ISSN 1725-5082

Euroopa Liidu

Teataja

L 241
European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

49. köide
2. september 2006

Sisukord

 

I   Aktid, mille avaldamine on kohustuslik

Lehekülg

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1287/2006, 10. august 2006, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ seoses investeerimisühingute registripidamise kohustuse, tehinguaruandluse, turu läbipaistvuse, finantsinstrumentide kauplemisele lubamise ning nimetatud direktiivi jaoks määratletud mõistetega ( 1 )

1

 

*

Komisjoni direktiiv 2006/73/EÜ, 10. august 2006, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ seoses investeerimisühingute suhtes kohaldatavate organisatsiooniliste nõuete ja tegutsemistingimustega ning nimetatud direktiivi jaoks määratletud mõistetega ( 1 )

26

 

 

(1)   EMPs kohaldatav tekst.

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.

I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik

2.9.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 241/1

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1287/2006,

10. august 2006,

millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ seoses investeerimisühingute registripidamise kohustuse, tehinguaruandluse, turu läbipaistvuse, finantsinstrumentide kauplemisele lubamise ning nimetatud direktiivi jaoks määratletud mõistetega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/39/EÜ (finantsinstrumentide turgude kohta, millega muudetakse nõukogu direktiive 85/611/EMÜ ja 93/6/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/12/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/22/EMÜ), (1) eriti selle artikli 4 lõike 1punkte 2 ja 7 ning lõiget 2, artikli 13 lõiget 10, artikli 25 lõiget 7, artikli 27 lõiget 7, artikli 28 lõiget 3, artikli 29 lõiget 3, artikli 30 lõiget 3, artikli 40 lõiget 6, artikli 44 lõiget 3, artikli 45 lõiget 3, artikli 56 lõiget 5 ja artikli 58 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiiviga 2004/39/EÜ on kehtestatud ühenduse finantsturgude regulatiivse korra üldine raamistik, milles on sätestatud muu hulgas tegutsemistingimused, mida investeerimisühingud peavad järgima investeerimis- ja kõrvalteenuste osutamisel ning investeerimistegevuse läbiviimisel, investeerimisühingutele, kes osutavad selliseid teenuseid ja viivad sellist tegevust läbi professionaalsel tasemel, ning reguleeritud turgudele esitatavad organisatsioonilised nõuded (sealhulgas registripidamise kohustus), finantsinstrumentidega tehtavatele tehingutele esitatavad tehinguaruandluse nõuded ja aktsiatehingutele esitatavad läbipaistvuse nõuded.

(2)

On asjakohane, et käesolev õigusakt on määruse vormis, et tagada kõigis liikmesriikides ühtne kord, toetada turu terviklikkust ning investeerimis- ja kõrvalteenuste piiriülest osutamist ning võimaldada ühtse turu edasist konsolideerumist. Sätetel, mis seonduvad registripidamise teatavate aspektide, tehinguaruandluse, läbipaistvuse ja kaubatuletisinstrumentidega, on riigi õigusaktide ja klientidega suhteid reguleerivate üksikasjalike õigusaktidega väike ühisosa.

(3)

Üksikasjalikud ja täielikult ühtlustatud läbipaistvuse nõuded ja tehinguaruandlust reguleerivad eeskirjad on asjakohased, et tagada väärtpaberiturgude võrdsed turutingimused ja ladus toimimine kõikjal ühenduses ning võimaldada kõnealuste turgude tegelikku integreerumist. Registripidamise teatavad aspektid on tihedalt seotud, sest neis kasutatakse tehinguaruandluse ja läbipaistvuse jaoks määratletutega samu mõisteid.

(4)

Direktiiviga 2004/39/EÜ finantsinstrumentidega tehtavate tehingute suhtes kehtestatud tehinguaruandluse nõudeid reguleeriva korra eesmärgiks on tagada, et asjaomased pädevad asutused oleksid nõuetekohaselt teavitatud tehingutest, mille suhtes nad peavad järelevalvet tegema. Sel eesmärgil on vaja tagada, et kõigilt investeerimisühingutelt kogutaks ühesugune andmekogum, mis varieerub liikmesriikide vahel minimaalselt, et piiriüleselt tegutsevate ettevõtete suhtes kohaldatavad aruandekohustused erineksid võimalikult väikses ulatuses ja et pädevad asutused saaksid võimalikult suurt osa enda hoitavast teabest jagada teiste pädevate asutustega. Meetmete eesmärgiks on ka tagada, et pädevad asutused oleksid sellises positsioonis, et nad saaksid käesoleva direktiivi kohaseid kohustusi täita võimalikult kiiresti ja tõhusalt.

(5)

Reguleeritud turul kauplemisele lubatud aktsiatega tehtavate tehingute läbipaistvuse nõudeid reguleeriva, direktiiviga 2004/39/EÜ kehtestatud korra eesmärgiks on tagada investorite piisav informeeritus kõnealuste aktsiatega tehtavate tegelike ja võimalike tehingute tegelikust tasemest, sõltumata sellest, kas kõnealuseid tehinguid tehakse reguleeritud turgudel, mitmepoolsetes kauplemissüsteemides, kliendi korralduste ühendusesisestes täitjates või väljaspool neid kauplemiskohti. Kõnealused nõuded on osa laiemast eeskirjade raamistikust, mille eesmärgiks on soodustada kauplemiskohtade vahelist täitmisteenuste konkurentsi, et suurendada investori valikuvõimalusi, soodustada innovatsiooni, vähendada tehingukulusid ja suurendada hinnakujunemise protsessi tõhusust kõikjal ühenduses. Kõrge läbipaistvuse tase on kõnealuse raamistiku oluline osa, mille abil tagada võrdsel tasemel mänguruum kauplemiskohtade vahel, et konkreetsete aktsiatega seonduvat hinnamääramise mehhanismi ei kahjustaks likviidsuse fragmenteerumine ja et investorid selle tulemusel kahju ei kannaks. Teiselt poolt tunnistatakse kõnealuses direktiivis, et võivad esineda asjaolud, mille puhul võib olla vajalik teha erandeid kauplemiseelse läbipaistvuse kohustustest või lükata kauplemisjärgse läbipaistvuse kohustuste täitmine edasi. Käesolevas määruses on sätestatud üksikasjad kõnealuste olukordade kohta, pidades silmas nii vajadust tagada kõrge läbipaistvuse tase kui ka tagada, et likviidsus kauplemiskohtades ja mujal ei saaks tehingute avalikustamise kohustuse ja sellest tuleneva riskipositsioonide avalikustamise soovimatu tagajärjena kahjustada.

(6)

Registripidamise sätete kohaldamisel peaks viidet korralduse liigile mõistma viitena sellele, kas tegemist on piirangukäsu, turustuskorralduse või muud konkreetset liiki korraldusega. Registripidamise sätete kohaldamisel peaks viidet korralduse või tehingu iseloomule mõistma viitena väärtpaberite märkimise korraldusele või väärtpaberite märkimisele, optsiooni kasutamise korraldusele või optsiooni kasutamisele või muudele samalaadsetele kliendi korraldustele või tehingutele.

(7)

Selles etapis ei ole vajalik pädevate asutuste vahelise teabevahetuse korra liiki, iseloomu ega keerukust täpsustada ega üksikasjalikult ette näha.

(8)

Kui pädeva asutuse teatisele, mis seondub likviidsuse alusel kõige kohasema turu alternatiivse määramisega, mõistliku aja jooksul ei reageerita või kui pädev asutus ei nõustu teise asutuse tehtud arvutusega, peaksid asjaomased pädevad asutused püüdma ühiselt lahenduse leida. Pädevatel asutustel on võimalik arutada küsimust vajadusel Euroopa väärtpaberituru reguleerijate komitees.

(9)

Pädevad asutused peaksid tehingute kohta teabe vahetamise korra väljatöötamist ja rakendamist omavahel koordineerima. Ka sealjuures on pädevatel asutustel võimalik arutada kõnealuseid küsimusi Euroopa väärtpaberituru reguleerijate komitees. Pädevad asutused peaksid kõnealusest korrast aru andma komisjonile, kes omakorda teavitab sellest Euroopa väärtpaberikomiteed. Koordineerimise juures peaksid pädevad asutused arvesse võtma vajadust teha investeerimisühingute tegevuse üle tõhusat järelevalvet, eesmärgiga tagada, et nad tegutsevad ausalt, õiglaselt ja professionaalselt ning viisil, mis soodustab turu terviklikkust ühenduses, vajadust selle järele, et otsused tugineksid põhjalikule tasuvusanalüüsile, vajadust tagada, et tehingu teavet kasutatakse üksnes pädevate asutuste ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks, ning vajadust tõhusa ja aruandekohustust sisaldava halduskorra järele, mida rakendataks mis tahes vajalikuks peetava ühise süsteemi suhtes.

(10)

Asjakohane on sätestada kriteeriumid selle määramiseks, millal reguleeritud turu toimingud on vastuvõtvas liikmesriigis olulise tähtsusega ja millised on kõnealuse staatuse tagajärjed, sellisel viisil, millega välditaks olukorda, kus reguleeritud turule pannakse kohustus suhelda rohkem kui ühe pädeva asutusega või nendele asutustele alluda, kui vastasel juhul sellist kohustust ei oleks.

(11)

ISO 10962 (Finantsinstrumentide liigitamise juhend) on näide ühtsest finantsinstrumentide liigitamise rahvusvaheliselt tunnustatud standardist.

(12)

Kauplemiseelse läbipaistvuse nõuete suhtes loobumise kohaldamisel või kauplemisjärgse läbipaistvuse kohustuste täitmise edasilükkamise lubamisel peaksid pädevad asutused kohtlema kõiki reguleeritud turge ja mitmepoolseid kauplemissüsteeme võrdselt ja mittediskrimineerival viisil, nii et loobumist või edasilükkamist kohaldataks võrdselt kas kõigi reguleeritud turgude või mitmepoolsete kauplemissüsteemide suhtes, kellele nad direktiivi 2004/39/EÜ kohaselt tegevusloa on andnud, või neist mitte ühegi suhtes. Loobumist või edasilükkamist võimaldavad pädevad asutused ei tohiks kehtestada täiendavaid nõudeid.

(13)

Asjakohane on eeldada, et reguleeritud turu või mitmepoolse kauplemissüsteemi hallatav kauplemisalgoritm peaks tavaliselt püüdma kaubeldavat kogust maksimeerida, kuid võimalikud peaksid olema ka muud kauplemisalgoritmid.

(14)

Pädeva asutuse võimaldatud loobumine direktiivi 2004/39/EÜ artiklist 29 või 44 tulenevatest kauplemiseelse läbipaistvuse kohustustest ei tohiks võimaldada investeerimisühingutel vältida kõnealuste kohustuste täitmist seoses likviidsete aktsiatega tehtavate selliste tehingutega, mille nad sõlmivad kahepoolsetel alustel reguleeritud turu või mitmepoolse kauplemissüsteemi eeskirjade kohaselt ja mille suhtes nende tegemise korral reguleeritud turu või mitmepoolse kauplemissüsteemi eeskirjade väliselt kohaldataks nõuet avaldada kõnealuse direktiivi artiklis 27 sätestatud noteeringud.

(15)

Tegevust tuleks lugeda investeerimisühingu jaoks olulise ärilise tähtsusega olevaks, kui see tegevus on oluline tulu- või kuluallikas. Sel eesmärgil peaks olulisuse hindamisel iga juhtumi puhul arvesse võtma seda, millises ulatuses tegevust eraldi läbi viiakse või korraldatakse, aga ka tegevuse rahalist väärtust ning tegevuse suhtelist tähtsust võrreldes ühingu kogu äritegevusega ja kogu tegevusega asjaomase aktsia turul, kus ühing tegutseb. Tegevust peaks olema võimalik lugeda ühingu jaoks oluliseks tuluallikaks ka juhul, kui kõnealuse juhtumi puhul on asjakohased vaid üks või kaks nimetatud tegurit.

(16)

Aktsiaid, millega ei kaubelda igapäevaselt, ei tohiks direktiivi 2004/39/EÜ kohaldamisel käsitleda likviidset turgu omavana. Kui aga erakorraliste asjaolude tõttu on aktsiaga kauplemine peatatud põhjustel, mis seonduvad korrapärase turu säilitamise või vääramatu jõuga, ja seetõttu aktsiaga mõne kauplemispäeva jooksul ei kaubelda, ei tohiks see tähendada, et aktsiat ei saa käsitleda likviidset turgu omavana.

(17)

Direktiivi 2004/39/EÜ artiklite 27–30, 44 ja 45 ning käesoleva määruse kohane teatavate noteeringute, korralduste ja tehingute avalikustamise nõue ei tohiks piirata reguleeritud turgude ja mitmepoolsete kauplemissüsteemide õigust nõuda oma liikmetelt või osalistelt muu sellise teabe avalikustamist.

(18)

Teabe, mille avalikustamist nõutakse ajal, mis on võimalikult lähedane reaalajale, peaks avalikustama nii kiiresti, kui see on tehniliselt võimalik, eeldades tegevisikult mõistlikku tõhususe taset ja mõistlikul tasemel kulutusi süsteemidele. Teabe peaks avaldama kolmeminutilise maksimaalse tähtaja lõpu lähedasel ajal üksnes erandlikel juhtudel, mil olemasolevad süsteemid ei võimalda avaldamist lühema tähtaja jooksul.

(19)

Käesoleva määruse sätete kohaldamisel direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti 18 alapunkti c määratlusele vastava siirdväärtpaberi reguleeritud turul kauplemisele lubamise suhtes peaks väärtpaberi puhul, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/71/EÜ (väärtpaberite üldsusele pakkumisel või kauplemisele lubamisel avaldatava prospekti ja direktiivi 2001/34/EÜ muutmise kohta) (2) määratlusele, kõnealuse finantsinstrumendi hindamiseks vajaliku avalikkusele kättesaadava teabe lugema piisavaks.

(20)

Avatud investeerimisfondide (UCITS) emiteeritud aktsiate või osakute reguleeritud turul kauplemisele lubamine ei tohiks võimaldada nõukogu 20. detsembri 1985. aasta direktiivi 85/611/EMÜ (avatud investeerimisfonde (UCITS) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta) (3) asjaomaste sätete ja eelkõige kõnealuse direktiivi artiklite 44–48 täitmist vältida.

(21)

Tuletislepingut peaks lugema direktiivi 2004/39/EÜ I lisa C jao punkti 7 kohaseks finantsinstrumendiks vaid juhul, kui see on seotud kaubaga ja vastab käesolevas määruses sätestatud kriteeriumidele, mille alusel määratakse, kas lepingut peaks lugema muude tuletisinstrumentide omadustega olevaks ja kommertseesmärgil mitte ettenähtuks. Tuletislepingut peaks lugema kõnealuse lisa C jao punktis 10 vastavaks vaid juhul, kui see on seotud C jao punktis 10 või käesolevas määruses täpsustatud alusvaraga ja vastab käesolevas määruses sätestatud kriteeriumidele, mille alusel määratakse, kas seda peaks lugema muude tuletisinstrumentide omadustega olevaks.

(22)

Võib eeldada, et direktiivis 2004/39/EÜ sätestatud erandid, mis on seotud kauplemisega oma arvel või kauplemisega kõnealuse direktiivi I lisa C jao punktide 5–7 kohaste kaubatuletisinstrumentide või kõnealuse I lisa C jao punkti 10 kohaste tuletisinstrumentidega või nendega seonduvate muude investeerimisteenuste osutamisega, jätavad kõnealuse direktiivi reguleerimisalast välja märkimisväärse arvu energia ja muude kaupade tööstuslikke tootjaid ja tarbijaid, sealhulgas energia tarnijad, kaubandusettevõtted ja nende tütarettevõtted, ja seepärast ei nõuta sellistelt osalistelt käesolevas määruses sätestatud kontrollide kohaldamist, et määrata, kas lepingud, millega nad kauplevad, on finantsinstrumendid.

(23)

Direktiivi 2004/39/EÜ I lisa B jao punkti 7 kohaselt võivad investeerimisühingud kasutada vabadust osutada kõrvalteenuseid muus liikmesriigis kui nende päritoluliikmesriik, osutades kõnealuse lisa A ja B jaos nimetatud liiki investeerimisteenuseid ja -tegevust ja kõrvalteenuseid, mis seonduvad kõnealuse lisa C jao punktides 5–7 ja 10 nimetatud tuletisinstrumentide alusvaraga, kui need tuletisinstrumendid on seotud investeerimis- ja kõrvalteenuste osutamisega. Sellele tuginedes peaks ühing, kes osutab investeerimisteenuseid või tegeleb investeerimistegevusega ja seonduva hetkelepingutega kauplemisega, saama ära kasutada vabadust osutada kõnealuse kauplemisega seonduvaid kõrvalteenuseid.

(24)

Kauba määratlus ei tohiks mõjutada selle termini mis tahes teistsugust määratlust riigi õigusaktides või muudes ühenduse õigusaktides. Kontrollid, mille abil tehakse kindlaks, kas lepingut tuleks käsitleda muude tuletisinstrumentide omadustega olevaks ja kommertseesmärgil mitte ettenähtuks, on mõeldud kasutamiseks üksnes sel eesmärgil, et teha kindlaks, kas lepingute suhtes saab kohaldada direktiivi 2004/39/EÜ I lisa C jao punkti 7 või 10.

(25)

Tuletislepingut peaks lugema kauba või muu teguriga seotuks, kui kõnealuse lepingu ja asjaomase aluseks oleva kauba või teguri vahel on otsene seos. Tuletislepingut, mille aluseks on kauba hind, peaks seega lugema kaubaga seotud tuletislepinguks; tuletislepingut, mille aluseks on kauba transpordikulud, ei tohiks aga kaubaga seotud tuletislepinguks lugeda. Tuletisinstrument, mille alusinstrumendiks on kaubatuletisinstrument, kaasa arvatud kaubafutuuri optsioon (tuletisinstrument, mille alusinstrumendiks on tuletisinstrument), kujutaks endast kaudset investeeringut kaupadesse ja seega peaks seda direktiivi 2004/39/EÜ tähenduses ikkagi käsitlema kaubatuletisinstrumendina.

(26)

Kauba mõiste ei tohiks hõlmata teenuseid ja muid tegureid, mis ei ole kaubad, näiteks valuuta ja kinnisvaraga seotud õigused, või mis on täiesti immateriaalsed.

(27)

Tehniliste nõuannete saamiseks on konsulteeritud Euroopa väärtpaberituru reguleerijate komiteega, mis on asutatud komisjoni otsusega nr 2001/527/EÜ (4).

(28)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas Euroopa väärtpaberikomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDOSA

Artikkel 1

Sisu ja reguleerimisala

1.   Käesoleva määrusega on sätestatud direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punktide 2 ja 7, artikli 13 lõike 6 ning artiklite 25, 27–30, 40, 44, 45, 56 ja 58 üksikasjalikud rakenduseeskirjad.

2.   Artikleid 7 ja 8 kohaldatakse fondivalitsejate suhtes vastavalt direktiivi 85/611/EMÜ artikli 5 lõikele 4.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1)

kaup – mis tahes vahetatavad hüvised, mida on võimalik tarnida, sealhulgas metallid ja metallimaagid ning sulamid, põllumajandustooted ja energia (näiteks elektrienergia);

(2)

emitent – üksus, kes emiteerib siirdväärtpabereid ja, kui see on asjakohane, siis muid finantsinstrumente;

(3)

ühenduse emitent – emitent, kelle registrijärgne asukoht on liikmesriik;

(4)

kolmanda riigi emitent – emitent, kes ei ole ühenduse emitent;

(5)

tavapärane kauplemisaeg – kauplemiskoha või investeerimisühingu puhul ajavahemik, mille kauplemiskoht või investeerimisühing eelnevalt määrab ja avalikustab kui oma kauplemisaja;

(6)

väärtpaberiportfelliga tehtav tehing – tehing mitme väärtpaberiga, mis on grupeeritud ja mille puhul kaubeldakse nende pakiga kindla võrdlushinnaga;

(7)

asjaomane pädev asutus – finantsinstrumendi puhul kõnealuse finantsinstrumendi jaoks likviidsuse alusel kõige kohasema turu pädev asutus;

(8)

kauplemiskoht – reguleeritud turg, mitmepoolne kauplemissüsteem või oma ülesannetes tegutsev kliendi korralduste ühingusisene täitja ja, kui see on asjakohane, siis reguleeritud turu või mitmepoolse kauplemissüsteemiga samalaadsete ülesannetega süsteem väljaspool ühendust;

(9)

käive – finantsinstrumendi puhul summa, mis saadakse kindla ajavahemiku jooksul ostjate ja müüjate vahel vahetatud kõnealuse instrumendi ühikute arvu, mis on saadud kauplemiskohas toimunud tehingute alusel või muul viisil, korrutamisel iga kõnealuse tehingu suhtes kohaldatava ühikuhinnaga;

(10)

väärtpaberite kaudu finantseerimise tehing – aktsiate või muude finantsinstrumentide laenuks võtmine või laenuks andmine, repotehing, pöördrepotehing, ostu- ja tagasimüügi tehing või müügi- ja tagasiostu tehing.

Artikkel 3

Väärtpaberiportfelliga tehtavasse tehingusse kuuluva üksiku aktsiaga seonduvad tehingud ja kogusega kaalutud keskmise hinnaga tehingud

1.   Väärtpaberiportfelliga tehtavasse tehingusse kuuluva üksiku aktsiaga seonduvat tehingut käsitletakse artikli 18 lõike 1 punkti b alapunkti ii kohaldamisel tehinguna, mille suhtes kohaldatakse muid tingimusi kui kehtivat turuhinda.

Lisaks sellele käsitletakse seda artikli 27 lõike 1 punkti b kohaldamisel tehinguna, mille puhul aktsiate vahetamist määratlevad muud tegurid kui aktsia jooksev turuväärtus.

2.   Kogusega kaalutud keskmise hinnaga tehingut käsitletakse artikli 18 lõike 1 punkti b alapunkti ii kohaldamisel tehinguna, mille suhtes kohaldatakse muid tingimusi kui kehtivat turuhinda, ja artikli 25 kohaldamisel korraldusena, mille suhtes kohaldatakse muid tingimusi kui kehtivat turuhinda.

Lisaks sellele käsitletakse seda artikli 27 lõike 1 punkti b kohaldamisel tehinguna, mille puhul aktsiate vahetamist määratlevad muud tegurid kui aktsia jooksev turuväärtus.

Artikkel 4

Viited kauplemispäevale

1.   Viidet kauplemispäevale seoses kauplemiskohaga või seoses aktsiaga seonduva kauplemisjärgse teabega, mis kuulub direktiivi 2004/39/EÜ artikli 30 või 45 kohaselt avalikustamisele, käsitletakse viitena mis tahes päevale, millel asjaomane kauplemiskoht on kauplemiseks avatud.

Viidet kauplemispäeva algusele käsitletakse viitena kauplemiskoha tavapärase kauplemisaja algusele.

Viidet kauplemispäeva keskpäevale käsitletakse viitena keskpäevale kauplemiskoha asukohariigi ajavööndis.

Viidet kauplemispäeva lõpule käsitletakse viitena kauplemiskoha tavapärase kauplemisaja lõpule.

2.   Viidet kauplemispäevale seoses aktsia jaoks likviidsuse alusel kõige kohasema turuga või seoses aktsiaga seonduva kauplemisjärgse teabega, mis kuulub direktiivi 2004/39/EÜ artikli 28 kohaselt avalikustamisele, käsitletakse viitena mis tahes tavapärasele kauplemispäevale, millel asjaomase turu kauplemiskohad on avatud.

Viidet kauplemispäeva algusele käsitletakse viitena ajale, mil tavapärane kauplemine asjaomase aktsiaga asjaomase turu kauplemiskohtades kõige varem algab.

Viidet kauplemispäeva keskpäevale käsitletakse viitena keskpäevale asjaomase turu ajavööndis.

Viidet kauplemispäeva lõpule käsitletakse viitena ajale, mil tavapärane kauplemine asjaomase aktsiaga asjaomase turu kauplemiskohtades kõige hiljem lõpeb.

3.   Viidet kauplemispäevale seoses hetkelepinguga artikli 38 artikli 2 tähenduses käsitletakse viitena mis tahes tavapärasele kauplemispäevale, millel kõnealuse lepinguga kauplemiskohtades kaubeldakse.

Artikkel 5

Viited tehingule

Käesoleva määruse kohaldamisel käsitletakse viidet tehingule üksnes viitena finantsinstrumendi ostule ja müügile. Käesoleva määruse, välja arvatud II peatüki kohaldamisel ei hõlma finantsinstrumendi ost ja müük järgnevat:

a)

väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud;

b)

optsioonide või kattega varrantide kasutamine;

c)

esmasturu tehingud (nagu emiteerimine, üleandmine ja märkimine) finantsinstrumentidega, mida on käsitletud direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti 18 alapunktides a ja b.

Artikkel 6

Aktsia esmakordne reguleeritud turul kauplemisele lubamine

Käesoleva määruse kohaldamisel loetakse direktiivi 2004/39/EÜ artiklis 40 osutatud aktsia esmakordne reguleeritud turul kauplemisele lubamine toimuvaks ajal, mil on kohaldatav üks järgmistest tingimustest:

a)

aktsiat ei ole varem reguleeritud turul kauplemisele lubatud;

b)

aktsia on varem reguleeritud turul kauplemisele lubatud, kuid on kõrvaldatud kauplemiselt kõigilt reguleeritud turgudelt, kus see kauplemisele oli lubatud.

II PEATÜKK

REGISTRIPIDAMINE: KLIENDI KORRALDUSED JA TEHINGUD

Artikkel 7

(Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 13 lõige 6)

Registri pidamine kliendi korralduste ja tehinguotsuste kohta

Investeerimisühing registreerib seoses kliendilt saadud iga korraldusega ja seoses iga tehinguotsusega, mis on tehtud portfellivalitsemise teenuse osutamise käigus, viivitamatult järgmised andmed sellises ulatuses, mil need on kõnealuse korralduse või tehinguotsuse puhul kohaldatavad:

a)

kliendi nimi või muu tähis;

b)

kliendi nimel tegutseva mis tahes tegevisiku nimi või muu tähis;

c)

I lisa tabeli 1 punktides 4, 6 ja 16–19 täpsustatud andmed;

d)

korralduse iseloom, kui tegemist pole ostu ega müügiga;

e)

korralduse liik;

f)

mis tahes muud andmed, tingimused ja kliendilt saadud konkreetsed juhised, millega täpsustatakse, kuidas korraldust peab täitma;

g)

kuupäev ja täpne kellaaeg, millal investeerimisühing sai korralduse või tegi tehinguotsuse.

Artikkel 8

(Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 13 lõige 6)

Registri pidamine tehingute kohta

1.   Investeerimisühingud registreerivad viivitamatult pärast kliendi korralduse täitmist või kui tegemist on investeerimisühingutega, kes saadavad korraldusi täitmiseks teistele isikutele, siis viivitamatult pärast kinnituse saamist selle kohta, et korraldus on täidetud, asjaomase tehingu kohta järgmised andmed:

a)

kliendi nimi või muu tähis;

b)

I lisa tabeli 1 punktides 2–4, 6, ja 16–21 täpsustatud andmed;

c)

koguhind, mis saadakse ühikuhinna ja koguse alusel;

d)

tehingu iseloom, kui tegemist pole ostu ega müügiga;

e)

tehingu teinud või tegemise eest vastutav füüsiline isik.

2.   Kui investeerimisühing edastab korralduse täitmiseks teisele isikule, peab investeerimisühing viivitamatult pärast edastamist registreerima järgmised andmed:

a)

selle kliendi nimi või muu tähis, kelle korraldus edastati;

b)

selle isiku nimi või muu tähis, kellele korraldus edastati;

c)

edastatud korralduse tingimused;

d)

edastamise kuupäev ja täpne kellaaeg.

III PEATÜKK

TEHINGUARUANDLUS

Artikkel 9

(Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 25 lõike 3 teine lõik)

Likviidsuse alusel kõige kohasema turu määramine

1.   Reguleeritud turul kauplemisele lubatud finantsinstrumendi jaoks likviidsuse alusel kõige kohasem turg (edaspidi “kõige kohasem turg”) määratletakse vastavalt lõigetele 2–8.

2.   Aktsia, direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti 18 alapunktis a nimetatud muu siirdväärtpaberi või investeerimisfondi aktsia või osaku korral on kõige kohasem turg liikmesriik, kus aktsia või osak esmakordselt reguleeritud väärtpaberiturul kauplemisele lubati.

3.   Võlakirja, direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti 18 alapunktis b nimetatud muu siirdväärtpaberi või rahaturuinstrumendi korral, mille kõigil juhtudel on emiteerinud konsolideeritud aastaaruandeid käsitlevas 13. juuni 1983. aasta seitsmendas nõukogu direktiivis 83/349/EMÜ (5) nimetatud tütarettevõtja, mille emaettevõtja registrijärgne asukoht on liikmesriik, on kõige kohasem turg liikmesriik, mis on emaettevõtja registrijärgne asukoht.

4.   Võlakirja, direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti 18 alapunktis b nimetatud muu siirdväärtpaberi või rahaturuinstrumendi korral, mille kõigil juhtudel on emiteerinud ühenduse emitent ja mille suhtes käesoleva artikli lõiget 3 ei kohaldata, on kõige kohasem turg liikmesriik, mis on emitendi registrijärgne asukoht.

5.   Võlakirja, direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti 18 alapunktis b nimetatud muu siirdväärtpaberi või rahaturuinstrumendi korral, mille kõigil juhtudel on emiteerinud kolmanda riigi emitent ja mille suhtes käesoleva artikli lõiget 3 ei kohaldata, on kõige kohasem turg liikmesriik, kus kõnealune väärtpaber esmakordselt reguleeritud väärtpaberiturul kauplemisele lubati.

6.   Tuletis- või hinnavahelepingu või siirdväärtpaberi korral, millele on osutatud direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti 18 alapunktis c, määratakse kõige kohasem turg järgmiselt:

a)

kui aluseks olev väärtpaber on aktsia või direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti 18 alapunktis a nimetatud muu siirdväärtpaber, mis on reguleeritud väärtpaberiturul kauplemisele lubatud, loetakse aluseks oleva väärtpaberi jaoks likviidsuse alusel kõige kohasemaks turuks liikmesriiki, mis vastab lõikele 2;

b)

kui aluseks olev väärtpaber on võlakiri, direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti 18 alapunktis b nimetatud muu siirdväärtpaber või rahaturuinstrument, mis on reguleeritud väärtpaberiturul kauplemisele lubatud, loetakse aluseks oleva väärtpaberi jaoks likviidsuse alusel kõige kohasemaks turuks liikmesriiki, mis vastab lõikele 3, 4 või 5;

c)

kui aluseks on selliste aktsiate põhjal koostatud indeks, mille kõigiga kaubeldakse konkreetsel reguleeritud väärtpaberiturul, loetakse kõige kohasemaks turuks liikmesriiki, kus kõnealune reguleeritud turg asub.

7.   Kui kõige kohasemat turgu ei saa lõigete 2–6 kohaselt määrata, on selleks liikmesriik, kus asub reguleeritud turg, mis siirdväärtpaberi, tuletis- või hinnavahelepingu esimesena kauplemisele lubas.

8.   Kui lõike 2, 5 või 7 kohane finantsinstrument või lõike 6 kohase finantsinstrumendi aluseks olev finantsinstrument, mille suhtes kohaldatakse lõiget 2, 5 või 7, lubati esmakordselt kauplemisele mitmel reguleeritud turul samaaegselt ja kõigil kõnealustel reguleeritud turgudel on ühine päritoluliikmesriik, on kõige kohasem turg kõnealune liikmesriik.

Kui asjaomastel reguleeritud turgudel ei ole ühine päritoluliikmesriik, on likviidsuse alusel kõige kohasem turg kõnealuse finantsinstrumendi jaoks turg, kus kõnealuse instrumendi käive on suurim.

Selle kindlaks tegemiseks, milline on kõige kohasem turg, kus instrumendi käive on suurim, arvutab iga pädev asutus, kes on mõnele asjaomasele reguleeritud turule tegevusloa andnud, kõnealuse instrumendi eelneva kalendriaasta käibe oma asjaomasel turul, tingimusel et kõnealune instrument oli kõnealuse aasta alguse seisuga kauplemisele lubatud.

Kui asjaomase finantsinstrumendi käivet ei ole võimalik välja arvutada ebapiisavate andmete või andmete puudumise tõttu ja emitendi registrijärgseks asukohaks on liikmesriik, on kõige kohasemaks turuks selle liikmesriigi turg, kus on emitendi registrijärgne asukoht.

Kui emitendi registrijärgne asukoht aga ei ole liikmesriigis, on kõige kohasem turg asjaomase instrumendi puhul see turg, kus asjaomase instrumendi liigi käive on suurim. Kõnealuse turu kindlaks tegemiseks arvutab iga pädev asutus, kes on mõnele asjaomasele reguleeritud turule tegevusloa andnud, sama liiki instrumentide eelneva kalendriaasta käibe oma asjaomasel turul.

Finantsinstrumentide asjaomased liigid on järgmised:

a)

aktsiad;

b)

võlakirjad või muud väärtpaberistatud võla vormid;

c)

muud finantsinstrumendid.

Artikkel 10

(Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 25 lõike 3 teine lõik)

Teine võimalus likviidsuse alusel kõige kohasema turu määramiseks

1.   Pädev asutus võib iga aasta jaanuaris teavitada konkreetse finantsinstrumendi jaoks asjaomast pädevat asutust sellest, et ta kavatseb artikli 9 kohase kõnealuse instrumendi jaoks kõige kohasema turu kindlaksmääramise vaidlustada.

2.   Nelja nädala jooksul teate saatmisest arvates arvutavad mõlemad asutused välja kõnealuse finantsinstrumendi eelneva kalendriaasta käibe oma asjaomasel turul.

Kui kõnealuse arvutuse tulemus näitab, et käive on suurem vaidlustava pädeva asutuse turul, on see turg kõnealuse finantsinstrumendi jaoks kõige kohasem turg. Kui kõnealune finantsinstrument on artikli 9 lõike 6 punktis a või b täpsustatud liiki, on see turg kõige kohasem turg mis tahes tuletis- või hinnavahelepingu või siirdväärtpaberi korral, millele on osutatud direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti 18 alapunktis c ja mille alusvaraks kõnealune finantsinstrument on.

Artikkel 11

(Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 25 lõige 3)

Finantsinstrumentide nimekiri

Ühe või enama finantsinstrumendi jaoks asjaomane pädev asutus tagab, et kõnealustest finantsinstrumentidest koostatakse ajakohastatud nimekiri ja seda hallatakse. Kõnealusele nimekirjale antakse juurdepääs ühele pädevale asutusele, kelle iga liikmeriik on direktiivi 2004/39/EÜ artikli 56 kohaselt kontaktpunktiks määranud. Kõnealune nimekiri tehakse esmakordselt kättesaadavaks 2007. aasta juuni esimesel kauplemispäeval.

Et aidata pädevatel asutustel täita esimese lõigus sätestatud nõuet, esitab iga reguleeritud turg iga kauplemisele lubatud finantsinstrumendi kohta selle päritoluriigi pädevale asutusele elektroonilises ja standardiseeritud vormis identifitseerimiseks vajalikud võrdlusandmed. Kõnealune teave esitatakse finantsinstrumendi kohta enne asjaomase instrumendiga kauplemise algust. Päritoluriigi pädev asutus tagab andmete edastamise kõnealuse finantsinstrumendi jaoks asjaomasele pädevale asutusele. Võrdlusandmeid ajakohastatakse alati, kui instrumendiga seoses on andmetes toimunud muutusi. Käesolevas lõigus esitatud nõuetest võib loobuda, kui finantsinstrumendi jaoks asjaomane pädev asutus saab asjakohased võrdlusandmed muul viisil.

Artikkel 12

(Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 25 lõige 5)

Aruandluskanalid

1.   Aruanded finantsinstrumentidega tehtud tehingute kohta koostatakse elektrooniliselt, välja arvatud erandlikel asjaoludel, mil need võib koostada muul andmekandjal, mis võimaldab teabe säilitamist muul viisil kui elektrooniliselt, nii et see oleks pädevatele asutustele edaspidiseks kasutamiseks kättesaadav, ning kõnealuste aruannete koostamise meetodid peavad vastama järgmistele tingimustele:

a)

tagama aruandes esitatud teabe turvalisuse ja konfidentsiaalsuse;

b)

hõlmama tehinguaruandes leiduvate vigade kindlakstegemise ja parandamise mehhanisme;

c)

hõlmama tehinguaruande allika tõestamise mehhanisme;

d)

hõlmama asjakohaseid ettevaatusabinõusid, mis võimaldavad aruandluse võimalikult kiiret jätkamist süsteemi toimimishäirete korral;

e)

võimaldama esitada artiklis 13 nõutav teave pädeva asutuse nõutud vormis ja vastavalt käesolevale lõikele direktiivi 2004/39/EÜ artikli 25 lõikes 3 sätestatud tähtajaks.

2.   Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 25 lõike 5 kohaldamisel kiidab pädev asutus väärtpaberitehingute sobitamise süsteemi või aruandesüsteemi heaks, kui kõnealuse süsteemiga ettenähtud tehingutest aruandmise kord on vastavuses käesoleva artikli lõikega 1 ja pädev asutus teeb järelevalvet selle jätkuva vastavuse üle.

Artikkel 13

(Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 25 lõiked 3 ja 5)

Tehinguaruande sisu

1.   Tehinguaruannetes, millele on osutatud direktiivi 2004/39/EÜ artikli 25 lõigetes 3 ja 5, peab olema esitatud selline käesoleva määruse I lisa tabelis 1 täpsustatud teave, mis on kõnealuse finantsinstrumendi liigi puhul asjakohane ja mille kohta pädev asutus kinnitab, et see ei ole juba tema valduses ega talle muul viisil kättesaadav.

2.   Selleks et identifitseerida tehingu vastaspool, kelleks on reguleeritud turg, mitmepoolne kauplemissüsteem või muu keskne vastaspool, vastavalt I lisa tabelis 1 täpsustatule, teeb iga pädev asutus avalikult kättesaadavaks tunnuskoodide nimekirja, mis hõlmab neid reguleeritud turgusid ja mitmepoolseid kauplemissüsteeme, mille jaoks ta on päritoluliikmesriigi pädev asutus, ja kõnealuste reguleeritud turgude ja mitmepoolsete kauplemissüsteemide kesksete vastaspooltena tegutsevaid mis tahes üksusi.

3.   Liikmesriigid võivad nõuda, et vastavalt direktiivi 2004/39/EÜ artikli 25 lõigetele 3 ja 5 koostatud aruannetes esitataks kõnealuste tehingutega seonduv teave, mis on täienduseks I lisa tabelis 1 täpsustatud teabele, kui kõnealune teave on vajalik selleks, et võimaldada pädeval asutusel teha järelevalvet investeerimisühingu tegevuse üle, eesmärgiga tagada, et ta tegutseb ausalt, õiglaselt ja professionaalselt ning viisil, mis soodustab turu terviklikkust, ja kui täidetud on üks järgmistest kriteeriumidest:

a)

finantsinstrumendil, mille kohta aruanne koostatakse, on asjaomase instrumendi liigile iseloomulikud omadused, mida tabelis täpsustatud teave ei kajasta;

b)

kauplemismeetodid, mis on iseloomulikud kauplemiskohale, kus tehing tehti, hõlmavad omadusi, mida kõnealuses tabelis täpsustatud teave ei kajasta.

4.   Liikmesriigid võivad ka nõuda, et vastavalt direktiivi 2004/39/EÜ artikli 25 lõigetele 3 ja 5 koostud tehinguaruandes tehakse kindlaks kliendid, kelle nimel investeerimisühing on kõnealuse tehingu teinud.

Artikkel 14

(Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 25 lõiked 3 ja 5)

Tehinguid käsitleva teabe vahetus

1.   Pädevad asutused kehtestavad korra, mille eesmärk on tagada, et direktiivi 2004/39/EÜ artikli 25 lõigete 3 ja 5 kohaselt saadud teave tehakse kättesaadavaks:

a)

kõnealuse finantsinstrumendi jaoks asjaomasele pädevale asutusele;

b)

filiaalide korral sellele pädevale asutusele, kes on teavet esitavale investeerimisühingule tegevusloa andnud, ilma et see piiraks tema direktiivi 2004/39/EÜ artikli 25 lõikes 6 sätestatud õigust kõnealust teavet mitte saada;

c)

mis tahes muule pädevale asutusele, kes nõuab teavet direktiivi 2004/39/EÜ artikli 25 lõikes 1 sätestatud järelevalvekohustuse nõuetekohaseks täitmiseks.

2.   Lõike 1 kohaselt kättesaadavaks tehtav teave hõlmab I lisa tabelites 1 ja 2 kirjeldatud teavet.

3.   Lõikes 1 osutatud teave tehakse kättesaadavaks võimalikult kiiresti.

Alates 1. novembrist 2008 tehakse kõnealune teave kättesaadavaks hiljemalt sellele päevale, mil pädev asutus teabe või taotluse on saanud, järgneva kõnealuse pädeva asutuse tööpäeva lõpuks.

4.   Pädevad asutused koordineerivad järgmist:

a)

direktiiviga 2004/39/EÜ ja käesoleva määrusega nõutava pädevate asutuste vahelise tehinguid käsitleva teabe vahetuse korra väljatöötamine ja kehtestamine;

b)

kõnealuse korra edaspidine ajakohastamine.

5.   Enne 1. veebruari 2007 esitavad pädevad asutused komisjonile aruande lõike 1 kohaselt kehtestatava korra väljatöötamise kohta; komisjon omakorda teavitab sellest Euroopa väärtpaberikomiteed.

Alati, kui on tehtud ettepanek kõnealuse korra oluliseks muutmiseks, esitavad pädevad asutused samuti aruande komisjonile, kes teavitab Euroopa väärtpaberikomiteed.

Artikkel 15

(Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 58 lõige 1)

Koostöö ja teabevahetuse taotlus

1.   Kui pädev asutus soovib, et teine pädev asutus esitaks talle teabe või vahetaks temaga teavet vastavalt direktiivi 2004/39/EÜ artikli 58 lõikele 1, esitab ta sellele teisele pädevale asutusele kirjaliku taotluse, mis on piisavalt üksikasjalik, võimaldamaks viimati nimetatud pädeval asutusel taotletud teavet esitada.

Kui küsimus on kiireloomuline, võib taotluse esitada ka suuliselt, tingimusel et seda kinnitatakse kirjalikult.

Taotluse saanud pädev asutus kinnitab kättesaamist võimalikult kiiresti.

2.   Kui lõike 1 kohaselt taotletav teave on taotluse saanud pädevale asutusele asutusesiseselt kättesaadav, edastab kõnealune asutus taotletud teabe viivitamatult taotluse esitanud pädevale asutusele.

Kui taotluse saanud pädev asutus aga ei oma või ei kontrolli taotletud teavet, võtab ta viivitamatult vajalikud meetmed kõnealuse teabe saamiseks ja taotluse igakülgseks täitmiseks. Ka teavitab kõnealune pädev asutus taotluse esitanud pädevat asutust põhjustest, miks ta taotletud teavet viivitamatult ei saada.

Artikkel 16

(Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 56 lõige 2)

Reguleeritud turu toimingute olulise tähtsuse kindlakstegemine vastuvõtvas liikmesriigis

Reguleeritud turu toiminguid vastuvõtvas liikmesriigis loetakse kõnealuse vastuvõtva riigi väärtpaberiturgude toimimise ja sealse investorite kaitse seisukohast olulise tähtsusega olevaks, kui täidetud on üks järgmistest kriteeriumidest:

a)

vastuvõttev liikmesriik on varem olnud kõnealuse reguleeritud turu päritoluliikmesriik;

b)

kõnealune reguleeritud turg on ühinemise, ülevõtmise või muus vormis ülemineku teel omandanud sellise reguleeritud turu äritegevuse, mille registrijärgne asukoht või peakontor oli vastuvõtvas liikmesriigis.

IV PEATÜKK

TURU LÄBIPAISTVUS

1. JAGU

Reguleeritud turgude ja mitmepoolsete kauplemissüsteemide kauplemiseelne läbipaistvus

Artikkel 17

(Direktiivi 2004/39/EÜ artiklid 29 ja 44)

Kauplemiseelse läbipaistvuse kohustus

1.   Mitmepoolset kauplemissüsteemi või reguleeritud turgu korraldav investeerimisühing või turu korraldaja avalikustab lõigetes 2–6 esitatud teabe iga reguleeritud turul kauplemisele lubatud aktsia kohta, millega kaubeldakse tema korraldatava ja II lisa tabelis 1 täpsustatud süsteemi raames.

2.   Kui üks lõikes 1 osutatud üksustest korraldab tellimusraamatupõhist kestevoksjoni kauplemissüsteemi, avalikustab ta iga lõikes 1 nimetatud aktsia kohta pidevalt kogu oma tavapärase kauplemisaja jooksul korralduste koguarvu ja nende aktsiate koguarvu, mida need korraldused esindavad, igal hinnatasemel viie parima ostu- ja müügipakkumise hinnataseme lõikes.

3.   Kui mõni lõikes 1 nimetatud üksustest korraldab noteeringupõhist kauplemissüsteemi, avalikustab ta pidevalt kogu oma tavapärase kauplemisaja jooksul iga lõikes 1 nimetatud aktsia kohta kõnealuse aktsiaga kaupleva iga turutegija parima ostu- ja müügipakkumise hinna koos kõnealuse hinnaga aktsiate arvuga.

Avalikustatud noteeringud on sellised noteeringud, mis kujutavad endast siduvat kohustust aktsiaid osta või müüa ja mis näitavad, millise hinna eest ja millisel arvul registreeritud turutegijad on valmis aktsiaid ostma või müüma.

Erandlike turutingimuste korral võivad piiratud aja jooksul olla lubatud ka taotlus- või ühepoolsed hinnad.

4.   Kui mõni lõikes 1 nimetatud üksustest korraldab perioodioksjonipõhist kauplemissüsteemi, avalikustab ta pidevalt kogu oma tavapärase kauplemisaja jooksul iga lõikes 1 nimetatud aktsia kohta hinna, mis vastab kõige paremini süsteemi kauplemisalgoritmile, ja aktsiate arvu, millega kõnealuse süsteemi osalistel oleks kõnealuse hinna korral potentsiaalselt võimalik tehinguid sõlmida.

5.   Kui mõni lõikes 1 nimetatud üksustest korraldab kauplemissüsteemi, mille suhtes ei saa lõiget 2, 3 ega 4 täielikult kohaldada kas seetõttu, et tegemist on kombineeritud süsteemiga, mille suhtes saaks kohaldada rohkem kui ühte neist lõigetest, või seetõttu, et hinna kindlaksmääramise protsessi iseloom on teistsugune, kohaldab ta jätkuvalt sellist kauplemiseelse läbipaistvuse standardit, mis tagab asjakohase teabe avalikustamise kõnealuse aktsiaga seonduvate korralduste hinnataseme või iga lõikes 1 täpsustatud aktsia noteeringu kohta ning kõnealuse aktsiaga kauplemise huvi taseme kohta.

Eelkõige avalikustatakse viis paremat ostu- ja müügipakkumise hinnataset ja/või kõnealuse aktsiaga kaupleva iga turutegija kahepoolsed noteeringud, kui hinna kindlaksmääramise mehhanism seda võimaldab.

6.   Kokkuvõte lõigete 2–5 kohaselt avalikustatavast teabest on esitatud II lisa tabelis 1.

Artikkel 18

(Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 29 lõige 2 ja artikli 44 lõige 2)

Loobumine turumudeli ja korralduse või tehingu liigi alusel

1.   Pädevad asutused võivad direktiivi 2004/39/EÜ artikli 29 lõikele 2 ja artikli 44 lõikele 2 vastavat loobumist kohaldada mitmepoolse kauplemissüsteemi või reguleeritud turu hallatavate süsteemide suhtes juhul, kui kõnealused süsteemid vastavad ühele järgmistest kriteeriumidest:

a)

need peavad põhinema kauplemise metoodikal, mille kohaselt hind määratakse teise süsteemi loodud võrdlushinna alusel, kui kõnealune võrdlushind on avaldatud paljudes kohtades ja turuosalised peavad seda üldiselt usaldusväärseks võrdlushinnaks;

b)

nad korraldavad määratud vastaspoolega tehingud, millest igaüks vastab ühele järgmistest kriteeriumidest:

i)

tehing tehakse tellimusraamatus kajastatud mahuga kaalutud jooksva ostu- ja müügihinna vahemikus või turutegija poolt kuvatavate noteeringute vahemikus reguleeritud turul või mitmepoolses kauplemissüsteemis või, kui aktsia ei ole pidevalt kaubeldav, siis süsteemi korraldaja määratud sobiva võrdlushinna limiidi piires;

ii)

selle suhtes kohaldatakse muid tingimusi kui aktsia kehtivat turuhinda.

Punkti b kohaldamisel peavad olema täidetud ka ülejäänud seda liiki tehingu jaoks reguleeritud turu või mitmepoolse kauplemissüsteemi eeskirjades täpsustatud tingimused.

Punktides a ja b kirjeldatust erinevate funktsioonidega süsteemide korral selliste funktsioonide suhtes loobumist ei kohaldata.

2.   Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 29 lõike 2 ja artikli 44 lõike 2 kohast korralduste liigi alusel loobumist võib kohaldada ainult seoses korraldustega, mida hoitakse reguleeritud turu või mitmepoolse kauplemissüsteemi hallatavas korralduste haldamise süsteemis ja mis ootavad turu jaoks avaldamist.

Artikkel 19

(Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 29 lõige 2 ja artikli 44 lõige 2)

Viited määratud vastaspoolega tehingule

Artikli 18 lõike 1 punkti b kohaldamisel tähendab “määratud vastaspoolega tehing” tehingut, kus osalevad reguleeritud turu või mitmepoolse kauplemissüsteemi liikmed või osalised ja mille üle räägitakse läbi privaatselt, kuid mida täidetakse reguleeritud turu või mitmepoolse kauplemissüsteemi raames, ning kus kõnealused liikmed või osalised võtavad endale mõne järgmistest ülesannetest:

a)

oma arvel kauplemine teise liikme või osalisega, kes tegutseb kliendi arvel;

b)

kauplemine teise liikme või osalisega, kui mõlemad täidavad korraldusi oma arvel;

c)

tegutsemine nii ostja kui müüja arvel;

d)

tegutsemine ostja arvel, kui teine liige või osaline tegutseb müüja arvel;

e)

kauplemine oma arvel kliendi korralduse vastu.

Artikkel 20

(Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 29 lõige 2, artikli 44 lõige 2 ja artikli 27 lõike 1 viies lõik)

Suuremahuliste tehingutega seonduvad loobumised

Korraldust loetakse tavalise turumahuga võrreldes suuremahuliseks, kui see on II lisa tabelis 2 täpsustatud korralduse minimaalse suurusega võrdne või sellest suurem. Et määrata, kas korraldus on tavapärase turumahuga võrreldes suuremahuline, liigitatakse kõik reguleeritud turul kauplemisele lubatud aktsiad vastavalt nende päeva keskmisele käibele, mis arvutatakse välja artiklis 33 sätestatud korras.

2. JAGU

Kliendi korralduste ühingusiseste täitjate kauplemiseelne läbipaistvus

Artikkel 21

(Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punkt 7)

Investeerimisühingu kliendi korralduste ühingusiseseks täitjaks lugemise kriteeriumid

1.   Kui investeerimisühing kaupleb oma arvel, täites kliendi korraldusi väljaspool reguleeritud turgu või mitmepoolset kauplemissüsteemi, käsitletakse teda kliendi korralduste ühingusisese täitjana, kui ta vastab järgmistele kriteeriumidele, mis näitavad, et ta teostab kõnealust tegevust organiseeritult, sageli ja süstemaatiliselt:

a)

tegevusel on ühingu jaoks oluline äriline tähtsus ja seda viiakse läbi vastavalt mittediskretsionaarsetele eeskirjadele ja menetlustele;

b)

tegevust teeb selleks otstarbeks ettenähtud personal või automatiseeritud tehniline süsteem, olenemata sellest, kas kõnealust personali või süsteemi rakendatakse ainult sel otstarbel;

c)

tegevus on klientidele regulaarselt või pidevalt kättesaadav.

2.   Investeerimisühing lakkab olemast kliendi korralduste ühingusisene täitja ühe või enama aktsia puhul, kui ta lõpetab lõikes 1 nimetatud tegevuse läbiviimise seoses kõnealuste aktsiatega, tingimusel et ta on oma kavatsusest kõnealune tegevus lõpetada eelnevalt teavitanud, kasutades kõnealuse teadaande avaldamiseks samu kanaleid, mida ta kasutab oma noteeringute avaldamiseks, või kui see ei ole võimalik, siis kanalit, mis on tema klientidele ja teistele turuosalistele võrdselt juurdepääsetav.

3.   Klientide korralduste täitmisel oma arvel kauplemist ei käsitleta organiseeritult, sageli ja süstemaatiliselt teostatava tegevusena, kui kohaldatavad on järgmised tingimused:

a)

tegevust teostatakse ühekordselt või ebaregulaarselt kahepoolsetel alustel kutselistest klientidest vastaspooltega osana ärisuhtest, mida iseloomustab standardset turumahtu ületav kauplemine;

b)

tehinguid tehakse väljaspool süsteeme, mida asjaomane ühing tavapäraselt kasutab mis tahes äritegevuse puhul, mida ta viib läbi kliendi korralduste ühingusisese täitja ülesannetes.

4.   Iga pädev asutus tagab, et koostatakse ja avalikustatakse loetelu kõigist kliendi korralduste ühingusisestest täitjatest, kes teevad tehinguid reguleeritud turul kauplemisele lubatud aktsiatega ja kellele ta on andnud tegevusloa investeerimisühinguna tegutsemiseks.

Iga pädev asutus tagab loetelu kehtivuse, vaadates selle vähemalt kord aastas läbi.

Loetelu tehakse kättesaadavaks Euroopa väärtpaberituru reguleerijate komiteele. See loetakse avaldatuks, kui Euroopa väärtpaberituru reguleerijate komitee on selle vastavalt artikli 34 lõikele 5 avaldanud.

Artikkel 22

(Direktiivi 2004/39/EÜ artikkel 27)

Likviidsete aktsiate kindlaksmääramine

1.   Reguleeritud turul kauplemisele lubatud aktsial loetakse olevat likviidne turg, kui aktsiaga kaubeldakse igapäevaselt ja üle 500 miljoni euro väärtuses aktsiaid on avalikkuse hulka kuuluvate investorite käes ning täidetud on üks järgmistest tingimustest:

a)

päeva keskmine tehingute arv aktsiaga on vähemalt 500;

b)

aktsia päeva keskmine käive on vähemalt 2 miljonit eurot.

Liikmesriik võib aga täpsustada teatise avaldamisega, et aktsiate puhul, mille jaoks ta on kõige kohasem turg, peab kohaldama mõlemaid eeltoodud tingimusi. Kõnealune teatis avalikustatakse.

2.   Liikmesriik võib täpsustada, milline on likviidsete aktsiate miinimumarv kõnealuses liikmesriigis. Miinimumarv ei tohi olla üle viie. Kõnealune täpsustus avalikustatakse.

3.   Kui lõike 1 kohaselt oleks liikmesriik kohane turg lõike 2 kohaselt täpsustatud miinimumarvust vähemal arvul likviidsete aktsiate jaoks, võib kõnealuse liikmesriigi pädev asutus määrata ühe või enama täiendava likviidse aktsia, tingimusel et selle tulemusel likviidseks loetavate selliste aktsiate arv, mille jaoks liikmesriik on kõige kohasem turg, ei ületa kõnealuse liikmesriigi täpsustatud miinimumarvu.

Pädev asutus määrab täiendavad likviidsed aktsiad järjestikuselt päeva keskmise käibe järgi vähenevas järjekorras aktsiate hulgast, mille jaoks ta on asjaomane pädev asutus ning mis on lubatud reguleeritud turul kauplemisele ja millega kaubeldakse igapäevaselt.

4.   Lõike 1 esimese lõigu kohaldamisel ei loeta avalikkusele kuuluvaks aktsiaid, mis ületavad 5 % emitendi aktsiatega esindatud häältest, välja arvatud juhul, kui need aktsiad kuuluvad investeerimisfondile või pensionifondile.

Hääleõiguse kindlaksmääramisel arvestatakse kõiki hääleõigusega esindatud aktsiaid, isegi juhul, kui hääleõiguse kasutamine on peatatud.

5.   Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 27 kohaldamisel ei loeta aktsial olevat likviidset turgu esimese kuue nädala jooksul pärast tema esmakordset reguleeritud turul kauplemisele lubamist, kui artikli 33 lõike 3 kohaselt esitatud aktsiate hinnatud turuväärtus on kõnealuse aktsia puhul kauplemisele lubamisele järgneva esimese kauplemispäeva alguse seisuga alla 500 miljoni euro.

6.   Iga pädev asutus tagab, et koostatakse ja avalikustatakse loetelu kõigist likviidsetest aktsiatest, mille jaoks ta on asjaomane pädev asutus.

Iga pädev asutus tagab loetelu kehtivuse, vaadates selle vähemalt kord aastas läbi.

Loetelu tehakse kättesaadavaks Euroopa väärtpaberituru reguleerijate komiteele. See loetakse avaldatuks, kui Euroopa väärtpaberituru reguleerijate komitee on selle vastavalt artikli 34 lõikele 5 avaldanud.

Artikkel 23

(Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 27 lõike 1 neljas lõik)

Standardne turumaht

Likviidsete aktsiate standardse turumahu määramiseks rühmitatakse kõnealused aktsiad täidetud korralduste keskmise väärtuse järgi II lisa tabeli 3 kohaselt liikideks.

Artikkel 24

(Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 27 lõige 1)

Turul valitsevaid tingimusi peegeldavad noteeringud

Kliendi korralduste ühingusisene täitja hoiab iga sellise likviidse aktsia kohta, mille jaoks ta on kliendi korralduste ühingusisese täitja, järgmisi andmeid:

a)

noteering või noteeringud, mis on hinnalt lähedased sama aktsia võrreldavate noteeringutega teistes kauplemiskohtades;

b)

oma noteeritud hindade register, mida ta peab säilitama 12 kuud või sellise pikema perioodi vältel, nagu ta asjakohaseks peab.

Punktis b sätestatud kohustus ei piira direktiivi 2004/39/EÜ artikli 25 lõikes 2 sätestatud investeerimisühingu kohustust hoida vähemalt viie aasta jooksul pädevale asutusele kättesaadavana asjakohaseid andmeid kõigi tehingute kohta, mille ta on teinud.

Artikkel 25

(Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 27 lõike 3 viies lõik ja artikli 27 lõige 6)

Korralduste täitmine kliendi korralduste ühingusiseste täitjate poolt

1.   Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 27 lõike 3 viienda lõigu kohaldamisel loetakse täitmist mitme väärtpaberiga osaks ühest tehingust, kui selle ühe tehingu näol on tegemist väärtpaberiportfelliga tehtava tehinguga, mis hõlmab vähemalt kümme väärtpaberit.

Sama sätte kohaldamisel tähendab korraldus, mille suhtes kohaldatakse muid tingimusi kui kehtivat turuhinda, mis tahes korraldust, mis ei ole korraldus tehingu tegemiseks aktsiatega turuhinnaga ega piirangukäsk.

2.   Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 27 lõike 6 kohaldamisel loetakse korralduste arv või maht tunduvalt normi ületavaks, kui kliendi korralduste ühingusisene täitja ei suuda korraldusi täita, võtmata endale liigset riski.

Et määrata kindlaks korralduste arv ja maht, mida tal on võimalik täita, võtmata endale liigset riski, peab kliendi korralduste ühingusisene täitja osana oma komisjoni direktiivi 2006/73/EÜ (6) artikli 7 kohasest riskijuhtimise poliitikast rakendama ja jätkuvalt kohaldama mittediskrimineerivat poliitikat, mis arvestab tehingute mahtu, ühingu kasutuses olevat kapitali, mille arvel saab asjaomast liiki tehingute riske maandada, ja sellel turul valitsevaid tingimusi, kus ühing tegutseb.

3.   Kui investeerimisühing piirab direktiivi 2004/39/EÜ artikli 27 lõike 6 kohaselt nende korralduste arvu või mahtu, mida ta kohustub täitma, kehtestab ta kirjalikult korra, mille eesmärgiks on tagada, et sellise piiramise tulemuseks ei ole klientide diskrimineeriv kohtlemine, ja teeb selle klientidele ja potentsiaalsetele klientidele kättesaadavaks.

Artikkel 26

(Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 27 lõike 3 neljas lõik)

Mittekutselise investori tehingumaht

Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 27 lõike 3 neljanda lõigu kohaldamisel loetakse mittekutselise investori tavapärasest tehingumahust suuremaks korraldust, mis ületab 7 500 eurot.

3. JAGU

Kauplemisjärgne läbipaistvus reguleeritud turgudel, mitmepoolsetes kauplemissüsteemides ja investeerimisühingutes

Artikkel 27

(Direktiivi 2004/39/EÜ artiklid 28, 30 ja 45)

Kauplemisjärgse läbipaistvuse nõue

1.   Investeerimisühingud, reguleeritud turud ning mitmepoolset kauplemissüsteemi korraldavad investeerimisühingud ja turu korraldajad avalikustavad reguleeritud turgudel kauplemisele lubatud aktsiatega seotud tehingute kohta, mille nad on sõlminud või mis reguleeritud turgude ja mitmepoolsete kauplemissüsteemide puhul on sõlmitud nende süsteemis, järgmised andmed:

a)

I lisa tabeli 1 punktides 2, 3, 6, 16–18 ja 21 täpsustatud andmed;

b)

vajadusel viide sellele, et aktsiate vahetamist määravad muud tegurid kui aktsia jooksev turuväärtus;

c)

vajadusel viide sellele, et tegemist oli määratud vastaspoolega tehinguga;

d)

vajadusel mis tahes muudatused varem avaldatud teabes.

Kõnealused andmed tuleb avalikustada kas viidates igale tehingule või summeerides sama aktsiaga samal ajal sama hinnaga toimunud kõikide tehingute mahu ja hinna.

2.   Erandina on kliendi korralduste ühingusisesel täitjal õigus aktsiaga seotud tehingu puhul, mille ta teeb kõnealuse aktsiaga seotud kliendi korralduste ühingusisese täitja ülesannetes, kasutada lõike 1 punktis a osutatud koha tunnusandmete asemel lühendit “SI”.

Kliendi korralduste ühingusisene täitja võib kõnealust õigust kasutada vaid niikaua, kui ta avalikustab tehingute kohta, mille ta on teinud oma kliendi korralduste ühingusisese täitja ülesannetes, mis tal on kõnealuse aktsia puhul, kvartali koondandmed kas kalendriaasta kõige hiljutisema kvartali või kvartali selle osa kohta, mille jooksul ühing tegutses asjaomase aktsia jaoks kliendi korralduste ühingusisese täitjana. Kõnealused andmed tehakse kättesaadavaks hiljemalt üks kuu pärast iga kvartali lõppu.

Kliendi korralduste ühingusisene täitja võib kõnealust õigust kasutada ka alates kas artikli 41 lõikes 2 täpsustatud kuupäevast või kuupäevast, millest alates ta hakkas kõnealuse aktsia jaoks olema kliendi korralduste ühingusisene täitja, olenevalt sellest, kumb neist kuupäevadest on hilisem, kuni kuupäevani, mil aktsia kohta tuleb esmakordselt avaldada kvartali koondandmed.

3.   Lõike 2 teises lõigus nimetatud kvartali koondandmed hõlmavad järgnevat teavet aktsia kohta asjaomase kvartali iga kauplemispäeva lõikes:

a)

kõrgeim hind;

b)

madalaim hind;

c)

keskmine hind;

d)

kaubeldud aktsiate koguarv;

e)

tehingute koguarv;

f)

muu teave, mida kliendi korralduste ühingusisene täitja otsustab avalikustada.

4.   Kui tehing tehakse reguleeritud turu või mitmepoolse kauplemissüsteemi eeskirjade väliselt, korraldab teabe avalikustamise poolte kokkuleppel üks järgmistest investeerimisühingutest:

a)

asjaomast aktsiat müüv investeerimisühing;

b)

müüja nimel tegutsev või tema jaoks tehingut korraldav investeerimisühing;

c)

ostja nimel tegutsev või tema jaoks tehingut korraldav investeerimisühing;

d)

asjaomast aktsiat ostev investeerimisühing.

Kõnealuse kokkuleppe puudumisel avalikustab teabe investeerimisühing, kelle määramiseks arutatakse järjest läbi punktid a–d, kuni jõutakse punktini, mis kõnealusel juhul on kohaldatav.

Pooled võtavad kasutusele kõik mõistlikud abinõud tagamaks, et tehing avalikustataks ühe tehinguna. Sel eesmärgil käsitletakse kahte samaaegselt sama hinna ning ühe ja sama vastaspoolega tehtavat sobitatud tehingut ühe tehinguna.

Artikkel 28

(Direktiivi 2004/39/EÜ artiklid 28, 30 ja 45)

Suurte tehingute avaldamise edasilükkamine

Tehingutega seonduva teabe avaldamise edasilükkamist võib lubada perioodi võrra, mis ei ole asjaomase aktsia ja tehingu liigi puhul pikem II lisa tabelis 4 täpsustatud perioodist, tingimusel et täidetud on järgmised kriteeriumid:

a)

tehing toimub oma arvel kaupleva investeerimisühingu ja tema kliendi vahel;

b)

tehingu maht on vähemalt võrdne II lisa tabelis 4 täpsustatud asjaomase minimaalse kvalifitseerumiseks vajaliku mahuga.

Asjakohase minimaalse kvalifitseerumiseks vajaliku mahu määramiseks punkti b kohaldamisel liigitatakse kõik reguleeritud turul kauplemisele lubatud aktsiad nende päeva keskmise käibe alusel, mis arvutatakse vastavalt artiklile 33.

4. JAGU

Nii kauplemiseelse kui kauplemisjärgse läbipaistvuse suhtes kohaldatavad sätted

Artikkel 29

(Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 27 lõige 3, artikli 28 lõige 1, artikli 29 lõige 1, artikli 44 lõige 1 ja artikli 45 lõige 1)

Kauplemiseelse ja -järgse läbipaistvuse andmete avaldamine ja kättesaadavus

1.   Reguleeritud turgu, mitmepoolset kauplemissüsteemi või kliendi korralduste ühingusisest täitjat loetakse kauplemiseelset teavet pidevalt avaldavaks, kui kõnealune teave avaldatakse tavapärase kauplemisaja jooksul niipea, kui see asjaomase reguleeritud turu, mitmepoolse kauplemissüsteemi või kliendi korralduste ühingusisese täitja tavapärase kauplemisaja jooksul kättesaadavaks muutub, ja jääb kättesaadavaks kuni ajakohastamiseni.

2.   Kauplemiseelne ja -järgne teave kauplemiskohtades tavapärase kauplemisaja jooksul toimuvate tehingute kohta tehakse kättesaadavaks ajal, mis on võimalikult lähedane reaalajale. Kõnealuste tehingutega seonduv kauplemisjärgne teave tehakse kättesaadavaks igal juhul kolme minuti jooksul pärast asjaomase tehingu toimumist.

3.   Väärtpaberiportfelliga tehtava tehinguga seonduv teave tehakse iga selle raamesse kuuluva üksiktehingu kaupa kättesaadavaks ajal, mis on võimalikult lähedane reaalajale, võttes arvesse vajadust määrata kaubeldavatele aktsiatele hind. Iga portfellitehingu raamesse kuuluvat üksiktehingut hinnatakse eraldi, et määrata kindlaks, kas kõnealuse tehingu suhtes on võimalik kohaldada teabe avaldamise edasilükkamist vastavalt artiklile 28.

4.   Kauplemisjärgne teave tehingute kohta, mis toimuvad kauplemiskohas väljaspool tavapärast kauplemisaega, tuleb avaldada enne selle kauplemiskoha järgmise kauplemispäeva algust, kus tehing tehti.

5.   Väljaspool kauplemiskohta toimuvate tehingute puhul avaldatakse kauplemisjärgne teave järgmiselt:

a)

kui tehing toimub asjaomase aktsia jaoks kõige kohasema turu kauplemispäeval või investeerimisühingu tavapärasel kauplemisajal, siis avaldatakse teave ajal, mis on võimalikult lähedane reaalajale. Selliste tehingutega seonduv kauplemisjärgne teave tehakse kättesaadavaks igal juhul kolme minuti jooksul pärast asjaomase tehingu toimumist;

b)

punktis a käsitlemata juhtudel avaldatakse teave investeerimisühingu tavapärase kauplemisaja alates või hiljemalt enne asjaomase aktsia jaoks kõige kohasema turu järgmise kauplemispäeva algust.

Artikkel 30

(Direktiivi 2004/39/EÜ artiklid 27–30, 44 ja 45)

Kauplemiseelse ja -järgse teabe avalik kättesaadavus

Direktiivi 2004/39/EÜ artiklite 27–30, 44 ja 45 ning käesoleva määruse kohaldamisel loetakse kauplemiseelne ja -järgne teave avalikustatuks või avalikkusele kättesaadavaks tehtuks, kui see on tehtud ühenduses paiknevatele investoritele üldkättesaadavaks mõnel järgmisel viisil:

a)

reguleeritud turu või mitmepoolse kauplemissüsteemi kaudu;

b)

kolmanda isiku kaudu;

c)

oma vahendite abil.

Artikkel 31

(Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 22 lõige 2)

Kliendi piirangukäskude avalikustamine

Investeerimisühingut loetakse avaldavaks klientide piirangukäske, mis ei ole kohe täidetavad, kui ta edastab korralduse reguleeritud turule, tellimusraamatupõhist kauplemissüsteemi korraldavale mitmepoolsele kauplemissüsteemile või tagab korralduse avalikustamise ja selle, et see on hõlpsasti täidetav niipea, kui turutingimused seda lubavad.

Artikkel 32

(Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 22 lõige 2, artiklid 27–30, 44 ja 45)

Teabe avalikustamise kord

Teabe avalikustamise kord, mis on artiklite 30 ja 31 kohaldamise eesmärgil vastu võetud, peab vastama järgmistele tingimustele:

a)

see peab hõlmama kõiki mõistlikke abinõusid, mis on vajalikud tagamaks, et avaldatav teave on usaldusväärne, seda vaadatakse vigade leidmiseks pidevalt üle ning vead parandatakse nende ilmnemisel viivitamatult;

b)

see peab võimaldama andmete konsolideerimist teistest allikatest pärinevate samalaadsete andmetega;

c)

see peab tegema teabe avalikkusele kättesaadavaks mittediskrimineerival viisil, kaubanduslikel alustel ja mõistlike kuludega.

Artikkel 33

(Direktiivi 2004/39/EÜ artiklid 27–30, 44 ja 45)

Reguleeritud turul kauplemisele lubatud aktsiate kohta tehtavad arvutused ja prognoosid

1.   Seoses iga aktsiaga, mis on reguleeritud turul kauplemisele lubatud, tagab kõnealuse aktsia jaoks asjaomane pädev asutus, et kohe pärast iga kalendriaasta lõppu tehakse kõnealuse aktsia kohta järgmised arvutused:

a)

päeva keskmine käive;

b)

päeva keskmine tehingute arv;

c)

aktsiate puhul, mis vastavad artikli 22 lõike 1 punktides a või b sätestatud tingimustele, avalikkuse hulka kuuluvate investorite käes olevad aktsiad 31. detsembri seisuga;

d)

kui aktsia puhul on tegemist likviidse aktsiaga, siis täidetud korralduste keskmine väärtus.

Käesolevat lõiget ja lõiget 2 ei kohaldata aktsia suhtes, mis lubatakse esmakordselt reguleeritud turul kauplemisele kuni neli nädalat enne kalendriaasta lõppu.

2.   Päeva keskmise käibe, täidetud korralduste keskmise väärtuse ja päeva keskmise tehingute arvu arvutamisel võetakse arvesse kõiki korraldusi, mis on kõnealuse aktsiaga seoses ühenduses täidetud eelneva aasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini või vajadusel selle osa jooksul aastast, kui aktsiaga oli lubatud reguleeritud turul kaubelda ja kui sellega reguleeritud turul kauplemist ei olnud peatatud.

Aktsia päeva keskmise käibe, täidetud korralduste keskmise väärtuse ja päeva keskmise tehingute arvu arvutamisel ei võeta arvesse päevi, mis selles liikmesriigis, kus aktsia jaoks asjaomane pädev asutus paikneb, ei ole kauplemispäevad.

3.   Enne aktsia esmakordset reguleeritud turul kauplemisele lubamist tagab kõnealuse aktsia jaoks asjaomane pädev asutus, et esitatud on prognoosid asjaomase aktsia päeva keskmise käibe kohta, aktsia turuväärtuse kohta esimese kauplemispäeva alguse seisuga ja kui turuväärtuse prognoos on vähemalt 500 miljonit eurot, siis järgmine teave:

a)

päeva keskmine tehingute arv ja aktsiate puhul, mis vastavad artikli 22 lõike 1 punktis a või b sätestatud tingimustele, vajadusel avalikkuse hulka kuuluvate investorite käes olevad aktsiad;

b)

aktsia puhul, mis on prognoosi kohaselt likviidne, täidetud korralduste keskmine väärtus.

Prognoosid esitatakse kas kauplemisele lubamisele järgneva kuuenädalase perioodi või kõnealuse perioodi lõpu kohta ning neis võetakse arvesse mis tahes varasemat kauplemist kõnealuse aktsiaga ning aktsiatega, millel loetakse olevat samalaadsed omadused.

4.   Aktsia esmakordse reguleeritud turul kauplemisele lubamise järel tagab kõnealuse aktsia jaoks asjaomane pädev asutus, et kõnealuse aktsia kohta arvutatakse lõike 1 punktides a–d osutatud esimese nelja kauplemisnädala andmeid kasutades selliselt, et lõike 1 punktis c tehtud viidet 31. detsembrile käsitletakse viitena esimesele neljale kauplemisnädalale, kusjuures andmed arvutatakse niipea, kui see on pärast kõnealuste andmete kättesaadavaks muutumist teostatav, kuid igal juhul enne artikli 22 lõikes 5 osutatud kuuenädalase perioodi lõppu.

5.   Pädevad asutused tagavad päeva keskmise käibe, täidetud korralduste keskmise väärtuse, päeva keskmise tehingute arvu ja avalikkuse hulka kuuluvate investorite käes olevate aktsiate läbivaatamise ja vajadusel ümberarvutamise kalendriaasta jooksul alati, kui seoses aktsia või emitendiga toimub muutus, mis oluliselt mõjutab varasemat arvutust.

6.   Lõigetes 1–5 nimetatud arvutused, mis tuleb avaldada hiljemalt 2009. aasta märtsi esimesel kauplemispäeval, tehakse, tuginedes selle liikmesriigi reguleeritud turu või turgude andmetele, mis on kõnealuse aktsia jaoks likviidsuse alusel kõige kohasem turg. Sel eesmärgil ei võeta arvutustes arvesse määratud vastaspoolega tehinguid artikli 19 tähenduses.

Artikkel 34

(Direktiivi 2004/39/EÜ artiklid 27–30, 44 ja 45)

Nõutavate arvutuste ja prognooside tulemuste avaldamine ja toime

1.   Iga pädev asutus peab tagama iga aasta märtsi esimesel kauplemispäeval järgmise teabe avaldamise iga aktsia kohta, mis oli eelmise kalendriaasta lõpu seisuga reguleeritud turul kauplemisele lubatud ja mille jaoks ta on asjaomane pädev asutus:

a)

päeva keskmine käive ja päeva keskmine tehtud tehingute arv, mis on arvutatud vastavalt artikli 33 lõigetele 1 ja 2;

b)

avalikkuse hulka kuuluvate investorite käes olevad aktsiad ja täidetud korralduste keskmine väärtus, kui need on arvutatud vastavalt artikli 33 lõigetele 1 ja 2.

Käesolevat lõiget ei kohaldata aktsiate suhtes, mille suhtes kohaldatakse artikli 33 lõike 1 teist lõiku.

2.   Artikli 33 lõike 3, 4 või 5 kohaselt nõutavate prognooside ja arvutuste tulemused avaldatakse arvutuse või prognoosi valmimise järel võimalikult kiiresti.

3.   Lõikes 1 või 2 osutatud teave loetakse avaldatuks, kui Euroopa väärtpaberituru reguleerijate komitee on selle vastavalt lõikele 5 avaldanud.

4.   Käesolevas määruses kohaldatakse järgmisi tähtaegu:

a)

lõikes 1 nimetatud avaldamisel põhinevat liigitust kohaldatakse 12kuulise perioodi suhtes, mis algab avaldamisele järgneval 1. aprillil ja lõpeb sellele järgneval 31. märtsil;

b)

artikli 33 lõikes 3 ettenähtud prognoosidel põhinevat liigitust kohaldatakse alates asjakohasest esmakordsest kauplemisele lubamisest kuni artikli 22 lõikes 5 nimetatud kuuenädalase perioodi lõpuni;

c)

artikli 33 lõikes 4 täpsustatud arvutustel põhinevat liigitust kohaldatakse alates artikli 22 lõikes 5 nimetatud kuuenädalase perioodi lõpust kuni:

i)

kui kuuenädalase perioodi lõpp jääb asjaomase aasta 15. jaanuari ja 31. märtsi (mõlemad kaasaarvatud) vahele, siis järgneva aasta 31. märtsini;

ii)

muul juhul kõnealuse perioodi lõpule järgneva 31. märtsini.

Samas kohaldatakse artikli 33 lõikes 5 täpsustatud ümberarvutustel põhinevat liigitust alates avaldamise kuupäevast kuni (kui seda ei ole artikli 33 lõike 5 kohaselt täiendavalt ümber arvutatud) sellele järgneva 31. märtsini.

5.   Euroopa väärtpaberituru reguleerijate komitee avaldab andmete põhjal, mille talle on esitanud pädevad asutused või mis on talle esitatud nende nimel, oma veebilehel konsolideeritud ja regulaarselt ajakohastatud loetelud, mis sisaldavad järgmisi andmeid:

a)

iga kliendi korralduste ühingusisene täitja aktsia jaoks, mis on reguleeritud turul kauplemisele lubatud;

b)

iga reguleeritud turul kauplemisele lubatud aktsia, täpsustades järgmised andmed:

i)

päeva keskmine käive, päeva keskmine tehingute arv ja aktsiate puhul, mis vastavad artikli 22 lõike 1 punktis a või b, olenevalt sellest, kumb neist on kohaldatav, sätestatud tingimustele avalikkuse hulka kuuluvate investorite käes olevad aktsiad;

ii)

likviidse aktsia puhul täidetud korralduste keskmine väärtus ja kõnealuse aktsia standardne turumaht;

iii)

likviidse aktsia puhul, mis on määratud täiendavalt likviidseks aktsiaks vastavalt artikli 22 lõikele 3, selle pädeva asutuse nimi, kes kõnealuse määramise on teinud;

iv)

asjaomane pädev asutus.

6.   Iga pädev asutus tagab, et lõike 1 punktides a ja b osutatud andmed avaldatakse esmakordselt 2007. aasta juuli esimesel kauplemispäeval vaatlusperioodi kohta 1. aprillist 2006 kuni 31. märtsini 2007. Erandina lõikest 4 kohaldatakse kõnealusel avaldamisel põhinevat liigitust viiekuulise perioodi suhtes, mis algab 1. novembril 2007 ja lõpeb 31. märtsil 2008.

V PEATÜKK

FINANTSINSTRUMENTIDE KAUPLEMISELE LUBAMINE

Artikkel 35

(Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 40 lõige 1)

Siirdväärtpaberid

1.   Siirdväärtpabereid loetakse direktiivi 2004/39/EÜ artikli 40 lõike 1 tähenduses vabalt kaubeldavateks, kui pooled võivad nendega kaubelda ja nende üleminekule ei ole seatud piiranguid ning kui kõik kõnealuse väärtpaberiga samasse liiki kuuluvad väärtpaberid on vahetatavad.

2.   Siirdväärtpabereid, mille suhtes kohaldatakse ülemineku piirangut, ei loeta vabalt kaubeldavateks, välja arvatud juhul, kui ei ole tõenäoline, et kõnealune piirang turgu häirib.

3.   Siirdväärtpabereid, mille eest ei tasuta täies ulatuses, võidakse lugeda vabalt kaubeldavateks, kui on ette nähtud kord, millega tagatakse, et kõnealuste väärtpaberite vabalt kaubeldavus ei ole piiratud ja et avalikkusele on kättesaadav asjakohane teave selle kohta, et väärtpaberite eest ei ole täies ulatuses tasutud, ja selle kohta, milline on selle mõju aktsionäride jaoks.

4.   Kaaludes seda, kas aktsiaga on võimalik kaubelda õiglasel, korrektsel ja tõhusal viisil, võtavad reguleeritud turud oma otsustusõiguse kasutamisel seoses sellega, kas lubada aktsia kauplemisele, arvesse järgmist:

a)

selliste aktsiate kuuluvus avalikkuse hulka kuuluvatele investoritele;

b)

esialgne finantsteave, teave emitendi kohta ja äritegevuse ülevaadet pakkuv teave, mille koostamine on nõutav direktiivi 2003/71/EÜ kohaselt ja mis on või saab olema avalikkusele kättesaadav.

5.   Siirdväärtpaber, mis on vastavalt direktiivile 2001/34/EÜ ametlikult väärtpaberibörsil noteeritud ja mille noteerimine ei ole peatatud, loetakse vabalt kaubeldavaks ning kaubeldavaks õiglasel, korrektsel ja tõhusal viisil.

6.   Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 40 lõike 1 kohaldamisel peab reguleeritud turg, hinnates seda, kas kõnealuse direktiivi artikli 4 lõike 1 punkti 18 alapunktis c nimetatud siirdväärtpaberiga on võimalik kaubelda õiglasel, korrektsel ja tõhusal viisil, olenevalt kauplemisele lubatava väärtpaberi iseloomust arvesse võtma, kas täidetud on järgmised kriteeriumid:

a)

väärtpaberiga seotud tingimused on selged ja ühemõttelised ja võimaldavad võrrelda väärtpaberi hinda aluseks oleva hinna või muu väärtusmõõdikuga;

b)

alusvara hind või muu väärtusmõõt on usaldusväärne ja avalikkusele kättesaadav;

c)

avalikkusele on kättesaadaval piisavalt teavet, mis on vajalik väärtpaberi hindamiseks;

d)

väärtpaberi arveldushinna määramise kord tagab selle, et asjaomane hind kajastab õigesti alusvara hinda või muud väärtusmõõtu;

e)

kui väärtpaberi arvelduse puhul on nõutav või võimalik pigem aluseks oleva väärtpaberi või alusvara üleandmine kui sularahaarveldus, siis on kõnealuse alusvara jaoks olemas asjakohane arveldus- ja üleandmise kord ning asjakohane kord kõnealuse alusvara kohta asjakohase teabe saamiseks.

Artikkel 36

(Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 40 lõige 1)

Investeerimisfondi aktsiad või osakud

1.   Investeerimisfondi aktsiate või osakute kauplemisele lubamise juures, olenemata sellest, kas kõnealune fond on asutatud vastavalt direktiivile 85/611/EMÜ, kontrollib reguleeritud turg, kas investeerimisfond täidab või on täitnud registreerimise, teavitamise ja muid menetlusi, mis on investeerimisfondi aktsiate või osakutega turul kauplemise jaoks reguleeritud turu jurisdiktsioonis eeltingimusena vajalikud.

2.   Ilma et see piiraks direktiivi 85/611/EMÜ või investeerimisfondidega seonduvate muude ühenduse või riigi õigusaktide kohaldamist, võivad liikmesriigid ette näha, et lõikes 1 osutatud nõuete täitmine ei ole investeerimisfondi aktsiate või osakute reguleeritud turul kauplemisele lubamiseks vajalik eeltingimus.

3.   Selle hindamisel, kas avatud investeerimisfondide (UCITS) aktsiate või osakutega on võimalik kaubelda vastavalt direktiivi 2004/39/EÜ artikli 40 lõikele 1 õiglasel, korrektsel ja tõhusal viisil, võtab reguleeritud turg arvesse järgmisi aspekte:

a)

selliste aktsiate või osakute kuuluvus avalikkuse hulka kuuluvatele investoritele;

b)

kas on olemas asjakohane turutegemise korraldus või kas süsteemi fondivalitseja on investoritele ette näinud asjakohase alternatiivse aktsiate või osakute tagasivõtmise korralduse;

c)

kas aktsiate või osakute väärtus on varade puhasväärtuse perioodilise avaldamise teel investoritele piisavalt läbipaistvaks tehtud.

4.   Selle hindamisel, kas kinniste investeerimisfondide aktsiate või osakutega on võimalik kaubelda vastavalt direktiivi 2004/39/EÜ artikli 40 lõikele 1 õiglasel, korrektsel ja tõhusal viisil, võtab reguleeritud turg arvesse järgmisi aspekte:

a)

selliste aktsiate kuuluvus avalikkuse hulka kuuluvatele investoritele;

b)

kas aktsiate või osakute väärtus on ühingu investeerimisstrateegia kohta teabe avaldamise või varade puhasväärtuse perioodilise avaldamise teel investoritele piisavalt läbipaistvaks tehtud.

Artikkel 37

(Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 40 lõiked 1 ja 2)

Tuletisinstrumendid

1.   Direktiivi 2004/39/EÜ I lisa C jao punktides 4–10 loetletud liiki finantsinstrumendi kauplemisele lubamisel kontrollivad reguleeritud turud, kas täidetud on järgmised tingimused:

a)

finantsinstrumendi lepingu tingimused peavad olema selged ja ühemõttelised ning võimaldama korrelatsiooni finantsinstrumendi hinna ja alusvara hinna või muu väärtusmõõdu vahel;

b)

alusvara hind või muu väärtusmõõt peab olema usaldusväärne ja avalikkusele kättesaadav;

c)

avalikkusele peab olema kättesaadaval piisavalt teavet, mis on vajalik tuletisinstrumendi hindamiseks;

d)

lepingu arveldushinna määramise kord peab olema selline, et hind kajastab õigesti alusvara hinda või muud väärtusmõõtu;

e)

kui tuletisinstrumendi arvelduse puhul on nõutav või võimalik pigem aluseks oleva väärtpaberi või alusvara üleandmine kui sularahaarveldus, peab olemas olema asjakohane kord, mis võimaldab turuosalistel saada alusvara kohta asjakohast teavet, ning asjakohane alusvara arvelduse ja üleandmise kord.

2.   Lõike 1 punkti b ei kohaldata, kui asjaomased finantsinstrumendid on direktiivi 2004/39/EÜ I lisa C jao punktides 5–7 või 10 loetletud liiki, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)

peab olema tõenäoline, et asjaomase finantsinstrumendi leping näeb ette vahendid, millega alusvara hind või muu väärtusmõõt turule avalikustada või võimaldada turul seda hinnata (kui asjaomane hind või muu väärtusmõõt ei ole muul moel avalikkusele kättesaadav);

b)

reguleeritud turg peab tagama, et kehtestatud on asjakohane järelevalvekord kõnealuste finantsinstrumentidega kauplemise ja nende arvelduste jälgimiseks;

c)

reguleeritud turg peab tagama, et arveldust ja üleandmist (kas füüsilise üleandmise või sularahaarvelduse teel) saab teostada vastavalt asjaomaste finantsinstrumentide lepingutingimustele.

VI PEATÜKK

TULETISINSTRUMENDID

Artikkel 38

(Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punkt 2)

Muude tuletisinstrumentide omadused

1.   Direktiivi 2004/39/EÜ I lisa C jao punkti 7 kohaldamisel loetakse lepingut, mis ei ole käesoleva artikli lõike 2 tähenduses hetkeleping ja mille suhtes ei kohaldata lõiget 4, muude tuletisinstrumentide omadustega olevaks ja kommertseesmärgil mitte ettenähtuks, kui see vastab järgmistele tingimustele:

a)

see vastab ühele järgmistest kriteeriumidest:

i)

sellega kaubeldakse kolmanda riigi kauplemissüsteemis, mis täidab reguleeritud turu või mitmepoolse kauplemissüsteemiga sarnast ülesannet;

ii)

selgelt on kinnitatud, et sellega kaubeldakse reguleeritud turul, mitmepoolses kauplemissüsteemis või eespool nimetatud kolmanda riigi kauplemissüsteemis või et selle suhtes kohaldatakse kõnealuste kauplemiskohtade eeskirju;

iii)

selgelt on kinnitatud, et see on reguleeritud turul, mitmepoolses kauplemissüsteemis või eespool nimetatud kolmanda riigi kauplemissüsteemis kaubeldava lepinguga võrdväärne;

b)

see arveldatakse arvelduskojas või keskse vastaspoolega samasid ülesandeid täitvas muus üksuses või on lepinguga seoses ette nähtud maksmise või tagatise andmise kord;

c)

see on selliselt standardiseeritud, et eelkõige hind, seeria, üleandmise kuupäev või muud tingimused on määratud peamiselt regulaarselt avaldatavate hindade, standardseeriate või standardsete üleandmise tähtaegade alusel.

2.   Lõike 1 kohaldamisel tähendab hetkeleping kauba, vara või õiguse müügilepingut, mille tingimuste kohaselt üleandmine on ette nähtud tähtajaks, mis vastab pikemale kahest järgnevast perioodist:

a)

kaks kauplemispäeva;

b)

kõnealuse kauba, vara või õiguse turul standardse üleandmise perioodina üldtunnustatud periood.

Leping ei ole aga hetkeleping, olenemata oma selgesõnalistest tingimustest, kui lepingu poolte vahel valitseb arusaamine, et alusvara üleandmine lükatakse edasi ja seda ei teostata esimeses lõigus nimetatud perioodi jooksul.

3.   Direktiivi 2004/39/EÜ I lisa C jao punkti 10 kohaldamisel loetakse tuletislepingut, mis on seotud kõnealuses jaos või artiklis 39 osutatud alusvaraga, muude tuletisinstrumentide omadustega olevaks, kui täidetud on üks järgmistest tingimustest:

a)

kõnealuse lepingu eest toimub arveldus sularahas või võib arveldus toimuda sularahas ühe või mitme poole valikul (välja arvatud lepingutingimuste rikkumise või lepingu muul põhjusel lõpetamise tõttu);

b)

kõnealuse lepinguga kaubeldakse reguleeritud turul või mitmepoolses kauplemissüsteemis;

c)

kõnealuse lepingu puhul on täidetud lõikes 1 sätestatud tingimused.

4.   Lepingut loetakse direktiivi 2004/39/EÜ I lisa C jao punkti 7 kohaldamisel kommertseesmärgil ettenähtuks ning kõnealuse lisa C jao punktide 7 ja 10 tähenduses mitte muude tuletisinstrumentide omadustega olevaks, kui see on sõlmitud elektrienergia ülekande- või jaotusvõrkude, elektrienergia reguleerimise mehhanismi või torustiku operaatori või haldajaga või tema poolt ja kui energia tarnimist ja tarbimist on teataval ajal vaja tasakaalustada.

Artikkel 39

(Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punkt 2)

Direktiivi 2004/39/EÜ I lisa C jao punktis 10 nimetatud tuletisinstrumendid

Lisaks direktiivi 2004/39/EÜ I lisa C jao punktis 10 nimetatud liiki tuletislepingutele kuuluvad kõnealuse jao kohaldamisalasse ka kõnealuses jaos ja artikli 38 lõikes 3 sätestatud tingimustele vastavad tuletislepingud, mis on seotud mis tahes järgnevaga:

a)

telekommunikatsiooni ribalaius;

b)

kauba ladustamisvõimsus;

c)

kaupade edastamis- või transpordivõime kaabli või torujuhtme kaudu või muul viisil;

d)

toetus, krediit, luba, õigus või samalaadne vara, mis on otseselt seotud taastuvatest energiaallikatest saadud energia tarnimise, jaotuse või tarbimisega;

e)

geoloogiline, keskkonnaalane või muu füüsiline muutuja;

f)

mis tahes muu vahetatav vara või õigus (välja arvatud õigus saada teenust), mida on võimalik üle anda;

g)

indeks või mõõt, mis on seotud mis tahes vara, õiguse, teenuse või kohustusega tehtud tehingu hinna, väärtuse või mahuga.

VII PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 40

Uuesti läbivaatamine

1.   Vähemalt kord iga kahe aasta jooksul vaatab komisjon uuesti läbi “tehingu” mõiste käesoleva määruse tähenduses, II lisas esitatud tabelid ja artiklis 22 esitatud likviidsete aktsiate määratlemise kriteeriumid, olles eelnevalt konsulteerinud Euroopa väärtpaberituru reguleerijate komiteega.

2.   Euroopa väärtpaberituru reguleerijate komiteega konsulteerimise järel vaatab komisjon uuesti läbi artiklite 38 ja 39 sätted, mis seonduvad kriteeriumidega, mille alusel määratletakse, milliseid instrumente tuleb lugeda muude tuletisinstrumentide omadustega olevaks või kommertseesmärgil ettenähtuks või instrumentideks, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2004/39/EÜ I lisa C jao punkti 10, kui muud kõnealuses jaos sätestatud asjaomased kriteeriumid on nende puhul täidetud.

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande samaaegselt direktiivi 2004/39/EÜ artikli 65 lõike 3 punktide a ja d kohaselt esitatavate aruannetega.

3.   Pärast konsulteerimist Euroopa väärtpaberituru reguleerijate komiteega vaatab komisjon hiljemalt kahe aasta jooksul pärast käesoleva määruse rakendamist uuesti läbi II lisa tabeli 4 ning teavitab kõnelause läbivaatamise tulemustest Euroopa Parlamenti ja nõukogu.

Artikkel 41

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. novembrist 2007, välja arvatud artikkel 11 ja artikli 34 lõiked 5 ja 6, mida kohaldatakse alates 1. juunist 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 10. august 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Charlie McCREEVY

(1)  ELT L 145, 30.4.2004, lk 1. Direktiivi on muudetud direktiiviga 2006/31/EÜ (ELT L 114, 27.4.2006, lk 60).

(2)  ELT L 345, 31.12.2003, lk 64.

(3)  EÜT L 375, 31.12.1985, lk 3. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2005/1/EÜ (ELT L 79, 24.3.2005, lk 9).

(4)  EÜT L 191, 13.7.2001, lk 43.

(5)  EÜT L 193, 18.7.1983, lk 1.

(6)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 26.

I LISA

Tabel 1

Aruandluses kasutatavate väljade loetelu

Välja nimetus

Kirjeldus

1.

Aruannet esitava ühingu tunnusandmed

Unikaalne kood tehingu teinud ühingu identifitseerimiseks.

2.

Kauplemispäev

Kauplemispäev, mil tehing tehti.

3.

Kauplemisaeg

Tehingu tegemise kellaaeg, väljendatuna selle pädeva asutuse asukoha kohaliku aja järgi, kellele tehingu kohta aruanne esitatakse, ja vööndiaeg, millel aruanne põhineb, väljendatuna koordineeritud maailmaaja (UTC) +/- tundides.

4.

Ostu- või müügiindikaator

Määrab selle, kas aruannet esitava investeerimisühingu seisukohast või kliendile esitatava aruande puhul kliendi seisukohast oli tehingu näol tegemist ostu või müügiga.

5.

Kauplemisvolitused

Määrab selle, kas ühing tegi tehingu:

—

oma arvel (kas oma nimel või kliendi nimel),

—

kliendi arvel ja nimel.

6.

Instrumendi tunnusandmed

Hõlmab järgmist:

—

võimalik unikaalne kood, mille määrab pädev asutus, kellele aruanne esitatakse, ja millega identifitseeritakse finantsinstrument, millega tehing tehakse;

—

kui kõnealusel finantsinstrumendil ei ole unikaalset tunnuskoodi, peab aruandes olema esitatud instrumendi nimetus või juhul, kui on tegemist tuletislepinguga, siis lepingu iseloomustus.

7.

Instrumendi koodi tüüp

Instrumendi määratlemiseks kasutatav kooditüüp.

8.

Aluseks oleva instrumendi tunnusandmed

Instrumendi tunnusandmed, mida kohaldatakse väärtpaberi suhtes, mis kujutab endast tuletislepingu aluseks olevat vara, ja direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti 18 alapunkti c kohase siirdväärtpaberi suhtes.

9.

Aluseks oleva instrumendi tunnuskoodi tüüp

Aluseks oleva instrumendi määratlemisel kasutatav kooditüüp.

10.

Instrumendi liik

Selle finantsinstrumendi ühtne liigitus, millega tehing tehakse. Kirjeldus peab kajastama vähemalt seda, kas instrument kuulub ühte ühtses finantsinstrumentide liigitamise rahvusvaheliselt tunnustatud standardis esitatud kõrgema taseme kategooriasse.

11.

Lõpptähtaeg

Võlakirja või muu väärtpaberistatud võla vormi lõpptähtaeg või tuletislepingu täitmise kuupäev/lõpptähtaeg.

12.

Tuletisinstrumendi liik

Tuletisinstrumendi ühtne kirjeldus peab olema koostatud vastavalt ühele ühtses finantsinstrumentide liigitamise rahvusvaheliselt tunnustatud standardis esitatud kõrgema taseme kategooriale.

13.

Ostu- või müügioptsioon

Täpsustus selle kohta, kas optsiooni või muu finantsinstrumendi näol on tegemist ostu- või müügioptsiooni või muu instrumendiga.

14.

Täitmishind

Optsiooni või muu finantsinstrumendi täitmishind.

15.

Hinnakordaja

Asjaomase finantsinstrumendi ühikute arv väärtpaberi kauplemiskoguses, näiteks ühe lepinguga hõlmatud tuletisinstrumentide või väärtpaberite arv.

16.

Ühikuhind

Väärtpaberi või tuletislepingu hind, välja arvatud vahendustasu ja (vajadusel) kogunenud intress. Võlainstrumendi korral võib hinda väljendada kas valuutas või protsendina.

17.

Märge hinna kohta

Valuuta, milles hind on väljendatud. Kui võlakirja või muu väärtpaberistatud võla vormi korral on hind väljendatud protsendina, märgitakse ka kõnealune protsent.

18.

Kogus

Tehinguga hõlmatud finantsinstrumentide ühikute arv, võlakirjade nimiväärtus või tuletislepingute arv.

19.

Märge koguse kohta

Märge selle kohta, kas koguse all mõistetakse finantsinstrumentide ühikute arvu, võlakirjade nimiväärtust või tuletislepingute arvu.

20.

Vastaspool

Tehingu vastaspoole tunnusandmed. Kõnealused tunnusandmed kajastavad järgmist:

—

kui vastaspooleks on investeerimisühing, siis selle ühingu võimalik unikaalne kood, mille määrab pädev asutus, kellele aruanne esitatakse,

—

kui vastaspooleks on reguleeritud turg, mitmepoolne kauplemissüsteem või keskse vastaspoolena tegutsev üksus, siis asjaomase turu, mitmepoolse kauplemissüsteemi või keskse vastaspoolena tegutseva üksuse ühtne unikaalne tunnuskood, vastavalt asjaomase üksuse päritoluliikmesriigi pädeva asutuse artikli 13 lõike 2 kohaselt avaldatud nimekirjas täpsustatulel,

—

kui vastaspooleks ei ole investeerimisühing, reguleeritud turg, mitmepoolne kauplemissüsteem ega keskse vastaspoolena tegutsev üksus, tuleks teda identifitseerida tehingu teinud investeerimisühingu “kliendina”.

21.

Koha tunnusandmed

Selle kauplemiskoha tunnusandmed, kus tehing tehti. Kõnealused tunnusandmed kajastavad järgmist:

—

kui koht on kauplemiskoht, siis selle ühtne unikaalne tunnuskood,

—

muul juhul kood “OTC”.

22.

Tehingu viitenumber

Tehingu unikaalne identifitseerimisnumber, mille annab investeerimisühing või tema nimel aruannet esitav kolmas pool.

23.

Tühistamismärge

Märge selle kohta, kas tehing on tühistatud.

Tabel 2

Pädevatele asutustele kasutamiseks mõeldud täiendavad andmed

Välja nimetus

Kirjeldus

1.

Aruannet esitava ühingu tunnusandmed

Kui I lisa tabelis 1 osutatud unikaalne kood ei ole vastaspoole identifitseerimiseks piisav, peaksid pädevad asutused töötama välja asjakohased meetmed, millega tagatakse vastaspoole identifitseerimine.

6.

Instrumendi tunnusandmed

Kasutatakse asjaomase finantsinstrumendi suhtes kohaldatavat unikaalset koodi, milles kõik pädevad asutused on omavahel kokku leppinud.

20.

Vastaspool

Kui I lisa tabelis 1 osutatud unikaalne kood või ühtne unikaalne tunnuskood ei ole vastaspoole identifitseerimiseks piisav, peaksid pädevad asutused töötama välja asjakohased meetmed, millega tagatakse vastaspoole identifitseerimine.

II LISA

Tabel 1

Artikli 17 kohaselt avalikustatav teave

Süsteemi liik

Süsteemi kirjeldus

Kokkuvõte artikli 17 kohaselt avalikustatavast teabest

Tellimusraamatupõhine kestevoksjoni kauplemissüsteem

Süsteem, mis inimeste sekkumiseta toimiva tellimusraamatu ja kauplemisalgoritmi abil sobitab pidevalt müügikorraldusi sobivate ostukorraldustega parima võimaliku hinna alusel.

Korralduste koguarv ja nende aktsiate koguarv, mida need korraldused igal hinnatasemel esindavad, vähemalt viie parima ostu- ja müügipakkumise hinnataseme lõikes.

Noteeringupõhine kauplemissüsteem

Süsteem, kus tehingud sõlmitakse fikseeritud noteeringute alusel, mis tehakse osalistele pidevalt kättesaadavaks, ja mis nõuab turutegijatelt sellises mahus noteeringute hoidmist, mis tasakaalustab liikmete ja osaliste vajaduse kaubelda ärilises mahus ning turutegijal oleva riski.

Asjaomase aktsiaga kaupleva iga turutegija parim ostu- ja müügipakkumise hind koos kõnealuse hinnaga seonduvate kogustega.

Perioodioksjonipõhine kauplemissüsteem

Inimeste sekkumiseta toimiv süsteem, mis sobitab korraldusi perioodioksjoni ja kauplemisalgoritmi põhjal.

Hind, mille puhul oksjonipõhine kauplemissüsteem vastaks kõige paremini oma kauplemisalgoritmile, ja kogus, millega oleks kõnealuse hinna korral potentsiaalselt võimalik tehinguid sõlmida.

Esimesest kolmest reast erinev kauplemissüsteem

Kombineeritud süsteem, mida saaks liigitada esimesest kolmest reast kahte või enamasse, või süsteem, mille hinna kindlaksmääramise protsessi iseloom erineb esimesel kolmel real nimetatud liiki süsteemide puhul kohaldatavast.

Asjakohane teave korralduste või noteeringute taseme ja kauplemishuvi taseme kohta; eelkõige aktsiaga kaupleva iga turutegija viie parima ostu- ja müügipakkumise hinnatasemed ja/või kahepoolsed noteeringud, kui hinna kindlaksmääramise mehhanism seda võimaldab.

Tabel 2

Tavalise turumahuga võrreldes suuremahulised korraldused

(eurodes)

Liik päeva keskmise käibe

(PKK) alusel

PKK < 500 000

500 000 ≤ PKK < 1 000 000

1 000 000 ≤ PKK < 25 000 000

25 000 000 ≤ PKK < 50 000 000

PKK ≥ 50 000 000

Turu tavalise tehingumahuga võrreldes suuremahuliseks kvalifitseeruva korralduse minimaalne suurus

50 000

100 000

250 000

400 000

500 000

Tabel 3

Standardsed turumahud

(eurodes)

Liik vastavalt tehingute keskmisele väärtusele

(TKV)

TKV < 10 000

10 000 ≤ TKV < 20 000

20 000 ≤ TKV < 30 000

30 000 ≤ TKV < 40 000

40 000 ≤ TKV < 50 000

50 000 ≤ TKV < 70 000

70 000 ≤ TKV < 90 000

jne

Standardne turumaht

7 500

15 000

25 000

35 000

45 000

60 000

80 000

jne

Tabel 4

Avaldamise edasilükkamine: kohaldatavad piirmäärad ja kestused

Allpool esitatud tabelis on iga avaldamise lubatud edasilükkamise kestuse ja päeva keskmise käibe (PKK) alusel saadud iga aktsia liigi kohta näidatud minimaalne kvalifitseerumiseks vajalik tehingumaht, mida asjaomase edasilükkamise kestuse korral asjaomast liiki aktsia puhul kohaldatakse.

 

Aktsiate liik päeva keskmise käibe (PKK) alusel

PKK < 100 000 EUR

100 000 EUR ≤ PKK < 1 000 000 EUR

1 000 000 EUR ≤ PKK < 50 000 000 EUR

PKK ≥ 50 000 000 EUR

Lubatud edasilükkamise kestuse jaoks minimaalne kvalifitseerumiseks vajalik tehingumaht

Tehingu avaldamise lubatud edasilükkamise kestus

60 minutit

10 000

5 % PKKst või 25 000 EUR, olenevalt sellest, kumb neist on suurem

10 % PKKst või 3 500 000 EUR, olenevalt sellest, kumb neist on väiksem

10 % PKKst või 7 500 000 EUR, olenevalt sellest, kumb neist on väiksem

180 minutit

25 000

15 % PKKst või 75 000 EUR, olenevalt sellest, kumb neist on suurem

15 % PKKst või 5 000 000 EUR, olenevalt sellest, kumb neist on väiksem

20 % PKKst või 15 000 000 EUR, olenevalt sellest, kumb neist on väiksem

Kauplemispäeva lõpuni (või järgmise kauplemispäeva keskpäevani, kui tehing toimus kauplemispäeva 2 viimase tunni jooksul)

45 000 EUR

25 % PKKst või 100 000 EUR, olenevalt sellest, kumb neist on suurem

25 % PKKst või 10 000 000 EUR, olenevalt sellest, kumb neist on väiksem

30 % PKKst või 30 000 000 EUR, olenevalt sellest, kumb neist on väiksem

Tehingule järgneva kauplemispäeva lõpuni

60 000 EUR

50 % PKKst või 100 000 EUR, olenevalt sellest, kumb neist on suurem

100 % PKKst või 1 000 000 EUR, olenevalt sellest, kumb neist on suurem

100 % PKKst

Tehingule järgneva teise kauplemispäeva lõpuni

80 000 EUR

100 % PKKst

100 % PKKst

250 % PKKst

Tehingule järgneva kolmanda kauplemispäeva lõpuni

 

250 % PKKst

250 % PKKst

 

2.9.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 241/26

KOMISJONI DIREKTIIV 2006/73/EÜ,

10. august 2006

millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ seoses investeerimisühingute suhtes kohaldatavate organisatsiooniliste nõuete ja tegutsemistingimustega ning nimetatud direktiivi jaoks määratletud mõistetega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/39/EÜ (finantsinstrumentide turgude kohta, millega muudetakse nõukogu direktiive 85/611/EMÜ ja 93/6/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/12/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/22/EMÜ), (1) eriti selle artikli 4 lõiget 2, artikli 13 lõiget 10, artikli 18 lõiget 3, artikli 19 lõiget 10, artikli 21 lõiget 6, artikli 22 lõiget 3 ja artikli 24 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiiviga 2004/39/EÜ on kehtestatud raamistik ühenduse finantsturgude regulatiivsele korrale, mis muu hulgas reguleerivad tegutsemistingimusi, mida investeerimisühingud peavad järgima investeerimisteenuste ja vajadusel kõrvalteenuste osutamisel ja investeerimistegevuse teostamisel, organisatsioonilisi nõudeid, mis on esitatud selliseid teenuseid osutavatele ja sellist tegevust teostavatele investeerimisühingutele ning reguleeritud turgudele, aruandlusnõudeid, mis on esitatud finantsinstrumentidega tehtavatele tehingutele, ning läbipaistvuse nõudeid, mis on esitatud reguleeritud turul kauplemisele lubatud aktsiatega toimuvatele tehingutele.

(2)

Professionaalseid investeerimisteenuseid ja vajadusel kõrvalteenuseid osutavatele ja investeerimistegevust teostavatele investeerimisühingutele ning reguleeritud turgudele esitatavaid organisatsioonilisi nõudeid reguleeriva korra rakendamise eeskirjad peaksid olema vastavuses direktiivi 2004/39/EÜ eesmärgiga. Need peaksid olema välja töötatud selliselt, et tagada reguleeritud turge või mitmepoolseid kauplemissüsteeme korraldavate investeerimisühingute ja üksuste hulgas kõrgetasemeline ühtsus, konkurents ja usaldusväärsus, ja neid peaks kohaldama ühtsel viisil.

(3)

Oluline on täpsustada selliseid teenuseid osutavate ja sellist tegevust teostavate investeerimisühingute jaoks konkreetsed organisatsioonilised nõuded ja menetlused. Eelkõige peaksid ranged menetlused olema ette nähtud seoses selliste küsimustega nagu täitmiskontroll, riskijuhtimine, kaebuste menetlemine, isiklikud tehingud, välisteenusepakkuja kasutamine ning huvide konfliktide kindlakstegemine, haldamine ja avalikustamine.

(4)

Investeerimisühingutele esitatavad organisatsioonilised nõuded ja neile tegevusloa andmise tingimused peaksid olema esitatud eeskirjade kogumina, mis tagab direktiivi 2004/39/EÜ asjakohaste sätete ühtse kohaldamise. See on vajalik, et tagada investeerimisühingutele võrdne ja võrdsetel tingimustel juurdepääs kõigile ühenduse turgudele ning kaotada tegevusloa andmise menetlusega seonduvad takistused piiriüleselt tegevuselt investeerimisteenuste valdkonnas.

(5)

Investeerimis- ja kõrvalteenuste osutamisel ning investeerimistegevuse teostamisel järgitavaid tegutsemistingimusi reguleeriva korra rakenduseeskirjad peaksid peegeldama kõnealuse korra aluseks olevat eesmärki. See tähendab, et need peaksid olema välja töötatud ühtsel viisil kohaldatava investorite kõrge kaitstuse taseme tagamiseks, mille jaoks tuleks kehtestada investeerimisühingu ja tema kliendi vahelist suhet reguleerivad selged normid ja eeskirjad. Teiselt poolt peaks seoses investorite kaitsega, eelkõige aga investoritele teabe andmise ja neilt teabe küsimisega arvesse võtma ka seda, kas asjaomase kliendi või potentsiaalse kliendi näol on tegemist kutselise või mittekutselise kliendiga.

(6)

Direktiivi vorm on vajalik selleks, et võimaldada rakendussätete kohandamist vastavalt iga liikmesriigi konkreetse turu ja õigussüsteemi eripärale.

(7)

Direktiivi 2004/39/EÜ erinevate sätete ühtseks kohaldamiseks on vaja kehtestada investeerimisühingute organisatsiooniliste nõuete ja tegutsemistingimuste ühtlustatud kogum. Sellest tulenevalt ei tohiks liikmesriigid ja pädevad asutused käesolevas direktiivis täpsustatud eeskirjade riigi õigusesse ülevõtmisel ja kohaldamisel lisada täiendavaid siduvaid eeskirju, välja arvatud juhul, kui see on käesoleva direktiiviga selgesõnaliselt lubatud.

(8)

Samas peaks liikmesriikidel erakorralistel asjaoludel olema võimalik kehtestada investeerimisühingutele lisaks rakenduseeskirjades sätestatutele täiendavaid nõudeid. Selline sekkumine peaks aga olema rangelt proportsionaalne ja piirduma juhtudega, mille puhul investorite kaitse või turu terviklikkusega seotud eririske, sealhulgas finantssüsteemi stabiilsusega seotud riskid, ei ole ühenduse õigusaktides piisavalt käsitletud.

(9)

Mis tahes täiendavad nõuded, mille liikmesriigid käesoleva direktiiviga kooskõlas säilitavad või kehtestavad, ei tohi direktiivi 2004/39/EÜ artiklitest 31 ja 32 tulenevaid investeerimisühingute õigusi piirata ega muul moel mõjutada.

(10)

Mis tahes täiendavatel nõuetel, mille liikmesriigid käesoleva direktiivi kohaldamise alustamise kuupäeval konkreetsete riskide maandamiseks säilitavad, peaks olema asjaomase riigi turu struktuuri jaoks, sealhulgas ühingute ja tarbijate käitumise jaoks sellel turul, eriliselt olulised. Kõnealuste eririskide hindamise peaks läbi viima direktiiviga 2004/39/EÜ ja selle üksikasjalikumate rakenduseeskirjadega kehtestatud regulatiivse korra raames. Mis tahes otsuse täiendavate nõuete säilitamiseks peaks tegema, võttes nõuetekohaselt arvesse nimetatud direktiivi eesmärke, milleks on takistuste kõrvaldamine piiriüleste investeerimisteenuste osutamiselt investeerimisühingutele tegevusloa andmise ja nende tegevusele esitatavate nõuete ühtlustamise kaudu.

(11)

Investeerimisühingud erinevad suuresti oma suuruse, struktuuri ja äritegevuse iseloomu poolest. Regulatiivse korra peaks selle mitmekesisusega kohandama ja kehtestama samal ajal teatavad põhilised regulatiivsed nõuded, mis on asjakohased kõigi ühingute puhul. Reguleeritud üksused peaksid suutma täita oma kõrgetasemelisi kohustusi ning töötama välja ja võtma vastu meetmed, mis sobivad konkreetselt nende äritegevuse iseloomu ja asjaoludega kõige paremini.

(12)

Samas võib regulatiivne kord, millega investeerimisühingute jaoks kaasneb liiga palju ebaselgust, tõhusust vähendada. Pädevatelt asutustelt oodatakse, et nad annaksid käesoleva direktiivi sätete kohta välja tõlgendamissuunised, mille eesmärk on eelkõige selle selgitamine, kuidas käesoleva direktiivi nõudeid konkreetset liiki ühingute ja asjaolude puhul praktiliselt kohaldada. Sellistes mittesiduvates suunistes võiks muu hulgas selgitada, kuidas käesoleva direktiivi ja direktiivi 2004/39/EÜ sätteid kohaldada turu arengu korral. Käesoleva direktiivi ja direktiivi 2004/39/EÜ ühtseks kohaldamiseks võib komisjon anda välja suunised tõlgendavate teatiste näol või muul viisil. Lisaks sellele võib pädevate asutuste poolseks käesoleva direktiivi ja direktiivi 2004/39/EÜ ühtseks kohaldamiseks suunised välja anda ka Euroopa väärtpaberituru reguleerijate komitee.

(13)

Direktiivi 2004/39/EÜ kohaselt kehtestatud organisatsioonilised nõuded ei piira selliste süsteemide kohaldamist, mis on kehtestatud riigi õigusaktidega investeerimisühingutes töötavate isikute registreerimiseks.

(14)

Käesoleva direktiivi nende sätete kohaldamisel, millega nõutakse investeerimisühingult asjakohase riskijuhtimise poliitika kehtestamist, rakendamist ja jätkuvat kohaldamist, peaksid ühingu tegevuse, protsesside ja süsteemidega seotud riskid hõlmama riske, mis on seotud välisteenusepakkuja kasutamisega otsustava tähtsusega või oluliste tööülesannete või investeerimisteenuste või -tegevuse puhul. Kõnealused riskid peaksid hõlmama riske, mis on seotud ühingu ja teenuse osutaja vahelise suhtega, ja võimalikke riske, mis esinevad juhtudel, kui mitmete investeerimisühingute või muude reguleeritud üksuste välisteenusepakkuja kasutamise korras tehtav tegevus on koondunud piiratud arvu teenuse osutajate kätte.

(15)

Asjaolu, et riskijuhtimise ja täitmiskontrolli ülesandeid täidab sama isik, ei kahjusta tingimata nende ülesannete sõltumatut täitmist. Tingimused, mille kohaselt täitmiskontrolli ülesandeid täitvad isikud ei tohiks tegeleda ülesannetega, mille suhtes nad järelevalvet teevad, ja mille kohaselt ei tohi olla tõenäoline, et selliste isikute töötasu määramise meetod võiks ohustada nende objektiivsust, ei puugi väikeste investeerimisühingute puhul olla proportsionaalsed. Samas oleksid need suuremate ühingute puhul ebaproportsionaalsed üksnes erakorralistel asjaoludel.

(16)

Direktiivi 2004/39/EÜ mitme sätte kohaselt nõutakse, et investeerimisühingud peavad koguma ja säilitama teavet oma klientide ja neile osutatud teenuste kohta. Kui kõnealused nõuded hõlmavad isikuandmete kogumist ja töötlemist, peaksid ühingud tagama, et seda tehakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiviga 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) (2).

(17)

Kui isiku eelnevate juhiste kohaselt tehakse tema nimel järjestikuseid isiklikke tehinguid, ei peaks isiklike tehingutega seonduvaid käesolevas direktiivis sätestatud kohustusi kohaldama iga järjestikuse tehingu suhtes eraldi, kui kõnealused juhised jäävad jõusse ja neid ei muudeta. Ka ei tohiks kõnealuseid kohustusi kohaldada selliste juhiste lõppemise või tühistamise suhtes, tingimusel et ühtegi finantsinstrumenti, mis on eelnevalt kõnealuste juhiste kohaselt omandatud, ei võõrandata lõppemise või tühistamisega samaaegselt. Kõnealuseid kohustusi peaks aga seoses isikliku tehinguga või sama isiku nimel tehtavate järjestikuste isiklike tehingute alustamisega kohaldama, kui selliseid juhiseid muudetakse või kui antakse uued juhised.

(18)

Pädevad asutused ei tohiks investeerimisteenuste osutamise ja investeerimistegevuse jaoks tegevusloa andmisel kehtestada ühe või enama otsustava tähtsusega või olulise tööülesande või investeerimisteenuse või -tegevuse puhul välisteenusepakkuja kasutamisele üldist keeldu. Investeerimisühingutel peaks sellise tegevuse puhul välisteenusepakkuja kasutamine olema lubatud, kui ühingu sõlmitud välisteenusepakkuja kasutamise lepingud vastavad teatavatele tingimustele.

(19)

Käesoleva direktiivi nende sätete kohaldamisel, milles on kehtestatud otsustava tähtsusega või oluliste tööülesannete või investeerimisteenuste või -tegevuse puhul välisteenusepakkuja kasutamise tingimused, peaks sellist välisteenusepakkuja kasutamist, millega kaasneb ülesannete sellises ulatuses delegeerimine, et ühing muutub riiulifirmaks, käsitlema nende tingimuste kahjustamisena, millele investeerimisühing peab tegevusloa saamiseks ja tegevusloa saamise tingimustele vastavusse jäämiseks direktiivi 2004/39/EÜ artikli 5 kohaselt vastama.

(20)

Investeerimisteenuste või -tegevuse või otsustava tähtsusega või oluliste tööülesannete puhul võib välisteenusepakkuja kasutamine kujutada endast investeerimisühingule tegevusloa andmise tingimuste olulist muutust, millele on viidatud direktiivi 2004/39/EÜ artikli 16 lõikes 2. Kui välisteenusepakkuja kasutamise lepingud sõlmitakse pärast investeerimisühingule direktiivi 2004/39/EÜ II jaotise I peatüki sätete kohaselt tegevusloa andmist, peaks pädevat asutust kõnealustest lepingutest teavitama, kui see on direktiivi 2004/39/EÜ artikli 16 lõike 2 kohaselt nõutav.

(21)

Investeerimisühingutelt nõutakse käesoleva direktiiviga, et nad peavad vastutavat pädevat asutust eelnevalt teavitama mittekutseliste klientide portfellivalitsemiseks sõlmitud mis tahes välisteenusepakkuja kasutamise lepingust, mille nad soovivad sõlmida kolmandas riigis paikneva teenuse osutajaga, kui teatavad kindlaksmääratud tingimused ei ole täidetud. Pädevatelt asutustelt ei oodata aga, et nad selliseid lepinguid või nende tingimusi lubaksid või muul viisil heaks kiidaksid. Teavitamise eesmärk on pigem tagada, et pädeval asutusel oleks võimalik asjakohastel juhtudel sekkuda. Välisteenusepakkuja kasutamise lepingu tingimuste üle läbirääkimine ja selle tagamine, et need tingimused on vastavuses käesoleva direktiivi ja direktiivi 2004/39/EÜ kohaste ühingu kohustustega, on investeerimisühingu kohustus, millesse pädev asutus ametlikult ei sekku.

(22)

Regulatiivse läbipaistvuse huvides ja investeerimisühingute jaoks piisava kindluse taseme tagamiseks on käesoleva direktiiviga igalt pädevalt asutuselt nõutud, et ta avaldaks teatise, milles ta kirjeldab oma poliitikat seoses kolmandates riikides paiknevate välisteenusepakkujate kasutamisega portfellivalitsemise teenuste osutamisel mittekutselistele klientidele. Nimetatud teatises peavad olema esitatud näited juhtudest, mille korral pädev asutus tõenäoliselt ei esita sellisele välisteenusepakkuja kasutamisele vastuväiteid, koos selgitusega selle kohta, miks välisteenusepakkuja kasutamine sellistel juhtudel tõenäoliselt ei kahjusta ühingu võimet täita käesoleva direktiiviga välisteenusepakkuja kasutamisele esitatavaid üldisi tingimusi. Kõnealuse selgituse koostamisel peaks pädev asutus alati osutama põhjustele, miks välisteenusepakkuja kasutamine kõnealustel juhtudel ei takista tema asjakohast juurdepääsu kogu välisteenusepakkuja kasutamise korras osutatava teenusega seonduvale teabele, mis on asutuse jaoks vajalik tema regulatiivsete ülesannete täitmiseks investeerimisühingu suhtes.

(23)

Kui investeerimisühing paigutab kliendi nimel hoitavaid vahendeid tunnustatavasse rahaturufondi, peaks aktsiaid või osakuid kõnealuses rahaturufondis hoitama vastavalt klientidele kuuluvate finantsinstrumentide hoidmise nõuetele.

(24)

Asjaolude hulka, mida tuleks käsitleda huvide konflikti põhjustavana, peaksid kuuluma juhud, mille korral esineb konflikt ühingu või ühinguga seotud teatavate isikute huvide ja ühingul kliendi ees olevate kohustuse vahel või erinevate huvide vahel, mis on ühingu kahel või enamal kliendil, kellest igaühe ees on ühingul kohustused. Huvide konflikti ei esine, kui ühing võib teenida tulu, aga sellega ei kaasne kliendi jaoks mingit võimalikku kahju, ega ka siis, kui üks klient, kelle ees ühingul on kohustused, võib teenida tulu või vältida kahju, kui sellega ei kaasne võimalikku kahju ka teise sellise kliendi jaoks.

(25)

Huvide konfliktid tuleks reguleerida vaid juhul, kui investeerimisühing osutab investeerimis- või kõrvalteenust. See, mis liiki kliendile (kas kutseline või mittekutseline klient või kõlblik vastaspool) teenust osutatakse, ei oma sellisel juhul tähtsust.

(26)

Täites direktiivi 2004/39/EÜ kohast kohustust koostada huvide konflikti vältimise poliitika, milles on määratletud asjaolud, mille puhul huvide konflikt esineb või võib tekkida, peaks investeerimisühing erilist tähelepanu pöörama sellisele tegevusele, nagu investeerimisanalüüs ja investeerimisnõustamine, oma vahenditega kauplemine, portfellivalitsemine ja ettevõtterahandusalane tegevus, sealhulgas väärtpaberite pakkumisel väärtpaberite emiteerimise tagamine või sellel müümine ning ühinemiste ja omandamise alane nõustamine. Eelkõige on asjakohane pöörata erilist tähelepanu juhtudele, mil ühing või ühingu kontrollimisega otseselt või kaudselt seotud isik teostab mitut nimetatud tegevust.

(27)

Investeerimisühingud peaksid seadma eesmärgiks määrata kindlaks ja hallata oma erineva äritegevusega ja oma kontserni tegevusega seoses tekkivaid huvide konflikte põhjaliku huvide konflikti vältimise poliitika raames. Eelkõige ei tohiks see, et investeerimisühing avalikustab oma huvide konfliktid, vabastada teda kohustusest säilitada ja jätkuvalt kohaldada direktiivi 2004/39/EÜ artikli 13 lõikes 3 nõutud tõhusat organisatsioonilist ja administratiivset korda. Kuigi teatavate huvide konfliktide avalikustamine on nõutav direktiivi 2004/39/EÜ artikli 18 lõike 2 kohaselt, ei ole liigne tuginemine avaldamisele, ilma piisavalt arvesse võtmata, kuidas konflikte asjakohaselt hallata, lubatud.

(28)

Investeerimisanalüüs peaks olema komisjoni 22. detsembri 2003. aasta direktiivi 2003/125/EÜ (millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/6/EÜ seoses investeerimissoovituste erapooletu esitamise ja huvide konflikti avalikustamisega) kohaselt soovitusena määratletud teabe üks alaliik, mida kohaldatakse direktiivis 2004/39/EÜ (3) määratletud finantsinstrumentide suhtes. Selliselt määratletud liiki soovituste suhtes, mis ei kujuta endast käesoleva direktiivi määratluse kohaseid investeerimisanalüüse, kohaldatakse siiski direktiivi 2003/125/EÜ investeerimissoovituste erapooletut esitamist ja huvide konflikti avalikustamist käsitlevaid sätteid.

(29)

Meetmed ja kord, mille investeerimisühingud on vastu võtnud selleks, et hallata huvide konflikte, mis võivad tekkida seoses sellise materjali koostamise ja levitamisega, mida esitatakse investeerimisanalüüsina, peaksid olema asjakohased, kaitsmaks finantsanalüütikute ja nende koostatud investeerimisanalüüside objektiivsust ja sõltumatust. Kõnealused meetmed ja kord peaksid tagama finantsanalüütikute piisaval tasemel sõltumatuse selliste isikute huvidest, kelle kohustusi või ärihuvisid võib mõistlikult pidada konfliktis olevaks nende isikute huvidega, kellele investeerimisanalüüs levitatakse.

(30)

Isikute hulka, kelle kohustusi või ärihuvisid võib mõistlikult pidada konfliktis olevaks nende isikute huvidega, kellele investeerimisanalüüs levitatakse, peaksid kuuluma ettevõtterahandusega tegelev personal ning klientide või ühingu nimel müügi ja kauplemisega tegelevad isikud.

(31)

Erakorraliste asjaolude hulka, mille korral finantsanalüütikud ja muud investeerimisühinguga seotud isikud, kes tegelevad investeerimisanalüüside koostamisega, võivad eelneva kirjaliku nõusoleku korral teha isiklikke tehinguid instrumentidega, mille kohta analüüs on tehtud, peaksid kuuluma asjaolud, mille korral rahaliste raskustega seonduvate isiklike põhjuste tõttu on kõnealusel finantsanalüütikul või muul isikul kohustus positsioon likvideerida.

(32)

Väikseid kingitusi ja külalislahkust, mis jääb allapoole taset, mis on kehtestatud ühingu huvide konflikti vältimise poliitikas ja mida on nimetatud kõnealuse poliitika klientidele kättesaadavaks tehtud kokkuvõtlikus kirjelduses, ei tohiks käsitleda investeerimisanalüüsiga seonduvate sätete kohaldamisel stiimulitena.

(33)

Investeerimisanalüüsi klientidele või avalikkusele levitamise mõiste ei tohiks hõlmata levitamist üksnes investeerimisühingu kontserni kuuluvatele isikutele.

(34)

Kehtivate soovitustena peaks käsitlema selliseid investeerimisanalüüsis esitatud soovitusi, mida ei ole tühistatud ja mille kehtivusaeg ei ole lõppenud.

(35)

Kolmanda isiku koostatud investeerimisanalüüside olulise muutmise suhtes peaks kohaldama samu nõudeid, kui investeerimisanalüüside koostamise suhtes.

(36)

Finantsanalüütikud ei tohiks tegeleda peale investeerimisanalüüside koostamise muu tegevusega, kui selline muu tegevus on vastuolus tegevisiku objektiisuse säilitamisega. Tegevisiku objektiisuse säilitamisega vastuolus olevateks peaks tavaliselt lugema järgmist tegevust: osalemine investeerimispanganduse tegevuses, nagu ettevõtterahandus ja väärtpaberite emiteerimise tagamine, osalemine uute ettevõtete tutvustamises või finantsinstrumentide uute emissioonide reklaamimises, ega olla muul viisil seotud emitendi turundustegevusega.

(37)

Ilma et see piiraks investeerimisanalüüside koostamise või levitamisega seonduvate käesoleva direktiivi sätete kohaldamist, soovitatakse, et investeerimisanalüüside koostajad, kes ei ole investeerimisühingud, peaksid kaaluma siseste tegevuspõhimõtete ja sisekorra vastuvõtmist, mille eesmärgiks on tagada, et ka nemad vastaksid käesolevas direktiivis sätestatud põhimõtetele, mis käsitlevad kõnealuse analüüsi sõltumatuse ja objektiivsuse kaitset.

(38)

Käesoleva direktiiviga kehtestatud nõudeid, sealhulgas nõudeid, mis seonduvad isiklike tehingutega, investeerimisanalüüsi teadmistega kauplemisega ja investeerimisanalüüsi koostamise ja levitamisega, kohaldatakse, ilma et see piiraks direktiivi 2004/39/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiivi 2003/6/EÜ (siseringitehingute ja turuga manipuleerimise (turu kuritarvitamise) kohta) (4) ning nende rakendusmeetmete muude nõuete kohaldamist.

(39)

Käesoleva direktiivi stiimuleid käsitlevate sätete kohaldamisel tuleks seda, kui investeerimisühing saab investeerimisnõustamise või üldiste soovitustega seoses vahendustasu, juhul kui vahendustasu saamine ei mõjuta nõustamise või soovituste objektiivsust, käsitleda kliendile osutatava investeerimisnõustamise kvaliteedi parandamiseks mõelduna.

(40)

Käesoleva direktiiviga on investeerimisühingutel lubatud anda ja saada teatavaid stiimuleid ainult eritingimuste alusel, tingimusel et need kliendile avaldatakse või antakse kliendile või tema nimel tegutsevale isikule.

(41)

Käesoleva direktiiviga nõutakse investeerimisühingutelt, kes osutavad uutele mittekutselistele klientidele muid investeerimisteenuseid kui investeerimisnõustamist, et nad peavad sõlmima kliendiga kirjaliku põhilepingu, milles on sätestatud ühingu ja kliendi olulised õigused ja kohustused. Samas ei kehtestata käesoleva direktiiviga investeerimis- või kõrvalteenuste osutamise lepingute vormi, sisu ega täitmisega seoses mingeid muid kohustusi.

(42)

Käesolevas direktiivis on kehtestatud nõuded reklaamteadetele, mis seonduvad üksnes direktiivi 2004/39/EÜ artikli 19 lõikes 2 sätestatud kohustusega, mille kohaselt klientidele suunatud teave, sealhulgas reklaamteated, peab olema õiglane, selge ja mitte eksitav.

(43)

Käesolevas direktiivis ei nõuta pädevatelt asutustelt reklaamteadete sisu ja vormi heakskiitmist. Samas aga ei keelata neil seda teha, tingimusel et selline eelnev heakskiitmine põhineb üksnes selle direktiivis 2004/39/EÜ sätestatud kohustuse täitmisel, mille kohaselt klientidele esitatav teave, sealhulgas reklaamteated, peab olema õiglane, selge ja mitte eksitav.

(44)

Kehtestama peaks asjakohased ja proportsionaalsed teabenõuded, mis võtavad arvesse seda, kas klient on kutseline või mittekutseline. Direktiivi 2004/39/EÜ üks eesmärke on tagada proportsionaalne tasakaal investorite kaitse ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate avalikustamisnõuete vahel. Selleks on asjakohane sätestada käesolevas direktiivis kutseliste klientide suhtes vähem ranged teabenõuded, kui neid mittekutseliste klientide suhtes kohaldatakse. Kutselistel klientidel peaks väheste eranditega olema võimalik määratleda, milline on nende jaoks teave, mis on neile vajalik põhjendatud otsuse tegemiseks, ning paluda investeerimisühingul see teave endale esitada. Kui kõnealused teabenõuded on mõistlikud ja proportsionaalsed, tuleks investeerimisühingutel esitada lisateave.

(45)

Investeerimisühingud peaksid esitama klientidele ja potentsiaalsetele klientidele piisava teabe finantsinstrumentide iseloomu ja nendesse investeerimisega kaasnevate riskide kohta, et nende kliendid saaksid iga investeerimisotsuse teha asjakohase teabe alusel. Kõnealuse teabe üksikasjalikkuse tase võib varieeruda vastavalt sellele, kas tegemist on kutselise või mittekutselise kliendiga, ning pakutavate finantsinstrumentide iseloomule ja riskiprofiilile, kuid see ei tohiks kunagi olla nii üldine, et mis tahes olulise tähtsusega elemendid sellest välja jääksid. On võimalik, et mõnede finantsinstrumendi liikide puhul piisab vaid instrumendi liiki käsitlevast teabest, sellal kui mõnede teiste puhul peab teave olema tootepõhisem.

(46)

Tingimusi, millele teave, mille investeerimisühing klientidele või potentsiaalsetele klientidele esitab, peab õiglane, selge ja mitte eksitav olemiseks vastama, peaks kohaldama mittekutselistele klientidele mõeldud teatiste suhtes asjakohasel ja proportsionaalsel viisil, võttes arvesse näiteks sidevahendeid ja seda, millist teavet kõnealuse teatisega kavatsetakse klientidele või potentsiaalsetele klientidele edastada. Eelkõige ei oleks asjakohane kohaldada selliseid tingimusi reklaamteadete suhtes, mis koosnevad üksnes ühest või enamast järgnevast elemendist: ühingu nimi, logo või muu ühinguga seotud kujutis, kontaktandmed ja viide ühingu osutatavatele investeerimisteenustele või tema teenus- või vahendustasudele.

(47)

Direktiivi 2004/39/EÜ ja käesoleva direktiivi kohaldamisel peaks teavet lugema eksitavaks, kui see kaldub eksitama isikut või isikuid, kellele see on suunatud või kes on tõenäoliselt selle saajateks, olenemata sellest, kas teavet esitav isik loeb seda eksitavaks või tahab, et see oleks eksitav, või mitte.

(48)

Et määratleda, mida käsitleda teabe esitamisena piisava ajavaruga enne käesolevas direktiivis sätestatud aega, peaks investeerimisühing, pidades silmas olukorra kiireloomulisust ja aega, mis kliendil kulub konkreetse esitatud teabe läbimõtlemiseks ja sellele reageerimiseks, arvesse võtma vajadust jätta kliendile piisavalt aega teabe läbilugemiseks ja sellest arusaamiseks enne investeerimisotsuse tegemist. Klient vajab tõenäoliselt vähem aega lihtsa või standardse toote või teenuse (või sellist liiki toote või teenuse, mida ta on varem ostnud) kohta käiva teabe läbivaatamiseks, kui ta vajaks keerukama või talle tundmatu toote või teenuse korral.

(49)

Käesolev direktiiv ei kohusta investeerimisühinguid esitama kogu nõutud teavet investeerimisühingu, finantsinstrumentide, kulude ja nendega seotud tasude ning kliendi finantsinstrumentide või kliendi vahendite kaitse kohta otsekohe ja korraga, tingimusel et nad täidavad üldise kohustuse esitada asjakohane teave piisava ajavaruga enne käesolevas direktiivis sätestatud aega. Kui teave edastatakse kliendile piisava ajavaruga enne teenuse osutamist, ei kohusta käesolev direktiiv ühinguid esitama seda kas eraldi, reklaamteate osana või kaasata see kliendiga sõlmitavasse lepingusse.

(50)

Kui investeerimisühingult nõutakse teabe esitamist kliendile enne teenuse osutamist, ei tohiks iga tehingut sama liiki finantsinstrumendiga käsitleda uue või erineva teenuse osutamisena.

(51)

Kui portfellivalitsemise teenust osutavalt investeerimisühingult nõutakse mittekutselistele klientidele või potentsiaalsetele mittekutselistele klientidele teabe esitamist kliendi portfelli kuuluda võivate finantsinstrumendi liikide kohta ja selle kohta, mis liiki tehinguid selliste instrumentidega saab teha, peaks sellises teabes eraldi märkima, kas investeerimisühingule antakse volitused investeerida reguleeritud turul mittekaubeldavatesse finantsinstrumentidesse, tuletisinstrumentidesse, mittelikviidsetesse või kõrge volatiilsusega instrumentidesse või viia läbi väärtpaberite ettemüüki, ostmist laenatud vahendite arvelt, väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid või mis tahes tehinguid, millega kaasnevad tagatismaksed, tagatise deponeerimine või välisvaluutarisk.

(52)

Seda, kui investeerimisühing esitab kliendile koopia prospektist, mis on koostatud ja avaldatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiivile 2003/71/EÜ (väärtpaberite üldsusele pakkumisel või kauplemisele lubamisel avaldatava prospekti ja direktiivi 2001/34/EÜ muutmise kohta), (5) ei tohiks käsitleda investeerimisühingu poolse teabe esitamisena kliendile direktiivis 2004/39/EÜ käsitletud tegutsemistingimuste kohaselt, mis seonduvad kõnealuse teabe kvaliteedi ja sisuga, kui ühing ei ole kõnealuse direktiivi kohaselt prospektis esitatud teabe eest vastutav.

(53)

Teave, mille investeerimisühing peab esitama mittekutselisele kliendile kulude ja nendega seotud tasude kohta, hõlmab teavet maksmise korra või investeerimisteenuste osutamise lepingu ja pakutava finantsinstrumendiga seonduva mis tahes muu kokkuleppe täitmise korra kohta. Teave maksmise korra kohta esitatakse üldiselt juhul, kui finantsinstrumendi leping lõpetatakse sularahaarveldusega. Teave täitmise korra kohta esitatakse üldiselt juhul, kui lõpetamisel on finantsinstrumendi puhul nõutav aktsiate, võlakirjade, varrandi, kulla- või hõbedakangi või muu instrumendi või kauba üleandmine.

(54)

Nõukogu 20. detsembri 1985. aasta direktiivi 85/611/EMÜ (avatud investeerimisfonde (UCITS) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta) (6) kohaste avatud investeerimisfondidega seoses ei ole käesoleva direktiivi eesmärgiks reguleerida direktiivi 85/611/EMÜ artiklis 28 määratletud lihtsustatud prospekti sisu. Lihtsustatud prospektile ei tohiks käesoleva direktiivi rakendamise tulemusena lisada mingit teavet.

(55)

Lihtsustatud prospektis on eelkõige esitatud piisav teave avatud investeerimisfondi (UCITS) endaga seotud kulude ja nendega seonduvate tasude kohta. Samas peaksid avatud investeerimisfondide (UCITS) osakuid pakkuvad investeerimisühingud teavitama oma kliente kõigist muudest kuludest ja nendega seonduvatest tasudest, mis on seotud teenustega, mida nad osutavad seoses avatud investeerimisfondide (UCITS) osakutega.

(56)

Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 19 lõikele 4 vastava sobivuse kontrollimise ja sama direktiivi artikli 19 lõikele 5 vastava asjakohasuse kontrollimise kohaldamiseks on vaja ette näha erinevad sätted. Kõnealused kontrollimised on nendega seonduvate investeerimisteenustega seoses erineva ulatusega ning neil on erinevad eesmärgid ja omadused.

(57)

Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 19 lõike 4 kohaldamisel võib tehing olla kliendi või potentsiaalse kliendi jaoks ebasobiv investeerimisinstrumendiga kaasnevate riskide, tehingu liigi, korraldust iseloomustavate andmete või kauplemise sageduse tõttu. Rida tehinguid, millest eraldi vaadates on igaüks sobiv, võivad olla ebasobivad, kui soovitusi antakse või kauplemisotsuseid tehakse sellise sagedusega, mis ei vasta kliendi parimatele huvidele. Portfellivalitsemise korral võib tehing samuti olla ebasobiv, kui selle tulemuseks oleks ebasobiv portfell.

(58)

Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 19 lõike 4 kohaselt peab ühing hindama investeerimisteenuste ja finantsinstrumentide sobivust kliendi jaoks üksnes siis, kui ta osutab kõnealusele kliendile investeerimisnõustamise või portfellivalitsemise teenust. Muude investeerimisteenuste korral peab ühing kõnealuse direktiivi artikli 19 lõike 5 kohaselt hindama investeerimisteenuse või -toote asjakohasust kliendi jaoks vaid juhul, kui toodet ei pakuta kõnealuse direktiivi artikli 19 lõike 6 kohaselt (mida kohaldatakse lihtinstrumentide suhtes) ainult korralduste täitmise alusel.

(59)

Käesoleva direktiivi nende sätete kohaldamisel, millega nõutakse investeerimisühingutelt, et nad peavad hindama pakutavate või nõutavate investeerimisteenuste või -toodete asjakohasust, eeldatakse, et kliendil, kes tegeles konkreetset liiki toote või teenusega seonduvate tehingutega enne direktiivi 2004/39/EÜ kohaldamise kuupäeva, on vajalikud teadmised ja kogemused, mõistmaks kõnealuse toote või investeerimisteenusega seotud riske. Kui klient alustas investeerimisühingu teenuseid kasutades sellist liiki tehingutega tegelemist pärast kõnealuse direktiivi kohaldamise kuupäeva, ei nõuta investeerimisühingult uue hinnangu andmist eraldi enne iga tehingut. Ta täidab kõnealuse direktiivi artikli 19 lõike 5 kohast kohustust tingimusel, et ta teeb vajaliku asjakohasuse hindamise enne kõnealuse teenuse osutama hakkamist.

(60)

Soovitust, nõudmist või nõustamist, mille portfellihaldur annab kliendile eesmärgiga, et klient peaks portfellihaldurile andma volitused, millega määratletakse portfellihalduri volituste piirid väärtpaberiportfelli valitsemisel, või kõnealuseid volitusi muutma, peaks käsitlema soovitusena direktiivi 2004/39/EÜ artikli 19 lõike 4 tähenduses.

(61)

Selle kindlaks tegemisel, kas investeerimisfondi aktsiat või osakut, mis ei vasta direktiivi 85/611/EMÜ nõuetele ja mille turustamine avalikkusele on lubatud, peaks käsitlema lihtinstrumendina, peaks asjaolude hulka, mille korral hindamissüsteemid on emitendist sõltumatud, kuuluma see, kas need on ette näinud depositoorium, mida reguleerib depooteenuste osutaja liikmesriigis.

(62)

Käesoleva direktiiviga ei nõuta pädevatelt asutustelt investeerimisühingu ja tema mittekutseliste klientide vahelise põhilepingu sisu heakskiitmist. Heakskiitmist siiski ei välistata, kui see põhineb üksnes tingimusel, et ühing täidab direktiivis 2004/39/EÜ sätestatud kohustusi, mille kohaselt ta peab tegutsema ausalt, õiglaselt ja professionaalselt kooskõlas oma klientide parimate huvidega ning sisse seadma registri, milles on esitatud investeerimisühingu ja tema klientide õigused ja kohustused ning muud tingimused, mille alusel ühing oma klientidele teenuseid osutab.

(63)

Tingimusel, et direktiivis 2004/39/EÜ ja käesolevas direktiivis sätestatud registripidamise kohustus on täidetud, peaks registrid, mille pidamist investeerimisühingult nõutakse, olema kohandatud vastavalt äritegevuse liigile ning osutatavate investeerimisteenuste ja teostatava tegevuse ulatusele. Portfellivalitsemisega seotud aruandekohustuse puhul on tingimusliku kohustusega tehing selline tehing, millega kliendi jaoks kaasneb tegelik või potentsiaalne kohustus, mis ületab instrumendi soetushinna.

(64)

Klientidele aruannete esitamise sätete kohaldamisel peaks viidet korralduse liigile mõistma viitena sellele, kas tegemist on piirangukäsu, turustuskorralduse või muud konkreetset liiki korraldusega.

(65)

Klientidele aruannete esitamise sätete kohaldamisel peaks viidet korralduse iseloomule mõistma viitena väärtpaberite märkimise korralduse, optsiooni kasutamise korralduse või muu samalaadse kliendi korraldusena.

(66)

Oma täitmispoliitika kehtestamisel vastavalt direktiivi 2004/39/EÜ artikli 21 lõikele 2 peaks investeerimisühing määratlema kõnealuse direktiivi artikli 21 lõikes 1 nimetatud tegurite suhtelise tähtsuse või vähemalt kehtestama menetluse, mille kohaselt ta määratleb kõnealuste tegurite suhtelise tähtsuse, et ta saaks saavutada oma klientidele parima võimaliku tulemuse. Kõnealuse poliitika rakendamiseks peaks investeerimisühing valima täitmiskohad, mis võimaldavad tal saavutada kliendi korralduste täitmisel püsivalt parimaid võimalikke tulemusi. Investeerimisühing peaks oma täitmispoliitikat kohaldama iga kliendi korralduse puhul, mida ta täidab, eesmärgiga saavutada kõnealusele poliitikale vastav parim võimalik tulemus. Direktiivi 2004/39/EÜ kohast kohustust võtta kõik mõistlikud meetmed, et tagada klientide jaoks parima tulemuse saavutamine, ei tohiks käsitleda investeerimisühingule esitatud nõudena kaasata oma täitmispoliitikasse kõik võimalikud täitmiskohad.

(67)

Tagamaks, et investeerimisühing saavutab mittekutselise kliendi korraldust täites kliendi konkreetsete juhiste puudumisel kliendi jaoks parima võimaliku tulemuse, peaks ühing võtma arvesse kõiki tegureid, mis võimaldavad tal saavutada parima võimaliku tulemuse kogumaksumuse järgi, mis koosneb finantsinstrumendi hinnast ja täitmisega seotud kuludest. Täitmise ja arvelduse kiirust ja tõenäosust, korralduse mahtu ja iseloomu, turu mõju ja mis tahes muid kaudseid tehingukulusid võib pidada otsesest hinnast ja kogumaksumusest olulisemaks vaid sel määral, mil need on mittekutselise kliendi jaoks kogumaksumuse poolest parima võimaliku tulemuse saavutamise juures otsustava tähtsusega.

(68)

Kui investeerimisühing täidab korraldust kliendilt saadud konkreetseid juhiseid järgides, peaks lugema tema parimal viisil täitmise kohustuse täidetuks ainult korralduse selle osa või aspekti puhul, millega kliendi juhised seonduvad. Asjaolu, et klient on andnud konkreetsed juhised, mis seonduvad korralduse ühe osa või aspektiga, ei tohiks käsitleda selliselt, nagu vabastaks see investeerimisühingu parimal viisil täitmise kohustusest seoses kliendi korralduse mis tahes muu osa või aspektiga, millega kõnealused juhised ei seondu. Investeerimisühing ei tohiks mõjutada klienti andma talle juhiseid korralduse täitmiseks mingil konkreetsel viisil, kas selgesõnaliselt osutades või kaudselt vihjates kliendile, milline võiks olla nende juhiste sisu, kui oleks mõistlik eeldada, et ühing teab, et selliste juhiste puhul on selle kliendi jaoks parima võimaliku tulemuse saavutamine tõenäoliselt välistatud. See ei tähenda aga, et ühing ei võiks kutsuda klienti üles valima kahe või enama konkreetse kauplemiskoha vahel, tingimusel et need kauplemiskohad on ühingu korralduste täitmise poliitikaga kooskõlas.

(69)

Investeerimisühingu kauplemist kliendiga oma arvel peaks käsitlema kliendi korralduste täitmisena ja seetõttu peaks selle suhtes kohaldama direktiivi 2004/39/EÜ ja käesoleva direktiivi kohaseid nõudeid ning eriti nõudeid, mis seonduvad parimal viisil täitmisega. Kui investeerimisühing esitab aga kliendile siduva hinnapakkumise ja see siduv hinnapakkumine vastaks investeerimisühingu direktiivi 2004/39/EÜ artikli 21 lõike 1 kohastele kohustustele, kui ühing täidaks kõnealuse siduva hinnapakkumise suhtes esitatud tehingutellimust selle esitamise ajal, siis täidab ühing samu kohustusi ka siis, kui ta täidab oma siduva hinnapakkumise suhtes esitatud tehingutellimuse pärast kliendipoolset heakskiitmist, tingimusel et muutuvaid turutingimusi ning siduva hinnapakkumise esitamise ja selle heakskiitmise vahel kulunud aega arvestades ei ole siduv hinnapakkumine ilmselgelt aegunud.

(70)

Kliendi korralduste täitmisel parima võimaliku tulemuse saavutamise kohustust kohaldatakse kõigi finantsinstrumendi liikide puhul. Pidades aga silmas turu struktuuri ja finantsinstrumentide struktuuri erinevusi, võib parimal viisil täitmise ühtset menetlusstandardit, mis oleks kehtiv ja tulemuslik kõigi instrumendi liikide puhul, olla raske määratleda ja kohaldada. Parimal viisil täitmise kohustust peaks seetõttu kohaldama viisil, mis võtab arvesse erinevaid asjaolusid, mis seonduvad konkreetset liiki finantsinstrumentidega seotud korralduste täitmisega. Näiteks tehingud, mis seonduvad kliendi jaoks kohandatud börsiväliste finantsinstrumentidega, millega kaasneb unikaalne lepinguline suhe, mis on kujundatud spetsiaalselt sobivaks kliendi ja investeerimisühingu olukorra jaoks, ei pruugi olla parimal viisil täitmise hindamise seisukohast võrreldavad tehingutega, mis seonduvad tsentraliseeritud täitmiskohtades kaubeldavate aktsiatega.

(71)

Mittekutseliste klientide korralduste täitmisel parima võimaliku tulemuse saavutamise määratlemisel peaksid ühingu enda kliendilt küsitavad vahendus- või teenustasud täitmisega seotud kulude hulka kuuluma piiratud ulatuses, juhul kui konkreetset korraldust suudab täita rohkem kui üks ühingu täitmispoliitikas loetletud täitmiskoht. Sellistel juhtudel tuleks arvesse võtta ühingu enda vahendustasusid ja kulusid, mis kaasnevad korralduse täitmisega igas kõlblikus täitmiskohas, et hinnata ja võrrelda seda, milline tulemus kliendi jaoks korralduse täitmisel igas sellises täitmiskohas saavutataks. Selle eesmärk ei ole aga nõuda ühingutelt, et nad võrdleksid tulemust, mis kliendi jaoks saavutataks ühingu enda täitmispoliitika ning vahendus- ja teenustasude alusel, tulemustega, mille võiks sama kliendi jaoks saavutada mõni teine investeerimisühing teistsuguse täitmispoliitika ning teistmoodi struktureeritud vahendus- või teenustasude alusel. Selle eesmärk ei ole ka nõuda ühingult, et ta võrdleks enda vahendustasude erinevusi, mis tulenevad ühingu kliendile osutatavate teenuste iseloomu erinevustest.

(72)

Käesoleva direktiivi sätteid, mille kohaselt täitmiskulud peaksid hõlmama ühingu enda vahendus- või teenustasusid, mida investeerimisühing kliendilt investeerimisteenuse osutamise eest võtab, ei tuleks kohaldada selle määramise juures, millised täitmiskohad peavad olema ühingu täitmispoliitikas nimetatud vastavalt direktiivi 2004/39/EÜ artikli 21 lõikele 3.

(73)

Investeerimisühingut peaks lugema oma vahendustasusid struktureerivaks või nende tasumist nõudvaks viisil, mis põhjustab täitmiskohtade vahel ebaõiglast diskrimineerimist, kui ta küsib klientidelt erinevat vahendustasu või hinnavahet erinevates täitmiskohtades täitmise eest ja kõnealune erinevus ei põhine ühingu kõnealustes kohtades täitmise kulude tegelikul erinevusel.

(74)

Käesoleva direktiivi täitmispoliitikat käsitlevad sätted ei piira investeerimisühingu direktiivi 2004/39/EÜ artikli 21 lõike 4 kohast üldist kohustust kontrollida oma korralduste täitmise korra ja täitmispoliitika tõhusust ning hinnata oma täitmispoliitikasse kaasatud täitmiskohtasid korrapäraselt.

(75)

Käesoleva direktiivi eesmärk ei ole nõuda, et investeerimisühing, kes osutab korralduse vastuvõtmise ja edastamise või portfellivalitsemise teenust, ja mis tahes teine investeerimisühing, kellele kõnealune investeerimisühing oma korraldused täitmiseks saadab, kahekordistaksid jõupingutusi, mida nad parimal viisil täitmiseks koostöös teevad.

(76)

Direktiivi 2004/39/EÜ kohase parimal viisil täitmise kohustuse kohaselt peavad investeerimisühingud võtma kõik mõistlikud meetmed, et tagada klientide jaoks parima tulemuse saavutamine. Täitmise kvaliteet, mis hõlmab selliseid aspekte nagu täitmise kiirus ja tõenäosus (täitmise määr) ning hinna soodsamaks muutmise võimalus ja mõju, on täitmisel parima tulemuse saavutamise juures oluline tegur. Erinevate täitmiskohtade tagatud täitmise kvaliteediga seonduvate andmete kättesaadavus, võrreldavus ja konsolideerimine on investeerimisühingute ja investorite jaoks otsustava tähtsusega, sest võimaldab neil teha kindlaks need täitmiskohad, mis tagavad oma klientidele kõrgeimat täitmise kvaliteeti. Käesolev direktiiv ei kohusta täitmiskohti oma täitmise kvaliteedi andmeid avaldama, sest täitmiskohtadel ja andmete pakkujatel peaks olema lubatud täitmise kvaliteedi andmete esitamise lahendused välja töötada. Komisjon peaks esitama 1. novembriks 2008 aruande selles valdkonnas turul toimunud arengute kohta, eesmärgiga hinnata täitmise kvaliteediga seonduva teabe kättesaadavust, võrreldavust ja konsolideerimist Euroopa tasandil.

(77)

Käesoleva direktiivi kliendi korralduste käsitlemisega seotud sätete kohaldamisel loetakse tehingute ümberjaotamist kliendi jaoks kahjulikuks, kui selle tulemusel antakse ebaõiglane eelis investeerimisühingule või mõnele konkreetsele kliendile.

(78)

Ilma et see piiraks direktiivi 2003/6/EÜ kohaldamist, ei tohiks käesoleva direktiivi kliendi korralduste käsitlemist reguleerivate sätete kohaldamisel käsitleda kliendi korraldusi muul viisil võrreldavana, kui need on saadud erinevate sidevahendite kaudu ja kui nende puhul ei oleks järjest käsitlemine teostatav. Lisaks sellele peaks kõnealuste sätete kohaldamisel seda, kui investeerimisühing kasutab täitmist ootava kliendi korraldusega seonduvat teavet, et kaubelda oma arvel selliste finantsinstrumentidega, mille kohta kliendi korraldus on tehtud, või nendega seotud finantsinstrumentidega, käsitlema kõnealuse teabe kuritarvitamisena. Ometi ei tohiks üksnes asjaolu, et turutegijad või asutused, kellel on lubatud tegutseda vastaspoolena, piirduvad oma seadusliku äritegevusega, mis seisneb finantsinstrumentide ostmises ja müümises, ega see, et kolmandate isikute nimel korralduste täitmiseks volitatud isikud piirduvad korralduste nõuetekohase täitmisega, kujutada endast iseenesest teabe kuritarvitamist.

(79)

Finantsinstrumentide kohta antud avalikkusele suunatud soovitusi, mis on avaldatud ajalehes, ajakirjas või mujal (sealhulgas Internetis) või mis on antud televisiooni- või raadiosaates, ei tohiks direktiivis 2004/39/EÜ sätestatud “investeerimisnõustamise” määratluse kohaldamisel käsitleda isikliku soovitusena.

(80)

Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja järgitakse iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, eelkõige selle artiklis 11, ning Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklis 10 tunnustatud põhimõtteid. Sellega seoses ei takista käesolev direktiiv liikmesriike mingil viisil kohaldamast oma põhiseaduslikke sätteid, mis käsitlevad ajakirjandusvabadust ja sõnavabadust meedias.

(81)

Finantsinstrumendi liigi kohta antud üldised nõuanded ei ole investeerimisnõustamine direktiivi 2004/39/EÜ tähenduses, sest käesolevas direktiivis on täpsustatud, et direktiivi 2004/39/EÜ kohaldamisel piirdub investeerimisnõustamine konkreetsete finantsinstrumentide kohta antud nõuannetega. Kui investeerimisühing annab aga kliendile üldiseid nõuandeid finantsinstrumendi liigi kohta, mida ta esitleb kui kliendile sobivat või tema asjaolusid arvestavat, mis aga tegelikult ei ole olenevalt konkreetse juhtumi asjaoludest kliendile sobiv või tema asjaolusid arvestav, tegutseb ühing tõenäoliselt vastuolus direktiivi 2004/39/EÜ artikli 19 lõikega 1 või 2. Eriti tõenäoline on, et kliendile selliseid nõuandeid andev ühing tegutseb vastuolus artikli 19 lõike 1 kohase nõudega tegutseda ausalt, õiglaselt ja professionaalselt kooskõlas oma klientide parimate huvidega. Sama moodi ja lisaks sellele on tõenäoline, et selline nõustamine on vastuolus artikli 19 lõike 2 kohase nõudega, mille kohaselt ühingu poolt kliendile suunatud teave peab olema õiglane, selge ja mitte eksitav.

(82)

Investeerimisühingu tegevust, mis on investeerimisteenuse osutamise või investeerimistegevuse ettevalmistavaks tegevuseks, peaks käsitlema selle teenuse või tegevuse lahutamatu osana. Siia hulka kuulub näiteks investeerimisühingu üldiste nõuannete andmine klientidele või potentsiaalsetele klientidele enne investeerimisnõustamise või muu investeerimisteenuse osutamist või investeerimistegevuse teostamist või selle käigus.

(83)

Üldise soovituse (see tähendab teabejaotuskanalitele või avalikkusele mõeldud soovituse) andmine finantsinstrumendiga või finantsinstrumendi liigiga tehtud tehingu kohta kujutab endast direktiivi 2004/39/EÜ I lisa B jao punktis 5 nimetatud kõrvalteenuse osutamist ja sellest tulenevalt kohaldatakse kõnealuse soovituse andmise suhtes direktiivi 2004/39/EÜ ja selles sätestatud kaitsemeetmeid.

(84)

Tehniliste nõuannete saamiseks on konsulteeritud Euroopa väärtpaberituru reguleerijate komiteega, mis on asutatud komisjoni otsusega nr 2001/527/EÜ (7).

(85)

Käesolevas direktiivis sätestatud meetmed on kooskõlas Euroopa väärtpaberikomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I PEATÜKK

REGULEERIMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Sisu ja reguleerimisala

1.   Käesoleva direktiiviga kehtestatakse direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti 4 ja lõike 2, artikli 13 lõigete 2–8, artikli 18, artikli 19 lõigete 1–6 ja 8 ning artiklite 21, 22 ja 24 üksikasjalikud rakenduseeskirjad.

2.   Käesoleva direktiivi II peatükki, III peatüki 1.–4. jagu, artiklit 45 ja 6. ja 8. jagu ning sel määral, mil need nimetatud sätetega seonduvad, I peatükki, III peatüki 9. jagu ja IV peatükki kohaldatakse fondivalitsejate suhtes vastavalt direktiivi 85/611/EMÜ artikli 5 lõikele 4.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

teabejaotuskanalid – teabejaotuskanalid komisjoni direktiivi 2003/125/EÜ artikli 1 lõike 7 tähenduses;

2)

püsiv andmekandja – mis tahes vahend, mis võimaldab kliendil säilitada isiklikult talle suunatud teavet nii, et sellele on võimalik hilisemaks kasutamiseks juurde pääseda aja jooksul, mis on teabe eesmärgiga vastavuses, ja mis võimaldab säilitatud teavet muutmata kujul taasesitada;

3)

tegevisik – investeerimisühingu puhul järgmised isikud:

a)

ühingu juhataja, osanik või temaga samaväärne isik, tegevjuht või ühinguga seotud vahendaja;

b)

ühinguga seotud vahendaja juhataja, osanik või temaga samaväärne isik või tegevjuht;

c)

ühingu või ühinguga seotud vahendaja töötaja, samuti mis tahes muu füüsiline isik, kelle teenuseid ühing või ühinguga seotud vahendaja kasutab ning kontrollib ja kes tegeleb ühingupoolse investeerimisteenuste osutamisega ja investeerimistegevusega;

d)

füüsiline isik, kes tegeleb investeerimisühingule või sellega seotud vahendajale teenuste osutamisega välisteenusepakkuja kasutamise lepingu alusel ühingu investeerimisteenuste osutamise ja investeerimistegevuse eesmärgil;

4)

finantsanalüütik – tegevisik, kes sisuliselt koostab investeerimisanalüüsi;

5)

kontsern – investeerimisühingu puhul kontsern, millesse ühing kuulub ja mis koosneb emaettevõtjast, selle tütarettevõtjatest ja üksustest, milles emaettevõtjal või tema tütarettevõtjatel on osalus, ning ettevõtjaid, mis on üksteisega seotud muude suhetega konsolideeritud aastaaruandeid käsitleva nõukogu direktiivi 83/349/EMÜ (8) artikli 12 lõike 1 tähenduses;

6)

välisteenusepakkuja kasutamine – investeerimisühingu ja teenuse osutaja vaheline mis tahes vormis kokkulepe, mille kohaselt teenuse osutaja teostab toimingu, osutab teenuse või viib läbi tegevuse, mille muul juhul oleks teostanud investeerimisühing ise;

7)

tegevisikuga perekondlikes suhetes olev isik – järgmised isikud:

a)

tegevisiku abikaasa või muu partner, keda riigi õiguses käsitletakse abikaasaga võrdväärsena;

b)

tegevisiku ülalpeetav laps või võõraslaps;

c)

tegevisiku muu sugulane, kellel on tegevisikliku tehingu tegemise päevaks olnud temaga ühine majapidamine vähemalt ühe aasta jooksul;

8)

väärtpaberite kaudu finantseerimise tehing – mõiste on määratletud komisjoni määruses (EÜ) nr 1287/2006 (9);

9)

tippjuhtkond – direktiivi 2004/39/EÜ artikli 9 lõikele 1 vastav isik või vastavad isikud, kes tegelikult juhib või juhivad investeerimisühingu äritegevust.

Artikkel 3

Teabe esitamise suhtes kohaldatavad tingimused

1.   Kui käesoleva direktiivi kohaldamisel on nõutav teabe esitamine püsival andmekandjal, lubavad liikmesriigid investeerimisühingutel esitada kõnealuse teabe muul püsival andmekandjal kui paberil ainult juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)

kõnealuse teabe esitamine kõnealusel andmekandjal on kontekstis, milles ühingu ja kliendi vahelist äritegevust läbi viiakse või hakatakse läbi viima, asjakohane ja

b)

kui isikule, kelle jaoks teave esitatakse, antakse valida paberil või kõnealusel muul püsival andmekandjal esitatava teabe vahel, teeb see isik valiku selgelt viimase kasuks.

2.   Kui investeerimisühing esitab käesoleva direktiivi artiklite 29–33 või artikli 46 lõike 2 kohaselt kliendile teabe veebilehel ja kõnealune teave ei ole isiklikult kliendile suunatud, tagavad liikmesriigid, et täidetud on järgmised tingimused:

a)

kõnealuse teabe esitamine kõnealusel andmekandjal on kontekstis, milles ühingu ja kliendi vahelist äritegevust läbi viiakse või hakatakse läbi viima, asjakohane;

b)

klient peab andma oma selge nõusoleku kõnealuse teabe esitamiseks kõnealuses vormis;

c)

klienti tuleb elektrooniliselt teavitada veebilehe aadressist ja kohast veebilehel, kust teabele juurde pääseb;

d)

teave peab olema ajakohastatud;

e)

teave peab olema kõnealusel veebilehel kättesaadav pidevalt sellisel ajavahemikul, mida kliendil võib sellega tutvumiseks põhjendatult vaja olla.

3.   Käesoleva artikli kohaldamisel käsitletakse teabe esitamist elektroonilise side vormis kontekstis, milles ühingu ja kliendi vahelist äritegevust läbi viiakse või hakatakse läbi viima, asjakohasena, kui on tõendeid, et kliendil on pidev juurdepääs Internetile. Sellise tõendina käsitletakse seda, kui klient annab kõnealuse äritegevuse läbiviimiseks oma e-posti aadressi.

Artikkel 4

Teatavatel juhtudel investeerimisühingutele esitatavad täiendavad nõuded

1.   Liikmesriigid võivad säilitada või kehtestada käesoleva direktiivi nõuetele lisaks täiendavaid nõudeid üksnes sellistel erandjuhtudel, kui sellised nõuded on objektiivselt põhjendatud ja proportsionaalsed investorite kaitse või turu terviklikkusega seotud eririskide käsitlemiseks ja kui neid ei ole käesolevas direktiivis piisavalt käsitletud, juhul kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

a)

eririskid, mida nõuetega käsitletakse, on asjaomase liikmesriigi turu struktuuri silmas pidades erilise tähtsusega;

b)

nõuetega käsitletakse riske või küsimusi, mis kerkivad esile või ilmnevad pärast käesoleva direktiivi kohaldamise kuupäeva ega ole muul viisil ühenduse meetmetega või nende alusel reguleeritud.

2.   Ükski lõike 1 alusel kehtestatud nõue ei piira ega kahjusta muul viisil direktiivi 2004/39/EÜ artiklite 31 ja 32 kohaseid investeerimisühingute õigusi.

3.   Liikmesriik teatab komisjonile:

a)

kõigist nõuetest, mida ta kavatseb lõike 1 kohaselt säilitada, enne käesoleva direktiivi ülevõtmise kuupäeva ja

b)

kõigist nõuetest, mida ta kavatseb lõike 1 kohaselt kehtestada, vähemalt üks kuu enne asjaomase nõude jaoks ettenähtud jõustumise kuupäeva.

Mõlemal juhul tuleb teavitamisel näidata, milline on asjaomase nõude põhjendus.

Komisjon edastab käesoleva lõike kohaselt saadud teavitused liikmesriikidele ja avaldab need oma veebilehel.

4.   31. detsembriks 2009 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva artikli täitmise kohta.

II PEATÜKK

ORGANISATSIOONILISED NÕUDED

1. JAGU

Korraldus

Artikkel 5

(Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 13 lõiked 2–8)

Üldised organisatsioonilised nõuded

1.   Liikmesriigid nõuavad, et investeerimisühingud täidavad järgmisi nõudeid:

a)

kehtestavad ja rakendavad otsuste tegemise menetlused ja organisatsioonilise struktuuri, millega on selgelt ja dokumenteeritult määratud aruandlusahelad ning jaotatud ametiülesanded ja kohustused, ning kohaldavad neid jätkuvalt;

b)

tagavad, et nende tegevisikud on teadlikud menetlustest, mida nad peavad oma kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks järgima;

c)

kehtestavad ja rakendavad asjakohase sisekontrolli mehhanismi, mille eesmärk on kindlustada otsuste ja menetluste järgimine investeerimisühingu kõigil tasanditel, ning kohaldavad seda jätkuvalt;

d)

võtavad tööle töötajad, kellel on neile määratud kohustuste täitmiseks vajalikud oskused, teadmised ja asjatundlikkus;

e)

kehtestavad ja rakendavad tulemusliku asutusesisese aruandluse ja teabevahetuse süsteemi investeerimisühingu kõigil asjakohastel tasanditel, ning kohaldavad neid jätkuvalt;

f)

peavad asjakohaseid ja korrastatud registreid oma äritegevuse ja ühingusisese korra kohta;

g)

tagavad, et erinevate ülesannete täitmine ei ole tema tegevisikutele mis tahes konkreetse ülesande usaldusväärsel, ausal ja professionaalsel täitmisel takistuseks ega kujune sellele tõenäoliselt takistuseks.

Liikmesriigid tagavad, et eespool nimetatud eesmärkidel võtavad investeerimisühingud arvesse ühingu äritegevuse iseloomu, ulatust ja keerukust ning äritegevuse käigus osutatavate investeerimisteenuste ja teostatava investeerimistegevuse iseloomu ja ulatust.

2.   Liikmesriigid nõuavad investeerimisühingutelt, et nad peavad kehtestama ja rakendama süsteemid ja menetlused, mis on asjaomase teabe iseloomu arvestades piisavad teabe turvalisuse, terviklikkuse ja konfidentsiaalsuse kindlustamiseks, ning neid jätkuvalt kohaldama.

3.   Liikmesriigid nõuavad investeerimisühingutelt, et nad peavad kehtestama ja rakendama asjakohase äritegevuse järjepidevuse poliitika, mille eesmärk on tagada oluliste andmete ja ülesannete säilitamine ning investeerimisteenuste osutamise ja investeerimistegevuse jätkamine ühingu süsteemide ja menetluste toimimishäirete korral või kui see ei ole võimalik, siis kõnealuste andmete ja ülesannete võimalikult kiire taastamine ning investeerimisteenuste osutamise ja investeerimistegevuse jätkamine, ning et nad peavad kõnealust järjepidevuse poliitikat jätkuvalt kohaldama.

4.   Liikmesriigid nõuavad investeerimisühingutelt, et nad peavad kehtestama ja rakendama raamatupidamise sise-eeskirjad, mis võimaldavad neil pädeva asutuse nõudmisel esitada viimasele õigeaegselt raamatupidamisaruanded, mis annavad tema majanduslikust olukorrast tõese ja erapooletu ülevaate ning vastavad kõigile kohaldatavatele raamatupidamisstandarditele ja -eeskirjadele, ning kõnealuseid raamatupidamise sise-eeskirju jätkuvalt kohaldama.

5.   Liikmesriigid nõuavad investeerimisühingutelt, et nad peavad jälgima ja regulaarselt hindama lõigete 1–4 kohaselt kehtestatud süsteemide, sisekontrolli mehhanismide ja korra asjakohasust ja tulemuslikkust ning et nad peavad võtma asjakohased meetmed mis tahes puuduste kõrvaldamiseks.

Artikkel 6

(Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 13 lõige 2)

Täitmiskontroll

1.   Liikmesriigid tagavad, et investeerimisühingud kehtestavad ja rakendavad asjakohased tegevuspõhimõtted ja menetlused, mille eesmärk on tuvastada mis tahes risk, et ühing ei täida direktiivist 2004/39/EÜ tulenevaid kohustusi, ja sellega seonduvad riskid, ning kehtestavad asjakohased meetmed ja menetlused, mille eesmärk on sellist riski minimeerida ja võimaldada pädevatel asutustel kõnealuse direktiivi raames oma õigusi tulemuslikult rakendada, ning et nad peavad kõnealuseid tegevuspõhimõtteid ja menetlusi jätkuvalt kohaldama.

Liikmesriigid tagavad, et eespool nimetatud eesmärkidel võtavad investeerimisühingud arvesse ühingu äritegevuse iseloomu, ulatust ja keerukust ning äritegevuse käigus osutatavate investeerimisteenuste ja teostatava investeerimistegevuse iseloomu ja ulatust.

2.   Liikmesriigid nõuavad investeerimisühingutelt, et nad peavad ette nägema täitmiskontrolli ülesanded, mille täitmiseks peab neis pidevalt ja tulemuslikult töötama oma tegevuses sõltumatu töötaja, kellel on järgmised kohustused:

a)

teha järelevalvet ja hinnata regulaarselt lõike 1 esimese lõigu kohaselt kehtestatud meetmete ja menetluste ning ühingu kohustuste täitmisel esinevate puuduste kõrvaldamiseks võetud meetmete asjakohasust ja tulemuslikkust;

b)

nõustada ja aidata investeerimisteenuste osutamise ja investeerimistegevuse eest vastutavaid tegevisikuid küsimustes, mis seonduvad ühingu kohustuste täitmisega vastavalt direktiivile 2004/39/EÜ.

3.   Täitmiskontrolli ülesandeid täitvale töötajale tema ülesannete nõuetekohase ja sõltumatu täitmise võimaldamiseks peavad liikmesriigid investeerimisühingutelt nõudma, et nad peavad tagama järgmiste tingimuste täitmise:

a)

täitmiskontrolli ülesandeid täitval töötajal peavad olema vajalikud ametivolitused, vahendid, asjatundlikkus ja juurdepääs kogu asjaomasele teabele;

b)

ametisse tuleb nimetada täitmiskontrolli ülesandeid täitev töötaja, kes vastutab täitmiskontrolli ülesannete täitmise ja kõigi artikli 9 lõike 2 kohaselt nõutavate täitmiskontrolliga seonduvate aruannete esitamise eest;

c)

täitmiskontrolli ülesandeid täitvad tegevisikud ei tohi tegeleda selliste teenuste osutamise ja tegevusega, mille üle nad järelevalvet teevad;

d)

täitmiskontrolli ülesandeid täitvate tegevisikute töötasu määramise meetod ei tohi ohustada nende objektiivsust ega anda tõenäolist võimalust selle ohustamiseks.

Samas ei nõuta investeerimisühingult punkti c või punkti d täitmist, kui ta suudab tõendada, et tema äritegevuse iseloomu, ulatust ja keerukust ning investeerimisteenuste ja investeerimistegevuse iseloomu ja ulatust silmas pidades ei ole asjaomase punkti kohane nõue proportsionaalne ning et ühingu täitmiskontrolli ülesannete täitmine on jätkuvalt tulemuslik.

Artikkel 7

(Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 13 lõike 5 teine lõik)

Riskijuhtimine

1.   Liikmesriigid nõuavad, et investeerimisühingud võtavad järgmised meetmed:

a)

kehtestavad ja rakendavad asjakohase riskijuhtimise poliitika ja menetlused, mille abil teha kindlaks ettevõtte tegevuse, protsesside ja süsteemidega seotud riskid ning vajadusel määrata ühingu riskitaluvuse tase, ning kohaldavad neid jätkuvalt;

b)

võtavad ühingu tegevuse, protsesside ja süsteemidega seotud riskide juhtimiseks kasutusele tulemuslikud korraldused, protsessid ja mehhanismid, pidades silmas kõnealust riskitaluvuse taset;

c)

teevad järelevalvet järgneva üle:

i)

investeerimisühingu riskijuhtimise poliitika ja menetluste asjakohasus ja tulemuslikkus;

ii)

investeerimisühingu ja tema tegevisikute punkti b kohaselt kasutusele võetud korraldustele, protsessidele ja mehhanismidele vastavuse tase;

iii)

kõnealuses poliitikas, menetlustes, korraldustes, protsessides ja süsteemides esinevate puuduste (sealhulgas juhtumid, kus tegevisikud ei järgi kõnealust korraldust, protsesse ja süsteeme või poliitikat ja menetlusi) kõrvaldamiseks võetud meetmete asjakohasus ja tulemuslikkus.

2.   Kui see on investeerimisühingu äritegevuse iseloomust, ulatusest ja keerukusest ning selle käigus osutatavate investeerimisteenuste ja investeerimistegevuse iseloomust ja ulatusest tulenevalt asjakohane ja proportsionaalne, nõuavad liikmesriigid kõnealustelt investeerimisühingutelt, et neis peab pidevalt töötama riskijuhtimise ülesandeid täitev töötaja, kes tegutseb sõltumatult ja täidab järgmiseid ülesandeid:

a)

lõikes 1 osutatud poliitika ja menetluste rakendamine;

b)

aruannete esitamine tippjuhtkonnale ja tema nõustamine vastavalt artikli 9 lõikele 2.

Kui investeerimisühingult ei nõuta esimese lõigu alusel, et nad peavad ette nägema riskijuhtimise ülesanded, mille täitmiseks peab neis pidevalt töötama sõltumatult tegutsev töötaja, peab ühing sellele vaatamata suutma näidata, et poliitika ja menetlused, mille ta on lõike 1 kohaselt kasutusele võtnud, vastavad selles lõikes esitatud nõuetele ja on jätkuvalt tulemuslikud.

Artikkel 8

(Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 13 lõike 5 teine lõik)

Siseaudit

Kui see on investeerimisühingu äritegevuse iseloomust, ulatusest ja keerukusest ning selle käigus osutatavate investeerimisteenuste ja investeerimistegevuse iseloomust ja ulatusest tulenevalt asjakohane ja proportsionaalne, nõuavad liikmesriigid kõnealustelt investeerimisühingutelt, et neis peab pidevalt töötama siseauditi ülesandeid täitev töötaja, kes tegutseb investeerimisühingu muudest ülesannetest ja tegevusest eraldi ja sõltumatult ning kellel on järgmised kohustused:

a)

kehtestada, rakendada ja jätkuvalt kohaldada auditi kava investeerimisühingu süsteemide, sisekontrolli mehhanismide ja korralduse asjakohasuse ja tulemuslikkuse uurimiseks ja hindamiseks;

b)

esitada soovitusi, mis tuginevad punkti a kohaselt tehtud töö tulemusele;

c)

kontrollida kõnealuste soovituste täitmist;

d)

esitada siseauditiga seonduvaid küsimusi käsitlevad aruanded artikli 9 lõike 2 kohaselt.

Artikkel 9

(Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 13 lõige 2)

Tippjuhtkonna vastutus

1.   Liikmesriigid nõuavad investeerimisühingutelt, et nad peavad tagama, et asutusesiseste ülesannete määramisel peab tippjuhtkond ja vajadusel järelevalve ülesandeid täitev töötaja tagama direktiivist 2004/39/EÜ tulenevate ühingu ülesannete täitmise.

Eriti nõutakse tippjuhtkonnalt ja vajadusel järelevalve ülesandeid täitvalt töötajalt, et nad peavad hindama ja vaatama regulaarselt läbi direktiivi 2004/39/EÜ kohaste kohustuste täitmiseks kehtestatud poliitika, korralduste ja menetluste tulemuslikkuse ning võtma asjakohased meetmed puuduste kõrvaldamiseks.

2.   Liikmesriigid nõuavad investeerimisühingutelt, et nad peavad tagama, et tippjuhtkonnale esitataks artiklites 6–8 käsitletavate teemade kohta sageli (vähemalt igal aastal) kirjalikud aruanded, mis eriti näitaksid seda, kas puuduste esinemise korral on võetud asjakohased parandusmeetmed.

3.   Liikmesriigid nõuavad investeerimisühingutelt, et nad peavad tagama, et järelevalve ülesandeid täitva töötaja olemasolu korral esitataks samasid teemasid käsitlevad kirjalikud aruanded regulaarselt ka talle.

4.   Käesolevas artiklis tähendab “järelevalve ülesandeid täitev töötaja” investeerimisühingu sisest ametikohta, kelle kohustuseks on tippjuhtkonna üle tehtav järelevalve.

Artikkel 10

(Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 13 lõige 2)

Kaebuste menetlemine

Liikmesriigid nõuavad investeerimisühingutelt, et nad peavad kehtestama ja rakendama tulemuslikud ja läbipaistvad menetlused mittekutselistelt klientidelt ja potentsiaalsetelt mittekutselistelt klientidelt saadud kaebuste mõistlikuks ja kiireks käsitlemiseks, neid menetlusi jätkuvalt kohaldama ning pidama registrit kõikide kaebuste ja nende lahendamiseks võetud meetmete kohta.

Artikkel 11

(Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 13 lõige 2)

Isikliku tehingu tähendus

Artiklites 12 ja 25 tähendab “isiklik tehing” finantsinstrumendiga kauplemist, kui kauplejaks on tegevisik või kui kaubeldakse tema nimel, kui täidetud on vähemalt üks järgmistest kriteeriumidest:

a)

kõnealune tegevisik tegutseb väljaspool oma ametivolituste piire;

b)

kauplemine toimub mis tahes järgmise isiku arvel:

i)

tegevisik;

ii)

mis tahes isik, kellega tal on perekondlikud suhted või kellega ta on lähedalt seotud;

iii)

isik, kellel on tegevisikuga sellised suhted, et tegevisikul on seoses kauplemise tulemusega muud olulised otsesed või kaudsed huvid kui kauplemise eest saadav teenustasu või vahendustasu.

Artikkel 12

(Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 13 lõige 2)

Isiklikud tehingud

1.   Liikmesriigid nõuavad investeerimisühingutelt, et nad peavad kehtestama ja rakendama asjakohase korra, mille eesmärgiks on järgmiste tegevuste vältimine juhul, kui mõni tegevisik, kes on seotud tegevusega, mille puhul võib tekkida huvide konflikt, või kellel on tulenevalt tema ühingu nimel teostatavast tegevusest direktiivi 2003/6/EÜ artikli 1 lõike 1 tähenduses juurdepääs siseteabele või muule klientide või klientidega või nende nimel teostatud tehingutega seonduvale konfidentsiaalsele teabele, ning nimetatud korda jätkuvalt kohaldama:

a)

isikliku tehingu sõlmimine, mis vastab vähemalt ühele järgmistest kriteeriumidest:

i)

kõnealusel isikul on tehingu sõlmimine direktiivi 2003/6/EÜ kohaselt keelatud;

ii)

tehinguga kaasneb kõnealuse konfidentsiaalse teabe kuritarvitamine või keelatud avalikustamine;

iii)

tehing on direktiivi 2004/39/EÜ kohaste investeerimisühingu kohustustega vastuolus või võib nendega tõenäoliselt vastuollu sattuda;

b)

muul viisil kui ametiülesannete või teenuste osutamise lepingu raames mõnele muule isikule finantsinstrumendiga tehingu sõlmimiseks soovituse andmine või tema selleks ajendamine, kui tegevisiku isikliku tehingu puhul selle finantsinstrumendiga oleks kohaldatav punkt a, artikli 25 lõike 2 punkt a või b või artikli 47 lõige 3;

c)

ilma et see piiraks direktiivi 2003/6/EÜ artikli 3 punkti a kohaldamist, mis tahes teabe või arvamuse avaldamine mõnele muule isikule muul viisil kui ametiülesannete või teenuste osutamise lepingu raames, kui tegevisik teab või oleks mõistlik eeldada, et ta teab, et sellise avaldamise tulemusena kõnealune muu isik astub ühe järgmistest sammudest või on tõenäoline, et ta seda teeb:

i)

sõlmib finantsinstrumendiga tehingu, mille suhtes tegevisiku isikliku tehingu puhul oleks kohaldatav punkt a, artikli 25 lõike 2 punkt a või b või artikli 47 lõige 3;

ii)

annab teisele isikule sellise tehingu sõlmimiseks soovituse või ajendab teda selleks.

2.   Lõikes 1 nõutava korra eesmärgiks on eelkõige tagada, et:

a)

iga tegevisik, kelle suhtes kohaldatakse lõiget 1, oleks teadlik isiklikele tehingutele seatud piirangutest ja meetmetest, mille investeerimisühing on seoses isiklike tehingute ja avaldamisega vastavalt lõikele 1 kehtestanud;

b)

ühingut teavitatakse viivitamatult tegevisiku sõlmitud isiklikest tehingutest kas teatisega kõnealuse tehingu kohta või muu menetluse korras, mis võimaldab ühingul kõnealused tehingud kindlaks teha;

Välisteenusepakkuja kasutamise korral peab investeerimisühing tagama, et ühing, keda välisteenusepakkujana kasutatakse, peab registrit tegevisikute sõlmitud isiklike tehingute kohta ja esitab kõnealuse teabe investeerimisühingu nõudmisel talle viivitamatult;

c)

ühingule teada antud või ühingu poolt kindlaks tehtud isiklike tehingute, sealhulgas kõigi kõnealusteks tehinguteks loa andmiste ja sellest keeldumiste kohta peetakse registrit.

3.   Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata järgmist liiki isiklike tehingute puhul:

a)

isiklikud tehingud, mis on tehtud väärtpaberiportfelli valitsemise teenuse raames, kui tehingule ei eelne sellega seonduvat teabevahetust portfellihalduri ja tegevisiku või muu isiku vahel, kelle arvel tehing tehakse;

b)

isiklikud tehingud selliste investeerimisfondide aktsiate või osakutega, mis vastavad direktiiviga 85/611/EMÜ antud õiguste kasutamiseks vajalikele tingimustele või mille suhtes kohaldatakse liikmesriigi õiguse kohaselt järelevalvet, millega on nõutav samaväärne riskide hajutamine nende varade suhtes, kui tegevisik ja mis tahes muu isik, kelle arvel tehing tehakse, ei ole kõnealuse fondi juhtimisega seotud.

2. JAGU

Välisteenusepakkuja kasutamine

Artikkel 13

(Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 13 lõige 2 ja lõike 5 esimene lõik)

Otsustava tähtsusega ja oluliste tööülesannete tähendus

1.   Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 13 lõike 5 esimese lõigu kohaldamisel loetakse tööülesannet otsustava tähtsusega või oluliseks, kui puudused selle täitmisel või selle täitmata jätmine kahjustaks oluliselt investeerimisühingu jätkuvat vastavust tegevusloa saamise tingimustele ja sellega kaasnevatele kohustustele või tema muude direktiivist 2004/39/EÜ tulenevate kohustuste täitmist või finantstulemust või usaldusväärsust või investeerimisteenuste ja -tegevuse usaldusväärsust või järjepidevust.

2.   Ilma et see piiraks mis tahes muudele ülesannetele antavat hinnangut, ei loeta järgmisi ülesandeid lõike 1 kohaldamisel otsustava tähtsusega ega olulisteks:

a)

ühingule osutatavad nõustamisteenused ja muud teenused, mis ei ole osa ühingu investeerimisalasest äritegevusest, sealhulgas ühingule osutatav õigusalase nõustamise teenus, ühingu personali koolitamine, arveldusteenused ning ühingu ruumide ja töötajate turvamine;

b)

standardteenuste, sealhulgas turu- ja hinnateabeteenuse osutamine.

Artikkel 14

(Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 13 lõige 2 ja lõike 5 esimene lõik)

Otsustava tähtsusega või oluliste tööülesannete või investeerimisteenuste või -tegevuse puhul välisteenusepakkuja kasutamise tingimused

1.   Liikmesriigid tagavad, et otsustava tähtsusega või oluliste tööülesannete või mis tahes investeerimisteenuste või -tegevuse puhul välisteenusepakkuja kasutamise korral peab investeerimisühing jääma täielikult vastutavaks selle eest, et ta täidab kõiki direktiivist 2004/39/EÜ tulenevaid kohustusi ja vastab eelkõige järgmistele tingimustele:

a)

tippjuhtkond ei tohi välisteenusepakkuja kasutamisega delegeerida oma vastutust;

b)

direktiivi 2004/39/EÜ tingimuste kohased investeerimisühingu suhted klientidega ja kohustused klientide ees ei tohi muutuda;

c)

tingimusi, millele investeerimisühing peab direktiivi 2004/39/EÜ artikli 5 kohaselt tegevusloa saamiseks ja tegevusloa saamise tingimustele vastavusse jäämiseks vastama, ei tohi kahjustada;

d)

mis tahes muid tingimusi, mille alusel ühingule tegevusluba anti, ei tohi tühistada ega muuta.

2.   Liikmesriigid nõuavad investeerimisühingutelt, et nad peavad tegutsema piisava vilumuse, ettevaatuse ja hoolikusega mis tahes selliste välisteenusepakkuja kasutamise lepingute sõlmimisel, haldamisel ja lõpetamisel, millega antakse otsustava tähtsusega või olulised tööülesanded või mis tahes investeerimisteenused või -tegevus välisteenusepakkuja kasutamise korras teha teenuse osutajale.

Eelkõige võtavad investeerimisühingud vajalikud meetmed, et tagada järgmiste tingimuste täitmine:

a)

teenuse osutajal peavad välisteenusepakkuja kasutamise korras tehtavate ülesannete, teenuste või tegevuse usaldusväärseks ja professionaalseks teostamiseks olema vajalikud oskused ja selleks seadusega nõutavad load ning ta peab suutma töö mahuga toime tulla;

b)

teenuse osutaja peab välisteenusepakkuja kasutamise korras osutatavaid teenuseid osutama tulemuslikult ning ühing peab selleks kehtestama teenuse osutaja tegevusstandardi hindamise metoodika;

c)

teenuse osutaja peab välisteenusepakkuja kasutamise korras täidetavate ülesannete üle tegema nõuetekohast järelevalvet ja juhtima adekvaatselt välisteenusepakkuja kasutamisega seotud riske;

d)

kui ilmneb, et teenuse osutaja ei pruugi ülesannetega tulemuslikult toime tulla ega täita neid vastavalt kohaldatavatele seadustele ja regulatiivsetele nõuetele, tuleb võtta asjakohased meetmed;

e)

investeerimisühingul peab olema vajalik asjatundlikkus välisteenusepakkuja kasutamise korras täidetavate ülesannete järelevalve tulemuslikuks tegemiseks ja välisteenusepakkuja kasutamisega seotud riskide juhtimiseks ja ta peab kõnealuste ülesannete üle järelevalvet tegema ja kõnealuseid riske juhtima;

f)

teenuse osutaja peab investeerimisühingut teavitama mis tahes arengust, mis võib oluliselt mõjutada tema võimet täita välisteenusepakkuja kasutamise korras täidetavaid ülesandeid tulemuslikult ja vastavalt kohaldatavatele seadustele ja regulatiivsetele nõuetele;

g)

investeerimisühingul peab olema võimalik vajadusel välisteenusepakkuja kasutamise leping lõpetada, kahjustamata sealjuures oma klientidele osutatavate teenuste järjepidevust ja kvaliteeti;

h)

teenuse osutaja peab seoses välisteenusepakkuja kasutamise korras tehtava tegevusega tegema koostööd investeerimisühingu pädevate asutustega;

i)

investeerimisühingul, tema audiitoritel ja asjaomastel pädevatel asutustel peab olema juurdepääs välisteenusepakkuja kasutamise korras tehtava tegevusega seotud andmetele ja teenuse osutaja äriruumidele ning pädevatel asutustel peab olema võimalik kõnealust juurdepääsuõigust kasutada;

j)

teenuse osutaja peab kaitsma igasugust investeerimisühingu ja tema klientidega seonduvat konfidentsiaalset teavet;

k)

investeerimisühing ja teenuse osutaja peavad koostama, rakendama ja säilitama situatsiooniplaani katastroofijärgseks taastuseks ja kindlustama tagavarasüsteemide perioodilise testimise, kui see on välisteenusepakkuja kasutamise korras täidetava ülesande, osutatava teenuse või teostatava tegevusega seoses vajalik.

3.   Liikmesriigid nõuavad, et investeerimisühingu ja teenuse osutaja vastavad õigused ja kohustused peavad olema omavahel selgelt jaotatud ja vormistatud kirjaliku lepinguna.

4.   Liikmesriigid näevad ette, et kui investeerimisühing ja teenuse osutaja kuuluvad samasse kontserni, võib investeerimisühing käesoleva artikli ja artikli 15 täitmisel võtta arvesse seda, mil määral ühing teenuse osutajat kontrollib või saab tema tegevust mõjutada.

5.   Liikmesriigid nõuavad investeerimisühingutelt, et nad peavad nõudmisel tegema pädevale asutusele kättesaadavaks kogu teabe, mis on vajalik, võimaldamaks asutusel teha järelevalvet selle üle, kas välisteenusepakkuja kasutamise korras teostatav tegevus vastab käesoleva direktiivi nõuetele.

Artikkel 15

(Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 13 lõige 2 ja lõike 5 esimene lõik)

Kolmandates riikides paiknevad teenuse osutajad

1.   1. Lisaks artiklis 14 esitatud nõuetele nõuavad liikmesriigid, et kui investeerimisühing annab mittekutselistele klientidele osutatava portfellivalitsemise investeerimisteenuse välisteenusepakkuja kasutamise korras teha kolmandas riigis paiknevale teenuse osutajale, tagab see investeerimisühing, et täidetud on järgmised tingimused:

a)

teenuse osutajale on tema päritoluriigis antud tegevusluba või ta on registreeritud asjaomase teenuse osutamiseks ja tema üle tehakse usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet;

b)

investeerimisühingu pädeva asutuse ja teenuse osutaja järelevalveasutuse vahel peab olema asjakohane koostööleping.

2.   Kui ühte või mõlemat lõikes 1 nimetatud tingimustest ei ole täidetud, võib investeerimisühing anda investeerimisteenuseid välisteenusepakkuja kasutamise korras kolmandas riigis paiknevale teenuse osutajale teha vaid juhul, kui ühing teavitab oma pädevat asutust eelnevalt välisteenusepakkuja kasutamise lepingust ja pädev asutus ei esita teatise saamise järel mõistliku aja jooksul sellele vastuväiteid.

3.   Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, avaldavad liikmesriigid või nõuavad liikmesriigid pädevatelt asutustelt, et nad peavad avaldama teatise, milles nad kirjeldavad oma poliitikat seoses lõike 2 kohase välisteenusepakkujate kasutamisega. Kõnealuses teatises esitatakse näited juhtudest, mille korral pädev asutus ei esita või tõenäoliselt ei esita lõike 2 kohasele välisteenusepakkujate kasutamisele vastuväiteid, kui üks või mõlemad lõike 1 punktides a ja b nimetatud tingimustest ei ole täidetud. Pädev asutus lisab arusaadava selgituse selle kohta, miks ta on seisukohal, et sellistel juhtudel ei kahjusta välisteenusepakkuja kasutamine investeerimisühingu võimet täita oma artikli 14 kohaseid kohustusi.

4.   Käesolev artikkel ei piira investeerimisühingute kohustust täita artiklis 14 esitatud nõudeid.

5.   Pädevad asutused avaldavad nimekirja kolmandates riikides paiknevatest järelevalveasutustest, kellega neil on lõike 1 punktile b vastavad koostöölepingud.

3. JAGU

Kliendi varade kaitsmine

Artikkel 16

(Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 13 lõiked 7 ja 8)

Kliendi finantsinstrumentide ja vahendite kaitsmine

1.   Liikmesriigid nõuavad, et kliendile kuuluvate finantsinstrumentide ja vahenditega seonduvate kliendi huvide kaitseks peavad investeerimisühingud täitma järgmisi nõudeid:

a)

pidama selliseid registreid ja raamatupidamisarvestust, mis võimaldavad neil igal ajahetkel viivitamatult eristada oma valitsetavate varade hulgas ühele kliendile kuuluvaid varasid teisele kliendile kuuluvatest varadest ja klientide varasid oma varadest;

b)

pidama oma registreid ja raamatupidamisarvestust sellisel viisil, mis tagab nende täpsuse ja eriti nende vastavuse hoitavate klientide finantsinstrumentide ja vahenditega;

c)

kontrollima regulaarselt ühingusisese raamatupidamisarvestuse ja registrite vastavust kõnealuseid varasid haldavate kolmandate isikute registritele;

d)

võtma vajalikud meetmed tagamaks, et kliendile kuuluvad finantsinstrumendid, mida hoitakse artikli 17 kohaselt kolmanda isiku juures, on eristatavad investeerimisühingule kuuluvatest finantsinstrumentidest ja kõnealusele kolmandale isikule kuuluvatest finantsinstrumentidest kas kolmanda isiku raamatupidamisarvestuses erinevatele kontodele kirjendamise või muude samaväärsete meetmete abil, millega saavutatakse sama kaitstuse tase;

e)

võtma vajalikud meetmed tagamaks, et kliendi vahendeid, mida hoitakse artikli 18 kohaselt keskpangas, tunnustatavas rahaturufondis või kolmandas riigis tegevusloa saanud pangas või krediidiasutuses, hoitakse kontol või kontodel, mis on eristatavad neist kontodest, millel hoitakse investeerimisühingule kuuluvaid vahendeid;

f)

kehtestama asjakohase organisatsioonilise korralduse kliendi varade või nendega seotud õiguste kaotamise või vähenemise riski minimeerimiseks varade väärkasutamise, pettuse, haldamises esinevate puuduste, ebakorrektse registripidamise või hooletuse tagajärjel.

2.   Kui kord, mille investeerimisühing on kehtestanud klientide õiguste tagamiseks vastavalt lõikele 1, ei ole kohaldatavast õigusest, sealhulgas eriti vara või maksejõuetuse küsimusi reguleerivast õigusest tulenevalt piisav direktiivi 2004/39/EÜ artikli 13 lõigetes 7 ja 8 esitatud nõuete täitmiseks, näevad liikmesriigid ette meetmed, mida investeerimisühingud peavad võtma kõnealuste kohustuste täitmiseks.

3.   Kui selles jurisdiktsioonis kohaldatav õigus, kus kliendi vahendeid või finantsinstrumente hoitakse, ei võimalda investeerimisühingul lõike 1 punktides d või e esitatud nõudeid täita, näevad liikmesriigid ette nõuded, millel on kliendi huvide kaitsmise seisukohast samaväärne mõju.

Artikkel 17

(Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 13 lõige 7)

Kliendi finantsinstrumentide hoidmine

1.   Liikmesriigid lubavad investeerimisühingutel hoida finantsinstrumente, mida nad oma klientide nimel hoiavad, kolmanda isiku juures avatud kontol või kontodel tingimusel, et ühing tegutseb piisava vilumuse, ettevaatuse ja hoolikusega kolmanda isiku ning kõnealuste finantsinstrumentide hoidmise korra valikul, määramisel ja regulaarsel läbivaatusel.

Eelkõige nõuavad liikmesriigid investeerimisühingutelt, et nad peavad arvestama kolmanda isiku asjatundlikkust ja mainet turul ning kõnealuste finantsinstrumentide hoidmisega seotud mis tahes õiguslikke nõudeid või turutavasid, mis võivad klientide õigusi kahjustada.

2.   Liikmesriigid tagavad, et kui jurisdiktsioonis, kus investeerimisühing soovib kliendi finantsinstrumente kolmanda isiku juures hoida, kohaldatakse finantsinstrumentide teise isiku arvel hoidmise suhtes spetsiaalset korda ja järelevalvet, ei hoia investeerimisühing kõnealuseid finantsinstrumente selles jurisdiktsioonis sellise kolmanda isiku juures, kelle suhtes sellist korda ja järelevalvet ei kohaldata.

3.   Liikmesriigid tagavad, et investeerimisühingud ei hoia klientide nimel hoitavaid finantsinstrumente kolmanda isiku juures sellises kolmandas riigis, milles finantsinstrumentide teise isiku arvel hoidmine ei ole reguleeritud, välja arvatud juhul, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

a)

finantsinstrumentide või nendega seotud investeerimisteenuste iseloom nõuab nende hoidmist sellises kolmandas riigis paikneva kolmanda isiku juures;

b)

kui finantsinstrumente hoitakse kutselise kliendi nimel, nõuab see kutseline klient ühingult kirjalikult kõnealuste finantsinstrumentide hoidmist sellises kolmandas riigis paikneva kolmanda isiku juures.

Artikkel 18

(Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 13 lõige 8)

Kliendi vahendite hoidmine

1.   Liikmesriigid nõuavad investeerimisühingutelt, et nad kannaksid kliendi vahendite saamisel need viivitamatult ühele või enamale kontole, mis on avatud ühes järgmistest kohtadest:

a)

keskpank;

b)

krediidiasutus, millele on antud tegevusluba vastavalt direktiivile 2000/12/EÜ;

c)

kolmandas riigis tegevusloa saanud pank;

d)

tunnustatav rahaturufond.

Esimest lõiku ei kohaldata krediidiasutuste suhtes, kellele on antud tegevusluba vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiivile 2006/48/EÜ (krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (uuesti koostatud)) (10) seoses kõnealuses krediidiasutuses hoitavate hoiustega kõnealuse direktiivi tähenduses.

2.   Lõike 1 punkti d ja artikli 16 lõike 1 punkti e kohaldamisel tähendab “tunnustatav rahaturufond” investeerimisfondi, millele on antud tegevusluba vastavalt direktiivile 85/611/EMÜ või mille üle teeb järelevalvet ja millele vajadusel annab tegevusloa liikmesriigi õiguse alusel tegutsev asutus ning mis vastab järgmistele tingimustele:

a)

tema peamiseks investeerimiseesmärgiks peab olema oma varade puhasväärtuse hoidmine kas konstantsena nimiväärtuses (ilma tuluta) või väärtuse juures, mis vastab investorite algkapitalile, millele on liidetud tulu;

b)

nimetatud peamise investeerimiseesmärgi saavutamiseks peab ta investeerima üksnes kõrgekvaliteedilistesse rahaturuinstrumentidesse, mille lõpptähtaeg või järelejäänud tähtaeg on kuni 397 päeva või mille korrapärane tootluse korrigeerimine on sellise lõpptähtajaga kooskõlas ja mille kaalutud keskmine lõpptähtaeg on 60 päeva. Ta võib kõnealuse eesmärgi saavutada ka investeerides lisaks krediidiasutustes hoitavatesse hoiustesse;

c)

tal peavad olema vahendid likviidsuse tagamiseks sama päeva või järgmise päeva arveldusteks.

Punkti b kohaldamisel loetakse rahaturuinstrumenti kõrgekvaliteediliseks, kui kõik pädevad reitinguagentuurid, kes seda instrumenti on hinnanud, on sellele andud olemasoleva kõrgeima krediidireitingu. Instrumenti, mida ükski pädev reitinguagentuur ei ole hinnanud, ei loeta kõrgekvaliteediliseks.

Teise lõigu kohaldamisel loetakse reitinguagentuur pädevaks, kui ta annab rahaturuinstrumentide kohta krediidireitinguid välja regulaarselt ja professionaalselt ning on aktsepteeritud reitinguagentuur direktiivi 2006/48/EÜ artikli 81 lõike 1 tähenduses.

3.   Liikmesriigid nõuavad, et kui investeerimisühing ei hoia kliendi vahendeid keskpangas, peab ta tegutsema piisava vilumuse, ettevaatuse ja hoolikusega krediidiasutuse, panga või rahaturufondi, kuhu vahendid kantakse, ja kõnealuste vahendite hoidmise korra valikul, määramisel ja regulaarsel läbivaatamisel.

Liikmesriigid tagavad eriti, et investeerimisühingud võtavad arvesse kõnealuste asutuste või rahaturufondide asjatundlikkust ja mainet turul, et tagada klientide õiguste kaitse, ning kliendi vahendite hoidmisega seotud mis tahes õiguslikke või regulatiivseid nõudeid või turutavasid, mis võivad klientide õigusi kahjustada.

Liikmesriigid tagavad, et klientidel on õigus olla vastu oma vahendite tunnustatavasse rahaturufondi kandmisele.

Artikkel 19

(Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 13 lõige 7)

Kliendi finantsinstrumentide kasutamine

1.   Liikmesriigid ei luba investeerimisühingutel sõlmida lepinguid väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguteks, mis on seotud finantsinstrumentidega, mida nad kliendi nimel hoiavad, või selliseid finantsinstrumente muul viisil oma arvel või ühingu mõne teise kliendi arvel kasutada, välja arvatud juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)

klient peab olema andnud instrumentide kindlaksmääratud tingimustel kasutamiseks eelneva selgesõnalise nõusoleku, mida mittekutselise kliendi puhul tõendab tema allkiri või samaväärne alternatiivne menetlus;

b)

kõnealuse kliendi finantsinstrumentide kasutamine peab piirduma kindlaksmääratud tingimustega, millega klient on nõustunud.

2.   Liikmesriigid ei või lubada investeerimisühingutel sõlmida lepinguid väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguteks, mis on seotud finantsinstrumentidega, mida hoitakse kliendi nimel kolmanda isiku valitsetaval esindajakontol, ega muul viisil kasutada finantsinstrumente, mida nad hoiavad sellisel kontol oma arvel või mõne teise kliendi arvel, välja arvatud juhul, kui lisaks lõikes 1 esitatud tingimustele on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:

a)

iga klient, kelle finantsinstrumente esindajakontol koos hoitakse, peab olema andnud lõike 1 punkti a kohase eelneva selgesõnalise nõusoleku;

b)

investeerimisühingud peavad rakendama süsteeme ja kontrolli, mis tagavad, et selliselt kasutatakse ainult nende klientide finantsinstrumente, kes on andnud lõike 1 punkti a kohase eelneva selgesõnalise nõusoleku.

Võimaliku kahjumi õige jaotamise võimaldamiseks peavad investeerimisühingu registris olemas olema nende klientide andmed, kelle juhiste kohaselt finantsinstrumentide kasutamine on toimunud, ning igale nõusoleku andnud kliendile kuuluvate kasutatud finantsinstrumentide arv.

Artikkel 20

(Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 13 lõiked 7 ja 8)

Välisaudiitorite aruanded

Liikmesriigid nõuavad investeerimisühingutelt, et nad peavad tagama, et nende välisaudiitorid esitaksid vähemalt kord aastas ühingu päritoluliikmesriigi pädevale asutusele aruande ühingu poolt direktiivi 2004/39/EÜ artikli 13 lõigete 7 ja 8 käesoleva jao kohaselt kehtestatud korra asjakohasuse kohta.

4. JAGU

Huvide konfliktid

Artikkel 21

(Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 13 lõige 3 ja artikkel 18)

Klienti kahjustada võivad huvide konfliktid

Liikmesriigid tagavad, et investeerimisühingud võtavad investeerimis- või kõrvalteenuste või nende kombinatsiooni osutamisest tulenevate kliendi huvisid kahjustada võivate huvide konfliktide liikide kindlaksmääramisel miinimumnõuetena arvesse seda, kas investeerimisühing, tegevisik või ühingu kontrollimisega otseselt või kaudselt seotud isik on mõnes järgnevatest olukordadest kas tulenevalt investeerimis- või kõrvalteenuste osutamisest või investeerimistegevusest või muul põhjusel:

a)

on tõenäoline, et ühing või kõnealune isik saab kliendi arvel rahalist kasu või väldib rahalist kahju;

b)

kliendile osutatud teenuse või kliendi nimel tehtud tehingu tulemuse puhul erinevad ühingu või kõnealuse isiku huvid kliendi huvidest;

c)

ühingul või kõnealusel isikul on rahaline või muu motiiv eelistada kliendi huvidele mõne teise kliendi või klientide grupi huve;

d)

ühing või kõnealune isik on tegev kliendiga samas ettevõtlusvaldkonnas;

e)

ühing või kõnealune isik saab muult isikult kui klient stiimuli seoses kliendile osutatava teenusega raha, kauba või teenuse näol, mis ei ole selle teenuse eest tavapäraselt makstav vahendus- või teenustasu.

Artikkel 22

(Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 13 lõige 3 ja artikli 18 lõige 1)

Huvide konflikti vältimise poliitika

1.   Liikmesriigid nõuavad investeerimisühingutelt, et nad peavad kehtestama ja rakendama tõhusa huvide konflikti vältimise poliitika, mis on vormistatud kirjalikult ning sobib ühingu suuruse ja struktuuriga ning tema äritegevuse iseloomu, ulatuse ja keerukusega, ning seda jätkuvalt kohaldama.

Kui ühing kuulub kontserni, peab kõnealune poliitika võtma arvesse ka kõiki asjaolusid, millest ühing on või peaks olema teadlik ja millest võib tekkida kontserni teiste liikmete struktuurist või äritegevusest tulenev huvide konflikt.

2.   Lõike 1 kohaselt kehtestatud huvide konflikti vältimise poliitika sisu peab hõlmama järgmist:

a)

selles tuleb investeerimisühingu või tema nimel teostatavate konkreetsete investeerimisteenuste ja -tegevuse ja kõrvalteenustega seoses kindlaks määrata asjaolud, millest tuleneb või võib tuleneda huvide konflikt, mis toob kaasa olulise riski kahjustada ühe või enama kliendi huve;

b)

selles tuleb täpsustada menetlused, mida tuleb järgida, ja meetmed, mida tuleb võtta selliste konfliktidega toimetulekuks.

3.   Liikmesriigid tagavad, et lõike 2 punktis b esitatud menetlused ja meetmed töötatakse välja selliselt, et nendega on tagatud, et tegevisikud, kes on seotud erineva äritegevusega, millega kaasneb lõike 2 punktis a täpsustatud liiki huvide konflikt, teostavad kõnealust tegevust sellisel tasemel sõltumatusega, mis on investeerimisühingu ja tema kontserni suuruse ja tegevuse ning klientide huvide kahjustamise riski suuruse seisukohast asjakohane.

Lõike 2 punkti b kohaldamisel peavad järgitavad menetlused ja vastuvõetavad meetmed hõlmama järgneva loetelu selliseid punkte, mis on ühingu nõutava sõltumatuse taseme tagamiseks vajalikud ja asjakohased:

a)

tulemuslikud menetlused, millega vältida või kontrollida teabevahetust tegevisikute vahel, kes on seotud tegevusega, millega kaasneb huvide konflikti risk, kui kõnealuse teabe vahetamine võib kahjustada ühe või enama kliendi huve;

b)

eraldi järelevalve selliste tegevisikute üle, kelle põhiülesannete hulka kuulub selliste klientide nimel tegevuse teostamine või sellistele klientidele teenuste osutamine, kelle huvid võivad konflikti sattuda või kes muul moel esindavad erinevaid huve (sealhulgas ühingu huvid), mis võivad konflikti sattuda;

c)

mis tahes otsese seose kõrvaldamine peamiselt ühe tegevusega tegelevate tegevisikute ja peamiselt teise tegevusega tegelevate teiste tegevisikute tasustamise või nende loodud tulude vahel, kui sellise tegevusega seoses võib tekkida huvide konflikt;

d)

meetmed, millega takistada või piirata mis tahes isikul avaldamast ebakohast mõju sellele, mil viisil tegevisik investeerimisteenuseid või -tegevust või kõrvalteenuseid või -tegevust osutab või teostab;

e)

meetmed, millega takistada või kontrollida tegevisiku samaaegset või järjestikust tegelemist eraldiseisvate investeerimisteenuste või -tegevuse või kõrvalteenuste või -tegevuse osutamise või teostamisega, kui selline tegelemine nendega võib kahjustada huvide konfliktide nõuetekohast haldamist.

Kui ühe või enama sellise meetme või menetluse vastuvõtmine või rakendamine ei taga nõutavat sõltumatuse taset, nõuavad liikmesriigid investeerimisühingutelt, et nad peavad vastu võtma sellised alternatiivsed või täiendavaid meetmed ja menetlused, mis on sõltumatuse taseme tagamiseks vajalikud ja asjakohased.

4.   Liikmesriigid tagavad, et direktiivi 2004/39/EÜ artikli 18 lõike 2 kohane klientidele avalikustamine toimub püsival andmekandjal, piisava üksikasjalikkusega ja võttes arvesse seda, mis liiki kliendiga on tegemist, et asjaomasel kliendil oleks võimalik langetada põhjendatud otsus seoses investeerimis- või kõrvaltegevusega, mille puhul huvide konflikt tekib.

Artikkel 23

(Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 13 lõige 6)

Kahjulikku huvide konflikti põhjustavate teenuste ja tegevuse register

Liikmesriigid nõuavad investeerimisühingutelt, et nad peavad pidama registrit sellist liiki investeerimis- ja kõrvalteenuste ja investeerimistegevuse kohta, mis on osutatud või teostatud ühingu poolt või nimel ja mille puhul on tekkinud või käimasoleva teenuse osutamise või tegevuse puhul võib tekkida huvide konflikt, millega kaasneb oluline risk kahjustada ühe või enama kliendi huve, ning kõnealust registrit regulaarselt ajakohastama.

Artikkel 24

(Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 19 lõige 2)

Investeerimisanalüüs

1.   Artikli 25 kohaldamisel tähendab “investeerimisanalüüs” analüüsi või muud teavet, mille alusel saab otseselt või kaudselt soovitada või välja pakkuda investeerimisstrateegia seoses ühe või mitme finantsinstrumendi või finantsinstrumendi emitendiga (sealhulgas teabejaotuskanalitele või avalikkusele mõeldud mis tahes arvamus selliste instrumentide praeguse või tulevase väärtuse või hinna kohta), mille puhul on täidetud järgmised tingimused:

a)

seda nimetatakse investeerimisanalüüsiks või kirjeldatakse selle või sellele sarnase nimetusega või esitletakse muul viisil soovituses esitatud küsimuste objektiivse ja sõltumatu selgitusena;

b)

kui kõnealuse soovituse andis investeerimisühing kliendile, ei kujuta see endast investeerimisnõustamist direktiivi 2004/39/EÜ tähenduses.

2.   Direktiivi 2003/125/EÜ artikli 1 lõike 3 kohast liiki soovitust, mis on seotud direktiivis 2004/39/EÜ määratletud finantsinstrumentidega ja mis ei vasta lõikes 1 esitatud tingimustele, käsitletakse direktiivile 2004/39/EÜ vastava reklaamteatena ja liikmesriigid nõuavad, et kõik soovituse koostanud või seda levitavad investeerimisühingud peavad tagama, et see oleks selgesti sellisena määratletav.

Lisaks sellele nõuavad liikmesriigid kõnealustelt ühingutelt, et mis tahes kõnealuses soovituses (soovitus võib olla ka suuline) peab olema selge ja silmatorkav kinnitus selle kohta, et see ei ole koostatud õiguslike nõuete kohaselt, mille eesmärgiks on toetada investeerimisanalüüsi sõltumatust, ja et selle suhtes ei kohaldata mingit investeerimisanalüüsi levitamisele eelneva kauplemise keeldu.

Artikkel 25

(Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 13 lõige 3)

Täiendavad organisatsioonilised nõuded, kui ühendus koostab ja levitab investeerimisanalüüse

1.   Liikmesriigid nõuavad investeerimisühingutelt, mis kas omal või oma kontserni liikmete vastutusel koostavad selliseid investeerimisanalüüse või korraldavad nende koostamist, mis on mõeldud seejärel ühingu klientidele või avalikkusele levitamiseks või mille neile seejärel levitamine on tõenäoline, et nad peavad tagama kõigi artikli 22 lõikes 3 esitatud meetmete rakendamise investeerimisanalüüse koostavate finantsanalüütikute või muude tegevisikute suhtes, kelle kohustused või ärihuvid võivad sattuda vastuollu nende isikute huvidega, kellele investeerimisanalüüs levitatakse.

2.   Liikmesriigid nõuavad investeerimisühingutelt, kelle suhtes kohaldatakse lõiget 1, et nad peavad rakendama korda, mille eesmärk on tagada järgmiste tingimuste täitmine:

a)

finantsanalüütikud ja muud tegevisikud ei tohi teha isiklikke tehinguid ega kaubelda (muul viisil kui heauskselt ja tavapärase turutegemise käigus tegutseva turutegijatena või täites kliendi omaalgatuslikku tehingukorraldust) ühegi teise isiku, sealhulgas investeerimisühingu, nimel selliste finantsinstrumentidega, mille kohta investeerimisanalüüs on tehtud, või seotud finantsinstrumentidega, teades kõnealuse investeerimisanalüüsi tõenäolist ajastust või sisu, mis ei ole avalikkusele ega klientidele kättesaadav ja mida ei saa avalikkusele või klientidele kättesaadavast teabest kergelt järeldada, kuni investeerimisanalüüsi saajatel on olnud piisavalt võimalust selle alusel tegutseda;

b)

asjaoludel, mida punktis a ei käsitleta, ei tohi finantsanalüütikud ja muud investeerimisanalüüside koostamisega tegelevad tegevisikud teha finantsinstrumentidega, mille kohta investeerimisanalüüs on tehtud, või seotud finantsinstrumentidega isiklikke tehinguid, kui see on vastuolus kehtivate soovitustega, välja arvatud erandlikel asjaoludel ja ühingu juriidilisi või täitmiskontrolli ülesandeid täitva töötaja eelneva nõusoleku korral;

c)

investeerimisühingud, finantsanalüütikud ja muud investeerimisanalüüside koostamisega tegelevad tegevisikud ei tohi võtta vastu stiimuleid isikutelt, kellel on investeerimisanalüüsi sisuga seoses olulised huvid;

d)

investeerimisühingud, finantsanalüütikud ja muud investeerimisanalüüside koostamisega tegelevad tegevisikud ei tohi lubada emitentidele soodsaid analüüsi tulemusi;

e)

emitentidel, muudel tegevisikutel kui finantsanalüütikutel ja muudel isikutel ei tohi olla lubatud enne investeerimisanalüüsi avaldamist tutvuda investeerimisanalüüside projektidega analüüsis esitatud faktiliste andmete täpsuse kontrollimiseks või mis tahes muul eesmärgil kui ühingu juriidiliste kohustuste täitmise kontrollimiseks, kui projekt hõlmab soovitusi või taotlushinda.

Käesolevas lõikes tähendab “seotud finantsinstrument” finantsinstrumenti, mille hinda mõjutab oluliselt sellise teise finantsinstrumendi hinnadünaamika, mille kohta investeerimisanalüüs on koostatud, ja mis hõlmab selle teise finantsinstrumendi alusel sõlmitud tuletisinstrumente.

3.   Liikmesriigid vabastavad investeerimisühingud, mis levitavad teise isiku koostatud investeerimisanalüüse avalikkusele või klientidele, lõike 1 täitmisest, kui täidetud on järgmised kriteeriumid:

a)

investeerimisanalüüse koostav isik ei kuulu investeerimisühinguga samasse kontserni;

b)

investeerimisühing ei muuda oluliselt investeerimisanalüüsis esitatud soovitusi;

c)

investeerimisühing ei esita investeerimisanalüüsi selliselt, nagu oleks see tema koostatud;

d)

investeerimisühing kontrollib, et analüüsi koostaja suhtes kohaldatakse asjaomase analüüsi koostamisega seoses nõudeid, mis on samaväärsed käesoleva direktiivi kohaste nõuetega, või et analüüsi koostaja on kehtestanud eeskirjad, millega sellised nõuded on ette nähtud.

III PEATÜKK

INVESTEERIMISÜHINGUTE TEGUTSEMISTINGIMUSED

1. JAGU

Stiimulid

Artikkel 26

(Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 19 lõige 1)

Stiimulid

Liikmesriigid tagavad, et investeerimisühinguid ei loeta tegutsevaks ausalt, õiglaselt ja professionaalselt kooskõlas oma klientide parimate huvidega, kui nad seoses kliendile investeerimis- või kõrvalteenuste osutamisega maksavad või võtavad vastu mis tahes muud teenus- või vahendustasu või mitterahalist hüvet kui:

a)

teenustasu, vahendustasu või mitterahaline hüve, mida makstakse kliendile või tema nimel tegutsevale isikule või võetakse kliendilt või tema nimel tegutsevalt isikult vastu;

b)

teenustasu, vahendustasu või mitterahaline hüve, mida makstakse kolmandale isikule või tema nimel tegutsevale isikule või võetakse kolmandalt isikult või tema nimel tegutsevalt isikult vastu, kui täidetud on järgmised tingimused:

i)

teenustasu, vahendustasu või hüve olemasolu, iseloom ja summa või kui summat ei saa kindlaks teha, siis selle arvutamise meetod, peab olema kliendile avaldatud selgelt ning ammendaval, täpsel ja arusaadaval viisil enne asjakohase investeerimis- või kõrvalteenuse osutamist;

ii)

teenustasu, vahendustasu või mitterahalise hüve maksmise eesmärk peab olema parandada asjaomase teenuse kvaliteeti kliendi jaoks ning see ei tohi kahjustada ühingu kohustust tegutseda kliendi parimates huvides.

c)

nõuetekohased tasud, mis võimaldavad investeerimisteenuste osutamist või mis on nende osutamiseks vajalikud, näiteks hoidmise tasu, arveldus- ja valuutavahetustasud, regulatiivsed lõivud või juriidilise nõustamise tasud, ja millest nende iseloomu arvestades ei saa tuleneda konflikti ühingu kohustusega tegutseda ausalt, õiglaselt ja professionaalselt kooskõlas oma klientide parimate huvidega.

Liikmesriigid lubavad investeerimisühingul punkti b alapunkti i kohaldamisel avaldada tasu, vahendustasu või mitterahalise hüve tasumise korra põhitingimused kokkuvõtlikus vormis, kui ta kohustub kliendi nõudmisel avaldama täiendavaid üksikasju ja kui ta sellest kohustusest kinni peab.

2. JAGU

Klientidele ja potentsiaalsetele klientidele esitatav teave

Artikkel 27

(Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 19 lõige 2)

Tingimused, millele teave peab vastama, et see oleks õiglane, selge ja mitte eksitav

1.   Liikmesriigid nõuavad investeerimisühingutelt, et nad peavad tagama, et kogu teave (sealhulgas reklaamteated), mille nad on suunanud mittekutselistele klientidele või potentsiaalsetele mittekutselistele klientidele või mida nad levitavad selliselt, et see tõenäoliselt jõuab kõnealuste klientideni, vastab lõigetes 2–8 esitatud tingimustele.

2.   Lõikes 1 osutatud teabe hulka kuulub investeerimisühingu nimi.

Teave peab olema täpne ja eelkõige ei tohi rõhutada investeerimisteenusest või finantsinstrumendist saadavat võimalikku kasu, ilma samaaegselt ka mis tahes asjakohaseid riske õiglaselt ja silmatorkavalt välja toomata.

Teave peab olema piisav selleks ja esitatud selliselt, et see oleks tõenäoliselt mõistetav sellise sihtrühma keskmisele liikmele, kellele see on suunatud või kes on tõenäoliselt selle saajaks.

Teabes ei varjata, vähendata ega muudeta ebaselgeks olulisi elemente, kinnitusi ja hoiatusi.

3.   Kui teabega võrreldakse investeerimis- või kõrvalteenuseid või neid osutavaid isikuid või finantsinstrumente, peavad olema täidetud järgmised tingimused:

a)

võrdlus peab olema asjakohane ning esitatud õiglasel ja tasakaalustatud viisil;

b)

täpsustatud peavad olema võrdluseks kasutatud teabeallikad;

c)

tuleb näidata, millised olid võrdluse tegemiseks kasutatud peamised faktid ja eeldused.

4.   Kui teabes on viidatud finantsinstrumendi, finantsindeksi või investeerimisteenuse varasemale tootlusele, peavad olema täidetud järgmised tingimused:

a)

kõnealust viidet ei tohi teates esitata kõige silmatorkavamana;

b)

teabes peab olema esitatud asjakohane tootlust käsitlev teave viimase viie vahetult eelneva aasta kohta või kui finantsinstrumenti on pakutud, finantsindeksit koostatud või investeerimisteenust osutatud alla viie aasta, siis kogu selle pakkumise, koostamise või osutamise perioodi kohta või sellise pikema perioodi kohta, nagu ühing otsustab, ning kõnealune tootlust käsitlev teave peab kõigil juhtudel põhinema tervetel 12-kuulistel perioodidel;

c)

vaatlusperiood ja teabe allikas peavad olema selgelt esitatud;

d)

teabes peab olema esitatud silmatorkav hoiatus selle kohta, et andmed kajastavad minevikku ja et varasem tootlus ei ole tulevase tootluse usaldusväärne näitaja;

e)

kui viide põhineb arvandmetel, mis on esitatud muus valuutas kui selle liikmesriigi oma, mille resident mittekutseline klient või potentsiaalne mittekutseline klient on, tuleb see valuuta selgelt ära näidata ja lisada hoiatus selle kohta, et tulu võib valuutakursi kõikumise tõttu suureneda või väheneda;

f)

kui viide põhineb brutotootlusel, tuleb avaldada vahendustasude, teenustasude või muude tasude mõju.

5.   Kui teave hõlmab modelleeritud varasemat tootlust või kui teabes on sellele viidatud, peab see olema finantsinstrumendi või finantsindeksiga seotud ning täidetud peavad olema järgmised tingimused:

a)

modelleeritud varasem tootlus peab põhinema ühe või mitme sellise finantsinstrumendi või finantsindeksi tegelikul varasemal tootlusel, mis on asjaomase finantsinstrumendiga samalaadne või on selle alusvaraks;

b)

punktis a osutatud tegeliku varasema tootlusega seoses peavad olema täidetud lõike 4 punktides a–c, e ja f esitatud tingimused;

c)

teabes peab olema esitatud silmatorkav hoiatus selle kohta, et andmed kajastavad modelleeritud varasemat tootlust ja et varasem tootlus ei ole tulevase tootluse usaldusväärne näitaja.

6.   Kui teabes on esitatud tulevase tootluse prognoos, peavad olema täidetud järgmised tingimused:

a)

teave ei tohi põhineda modelleeritud varasemat tootlusel ega sellele viidata;

b)

teave peab tuginema mõistlikele eeldustele, mida toetavad objektiivsed andmed;

c)

kui teave põhineb brutotootlusel, tuleb avaldada vahendustasude, teenustasude või muude tasude mõju;

d)

teabes peab olema esitatud silmatorkav hoiatus selle kohta, et selline prognoos ei ole tulevase tootluse usaldusväärne näitaja.

7.   Kui teabes viidatakse konkreetsele maksukäsitlusele, peab teabes silmatorkaval viisil teada andma, et maksukäsitlus sõltub iga kliendiga seonduvatest individuaalsetest asjaoludest ja et see võib tulevikus muutuda.

8.   Teabes ei tohi kasutada ühegi pädeva asutuse nime sellisel viisil, millest võiks järeldada, nagu oleks asjaomane asutus investeerimisühingu toodetele või teenustele kinnituse või heakskiidu andnud, ega viisil, millest võiks jääda selline mulje.

Artikkel 28

(Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 19 lõige 3)

Klientide liigitusega seonduv teave

1.   Liikmesriigid tagavad, et investeerimisühingud teavitavad uusi ja olemasolevaid kliente sellest, et investeerimisühing on direktiivi 2004/39/EÜ nõuete kohaselt nad liigitanud kas mittekutseliseks või kutseliseks kliendiks või kõlblikuks vastaspooleks vastavalt kõnealusele direktiivile.

2.   Liikmesriigid tagavad, et investeerimisühingud teavitavad kliente püsival andmekandjal kliendi õigustest taotleda enda teistsugust liigitamist ja sellega kaasneda võivatest piirangutest kliendi kaitstuse tasemes.

3.   Liikmesriigid lubavad investeerimisühingutel kas oma algatusel või asjaomase kliendi taotlusel:

a)

kohelda kas kutselise või mittekutselise kliendina klienti, keda muul juhul võiks liigitada kõlbliku vastaspoolena vastavalt direktiivi 2004/39/EÜ artikli 24 lõikele 2;

b)

kohelda mittekutselise kliendina klienti, keda direktiivi 2004/39/EÜ II lisa I jao kohaselt loetakse kutseliseks kliendiks.

Artikkel 29

(Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 19 lõige 3)

Klientidele esitatava teabe üldnõuded

1.   Liikmesriigid nõuavad investeerimisühingutelt, et nad peavad piisava ajavaruga enne, kui investeerimis- või kõrvalteenuste osutamise leping on mittekutselise kliendi või potentsiaalse mittekutselise kliendi jaoks siduvaks muutunud, või enne seda, kui talle hakatakse kõnealuseid teenuseid osutama, olenevalt sellest, kumb toimub varem, esitama kõnealusele mittekutselisele kliendile või potentsiaalsele mittekutselisele kliendile järgmise teabe:

a)

mis tahes sellise lepingu tingimused;

b)

artikli 30 kohaselt nõutav kõnealuse lepinguga või kõnealuste investeerimis- või kõrvalteenustega seonduv teave.

2.   Liikmesriigid nõuavad investeerimisühingutelt, et nad peavad piisava ajavaruga enne mittekutselistele klientidele või potentsiaalsetele mittekutselistele klientidele investeerimis- või kõrvalteenuste osutamist esitama artiklite 30–33 kohase teabe.

3.   Liikmesriigid nõuavad investeerimisühingutelt, et nad peavad piisava ajavaruga enne asjaomase teenuse osutamist esitama kutselistele klientidele artikli 32 lõigetes 5 ja 6 osutatud teabe.

4.   Lõigetes 1–3 osutatud teave esitatakse püsival andmekandjal või veebilehel (kui seda ei käsitleta püsiva andmekandjana), tingimusel et täidetud on artikli 3 lõikes 2 täpsustatud tingimused.

5.   Erandina lõigetest 1 ja 2 lubavad liikmesriigid investeerimisühingutel esitada mittekutselisele kliendile lõike 1 kohaselt nõutava teabe vahetult pärast seda, kui investeerimis- või kõrvalteenuste osutamise leping on kliendi jaoks siduvaks muutunud, ja lõike 2 kohaselt nõutava teabe vahetult pärast teenuse osutamise alustamist järgmistel asjaoludel:

a)

ühing ei suutnud täita lõigetes 1 ja 2 täpsustatud ajalisi piiranguid seetõttu, et kliendi nõudmisel sõlmiti leping sidevahendi teel, mis ei võimaldanud ühingul teavet lõigete 1 ja 2 kohaselt esitada;

b)

kõigil juhtudel, mil Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2002. aasta direktiivi 2002/65/EÜ (milles käsitletakse tarbijale suunatud finantsteenuste kaugturustust ja millega muudetakse nõukogu direktiivi 90/619/EMÜ ning direktiive 97/7/EÜ ja 98/27/EÜ) (11) artikli 3 lõiget 3 muul viisil ei kohaldata, täidab investeerimisühing kõnealuse artikli kohaseid mittekutseliste klientidega või potentsiaalsete mittekutseliste klientidega seonduvaid nõudeid selliselt, nagu mittekutseline klient või potentsiaalne mittekutseline klient oleks “tarbija” ja investeerimisühing “teenuse osutaja” kõnealuse direktiivi tähenduses.

6.   Liikmesriigid tagavad, et investeerimisühingud teavitavad klienti piisava ajavaruga mis tahes olulistest muutustest artiklite 30–33 kohaselt esitatud teabes, mis seondub teenusega, mida ühing kõnealusele kliendile osutab. Kui teave, millega kõnealune teavitus seondub, oli esitatud püsival andmekandjal, esitatakse ka kõnealune teavitus püsival andmekandjal.

7.   Liikmesriigid nõuavad investeerimisühingutelt, et nad peavad tagama reklaamteadetes esitatud teabe vastavuse mis tahes teabele, mille ühing on klientidele investeerimis- ja kõrvalteenuste osutamise käigus esitanud.

8.   Liikmesriigid tagavad, et kui reklaamteates on esitatud järgnevat laadi pakkumine või kutse ja täpsustatud vastamise viis või esitatud ankeet, millega vastuse võib saata, peab reklaamteates olema esitatud selline artiklites 30–33 osutatud teave, mis on kõnealuse pakkumise või kutse puhul asjakohane:

a)

pakkumine finantsinstrumendiga või investeerimis- ja kõrvalteenusega seonduva lepingu sõlmimiseks mis tahes isikuga, kes reklaamile vastab;

b)

kutse mis tahes isikule, kes reklaamile vastab, esitada pakkumine finantsinstrumendiga või investeerimis- ja kõrvalteenusega seonduva lepingu sõlmimiseks.

Esimest lõiku ei kohaldata, kui potentsiaalne mittekutseline klient peab reklaamteates esitatud pakkumisele või kutsele vastamiseks tutvuma muu dokumendi või muude dokumentidega, mis üksikult või koos sisaldavad seda teavet.

Artikkel 30

(Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 19 lõike 3 esimene taane)

Mittekutselistele klientidele ja potentsiaalsetele mittekutselistele klientidele investeerimisühingu ja tema teenuste kohta esitatav teave

1.   Liikmesriigid nõuavad investeerimisühingutelt, et nad peavad mittekutselistele klientidele või potentsiaalsetele mittekutselistele klientidele vajadusel esitama järgmise üldise teabe:

a)

investeerimisühingu nimi ja aadress ning kontaktandmed, mis on vajalikud selleks, et klient saaks ühinguga tulemuslikult suhelda;

b)

keel, milles klient võib investeerimisühinguga suhelda ja ühingult dokumente ja muud teavet saada;

c)

teabeedastusviisid, mida kasutatakse investeerimisühingu ja kliendi vahelises suhtluses ja mis vajaduse korral hõlmavad korralduste saatmise ja vastuvõtmise viise;

d)

kinnitus selle kohta, et investeerimisühing omab tegevusluba, ja asjaomase tegevusloa väljastanud pädeva asutuse nimi ja kontaktaadress;

e)

kui investeerimisühing tegutseb seotud vahendaja kaudu, siis asjakohane kinnitus selle kohta, milles tuleb täpsustada ka liikmesriik, kus kõnealune seotud vahendaja on registreeritud;

f)

teenuse osutamist käsitlevate, investeerimisühingu vastavalt direktiivi 2004/39/EÜ artikli 19 lõikele 8 kliendile esitatavate aruannete iseloom, sagedus ja aeg;

g)

kui investeerimisühing hoiab kliendi finantsinstrumente või kliendi vahendeid, siis kokkuvõtlik kirjeldus meetmetest, mida investeerimisühing rakendab kliendi varade kaitse tagamiseks, sealhulgas kokkuvõtlikud andmed mis tahes asjakohase investeeringute ja hoiuste tagamise skeemi kohta, mida kohaldatakse ühingu suhtes tulenevalt tema tegevusest liikmesriigis;

h)

investeerimisühingu artikli 22 kohaselt rakendatava huvide konfliktide vältimise poliitika kirjeldus, mille võib esitada kokkuvõtlikus vormis;

i)

kliendi nõudmisel alati täiendavad andmed kõnealuse huvide konfliktide vältimise poliitika kohta püsival andmekandjal või veebilehel (kui seda ei käsitleta püsiva andmekandjana), tingimusel et täidetud on artikli 3 lõikes 2 täpsustatud tingimused.

2.   Selleks et kliendil, kellele teenust osutatakse, oleks võimalik ühingu tulemusi hinnata, tagavad liikmesriigid, et portfellivalitsemise teenuse osutamisel rakendavad investeerimisühingud asjakohast hindamis- ja võrdlusmeetodit, näiteks asjakohast võrdlusalust, mis põhineb kliendi investeerimiseesmärkidel ja kliendi portfelli kuuluvate finantsinstrumentide liikidel.

3.   Liikmesriigid nõuavad, et kui investeerimisühingud teevad ettepaneku portfellivalitsemise teenuste osutamiseks mittekutselisele kliendile või potentsiaalsele mittekutselisele kliendile, siis esitavad nad talle lisaks lõike 1 kohaselt nõutavale teabele ka selle järgnevast teabest, mis on asjaomasel juhul asjakohane:

a)

teave kliendi portfelli kuuluvate finantsinstrumentide hindamise meetodi ja sageduse kohta;

b)

andmed kõigi kliendi portfelli kuuluvate finantsinstrumentide või vahendite või neist mingi osa suhtes rakendatava väärtpaberiportfelli valitsemise delegeerimise kohta;

c)

täpsustus mis tahes võrdlusaluse kohta, mida kasutatakse kliendi portfelli tootluse hindamisel;

d)

kliendi portfelli kuuluda võivate finantsinstrumentide liigid ja nende instrumentidega teha võidavate tehingute liigid, sealhulgas mis tahes piirangud;

e)

haldamise eesmärgid, riski tase, mida tuleb arvesse võtta juhi poolses väärtpaberiportfelli valitsemise rakendamises, ja väärtpaberiportfelli valitsemise mis tahes konkreetsed piirangud.

Artikkel 31

(Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 19 lõike 3 teine taane)

Teave finantsinstrumentide kohta

1.   Liikmesriigid nõuavad investeerimisühingutelt, et nad peavad klientidele või potentsiaalsetele klientidele esitama finantsinstrumentide iseloomu ja nendega seotud riskide üldise kirjelduse, võttes eelkõige arvesse seda, kas klient liigitub mittekutseliseks või kutseliseks kliendiks. Kirjelduses peab selgitama asjaomase konkreetset liiki instrumendi olemust ja konkreetselt seda liiki instrumendiga seotud riske põhjalikkusega, mis on piisav võimaldamaks kliendil teha põhjendatud investeerimisotsuseid.

2.   Kui see on konkreetset liiki instrumendi ning kliendi liigi ja teadmiste taseme puhul asjakohane, hõlmab riskide kirjeldus järgnevat:

a)

asjaomast liiki finantsinstrumentidega seotud riskid, sealhulgas selgitus finantsvõimenduse ja selle mõju ning kogu investeeringu kaotamise riski kohta;

b)

asjaomaste instrumentide hinna volatiilsus ning võimalikud piirangud, mis on seatud juurdepääsetaval asjaomaste instrumentide turul;

c)

asjaolu, et asjaomaste instrumentidega tehingute tegemisel võivad investori jaoks lisaks instrumentide soetamise kulule täiendavalt kaasneda rahalised kohustused ja muud täiendavad kohustused, sealhulgas tingimuslikud kohustused;

d)

mis tahes tagatisenõuded või samalaadsed kohustused, mida kohaldatakse asjaomast liiki instrumentide suhtes.

Liikmesriigid võivad täpsustada käesoleva lõike kohaselt nõutava riskide kirjelduse täpsed tingimused või nende sisu.

3.   Kui investeerimisühing esitab mittekutselisele kliendile või potentsiaalsele mittekutselisele kliendile teavet finantsinstrumendi kohta, mida parasjagu avalikkusele pakutakse, ja selle pakkumisega seoses on avaldatud prospekt vastavalt direktiivile 2003/71/EÜ, teavitab kõnealune ühing klienti või potentsiaalset klienti, kus kõnealune prospekt on avalikkusele kättesaadav.

4.   Kui mitmest erinevast finantsinstrumendist või -teenusest koosneva finantsinstrumendiga seotud riskid on tõenäoliselt suuremad kui ühegi tema komponendi omad, esitab investeerimisühing asjakohase kirjelduse kõnealuse finantsinstrumendi komponentide ja selle kohta, kuidas nende omavahelised mõjud riske suurendavad.

5.   Finantsinstrumentide korral, mis hõlmavad kolmanda isiku tagatist, peab tagatise kohta esitatav teave sisaldama piisavalt üksikasjalikke andmeid garandi ja tagatise kohta, et mittekutselisel kliendil või potentsiaalsel mittekutselisel kliendil oleks võimalik tagatist õiglaselt hinnata.

Artikkel 32

(Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 19 lõike 3 esimene taane)

Kliendi finantsinstrumentide ja kliendi vahendite kaitsmisega seotud teabenõuded

1.   Liikmesriigid tagavad, et kui investeerimisühingud hoiavad mittekutselistele klientidele kuuluvaid finantsinstrumente või vahendeid, esitavad nad neile mittekutselistele klientidele või potentsiaalsetele mittekutselistele klientidele sellise lõigetes 2–7 täpsustatud teabe, mis on asjaomasel juhul asjakohane.

2.   Investeerimisühing teavitab mittekutselist klienti või potentsiaalset mittekutselist klienti sellest, kui kõnealuse kliendi finantsinstrumente või vahendeid võib investeerimisühingu nimel hoida kolmas isik, ja investeerimisühingu riigi õiguse kohasest vastutusest selle kolmanda isiku mis tahes tegude või tegematajätmiste eest ning sellest, mis tagajärjed kõnealuse kolmanda isiku maksejõuetusega kliendi jaoks kaasnevad.

3.   Kui mittekutselise kliendi või potentsiaalse mittekutselise kliendi finantsinstrumente võib kolmas isik hoida esindajakontol (kui see on riigi õigusega lubatud), teavitab investeerimisühing klienti sellest asjaolust ja esitab talle silmatorkava hoiatuse sellest tulenevate riskide kohta.

4.   Kui riigi õiguse kohaselt ei ole võimalik kolmanda isiku juures hoitavaid kliendi finantsinstrumente eristada kõnealusele kolmandale isikule või investeerimisühingule kuuluvatest finantsinstrumentidest, teavitab investeerimisühing mittekutselist klienti või potentsiaalset mittekutselist klienti sellest ja esitab talle silmatorkava hoiatuse sellest tulenevate riskide kohta.

5.   Investeerimisühing teavitab mittekutselist klienti või potentsiaalset mittekutselist klienti sellest, kui kontode suhtes, millel kõnealuse kliendi finantsinstrumente või vahendeid hoitakse, kohaldatakse või hakatakse edaspidi kohaldama muu jurisdiktsiooni õigust kui liikmesriigi oma, ja märgib, et kliendi või potentsiaalse kliendi kõnealuste finantsinstrumentide või vahenditega seonduvad õigused võivad seetõttu olla erinevad.

6.   Investeerimisühing teavitab klienti kõigist väärtpaberitega seotud õigustest, mis ühingul on või võivad olla kliendi finantsinstrumentide või vahenditega seoses, ja nende tingimustest, ning kõnealuste finantsinstrumentide või vahenditega seonduvatest tasaarveldamise õigustest. Vajadusel teavitab investeerimisühing klienti ka asjaolust, et depositooriumil võivad olla kõnealuste instrumentide või varadega seoses väärtpaberitega seotud õigused või tasaarvestamise õigus.

7.   Investeerimisühing peab enne lepingute sõlmimist väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguteks seoses finantsinstrumentidega, mida ta hoiab mittekutselise kliendi nimel, või enne selliste finantsinstrumentide muul viisil oma arvel või mõne teise kliendi arvel kasutamist esitama mittekutselisele kliendile piisava ajavaruga enne kõnealuste finantsinstrumentide kasutamist püsival andmekandjal selge, täieliku ja täpse teabe, mis käsitleb kõnealuste finantsinstrumentide kasutamisega seonduvaid investeerimisühingu kohustusi ja vastutust, sealhulgas nende tagastamise tingimused, ja kaasnevaid riske.

Artikkel 33

(Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 19 lõike 3 neljas taane)

Teave kulude ja nendega seotud tasude kohta

Liikmesriigid nõuavad investeerimisühingutelt, et nad peavad esitama mittekutselistele klientidele või potentsiaalsetele mittekutselistele klientidele kulusid ja nendega seotud tasusid käsitleva teabe, mis hõlmab vastavalt vajadusele järgmisi andmeid:

a)

koguhind, mille klient peab seoses finantsinstrumendi või investeerimis- või kõrvalteenusega tasuma, sealhulgas kõik seonduvad teenustasud, vahendustasud, tasud ja kulud, ning kõik investeerimisühingu kaudu tasutavad maksud, või kui täpset maksumust ei ole võimalik näidata, siis kogumaksumuse arvutamise alused, mille abil klient saab selle ise kindlaks teha;

b)

kui mis tahes osa punktis a osutatud kogumaksumusest makstakse välisvaluutas või kujutab endast välisvaluutas väljendatud summat, siis märge asjaomase valuuta ning kohaldatavate vahetuskursside ja konverteerimiskulude kohta;

c)

märge võimaluse kohta, et peale investeerimisühingu kaudu tasutavate või selle kehtestatud tasude ja maksude võivad finantsinstrumendiga tehtud tehinguga või investeerimisteenuse osutamisega kliendi jaoks kaasneda ka muud maksud või tasud;

d)

maksmise või muu täitmise kord.

Punkti a kohaldamisel tuuakse ühingu nõutavad vahendustasud iga juhtumi puhul välja punkthaaval.

Artikkel 34

(Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 19 lõike 3 teine ja neljas taane)

Direktiivi 85/611/EMÜ kohaselt koostatud teave

1.   Liikmesriigid tagavad, et direktiivi 85/611/EMÜ kohase investeerimisfondi aktsiate või osakute puhul loetakse kõnealuse direktiivi artiklile 28 vastavat lihtsustatud prospekti direktiivi 2004/39/EÜ artikli 19 lõike 3 teise taande kohaldamisel asjakohaseks teabeks.

2.   Liikmesriigid tagavad, et direktiivi 85/611/EMÜ kohaste investeerimisfondi aktsiate või osakute puhul loetakse kõnealuse direktiivi artiklile 28 vastavat lihtsustatud prospekti direktiivi 2004/39/EÜ artikli 19 lõike 3 neljanda taande kohaldamisel asjakohaseks teabeks seoses avatud investeerimisfondide (UCITS) enda kulude ja nendega seonduvate tasudega, sealhulgas sisenemise ja väljumise eest küsitavate vahendustasudega.

3. JAGU

Sobivuse ja asjakohasuse hindamine

Artikkel 35

(Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 19 lõige 4)

Sobivuse hindamine

1.   Liikmesriigid tagavad, et investeerimisühingud saavad klientidelt või potentsiaalsetelt klientidelt teavet, mis on ühingule vajalik selleks, et mõista kliendiga seonduvaid põhilisi asjaolusid, ja et ühingul oleks osutatava teenuse olemust ja ulatust nõuetekohaselt arvesse võttes mõistlik alus arvata, et konkreetne tehing, mida soovitatakse või mis sõlmitakse portfellivalitsemise teenuse osutamise raames, vastab järgmistele kriteeriumidele:

a)

tehing vastab asjaomase kliendi investeerimiseesmärkidele;

b)

klient suudab finantsiliselt kanda tehinguga seonduvaid mis tahes investeerimisriske, mis on vastavuses tema investeerimiseesmärkidega;

c)

kliendil on vajalikud teadmised ja kogemused, mõistmaks tehinguga või tema portfelli haldamisega kaasnevaid riske.

2.   Kutselisele kliendile investeerimisteenuse pakkumisel on investeerimisühingul õigus eeldada, et kliendil on nende toodete, tehingute ja teenustega seoses, mille puhul ta on kutseliseks kliendiks liigitatud, lõike 1 punktis c nimetatud vajalik teadmiste ja kogemuste tase.

Kui investeerimisteenus seisneb direktiivi 2004/39/EÜ II lisa 1. jao kohasele kutselisele kliendile investeerimisnõustamise pakkumises, on investeerimisühingul lõike 1 punkti b kohaldamisel õigus eeldada, et klient on finantsiliselt võimeline kandma mis tahes seonduvaid investeerimisriske, mis on kooskõlas asjaomase kliendi investeerimiseesmärkidega.

3.   Kliendi või potentsiaalse kliendi finantsolukorda käsitlev teave hõlmab vajadusel teavet tema regulaarse sissetuleku allika ja suuruse, tema varade, sealhulgas likviidsete varade, investeeringute ja kinnisvara ning regulaarsete finantskohustuste kohta.

4.   Kliendi või potentsiaalse kliendi investeerimiseesmärke käsitlev teave hõlmab vajadusel teavet selle kohta, kui kaua klient soovib investeeringut hoida, ning tema riskieelistuste, riskiprofiili ja investeeringu eesmärgi kohta.

5.   Kui investeerimisnõustamise või portfellivalitsemise teenuse pakkumisel ei saa investeerimisühing kliendilt või potentsiaalselt kliendilt direktiivi 2004/39/EÜ artikli 19 lõikes 4 nõutud teavet, ei soovita investeerimisühing sellele kliendile või potentsiaalsele kliendile investeerimisteenuseid ega finantsinstrumente.

Artikkel 36

(Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 19 lõige 5)

Asjakohasuse hindamine

Liikmesriigid nõuavad investeerimisühingutelt, et nad peavad selle hindamisel, kas direktiivi 2004/39/EÜ artikli 19 lõikes 5 osutatud investeerimisteenus on kliendi jaoks asjakohane, tegema kindlaks, kas kliendil on vajalikud teadmised ja kogemused, mõistmaks pakutava või nõutava toote või investeerimisteenusega kaasnevaid riske.

Sel eesmärgil on investeerimisühingul õigus eeldada, et kutselisel kliendil on vajalikud teadmised ja kogemused, mõistmaks nende konkreetsete investeerimisteenuste või tehingute või tehingu- või tooteliikidega kaasnevaid riske, mille puhul ta on liigitatud kutseliseks kliendiks.

Artikkel 37

(Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 19 lõiked 4 ja 5)

Nii sobivuse kui ka asjakohasuse hindamisel rakendatavad sätted

1.   Liikmesriigid tagavad, et teave kliendi või potentsiaalse kliendi teadmiste ja kogemuste kohta investeerimise valdkonnas hõlmab järgnevat sel määral, mil see on asjakohane kliendi olemuse, osutatava teenuse olemuse ja ulatuse, kavandatava toote või tehingu liigi ning nende keerukuse ja nendega kaasnevate riskide seisukohast:

a)

nende teenuste, tehingute ja finantsinstrumentide liigid, mida klient hästi tunneb;

b)

kliendi finantsinstrumentidega tehtavate tehingute iseloom, maht ja sagedus ning ajavahemik, mille jooksul need on tehtud;

c)

kliendi või potentsiaalse kliendi haridustase ja elukutse või asjakohane varasem elukutse.

2.   Investeerimisühing ei tohi soodustada kliendi või potentsiaalse kliendi poolt direktiivi 2004/39/EÜ artikli 19 lõigetes 4 ja 5 nõutava teabe esitamata jätmist.

3.   Investeerimisühingul on õigus tugineda oma klientide või potentsiaalsete klientide esitatavale teabele, välja arvatud juhul, kui ühing on teadlik või peaks olema teadlik sellest, et teave on ilmselgelt aegunud, ebatäpne või mittetäielik.

Artikkel 38

(Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 19 lõike 6 esimene taane)

Lihtinstrumentidega seonduvate teenuste osutamine

Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 19 lõike 6 esimeses taandes nimetamata finantsinstrumenti käsitletakse lihtinstrumendina, kui see vastab järgmistele kriteeriumidele:

a)

see ei kuulu direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti 18 alapunkti c ega I lisa C jao punktide 4–10 kohaldamisalasse;

b)

on olemas sagedased võimalused instrumendi võõrandamiseks, lunastamiseks või muul moel realiseerimiseks turuosalistele avalikult teadaolevate hindadega, mis on kas turuhinnad või hinnad, mille on kättesaadavaks teinud või valideerinud emitendist sõltumatud hindamissüsteemid;

c)

instrumendiga ei kaasne kliendi jaoks ühtegi tegelikku ega võimalikku rahalist kohustust, mis ületab instrumendi soetamise kulu;

d)

instrumendi omaduste kohta on avalikult kättesaadav piisavalt põhjalik teave, millest keskmine mittekutseline klient tõenäoliselt kergesti aru saab ja mis võimaldab tal teha kõnealuse instrumendiga tehingu sõlmimise kohta põhjendatud otsuse.

Artikkel 39

(Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 19 lõiked 1 ja 7)

Mittekutselise kliendiga sõlmitud leping

Liikmesriigid nõuavad investeerimisühingutelt, kes osutavad uuele mittekutselisele kliendile esmakordselt pärast käesoleva direktiivi jõustumist muud investeerimisteenust kui investeerimisnõustamist, et nad peavad sõlmima kliendiga kirjaliku paberil või muul püsival andmekandjal põhilepingu, milles esitatakse ühingu ja kliendi olulised õigused ja kohustused.

Lepingu poolte õigused ja kohustused võib esitada viidetena muudele dokumentidele või õigusaktidele.

4. JAGU

Klientidele esitatavad aruanded

Artikkel 40

(Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 19 lõige 8)

Korralduste täitmisega seonduv aruandekohustus (välja arvatud portfellivalitsemise korralduste puhul)

1.   Liikmesriigid tagavad, et kui investeerimisühingud on täitnud kliendi nimel korralduse (välja arvatud portfellivalitsemise korralduse), võtavad nad kõnealuse korraldusega seoses järgmised meetmed:

a)

investeerimisühing peab viivitamatult esitama kliendile püsival andmekandjal olulise teabe kõnealuse korralduse täitmise kohta;

b)

mittekutselise kliendi puhul peab investeerimisühing saatma kliendile püsival andmekandjal teatise, milles kinnitatakse korralduse täitmist, niipea kui võimalik, kuid hiljemalt esimesel tööpäeval pärast korralduse täitmist või kui investeerimisühing saab kinnituse kolmandalt isikult, siis hiljemalt esimesel tööpäeval pärast kinnituse saamist kolmandalt isikult.

Punkti b ei kohaldata, kui kinnitus sisaldaks sama teavet, mis kinnitus, mille teine isik viivitamatult mittekutselisele kliendile saatma peab.

Punkte a ja b ei kohaldata, kui klientide nimel täidetud korraldused seonduvad võlakirjadega, millega finantseeritakse nimetatud klientidega sõlmitavaid hüpoteegiga laenulepinguid; sel juhul esitatakse tehinguaruanne samaaegselt hüpoteegiga laenulepingu konsolideeritud tingimustest teavitamisega, kuid hiljemalt ühe kuu jooksul pärast korralduse täitmist.

2.   Lisaks lõikes 1 sätestatud nõuetele nõuavad liikmesriigid investeerimisühingutelt, et nad peavad esitama kliendile nõudmisel teabe tema korralduse staatuse kohta.

3.   Liikmesriigid tagavad, et mittekutseliste klientide korralduste puhul, mis seonduvad investeerimisfondi aktsiate või osakutega ja mida täidetakse perioodiliselt, võtavad investeerimisühingud kas lõike 1 punktis b osutatud meetme või esitavad mittekutselisele kliendile vähemalt kord kuue kuu jooksul lõikes 4 loetletud, kõnealuste tehingutega seonduva teabe.

4.   Lõike 1 punktis b nimetatud teatis hõlmab järgnevast teabest seda, mis on asjaomasel juhul kohaldatav, järgides vajadusel määruse (EÜ) nr 1287/2006 I lisa tabelit 1:

a)

aruannet esitava ühingu tunnusandmed;

b)

kliendi nimi või muu tähis;

c)

kauplemispäev;

d)

kauplemisaeg;

e)

korralduse liik;

f)

koha tunnusandmed;

g)

instrumendi tunnusandmed;

h)

ostu- või müügiindikaator;

i)

muu korralduse kui ostu- või müügikorralduse puhul korralduse iseloom;

j)

kogus;

k)

ühikuhind;

l)

kogumaksumus;

m)

tasumisele kuuluvate vahendustasude ja kulude kogusumma ja mittekutselise kliendi nõudmisel nende jaotumine punkthaaval;

n)

kliendi kohustused seoses tehinguga, sealhulgas maksetähtaeg või üleandmise tähtaeg ning asjakohased konto andmed juhul, kui klienti ei ole kõnealustest andmetest ja kohustustest varem teavitatud;

o)

kui kliendi vastaspool on investeerimisühing ise, mõni isik kontsernis, kuhu investeerimisühing kuulub, või mõni teine investeerimisühingu klient, peab sellest teavitama juhul, kui korraldust ei täidetud anonüümset kauplemist võimaldava kauplemissüsteemi vahendusel.

Kui punkti k kohaldamisel täidetakse korraldus tranšeede kaupa, võib investeerimisühing esitada kliendile teabe kas iga tranšee hinna kohta või keskmise hinna. Keskmise hinna esitamisel esitab investeerimisühing mittekutselisele kliendile nõudmisel teabe iga tranšee hinna kohta.

5.   Investeerimisühing võib esitada kliendile lõikes 4 osutatud teabe standardkoode kasutades, kui ta lisab ka kasutatud koodide tähendused.

Artikkel 41

(Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 19 lõige 8)

Portfellivalitsemisega seonduv aruandekohustus

1.   Liikmesriigid nõuavad klientidele portfellivalitsemise teenust osutavatelt investeerimisühingutelt, et nad peavad igale sellisele kliendile esitama püsival andmekandjal perioodilise aruande kõnealuse kliendi nimel teostatud portfellivalitsemise toimingute kohta, välja arvatud juhul, kui sellise aruande esitab mõni muu isik.

2.   Mittekutseliste klientide puhul hõlmab lõikes 1 nõutav perioodiline aruanne vajadusel järgnevat teavet:

a)

investeerimisühingu nimi;

b)

mittekutselise kliendi konto nimi või muu tähis;

c)

selgitus portfelli koosseisu ja väärtuse kohta, sealhulgas andmed iga hoitava finantsinstrumendi kohta, selle turuväärtus või kui turuväärtus ei ole teada, siis õiglane väärtus, sularahasaldo aruandeperioodi alguses ja lõpus ning portfelli tootlus aruandeperioodil;

d)

aruandeperioodi jooksul makstud tasude ja kantud kulude kogusumma, tuues vähemalt haldustasude kogusumma ja täitmisega seotud kulude kogusumma välja punkthaaval ja lisades vajadusel kinnituse selle kohta, et nõudmisel esitatakse jaotumine üksikasjalikumalt;

e)

aruandeperioodi tootluse võrdlus investeerimisühingu ja kliendi vahel kokkulepitud investeeringu tootluse võrdlusalusega (selle olemasolul);

f)

dividendide, intresside ja kliendi portfelliga seoses aruandeperioodil saadud muude maksete kogusumma;

g)

teave muu korporatiivse tegevuse kohta, millest tulenevad õigused seoses portfellis hoitavate finantsinstrumentidega;

h)

vajadusel artikli 40 lõike 4 punktides c–l osutatud teave iga aruandeperioodil tehtud tehingu kohta, välja arvatud juhul, kui klient soovib tehtud tehingute kohta teavet saada iga tehingu kaupa eraldi; viimasel juhul kohaldatakse käesoleva artikli lõiget 4.

3.   Mittekutseliste klientide puhul esitatakse lõikes 1 osutatud perioodiline aruanne iga kuue kuu tagant, välja arvatud järgmistel juhtudel:

a)

kliendi taotlusel tuleb perioodiline aruanne esitada iga kolme kuu tagant;

b)

juhtudel, mil kohaldatakse lõiget 4, tuleb perioodiline aruanne esitada vähemalt iga 12 kuu tagant;

c)

kui investeerimisühingu ja mittekutselise kliendi vahelise portfellivalitsemise teenuse osutamise lepinguga on lubatud finantsvõimendusega portfell, tuleb perioodiline aruanne esitada vähemalt kord kuus.

Investeerimisühingud teavitavad mittekutselisi kliente sellest, et neil on õigus esitada punktis a nimetatud taotlus.

Punktis b sätestatud erandit ei kohaldata aga finantsinstrumentidega tehtavate selliste tehingute puhul, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti 18 alapunkti c või I lisa C jao ükskõik millist punktidest 4–10.

4.   Liikmesriigid nõuavad investeerimisühingutelt, et juhul, kui klient soovib tehtud tehingute kohta teavet saada iga tehingu kaupa eraldi, peavad nad pärast seda, kui portfellihaldur on tehingu teinud, esitama kliendile viivitamatult püsival andmekandjal olulise teabe tehingu kohta.

Kui asjaomase kliendi näol on tegemist mittekutselise kliendiga, peab investeerimisühing saatma talle tehingu toimumist kinnitava teatise, milles on esitatud artikli 40 lõikes 4 osutatud teave, hiljemalt esimesel tööpäeval pärast tehingu toimumist või kui investeerimisühing saab kinnituse kolmandalt isikult, siis hiljemalt esimesel tööpäeval pärast kinnituse saamist kolmandalt isikult.

Teist lõiku ei kohaldata, kui kinnitus sisaldaks sama teavet, mis kinnitus, mille mõni teine isik viivitamatult mittekutselisele kliendile saatma peab.

Artikkel 42

(Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 19 lõige 8)

Täiendav aruandekohustus portfellivalitsemise või tingimuslike kohustustega tehingute korral

Liikmesriigid tagavad, et kui investeerimisühingud pakuvad portfellivalitsemise tehinguid mittekutselisele kliendile või haldavad mittekutselise kliendi kontosid, mis sisaldavad katmata avatud positsiooni tingimuslike kohustustega tehingus, peavad nad seda mittekutselist klienti teavitama ka kahjumist, mis ületab ühingu ja kliendi vahel eelnevalt kokkulepitud künnise, hiljemalt selle tööpäeva lõpuks, mil künnis ületati, või kui künnis ületati puhkepäeval, siis sellele järgneva tööpäeva lõpuks.

Artikkel 43

(Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 19 lõige 8)

Aruanded kliendi finantsinstrumentide või kliendi vahendite kohta

1.   Liikmesriigid nõuavad kliendi finantsinstrumente või kliendi vahendeid hoidvatelt investeerimisühingutelt, et nad peavad vähemalt kord aastas saatma igale kliendile, kelle finantsinstrumente või vahendeid nad hoiavad, kõnealuste finantsinstrumentide või vahendite kohta püsival andmekandjal aruande, välja arvatud juhul, kui selline aruanne on juba esitatud mõnes perioodilises aruandes.

Esimest lõiku ei kohaldata krediidiasutuse suhtes, kellele on vastavalt direktiivile 2000/12/EÜ antud tegevusluba seoses krediidiasutuses hoitavate hoiustega kõnealuse direktiivi tähenduses.

2.   Lõikes 1 nimetatud kliendi varasid käsitlevas aruandes on esitatud järgmine teave:

a)

andmed kliendi kõigi finantsinstrumentide ja vahendite kohta, mida investeerimisühing aruandeperioodi lõpu seisuga hoiab;

b)

mil määral on kliendi finantsinstrumente või kliendi vahendeid kasutatud väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutes;

c)

mil määral on klient väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutes osalemisest kasu saanud ja milline on kasu saamise alus.

Juhul kui kliendi portfelli kuulub tulu ühelt või enamalt lõpetama tehingult, võib punktis a osutatud teave põhineda kas tehingu kuupäeval või makse kuupäeval, tingimusel et kogu selline teave on aruandes esitatud samadel ühtsetel alustel.

3.   Liikmesriigid lubavad investeerimisühingutel, kes hoiavad kliendi finantsinstrumente või kliendi vahendeid ja kes osutavad kliendile portfellivalitsemise teenust, esitada lõikes 1 osutatud aruanne kliendi varade kohta perioodilise aruande raames, mille ta esitab kliendile vastavalt artikli 41 lõikele 1.

5. JAGU

Parimal viisil täitmine

Artikkel 44

(Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 21 lõige 1 ja artikli 19 lõige 1)

Parimal viisil täitmise kriteeriumid

1.   Liikmesriigid tagavad, et kliendi korraldusi täites võtavad investeerimisühingud direktiivi 2004/39/EÜ artikli 21 lõikes 1 nimetatud tegurite suhtelise tähtsuse määramisel arvesse järgmisi kriteeriume:

a)

klienti iseloomustavad andmed, sealhulgas tema liigitus kas mittekutselise või kutselise kliendina;

b)

kliendi korraldust iseloomustavad andmed;

c)

neid finantsinstrumente iseloomustavad andmed, mille suhtes korraldus on esitatud;

d)

neid täitmiskohti iseloomustavad andmed, kuhu korralduse võib suunata.

Käesoleva artikli ja artikli 46 kohaldamisel tähendab “täitmiskoht” reguleeritud turgu, mitmepoolset kauplemissüsteemi, kliendi korralduste ühingusisest täitjat, turutegijat, muud likviidsuse tagajat või üksust, kes täidab kolmandas riigis mõnega eespool nimetatutest sarnaseid ülesandeid.

2.   Investeerimisühing täidab direktiivi 2004/39/EÜ artikli 21 lõikes 1 sätestatud kohustust võtta kõik mõistlikud meetmed, et saavutada kliendi jaoks parim võimalik tulemus, sel määral, mil ta täidab korraldust või selle konkreetset osa, järgides konkreetseid juhiseid, mille klient on talle korralduse või selle konkreetse osa kohta andnud.

3.   Kui investeerimisühing täidab kliendi nimel korraldust, määratletakse parim võimalik tulemus kogumaksumuse järgi, mis koosneb finantsinstrumendi hinnast ja täitmisega seotud kuludest, mille hulka kuuluvad kõik kliendi kantud kulud, mis on korralduse täitmisega otseselt seotud, sealhulgas täitmiskoha teenustasud, kliiringu- ja arveldustasud ning mis tahes muud korralduse täitmisega seotud kolmandatele isikutele makstud tasud.

Parimal viisil täitmise tagamiseks olukorras, kus konkureerivaid täitmiskohti, kus finantsinstrumendi korraldust saaks täita, on mitu, võetakse nende tulemuste hindamisel ja võrdlemisel, mis saavutataks kliendi jaoks korralduse täitmisel kõigis erinevates ühingu täitmispoliitikas loetletud ja asjaomase korralduse täitmiseks kõlblikes täitmiskohtades, arvesse ühingu enda vahendustasusid ja kulusid, mis kaasnevad korralduse täitmisega igas kõlblikus täitmiskohas.

4.   Liikmesriigid nõuavad, et investeerimisühingud ei struktureeri oma vahendustasusid ega nõua nende tasumist sellisel viisil, mis põhjustaks kauplemiskohtade vahel ebaõiglast diskrimineerimist.

5.   Enne 1. novembrit 2008 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande erinevate täitmiskohtade täitmiskvaliteeti käsitleva teabe kättesaadavuse, võrreldavuse ja konsolideerimise kohta.

Artikkel 45

(Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 19 lõige 1)

Portfellivalitsemise ning korralduste vastuvõtmise ja edastamisega tegelevate investeerimisühingute kohustus tegutseda kooskõlas kliendi parimate huvidega

1.   Liikmesriigid nõuavad investeerimisühingutelt, et nad peavad portfellivalitsemise teenuse osutamisel täitma direktiivi 2004/39/EÜ artikli 19 lõikes 1 sätestatud kohustust tegutseda korralduste teistele üksustele täitmiseks andmisel, mis tuleneb investeerimisühingu otsusest teha finantsinstrumentidega tehing kliendi nimel, kooskõlas kliendi parimate huvidega.

2.   Liikmesriigid nõuavad investeerimisühingutelt, et nad peavad korralduste vastuvõtmise ja edastamise teenuse osutamisel täitma direktiivi 2004/39/EÜ artikli 19 lõikes 1 sätestatud kohustust tegutseda kliendi korralduste teistele üksustele täitmiseks edastamisel kooskõlas kliendi parimate huvidega.

3.   Liikmesriigid tagavad, et investeerimisühingud võtavad lõike 1 või 2 täitmiseks lõigetes 4–6 nimetatud meetmed.

4.   Investeerimisühingud võtavad kõik mõistlikud meetmed, et saavutada oma klientide jaoks parim võimalik tulemus, võttes arvesse direktiivi 2004/39/EÜ artikli 21 lõikes 1 osutatud tegureid. Kõnealuste tegurite suhteline tähtsus määratakse direktiivi artikli 44 lõikes 1 sätestatud kriteeriumide põhjal ja mittekutseliste klientide puhul direktiivi artikli 44 lõikes 3 nimetatud nõude põhjal.

Investeerimisühing täidab oma lõike 1 või 2 kohaseid kohustusi ja temalt ei nõuta käesolevas lõikes nimetatud meetmete võtmist sel määral, mil ta järgib korralduse teisele üksusele täitmiseks andmisel või täitmiseks edastamisel kliendilt saadud konkreetseid juhiseid.

5.   Investeerimisühingud kehtestavad ja rakendavad poliitika, mis võimaldab neil lõikes 4 sätestatud kohustust täita. Poliitikas määratletakse iga instrumendi liigi puhul üksused, kellele korraldused täitmiseks antakse või kellele investeerimisühing korraldused täitmiseks edastab. Määratletud üksustel peab olema täitmise kord, mis võimaldab investeerimisühingul korralduste nimetatud üksusele täitmiseks andmisel või täitmiseks edastamisel täita käesoleva artikli kohaseid kohustusi.

Investeerimisühingud esitavad klientidele asjakohase teabe käesoleva lõike kohaselt kehtestatud poliitika kohta.

6.   Investeerimisühingud jälgivad regulaarselt lõike 5 kohaselt kehtestatud poliitika ja eelkõige kõnealuses poliitikas määratletud üksuste täitmispoliitika tõhusust ning vajadusel kõrvaldavad mis tahes puudused.

Lisaks sellele vaatavad investeerimisühingud poliitika igal aastal uuesti läbi. Samuti vaadatakse poliitika läbi iga kord, kui leiab aset oluline muutus, mis kahjustab ühingu suutlikkust saavutada oma klientide jaoks parim võimalik tulemus.

7.   Käesolevat artiklit ei kohaldata, kui portfellivalitsemise ja/või korralduste vastuvõtmise ja edastamise teenust osutav investeerimisühing täidab ka saadud korraldusi või otsuseid kaubelda oma kliendi portfelli nimel. Sel juhul kohaldatakse direktiivi 2004/39/EÜ artiklit 21.

Artikkel 46

(Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 21 lõiked 3 ja 4)

Täitmispoliitika

1.   Liikmesriigid tagavad, et investeerimisühingud vaatavad igal aastal läbi direktiivi 2004/39/EÜ artikli 21 lõike 2 kohaselt kehtestatud täitmispoliitika ja oma korralduste täitmise korra.

Kõnealune läbivaatamine viiakse läbi ka iga kord, kui leiab aset oluline muutus, mis kahjustab ühingu suutlikkust saavutada oma klientide korralduste täitmisel oma täitmispoliitikaga ettenähtud täitmiskohti kasutades jätkuvalt parimaid võimalikke tulemusi.

2.   Investeerimisühingud esitavad mittekutselistele klientidele oma täitmispoliitika kohta piisava ajavaruga enne teenuse osutamist järgnevad andmed:

a)

suhteline tähtsus, mida investeerimisühing vastavalt direktiivi artikli 44 lõikes 1 esitatud kriteeriumidele omistab direktiivi 2004/39/EÜ artikli 21 lõikes 1 viidatud teguritele, või kord, mille kohaselt ühing kõnealuste tegurite suhtelise tähtsuse määrab;

b)

loetelu täitmiskohtadest, millele ühing olulisel määral tugineb, täites oma kohustust võtta kõik mõistlikud meetmed, et saavutada klientide korralduste täitmisel püsivalt parimaid võimalikke tulemusi;

c)

selge ja silmatorkav hoiatus selle kohta, et kliendilt saadud mis tahes konkreetsed juhised võivad takistada ühingul kõnealustes juhistes käsitletu suhtes võtmast meetmeid, mille ta oma täitmispoliitika raames on kõnealuste korralduste täitmisel parima võimaliku tulemuse saavutamiseks välja töötanud ja rakendanud.

Kõnealune teave esitatakse püsival andmekandjal või veebilehel (kui seda ei käsitleta püsiva andmekandjana), tingimusel et täidetud on artikli 3 lõikes 2 täpsustatud tingimused.

6. JAGU

Kliendi korralduste käsitlemine

Artikkel 47

(Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 22 lõige 1 ja artikli 19 lõige 1)

Üldpõhimõtted

1.   Liikmesriigid nõuavad investeerimisühingutelt, et nad peavad kliendi korralduste täitmisel täitma järgmisi tingimusi:

a)

tagama, et klientide nimel täidetud korraldused registreeritaks ja jaotataks viivitamatult ja nõuetekohaselt;

b)

täitma muus osas võrreldavaid kliendi korraldusi järjest ja viivitamatult, välja arvatud juhul, kui korralduse iseloom või valitsevad turutingimused teevad selle võimatuks või kui kliendi huvid nõuavad vastupidist;

c)

teavitama mittekutselist klienti mis tahes olulistest raskustest, mis seonduvad korralduste nõuetekohase täitmisega, viivitamatult pärast raskusest teada saamist.

2.   Kui investeerimisühing vastutab täidetud korralduse ülevaatamise või selle arveldamise korraldamise eest, peab ta võtma kasutusele kõik mõistlikud abinõud, et tagada kõnealuse täidetud korralduse arveldamise käigus saadud kliendi mis tahes finantsinstrumentide või kliendi varade viivitamatu ja korrektne kandmine asjaomase kliendi kontole.

3.   Investeerimisühing ei kuritarvita täitmist ootavate kliendi korraldustega seonduvat teavet ja võtab kasutusele kõik mõistlikud abinõud, et vältida kõnealuse teabe kuritarvitamist oma tegevisikute poolt.

Artikkel 48

(Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 22 lõige 1 ja artikli 19 lõige 1)

Korralduste koondamine ja jaotamine

1.   Liikmesriigid lubavad investeerimisühingutel täita kliendi korraldust või oma arvel tehtavat tehingut koondatuna teise kliendi korraldusega üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)

peab olema ebatõenäoline, et korralduste ja tehingute koondamine on mis tahes sellise kliendi jaoks, kelle korraldus koondatakse, kokkuvõttes kahjulik;

b)

igale kliendile, kelle korraldus koondatakse, peab olema avalikustatud, et koondamise mõju võib konkreetse korralduse puhul talle kahjulik olla;

c)

peab olema koostatud ja tulemuslikult rakendatud korralduste jaotamise poliitika, millega nähakse piisavalt täpselt ette koondatud korralduste ja tehingute õiglane jaotamine, sealhulgas see, kuidas korralduste kogus ja hind määrab jaotamise ja osalise täitmise käsitlemise.

2.   Liikmesriigid tagavad, et kui investeerimisühing koondab korralduse ühe või enama teise kliendi korraldusega ja koondatud korraldus täidetakse osaliselt, siis jaotab ta sellega seonduvad tehingud vastavalt oma korralduste jaotamise poliitikale.

Artikkel 49

(Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 22 lõige 1 ja artikli 19 lõige 1)

Tehingute koondamine ja jaotamine oma arvel

1.   Liikmesriigid tagavad, et investeerimisühingud, mis on koondanud tehinguid oma arvel ühe või enama kliendi korraldusega, ei jaota sellega seonduvaid tehinguid kliendile kahjulikul viisil.

2.   Liikmesriigid nõuavad, et kui investeerimisühing koondab kliendi korralduse oma arvel tehtava tehinguga ja koondatud korraldus täidetakse osaliselt, jaotab ta sellega seonduvad tehingud esmajärjekorras kliendile ja alles seejärel ühingule.

Kui ühing suudab aga mõistlikel alustel tõendada, et ilma koondamiseta ei oleks ta saanud tehingut nii soodsatel tingimustel või üleüldse teha, võib ta oma arvel tehtava tehingu jaotada proportsionaalselt vastavalt artikli 48 lõike 1 punktis c osutatud korralduste jaotamise poliitikale.

3.   Liikmesriigid nõuavad investeerimisühingutelt osana artikli 48 lõike 1 punktis c osutatud korralduste jaotamise poliitikast, et nad peavad kehtestama menetlused, mille eesmärk on vältida kliendi korraldustega koondatult oma arvel tehtud tehingute kliendile kahjulikul viisil ümberjaotamist.

7. JAGU

Kõlblikud vastaspooled

Artikkel 50

(Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 24 lõige 3)

Kõlblikud vastaspooled

1.   Liikmesriigid võivad tunnustada ettevõtjat kõlbliku vastaspoolena, kui ta on liigitatav sellise kategooria kliendiks, keda tuleb käsitleda kutselise kliendina vastavalt direktiivi 2004/39/EÜ II lisa I jao punktidele 1–3, välja arvatud kategooriad, millele on selgesõnaliselt osutatud kõnealuse direktiivi artikli 24 lõikes 2.

Nõudmisel võivad liikmesriigid tunnustada kõlblike vastaspooltena ka ettevõtjaid, kes on liigitatavad sellise kategooria kliendiks, keda tuleb käsitleda kutselise kliendina vastavalt direktiivi 2004/39/EÜ II lisa II jaole. Sel juhul tunnustatakse asjaomast ettevõtjat aga kõlbliku vastaspoolena vaid nende teenuste või tehingute puhul, mille korral teda saab käsitleda kutselise kliendina.

2.   Kui kõlblik vastaspool taotleb direktiivi 2004/39/EÜ artikli 24 lõike 2 teise lõigu kohaselt enda kohtlemist kliendina, kelle ärisidemete suhtes investeerimisühinguga kohaldatakse kõnealuse direktiivi artikleid 19, 21 ja 22, kuid kes ei taotle selgesõnaliselt enda kohtlemist mittekutselise kliendina, ja investeerimisühing nõustub selle taotlusega, kohtleb ühing asjaomast kõlblikku vastaspoolt kutselise kliendina.

Kui kõnealune kõlblik vastaspool aga taotleb selgesõnaliselt enda kohtlemist mittekutselise kliendina, kohaldatakse mittekutselise kliendina kohtlemise taotlemist reguleerivaid direktiivi 2004/39/EÜ II lisa I jao teist, kolmandat ja neljandat lõiku.

8. JAGU

Registripidamine

Artikkel 51

(Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 13 lõige 6)

Andmete säilitamine

1.   Liikmesriigid nõuavad investeerimisühingutelt, et nad peavad säilitama kõiki direktiivi 2004/39/EÜ ja selle rakendusmeetmete kohaselt nõutavaid andmeid vähemalt viieaastase perioodi vältel.

Lisaks sellele säilitatakse dokumente, milles sätestatakse teenuste osutamise lepingu kohased investeerimisühingu ja kliendi õigused ja kohustused või tingimused, mille alusel ühing kliendile teenust osutab, vähemalt niikaua, kuni suhe kliendiga ei ole lõppenud.

Samas võivad pädevad asutused erandlikel asjaoludel nõuda investeerimisühingutelt, et nad peavad teatavaid kõnealuseid dokumente või neid kõiki säilitama sellise pikema perioodi vältel, nagu on instrumendi või tehingu iseloomu puhul õigustatud, kui see on vajalik selleks, et pädeval asutusel oleks võimalik teostada direktiivi 2004/39/EÜ kohast järelevalve ülesannet.

Liikmesriigid või pädevad asutused võivad nõuda investeerimisühingult, et pärast investeerimisühingule antud tegevusloa lõppemist peab ta säilitama andmeid kuni esimeses lõigus nõutud viieaastase perioodi lõpuni.

2.   Andmeid säilitatakse andmekandjal, mis võimaldab teabe säilitamist selliselt, et see on pädevale asutusele hilisemaks kasutamiseks kättesaadav, ning sellises vormis ja sellisel viisil, et täidetud oleksid järgmised tingimused:

a)

pädeval asutusel peab olema võimalik neile kergesti ligi pääseda ja taastada iga tehingu menetlemise kõik võtmeetapid;

b)

peab olema võimalik kergesti kindlaks teha mis tahes parandused või muud muudatused ja andmete sisu enne selliseid parandusi või muudatusi;

c)

andmetega ei tohi olla võimalik muul moel manipuleerida ega neid muuta.

3.   Iga liikmesriigi pädev asutus koostab nimekirja minimaalsetest andmetest, mille säilitamist investeerimisühingutelt direktiivi 2004/39/EÜ ja selle rakendusmeetmete kohaselt nõutakse, ja haldab seda.

4.   Direktiivi 2004/39/EÜ ja käesoleva direktiivi kohane registripidamise kohustus ei piira liikmesriikide õigust kehtestada investeerimisühingutele kohustused, mis seonduvad kliendi korraldustega seotud telefonivestluste või elektroonilise teabevahetuse salvestamisega.

5.   Komisjon esitab enne 31. detsembrit 2009 Euroopa väärtpaberituru reguleerijate komiteega peetud arutelusid silmas pidades Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande selle kohta, kas lõike 4 sätted on jätkuvalt asjakohased.

9. JAGU

Direktiivis 2004/39/EÜ määratletud mõisted

Artikkel 52

(Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punkt 4)

Investeerimisnõustamine

Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punktis 4 esitatud “investeerimisnõustamise” määratluse kohaldamisel tähendab isiklik soovitus soovitust, mis antakse isikule, kes tegutseb investori või potentsiaalse investori või neist ükskõik kumma esindaja õigustes.

Soovitus tuleb esitada kõnealusele isikule sobivana või peab põhinema kõnealuse isiku asjaolude kaalumisel ning see peab kujutama endast soovitust üheks kahest järgnevast toimingust:

a)

osta, müüa, märkida, vahetada, lunastada või hoida konkreetset finantsinstrumenti või seda tagada;

b)

kasutada või mitte kasutada konkreetsest finantsinstrumendist tulenevaid õigusi finantsinstrumendi ostmiseks, müümiseks, märkimiseks, vahetamiseks või lunastamiseks.

Soovitust ei käsitleta isikliku soovitusena, kui see antakse välja üksnes teabejaotuskanalite kaudu või on suunatud avalikkusele.

IV PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 53

Ülevõtmine

1.   Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt 31. jaanuariks 2007. Nad edastavad kõnealuste normide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamatult komisjonile.

2.   Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates 1. novembrist 2007.

3.   Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

4.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud põhiliste riigi õigusnormide teksti.

Artikkel 54

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 55

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 10. august 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Charlie McCREEVY

(1)  ELT L 145, 30.4.2004, lk 1. Direktiivi on muudetud direktiiviga 2006/31/EÜ (ELT L 114, 27.4.2006, lk 60).

(2)  EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31. Direktiivi on muudetud direktiiviga (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

(3)  ELT L 339, 24.12.2003, lk 73.

(4)  ELT L 96, 12.4.2003, lk 16.

(5)  ELT L 345, 31.12.2003, lk 64.

(6)  EÜT L 375, 31.12.1985, lk 3. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2005/1/EÜ (ELT L 79, 24.3.2005, lk 9).

(7)  EÜT L 191, 13.7.2001, lk 43.

(8)  EÜT L 193, 18.7.1983, lk 1.

(9)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 1.

(10)  ELT L 177, 30.6.2006, lk 1.

(11)  EÜT L 271, 9.10.2002, lk 16.