11.11.2006

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 312/1

---

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1667/2006,

7. november 2006,

glükoosi ja laktoosi kohta

(kodifitseeritud versioon)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 308,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (2)

ning arvestades, järgmist:

(1)	Nõukogu 29. oktoobri 1975. aasta määrust (EMÜ) nr 2730/75 glükoosi ja laktoosi kohta (3) on mitmel korral oluliselt muudetud. (4) Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune määrus kodifitseerida.

(2)

Tehniliste raskuste vältimiseks tollikäitluses näeb nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 2658/87 (tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta) (5) ette, et ühelt poolt glükoos, glükoosisiirup, laktoos ja laktoosisiirup ning teiselt poolt keemiliselt puhas glükoos ja laktoos kuuluvad samasse rubriiki.

(3)

Glükoos, mis kuulub koondnomenklatuuri alamrubriikidesse 1702 30 91, 1702 30 99 ja 1702 40 90 ning laktoos, mis kuulub koondnomenklatuuri alamrubriiki 1702 19 00, on kantud asutamislepingu I lisa nimekirja ja seega kehtib nende kohta ka neid aineid hõlmav ühise turukorralduse alusel ette nähtud süsteem kauplemisel kolmandate riikidega; keemiliselt puhast glükoosi ja laktoosi aga ei ole asutamislepingu I lisa nimekirja kantud ja nende ainete kohta kehtib tollimaksu süsteem, mille majanduslik mõju võib olla tunduvalt erinev.

(4)

Selline olukord tekitab raskusi, mis on selletõttu isegi suuremad, et kõnesolevad tooted on nende puhtusastmest olenemata saadud samadest lähtetoodetest; tolliklassifikatsiooni kohaselt on keemiliselt puhta ja mittepuhta toote eristamise kriteeriumiks 99 % puhtusaste; ka pisut kõrgema või madalama puhtusastmega toodete majanduslik kasutusala võib olla üks ja seesama; vastastikuse asendatavuse tõttu võib erinevate süsteemide rakendamine seega põhjustada oodatavatest isegi suuremaid konkurentsimoonutusi.

(5)	Neid raskusi saab lahendada ainult kas rakendades kõnesolevate toodete suhtes nende puhtusastmest olenemata majanduslikult võrdväärseid tingimusi või küllaldasel määral ühtlustades kahte eri gruppi kuuluvate toodete käitlemist.

(6)

Asutamisleping ei näe konkreetselt ette asutust, kes peaks selliseid samme astuma; seega tuleb vajalikud meetmed võtta asutamislepingu artikli 308 alusel; kõige sobivamateks abinõudeks oleks laiendada keemiliselt puhtale glükoosile käitlemist, mida rakendatakse muude glükooside suhtes vastavalt nõukogu 29. septembri 2003. aasta teraviljaturu ühist korraldust käsitlevale määrusele (EÜ) nr 1784/2003, (6) ning laiendada keemiliselt puhtale laktoosile käitlemist, mida rakendatakse muude laktooside suhtes vastavalt nõukogu 17. mai 1999. aasta piima- ja piimatooteturu ühist korraldust käsitlevale määrusele (EÜ) nr 1255/1999, (7)

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrusega (EÜ) nr 1784/2003 ja sama määruse rakendussätetega ette nähtud ning koondnomenklatuuri alamrubriikidesse 1702 30 91, 1702 30 99 ja 1702 40 90 kuuluvate glükoosi ja glükoosisiirupiga seotud süsteem laieneb ka koondnomenklatuuri alamrubriikidesse 1702 30 51 ja 1702 30 59 kuuluvale glükoosile ja glükoosisiirupile.

Artikkel 2

Määrusega (EÜ) nr 1255/1999 ja sama määruse rakendussätetega ette nähtud ning koondnomenklatuuri alamrubriiki 1702 19 00 kuuluva laktoosi ja laktoosisiirupiga seotud süsteem laieneb ka koondnomenklatuuri alamrubriiki 1702 11 00 kuuluvale laktoosile ja laktoosisiirupile.

Artikkel 3

Kui koondnomenklatuuri alamrubriikidesse 1702 30 91, 1702 30 99, 1702 40 90 ja 1702 19 00 kuuluva glükoosi ja glükoosisiirupi ning laktoosi ja laktoosisiirupiga seotud süsteemi muudetakse vastavalt asutamislepingu artiklile 37 või selle artikli kohaldamiseks ette nähtud korras, laienevad need muudatused vastavalt vajadusele ka koondnomenklatuuri alamrubriikidesse 1702 30 51, 1702 30 59 ja 1702 11 00 kuuluvale glükoosile ja glükoosisiirupile ning laktoosile ja laktoosisiirupile, kui samas korras ei võeta muid meetmeid nende toodete suhtes kohaldatava süsteemi ühtlustamiseks eespool nimetatud toodete suhtes kohaldatava süsteemiga.

Artikkel 4

Määrus (EMÜ) nr 2730/75 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele kooskõlas II lisas esitatud vastavustabeliga.

Artikkel 5

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  Arvamus on edastatud 12. oktoobril 2006 (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  Arvamus on edastatud 13. septembril 2006 (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(3)  EÜT L 281, 1.11.1975, lk 20. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 2931/95 (EÜT L 307, 20.12.1995, lk 10).

(4)  Vt I lisa.

(5)  EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 996/2006 (ELT L 179, 1.7.2006, lk 26).

(6)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 78. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1154/2005 (ELT L 187, 19.7.2005, lk 11).

(7)  EÜT L 160, 26.6.1999, lk 48. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1913/2005 (ELT L 307, 25.11.2005, lk 2).

---

---

---

11.11.2006

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 312/4

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1668/2006,

10. november 2006,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)	Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 3223/94 artiklis 4 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 11. novembril 2006.

---

(1)  EÜT L 337, 24.12.1994, lk 66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 386/2005 (ELT L 62, 9.3.2005, lk 3).

---

---

11.11.2006

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 312/6

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1669/2006,

8. november 2006,

milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1254/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad veiseliha kokkuostu kohta

(kodifitseeritud versioon)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1254/1999 veise- ja vasikalihaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 27 lõiget 4 ja artiklit 41,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni 15. märtsi 2000. aasta määrust (EÜ) nr 562/2000, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1254/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad veiseliha kokkuostu kohta (2) on korduvalt oluliselt muudetud. (3) Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune määrus kodifitseerida.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1254/1999 artikli 27 lõikega 1 on ette nähtud, et riikliku kokkuostu alustamine oleneb liikmesriigi või liikmesriigi piirkonna keskmisest turuhinnast. Tuleb sätestada liikmesriikide turuhindade arvutamise eeskirjad, mis käsitlevad eelkõige kasutatavaid kvaliteediklasse ja nende hindamist, koefitsiente, mida kasutatakse nende ümberarvestamiseks kvaliteedi võrdlusklassiks R3, ning kokkuostu alustamise ja lõpetamise korda.

(3)

Sekkumiskõlblikkuse tingimused peavad tagama, et ei ostetaks kokku tooteid, mis pole liikmesriigi toodangu seisukohalt tüüpilised ega vasta kehtivatele sanitaar- ja veterinaareeskirjadele ning mille kaal on suurem kui turul tavapäraselt nõutavatel toodetel. Iirimaal klassi O3 kuuluvate veiserümpade sekkumiskõlblikkusele esitatavad nõuded peaks laienema ka Põhja-Iirimaale, et vältida kaubandushäireid ühenduse selle piirkonna veiselihaturul.

(4)

Tuleks sätestada sekkumiskõlblike rümpade identifitseerimise erieeskirjad, mille kohaselt tuleb tapanumbri tempel kanda iga veerandrümba siseküljele. Rümbad tuleks esitada ühtsel viisil lõigatult, et hõlbustada jaotustükkide realiseerimist, tõhustada konditustamise kontrolli ning saada ühenduse kõigis osades ühtsele määratlusele vastavad jaotustükid. Seepärast ja vähendamaks maksimaalselt kondita jaotustükkide arvu ja korrastuskadusid ning kasutamaks saadud tooteid võimalikult tõhusalt, tuleks rümbad lõigata otselõigetena ning määratleda esi- ja tagaveerandid nii, et need sisaldaksid vastavalt viiendat ja kaheksandat ribi.

(5)

Turu tegelikku seisundit moonutada võivate spekulatsioonide ärahoidmiseks peaks igal huvitatud isikul olema võimalus esitada iga pakkumiskutse korral ainult üks pakkumine kategooria kohta. Hoidmaks ära valenime kasutamist, tuleks huvitatud isik määratleda ainult selliste ettevõtjate kategooriaga, kes majandustegevuse tõttu on sekkumises tavapäraselt osalenud.

(6)	Pakkumiste esitamisel saadud kogemusi silmas pidades tuleks ühtlasi ette näha, et vajaduse korral peavad huvitatud pooled pakkumisel osalemiseks sõlmima sekkumisasutustega lepingu spetsifikaatides sätestatud tingimustel.

(7)	Tuleks täpsustada tagatiste sularahas esitamise eeskirju, et võimaldada sekkumisametitel tagatisena vastu võtta pangatšekke.

(8)

Kõigi konkreetselt määratletud riskirühma kuuluvate toodete kasutamiskeelust tulenevalt ning selleks, et võtta arvesse suurenevaid kulusid ja sissetulekute vähenemist veise- ja vasikalihasektoris, tuleks viia keskmise turuhinna suhtes kohaldatav ning maksimaalse kokkuostuhinna määramisel kasutatav lisasumma vastavusse sel ajal kehtiva kõrgeima määraga.

(9)	Toodete tarnimiskogemus on näidanud, et sekkumiskeskustel tuleks lubada vajaduse korral lühendada toodete tarneaega, vältimaks kahe järjestikuse pakkumismenetlusega seotud tarnete kattumist.

(10)

Eeskirjade eiramise oht on eriti suur kokkuostetud rümpade süstemaatilise konditustamise korral. Sellepärast tuleks kehtestada nõue, et sekkumisametite külmhooned ja lihalõikusettevõtted ei tohi sõltuda tapamajadest ega asjaomastest edukatest pakkujatest. Teatavate liikmesriikide praktiliste raskuste arvestamiseks võib lubada erandeid käesolevast põhimõttest tingimusel, et konditustatavad kogused on rangelt piiratud ja et nende ülevõtmise kontroll võimaldab välja selgitada konditustatud liha päritolu ja vältida pettust niipalju kui võimalik. Viimaseid uuringuid silmas pidades tuleks rohkem rõhutada lihas sisalduvate keelatud jääkainete, eriti hormonaalset toimet avaldavate jääkainete kontrolli.

(11)

Sekkumisasutused võivad üle võtta ainult selliseid tooteid, mis vastavad ühenduse eeskirjades sätestatud kvaliteedi- ja esitamisnõuetele. Kogemus näitab, et tuleks ette näha teatavad üksikasjalikud ülevõtmis- ja kontrollieeskirjad. Eriti tuleks ette näha eelkontroll tapamajas, et kõlbmatu liha saaks varakult kõrvaldada. Tarnitud toodete vastuvõtukorra usaldusväärsuse suurendamiseks tuleks tööle võtta kvalifitseeritud personal, kelle erapooletuse tagab nende sõltumatus osapooltest ja korrapärane vahetumine. Samuti tuleks kindlaks määrata kontrollitavad valdkonnad.

(12)	Pidades silmas veiste spongioosse entsefalopaatia (BSE) juhtumeid, aitaks kogu liha konditustamise nõue vabastada laoruumi, mis on vajalik tõenäoliselt kokkuostetavate suurte veiseliha koguste jaoks, ja hõlbustaks liha hilisemat müüki.

(13)

Tõhustamaks sekkumisasutuste kontrolli toodete ülevõtmise üle, tuleks täpsustada sätted, mis käsitlevad eelkõige saadetiste määratlemise ning kokkuostetud toodete esialgse kontrollimise ja nende kaalu kontrollimise korda. Selleks tuleks karmistada sätteid, mis on seotud kokkuostetava liha konditustamise kontrolliga ning toodete tagasilükkamisega. See puudutab ka ladustatud toodete kontrollimist.

(14)	Rümpade suhtes kohaldatavates sätetes tuleks eelkõige täpsustada nende ülesriputamisviis ning kõik vigastused ja käsitsusviisid, mis võivad mõjutada toodete kaubanduslikku kvaliteeti või neid rikkuda ning mida tuleks töötlemisel vältida.

(15)

Nõuetekohase konditustamise tagamiseks peaks iga lihalõikusettevõtte juures olema vähemalt üks külmõhkkamber. Erandeid sellest nõudest tuleks lubada vaid hädavajadusel. Tuleks ette näha konditustamise pideva füüsilise kontrolli sätted, millega nõutakse eelkõige inspekteerijate sõltumatust ja määratakse kindlaks kontrollimiste miinimumarv.

(16)

Jaotustükkide ladustamiseeskirjad peaksid võimaldama jaotustükke kergesti identifitseerida. Selleks peavad liikmesriikide pädevad asutused võtma eelkõige toodete jälgitavuse ja ladustamisega seotud vajalikke meetmeid, et hõlbustada kokkuostetud toodete hilisemat realiseerimist, võttes arvesse kõiki loomade tervislikku seisundit puudutavaid nõudeid, kellelt tooted pärinevad. Peale selle tuleks jaotustükkide ladustamise parandamiseks ja nende identifitseerimise lihtsustamiseks ette näha pakendamisstandardid ning jaotustükid tuleks märgistada nende täisnimetusega või ühenduse koodiga.

(17)	Toodete kastidesse, kaubaalustele ja konteineritesse pakkimise eeskirju tuleks karmistada, et hõlbustada ladustatavate toodete identifitseerimist ja parandada nende säilivust, võidelda pettuseohuga ning parandada toodetele ligipääsu nende inspekteerimiseks ja müümiseks.

(18)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas veise- ja vasikalihaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I   PEATÜKK

REGULEERIMISALA

Artikkel 1

Reguleerimisala

Käesoleva määrusega kehtestatakse määruse (EÜ) nr 1254/1999 artiklis 27 sätestatud veiseliha kokkuostu üksikasjalikud eeskirjad.

II   PEATÜKK

KOKKUOST

1.   JAGU

Üldeeskirjad

Artikkel 2

Ühendkuningriigi sekkumispiirkonnad

Ühendkuningriik koosneb kahest sekkumispiirkonnast:

—	I piirkond: Suurbritannia,

—	II piirkond: Põhja-Iirimaa.

Artikkel 3

Pakkumismenetluse kaudu toimuva kokkuostu väljakuulutamine ja lõpetamine

Määruse (EÜ) nr 1254/1999 artiklit 27 kohaldatakse kooskõlas järgmiste eeskirjadega:

a)

selleks et kontrollida, kas kõnesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tingimused on täidetud: — võetakse liikmesriigi või selle piirkonna keskmise turuhinna puhul iga sekkumiskõlbliku kategooria osas arvesse liikmesriigile või asjaomasele piirkonnale käesoleva määruse I lisaga kehtestatud koefitsientide abil kvaliteediklassina R3 väljendatud kvaliteediklasside U, R ja O hindu, — registreeritakse komisjoni määruses (EÜ) nr 295/96 (4) sätestatud kvaliteediklasside keskmised turuhinnad kooskõlas seal sätestatud tingimustega, — peetakse liikmesriigi või liikmesriigi piirkonna iga sekkumiskõlbliku kategooria keskmiseks turuhinnaks kõigi teises taandes osutatud kvaliteediklasside turuhinna keskmist, mida on kaalutud vastavalt kvaliteediklassi osakaalule kõnealuse liikmesriigi või piirkonna loomade kogutapaarvus;

b)	iga kategooria kokkuostu väljakuulutamine otsustatakse liikmesriikides või liikmesriikide piirkondades registreeritud viimase kahe nädala turuhindade alusel;

c)	iga kategooria kokkuostu lõpetamine otsustatakse liikmesriikides või liikmesriikide piirkondades registreeritud viimase nädala turuhindade alusel.

Artikkel 4

Toodete sekkumiskõlblikkuse tingimused

1.   Kokku võib osta käesoleva määruse II lisas loetletud tooteid, mis kuuluvad järgmistesse määruse (EÜ) nr 1183/2006 (5) artikli 4 lõikes 1 määratud kategooriatesse:

a)	alla kaheaastaste kastreerimata noorte isasloomade liha (A-kategooria);

b)	kastreeritud isasloomade liha (C-kategooria).

2.   Rümpasid ja poolrümpasid võib kokku osta ainult juhul, kui:

a)	neile on antud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 854/2004 (6) I lisa I punkti III peatükis osutatud tervisemärk;

b)	neil ei ole omadusi, mis muudaksid nendest saadud tooted ladustamiseks või järgnevaks kasutamiseks kõlbmatuks;

c)	need ei pärine hädatapu korras tapetud loomadelt;

d)	need pärinevad ühendusest komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 (7) artikli 39 tähenduses;

e)	need on kehtivate veterinaarnõuete kohaselt kasvatatud loomade rümbad;

f)

need ei ületa ühenduse eeskirjades lubatud radioaktiivsuse piirtaset. Toote radioaktiivse saastumise taset jälgitakse üksnes juhul, kui olukord seda nõuab ning üksnes niikaua, kui see on vajalik. Vajaliku kontrolli kestus ja ulatus otsustatakse määruse (EÜ) nr 1254/1999 artikli 43 lõikes 2 ettenähtud korras;

g)	need pärinevad rümpade hulgast, mis ei kaalu üle 340 kg.

3.   Rümpasid ja poolrümpasid võib kokku osta ainult juhul, kui:

a)

need on esitatud, vajaduse korral asjaomase poole kulul veeranditeks lõigatult, kooskõlas käesoleva määruse III lisa nõuetega. Kõiki rümbaosi tuleb kontrollida, et hinnata nende vastavust kõnealuse lisa punktis 2 esitatud nõuetele. Kui kasvõi üks nõue on täitmata, lükatakse pakkumine tagasi; kui üks veerand lükatakse tagasi, sest see ei vasta ülalviidatud esitamisnõuetele ja eelkõige juhul, kui puudusi ei ole võimalik vastuvõtu ajal kõrvaldada, lükatakse tagasi ka teine sama poolrümba veerand;

b)	need on liigitatud vastavalt määruses (EÜ) nr 1183/2006 ette nähtud ühenduse skaalale. Pärast rümba kõigi osade üksikasjalikku kontrollimist lükkavad sekkumisametid tagasi kõik tooted, mis nende arvates ei ole liigitatud vastavalt nimetatud skaalale;

c)

need on identifitseeritavad, esiteks kategooria, lihakusklassi ja rasvasusklassi märgistuse järgi ning teiseks identifitseerimis- või tapanumbriga. Kategooriat, lihakusklassi ja rasvasust näitavad märgistused peavad olema täiesti loetavad ning tehtud mittetoksilise, kiirestikuivava ja kustutamatu templivärviga pädevate riigiasutuste kinnitatud korras. Tähtede ja numbrite kõrgus peab olema vähemalt 2 cm. Tagaveerandi märgistus kantakse seljaosale neljanda nimmelüli kõrgusele ning esiosa märgistus umbes 10–30 cm kaugusele rinnaku lõikeservast. Identifitseerimis- või tapanumber märgitakse iga veerandi sisekülje keskele, kasutades sekkumisameti lubatud pitserit või kustutamatut märgist;

d)	need on märgistatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1760/2000 (8) kehtestatud süsteemile.

Artikkel 5

Sekkumiskeskused

1.   Liikmesriigid määravad sekkumismeetmete tõhususe tagamiseks sekkumiskeskused.

Nende keskuste sisseseade peab võimaldama:

a)	üle võtta kondiga liha;

b)	külmutada säilitamisele kuuluvat liha täiendava töötlemiseta;

c)	ladustada seda liha vähemalt kolm kuud tehniliselt rahuldavates tingimustes.

2.   Konditustamisele kuuluva kondiga liha jaoks võib ette näha ainult sellised sekkumiskeskused, mille lihalõikusettevõtted ja külmhooned ei ole seotud tapamaja ega eduka pakkujaga ning mille tegevus, juhtimine ja personal on viimastest sõltumatu.

Praktiliste raskuste korral võivad liikmesriigid lõigust 1 erandeid teha tingimusel, et nad tugevdavad liha vastuvõtmisel tehtavat kontrolli vastavalt artikli 14 lõikele 5.

2.   JAGU

Pakkumine ja ülevõtmine

Artikkel 6

Pakkumise väljakuulutamine ja lõpetamine

1.   Pakkumiskuulutused, pakkumiskutses tehtavad muudatused ja pakkumise lõpetamise teated avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas hiljemalt pakkumiste esitamistähtajale eelneval laupäeval.

2.   Pakkumise väljakuulutamisel võib määrata miinimumhinna, millest madalamaid pakkumisi vastu ei võeta.

Artikkel 7

Pakkumiste esitamine ja nendest teatamine

Pakkumiskutse ajal on pakkumiste esitamistähtaeg iga kuu teisel ja neljandal teisipäeval kell 12.00 (Brüsseli aja järgi), välja arvatud augusti teine teisipäev ja detsembri neljas teisipäev, mil pakkumisi vastu ei võeta. Kui teisipäev on riigipüha, tuuakse tähtaeg 24 tunni võrra ettepoole. Sekkumisametid teatavad saadud pakkumistest komisjonile 24 tunni jooksul alates pakkumiste esitamistähtajast.

Artikkel 8

Pakkumisele esitatavad nõuded

1.   Pakkumisi võivad esitada ainult:

a)	veiste tapamajad, mis on registreeritud või heaks kiidetud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EMÜ) nr 853/2004 (9) artikliga 4, olenemata nende õiguslikust seisundist, ja

b)	elusloomade või lihaga kauplejad, kelle loomi tapetakse tapamajas nende enda arvel ja kes on kantud riiklikku käibemaksuregistrisse.

2.   Huvitatud pooled edastavad pakkumised pakkumise väljakuulutanud liikmesriikide sekkumisametitele, esitades kas kirjaliku hinnapakkumuse või kasutades mõnda muud sekkumisameti heakskiidetud kirjalikku teatamisvormi, saades mõlemal juhul vastu kättesaamistõendi.

Pakkumiste esitamine võib toimuda lepingu alusel vastavalt nõuetele, mille sekkumisametid on sätestanud vastavalt oma üldtingimustele.

3.   Huvitatud pooled võivad igas pakkumismenetluses teha ainult ühe pakkumise kategooria kohta.

Liikmesriigid peavad tagama, et pakkujad ei sõltuks üksteisest oma juhtimise, personali ega tegevuse poolest.

Kui ilmneb vastupidine olukord või kui pakkumised ei ole kooskõlas majandusnäitajatega, peetakse pakkumisi vastuvõetavaks ainult juhul, kui pakkuja esitab asjakohase tõenduse selle kohta, et teises lõigus sätestatud nõuded on täidetud.

Kui tehakse kindlaks, et üks pakkuja on esitanud üle ühe pakkumise, lükatakse kõik selle pakkuja tehtud pakkumised tagasi.

4.   Pakkumine peab sisaldama järgmisi andmeid:

a)	pakkuja nimi ja aadress;

b)	pakutav tootekogus tonnides kategooriate kaupa, mis on pakkumiskuulutuses piiritletud;

c)	R3 kvaliteediklassi kuuluvate toodete hind eurodes (mitte rohkem kui sajandikkohani ümardatud) 100 kg kohta vastavalt artikli 15 lõikele 3.

5.   Pakkumine kehtib üksnes juhul, kui:

a)	selle suurus on vähemalt 10 tonni;

b)	sellega on kaasas pakkuja kirjalik kohustus järgida kõiki asjaomase pakkumismenetlusega seotud sätteid ja

c)	on olemas tõendus selle kohta, et pakkuja on pakkumiste esitamistähtajaks esitanud asjaomase pakkumise artiklis 9 sätestatud tagatise.

6.   Pakkumisi ei tohi pärast artikliga 7 kindlaksmääratud esitamistähtaegu tagasi võtta.

7.   Pakkumised on konfidentsiaalsed.

Artikkel 9

Tagatised

1.   Pakkumiste jõusolek pärast pakkumiste esitamistähtaja möödumist ja toodete toimetamine sekkumisameti määratud lattu artikli 13 lõikes 2 sätestatud aja jooksul on põhikohustused, mille täitmine tagatakse 30 euro suuruse tagatise tasumisega toote iga 100 kilogrammi kohta.

Tagatis tasutakse selle liikmesriigi sekkumisametile, kus pakkumine on esitatud.

2.   Tagatised esitatakse ainult sularahas, nagu on määratud komisjoni määruse (EMÜ) nr 2220/85 (10) artiklis 13 ning artikli 14 lõigetes 1 ja 3.

3.   Vastuvõtmata pakkumiste korral vabastatakse tagatised niipea, kui pakkumistulemused on avaldatud.

Vastuvõetud pakkumiste korral vabastatakse tagatised siis, kui toodete ülevõtmine on lõpetatud, piiramata käesoleva määruse artikli 14 lõike 7 kohaldamist.

Artikkel 10

Pakkumiste vastuvõtmine

1.   Võttes arvesse iga pakkumiskutse puhul saadud pakkumisi, määratakse igale kategooriale kvaliteediklassiga R3 seotud maksimumkokkuostuhind määruse (EÜ) nr 1254/1999 artikli 43 lõikes 2 sätestatud korras.

Liikmesriigis või liikmesriigi piirkonnas võib erilistel asjaoludel määrata teistsuguse, keskmisi registreeritud turuhindu kajastava hinna.

2.   Võib otsustada mitte ühtegi pakkumist vastu võtta.

3.   Kui maksimumhinnaga võrdse või sellest madalama hinnaga pakutavad lõplikud kogused ületavad kogused, mida kavatsetakse kokku osta, võib kõigi kategooriate vastuvõetud koguseid vähendada, kasutades vähenduskoefitsiente, mis võivad järk-järgult suureneda vastavalt hinna ja pakutavate koguste vahelisele erinevusele.

Vähenduskoefitsiendid võivad erilistel asjaoludel liikmesriigiti või liikmesriikide piirkonniti erineda, pidades silmas vajadust tagada sekkumismehhanismide nõuetekohane funktsioneerimine.

Artikkel 11

Maksimumkokkuostuhind

1.   Arvesse ei võeta pakkumisi, mille määratud hind on kõrgem kui liikmesriigis või liikmesriigi piirkonnas registreeritud vastava kategooria keskmine turuhind, mis on ümber arvutatud I lisas sätestatud koefitsientidega kvaliteediklassiks R3, lisades 10 eurot 100 kilogrammi rümpade kaalu kohta.

2.   Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, lükatakse pakkumised tagasi, kui määratud hind on kõrgem kui artiklis 10 nimetatud ja vastava pakkumise puhul kehtestatud maksimumhind.

3.   Kui pakkujale määratud kokkuostuhind on kõrgem kui lõikes 1 nimetatud keskmine turuhind, kohandatakse määratud hinda, korrutades seda koefitsiendiga, mis on saadud IV lisas esitatud valemi A abil. Siiski ei tohi:

a)	kõnesolev koefitsient olla suurem kui 1;

b)	kõnesoleva koefitsiendi kasutamisel väheneda määratud hind rohkem kui kõnealuse hinna ja keskmise turuhinna erinevuse võrra.

Kui liikmesriigil on usaldusväärsed andmed ja asjakohased kontrollivahendid, võib ta teha otsuse arvutada koefitsiendi iga pakkuja jaoks IV lisa valemi B abil.

4.   Pakkumise korraldamisest tulenevad õigused ja kohustused ei ole loovutatavad.

Artikkel 12

Kokkuostu piiramine

Kui liikmesriikide sekkumisametitele pakutakse liha suuremates kogustes, kui neil on võimalik kohe vastu võtta, võivad nad kokkuostmisel piirduda kogustega, mida neil on võimalik üle võtta oma territooriumil või mõnes oma sekkumispiirkonnas.

Sellise piirangu puhul tagavad liikmesriigid kõigi asjaomaste isikute võrdse ligipääsu.

Artikkel 13

Teatamine edukatest pakkujatest ja tarnetest

1.   Sekkumisamet teatab pakkujatele nende pakkumiste tulemustest viivitamata.

Sekkumisametid väljastavad edukatele pakkujatele kohe nummerdatud tarnekorraldused, mis sisaldavad järgmisi andmeid:

a)	tarnitav kogus;

b)	vastuvõetud pakkumises nimetatud hind;

c)	toodete tarnimise ajakava;

d)	sekkumiskeskus või -keskused, kuhu tooted tuleb tarnida.

2.   Edukad pakkujad toimetavad tooted kätte hiljemalt 17. kalendripäevaks pärast esimest tööpäeva, mis järgneb määruse avaldamisele, millega määratakse kindlaks maksimumkokkuostuhinnad ja kokkuostetavad veiselihakogused.

Olenevalt vastuvõetud kogustest võib komisjon seda aega ühe nädala võrra pikendada. Tarned võib jaotada mitmeks saadetiseks. Peale selle võivad sekkumisametid lühendada toodete tarnimise ajakava, kuid mitte rohkem kui 14 kalendripäevani.

Artikkel 14

Ülevõtmine

1.   Sekkumisamet võtab liha üle sekkumiskeskuse lihalõikusettevõtte vastuvõtu kaalupunktis.

Tooted tarnitakse 10–20 tonniste saadetistena. Tootekogus võib olla alla 10 tonni ainult juhul, kui see on esialgsest pakkumisest järele jäänud või kui esialgset pakkumist on 10 tonni võrra vähendatud.

Tarnitud tooted tunnistatakse vastuvõetavaks ja võetakse üle, kui sekkumisamet on kontrollinud nende vastavust käesolevas määruses sätestatud nõuetele. Vastavust artikli 4 lõike 2 punktis e sätestatud nõuetele ning eelkõige nõukogu direktiivi 96/22/EÜ (11) artikliga 3 ja artikli 4 lõikega 1 keelatud ainete sisaldust kontrollitakse proovide analüüsimisega, mille suurus ja proovivõtumeetod on sätestatud asjakohastes veterinaarõigusaktides.

2.   Kui vahetult enne laadimist tapamaja laadimissektsioonis ja enne transportimist sekkumiskeskusesse ei toimu eelkontrolli, identifitseeritakse poolrümbad järgmiselt:

a)	kui piirdutakse rümpade märgistamisega, peab märgistus vastama artikli 4 lõike 3 punktile c ning tuleb täita dokument, kuhu on märgitud identifitseerimis- või tapanumber ja veise tapakuupäev;

b)	kui rümpadele kinnitatakse ka etiketid, peavad need vastama komisjoni määruse (EMÜ) nr 344/91 (12) artikli 1 lõigetele 2, 3 ja 4.

Kui poolrümbad lõigatakse veeranditeks, tehakse seda käesoleva määruse III lisas sätestatud korras. Veerandid rühmitatakse nii, et neid oleks võimalik ülevõtmisel rümpade või poolrümpade kaupa vastu võtta. Kui poolrümpasid ei ole enne sekkumiskeskusesse transportimist veeranditeks lõigatud, tehakse seda nende saabumisel sekkumiskeskusesse vastavalt III lisale.

Vastuvõtupunktis märgistatakse iga veerandrümp etiketiga, mis vastab määruse (EMÜ) nr 344/91 artikli 1 lõigetele 2, 3 ja 4; etiketil on näidatud ka veerandrümba kaal ja lepingu number. Etiketid kinnitatakse ilma metall- või plastikkinnituseta otse esi- või tagaveerandi esi- või tagakoodikõõluste külge või esi- või tagaveerandi kubemeosa turjaplaadikõõluse külge.

Vastuvõtu käigus kontrollitakse süstemaatiliselt kõigi tarnitud veerandrümpade esitusviisi, klassifikatsiooni, kaalu ja etiketti. Igal rümbal kontrollitakse ka ühe tagaveerandi temperatuuri. Vastu ei võeta rümpi, mille kaal ületab artikli 4 lõike 2 punktis g sätestatud maksimumkaalu.

3.   Eelkontrolli võib teha vahetult enne tapamaja laadimissektsiooni laadimist, kontrollitakse poolrümpade kaalu, klassifikatsiooni, esitusviisi ja temperatuuri. Vastu ei võeta rümpi, mille kaal ületab artikli 4 lõike 2 punktis g sätestatud maksimumkaalu. Tagasilükatud tooted märgistatakse vastavalt ja neid ei tohi enam eelkontrolliks või vastuvõtmiseks esitada.

Eelkontroll hõlmab saadetisi, milles on vastavalt sekkumisameti määratlusele kõige enam 20 tonni poolrümpasid. Kui pakkumine hõlmab veerandeid, võib sekkumisamet siiski lubada saadetisi, milles on üle 20 tonni poolrümpasid. Kui tagasilükatud poolrümpade kogus ületab 20 % kontrollitud saadetisest, lükatakse lõike 6 kohaselt tagasi kogu saadetis.

Poolrümbad lõigatakse enne sekkumiskeskusesse transportimist veeranditeks vastavalt III lisale. Iga veerandrümp kaalutakse ja märgistatakse etiketiga, mis vastab määruse (EMÜ) nr 344/91 artikli 1 lõigetele 2, 3 ja 4. Etiketile on märgitud ka veerandrümba kaal ja lepingu number. Etiketid kinnitatakse ilma metall- või plastikkinnituseta otse esi- või tagaveerandi esi- või tagakoodikõõluste külge või esi- või tagaveerandi kubemeosa turjaplaadikõõluse külge.

Iga rümba veerandid rühmitatakse nii, et neid oleks võimalik ülevõtmisel rümpade või poolrümpade kaupa vastu võtta.

Iga vastuvõtupunkti jõudnud saadetise juures peab olema kontrollakt, mis sisaldab kõiki üksikasju poolrümpade ja veerandrümpade kohta, sealhulgas esitatud ja vastuvõetud või tagasilükatud toodete kogust. Kontrollakt antakse üle vastuvõtuametnikule.

Enne tapamajast lahkumist transpordivahend plommitakse. Plommi number märgitakse veterinaartõendile või kontrollaktile.

Vastuvõtu käigus kontrollitakse tarnitud veerandrümpade esitlusviisi, klassifikatsiooni, kaalu, etiketti ja temperatuuri.

4.   Eelkontrolli ja sekkumiseks pakutavate toodete vastuvõtmist korraldab sekkumisameti ametnik või tema poolt volitatud isik, kes on liigitamise alal pädev, pole seotud tapamajas tehtava liigitamisega ning on edukast pakkujast täiesti sõltumatu. Sõltumatus tagatakse eelkõige kõnesolevate ametnike korrapärase vahetamisega sekkumiskeskustes.

Ülevõtmisel registreeritakse iga saadetise veerandrümpade kogukaal ja need andmed säilitatakse sekkumiskeskuses.

Vastuvõtuametnik peab täitma dokumendi, mis sisaldab üksikasjalikke andmeid esitatud ja vastuvõetud või tagasilükatud toodete kaalu ja koguse kohta.

5.   Kui võetakse üle kondiga liha, mida konditustatakse artikli 5 lõike 2 esimeses lõigus sätestatud nõuetele mittevastavas sekkumiskeskuses, sisaldavad identifitseerimis-, tarne- ja kontrollinõuded järgmist:

a)

lõikes 1 nimetatud ülevõtmisel tuleb konditustamisele suunatavate esi- ja tagaveerandite sise- ja väliskülg märgistada tähtedega INT vastavalt artikli 4 lõike 3 punktis c sätestatud eeskirjadele, mis käsitlevad kategooria ja tapanumbri märkimist ning vastavate märgistuste paigutust; siiski märgitakse tähed INT iga veerandi siseküljele – esiveeranditel kolmanda või neljanda ribi kõrgusele ning tagaveeranditel seitsmenda või kaheksanda ribi kõrgusele;

b)	munandikotirasv tuleb ülevõtmiseni alles jätta ning eemaldada enne kaalumist;

c)	tarnitud tooted jaotatakse saadetisteks vastavalt lõikele 1.

Kui tähtedega INT märgistatud rümpasid või veerandeid leitakse väljaspool nende jaoks eraldatud ala, viivad liikmesriigid läbi uurimise, võtavad tarvitusele vajalikud meetmed ja teatavad nendest komisjonile.

6.   Kui tagasilükatud toodete kogus ületab 20 % tarnitud saadetisest, lähtudes esitatud poolrümpade ja veerandrümpade arvust, lükatakse kogu saadetis tagasi, tagasilükatud tooted märgistatakse ja neid ei või enam eelkontrolliks või vastuvõtmiseks esitada.

7.   Kui tegelikult tarnitud ja vastuvõetud kogus on väiksem kui pakkumisel vastuvõetud kogus, siis:

a)	vabastatakse tagatis täielikult, kui erinevus ei ületa 5 % või 175 kilogrammi;

b)	tagatise andja jääb tagatisest ilma (välja arvatud vääramatu jõu korral): — osaliselt, võrdeliselt tarnimata või vastuvõtmata kogustega, juhul kui erinevus ei ületa 15 %, — täielikult kõigil teistel juhtudel vastavalt määruse (EMÜ) nr 2220/85 artiklile 1.

Artikkel 15

Edukale pakkujale makstav hind

1.   Sekkumisamet maksab edukale pakkujale tema pakkumises määratud hinna tähtaja jooksul, mis hakkab kulgema 45. päeval pärast toodete ülevõtmist ning lõpeb 65. päeval.

2.   Tasutakse ainult tegelikult tarnitud ja vastuvõetud koguste eest. Kui tegelik tarnitud ja vastuvõetud kogus on pakkumisel vastuvõetud kogusest suurem, tasutakse vaid pakkumisel vastuvõetud koguse eest.

3.   Kui võetakse üle mitte R3, vaid teistesse kvaliteediklassidesse kuuluvaid tooteid, kohandatakse edukale pakkujale makstavat hinda, kohaldades kokkuostetava kvaliteediklassi suhtes koefitsienti, nagu on sätestatud I lisas.

4.   Kui konditustamisele kuulub kogu liha, on kokkuostuhinnaks sekkumiskeskuse lihalõikusettevõtte vastuvõtu kaalupunktis kujunenud vaba hind.

Mahalaadimiskulud kannab edukas pakkuja.

Artikkel 16

Vahetuskurss

Artiklis 11 nimetatud koguse ja väljavalitud pakkumises nimetatud hinna suhtes kohaldatakse vahetuskurssi, mis kehtib päeval, millal jõustub määrus, milles on kindlaks määratud maksimumkokkuostuhind ja asjaomase pakkumise raames sekkumiseks kokkuostetavad veiselihakogused.

III   PEATÜKK

SEKKUMISAMETITE KOKKUOSTETUD LIHA KONDITUSTAMINE

Artikkel 17

Konditustamisnõue

Sekkumisametid ostavad kogu veiseliha sisse konditustatuna.

Artikkel 18

Konditustamise üldnõuded

1.   Liha võib konditustada ainult lihalõikusettevõtetes, mis on registreeritud või heaks kiidetud kooskõlas määruse (EÜ) nr 853/2004 artikliga 4 ja kus on vähemalt üks külmõhkkamber.

Komisjon võib liikmesriigi taotlusel vabastada erandina piiratud ajaks esimeses lõigus nimetatud kohustustest. Otsuse tegemisel võtab komisjon arvesse tehase ja sisseseade väljaarendamist, veterinaar- ja kontrollinõudeid ning eesmärki ühtlustada käesolevat valdkonda järk-järgult.

2.   Konditustatud jaotustükid peavad vastama määruses (EÜ) nr 853/2004 sätestatud tingimustele ja käesoleva määruse V lisa nõuetele.

3.   Konditustamist ei tohi alustada enne asjaomaste saadetiste ülevõtmise lõpetamist.

4.   Sekkumiseks mõeldud veiseliha konditustamisel, korrastamisel või pakendamisel ei tohi lihalõikusruumis olla mingisugust muud liha.

Sealiha võib lihalõikusruumis hoida veiselihaga samal ajal tingimusel, et seda töödeldakse eraldi tootmisliinil.

5.   Konditustamine toimub kell 7.00–18.00; konditustamist ei toimu laupäeviti, pühapäeviti ega riigipühadel. Konditustamise aega võib pikendada kuni kahe tunni võrra tingimusel, et kohal viibib kontrolliasutuse esindaja.

Kui konditustamist ei ole võimalik liha ülevõtmise päeval lõpetada, pitseerib pädev asutus või isik toodete ladustamiseks kasutatava külmruumi, mille konditustamise jätkudes võib avada ainult seesama asutus või isik.

Artikkel 19

Lepingud ja üldtingimused

1.   Konditustamine toimub lepingu alusel vastavalt tingimustele, mille sekkumisametid on kehtestanud vastavalt oma üldtingimustele.

2.   Sekkumisametite üldtingimustes sätestatakse nõuded lihalõikusettevõtetele ja vajalikele seadmetele ning nendega tagatakse jaotustükkide ettevalmistamist käsitlevate ühenduse eeskirjade järgimine.

Üldtingimustes sätestatakse konditustamise üksikasjalikud nõuded ja nimetatakse jaotustükkide ettevalmistamis-, korrastamis-, pakendamis-, külmutamis- ja säilitamisviisid, pidades silmas nende ülevõtmist sekkumisameti poolt.

Sekkumisametite üldtingimusi on võimalik saada VI lisas loetletud aadressidelt.

Artikkel 20

Konditustamiskontroll

1.   Sekkumisametid tagavad kogu konditustamise pideva füüsilise kontrolli.

Kontrolliks võib anda volituse kõnesolevatest kauplejatest, loomade esmastest töötlejatest ja ladustajatest sõltumatutele asutustele. Sel juhul tagavad sekkumisametid, et nende ametnikud korraldavad iga pakkumise korral liha konditustamise etteteatamata inspekteerimise. Inspekteerimiste käigus kontrollitakse jaotustükke sisaldavaid kaste pisteliselt enne ja pärast külmutamist ning võrreldakse kasutatud koguseid nii toodetud (lõigatud pehme liha) kogustega kui ka kontide ja rasvkoe ning korrastamisel saadud lihalõikmete kogusega. Iga jaotustüki puhul peab kontrollima vähemalt 5 % päeva jooksul täidetavatest kastidest ning kui kaste on piisavalt, peab iga jaotustüki kohta kontrollima vähemalt viit kasti.

2.   Esi- ja tagaveerandid tuleb konditustada eraldi. Igal konditustamispäeval:

a)	võrreldakse jaotustükkide ja täidetud kastide arvu;

b)	täidetakse vorm, kus on näidatud eraldi esi- ja tagaveerandite konditustamise saagised.

Artikkel 21

Konditustamise erinõuded

1.   Külmutamisele eelneva konditustamise, korrastamise ja pakendamise ajal ei tohi veiseliha sisetemperatuur ületada + 7 °C. Jaotustükke ei või enne kiirkülmutamist transportida, välja arvatud artikli 18 lõikes 1 sätestatud erandjuhtudel.

2.   Vahetult enne konditustamist tuleb täielikult eemaldada etiketid ning võõrollus.

3.   Kõik kondid, kõõlused, kõhred, turjaplaadid ja -väädid (ligamentum nuchae) ning suured sidekoelised moodustised tuleb puhtalt eemaldada. Jaotustükkide korrastamisel tuleb eemaldada rasvkude, kõhred, kõõlused, liigesekapslid ja muud korrastamisel saadud lihalõikmed, samuti kõik nähtavad närvi- ja lümfikoed.

4.   Suured veresooned ja -kämbud ning määrdunud osad tuleb eemaldada ettevaatlikult ja võimalikult väheste korrastuslõigetega.

Artikkel 22

Jaotustükkide pakkimine

1.   Jaotustükid pakitakse kohe pärast konditustamist vastavalt V lisas sätestatud nõuetele ja nii, et liha ei puutuks kastiga otseselt kokku.

2.   Kastide vooderduseks kasutatav polüetüleen ja jaotustükkide pakendamiseks kasutatavad polüetüleenkile või -kotid peavad olema vähemalt 0,05 mm paksused ning kõlbama toiduainete pakendamiseks.

3.   Kasutatavad kastid, kaubaalused ja konteinerid peavad vastama VII lisas sätestatud nõuetele.

Artikkel 23

Jaotustükkide ladustamine

Sekkumisametid tagavad, et kokkuostetud kondita veiseliha ladustatakse eraldi ja seda saab hõlpsalt identifitseerida pakkumiste, konditustamis- ja ladustamiskuude kaupa.

Jaotustükid ladustatakse külmhoonetes, mis asuvad liikmesriigi territooriumil, kellele sekkumisamet allub.

Kui määruse (EÜ) nr 1254/1999 artikli 43 lõikes 2 osutatud korras ei nähta ette konkreetseid erandeid, peab nendes ladudes olema võimalik hoida sekkumisameti poolt jaotatud konditustatud liha tehniliselt rahuldavates tingimustes vähemalt kolm kuud.

Artikkel 24

Konditustamiskulud

Artikli 19 lõikes 1 nimetatud lepingud ja nende raames tehtud maksed hõlmavad käesoleva määruse kohaldamisest tulenevaid töid ja kulusid, eelkõige:

a)	kondiga toodete transpordikulusid lihalõikusettevõttesse pärast nende vastuvõtmist;

b)	konditustamist, korrastamist, pakendamist ja kiirkülmutamist;

c)	külmutatud jaotustükkide ladustamist, laadimist ja vedu ning nende ülevõtmist sekkumisametite poolt nende määratud külmhoonetes;

d)	materjalide, eriti pakkematerjalide maksumust;

e)	sekkumisametite poolt lihalõikusettevõtetesse jäetud kontide, rasvkoe ja korrastamisel saadud lihalõikmete väärtust.

Artikkel 25

Tähtajad

Konditustamine, korrastamine ja pakendamine peab toimuma 10 tapmisjärgse kalendripäeva jooksul. Liikmesriigid võivad määrata ka lühema tähtaja.

Kiirkülmutamine toimub kohe pärast pakendamist ja algab igal juhul pakendamisega samal päeval; konditustatava liha kogus ei või ületada külmõhkkambrite päevast võimsust.

Külmõhkkambris külmutamisel peab konditustatud liha sisetemperatuur 36 tunni jooksul alanema – 7 °Cni või alla selle.

Artikkel 26

Toodete tagasilükkamine

1.   Kui artikli 20 lõikes 1 nimetatud kontrolli käigus selgub, et konditustamisettevõte on mõne jaotustüki puhul rikkunud artiklite 17–25 sätteid, kontrollitakse kõnesoleval päeval täidetud kastidest veel 5 %. Kui avastatakse uusi rikkumisi, kontrollitakse kõnealuse jaotustükiga täidetud kastide koguarvust veel 5 %. Kui neljandal 5 % kastide kontrollimisel selgub, et vähemalt 50 % kastide puhul on nende artiklite sätteid rikutud, kontrollitakse kõiki kaste, kuhu on päeva jooksul kõnealust jaotustükki pakitud. Kogu päevatoodangut pole vaja kontrollida juhul, kui sätteid on rikutud vähemalt 20 % teatava jaotustükiga täidetud kastide puhul.

2.   Kui lõikest 1 lähtudes avastatakse rikkumisi alla 20 % teatava jaotustükiga täidetud kastide puhul, lükatakse nende kastide sisu tagasi ja selle eest ei tule tasuda. Tagasilükatud jaotustükkide eest tasub konditustamisettevõte sekkumisametile vastavalt VIII lisas esitatud hinnale.

Kui sätteid on rikutud vähemalt 20 % teatava jaotustükiga täidetud kastide puhul, lükkab sekkumisamet tagasi kõnesoleva jaotustüki kogu päevatoodangu ja selle eest ei tule tasuda. Tagasilükatud jaotustükkide eest tasub konditustamisettevõte sekkumisametile vastavalt VIII lisas esitatud hinnale.

Kui sätteid on rikutud vähemalt 20 % päeva jooksul eri jaotustükkidega täidetud kastide puhul, lükkab sekkumisamet tagasi kogu päevatoodangu ja selle eest ei tule tasuda. Konditustamisettevõte tasub sekkumisametile 20 % kõrgema hinna kui see, mida sekkumisamet peab kooskõlas artikliga 15 edukale pakkujale maksma sekkumiseks ostetud kondiga algtoodete eest, mis on pärast konditustamist tagasi lükatud.

Kui on võimalik kohaldada kolmandat lõiku, ei kohaldata esimest ja teist lõiku.

3.   Erandina lõigetest 1 ja 2 ning juhul, kui konditustamisettevõte ei ole raske hooletuse või pettuse tõttu järginud artiklite 17–25 sätteid:

a)	lükkab sekkumisamet tagasi kõik päeva jooksul konditustamisel saadud tooted, mille puhul on rikutud eespool nimetatud sätteid ega tasu nende eest;

b)	tasub konditustamisettevõte sekkumisametile 20 % kõrgema hinna kui see, mida sekkumisamet peab kooskõlas artikliga 15 edukale pakkujale maksma sekkumiseks ostetud kondiga algtoodete eest, mis on pärast konditustamist punkti a alusel tagasi lükatud.

IV   PEATÜKK

TOODETE KONTROLL JA TEATAMINE

Artikkel 27

Toodete ladustamine ja kontroll

1.   Sekkumisametid tagavad, et käesoleva määrusega reguleeritud liha paigutatakse ja ladustatakse nii, et sellele saaks kergesti ligi pääseda ja et see vastaks artikli 23 esimese lõigu sätetele.

2.   Ladustamistemperatuur ei või olla kõrgem kui – 17 °C.

3.   Liikmesriigid võtavad tarvitusele kõik vajalikud meetmed, et tagada ladustatavate toodete kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete omaduste rahuldav säilimine, ning asendavad vigastatud pakendid viivitamata. Liikmesriigid katavad asjassepuutuvad riskid kindlustusega kas ladustajate lepingulise kohustuse vormis või sekkumisameti üldkindlustuse vormis. Liikmesriigid võivad olla iseenda kindlustusandjad.

4.   Ladustamise ajal kontrollivad pädevad asutused regulaarselt enamikku toodete koguseid, mis on ladustatud pärast kuu vältel korraldatud pakkumisi vastuvõetud pakkumiste raames.

Selle kontrolli käigus lükatakse tagasi ja märgistatakse kõik tooted, mis ei vasta käesolevas määruses sätestatud nõuetele. Vajaduse korral nõuavad pädevad asutused vastutavatelt pooltelt maksed tagasi, ilma et see piiraks sanktsioonide kohaldamist.

Kontrolli korraldavad ametnikud, kes ei või saada juhiseid liha kokkuostvalt osakonnalt.

5.   Pädevad asutused võtavad toodete jälgitavuse ja ladustamisega seotud vajalikke meetmeid, et ladustatud tooteid saaks hiljem võimalikult tõhusalt laost välja viia ja müüa, võttes arvesse kõiki asjaomaste loomade tervislikku seisundit puudutavaid nõudeid.

Artikkel 28

Teatamine

1.   Liikmesriigid teatavad komisjonile koheselt kõikidest muudatustest sekkumiskeskuste loetelus ning võimaluse korral ka sekkumiskeskuste külmutus- ja laomahust.

2.   Liikmesriigid teatavad komisjonile kümne kalendripäeva jooksul pärast ülevõtmise lõppu tarnitud ja vastuvõetud sekkumiskogustest teleksi või telefaksi teel.

3.   Liikmesriigid teatavad komisjonile hiljemalt iga kuu 21. päevaks eelmise kuu järgmised andmed:

a)	igal nädalal ja kuul kokkuostetud kogused, jaotatuna toodete ja kvaliteediklasside kaupa vastavalt ühenduses kehtivale rümpade liigitusskaalale, mis on kehtestatud määrusega (EÜ) nr 1183/2006;

b)	asjassepuutuval kuul sõlmitud müügilepingutega hõlmatud konditustatud toodete kogused;

c)	asjassepuutuval kuul väljaantud tagasivõtukorralduste või samalaadsete dokumentidega hõlmatud konditustatud toodete kogused.

4.   Liikmesriigid teatavad komisjonile hiljemalt iga kuu lõpuks eelmise kuu järgmised andmed:

a)	asjassepuutuval kuul kokkuostetud kondiga veiselihast valmistatud konditustatud toodete kogused;

b)	kõigi konditustatud toodete lepinguga hõlmamata ja tegelikud kogused asjassepuutuva kuu lõpul ning üksikasjad lepinguga hõlmamata toodete ladustamisaja kohta.

5.   Lõigetes 3 ja 4 kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   lepinguga hõlmamata kogused– kogused, mis ei ole veel müügilepinguga hõlmatud;

b)   tegelikud kogused– lepinguga hõlmamata koguste ja müügilepinguga hõlmatud, aga veel ülevõtmata koguste koguhulk.

V   PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 29

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 562/2000 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele kooskõlas X lisas esitatud vastavustabeliga.

Artikkel 30

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  EÜT L 160, 26.6.1999, lk 21. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1913/2005 (ELT L 307, 25.11.2005, lk 2).

(2)  EÜT L 68, 16.3.2000, lk 22. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1067/2005 (ELT L 174, 7.7.2005, lk 60).

(3)  Vt IX lisa.

(4)  EÜT L 39, 17.2.1996, lk 1.

(5)  ELT L 214, 4.8.2006, lk 1.

(6)  ELT L 139, 30.4.2004, lk 206.

(7)  EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1.

(8)  EÜT L 204, 11.8.2000, lk 1.

(9)  ELT L 139, 30.4.2004, lk 55.

(10)  EÜT L 205, 3.8.1985, lk 5.

(11)  EÜT L 125, 23.5.1996, lk 3.

(12)  EÜT L 41, 14.2.1991, lk 15.

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

11.11.2006

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 312/33

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1670/2006,

10. november 2006,

millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1784/2003 teatavad üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses kohandatud toetuste kindlaksmääramise ja andmisega eksportimiseks ettenähtud teatavate alkohoolsete jookide valmistamiseks kasvatatavale teraviljale

(kodifitseeritud versioon)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artiklit 18,

võttes arvesse nõukogu 15. detsembri 1998. aasta määrust (EÜ) nr 2799/98, millega kehtestatakse põllumajanduse eurol põhinev valuutakord, (2) eriti selle artikli 3 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 15. oktoobri 1993. aasta määrust (EMÜ) nr 2825/93, millega sätestatakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 teatavad üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses kohandatud toetuste kindlaksmääramise ja andmisega eksportimiseks ettenähtud teatavate alkohoolsete jookide valmistamiseks kasvatatavale teraviljale, (3) on korduvalt oluliselt muudetud. (4) Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune määrus kodifitseerida.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artiklis 16 sätestatakse, et kui on vaja võtta arvesse teatavate teraviljast saadud alkohoolsete jookide tootmise eripärasid, võib eksporditoetuse andmise tingimusi kohandada vastavalt konkreetsele olukorrale. Oleks asjakohane sätestada selline kohandamine teatavate alkohoolsete jookide puhul, kui ühelt poolt ei ole teravilja hind ekspordi hetkel seotud teravilja hinnaga tootmise hetkel ning teiselt poolt on lõpptoode saadud mitme toote segust, nii et enam ei ole võimalik jälgida eksporditavas lõpptootes sisalduva teravilja päritolu, eelkõige kuna kõnealuseid alkohoolseid jooke tuleb vähemalt kolm aastat laagerdada.

(3)	Seda laadi probleeme on esinenud eelkõige Šoti viski, Iiri viski ja Hispaania viski puhul.

(4)

Tavapärast eksporditoetuste süsteemi tuleks võimaluse korral kohaldada samal viisil. Seetõttu tuleks asutamislepingu artikli 23 lõikes 2 sätestatud tingimustele vastava teravilja eest maksta eksporditoetust proportsionaalselt eksporditud alkohoolsete jookidega. Sel eesmärgil tuleks asjaomased destilleeritud teraviljakogused korrutada ühtse kindlaksmääratud koefitsiendiga, mis arvutatakse asjaomaste liikmesriikide esitatud siseriikliku statistika alusel. Asjaomaste alkohoolsete jookide eksporditud ja müüdud üldkoguste suhe tundub olevat õiglane ja lihtne alus. On vaja määratleda “eksporditud üldkoguste” ja “turustatud üldkoguste” mõiste. Destilleeritud teravilja koguste ja koefitsiendi kindlaksmääramisel ei tuleks arvesse võtta seestöötlemise korraga hõlmatud koguseid.

(5)	Tuleb sätestada kõnealuse koefitsiendi kohandamine eelkõige selleks, et vältida olukorda, kus toetuste maksmine toob kaasa varude ebaloomuliku suurenemise.

(6)	Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 13 lõikega 3 nähakse ette võimalus eksporditoetuste diferentseerimiseks sõltuvalt sihtkohast. Seetõttu tuleks sätestada objektiivsed kriteeriumid, mille alusel kaotatakse eksporditoetus teatavate sihtkohtade puhul.

(7)

Tuleks kindlaks määrata toetuse summa määramise kuupäev. Kõnealune kuupäev tuleks siduda eelkõige teravilja kontrolli alla suunamise ajaga ning hiljem destilleeritud koguste puhul iga maksustatava destilleerimisperioodiga. Enne eksporditoetuse maksmist tuleb esitada destilleerimisdeklaratsioon, millega tõendatakse, et teravili on destilleeritud. Kõnealune deklaratsioon peab sisaldama kogu teavet, mis on vajalik toetuste arvutamiseks. Vastavalt määruse (EÜ) nr 2799/98 artiklile 3 võib põllumajandusliku ümberarvestuskursi rakendusjuht olla ka iga maksustatava destilleerimisperioodi esimene päev.

(8)

Käesoleva määruse kohaldamisel on vaja teada, et tooted on ühendusest välja viidud, ning teatavatel juhtudel on vaja teada ka nende sihtkohta. Seetõttu on vaja kohaldada nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruses (EMÜ) nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (5) sätestatud ekspordi määratlust ning kasutada komisjoni 15. aprill 1999. aasta määruses (EÜ) nr 800/1999 (milles sätestatakse põllumajandustoodete eksporditoetuste süsteemi ühised üksikasjalikud rakenduseeskirjad) (6) ette nähtud tõendeid.

(9)

Koefitsiendi kehtestamiseks tuleks tõendada, et asjaomased alkohoolsete jookide kogused on eksporditud. Tuleks sätestada, et ühenduse territooriumile tagasi toodava kauba suhtes kohaldatakse komisjoni 9. juuni 2000. aasta määruse (EÜ) nr 1291/2000 (millega sätestatakse põllumajandussaaduste ja -toodete impordi- ja ekspordilitsentside ning eelkinnitussertifikaatide süsteemi kohaldamise ühised üksikasjalikud eeskirjad) (7) artiklit 43, juhul kui eritingimused on täidetud.

(10)	Liikmesriikidelt tuleks nõuda vajaliku teabe korrapärast edastamist komisjonile.

(11)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Käesoleva määrusega sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad sellisele teraviljale eksporditoetuste kindlaksmääramise ja andmise kohta, mis eksporditakse määruse (EÜ) nr 1784/2003 artiklis 16 osutatud alkohoolsete jookidena, mille tootmisprotsessi kuulub vähemalt kolme aasta pikkune kohustuslik laagerdumisaeg.

2.   Kui käesoleva määruse artikli 6 lõikes 1 ei sätestata teisiti, ei kohaldata lõikes 1 osutatud alkohoolsete jookide suhtes komisjoni määrust (EÜ) nr 1043/2005. (8)

Artikkel 2

Artiklis 1 osutatud eksporditoetust võib anda teraviljale, mis vastab asutamislepingu artikli 23 lõikes 2 sätestatud tingimustele ning mida kasutatakse CN-koodide 2208 30 32, 2208 30 38, 2208 30 52, 2208 30 58, 2208 30 72, 2208 30 78, 2208 30 82 ja 2208 30 88 alla kuuluvate ja nõukogu määruse (EMÜ) nr 1576/89 (9) kohaselt valmistatavate alkohoolsete jookide tootmiseks.

Artikkel 3

Käesoleva määruse kohaldamisel:

a)	on “asjaomane destilleerimisperiood” ajavahemik, mis vastab toetuse saaja ja tolli või muu pädeva asutuse vahel aktsiisimaksu kontrollimiseks kokku lepitud destilleerimisperioodile (maksustatav ajavahemik);

b)	on “eksporditav üldkogus” asutamislepingu artikli 23 lõike 2 tingimustele vastavate alkohoolsete jookide kogus, mis eksporditakse sihtkohta, mille puhul kohaldatakse toetust.

c)	on “turustatud üldkogus” asutamislepingu artikli 23 lõike 2 tingimustele vastavate alkohoolsete jookide kogus, mis on tootmisettevõttest või hoidlast lõplikult välja viidud eesmärgiga müüa see toiduks;

d)	on “kontrolli alla suunamine” artiklis 2 osutatud alkohoolsete jookide valmistamiseks ettenähtud teravilja suunamine tollikontrolliprotseduuri alla või samaväärseid tagatisi pakkuva haldusprotseduuri alla.

Artikkel 4

1.   Eksporditoetust makstakse teraviljakoguste eest, mille ettevõtted, millel on õigus toetust saada, on suunanud kontrolli alla ja destilleerinud asjaomase destilleerimisperioodi jooksul ning mis on korrutatud iga asjaomase liikmesriigi jaoks iga-aastaselt kindlaksmääratava koefitsiendiga, mida kohaldatakse kõikide isikute suhtes, kellel on õigus toetust saada. Kõnealune koefitsient väljendab asjaomaste alkohoolsete jookide eksporditud ja turustatud üldkoguste keskmist suhet kõnealuste koguste muutuste põhjal, mis on ilmnenud sellise arvu aastate jooksul, mis vastab asjaomase alkohoolse joogi keskmisele laagerdumisajale.

Destilleeritud teraviljakoguste ja koefitsiendi kindlaksmääramisel ei võeta arvesse seestöötlemise korraga hõlmatud koguseid.

Koefitsiendi arvutamisel võetakse samuti arvesse asjaomaste alkohoolsete jookide varude muutumist.

Koefitsient võib varieeruda sõltuvalt kasutatavast teraviljast.

2.   Pädevad asutused kontrollivad korrapäraselt tegelikult eksporditud koguseid ja varude suurust.

Artikkel 5

Artikli 4 lõikes 1 osutatud koefitsient määratakse kindlaks enne iga aasta 1. juulit.

Seda kohaldatakse 1. oktoobrist järgmise aasta 30. septembrini.

Koefitsient määratakse kindlaks vastavalt liikmesriikide esitatud teabele, mis käsitleb ajavahemikku kindlaksmääramisele eelnevate aastate 1. jaanuarist 31. detsembrini.

Artikkel 6

1.   Kohaldatav toetusemäär määratakse kindlaks vastavalt määruse (EÜ) nr 1043/2005 artikli 14 esimesele lõigule.

2.   Toetusemäära ja põllumajandusliku ümberarvestuskursina kasutatakse vastavalt määra ja kurssi, mis kehtivad teravilja kontrolli alla suunamise päeval.

Iga järgneva maksustatava destilleerimisperioodi puhul pärast kontrolli alla suunamise destilleerimisperioodi kasutatakse asjaomase maksustatava destilleerimisperioodi esimesel päeval kehtivat määra ja kurssi.

Artikkel 7

1.   Kui maailmaturu olukord või konkreetsed nõuded teatavatel turgudel seda tingivad, kaotatakse eksporditoetus teatavate sihtkohtade puhul.

2.   Kui toetus on kaotatud vastavalt lõikele 1 või kui see on taaskehtestatud ning kui teatavad turud ei vasta enam eksporditoetuste saamise tingimustele vastavalt ühinemisaktile või kolmandate riikidega sõlmitud kokkulepetele, kohandatakse artikli 4 lõikes 1 osutatud koefitsienti. Kõnealuse kohandamise käigus arvatakse nendele turgudele eksporditud kogused, mille suhtes toetus on kaotatud või taaskehtestatud, vastavalt vajadusele kõnealuse koefitsiendi arvutamisel kasutatavate eksporditud üldkoguste sisse või arvatakse neist välja. Kohandatud koefitsienti kohaldatakse alates asjaomaste turgude staatuse muutumisele järgneva maksustatava destilleerimisperioodi esimesest päevast.

Artikkel 8

Käesoleva määruse kohaldamisel võib teravilja asendada linnastega.

Sellisel juhul on linnaste odra ekvivalendi arvutamiseks kasutatav koefitsient 1,30.

Kui kontrolli alla suunatud linnased on rohelised linnased, mille niiskusesisaldus on 43–47 %, on 7 % niiskusesisaldusega linnaste samaväärse koguse arvutamisel kasutatav koefitsient 0,57.

Artikkel 9

1.   Eksporditoetuse saamise õigus on üksnes ühenduse piiritusevalmistajatel.

2.   Piiritusevalmistaja edastab pädevatele asutustele enne iga maksustatava destilleerimisperioodi algust deklaratsiooni, mis sisaldab kõiki eksporditoetuse arvutamiseks vajalikke üksikasju, eelkõige järgmist teavet:

a)	teravilja või linnaste kirjeldus vastavalt ühise tollitariifistiku nomenklatuurile, vajaduse korral rühmitatud ühtlasteks partiideks;

b)	toodete netomass ja niiskusesisaldus iga punktis a nimetatud partii puhul;

c)	kinnitus selle kohta, et teravili vastab asutamislepingu artikli 23 lõikes 2 sätestatud tingimustele;

d)	ladustamise ja destilleerimise koht.

Maksustatava destilleerimisperioodi jooksul võib destilleerimisprotsessi käigus deklaratsiooni ajakohastada, et võtta arvesse tegelikult destilleeritavaid suuremaid või väiksemaid koguseid.

3.   Pärast iga destilleerimisperioodi esitab piiritusevalmistaja pädevatele asutustele deklaratsiooni (edaspidi “destilleerimisdeklaratsioon”), milles ta kinnitab, et on asjaomase destilleerimisperioodi jooksul destilleerinud lõikes 2 sätestatud deklaratsioonis ette nähtud teravilja, et toota ühte kõnealustest alkohoolsetest jookidest; piiritusevalmistaja märgib saadud destilleeritud toodete kogused. Kõnealust deklaratsiooni kontrollivad selle riigi asutused, kus tooted kontrolli alla suunatakse.

4.   Eksporditoetus makstakse pärast seda, kui on esitatud tõendid, et teravili on suunatud kontrolli alla ning destilleeritud.

5.   Toetuse arvutamisel võetakse arvesse teravilja netomassi, kui niiskusesisaldus ei ületa 15 %. Kui kasutatava teravilja niiskusesisaldus on üle 15 %, kuid mitte üle 16 %, võetakse arvesse 1 % võrra vähendatud netomassi. Kui kasutatava teravilja niiskusesisaldus on üle 16 %, kuid mitte üle 17 %, on vähendus 2 %. Kui kasutatava teravilja niiskusesisaldus on üle 17 %, on vähendus 2 % iga protsendi kohta, mille võrra ületatakse 15 % niiskusesisaldust.

Toetuse arvutamisel võetakse arvesse linnaste, v.a artiklis 8 osutatud roheliste linnaste netomassi, kui niiskusesisaldus ei ületa 7 %. Kui kasutatavate linnaste niiskusesisaldus on üle 7 %, kuid mitte üle 8 %, võetakse arvesse 1 % võrra vähendatud netomassi. Kui kasutatavate linnaste niiskusesisaldus on üle 8 %, on vähendus 2 % iga protsendi kohta, mille võrra ületatakse 7 % niiskusesisaldust.

Ühenduse standardmeetod käesolevas määruses osutatud alkohoolsete jookide valmistamiseks ettenähtud teravilja ja linnaste niiskusesisalduse kindlaksmääramiseks on esitatud komisjoni määruse (EÜ) nr 824/2000 (10) IV lisas.

Artikkel 10

Liikmesriigid võtavad meetmed artiklis 9 osutatud deklaratsioonide täpsuse kontrollimiseks ning meetmed, mis käsitlevad teravilja füüsilist kontrolli, destilleerimisprotsessi ja saadud destilleeritud toote kasutamist.

Artikkel 11

1.   Töötlemise kõrvalsaadused vabastatakse kontrollimisest, kui on kindlaks tehtud, et nende kogus ei ületa tavapäraselt saadavate kõrvalsaaduste kogust.

2.   Toetust ei anta, kui teravili või linnased ei ole veatud ja standardse turustuskvaliteediga.

Artikkel 12

1.   Toetust maksab liikmesriik, kus on vastu võetud artiklis 9 osutatud deklaratsioonid.

2.   Toetust makstakse üksnes ettevõtja kirjaliku taotluse alusel. Liikmesriigid võivad selleks ette näha erivormi.

3.   Väljaarvatud vääramatu jõu puhul, tuleb toetuse saamiseks nõutavad dokumendid esitada 12 kuu jooksul alates päevast, mil kontrolli alla suunamisega tegelevad pädevad asutused on destilleerimisdeklaratsiooni vastu võtnud, vastasel korral jäädakse toetuse saamise õigusest ilma.

4.   Kui koefitsienti on kohandatud vastavalt artikli 7 lõikele 2, maksavad toetuse saajad alates kohandatud koefitsiendi kohaldamise kuupäevast valesti makstud toetuse summad tagasi.

Artikkel 13

1.   Artikli 4 kohaldamisel tuleb tõendada, et asutamislepingu artikli 23 lõikes 2 sätestatud tingimustele vastavate alkohoolsete jookide kogused on eksporditud.

2.   Kohaldatavad tõendid on sätestatud määruses (EÜ) nr 800/1999.

3.   Käesoleva määruse kohaldamisel tähendab “eksport”:

a)	eksporti määruse (EMÜ) nr 2913/92 artiklites 161 ja 162 määratletud tähenduses ning

b)	tarneid määruse (EÜ) nr 800/1999 artikliga 36 hõlmatud sihtkohtadesse.

4.   Eksporditud toodetena käsitatakse ka määruse (EÜ) nr 800/1999 artikli 40 alusel heakskiidetud pardavarulattu paigutatud tooteid. Kõnealustesse ladudesse paigutatud toodete puhul kohaldatakse eespool nimetatud määruse artikleid 40–43 mutatis mutandis.

Artikkel 14

1.   Alkohoolsete jookide eksportimise päevana käsitatakse ekspordiga seotud tolliformaalsuste täitmise päeva.

2.   Ekspordiga seotud tolliformaalsuste täitmisel esitatavas deklaratsioonis peavad olema järgmised andmed:

a)	asjaomaste alkohoolsete jookide kirjeldus vastavalt koondnomenklatuurile;

b)	eksporditavate alkohoolsete jookide kogused, väljendatuna puhta alkoholi liitrites;

c)	alkohoolsete jookide koostise kirjeldus või muu sellekohane viide, mille põhjal saab kindlaks määrata kasutatud teravilja liigi;

d)	tootjaliikmesriik.

3.   Kui alkohoolne jook on saadud eri teraviljaliikidest ja on hilisema segamise tulemus, piisab lõike 2 punkti c kohaldamisel selle märkimisest deklaratsioonis.

Artikkel 15

1.   Selleks, et alkohoolse joogi kogust käsitataks ekspordituna, tuleb kuue kuu jooksul alates ekspordiga seotud tolliformaalsuste täitmise kuupäevast esitada määratud asutusele artiklis 13 osutatud tõendid.

2.   Kui vaatamata eksportija sellekohastele püüdlustele ei ole ettenähtud tähtaja jooksul tõendeid esitatud, võib tähtaega pikendada kokku kuni kuue kuu võrra.

Kui tõendid ekspordi kohta esitatakse pärast tähtaja möödumist, nii et toimingut ei saa arvestada sama kalendriaasta ekspordi hulka, arvatakse kõnealune eksporditoiming järgmise kalendriaasta ekspordi hulka.

Artikkel 16

1.   Ühenduse transiidiprotseduuri kohaldamise puhul kohaldatakse artikli 13 lõikes 1 osutatud jookide puhul ühenduse välistransiidiprotseduuri.

2.   Määruse (EMÜ) nr 2913/92 kohaldamisel käsitatakse käesoleva määruse artikli 13 lõikes 1 osutatud jooke kaubana, mille puhul eksporditoetuse saamiseks nõutavad ekspordiga seotud tolliformaalsused on täidetud. Selliseid jooke võib lubada vabasse ringlusse üksnes juhul, kui makstakse tagasi eksporditoetusele vastav summa.

Artikkel 17

Artikli 7 kohaldamisel tuleb lisaks esitada tõendid selle kohta, et asjaomased alkohoolsed joogid on jõudnud sihtkohta, mille puhul eksporditoetus määrati.

Sellisel juhul on tõendid kauba importimise kohta kolmandasse riiki, mille puhul kohaldatakse eksporditoetust, määruse (EÜ) nr 800/1999 artiklites 15 ja 16 sätestatud tõendid.

Artikkel 18

1.   Asjaomased liikmesriigid teatavad komisjonile käesoleva määruse kohaldamiseks pädevate asutuste nimed ja aadressid.

2.   Asjaomased liikmesriigid edastavad komisjonile enne iga aasta 16. juulit järgmise teabe:

a)	vastavalt kaupade koondnomenklatuurile rühmitatud ning asutamislepingu artikli 23 lõike 2 tingimustele vastavad teravilja ja linnaste kogused, mis on destilleeritud ajavahemikus eelneva aasta 1. jaanuarist 31. detsembrini;

b)	vastavalt kaupade koondnomenklatuurile rühmitatud teravilja ja linnaste kogused, mida sama ajavahemiku jooksul on töödeldud seestöötlemise korra kohaselt;

c)	artikliga 2 hõlmatud ning artiklis 19 esitatud kategooriatesse rühmitatud alkohoolsete jookide kogused, sealhulgas sama ajavahemiku jooksul nii eksporditud kui turustatud kogused;

d)	artiklis 19 esitatud kategooriatesse rühmitatud alkohoolsete jookide kogused, mis on toodetud seestöötlemise korra alusel ning eksporditud sama ajavahemiku jooksul kolmandatesse riikidesse;

e)	alkohoolsete jookide kogused, mis on olnud laos eelneva aasta 31. detsembril ning kogused, mis on toodetud kõnealuses ajavahemikus.

3.   Asjaomased liikmesriigid edastavad komisjonile võimaluse korral ka punktides a–d loetletud teabe iga kvartali kohta enne 16. oktoobrit, 16. jaanuari ja 16. aprilli.

4.   Komisjoni taotluse korral edastavad asjaomased liikmesriigid ka artikli 7 lõikes 2 osutatud koefitsiendi kohandamiseks vajaliku teabe.

Artikkel 19

Artikli 18 kohaldamisel:

a)	on “teraviljaviski” linnastest ja teraviljast valmistatud viski;

b)	on “linnaseviski” eranditult linnastest valmistatud viski;

c)	on “A-kategooria Iiri viski” linnastest ja teraviljast valmistatud viski, kusjuures linnaste osa on vähemalt 30 %;

d)	on “B-kategooria Iiri viski” odrast ja linnastest valmistatud viski, kusjuures linnaste osa on vähemalt 30 %;

e)	määratakse artikli 14 lõikes 3 osutatud alkohoolsete jookide valmistamisel kasutatud eri teraviljaliikide protsendimäärad kindlaks artiklis 2 osutatud alkohoolsete jookide valmistamisel kasutatud eri teraviljaliikide üldkoguste põhjal.

Artikkel 20

Määrus (EMÜ) nr 2825/93 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele kooskõlas II lisas esitatud vastavustabeliga.

Artikkel 21

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 78. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1154/2005 (ELT L 187, 19.7.2005, lk 11).

(2)  EÜT L 349, 24.12.1998, lk 1.

(3)  EÜT L 258, 16.10.1993, lk 6. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1633/2000 (EÜT L 187, 26.7.2000, lk 29).

(4)  Vt I lisa.

(5)  EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 648/2005 (ELT L 117, 4.5.2005, lk 13).

(6)  EÜT L 102, 17.4.1999, lk 11. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 671/2004 (ELT L 105, 14.4.2004, lk 5).

(7)  EÜT L 152, 24.6.2000, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 410/2006 (ELT L 71, 10.3.2006, lk 7).

(8)  ELT L 172, 5.7.2005, lk 24.

(9)  EÜT L 160, 12.6.1989, lk 1.

(10)  EÜT L 100, 20.4.2000, lk 31.

---

---

---

11.11.2006

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 312/41

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1671/2006,

10. november 2006,

kõrgekvaliteedilise värske, jahutatud või külmutatud veiseliha impordisertifikaatide väljaandmise kohta

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1254/1999 veise- ja vasikalihaturu ühise korralduse kohta, (1)

võttes arvesse komisjoni 27. mai 1997. aasta määrust (EÜ) nr 936/97, millega avatakse värske, jahutatud ja külmutatud kõrgekvaliteedilise veiseliha ning külmutatud pühvliliha tariifikvoodid ja sätestatakse nende haldamine, (2)

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 936/97 artiklitega 4 ja 5 nähakse ette impordisertifikaatide taotlemise ja väljaandmise tingimused liha puhul, millele on osutatud artikli 2 punktis f.

(2)	Määruse (EÜ) nr 936/97 artikli 2 punktis f määratakse ajavahemikul 1. juulist 2006 kuni 30. juunini 2007 kõrgekvaliteedilise värske, jahutatud või külmutatud, veiseliha, mis vastab eetoodud määruse nõuetele, lubatavaks eritingimustel imporditavaks koguseks 11 500 tonni.

(3)	Tuleks meenutada, et käesoleva määrusega ettenähtud sertifikaate võib kogu nende kehtivusaja jooksul kasutada vaid siis, kui peetakse kinni kehtivatest veterinaarsätetest,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Iga impordisertifikaadi taotlus, mis on esitatud 1.–5. novembril 2006 kõrgekvaliteedilise värske, jahutatud või külmutatud veiseliha kohta, millele on osutatud määruse (EÜ) nr 936/97 artikli 2 punktis f, rahuldatakse täies ulatuses.

2.   Impordisertifikaadi taotlusi saab esitada vastavalt määruse (EÜ) nr 936/97 artiklile 5 2006. aasta detsembri esimese viie päeva jooksul koguse 4 832,45 tonni ulatuses.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 11. novembril 2006.

---

(1)  EÜT L 160, 26.6.1999, lk 21. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1913/2005 (ELT L 307, 25.11.2005, lk 2).

(2)  EÜT L 137, 28.5.1997, lk 10. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 408/2006 (ELT L 71, 10.3.2006, lk 3).

---

11.11.2006

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 312/42

---

NÕUKOGU DIREKTIIV 2006/91/EÜ,

7. november 2006,

San José kilptäi tõrje kohta

(kodifitseeritud versioon)

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 37 ja 94,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (2)

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu 8. detsembri 1969. aasta direktiivi 69/466/EMÜ San José kilptäi tõrje kohta (3) on oluliselt muudetud. (4) Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune direktiiv kodifitseerida.

(2)	Kaheiduleheliste puittaimede kasvatamisel ja nende taimede viljadel on oluline koht ühenduse põllumajanduses.

(3)	Kahjulikud organismid ohustavad pidevalt kõnealuse toodangu saagikust.

(4)	Selliste taimede kaitsmine selliste kahjulike organismide vastu võimaldab lisaks tootmismahu säilitamisele suurendada ka põllumajanduse tootlikkust.

(5)	Kahjulike organismide üksikutesse liikmesriikidesse kandumise vastu võetavatel kaitsemeetmetel on ainult piiratud mõju, kui selliste organismide vastu ei võidelda samal ajal ja metoodiliselt kogu ühenduses ega hoita ära nende levimist.

(6)	Üks kaheidulehelistele puittaimedele kahjulikemaid organisme on San José kilptäi (Quadraspidiotus perniciosus Comst.).

(7)	See kahjur esineb mitmes liikmesriigis ja ühenduses on selle saastatud alasid.

(8)	Kaheiduleheliste puittaimede kasvatamisel on ühenduses alaline risk, kui ei võeta tõhusaid meetmeid selle kahjuri tõrjeks ja leviku tõkestamiseks.

(9)	Selle kahjuri hävitamiseks tuleks ühenduses vastu võtta miinimumnõuded. Liikmesriigid peaksid vajaduse korral suutma vastu võtta lisasätteid või nõutavatest karmimaid sätteid.

(10)	Käesolev direktiiv ei muuda liikmesriikide kohustusi, mis on seotud I lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmise tähtpäevadega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Käesolevas direktiivis käsitletakse miinimummeetmeid, mida peab liikmesriikides võtma San José kilptäi (Quadraspidiotus perniciosus Comst.) tõrjeks ja leviku tõkestamiseks.

Artikkel 2

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   taimed– elusad taimed ja elusad taimeosad, välja arvatud viljad ja seemned;

b)   saastunud taimed ja viljad– taimed ja viljad, millel on leitud üks elus San José kilptäi või rohkem;

c)   San José kilptäi peremeestaimed– taimed botaanilistest perekondadest Acer L., Cotoneaster Ehrh., Crataegus L., Cydonia Mill., Euonymus L., Fagus L., Juglans L., Ligustrum L., Malus Mill., Populus L., Prunus L., Pyrus L., Ribes L., Rosa L., Salix L., Sorbus L., Syringa L., Tilia L., Ulmus L., Vitis L.;

d)   puukoolid– istandikud, kus kasvatatakse taimi, mis on ette nähtud taasistutamiseks, paljundamiseks või juurdunud üksiktaimedena turustamiseks.

Artikkel 3

Kui registreeritakse San José kilptäi esinemisjuht, piiritlevad liikmesriigid saastunud ala ja kaitsetsooni, mis on piisavalt lai, et tagada ümbritsevate alade kaitse.

Artikkel 4

Liikmesriigid näevad ette, et saastunud aladel ja kaitsetsoonides tuleb San José kilptäi peremeestaimi asjakohaselt ravida selle kahjuri tõrjeks ja leviku tõkestamiseks.

Artikkel 5

Liikmesriigid näevad ette järgmise:

a)	kõik saastunud taimed puukoolides hävitatakse;

b)	kõiki muid saastunud alal kasvavaid taimi, mis on või mis arvatakse olevat saastunud, ravitakse nii, et kõnealused taimed ja nende värsked viljad ei oleks nende turustamisel enam saastunud;

c)

kõiki saastunud alal kasvavaid juurdunud San José kilptäi peremeestaimi ja nende taimede osi, mis on ette nähtud paljundamiseks ja mis on toodetud kõnealusel alal, võib taasistutada saastunud alal või vedada sealt mujale ainult siis, kui need on tunnistatud kahjurivabaks ja kui neid on ravitud nii, et kõik leitud San José kilptäid on hävitatud.

Artikkel 6

Liikmesriigid tagavad, et kaitsetsoonides kohaldatakse San José kilptäi peremeestaimede suhtes ametlikku järelevalvet ja et neid kontrollitakse vähemalt kord aastas, et avastada iga San José kilptäi.

Artikkel 7

1.   Liikmesriigid näevad ette, et kaubasaadetises olevad saastunud taimed (välja arvatud pinnases juurdunud taimed) ja kaubasaadetises olevad saastunud värsked viljad tuleb hävitada ning teisi saastunud partii taimi ja vilju tuleb ravida või töödelda nii, et kõik leitud San José kilptäid on hävitatud.

2.   Lõike 1 sätteid ei kohaldata kergelt saastunud värskete viljade kaubasaadetiste suhtes.

Artikkel 8

Liikmesriigid tühistavad San José kilptäi tõrjeks või leviku tõkestamiseks võetud meetmed ainult siis, kui San José kilptäid enam ei esine.

Artikkel 9

Liikmesriigid keelavad San José kilptäide hoidmise.

Artikkel 10

1.   Liikmesriigid võivad lubada

a)	erandeid artiklites 4 ja 5, artikli 7 lõikes 1 ja artiklis 9 osutatud meetmetest teaduslikel ja fütosanitaarsetel eesmärkidel, katseteks ja selektsiooniks;

b)	erandina artikli 5 punktist b ja artikli 7 lõikest 1 saastunud värskete viljade viivitamatut töötlemist;

c)	erandina artikli 5 punktist b ja artikli 7 lõikest 1 saastunud värskete viljade turustamist saastunud ala piires.

2.   Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 sätestatud luba antakse üksnes siis, kui piisava kontrolliga tagatakse, et erandid ei piira San José kilptäi tõrjet ega põhjusta kahjuri levikut.

Artikkel 11

Liikmesriigid võivad võtta vastu sellised lisasätted või karmimad sätted, mida võidakse nõuda San José kilptäi tõrjeks või leviku tõkestamiseks.

Artikkel 12

Direktiiv 69/466/EMÜ tunnistatakse kehtetuks; see ei muuda liikmesriikide kohtustusi, mis on seotud I lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmise tähtpäevadega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile kooskõlas II lisas esitatud vastavustabeliga.

Artikkel 13

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 14

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

---

(1)  12. oktoobril 2006 edastatud arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  5. juulil 2006 edastatud arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(3)  EÜT L 323, 24.12.1969, lk 5. Direktiivi on muudetud direktiiviga 77/93/EMÜ (EÜT L 26, 31.1.1977, lk 20).

(4)  Vt I lisa A osa.

---

---

---

11.11.2006

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 312/45

---

NÕUKOGU OTSUS,

7. november 2006,

millega muudetakse otsust 2003/583/EÜ Euroopa Investeerimispanga teise, kolmanda, neljanda, viienda ja kuuenda EAFi raames Kongo Demokraatlikus Vabariigis läbi viidud toimingute eest saadud rahaliste vahendite ümberjaotamise kohta

(2006/768/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse partnerluslepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikide rühma liikmete ja teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, millele on alla kirjutatud 23. juunil 2000. aastal Cotonous, (1)

võttes arvesse nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate vahelist 12. septembri 2000. aasta siselepingut ühenduse abi rahastamise ja haldamise kohta vastavalt 23. juunil 2000. aastal Cotonous (Benin) allkirjastatud Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikide ning Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelise partnerluslepingu finantsprotokollile ning finantsabi eraldamise kohta nendele ülemeremaadele ja -territooriumidele, mille suhtes kohaldatakse EÜ asutamislepingu neljandat osa, (2) eriti siselepingu artikli 8 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, mis on koostatud kokkuleppel Euroopa Investeerimispangaga (EIP),

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu otsusest 2003/583/EÜ (3) nähtub, et täiendavate rahaliste vahendite kogusumma antakse komisjoni käsutusse neljaks aastaks alates arve avamise päevast.

(2)	Nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate otsusega 2005/446/EÜ (4) kehtestati üheksanda EAFi rahaliste vahendite sidumise tähtpäevaks 31. detsember 2007.

(3)	Üleminekuperioodi pikenemise tõttu Kongo Demokraatlikus Vabariigis seoses viivitustega valimiste ettevalmistamisel oli vaja edasi lükata otsuses 2003/583/EÜ osutatud täiendavate rahaliste vahendite sidumise tähtpäeva.

(4)	Seega peaks otsuses 2003/583/EÜ sätestatud täiendavate rahaliste vahendite sidumise tähtpäeva otsuses 2005/446/EÜ sätestatud tähtpäevaga vastavusse viima,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 2003/583/EÜ artikli 4 kolmas lause asendatakse järgmisega:

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

---

(1)  EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3. Lepingut on muudetud 25. juunil 2005. aastal Luxembourgis alla kirjutatud lepinguga (ELT L 287, 28.10.2005, lk 4).

(2)  EÜT L 317, 15.12.2000, lk 355.

(3)  ELT L 198, 6.8.2003, lk 9.

(4)  ELT L 156, 18.6.2005, lk 19.

---

11.11.2006

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 312/47

---

KOMISJONI OTSUS,

31. oktoober 2006,

millega koostatakse nende piirkondade ja alade loend, mis on kõlblikud rahastamiseks Euroopa Regionaalarengu Fondist Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi piiriüleste ja riikidevaheliste harude raames ajavahemikus 2007–2013

(teatavaks tehtud numbri K(2006) 5144 all)

(2006/769/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 11. juuli 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta, (1) eelkõige selle artiklit 7,

olles konsulteerinud määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklis 103 nimetatud fondide koordineerimiskomiteega,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 3 lõike 2 punktile c püütakse Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi raames tugevdada piiriülest koostööd kohalike ja piirkondlike ühisalgatuste ning riikidevahelise koostöö kaudu meetmete abil, mis soodustavad integreeritud territoriaalset arengut, mis on seotud ühenduse prioriteetidega.

(2)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 7 lõikele 1 on Euroopa Regionaalarengu Fondist Euroopa territoriaalse eesmärgi raames rahastamiseks kõlblikud kõik ühenduse sisemaismaapiiri ja teatavatel juhtudel välismaismaapiiri ääres asuvad NUTS III taseme ühenduse piirkonnad ning teatavad merepiiriga NUTS III taseme ühenduse piirkonnad, mis ei asu üldjuhul üksteisest üle 150 km kaugusel, võttes arvesse võimalikke kohandusi, mis on vajalikud koostöömeetmete sidususe ja järjepidevuse tagamiseks.

(3)	Vastavalt määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 7 lõikele 2 on rahastamiseks kõlblikud ka riikidevahelise koostöö alad.

(4)	Seetõttu on vaja koostada asjaomaste rahastamiseks kõlblike piirkondade ja alade loend.

(5)	Käesolevas otsuses sätestatud meetmed on kooskõlas fondide koordineerimiskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 7 lõikes 1 nimetatud piiriülese koostöö eesmärgil on piirkonnad, mis on kõlblikud rahastamiseks Euroopa Regionaalarengu Fondist Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgil, loetletud I lisas.

Artikkel 2

Määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 7 lõikes 2 nimetatud riikidevahelise koostöö eesmärgil on piirkonnad, mis on kõlblikud rahastamiseks Euroopa Regionaalarengu Fondist Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgil, loetletud II lisas.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

---

(1)  ELT L 210, 31.7.2006, lk 25.

---

---

---