8.8.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 217/1

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1195/2006,

18. juuli 2006,

millega muudetakse IV lisa Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse määrust (EÜ) nr 850/2004, (1) eriti selle artikli 7 lõike 4 punkti a ja artikli 14 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjon on viinud läbi uuringu määruses (EÜ) nr 850/2004 sisalduvate jäätmeid käsitlevate sätete rakendamise kohta.

(2)	Püsivate orgaaniliste saasteainete lagunemist või pöördumatut muundumist arvestades peetakse määruse (EÜ) nr 850/2004 IV lisas esitatud kontsentratsioonipiire inimeste tervise ja keskkonna tõhusa kaitse tagamiseks kõige sobivamaks.

(3)

Toksafeeni puhul, mis kujutab endast enam kui 670 aine segu, ei ole üldkontsentratsiooni määramiseks sobivat üldtunnustatud analüütilist meetodit. Samas ei leitud eespool nimetatud uuringuga Euroopa Liidus mingeid toksafeeni varusid ega ka selliseid varusid, mis sisaldaksid toksafeeni või oleksid sellega saastatud. Lisaks sellele näitab kõnealune uuring, et kui jäätmetes oli püsivaid orgaanilisi pestitsiidseid saasteaineid, oli nende kontsentratsioon soovitatavast kontsentratsioonipiirist tavaliselt kõrgem. Esialgu võib teha järelduse, et toksafeeni määramise praegused analüütilised meetodid on käesoleva määruse seisukohast piisavalt head.

(4)

Polüklooritud dibensodioksiinide ja dibensofuraanide (PCDD/PCDFid) kontsentratsioonipiir väljendatakse toksilisuse ekvivalentkontsentratsioonina (TEQ), kasutades Maailma Terviseorganisatsiooni toksilisuse ekvivalentfaktoreid (TEFid), mis avaldati 1998. aastal. Polüklooritud bifenüülide arvessevõtmiseks TEQs on andmeid liiga vähe.

(5)

Heksaklorotsükloheksaan (HCH) on eri isomeeride segu tehniline nimetus. Nende täielik analüüs nõuaks ebaproportsionaalselt suuri jõupingutusi. Toksikoloogiliselt olulised on üksnes α-HCH, β-HCH ja γ-HCH. Seetõttu kehtib kontsentratsioonipiir üksnes nende kohta. Enamik müügilolevaid standardsegusid kõnealuse ühendiklassi analüütiliseks määramiseks on ette nähtud üksnes nende isomeeride määramiseks.

(6)	Määrust (EÜ) nr 850/2004 tuleks seepärast vastavalt muuta.

(7)	Määruse (EÜ) nr 850/2004 artikli 17 lõikes 1 ettenähtud komitee, kellega konsulteeriti 25. jaanuaril 2006. aastal, ei ole pärast seda oma arvamust käesolevas määruses sätestatud meetmete kohta kõnealuse määruse artikli 17 lõikes 2 sätestatud korras esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 850/2004 IV lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. juuli 2006

Nõukogu nimel

eesistuja

J. KORKEAOJA

(1) ELT L 158, 30.4.2004, lk 7.

LISA

“IV LISA

Artiklis 7 esitatud jäätmekäitlussätete alla kuuluvate ainete loend

Aine	CASi nr	EÜ nr	Artikli 7 lõike 4 punktis a viidatud kontsentratsioonipiir
Aldriin	309-00-2	206-215-8	50 mg/kg
Klordaan	57-74-9	200-349-0	50 mg/kg
Dieldriin	60-57-1	200-484-5	50 mg/kg
Endriin	72-20-8	200-775-7	50 mg/kg
Heptakloor	76-44-8	200-962-3	50 mg/kg
Heksaklorobenseen	118-74-1	200-273-9	50 mg/kg
Mireks	2385-85-5	219-196-6	50 mg/kg
Toksafeen	8001-35-2	232-283-3	50 mg/kg
Polüklorobifenüülid (PCBd)	1336-36-3 ja muud	215-648-1	50 mg/kg (1)
DDT (1,1,1-trikloro-2,2-bis(4-klorofenüül)etaan)	50-29-3	200-024-3	50 mg/kg
Klordekoon	143-50-0	205-601-3	50 mg/kg
Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid (PCDD/PCDF)			15 μg/kg (2)
α-, β- ja γ-HCH summa	58-89-9, 319-84-6, 319-85-7	206-270-8, 206-271-3 ja 200-401-2	50 mg/kg
Heksabromobifenüül	36355-01-8	252-994-2	50 mg/kg

(1) Vajaduse korral rakendatakse arvutusmeetodit, mis on esitatud Euroopa standardites EN 12766-1 ja EN 12766-2.

(2) PCDD ja PCDFi kontsentratsioonipiiride arvutamisel kasutatakse järgmisi toksilisuse ekvivalentfaktoreid (TEFe):

	TEF
PCDD
2,3,7,8-TeCDD	1
1,2,3,7,8-PeCDD	1
1,2,3,4,7,8-HxCDD	0,1
1,2,3,6,7,8-HxCDD	0,1
1,2,3,7,8,9-HxCDD	0,1
1,2,3,4,6,7,8-HpCDD	0,01
OCDD	0,0001
PCDF
2,3,7,8-TeCDF	0,1
1,2,3,7,8-PeCDF	0,05
2,3,4,7,8-PeCDF	0,5
1,2,3,4,7,8-HxCDF	0,1
1,2,3,6,7,8-HxCDF	0,1
1,2,3,7,8,9-HxCDF	0,1
2,3,4,6,7,8-HxCDF	0,1
1,2,3,4,6,7,8-HpCDF	0,01
1,2,3,4,7,8,9-HpCDF	0,01
OCDF	0,0001”

8.8.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 217/4

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1196/2006,

7. august 2006,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)	Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 3223/94 artiklis 4 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 8. augustil 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 7. august 2006

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) EÜT L 337, 24.12.1994, lk 66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 386/2005 (ELT L 62, 9.3.2005, lk 3).

LISA

Komisjoni 7. augusti 2006. aasta määrusele, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	052	44,8
0702 00 00	999	44,8
0707 00 05	052	78,3
0707 00 05	999	78,3
0709 90 70	052	69,2
0709 90 70	999	69,2
0805 50 10	052	63,2
	388	73,4
	524	49,4
	528	42,0
	999	57,0
0806 10 10	052	100,5
	204	143,0
	220	164,3
	508	23,9
	999	107,9
0808 10 80	388	88,7
	400	91,6
	508	84,1
	512	85,2
	528	65,0
	720	81,3
	804	99,1
	999	85,0
0808 20 50	052	130,9
	388	96,1
	512	83,4
	528	73,7
	720	31,1
	804	186,4
	999	100,3
0809 20 95	052	215,8
	400	314,6
	404	365,2
	999	298,5
0809 30 10, 0809 30 90	052	136,0
0809 30 10, 0809 30 90	999	136,0
0809 40 05	068	110,8
	093	50,3
	098	53,9
	624	124,4
	999	84,9

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 750/2005 (ELT L 126, 19.5.2005, lk 12). Kood 999 tähistab “muud päritolu”.

8.8.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 217/8

NÕUKOGU DIREKTIIV 2006/67/EÜ,

24. juuli 2006,

millega liikmesriike kohustatakse säilitama toornafta ja/või naftatoodete miinimumvarusid

(kodifitseeritud versioon)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 100,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (2)

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu 20. detsembri 1968. aasta direktiivi 68/414/EMÜ, millega EMÜ liikmesriike kohustatakse säilitama toornafta ja/või naftatoodete miinimumvarusid, (3) on korduvalt oluliselt muudetud. (4) Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune direktiiv kodifitseerida.

(2)

Imporditud toornaftal ja naftatoodetel on järjest olulisem tähtsus ühenduse varustamisel energiaga. Isegi lühiajalised raskused, mille tõttu vähenevad selliste kolmandatest riikidest imporditud toodete tarned või tõuseb oluliselt nende hind rahvusvahelisel turul, võivad põhjustada tõsiseid häireid ühenduse majandustegevuses. Sel juhul peab ühendus suutma vältida või vähemalt leevendada kõiki kahjustavaid mõjusid.

(3)	Tarneraskused võivad tekkida ootamatult. Seetõttu on oluline võtta vajalikke meetmeid võimaliku puudujäägi korvamiseks.

(4)	Selleks on vaja suurendada toornafta ja naftatoodete varustuskindlust liikmesriikides, luues ja säilitades tähtsaimate naftatoodete miinimumvarusid.

(5)	Naftavarude korraldamine ei tohi takistada siseturu tõrgeteta toimimist.

(6)

Direktiivis 73/238/EMÜ (5) on nõukogu sätestanud asjakohased meetmed, sealhulgas naftavarude kasutamisega seonduvad meetmed, mida tuleb võtta juhul, kui tekivad raskused ühenduse varustamisel toornafta ja naftatoodetega; rahvusvahelist energiaprogrammi käsitleva kokkuleppega on liikmesriigid endale võtnud samalaadseid kohustusi.

(7)	Tarneraskuste tekkides peavad naftavarud olema liikmesriikidele kättesaadavad. Liikmesriikidel peab olema õigus ja võimalus kontrollida varude kasutamist, suunates need piirkondadesse, kus naftatarneid kõige enam vajatakse.

(8)	Varude hoidmist reguleeriv kord peab tagama nende olemasolu ning tarbijate juurdepääsu neile.

(9)	Varude hoidmist reguleeriv kord peab olema läbipaistev ning tagama varude hoidmise kohustuse õiglase ja mittediskrimineeriva jaotuse. Liikmesriigid võivad teavitada huvitatud pooli naftavarude hoidmise kuludest.

(10)

Varude hoidmise korraldamiseks võivad liikmesriigid sisse seada süsteemi, kus varude hoidmise kohustuse alla kuuluvate varude eest vastutab täielikult või osaliselt teatav varude hoidmisega tegelev organ või üksus. Võimalike ülejääkide hoidmise eest vastutavad naftatöötlusettevõtjad ja teised turul osalevad ettevõtjad. Varude hoidmise korra tõhusaks ja usaldusväärseks toimimiseks on vajalik valitsuse ja naftatööstuse koostöö.

(11)

Riigisisene tootmine aitab kaasa varustuskindluse tagamisele. Naftaturu arengust lähtudes võib naftavarude säilitamise kohustusest vabastada need liikmesriigid, kellel on oma naftatööstus. Subsidiaarsuse põhimõttest lähtudes võivad liikmesriigid vabastada ettevõtted varude säilitamise kohustusest nende toodete ulatuses, mida need ettevõtted toodavad oma riigist pärinevast toornaftast.

(12)	On asjakohane võtta kasutusele meetodid, mida ühendus ja liikmesriigid rahvusvaheliste kohustuste ja lepingute alusel juba rakendavad. Nafta tarbimisstruktuuris toimunud muutuste tagajärjel on rahvusvahelise lennuliikluse kütusevarud saanud selle tähtsaks osaks.

(13)	Tuleb kohandada ja lihtsustada naftavarusid käsitleva ühenduse statistilise aruandluse korda.

(14)

Naftavarusid võib põhimõtteliselt hoida kõikjal ühenduses. Sellepärast tuleks hõlbustada varude rajamist väljaspool riigi territooriumi. Otsused varude hoidmise kohta väljaspool riigi territooriumi peab vastu võtma asjaomase liikmesriigi valitsus, võttes arvesse riigi vajadusi ja varustuskindlust puudutavaid küsimusi. Mõne teise ettevõtja, organi või üksuse käsutuses olevate varude suhtes tuleb sätestada üksikasjalikud eeskirjad, mis tagavad nende kättesaadavuse nafta tarneraskuste korral.

(15)	Siseturu tõrgeteta toimimise tagamiseks tuleks soodustada liikmesriikidevahelisi miinimumvarude hoidmise lepinguid, et edendada teistes liikmesriikides asuvate hoidlate kasutamist. Otsuse sellise lepingu sõlmimise kohta teevad asjaomased liikmesriigid.

(16)	Tuleks tugevdada varude haldusjärelevalvet ning sisse seada tõhus järelevalve- ja kontrollisüsteem. Sellise kontrolli rakendamiseks on vaja sanktsioonide süsteemi.

(17)	Ühenduse julgeolekuvarude olukorrast tuleks nõukogu korrapäraselt teavitada.

(18)

Kuna võetava meetme eesmärki, nimelt nafta varustuskindluse kõrge taseme säilitamist ühenduses, kasutades usaldusväärseid ja läbipaistvaid liikmesriikide solidaarsusel rajanevaid mehhanisme ning järgides siseturgu ja konkurentsi käsitlevaid eeskirju, on parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(19)	Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud I lisa B-osas esitatud direktiivide riigisisesesse õigusesse ülevõtmise tähtaegadega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

1. Liikmesriigid võtavad vastu sellised õigus- või haldusnormid, mis on asjakohased selleks, et säilitada oma naftatoodete varud Euroopa Ühenduses pidevalt tasemel, mis iga artiklis 2 loetletud naftatoote kategooria osas vastab vähemalt üheksakümne päeva keskmisele päevasele sisetarbimisele eelmisel kalendriaastal, mida on nimetatud artikli 4 lõikes 2, kui artikli 10 sätetest ei tulene teisiti.

2. Selle osa sisetarbimisest, mis kaetakse vaadeldavas liikmesriigis endas toodetud naftaderivaatidega, võib kuni 25 % ulatuses nimetatud tarbimisest maha arvata. Mahaarvamisel saadud tulemuse riigisisese jaotamise kohta teeb otsuse asjaomane liikmesriik.

Artikkel 2

Sisetarbimise arvutamisel võetakse arvesse järgmisi tootekategooriaid:

a)	autobensiin ja lennukikütus (lennukibensiin ja reaktiivkütus);

b)	kerge kütteõli, diislikütus, petrool ja lennukipetrool;

c)	kütteõlid.

Meresõidukite punkrivarusid sisetarbimise arvutamisel arvesse ei võeta.

Artikkel 3

1. Vastavalt artiklile 1 säilitatavad varud peavad tarneraskuste tekkides olema täielikult liikmesriikidele kättesaadavad. Liikmesriigid peavad tagama, et neil on sellises olukorras seaduslik õigus varude kasutamist kontrollida.

Muudel juhtudel peavad liikmesriigid tagama nende varude olemasolu ja kättesaadavuse. Nad kehtestavad varude identifitseerimise, nende üle arvestuse pidamise ja kontrollimise korra.

2. Liikmesriigid peavad tagama, et varude hoidmist reguleeriv kord on õiglane ja mittediskrimineeriv.

Artiklile 1 vastavast varude säilitamisest tulenevad kulud jagatakse läbipaistvas korras. Sellega seoses võivad liikmesriigid vastu võtta meetmeid vajaliku teabe saamiseks artiklile 1 vastavast varude säilitamisest tulenevate kulude kohta ja selle edastamiseks huvitatud pooltele.

3. Lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuete täitmiseks võivad liikmesriigid otsustada, et varude hoidmise eest vastutab täielikult või osaliselt teatav varude hoidmisega tegelev organ või üksus.

Kaks või enam liikmesriiki võivad kasutada ühist varude hoidmisega tegelevat organit või üksust. Sel juhul vastutavad nad ühiselt käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste täitmise eest.

Artikkel 4

1. Liikmesriigid esitavad komisjonile vastavalt artikli 5 lõigetele 2 ja 3 ning artiklile 6 koostatud statistilise kokkuvõtte iga kuu lõpus olemasolevatest varudest, milles on määratletud nendele varudele vastav keskmise tarbimisega päevade arv eelneval kalendriaastal. See kokkuvõte tuleb esitada hiljemalt aruandekuule järgneva teise kuu 25. kuupäevaks.

2. Liikmesriigi varude hoidmise kohustus põhineb eelnenud kalendriaasta sisetarbimisel. Hiljemalt iga kalendriaasta 31. märtsiks peavad liikmesriigid oma varude hoidmise kohustuse ümber arvutama ja tagama uute kohustuste täitmise niipea kui võimalik, kuid hiljemalt iga aasta 31. juuliks.

3. Statistilises kokkuvõttes esitatakse lennukipetrooli varud eraldi artikli 2 punktis b osutatud kategoorias.

Artikkel 5

1. Vastavalt artiklile 1 hoitavaid varusid võib säilitada nii toornafta ja vahetoodete kui ka lõpptoodete kujul.

2. Statistilises kokkuvõttes arvestatakse iga kuu lõpus

a)	olemasolevat valmistoodangut vastavalt selle tegelikule kaalule;

toornaftat ja vahetooteid järgmiselt:

i)	kõik tootekategooriad vastavalt kogustele, mis on saadud asjaomase liikmesriigi naftatöötlusettevõtjatelt eelmise kalendriaasta jooksul;

ii)	asjaomase liikmesriigi naftatöötlusettevõtjate jooksva aasta tootmisprogrammide alusel;

iii)

asjaomases liikmesriigis eelmisel kalendriaastal valmistatud säilitamisele kuuluvate toodete koguse ja samal aastal kasutatud toornafta koguse vahelise suhte alusel; kuni 40 % esimese ja teise kategooria (bensiin ja kerge kütteõli) kogukohustuse ning kuni 50 % kolmanda kategooria (kütteõlid) kogukohustuse puhul.

3. Süsivesinike segu komponendid, mis on mõeldud artiklis 2 loetletud lõpptoodete valmistamiseks, võivad asendada tooteid, milleks need on mõeldud.

Artikkel 6

1. Artiklis 1 sätestatud miinimumvarude taseme arvutamisel esitatakse statistilises kokkuvõttes ainult need kogused, mida hoitakse vastavalt artikli 3 lõikele 1.

2. Lõikes 1 osutatud sätete kohaselt võivad varud sisaldada järgmist:

a)	lossimissadamates olevate naftatankerite pardal olevad varud pärast sadamaformaalsuste täitmist;

b)	lossimissadamates hoitavad varud;

c)	naftatorustike sisendi juures tsisternides hoitavad varud;

d)	rafineerimistehaste tsisternides hoitavad varud, välja arvatud torustikes ja rafineerimistehastes olevad varud;

e)	rafineerimistehaste ning impordi-, ladustamis- või hulgimüügifirmade varud;

f)	suurtarbijate ladudes hoitavad varud püsivarude säilitamise kohustust käsitlevate riigisisese õiguse sätete kohaselt;

g)	riigi piirides toimuva transpordiga seotud praamidel ja rannasõidulaevadel hoitavad varud juhul, kui pädevatel asutustel on neid varusid võimalik kontrollida, ja tingimusel, et neid varusid saab viivitamata kasutusele võtta.

3. Statistilisest kokkuvõttest arvatakse välja eelkõige järgmised varud: veel ammutamata kodumaine toornafta, meresõidukite punkrivarud, otsetransiidi teel veetavad varud, välja arvatud artikli 7 lõikes 1 nimetatud varud, torujuhtmetes, paakautodes, paakvagunites ja jaemüügipunktide hoidlates paiknevad varud ning väiketarbijate varud.

Statistiline kokkuvõte ei hõlma ka relvajõudude varusid ja naftaettevõtete varusid relvajõudude vajadusteks.

Artikkel 7

1. Käesoleva direktiivi rakendamiseks võib valitsustevaheliste lepingute alusel luua ühes liikmesriigis varud teises liikmesriigis registrisse kantud ettevõtjate, organite või üksuste nimel. Iga liikmesriigi valitsus otsustab, kas ta hoiab osa oma varudest väljaspool riigi territooriumi.

Liikmesriik, kelle territooriumil varusid sellise lepingu alusel hoitakse, ei tohi vastu seista nende üleviimisele teise liikmesriiki, kelle nimel neid varusid kõnesoleva lepingu alusel hoitakse. Ta peab neid varusid kontrollima kõnesolevas lepingus kehtestatud korras, kuid ei tohi neid esitada oma statistilises kokkuvõttes. Liikmesriik, kelle nimel need varud on, võib need lülitada oma statistilisse kokkuvõttesse.

Iga liikmesriik esitab koos statistilise kokkuvõttega komisjonile aruande tema territooriumil mõne teise liikmesriigi nimel hoitavate varude kohta ning tema nimel teistes liikmesriikides hoitavate varude kohta. Mõlemal juhul tuleb aruandes esitada hoidlate asukoht ja/või varusid hoidvad äriühingud ning hoitavad tootekategooriad ja kogused või toornafta.

2. Lõike 1 esimeses lõigus nimetatud lepingute projektid tuleb saata komisjonile, kes võib teha oma märkused, teatades nendest asjaomastele valitsustele. Sõlmitud lepingutest teatatakse komisjonile, kes teavitab nendest teisi liikmesriike.

Lepingud peavad vastama järgmistele tingimustele:

a)	nad peavad hõlmama toornaftat ja kõiki käesoleva direktiiviga reguleeritavaid naftatooteid;

b)	neis tuleb sätestada varude hoidmise tingimused ja kord, et tagada kontroll varude üle ja nende kättesaadavus;

c)	neis tuleb määratleda ettenähtud varude kontrollimise ja identifitseerimise kord ning muu hulgas varude kontrollimise ja selleks tehtava koostöö meetodid;

d)	need sõlmitakse tavaliselt määramata ajaks;

e)	kui leping sisaldab ühepoolse lõpetamise sätet, tuleb selles kinnitada, et lõpetamise õigus ei kehti tarnekriisi ajal ning et lõpetamise eel teavitatakse sellest alati komisjoni.

3. Kui selliste lepingute alusel loodud varud ei kuulu sellele ettevõtjale, organile või üksusele, kellele on pandud varude hoidmise kohustus, vaid neid varusid hoiab tema nimel mõni teine ettevõtja, organ või üksus, tuleb täita järgmised tingimused:

a)	ettevõtjal, organil või üksusel, kelle nimel varusid hoitakse, peab kogu lepingu kehtivusaja vältel olema lepingujärgne õigus saada need varud enda omandusse; asjaomased pooled lepivad kokku, kuidas määratakse sellisel omandamisel makstav hind;

b)	selline leping kehtib vähemalt üheksakümmend päeva;

c)	lepingus tuleb täpsustada hoidlate asukoht ja/või varusid teise ettevõtja, organi või üksuse nimel hoidvad äriühingud ning hoidlates hoitavad tootekategooriad ja kogused või toornafta;

d)	varusid teise ettevõtja, organi või üksuse nimel hoidev ettevõtja, organ või üksus peab tagama, et ettevõtjal, organil või üksusel, kelle nimel varusid hoitakse, on võimalik kõnesolevaid varusid lepingu kehtivusajal alati kasutada;

e)	varusid teise ettevõtja, organi või üksuse nimel hoidev ettevõtja, organ või üksus peab alluma selle liikmesriigi jurisdiktsioonile, kelle territooriumil varud paiknevad, kuivõrd see puudutab kõnesoleva liikmesriigi seaduslikku õigust kontrollida varude olemasolu.

Artikkel 8

Liikmesriigid võtavad vastu kõik varude kontrollimiseks ja järelevalveks vajalikud sätted ning rakendavad asjakohaseid meetmeid. Nad seavad sisse korra, mis võimaldab varusid kontrollida vastavalt käesoleva määruse sätetele.

Artikkel 9

Liikmesriigid määravad kindlaks sanktsioonid, mida rakendatakse vastavalt käesolevale direktiivile vastu võetud riigisiseste õigusnormide rikkumise korral ning võtavad kõik nende õigusnormide rakendamiseks vajalikud meetmed. Ettenähtud sanktsioonid peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Artikkel 10

1. Kui ühenduse naftatarnimisel tekib raskusi, korraldab komisjon liikmesriigi taotlusel või omal algatusel liikmesriikidevahelise nõupidamise.

2. Välja arvatud eriti kiireloomulised juhud või väiksemate kohalike vajaduste rahuldamine, hoiduvad liikmesriigid enne lõikes 1 nimetatud nõupidamist oma varude kasutamisest määrani, mille puhul varud väheneksid kohustuslikust miinimumtasemest allapoole.

3. Liikmesriigid teatavad komisjonile kõikidest oma varude kasutamistest ja teevad niipea kui võimalik teatavaks järgmise:

a)	kuupäev, mil varude tase langes kohustuslikust miinimumtasemest allapoole;

b)	selliste kasutamiste põhjused;

c)	meetmed, mida vajaduse korral tuleb varude täiendamiseks võtta;

d)	võimaluse korral varude seisundi arengu hinnang seoses nende jäämisega kohustuslikust miinimumtasemest allapoole.

Artikkel 11

Komisjon esitab nõukogule regulaarselt aruande ühenduse varude olukorra kohta, sealhulgas võimaliku ühtlustamisvajaduse kohta, et tagada varude tõhus kontroll ja järelevalve.

Artikkel 12

Direktiiv 68/414/EMÜ tunnistatakse kehtetuks, ilma et see mõjutaks liikmesriikide kohustusi seoses I lisa B-osas esitatud direktiivide riigisisesesse õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtaegadega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile kooskõlas II lisas esitatud vastavustabeliga.

Artikkel 13

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 14

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 24. juuli 2006

Nõukogu nimel

eesistuja

M. PEKKARINEN

(1) ELT C 226 E, 15.9.2005, lk 44.

(2) ELT C 112, 30.4.2004, lk 39.

(3) EÜT L 308, 23.12.1968, lk 14. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 98/93/EÜ (EÜT L 358, 31.12.1998, lk 100).

(4) Vt I lisa A-osa.

(5) EÜT L 228, 16.8.1973, lk 1.

I LISA

A- OSA

Kehtetuks tunnistatud direktiiv koos muudatusega

Nõukogu direktiiv 68/414/EMÜ	(EÜT L 308, 23.12.1968, lk 14)
Nõukogu direktiiv 72/425/EMÜ	(EÜT L 291, 28.12.1972, lk 154)
Nõukogu direktiiv 98/93/EÜ	(EÜT L 358, 31.12.1998, lk 100)

B- OSA

Riigisisesesse õigusesse ülevõtmise tähtajad

(viidatud artiklis 12)

Direktiiv	Ülevõtmise kuupäev	Kohaldamise kuupäev
68/414/EMÜ	1. jaanuar 1971	1. jaanuar 1971
98/93/EÜ	1. jaanuar 2000 (1)

(1) Direktiivist 98/93/EÜ tulenevate kohustuste täitmise kuupäev seoses rahvusvahelise lennuliikluse kütusevarude arvessevõtmisega sisetarbimise arvutamisel on Kreeka Vabariigi jaoks 1. jaanuar 2003. Vaata direktiivi 98/93/EÜ artiklit 4.

II LISA

Vastavustabel

Direktiiv 68/414/EMÜ	Käesolev direktiiv
Artikkel 1	Artikkel 1
Artikkel 2, esimene lõik, sissejuhatav osa	Artikkel 2, esimene lõik, sissejuhatav osa
Artikkel 2, esimene lõik, esimene taane	Artikkel 2, esimene lõik, punkt a
Artikkel 2, esimene lõik, teine taane	Artikkel 2, esimene lõik, punkt b
Artikkel 2, esimene lõik, kolmas taane	Artikkel 2, esimene lõik, punkt c
Artikkel 2, teine lõik	Artikkel 2, teine lõik
Artikkel 3	Artikkel 3
Artikkel 4, esimene lõik	Artikkel 4, lõige 1
Artikkel 4, teine lõik	Artikkel 4, lõige 2
Artikkel 4, kolmas lõik	Artikkel 4, lõige 3
Artikkel 5, esimene lõik	Artikkel 5, lõige 1
Artikkel 5, teine lõik, sissejuhatava osa esimene osa	Artikkel 5, lõige 2, sissejuhatav osa
Artikkel 5, teine lõik, sissejuhatava osa teine osa	Artikkel 5, lõige 2, punkt a
Artikkel 5, teine lõik, sissejuhatava osa kolmas osa	Artikkel 5, lõige 2, punkt b, sissejuhatav osa
Artikkel 5, teine lõik, esimene taane	Artikkel 5, lõige 2, punkt b, alapunkt i
Artikkel 5, teine lõik, teine taane	Artikkel 5, lõige 2, punkt b, alapunkt ii
Artikkel 5, teine lõik, kolmas taane	Artikkel 5, lõige 2, punkt b, alapunkt iii
Artikkel 5, kolmas lõik	Artikkel 5, lõige 3
Artikkel 6, lõige 1	Artikkel 6, lõige 1
Artikkel 6, lõige 2, esimene lõik	Artikkel 7, lõige 1, esimene lõik
Artikkel 6, lõige 2, teine lõik	Artikkel 7, lõige 1, teine lõik
Artikkel 6, lõige 2, kolmas lõik	Artikkel 7, lõige 1, kolmas lõik
Artikkel 6, lõige 2, neljas lõik	Artikkel 7, lõige 2, esimene lõik
Artikkel 6, lõige 2, viies lõik, sissejuhatav osa	Artikkel 7, lõige 2, teine lõik, sissejuhatav osa
Artikkel 6, lõige 2, viies lõik, esimene taane	Artikkel 7, lõige 2, teine lõik, punkt a
Artikkel 6, lõige 2, viies lõik, teine taane	Artikkel 7, lõige 2, teine lõik, punkt b
Artikkel 6, lõige 2, viies lõik, kolmas taane	Artikkel 7, lõige 2, teine lõik, punkt c
Artikkel 6, lõige 2, viies lõik, neljas taane	Artikkel 7, lõige 2, teine lõik, punkt d
Artikkel 6, lõige 2, viies lõik, viies taane	Artikkel 7, lõige 2, teine lõik, punkt e
Artikkel 6, lõige 2, kuues lõik, sissejuhatav osa	Artikkel 7, lõige 3, sissejuhatav osa
Artikkel 6, lõige 2, kuues lõik, esimene taane	Artikkel 7, lõige 3, punkt a
Artikkel 6, lõige 2, kuues lõik, teine taane	Artikkel 7, lõige 3, punkt b
Artikkel 6, lõige 2, kuues lõik, kolmas taane	Artikkel 7, lõige 3, punkt c
Artikkel 6, lõige 2, kuues lõik, neljas taane	Artikkel 7, lõige 3, punkt d
Artikkel 6, lõige 2, kuues lõik, viies taane	Artikkel 7, lõige 3, punkt e
Artikkel 6, lõige 3, esimene lõik, sissejuhatav osa	Artikkel 6, lõige 2, sissejuhatav osa
Artikkel 6, lõige 3, esimene lõik, esimene taane	Artikkel 6, lõige 2, punkt a
Artikkel 6, lõige 3, esimene lõik, teine taane	Artikkel 6, lõige 2, punkt b
Artikkel 6, lõige 3, esimene lõik, kolmas taane	Artikkel 6, lõige 2, punkt c
Artikkel 6, lõige 3, esimene lõik, neljas taane	Artikkel 6, lõige 2, punkt d
Artikkel 6, lõige 3, esimene lõik, viies taane	Artikkel 6, lõige 2, punkt e
Artikkel 6, lõige 3, esimene lõik, kuues taane	Artikkel 6, lõige 2, punkt f
Artikkel 6, lõige 3, esimene lõik, seitsmes taane	Artikkel 6, lõige 2, punkt g
Artikkel 6, lõige 3, teine lõik, esimene lause	Artikkel 6, lõige 3, esimene lõik
Artikkel 6, lõige 3, teine lõik, teine lause	Artikkel 6, lõige 3, teine lõik
Artikkel 6a	Artikkel 8
Artikkel 6b	Artikkel 9
Artikkel 7, esimene lõik	Artikkel 10, lõige 1
Artikkel 7, teine lõik	Artikkel 10, lõige 2
Artikkel 7, kolmas lõik, sissejuhatav osa	Artikkel 10, lõige 3, sissejuhatav osa
Artikkel 7, kolmas lõik, esimene taane	Artikkel 10, lõige 3, punkt a
Artikkel 7, kolmas lõik, teine taane	Artikkel 10, lõige 3, punkt b
Artikkel 7, kolmas lõik, kolmas taane	Artikkel 10, lõige 3, punkt c
Artikkel 7, kolmas lõik, neljas taane	Artikkel 10, lõige 3, punkt d
Artikkel 8	—
—	Artikkel 11
—	Artikkel 12
—	Artikkel 13
Artikkel 9	Artikkel 14
—	I lisa
—	II lisa

8.8.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 217/16

NÕUKOGU OTSUS,

9. juuni 2006,

Euroopa Ühenduse ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi vahelise lennuühenduse teatavaid aspekte käsitleva lepingu allakirjutamise ja ajutise kohaldamise kohta

(2006/550/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 80 lõiget 2 koostoimes artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimese lausega,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu volitas 5. juunil 2003. aastal komisjoni alustama kolmandate riikidega läbirääkimisi olemasolevate kahepoolsete lepingute teatavate sätete asendamiseks ühenduse lepinguga.

(2)

Komisjon on kooskõlas nõukogu otsuse (millega volitati komisjoni alustama kolmandate riikidega läbirääkimisi olemasolevate kahepoolsete lepingute teatavate sätete asendamiseks ühenduse lepinguga) lisas sätestatud menetluste ja suunistega pidanud ühenduse nimel endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigiga läbirääkimisi lennuühenduse teatavaid aspekte käsitleva lepingu (edaspidi “leping”) üle.

(3)	Leping tuleks alla kirjutada ja seda tuleks ajutiselt kohaldada, eeldusel et see sõlmitakse hilisemal kuupäeval,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga kiidetakse ühenduse nimel heaks Euroopa Ühenduse ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi vahelise lennuühenduse teatavaid aspekte käsitleva lepingu allakirjutamine, eeldusel et nõukogu teeb otsuse nimetatud leping sõlmida.

Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud ühenduse nimel lepingule alla kirjutama, eeldusel et see sõlmitakse.

Artikkel 3

Kuni jõustumiseni kohaldatakse lepingut ajutiselt alates selle kuu esimesest päevast, mis järgneb päevale, mil lepinguosalised teatavad teineteisele selleks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

Artikkel 4

Käesolevaga volitatakse nõukogu eesistujat esitama kõnealuse lepingu artikli 8 lõikes 2 ettenähtud teade.

Luxembourg, 9. juuni 2006

Nõukogu nimel

eesistuja

H. GORBACH

Euroopa Ühenduse ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi vahelise lennuühenduse teatavaid aspekte käsitlev

LEPING

EUROOPA ÜHENDUS,

ühelt poolt, ning

ENDINE JUGOSLAAVIA MAKEDOONIA VABARIIK,

teiselt poolt,

(edaspidi “lepinguosalised”),

MÄRKIDES, et Euroopa Ühenduse mitme liikmesriigi ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi vahel on sõlmitud kahepoolsed lennuühenduse lepingud, mis sisaldavad Euroopa Ühenduse õigusega vastuolus olevaid sätteid,

MÄRKIDES, et Euroopa Ühendusel on ainupädevus mitmetes küsimustes, mis võivad sisalduda Euroopa Ühenduse liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelistes kahepoolsetes lennuühenduse lepingutes,

MÄRKIDES, et Euroopa Ühenduse õiguse alusel on liikmesriikides asutatud ühenduse lennuettevõtjatel õigus mittediskrimineerivale juurdepääsule Euroopa Ühenduse liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelistele lennuliinidele,

VÕTTES ARVESSE Euroopa Ühenduse ja teatavate kolmandate riikide vahelisi lepinguid, millega nähakse nende kolmandate riikide kodanikele ette võimalus omandada osalus lennuettevõtjates, kellele on antud tegevusluba vastavalt Euroopa Ühenduse õigusele,

TUNNISTADES, et Euroopa Ühenduse liikmesriikide ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi vaheliste kahepoolsete lennuühenduse lepingute sätted, mis on vastuolus Euroopa Ühenduse õigusega, tuleb viia sellega vastavusse, et luua Euroopa Ühenduse ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi vahelisele lennuühendusele kindel õiguslik alus ning tagada lennuühenduse jätkumine,

MÄRKIDES, et Euroopa Ühenduse eesmärgiks ei ole nendel läbirääkimistel Euroopa Ühenduse ning endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi vahelise lennuliikluse kogumahu suurendamine, ühenduse lennuettevõtjate ning endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi lennuettevõtjate vahelise tasakaalu mõjutamine ega olemasolevate kahepoolsete lennuühenduse lepingute liiklusõigusi käsitlevatesse sätetesse muudatuste tegemine,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Üldsätted

1. Käesolevas lepingus tähendab mõiste “liikmesriigid” Euroopa Ühenduse liikmesriike.

2. I lisas loetletud lepingutes sisalduvaid viiteid lepinguosaliseks oleva liikmesriigi kodanikele tõlgendatakse viidetena Euroopa Ühenduse liikmesriikide kodanikele.

3. I lisas loetletud lepingutes sisalduvaid viiteid lepinguosaliseks oleva liikmesriigi lennuettevõtjatele või lennuliinidele tõlgendatakse viidetena asjaomase liikmesriigi määratud lennuettevõtjatele või lennuliinidele.

Artikkel 2

Liikmesriigipoolne määramine

1. Käesoleva artikli lõige 2 asendab II lisa punktis a loetletud artiklite vastavad sätted lennuettevõtja määramise kohta asjaomase liikmesriigi poolt ning talle endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi poolt tegevus- ja muude lubade andmise kohta ning lõige 3 asendab II lisa punktis b loetletud artiklite vastavad sätted lennuettevõtjatele tegevus- või muude lubade andmisest keeldumise, nende tühistamise, peatamise või piiramise kohta.

2. Kui liikmesriik on lennuettevõtja määranud, annab endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik lennuettevõtjale minimaalse menetlusajaga asjakohased tegevus- ja muud load, eeldusel et:

i)	lennuettevõtja on asutatud määrava liikmesriigi territooriumil vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingule ning tal on kehtiv lennutegevusluba kooskõlas Euroopa Ühenduse õigusega;

ii)	lennuettevõtja on lennuettevõtja sertifikaadi välja andnud liikmesriigi tõhusa ja jätkuva halduskontrolli all ning asjaomane lennundusamet on määramisel selgelt nimetatud ja

iii)	lennuettevõtja on otseselt või läbi enamusaktsiate liikmesriikide ja/või liikmesriikide kodanike ja/või III lisas loetletud teiste riikide ja/või nende teiste riikide kodanike omandis ja jääb sinna ning on alati nende riikide ja/või kodanike tegeliku kontrolli all.

3. Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik võib liikmesriigi määratud lennuettevõtjale tegevus- või muude lubade andmisest keelduda, neid tühistada, peatada või piirata, kui:

i)	lennuettevõtja ei ole asutatud määrava liikmesriigi territooriumil Euroopa Ühenduse asutamiselepingu alusel või kui tal ei ole kehtivat lennutegevusluba kooskõlas Euroopa Ühenduse õigusega;

ii)	lennuettevõtja sertifikaadi välja andnud liikmesriik ei teosta lennuettevõtja üle tõhusat või jätkuvat halduskontrolli või kui asjaomane lennundusamet ei ole määramisel selgelt nimetatud või

iii)	lennuettevõtja ei ole otseselt või läbi enamusaktsiate liikmesriikide ja/või liikmesriikide kodanike ja/või III lisas loetletud teiste riikide ja/või nende teiste riikide kodanike omandis või nende tegeliku kontrolli all.

Käesolevast lõikest tulenevat õigust kasutades ei diskrimineeri endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik ühenduse lennuettevõtjaid kodakondsuse põhjal.

Artikkel 3

Halduskontrolliga seotud õigused

1. Käesoleva artikli lõige 2 täiendab II lisa punktis c loetletud artikleid.

2. Kui liikmesriik on määranud lennuettevõtja, kes on teise liikmesriigi halduskontrolli all ja jääb sinna, kohaldatakse endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi õigusi, mis tulenevad lennuettevõtja määranud liikmesriigi ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi vahelise lepingu ohutust käsitlevatest sätetest, samaväärselt selle teise liikmesriigi ohutusnõuete vastuvõtmise, täitmise või säilitamise ning lennuettevõtjale tegevusloa andmise suhtes.

Artikkel 4

Lennukikütuse maksustamine

1. Käesoleva artikli lõige 2 täiendab II lisa punktis d loetletud artiklite vastavaid sätteid.

2. Olenemata mis tahes vastupidistest sätetest, ei takista II lisa punktis d loetletud lepingutes sätestatu liikmesriiki kehtestamast makse, lõivusid, tollimaksu või tasusid kütusele, mis tarnitakse tema territooriumil kasutamiseks endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi määratud lennuettevõtja õhusõidukis, mis lendab selle liikmesriigi siseselt või selle ja mõne teise liikmesriigi vahel.

Artikkel 5

Euroopa Ühenduse sisesed veotariifid

1. Käesoleva artikli lõige 2 täiendab II lisa punktis e loetletud artikleid.

2. Tariifide suhtes, mida endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi määratud lennuettevõtja/lennuettevõtjad kohaldab/kohaldavad ühendusesiseste vedude puhul I lisas loetletud lepingu alusel, mis sisaldab II lisa punktis e loetletud sätet, kohaldatakse Euroopa Ühenduse õigust.

Artikkel 6

Lepingu lisad

Käesoleva lepingu lisad moodustavad selle lahutamatu osa.

Artikkel 7

Läbivaatamine või muutmine

Lepinguosalised võivad igal ajal vastastikusel kokkuleppel käesoleva lepingu läbi vaadata või seda muuta.

Artikkel 8

Jõustumine ja ajutine kohaldamine

1. Käesolev leping jõustub, kui lepinguosalised teineteisele kirjalikult teatavad, et nad on lõpetanud lepingu jõustumiseks vajalikud siseriiklikud menetlused.

2. Olenemata lõikest 1 nõustuvad lepinguosalised käesolevat lepingut ajutiselt kohaldama alates selle kuu esimesest päevast, mis järgneb kuupäevale, mil lepinguosalised teatavad teineteisele selleks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

3. Liikmesriikide ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi vahelised lepingud ja muud kokkulepped, mis ei ole käesoleva lepingu allkirjastamise kuupäevaks jõustunud ning mida ei kohaldata ajutiselt, on loetletud I lisa punktis b. Käesolevat lepingut kohaldatakse kõikide selliste lepingute ja kokkulepete suhtes alates nende jõustumisest või ajutisest kohaldamisest.

Artikkel 9

Lõpetamine

1. Kui I lisas loetletud leping lõpetatakse, lõpetatakse samal ajal ka kõik käesoleva lepingu need sätted, mis on seotud I lisas loetletud asjaomase lepinguga.

2. Kui I lisas loetletud lepingud lõpetatakse, lõpetatakse samal ajal ka käesolev leping.

SELLE KINNITUSEKS on täievolilised esindajad käesolevale lepingule alla kirjutanud.

Koostatud üheksandal juunil kahe tuhande kuuendal aastal Luxembourgis kahes eksemplaris kõigis lepinguosaliste ametlikes keeltes.

I LISA

Käesoleva lepingu artiklis 1 osutatud lepingute nimekiri

Endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi ja Euroopa Ühenduse liikmesriikide vahelised lennuühenduse lepingud, mis on käesoleva lepingu allakirjutamise kuupäevaks sõlmitud, allkirjastatud ja/või mida kohaldatakse ajutiselt

—	Austria Föderaalvalitsuse ja Makedoonia valitsuse vaheline õhutranspordi leping, allkirjastatud 8. novembril 1996 Grazis (edaspidi “Austriaga sõlmitud leping”),

—	Belgia valitsuse ja Makedoonia valitsuse vaheline õhutranspordi leping, allkirjastatud 22. oktoobril 1998 Brüsselis (edaspidi “Belgiaga sõlmitud leping”), loetakse koos 5. oktoobril 1998 Brüsselis koostatud vastastikuse mõistmise memorandumiga,

—	Tšehhoslovakkia Vabariigi ja Jugoslaavia Föderatiivse Rahvavabariigi vaheline õhutranspordi leping, allkirjastatud 28. veebruaril 1956 Belgradis (edaspidi “Tšehhi Vabariigiga sõlmitud leping”),

—	Taani Kuningriigi valitsuse ja Makedoonia valitsuse vaheline lennuühenduse leping, allkirjastatud 20. märtsil 2000 Kopenhaagenis (edaspidi “Taaniga sõlmitud leping”),

—	Saksamaa Liitvabariigi valitsuse ja Makedoonia valitsuse vaheline lennuühenduse leping, allkirjastatud 16. juulil 2002 Skopjes (edaspidi “Saksamaaga sõlmitud leping”),

—	Ungari valitsuse ja Makedoonia valitsuse vaheline lennuühenduse leping, allkirjastatud 11. mail 2000 Budapestis (edaspidi “Ungariga sõlmitud leping”),

—	Itaalia Vabariigi valitsuse ja Makedoonia valitsuse vaheline lennuühenduse leping, allkirjastatud 3. veebruaril 1997 Skopjes (edaspidi “Itaaliaga sõlmitud leping”),

—	Madalmaade Kuningriigi valitsuse ja Makedoonia valitsuse vaheline leping, mis käsitleb lennuühendust nende riikide territooriumidel ja väljaspool, allakirjastatud 6. veebruaril 1997 Skopjes (edaspidi “Madalmaadega sõlmitud leping”),

—	Slovaki Vabariigi valitsuse ja Makedoonia Vabariigi valitsuse vaheline lennuühenduse leping, allkirjastatud 15. mail 2002 Bratislavas (edaspidi “Slovaki Vabariigiga sõlmitud leping”),

—	Sloveenia Vabariigi ja Makedoonia Vabariigi vaheline regulaarlennuühenduse leping, allkirjastatud 24. märtsil 1992 Ohridis (edaspidi “Sloveeniaga sõlmitud leping”), muudetud 20. juulil 1992 ja 6. novembril 1992,

—	Hispaania valitsuse ja Makedoonia valitsuse vaheline õhutranspordi leping, allkirjastatud 2. märtsil 1999 Skopjes (edaspidi “Hispaaniaga sõlmitud leping”),

—	Rootsi Kuningriigi valitsuse ja Makedoonia Vabariigi valitsuse vaheline lennuühenduse leping, allkirjastatud 20. märtsil 2000 Kopenhaagenis (edaspidi “Rootsiga sõlmitud leping”),

—	Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi valitsuse ja Makedoonia Vabariigi valitsuse vaheline lennuühenduse leping, allkirjastatud 1. oktoobril 1999 Skopjes (edaspidi “Ühendkuningriigiga sõlmitud leping”).

Endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi ja Euroopa Ühenduse liikmesriikide vahelised lennuühenduse lepingud ja muud kokkulepped, mis on parafeeritud või allkirjastatud ning mis käesoleva lepingu allakirjutamise kuupäevaks ei ole veel jõustunud ja mida ajutiselt ei kohaldata

—	Eesti Vabariigi valitsuse ja Makedoonia Vabariigi valitsuse vaheline lennuühenduse leping, parafeeritud 4. novembril 2000 (edaspidi “Eestiga parafeeritud leping”),

—	Prantsuse Vabariigi valitsuse ja Makedoonia Vabariigi valitsuse vaheline lennuühenduse leping, parafeeritud 11. veebruaril 2002 Pariisis (edaspidi “Prantsusmaaga parafeeritud leping”),

—	Poola Vabariigi valitsuse ja Makedoonia Vabariigi valitsuse vaheline lennuühenduse leping, parafeeritud 14. juunil 2000 Varssavis (edaspidi “Poolaga parafeeritud leping”), loetakse koos 14. juunil 2000 Varssavis koostatud vastastikuse mõistmise memorandumiga.

II LISA

I lisas loetletud lepingute artiklid, millele osutatakse käesoleva lepingu artiklites 2–5

Liikmesriigipoolne määramine:

—	Austriaga sõlmitud lepingu artikkel 3,

—	Tšehhi Vabariigiga sõlmitud lepingu artikkel 2,

—	Taaniga sõlmitud lepingu artikli 3 lõige 4,

—	Eestiga parafeeritud lepingu artikkel 3,

—	Prantsusmaaga parafeeritud lepingu artikli 3 lõike 2 punkt a,

—	Saksamaaga sõlmitud lepingu artikli 3 lõige 4,

—	Ungariga sõlmitud lepingu artikkel 3,

—	Itaaliaga sõlmitud lepingu artikli 4 lõige 4,

—	Madalmaadega sõlmitud lepingu artikli 4 lõige 4,

—	Poolaga parafeeritud lepingu artikli 3 lõige 4,

—	Slovaki Vabariigiga sõlmitud lepingu artikli 3 lõige 5,

—	Sloveeniaga sõlmitud lepingu artikkel 6,

—	Hispaaniaga sõlmitud lepingu artikli 3 lõige 4,

—	Rootsiga sõlmitud lepingu artikli 3 lõige 4,

—	Ühendkuningriigiga sõlmitud lepingu artikkel 4.

Tegevus- või muude lubade andmisest keeldumine, nende tühistamine, peatamine või piiramine:

—	Austriaga sõlmitud lepingu artikli 4 lõike 1 punkt a,

—	Belgiaga sõlmitud lepingu artikli 5 lõike 1 punkt d,

—	Taaniga sõlmitud lepingu artikli 4 lõike 1 punkt a,

—	Eestiga parafeeritud lepingu artikkel 4,

—	Prantsusmaaga parafeeritud lepingu artikli 4 lõike 1 punkt a,

—	Saksamaaga sõlmitud lepingu artikkel 4,

—	Ungariga sõlmitud lepingu artikli 5 lõike 1 punkt d,

—	Itaaliaga sõlmitud lepingu artikli 5 lõike 1 punkt a,

—	Madalmaadega sõlmitud lepingu artikli 5 lõike 1 punkt c,

—	Poolaga parafeeritud lepingu artikli 4 lõike 1 punkt c,

—	Slovaki Vabariigiga sõlmitud lepingu artikli 4 lõike 1 punkt a,

—	Sloveeniaga sõlmitud lepingu artikkel 7,

—	Hispaaniaga sõlmitud lepingu artikli 4 lõike 1 punkt a,

—	Rootsiga sõlmitud lepingu artikli 4 lõike 1 punkt a,

—	Ühendkuningriigiga sõlmitud lepingu artikkel 5.

Halduskontroll:

—	Eestiga parafeeritud lepingu artikkel 16,

—	Prantsusmaaga parafeeritud lepingu artikkel 8,

—	Saksamaaga sõlmitud lepingu artikkel 12,

—	Ungariga sõlmitud lepingu artikkel 8,

—	Madalmaadega sõlmitud lepingu artikkel 14,

—	Poolaga parafeeritud lepingu artikkel 17,

—	Slovakiga sõlmitud Vabariigi lepingu artikkel 15,

—	Hispaaniaga sõlmitud lepingu artikkel 13.

Lennukikütuse maksustamine:

—	Austriaga sõlmitud lepingu artikkel 8,

—	Belgiaga sõlmitud lepingu artikkel 10,

—	Tšehhi Vabariigiga sõlmitud lepingu artikkel 6,

—	Taaniga sõlmitud lepingu artikkel 6,

—	Eestiga parafeeritud lepingu artikkel 9,

—	Prantsusmaaga parafeeritud lepingu artikkel 10,

—	Saksamaaga sõlmitud lepingu artikkel 6,

—	Ungariga sõlmitud lepingu artikkel 11,

—	Itaaliaga sõlmitud lepingu artikkel 6,

—	Madalmaadega sõlmitud lepingu artikkel 10,

—	Poolaga parafeeritud lepingu artikkel 6,

—	Slovaki Vabariigiga sõlmitud lepingu artikkel 9,

—	Sloveeniaga sõlmitud lepingu artikkel 9,

—	Hispaaniaga sõlmitud lepingu artikkel 5,

—	Rootsiga sõlmitud lepingu artikkel 6,

—	Ühendkuningriigiga sõlmitud lepingu artikkel 8.

Euroopa Ühenduse sisese veo tariifid:

—	Austriaga sõlmitud lepingu artikkel 12,

—	Belgiaga sõlmitud lepingu artikkel 13,

—	Tšehhi Vabariigiga sõlmitud lepingu artikkel 7,

—	Taaniga sõlmitud lepingu artikkel 11,

—	Eestiga parafeeritud lepingu artikkel 14,

—	Prantsusmaaga parafeeritud lepingu artikkel 14,

—	Saksamaaga sõlmitud lepingu artikkel 10,

—	Ungariga sõlmitud lepingu artikkel 14,

—	Itaaliaga sõlmitud lepingu artikkel 8,

—	Madalmaadega sõlmitud lepingu artikkel 6,

—	Poolaga parafeeritud lepingu artikkel 10,

—	Slovaki Vabariigiga sõlmitud lepingu artikkel 13,

—	Sloveeniaga sõlmitud lepingu artikkel 13,

—	Hispaaniaga sõlmitud lepingu artikkel 7,

—	Rootsiga sõlmitud lepingu artikkel 11,

—	Ühendkuningriigiga sõlmitud lepingu artikkel 7.

III LISA

Käesoleva lepingu artiklis 2 osutatud teiste riikide loetelu

a)	Islandi Vabariik (Euroopa Majanduspiirkonna lepingu alusel);

b)	Liechtensteini Vürstiriik (Euroopa Majanduspiirkonna lepingu alusel);

c)	Norra Kuningriik (Euroopa Majanduspiirkonna lepingu alusel);

d)	Šveitsi Konföderatsioon (Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel sõlmitud õhutranspordi lepingu alusel).

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 217

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	49. köide 8. august 2006

Sisukord		I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
	*	Nõukogu määrus (EÜ) nr 1195/2006, 18. juuli 2006, millega muudetakse IV lisa Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta ( 1 )	1
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1196/2006, 7. august 2006, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	4
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1197/2006, 7. august 2006, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 2967/85, millega kehtestatakse ühenduse searümpade liigitusskaala üksikasjalikud rakenduseeskirjad	6
	*	Nõukogu direktiiv 2006/67/EÜ, 24. juuli 2006, millega liikmesriike kohustatakse säilitama toornafta ja/või naftatoodete miinimumvarusid (kodifitseeritud versioon) ( 1 )	8

Liikmesriik, kus labor asub		Labor
ISO-kood	Nimi	Labor
DE	Saksamaa	Intervet International GmbH, Köln
FR	Prantsusmaa	Merial, S.A.S., Laboratoire IFFA, Lyon
GB	Ühendkuningriik	Merial, S.A.S., Pirbright Laboratory, Pirbright
NL	Madalmaad	CIDC-Lelystad, Central Institute for Animal Disease Control, Lelystad”

	II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	Nõukogu
*	Nõukogu otsus, 9. juuni 2006, Euroopa Ühenduse ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi vahelise lennuühenduse teatavaid aspekte käsitleva lepingu allakirjutamise ja ajutise kohaldamise kohta	16
	Euroopa Ühenduse ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi vahelise lennuühenduse teatavaid aspekte käsitlev leping	17
*	Nõukogu otsus, 24. juuli 2006, millega nimetatakse ametisse Ühenduse Sordiameti juhataja	28
	Komisjon
*	Komisjoni otsus, 3. august 2006, millega muudetakse nõukogu direktiivi 2003/85/EÜ XI lisa seoses selliste laborite nimekirjaga, kellel on lubatud käidelda elusat suu- ja sõrataudiviirust vaktsiini tootmiseks (teatavaks tehtud numbri K(2006) 3447 all) ( 1 )	29
*	Komisjoni otsus, 4. august 2006, sigade klassikalise katku markervaktsiini ostu kohta, et suurendada kõnealuse vaktsiini varusid ühenduses (teatavaks tehtud numbri K(2006) 3461 all)	31