ISSN 1725-5082

Euroopa Liidu

Teataja

L 234

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

49. köide
29. august 2006


Sisukord

 

I   Aktid, mille avaldamine on kohustuslik

Lehekülg

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1280/2006, 28. august 2006, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

1

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1281/2006, 28. august 2006, millega tehakse ajavahemikul 2005/2006 erand määrusest (EÜ) nr 595/2004 kokkuostjatele ja tootjatele ette nähtud piima- ja piimatoodete makse tasumise tähtaja suhtes

3

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1282/2006, 17. august 2006, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 rakendamise üksikasjalikud erieeskirjad piima ja piimatoodete ekspordilitsentside ja -toetuste kohta

4

 

 

II   Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

 

 

Komisjon

 

*

Komisjoni otsus, 7. august 2006, eksperdirühma moodustamise kohta poliitikast tulenevate vajaduste selgitamiseks kuritegevuse ja kriminaalõiguse andmete järele

29

 

*

Komisjoni otsus, 28. august 2006, millega lõpetatakse Hiina Rahvavabariigist ja Indiast pärit tugevdatud ninatsiga jalatsite importi käsitlev dumpinguvastane menetlus

33

 

*

Komisjoni soovitus, 17. august 2006, Fusarium-toksiinide vältimise ja vähendamise kohta teraviljas ja teraviljatoodetes ( 1 )

35

 

*

Komisjoni otsus, 25. august 2006, millega liikmesriikidel lubatakse pikendada uue toimeaine beflubutamiidi ajutisi kasutuslube (teatavaks tehtud numbri K(2006) 3806 all)  ( 1 )

41

 

 

Parandused

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/89/EÜ (millega muudetakse direktiivi 2000/13/EÜ toidu koostisosi puudutavate andmete osas) parandus (ELT L 308, 25.11.2003) (Eestikeelne eriväljaanne 2004, 15. Keskkond, tarbija- ja tervisekaitse, 07. köide, lk 661)

43

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik

29.8.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 234/1


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1280/2006,

28. august 2006,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 3223/94 artiklis 4 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 29. augustil 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 28. august 2006

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)  EÜT L 337, 24.12.1994, lk 66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 386/2005 (ELT L 62, 9.3.2005, lk 3).


LISA

Komisjoni 28. augusti 2006. aasta määrusele, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

052

87,3

068

147,1

999

117,2

0707 00 05

052

93,1

999

93,1

0709 90 70

052

78,7

999

78,7

0805 50 10

388

81,1

524

48,0

528

55,1

999

61,4

0806 10 10

052

89,4

220

99,0

624

139,0

999

109,1

0808 10 80

388

100,8

400

92,0

508

81,8

512

83,4

528

69,3

720

82,6

800

140,1

804

102,2

999

94,0

0808 20 50

052

122,8

388

92,2

999

107,5

0809 30 10, 0809 30 90

052

123,3

999

123,3

0809 40 05

052

82,7

098

45,7

624

149,1

999

92,5


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 750/2005 (ELT L 126, 19.5.2005, lk 12). Kood 999 tähistab “muud päritolu”.


29.8.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 234/3


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1281/2006,

28. august 2006,

millega tehakse ajavahemikul 2005/2006 erand määrusest (EÜ) nr 595/2004 kokkuostjatele ja tootjatele ette nähtud piima- ja piimatoodete makse tasumise tähtaja suhtes

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1788/2003, millega kehtestatakse tasu piima- ja piimatootesektoris, (1) eriti selle artiklit 24,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 30. märtsi 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 595/2004 (milles sätestatakse piima- ja piimatootesektoris makse kehtestamist käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 1788/2003 rakenduseeskirjad) (2) kehtestatakse tasutava makse ajakava ja tingimused. Määruse (EÜ) nr 595/2004 artikli 15 lõikes 1 on ette nähtud, et makse tasumise eest vastutavad kokkuostjad ja otseturustamise korral maksavad tootjad pädevale asutusele igal aastal enne 1. septembrit nõutava summa vastavalt liikmesriigis sätestatud eeskirjadele. Kui osutatud maksetähtajast ei peeta kinni, lisatakse makstavatele summadele nimetatud artikli lõike 2 kohaselt viiteintress.

(2)

Selleks et parandada eelarveprognoose ja muuta eelarve haldamine paindlikumaks, toimub praegu määruse (EÜ) nr 1788/2003 muutmine, et lükata edasi nimetatud määruse artikli 3 lõikes 1 osutatud liikmesriikide makstava tasu maksetähtaeg ning võimaldada teatavatel liikmesriikidel otseturustamisele ja tarnele eraldatud riiklike viitekoguste ülekandmine 12kuulisel ajavahemikul 2005/2006 nimetatud määruse artikli 1 lõike 1 tähenduses. Selleks et riiklikud haldusettevõtted saaksid neid uusi sätteid tõhusalt kohaldada ning tegevus oleks ühtlustatud, tuli erandina määruse (EÜ) nr 595/2004 artikli 15 lõigetest 1 ja 2 lükata ajavahemikus 2005/2006 edasi ka piima kokkuostjate poolt saadavate summade tasumine. Halduskorralduse tõttu tuli kehtestada riiklikke viitekoguseid üle kanda soovivatele liikmesriikidele erinevad kuupäevad.

(3)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas piima- ja piimatooteturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Erandina määruse (EÜ) nr 595/2004 artikli 15 lõigetest 1 ja 2 on liikmesriikidel lubatud 12kuulisel ajavahemikul 2005/2006 lükata edasi saadaolevate summade maksetähtaeg järgmiselt:

a)

Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Poola, Sloveenia ja Slovakkia puhul 1. novembriks 2006;

b)

teiste liikmesriikide puhul 1. oktoobriks 2006.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 28. august 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 123. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 2217/2004 (ELT L 375, 23.12.2004, lk 1).

(2)  ELT L 94, 31.3.2004, lk 22.


29.8.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 234/4


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1282/2006,

17. august 2006,

millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 rakendamise üksikasjalikud erieeskirjad piima ja piimatoodete ekspordilitsentside ja -toetuste kohta

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1255/1999 piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 26 lõiget 3, artikli 30 lõiget 1 ja artikli 31 lõiget 14,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EÜ) nr 1255/1999 on kehtestatud piima ja piimatoodete sektoris eksporditoetuste andmise üldeeskirjad eelkõige selleks, et võimaldada järelevalvet toetuste väärtus- ja kogusepiirangute üle. Kõnealuste üldeeskirjade üksikasjalikud rakenduseeskirjad on sätestatud komisjoni 26. jaanuari 1999. aasta määruses (EÜ) nr 174/1999, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 804/68 rakendamise üksikasjalikud erieeskirjad piima ja piimatoodete ekspordilitsentside ja -toetuste kohta. (2)

(2)

Määrust (EÜ) nr 174/1999 on mitu korda oluliselt muudetud. Kuna muudatusi tuleb teha veel, tuleks määrus (EÜ) nr 174/1999 selguse ja tõhususe huvides kehtetuks tunnistada ning uuega asendada.

(3)

Vastavalt GATTi kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus sõlmitud ja nõukogu otsusega 94/800/EÜ (3) heaks kiidetud põllumajanduslepingule (4) (edaspidi “põllumajandusleping”) antakse põllumajandustoodete, sh piimatoodete eksporditoetusi alates 1. juulist 1995 12kuuliste ajavahemike kaupa koguseliste ja väärtuseliste piirangutega. Kõnealuste piirangute järgimise tagamiseks tuleks kontrollida ekspordilitsentside väljaandmist ning võtta vastu menetlus, mille kohaselt määratakse kogused, mille eksporti võib toetada.

(4)

Komisjoni 9. juuni 2000. aasta määruse (EÜ) nr 1291/2000 (5) (millega sätestatakse põllumajandussaaduste ja -toodete impordi- ja ekspordilitsentside ning eelkinnitussertifikaatide süsteemi kohaldamise ühised üksikasjalikud eeskirjad) artiklis 5 on sätestatud konkreetsed toimingud ja kindlad kogused, mille puhul ekspordilitsentsi ei nõuta. Seoses sellega tuleks piima ja piimatoodete sektori jaoks võtta vastu mõned erisätted.

(5)

Vähendada tuleks kõnealuses määruses lubatud eksporditava kaubakoguse kõrvalekallet litsentsil märgitud kogusest ning piirangute asjakohase kontrollimise tagamiseks ei tohiks litsentsil märgitud kogust ületavate koguste eest toetust maksta. Litsentsitaotluse esitamise ajal antav tagatis peaks olema piisav, et tõkestada spekulatiivseid taotlusi.

(6)

Kindlaks tuleks määrata ekspordilitsentside kehtivusaeg.

(7)

Selleks et tagada eksporditavate toodete täpne kontroll ja vähendada spekulatsiooniohtu, tuleks piirata litsentsi saanud toote vahetamise võimalusi.

(8)

Komisjoni 15. aprilli 1999. aasta määruse (EÜ) nr 800/1999 (6) (milles sätestatakse põllumajandustoodete eksporditoetuste süsteemi kohaldamise üksikasjalikud ühiseeskirjad) artikli 4 lõikes 2 on sätestatud toetuse eelkinnitust sisaldavate ekspordilitsentside kasutamise eeskirjad muude kui litsentsi lahtris 16 esitatud 12numbrilise tootekoodiga hõlmatud toodete eksportimiseks. Seda sätet kohaldatakse konkreetses sektoris üksnes juhul, kui on kindlaks määratud määruse (EÜ) nr 1291/2000 artiklis 14 osutatud tooteliigid ja määruse (EÜ) nr 800/1999 artikli 4 lõike 2 esimese lõigu teises taandes osutatud tooterühmad.

(9)

Piima ja piimatoodete sektori tooteliigid on juba määratletud põllumajanduslepingus esitatud liikide põhjal. Süsteemi nõuetekohase haldamise huvides tuleks see liikide süsteem säilitada ja kohaldada määruse (EÜ) nr 800/1999 artikli 4 lõiget 2 üksnes kindlaksmääratud tooterühmade puhul.

(10)

Piimasektoris on toetusmäärad väga erinevad, olenedes eelkõige toote rasvasisaldusest. Tagamaks, et kõnealust süsteemi ei seata kahtluse alla, ning arvestades samal ajal määruse (EÜ) nr 800/1999 artikli 4 lõikes 2 nimetatud põhimõtet, tuleks tooterühmad kitsalt piiritleda. Ühtlustamist silmas pidades oleks kohane kohaldada kõnealust reeglit kõigi piimatoodete suhtes ning määratleda vastavalt tooterühmad juustu puhul.

(11)

Selleks et ühtlustada tingimused, mille täitmise korral tohivad litsentsiomanikud eksportida ekspordilitsentsi lahtris 16 näidatust erinevat toodet, määruse (EÜ) nr 800/1999 sätetega, ei peaks litsentsiomanikud enam olema kohustatud taotlema muutmist enne ekspordiformaalsuste täitmist. Vältimaks senise korra ja käesoleva määruse alusel eksportivate ettevõtete vahelist diskrimineerimist, võib seda sätet kohaldada litsentsiomaniku taotluse korral tagasiulatuvalt.

(12)

Selleks et ettevõtjad saaksid mahupiiranguid mõjutamata osaleda kolmandates riikides korraldatavates pakkumistes, tuleks luua ajutiste litsentside süsteem ning anda edukatele pakkujatele õigus saada alaline litsents. Selliste litsentside nõuetekohase kasutamise tagamiseks tuleks teatava toetatava ekspordi puhul määrata kohustuslik sihtriik.

(13)

Tagamaks väljaantud litsentside tõhusat kontrolli, mis sõltub liikmesriikide poolt komisjonile edastatavast teabest, tuleks kehtestada litsentside väljaandmisele eelnev ooteaeg. Selleks et tagada eespool nimetatud korra tõrgeteta toimimine ning eelkõige koguste õiglane jaotamine põllumajanduslepingus sätestatud piirides, tuleks ette näha mitmed haldusmeetmed, eelkõige sätestada vajaduse korral litsentside väljaandmise peatamine ning taotluses märgitud koguste puhul kohaldatav jaotuskoefitsient.

(14)

Toiduabiprogrammide raames eksporditavad kaubad tuleks teatavate ekspordilitsentside väljaandmisega seotud sätete reguleerimisalast välja jätta.

(15)

Kogemused on näidanud, et teatavate juustude ekspordilitsentside saamiseks esitatud taotluste hulk erineb olenevalt sihtkohast. Võimaldamaks erimeetmete kohaldamist vastavalt litsentsitaotlustes märgitud sihtkohale, tuleks määrata sihtkohatsoonid ja muuta ekspordilitsentsile märgitud sihtkohatsoon kohustuslikuks toodete puhul, mille CN-kood on 0406.

(16)

Suhkrulisandiga piimatoodete puhul, mille hinna määrab koostisosade hind, tuleks toetuse määramise meetod sätestada nende koostisosade protsendilise sisalduse alusel. Nende toodete toetuste haldamise hõlbustamiseks, eelkõige meetmete puhul, millega tagatakse põllumajanduslepinguga võetud ekspordikohustuste täitmine, tuleks siiski kehtestada kasutatud sahharoosi maksimumkogus, mille eest võib toetust maksta. Selliste toodete sahharoosisisalduse tüüpiliseks määraks tuleks pidada 43 % toote kogumassist.

(17)

Määruse (EÜ) nr 800/1999 artikli 11 lõikes 6 on sätestatud, et toetust võib anda seestöötlemise korra kohaselt valmistatud sulatatud juustu koostisosadele, mis on pärit ühendusest. Kõnealuse erimeetme nõuetekohaseks toimimiseks ja selle tõhusa kontrollimise võimaldamiseks on vaja teatavaid erieeskirju.

(18)

Vastavalt Euroopa Ühenduse ja Kanada vahel sõlmitud lepingule, (7) mis on heaks kiidetud nõukogu otsusega 95/591/EÜ, (8) tuleb Euroopa Ühenduse väljaantud ekspordilitsentsid esitada sellise juustu eksportimise korral, mille suhtes kehtivad Kanadasse importimisel soodustingimused. Kehtestada tuleks selliste litsentside väljaandmise üksikasjalikud eeskirjad. Tagamaks, et impordikvootide alusel Kanadasse imporditud juustu kogus vastab kogusele, mille kohta litsentsid on välja antud, tuleks Kanada asutuste poolt nõuetekohaselt tembeldatud litsentsid tagastada liikmesriikide pädevatele asutustele ja liikmesriigid peaksid edastama ekspordiandmed komisjonile. On vaja kindlaks määrata minimaalne tagatis, isegi kui selle korra alusel toetusi ei taotleta.

(19)

Ühendusel on võimalus määrata, millised importijad võivad importida ühenduse juustu Ameerika Ühendriikidesse põllumajanduslepingust tulenevate lisakvootide alusel. Selleks et ühendus saaks kvoodi väärtust võimalikult palju suurendada, tuleks kehtestada kord, mille alusel saaks määrata importijad asjaomastele toodetele antud ekspordilitsentside põhjal.

(20)

Euroopa Ühenduse ja Dominikaani Vabariigi vahelise vastastikuse mõistmise memorandumis seoses piimapulbri impordi kaitsega Dominikaani Vabariigis (9) (memorandum kiideti heaks nõukogu otsusega 98/486/EÜ (10) on sätestatud, et ühendus haldab oma tariifikvoodi osa vastavalt ekspordilitsentside süsteemile. Seetõttu tuleks kindlaks määrata litsentside andmise kord. Tagamaks, et Dominikaani Vabariiki imporditavad tooted kuuluvad kvoodi alla, ning sidumaks imporditavad tooted ekspordilitsentsil näidatuga, peaksid eksportijad esitama impordi ajal ekspordideklaratsiooni tõestatud koopia, mis peab sisaldama teatavaid andmeid.

(21)

Komisjoni määrusega (EMÜ) nr 896/84 (11) on kehtestatud lisasätted toetuste andmise kohta juhul, kui ühelt piimandusaastalt teisele üleminekul muutuvad sekkumishinnad. Kõnealused sätted võimaldavad eristada toetusmäärasid olenevalt toodete valmistamise kuupäevast. Nõutav valmistamiskuupäeva tõendamine ning asjaomaste dokumentide ja arvepidamise kontrollimise menetlused on osutunud väga keeruliseks ja koormavaks. Sama eesmärki on võimalik saavutada ekspordilitsentside kehtivusaja kohandamisega. Seetõttu tuleks määrus (EMÜ) nr 896/84 kehtetuks tunnistada.

(22)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas piima- ja piimatooteturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I   PEATÜKK

SISSEJUHATAVAD SÄTTED

Artikkel 1

Käesoleva määrusega kehtestatakse:

a)

üldeeskirjad määruse (EÜ) nr 1255/1999 artiklis 1 loetletud toodete ühendusest eksportimise litsentside ja toetuste kohta;

b)

erieeskirjad kõnealuste toodete teatavatesse kolmandatesse riikidesse eksportimise kohta.

Artikkel 2

Kui käesolevas määruses ei ole teisiti sätestatud, kohaldatakse määrusi (EÜ) nr 800/1999 ja (EÜ) nr 1291/2000.

II   PEATÜKK

ÜLDEESKIRJAD

Artikkel 3

1.   Määruse (EÜ) nr 1255/1999 artiklis 1 loetletud toodete ühendusest eksportimisel, milleks taotletakse eksporditoetust, nõutakse ekspordilitsentsi esitamist, välja arvatud määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 5 lõike 1 esimese lõigu esimeses ja neljandas taandes osutatud juhtudel.

Erandina määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 5 lõike 1 esimesest taandest võib määruse (EÜ) nr 800/1999 artikli 36 lõike 1 punktis c osutatud juhul piimatoodete ekspordiks toetuse andmisel kasutada toetuse eelkinnitust sisaldavat ekspordilitsentsi.

2.   Toetuse saamiseks peavad määruse (EÜ) nr 1255/1999 artiklis 1 loetletud tooted vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 (12) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004 (13) asjakohastele nõuetele, eriti nõuetele heakskiidetud ettevõttes valmistamise ning määruse (EÜ) nr 853/2004 II lisa I jaos sätestatud eraldusmärgistuse kohta.

Artikkel 4

1.   Toetust makstakse määras, mis kehtib ekspordilitsentsi taotluse või vajaduse korral ajutise ekspordilitsentsi taotluse esitamise päeval.

2.   Kui taotlus toetuse eelkinnitust sisaldava litsentsi saamiseks määruse (EÜ) nr 1255/1999 artiklis 1 nimetatud toote kohta esitatakse määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 17 tähenduses komisjoni määruse (EÜ) nr 581/2004 (14) artikli 2 lõikes 2 ja komisjoni määruse (EÜ) nr 582/2004 (15) artikli 2 lõikes 2 osutatud pakkumistähtaja lõpule järgneval kolmapäeval või neljapäeval, peetakse nende esitamise päevaks sellele neljapäevale järgnevat tööpäeva.

3.   Litsentsitaotluse ja litsentsi lahtris 7 tuleb näidata sihtriik ja sihtriigi või sihtkohaks oleva territooriumi kood vastavalt komisjoni määrusega (EÜ) nr 750/2005 (16) kehtestatud ühenduse väliskaubandusstatistika ja liikmesriikidevahelise kaubanduse statistika riikide ja territooriumide nomenklatuurile.

4.   Määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 5 lõike 1 esimese lõigu neljanda taande kohaldamisel juhul, kui ekspordideklaratsioonis on kasutatud mitut komisjoni määrusega (EMÜ) nr 3846/87 (17) eksporditoetuste jaoks kehtestatud põllumajandustoodete nomenklatuuri (edaspidi “toetuste jaoks ette nähtud nomenklatuur”) või koondnomenklatuuri koodi, käsitletakse iga koodiga seotud andmeid eraldi deklaratsioonina.

Artikkel 5

Toetust ei anta juhul, kui juustu eksportimisel selle vaba hind piiril enne toetuse taotlemist oli eksportivas liikmesriigis alla 230 euro 100 kg kohta. Vaba hind piiril on tehasehind, millele on lisatud kindla suurusega summa, 3 eurot 100 kg kohta.

Kui on taotletud eksporditoetust, märgitakse litsentsitaotluse ja litsentsi lahtrisse 22 sõnad “määruse (EÜ) nr 1282/2006 artiklis 5 osutatud väikseimat vaba hinda piiril on järgitud”.

Pädevate asutuste taotluse korral esitavad taotlejad tolliformaalsuste täitmise käigus lisateavet ja tõendeid, mida pädevad asutused peavad vajalikuks, selleks et kontrollida, kas vaba hinda piiril järgitakse, ning lubavad vajaduse korral kõnealustel asutustel kontrollida raamatupidamist vastavalt nõukogu määrusele (EMÜ) nr 4045/89. (18)

Artikkel 6

1.   GATTi kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus sõlmitud põllumajanduslepingus (edaspidi “põllumajandusleping”) osutatud tooteliigid on samad, mis on sätestatud käesoleva määruse I lisas.

2.   Määruse (EÜ) nr 800/1999 artikli 4 lõike 2 esimese lõigu teises taandes osutatud tooterühmad on samad, mis on sätestatud käesoleva määruse II lisas.

Artikkel 7

1.   Litsentsitaotluse ja litsentsi lahtrisse 16 märgitakse toetuse taotlemise korral toetuste jaoks ette nähtud nomenklatuuri 12numbriline tootekood ning juhul, kui toetust ei taotleta, koondnomenklatuuri kaheksanumbriline tootekood. Litsentsid kehtivad üksnes nimetatud toote kohta, välja arvatud lõigetes 2 ja 3 täpsustatud erandid.

2.   Erandina lõikest 1 kehtib ekspordilitsents ka muude kui litsentsi lahtrisse 16 märgitud 12numbrilise tootekoodiga toodete ühendusest väljaviimise suhtes, juhul kui mõlemale tootele antakse samapalju eksporditoetust ja mõlemad tooted kuuluvad samasse I lisas sätestatud tooteliiki.

3.   Erandina lõikest 1 kehtib ekspordilitsents ka muude kui litsentsi lahtrisse 16 märgitud 12numbrilise tootekoodiga toodete ühendusest väljaviimise suhtes, juhul kui mõlemad tooted kuuluvad samasse II lisas sätestatud tooterühma.

Sellisel juhul arvutatakse toetus määruse (EÜ) nr 800/1999 artikli 4 lõike 2 teise lõigu kohaselt.

Artikkel 8

Ekspordilitsentsid kehtivad alates nende väljaandmise päevast määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 23 lõike 1 tähenduses kuni:

a)

väljaandmisele järgneva neljanda kuu lõpuni toodete puhul, mille CN-kood on 0402 10;

b)

väljaandmisele järgneva neljanda kuu lõpuni toodete puhul, mille CN-kood on 0405;

c)

väljaandmisele järgneva neljanda kuu lõpuni toodete puhul, mille CN-kood on 0406;

d)

väljaandmisele järgneva neljanda kuu lõpuni muude määruse (EÜ) nr 1255/1999 artiklis 1 nimetatud toodete puhul;

e)

kuupäevani, millal tuleb täita pakkumisest tulenevad kohustused, mis on sätestatud käesoleva määruse artikli 9 lõikes 1, ja hiljemalt artikli 9 lõikes 3 osutatud alalise ekspordilitsentsi väljaandmisele järgneva kaheksanda kuu lõpuks.

Artikkel 9

1.   Kui pakkumise on välja kuulutanud üks määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 49 lõikes 1 osutatud kolmanda riigi asutustest, võivad ettevõtjad taotleda ajutist ekspordilitsentsi koguse suhtes, mille kohta nad tegid tagatisega kaetud pakkumise, välja arvatud juhul, kui pakkumine on kuulutatud välja CN-koodi 0406 alla kuuluvatele toodetele.

Ajutiste litsentside tagatis on 75 % käesoleva määruse artikli 10 järgi arvutatud määrast, kuid mitte vähem kui 5 eurot 100 kg kohta.

Ettevõtjad tõendavad, et pakkumiskutse avaldanud asutus on riigiasutus või muu avalik-õiguslik asutus.

2.   Ajutised litsentsid antakse välja viiendal tööpäeval pärast taotluse esitamise päeva tingimusel, et ei ole võetud artikli 11 lõikes 2 nimetatud meetmeid.

3.   Erandina määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 49 lõikest 5 on kõnealuses lõikes osutatud teabe esitamise tähtaeg 60 päeva.

Enne kõnealuse tähtaja lõppu taotlevad ettevõtjad alalist ekspordilitsentsi, mis antakse välja lepingu sõlmimise kohta tõendi esitamisel.

Tõendi esitamisel pakkumise tagasilükkamise kohta või lepingu sõlmimise kohta ajutisel litsentsil märgitud kogusest väiksemale kogusele vabastatakse vastavalt kogu tagatis või osa sellest.

4.   Lõigetes 2 ja 3 osutatud litsentsitaotlused tuleb esitada määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 13 kohaselt.

5.   Käesoleva peatüki sätteid, välja arvatud artikkel 11, kohaldatakse alaliste ekspordilitsentside suhtes.

6.   Artikli 4 lõikes 3 osutatud sihtriik on määruse (EÜ) nr 800/1999 artikli 19 lõike 5 kohaldamisel käesoleva artikli kohaselt välja antud litsentside puhul kohustuslik.

7.   Määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 49 lõike 9 punkti c ei kohaldata.

Artikkel 10

1.   Määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 15 lõikes 2 osutatud tagatise suurus võrdub järgmise protsendiga ekspordilitsentsi taotluse esitamise päeval tootekoodi suhtes kehtivast toetusest:

a)

15 % toodete puhul, mille CN-kood on 0405;

b)

15 % toodete puhul, mille CN-kood on 0402 10;

c)

15 % toodete puhul, mille CN-kood on 0406;

d)

15 % muude määruse (EÜ) nr 1255/1999 artiklis 1 nimetatud toodete puhul.

Tagatis ei tohi siiski olla väiksem kui 5 eurot 100 kg kohta.

Esimeses lõigus osutatud toetuse suurus arvutatakse asjaomase toote üldkoguse alusel, välja arvatud piimatoodete puhul, millele on lisatud suhkrut.

Suhkrulisandiga piimatoodete puhul saadakse esimeses lõigus osutatud toetuse suurus, korrutades asjaomase toote üldkoguse piimatoote ühe kilogrammi suhtes kohaldatava toetusmääraga.

2.   Käesoleva määruse alusel välja antud litsentside suhtes ei kohaldata määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 35 lõiget 3.

Artikkel 11

1.   Toetuse eelkinnitust sisaldavad ekspordilitsentsid antakse välja viiendal tööpäeval pärast taotluste esitamise päeva tingimusel, et kogustest, mille kohta litsentse taotletakse, on teatatud komisjoni määruse (EÜ) nr 562/2005 (19) artikli 9 lõike 1 kohaselt ja et võetud ei ole käesoleva artikli lõike 2 punktides a ja b osutatud meetmeid.

2.   Kui ekspordilitsentside väljaandmine tooks kaasa või võiks kaasa tuua eelarve kohaselt saada olevate summade ületamise või kõnealuse 12kuulise ajavahemiku või käesoleva määruse artikli 12 alusel, võttes arvesse määruse (EÜ) nr 1255/1999 artikli 31 lõiget 13, määratava lühema tähtaja jooksul toetusega eksporditavate maksimumkoguste ammendumise või ei võimaldaks tagada ekspordi järjepidevust ülejäänud ajavahemiku jooksul, võib komisjon:

a)

kohaldada taotletud koguste suhtes jaotuskoefitsienti;

b)

lükata tagasi kõik sellised menetluses olevad taotlused või osa neist, mille alusel ei ole ekspordilitsentsi veel välja antud;

c)

peatada litsentsitaotluste esitamine maksimaalselt viieks tööpäevaks; peatamist võib pikendada määruse (EÜ) nr 1255/1999 artikli 42 lõikes 2 kirjeldatud korra kohaselt.

Kui esimese lõigu punktis a nimetatud koefitsient on alla 0,4, võivad taotlejad kolme tööpäeva jooksul pärast koefitsienti kinnitava otsuse avaldamist taotleda oma litsentsitaotluse tühistamist ja tagatise vabastamist.

Esimese lõigu punktis c osutatud juhul on taotluste vastuvõtu peatamise ajal esitatud litsentsitaotlused kehtetud.

Esimese lõigu punktides a, b ja c osutatud meetmeid võib rakendada või muuta olenevalt tooteliigist või sihtkohast või sihtkohtade rühmast.

Esimese lõigu kohaldamisel arvestatakse asjaomase toote puhul kauplemise hooajalisust, turuolukorda ning eriti hinnasuundumust turul ja sellest tulenevaid eksporditingimusi.

3.   Lõikes 2 osutatud meetmeid võib võtta ka juhtudel, kui litsentsitaotlused on esitatud koguste kohta, mis ületavad või võivad ületada ühe sihtkoha või sihtkohtade rühma puhul lubatud koguseid, ja kui litsentside väljaandmisega kaasneks spekulatsioonioht, ettevõtjatevahelise konkurentsi moonutamine või häired kõnealuses kaubanduses või ühenduse turul.

4.   Kui litsentsitaotlus lükatakse tagasi või vähendatakse taotletud kogust, vabastatakse kohe tagatis nende koguste eest, mille kohta litsentsi ei antud.

Artikkel 12

Kui litsentsitaotlusi on esitatud nii suure koguse kohta, et tekib oht ammendada enneaegselt kõnealuse 12kuulise ajavahemiku jooksul toetusega eksportida lubatud maksimumkogused, võib määruse (EÜ) nr 1255/1999 artikli 42 lõikes 2 sätestatud korra kohaselt teha otsuse jagada kõnealused maksimumkogused kindlatele ajavahemikele.

Artikkel 13

1.   Kui eksporditud kogus ületab litsentsil märgitud kogust, siis ületava osa eest toetust ei maksta.

Seetõttu märgitakse litsentsi lahtrisse 22: “Toetuse maksmisel piirdutakse lahtrites 17 ja 18 märgitud kogustega”.

2.   Erandina määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 8 lõikest 5 ja artikli 35 lõikest 2, mis käsitlevad eksporditavate koguste kõrvalekaldeid, kohaldatakse järgmisi määrasid:

a)

määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 8 lõikega 5 ette nähtud määr on 2 %;

b)

määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 35 lõike 2 esimese ja teise lõiguga ette nähtud määr on 98 %;

c)

artikli 35 lõike 2 kolmanda lõiguga ette nähtud määr on 2 %.

Artikkel 14

Artiklit 11 ei kohaldata selliste ekspordilitsentside väljaandmise suhtes, mida on taotletud põllumajanduslepingu artikli 10 lõikes 4 osutatud toiduabihangete jaoks.

Artikkel 15

1.   CN-koodi 0406 alla kuuluvate toodete kohta välja antud litsentside puhul märgitakse litsentsitaotluste ja litsentside lahtrisse 20:

“Litsents kehtib … tsooni kohta, nagu on määratletud määruse (EÜ) nr 1282/2006 artikli 15 lõikes 2.”

2.   Lõike 1 kohaldamisel kasutatakse järgmisi tsoonide määratlusi:

a)

I tsoon: sihtkohakoodid AL, BA, XK, MK, XM ja XS;

b)

II tsoon: sihtkohakood US;

c)

III tsoon: kõik ülejäänud sihtkohakoodid.

3.   Lõike 1 kohaselt litsentsitaotluste ja litsentside lahtrisse 20 märgitud tsoon on kohustuslik sihtkoht.

Kõnealune tsoon on käesoleva artikli lõikes 2 määratletud tsoon, kuhu kuulub litsentsitaotluste ja litsentside lahtris 7 märgitud sihtriik.

Kui tegelik sihtkoht asub mõnes muus tsoonis kui see, mis on märgitud litsentsitaotlusel või litsentsil, siis toetust ei maksta. Määruse (EÜ) nr 800/1999 artikli 18 lõiget 3 ei kohaldata.

Artikkel 16

1.   Suhkrulisandiga piimatoodete toetus võrdub järgmiste osade summaga:

a)

piimatoote koguse põhjal määratav osa;

b)

lisatud sahharoosi koguse (toote kogukaalust kuni 43 %) põhjal määratav osa.

2.   Lõike 1 punktis a nimetatud osa arvutamiseks korrutatakse toetuse põhisumma kogu toote piimatootesisaldusega.

Esimeses lõigus nimetatud põhisumma on kogu tootes sisalduva piimatoote ühe kilogrammi kohta määratud toetus.

3.   Lõike 1 punktis b nimetatud osa arvutamiseks korrutatakse kogu toote sahharoosisisaldus (maksimaalselt 43 %) toetuse põhisummaga, mis kehtib nõukogu määruse (EÜ) nr 318/2006 (20) artikli 1 lõike 1 punktis c loetletud toodete litsentsitaotluse esitamise päeval.

Sahharoosi osa ei arvestata, kui käesoleva artikli lõike 2 teises lõigus osutatud piimatootesisalduse toetuse põhisumma on null või kindlaks määramata.

Artikkel 17

1.   Määruse (EÜ) nr 800/1999 artikli 11 lõike 6 kolmanda taande kohaselt CN-koodi 0406 30 alla kuuluvate toodetena eksporditava piima ja piimatoodete ekspordilitsentside taotlustele lisatakse asjakohase tolliprotseduuri kasutamise loa koopia.

2.   Lõikes 1 nimetatud piima või piimatoodete litsentsitaotluse ja ekspordilitsentsi lahtrisse 20 lisatakse viide käesolevale artiklile.

3.   Liikmesriik võtab lõikes 1 osutatud korra kohaselt vajalikud meetmed, et teha kindlaks ja kontrollida kvaliteeti ja kogust kõnealuses lõikes nimetatud toodete puhul, millele toetust taotletakse, ning kohaldada toetuse saamise õigust käsitlevaid sätteid.

III   PEATÜKK

ERIEESKIRJAD

1.   JAGU

Eksport Kanadasse

Artikkel 18

1.   Euroopa Ühenduse ja Kanada vahel sõlmitud lepingus – heaks kiidetud otsusega 95/591/EÜ – osutatud kvoodi alusel juustu eksportimisel Kanadasse nõutakse ekspordilitsentsi.

2.   Litsentsitaotlused võetakse vastu üksnes juhul, kui taotlejad:

a)

kinnitavad kirjalikult, et kogu koondnomenklatuuri 4. peatükki kuuluv tooraine, mida on kasutatud taotlusega hõlmatud toodete valmistamiseks, on täielikult ühenduses toodetud;

b)

kohustuvad pädevate asutuste nõudmisel esitama kirjalikult viimaste poolt litsentsi väljaandmiseks vajalikuks peetava mis tahes täiendava tõendi ja lubama vajaduse korral kõnealustel asutustel kontrollida raamatupidamist ja asjaomaste toodete tootmise tingimusi.

Artikkel 19

Litsentsitaotlustele ja litsentsidele märgitakse:

a)

lahtrisse 7 “KANADA – CA”;

b)

lahtrisse 15 CN-koodide 0406 10, 0406 20, 0406 30 ja 0406 40 alla kuuluvate toodete puhul koondnomenklatuuri kuuenumbriline tunnus ja CN-koodi 0406 90 alla kuuluvate toodete puhul kaheksanumbriline tunnus. Litsentsitaotluste ja litsentside lahtrisse 15 võib märkida kõige rohkem kuus sellise tunnusega toodet;

c)

lahtrisse 16 kõikide lahtris 15 märgitud toodete kaheksanumbriline CN-kood ja kogus kilogrammides. Litsents kehtib üksnes niimoodi märgitud toodete ja koguste puhul;

d)

lahtritesse 17 ja 18 lahtris 16 nimetatud toote üldkogus;

e)

lahtrisse 20 vastavalt vajadusele:

“Juust otse Kanadasse eksportimiseks. Määruse (EÜ) nr 1282/2006 artikkel 18. Kvoot aastaks …” või

“Juust otse/New Yorgi kaudu Kanadasse eksportimiseks. Määruse (EÜ) nr 1282/2006 artikkel 18. Kvoot aastaks …”.

Kui juust transporditakse Kanadasse kolmandate riikide kaudu, tuleb need riigid märkida koos viitega New Yorgile või selle asemel;

f)

lahtrisse 22 sõnad “ilma eksporditoetuseta”.

Artikkel 20

1.   Litsents antakse välja kohe pärast nõuetekohase taotluse esitamist. Taotleja soovil antakse välja litsentsi tõestatud koopia.

2.   Litsents kehtib alates selle väljaandmise kuupäevast määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 23 lõikes 1 määratletud tähenduses kuni sellele kuupäevale järgneva 31. detsembrini.

Alates 20. detsembrist kuni 31. detsembrini välja antud litsentsid kehtivad siiski järgmise aasta 1. jaanuarist kuni sama aasta 31. detsembrini. Sellisel juhul tuleb järgmine aasta artikli 19 punkti e kohaselt märkida litsentsitaotluse ja litsentsi lahtrisse 20.

Artikkel 21

1.   Määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 24 kohaselt pädevale asutusele kvoodi eraldamiseks ja kinnitamiseks esitatud ekspordilitsentsi võib kasutada ainult ühe ekspordideklaratsiooni jaoks. Litsents ammendub pärast ekspordideklaratsiooni esitamist.

2.   Ekspordilitsentsi omanik tagab, et Kanada pädevale asutusele esitatakse impordilitsentsi taotlemisel ekspordilitsentsi tõestatud koopia.

3.   Erandina määruse (EÜ) nr 1291/2000 artiklist 9 ei saa litsentsi edasi anda.

4.   Liikmesriigi pädev asutus teatab komisjonile III lisas esitatud näidisvormi kasutades 31. juuliks eelneva kuuekuulise ajavahemiku jooksul ja 31. jaanuariks eelmisel kvoodiaastal välja antud litsentside arvu ja asjaomase juustukoguse.

Artikkel 22

1.   II peatükki ei kohaldata.

2.   Artikli 21 lõikes 4 sätestatud teatise edastab liikmesriik komisjoni juhiste kohaselt elektrooniliselt.

2.   JAGU

Eksport Ameerika Ühendriikidesse

Artikkel 23

Määruse (EÜ) nr 1255/1999 artikli 42 lõikes 2 sätestatud korras võidakse otsustada eksportida CN-koodi 0406 alla kuuluvaid tooteid Ameerika Ühendriikidesse järgmiste kvootide raames:

a)

põllumajanduslepingust tulenev lisakvoot;

b)

algselt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Tokyo vooru tulemusena Ameerika Ühendriikide poolt Austriale, Soomele ja Rootsile antud, Uruguay vooru XX nimekirjas esitatud tariifikvoodid;

c)

algselt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemusena Ameerika Ühendriikide poolt Tšehhi Vabariigile, Ungarile, Poolale ja Slovakkiale antud, Uruguay vooru XX nimekirjas esitatud tariifikvoodid.

Artikkel 24

1.   Artiklis 23 nimetatud kvootide alusel juustu Ameerika Ühendriikidesse eksportimisel tuleb esitada käesoleva jao tingimustele vastav ekspordilitsents.

Litsentsitaotluse ja litsentsi lahtrisse 16 tuleb märkida koondnomenklatuuri kaheksanumbriline tootekood.

2.   Ettevõtjad võivad artiklis 23 osutatud otsusega määratud ajavahemiku jooksul taotleda litsentsi kõnealuses artiklis osutatud toodete eksportimiseks järgmisel kalendriaastal artikli 10 kohase tagatise vastu.

3.   Artiklis 23 osutatud otsuses märgitud tooterühmade ja kvootide 16- ja 22-Tokyo, 16-, 17-, 18-, 20-, 21- ja 22-Uruguay, 25-Tokyo ning 25-Uruguay jaoks ekspordilitsentsi taotlejad peavad esitama tõendid selle kohta, et nad on eksportinud kõnealuseid tooteid Ameerika Ühendriikidesse vähemalt ühel eelnevast kolmest aastast ning et volitatud importija on taotleja tütarettevõtja.

4.   Ekspordilitsentsi taotleja märgib taotluses:

a)

Ühendriikide kvoodiga hõlmatud tooterühma nimetuse vastavalt Ameerika Ühendriikide ühtlustatud tariifitabeli 4. peatüki lisamärkustele 16–23 ja 25;

b)

toodete nimed vastavalt Ameerika Ühendriikide ühtlustatud tariifitabelile;

c)

Ameerika Ühendriikides asuva, taotleja volitatud importija nime ja aadressi.

5.   Ekspordilitsentsi taotlusele tuleb lisada volitatud importija tõend selle kohta, et talle võib Ameerika Ühendriikides kehtivate eeskirjade kohaselt välja anda artiklis 23 osutatud toodete impordilitsentsi.

Artikkel 25

1.   Kui artiklis 23 nimetatud tooterühma või kvoodi kohta esitatud ekspordilitsentsi taotlused ületavad asjaomaseks aastaks lubatud kogust, kohaldab komisjon koguste suhtes, mille kohta on taotlused esitatud, ühtset jaotuskoefitsienti.

Tagatis vabastatakse kas täielikult või osaliselt taotluse tagasilükkamise korral või nende koguste suhtes, mis ületavad määratud koguseid.

2.   Kui jaotuskoefitsiendi kohaldamise tulemusena eraldataks ühe taotluse kohta litsentse 10 tonnist väiksema koguse jaoks, eraldab asjaomane liikmesriik vastavad ettenähtud kogused loosi teel. Liikmesriik annab taotlejatele, kes oleksid jaotuskoefitsiendi kohaldamise tulemusena saanud litsentsi 10 tonnist väiksema koguse kohta, loosi alusel litsentsid 10 tonni kohta.

Loositavate litsentside arvu määramiseks jagatakse allesjäänud 10 tonnist väiksemad kogused enne loosimist võrdselt 10tonnisteks loositavateks litsentsideks.

Kui jaotuskoefitsiendi kohaldamise tulemuseks oleks 10 tonnist väiksem kogus, käsitatakse seda kogust ühe loosina.

Loosiga litsentsist ilma jäänud taotluste tagatised vabastatakse kohe.

3.   Kui litsentsitaotlused esitatakse tootekoguse kohta, mis ei ületa artiklis 23 nimetatud, asjaomase aasta kvoote, võib komisjon jaotada allesjäänud kogused taotlejate vahel jaotuskoefitsienti kasutades proportsionaalselt taotletud kogustega.

Sel juhul peavad ettevõtjad teatama kohandatud jaotuskoefitsiendi avaldamisest arvates nädala jooksul pädevale asutusele lisakoguse, mille nad vastu võtavad, ning vastavalt sellele suurendatakse makstavat tagatist.

Artikkel 26

1.   Komisjon esitab artikli 24 lõike 4 punktis c osutatud volitatud importijate nimed Ameerika Ühendriikide pädevatele asutustele.

2.   Juhul kui ettevõtja volitatud importijale jäetakse asjaomaste koguste kohta impordilitsents välja andmata asjaoludel, mis ei tekita kahtlust artikli 24 lõikes 5 nimetatud tõendi esitanud ettevõtja heausksuses, võib liikmesriik lubada ettevõtjal volitada teist importijat tingimusel, et teine importija on kantud käesoleva artikli lõike 1 kohaselt Ameerika Ühendriikide pädevatele asutustele esitatud nimistusse.

Liikmesriik teatab volitatud importija vahetamisest komisjonile niipea kui võimalik ning komisjon teavitab sellest Ameerika Ühendriikide pädevaid asutusi.

Artikkel 27

Ekspordilitsentsid tuleb välja anda sellele kvoodiaastale eelneva aasta 15. detsembriks, mille koguste kohta litsentsid eraldatakse.

Litsents kehtib kvoodiaasta 1. jaanuarist 31. detsembrini.

Litsentsitaotluse ja litsentsi lahtrisse 20 tuleb märkida:

“Eksportimiseks Ameerika Ühendriikidesse: kvoot aastaks … – määruse (EÜ) nr 1282/2006 III peatüki 2. jagu.”

Käesoleva artikli alusel antud litsentsid kehtivad ainult artiklis 23 nimetatud toodete ekspordi puhul.

Artikkel 28

Kohaldatakse II peatükki, välja arvatud selle artikleid 8 ja 11.

3.   JAGU

Eksport Dominikaani Vabariiki

Artikkel 29

1.   Euroopa Ühenduse ja Dominikaani Vabariigi vahel sõlmitud ning otsusega 98/486/EÜ heaks kiidetud vastastikuse mõistmise memorandumis sätestatud kvoodi alusel toimuva piimapulbri ekspordi korral Dominikaani Vabariiki tuleb kõnealuse riigi pädevatele asutustele esitada käesoleva jao kohaselt välja antud ekspordilitsentsi tõestatud koopia ja iga partii ekspordideklaratsiooni nõuetekohaselt kinnitatud koopia.

2.   Ekspordilitsentside väljaandmisel eelistatakse piimapulbrit, mis kuulub järgmiste toetuste jaoks ette nähtud nomenklatuuri koodide alla:

0402 10 11 9000,

0402 10 19 9000,

0402 21 11 9900,

0402 21 19 9900,

0402 21 91 9200,

0402 21 99 9200.

Tooted peavad olema toodetud täielikult ühenduses. Taotlejad peavad pädevate asutuste nõudmisel esitama viimaste poolt litsentsi väljaandmiseks vajalikuks peetava mis tahes täiendava tõendi ja lubama vajaduse korral kõnealustel asutustel kontrollida raamatupidamist ja asjaomaste toodete tootmise tingimusi.

Artikkel 30

1.   Artikli 29 lõikes 1 osutatud kvoot on 22 400 tonni 1. juulil algava 12 kuulise ajavahemiku kohta. Kvoot jaotatakse kaheks osaks:

a)

esimene osa, mis on 80 % ehk 17 920 tonni, jaotatakse nende ühenduse eksportijate vahel, kes suudavad tõestada, et nad on artikli 29 lõikes 2 osutatud tooteid eksportinud Dominikaani Vabariiki vähemalt kolmel aastal neljast taotluse esitamisele eelnenud kalendriaastast;

b)

teine osa, mis on 20 % ehk 4 480 tonni, on teiste kui punktis a osutatud taotlejate jaoks, kes suudavad taotluse esitamise ajal tõestada, et nad on viimase 12 kuu jooksul tegelenud koondnomenklatuuri 4. peatükis loetletud piimatoodete kaubavahetusega kolmandate riikidega, ja on kantud mõne liikmesriigi käibemaksukohustuslaste registrisse.

2.   Ühe taotleja ekspordilitsentsi taotlused võivad hõlmata:

a)

lõike 1 punktis a nimetatud osa puhul kogust, mis moodustab 110 % artikli 29 lõikes 2 nimetatud toodete üldkogusest, mis on eksporditud Dominikaani Vabariiki ühe aasta jooksul taotluse esitamisele eelnenud kolmest kalendriaastast;

b)

lõike 1 punktis b nimetatud osa puhul 600 tonni suurust maksimumkogust.

Punktides a ja b nimetatud ülemmäärasid ületavad taotlused lükatakse tagasi.

3.   Taotluse heakskiitmiseks võib toetuste jaoks ette nähtud nomenklatuuri ühe tootekoodi kohta esitada ühe ekspordilitsentsi taotluse ning kõik taotlused tuleb esitada korraga ühe liikmesriigi pädevale asutusele.

Ekspordilitsentsi taotlused võetakse vastu ainult juhul, kui taotluste esitamise ajal taotlejad:

a)

esitavad tagatise 15 eurot 100 kg kohta;

b)

märgivad lõike 1 punktis a nimetatud osa puhul artikli 29 lõikes 2 viidatud toodete koguse, mille nad on eksportinud Dominikaani Vabariiki ühe aasta jooksul käesoleva artikli lõike 1 punktis a nimetatud ajavahemikule eelnenud kolmest kalendriaastast, ja kui nad suudavad seda asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele rahuldavalt tõestada. Selleks käsitatakse ettevõtjat, kelle nimi on asjakohastes ekspordideklaratsioonides, eksportijana;

c)

suudavad lõike 1 punktis b nimetatud osa puhul asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele tõestada, et nad täidavad sätestatud tingimusi.

Artikkel 31

Litsentsitaotlused esitatakse igal aastal 1.–10. aprillini ajavahemikku 1. juulist kuni järgmise aasta 30. juunini hõlmava kvoodi kohta.

Artikli 4 lõike 1 kohaldamisel käsitatakse enne tähtpäeva esitatud taotluste esitamise päevana litsentsitaotluste esitamise tähtaja esimest päeva.

Artikkel 32

Litsentsitaotlustele ja litsentsidele märgitakse:

a)

lahtrisse 7 sõnad “Dominikaani Vabariik – DO”;

b)

taotluse lahtritesse 17 ja 18 kogus, mis on taotlusega hõlmatud;

c)

lahtrisse 20 üks IV lisas esitatud kirjetest.

Käesoleva artikli alusel välja antud litsentsidest tuleneb kohustus eksportida Dominikaani Vabariiki.

Artikkel 33

1.   Liikmesriigid teatavad V lisas esitatud näidisvormi kasutades komisjonile hiljemalt viiendal tööpäeval pärast litsentsitaotluste esitamise tähtaja lõppu mõlema kvoodiosa ja toetuste jaoks ette nähtud nomenklatuuri iga tootekoodi puhul litsentsitaotlustega hõlmatud kogused või vajaduse korral seda, et taotlusi ei ole esitatud.

Enne litsentside väljaandmist kontrollivad liikmesriigid eelkõige seda, kas artikli 29 lõikes 2 ja artikli 30 lõigetes 1 ja 2 osutatud teave on õige.

Kui leitakse, et litsentsi saanud ettevõtja on esitanud ebaõiget teavet, tühistatakse litsents ja tagatist ei tagastata.

2.   Komisjon otsustab võimalikult kiiresti, mil määral komisjonile esitatud taotlusi rahuldada, ning teatab oma otsuse liikmesriikidele.

Kui kõik ühe kvoodiosa kohta esitatud litsentsitaotlustega hõlmatud kogused ületavad artikli 30 lõikes 1 nimetatud kogust, määrab komisjon kindlaks jaotuskoefitsiendi. Kui jaotuskoefitsiendi kohaldamise tulemusena on kogus ühe taotleja kohta alla 20 tonni, võib taotleja oma taotluse tühistada. Niisugusel juhul peab taotleja teatama sellest pädevale asutusele kolme tööpäeva jooksul pärast komisjoni sellekohase otsuse avaldamist. Tagatis tagastatakse kohe. Pädev asutus teatab komisjonile kaheksa tööpäeva jooksul alates otsuse avaldamisest kogused, mille kohta esitatud taotlused on tagasi võetud ning mille tagatised on vabastatud.

Kui litsentsitaotlustega hõlmatud üldkogus on väiksem kui kõnealuseks ajavahemikuks ette nähtud kogus, eraldab komisjon ülejäänud koguse objektiivsete kriteeriumide alusel, võttes eelkõige arvesse litsentsitaotlusi kõikide toodete kohta, mis kuuluvad CN-koodide 0402 10, 0402 21 ja 0402 29 alla.

Artikkel 34

1.   Litsentse antakse eksportija taotluse korral välja alates 1. juunist kuni järgmise aasta 15. veebruarini. Litsentsid antakse välja ainult nendele eksportijatele, kelle litsentsitaotlustest on artikli 33 lõike 1 kohaselt teatatud.

Liikmesriigid teatavad hiljemalt veebruari lõpuks komisjonile VI lisas esitatud näidisvormi kasutades mõlema kvoodiosa kogused, mille kohta ei ole litsentse välja antud.

2.   Käesoleva jao kohaselt välja antud ekspordilitsentsid kehtivad alates nende väljaandmise kuupäevast määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 23 lõikes 2 määratletud tähenduses kuni selle kvoodiaasta 30. juunini, mille kohta taotlus esitati.

3.   Tagatis vabastatakse ainult ühel järgmistest juhtudest:

a)

määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 35 lõikes 5 osutatud tõendite esitamisel;

b)

taotlustega hõlmatud koguste suhtes, mille kohta ei saanud litsentsi välja anda.

Eksportimata koguse tagatist ei maksta tagasi.

4.   Erandina määruse (EÜ) nr 1291/2000 artiklist 9 ei saa litsentsi edasi anda.

5.   Liikmesriigi pädev asutus teatab hiljemalt iga aasta 31. augustiks komisjonile VII lisa esitatud näidisvormi kasutades artikli 30 lõikes 1 osutatud 12kuulise ajavahemiku kohta toetuste jaoks ette nähtud nomenklatuuri tootekoodide kaupa järgmised kogused:

eraldatud koguse;

koguse, mille kohta on välja antud litsentsid;

eksporditud koguse.

Artikkel 35

1.   Kohaldatakse II peatükki, välja arvatud selle artikleid 8, 10 ja 11.

2.   Erandina artikli 7 lõikest 1 võib litsentsiomanik taotleda ekspordilitsentsi lahtris 16 märgitud tootekoodi vahetamist teise artikli 29 lõikes 2 nimetatud koodi vastu, kui toetus on sama.

Selline taotlus tuleb esitada enne ekspordipäeva määruse (EÜ) nr 800/1999 artikli 5 lõike 1 tähenduses.

Kahe tööpäeva jooksul alates tootekoodi vahetamisest peab pädev asutus teatama komisjonile:

a)

litsentsiomaniku nime ja aadressi;

b)

litsentsi või litsentsi väljavõtte seerianumbri ja väljaandmise kuupäeva;

c)

algse tootekoodi;

d)

uue tootekoodi.

3.   Käesolevas jaos sätestatud teatise edastab liikmesriik komisjoni juhiste kohaselt elektrooniliselt.

IV   PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 36

Määrused (EÜ) nr 174/1999 ja (EMÜ) nr 896/84 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid määrusele (EÜ) nr 174/1999 käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja neid tuleb lugeda VIII lisas esitatud vastavustabeli kohaselt.

Enne käesoleva määruse kohaldamiskuupäeva taotletud litsentside suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 174/1999.

Artikkel 37

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. septembrist 2006 esitatud ekspordilitsentside taotluste suhtes.

Käesoleva määruse avaldamisest kolme kuu jooksul esitatud huvitatud ettevõtja taotluse alusel kohaldatakse artikli 7 lõiget 2 enne 1. septembrit 2006 väljaantavate litsentside suhtes.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. august 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  EÜT L 160, 26.6.1999, lk 48. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1913/2005 (ELT L 307, 25.11.2005, lk 2).

(2)  EÜT L 20, 27.1.1999, lk 8. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 508/2006 (ELT L 92, 30.3.2006, lk 10).

(3)  EÜT L 336, 23.12.1994, lk 1.

(4)  EÜT L 336, 23.12.1994, lk 22.

(5)  EÜT L 152, 24.6.2000, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 410/2006 (ELT L 71, 10.3.2006, lk 7).

(6)  EÜT L 102, 17.4.1999, lk 11. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 671/2004 (ELT L 105, 14.4.2004, lk 5).

(7)  EÜT L 334, 30.12.1995, lk 33.

(8)  EÜT L 334, 30.12.1995, lk 25.

(9)  EÜT L 218, 6.8.1998, lk 46.

(10)  EÜT L 218, 6.8.1998, lk 45.

(11)  EÜT L 91, 1.4.1984, lk 71. Määrust on viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 222/88 (EÜT L 28, 1.2.1988, lk 1).

(12)  ELT L 139, 30.4.2004, lk 1, parandatud ELT L 226, 25.6.2004, lk 3.

(13)  ELT L 139, 30.4.2004, lk 55, parandatud ELT L 226, 25.6.2004, lk 22.

(14)  ELT L 90, 27.3.2004, lk 64.

(15)  ELT L 90, 27.3.2004, lk 67.

(16)  ELT L 126, 19.5.2005, lk 12.

(17)  EÜT L 366, 24.12.1987, lk 1.

(18)  EÜT L 388, 30.12.1989, lk 18.

(19)  ELT L 95, 14.4.2005, lk 11.

(20)  ELT L 58, 28.2.2006, lk 1.


I LISA

Artikli 6 lõikes 1 osutatud tooteliigid

Number

Kirjeldus

CN-kood

I

Või, muud piimarasvad ja -õlid ning võided

0405 10

0405 20 90

0405 90

II

Lõssipulber

0402 10

III

Juust ja kohupiim

0406

IV

Muud piimatooted

0401

0402 21

0402 29

0402 91

0402 99

0403 10 11 – 0403 10 39

0403 90 11 – 0403 90 69

0404 90

2309 10 15

2309 10 19

2309 10 39

2309 10 59

2309 10 70

2309 90 35

2309 90 39

2309 90 49

2309 90 59

2309 90 70


II LISA

Artikli 6 lõikes 2 osutatud tooterühmad

Rühma number

Piimatoote kood

(toetuste jaoks ette nähtud nomenklatuur)

1

0401 30 31 9100

0401 30 31 9400

0401 30 31 9700

0401 30 91 9100

2

0401 30 39 9100

0401 30 39 9400

0401 30 39 9700

0401 30 99 9100

0401 30 99 9500

3

0402 21 11 9200

0402 21 11 9300

0402 21 11 9500

0402 21 11 9900

0402 21 91 9100

0402 21 91 9200

0402 21 91 9350

0402 21 91 9500

4

0402 21 17 9000

0402 21 19 9300

0402 21 19 9500

0402 21 19 9900

0402 21 99 9100

0402 21 99 9200

0402 21 99 9300

0402 21 99 9400

0402 21 99 9500

0402 21 99 9600

0402 21 99 9700

0402 21 99 9900

5

0402 29 15 9200

0402 29 15 9300

0402 29 15 9500

0402 29 15 9900

0402 29 91 9000

6

0402 29 19 9300

0402 29 19 9500

0402 29 19 9900

0402 29 99 9100

0402 29 99 9500

7

0402 91 11 9370

0402 91 31 9300

8

0402 91 19 9370

0402 91 39 9300

9

0402 99 11 9350

0402 99 31 9150

0402 99 31 9300

10

0402 99 19 9350

0402 99 39 9150

11

0403 90 11 9000

0403 90 13 9200

0403 90 13 9300

0403 90 13 9500

0403 90 13 9900

0403 90 19 9000

12

0403 90 33 9400

0403 90 33 9900

13

0403 90 59 9310

0403 90 59 9340

0403 90 59 9370

0403 90 59 9510

14

0404 90 21 9120

0404 90 21 9160

0404 90 23 9120

0404 90 23 9130

0404 90 23 9140

0404 90 23 9150

15

0404 90 29 9110

0404 90 29 9115

0404 90 29 9125

0404 90 29 9140

16

0404 90 81 9100

0404 90 83 9110

0404 90 83 9130

0404 90 83 9150

0404 90 83 9170

17

0405 10 11 9500

0405 10 11 9700

0405 10 19 9500

0405 10 19 9700

0405 10 30 9100

0405 10 30 9300

0405 10 30 9700

0405 10 50 9300

0405 10 50 9500

0405 10 50 9700

0405 10 90 9000

0405 20 90 9500

0405 20 90 9700

0405 90 10 9000

0405 90 90 9000

18

0406 10 20 9640

0406 10 20 9650

19

0406 10 20 9830

0406 10 20 9850

20

0406 20 90 9913

0406 20 90 9915

0406 20 90 9917

0406 20 90 9919

21

0406 30 31 9930

0406 30 31 9950

22

0406 30 39 9500

0406 30 39 9700

23

0406 30 39 9930

0406 30 39 9950

24

0406 90 76 9300

0406 90 76 9400

0406 90 76 9500

25

0406 90 78 9100

0406 90 78 9300

0406 90 78 9500

26

0406 90 85 9930

0406 90 85 9970

27

0406 90 86 9400

0406 90 86 9900

28

0406 90 87 9300

0406 90 87 9400


III LISA

KANADA

Artikli 21 lõikes 4 ette nähtud teave

 

Liikmesriik:

 

Andmed ajavahemiku kohta.


Ettevõtja nimi/aadress

Toote CN-kood

(vastavalt artiklile 19)

Väljaantud litsentsid

Litsentside arv

Kogus tonnides

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kokku:

 

 


IV LISA

Artikli 32 punktis c osutatud kirjed

:

hispaania keeles

:

Capítulo III, sección 3, del Reglamento (CE) no 1282/2006:

contingente arancelario de leche en polvo del año 1.7.…-30.6.… fijado en el Memorándum de acuerdo celebrado entre la Comunidad Europea y la República Dominicana y aprobado por la Decisión 98/486/CE del Consejo.

:

tšehhi keeles

:

kapitola III oddíl 3 nařízení (ES) č. 1282/2006:

Celní kvóta pro období od 1.7.… do 30.6.… pro sušené mléko v rámci memoranda o porozumění uzavřeného mezi Evropským společenstvím a Dominikánskou republikou a schváleného rozhodnutím Rady 98/486/ES.

:

taani keeles

:

kapitel III, afdeling 3, i forordning (EF) nr. 1282/2006:

toldkontingent for perioden 1.7.… til 30.6.… for mælkepulver i henhold til den aftale, som blev indgået mellem Det Europæiske Fællesskab og Den Dominikanske Republik og godkendt ved Rådets afgørelse 98/486/EF.

:

saksa keeles

:

Kapitel III Abschnitt 3 der Verordnung (EG) Nr. 1282/2006:

Milchpulverkontingent für den Zeitraum 1.7.…—30.6.… gemäß der mit dem Beschluss 98/486/EG des Rates genehmigten Vereinbarung zwischen der Europäischen Gemeinschaft und der Dominikanischen Republik.

:

eesti keeles

:

määruse (EÜ) nr 1282/2006 III peatüki 3. jaos:

Piimapulbri tariifikvoot 1.7.…–30.6.… vastastikuse mõistmise memorandumi alusel, mis on sõlmitud Euroopa Ühenduse ja Dominikaani Vabariigi vahel ning heaks kiidetud nõukogu otsusega 98/486/EÜ.

:

kreeka keeles

:

κεφάλαιο III, τμήμα 3 του κανονισμού (ΕΚ) αριθ. 1282/2006:

δασμολογική ποσόστωση, για το έτος 1.7.…-30.6.…, γάλακτος σε σκόνη δυνάμει του μνημονίου συμφωνίας που συνήφθη μεταξύ της Ευρωπαϊκής Κοινότητας και της Δομινικανής Δημοκρατίας και εγκρίθηκε από την απόφαση 98/486/ΕΚ του Συμβουλίου.

:

inglise keeles

:

Chapter III, Section 3 of Regulation (EC) No 1282/2006:

tariff quota for 1.7.…-30.6.…, for milk powder under the Memorandum of Understanding concluded between the European Community and the Dominican Republic and approved by Council Decision 98/486/EC.

:

prantsuse keeles

:

chapitre III, section 3, du règlement (CE) no 1282/2006:

contingent tarifaire, pour l'année 1.7.…-30.6.…, de lait en poudre au titre du mémorandum d'accord conclu entre la Communauté européenne et la République dominicaine et approuvé par la décision 98/486/CE du Conseil.

:

itaalia keeles

:

capo III, sezione 3, del regolamento (CE) n. 1282/2006:

contingente tariffario per l'anno 1.7.…-30.6.…, di latte in polvere a titolo del memorandum d'intesa concluso tra la Comunità europea e la Repubblica dominicana e approvato con la decisione 98/486/CE del Consiglio.

:

läti keeles

:

Regulas (EK) Nr. 1282/2006 III nodaļas 3 iedaļā:

Tarifa kvota no … gada 1. jūlija līdz … gada 30. jūnijam sausajam pienam (piena pulverim) saskaņā ar Saprašanās memorandu, kas noslēgts starp Eiropas Kopienu un Dominikānas Republiku un apstiprināts ar Padomes Lēmumu 98/486/EK.

:

leedu keeles

:

Reglamento (EB) Nr. 1282/2006 III skyriaus 3 skirsnyje:

tarifinė kvota nuo … metų liepos 1 dienos iki … metų birželio 30 dienos pieno milteliams, numatyta Europos bendrijos ir Dominikos Respublikos susitarimo memorandume ir patvirtinta Tarybos sprendimu 98/486/EB.

:

ungari keeles

:

Az 1282/2006/EK rendelet III. fejezetének 3 szakasza:

A 98/486/EK tanácsi határozat által jóváhagyott, az Európai Közösség és a Dominikai Köztársaság között megkötött egyetértési megállapodás értelmében a tejporra […] július 1-től […] június 30-ig vonatkozó vámkontingens.

:

malta keeles

:

Kapitolu III, Taqsima 3 tar-Regolament (KE) Nru 1282/2006:

Quota ta’ tariffa għal 1.7.…–30.6.… għall-ħalib tat-trab taħt il-Memorandum ta’ Ftehim konkluż bejn il-Komunità Ewropea u r-Repubblika Dominikana u approvat permezz tad-Deċiżjoni tal-Kunsill 98/486/KE.

:

hollandi keeles

:

Hoofdstuk III, afdeling 3, van Verordening (EG) nr. 1282/2006:

Tariefcontingent melkpoeder voor het jaar van 1.7.… t/m 30.6.… krachtens het memorandum van overeenstemming tussen de Europese Gemeenschap en de Dominicaanse Republiek, goedgekeurd bij Besluit 98/486/EG van de Raad.

:

poola keeles

:

rozdział III, sekcja 3 rozporządzenia (WE) nr 1282/2006:

Kontyngent taryfowy na okres od 1.7.… do 30.6.… na mleko w proszku zgodnie z Protokołem ustaleń zawartym między Wspólnotą Europejską a Republiką Dominikańską i przyjętym decyzją Rady 98/486/WE.

:

portugali keeles

:

Secção 3 do capítulo III do Regulamento (CE) n.o 1282/2006:

Contingente pautal do ano 1.7.…-30.6.…, de leite em pó ao abrigo do memorando de acordo concluído entre a Comunidade Europeia e a República Dominicana e aprovado pela Decisão 98/486/CE do Conselho.

:

slovaki keeles

:

kapitola III, oddiel 3 nariadenia (ES) č. 1282/2006:

Tarifná kvóta pre obdobie od 1.7.… do 30.6.… pre sušené mlieko podľa Memoranda o vzájomnom porozumení uzatvorenom medzi Európskym spoločenstvom a Dominikánskou republikou a schváleným rozhodnutím Rady 98/486/ES.

:

sloveeni keeles

:

poglavje III oddelka 3 Uredbe (ES) št. 1282/2006:

Tarifna kvota za obdobje 1.7.… – 30.6…. za mleko v prahu v skladu z Memorandumom o soglasju, sklenjenim med Evropsko skupnostjo in Dominikansko republiko in potrjenim z Odločbo Sveta 98/486/ES.

:

soome keeles

:

asetuksen (EY) N:o 1282/2006 III luvun 3 jaksossa:

neuvoston päätöksellä 98/486/EY hyväksytyn Euroopan yhteisön ja Dominikaanisen tasavallan yhteisymmärryspöytäkirjan mukainen maitojauheen tariffikiintiö 1.7.… ja 30.6.… välisenä aikana.

:

rootsi keeles

:

avsnitt 3 i kapitel III i förordning (EG) nr 1282/2006:

tullkvot för året 1.7.…–30.6.…, för mjölkpulver enligt avtalsmemorandumet mellan Europeiska gemenskapen och Dominikanska republiken, godkänt genom rådets beslut 98/486/EG.


V LISA

Dominikaani Vabariik

Artikli 33 lõikes 1 ette nähtud teave

 

Liikmesriik:

 

Andmed ajavahemiku kohta 1. juulist … 30. juunini …

Artikli 30 lõike 1 punktis a nimetatud kvoot

Taotleja nimi/aadress

Võrdlusandmed ekspordi kohta Dominikaani Vabariiki

Taotlused

Toetusnomenklatuuri tootekood

Eksporditud kogus

(tonnides)

Eksportimise aasta

Toetusnomenklatuuri tootekood

Maksimumkogus = 110 % eksporditud kogusest (veerust 3)

(tonnides)

(1)

(2)

(3)

(4)

(5)

(6)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kokku

 

Kokku

 


Artikli 30 lõike 1 punktis b nimetatud kvoot

Taotleja nimi/aadress

Toetusnomenklatuuri tootekood

Taotletav kogus

(tonnides)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kokku

 


VI LISA

Dominikaani Vabariik

Artikli 34 lõikes 1 ette nähtud teave

 

Liikmesriik:

 

Andmed ajavahemiku kohta 1. juulist … 30. juunini …

Artikli 30 lõike 1 punktis a nimetatud kvoot

Eksportija nimi ja aadress

Toetuste jaoks ette nähtud nomenklatuuri tootekood

Eraldatud kogused, mille kohta litsentse välja ei antud

(tonnides)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kokku

 


Artikli 30 lõike 1 punktis b nimetatud kvoot

Eksportija nimi ja aadress

Toetuste jaoks ette nähtud nomenklatuuri tootekood

Eraldatud kogused, mille kohta litsentse välja ei antud

(tonnides)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kokku

 


VII LISA

Dominikaani Vabariik

Artikli 34 lõikes 5 ette nähtud teave

 

Liikmesriik:

 

Andmed ajavahemiku kohta 1. juulist … 30. juunini …

Artikli 30 lõike 1 punktis a nimetatud kvoot

Toetuste jaoks ette nähtud nomenklatuuri tootekood

Kogused, mille kohta litsentsid eraldati

(tonnides)

Kogused, mille kohta anti litsentsid välja

(tonnides)

Eksporditud kogused

(tonnides)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kokku

 

 

 


Artikli 30 lõike 1 punktis b nimetatud kvoot

Toetusnomenklatuuri tootekood

Kogused, mille kohta litsentsid eraldati

(tonnides)

Kogused, mille kohta anti litsentsid välja

(tonnides)

Eksporditud kogused

(tonnides)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kokku

 

 

 


VIII LISA

Vastavustabel

Määrus (EÜ) nr 174/1999

Käesolev määrus

Artikkel 1

Artikkel 21

Artikkel 2

Artikli 1 lõige 1, artikkel 2

Artikli 3 lõige 1

Artikli 1 lõige 4

Artikli 3 lõige 2

Artikli 1 lõige 1

Artikli 4 lõige 1

Artikli 1 lõige 3

Artikli 4 lõige 2

Artikli 1 lõige 2

Artikli 4 lõige 3

Artikkel 2

Artikli 4 lõige 4

Artikkel 3

Artikkel 5

Artikkel 4

Artikkel 6

Artikkel 5

Artikkel 7

Artikkel 6

Artikkel 8

Artikkel 7

Artikkel 8

Artikli 9 lõiked 1–5

Artikkel 14

Artikli 9 lõige 6

Artikli 12 lõige 2

Artikli 9 lõige 7

Artikkel 9

Artikkel 10

Artikkel 10

Artikkel 11

Artikkel 11

Artikkel 12

Artikkel 12

Artikkel 13

Artikkel 13

Artikkel 14

Artikkel 15

Artikkel 15

Artikkel 16

Artikkel 16

Artikkel 17

Artikkel 17

Artikli 18 lõige 1

Artikli 18 lõige 1

Artikli 18 lõige 3

Artikli 18 lõige 2

Artikli 18 lõige 2

Artikkel 19

Artikli 18 lõige 4

Artikli 20 lõige 1

Artikli 18 lõige 5

Artikli 20 lõige 2

Artikli 18 lõige 6

Artikli 21 lõiked 1 ja 2

Artikli 18 lõige 7

Artikli 21 lõige 3

Artikli 18 lõige 8

Artikli 21 lõige 4

Artikli 18 lõige 9

Artikkel 22

Artikkel 19

Artikli 20 lõige 1

Artikkel 23

Artikli 20 lõige 2

Artikkel 24

Artikli 20 lõiked 3 ja 9

Artikli 25 lõige 1

Artikli 20 lõige 4

Artikli 25 lõige 2

Artikli 20 lõige 5

Artikli 25 lõige 3

Artikli 20 lõige 6

Artikli 20 lõige 7

Artikli 26 lõige 1

Artikli 20 lõige 8

Artikli 26 lõige 2

Artikli 20 lõige 10

Artikkel 27

Artikli 20 lõige 11

Artikkel 28

Artikli 20a lõiked 1 ja 2

Artikli 29 lõige 1

Artikli 20a lõige 3

Artikli 29 lõige 2

Artikli 20a lõige 4

Artikli 30 lõige 1

Artikli 20a lõige 5

Artikli 30 lõige 2

Artikli 20a lõige 6

Artikli 30 lõige 3

Artikli 20a lõige 7

Artikkel 31

Artikli 20a lõige 9

Artikkel 32

Artikli 20a lõige 10

Artikli 33 lõige 1

Artikli 20a lõige 11

Artikli 33 lõige 2

Artikli 20a lõige 12

Artikli 34 lõige 1

Artikli 20a lõige 13

Artikli 34 lõige 2

Artikli 20a lõige 14

Artikli 34 lõige 3

Artikli 20a lõige 15

Artikli 34 lõige 4

Artikli 20a lõige 16

Artikli 34 lõige 5

Artikli 20a lõige 17

Artikli 35 lõige 1

Artikli 20a lõige 18

Artikli 35 lõige 2

Artikkel 22

Artikkel 36

Artikkel 23

Artikkel 37

I lisa

I lisa

II lisa

II lisa

IV lisa

III lisa

Artikli 20a lõige 9

IV lisa

V lisa

V lisa

VI lisa

VI lisa

VII lisa

VII lisa

VIII lisa


II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

Komisjon

29.8.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 234/29


KOMISJONI OTSUS,

7. august 2006,

eksperdirühma moodustamise kohta poliitikast tulenevate vajaduste selgitamiseks kuritegevuse ja kriminaalõiguse andmete järele

(2006/581/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Liidu lepingu artikliga 29 on pandud Euroopa Liidule ja liikmesriikidele ülesanne tagada, et liit annaks tihedama koostöö kaudu kodanikele kõrgetasemelise kaitse õigusel, vabadusel ja turvalisusel rajaneval alal, hoides ära organiseeritud või muud liiki kuritegevust ja võideldes nende vastu.

(2)

Selleks et toetada ühtlustatud ja võrreldava Euroopa Liidu statistika arendamist kuritegevuse ja kriminaalõiguse kohta, mis on esmatähtis ühenduse õigusaktide ja poliitika väljakujundamiseks ja järelevalveks, nagu see on esitatud tegevuskavas Haagi programmi rakendamiseks, (1) võib komisjonil tekkida vajadus kasutada liikmesriikide esindajate ja spetsialistide teadmisi nõuandeorganis.

(3)

Ühenduse statistika koostamine on reguleeritud 17. veebruari 1997. aasta määrusega (EÜ) nr 322/97 ühenduse statistika kohta, (2) ning ühenduse statistikat koostatakse vastavalt ühenduse statistikaprogrammile ja selle aastaprogrammidele (3) ning arvestades statistikaprogrammi komitee 24. veebruaril 2005 vastu võetud Euroopa tegevusjuhendis sätestatud põhimõtteid; tegevusjuhend on lisatud komisjoni teatisele Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning komisjoni 25. mai 2005. aasta soovitusele siseriiklike ja ühenduse statistikaasutuste sõltumatuse, terviklikkuse ja vastutuse kohta. (4)

(4)

Eksperdirühm koosneb isikutest, kes on pädevad arutama poliitikast tulenevaid vajadusi ja andma nõu kuritegevuse ja kriminaalõiguse valdkonna näitajate ja andmete tõhusa kasutamise kohta.

(5)

Eksperdirühma liikmete jaoks tuleb ette näha teabe avaldamise eeskirjad, piiramata komisjoni turvalisuseeskirju, mis on kehtestatud komisjoni otsuse 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom (5) lisas.

(6)

Eksperdirühma liikmete isikuandmeid tuleks töödelda kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta. (6)

(7)

Seetõttu tuleb luua eksperdirühm poliitikast tulenevate vajaduste selgitamiseks kuritegevuse ja kriminaalõiguse andmete järele ning määrata selle pädevus ja üksikasjalik struktuur.

(8)

Kõnealuse eksperdirühma moodustamine ei asenda ühtki otsust.

(9)

Eksperdirühma liikmed määratakse esialgselt kaheks aastaks, seejärel arutab komisjon, kas on soovitav seda pikendada,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Komisjon moodustab eksperdirühma poliitikast tulenevate vajaduste selgitamiseks kuritegevuse ja kriminaalõiguse andmete järele (edaspidi “eksperdirühm”).

Artikkel 2

Ülesanne

Eksperdirühma ülesanded on järgmised:

abistada komisjoni koostöösidemete loomisel liikmesriikide ja teiste seotud organisatsioonide ning asutustega, kes on seotud ELi kava elluviimisega, et luua terviklik ja sidus ELi strateegia kuritegevuse ja kriminaalõiguse mõõtmiseks; (7)

abistada komisjoni poliitikast tulenevate vajaduste kindlakstegemisel kuritegevuse ja kriminaalõiguse andmete järele ELi tasandil;

abistada komisjoni vajaduste kindlakstegemisel ühiste näitajate ja nende vahendite järele, mis on mõeldud kuritegevuse ja kriminaalõiguse mõõtmiseks;

abistada komisjoni ühiste näitajate ja muude andmevajaduste väljatöötamisel;

anda komisjonile nõu asjaomaste teadus- ja arendusvajaduste või tulemuste kohta, mida tuleb võtta arvesse eespool nimetatud ELi kava elluviimisel;

anda komisjonile nõu koostöö kohta era- ja akadeemilise sektori või muude asjaomaste sektorite esindajatega, et kaasata asjaomased teadmised ja kogemused eespool nimetatud ELi kava elluviimisse.

Artikkel 3

Konsulteerimine

Komisjon võib pidada eksperdirühmaga nõu mis tahes küsimuses, mis on seotud kuritegevuse ja kriminaalõiguse mõõtmisega, eelkõige poliitikast tulenevate vajaduste kindlakstegemisel kuritegevuse ja kriminaalõiguse statistika väljatöötamisel.

Artikkel 4

Koosseis ja liikmete nimetamine

1.   Eksperdirühm koosneb kuni 50 liikmest ja sinna kuulub vähemalt 40 % mõlema soo esindajaid, kes on pärit:

a)

ELi liikmesriikide, ühinevate ja kandidaatriikide justiits- ja siseküsimuste valdkonna riigiasutustest;

b)

Euroopa Liidu asutustest ja võrgustikest, millel on asjaomased kogemused ja oskused kuritegevuse ja kriminaalõiguse andmete poliitilistel eesmärkidel analüüsimisel või väljatöötamisel, näiteks Euroopa kriminaalpreventsiooni võrgustik (EUCPN), Narkootikumide ja Narkomaania Euroopa Seirekeskus (EMCDDA), Eurojust, Euroopa politseijuhtide töökond (EPCTF), Euroopa Politseiamet (Europol), Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur (FRONTEX) ning Rassismi ja Ksenofoobia Euroopa Järelevalvekeskus (EUMC), Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE);

c)

rahvusvahelistest organisatsioonidest ja valitsusvälistest organisatsioonidest, millel on asjaomased kogemused ja oskused kuritegevuse ja kriminaalõiguse andmete poliitilistel eesmärkidel analüüsimisel või väljatöötamisel. Sinna kuuluvad järgmised organisatsioonid: Euroopa Nõukogu, European Sourcebook Group, ÜRO Lastefond (UNICEF), ÜRO narkootikumide ja kuritegevuse ärahoidmise amet (UNODC), Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO);

d)

üksikisikud, kelle oskused tulenevad akadeemilisest teadustööst või erasektorist ELi liikmesriikide kuritegevuse ja kriminaalõiguse analüüsimise või mõõtmise valdkonnas, võivad samuti saada eksperdirühma liikmeks.

2.   Komisjoni õigus-, vabadus- ja turvalisusküsimuste peadirektoraat määrab eksperdirühma liikmed spetsialistide hulgast, kes on pädevad artiklis 2 ja artikli 4 lõikes 1 osutatud valdkondades. Artikli 4 lõike 1 punktide a, b ja c korral nimetavad liikmed asutused või organisatsioonid ning artikli 4 lõike 1 punkti d korral nimetatakse liikmed isikute hulgast, kes on vastanud kandideerimiskutsele.

Iga liikmesriik, ühinev ja kandidaatriik esitab liikme kohale kaks kandidaati (ühe mehe ja ühe naise), kellest komisjon määrab ühe. Eksperdirühma liikmete asendusliikmed määratakse liikmetega võrdses koguses ja samadel tingimustel. Asendusliikmed asendavad automaatselt puuduvaid liikmeid.

3.   Artikli 4 lõike 1 punktide a, b ja c alusel määratavad liikmed on riigiasutuse või valitsusvälise organisatsiooni esindajad. Artikli 4 lõike 1 punkti d alusel määratakse liikmed isikuliselt ja nad nõustavad komisjoni välismõjudest sõltumata.

4.   Eksperdirühma liikmed jäävad ametisse kuni nende asendamiseni või nende volituste lõppemiseni.

5.   Liikmeid, kes ei saa eksperdirühma töös enam tõhusalt osaleda, kes lahkuvad ametist või kes ei täida käesoleva artikli esimeses või teises lõikes või asutamislepingu artiklis 287 sätestatud tingimusi, võib nende volituste lõpuni asendada.

6.   Liikmed, kes on määratud ametisse isikuliselt (eespool olev lõige 3), kirjutavad igal aastal alla kohustusele tegutseda lähtuvalt avalikest huvidest ning avaldusele erapooletust kahjustada võivate huvide puudumise või olemasolu kohta.

7.   Isikuliselt määratud liikmete nimed avaldatakse õigus-, vabadus- ja turvalisusküsimuste peadirektoraadi veebilehel ja Euroopa Liidu Teataja C-seerias. Liikmete nimed kogutakse kokku, vaadatakse läbi ja avaldatakse vastavalt määrusele (EÜ) nr 45/2001.

Artikkel 5

Töökord

1.   Eksperdirühma eesistuja on komisjon.

2.   Komisjon kooskõlastab eksperdirühma tegevuse kuritegevuse ja kriminaalõiguse statistika töörühma tegevusega, mille loob Eurostat riikide statistikaameteid esindava rühmana ühenduse statistikaprogrammi raames. Komisjon vastutab rühmade töö sidususe eest ning püüab võimaluse korral korraldada ühiskoosolekuid või samal päeval toimuvaid koosolekuid.

3.   Komisjon kooskõlastab eksperdirühma tegevuse olulisi aspekte komisjoni muu sellesisulise tegevusega.

4.   Kokkuleppel komisjoniga võib luua kuni 15 liikmest koosnevaid alamrühmi, kes tegelevad eriküsimuste lahendamisega eksperdirühma antud volituste alusel. Sellised alamrühmad saadetakse laiali kohe, kui nende eesmärgid on täidetud.

5.   Komisjoni esindaja võib juhul, kui see on kasulik ja/või vajalik, kutsuda eksperdirühma või alamrühma aruteludes osalema päevakorras olevates küsimustes pädevaid eksperte või vaatlejaid, kaasa arvatud kolmandatest riikidest.

6.   Eksperdirühma või alamrühma aruteludes osalemisel saadud teavet ei avaldata, kui see on komisjoni arvates konfidentsiaalne.

7.   Eksperdirühm ja selle alamrühmad kohtuvad tavapäraselt komisjoni tööruumides komisjoni kutsel vastavalt komisjoni kehtestatud korrale ja ajakavale. Komisjon tagab sekretariaaditeenused. Muud komisjoni ametnikud, kes tunnevad konkreetse töö vastu huvi, võivad osalosaleda rühma või selle alamrühmade koosolekutel.

8.   Eksperdirühm võtab oma töökorra vastu komisjoni vastu võetud töökorra standardeeskirjade alusel. (8)

9.   Komisjoni talitused võivad eksperdirühma järeldusi, kokkuvõtteid (või osa nendest) või töödokumente avaldada Internetis või mujal asjaomase dokumendi algkeeles.

Artikkel 6

Koosolekutega seotud kulud

Komisjon hüvitab liikmetele, ekspertidele ja vaatlejatele eksperdirühma tegevusega seotud reisi- ja vajadusel elamiskulud vastavalt komisjoni välisekspertide kulude hüvitamise korrale.

Liikmetele, ekspertidele ja vaatlejatele nende osutatud teenuste eest hüvitust ei maksta.

Koosolekute kulud hüvitatakse rühmale vastavate komisjoni talituste eraldatud aastaeelarve piires.

Artikkel 7

Kohaldamine

Käesolev otsus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Brüssel, 7. august 2006

Komisjoni nimel

asepresident

Franco FRATTINI


(1)  ELT C 198, 12.8.2005, lk 1. Nõukogu ja komisjoni tegevuskava vabaduse, turvalisuse ja õiguse tugevdamist Euroopa Liidus käsitleva Haagi programmi rakendamiseks.

(2)  EÜT L 52, 22.2.1997, lk 1.

(3)  Ühenduse statistikaprogramm 2003–2007, vastu võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta otsusega nr 2367/2002/EÜ (EÜT L 358, 31.12.2002, lk 1).

(4)  KOM(2005) 217 (lõplik) ja komisjoni soovitus siseriiklike ja ühenduse statistikaasutuste sõltumatuse, terviklikkuse ja vastutuse kohta

(5)  EÜT L 317, 3.12.2001, lk 1.

(6)  EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1

(7)  Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, praegu toimuvad talitustevahelised konsultatsioonid.

(8)  SEK(2005) 1004, III lisa.


29.8.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 234/33


KOMISJONI OTSUS,

28. august 2006,

millega lõpetatakse Hiina Rahvavabariigist ja Indiast pärit tugevdatud ninatsiga jalatsite importi käsitlev dumpinguvastane menetlus

(2006/582/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (1) (edaspidi “algmäärus”), eriti selle artiklit 9,

olles konsulteerinud nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

A.   MENETLUS

(1)

13. mail 2005 sai komisjon kaebuse, mis tugines algmääruse artiklile 5 ja käsitles Hiina Rahvavabariigist (edaspidi “HRV”) ja Indiast pärit tugevdatud ninatsiga jalatsite väidetavalt kahjustavat dumpinguhinnaga importi.

(2)

Kaebuse esitas Euroopa jalatsitööstuse konföderatsioon (edaspidi “kaebuse esitaja”) nende tootjate nimel, kelle toodang moodustab olulise osa tugevdatud ninatsiga jalatsite ühenduse kogutoodangust (antud juhul üle 30 %), tuginedes algmääruse artikli 4 lõikele 1 ja artikli 5 lõikele 4.

(3)

Kaebus sisaldas esmapilgul usutavaid tõendeid dumpingu ja sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida peeti menetluse algatamiseks piisavaks.

(4)

Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teadaandega (2) (edaspidi “algatamisteade”) algatas komisjon dumpinguvastase menetluse teatavate HRVst ja Indiast pärit tugevdatud ninatsiga jalatsite impordi suhtes, millel on kummist või plastist pealsed (v.a. veekindlad kummist või plastist välistaldade ja pealsetega jalatsid, v.a õmmeldud kinnitusviisiga, neet-, nael-, kruvi- või tikk-kinnituse vms tallakinnitusega) või nahast või plastnahast pealsed ja mida tavaliselt deklareeritakse CN-koodide 6402 30 00, 6403 40 00, ex 6402 19 00, ex 6402 91 00, ex 6402 99 10, ex 6402 99 31, ex 6402 99 39, ex 6402 99 50, ex 6402 99 91, ex 6402 99 93, ex 6402 99 96, ex 6402 99 98, ex 6403 19 00, ex 6403 30 00, ex 6403 51 11, ex 6403 51 15, ex 6403 51 19, ex 6403 51 91, ex 6403 51 95, ex 6403 51 99, ex 6403 59 11, ex 6403 59 31, ex 6403 59 35, ex 6403 59 39, ex 6403 59 50, ex 6403 59 91, ex 6403 59 95, ex 6403 59 99, ex 6403 91 11, ex 6403 91 13, ex 6403 91 16, ex 6403 91 18, ex 6403 91 91, ex 6403 91 93, ex 6403 91 96, ex 6403 91 98, ex 6403 99 11, ex 6403 99 31, ex 6403 99 33, ex 6403 99 36, ex 6403 99 38, ex 6403 99 50, ex 6403 99 91, ex 6403 99 93, ex 6403 99 96, ex 6403 99 98, ex 6405 10 00, ex 6405 90 10 ja ex 6405 90 90 all.

(5)

Komisjon tegi menetluse algatamise ametlikult teatavaks HRV ja India eksportivatele tootjatele, teadaolevalt asjaga seotud importijatele/edasimüüjatele, asjaomaste eksportijariikide esindajatele, kaebuse esitanud ühenduse tootjatele ja teistele teadaolevatele ühenduse tootjatele, asjaomastele tarnijatele ja kasutajatele ning nende ühendustele. Huvitatud osapooltele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda asja arutamist algatamisteates määratud tähtaja jooksul.

B.   KAEBUSE TAGASIVÕTMINE JA MENETLUSE LÕPETAMINE

(6)

Kaebuse esitaja võttis komisjonile adresseeritud 17. juuli 2006. aasta kirjas ametlikult tagasi oma kaebuse tugevdatud ninatsiga jalatsite impordi kohta.

(7)

Algmääruse artikli 9 lõike 1 kohaselt võib menetluse lõpetada, kui kaebus tagasi võetakse ja kui lõpetamine ei ole vastuolus ühenduse huvidega.

(8)

Komisjon otsustas käesoleva menetluse lõpetada, sest uurimise käigus ei ilmnenud ühtegi asjaolu, mis oleks näidanud, et lõpetamine oleks vastuolus ühenduse huvidega. Huvitatud osapooli teavitati nõuetekohaselt ja neile anti võimalus esitada oma arvamus. Komisjonile ei saabunud ühtegi märkust selle kohta, et menetluse lõpetamine oleks vastuolus ühenduse huvidega.

(9)

Eeltoodut silmas pidades järeldab komisjon, et Hiina Rahvavabariigist ja Indiast pärit toodete ühendusse importimist puudutav dumpinguvastane menetlus tuleks lõpetada ilma dumpinguvastaseid meetmeid kehtestamata,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Ainus artikkel

Käesolevaga lõpetatakse dumpinguvastane menetlus, mis algatati selliste Hiina Rahvavabariigist ja Indiast pärit tugevdatud ninatsiga jalatsite impordi suhtes, millel on kummist või plastist pealsed (v.a veekindlad kummist või plastist välistaldade ja pealsetega jalatsid, v.a õmmeldud kinnitusviisiga, neet-, nael-, kruvi- või tikk-kinnituse vms tallakinnitusega) või nahast või plastnahast pealsed ja mida tavaliselt deklareeritakse CN-koodide 6402 30 00, 6403 40 00, ex 6402 19 00, ex 6402 91 00, ex 6402 99 10, ex 6402 99 31, ex 6402 99 39, ex 6402 99 50, ex 6402 99 91, ex 6402 99 93, ex 6402 99 96, ex 6402 99 98, ex 6403 19 00, ex 6403 30 00, ex 6403 51 11, ex 6403 51 15, ex 6403 51 19, ex 6403 51 91, ex 6403 51 95, ex 6403 51 99, ex 6403 59 11, ex 6403 59 31, ex 6403 59 35, ex 6403 59 39, ex 6403 59 50, ex 6403 59 91, ex 6403 59 95, ex 6403 59 99, ex 6403 91 11, ex 6403 91 13, ex 6403 91 16, ex 6403 91 18, ex 6403 91 91, ex 6403 91 93, ex 6403 91 96, ex 6403 91 98, ex 6403 99 11, ex 6403 99 31, ex 6403 99 33, ex 6403 99 36, ex 6403 99 38, ex 6403 99 50, ex 6403 99 91, ex 6403 99 93, ex 6403 99 96, ex 6403 99 98, ex 6405 10 00, ex 6405 90 10 ja ex 6405 90 90 all.

Brüssel, 28. august 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Peter MANDELSON


(1)  EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2117/2005 (ELT L 340, 23.12.2005, lk 17).

(2)  ELT C 159, 30.6.2005, lk 7.


29.8.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 234/35


KOMISJONI SOOVITUS,

17. august 2006,

Fusarium-toksiinide vältimise ja vähendamise kohta teraviljas ja teraviljatoodetes

(EMPs kohaldatav tekst)

(2006/583/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 211 teist taanet,

ning arvestades järgmist:

(1)

Kooskõlas nõukogu 25. veebruari 1993. aasta direktiiviga 93/5/EMÜ (liikmesriikidelt komisjonile antava abi ja liikmesriikide koostöö kohta toidualaste küsimuste teaduslikul uurimisel) (1) lõpetati 2003. aasta septembris teaduskoostöö ülesanne 3.2.10 “Fusarium-toksiinide esinemist käsitlevate andmete kogumine toiduainetes ja ELi liikmesriikide kodanike poolt toiduga tarbitavate koguste hindamine”. (2)

Tulemused näitavad, et Euroopa Ühenduses on fusarium-toksiinid toiduahelas laialt levinud. Peamisteks fusarium-toksiinide allikateks toidu tarbimisel on teraviljatooted, eelkõige nisust ja maisist valmistatud tooted. Kui kogu elanikkonna ja täiskasvanute rühmas jääb fusarium-toksiinide tarbimine toiduga sageli alla poole vastavast lubatud päevasest tarbitavast kogusest, siis riskirühmades, näiteks imikud ja väikelapsed, on tarbitav hulk nimetatud lubatud päevase tarbitava koguse lähedane või mõnel juhul isegi ületab selle.

(2)

Deoksünivalenooli tarbimine toiduga väikelaste ja noorte puhul on lähedane lubatud päevasele tarbitavale kogusele. Zearalenooni puhul tuleb tähelepanu pöörata ülesandes määratlemata elanikkonna rühmadele, kes tarbivad korrapäraselt suurtes kogustes tooteid, mille zearalenooniga saastumise esinemissagedus on suur. Fumonisiini puhul näitasid 2003. aasta viljakoristuse seireandmed, et mais ja maisitooted võivad olla väga tugevalt fumonisiinidega saastunud.

(3)

Komisjoni 8. märtsi 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 466/2001, (millega sätestatakse teatavate saasteainete piirnormid toiduainetes), (3) sätestatakse deoksünivalenooli ja zearalenooni piirnormid ning alates 2007. aastast on nõutud fumonisiinide ja T-2 ja HT-2 toksiinide piirnormide sätestamine teraviljas ja teraviljatoodetes.

(4)

Fusarium-toksiinidele sätestatud piirnormid teraviljas ja teraviljatoodetes võtavad arvesse tehtud toksikoloogilist hinnangut, kokkupuute ulatuse hindamise tulemust ja selliste piirnormide realiseeritavust. Tuleb siiski tunnistada, et on vaja teha kõik võimalik, et veelgi vähendada fusarium-toksiinide sisaldust teraviljas ja teraviljatoodetes.

(5)

Sööda osas soovitatakse komisjoni 17. augusti 2006. aasta soovituses 2006/576/EÜ (desoksünivalenooli, zearalenooni, ohratoksiin A, T-2 toksiini ja HT-2 toksiini ja fumonisiinide esinemise kohta loomasöödaks ette nähtud toodetes) (4) suurendada seiret fusarium-toksiinide esinemise osas loomasöödaks ja segasöödaks ette nähtud teraviljas ja teraviljatoodetes ning nähakse ette soovituslikud sisaldused loomasöödaks ja segasöödaks ette nähtud teravilja ja teraviljatoodete vastuvõetavuse hindamiseks.

(6)

Fusarium-toksiinide esinemine loomasöödas võib põhjustada toksilist mõju kõikidele loomaliikidele, kahjustades loomade tervist, kuigi erinevate loomaliikide tundlikus on erinev. Selleks et kaitsta loomade tervist ja vältida kahjulikke mõjusid loomakasvatuses, on samuti oluline võimalikult palju vältida ja vähendada fusarium-toksiinide esinemist loomasöödaks ette nähtud teraviljas ja teraviljatoodetes.

(7)

Seetõttu tuleks innustada teravilja tootjaid kasutama head põllumajandustava, et vältida ja vähendada teravilja saastumist fusarium-toksiinidega, ning seda tuleks saavutada kogu ühenduses ühtmoodi rakendatavate põhimõtete abil. Käesolevas soovituses sätestatud põhimõtete täielik rakendamine peaks veelgi vähendama saastatuse taset.

(8)

Nende põhimõtete puhul võetakse arvesse Codex Alimentariuse komisjonis 2003. aastal vastu võetud “Tegevusjuhiseid teraviljade mükotoksiinidega saastumise vältimise ja vähendamise kohta, koos lisadega ohratoksiin A, zearalenooni, fumonisiinide ja trihhotetseenide kohta (CAC/RCP 51-2003)”,

SOOVITAB JÄRGMIST:

Liikmesriigid peaksid arvesse võtma teraviljatootjatele suunatud meetmete vastuvõtmisel käesoleva soovituse lisas sätestatud ühtseid põhimõtteid, selleks et kontrollida ja ohjeldada teravilja saastumist fusarium-toksiinidega.

Brüssel, 17. august 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU


(1)  EÜT L 52, 4.3.1993, lk 18. Direktiivi on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

(2)  Aruandega saab tutvuda komisjoni tervishoiu ja tarbijakaitse peadirektoraadi veebilehel: http://ec.europa.eu/food/fs/scoop/task3210.pdf

(3)  EÜT L 77, 16.3.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 199/2006 (ELT L 32, 4.2.2006, lk 34).

(4)  ELT L 229, 23.8.2006, lk 7.


LISA

TERAVILJADE FUSARIUM-TOKSIINIDEGA SAASTUMISE VÄLTIMISE JA VÄHENDAMISE PÕHIMÕTTED

SISSEJUHATUS

1.

Mitmed Fusarium-seened, mis on mullas tavalised, võivad toota erinevaid trihhotetseenide klassi kuuluvaid mükotoksiine, nagu deoksünivalenool (DON), nivalenool (NIV), T-2 ja HT-2 toksiinid, ning muid toksiine, nagu zearalenoon ja fumonisiinid B1 ja B2. Fusarium-seeni on tavaliselt leitud Ameerika, Euroopa ja Aasia parasvöötmes kasvatatud teraviljast. Mitmed toksiine tootvad Fusarium-seened on võimelised erineval määral tootma kahte või mitut toksiini.

2.

Kuna käesoleval ajal ei suudeta veel täielikult kõrvaldada mükotoksiinidega saastatud toiduaineid, on eesmärgiks vähendada nende toksiinide esinemist hea põllumajandusliku tava abil. Kõnealuste fusarium-toksiinide vältimise ja vähendamise põhimõtete eesmärgiks on anda kõigile liikmesriikidele ühtsed suunised, mida nad saaksid arvesse võtta nende mükotoksiinidega saastumise kontrollimisel ja ohjeldamisel. Selleks et need põhimõtted oleksid tõhusad, peavad liikmesriikide tootjad enne nende põhimõtete rakendamist arvestama kohalikku saagikust, kliimat ja põllumajanduslikku tegevust. On oluline, et tootjad mõistaksid, et hea põllumajanduslik tava on esmatähtis teraviljade fusarium-toksiinidega saastumise kontrollimiseks, millele järgneb hea tootmistava rakendamine töötlemisel, ladustamisel ja teravilja jaotamisel toiduks ja loomasöödaks. Üldistest põhimõtetest lähtuva riiklike tegevusjuhiste koostamine, mille puhul koostatakse erijuhised üksikute teraviljaliikide kohta, parandab põhimõtete rakendatavust, eelkõige sellise teravilja puhul nagu mais.

3.

Need põhimõtted kirjeldavad tegureid, mis soodustavad teraviljade nakatumist, hallitusseente paljunemist ja toksiinide moodustumist ning nende tegurite kontrollimeetodeid farmi tasandil. Tuleb rõhutada, et konkreetse teravilja külvistrateegia ning koristuseelne ja koristusjärgne strateegia sõltub valdavalt klimaatilistest tingimustest, võttes arvesse kohalikku saagikust ning riigi või piirkonna hetkel toimivaid tootmistavasid. Seetõttu peaksid kõik turustusahelas osalevad tootjad korrapäraselt tegema riskihinnanguid, et määrata rakendatavate meetmete ulatus fusarium-toksiinidega saastumise vältimiseks või vähendamiseks.

Sellised hinnangud on eriti asjakohased selliste kasvatatavate teravilja sortide puhul nagu nisu või mais. Nakatumise teed ja toksiinide moodustumise dünaamika on erinevate teraviljade puhul erinevad ning neid mõjutavad põllumajanduslikud tegurid. Kõrge riskiga on viljavaheldussüsteemid, milles üks külvikord on mais. Nisu ja muud teraviljad, mida kasvatatakse neis süsteemides või selliste kultuuride läheduses, tuleb samuti hoolikalt käidelda ja kontrollida.

4.

Teravilja saastumine fusarium-toksiinidega võib olla tingitud mitmetest teguritest. Hea tavaga ei saa mõjutada kõiki selliseid tegureid, nagu näiteks ilmastikutingimusi. Pealegi ei ole kõik tegurid ühesuguse tähtsusega ning ka tegurite omavaheline mõju võib põhjustada saastumist fusarium-toksiinidega. Seetõttu on oluline võtta vastu integreeritud lähenemine, mis käsitleks mõistlikul viisil kõiki võimalikke riskitegureid. Eelkõige tuleb vältida erinevate riskitegurite kuhjumist, võttes arvesse nende omavahelisi võimalikke mõjusid.

Samuti on väga oluline, et teatataks eelnevate aastate kogemustest Fusarium-seente ja toksiinide vältimise ja moodustumise osas, nii et neid kogemusi saaks kasutada rakendatavate meetmete määramisel järgnevateks aastateks Fusarium’ide vältimiseks.

Peavad olema kindlaksmääratud menetlused, et teravilja, mis võib ohustada inimeste ja/või loomade tervist, käsitletaks õigesti eraldamise, parandamise, tagasivõtmise ja kasutuse ümbersuunamisel.

5.

Allpool sätestatud põhimõtted käsitlevad fusarium-toksiinide kontrollimise peamisi tegureid põllul. Kõige olulisemad tegurid on külvikord, mulla hooldus, sordi või hübriidi valik ja fungitsiidide õige kasutamine.

HEA PÕLLUMAJANDUSTAVA PUHUL ARVESSE VÕETAVAD RISKITEGURID

KÜLVIKORD

6.

Külvikord on üldiselt tõhus viis saastumise vähendamiseks, sõltuvalt seene liigist ja kultuurist. Eriti tõhus on see meetod taliviljade saastumise vähendamiseks. Külvikordade puhul tuleb põllul nakkusallikate vähendamiseks kasvatada peale kõrreliste teisi kultuure, nagu kartul, suhkrupeet, ristikhein, lutsern või köögiviljad, mis ei ole teravilju nakatavate Fusarium’i liikide peremeestaimedeks. Väikseteralist teravilja, nagu näiteks nisu, võib järjestikku külvata vaid siis, kui on tehtud Fusarium’itega nakatumise osas riskihinnang.

Eelmise kultuuri ja mullaharimise vahel leitud olulisi omavahelisi seoseid, mis näitavad peremeestaime koristusjääkide olulisust punakaste tekitajate elutsüklis. Kui Fusarium spp. peremeestaimede, nagu maisi või teraviljade järel kasvatati nisu, siis olid deoksünivalenooli tasemed kõrgemad. Eriti suuri deoksünivalenooli kontsentratsioone leiti, kui eelnev kultuur oli mais, kuna mais on potentsiaalse deoksünivalenooli tootja Fusarium graminearum’i alternatiivne peremeestaim. Kuid deoksünivalenooli tase nisus oli märgatavalt madalam siis, kui põldu oli pärast Fusarium’i peremeestaime kasvatamist küntud, võrreldes sellega, kui nisu külvati minimaalselt haritud põllule pärast Fusarium’i peremeestaime kasvatamist.

SORDI/HÜBRIIDI VALIK

7.

Tuleb valida sellised hübriidid või sordid, mis on kohaliku pinnase, klimaatiliste tingimuste jaoks kõige sobivamad ja tavaliselt kasutatakse põllumajanduslikus tegevuses. See vähendab taimede stressi ning vastuvõtlikkust seennakkuse suhtes. Külvata tuleks vaid neid sorte, mis on liikmesriigis või selle liikmesriigi konkreetses piirkonnas soovitatud. Niipalju kui võimalik, tuleks kasvatada seene- ja putukatekindlaks aretatud seemnesorte. Sordi valik Fusarium’i nakkusele vastupidavuse suhtes tuleb samuti teha nakkusohust lähtuvalt.

TAIMEKASVATUSE PLANEERIMINE

8.

Võimaluse korral tuleks taimekasvatust planeerida nii, et välditaks selliseid klimaatilisi tingimusi, mis pikendavad teravilja küpsemisaega põllul enne saagikoristust. Põua põhjustatud stressi tuleb samuti pidada Fusarium’i nakkuse riskiteguriks.

9.

Tuleb vältida taimede liiga tihedat külvi, hoides kasvatatavate taimeliikide/sortide puhul soovitatud rea- ja taimevahet. Teavet taimevahede kohta võib saada seemnefirmadelt.

MULLA JA TAIMIKU HOOLDUS

10.

Maa harimisel tuleb pöörata tähelepanu erosiooniohule ja heale maa hooldusele. Igasugune maaharimine, mille tagajärjel nakatunud taimejäänused kõrvaldatakse, hävitatakse või maetakse, nagu näiteks ümberkündmine, vähendab tõenäoliselt järgmiste kultuuride nakkusallikaid Fusarium’ite suhtes. Maad tuleks harida nii, et muld või külvipind jääks jämedakoeliseks, mis soodustab vee maasse imbumist ja vähendab mulla ja selles olevate toitainete erosiooni. Kui maaharimiseks tahetakse kasutada kündmist, siis on külvikorras selleks kõige sobivam aeg kahe Fusarium’ile vastuvõtliku kultuuri kasvatamise vahel. Vaata ka punkt 7.

11.

Kui võimalik, tuleks külvipind iga uue kultuuri jaoks ette valmistada ümberkündmise teel või eemaldades vanad seemnepead, varred ja muud koristusjäägid, mis on või võivad olla mükotoksiine tootvate hallitusseente kasvu substraatideks. Erosioonitundlikes piirkondades võib pinnase säilitamise nimel olla vajalik kasutada konserveerivat harimisviisi. Viimasel juhul tuleb erilist tähelepanu pöörata koristusjääkidele, millest võib järgmiste kultuuride jaoks saada Fusarium’ide nakkusallikas: eelneva kultuuri koristuse käigus või koristuse järel tuleb need koristusjäägid võimalikult peeneks peenestada ning mulda sisestada, et hõlbustada nende lagunemist (multšimine).

12.

Võimaluse korral tuleks vältida taimede stressi. Stressi võivad põhjustada mitmed tegurid, kaasa arvatud põud, külm, toitainete puudus ja kasutatud ainete kõrvaltoime. Taimestressi vältimise meetmete rakendamisel, nagu näiteks niisutamisel, tuleb vähendada hilisemat seennakkuse ohtu, näiteks vältida vihmutamist taimede õitsemise ajal. Niisutamine on mõnedes kasvuolukordades hindamatu meetod taimestressi vähendamiseks. Optimaalne väetamine on oluline, et vältida taimedel toitainete puudust, mis võib soodustada Fusarium-seentega nakatumist, ning samuti aitab see vähendada teravilja lamandumist. Väetamisel tuleb lähtuda piirkonnast ja konkreetsest kultuurist.

13.

Ei ole tõendeid selle kohta, et putukatõrje avaldaks teraviljade punakastele mingit mõju. Siiski võib putukatõrje maisi puhul vähendada Fusarium’ite põhjustatud tõlvikute mädanemist ning selle tulemusel ka fumonisiini sisaldust maisis. Seemnete puhtimine fungitsiididega on tõhus mitmete seemnetest ja mullast lähtuvate roostehaiguste ja seemnemädanike vastu. Võimaluse korral tuleb kasutada ennetusmeetmeid seennakkuste ja putukakahjustuste vähendamiseks taimikul ning vajaduse korral võib toksiliste tüvedega Fusarium-seente tõrjeks kasutada heaks kiidetud ja registreeritud insektitsiide ja fungitsiide vastavalt tootja juhendile. Asjakohane on kasutada integreeritud või ökoloogilisi kahjuritõrjeprogramme, kus ei kasutata pestitsiide. Tuleb rõhutada, et õigeaegne fungitsiididega pritsimine on väga oluline seente infestatsiooni kontrollimisel ja et pritsimise aeg peaks põhinema meteoroloogilisel teabel ja/või taimiku vaatlusel. Nakatumine toimub tavaliselt õitsemise ajal, mis tähendab, et võivad tekkida mükotoksiinid. Kui hiljem leitakse teraviljast seennakkust ja mükotoksiine, siis peab teravilja töötlus, segamine ja kasutamine olema sellele vastav.

14.

Fusarium’i liike on avastatud paljudelt kõrrelistelt ja laialehistelt umbrohtudelt ning on leitud, et tiheda umbrohu korral suureneb Fusarium’iga nakatumine. Umbrohutõrjet tuleb teha mehaaniliselt või mürgitades registreeritud herbitsiididega või kasutades teisi ohutuid ja sobivaid umbrohutõrje meetodeid.

15.

Andmed on näidanud, et lamandumine avaldab märkimisväärset mõju fusarium-toksiinide sisaldusele teraviljas. Seetõttu tuleks koristusel vältida lamandunud teravilja, eriti kui see on märg ja esimesed märgid idanemisest on nähtavad. Teravilja lamandumist saab vältida külvitiheduse reguleerimisega, mõistliku väetamisega ja vajaduse korral taimekasvuregulaatorite kasutamisega. Vältida tuleb ülemäärast viljakõrre pikkuse vähendamist taimekasvuregulaatorite kasutamisel.

SAAGIKORISTUS

16.

Võimaluse korral tuleks kindlaks teha ohuolukorrad, kasutades ilmajaamade ja haiguste seire andmeid. Enne saagikoristust tuleb hinnata teravilja kvaliteeti, võttes arvesse kohapealse esindusliku proovivõtu ja kiiranalüüsi piiratust. Võimaluse korral tuleb eraldada sellised põlluosad, nagu näiteks lamandunud teraviljaga osad, mille kohta on teada või on kahtlus, et selles on kõrge Fusarium’iga saastumise tase. Võimaluse korral tuleks vili sorteerida nii turustuskvaliteedi alusel, nagu näiteks leivavili või loomasöödaks minev vili, kui ka põllult tulemise kvaliteedi järgi, nagu näiteks lamandunud, niiske, puhas või kuiv.

17.

Võimaluse korral tuleks alati teravilja koristada sobiva tera niiskusesisaldusega. Hiljem koristatud teravili võib juba olla nakatunud Fusarium’iga ning mükotoksiinide tase võib teraviljas märkimisväärselt tõusta. Tuleb tagada, et kõik viljakuivatamise vahendid oleksid õigel ajal töökorras selleks puhuks, kui vilja ei ole võimalik koristada ideaalse niiskusesisaldusega.

18.

Enne koristuse algust tuleb veenduda, et kõik koristamiseks ja ladustamiseks vajalikud seadmed oleksid töökorras. Masinate rikked sel kriitilisel perioodil võivad põhjustada teravilja kvaliteedi langust ja soodustada mükotoksiinide moodustumist. Tähtsamad varuosad peavad farmis olemas olema, et remondi tõttu kaotatud aeg oleks minimaalne. Tuleb veenduda, et niiskuse mõõtmise seadmed oleksid olemas ja kalibreeritud.

19.

Nii palju kui võimalik tuleb koristamise ajal vältida tera mehaanilist vigastamist ja kokkupuudet mullaga. Väikesed krimpsus terad võivad sisaldada rohkem mükotoksiine kui normaalsed terved terad. Krimpsus terade kõrvaldamine kombaini õige seadistusega või sorteerimisel pärast koristust, kus eemaldatakse kahjustatud terad ja muud võõraskehad, võib aidata vähendada mükotoksiinide sisaldust. Mõnede puhastussüsteemidega, nagu näiteks tuulamismasinaga, saab eraldada mõned nakatunud terad, kuid nakkussümptomiteta terasid ei saa tavapäraste puhastusmeetoditega eemaldada.

KUIVATAMINE

20.

Kohe koristusel või vahetult pärast koristust tuleb määrata teravilja niiskusesisaldus. Niiskuse mõõtmiseks võetud proovid peavad olema võimalikult esinduslikud. Vajaduse korral tuleb teravili võimalikult kiiresti kuivatada ladustamiseks soovitatud niiskusesisalduseni. Kuivatamist vajava teravilja koristamisel, eelkõige maisi puhul, peab koristamise ja kuivatamise vaheline periood olema võimalikult lühike. Seetõttu tuleb sellistel juhtudel koristamist kavandada vastavalt kuivatite võimsusele.

21.

Teravilja tuleks kuivatada nii, et niiskusesisaldus oleks hallitusseente kasvu soodustavast niiskusesisaldusest väiksem. Vee aktiivsus alla 0,65 vastab tavaliselt niiskusesisaldusele alla 15 %. Täpsemad juhised niiskusesisalduse kohta tuleks sätestada riiklikes õigusaktides, võttes arvesse kohalikke ladustamistingimusi. See on vajalik mitmete värskel teraviljal esinevate seeneliikide kasvu vältimiseks.

22.

Kui niisket vilja ladustatakse enne kuivatamist, võivad mõne päeva jooksul hallitusseened kasvama hakata ning sellega võib kaasneda isekuumenemine. Teravilja tuleks kuivatada nii, et viljateri vigastatakse võimalikult vähe. Värskelt koristatud märja teravilja kuhjas seismise periood enne kuivatamist või puhastamist peab olema võimalikult lühike, et vähendada seente kasvu ohtu. Enne kuivatamist tuleb märga teravilja õhutada, et vältida selle ülekuumenemist. Erineva saastumisohuga teravilja partiisid ei tohiks omavahel segada.

23.

Niiskusesisalduse kõikumise vähendamiseks partiis võib teravilja pärast kuivatamist viia teise hoonesse või silohoidlasse.

LADUSTAMINE

24.

Kottidesse pandud teravilja puhul tuleb tagada, et kotid oleksid puhtad, kuivad ning laotud tõstealustele, või tuleb kottide ja põranda vahele laotada vett mitte läbi laskev kiht.

25.

Kus võimalik, tuleb teravilja õhutada hoidlas ringleva õhuga, et kogu hoidlas säiliks õige ja ühtlane temperatuur. Ladustamisperioodil tuleb korrapäraste ajavahemike järel kontrollida teravilja niiskusesisaldust ja temperatuuri. Lõhna järgi võib aru saada, et vili kuumeneb, eriti kui hoidla on kinnine.

26.

Ladustamise ajal tuleb kindlate ajavahemike järel mõõta teravilja temperatuuri. Temperatuuri tõus võib osutada mikroobide kasvule ja/või putukate infestatsioonile. Ilmselt nakatunud osad tuleb teraviljast eraldada ja saata proovid analüüside tegemiseks. Pärast nakatunud osade eraldamist tuleb ülejäänud teravilja õhutada ja hoida madalamal temperatuuril. Nakatunud vilja ei tohi kasutada toidu ega sööda tootmisel.

27.

Hoidlates tuleb kasutada head majapidamistava, et vähendada putukate ja seente esinemist. See võib hõlmata ka sobivate registreeritud insektitsiidide ja fungitsiidide või sobivate alternatiivsete meetodite kasutamist. Valida tuleb ainult selliseid kemikaale, mis ei ole häirivad ega kahjusta teravilja olenevalt selle kasutuseesmärgist ning kemikaalide kasutamine peab olema rangelt piiratud.

28.

Sobivate heakskiidetud säilitusainete kasutamine, näiteks orgaaniliste hapete nagu propioonhape, võib söödateravilja puhul kasulik olla. Propioonhappel ja tema sooladel on fungistaatiline toime ning neid kasutatakse mõnikord niiske teravilja koristusjärgsel säilitamisel farmis, et vältida kuumenemist ja hallituse teket enne töötlemist. Neid vahendeid tuleb pritsida õigeaegselt ja õigete vahenditega, et tagada ühtlane jaotus kogu töödeldava teravilja partii ulatuses ning samas tuleb tagada ka pritsija ohutus. Kui teravilja on töödeldud pärast niiskena säilitamist, ei taga säilitusainetega pritsimine seda, et teravili ei ole saastunud.

TRANSPORT HOIDLAST

29.

Transpordikonteinerid peavad olema kuivad ning neis ei tohi olla nähtavaid seeni, putukaid ega muid saastunud materjale. Kui vaja, peab konteinereid enne kasutamist ja korduvkasutamist puhastama ja desinfitseerima ning nad peavad olema sobilikud ettenähtud kauba jaoks. Selleks võib kasutada registreeritud fumigante ja insektitsiide. Tühjendamisel tuleb konteinerid kaubast täielikult tühjendada ja vajaduse korral puhastada.

30.

Teravilja transportimisel tuleb teravilja kaitsta lisaniiskuse eest, kasutades kaetud või õhukindlaid konteinereid või presentkatteid. Tuleb vältida temperatuuri kõikumisi ja selliseid toiminguid, mis võivad põhjustada niiskuse kondenseerumist teraviljal, mille tagajärjel võib niiskuse hulk suureneda ja põhjustada seente kasvu ja mükotoksiinide moodustumist.

31.

Transpordil tuleb vältida putukate, lindude ja näriliste infestatsiooni, kasutades putuka- ja närilistekindlaid konteinereid ja teisi sobivaid meetodeid ning tehes vajaduse korral keemilist tõrjet putukate ja näriliste tõrjevahenditega, kui need on kasutamiseks sobilikud ja heaks kiidetud teraviljade puhul.


29.8.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 234/41


KOMISJONI OTSUS,

25. august 2006,

millega liikmesriikidel lubatakse pikendada uue toimeaine beflubutamiidi ajutisi kasutuslube

(teatavaks tehtud numbri K(2006) 3806 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2006/584/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiivi 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turuleviimise kohta, (1) eriti selle artikli 8 lõike 1 neljandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Kooskõlas direktiivi 91/414/EMÜ artikli 6 lõikega 2 esitas UBE Europe GmbH 1998. aasta märtsis Saksamaale taotluse toimeaine beflubutamiidi (endised nimed: UBH 820, UR 50601) lisamiseks direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse. Komisjoni otsusega 2000/784/EÜ (2) kinnitati, et toimik oli täielik ja seda võis käsitada põhimõtteliselt vastavana kõnealuse direktiivi II ja III lisas loetletud andmete ja teabega seotud nõuetele.

(2)

Toimiku täielikuks tunnistamine oli vajalik, et võimaldada selle üksikasjalikku läbivaatamist ja et liikmesriigid saaksid anda kuni kolmeks aastaks ajutisi lube asjaomast toimeainet sisaldavate taimekaitsevahendite kasutamiseks, täites samas direktiivi 91/414/EMÜ artikli 8 lõikes 1 sätestatud tingimusi ja eelkõige tingimust, et toimeainet ja taimekaitsevahendit hinnatakse üksikasjalikult, arvestades kõnealuse direktiiviga sätestatud nõudeid.

(3)

Kõnealuse toimeaine mõju inimese tervisele ja keskkonnale taotleja poolt kavandatud kasutusviiside puhul on hinnatud vastavalt direktiivi 91/414/EMÜ artikli 6 lõigetele 2 ja 4. Referentliikmesriik esitas hindamisaruande projekti komisjonile 3. augustil 2002.

(4)

Kui referentliikmesriik oli esitanud hindamisaruande projekti, oli vaja nõuda taotlejalt täiendavat teavet, lasta referentliikmesriigil seda teavet uurida ja esitada oma hinnang. Seetõttu ei ole toimiku läbivaatamine veel lõppenud ja hindamist ei ole võimalik lõpetada direktiiviga 91/414/EMÜ ettenähtud aja jooksul.

(5)

Kuna senise hindamisega ei ole leitud põhjust otseseks muretsemiseks, tuleks liikmesriikidele anda võimalus pikendada nimetatud toimeainet sisaldavate taimekaitsevahendite ajutisi kasutuslube veel 24 kuuks vastavalt direktiivi 91/414/EMÜ artikli 8 sätetele, et jätkata toimiku uurimist. Võib eeldada, et hindamis- ja otsustamisprotsess, mis on vajalik beflubutamiidi I lisasse kandmise otsuse tegemiseks, lõpetatakse lähema 24 kuu jooksul.

(6)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Liikmesriigid võivad pikendada beflubutamiidi sisaldavate taimekaitsevahendite ajutisi kasutuslube veel kuni 24 kuuks alates käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäevast.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 25. august 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU


(1)  EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2006/64/EÜ (ELT L 206, 27.7.2006, lk 107).

(2)  EÜT L 311, 12.12.2000, lk 47.


Parandused

29.8.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 234/43


Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/89/EÜ (millega muudetakse direktiivi 2000/13/EÜ toidu koostisosi puudutavate andmete osas) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 308, 25. november 2003 )

(Eestikeelne eriväljaanne 2004, 15. Keskkond, tarbija- ja tervisekaitse, 07. köide, lk 661)

Leheküljel 662 artikli 1 lõike 1 punkti d alapunkt i

“ “—

kui puuvilju, köögivilju või seeni, millest ükski ei ole kaalult olulisel määral ülekaalus ja mille vahekord võib muutuda, kasutatakse toidu koostises seguna, võib need koostisosade loetelus kanda ühiselt märke “puuviljad”, “köögiviljad” või “seened” alla, lisades selle järele fraasi “erinevas vahekorras” ja vahetult selle järele kasutatud puu-, köögivilja või seente loetelu; sellistel juhtudel peab segu vastavalt esimesele lõigule olema koostisosade loetelus ära märgitud vastavalt kasutatud puuvilja, köögivilja või seente kogumassile,”;”

asendatakse järgmisega:

“ “—

kui puuvilju, marju, köögivilju või seeni, millest ükski ei ole kaalult olulisel määral ülekaalus ja mille vahekord võib muutuda, kasutatakse toidu koostises seguna, võib need koostisosade loetelus kanda ühiselt märke “puuviljad”, “marjad”, “köögiviljad” või “seened” alla, lisades selle järele fraasi “muutuvas suhtes” ja vahetult selle järele kasutatud puu-, köögivilja, marja või seente loetelu; sellistel juhtudel peab segu vastavalt esimesele lõigule olema koostisosade loetelus ära märgitud vastavalt kasutatud puuvilja, marja, köögivilja või seente kogumassile,”;”