16.11.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 316/1

(1)

Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

16.11.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 316/3

(1)

Komisjoni 27. detsembri 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 2375/2002, millega avatakse kolmandatest riikidest pärit muu kui kõrge kvaliteediga pehme nisu ühenduse tariifikvoodid ja sätestatakse nende haldamine, (2) kehtestatakse eri päritolukohtade jaoks kolm alamkvooti. III alamkvoot on kehtestatud muude kolmandate riikide jaoks kui Ameerika Ühendriigid ja Kanada. See on jaotatud neljaks kolme kuu osaks. Osa nr 4 hõlmab ajavahemikku 1. oktoobrist 31. detsembrini.

(2)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 2375/2002 artiklile 6 kehtivad nimetatud määruse alusel välja antud litsentsid nelikümmend viis päeva pärast nende tegeliku väljaandmise päeva.

(3)

Määruse (EÜ) nr 2375/2002 artikli 5 lõike 1 kolmanda lõigu ja artikli 9 punkti a kohaselt peab impordilitsentsis olema nimetatud üksainus päritoluriik ja litsents kehtib üksnes sellest riigist pärit toodete suhtes.

(4)

Alates 2006. aasta 1. oktoobrist häirivad Ukrainast pärit pehme nisu impordivoogusid selles riigis kehtestatud ekspordipiirangud ja kontrollimeetmed. See võib ettevõtjatel vähemalt osaliselt takistada oma kohustustest kinnipidamist nende väljaantud litsentside puhul, milles päritoluriigina on märgitud Ukraina.

(5)

Et neile ettevõtjatele mitte kahju tekitada ning kindlustada kõnealuste kvootide nõuetekohane täitmine, tuleks väljaantud litsentside kasutamisel võimaldada mõningast paindlikkust. Sel eesmärgil tuleks erandina määrusest (EÜ) nr 2375/2002 pikendada nende kehtivusaega kuni 2006. aasta lõpuni ning lubada neid litsentse kasutada muudest kolmandatest riikidest kui Ukraina, välja arvatud Ameerika Ühendriikidest ja Kanadast pärineva nisu importimiseks.

(6)

Muu kui kõrge kvaliteediga pehme nisu (CN-kood 1001 90 99) impordiks nimetatud määruse artiklis 3 nimetatud III alamkvoodi (järjenuber 09.4125) piires alates 1. oktoobrist 2006 välja antud litsentsid kaotavad kehtivuse alates 16. novembrist 2006. Käesolevas määruses sätestatud muudatusi tuleb seega hakata kohaldama võimalikult kiiresti. Seepärast tuleks sätestada, et käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

(7)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korraldukomitee arvamusega,

a)

artiklis 1 osutatud impordilitsentsi alusel imporditud toodete kogused (tonnides);

b)

sellise impordiga seotud impordilitsentside numbrid ja väljaandmise kuupäevad.

16.11.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 316/5

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1579/2006 (2) avatakse pakkumiskutse, et kehtestada soovituslikud toetusemäärad ja A3 süsteemi soovituslikud kogused, mille jaoks võib välja anda ekspordilitsentsid.

(2)

Pidades silmas esitatud pakkumisi tuleks kehtestada suurimad toetusemäärad ja koguste protsendimäärad, mida kohaldatakse suurimale toetusemäärale vastavate pakkumiste puhul.

(3)

Tomatite, apelsinide, sidrunite, lauaviinamarjade ja õunte puhul ei ületa suurim toetusemäär, mis on vajalik litsentside andmiseks soovituslike koguste jaoks ja pakatud koguste piires, soovituslikku toetusemäära rohkem kui 1,5 korda,

16.11.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 316/7

(1)

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikliga 10 nähakse ette, et nimetatud määruse artiklis 1 osutatud toodete impordil kohaldatakse ühise tollitariifistikuga kehtestatud tollimaksumäärasid. Siiski on nimetatud artikli lõikes 2 osutatud toodete imporditollimaks võrdne kõnealuste toodete importimise ajal kehtiva sekkumishinnaga, mida on suurendatud 55 % võrra ja vähendatud asjaomase partii CIF-impordihinna võrra. See maks ei tohi siiski ületada tollitariifistiku tollimaksumäära.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 10 lõike 3 alusel arvutatakse CIF-impordihinnad kõnesoleva toote maailmaturu tüüpilise hinna põhjal.

(3)

Määrusega (EÜ) nr 1249/96 kehtestati määruse (EÜ) nr 1784/2003 üksikasjalikud rakenduseeskirjad teraviljasektori imporditollimaksude osas.

(4)

Imporditollimakse kohaldatakse kuni uute tollimaksude kindlaksmääramise ja jõustumiseni.

(5)

Imporditollimaksude korra normaalse toimimise võimaldamiseks tuleks võtta tollimaksu arvutamisel aluseks võrdlusperioodi tüüpilist turukurssi.

(6)

Määruse (EÜ) nr 1249/96 kohaldamisel määratakse imporditollimaksud kindlaks vastavalt käesoleva määruse lisale,

16.11.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 316/10

(1)

Nõukogu 22. detsembri 2005. aasta määruses (EÜ) nr 51/2006, millega määratakse 2006. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes, (3) on sätestatud 2006. aasta kvoodid.

(2)

Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või kõnealuses liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2006. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)

Seetõttu tuleb keelata kõnealuse kalavaru püük, pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine,

16.11.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 316/12

(1)

Kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise ühenduse süsteemi keskkonnaalase korrektsuse tagamiseks sätestatakse direktiivis 2003/87/EÜ, et liikmesriigid tagavad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) Kyoto protokolli paindlike mehhanismide alaste projektimeetmete rakendamisel, et saastekvootidega kauplemise ühenduse süsteemis osalevatele käitistele ei väljastata kasvuhoonegaaside heite vähendamise või piiramise eest heitkoguste vähendamise ühikuid või heitkoguste vähendamise tõendatud ühikuid, sest see tooks kaasa heitkoguste vähendamise või piiramise topeltarvestamise.

(2)

Kõnealust vähendamist või piiramist võib ette tulla eelkõige juhul, kui kütusevahetusega seotud projektimeetmed toimuvad kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise ühenduse süsteemi kuuluvas käitises; või kui kohaliku omavalitsuse küttesektori projektimeetme tulemusena langeb tootlikkus teises, kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise ühenduse süsteemi kuuluvas käitises; või kui tuule- või hüdroelektrijaama projektimeetmetega antakse elektrit elektrijaotusvõrku, asendades sellega fossiilkütusel põhinevat elektrienergia tootmist.

(3)

Kuna liikmesriigid võivad olla end sidunud heitkoguste vähendamise ühikute või heitkoguste vähendamise tõendatud ühikute väljastamisega enne direktiivi 2003/87/EÜ artikli 11b lõike 2 vastuvõtmist, mille tulemuseks on topeltarvestamine, lubatakse artikli 11b lõigetes 3 ja 4 heitkoguste vähendamise ühikuid või heitkoguste vähendamise tõendatud ühikuid väljastada kuni 31. detsembrini 2012 isegi juhul, kui projektimeetmete vähendamine ja piiramine vähendab või piirab otseselt või kaudselt saastekvootidega kauplemise ühenduse süsteemi kuuluvate käitiste heitkoguseid, tingimusel, et tühistatakse samaväärne hulk saastekvoote.

(4)

Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 11b lõigetes 3 ja 4 eristatakse juhtumeid, kus projektimeetmetega seotud vähendamise või piiramise ulatust on võimalik kindlaks määrata igas saastekvootidega kauplemise ühenduse süsteemi kuuluvas käitises (otsene vähendamine või piiramine), ning juhtumeid, kus vähendamise või piiramise ulatust on võimalik kindlaks määrata vaid saastekvootidega kauplemise ühenduse süsteemi kuuluvas käitiste rühmas (kaudne vähendamine või piiramine).

(5)

Otsese vähendamise või piiramise korral on käitise, kus vähendamine ja piiramine toimub, käitaja kohustatud tunnistama kehtetuks sellise hulga saastekvoote, mis vastaks selliseks vähendamiseks või piiramiseks eraldatud heitkoguste vähendamise ühikute või heitkoguste vähendamise tõendatud ühikute hulgale. Kaudse vähendamise või piiramise korral vastutavad asjaomased ametiasutused kõnealuste saastekvootide kehtetuks tunnistamise eest vähendamise ühikuid või heitkoguste vähendamise tõendatud ühikuid väljastanud liikmesriigi riiklikus registris.

(6)

Kõige sobivam viis kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise ühenduse süsteemi kuuluvas käitises teatud projektimeetmete tulemusel tehtava vähendamise või piiramise arvestamiseks on arvutada kõnealustest projektimeetmetest tuleneva vähendamise või piiramise osakaal heitkoguse kavandatud vähendamises või piiramises tervikuna, nagu on kindlaks määratud nende projektimeetmete jaoks kinnitatud võrdlusaluses. Juhul, kui kaudsel vähendamisel või piiramisel ei ole võimalik täpselt määratleda vähendamise kogust kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise ühenduse süsteemi alla kuuluvates üksikutes käitistes, tuleks projektimeetmetega seotud vähendamisest või piiramisest tervikuna hinnata seda osa, mis võib põhjustada topeltarvestamist.

(7)

Kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise ühenduse süsteemiga nähakse ette, et liikmesriigid teavitavad komisjoni 18 kuud ette saastekvootide üldkogusest, mida kavatsetakse oma riiklike saastekvootide eraldamise kavadega eraldada ajavahemikuks 2008–2012. Konkreetse projektimeetme tulemusena saavutatud heitkoguse vähendamise või piiramise täpne suurus määratakse siiski kindlaks igal aastal pärast selle rakendamist.

(8)

Riiklikus saastekvootide eraldamise kavas ajavahemikuks 2008–2010 tuleks igal liikmesriigil, kus viiakse Kyoto protokolli projektimehhanismide alusel läbi võimalikku topeltarvestamist põhjustavaid tegevusi, luua reserv, kus loetletakse kõik heakskiidetud projektimeetmed ja nendega kaasnev heitkoguste eeldatav vähendamine või piiramine, mis toimub kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise ühenduse süsteemi kuuluvates käitistes ning millele liikmesriigid peaksid eraldama heitkoguste vähendamise ühikuid või heitkoguste vähendamise tõendatud ühikuid (“saastekvootidega kaupleva sektori projektidest tulenev vähendamine”). Lisaks sellele peaks reservitabel sisaldama kogu selgitavat teavet, mida vajatakse liikmesriigis võetavate projektimeetmete eeldatava “saastekvootidega kaupleva sektori projektidest tuleneva vähendamise” ulatuse kindlaks tegemiseks.

(9)

Riiklikus saastekvootide eraldamise kavas ajavahemikuks 2008–2010 tuleks igal liikmesriigil, kes kavatseb Kyoto protokolli projektimehhanismide alusel läbi viia võimalikku topeltarvestamist põhjustavaid tegevusi, luua ka teine reserv, milles loetletakse kavandatud projektimeetmed ja nendega kaasnevad eeldatavad heitkoguste vähendamised või piiramised, mis toimuvad kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise ühenduse süsteemi kuuluvates käitistes ning millele liikmesriigid peaksid eraldama heitkoguste vähendamise ühikuid või heitkoguste vähendamise tõendatud ühikuid (“saastekvootidega kaupleva sektori projektidest tulenev vähendamine”). Lisaks sellele peaks reservitabel sisaldama kogu selgitavat teavet, mida vajatakse liikmesriigis võetavate projektimeetmete eeldatava “saastekvootidega kaupleva sektori projektidest tuleneva vähendamise” ulatuse kindlaks tegemiseks.

(10)

Heitkoguste vähendamise ühikuid või heitkoguste vähendamise tõendatud ühikuid, mis esindavad “saastekvootidega kaupleva sektori projektidest tulenevat vähendamist”, võib väljastada kuni 31. detsembrini 2012. Igast sellisest väljastamisest tuleks teavitada komisjoni.

(11)

Iga liikmesriik, kus viiakse läbi või kavatsetakse läbi viia Kyoto protokolli projektimehhanismide alusel tegevusi, mis võivad põhjustada topeltarvestamist, peaks oma riiklikus saastekvootide eraldamise kavas märkima direktiivi 2003/87/EÜ reguleerimisalasse kuuluvate tegevuste eeldatava saastekvoodi koos saastekvootidega kaupleva sektori projektidest tuleneva vähendamise eeldatavate mõjudega ning ilma.

(12)

Liikmesriigid peaksid oma riiklikes saastekvootide eraldamise kavades igale käitisele eraldiste tegemise metoodika koostamisel võtma arvesse kõiki eeldatavaid projektimeetmete tulemusena tekkivaid vähendamisi või piiramisi, mis mõjutavad teatavat käitist või tegevust ning põhjustavad topeltarvestamist.

(13)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas kliimamuutuste komitee arvamusega,

16.11.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 316/18

(1)

Komisjon teatas 11. jaanuaril 2006Euroopa Liidu Teatajas algmääruse artikli 5 kohaselt avaldatud teadaandes (2) (algatamisteade) dumpinguvastase menetluse algatamisest Hiina Rahvavabariigist (Hiina RV), Korea Vabariigist (Korea), Malaisiast ja Taist (vaatlusalused riigid) pärit ühendusse imporditavate värvitelerikineskoopide suhtes.

(2)

Dumpinguvastane menetlus algatati pärast seda, kui 29. novembril 2005 esitas ühendus “Taskforce against unfair business in Europe” (TUBE) (edaspidi “kaebuse esitaja”) kaebuse kahe tootja, AB Ekranas (“Ekranas”) ja Ecimex Group A.S.-i (“Ecimex”) nimel, kelle toodang moodustab olulise osa ühenduse värvitelerikineskoopide toodangust. Kaebus sisaldas esmapilgul usutavaid tõendeid nimetatud toote müügi kohta dumpinguhindadega ja sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida peeti menetluse algatamiseks piisavaks.

(3)

Komisjon teatas menetluse algatamisest ametlikult kaebuse esitajale, kaebuses mainitud ühenduse tootjatele, teistele teadaolevatele ühenduse tootjatele, vaatlusaluste eksportivate riikide ametiasutustele, eksportivatele tootjatele, importijatele, kasutajatele ja teadaolevalt kõnealuse menetluse algatamisega seotud ühendustele. Huvitatud pooltele anti võimalus teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult ja taotleda asja arutamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(4)

Kaebuse esitanud tootjad, muud ühenduse tootjad, eksportivad tootjad, importijad ja kasutajad tegid oma seisukohad teatavaks. Kõigile huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks neid tuleks ära kuulata, anti selline võimalus.

(5)

Võttes arvesse Hiina RV eksportivate tootjate eeldatavat arvukust, nähti dumpingu kindlakstegemise algatamisteates ette väljavõtteline uuring vastavalt algmääruse artiklile 17.

(6)

Võimaldamaks komisjonil otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja juhul kui see on vajalik, moodustada valim, paluti kõigil Hiina RV eksportivatel tootjatel endast teatada ning esitada algatamisteates osutatud alusandmed vaatlusaluse tootega seotud tegevuse kohta ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2005.

(7)

Määratud tähtaja jooksul võttis ühendust ja esitas nõutud andmed kõigest kaks Hiina RV eksportivat tootjat. Nimetatud olukorras otsustas komisjon, et Hiina RV eksportivate tootjate väljavõtteline uuring ei ole vajalik.

(8)

Võimaldamaks Hiina RV eksportivatel tootjatel soovi korral taotleda turumajanduslikku või individuaalset kohtlemist saatis komisjon asjaga teadaolevalt seotud Hiina eksportivatele tootjatele taotluse vormid. Kaks äriühingut taotlesid turumajandusliku kohtlemise kohaldamist vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 7.

(9)

Komisjon saatis küsimustikud kõigile asjaga teadaolevalt seotud isikutele ja muudele äriühingutele, kes algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul endast teatasid. Vastused saadi kahelt Hiina RV eksportivalt tootjalt, ühelt Korea, ühelt Malaisia ja ühelt Tai eksportivalt tootjalt, ühelt Korea ja ühe Hiina eksportijaga seotud ühenduse importijalt, ühelt Hiina eksportijaga seotud hulgimüüjalt väljaspool vaatlusaluseid riike või ühendust, kolmelt ühenduse tootjalt ning ühelt sõltumatult ühenduse kasutajalt.

(10)

Komisjon püüdis leida ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta pidas vajalikuks dumpingu esialgse kindlaksmääramise, tekitatud kahju ja ühenduse huvide seisukohast. Kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse:

(11)

Dumpingut ja kahju tekitamist käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2005 (edaspidi “uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohalt asjakohaste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2002 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi “vaatlusalune periood”).

(12)

Vaatlusalune toode on Hiina Rahvavabariigist, Korea Vabariigist, Malaisiast ja Taist pärinevad igas suuruses värvitelerikineskoobid (VTK), sh videomonitoride kineskoobid (edaspidi “vaatlusalune toode”), mida tavaliselt deklareeritakse CN-koodide 8540 11 11, 8540 11 13, 8540 11 15, 8540 11 19, 8540 11 91 ja 8540 11 99.

(13)

Vaatlusaluse toote ekraani diagonaal (s.o kineskoobi aktiivosa mööda sirgjoont mõõdetud pikkus) võib olla mis tahes suuruses, selle laiuse/pikkuse suhe võib olla milline tahes ning ekraanipunkt (s.o vahemaa kahe samavärvilise joone vahel ekraani keskel) ei ole alla 0,4 mm. Tooteid saab iseloomustada veel kineskoobi lameduse järgi: kumerad (sh poollamedad/ruudukujulised), lamedad ja täislamedad või flat-slim-kineskoobid. Nad võivad töötada sagedustel 50, 60 või 100 Hz. Peamiselt kasutatakse neid tooteid värvitelerites, kuid mitte ainult.

(14)

Vaatlusalust toodet tähistatakse tavaliselt kui 14-, 15- või 20tollist jne kineskoopi, sõltuvalt diagonaali pikkusest, mis märgitakse tollides. Kineskoopi müüakse tavaliselt tervikuna, seda teevad ka kaebuse esitanud ühenduse tootjad. Mõned eksportivad tootjad müüsid värvitelerikineskoope siiski enne nende komplekteerimist, s.o ilma ühe või mitme komponendita, enamasti ilma hälvitussüsteemita. Sellistel juhtudel kirjeldati värvitelerikineskoope kui “paljaid” kineskoope. Uurimine näitas, et neil kineskoopidel olid juba tervikliku värvitelerikineskoobi olulised omadused nende põhiliste füüsiliste ja tehniliste näitajate osas. Seetõttu on tegemist sama tootega kui terviklik värvitelerikineskoop.

(15)

Puudus erinevus vaatlusaluse toote, Hiina RVs, Koreas, Tais ja Malaisias (Malaisiat kasutati võrdlusriigina) toodetud ja omamaisel turul müüdud ning ühenduse tootmisharu ühenduses toodetud ja müüdud värvitelerikineskoopide peamiste füüsiliste ja tehniliste näitajate vahel.

(16)

Seega peetakse kõnealuseid tooteid samasugusteks algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(17)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b määratakse Hiina RVst pärit importi käsitlevates dumpinguvastastes uurimistes normaalväärtus kindlaks vastavalt nimetatud artikli lõigetele 1–6 nende tootjate puhul, kes vastasid algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c osutatud tingimustele. Turumajandusliku kohtlemise kriteeriumid on lühidalt ja kokkuvõtlikult järgmised:

(18)

Kaks Hiina RV eksportivat tootjat taotlesid turumajanduslikku kohtlemist vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b ja täitsid eksportivate tootjate turumajandusliku kohtlemise taotluse vormi ettenähtud tähtaja jooksul. Samuti taotles turumajanduslikku kohtlemist Hiina RVs asuv äriühing, mis on seotud ühe eksportiva tootjaga ja kaasatud vaatlusaluse toote tootmisse. Komisjoni järjekindlaks tavaks ongi teha kindlaks, kas seotud äriühingute rühm tervikuna täidab turumajandusliku kohtlemise tingimusi. Komisjon püüdis leida ja kontrollis nende äriühingute valdustes kõiki turumajandusliku kohtlemise taotluses esitatud andmeid, mida ta vajalikuks pidas.

(19)

Uurimine näitas, et kõik turumajanduslikku kohtlemist taotlenud äriühingud täidavad kõiki turumajandusliku kohtlemise kohaldamiseks vajalikke tingimusi.

(20)

Turumajanduslik kohtlemine võimaldati kahele järgmisele Hiina RV eksportivale tootjale:

(21)

Järgnevalt kirjeldatud üldmeetodeid on rakendatud kõikide Korea, Tai ja Malaisia eksportivate tootjate ning nende Hiina RV eksportivate tootjate suhtes, kellele on võimaldatud turumajanduslik kohtlemine. Seetõttu kirjeldatakse allpool vaatlusaluste riikide puhul dumpingu kohta tehtud järeldustes ainult igale eksportivale riigile iseloomulikke küsimusi.

(22)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2 uuris komisjon iga koostööd tegeva eksportiva tootja puhul kõigepealt, kas selle vaatlusaluse toote omamaine müük sõltumatutele tarbijatele on tüüpiline, st kas sellise müügi kogumaht moodustab vähemalt 5 % vaatlusaluse toote ühendusse suunatud eksportmüügi kogumahust.

(23)

Seejärel määratles komisjon need üldiselt tüüpilise omamaise müügiga eksportivate tootjate omamaisel turul müüdud vaatlusaluste toodete liigid, mis on samaväärsed või otseselt võrreldavad ühendusse ekspordiks müüdud liikidega. Kasutati järgmisi kriteeriume: ekraani diagonaal tollides, kõrguse/laiuse vahekord, kineskoobi liik (kumer, lameekraan või flat-slim), ekraanipunkti suurus millimeetrites ja sagedus.

(24)

Iga tooteliigi puhul, mida eksportiv tootja müüb omamaisel turul ning mis on otseselt võrreldav ühendusse ekspordiks müüdava tooteliigiga, tehti kindlaks, kas omamaine müük oli algmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt piisavalt tüüpiline. Tooteliigi omamaist müüki peeti piisavalt tüüpiliseks, kui selle tooteliigi siseturul sõltumatutele tarbijatele suunatud müügi kogumaht moodustas uurimisperioodi jooksul vähemalt 5 % või rohkem ühendusse ekspordiks suunatud võrreldava tooteliigi müügi kogumahust.

(25)

Seejärel kontrollis komisjon, kas iga ekspordiriigi iga äriühingu iga tooteliigi omamaist müüki tüüpilistes kogustes saab algmääruse artikli 2 lõike 4 kohaselt pidada tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunuks.

(26)

Selleks tehti iga eksporditava tooteliigi puhul kindlaks, milline oli selle osakaal sõltumatutele tarbijatele suunatud omamaisest müügist, mis toimus uurimisperioodi jooksul siseturul kasumiga.

(27)

Kui tooteliigi tulutoova müügi maht oli 80 % või vähem selle tooteliigi müügi kogumahust või kui kõnealuse tooteliigi kaalutud keskmine hind oli tootmiskuludest madalam, põhines normaalväärtus tegelikul omamaisel hinnal, mis võrdub ainult selle tooteliigi tulutoova müügi kaalutud keskmisega, juhul kui müük moodustas vähemalt 10 % kõnealuse liigi müügi kogumahust.

(28)

Kui ükskõik millise tooteliigi tulutoova müügi maht oli vähem kui 10 % selle liigi müügi kogumahust, leiti, et seda konkreetset liiki müüdi ebapiisavates kogustes, et normaalväärtuse saaks kindlaks määrata omamaise hinna põhjal.

(29)

Nende eksportiva tootja müüdud tooteliikide puhul, mille omamaiseid hindu ei saanud normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutada, tuli rakendada teist meetodit. Sel juhul kasutas komisjon arvestuslikku normaalväärtust vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 3.

(30)

Normaalväärtuse arvutamiseks algmääruse artikli 2 lõike 3 kohaselt liideti kantud müügi-, üld- ja halduskulud ning kaalutud keskmine kasum, mida vaatlusalused koostööd tegevad eksportivad tootjad said samasuguse toote tavakaubanduse raames toimuvalt omamaiselt müügilt, nende uurimisperioodi-aegsele keskmisele tootmiskulule. Vajaduse korral kohandati tootmiskulusid ning müügi-, üld- ja halduskulusid enne nende kasutamist tavapärase kaubandustegevuse hindamisel ja normaalväärtuse arvutamisel.

(31)

Kuna mõlemale koostööd tegevale eksportivale tootjale võimaldati turumajanduslik kohtlemine, määrati normaalväärtus eespool põhjendustes 21–30 sätestatud meetodi kohaselt, tuginedes tootjate tegelike omamaiste hindade ja vaatlusaluse toote tootmiskulude kohta esitatud andmetele. Normaalväärtus sai tugineda tegelikele omamaistele hindadele, sest äriühingute kõikide tooteliikide omamaine müük tavapärase kaubandustegevuse käigus oli piisav. Ühe eksportiva tootja ja selle sidustootja puhul kasutati normaalväärtuse määramiseks mõlema ettevõtja konsolideeritud andmeid omamaiste hindade ja tootmiskulude kohta.

(32)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 7 määratakse normaalväärtus neile eksportivatele tootjatele, kellele ei ole võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist, võrdlusriigi hindade või arvestusliku väärtuse põhjal.

(33)

Algatamisteates avaldas komisjon soovi kasutada Hiina RV puhul normaalväärtuse määramisel sobiva võrdlusriigina Malaisiat ning kutsus huvitatud isikuid üles võrdlusriigi valiku kohta arvamust avaldama.

(34)

Ükski huvitatud isik ei esitanud vastuväiteid Malaisia võrdlusriigiks valimise kohta.

(35)

Eelöeldut arvestades ning võttes arvesse, et Malaisia on konkurentsivõimelise turu ja tüüpilise suurusega riik, jõuti järeldusele, et Malaisia on algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt sobiv võrdlusriik.

(36)

Iga mainitud riigi ainukese koostööd tegeva eksportiva tootja jaoks määrati normaalväärtus kindlaks eespool põhjendustes 21–30 sätestatud meetodi kohaselt. Malaisia tootja jaoks võisid normaalväärtuse aluseks olla tegelikud omamaised hinnad, kuna piisav osa äriühingu kõikide tooteliikide omamaisest müügist toimus tavapärase kaubandustegevuse käigus. Korea tootja jaoks määrati normaalväärtus kindlaks ühele kokku kahest ühendusse eksporditavast tooteliigist ja Tai tootja jaoks ühele ainsale tooteliigile. Tai koostööd tegeva eksportiva tootja puhul kasutati normaalväärtuse kindlaksmääramiseks omamaiste hindade ning kõnealuse äriühingu ja selle sidusettevõtte tootmiskulude konsolideeritud andmeid, sest kahe äriühingu tegevus vaatlusaluse toote tootmisel on täiel määral integreeritud. Ühe eksportiva tootja ja selle sidusettevõtte puhul kasutati normaalväärtuse kindlaksmääramiseks mõlema äriühingu konsolideeritud andmeid omamaiste hindade ning tootmiskulude kohta.

(37)

Ekspordimüügi puhul ühenduses asuvatele seotud lõppkasutajatele (värvitelerite tootjatele) ei võetud seda müüki dumpingumarginaali arvutamisel arvesse, kuna lõppkasutajate toodetud toode ei kuulunud uurimise alla. Kõnealuse müügi maht oli suhteliselt väike (pisut üle 10 % vaatlusaluste äriühingute koguekspordist ELi) ning leiti, et müük mitteseotud tarbijatele annab esindusliku ülevaate.

(38)

Kui vaatlusalust toodet eksporditi ühenduses asuvatele sõltumatutele tarbijatele, määrati ekspordihind kindlaks algmääruse artikli 2 lõike 8 põhjal, täpsemalt tegelikult makstud või makstavate ekspordihindade põhjal.

(39)

Kui eksportmüük toimus sidusimportija kaudu, arvutati ekspordihind vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 9 selle hinna põhjal, millega imporditud tooteid esimest korda sõltumatutele ostjatele edasi müüdi. Nimetatud juhtudel kohandati kõiki kõnealuste importijate importimise ja edasimüügi vahel kantud kulusid, arvestades ka müügi-, üld-, ja halduskulusid ja tollimakse ning laekunud kasumit.

(40)

Kui eksportmüük toimus väljaspool ühendust asuva sidusettevõtja kaudu, arvutati ekspordihind selle edasimüügihinna põhjal, mida maksis esimene sõltumatu ostja ühenduses.

(41)

Üks Hiina RV eksportiv tootja eksportis ühendusse kas otse sõltumatutele klientidele või kahe ühenduses asuva seotud äriühingu kaudu. Teine eksportiv tootja suunas kogu oma ekspordimüügi ühenduses asuvatele sõltumatutele klientidele väljaspool ühendust asuva seotud äriühingu kaudu.

(42)

Üks esimese eksportiva tootjaga seotud äriühingutest ei teinud uurimisel koostööd, kuna ta jättis vastamata küsimustikule selliste seotud äriühingute kohta, kes olid kaasatud Euroopa Ühendusse suunatud vaatlusaluse toote müüki või turustamisse. Eksportiv tootja leidis, et selle äriühingu kaudu toimunud müüki ei tuleks pidada seotud müügiks, sest väidetavalt ei olnud vaatlusalused äriühingud enam de facto seotud. Igatahes vähemalt uurimisperioodil oli ühise emaettevõtja tõttu tegemist õigussuhtega, mis on määratletud komisjoni 2. juuli 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 2454/93 (millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (3) artiklis 143. Sellist ilmselt osalist koostööd silmas pidades ja olles teinud vaatlusalusele eksportivale tootjale teatavaks koostööst keeldumise tagajärjed, kasutas komisjon kättesaadavaid fakte, et algmääruse artikli 18 kohaselt teha kindlaks ekspordihind kõnealuse koostööst keeldunud seotud äriühingu kaudu toimunud müügi puhul.

(43)

Veel väitis eksportiv tootja, et juhul, kui vaatlusaluseid äriühinguid peetakse seotud äriühinguteks, tuleks koostööst keeldunud seotud äriühingu kaudu toimunud müüki lõpptarbijale pidada samuti seotud müügiks, arvestades lõpptarbija ja eksportiva tootja emaettevõtja vahelisi ainuõiguslikke lepingusuhteid, ning seetõttu ei tuleks seda dumpingumarginaali arvutamisel arvesse võtta. Kuid et määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 143 lõikes 2 sätestatud tingimused ei olnud täidetud, peeti müüki vaatlusalusele lõpptarbijale mitteseotud müügiks. Sellega seoses määrati edasimüügihinnad sellele esimesele sõltumatule ostjale kindlaks, liites siirdehinnale kasumimarginaali, mis tuvastati koostööd tegeva seotud importija puhul. Seejärel, selleks et määrata kindlaks usaldusväärne ekspordihind ühenduse piiril, kohaldati koostööd tegeva importija suhtes rakendatud kohandamisi (importimise ja müügi vahel kantud kulud, müügi-, üld- ja halduskulud ning mõistlik kasumimäär) edasimüügihinnale, mis arvutati eespool kirjeldatud viisil.

(44)

Sõltumatute importijate koostööst keeldumise tõttu ja arvestades asjaolu, et värvitelerikineskoobid kuuluvad samasse audiovisuaaltoodete sektorisse nagu värvitelerid, peeti mõistlikuks sel eesmärgil pöörduda tagasi 5 % kasumimarginaali juurde, mida kasutati värvitelerite dumpinguvastases menetluses. (4)

(45)

Ainuke eksportiv tootja eksportis vaatlusalust toodet ühendusse koostöös seotud importijaga. Seega määrati ekspordihind kindlaks sõltumatutele klientidele esitatud edasimüügihinna alusel.

(46)

Kohandamiseks kasutati põhjenduses 44 osutatud kasumimarginaali.

(47)

Mõlemad eksportivad tootjad eksportisid vaatlusalust toodet sõltumatutele klientidele ühenduses. Seetõttu määrati ekspordihind algmääruse artikli 2 lõike 8 põhjal, nimelt tegelikult makstud või makstavate ekspordihindade põhjal.

(48)

Normaalväärtust ja ekspordihindu võrreldi tehasest hankimise tasandil ja samal kaubandustasandil. Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdlemise tagamiseks võeti kohandamiste näol nõuetekohaselt arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10.

(49)

Sellest lähtuvalt võeti kõikide uuritud eksportivate tootjate puhul, kui see oli vajalik ja õigustatud, arvesse erinevusi transpordi-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakuludes, pakkimiskuludes, laenukuludes ja komisjonitasudes ning müügijärgsetes kuludes (garantii).

(50)

Üks Hiina RV eksportiv tootja ja Korea ainuke koostööd tegev eksportiv tootja taotlesid kohandamist seoses valuuta konverteerimisega vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 10 punktile j. Nad väitsid, et kuna uurimisperioodil langes nende kohaliku valuuta (vastavalt CNY ja KRW) kurss euro suhtes, tuleks samamoodi kohandada ühendusse suunatud ekspordimüügi arvele eurodes märgitud summat. Selle kohta tuvastati, et vastupidiselt väidetule kallinesid mõlemad nimetatud valuutad üleminekuperioodil euro suhtes. Seega lükati need nõuded kui asjakohatud tagasi.

(51)

Samad eksportivad tootjad taotlesid ka algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti d alapunkti ii kohaselt kaubandustasandi kohandamist, väites, et nende eksport ühendusse müüdi turustajale, samas kui omamaine müük toimus lõppkasutajale. Sellega seoses leiti, et kummagi turu sõltumatud tarbijad on lõppkasutajad. Sellest tulenevalt loeti taotlus põhjendamatuks ning lükati seetõttu tagasi.

(52)

Samad koostööd tegevad eksportivad tootjad taotlesid ka algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti k kohaste muude tegurite kohandamist. Ettevõtjad väitsid, et konkureerivate lameekraanide põhjustatud värvitelerikineskoopide hindade järsk langus uurimisperioodi jooksul mõjus nende omamaistele ja ekspordihindadele erinevalt. Nad kinnitasid, et selle asjaolu tõttu koondus eksport vaid osale uurimisperioodist, kuigi müügimahud omamaistel turgudel jaotusid uurimisperioodi vältel ühtlaselt. Kõnealust taotlust ei võetud vastu, sest ei olnud näidatud, kuidas see mõjutaks hinna võrreldavust, ega seda, et tarbijad oleksid selle teguri tõttu maksnud omamaisel turul pidevalt erinevat hinda.

(53)

Samuti rakendati kohandusi Hiina tagastatud käibemaksu erinevuste suhtes vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 10 punktile b, kuna leiti, et ekspordimüügi puhul tagastati madalama tasemega käibemaks kui omamaise müügi puhul.

(54)

Ühe Hiina RV eksportiva tootja puhul, kes eksportis väljaspool ühendust asuva seotud äriühingu kaudu, kohandati ekspordihinda vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 10 punktile i, kuna kõnealuse äriühingu tööpõhimõte sarnanes komisjonitasu alusel töötava agendi omaga. Kõnealuse artikli kohast kohandamist rakendati 2 % ulatuses, sest seda taset peeti mõistlikuks, et kajastada vaatlusaluse toote turustamisega seotud sõltumatutele agentidele makstavaid komisjonitasusid.

(55)

Kõigi uuritud eksportivate tootjate puhul määrati dumpingumarginaalid kindlaks tootetüübi kaalutud keskmise normaalväärtuse ja tootetüübi kaalutud keskmise ekspordihinna võrdlemise põhjal algmääruse artikli 2 lõigete 11 ja 12 kohaselt.

(56)

Komisjonil on olnud järjekindlalt tavaks pidada seotud eksportivaid tootjaid või samasse kontserni kuuluvaid eksportivaid tootjaid dumpingumarginaali määramisel üheks ja samaks isikuks ja kehtestada neile seega ühesugune dumpingumarginaal. Seda eelkõige sellepärast, et individuaalsete dumpingumarginaalide arvutamine võiks soodustada dumpinguvastastest meetmetest hoidumist, muutes need ebatõhusaks sel teel, et võimaldaks omavahel seotud eksportivatel tootjatel suunata oma eksporti ühendusse madalaima individuaalse dumpingumarginaaliga ettevõtte kaudu.

(57)

Selle tava kohaselt määrati ühesugune dumpingumarginaal Hiina RV samasse kontserni kuuluvatele koostööd tegevatele eksportivatele tootjatele (Hua Fei Colour Display Systems Co., Ltd. ning sellega seotud tootja LG Philips Shuguang Electronic Co., Ltd.). Samamoodi määrati ühesugune dumpingumarginaal Tai samasse kontserni kuuluvatele koostööd tegevatele eksportivatele tootjatele CRT Display Technology Co. ning sellega seotud tootjale Thai CRT Co., Ltd.

(58)

Eksportivatele tootjatele, kes ei vastanud ei komisjoni küsimustikule ega andnud enesest muul moel teada, määrati dumpingumarginaalid teadaolevate faktide põhjal vastavalt algmääruse artikli 18 lõikele 1.

(59)

Koostööst keeldunud eksportivate tootjate üleriigilise dumpingumarginaali määramiseks tehti kõigepealt kindlaks koostööst keeldumise tase. Selleks võrreldi koostööd tegevate eksportivate tootjate poolt teatatud ühendusse suundunud ekspordi mahtu ja Eurostati vastavat impordistatistikat.

(60)

Malaisias ja Tais, kus koostöötase oli madal, st vähem kui 80 %, peeti asjakohaseks kehtestada koostööst keeldunud eksportivatele tootjatele kõrgem dumpingumarginaal kui koostööd tegevale eksportijale kehtestatud kõrgeim dumpingumarginaal. On tõepoolest alust uskuda, et koostööst keeldumise kõrge taseme põhjustas see, et uuritava riigi koostööst keeldunud eksportivate tootjate dumpingumarginaal on kõrgem kui ükskõik millisel koostööd tegeval eksportival tootjal. Lisaks ei viidanud miski sellele, et ühegi koostööst keeldunud äriühingu dumpingumarginaal oleks olnud madalam, ning koostööst keeldumine ei tohiks anda mingisuguseid eeliseid. Seetõttu määrati dumpingumarginaalid igas vaatlusaluses riigis ühe koostööd tegeva eksportiva tootja tüüpilistele tooteliikidele kehtestatud kõrgeimal maksutasemel või ühe koostööd tegeva tootja tüüpilistele tehingutele kehtestatud kõrgeimal maksutasemel.

(61)

Korea Vabariigi eriti madal koostöötase, st kõigest 2 % ekspordi kogumahust Eurostati statistika järgi, kõneles selget keelt sellest, et peamised eksportivad tootjad keelduvad koostööst teadlikult. Võttes arvesse ebaharilikku olukorda ning enama asjakohase teabe puudumise tõttu peeti asjakohaseks kehtestada koostööst keeldunud äriühingute dumpingumarginaal samal tasemel kui kaebuses osutatud tüüpilise toote dumpingumarginaal, nimelt 15 %. Kaebuses osutatud dumpingumarginaali kontrolliti avaldatud hinnakirjade ja Eurostati statistika alusel.

(62)

Hiina RV koostöötase oli väga kõrge, kuna koostööd teinud eksportiva tootja teatatud ekspordimahud ühendusse olid uurimisperioodi vältel suuremad kui Eurostati andmete kohased impordimahud ning ei olnud põhjust arvata, et mõni eksportiv tootja tahtlikult koostööst hoidus. Eristamaks koostööd tegevaid Hiina eksportivaid tootjaid, kellele on võimaldatud turumajanduslik kohtlemine, võimalikest muudest Hiina eksportivatest tootjatest, kes ei ole uurimise käigus koostööd teinud, peeti asjakohaseks kehtestada Hiina RV-le üleriigiline dumpingumarginaal, mis põhineb Eurostati andmete kohaselt enim müüdud tüüpiliste tooteliikide ekspordihinnal ning samade tooteliikide normaalväärtusel võrdlusriigis.

(63)

Dumpingumarginaalid, mida väljendatakse protsendimäärana CIF-impordihinnast ühenduse piiril ilma tollimakse tasumata, on järgmised:

(64)

Uurimisperioodil tootsid samasugust toodet seitse ühenduse tootjat. Nendest tootjatest neli on seotud kõnealuste riikide eksportijatega. Seega võivad kõnealused tootjad oma seotuse tõttu eksportijaga olla kaitstud kahjustava dumpingu negatiivsete tagajärgede eest. Sellele osutab ka asjaolu, et kõnealused tootjad keeldusid menetluse käigus koostööst. Seega peeti asjakohaseks arvata nende toodang välja ühenduse tootmisest ning jätta nad välja ühenduse tootmisharu määratlusest. Lisaks on kaks neljast tootjast pärast uurimisperioodi tootmise lõpetanud.

(65)

Seetõttu moodustab kolme tootja, nimelt Ekranasi, Ecimexi ja Thomsoni toodang ühenduse tootmisharu kogutoodangu algmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(66)

Kaebus esitati kahe ühenduse tootja, Ekranasi ja Ecimexi nimel, nagu on osutatud põhjenduses 2. Need kaebuse esitajad moodustasid vaatlusaluse toote puhul peamise osa kogu ühenduse toodangust, st käesoleval juhul rohkem kui 40 %.

(67)

Tuleks märkida, et mõlemad tootjad, kes tootsid uurimisperioodi vältel samalaadset toodet, lõpetasid 2006. aasta esimeses pooles tootmise ning andsid sisse pankrotiavalduse. Kuna pankrotimenetlus veel kestab, ei ole selge, kas Ekranas ja Ecimex hakkavad uuesti värvitelerikineskoope tootma või mitte. Pärast menetluse algatamist on Thomson komisjonile teatanud oma toetusest TUBE esitatud kaebusele ning teinud uurimise käigus nõuetekohast koostööd. Kuni puudub täpsem teave selle kohta, kas kaks tootjat on tootmise lõplikult lõpetanud, loetakse Ekranas ja Ecimex endiselt ühenduse tootmisharu osaks. Seega moodustavad Ekranas, Ecimex ja Thomson ühenduse tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses ning neile viidatakse käesolevas dokumendis kui “ühenduse tootmisharule”.

(68)

Ühenduse tarbimine tehti kindlaks ühenduse tootmisharu omatoodangu müügimahtude alusel ühenduse turul, muude tootjate esitatud müügimahtude ning Eurostati impordimahtusid käsitlevate andmete põhjal.

(69)

2002. aasta ja uurimisperioodi vahel kahanes vaatlusaluse toote ühenduse turg ligikaudu 14 % võrra. Ühenduse tarbimine 2002. aastal oli ligikaudu 9,5 miljonit tükki ning uurimisperioodil ligikaudu 8,2 miljonit tükki. Täpsemini vähenes see 2 % võrra 2003. aastal, kasvas 2004. aastal 7 protsendipunkti võrra ning vähenes siis uurimisperioodil järsult ligi 20 protsendipunkti võrra.

(70)

Pärast esialgsete järelduste avaldamist vaidlustas kaebuse esitaja meetodid, mida komisjon kasutas tarbimise kindlakstegemiseks. Kaebuse esitaja väitis, et i) põhjenduse 64 alusel esitatud teabe põhjal ilmneb, et nende ühenduse tootjate müüki, kes olid seotud vaatlusalustes riikides asuvate eksportijatega, ei olnud tarbimise arvutamisel ja kahju analüüsimisel arvesse võetud; ii) teatavaid suletud turul müüdud koguseid, mille tarnija oli üks kolmest põhjenduses 67 nimetatud ühenduse tootjast, ei olnud tarbimise arvutamisel arvesse võetud, kuigi neid oleks pidanud arvestama.

(71)

Väite i osas tuleb märkida, et põhjenduses 64 osutatakse ainult ühenduse tootmisharu mõistele ja ühenduse kogu tootmise määratlusele algmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses, mitte ühenduse kogu tarbimise arvutamisele. Ühenduse tarbimise arvutamisel võeti arvesse nende tootjate müüki, keda ei arvestatud ühenduse tootmisharu määratlemisel ja ühenduse tootmisharu toodangus. Sama selgub ka eespool põhjendusest 68 ning kaebuse esitajale avaldatud täpsemast teabest, mille kohaselt oli kõnealune müügimaht uurimisperioodil ligikaudu 3 miljonit tükki. Seega on tarbimise arvutamisel arvesse võetud kõigi nende ühenduses asuvate tootjate müüki, kes kaebuse esitajale ja komisjonile teadaolevalt 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal tegutsesid. Siiski tuli ühenduse tootmisharu määratlusest välja jäetud tootjad jätta välja ka ühenduse tootmisharu olukorra analüüsist just seetõttu, et vastavalt algmääruse artikli 4 lõikele 1 ei saanud neid pidada ühenduse tootmisharu osaks. Seepärast lükati väide i tagasi.

(72)

Väite ii osas on tõsi, et komisjon jättis teatavad müügimahud tarbimise arvutamisel kõrvale ega võtnud neid arvesse mõnede põhiliste kahjunäitajate (eelkõige müügimahu ja hindade ning turuosa ja kasumlikkuse) analüüsimisel, kuna kõnealust müüki vaadeldi kui müüki suletud turul. Pikaajalise tava kohaselt eristab komisjon müüki suletud turul avatud turul toimuvast müügist, sest ainult avatud turul toimuv müük sisaldab konkurentsi. (5) Suletud turul toimuva müügi puhul ei konkureeri tooted avatud turul müüdavate toodetega ning seega ei mõjuta neid dumpinguhindadega import. Kõnealuses tootmisharus tegutseb enamik suuri samasuguse toote tootjaid (erinevalt kahest kaebuse esitajast) ka järgtööstuses, kus nad valmistavad lisaks kineskoopidele ka telereid. Näiteks jättis komisjon analüüsist välja Sony müügi suletud turul, ning kaebuse esitaja toetas sellist lähenemisviisi. Sama meetodit on järjepidevalt kohaldatud kõigi ühenduse tootjate puhul, olenemata sellest, kas nad moodustavad osa ühenduse tootmisharust või peetakse neid põhjenduses 64 osutatud “muudeks ühenduse tootjateks”.

(73)

Väites ii märgitud teatavate suletud turul toimunud müügimahtude osas tõdes komisjon, et kuni 2004. aasta juulini moodustas praegune kineskoobitehas Thomson Displays Polska Sp. Zo.o, Piaseczno, Poola, ühe juriidilise isiku Zyrardowi teleritehasega Poolas – nimelt äriühingu TMM Polska, mis oli täielikult emaettevõtte Thomson SA omanduses. Üldise tava kohaselt otsustas komisjon, et tegemist on integreeritud tootjaga ning samasuguse toote tarneid Piaseczno kineskoobitootjalt Zyrardowi teleritehasele tuleb vaadelda kui ettevõttesiseseid tarneid ning pidada ülekandehinnaga toimunud müügiks suletud turul. Kaebuse esitaja tunnistas de facto ülekandehindade kasutamist, väites, et “Thomson Display ja Thomson’s CTV display vaheline suhe võis hindu mõjutada, kuid kindlasti ei avaldanud see mõju kogustele”. Seetõttu kinnitab komisjon, et kõnealuseid ülekandeid ei saa pidada võrdseks avatud turul toimunud müügiga.

(74)

Selguse huvides tuleb märkida, et kui tarbimise arvutamisel võtta arvesse suletud turul toimunud müüki (vt järgnevat tabelit), muutub vaid üldine tase, samas kui suundumus – nõudluse märkimisväärne vähenemine uurimisperioodil – jääb sarnaseks põhjenduses 69 kirjeldatud arenguga. Seepärast lükati väide ii tagasi.

(75)

Komisjon kaalus algmääruse artikli 3 lõikes 4 näidatud kriteeriumide alusel, kas kõnealuste riikide impordi mõjusid tuleks hinnata kumulatiivselt. Komisjon tegi kindlaks, et: i) igale vaatlusalusele riigile määratud dumpingumarginaal on suurem kui algmääruse artikli 9 lõikes 3 määratletud miinimumtase ning ii) imporditud toodete ja ühenduse samasuguste toodete konkurentsitingimused on sarnased.

(76)

Kõigepealt märgitakse, et andmed vaatlusaluste riikide kahe eksportiva tootja, Beijing Matsushita Color CRT Co., Ltd ja LG Philips Display Korea Co., Ltd kohta, kes ei müünud vaatlusalust toodet dumpinguhinnaga, on nõuetekohaselt välja jäetud järgnevast analüüsist, mis sisaldab eranditult dumpinguhinnaga importi. Kahe eelmainitud tootja impordimaht uurimisperioodi vältel oli marginaalne, moodustades oluliselt vähem kui 1 % ühenduse tarbimisest.

(77)

Selle põhjal on iga vaatlusaluse riigi dumpingumarginaal suurem kui algmääruse artikli 9 lõikes 3 määratletud miinimum ning dumpinguhinnaga impordi maht igast riigist ei olnud algmääruse artikli 5 lõike 7 tähenduses tühine, turuosad ulatusid olenevalt vaatlusalusest riigist uurimisperioodi vältel 3,6 protsendist kuni 6,5 protsendini. Vaatlusaluste riikide dumpinguhinnaga impordi ja samasuguse ühenduse toote vahelise konkurentsi osas leiti, et konkurentsitingimused olid tõepoolest sarnased. Seda tõendab asjaolu, et vaatlusalustest riikidest imporditud vaatlusalune toode ning ühenduse tootmisharu toodetud ja ühenduse turul müüdud samasugune toode on ühesugused, need konkureerivad omavahel ja neid turustatakse samade kanalite kaudu. Lisaks sellele olid impordimahud märkimisväärsed ja hõivasid olulise turuosa.

(78)

Eeltoodu valguses jõuti järeldusele, et algmääruse artikli 3 lõikes 4 ette nähtud tingimused on täidetud. Seetõttu uuriti nelja vaatlusaluse riigi dumpinguhinnaga importi kumulatiivselt.

(79)

Vaatlusalustest riikidest pärit vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga import oli uurimisperioodil pisut alla 1,6 miljoni tüki, mis oli sarnasel tasemel 2002. aasta omaga. Näiv stabiilsus varjab aga teravaid erinevusi 2003. aastal, 2004. aastal ja uurimisperioodil. Import kasvas 2003. aastal 44 % võrra, vähenes 3 protsendipunkti võrra 2004. aastal ning vähenes uurimisperioodil veel 44 protsendipunkti võrra.

(80)

Vaatlusaluste riikide eksportijate käes olev turuosa suurenes uurimisperioodi vältel 17 protsendilt 2002. aastal 19,4 protsendini uurimisperioodil. Turuosa kasvas 2003. aastal peaaegu 8 protsendipunkti võrra, vähenes ligikaudu 2 protsendipunkti võrra 2004. aastal ning vähenes uurimisperioodil umbes 3,5 protsendipunkti võrra. Asjaolu, et vaatlusaluste riikide impordi turuosa oli uurimisperioodil suurem kui 2002. aastal, kuigi impordimaht oli uurimisperioodil väiksem kui 2002. aastal, võib seletada tarbimise järsu langusega, nagu on kirjeldatud põhjenduses 69.

(81)

Vaatlusalustest riikidest pärit vaatlusaluse toote keskmine hind langes 2002. aasta ja uurimisperioodi vahel 24 % võrra. 2003. aastal langes hind 15 % võrra, 2004. aastal veel 21 protsendipunkti võrra, enne kui tõusis uurimisperioodil 12 protsendipunkti võrra.

(82)

Mudelite kaupa võrreldi eksportivate tootjate ja ühenduse tootmisharu kaalutud keskmisi müügihindu ühenduses. Selleks võrreldi ühenduse tootmisharu tehasehindu müügi puhul sõltumatutele tarbijatele asjaomaste riikide koostööd tegevate eksportivate tootjate impordi müügihindade CIF-väärtusega ühenduse tollipiiril, mida nõuetekohaselt kohandati, et peegeldada kauba hinda mahalaadimisel. Võrdlus näitas, et uurimisperioodi vältel lõi asjaomastest riikidest pärit vaatlusalune toode ühenduse tootmisharu hindu alla –37 % (st allalöömist ei toimunud) kuni 13 %, sõltuvalt vaatlusalusest eksportijast. Üldiselt esines hindade allalöömist väga piiratud määral. Eurostati andmed osutavad sellele, et uurimisperioodile eelnenud aastatel olid vaatlusaluste riikide dumpinguhinnaga impordi hinnad oluliselt madalamad kui ühenduse tootmisharu hinnad.

(83)

Algmääruse artikli 3 lõike 5 kohaselt hinnati dumpinguhinnaga impordi mõju asjaomasele ühenduse tootmisharule, uurides kõiki asjakohaseid ühenduse tootmisharu seisundit mõjutavaid majandustegureid ja -näitajaid vastaval ajavahemikul.

(84)

2002. aastast kuni uurimisperioodini vähenes ühenduse tootmisharu toodang 5 %. Konkreetsemalt suurenes toodang 2003. aastal 8 %, 2004. aastal veel 12 protsendipunkti, seejärel aga vähenes uurimisperioodil järsult 25 protsendipunkti.

(85)

Toomisvõimsus suurenes järjekindlalt kogu vaatlusalusel perioodil. 2003. aastal suurenes see 4 %, 2004. aastal veel 19 protsendipunkti ning uurimisperioodil 5 protsendipunkti. See vastab seadmete arvu suurenemisele.

(86)

Tootmisvõimsuse rakendusaste püsis 2002.–2003. aastal 80–85 % vahemikus, langedes uurimisperioodil järsult 61 protsendini.

(87)

2002. aastast kuni uurimisperioodini oli valmistoodete varude tasemes suuri kõikumisi. Alguses langes see järsult 2003. aastal, mis kajastas selle konkreetse toote jaoks 2002. ja 2003. aastal veel soodsat ärikliimat, ning tõusis seejärel 2004. aasta lõpus järsult, kajastades nõudluse ootamatut vähenemist. Uurimisperioodil kohandati tootmist allapoole, nagu eespool näidatud, ning lõppvarude tase vähenes taas jätkusuutlikuma tasemeni.

(88)

Ühenduse tootmisharu omaenda toodangu müügimaht sõltumatutele tarbijatele alguses suurenes 2003. aastal 6 % ning 2004. aastal veel 16 protsendipunkti, kuid seejärel vähenes uurimisperioodil 6 protsendipunkti. Kokku suurenes müügimaht vaatlusalusel perioodil 16 %. Tootmismahu ja omamaise müügi vahelist olulist erinevust selgitab asjaolu, et ühenduse tootmisharu ekspordib ligi kaks kolmandikku oma toodangust ühendusest välja.

(89)

2002. aasta ja uurimisperioodi vahel suurenes ühenduse tootmisharu turuosa järjepidevalt, kokku 10 protsendipunkti. Konkreetsemalt oli see 2002. aastal ligi 28 %, 2003. aastal 30 % ja 2004. aastal ligi 32 % ning uurimisperioodil ligi 38 %. Turuosa suurenemist tuleb vaadelda EÜs tarbimise vähenemise taustal, mida on kirjeldatud eespool põhjenduses 69.

(90)

2002. aastast kuni uurimisperioodini, kui ühenduse tarbimine vähenes 14 %, suurenes ühenduse tootmisharu müügimaht ühenduse turul 16 %. Ühenduse tootmisharu võitis turuosa juurde 10 protsendipunkti, samas kui dumpinguhinnaga import võitis 2002. aastast kuni uurimisperioodini turuosa juurde ligi 2,4 protsendipunkti.

(91)

2002. aastast kuni uurimisperioodini langes ühenduse tootmisharu tööhõive tase ligi 10 %. 2002.–2003. aastal langes see 4 %, suurenes 2004. aastal 6 protsendipunkti, kuid langes uurimisperioodil 12 protsendipunkti, kajastades osaliselt toodangu vähenemist.

(92)

Ühenduse tootmisharu tootlikkus, mida mõõdetakse toodanguna (tükkides) töötaja kohta aastas, suurenes 2003. aastal 12 %, 2004. aastal veel 6 protsendipunkti, ning lõpuks vähenes uurimisperioodil 12 protsendipunkti. Uurimisperioodil turu ootamatult ahenedes kohandati kohe toodangumahtu, kuid nagu tavaliselt toimus tööjõu kohandamine aeglasemalt, mis tõi kaasa täheldatud tootlikkuse vähenemise.

(93)

Keskmine palk töötaja kohta oli uurimisperioodil ligikaudu samal tasemel nagu 2002. aastal. Konkreetsemalt vähenes see 2003. aastal 11 %, 2004. aastal veel 2 protsendipunkti ja lõpuks suurenes uurimisperioodil 14 protsendipunkti.

(94)

Sõltumatutele tarbijatele ühenduse tootmisharu omatoodangu ühendusesisesel müügil alanesid ühikuhinnad järjepidevalt – 2002. aastast kuni uurimisperioodini kokku 42 %. Konkreetsemalt alanesid hinnad 2003. aastal 25 %, 2004. aastal veel 9 protsendipunkti ja lõpuks uurimisperioodil veel 8 protsendipunkti. Uurimine näitas, et dumpinguhinnaga impordi mõju oli ühenduse tootmisharu müügihinna allalöömisele marginaalne, kui seda üldse oli. Teatud mudelite puhul oli hinna allalöömine ulatuslikum kui eespool põhjenduses 82 mainitud keskmised allalöömismarginaalid.

(95)

Ühenduse tootmisharu omatoodangu ühendusesisese müügi kasumlikkus, väljendatuna protsendina netoväärtusest, vähenes vaatlusalusel perioodil järjepidevalt. Kasumlikkus langes 24 protsendilt 2002. aastal ligi 18 protsendini 2003. aastal ja ligi 10 protsendini 2004. aastal. Uurimisperioodil sai ühenduse tootmisharu kahjumit –3,6 %.

(96)

Investeeringutasuvus (ROI), väljendatuna kasumina/protsendina investeeringute raamatupidamislikust puhasväärtusest, järgis üldjoontes kasumlikkusega sama arengusuunda, langedes ligi 17 protsendilt 2002. aastal –2,1 protsendini uurimisperioodil.

(97)

Äritegevuse netorahakäive vähenes samuti vaatlusalusel perioodil. Ligi 175 miljonilt eurolt 2002. aastal vähenes see 125 miljoni euroni 2003. aastal, suurenes taas ligi 141 miljoni euroni 2004. aastal, ning vähenes järsult –25 miljoni euroni uurimisperioodil. Olukord halvenes sedavõrd, et kahele ühenduse tootmisharusse kuuluvale äriühingule kuulutati 2006. aasta esimeses pooles välja pankrot, mida on mainitud eespool põhjenduses 67. Ainult Thomsonil oli võimalik saada vahendeid oma emaettevõtjalt, millega ta pääses raskemast finantsolukorrast. Ekranas ja Ecimex ei suutnud kapitali kaasata. Tulevikku silmas pidades mõjutab vähese nõudluse väljavaade ilmselgelt väga halvasti ühenduse tootmisharu võimet rohkem kapitali kaasata.

(98)

2002. aastast kuni uurimisperioodini vähenesid järjepidevalt ühenduse tootmisharu aastainvesteeringud vaatlusaluse toote tootmisesse. 2003. aastal vähenesid need 14 %, 2004. aastal veel 25 protsendipunkti ning uurimisperioodil veel 40 protsendipunkti.

(99)

Tegelike dumpingumarginaalide suuruse mõju ühenduse tootmisharule ei saa tähtsusetuks pidada, arvestades vaatlusalustest riikidest pärit impordi mahtu ja hindasid.

(100)

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 2313/2000 (6) on kehtestatud meetmed teatavate Indiast ja Korea Vabariigist pärit värvitelerikineskoopide impordi suhtes. Nende meetmete kehtivus lõppes 21. oktoobril 2005. Kuid need meetmed puudutasid ainult ühte riiki neljast, kelle vastu on käesolev menetlus algatatud, ning eespool põhjenduses 12 nimetatud viiest CN-koodist ainult CN-koodi 8540 11 11. CN-kood 8540 11 11 hõlmab ligi 20 % käesolevas menetluses vaatluse all olevast tootevalikust. Olukordade erinevust arvestades on seega raske teha mingeid järeldusi varasemast dumpingust toibumise küsimuses.

(101)

2002. aastast kuni uurimisperioodini vähenes asjaomastest riikidest pärit vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga import 3 %, kuid selle turuosa ühenduse turul suurenes ligi 2,4 protsendipunkti. Eurostati andmete põhjal oli asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi keskmine hind üldjuhul madalam ühenduse tootmisharu hindadest vaatlusalusel perioodil. Siiski ei löönud asjaomastest riikidest pärineva impordi hinnad uurimisperioodil oluliselt alla ühenduse tootmisharu hindasid. Nagu eespool põhjenduses 82 märgitud, löödi kaalutud keskmiste põhjal hinnad uurimisperioodil alla –37 % ja 13 % vahemikus, olenevalt vaatlusalusest riigist ja eksportijast. Kuid Eurostati andmed osutavad, et uurimisperioodile eelnevatel aastatel olid asjaomastest riikidest pärineva dumpinguhinnaga impordi hinnad ühenduse tootmisharu hindadest oluliselt madalamad.

(102)

Vaatlusalusel perioodil on ühenduse tootmisharu olukord selgelt halvenenud. Esiteks kuulutati 2006. aasta esimesel poolel kahele äriühingule kolmest ühenduse tootmisharu moodustavast äriühingust välja pankrot. Teiseks võis 2002. aastast kuni uurimisperioodini täheldada negatiivset arengut enamiku kahjunäitajate puhul: toodangumaht vähenes 5 %, tootmisvõimsuse rakendamine vähenes 25 %, tööhõive vähenes 10 %, ühikuhinnad langesid 42 %, kasumlikkus, investeeringutasuvus ja rahakäive halvenesid märgatavalt ning investeeringud vähenesid 79 %. Ühenduse tootmisharu olukorra halvenemine toimus peamiselt uurimisperioodil ning oli seega erakordselt järsk. Enne uurimisperioodi oli ühenduse tootmisharu kasumlikkus veel turvaliselt üle 10 %.

(103)

Mõned näitajad tundusid 2002. aastast kuni uurimisperioodini arenevat positiivses suunas. Tootmisvõimsus suurenes 28 %, ühenduse tootmisharu müügimaht ühenduse turul suurenes 16 % ja ühenduse tootmisharu turuosa kasvas 10 protsendipunkti. Kuid see ei suutnud ära hoida ühenduse tootmisharu finantsolukorra järsku halvenemist, mis lõpuks tõi kaasa kahe ühenduse tootja pankroti.

(104)

Eeltoodut arvesse võttes tuleb järeldada, et ühenduse tootmisharu on kandnud olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(105)

Algmääruse artikli 3 lõigete 6 ja 7 kohaselt kontrollis komisjon, kas dumpinguhinnaga import on põhjustanud ühenduse tootmisharule kahju ulatuses, mida võiks liigitada oluliseks. Lisaks dumpinguhinnaga impordile uuriti ka muid teadaolevaid tegureid, mis võisid samal ajal kahjustada ühenduse tootmisharu, vältimaks nende tegurite tekitatud võimaliku kahju omistamist dumpinguhinnaga impordile.

(106)

Uurimisperioodil vastas dumpinguhinnaga import neljast vaatlusalusest riigist olulisele turuosale – 19,4 %. 2002. aastast kuni uurimisperioodini vähenes vaatlusalustest riikidest pärit vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga impordi maht ligi 3 %, kuid selle osa ühenduse turul suurenes ligi 2,3 protsendipunkti, sest tarbimine vähenes veel kiiremini kui kõnealune impordimaht. Oluline on siiski märkida, et nii dumpinguhinnaga impordi maht kui ka selle turuosa saavutasid oma haripunkti 2003. aastal, vähenedes seejärel märgatavalt kuni uurimisperioodini. Uurimisperioodil oli dumpinguhinnaga impordi turuosa 5,5 protsendipunkti madalam kui 2003. aastal.

(107)

Asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi keskmine hind oli Eurostati andmete põhjal üldiselt madalam kui ühenduse tootmisharu hinnad vaatlusalusel perioodil ning avaldas tõenäoliselt viimastele survet. 2002.–2004. aastal alanesid impordihinnad oluliselt, kuid tõusid uurimisperioodil uuesti 12 protsendipunkti nagu märgitud eespool põhjenduses 81. Kuna ühenduse tootmisharu oli vaatlusalusel perioodil oma müügihindu samuti alandanud, ei löönud asjaomastest riikidest pärit import uurimisperioodil ühenduse tootmisharu hindasid oluliselt alla, nagu selgub mudelite omavahelisel võrdlemisel. Kaalutud keskmise põhjal oli hinna allalöömine uurimisperioodil –37 % ja 13 % vahel, olenevalt vaatlusalusest riigist ja eksportijast. Kuigi hinna allalöömist peaaegu ei esinenud, põhjustas dumpinguhinnaga import siiski turuhinnast madalama hinnaga müüki.

(108)

Nagu eespool põhjenduses 102 märgitud, võib täheldada järsku erinevust ühenduse tootmisharu olukorras aastatel 2002–2003 ja uurimisperioodil. Oluline on märkida, et ühenduse tootmisharu olukorra halvenemine oli erakordselt järsk, kuna see toimus peamiselt uurimisperioodi jooksul. Enne uurimisperioodi oli ühenduse tootmisharu kasumlikkus veel turvaliselt üle 10 % ja enamik kahjunäitajaid tundus veel arenevat positiivses suunas. Konkreetsemalt suurenes aastatel 2002–2004 tootmisvõimsus 23 %, tootmismaht suurenes 20 %, ühenduse tootmisharu müügimaht ühenduse turul suurenes 22 % ning ühenduse tootmisharu turuosa kasvas ligi 28 protsendilt ligi 32 protsendini ajal, kui turg oli veel kasvamas. Uurimisperioodil, kui turg järsult kahanes aastaga 20 %, kasvas ühenduse tootmisharu turuosa isegi 38 protsendini.

(109)

Veel tuleks märkida, et ühenduse tootmisharu jõudis suurima kasumlikkuseni aastatel 2002 ja 2003, kui selle müügihinnad olid juba märgatavalt langenud, turuosa väikseim ja dumpinguhinnaga impordi maht kõrgeimal tasemel. Kasumlikkus langes alles uurimisperioodil, kui ühenduse tootmisharu turuosa saavutas oma haripunkti ja dumpinguhinnaga impordi maht vähenes ning dumpinguhinnaga impordi hinnad tõusid.

(110)

Järelikult võis dumpinguhinnaga import avaldada 2002. aastast kuni uurimisperioodini ühenduse tootmisharu müügihindadele survet ja seega teatavat negatiivset mõju ühenduse tootmisharu üldisele olukorrale. Kuid nagu eespool põhjendustes 108 ja 109 märgitud, uurimisperioodile eelnevatel aastatel veel vastuolulisi märke ilmutanud ühenduse tootmisharu olukord halvenes uurimisperioodil järsult ja drastiliselt. Enne uurimisperioodi oli ühenduse tootmisharu kasumlikkus veel üle 10 %. Kuni uurimisperioodini tundus ka enamik kahjunäitajaid arenevat positiivses suunas. Aastatel 2002–2004 suurenes tootmisvõimsus 23 %, tootmismaht suurenes 20 %, ühenduse tootmisharu müügimaht ühenduse turul suurenes 22 % ning ühenduse tootmisharu turuosa kasvas ligi 28 protsendilt ligi 32 protsendini – ajal, kui turg oli veel kasvamas. Veel olgu meenutatud, et ühenduse tootmisharu jõudis suurima kasumlikkuseni aastatel 2002 ja 2003, kui selle turuosa oli väikseim ja dumpinguhinnaga impordi maht kõrgeimal tasemel. Ühenduse tootmisharu kasumlikkus langes uurimisperioodil, kui selle turuosa saavutas oma haripunkti ning – mis on eriti oluline – ajal, kui dumpinguhinnaga import tegelikult vähenes nii mahu kui ka turuosa lõikes (vt eespool põhjendus 106) ja kui dumpinguhinnaga impordi hinnad tõusid. Teisalt oli ühenduse tootmisharu ümbritsevas majanduskeskkonnas ainuke uus tegur nõudluse järsk langus 20 %. Seega, kuna ühenduse tootmisharu olukorra halvenemise ja dumpinguhinnaga impordi mõju vahel puudub selge ajaline kokkulangevus, tuleb tõsiselt kahelda impordisuundumuste ja ühenduse tootmisharu olukorra vahelise seose olemasolus. Seetõttu ei saa järeldada, et dumpinguhinnaga impordil oleks olnud ühenduse tootmisharu kahjustavas olukorras otsustav roll.

(111)

Mitmed huvitatud isikud märkisid, et värvitelerikineskoopide nõudluse langus oli ühenduse tootmisharule tekkinud järsu kahju peamine põhjus.

(112)

Nagu eespool põhjenduses 69 märgitud, langes värvitelerikineskoopide tarbimine uurimisperioodil järsult 20 %. See tarbimise langus oli ainus parameeter, mis ühenduse tootmisharu ümbritsevas keskkonnas drastiliselt muutus. See langeb ka kokku ühenduse tootmisharu olukorra drastilise halvenemisega. Uurimine näitas, et nõudluse järsul langusel oli tõepoolest negatiivne mõju ühenduse tootmisharule, sest ühenduse tootmisharu kasumlikkuse ja rahakäibe järsk vähenemine tuleneb otseselt turu ahenemisest selle mõju kaudu kuludele (tootlikkuse vähenemine uurimisperioodil, nagu märgitud eespool põhjenduses 92, ja toodangu ühikuhinna tõus) ning hindadele (liigne tootmisvõimsus). Uurimisperioodil muutus värvitelerikineskoopide nõudlus hindade suhtes täiesti jäigaks, mida kinnitab asjaolu, et 2004. aastast kuni uurimisperioodini täheldatud oluline hinnalangus ei toonud kaasa mingit müügimahu suurenemist. Vastupidi, nõudlus tegelikult langes 20 %.

(113)

Uurimine näitas, et värvitelerikineskoopide nõudluse langus toimus samal ajal, kui järjest rohkem tuli turule lameekraaniga telereid (vedelkristall- (LCD) ja plasmatelerid), mille osakaal turul järsult suurenes – ühelt protsendilt 2002. aastal 28 protsendini uurimisperioodil. Need lameekraantelerid konkureerivad otseselt värvitelerikineskoopidega ning tooted on vastastikku täielikult asendatavad. Kuigi LCD- ja plasmatehnoloogia ei ole täiesti uus, alanesid lameekraantelerite hinnad märgatavalt alles uurimisperioodil, kuivõrd hinnad langesid 2001. aastast kuni uurimisperioodini 44 %. Kõnealune lameekraantelerite hinnalangus muutis esiteks mudelid tarbijatele ahvatlevamaks, vähendades niiviisi nõudlust kineskooptelerite järele, ning teiseks avaldas otsest survet kineskooptelerite müügihinnale, mis pidi alanema, et olla uute ja atraktiivsete lameekraanmudelitega konkurentsivõimeline. Näiteks Ühendkuningriigis moodustasid lameekraantelerid 2005. aastal jaemüügist ostetud telerite koguväärtusest 63 %, 2004. aastal aga kõigest 37 protsenti. Nii käesoleva uurimise tulemus kui ka turu-uuringute andmed näitavad, et kineskooptelerite müügimaht saavutas ELis oma haripunkti 2004. aastal ning pärast seda on toimunud nõudluse langus.

(114)

Andmetest nähtub, et dumpinguhinnaga import avaldas hinnasurvet ühenduse tootmisharu hindadele ning tõenäoliselt oli sellel ka osa tootmisharu kahjustavas olukorras. Kuid üksikasjalikum analüüs, mis lähtub eelkõige vaatlusaluse perioodi suundumuste arengust, ei võimalda tuvastada põhjuslikku seost, kuna ühenduse tootmisharu olukorra halvenemise ja dumpinguhinnaga impordi arengu vahel puudub selge ajaline kokkulangevus.

(115)

Teisalt ilmnes uurimisel oluline fakt, et ühenduse tootmisharu kahjustava olukorra ja ühenduses värvitelerikineskoopide nõudluse languse vahel oli tõepoolest selge ajaline kokkulangevus. Selle tulemuseks oli tootmiskulude suurenemine ühiku kohta ja edasine hinnalangus. See suur hinnalangus langeb täielikult kokku lameekraantehnoloogia läbimurdega.

(116)

Järelikult ei ole võimalik tuvastada, et dumpinguhinnaga import eraldi võetuna oleks põhjustanud olulist kahju. Kooskõlas algmääruse artikli 3 lõikega 7 uuriti ka teisi tegureid ja leiti, et kahju tekitajaks võib lugeda nõudluse järsu ja olulise vähenemise ning konkurentsivõimelise hinnaga lameekraantehnoloogia suurenenud kättesaadavuse mõju.

(117)

Arvestades eespool põhjendustes 105–114 toodud järeldusi selle kohta, et põhjuslikku seost ühenduse tootmisharule tekitatud kahju ja dumpinguhinnaga impordi vahel ei ole võimalik tuvastada, leiab komisjon, et käesolev dumpinguvastane menetlus tuleb lõpetada vastavalt algmääruse artikli 9 lõikele 2,

16.11.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 316/35