LISA

Üleeuroopalise tavaraudteevõrgustiku kontrolli ja signaalimise alasüsteemi tehnilised koostalitlusnõuded

SISUKORD

1.	SISSEJUHATUS

1.1.	TEHNILINE KOHALDAMISALA

1.2.	GEOGRAAFILINE KOHALDAMISALA

1.3.	KÄESOLEVATE KTKde SISU

2.	ALASÜSTEEMI MÕISTE JA KOHALDAMISALA

2.1.

ÜLDINE

2.2.

ÜLEVAADE

2.2.1.

Koostalitlusvõime

2.2.2.

Juhtkäskude süsteemide klassid

2.2.3.

Rakendustasemed

2.2.4.

Infrastruktuurivõrgu piirid

3.	JUHTKÄSKUDE ALASÜSTEEMI OLULISED NÕUDED

3.1.

ÜLDINE

3.2.	JUHTKÄSKUDE ALASÜSTEEMI KONKREETSED ASPEKTID

3.2.1.

Ohutus

3.2.2.

Töökindlus ja käideldavus

3.2.3.

Töötervishoid

3.2.4.

Keskkonnakaitse

3.2.5.

Tehniline ühilduvus

4.	ALASÜSTEEMI ISELOOMUSTUS

4.1.	SISSEJUHATUS

4.2.	ALASÜSTEEMI FUNKTSIONAALSED JA TEHNILISED NÄITAJAD

4.2.1.

Juhtkäskude ohutusomadused, mis on seotud koostalitlusvõimega

4.2.2.

Rongisisesed ETCS-funktsioonid

4.2.3.

Raudteeäärsed ETCS-funktsioonid

4.2.4.

EIRENE funktsioonid

4.2.5.

ETCSi ja EIRENE raadioliidesed

4.2.6.

Rongisisesed juhtkäskude alasüsteemi siseliidesed

4.2.7.

Raudteeäärsed juhtkäskude alasüsteemi siseliidesed

4.2.8.

Võtmehaldus

4.2.9.

ETCS-ID haldamine

4.2.10.

HABD (teljepuksi ülekuumenemise detektor)

4.2.11.

Ühilduvus raudteeäärsete rongituvastussüsteemidega

4.2.12.

Elektromagnetiline ühilduvus

4.2.13.

ETCSi DMI (juhi-masina liides)

4.2.14.

EIRENE DMI (juhi-masina liides)

4.2.15.

Järelevalveotstarbelise andmesalvestuse liides

4.2.16.

Raudteeäärsete juhtobjektide nähtavus

4.3.	TEISTE ALASÜSTEEMIDE LIIDESTE FUNKTSIONAALSED JA TEHNILISED NÄITAJAD

4.3.1.

Käitamise ja liikluskorralduse alasüsteemi liides

4.3.2.

Veeremi alasüsteemi liides

4.3.3.

Infrastruktuuri alasüsteemi liidesed

4.3.4.

Energia alasüsteemi liidesed

4.4.	KASUTUSEESKIRJAD

4.5.	HOOLDUSEESKIRJAD

4.5.1.

Seadme tootja vastutus

4.5.2.

Tellijate vastutus

4.5.3.

Infrastruktuuriettevõtja või raudtee-ettevõtja vastutus

4.5.4.

Hooldusplaan

4.6.	KUTSEKVALIFIKATSIOON

4.7.	TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE NÕUDED

4.8.	INFRASTRUKTUURI- JA VEEREMIREGISTRID

5.	KOOSTALITLUSVÕIME KOMPONENDID

5.1.

MÕISTED

5.2.	KOOSTALITLUSVÕIME KOMPONENTIDE LOEND

5.2.1.

Koostalitlusvõime põhikomponendid

5.2.2.

Koostalitlusvõime komponentide rühmitamine

5.3.	KOMPONENTIDE TOIMIVUS JA NÄITAJAD

6.	KOMPONENTIDE VASTAVUSHINDAMINE JA/VÕI KASUTUSSOBIVUSE HINDAMINE NING ALASÜSTEEMI VASTAVUSTÕENDAMINE

6.0.	SISSEJUHATUS

6.1.	KOOSTALITLUSVÕIME KOMPONENDID

6.1.1.

Hindamisprotseduurid

6.1.2.

Moodulid

6.2.	JUHTKÄSKUDE ALASÜSTEEM

6.2.1.

Hindamisprotseduurid

6.2.2.

Moodulid

7.	JUHTKÄSKUde KTKde RAKENDAMINE

7.1.

ÜLDINE

7.2.	JUHTKÄSKUDE KTKde RAKENDAMISE KONKREETSED KÜSIMUSED

7.2.1.

Üldised üleminekukriteeriumid

7.2.2.

Ajastuskriteeriumid

7.2.3.

Rakendamine: infrastruktuur (statsionaarsed seadmed)

7.2.4.

Rakendamine: veerem (rongisisesed seadmed)

7.2.5.

Eriüleminekuviisid

7.2.6.

Valikuliste funktsioonide nõudmise tingimused

7.3.	MUUDATUSTE JUHTIMINE

7.3.1.

Sissejuhatus

7.3.2.

Arendusalused

7.3.3.

ERTMSi konsolideerimisetapp

7.3.4.

Arendusaluste avaldamine

7.3.5.

Uute arendusaluste kasutuselevõtt

7.3.6.

Muudatuste juhtimise protsess – nõuded

7.3.7.

Konfiguratsioonijuhtimiskava – nõuded

7.3.8.

Haldus

7.4.	ERIJUHTUMID

7.4.1.

Sissejuhatus

7.4.2.

Erijuhtumite loend

7.5.	ÜLEMINEKUSÄTTED

LISA A

1. LIIDE

2. LIIDE

LISA B

LISA C

ÜLDNÕUDED

INFRASTRUKTUURIREGISTER

VEEREMIREGISTER

SPETSIIFILISTE OMADUSTE JA NÕUETE LOENDID

LISA D

LISA E

LISA F

LISA G

LISA H

1.   SISSEJUHATUS

1.1.   Tehniline kohaldamisala

Käesolevad koostalitluse tehnilised kirjeldused (KTKd) hõlmavad direktiivi 2001/16/EÜ II lisa punktis 1 esitatud nimekirjas sisalduvat juhtkäskude ja signaalimise alasüsteemi. Käesolevas dokumendis nimetatakse seda “juhtkäskude alasüsteemiks”.

Täpsemad andmed juhtkäskude alasüsteemi kohta on esitatud 2. peatükis “Alasüsteemi mõiste ja kohaldamisala”.

1.2.   Geograafiline kohaldamisala

Käesolevate KTKde geograafiliseks kohaldamisalaks on üleeuroopaline tavaraudteesüsteem, nagu seda kirjeldatakse direktiivi 2001/16/EÜ I lisas.

1.3.   Käesolevate KTKde sisu

Vastavalt direktiivi 2001/16/EÜ artikli 5 lõikele 3 on käesolevate KTKde eesmärk järgmine:

a)	sätestada direktiiviga ettenähtud kohaldamisala (võrgustiku või veeremi osa, millele viidatakse direktiivi I lisas; alasüsteem või alasüsteemi osa, millele viidatakse direktiivi II lisas) – 2. peatükk “Alasüsteemi mõiste ja kohaldamisala”;

b)	kehtestada olulised nõuded iga asjaomase juhtkäskude alasüsteemi ja selle liideste kohta – 3. peatükk “Juhtkäskude alasüsteemi olulised nõuded”;

c)

näha ette funktsionaalsed ja tehnilised kirjeldused, millele alasüsteem ja selle liidesed peavad vastama. Vajadusel võivad need kirjeldused varieeruda olenevalt alasüsteemi kasutusviisist, näiteks olenevalt direktiivi I lisas sätestatud liini-, jaama- ja veeremiliikidest – 4. peatükk “Alasüsteemi iseloomustus”;

d)	määrata kindlaks koostalitlusvõime komponendid ja liidesed, mida peavad reguleerima Euroopa tehnilised kirjeldused, sealhulgas Euroopa standardid, et saavutada koostalitlusvõime üleeuroopalise tavaraudteesüsteemi piires – 5. peatükk “Koostalitlusvõime komponendid”;

e)

määrata kindlaks vastavus- või kasutussobivuse hindamise menetluse iga vaadeldava juhtumi kohta. Eelkõige hõlmab see otsuses 93/465/EÜ määratletud mooduleid või, kui see on asjakohane, erimenetlust, mida tuleb kasutada koostalitlusvõime komponentide vastavuse või kasutussobivuse hindamisel ja alasüsteemide EÜ vastavustõendamisel – 6. peatükk “Komponentide vastavuse ja/või kasutussobivuse hindamine ja alasüsteemi vastavustõendamine”;

f)	sätestada KTKde rakendamise strateegia. Eelkõige on vaja määratleda etapid, mis tuleb läbida, et saavutada astmeline üleminek praegusest olukorrast lõpliku olukorrani, kus vastavus KTKdele on muutunud normiks – 7. peatükk “Juhtkäskude KTKde rakendamine”;

g)	sätestada asjaomase personali kutsekvalifikatsioon ning töötervishoiu ja tööohutuse tingimused, mis on nõutavad asjaomase alasüsteemi kasutamiseks ja hooldamiseks, samuti KTKde rakendamiseks – 4. peatükk “Alasüsteemi iseloomustus”.

Lisaks võib vastavalt artikli 5 lõikele 5 käesolevate KTKde osas ette näha erijuhtumid; need on esitatud 7. peatükis “Juhtkäskude KTKde rakendamine”.

Lisaks sisaldab käesolevate KTKde 4. peatükk “Alasüsteemi iseloomustus” ka punktides 1.1 “Tehniline kohaldamisala” ja 1.2 “Geograafiline kohaldamisala” nimetatud kohaldamisalas kehtivaid kasutus- ja hooldusnõudeid.

2.   ALASÜSTEEMI MÕISTE JA KOHALDAMISALA

2.1.   Üldine

Juhtkäskude alasüsteem on rongide ohutut liiklemist võimaldavate funktsioonide ja nende rakendustoimingute kogum.

Juhtkäskude KTKdega määratakse kindlaks olulised nõuded juhtkäskude alasüsteemi nende osade jaoks, mis on seotud koostalitlusvõimega ning seetõttu on vaja EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni.

Juhtkäskude alasüsteemi nende omaduste kindlaksmääramisel, mis on seotud üleeuroopalise tavaraudteesüsteemi koostalitlusvõimega, võetakse arvesse järgmist:

1.	FUNKTSIOONE, mis on vajalikud raudteeliikluse ohutuks kontrollimiseks ning toimimiseks, sealhulgas halvenenud tingimustes;

2.	LIIDESEID;

3.	oluliste nõuete täitmiseks vajalikku FUNKTSIOONIVÕIMET.

Nende funktsioonide, liideste ja funktsioonivõime kirjeldused on sätestatud 4. peatükis “Alasüsteemi iseloomustus”, kus viidatakse nende aluseks olevatele standarditele.

2.2.   Ülevaade

Üleeuroopalise tavaraudteevõrgu koostalitlusvõime sõltub osaliselt rongisiseste juhtseadmete võimest toimida koos mitmesuguste raudteeäärsete seadmetega.

Rongis olevate seadmete liikuvuse tõttu on juhtkäskude alasüsteem jagatud kahte ossa: rongis olev koost ja raudteeäärne koost (vt lisa D Joonis 8.).

2.2.1.   Koostalitlusvõime

Käesolevate KTKdega määratakse kindlaks tehnilise koostalitlusvõime saavutamise tagamiseks vajalikud funktsioonid, liidesed ja funktsioonivõimega seotud nõuded. Tehniline koostalitlusvõime on vajalik toimingute koostalitlusvõime saavutamiseks, kus liiklemise aluseks on kabiinides kuvatavad järjepidevad andmed ning liiklemine on kooskõlas tavaraudteevõrgu ühtlustatud toimivusnõuetega. Käesolevad KTKd sisaldavad ka funktsioone, mis on vajalikud liikluse koostalitlusvõime saavutamiseks (vt punkt 4.3.1 “Käitamise ja liikluskorralduse alasüsteemi liides”).

2.2.2.   Juhtkäskude süsteemide klassid

Juhtkäskude alasüsteemis on kindlaks määratud kaks automaatblokeerimissüsteemide ja raadiosidesüsteemide klassi:

A-klass:	ühtlustatud süsteem,
B-klass:	enne direktiivi 2001/16/EÜ jõustumist kasutatud juhtsüsteemid ja rakendused, mis on sätestatud lisas B.

Koostalitlusvõime saavutamiseks peab rongisisene juhtseadmete koost tagama järgmist:

—	A-klassi infrastruktuuri kasutamise korral A-klassi raadio- ja andmesideliidesed,

—

B-klassi infrastruktuuri korral B-klassi raadio- ja andmesideliidesed. Signaalimisandmete osas on see saavutatav spetsiaalse andmeedastusmooduli (STM) abil, mis võimaldab rongisisese A-klassi süsteemi kasutamist raudteeäärse B-klassi süsteemiga varustatud ning B-klassi andmeid kasutavatel liinidel. Rongisisese A-klassi süsteemi ja STMide liidesed on ette nähtud käesolevate KTKdega.

Liikmesriigid peavad tagama B-klassi süsteemide haldamise kogu nende kasutusea jooksul; eelkõige ei tohi spetsifikaatide mis tahes muudatused kahjustada koostalitlusvõimet.

2.2.3.   Rakendustasemed

Käesolevate KTKdega ette nähtud liidestega määratakse kindlaks andmeedastusviisid rongidesse ning rongidest. Käesolevates KTKdes esitatud A-klassi spetsifikaadid pakuvad võimalusi, mille hulgast võib iga projekti puhul valida selle vajadustele vastava andmeedastusvahendi. Ette on nähtud kolm rakendustaset.

1. tase:	andmeedastus toimub punktülekande (Eurobalise) ja mõningatel juhtudel poolpidevülekande (Euroloop või sõidusignaalide uuendamise süsteem) abil. Ronge tuvastatakse rööbasteel asuvate seadmetega, milleks üldjuhul on rööpaahelad või teljeloendurid. Signaalimisandmed edastatakse juhile kabiinisiseste seadmete või vajadusel raudteeäärsete signaalide abil.
2. tase:	andmeedastus toimub püsiraadioside (GSM-R) abil. Mõningate funktsioonide puhul on raadiosidet vaja täiendada punktülekandega (Eurobalise). Ronge tuvastatakse rööbasteel asuvate seadmetega, milleks üldjuhul on rööpaahelad või teljeloendurid. Signaalimisandmed edastatakse juhile kabiinisiseste seadmete või vajadusel raudteeäärsete signaalide abil.
3. tase:	andmeedastus toimub püsiraadioside (GSM-R) abil. Mõningate funktsioonide puhul on raadiosidet vaja täiendada punktülekandega (Eurobalise). Ronge tuvastatakse rongisiseste seadmete abil, mis edastavad andmeid raudteeäärsele juhtseadmete koostule. Signaalimisandmed edastatakse juhile kabiinisiseste seadmete abil.

Käesolevate KTKde nõudeid kohaldatakse kõikidel rakendustasemetel. Rakendamist käsitletakse 7. peatükis (Juhtkäskude KTKde rakendamine). Vastava taseme rongisisese A-klassi süsteemiga varustatud rong peab suutma toimida sellel tasemel ning madalamatel tasemetel.

2.2.4.   Infrastruktuurivõrgu piirid

Raudteeäärsete juhtseadmete koostude kohalikud tehnilised liidesed naaberinfrastruktuuridega ei tohi piirata rongide takistusteta liikumist üle infrastruktuuripiiride.

Ükski KTKdes sätestatud isik ei tohi mis tahes põhjustel kehtestada kasutuspiiranguid vastavate KTKde kohase rongisisese A-klassi süsteemiga varustatud kiir- või tavarongi kasutamiseks kiir- või tavaliinil, mille infrastruktuur on vastavate KTKde kohaselt varustatud A-klassi raudteeäärse süsteemiga, kui rongi veeremi registri ning kõnealuse marsruudi infrastruktuuri registri alusel on koostalitlusvõimes veendutud.

3.   JUHTKÄSKUDE ALASÜSTEEMI OLULISED NÕUDED

3.1.   Üldine

Vastavalt koostalitlusvõimet käsitleva direktiivi 2001/16/EÜ artikli 4 lõikele 1 peavad üleeuroopaline tavaraudteesüsteem, alasüsteemid ja koostalitlusvõime komponendid vastama direktiivi III lisas sätestatud olulistele üldnõuetele. Need olulised nõuded hõlmavad järgmisi valdkondi:

—

ohutus,

—	töökindlus ja käideldavus,

—	töötervishoid,

—	keskkonnakaitse,

—	tehniline ühilduvus.

Direktiiviga lubatakse olulisi nõudeid kohaldada kogu üleeuroopalise tavaraudteesüsteemi suhtes või eraldi iga alasüsteemi ja selle koostalitlusvõime komponentide suhtes.

Allpool käsitletakse olulisi nõudeid ükshaaval. B-klassi süsteemidega seotud nõuete eest vastutab asjaomane liikmesriik.

3.2.   Juhtkäskude alasüsteemi konkreetsed aspektid

3.2.1.   Ohutus

Iga projekti puhul, millele suhtes käesolevaid tehnilisi kirjeldusi kohaldatakse, võetakse vajalikud meetmed, tõendamaks et õnnetusjuhtumi riskitase jääb juhtkäskude alasüsteemiga ettenähtud piiresse ega ületa teenuse osas seatud eesmärke. Et ohutuse saavutamiseks kasutatavad lahendused ei kahjustaks koostalitlusvõimet, järgitakse punktis 4.2.1 “Juhtkäskude ohutusomadused, mis on seotud koostalitlusvõimega” sätestatud põhiparameetri nõudeid.

A-klassi süsteemi puhul jaotatakse alasüsteemi üldised ohutuseesmärgid rongisiseste ja raudteeäärsete koostude vahel. Üksikasjalikud nõuded on ette nähtud punktis 4.2.1 “Juhtkäskude ohutusomadused, mis on seotud koostalitlusvõimega” sätestatud põhiparameetriga. See ohutusnõue tuleb täita koos käideldavuse nõuetega, mis on sätestatud punktis 3.2.2 “Töökindlus ja käideldavus”

Tavaraudteel kasutatavate B-klassi süsteemide puhul peab asjaomane liikmesriik (määratud lisas B) tegema järgmist:

—	tagama B-klassi süsteemi konstruktsiooni vastavuse riiklikele ohutusnõuetele,

—	tagama B-klassi süsteemi rakendamise vastavuse riiklikele ohutusnõuetele,

—	määrama kindlaks B-klassi süsteemi ohutu kasutamise parameetrid ja kasutustingimused (sealhulgas hoolduse ja halvenenud tingimuste puhuks).

3.2.2.   Töökindlus ja käideldavus

a)	A-klassi süsteemi puhul jaotatakse alasüsteemi üldised töökindlus- ja käideldavuseesmärgid rongisiseste ja raudteeäärsete koostude vahel. Üksikasjalikud nõuded on ette nähtud punktis 4.2.1 “Juhtkäskude ohutusomadused, mis on seotud koostalitlusvõimega”.

b)	Kõikide juhtkäskude alasüsteemi hõlmavate süsteemide hooldust tuleb korraldada sellise kvaliteediga, et tagada riskitaseme, komponentide kasutusea ja kulumise kontroll. Hoolduse kvaliteet peab olema selline, et hooldustööd ei vähendaks ohutust. Vt punkt 4.5 “Hoolduseeskirjad”.

3.2.3.   Töötervishoid

Vastavalt Euroopa normidele ning Euroopa õigusaktidega kooskõlas olevatele riiklikele normidele tuleb võtta ettevaatusabinõud, mis tagavad, et juhtkäskude alasüsteemides kasutatavad materjalid ja süsteemide konstruktsioon ei ohustaks neid kasutavate isikute tervist.

3.2.4.   Keskkonnakaitse

Vastavalt Euroopa normidele ning Euroopa õigusaktidega kooskõlas olevatele riiklikele normidele

—	ei tohi juhtseadmed suure kuumuse või tulekahju korral eraldada lubatud piirmääradest rohkem keskkonnale kahjulikke ja ohtlikke aure ega gaase,

—	ei tohi juhtseadmed sisaldada aineid, mis võivad seadmete tavapärase kasutamise korral liigselt keskkonda saastata,

—	peavad juhtseadmed vastama kehtivatele Euroopa õigusaktidele, millega piiratakse raudteega külgnevatel aladel elektromagnetiliste häirete põhjustamist ja tundlikkust elektromagnetiliste häirete suhtes,

—	peavad juhtseadmed vastama kehtivatele mürasaastenormidele,

—	ei tohi juhtseadmed põhjustada lubamatut vibratsiooni, mis võib kahjustada infrastruktuuri seisundit (nõuetekohaselt hooldatud infrastruktuuri puhul).

3.2.5.   Tehniline ühilduvus

Tehniline ühilduvus hõlmab koostalitlusvõime saavutamiseks vajalikke funktsioone, liideseid ja funktsioonivõimet.

Tehnilise ühilduvuse nõuded on jaotatud kolme kategooriasse:

—	esimeses kategoorias sätestatakse koostalitlusvõimega seotud üldised insenertehnilised nõuded, täpsemalt keskkonnanõuded, elektromagnetilise ühilduvuse (EMC) nõuded raudtee alal ja paigaldusnõuded. Need ühilduvusnõuded on sätestatud käesolevas peatükis,

—	teises kategoorias kirjeldatakse juhtkäskude alasüsteemi kohaldamisviisi ning funktsioone, mida see peab koostalitlusvõime saavutamiseks täitma. Seda kategooriat kirjeldatakse 4. peatükis,

—	kolmandas kategoorias kirjeldatakse juhtkäskude alasüsteemi kasutusviisi, millega tagatakse koostalitlusvõime saavutamine. Seda kategooriat kirjeldatakse 4. peatükis.

3.2.5.1.   Mehaaniline ühilduvus

3.2.5.1.1.   Füüsilised keskkonnatingimused

A klassi süsteemide nõuetele vastavad süsteemid peavad suutma töötada üleeuroopalise tavaraudteevõrgu asjaomases osas valitsevates kliimatingimustes ja füüsilistes tingimustes. Veeremi liideste osas vt punkt 4.3.2.5 “Füüsilised keskkonnatingimused”, infrastruktuuri liideste osas vt punkt 4.3.3.3 “Füüsilised keskkonnatingimused”.

B-klassi süsteemide nõuetele vastavad süsteemid peavad olema kooskõlas vähemalt vastava B-klassi süsteemi suhtes kohaldatavate füüsiliste keskkonnaspetsifikaatidega, et need suudaksid töötada asjaomastel tavaraudteeliinidel valitsevates kliimatingimustes ja füüsilistes tingimustes.

3.2.5.1.2.   Elektromagnetiline ühilduvu

Põhiparameetrit kirjeldatakse punktis 4.2.12 “Elektromagnetiline ühilduvus”. Veeremi liideste osas vt punkt 4.3.2.6 “Elektromagnetiline ühilduvus”, infrastruktuuri liideste osas vt punkt 4.3.3.4 “Elektromagnetiline ühilduvus” ja energia alasüsteemi liideste osas vt punkt 4.3.4.1 “Elektromagnetiline ühilduvus”.

3.2.5.2.   Juhtkäskude alasüsteemi ühilduvus

4. peatükis ning seda täiendavates lisades A ja B sätestatakse juhtkäskude alasüsteemi koostalitlusvõime nõuded.

Lisaks tagavad käesolevad KTKd koos üleeuroopaliste kiirraudteesüsteemi juhtkäskude KTKdega juhtkäskude alasüsteemi osas üleeuroopalise kiirraudtee- ja tavaraudteesüsteemi tehnilise koostalitlusvõime, juhul kui mõlemad on varustatud A-klassi süsteemiga.

4.   ALASÜSTEEMI ISELOOMUSTUS

4.1.   Sissejuhatus

Üleeuroopaline tavaraudteesüsteem, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2001/16/EÜ ning mille üheks osaks on juhtkäskude alasüsteem, on ühtne süsteem, mille nõuetelevastavust on vaja kontrollida. Nõuetelevastavust tuleb kontrollida eelkõige alasüsteemi tehniliste kirjelduste osas, liideste osas, mille kaudu see on süsteemiga ühendatud, ning kasutus- ja hooldusnõuete osas.

Kõiki asjakohaseid olulisi nõudeid arvesse võttes iseloomustavad juhtkäskude alasüsteemi järgmised põhiparameetrid:

—	juhtkäskude ohutusomadused, mis on seotud koostalitlusvõimega (punkt 4.2.1),

—	rongisisesed ETCS-funktsioonid (punkt 4.2.2),

—	raudteeäärsed ETCS-funktsioonid (punkt 4.2.3),

—	EIRENE funktsioonid (punkt 4.2.4),

—	ETCSi ja EIRENE raadioliidesed (punkt 4.2.5),

—	rongis olevad juhtkäskude alasüsteemi siseliidesed (punkt 4.2.6),

—	raudteeäärsed juhtkäskude alasüsteemi siseliidesed (punkt 4.2.7),

—	võtmehaldus (punkt 4.2.8),

—	ETCS-ID haldamine (punkt 4.2.9),

—	HABD (teljepuksi ülekuumenemise detektor) (4.2.10),

—	ühilduvus raudteeäärsete rongituvastussüsteemidega (punkt 4.2.11),

—	Elektromagnetiline ühilduvus (punkt 4.2.12),

—	ETCSi DMI (juhi-masina liides) (punkt 4.2.13),

—	EIRENE DMI (juhi-masina liides) (punkt 4.2.14),

—	järelevalveotstarbelise andmesalvestuse liides (4.2.15),

—	Raudteeäärsete juhtobjektide nähtavus (punkt 4.2.16).

Järgmiste punktide nõudeid kohaldatakse alati, olenemata süsteemi klassist:

—	4.2.10 “HABD (teljepuksi ülekuumenemise detektor)”,

—	4.2.11 “Ühilduvus raudteeäärsete rongituvastussüsteemidega”,

—	4.2.12 “Elektromagnetiline ühilduvus”,

—	4.2.16 “Raudteeäärsete juhtobjektide nähtavus”.

Kõiki teisi punkti 4.2 “Alasüsteemi funktsionaalsed ja tehnilised näitajad”

nõudeid kohaldatakse alati üksnes A-klassi süsteemidele. B-klassi süsteemidega seotud nõuete eest vastutab asjaomane liikmesriik. Lisas B käsitletakse B-klassi süsteemi omadusi ning määratletakse vastutavad liikmesriigid.

STMid, mis võimaldavad rongis olevat A-klassi süsteemi kasutada B-klassi infrastruktuuris, peavad vastama B-klassi nõuetele.

Koostalitlusvõime saavutamiseks ei ole vaja standardida kogu juhtkäskude alasüsteemi kõiki funktsioone. Rongi automaatkaitse ja automaatjuhtimise funktsioonid, mida käsitletakse 4. peatükis, on järgmised:

—	rongisisesed standardsed funktsioonid, mis tagavad, et iga rong reageerib raudteeäärsetest seadmetest saadud andmetele prognoositaval viisil,

—	raudteeäärsed standardsed funktsioonid, mis suudavad töödelda riigisiseste blokeerimis- ja signaalsüsteemide andmeid ning teisendada need andmed rongidele edastatavateks standardteadeteks,

—	raudteeäärsete ja rongisiseste seadmete vahelise teabevahetuse standardliidesed.

Juhtkäskude funktsioonid on jagatud kategooriatesse, mis näitavad muu hulgas, kas tegemist on valikuliste või kohustuslike funktsioonidega. Need kategooriad on sätestatud lisa A punktis 1 ning lisa A punktis 32 ning funktsioonide klassifikatsioon on märgitud nende tekstis.

Lisa A punktis 3 on esitatud lisas A osutatud tehnilistes kirjeldustes kasutatavate ETCSi mõistete sõnastik.

3. peatükis sätestatud olulisi nõudeid silmas pidades on liideste funktsionaalsed ja tehnilised näitajad järgmised.

4.2.   Alasüsteemi funktsionaalsed ja tehnilised näitajad

4.2.1.   Juhtkäskude ohutusomadused, mis on seotud koostalitlusvõimega

Käesolev põhiparameeter kirjeldab rongisiseste seadmete ja raudteeäärsete seadmete ohutusnõudeid.

Olulist ohutuse nõuet silmas pidades (vt punkt 3.2.1 “Ohutus”) kehtestatakse käesoleva põhiparameetriga kohustuslikud koostalitlusnõuded.

—	Et ohutuse saavutamiseks kasutatavad lahendused ei kahjustaks koostalitlusvõimet, järgitakse lisa A punktis 47 sätestatud nõudeid.

—

Iga rongisisese koostu või raudteeäärse koostu ohutuse osas on ETCSi 1. või 2. taseme ohutusnõue (1) järgmine: lubatav ohu määr (THR) 10-9/h (juhuslike tõrgete osas), mis vastab 4. ohutustasemele. A-klassi seadmete üksikasjalikud nõuded on sätestatud lisa A punktis 27. Lubatava ohu määra väärtuse osas võib raudteeäärsetele seadmetele kehtestada leebemad ohutusnõuded, kui need tagavad teenuse ettenähtud ohutustaseme.

—	Järgitakse lisa A punktis 28 sätestatud töökindlus- ja käideldavusnõudeid.

4.2.2.   Rongisisesed ETCS-funktsioonid

Käesolevas põhiparameetris kirjeldatakse rongisiseseid ETCS-funktsioone. See sisaldab kõiki rongi ohutuks liiklemiseks vajalikke funktsioone. Funktsioonide toimivus peab vastama lisa A punktile 14. Neid funktsioone rakendatakse vastavalt lisa A punktidele 1, 2, 4, 13, 23, 24 ja 53 ning allpool sätestatud tehnilistele näitajatele.

—

Teabevahetus raudteeäärse juhtseadmete koostuga. ETCSi 1. taseme rakenduste sõidusignaalide uuendamise süsteemi andmevahetus on rongisisestele seadmetele kohustuslik üksnes 7. peatükis sätestatud tingimustel. ETCSi andmeedastuse raadiosidefunktsioon on kohustuslik üksnes ETCSi 2. või 3. taseme rakendustele. — Eurobalise'i vastuvõtt. Vt lisa A punktid 9, 36, 43. — Euroloopi vastuvõtt. Vt lisa A punktid 15, 16, 50. — Andmeedastus raadio teel ning raadioteadete protokolli haldus. Vt lisa A punktid 10, 11, 12, 18, 19, 22, 39, 40.

—	Teabe edastamine juhile — Juhtimisabi. Vt lisa A punkt 51. — Läbisõidu mõõtmise andmete edastamine. Vt lisa A punkt 51.

—	Teabe edastamine STMidele. Vt lisa A punktid 8, 25, 26, 36, 52. See funktsioon hõlmab järgmist: — STMide väljundi haldamist, — STMides kasutatavate andmete esitamist, — STMide vahetumise haldamine.

—

Rongi automaatkaitse funktsioon ja kabiinisisene signaalimine. Vt lisa A punktid 6, 7, 31, 37. See funktsioon hõlmab järgmist: — rongi asukoha kindlaksmääramist Eurobalise'i koordinaatsüsteemis, mille alusel jälgitakse dünaamilist kiirusprofiili, — dünaamilise kiirusprofiili väljaarvutamist konkreetseks ülesandeks, — dünaamilise kiirusprofiili jälgimist konkreetse ülesande käigus, — kiiruse jälgimise viisi valikut, — rongi jälgimist vastavalt riigisisestele põhimõtetele, — sekkumisfunktsiooni määratlemist ja rakendamist, — rongi näitajate kindlaksmääramist.

—	Rongi komplektsuse (terviklikkuse) kontroll – kohustuslik 3. tasemel, 1. ja 2. taseme puhul ei nõuta.

—	Seadmete seisundi seire ja tugi tõrgete korral. See funktsioon hõlmab järgmist: — rongisiseste ETCS-funktsioonide häälestamist, — tuge tõrgete korral, — rongisiseste ETCS-funktsioonide isoleerimist.

—	Järelevalveotstarbeline andmesalvestustugi. Vt lisa A punktid 5, 41, 55.

—	Valvsusfunktsioon. Vt lisa A punkt 42. See võib olla järgmine: — koostalitlusvõime komponent väljaspool ERTMSi/ETCSi rongisisest koostu (vt 5. peatükk), millel võib olla liides ERTMSi/ETCSi rongisisese koostuga, või — ERTMSi/ETCSi rongisiseses koostus.

4.2.3.   Raudteeäärsed ETCS-funktsioonid

Käesolevas põhiparameetris kirjeldatakse raudteeäärseid ETCS-funktsioone. See hõlmab kõiki ETCS-funktsioone, millega tagatakse konkreetse rongi ohutu liiklemine. Funktsioonide toimivus peab vastama lisa A punktile 14. Neid funktsioone rakendatakse vastavalt lisa A punktidele 1, 2, 4, 13, 23, 24, 31, 37 ja 53 ning järgmistele tehnilistele näitajatele:

—	teabevahetus raudteeäärsete signaalseadmetega (blokeering, signaal),

—	konkreetse rongi asukoha määramine Eurobalise'i koordinaatsüsteemis (2. ja 3. tase),

—	raudteeäärsete signaalseadmete andmete teisendamine rongisisese juhtseadmete koostu standardvormingusse,

—	liikumissuuniste genereerimine, sealhulgas liini kirjeldus ja konkreetsele rongile antud käsud,

—

teabevahetus rongisisese juhtseadmete koostuga. See hõlmab järgmist: — Eurobalise'i andmete edastamine. Vt lisa A punktid 9, 43, — sõidusignaalide uuendamine. Vt lisa A punktid 18, 19, 21. Sõidusignaalide uuendamine on ette nähtud üksnes 1. taseme puhul, kus see on vabatahtlik (vt ka punkt 7.2.6), — Euroloop. Vt lisa A punktid 16, 50. Euroloop on ette nähtud üksnes 1. taseme puhul, kus see on vabatahtlik (vt ka punkt 7.2.6), — RBC raadioside. Vt lisa A punktid 10, 11, 12, 39, 40. RBC raadioside on ette nähtud üksnes 2. ja 3. taseme puhul,

—	liini vabastamise andmete saatmine blokeerimisseadmesse. Seda funktsiooni nõutakse üksnes 3. taseme puhul.

4.2.4.   EIRENE funktsioonid

Käesolevas põhiparameetris kirjeldatakse EIRENE kõne- ja andmesidefunktsioone:

—	juhi kõnedega seotud funktsioonid,

—	liiklusega seotud raadiofunktsioonid,

—	andmeside.

Kõiki neid funktsioone rakendatakse vastavalt lisa A punktides 32, 33 ja 48 sätestatud tehnilistele nõuetele ning nende toimivus peab vastama lisa A punktile 54.

4.2.5.   ETCSi ja EIRENE raadioliidesed

Käesolevate liideste täielik tehniline kirjeldus koosneb kahest osast:

—	ERTMS-funktsioonide sissetuleva ja väljamineva teabe edastusprotokollide ning teabevahetuse turvalisuse tagamise tehniline kirjeldus,

—	seadmetevaheliste liideste tehniline kirjeldus. Seadmetevahelisi liideseid kirjeldatakse — rongisisese koostu osas punktis 4.2.6 “Rongisisesed juhtkäskude alasüsteemi siseliidesed”, — raudteeäärse koostu osas punktis 4.2.7 “Raudteeäärsed juhtkäskude alasüsteemi siseliidesed”.

Käesolevas põhiparameetris kirjeldatakse raudteeäärsete ja rongisiseste juhtseadmete koostude vahelist raadioliidest. Selle alla kuuluvad järgmised:

—	füüsilised, elektrilised ja elektromagnetilised väärtused, mida tuleb järgida ohutu toimimise huvides,

—	kasutatav sideprotokoll,

—	sidekanali kättesaadavus.

Kohaldatakse järgmisi tehnilisi kirjeldusi:

—	raadioside rongiga, A-klassi raadiosideliidesed toimivad R-GSMi sagedustel. Vt lisa A punkt 35. Protokollid peavad vastama lisa A punktidele 10, 18, 19, 39 ja 40,

—	Eurobalise'i ja Euroloopi side rongiga, Eurobalise'i sideliidesed peavad vastama lisa A punktidele 9 ja 43. Euroloopi sideliidesed peavad vastama lisa A punktidele 16 ja 50.

4.2.6.   Rongisisesed juhtkäskude alasüsteemi siseliidesed

Käesolev põhiparameeter koosneb kolmest osast.

4.2.6.1.   ETCSi ja STMi vaheline liides

Spetsiaalne andmeedastusmoodul (STM) võimaldab kasutada rongisisest ETCSi B-klassi süsteemidega varustatud liinidel.

Rongisiseste ETCS-funktsioonide ja B-klassi süsteemide STMide vaheline liides on määratletud lisa A punktides 4, 8, 25 ja 26. Lisa A punktis 45 sätestatakse K-liides. K-liidese kasutamine on vabatahtlik, kuid kui seda kasutatakse, peab see vastama lisa A punktile 45.

4.2.6.2.   GSM-R/ETCS

A-klassi raadiofunktsioonide ja rongisiseste ETCS-funktsioonide vaheline liides. Asjaomased nõuded on sätestatud lisa A punktides 4, 7, 20, 22 ja 34.

4.2.6.3.   Läbisõidu mõõtmine

Läbisõidu mõõtmise funktsiooni ja rongisiseste ERTMS-/ETCS-funktsioonide vaheline liides peab vastama lisa A punktis 44 nimetatud nõuetele. See liides kuulub käesoleva põhiparameetri alla üksnes juhul, kui läbisõidu mõõtmise seade moodustab eraldi koostalitlusvõime komponendi (vt punkt 5.2.2 “Koostalitlusvõime komponentide rühmitamine”).

4.2.7.   Raudteeäärsed juhtkäskude alasüsteemi siseliidesed

Käesolev põhiparameeter koosneb kuuest osast.

4.2.7.1.   RBCde vaheline funktsiooniliides

Käesoleva liidese raames määratakse kindlaks andmed, mida peavad vahetama kaks kõrvuti asuvat raadio teel blokeerimise juhtkeskust (RBC), et rong saaks liikuda ohutult ühe RBC tööpiirkonnast teise. See hõlmab järgmist:

—	andmeid, mida “üleandev” RBC saadab “vastuvõtvale” RBCle,

—	andmeid, mida “vastuvõttev” RBC saadab “üleandvale” RBCle.

Kõnealused nõuded on sätestatud lisa A punktis 12.

4.2.7.2.   RBCde vaheline tehniline liides

Kahe RBC vaheline tehniline liides. Asjaomased nõuded on sätestatud lisa A punktis 58.

4.2.7.3.   GSM-R/RBC

A-klassi raadiosüsteemi ja raudteeäärsete ETCS-funktsioonide vaheline liides. Asjaomased nõuded on sätestatud lisa A punktides 4, 20, 22 ja 34.

4.2.7.4.   Eurobalise/LEU

Eurobalise'i ja raudteeäärse elektroonilise seadme (LEU) vaheline liides. Asjaomased nõuded on sätestatud lisa A punktis 9. See liides kuulub käesoleva põhiparameetri alla üksnes juhul, kui Eurobalise ja LEUd on eraldi koostalitlusvõime komponendid (vt punkt 5.2.2. “Koostalitlusvõime komponentide rühmitamine”).

4.2.7.5.   Euroloop/LEU

Euroloopi ja LEU vaheline liides. Asjaomased nõuded on sätestatud lisa A punktis 16. See liides kuulub käesoleva põhiparameetri alla üksnes juhul, kui Euroloop ja LEUd on eraldi koostalitlusvõime komponendid (vt punkt 5.2.2. “Koostalitlusvõime komponentide rühmitamine”).

4.2.7.6.   ERTMSi raudteeäärsete seadmete eelpaigalduse nõuded

Raudteeäärsete A-klassi seadmete ja raudteeäärse juhtkäskude infrastruktuuri vaheline liides. Asjaomased nõuded on sätestatud lisa A punktis 59. Selles punktis kirjeldatakse raudteeäärsete A-klassi seadmete eelpaigaldust.

4.2.8.   Võtmehaldus

Käesolev põhiparameeter käsitleb raadio teel edastatavaid ohutusandmeid, mida kaitstakse krüptograafilisi võtmeid kasutavate mehhanismidega. Infrastruktuuriettevõtjad ja raudtee-ettevõtjad tagavad võtmete kontrollimiseks ja haldamiseks vajaliku haldussüsteemi. Võtmehaldusliides peab olema

—	eri infrastruktuuriettevõtjate võtmehaldussüsteemide vahel,

—	raudtee-ettevõtjate ja infrastruktuuriettevõtjate võtmehaldussüsteemide vahel,

—	võtmehaldussüsteemi ning rongisiseste ja raudteeäärsete ETCS-seadmete vahel.

Koostalitlusvõimeliste piirkondade võtmehaldussüsteemide vahelise võtmehalduse nõuded on sätestatud lisa A punktis 11.

4.2.9.   ETCS-ID haldamine

Käesolev põhiparameeter käsitleb raudteeäärsetes ja rongisisestes koostudes sisalduvate seadmete kordumatuid ETCS-identimiskoode. Nõuded on sätestatud lisa A punktis 23. Muutujate määramist kirjeldatakse lisa A punktis 53.

Rongisiseste juhtseadmete tarnijad vastutavad lisa A punktis 53 sätestatud vahemikku kuuluvate kordumatute identimiskoodide haldamise eest. Veeremi valdajad tagavad haldussüsteemi, millega kontrollitakse ja hallatakse identimiskoode seadmestiku kogu kasutusea jooksul.

Lisa A punktiga 53 määratakse liikmesriikidele identimiskoodide vahemikud. Liikmesriigid vastutavad nende vahemike jaotamise eest oma riigi tellijate vahel.

Raudteeäärsete seadmestike tellijad vastutavad neile määratud vahemikku kuuluvate kordumatute identimiskoodide haldamise eest. Infrastruktuuriettevõtja tagab haldussüsteemi, millega kontrollitakse ja hallatakse identimiskoode seadmestiku kogu kasutusea jooksul.

4.2.10.   HABD (teljepuksi ülekuumenemise detektor)

Käesoleva põhiparameetriga nähakse ette nõuded raudteeäärsetele seadmetele, mille ülesandeks on mõõta möödasõitva veeremi teljepukside temperatuuri, et teha kindlaks, kas see ületab teatud piirväärtust, ning edastada kõnealused andmed juhtimiskeskusesse. Nõuded on sätestatud lisa A liites 2.

Rongisiseste detektoritega varustatud veeremiga seonduvat käsitletakse ka kiirraudteeveeremi KTKde punktis 4.2.11.

4.2.11.   Ühilduvus raudteeäärsete rongituvastussüsteemidega

Käesolev põhiparameeter kirjeldab nende raudteeäärsete tuvastussüsteemide omadusi, mille käivitab veeremi KTKdele vastav veerem.

Veeremil peavad olema raudteeäärsete rongituvastussüsteemide toimimiseks vajalikud omadused. Liiklusvahendi omadustega seotud nõuded on sätestatud lisa A liites 1. Need omadused on sätestatud kiirraudteeveeremi KTKde ja kaubavagunite KTKde järgmises tabelis näidatud punktides ning need lisatakse tulevastele veeremi KTKdele.

Parameeter	Juhtkäskude KTKde liide 1	Kiirraudteeveeremi KTKd	Kaubavagunite KTKd	Vedurite, EMRide, DMRide ja rööbasbusside KTKd	Käitamise ja liikluskorralduse KTKd (kiirraudtee)	Käitamise ja liikluskorralduse KTKd (tavaraudtee)
Telgede vahe	2.1, sh joonis 6	Veel kindlaks määramata	4.2.3.2	?		–
Rattageomeetria	2.2, sh joonis 7	4.2.10	5.4.2.3	?		–
Veeremi mass (minimaalne teljekoormus)	3.1	4.1.2	4.2.3.2	?		–
Metallivaba ruum rataste ümber	3.2	Veel kindlaks määramata	6. peatükk (2)	?		–
Veeremi metallimass	3.3	Veel kindlaks määramata	Avatud punkt	?		–
Ratta materjal	3.4	Veel kindlaks määramata	5.4.2.3	?		–
Rataste impedants	3.5	4.2.10e	4.2.3.3.1	?		–
Veeremi impedants	3.6	Veel kindlaks määramata	Puudub	?		–
Liivatamisseadme kasutamine	4.1	Veel kindlaks määramata	Puudub	?		Läbi arutamata
Liitpiduriklotside kasutamine	4.2	Veel kindlaks määramata	Avatud punkt	?		–
Veovool	5.1	Veel kindlaks määramata	Puudub	?		–
Elektriliste/magnetpidurite kasutamine	5.2	4.1.5, 4.2.15, 4.3.6	Puudub	?		(3)
Elektri-, magnet-, elektromagnetväli	5.3	4.1.9	Puudub	?		–

4.2.12.   Elektromagnetiline ühilduvus

Käesolev põhiparameeter on jagatud kahte ossa.

4.2.12.1.   Juhtkäskude alasüsteemi sisene elektromagnetiline ühilduvus

Juhtseadmed ei tohi häirida teisi juhtseadmeid.

4.2.12.2.   Veeremi ja raudteeäärsete juhtseadmete elektromagnetiline ühilduvus

See hõlmab elektromagnetilise ühilduvusega (EMC) seotud mõjureid (juhitav ja indutseeritav veovool ja muu rongist pärinev elektrivool, elektromagnetvälja omadused ja staatilised väljad), mida tuleb veeremi puhul silmas pidada, et tagada raudteeäärsete juhtseadmete nõuetekohane toimimine. See hõlmab väärtuste mõõtmise kirjeldust.

Raudteeäärsete rongituvastussüsteemide omadused peavad olema sellised, et need ühilduksid veeremi KTKdele vastava veeremiga.

Lisa A liites 1 sätestatakse rongituvastussüsteemide veeremiga ühilduvuse tagamiseks vajalikud omadused. Need omadused lisatakse veeremi KTKdele.

4.2.13.   ETCSi DMI (juhi-masina liides)

Käesolev põhiparameeter kirjeldab andmeid, mida rongisisene ETCS-süsteem annab juhile ning mida juht ERTMSi/ETCSi rongisisesesse süsteemi sisestab. Vt lisa A punkt 51.

Selle alla kuuluvad järgmised:

—	ergonoomia (sh nähtavus),

—	kuvatavad ETCSi funktsioonid,

—	juhi sisendist käivituvad ETCSi funktsioonid.

4.2.14.   EIRENE DMI (juhi-masina liides)

Käesolev põhiparameeter kirjeldab andmeid, mida EIRENE rongisisene süsteem annab juhile ning mida juht EIRENE rongisisesesse süsteemi sisestab. Vt lisa A punktid 32, 33, 51.

Selle alla kuuluvad järgmised:

—	ergonoomia (sh nähtavus),

—	kuvatavad EIRENE funktsioonid,

—	väljuva kõne andmed,

—	sissetuleva kõne andmed.

4.2.15.   Järelevalveotstarbelise andmesalvestuse liides

Käesolev põhiparameeter kajastab järgmist:

—	kontrollmeeriku ja allalaadimisseadme vahelist andmevahetust,

—	sideprotokolle,

—	füüsilist liidest,

—	andmesalvestuse funktsionaalseid nõudeid ning andmesalvestusfunktsiooni kasutamist.

Kõikide liikmesriikide järelevalveasutustel on ametlike ja uurimisülesannete täitmisel juurdepääs salvestatud andmetele, mis vastavad kohustuslikele andmesalvestusnõuetele.

Vt lisa A punktid 4, 5, 41, 55.

4.2.16.   Raudteeäärsete juhtobjektide nähtavus

Käesolev põhiparameeter kajastab järgmist:

—	valgustpeegeldavate märkide omadusi,

—	juhi nähtavusala. Raudteeäärsed juhtobjektid, mida juht peab jälgima, tuleb paigutada käitamise ja liikluskorralduse KTKdes sätestatud juhi nähtavusala silmas pidades.

4.3.   Teiste alasüsteemide liideste funktsionaalsed ja tehnilised näitajad

4.3.1.   Käitamise ja liikluskorralduse alasüsteemi liides

Kõik viited tavaraudtee käitamise ja liikluskorralduse KTKdele on avatud punktid ning kinnitatakse pärast kõnealuste KTKde heakskiitmist.

4.3.1.1.   Kasutuseeskirjad

Euroopa tavaraudteevõrgu suhtes kohaldatakse samu ühtlustatud kasutuseeskirju, mida kirjeldatakse tavaraudtee käitamise ja liikluskorralduse KTKdes (vt ka juhtkäskude alasüsteemi KTKde punkt 4.4. “Kasutuseeskirjad”).

Tavaraudtee käitamise KTKd – punkt 4.4 (kinnitatakse edaspidi).

4.3.1.2.   ETCSi juhi-masina liides

Käesolev liides kirjeldab andmeid, mida ERTMSi/ETCSi rongisisene süsteem annab juhile ning mida juht ERTMSi/ETCSi rongisisesesse süsteemi sisestab. Juhtkäskude põhiparameetrit kirjeldatakse punktis 4.2.13. “ETCSi DMI (juhi-masina liides)”.

Käesolevat liidest kasutatakse A-klassi süsteemi puhul. B-klassi süsteemidele esitatavad nõuded kehtestab asjaomane liikmesriik (vt lisa B).

Tavaraudtee käitamise KTKd – punkt 4.4 (kinnitatakse edaspidi).

4.3.1.3.   EIRENE juhi-masina liides

Käesolev põhiparameeter kirjeldab andmeid, mida EIRENE rongisisene süsteem annab juhile ning mida juht EIRENE rongisisesesse süsteemi sisestab. Juhtkäskude põhiparameetrit kirjeldatakse punktis 4.2.14 “EIRENE DMI (juhi-masina liides)”.

Käesolevat liidest kasutatakse A-klassi süsteemi puhul. B-klassi süsteemidele esitatavad sellealased nõuded kehtestab asjaomane liikmesriik (vt lisa B).

Tavaraudtee käitamise KTKd – punkt 4.4 (kinnitatakse edaspidi).

4.3.1.4.   Järelevalveotstarbelise andmesalvestuse liides

Käesolev liides hõlmab andmesalvestuse funktsionaalseid nõudeid ning andmesalvestusfunktsiooni kasutamist. Juhtkäskude põhiparameetrit kirjeldatakse punktis 4.2.15 “Järelevalveotstarbelise andmesalvestuse liides”.

Käesolevat liidest kasutatakse A-klassi süsteemi puhul. B-klassi süsteemidele esitatavad sellealased nõuded kehtestab asjaomane liikmesriik (vt lisa B).

Tavaraudtee käitamise KTKd – punkt 4.2.3.5 (kinnitatakse edaspidi).

4.3.1.5.   Rongi garanteeritud pidurdustõhusus ja omadused

Juhtkäskude alasüsteemiga nähakse ette rongi garanteeritud pidurdustõhususe määratlemine. Käitamise ja liikluskorralduse KTKdega nähakse ette rongi garanteeritud pidurdustõhususe kindlaksmääramise normid. Veeremi KTKdega nähakse ette veeremiüksuste pidurdustõhususe kindlaksmääramise viis.

Käesolevat liidest kasutatakse A-klassi süsteemi puhul. B-klassi süsteemidele esitatavad sellealased nõuded kehtestab asjaomane liikmesriik (vt lisa B).

Tavaraudtee käitamise KTKd – punkt 4.2.2.4 (kinnitatakse edaspidi).

4.3.1.6.   Rongisiseste ETCS-funktsioonide isoleerimine

Käesolev liides hõlmab rongisiseste ETCS-funktsioonide isoleerimisega seotud nõudeid tõrgete puhul. Juhtkäskudega seotud nõuded on esitatud punktis 4.2.2 “Rongisisesed ETCS-funktsioonid”.

Käesolevat liidest kasutatakse A-klassi süsteemi puhul. B-klassi süsteemidele esitatavad sellealased nõuded kehtestab asjaomane liikmesriik (vt lisa B).

Tavaraudtee käitamise KTKd – punkt 4.4 (kinnitatakse edaspidi).

4.3.1.7.   Võtmehaldus

Käesolev liides hõlmab võtmehalduse toimimisnõudeid. Juhtkäskude süsteemi põhiparameeter on sätestatud punktis 4.2.7.6 “ERTMSi raudteeäärsete seadmete eelpaigalduse nõuded”.

Käesolevat liidest kasutatakse A-klassi süsteemi puhul.

Tavaraudtee käitamise KTKd: kinnitatakse edaspidi.

4.3.1.8.   Teljepuksi ülekuumenemise detektorid

Käesolev liides hõlmab teljepuksi ülekuumenemise detektorite toimimisnõudeid. Juhtkäskude põhiparameetrit kirjeldatakse punktis 4.2.10 (HABD (teljepuksi ülekuumenemise detektor)).

Tavaraudtee käitamise KTKd – punkt 4.2.3.5.1 (kinnitatakse edaspidi).

4.3.1.9.   Juhi valvsus

Käesolev liides hõlmab juhi valvsuse funktsiooni toimimisnõudeid. Juhtkäskude alasüsteemi põhiparameeter on esitatud punktis 4.2.2 “Rongisisesed ETCS-funktsioonid”.

Tavaraudtee käitamise KTKd – punkt 4.3.3.7 (kinnitatakse edaspidi).

4.3.1.10.   Liivatamisfunktsioon

Käesolev liides hõlmab juhtide tegutsemisjuhiseid, mille eesmärk on vältida liivatamisest tulenevaid häireid raudteeäärsete rongituvastusseadmete töös. Juhtkäskude süsteemi põhiparameeter on sätestatud punktis 4.2.11 “Ühilduvus raudteeäärsete rongituvastussüsteemidega”.

Tavaraudtee käitamise KTKd – praegu liikluskorralduse KTKdega reguleerimata, kuna need pole piisavalt üksikasjalikud; kinnitatakse edaspidi.

4.3.1.11.   Juhi nähtavusala

Käesolev liides käsitleb juhi nähtavusala läbi kabiini esiklaasi. Juhtkäskude alasüsteemi nõuded on sätestatud punktis 4.2.16. “Raudteeäärsete juhtobjektide nähtavus”.

Tavaraudtee käitamise KTKd – punkt 4.3.2.2 (kinnitatakse edaspidi).

4.3.2.   Veeremi alasüsteemi liides

Kõik viited tavaraudtee veeremi KTKde vedukite ja rööbasbusside osale on avatud punktid. Vedukid on vedurid, elekterveoga mootorrongid ja diiselmootoriga mootorrongid.

4.3.2.1.   Ühilduvus raudteeäärsete rongituvastussüsteemidega

Raudteeäärsete rongituvastussüsteemide omadused peavad olema sellised, et neid oleks võimalik kasutada veeremi KTKdele vastava veeremiga. Juhtkäskude süsteemi põhiparameeter ja viited asjaomastele veeremi KTKdele on sätestatud punktis 4.2.11 “Ühilduvus raudteeäärsete rongituvastussüsteemidega”.

4.3.2.2.   Veeremi ja raudteeäärsete juhtseadmete elektromagnetiline ühilduvus

Käesolev liides käsitleb elektromagnetilise ühilduvuse (EMC) mõjurite (juhitav ja indutseeritav veovool ja muu rongist pärinev elektrivool, elektromagnetvälja omadused ja staatilised väljad) piirmäärasid, mida tuleb veeremi puhul silmas pidada, et tagada raudteeäärsete juhtseadmete nõuetekohane toimimine. Juhtkäskude süsteemi põhiparameeter on sätestatud punktis 4.2.12.2 “Veeremi ja raudteeäärsete juhtseadmete elektromagnetiline ühilduvus”.

Kaubavagunite KTKd – ei kohaldata.

Kiirraudteeveeremi KTKd – punkt 4.1.9.

Vedukite ja rööbasbusside – KTKd.

4.3.2.3.   Rongi garanteeritud pidurdustõhusus ja omadused

Juhtkäskude alasüsteemiga nähakse ette rongi garanteeritud pidurdustõhususe määratlemine. Veeremi KTKdega nähakse ette veeremiüksuste pidurdustõhususe kindlaksmääramise viis. Käitamise ja liikluskorralduse KTKdega nähakse ette rongi garanteeritud pidurdustõhususe kindlaksmääramise normid.

Käesolevat liidest kasutatakse A-klassi süsteemi puhul. B-klassi süsteemidele esitatavad sellealased nõuded kehtestab asjaomane liikmesriik (vt lisa B).

Kaubavagunite KTKd – punkt 4.2.4.1.2.

Kiirraudteeveeremi KTKd – punktid 4.1.5, 4.3.7, 4.3.9.

Vedukite ja rööbasbusside KTKd.

4.3.2.4.   Juhtkäskudega seotud rongisiseste antennide asukoht

Eurobalise'i ja Euroloopi antennide asukoht veeremil peab olema selline, et raudteegeomeetria äärmustes, millesse veerem võib sattuda, oleks tagatud töökindel andmevahetus. Arvesse võetakse veeremi liikumist ja käitumist. Juhtkäskude alasüsteemi põhiparameeter on esitatud punktis 4.2.2 “Rongisisesed ETCS-funktsioonid”.

Käesolevat liidest kasutatakse A-klassi süsteemi puhul. B-klassi süsteemidele esitatavad nõuded kehtestab asjaomane liikmesriik (vt lisa B).

GSM-R-antenni asukoht veeremiüksuste katusel oleneb eelkõige mõõtmistest, mis tehakse iga uut tüüpi veeremiüksuse osas ning mille puhul võetakse arvesse ka teiste (uute või olemasolevate) antennide asukohti. Katsetingimustes peab antenni võimsus vastama punktis 4.2.5 “ETCSi ja EIRENE raadioliidesed” sätestatud nõuetele. Katsetingimusi kirjeldatakse samuti punktis 4.2.5 “ETCSi ja EIRENE raadioliidesed”.

Kaubavagunite KTKd – ei kohaldata.

Kiirraudteeveeremi KTKd – lisa 0, 0,5, punkt 4.2.4.

Vedukite ja rööbasbusside KTKd.

4.3.2.5.   Füüsilised keskkonnatingimused

Rongile paigaldamiseks ette nähtud juhtseadmete kliimatingimused ja füüsilised keskkonnatingimused määratakse kindlaks nende liinide infrastruktuuriregistrite alusel, kus rongi kavatsetakse kasutada, ja lisa A punkti A4 alusel.

Kiirraudteeveeremi KTKd – punkt 4.3.12.

Kaubavagunite KTKd – ei kohaldata.

Vedukite ja rööbasbusside KTKd.

4.3.2.6.   Elektromagnetiline ühilduvus

Euroopa tavaraudteevõrgus kasutamiseks ettenähtud rongisisese juhtseadmete koostu seadmete üldise kasutamise võimaldamiseks tuleb vastavalt lisa A punktile A6 kindlaks määrata rongi prognoositavad elektromagnetilised tingimused. Eurobalise'i sidesüsteemi suhtes kohaldatakse lisa A punkti 9 erisätteid.

B-klassi süsteemidele esitatavad nõuded kehtestab asjaomane liikmesriik (vt lisa B).

Kiirraudteeveeremi KTKd.

Kaubavagunite KTKd – ei kohaldata.

Vedukite ja rööbasbusside KTKd.

4.3.2.7.   Rongisiseste ETCS-funktsioonide isoleerimine

Käesolev liides käsitleb rongisiseste ETCS-funktsioonide isoleerimist. Juhtkäskudega seotud nõuded on esitatud punktis 4.2.2 “Rongisisesed ETCS-funktsioonid”.

Käesolevat liidest kasutatakse A-klassi süsteemi puhul. B-klassi süsteemidele esitatavad sellealased nõuded kehtestab vastutav liikmesriik (vt lisa B).

Kiirraudteeveeremi KTKd – punkt 4.2.4 (lisatakse hiljem).

Kaubavagunite KTKd – ei kohaldata.

Vedukite ja rööbasbusside KTKd.

4.3.2.8.   Andmeliidesed

Rongi ja rongisisese juhtseadmete koostu andmeliides on sätestatud lisa A punktis 7.

Käesolevat liidest kasutatakse A-klassi süsteemi puhul. B-klassi süsteemidele esitatavad sellealased nõuded kehtestab asjaomane liikmesriik (vt lisa B).

Kiirraudteeveeremi KTKd – punktid 4.2.4, 4.3.13.

Kaubavagunite KTKd – ETCSi 1. ja 2. taseme osas ei kohaldata.

Vedukite ja rööbasbusside KTKd.

Raadioside ja veeremi alasüsteemi vaheliste liideste nõuded on sätestatud lisa A punktis 33.

Käesolevat liidest kasutatakse A-klassi süsteemi puhul. B-klassi süsteemidele esitatavad sellealased nõuded kehtestab asjaomane liikmesriik (vt lisa B).

Vastavad spetsifikaadid on sätestatud järgmiselt:

—	kaubavagunite KTKd – ei kohaldata,

—	kiirraudteeveeremi KTKd – punkt,

—	vedukite ja rööbasbusside KTKd.

4.3.2.9.   Teljepuksi ülekuumenemise detektorid

Käesolev liides hõlmab teljepuksi ülekuumenemise detektorite tehnilisi nõudeid. Juhtkäskude alasüsteemi põhiparameetrit kirjeldatakse punktis 4.2.10 “HABD (teljepuksi ülekuumenemise detektor)”.

Vastavad spetsifikaadid on sätestatud järgmiselt:

—	kaubavagunite KTKd – punkt 4.2.3.3.2,

—	kiirraudteeveeremi KTKd – punktid 4.2.11, 4.3.13,

—	vedukite ja rööbasbusside KTKd.

4.3.2.10.   Veeremiüksuste esilaternad

Käesolev liides hõlmab veeremiüksuste esilaternate värvuse ja valgustugevusega seotud tehnilisi nõudeid, et tagada raudteeäärsete valgustpeegeldavate märkide ja peegeldava riietuse nähtavus. Juhtkäskude alasüsteemi nõuded on sätestatud punktis 4.2.16 “Raudteeäärsete juhtobjektide nähtavus”.

Kaubavagunite KTKd – ei kohaldata.

Kiirraudteeveeremi KTKd – punkt 4.2.20.

Vedukite ja rööbasbusside KTKd.

4.3.2.11.   Juhi valvsus

Käesolev liides hõlmab juhi valvsuse funktsiooniga seotud tehnilisi nõudeid. Juhtkäskude alasüsteemi põhiparameeter on esitatud punktis 4.2.2 “Rongisisesed ETCS-funktsioonid”.

Kaubavagunite KTKd – ei kohaldata.

Kiirraudteeveeremi KTKd – punkt 4.2.2.

Vedukite ja rööbasbusside KTKd.

4.3.2.12.   Läbisõidu mõõtmine

Läbisõidumõõdiku ja rongisiseste ETCS-funktsioonide hulka kuuluva läbisõidu mõõtmise funktsiooni vaheline liides.

Käesolev veeremi KTKde liides on punktis 4.2.6.3 “Läbisõidu mõõtmine” sätestatud põhiparameetri osas vajalik üksnes juhul, kui läbisõidumõõtur on eraldi koostalitlusega seotud komponent (vt punkt 5.2.2 “Koostalitlusvõime komponentide rühmitamine”). Käesolevat liidest kasutatakse A-klassi süsteemi puhul. B-klassi süsteemidele esitatavad sellealased nõuded kehtestab asjaomane liikmesriik (vt lisa B). Kiirraudteeveeremi KTKd – punkt 4.2.4.

Kaubavagunite KTKd – ei kohaldata.

Vedukite ja rööbasbusside KTKd.

4.3.2.13.   Järelevalveotstarbelise andmesalvestuse liides

Käesolev liides hõlmab andmesalvestusega seotud tehnilisi nõudeid.Juhtkäskude põhiparameetrit kirjeldatakse punktis 4.2.15 “Järelevalveotstarbelise andmesalvestuse liides”.

Käesolevat liidest kasutatakse A-klassi süsteemi puhul. B-klassi süsteemidele esitatavad nõuded kehtestab asjaomane liikmesriik (vt lisa B).

Kaubavagunite KTKd – ei kohaldata.

Kiirraudteeveeremi KTKd – punkt 4.3.13.

Vedukite ja rööbasbusside KTKd.

4.3.2.14.   Rongisiseste seadmete eelpaigaldus

Käesolev liides hõlmab veeremi A-klassi seadmete eelpaigalduse ulatust, nagu on sätestatud lisa A punktis 57.

Käesolevat liidest kasutatakse A-klassi süsteemi puhul.

Kiirraudteeveeremi KTKd – punkt 4.2.4.

4.3.3.   Infrastruktuuri alasüsteemi liidesed

4.3.3.1.   Rongituvastussüsteemid

Infrastruktuuri rajamisel tuleb tagada, et raudteeäärsed rongituvastussüsteemid vastavad punktis 4.2.11 “Ühilduvus raudteeäärsete rongituvastussüsteemidega” sätestatud nõuetele.

Infrastruktuuri KTKd – viide juhtkäskude alasüsteemi KTKdele lisatakse tulevikus neile KTKdele, et infrastruktuuri KTKd vastaksid juhtkäskude alasüsteemi nõuetele.

4.3.3.2.   Raudteeäärsed antennid

Raudteeäärsete alasüsteemide antennid tuleb paigutada selliselt, et raudteegeomeetria äärmustes, millesse veerem võib sattuda, oleks tagatud töökindel andmevahetus. Arvesse võetakse veeremi liikumist ja käitumist. Vt punkt 4.2.5 “ETCSi ja EIRENE raadioliidesed”.

Käesolevat liidest kasutatakse A-klassi süsteemi puhul. B-klassi süsteemidele esitatavad sellealased nõuded kehtestab asjaomane liikmesriik (vt lisa B).

Infrastruktuuri KTKd: määratakse kindlaks edaspidi rööpavahest lähtuvalt.

4.3.3.3.   Füüsilised keskkonnatingimused

Infrastruktuuri prognoositavad kliimatingimused ja füüsilised keskkonnatingimused kantakse infrastruktuuriregistrisse, nagu on sätestatud lisa A punktis A5.

4.3.3.4.   Elektromagnetiline ühilduvus

Infrastruktuuri prognoositavad elektromagnetilised tingimused määratakse kindlaks lisa A punkti A7 kohaselt. Eurobalise'i sidesüsteemi suhtes kohaldatakse lisa A punkti 9 erisätteid. Rongisisene juhtseadmete koost, mis vastab lisa A punktile A6 ja lisa A punktis 9 Eurobalise'i suhtes sätestatud erinõuetele, loetakse asjaomastele olulistele nõuetele vastavaks.

4.3.4.   Energia alasüsteemi liidesed

4.3.4.1.   Elektromagnetiline ühilduvus

Maarajatiste prognoositavad elektromagnetilised tingimused määratakse kindlaks lisa A punkti A7 kohaselt. Eurobalise'i sidesüsteemi suhtes kohaldatakse lisa A punkti 9 erisätteid. Rongisisene juhtseadmete koost, mis vastab lisa A punktile A6 ja lisa A punktis 9 Eurobalise'i suhtes sätestatud erinõuetele, loetakse asjaomastele olulistele nõuetele vastavaks.

4.4.   Kasutuseeskirjad

Juhtkäskude alasüsteemi kasutuseeskirjad on üksikasjalikult sätestatud käitamise ja liikluskorralduse KTKdes.

4.5.   Hoolduseeskirjad

Käesolevate KTKde alla kuuluva alasüsteemi hoolduseeskirjad peavad tagama 4. peatükis toodud põhiparameetrites sätestatud väärtuste püsimise ettenähtud piirides koostude kogu kasutusea jooksul. Jooksva hoolduse või remonditööde käigus võib süsteem siiski põhiparameetrites sätestatud väärtustele mitte vastata; hoolduseeskirjad peavad taga, et nende toimingute käigus ei väheneks ohutus.

Nimetatud tulemuste saavutamiseks tuleb täita järgmised tingimused.

4.5.1.   Seadme tootja vastutus

Alasüsteemis kasutatava seadme tootja peab kindlaks määrama järgmise:

—

kõik hooldusnõuded ja -protseduurid (sealhulgas nõuetekohase toimimise jälgimine, diagnostika- ja katsemeetodid ning -vahendid), mis on vajalikud käesolevate KTKde kohustuslikes nõuetes sätestatud oluliste nõuete ja väärtuste järgimiseks seadme kogu kasutusea jooksul (paigaldamisele eelnev vedu ja säilitamine, tavapärane kasutamine, tõrked, remondimeetmed, kontrollimine ja töösse sekkumine, demonteerimine jne),

—	kõik tervise- ja ohutusriskid, mis võivad mõjutada üldsust ning hoolduspersonali,

—	teestruktuuri esimese hoolduse tingimused (st teestruktuuri vahetatavate osade (LRU) määratlus), heakskiidetud ühilduvad riistvara- ja tarkvaraversioonid, rikkis LRUde väljavahetamise ja nt rikkis LRUde ladustamise ning rikkis LRUde parandamise tingimused,

—	tehnilised tingimused, mille alusel võib rikkis seadmetega rongiga sõita teekonna lõpuni või töökotta (tehnilise seisundi halvenemise seisukohalt, nt funktsioonid osaliselt või täielikult välja lülitatud, teistest funktsioonidest isoleeritud vms),

—	kontrollimised, mis tuleb teha juhul, kui seade on erandliku koormuse all (nt erandlikud keskkonnatingimused või põrutused).

4.5.2.   Tellijate vastutus

Tellijad peavad

—	tagama, et kõikide käesolevate KTKde kohaldamisalasse kuuluvate komponentide (koostalitlusvõime komponendid ja muud komponendid) osas on kindlaks määratud punktis 4.5.1 “Seadme tootja vastutus” sätestatud hoolduseeskirjad,

—	kehtestama kõikide käesolevate KTKde kohaldamisalasse kuuluvate komponentide hoolduseeskirjad, võttes arvesse riske, mis tulenevad eri seadmete koostoimest alasüsteemis ning liidestest teiste alasüsteemidega.

4.5.3.   Infrastruktuuriettevõtja või raudtee-ettevõtja vastutus

Rongisisese või raudteeäärse koostu toimimise eest vastutav infrastruktuuriettevõtja või raudtee-ettevõtja

—	kehtestab punktis 4.5.4 “Hooldusplaan” sätestatud hooldusplaani.

4.5.4.   Hooldusplaan

Hooldusplaani aluseks on punktide 4.5.1 “Seadme tootja vastutus”, 4.5.2 “Tellijate vastutus” ja 4.5.3 “Infrastruktuuriettevõtja või raudtee-ettevõtja vastutus” sätted ning see hõlmab vähemalt järgmist:

—	seadme kasutustingimused, mille aluseks on tootjate kehtestatud nõuded,

—

hooldusprogrammide andmed (nt ennetavate hooldustööde ja parandustööde määratlus, maksimaalne ennetavate hooldustööde vaheline aeg ja vastavad ettevaatusabinõud, mis tuleb võtta alasüsteemi ja hoolduspersonali ohutuse tagamiseks, pidades silmas hooldustöödest tulenevaid häireid juhtkäskude alasüsteemi töös),

—	varuosade säilitamise nõuded,

—	teestruktuuri esmase hoolduse määratlus,

—	rikkis seadmete käitlemise eeskirjad,

—	hoolduspersonali ametialase pädevuse miinimumnõuded, pidades silmas tervise- ja ohutusriske,

—	hoolduspersonali vastutus ja volitused (nt juurdepääs seadmetele, süsteemi töö piirangute ja/või katkestuste haldamine, LRUde väljavahetamine, rikkis LRUde parandamine, süsteemi tavapärase töö taastamine),

—	ETCS-identimiskoodide haldamise protseduurid. Vt punkt 4.2.9 “ETCS-ID haldamine”,

—	ohutust oluliselt mõjutavate vigade ja sagedaste süsteemiriketega seotud teabe seadme tootjale edastamise viisid.

4.6.   Kutsekvalifikatsioon

Juhtkäskude alasüsteemi kasutamiseks nõutav kutsekvalifikatsioon kuulub käitamise ja liikluskorralduse KTKde kohaldamisalasse.

Juhtkäskude alasüsteemi hooldusega seotud kvalifikatsiooninõuded sätestatakse üksikasjalikult hooldusplaanis (vt punkt 4.5.4 “Hooldusplaan”).

4.7.   Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded

Lisaks hooldusplaanides sätestatud nõuetele (vt punkt 4.5 “Hoolduseeskirjad”), tuleb võtta ettevaatusabinõusid hoolduspersonali ja kasutajate tervise ja ohutuse kaitsmiseks vastavalt Euroopa normidele ja Euroopa õigusaktidega kooskõlas olevatele riiklikele normidele.

4.8.   Infrastruktuuri- ja veeremiregistrid

Juhtkäskude alasüsteemi käsitatakse kahe koostuna:

—	rongisisene koost,

—	raudteeäärne koost.

Tavaraudtee infrastruktuuri ja veeremi nõuded ning juhtseadmete kooste käsitlevad veeremiregistri andmed on sätestatud lisas C (liinide ja rongide omadused).

5.   KOOSTALITLUSVÕIME KOMPONENDID

5.1.   Mõisted

Direktiivi 2001/16/EÜ artikli 2 punktis d sätestatakse, et:

koostalitlusvõime komponendid on “alasüsteemis kasutatav või alasüsteemis kasutamiseks mõeldud mis tahes lihtkomponent, komponentide kogum, alakoost või kogukoost, millest otseselt või kaudselt sõltub üleeuroopalise tavaraudteesüsteemi koostalitlusvõime. Mõiste “komponent” hõlmab nii materiaalseid kui ka mittemateriaalseid esemeid, näiteks tarkvara.”

Nagu sätestatakse 2. peatükis, jaguneb juhtkäskude alasüsteem kaheks koostuks, mistõttu direktiivis antud üldist mõistet tuleb kohandada järgmiselt:

koostalitlusvõime juhtkomponendid on raudteeäärses koostus või rongisiseses koostus kasutatav või kasutamiseks mõeldud mis tahes lihtkomponent, komponentide kogum või seadmete alakoost, millest otseselt või kaudselt sõltub üleeuroopalise tavaraudteesüsteemi koostalitlusvõime. Mõiste “komponent” hõlmab nii materiaalseid kui ka mittemateriaalseid esemeid, näiteks tarkvara.

5.2.   Koostalitlusvõime komponentide loend

5.2.1.   Koostalitlusvõime põhikomponendid

Juhtkäskude alasüsteemi koostalitlusvõime komponendid on loetletud

—	rongisisese koostu kohta tabelis 5.1.a,

—	raudteeäärse koostu kohta tabelis 5.2.a.

Koostalitlusvõime komponendi “ohutusplatvorm” on koostisosa (geneeriline toode, olenemata kasutusviisist), mis sisaldab riistvara ja alustarkvara (püsivara ja/või operatsioonisüsteem ja/või tugirakendused) ja mida saab kasutada keerukamate süsteemide koostamiseks (geneerilised rakendused, st rakenduste liigid).

5.2.2.   Koostalitlusvõime komponentide rühmitamine

Juhtkäskude koostalitlusvõime põhikomponentidest, mis on sätestatud tabelites 5.1.a ja 5.2.a, võib koostada suuremaid üksusi. Rühm määratletakse seejärel koostalitlusvõime integreeritud komponentide funktsioonide ning rühmast väljapoole ulatuvate liideste alusel. Sellise rühma tekke korral käsitatakse seda koostalitlusvõime komponendina.

—	Tabelis 5.1.b on loetletud rongisisese koostu koostalitlusvõime komponendid.

—	Tabelis 5.2.b on loetletud raudteeäärse koostu koostalitlusvõime komponendid.

Kui liidese määratlemiseks käesolevate KTKdega ettenähtud kohustuslikud näitajad puuduvad, võib vastavusdeklaratsiooni koostamiseks koostalitlusvõime komponente rühmitada.

5.3.   Komponentide toimivus ja näitajad

Iga koostalitlusvõime põhikomponendi või koostalitlusvõime komponentide rühma osas sätestatakse 5. peatükis järgmised andmed:

—	3. veerus funktsioonid ja liidesed. Tuleb silmas pidada, et koostalitlusvõime komponentidel on ka valikulisi funktsioone ja/või liideseid,

—	4. veerus iga funktsiooni või liidese vastavushindamise kohustuslikud näitajad, võimalusel koos viitega 4. peatüki vastavale punktile,

—	5. veerus vastavushindamiseks kasutatavad moodulid, mida kirjeldatakse käesolevate KTKde 6. peatükis.

Tuleb silmas pidada, et iga koostalitlusvõime põhikomponendi või komponentide rühma suhtes kehtivad punkti 4.5.1 “Seadme tootja vastutus” nõuded.

Tabel 5.1.a.

Rongisisese juhtseadmete koostu koostalitlusvõime põhikomponendid

1	2	3	4	5
Nr	Koostalitlusvõime komponent (KK)	Omadused	Lisa A punkti n alusel hinnatavad erinõuded	Moodul
1	Rongisisene ERTMS/ETCS	Ohutus	4.2
		Rongisisesed ETCS-funktsioonid	4.2.2	H2 või B ja D või B ja F
		Välja arvatud: — läbisõidu mõõtmine — järelevalveotstarbeline andmesalvestus
		ETCSi ja EIRENE raadioliidesed	4.2.5
		RBC (2. ja 3. tase)
		Sõidusignaalide uuendamise seade (1. tasemel vabatahtlik)
		Eurobalise'i raadioliides
		Euroloopi raadioliides (1. tasemel vabatahtlik)
		Liidesed
		STM (K-liidese kasutamine vabatahtlik)	0
		Rongisisene ERTMS GSM-R	4.2.6.2
		Läbisõidu mõõtmine	4.2.6.3
		Võtmehaldussüsteem	4.2.7.6
		ETCS-ID haldamine	4.2.9
		ETCSi juhi-masina liides	4.2.13
		Võtmehaldus	4.3.1.7
		Füüsilised keskkonnatingimused	4.3.2.5
		EMC	4.3.2.6
		Andmeliides. See hõlmab ka juhi valvsuse (valikuline) ja rongi terviklikkuse funktsioone (üksnes 3. tasemel)	4.3.2.8
		Ohutusteabesalvesti	puudub
2	Rongisisene ohutusplatvorm	Ohutus	4.2	H2 või B ja D või B ja F
3	Ohutusteabesalvesti	Rongisisesed ETCS-funktsioonid	4.2.2	H2 või B ja D või B ja F
		Üksnes järelevalveotstarbeline andmesalvestus
		Liidesed
		Kontrollmeeriku allalaadimisvahend
		Rongisisene ERTMS/ETCS	puudub
		Keskkonnatingimused	4.3.2.5
		EMC	4.3.2.6
4	Läbisõidu mõõtmine	Ohutus	4.2	H2 või B ja D või B ja F
		Rongisisesed ETCS-funktsioonid	4.2.2
		Üksnes läbisõidu mõõtmine
		Liidesed
		Rongisisene ERTMS/ETCS	4.2.6.3
		Keskkonnatingimused	4.3.2.5
		EMC	4.3.2.6
5	Väline STM	Funktsioonid ja ohutus	puudub	H2 või B ja D või B ja F
		Vastavalt riiklikele nõuetele
		Liidesed
		Rongisisene ERTMS/ETCS	0
		B-klassi süsteemi raadioliides Vastavalt riiklikele nõuetele	puudub
		Keskkonnatingimused Vastavalt riiklikele nõuetele	puudub
		EMC Vastavalt riiklikele nõuetele	puudub
6	Rongisisene ERTMS/GSM-R	EIRENE funktsioonid	4.2.4	H2 või B ja D või B ja F
		Andmeside üksnes 2. või 3. tasemel või 1. tasemel sõidusignaalide uuendamise süsteemiga
		Liidesed
		Rongisisene ERTMS/ETCS Üksnes 2. või 3. tasemel või 1. tasemel sõidusignaalide uuendamise süsteemiga	4.2.6.2
		GSM-R	4.2.5
		EIRENE juhi-masina liides	4.2.14
		Keskkonnatingimused	4.3.2.5
		EMC	4.3.2.6

Tabel 5.1.b.

Rongisisese juhtseadmete koostu koostalitlusvõime komponentide rühmad

Käesolev tabel on struktuurinäide. koostada võib ka teistsuguseid rühmi.

1	2	3	4	5
Nr	Koostalitlusvõime komponent	Omadused	Lisa A punkti n alusel hinnatavad erinõuded	Moodul
1	Rongisisene ohutusplatvorm Rongisisene ERTMS/ETCS Ohutusteabesalvesti Läbisõidu mõõtmine	Ohutus	4.2
		Rongisisesed ETCS-funktsioonid	4.2.2	H2 või B ja D või B ja F
		ETCSi ja EIRENE raadioliidesed	4.2.5
		RBC (2. ja 3. tase)
		Sõidusignaalide uuendamise seade (1. tasemel vabatahtlik)
		Eurobalise'i raadioliides
		Euroloopi raadioliides (1. tasemel vabatahtlik)
		Liidesed
		STM (K-liidese kasutamine vabatahtlik)	0
		Rongisisene ERTMS GSM-R	4.2.6.2
		Võtmehaldussüsteem	4.2.7.6
		ETCS-ID haldamine	4.2.9
		ETCSi juhi-masina liides	4.2.13
		Füüsilised keskkonnatingimused	4.3.2.5
		EMC	4.3.2.6
		Kontrollmeeriku allalaadimisvahend
		Andmeliides. See hõlmab ka juhi valvsuse (valikuline) ja rongi terviklikkuse funktsioone (üksnes 3. tasemel)	4.3.2.8

Tabel 5.2.a

Raudteeäärse juhtseadmete koostu koostalitlusvõime põhikomponendid

1	2	3	4	5
Nr	Koostalitlusvõime komponent	Omadused	4. peatüki alusel hinnatavad erinõuded	Moodul
1	RBC	Ohutus	4.2
		Raudteeäärsed ETCS-funktsioonid	4.2.3	H2 või B ja D või B ja F
		Välja arvatud Eurobalise'i, sõidusignaalide uuendamise süsteemi ja Euroloopi side
		ETCSi ja EIRENE raadioliidesed	4.2.5
		Üksnes raadioside rongiga
		Liidesed
		Naabruses asuv RBC	0, 4.2.7.2
		Raudteeäärne ERTMS GSM-R	4.2.7.3
		Võtmehaldussüsteem	4.2.7.6
		ETCS-ID haldamine	4.2.9
		Blokeerimine	puudub
		Keskkonnatingimused	4.3.3.3
		EMC	4.3.3.4
2	Sõidusignaalide uuendamise seade	Ohutus	4.2
		Raudteeäärsed ETCS-funktsioonid	4.2.3	H2 või B ja D või B ja F
		Välja arvatud Eurobalise'i ja Euroloopi side ning 2. ja 3. taseme funktsioonid
		ETCSi ja EIRENE raadioliidesed	4.2.5
		Üksnes raadioside rongiga
		Liidesed
		Raudteeäärne ERTMS GSM-R	4.2.7.3
		Võtmehaldussüsteem	4.2.7.6
		ETCS-ID haldamine	4.2.9
		Blokeerimine ja LEU	4.2.3
		Keskkonnatingimused	4.3.3.3
		EMC	4.3.3.4
3	Eurobalise	Ohutus	4.2
		ETCSi ja EIRENE raadioliidesed	4.2.5	H2 või B ja F või B ja D
		Üksnes Eurobalise'i side rongiga
		Liidesed
		Eurobalise/LEU	4.2.7.4
		ETCS-ID haldamine	4.2.9
		Keskkonnatingimused	4.3.3.3
		EMC	4.3.3.4
4	Euroloop	Ohutus	4.2
		ETCSi ja EIRENE raadioliidesed	4.2.5	H2 või B ja F või B ja D
		Üksnes Euroloopi side rongiga
		Liidesed
		Euroloop/LEU	4.2.7.5
		ETCS-ID haldamine	4.2.9
		Keskkonnatingimused	4.3.3.3
		EMC	4.3.3.4
5	Eurobalise/LEU	Ohutus	4.2
		Raudteeäärsed ETCS-funktsioonid	4.2.3	H2 või B ja F või B ja D
		Välja arvatud sõidusignaalide uuendamise süsteemi ja Euroloopi side ning 2. ja 3. taseme funktsioonid
		Liidesed
		Raudteeäärne signaalimine	puudub
		Eurobalise	4.2.7.4
		ETCS-ID haldamine	4.2.9
		Keskkonnatingimused	4.3.3.3
		EMC	4.3.3.4
6	Euroloop/LEU	Ohutus	4.2
		Raudteeäärsed ETCS-funktsioonid	4.2.3	H2 või B ja F või B ja D
		Välja arvatud sõidusignaalide uuendamise süsteemi ja Eurobalise'i side ning 2. ja 3. taseme funktsioonid
		Liidesed
		Raudteeäärne signaalimine	puudub
		Euroloop	4.2.7.5
		ETCS-ID haldamine	4.2.9
		Keskkonnatingimused	4.3.3.3
		EMC	4.3.3.4
7	Raudteeäärne ohutusplatvorm	Ohutus	4.2	H2 või B ja D või B ja F

Tabel 5.2.b

Raudteeäärse juhtseadmete koostu koostalitlusvõime komponentide rühmad

Käesolev tabel on struktuurinäide. Koostada võib ka teistsuguseid rühmi.

1	2	3	4	5
Nr	Koostalitlusvõime komponent	Omadused	4. peatüki alusel hinnatavad erinõuded	Moodul
1	Raudteeäärne ohutusplatvorm Eurobalise Eurobalise/LEU	Ohutus	4.2
		Raudteeäärsed ETCS-funktsioonid	4.2.3	H2 või B ja D või B ja F
		Välja arvatud Euroloopi side ning 2. ja 3. taseme funktsioonid
		ETCSi ja EIRENE raadioliidesed	4.2.5
		Üksnes Eurobalise'i side rongiga
		Liidesed
		Raudteeäärne signaalimine	puudub
		ETCS-ID haldamine	4.2.9
		Keskkonnatingimused	4.3.3.3
		EMC	4.3.3.4
2	Raudteeäärne ohutusplatvorm Euroloop Euroloop/LEU	Ohutus	4.2
		Raudteeäärsed ETCS-funktsioonid	4.2.3	H2 või B ja D või B ja F
		Välja arvatud Eurobalise'i side ning 2. ja 3. taseme funktsioonid
		ETCSi ja EIRENE raadioliidesed	4.2.5
		Üksnes Euroloopi side rongiga
		Liidesed
		Raudteeäärne signaalimine	puudub
		ETCS-ID haldamine	4.2.9
		Keskkonnatingimused	4.3.3.3
		EMC	4.3.3.4

6.   KOMPONENTIDE VASTAVUSHINDAMINE JA/VÕI KASUTUSSOBIVUSE HINDAMINE NING ALASÜSTEEMI VASTAVUSTÕENDAMINE

6.0.   Sissejuhatus

Käesolevate KTKde kohaldamisalas tagatakse käesolevate KTKde 3. peatükis viidatud vajalike oluliste nõuete täitmine 4. peatükis sätestatud nõuete järgimisega ning seejärel 5. peatükis koostalitlusvõime komponentide nõuete järgimisega, mida kinnitab koostalitlusvõime komponendi vastavushindamise ja/või kasutussobivuse hindamise positiivne tulemus ning alasüsteemi vastavustõendamine, mida kirjeldatakse 6. peatükis.

Kui aga osa olulisi nõudeid kuulub riiklike eeskirjade alla seoses

a)	B-klassi süsteemide kasutamisega (sealhulgas STMide riigisisesed funktsioonid);

b)	KTKde avatud punktidega;

c)	direktiivi 2001/16/EÜ artikli 7 kohaste eranditega;

d)	punktis 7.3 kirjeldatud erijuhtumitega,

viiakse asjakohane vastavushindamine läbi kõnealuse liikmesriigi vastutusel ning kehtestatud korra kohaselt.

6.1.   Koostalitlusvõime komponendid

6.1.1.   Hindamisprotseduurid

Koostalitlusvõime komponendi (KK) (ja/või koostalitlusvõime komponentide kogumite) tootja või tema ühenduses asuv volitatud esindaja koostavad enne nende turuleviimist EÜ vastavusdeklaratsiooni, nagu on ette nähtud direktiivi 2001/16/EÜ artikliga 13.1 ja IV lisaga.

Käesolevate KTKde 5. peatükis määratletud koostalitlusvõime komponentide ja/või koostalitlusvõime komponentide kogumite hindamisprotseduuri käigus rakendatakse punktis 6.1.2 “Moodulid” sätestatud mooduleid.

Mõned käesolevates KTKdes nimetatud tehnilised kirjeldused sisaldavad kohustuslikke ja/või valikulisi funktsioone. Teavitatud asutus

—	kontrollib, et olemas on kõik koostalitlusvõime komponendi kohustuslikud funktsioonid,

—	kontrollib, millised valikulised funktsioonid on olemas,

ning viib läbi vastavushindamise.

Tarnija märgib EÜ vastavusdeklaratsiooni, millised valikulised funktsioonid on olemas.

Teavitatud asutus kontrollib, et ükski komponendis kasutatav täiendav funktsioon ei põhjusta vastuolu kasutatud kohustuslike või valikuliste funktsioonidega.

6.1.1.1.   Spetsiaalne andmeedastusmoodul (STM)

STM peab vastama riiklikele nõuetele ning selle heakskiitmise eest vastutab asjaomane liikmesriik, nagu on sätestatud lisas B.

STMi ja rongisiseste ERTMS-/ETCS-süsteemide liidese osas peab teavitatud asutus läbi viima vastavushindamise. Teavitatud asutus kontrollib, kas liikmesriik on STMi riikliku osa heaks kiitnud.

6.1.1.2.   EÜ kasutussobivuse deklaratsioon

Juhtkäskude alasüsteemi koostalitlusvõime komponentide puhul EÜ kasutussobivuse deklaratsiooni ei nõuta.

6.1.2.   Moodulid

Juhtkäskude alasüsteemi alla kuuluvate koostalitlusvõime komponentide hindamiseks võib tootja või tema ühenduses asuv volitatud esindaja valida tabelite 5.1a, 5.1b, 5.2a ja 5.2b kohased moodulid

—	tüübihindamismenetluse (moodul B) projekteerimis- ja arendusfaasis koos kvaliteedijuhtimise süsteemi menetlusega (moodul D) tootmisfaasis või

—	tüübihindamismenetluse (moodul B) projekteerimis- ja arendusfaasis koos tootetõendusega (moodul F) või

—	täieliku kvaliteedijuhtimise süsteemi koos projektihindamise menetlusega (moodul H2).

Moodulite kirjeldus on esitatud käesolevate KTKde lisas E.

Mooduli D (tootmise kvaliteedijuhtimise süsteem) võib valida üksnes juhul, kui tootja kasutab tootmise, lõpptoodangu kontrollimise ja katsetamise osas kvaliteedisüsteemi, mille on heaks kiitnud ning mille kohaldamist jälgib teavitatud asutus.

Mooduli H2 (täielik kvaliteedijuhtimise süsteem koos projektihindamisega) võib valida üksnes juhul, kui tootja kasutab projekteerimise, tootmise, lõpptoodangu kontrollimise ja katsetamise osas kvaliteedisüsteemi, mille on heaks kiitnud ning mille kohaldamist jälgib teavitatud asutus.

Mõningate moodulite puhul kehtivad järgmised täiendavad selgitused:

—

lisas E kirjeldatud mooduli B (tüübihindamine) osas, seoses 4. peatükiga: a) nõutakse projekti läbivaatust; b) ei nõuta tootmisprotsessi järelevalvet, kui moodulit B (tüübihindamine) kasutatakse koos mooduliga D (tootmise kvaliteedijuhtimise süsteem); c) nõutakse tootmisprotsessi järelevalvet, kui moodulit B (tüübihindamine) kasutatakse koos mooduliga F (tootetõendus),

—	lisas E kirjeldatud mooduli F (tootetõendus) osas ei ole seoses 3. peatükiga lubatud statistiline tõendamine, st kõik koostalitlusvõime komponendid tuleb eraldi läbi vaadata,

—	mooduli H2 (täielik kvaliteedijuhtimise süsteem koos projektihindamisega) punkti 6.3 osas nõutakse tüübikatsetust.

Olenemata valitud moodulist kohaldatakse nende koostalitlusvõime komponentide tõendamise puhul, millele kohaldatakse ohutuse põhiparameetri nõudeid (punkt 4.2. “Alasüsteemi funktsionaalsed ja tehnilised näitajad”), lisa A punkti 47 ning lisade A1, A2 ja A3 sätteid.

Olenemata valitud moodulist kontrollitakse, kas koostalitlusvõime komponendi tarnija poolsed hooldussoovitused vastavad käesolevate KTKde punktile 4.5 “Hoolduseeskirjad”.

Kui kasutatakse moodulit B (tüübihindamine), toimub hindamine kontrollidokumentide ja tehnilise dokumentatsiooni alusel (vt mooduli B (tüübihindamine) kirjelduse punktid 3 ja 4.1).

Kui kasutatakse moodulit H2 (täielik kvaliteedijuhtimise süsteem koos projektihindamisega), hõlmab projektihindamine kõiki tõendeid selle kohta, et käesolevate KTKde punkti 4.5 “Hoolduseeskirjad” nõuded on täidetud.

6.2.   Juhtkäskude alasüsteem

6.2.1.   Hindamisprotseduurid

Käesolevas peatükis käsitletakse juhtkäskude alasüsteemi EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni. Nagu 2. peatükis märgiti, käsitatakse juhtkäskude alasüsteemi kahe koostuna:

—	rongisisene koost,

—	raudteeäärne koost.

Mõlema koostu puhul nõutakse EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni.

Tellija või tema ühenduses asuva volitatud esindaja taotlusel viib teavitatud asutus rongisisese ja raudteeäärse koostu osas läbi direktiivi 2001/16/EÜ VI lisa kohase EÜ vastavustõendamise.

Tellija koostab juhtkäskude alasüsteemi kohta EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni vastavalt direktiivi 2001/16/EÜ artikli 18 lõikele 1 ja V lisale.

EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni sisu peab olema direktiivi 2001/16/EÜ V lisa kohane. See hõlmab koostus kasutatud koostalitlusvõime komponentide integreerimise vastavustõendamist; tabelites 6.1 ja 6.2 määratletakse vastavustõendamise alla kuuluvad omadused ning viidatakse kohustuslikele tehnilistele kirjeldustele.

Mõned käesolevates KTKdes nimetatud tehnilised kirjeldused sisaldavad kohustuslikke ja/või valikulisi funktsioone. Teavitatud asutus

—	kontrollib, kas koostul on olemas kõik kohustuslikud funktsioonid,

—	kontrollib, kas on olemas kõik vastavalt kas raudteeäärse või rongisisese koostu puhul nõutavad valikulised funktsioonid.

Teavitatud asutus kontrollib, ega ükski komponendis kasutatav täiendav funktsioon põhjusta vastuolu kasutatud kohustuslike või valikuliste funktsioonidega.

Andmed raudteeäärse koostu ja rongisisese koostu konkreetse rakendamise kohta esitatakse infrastruktuuriregistris ja veeremiregistris, nagu on sätestatud lisas C.

Raudteeäärse koostu või rongisisese koostu EÜ vastavustõendamise deklaratsioonis esitatakse kõik nimetatud registritesse kandmiseks vajalikud andmed. Registreid hallatakse vastavalt koostalitlusvõime direktiivi 2001/16/EÜ artiklile 24.

Raudteeäärse koostu või rongisisese koostu EÜ vastavustõendamise deklaratsioon koos vastavustunnistustega on piisavad, et tagada raudteeäärse koostu koostalitlus rongisisese koostuga, millel on vastavad veeremiregistrisse ja infrastruktuuriregistrisse kantud omadused, ning alasüsteemi EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni ei ole täiendavalt vaja.

6.2.1.1.   Rongisisese koostu funktsionaalse integreerituse vastavustõendamine

Tuleb läbi viia veeremile paigaldatud rongisisese juhtseadmete koostu vastavustõendamine. Juhtseadmete osas, mis ei ole määratletud üksnes A-klassi seadmetena, kuuluvad käesolevate KTKde alla ka koostalitlusvõimega (nt STMi/ERTMSi/ETCSi rongisisene liides) seotud vastavustõendamise nõuded.

Enne rongisiseste funktsioonide vastavustõendamist tuleb koostus sisalduvaid koostalitlusvõime komponente hinnata vastavalt punktile 6.1, mille tulemusel neile antakse EÜ vastavusdeklaratsioon. Teavitatud asutus hindab, kas need on rakenduse jaoks sobivad (nt kasutatud valikulisi funktsioone silmas pidades).

A-klassi funktsioonide puhul, mille vastavustõendamine on juba toimunud koostalitlusvõime komponendi tasandil, ei ole täiendavat vastavustõendamist vaja.

Integreerituse kontrollimiseks tehakse katsed, mille eesmärk on näidata, et koostus kasutatud komponendid on omavahel õigesti ühendatud ning omavad liideseid rongiga, et tagada koostu konkreetse rakenduse osas nõutav funktsionaalsus ja toimivus. Kui samadele veeremiühikutele paigaldatakse identsed rongisisesed juhtseadmete koostud, tuleb integreeritust kontrollida vaid üks kord ühel veeremiühikul.

Kontrollitakse järgmist:

—	rongisisese juhtseadmete koostu õige paigaldamine (nt tehniliste eeskirjade täitmine, vastastikku ühendatud seadmete koostöö, ohtlike seoste puudumine ja, kui vaja, rakendusekohaste andmete talletamine),

—	veeremiliideste nõuetekohane toimimine (nt rongi pidurid, valvsussüsteemid, rongi komplektsus),

—	vastavate omadustega (nt ETCSi rakendusaste, kasutatud valikulised funktsioonid) raudteeäärse juhtseadmete koostuga sidepidamise võime,

—	kõikide vajalike andmete kogumise ja ohutusandmete salvestusseadmes talletamise võime (ka ETCSi alla mittekuuluvate süsteemide puhul, kui vaja).

Kontrolli võib läbi viia depoos.

Et kontrollida rongisisese koostu võimet suhelda raudteeäärse koostuga, kontrollitakse selle võimet võtta vastu sertifitseeritud Eurobalise'i ja (kui see funktsioon on rongis olemas) Euroloopi teateid ning luua GSM-R ühendusi kõnede (kui see funktsioon on olemas) ja andmete edastamiseks.

Kui koost sisaldab ka B-klassi seadmeid, kontrollib teavitatud asutus, kas asjaomase liikmesriigi kehtestatud integratsioonikatsete nõuded on täidetud.

6.2.1.2.   Raudteeäärse koostu funktsionaalse integreerituse vastavustõendamine

Tuleb läbi viia infrastruktuuri paigaldatud raudteeäärse juhtseadmete koostu vastavustõendamine. Juhtseadmete osas, mis ei ole määratletud üksnes A-klassi seadmetena, kuuluvad käesolevate KTKde alla ka koostalitlusvõimega (nt EMC) seotud vastavustõendamise nõuded.

Enne raudteeäärsete funktsioonide vastavustõendamist tuleb koostus sisalduvaid koostalitlusvõime komponente hinnata vastavalt punktile 6.1 ning neil peab olema EÜ vastavusdeklaratsioon. Teavitatud asutus hindab, kas need on rakenduse jaoks sobivad (nt kasutatud valikulisi funktsioone silmas pidades).

A-klassi funktsioonide puhul, mille vastavustõendamine on juba toimunud koostalitlusvõime komponendi tasandil, ei ole täiendavat vastavustõendamist vaja.

Raudteeäärse juhtseadmete koostu projekteerimisel tuleb KTKde nõuetele lisada riiklikud nõuded, mis hõlmavad näiteks järgmist:

—	liini kirjeldust, kaldeid jms omadusi, vahekaugusi, marsruudi komponentide ja Eurobalise'i/Euroloopi seadmete asukohti, kaitstavaid kohti jne,

—	signaalimisandmeid ja nõudeid, millele ERTMS-/ETCS-süsteem peab vastama.

Integreerituse kontrollimiseks viiakse läbi katsed, mille eesmärk on veenduda, et koostus kasutatud komponendid on omavahel õigesti ühendatud ning omavad liideseid riiklike raudteeäärsete seadmetega, et tagada koostu konkreetse rakenduse puhul nõutav funktsionaalsus ja toimivus.

Uuritakse järgmisi raudteeäärseid liideseid:

—	A-klassi raadiosüsteemi ja ERTMSi/ETCSi (vajadusel RBC või sõidusignaalide uuendamise seadme) vaheline liides,

—	Eurobalise'i ja LEU vaheline liides,

—	Euroloopi ja LEU vaheline liides,

—	naabruses asuvate RBCde vaheline liides,

—	ERTMSi/ETCSi (RBC, LEU, sõidusignaalide uuendamise seadme) ning vajadusel blokeerimis- või riiklike signaalseadmete vaheline liides.

Kontrollitakse järgmist:

—	raudteeäärse juhtseadmete koostu õige paigaldus (st tehniliste eeskirjade täitmine, vastastikku ühendatud seadmete koostöö, ohtlike seoste puudumine ja, kui vaja, rakendusekohaste andmete talletamine vastavalt eespool nimetatud riiklikele nõuetele),

—	riiklike raudteeäärsete seadmete liideste töö nõuetekohasus,

—	vastavate omadustega (nt ETCSi rakendusaste) rongisisese juhtseadmete koostuga sidepidamise võime.

6.2.1.3.   Hindamine üleminekuetappidel

Olemasoleva raudteeäärse või rongisisese juhtseadmete koostu võib täiendada etapiviisiliselt vastavalt punktidele 7.2.3 ja 7.2.4. Iga etapi puhul täidetakse üksnes selle etapi jaoks ette nähtud KTKde nõuded, edasiste etappide nõudeid ei täideta.

Tellija võib teavitatud asutusele esitada taotluse koostu hindamiseks konkreetsel etapil.

Olenemata tellija valitud moodulitest kontrollib teavitatud asutus, kas

—	konkreetseks etapiks ette nähtud KTKde nõuded on täidetud,

—	varem hinnatud KTKde nõuded on endiselt täidetud.

Juba hinnatud ja muutmata funktsioone, mida asjaomane etapp ei mõjuta, ei ole vaja uuesti hinnata.

Tõendi(te)le, mille teavitatud asutus pärast koostu positiivset hindamist välja annab, lisatakse tõendite kehtivust piiravad reservatsioonid, mis kirjeldavad täidetud ja täitmata KTKde nõudeid.

Reservatsioonid kantakse vajadusel veeremiregistrisse ja/või infrastruktuuriregistrisse.

6.2.2.   Moodulid

Kõik allpool loetletud moodulid on sätestatud käesolevate KTKde lisas E.

6.2.2.1.   Rongisisene koost

Rongisisese koostu vastavustõendamiseks võib tellija või tema ühenduses asuv volitatud esindaja valida

—	tüübihindamismenetluse (moodul SB) projekteerimis- ja arendusfaasis koos kvaliteedijuhtimise süsteemi menetlusega (moodul SD) tootmisfaasis või

—	tüübihindamismenetluse (moodul SB) projekteerimis- ja arendusfaasis koos tootetõenduse menetlusega (moodul SF) või

—	täieliku kvaliteedijuhtimise süsteemi koos projektihindamise menetlusega (moodul SH2).

6.2.2.2.   Raudteeäärne koost

Raudteeäärse koostu vastavustõendamiseks võib tellija või tema ühenduses asuv volitatud esindaja valida

—	üksiktoote tõenduse menetluse (moodul SG) või

—	tüübihindamismenetluse (moodul SB) projekteerimis- ja arendusfaasis koos kvaliteedijuhtimise süsteemi menetlusega (moodul SD) tootmisfaasis või

—	tüübihindamismenetluse (moodul SB) projekteerimis- ja arendusfaasis koos tootetõenduse menetlusega (moodul SF) või

—	täieliku kvaliteedijuhtimise süsteemi koos projektihindamise menetlusega (moodul SH2).

6.2.2.3.   Moodulite rongisiseste ja raudteeäärsete koostude puhul kasutamise kord

Mooduli SD (tootmise kvaliteedijuhtimise süsteem) võib valida üksnes juhul, kui tellijal on lepingud üksnes selliste tootjatega, kes kasutavad tootmise, lõpptoodangu kontrollimise ja katsetamise osas kvaliteedisüsteemi, mille on heaks kiitnud ning mille kohaldamist jälgib teavitatud asutus.

Mooduli SH2 (täielik kvaliteedijuhtimise süsteem koos projektihindamisega) võib valida üksnes juhul, kui kõikide vastavustõendamise objektiks oleva alasüsteemiga seotud tööde (projekteerimine, tootmine, montaaž, paigaldamine) osas rakendatakse projekteerimise, tootmise, lõpptoodangu kontrollimise ja katsetamise kvaliteedisüsteemi, mille on heaks kiitnud ning mille kohaldamist jälgib teavitatud asutus.

Olenemata valitud moodulist hõlmab projektihindamine käesolevate KTKde punktis 4.5 “Hoolduseeskirjad” sätestatud nõuete täitmise kontrolli.

Olenemata valitud moodulist tuleb kohaldada lisa A punktide 47 ja A1 ning vajadusel A2 ja A3 sätteid.

Mooduli SB (tüübihindamine) 4. punkti osas nõutakse projektihindamist.

Mooduli SH2 (täielik kvaliteedijuhtimise süsteem koos projektihindamisega) punkti 4.3 osas nõutakse tüübikatsetust.

Seoses

—	mooduli SD punktiga 5.2 (tootmise kvaliteedijuhtimise süsteem),

—	mooduli SF punktiga 7 (tootetõendus),

—	mooduli SG punktiga 4 (üksiktoote tõendus) ja

—	mooduli SH2 punktiga 5.2 (täielik kvaliteedijuhtimise süsteem koos projektihindamisega) on valideerimine täielikes töötingimustes ette nähtud punktis 0 (rongisisese koostu valideerimine) ja punktis 0 (raudteeäärse koostu valideerimine).

Rongisisese koostu valideerimine

Rongisisese koostu valideerimine täielikes töötingimustes on tüübikatsetus. Selle võib läbi viia koostu ühe eksemplariga ning see viiakse läbi töökatsetena, mis võimaldavad kontrollida järgmist:

—	läbisõidu mõõtmise funktsioonide toimivust,

—	juhtseadmete koostu ühilduvust veeremi seadmetega ja keskkonnanõuetega (nt EMC) selliselt, et rongisisese koostu rakendamisel saadud andmeid saaks kasutada ka teiste samatüübiliste vedurite puhul,

—	veeremi ühilduvust raudteeäärse juhtseadmete koostuga (nt EMC aspektid, rööpaahelate ja teljeloendurite töö).

Katsesõidud tehakse infrastruktuuris, mis võimaldab kontrollimist läbi viia Euroopa tavaraudteevõrgu omadustega samaväärsetes tingimustes (nt kalded, rongi kiirus, vibratsioon, veojõud, temperatuur).

Kui katsed näitavad, et kõikidel juhtudel nõudeid ei täideta (nt KTKde nõuded on täidetud vaid teatud kiiruseni), märgitakse KTKdele vastavusega seotud tulemused vastavustunnistusele ja veeremiregistrisse.

Raudteeäärse koostu valideerimine

Raudteeäärse koostu valideerimiseks täielikes töötingimustes tehakse tõendatud omadustega veeremiga töökatsed, mis võimaldavad kontrollida veeremi ja raudteeäärse juhtseadmete koostu ühilduvust (nt EMC aspektid, rööpaahelate ja teljeloendurite töö). Katsesõidud tehakse sobiva tõendatud omadustega veeremiga, mis võimaldab katsed läbi viia kasutamise käigus esineda võivates tingimustes (nt rongi kiirus, veojõud).

Katsesõitudega kontrollitakse ka raudteeäärse koostu poolt rongijuhile antud andmete vastavust tegelikule marsruudile (nt kiirusepiirangud jne).

Kui käesolevate KTKdega on ette nähtud raudteeäärse koostu valideerimise tehnilised kirjeldused, kuid neid ei ole veel sätestatud, valideeritakse raudteeäärne koost asjakohaste välikatsete abil (mille määrab kindlaks asjaomase raudteeäärse koostu tellija).

6.2.2.4.   Hoolduse hindamine

Hoolduse nõuetekohasuse hindamise eest vastutab liikmesriigi volitatud asutus. Lisas F kirjeldatakse menetlust, mille abil kõnealune asutus teeb kindlaks, kas hoolduseeskirjad vastavad käesolevate KTKde nõuetele ning tagavad kõikide põhiparameetrite ja oluliste nõuete järgimise alasüsteemi kogu kasutusea jooksul.

Tabel 6.1

Rongisisese juhtseadmete koostu vastavustõendamise nõuded

1	2	2a	3	4	5
Nr	Kirjeldus	Märkused	Juhtseadmete liidesed	Liidesed alasüsteemide ktkdega	Käesolevate KTKde 4. peatüki kohaselt hinnatavad omadused
1	Ohutus	Teavitatud asutus peab tagama täieliku ohutuskontrolli menetluse, mis sisaldab ohujuhtumit.			4.2
2	Rongisisesed ETCS-funktsioonid	Neid funktsioone täidavad rongisisesed ERTMSi/ETCSi KKd.			4.2.2
		Märkused
		Juhi valvsuse jälgimine	Kui valvsust jälgitakse väljastpoolt, võib valvsusseadme ja rongisisese ERTMSi/ETCSi vahel olla summutusliides.	OPE RST	4.3.1.9 4.3.2.11
		Rongi terviklikkuse jälgimine. Kui rong on komplekteeritud 3. taseme nõuete kohaselt, peavad terviklikkuse jälgimise funktsiooni toetama veeremil asuvad tuvastusseadmed.	Rongisisese ERTMS/ETCSi ja tuvastusseadmete vaheline liides	RST	4.3.2.8
3	EIRENE funktsioonid	Neid funktsioone täidavad rongisisesed ERTMSi/ETCSi KKd.			4.2.4
		Andmeside üksnes 1. tasemel sõidusignaalide uuendamise süsteemiga või 2. ja 3. tasemel.
4	ETCSi ja EIRENE raadioliidesed	Neid funktsioone täidavad rongisisese ERTMSi/ETCSi ja rongisisese ERTMSi/GSM-Ri KKd.	Raudteeäärne juhtseadmete koost		4.2.5
		Raadioside rongiga üksnes 1. tasemel sõidusignaalide uuendamise süsteemiga (vabatahtlik) või 2. ja 3. tasemel.
		Euroloopi side on valikuline.
5	Võtmehaldus	Võtmehalduse turbepoliitika		OPE	4.2.7.6 4.3.1.7
6	ETCS-ID haldamine	ETCS-ID haldamise poliitika		OPE	4.2.9
7	Liidesed
	STM	Teavitatud asutus kontrollib, kas asjaomase liikmesriigi kehtestatud integratsioonikatsete nõuded on täidetud.	Rongisisese ERTMSi/ETCSi ja väliste STMide KKd		0
	Rongisisene ERTMS/GSM-R		Rongisisese ERTMSi/ETCSi ja rongisisese ERTMSi/GSM-Ri KKd		4.2.6.2
	Läbisõidu mõõtmine	See liides ei ole vajalik, kui seadmed tarnitakse komponentide rühmana.	Rongisisese ERTMSi/ETCSi ja läbisõidu mõõtmise KKd	RST	4.2.6.3
					4.3.2.12
	ETCSi DMI	Rongisisese ERTMSi/ETCSi KK osa		OPE	4.2.13
	EIRENE DMI	Rongisisese ERTMSi/GSM-Ri osa			4.3.1.2 4.2.14
				OPE	4.3.1.3
	Järelevalveotstarbelise andmesalvestuse liides	Ohutusteabesalvesti KK osa		OPE	4.3.1.4
				RST	4.3.2.13
	Rongi pidurdustõhusus	Asjaomasele veeremile kohandatuse kontroll.		OPE	4.3.1.5
				RST	4.3.2.3
	Isoleerimine			OPE	4.3.1.6
				RST	4.3.2.7
	Antennide paigaldamine			RST	0
	Keskkonnatingimused	Juhtseadmete koostu nõuetekohase toimimise kontroll konkreetsetes keskkonnatingimustes. Kontroll tuleb teha täielikes töötingimustes valideerimise käigus.		RST	4.3.2.5
	EMC	Juhtseadmete koostu nõuetekohase toimimise kontroll konkreetsetes keskkonnatingimustes. Kontroll tuleb teha täielikes töötingimustes valideerimise käigus.		RST	4.3.2.6
	Andmeliidesed	Rongisisese ERTMSi/ETCSi KK osa.		RST	4.3.2.8; 4.3.2.11
		Rongi liidese nõuetekohane toimimine. See liides hõlmab juhi valvsust (vabatahtlik) ja rongi terviklikkust (üksnes 3. tasemel).		OPE	4.3.1.9

Tabel 6.2

Raudteeäärse juhtseadmete koostu vastavustõendamise nõuded

1	2	2a	3	4	5
Nr	Kirjeldus	Märkused	Juhtseadmete liidesed	Liidesed alasüsteemide KTKdega	Käesolevate KTKde 4. peatüki kohaselt hinnatavad omadused
1	Ohutus	Teavitatud asutus peab tagama täieliku ohutuskontrolli menetluse, mis sisaldab ohujuhtumit.			4.2
2	Raudteeäärsed ETCS-funktsioonid	Neid funktsioone täidavad RBCde, LEUde ja sõidusignaalide uuendamise seadmete KKd, olenevalt rakendusest.			4.2.3
3	EIRENE funktsioonid	Andmeside üksnes 1. tasemel sõidusignaalide uuendamise süsteemiga, või 2. ja 3. tasemel.			4.2.4
4	ETCSi ja EIRENE raadioliidesed	Neid funktsioone täidavad RBCd, sõidusignaalide uuendamise seadmed, Eurobalise, Euroloop ja raudteeäärsed GSM-R-seadmed, olenevalt rakendusest.	Rongisisene juhtseadmete koost		4.2.5
		Raadioside rongiga üksnes 1. tasemel sõidusignaalide uuendamise süsteemiga (vabatahtlik) või 2. ja 3. tasemel.
		Euroloopi side on vabatahtlik
5	Võtmehaldus	Võtmehalduse turbepoliitika		OPE	4.2.7.6 4.3.1.7
6	ETCS-ID haldamine	ETCS-ID haldamise poliitika		OPE	4.2.9
7	HABD			OPE	4.2.10
				RST	4.3.1.8 4.3.2.9
8	Liidesed RBC/RBC	Üksnes 2. ja 3. tasemel.	Kõrvuti asuvate RBCde vahel		0
	Raudteeäärne GSM-R	Üksnes 2. ja 3. tasemel või 1. tasemel sõidusignaalide uuendamise süsteemiga (vabatahtlik).	RBCde või sõidusignaalide uuendamise seadmete ja raudteeäärse GSM-Ri vahel		4.2.7.3
	Eurobalise/LEU	See liides ei ole vajalik, kui seadmed tarnitakse komponentide rühmana.	Juhtseadmete KKde vahel		4.2.7.4
	Euroloop/LEU	Euroloop on vabatahtlik.	Juhtseadmete KKde vahel		4.2.7.5
		See liides ei ole vajalik, kui seadmed tarnitakse komponentide rühmana.
	Antennide paigaldamine			IN	4.3.3.2
	Keskkonnatingimused	Juhtseadmete koostu nõuetekohase toimimise kontroll konkreetsetes keskkonnatingimustes. Kontroll tuleb teha täielikes töötingimustes valideerimise käigus.		IN	4.3.3.3
	EMC	Juhtseadmete koostu nõuetekohase toimimise kontroll konkreetsetes keskkonnatingimustes. Kontroll tuleb teha täielikes töötingimustes valideerimise käigus.		IN ENE	4.3.3.4 4.3.4.1
9	Rongituvastussüsteemide ühilduvus	Omadused, mille veerem peab aktiveerima.		RST	4.2.11 4.3.1.10
				IN	4.3.2.1 4.3.3.1
10	Veeremi ja rongituvastussüsteemide elektromagnetiline ühilduvus			RST	4.2.12.2 4.3.2.2
	Ühilduvus rongide esilaternatega	Raudteeäärsete valgustpeegeldavate märkide ja rõivaste omadused.		RST	4.2.16 4.3.2.10
	Ühilduvus juhi nähtavusalaga	Raudteeäärsete seadmete paigaldamine, mida juht peab nägema.		OPE	4.2.16 4.3.1.11

7.   JUHTKÄSKUDE KTKde RAKENDAMINE

7.1.   Üldine

Käesoleva peatükiga nähakse ette KTKde rakendamise strateegia ja seonduvad tehnilised lahendused, eelkõige A-klassi süsteemidele ülemineku põhitingimused. Tuleb arvesse võtta, et aeg-ajalt tuleb KTKde rakendamist kooskõlastada teiste KTKde rakendamisega.

Juhtkäskude alasüsteemi suhtes, nagu see on määratletud direktiivis 2001/16/EÜ, kehtivad täies ulatuses 2. ja 6. peatüki sätted ning vajadusel punkti 7.3 erisätted.

7.2.   Juhtkäskude KTKde rakendamise konkreetsed küsimused

7.2.1.   Üldised üleminekukriteeriumid

Juhtkäskude alasüsteemis on sätestatud kaks automaatblokeerimissüsteemide ja raadiosidesüsteemide klassi (A ja B).

Tunnustatakse, et muu hulgas majanduslikel kaalutlustel ja paigaldusvõimalustega seotud aspektide tõttu ei ole võimalik A-klassi seadmeid kõikidele olemasolevatele tavaraudteeliinidele paigaldada. Praeguse (ühtlustamiseelse) olukorra (B-klass) ja A-klassi kasutuselevõtu vahelisel üleminekuperioodil esineb mitmesuguseid võimalikke koostalitlusvõime alaseid lahendusi, mida võiks käesolevate KTKde raames rakendada. Need lahendused on kohaldatavad nii Euroopa tavaraudtee infrastruktuuri, sealhulgas ühendusliinide, kui ka Euroopa tavaraudteel kasutatavate rongide puhul. Allpool on toodud mõningad illustreerivad näited.

—

ERTMSi/ETCSi raames on ette nähtud STM-moodulid (spetsiaalsed andmeedastusmoodulid), mis lisatakse ETCSile, et võimaldada asjakohaste STMidega varustatud rongi kasutamist olemasoleva ühtlustamiseelse infrastruktuuri puhul. Teiseks lahenduseks võib olla infrastruktuuri nii A- kui ka B-klassi süsteemide paigaldamine.

—

GSM-R-süsteemide kogu riiki hõlmav rakendamine on ELi 15 vanast liikmesriigist enamikus juba alanud. Nende riiklike võrkude esimesed sidumised on kavas 2004. aastal. Mõne aja pärast järgnevad ka teised võrgud. Mõnedel raudteedel on valitud lahendus, mille raames mobiilsideseadmed projekteeritakse selliselt, et need töötavad mõlemas süsteemis (kaks režiimi = GSM-R ja >=1 analoograadio), teised on valinud lahenduse, kus kasutatakse kahte võrku, kuid rongides on vaid üks seade. GSM-Ril “STMe” ei ole. Rongiraadiod, millel on täiendavad liidesed B-klassi raadiosidesüsteemidega (kaherežiimilised) võivad töötada ka B-klassi võrgu liinidel, kui nad on selleks spetsiaalselt projekteeritud. See lahendus on aga üksnes ajutine, et võimaldada rahvusvaheliste rongide ennetähtaegset liiklemist.

7.2.1.1.   Üleminekuviisid

Nii olemasolevatel süsteemidel kui ka tulevastel ühtlustatud süsteemidel on nii infrastruktuuri poolel kui ka rongis asuvaid komponente. Seepärast tuleb näha ette üleminekustrateegia mõlema koostu jaoks. Käesolevas punktis käsitletakse näidete varal B-klassist A-klassile ülemineku viise.

Üleminekustrateegiates tuleb erilist tähelepanu pöörata järgmisele jaotusele:

—	rongiraadioside (B-klassist A-klassi),

—	automaatblokeerimine (B-klassist A-klassi),

—	rongituvastussüsteem,

—	teljepuksi kuumenemise tuvastussüsteem,

—	elektromagnetiline ühilduvus (EMC).

Neist igaühe puhul võib kasutada erinevaid üleminekuviise.

Võimalikke B-klassist A-klassile ülemineku viise automaatblokeerimissüsteemide osas selgitatakse alljärgnevate näidete abil.

Joonis 1

Joonisel 1 kujutatakse teekonda algseisundist, kus eksisteerivad üksnes mitteühilduvad süsteemid (tähistatud sõnaga ALGUS), lõppseisundisse (tähistatud sõnaga EESMÄRK).

Järgmisel kahel joonisel kujutatakse kahte äärmuslikku praegusest seisundist tulevasse seisundisse ülemineku võimalust.

Joonis 2

Joonisel 2 kujutatakse üleminekuprotsessi, kus kogu alginvesteering tehakse rongisisestesse seadmetesse. Võimalikuks tehniliseks lahenduseks on STM, mille võib ühendada rongisisese ETCSi tuumaga ning mis tõlgib olemasolevate süsteemide andmed ETCS-tuumas töötlemiseks kõlblikku vormi. Pärast seda, kui kogu asjaomase veeremi seadmed on varustatud ETCS-tuuma ja B-klassi süsteemide kombinatsiooniga, võib teeäärsed seadmed asendada ETCS-seadmetega või ehitada ETCS-süsteemil põhinevaid uusi liine. Olemasoleva B-klassi süsteemi võib neilt liinidelt kõrvaldada.

Joonis 3

Joonisel 3 kujutatakse teist äärmuslikku üleminekuprotsessi. Sel juhul varustataks asjaomane raudtee olemasolevad liinid täiendavalt veel ka ETCS-süsteemiga. Pärast seda, kui kõikidel liinidel on lisaks riiklikule süsteemile ka ETCS, võib veeremisisesed seadmed vahetada ETCSi vastu. Kui kogu asjaomane veerem on ETCSiga varustatud, võib riikliku süsteemi teeäärsed seadmed kõrvaldada.

Joonis 4

Joonisel 4 kujutatakse kahe eespool nimetatud äärmuse kombinatsiooni. Võimalikud üleminekuviisid peavad jääma nende kahe äärmuse vahele. Praktikas peaksid need mõlemad viisid olema omavahel kombineeritud.

Joonis 5

Joonisel 5 kujutatakse näidet, kus rongisisesed ETCS-seadmed ja raudteeäärsed ETCS-seadmeid liinide osadele paigaldatakse vaheldumisi. See meetod viib miinimumini süsteemi kui terviku (st rongisisesed ja raudteeäärsed seadmed liiniosadel, kuhu need on paigaldatud) kasutamiseks vajaliku alginvesteeringu. Teiselt poolt toob see kaasa piirangud võrgus veeremi kasutamisel.

Sobiva üleminekustrateegia valik oleneb suuresti varustatud liinide ja varustatud veeremi suhetest ning kavandatavatest veeremiostudest ja liinide täiendamisest.

Silmas tuleks pidada ka rahvusvahelisi koridore ja veeremi rahvusvahelist kasutust. Kui konkreetsel liinil ei ole üleminekut ette nähtud ning see on varustatud üksnes B-klassi süsteemiga, saab koostalitluse tagada asjaomase B-klassi süsteemi STMi abil.

Üleminek peab aga võimaldama teistel raudtee-ettevõtjatel mis tahes ajal võrgule ligi pääseda. Vajalike rongisiseste ETCS-seadmete ning lisades B ja C kirjeldatud olemasoleva süsteemiga varustatud veeremit peab kõnealusel liinil olema võimalik igal juhul kasutada.

7.2.2.   Ajastuskriteeriumid

7.2.2.1.   Sissejuhatus

ETCS ja GSM-R on arvutipõhised süsteemid, mille puhul tehnoloogia areng on kiirem ning kasutusiga võib olla lühem kui praegustel traditsioonilistel raudtee signaal- ja sidevahenditel. Seepärast on nende puhul vaja pigem aktiivset kui passiivset rakendusstrateegiat, et vältida süsteemi aegumist enne, kui süsteem on täielikult ellu rakendatud.

Sellele vaatamata tooks liigselt killustatud rakendamine Euroopa raudteevõrgus, peamiselt üleeuroopalistes raudteekoridorides, kaasa suuri kulutusi ja üldisi tegevuskulusid, mida põhjustab vajadus tagada tagasiulatuv ühilduvus ning ühendamine mitmesuguste olemasolevate seadmetega. Lisaks võiks erinevate riiklike rakendusstrateegiate kooskõlastamisega saavutada sünergiaid aja, kulude ja riskide vähendamise osas, tehes näiteks ühiseid hankeid ning koostööd süsteemide valideerimisel ja sertifitseerimisel.

Kuna taoline aktiivne rakendusstrateegia näib kogu üleminekuprotsessi alusena olevat möödapääsmatu, tuleb tavaraudteevõrgu jaoks vastuvõetavate spetsiifiliste sätete osas arvesse võtta nende tehnoloogiate olemasolevat ja kavandatavat kasutusmäära ning kõnealust rakendamist mõjutavaid majanduslikke, kasutusalaseid, tehnilisi ja finantsaspekte.

Sellega seoses on ilmne, et tuleb selgelt eristada ETCSi ja GSM-Ri, pidades silmas ülemineku praegust taset kogu Euroopas ning üleminekutõkete raskust ja ulatust, mis toob GSM-Ri ja ETCSi tavavõrgus rakendamisel kaasa erinevad rakenduspõhimõtted. Neid konkreetseid põhimõtteid kirjeldatakse üksikasjalikumalt alljärgnevates punktides.

7.2.2.2.   GSM-R – rakenduspõhimõtted

Praegune GSM-Ri kasutuselevõtu ulatus kogu Euroopa raudteevõrgus (praegu umbes 100 000 km ELi 15 vanast liikmesriigist 11-s) ning taoliste rakendustegevusest lõpetamiseks üldjuhul kuluv 4–5 aasta pikkune aeg tähendab, et rakenduspõhimõtetega tuleb lahendada eelkõige kolm põhiküsimust:

—	tagada GSM-R-teenuse piiriülene järjepidevus, vältides “mustade aukude” teket ühenduse mõningates piirkondades,

—	üleminekuaegade üleeuroopaline ühtlustamine, et vähendada märgtavalt üldkulutusi ja ajakulu, mis tulenevad potentsiaalsest vajadusest pidada üleval dubleeritud analoog- ja digitaalsideinfrastruktuure ning rongisiseseid seadmeid,

—	15 vana liikmesriigi ja uute liikmesriikide vahel “kahekiiruselise” Euroopa kujunemise vältimine. Tuleb saavutada ühtlane liikumine, kusjuures seda eesmärki soodustavad käimasolevad programmid uute liikmesriikide raudteevõrkude oluliseks parendamiseks.

7.2.2.3.   GSM-R – rakenduseeskirjad

Neid asjaolusid silmas pidades ning võttes arvesse, et GSM-Ri infrastruktuur on nii kiir- kui ka tavaraudtee rakenduste telekommunikatsioonivahendiks, tuleks seniste rakenduste osas praegu kohaldatavaid rakenduskriteeriume, mis on loetletud allpool, kohaldada ka tavaraudtee osas.

Raudteeäärsed seadmedGSM-Ri paigaldamine on kohustuslik

—	paigaldatavate uute CCS-raadioseadmete osas,

—	juba kasutatavate CCS-raadioseadmete täiendamise puhul, kui muudetakse alasüsteemi funktsioone või toimivust.

Rongisisesed seadmedGSM-Ri paigaldamine veeremile, mis on ette nähtud kasutamiseks liinil, millest vähemalt osa on varustatud A-klassi liidestega (isegi kui need on paigaldatud B-klassi süsteemi peale), on kohustuslik

—	paigaldatavate uute CCS-raadioseadmete osas,

—	juba kasutatavate CCS-raadioseadmete täiendamise puhul, kui muudetakse alasüsteemi funktsioone või toimivust.

Olemasolevad süsteemidLiikmesriigid peavad tagama, et käesolevate KTKde lisas B nimetatud olemasolevate süsteemide funktsioonid ja nende liidesed vastavad ka edaspidi praegustele tehnilistele kirjeldustele, välja arvatud muudatuste osas, mida peetakse vajalikuks nimetatud süsteemide ohutusega seotud vigade parandamiseks. Liikmesriigid teevad kättesaadavaks olemasolevaid süsteeme käsitlevad andmed, mis on vajalikud A-klassi seadmete ja olemasolevate B-klassi seadmete koostalitlusvõimet võimaldavate aparaatide arendamiseks ja sertifitseerimiseks.

Et võimaldada aktiivset rakendamist, julgustatakse liikmesriike edendama ja toetama ka GSM-Ri paigaldamist mis tahes uuendus- või hooldustööde käigus, mis mõjutavad juba kasutusel olevat infrastruktuuri tervikuna ning hõlmavad investeeringuid, mis on GSM-R-seadmete paigaldamisega seotud investeeringutest vähemalt ühe suurusjärgu võrra suuremad.

7.2.2.4.   ERTMS/ETCS – rakenduspõhimõtted

7.2.2.4.1.   Sissejuhatus

Tänase seisuga tuleb ERTMSi/ETCSi tavaraudteerakenduste puhul kasutada teistsuguseid rakenduspõhimõtteid, milles võetakse arvesse üleminekuga seotud keerukust signaalsüsteemide vallas, seonduvaid kulutusi ning varade pikemat eeldatavat kasutusiga võrreldes GSM-Riga. Sellised tõkked ei tohi aga mingil juhul põhjustada kõrvalekaldeid punktis 7.2.2.1 sätestatud üldistest rakenduspõhimõtetest, eelkõige vajadusest hoida rakendustempot sobival tasemel, eriti üleeuroopalise raudteevõrgu (TEN) põhikoridorides ja põhiliinidel.

7.2.2.4.2.   ETCS-Net koridori idee

Selgelt vastuoluliste eesmärkide ühildamiseks ning killustatud lähenemise ja eeldatavate investeerimispiirangute vältimiseks on vaja määratleda raudteel esialgsed tuumikprojektid, kus ERTMSi/ETCSi kasutuselevõtt on äritegevuse ja teenuste perspektiivi silmas pidades tõepoolest põhjendatud ega too kaasa vastuvõetamatuid tõkkeid rakenduskulude osas. Neid esmatähtsaid eesmärke silmas pidades ning pärast asjaomase sektoriga nõupidamist leiti, et kõnealune tuumik peaks hõlmama ühtset üleeuroopalise raudteevõrgu esmatähtsate koridoride kogumit. Taolise lähenemisviisiga püütakse saavutada kolme eesmärki:

i.

võimaldada luua üleeuroopalise raudtee koostalitlusvõimeline magistraalvõrk (edaspidi ETCS-Net), mis võimaldaks uute ja parema kvaliteediga raudteeteenuste väljatöötamist ning tooks kokkuvõttes kaasa raudteevedude konkurentsivõime kasvu eelkõige suure kasvupotentsiaaliga turusegmentides, nimelt rahvusvaheliste kaubavedude alal;

ii.	luua alus riikidevahelisteks kooskõlastuspüüeteks ja rahastamisvahendite koondamiseks, et kiirendada ja laiendada ERTMSi/ETCSi kasutuselevõttu üleeuroopalise raudteevõrgu põhimarsruutidel;

iii.	teha samme “kriitilise massi” saavutamiseks, et ERTMS/ETCS oleks kogu Euroopa tavaraudteevõrgu signaalsüsteemide uuendamise ja täiendamise puhul loomulikuks turunõudlusel põhinevaks lahenduseks.

ETCS-Neti visand on esitatud allpool. Sellesse kuuluvate koridoride üksikasjalik loend on lisas H.

Et tagada ühtse võrgu väljaarendamine, mis oleks laiendatud tervikteenuste arendamise magistraalvõrguks, hõlmab ülalpool kujutatud ETCS-Net nii kiirliine (4) kui ka tavaliine. ERTMSi/ETCSi kasutuselevõttu kiirliinidel käsitletakse otsuses 2002/731/EÜ, tavaliinide osas aga kohaldatakse allpool toodud rakenduspõhimõtteid.

Et nimetatud magistraalvõrk aitaks kaasa rahvusvaheliste raudteeveoteenuste ulatuslikku ümberkujundamisele klientide jaoks käegakatsutava aja jooksul, on vaja selle täielikuks realiseerimiseks kehtestada üsna ambitsioonikas ajakava. Pidades silmas seda mõjutavaid mitmesuguseid tegureid (nt potentsiaalsete investeeringute maht, raudteede ja tööstustarnijate tehniline ja projektijuhtimise alane võimekus, tegevuse piiriülese kooskõlastamise vajadus), võib esialgseks ajakavaks võtta 10–12 aastat.

7.2.2.4.3.   Esmane kogum

Et saavutada kogu ETCS-Neti väljakujundamine nimetatud aja jooksul, on vaja rakendusprotsess “käima lükata”, määrates kindlaks teatava projektide kogumi (edaspidi “esmane kogum”), kus ETCSi kasutuselevõtt on kohustuslik. Selline lähenemisviis kujundab põhimõtteliselt kolmeastmelise arenguperspektiivi, mida võib kujutada järgmiselt:

Selle kohustusliku sammu rahalise mõju minimeerimiseks peaks algsesse kogumisse kuuluvate projektide valiku üheks kriteeriumiks olema ühenduse rahastamise kättesaadavus tavapäraseid signaalimistöödeks eraldatavaid summasid oluliselt ületaval tasemel. Kõnealuse “algse kogumi” koostamisel tuleb arvesse võtta üleeuroopaliste võrkude suunistega (Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 884/2004/EÜ) (5) ette nähtud prioriteetseid raudteeprojekte ning suuremaid ehitus/rekonstrueerimistöid, mida rahastatakse struktuurifondidest (nõukogu määrus (EÜ) nr 1260/1999) (6) ja/või ühtekuuluvusfondidest (nõukogu määrus (EÜ) nr 1264/1999) (7).

Algne kogum on eespool kirjeldatud ETCS-Neti rakendusstsenaariumi täitmise nurgakiviks. Selle eesmärgi täitmiseks peab “algse kogumi” kriteeriumidele mittevastavate koridoride eri riikides asuvate osadega seotud rakendusstrateegia (tööde ajastus ja planeerimine) olema selgelt piiritletud. Et seda tagada, peavad liikmesriigid välja töötama riiklikud ERTMSi rakenduskavad, milles käsitletakse punktis 7.2.2.6 nimetatud mitmesuguseid rakendusküsimusi.

Praeguse ETCS-Neti magistraalvõrgu ulatust võib järgmisel etapil (võimalik, et käesolevate KTKde läbivaatamise käigus) muuta, et võtta arvesse rakendamise tegelikku kulgu ning transporditurgude vajaduste pidevat muutumist.

Veeremi osas tuleb rakenduspõhimõtetes silmas pidada asjaolu, et ERTMS/ETCS kui kavandatav süsteem koosneb infrastruktuuri osast ja rongisisesest osast. Seepärast on ülioluline, et kõikide väljatöötatavate rakenduspõhimõtete puhul peetaks ühtviisi silmas neid kahte süsteemi osa, kuna üheskoos võimaldavad need süsteemil toimida. Infrastruktuuri osas tuleb lisaks nõuetekohaselt arvesse võtta võimalike kohustuslike sammude rahalise mõju minimeerimist.

Seda eesmärki saab kõige paremini kindlustada “marginaalsete kulude” lähenemisviisiga, kus rongisiseste ERTMS/ETCS-seadmete paigaldamine seotakse suuremate investeerimisotsustega. Eelkõige kehtib see uue veeremi soetamisel või ulatuslike ümberehitustööde puhul, kus signaalseadmete ja nende paigaldamise maksumus moodustab üksnes väikese protsendi tehtava investeeringu kogumahust. Taolise poliitika rakendamine aitab pikemas perspektiivis saavutada rongisiseste ETCS-seadmete kujunemist uue veeremi standardvarustuseks.

7.2.2.4.4.   Eelpaigaldusstrateegia

Eelpaigaldus hõlmab mis tahes rongisiseste või raudteeäärsete ERTMS/ETCS-seadmete ja GSM-R-seadmete või muude ETCSi ja GSM-Ri kasutamist võimaldavate seadmete (nt kaablid ja juhtmed, mehaanilised paigaldusvahendid, liidesed, vooluvarustus ja muud spetsiaalsed signaal- ja sidevahendid) paigaldamist, mille eesmärk on saavutada teatav ERTMSi kasutamise valmidus, täitmata seejuures täielikult A-klassi nõudeid.

Selle lähenemisviisi eesmärk on tagada ERTMS-valmidus, ühitades eelpaigaldustööd suuremate infrastruktuuri ehitus- või ümberehitustöödega või veeremi tehasetöödega (8). See võimaldab vähendada hilisemaid A-klassi nõuetele vastavate täisfunktsionaalsete ERTMS/ETCS- või GSM-R-seadmete kasutuselevõtu kulusid. ERTMS-valmiduse määr peab siiski olenema iga projekti tehnilistest, kasutusalastest ja majanduslikest eripäradest ning A-klassi nõuetele vastavate seadmete kavandatava kasutuselevõtu ajast.

Seepärast on vajalik kehtestada eelpaigalduse osas hierarhiline lähenemisviis, mille aluseks on “eelpaigaldusetapid”. Eeldatakse, et need etapid varieeruvad lihtsalt ruumi eraldamisest, kanalite ja mehaaniliste paigaldusvahendite paigutamisest (1. etapp) kuni kõikide selliste komponentide paigaldamiseni, mida paigaldiste tavapärase kasutusea jooksul ei ohusta aegumine (3. etapp). Eelpaigaldusega seotud üksikasjad määratletakse lisale A lisatavates punktides 57 (rongisisesed) ja 59 (raudteeäärsed seadmed).

7.2.2.5.   ERTMS/ETCS – rakenduseeskirjad

Kõik eelmises punktis loetletud aspektid liigitatakse lõpuks järgmiselt.

Raudteeäärsed seadmedERTMSi/ETCSi paigaldamine on kohustuslik

—	paigaldatavate uute CCS-automaatblokeerimisseadmete osas,

—	juba kasutatavate CCS-automaatblokeerimisseadmete täiendamise puhul, kui muudetakse alasüsteemi funktsioone või toimivust,

kui konkreetne raudteeinfrastruktuuri projekt vastab ühele järgmistest kriteeriumidest:

—	see kuulub tavaraudtee prioriteetsete projektide hulka, mis on kindlaks määratud otsuse nr 884/2004/EÜ II lisas sätestatud suunistega,

—	see saab struktuurifondidest (määrus (EÜ) nr 1260/1999) ja/või ühtekuuluvusfondidest (määrus (EÜ) nr 1264/1999) rahalist toetust, mille summa ületab 30 % projekti kogukuludest.

Teiste uute projektide või ümberehitusprojektide osas, mis nimetatud kriteeriumidele ei vasta ning kuuluvad üleeuroopalise tavaraudteevõrgu alla, nagu see on määratletud otsuse 884/2004/EÜ 7. juuni 2004. aasta paranduses, tehakse punktides 7.2.2.4.4 ja 7.2.3.2 nimetatud 1. etapi eelpaigaldustööd. Liinid, mis moodustavad osa ETCS-Neti magistraalvõrgust, kuid ei kuulu algsesse kogumisse, peavad eelpaigalduse osas vastama 3. eelpaigaldusetapi nõuetele.Et võimaldada aktiivset rakendamist, julgustatakse liikmesriike edendama ja toetama ka ERTMSi/ETCSi paigaldamist mis tahes uuendus- või hooldustööde käigus, mis on seotud juba kasutusel oleva infrastruktuuriga ning hõlmavad investeeringuid, mis on ERTMS/ETCS-seadmete paigaldamisega seotud investeeringutest vähemalt ühe suurusjärgu võrra suuremad.Rongisisesed seadmedVeeremi puhul, mis on ette nähtud kasutamiseks tavaraudtee infrastruktuuril, kus ERTMSi/ETCSi paigaldamine on kohustuslik, tehakse paigaldustööd vastavalt 7.2.2.6 nimetatud ELi üldplaaniga kooskõlla viidud riiklikule üleminekustrateegiale, välja arvatud alljärgneva erandi osas.ERTMSi/ETCSi paigaldamine, millele vajadusel lisatakse asjakohased B-klassi süsteemidega koostöötamist võimaldavad spetsiaalsed andmeedastusmoodulid (STM), on kohustuslik

—	paigaldatavate uute CCS-automaatblokeerimisseadmete osas,

—	juba kasutatavate CCS-automaatblokeerimisseadmete täiendamise puhul, kui muudetakse alasüsteemi funktsioone või toimivust,

—	olemasoleva veeremi “ulatuslike ümberehitustööde” puhul, (9)

kui tegemist on algse kogumi liinidel piiriüleseks kasutamiseks ette nähtud veeremiga.ERTMSi/ETCSi eelpaigaldamine punktides 7.2.2.4.4 ja 7.2.4.4 nimetatud 1. etapi nõuete kohaselt

—	paigaldatavate uute CCS-automaatblokeerimisseadmete osas,

—	juba kasutatavate CCS-automaatblokeerimisseadmete täiendamise puhul, kui muudetakse alasüsteemi funktsioone või toimivust,

veeremi osas, mis on ette nähtud kasutamiseks üleeuroopalises tavaraudteevõrgus, nagu see on määratletud otsuse nr 884/2004/EÜ 7. juuni 2004. aasta paranduses. Seadmete puhul, mis on ette nähtud ETCS-Neti magistraalvõrgu liinidel kasutamiseks, kehtivad 3. eelpaigaldusetapi nõuded.Olemasolevad süsteemidLiikmesriigid peavad tagama, et käesolevate KTKde lisas B nimetatud olemasolevate süsteemide funktsioonid ja nende liidesed vastavad ka edaspidi praegustele tehnilistele kirjeldustele, välja arvatud muudatuste osas, mida peetakse vajalikuks nimetatud süsteemide ohutusega seotud vigade parandamiseks. Liikmesriigid teevad kättesaadavaks olemasolevaid süsteeme käsitlevad andmed, mis on vajalikud A-klassi seadmete ja olemasolevate B-klassi seadmete koostalitlusvõimet võimaldavate aparaatide arendamiseks ja ohutuse tõendamiseks.

7.2.2.6.   Riiklikud ERTMSi rakenduskavad ja ELi üldplaan

Eespool kirjeldatud rakenduspõhimõtetest ja punktides 7.2.2.3 ning 7.2.2.4.4 sätestatud kohustuslikest eeskirjadest lähtudes peavad liikmesriigid tavaraudteevõrgu jaoks koostama ametliku riikliku ERTMSi rakenduskava, milles käsitletakse nii ERTMSi/ETCSi kui ka GSM-Ri.

ERTMSi/ETCSi osas on kõnealuse riikliku kava väljatöötamise lähtekohaks punktis 7.2.2.4 nimetatud ETCS-Neti magistraalvõrgu väljakujundamine. Kava lõppeesmärk on sätestada ERTMSi/ETCSi kasutuselevõtu vallas konkreetsetele asjaoludele vastavad kohustused, mis asendavad algse kogumi osas ette nähtud üldsuuniseid. Taoline paindlikkus ei tohi siiski kahjustada algse kogumi osas juba kehtestatud kohustuste täitmist (10).

Riiklikes kavades sätestatakse eelkõige järgmine:

—

sihtliinid: nende riiklike liinide või liiniosade selge määratlus, kus rakendamine on ette nähtud. See kehtib eelkõige ETCS-Neti projektiga ette nähtud riikidevaheliste koridoride riigisiseste lõikude osas (11). Sellega seoses võetakse nõuetekohaselt arvesse riiklikke ERTMSi/ETCSi rakenduskavasid, mis on teatavaks tehtud vastavalt ETCS-Neti magistraalvõrgu hulka kuuluvaid kiirraudteelõike käsitlevale otsusele 2002/731/EÜ,

—	tehnilised nõuded: erinevate rakenduste (nt GSM-R-rakenduste kõne- või andmesidevõrgu, ERTMSi/ETCSi funktsionaalse taseme, ERTMSi/ETCSi seadmete või dubleerivate seadmete) olulised tehnilised omadused,

—	rakendusstrateegia ja plaanimine: ülevaade rakenduskavast (sealhulgas tööde järjestus ja ajastus),

—

üleminekustrateegia: ettenähtud riiklikel liinidel või lõikudel infrastruktuuri ja veeremi alasüsteemide osas üleminekuks ette nähtud strateegia (nt A- ja B-klassi süsteemide koostöö, konkreetsel ajal B-klassi süsteemidel A-klassi süsteemidele üleminek, ETCSi-põhistele vahelahendustele, nt SCMT (12) või piiratud järelevalvele tuginev üleminek),

—	võimalikud piirangud: ülevaade potentsiaalsetest aspektidest, mis võivad mõjutada rakenduskava elluviimist (nt suuremahuliste infrastruktuuritööde hulka kuuluvad signaalimistööd, teenuse piiriülese järjepidevuse tagamine).

Kõnealused riiklikud kavad koondatakse lõpuks kuue kuu jooksul alates nende teatavakstegemisest ELi üldplaaniks. Üldplaani eesmärk on sobiva teadmusbaasi loomine erinevate huvirühmade otsuste toetamiseks – eelkõige komisjonile raudteeprojektide rahalise toetuse jaotamiseks – ja, kui vaja, erinevate riiklike rakenduste ühitamiseks ajakavade või rakendusstrateegiate osas, kui see on vajalik ühtse terviku saavutamiseks. Kogu protsessi võib kujutada järgmiselt:

ELi üldplaan sisaldab lisaks ülevaadet tegevusprogrammist, et näha ette kavandatav rakendusmeetmete kogum plaanimisest elluviimiseni.

ELi üldplaan lisatakse käesolevatele KTKdele läbivaatamismenetluse käigus, asendades praegu algse kogumi osas ette nähtud kohustuslikud rakendusmeetmed. Seejärel

—	peavad kõik lepinguid sõlmivad üksused põhjendama kõiki juhtkäskude alasüsteemide paigaldamisega seotud tegevusi lisaks kehtivatele õigusnormidele ka ELi üldplaani alusel,

—

peavad liikmesriigid oma riiklikke ERTMSi rakenduskavasid täpselt kohandama, kui see on vajalik ELi üldplaani kooskõlastamiseks. Eelkõige tagatakse läbivaatamise käigus, et liikmesriigis vastu võetud üleminekustrateegia – eelkõige veeremiga seonduv – ei takistaks ETCS-Neti strateegilise eesmärgi saavutamist ning uute liikmesriikide juurdepääsu vastavalt ELi üldplaaniga ette nähtud ajakavale ja tingimustele,

—	kui riikliku kava ja ELi üldplaani kooskõlastamine ei ole võimalik, jäävad selle konkreetse liikmesriigi osas kehtima algse kogumi osas ette nähtud kohustuslikud nõuded.

ELi üldplaan ja riiklikud ERTMSi rakenduskavad on dünaamilised dokumendid, mida tuleb täiendada, et need kajastaksid rakendusmeetmete tegelikku kulgu igas liikmesriigis ja kogu Euroopa raudteevõrgus.

7.2.3.   Rakendamine: infrastruktuur (statsionaarsed seadmed)

Järgmisi nõudeid kohaldatakse direktiivis 2001/16/EÜ sätestatud liinikategooriate suhtes:

—	reisijateveoteenusteks ette nähtud liinid,

—	segavedudeks (reisijad ja kaubad) ette nähtud liinid,

—	spetsiaalselt kaubaveoteenusteks projekteeritud või ümber ehitatud liinid,

—	reisijaamad,

—	kaubajaamad, sealhulgas ühendveoterminalid,

—	eespool nimetatud komponente ühendavad liinid.

Juhtkäskude alasüsteemis hõlmab kahte automaatblokeerimissüsteemide ja raadiosidesüsteemide klassi (A ja B). Eespool nimetatud liinid, mis praegu ei ole A-klassi seadmetega varustatud, varustatakse kas

—	A-klassi funktsioonide ja liidestega vastavalt lisas A viidatud spetsifikaatidele või

—	A-klassi funktsioonide ja liidestega vastavalt lisas A viidatud spetsifikaatidele ja B-klassi funktsioonide ja liidestega vastavalt B lisale või

—	B-klassi funktsioonide ja liidestega vastavalt B lisale, viies läbi ka A-klassi eelpaigalduse, või

—	üksnes B-klassi funktsioonide ja liidestega vastavalt lisale B.

Juhul, kui käesolevate KTKde rakendusalasse kuuluvaid liine A-klassi süsteemidega ei varustata, peab liikmesriik võtma kõik meetmed, et tagada oma olemasoleva B-klassi süsteemi või süsteemide osas välise spetsiaalse andmeedastusmooduli (STM) kättesaadavus. Sellega seoses tuleb nõuetekohaselt tagada STMi vaba turg, kus kehtivad õiglased kaubandustingimused. Juhul kui tehnilistel või ärilistel põhjustel (13) ei ole võimalik STMi kättesaadavust ettenähtud ajaks (14) tagada, teavitab asjaomane liikmesriik komiteed selle probleemi põhjustest ning leevendusmeetmetest, mida ta kavatseb võtta, et tagada eelkõige välisriikide ettevõtjate juurdepääs infrastruktuurile.

7.2.3.1.   Täiendavad B-klassi seadmed A-klassi liinidel

ETCSi ja/või GSM-Riga varustatud liinil võivad olla täiendavad B-klassi seadmed, et võimaldada üleminekuetapil A-klassi nõuetele mittevastava veeremi kasutamist. A-klassi süsteemi varusüsteemina võib kasutada rongisiseseid B-klassi seadmeid. See ei tähenda aga, et infrastruktuuriettevõtja võiks nõuda B-klassi süsteemide olemasolu kõnealusel liinil sõitvatel koostalitlusvõimelistel rongidel.

Kui paigaldatud on nii A- kui B-klassi süsteemid, võivad mõlemad süsteemid rongis paralleelselt töötada, kui riiklikud tehnilised nõuded ja kasutuseeskirjad seda lubavad ning koostalitlusvõimet ei kahjustata. Riiklikud tehnilised nõuded ja kasutuseeskirjad kehtestab asjaomane liikmesriik.

7.2.3.2.   A-klassi eelpaigaldus

Raudteeäärne eelpaigaldus on mis tahes ETCS- või GSM-R-seadmete või muude ETCSi või GSM-Ri kasutamist võimaldavate seadmete (nt kaablite ja juhtmete, blokeerimisliideste, LEUde või kiudoptiliste põhiseadmete) paigaldamine, mis on olemas, kuid mida võib mitte kasutada ning mille eesmärk on vähendada edaspidi täisfunktsionaalsete ERTMS/ETCS- või GSM-R-seadmete kasutuselevõtuga seotud kulusid. ETCSi osas peavad punktis 7.2.2.4.4 sätestatud kolm eelpaigaldusetappi vastama lisa A punktis 59 sätestatud nõuetele (lisatakse hiljem).

Kavandatava eelpaigalduse ulatus tuleks kindlaks määrata kasutuselevõtmiseks ette nähtud signaal- või sideseadmete rakendamise plaanimise käigus. Eelkõige tuleb GSM-R-võrgu plaanimise varajastel etappidel silmas pidada kõiki teenuseid, mida tulevikus kavandatakse (kõned, ohutusega olulisel määral mitteseotud andmed, ETCS).

7.2.3.3.   Raudteeäärse juhtseadmete koostu või selle osade täiendamine või uuendamine

Raudteeäärse koostu täiendamine või uuendamine võib hõlmata järgmist:

—	raadiosidesüsteemi (B-klassi puhul, võimalik vaid uuendamine),

—	automaatblokeerimissüsteemi,

—	rongituvastussüsteemi liidest,

—	teljepuksi ülekuumenemise detektorsüsteemi,

—	EMC-omadusi.

Seepärast võib näiteks järgmiste raudteeäärsete juhtseadmete koostu erinevaid osi täiendada ja uuendada eraldi (kui sellega ei kahjustata koostalitlusvõimet):

—	EIRENE funktsioonid ja liidesed (vt punktid 4.2.4 ja 4.2.5),

—	ETCSi/ERTMSi funktsioonid ja liidesed (vt punktid 4.2.1, 4.2.3, 4.2.5, 4.2.7, 4.2.8),

—	rongituvastussüsteem (vt punkt 4.2.11),

—	teljepuksi ülekuumenemise detektor (vt punkt 4.2.10),

—	EMC-omadused (vt punkt 4.2.12).

Pärast täiendusi, mille tulemusena minnakse üle A-klassi süsteemile, võivad B-klassi seadmed jääda kasutusse samaaegselt A-klassi omadega.

7.2.3.4.   Infrastruktuuriregistrid

Infrastruktuuriregister pakub raudtee-ettevõtjatele A- ja B-klassiga seotud teavet vastavalt lisa C nõuetele. Infrastruktuuriregistris märgitakse, kas tegemist on kohustuslike või valikuliste (15) funktsioonidega; tuleb ära märkida ka rongisisese konfiguratsiooni piirangud.

Kui mõningate juhtkäskude ja signaalimise alasüsteemi ning teiste alasüsteemide vaheliste liideste osas puuduvad paigaldamise hetkel Euroopa tehnilised kirjeldused (nt rongituvastussüsteemi ja veeremi elektromagnetiline ühilduvus), kantakse vastavad omadused ja kohaldatavad standardid infrastruktuuriregistritesse. Igal juhul on see võimalik üksnes lisas C loetletud aspektide osas.

7.2.4.   Rakendamine: veerem (rongisisesed seadmed)

Vastavalt direktiivile 2001/16/EÜ tuleb kõik veeremikategooriad, millesse kuuluv veerem võib liikuda kogu üleeuroopalises tavaraudteevõrgus või selle osas, jagada

—	rahvusvaheliseks kasutuseks ette nähtud veeremiks ja

—	siseriiklikuks kasutuseks ette nähtud veeremiks,

võttes nõuetekohaselt arvesse veeremi kasutamist kohalikel, piirkondlikel või pikamaavedudel.

Eespool nimetatud veerem peab olema varustatud kas

—	A-klassi funktsioonide ja liidestega vastavalt lisas A viidatud spetsifikaatidele või

—	A-klassi funktsioonide ja liidestega vastavalt lisas A viidatud spetsifikaatidele ja B-klassi funktsioonide ja liidestega vastavalt B lisale või

—	B-klassi funktsioonide ja liidestega vastavalt B lisale, viies läbi ka A-klassi eelpaigalduse, või

—	üksnes B-klassi funktsioonide ja liidestega vastavalt lisale B või

—	vastavalt punktile 7.2.5.2,

et seda oleks võimalik kasutada kõikidel liinidel, kus seda kasutada kavatsetakse.

7.2.4.1.   Üksnes A-klassi seadmetega veerem

A-klassi koost peab tagama, et käesolevate KTKdega ette nähtud rongisisesed funktsioonid, liidesed ja minimaalne toimivus oleksid vastavuses asjaomaste liinidega, nagu on kirjeldatud lisas C. A-klassi seadmete paigaldamisel võib ära kasutada täiendavaid veeremi ja juhtkäskude süsteemi vaheliste liideste spetsifikaate.

7.2.4.2.   Üksnes B-klassi seadmetega veerem

B-klassi seadmed peavad tagama, et käesolevate KTKdega ette nähtud rongisisesed funktsioonid, liidesed ja minimaalne toimivus oleksid vastavuses asjaomaste liinidega, nagu on kirjeldatud lisas C.

7.2.4.3.   A- ja B-klassi seadmetega veerem

Veeremi võib varustada nii A- kui ka B-klassi seadmetega, et seda oleks võimalik kasutada erinevatel liinidel. B-klassi süsteeme võib rakendada järgmiselt:

—	kasutades STMi, mis ühendatakse A-klassi koostuga (“väline STM”), või

—	need A-klassi koostu sisse ehitada.

B-klassi süsteemi võib rakendada ka eraldi (või, kui tegemist on täiendamise või uuendamisega, jätta need alles), kui tegemist on B-klassi süsteemidega, mille puhul STM ei ole veeremiomaniku seisukohalt majanduslikult mõttekas. Kui aga STMi ei kasutata, peab raudtee-ettevõtja tagama, et ülemineku puudumine (ETCSi poolne raudteeäärsete A- ja B-klassi süsteemide vaheliste üleminekute haldamine) lahendatakse nõuetekohaselt. Liikmesriik võib sellealased nõuded kanda infrastruktuuriregistrisse.

Sõites liinil, mis on varustatud nii A- kui ka B-klassi süsteemidega, võivad B-klassi süsteemid olla A-klassi süsteemide varusüsteemideks, kui rong on varustatud nii A- kui ka B-klassi süsteemiga. See ei tohi aga olla koostalitlusvõimega seotud nõue, samuti ei kehti see GSM-Ri suhtes.

7.2.4.4.   A-klassi eelpaigaldus

Rongisisene eelpaigaldus on mis tahes ETCS- või GSM-R-seadmete või muude ETCSi või GSM-Ri kasutamist võimaldavate seadmete (nt kaablite ja juhtmete, antennide, andurite, vooluvarustuse või paigaldusseadmete) paigaldamine, mis on olemas, ent mida võib mitte kasutada ning mille eesmärk on vähendada edaspidi täisfunktsionaalsete A-klassi nõuetele vastavate ERTMS/ETCS- või GSM-R-seadmete kasutuselevõtuga seotud kulusid. ETCSi osas peavad punktis 7.2.2.4.4 sätestatud kolm eelpaigaldusetappi vastama lisa A punktis 57 sätestatud nõuetele (lisatakse hiljem).

Kavandatava eelpaigalduse ulatus tuleks kindlaks määrata rongisiseste signaal- või sideseadmete projekteerimise käigus. Eelpaigalduse osas võib ära kasutada täiendavaid veeremi ja juhtkäskude süsteemi vaheliste liideste spetsifikaate.

7.2.4.5.   Vastupidine STM

Vt punkt 7.2.5.2.

7.2.4.6.   Rongisisese juhtseadmete koostu või selle osade täiendamine või uuendamine

Rongisisese koostu täiendamine või uuendamine võib hõlmata järgmist:

—	raadiosidesüsteemi (B-klassist A-klassi),

—	automaatblokeerimissüsteemi (B-klassist A-klassi).

Seepärast võib näiteks järgmiste rongisisese juhtseadmete koostu erinevaid osi täiendada ja uuendada eraldi (kui sellega ei kahjustata koostalitlusvõimet):

—	EIRENE funktsioonid ja liidesed (vt punktid 4.2.4 ja 4.2.5),

—	ETCSi/ERTMSi funktsioonid ja liidesed (vt punktid 4.2.1, 4.2.3, 4.2.5, 4.2.7, 4.2.8).

Pärast täiendusi, mille tulemusena minnakse üle A-klassi süsteemile, võivad B-klassi seadmed jääda kasutusse samaaegselt A-klassi omadega.

7.2.4.7.   Veeremiregistrid

Veeremiregistrist peab olema võimalik saada C lisa nõuetele vastavaid andmeid.

Kui mõningate juhtkäskude ja signaalimise alasüsteemi ning teiste alasüsteemide vaheliste liidestega seotud KTKde nõuded paigaldamise hetkel puuduvad (nt rongituvastussüsteemi ja veeremi elektromagnetiline ühilduvus, ilmastikutingimused ja füüsilised tingimused, milles rong võib töötada, rongi tehnilised parameetrid, nagu rongi pikkus, rongi maksimaalne telgede vahe, rongi esimese ja viimase vaguni nina pikkus, pidurdusnäitajad), sätestatakse vastavad näitajad ja kohaldatavad standardid veeremiregistrites. See võimalik üksnes lisas C loetletud aspektide osas.

Märkus. Konkreetse liini iga juhtkäskude alasüsteemi rakenduse osas on lisas C ette nähtud rongisiseste seadmete nõuded, mis tuleb kanda infrastruktuuriregistrisse koos märkega, kas tegemist on kohustuslike või valikuliste funktsioonidega, (16) ning märkida ära rongi koosseisuga seotud piirangud.

7.2.5.   Eriüleminekuviisid

7.2.5.1.   Erilahendus A-klassi süsteemi osaliseks täiendavaks kasutamiseks

Üleminekuetapil, kus A-klassi funktsioone täitvate rongisiseste seadmetega on varustatud vaid osa veeremist, võib olla vaja, et liinile oleks osaliselt või täielikult paigaldatud mõlemad süsteemid.

ETCSi osas ei ole kahel rongisisesel süsteemil funktsionaalset seost, välja arvatud üleminekute juhtimine rongi liikumise ajal (erandiks on B-klassi süsteemide STMide vajaduste täitmine juhtudel, kus STMe kasutatakse).

ETCSi osas võib funktsionaalse süsteemi ehitada ka ühtlustatud ja ühtlustamiseelsete süsteemide komponente kombineerides. Selliseks näiteks on ETCSi 1. taseme kombinatsioon, kus kasutatakse Eurobalise'i punktülekande vahendina ja sõidusignaalide uuendamise lahendust, mis ei põhine ühtlustatud lahendusel, vaid riiklikul süsteemil. See lahendus eeldab ühtlustatud ja ühtlustamiseelse süsteemi vahelise rongisisese andmesideühenduse olemasolu. Seepärast ei vasta lahendus A- ega B-klassi nõuetele ning ei ole koostalitlusvõimeline.

Siiski võib seda kombinatsiooni kasutada koostalitlusvõimelisel liinil riikliku täiendusena. See on lubatud üksnes juhul kui ronge, millel puudub kahe süsteemi vaheline andmeühendus, saab kasutada ühtlustatud või ühtlustamiseelses süsteemis, ilma et teise süsteemi andmeid vaja oleks. Kui see ei ole võimalik, ei saa asjaomast liini juhtkäskude alasüsteemi seisukohalt koostalitlusvõimeliseks tunnistada.

7.2.5.2.   A-klassi raadioliidese osalise alternatiivkasutuse erilahendus

Infrastruktuuri võib vastavalt direktiivi 2001/16/EÜ artikli 5 lõikele 6 kasutada ka liiklemiseks selliste rongidega, mis ei vasta käesolevate KTKde nõuetele, kui see ei takista oluliste nõuete täitmist.

Need rongid saavad B-klassi signaalinfrastruktuurilt andmeid A-klassi rongidevahelise teabevahetuse kaudu.

7.2.5.3.   Konkurentsikriteeriumid

Koostalitlusvõimeliste rongide muudel infrastruktuuridel liiklemist või koostalitlusvõimetute rongide koostalitlusvõimelistel infrastruktuuridel liiklemist võimaldav mis tahes meede ei tohi kahjustada tarnijate vahelist vaba konkurentsi.

Eelkõige tuleb huvitatud tarnijatele anda teavet juba paigaldatud seadmete vaheliste asjaomaste liideste kohta ning uute seadmete kohta, mida osta kavatsetakse.

7.2.6.   Valikuliste funktsioonide nõudmise tingimused

Raudteeäärse juhtseadmete süsteemi ning selle ja teiste alasüsteemide vaheliste liideste omadustest tulenevalt võivad mõningad raudteeäärsed funktsioonid, mis ei ole kohustuslikud, olla mõningates rakendustes oluliste nõuete täitmiseks vajalikud.

Riiklike või valikuliste funktsioonide kasutamine raudteeäärsetes seadmetes ei tohi takistada selliste rongide sisenemist infrastruktuuri, mis vastavad üksnes rongisisese A-klassi süsteemi kohustuslikele nõuetele, välja arvatud järgmised valikulised rongisisesed funktsioonid:

—	ETCSi 3. taseme raudteeäärse rakenduse puhul on nõutav rongisisene rongi terviklikkuse kontrollsüsteem,

—	ETCSi 1. taseme raudteeäärse rakenduse puhul, kus kasutatakse sõidusignaalide uuendamise süsteemi, on nõutav vastav rongisisene sõidusignaalide uuendamise funktsioon, kui käivituskiiruseks on ohutusega seotud põhjustel seatud null (nt kaitse ohtlikes punktides),

—	kui ETCSi tööks on vajalik andmeedastus raadioside teel, peavad GSM-Ri andmeedastusteenused vastama ETCSi andmeedastusnõuetele,

—	K-liidese rakendamiseks võib olla vajalik rongisisene koost, mille hulka kuulub KERi STM.

7.3.   Muudatuste juhtimine

7.3.1.   Sissejuhatus

Muudatused on iseloomulikud kõikidele reaalsetes keskkondades kasutatavatele arvutipõhistele süsteemidele. Nende põhjuseks on uute nõudmiste teke või olemasolevate nõudmiste muutumine seoses töös tekkinud tõrgete või talitlusvõime või muude mittefunktsionaalsete omaduste parandamise vajadusega.

Muudatusi tuleb aga juhtida, kuna seda nõuavad ohutuse tagamisega seotud kaalutlused ning tagasiulatuva ühilduvuse eesmärgid, pidades silmas minimaalset ajakulu ja üldkulusid seoses juba kasutatavate ERTMS-seadmetega (17) (st olemasolevate ERTMS-vahenditega). Seepärast on oluline määratleda olemasolevate ERTMS-seadmete muudatuste rakendamiseks ja haldamiseks selge strateegia, et vältida häireid raudtee töös, kahjustamata seejuures põhieesmärke, milleks on ohutuse ja koostalitlusvõime tagamine. Kõnealuse strateegia määratlemisel on olulisimad kaks põhiküsimust:

—

konfiguratsioonijuhtimisraamistiku loomine, millega määratakse kindlaks süsteemi arengu juhtimise standardid ja protseduurid. See peaks hõlmama kavandatavate süsteemimuudatuste registreerimise ja elluviimise, nende muudatuste süsteemi komponentidega seostamise ning süsteemi uute versioonide jälgimise viise,

—	süsteemi arendusaluste avaldamise poliitika.

7.3.2.   Arendusalused

Realistliku rakendamise ja kasutuselevõtmise seisukohalt on ülioluline süsteemi stabiilsus. Stabiilsus on vajalik järgmistele asjaosalistele:

—	raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatele ja raudtee-ettevõtjatele, kes peavad kasutama ERTMS/ETSC või GSM-Ri eri versioone,

—	tööstusele, kus vajatakse aega jätkuva koostalitlusvõime määramiseks, arendamiseks ja katsetamiseks.

Arendusalus on sisuliselt stabiilne süsteemituum, millel on vajalik funktsionaalsus, jõudlus ja muud mittefunktsionaalsed omadused (nt RAMS) (18). Varasemad kogemused seda liiki süsteemidega on siiski näidanud, et stabiilse ja rakendamiskõlbliku arendusaluse saamiseks on vaja välja lasta mitu versiooni (19). Seda võib kujutada astmelise protsessina:

Tagasisideahelate tõttu on kõnealune protsess ülimalt läbipõimunud. See välistab mitme protsessi paralleelse teostamise, kuna taoline lähenemisviis viiks ebastabiilsete, segadusttekitavate ja tööd takistavate olukordadeni. Arendusaluseid ei tohi seega välja töötada paralleelselt, vaid jadana, nagu on kujutatud ERTMS/ETCSi (20) 7 kohta:

7.3.3.   ERTMSi konsolideerimisetapp

ERTMSi spetsifikaatide esimene arendusalus (ETCS ja GSM-R) lisati kiirraudtee juhtkäskude ja signaalimise KTKdele (otsus 2002/731/EÜ). Hiljuti avaldati nende spetsifikaatide uus versioon (otsus 2004/447/EÜ). Sellega tehti süsteemis pisimuudatusi ning kehtestati samas rongisiseste juhtseadmete vastavushindamise struktuurse lähenemisviisi alused.

Praegu jätkuv ERTMSi konsolideerimisprotsess (ETCS ja GSM-R) keskendub selgelt kahele põhiküsimusele:

—	olemasoleva arendusaluse konsolideerimine, et see oleks tugevamaks koostalitlusvõime lähtepunktiks, ja

—	mitmete kasutusalaste ja tehniliste avatud punktide sulgemine.

Töös juhindutakse seniste pilootprojektide tulemustest, esialgsetest kommertsrakendustest ja eri tarnijate toodete struktuursest ristkatsetuste programmist. See peaks kokkuvõttes viima uue arendusaluse avaldamiseni, mille osas alustatakse konfiguratsioonijuhtimist 2005. aasta esimesel poolel.

Sellel etapil võib olla vajalik spetsiaalsete A-klassi süsteemide kasutamist käsitlevate vastastikuste lepingute sõlmimine raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate ja raudtee-ettevõtjate vahel.

7.3.4.   Arendusaluste avaldamine

Olemasolevatest kogemustest lähtudes võib ETCSi arendusaluste vaheliseks ajavahemikuks hinnata ligikaudu neli kuni viis aastat ja GSM-Ri puhul ligikaudu kaks aastat.

Uus arendusalus peaks üldjuhul tooma kaasa olulisi muudatusi süsteemi funktsioonides või toimivuses. See võib hõlmata näiteks järgmisi aspekte:

—	olemasolevate riiklike funktsioonide kogumi lisamine koostalitlusvõimelisele tuumale, kui neid funktsioone on võimalik üldkasutatavaks muuta,

—	täiendavate koostalitlusvõime komponentide lisamine rongisisesele ja raudteeäärsele ETCSile,

—	GSM-Ril põhinevad lisandväärtusteenused.

Iga arendusalus peab hõlmama ka eelmise arendusaluse funktsioone. Silumisversioone, mille eesmärk on kõrvaldada süsteemi vigu või turvaalaseid puudujääke, tuleks käsitada konkreetse alusjoone eri versioonidena. Kui turvanõuetest ei tulene teisiti, peavad sama arendusaluse versioonid ühilduma eelmiste versioonidega.

Tulenevalt erinevates arendusalustes sisalduvatest uutest funktsioonidest ei saa erinevad arendusalused olla eelmistega ühilduvad. Suurima tehniliselt võimaliku leviku soodustamiseks peaksid erinevad arendusalused aga sisaldama ühiseid põhifunktsioone, mille osas tuleks tagada tagasiulatuv ühilduvus. Kõnealune ühine põhialus peaks tagama minimaalse tuuma koostalitlusvõimeliseks toimimiseks nõuetekohasel tasemel.

7.3.5.   Uute arendusaluste kasutuselevõtt

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatel ja raudtee-ettevõtjatel ei ole kunagi võimalik üleöö ühelt arendusaluselt teisele üle minna. Seepärast tuleb iga arendusalus töötada välja kooskõlas vastava üleminekustrateegiaga. See aitab lahendada probleeme, nagu näiteks erinevatele ETCSi ja GSM-Ri spetsifikaatide versioonidele vastavate ETCSi ja GSM-Ri vahendite samaaegne kasutamine, ülemineku eelisvaldkonnad (eelistades infrastruktuuri või veeremit või liikudes samaaegselt) ning ülemineku ajakavad ja prioriteedid.

7.3.6.   Muudatuste juhtimise protsess – nõuded

Nagu varem öeldud, on muudatused suurte tarkvarapõhiste süsteemide puhul möödapääsmatud. Seepärast tuleb muudatuste juhtimise protseduurid tagama muudatusega seotud kulude ja tulude nõuetekohase analüüsi ning muudatuste kontrollitud rakendamise. Selleks on vaja kindlaksmääratud muudatuste juhtimise protsessi ja seonduvaid töövahendeid, et tagada muudatuste registreerimine ja säästev kohaldamine tehniliste kirjelduste suhtes. Protsessi konkreetsetest üksikasjadest olenemata tuleks see üldiselt kavandada struktuurse süsteemina:

Kogu eespool kirjeldatud muudatuste juhtimise protsessi aluseks peaks olema muudatuste juhtimise standardite ja protseduuride kogumit sisaldav konfiguratsioonijuhtimise kava. Kõnealusele kavaga seotud üldnõudeid kirjeldatakse punktis 7.3.7. Muudatuste juhtimise kavale tuleks lisada heakskiidetud muudatuste rakendusstrateegia (mille aluseks on nõuetekohane protsess ja nõuetekohane dokumentatsioon), mis sisaldab eelkõige järgmist:

—	muudatuste põhjuseks olevate tehniliste piirangute andmed,

—	andmed selle kohta, kes vastutab muudatuse rakendusprotseduuride eest,

—	tehtavate muudatuste valideerimise kord,

—	muudatuste juhtimise, väljalaskmise, ülemineku ja leviku poliitika.

7.3.7.   Konfiguratsioonijuhtimiskava – nõuded

Konfiguratsioonijuhtimiskavaga tuleks ette näha muudatuste juhtimise standardid ja protseduurid, mis hõlmavad eelkõige järgmist:

—	juhitavate üksuste määratlemine ning nende üksuste kindlaksmääramise ametlik skeem,

—	andmed selle kohta, kes vastutab konfiguratsioonijuhtimise protseduuride ning kontrollitavate üksuste konfiguratsioonijuhtimise otsustusstruktuurile esitamise eest,

—	konfiguratsioonijuhtimise poliitika, mida kasutatakse muudatuste juhtimiseks ja versioonide haldamiseks,

—	andmed registrite kohta, mida tuleb konfiguratsioonijuhtimise protsessi raames pidada,

—	konfiguratsioonijuhtimises kasutatavate töövahendite kirjeldus ning nende vahendite rakendamise protsess,

—	konfiguratsiooniandmete talletamiseks kasutatava konfiguratsiooniandmebaasi määratlus.

ETCSi ja GSM-Ri konfiguratsioonijuhtimise protsesside konkreetsed üksikasjad tuleb ette näha spetsifikaatidega, mis lisatakse käesolevate KTKde lisas A sisalduvasse spetsifikaatide loendisse vastavalt punktina 60 (ETCS) ja 61 (GSM-R).

7.3.8.   Haldus

ERTMS/ETCSi ja GSM-Ri spetsifikaatide muudatuste juhtimine toimub määrusega (EÜ) nr 881/2004 loodud Euroopa Raudteeameti (ERA) egiidi all. ERA vastutab muudatuste juhtimise protsessi haldamise, sealhulgas spetsifikaatide avaldamise, kvaliteedi tagamise ning konfiguratsioonijuhtimise eest.

Seega on ERA ülesanne tegutseda keskse süsteemihaldurina, kes tsentraliseerib protsessi ja tagab üldise sidususe tingimustes, kus see on killustatud mitmete eri osapoolte vahel, nagu näitab järgmine tabel.

Ülesanne	ERTMS/ETCS	GSM-R
Spetsifikaatide avaldamine	ERTMSi kasutajate grupp, UIC ja UNISIG	EIRENE grupp, ERIGi ja GSM-Ri ala tööstusgrupp
Kvaliteedi tagamine	ERTMSi kasutajate grupp	EIRENE grupp, ERIGi ja GSM-Ri ala kasutajate grupp
Konfiguratsioonijuhtimine	AEIF

Süsteemihaldurina tegutsedes tagab ERA oma ülesannete täitmiseks koostöö, milles osaleb esinduslik läbilõige protsessi huvirühmadest, täpsemalt raudtee-ettevõtjad, tarnijad, teavitatud asutused ja ohutusasutused. Eelkõige peaksid huvirühmad

i.

toetama protsessi järgmistes valdkondades: — koostalitlusvõimega seotud funktsionaalsete ja toimivusnõuete koostamine. See on eelkõige raudtee-ettevõtjate ja infrastruktuuriettevõtjate ülesanne, — tehniliste standardite koostamine, mis muu hulgas tagavad ERTMS/ETCSi ja GSM-Ri koostalitluse, ning mille esitavad esinduslikud tööstusühendused, näiteks UNISIG ja GSM-Ri tööstusgrupp;

ii.	osalema muudatuste juhtnõukogus (MJN), mis luuakse punkti 7.3.6 kohaseks muudatustaotluste käsitlemiseks. MJN peaks tagama tehtavate muudatuste süsteemiperspektiivi ning nende mõju üldise hindamise.

Tuleb tagada protsesside kooskõlastatud üleminek praegustelt AEIFi juhitavatelt muudatuste juhtimise struktuuridelt ERA juhitavatele. Et üleminek toimuks sujuvalt, on vaja teha eelkõige järgmist:

—	vormistada ja dokumenteerida praegune muudatuste juhtimise protsess lisas A nimetatud dokumentide raames, et võtta see aluseks edaspidise muudatuste juhtimise järjepidevuse ja kvaliteedi tagamisel,

—	näha ette umbes 12-kuuline üleminekuaeg, mille käigus kaks struktuuri tegutsevad paralleelselt ning omavahel kokkulepitud korras.

ERA alustab formaalset muudatuste juhtimist alates 2005. aasta arendusalusest, mis töötatakse välja punktis 7.3.3 nimetatud konsolideerimisetapi tulemusena.

7.4.   Erijuhtumid

7.4.1.   Sissejuhatus

Järgmistel erijuhtudel võib kohaldada järgmisi erisätteid.

Erijuhtumid jagunevad kahte kategooriasse: sätteid kohaldatakse püsivalt (P-juhtum) või ajutiselt (A-juhtum). Ajutise kohaldamise juhtudel soovitatakse asjaomastel liikmesriikidel täita vastava alasüsteemi nõuded kas aastaks 2010 (A1-juhtum), nagu on eesmärgiks seatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 1996. aasta otsusega 1692/96/EÜ üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate ühenduse suuniste kohta, (21) või aastaks 2020 (A2-juhtum) (22).

Käesolevates KTKdes käsitatakse A3-juhtumitena neid ajutisi juhtumeid, mis eksisteerivad veel pärast aastat 2020.

7.4.2.   Erijuhtumite loend

7.4.2.1.   Iga konkreetse juhtumi kategooria on sätestatud lisa A 1. liites.

Nr	Erijuhtum	Põhjendus	Ajaline kehtivus
1	Saksamaal kasutatavate veeremiüksuste teljevahe ja ratta läbimõõdu suhe on sätestatud lisa A 1. liite punktis 2.1.5.	Olemasolevad teljeloendusseadmed, kantud infrastruktuuriregistrisse	P
2	Poolas kasutatavate veeremiüksuste maksimaalne esiülend (nina) on sätestatud lisa A 1. liite punktis 2.1.6.	Olemasolevate rööpaahelaseadmete paigutus	A3
3	Saksamaal kasutatavate veeremiüksuste esimese 5 telje miinimumvahed on sätestatud lisa A 1. liite punktis 2.1.7.	Kohaldatakse ülesõidukohtadega liinidel vastavalt infrastruktuuriregistrile	A3
4	Prantsusmaa kiirliinidel ja Belgia kiirliinil L1 kasutatava veeremiüksuse või rongikoosseisu esimese ja viimase telje miinimumkaugus on sätestatud lisa A 1. liite punktis 2.1.8.	Olemasolevad rööpaahelaseadmed, kantud infrastruktuuriregistrisse	Prantsusmaa A3 Belgia A3
5.	Belgias kasutatava veeremiüksuse või rongikoosseisu esimese ja viimase telje miinimumvahe on sätestatud CCC CR KTKde lisa A 1. liite punktis 2.1.9.	Olemasolevad rööpaahelaseadmed, kantud infrastruktuuriregistrisse	A3
6.	Prantsusmaal kasutatavate veeremiüksuste rataste miinimumläbimõõt on sätestatud lisa A 1. liite punktis 2.2.2.	Olemasolevad teljeloendusseadmed, kantud infrastruktuuriregistrisse	A3
7.	Saksamaal, Austrias ja Rootsis kasutatavate veeremiüksuste minimaalne teljekoormus on sätestatud lisa A 1. liite punktis 3.1.3.	Mõningate rööpaahelate šuntimiseks vajalik minimaalne teljekoormus, mis on kehtestatud EBA (Eisenbahn-Bundesamt) nõudega ning kehtib mõningatel Saksamaa peamistel liinidel endise Saksa DV alal (Deutsche Reichsbahn). Infrastruktuuriregistrisse on kantud 42 Hz ja 100 Hz rööpaahelad. Uuendamine ei ole lubatud. Austria ja Rootsi andmed lisatakse hiljem.	A3
8.	Prantsusmaa kiirliinidel ja Belgia kiirliinil L1 kasutatava veeremiüksuse või rongikoosseisu miinimummass on sätestatud lisa A 1. liite punktis 3.1.4.	Olemasolevad rööpaahelaseadmed	Prantsusmaa A3 Belgia A3
9.	Belgia kiirliinidel (välja arvatud kiirliin L1) kasutatava veeremiüksuse või rongikoosseisu miinimummass on sätestatud lisa A 1. liite punktis 3.1.5.	Kiirliinidel on veerem homogeensem. Rööpa veerepind on väiksem, kui tavavõrgus. Rataste mistahes libisemist sõidu või seisu ajal mõõdetakse alati, kui veeremiüksuse või rongikoosseisu mass on üle 90 tonni.	A3
10.	Saksamaal ja Poolas kasutatavate veeremiüksuste minimaalne metallimass ja heakskiitmise tingimused on sätestatud lisa A 1. liite punktis 3.3.1.	Kohaldatakse detektorühendustega ülesõidukohtadega liinidel vastavalt infrastruktuuriregistrile	Saksamaa P Poola P
11.	Poolas kasutatavate veeremiüksuste rattapaari veerepindade maksimaalne reaktants on sätestatud lisa A 1. liite punktis 3.5.3.	Olemasolevad rööpaahelaseadmed	A3
12.	Prantsusmaal kasutatavate veeremiüksuste rattapaari veerepindade maksimaalne reaktants on sätestatud lisa A 1. liite punktis 3.5.4.	Olemasolevad rööpaahelaseadmed	A3
13.	Madalmaades kasutatava veeremiüksuse täiendavad šuntimisnõuded on sätestatud lisa A 1. liite punktis 3.5.5.	Olemasolevad madalpinge- rööpaahelaseadmed, kantud infrastruktuuriregistrisse	A3
14.	Belgias kasutatavate veeremiüksuste pantograafi ja ratta minimaalne impedants on sätestatud lisa A 1. liite punktis 3.6.1.	Olemasolevad B-klassi seadmed	A3
15.	Saksamaal kasutatava juhtveeremi esimesel kandevankril ei ole lubatud magnetpidur ja pöörisvoolpidur, nagu on sätestatud lisa A 1. liite punktis 5.2.3.	Kohaldatakse ülesõidukohtadega liinidel vastavalt infrastruktuuriregistrile	A3
16.	Ühendkuningriigis ei ole alla 40 km/h kiirusel lubatud mootorrongide veovõime parandamiseks ette nähtud liivatamine esimese telje ees, nagu on sätestatud lisa A 1. liite punktis 4.1.4.	Rööpaahelad ei pruugi ohutult toimida, kui mootorrongi esimese telje ees toimub liivatamine	A3

7.4.2.2.   Kreeka erijuhtum

Kategooria T1 – ajutine: kuni 1 000 mm rööpavahega teedel kasutatav veerem ja kuni 1 000 mm rööpavahega liinid. Neil liinidel kohaldatakse riiklikke norme.

7.4.2.3.   Balti riikide (Läti, Leedu, Eesti) erijuhtum

T-kategooria, avatud – 1 520 mm rööpavahega liinidel on olemasolevate B-klassi seadmete funktsionaalne ja tehniline täiendamine lubatud, kui seda peetakse vajalikuks, et võimaldada Vene Föderatsiooni ja Valgevene raudtee-ettevõtjate vedurite kasutamist. Neis vedurites olevad seadmed ei pea vastama punkti 7.2.2.5 nõuetele. Kõnealused liinid on kantud veeremiregistrisse.

7.5.   Üleminekusätted

Käesolevates KTKdes viidatud avatud punkte käsitletakse läbivaatamise käigus.

---

(1)  ERTMS/ETCS 3. taseme ohutusnõuded kehtestatakse edaspidi.

(2)  Seda nõuet peetakse silmas veeremi projekteerimisparameetrina ja veeremi alasüsteemi hindamisel.

(3)  Erineva ulatusega nõuded: seonduvad juhi väljaõppe ja marsruudi tundmisega.

(4)  Kiirliinid on märgitud punktiirjoonega.

(5)  ELT L 167, 30.4.2004, lk 1.

(6)  EÜT L 161, 26.6.1999, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 173/2005 (ELT L 29, 2.2.2005, lk 3).

(7)  EÜT L 161, 26.6.1999, lk 57.

(8)  See hõlmab ulatuslikumate hooldustöödega seotud tehasetöid.

(9)  ETCS-seadmete paigaldamise puhul on “ulatuslikud ümberehitustööd” sellised hooldustööd, mis hõlmavad konkreetsele veeremitüübile ETCS-seadmete paigaldamise kuludest vähemalt 10 korda suuremat investeeringut.

(10)  Kohustuste ulatus määratakse järgmiste kriteeriumide alusel: i) ERTMSi/ETCSi rakendamiseks ette nähtud koridoride olulisus turul; ii) ERTMSi/ETCSiga hõlmatud liinide hulk.

(11)  Eeldatakse, et valiku teevad koridoripõhise analüüsi alusel ühiselt asjaomased huvirühmad: liikmesriigid, infrastruktuuriettevõtjad, raudtee-ettevõtjad ja võimalusel tarniv tööstus.

(12)  Sistema Controllo Marcia Treno. Itaalia B-klassi süsteem, mis on ehitatud ETCSi komponentidest.

(13)  S.t välise STMi tasuvust ei ole võimalik tehniliselt tagada või B-klassi süsteemide intellektuaalomandi õiguste kuuluvusega seotud aspektid takistavad STM-toote kiiret väljatöötamist.

(14)  31. detsember 2007.

(15)  Funktsiooni klassifikatsioon: vt 4. jaotis.

(16)  Funktsiooni klassifikatsioon: vt 4. jaotis.

(17)  Nii ERTMS/ETCS kui ka GSM-R.

(18)  Arendusalus on süsteemi arengu eesmärgipärase juhtimise viiteline alguspunkt.

(19)  Välja lastud versioon on süsteemi versioon, mida jagatakse raudteeklientidele. Süsteemi versioonid võivad hõlmata erinevad funktsioone, toimida erinevalt või parandada süsteemi vigu või ohutuse või turvalisuse alaseid puudujääke.

(20)  Selle teemaga seotud muid aspekte käsitletakse järgnevates punktides.

(21)  EÜT L 228, 9.9.1996, lk 1. Otsust on viimati muudetud otsusega nr 884/2004/EÜ (ELT L 167, 30.4.2004, lk 1).

(22)  Olenevalt KTKdest ja erijuhtumist võib määrata ka muid tähtaegu (Ax).