimalikku keskmises või pikemas perspektiivis toimuvat tehnoloogia arengut, mis võib kaasa tuua olulisi muutusi. Seepärast tuleks olukorda pidevalt jälgida, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Maltale tehakse erand direktiivi 2003/54/EÜ IV peatüki sätetest ning kõnealuse direktiivi artikli 20 lõike 1 ja artikli 21 lõike 1 sätetest.
Artikkel 2
Komisjon võib erandi tühistada, kui Malta elektrisektoris toimub olulisi muutusi.
Seepärast peab Malta jälgima elektrisektori arengut ning teatama komisjonile kõigist olulistest muutustest, eelkõige uutest elektritootmislitsentsidest, uutest turuletulijatest ning uutest infrastruktuurikavadest, mille tõttu võib olla vaja erand läbi vaadata.
Lisaks peab Malta iga kahe aasta järel esitama komisjonile üldaruande, millest esimene tuleb esitada hiljemalt 31. detsembriks 2008. Erandist lähtudes sätestatakse aruannetes maksu- ja hinnapoliitika koos tarbijate huvide kaitseks võetavate meetmetega.
Artikkel 3
Käesolev otsus on adresseeritud Malta Vabariigile.
Brüssel, 28. november 2006
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Andris PIEBALGS
(1) ELT L 176, 15.7.2003, lk 37. Direktiivi on muudetud nõukogu direktiiviga 2004/85/EÜ (ELT L 236, 7.7.2004, lk 10).
EUROOPA MAJANDUSPIIRKOND
EFTA riikide alaline komitee
30.11.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 332/34 |
EFTA RIIKIDE ALALISE KOMITEE OTSUS
nr 1/2004/SC,
5. veebruar 2004,
millega asutatakse EMP finantsmehhanismi ja Norra finantsmehhanismi amet
EFTA RIIKIDE ALALINE KOMITEE,
võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, mida on kohandatud Euroopa Majanduspiirkonna lepingut kohandava protokolliga (edaspidi “EMP leping”),
võttes arvesse Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi Euroopa Majanduspiirkonnas osalemist käsitlevat lepingut (edaspidi “EMP laienemisleping”),
võttes arvesse EMP laienemislepinguga EMP lepingusse lisatud EMP finantsmehhanismi käsitlevat protokolli 38a,
võttes arvesse Norra Kuningriigi ja Euroopa Ühenduse vahelist lepingut Norra finantsmehhanismi kohta aastateks 2004–2009,
võttes arvesse EFTA riikide alalise komitee 4. detsembri 2003. aasta otsust nr 4/2003/SC EMP finantsmehhanismi ajutise komitee loomise kohta,
ON OTSUSTANUD JÄRGMISELT:
Artikkel 1
1. Käesolevaga asutatakse 2004.–2009. aasta EMP finantsmehhanismi ja Norra finantsmehhanismi amet.
2. Amet aitab hallata EMP finantsmehhanismi ja Norra finantsmehhanismi.
3. Amet aitab hallata ka 1999.–2003. aasta EMP finantsinstrumenti ja 1994.–1998. aasta finantsmehhanismi.
4. EFTA sekretariaadi praegune finantsinstrumendi-töörühm liidetakse uue ametiga. EMP finantsmehhanismi kohta annab amet kuni EMP laienemislepingu jõustumiseni aru EMP finantsmehhanismi ajutisele komiteele ja seejärel uuele EMP finantsmehhanismikomiteele.
5. Norra finantsmehhanismi kohta annab amet aru Norra ametiasutustele.
6. Halduslikult on amet EFTA sekretariaadi osa. Ametil on eraldi halduseelarve, mida rahastatakse fondidest vastavalt nende kulude.
7. Ameti juhataja määratakse alalise komitee poolt EMP finantsmehhanismi ajutise komitee ettepanekul.
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub viivitamatult.
Artikkel 3
Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP osas ja EMP kaasandes.
Brüssel, 5. veebruar 2004
Alalise komitee nimel
esimees
Tema Kõrgus LIECHTENSTEINI prints Nikolaus
peasekretär
William ROSSIER
30.11.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 332/36 |
EFTA RIIKIDE ALALISE KOMITEE OTSUS
nr 2/2005/SC,
28. aprill 2005,
rahastamisvahendi finants- ja projektijuhtimise auditi kohta
EFTA RIIKIDE ALALINE KOMITEE,
Võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, nagu seda on kohandatud Euroopa Majanduspiirkonna lepingut kohandava protokolliga, edaspidi “leping”, ning EMP ühiskomitee 22. mai 2000. aasta otsust nr 47/2000,
Võttes arvesse EFTA riikide alalise komitee 2. oktoobri 2000. aasta otsust nr 1/2000/SC rahastamisvahendi komitee loomise kohta,
Võttes arvesse EFTA järelevalveameti ja kohtu komitee otsust nr 5/2002 ja nõukogu 2002. aasta otsust nr 2, mis asendab nõukogu ja nimetatud komitee 1998. aasta otsust nr 6,
ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:
Artikkel 1
Audiitorite kogul on ülim pädevus rahastamisvahendi finants- ja projektijuhtimise auditeerimiseks.
Artikkel 2
Kõik EFTA riigid peavad EMP lepingu osalistena olema esindatud audiitorite kogus, kui see auditeerib rahastamisvahendi finants- ja/või projektijuhtimist.
Artikkel 3
Audiitorite kogu koosneb EMP lepingu osaliste EFTA riikide esindajatest, soovitavalt nende riikide kõrgeimate kontrolliasutuste esindajatest. Nende sõltumatus peab olema väljaspool kahtlust. Riigi ametlikku esindajat EFTA juures ei saa määrata audiitoriks enne kolme aasta möödumist tema ametiaja lõppemisest mistahes EFTA institutsioonis.
Artikkel 4
Audiitorite kogu liikmed, kes auditeerivad rahastamisvahendi finants- ja/või projektijuhtimist, nimetab ametisse EFTA riikide alaline komitee. Liikmed nimetatakse ametisse neljaks aastaks. Ametiaja lõppemisel võib liikme üks kord tagasi nimetada. EFTA riikide alatine komitee võib nimetada ametisse samad isikud, kes on ametisse nimetatud EFTA järelevalveameti ja kohtu komitee otsuse nr 5/2002 kohaselt.
Artikkel 5
Audiitorite kogu liikmed on oma ülesannete täitmisel täiesti sõltumatud.
Artikkel 6
Audiitorite kogu poolt rahastamisvahendi finants- ja/või projektijuhtimise asjakohase ja igakülgse auditeerimise kulud kaetakse rahastamisvahendi halduseelarvest. Audiitorite kogu esitab asjakohase eelarveprojekti, auditi kulude lõpliku summa lepib kokku alaline komitee.
Artikkel 7
Audiitorite kogu võib kaasata oma töösse väliseksperte. Välisekspertide kohta kehtivad samad sõltumatuse nõuded kui audiitorite kogu liikmetele.
Artikkel 8
Audiitorite kogu annab rahastamisvahendi finants- ja/või projektijuhtimise auditi kohta aru EFTA riikide alalisele komiteele. Ta võib esitada ka tegevusettepanekuid.
Artikkel 9
Audiitorite kogu koostab rahastamisvahendi finants- ja/või projektijuhtimise auditi menetluseeskirjade ettepaneku ning esitab selle vastuvõtmiseks EFTA riikide alalisele komiteele.
Artikkel 10
Käesolev otsus jõustub viivitamatult.
Artikkel 11
Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP osas ja EMP kaasaandes.
Brüssel, 28. aprill 2005
Alalise komitee nimel
eesistuja
B. GRYDELAND
peasekretär
William ROSSIER