NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1755/2006,

23. november 2006,

teatavate Ukrainast pärit terasetoodete impordi kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 133,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1440/2005 kohaldamist, lubatakse ühendusse importida kuni 52 000 tonni Ukrainast pärit I lisas nimetatud terasetoodete lisakoguseid vastavalt V lisa sätetele.

2.   Kõnealused terasetooted klassifitseeritakse tooterühmadesse vastavalt I lisale.

3.   I lisas loetletud toodete klassifikatsioon põhineb nõukogu määrusega (EMÜ) nr 2658/87 (3) kehtestatud kaupade koondnomenklatuuril.

4.   Lõikes 1 osutatud toodete päritolu määratakse kindlaks ühenduses kehtivate eeskirjade kohaselt.

Artikkel 2

1.   I lisas loetletud Ukrainast pärit terasetoodete impordi suhtes ühendusse kohaldatakse V lisas sätestatud piirnorme. I lisas osutatud Ukrainast pärit toodete ühenduses vabasse ringlusesse lubamiseks tuleb esitada II lisas sätestatud päritolusertifikaat ja liikmesriikide ametiasutuste poolt artikli 4 kohaselt välja antud impordilitsents.

2.   Tagamaks, et kogused, mille kohta on välja antud impordilitsentsid, ei ületa kunagi ühegi tootegrupi osas koguselisi piirnorme, tuleb kehtestada menetluskord, mille kohaselt IV lisas loetletud pädevad asutused annavad impordilitsentsi välja üksnes pärast seda, kui on komisjonilt saanud eelneva kinnituse, et asjaomase terasetoodete rühma koguseliste piirnormide kasutamata osa võimaldab veel tarnijariigist importida kogust, mille suhtes importija(d) on nimetatud asutustele esitanud taotluse.

3.   Lubatud import arvatakse maha V lisas sätestatud koguselistest piirnormidest. Toodete saatmise kuupäevaks loetakse nende eksportivale transpordivahendile laadimise kuupäev. Lähetamine peab toimuma hiljemalt 31. detsembril 2006.

Artikkel 3

1.   V lisas osutatud koguselisi piirnorme ei kohaldata toodete suhtes, mis on paigutatud vabatsooni või vabalattu või mida imporditakse tolliladustamise, ajutise impordi või seestöötlemise korra (peatamissüsteemi) alusel.

2.   Kui lõikes 1 osutatud tooted lubatakse seejärel vabasse ringlusse, kas muutmata kujul või pärast töötlemist, kohaldatakse artikli 2 lõiget 2 ning ringlusse lubatud tootekogus arvatakse maha V lisas sätestatud asjaomasest piirnormist.

Artikkel 4

1.   Artikli 2 lõike 2 kohaldamisel teatavad IV lisas loetletud liikmesriikide pädevad asutused enne impordilitsentside väljaandmist komisjonile impordikogused, mis vastuvõetud impordilitsentsi taotlustes on esitatud ja mida tõendavad saadud esmased ekspordilitsentsid. Komisjon omakorda teatab liikmesriikidele nende teadete saabumise järjekorras (põhimõttel “kes ees, see mees”), kas taotletud kogust/koguseid võib importida.

2.   Komisjonile saadetud teadetes sisalduvad taotlused on kehtivad, kui nendes on selgelt igal üksikjuhtumil märgitud ekspordiriik, asjaomaste toodete koodid, imporditavad kogused, ekspordilitsentsi number, kvoodiaasta ja liikmesriik, kus tooted kavatsetakse vabasse ringlusse lubada.

3.   Võimaluse korral kinnitab komisjon asutustele iga tooterühma osas üldkoguse, mis on esitatud teatatud taotlustes.

4.   Pädevad asutused teatavad komisjonile viivitamata igast kogusest, mis impordilitsentsi kehtivuse tähtaja jooksul on kasutamata jäetud ja millest neile on teatatud. Need kasutamata kogused kantakse automaatselt üle kogu ühenduse koguselise piirnormi hulka iga tooterühma osas.

5.   Tavaliselt edastatakse lõigetes 1–4 nimetatud teatised elektrooniliselt selleks rajatud arvutivõrgu kaudu, välja arvatud siis, kui olulistel tehnilistel põhjusel on vaja ajutiselt kasutada muid sidevahendeid.

6.   Impordilitsentsid või samaväärsed dokumendid antakse välja artiklite 12–16 kohaselt.

7.   Liikmesriikide pädevad asutused teatavad komisjonile kõikidest juba välja antud impordilitsentside või samaväärsete dokumentide tühistamistest juhtudel, kui Ukraina pädevad asutused on vastavad ekspordilitsentsid ära võtnud või tühistanud. Kui Ukraina pädevad asutused on siiski komisjonile või liikmesriigi pädevatele asutustele teatanud ekspordilitsentsi äravõtmisest või tühistamisest pärast seda, kui sellega hõlmatud tooted on ühendusse imporditud, arvatakse kõnealused kogused maha selle aasta koguselistest piirnormidest, mille jooksul toodete saatmine toimus.

Artikkel 5

1.   Kui komisjonil on andmeid, et I lisas loetletud Ukrainast pärit tooted on ümber laaditud, ümber suunatud või ühendusse imporditud muul moel artiklis 2 osutatud koguseliste piirnormide järgimisest kõrvale hoides ja et vastavates piirnormides on vaja teha kohandusi, taotleb ta konsultatsioonide alustamist jõudmaks kokkuleppele vajalike kohanduste tegemises.

2.   Kuni lõikes 1 osutatud konsultatsioonide tulemuste selgumiseni võib komisjon nõuda Ukrainalt vajalike ettevaatusabinõude rakendamist tagamaks, et kõnealustel konsultatsioonidel kokkulepitud kohandused koguselistes piirnormides tehakse teoks.

3.   Kui Ühendus ja Ukraina ei suuda leida rahuldavat lahendust ning komisjonil on selged tõendid kõrvalehoidmise kohta, siis arvab komisjon sama tootekoguse Ukrainast pärit toodete koguselisest piirnormist maha.

Artikkel 6

1.   Et lähetada mis tahes terasetoodete saadetist, mille suhtes kehtivad V lisas sätestatud piirnormid, tuleb esitada Ukraina pädevate asutuste väljaantud ekspordilitsents, mis on kooskõlas nimetatud piirnormidega.

2.   Importija esitab ekspordilitsentsi originaali artiklis 12 osutatud impordilitsentsi saamiseks.

Artikkel 7

1.   Koguselisele piirnormile vastav ekspordilitsents peab olema kooskõlas II lisas esitatud näidisega ning selles tuleb muu hulgas kinnitada, et kõnealune kaubakogus on maha arvatud asjaomase tooterühma suhtes kehtestatud koguselisest piirnormist.

2.   Iga ekspordilitsents peab hõlmama ainult üht I lisas loetletud tooterühma.

Artikkel 8

Ekspordikogused arvatakse maha selle aasta koguselistest piirnormidest, mille jooksul ekspordilitsentsis nimetatud tooted on lähetatud artikli 2 lõike 3 tähenduses.

Artikkel 9

1.   Artiklis 6 osutatud ekspordilitsentsile võib lisada nõuetekohaselt märgistatud koopiaid. Ekspordilitsents ja selle koopiad, samuti päritolusertifikaat ja selle koopiad koostatakse inglise keeles.

2.   Kui lõikes 1 osutatud dokumendid koostatakse käsitsi, tuleb kanded teha tindiga ja trükitähtedega.

3.   Ekspordilitsentsi või samaväärse dokumendi mõõdud on 210 × 297 mm. Kasutatav paber peab olema puidumassi jääkideta valge liimitatud kirjapaber, mis kaalub vähemalt 25 g/m2. Kõik osad trükitakse rohelisele giljoššmustriga paberile, mis toob nähtavale mis tahes mehhaaniliste või keemiliste vahenditega tehtud võltsingud.

4.   Ühenduse pädevad asutused aktsepteerivad käesoleva määruse sätete kohaseks importimiseks ainult originaale.

5.   Igal ekspordilitsentsil või samaväärsel dokumendil peab olema kas trükitud või käsitsi kirjutatud ühtsustatud seerianumber, mille järgi on võimalik seda tuvastada.

6.   Seerianumber koosneb järgmistest elementidest:

Artikkel 10

Ekspordilitsentsi võib välja anda pärast sellega hõlmatud kaubasaadetise lähetamist. Sellisel juhul tuleb dokumendile teha märge “issued retrospectively”.

Artikkel 11

Ekspordilitsentsi varguse, kadumise või hävimise korral võib eksportija taotleda selle välja andnud pädevalt asutuselt duplikaati tema valduses olevate ekspordidokumentide põhjal.

Selliselt välja antud litsentsi duplikaadil peab olema märge “duplikaat”. Duplikaadile peab olema märgitud originaallitsentsi kuupäev.

Artikkel 12

1.   Kui komisjon on kooskõlas artikliga 4 kinnitanud, et taotletud kogus on kõnealuse koguselise piirnormi piires kättesaadav, annab liikmesriigi pädev asutus välja impordilitsentsi hiljemalt viie tööpäeva jooksul alates kuupäevast, mil importija esitab vastava ekspordilitsentsi originaali. Ekspordilitsents tuleb esitada hiljemalt litsentsis nimetatud kaupade lähetamisele järgneva aasta 31. märtsiks. Kui komisjon on kooskõlas artikliga 4 kinnitanud, et taotletud kogus on kõnealuse koguselise piirnormi piires kättesaadav, annab impordilitsentsi välja mis tahes liikmesriigi pädev asutus, sõltumata sellest, milline liikmesriik on märgitud ekspordilitsentsile.

2.   Impordilitsents kehtib neli kuud alates väljaandmise kuupäevast. Importija nõuetekohaselt motiveeritud taotluse korral võivad liikmesriigi pädevad asutused kehtivuse tähtaega pikendada ajavahemikuks, mis ei ületa nelja kuud.

3.   Impordilitsentsid koostatakse III lisas esitatud näidisvormi järgi ja need kehtivad kogu ühenduse tolliterritooriumil.

4.   Impordilitsentsi saamiseks esitatud deklaratsioonis või taotluses peab importija esitama järgmised andmed:

5.   Importijad ei ole kohustatud importima impordilitsentsis nimetatud üldkogust ühe saadetisena.

Artikkel 13

Liikmesriikide asutuste välja antud impordilitsentside kehtivus sõltub Ukraina pädevate asutuste välja antud ekspordilitsentsi kehtivusest ja kogustest, mis on näidatud neis ekspordilitsentsides, mille põhjal impordilitsentsid on välja antud.

Artikkel 14

Liikmesriikide pädevad asutused annavad impordilitsentsid või samaväärsed dokumendid välja artikli 2 lõike 2 kohaselt, diskrimineerimata ühtki ühenduse importijat tema asukoha tõttu ühenduses, ilma et see piiraks muude kehtivates eeskirjades ette nähtud tingimuste täitmist.

Artikkel 15

1.   Kui komisjon leiab, et Ukraina välja antud ekspordilitsentsis nimetatud teatava tooterühma üldkogused ületavad sellele tooterühmale kehtestatud koguselise piirnormi, teatatakse sellest viivitamata liikmesriikide pädevatele litsentseerimisasutustele, et nad peataksid impordilitsentside väljaandmise. Sellisel juhul algatatakse otsekohe konsultatsioonid komisjoniga.

2.   Liikmesriigi pädevad asutused keelduvad välja andmast impordilitsentse nende Ukrainast pärit toodete jaoks, mille kohta ei ole artiklite 6–11 sätete kohaselt välja antud ekspordilitsentsi.

Artikkel 16

1.   Vormid, mida liikmesriikide pädevad asutused kasutavad artiklis 12 osutatud impordilitsentside väljaandmiseks, peavad vastama III lisas sätestatud impordilitsentsi näidisele.

2.   Impordilitsentsid ja nende väljavõtted vormistatakse kahes eksemplaris, kusjuures üks eksemplar, millele märgitakse sõnad “Omaniku eksemplar” ja number 1, antakse taotlejale ja teine, millele märgitakse sõnad “Väljaandva ametiasutuse eksemplar” ja number 2, jääb litsentsi välja andnud ametiasutusele. Haldusotstarbel võivad pädevad asutused vormile 2 lisada täiendavaid koopiaid.

3.   Vormid trükitakse valgele puidumassi jääkideta kirjutuspaberile kaaluga 55–65 g/m2. Paberilehe mõõtmed on 210 × 297 mm; masinakirja reavahe on 4,24 mm (üks kuuendik tolli); vormi küljendust tuleb täpselt järgida. Eksemplari nr 1, s.o litsentsi originaali mõlemal küljel on lisaks punane giljoššmustriline trükitud taust, mis toob nähtavale kõik mehaaniliste või keemiliste vahenditega tehtud võltsingud.

4.   Vormide trükkimine on liikmesriikide ülesanne. Vorme võib trükkida ka asukohaliikmesriigi poolt määratud trükikojas. Viimasel juhul peab igal vormil olema viide sellisele määramisele. Igale vormile märgitakse trükikoja nimi ja aadress või tähis, mis võimaldab trükikoda tuvastada.

5.   Impordilitsentsidele või nende väljavõtetele märgitakse väljaandmisel väljastamisnumber, mille määravad asjaomase liikmesriigi pädevad asutused. Impordilitsentsi number teatatakse komisjonile elektrooniliselt artiklis 4 ette nähtud arvutivõrgu kaudu.

6.   Litsentsid ja väljavõtted koostatakse neid välja andva liikmesriigi riigikeeles või ühes selle liikmesriigi riigikeeltest.

7.   Lahtrisse 10 märgivad pädevad asutused asjakohase terasetoodete rühma.

8.   Väljaandvate asutuste ja arvestusasutuste märgid tehakse pitsatiga. Selle võib siiski asendada survereljeefpitseriga, mis võimaldab tähtede ja numbrite perforeerimist, või litsentsile trükkimisega. Eraldatud koguse märkimiseks kasutavad väljaandvad asutused võltsimiskindlaid võtteid, et ei oleks võimalik lisada numbreid ega viiteid.

9.   Eksemplaride nr 1 ja 2 tagaküljel on lahter, kuhu võivad koguseid sisse kanda impordiga seotud vorminõuete täitmise puhul tolliasutused või väljavõtte tegemise puhul pädevad haldusasutused. Kui litsentsil või selle väljavõttel on eraldatud koguste märkimiseks jäetud liiga vähe ruumi, võivad pädevad asutused kasutada üht või enamat lisalehte, millel on samad lahtrid mis litsentsi või selle väljavõtte esimesel ja teisel eksemplaril. Koguseid arvestavad asutused löövad templi nii, et üks pool templist on litsentsi või selle väljavõtte peal ja teine pool lisalehel. Igale järgmisele väljaantud lisalehele lüüakse tempel samamoodi, nii et pool templist on sellel lehel ja pool eelmisel.

10.   Ühe liikmesriigi ametiasutuste välja antud impordilitsentsidel ja väljavõtetel ning nende kannetel ja kinnitusmärgetel on teistes liikmesriikides samasugune õiguslik jõud kui nende liikmesriikide ametiasutuste välja antud dokumentidel ja kannetel ning kinnitusmärgetel.

11.   Asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused võivad vajaduse korral nõuda kõikide litsentside või väljavõtete tõlkimist selle liikmesriigi riigikeelde või ühte selle liikmesriigi riigikeeltest.

Artikkel 17

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Määrust kohaldatakse 31. detsembrini 2006.

(1)  ELT L 232, 8.9.2005, lk 43.

(2)  ELT L 232, 8.9.2005, lk 1.

(3)  EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1549/2006 (ELT L 301, 31.10.2006, lk 1).

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1756/2006,

28. november 2006,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2667/2000 Euroopa Ülesehitusameti kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 181a lõike 2 esimest lauset,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)

ning arvestades järgmist:

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 2667/2000 artiklis 16 asendatakse kuupäev 31. detsember 2006 kuupäevaga 31. detsember 2008.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

(1)  12. oktoobril 2006 edastatud arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  EÜT L 306, 7.12.2000, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2112/2005 (ELT L 344, 27.12.2005, lk 23).

(3)  EÜT L 306, 7.12.2000, lk 7. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 389/2006 (ELT L 65, 7.3.2006, lk 5).

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1757/2006,

29. november 2006,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 3223/94 artiklis 4 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 30. novembril 2006.

(1)  EÜT L 337, 24.12.1994, lk 66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 386/2005 (ELT L 62, 9.3.2005, lk 3).

NÕUKOGU OTSUS,

13. november 2006,

millega moodustatakse monetaar-, finants- ja maksebilansistatistika komitee

(kodifitseeritud versioon)

(2006/856/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (2)

ning arvestades järgmist:

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga moodustatakse monetaar-, finants- ja maksebilansistatistika komitee, edaspidi “komitee”.

Artikkel 2

Komitee abistab komisjoni monetaar-, finants- ja maksebilansistatistika-alase mitmeaastase töökava koostamisel ja rakendamisel. Komitee ülesanne on eelkõige esitada arvamusi monetaar-, finants- ja maksebilansistatistika arengu ja koordineerimise kohta, mida nõukogu, komisjon ja neid abistavad mitmesugused komiteed vajavad oma poliitika rakendamiseks.

Komiteelt võidakse paluda esitada arvamusi monetaar-, finants- ja maksebilansistatistika ja teatava muu, eelkõige rahvamajanduse arvepidamise aluseks oleva majandusstatistika vaheliste seoste kohta. Selle komitee tegevus viiakse kooskõlla statistikaprogrammi komitee tegevusega.

Artikkel 3

Komisjon konsulteerib komiteega omal algatusel või vajaduse korral nõukogu või teda abistavate komiteede taotlusel järgmistes küsimustes:

Komitee võib omal algatusel esitada arvamusi kõikide küsimuste kohta, mis on seotud monetaar-, finants- ja maksebilansialaste statistikaprogrammide väljatöötamise või rakendamisega.

Artikkel 4

Komitee võib omal algatusel esitada arvamusi kõikide ühenduse ja siseriiklikele statistikaametitele ning Euroopa Keskpangale (EKP) ja riikide keskpankadele ühist huvi pakkuvate statistikaküsimuste kohta. Oma ülesannete täitmisel esitab komitee oma seisukohad kõikidele huvitatud isikutele.

Artikkel 5

Komitee koosneb ühest kuni kolmest esindajast liikmesriigi kohta, kes on töötanud kõige tähtsamates monetaar-, finants- ja maksebilansistatistikaga tegelevates asutustes, kuni kolmest komisjoni esindajast ja kuni kolmest EKP esindajast. Lisaks nendele võib komitee koosolekutest vaatlejana osa võtta üks majandus- ja rahanduskomitee esindaja. Igal liikmesriigil, komisjonil ja EKP-l on üks hääl.

Muude organisatsioonide esindajad ja isikud, kelle osalemine aruteludel on kasulik, võivad komitee otsusega komitee koosolekutel osaleda.

Artikkel 6

Komitee valib presidendi oma töökorras sätestatud üksikasjalike eeskirjade kohaselt.

Artikkel 7

Komitee koostab oma töökorra.

Artikkel 8

Otsus 91/115/EMÜ tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud otsusele käsitatakse viidetena käesolevale otsusele kooskõlas II lisas esitatud vastavustabeliga.

(1)  ELT C 97 E, 22.4.2004, lk 68.

(2)  ELT C 10, 14.1.2004, lk 27.

(3)  EÜT L 59, 6.3.1991, lk 19. Otsust on muudetud otsusega 96/174/EÜ (EÜT L 51, 1.3.1996, lk 48).

(4)  Vt I lisa.

(5)  EÜT L 181, 28.6.1989, lk 47.

KOMISJONI OTSUS,

15. juuni 2005,

EÜ asutamislepingu artikli 82 ja EMP lepingu artikli 54 alusel algatatud menetluse kohta

(juhtum COMP/A.37.507/F3 – AstraZeneca) (1)

(teatavaks tehtud numbri K(2005) 1757 all)

(Ainult inglis- ja rootsikeelne tekst on autentsed)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2006/857/EÜ)

15. juunil 2005 võttis komisjon vastu otsuse, milles käsitletakse EÜ asutamislepingu artikli 82 ja EMP lepingu artikli 54 alusel algatatud menetlust. Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1/2003 (2) artikliga 30 avaldab komisjon käesolevaga poolte nimed ja otsuse põhilise sisu, sealhulgas kehtestatud sanktsioonid, võttes arvesse ettevõtjate õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi. Otsuse täieliku teksti mittekonfidentsiaalne versioon on juhtumi autentsetes keeltes (inglise ja rootsi keeles) avaldatud konkurentsi peadirektoraadi veebilehel http://europa.eu.int/comm/competition/index_en.html

1.   RIKKUMISTE KOKKUVÕTE

Rikkumiste koht ja laad

Käesolev otsus, milles käsitletakse EÜ asutamislepingu artikli 82 ja EMP artikli 54 rikkumist, esitatakse Rootsi äriühingule AstraZeneca AB ja Ühendkuningriigi äriühingule AstraZeneca Plc (edaspidi “AZ”).

Rikkumine seisnes selles, et AZ kuritarvitas seitsmes EMP lepinguosalises riigis valitsuse kehtestatud korda, takistades geneerilisi ravimeid tootvatel äriühingutel ja teise rikkumise käigus ka samade toodete turustajatel konkureerida AZ ravimi Losec’iga. Esimese rikkumise käigus rikuti nõukogu määrust (3) (edaspidi “määrus täiendava kaitse tunnistuse kohta”), mille alusel saab pikendada farmaatsiatoodete aluspatendi kehtivusaega. Teise kuritarvituse käigus rikuti farmaatsiatoodete turustamislubade andmise korda.

Asjaomane turg ja turgu valitsev mõju

Asjaomase turu moodustavad retsepti alusel müüdavate niinimetatud prootonpumpinhibiitorite (edaspidi “PPI”) riiklikud turud. Inhibiitoreid kasutatakse mao ja soolkonna happelisusega seotud haiguste (näiteks haavandite) raviks. AZ toode Losec oli esimene PPI. Otsuses on esitatud järeldus, et PPI turg tekkis Belgias, Madalmaades, Rootsis, Saksamaal ja Ühendkuningriigis hiljemalt 1993. aastal ja Norras hiljemalt 1992. aastal.

Otsuses on esitatud ka järeldus, et AZ-l oli PPI turgu valitsev mõju Belgias, Madalmaades, Rootsis (alates 1993. aastast kuni 2000. aasta lõpuni), Norras (alates 1994. aastast kuni 2000. aasta lõpuni), Taanis ja Ühendkuningriigis (alates 1993. aastast kuni 1999. aasta lõpuni) ja Saksamaal (alates 1993. aastal kuni 1997. aasta lõpuni).

Esimene rikkumine

EÜ asutamislepingu artikli 82 ja EMÜ artikli 54 esimese rikkumise moodustab üksainus, pidevalt toimunud kuritarvitus. Kuritarvitus seisneb eksitava teabe esitamises Belgia, Madalmaade, Norra, Saksamaa, Taani ja Ühendkuningriigi patendiametitele ning Norra ja Saksamaa kohtutele.

Esimest korda andis AZ eksitavat teavet seoses mitmele EMPs asuvale patendibüroole 1993. aasta juunis ja 1994. aasta detsembris esitatud avaldusega saada täiendav kaitse omeprasoolile (AZi toote Losec toimeaine) niinimetatud täiendava kaitse tunnistusena.

Teine rikkumine

EÜ asutamislepingu artikli 82 ja EMÜ artikli 54 teise rikkumise moodustab üksainus, pidevalt toimunud kuritarvitus. Kuritarvitus seisneb selles, et AZ esitas taotlused peatada tema Loseci kapslite turustamise luba Norras, Rootsis ja Taanis, ja sellega kaasnes tema väljumine Loseci kapslite turult ja Loseci MUPS tablettide turu rajamises neis riikides.

2.   TRAHVID

Otsuses on esitatud järeldus, et rikkumisi tuleb nende laadi ja geograafilise ulatuse tõttu pidada tõsisteks.

Rikkumiste liigitamisel tõsiste rikkumiste hulka on arvestatud, et käesoleva juhtumi puhul on kuritarvituste toimepanemisel erilisi uusi jooni, mille olemus ei ole veel lõplikult kindlaks määratud.

Otsuses on ka arvestatud, et AstraZeneca Plc vastutab rikkumiste eest ainult solidaarselt, kuna Astra AB (praegu AstraZeneca AB) ja Zeneca Plc ühinesid 6. aprillil 1999.

60 000 000 euro suurune trahv jaguneb järgmiselt: AstraZeneca AB-d ja AstraZenecat trahvitakse solidaarselt 46 000 000 euroga; AstraZeneca AB-d trahvitakse 14 000 000 euroga.

(1)  Nõuandekomitee arvamus (ELT C 291, 30.11.2006).

(2)  EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 411/2004 (ELT L 68, 6.3.2004, lk 1).

(3)  Täiendava kaitse tunnistusi antakse vastavalt nõukogu 18. juuni 1992. aasta määrusele (EMÜ) nr 1768/92 ravimite täiendava kaitse tunnistuse kasutuselevõtu kohta (EÜT L 182, 2.7.1992, lk 1).

KOMISJONI OTSUS,

28. november 2006,

millega muudetakse otsust 2005/393/EÜ lammaste katarraalse palaviku korral kohaldatavate kitsendustega tsoonide osas

(teatavaks tehtud numbri K(2006) 5607 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2006/858/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/75/EÜ, millega kehtestatakse erisätted lammaste katarraalse palaviku tõrjeks ja likvideerimiseks, (1) eriti selle artikli 8 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 2005/393/EÜ I lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse lisale.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

(1)  EÜT L 327, 22.12.2000, lk 74.

(2)  ELT L 130, 24.5.2005, lk 22. Otsust on viimati muudetud otsusega 2006/761/EÜ (ELT L 311, 10.11.2006, lk 51).

KOMISJONI OTSUS,

28. november 2006,

millega Maltale tehakse erand Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/54/EÜ teatavatest sätetest

(teatavaks tehtud numbri K(2006) 5642 all)

(Ainult ingliskeelne tekst on autentne)

(2006/859/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2003. aasta direktiivi 2003/54/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 96/92/EÜ, (1) eriti selle artikli 26 lõiget 1,

võttes arvesse 15. novembril 2005 Malta esitatud taotlust,

pärast liikmesriikide teavitamist taotlusest,

ning arvestades järgmist:

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Maltale tehakse erand direktiivi 2003/54/EÜ IV peatüki sätetest ning kõnealuse direktiivi artikli 20 lõike 1 ja artikli 21 lõike 1 sätetest.

Artikkel 2

Komisjon võib erandi tühistada, kui Malta elektrisektoris toimub olulisi muutusi.

Seepärast peab Malta jälgima elektrisektori arengut ning teatama komisjonile kõigist olulistest muutustest, eelkõige uutest elektritootmislitsentsidest, uutest turuletulijatest ning uutest infrastruktuurikavadest, mille tõttu võib olla vaja erand läbi vaadata.

Lisaks peab Malta iga kahe aasta järel esitama komisjonile üldaruande, millest esimene tuleb esitada hiljemalt 31. detsembriks 2008. Erandist lähtudes sätestatakse aruannetes maksu- ja hinnapoliitika koos tarbijate huvide kaitseks võetavate meetmetega.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud Malta Vabariigile.

(1)  ELT L 176, 15.7.2003, lk 37. Direktiivi on muudetud nõukogu direktiiviga 2004/85/EÜ (ELT L 236, 7.7.2004, lk 10).

EFTA RIIKIDE ALALISE KOMITEE OTSUS

nr 1/2004/SC,

5. veebruar 2004,

millega asutatakse EMP finantsmehhanismi ja Norra finantsmehhanismi amet

EFTA RIIKIDE ALALINE KOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, mida on kohandatud Euroopa Majanduspiirkonna lepingut kohandava protokolliga (edaspidi “EMP leping”),

võttes arvesse Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi Euroopa Majanduspiirkonnas osalemist käsitlevat lepingut (edaspidi “EMP laienemisleping”),

võttes arvesse EMP laienemislepinguga EMP lepingusse lisatud EMP finantsmehhanismi käsitlevat protokolli 38a,

võttes arvesse Norra Kuningriigi ja Euroopa Ühenduse vahelist lepingut Norra finantsmehhanismi kohta aastateks 2004–2009,

võttes arvesse EFTA riikide alalise komitee 4. detsembri 2003. aasta otsust nr 4/2003/SC EMP finantsmehhanismi ajutise komitee loomise kohta,

ON OTSUSTANUD JÄRGMISELT:

Artikkel 1

1.   Käesolevaga asutatakse 2004.–2009. aasta EMP finantsmehhanismi ja Norra finantsmehhanismi amet.

2.   Amet aitab hallata EMP finantsmehhanismi ja Norra finantsmehhanismi.

3.   Amet aitab hallata ka 1999.–2003. aasta EMP finantsinstrumenti ja 1994.–1998. aasta finantsmehhanismi.

4.   EFTA sekretariaadi praegune finantsinstrumendi-töörühm liidetakse uue ametiga. EMP finantsmehhanismi kohta annab amet kuni EMP laienemislepingu jõustumiseni aru EMP finantsmehhanismi ajutisele komiteele ja seejärel uuele EMP finantsmehhanismikomiteele.

5.   Norra finantsmehhanismi kohta annab amet aru Norra ametiasutustele.

6.   Halduslikult on amet EFTA sekretariaadi osa. Ametil on eraldi halduseelarve, mida rahastatakse fondidest vastavalt nende kulude.

7.   Ameti juhataja määratakse alalise komitee poolt EMP finantsmehhanismi ajutise komitee ettepanekul.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub viivitamatult.

Artikkel 3

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP osas ja EMP kaasandes.

EFTA RIIKIDE ALALISE KOMITEE OTSUS

nr 2/2005/SC,

28. aprill 2005,

rahastamisvahendi finants- ja projektijuhtimise auditi kohta

EFTA RIIKIDE ALALINE KOMITEE,

Võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, nagu seda on kohandatud Euroopa Majanduspiirkonna lepingut kohandava protokolliga, edaspidi “leping”, ning EMP ühiskomitee 22. mai 2000. aasta otsust nr 47/2000,

Võttes arvesse EFTA riikide alalise komitee 2. oktoobri 2000. aasta otsust nr 1/2000/SC rahastamisvahendi komitee loomise kohta,

Võttes arvesse EFTA järelevalveameti ja kohtu komitee otsust nr 5/2002 ja nõukogu 2002. aasta otsust nr 2, mis asendab nõukogu ja nimetatud komitee 1998. aasta otsust nr 6,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Audiitorite kogul on ülim pädevus rahastamisvahendi finants- ja projektijuhtimise auditeerimiseks.

Artikkel 2

Kõik EFTA riigid peavad EMP lepingu osalistena olema esindatud audiitorite kogus, kui see auditeerib rahastamisvahendi finants- ja/või projektijuhtimist.

Artikkel 3

Audiitorite kogu koosneb EMP lepingu osaliste EFTA riikide esindajatest, soovitavalt nende riikide kõrgeimate kontrolliasutuste esindajatest. Nende sõltumatus peab olema väljaspool kahtlust. Riigi ametlikku esindajat EFTA juures ei saa määrata audiitoriks enne kolme aasta möödumist tema ametiaja lõppemisest mistahes EFTA institutsioonis.

Artikkel 4

Audiitorite kogu liikmed, kes auditeerivad rahastamisvahendi finants- ja/või projektijuhtimist, nimetab ametisse EFTA riikide alaline komitee. Liikmed nimetatakse ametisse neljaks aastaks. Ametiaja lõppemisel võib liikme üks kord tagasi nimetada. EFTA riikide alatine komitee võib nimetada ametisse samad isikud, kes on ametisse nimetatud EFTA järelevalveameti ja kohtu komitee otsuse nr 5/2002 kohaselt.

Artikkel 5

Audiitorite kogu liikmed on oma ülesannete täitmisel täiesti sõltumatud.

Artikkel 6

Audiitorite kogu poolt rahastamisvahendi finants- ja/või projektijuhtimise asjakohase ja igakülgse auditeerimise kulud kaetakse rahastamisvahendi halduseelarvest. Audiitorite kogu esitab asjakohase eelarveprojekti, auditi kulude lõpliku summa lepib kokku alaline komitee.

Artikkel 7

Audiitorite kogu võib kaasata oma töösse väliseksperte. Välisekspertide kohta kehtivad samad sõltumatuse nõuded kui audiitorite kogu liikmetele.

Artikkel 8

Audiitorite kogu annab rahastamisvahendi finants- ja/või projektijuhtimise auditi kohta aru EFTA riikide alalisele komiteele. Ta võib esitada ka tegevusettepanekuid.

Artikkel 9

Audiitorite kogu koostab rahastamisvahendi finants- ja/või projektijuhtimise auditi menetluseeskirjade ettepaneku ning esitab selle vastuvõtmiseks EFTA riikide alalisele komiteele.

Artikkel 10

Käesolev otsus jõustub viivitamatult.

Artikkel 11

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP osas ja EMP kaasaandes.