ISSN 1725-5082

Euroopa Liidu

Teataja

L 270

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

49. köide
29. september 2006


Sisukord

 

I   Aktid, mille avaldamine on kohustuslik

Lehekülg

 

*

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1424/2006, 25. september 2006, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1676/2001, millega kehtestatakse Indiast ja Korea Vabariigist pärineva polüetüleentereftalaatkile impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks

1

 

*

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1425/2006, 25. september 2006, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist ja Taist pärinevate kilekottide impordi suhtes ja lõpetatakse menetlus teatavate Malaisiast pärinevate kilekottide impordi suhtes

4

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1426/2006, 28. september 2006, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

42

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1427/2006, 28. september 2006, millega määratakse kindlaks töötlemata kujul eksporditava valge suhkru ja toorsuhkru eksporditoetused

44

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1428/2006, 28. september 2006, millega määratakse kindlaks töötlemata kujul eksporditavate siirupite ja teatavate muude suhkrutoodete eksporditoetused

46

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1429/2006, 28. september 2006, millega kehtestatakse määrusega (EÜ) nr 958/2006 ettenähtud alalise pakkumismenetluse raames makstava valge suhkru eksporditoetuse maksimumsumma

48

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1430/2006, 28. september 2006, millega kehtestatakse määruses (EÜ) nr 581/2004 sätestatud alalise pakkumismenetluse raames makstava või eksporditoetuse maksimumsumma

49

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1431/2006, 28. september 2006, millega kehtestatakse asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate teatavate piimasaaduste suhtes kohaldatavad toetusemäärad

51

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1432/2006, 28. september 2006, millega kehtestatakse asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate teatavate teravilja- ja riisitoodete suhtes kohaldatavate toetuste määrad

54

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1433/2006, 28. september 2006, millega kehtestatakse asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate suhkrusektori teatavate toodete suhtes kohaldatavad toetusemäärad

58

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1434/2006, 28. september 2006, millega määratakse kindlaks teraviljast ja riisist valmistatud toodete eksporditoetused

60

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1435/2006, 28. september 2006, millega määratakse kindlaks teraviljast valmistatud segasööda eksporditoetused

63

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1436/2006, 28. september 2006, määruses (EÜ) nr 936/2006 osutatud pakkumismenetluse raames esitatud pehme nisu eksporditoetuse pakkumiste kohta

65

 

 

II   Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

 

 

Nõukogu

 

*

Teave jõustumise kohta: EL–Tuneesia assotsiatsiooninõukogu 28. juuli 2006. aasta otsus nr 1/2006, millega muudetakse Euroopa ja Vahemere piirkonna lepingu protokolli nr 4 mõiste päritolustaatusega tooted määratluse ja halduskoostöö meetodite kohta

66

 

 

Komisjon

 

*

EL–Šveitsi ühiskomitee otsus nr 1/2006, 6. juuli 2006, millega muudetakse ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu isikute vaba liikumise kohta II lisa (sotsiaalkindlustus)

67

 

*

Komisjoni otsus, 25. september 2006, millega Küprose Vabariigile tehakse erand Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/54/EÜ teatavatest sätetest (teatavaks tehtud numbri K(2006) 4177 all)

72

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik

29.9.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 270/1


NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1424/2006,

25. september 2006,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1676/2001, millega kehtestatakse Indiast ja Korea Vabariigist pärineva polüetüleentereftalaatkile impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (edaspidi “algmäärus”), (1)

võttes arvesse nõukogu 13. augusti 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1676/2001, millega kehtestatakse Indiast ja Korea Vabariigist pärineva polüetüleentereftalaatkile impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks, (2) eriti selle artikli 1 lõiget 3,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, mis on esitatud pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

A.   EELNEV MENETLUS

(1)

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1676/2001 kehtestati muu hulgas Indiast pärineva polüetüleentereftaalkile (PET-kile) ühendusse impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks. Arvestades PET-kile eksportivate tootjate suurt arvu Indias, moodustati uurimise ajal, mille tulemusena võeti vastu nimetatud määrus (edaspidi “esialgne uurimine”), eksportivate tootjate valim vastavalt algmääruse artiklile 17. Individuaalselt uuritavatele äriühingutele arvutati dumpingumarginaalid 0 % kuni 65,3 % ulatuses ja valimivälistele äriühingutele arvutati dumpingumarginaaliks 57,7 % vastavalt algmääruse artikli 9 lõikele 6. Dumpinguvastased tollimaksud kehtestati vastavalt 0 % kuni 62,6 % ulatuses, võttes arvesse Indiast pärinevatele samadele toodetele kehtestatud ekspordisubsiidiumidest tulenevaid tasakaalustavaid tollimakse, mida kohaldati nõukogu määruse (EÜ) nr 2597/1999 (3) alusel.

(2)

Nõukogu muutis määrusega (EÜ) nr 366/2007 (edaspidi “muutmismäärus”) (4) määruse (EÜ) nr 1676/2001 alusel arvutatud dumpingumarginaalide taset. Uued dumpingumarginaalid on 3,2 % kuni 29,3 % ja uus dumpinguvastane tollimaksumäär on 0 % kuni 18 %, jällegi selleks et võtta arvesse Indiast pärinevatele samadele toodetele kehtestatud ekspordisubsiidiumidest tulenevaid tasakaalustavaid tollimakse, mida on muudetud vastavalt nõukogu määrusega (EÜ) nr 367/2006, (5) mis on vastu võetud pärast määruse (EÜ) nr 2597/1999 aegumisega seotud läbivaatust.

(3)

Lisaks sätestatakse määrusega (EÜ) nr 367/2006 tasakaalustav tollimaks 19,1 %, mida kohaldatakse äriühingute suhtes, mida ei ole individuaalselt loetletud nimetatud määruse artikli 1 lõikes 2; nendele äriühingutele arvutatud subsiidiumimarginaal on 12 %.

(4)

Määruse (EÜ) nr 1676/2001, muudetud määrusega (EÜ) nr 366/2006, artikli 1 lõikes 3 kehtestatakse kolm kriteeriumi, mille kohta on üksikasjalik kirjeldus allpool esitatud 7. põhjenduses ning millele vastamise korral võib nende India eksportivatele tootjatele, kelle suhtes pärast esialgset uurimist ei kohaldatud dumpinguvastaseid meetmeid, kohaldada uue eksportiva tootja režiimi. Taotlejatele, kelle suhtes kohaldatakse nimetatud režiimi, määratakse sama tollimaksumäär nagu äriühingutele, kes olid teinud koostööd esialgses uurimises, kuid neid ei olnud kaasatud valimisse. Seepärast kehtib neile tollimaks, mis vastab esialgse uurimise käigus valimisse kaasatud äriühingutele kehtestatud kaalutud keskmisele dumpingumarginaalile, mille kohaselt ei võeta arvesse mis tahes null- ja miinimummarginaali vastavalt algmääruse artikli 9 lõikele 6.

(5)

Esialgse uurimise käigus arvutati eespool nimetatud kaalutud keskmiseks dumpingumarginaaliks kolme valimisse kaasatud äriühingu kaalutud keskmine dumpingumarginaal, kuna neljandal esialgselt valimisse kuulunud äriühingul oli nullmarginaal. Sellisel viisil esialgse uurimise käigus arvutatud kaalutud keskmine dumpingumarginaal oli 57,7 %, nagu on märgitud 1. põhjenduses. Muutmismäärusega vähendatakse oluliselt kolme eespool nimetatud äriühingu dumpingumarginaali. Uus kaalutud keskmine dumpingumarginaal, mida kohaldatakse äriühingute suhtes, kes täidavad määruse (EÜ) nr 1676/2006 artikli 1 lõikes 3 sätestatud nõudeid, ja mis on pärast muutmismääruse järeldusi ümber arvutatud, on seega 15,5 %.

B.   NÕUDED UUTELE EKSPORTIVALE TOOTJALE

(6)

India eksportiv tootja SRF Limited (edaspidi “taotleja”) on esitanud taotluse, et saada luba samaks kohtlemiseks nagu valimivälised äriühingud, kes tegid koostööd esialgse uurimise käigus (edaspidi “uue eksportiva tootja režiim”).

(7)

On läbi viidud uurimine, et määrata kindlaks, kas taotleja vastab kriteeriumidele, mille alusel võib tema suhtes kohaldada uue eksportiva tootja režiimi, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1676/2001 artikli 1 lõikes 3; uuriti järgmisi kriteeriume:

et ta ei eksportinud esialgse uurimisperioodi jooksul (1. aprillist 1999 kuni 31. märtsini 2000) ühendusse kaupu, mida on kirjeldatud nimetatud määruse artikli 1 lõikes 1,

et ta ei ole seotud ühegi eksportija ega tootjaga Indias, kelle suhtes kohaldatakse määrusega kehtestatud meetmeid,

ja

et ta on eksportinud vaatlusaluseid kaupu pärast uurimisperioodi või et ta on võtnud tühistamatu lepinguga kohustusi märkimisväärsete koguste eksportimiseks ühendusse.

(8)

Taotlejale saadeti küsimustik ning tal paluti esitada tõendeid selle kohta, et ta vastab kolmele eespool esitatud kriteeriumile.

(9)

Taotleja vastas küsimustikule ja esitas piisavad tõendeid selle kohta, et teda lugeda uueks eksportivaks tootjaks.

(10)

Taotleja suhtes kohaldatava dumpinguvastase tollimaksumäära aluseks peaks olema esialgse uurimise ajal valimisse kaasatud pooltele kehtestatud kaalutud keskmine dumpingumäär, mida on muudetud pärast muutmismäärust, st 15,5 %, nagu on esitatud 5. põhjenduses.

(11)

Kuna vastavalt algmääruse artikli 14 lõikele 1 ei või ühegi toote kohta korraga kehtida dumpinguvastased ja tasakaalustavad tollimaksud, et korrigeerida üht ja sama dumpingust ja ekspordi subsideerimisest tulenevat olukorda, tuleb vähendada kõnealust tollimaksu ekspordi subsiidiumimarginaali võrra, mis on kindlaks tehtud subsiidiumivastase uurimise käigus, mille tulemusena võeti vastu määrus (EÜ) nr 367/2006 (vt määruse (EÜ) nr 366/2006 59. põhjendus). Kuna taotlejal ei ole individuaalset tasakaalustavat tollimaksumäära, tuleks tema suhtes kohaldada kõigile teistele äriühingutele kehtestatud tollimaksumäära.

(12)

Taotleja suhtes kohaldatavat dumpinguvastast tollimaksumäära tuleks seega arvutada nii, nagu on näidatud allpool esitatud tabelis:

Äriühing

Ekspordisubsiidiumimarginaal

Kogu subsiidiumimarginaal

Dumpingumarginaal

Tasakaalustav tollimaks

Dumpinguvastane tollimaks

Üldine tollimaksumäär

SRF Limited

12,0 %

19,1 %

15,5 %

19,1 %

3,5 %

22,6 %

(13)

Taotlejat ja ühenduse tootmisharu on teavitatud uurimise tulemustest ja neile on antud võimalus avaldada oma arvamust.

(14)

Taotleja esitas oma märkused dumpingumarginaali arvutamise kohta. Need märkused on võetud arvesse ja kajastuvad eespool.

(15)

Kõiki muid poolte esitatud seisukohti ja esildisi analüüsiti ning kui need olid õigustatud, võeti neid nõuetekohaselt arvesse,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1676/2001 artikli 1 lõige 2 asendatakse järgmisega:

“2.   Järgmise päritoluga toodete vaba netohinna suhtes kohaldatakse ühenduse piiril enne tollimaksu tasumist järgmist lõplikku dumpinguvastast tollimaksu:

Riik

Äriühing

Lõplik tollimaks (%)

TARICi lisakood

India

Ester Industries Limited

75-76, Amrit Nagar

Behind South Extension Part-1

New Delhi 110 003

India

17,3

A026

India

Flex Industries Limited

A-1, Sector 60

Noida 201 301 (U.P.)

India

0

A027

India

Garware Polyester Limited

Garware House

50-A, Swami Nityanand Marg

Vile Parle (East)

Mumbai 400 057

India

6,8

A028

India

Jindal Poly Films Limited

56 Hanuman Road

New Delhi 110 001

India

0

A030

India

MTZ Polyfilms Limited

New India Centre, 5th floor

17 Co-operage Road

Mumbai 400 039

India

18,0

A031

India

Polyplex Corporation Limited

B-37, Sector-1

Noida 201 301

Dist. Gautam Budh Nagar

Uttar Pradesh

India

0

A032

India

SRF Limited

Express Building 9-10

Bahadur Shah Zaraf Marg

New Delhi 110 002

India

3,5

A753

India

Kõik muud äriühingud

17,3

A999”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 25. september 2006

Nõukogu nimel

eesistuja

M. PEKKARINEN


(1)  EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2117/2005 (ELT L 340, 23.12.2005, lk 17).

(2)  EÜT L 227, 23.8.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1288/2006 (ELT L 236, 31.8.2006, lk 1). Korea Vabariigi osas lõppes määruse kehtivus 24. augustil 2006 (ELT C 199, 24.8.2006, lk 8).

(3)  EÜT L 316, 10.12.1999, lk 1.

(4)  ELT L 68, 8.3.2006, lk 6.

(5)  ELT L 68, 8.3.2006, lk 15. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1288/2006.


29.9.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 270/4


NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1425/2006,

25. september 2006,

millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist ja Taist pärinevate kilekottide impordi suhtes ja lõpetatakse menetlus teatavate Malaisiast pärinevate kilekottide impordi suhtes

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (edaspidi “algmäärus”), (1) eriti selle artiklit 9,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, mis esitati pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

A.   MENETLUS

1.   ALGATAMINE

(1)

30. juunil 2005 teatas komisjon algmääruse artikli 5 kohaselt Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teates (“algatamisteade”) (2) dumpinguvastase menetluse algatamisest teatavate Hiina Rahvavabariigist (HRV), Malaisiast ja Taist (“asjaomased riigid”) pärinevate kilekottide ühendusse importimise suhtes.

(2)

Menetlus algatati pärast seda, kui 17. mail 2005 esitasid kaebuse 29 ühenduse kilekotitootjat, kelle toodang moodustab suure osa (antud juhul enam kui 25 %) ühenduse kilekottide kogutoodangust. Kaebus sisaldas tõendeid nimetatud toote müügi kohta dumpinguhindadega ja sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida peeti menetluse algatamiseks piisavaks.

2.   MENETLUSEGA SEOTUD ISIKUD

(3)

Komisjon teatas menetluse algatamisest ametlikult kaebuse esitanud ühenduse tootjatele, nende ühendusele, teistele ühenduse tootjatele, eksportivatele tootjatele, importijatele, tarnijatele ja kasutajatele ning teadaolevalt asjaga seotud kasutajate ühendustele ja ekspordiriikide esindajatele. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(4)

Arvestades teadaolevate HRV, Malaisia ja Tai eksportivate tootjate suurt arvu ning teadaolevate ühenduse tootjate ja importijate suurt arvu, on algatamisteates ette nähtud väljavõttelise uuringu kasutamine dumpingu ja kahju kindlaksmääramiseks vastavalt algmääruse artiklile 17 (vt allpool üksikasjalikke andmeid valimi kohta).

(5)

Võimaldamaks HRV eksportivatel tootjatel soovi korral esitada taotlus turumajandusliku või individuaalse kohtlemise kohta, saatis komisjon teadaolevalt asjaga seotud HRV eksportivatele tootjatele ja ametiasutustele taotluse vormid. 108 ettevõtet ja kontserni taotlesid algmääruse artikli 2 lõike 7 kohaselt turumajanduslikku kohtlemist. Kõik eespool nimetatud ettevõtted ja kontsernid taotlesid ka individuaalset kohtlemist juhul, kui uurimise käigus selgub, et nad ei vasta turumajandusliku kohtlemise nõuetele. Kolm ettevõtet taotlesid üksnes individuaalset kohtlemist.

(6)

Komisjon saatis küsimustikud kõigile teadaolevalt asjaga seotud isikutele ja kõigile muudele äriühingutele, kes algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul endast teatasid. Lisaks saadi vastused küsimustikele eksportijate valimisse valitud isikutelt, importijatelt ja ühenduse tootmisharult ning veel kahelt ühenduse jaemüüjalt.

(7)

Veel mõned isikud tegid oma seisukohad kirjalikult teatavaks. Kõik sätestatud tähtaja jooksul ärakuulamist taotlenud ja selleks eripõhjused märkinud isikud kuulati ära.

(8)

Komisjon otsis ja kontrollis kogu teavet, mida ta dumpingu, sellest tuleneva kahju ja ühenduse huvide esialgse kindlaksmääramise seisukohast vajalikuks pidas, ning tegi kontrollkäike järgmiste äriühingute valdustesse.

 

Ühenduse tootjad

SP Metal, Pariis, Prantsusmaa ja sellega seotud ettevõtted SP Metal Biel, Zaragoza, Hispaania ja Jet Sac SA, Auchel, Prantsusmaa

Groupe Barbier SA, Ste Sigolene, Prantsusmaa

Plasticos Romero SA, Murcia, Hispaania

Plasbel SA, Murcia, Hispaania

Alplast SA, Ste Marie aux Mines, Prantsusmaa

 

Sõltumatud importijad ühenduses

FIPP GmbH & Co KG ja sellega seotud ettevõte DEISS GmbH & Co KG, Hamburg, Saksamaa

 

Eksportivad tootjad ja nendega seotud ettevõtted eksportivates riikides

 

Hiina Rahvavabariik

Cedo Shanghai Ltd, Shanghai

Chun Yip Plastics (Shenzhen) Ltd, Shenzhen

Huizhou Jun Yang Plastics Co Ltd, Huizhou

Suzhou Guoxin Group Co Ltd, Taicang

Wuxi Jiayihe Packaging Co Ltd ja Wuxi Bestpac Packaging Co Ltd, Wuxi

Zhongshan Qi Yu Plastic Products Co Ltd, Zhongshan

Weifang Lefu Plastic Products Co Ltd, Weifang

Jinguan (Longhai) Plastics Packing Co Ltd, Jinguan

Sunway Kordis Shanghai Ltd ja Shanghai Sunway Polysell Ltd, Shanghai

Nantong Huasheng Plastic Products Co Ltd, Nantong

 

Malaisia

Dragonpak Industries (M) S/B, Johor Bahru

Europlastics Malaysia S/B, Shah Alam

Hond Tat Industries S/B, Klang

Plastic V S/B, Klang

Poly Carrier Industries S/B, Klang

Sido Bangun S/B, Negri Sembilan

 

Tai

King Pac Industrial Company Limited, Chonburi

Multibax Public Co Ltd, Chonburi

Naraipak Co Ltd, Bangkok

Sahachit Watana Plastic Industry Co Ltd, Bangkok

Thai Plastic Bags Industries Co Ltd, Nakornpathorn

 

Seotud importijad ühenduses

Cedo Limited UK, Telford, Ühendkuningriik

Cedo GmbH, Mönchengladbach, Saksamaa

Europackaging plc, Birmingham, Ühendkuningriik

3S’s Limited, Upton-upon-Severn, Ühendkuningriik

Kordis Limited ja Kordis BV, Stratford-upon-Avon, Ühendkuningriik

3.   UURIMISPERIOOD

(9)

Dumpingu uurimine hõlmas ajavahemikku 1. aprillist 2004 kuni 31. märtsini 2005 (“uurimisperiood”). Kahjude hindamine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2002 kuni 31. märtsini 2005 (“vaatlusalune periood”).

B.   VÄLJAVÕTTELINE UURING

1.   HRV, MALAISIA JA TAI EKSPORTIVATE TOOTJATE VÄLJAVÕTTELINE UURING

(10)

Nagu eespool märgitud, tehti HRV, Malaisia ja Tai eksportivate tootjate suurt arvu arvestades algatamisteates ettepanek väljavõtteliseks uuringuks vastavalt algmääruse artikli 17 lõikele 1.

(11)

Et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, et sellisel juhul valim moodustada, paluti eksportivatel tootjatel endast teatada 15 päeva jooksul alates uurimise algatamisest ning esitada põhiandmed oma ekspordi ja omamaise müügi kohta ning vaatlusaluse toote tootmise ja/või müügiga tegelevate seotud ettevõtete nimed ja tegevusalad. Konsulteeriti ka HRV, Malaisia ja Tai asutustega.

(12)

108 HRV ettevõtet ja kontserni, 36 Malaisia ja 17 Tai ettevõtet andsid endast märku ja esitasid nõutud andmed ettenähtud tähtaja jooksul. Sellegipoolest teatasid uurimisperioodil ühendusse ekspordist vaid 104 HRV ettevõtet ja kontserni, 31 Malaisia ja 14 Tai ettevõtet.

(13)

Neid eksportivaid tootjaid, kes eksportisid nimetatud toodet ühendusse uurimisperioodil ja avaldasid soovi valimis osaleda, peeti koostööd tegevateks ettevõteteks ja nendega arvestati valimi koostamisel.

(14)

Koostööd tegevate eksportivate tootjate toodang moodustas umbes 95 % HRVst, 96 % Malaisiast ja 88 % Taist ühendusse eksporditud vaatlusaluse toote kogumahust.

(15)

Ülejäänud ettevõtted olid kas kaubandusettevõtjad või eksportivad tootjad, kes aga uurimisperioodil ühendusse ei eksportinud. Seega ei määrata nende ettevõtete puhul dumpingumarginaali kindlaks.

(16)

Kui eksportivad tootjad endast eespool nimetatud tähtaja jooksul teada ei andnud, peeti seda koostööst hoidumiseks.

(17)

Vastavalt algmääruse artikli 17 lõikele 1 võeti valimi koostamisel arvesse järgmisi kriteeriume: eksportiva tootja suurus, arvestades tema eksportmüüki ühendusse, ning eksportiva tootja suurus, arvestades müüki siseturul. Hinnati, et järgnevalt esitatud põhjustel peaks valim sisaldama piisaval hulgal ettevõtteid, kes müüvad oma toodangut siseturul. Seega võeti valimisse mitu suuremat eksportivat ettevõtet, kelle müüki siseturul võib pidada tüüpiliseks.

(18)

Selle alusel koostas komisjon esialgselt valimi, kuhu kuuluvad kümme Hiina eksportivat tootjat, kuus Malaisia eksportivat tootjat ja kuus Tai eksportivat tootjat. Valitud ettevõtted moodustasid umbes 52 %, 62 % ja 71 % nimetatud toote ekspordist ühendusse vastavalt Hiina Rahvavabariigist, Malaisiast ja Taist.

(19)

Vastavalt algmääruse artikli 17 lõikele 2 võimaldati koostööd tegevatel eksportivatel tootjatel ja asjaomaste riikide ametiasutustel valimi moodustamist kommenteerida.

(20)

Paljud Hiina eksportijad väitsid, et nad peaksid valimisse kuuluma selliste eriasjaolude tõttu nagu ettevõtte tooteliigid, ärimudel, kulustruktuur või seotus Hongkongis või ELis asuvate kontsernidega. Ei oleks siiski olnud otstarbekas seada eesmärgiks moodustada valim, mis oleks olnud representatiivne kõigi eespool mainitud tegurite suhtes (seda ei nõuta ka algmääruses), võttes arvesse olemasoleva informatsiooni hulka ja valimi moodustamiseks antud aega. Lisaks võimaldab algmäärus piirduda suurima tüüpilise ekspordimahu uurimisega, mida on võimalik ettenähtud aja jooksul uurida.

(21)

Üks Hiina eksportija väitis, et WTO dumpinguvastase lepingu kohaselt oleks komisjon pidanud lihtsalt valima eksportijad, kelle eksportmüügimaht ühendusse on kõige suurem, arvestamata müügimahtu siseturul. Dumpinguvastase lepingu artikkel 6.10 sätestab muu hulgas, et eksportijate valimi koostamisel võib lähtuda “asjaomase riigi ekspordi suurimast mahust, mida on võimalik piisavalt uurida”. Dumpinguvastase lepingu artikli 6.10 selline tõlgendus ei ole vastuvõetav. Esiteks ei takista dumpinguvastase lepingu artikli 6.10 sõnastuses miski ka siseturul tüüpilise müügimahuga eksportijate kaasamist valimisse. Teiseks on eksportivate tootjate valimi koostamise eesmärk võimalikult representatiivsete andmete kogumine, et selle alusel saaks arvutada dumpingumarginaali. Sellega seoses on algmääruse artikli 2 lõigete 1–6 alusel normaalväärtuse ning müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kindlaksmääramiseks oluline, et valimisse kuuluksid ettevõtted, mis müüvad vaatlusalust toodet siseturul. Turumajandusliku kohtlemise tingimustele vastavate ettevõtete puhul tekitaks raskusi normaalväärtuse kindlakstegemine ilma piisava teabeta selliste müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kohta. Suurim ekspordimaht, mida on võimalik uurida, peaks seega sisaldama ka vähemalt piisaval arvul ettevõtteid, kes müüsid uurimisperioodil tooteid siseturul. Järelikult valiti vastavalt dumpinguvastase lepingu artiklile 6.10 ja algmääruse artiklile 17 valimisse ainult need suuremad eksportivad ettevõtted, kes moodustasid ka suure osa müügist siseturul.

(22)

Uurimise käigus leiti, et Wuxi Jiayihe Packaging Co Ltd ja Wuxi Bestpac Packaging Co Ltd olid ekslikult deklareerinud suurel hulgal selliste toodete eksporti Euroopa Ühendusse, mida nad ei tootnud ise, vaid olid tegelikult töödelnud teiste eksportivate tootjate jaoks. Arvestades nende omatoodetud toote tegeliku müügi väikest mahtu, jäeti need ettevõtted Hiina valimist välja ja see koosneb nüüd üheksast ettevõttest. Kuna aga seda ettevõtet oli juba uuritud, kontrollitakse seda individuaalselt.

(23)

Malaisia Plastitootjate Liit juhtis tähelepanu sellele, et üks ettevõte, mis oli valimist välja jäetud, oli jätnud esitamata aruande oma seotud ettevõtte kohaliku kilekotimüügi kohta, ning see oleks tulnud valimisse kaasata. Kuna sellest aruandlusveast teatati õigeaegselt, nõustus komisjon seda ettevõtet valimisse lisama, asendades sellega ühe varem valimisse valitud ettevõtte, mille eksportmüügimaht oli väiksem.

(24)

Küsimustikud saadeti 22 esialgselt väljavalitud ettevõttele ja neilt kõigilt, välja arvatud ühelt valimisse võetud, ent hiljem koostöö lõpetanud Tai ettevõttelt, saadi vastused ettenähtud tähtaja jooksul.

(25)

Asjaomaste riikide ja poolte suurt arvu ning ajalisi piiranguid arvestades järeldas komisjon, et eksportivate tootjate individuaalne kontrollimine ei ole algmääruse artikli 9 lõike 6 ja artikli 17 lõike 3 alusel teostatav, sest see oleks asjatult koormav ja takistaks uurimise lõpetamist õigel ajal. Komisjon teatas kõikidele koostööd tegevatele eksportivatele tootjatele, et ta ei kavatse taotletud individuaalset kontrollimist teostada. Pealegi ei saadud selliseid taotlusi algatamisteates sätestatud 40päevase tähtaja jooksul.

(26)

Tuleks märkida, et üks Hiina ettevõte, mis ei kuulu valimisse, kuid teeb uurimise alal koostööd, taotles nime Jiangmen Xiefeng Plastic Co Ltd muutmist nimeks Jiangmen Toptype Plastic Products Co Ltd. Esitati tõendus selle kohta, et see oli sama juriidilise isiku nimemuutus, mis ei muutnud muus osas ettevõtte staatust, struktuuri ega omandilist kuuluvust. Ettevõtte nimi asendati käesoleva määruse lisas uue nimega.

2.   ÜHENDUSE TOOTJATE VÄLJAVÕTTELINE UURING

(27)

Ühenduse tootjate suurt arvu silmas pidades tehti algatamisteates vastavalt algmääruse artikli 17 lõikele 1 ettepanek väljavõtteliseks uurimiseks. Selleks taotles komisjon ühenduse tootjatelt teavet samasuguse toote tootmise ja müügi kohta.

(28)

34 ühenduse tootjat andsid endast märku ja esitasid algatamisteates nõutud teavet. Valimisse valiti kokku viis ettevõtet (kolm Prantsusmaal ja kaks Hispaanias), sest need moodustasid suurima tüüpilise tootmismahu ühenduses (umbes 18 %), mida on ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Algmääruse artikli 17 lõike 2 kohaselt konsulteeriti ühenduse tootjate ühendusega, kellel ei olnud vastuväiteid. Kõik valimisse kaasatud ühenduse tootjad tegid koostööd ja saatsid küsimustiku vastused ettenähtud tähtaja jooksul. Lisaks sellele esitasid ülejäänud kaebuse esitanud tootjad ning Belgias, Taanis, Prantsusmaal, Madalmaades, Poolas, Portugalis, Hispaanias ja Ühendkuningriigis asuvad uurimist toetavad tootjad nõuetekohaselt teatavaid üldandmeid kahju analüüsimiseks.

3.   IMPORTIJATE VÄLJAVÕTTELINE UURING

(29)

Ühenduse importijate rohkuse tõttu nähti algatamisteates algmääruse artikli 17 lõike 1 kohaselt ette väljavõttelise uuringu kasutamine. Komisjon palus, et importijad esitaksid selleks teavet vaatlusaluse toote impordi ja müügi kohta.

(30)

Komisjon valis saadud teabe alusel välja viis importijat kolmes liikmesriigis: kaks Prantsusmaal, ühe Saksamaal ja kaks Ühendkuningriigis. Konsulteeriti kahe teadaoleva importijate ühendusega. Kõnealused importijad esindasid teadaolevate ühenduse importijate müügi suurimat tüüpilist müügimahtu (umbes 9 %), mida oli olemasoleva aja jooksul võimalik uurida. Lõpuks tegid uurimisega koostööd ja saatsid küsimustikule vastused kaks importijat.

4.   AVALIKUSTAMINE

(31)

Kõiki isikuid teavitati põhiteguritest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti esitada soovitus lõpliku dumpinguvastase maksu kehtestamiseks teatavate HRVst ja Taist pärinevate kilekottide impordile ning lõpetada menetlus Malaisiast pärineva impordi suhtes. Samuti anti neile pärast lõplike meetmete kehtestamise aluseks olevate oluliste faktide ja kaalutluste avaldamist võimalus esitada teatava ajavahemiku jooksul oma märkused.

(32)

Kõiki huvitatud isikute suulisi ja kirjalikke märkusi võeti arvesse ning järeldusi muudeti sellele vastavalt.

C.   VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

1.   ÜLDIST

(33)

Polüetüleenist kilekotte turustatakse tavaliselt jaekauplustes tarbijaile, kes kasutavad neid peamiselt ostetud kauba vedamiseks, toidu pakkimiseks või olmejäätmete kõrvaldamiseks.

2.   VAATLUSALUNE TOODE

(34)

Vaatlusalune toode on HRVst, Malaisiast ja Taist pärineva vähemalt 20 massiprotsendi osas polüetüleeni sisaldavad kilekotid (“kilekotid”), mille paksus ei ületa 100 mikromeetrit. Vaatlusalune toode kuulub CN-koodide ex 3923 21 00, ex 3923 29 10 ja ex 3923 29 90 alla.

(35)

Kilekotte toodetakse ekstrusiooni teel polüetüleenpolümeeridest pidevtorujas vormis õhkinjektsiooni meetodil, millele järgneb lõikamine ja vajaduse korral keevitamine, trükkimine ning sangade ja/või sulgemissüsteemide lisamine. Kotte võib teha eri tihedusega ja muude vaikude või lisanditega segatud polüetüleenist. Materjalikoostis mõjutab koti omadusi, näiteks tugevust, vastupidavust või lagunevust, mis võivad eri otstarvete puhul nõutavad olla.

(36)

Uurimise käigus väitsid HRV asutused ja mitmed importijad ja eksportijad, et uurimine on liiga laiaulatuslik, sest see hõlmab selliseid kaupu nagu kandekotid, prügikotid, külmutuskotid, puu- ja aedviljakotid ning muud tarbed, mis on väidetavalt kõik erinevad füüsiliste omaduste, hinna, müügikanalite ja lõppkasutuse poolest ning tarbijad tajuvad neid erinevalt. Eelkõige nõudsid üks eksportija ja mitu importijat, et tõmblukuga kotid (tõmblukukinnitusega polüetüleenkotid) jäetakse uurimisest välja, kuna need väidetavalt erinevad teistest tooteliikidest toormaterjali, tootmisprotsessi, välimuse, kasutuse, turustamise ja hinna poolest ning tarbijad tajuvad neid erinevalt. Ka üks importija tugines samale argumendile rahakottide puhul, millel on väidetavalt teatavad ainulaadsed tehnilised ja füüsilised omadused ja mida toodab ainult piiratud arv ettevõtteid.

(37)

Üks Malaisia eksportija väitis, et mõned nende kotid tuleks patenteeritud omadustega jaotusmehhanismide tõttu uurimisest välja jätta, sest väidetavalt ei saa ühenduse tööstusharu selliste omadustega kotte toota. See patenteeritud omadus, mille eesmärgiks on muuta kotid funktsionaalsemaks, ei muuda siiski kõnealuste kottide füüsilisi omadusi sedavõrd, et neid saaks pidada eraldi tooteks. Oma põhiomadustelt ei erine need teistest kandekottidest, olenemata sarnaste patenteeritud süsteemide olemasolust.

(38)

Tõdetakse küll, et on olemas eri liiki kilekotte, mis on mõeldud eri otstarbeks, sealhulgas eespool nimetatud otstarveteks, ent uurimine näitas, et kõikide nende kilekotiliikide, sealhulgas patenteeritud omadustega kottide füüsikalised ja keemilised põhiomadused on samad: põhiomadustelt on need polüetüleenkilest valmistatud paindlikud kotid, mida kasutatakse kaupade pakendamiseks ja veoks. Kilekotte kasutatakse alati samal viisil, ehkki veetavad või pakendatavad “kaubad” võivad erineda (nt jaekaubad, toiduained, jäätmed). Seoses sellega tuleb märkida, et algmääruses ei nõuta uuritavate toodete täielikku identsust nt tootmisprotsessi, hinna, müügikanalite, kasutuse või tarbijate arusaamade suhtes. Pigem on olnud komisjonil tavaks nõuda, et tooteliikide vaatlemiseks ühe ja sama tootena piisab sellest, kui neil on samad füüsilised, tehnilised ja/või keemilised põhiomadused.

(39)

Järelikult peetakse kõiki HRVst, Malaisiast ja Taist pärinevaid eri liiki kilekotte, mis kuuluvad CN-koodide ex 3923 21 00, ex 3923 29 10 ja ex 3923 29 90 alla, käesoleva uurimise raames üheks tooteks.

3.   SAMASUGUNE TOODE

(40)

Komisjon leidis, et HRVs, Malaisias (mida kasutati ka võrdlusriigina) ja Tais toodetavad ja siseturgudel müüdavad kilekotid ja nendest riikidest ühendusse eksporditavad kilekotid ning ühenduse tööstusharus ühenduses toodetavad ja müüdavad kilekotid on samade füüsiliste, keemiliste ja tehniliste põhiomadustega ja neil on samad kasutusvaldkonnad. Ta järeldas seega, et kõiki neid tooteid käsitletakse algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses samasuguse tootena.

D.   DUMPING

1.   ÜLDISED MEETODID

(41)

Allpool sätestatud üldmetoodikat on kohaldatud kõikide koostööd tegevate Malaisia ja Tai eksportivate tootjate suhtes ning koostööd tegevate Hiina eksportivate tootjate suhtes, kelle puhul rakendati turumajanduslikku kohtlemist. Sellepärast kirjeldatakse dumpingu uurimise tulemuste esitamisel kummagi asjaomase riigi puhul ainult seda, mis on kummalegi eksportivale riigile eriomane.

1.1.   Normaalväärtus

(42)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2 uuris komisjon esmalt iga eksportiva tootja puhul, kas tema vaatlusaluse toote kogumüük siseturul sõltumatutele tarbijatele on tüüpiline, st kas sellise müügi kogumaht on vähemalt 5 % või suurem vastavast ühendusse eksporditud toote müügi kogumahust.

(43)

Seejärel tegi komisjon kindlaks need üldiselt tüüpilise omamaise müügiga tegelevate äriühingute omal maal müüdud tooteliigid, mis olid ühendusse ekspordiks müüdavate tooteliikidega identsed või otseselt võrreldavad. Kasutati järgmisi kriteeriume: kasutatavad tooraineliigid, kilekottide mõõdud, värvus, trükkimine, sulgemine, sangad ja välimus.

(44)

Tooteliigi omamaist müüki peeti piisavalt tüüpiliseks, kui selle tooteliigi sõltumatutele klientidele suunatud omamaise müügi kogumaht moodustas uurimisperioodi jooksul vähemalt 5 % või rohkem ühendusse ekspordiks suunatud võrreldava tooteliigi müügi kogumahust.

(45)

Seejärel uuris komisjon, kas iga kilekotiliigi puhul, mida iga ettevõte müüs iga eksportiva riigi siseturul tüüpilistes kogustes, võis müüki siseturul lugeda tavapäraseks kaubandustegevuseks algmääruse artikli 2 lõike 4 kohaselt. Seda tehti, määrates kindlaks, kui suure osa iga eksporditud tooteliigi müügist moodustas uurimisperioodil tulutoov müük sõltumatutele tarbijatele siseturul.

(46)

Juhtudel, kus arvestusliku maksumusega vähemalt samaväärse netohinnaga müüdud tooteliigi müügimaht moodustas üle 80 % nimetatud tooteliigi müügi kogumahust ja kui nimetatud liigi kaalutud keskmine hind oli vähemalt võrdne tootmiskuludega, põhines normaalväärtus tegelikul siseturuhinnal. Nimetatud hind võrdus kogu uurimisperioodi jooksul toimunud kõnealuse tooteliigi omamaise müügi hindade kaalutud keskmisega, olenemata sellest, kas nimetatud müük oli tulutoov või mitte.

(47)

Kui tooteliigi tulutoova müügi maht oli 80 % või väiksem selle tooteliigi müügi kogumahust või kui nimetatud liigi kaalutud keskmine hind oli tootmiskuludest madalam, põhines normaalväärtus tegelikul siseturuhinnal, mis arvutati ainult selle tooteliigi tulutoova müügi kaalutud keskmisena, tingimusel et nimetatud müük moodustas vähemalt 10 % selle tooteliigi müügi kogumahust.

(48)

Neil juhtudel, kui mis tahes tooteliigi tulutoova müügi maht oli alla 10 % selle tooteliigi müügi kogumahust, leiti, et seda konkreetset liiki ei ole müüdud piisavas koguses selleks, et normaalväärtuse saaks kindlaks määrata siseturuhinna põhjal.

(49)

Kui eksportiva tootja müüdud konkreetse tooteliigi omamaiseid hindu ei olnud võimalik normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutada, tuli kasutada mõnda muud meetodit. Sellistel juhtudel kasutas komisjon arvestuslikku normaalväärtust vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 3.

(50)

Normaalväärtus arvutati iga eksportija eksporditavate tooteliikide tootmiskuludele, mida vajaduse korral korrigeeriti, põhjendatud müügi-, üld- ja halduskulude protsendi ning mõistliku kasumimarginaali liitmise teel.

(51)

Kõikidel juhtudel määrati müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumimarginaal kindlaks algmääruse artikli 2 lõikes 6 sätestatud meetodite järgi. Selleks uuris komisjon, kas iga vaatlusaluse eksportiva tootja omamaisel turul kantud müügi-, üld- ja halduskulusid ning realiseeritud kasumit käsitlevad andmed on usaldusväärsed.

1.2.   Ekspordihind

(52)

Kõigil juhtudel, kui vaatlusaluseid tooteid eksporditi sõltumatutele ühenduses asuvatele klientidele, määrati ekspordihind algmääruse artikli 2 lõike 8 põhjal, nimelt tegelikult makstud või makstavate ekspordihindade põhjal.

(53)

Kui eksportmüük toimus ühenduses asuvate seotud importijate kaudu, arvutati ekspordihind vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 9 selle hinna põhjal, millega imporditud tooted esimest korda sõltumatule ostjale edasi müüdi ja mida oli nõuetekohaselt kohandatud impordi ja edasimüügi vahelisel ajal tekkinud kõikide kuludega, müügi-, üld- ja halduskuludega ja põhjendatud kasumimarginaaliga. Selleks kasutati seotud importijate endi müügi-, üld- ja halduskulusid. Kasumimarginaal tehti kindlaks koostööd tegevatelt sõltumatutelt importijatelt saadud teabe põhjal.

1.3.   Võrdlus

(54)

Normaalväärtust ja ekspordihinda võrreldi tehasest hankimise tasandil.

(55)

Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdlemise tagamiseks võeti korrigeerimisega nõuetekohaselt arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10. Kõikide uuritud eksportivate tootjate puhul võeti juhul, kui see oli vajalik ja õigustatud, arvesse erinevusi transpordikuludes, mereveo- ja kindlustuskuludes, käitlemis-, laadimis- ja lisakuludes, pakkimiskuludes, laenukuludes ja komisjonitasudes.

1.4.   Dumpingumarginaalid

(56)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12 määrati dumpingumarginaalid tooteliigi normaalväärtuse kaalutud keskmise võrdlemisel ekspordihinna kaalutud keskmisega, mis määrati kindlaks nii, nagu eespool kirjeldatud.

(57)

Dumpingumarginaal koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul, kes andsid endast teada vastavalt algmääruse artiklile 17, kuid ei kuulunud valimisse, määrati valimisse kuuluvate ettevõtete dumpingumarginaali kaalutud keskmise alusel vastavalt algmääruse artikli 9 lõikele 6.

(58)

Komisjonil on olnud järjekindlalt tavaks pidada seotud eksportivaid tootjaid või samasse kontserni kuuluvaid eksportivaid tootjaid dumpingumarginaali määramisel üheks ja samaks isikuks ja kehtestada neile seega ühesugune dumpingumarginaal. Seda eelkõige sellepärast, et individuaalsete dumpingumarginaalide arvutamine võiks soodustada dumpinguvastastest meetmetest hoidumist, muutes need ebatõhusaks sel teel, et võimaldaks omavahel seotud eksportivatel tootjatel suunata oma eksporti ühendusse madalaima individuaalse dumpingumarginaaliga ettevõtte kaudu.

(59)

Selle tava kohaselt arvati üheks ja samaks isikuks omavahel seotud eksportivad tootjad, kes kuuluvad samasse kontserni, ja neile määrati ühesugune dumpingumarginaal, mis arvutati asjaomasesse kontserni kuuluvate koostööd tegevate tootjate dumpingumarginaalide kaalutud keskmise põhjal.

(60)

Koostööst keeldunud eksportivate tootjate dumpingumarginaali määramiseks tehti kõigepealt kindlaks koostööst keeldumise tase. Selleks võrreldi koostööd tegevate eksportivate tootjate teatatud ühendusse ekspordi mahtu ja Eurostati vastavat impordistatistikat.

(61)

Kuna koostöötase Malaisias ja Tais oli kõrge (üle 85 %), peeti asjakohaseks kehtestada mõlema riigi koostööst hoiduvate eksportivate tootjate puhul dumpingu jääkmarginaaliks koostööd tegevale eksportijale kehtestatud kõrgeim maksutase.

(62)

Hiina puhul tuleb märkida, et ehkki koostöö tase riigi tasandil oli kõrge, esitasid kolm eksportivat tootjat ekslikku ja eksitavat teavet ning nende tegevust vaadeldi seega vastavalt algmääruse artiklile 18 koostööst hoidumisena. Kuna need ettevõtted jäid tahtlikult koostööst kõrvale, määrati dumpingu jääkmarginaal kõigi HRV koostööst hoiduvate eksportivate tootjate jaoks kindlaks kättesaadavate faktide põhjal. Seetõttu peeti kohaseks dumpingu jääkmarginaali vaatlusaluse toote tüüpiliste liikide puhul kindlaks määratud kõrgeima marginaali tasemel, lähtudes marginaalidest, mis kehtestati koostööd tegevate eksportijate jaoks, kellele ei võimaldatud turumajanduslikku ega individuaalset kohtlemist. Miski ei osutanud sellele, et koostööst hoiduvate eksportivate tootjate dumping toimus madalamal tasemel.

2.   MALAISIA

2.1.   Normaalväärtus

(63)

Kolmel ettevõttel oli üldiselt tüüpiline müük siseturul. Arvestades aga võrreldavate omamaiste ja eksporditavate tooteliikide puudumist, tuli nende ettevõtete puhul normaalväärtus arvestada eespool kirjeldatud meetodite järgi. Kolme ettevõtte puhul, kellel puudub tüüpiline müük siseturul, tuli samuti normaalväärtus arvutada eespool kirjeldatud meetodite järgi.

(64)

Kolme tüüpilise omamaise müügiga ettevõtte puhul kasutati nende normaalväärtuse arvestamiseks nende tavapärase kaubandustegevuse käigus teenitud kasumit ning kodumaiseid müügi-, üld- ja halduskulusid nende endi müügi põhjal siseturul.

(65)

Kolme ettevõtte puhul, kellel puudus tüüpiline müük siseturul, määrati müügi-, üld- ja halduskulude summa kindlaks kolme omamaise ettevõtte keskmiste müügi-, üld- ja halduskulude põhjal.

(66)

Kuna ainult üks Malaisia eksportija teatas samasuguse toote üldisest tulutoovast müügist siseturul, kasutati kolme ilma omamaise müügita ettevõtte normaalväärtuse arvestamiseks sama üldise tootekategooria siseturul müügiga teenitud keskmist kasumitaset 5,5 % vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 6 punktile c.

2.2.   Ekspordihind

(67)

Kuus eksportivat tootjat eksportisid ühendusse kas otse sõltumatutele tarbijatele või ühenduses ja Indoneesias asuvate seotud kaubandusettevõtete kaudu. Kui eksportmüük ühendusse toimus ühenduses asuvate seotud importijate kaudu, määrati ekspordihind algmääruse artikli 2 lõike 9 kohaselt, nagu on kirjeldatud põhjenduses 52.

2.3.   Võrdlus

(68)

Normaalväärtust ja ekspordihinda võrreldi tehasest hankimise tasandil, nagu on kirjeldatud põhjendustes 54 ja 55, vajaduse korral korrigeerides vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10.

(69)

Indoneesia kaudu suunatud müügi puhul kohandati komisjonitasusid 3,3 % võrra vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 10 punktile i. Komisjonitasude summa põhines Indoneesia ettevõtte müügi-, üld- ja halduskuludel koos 3 % kasumimarginaaliga. Kuna Indoneesia ettevõtte kasumit mõjutas seotud ettevõtete vaheline müük, määrati 3 % kasumimarginaal kindlaks sõltumatu kaubandusettevõtte teenitud kasumimarginaali põhjal.

(70)

Üks teine eksportija nõudis oma ühenduses müüdud toodangu hindade korrigeerimist, arvestamaks asjaolu, et nende viimane (pärast uurimisperioodi sõlmitud) leping lõpptarbijaga võimaldab hinna tõstmist väidetavalt eksportijale uurimisperioodi vältel toormaterjali hinnatõusu tõttu tekkinud kahjude hüvitamiseks. Kuna uurimisperioodi vältel hindu ei korrigeeritud ja puuduvad tõendid uue lepingu ja kulude muutumise vahelise seose kohta, ei ole seda võimalik lubada.

2.4.   Dumpingumarginaalid

(71)

Dumpingumarginaalid on väljendatuna protsendimäärana CIF-impordihinnast ühenduse piiril enne tollimaksude tasumist järgmised:

Dragonpak Industries (M) S/B, Johor Bahru

0 %

Europlastics Malaysia S/B, Shah Alam

0 %

Hond Tat Industries S/B, Klang

4,0 %

Plastic V S/B, Klang

0 %

Poly Carrier Industries S/B, Klang

0 %

Sido Bangun S/B, Negri Sembilan

9,1 %

Valimisse mittekuuluvad koostööd tegevad eksportivad tootjad

7,3 %

Kõik teised äriühingud

9,1 %

(72)

Komisjon uuris, kas Malaisia puhul saab tõendada, et üleriigiline dumpingutase on suurem kui miinimumtase 2 % vastavalt algmääruse artikli 9 lõikele 3. Selleks peeti asjakohaseks valimi tulemuste ekstrapoleerimist, hõlmates valimisse mittekuuluvate ettevõtete dumpingutaseme hindamiseks ka dumpinguvabasid ettevõtteid. Valimis olevate ettevõtete dumpingusumma, väljendatuna protsendimäärana valimis oleva ekspordi CIF-hinnast, oli alla 2 %. Seega oli Malaisia puhul kindlaks määratud üldine dumpingumarginaal alla miinimumtaseme. Neid asjaolusid arvestades tuleks Malaisiast pärinevate vaatlusaluste toodete impordi suhtes menetlus lõpetada ja maksu ei tule kehtestada.

(73)

Ühenduse tootmisharu väitis, et algmääruse artikli 9 lõige 3 ei näe ette üleriigilise minimaalse dumpingumarginaali kindlaksmääramist.

(74)

Komisjon selle tõlgendusega ei nõustunud. Algmääruse artikli 9 lõige 3 sätestab selgelt, et menetlus tuleb lõpetada, kui dumpingumarginaal on alla 2 %. Kuna menetlus algatatakse riigi vastu, viitab see selgelt üleriigilisele marginaalile.

(75)

Ühenduse tootmisharu väitis ka, et algmääruse artikli 9 lõige 6 sätestab, et null- ja miinimummarginaal ei tule valimist välja jäävate koostööd tegevate eksportivate tootjate suhtes kohaldatava dumpinguvastase maksu arvutamisel arvesse. Selles artiklis aga piirdutakse vaid nende eksportivate tootjate suhtes kohaldatava maksimaalse maksu kehtestamisega, kui maks on kohaldatav. Arvestades, et Malaisia eksportivate tootjate puhul leiti, et vaid väike osa Malaisia koguekspordist müüakse dumpinguhinnaga, peeti asjakohaseks tugineda riigiüleses arvestuses kogu valimi tulemuste ekstrapoleerimisele, nagu on märgitud põhjenduses 72.

3.   TAI

3.1.   Normaalväärtus

(76)

Kolmel ettevõttel oli üldiselt tüüpiline müük siseturul. Arvestades aga võrreldavate kodumaiste ja eksporditavate tooteliikide puudumist, tuli nende ettevõtete puhul normaalväärtus arvestada eespool kirjeldatud meetodite järgi. Nende ettevõtete puhul, kellel puudub tüüpiline müük siseturul, tuli samuti normaalväärtus arvutada eespool kirjeldatud meetodite järgi.

(77)

Nende kolme ettevõtte puhul kasutati siseturu müügi-, üld- ja halduskulusid, mis põhinesid nende endi omamaisel müügil. Kahe ettevõtte puhul, kellel puudus tüüpiline müük siseturul, määrati müügi-, üld- ja halduskulude summa kindlaks kolme omamaise müügiga ettevõtte keskmiste müügi-, üld- ja halduskulude põhjal.

(78)

Kahe tüüpilise omamaise müügiga ettevõtte puhul kasutati nende tavapärase kaubandustegevuse käigus teenitud kasumit. Kolmanda tüüpilise omamaise müügiga ettevõtte puhul ei saanud ettevõtte oma kasumit kasutada, sest alla 10 % müügist toimus tavapärase kaubandustegevuse käigus.

(79)

Kuna ükski Tai eksportija ei teatanud üldisest tulutoovast müügist siseturul, kasutati kahe ilma omamaise müügita ettevõtte normaalväärtuse arvutamiseks mõistlikku kasumimarginaali ühe Tai ettevõtte poolt sama üldise tootekategooria omamaiselt müügilt teenitud kasumi põhjal, vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 6 punktile c; sama näitajat kasutati ühe ettevõtte puhul, kelle kodumaisest müügist alla 10 % toimub tavapärase kaubandustegevuse käigus.

3.2.   Ekspordihind

(80)

Viis koostööd tegevat eksportivat tootjat eksportisid otse ühenduse sõltumatutele tarbijatele. Ekspordihinnad põhinesid seepärast algmääruse artikli 2 lõike 8 kohaselt vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstavatel hindadel.

3.3.   Võrdlus

(81)

Normaalväärtust ja ekspordihinda võrreldi tehasest hankimise tasandil, nagu on eespool kirjeldatud, tehes vajaduse korral korrigeerimisi vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10.

3.4.   Dumpingumarginaalid

(82)

Dumpingumarginaalid on väljendatuna protsendimäärana CIF-impordihinnast ühenduse piiril enne tollimaksude tasumist järgmised:

King Pac Industrial Co Ltd, Chonburi ja Dpac Industrial Co Ltd, Bangkok

14,3 %

Multibax Public Co Ltd, Chonburi

5,1 %

Naraipak Co Ltd ja Narai Packaging (Tai) Ltd, Bangkok

10,4 %

Sahachit Watana Plastic Industry Co Ltd, Bangkok

6,8 %

Thai Plastic Bags Industries Co Ltd, Nakornpathorn

5,8 %

Valimisse mittekuuluvad koostööd tegevad eksportivad tootjad

7,9 %

Kõik teised äriühingud

14,3 %

4.   HIINA RAHVAVABARIIK

4.1.   Turumajanduslik kohtlemine ja individuaalne kohtlemine

(83)

HRVst pärineva impordi dumpinguvastastes uurimistes määratakse normaalväärtus vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti b alapunktidele 1–6 nende eksportivate tootjate puhul, kes vastasid artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud kriteeriumidele. Lühidalt ja ülevaatlikult on kõnealused kriteeriumid järgmised:

1.

otsused äritegevuse ja -kulude kohta tehakse turutingimustest lähtudes ja ilma riigi märkimisväärse sekkumiseta;

2.

raamatupidamisdokumentide auditeerimine toimub sõltumatult ja kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega ning neid rakendatakse kõikidel eesmärkidel;

3.

puuduvad varasemale mitteturumajanduslikule süsteemile iseloomulikud märkimisväärsed moonutused;

4.

pankroti- ja asjaõigusega on tagatud õiguskindlus ja stabiilsus ning

5.

vääringute konverteerimine toimub turukursi alusel.

(84)

Valimisse valitud HRV koostööd tegevatest eksportivatest tootjatest 108 taotlesid vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b turumajanduslikku kohtlemist ning olid vastanud eksportivate tootjate turumajandusliku kohtlemise taotlusele ettenähtud tähtaja jooksul. Kolm ettevõtet taotles ainult individuaalset kohtlemist ja tagastas osaliselt täidetud turumajandusliku kohtlemise taotluse vormi, nagu nõutud. Kümne uuritud ettevõtte puhul nõudis komisjon kogu vajalikuks peetavat teavet ja kontrollis kõiki turumajandusliku kohtlemise taotlustes esitatud andmeid kõnealuste ettevõtete ruumides.

(85)

Järeldati, et kümnest uuritud Hiina eksportivast tootjast seitsme puhul on tõendatud, et nad vastavad algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud viiele kriteeriumile, ning neile tuleks seega võimaldada turumajanduslikku kohtlemist, samas kui ühele eksportivale tootjale ei saa turumajanduslikku kohtlemist võimaldada.

(86)

Lisaks leiti kahe uuritud Hiina eksportiva tootja ja ühe eksportiva tootja puhul, kes valimisse ei kuulunud, et nad esitasid ebaõiget ja eksitavat teavet algmääruse artikli 18 tähenduses.

(87)

Kaks eksportivat tootjat ei teatanud turumajandusliku kohtlemise taotlemise vormil ja dumpinguvastasele küsimustikule vastates omavahelisest seotusest ning üks neist esitas võltsitud tõendeid, et sellist seotust osaliselt varjata.

(88)

Seoses sellega tuleb märkida, et komisjoni järjekindel tava on uurida, kas seotud ettevõtete kontsern tervikuna täidab turumajandusliku kohtlemise tingimusi. See on vajalik selleks, et vältida meetmete kehtestamise korral kontserni toodangu müümist ühe individuaalse tollimaksumääraga ja turumajandusliku staatusega seotud ettevõtte kaudu. Seepärast tuleb juhul, kui tütarettevõte või muu seotud ettevõte on vaatlusaluse toote tootja ja/või müüja, kõigist sellistest ettevõtetevahelistest seostest teatada, et meetmete kehtestamise korral saaks kõigile seotud ettevõtetele määrata sama dumpingumarginaali. Lisaks tuleb kõigil vaatlusaluse toote tootmisse või müüki kaasatud seotud ettevõtetel vastata turumajandusliku kohtlemise taotluse vormile, et saaks uurida, kas nad vastavad algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud kriteeriumidele. Kõigil seotud tootjatel tuleb ka küsimustikule vastata.

(89)

Kõnealusel juhul esitasid mõlemad ettevõtted küll individuaalselt turumajandusliku kohtlemise taotluse vormi esitamise nõude, kuid püüdsid varjata oma seotust. Kui muul juhul oleks uuritud koos mõlemaid ettevõtteid, siis nüüd uuriti ainult üht, valimisse valitud ettevõtet, sest ettevõtetevahelisi seoseid ei avalikustatud. Komisjonile esitatud teave ei võimaldanud nõuetekohaselt uurida kõiki kontserni kuuluvaid seotud ettevõtteid. Selle tagajärjel ei saanud teha kindlaks, kas kontsern tervikuna täitis turumajandusliku kohtlemise tingimusi.

(90)

Seepärast vaadeldi nii uuritud eksportivat tootjat kui ka sellega seotud ettevõtet, vaatlusaluse toote tootmisse ja müüki kaasatud tootjat, koostööst hoiduvate eksportivate tootjatena.

(91)

Kolmanda ettevõtte puhul leiti tõendeid, et ettevõte oli teadlikult esitanud küsimustiku vastustes valeandmeid oma eksportmüügi kohta ning võltsinud kontrollkäigu ajal ekspordiarveid, nagu kirjeldatud põhjenduses 112. Leiti, et kuna tegemist on koostööst hoiduva eksportijaga, ei ole vaja nende turumajandusliku kohtlemise taotluse suhtes otsust langetada, kuna praeguses olukorras ei ole võimalik selle ettevõtte jaoks individuaalset marginaali arvutada.

(92)

Asjaomastele eksportivatele tootjatele ja ühenduse tootmisharule anti võimalus esitada märkusi eespool nimetatud järelduste kohta.

(93)

Põhjenduses 84 nimetatud Hiina eksportiv tootja ei suutnud tõendada, et ta vastab eespool nimetatud kriteeriumidele 1, 2 ja 3, ning tema puhul keelduti seega turumajanduslikust kohtlemisest. Selle ettevõtte ja temaga seotud ettevõtete uurimisel selgus, et sellesse kontserni kuulub kaks tootjaüksust, millest üks on Hiina ettevõte ja teine Hongkongi emafirma haruettevõte Hiinas. See ettevõte ei suutnud tõendada, et Hiina riik ei mõjuta selle haruettevõtte juhtimist. Lisaks on Hiina tootmisettevõtte tegevuslitsentsis märgitud, et minimaalne osa toodangust tuleb eksportida. Ettevõte väitis, et ta saaks kohalikelt asutustelt omamaise müügi loa, st piiranguteta tegevusloa. Ta siiski ei toetanud seda väidet ega taotlenud ilmse piirangu kõrvaldamist oma tegevusloalt ega muutnud põhikirja, mis sisaldas samuti ekspordinõuet. Järelikult otsustati, et ettevõte ei tõenda piisavalt, et ta saab vabalt ja paindlikult müüa vastavalt turuarengutele, mis hõlmaks omamaise müügi võimalust. See piirang tuleneb märkimisväärsest riigi sekkumisest, st tegevusloast, mis piirab ettevõtte tegevusala ekspordituruga.

(94)

Seega ei rahuldatud ka selle ettevõtte individuaalse kohtlemise taotlust, kuna ettevõte ei vasta algmääruse artikli 9 lõike 5 punktis b sätestatud kriteeriumidele, nimelt ekspordihindade ja -koguste määramise vabaduse nõudele.

(95)

Arvestades, et Hongkongi emafirma haruettevõtet juhitakse kassapõhiselt, loetakse teise kriteeriumi osas, et ettevõtte raamatupidamisarvestus ei vasta rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohasele tekkepõhisuse põhimõttele. Lisaks tekitab selle haruettevõtte ja teise tootmisettevõte tegevuse vahelise eraldatuse puudumine tõsiseid kahtlusi raamatupidamisarvestuse täpsuse suhtes, eelkõige seoses mõlema üksuse kuludega. Seega ei saa lugeda, et turumajandusliku kohtlemise teine kriteerium on täidetud.

(96)

Mis puutub maakasutusõigusesse ja selle haruettevõtte tootmishoonetesse, siis ettevõte ei tõendanud selgesti, kuidas need omandati või kas nende suhtes tuleb kohaldada amortisatsiooni arvutamist. Seega ei saa pidada kolmandat turumajandusliku kohtlemise kriteeriumi täidetuks, arvestades, et ettevõte ei ole tõendanud, et maakasutusõiguse ja tootmishoonete omandamise puhul ei toimu moonutuste ülekandmist varasemast mitteturumajanduslikust süsteemist.

(97)

Ühe teise Hiina eksportiva tootja tegevusloas ja põhikirjas oli sätestatud, et 100 % ettevõtte toodangust tuleb eksportida. Seega oli ettevõttel uurimisperioodil ekspordikohustus ja komisjon järeldas esialgu, et ettevõttel puudus vabadus teha majanduslikke otsuseid vastavalt turuarengutele ning seega ei vastanud see esimesele turumajandusliku kohtlemise kriteeriumile. See ettevõte tõendas siiski 2006. aasta märtsis, et need piirangud on kõrvaldatud. Ettevõte põhjendas ka oma otsust mitte müüa siseturul ajavahemikul, mis hõlmas ka uurimisperioodi, esitades tõendeid, et see otsus tehti ainult ettevõtte olukorrast ning selle turuperspektiividest lähtuvalt ning et seega ei sekkunud riik tegevusloas sätestatud ekspordinõudele vaatamata tegelikult ettevõtte tegevusse. Kuna ettevõtte tegevusluba ei sisalda enam eksportmüüginõuet ning ettevõte tõendas väidet, et ilmne piirang oli juba enne selle kõrvaldamist aegunud, vastab ettevõte esimesele turumajandusliku kohtlemise kriteeriumile.

(98)

Hiina valitsus ja mitu eksportijat väitsid, et komisjon võttis otsuseid vastu ainult valimisse kuuluvate ettevõtete turumajandusliku seisundi kohta, jättes tähelepanuta umbes 100 sellise ettevõtte turumajandusliku kohtlemise taotlused, mis valimisse ei kuulunud. Nende väite kohaselt on komisjon kohustatud tegema individuaalseid otsused esitatud turumajandusliku kohtlemise taotluste suhtes, olenemata sellest, kas eksportija kuulub valimisse või mitte.

(99)

Esiteks tuleb märkida, et kõnealuse menetluse puhul oli koostööd tegevate eksportijate arv enneolematult suur (üle saja). Seda arvestades peab komisjon tagama, et uurimise saaks teostada olemasolevate ressurssidega, seadusega ette nähtud ajavahemiku jooksul ja ohustamata turumajandusliku kohtlemise taotluste hindamise standardeid.

(100)

Komisjon leiab, et valimi moodustamist käsitlev säte (algmääruse artikkel 17) hõlmab täielikult turumajanduslikku kohtlemist taotlevate ettevõtete olukorda. Väljavõttelise uuringu puhul ei võimaldata eksportijatele individuaalset hindamist ei turumajanduslikes ega ka üleminekuriikides ning valimi suhtes tehtud järeldused laienevad ka neile.

(101)

Algmääruse artikliga 17 nähakse ette üldine toimimismeetod juhul, kui individuaalne kontrollimine ei ole võimalik ettevõtete suure arvu tõttu (representatiivse valimi kasutamine). Ei ole mingit põhjust, miks seda meetodit ei võiks kohaldada ka juhul, kui ettevõtete hulgas on palju selliseid ettevõtteid, kes taotlevad turumajanduslikku kohtlemist.

(102)

Küsimus, kas valimisse kuuluv ettevõte taotles turumajanduslikku/individuaalset kohtlemist ja kas seda talle võimaldati, on tehnilist laadi ning oluline ainult dumpingumarginaali kindlaksmääramise meetodi valikul. See mõjutab ainult dumpingu arvutamiseks kasutatavaid andmeid, sõltumata sellest, kas kasutatakse nii ettevõtte enda või võrdlusriigi andmeid. Nagu valimi moodustamise puhul alati, leitakse kõigi valimisse valitud ettevõtete kaalutud keskmine, olenemata sellest, milliseid meetodeid kasutatakse dumpingu arvutamiseks iga üksiku ettevõtte puhul pärast turumajandusliku/individuaalse kohtlemise otsuse tegemist. Turumajanduslikku/individuaalset kohtlemist käsitlevad otsused ei tohiks seega takistada tavapäraste valimi moodustamise meetodite kohaldamist.

(103)

Peamine põhjus valimi moodustamiseks on töökorralduse tasakaalustamine, mis võimaldaks ettenähtud tähtaja jooksul olukorda hinnata, kasutades suurimal võimalikul määral ka individuaalset analüüsi. Antud juhul oli turumajandusliku kohtlemise taotluste arv nii suur, et taotluste individuaalne läbivaatamine – mida on vahel teistes olukordades tehtud – oli korralduslikult võimatu. Seega peeti põhjendatuks kohaldada kõigi ettevõtete suhtes, mis valimisse ei kuulunud, võrdselt kõigi valimisse kuuluvate ettevõtete kaalutud keskmist marginaali, vastavalt põhjenduses 16 nimetatud kriteeriumile, tegemata ettevõtetel vahet turumajandusliku/individuaalse kohtlemise alusel.

(104)

Ühenduse tootmisharu vaidlustas turumajandusliku kohtlemise võimaldamise viiele eespool nimetatud ettevõttele.

(105)

Ühenduse tootmisharu väitis, et ühte turumajanduslikku kohtlemist pälvinud ettevõtet peetakse üldiselt riigiettevõtteks ning kuna alles hiljuti oli see üks suurimaid riigiomandisse kuuluvaid kaubanduskontserne, on see tõenäoliselt Hiina riigi soosingus ja võib olla riigi mõju all. Ühenduse tootmisharu märkis veel, et vara ülekandmisega endiselt riigiettevõttelt praegusele ettevõttele võisid kaasneda teatud ülekanduvad mõjud. Komisjon kontrollis selle ettevõtte omandilist kuuluvust ja juhtimisstruktuure ning jõudis järeldusele, et alates 2002. aastast on seda juhtinud riigi kontrollist vabad erainvestorid. Komisjon uuris ka varade ülekandmist riigiettevõttelt ning avaldab rahulolu, et see toimus turumajanduse tingimustes. Puuduvad tõendid nende järelduste kummutamiseks. Ühenduse tootmisharu väitis samuti, et kuna ettevõte on saanud eksporditoetust, ei tohiks talle turumajanduslikku kohtlemist võimaldada. Selle toetuse summa ja olemus ei õigusta siiski turumajanduslikust kohtlemisest keeldumist.

(106)

Ühe teise ettevõtte puhul, kellele võimaldati turumajanduslikku kohtlemist, väitis ühenduse tootmisharu, et kuna selle eksporti valmistatakse eespool nimetatud ettevõttega sõlmitud töötlemislepingute alusel, tuleks selle puhul turumajanduslikust kohtlemisest keelduda. Kuna aga esimesena nimetatud ettevõte leiti turumajandusliku kohtlemise kriteeriumidele vastavat, ei ole alust arvata, et see teine ettevõte ei vasta kriteeriumidele ettevõtetevahelise töötlemislepingu tõttu.

(107)

Kolmanda ettevõtte puhul, kellele võimaldati turumajanduslikku kohtlemist, leidis ühenduse tootmisharu, et kuna ettevõte ei ole veel kasumit teeninud, ei saa öelda, et see tegutseb turumajanduse tingimustes. Komisjon siiski leidis, et see ei ole asutamisjärgus ebatavaline ning on turumajanduse tingimustega kokkusobiv. Ühenduse tootmisharu väitis ka, et asjaolu, et ettevõtte tegevusluba sisaldas uurimisperioodil miinimumekspordinõuet, on vastuolus turumajandusliku kohtlemise esimese kriteeriumiga. Komisjon aga leiab, et see ei kujuta endast siiski tegelikku piirangut uurimisperioodil: esiteks sellepärast, et piirang kõrvaldati tegevusloast 2005. aastal, ja teiseks sellepärast, et eksportmüügi osakaal oli alati vanas tegevusloas sätestatud alammäärast märgatavalt suurem, mis näitab, et tegevusloas sätestatud piirang oli juba siis aegunud. Lõpuks väitis ühenduse tootmisharu, et audiitori märkus tooraine hindamise kohta kõnealuse ettevõtte poolt tähendab, et selle raamatupidamisarvestus ei ole usaldusväärne. Komisjon leiab aga, et audiitori selline märkus ning asjaolu, et ettevõte võttis meetmeid olukorra parandamiseks, kinnitab, et tema raamatupidamisarvestust kontrollib sõltumatu audiitor ja see on usaldusväärne.

(108)

Neljanda ettevõtte puhul, kellele võimaldati turumajanduslikku kohtlemist, väitis ühenduse tootmisharu, et riik sekkus ettevõtte tööjõupoliitikasse, kuna kohalik omavalitsus kinnitas kasutatavad töölepingud. Kinnitamine puudutas lepingumalli struktuuri ja mitte selle konkreetseid tingimusi. Seega ei peetud seda riigi sekkumiseks.

(109)

Lõpuks vaidlustas ühenduse tootmisharu turumajandusliku kohtlemise võimaldamise viiendale ettevõttele, kelle põhikiri sisaldas uurimisperioodil sätet, et kogu toodang tuleb eksportida. Sellegipoolest müüs see ettevõte vaatlusalust toodet Hiina siseturul nii enne uurimisperioodi kui ka selle vältel. 2005. aastal kõrvaldas ettevõte oma põhikirjast piirangud ja seega ei ole alust turumajandusliku kohtlemise võimaldamisest keelduda.

(110)

Põhjendustes 86–89 nimetatud kaks Hiina eksportivat tootjat, kelle tegevust peeti koostööst hoidumiseks, vaidlustasid komisjoni talituste järeldused, et neid vaadeldakse koostööst hoidujatena ning neile ei võimaldata turumajanduslikku kohtlemist. Ettevõtted ei esitanud siiski veenvaid selgitusi ega tõendeid, et kummutada komisjoni käsutuses olev tõendusmaterjal, mis koguti ühe ettevõtte ruumides korraldatud kontrollkäikudel. Seega leidis kinnitust, et neid ettevõtteid tuleks vaadelda menetluses koostööst hoidujatena ning neile ei saa võimaldada turumajanduslikku kohtlemist.

(111)

Nõuandekomiteega on konsulteeritud ja asjaga otseselt seotud isikuid on teavitatud. Eksportijate ja ühenduse tootmisharu esitatud põhiargumente juba käsitleti eespool.

4.2.   Koostööst hoidumine

(112)

Komisjonile esitati mitu väidet põhjenduse 85 lõpus kirjeldatud ettevõtte kohta; neis seati kahtluse alla teave, mis komisjon kogus kohapealse kontrollkäigu ajal ettevõtte turumajandusliku kohtlemise taotlusest ja küsimustiku vastustest. Neid väiteid kontrolliti ning tehti kindlaks, et kontrollkäigu ajal esitatud ekspordiarveid oli ilmselt võltsitud, eesmärgiga esitada ekspordihinda tegelikust oluliselt kõrgemana.

(113)

Need tõendid esitati asjaomasele ettevõttele, kes vaidlustas seisukoha, et need tõendid on piisavad ettevõtte tegevuse käsitlemiseks koostööst keeldumisena algmääruse artikli 18 kohaselt. Siiski ei suutnud ettevõte selgitada asjaomaste dokumentide erinevust, mistõttu leidis kinnitust arvamus, et seda ettevõtet tuleb vaadelda koostööst hoidujana. Arvestades koostööst hoidumise viisi – valeinfo esitamist ja dokumentide võltsimist – ning aega, mil sellest teada saadi – peaaegu uurimise lõpus – tuleb kõnealuse ettevõtte esitatud teave täielikult kõrvale jätta, kuna pole võimalik välistada, et ettevõte on nii käitunud ka muu teabe ja esitatud dokumentide puhul.

4.3.   Normaalväärtus

4.3.1.   Normaalväärtuse kindlaksmääramine eksportivate tootjate puhul, kellele on võimaldatud turumajanduslik kohtlemine

(114)

Kolmel ettevõttel seitsmest, kellele võimaldati turumajanduslikku kohtlemist, oli üldiselt tüüpiline müük siseturul. Arvestades aga võrreldavate omamaiste ja eksporditavate tooteliikide puudumist, tuli nende ettevõtete puhul normaalväärtus arvestada eespool kirjeldatud meetodite järgi. Ülejäänud nelja ettevõtte puhul, kelle omamaine müük ei olnud tüüpiline, tuli samuti normaalväärtus arvutada eespool sätestatud meetodite järgi.

(115)

Tüüpilise omamaise müügiga kolme ettevõtte puhul kasutati nende normaalväärtuse arvestamiseks nende tavapärase kaubandustegevuse käigus teenitud kasumit ning omamaiseid müügi-, üld- ja halduskulusid nende endi omamaise müügi põhjal.

(116)

Nelja ülejäänud ettevõtte puhul, kellele võimaldati turumajanduslikku kohtlemist, kuid kelle omamaine müük ei olnud tüüpiline, määrati müügi-, üld- ja halduskulude summa kindlaks tüüpilise omamaise müügiga kolme ettevõtte keskmiste müügi-, üld- ja halduskulude põhjal.

(117)

Kuna ainult üks Hiina eksportiv tootja teatas samasuguse toote üldisest tulutoovast müügist siseturul, kasutati nelja ilma omamaise müügita ettevõtte normaalväärtuse arvestamiseks selle tootja sama üldise tootekategooria omamaisel müügil põhinevat mõistlikku kasumimarginaali vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 6 punktile c.

4.3.2.   Normaalväärtuse kindlaksmääramine eksportivate tootjate puhul, kellele ei võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist

a)   Võrdlusriik

(118)

Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt tuleb üleminekumajanduses nende eksportivate tootjate puhul, kellele turumajanduslikku kohtlemist ei võimaldata, määrata normaalväärtus võrdlusriigis kehtiva hinna või arvestusliku väärtuse alusel.

(119)

Algatamisteates pakuti HRV puhul normaalväärtuse määramiseks sobivaks võrdlusriigiks Ameerika Ühendriike. Komisjon palus kõigil huvitatud isikutel seda valikut kommenteerida.

(120)

Mitmed huvitatud isikud kasutasid seda võimalust, pakkudes võrdlusriigiks Malaisiat, Taid, Indoneesiat ja Indiat. Malaisia ja Tai tootjate koostöö kaudu käesoleva uurimisega oli juba kättesaadav teave tootjate kohta nendes riikides. Ühtlasi võeti ühendust teiste teadaolevate ettevõtetega Ameerika Ühendriikides, Indoneesias ja Indias, et kindlaks teha, kas neid riike saab kasutada võrdlusriigina. Ainult üks Ameerika Ühendriikide ettevõte ja kaks India ettevõtet avaldasid koostöö soovi, kuid ükski nendest tootjatest ei vastanud küsimustikule.

(121)

Kuna teiste võimalike võrdlusriikide ettevõtted koostööd ei teinud, uuriti Malaisia sobivust. Leiti, et Malaisial on tüüpiline siseturg, kus toodetakse ja müüakse laias valikus vaatlusaluse toote liike ja suur arv tarnijaid tagab piisava konkurentsitaseme. Uurimisel leiti, et kolme koostööd tegeva ja valimisse kuuluva Malaisia eksportiva tootja müük siseturul oli märkimisväärne ning toimus tavapärase kaubandustegevuse käigus.

(122)

Pärast komisjoni infodokumendi avaldamist, milles pakuti võrdlusriigiks välja Malaisia, väitis ühenduse tootmisharu, et komisjon peaks võrdlusriigina kasutama USAd, arvestades Malaisia väikest siseturgu ja kehtivaid kõrgeid impordimakse, võrreldes Ameerika Ühendriikidega.

(123)

See väide lükati tagasi, arvestades vaatlusaluse toote märkimisväärset müüki Malaisia siseturul. Ühtlasi leiti, et ehkki impordimaksud olid Malaisias kõrged (30 %), kohaldati Kagu-Aasia Rahvaste Assotsiatsiooni (ASEAN) riikide impordi suhtes, mille maht oli märkimisväärne, soodustatud maksumäära (5 %), mis on võrreldav USAs kehtivate maksudega. Tuleks märkida ka seda, et vaatamata komisjoni pingutustele ei suudetud luua koostööd ühegi USA vaatlusaluse toote tootjaga.

(124)

Kuna USA, India ja Indoneesia ettevõtted koostööd ei teinud ja Malaisia impordi puhul dumpingut ei tuvastatud, otsustati kasutada HRV puhul võrdlusriigina Malaisiat.

b)   Normaalväärtus

(125)

Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt määrati selle koostööd tegeva eksportiva tootja puhul, kellele turumajanduslikku kohtlemist ei võimaldatud, normaalväärtus võrdlusriigi tootjalt saadud kontrollitud teabe põhjal, st Malaisia siseturul võrreldavate tooteliikide eest makstud või makstavate hindade põhjal, kui leiti, et müük on toimunud tavapärastes kaubandustingimustes eespool kirjeldatud meetodite järgi. Vajadusel kohandati neid hindu, tagamaks õiglast võrdlust Hiina asjaomase tootja poolt ühendusse eksporditud tooteliikidega.

(126)

Sellest tulenevalt määrati normaalväärtus Malaisia koostööd tegevate ja siseturul tüüpilist müüki omavate tootjate poolt tavapärase kaubandustegevuse käigus sõltumatutele klientidele suunatud siseturumüügi kaalutud keskmise hinna põhjal.

4.4.   Ekspordihind

(127)

Hiina eksportivad tootjad eksportisid ühendusse müügiks kas otse sõltumatutele klientidele või Hongkongis ja ühenduses asuvate kaubandusettevõtete kaudu. Ekspordihinnad määrati kindlaks eespool sätestatud üldiste meetodite järgi. Kui Hongkongis asuvate seotud müügiettevõtete kaudu toimunud müügi puhul näidati, et kõnealused ettevõtted täitsid komisjonäri ülesandeid, korrigeeriti komisjonitasusid vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 10 punktile i. Vahendustasu põhines müügiettevõtte müügi-, üld- ja halduskuludel ning Hongkongis asuvatelt sõltumatutelt kaubandusettevõtetelt kogutud teabe alusel kasutati kasumimarginaali 3 %.

4.5.   Võrdlus

(128)

Normaalväärtust ja ekspordihindu võrreldi tehasest hankimise tasandil, nagu on eespool kirjeldatud, tehes vajaduse korral korrigeerimisi vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10.

(129)

Üks Hiina eksportiv tootja taotles algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti d kohaselt korrigeerimist, mis vastaks eksportmüügi ja teatava osa siseturumüügi vahelise kaubandustaseme erinevuse turuväärtusele. Ettevõtte väidetavaid summasid siiski ei tõendatud vastava hinnavahega siseturul ja korrigeerimist seega ei kohaldatud.

4.6.   Dumpingumarginaalid

(130)

Dumpingumarginaalid on väljendatuna protsendimäärana CIF-impordihinnast ühenduse piiril enne tollimaksude tasumist järgmised:

Cedo (Shanghai) Limited ja Cedo (Shanghai) Household Wrappings Co Ltd, Shanghai

7,4 %

Chun Yip Plastics (Shenzhen) Ltd, Shenzhen

14,8 %

Huizhou Jun Yang Plastics Co Ltd, Huizhou

4,8 %

Jinguan (Longhai) Plastics Packing Co Ltd, Longhai

5,1 %

Sunway Kordis (Shanghai) Ltd ja Shanghai Sunway Polysell Ltd, Shanghai

4,8 %

Suzhou Guoxin Group Co Ltd, Suzhou Guoxin Group Taicang Yihe Import & Export Co Ltd, Taicang Dongyuan Plastic Co Ltd ja Suzhou Guoxin Group Taicang Giant Packaging Co Ltd, Taicang

7,8 %

Zhong Shan Qi Yu Plastic Products Co Ltd, Zhongshan

5,7 %

Valimisse kuuluvad koostööd tegevad eksportivad tootjad, kellele ei võimaldatud individuaalset kohtlemist, ja valimisse mittekuuluvad koostööd tegevad eksportivad tootjad

8,4 %

Wuxi Jiayihe Packaging Co Ltd ja Wuxi Bestpac Packaging Co, Wuxi (ei kuulu valimisse)

12,8 %

Kõik teised äriühingud

28,8 %

(131)

Valimisse kuuluva koostööd tegeva ettevõtte jaoks (kellele ei võimaldatud turumajanduslikku ega individuaalset kohtlemist) arvutati dumpingumarginaal selleks, et oleks võimalik arvutada kogu valimi keskmine dumpingumarginaal. Nagu on kirjeldatud põhjenduses 227, ei määrata selle ettevõtte jaoks siiski individuaalset tollimaksumäära, sest ettevõttele ei võimaldatud turumajanduslikku ega individuaalset kohtlemist.

E.   KAHJU

1.   ÜHENDUSE TOOTMINE

(132)

Vaatlusalust toodet toodavad ühenduses sajad tootjad. Tootmisharu on väga killustatud ja hõlmab valdavalt väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid.

(133)

Ühenduse uurimisperioodi toodangu arvutamisel lähtuti ühenduse hinnangulisest tarbimisest, mida hinnati nii, nagu on selgitatud põhjendustes 158 ja 159. Tarbimisnäitajast lahutati import ühendusse vastavalt Eurostati andmetele. Saadud tootmisnäitajat kohandati vajaduse korral riikide tootjate liitude esitatud teabe põhjal. Seda kogust vähendati hiljem põhjenduses 153 osutatud ühenduse tootmisharu mõistest välja jäävate ettevõtete toodangukoguste võrra. Selle arvutusega saadi ühenduse toodanguks kokku 1 175 000 tonni.

(134)

Mõned eksportivad tootjad, importijad ja jaemüüjad väitsid, et ühenduse tootmisharu toodangu osakaal oli ühenduse kogutoodangu suhtes alla 25 % ja seega tuleks menetlus lõpetada toetuse puudumise tõttu antud asjas. See taotlus põhines väitel, et suurima kommertsturuinfo allika AMI (3) andmetel moodustab samasuguse toote tootmisel kasutatava pressitud polüetüleenkile hinnanguline kogus toetuse hindamisel kasutatud ühenduse toodangu näitajast suurema koguse.

(135)

AMI annab mõningast teavet polüetüleenkiletööstuse kohta oma järgmistes aruannetes, millele mõned isikud viitavad:

Polüetüleenkile ekstruuderid, kuues väljaanne (ISBN 1 904188 12 5) ja

Polüetüleenkiletööstus Euroopas, seitsmes väljaanne (ISBN 1 904188 17 6).

(136)

AMI lubas komisjoni palvel esitada väljavõtteid eespool nimetatud aruannetest. Tuleks märkida, et nende aruannete “Kirjastaja märkuses” märgib AMI selgelt, et “ei vastuta õiguslikult võimalike vigade või väljajätmiste eest selles teabes, kui vead või väljajätmised tulenevad hooletusest, eksimusest või muust põhjusest, ega vastuta nimetatud firmade ja ettevõtete staatuse eest”. Pealegi saadi luba eespool nimetatud aruannetes sisalduva teabe esitamiseks ainult järgmise spetsiaalse loobumisklausliga: “[AMI] ei vastuta teabe valesti mõistmise eest [komisjoniga] ühenduses olevate tootmisharu ettevõtete poolt ega [AMI] andmete tõlgendamise eest Euroopa Komisjoni poolt”.

(137)

Samuti tuleks märkida, et ehkki AMI annab eespool nimetatud kahes aruandes mõningat teavet polüetüleenkiletööstuse kohta, ei esita ta hinnanguid uurimisaluse toote turu suuruse kohta ühenduses. AMI aruannetes hinnatakse pressitud polüetüleenkile lõplikke kasutusalasid järgmiselt: (4)

Tooterühm

polüetüleenkile lõppkasutustingimuste protsendimäär

i)

koekstrusioon/laminaatkile

8,2 %

ii)

muu kile

6,8 %

iii)

kokkutõmbuv kile

13,8 %

iv)

elastne kile

14,4 %

v)

põllumajanduses/ehituses kasutatav kile

8,0 %

vi)

kile rullides

15,3 %

vii)

suure vastupidavusega kotid

7,5 %

viii)

prügikotid

5,8 %

ix)

ostukotid

8,3 %

x)

muud kotid

11,9 %

KOKKU

100 %

(138)

AMI aruannetes (5) ei määrata tootmisnäitajate ega toormaterjali tarbimise arvutamise täpseid meetodeid. Aruannetes hinnatakse, et polüetüleeni tarbimine kileekstrusiooniks Euroopas oli põhjenduses 139 esitatud määratluse kohaselt 2004. aastal 7 699 000 tonni. Toodangu all mõistab AMI läbilaskenäitajaid, mis uurimise andmetel peaksid tavaliselt moodustama ekstruuderis töödeldud polüetüleenikoguse. Kotitoodangu puhul sisaldab see läbilaskenäitaja tööstusjäätmete koguseid (lõikejäätmed, käivitusjäätmed ja muu madalama kvaliteediga pressitud kile), mis tegelikult protsessi käigus ringlusse võetakse. Seega annab nende jäätmete ringlussevõtt tulemuseks topeltarvestuse, sest mõned esialgselt puhta tooraine kogused läbivad ekstrusiooniprotsessi mitu korda.

(139)

AMI väljendab kõiki toodangunäitajaid protsentides, mis kajastavad polüetüleeni lõppkasutust kileekstrusiooniks Euroopas. Geograafiliselt hõlmab aruanne Prantsusmaad, Saksamaad, Itaaliat, Ühendkuningriiki, Beneluxi riike (Belgia, Madalmaad ja Luksemburg), Skandinaavia riike (Taani, Soome, Norra ja Rootsi), Hispaaniat, teisi Lääne-Euroopa riike (Austria, Iirimaa, Kreeka, Portugal, Šveits) ja Kesk-Euroopa riike (Poola, Ungari, Rumeenia, Tšehhi Vabariik ja Slovakkia). (6) Aruanne ei hõlma liikmesriikidest Eestit, Lätit, Leedut, Maltat ja Küprost, kuid see hõlmab Šveitsi, Norrat ja Rumeeniat, mida käesolevas uurimuses ei käsitleta.

(140)

Kuna AMI arvud hõlmavad ühenduse territooriumist erinevat geograafilist ala, tuli kõigepealt kindlaks teha polüetüleeni tarbimine ekstrusiooniks ühenduses. Selleks teatasid kaks polüetüleenvaigu tarnijat ühenduses, et polüetüleenvaigu tarbimine kileekstrusiooniks oli ühenduses 2004. aastal 6 100 000 kuni 6 500 000 tonni. Allpool toodud kogused on seega arvutatud nimetatud tarbimisest lähtudes.

(141)

Põhjenduses 133 osutatud isikud väitsid, et kategooriad vi, viii, ix ja x põhjenduses 136 loetletud kategooriatest tuleks osaliselt või täielikult uurimisaluse toote hulka arvata.

(142)

Näib selge olevat, et “ostukottide” kategooria peaks füüsikaliste omaduste poolest kuuluma uurimisaluse toote hulka, sest see moodustab 8,3 % (st 506 300 kuni 539 500 tonni) lõppkasutusest. Sellegipoolest on samuti tõenäoline, et prügikottidest, mis moodustavad kokku 5,8 % (st 353 800 kuni 377 000 tonni) lõppkasutusest, osa ei kuulu selle mõiste alla, sest prügikottide hulgas on tõenäoliselt üle 100 mikroni paksusega kotte ja seega tuleks osa sellest kategooriast sellest määratlusest välja jätta.

(143)

Mõned isikud väitsid, et kuni 65 % kategooriast “kile rullides” (mis moodustab 15,3 % (7) lõppkasutusest) kuulub uurimisaluse toote mõiste alla. Sellega seoses tuletatakse meelde, et AMI ise märgib, et see kategooria sisaldab selliseid kasutusalasid nagu “pesukile, hügieeniline kile, riidekatmiskile ja üldised pinnakaitsekiled”. Tuleb märkida, et nimetatud lõppkasutusalad on määratletud kilena ja ei kuulu seega kottide kategooriasse. Lisaks näitasid uurimise käigus korraldatud kohapealsed kontrollid viie ühenduse tootja seitsme tootmisettevõtte ruumides kahes riigis, et väliselt ekstrudeeritud rullides olevat kilet ei kasutatud samasuguse toote tootmisel. Lisaks ei toetanud kolmes asjaomases riigis 21 eksportiva tootja ruumides teostatud kontrollkäigud väidet, et väliselt ekstrudeeritud rullides kilet kasutatakse vaatlusaluse toote tootmisel. Eespool nimetatu põhjal lükati tagasi väide, et suur osa kategooriast “kile rullides” tuleks arvata samasuguse toote toodangusse ühenduses.

(144)

Mõned isikud väitsid veel, et aruandes “muude kottidena” määratletud lõppkasutusala, mis moodustab 11,9 % (8) lõppkasutusest kokku, tuleks arvata ühenduse toodangu hulka. Tuleb märkida, et need isikud ei põhjendanud seda väidet koguseliselt. See kategooria on aruandes “AMI Euroopa polüetüleenitööstuse juhend” riikide toodangu andmetes märgitud “muu kilena” ja seda ei ole sellel tasemel kottidena määratletud. Kui ei ole selge, mis tooted arvas AMI “muude kottide” kategooriasse, tuleks vähemalt kõik need tooted, mis ei vasta tootekirjeldusele, hinnangust välja jätta. Teatava isiku väitel sisaldab muude kottide kategooria ka kilet, mida kasutatakse “VTS-pakenditeks” ehk “vormimise, täitmise ja sulgemise pakenditeks”, mis on pakendiliik, mille puhul kott vormitakse, täidetakse ja suletakse integreeritud protsessis. VTS seadmestik on reeglina täisautomaatne. Seda toodet ei müüda kottidena ega suurte kottidena ja ka selle toote import ei kuulu CN-koodide 3923 21 00, 3923 29 10 ja 3923 29 90 alla. Arvestades, et huvitatud isikute hinnangud uurimisaluse toote osakaalu suhtes selles rühmas kõikusid 15 %st 100 %ni ja neid hinnanguid ei põhjendatud, ei olnud võimalik täpselt hinnata, kui suur protsent sellest tooterühmast tuleks arvata uurimisaluse toote hulka. Seega, arvestades asjaolu, et sellealane põhjendatud teave puudus, loeti mõistlikuks arvestada selle arvutuse jaoks 50 % sellest tooterühmast. Saadav toodang peaks selles rühmas seega olema 363 000 kuni 387 000 tonni ringis.

(145)

Mõned isikud väitsid, et kuni 1 000 000 tonni korduvkasutusmaterjalist kasutatakse samasuguse toote tootmiseks. AMI andmetel kasutatakse ligi 1 000 000 tonni (9) tagasinõutavast materjalist tõepoolest polüetüleeni ekstrusiooniks. AMI ei täpsusta, millistesse tootekategooriatesse selline kasutus kuulub. Pealegi näitasid kohapealsed kontrollid, et turule tarnitakse väga piiratud koguses tarbimisjärgset ringlusmaterjali, kuid samas toimub tootmisprotsessis tekkivate tööstusjäätmete tõhus töötlemine. Sellega seoses tuleb märkida, et tööstusjäätmed arvatakse puhta toormaterjalina kasutamisel juba tootmisnäitajate sisse ning seega tähendaks selle koguse arvamine toodangu hulka topeltarvestust. Uurimine näitas, et tarbimisjärgset ringlusmaterjali kasutatakse peamiselt prügikottide tootmiseks. Mõned isikud väitsid, et kuni 25 % samasuguse toote selle kategooria toormaterjalist olevat tarbimisjärgne ringlusmaterjal. Huvitatud isikutelt saadud teabe põhjal võib see ulatuda 20 %ni kõnealuste kottide toodangust. Kuna seda kogust ei ole veel AMI selle toote lõppkasutuse hinnangusse arvatud, tuleks see kogus lisada hinnangulisse toodangu arvestusse. Seega kohandati prügikottide kogust vastavalt 20 % võrra, tulenevalt vaatlusaluse toote lisatoodangust 88 000 kuni 94 000 tonni ulatuses.

(146)

Tulemuseks saadav kogutoodangu kogus on põhjendustes 134–145 esitatud kaalutluste põhjal vahemikus 1 311 000–1 398 000 tonni uurimisalust toodangut. Hinnatav kogus sisaldab siiski kõiki prügikotte ja tuleks meenutada, et mõned prügikotid võivad olla paksemad kui 100 mikronit ja jääda seega toote määratlusest välja. Seega on siin pigem tegemist toodangu ülehindamisega.

(147)

Ühenduse toodangu hulga kindlakstegemiseks tuleks eespool nimetatud arvudest lahutada ühenduse tootmisharust välja jäävate ettevõtete toodang, mis moodustab 119 000 tonni toodangust. See annab ühenduse toodanguks 1 193 000–1 279 000 tonni uurimisaluse toote toodangut. Hinnanguline ühenduse toodang 1 240 000 tonni menetluse alguses kuulub sellesse vahemikku ja vajalik toetuse alammäär 25 % on vahemiku ülemise piiri lähedal täidetud.

(148)

Eespool esitatud analüüs näitab selgelt, et põhjenduses 133 nimetatud teatavate isikute osutatud teave ei kummuta ühenduse toodangu hinnangulist arvestust uurimisaluse toote kohta komisjoni poolt, millele viidatakse põhjenduses 151.

(149)

Eespool öeldu põhjal tuli nende isikute väited toetuse puudumise kohta tagasi lükata.

2.   ÜHENDUSE TOOTMISHARU MÄÄRATLUS

(150)

Algatamisjärgus oli kaebuse esitanud 29 ühenduse tootja kogutoodang 331 500 tonni, st 26,7 % algatamisjärgus mõõdetud ühenduse kogutoodangust, 1 240 000 tonnist. Menetluse vastu olevate ühenduse tootjate kogutoodang oli alla poole eespool nimetatud toetuse suurusest.

(151)

Lisaks tuleb märkida, et algatamisjärgus toetasid kaebust veel 21 ettevõtet kogutoodanguga 302 000 tonni. Kokku moodustas kaebust toetavate ühenduse tootjate toodang seega üle 50 % ühenduse kogutoodangust (1 240 000 tonnist).

(152)

Viis kaebuse esitanud ühenduse tootjat ei teinud uurimise ajal koostööd. Samas tegid uurimise käigus koostööd seitse menetlust toetavat tootjat.

(153)

Kolm koostööd tegevat ettevõtet jäid ühenduse tootmisharu määratlusest välja ja nende toodangut seega ei arvatud ühenduse tootmisharu toodangu hulka, sest üks ettevõte importis märkimisväärseid koguseid oma seotud eksportijalt Hiinas ja kaks teist ettevõtet importisid asjaomastest riikidest märkimisväärseid koguseid, võrreldes oma toodanguga ühenduses. Menetlusele vastu seisnud neljas ettevõte, kes ühenduse tootjana uurimises ei osalenud, jäeti samuti ühenduse tootmisharu määratlusest välja, sest tal oli seotud eksportiv tootja ühes asjaomastest riikidest ja ta importis vaatlusalust toodet ühendusse märkimisväärses mahus, võrreldes oma toodanguga ühenduses.

(154)

Mõned isikud väitsid, et menetluse vastu olnud ettevõte British Polyethylene Industries Plc (“BPI”) on välja jäetud ühenduse tootmisharu määratlusest ja seega ühenduse kogutoodangust, samas kui menetlust toetav teine ettevõte Cedo Ltd on arvestatud ühenduse tootmisharu hulka, isegi kui mõlemad ettevõtted olid samasuguses olukorras, sest nad mõlemad toodavad nii ühenduses kui ka asjaomastes riikides. Selleks tuleb märkida, et mõlemaid ettevõtteid koheldi võrdselt ja mõlemad ettevõtted jäeti põhjenduses 153 nimetatud põhjustel välja.

(155)

Teatavad osapooled väitsid, et kaks valimisse valitud ühenduse tootjat tuleks ühenduse tootmisharu hulgast välja arvata, kuna nad importisid märkimisväärses mahus Hiina Rahvavabariigist ja Taist pärinevat vaatlusalust toodet. Seoses sellega tuleks esmalt märkida, et ehkki tavaliselt on dumpingu eest kaitstud või sellest kasu saavad ühenduse tootjad tõepoolest ühenduse tootmisharu määratlusest välja jäetud, ei tehta seda siis, kui ühenduse tootjad on allalöödud hinna tõttu ühenduse turul sunnitud ajutiselt ja väga piiratud mahus importima. Kõnealusel juhul moodustas nimetatud kahe ettevõtte toodang uurimisperioodil vastavalt 1 % ja 0,1 % nende kogutoodangust. Arvestades, et kõnealused kogused on väga väiksed, saab mainitud kaht ühenduse tootjat pidada kuuluvaks ühenduse tootmisharu määratluse alla algmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses. Seepärast lükati kõnealune väide tagasi.

(156)

Algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 järgi loetakse ühenduse tootmisharuks seega kaebuse esitanud 24 ühenduse tootjat ja seitset uurimises osalenud muud tootjat. Kokku moodustab nende ettevõtete toodang umbes 358 000 tonni, mis vastab 31 % uurimise ajal mõõdetud ühenduse toodangust.

(157)

Märgitakse, et veel üheksa ettevõtet, kelle toodang on 57 000 tonni, aitasid uurimisele kaasa, kuid need ettevõtted ei suutnud teha täielikku koostööd ega vastanud seega ühenduse tootmisharu määratlusele.

3.   ÜHENDUSE TARBIMINE

(158)

Ühenduse tarbimine määrati kindlaks kaebuses esitatud andmete põhjal. Aluseks võeti mitmel turul tehtud turu-uuringud ja kahe äriagentuuri antud turuinfol põhinevad andmed. Seejärel kasutati Belgia, Prantsusmaa, Itaalia, Luksemburgi, Madalmaade ja Hispaania turu kohta kogutud andmeid ühenduse tarbimise ekstrapoleerimiseks ülejäänud liikmesriikidele.

(159)

Eespool esitatud analüüsi põhjal kasvas ühenduse tarbimine vaatlusaluse perioodi algusest alates sellel perioodil 6 % võrra, st 1 582 000 tonnist 2001. aastal 1 674 000 tonnini uurimisperioodil. Üksikasjalikud andmed on tonnides väljendatuna järgmised:

Tarbimine

2001

2002

2003

2004

UP

1 000 tonni

1 582

1 618

1 653

1 670

1 674

Indeks

100

102

104

105

106

Allikas: Kaebus.

4.   IMPORT VAATLUSALUSTEST RIIKIDEST

4.1.   Vaatlusaluse impordi mõju kumulatiivne hindamine

(160)

Komisjon uuris, kas teatavate kilekottide importi vaatlusalustest riikidest tuleks hinnata kumulatiivselt vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 4. See artikkel näeb ette, et kahest või enamast riigist (mille suhtes toimub samal ajal dumpinguvastane uurimine) toimuva impordi mõju hinnatakse kumulatiivselt üksnes siis, kui on kindlaks tehtud, et a) kõikide asjaomaste riikide puhul on impordi suhtes määratud dumpingumarginaal suurem kui miinimum vastavalt algmääruse artikli 9 lõikele 3 ja impordimaht ühestki riigist ei ole tühine ja b) impordimõju kumulatiivne hindamine on kohane, arvestades imporditud toodete vahelise konkurentsi ning imporditud toodete ja ühenduse samasuguse toote vahelise konkurentsi tingimusi.

(161)

Kuna Malaisia üldine dumpingumarginaal leiti olevat alla 2 %, st alla miinimumi, jäeti Malaisiast pärinev import kumulatiivsest hindamisest välja. HRV ja Tai impordi suhtes määratud dumpingumarginaalid leiti olevat üle 2 % miinimumtaseme, mis on sätestatud algmääruse artikli 9 lõikes 3. Kuna uurimisperioodil moodustas HRV import 14,4 % suuruse turuosa ja Tai import 4 % suuruse turuosa, ei olnud HRVst ja Taist pärineva impordi maht tühine.

(162)

Konkurentsitingimuste kohta näitas uurimine, et HRVst ja Taist imporditud tooted olid füüsikaliste ja keemiliste põhiomaduste poolest sarnased. Ühtlasi olid selle põhjal HRVst ja Taist imporditud kilekotid vastastikku asendatavad ning neid turustati ühenduses vaatlusalusel perioodil võrreldavate müügikanalite kaudu ja samalaadsetes äritingimustes. Kummastki riigist pärineva impordi puhul täheldati sarnaseid hinna- ja mahusuundumusi ning mõlemate puhul esines märkimisväärset hinna allalöömist. Lisaks tuletatakse meelde, et importtoode leiti olevat samasugune ühenduses toodetud kilekottidega ning sellisena konkureerib see nendega samadel konkurentsitingimustel.

(163)

Eespool nimetatu põhjal ollakse seisukohal, et kõik algmääruse artikli 3 lõikes 4 sätestatud kriteeriumid on täidetud ning HRVst ja Taist pärinevat importi tuleks seega uurida kumulatiivselt.

5.   ASJAOMASE IMPORDI MAHT JA TURUOSA

(164)

HRVst ja Taist pärinevate dumpinguhinnaga toodete impordi maht kasvas Eurostati andmetel ligikaudu 219 000 tonnist 2001. aastal 307 000 tonnini uurimisperioodil, mis tähendab 40 % kasvu. Impordi järsk kasv vaatlusalusel perioodil on absorbeerinud 96 % samal perioodil ühenduse turul toimunud tarbimise kasvust.

(165)

Kogu vaatlusaluse toote import deklareeriti CN-koodi ex 3923 21 00 all (etüleenpolümeeridest kotid). CN-koodide ex 3923 29 10 (polüvinüülkloriidist kotid) ja ex 3923 29 90 (muud kilekotid) alla kuuluvat importi arvutuses ei arvestatud, sest kättesaadava teabe kohaselt ei toodetud kotte, mille materjalis polüetüleen kaalu järgi ei domineeri, ning järelikult ei toimu praegu nende CN-koodide alla kuuluva vaatlusaluse toote importi.

Kumuleeritud import

2001

2002

2003

2004

UP

1 000 tonnides

219

239

288

299

307

Indeks

100

109

132

137

140

(166)

Vaatlusalusel perioodil kasvas HRVst ja Taist pärineva dumpinguimpordi osa ühenduse turul 33 % võrra: 13,8 %st 2001. aastal 18,3 %ni uurimisperioodil.

Turuosa

2001

2002

2003

2004

UP

Kumuleeritud

13,8 %

14,8 %

17,4 %

18,0 %

18,3 %

Indeks

100

107

126

130

133

6.   ASJAOMASED IMPORDIHINNAD JA HINNA ALLALÖÖMINE

(167)

Allpool esitatud hinnainfo on võetud Eurostati andmetest impordimahtude põhjal, mis määrati kindlaks eespool nimetatud meetodite järgi. See teave näitas, et ajavahemikul 2001. aastast kuni uurimisperioodini langesid HRVst ja Taist pärineva impordi keskmised CIF-hinnad 14 % võrra. Hinnad langesid madalaimale tasemele 2003. aastal ja tõusid veidi kuni uurimisperioodini. Need ei saavutanud siiski 2001. ja 2002. aasta taset ja püsisid madalal tasemel.

Impordihinnad EUR/kg

2001

2002

2003

2004

UP

Kumuleeritud

1,42

1,25

1,09

1,16

1,22

Indeks

100

88

77

82

86

(168)

Asjaomase impordi hindade allalöömise kindlaksmääramiseks tugines komisjon analüüsimisel valimisse kuuluvate eksportivate tootjate ja valimisse kuuluvate ühenduse tootjate poolt uurimise käigus esitatud teabele. Selles analüüsis võrreldi tooteliigi kaupa eksportivate tootjate tegelikke CIF-hindu ühenduse piiril, mida korrigeeriti impordijärgsete kuludega, tehasest hankimise tasemele kohandatud ühenduse tootmisharu asjaomaste kaalutud keskmiste müügihindadega sõltumatutele tarbijatele.

(169)

See võrdlus näitas, et lähtudes küsimustikus määratletud tooteliikidest ja kaalutud keskmisest, müüdi HRVst ja Taist pärinevaid vaatlusaluseid tooteid ühenduses hindadega, mis lõid ühenduse tootmisharu hinnad alla (väljendatuna protsentides ühenduse tootmisharu hindadest) 4,1 % kuni 37,9 % võrra.

7.   ÜHENDUSE TOOTMISHARU MAJANDUSLIK OLUKORD

7.1.   Sissejuhatavad märkused

(170)

Vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 5 hõlmas dumpinguimpordiga ühenduse tootmisharule kaasnevate mõjude uuring kõikide ühenduse tootmisharu seisundit mõjutavate majanduslike tegurite ja näitajate hindamist vaatlusalusel perioodil. Analüüsiti valimisse kuuluvaid ettevõtteid, nagu on eespool märgitud. Selle põhjal määrati valimisse kuuluvatelt ettevõtetelt saadava teabe põhjal kindlaks tootmisharu tegevustulemused mõõdetuna selliste tegurite järgi nagu hinnad, palgad, investeeringud, kasum, investeeringutulu, rahavoog ja kapitali kaasamise võime. Ühenduse tootmisharu olukorrast täieliku ülevaate andmiseks on allpool esitatud teave ka nende näitajate kohta, mille puhul usaldusväärne teave oli kättesaadav ühenduse tootmisharu kohta tervikuna. Seega on kahjutegurid, nagu turuosa, müügimaht, tööhõive, tootmisvõimsus, laoseis ja toodang kindlaks määratud kogu ühenduse tootmisharu kohta.

7.2.   Tootmisvõimsus, tootmine ja tootmisvõimsuse rakendamine

(171)

Ühenduse tootmisharu tootmisvõimsus kasvas vaatlusalusel perioodil 66 000 tonni ehk 17 % võrra. Samal perioodil kasvas toodang vaid 9 % võrra. Järelikult langes tootmisvõimsuse rakendamise määr ühenduses 6 % võrra.

Toodang 1 000 tonnides

2001

2002

2003

2004

UP

Toodang

328

346

353

359

358

Indeks

100

105

107

109

109

Tootmisvõimsus

399

423

444

463

465

Indeks

100

106

111

116

117

Rakendamise %

82

82

80

78

77

Indeks

100

99

97

94

94

Allikas: ühenduse tootmisharu vastused küsimustikule.

7.3.   Laovarud

(172)

Kuus valimisse mittekuuluvat tootjat ei suutnud anda järjekindlat teavet oma laoseisu kohta, kuna nende varude haldussüsteemid ei andnud piisavalt teavet samasuguse toote kohta. Seega tuli nende ettevõtete andmed vaatlusalusel perioodil varude analüüsist välja jätta. Analüüs põhines valimisse kuuluvatelt tootjatelt ja valimisse mittekuuluvalt 20 tootjalt saadud teabel.

Varud

2001

2002

2003

2004

UP

Tonnides

24 110

26 446

26 757

25 016

28 994

Indeks

100

110

111

104

120

Allikas: ühenduse tootmisharu vastused küsimustikule.

(173)

Valmistoodete varud moodustasid uurimisperioodil ligi 8 % ühenduse tootmisharu toodangu kogumahust. Ühenduse tootmisharu lõppvarude tase kasvas esiteks 2003. aastal 11 % võrra ja seejärel langes 2004. aastal 7 protsendipunkti võrra ning tõusis siis uurimisperioodil 20 protsendipunkti võrra, võrreldes 2001. aastaga.

7.4.   Müügimaht, turuosa ja kasv

(174)

Ühenduse tootmisharu müügimaht kasvas vaatlusalusel perioodil 10 % võrra. See saavutas haripunkti 2004. aastal, ent seejärel langes veidi uurimisperioodil. Üldine proportsionaalne kasv oli suurem kui kogutarbimise kasv, mis oli 6 %.

Müügimaht

2001

2002

2003

2004

UP

Tonnides

308 068

330 103

334 818

341 701

338 940

Indeks

100

107

109

111

110

Allikas: ühenduse tootmisharu vastused küsimustikule.

(175)

Ühenduse tootmisharu turuosa on vaatlusalusel perioodil kasvanud 4 % võrra. Pärast esimest 5 % kasvu aastatel 2001 ja 2002 püsis see kuni 2004. aastani muutumatuna ja näitas kerget langust uurimisperioodil. Samas kasvas ühenduse tarbimine vaatlusalusel perioodil 6 % võrra. Seega oli turu kasv 2001. aastast kuni uurimisperioodini ühenduse tootmisharule kasuks.

Turuosa

2001

2002

2003

2004

UP

%

19,5 %

20,4 %

20,3 %

20,5 %

20,2 %

Indeks

100

105

104

105

104

Allikas: ühenduse tootmisharu vastused küsimustikule.

7.5.   Tööhõive, tootlikkus ja töötasud

(176)

Tööhõive ühenduse tootmisharus vähenes vaatlusalusel perioodil 1 %. Samal perioodil kasvas selle tootlikkus, mida mõõdetakse toodanguna töötaja kohta aastas, 10 % võrra.

 

2001

2002

2003

2004

UP

Töötajate arv

3 325

3 353

3 381

3 338

3 302

Indeks

100

101

102

100

99

Tootlikkus: toodang töötaja kohta

99

103

104

108

108

Indeks

100

104

105

109

109

Allikas: ühenduse tootmisharu vastused küsimustikule.

(177)

Vaatlusalusel perioodil kasvasid aastased tööjõukulud töötaja kohta kokku 7 % võrra. Pärast 8 % kasvu aastatel 2001–2004 langes keskmine töötasu 2004. aastast uurimisperioodini 1 % võrra.

 

2001

2002

2003

2004

UP

Tööjõukulud töötaja kohta kokku eurodes

32 801

34 507

34 794

35 533

35 217

Indeks

100

105

106

108

107

Allikas: valimisse kuuluva ühenduse tootmisharu vastused küsimustikule.

7.6.   Müügihind

(178)

Valimisse kuuluvate ühenduse tootmisharu tootjate keskmine netomüügihind langes 1,50 eurost kg kohta 2001. aastal 1,47 euroni kg kohta uurimisperioodil. Hinnad langesid esiteks 2002. aastal 4 % võrra ja 2003. aastal veel 2 % võrra. Aastatel 2003 ja 2004 näitasid nad kerget tõusutrendi 0,7 % võrra ja kasvasid veel 3,5 % võrra uurimisperioodil. Seda pigem stabiilset hinnaarengut tuleks vaadelda toormaterjali hindade arengu seisukohast, mis kasvasid märgatavalt, st 23 % võrra.

 

2001

2002

2003

2004

UP

Müügihinnad sõltumatutele tarbijatele ühenduses (euro/kg)

1,50

1,44

1,41

1,42

1,47

Indeks

100

96

94

95

98

Allikas: valimisse kuuluva ühenduse tootmisharu vastused küsimustikule.

7.7.   Kasumlikkus

(179)

Valimisse kuuluvate ühenduse tootmisharu tootjate sõltumatutele tarbijatele suunatud müügi kasumlikkus ühenduses langes vaatlusalusel perioodil 82 % võrra. Aastatel 2001–2002 saavutas valimisse kuuluv ühenduse tootmisharu veel jätkusuutliku kasumlikkuse taseme. Kuid aastatel 2002 kuni uurimisperioodini näitas kasumlikkus pidevat tugevat langust, ulatudes uurimisperioodil vaid 1,1 %ni, ja samas langesid mitmed valimisse kuuluvad ettevõtted kahjumisse.

 

2001

2002

2003

2004

UP

Kasumlikkus

6,3 %

6,9 %

4,0 %

2,5 %

1,1 %

Indeks

100

110

63

40

17

Allikas: valimisse kuuluva ühenduse tootmisharu vastused küsimustikule.

7.8.   Investeeringud ja investeeringutasuvus

(180)

Ühenduse tootmisharu aastased investeeringud samasuguse toote tootmisse kahanesid vaatlusalusel perioodil 30 % võrra ligikaudu 16 miljonist eurost alla 12 miljoni euroni.

 

2001

2002

2003

2004

UP

Investeeringud (1 000 EUR)

16 474

20 956

11 363

16 830

11 507

Indeks

100

127

69

102

70

Allikas: valimisse kuuluva ühenduse tootmisharu vastused küsimustikule.

(181)

Valimisse kuuluvate ühenduse tootmisharu tootjate investeeringutasuvus, mis väljendab nende maksueelset tulu protsendina samasuguse toote tootmises kasutatud vahendite keskmisest bilansilisest puhasväärtusest arvestusperioodi alguses ja lõpus, langes kahaneva kasumlikkuse tagajärjel märkimisväärselt. Samas püsis investeeringutasuvus stabiilsena aastatel 2001 ja 2002, seejärel see langes uurimisperioodil järsult 6 % tasemele, mis tähendab üldist 84 % langust 2001. aastast uurimisperioodini.

 

2001

2002

2003

2004

UP

Investeeringu tasuvuse %

37 %

37 %

20 %

12 %

6 %

Indeks

100

100

54

32

16

Allikas: valimisse kuuluva ühenduse tootmisharu vastused küsimustikule.

7.9.   Rahavoog

(182)

Valimisse kuuluvad ühenduse tootmisharu tootjate netorahavoog äritegevusest oli vaatlusalusel perioodil positiivne. Väljendatuna protsendina käibest näitas rahavoog aga märgatavat langust protsentides, eriti uurimisperioodil, vastavalt kasumlikkuse langusele.

 

2001

2002

2003

2004

UP

Rahavoog (1 000 EUR)

14 965

23 307

17 652

17 598

4 706

Indeks

100

156

118

118

31

Allikas: valimisse kuuluva ühenduse tootmisharu vastused küsimustikule.

7.10.   Kapitali kaasamise võime

(183)

Suur osa ühenduse tootmisharust koosneb väike- või keskmise suurusega ettevõtetest. Järelikult oli ühenduse tootmisharu kapitali kaasamise võime vaatlusalusel perioodil teatud määral piiratud, eriti selle viimases osas, kui kasumlikkus oli eriti madal.

7.11.   Varasemast dumpingust või subsideerimisest toibumine

(184)

Ühenduse tootmisharul ei olnud vaja varasematest kahjustava dumpingu või subsideerimise mõjudest toibuda.

7.12.   Dumpingumarginaali suurus

(185)

Tegeliku dumpingumarginaali mõju ühenduse tootmisharule on märkimisväärne, võttes arvesse HRVst ja Taist pärineva impordi mahtu ning hindu.

8.   JÄRELDUS KAHJU KOHTA

(186)

Eespool nimetatud tegurite uurimine näitab, et 2001. aastast uurimisperioodini kasvas dumpinguhinnaga import järsult nii mahult kui ka turuosalt. Selle maht suurenes vaatlusalusel perioodil 40 % võrra ja see moodustas uurimisperioodil 18,3 % suuruse turuosa. Tuleb märkida, et uurimisperioodil moodustas dumpinguhinnaga import ligikaudu 57 % vaatlusaluse toote koguimpordist ühendusse. Lisaks viis asjaomase toote selline import uurimisperioodil ühenduse tootmisharu müügihinnad tunduvalt alla (4,1 % kuni 37,9 %). Selle tagajärjel olid ühenduse tootmisharu hinnad surve all ja langesid kasumi nullpunkti lähistele.

(187)

Vaatlusalusel perioodil täheldati ühenduse tootmisharu olukorra halvenemist. Ühenduse tootmisharus toimus uurimisperioodil kasumlikkuse märkimisväärne langus 5,2 protsendipunkti võrra ja see langes kasumlikkuse nullpunkti lähedale. Investeeringutasuvus langes 31 protsendipunkti võrra ja rahavoog vähenes märgatavalt (69 % võrra). Ühtlasi langes tootmisvõimsuse rakendamine 5 % võrra, müügihinnad langesid 2 % võrra, tööhõive langes 1 % võrra, lõppvarud kasvasid 20 % võrra, investeeringud vähenesid 30 % võrra ja kapitali kaasamise võime halvenes järk-järgult.

(188)

Ühenduse tootmisharu tootmisvõimsus kasvas vaatlusalusel perioodil teatud määral. Seda tuleb aga vaadelda seoses ühenduse tootmisega tervikuna, mida tabas paljude üle 140 000tonnise tootmisvõimsusega ettevõtete sulgemine. Ühenduse tootmisharu suurendas võimsust nende tegevuse lõpetanud ettevõtete tootmisvarade omandamise läbi.

(189)

Eespool öeldust lähtudes järeldatakse, et ühenduse tootmisharu on majanduslikult ja rahaliselt raskes olukorras ning on kannatanud olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

F.   PÕHJUSLIKUD SEOSED

1.   SISSEJUHATUS

(190)

Komisjon on vastavalt algmääruse artikli 3 lõigetele 6 ja 7 uurinud, kas Taist ja HRVst pärineva dumpinguhinnaga import on tekitanud ühenduse tootmisharule kahju määral, mis lubab seda pidada oluliseks kahjuks. Lisaks dumpinguhinnaga impordile uuriti ka muid teadaolevaid tegureid, mis oleksid võinud ühenduse tootmisharu samal ajal kahjustada, vältimaks nende tegurite tekitatud võimaliku kahju seostamist dumpinguhinnaga impordiga.

2.   DUMPINGUHINNAGA IMPORDI MÕJU

(191)

Alates 2001. aastast kuni uurimisperioodini suurenes HRVst ja Taist pärinev dumpinguhinnaga import mahuliselt 40 % võrra. Samal ajal suurenes selle impordi turuosa 13,8 %st 2001. aastal 18,3 %ni uurimisperioodil. Nendest riikidest pärineva impordi hinnad langesid vaatlusalusel perioodil oluliselt ja viisid uurimisperioodil ühenduse tootmisharu hinnad alla 4,1 % kuni 37,9 % võrra.

(192)

See hindade allaviimine tuleneb keskmiselt hinnakujundusest, mis ei hõlma kõiki kulusid turustusahela lõikes.

(193)

Väga madalate ja dumpinguhindadega impordi mahu oluline kasv ning nende turuosa suurenemine vaatlusalusel perioodil langes kokku ühenduse tootmisharu olukorra halvenemisega samal perioodil, eelkõige kasumlikkuse, müügihindade, lõppvarude, investeeringute, tootmisvõimsuse rakendamise, rahavoogude, kapitali kaasamise võime ja investeeringutasuvuse osas.

(194)

Seetõttu järeldati, et dumpinguhinnaga impordi survel oli määrav osa ühenduse tootmisharu olukorra halvenemisel.

3.   MUUDE TEGURITE MÕJU

3.1.   Teiste ühenduse tootjate tegevus

(195)

Ühenduse teiste tootjate müügi maht vähenes ajavahemikul 2001. aastast uurimisperioodini 7,1 % võrra ning selle turuosa vähenes samal perioodil 7,8 % võrra. Ei täheldatud, et ühenduse teiste tootjate hinnad oleksid ühenduse koostööd tegeva tootmisharu hindadest madalamad või et nende üldine olukord oleks erinev. Seega järeldatakse, et ühenduse teiste tootjate toodetud ja müüdud tooted ei aidanud kaasa ühenduse tootmisharule tekitatud kahjule.

3.2.   Import muudest kolmandatest riikidest

(196)

Eurostatilt saadud andmete järgi kasvas teistest kolmandatest riikidest (nt Malaisia, Türgi, India ja Indoneesia) pärineva impordi maht vaatlusalusel perioodil 22 % võrra ja ulatus uurimisperioodil ligikaudu 231 000 tonni tasemele. See vastab 13,8 % suurusele turuosale. Samal perioodil langesid sellise impordi hinnad 11 % võrra (1,66 eurost/kg 2001. aastal 1,48 euroni/kg uurimisperioodil). Tuleb siiski märkida, et kõnealuse impordi keskmine hind oli uurimisperioodil HRVst ja Taist pärineva impordi hinnast kõrgem ning isegi veidi kõrgem ühenduse tootmisharu hindadest. Seega järeldatakse, et teistest kolmandatest riikidest pärinev import ei ole oluliselt kaasa aidanud ühenduse tootmisharule tekitatud kahjule.

3.3.   Tooraine hinnad

(197)

Mõned isikud väitsid, et polüetüleeni hind on alati olnud Aasias madalam kui ELis. Sellegipoolest näitab polüetüleeni hindade areng, et tooraine hinnad Aasias kõikusid vaatlusalusel perioodil, olles vastavatest Euroopa hindadest nii madalamal kui ka kõrgemal tasemel. Nende isikute poolt HRV olukorra kohta esitatud arvude põhjal langes tooraine keskmise hinna erinevus HRVs aastatel 2001–2004 võrreldes ELiga 20,3 %st 12,3 %ni ning samal ajal tõusis lõpptoote keskmise hinna erinevus 0,7 %st 14,8 %ni. Kuna tooraine hindade arengu tulemusel oleks lõpptoote hinnavahe pidanud pigem vähenema, mitte aga suurenema, näitas uurimine, et puudub loogiline seos tooraine hinna arengu ja ühendusse eksporditava lõpptoote hinna vahel. Ühenduse tootmisharu oli 2001. aastal suhteliselt heas olukorras, kuigi hinnavahe oli kõrgtasemel, ja selle olukord halvenes 2004. aastal ja uurimisperioodil, kui hinnavahe oli palju väiksem. Seega tuleb järeldada, et tooraine hindade vahet ei saa pidada ühenduse tootmisharu jaoks oluliseks kahjustavaks teguriks.

(198)

Mõned isikud väitsid lisaks, et ühenduse tootmisharule tekitatud kahju ei põhjustanud dumpinguhindadega import, vaid polüetüleeni hindade tõus vaatlusalusel perioodil ühenduses. Selleks tuleb märkida, et polüetüleeni hinnad on vaatlusalusel perioodil keskmiselt tõepoolest tõusnud. Ühenduse tootmisharu ei saaks siiski oma vastavaid müügihindu proportsionaalselt tõsta. Sellise hinnajäikuse on põhjustanud samaaegne HRVst ja Taist pärineva dumpinguhindadega impordi tulv, mille hinnad viisid ühenduse tootmisharu hinnad märgatavalt alla, ja need ei kata keskmiselt isegi tootmiskulusid HRVs ja Tais. Neid asjaolusid arvestades tuleb järeldada, et dumpinguhindadega import on avaldanud ühenduse tootmisharule tugevat hinnasurvet ja järelikult ei ole ühenduse tootmisharul olnud võimalust hüvitada toorainehindade tõusu oma müügihindade vastava tõstmisega.

(199)

Lõpuks tuletatakse meelde, et seoses põhjusliku seose uurimisega tuleb uurida, kas dumpinguhinnaga import (hinna ja mahu osas) on tekitanud ühenduse tootmisharule olulist kahju või kas selline oluline kahju on omistatav muudele teguritele. Selleks viidatakse algmääruse artikli 3 lõikes 6 vajadusele tõendada, et dumpinguhindadega impordi hinnatase tekitab kahju. Seega viitab see pelgalt dumpinguhinnaga impordi ja ühenduse tootmisharu hinnataseme vahelisele erinevusele. Seega ei ole vaja analüüsida impordihindu mõjutavaid tegureid, näiteks tööjõukulude taset, toorainehindade taset või müügi-, üld- ja halduskulude taset.

(200)

Eespool esitatut kinnitab ka algmääruse artikli 3 lõike 7 sõnastus, mis viitab muudele teadaolevatele teguritele peale dumpinguhindadega impordi. Teiste teadaolevate tegurite loend selles artiklis ei viita tõepoolest ühelegi tegurile, mis mõjutavad dumpinguhinnaga impordi hinnataset. Kokkuvõtteks: kui eksport toimub dumpinguhinnaga, ja isegi kui need hinnad tulenevad soodsatest arengutest tooraine hindades, on raske näha, kuidas selliste sisendhindade soodne areng võib olla muu kahju tekitav tegur.

(201)

Nii ei saa dumpinguhinnaga impordi hinnataset mõjutavate tegurite analüüsi põhjal teha veenvaid järeldusi, käsitlegu see siis tooraine hinna erinevusi või midagi muud, ja sellist analüüsi ei nõuta ka algmääruses. Samamoodi lükati selle põhjal tagasi väited tooraine hindade kohta.

4.   JÄRELDUS PÕHJUSLIKU SEOSE KOHTA

(202)

Ühenduse tootmisharu olukorra halvenemine langes kokku HRVst ja Taist pärineva impordi järsu kasvuga ning olulise hinnalangusega sellise impordi tõttu.

(203)

Arvestades teistest kolmandatest riikidest pärineva impordi vaatlusalusest impordist madalamat turuosa uurimisperioodil ja eelkõige vaatlusalusest impordist ning – mis veelgi tähtsam – ühenduse tootmisharu hindadest kõrgemat keskmist hinda uurimisperioodil, järeldatakse, et nende muude tegurite mõju ei saanud oluliselt suurendada ühenduse tootmisharule tekitatud kahju. Pealegi oli ühenduse ja asjaomaste riikide toorainehindade vahe mõju ühenduse tootmisharu negatiivsetele arengutele kasumlikkuse, tegevustulemuste ja turuosa vähenemise osas tühine ning oleks tegelikult pidanud mõjutama ühenduse tootmisharu olukorda koguni positiivselt.

(204)

Muid tegureid, mis oleksid võinud samal ajal põhjustada kahju ühenduse tootmisharule, ei tõstnud huvitatud isikud esile ja neid ei selgunud ka uurimise käigus.

(205)

Võttes arvesse eespool esitatud analüüsi, mille käigus on nõuetekohaselt eristatud ja eraldatud kõigi teadaolevate tegurite mõju ühenduse tootmisharu olukorrale dumpinguhinnaga impordi kahjulikust mõjust, kinnitas uurimine, et need teised tegurid iseenesest ei muuda asjaolu, et hinnatud kahju tuleb omistada dumpinguhinnaga impordile.

(206)

Seetõttu järeldatakse, et HRVst ja Taist pärinev dumpinguhinnaga import on põhjustanud olulist kahju ühenduse tootmisharule algmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses.

G.   ÜHENDUSE HUVID

(207)

Kooskõlas algmääruse artikliga 21 uuriti, kas vaatamata kahjustava dumpingu kohta tehtud järeldustele on olemas kaalukaid põhjusi, mis võiksid viia järeldusele, et meetmete võtmine ei ole antud juhul ühenduse huvides. Arvesse võeti võimalike meetmete mõju kõigile käesoleva menetlusega seotud isikutele ja meetmete võtmata jätmise tagajärgi.

1.   ÜHENDUSE TOOTMISHARU HUVID

(208)

Eeldatavalt aitab meetmete kehtestamine välistada täiendavaid moonutusi ja taastada turul ausa konkurentsi. Ühenduse tootmisharu on konkurentsivõimeline ja majanduslikult elujõuline tootmisharu, mida tõendab selle olukord 2001. aastal, mil see oli ülemaailmsele tihedale konkurentsile vaatamata suhteliselt heas seisus. Seega võimaldaks meetmete kehtestamine suurendada turuosa ja tõsta müügihindu ning saavutada seega tootmisharu finantsolukorra parandamiseks vajalikud mõistlikud kasumitasemed. See võimaldab neil ettevõtetel jätkata investeerimist oma tootmisrajatistesse, tagades seega ühenduse tootmisharu ellujäämise.

(209)

Samas on dumpinguvastaste meetmete kehtestamata jätmise korral tõenäoline, et jätkub ühenduse tootmisharu juba niigi halva olukorra halvenemine. Tootmisharusse ei oleks sellisel juhul võimalik teha investeeringuid, mida on vaja konkureerimaks asjaomastest kolmandatest riikidest pärineva dumpinguhinnaga impordiga. See sunnib teatud ettevõtteid lähitulevikus tootmist lõpetama ja töötajaid koondama. Ohustatud on 3 300 otsest töökohta koostööd tegevates ühenduse tootmisharu ettevõtetes. Kottide tootmine ühenduses hõlmab ligikaudu 12 000 töökohta, mis on peamiselt väike- ja keskmise suurusega ettevõtetes. Ühenduse tootmise lõpetamisega satuks ühendus suuremasse sõltuvusse ühendusevälistest tarnijatest.

(210)

Seetõttu järeldatakse, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine võimaldab ühenduse tootmisharul kahjustava dumpingu mõjudest toibuda ning oleks ühenduse tootmisharu huvides.

2.   SÕLTUMATUTE IMPORTIJATE/KAUBANDUSETTEVÕTJATE JA JAEMÜÜJATE HUVID

(211)

Komisjon saatis küsimustikud neljale valimisse kuuluvale importijale/kaubandusettevõtjale, kes moodustavad 9 % asjaomastest riikidest tuleva impordi kogumüügist. Küsimustikule vastasid aga ainult kaks importijat/kaubandusettevõtjat, kes impordivad 3 % asjaomastest riikidest tulevast koguimpordist. Koostööd tegevad sõltumatud importijad teatasid, et meetmete kehtestamise korral tõuseksid vaatlusaluse toote müügihinnad ja tarbijail tuleks vaatlusaluse toote eest rohkem maksta ning maksu mõju kanduks seega edasi tarbijaile. Seega avaldaks meetmed sõltumatutele importijatele piiratud negatiivset mõju.

(212)

Vaatlusalust toodet turustavad suurel määral jaemüüjad. Teatud liiki tooteid, näiteks toidukaubakotte ja kandekotte, jagatakse ühenduse mõnes riigis tarbijatele tasuta, samas kui teist liiki tooteid, näiteks külmutuskotte, mähkmekotte ja prügikastikotte, müüakse. Tuleb märkida, et praegu ei võeta teatud liikmesriikides, näiteks Ühendkuningriigis, tarbijailt tasu ühekordseks kasutamiseks mõeldud kottide eest.

(213)

Uurimine näitas, et väited dumpinguvastase maksu rahalise mõju kohta erinevatele ettevõtjatele, eelkõige jaemüügisektoris, olid märkimisväärselt liialdatud. Mõned jaemüüjad väitsid, et 10 % maksuga kaasneks ainuüksi jaemüügisektorile 220 miljoni euro suurune lisakulu aastas. Uurimise põhjal on asjaomase impordi tolliväärtus kokku ligikaudu 375 miljonit eurot, keskmiselt 10 % suuruse maksu maksimaalne mõju oleks 38 miljonit eurot aastas ühenduse lõikes. Lisaks moodustasid kahelt jaemüüjalt saadud küsimustiku vastuste põhjal keskmised vaatlusaluse toote ostud alla 0,1 % nende jaemüüjate käibest. Seega suurendaks eespool nimetatud tasemel määratud dumpinguvastase maksu mõju vaid vähesel määral nende kulusid. Lisaks jaotuksid mõned nendest lisakuludest laiali tarneahela eri tasemete lõikes. Nende jaemüüjate argument lükati seega tagasi.

(214)

Samad jaemüüjad väitsid samuti, et asi ei ole üksnes selles, et EÜ tootmisharu ei tooda teatud asjaomase toote liike, vaid ka selles, et EÜ tootmisharu ei suuda rahuldada kogu ühenduse nõudlust. Seoses sellega tuleks kõigepealt kottide tarne kohta märkida, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine ei lõpetaks toote tarnimist asjaomastest riikidest, vaid ainult taastaks võrdsed tegevusvõimalused turul. Kottide import jätkub, et rahuldada nõudlust ühenduse turul. Lisaks on ühenduse tootmisharul tootmisvõimsust kasvava nõudluse rahuldamiseks. Igal juhul säilib ka kõigi kilekotiliikide täiendava tarne võimalus kolmandatest riikidest, kelle suhtes meetmeid ei kohaldata. Need argumendid jäeti seega rahuldamata.

(215)

Üks ühendus, kes esindab heategevuseks rahalisi vahendeid hankivaid jaemüüjaid, väitis, et mis tahes maks kahjustaks ebaproportsionaalselt nende heategevust, sest nemad ostavad oma klientidele tasuta jagatavaid kotte. Nad ütlesid veel, et dumpinguvastane maks mõjutaks ka heategevuseks ringlusse võetavate esemete kogumiseks kasutatavaid kotte. Selle kohta tuleks märkida, et seda liiki rahaliste vahendite kogumine, isegi kui seda tehakse heategevuseks, toimub ärilistel alustel. Selle suhtes esinevad seega samad riskid mis muus äritegevuses ning neid tuleks hinnata samadel alustel. Maksu mõju nendele jaemüüjatele ei oleks märkimisväärselt erinev selle mõjust teistele jaemüüjatele. Seega lükati see argument tagasi.

3.   TARBIJATE HUVID

(216)

Algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul ei andnud endast teada ükski tarbijate ühendus.

(217)

Mõned importijad väitsid, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamisega kaasneks hinnatõus lõpptarbijaile, sest müügihinnataset tuleks kohandada nende maksudega.

(218)

Kuid, nagu eespool märgitud, jagavad mõned jaemüüjad osa tooteist oma klientidele tasuta. Kui need jaemüüjad oma väljakujunenud tavasid ei muuda, ei mõjuta dumpinguvastase meetme kehtestamine sellisel juhul tarbijaid.

(219)

Keskmine maksumäär 10 % tõstaks iga imporditud koti hinda keskmiselt 0,086 sendi võrra ja iga ühenduses müüdava koti hind tõuseks 0,016 sendi võrra (oletades, et iga kott kaalub keskmiselt 7 g). See hinnatõus on tühine, isegi kui see jääks üksnes tarbija kanda. Tegelikult on maksu mõju tarbijale isegi väiksem, sest need kulud jagatakse tarneahela eri tasandite lõikes.

4.   KONKURENTSI JA KAUPLEMIST MOONUTAVAD MÕJUD

(220)

Mis puudutub võimalike meetmete mõju konkurentsile ühenduses, siis asjaomased eksportivad tootjad saavad oma tugeva turupositsiooni tõttu jätkata teatavate kilekottide müüki. Ühenduse tootjate suur hulk ja import muudest kolmandatest riikidest kindlustab, et kasutajad ja jaemüüjad saavad jätkuvalt valida suure hulga mõistliku hinnaga samasuguseid tooteid pakkuvate tarnijate vahel.

(221)

Seega on turul oluline hulk osalejaid, mis peaks suutma nõudlust rahuldada. Eespool toodu põhjal võib väita, et tõenäoliselt säilib tugev konkurents ka pärast dumpinguvastaste meetmete kehtestamist.

5.   JÄRELDUS ÜHENDUSE HUVIDE KOHTA

(222)

Meetmete kehtestamine teatavate Hiina Rahvavabariigist ja Taist pärinevate kilekottide impordi suhtes oleks selgelt ühenduse tootmisharu huvides. See võimaldab ühenduse tootmisharul kasvada ja toibuda dumpinguhinnaga impordi tekitatud kahjust. Kui aga meetmeid ei kehtestata, siis tõenäoliselt ühenduse tootmine halveneb jätkuvalt ja veelgi rohkem ettevõtjaid on sunnitud tegevuse lõpetama. Lisaks ei mõjuta see oluliselt importijaid ja jaemüüjaid, kuna õiglase hinnaga kotid, sealhulgas import muudest kolmandatest riikidest, on turul saadavad ka edaspidi.

(223)

Eespool öeldu põhjal järeldatakse, et puuduvad mõjuvad põhjused dumpinguvastaste maksude kehtestamata jätmiseks teatavate Hiina Rahvavabariigist ja Taist pärinevate kilekottide impordi suhtes.

H.   LÕPLIKUD MEETMED

(224)

Dumpingu, sellest tuleneva kahju ja ühenduse huvide kohta tehtud järeldusi silmas pidades ja vastavalt algmääruse artikli 9 lõikele 4 tuleks Hiina Rahvavabariigist ja Taist pärineva impordi suhtes kehtestada lõplikud dumpinguvastased meetmed, et vältida ühenduse tootmisharu edasist kahjustamist dumpinguhinnaga impordiga.

(225)

Meetmed tuleb kehtestada tasemel, mis on piisav kõnealusest impordist põhjustatud kahju kõrvaldamiseks ja ei ületa täheldatud dumpingumarginaali. Kahjuliku dumpingu mõju kõrvaldamiseks vajaliku tollimaksu määra arvutamisel arvestati, et igasugused meetmed peavad võimaldama ühenduse tootmisharul katta oma tootmiskulud ning saavutada maksueelse kasumi selline tase, mida sellist tüüpi tootmisharul on võimalik saavutada konkurentsi tavatingimustel (st dumpinguhinnaga impordi puudumisel) selles sektoris, müües ühenduses samasugust toodet. Arvutamisel kasutati samasuguse toote müügi käibest 6 % suurust maksueelset kasumimarginaali, mis on kõnealuse tootmisharu kasumitase normaalsetes konkurentsitingimustes ja mille tootmisharu saavutas enne dumpinguhinnaga impordi tulva.

(226)

Uurimisel tehtud järelduste põhjal kehtestati käesolevas määruses nimetatud äriühingute individuaalsed dumpinguvastased tollimaksumäärad. Seega kajastavad need uurimise käigus kõnealuste ettevõtete puhul tuvastatud olukorda. Neid tollimaksumäärasid kohaldatakse seega üksnes asjaomastest riikidest pärinevate ning nimetatud äriühingute ja seega ka konkreetsete juriidiliste isikute toodetud toodete impordi suhtes.

(227)

Ühele Hiina eksportivale tootjale, kellele ei võimaldatud turumajanduslikku ega individuaalset kohtlemist, ei ole individuaalset dumpinguvastast tollimaksumäära ette nähtud, ehkki selle ettevõtte jaoks arvutati dumpingumarginaal (vt põhjendust 131). Selle ettevõtte (koostööd tegeva eksportiva tootja) toodete impordi suhtes tuleks seepärast kohaldada keskmist tollimaksumäära, mida kohaldatakse koostööd tegevate eksportivate suhtes, keda valimisse ei valitud (vt põhjendust 229).

(228)

Maksumäärad valimisse mittekuuluvate koostööd tegevate eksportijate jaoks on iga riigi puhul valimisse kuuluvate ettevõtete jaoks arvutatud dumpingumarginaalide kaalutud keskmised, nagu on märgitud põhjenduses 8.3. Soodusmaksumäärad ei kehti imporditavate toodete suhtes, mida toodavad äriühingud, kelle nime ja aadressi ei ole esitatud käesoleva määruse regulatiivosas või lisades, kaasa arvatud määruses nimetatud ettevõtete sidusettevõtted, ning nende suhtes rakendatakse kõigi ülejäänud äriühingute puhul kehtivat maksumäära.

(229)

Taotlused individuaalsete dumpinguvastaste tollimaksumäärade kohaldamiseks (nt pärast üksuse nime muutmist või uute tootmis- või müügiüksuste loomist) tuleb saata viivitamata komisjonile koos kogu asjaomase teabega, eelkõige teabega selliste muutustega seotud muudatuste kohta äriühingu tegevuses seoses tootmise, omamaise ja eksportmüügiga. Vajaduse korral muudetakse määrust vastavalt, ajakohastades nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid. Kuna HRV, Malaisia ja Tai eksportivate tootjate suhtes kohaldati väljavõttelist uuringut, siis algmääruse artikli 11 lõikest 4 lähtudes ei saa kõnealuse menetluse raames alustada uut eksportijat käsitlevat läbivaatust individuaalsete dumpingumäärade kindlaksmääramiseks. Ent selleks, et kohelda uusi eksportivaid tootjaid võrdselt valimisse mittekuuluvate koostööd tegevate ettevõtetega, tuleks ette näha selliste koostööd tegevate ettevõtete suhtes kohaldatava tollimaksumäära kohaldamine ka uute eksportivate tootjate suhtes, kes tõendavad, et neil oleks algmääruse artikli 11 lõike 4 kohaselt õigus läbivaatamisele.

(230)

Taotlused uute HRV või Tai eksportivate tootjate lisamiseks määruse I või II lisas esitatud nimekirjadesse tuleb saata viivitamata komisjonile koos asjaomase teabega, eelkõige tõendusega, et asjaomane ettevõte vastab kolmele määruse artiklis 2 sätestatud kriteeriumile. Vajaduse korral muudetakse määrust vastavalt ja ajakohastatakse I ja II lisas esitatud nende ettevõtete loetelu, kelle suhtes kohaldatakse valimi keskmist maksumäära.

(231)

Võttes arvesse eespool esitatud järeldusi, kehtestatakse järgmised dumpinguvastased tollimaksumäärad:

Riik

Eksportiv tootja

Dumpingumarginaal

Kahjumarginaal

Tollimaks

HRV

Cedo (Shanghai) Limited ja Cedo (Shanghai) Household Wrappings Co Ltd, Shanghai

7,4 %

39,0 %

7,4 %

Jinguan (Longhai) Plastics Packing Co Ltd, Longhai

5,1 %

74,6 %

5,1 %

Sunway Kordis Shanghai ja Shanghai Sunway Polysell, Shanghai

4,8 %

37,4 %

4,8 %

Suzhou Guoxin Group Co Ltd, Suzhou Guoxin Group Taicang Yihe Import & Export Co Ltd, Taicang Dongyuan Plastic Co Ltd ja Suzhou Guoxin Group Taicang Giant Packaging Co Ltd, Taicang

7,8 %

61,3 %

7,8 %

Wuxi Jiayihe Packaging Co Ltd ja Wuxi Bestpac Packaging Co Ltd, Wuxi

12,8 %

57,8 %

12,8 %

Zhong Shan Qi Yu Plastic Products Co Ltd, Zhongshan

5,7 %

34,3 %

5,7 %

Huizhou Jun Yang Plastics Co, Huizhou

4,8 %

30,8 %

4,8 %

Valimisse mittekuuluvad koostööd tegevad eksportivad tootjad

8,4 %

49,3 %

8,4 %

Kõik muud äriühingud

28,8 %

34,3 %

28,8 %

Tai

King Pac Industrial Co Ltd, Chonburi ja Dpac Industrial Co Ltd, Bangkok

14,3 %

37,4 %

14,3 %

Multibax Public Co Ltd, Chonburi

5,1 %

10,6 %

5,1 %

Naraipak Co Ltd ja Narai Packaging (Thailand) Ltd, Bangkok

10,4 %

29,7 %

10,4 %

Sahachit Watana Plastic Industry Co Ltd, Bangkok

6,8 %

23,9 %

6,8 %

Thai Plastic Bags Industries Co Ltd, Nakhornpathorn

5,8 %

53,5 %

5,8 %

Valimisse mittekuuluvad koostööd tegevad eksportivad tootjad

7,9 %

27,6 %

7,9 %

Kõik muud äriühingud

14,3 %

37,4 %

14,3 %

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   CN-koodide ex 3923 21 00, ex 3923 29 10 ja ex 3923 29 90 (TARICi koodid 3923210020, 3923291020 ja 3923299020) alla kuuluvate HRVst ja Taist pärinevate vähemalt 20massiprotsendiste polüetüleeni sisaldavate ja mitte üle 100 mikromeetri paksusega kilekottide impordi suhtes kehtestatakse käesolevaga lõplik dumpinguvastane tollimaks.

2.   Järgnevalt loetletud ettevõtete toodete lõplik tollimaks, mida kohaldatakse netohinna suhtes ühenduse piiril enne tollimaksu sissenõudmist, on järgmine:

Riik

Äriühing

Dumpingu-vastane tollimaks (%)

TARICi lisakood

Hiina Rahvavabariik

Cedo (Shanghai) Limited ja Cedo (Shanghai) Household Wrappings Co Ltd, Shanghai

7,4

A757

Jinguan (Longhai) Plastics Packing Co Ltd, Longhai

5,1

A758

Sunway Kordis (Shanghai) Ltd ja Shanghai Sunway Polysell Ltd, Shanghai

4,8

A760

Suzhou Guoxin Group Co Ltd, Suzhou Guoxin Group Taicang Yihe Import & Export Co Ltd, Taicang Dongyuan Plastic Co Ltd ja Suzhou Guoxin Group Taicang Giant Packaging Co Ltd, Taicang

7,8

A761

Wuxi Jiayihe Packaging Co Ltd ja Wuxi Bestpac Packaging Co Ltd, Wuxi

12,8

A763

Zhong Shan Qi Yu Plastic Products Co Ltd, Zhongshan

5,7

A764

Huizhou Jun Yang Plastics Co Ltd, Huizhou

4,8

A765

I lisas loetletud äriühingud

8,4

A766

Kõik muud äriühingud

28,8

A999

Tai

King Pac Industrial Co Ltd, Chonburi ja Dpac Industrial Co Ltd, Bangkok

14,3

A767

Multibax Public Co Ltd, Chonburi

5,1

A768

Naraipak Co Ltd ja Narai Packaging (Thailand) Ltd, Bangkok

10,4

A769

Sahachit Watana Plastic Industry Co Ltd, Bangkok

6,8

A770

Thai Plastic Bags Industries Co Ltd, Nakornpathorn

5,8

A771

II lisas loetletud äriühingud

7,9

A772

Kõik muud äriühingud

14,3

A999

3.   Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksualaseid sätteid.

Artikkel 2

Kui Hiina Rahvavabariigi või Tai uus eksportiv tootja esitab komisjonile piisavad tõendid selle kohta, et

ta ei ole uurimisperioodil (1. aprillist 2004 kuni 31. märtsini 2005) eksportinud ühendusse artikli 1 lõikes 1 kirjeldatud toodet,

ta ei ole seotud ühegi Hiina Rahvavabariigi või Tai eksportija või tootjaga, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva määrusega kehtestatud dumpinguvastaseid meetmeid, ja

ta on vaatlusalust toodet tegelikult ühendusse eksportinud pärast selle uurimisperioodi lõppu, millel meetmed põhinevad, või ta on tühistamatu lepinguga võtnud kohustusi märkimisväärsete koguste ühendusse eksportimiseks,

võib nõukogu komisjoni ettepanekul lihthäälteenamusega pärast nõuandekomiteega konsulteerimist muuta artikli 1 lõiget 3 ja lisada uue eksportiva tootja I või II lisas esitatud nimekirjadesse.

Artikkel 3

Menetlus teatavate Malaisiast pärinevate kilekottide impordi suhtes lõpetatakse.

Artikkel 4

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 25. september 2006

Nõukogu nimel

eesistuja

M. PEKKARINEN


(1)  EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 2117/2005 (ELT L 340, 23.12.2005, lk 17).

(2)  ELT C 159, 30.6.2005, lk 19.

(3)  Applied Market Information Ltd, veebileht: www.amiplastics.com

(4)  AMI (veebileht: www.amiplastics.com), Polületüleenkile ekstruuderid, kuues väljaanne (ISBN 1 904188 12 5), lk 12.

(5)  AMI (koduleht: www.amiplastics.com), Polületüleenkile ekstruuderid, kuues väljaanne (ISBN 1 904188 12 5), lk 10.

(6)  AMI (koduleht: www.amiplastics.com), Polületüleenkile ekstruuderid, kuues väljaanne (ISBN 1 904188 12 5), lk 7.

(7)  AMI (veebileht: www.amiplastics.com), Polületüleenkile ekstruuderid, kuues väljaanne (ISBN 1 904188 12 5), lk 12.

(8)  AMI (veebileht: www.amiplastics.com), Polületüleenkile ekstruuderid, kuues väljaanne (ISBN 1 904188 12 5), lk 6.

(9)  AMI (veebileht: www.amiplastics.com), Polületüleenkile ekstruuderid, kuues väljaanne (ISBN 1 904188 12 5), lk 10.


I LISA

KOOSTÖÖD TEGEVAD HIINA EKSPORTIVAD TOOTJAD, KES EI KUULU VALIMISSE

TARICi lisakood A766

BEIJING LIANBIN PLASTIC & PRINTING CO LTD

Beijing

CHANGLE BEIHAI PLASTIC PRODUCTS CO., LTD.

Zhuliu

CHANGLE UNITE PLASTIC PRODUCTS CO., LTD.

Changle

CHANGLE HUALONG PLASTIC PRODUCTS CO LTD

Changle

CHANGLE SANDELI PLASTIC PRODUCTS CO LTD

Changle

CHANGLE SHENGDA RUBBER PRODUCTS CO., LTD.

Changle

CHANGZHOU HUAGUANG PLASTIC PRODUCTS CO., LTD.

Wujin

CHEONG FAT PLASTIC BAGS (CHINA) PRINTING FACTORY

Shenzhen

CHUN HING PLASTIC PACKAGING MANUFACTORY LTD

Hongkong

CHUN YIP (SHENZHEN) PLASTICS LIMITED

Shenzhen

CROWN POLYETHYLENE PRODUCTS (INT'L) LTD.

Hongkong

DALIAN JINSHIDA PACKING PRODUCTS CO., LTD

Dalian

DONG GUAN HARBONA PLASTIC & METALS FACTORY CO., LTD.

Dongguan

DONGGUAN CHERRY PLASTIC INDUSTRIAL, LTD

Dongguan

DONGGUAN FIRSTWAY PLASTIC PRODUCTS CO., LTD

Dongguan

DONGGUAN MARUMAN PLASTIC PACKAGING COMPANY LIMITED

Dongguan

DONGGUAN NAN SING PLASTICS LIMITED

Dongguan

DONGGUAN NOZAWA PLASTIC PRODUCTS CO. LTD

Dongguan

DONGGUAN RUI LONG PLASTICS FACTORY

Dongguan

FOSHAN SHUNDE KANGFU PLASTIC PRODUCTS CO., LTD.

Shunde

FU YUEN ENTERPRISES CO.

Hongkong

GOLD MINE PLASTIC INDUSTRIAL LIMITED

Jiangmen

GOOD-IN HOLDINGS LTD.

Hongkong

HANG LUNG PLASTIC FACTORY (SHENZHEN) LTD

Shenzhen

JIANGMEN CITY XIN HUI HENGLONG PLASTIC LTD.

Jiangmen

JIANGMEN TOPTYPE PLASTIC PRODUCTS CO., LTD.

Jiangmen

JIANGMEN XINHUI FENGZE PLASTIC COMPANY LTD.

Jiangmen

JIANGYIN BRAND POLYTHENE PACKAGING CO., LTD.

Jiangyin

JINAN BAIHE PLASTIC PRODUCTS COMPANY LIMITED

Jinan

JINAN CHANGWEI PLASTIC PRODUCTS CO., LTD.

Jinan

JINAN CHENGLIN PLASTIC PRODUCTS COMPANY LTD.

Jinan

JINAN MINFENG PLASTIC CO., LTD.

Jinan

JINYANG PACKING PRODUCTS (WEIFANG) CO. LTD

Qingzhou

JUXIAN HUACHANG PLASTIC CO., LTD

Liuguanzhuang

JUXIAN HUAYANG PLASTIC PRODUCTS CO., LTD

Liuguanzhuang

KIN WAI POLY BAG PRINTING LTD.

Hongkong

LAIZHOU JINYUAN PLASTICS INDUSTRY & TRADE CO., LTD.

Laizhou

LAIZHOU YUANXINYIE PLASTIC MACHINERY CO., LTD.

Laizhou

LICK SAN PLASTIC BAGS (SHENZHEN) CO., LTD.

Shenzhen

LINQU SHUNXING PLASTIC PRODUCTS CO. LTD

Linqu

LONGKOU CITY LONGDAN PLASTIC CORPORATION LTD.

Longkou

NEW CARING PLASTIC MANUFACTORY LTD.

Jiangmen

NEW WAY POLYPAK DONGYING CO., LTD.

Dongying

NINGBO HUASEN PLASTHETICS CO., LTD.

Ningbo

NINGBO MARUMAN PACKAGING PRODUCT CO. LTD.

Ningbo

POLY POLYETHYLENE BAGS AND PRINTING CO.

Hongkong

QINGDAO NEW LEFU PACKAGING CO., LTD.

Qingdao

RALLY PLASTICS CO., LTD. ZHONGSHAN

Zhongshan

RIZHAO XINAO PLASTIC PRODUCTS CO., LTD

Liuguanzhuang

DONGGUAN SEA LAKE PLASTIC PRODUCTS MANUFACTURING CO., LTD.

Dongguan

SHANGHAI HANHUA PLASTIC PACKAGE PRODUCT CO., LTD.

Shanghai

SHANGHAI HUAYUE PACKAGING PRODUCTS CO., LTD.

Shanghai

SHANGHAI LIQIANG PLASTICS INDUSTRY CO., LTD.

Zhangyan

SHANGHAI MINGYE PLASTICS GOODS COMPANY LIMITED

Shanghai

SHANGHAI QUTIAN TECHNOLOGY INDUSTRY DEVELOPMENT CO. LTD.

Shanghai

SHANTOU ULTRA DRAGON PLASTICS LTD.

Shantou

SHAOXING YUCI PLASTICS AND BAKELITE PRODUCTS CO., LTD.

Shangyu

SHENG YOUNG INDUSTRIAL (ZHONGSHAN) CO., LTD.

Zhongshan

SUPREME DEVELOPMENT COMPANY LIMITED

Hongkong

TAISHING PLASTIC PRODUCTS CO., LTD. ZHONGSHAN

Zhongshan

TIANJIN MINGZE PLASTIC PACKAGING CO., LTD.

Tianjin

UNIVERSAL PLASTIC & METAL MANUFACTURING LIMITED

Hongkong

WAI YUEN INDUSTRIAL AND DEVELOPMENT LTD

Hongkong

WEIFANG DESHUN PLASTIC PRODUCTS CO., LTD.

Changle

WEIFANG HENGSHENG RUBBER PRODUCTS CO., LTD.

Changle

WEIFANG HONGYUAN PLASTIC PRODUCTS CO., LTD.

Changle

WEIFANG HUASHENG PLASTIC PRODUCTS CO., LTD.

Changle

WEIFANG KANGLE PLASTICS CO., LTD.

Changle

WEIFANG LIFA PLASTIC PACKING CO., LTD.

Weifang

WEIFANG XINLI PLASTIC PRODUCTS CO., LTD.

Weifang

WEIFANG YUANHUA PLASTIC PRODUCTS CO., LTD.

Weifang

WEIFANG YUJIE PLASTICS PRODUCTS CO., LTD.

Weifang

WEIHAI WEIQUAN PLASTIC AND RUBBER PRODUCTS CO. LTD.

Weihai

WINNER BAGS PRODUCT COMPANY (SHENZHEN) LIMITED

Shenzhen

WUI HING PLASTIC BAGS PRINTING (SHENZHEN) COMPANY LIMITED

Shenzhen

XIAMEN EGRET PLASTICS CO., LTD.

Gaoqi

XIAMEN RICHIN PLASTIC CO., LTD

Xiamen

XIAMEN UNITED OVERSEA ENTERPRISES LTD.

Xiamen

XIAMEN XINGXIA POLYMERS CO., LTD

Xiamen

XIAMEN XINYATAI PLASTIC INDUSTRY CO. LTD.

Xiamen

XINHUI ALIDA POLYTHENE LIMITED

Xinhui

XINTAI CHUNHUI MODIFIED PLASTIC CO., LTD

Xintai

YANTAI BAGMART PACKAGING CO., LTD.

Yantai

YANTAI LONGQUAN PACKAGING MATERIAL CO. LTD.

Yantai

YAU BONG POLYBAGS PRINTING CO., LTD.

Hongkong

YINKOU FUCHANG PLASTIC PRODUCTS. CO., LTD.

Yingkou

YONGCHANG (CHANGLE) PLASTIC INDUSTRIES CO., LTD.

Weifang

ZHANGJIAGANG YUANHEYI PAPER & PLASTIC COLOR PRINTING & PACKING CO., LTD

Zhangjiagang

ZHONGSHAN DONGFENG HUNG WAI PLASTIC BAG MFY

Zhongshan

ZHONGSHAN HUANGPU TOWN LIHENG METAL & PLASTIC FACTORY

Zhongshan

ZHUHAI CHINTEC PACKING TECHNOLOGY ENTERPRISE CO. LTD

Zhuhai

ZIBO WEIJIA PLASTIC PRODUCTS CO., LTD.

Zibo


II LISA

KOOSTÖÖD TEGEVAD TAI EKSPORTIVAD TOOTJAD, KES EI KUULU VALIMISSE

TARICi LISA kood A772

APPLE FILM CO., LTD

Samutprakarni provints

C P PACKAGING INDUSTRY CO., LTD.

Bangkok

K. INTERNATIONAL PACKAGING CO., LTD.

Samutsakorn

POLY WORLD CO., LTD.

Bangkok

SIAM FLEXIBLE INDUSTRIES CO., LTD

Samutsakorn

THAI GRIPTECH CO. LTD. et SUPER GRIP CO., LTD.

Bangkok

THANTAWAN INDUSTRY PUBLIC COMPANY LIMITED

Nakornphathom

UNITY THAI PRODUCTS CO., LTD. et UNITY THAI PRODUCTS (1999) CO., LTD.

Bangkok

UNIVERSAL POLYBAG COMPANY LTD.

Chonburi

ZIPLAS INTERNATIONAL CO LTD

Bangkok


29.9.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 270/42


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1426/2006,

28. september 2006,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 3223/94 artiklis 4 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 29. septembril 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 28. september 2006

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)  EÜT L 337, 24.12.1994, lk 66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 386/2005 (ELT L 62, 9.3.2005, lk 3).


LISA

Komisjoni 28. septembri 2006. aasta määrusele, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

052

60,4

096

42,0

999

51,2

0707 00 05

052

98,8

999

98,8

0709 90 70

052

85,9

999

85,9

0805 50 10

052

71,7

388

64,2

524

55,2

528

55,6

999

61,7

0806 10 10

052

88,6

400

152,5

624

139,2

999

126,8

0808 10 80

388

89,5

400

91,6

508

72,4

512

82,2

528

74,1

720

72,4

800

140,5

804

95,4

999

89,8

0808 20 50

052

114,9

388

90,6

720

74,4

999

93,3

0809 30 10, 0809 30 90

052

104,2

999

104,2

0809 40 05

052

111,4

066

68,2

624

114,9

999

98,2


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 750/2005 (ELT L 126, 19.5.2005, lk 12). Kood 999 tähistab “muud päritolu”.


29.9.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 270/44


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1427/2006,

28. september 2006,

millega määratakse kindlaks töötlemata kujul eksporditava valge suhkru ja toorsuhkru eksporditoetused

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2006. aasta määrust (EÜ) nr 318/2006 suhkruturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 33 lõike 2 teist lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 318/2006 artiklis 32 on sätestatud, et kõnealuse määruse artikli 1 lõike 1 punktis b loetletud toodete maailmaturul kehtivate hindade ja ühenduse turul kehtivate hindade vahe võib katta eksporditoetusega.

(2)

Arvestades praegust suhkruturu olukorda, tuleks seepärast kindlaks määrata eksporditoetused kooskõlas määruse (EÜ) nr 318/2006 artiklites 32 ja 33 sätestatud eeskirjade ning teatavate kriteeriumidega.

(3)

Määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 33 lõike 2 esimeses lõigus on sätestatud, et eksporditoetused võivad erineda vastavalt sihtkohale, kui olukord maailmaturul või konkreetsed nõuded teatavatel turgudel seda tingivad.

(4)

Toetust tuleks maksta ainult ühenduses vabalt liikuda lubatud toodetele, mis vastavad määruse (EÜ) nr 318/2006 nõuetele.

(5)

Euroopa Ühenduse ning Rumeenia ja Bulgaaria vahel Euroopa lepingute raames peetavate läbirääkimiste eesmärk on eelkõige liberaliseerida asjaomase turu ühise korraldusega hõlmatud toodetega kauplemist. Nende kahe riigi osas tuleks eksporditoetused seega kaotada.

(6)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas suhkruturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 318/2006 artikliga 32 ette nähtud eksporditoetusi antakse käesoleva määruse lisas sätestatud toodetele ja kogustele.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 29. septembril 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 28. september 2006

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)  ELT L 58, 28.2.2006, lk 1.


LISA

Töötlemata kujul eksporditava valge suhkru ja toorsuhkru eksporditoetused, mis jõustuvad alates 29. septembrist 2006 (1)

Tootekood

Sihtkoht

Mõõtühik

Toetuse suurus

1701 11 90 9100

S00

eurot 100 kg kohta

28,04 (2)

1701 11 90 9910

S00

eurot 100 kg kohta

28,04 (2)

1701 12 90 9100

S00

eurot 100 kg kohta

28,04 (2)

1701 12 90 9910

S00

eurot 100 kg kohta

28,04 (2)

1701 91 00 9000

S00

eurot 1 % sahharoosi × 100 kg toote netomassi kohta

0,3048

1701 99 10 9100

S00

eurot 100 kg kohta

30,48

1701 99 10 9910

S00

eurot 100 kg kohta

30,48

1701 99 10 9950

S00

eurot 100 kg kohta

30,48

1701 99 90 9100

S00

eurot 1 % sahharoosi × 100 kg toote netomassi kohta

0,3048

NB: Sihtkohad on määratletud järgmiselt:

S00

:

kõik sihtkohad, välja arvatud Albaania, Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria, Rumeenia, Serbia, Montenegro, Kosovo, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik.


(1)  Käesolevas lisas sätestatud summasid ei kohaldata alates 1. veebruarist 2005 vastavalt nõukogu 22. detsembri 2004. aasta otsusele 2005/45/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu, millega muudetakse Euroopa Majandusühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist 22. juuli 1972. aasta lepingut töödeldud põllumajandustoodete suhtes kohaldatavate sätete osas, sõlmimist ja ajutist kohaldamist (ELT L 23, 26.1.2005, lk 17).

(2)  Kõnealust summat kohaldatakse 92 % saagisega toorsuhkrule. Kui eksporditava toorsuhkru saagis ei ole 92 %, korrutatakse toetuse suurus iga vastava eksporditehingu puhul ümberarvestuskoefitsiendiga, mis saadakse vastavalt määruse (EÜ) nr 318/2006 lisa I punkti III lõikele 3 arvutatud eksporditava toorsuhkru saagise jagamisel arvuga 92.


29.9.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 270/46


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1428/2006,

28. september 2006,

millega määratakse kindlaks töötlemata kujul eksporditavate siirupite ja teatavate muude suhkrutoodete eksporditoetused

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2006. aasta määrust (EÜ) nr 318/2006 suhkruturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 33 lõike 2 teist lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 318/2006 artiklis 32 on sätestatud, et kõnealuse määruse artikli 1 lõike 1 punktides c, d ja g loetletud toodete maailmaturul kehtivate hindade ja ühenduse turul kehtivate hindade vahe võib katta eksporditoetusega.

(2)

Arvestades praegust suhkruturu olukorda tuleks seepärast kindlaks määrata eksporditoetused kooskõlas määruse (EÜ) nr 318/2006 artiklites 32 ja 33 sätestatud eeskirjade ning teatavate kriteeriumidega.

(3)

Määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 33 lõike 2 esimeses lõigus on sätestatud, et eksporditoetused võivad erineda vastavalt sihtkohale, kui olukord maailmaturul või konkreetsed nõuded teatavatel turgudel seda tingivad.

(4)

Toetust tuleks maksta ainult ühenduses vabalt liikuda lubatud toodetele, mis vastavad komisjoni 30. juuni 2006. aasta määruse (EÜ) nr 951/2006 (millega kehtestatakse määruse (EÜ) nr 318/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kolmandate riikidega kauplemise suhtes suhkrusektoris) (2) nõuetele.

(5)

Euroopa Ühenduse ning Rumeenia ja Bulgaaria vahel Euroopa lepingute raames peetavate läbirääkimiste eesmärk on eelkõige liberaliseerida asjaomase turu ühise korraldusega hõlmatud toodetega kauplemist. Nende kahe riigi osas tuleks eksporditoetused seega kaotada.

(6)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas suhkruturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Määruse (EÜ) nr 318/2006 artikliga 32 ettenähtud eksporditoetusi antakse käesoleva määruse lisas sätestatud toodetele ja kogustele vastavalt käesoleva artikli lõikes 2 ettenähtud tingimustele.

2.   Lõike 1 kohaselt toetuskõlblikud tooted peavad vastama määruse (EÜ) nr 951/2006 artiklites 3 ja 4 sätestatud asjakohastele nõuetele.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 29. septembril 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 28. september 2006

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)  ELT L 58, 28.2.2006, lk 1.

(2)  ELT L 178, 1.7.2006, lk 24.


LISA

Töötlemata kujul eksporditavatele siirupitele ja teatavatele muudele suhkrutoodetele alates 29. septembrist 2006 kohaldatavad eksporditoetused (1)

Tootekood

Sihtkoht

Mõõtühik

Toetuse suurus

1702 40 10 9100

S00

EUR/100 kg kuivaine kohta

30,48

1702 60 10 9000

S00

EUR/100 kg kuivaine kohta

30,48

1702 60 95 9000

S00

EUR/1 % sahharoosi × 100 kg toote netomassi kohta

0,3048

1702 90 30 9000

S00

EUR/100 kg kuivaine kohta

30,48

1702 90 60 9000

S00

EUR/1 % sahharoosi × 100 kg toote netomassi kohta

0,3048

1702 90 71 9000

S00

EUR/1 % sahharoosi × 100 kg toote netomassi kohta

0,3048

1702 90 99 9900

S00

EUR/1 % sahharoosi × 100 kg toote netomassi kohta

0,3048 (2)

2106 90 30 9000

S00

EUR/100 kg kuivaine kohta

30,48

2106 90 59 9000

S00

EUR/1 % sahharoosi × 100 kg toote netomassi kohta

0,3048

NB: Sihtkohad on määratletud järgmiselt:

S00

:

kõik sihtkohad, välja arvatud Albaania, Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria, Rumeenia, Serbia, Montenegro, Kosovo, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik.


(1)  Käesolevas lisas sätestatud summasid ei kohaldata alates 1. veebruarist 2005 vastavalt nõukogu 22. detsembri 2004. aasta otsusele 2005/45/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu, millega muudetakse Euroopa Majandusühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist 22. juuli 1972. aasta lepingut töödeldud põllumajandustoodete suhtes kohaldatavate sätete osas, sõlmimist ja ajutist kohaldamist (ELT L 23, 26.1.2005, lk 17).

(2)  Põhisummat ei kohaldata komisjoni määruse (EMÜ) nr 3513/92 lisa punktis 2 määratletud tootele (EÜT L 355, 5.12.1992, lk 12).


29.9.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 270/48


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1429/2006,

28. september 2006,

millega kehtestatakse määrusega (EÜ) nr 958/2006 ettenähtud alalise pakkumismenetluse raames makstava valge suhkru eksporditoetuse maksimumsumma

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2006. aasta määrust (EÜ) nr 318/2006 suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 33 lõike 2 teist lõiku ja kolmanda lõigu punkti b,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 28. juuni 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 958/2006, mis käsitleb alalist pakkumismenetlust valge suhkru eksporditoetuste kindlaksmääramiseks 2006/2007. turustusaastaks, (2) nõutakse osaliste pakkumismenetluste avaldamist.

(2)

Määruse (EÜ) nr 958/2006 artikli 8 lõike 1 kohaselt ja pärast 28. septembril 2006. aastal lõppeva osalise pakkumismenetluse alusel esitatud pakkumiste läbivaatamist on asjakohane kehtestada kõnealuse osalise pakkumismenetluse eksporditoetuse maksimumsumma.

(3)

Suhkruturu korralduskomitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

28. septembril 2006. aastal lõppeva osalise pakkumismenetluse eksporditoetuse maksimumsumma määruse (EÜ) nr 958 artikli 1 lõikes 1 osutatud tootele on 35,481 EUR/100 kg.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 29. septembril 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 28. september 2006

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)  ELT L 58, 28.2.2006, lk 1.

(2)  ELT L 175, 29.6.2006, lk 49.


29.9.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 270/49


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1430/2006,

28. september 2006,

millega kehtestatakse määruses (EÜ) nr 581/2004 sätestatud alalise pakkumismenetluse raames makstava või eksporditoetuse maksimumsumma

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1255/1999 piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 31 lõike 3 kolmandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 26. märtsi 2004. aasta määruses (EÜ) nr 581/2004, millega kuulutatakse välja alaline pakkumismenetlus teatud võiliikide eksporditoetuste suhtes, (2) sätestatakse alaline pakkumismenetlus.

(2)

Vastavalt komisjoni 26. märtsi 2004. aasta määruse (EÜ) nr 580/2004 (millega kehtestatakse pakkumismenetlus teatavate piimatoodete eksporditoetuste suhtes) (3) artiklile 5 ja arvestades pakkumiskutse alusel esitatud pakkumiste läbivaatamise tulemusi, on vaja kindlaks määrata eksporditoetuse maksimumsumma pakkumismenetluse raames, mis lõpeb 26. septembril 2006.

(3)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas piima- ja piimatooteturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruses (EÜ) nr 581/2004 väljakuulutatud alalise pakkumismenetluse raames, mis lõpeb 26. septembril 2006, lõppevas etapis on sama määruse artikli 1 lõikes 1 nimetatud toodete puhul makstava toetuse maksimumsummad kohaldatavad vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 29. septembril 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 28. september 2006

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)  EÜT L 160, 26.6.1999, lk 48. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1913/2005 (ELT L 307, 25.11.2005, lk 2).

(2)  ELT L 90, 27.3.2004, lk 64. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 409/2006 (ELT L 71, 10.3.2006, lk 5).

(3)  ELT L 90, 27.3.2004, lk 58. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1814/2005 (ELT L 292, 8.11.2005, lk 3).


LISA

(EUR/100 kg)

Toode

Eksporditoetuste nomenklatuuri kood

Eksporditoetuse maksimumsumma ekspordil määruse (EÜ) nr 581/2004 artikli 1 lõike 1 teises lõikes nimetatud sihtkohtadesse

Või

ex ex 0405 10 19 9500

101,00

Või

ex ex 0405 10 19 9700

108,00

Võiõli

ex ex 0405 90 10 9000

130,00


29.9.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 270/51


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1431/2006,

28. september 2006,

millega kehtestatakse asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate teatavate piimasaaduste suhtes kohaldatavad toetusemäärad

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 15. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1255/1999 piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 31 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1255/1999 artikli 31 lõikes 1 on sätestatud, et kõnealuse määruse artikli 1 punktides a, b, c, d, e ja g loetletud toodete rahvusvahelises kaubanduses ja ühenduses kehtiva hinna vahe võib katta eksporditoetuse abil.

(2)

Komisjoni 30. juuni 2005. aasta määruses (EÜ) nr 1043/2005, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 3448/93 teatavate asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate põllumajandussaaduste ja -toodete eksporditoetuste andmise süsteemi ning nende toetussummade kinnitamise kriteeriumide osas, (2) on sätestatud tooted, mille suhtes tuleks kehtestada toetusemäär, mida kohaldatakse juhul, kui neid tooteid eksporditakse määruse (EÜ) nr 1255/1999 II lisas loetletud kaupadena.

(3)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1043/2005 artikli 14 lõikega 1 tuleks toetusemäär iga kõnealuse põhisaaduse 100 kg kohta kehtestada igal kuul.

(4)

Asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate teatavate piimasaaduste puhul võib kõrgete toetusemäärade eelkinnitamine siiski ohtu seada nende toetustega seoses võetud kohustused. Selle ohu ära hoidmiseks on vaja võtta tarvitusele asjakohased ettevaatusabinõud, kuid ilma et see takistaks pikaajaliste lepingute sõlmimist. Konkreetsete toetusemäärade kinnitamine kõnealuste toodete toetuste eelkinnitamiseks peaks võimaldama neid kaht eesmärki täita.

(5)

Määruse (EÜ) nr 1043/2005 artikli 15 lõikes 2 on sätestatud, et toetusemäära kehtestamisel tuleb vajaduse korral arvesse võtta tootmistoetusi, abi või muid samaväärse toimega meetmeid, mida kohaldatakse kõigis liikmesriikides vastavalt kõnealuste toodete turu ühist korraldust käsitlevale määrusele määruse (EÜ) nr 1043/2005 I lisas loetletud põhisaaduste või samalaadsete toodete suhtes.

(6)

Määruse (EÜ) nr 1255/1999 artikli 12 lõikes 1 sätestatakse toetuse maksmine ühenduses toodetud lõssi puhul, mis on töödeldud kaseiiniks, kui selline piim ja sellest toodetud kaseiin vastavad teatavatele tingimustele.

(7)

Komisjoni 9. novembri 2005. aasta määruses (EÜ) nr 1898/2005, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses koore, või ja kontsentreeritud või realiseerimise meetmetega ühenduse turul, (3) on sätestatud, et teatavaid kaupu valmistavatele tööstusettevõtetele tuleks anda võimalus saada võid ja koort alandatud hindadega.

(8)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas piima- ja piimatooteturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1043/2005 I lisas ja määruse (EÜ) nr 1255/1999 artiklis 1 loetletud ning määruse (EÜ) nr 1255/1999 II lisas loetletud kaupadena eksporditavate põhisaaduste suhtes kohaldatavad toetusemäärad sätestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 29. septembril 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 28. september 2006

Komisjoni nimel

asepresident

Günter VERHEUGEN


(1)  EÜT L 160, 26.6.1999, lk 48. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 186/2004 (ELT L 29, 3.2.2004, lk 6).

(2)  ELT L 172, 5.7.2005, lk 24.

(3)  ELT L 308, 25.11.2005, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 2107/2005 (ELT L 337, 22.12.2005, lk 20).


LISA

Asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate teatavate piimasaaduste suhtes alates 29. septembrist 2006 kohaldatavad toetusemäärad (1)

(EUR/100 kg)

CN-kood

Kirjeldus

Toetusemäär

Toetuse eelkinnituse puhul

Muudel juhtudel

ex 0402 10 19

Piim pulbrina, graanulitena või muul tahkel kujul, suhkru- või muu magusainelisandita, rasvasisaldusega kuni 1,5 massiprotsenti (TR 2):

 

 

a)

CN-koodiga 3501 kauba eksportimisel

b)

muu kauba eksportimisel

0,00

0,00

ex 0402 21 19

Piim pulbrina, graanulitena või muul tahkel kujul, suhkru- või muu magusainelisandita, rasvasisaldusega 26 massiprotsenti (TR 3):

 

 

a)

sellise kauba eksportimisel, mis sisaldab määruse (EÜ) nr 1898/2005 alusel saadud alandatud hinnaga võid või koort TR 3-ga samalaadsete toodete kujul

24,10

24,10

b)

muu kauba eksportimisel

54,00

54,00

ex 0405 10

Või, rasvasisaldusega 82 massiprotsenti (TR 6):

 

 

a)

sellise kauba eksportimisel, mis sisaldab määruse (EÜ) nr 1898/2005 nõuetele vastavalt toodetud alandatud hinnaga võid või koort

76,00

76,00

b)

CN-koodiga 2106 90 98 kauba eksportimisel, mis sisaldab piimarasva vähemalt 40 % massist

106,75

106,75

c)

muu kauba eksportimisel

99,50

99,50


(1)  Käesolevas lisa sätestatud määrasid ei kohaldata alates 1. oktoobrist 2004 Bulgaariasse ja alates 1. detsembrist 2005 Rumeeniasse eksporditavate kaupade suhtes ning Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni 22. juuli 1972. aasta lepingu protokolli nr 2 I ja II tabelis loetletud, alates 1. veebruarist 2005 Šveitsi Konföderatsiooni või Liechtensteini eksporditavate kaupade suhtes.


29.9.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 270/54


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1432/2006,

28. september 2006,

millega kehtestatakse asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate teatavate teravilja- ja riisitoodete suhtes kohaldatavate toetuste määrad

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 13 lõiget 3,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1785/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (2) eriti selle artikli 14 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 13 lõikega 1 ja määruse (EÜ) nr 1785/2003 artikli 14 lõikega 1 nähakse ette, et kõnealuste määruste artiklis 1 loetletud toodete maailmaturu noteeringute või hindade ja ühendusesiseste hindade vahe võib katta eksporditoetuse abil.

(2)

Komisjoni 30. juuni 2005. aasta määruses (EÜ) nr 1043/2005, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 3448/93 teatavate asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate põllumajandussaaduste ja -toodete eksporditoetuste andmise süsteemi ning nende toetussummade kinnitamise kriteeriumide osas, (3) on sätestatud tooted, mille suhtes tuleks kehtestada toetusemäär, mida kohaldatakse juhul, kui neid tooteid eksporditakse vastavalt kas määruse (EÜ) nr 1784/2003 III lisas või määruse (EÜ) nr 1785/2003 IV lisas loetletud kaupadena.

(3)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1043/2005 artikli 14 esimese lõikega tuleks toetusemäär iga kõnealuse põhisaaduse 100 kg kohta kehtestada igal kuul.

(4)

Kõrgete toetusemäärade eelkinnitamine võib seada ohtu kohustused, mis on võetud seoses asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate põllumajandussaaduste ekspordiks antavate toetustega. Seetõttu on vaja sellistes olukordades tarvitusele võtta ettevaatusabinõud, mis siiski ei takistaks pikaajaliste lepingute sõlmimist. Abinõu, mis võimaldab ühildada neid eri eesmärke, on kehtestada toetuste eelkinnitamise puhuks toetuse erimäär.

(5)

Võttes arvesse Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide vahelist kokkulepet ühenduse makarontoodete ekspordi kohta Ameerika Ühendriikidesse, mis on heaks kiidetud nõukogu otsusega 87/482/EMÜ, (4) on vaja CN-koodide 1902 11 00 ja 1902 19 alla kuuluvatelt kaupadelt makstavad toetused diferentseerida vastavalt kauba sihtkohale.

(6)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1043/2005 artikli 15 lõigetele 2 ja 3 tuleb komisjoni määruse (EMÜ) nr 1722/93 (5) kohaselt kohaldatavat tootmistoetust arvestades kehtestada kõnealuse põhisaaduse suhtes vähendatud eksporditoetuse määr, mida kohaldatakse kaupade eeldatava valmistamisperioodi jooksul.

(7)

Piiritusjookide hindu peetakse vähem sõltuvaks nende valmistamiseks kasutatava teravilja hinnast. Ühendkuningriigi, Iirimaa ja Taani ühinemisakti protokolliga nr 19 nähakse siiski ette vajalike meetmete vastuvõtmine, et soodustada ühenduse teravilja kasutamist teraviljadest saadud piiritusjookide valmistamiseks. Seetõttu on vaja kohandada piiritusjookide kujul eksporditava teravilja suhtes kohaldatava toetuse määra.

(8)

Teraviljaturu korralduskomitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1043/2005 I lisas ja määruse (EÜ) nr 1784/2003 artiklis 1 või määruse (EÜ) nr 1785/2003 artiklis 1 loetletud ning vastavalt kas määruse (EÜ) nr 1784/2003 III lisas või määruse (EÜ) nr 1785/95 IV lisas loetletud kaupadena eksporditavate põhisaaduste suhtes kohaldatava toetuse määrad kehtestatakse nii, nagu sätestatud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 29. septembril 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 28. september 2006

Komisjoni nimel

asepresident

Günter VERHEUGEN


(1)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 78.

(2)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 96.

(3)  ELT L 172, 5.7.2005, lk 24.

(4)  EÜT L 275, 29.9.1987, lk 36.

(5)  EÜT L 159, 1.7.1993, lk 112. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1584/2004 (ELT L 280, 31.8.2004, lk 11).


LISA

Asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate teatavate teravilja- ja riisitoodete suhtes alates 29. septembrist 2006 kohaldatavad toetusemäärad (1)

(EUR/100 kg)

CN-kood

Toote kirjeldus (2)

Toetusemäär põhisaaduse 100 kg kohta

Toetuse eelkinnituse puhul

Muudel juhtudel

1001 10 00

Kõva nisu:

 

 

– eksportimisel Ameerika Ühendriikidesse CN-koodide 1902 11 ja 1902 19 alla kuuluvate kaupadena

– muudel juhtudel

1001 90 99

Harilik nisu ja meslin

 

 

– eksportimisel Ameerika Ühendriikidesse CN-koodide 1902 11 ja 1902 19 alla kuuluvate kaupadena

– muudel juhtudel:

 

 

– – määruse (EÜ) nr 1043/2005 artikli 15 lõike 3 kohaldamisel (3)

– – eksportimisel alamrubriiki 2208 kuuluvate kaupadena (4)

– – muudel juhtudel

1002 00 00

Rukis

1003 00 90

Oder

 

 

– eksportimisel alamrubriiki 2208 kuuluvate kaupadena (4)

– muudel juhtudel

1004 00 00

Kaer

1005 90 00

Mais, mida eksporditakse:

 

 

– tärklisena:

 

 

– – määruse (EÜ) nr 1043/2005 artikli 15 lõike 3 kohaldamisel (3)

2,438

2,438

– – eksportimisel alamrubriiki 2208 kuuluvate kaupadena (4)

0,191

0,191

– – muudel juhtudel

2,691

2,691

– CN-koodide 1702 30 51, 1702 30 59, 1702 30 91, 1702 30 99, 1702 40 90, 1702 90 50, 1702 90 75, 1702 90 79, 2106 90 55 alla kuuluv glükoos, glükoosisiirup, maltodekstriin ja maltodekstriinisiirup (5)

 

 

– – määruse (EÜ) nr 1043/2005 artikli 15 lõike 3 kohaldamisel (3)

1,765

1,765

– – eksportimisel alamrubriiki 2208 kuuluvate kaupadena (4)

0,143

0,143

– – muudel juhtudel

2,018

2,018

– eksportimisel alamrubriiki 2208 kuuluvate kaupadena (4)

0,191

0,191

– muudel juhtudel (sealhulgas töötlemata kaupade eksport)

2,691

2,691

CN-koodi 1108 13 00 alla kuuluv kartulitärklis, mis on samalaadne töödeldud maisist saadud tootega:

 

 

– määruse (EÜ) nr 1043/2005 artikli 15 lõike 3 kohaldamisel (3)

2,453

2,453

– eksportimisel alamrubriiki 2208 kuuluvate kaupadena (4)

0,191

0,191

– muudel juhtudel

2,691

2,691

ex 1006 30

Täielikult kroovitud riis:

 

 

– ümarateraline

– keskmiseteraline

– pikateraline

1006 40 00

Purustatud riis

1007 00 90

Terasorgo seemneks, välja arvatud hübriid


(1)  Käesolevas lisas sätestatud määrasid ei kohaldata alates 1. oktoobrist 2004 Bulgaariasse ja alates 1. detsembrist 2005 Rumeeniasse eksporditavate kaupade suhtes ning Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni 22. juuli 1972. aasta lepingu protokolli nr 2 I ja II tabelis loetletud, alates 1. veebruarist 2005 Šveitsi Konföderatsiooni või Liechtensteini eksporditavate kaupade suhtes.

(2)  Põhisaaduse ja/või samalaadsete toodete töötlemisel saadud põllumajandussaaduste puhul kohaldatakse komisjoni määruse (EÜ) nr 1043/2005 V lisas sätestatud koefitsiente.

(3)  Asjaomased kaubad kuuluvad CN-koodi 3505 10 50 alla.

(4)  Määruse (EÜ) nr 1784/2003 III lisas loetletud või määruse (EMÜ) nr 2825/93 (EÜT L 258, 16.10.1993, lk 6) artiklis 2 osutatud kaubad.

(5)  CN-koodide NC 1702 30 99, 1702 40 90 ja 1702 60 90 alla kuuluvatest, glükoosi- ja fruktoosisiirupi segamisel saadud siirupitest antakse eksporditoetust üksnes glükoosisiirupitele.


29.9.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 270/58


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1433/2006,

28. september 2006,

millega kehtestatakse asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate suhkrusektori teatavate toodete suhtes kohaldatavad toetusemäärad

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2006. aasta määrust (EÜ) nr 318/2006 suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 33 lõike 2 punkti a ja lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 32 lõigetes 1 ja 2 on sätestatud, et nimetatud määruse artikli 1 lõike 1 punktides b, c, d ja g loetletud toodete rahvusvahelises kaubanduses ja ühenduses kehtiva hinna vahe võib katta eksporditoetuse abil, kui neid kaupu eksporditakse nimetatud määruse VII lisas loetletud kaupadena.

(2)

Komisjoni 30. juuni 2005. aasta määruses (EÜ) nr 1043/2005, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 3448/93 teatavate asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate põllumajandussaaduste ja -toodete eksporditoetuste andmise süsteemi ning nende toetussummade kinnitamise kriteeriumide osas, (2) on sätestatud tooted, mille suhtes tuleks kehtestada toetusemäär, mida kohaldatakse juhul, kui neid tooteid eksporditakse määruse (EÜ) nr 318/2006 VII lisas loetletud kaupadena.

(3)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1043/2005 artikli 14 lõikega 1 tuleks toetusemäär iga kõnealuse põhisaaduse 100 kg kohta kehtestada igal kuul.

(4)

Määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 32 lõikes 4 on sätestatud, et kaubas sisalduva toote eksporditoetus ei tohi ületada toetust, mida kohaldatakse nimetatud toote eksportimise korral edasise töötlemiseta.

(5)

Käesoleva määruse kohaselt kehtestatavad toetusemäärad võib kinnitada eelnevalt, kuna turuolukorda järgmise paari kuu jooksul ei ole võimalik praegu kindlaks teha.

(6)

Kõrgete toetusemäärade eelkinnitamine võib seada ohtu kohustused, mis on võetud seoses asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate põllumajandussaaduste ekspordiks antavate toetustega. Seetõttu on vaja sellistes olukordades tarvitusele võtta ettevaatusabinõud, mis siiski ei takistaks pikaajaliste lepingute sõlmimist. Abinõu, mis võimaldab ühitada neid eri eesmärke, on kehtestada toetuste eelkinnitamise puhuks toetuse erimäär.

(7)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas suhkruturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1043/2005 I lisas ja määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 1 lõikes 1 ja artikli 2 lõikes 2 loetletud ning määruse (EÜ) nr 318/2006 VII lisas loetletud kaupadena eksporditavate põhisaaduste suhtes kohaldatavad toetusemäärad sätestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 29. septembril 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 28. september 2006

Komisjoni nimel

asepresident

Günter VERHEUGEN


(1)  ELT L 58, 28.2.2006, lk 1.

(2)  ELT L 172, 5.7.2005, lk 24. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 544/2006 (ELT L 94, 1.4.2006, lk 24).


LISA

Asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate suhkrusektori teatavate toodete suhtes alates 29. septembrist 2006 kohaldatavad toetusemäärad (1)

CN-kood

Kirjeldus

Toetusemäär EUR/100 kg

Toetuse eelkinnituse puhul

Muudel juhtudel

1701 99 10

Töötlemata valge suhkur

30,48

30,48


(1)  Käesolevas lisa sätestatud määrasid ei kohaldata alates 1. oktoobrist 2004 Bulgaariasse ja alates 1. detsembrist 2005 Rumeeniasse eksporditavate kaupade suhtes ning Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni 22. juuli 1972. aasta lepingu protokolli nr 2 I ja II tabelis loetletud, alates 1. veebruarist 2005 Šveitsi Konföderatsiooni või Liechtensteini eksporditavate kaupade suhtes.


29.9.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 270/60


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1434/2006,

28. september 2006,

millega määratakse kindlaks teraviljast ja riisist valmistatud toodete eksporditoetused

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 13 lõiget 3,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1785/2003 riisituru ühise korralduse kohta, (2) eriti selle artikli 14 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikliga 13 ja määruse (EÜ) nr 1785/2003 artikliga 14 nähakse ette, et nende määruste artiklis 1 loetletud toodete maailmaturu noteeringute või hindade ja ühenduse hindade vahe võib katta eksporditoetusega.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1785/2003 artikli 14 alusel tuleb toetused kindlaks määrata, võttes arvesse ühelt poolt teravilja, riisi ja purustatud riisi koguste ja hindade hetkeolukorda ja arengusuundi ühenduse turul ja teiselt poolt teravilja, riisi, purustatud riisi ja teraviljatoodete hindu maailmaturul. Samades artiklites on sätestatud, et on oluline tagada tasakaal ning hindade ja kaubavahetuse loomulik areng teravilja- ja riisiturul ning arvestada kavandatud ekspordi majanduslikku aspekti ja vajadust vältida ühenduse turu häireid.

(3)

Komisjoni määruse (EÜ) nr 1518/95, (3) mis käsitleb teravilja ja riisi töötlemisel saadud toodete impordi- ja ekspordisüsteemi, artiklis 4 on määratletud erikriteeriumid, mida tuleb arvesse võtta kõnealuste toodete toetuste arvutamisel.

(4)

Teatavatele töödeldud toodetele antavat toetust tuleks astmestada vastavalt toote tuhasusele, toorkiu-, kesta-, valgu-, rasva- ja tärklisesisaldusele, kusjuures see sisaldus näitab eriti hästi, kui suur kogus põhisaadust valmistatud tootes sisaldub.

(5)

Maniokijuurte ja teiste troopiliste juurte ja mugulate ning neist valmistatud jahu puhul ei ole vaja praegusel ajal eksporditoetusi kindlaks määrata, võttes arvesse võimaliku ekspordi majanduslikku aspekti ning eelkõige nende toodete laadi ja päritolu. Teatavate teraviljast valmistatud toodete puhul pole ühenduse vähese osaluse tõttu maailmaturul vaja praegusel ajal eksporditoetust kindlaks määrata.

(6)

Maailmaturu olukord või teatavate turgude erinõudmised võivad teatavate toodete puhul teha vajalikuks toetuse eristamise olenevalt sihtkohast.

(7)

Toetus määratakse kindlaks üks kord kuus. Kindlaksmääramiste vahepeal võib toetust muuta.

(8)

Teatavad maisist valmistatud tooted võivad läbida kuumtöötlemise, mille puhul tekib oht, et eraldatud toetus ei vasta toote kvaliteedile. Tuleks täpsustada, et toodetele, mis sisaldavad eelgeelistatud tärklist, ei saa taotleda eksporditoetust.

(9)

Teraviljaturu korralduskomitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1518/95 artiklis 1 loetletud toodete eksporditoetused on kindlaks määratud vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 29. septembril 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 28. septembril 2006

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 78. Μäärust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1154/2005 (ELT L 187, 19.7.2005, lk 11).

(2)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 96. Μäärust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1549/2004 (ELT L 280, 31.8.2004, lk 13).

(3)  EÜT L 147, 30.6.1995, lk 55. Μäärust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2993/95 (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 25).


LISA

Komisjoni 28. septembri 2006. aasta määrusele, millega määratakse kindlaks teraviljast ja riisist valmistatud toodete eksporditoetused

Tootekood

Sihtkoht

Mõõtühik

Toetuse summa

1102 20 10 9200 (1)

C13

EUR/t

37,67

1102 20 10 9400 (1)

C13

EUR/t

32,29

1102 20 90 9200 (1)

C13

EUR/t

32,29

1102 90 10 9100

C13

EUR/t

0,00

1102 90 10 9900

C13

EUR/t

0,00

1102 90 30 9100

C13

EUR/t

0,00

1103 19 40 9100

C13

EUR/t

0,00

1103 13 10 9100 (1)

C13

EUR/t

48,44

1103 13 10 9300 (1)

C13

EUR/t

37,67

1103 13 10 9500 (1)

C13

EUR/t

32,29

1103 13 90 9100 (1)

C13

EUR/t

32,29

1103 19 10 9000

C13

EUR/t

0,00

1103 19 30 9100

C13

EUR/t

0,00

1103 20 60 9000

C13

EUR/t

0,00

1103 20 20 9000

C13

EUR/t

0,00

1104 19 69 9100

C13

EUR/t

0,00

1104 12 90 9100

C13

EUR/t

0,00

1104 12 90 9300

C13

EUR/t

0,00

1104 19 10 9000

C13

EUR/t

0,00

1104 19 50 9110

C13

EUR/t

43,06

1104 19 50 9130

C13

EUR/t

34,98

1104 29 01 9100

C13

EUR/t

0,00

1104 29 03 9100

C13

EUR/t

0,00

1104 29 05 9100

C13

EUR/t

0,00

1104 29 05 9300

C13

EUR/t

0,00

1104 22 20 9100

C13

EUR/t

0,00

1104 22 30 9100

C13

EUR/t

0,00

1104 23 10 9100

C13

EUR/t

40,37

1104 23 10 9300

C13

EUR/t

30,95

1104 29 11 9000

C13

EUR/t

0,00

1104 29 51 9000

C13

EUR/t

0,00

1104 29 55 9000

C13

EUR/t

0,00

1104 30 10 9000

C13

EUR/t

0,00

1104 30 90 9000

C13

EUR/t

6,73

1107 10 11 9000

C13

EUR/t

0,00

1107 10 91 9000

C13

EUR/t

0,00

1108 11 00 9200

C13

EUR/t

0,00

1108 11 00 9300

C13

EUR/t

0,00

1108 12 00 9200

C13

EUR/t

43,06

1108 12 00 9300

C13

EUR/t

43,06

1108 13 00 9200

C13

EUR/t

43,06

1108 13 00 9300

C13

EUR/t

43,06

1108 19 10 9200

C13

EUR/t

0,00

1108 19 10 9300

C13

EUR/t

0,00

1109 00 00 9100

C13

EUR/t

0,00

1702 30 51 9000 (2)

C13

EUR/t

42,18

1702 30 59 9000 (2)

C13

EUR/t

32,29

1702 30 91 9000

C13

EUR/t

42,18

1702 30 99 9000

C13

EUR/t

32,29

1702 40 90 9000

C13

EUR/t

32,29

1702 90 50 9100

C13

EUR/t

42,18

1702 90 50 9900

C13

EUR/t

32,29

1702 90 75 9000

C13

EUR/t

44,20

1702 90 79 9000

C13

EUR/t

30,68

2106 90 55 9000

C14

EUR/t

32,29

NB: Tootekoodid ja A-rea sihtkohakoodid on kindlaks määratud komisjoni muudetud määrusega (EMÜ) nr 3846/87 (EÜT L 366, 24.12.1987, lk 1).

Numbrilised sihtkohakoodid on kindlaks määratud komisjoni määrusega (EÜ) nr 2081/2003 (ELT L 313, 28.11.2003, lk 11).

Muud sihtkohad on määratletud järgmiselt:

C10

:

Kõik sihtkohad.

C11

:

Kõik sihtkohad, välja arvatud Bulgaaria.

C12

:

Kõik sihtkohad, välja arvatud Rumeenia.

C13

:

Kõik sihtkohad, välja arvatud Bulgaaria ja Rumeenia.

C14

:

Kõik sihtkohad, välja arvatud Šveits, Liechtenstein, Bulgaaria ja Rumeenia.


(1)  Toetust ei anta toodetele, mis on läbinud kuumtöötlemise, millega kaasneb eelgeelistatud tärklise tekkimine.

(2)  Toetust antakse vastavalt nõukogu muudetud määrusele (EMÜ) nr 2730/75 (EÜT L 281, 1.11.1975, lk 20).

NB: Tootekoodid ja A-rea sihtkohakoodid on kindlaks määratud komisjoni muudetud määrusega (EMÜ) nr 3846/87 (EÜT L 366, 24.12.1987, lk 1).

Numbrilised sihtkohakoodid on kindlaks määratud komisjoni määrusega (EÜ) nr 2081/2003 (ELT L 313, 28.11.2003, lk 11).

Muud sihtkohad on määratletud järgmiselt:

C10

:

Kõik sihtkohad.

C11

:

Kõik sihtkohad, välja arvatud Bulgaaria.

C12

:

Kõik sihtkohad, välja arvatud Rumeenia.

C13

:

Kõik sihtkohad, välja arvatud Bulgaaria ja Rumeenia.

C14

:

Kõik sihtkohad, välja arvatud Šveits, Liechtenstein, Bulgaaria ja Rumeenia.


29.9.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 270/63


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1435/2006,

28. september 2006,

millega määratakse kindlaks teraviljast valmistatud segasööda eksporditoetused

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. september 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 13 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artiklis 13 on sätestatud, et nimetatud määruse artiklis 1 loetletud toodete puhul võib maailmaturu noteeringute või hindade ning ühenduse hindade vahe katta eksporditoetusega.

(2)

Komisjoni 29. juuni 1995. aasta määruse (EÜ) nr 1517/95 (millega kehtestatakse määruse (EÜ) nr 1784/2003 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses teraviljast segasööda impordi- ja ekspordikorraga ja muudetakse määrust (EÜ) nr 1162/95, millega kehtestatakse impordi- ja ekspordilitsentside süsteemi üksikasjalikud rakenduseeskirjad teravilja- ja riisisektoris (2) artiklis 2 on määratletud erikriteeriumid, mida tuleb arvesse võtta kõnealuste toodete toetuse arvutamisel.

(3)

Toetuse arvutamisel tuleb arvesse võtta teraviljatoodete sisaldust. Lihtsustamise huvides tuleks toetust maksta kahes teraviljatoodete kategoorias, ühelt poolt mais – kõige tavalisem teravili eksporditava segasööda ja maisitoodete valmistamisel ning teiselt poolt muu teravili, mis vastab toetuse saamise tingimustele, kui mais ja maisitooted on välistatud. Toetust tuleks anda vastavalt teraviljasaaduste sisaldusele segasöödas.

(4)

Toetuse summa puhul peab arvesse võtma ka nende toodete müügitingimusi ja -võimalusi maailmaturul, vajadust vältida häireid ühenduse turul ja ekspordi majanduslikku aspekti.

(5)

Praegune olukord teraviljaturul ja eelkõige tarneväljavaated tähendavad seda, et eksporditoetused tuleks lõpetada.

(6)

Teraviljaturu korralduskomitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruses (EÜ) nr 1784/2003 sätestatud ja määrusele (EÜ) nr 1517/95 vastavad segasööda eksporditoetused määratakse kindlaks vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 29. septembril 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 28. september 2006

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 78. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1154/2005 (ELT L 187, 19.7.2005, lk 11).

(2)  EÜT L 147, 30.6.1995, lk 51.


LISA

Komisjoni 28. septembri 2006. aasta määrusele, millega muudetakse teraviljast valmistatud segasööda eksporditoetusi

Tootekood, mille alla kuuluvatele toodetele antakse eksporditoetust:

 

2309 10 11 9000,

 

2309 10 13 9000,

 

2309 10 31 9000,

 

2309 10 33 9000,

 

2309 10 51 9000,

 

2309 10 53 9000,

 

2309 90 31 9000,

 

2309 90 33 9000,

 

2309 90 41 9000,

 

2309 90 43 9000,

 

2309 90 51 9000,

 

2309 90 53 9000.


Teraviljatooted

Sihtkoht

Mõõtühik

Toetuse summa

Mais ja maisitooted:

CN-kood 0709 90 60, 0712 90 19, 1005, 1102 20, 1103 13, 1103 29 40, 1104 19 50, 1104 23, 1904 10 10

C10

EUR/t

0,00

Teraviljatooted, v.a mais ja maisitooted

C10

EUR/t

0,00

NB: Tootekoodid ja A-rea sihtkohakoodid on kindlaks määratud komisjoni muudetud määrusega (EMÜ) nr 3846/87 (EÜT L 366, 24.12.1987, lk 1).

C10

:

Kõik sihtkohad.


29.9.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 270/65


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1436/2006,

28. september 2006,

määruses (EÜ) nr 936/2006 osutatud pakkumismenetluse raames esitatud pehme nisu eksporditoetuse pakkumiste kohta

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 13 lõike 3 esimest lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 936/2006 (2) kuulutati välja pakkumismenetlus pehme nisu eksporditoetuse kindlaksmääramiseks eksportimisel teatavatesse kolmandatesse riikidesse.

(2)

Vastavalt komisjoni 29. juuni 1995. aasta määruse (EÜ) nr 1501/95, millega kehtestatakse teravilja eksporditoetuste andmist ja teraviljaturu häirete korral võetavaid meetmeid käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 teatavad üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (3) artiklile 7 võib komisjon teatatud pakkumiste põhjal otsustada pakkumisi mitte vastu võtta.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1501/95 artiklis 1 sätestatud kriteeriumide põhjal ei peaks suurimat toetust kehtestama.

(4)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Pehme nisu eksporditoetusteks määrusega (EÜ) nr 936/2006 avatud pakkumismenetluse alusel 22.–28. septembrini 2006 esitatud pakkumiste puhul ei võeta mingeid meetmeid.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 29. septembril 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 28. september 2006

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 78. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1154/2005 (ELT L 187, 19.7.2005, lk 11).

(2)  ELT L 172, 24.6.2006, lk 6.

(3)  EÜT L 147, 30.6.1995, lk 7. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 777/2004 (ELT L 123, 27.4.2004, lk 50).


II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

Nõukogu

29.9.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 270/66


Teave jõustumise kohta: EL–Tuneesia assotsiatsiooninõukogu 28. juuli 2006. aasta otsus nr 1/2006, millega muudetakse Euroopa ja Vahemere piirkonna lepingu protokolli nr 4 mõiste “päritolustaatusega tooted” määratluse ja halduskoostöö meetodite kohta (1)

EL–Tuneesia assotsiatsiooninõukogu 28. juuli 2006. aasta otsust nr 1/2006, millega muudetakse Euroopa ja Vahemere piirkonna lepingu protokolli nr 4 mõiste “päritolustaatusega tooted” määratluse ja halduskoostöö meetodite kohta, kohaldatakse alates 1. augustist 2006.


(1)  ELT L 260, 21.9.2006, lk 1.


Komisjon

29.9.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 270/67


EL–ŠVEITSI ÜHISKOMITEE OTSUS nr 1/2006,

6. juuli 2006,

millega muudetakse ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu isikute vaba liikumise kohta II lisa (sotsiaalkindlustus)

(2006/652/EÜ)

ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahelist lepingut isikute vaba liikumise kohta, eriti selle artikleid 14 ja 18,

ning arvestades järgmist:

(1)

Ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping isikute vaba liikumise kohta (edaspidi “leping”) kirjutati alla 21. juunil 1999 ja see jõustus 1. juunil 2002.

(2)

Kõnealuse lepingu II lisas, mida on muudetud EL–Šveitsi isikute vaba liikumise ühiskomitee 15. juuli 2003. aasta otsusega nr 2/2003, millega muudetakse ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu isikute vaba liikumise kohta II lisa (sotsiaalkindlustus) (1) viidatakse nõukogu otsustele (EMÜ) nr 1408/71 (2) ja (EMÜ) nr 574/72, (3) mida on ajakohastatud otsusega (EÜ) nr 118/97, (4) ja järgnevatele muutmismäärustele, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1368/2001 (5) ja komisjoni määrusele (EÜ) nr 410/2002. (6)

(3)

Määruseid (EMÜ) nr 1408/71 ja (EMÜ) nr 574/72 on alates EL–Šveitsi ühiskomitee otsuse nr 2/2003 vastu võtmisest kaks korda muudetud. Seega on nüüd vaja inkorporeerida asjakohased muutmisaktid, täpsemalt komisjoni määrus (EÜ) nr 1851/2003 (7) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 631/2004, (8) kõnealusesse lepingusse, täpsemalt viia need lepingu II lisasse.

(4)

Pensionäridele, kes saavad Šveitsist pensioni ja elavad Portugalis, peaks pakkuma võimalust nõuda vabastamist Šveitsi kohustuslikust haiguskindlustusest, sest nad on kaetud Portugali haiguskindlustusega.

(5)

Isikutel, kes elavad Prantsusmaal ja on kindlustatud Šveitsi haiguskindlustusskeemi alusel hoolimata võimalusest nõuda sellest vabastamist, peab olema õigus saada raviteenuseid Prantsusmaal ja Šveitsis.

(6)

Tuleb märkida, et Šveitsis puudub skeem, millega nähakse ette ainult peretoetused või lisa- või eritoetused orbudele.

(7)

II lisa on vaja muuta, inkorporeerides sinna Saksa pädeva ametkonna ja kontaktasutuse nime, kes tegeleb Šveitsiga seotud pensionikindlustusega.

(8)

Sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise keerukus ja tehniline laad nõuavad tõhusat ja järjekindlat kooskõlastamist ühiste ja ühtsete sätete rakendamise kaudu lepinguosaliste territooriumil.

(9)

Kõnealuse lepinguga hõlmatud isikute huvides on vältida või vähemalt ajaliselt piirata erinevate kooskõlastamiseeskirjade rakendamisega seonduvad võimalikke negatiivseid mõjusid lepinguosaliste vahel.

(10)

II lisa muudatused, millega lisatakse määrust (EÜ) nr 631/2004 käsitlev viide ja viide Portugalis elavate isikute võimaluse kohta loobuda Šveitsi kohustuslikust kindlustusest, tuleks jõustada 1. juunist 2004 ja muudatused, mis käsitlevad Prantsusmaal elavate isikute võimalust kasutada Šveitsi raviteenuseid, tuleks jõustada 1. jaanuarist 2004,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Lepingu II lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse lisale.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub päeval, mil eespool nimetatud ühiskomitee selle vastu võtab.

Sellele vaatamata:

jõustuvad käesoleva otsuse sätted, millega lisatakse viide määrusele (EÜ) nr 631/2004 ning sätted, mis käsitlevad lepingu II lisa punkti 3 alapunkti b, millega laiendatakse Portugalis elavatele pensionäridele võimalus loobuda Šveitsi kohustuslikust kindlustusest, 1. juunil 2004;

jõustuvad käesoleva otsuse sätted, mis käsitlevad lepingu II lisa punkti 4, millega tagatakse Šveitsi raviteenused isikutele, kes on kaetud Šveitsi haiguskindlustusskeemiga ja kes elavad Prantsusmaal, 1. jaanuaril 2004.

Brüssel, 6. juuli 2006

Ühiskomitee nimel

eesistuja

Dieter GROSSEN


(1)  ELT L 187, 26.7.2003, lk 55.

(2)  EÜT L 149, 5.7.1971, lk 2.

(3)  EÜT L 74, 27.3.1972, lk 1.

(4)  EÜT L 28, 30.1.1997, lk 1.

(5)  EÜT L 187, 10.7.2001, lk 1.

(6)  EÜT L 62, 5.3.2002, lk 17.

(7)  ELT L 271, 22.10.2003, lk 3.

(8)  ELT L 100, 6.4.2004, lk 1.


LISA

Ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu isikute vaba liikumise kohta II lisa muudetakse järgmiselt.

1.

Pealkirja “A JAGU: NIMETATUD ÕIGUSAKTID” punkti 1 “Määrus (EMÜ) nr 1408/71” lisatakse viimase kirjena järgmine tekst:

“304 R 631: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 631/2004, millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate ja nende pereliikmete suhtes ning nõukogu määrust (EMÜ) nr 574/72, millega on kehtestatud määruse (EMÜ) nr 1408/71 rakendamise kord õiguste reguleerimise ja menetluste lihtsustamise osas (ELT L 100, 6.4.2004, lk 1).”

2.

Pealkirja all “Käesoleva lepingu kohaldamisel muudetakse kõnealust määrust järgmiselt:” muudetakse kõnealuse lepingu II lisa A jao punkti 1 järgmiselt:

a)

punkti o alla, mis käsitleb VI lisa, lisatakse punkti 3 alapunkti b alla pärast sõna “Soome” järgmine tekst:

“ja punkti a alapunktis ii nimetatud isikute osas Portugal.”;

b)

punkti o alla, mis käsitleb VI lisa, lisatakse punkti 4 alapunkti b alla pärast sõna “Belgia” sõna “Prantsusmaa”;

c)

pärast punkti p, mis käsitleb VII lisa, lisatakse uus punkt q:

“q)

VIII lisasse lisatakse järgmine tekst:

Šveits

Puudub”.

3.

Pealkirja “A JAGU: Nimetatud õigusaktid” punkti 2 “Määrus (EMÜ) nr 574/72” lisatakse järgmised viited:

a)

viite “302 R 410: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 410/2002…” järele:

ja kui on jõustunud ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja tema liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahelise isikute vaba liikumist käsitleva lepingu protokoll seoses Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi lepingus osalemisega nende ühinemise tõttu Euroopa Liiduga

siis enne viidet “12203 TN 02/02/A: ühinemistingimusi käsitlev akt…”.

“303 R 1851: Komisjoni 17. oktoobri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1851/2003, millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 574/72, millega määratakse kindlaks määruse (EMÜ) nr 1408/71 rakendamise kord sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamisel ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes (ELT L 271, 22.10.2003, lk 3).”

b)

pärast ülalpool toodud määruse (EÜ) nr 1851/2003 pealkirja ja kui on jõustunud ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja tema liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahelise isikute vaba liikumist käsitleva lepingu protokoll seoses Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi lepingus osalemisega nende ühinemise tõttu Euroopa Liiduga,

pärast viidet “12203 TN 02/02/A: ühinemistingimusi käsitlev akt…”.

“304 R 631: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 631/2004, millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate ja nende pereliikmete suhtes ning nõukogu määrust (EMÜ) nr 574/72, millega on kehtestatud määruse (EMÜ) nr 1408/71 rakendamise kord, õiguste reguleerimise ja menetluste lihtsustamise osas (ELT L 100, 6.4.2004, lk 1).”

4.

Pealkirja “Käesoleva lepingu kohaldamisel muudetakse kõnealust määrust järgmiselt:” all muudetakse lepingu II lisa A jao punkti 2 järgmiselt:

a)

punkti b, mis käsitleb lisa 2, lisatakse enne jaotist pealkirjaga “Šveits” järgmine jaotis:

“C.   SAKSAMAA

1)

punkti 2 “Tööliste, bürootöötajate ja kaevurite pensionikindlustus” alla lisatakse punkti a alapunkti i esimese lausena järgmine tekst:

kui kõnealune isik on Šveitsi elanik või kui kõnealune isik on Šveitsi kodanik, kelle elukoht on väljaspool liikmesriigi territooriumit:

Landesversicherungsanstalt Baden-Württemberg (Baden-Württembergi piirkondlik kindlustusasutus), Karlsruhe;

2)

punkti 2 “Tööliste, bürootöötajate ja kaevurite pensionikindlustus” alla lisatakse punkti b alapunkti i esimese lausena järgmine tekst:

kui viimane sissemakse teise liikmesriigi õigusaktide alusel on tehtud Šveitsi pensionikindlustusasutusele:

Landesversicherungsanstalt Baden-Württemberg (Baden-Württembergi piirkondlik kindlustusasutus), Karlsruhe.”;

b)

punkti c alla, mis käsitleb lisa 3, lisatakse enne jaotist pealkirjaga “Šveits” järgmine jaotis:

“C.   SAKSAMAA

Punkti 3 “Pensionikindlustus” lisatakse punkti a alla järgmine tekst:

“Šveitsiga seoses”:

Landesversicherungsanstalt Baden-Württemberg (Baden-Württembergi piirkondlik kindlustusasutus), Karlsruhe.”;

c)

punkti d alla, mis käsitleb lisa 4, lisatakse enne jaotist pealkirjaga “Šveits” järgmine jaotis:

“C.   SAKSAMAA

Punkti 3 “Pensionikindlustus” lisatakse punkti b järgmine tekst:

“Šveitsiga seoses”:

Landesversicherungsanstalt Baden-Württemberg (Baden-Württembergi piirkondlik kindlustusasutus), Karlsruhe.”

5.

II lisa B jagu muudetakse järgmiselt:

a)

numbrid 4.19, 4.32, 4.48 ja 4.68 jäetakse välja;

b)

pärast numbrit 4.68 lisatakse järgmised uued numbrid:

“4.69. 10. detsembri 2001. aasta otsus nr 184, mis käsitleb nõukogu määruste (EMÜ) nr 1408/71 ja (EMÜ) nr 574/72 kohaldamiseks vajalikke näidisvorme (E 201 – E 207, E 210, E 213 ja E 215) (EÜT L 304, 6.11.2002, lk 1).

4.70. 27. juuni 2002. aasta otsus nr 185, millega muudetakse 7. oktoobri 1993. aasta otsust nr 153 (vorm E 108) ja 11. juuni 1998. aasta otsust nr 170 (nõukogu 21. märtsi 1972. aasta määruse (EMÜ) nr 574/72 artikli 94 lõikes 4 ja artikli 95 lõikes 4 sätestatud loendite koostamise kohta) (ELT L 55, 1.3.2003, lk 74).

4.71. 27. juuni 2002. aasta otsus nr 186, mis käsitleb nõukogu määruste (EMÜ) nr 1408/71 ja (EMÜ) nr 574/72 kohaldamiseks vajalikke näidisvorme (E 101) (ELT L 55, 1.3.2003, lk 80).

4.72. 27. juuni 2002. aasta otsus nr 187, mis käsitleb nõukogu määruste (EMÜ) nr 1408/71 ja (EMÜ) nr 574/72 kohaldamiseks vajalikke näidisvorme (E 111 ja E 111 B) (ELT L 93, 10.4.2003, lk 40).

4.73. 10. detsembri 2002. aasta otsus nr 188, mis käsitleb nõukogu määruse (EMÜ) nr 574/72 kohaldamiseks vajalikke näidisvorme (E 210 ja E 211) (ELT L 112, 6.5.2003, lk 12).

4.74. 18. juuni 2003. aasta otsus nr 189, mille eesmärk on kehtestada Euroopa ravikindlustuskaart, mis asendaks nõukogu määruste (EMÜ) nr 1408/71 ja (EMÜ) nr 574/72 kohaldamiseks vajalikud vormid seoses tervishoiuteenuste kasutamisega ajutisel viibimisel muus liikmesriigis kui pädev riik või elukohariik (ELT L 276, 27.10.2003, lk 1).

4.75. 18. juuni 2003. aasta otsus nr 190, mis käsitleb Euroopa ravikindlustuskaardi tehnilisi näitajaid (ELT L 276, 27.10.2003, lk 4).

4.76. 18. juuni 2003. aasta otsus nr 191, mis käsitleb vormide E 111 ja E 111B asendamist Euroopa ravikindlustuskaardiga (ELT L 276, 27.10.2003, lk 19).

4.77. 29. oktoobri 2003. aasta otsus nr 192, mis käsitleb nõukogu määruse (EMÜ) nr 574/72 artikli 50 lõike 1 punkti b rakendamise tingimusi (ELT L 104, 8.4.2004, lk 114).

Käesoleva lepingu kohaldamisel muudetakse otsust järgmiselt:

punkti 2.4. lisatakse järgmine tekst:

Šveits

Schweizerische Ausgleichskasse, Genf – Caisse suisse de compensation, Geneve – Cassa svizzera di compensazione, Ginevra (Šveitsi hüvitusfond, Genf).

4.78. 29. oktoobri 2003. aasta otsus nr 193, mis käsitleb pensionitaotluste esitamise korda (ELT L 104, 8.4.2004, lk 123).

4.79. 17. detsembri 2003. aasta otsus nr 194, mis käsitleb määruse (EMÜ) nr 1408/71 artikli 22 lõike 1 punkti a alapunkti i ühtset kohaldamist viibimisjärgses liikmesriigis (ELT L 104, 8.4.2004, lk 127).

4.80. 23. märtsi 2004. aasta otsus nr 195, mis käsitleb määruse (EMÜ) nr 1408/71 artikli 22 lõike 1 punkti a alapunkti i ühtset kohaldamist seoses tervishoiuga raseduse ja sünnituse puhul (ELT L 160, 30.4.2004, lk 134).

4.81. 23. märtsi 2004. aasta otsus nr 196 määruse (EMÜ) nr 1408/71 artikli 22 lõike 1a kohta (ELT L 160, 30.4.2004, lk 135).

4.82. 23. märtsi 2004. aasta otsus nr 197, mis käsitleb üleminekuaega Euroopa ravikindlustuskaardi kasutuselevõtmiseks kooskõlas otsuse nr 191 artikliga 5 (ELT L 343, 19.11.2004, lk 28).

4.83. 23. märtsi 2004. aasta otsus nr 198, mis käsitleb nõukogu määruste (EMÜ) nr 1408/71 ja (EMÜ) nr 574/72 kohaldamisel vajalike näidisvormide (E 110, E 111, E 111B, E 113, E 114, E 119, E 128, E 128B) asendamist ja kaotamist (ELT L 259, 5.8.2004, lk 1).”

6.

C jaos: “Õigusaktid, mida lepinguosalised arvesse võtavad” lisatakse pärast punkti 6.4. järgmine tekst:

“6.5. 29. oktoobri 2003. aasta soovitus nr 23 pensionitaotluste käsitlemise kohta (ELT L 104, 8.4.2004, lk 125).”


29.9.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 270/72


KOMISJONI OTSUS,

25. september 2006,

millega Küprose Vabariigile tehakse erand Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/54/EÜ teatavatest sätetest

(teatavaks tehtud numbri K(2006) 4177 all)

(ainult kreekakeelne tekst on autentne)

(2006/653/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2003. aasta direktiivi 2003/54/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 96/92/EÜ, (1) eriti selle artikli 26 lõiget 1,

võttes arvesse 28. juunil 2004 esitatud Küprose Vabariigi taotlust,

pärast liikmesriikide teavitamist taotlusest,

ning arvestades järgmist:

(1)

28. juunil 2004 esitas Küprose Vabariik komisjonile taotluse erandi saamiseks direktiivi 2003/54/EÜ artikli 21 lõike 1 punktist b 31. detsembril 2008 lõppevaks ajavahemikuks ning artikli 21 lõike 1 punktist c 31. detsembril 2013 lõppevaks ajavahemikuks. Asutus, kuhu selliseid taotlusi esitada, on sätestatud kõnealuse direktiivi artikli 26 lõikes 1.

(2)

Esitatud teave polnud esialgu piisav nõude hindamiseks. Lisaks hõlmasid esitatud tarbimisandmed osaliselt ka tarbimist Küprose põhjaosas. Pidades silmas ühinemislepingu juurde kuuluva Küprost käsitleva protokolli nr 10 artikli 1 lõiget 1, ei peetud Küprose selle osa kohta käivate andmete kontrollimist oluliseks. Nõudmisel esitas Küpros täiendava teabe.

(3)

Küprose Vabariiki võib käsitada “väikese eraldatud võrguna” direktiivi 2003/54/EÜ artikli 2 26. mõiste tähenduses. Selle sätte kohaselt on “väike eraldatud võrk” võrk, kus tarbimine oli 1996. aastal väiksem kui 3 000 GWh ja milles vähem kui 5 % iga-aastasest tarbimisest kaetakse ühenduste kaudu teiste võrkudega. 1996. aastal tarbis Küprose Vabariik 2 315,3 GWh. Küprose Vabariik on eraldatud, teiste võrkudega ühendamata elektrisüsteem.

(4)

Taotlusele lisatud ning hiljem esitatud dokumendid tõendavad piisavalt, et saare elektrituru suuruse ja ülesehituse tõttu ning tõsiasja tõttu, et väljavaated süsteemi ühendamiseks mõne liikmesriigi põhivõrguga on väikesed, ei ole praegu võimalik saavutada konkurentsil põhineva energiaturu eesmärki. Turu kohene avamine tekitaks olulisi probleeme eelkõige elektrivarustuse tagamisel.

(5)

Küprose elektriasutus (ECA) on praegu ainuke litsentseeritud elektrivarustaja Küprosel. Talle on valitsuse keskkonnakaalutlustest johtuva otsusega pandud arvestatav kohustus kütuseliikide (milleks praegu on raske kütus) mitmekesistamiseks. Sel põhjusel nõutakse maagaasi kasutuselevõttu elektritootmisstruktuurides. ECA nõustus ehitama maagaasil töötavad kombineeritud seadmed 2010. aastaks. Nõutud investeeringud tekitavad ECAle lisakohustuse, mis paneb need halvemasse olukorda võrreldes konkurentidega.

(6)

Lisaks näeb valitsus potentsiaalsetele investoritele ette suuri soodustusi taastuvate energiaallikate, eelkõige tuule, päikese ja biomassi kasutamisel. Erasektori üles näidatud huvi on arvestatav. Taastuvatest energiaallikatest pärit energial on soodustingimustel juurdepääs süsteemile. Taastuvate energiaallikate piiramata kasutuselevõtt ja elektrienergia tootmine nende abil võib tekitada probleeme süsteemi stabiilsuses ja varustuskindluses.

(7)

Turu avamine põhjustaks paratamatult ülekandesüsteemi kulukat tugevdamist, et vältida ebasoodsat mõju võrgu usaldusväärsusele ja turvalisusele. See tooks endaga kaasa tariifide tõusu, mis omakorda tõstaks hindu lõpptarbijale. Praegu ei oleks märkimisväärne konkurents võimalik.

(8)

Pärast Küprose Vabariigi taotluse põhjendustega tutvumist on komisjon veendunud, et erand ja selle rakendamise tingimused ei takista direktiivi 2003/54/EÜ eesmärkide saavutamist.

(9)

Seetõttu võib Küprose Vabariigile teha soovitud erandi.

(10)

Kuigi taotluses esitatakse praeguse olukorra objektiivne kirjeldus, ei võeta seal arvesse keskmises või pikas perspektiivis toimuvaid võimalikke arenguid, mis võiksid kaasa tuua olulisis muudatusi. Seetõttu tuleks olukorda pidevalt jälgida,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Küprose Vabariigile tehakse erand direktiivi 2003/54/EÜ artikli 21 lõike 1 punktidest b ja c.

Erandit direktiivi 2003/54/EÜ artikli 21 lõike 1 punktist b kohaldatakse 31. detsembrini 2008.

Erandit direktiivi 2003/54/EÜ artikli 21 lõike 1 punktist c kohaldatakse 31. detsembrini 2013.

Artikkel 2

Komisjon võib erandi tühistada, kui Küprose Vabariigi energiasektoris toimub olulisi muutusi.

Seepärast peab Küpros jälgima energiasektori arengut ning teatama komisjonile kõigist olulistest muutustest, eelkõige uutest elektritootmislitsentsidest, uutest turuletulijatest, hinnamuutustest ning uutest infrastruktuurikavadest, mille tõttu võib olla vajalik erandi läbivaatamine.

Lisaks peab Küprose Vabariik iga kahe aasta tagant esitama komisjonile üldaruande, millest esimene tuleb esitada hiljemalt 31. detsembriks 2007. Erandist lähtudes sätestatakse aruannetes maksu- ja hinnapoliitika koos tarbijate huvide kaitseks võetavate meetmetega.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud Küprose Vabariigile.

Brüssel, 25. september 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Andris PIEBALGS


(1)  ELT L 176, 15.7.2003, lk 37. Direktiivi on muudetud nõukogu direktiiviga 2004/85/EÜ (ELT L 236, 7.7.2004, lk 10).