(1)

4. veebruaril 2006. aastal avaldas komisjon Euroopa Liidu Teatajas teadaande (2) (edaspidi “algatamisteade”) dumpinguvastase menetluse algatamise kohta Hiina Rahvavabariigist (edaspidi “Hiina RV”) ja Ukrainast pärit triikimislaudade ühendusse importimise suhtes.

(2)

Dumpinguvastane menetlus algatati kaebuse põhjal, mille esitasid 23. detsembril 2005. aastal kolm ühenduse tootjat (edaspidi “kaebuse esitajad”), kelle toodang moodustab olulise osa, käesoleval juhul üle 40 %, ühenduse triikimislaudade kogutoodangust. Kaebus sisaldas tõendeid nimetatud toote müügi kohta dumpinguhindadega ja sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida peeti menetluse algatamiseks piisavaks.

(3)

Komisjon andis menetluse algatamisest ametlikult teada kaebuse esitajatele, teistele teadaolevatele ühenduse tootjatele, eksportivatele tootjatele Hiina RVs ja Ukrainas, teadaolevatele importijatele ja jaemüüjatele, asjaomaste ekspordiriikide esindajatele, tootjatele Ameerika Ühendriikides, mis algselt kavatseti võtta võrdlusriigiks, ning tootjatele teistes potentsiaalsetes võrdlusriikides. Lisaks sellele võttis komisjon ühendust kõigi teiste ühenduse ettevõtjatega, kes on potentsiaalselt kaasatud samasuguse toote/asjaomase toote tootmisesse ja/või levitamisse ja kelle kontaktandmed esitati komisjonile pärast menetluse algatamist. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult ning taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul. Kõigile huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja kes teatasid konkreetsed põhjused, miks neid tuleks ära kuulata, anti selleks võimalus.

(4)

Pidades silmas Hiina eksportivate tootjate suurt arvu, nähti algatamisteates dumpingu kindlakstegemiseks ette väljavõtteline uuring kooskõlas algmääruse artikliga 17. Selleks, et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja kui on, siis valimi moodustamiseks, paluti kõigil Hiina eksportivatel tootjatel ajavahemikul 1. jaanuarist 2005 kuni 31. detsembrini 2005 teatada endast Euroopa Komisjonile ja esitada vastavalt algatamisteates esitatud nõuetele põhiteave oma tegevuse kohta seoses asjaomase tootega. Algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul teatas endast ja esitas väljavõttelise uuringu läbiviimiseks vajaliku teabe ainult kaheksa Hiina tootjat. Seetõttu otsustati, et väljavõttelise uuringu kasutamine ei ole vajalik.

(5)

Selleks, et asjaomaste riikide eksportivatel tootjatel oleks võimalik soovi korral esitada turumajandusliku kohtlemise või individuaalse kohtlemise taotlus, saatis komisjon teadaolevalt asjaga seotud Hiina RV ja Ukraina eksportivatele tootjatele ning ametiasutustele taotluse vormid. Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 7 laekusid kaheksalt Hiina RV ja ühelt Ukraina äriühingult turumajandusliku või individuaalse kohtlemise taotlused juhuks, kui uurimisel selgub, et nad ei vasta turumajandusliku kohtlemise tingimustele.

(6)

Komisjon saatis küsimustikud kõigile teadaolevalt asjaga seotud isikutele ja kõigile muudele isikutele, kes seda algatamisteates sätestatud tähtaegade jooksul taotlesid.

(7)

Vastused saadi kuuelt Hiina eksportivalt tootjalt, ainsalt Ukraina eksportivalt tootjalt, neljalt ühenduse tootjalt, kahelt eksportivate tootjatega mitteseotud importijalt ning ühelt hulgimüüjalt. Lisaks sellele esitas üks importija märkusi, ilma et oleks küsimustikule vastanud.

(8)

Teatavat teavet saadi ka 17 ühenduse samasuguse toote tootjalt (kellest 15 toetasid kaebust, üks jäi erapooletuks ning üks oli vastu) ning kolmelt asjaomast toodet üksnes importivalt äriühingult.

(9)

Komisjon püüdis leida kõik andmed, mida ta seoses turumajandusliku kohtlemise ja dumpingu, dumpingust tuleneva kahju ning ühenduse huvide esialgse kindlakstegemisega vajalikuks pidas ning kontrollis neid. Kontrollkäigud viidi läbi järgmiselt:

(10)

Pidades silmas vajadust kindlaks määrata normaalväärtus neile Hiina RV ja Ukraina eksportivatele tootjatele, kelle suhtes turumajanduslikku kohtlemist võib-olla ei kohaldata, kontrolliti normaalväärtuse kindlakstegemiseks võrdlusriigi andmete alusel järgmise äriühingu valdusi:

(11)

Dumpingu ja kahju tekitamise uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2005 kuni 31. detsembrini 2005 (edaspidi “uurimisperiood”). Kahju hindamiseks vajalike suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2002 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi “vaatlusalune periood”).

(12)

Vaatlusalune toode on Hiina RVst ja Ukrainast pärit triikimislaud koos varrukalauaga kas tugijalgadel või ilma, auru sisseimamisega ja/või kuumuti ja/või puhuriga või ilma ja selle olulised osad nagu tugijalad, triikimispind ja triikraua alusrest (edaspidi “vaatlusalune toode”), mis on tavaliselt deklareeritud CN-koodide all ex 3924 90 90 , ex 4421 90 98 , ex 7323 93 90 , ex 7323 99 91 , ex 7323 99 99 , ex 8516 79 70 ja ex 8516 90 00 .

(13)

Triikimislaudu on erinevat tüüpi ning nende olulised osad sõltuvad peamiselt triikimislaudade ehitusest ja suurusest, nende valmistamismaterjalidest ja lisadest. Ometi on erinevat tüüpi triikimislaudadel samasugused füüsilised omadused ja kasutusviisid. Sellest tulenevalt käsitatakse kõiki olemasolevaid liike käesoleva uurimise huvides ühe tootena.

(14)

Uurimise tulemusel leiti, et vaatlusaluse toote ning triikimislaudade ja nende oluliste osade, mida toodetakse ja müüakse Hiina ja Ukraina siseturul ja lõpuks võrdlusriigiks määratud Türgi siseturul ning samuti ühenduse tootmisharus toodetud ja ühenduses müüdavate triikimislaudade ja nende oluliste osade füüsikalised ja tehnilised omadused on samasugused ning et neil on samasugune kasutusotstarve. Seepärast loetakse need tooted esialgu algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses samasugusteks toodeteks.

(15)

Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti b kohaselt määratakse Hiina RVst ja Ukrainast (viimase puhul kõigi menetluste puhul, mis on esitatud või algatatud enne 30. detsembrit 2005) pärit importi käsitlevates dumpinguvastastes uurimistes normaalväärtus kindlaks vastavalt nimetatud artikli lõigetele 1–6 nende eksportivate tootjate puhul, kes on näidanud, et nad vastavad algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud kriteeriumidele, st kui sellised eksportivad tootjad tõestavad, et samasuguse toote tootmine ja müük toimub turumajanduse tingimustes. Turumajandusliku kohtlemise kriteeriumid on lühidalt ja kokkuvõtlikult järgmised:

(16)

Ettenähtud tähtaja jooksul taotles esialgu algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti b alusel turumajanduslikku kohtlemist ja vastas eksportivatele tootjatele mõeldud turumajandusliku kohtlemise taotluse vormile kaheksa Hiina eksportivat tootjat. Kaks neist otsustas siiski seejärel uurimisel koostööd mitte teha. Seega vaadati läbi ainult ülejäänud kuue koostööd tegeva ja põhjenduses 9 loetletud Hiina eksportiva tootja turumajandusliku kohtlemise taotlused.

(17)

Ainus Ukraina eksportiv tootja taotles turumajanduslikku kohtlemist algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti b alusel ja vastas ettenähtud tähtaja jooksul eksportivatele tootjatele mõeldud turumajandusliku kohtlemise taotluse vormile.

(18)

Ukraina tootja märkis siiski, et nõukogu määrusega (EÜ) nr 2117/2005 eemaldati Ukraina algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis b nimetatud mitteturumajanduslike riikide loetelust. Äriühing väitis, et otsus kohaldada Ukraina suhtes turumajandusliku kohtlemise seisundit võeti vastu olukorra hindamise alusel eelnenud kuude jooksul. Seetõttu oldi nõus, et äriühingu suhtes tuleks kohaldada turumajanduslikku kohtlemist, kuna i) uurimisperioodiks on 2005. kalendriaasta; ii) kaebuse esitajad oleksid pidanud esitama tõendid, mis näitavad, et asjaomaste Ukraina tootjate suhtes ei kohaldata turumajanduse tingimusi ja iii) kui Ukraina suhtes turumajanduslikku kohtlemist ei kohaldata, diskrimineeritaks Ukrainat Venemaaga võrreldes.

(19)

Seoses sellega märgitakse, et nõukogu määruses (EÜ) nr 2117/2005 on selgelt öeldud, et Ukraina eksportijate ja tootjate puhul määratakse normaalväärtus kooskõlas algmääruse artikli 2 lõigete 1–6 sätetega ainult pärast 30. detsembrit 2005 algatatud uurimiste puhul, võttes aluseks kas pärast nimetatud kuupäeva esitatud algatamistaotlused või tehes seda komisjoni algatusel. Kuna seda menetlust käsitlev kaebus esitati 23. detsembril 2005, on selge, et algmääruse artikli 2 lõigete 1–6 sätteid ei saa kohaldada ja et koostööd tegev Ukraina äriühing peab seega tõestama, et ta vastab algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud kriteeriumidele. Ülalnimetatud artikli sõnastusest ilmneb, et turumajandusliku kohtlemise kriteeriumide täitmist peavad tõendama just eksportivad tootjad, aga mitte kaebuse esitajad. Lisaks sellele tuleb märkida, et turumajandusliku kohtlemise seisundi omistamine konkreetsele riigile põhineb selle riigi tervikliku majandusliku olukorra üldisel hinnangul, mis koostatakse selleks, et teha kindlaks, kas kuludele ja hindadele on dumpinguvastastes uurimistes üldjuhul võimalik tugineda. See tähendab, et tegemist ei ole iga üksiku ettevõtte konkreetse olukorra hindamisega. Väide, et Ukrainat diskrimineeritaks Venemaa suhtes, ei ole põhjendatud, kuna Venemaad käsitletakse juba alates 2002. aastast turumajandusliku riigina. Nimetatud põhjustel lükkas komisjon tagasi Ukraina eksportiva tootja väited ning jätkas turumajandusliku kohtlemise kohaldamise kindlakstegemise protsessi.

(20)

Koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul püüdis komisjon leida kogu vajaliku teabe ning kontrollis turumajandusliku kohtlemise taotluses esitatud teavet kõnealustes äriühingutes kohapeal.

(21)

Üks Hiina eksportiv tootja, Since Hardware (Guangzhou) Co., Ltd, Guangzhou, näitas, et vastab kõigile algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud viiele kriteeriumile ning talle võimaldati turumajanduslik kohtlemine.

(22)

Mis puutub põhjenduses 9 loetletud ülejäänud Hiina eksportivatesse tootjatesse, siis üks neist ei vastanud 1., 2. ja 3. kriteeriumile, üks ei vastanud 2. ja 3. kriteeriumile ning kolm ei vastanud 2. kriteeriumile.

(23)

Kõigile koostööd tegevatele Hiina eksportivatele tootjatele ja ühenduse tootmisharule anti võimalus eelnimetatud järelduste kohta arvamust avaldada. Neli äriühingut ei olnud otsustega rahul ning nad väitsid, et neile tuleks võimaldada turumajanduslik kohtlemine.

(24)

1. kriteeriumi puhul ei ole üks Hiina eksportiv tootja näidanud, et ta vastab sellele kriteeriumile. Eelkõige ei ole kõnealune tootja näidanud üheski uurimise etapis, et üks tema kahest osanikust on riigilt saadud osade eest tegelikkuses maksnud. Veelgi enam, riik varustas äriühingut elektriga mittelepingulisel alusel. Äriühing vaidlustas avalikustatud järeldused, kuid ei esitanud mingeid kontrollitavaid tõendeid neis asjus. Seetõttu ei olnud äriühingu märkusi võimalik arvesse võtta. Sellest tulenevalt järeldati, et äriühing ei ole tõestanud oma vastavust 1. kriteeriumile.

(25)

2. kriteeriumi puhul ei suutnud viis äriühingut näidata, et neil on olemas konkreetne raamatupidamisdokumentide kogum, mille auditeerimine toimub sõltumatult ja kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega. Kõnealuste raamatupidamisdokumentide uurimine näitas tegelikult olulisi vigu kõigil viiel juhul. Näiteks ei kirjendanud äriühingud kõiki erinevaid tulusid ja kulusid oma raamatupidamises, vaid kohaldasid igakuiselt selliste tulude ja kulude vahelist ulatuslikku hüvitamissüsteemi. Samuti ei austatud tekkepõhise raamatupidamisarvestuse põhimõtet. Nad kogusid kokku iga kuu tehingud ning kandsid need raamatupidamisse kokkuvõtvalt, asjaomaste konkreetsete tehingute kohta andmeid kirja panemata. Kuna audiitorid ei olnud nende rahvusvahelise raamatupidamisstandardi nr 1 rikkumiste kohta märkusi esitanud, ei auditeeritud raamatupidamisdokumente kooskõlas nimetatud standarditega. Pärast selle teatavakstegemist väitsid neli eksportivat tootjat jätkuvalt, et nad järgivad rahvusvahelisi raamatupidamisstandardeid, kuid ei esitanud tõendusmaterjale, mis oleksid näidanud, et uurimise tulemused olid valed. Sellest tulenevalt järeldati, et kõigil neil juhtudel ei ole äriühingud näidanud, et nad täidavad 2. kriteeriumi.

(26)

Kaks äriühingut ei suutnud tõestada, et nad täidavad 3. kriteeriumi. Nende kahe äriühingu puhul leiti kohapealsel kontrollimisel, et nad ei olnud täitnud oma lepingulisi kohustusi riigi ees maa kasutamise õigustega seotud maksete osas, ometi ei toonud see nende äriühingute jaoks kaasa mingeid rahalisi ega muid tagajärgi. Lisaks sellele leiti, et üks äriühing rentis uurimisperioodi ajal riigi omandis olevat maad, mille osas ei olnud äriühing ametlikult riigilt maa kasutamise õigusi omandanud. See olukord parandati alles pärast uurimisperioodi lõppu, kuid seda tehti tavapärasest madalama tasu eest. Pärast nende andmete avalikustamist vaidlustasid kaks Hiina eksportivat tootjat need järeldused, kuid uut teavet, mis nad oma taotluse toetuseks esitasid, ei saanud heaks kiita, kuna seda ei olnud võimalik kontrollida. Sellest tulenevalt järeldati, et kumbki äriühing ei ole suutnud tõestada oma vastavust 3. kriteeriumile.

(27)

Eelnevalt kirjeldatu põhjal on vaid üks Hiina eksportiv tootja, s.o Since Hardware (Guangzhou) Co., Ltd näidanud, et vastab kõikidele algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c osutatud kriteeriumidele, ning tema suhtes hakatakse kohaldama turumajanduslikku kohtlemist, samas ei ole ülejäänud viis eksportivat tootjat näidanud, et nad vastavad kõigile neile kriteeriumidele ning seega ei olnud neile võimalik turumajanduslikku kohtlemist võimaldada.

(28)

Ainus Ukraina eksportiv tootja, Eurogold Industries Ltd, Zhitomir, näitas, et vastab kõigile algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c kehtestatud kriteeriumidele ning nimetatud äriühingule võimaldati seetõttu turumajanduslik kohtlemine. Eksportivale tootjale ja ühenduse tootmisharule anti võimalus turumajanduslikku kohtlemist käsitlevate järelduste kohta arvamusi esitada, kuid neid ei esitatud.

(29)

Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt määratakse selle artikli kohaldamisalasse kuuluvatele riikidele, juhul kui tollimaks kehtestatakse, kogu riiki hõlmav tollimaks, välja arvatud siis, kui äriühingud suudavad näidata, et nad vastavad kõikidele algmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud kriteeriumidele.

(30)

Hiina RV kõik eksportivad tootjad, kes taotlesid turumajandusliku kohtlemise kohaldamist, taotlesid ka individuaalset kohtlemise kohaldamist juhul, kui neile ei võimaldata turumajanduslikku kohtlemist.

(31)

Olemasoleva teabe põhjal leiti, et neli äriühingut täitsid kõik individuaalse kohtlemise saamiseks ettenähtud nõuded, mis on kehtestatud algmääruse artikli 9 lõikes 5.

(32)

Seega jõuti järeldusele, et individuaalset kohtlemist tuleks kohaldada järgmiste Hiina eksportivate tootjate suhtes:

(33)

Olemasoleva teabe põhjal leiti, et üks äriühing ei suutnud näidata, et ta täidab kumulatiivselt kõik algmääruse artikli 9 lõikes 5 esitatud nõuded individuaalse kohtlemise kohaldamiseks.

(34)

Eelkõige tehti kindlaks, et teavet kas otse või Hongkongis asuva sidusettevõtte kaudu teostatud ekspordimüügi kohta ei olnud võimalik kontrollida. Äriühing ei suutnud vastavatest taotlustest hoolimata esitada kindlaid tõendeid oma ekspordi kogumahu kohta ega asjakohaseid ekspordiarveid. Lisaks sellele ei olnud kogukäibe, samuti riigisisese või eksportmüügi andmeid võimalik ühildada olemasoleva auditeerimisaruande ja äriühingu raamatupidamisdokumentidega. Samuti ei suutnud äriühing tõestada oma müügitegevuse sihtkohta, nagu selgus küsimustiku põhjal. Komisjon ei saanud seega kontrollida, kas äriühing suutis vabalt kindlaksmäärata oma ekspordihindu ja koguseid ning müügitingimusi, nagu on sätestatud algmääruse artikli 9 lõike 5 punktis b.

(35)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 7 tuleb mitteturumajanduslikest riikidest importimise korral algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis b nimetatud riikide puhul, kelle suhtes ei olnud võimalik kohaldada turumajanduslikku kohtlemist, määrata normaalväärtus kindlaks võrdlusriigis kehtiva hinna või arvestusliku väärtuse põhjal.

(36)

Algatamisteates teatas komisjon oma kavatsusest kasutada Hiina RV ja Ukraina puhul normaalväärtuse määramiseks asjakohase võrdlusriigina Ameerika Ühendriike (edaspidi “USA”) ning huvitatud isikutel paluti esitada selle kohta oma arvamus.

(37)

Hiina RV ja Ukraina koostööd tegevatelt tootjatelt saadi arvamus, milles pakuti välja, et Tai, India või Türgi oleksid sobilikumad võrdlusriigid kui USA. Peamiseks argumentideks USA vastu olid üldise majandusliku arengu, toormele juurdepääsu ja toorme hinna, tööjõukulu ja tootmismeetodite erinevused, kuid samuti erinevused konkurentsi osas triikimislaudade riigisisesel turul. Samuti väideti, et USA triikimislaudade turg on äärmiselt kaitstud ja kunstlikult kõrgete hindadega.

(38)

Komisjon otsis koostöötegijaid USA ja teiste potentsiaalsete võrdlusriikide nagu näiteks Tai, India ja Türgi tootjate hulgas. Viiele USA, kolmele Tai, viiele India ja üheksale Türgi äriühingule saadeti kirjad ja vastavad küsimustikud. Kõigist neist äriühingutest esitas vaid üks Türgi tootja kogu normaalväärtuse kindlaksmääramise jaoks vajaliku teabe õigeaegselt ja oli nõus uurimises koostööd tegema.

(39)

Uurimine näitas, et Türgis on triikimislaudade turg rajatud konkurentsile, kus 90 % turul pakutavatest toodetest pärineb mitmetelt kohalikelt tootjatelt ning ülejäänu impordist kolmandatest riikidest. Türgi asjaomase toote tootmismaht moodustab rohkem kui 5 % Hiina kõnealuse toote ekspordimahust ühendusse. Türgi triikimislaudade kvaliteedi ja standardite osas ei leitud Hiina ja Ukraina toodetega võrreldes mingeid suuri üldisi erinevusi. Türgi turg loeti seega Hiina RV ja Ukraina puhul normaalväärtuse määramiseks piisavalt esinduslikuks.

(40)

Eelnevat silmas pidades tehakse esialgne järeldus, et Türgi on vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a sobiv võrdlusriik.

(41)

Normaalväärtuse kindlaksmääramine ühe Hiina ja ainukese Ukraina eksportiva tootja puhul, kellele võimaldatakse turumajanduslikku kohtlemist, peaks põhinema andmetel, mida nad esitasid omamaise müügi ja tootmiskulude kohta. Neid andmeid kontrolliti asjaomaste äriühingute valdustes.

(42)

Normaalväärtuse kindlaksmääramiseks tegi komisjon esmalt igas, eksportiva riigi puhul kindlaks, kas vastava riigi kogu omamaine asjaomase toote müük iga eksportiva tootja puhul oli tüüpiline võrreldes kogu eksportmüügiga ühendusse. Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2 on omamaine müük tüüpiline siis, kui iga eksportiva tootja omamaise müügi kogumaht on 5 % või üle selle ühendusse tarnitud eksportmüügi kogumahust.

(43)

Tehti kindlaks, et Hiina eksportival tootjal, kellele võimaldatakse turumajanduslikku kohtlemist, ei olnud uurimisperioodi ajal piisavalt esinduslikku omamaist müüki. Seega ei olnud normaalväärtust võimalik kindlaks määrata eksportiva riigi asjakohase eksportiva tootja hindade põhjal, nagu on sätestatud algmääruse artikli 2 lõike 1 esimeses lõigus. Seetõttu tuli kohaldada teist meetodit.

(44)

Võttes arvesse, et normaalväärtuse kindlaksmääramiseks ei olnud võimalik kasutada omamaiseid hindu, tuli arvestuslik normaalväärtus arvutada kõnealuse tootja kulude põhjal. Sellest tulenevalt arvutati normaalväärtus vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 3 selliselt, et samasuguste eksporditud triikimislaudade tootmiskuludele (mida oli vajaduse korral kohandatud) liideti põhjendatud müügi-, üld- ja halduskulud ning mõistlik kasumimarginaal. Seoses sellega tuleks märkida, et teatava(te) tooraine/osade, eriti terasest tooraine/osade ostuhind, mille tegi teatavaks asjaomane äriühing, näib olevat kunstlikult madal ning seega on tootmiskulu vaja täiendavalt uurida ning lõpliku tulemuseni jõudmiseks on võib-olla vaja esialgsed järeldused uuesti läbi vaadata.

(45)

Kuna eksportiva tootja puhul, kellele võimaldatakse turumajanduslikku kohtlemist, oli arvestuslik omamaine müük puudulik, tuli müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum määrata kindlaks mõne muu mõistliku meetodiga algmääruse artikli 2 lõike 6 punkti c kohaselt.

(46)

Seejärel kasutas komisjon koostööd tegeva eksportiva tootja müügi-, üld- ja halduskulusid ja kasumit võrdlusriigis, kus omamaine müük toimus tavapärase kaubandustegevuse käigus. Koostööd tegeva Türgi eksportiva tootja müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumi keskmised määrad lisati tootmiskuludele, mida kõnealune eksportiv tootja kandis eksporditud samasuguste toodete puhul, nagu on ettenähtud algmääruse artikli 2 lõikes 3.

(47)

Tehti kindlaks, et Ukraina ainsa eksportiva tootja asjaomase toote omamaise müügi kogumaht uurimisperioodil ei olnud piisavalt suur. Sellest tulenevalt ei olnud võimalik normaalväärtust välja arvutada asjakohase eksportiva tootja hindade põhjal eksportivas riigis, nagu nähakse ette algmääruse artikli 2 lõike 1 esimeses lõigus. Seetõttu tuli kohaldada teist meetodit.

(48)

Kuna eksportiv tootja, kelle suhtes kohaldatakse turumajanduslikku kohtlemist, ei müünud toodet siseturul piisavas koguses ja kuna ühtegi teist koostööd tegevat Ukraina eksportivat tootjat ei olnud, tuli müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum määrata kindlaks mõne muu põhjendatud meetodi alusel kooskõlas algmääruse artikli 2 lõike 6 punktiga c.

(49)

Seega kasutas komisjon koostööd tegeva eksportiva tootja müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit võrdlusriigis, kus omamaine müük saadi tavapärase kaubandustegevuse käigus. Koostööd tegeva Türgi eksportiva tootja müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumi keskmised määrad lisati tootmiskuludele, mida kõnealune eksportiv tootja kandis eksporditud samasuguste toodete puhul, nagu on ettenähtud algmääruse artikli 2 lõikes 3.

(50)

Pärast Türgi valimist võrdlusriigiks arvutati normaalväärtus välja koostööd tegeva Türgi tootja valdustes kontrollitud andmete alusel.

(51)

Türgi tootja samasuguse toote omamaine müük leiti olevat esinduslik võrreldes asjaomase tootega, mida eksportis ühendusse Hiina RV eksportiv tootja.

(52)

Kontrolliti ka seda, kas omamaise müügi puhul võib olla kindel, et see müük toimus tavapärase kauplemise käigus, selleks määrati kindlaks, kui suure osakaalu moodustas tulutoov müük sõltumatutele klientidele. Türgi tootja kontrollimine näitas, et tootja müügimaht, mille puhul netomüügihind oli võrdne ühiku hinnaga või sellest kõrgem, oli rohkem kui 80 % müügi kogumahust. Seetõttu põhines normaalväärtus tegelikul omamaisel hinnal, mis arvutati uurimisperioodi kestel toimunud kõnealuse tooteliigi kogu omamaise müügi hindade kaalutud keskmisena, olenemata sellest, kas nimetatud müük oli tulutoov või mitte. Lisaks sellele leiti, et need omamaised hinnad olid üldiselt kooskõlas teise suure Türgi tootja hindadega, mille kohta saadi teatavat teavet võrdlusriigis läbiviidud kohapealse kontrolli ajal.

(53)

Eksportivate tootjate eksportmüük ühendusse toimus kas i) otse sõltumatutele klientidele ühenduses; ii) väljaspool ühendust asuvate sõltumatute kaubandusettevõtete kaudu ja iii) väljaspool ühendust asuvate kaubandusega tegelevate sidusettevõtete kaudu.

(54)

Kui eksportmüük ühendusse toimus otse sõltumatutele klientidele ühenduses, määrati ekspordihinnad kindlaks asjaomase toote eest tegelikult makstud või makstavate hindade alusel vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8. Kui eksportmüük ühendusse toimus sõltumatute kaubandusettevõtete kaudu, määrati ekspordihinnad kindlaks algmääruse artikli 2 lõike 8 kohaselt toote hindade järgi, millega toode müüdi sõltumatutele kaubandusettevõtetele ühendusse eksportimise eesmärgil.

(55)

Kui eksportmüük ühendusse toimus kaubandusega tegelevate sidusettevõtete kaudu, määrati ekspordihind kindlaks algmääruse artikli 2 lõike 8 kohaselt toote hindade järgi, millega kaubandusega tegelevad sidusettevõtted müüsid toote esimesele sõltumatule ostjale.

(56)

Üks eksportiv tootja müüs osa asjaomasest toote kogusest kaubandusega tegeleva ettevõtte kaudu Hongkongis. Hongkongis asuv kaubandusettevõte ei suutnud oma raamatupidamisdokumentide põhjal nõuetekohaselt demonstreerida, et aruandes esitatud impordihinnad tegelikkuses ka sõltumatutele klientidele ühenduses välja maksti. Lisaks sellele ei olnud võimalik kohapeal kooskõlastada Hongkongi kaubandusettevõtte oste tema auditeeritud aruannetega müügist ühendusse. Ettevõtet teavitati sellest, et Hongkongis asuva kaubandusettevõtte kaudu ühendusse teostatud müügi täpsuse osas on tõsised kahtlused ja et sellist müüki ei võeta esialgsete dumpinguarvestuste puhul arvesse. Ettevõttele anti võimalus esitada oma arvamus, kuid ettevõte ei esitanud selliseid tõendeid, mis oleksid võinud esialgset järeldust muuta. Seega ei võetud neid tehinguid arvesse ning ekspordihind põhines üksnes otsemüügihindadel ühenduse sõltumatutele klientidele või väljaspool Hiina RV ja ühendust asuvatele sõltumatutele kaubandusettevõtetele.

(57)

Üks eksportiv tootja ei tegelenud asjaomase toote otsemüügiga. Kõnealune äriühing müüs kõnealust toodet Hiina RVs asuvate ja äriühingust sõltumatute kaubandusettevõtete kaudu või Hiina RVs asuva kaubandusega tegeleva sidusettevõtte kaudu. Kuna sõltumatute osapoolte kaudu teostatud müügi lõppsihtkohata ei olnud võimalik tõendada, ei võetud sellist müüki esialgu arvesse ning ekspordihind tugines üksnes müügile, mida teostati kaubandusega tegeleva sidusettevõtte kaudu, mis suutis tõendada müügitegevuse sihtkohta. Ettevõtet teavitati sellest ning talle anti võimalus esitada oma arvamus. Ettevõtte esitatud märkused ei muutnud käesolevat esialgset järeldust.

(58)

Nagu eespool põhjenduses 33 (individuaalse kohtlemise analüüsi kohta) on selgitatud, ei suutnud üks eksportiv tootja oma tegelikku eksportmüüki tõendada ja põhjendada. Seetõttu ei võetud vastavalt algmääruse artikli 18 lõikele 1 ettevõtte kogu eksportmüüki arvesse ning esitatud hindu ei olnud võimalik kasutada selleks, et teha kindlaks ekspordihinnad Hiina RVst ühendusse. Ettevõtet teavitati sellest ning talle anti võimalus esitada oma arvamus. Ettevõtte esitatud märkused ei ole siiski uurimise tulemusi muutnud ning kuna puudusid teised allikad ettevõtte ekspordi kindlaksmääramiseks ühendusse, leiti olevat õige ettevõtte kogu eksporti käsitlevaid andmeid mitte arvessevõtta ning määrata dumpingumarginaal kindlaks olemasolevate faktide põhjal (vt põhjendust 65).

(59)

Ainsa Ukraina eksportija kogu eksportmüük ühendusse toimus selle eksportija väljaspool ühendust asuva sidusettevõtte kaudu. Nimetatud sidusettevõte tegeles ühenduses vabasse ringlusse lubatavate kaupade impordi kõigi aspektidega ning seetõttu tuleks teda käsitleda kui sidusimportijat. Ekspordihind määrati seega kindlaks algmääruse artikli 2 lõike 9 kohaselt hindade alusel, millega imporditud tooteid sõltumatule ostjale esimest korda edasi müüdi. Sel eesmärgil tehti kohandusi, et võtta arvesse kõiki kulusid, sealhulgas võimalikke tollimakse ja makse, mida kantakse impordi ja edasimüümise vahelisel etapil ning samuti kasumit, mis tavaliselt laekub sõltumatutele koostööd tegevatele importijatele, et oleks võimalik kindlaks määrata usaldusväärne ekspordihind.

(60)

Normaalväärtust ja ekspordihindasid võrreldi tehasest hankimise tasandil.

(61)

Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdlemise tagamiseks võeti vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10 nõuetekohaselt arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi, tehes vajalikke kohandusi. Kõigi uuritud eksportivate tootjate puhul võeti võimaluse korral ja juhul, kui see oli põhjendatud, arvesse erinevusi transpordi- ja kindlustuskulude osas, käitlemis-, laadimis- ja lisakulude osas, pakendamiskulude, laenukulude, garantiide ja tagatistega seotud kulude ning komisjonitasude osas.

(62)

Eksportivate tootjate puhul, kellele ei võimaldata turumajanduslikku kohtlemist, tehti võrdlusriiki aluseks võttes kindlaksmääratud normaalväärtuse uurimise käigus kindlaks, et Türgi triikimislauad on enamikul juhtudel varustatud pistikupesa ja juhtmehoidjaga, samas enamiku Hiina vastavate toodete puhul see nii ei olnud. Et selle erinevuse mõju kõrvaldada, korrigeeriti asjakohaselt algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti a alusel Türgi triikimislaudade hindu. Lisaks sellele leiti mõningad erinevused kaubandustasandis. Tehti kindlaks, et Türgi omamaisel turul tarnitakse triikimislauad tavaliselt otse jaemüüjatele ning seega on kogused tellimuse/tarne kohta märgatavalt väiksemad võrreldes kogustega, millega kaubeldakse importijate/kauplejate või suurte jaemüügikettide jaotus- või tarnekeskuste kaudu, millega on tegemist Hiina RV eksportmüügi puhul. Et nende erinevuste mõju kõrvaldada, korrigeeriti asjakohaselt algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti d alusel Türgi triikimislaudade hindu.

(63)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12 kehtestati koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul dumpingumarginaalid iga tooteliigi kaalutud keskmise normaalväärtuse ja kaalutud keskmise ekspordihinna võrdluse alusel, nii nagu see on eespool kehtestatud. Märgitakse, et kummaski riigis ei olnud peale nende tootjate, kellele võimaldatakse turumajanduslikku või individuaalset kohtlemist, teisi koostööd tegevaid eksportivaid tootjaid.

(64)

Selleks, et kehtestada dumpingumarginaal kõigi koostööd mittetegevate eksportivate tootjate jaoks, määrati kõigepealt kindlaks koostööst keeldumise tase. Selleks võrreldi koostööd tegevate eksportivate tootjate esitatud andmeid ekspordimahu kohta ühendusse ja võrdväärset impordimahtu, mis tehti kindlaks kaebuse alusel ja teatud teabe põhjal, mis koguti teistelt asjaomaste riikide teadaolevatelt eksportivatelt tootjatelt, kes lõpuks uurimise käigus koostööd ei teinud. Tuleks märkida, et puudub täpne Eurostati impordistatistika asjaomase toote kohta.

(65)

Kui koostöö tase on madal, st koostööd tegevad eksportivad tootjad moodustavad alla 80 % asjaomase toote kogueksportijatest, peeti sobivaks kehtestada teiste eksportivate tootjate dumpingumarginaal tasemele, mis on kõrgem kui koostööd tegevate eksportijate jaoks kehtestatud kõrgeim dumpingumarginaal. Sellisel juhul kehtestati dumpingumarginaal tasemele, mis vastab nende koostööd tegevate eksportivate tootjate enimmüüdud tüüpiliste tooteliikide keskmisele kaalutud dumpingumarginaalile, kelle dumpingumarginaal on kõige kõrgem. Seda peeti asjakohaseks, kuna oli alust arvata, et koostöö madal tase tuleneb sellest, et uuritud riigis koostöö tegemisest keeldunud eksportivad tootjad kasutasid dumpingut kõrgemal määral kui ükskõik milline koostööd teinud eksportiv tootja. Samuti ei osutanud miski sellele, et mõni koostööst keeldunud äriühing kasutas dumpingut madalamal tasemel.

(66)

Kui koostöö tase on kõrge, st 80 % või rohkem asjaomase toote koguekspordist võtavad enda alla koostööd tegevad eksportivad tootjad, leiti olevat sobiv kehtestada teiste eksportivate tootjate dumpingumarginaal kõrgeima dumpingumarginaali tasemele, mis on kehtestatud koostööd tegevate eksportivate tootjate jaoks asjaomases riigis.

(67)

Kaebusele tuginedes ja nende tootjate poolt saadud teabe alusel, kes esitasid uurimise algetapis teatavaid andmeid, tehti esialgne järeldus, et koostöö tase oli alla 80 %. Seetõttu kasutati üleriigilise dumpingumarginaali kehtestamiseks põhjenduses 65 kirjeldatud meetodit.

(68)

Ajutised dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast ühenduse piiril ilma tollimakse tasumata, on järgmised:

(69)

Ainsa Hiina eksportiva tootja (st Since Hardware (Guangzhou) Co., Ltd) puhul, kellele võimaldatakse turumajanduslikku kohtlemist, leiti esialgu, et ekspordimüük ei toimunud dumpinguhinnaga. Seoses sellega tuleks meelde tuletada, et esialgsed järeldused tuleb võib olla uuesti läbi vaadata selleks, et võtta vastu lõplik otsus põhjenduses 44 selgitatud põhjustel.

(70)

Kaebusele tuginedes ja nende tootjate poolt saadud teabe alusel, kes esitasid uurimise algetapis teatavaid andmeid, tehti esialgne järeldus, et koostöö tase Ukraina puhul oli üle 80 %. Tegelikult ilmneb, et Eurogold Industries Ltd on ainuke Ukraina triikimislaudade eksportiv tootja ning mitte miski ei viidanud sellele, et mõni eksportiv tootja oleks tahtlikult koostöö tegemisest hoidunud. Seetõttu kasutati kõigi teiste Ukraina triikimislaudu eksportivate tootjate jaoks dumpingumarginaali kehtestamisel eespool põhjenduses 66 kirjeldatud meetodit.

(71)

Ajutine dumpingumarginaal, väljendatuna protsendina CIF-hinnast ühenduse piiril ilma tollimakse tasumata, on järgmine:

(72)

Uurimise esialgsete järelduste põhjal tehti kindlaks, et samasugust toodet valmistavad vähemalt kolmkümmend ühenduse väikest ja keskmise suurusega ettevõtet (VKEd). Enamus ühenduse vastavast tootmisest asub Itaalias, Poolas ja Ühendkuningriigis.

(73)

Kuigi ühenduse turul on mitu tootjat, on kontsentreerituse tase suhteliselt kõrge, mida näitab asjaolu, et viie suurima tootja tootmismaht moodustab üle 50 % hinnangulisest kogutoodangust ühenduses. Kõikide eespool nimetatud ettevõtete toodang moodustab ühenduse kogutoodangu.

(74)

Kaebuse esitasid kolm ühenduse tootjat, kelle toodang moodustab enamiku ühenduse samasuguse toote teadaolevast kogutoodangust, st antud juhul üle 40 %.

(75)

Kaebuse esitajad ja üks teine ühenduse tootja tegid uurimisel täiel määral koostööd (vt ka põhjendus 9). Nende nelja ettevõtte toodang moodustab üle 45 % ühenduse samasuguse toote teadaolevast kogutoodangust. Üks neist ühenduse tootjatest oli uurimisperioodil Hiina Rahvavabariigist natuke importinud. Import ei olnud siiski tema põhitegevus ja arvati, et ta importis vastusena madala dumpinguhinnaga impordi sissevoolule, eelkõige konkurentsivõime säilitamiseks tootevaliku madalamal tasemel. Seetõttu ei peeta asjakohaseks kõnealuse tootja väljajätmist ühenduse tootmisharu määratlusest.

(76)

Selle põhjal arvatakse, et ühenduse tootmisharu moodustavad neli eespool põhjenduses 75 nimetatud ühenduse tootjat algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses. Neile viidatakse edaspidi kui “ühenduse tootmisharule”.

(77)

Tuletatakse meelde, et puudub täpne Eurostati impordistatistika asjaomase toote kohta. Peale selle puuduvad viited suurtes kogustes triikimislaudade impordile mujalt kui Hiina Rahvavabariigist ja Ukrainast (“asjaomased riigid”). Ühenduse tarbimine tehti seetõttu kindlaks järgmise teabe põhjal:

Selle põhjal oli ühenduse tarbimine järgmine:

(78)

Triikimislaudade tarbimine ühenduses kasvas 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 28 % võrra, kõige järsem kasv oli 2004. aasta ja uurimisperioodi vahel. Üldine kindel kasv tulenes peamiselt suurenenud tarbimisest uutes liikmesriikides, kuigi uurimisperioodil võis tarbimise kasv mingil määral tuleneda mõne endise traditsioonilise ühenduse tootja madala hinnaga impordi suurenemisest Hiina Rahvavabariigist ja Ukrainast, kui nimetatud tootja lülitus tootmiselt ümber impordile ja suurendas seega oma varusid.

(79)

Komisjon kaalus algmääruse artikli 3 lõikes 4 sätestatud kriteeriumide alusel, kas asjaomaste riikide dumpinguhinnaga impordi mõjusid tuleks hinnata kumulatiivselt. Kõnealuses artiklis sätestatakse, et kui dumpinguvastast uurimist kohaldatakse samaaegselt kahest või enamast riigist üheaegselt toimuva impordi mõju suhtes, hinnatakse sellise impordi mõju kumulatiivselt üksnes siis, kui on kindlaks tehtud, et a) igast riigist pärineva impordi puhul kindlaksmääratud dumpingumarginaal on suurem artikli 9 lõikes 3 määratletud miinimumtasemest ning et igast kõnesolevast riigist pärit impordi maht ei ole tähtsusetu ning et b) impordi mõju kumulatiivne hindamine on importtoodete vahelisi konkurentsitingimusi ning importtoodete ja samasuguste ühenduse toodete vahelisi konkurentsitingimusi arvesse võttes asjakohane.

(80)

Tuletatakse meelde, et ühelt Hiina eksportiva tootja impordi puhul leiti, et see ei ole dumping. Seetõttu ei ole seda importi peetud dumpinguhinnaga impordiks.

(81)

Dumpingumarginaalid, mis kehtestati seoses dumpinguhinnaga impordiga igast asjaomasest riigist, olid suuremad kui miinimumtase. Peale selle ei olnud igast nimetatud riigist dumpinguhinnaga impordi maht tähtsusetu algmääruse artikli 5 lõike 7 tähenduses.

(82)

Edasine uurimine näitas, et nii dumpinguhinnaga impordi vahelise konkurentsi kui ka dumpinguhinnaga impordi ja samasuguse ühenduse toote vahelise konkurentsi tingimused olid samad. Leiti, et hoolimata nende päritolust, konkureerivad asjaomaste riikide toodetud/müüdud ja ühenduse tootmisharu toodetud/müüdud triikimislauad üksteisega, kuna nad on sarnased oma põhiomaduste osas, vahetatavad tarbija seisukohast ja neid on turustatakse samade turustuskanalite kaudu.

(83)

Teatud huvitatud isikud väitsid, et antud juhul kumulatiivse hindamise tingimusi ei täidetud, kuna Hiina Rahvavabariigist ja Ukrainast pärit impordi vahel on suured erinevused hindade ja turukäitumise osas.

(84)

Hindade osas märgitakse, et kahe riigi vahelise hinnataseme absoluutne erinevus ei ole määrav kumulatiivse hindamise seisukohast. Seda võib tõesti selgitada erinevate teguritega, nt erinev tootevalik. Oluline on hinnasuundumus vaatlusaluse perioodi vältel ja nimetatud suundumus on kahe riigi puhul võrreldav. Tegelikult kasvas 2002. aasta (2003. aasta Ukraina puhul) ja uurimisperioodi vahelisel ajal Hiina Rahvavabariigist ja Ukrainast pärit toodete impordi keskmine hind vastavalt 27 % ja 12 %.

(85)

Mis puutub turukäitumisse, nagu on juba osutatud eespool põhjenduses 82, ei tehtud kindlaks olulisi erinevusi toote omaduste, turustuskanalite jms osas.

(86)

Selle põhjal järeldati esialgu, et kõik kumuleerumise tingimused on täidetud ja sellest tulenevalt tuleks asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi mõjusid kahju analüüsi eesmärgil hinnata ühiselt.

(87)

Asjaomase toote impordi maht kasvas oluliselt kogu vaatlusaluse perioodi jooksul. Uurimisperioodil kasvas import üle 850 % alates 2002. aastast.

(88)

Tuleks märkida, et 2002. aastal ei imporditud Ukrainast. Ukraina ainus triikimislaudade tootja alustas oma tegevust 2003. aastal. Import Ukrainast kasvas järsku 2004. aastal, enam kui 400 % võrra.

(89)

Keskmine impordihind kasvas kogu vaatlusaluse perioodi jooksul. See jäi siiski oluliselt madalamaks ühenduse tootmisharu keskmistest hindadest (vt asjakohane tabel ja põhjendus 99). Uurimisperioodil oli keskmine impordihind üle 40 % madalam kui ühenduse tootmisharu keskmine hind.

(90)

Keskmiste impordihindade kasv võis tuleneda järgmistest teguritest:

Hiina Rahvavabariigi eksportijad liikusid oluliselt turu kesk- ja tipptaseme suunas. Nagu juba mainitud eespool põhjenduses 78, vähendasid mõned traditsioonilised ühenduse tootjad oma tootmist ühenduses või jätsid selle pooleli ja hakkasid importima asjaomastest riikidest. Enamus nende ettevõtete toodetest olid kesk- ja tipptasemel.

Enamus Hiina eksportivatest tootjatest on triikimislaudade turul uustulnukad ja nende suurema turuosa hõivamisega kaasnev mõningane hinnatõus ei ole üllatav.

Ukrainast pärit impordi osa kasvas järsku 2004. aastal. Kuna kõnealuse impordi keskmine hinnatase on Hiina Rahvavabariigist pärit impordi keskmisest hinnatasemest kõrgem, on kumuleeritud hinnatase kõrgem.

(91)

Asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi turuosa kasvas dramaatiliselt kogu vaatlusaluse perioodi jooksul. See peaaegu kolmekordistus 2003. ja 2004. aasta vahel, mil import Ukrainast tungis massiivselt ühenduse turule ning uurimisperioodil jätkus kiires tempos kasv peaaegu poole turuosa hõivamiseni.

(92)

Hinna allalöömise analüüsimise eesmärgil võrreldi koostööd tegevate eksportivate tootjate impordihindasid ühenduse tootmisharu hindadega võrreldavate tooteliikide kaalutud keskmiste põhjal uurimisperioodil. Ühenduse tootmisharu hindu kohandati tehasest hankimise tasandiga ning võrreldi impordi CIF-hinnaga ühenduse piiril ja vajaduse korral tollimaksudega. Neid hindu võrreldi sama kaubandusliku tasandi tehingute puhul, vajaduse korral nõuetekohaselt kohandatuna ning pärast hinnavähenduste ja -alanduste mahaarvamist.

(93)

Koostööd tegevate eksportivate tootjate hindade põhjal tuvastatud hinna allalöömismarginaalid, mida väljendati ühenduse tootmisharu hindade protsendimäärana, olid riigiti järgmised:

(94)

Vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 5 uuris komisjon kõiki ühenduse tootmisharu seisundit mõjutavaid majandustegureid ja -näitajaid. Nimetatud tegurite täielik analüüs viidi läbi kaebuse esitajate ja ühe teise täiel määral koostööd tegeva tootja, st ühenduse tootmisharu puhul.

(95)

Vaatlusaluse perioodi jooksul vähenes ühenduse tootmisharu toodang 22 % võrra. Tootmisvõimsuse väike kasv uurimisperioodil oli tingitud sellest, et üks ühenduse tootja suurendas tootmisvõimsust, et lõigata tulu suuremast tarbimisest pärast ELi laienemist. Kahjuks sai sellest tarbimise kasvust kasu üksnes import. Selle tulemusena langes uurimisperioodil tootmisvõimsuse rakendamine rohkem kui tootmismaht.

(96)

2002. aasta ja uurimisperioodi vahel on toimunud varude kogukasv. Kuigi 2004. aasta kõrgpunkti mõjutasid osaliselt kõige tõenäolisemalt täidetud tellimused, mida ei oldud veel klientidele toimetatud, oli üldine kasvutrend ilmne.

(97)

Ühenduse tootmisharu müük vähenes kogu vaatlusalusel perioodil ning uurimisperioodil langes 79 %ni oma algmahust. Selline langustrend on murettekitavam just ühenduse kasvava tarbimise kontekstis. Ühenduse tootmisharu kaotas tegelikult 39 % oma turuosast 2002. aasta ja uurimisperioodi vahel.

(98)

Ühenduse tootmisharu kasvu ei täheldatud. Tegelikult ühenduse tootmisharu turu kasvust, st ühenduse kasvavast tarbimisest, kasu ei saanud, vaid vastupidi kaotas vaatlusalusel perioodil 21 % oma müügimahust.

(99)

Ühenduse tootmisharu omatoodangu keskmine ühikuhind vähenes oluliselt esimesel kolmel aastal, st 14 % võrra. Ta saavutas oma madalaima taseme 2004. aastal ja püsis uurimisperioodil stabiilsena.

(100)

Ühenduse tootmisharu tasuvus halvenes vaatlusalusel perioodil. Kasumimarginaal oli uurimisperioodil 40 % madalam kui 2002. aastal. Näiline paranemine uurimisperioodil, 2004. aastaga võrreldes, saavutati tegelikkuses mõnede ettevõtete juhtimistasude kärpimisega. Sellistel tasude kärpimistel oli märkimisväärne mõju nende kasumimarginaalidele. Tegelikult jätkas uurimisperioodil üldine brutokasum langust ja saavutas 65 % oma 2002. aasta tasemest. Seetõttu on ilmne, et üldine maksustamiseelne netokasum oli kunstlik ja mitte jätkusuutlik.

(101)

Investeeringud vähenesid vaatlusalusel perioodil tunduvalt, langedes uurimisperioodil vähem kui pooleni 2002. aasta tasemest. Peale selle moodustasid suure osa investeeringutest vältimatud asendus- ja renoveerimisinvesteeringud. Osa 2004. aasta investeeringutest oli seotud ELi laienemisjärgsete uute võimaluste ettevalmistustega. Nagu eespool märgitud, kaeti suurenenud tarbimine siiski täielikult impordiga asjaomastest riikidest.

(102)

Investeeringutasuvus, mis on väljendatud ühenduse tootmisharu puhaskasumi ja investeeringute arvestusliku puhasväärtuse suhtena, arenes kooskõlas investeeringute ja kasumimarginaalidega. Näiliselt kõrge tasuvusmäära taseme suhtes tuleks märkida, et enamus ühenduse tootmisharu moodustavatest ettevõtetest asutati 30 või enam aastat tagasi ning seetõttu on enamuse nende varade väärtus juba oluliselt langenud. Tegelikult langes 2004. aastal, mil tehti teatavaid investeeringuid ja mil kasumimarginaalid kajastasid ühenduse tootmisharu tegelikku tootlust (mitte kunstlikult suurendatud kasumit uurimisperioodil), investeeringutasuvus 63 % võrra. See kinnitab ühenduse tootjate kapitali kaasamise võimetust, eelkõige müügimahu vähenemise ja madala müügihinna tõttu.

(103)

Ühenduse tootmisharu rahavood kõikusid. 2003. aasta paranemisele järgnes järsk langus 2004. aastal. Taastumine uurimisperioodil toimus vastavalt meetmetele, mis võeti tasuvuse parandamiseks, nagu on kirjeldatud eespool põhjenduses 100. Üldiselt halvenes rahavoogude liikumine vaatlusaluse perioodi jooksul.

(104)

Samasugust toodet valmistava ühenduse tootmisharu töötajate arv vähenes 33 % võrra 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal. Keskmised tööjõukulud töötaja kohta, mis kajastavad palkasid, püsisid üsna stabiilsetena; 2004. aasta ajutist vähenemist korvas väike kasv uurimisperioodil.

(105)

Tootmiskulude vähendamiseks, ratsionaliseerimiseks ja töötajate arvu vähendamiseks tehtud jõupingutuste tulemus oli suurem tootmismaht töötaja kohta (19 % kasv vaatlusaluse perioodi vältel). Siiski, nagu näha eespool kirjeldatud ühenduse tootmisharu finantsnäitajate tulemustest, ei korva suurenenud tootlikkus müügimahu ja hinnataseme vähenemist.

(106)

Arvestades asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi mahtu ja hindasid, ei saa tegeliku dumpingumarginaali mõju ühenduse tootmisharule pidada tähtsusetuks.

(107)

Peale selle puudusid viited sellele, et ühenduse tootmisharu oli uurimisperioodi ajal taastumas varasema dumpingu või subsideerimise mõjudest.

(108)

Vaatlusaluse perioodi vältel kasvas dramaatiliselt madala dumpinguhinnaga import Hiina Rahvavabariigist ja Ukrainast. Mahu osas kasvas vaatlusaluse perioodi vältel asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga import üle 850 %. Turuosa puhul hõivasid nad sama perioodi vältel üle 40 protsendi ühenduse triikimislaudade turust.

(109)

Ühenduse tootmisharu majandusnäitajate analüüsimisel selgus, et kahju avaldus müügimahu, müügihinna ja turuosa vähenemises. Sellel oli otsene negatiivne mõju ühenduse tootmisharu finantsolukorrale, tootmistasemele ja tööhõivele. Vaatlusaluse perioodi vältel vähenes ühenduse tootmisharu müügimaht ühenduse turul üle 20 %, turuosa vähenes 15 % võrra ja tööhõive langes üle 30 %. Ühenduse tootmisharu keskmine müügihind vähenes 14 % võrra ning üksikud hinnad saavutasid oma madalaima taseme. Tegelikult kinnitasid finantsnäitajad, et ühenduse tootmisharu ei saa enam vähendada neid hinnatasemeid, ilma kahjusid põhjustamata, mida VKEde puhul ei saa hoida rohkem kui mõni kuu, ilma et neid sunnitaks tegevust lõpetama.

(110)

Võttes arvesse kõiki neid tegureid, arvati esialgu, et ühenduse tootmisharu on kannatanud materiaalset kahju algmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(111)

Kooskõlas algmääruse artikli 3 lõigetega 6 ja 7 uuris komisjon, kas dumpinguhinnaga import on põhjustanud materiaalset kahju, mida kannatas ühenduse tootmisharu. Samuti uuriti ka muid teadaolevaid tegureid peale dumpinguhinnaga impordi, mis oleksid samal ajal võinud ühenduse tootmisharu kahjustada, et vältida seda, et nende teiste tegurite tekitatud võimalikku kahju ei omistataks dumpinguhinnaga impordile.

(112)

Esiteks tuletatakse meelde, et uurimisel selgus, et asjaomastest riikidest imporditud triikimislauad konkureerivad otseselt ühenduse tootmisharu toodetud ja müüdud triikimislaudadega, kuna nad on oma põhiomaduste poolest sarnased, neil puudub tarbija seisukohast vahe ja neid turustatakse samade turustuskanalite kaudu.

(113)

Asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi mahu oluline kasv (üle 850 %) langes kokku ühenduse tootmisharu majandusliku olukorra halvenemisega. Nimetatud halvenemine hõlmas muu hulgas ühenduse toodangu müügi ja hinnatasemete langust sama perioodi vältel.

(114)

Dumpinguhinnaga impordi turuosa kasvas vaatlusaluse perioodi vältel 42 % võrra, samal ajal kui ühenduse tootmisharu kaotas 15 % turust. Tuletatakse meelde, et ühenduse tarbimine kasvas üle 20 % 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal.

(115)

Dumpinguhinnaga import lõi ühenduse tootmisharu hinnad alla väga oluliste marginaalide võrra, seega on mõistlik järeldada, et nimetatud import oli vastutav hinna allasurumise eest, mis tõi kaasa ühenduse tootmisharu finantsolukorra halvenemise. Lisaks ei saanud ühenduse tootmisharu rakendada suuremat tootmisvõimsust, mis oleks olnud loogiline võimalus, arvestades vaatlusalusel perioodil täheldatud tarbimise kasvu.

(116)

Pidades silmas selgelt kindlakstehtud ajalist kokkulangevust järgmiste tegurite vahel, milleks on ühelt poolt dumpinguhinnaga impordi järsk tõus selliste hindade juures, mis löövad oluliselt alla ühenduse tootmisharu hinnad ja teiselt poolt ühenduse tootmisharu müügi- ja tootmismahu kaotus, turuosade ja tööhõive vähenemine ja hinnalangus, järeldati esialgu, et dumpinguhinnaga import mängis ühenduse tootmisharule kahju tekitamises otsustavat rolli.

(117)

Peale nende tootjate, kes moodustavad ühenduse tootmisharu, toetas kaebust 15 muud ühenduse triikimislaudade tootjat. Nimetatud ettevõtted ei soovinud teha uurimisel täiel määral koostööd, kuid nad andsid teatud teavet oma tootmise, tootmisvõimsuse ja tootmisvõimsuse rakendamise, müügimahu, turuosa ja tööhõive kohta. Kõik nimetatud ettevõtted moodustavad ligikaudu 30 % kogu teadaolevast asjaomasest ühenduse tootmisest. Tuleks märkida, et mitte ükski neist ettevõtetest ei importinud asjaomast toodet olulises koguses.

(118)

Nende 15 ettevõtte olukorda analüüsiti ja võrreldi ühenduse tootmisharu olukorraga.

(119)

Nende tootjate toodang kasvas 19 % võrra 2003. aastal, seejärel vähenes oma algtasemele 2004. aastal ja kukkus 13 % võrra uurimisperioodil. Tootmisvõimsuse kasv 2004. aastal võib tuleneda ootustest pärast ELi laienemist rohkem müüa. Suurema tootmisvõimsuse tulemusena vähenes vaatlusalusel perioodil tootmisvõimsuse rakendamine rohkem kui tootmismaht. Tööhõive arenes koos tootmismahuga, st kasvas 2003. aastal, seejärel jõudis oma algtasemele 2004. aastal ja kukkus järsku uurimisperioodil.

(120)

Pärast ajutist paranemist 2003. aastal langesid 15 ettevõtte müügimaht ja turuosa järsult. See arengusuund langes täpselt kokku asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi järsu kasvuga ühenduse turul. Tuletatakse meelde, et nimetatud import peaaegu kolmekordistus 2004. aastal ja selle turuosa kasvas 20 % võrra samal aastal. Samuti tuletatakse meelde, et ühenduse triikimislaudade tarbimine kasvas kogu vaatlusaluse perioodi vältel.

(121)

Eespooltoodut silmaspidades saab järeldada, et nende 15 ühenduse triikimislaudade tootja olukord, kes toetasid kaebust, halvenes sarnaselt ühenduse tootmisharu olukorraga. Seetõttu ei saanud need ettevõtted põhjustada ühenduse tootmisharule kahju.

(122)

Nagu on sätestatud eespool põhjenduses 8, andsid kaks teist ühenduse tootjat teatud teavet, kuid ei toetanud kaebust. Lisaks on veel kaks teist teadaolevat ühenduse tootjat, kes toetasid kaebust, kuid ei teinud uurimisel koostööd ja üks endine tootja, kes andis teatud teavet oma viimaste tootmistegevuste kohta. Kõik nimetatud ettevõtted importisid asjaomast toodet olulistes kogustes. Nimetatud ettevõtete kohta kättesaadavad andmed kajastasid järgmiseid suundumusi (salastatuse tõttu ei saa avaldada tegelikke arve):

(123)

Ühenduse tootjate toodetud triikimislaudade müük vähenes 71 % võrra vaatlusalusel perioodil. Vastav turuosa on vähenenud isegi rohkem kui 77 % võrra, kuna turg laienes samal perioodil.

(124)

Nagu juba mainitud eespool põhjenduses 78, vähendasid mõned traditsioonilised ühenduse triikimislaudade tootjad 2004. aastal ja uurimisperioodil oma tootmist ühenduses või katkestasid selle täielikult ning hakkasid massiliselt importima asjaomastest riikidest. Tegelikult ei saa osasid neist ettevõtetest enam pidada ühenduse tootjateks, kuna nende tootmiskohad on olnud uurimisperioodil suletud.

(125)

Eespooltoodut silmaspidades järeldatakse, et need teised ühenduse tootjad olid ühenduse tootmisharuga sarnases olukorras ja nende tootmistegevus ei tekitanud mingit kahju ühenduse tootmisharule.

(126)

Ühenduse tootmisharu eksport püsis vaatlusalusel perioodil suhteliselt stabiilsena. Mahu osas ei saa täheldada mingit halvenemist. Müügihinna osas parandati 2004. aastal osaliselt 2003. aasta 15 % langust ning ekspordihind püsis uurimisperioodil stabiilsena. Tuleks märkida, et eksportmüügihind on ühenduse müügihinnast märkimisväärselt kõrgem ning et eksportmüügimaht moodustab üksnes ligikaudu 10 % ühenduse tootmisharu tootmismahust.

(127)

Seda silmas pidades saab järeldada, et ühenduse tootmisharu eksport ei mõjutanud materiaalse kahju tekkimist.

(128)

Tuletatakse meelde, et tuvastati, et importi ühelt Hiina eksportivalt tootjalt ei müüda dumpinguhindadega ning seetõttu jäeti see välja asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi ja nende ühenduse tootmisharu olukorrale avalduva mõju analüüsist. Seetõttu kaaluti, kas impordi tõttu nimetatud ettevõttest võis dumpinguhinnaga impordi ja ühenduse tootmisharu materiaalse kahju vaheline põhjuslik seos puruneda.

(129)

Uurimisel tehti kindlaks, et Hiina Rahvavabariigist pärit impordi maht, mida ei müüdud dumpinguhindadega, kasvas vaatlusalusel perioodil 467 % võrra võrrelduna asjaomastest riikidest pärit dumpinguhindadega impordi 856 % kasvuga. Asjaomastest riikidest pärit dumpinguhindadega impordi maht ületas üle 5 korra mittedumpinguhindadega impordi mahu. Hiina Rahvavabariigist pärit mittedumpinguhinnaga impordi turuosa kasvas 343 % võrra, samas kui dumpinguhinnaga impordi turuosa kasvas samal perioodil 647 % võrra. Mittedumpinguhinnaga impordi keskmine hind kasvas vaatlusalusel perioodil ja püsis märkimisväärselt suuremana dumpinguhinnaga impordi keskmisest hinnast, kuigi oli väiksem kui ühenduse tootmisharu keskmine hind.

(130)

Eespooltoodut silmaspidades järeldati esialgu, et selle Hiina Rahvavabariigist pärit impordi mõju, mida ei müüda dumpinguhinnaga, ei saa pidada selliseks, mis välistab dumpinguhinnaga impordi ja ühenduse tootmisharu materiaalse kahju vahelise põhjusliku seose.

(131)

Teatud pooled väitsid, et ühenduse turule on väidetavalt sisenemas Türgist pärit import, mis on Hiina Rahvavabariigist pärit impordiga samaväärsete hindadega ning aina suurenevas mahus, põhjustades seega kahju ühenduse tootmisharule.

(132)

Sellega seoses märgitakse, et need väited ei leidnud uurimisel kinnitust. Uurimise käigus ei esitatud tõendeid impordi kohta Türgist. Peale selle, eespool põhjenduses 10 nimetatud koostööd tegev Türgi triikimislaudade tootja ei müünud samasugust toodet ühendusele. Lisaks ei tehtud uurimisel kindlaks muid impordiallikaid.

(133)

Eespool nimetatud järeldusi arvesse võttes lükati tagasi väide, mis käsitles importi Türgist ja järeldati, et import muudest kolmandatest riikidest ei põhjustanud materiaalset kahju ühenduse tootmisharule.

(134)

Teatud huvitatud isikud väitsid, et kahju oli ise põhjustatud, kuna ühenduse tootmisharu ei reageerinud muutustele turustus- ja tarbimismudelites ning tehnoloogilistes edusammudes triikimislaudade tootmise osas. Väideti isegi, et ise põhjustatud kahju põhjustas ka Hiina triikimislaudade import ühenduse tootjate endi poolt.

(135)

Ühenduses toodetud triikimislaudasid turustatakse tavaliselt ettevõtjate kaudu või enamikul juhtudel tarnitakse otse jaemüüjatele või nende müügikeskustele. Imporditud triikimislaudasid turustatakse tavaliselt importijate/ettevõtjate või suurte jaemüügikettide jaotus- ja tarnekeskuste kaudu. Nende kahe turustuskanali osa impordi korral on iga eksportiva tootja puhul erinev. Kõigil juhtudel võib kaasata esindajad. Niisugune turustusmudel on püsinud mitu aastat ning sel ajal ei ole täheldatud ühtegi olulist ega ootamatut muutust. Ühenduse tootmisharu on traditsiooniliselt varustanud nii väikeseid jaemüüjaid kui ka suuri jaemüügikette. Seetõttu ei saa triikimislaudade müügi kasvu jaemüügikettide kaudu iseenesest pidada kahju põhjustamise teguriks. Ei tehtud kindlaks ühtegi olulist tarbimismudeli muutust.

(136)

Mis puutub tootmisprotsessi/-tehnoloogiasse, väideti, et oma tootmise automatiseerimise kõrge taseme tõttu ei suuda ühenduse tootmisharu reageerida klientide/jaemüüjate erinõuetele. Esiteks märgitakse, et ilma automatiseerimiseta ei saa ühenduse tootmisharu mõeldavasti konkureerida neist riikidest pärit toodete impordiga, kus lõigatakse tulu väga madalatest energia-, toormaterjalide ja tööjõukuludest. Teiseks võimaldab automatiseeritud tootmine ühenduse tootmisharul tagada kõrge kvaliteedi ja lühikese tellimuse täitmise aja, mida tajutakse klientide poolt suhtelise eelisena. Lõpetuseks puuduvad tõendid väite toetuseks, nagu ei suudaks ühenduse tootmisharu rahuldada klientide/jaemüüjate erinõudeid disaini ja uuenduste osas.

(137)

Mis puutub Hiina triikimislaudade importi ühenduse tootmisharu poolt, on uurimine näidanud, et uurimisperioodil on imporditud üksnes mõned ebaolulised kogused. See oli ühenduse tootmisharu enesekaitsemeede madala dumpinguhinnaga impordi sissevoolu vastu. Igal juhul kõnealused importtooted müüdi ühenduses edasi kahjusid vältivate hindadega. Sellest tulenevalt ei saanud selline import tekitada kahju ühenduse tootmisharule.

(138)

Eespooltoodut silmaspidades lükati nimetatud väited tagasi ja järeldati, et kahju ei saanud olla ise põhjustatud.

(139)

Kokkuvõtteks kinnitatakse, et ühenduse tootmisharule tekitatud olulise kahju, mis kajastub eelkõige finantsolukorra halvenemisest tingitud müügimahu, turuosakaalu ja ühiku müügihindade languses, põhjustas dumpinguhinnaga import asjaomastest riikidest. Olgugi et import Hiina RVst, mida ei müüdud dumpinguhinnaga, aitas tõenäoliselt kaasa ühenduse tootjate tootlikkuse vähenemisele, ei olnud sellise impordi areng, maht ja turuosakaal ning hinnatase selline, et välistada põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja ühenduse tootmisharu kahjustatud olukorra vahel.

(140)

Arvestades analüüsi, milles on nõuetekohaselt esitatud kõigi teadaolevate tegurite mõju ühenduse tootmisharule ja eristatud nende mõju dumpinguhinnaga impordi kahjustavast mõjust, leitakse, et kõnealused muud tegurid ei kummuta tõsiasja, et hinnatud kahju tuleb seostada dumpinguhinnaga impordiga.

(141)

Seepärast järeldatakse esialgselt, et asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga import on tekitanud märgatavat kahju ühenduse tootmisharule algmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses.

(142)

Komisjon uuris, kas kahjustava dumpingu olemasolu kohta tehtud esialgsetest järeldustest hoolimata on olemas kaalukaid põhjusi, mille alusel võiks järeldada, et antud konkreetsel juhul ei ole meetmete kehtestamine ühenduse huvidega kooskõlas. Selleks uuriti kooskõlas algmääruse artikli 21 lõikega 1 kõigi esitatud tõendite põhjal nii võimalike meetmete mõju kõigile kõnealuse menetluse osalistele kui ka meetmete võtmatajätmise tagajärgi.

(143)

Kahju analüüs on selgelt näidanud, et dumpinguhinnaga import on ühenduse tootmisharule kahju tekitanud. Dumpinguhinnaga impordi järsk suurenemine viimastel aastatel tõi kaasa tugeva hindade allasurumise nii hulgimüügi/turustamise kui ka jaemüügi tasandil, st tasanditel, kus imporditud ja ühenduses toodetud triikimislauad konkureerivad. Ühenduse tootmisharul ei ole võimalik oma müügihindu rohkem vähendada, kuna see nõuaks toodete müümist tootmiskuludest madalama hinnaga. Sellest tulenevalt ning arvestades, et triikimislaudade turgu juhivad peamiselt jaemüügiketid hinna alusel, on ühenduse tootmisharul järjest raskem saada uusi tellimusi. Tuletatakse meelde, et mitmed traditsioonilised tootjad on juba tootmise lõpetanud ning tegutsevad nüüd vaatlusaluse toote importijate/kauplejatena.

(144)

Seoses sellega on selge, et ühenduse tootmisharu positsioon halveneks ilma meetmeid kehtestamata veelgi ning et triikimislaudade tootmine ühenduses väga tõenäoliselt peagi lakkaks. Suur osa negatiivsest mõjust, mida see tööhõivele omab, langeks ühele ühenduse geograafilisele piirkonnale, kuna mitmed triikimislaudade tootjad ja neile osi tarnivad ettevõtted asuvad selles ühes piirkonnas. Teisalt takistaks meetmete kehtestamine dumpinguhinnaga impordi edasist olulist suurenemist asjaomastest riikidest ning see võimaldaks ühenduse tootmisharul vähemalt oma praegust turupositsiooni säilitada. Uurimine on näidanud, et asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi turuosakaalu igasugune suurenemine toimub otseselt ühenduse tootmisharu arvelt.

(145)

Pärast dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamist asjaomastest riikidest pärit triikimislaudade suhtes võib eeldada, et turustajad ja jaemüügiketid vahetaksid palju tõenäolisemalt oma tarneallikad vähemalt osaliselt välja ühenduse tootjatega. Meetmete kehtestamise korral ja juhul, kui impordihind viidaks tagasi dumpinguta hinnatasemele, suudaks ühenduse tootmisharu heade kaubandustavade juures ning nõuetekohase suhtelise eelise alusel konkureerida.

(146)

Meetmete kehtestamine on seetõttu selgelt ühenduse tootmisharu ja kaebust aktiivselt toetavate ühenduse tootjate huvides, kuid samuti on see nende ühenduse tootjate huvides, kes kaebust ei toetanud.

(147)

Tarbijaorganisatsioonid ei esitanud pärast käesoleva menetluse algatamisteate avaldamist mingeid vastuseid. Sellegipoolest on dumpinguvastaste meetmete mõju tarbijatele analüüsitud.

(148)

Mõju hindamiseks kaaluti järgmisi aspekte:

(149)

Seda arvesse võttes oleks triikimislaudade puhul kehtestatavate dumpinguvastaste meetmete igasugune finantsmõju tarbijatele väga tõenäoliselt tühine. Teisalt lõpeks juhul, kui dumpinguvastaseid meetmeid ei peaks kehtestatama, ühenduses tõenäoliselt triikimislaudade tootmine ning tarbijatele pakutatavate tooteliikide valik võib kahaneda.

(150)

Seetõttu tehakse esialgne järeldus, et meetmete kehtestamine ei ole tõenäoliselt triikimislaudade puhul ühenduse tarbijate huvidega vastuolus.

(151)

Selles uurimisetapis ei saadud turustajatelt/jaemüüjatelt või nende organisatsioonidelt mingeid vastuväiteid. Siiski on teada, et praegu müüakse triikimislaudu peamiselt suurte jaemüügikettide kaudu, st kauba- ja selvehallides. Seetõttu on rohkem kui tõenäoline, et enamiku turustajate/jaemüüjate puhul moodustab asjaomane toode ainult tühise osa nende käibest. Seda arvessevõttes ning lähtudes kõrgest juurdehindlusest, mida turustajad ja jaemüüjad tavaliselt kohaldavad (vt eespool põhjendust 148), tehti esialgne järeldus, et võimalikud meetmed ei oma tõenäoliselt olulist negatiivset mõju nende olukorrale.

(152)

Küsimustikule vastasid kaks importijat ja üks nende importijatega seotud kaupleja. Lisaks sellele esitasid tähtaegade jooksul teatavat teavet ja/või arvamusi neli importijat. Nimetatud äriühingud võtavad enda alla enam kui 20 % kogu impordist ühendusse. Kõik need äriühingud olid vastu meetmete kehtestamisele Hiina RV suhtes, kuid keegi neist ei olnud vastu meetmete kehtestamisele Ukraina suhtes.

(153)

Vastuväiteid esitanud importijate olukord erineb sõltuvalt nende suurusest ja sellest, milline tähtsus on vaatlusalusel tootel nende tegevuses. Nagu eespool juba mainitud, on/olid mõned nendest äriühingutest traditsioonilised tootjad, kes on kaitsemeetmena muutnud oma põhilist tegevusvaldkonda ning tegutsevad nüüd peamiselt või üksnes importijatena. Need äriühingud toodavad/impordivad tavaliselt mitmesuguseid teisi majapidamistooteid ning triikimislaudadel on nende äritegevuses väga väike osa. Ühe tähtsama endise triikimislaudade tootja puhul, kellest hiljuti sai oluline Hiina triikimislaudade importija, tehti esialgu kindlaks, et triikimislaudade osakaal selle äriühingu käibes oli uurimisperioodil väiksem kui 4 %. Lisaks väljendas kõnealune äriühing vastuväiteid üksnes meetmete vastuvõtmise suhtes Hiina RV puhul, kuid mitte Ukraina puhul, kuna viimasest äriühing triikimislaudu ei importinud. Samuti tuvastati, et äriühing ostis mingi osa triikimislaudadest ka ühenduse tootjatelt. Võttes arvesse kõnealuse äriühingu erinevaid tarneallikaid ning seda, et juhul kui äriühing ei suuda panna 1/3 dumpinguvastase tollimaksu tasumise koormusest jaemüüjate õlgadele (vt põhjendust 148), ei ole mõju äriühingu brutomarginaalile triikimislaudade puhul hinnanguliselt üle 10 %. Tuleks siiski märkida, et selles etapis saadud teave ei võimaldanud täpseid arvutusi. Samuti tuleks meenutada, et selliste importijate poolt kohaldatav juurdehindlus näib samuti olevat märkimisväärne. Olgugi, et selliste importijate olukorra uurimine jätkub, on tehtud järeldus, et ajutised meetmed ei omaks nende äritegevusele märkimisväärset mõju.

(154)

Üks koostööd tegev importija toodab triikimislaudade katteid ning müüb neid koos imporditud triikimislaudadega. Väideti, et dumpinguvastase tollimaksu kehtestamine triikimislaudade impordi suhtes mõjutaks ka triikimislaudade katete tootmist ning omaks seega olulist mõju selle äriühingu käibele. Siiski märgitakse, et triikimislaudade katteid müüakse ka eraldi ja dumpinguvastaste meetmete kehtestamine ei mõjutaks sellist müüki. Samuti täheldatakse, et triikimislaudade müük ei moodustanud rohkem kui 10 % selle äriühingu käibest. Seega ei oleks ajutiste meetmete mõju kõnealuse äriühingu äritegevusele samuti märkimisväärne.

(155)

Lisaks tunnistas enamik importijatest, kes kauplevad/kauplesid ka ühenduse toodetega, et täielik sõltumine imporditud triikimislaudadest (siinkohal märgiti konkreetselt ära Hiina RV) ei oleks nende huvides ning et nad eelistaksid omada alternatiivseid tarneallikaid. Seda on kõige paremini võimalik tagada dumpingu kõrvaldamisega, mille tulemusel jääks ühenduse tootmisharu püsima.

(156)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes ning pidades silmas aspekte, mida on eespool põhjenduses 148 lühidalt kokku võetud, eelkõige kõrgeid juurdehindlusi ja seda, et täiendav kulu tollimaksule on tooteühiku kohta vähem kui pool eurot, tehakse esialgne järeldus, et dumpinguvastased meetmed ei omaks kindlat negatiivset mõju ühendusse triikimislaudu importivatele sõltumatutele äriühingutele, olgugi et mõnele neist langeks tõenäoliselt mõnevõrra suurem koormus kui jaemüüjatele. Igal juhul kaalutakse enne lõplike järelduste tegemist kõiki arvamusi.

(157)

Eelnev analüüs näitas, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine on ühenduse huvides, kuna nimetatud meetmed piiravad eeldatavasti vähemalt dumpinguhinnaga imporditavate toodete suurt osakaalu, mis on avaldanud ühenduse tootmisharu olukorrale tõepoolest olulist negatiivset mõju. Meetmete kohaldamisest saavad eeldatavasti kasu ka teised ühenduse tootjad.

(158)

Analüüs näitas ka, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine ei mõjuta tõenäoliselt tarbijaid finantsiliselt. Halvima stsenaariumi korral peavad nad kestvuskauba eest maksma täiendavalt vähem kui pool eurot. Teisalt mõjutab meetmete mittekehtestamine negatiivselt tarbijate valikuvõimalusi, kuna ühenduse triikimislauad võivad turult kaduda.

(159)

Turustajad ja jaemüüjad võivad kogeda vaatlusaluse toote ostuhinna suurenemist, kuid võttes arvesse nende kõrgeid marginaale, ei ole dumpinguvastastel meetmetel neile tõenäoliselt märkimisväärset mõju.

(160)

Vaatlusaluse toote importijad kannavad tõenäoliselt mõnevõrra suuremat koormust kui jaemüüjad. Siiski jääks neile mitme tarneallika kasutamise eelis ning nad väldiksid impordist sõltuvusse sattumist, mis ootaks neid väga tõenäoliselt ees juhul, kui dumpinguvastaseid meetmeid ei kehtestataks.

(161)

Kõike seda arvestades leitakse, et meetmete kehtestamine, st kahjustava dumpingu kõrvaldamine, annaks ühenduse tootmisharule võimaluse säilitada see tegevusala ning et kahjulikud mõjud, mida need meetmed võivad omada teatavatele teistele ettevõtjatele ühenduses, ei ole ebaproportsionaalsed võrreldes kasuliku mõjuga, mida need ühenduse tootmisharule omavad.

(162)

Eespooltoodut silmaspidades tehti esialgne järeldus, et ei leidu kaalukaid ühenduse huvidest tulenevaid põhjusi, mis räägiksid antud juhul dumpinguvastaste meetmete kehtestamise vastu.

(163)

Dumpingu, sellest tuleneva kahju ja ühenduse huvide kohta tehtud esialgseid järeldusi silmaspidades leitakse, et asjaomase toote impordi suhtes Hiina RVst ja Ukrainast tuleb kehtestada ajutised meetmed, et ära hoida dumpinguhinnaga impordi põhjustatud täiendav kahju ühenduse tootmisharule.

(164)

Ajutised dumpinguvastased meetmed peaksid olema piisavad, et kõrvaldada dumpinguhinnaga impordi tekitatud kahju ühenduse tootmisharule, ületamata seejuures tuvastatud dumpingumarginaale.

(165)

Kahjustava dumpingu mõjude kõrvaldamiseks vajaliku tollimaksumäära arvutamisel leiti, et mis tahes meetmed peaksid võimaldama ühenduse tootmisharul katta oma kulud ja saavutada enne maksude mahaarvamisest kasum, mida tootmisharu võiks usutavasti saavutada tavapärastes konkurentsitingimustes, st dumpinguhinnaga impordi puudumise korral. Arvutamisel kasutatud maksustamiseelne kasumimarginaal oli 7 % käibest. Kinnitati, et just see on kasumitase, mille saavutamine on usutav kahjustava dumpingu puudumise korral, kuna selline oli ühenduse tootmisharu kasum enne vaatlusalust perioodi, kui Hiina RV ja Ukraina import ühendusse hakkas märgatavalt suurenema. Sellest lähtuvalt arvutati ühenduse tootmisharu samasuguse toote kahjusid vältiv hind. Kahjusid vältiva hinna saamiseks liideti eespool nimetatud 7 % kasumimarginaal tootmiskuludele.

(166)

Seejärel määrati kindlaks vajalik hinnatõus, võrreldes hinna allalöömise arvutuste abil kindlakstehtud kaalutud keskmist impordihinda selle mittekahjustava hinnaga, millega müüs toodet ühenduse turul ühenduse tootmisharu. Kõnealusest võrdlusest tulenevat erinevust väljendati keskmise CIF-impordihinna protsendina. Need erinevused olid kõigi Hiina koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul tuvastatud dumpingumarginaalidest kõrgemad. Ukraina puhul oli kahjude kõrvaldamise tase ainsa eksportiva tootja puhul tuvastatud dumpingumarginaalist madalam.

(167)

Eelnevat arvestades ning kooskõlas algmääruse artikli 7 lõikega 2 leitakse, et ajutised dumpinguvastased meetmed tuleks kehtestada i) Hiina RVst pärit impordi suhtes tuvastatud dumpingumarginaalide tasemel ja ii) Ukrainast pärit impordi suhtes kahju kõrvaldaval tasemel.

(168)

Eespooltoodu põhjal peaks Hiina RV ja Ukraina puhul ajutise dumpinguvastase tollimaksu määr olema järgmine:

(169)

Käesoleva määrusega äriühingutele kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastased tollimaksu määrad määrati kindlaks käimasoleva uurimise järelduste põhjal. Seega kajastavad need uurimise käigus nende äriühingute puhul tuvastatud olukorda. Kõnealuseid tollimaksumäärasid (erinevalt “kõigi teiste äriühingute” suhtes kohaldatavast üleriigilisest tollimaksust) kohaldatakse seega üksnes nende toodete impordi puhul, mis on pärit asjaomasest riigist ning toodetud nimetatud äriühingute, seega konkreetselt mainitud juriidiliste isikute poolt. Imporditavate toodete suhtes, mille tootjaks on mõni teine käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nime ja aadressi pidi nimetamata äriühing, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud isikud, ei tohi nimetatud määrasid kohaldada ning nende suhtes kehtib “kõigi teiste äriühingute” suhtes kohaldatav tollimaksumäär.

(170)

Taotlus kohaldada individuaalse äriühingu jaoks ette nähtud dumpinguvastase tollimaksu määrasid (näiteks pärast juriidilise isiku nimevahetust või uue tootmise või müügiga tegeleva üksuse asutamist) tuleb viivitamatult saata komisjonile (3) koos kõigi vajalike andmetega, eelkõige nimevahetuse või tootmise või müügiga tegelevate isikutega seotud võimalike muudatustega äriühingu tootmistegevuses, kodumaises või eksportmüügis. Vajaduse korral muudab komisjon määrust pärast nõuandekomiteega konsulteerimist ja ajakohastab nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

(171)

Selleks, et tagada dumpinguvastaste tollimaksude õige rakendamine, ei peaks jääktollimaksu taset kohaldama mitte üksnes koostööst keeldunud eksportivate tootjate suhtes, vaid ka nende tootjate suhtes, kes ei teostanud uurimisperioodi jooksul ühendusse eksporti. Viimatinimetatud äriühinguid kutsutakse siiski juhul, kui nad täidavad algmääruse artikli 11 lõike 4 teise lõigu tingimused, esitama vastavalt nimetatud artiklile läbivaatamistaotluse selleks, et nende olukord individuaalselt läbi vaadataks.

(172)

Laitmatu juhtimistava huvides tuleks määrata ajavahemik, mille jooksul huvitatud isikud, kes andsid endast teada algatamisteates märgitud tähtaja jooksul, saavad esitada kirjalikult oma seisukohad ja taotleda asja arutamist. Lisaks tuleb märkida, et tollimaksude kehtestamist käsitlevad järeldused käesolevas määruses on esialgsed ning lõpliku tollimaksu kehtestamise korral võib osutuda vajalikuks need üle vaadata,