9.9.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 247/3

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1329/2006,

8. september 2006,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1725/2003 (millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1606/2002) seoses rahvusvahelise finantsaruandluse tõlgendamise komitee (IFRIC) tõlgendustega 8 ja 9

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta, (1) eriti selle artikli 3 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1725/2003 (2) võeti vastu teatavad 14. septembri 2002. aasta seisuga kehtinud rahvusvahelised standardid ja tõlgendused.

(2)

12. jaanuaril 2006 avaldas rahvusvaheline finantsaruandluse tõlgenduste komitee (IFRIC) tõlgenduse IFRIC 8 “IFRS 2 rakendusala”. Tõlgenduses IFRIC 8 selgitatakse, et raamatupidamisstandardit “Rahvusvaheline finantsaruandlusstandard (IFRS) 2. Aktsiapõhised maksed” rakendatakse kokkulepete suhtes, mille puhul ettevõte näib tegevat aktsiapõhiseid makseid näivalt ilma vastutasuta või ebapiisava vastutasu eest.

(3)	1. märtsil 2006 avaldas IFRIC tõlgenduse IFRIC 9 “Varjatud tuletisinstrumentide ümberhindamine”. Tõlgenduses IFRIC 9 selgitatakse teatavaid aspekte, mis käsitlevad varjatud tuletisinstrumentide kohtlemist standardi IAS 39 “Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine” alusel.

(4)	Konsulteerimine Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma (EFRAG) tehniliste ekspertide rühmaga (TEG) kinnitab, et tõlgendused IFRIC 8 ja IFRIC 9 vastavad määruse (EÜ) nr 1606/2002 artikli 3 lõikes 2 esitatud vastuvõtmiseks vajalikele tehnilistele kriteeriumidele.

(5)	Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1725/2003 vastavalt muuta.

(6)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas raamatupidamise regulatiivkomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1725/2003 lisa muudetakse järgmiselt:

1.	Rahvusvahelise finantsaruandluse tõlgenduste komitee (IFRIC) tõlgendus IFRIC 8 “IFRS 2 rakendusala” lisatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

2.	Tõlgendus IFRIC 9 “Varjatud tuletisinstrumentide ümberhindamine” lisatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

1. Kõik ettevõtted peavad rakendama käesoleva määruse lisas sätestatud tõlgendust IFRIC 8 hiljemalt oma 2006. majandusaasta alguskuupäevast, välja arvatud ettevõtted, kelle majandusaasta algab juba jaanuaris, veebruaris, märtsis või aprillis, kes peavad rakendama tõlgendust IFRIC 8 hiljemalt 2007. majandusaasta alguskuupäevast.

2. Kõik ettevõtted peavad rakendama käesoleva määruse lisas sätestatud tõlgendust IFRIC 9 hiljemalt oma 2006. majandusaasta alguskuupäevast, välja arvatud ettevõtted, kelle majandusaasta algab juba jaanuaris, veebruaris, märtsis, aprillis või mais, kes peavad rakendama tõlgendust IFRIC 9 hiljemalt 2007. majandusaasta alguskuupäevast.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 8. september 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Charlie McCREEVY

(1) EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1.

(2) ELT L 261, 13.10.2003, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 708/2006 (ELT L 122, 9.5.2006, lk 19).

LISA

RAHVUSVAHELISED FINANTSARUANDLUSSTANDARDID

IFRIC 8	Tõlgendus IFRIC 8 “IFRS 2 rakendusala”
IFRIC 9	Tõlgendus IFRIC 9 “Varjatud tuletisinstrumentide ümberhindamine”

“Paljundamine lubatud Euroopa Majanduspiirkonnas. Kõik olemasolevad õigused kehtivad väljaspool EMPd, v.a õigus paljundada isiklikuks kasutamiseks või muul õiglasel otstarbel. Lisateavet on võimalik saada IASB veebilehelt www.iasb.org”.

TÕLGENDUS IFRIC 8

Standardi IFRS 2 rakendusala

Viited

—	IAS 8 Arvestuspõhimõtted, raamatupidamislike hinnangute muutused ja vead

—	IFRS 2 Aktsiapõhine makse

Taust

Standardit IFRS 2 rakendatakse aktsiapõhiste maksetehingute puhul, mille käigus ettevõte omandab kaupu või teenuseid. “Kaubad” hõlmavad endas varusid, kulumaterjale, hooneid, rajatisi, seadmeid, immateriaalset vara ning teisi mittefinantsvarasid (IFRS 2, lõige 5). Seega kehtib standard IFRS 2 kõigi tehingute puhul, mille käigus ettevõte saab vastutasuks ettevõtte omakapitaliinstrumentide väljastamise eest mittefinantsvarasid või teenuseid, välja arvatud konkreetsed, selle rakendusalast välja jäävad tehingud. Standard IFRS 2 kehtib ka tehingute puhul, mille käigus ettevõte võtab endale saadud kaupade või teenuste eest kohustisi, mis põhinevad ettevõtte aktsiate või ettevõtte muude omakapitaliinstrumentide hinnal (või väärtusel).

Mõningail juhtudel võib olla kaupade või teenuste saamist (või õigust nende saamisele tulevikus) raske tõestada. Näiteks võib ettevõte võimaldada aktsiaid heategevusorganisatsioonidele ilma vastutasu saamata. Tavaliselt ei ole võimalik tuvastada sellise tehingu eest vastu saadud konkreetseid kaupu ega teenuseid. Samasugune olukord võib tekkida tehingute korral muude osapooltega.

Standardi IFRS 2 nõuete kohaselt peab ettevõte hindama tehinguid, mille käigus töötajatele tehakse aktsiapõhiseid makseid, viitega aktsiapõhise makse õiglasele väärtusele selle tegemise kuupäeval (IFRS 2, lõige 11). (1) Seetõttu ei nõuta ettevõttelt töötajate poolt talle osutatud teenuste õiglase väärtuse otsest hindamist.

Standardis IFRS 2 sätestatakse, et tehingute puhul muude osapoolte kui töötajatega kehtib ümberlükkamatu eeldus, et saadud kaupade või teenuste õiglast väärtust on võimalik usaldusväärselt hinnata. Neis olukordades nõutakse standardis IFRS 2, et seda õiglast väärtust hinnataks kuupäeval, kui ettevõte saab kätte kauba või vastaspool osutab teenuse (IFRS 2, lõige 13). Seetõttu kehtib eeldus, et ettevõte suudab tuvastada muudelt osapooltelt kui töötajatelt saadud kaubad ja teenused. See tekitab küsimuse, kas standard IFRS 2 kehtib juhul, kui tuvastatavad kaubad või teenused puuduvad. See omakorda tekitab järgmise küsimuse: kas olukorras, kus ettevõte on sooritanud aktsiapõhise makse ja saadud tuvastatav tasu (kui see on olemas) on väiksem kui aktsiapõhise makse õiglane väärtus, võib väita, et kaubad või teenused on saadud, ehkki neid ei ole konkreetselt tuvastatud, ja seega kehtib standard IFRS 2?

Tuleb märkida, et väljend “aktsiapõhise makse õiglane väärtus” viitab konkreetse asjaomase aktsiapõhise makse õiglasele väärtusele. Näiteks võidakse valitsuse õigusaktides nõuda, et ettevõte emiteeriks mingi osa oma aktsiatest konkreetse riigi kodanikele, ning neid võib üle anda ainult teistele sama riigi kodanikele. Selline üleandmispiirang võib mõjutada asjaomaste aktsiate õiglast väärtust ning seetõttu võib nende aktsiate õiglane väärtus olla väiksem piiranguteta, kuid muus mõttes samaste aktsiate õiglasest väärtusest. Kui lõikes 4 esitatud küsimus peaks sellises olukorras kerkima üles seoses piiranguga aktsiatega, viitaks väljend “aktsiapõhise väljamakse õiglane väärtus” piiranguga aktsiate õiglasele väärtusele, mitte aga muude, piiranguteta aktsiate õiglasele väärtusele.

Rakendusala

Standard IFRS 2 kehtib tehingute kohta, milles ettevõte või selle aktsionärid on võimaldanud omakapitaliinstrumente (2) või võtnud endale kohustise maksta rahas või muudes varades summasid, mis põhinevad ettevõtte aktsiate või ettevõtte muude omakapitaliinstrumentide hinnal (või väärtusel). Käesolev tõlgendus kehtib selliste tehingute suhtes, mille puhul ettevõtte poolt saadud (või tulevikus saadav) tasu, kaasa arvatud rahalise ja identifitseeritava mitterahalise tasu (kui see on olemas) õiglane väärtus on väiksem kui võimaldatud omakapitaliinstrumentide või võetud kohustiste õiglane väärtus. Käesolev tõlgendus ei kehti siiski nende tehingute puhul, mis jäävad vastavalt standardi IFRS 2 lõigetele 3–6 kõnealuse standardi rakendusalast välja.

Probleem

7.	Käesolevas tõlgenduses selgitatakse, kas standard IFRS 2 kehtib tehingute suhtes, milles ettevõte ei suuda konkreetselt tuvastada mõnda või kõiki saadud kaupu või teenuseid.

Konsensus

Standard IFRS 2 kehtib konkreetsete tehingute puhul, mille käigus saadakse kaupu või teenuseid, näiteks tehingud, mille käigus ettevõte saab kaupu või teenuseid tasuks ettevõte omakapitaliinstrumentide eest. See hõlmab ka tehinguid, mille puhul ettevõte ei suuda tuvastada konkreetselt mõnda või kõiki saadud kaupu või teenuseid.

Konkreetselt tuvastatavate kaupade või teenuste puudumisel võivad muud asjaolud viidata sellele, et kaubad või teenused on saadud (või saadakse tulevikus), ning sel juhul kehtib standard IFRS 2. Eriti kui saadud tuvastatav tasu (kui see on olemas) on väiksem kui võimaldatud omakapitaliinstrumentide või endale võetud kohustise õiglane väärtus, viitab see tavaliselt asjaolule, et on saadud (või saadakse tulevikus) muu tasu (s.o mittetuvastatavad kaubad või teenused).

10.	Ettevõte peab hindama tuvastatavaid kaupu või teenuseid kooskõlas standardiga IFRS 2.

11.	Ettevõte peab hindama saadud (või tulevikus saadavaid) mittetuvastatavaid kaupu või teenuseid aktsiapõhise makse õiglase väärtuse ning saadud (või tulevikus saadavate) tuvastatavate kaupade või teenuste õiglase väärtuse vahena.

12.	Ettevõte peab hindama saadud mittetuvastatavaid kaupu ja teenuseid omakapitaliinstrumentide võimaldamise päeva seisuga. Kuid rahas arveldatud tehingute korral tuleb kohustis igaks aruandepäevaks ümber hinnata kuni selle tasumiseni.

Jõustumiskuupäev

13.	Ettevõte peab rakendama käesolevat tõlgendust 1. mail 2006 või hiljem algavatel majandusaastatel. Varasem kohaldamine on soovitatav. Kui ettevõte rakendab käesolevat tõlgendust enne 1. maid 2006 algaval perioodil, peab ta selle asjaolu avalikustama.

Üleminek

14.	Ettevõte peab rakendama käesolevat tõlgendust kooskõlas standardi IAS 8 nõuetega, vastavalt standardi IFRS 2 üleminekusätetele.

TÕLGENDUS IFRIC 9

Varjatud tuletisinstrumentide ümberhindamine

Viited

—	IAS 39 Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine

—	IFRS 1 Rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite esmakordne kasutuselevõtt

—	IFRS 3 Äriühendused

Taust

1.	Standardi IAS 39 lõikes 10 kirjeldatakse varjatud tuletisinstrumenti kui “osa hübriidinstrumendist (segainstrumendist), mis sisaldab samuti tuletisinstrumendiks mitteolevat põhilepingut, mille tõttu mõned segainstrumendist tulenevad rahavood kõiguvad sarnaselt eraldiseisva tuletisinstrumendiga”.

Standardi IAS 39 lõikes 11 nõutakse varjatud tuletisinstrumendi põhilepingust eraldamist ning kajastamist tuletisinstrumendina siis ja ainult siis, kui:

a)	varjatud tuletisinstrumendi majanduslikud tunnused ja riskid ei ole tihedalt seotud põhilepingu majanduslike tunnuste ja riskidega;

b)	varjatud tuletisinstrumendiga samasuguste tingimustega eraldiseisev instrument vastaks tuletisinstrumendi mõistele; ja

c)	hübriidinstrumenti (segainstrumenti) ei mõõdeta õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande (s.t kui tuletisinstrument, mis on varjatud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaras või -kohustises, ei ole eraldatud).

Rakendamisala

3.	Vastavalt alljärgnevatele lõigetele 4 ja 5 kehtib käesolev tõlgendus kõigi standardi IAS 39 rakendamisalasse kuuluvate varjatud tuletisinstrumentide kohta.

4.	Käesolevas tõlgenduses ei käsitleta varjatud tuletisinstrumentide sisulisel ümberhindamisel tekkivaid kvantitatiivse mõõtmise probleeme.

5.	Käesolevas tõlgenduses ei käsitleta varjatud tuletisinstrumentidega lepingute omandamist äriühenduses ega nende võimalikku sisulist ümberhindamist omandamise kuupäeval.

Probleem

Standardi IAS 39 kohaselt peab ettevõte lepingu osapooleks saamisel hindama, kas mõni lepingus sisalduv varjatud tuletisinstrument tuleb põhilepingust eraldada ning kas seda tuleb kajastada raamatupidamises vastavalt kõnealusele standardile kui tuletisinstrumenti. Käesolevas tõlgenduses käsitletakse järgmisi küsimusi:

a)	Kas standardis IAS 39 nõutakse sellist hindamist ainult siis, kui ettevõttest saab esmakordselt lepingu osapool, või tuleb sisulist hindamist korrata lepingu kehtivuse ajal?

Kas rahvusvahelisi raamatupidamisstandardeid esmakordselt kasutusele võttev ettevõte peab hindamisel lähtuma nendest tingimustest, mis eksisteerisid ajal, mil ettevõttest sai esmakordselt lepingu osapool, või nendest tingimustest, mis valitsevad siis, kui ettevõte võtab rahvusvahelised raamatupidamisstandardid esmakordselt kasutusele?

Konsensus

Ettevõte peab hindama, kas varjatud tuletisinstrument tuleb eraldada põhilepingust ning kajastada tuletisinstrumendina siis, kui ettevõttest saab esmakordselt lepingu osapool. Edasine sisuline ümberhindamine on keelatud, välja arvatud juhul, kui lepingu tingimused muutuvad selliselt, et toimub oluline muutus lepingujärgsetes rahavoogudes. Sel juhul on sisuline ümberhindamine kohustuslik. Ettevõte määrab kindlaks, kas rahavoogude muutumine on oluline. Selleks kaalub ta, mil määral varjatud tuletisinstrumendi, põhilepingu või nende mõlemaga seotud oodatavad tulevased rahavood on muutunud ning kas muutus on oluline võrreldes lepingu kohaselt varem eeldatud rahavoogudega.

Rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite esmakordsel kasutuselevõtmisel tuleb hinnata, kas varjatud tuletisinstrument on vaja põhilepingust eraldada ning kas seda tuleb kajastada tuletisinstrumendina, lähtudes tingimustest, mis valitsesid kas esmakordselt lepingu osapooleks saamise kuupäeval või lõikes 7 nõutava sisulise ümberhindamise kuupäeval, sõltuvalt sellest, kumb on hilisem.

Jõustumiskuupäev ja üleminekusätted

Ettevõte peab rakendama käesolevat tõlgendust 1. juunil 2006 või hiljem algavate majandusaastate suhtes. Varasem rakendamine on soovitatav. Kui ettevõte rakendab käesolevat tõlgendust enne 1. juunit 2006 algavate majandusaastate suhtes, peab ta selle asjaolu avalikustama. Tõlgendust tuleb rakendada tagasiulatuvalt.

(1) Standardis IFRS 2 hõlmavad töötajad endas ka ülejäänuid, kes pakuvad sarnaseid teenuseid.

(2) Need hõlmavad ettevõtte, selle emaettevõtte ja muude ettevõttega samasse kontserni kuuluvate ettevõtete omakapitaliinstrumente.

9.9.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 247/22

AKV–EÜ MINISTRITE NÕUKOGU OTSUS nr 1/2006,

2. juuni 2006,

millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2008–2013 ja muudetakse muudetud AKV–EÜ koostöölepingut

(2006/608/EÜ)

AKV–EÜ MINISTRITE NÕUKOGU,

võttes arvesse Cotonous 23. juunil 2000. aastal allkirjastatud (1) ja Luxembourgis 25. juunil 2005. aastal muudetud (2) koostöölepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel (edaspidi “AKV–EÜ koostööleping”), eriti selle Ia lisa punkti 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

AKV–EÜ lepingu Ia lisas, mis käsitleb AKV–EÜ koostöölepingu alusel toimuva koostöö mitmeaastast finantsraamistikku üheksanda Euroopa Arengufondi (EAF) järgsel perioodil, on sätestatud, et Euroopa Liit kohustub säilitama AKV riikidele AKV–EÜ koostöölepingu alusel antava abi vähemalt samal tasemel nagu üheksanda EAFi puhul, võttes sealjuures arvesse inflatsiooni, Euroopa Liidu majanduskasvu ja 2004. aastal kümne uue liikmesriigi ühinemisega seotud laienemise mõju, kuid selles ei ole täpselt kindlaks määratud hõlmatud ajavahemikku (viis või kuus aastat), summat ega rahastamismehhanismi (Euroopa Liidu üldeelarve või uus EAF).

(2)	AKV–EÜ koostöölepingu läbivaatamist käsitlevate läbirääkimiste lõpetamise käigus Brüsselis 23. veebruaril 2005 võttis Euroopa Liit endale kohustuse teha võimalikult peatselt ettepanek täpse summa ning kohaldamisaja kohta.

(3)	Euroopa Ülemkogu võttis oma 16. detsembri 2005. aasta kohtumisel vastu otsuse täpselt hõlmatava ajavahemiku (kuus aastat), summa (22 682 miljonit eurot jooksevhindades) ja rahastamismehhanismi (kümnes EAF) kohta.

(4)

AKV riikide rühmal on jätkuvalt õigus saada täiendavaid vahendeid muudest rahastamisvahenditest vastavalt neis vahendites sätestatule kooskõlas AKV–EÜ koostöölepingule lisatud XV deklaratsiooniga. Kui AKV riikide rühm toetab EAFi kaudu rahvusvahelisi või piirkondlikke EAFi algatusi, tuleks tagada sellise toetuse nähtavus,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

AKV–EÜ ministrite nõukogu kiidab heaks käesoleva otsuse lisas esitatud muudatused, mis tehakse ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ja teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelisse koostöölepingusse, millele on alla kirjutatud Cotonous 23. juunil 2000. aastal ja mida on muudetud Luxembourgis 25. juunil 2005. aastal.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Port Moresby, 2. juuni 2006

AKV–EÜ ministrite nõukogu nimel

eesistuja

O. ROJAS

(1) EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3.

(2) ELT L 209, 11.8.2005, lk 26.

LISA

AKV–EÜ koostöölepingule lisatakse järgmine lisa:

“Ib LISA

Mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2008–2013

1.	Alates 1. jaanuarist 2008 annab ühendus AKV riikidele EAFi kaudu käesolevas lepingus ette nähtud eesmärkidel kokku 23 966 miljonit eurot finantsabi nagu määratletud punktides 2 ja 3.

Kümnenda Euroopa Arengufondi raames antav summa 21 966 miljonit eurot tehakse kättesaadavaks mitmeaastase finantsraamistiku jõustumisel. Nimetatud summa jaotatakse koostöövahendite vahel järgmiselt:

17 766 miljonit eurot riiklike ja piirkondlike näidisprogrammide rahastamiseks. Eraldatavaid vahendeid kasutatakse selleks, et:

i)	rahastada AKV riikide rühma riiklikke näidisprogramme vastavalt käesoleva lepingu IV lisa (rakendus- ja juhtimiskord) artiklitele 1–5;

ii)	rahastada AKV riikide rühma piirkondlikku ja piirkondadevahelist koostööd ja integratsiooni toetavaid piirkondlikke näidisprogramme vastavalt käesoleva lepingu IV lisa (rakendus- ja juhtimiskord) artiklitele 6–11, artikli 13 lõikele 1 ja artiklile 14;

2 700 miljonit eurot paljusid või kõiki AKV riike hõlmava AKV riikide ja piirkondade vahelise koostöö rahastamiseks vastavalt käesoleva lepingu IV lisa (rakendus- ja juhtimiskord) artiklile 12, artikli 13 lõikele 2 ja artiklile 14. Nimetatud summa hõlmab struktuurilist toetust ühisinstitutsioonidele: käesoleva lepingu III lisas osutatud ettevõtluse arenduskeskusele (EAK) ja põllumajanduse arenduskeskusele (PAK), mille üle teostatakse järelevalvet vastavalt nimetatud lisas sätestatud eeskirjadele ja menetlustele, ning käesoleva lepingu artiklis 17 osutatud parlamentaarsele ühisassambleele. Nimetatud summa hõlmab ka toetust käesolevale lepingule lisatud protokolli 1 punktides 1 ja 2 osutatud AKV sekretariaadi tegevuskulude katmiseks.

1 500 miljonit eurot investeerimisrahastu rahastamiseks vastavalt käesoleva lepingu II lisas (“Rahastamistingimused”) sätestatud tingimustele; nimetatud summa sisaldab 1 100 miljoni euro väärtuses täiendavaid vahendeid investeerimisrahastule käibefondina kasutamiseks ning 400 miljonit eurot intressitoetuste rahastamiseks, mis on ette nähtud nimetatud lisa artiklites 2 ja 4 kasutamiseks kümnenda EAFi rakendamise perioodil.

Investeerimisrahastu raames rahastatavaid toiminguid, sealhulgas nendega seotud intressitoetusi haldab Euroopa Investeerimispank (EIP). Kümnenda EAFi raames eraldatavatele summadele lisab EIP kuni 2 000 miljoni euro suuruse summa omavahenditest antavate laenudena. Need vahendid eraldatakse käesoleva lepingu II lisas ette nähtud eesmärkidel kooskõlas EIP põhikirjas sätestatud tingimuste ja nimetatud lisas sätestatud investeeringute rahastamiskorra ja -tingimuste asjakohaste sätetega. Kõiki muid kõnealuse mitmeaastase finantsraamistiku alusel eraldatavaid finantsvahendeid haldab komisjon.

Välja arvatud juhul kui nõukogu otsustab ühehäälselt teisiti ei või üheksanda EAFi ja kõigi varasemate EAFide järelejäänud vahendeid siduda pärast 31. detsembrit 2007 või pärast kõnealuse mitmeaastase finantsraamistiku jõustumise kuupäeva, kui see peaks olema nimetatud kuupäevast hilisem; samuti ei või siduda summasid, mis pärast nimetatud kuupäeva vabanevad nendest fondidest rahastatavatest projektidest, välja arvatud pärast nimetatud kuupäeva seotud vahendid ja summad, mis on järele jäänud üheksanda EAFi eelsetest EAFidest rahastatud põllumajandustoodetest saadavate esmaste eksporditulude stabiliseerimise süsteemist (STABEX), ja summad ning tagasimaksed, mis on järele jäänud investeerimisrahastu rahastamiseks eraldatud summadest, välja arvatud nendega seotud intressitoetused, mis kantakse üle kümnendasse EAFi, kus neid kasutatakse kooskõlas käesoleva läbivaadatud lepingu tingimustega. Eespool nimetatud rahalisi vahendeid, mis on seotud pärast 31. detsembrit 2007 kuni käesoleva lepingu jõustumiseni, kasutatakse üksnes ELi haldusaparaadi töövõime tagamiseks ning tegevuskulude katmiseks, et toetada käimasolevaid projekte kuni kümnenda EAFi jõustumiseni.

Käesoleva mitmeaastase finantsraamistiku kogusumma hõlmab ajavahemikku 1. jaanuarist 2008 kuni 31. detsembrini 2013. Kümnenda EAFi rahalisi vahendeid ei või pärast 31. detsembrit 2013 enam siduda, välja arvatud juhul, kui tegemist on investeerimisrahastu rahastamiseks eraldatud summadega (nendega seotud intressitoetused välja arvatud) või kui Euroopa Liidu Nõukogu otsustab komisjoni ettepaneku põhjal ühehäälselt teisiti.

6.	AKV–EÜ suursaadikute komitee võib AKV–EÜ ministrite nõukogu nimel võtta asjakohaseid meetmeid mitmeaastase finantsraamistiku üldsumma piires, et rahuldada programmitööga seotud vajadused ühe punktis 2 kirjeldatud eraldise raames, sealhulgas vahendite ümberjaotamine eraldiste vahel.

Lepinguosalised vaatavad tulemused üle ning hindavad kohustuste ja väljamaksete ning antud abi tulemusi ja mõju. Nimetatud tulemuste ülevaade koostatakse komisjoni poolt 2010. aastal tehtava ettepaneku põhjal. Nimetatud ülevaate ja AKV riikide vajaduste hinnangu põhjal tehakse otsus pärast 2013. aastat finantskoostööks eraldatavate vahendite summa kohta.

Iga ELi liikmesriik võib teha komisjonile või EIPile vabatahtlikke eraldisi AKV–EÜ koostöölepingu eesmärkide toetamiseks. Liikmesriigid võivad ka kaasfinantseerida projekte või programme, näiteks komisjoni või EIPi juhitavate algatuste raames. Selliste algatuste AKV omand tuleb riigi tasandil tagada.”

DEKLARATSIOONID

Deklaratsioonid, mis käsitlevad mitmeaastast finantsraamistikku aastateks 2008–2013, mis kiideti heaks AKV–EÜ ministrite nõukogu 31. istungil Port Moresbys, Paapua Uus-Guineas 1. ja 2. juunil 2006. aastal

1. Majanduskoostöö lepingud: ELi deklaratsioon:

Majanduskoostöö lepingute kui arenguvahendite eesmärgiks on edendada AKV riikide sujuvat ja järkjärgulist integreerumist maailmamajandusse, eelkõige kasutades täielikult piirkondliku integratsiooni ja “lõuna-lõuna kaubanduse” potentsiaali.

Komisjon kinnitab veel kord, et on oluline teha täiendavaid samme ühtse piirkondliku integratsiooni ja valdkondlike reformide suunas, ning et majanduskoostöö lepingute rakendamise tulemusena järkjärguliselt esilekerkivaid vajadusi võetakse arvesse üheksanda EAFi lõppkokkuvõtte ja kümnenda EAFi (mis hõlmab ajavahemikku alates selle jõustumisest 1. jaanuaril 2008) ressursside osas AKVga peetavas programmide koostamise alases dialoogis.

Lisaks tuletab Euroopa Liit meelde oma kohustust lisaks EAFi ressurssidele hiljemalt 2010. aastaks oluliselt suurendada kaubandusabi.

2. Vabanenud vahendid: Ühenduse deklaratsioon:

2010. aastal esitatavale tulemuste ülevaatele ja komisjoni ettepanekule tuginedes kaalub Euroopa Liidu Nõukogu ühehäälse otsuse vastuvõtmist üheksandast EAFist ja varasematest EAFidest rahastatud AKV projektidest vabanenud kõikide vahendite ülekandmise kohta kümnenda EAFi vabadesse vahenditesse. Võttes arvesse majanduskoostöö lepingute olulisi arengueesmärke, pöörab Euroopa Liidu Nõukogu oma menetluse käigus samuti tähelepanu majanduskoostöö lepingute rakendamisega seonduvate struktuursete kohandumiskulude ja teiste arenguvajaduste osas täiendava toetuse osutamisele.

3. Intressitoetused: Ühenduse deklaratsioon:

Tunnistades, et EÜ suhkrureformide tulemusel seisavad suhkruprotokolliga ühinenud riikide ees suured kohandumiskulud, püüab Euroopa Investeerimispank suunata osa investeerimisrahastu ressurssidest ja panga omavahenditest investeeringuteks suhkruprotokolliga ühinenud AKV riikide suhkrusektorisse. Vajaduse korral mobiliseeritakse Cotonou lepingu II lisas sätestatud abikõlblikkuskriteeriumide alusel kuni 100 miljoni euro suurune summa, mis võetakse intressitoetuste rahastamiseks ettenähtud summadest, mis on ette nähtud Cotonou lepingu Ib lisa lõike 2 punktis c.

9.9.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 247/26

KOMISJONI OTSUS,

4. august 2006,

millega määratakse liikmesriikide kaupa kindlaks Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi jaoks ettenähtud kulukohustuste assigneeringute suunav jaotus ajavahemikuks 2007–2013

(teatavaks tehtud numbri K(2006) 3473 all)

(2006/609/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu määrust (EÜ) nr 1083/2006, 11. juuli 2006, millega sätestatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi üldsätted, (1) eelkõige selle artikli 18 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 3 lõike 2 punktile c püütakse Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi raames tugevdada piiriülest koostööd kohalike ja piirkondlike ühisalgatuste ning riikidevahelise koostöö kaudu meetmete abil, mis soodustavad integreeritud territoriaalset arengut, mis on seotud ühenduse prioriteetidega.

(2)	Vastavalt määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 4 lõike 1 punktile c aitab Euroopa Regionaalarengu Fond kaasa nende eesmärkide saavutamisele, millele on osutatud nimetatud määruse artikli 3 lõike 2 punktis c.

(3)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 21 lõikele 1 punktile tuleb ajavahemikus 2007–2013 fondidest kulukohustuste täitmiseks kättesaadavatest summadest eraldada 2,52 % Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi vahendite arvele, sealhulgas 73,86 % piiriülese koostöö ja 20,95 % riikidevahelise koostöö rahastamiseks.

(4)

On vaja teha nende rahaliste vahendite suunav jaotus liikmesriikide lõikes, mida tuleb eraldada Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi vahendite jaoks. Vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 18 lõikele 2 tuleb seda teha kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 II lisas sätestatud kriteeriumide ja metoodikaga.

(5)	Määruse (EÜ) nr 1083/2006 II lisa viiendas lõigus sätestatakse meetod, mille alusel eraldatakse kättesaadavad rahalised vahendid liikmesriikidele ja piirkondadele, kes on abikõlblikud vastavalt nimetatud määruse artikli 7 lõigetele 1 ja 2.

(6)	Määruse (EÜ) nr 1083/2006 II lisa lõigus 7 määratakse iga liikmesriigi puhul kindlaks fondidest ülekantavate eraldiste piirmäär.

(7)	Määruse (EÜ) nr 1083/2006 II lisa lõikudes 12–31 määratakse kindlaks teatavate konkreetsete juhtudega seotud summad ajavahemikuks 2007–2013, sealhulgas konkreetne eraldis PEACE programmile, mida kasutatakse piiriülese programmi raames.

(8)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklile 24 tuleb ajavahemikus 2007–2013 fondidest kulukohustuste täitmiseks kättesaadavatest summadest eraldada 0,25 % tehnilise abi rahastamiseks komisjoni algatusel; seepärast ei tuleks liikmesriikide eraldiste suunavat jaotust arvestada tehniliseks abiks ettenähtud summa puhul,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Suunavad liikmesriikide kulukohustuste assigneeringute summad piirkondadele, kes on Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi raames struktuurifondidest rahastamiseks abikõlblikud, nagu on osutatud (EÜ) nr 1083/2006 artikli 7 lõigetes 1 ja 2, sealhulgas nimetatud määruse II lisas kindlaksmääratud täiendavad summad, esitatakse lisa tabelis 1.

Liikmesriikide kulukohustuste assigneeringute jaotus aastate lõikes, nagu on osutatud eelnevas lõigus, esitatakse I lisa tabelis 2.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 4. august 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Danuta HÜBNER

(1) ELT L 210, 31.7.2006, lk 25.

LISA

Kulukohustuste assigneeringute suunav jaotus liikmesriikide kaupa liikmesriikide ja piirkondade puhul, mis on Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi raames abikõlblikud struktuurifondidest rahastamiseks ajavahemikul 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013

Liikmesriik

TABEL 1 –

Assigneeringute summa (eurodes, 2004. aasta hindades)

Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi raames abikõlblikud piirkonnad

Täiendav rahastamine, millele on osutatud nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 II lisa lõikes:

Piiriülese koostöö assigneeringud

Riikidevahelise koostöö assigneeringud

§21

§22

Sisemised?

Ülekanne ENPIsse

Ülekanne IPAsse

Kokku

België/Belgique

138 683 798

33 648 858

Česká republika

244 455 613

33 227 937

67 403 698

Danmark

74 215 963

17 511 738

Deutschland

439 092 177

268 676 193

46 552 473

Eesti

33 718 404

8 311 000

42 029 404

4 433 962

Ellada

88 684 278

7 027 000

38 296 000

134 007 278

35 790 788

15 983 389

España

265 276 016

98 434 000

363 710 016

132 074 861

France

562 425 071

10 833 000

573 258 071

199 472 091

Ireland

62 519 179

12 789 400

58 300 347

Italia

397 945 802

54 402 000

103 486 000

555 833 802

186 182 745

8 414 488

Kypros

19 762 948

317 000

2 000 000

22 079 948

2 329 361

Latvija

46 828 319

25 380 000

72 208 319

7 617 737

Lietuva

64 395 203

21 417 000

85 812 203

11 299 892

Luxembourg

11 665 819

1 453 448

Magyarország

197 927 680

20 630 000

60 570 000

279 127 680

33 090 573

30 382 588

Malta

11 525 022

700 000

12 225 022

1 289 699

Nederland

166 380 429

52 597 106

Österreich

151 118 200

26 332 104

50 195 673

Polska

332 415 492

153 113 000

485 528 492

124 530 090

38 216 394

Portugal

53 368 153

586 000

53 954 153

33 773 941

Slovenija

43 336 138

23 862 000

67 198 138

6 498 594

18 786 168

Slovensko

159 645 924

7 335 000

166 980 924

17 560 404

17 065 458

Suomi-Finland

54 696 740

35 000 000

89 696 740

16 941 695

Sverige

198 144 807

8 000 000

206 144 807

29 072 222

United Kingdom

306 039 072

192 941 833

141 199 653

Kokku

4 124 266 247

451 485 000

228 214 000

4 803 965 247

1 481 137 272

293 000 329

199 500 000

Liikmesriik

TABEL 2 –

Assigneeringute jaotus aastate lõikes (eurodes, 2004. aasta hindades)

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

België/Belgique

24 096 228

24 181 322

24 351 512

24 606 795

24 862 078

25 032 266

25 202 455

Česká republika

48 781 994

48 866 024

49 034 084

49 286 174

49 538 264

49 706 324

49 874 384

Danmark

12 831 919

12 876 204

12 964 775

13 097 631

13 230 487

13 319 057

13 407 628

Deutschland

103 586 333

104 265 787

105 624 694

107 663 056

109 701 417

111 060 324

112 419 232

Eesti

6 568 744

6 579 957

6 602 383

6 636 021

6 669 661

6 692 087

6 714 513

Ellada

25 984 211

26 074 722

26 255 744

26 527 278

26 798 811

26 979 833

27 160 856

España

68 774 676

69 108 679

69 776 686

70 778 697

71 780 706

72 448 713

73 116 720

France

107 291 297

107 795 740

108 804 628

110 317 960

111 831 291

112 840 179

113 849 067

Ireland

18 888 311

18 920 654

18 985 340

19 082 369

19 179 398

19 244 084

19 308 770

Italia

104 312 152

104 782 989

105 724 662

107 137 171

108 549 681

109 491 354

110 433 026

Kypros

3 450 858

3 456 749

3 468 531

3 486 203

3 503 875

3 515 656

3 527 437

Latvija

11 285 384

11 304 648

11 343 177

11 400 970

11 458 763

11 497 293

11 535 821

Lietuva

13 697 617

13 726 193

13 783 345

13 869 074

13 954 803

14 011 955

14 069 108

Luxembourg

1 851 602

1 855 278

1 862 629

1 873 656

1 884 682

1 892 034

1 899 386

Magyarország

48 428 927

48 512 610

48 679 975

48 931 023

49 182 070

49 349 435

49 516 801

Malta

1 910 639

1 913 901

1 920 424

1 930 208

1 939 993

1 946 517

1 953 039

Nederland

30 465 429

30 598 440

30 864 465

31 263 503

31 662 541

31 928 566

32 194 591

Österreich

32 111 794

32 178 385

32 311 568

32 511 341

32 711 114

32 844 296

32 977 479

Polska

90 676 181

90 991 104

91 620 952

92 565 722

93 510 492

94 140 339

94 770 186

Portugal

12 007 919

12 093 330

12 264 151

12 520 384

12 776 615

12 947 437

13 118 258

Slovenija

13 110 890

13 127 323

13 160 192

13 209 495

13 258 798

13 291 667

13 324 535

Slovensko

28 528 175

28 572 584

28 661 400

28 794 625

28 927 850

29 016 668

29 105 484

Suomi-Finland

14 970 879

15 013 723

15 099 410

15 227 942

15 356 473

15 442 160

15 527 848

Sverige

33 150 806

33 224 327

33 371 368

33 591 930

33 812 492

33 959 532

34 106 574

United Kingdom

88 457 084

88 945 013

89 920 872

91 384 662

92 848 450

93 824 309

94 800 168

Kokku

945 220 049

948 965 686

956 456 967

967 693 890

978 930 805

986 422 085

993 913 366

9.9.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 247/30

NÕUKOGUS KOKKU TULNUD LIIKMESRIIKIDE VALITSUSTE ESINDAJATE OTSUS,

17. juuli 2006,

nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate sisekokkuleppe (mis käsitleb ühenduse abi rahastamist vastavalt mitmeaastasele finantsraamistikule aastateks 2008–2013 AKV–EÜ koostöölepingu alusel ja finantsabi eraldamist nendele ülemeremaadele ja -territooriumidele, mille suhtes kohaldatakse EÜ asutamislepingu neljandat osa) ajutise rakendamise kohta

(2006/610/EÜ)

NÕUKOGUS KOKKU TULNUD EUROOPA ÜHENDUSE LIIKMESRIIKIDE VALITSUSTE ESINDAJAD,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse koostöölepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma liikmete ja teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, millele kirjutati alla 23. juunil 2000. aastal Cotonous (edaspidi “AKV–EÜ koostööleping”) (1) ning mida muudeti 25. juunil 2005 Luxembourgis alla kirjutatud lepinguga (edaspidi “AKV–EÜ koostöölepingu muutmise leping”) (2),

võttes arvesse nõukogu 27. novembri 2001. aasta otsust 2001/822/EÜ (3) ülemeremaade ja -territooriumide (edaspidi “ÜMT”) assotsieerimise kohta Euroopa Ühendusega,

võttes arvesse komisjoni esitatud eelnõu,

ning arvestades järgmist:

(1)	AKV–EÜ koostöölepingu muutmise leping ei jõustu enne, kui on täidetud kõigi liikmesriikide põhiseadusest tulenevad nõuded vastavalt AKV–EÜ koostöölepingu artiklile 93.

(2)	AKV ja EÜ ministrite nõukogu on otsusega nr 5/2005 (4) vastu võtnud üleminekumeetmed, mida kohaldatakse alates AKV–EÜ koostöölepingu muutmise lepingu allakirjutamise kuupäevast jõustumiseni.

(3)	Vastavalt otsuse nr 5/2005 artiklile 2 kutsutakse liikmesriike ja ühendust astuma samme üleminekumeetmete rakendamiseks.

(4)	2. juunil 2006 võtsid AKV ja EÜ ministrite nõukogu vastu mitmeaastase finantsraamistiku aastateks 2008–2013, mis on esitatud AKV–EÜ koostöölepingu Ib lisas.

(5)

Nõukogus kokku tulnud liikmesriigid saavutasid üksmeele sisekokkuleppe suhtes, milles käsitletakse AKV riikidele ja ÜMTdele antava ühenduse abi rahastamist vastavalt mitmeaastasele finantsraamistikule aastateks 2008–2013. Kõnealune kokkulepe ei jõustu enne, kui iga liikmesriik võtab selle vastu vastavalt oma põhiseadusest tulenevatele nõuetele.

(6)	Sisekokkuleppe teatavaid sätteid tuleks kohaldada ajutiselt kuni kokkuleppe jõustumiseni,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Alates käesoleva otsuse vastvõtmise kuupäevast kohaldatakse ajutiselt järgmisi 10. Euroopa Arengufondi (edaspidi “EAF”) käsitlevaid sisekokkuleppe sätteid:

artikli 1 lõiget 7 koostoimes artiklitega 8 ja 9 seni, kuni nõukogu võtab vastu Rumeenia ja Bulgaaria osamaksude lõpliku ajakava ning pärast nende riikide ELiga ühinemist ja vastavuses sisekokkuleppega otsustab lõplikult nende häälte osakaalu ning uue kvalifitseeritud enamuse ja blokeeriva vähemuse saavutamise eeskirjad;

2.	artiklit 10, et võtta vastu rakendusmäärus ja finantsmäärus ning muu hulgas asutada EAFi komitee ja investeerimisrahastu komitee seoses artiklitega 8 ja 9.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev otsus jääb jõusse kuni sisekokkuleppe jõustumiseni, kusjuures liikmesriikide valitsuste esindajad võivad otsustada pikendada selle jõusoleku kestust.

Brüssel, 17. juuli 2006

Liikmesriikide valitsuste nimel

eesistuja

E. TUOMIOJA

(1) EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3.

(2) ELT L 209, 11.8.2005, lk 27.

(3) EÜT L 314, 30.11.2001, lk 1.

(4) ELT L 287, 28.10.2005, lk 1.

SISEKOKKULEPE NÕUKOGUS

kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate vahel ühenduse abi rahastamise kohta mitmeaastase finantsraamistiku (2008–2013) alusel vastavalt AKV–EÜ koostöölepingule ning finantsabi eraldamise kohta nendele ülemeremaadele ja -territooriumidele, mille suhtes kohaldatakse EÜ asutamislepingu neljandat osa

NÕUKOGUS KOKKU TULNUD EUROOPA ÜHENDUSE LIIKMESRIIKIDE VALITSUSTE ESINDAJAD,

VÕTTES ARVESSE Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

pärast konsulteerimist komisjoniga,

pärast konsulteerimist Euroopa Investeerimispangaga,

ning arvestades järgmist:

(1)

Koostöölepingu ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, millele on alla kirjutatud Cotonous 23. juunil 2000 (1) (edaspidi “AKV–EÜ koostööleping”) Ia lisa punktis 3 sätestatakse, et “kõik mitmeaastase rahandusraamistiku või lepingu vastavate osade vajalikud muudatused otsustab ministrite nõukogu erandina käesoleva lepingu artiklist 95”.

(2)

1.–2. juunil 2006. aastal Port Moresbys (Paapua Uus-Guinea) kogunenud AKV–EÜ ministrite nõukogu võttis vastu AKV–EÜ koostöölepingu Ib lisa, milles lepiti kokku määrata kindlaks AKV riikidele AKV–EÜ koostöölepingu raames mitmeaastase finantsraamistiku (2008-2013) alusel antav ühenduse abi kogusummas 21 966 miljonit eurot, mis saadakse liikmesriikide rahastatavast 10. Euroopa Arengufondist (edaspidi “10. EAF”).

(3)

Nõukogu 27. novembri 2001. aasta otsust 2001/822/EÜ ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise kohta Euroopa Ühendusega (2) (edaspidi “assotsieerimise otsus”) kohaldatakse 31. detsembrini 2011. Enne nimetatud kuupäeva tuleks asutamislepingu artikli 187 kohaselt võtta vastu uus otsus. Enne 31. detsembrit 2007 peaks nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ühehäälselt määrama 10. EAFist ÜMTdele, mille suhtes kohaldatakse EÜ asutamislepingu neljandat osa, aastatel 2008–2013 antava finantsabi suuruseks 286 miljonit eurot.

(4)

Nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 30. mai 2005. aasta otsusega 2005/446/EÜ, millega kehtestatakse tähtaeg üheksanda Euroopa Arengufondi (EAF) vahendite sidumiseks, (3) määratakse 31. detsember 2007 kuupäevaks, mille möödumisel ei või enam siduda komisjoni hallatava 9. EAFi vahendeid, Euroopa Investeerimispanga (EIP) hallatavaid intressitoetusi ja kõnealuste eraldiste intressist laekunud tulu. Seda kuupäeva võib vajadusel muuta.

(5)	AKV–EÜ koostöölepingu ja assotsieerimise otsuse rakendamiseks tuleks moodustada 10. EAF ning ette näha selle vahendite jaotamise ja liikmesriikide osamaksete tegemise kord.

(6)	Komisjoni aruande alusel vaadatakse 2008.–2009. aastal läbi Euroopa Liidu kulutuste ja vahendite kõik aspektid.

(7)	Nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajad on kokku leppinud, et 10. EAFist eraldatakse 430 miljonit eurot komisjoni kulude katteks EAFi kavandamisel ja rakendamisel.

(8)	Tuleks kehtestada finantskoostöö haldamise eeskirjad.

(9)

12. septembril 2000 võttis nõukogu vastu nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate sisekokkuleppe ühenduse abi rahastamise ja haldamise kohta vastavalt AKV–EÜ partnerluslepingu finantsprotokollile ning finantsabi eraldamise kohta nendele ülemeremaadele ja -territooriumidele, mille suhtes kohaldatakse EÜ asutamislepingu neljandat osa (4) (edaspidi “9. EAFi sisekokkulepe”).

(10)	Komisjonis tuleks luua liikmesriikide valitsuste esindajate komitee (edaspidi “EAFi komitee”) ning samalaadne komitee tuleks luua ka EIPiga. Komisjoni ja EIPi töö AKV–EÜ koostöölepingu kohaldamisel ning assotsieerimise otsuse vastavad sätted tuleks ühtlustada.

(11)	Võib eeldada, et Bulgaaria ja Rumeenia on 1. jaanuariks 2008 ELiga ühinenud ning liituvad AKV–EÜ koostöölepingu ja käesoleva sisekokkuleppega vastavalt Bulgaaria ja Rumeenia liitumislepingu ja selle protokolli kohaselt võetud kohustustele.

(12)

24. mail 2005. aasta järeldustes aastatuhande arengueesmärkide saavutamise kiirendamise kohta kohustusid nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajad õigeaegselt rakendama ja jälgima 2. märtsil 2005. aastal toimunud Pariisi kõrgetasemelisel foorumil vastu võetud Majanduskoostöö- ja Arenguorganisatsiooni (OECD) abi tõhusust käsitlevat Pariisi deklaratsiooni.

(13)	Tuleks meelde tuletada eelnimetatud järeldustes osutatud ametliku arenguabi toetuse (ODA) alaseid eesmärke. EAFi raames tehtud kulutustest liikmesriikidele ja OECD arenguabikomiteele aru andes peaks komisjon eristama ODAga seotud ja ODAga mitteseotud tegevusi.

(14)	22. detsembril 2005 võtsid nõukogu ja nõukogus kokkutulnud liikmesriikide valitsuste esindajad, Euroopa Parlament ja komisjon vastu ühisavalduse Euroopa Liidu arengupoliitika küsimuses: Euroopa konsensus. (5)

(15)	EAFi raames on endiselt prioriteediks vähim arenenud ja madala sissetulekuga riikide toetamine.

(16)

Nõukogu kiitis 11. aprillil 2006 heaks põhimõtte rahastada Aafrika rahutagamisrahastut aastatel 2008–2010 AKV riikide vahelistest vahenditest kuni 300 miljoni euro ulatuses. Laiaulatuslik hindamine leiab aset kolmanda aasta jooksul, mille käigus vaadatakse läbi rahastamise tingimused ning samuti tulevaste alternatiivsete rahastamisallikate võimalused, sealhulgas ÜVJP rahastamine,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

1. PEATÜKK

RAHALISED VAHENDID

Artikkel 1

10. EAFi vahendid

1. Käesolevaga asutavad liikmesriigid kümnenda Euroopa Arengufondi (edaspidi “10. EAF”).

2. 10. EAF moodustatakse järgmistest osadest:

kuni 22 682 miljonit eurot liikmesriikide osamaksed, mis jaotuvad järgmiselt:

Liikmesriik	Jagamispõhimõte	Osamaks (EUR)
Belgia	3,53	800 674 600
Bulgaaria (6)	0,14	31 754 800
Tšehhi Vabariik	0,51	115 678 200
Taani	2,00	453 640 000
Saksamaa	20,50	4 649 810 000
Eesti	0,05	11 341 000
Kreeka	1,47	333 425 400
Hispaania	7,85	1 780 537 000
Prantsusmaa	19,55	4 434 331 000
Iirimaa	0,91	206 406 200
Itaalia	12,86	2 916 905 200
Küpros	0,09	20 413 800
Läti	0,07	15 877 400
Leedu	0,12	27 218 400
Luksemburg	0,27	61 241 400
Ungari	0,55	124 751 000
Malta	0,03	6 804 600
Madalmaad	4,85	1 100 077 000
Austria	2,41	546 636 200
Poola	1,30	294 866 000
Portugal	1,15	260 843 000
Rumeenia (6)	0,37	83 923 400
Sloveenia	0,18	40 827 600
Slovakkia	0,21	47 632 200
Soome	1,47	333 425 400
Rootsi	2,74	621 486 800
Ühendkuningriik	14,82	3 361 472 400
		22 682 000 000

22 682 miljonit eurot on kättesaadavad hetkest, mil jõustub mitmeaastane finantsraamistik, millest

i)	21 966 miljonit eurot eraldatakse AKV riikide rühmale;

ii)	286 miljonit eurot eraldatakse ÜMTdele;

iii)	430 miljonit eurot eraldatakse komisjonile artiklis 6 osutatud kulude katteks, mis on seotud EAFi kavandamise ja rakendamisega.

Otsus 2005/446/EÜ, millega määratakse kuupäev, mille möödumisel ei või enam siduda 9. EAFi vahendeid, ei mõjuta AKV–EÜ koostöölepingu I lisas ja assotsieerimise otsuse IIa lisas nimetatud rahalisi vahendeid, mis on eraldatud 9. EAFi alusel, et rahastada assotsieerimise otsuse II C lisas ette nähtud investeerimisrahastu (edaspidi “investeerimisrahastu”) vahendeid. Nimetatud rahalised vahendid kantakse üle 10. EAFi ja neid hallatakse vastavalt 10. EAFi rakenduskorrale AKV–EÜ koostöölepingu kohase mitmeaastase finantsraamistiku (2008–2013) jõustumise kuupäevast ja ÜMTdele ajavahemikul 2008–2013 antavat finantsabi käsitlevate nõukogu otsuste jõustumise kuupäevast.

3. Pärast 31. detsembrit 2007 või pärast mitmeaastase finantsraamistiku (2008–2013) jõustumise kuupäeva, kui see peaks olema nimetatud kuupäevast hilisem, ei või siduda 9. EAFi ja kõigi varasemate EAFide järelejäänud vahendeid, välja arvatud pärast nimetatud jõustumise kuupäeva vabanevad vahendid ja summad, mis on järele jäänud 9. EAFi eelsetest EAFidest rahastatud põllumajandustoodetest saadavate eksporditulude stabiliseerimise tagamise süsteemist (STABEX), ja lõike 2 punktis b nimetatud vahendid. Kõnealuseid summasid, mida eelmainitu kohaselt võidakse siduda pärast 31. detsembrit 2007 ja kuni käesoleva lepingu jõustumiseni, kasutatakse üksnes ELi haldussüsteemi töövõime tagamiseks ning käimasolevate projektidega seotud jooksvate kulude katmiseks 10. EAFi jõustumiseni.

4. Kui nõukogu ei ole komisjoni ettepaneku põhjal ühehäälselt otsustanud teisiti, ei seota enam 9. EAFi kohastest projektidest või eelmistest EAFidest pärast 31. detsembrit 2007 vabanevaid vahendeid, välja arvatud pärast nimetatud jõustumise kuupäeva vabanevad vahendid ja summad, mis on järele jäänud 9. EAFi eelsetest EAFidest rahastatud põllumajandustoodetest saadavate eksporditulude stabiliseerimise tagamise süsteemist (STABEX) ja mis kantakse automaatselt üle artikli 2 lõike a punktis i ja artikli 3 lõikes 1 osutatud vastavatesse riiklikesse näidisprogrammidesse, ning lõike 2 punktis b nimetatud vahendid.

5. 10. EAFi vahendite kogusumma katab ajavahemiku 1. jaanuar 2008 kuni 31. detsember 2013. EAFi vahendeid ei või pärast 31. detsembrit 2013 enam siduda, välja arvatud juhul, kui nõukogu otsustab komisjoni ettepaneku põhjal ühehäälselt teisiti.

6. Varasemate EAFide raames võetud kulukohustuste alusel rahastatud meetmetest ning komisjoni hallatud ja AKV–EÜ koostöölepingu IV lisa artikli 37 lõikes 1 nimetatud Euroopa makseasutustes hoiustatud 10. EAFi vahenditest saadav intressitulu kantakse ühele või mitmele komisjoni nimel avatud pangakontole ning seda kasutatakse artikli 6 tingimuste kohaselt. EIP hallatava 10. EAFi vahenditest saadava intressitulu kasutamine määratakse kindlaks artikli 10 lõikes 2 osutatud finantsmääruse raames.

7. Kui ELiga ühineb uus riik, võib lõike 2 punktis a loetletud osamaksude jaotust muuta komisjoni ettepanekul nõukogu ühehäälse otsusega.

8. Rahalisi vahendeid võib kohandada nõukogu ühehäälse otsusega AKV–EÜ koostöölepingu artikli 62 lõike 2 kohaselt.

9. Ilma, et see piiraks artiklis 8 sätestatud otsustamisprotsessi ja -eeskirju, võivad kõik liikmesriigid vabatahtlikult anda komisjoni või EIPi käsutusse vahendeid AKV–EÜ koostöölepingu eesmärkide toetamiseks. Liikmesriigid võivad samuti kaasrahastada näiteks komisjoni või EIPi hallatavate konkreetsete algatuste raames projekte või programme. AKV osalus selliste algatuste riiklikul tasandil peab olema tagatud.

Artiklis 10 osutatud rakendus- ja finantsmäärus sisaldab sätteid, mis on vajalikud EAFi poolseks kaasrahastamiseks ning samuti liikmesriikide poolt läbiviidavaks kaasrahastamiseks. Liikmesriigid teatavad oma vabatahtlikest osamaksudest eelnevalt nõukogule.

10. Nõukogu viib vastavalt AKV–EÜ koostöölepingu finantsprotokolli lõikele 7 ning koos AKV riikidega läbi tulemuste analüüsi, hinnates kulukohustuste ja väljamaksete seisu ning antud abi tulemuslikkust ja mõju. Analüüs viiakse läbi komisjoni poolt 2010. aastal ettevalmistatava ettepaneku alusel. Kõnealune analüüs aitab kaasa otsuse vastuvõtmisele, milles käsitletakse finantskoostööle pärast aastat 2013 eraldatava summa suurust.

Artikkel 2

AKV riikidele eraldatud vahendid

Artikli 1 lõike 2 punkti a alapunktis i nimetatud 21 966 miljonit eurot jagatakse koostöövahendite vahel järgmiselt:

17 766 miljonit eurot riiklike ja piirkondlike näidisprogrammide rahastamiseks. Neid vahendeid kasutatakse:

i)	AKV riikide näidisprogrammide rahastamiseks vastavalt AKV–EÜ koostöölepingu IV lisa artiklitele 1–5;

ii)	AKV riikide piirkondlikku ja piirkondadevahelist koostööd ning integratsiooni toetavate piirkondlike näidisprogrammide rahastamiseks vastavalt AKV–EÜ koostöölepingu IV lisa artiklitele 6–11, artikli 13 lõikele 1 ja artiklile 14.

2 700 miljonit eurot mõningaid või kõiki AKV riike hõlmava AKV riikide vahelise ja piirkondadevahelise koostöö rahastamiseks, sealhulgas vastavalt AKV–EÜ koostöölepingu rakendus- ja juhtimiskorda käsitleva IV lisa artiklile 12, artikli 13 lõikele 2 ja artiklile 14. See vahend hõlmab struktuurilist abi ühisinstitutsioonidele, milleks on AKV–EÜ koostöölepingu III lisas osutatud ettevõtluse arenduskeskus (EAK) ja põllumajanduse arenduskeskus (PAK), mille üle teostatakse järelevalvet vastavalt nimetatud lisas sätestatud eeskirjadele ja menetlustele, ning artiklis 17 osutatud parlamentaarne ühisassamblee. Kõnealuse vahendiga kaetakse samuti AKV–EÜ koostöölepingule lisatud 1. protokolli punktides 1 ja 2 märgitud AKV sekretariaadi kulud.

Eksporditulu lühiajalistest kõikumistest tulenevate kahjulike mõjude leevendamiseks võib osa punktides a ja b nimetatud vahenditest kasutada välistele mõjuritele ja ettenägematutele vajadustele reageerimiseks, sealhulgas vajadusel täiendava lühiajalise humanitaar- või hädaabi andmiseks, kui sellist toetust ei saa rahastada ühenduse eelarvest.

1 500 miljonit eurot eraldatakse EIPile investeerimisrahastu rahastamiseks vastavalt AKV–EÜ koostöölepingu II lisas sätestatud tingimustele; nimetatud summa sisaldab 1 100 miljoni euro suurust täiendavat sissemakset investeerimisrahastusse, mida hallatakse kui käibefondi, ja 400 miljonit eurot tagastamatu abirahana AKV–EÜ koostöölepingu II lisa artiklites 2 ja 4 sätestatud intressitoetuste rahastamiseks 10. EAFi kehtivuse ajal.

Artikkel 3

ÜMTdele eraldatud vahendid

1. Artikli 1 lõike 2 punkti a alapunktis ii nimetatud 286 miljonit eurot jaotatakse enne 31. detsembrit 2007 vastu võetud nõukogu otsuse alusel, millega muudetakse assotsieerimise otsust asutamiselepingu artikli 187 kohaselt; 256 miljonit eurot nimetatud summast eraldatakse riiklike ja piirkondlike näidisprogrammide rahastamiseks ning 30 miljonit eurot eraldisena EIPile investeerimisrahastu rahastamiseks vastavalt assotsieerimise otsusele.

2. Kui mõni ÜMT iseseisvub ja ühineb AKV–EÜ koostöölepinguga, vähendatakse lõikes 1 osutatud summasid ja suurendatakse vastavalt artikli 2 punkti a alapunktis i osutatud summasid nõukogu ühehäälse otsusega komisjoni ettepaneku alusel.

Artikkel 4

Laenud EIPi omavahenditest

1. Investeerimisrahastule 9. EAFi raames eraldatud artikli 1 lõike 2 punktis b nimetatud summale ja artikli 2 punktis d nimetatud summale lisatakse soovituslik summa kuni 2 030 miljonit eurot laenudena EIPi omavahenditest. Nendest vahenditest eraldatakse kuni 2 000 miljonit eurot AKV–EÜ koostöölepingu II lisas ettenähtud otsttarveteks ja kuni 30 miljonit eurot assotsieerimise otsuses sätestatud otstarveteks kooskõlas panga põhikirjas sätestatud tingimuste ning AKV–EÜ koostöölepingu II lisas ja assotsieerimise otsuses sätestatud investeeringute rahastamistingimuste asjakohaste sätetega.

2. Liikmesriigid kohustuvad keeldumisõiguseta tegutsema EIPi garandina loobudes igasugusest keeldumisõigusest ning võrdeliselt oma osamaksuga selle kapitalis kõikide finantskohustuste puhul, mis laenusaajate jaoks tulenevad AKV–EÜ koostöölepingu II lisa artikli 1 ja assotsieerimise otsuse vastavate sätete kohastest EIPi poolt omavahendite arvel sõlmitud laenulepingutest.

3. Lõikes 2 osutatud tagatist piiratakse 75 % EIPi poolt kõikide laenulepingute alusel avatavatest krediitidest, kuid see peab katma kõik riskid.

4. Lõikest 2 tulenevad kohustused määratakse kindlaks iga liikmesriigi ja EIPi vahelises garantiilepingus.

Artikkel 5

EIPi hallatavad meetmed

1. EAFile eelnenud EAFide raames AKV riikidele, ÜMTdele ning Prantsusmaa ülemeredepartemangudele antud erilaenudega seotud maksed EIPile ning võetud riskikapitalimeetmetest saadavad tulud ja sissetulekud tagastatakse liikmesriikidele võrdeliselt nende osamaksudega EAFi, millega summad on seotud, välja arvatud juhul, kui nõukogu otsustab komisjoni ettepanekul ühehäälselt paigutada need reservi või eraldada muuks otstarbeks.

2. Eelnevalt lahutatakse liikmesriikidele tagastavatest summadest EIPile ettenähtud vahendustasu lõikes 1 osutatud laenude ja meetmete haldamise eest.

3. Investeerimisrahastu raames 9. ja 10. EAFi alusel võetavatest meetmetest saadavaid EIPi tulusid ja sissetulekuid kasutatakse rahastu raames edaspidi võetavateks meetmeteks vastavalt AKV–EÜ koostöölepingu II lisa artiklile 3 pärast investeerimisrahastuga seotud erikulude ja -kohustuste mahaarvamist.

4. EIPile makstakse täielikku hüvitist lõikes 3 nimetatud investeerimisrahastu meetmete haldamise eest kooskõlas AKV–EÜ koostöölepingu II lisa artikli 3 lõike 1 punktiga a.

Artikkel 6

Vahendid EAFiga seotud toetuskulude katmiseks

1. Toetusmeetmete kulud kaetakse EAFi vahenditega. Artikli 1 lõike 2 punkti a alapunktis iii ja artikli 1 lõikes 5 osutatud vahendid katavad need EAFi kavandamise ja rakendamisega seotud kulutused, mida artikli 10 lõikes 1 osutatud määruses osutatud strateegiadokumendid ja mitmeaastased näidisprogrammid ei hõlma.

2. Toetusmeetmeteks ettenähtud vahenditest võib katta kulusid, mis on seotud

a)	komisjoni hallatavate EAFi vahendite kavandamiseks ja rakendamiseks otseselt vajalike ettevalmistuste, järelmeetmete, kontrolli, raamatupidamise, auditeerimise ja hindamisega;

b)	nimetatud eesmärkide saavutamisega (nt arengupoliitikaalane uurimustöö, kohtumised, teabevahetus, teadlikkuse tõstmine, koolitus ja reklaam, teabevahetuse arvutivõrkudega seotud kulutused) ning

c)	arvutivõrkudega teabevahetuseks või muu haldus- või tehnilise toega seotud kulusid, mis võivad komisjonil seoses EAFi haldamisega tekkida.

Lisaks kasutatakse neid vahendeid komisjoni peakontoris ja delegatsioonides selliste haldustoetuskulude katmiseks, mis on vajalikud AKV–EÜ koostöölepingu ja assotsieerimise otsuse raames rahastatavate meetmete haldamiseks.

Vahendeid ei eraldata Euroopa avaliku teenistuse põhiülesannetega tegelemiseks, s.t komisjoni koosseisulistele töötajatele.

2. PEATÜKK

RAKENDUS- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 7

10. EAFi osamaksud

1. Komisjon, võttes arvesse EIPi prognoosi investeerimisrahastu haldamise ja tegevuse kohta, kinnitab igal aastal ja edastab 15. oktoobriks nõukogule kulukohustuste ja maksete kalkulatsiooni ning käesoleva ja kahe järgmise eelarveaasta osamaksunõuete aastased määrad. Nimetatud summa aluseks on suutlikkus tagada tõhusalt ettepanekule vastav vahendite tase.

2. Komisjoni ettepaneku alusel, milles täpsustatakse komisjonile ja EIPile kuuluv osa, määrab nõukogu artikli 8 kohaselt kvalifitseeritud häälteenamusega aastaste osamaksude ülemmäära teiseks komisjoni ettepanekule järgnevaks aastaks (n+2) ning eelneval aastal määratud ülemmäära piires aastaste osamaksunõuete ülemmäära esimeseks komisjoni ettepanekule järgnevaks aastaks (n+1).

3. Kui lõike 2 kohaselt määratud osamaksud erinevad EAFi kõnealuse eelarveaasta tegelikest vajadustest, esitab komisjon ettepanekud osamaksude muutmise kohta lõikes 2 määratletud ülemmäära piires nõukogule, kes teeb otsuse artiklis 8 sätestatud kvalifitseeritud häälteenamusega.

4. Osamaksud ei tohi ületada lõikes 2 osutatud ülemmäära ning ülemmäära ei ole võimalik suurendada, välja arvatud, kui nõukogu on seda vastavalt artiklile 8 kvalifitseeritud häälteenamusega otsustanud erivajadustel, mis tulenevad erandlikest või ettenägematutest asjaoludest nagu näiteks kriisijärgsed olukorrad. Sellisel juhul tagavad komisjon ja nõukogu, et osamaksud vastavad eeldatavatele maksetele.

5. Komisjon, võttes arvesse EIPi prognoosi, edastab 15. oktoobriks nõukogule oma kulukalkulatsioonid kohustuste, väljamaksete ja osamaksude osas iga lõikes 1 osutatud aastale järgneva kolme aasta kohta.

6. Mis puudutab kooskõlas artikli 1 lõike 2 punktiga b ja artikli 1 lõikega 3 eelmistest EAFidest 10. EAFi ülekantud summasid, arvutatakse iga liikmesriigi osamaks proportsionaalselt selle liikmesriigi osamaksuga vastavasse EAFi.

9. EAFi ja eelmise EAFi vahendite puhul, mida ei ole kantud 10. EAFi, arvutatakse nende mõju iga liikmesriigi osamaksule proportsionaalselt selle liikmesriigi osamaksuga 9. EAFi.

7. Liikmesriikide osamaksude tasumise üksikasjalikud eeskirjad nähakse ette artikli 10 lõikes 2 osutatud finantsmäärusega.

Artikkel 8

Euroopa Arengufondi komitee

1. Komisjoni juurde moodustatakse liikmesriikide valitsuste esindajatest koosnev komitee (edaspidi “EAFi komitee”) komisjoni hallatavate 10. EAFi vahendite jaoks. EAFi komitee eesistuja on komisjoni esindaja ja selle sekretariaaditeenuste eest hoolitseb komisjon. Komitee tööst võtab osa EIPi esindaja.

2. Euroopa Arengufondi komitees arvestatakse liikmesriikide hääli järgmiselt:

Liikmesriik	Häälte osakaal EL-27
Belgia	35
Bulgaaria (7)	[1]
Tšehhi Vabariik	5
Taani	20
Saksamaa	205
Eesti	1
Kreeka	15
Hispaania	79
Prantsusmaa	196
Iirimaa	9
Itaalia	129
Küpros	1
Läti	1
Leedu	1
Luksemburg	3
Ungari	6
Malta	1
Madalmaad	49
Austria	24
Poola	13
Portugal	12
Rumeenia (7)	[4]
Sloveenia	2
Slovakkia	2
Soome	15
Rootsi	27
Ühendkuningriik	148
EL-25 kokku	999
EL-27 kokku (7)	[1 004]

3. EAFi komitee võtab otsuseid vastu kvalifitseeritud häälteenamusega, milleks on 720 häält 999st ning mis esindab vähemalt 13 liikmesriigi poolthääli. Blokeeriv vähemus on 280 häält.

4. Kui ELiga ühineb uus liikmesriik, muudetakse lõikes 2 ettenähtud arvestust ja lõikes 3 osutatud kvalifitseeritud häälteenamust nõukogu ühehäälse otsusega.

5. Nõukogu võtab ühehäälselt vastu EAFi komitee töökorra.

Artikkel 9

Investeerimisrahastu komitee

1. EIPi egiidi all asutatakse komitee (edaspidi “investeerimisrahastu komitee”), mis koosneb liikmesriikide valitsuste esindajatest ja komisjoni esindajast. EIP täidab komitee sekretariaadi ülesandeid ja osutab komiteele abiteenuseid. Investeerimisrahastu komitee esimees valitakse investeerimisrahastu komitee liikmete poolt endi seast.

2. Nõukogu võtab ühehäälselt vastu investeerimisrahastu komitee töökorra.

3. Investeerimisrahastu komitee võtab otsuseid vastu kvalifitseeritud häälteenamusega artikli 8 lõigetes 2 ja 3 sätestatud arvestusele.

Artikkel 10

Rakendussätted

1. Kuni nõukogu otsuseni 10. EAFi rakendusmäärust käsitleva otsuse kohta, jäävad jõusse 9. EAFi sisekokkuleppe artiklite 14–30 kõik asjaomased sätted, ilma et see piiraks käesoleva kokkuleppe artikli 8 kohaldamist ning selles sätestatud liikmesriikide hääleõigust. Rakendusmäärus võetakse vastu ühehäälselt komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast EIPga nõupidamist.

Rakendusmäärus sisaldab kavandamis- ja otsustamismenetluste asjakohaseid muudatusi ja parandusi ning sellega ühtlustatakse selles ulatuses, mis võimalik ühenduse ja EAFi menetlusi, sealhulgas kaasrahastamise aspektide osas. Lisaks kehtestatakse sellega spetsiaalne halduskord rahutagamisrahastu rakendamiseks. Tuletades meelde, et AKV–EÜ koostöölepingu artikli 11 lõike 6 ning artiklite 11a ja 11b rakendamiseks ette nähtud finants- ja tehnilist abi rahastatakse muudest konkreetsetest vahenditest ja mitte AKV–EÜ koostöö rahastamiseks ette nähtud vahenditest, peab nende sätete alusel arendatavad tegevused heaks kiitma eelnevalt määratletud eelarvehaldusmenetluse kaudu.

2. Nõukogu võtab finantsmääruse vastavalt artiklis 8 sätestatule vastu kvalifitseeritud häälteenamusega enne AKV–EÜ koostöölepingu jõustumist komisjoni ettepaneku põhjal ning pärast seda, kui oma arvamused on esitanud EIP teda puudutavate sätete osas ja kontrollikoda.

3. Komisjon teeb ettepaneku lõigetes 1 ja 2 osutatud määruste kohta, milles nähakse muu hulgas ette võimalus delegeerida ülesannete elluviimine kolmandatele isikutele.

Artikkel 11

Finantsrakendamine, raamatupidamine, auditeerimine ja täitmine

1. Komisjon teostab artikli 1 lõike 8, artikli 2 punktide a, b ja c, artikli 3 lõike 1 ja artikli 6 kohaselt enda hallatavate meetmete finantsrakendamist ning rahastab projekte ja programme kooskõlas artikli 10 lõikes 2 osutatud finantsmäärusega. Alusetult makstud summade tagasimaksmiseks pööratakse komisjoni otsused täitmisele vastavalt EÜ asutamislepingu artiklis 256 sätestatud korrale.

2. EIP haldab investeerimisrahastut ja kasutab seda ühenduse nimel meetmete võtmiseks kooskõlas artikli 10 lõikes 2 osutatud finantsmääruses sätestatud eeskirjadega. Seda tehes tegutseb EIP ühenduse nimel ning vastutusel. Kõik nimetatud meetmetest tulenevad õigused, eelkõige krediidiandja või omaniku õigused kuuluvad liikmesriikidele.

3. EIP teostab vastavalt oma põhikirjale ja parimatele pangandustavadele selliste meetmete finantsrakendamist, mida vastavalt artiklile 4 teostatakse laenudena panga omavahenditest, millele on vajaduse korral liidetud intressitoetus EIPi vahenditest.

4. Komisjon koostab ja kiidab heaks EAFi iga eelarveaasta raamatupidamisaruande ning edastab selle Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale.

5. Komisjon teeb kontrollikojale kättesaadavaks artiklis 10 osutatud teabe, et viimane saaks dokumentaalsete tõendite alusel kontrollida EAFi vahenditest antud abi.

6. EIP saadab igal aastal komisjonile ja nõukogule aastaaruande enda hallatavatest EAFi vahenditest rahastatavate meetmete täideviimise kohta.

7. Kontrollikoda kasutab käesoleva artikli lõike 9 kohaste EAFi teostatavate meetmete osas endale EÜ asutamislepingu artikliga 248 antud volitusi. Kontrollikoja volituste täitmise tingimused sätestatakse artikli 10 lõikes 2 osutatud finantsmäärusega.

8. EAFi finantshaldamise täitmine (välja arvatud EIPi hallatavad meetmed) antakse komisjonile Euroopa Parlamendi poolt nõukogu soovituse alusel, kes võtab otsuse vastu artiklis 8 sätestatud kvalifitseeritud häälteenamuse alusel.

9. EIPi hallatavatest EAFi vahenditest rahastatavate meetmete kontrollimisel ja heakskiitmisel kohaldatakse EIPi põhikirjaga selleks ettenähtud korda.

Artikkel 12

Ülevaatamisklausel

Nõukogu võib komisjoni ettepaneku alusel ühehäälselt otsustada muuta artikli 1 lõiget 3 ja II peatükis sisalduvaid artikleid, välja arvatud artiklit 8. EIP on seotud komisjoni ettepanekutega, mis seonduvad EIPi ja investeerimisrahastu tegevusega.

Artikkel 13

Ratifitseerimine, jõustumine ja kestus

1. Iga liikmesriik kiidab käesoleva kokkuleppe heaks oma põhiseadusest tulenevate nõuete kohaselt. Iga liikmesriigi valitsus teeb käesoleva kokkuleppe jõustamiseks vajaliku menetluse täitmise lõpetamise teatavaks Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadile.

2. Käesolev kokkulepe jõustub viimase liikmesriigi poolt käesoleva kokkuleppe heakskiitmisest teatamisele järgneva teise kuu esimesel päeval.

3. Kokkuleppe kestus on sama, mis AKV–EÜ lepingu Ib lisa mitmeaastasel finantsraamistikul. Siiski jääb käesolev kokkulepe olenemata artikli 1 lõikest 4 jõusse nii kauaks kui seda on vaja AKV–EÜ koostöölepingu ja assotsieerimise otsuse ning nimetatud mitmeaastase finantsraamistiku alusel rahastatud meetmete täielikuks rakendamiseks.

Artikkel 14

Autentsed keeled

Käesolev kokkulepe, mille originaal on koostatud ühes eksemplaris eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures tekstid kõigis nendes keeltes on võrdselt autentsed, antakse hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadi arhiivi, kes edastab tõestatud koopia iga allakirjutanud riigi valitsusele.

Hecho en Bruselas, el diecisiete de julio de dos mil seis.

V Bruselu dne sedmnáctého července dva tisíce šest.

Udfærdiget i Bruxelles den syttende juli to tusind og seks.

Geschehen zu Brüssel am siebzehnten Juli zweitausendsechs.

Kahe tuhande kuuenda aasta juulikuu seitsmeteistkümnendal päeval Brüsselis.

'Εγινε στις Βρυξέλλες, στις δέκα επτά Ιουλίου δύο χιλιάδες έξι.

Done at Brussels on the seventeenth day of July in the year two thousand and six.

Fait à Bruxelles, le dix-sept juillet deux mille six.

Fatto a Bruxelles, addì diciassette luglio duemilasei.

Briselē, divtūkstoš sestā gada septiņpadsmitajā jūlijā.

Priimta du tūkstančiai šeštų metų liepos septynioliktą dieną Briuselyje.

Kelt Brüsszelben, a kettőezer hatodik év július tizenhetedik napján.

Magħmul fi Brussel, fis-sbatax jum ta' Lulju tas-sena elfejn u sitta.

Gedaan te Brussel, de zeventiende juli tweeduizend zes.

Sporządzono w Brukseli, dnia siedemnastego lipca roku dwa tysiące szóstego.

Feito em Bruxelas, em dezassete de Julho de dois mil e seis.

V Bruseli dňa sedemnásteho júla dvetisícšesť.

V Bruslju, sedemnajstega julija leta dva tisoč šest.

Tehty Brysselissä seitsemäntenätoista päivänä heinäkuuta vuonna kaksituhattakuusi.

Som skedde i Bryssel den sjuttonde juli tjugohundrasex.

Pour Sa Majesté le Roi des Belges

Voor Zijne Majesteit de Koning der Belgen

Für Seine Majestät den König der Belgier

Za prezidenta České republiky

For Hendes Majestæt Danmarks Dronning

Für den Präsidenten der Bundesrepublik Deutschland

Eesti Vabariigi Presidendi nimel

Για τον Πρόεδρο της Ελληνικής Δημοκρατίας

Por Su Majestad el Rey de España

Pour le Président de la République française

Thar ceann Uachtarán na hÉireann

For the President of Ireland

Per il Presidente della Repubblica italiana

Για τον Πρόεδρο της Κυπριακής Δημοκρατίας

Latvijas Republikas Valsts prezidentes vārdā

Lietuvos Respublikos Prezidento vardu

Pour Son Altesse Royale le Grand-Duc de Luxembourg

A Magyar Köztársaság Elnöke részéről

Għall-President ta' Malta

Voor Hare Majesteit de Koningin der Nederlanden

Für den Bundespräsidenten der Republik Österreich

Za Prezydenta Rzeczypospolitej Polskiej

Pelo Presidente da República Portuguesa

Za predsednika Republike Slovenije

Za prezidenta Slovenskej republiky

Suomen Tasavallan Presidentin puolesta

För Republiken Finlands President

För Konungariket Sveriges regering

For Her Majesty the Queen of the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland

(1) EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3. Lepingut on muudetud Luxembourgis 25. juunil 2005. aastal allkirjastatud lepinguga (ELT L 287, 28.10.2005, lk 4).

(2) EÜT L 314, 30.11.2001, lk 1.

(3) ELT L 156, 18.6.2005, lk 19.

(4) EÜT L 317, 15.12.2000, lk 355.

(5) ELT C 46, 24.2.2006, lk 1.

(6) Osamaksu hinnanguline suurus.

(7) Eeldatav häälte osakaal.

9.9.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 247/46

NÕUKOGUS KOKKU TULNUD LIIKMESRIIKIDE VALITSUSTE ESINDAJATE OTSUS,

10. aprill 2006,

mis käsitleb sisekokkuleppe (millega muudetakse 18. septembri 2000. aasta sisekokkulepet AKV–EÜ partnerluslepingu rakendamiseks võetavate meetmete ja järgitavate menetluste kohta) ajutist kohaldamist

(2006/611/EÜ)

NÕUKOGUS KOKKU TULNUD EUROOPA ÜHENDUSE LIIKMESRIIKIDE VALITSUSTE ESINDAJAD,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse 23. juunil 2000. aastal Cotonous (Beninis) allkirjastatud AKV–EÜ partnerluslepingut (edaspidi “AKV–EÜ leping”), mida on muudetud 25. juunil 2005. aastal Luxembourgis allkirjastatud lepinguga (edaspidi “AKV–EÜ lepingu muutmise leping”),

võttes arvesse komisjoni eelnõu,

ning arvestades järgmist:

(1)	AKV–EÜ lepingu artikli 95 lõike 3 kohaselt võttis AKV–EÜ ministrite nõukogu 25. juunil 2005 vastu otsuse nr 5/2005 (1) üleminekumeetmete kohta, mida kohaldatakse AKV–EÜ läbi vaadatud partnerluslepingu allkirjastamise kuupäevast kuni jõustumise kuupäevani.

(2)

Nende üleminekumeetmete vastuvõtmine tähendab AKV–EÜ lepingu muutmise lepingu enamiku sätete varasemat kohaldamist, välja arvatud vajalikud muudatused iga-aastasesse finantsraamistikku ja terrorismivastast võitlust ning massihävitusrelvade leviku vastast koostööd käsitlevatesse sätetesse, mis sõltuvad nõukogu otsusest rahaliste vahendite eraldamise kohta.

(3)

Nõukogus kokku tulnud liikmesriikide esindajad on kokku leppinud 18. septembri 2000. aasta sisekokkuleppe muutmise sisekokkuleppe (edaspidi “sisekokkuleppe muutmise kokkulepe”) AKV–EÜ partnerluslepingu rakendamiseks võetavate meetmete ja järgitavate menetluste kohta. Sisekokkulepe muutmise kokkulepe ei saa jõustuda enne, kui iga liikmesriik on selle vastavalt oma põhiseadusest tulenevatele nõuetele vastu võtnud.

(4)	AKV–EÜ ministrite nõukogu otsuse nr 5/2005 artikli 2 kohaselt peavad liikmesriigid ja ühendus, igaüks enda nimel, võtma tarvitusele üleminekumeetmete rakendamiseks vajalikud meetmed.

(5)	Selleks et kehtestada menetlused, mida liikmeriigid AKV–EÜ lepingu muutmise lepingu varasema kohaldamise perioodil järgima peavad, tuleb sätestada sisekokkuleppe muutmise kokkuleppe ajutine kohaldamine,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate sisekokkulepet, millega muudetakse 18. septembri 2000. aasta sisekokkulepet AKV–EÜ partnerluslepingu rakendamiseks võetavate meetmete ja järgitavate menetluste kohta (edaspidi “sisekokkuleppe muutmise kokkulepe”), kohaldatakse ajutiselt alates 25. juunist 2005.

Sisekokkuleppe muutmise kokkuleppe tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub samal ajal kui AKV–EÜ muutmise lepingu varasemaks rakendamiseks võetavad üleminekumeetmed.

Otsus jääb jõusse kuni läbivaadatud AKV–EÜ lepingu rakendamiseks võetavaid meetmeid ja järgitavaid menetlusi käsitleva muudetud sisekokkuleppe jõustumiseni.

Artikkel 3

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Luxembourg, 10. aprill 2006

Liikmesriikide valitsuste nimel

eesistuja

U. PLASSNIK

(1) ELT L 287, 28.10.2005, lk 1.

NÕUKOGUS KOKKU TULNUD

liikmesriikide valitsuste esindajate sisekokkulepe, millega muudetakse 18. septembri 2000. aasta sisekokkulepet AKV–EÜ partnerluslepingu rakendamiseks võetavate meetmete ja järgitavate menetluste kohta

NÕUKOGUS KOKKU TULNUD EUROOPA ÜHENDUSE LIIKMESRIIKIDE VALITSUSTE ESINDAJAD,

VÕTTES ARVESSE Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

VÕTTES ARVESSE 23. juunil 2000. aastal Cotonous (Beninis) allkirjastatud AKV–EÜ partnerluslepingut (edaspidi “AKV–EÜ leping”),

VÕTTES ARVESSE komisjoni eelnõu,

ning arvestades järgmist:

(1)	27. aprilli 2004. aasta otsusega volitas nõukogu komisjoni alustama läbirääkimisi AKV riikidega AKV–EÜ lepingu muutmise üle. Läbirääkimised lõpetati Brüsselis 23. veebruaril 2005. aastal. AKV–EÜ lepingu muutmise leping allkirjastati Luxembourgis 25. juunil 2005. aastal.

(2)	Seetõttu on vaja muuta nõukogus kokku tulnud liikmesriikide esindajate 18. septembri 2000. aasta sisekokkulepet AKV–EÜ partnerluslepingu (1) rakendamiseks võetavate meetmete ja järgitavate menetluste kohta (edaspidi “sisekokkulepe”).

(3)	Sisekokkuleppega kehtestatud menetlust tuleb muuta, et võtta arvesse AKV–EÜ lepingu muutmise lepinguga artiklitesse 96 ja 97 tehtud muudatusi. Menetlust tuleb muuta ka sellepärast, et võtta arvesse uut artiklit 11b, mille lõige 1 on AKV–EÜ muutmise lepingu oluliseks osaks,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 18. septembri 2000. aasta sisekokkulepet AKV–EÜ partnerluslepingu rakendamiseks võetavate meetmete ja järgitavate menetluste kohta muudetakse järgmiselt.

Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 3

Liikmesriikide seisukoha AKV–EÜ lepingu artiklite 11b, 96 ja 97 rakendamiseks, kui see seisukoht käsitleb nende pädevuses olevaid küsimusi, võtab vastu nõukogu, toimides lisas sätestatud korras.

Kui kavandatavad meetmed käsitlevad liikmesriikide pädevusse kuuluvaid küsimusi, võib nõukogu toimida ka liikmesriigi algatusel.”

Artikkel 9 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 9

Käesolev kokkulepe, mille originaal on koostatud ühes eksemplaris eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik kakskümmend teksti on võrdselt autentsed, antakse hoiule nõukogu peasekretariaadi arhiivi ja peasekretariaat edastab kinnitatud koopia kõikide alla kirjutanud riikide valitsustele.”

Lisa asendatakse järgmisega:

“LISA

AKV–EÜ lepingu artikli 8 kohaselt ammendavad ühendus ja tema liikmesriigid kõik AKV riigiga poliitilise dialoogi pidamise võimalused, enne kui alustavad lepingu artiklis 96 ette nähtud nõupidamismenetlust, välja arvatud eriti pakilistel juhtudel. Artikli 8 alusel peetav dialoog peab olema süstemaatiline ning toimuma lepingu VII lisa artiklis 2 sätestatud korras. Riiklikul ja piirkondlikul tasandil peetava dialoogi puhul, kui sellesse on kaasatud parlamentaarne ühisassamblee, esindavad viimast ametis olevad kaasesimehed või volitatud esindajad.

Kui nõukogu leiab komisjoni või liikmesriigi algatusel, olles ammendanud lepingu artikli 8 kohaselt kõik dialoogi pidamise võimalused, et AKV riik ei ole täitnud mõnes läbivaadatud AKV–EÜ lepingu artiklites 9 ja 11b osutatud olulises osas oma kohustusi või on esinenud tõsine korruptsioonijuhtum, kutsutakse asjaomane AKV riik nõupidamisele läbivaadatud AKV–EÜ lepingu artiklite 11b, 96 või 97 alusel, välja arvatud juhul, kui tegemist on eriti pakilise juhtumiga.

Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega.

Nõupidamistel esindavad ühendust nõukogu eesistujariik ja komisjon ning ühendus püüab tagada võrdset esindatust. Nõupidamistel keskendutakse asjaomase poole võetavatele meetmetele ja need toimuvad AKV–EÜ lepingu VII lisas sätestatud korras.

Kui AKV–EÜ lepingu artiklites 11b, 96 ja 97 sätestatud nõupidamiste tähtajad aeguvad ja hoolimata kõikidest jõupingutustest ei ole leitud lahendust või viivitamatult juhul, kui tegemist on eriti pakilise juhtumiga või nõupidamistest keeldumisega, võib nõukogu nende artiklite kohaselt võtta komisjoni ettepanekul kvalifitseeritud häälteenamusega asjakohased meetmed, sealhulgas lepingu kohaldamise osaline peatamine. Nõukogu teeb otsuse ühehäälselt juhul, kui on tegemist AKV–EÜ lepingu kohaldamise täieliku peatamisega asjaomase AKV riigi puhul.

Nimetatud meetmed kehtivad kuni selle ajani, mil nõukogu on vastavalt esimeses lõigus sätestatud menetluskorrale võtnud vastu otsuse varem võetud meetmete muutmise või kehtetuks tunnistamise kohta, või vajaduse korral kuni otsuses märgitud ajani.

Sel eesmärgil vaatab nõukogu korrapäraselt ja vähemalt iga kuue kuu järel läbi eespool nimetatud meetmed.

Nõukogu eesistuja teatab selliselt vastu võetud meetmetest enne nende jõustumist asjaomasele AKV riigile ja AKV–EÜ ministrite nõukogule.

Nõukogu otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Kui meetmed võetakse vastu viivitamata, adresseeritakse sellekohane teade AKV riigile ja AKV–EÜ ministrite nõukogule samal ajal kui nõupidamiskutse.

4.	Euroopa Parlamenti teavitatakse viivitamata ja täies ulatuses punktide 2 ja 3 alusel tehtud otsustest.”

Artikkel 2

Käesoleva kokkuleppe kiidab iga liikmesriik heaks oma põhiseadusest tulenevate nõuete kohaselt. Iga liikmesriigi valitsus teatab nõukogu peasekretariaadile käesoleva kokkuleppe jõustumiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

Juhul kui esimeses lõigus sätestatu on täidetud, jõustub käesolev kokkulepe samaaegselt AKV–EÜ lepinguga. (2) See jääb jõusse nimetatud lepingu kehtivuse ajaks.

Hecho en Luxemburgo, el diez de abril de dos mil seis.

V Lucemburku dne desátého dubna dva tisíce šest.

Udfærdiget i Luxembourg den tiende april to tusind og seks.

Geschehen zu Luxemburg am zehnten April zweitausendsechs.

Kahe tuhande kuuenda aasta aprillikuu kümnendal päeval Luxembourgis.

'Εγινε στo Λουξεμβούργο, στις δέκα Απριλίου δύο χιλιάδες έξι.

Done at Luxembourg on the tenth day of April in the year two thousand and six.

Fait à Luxembourg, le dix avril deux mille six.

Fatto a Lussemburgo, addì dieci aprile duemilasei.

Luksemburgā, divtūkstoš sestā gada desmitajā aprīlī.

Priimta du tūkstančiai šeštų metų balandžio dešimtą dieną Liuksemburge.

Kelt Luxembourgban, a kettőezer hatodik év április tizedik napján.

Magħmul fil-Lussemburgu, fl-għaxar jum ta' April tas-sena elfejn u sitta.

Gedaan te Luxemburg, de tiende april tweeduizend zes.

Sporządzono w Luksemburgu dnia dziesiątego kwietnia roku dwa tysiące szóstego.

Feito no Luxemburgo, em dez de Abril de dois mil e seis.

V Luxemburgu dňa desiateho apríla dvetisícšesť.

V Luxembourgu, desetega aprila leta dva tisoč šest.

Tehty Luxemburgissa kymmenentenä päivänä huhtikuuta vuonna kaksituhattakuusi.

Som skedde i Luxemburg den tionde april tjugohundrasex.

Pour le Royaume de Belgique

Voor het Koninkrijk België

Für das Königreich Belgien

Cette signature engage également la Communauté française, la Communauté flamande, la Communauté germanophone, la Région wallone, la Région flamande et la Région de Bruxelles-Capitale.

Deze handtekening verbindt eveneens de Vlaamse Gemeenschap, de Franse Gemeenschap, de Duitstalige Gemeenschap, het Vlaamse Gewest, het Waalse Gewest en het Brussels Hoofdstedelijk Gewest.

Diese Unterschrift bindet zugleich die Deutschsprachige Gemeinschaft, die Flämische Gemeinschaft, die Französische Gemeinschaft, die Wallonische Region, die Flämische Region und die Region Brüssel-Hauptstadt.

Za Českou republiku

På Kongeriget Danmarks vegne

Für die Bundesrepublik Deutschland

Eesti Vabariigi nimel

Για την Ελληνική Δημοκρατία

Por el Reino de España

Pour la République française

Thar cheann Na hÉireann

For Ireland

Per la Repubblica italiana

Για την Κυπριακή Δημοκρατία

Latvijas Republikas vārdā

Lietuvos Respublikos vardu

Pour le Grand-Duché de Luxembourg

A Magyar Köztársaság részéről

Għar-Repubblika ta' Malta

Voor het Koninkrijk der Nederlanden

Für die Republik Österreich

W imieniu Rzeczypospolitej Polskiej

Pela República Portuguesa

Za Republiko Slovenijo

Za Slovenskú republiku

Suomen tasavallan puolesta

För Republiken Finland

För Konungariket Sverige

For the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland

(1) EÜT L 317, 15.12.2000, lk 376.

(2) Nõukogu peasekretariaat avaldab käesoleva kokkuleppe jõustumise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 247

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	49. köide 9. september 2006

Sisukord		I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1328/2006, 8. september 2006, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	1
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1329/2006, 8. september 2006, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1725/2003 (millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1606/2002) seoses rahvusvahelise finantsaruandluse tõlgendamise komitee (IFRIC) tõlgendustega 8 ja 9 ( 1 )	3
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1330/2006, 8. september 2006, tasandustoetuse täiendava ettemakse tegemise kohta banaanisektoris 2006. aasta eest	9
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1331/2006, 8. september 2006, millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes määrusega (EÜ) nr 1002/2006 2006/2007. turustusaastaks kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid imporditollimakse	10
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1332/2006, 8. september 2006, millega muudetakse teraviljasektori imporditollimakse alates 9. septembrist 2006	12
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1333/2006, 8. september 2006, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1298/2006, millega määratakse kindlaks töötlemata kujul eksporditava valge suhkru ja toorsuhkru eksporditoetused	15
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1334/2006, 8. september 2006, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1299/2006 (millega määratakse kindlaks töötlemata kujul eksporditavate siirupite ja teatavate muude suhkrutoodete eksporditoetused)	17
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1335/2006, 8. september 2006, kõrgekvaliteedilise värske, jahutatud või külmutatud veiseliha impordisertifikaatide väljaandmise kohta	19
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1336/2006, 8. september 2006, millega muudetakse asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate suhkru sektori teatavate toodete suhtes kohaldatavaid toetusemäärasid	20

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	052	86,4
0702 00 00	999	86,4
0707 00 05	052	101,8
0707 00 05	999	101,8
0709 90 70	052	94,6
0709 90 70	999	94,6
0805 50 10	388	58,6
	524	53,1
	528	57,3
	999	56,3
0806 10 10	052	77,9
	220	135,2
	400	177,1
	624	118,8
	804	95,7
	999	120,9
0808 10 80	388	90,6
	400	91,2
	508	83,5
	512	90,9
	528	59,3
	720	81,1
	800	148,9
	804	93,6
	999	92,4
0808 20 50	052	114,7
	388	101,1
	720	60,3
	999	92,0
0809 30 10, 0809 30 90	052	115,1
0809 30 10, 0809 30 90	999	115,1
0809 40 05	052	102,6
	066	61,0
	098	41,6
	624	149,5
	999	88,7

(EUR)
CN-kood	Tüüpiline hind kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta	Täiendav imporditollimaks kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta
1701 11 10 (1)	22,86	4,87
1701 11 90 (1)	22,86	10,10
1701 12 10 (1)	22,86	4,68
1701 12 90 (1)	22,86	9,67
1701 91 00 (2)	31,62	9,42
1701 99 10 (2)	31,62	4,90
1701 99 90 (2)	31,62	4,90
1702 90 99 (3)	0,32	0,34

CN-kood	Kirjeldus	Imporditollimaks (1) (EUR/t)
1001 10 00	Kõva nisu, kõrge kvaliteediga	0,00
	keskmise kvaliteediga	0,00
	madala kvaliteediga	0,00
1001 90 91	Pehme nisu seeme	0,00
ex 1001 90 99	Pehme nisu, kõrge kvaliteediga, v.a külviks	0,00
1002 00 00	Rukis	12,96
1005 10 90	Mais, külviks, v.a hübriidmais	47,36
1005 90 00	Mais, v.a külviks (2)	47,36
1007 00 90	Terasorgo, v.a hübriidkülviseeme	17,95

	II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	Nõukogu
*	AKV–EÜ Ministrite nõukogu otsus nr 1/2006, 2. juuni 2006, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2008–2013 ja muudetakse muudetud AKV–EÜ koostöölepingut	22
	Komisjon
*	Komisjoni otsus, 4. august 2006, millega määratakse liikmesriikide kaupa kindlaks Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi jaoks ettenähtud kulukohustuste assigneeringute suunav jaotus ajavahemikuks 2007–2013 (teatavaks tehtud numbri K(2006) 3473 all)	26
	Liikmesriikide valitsuste esindajate konverents
*	Nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate otsus, 17. juuli 2006, nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate sisekokkuleppe (mis käsitleb ühenduse abi rahastamist vastavalt mitmeaastasele finantsraamistikule aastateks 2008–2013 AKV–EÜ koostöölepingu alusel ja finantsabi eraldamist nendele ülemeremaadele ja -territooriumidele, mille suhtes kohaldatakse EÜ asutamislepingu neljandat osa) ajutise rakendamise kohta	30
	Sisekokkulepe nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate vahel ühenduse abi rahastamise kohta mitmeaastase finantsraamistiku (2008–2013) alusel vastavalt AKV–EÜ koostöölepingule ning finantsabi eraldamise kohta nendele ülemeremaadele ja -territooriumidele, mille suhtes kohaldatakse EÜ asutamislepingu neljandat osa	32
*	Nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate otsus, 10. aprill 2006, mis käsitleb sisekokkuleppe (millega muudetakse 18. septembri 2000. aasta sisekokkulepet AKV–EÜ partnerluslepingu rakendamiseks võetavate meetmete ja järgitavate menetluste kohta) ajutist kohaldamist	46
	Nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate sisekokkulepe, millega muudetakse 18. septembri 2000. aasta sisekokkulepet AKV–EÜ partnerluslepingu rakendamiseks võetavate meetmete ja järgitavate menetluste kohta	48

CN-kood	Kirjeldus	Toetusemäär EUR/100 kg
		Toetuse eelkinnituse puhul	Muudel juhtudel
1701 99 10	Töötlemata valge suhkur	28,42	28,42