ISSN 1725-5082 |
||
Euroopa Liidu Teataja |
L 215 |
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
49. köide |
Sisukord |
|
I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik |
Lehekülg |
|
|
||
|
* |
||
|
* |
Komisjoni määrus (EÜ) nr 1192/2006, 4. august 2006, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1774/2002 seoses tunnustatud ettevõtete nimekirjaga liikmesriikides ( 1 ) |
|
|
* |
||
|
|
|
|
II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik |
|
|
|
Nõukogu |
|
|
* |
||
Euroopa Ühenduse ja Liibanoni Vabariigi vaheline lennuühenduse teatavaid aspekte käsitlev leping |
|||
|
* |
Nõukogu otsus, 18. juuli 2006, liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta |
|
|
* |
Nõukogu otsus, 18. juuli 2006, Horvaatias läbiviidava sortide ametliku kontrolli samaväärsuse kohta ( 1 ) |
|
|
|
Liikmesriikide valitsuste esindajate konverents |
|
|
* |
||
|
|
Komisjon |
|
|
* |
||
|
* |
Komisjoni otsus, 2. august 2006, millega muudetakse otsust 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom |
|
|
|
Euroopa Keskpank |
|
|
* |
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik
5.8.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 215/1 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1190/2006,
4. august 2006,
millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul. |
(2) |
Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 3223/94 artiklis 4 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub 5. augustil 2006.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 4. august 2006
Komisjoni nimel
põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor
Jean-Luc DEMARTY
(1) EÜT L 337, 24.12.1994, lk 66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 386/2005 (ELT L 62, 9.3.2005, lk 3).
LISA
Komisjoni 4. augusti 2006. aasta määrusele, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
(EUR/100 kg) |
||
CN-kood |
Kolmanda riigi kood (1) |
Kindel impordiväärtus |
0702 00 00 |
052 |
44,8 |
999 |
44,8 |
|
0707 00 05 |
052 |
65,5 |
999 |
65,5 |
|
0709 90 70 |
052 |
48,9 |
999 |
48,9 |
|
0805 50 10 |
388 |
70,6 |
524 |
50,3 |
|
528 |
56,3 |
|
999 |
59,1 |
|
0806 10 10 |
052 |
109,1 |
204 |
174,2 |
|
220 |
190,2 |
|
508 |
31,3 |
|
999 |
126,2 |
|
0808 10 80 |
388 |
87,1 |
400 |
104,7 |
|
508 |
86,3 |
|
512 |
89,0 |
|
524 |
66,4 |
|
528 |
124,2 |
|
720 |
81,3 |
|
804 |
98,1 |
|
999 |
92,1 |
|
0808 20 50 |
052 |
125,6 |
388 |
98,3 |
|
512 |
83,4 |
|
528 |
73,7 |
|
720 |
31,1 |
|
804 |
186,4 |
|
999 |
99,8 |
|
0809 20 95 |
052 |
246,5 |
400 |
293,8 |
|
404 |
365,2 |
|
999 |
301,8 |
|
0809 30 10, 0809 30 90 |
052 |
133,4 |
999 |
133,4 |
|
0809 40 05 |
068 |
110,8 |
093 |
50,3 |
|
098 |
56,5 |
|
624 |
124,4 |
|
999 |
85,5 |
(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 750/2005 (ELT L 126, 19.5.2005, lk 12). Kood 999 tähistab “muud päritolu”.
5.8.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 215/3 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1191/2006,
4. august 2006,
millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1458/2003, millega avatakse sealihatoodete tariifikvoot ja sätestatakse selle haldamine
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 29. oktoobri 1975. aasta määrust (EMÜ) nr 2759/75 sealihaturu ühise korralduse kohta, (1) eelkõige selle artikli 8 lõiget 2 ja artikli 11 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1458/2003 (2) avatakse sealihatoodete tariifikvoot ja sätestatakse selle haldamine. |
(2) |
Kooskõlas Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide vahel vastavalt 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) (3) artikli XXIV lõikele 6 ja artiklile XXVIII kirjavahetuse vormis sõlmitud lepinguga, mis on heaks kiidetud nõukogu otsusega 2006/333/EÜ, (4) nähakse ette suurendada erga omnes sealihatoodete aastast imporditariifikvooti 1 430 tonni võrra. |
(3) |
Impordilitsentsi taotlustele märgitavad viited tuleb esitada ühenduse erinevates keeltes. |
(4) |
Arvestades Bulgaaria ja Rumeenia võimalikku Euroopa Liiduga ühinemist alates 1. jaanuarist 2007, on soovitatav kehtestada erinev ajavahemik 2007. aasta esimese kvartali litsentsitaotluste esitamise jaoks. |
(5) |
Määrust (EÜ) nr 1458/2003 tuleks vastavalt muuta. |
(6) |
Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas sealihaturu korralduskomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määrust (EÜ) nr 1458/2003 muudetakse järgmiselt.
1. |
Määrust (EÜ) nr 1458/2003 muudetakse järgmiselt.
|
2. |
Artikli 5 lõikele 1 lisatakse järgmine lõik: “Ajavahemikuks 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2007 esitatakse litsentsitaotlused 2007. aasta jaanuari esimese viieteistkümne päeva jooksul.” |
3. |
I–IV lisa asendatakse käesoleva määruse lisa tekstiga. |
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Määrust kohaldatakse alates 1. juulist 2006.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 4. august 2006
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Mariann FISCHER BOEL
(1) EÜT L 282, 1.11.1975, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1913/2005 (ELT L 307, 25.11.2005, lk 2).
(2) ELT L 208, 19.8.2003, lk 3. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 341/2005 (ELT L 53, 26.2.2005, lk 28).
(3) ELT L 124, 11.5.2006, lk 15.
(4) ELT L 124, 11.5.2006, lk 13.
LISA
I LISA
Järjenumber |
Rühma number |
CN-kood |
Toote kirjeldus |
Tollimaksud (eurot tonni kohta) |
Kogused tootemassi kohta tonnides alates 1. juulist 2006 |
09.4038 |
G2 |
ex 0203 19 55 ex 0203 29 55 |
Kondita seljatükid ja tagaosad, värsked, jahutatud või külmutatud |
250 |
35 265 |
09.4039 |
G3 |
ex 0203 19 55 ex 0203 29 55 |
Sisefilee, värske, jahutatud või külmutatud |
300 |
5 000 |
09.4071 |
G4 |
1601 00 91 |
Vorstid, kuiv- või määrdevorstid, kuumtöötlemata |
747 |
3 002 |
1601 00 99 |
Muud |
502 |
|||
09.4072 |
G5 |
1602 41 10 |
Muu töödeldud või konserveeritud liha, rupskid või veri |
784 |
6 161 |
1602 42 10 |
646 |
||||
1602 49 11 |
784 |
||||
1602 49 13 |
646 |
||||
1602 49 15 |
646 |
||||
1602 49 19 |
428 |
||||
1602 49 30 |
375 |
||||
1602 49 50 |
271 |
||||
09.4073 |
G6 |
0203 11 10 0203 21 10 |
Rümbad ja poolrümbad, värsked, jahutatud või külmutatud |
268 |
15 067 |
09.4074 |
G7 |
0203 12 11 |
Jaotustükid, värsked, jahutatud või külmutatud, kondiga ja kondita, v.a eraldi pakitud sisefilee |
389 |
5 535 |
0203 12 19 |
300 |
||||
0203 19 11 |
300 |
||||
0203 19 13 |
434 |
||||
0203 19 15 |
233 |
||||
ex 0203 19 55 |
434 |
||||
0203 19 59 |
434 |
||||
0203 22 11 |
389 |
||||
0203 22 19 |
300 |
||||
0203 29 11 |
300 |
||||
0203 29 13 |
434 |
||||
0203 29 15 |
233 |
||||
ex 0203 29 55 |
434 |
||||
0203 29 59 |
434 |
IA LISA
Artikli 4 punktis d nimetatud kanded
— |
Reglamento (CE) no 1458/2003 |
— |
Nařízení (ES) č. 1458/2003 |
— |
Forordning (EF) nr. 1458/2003 |
— |
Verordnung (EG) Nr. 1458/2003 |
— |
Määrus (EÜ) nr 1458/2003 |
— |
Κανονισμός (ΕΚ) αριθ. 1458/2003 |
— |
Regulation (EC) No 1458/2003 |
— |
Règlement (CE) no 1458/2003 |
— |
Regolamento (CE) n. 1458/2003 |
— |
Regula (EK) Nr. 1458/2003 |
— |
Reglamentas (EB) Nr. 1458/2003 |
— |
1458/2003/EK rendelet |
— |
Regolament (KE) Nru 1458/2003 |
— |
Verordening (EG) nr. 1458/2003 |
— |
Rozporządzenie (WE) nr 1458/2003 |
— |
Regulamento (CE) n.o 1458/2003 |
— |
Nariadenie (ES) č. 1458/2003 |
— |
Uredba (ES) št. 1458/2003 |
— |
Asetus (EY) N:o 1458/2003 |
— |
Förordning (EG) nr 1458/2003 |
IB LISA
Artikli 4 punktis e nimetatud kanded
— |
Derecho de aduana fijado en … en aplicación del Reglamento (CE) no 1458/2003 |
— |
clo ve výši … podle Nařízení (ES) č. 1458/2003 |
— |
toldsats fastsat til … i henhold til Forordning (EF) nr. 1458/2003 |
— |
Zollsatz, festgesetzt auf … in Anwendung der Verordnung (EG) Nr. 1458/2003 |
— |
Tollimaks … vastavalt määrusele (EÜ) nr 1458/2003 |
— |
δασμός καθοριζόμενος σε … κατ'εφαρμογή του Κανονισμού (ΕΚ) αριθ. 1458/2003 |
— |
Duty of … pursuant to Regulation (EC) No 1458/2003 |
— |
droit de douane fixé à … en application du Règlement (CE) no 1458/2003 |
— |
Dazio doganale fissato in … in applicazione del Regolamento (CE) n. 1458/2003 |
— |
Nodoklis … pamatojoties uz Regula (EK) Nr. 1458/2003 |
— |
… muitas pagal Reglamentas (EB) Nr. 1458/2003 |
— |
… összegű vám a következő jogszabály értelmében 1458/2003/EK rendelet |
— |
Obbligu ta’ … konformi ma’ Regolament (KE) Nru 1458/2003 |
— |
douanerecht … op grond van Verordening (EG) nr. 1458/2003 |
— |
Stawka celna … zgodnie z Rozporządzenie (WE) nr 1458/2003 |
— |
direito aduaneiro fixado em … nos termos do Regulamento (CE) n.o 1458/2003 |
— |
clo … podľa Nariadenie (ES) č. 1458/2003 |
— |
Carina … v skladu z Uredba (ES) št. 1458/2003 |
— |
tulliksi vahvistettu … seuraavan mukaisesti Asetus (EY) N:o 1458/2003 |
— |
tullavgift fastställd i … med tillämpning samt något av följande Förordning (EG) nr 1458/2003 |
II LISA
Määruse (EÜ) nr 1458/2003 kohaldamine
Euroopa Ühenduste Komisjon – põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektoraat
Üksus D2 – Turumeetmete rakendamine
Sealihasektor
Litsentsitaotlus impordiks vähendatud tollimaksumääraga GATT |
Kuupäev: |
Ajavahemik: |
|
Liikmesriik: |
|
Saatja: |
|
Vastutav kontaktisik: |
|
Tel.: |
|
Faks: |
|
Adressaat: AGRI.D.2 |
|
Faks: +32 2 292 17 39 |
|
E-post: AGRI-IMP-PORK@ec.europa.eu |
Järjenumber |
Rühma number |
Taotletav kogus (tootemass kilogrammides) |
09.4038 |
G2 |
|
09.4039 |
G3 |
|
09.4071 |
G4 |
|
09.4072 |
G5 |
|
09.4073 |
G6 |
|
09.4074 |
G7 |
|
III LISA
Määruse (EÜ) nr 1458/2003 kohaldamine
Euroopa Ühenduste Komisjon – põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektoraat
Üksus D2 – Turumeetmete rakendamine
Sealihasektor
Litsentsitaotlus impordiks vähendatud tollimaksumääraga GATT |
Kuupäev: |
Ajavahemik: |
Liikmesriik:
Järjenumber |
Rühma number |
CN-kood |
Taotleja (nimi ja aadress) |
Kogus (tootemass kilogrammides) |
Päritoluriik |
09.4038 |
G2 |
|
|
|
|
Kokku |
|
|
|||
09.4039 |
G3 |
|
|
|
|
Kokku |
|
|
|||
09.4071 |
G4 |
|
|
|
|
Kokku |
|
|
|||
09.4072 |
G5 |
|
|
|
|
Kokku |
|
|
|||
09.4073 |
G6 |
|
|
|
|
Kokku |
|
|
|||
09.4074 |
G7 |
|
|
|
|
Kokku |
|
|
IV LISA
Määruse (EÜ) nr 1458/2003 kohaldamine
Euroopa Ühenduste Komisjon – põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektoraat
Üksus D2 – Turumeetmete rakendamine
Sealihasektor
TEATIS TEGELIKU IMPORDI KOHTA
|
Liikmesriik: |
|
Määruse (EÜ) nr 1458/2003 artikli 5 lõike 11 kohaldamine |
|
Tegelikult imporditud toodete kogused (kilogrammides tootemassi kohta): |
|
Adressaat: AGRI.D.2 |
|
Faks: +32 2 292 17 39 |
|
E-post: AGRI-IMP-PORK@ec.europa.eu |
Järjenumber |
Rühma number |
Vabasse ringlusesse suunatud tegelik kogus |
Päritoluriik |
09.4038 |
G2 |
|
|
09.4039 |
G3 |
|
|
09.4071 |
G4 |
|
|
09.4072 |
G5 |
|
|
09.4073 |
G6 |
|
|
09.4074 |
G7 |
|
|
5.8.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 215/10 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1192/2006,
4. august 2006,
millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1774/2002 seoses tunnustatud ettevõtete nimekirjaga liikmesriikides
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. oktoobri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1774/2002, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad, (1) eriti selle artikli 26 lõiget 5,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määruses (EÜ) nr 1774/2002 on sätestatud konkreetsed nõuded muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste eeskirjade kehtestamiseks. |
(2) |
Määruses (EÜ) nr 1774/2002 on sätestatud, et nakkusetekitajate ja/või jääkide levikuohu vältimiseks tuleb loomseid kõrvalsaadusi töödelda, ladustada ja hoida eraldi asjaomase liikmesriigi poolt selleks määratud heakskiidetud ja järelevalve all olevas ettevõttes või need sobival viisil kõrvaldada. Nimetatud määruse III ja IV peatükis sätestatakse nõuded selliste ettevõtete tunnustamiseks. |
(3) |
Määruse (EÜ) nr 1774/2002 artikli 26 lõikes 4 on sätestatud, et liikmesriigid koostavad nimetatud määruse kohaselt tunnustatud ettevõtete nimekirjad. |
(4) |
Seetõttu on seoses tunnustatud ettevõtete nimekirjadega vaja kehtestada rakenduseeskirjad ning avaldada nimekirjades olev teave liikmesriikide veebilehtedel, mis on kättesaadavad komisjonile ja avalikkusele. Samuti on vajalik luua komisjoni hallatav veebileht nende nimekirjade jaoks. |
(5) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 1774/2002 artikli 26 lõikes 4 osutatud ettevõtete nimekirju käsitlevad rakenduseeskirjad on sätestatud käesoleva määruse lisas.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 1. juulist 2007.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 4. august 2006
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Markos KYPRIANOU
(1) EÜT L 273, 10.10.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 208/2006 (ELT L 36, 8.2.2006, lk 25).
LISA
MÄÄRUSE (EÜ) nr 1774/2002 ARTIKLI 26 LÕIKES 4 OSUTATUD TUNNUSTATUD ETTEVÕTETE NIMEKIRJAD
1. JUURDEPÄÄS TUNNUSTATUD ETTEVÕTETE NIMEKIRJADELE
Selleks, et abistada liikmesriike määruse (EÜ) nr 1774/2002 artikli 26 lõikes 4 osutatud ajakohaste tunnustatud ettevõtete (edaspidi “tunnustatud ettevõtted”) nimekirjade kättesaadavaks tegemisel teistele liikmesriikidele ja üldsusele, avab komisjon veebilehe, mille jaoks liikmesriigid annavad vastavalt käesoleva lisa punkti 2.1 alapunktile a lingid liikmesriikide ametlikele veebilehtedele.
2. LIIKMESRIIKIDE VEEBILEHTEDE VORM
2.1. Koondnimekirjad liikmesriikide veebilehtedel
a) |
Iga liikmesriik annab komisjonile viite oma ametlikule veebilehele, kus on esitatud tema territooriumil asuvate tunnustatud ettevõtete koondnimekirjad (edaspidi “koondnimekiri”). |
b) |
Iga koondnimekiri on esitatud ühe tabelina ja ühes või mitmes ühenduse ametlikus keeles. |
2.2. Liikmesriikide veebilehtede ülesehitus
a) |
Käesoleva lisa punkti 2.1 alapunktis a nimetatud liikmesriigi veebilehe töötavad välja pädevad keskasutused või vajaduse korral üks määruse (EÜ) nr 1774/2002 artikli 2 lõike 1 punktis i osutatud asutustest. |
b) |
Punkti 2.1 alapunktis a nimetatud koondnimekirjades peavad olema lingid samal veebilehel asuvatele teistele veebilehtedele, kus on tunnustatud ettevõtete nimekirjad. Kui teatavaid tunnustatud ettevõtete nimekirju ei halda punkti 2.2 alapunktis a osutatud pädev keskasutus, siis peavad koondnimekirjas olema lingid teistele veebilehtedele, kus on need nimekirjad ja mida haldab mõni teine pädev asutus, üksus või organisatsioon. |
3. LIIKMESRIIKIDE TUNNUSTATUD ETTEVÕTETE NIMEKIRJADE KUJUNDUS JA KOODID
Tunnustatud ettevõtteid käsitleva teabe laiema kättesaadavuse tagamiseks ja liikmesriikide nimekirjade loetavuse parandamiseks kehtestatakse liikmesriikide nimekirjade kujundus koos asjakohase teabe ja koodidega.
4. TEHNILINE KIRJELDUS
Lõikudes 2 ja 3 sätestatud ülesanded ja toimingud viiakse läbi vastavalt komisjoni tehnilistele kirjeldustele, mis avaldatakse veebis.
5.8.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 215/12 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1193/2006,
4. august 2006,
millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1990/2004, millega kehtestatakse veinisektoris üleminekumeetmed seoses Ungari ühinemisega Euroopa Liiduga
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia ühinemislepingut,
võttes arvesse Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia ühinemisakti, eriti selle artikli 41 esimest lõiku,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Nõukogu 17. mai 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1493/1999 (veinituru ühise korralduse kohta) (1) artikli 27 lõikes 3 on sätestatud, et iga füüsiline või juriidiline isik või isikute rühm, kes on valmistanud veini, peab tarnima kõik veinivalmistamise kõrvalsaadused destilleerimiseks. |
(2) |
Komisjoni 25. juuli 2000. aasta määruses (EÜ) nr 1623/2000, milles sätestatakse veinituru ühist korraldust käsitleva määruse (EÜ) nr 1493/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad turumehhanismide osas, (2) on ette nähtud destilleerimiskohustuse rakenduseeskirjad ja kõnealuse määruse artiklis 49 mõned erandid sellest kohustusest. |
(3) |
Ungari on võtnud vajalikud meetmed destilleerimiskohustuse kohaldamiseks. Siiski ei ole Ungari piiritusetehaste võimsus praegu kõikide kõrvalsaaduste destilleerimiseks piisav. |
(4) |
Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1990/2004 (3) lubatakse Ungaril vabastada veiniaastal 2004–2005 mõned tootjakategooriad veinivalmistamise kõrvalsaaduste destilleerimise kohustusest. Seda luba pikendati veiniaastaks 2005–2006. Eespool kirjeldatud olukorda silmas pidades tuleks seda luba uuesti pikendada veiniaastaks 2006–2007. |
(5) |
Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 1990/2004 vastavalt muuta. |
(6) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas veinituru korralduskomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 1990/2004 artiklis 1 asendatakse sõnad “veiniaastal 2004–2005” sõnadega “veiniaastatel 2004–2005, 2005–2006 ja 2006–2007”.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 4. august 2006
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Mariann FISCHER BOEL
(1) EÜT L 179, 14.7.1999, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2165/2005 (ELT L 345, 28.12.2005, lk 1).
(2) EÜT L 194, 31.7.2000, lk 45. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1820/2005 (ELT L 293, 9.11.2005, lk 8).
(3) ELT L 344, 20.11.2004, lk 8. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1215/2005 (ELT L 199, 29.7.2005, lk 31).
5.8.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 215/13 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1194/2006,
4. august 2006,
millega kuulutatakse vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1493/1999 artiklile 30 välja teatavate lauaveinide erakorraline destilleerimine Portugalis
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1493/1999 veinituru ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 33 lõike 1 teise lõigu punkti f,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikliga 30 nähakse ette erakorralise destilleerimismeetme kasutamine märkimisväärsest ületootmisest põhjustatud erakorraliste turuhäirete korral. Selle meetme kohaldamist võib piirata teatava kategooria veinidega või teatavate tootmispiirkondadega ning mpv-kvaliteetveinidele võib seda meedet kohaldada asjaomase liikmesriigi taotlusel. |
(2) |
Portugal palus avada oma territooriumil toodetud lauaveinide erakorraline destilleerimine. |
(3) |
Portugali veiniturul on täheldatud märkimisväärset lauaveini ületootmist, mis väljendub hindade languses ja varude murettekitavas kasvamises 2005/2006. turustusaasta lõpuks. Selleks et peatada selline ebasoodne areng ning leida lahendus keerulisele turuolukorrale, on lauaveini varusid vaja vähendada turu vajadusi katva mõistlikuks peetava tasemeni. |
(4) |
Kuna määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikli 30 lõikega 5 ette nähtud tingimused on täidetud, tuleks välja kuulutada maksimaalselt 200 000 hektoliitri lauaveini erakorraline destilleerimine. |
(5) |
Käesoleva määrusega välja kuulutatud erakorraline destilleerimine peab vastama komisjoni 25. juuli 2000. aasta määruses nr 1623/2000 (milles sätestatakse veinituru ühist korraldust käsitleva määruse (EÜ) nr 1493/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad turumehhanismide osas) (2) sätestatud tingimustele seoses erakorralise destilleerimismeetme kasutamisega vastavalt määruse (EÜ) nr 1493/1999 artiklile 30. Rakendada tuleb ka määruse (EÜ) nr 1623/2000 teisi sätteid, eriti neid, milles käsitletakse alkoholi sekkumisametisse tarnimist ja summade ettemaksmist. |
(6) |
On vaja kindlaks määrata destilleerija poolt tootjale makstav ostuhind, mille suurus võimaldaks leida lahenduse turuhäiretele ja saada tootjatel meetmest kasu. |
(7) |
Erakorralisel destilleerimisel saadud toode võib olla toorpiiritus või neutraalne alkohol, mida võib tarnida ainult sekkumisametile selleks, et vältida määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikliga 29 ette nähtud destilleerimisel saadud alkohoolsete jookide turu häireid. |
(8) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas veinituru korralduskomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Kuulutatakse välja määruse (EÜ) nr 1493/1999 artiklis 30 osutatud maksimaalselt 200 000 hektoliitri lauaveini erakorraline destilleerimine Portugalis vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1623/2000, mis käsitleb seda liiki destilleerimist.
Artikkel 2
Iga tootja võib alates 16. augustist 2006 kuni 15. septembrini 2006 sõlmida määruse (EÜ) nr 1623/2000 artiklis 65 osutatud tarnelepingu (edaspidi “leping”).
Lepingutega esitatakse tõend tagatise kohta, mille suurus on viis eurot hektoliitri kohta.
Lepingud ei ole loovutatavad.
Artikkel 3
1. Juhul, kui sekkumisametile esitatud lepingutega hõlmatud üldkogus ületab artikliga 1 kindlaks määratud koguse, määrab liikmesriik kindlaks kõnealuste lepingute puhul rakendatava vähendusmäära.
2. Liikmesriik võtab vajalikud haldusmeetmed, et lepingud hiljemalt 31. oktoobriks 2006 heaks kiita. Heakskiiduotsuses on ära märgitud võimalik kohaldatav vähendusmäär ja lepinguga heaks kiidetav veinikogus ning selles osutatakse tootja võimalusele lõpetada leping vähendusmäära kohaldamise puhul.
Liikmesriik teavitab komisjoni enne 15. novembrit 2006 heakskiidetud lepingutes osutatud veinide kogustest.
3. Liikmesriik võib piirata käesoleva määruse alusel tootja poolt allakirjutatavate lepingute arvu.
Artikkel 4
1. Heakskiidetud lepingutega hõlmatud veinikogused tuleb tarnida hiljemalt 15. veebruariks 2007. Toodetud alkohol tuleb vastavalt artikli 6 lõikele 1 tarnida sekkumisametile hiljemalt 15. maiks 2007.
2. Tagatis vabastatakse vastavalt tarnitud kogustele, kui tootja esitab tõendi destilleerimiseks tarnitu kohta.
Kui lõikes 1 ette nähtud tähtaegadeks ei ole tehtud ühtegi tarnet, siis tagatist ei vabastata.
Artikkel 5
Destilleerimiseks tarnitava veini madalaim kokkuostuhind on käesoleva määruse kohaselt 1,914 eurot hektoliitri mahuprotsendi kohta.
Artikkel 6
1. Destilleerija tarnib sekkumisametile destilleerimisel saadud toote. Selle toote alkoholisisaldus peab olema vähemalt 92 mahuprotsenti.
2. Sekkumisameti makstud toorpiirituse hind destilleerijale on 2,281 eurot hektoliitri mahuprotsendi kohta. Maksmine toimub vastavalt määruse (EÜ) nr 1623/2000 artikli 62 lõikele 5.
Sellest summast võib destilleerija saada ettemaksena 1,122 eurot hektoliitri mahuprotsendi kohta. Sellisel juhul vähendatakse tegelikult makstavat lõppsummat ettemaksu võrra. Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1623/2000 artikleid 66 ja 67.
Artikkel 7
Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolevat määrust kohaldatakse alates 16. augustist 2006.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 4. august 2006
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Mariann FISCHER BOEL
(1) EÜT L 179, 14.7.1999, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2165/2005 (ELT L 345, 28.12.2005, lk 1).
(2) EÜT L 194, 31.7.2000, lk 45. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1820/2005 (ELT L 293, 9.11.2005, lk 8).
II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
Nõukogu
5.8.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 215/15 |
NÕUKOGU OTSUS,
8. november 2005,
Euroopa Ühenduse ja Liibanoni Vabariigi vahelise lennuühenduse teatavaid aspekte käsitleva lepingu allakirjutamise ja ajutise kohaldamise kohta
(2006/543/EÜ)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 80 lõiget 2 koostoimes artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimese lausega,
võttes arvesse komisjoni ettepanekuts
ning arvestades järgmist:
(1) |
Nõukogu volitas 5. juunil 2003. aastal komisjoni alustama kolmandate riikidega läbirääkimisi olemasolevate kahepoolsete lepingute teatavate sätete asendamiseks ühenduse lepinguga. |
(2) |
Komisjon on kooskõlas nõukogu otsuse (millega volitati komisjoni alustama kolmandate riikidega läbirääkimisi olemasolevate kahepoolsete lepingute teatavate sätete asendamiseks ühenduse lepinguga) lisas sätestatud menetluste ja suunistega pidanud ühenduse nimel Liibanoni Vabariigiga läbirääkimisi lennuühenduse teatavaid aspekte käsitleva lepingu üle. |
(3) |
Leping, mille üle komisjon läbirääkimisi pidas, tuleks alla kirjutada ja seda ajutiselt kohaldada, eeldusel et see sõlmitakse hilisemal kuupäeval, |
ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:
Artikkel 1
Käesolevaga kiidetakse ühenduse nimel heaks Euroopa Ühenduse ja Liibanoni Vabariigi vahelise lennuühenduse teatavaid aspekte käsitleva lepingu allakirjutamine, eeldusel et nõukogu teeb otsuse nimetatud leping sõlmida.
Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.
Artikkel 2
Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud ühenduse nimel lepingule alla kirjutama, eeldusel et see sõlmitakse.
Artikkel 3
Kuni jõustumiseni kohaldatakse lepingut ajutiselt alates selle kuu esimesest päevast, mis järgneb päevale, mil lepinguosalised teatavad teineteisele selleks vajalike menetluste lõpuleviimisest.
Artikkel 4
Käesolevaga volitatakse nõukogu eesistujat esitama kõnealuse lepingu artikli 8 lõikes 2 ettenähtud teade.
Brüssel, 8. november 2005
Nõukogu nimel
eesistuja
G. BROWN
Euroopa Ühenduse ja Liibanoni Vabariigi vaheline lennuühenduse teatavaid aspekte käsitlev
LEPING
EUROOPA ÜHENDUS
ühelt poolt ja
LIIBANONI VABARIIK
teiselt poolt
(edaspidi “lepinguosalised”),
MÄRKIDES, et Euroopa Ühenduse mitme liikmesriigi ja Liibanoni Vabariigi vahel on sõlmitud kahepoolsed lennuühenduse lepingud, mis sisaldavad ühenduse õigusega vastuolus olevaid sätteid,
MÄRKIDES, et Euroopa Ühendusel on ainupädevus mitmetes küsimustes, mis võivad sisalduda Euroopa Ühenduse liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelistes kahepoolsetes lennuühenduse lepingutes,
MÄRKIDES, et Euroopa Ühenduse õiguse alusel on liikmesriikides asutatud ühenduse lennuettevõtjatel õigus mittediskrimineerivale juurdepääsule Euroopa Ühenduse liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelistele lennuliinidele,
VÕTTES ARVESSE Euroopa Ühenduse ja teatavate kolmandate riikide vahelisi lepinguid, millega nähakse nende kolmandate riikide kodanikele ette võimalus omandada osalus lennuettevõtjates, kellele on antud tegevusluba vastavalt Euroopa Ühenduse õigusele,
TUNNISTADES, et Euroopa Ühenduse liikmesriikide ja Liibanoni Vabariigi vaheliste kahepoolsete lennuühenduse lepingute sätted, mis on vastuolus Euroopa Ühenduse õigusega, tuleb viia sellega täielikku vastavusse, et luua Euroopa Ühenduse ja Liibanoni Vabariigi vahelisele lennuühendusele kindel õiguslik alus ning tagada lennuühenduse jätkumine,
MÄRKIDES, et Euroopa Ühenduse eesmärkide hulka nendel läbirääkimistel ei kuulu Euroopa Ühenduse ja Liibanoni Vabariigi vahelise lennuliikluse kogumahu suurendamine, Euroopa Ühenduse lennuettevõtjate ja Liibanoni Vabariigi lennuettevõtjate vahelise tasakaalu mõjutamine ega olemasolevate kahepoolsete lennuühenduse lepingute liiklusõigusi käsitlevatesse sätetesse muudatuste tegemine,
ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:
Artikkel 1
Üldsätted
1. Käesoleva lepingu raames tähendab mõiste “liikmesriigid” Euroopa Ühenduse liikmesriike.
2. Viiteid I lisas loetletud lepingutes lepinguosaliseks oleva liikmesriigi kodanikele tõlgendatakse viidetena Euroopa Ühenduse liikmesriikide kodanikele.
3. Viiteid I lisas loetletud lepingutes lepinguosaliseks oleva liikmesriigi lennuettevõtjatele või lennuliinidele tõlgendatakse viidetena selle liikmesriigi määratud lennuettevõtjatele või lennuliinidele.
Artikkel 2
Liikmesriigipoolne määramine
1. Käesoleva artikli lõige 2 asendab II lisa punktis a loetletud artiklite vastavad sätted lennuettevõtja määramise kohta kõnealuse liikmesriigi poolt ning sellele Liibanoni Vabariigi poolt antud tegevus- ja muude lubade kohta ning lõige 3 asendab II lisa punktis b loetletud artiklite vastavad sätted lennuettevõtjatele tegevus- või muude lubade andmisest keeldumise, nende tühistamise, peatamise või piiramise kohta.
2. Kui liikmesriik on lennuettevõtja määranud, annab Liibanoni Vabariik lennuettevõtjale minimaalse protseduurilise viivitusega asjakohased tegevus- ja muud load, eeldusel et:
i) |
lennuettevõtja on asutatud määrava liikmesriigi territooriumil vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingule ning tal on kehtiv lennutegevusluba kooskõlas Euroopa Ühenduse õigusega; |
ii) |
lennuettevõtja on lennuettevõtja sertifikaadi välja andnud liikmesriigi tõhusa ja jätkuva halduskontrolli all ning asjaomane lennundusamet on määramisel selgelt nimetatud ja |
iii) |
lennuettevõtja on otseselt või läbi enamusaktsiate liikmesriikide ja/või liikmesriikide kodanike või III lisas loetletud teiste riikide ja/või nende teiste riikide kodanike omandis ja jääb sinna ning on alati nende riikide ja/või kodanike tegeliku kontrolli all. |
3. Liibanoni Vabariik võib liikmesriigi määratud lennuettevõtjale tegevus- või muude lubade andmisest keelduda, neid tühistada, peatada või piirata, kui:
i) |
lennuettevõtja ei ole asutatud Euroopa Ühenduse asutamiselepingu alusel määrava liikmesriigi territooriumil või kui sellel ei ole kehtivat lennutegevusluba kooskõlas Euroopa Ühenduse õigusega; |
ii) |
lennuettevõtja ei ole lennuettevõtja sertifikaadi välja andnud liikmesriigi tõhusa ja jätkuva halduskontrolli all ning asjaomane lennundusamet ei ole määramisel selgelt nimetatud või |
iii) |
lennuettevõtja ei ole vahetult või läbi enamusaktsiate liikmesriikide ja/või liikmesriikide kodanike või teiste III lisas loetletud riikide ja/või teiste riikide kodanike omandis ning tegeliku kontrolli all. |
Käesolevast lõikest tulenevat õigust kasutades ei diskrimineeri Liibanoni Vabariik ühenduse lennuettevõtjaid kodakondsuse põhjal.
Artikkel 3
Halduskontrolliga seotud õigused
1. Käesoleva artikli lõike 2 sätted täiendavad II lisa punktis c loetletud artikleid.
2. Kui liikmesriik on määranud lennuettevõtja, mis on teise liikmesriigi halduskontrolli all ja jääb sinna, kohaldatakse Liibanoni Vabariigi õigusi, mis tulenevad lennuettevõtja määranud liikmesriigi ja Liibanoni Vabariigi vahelise lepingu ohutust käsitlevatest sätetest, samaväärselt selle teise liikmesriigi ohutusnõuete vastuvõtmise, täitmise või säilitamise ning lennuettevõtjale tegevusloa andmise suhtes.
Artikkel 4
Lennukikütuse maksustamine
1. Käesoleva artikli lõige 2 täiendab II lisa punktis d loetletud artiklite vastavaid sätteid.
2. Olenemata mis tahes vastupidistest sätetest, ei takista II lisa punktis d loetletud lepingutes sätestatu liikmesriiki kehtestamast makse, lõivusid, tollimaksu või tasusid kütusele, mis tarnitakse tema territooriumil kasutamiseks Liibanoni Vabariigi määratud lennuettevõtja õhusõidukis, mis lendab selle liikmesriigi siseselt või selle ja mõne teise liikmesriigi vahel.
Artikkel 5
Euroopa Ühenduse sisese veo tariifid
1. Käesoleva artikli lõige 2 täiendab II lisa punktis e loetletud artikleid.
2. Tariifide suhtes, mida Liibanoni Vabariigi määratud lennuettevõtja/lennuettevõtjad kohaldab/kohaldavad ühendusesiseste vedude korral I lisas nimetatud lepingu alusel, mis sisaldab II lisa punktis e nimetatud sätet, kohaldatakse Euroopa Ühenduse õigust.
Artikkel 6
Lepingu lisad
Käesoleva lepingu lisad moodustavad selle lahutamatu osa.
Artikkel 7
Läbivaatamine või muutmine
Lepinguosalised võivad igal ajal vastastikusel kokkuleppel käesoleva lepingu läbi vaadata või seda muuta.
Artikkel 8
Jõustumine ja ajutine kohaldamine
1. Käesolev leping jõustub, kui lepinguosalised teineteisele kirjalikult teatavad, et nad on lõpetanud lepingu jõustumiseks vajalikud siseriiklikud menetlused.
2. Olenemata lõikest 1 nõustuvad lepinguosalised käesolevat lepingut ajutiselt kohaldama alates järgmise kuu esimesest päevast pärast seda, kui lepinguosalised on teatanud teineteisele selleks vajalike menetluste lõpuleviimisest.
3. Lepingud ning muud liikmesriikide ja Liibanoni Vabariigi vahelised kokkulepped, mis ei ole käesoleva lepingu allkirjastamise kuupäevaks jõustunud ning mida ei kohaldata ajutiselt, on loetletud I lisa punktis b. Käesolevat lepingut kohaldatakse kõikide nende lepingute ja kokkulepete suhtes nende jõustumisest või ajutisest kohaldamisest alates.
Artikkel 9
Lõpetamine
1. Juhul kui I lisas loetletud leping lõpetatakse, lõpetatakse samal ajal ka kõik käesoleva lepingu need sätted, mis on seotud I lisas loetletud asjaomase lepinguga.
2. Juhul kui kõik I lisas loetletud lepingud lõpetatakse, lõpetatakse samal ajal ka käesolev leping.
SELLE KINNITUSEKS on täievolilised esindajad käesolevale lepingule alla kirjutanud.
Koostatud kahes eksemplaris eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi, ungari ja araabia keeles kahe tuhande kuuenda aasta juulikuu seitsmendal päeval Beirutis.
Por la Comunidad Europea
Za Evropské společenství
For Det Europæiske Fællesskab
Für die Europäische Gemeinschaft
Euroopa Ühenduse nimel
Για την Ευρωπαϊκή Κοινότητα
For the European Community
Pour la Communauté européenne
Per la Comunità europea
Eiropas Kopienas vārdā
Europos bendrijos vardu
Az Európai Közösség részéről
Għall-Komunità Ewropea
Voor de Europese Gemeenschap
W imieniu Wspólnoty Europejskiej
Pela Comunidade Europeia
Za Európske spoločenstvo
Za Evropsko skupnost
Euroopan yhteisön puolesta
För Europeiska gemenskapen
Por la República Libanesa
Za Libanonskou republiku
For Den Libanesiske Republik
Für die Libanesische Republik
Liibanoni Vabariigi nimel
Για τη Δημοκρατία του Λιβάνου
For the Republic of Lebanon
Pour la République libanaise
Per la Repubblica del Libano
Libānas Republikas vārdā
Libano Respublikos vardu
A Libanoni Köztársaság részéről
Għar-repubblika tal-Libanu
Voor de Republiek Libanon
W imieniu Republiki Libańskiej
Pela República do Líbano
Za Libanonskú republiku
Za Republiko Libanon
Libanonin tasavallan puolesta
För Republiken Libanon
I LISA
Käesoleva lepingu artiklis 1 osutatud lepingute nimekiri
a) |
Lennuühenduse lepingud Liibanoni Vabariigi ja Euroopa Ühenduse liikmesriikide vahel, mis on käesoleva lepingu allakirjutamise kuupäevaks sõlmitud, millele on alla kirjutatud ja/või mida kohaldatakse ajutiselt
|
b) |
Lennuühenduse lepingud ja muud kokkulepped, mis on parafeeritud Liibanoni Vabariigi ja Euroopa Ühenduse liikmesriikide poolt või nende vahel alla kirjutatud ning mis käesoleva lepingu allakirjutamise kuupäevaks ei ole veel jõustunud ja mida ei kohaldata ajutiselt
|
II LISA
I lisas loetletud lepingute artiklite nimekiri, millele viidatakse käesoleva lepingu artiklites 2 kuni 5
a) |
Liikmesriigipoolne määramine:
|
b) |
Tegevus– ja muude lubade andmisest keeldumine, nende tühistamine, peatamine või piiramine:
|
c) |
Halduskontroll:
|
d) |
Lennukikütuse maksustamine:
|
e) |
Euroopa Ühenduse sisese veo tariifid:
|
III LISA
Käesoleva lepingu artiklis 2 osutatud muud riigid
a) |
Islandi Vabariik (Euroopa Majanduspiirkonna lepingu alusel); |
b) |
Liechtensteini Vürstiriik (Euroopa Majanduspiirkonna lepingu alusel); |
c) |
Norra Kuningriik (Euroopa Majanduspiirkonna lepingu alusel); |
d) |
Šveitsi Konföderatsioon (Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise õhutranspordilepingu alusel). |
5.8.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 215/26 |
NÕUKOGU OTSUS,
18. juuli 2006,
liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta
(2006/544/EÜ)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 128 lõiget 2,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (2)
pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,
võttes arvesse tööhõivekomitee arvamust, (3)
ning arvestades järgmist:
(1) |
Lissaboni strateegia 2005. aasta reform rõhutab majanduskasvu ja tööhõive tähtsust. Euroopa tööhõivestrateegia tööhõivesuunised (4) ja majanduspoliitika üldsuunised (5) on vastu võetud ühtse dokumendina, kusjuures Euroopa tööhõivestrateegial on Lissaboni strateegia tööhõive ja tööturu alaste eesmärkide elluviimisel kandev osa. |
(2) |
Euroopa Liidul tuleb koondada kõik liikmesriikide ja ühenduse asjakohased vahendid (sealhulgas ühtekuuluvuspoliitika) Lissaboni strateegia kolme (majanduslikku, sotsiaalsesse ja keskkonnaalasesse) dimensiooni, et paremini kasutada nendevahelist koostoimet säästva arengu üldkontekstis. |
(3) |
Tööhõivesuunised ja majanduspoliitika üldsuunised tuleks täielikult läbi vaadata ainult kord kolme aasta jooksul, kuid vahepealsetel aastatel, kuni aastani 2008, tuleks neid ajakohastada vaid hädavajadusel, et tagada teatud stabiilsus, mis on tõhusaks rakendamiseks vajalik. |
(4) |
Komisjoni iga-aastases arenguaruandes ja ühises tööhõivearuandes esitatud liikmesriikide riiklike reformikavade analüüs näitab, et liikmesriigid peaksid jätkama jõupingutusi järgmiste esmatähtsate valdkondade käsitlemiseks:
|
(5) |
Euroopa Ülemkogu 23. ja 24. märtsi 2006. aasta kohtumisel rõhutati tööhõivepoliitika keskset rolli Lissaboni tegevuskava raamistikus ja vajadust suurendada prioriteetsete gruppide tööhõivevõimalusi elutsüklil põhineva lähenemisviisi raames. Sellega seoses kiitis Euroopa Ülemkogu heaks soolise võrdõiguslikkuse Euroopa pakti, mis peaks veelgi suurendama soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise kasutamist ja andma tõuke naiste tulevikuväljavaadete ja võimaluste ulatuslikuks parandamiseks. |
(6) |
Lepingutes, sealhulgas ühinemislepingutes, sätestatud töötajate liikuvust takistavate tõkete kõrvaldamine peaks tugevdama siseturu toimimist ning suurendama majanduskasvu ja tööhõivepotentsiaali. |
(7) |
Võttes arvesse nii komisjoni poolt teostatud riiklike reformikavade analüüsi kui Euroopa Ülemkogu järeldusi, tuleks põhirõhk nüüd asetada tõhusale ja õigeaegsele elluviimisele, pöörates erilist tähelepanu 2005–2008. aasta tööhõivesuunistes esitatud kokkulepitud kvantitatiivsetele eesmärkidele ning jälgides, et elluviimine oleks kooskõlas Euroopa Ülemkogu järeldustega. |
(8) |
Liikmesriigid peaksid võtma tööhõivesuuniseid arvesse ühenduse rahastamisprogrammide, eelkõige Euroopa Sotsiaalfondi kasutamise kavandamise käigus. |
(9) |
Arvestades suunistedokumendi ühtsust, peaksid liikmesriigid täielikult rakendama majanduspoliitika üldsuuniseid, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Otsuse 2005/600/EÜ lisas sätestatud liikmesriikide tööhõivepoliitika suunised jäävad 2006. aastaks kehtima ning liikmesriigid arvestavad neid oma tööhõivepoliitikas.
Artikkel 2
Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 18. juuli 2006
Nõukogu nimel
eesistuja
J. KORKEAOJA
(1) 4. aprilli 2006. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).
(2) 17. mai 2006. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).
(3) 27. aprilli 2006. aasta arvamus.
(4) Nõukogu 12. juuli 2005. aasta otsus 2005/600/EÜ liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (ELT L 205, 6.8.2005, lk 21).
(5) Nõukogu 12. juuli 2005. aasta soovitus 2005/601/EÜ liikmesriikide ja ühenduse majanduspoliitika üldsuuniste kohta (2005–2006) (ELT L 205, 6.8.2005, lk 28).
5.8.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 215/28 |
NÕUKOGU OTSUS,
18. juuli 2006,
Horvaatias läbiviidava sortide ametliku kontrolli samaväärsuse kohta
(EMPs kohaldatav tekst)
(2006/545/EÜ)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 13. juuni 2002. aasta direktiivi 2002/53/EÜ ühise põllumajandustaimesortide kataloogi kohta, (1) eriti selle artikli 22 lõike 1 punkti a,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Direktiiv 2002/53/EÜ võimaldab nõukogul kindlaks määrata, kas sortide ametlik kontroll kolmandates riikides pakub samaväärseid tagatisi kui liikmesriikides läbiviidav kontroll. |
(2) |
Eeskirjades, mis käsitlevad Horvaatias läbiviidavat nisu-, odra- ja maisisortide ametlikku kontrolli, sätestatakse, et sortide heakskiitmine seoses nende eristatavuse, püsivuse ja ühtlikkusega põhineb ametlike kontrollide tulemustel, eelkõige kasvatuskatsete tulemustel, mis hõlmavad piisavat hulka kirjeldatava sordi tunnuseid. |
(3) |
Kõnealuste eeskirjade läbivaatamine ja viis, kuidas neid Horvaatias eespool loetletud kolme sordi puhul kohaldatakse, on näidanud, et need pakuvad samaväärseid tagatisi kui liikmesriikides läbiviidavad kontrollid, tingimusel, et täiendavad tingimused on täidetud. |
(4) |
Käesoleva otsusega ei välistata samaväärsuse kohta tehtud ühenduse järelduste tühistamist kui tingimused, millel need põhinevad, ei ole täidetud või lakkavad olemast täidetud. |
(5) |
Kuna lisade tehnilisi sätteid on eeldatavasti vaja korduvalt muuta, peaks see toimuma vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused, (2) artiklis 4 sätestatud menetlusele, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
I lisas loetletud liikide sortide eristatavuse, püsivuse ja ühtlikkuse ametlikud kontrollid, mida viib Horvaatias läbi I lisas täpsustatud ametiasutus, pakuvad samasuguseid tagatisi kui liikmesriikides läbiviidavad kontrollid, kui need vastavad II lisas sätestatud tingimustele.
Artikkel 2
Lisade muudatused võetakse vastu artikli 3 lõikes 2 osutatud menetluse kohaselt.
Artikkel 3
1. Komisjoni abistab nõukogu otsuse 66/399/EMÜ (3) artikliga 1 loodud põllumajanduse, aianduse ja metsanduse seemnete ja paljundusmaterjali alaline komitee (edaspidi “komitee”).
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7.
3. Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 sätestatud tähtajaks kehtestatakse üks kuu.
4. Komitee võtab vastu oma töökorra.
Artikkel 4
Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 18. juuli 2006
Nõukogu nimel
eesistuja
J. KORKEAOJA
(1) EÜT L 193, 20.7.2002, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1829/2003 (ELT L 268, 18.10.2003, lk 1).
(2) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on viimati muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).
(3) EÜT 125, 11.7.1966, lk 2289/66.
I LISA
Asutus |
Liigid |
Seemnete ja seemikute instituut, Osijek |
Hordeum vulgare L. Triticum aestivum L. Zea Mays L. |
II LISA
TINGIMUSED
1. |
Sortide heakskiitmine seoses eristatavuse, püsivuse ja ühtlikkuse hindamisega põhineb ametlike kontrollide tulemustel. |
2. |
Eristatavuse kindlakstegemiseks peavad kasvatuskatsed hõlmama vähemalt olemasolevaid võrreldavaid sorte, mis on
|
3. |
Teatavate põllumajandustaimesortide kontrollimisel minimaalselt hõlmatavad tunnused ja kontrollimise miinimumtingimused on sätestatud komisjoni direktiivis 2003/90/EÜ. (1) |
(1) ELT L 254, 8.10.2003, lk 7. Direktiivi on muudetud komisjoni direktiiviga 2005/91/EÜ (ELT L 331, 17.12.2005, lk 24).
Liikmesriikide valitsuste esindajate konverents
5.8.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 215/30 |
LIIKMESRIIKIDE VALITSUSTE ESINDAJATE OTSUS,
6. juuli 2006,
millega nimetatakse ametisse Euroopa Ühenduste Kohtu kohtunik
(2006/546/EÜ, Euratom)
EUROOPA ÜHENDUSTE LIIKMESRIIKIDE VALITSUSTE ESINDAJAD,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 223,
võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 139,
ning arvestades järgmist:
Asutamislepingute sätete kohaselt toimub Euroopa Ühenduse Kohtu liikmete osaline asendamine iga kolme aasta järel kuus aastat kestvaks ametiajaks. Lisaks 6. aprillil 2006 ametisse nimetatud kaheteistkümnele kohtunikule ja neljale kohtujuristile peavad liikmesriikide valitsused veel nimetama ametisse ühe kohtuniku ajavahemikuks 7. oktoobrist 2006 kuni 6. oktoobrini 2012,
ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:
Artikkel 1
Thomas VON DANWITZ nimetatakse Euroopa Ühenduste Kohtu kohtunikuks ajavahemikuks 7. oktoobrist 2006 kuni 6. oktoobrini 2012.
Artikkel 2
Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
Brüssel, 6. juuli 2006
Eesistuja
E. KOSONEN
Komisjon
5.8.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 215/31 |
KOMISJONI OTSUS,
1. august 2006,
millega algatatakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 2408/92 (ühenduse lennuettevõtjate juurdepääsu kohta ühendusesisestele lennuliinidele) artikli 4 lõikes 3 ettenähtud uurimine
(teatavaks tehtud numbri K(2006) 3516 all)
(2006/547/EÜ)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 23. juuli 1992. aasta määrust (EMÜ) nr 2408/92 ühenduse lennuettevõtjate juurdepääsu kohta ühendusesisestele lennuliinidele, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 3 ja artiklit 12,
ning arvestades järgmist:
I. Asjaolud
(1) |
27. jaanuaril ja 28. veebruaril 2006 edastas Itaalia Vabariik komisjonile Infrastruktuuri- ja Transpordiministeeriumi 29. detsembri 2005. aasta seadlused nr 35 ja 36 (avaldatud 11. jaanuaril 2006 väljaandes Gazzetta Ufficiale della Repubblica Italiana), millega kehtestati avaliku teenindamise kohustused kokku 16 lennuliinil Sardiinia lennuväljade ja peamiste riiklike lennuväljade vahel, ning palus komisjoni avaldada Euroopa Liidu Teatajas teatis vastavalt määruse (EMÜ) nr 2408/92 artikli 4 lõike 1 punktile a. |
(2) |
24. märtsil 2006 avaldas komisjon teatise seadlusega nr 35 kehtestatud avaliku teenindamise kohustuste kohta (“24. märtsi 2006. aasta teatis”) (2) järgmisel kuuel lennuliinil:
|
(3) |
21. aprillil 2006 avaldas komisjon teise teatise seadlusega nr 36 kehtestatud avaliku teenindamise kohustuste kohta (“21. aprilli 2006. aasta teatis”) (3) järgmisel kümnel lennuliinil:
|
(4) |
Kahes teatises avaldatud avaliku teenindamise kohustuste peamised tunnusjooned on järgmised:
|
(5) |
Tuleb märkida, et enne käesolevas otsuses osutatud avaliku teenindamise kohustuste kehtestamist oli Itaalia Vabariik kehtestanud avaliku teenindamise kohustused 1. augusti 2000. aasta ja 21. detsembri 2000. aasta seadlustega kuuel lennuliinil Sardiinia, Rooma ja Milano lennujaamade vahel. Need kohustused avaldati 7. oktoobri 2000. aasta Euroopa Ühenduste Teatajas, (4) (“7. oktoobri 2000. aasta teatis”). Vastavalt määruse (EMÜ) nr 2408/92 artikli 4 lõike 1 punktile d korraldati asjaomaste lennuliinide teenindamiseks pakkumismenetlus, mille eesmärk oli valida välja lennuettevõtjad, kellel lubatakse ainsana neid liine teenindada ja kes saavad rahalist kompensatsiooni. (5) |
(6) |
Lennuettevõtjad, kellel lubati avaliku teenindamise kohustusega liine teenindada, olid järgmised:
|
(7) |
See teenindamiskord asendati avaliku teenindamise kohustusega, mis kehtestati Itaalia Vabariigi 8. novembri 2004. aasta seadlusega ning avaldati Euroopa Liidu Teatajas10. detsembril 2004 (“10. detsembri 2004. aasta teatis”). (6) Pärast Lazio piirkonnakohtu 17. märtsi 2005. aasta otsust, millega tühistati osaliselt 8. novembri 2004. aasta seadlus, teatasid Itaalia ametiasutused komisjonile, et kõnealused kohustused on peatatud. Sellekohane teatis avaldati Euroopa Liidu Teatajas1. juulil 2005. (7)6. detsembril 2005 teatasid Itaalia ametiasutused komisjonile, et 8. novembri 2004. aasta seadlus tühistatakse alates 15. novembrist 2004. |
(8) |
28. veebruaril 2006 teatasid Itaalia ametiasutused komisjonile seadluse vastuvõtmisest 23. veebruaril 2006, millega muudeti 29. detsembri 2005. aasta seadlust nr 35, millega olid tühistatud 1. augusti 2000. aasta ja 21. detsembri 2000. aasta seadlused alates 2. maist 2006. |
(9) |
22. märtsi 2005. aasta teatises teatasid Itaalia ametiasutused komisjonile, et 7. oktoobri 2000. aasta teatises avaldatud avaliku teenindamise kohustuste kohaldamine on vabatahtlik. See oli esimene kord, kui Itaalia ametiasutused teatasid komisjonile, et kõnealuseid avaliku teenindamise kohustusi ikka veel kohaldatakse. |
II. Avaliku teenindamise kohustuste eeskirjade olulised üksikasjad
(10) |
Avaliku teenindamise kohustuste eeskirjad on sätestatud määruses (EMÜ) nr 2408/92 (edaspidi “määrus”), milles on määratletud teenuste vaba osutamise põhimõtte rakendamise tingimused lennuliikluse valdkonnas. |
(11) |
Avaliku teenindamise kohustused määratletakse erandina määruse põhimõttest, mille kohaselt “lubab asjaomane liikmesriik/lubavad asjaomased liikmesriigid ühenduse lennuettevõtjatel kasutada liiklusõigusi ühendusesisestel lennuliinidel”. (8) |
(12) |
Kohustuste kohaldamistingimused on määratletud artiklis 4. Kohustusi tõlgendatakse rangelt ning vastavalt mittediskrimineerimise ning proportsionaalsuse põhimõtetele. Kohustused peavad olema kõnealuse artikli kriteeriumide alusel piisavalt põhjendatud. |
(13) |
Avaliku teenindamise kohustuste eeskirjas on nähtud ette, et liikmesriik võib seda kohaldada regulaarlendude suhtes, mis suunduvad perifeerset või arengupiirkonda teenindavasse lennujaama või väheste lendudega lennuliinil piirkondlikku lennujaama, tingimusel, et neid lennuliine peetakse lennujaama piirkonna majandusliku arengu seisukohalt oluliseks, ning määral, mis on vajalik, et tagada sellel lennuliinil regulaarlendude asjakohane teenindamine, mis vastab pidevuse, regulaarsuse, veomahu ja hinnakujunduse kindlaksmääratud standarditele, millest lennuettevõtja üksnes kaubandushuvidest lähtudes kinni ei peaks. |
(14) |
Liikmesriigid hindavad regulaarlendude piisavust, võttes arvesse avalikku huvi, võimalust hakata uuesti kasutama teisi transpordiliike ja seda, kuivõrd need transpordiliigid suudavad vastata käsitletavatele transpordivajadustele, ning kõigi lennuliini teenindavate või teenindada kavatsevate lennuettevõtjate ühismõju. |
(15) |
Artikliga 4 on nähtud ette kaheosaline süsteem: esiteks (artikli 4 lõike 1 punkt a) võib asjaomane liikmesriik kehtestada avaliku teenindamise kohustuse ühel või mitmel lennuliinil, mis jäävad avatuks kõikidele ühenduse lennuettevõtjatele tingimusel, et kõnealustest kohustustest peetakse kinni. Juhul, kui ükski lennuettevõtja ei taotle avaliku teenindamise kohustustega lennuliini teenindamist, võib liikmesriik järgmise sammuna (artikli 4 lõike 1 punkt d) piirata juurdepääsu kõnealusele lennuliinile, andes selle vaid ühele lennuettevõtjale kuni kolmeaastaseks ajavahemikuks, mida võib pikendada. Lennuettevõtja valitakse ühendusesisese pakkumismenetluse teel. Väljavalitud lennuettevõtja võib sel juhul saada rahalist hüvitist avaliku teenindamise kohustuse täitmise eest. |
(16) |
Vastavalt artikli 4 lõikele 3 võib komisjon otsustada uurimise tulemusena liikmesriigi taotlusel või omal algatusel, kas tuleb jätkata avaldatud avaliku teenindamise kohustuse kohaldamist. Komisjon peab edastama oma otsuse nõukogule ja liikmesriikidele. Iga liikmesriik võib suunata komisjoni otsuse nõukogule, mis võib võtta kvalifitseeritud häälteenamusega vastu teistsuguse otsuse. |
III. Asjaolud, mis äratavad tõsist kahtlust Sardiinia lennuväljade ja peamiste Itaalia riiklike lennuväljade vahelise avaliku teenindamise kohustuse vastavuse suhtes määruse (EMÜ) nr 2408/92 artiklile 4
(17) |
Määruse artikli 4 lõike 1 punktis a on loetletud teatud arv kumulatiivseid kriteeriume, millele avaliku teenindamise kohustused peavad vastama:
|
(18) |
Lisaks peavad avaliku teenindamise kohustused vastama proportsionaalsuse ja mittediskrimineerimise põhimõtetele (vt näiteks Euroopa Kohtu 20. veebruari 2001. aasta otsust kohtuasjas C-205/99, Asociación Profesional de Empresas Navieras de Líneas Regulares (Analir) ja teised versus Administración General del Estado, [2001] EKL lk I-01271). |
(19) |
Kõnealuse juhtumi puhul sisaldavad Itaalia Vabariigi taotlusel Euroopa Liidu Teatajas avaldatud avaliku teenindamise kohustused mitmeid sätteid, mille puhul tekib tõsiseid kahtlusi nende vastavuse suhtes määruse artiklile 4. Eelkõige:
|
(20) |
Nõue, et asjast huvitatud lennuettevõtjad teenindaksid kuut avaliku teenindamise kohustusega lennuliini ühtse tervikuna, võib olla piiranguks eelkõige teenuste vaba osutamise põhimõttest lähtudes. Määruse artikli 4 lõige 1 ei näi sellele nõudele mingit alust andvat ning see võib olla vastuolus proportsionaalsuse ja mittediskrimineerimise põhimõtetega, arvestades eelkõige alljärgnevaga:
|
(21) |
Mõlema teatise punktis 1.6 nimetatud võimalusel, et kui avaliku teenindamise kohustusega lennuliini teenindamise võtavad vastu mitu lennuettevõtjat, siis ENAC sekkub eemärgiga vältida liigset veomahtu, jaotades lennuliinid ja -sagedused asjaomaste lennuettevõtjate vahel ümber, puudub määruse artikli 4 lõike 1 alusel õiguslik alus ning see võib olla vastuolus artikli 3 lõikega 1, kuivõrd need meetmed piiravad lennuettevõtjate vabadust valida, milliseid lennuliine ja missuguse sagedusega teenindada. Lisaks sellele näivad sõnad “liigne veomaht” viitavat sellele, et reguleeriv sekkumine pole veoettevõtjate peamistele nõuetele vastavuse tagamiseks vajalik. |
(22) |
Mõlema teatise punktis 4.8 osutatud kohustusel pakkuda reisijatele soodushindu vaid sünnikoha alusel (antud juhul Sardiinia) ei ole õiguspärast põhjendust ja võib olla lubamatu kodakondsusel põhinev kaudne diskrimineerimine (vt näiteks kohtuasi C-338/01, komisjon versus Itaalia [2003] EKL lk 1-00721). |
(23) |
Pole antud piisavaid selgitusi põhjendamaks, miks:
|
IV. Menetlus
(24) |
Vaatamata komisjoni talituste korduvatele pöördumistele, milles juhiti Itaalia ametiasutuste tähelepanu kõnealustele probleemidele ning väljendati kahtlust, et avaliku teenindamise kohustuste kehtestamine ei ole vastavuses määrusega, otsustas Itaalia Vabariik teatised siiski avaldada. |
(25) |
Niipea kui teatised avaldati, võtsid paljud huvitatud isikud komisjoniga ühendust, et avaldada mitteametlikult muret ning esitada kaebusi seoses avaliku teenindamise kohustuste mitteproportsionaalse ja diskrimineeriva iseloomuga. |
(26) |
Vastavalt eespool kirjeldatud üksikasjadele ning määruse artikli 4 lõikele 3 võib komisjon läbi viia uurimise, et teha kindlaks, kas ühe või mitme lennuliini arendamist on avaliku teenindamise kohustuste kehtestamisega seoses põhjendamatult piiratud, ja otsustada, kas nimetatud kohustusi tuleb kõnealuste lennuliinide suhtes jätkuvalt kohaldada. |
(27) |
9. märtsil 2006 palus komisjon vastavalt määruse artiklile 12 Itaalia ametiasutustel esitada teavet kõnealuste avaliku teenindamise kohustuste kohta. Vastus, mille Itaalia ametiasutused esitasid 22. märtsil 2006, oli mittetäielik, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Komisjon viib läbi määruse (EMÜ) nr 2408/92 artikli 4 lõikes 3 ettenähtud uurimise, et teha kindlaks, kas Itaalia Vabariigi taotlusel Euroopa Liidu Teatajas C 72 24. märtsil 2006 ja C 93 21. aprillil 2006 avaldatud avaliku teenindamise kohustusi Sardiinia lennujaamade ja Itaalia peamiste riiklike lennujaamade vahel tuleks kõnealuste lennuliinide suhtes ka edaspidi kohaldada.
Artikkel 2
1. Itaalia Vabariik peab edastama komisjonile ühe kuu jooksul alates käesoleva otsuse teatavakstegemisest kogu teabe, mis on vajalik kontrollimaks artiklis 1 osutatud avaliku teenindamise kohustuste vastavust määruse (EMÜ) nr 2408/92 artiklile 4.
2. Eelkõige tuleb edastada:
— |
üksikasjalik selgitus sotsiaal-majanduslike eesmärkide kohta, mida taotletakse artiklis 1 osutatud avaliku teenindamise kohustuste kehtestamisega, ning põhjendus, mil viisil on need kohustused eesmärkide saavutamiseks piisavad ja proportsionaalsed – eelkõige kümne uue lennuliini suhtes, mida ei käsitletud 7. oktoobri 2000. aasta teatises; |
— |
üksikasjalik selgitus selle kohta, kuidas artiklis 1 osutatud mõlema teatise punktis 1.6 ettenähtud meetmed, mille eesmärgiks on vältida liigset veomahtu, kui avaliku teenindamise kohustustega lennuliini teenindamisega nõustub mitu lennuettevõtjat, praktikas toimivad ning nende põhjendus määruse (EMÜ) nr 2408/92 artikli 4 lõike 1 alusel; |
— |
ühenduse õigusest lähtuv õiguslik analüüs, milles põhjendatakse artiklis 1 osutatud avaliku teenindamise kohustuste erinevaid tingimusi, eelkõige:
|
— |
üksikasjalik analüüs majandussuhete kohta Sardiinia piirkondade ja ülejäänud Itaalia piirkondade vahel, kus paiknevad lennujaamad, mis on seotud artiklis 1 osutatud avaliku teenindamise kohustustega; |
— |
üksikasjalik analüüs, mis käsitleb praegu Sardiinia lennujaamade ja ülejäänud Itaalia lennujaamade vahel toimiva õhutransporditeenuse pakkumist, mis on seotud artiklis 1 osutatud avaliku teenindamise kohustustega, sealhulgas otselendude pakkumist ning olukorda siis, kui seadlus nr 36 on jõustunud; |
— |
üksikasjalik analüüs teiste transpordiliikide kasutamise võimaluste ja nende transpordiliikide vastavuse kohta kõnealustele transpordivajadustele; |
— |
õhutranspordi jooksva nõudluse analüüs kõigi kohustustega seotud lennuliinide kohta, kaasa arvatud lennuettevõtja või lennuettevõtjate edastatud lennuteenuste osutamise prognoos (reisijatevedu, last, finantsprognoos jne); |
— |
teedevõrgu kaudu kõnealuste kohustustega seotud erinevate Sardiinia lennujaamade ühendamiseks vajaliku veo kestuse ja sageduse täpne kirjeldus; |
— |
olukorra kirjeldus käesolevast otsusest teatamise päeval, pidades silmas teenuste osutamist vastavalt kohustustele, ning avaliku teenindamise kohustuse alusel teenust osutava(te) lennuettevõtja(te) nimi (nimed); |
— |
võimalike kaebuste olemasolu siseriiklikes kohtutes käesolevast otsusest teatamise päeval ja avaliku teenindamise kohustuste kehtestamise õiguslik olukord; |
— |
selgitus selle kohta, kas 7. oktoobri 2000. aasta teatises avaldatud avaliku teenindamise kohustuste kohaldamist jätkati pärast 10. detsembri 2004. aasta teatises avaldatud kohustuste peatamist ja tühistamist ja kui, siis milline oli selle õiguslik alus, ning põhjused, miks Itaalia ametiasutused ei teatanud sellest viivitamata komisjonile. |
Artikkel 3
1. Käesolev otsus on adresseeritud Itaalia Vabariigile.
2. Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
Brüssel, 1. august 2006
Komisjoni nimel
asepresident
Jacques BARROT
(1) EÜT L 240, 24.8.1992, lk 8. Määrust on viimati muudetud Euroopa parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).
(2) ELT C 72, 24.3.2006, lk 4.
(3) ELT C 93, 21.4.2006, lk 13.
(4) EÜT C 284, 7.10.2000, lk 16.
(5) EÜT C 51, 16.2.2001, lk 22.
(6) ELT C 306, 10.12.2004, lk 6.
(7) ELT C 161, 1.7.2005, lk 10.
(8) Määruse (EMÜ) nr 2408/92 artikli 3 lõige 1.
5.8.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 215/38 |
KOMISJONI OTSUS,
2. august 2006,
millega muudetakse otsust 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom
(2006/548/EÜ, Euratom)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 218 lõiget 2,
võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 131,
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 28 lõiget 1 ja artikli 41 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Vastavalt komisjoni otsuse 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom (1) lisas sisalduva artikli 2 lõikele 1 komisjoni turvasätete kohta võtab turvaküsimuste eest vastutav komisjoni liige asjakohased meetmed tagamaks, et ELi salastatud teabe käitlemisel komisjonis peetakse kinni komisjoni turvaeeskirjadest, muu hulgas ka komisjoni välislepingupartnerite poolt. |
(2) |
Komisjoni turvasätteid käsitleva artikli 2 lõikes 2 on sätestatud, et liikmesriikidel, teistel asutamislepingutega või nende alusel loodud institutsioonidel, ametitel, talitustel ja asutustel võimaldatakse saada ELi salastatud teavet tingimusel, et nad kindlustavad, et nende talitustes ja tööruumides peetakse rangelt kinni vastavatest eeskirjadest, muu hulgas ka liikmesriikide välislepingupartnerite poolt. |
(3) |
Komisjoni turvasätted ei hõlma praegu seda, kuidas tuleks kohaldada põhimõtteid ja miinimumstandardeid juhul, kui komisjon annab lepingu või toetuslepinguga välistele üksustele ülesandeid, mis on seotud ELi salastatud teabega ja/või sisaldavad selle kasutamist. |
(4) |
Seetõttu on komisjoni turvasätetesse ja nendele lisatud turvaeeskirjadesse vaja lisada konkreetsed ühised miinimumstandardid. |
(5) |
Neid ühiseid miinimumstandardeid peaksid täitma ka liikmesriigid meetmete võtmisel vastavalt riigisisesele korrale, kui nad annavad lepingu või toetuslepinguga komisjoni turvasätteid käsitleva artikli 2 lõikes 2 osutatud välistele üksustele ülesandeid, mis on seotud ELi salastatud teabega ja/või sisaldavad selle kasutamist. |
(6) |
Kõnealuseid ühiseid miinimumstandardeid tuleks kohaldada, ilma et see piiraks teiste asjakohaste õigusaktide kohaldamist, eriti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/18/EÜ (2) (riiklike teenuslepingute, riiklike tarnelepingute ja riiklike ehitustöölepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta), nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (3) (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) ning komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 (4) (millega kehtestatakse selle rakenduseeskirjad) ning eriti määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklites 106 ja 107 viidatud kahe- ja mitmepoolsete lepingute kohaldamist, |
ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:
Artikkel 1
Otsuse 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom lisas esitatud komisjoni turvasätteid muudetakse järgmiselt.
1. |
Artikli 2 lõikele 1 lisatakse järgmine lõige: “Kui komisjoni ja välislepingupartneri või toetusesaaja vaheline leping või toetusleping sisaldab ELi salastatud teabe töötlemist välislepingupartneri või toetusesaaja tööruumides, peavad asjakohased meetmed, mida nimetatud lepingupartner või toetusesaaja peab võtma artiklis 1 osutatud eeskirjade täitmiseks ELi salastatud teabe töötlemisel, olema lepingu või toetuslepingu lahutamatu osa.” |
2. |
Komisjoni turvasätteid käsitlevas lisas sätestatud komisjoni julgeolekueeskirju muudetakse järgmiselt:
|
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Brüssel, 2. august 2006
Komisjoni nimel
asepresident
Siim KALLAS
(1) EÜT L 317, 3.12.2001, lk 1. Otsust on viimati muudetud otsusega 2006/70/EÜ, Euratom (ELT L 34, 7.2.2006, lk 32).
(2) ELT L 134, 30.4.2004, lk 114. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 2083/2005 (ELT L 333, 20.12.2005, lk 28).
(3) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(4) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 1261/2005 (ELT L 201, 2.8.2005, lk 3).
LISA
“27. TÖÖSTUSJULGEOLEKU ÜHISED MIINIMUMSTANDARDID
27.1 Sissejuhatus
Käesolevas jaos käsitletakse tööstustegevuse julgeolekuaspekte, mis on iseloomulikud selliste läbirääkimiste pidamisele ja lepingute või toetuslepingute sõlmimisele, millega antakse tööstus- või muudele üksustele täitmiseks ülesandeid, mis on seotud ELi salastatud teabega ja/või sisaldavad selle kasutamist, sealhulgas ELi salastatud teabe edastamine või sellele juurdepääs riigihankemenetluse ja konkursikutsemenetluse käigus (pakkumisperiood ja lepingueelsed läbirääkimised).
27.2 Mõisted
Käesolevates ühistes miinimumstandardites kasutatakse järgmisi mõisted:
a) salastatud leping– mis tahes toodete tarnimise, tööde tegemise, hoonete kasutuseleandmise või teenuste osutamise leping või toetusleping, mille täitmise eelduseks on või millega kaasneb juurdepääs ELi salastatud teabele või sellise teabe loomine,
b) salastatud alltöövõtuleping– leping, mille lepingupartner või toetusesaaja on sõlminud teise partneriga (st alltöövõtjaga) kaupade tarnimise, tööde tegemise, hoonete kasutuseleandmise või teenuste osutamise eesmärgil, mille täitmise eelduseks on või millega kaasneb juurdepääs ELi salastatud teabele või sellise teabe loomine,
c) lepingupartner– ettevõtja või juriidiline isik, kellel on lepinguliste kohustuste võtmiseks või toetusesaajaks olemiseks vajalik õigus- ja teovõime,
d) määratud julgeolekuasutus (DSA)– asutus, mis vastutab ELi liikmesriigi julgeolekuasutuse (NSA) ees tööstus- või muudele üksustele riigi kõigi tööstusjulgeolekuga seotud poliitikaküsimuste edastamise eest ning kõnealuse poliitika suunamise ja selle rakendamisel abi andmise eest. Riigisisene julgeolekuasutus võib täita määratud julgeolekuasutuse ülesandeid,
e) ettevõtte julgeolekukontroll (FSC)– riigisisese julgeolekuasutuse/määratud julgeolekuasutuse haldusotsus selle kohta, et julgeoleku seisukohast suudab ettevõte tagada teatava salastatuse tasemega ELi salastatud teabele piisava kaitse ning et ettevõtte töötajad, kes peavad pääsema juurde ELi salastatud teabele, on läbinud nõuetekohase julgeolekukontrolli ja neid on teavitatud julgeolekunõuetest, mis on vajalikud juurdepääsuks ELi salastatud teabele ja selle kaitsmiseks,
f) tööstus- või muu üksus– lepingupartner või tema alltöövõtja, kes on kaasatud kaupade tarnimisse, tööde tegemisse või teenuste osutamisse; siia võivad kuuluda tööstus-, kaubandus-, teenindus-, teadus-, uurimis-, haridus- või arendusüksused,
g) tööstusjulgeolek– kaitsemeetmete ja -menetluste kohaldamine, et vältida, avastada ja korvata lepingupartneri või alltöövõtja poolt lepingu(eelsetel) läbirääkimistel ja salastatud lepingute täitmisel käideldud ELi salastatud teabe kaotust ja kahjustamist,
h) riigisisene julgeolekuasutus– ELi liikmesriigi valitsusasutus, mis vastutab lõplikult ELi salastatud teabe kaitsmise eest kõnealuses liikmesriigis,
i) lepingu üldine salastatuse tase– kogu lepingu või toetuslepingu salastatuse kategooria määramine, mis põhineb sellise teabe ja/või materjali salastatuse kategoorial, mida luuakse, edastatakse või millele saadakse juurdepääs või mida võidakse luua või edastada või millele võidakse saada juurdepääs üldise lepingu või toetuslepingu mis tahes osa alusel. Lepingu üldine salastatuse tase ei või olla madalam kui selle mis tahes osa kõige kõrgem salastatuse tase, kuid tulenevalt tasemete kogumõjust võib olla sellest kõrgem,
j) julgeolekuaspekte käsitlev dokument (SAL)– lepingu sõlminud ametiasutuse poolt esitatud konkreetsete lepinguliste tingimuste kogum, mis moodustab sellise salastatud lepingu lahutamatu osa, millega kaasneb juurdepääs ELi salastatud teabele või millega kaasneb sellise teabe loomine, ning millega määratakse kindlaks lepingu julgeolekunõuded või need lepingu osad, mida tuleb julgeoleku kaalutlustel kaitsta,
k) salastatuse kategooriate määramise juhend (SCG)– dokument, milles kirjeldatakse programmi, lepingu või toetuslepingu salastatud osasid, määrates kindlaks neile kohaldatavad salastatuse kategooriad. Salastatuse kategooriate määramise juhendit võib kogu programmi, lepingu või toetuslepingu kehtivuse aja jooksul täiendada ja nende teabeelementide salastatuse kategooriat võib ümber klassifitseerida või alandada. Salastatuse kategooria määramise juhend peab olema julgeolekuaspekte käsitleva dokumendi osa.
27.3 Korraldus
a) |
Komisjon võib anda liikmesriikides registreeritud tööstus- või muudele üksustele salastatud lepinguga selliseid ülesandeid, mis on seotud ELi salastatud teabega ja/või sisaldavad selle kasutamist. |
b) |
Komisjon tagab, et salastatud lepingute sõlmimisel järgitakse kõiki kõnealustest miinimumstandarditest tulenevaid nõudeid. |
c) |
Komisjon kaasab kõnealuste tööstusjulgeoleku miinimumstandardite kohaldamiseks asjakohase riigisisese julgeolekuasutuse või riigisisesed julgeolekuasutused. Riigisisesed julgeolekuasutused võivad kõnealused ülesanded anda täitmiseks ühele või mitmele määratud julgeolekuasutusele. |
d) |
Nimetatud julgeolekuasutuste juhtkond vastutab lõplikult tööstus- või muudes üksustes ELi salastatud teabe kaitsmise eest. |
e) |
Kui sõlmitakse kõnealuste miinimumstandardite kohaldamisalasse kuuluv salastatud leping või alltöövõtuleping, teatab komisjon ja/või vajaduse korral riigisisene julgeolekuasutus/määratud julgeolekuasutus sellest viivitamata selle liikmesriigi riigisisesele julgeolekuasutusele/määratud julgeolekuasutusele, kus lepingupartner või alltöövõtja on registreeritud. |
27.4 Salastatud lepingud ja toetuse andmise otsused
a) |
Salastatud lepingute või toetuslepingute salastatuse kategooria määramisel tuleb arvesse võtta järgmisi põhimõtteid:
|
b) |
Asjaomaste liikmesriikide riigisisesed julgeolekuasutused/määratud julgeolekuasutused vastutavad selle eest, et lepingupartnerid ja alltöövõtjad, kellega on sõlmitud salastatud lepingud, mis sisaldavad kategooriasse CONFIDENTIEL UE või sellest kõrgemasse salastatuse kategooriasse kuuluvat teavet, võtavad kõik vajalikud meetmed salastatud lepingu täitmisel neile avaldatud või nende poolt lepingujärgselt loodud ELi salastatud teabe kaitsmiseks kooskõlas riigisiseste õigusnormidega. Julgeolekunõuete täitmata jätmine võib tuua kaasa lepingu lõpetamise. |
c) |
Kõik tööstus- või muud üksused, kes osalevad selliste salastatud lepingute täitmises, millega kaasneb juurdepääs kategooria CONFIDENTIEL UE või sellest kõrgema salastatuse kategooria teabele, peavad olema läbinud ettevõtte julgeolekukontrolli. Liikmesriigi riigisisese julgeolekuasutuse/määratud julgeolekuasutuse väljastatud tõend kinnitab, et ettevõte suudab julgeoleku seisukohast pakkuda ja tagada ELi salastatud teabele kaitse, mis on vastavuses selle salastatuse tasemega. |
d) |
Pärast salastatud lepingu sõlmimist vastutab lepingupartneri või alltöövõtja juhtkonna määratud julgeolekuülem selle eest, et kõik need konkreetses liikmesriigis registreeritud tööstus- või muude üksuste töötajad, kes oma ülesannete tõttu vajavad juurdepääsu kategooria CONFIDENTIEL UE või kõrgema salastatuse kategooria ELi salastatud teabele, läbiksid julgeolekukontrolli. Seda kontrolli viib läbi riigisisene julgeolekuasutus/määratud julgeolekuasutus vastavalt oma riigisisestele eeskirjadele. |
e) |
Salastatud lepingutes peab sisalduma 27. jao 2. punkti alapunktis j määratletud julgeolekuaspekte käsitlev dokument. Julgeolekuaspekte käsitlev dokument peab sisaldama salastatuse kategooriate määramise juhendit. |
f) |
Enne läbirääkimismenetluse alustamist salastatud lepingu sõlmimiseks võtab komisjon ühendust selle liikmesriigi riigisisese julgeolekuasutusega/määratud julgeolekuasutusega, kus asjaomased tööstus- või muud üksused on registreeritud, et saada kinnitust selle kohta, et neil on kehtiv ja lepingu salastatuse kategooriale vastav ettevõtte julgeolekukontrolli tõendav dokument. |
g) |
Lepingut sõlmiv ametiasutus ei tohi anda väljavalitud ettevõttele salastatud lepingut täitmiseks enne julgeolekukontrolli läbimist kinnitava tõendi saamist. |
h) |
Julgeolekukontrolli ei nõuta lepingute puhul, mis sisaldavad kategooriasse RESTREINT UE kuuluvat teavet, kui liikmesriikide riigisisestes õigusnormides ei ole sätestatud teisiti. |
i) |
Salastatud lepingute korral peavad pakkumiskutsed sisaldama sätet selle kohta, et ettevõte, kes pakkumist ei esita või keda ei valita lepingupartneriks, peab tagastama kõik dokumendid kindlaksmääratud tähtaja jooksul. |
j) |
Lepingupartneril võib olla vajalik pidada läbirääkimisi salastatud alltöövõtulepingute sõlmimiseks alltöövõtjatega eri tasanditel. Lepingupartner vastutab selle eest, et kõigi alltöövõtuga seotud ülesannete täitmine toimub kooskõlas käesolevas jaos sisalduvate ühiste miinimumstandarditega. Lepingupartner ei või siiski edastada ELi salastatud teavet või materjali alltöövõtjale ilma selle koostaja eelneva kirjaliku nõusolekuta. |
k) |
Tingimused, mille alusel lepingupartner võib alltöövõtulepinguid sõlmida, peavad olema määratletud nii pakkumises või konkursikutses kui ka salastatud lepingus. Euroopa Liitu mittekuuluvates riikides registreeritud üksustega ei tohi sõlmida alltöövõtulepinguid ilma komisjoni selgesõnalise kirjaliku loata. |
l) |
Kogu salastatud lepingu kehtivusaja jooksul jälgib komisjon koostöös asjaomase riigisisese julgeolekuasutuse/määratud julgeolekuasutusega lepingu julgeolekusätete täitmist. Salastatud teabega seotud juhtumitest teatatakse vastavalt käesolevate julgeolekueeskirjade II osa 24. jaole. Ettevõtte julgeolekukontrolli otsuse muutmisest või selle tühistamisest teatatakse viivitamata komisjonile ja muule riigisisesele julgeolekuasutusele/määratud julgeolekuasutusele, keda oli julgeolekukontrollist teavitatud. |
m) |
Kui salastatud leping või salastatud alltöövõtuleping lõpetatakse, teatavad komisjon ja/või vajaduse korral riigisisene julgeolekuasutus/määratud julgeolekuasutus sellest viivitamata selle liikmesriigi riigisisesele julgeolekuasutusele/määratud julgeolekuasutusele, kus lepingupartner või alltöövõtja on registreeritud. |
n) |
Pärast salastatud lepingu või alltöövõtulepingu lõpetamist või sõlmimist järgivad lepingupartnerid ja alltöövõtjad jätkuvalt käesolevas jaos sisalduvaid ühiseid miinimumstandardeid ning säilitavad salastatud teabe konfidentsiaalsuse. |
o) |
Erisätted salastatud teabe hävitamise kohta lepingu lõppemisel nähakse ette julgeolekuaspekte käsitlevas dokumendis või muudes asjakohastes julgeolekunõudeid kehtestavates sätetes. |
p) |
Käesolevas jaos nimetatud kohustusi ja tingimusi kohaldatakse mutatis mutandis menetluste suhtes, mille raames antakse toetusi otsuse alusel, eriti selliste toetuste saajate suhtes. Kohustused ja tingimused sätestatakse toetuse andmise otsustes. |
27.5 Külastused
Salastatud lepingute raames toimuvad komisjoni töötajate külastused ELi salastatud lepinguid täitvatesse liikmesriikide tööstus- või muudesse üksustesse peavad olema korraldatud asjaomase riigisisese julgeolekuasutuse/määratud julgeolekuasutuse kaudu. ELi salastatud lepingute raames toimuvad tööstus- või muude üksuste töötajate külastused peavad olema korraldatud asjaomaste julgeolekuasutuste/määratud julgeolekuasutuste kaudu. ELi salastatud lepinguga seotud riigisisesed julgeolekuasutused/määratud julgeolekuasutused võivad siiski leppida kokku korras, mille kohaselt tööstus- või muude üksuste töötajate külastusi võib korraldada otse.
27.6 ELi salastatud dokumentide edastamine ja vedu
a) |
ELi salastatud teabe edastamisel kohaldatakse käesolevate julgeolekueeskirjade II osa 21. jagu. Täiendavalt nimetatud sätetele kohaldatakse kõiki kehtivaid liikmesriikidevahelisi menetlusi. |
b) |
Salastatud lepingutega seotud ELi salastatud materjali rahvusvaheline vedu toimub vastavalt liikmesriikide riigisisesele korrale. Rahvusvaheliseks veoks kohaldatavate julgeolekukorralduste käsitlemisel kohaldatakse järgmisi põhimõtteid:
|
Euroopa Keskpank
5.8.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 215/44 |
EUROOPA KESKPANGA SUUNIS,
24. juuli 2006,
pangatähtede vahetuse kohta pärast euro kasutuselevõtuga seotud vahetuskursside lõplikku kindlaksmääramist
(EKP/2006/10)
(2006/549/EÜ)
EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eelkõige selle artikli 106 lõiget 1,
võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artiklit 52,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Põhikirja artikli 52 kohaselt peab EKP nõukogu võtma vajalikud meetmed, et tagada lõplikult kindlaks määratud kursiga vääringus pangatähtede vahetus vastavalt nende nimiväärtusele osalevate liikmesriikide keskpankade (RKPd) poolt. Nende meetmete hulgas on uue osaleva liikmesriigi pangatähtede vahetus a) euro pangatähtede ja müntide vastu või b) vahendite kontole krediteerimiseks. Samas, uue osaleva liikmesriigi üleminekuperioodi kestel on nende meetmete hulgas pangatähtede vahetus a) uue osaleva liikmesriigi vääringu vastu või b) vahendite kontole krediteerimiseks. |
(2) |
Nõukogu 3. mai 1998. aasta määruses (EÜ) nr 974/98 (euro kasutuselevõtu kohta) (1) on sätestatud eurole üle minevate liikmesriikide mitmed sularahavahetuse korra võimalused. Käesoleva suunisega tagatakse, et uute osalevate liikmesriikide pangatähtede vahetus ei sõltu sellest, millise sularahavahetuse korra on riik valinud. |
(3) |
Teatud pangatähtede kategooriad, näiteks oluliselt vigastatud pangatähed või pangatähed, mis on märgistatud riigi pangatähtede kõrvaldamise hõlbustamiseks ja kaitseks riigi märgistuskorra kohaselt, ei vasta vahetuse tingimustele ja seetõttu ei kohaldata nende vahetusele käesolevat suunist. |
(4) |
Käesoleva suunisega kooskõlas olevad korraldused kestavad asjaomases liikmesriigis kauem, kui on vaja arvestada selle uue osaleva liikmesriigi üleminekuperioodi, kuid see üleminekuperiood ei pikenda teiste uute osalevate liikmesriikide pangatähtede vahetuse ajavahemikku, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SUUNISE:
Artikkel 1
Mõisted
Käesolevas suunises kasutatakse järgmisi mõisteid:
— osalev liikmesriik– euro kasutusele võtnud liikmesriik,
— uus osalev liikmesriik– osalev liikmesriik, kes on euro kasutusele võtnud, kuid kus euro pangatähed ja mündid ei ole ainsaks seaduslikuks maksevahendiks,
— eurole ülemineku päev– kuupäev, mil jõustub liikmesriigi erandi tühistamine asutamislepingu artikli 122 lõike 2 alusel,
— paralleelkäibe ajavahemik– ajavahemik alates sularahavahetuse päevast vastavas uues osalevas liikmesriigis kuni viimase päevani, mil selle uue osaleva liikmesriigi vääringut võib kasutada seadusliku maksevahendina paralleelselt euroga,
— sularahavahetuse päev– kuupäev, mil euro pangatähed ja mündid saavad osalevas liikmesriigis seaduslikuks maksevahendiks,
— liikmesriigi vääring– uue osaleva liikmesriigi pangatähed ja mündid, mida selle liikmesriigi pädev ametiasutus emiteeris enne eurole ülemineku päeva,
— uue osaleva liikmesriigi pangatähed– uue osaleva liikmesriigi RKP poolt emiteeritud pangatähed, mis olid seaduslikuks maksevahendiks enne eurole ülemineku päeva ja esitatakse vahetamiseks teisele RKP-le või tema poolt määratud esindajale,
— üleminekuperiood– ajavahemik, mis ei ületa kolme aastat ja mis algab kell 00.00 (kohaliku aja järgi) eurole ülemineku päeval ja lõpeb kell 00.00 (kohaliku aja järgi) sularahavahetuse päeval,
— eurosüsteemi RKP– osaleva liikmesriigi RKP (sealhulgas uue osaleva liikmesriigi RKP),
— nimiväärtus– väärtus, mille aluseks on EL Nõukogu poolt kooskõlas asutamislepingu artikli 123 lõikega 4 vastu võetud vahetuskurss ilma ostu- ja müügikursi vaheta,
— märgistamine– pangatähtede märgistamine eristatava sümboliga riigi märgistamiskorra kohaselt (näiteks augustamine), et hõlbustada ja kaitsta uue osaleva liikmesriigi pädeva ametiasutuse poolt emiteeritud pangatähtede käibelt kõrvaldamist enne eurole ülemineku päeva.
Artikkel 2
Nimiväärtuse alusel vahetamise kohustus
1. Eurosüsteemi RKP peab tagama riigi territooriumil vähemalt ühes kohas, enda või määratud esindaja kaudu, et uue osaleva liikmesriigi pangatähed i) vahetatakse euro pangatähtede ja müntide vastu või ii) soovi korral krediteeritakse vahetust läbi viiva asutuse juures peetavale kontole, kui see on sätestatud vahetuse asukoha liikmesriigi õigusaktides. Mõlemal juhul toimub vahetus vastava nimiväärtuse alusel.
2. Kui uues osalevas liikmesriigis kehtib üleminekuperiood, siis selle kestel kohaldatakse lõike 1 sätteid ainult selle uue osaleva liikmesriigi RKP suhtes erinevusega, et punktis i osutatud vahetus toimub selle liikmesriigi vääringu, mitte euro pangatähtede ja müntide vastu.
3. Eurosüsteemi RKP võib piirata uue osaleva liikmesriigi pangatähtede kogust ja/või kogusummat, mida nad on valmis vastu võtma ükskõik milliselt osapoolelt
i) |
seoses mis tahes tehinguga või |
ii) |
ühe päeva jooksul, |
summaga 500 eurost kuni 2 500 euroni, mis olenevalt riigi tavast võib riigiti erineda.
4. Eurosüsteemi RKP vastutab nende poolt käesoleva suunise kohaselt vahetatud uue osaleva liikmesriigi pangatähtede repatrieerimise eest selle liikmesriigi RKP-le, kus kõnealused pangatähed emiteeriti.
Artikkel 3
Vahetuse tingimustele mittevastavad pangatähed
Uue osaleva liikmesriigi oluliselt vigastatud pangatähed ei vasta käesoleva suunise vahetuse tingimustele. Eelkõige ei vasta vahetuse tingimustele pangatähed, mis koosnevad sama pangatähe rohkem kui kahest tükist, mis on ühendatud või rikutud vargusevastaste seadmetega. Lisaks sellele ei vasta vahetuse tingimustele pangatähed, mis on märgistatud või rikutud viisil, mis ei võimalda märgistust kindlaks teha.
Artikkel 4
Käesolevast suunisest tulenevate korralduste kestus
1. Uue osaleva liikmesriigi pangatähtede suhtes, mis ei vasta vahetuse tingimustele, kohaldatakse artiklite 2 ja 3 nõudeid
a) |
alates selle uue osaleva liikmesriigi eurole ülemineku päevast; |
b) |
kuni kõik pangatähed, mis on vahetuseks esitatud kaks kuud pärast uue osaleva liikmesriigi sularahavahetuse päeva, on vahetatud. |
2. Kui ühes uues osalevas liikmesriigis on paralleelkäibe ajavahemik pikem kui kaks kuud, on teiste sama sularahavahetuse päevaga uute osalevate liikmesriikide pikim paralleelkäibe ajavahemik sätestatud lõike 1 punktis b.
3. Käesoleva suunisega kooskõlas olevate korralduste kestus on samasugune kõikide sama eurole ülemineku päevaga uute osalevate liikmeriikide jaoks. See on lõigete 1 ja 2 kohaldamisest tulenev pikim kestus. Üleminekuperiood ühes liikmesriigis ei pikenda teiste uute osalevate liikmesriikide pangatähtede vahetuse ajavahemikku.
Artikkel 5
Jõustumine
Käesolev suunis jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päevale järgneval päeval.
Artikkel 6
Adressaadid
Käesolev suunis on adresseeritud osalevate liikmesriikide keskpankadele.
Frankfurt Maini ääres, 24. juuli 2006
EKP nõukogu nimel
KP president
Jean-Claude TRICHET
(1) EÜT L 139, 11.5.1998, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2169/2005 (ELT L 346, 29.12.2005, lk 1).