9.11.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 310/1

(1)

Tehakse ettepanek abi kavandamise ja osutamise uue raamistiku kohta, et muuta ühenduse välisabi tõhusamaks. Käesolev määrus on üks üldinstrumentidest, millega toetatakse otseselt Euroopa Liidu välispoliitikat.

(2)

Euroopa Ülemkogu kinnitas 12. ja 13. detsembri 2002. aasta Kopenhaageni kohtumisel, et Euroopa Liidu laienemine kujutab endast olulist võimalust arendada suhteid naaberriikidega, tuginedes ühistele poliitilistele ja majanduslikele väärtustele, ning et Euroopa Liit on endiselt kindel otsuses vältida uusi eraldusjooni Euroopas ja edendada stabiilsust ja heaolu Euroopa Liidu uutes piirides ja neist väljaspool.

(3)

Euroopa Ülemkogu rõhutas 17. ja 18. juuni 2004. aasta Brüsseli kohtumisel veel kord kõnealuste naabritega koostöö tugevdamise tähtsust, tuginedes partnerlusele ja ühisomandile ning lähtudes demokraatia ja inimõiguste austamise jagamise väärtustest.

(4)

Privilegeeritud suhtes Euroopa Liidu ja selle naabrite vahel peaks lähtuma pühendumisest ühistele väärtustele, sealhulgas demokraatiale, õigusriigile, heale valitsemistavale ja inimõiguste austamisele ning turumajanduse, avatud, eeskirjadel põhineva ja õiglase kaubanduse, säästva arengu ja vaesuse vähendamise põhimõtetele.

(5)

On oluline, et käesoleva määruse alusel antav ühenduse abi oleks kooskõlas rahvusvaheliste kokkulepete ja konventsioonidega, mille poolteks on ühendus, liikmesriigid ja partnerriigid, ning et abi andmisel võetaks arvesse poolte ühiselt tunnustatud rahvusvahelise õiguse põhimõtteid.

(6)

Ida-Euroopas ja Lõuna-Kaukaasias on lepingusuhete aluseks partnerlus- ja koostöölepingud. Vahemere maades tagab Euroopa-Vahemere piirkonna partnerlus (“Barcelona protsess”) piirkonna koostöö raamistiku, mida täiendab assotsiatsioonilepingute võrgustik.

(7)

Euroopa naabruspoliitika kohaselt määratlevad Euroopa Liit ja partnerriigid üheskoos prioriteedid, mis kaasatakse ühiselt kokku lepitud tegevuskavade seeriasse, mis hõlmavad arvukaid eritegevuse võtmevaldkondi, sealhulgas poliitiline dialoog ja reform, kaubandus- ja majandusreform, õiglane sotsiaalne ja majanduslik areng, justiits- ja siseküsimused, energia, transport, infoühiskond, keskkond, teadustegevus ja innovatsioon, kodanikuühiskonna areng ning inimestevahelised kontaktid. Nende prioriteetide suunas liikumine aitab kaasa partnerlus- ja koostöölepingute ning assotsiatsioonilepingute potentsiaali täielikule realiseerimisele.

(8)

Selleks, et toetada partnerriikide pühendumist ühistele väärtustele ja põhimõtetele ning nende püüdlusi tegevuskavade elluviimisel, peaks ühendusel olema võimalus osutada neile riikidele abi ja toetada mitmesuguseid nende omavahelisi ning nende ja liikmesriikide vahelisi koostöövorme eesmärgiga kujundada ühise stabiilsuse, julgeoleku ja heaolu vöönd, mis hõlmab olulisel määral majanduslikku integratsiooni ja poliitilist koostööd.

(9)

Ühenduse abi oluline eesmärk on poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalsete reformide edendamine naaberriikides. Vahemere piirkonnas järgitakse seda eesmärki “Vahemere ja Lähis-Ida piirkonna strateegilise partnerluse” Vahemeremõõtme raames. Suhetes Põhja-Aafrikas asuvate Vahemere maadest naabritega võetakse arvesse Euroopa Liidu Aafrika strateegia asjakohaseid elemente.

(10)

On oluline, et Euroopa naabruspoliitika kohaselt naabruses asuvatele arengumaadele pakutav toetus oleks kooskõlas Euroopa Ühenduse arengupoliitika eesmärkide ja põhimõtetega, mis on esitatud nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate, Euroopa Parlamendi ja komisjoni 20. detsembri 2005. aasta ühisavalduses pealkirjaga “Euroopa konsensus arengu küsimuses” (2).

(11)

Euroopa Liit ja Venemaa on otsustanud arendada oma konkreetset strateegilist partnerlust nelja ühisruumi loomise teel ning ühenduse abi kasutatakse selle partnerluse arendamiseks ja piiriülese koostöö edendamiseks Venemaa ja selle Euroopa Liitu kuuluvate naabrite vahelisel piiril.

(12)

Põhjamõõde on Euroopa Liidu, Venemaa, Norra ja Islandi vahelise koostöö alus ning on oluline, et ühenduse abi kasutatakse ka selle aluse elluviimist soodustavate tegevuste toetamiseks. Selle poliitika uued eesmärgid määratakse kindlaks poliitilises deklaratsioonis ja poliitilise raamistiku dokumendis, mis koostati 21. novembril 2005. aastal põhjamõõtme ministrite kohtumisel kinnitatud suuniste alusel.

(13)

Vahemerepartnerite abistamine ja koostöö nendega peaks toimuma Euroopa-Vahemere piirkonna partnerluse alusel, mis loodi Barcelona 28. novembri 1995. aasta deklaratsiooniga, mida kinnitati 10. aastapäeval Euroopa-Vahemere piirkonna tippkohtumisel 28. novembril 2005. aastal, ning selles peaks arvestama antud kontekstis saavutatud kokkulepet kaupade vabakaubanduspiirkonna loomise kohta aastaks 2010 ja asümmeetrilise liberaliseerimise protsessile aluse panemise kohta.

(14)

On oluline soodustada koostööd nii Euroopa Liidu välispiiril kui ka partnerriikide vahel, eriti üksteisele geograafiliselt lähedal asuvate partnerriikide vahel.

(15)

Et vältida uute eraldusjoonte tekkimist, on eriti oluline eemaldada tõkked, mis takistavad tõhusat Euroopa Liidu välispiiri ülest koostööd. Piiriülene koostöö peaks aitama kaasa naabruses asuvate piirialade integreeritud ja jätkusuutlikule piirkondlikule arengule ja harmoonilisele territoriaalsele integratsioonile ühenduse piires ja naaberriikidega. Seda eesmärki on kõige otstarbekam saavutada, kombineerides välispoliitilisi eesmärke keskkonnasäästliku majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvusega.

(16)

Selleks, et aidata naaberriikidel oma eesmärke saavutada ning edendada koostööd nende ja liikmesriikide vahel, on soovitatav luua ühine poliitikal põhinev instrument, mis vahetab välja mitu olemasolevat instrumenti, tagades ühtsuse ja lihtsustades abiprogrammide planeerimist ja haldamist.

(17)

Instrument peaks toetama ka piiriülest koostööd partnerriikide ja liikmesriikide vahel, tõstes olulisel määral efektiivust, toimides ühtse haldusmehhanismi kaudu ja ühtse menetluste kogumi kohaselt. Selles peaks lähtuma naabrusprogrammide aastatel 2004–2006 rakendamisest saadud kogemustest ning see peaks toimima sellistele põhimõtetele tuginedes nagu mitmeaastaste programmide planeerimine, partnerlus ja kaasrahastamine.

(18)

On oluline tagada, et Euroopa Majanduspiirkonda (EMP) kuuluvate riikide piirialad, mis praegu osalevad liikmesriike ja partnerriike hõlmavas piiriüleses koostöös, saaksid koostööd jätkata oma vahenditega.

(19)

Käesoleva määrusega kehtestatakse ajavahemikuks 2007–2013 rahastamispakett, mis moodustab eelarvepädevatele institutsioonidele peamise võrdlussumma vastavalt institutsioonidevahelise kokkuleppe (Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) (3) punktile 37.

(20)

Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlus (4).

(21)

Halduskorra kasutamine peaks olema kohaldatav piiriülese koostöö rakendamist reguleerivate rakenduseeskirjade määratlemisel ning strateegiadokumentide, tegevusprogrammide ja strateegiadokumentides sätestamata erimeetmete vastuvõtmisel, mille väärtus ületab 10 000 000 euro suuruse osaluskünnise.

(22)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt edendada tihedamat koostööd ja järkjärgulist majanduslikku integratsiooni Euroopa Liidu ja naaberriikide vahel, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning need on oma ulatuse tõttu paremini saavutatavad ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuspõhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(23)

Käesolev määrus tingib vajaduse tunnistada kehtetuks nõukogu 29. juuni 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 1762/92 (ühenduse ja Vahemere piirkonna kolmandate riikide vahel sõlmitud finants- ja tehnilise koostöö protokollide rakendamise kohta) (5), nõukogu 11. juuli 1994. aasta määrus (EÜ) nr 1734/94 (finants- ja tehnilise koostöö kohta Läänekalda ja Gaza sektoriga) (6) ja nõukogu 23. juuli 1996. aasta määrus (EÜ) nr 1488/96 (Euroopa–Vahemere partnerluse raames toimuva majandus- ja sotsiaalstruktuuride reformiga kaasnevate finants- ja tehniliste meetmete (MEDA) kohta) (7). Käesolev määrus asendab ka nõukogu 29. detsembri 1999. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 99/2000 (abi andmise kohta partnerriikidele Ida-Euroopas ja Kesk-Aasias) (8), mille kehtivus lõpeb 31. detsembril 2006. aastal,

a)

poliitilise dialoogi ja reformide edendamine;

b)

õigusnormide ühtlustamine kõrgemale tasemele kõigis asjaomastes valdkondades eelkõige selleks, et soodustada partnerriikide kasvavat osalemist siseturul ja kaubanduse intensiivistamist;

c)

selle poliitika väljatöötamise ja tõhusa rakendamise eest vastutavate riiklike institutsioonide ja asutuste tugevdamine, mida käsitletakse assotsiatsioonilepingutes, partnerlus- ja koostöölepingutes ning teistes mitmepoolsetes lepingutes, mille pooled on ühendus ja/või selle liikmesriigid ja partnerriigid ning mille otstarve on käesolevas artiklis määratletud eesmärkide saavutamine;

d)

õigusriigi põhimõtte ja heade valitsemistavade edendamine, sealhulgas riiklike haldusorganite tõhususe ning kohtusüsteemi erapooletuse ja tõhususe suurendamine, ning korruptsiooni- ja pettusevastase võitluse toetamine;

e)

säästva arengu edendamine kõigis valdkondades;

f)

jõupingutused piirkondlikuks ja kohalikuks arenguks nii maa- kui linnapiirkondades, et suurendada tasakaalu ning piirkondlikku ja kohalikku arengusuutlikkust;

g)

keskkonnakaitse, looduskaitse ja loodusvarade, sealhulgas magevee ja mereressursside säästva haldamise edendamine;

h)

vaesuse vähendamisele suunatud poliitika toetamine, et aidata saavutada ÜRO aastatuhande arengueesmärke;

i)

poliitika toetamine, edendamaks sotsiaalset arengut, sotsiaalset kaasamist, soolist võrdõiguslikkust, mittediskrimineerimist, tööhõivet ja sotsiaalset kaitset, sealhulgas võõrtöötajate kaitset, sotsiaalset dialoogi ning ametiühingu õiguste ja põhiliste (sealhulgas laste tööd käsitlevate) töönormide austamist;

j)

tervise, hariduse ja koolituse edendamisele, sealhulgas mitte ainult peamistele nakkushaigustele ja mittenakkuslikele haigustele ja häiretele suunatud meetmete, vaid ka teenustele ja hea tervishoiukoolituse kättesaadavusele, sealhulgas tüdrukute ja naiste soojätkamis- ja imikutervishoiule suunatud poliitika toetamine;

k)

inimõiguste ja põhivabaduste, sealhulgas naiste ja laste õiguste kaitse edendamine;

l)

demokratiseerimise toetamine, sealhulgas kodanikuühiskonna organisatsioonide rolli tugevdamise, meedia mitmekesisuse edendamise ning valimiste jälgimise ja abi kaudu;

m)

kodanikuühiskonna ja valitsusväliste organisatsioonide arengule kaasaaitamine;

n)

turumajanduse arengu edendamine, sealhulgas meetmed erasektori toetamiseks ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate arenguks, investeeringute soodustamiseks ja ülemaailmse kaubanduse edendamiseks;

o)

koostöö edendamine energia-, telekommunikatsiooni- ja transpordisektoris, sealhulgas seoses vastastikuse sidumisega, võrkude ja nende talitlusega, rahvusvaheliste transpordi- ja energeetikaoperatsioonide julgeoleku ja ohutuse suurendamisega ning taastuvate energiaallikate, energiatõhususe ja puhta transpordi edendamisega;

p)

kodanike toidu ohutuse tõstmisele suunatud meetmete toetamine, eelkõige sanitaaria ja fütosanitaaria valdkonnas;

q)

tõhusa ja turvalise piirijuhtimise tagamine;

r)

reformi toetamine ja võimekuse tugevdamine justiits- ja siseküsimustes, sealhulgas sellistes küsimustes nagu asüül, migratsioon ja tagasivõtmine ning inimkaubanduse, nagu ka terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse, sealhulgas selle rahastamise, rahapesu ja maksupettuste, ennetamine ja nende vastu võitlemine;

s)

halduskoostöö toetamine läbipaistvuse ja teabevahetuse parandamiseks maksustamise valdkonnas, et võidelda maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidmise vastu;

t)

ühenduse teadus- ja innovatsioonitegevuses osalemise edendamine;

u)

liikmesriikide ja partnerriikide koostöö edendamine kõrghariduse ja õppejõudude, teadlaste ja üliõpilaste liikuvuse valdkonnas;

v)

kultuuridevahelise dialoogi, inimestevaheliste kontaktide, sealhulgas liikmesriikides elavate sisserändajate kogukondadega peetavate sidemete, tsiviilühiskonna- ja kultuuriasutuste vahelise koostöö ja noortevahetuse edendamine;

w)

ajaloo- ja kultuuripärandi kaitsmisele suunatud koostöö toetamine ning selle arengupotentsiaali edendamine, sealhulgas turismi kaudu;

x)

partnerriikide osalemise toetamine ühenduse programmides ja asutustes;

y)

piiriülese koostöö toetamine kohalike ühisalgatuste kaudu jätkusuutliku majandusliku, sotsiaalse ja keskkondliku arengu edendamiseks piirialadel ning integreeritud territoriaalse arengu edendamiseks ühenduse välispiiril;

z)

piirkondliku ja allpiirkondliku koostöö ja integratsiooni edendamine, sealhulgas asjakohastel juhtudel riikidega, kellel ei ole õigust käesoleva määruse alusel ühenduse abi saada;

aa)

toetamine kriisijärgses olukorras, sealhulgas pagulaste ja ümberpaigutatud isikute toetamine, ning abistamine suurõnnetusteks valmisoleku tagamiseks;

bb)

teabevahetuse soodustamine ja vahetustegevuse edendamine partnerite vahel seoses programmide alusel rahastatavate meetmete ja tegevustega;

cc)

ühiste temaatiliste väljakutsete käsitlemine vastastikust huvi pakkuvates valdkondades ning muude käesoleva määruse reguleerimisalas olevate eesmärkide taotlemine.

a)

artiklis 7 osutatud üht ja mitut riiki hõlmavad ja piiriülesed strateegiadokumendid ning mitmeaastased näidisprogrammid:

b)

artiklis 9 osutatud piiriülese koostöö ühised tegevusprogrammid, artiklis 12 osutatud iga-aastased tegevusprogrammid ja artiklis 13 osutatud erimeetmed.

a)

kõik territoriaalüksused, mis vastavad NUTS 3. tasandile või sellega samaväärsed piki liikmesriikide ja partnerriikide vahelisi maismaapiire;

b)

kõik territoriaalüksused, mis vastavad NUTS 3. tasandile või sellega samaväärsed piki olulise tähtsusega mereteid;

c)

kõik rannikul asetsevad territoriaalüksused, mis vastavad NUTS 2. tasandile või sellega samaväärsed, mis piirnevad liikmesriikide ja partnerriikide ühise merebasseiniga.

a)

ühist rakenduskava ei saa osalejariikide või Euroopa Liidu ja partnerriigi vahelistes suhetes esilekerkivate probleemide tõttu kehtestada;

b)

osalejariigid ei ole hiljemalt 30. juuniks 2010 ühist rakenduskava komisjonile esitanud;

c)

partnerriik ei allkirjasta rahastamislepingut rakenduskava vastuvõtmisele järgneva aasta lõpuks;

d)

ühist rakenduskava ei saa osalejariikide vahelistes suhetes esilekerkivate probleemide tõttu rakendada;

a)

partnerriigid ja -piirkonnad ning nende institutsioonid;

b)

detsentraliseeritud organid partnerriikides, näiteks piirkonnad, departemangud, provintsid ja munitsipaliteedid;

c)

partnerriikide ja -piirkondade ning ühenduse loodud ühisorganid;

d)

rahvusvahelised organisatsioonid, sealhulgas piirkondlikud organisatsioonid, ÜRO asutused, osakonnad ja missioonid, rahvusvahelised finantseerimisasutused ja arengupangad, kuivõrd need aitavad kaasa käesoleva määruse eesmärkidele;

e)

ühenduse institutsioonid ja asutused, kuid üksnes artiklis 16 osutatud toetusmeetmete rakendamiseks;

f)

Euroopa Liidu asutused;

g)

liikmesriikide, partnerriikide ja -piirkondade ning teiste kolmandate riikide järgmised üksused ja asutused, mis vastavad artiklis 21 osutatud ühenduse välisabile juurdepääsu käsitlevatele eeskirjadele, kuivõrd nad aitavad kaasa käesoleva määruse eesmärkidele:

h)

järgmised valitsusvälised osalised:

a)

tehnilise abi ja sihipäraste halduskoostöö meetmete rahastamiseks, sealhulgas need koostöö meetmed, millesse on kaasatud avaliku sektori eksperdid, kes on lähetatud liikmesriikidest ning liikmesriikide piirkondlikud ja kohalikud asutused, mis on programmi kaasatud;

b)

investeeringute ja investeeringutega seotud tegevuse rahastamiseks;

c)

toetusteks EIPle või muudele finantsvahendajatele kooskõlas artikliga 23 laenude rahastamise, aktsiakapitalisse investeerimise, tagatisfondide või investeerimisfondide jaoks;

d)

võlakustutusprogrammideks erakorralistel juhtudel vastavalt rahvusvaheliselt kokku lepitud võlakergendusprogrammile;

e)

valdkondliku või üldise eelarve toetamiseks, kui partnerriigi riiklike kulutuste haldamine on piisavalt läbipaistev, usaldusväärne ja efektiivne ning kui ta on kehtestanud nõuetekohaselt vormistatud valdkonna- või makromajanduspoliitika, mille on heaks kiitnud tema põhilised rahastajad, sealhulgas rahvusvahelised finantseerimisasutused, kui see on asjakohane;

f)

subsiidiumide andmiseks laenuintressi tasumiseks, eelkõige keskkonnalaenude puhul;

g)

mittekaubanduslike riskide vastaseks kindlustamiseks;

h)

ühenduse, liikmesriikide, rahvusvaheliste ja piirkondlike organisatsioonide, muude doonorriikide või partnerriikide asutatud fondi panustamiseks;

i)

rahvusvaheliste finantseerimisasutuste või piirkondlike arengupankade kapitali panustamiseks;

j)

kulude rahastamiseks, mis on vajalikud projektide ja programmide tõhusaks haldamiseks ja järelevalveks ühenduse abi saavate riikide poolt;

k)

mikroprojektide rahastamiseks;

l)

toiduga varustatuse tagamise meetmeteks.

a)

liikmesriigid, nende piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused ning nende avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused;

b)

EMP riigid, Šveits ja muud doonorriigid, eelkõige nende avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused;

c)

rahvusvahelised organisatsioonid, sealhulgas piirkondlikud organisatsioonid, eelkõige rahvusvahelised ja piirkondlikud finantseerimisasutused;

d)

äriühingud, muud eraõiguslikud organisatsioonid ja ettevõtted ning muud valitsusvälised osalised;

e)

partnerriigid ja piirkonnad, kes saavad toetust.

a)

toetust saava partnerriigi või -piirkonna menetlus vastab läbipaistvuse, proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtetele ning välistab huvide konfliktid;

b)

toetust saav partnerriik või piirkond kohustub korrapäraselt kontrollima, et ühenduse eelarvest rahastatavad toimingud on nõuetekohaselt rakendatud, võtma asjakohased meetmed eeskirjade eiramise ja pettuste vältimiseks ning vajaduse korral algatama kohtumenetluse alusetult makstud vahendite sissenõudmiseks.

a)

vähemalt 95 % rahastamispaketist eraldatakse üht või mitut riiki hõlmavatele programmidele, millele osutatakse artikli 6 lõike 1 punkti a alapunktis i;

b)

kuni 5 % rahastamispaketist eraldatakse piiriülese koostöö programmidele, millele osutatakse artikli 6 lõike 1 punkti a alapunktis ii.

9.11.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 310/15

(1)

23. ja 24. märtsil 2000. aastal Lissabonis kokku tulnud Euroopa Ülemkogu seadis eesmärgiks muuta Euroopa Liit maailma kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistel põhinevaks majanduseks. Ülemkogu rõhutas väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd) soodsate tingimuste loomise, heade tavade levitamise ja liikmesriikidevahelise suurema ühtluse tagamise olulisust. 15. ja 16. juunil 2001. aastal Göteborgis kokku tulnud Euroopa Ülemkogu leppis kokku liidu säästva arengu strateegia osas, et tagada majanduskasvu, sotsiaalse hõlvamise ja keskkonnakaitse koosarenemine. Ettevõtjate tootmismudelitel on säästvas arengus oluline roll.

(2)

Et aidata kaasa konkurentsivõime ja uuendussuutlikkuse tugevdamisele ühenduses, infoühiskonna arendamisele ja tasakaalustatud majanduskasvul põhinevale säästvale arengule, tuleks luua konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (edaspidi “raamprogramm”).

(3)

See on kooskõlas kevadisele Euroopa Ülemkogule esitatud komisjoni 2. veebruari 2005. aasta teatisega “Koostöö majanduskasvu ja töökohtade loomise nimel, Lissaboni strateegia uus algus”, milles kutsutakse üles võtma meetmeid, et tagada majanduskasv ja konkurentsivõime ning muuta Euroopa investeerimis- ja töökeskkonnana atraktiivsemaks, meenutades, et on vaja soodustada ettevõtlust, kaasata ettevõtete käivitamiseks piisavalt riskikapitali ja säilitada Euroopa tugevat tööstusbaasi, hõlbustades samal ajal uuendustegevust, eelkõige ökouuendusi, info- ja sidetehnoloogia rakendamist ning ressursside säästvat kasutamist. Ehkki konkurentsivõime põhineb suures osas aktiivsetel ettevõtetel, mis tegutsevad avatud ja konkureerivatel turgudel ning mida toetavad sobivad raamtingimused, eelkõige uuendusi soodustav reguleeriv raamistik, on ka ühendusepoolne rahastamine oluline, toetades ja pakkudes täiendava rahastamise võimalust, et lahendada turul esinevaid probleeme.

(4)

Euroopa Ülemkogu poolt Santa Maria de Feiras 19. ja 20. juuni 2000. aasta kohtumisel heaks kiidetud Euroopa väikeettevõtjate hartas (edaspidi “harta”) kirjeldatakse väikeettevõtjaid kui Euroopa majanduse alustala. Väike- ja käsitööndusettevõtjate eripära, vajadusi ja ootusi tuleks riikide ja Euroopa poliitikas tõhusamalt arvesse võtta. VKEde edendamiseks võetavates ühenduse meetmetes, nagu komisjoni 10. novembri 2005. aasta teatis pealkirjaga “Ühenduse Lissaboni kava elluviimine – kaasaegne VKE-poliitika majanduskasvu soodustamiseks ja tööhõive suurendamiseks”, tuleks arvesse võtta hartas seatud eesmärke ning raamprogrammi tuleks kasutada nende eesmärkide saavutamise vahendina.

(5)

Raamprogrammis tuleks eelkõige käsitleda VKEsid, nagu need on määratletud komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituses 2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlemise kohta (4). Programmis tuleks pöörata erilist tähelepanu kiiresti kasvavate ning mikro- ja käsitööndusettevõtjate erijoontele ja -vajadustele ning spetsiifilistele sihtgruppidele, sealhulgas naisettevõtjatele.

(6)

Raamprogramm peaks koondama ühenduse erimeetmed ettevõtluse, VKEde, tööstusalase konkurentsivõime, uuendustegevuse, info- ja sidetehnoloogia, keskkonnatehnoloogia ja aruka energeetika valdkonnas, mida on siiani reguleeritud järgmiste õigusaktidega: nõukogu 25. juuni 1996. aasta otsus 96/413/EÜ (Euroopa tööstuse konkurentsivõimet tugevdava ühenduse tegevusprogrammi rakendamise kohta) (5), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 1997. aasta otsus nr 1336/97/EÜ (üleeuroopalisi telekommunikatsioonivõrke käsitlevate suuniste kohta) (6), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuli 2000. aasta määrus (EÜ) nr 1655/2000 (keskkonna rahastamisvahendi (LIFE) kohta) (7), nõukogu 20. detsembri 2000. aasta otsus 2000/819/EÜ (ettevõtjaid ja ettevõtlust, eelkõige väikseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEsid) käsitleva mitmeaastase programmi kohta (2001-2005)) (8), nõukogu 22. detsembri 2000. aasta otsus 2001/48/EÜ (millega võetakse vastu ühenduse mitmeaastane programm, et stimuleerida Euroopa päritoluga digitaalse infosisu arendamist ja kasutamist ülemaailmsetes võrkudes ja edendada infoühiskonna keelelist mitmekesisust) (9), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2003. aasta otsus nr 1230/2003/EÜ (millega võetakse vastu energeetika mitmeaastane tegevusprogramm “Arukas energeetika – Euroopa” (2003–2006)) (10), et toetada säästvat arengut energeetika valdkonnas ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta otsus nr 2256/2003/EÜ (millega võetakse vastu mitmeaastane programm (2003–2005), mis käsitleb e-Euroopa 2005 tegevuskava järelevalvet, heade tavade levitamist ning võrgu- ja infoturvet (MODINIS)) (11).

(7)

Raamprogrammiga peaks kehtestama ühised eesmärgid, terviklik finantspakett nende eesmärkide saavutamiseks, erinevad rakendusmeetmed, järelevalve ja hindamise kord ning meetmed ühenduse finantshuvide kaitseks.

(8)

Vastavalt komisjoni 11. märtsi 2003. aasta teatisele pealkirjaga “Uuendustegevuse poliitika: liidu lähenemisviisi ajakohastamine Lissaboni strateegia taustal” ja OECD Oslo käsiraamatu valguses hõlmab uuendustegevus toodete ja teenuste valiku ning nendega seotud turgude uuendamist ja laiendamist; uute kujundus-, tootmis-, varustamis- ja levitamismeetodite kehtestamist; juhtimise, töökorralduse ning töötingimuste ja tööjõu oskuste muutmist, samuti hõlmab see tehnoloogilist ja muud uuendustegevust ning organisatsioonilisi uuendusi.

(9)

Raamprogramm ei hõlma vastavalt asutamislepingu artiklile 166 tehtud teadusuuringute ja tehnoloogiaarendusega seotud tegevusi. See peaks täiendama ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (12), edaspidi “seitsmes RTD raamprogramm”, käsitledes uuendustegevust, mis hõlmab nii tehnoloogilist kui ka muud uuendustegevust, mis on jõudnud viimasest tutvustamisetapist kaugemale ja on valmis turule viimiseks (uuenduslike lahenduste rakendamise katsetamine turgudel). Peab olema tagatud, et teadusuuringute arendustegevuse ja rakendamise (tehnosiire, kaasa arvatud stardieelne etapp) vahel ei oleks ühtegi rahastamislünka. Seega on teadusuuringute tulemuste ärisse üleviimise rahastamine ülesanne, mis tuleb täita tihedas koostöös seitsmenda RTD raamprogrammi ja muude asjakohaste teadusprogrammidega.

(10)

Raamprogramm peaks samuti hõlmama uuel ja uuenduslikul viisil kasutatavate olemasolevate tehnoloogiate turuleviimist. Teatud tingimustel hõlmavad mõlemad programmid, st raamprogramm ja seitsmes RTD raamprogramm tehnoloogilise tutvustamise katseprojekte. See toimub üksnes juhul, kui teatud tehnoloogilisi lahendusi (näiteks info- ja sidetehnoloogia tehnilisi standardeid) tuleb valideerida muus osas juba tutvustatud tehnoloogia turuleviimise etapis.

(11)

Raamprogramm peaks täiendama struktuurifonde ja muid asjakohaseid ühenduse programme, võttes samas arvesse, et iga vahend peaks toimima oma erimenetluse kohaselt. Seeläbi ei peaks samu abikõlblikke kulusid kahekordselt rahastama.

(12)

Raamprogrammi ühiste eesmärkide saavutamiseks tuleks rakendada eriprogramme “Ettevõtluse ja uuendustegevuse ja programm”, “Info- ja sidetehnoloogia poliitika toetusprogramm” ja “Arukas energeetika – Euroopa”.

(13)

Kõikide raamprogrammiga hõlmatud programmide ja tegevuste puhul tuleks arvesse võtta läbipaistvuse ja sugudevahelise võrdsete võimaluste põhimõtteid.

(14)

Käesoleva otsusega kehtestatakse kogu raamprogrammi kehtivuse ajaks finantspakett, mis kujutab endast iga-aastase eelarvemenetluse käigus peamist juhist eelarvepädevale institutsioonile eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (13) punkti 37 tähenduses.

(15)

Igale eriprogrammi jaoks tuleks koostada konkreetne soovituslik eelarve.

(16)

Tagamaks, et rahastamine on suunatud üksnes turuprobleemide lahendamiseks, ja pidades silmas turumoonutuste vältimist, peaks rahastamine raamprogrammi raames vastama riigiabi käsitlevatele ühenduse eeskirjadele ja sellekohastele õigusaktidele ning kehtivale VKEde ühenduse määratlusele.

(17)

Euroopa Majanduspiirkonna lepingus (edaspidi “EMP leping”) ja assotsiatsioonilepingute protokollidega nähakse ette vastavate riikide osalemine ühenduse programmides. Muude kolmandate riikide osalust peaks olema võimalik, kui lepingud ja menetlused seda võimaldavad.

(18)

Raamprogrammi ja eriprogramme tuleks nende kohandamiseks korrapäraselt kontrollida ja hinnata. Võimalusel tuleks hindamisaruannetes uurida soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist programmi tegevustes.

(19)

Samuti tuleks võtta asjakohaseid meetmeid, et vältida eeskirjade eiramist ja pettusi ning et nõuda tagasi kadumaläinud, valesti makstud või ebaõigesti kasutatud vahendid vastavalt nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2988/95 (Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta) (14), nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramise eest) (15) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrusele (EÜ) nr 1073/1999 (Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta) (16).

(20)

Tööstus- ja teenindussektoris sõltub ettevõtjate kasv ja konkurentsivõime nende võimest kiiresti kohaneda muutustega, oskusest ära kasutada oma uuenduste potentsiaali ja arendada kõrgekvaliteedilisi tooteid. See väljakutse puudutab iga suurusega ettevõtjaid, eriti aga väiksemaid ettevõtjaid. Seetõttu on asjakohane algatada eriprogramm “Ettevõtluse ja uuendustegevuse programm”.

(21)

Ühendus saab olla liikmesriikide jõupingutuste katalüsaatoriks ja koordinaatoriks. Ta võib toetada ja täiendada liikmesriikide saavutusi, eelkõige edendades riiklike ja piirkondlike kogemuste vahetust, määratledes ja levitades häid tavasid ja uuenduslikke ideid ning parandades ettevõtlust ja uuendustegevust toetavate üleeuroopaliste teenuste kättesaadavust, eriti VKEdele.

(22)

Komisjoni 28. jaanuari 2004. aasta teatises pealkirjaga “Tehnoloogiate toetamine säästvaks arenguks: Euroopa Liidu keskkonnatehnoloogia tegevuskava” kutsutakse ühenduse programme üles toetama keskkonnatehnoloogiate arengut ja rakendamist ning koondama rahastamisvahendeid keskkonnatehnoloogiasse tehtavate investeeringutega seotud riski jagamiseks.

(23)

Et toetada uuenduslike toodete ja teenuste Euroopa turu loomist on vaja, et liikmesriigid ja komisjon looksid uuenduslikele toodetele ja teenustele atraktiivsed tingimused, kaasa arvatud ennetava lähenemise kaudu riigihangetele, et aidata luua juhtturge, parandades samal ajal VKEde juurdepääsu ja avalike teenuste kvaliteeti, ning parema reguleerimise ja normide kaudu, mis põhinevad vajaduste varasel etteaimamisel. Komisjon peaks pakkuma juhiseid uuendustesõbralike riigihangete osas.

(24)

Tehnoloogilise uuendustegevuse osas tuleks VKEsid ergutada osalema kõrgtehnoloogia valdkondades nagu kosmos ja turvalisus ning arendama Galileo satelliitpositsioonimissüsteemi pakutavaid rakendusi.

(25)

Ökouuendus on mis tahes liiki uuendustegevus, mille eesmärk on märkimisväärselt ja näitlikult edendada jätkusuutlikku arengut, vähendades mõju keskkonnale või tagades loodusressursside, sealhulgas energia tõhusama ja vastutustundlikuma kasutamise. Ökouuendus on arenev mõiste ning raamprogramm peab seetõttu jätkuvalt reageerima edasistele muutustele. Ökouuenduse edendamisega peaks raamprogrammi raames püüdma kaasa aidata keskkonnatehnoloogia tegevuskava rakendamisele.

(26)

Võttes arvesse keskkonnaprogrammi LIFE+ (“LIFE+”) meetmeid, tuleks raamprogrammiga julgustada keskkonnatehnoloogiate rakendamist katse- ja turustamisprojektide kaudu, lähendades uuenduslike tehnoloogiate edukat tutvustamist ja nende turul kasutamist ning kaotades tõkked nende turulepääsule ning edendades vabatahtlikke lähenemisviise näiteks keskkonnajuhtimise alal ning asjaomaste osaliste võrgustiku loomist. Raamprogrammiga tuleks toetada ettevõtete ökouuendusi projektide ja riskikapitalifondidesse tehtavate ühisinvesteeringute kaudu, kuid programmist ei peaks LIFE+ alusel rahastatavaid kulusid kahekordselt rahastatama.

(27)

VKEdele ettenähtud ühenduse turupõhised rahastamisvahendid täiendavad riikliku tasandi rahastamisskeeme ja lisavad neile mõju. Need võivad soodustada eelkõige erainvesteeringuid uute uuenduslike ettevõtete loomiseks ja toetada suure kasvupotentsiaaliga ettevõtteid laienemisetapis, et vähendada märkimisväärset omakapitali puudujääki. Need võivad parandada olemasolevate VKEde juurdepääsu laenudele, et toetada nende konkurentsivõimet ja kasvupotentsiaali.

(28)

Euroopa Investeerimisfond (EIF) on VKEde riskikapitalile ja tagatisvahenditele spetsialiseerunud ühenduse asutus. Ta pöörab erilist tähelepanu väikerahastamise, samuti käivitamisetapi rahastamise toetamisele vastavalt turu nõudlusele ja parimatele tavadele. Ta aitab kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele, kaasa arvatud teadmistepõhine ühiskond, uuendustegevus, majanduskasv, tööhõive ja ettevõtlusvaimu edendamine. EIF tagab ühenduse programmide haldamise vajaliku järjepidevuse ja on sellel alal saanud ulatuslikke kogemusi. EIFi tegevust VKEdele ettenähtud ühenduse rahastamisvahendite haldamisel komisjoni nimel on sõltumatute hindamiste tulemusel loetud heaks tavaks. EIF omab ka asjatundlikkust, et toetada uusi avaliku sektori ja erasektori partnerlusel põhinevaid liikmesriikide poolt algatatud meetmeid, mille eesmärk on kaasata kapitaliturgudelt suure riskiteguriga investeeringuid väikeste uuenduslike ettevõtete jaoks.

(29)

Finantskeskkonna eelseisvad muutused ja uued raamatupidamisstandardid muudavad finantseerimisasutused riski suhtes tundlikumaks, viivad klassifitseerimiseni ja võivad vähemalt üleminekuperioodil raskendada VKEde võimalust saada laenu. Ettevõtluse ja uuendustegevuse programm peaks seega vastama VKEde muutuvatele rahastamisvajadustele, kaasa arvatud lähirahastamise vajadusele ja nende kohanemisele uue finantskeskkonnaga, vältides samal ajal turumoonutusi. Lisaks peaksid meetmed aitama kaasa finantsasutuste võimekuse tõstmisele uuendustegevusega seotud riski hindamiseks, et arendada tehnoloogia hindamist ja parandada VKEde suutlikkust turgude pakutavaid rahastamisvahendeid paremini kasutada.

(30)

Ettevõtlust ja uuendustegevust toetavatel kõrgekvaliteedilistel teenustel on oluline osa selles, et tagada VKEdele juurdepääs teabele kaupade ja teenuste siseturu toimimise ja võimaluste kohta, samuti uuenduste, teadmiste ja tehnoloogia riikidevahelise ülekandmise osas. Nimetatud teenustel on oluline osa ka VKEde juurdepääsu lihtsustamisel nende suhtes kehtivaid ühenduse õigusakte ja vastuvõetavaid õigusakte käsitlevale teabele, et VKEd saaksid selleks kulutasuval viisil valmistuda ja kohanduda. Ettevõtetele ettenähtud olemasolevate Euroopa toetusvõrgustike, näiteks euroinfokeskuste ja innovatsiooni levikeskuste kaudu on omandatud märkimisväärseid kogemusi ja oskusi. Välishinnangutes on rõhutatud, et Euroopa ettevõtlust toetavate teenuste horisontaalset ulatust tuleks tugevdada, mis hõlmab ka koostöö optimeerimist olemasolevate teenistuste ja konsultatsioonipunktide vahel eesmärgiga luua koondinfokeskus, et vältida kliendi jooksutamist ühe ukse tagant teise taha. See puudutab info levitamist ühenduse programmide kohta ja VKEde osalemise edendamist nendes programmides, eriti VKEde osalemist seitsmendas RTD raamprogrammis. Hinnangutes on samuti rõhutatud komisjoni ja VKEde koostöö hõlbustamise tähtsust.

(31)

Ühendus peaks looma kindla analüütilise aluse, et toetada poliitiliste otsuste tegemist VKEde, ettevõtluse, uuendustegevuse ja tööstussektori konkurentsivõime valdkonnas. Selline alus peaks andma lisandväärtust nendes valdkondades riigi tasandil kättesaadavale teabele. Ühendus peaks hoolitsema tööstus- ja teenindussektori konkurentsistrateegia ühise arendamise eest, samuti heade tavade edendamise eest seoses ettevõtluskeskkonna ja -kultuuriga, kaasa arvatud oskused, ettevõtjate sotsiaalne vastutus ning võrdsed võimalused meestele ja naistele, ja toetama muu hulgas hariduse ja jätkukoolituse kaudu ning nii koolis kui kõrgkoolis noorte ettevõtjate juurdekasvu.

(32)

20. ja 21. märtsil 2003 Brüsselis kokku tulnud Euroopa Ülemkogu seadis esikohale uuendustegevuse ja ettevõtluse ning rõhutas, et Euroopa peab ideede elluviimiseks rohkem tegema. Nõuti jätkuvaid meetmeid, et luua tingimused ettevõtjate uuendustegevusele. Lineaarne uuendusmudel, mis eeldab, et teadustöö viib otse uuendusteni, on osutunud ebapiisavaks, et selgitada uuendustegevuse tulemusi ja kujundada asjakohast uuenduspoliitikat. Tunnistades, et ettevõtjad on uuendustegevuse mootoriks, peaks ettevõtjate uuendustegevuse toetamisele suunatud rahastamine ja valmistumine uuenduste turuleviimiseks, samuti uuendustegevuse juhtimine ja kultuur kuuluma seepärast ettevõtluse ja uuendusetegevuse programmi alla. See peaks aitama tagada, et uuendustegevus edendab konkurentsivõimet ning et seda rakendatakse praktilises äritegevuses. 25. ja 26. märtsil 2004 Brüsselis kokku tulnud Euroopa Ülemkogu lisas, et keskkonnasäästlikud tehnoloogiad on olulised, et kasutada täielikult ära ettevõtjate ja keskkonna vahelist vastasmõju. Ökouuenduste edendamine, mis hõlmab uuenduslikke keskkonnasäästlikke tehnoloogiaid, võib aidata neist täit kasu saada.

(33)

Teadmiste edastamise ja saamise turg on sageli läbipaistmatu ning nii puudulik teave kui kontaktide puudumine tekitavad turutõrkeid. Ettevõtjatel on ka raskusi selliste tehnoloogiate integreerimisega, mis ei kuulu nende tavapärasesse tegevusvaldkonda, ja uut tüüpi oskuste omandamisega. Uuendustegevusega seotud finantsrisk võib olla kõrge, sellest saadav kasu võib arenguprobleemide tõttu hilineda ning maksud ei pruugi edu ja ebaedu seisukohast olla neutraalsed. Puudu võib olla ka vajalikest oskustest võimalusi ära kasutada. Institutsioonilised või õiguslikud takistused võivad põhjustada uute turgude tekke hilinemise või takistada nende teket ja neile juurdepääsu. Pankrotiseadused võivad ettevõtlusriski võtmist läbikukkumishirmu tõttu tugevalt pärssida. Lisaks võivad majandusolud määrata, kas uuendustegevus toimub või mitte. Ettevõtlust, konkurentsivõimet ja uuendustegevust soodustava ärikeskkonna arendamine peaks hõlmama ettevõtluse ja uuendustegevusega seotud majandus- ja haldusreformi tõhustamist, mis on eelkõige suunatud konkurentsivõime suurendamisele, VKEde halduskoormuse vähendamisele ning ettevõtlusele ja ettevõtete loomisele, ümberpaigutamisele, kasvule ja uuendustegevusele parema regulatiivse keskkonna loomisele.

(34)

Tõkked uuenduslike tehnoloogiate turulepääsul on eriti olulised keskkonnatehnoloogiate puhul. Sageli ei kajasta turuhinnad täielikult toote või teenuse keskkonnakulusid. Turuhinnas mittekajastatud kulud kannab ühiskond tervikuna, mitte keskkonnasaaste tekitaja. See turuprobleem ja ühenduse huvi säilitada loodusvarasid, vältida keskkonnasaastet ja kaitsta keskkonda majanduslikult efektiivsemalt õigustab ökouuenduste toetamist.

(35)

Ühenduse uuendusalaste meetmetega toetatakse liikmesriikide ja nende piirkondade uuendusalase poliitika arendamist ning edendatakse riikliku, piirkondliku ja Euroopa uuendusalase poliitika ja toetustegevuste koostoime kasutamist. Ühendus saab hõlbustada riikidevahelist vahetust, vastastikust õppimist ja koostöövõrkude loomist ja soodustada uuendusalast koostööd. Huvirühmade võrgustike loomine on oluline eeldus uuendusteks vajalike teadmiste ja ideede edasiandmiseks.

(36)

Nõukogu resolutsiooniga, mida toetas 9. detsembril 2004 Brüsseli telekommunikatsiooni nõukogu, pannakse alus uuele infoühiskonna algatusele, et suurendada infoühiskonna panust Euroopa arengusse. Komisjon teeb oma eelnimetatud 2. veebruari 2005. aasta teatises ettepaneku suunata jõupingutused “tugevamale ja kestvamale kasvule ning rohkemate ja paremate töökohtade loomisele”. See rõhutab info- ja sidetehnoloogia kasutuselevõtmist nii era- kui ka avalikus sektoris kui olulist tegurit Euroopa uuendustegevuse tulemuste ja konkurentsivõime parandamisel. Seetõttu tuleks kehtestada eriprogramm “Info- ja sidetehnoloogia poliitika toetusprogramm”.

(37)

Info- ja sidetehnoloogia poliitika toetusprogrammi meetmed peaksid samuti kaasa aitama i2010-strateegia eesmärkide saavutamisele, võttes samas arvesse ühenduse muid info- ja sidetehnoloogia valdkonna programme, et vältida tegevuste kattumist.

(38)

Info- ja sidetehnoloogia moodustab teadmistepõhise majanduse nurgakivi. Nende arvele võib kanda umbes poole kaasaegse majanduse tootlikkuse kasvust ja need pakuvad unikaalseid lahendusi vastamaks tähtsatele ühiskondlikele väljakutsetele. Avaliku sektori teenuste ja üldises huvides olevate teenuste parandamine peab toimuma tihedas koostöös ühenduse asjakohaste poliitikatega, näiteks rahvatervise, hariduse ja koolituse, keskkonna, transpordi ja siseturu arengu ja konkurentsi valdkondades.

(39)

Uuenduslikul side- ja infotehnoloogial põhinevate lahenduste rakendamist ja tõhusat kasutamist tuleks toetada, eriti mis üldist huvi pakkuvate valdkondade teenuste puhul, kaasa arvatud ebasoodsas olukorras olevate elanikkonnarühmade, nagu puuetega või vanemate inimeste elukvaliteedi tõstmiseks. Ühenduse toetus peaks samuti hõlbustama infoühiskonna arengule suunatud meetmete koordineerimist ja rakendamist kõikides liikmesriikides.

(40)

Programmi e-TEN (üleeuroopaline telekommunikatsioonivõrk) vahehinnangus soovitatakse kasutada nõudlusest lähtuvat lähenemisviisi ühenduse sekkumisel projektidesse, mis toetavad üleeuroopalisi teenuseid üldist huvi pakkuvates valdkondades.

(41)

E-valitsust ja e-tervishoidu käsitlevad komisjoni teatised ja seonduvad nõukogu järeldused kutsuvad üles tegema rohkem jõupingutusi uuendustegevuse, heade tavade vahetuse ja koostoimimisvõime osas ning väljendavad vajadust tugevdada seonduvate ühenduse programmide koostoimet. Koostalitlusvõime on väga tähtis infoühiskonna arengu seisukohalt.

(42)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 1996. aasta direktiiviga 96/9/EÜ (andmebaaside õiguskaitse kohta), (17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta direktiiviga 2001/29/EÜ (autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas) (18) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta direktiiviga 2003/98/EÜ (avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta) (19) on loodud õigusraamistik digitaalse infosisuga seotud probleemidega toimetulekuks infoühiskonnas.

(43)

Liikmesriikide erinevad tavad põhjustavad jätkuvalt tehnilisi probleeme, mis takistavad liidus igakülgset juurdepääsu avaliku sektori teabele ja selle taaskasutamist.

(44)

Digitaalset infosisu käsitlevad ühenduse meetmete puhul peaks arvestama ühenduse mitmekeelse ja -kultuurilise keskkonnaga.

(45)

Loodusvarade hulka, mille ettenägelik ja ratsionaalne kasutamine on sätestatud asutamislepingu artiklis 174, kuuluvad peale taastuvate energiaallikate ka niisugused olulised energiaallikad nagu nafta, maagaas ja tahked kütused, mis on aga põhilised süsinikdioksiidiheite tekitajad.

(46)

Komisjoni rohelises raamatus pealkirjaga “Euroopa energiavarustuse kindluse strateegia” märgiti, et liit on langemas järjest suuremasse sõltuvusse liiduvälistest energiaallikatest ning see sõltuvus võib järgmise 20–30 aasta jooksul kasvada 70 %ni. Seega rõhutati vajadust tasakaalustada pakkumispõhist poliitikat selgete nõudluspõhist poliitikat edendavate meetmete abil ja nõuti paremini korraldatud ja keskkonnasõbralikumat tarbimist, eriti transpordi- ja ehitussektoris. Samuti nõuti uute ja taastuvate energiaallikate arendamise eelistamist, et reageerida globaalsele soojenemisele ning saavutada varasemate tegevuskavade ja resolutsioonidega püstitatud eesmärgid, et 2010. aastal moodustaks taastuvatest energiaallikatest toodetud energia 12 % ühendusesisesest energia kogutarbimisest.

(47)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. septembri 2001. aasta direktiivis 2001/77/EÜ (taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia kasutamise edendamise kohta elektrienergia siseturul) (20) nõutakse liikmesriikidelt siseriiklike soovituslike eesmärkide seadmist, mis vastaksid ühenduse üldisele soovituslikule eesmärgile (12 % siseriiklikust energia kogutarbimisest aastaks 2010) ja eelkõige taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia soovituslikule 22,1 % osakaalule ühenduse elektri kogutarbimisest aastaks 2010. Komisjoni 26. mai 2004. aasta teatises pealkirjaga “Taastuva energia osa ELis” hoiatati, et eesmärk viia 2010. aastaks taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal 12 %ni ühendusesisesest energia kogutarbimisest, ei ole saavutatav ilma märkimisväärsete lisameetmeteta.

(48)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiiviga 2002/91/EÜ (ehitiste energiatõhususe kohta) (21) kohustatakse liikmesriike rakendama uute ja olemasolevate ehitiste puhul energiatõhususe miinimumnõudeid, tagama ehitiste energiatõhususe sertifitseerimise ning ehitistes olevate kuumaveekatelde ja kliimaseadmete korrapärase ülevaatuse.

(49)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. mai 2003. aasta direktiivi 2003/30/EÜ (millega edendatakse biokütuste ja muude taastuvkütuste kasutamist transpordisektoris) (22) kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et nende turgudele viiakse miinimumosa biokütustest ja muudest taastuvkütustest.

(50)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta direktiiviga 2004/8/EÜ (soojus- ja elektrienergia koostootmise stimuleerimiseks siseturu kasuliku soojuse nõudluse alusel ja direktiivi 92/42/EMÜ muutmiseks) (23) kohustatakse liikmesriike analüüsima oma potentsiaali suure tõhususega koostootmiseks ja looma toetuskavasid, mis kajastavad olemasolevat riiklikku potentsiaali.

(51)

Selleks et hõlbustada kõnealuste ühenduse meetmete rakendamist, suurendada taastuvate energiaallikate turuosa ja parandada energiatõhusust, on vaja ühenduse tasandil käivitada konkreetsed edendusprogrammid, et luua tingimused üleminekuks säästvatele energiasüsteemidele, eelkõige taastuvatest energiaallikatest pärineva energia tootmiseks ja tarbimiseks ettenähtud seadmete standardimise toetamiseks, tehnoloogia kasutamise suurendamiseks ja nõudlusega seotud juhtimist käsitlevate heade tavade levitamiseks. Sama kehtib ka ühenduse meetmete puhul, mis on seotud elektri-, elektroonika-, kontori- ja sideseadmete energiatõhususe märgistamise ning valgustus-, kütte- ja kliimaseadmete standardimisega. Seetõttu tuleks algatada programm “Arukas energeetika – Euroopa”.

(52)

Programm “Arukas energeetika – Euroopa” peaks aitama kaasa energeetika mitmekesistamise ja varustuskindluse parandamise üldeesmärkide saavutamisele ning ettevõtjate, eriti VKEde, konkurentsivõime suurendamisele liidus, kaitstes samal ajal keskkonda ning täites rahvusvahelisi kohustusi selles valdkonnas. Energiatõhususe parandamise meetmed selles eriprogrammis peaksid samuti keskenduma tootmisprotsesside tehnoloogilisele täiustamisele ning pakkuma tõhususe kasvu transpordilogistika parandamise kaudu.

(53)

Et kehtestatud strateegia mõju säästva energeetika toetamisel oleks täielik, peab ühendus jätkuvalt toetama selle valdkonna poliitika arengut ja teostamist ning kõrvaldama mittetehnilised takistused edenduskampaaniate abil, toetades ühtlasi eelkõige investeeringute kiirendamist ja uuenduslike tehnoloogiate turuleviimist kogu ühenduses.

(54)

Taastuvad energiaallikad ja energiatõhusus on lisaks keskkonnahoidlikkusele ka ühenduse kiiremini kasvavad tööstusharud, luues uusi ja tuleviku seisukohalt olulisi töökohti. Euroopa taastuval energial põhinev tööstus on maailmas juhtival kohal taastuvatest energiaallikatest saadava elektri tootmistehnoloogiate arengus. Need tehnoloogiad tugevdavad majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust ning vähendavad ressursside kasutamist.

(55)

Otsus nr 1230/2003/EÜ kehtivusaeg lõpeb 31. detsembril 2006.

(56)

Otsusega nr 1230/2003/EÜ kehtestatud neljast erivaldkonnast kolme tuleks käesoleva raamprogrammi alusel jätkata: i) energiatõhususe ja energia ratsionaalse kasutamise edendamist (SAVE); ii) uute ja taastuvate energiaallikate edendamist (ALTENER); ja iii) energiatõhususe ning uute ja taastuvate energiaallikate kasutamise edendamist transpordis (STEER).

(57)

Otsusega nr 1230/2003/EÜ kehtestatud programmi rahvusvaheline mõõde (COOPENER) peaks jätkuma uute ühenduse välisabivahendite raames keskkonna ja loodusressursside, sh energia, säästva majandamise temaatilise programmi osana. Siiski peaks olema tihe seos temaatilise programmi asjaomase osa ja programmi “Arukas energeetika – Euroopa” vahel, et aidata VKEdel kasutada ära potentsiaalseid aruka energeetika turge väljaspool Euroopat.

(58)

Vastavalt hea valitsemistava ja parema õigusliku reguleerimise põhimõtetele on komisjon teinud sõltumatutele ekspertidele ülesandeks anda eelhinnang ühenduse uuendatud mitmeaastasele energeetikaalasele programmile, mis peab jätkama 31. detsembrini 2006 kestvat programmi “Arukas energeetika – Euroopa”. Eksperdid jõudsid oma hinnangus järeldusele, et on vaja tagada programmi “Arukas energeetika – Euroopa” jätkumine pärast 2006. aastat ning muuta see veelgi laiahaardelisemaks ja ambitsioonikamaks. See programm tuleks kehtestada samuti Euroopa tugevuse ja pädevuse edasise parandamise eesmärgil säästvate energiatehnoloogiate ja nende rakendamise valdkonnas.

(59)

Arvesse tuleks võtta vajadust saavutada raamprogrammi rakendamise kasutajasõbralikkus ja sellega seotud haldusmenetluse lihtsustamine. Komisjon peaks avaldama kasutusjuhendi, millega kehtestatakse selged, lihtsad ja läbipaistvad üldpõhimõtted toetusesaajate osalemisele raamprogrammis, ning seda laialdaselt levitada. Eelkõige peaks see hõlbustama VKEde osalemist. Kasutusjuhendis tuleks kirjeldada toetusesaajate õigusi ja kohustusi; rahandussätteid, näiteks abikõlblikke kulusid ja toetuste määrasid; halduseeskirju ja -menetlust reguleerivaid põhimõtteid, eelkõige kasutajasõbralikke taotlemismenetlusi, kus rakendatakse vajadusel kaheetapilist taotlemismenetlust tingimusega, et selline menetlus ei pikenda ajavahemikku hindamise ning lepingu allkirjastamise vahel; projekti tulemuste kasutamise ja levitamise eeskirju; ettepanekute hindamis-, valiku- ja otsuse tegemise põhimõtteid.

(60)

Kulude-tulude analüüsi alusel võib komisjon kasutada raamprogrammi rakendamiseks uut või olemasolevat täitevasutust, nagu on osutatud nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määruses (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded (24).

(61)

Raamprogrammiga tuleks toetada ka tagasisidet Euroopa uuendustegevuse poliitika tulevaste struktuuride ja vajaduste kohta.

(62)

Kuna käesoleva otsuse eesmärke, mis on seotud ühenduse konkurentsivõime ja uuendustegevuse parandamiseks võetavate meetmetega, ei suuda üksikud liikmesriigid piisavalt saavutada, sest selleks on vaja mitmepoolseid partnerlussuhteid, riikidevahelist liikuvust ja kogu ühendust hõlmavat teabevahetust, ning neid on vajalike meetmete olemuse ja toime tõttu parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuspõhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuspõhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(63)

Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (25).

(64)

Arvestades eriprogrammide teemade laadi, peaks komisjoni iga eriprogrammi rakendamisel abistama eraldi komitee. Need komiteed kohtuvad perioodiliselt samal ajal, mis võimaldab ühisistungeid ettevõtluse ja uuendustegevuse programmi korralduskomitee poolt koos komisjoniga määratletud horisontaalse või ühise tähtsusega küsimuste arutamiseks.

(65)

Raamprogrammi elementide vahelise sidususe ja selle tõhususe suurendamise huvides peaks komisjoni nõustama konkurentsivõime ja uuendustegevuse strateegiline nõuandekomitee.

(66)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2005. aasta otsusega nr 456/2005/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse mitmeaastane tegevuskava digitaalse infosisu juurdepääsetavuse, kasulikkuse ja kasutatavuse suurendamiseks Euroopas (26), kehtestatakse mitmeaastane programm nimega “eContentplus”. Kõnealuse otsuse kehtivusaeg lõpeb 31. detsembril 2008. Pärast seda kuupäeva tuleks digitaalse infosisu kättesaadavuse, kasutatavuse ja kasutamise edendamiseks ettenähtud meetmeid jätkata käesoleva otsusega sätestatud info- ja sidetehnoloogia poliitika toetusprogrammi raames.

(67)

Otsuses 96/413/EÜ sätestatud meetmed tuleks hõlmata ettevõtluse ja uuendustegevuse programmi. Otsus 96/413/EÜ tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada,

a)

tõsta ettevõtjate, eelkõige VKEde konkurentsivõimet;

b)

edendada kõiki uuendustegevuse liike, sh ökouuendusi;

c)

kiirendada säästva, konkurentsivõimelise, uuendusliku ja laiahaardelise infoühiskonna arenemist;

d)

edendada energiatõhusust ning uute ja taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu kõigis sektorites, sealhulgas transpordis.

a)

ettevõtluse ja uuendustegevuse programm;

b)

info- ja sidetehnoloogia poliitika toetusprogramm;

c)

programm “Arukas energeetika – Euroopa”.

a)

Euroopa Majanduspiirkonda (EMP) kuuluvad Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) riigid vastavalt EMP lepingus sätestatud tingimustele;

b)

ühinemiseelse strateegia põhjal abi saavad läbirääkija- ja kandidaatriigid vastavalt üldpõhimõtetele ja -tingimustele, mis reguleerivad nende riikide osalemist ühenduse programmides, mis on käivitatud asjaomaste raamkokkulepete ja assotsiatsiooninõukogu otsustega;

c)

Lääne-Balkani riigid vastavalt sätetele, mis määratakse koos nende riikidega kindlaks pärast raamkokkulepete sõlmimist nende osalemise kohta ühenduse programmides;

d)

muud kolmandad riigid, kui see on lubatud kokkulepete ja korraga.

a)

juurdepääs rahalistele vahenditele, et toetada asutamisel olevaid ja arenevaid VKEsid ning investeerida uuendustegevusse;

b)

soodsa keskkonna loomine VKEde koostööks eelkõige piiriülese koostöö valdkonnas;

c)

igat liiki uuendustegevus ettevõtjate poolt;

d)

ökouuendused;

e)

ettevõtlikkus ja innovatsioonikultuur;

f)

ettevõtlusele ja uuendustegevusele suunatud majandus- ja haldusreform.

a)

riskikapitalifondidesse ja investorite võrgu arendatavatesse investeerimisvahenditesse tehtavate investeeringute mahu suurendamine;

b)

välisfinantseeringute hankimine VKEde jaoks laenuvahendite varal toimuva rahastamise vahenditesse;

c)

VKEde finantskeskkonna ja investeerimisvalmiduse parandamine.

a)

VKEsid toetavate teenuste edendamine;

b)

VKEde piiriülest koostööd teiste ettevõtjate ja teiste uuendustegevuses osalejatega abistavate ja julgustavate meetmete toetamine, sealhulgas VKEde kaasamine Euroopa ja rahvusvahelisse standardimistegevusse;

c)

ettevõtjate rahvusvahelise koostöö edendamine ja hõlbustamine, sealhulgas piirkondlikul tasandil ning ka VKEde võrgustike kaudu, eesmärgiga kooskõlastada ja arendada nende majandus- ja tööstustegevust.

a)

valdkonnakohase uuendustegevuse, -keskmete, -võrkude, avaliku sektori ja erasektori uuendusalase partnerluse ja asjakohaste rahvusvaheliste organisatsioonidega toimuva koostöö ning uuendustegevuse juhtimise edendamine;

b)

riiklike ja piirkondlike ettevõtlusuuendusprogrammide toetamine;

c)

uuenduslike tehnoloogiate ja kontseptsioonide praktilise kasutuselevõtu ning olemasolevate tehnoloogiate ja kontseptsioonide uuendusliku rakendamise toetamine;

d)

riikidevahelise teadmiste ja tehnoloogia edasiandmisega seotud teenuste ning intellektuaalse ja tööstusomandi kaitse ja haldamise toetamine;

e)

uut tüüpi uuendusalaste teenuste arendamine ja katsetamine;

f)

tehnoloogia ja teadmiste edendamine andmete arhiveerimise ja edastamise kaudu.

a)

keskkonnatehnoloogiate praktilise kasutuselevõtu ja ökouuendustegevuse toetamine;

b)

ühisinvesteeringute tegemine riskikapitalifondidesse, mis pakuvad omakapitali muuhulgas ka ökouuendusse investeerivatele ettevõtjatele II lisas sätestatud korras;

c)

ökouuendusvõrkude ja -klastrite, avaliku sektori ja erasektori ökouuendusalase partnerluse edendamine ning ökouuendusi hõlbustavate ja soodustavate uuenduslike ettevõtlusteenuste arendamine;

d)

uute ja ühtsete ökouuendustele suunatud lähenemisviiside edendamine sellistes valdkondades nagu keskkonnajuhtimine ja toodete, protsesside ja teenuste keskkonnasõbralikkus, võttes arvesse kogu nende elutsüklit.

a)

ettevõtlusvaimu, -oskuste ja -kultuuri edendamine ning ettevõtlusega seotud riski ja kasu tasakaalustamine, eelkõige naiste ja noorte jaoks;

b)

uuendustegevust, ettevõtjate arengut ja kasvu soodustava ärikeskkonna edendamine;

c)

poliitiliste meetmete väljatöötamise ja osalejate, sh riiklike ja piirkondlike programmide juhtide vahelise riikidevahelise koostöö toetamine, eelkõige eesmärgiga edendada programmide ja meetmete VKE-sõbralikkust;

d)

ettevõtete asutamise ja ülemineku soodustamine.

a)

andmete kogumine, saavutatu analüüsimine ja jälgimine, poliitikasuundade arendamine ja kooskõlastamine;

b)

tööstus- ja teenindussektori konkurentsivõime tõstmise strateegia määratlemisele ja edendamisele kaasaaitamine;

c)

üksteiselt õppimise toetamine riiklikes, piirkondlikes ja kohalikes haldusasutustes, et saavutada paremaid tulemusi.

a)

suure kasvupotentsiaaliga ja uuenduslike VKEde süsteem (GIF);

b)

VKEde tagatissüsteem (SMEG);

c)

suutlikkuse arendamise kava (CBS).

a)

aitab üleeuroopalise riskikapitali turu parandamise eesmärgil asutada ja rahastada VKEsid ning vähendada omakapitali ja riskikapitali puudujääke, mis takistab VKEdel kasutada oma kasvupotentsiaali;

b)

toetab suure kasvupotentsiaaliga uuenduslikke VKEsid, eriti neid, mis tegutsevad uurimis-, arendus- vm uuendustegevuse valdkonnas.

—

esimene osa, “GIF1”, katab asutamis- ja käivitamisetapi investeeringuid. Selles osas investeeritakse spetsialiseeritud riskikapitalifondidesse, nagu esmaetapi fondid, piirkondlikud fondid, konkreetsetele sektoritele, tehnoloogiatele või teadusuuringute ja tehnoloogia arendusele suunatud fondid ning äriinkubaatoritega seotud fondid, mis omakorda annavad kapitali VKEdele. GIF1 võib osaleda ka investeerimisel investorite võrgu arendatavatesse fondidesse ja investeerimisvahenditesse,

—

teine osa, “GIF2”, katab laienemisetapi investeeringuid ja investeerib spetsialiseeritud riskikapitalifondidesse, mis omakorda annavad kvaasikapitali või omakapitali suure kasvupotentsiaaliga uuenduslikele VKEdele nende laienemisetapis. GIF2 muudab väljaostmise või ettevõtte odavaks ülesostmiseks mõeldud asendusinvesteeringud liigseks.

a)

annab vastutagatisi või vajadusel kaastagatisi abikõlblikes riikides tegutsevatele tagatisskeemidele;

b)

annab otsetagatisi muudele sobivatele finantsvahendajatele.

—

esimene osa: a) finantseerimine laenuvahendite varal laenude või liisingu kaudu vähendab VKEde eriraskusi rahastamisele juurdepääsul, mille põhjustab kas arvatava kõrgema riskitasemega investeerimine teatud teadmistepõhistesse tegevustesse nagu tehnoloogiaarendus, uuendustegevus ja tehnosiire või piisava tagatise puudumine,

—

teine osa: b) mikrokrediit, et julgustada finantseerimisasutusi mängima selles valdkonnas suuremat rolli, pakkudes väikelaene, millega ebapiisavate tagatistega laenajate puhul kaasneksid tavaliselt võrdeliselt suuremad halduskulud. Lisaks tagatistele või vastutagatistele võivad finantsvahendajad saada toetusi, mis osaliselt hüvitavad mikrokrediitide andmisega seotud vältimatuid suuri halduskulusid,

—

kolmas osa: c) tagatised VKEdesse investeeritavale omakapitalile või kvaasikapitalile, hõlmab investeeringuid, mis annavad stardikapitali ja/või käivituskapitali, ja vahefinantseerimist, et vähendada konkreetseid rahalisi raskusi, mis tulenevad VKEde nõrgast finantsstruktuurist ja äritegevuse ülekandmisest,

—

neljas osa: d) VKEde laenurahaportfellide väärtpaberistamine, mille kaudu kaasatakse VKEdele täiendavat krediiti laenude rahastamiseks, kasutades sobivaid riskijagamise kokkuleppeid väljavalitud finantseerimisasutustega. Nende tehingute toetamise eeldusena kohustub kreeditor andma suure osa niimoodi tekkivast likviidsusest mõistliku aja jooksul laenudena VKEdele. Kõnealuse laenuvahendite varal finantseerimise suurus arvutatakse tagatud portfelliriski suurusest lähtuvalt ning kehtestatakse koos ajavahemikuga pärast iga institutsiooniga eraldi peetud läbirääkimiste tulemusel.

a)

täiendab uuenduslikesse VKEdesse ja suure kasvupotentsiaaliga VKEdesse investeerivate fondide ja teiste finantsvahendajate teadmisi investeerimise ja tehnoloogia alal;

b)

stimuleerib VKEdele laenude andmist taotluste läbivaatamise korra lihtsustamisega.

a)

teabe-, tagasiside-, ettevõtjate koostöö ja internatsionaliseerimise teenused;

b)

uuendusalased teenused ning tehnoloogia- ja teadmiste edasiandmise teenused;

c)

teenused, mis soodustavad VKEde osalemist seitsmendas RTD raamprogrammis.

a)

uuringud, andmete kogumine, ülevaated ja trükiste avaldamine, võimaluse korral ametliku statistika põhjal;

b)

partnerlus ning ekspertide, sealhulgas avalik-õiguslike asutuste ekspertide, VKEde saadetud ekspertide ja muude huvitatud isikute kohtumised, ning konverentsid ja muud üritused;

c)

teadlikkuse tõstmine, koostöövõrkude loomine ja muud asjakohased meetmed;

d)

riigi ja piirkonna tasandi tulemuste võrdlev analüüsimine ja heade töötavade uurimine, levitamine ja kasutuselevõtmine.

a)

jälgida ja analüüsida konkurentsivõime ja üksikute majandusharude arengut, võttes arvesse ka komisjoni aastaaruannet Euroopa tööstuse konkurentsivõime kohta;

b)

koostada hinnanguid selle kohta, millist mõju avaldavad ettevõtete konkurentsivõime seisukohast olulised ühenduse meetmed ning nende hinnangute avaldamine, et määratleda valdkonnad olemasolevate õigusaktide lihtsustamiseks või valmistada ette uusi õigusloomealaseid meetmeid, mis on suunatud uuenduste valdkonna atraktiivsemaks muutmisele ühenduses;

c)

hinnata ettevõtluse ja uuendustegevuse programmi konkreetseid aspekte või rakendusmeetmeid;

d)

levitada vajalikku teavet ettevõtluse ja uuendustegevuse programmi kohta.

a)

rakendamiseks vajaminevad meetmed;

b)

prioriteedid;

c)

kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed eesmärgid;

d)

sobivad hindamiskriteeriumid ja kvalitatiivsed ning kvantitatiivsed näitajad, et analüüsida nende tulemuste tõhusust, mis aitavad saavutada eriprogrammide ning üldise raamprogrammi eesmärke;

e)

täitmise ajakavad;

f)

osalemiseeskirjad;

g)

meetmete valiku- ja hindamiskriteeriumid.

a)

ühtse Euroopa teaberuumi loomine ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia toodete ja -teenuste ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiapõhiste toodete ja teenuste siseturu tugevdamine;

b)

uuendustegevuse edendamine info- ja sidetehnoloogia laialdasema kasutuselevõtu ja ulatuslikumate investeeringute kaudu;

c)

kõikehõlmava infoühiskonna ja tulemuslikumate ja tõhusamate üldist huvi pakkuvate valdkondade teenuste arendamine ning elukvaliteedi tõstmine.

a)

tagada takistusteta juurdepääs info- ja sidetehnoloogial põhinevatele teenustele ning luua sobivad raamtingimused konvergeeruvate digitaalsidesüsteemide ja -teenuste kiireks, asjakohaseks ja tõhusaks kasutuselevõtuks, kaasates muuhulgas koostalitlusvõime, avatud standardite kasutamise ning turvalisuse ja usaldusväärsuse küsimusi;

b)

parandada tingimusi digitaalse infosisu arendamiseks, võttes arvesse mitmekeelsust ja kultuurilist mitmekesisust;

c)

jälgida Euroopa infoühiskonna arengut sellekohaste andmete kogumise ning digitaalsete sideteenuste arengu, kättesaadavuse ja kasutamise analüüsimisega, sealhulgas Interneti areng, juurdepääs lairibavõrgule ja selle praktiline kasutuselevõtt ning infosisu ja teenuste areng.

a)

edendada info- ja sidetehnoloogial põhinevate protsesside, teenuste ja toodete uuendamist, eriti VKEdes ja avalikus sektoris, arvestades vajalikke kvalifikatsiooninõudeid;

b)

soodustada avaliku ja erasektori koostööd ning partnerlust, et kiirendada uuendusprotsesse ja investeerimist info- ja sidetehnoloogiasse;

c)

propageerida ja teadvustada info- ja sidetehnoloogia ning nende uutest rakendustest tulenevaid võimalusi ja kasu kodanikele ja ettevõtetele sealhulgas suurendada usaldust ja avatust uue info- ja sidetehnoloogia suhtes ning ergutada Euroopa tasandil arutelu info- ja sidetehnoloogia uute suundumuste ning arengute üle.

a)

parandada info- ja sidetehnoloogia kättesaadavust, sealhulgas juurdepääsu digitaalsele sisule, ja digitaalset kirjaoskust;

b)

tõsta usaldust infoühiskonna teenuste vastu ning edendada info- ja sidetehnoloogia kasutamist, pöörates erilist tähelepanu andmekaitse küsimuste lahendamisele;

c)

parandada üldist huvi pakkuvate valdkondade elektrooniliste teenuste kvaliteeti, tulemuslikkust, kättesaadavust ja ligipääsetavust ning laiendada ühiskonna elus osalemist info- ja sidetehnoloogia kaudu, kaasates sealhulgas võimalusel koostalitlusvõimelised üleeuroopalised või piiriülesed üldist huvi pakkuvate valdkondade teenused, ning arendada kõigile kasutamiseks sobivaid teenusekomponente ja levitada häid tavasid.

a)

rakendus-, katse- ja tehnoloogia turustamisprojektid;

b)

meetmed heade tavade, teadmiste ja kogemuste levitamiseks kogu ühenduses;

c)

temaatilised võrgud, mis koondavad konkreetse teemaga seoses mitmesuguseid huvirühmi, et hõlbustada koordineerimistegevust ja teadmiste edasiandmist.

a)

uuringud, andmete kogumine, ülevaated ja trükiste avaldamine, võimaluse korral ametliku statistika põhjal;

b)

ekspertide, sealhulgas avalik-õiguslike asutuste ekspertide, VKEde saadetud ekspertide ja muude huvitatud isikute kohtumised, ning konverentsid ja muud üritused;

c)

teadlikkuse tõstmine, koostöövõrkude loomine ja muud asjakohased tegevused;

d)

tulemuste võrdlev analüüsimine riigi tasandil ja heade töötavade uurimine, levitamine ja kasutuselevõtmine.

a)

edendustegevus, kontaktide loomine, teabe jagamine ja levitamine;

b)

teabe, teadmiste ja kogemuste vahetamine, konverentside, seminaride, töörühmade või muude kohtumiste korraldamine ja rühmitatud tegevuste juhtimine.

a)

rakendamiseks vajaminevad meetmed;

b)

prioriteedid;

c)

kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed eesmärgid;

d)

sobivad hindamiskriteeriumid ja kvalitatiivsed ning kvantitatiivsed näitajad, et analüüsida nende tulemuste tõhusust, mis aitavad saavutada eriprogrammide ning üldise raamprogrammi eesmärke;

e)

täitmise ajakavad;

f)

osalemiseeskirjad;

g)

meetmete valiku- ja hindamiskriteeriumid.

a)

soodustada energiatõhusust ja energiaallikate ratsionaalset kasutamist;

b)

edendada uusi ja taastuvaid energiaallikaid ning toetada energeetika mitmekesistamist;

c)

edendada energiatõhusust ning uute ja taastuvate energiaallikate kasutamist transpordis.

a)

tagada vajalikud tingimused säästvuse parandamiseks, linnade ja piirkondade potentsiaali väljaarendamiseks ning nende strateegiliste eesmärkide saavutamiseks vajalike seadusandlike meetmete ettevalmistamiseks; töötada välja vahendid ja võimalused, et teostada järelevalvet ühenduses ja liikmesriikides programmiga hõlmatud valdkondades võetud meetmete mõju üle ja seda hinnata;

b)

suurendada liikmesriikides investeeringuid uutesse ja tõhusaimatesse tehnoloogiatesse energiatõhususe, taastuvate energiaallikate ja energeetika mitmekesistamise valdkonnas, sealhulgas transpordis, kaotades lõhe uuenduslike tehnoloogiate eduka tutvustamise ja nende laialdase turul kasutamise vahel, et kasutada ära avaliku ja erasektori investeeringuid, edendada strateegilise võtmetähtsusega tehnoloogiaid, vähendada kulusid, täiendada turukogemusi ning aidata kaasa seda laadi investeeringuid tõkestavate finantsriskide ning muude võimalike riskide ja takistuste kõrvaldamisele;

c)

kõrvaldada mittetehnoloogilised takistused energia tõhusal ja arukal tootmisel ja tarbimisel, edendades institutsioonide suutlikkust, sealhulgas kohalikul ja piirkondlikul tasandil, suurendades teadlikkust, eelkõige haridussüsteemi kaudu, edendades kogemuste ja oskusteabe vahetust peamiste osaliste, ettevõtjate ja kodanike vahel üldiselt, soodustades heade tavade ja parimate olemasolevate tehnoloogiate levikut, eelkõige nende edendamise kaudu ühenduse tasandil.

a)

energiatõhususe ja energia ratsionaalse kasutamise parandamine, eelkõige ehitus- ja tööstussektoris, välja arvatud artikliga 41 hõlmatud meetmed;

b)

seadusandlike meetmete ettevalmistamise ja kohaldamise toetamine.

a)

uute ja taastuvate energiaallikate edendamine elektrienergia, soojuse ja jahutuse tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud tootmiseks ning seeläbi energiaallikate mitmekesistamise toetamine, välja arvatud artikliga 41 hõlmatud meetmed;

b)

uute ja taastuvate energiaallikate integreerimine kohalikku keskkonda ja kohalikesse energiasüsteemidesse;

c)

seadusandlike meetmete ettevalmistamise ja kohaldamise toetamine.

a)

kõigi transpordi energeetikaaspektidega seotud algatuste toetamine ja kütuste mitmekesistamine;

b)

taastuvkütuste ja energiatõhususe edendamine transpordis;

c)

seadusandlike meetmete ettevalmistamise ja kohaldamise toetamine.

a)

energiatõhususe ja taastuvate energiaallikate integreerimine mitmesse majandusharusse;

b)

eri võimaluste, vahendite ja osalejate ühendamine sama meetme või projekti raames.

a)

ühisanalüüsil põhinevad strateegilised uuringud ning turgude arengu ja energeetikasuundumuste korrapärane järelevalve tulevaste seadusandlike meetmete ettevalmistamiseks või kehtivate õigusaktide läbivaatamiseks, sealhulgas seoses energia siseturu nõuetekohase toimimisega, keskmise tähtajaga ja pikaajalise strateegia rakendamiseks energeetikavaldkonnas eesmärgiga edendada säästvat arengut, samuti tööstuse ja muude huvirühmade pikaajaliste vabatahtlike kohustuste ettevalmistamiseks ning standardite ning märgistus- ja sertifitseerimissüsteemide väljatöötamiseks, võimalusel koostöös kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega;

b)

struktuuride ja vahendite loomine, laiendamine ja ümberkorraldamine säästva energeetika arenguks, sealhulgas kohalik ja piirkondlik energiamajandus, ning neile vajadustele vastavate finantstoodete ja rahaturuinstrumentide väljatöötamine, lähtudes endiste ja praeguste võrkude rakendamisega saadud kogemustest;

c)

säästvate energiasüsteemide ja seadmete edendamine, et kiirendada nende turuosa suurenemist ja ergutada investeeringuid, mis hõlbustavad üleminekut tõhusamate tehnoloogiate tutvustamiselt nende turustamisele, teadlikkuse tõstmise kampaaniad ning institutsiooniliste struktuuride loomine;

d)

teabe-, haridus- ja koolitusstruktuuride arendamine, tulemuste rakendamine, oskusteabe ja heade tavade edendamine ja levitamine kõikide tarbijate hulgas, meetmete ja projektide tulemuste levitamine ning koostöö liikmesriikidega rakendusvõrgustike kaudu;

e)

ühenduse seadusandlike ja toetusmeetmete rakendamise ja mõju järelevalve.

a)

rakendamiseks vajaminevad meetmed;

b)

prioriteedid;

c)

kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed eesmärgid;

d)

sobivad hindamiskriteeriumid ja kvalitatiivsed ning kvantitatiivsed näitajad, et analüüsida nende tulemuste tõhusust, mis aitavad saavutada eriprogrammide ning üldise raamprogrammi eesmärke;

e)

täitmise ajakavad;

f)

osalemiseeskirjad;

g)

meetmete valiku- ja hindamiskriteeriumid.

a)

ettevõtlus- ja uuendusprogrammi komitee nimetusega EIP korralduskomitee;

b)

info- ja sidetehnoloogia poliitika toetusprogrammi komitee nimetusega ICT korralduskomitee;

c)

programmi “Arukas energeetika – Euroopa” komitee nimetusega IEE korralduskomitee.