ISSN 1725-5082

Euroopa Liidu

Teataja

L 209

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

49. köide
31. juuli 2006


Sisukord

 

II   Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

Lehekülg

 

 

Nõukogu

 

*

Nõukogu otsus, 14. oktoober 2004, mis käsitleb püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsiooni sõlmimist Euroopa Ühenduse nimel

1

Püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsioon

3

 

*

EL-Jordaania assotsiatsiooninõukogu otsus nr 1/2006, 15. juuni 2006, millega muudetakse Euroopa ja Vahemere piirkonna lepingu protokolli nr 3 mõiste päritolustaatusega tooted määratluse ja halduskoostöö meetodite kohta

30

Protokoll nr 3 mõiste päritolustaatusega tooted määratluse ja halduskoostöö meetodite kohta

31

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

Nõukogu

31.7.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 209/1


NÕUKOGU OTSUS,

14. oktoober 2004,

mis käsitleb püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsiooni sõlmimist Euroopa Ühenduse nimel

(2006/507/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 175 lõiget 1 koostoimes artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimese lausega ja artikli 300 lõike 3 esimest lõiku,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1),

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt asutamislepingu artiklile 174 on piirkondlike või ülemaailmsete keskkonnaprobleemide lahendamiseks meetmete edendamine rahvusvahelisel tasandil üks ühenduse keskkonnapoliitika eesmärkidest.

(2)

1998. aastal volitas nõukogu komisjoni osalema ühenduse nimel ÜRO Keskkonnaprogrammi egiidi all toimuvatel läbirääkimistel, mis käsitlesid püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsiooni. Komisjon osales neil läbirääkimistel koos liikmesriikidega.

(3)

Püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsioon (edaspidi “konventsioon”) võeti Stockholmis vastu 22. mail 2001.

(4)

Konventsiooniga nähakse ette ettevaatuse printsiibil põhinev raamistik esialgse kaheteistkümne prioriteetse püsiva orgaanilise saasteaine tootmise, kasutamise, importimise ja eksportimise lõpetamiseks, nende ohutuks käitlemiseks ja kõrvaldamiseks ning teatud tahtmatute püsivate orgaaniliste saasteainete keskkonda viimise lõpetamiseks või selle vähendamiseks. Lisaks sätestatakse konventsioonis eeskirjad uute kemikaalide lisamiseks konventsiooni.

(5)

Ühendus, siis 15 liikmesriiki ja kaheksa uut liikmesriiki, kirjutas konventsioonile alla 22.–23. mail 2001 Stockholmis peetud täievoliliste esindajate konverentsil.

(6)

Konventsioon on avatud riikidele ja piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonidele ratifitseerimiseks, vastuvõtmiseks või heakskiitmiseks.

(7)

Konventsiooni tingimuste kohaselt peab piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon teatama oma ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemiskirjas oma pädevuse ulatuse konventsiooniga reguleeritavates küsimustes.

(8)

Ühendus on juba vastu võtnud konventsiooniga hõlmatud küsimusi reguleerivaid dokumente, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 850/2004 (mis käsitleb püsivaid orgaanilisi saasteaineid ja millega muudetakse direktiivi 79/117/EMÜ), (3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta määruse (EÜ) nr 304/2003 ohtlike kemikaalide ekspordi ja impordi kohta (4) ning nõukogu 16. septembri 1996. aasta direktiivi 96/59/EÜ polüklooritud bifenüülide (PCB) ja polüklooritud terfenüülide (PCT) kõrvaldamise kohta (5).

(9)

Konventsioon aitab kaasa ühenduse keskkonnapoliitika eesmärkide saavutamisele. Seetõttu on asjakohane, et ühendus kiidab käesoleva konventsiooni heaks võimalikult kiiresti.

(10)

Kui konventsiooni A, B või C lisa või täiendavate lisade muudatused on vastu võetud, peaks komisjon ette nägema nende rakendamise Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 või teiste asjakohaste ühenduse õigusaktide raames. Kui ühtegi muudatustest ei ole rakendatud ühe aasta jooksul alates hoiulevõtja poolt muudatuse vastuvõtmisest teatamise kuupäevast, ja vältimaks nõuete rikkumist, peaks komisjon sellest hoiulevõtjale vastavalt teatama,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga kiidetakse ühenduse nimel heaks püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsioon (edaspidi “konventsioon”).

Konventsiooni tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

1.   Kui konventsiooni A, B või C lisa või täiendavate lisade muudatusi ei ole rakendatud määruse (EÜ) nr 850/2004 lisadega või teiste asjakohaste ühenduse õigusaktidega ühe aasta jooksul alates hoiulevõtja poolt muudatuse vastuvõtmisest teatamise kuupäevast, teatab komisjon sellest hoiulevõtjale vastavalt konventsiooni artiklile 22.

2.   Kui konventsiooni A, B või C lisa või täiendavate lisade muudatused rakendatakse pärast lõikes 1 viidatud teatamist, võtab komisjon teatise viivitamata tagasi.

Artikkel 3

1.   Käesolevaga on nõukogu eesistujal õigus määrata isikud, kes on volitatud Euroopa Ühenduse nimel andma kinnitamiskirja hoiule ÜRO peasekretärile vastavalt konventsiooni artikli 25 lõikele 1.

2.   Käesolevaga on nõukogu eesistujal õigus määrata isikud, kes on volitatud Euroopa Ühenduse nimel andma hoiule käesoleva otsuse lisas sätestatud pädevust tõendava deklaratsiooni vastavalt konventsiooni artikli 25 lõikele 3.

Brüssel, 14. oktoober 2004

Nõukogu nimel

eesistuja

P. VAN GEEL


(1)  ELT C 87 E, 7.4.2004, lk 495.

(2)  ELT C 32, 5.2.2004, lk 45.

(3)  ELT L 158, 30.4.2004, lk 7.

(4)  ELT L 63, 6.3.2003, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 777/2006 (ELT L 136, 24.5.2006, lk 39).

(5)  EÜT L 243, 24.9.1996, lk 31.


TÕLGE

PÜSIVATE ORGAANILISTE SAASTEAINETE STOCKHOLMI KONVENTSIOON

KÄESOLEVA KONVENTSIOONI OSALISED,

TUNNISTADES, et püsivatel orgaanilistel saasteainetel on toksilised omadused, need on lagunemiskindlad, bioakumuleeruvad ja kanduvad õhu, vee ja rändliikide kaudu üle riigipiiride ning ladestuvad kaugel eemal nende keskkonda viimise kohast, kus need akumuleeruvad vee- ja maismaaökosüsteemides,

OLLES TEADLIKUD tervisega seotud probleemidest eelkõige arengumaades, mis tulenevad kohaliku elanikkonna kokkupuutest püsivate orgaaniliste saasteainetega, eelkõige selle mõjust naistele ja nende kaudu tulevastele põlvedele,

TUNNISTADES, et püsivate orgaaniliste saasteainete biomagnifikatsioon ohustab eelkõige arktilisi ökosüsteeme ja põliselanikke ning et nende traditsioonilise toidu saastamine on üldine tervishoiuprobleem,

OLLES TEADLIKUD, et püsivate orgaaniliste saasteainetega tuleb tegelda ülemaailmselt,

PIDADES MEELES Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Keskkonnaprogrammi nõukogu 7. veebruari 1997. aasta otsust 19/13 C inimeste tervise ja keskkonnakaitse rahvusvahelise tegevuse algatamise kohta meetmete kaudu, mis vähendavad ja/või kõrvaldavad püsivate orgaaniliste saasteainete heiteid,

MEENUTADES asjakohaste rahvusvaheliste keskkonnakonventsioonide, eelkõige teatavate ohtlike kemikaalide ja pestitsiidide rahvusvahelises kaubanduses rakendatavat eelnevalt teatatud nõusoleku menetlust käsitleva Rotterdami konventsiooni ning ohtlike jäätmete riikidevahelise veo ja nende kõrvaldamise kontrolli käsitleva Baseli konventsiooni, sealhulgas selle artikli 11 raames koostatud piirkondlike kokkulepete asjassepuutuvaid sätteid,

MEENUTADES ka Rio keskkonna- ja arengudeklaratsiooni ning Agenda 21 asjassepuutuvaid sätteid,

TUNNISTADES, et ettevaatusabinõud on kõikide konventsiooniosaliste huvides ja neid hõlmab ka käesolev konventsioon,

TUNNISTADES, et käesolev konventsioon ning muud rahvusvahelised kaubandus- ja keskkonnalepingud on vastastikku üksteist toetavad,

KINNITADES, et riikidel on ÜRO harta ja rahvusvahelise õiguse põhimõtete kohaselt suveräänne õigus kasutada oma ressursse vastavalt oma keskkonna- ja arengupoliitikale ning kohustus tagada, et nende jurisdiktsiooni või kontrolli all olev tegevus ei tekitaks kahju teiste riikide keskkonnale või riikide jurisdiktsiooni alt välja jäävatele piirkondadele,

ARVESTADES arengumaade, eelkõige neist vähim arenenud riikide ja üleminekumajandusega riikide asjaolusid ja erinõudeid, eelkõige vajadust tugevdada nende kemikaalikorralduse alast riiklikku suutlikkust, sealhulgas tehnosiirde ja rahalise ja tehnilise abi ning konventsiooniosaliste koostöö edendamise kaudu,

VÕTTES TÄIELIKULT ARVESSE arengumaade hulka kuuluvate väikeste saareriikide säästva arengu tegevuskava, mis võeti vastu 6. mail 1994 Barbadosel,

MÄRKIDES arenenud riikide ja arengumaade vastavaid võimalusi ning riikide ühiseid, kuid diferentseeritud kohustusi, mis on esitatud Rio keskkonna- ja arengudeklaratsiooni 7. põhimõttes,

TUNNISTADES olulist panust, mida erasektor ja valitsusvälised organisatsioonid võivad anda püsivate orgaaniliste saasteainete heite vähendamise ja/või kõrvaldamise saavutamisse,

RÕHUTADES, et on väga tähtis, et püsivate orgaaniliste saasteainete tootjad võtavad endale ülesande vähendada oma toodete põhjustatud negatiivset mõju ja anda kasutajatele, valitsustele ja avalikkusele teavet nende kemikaalide ohtlike omaduste kohta,

OLLES TEADLIKUD vajadusest võtta meetmeid, et vältida negatiivseid mõjusid, mida püsivad orgaanilised saasteained põhjustavad oma olelustsükli kõikidel etappidel,

KINNITADES veel kord Rio keskkonna- ja arengudeklaratsiooni 16. põhimõtet, milles märgitakse, et riigiasutused peaksid soosima keskkonnakulude sisekuludena kajastamist ja majandushoobade kasutamist, võttes arvesse lähenemisviisi, et põhimõtteliselt peaks saastekulud tasuma saastaja, asjakohaselt arvestades üldisi huvisid ning kahjustamata rahvusvahelist kaubandust ja investeeringuid,

SOOVITADES konventsiooniosalistel, kellel ei ole pestitsiidide ja tööstuskemikaalide reguleerimise ja hindamise skeeme, need skeemid välja töötada,

TUNNISTADES alternatiivsete keskkonnaohutute protsesside ja kemikaalide väljatöötamise ja kasutamise tähtsust,

OTSUSTANUD kaitsta inimeste tervist ja keskkonda püsivate orgaaniliste saasteainete kahjulike mõjude eest,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Eesmärk

Pidades meeles Rio keskkonna- ja arengudeklaratsiooni 15. põhimõttes nimetatud ettevaatusprintsiipi, on käesoleva konventsiooni eesmärk kaitsta inimeste tervist ja keskkonda püsivate orgaaniliste saasteainete eest.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas konventsioonis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

konventsiooniosaline – riik või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon, kes on nõustunud end käesoleva konventsiooniga siduma ja kelle suhtes konventsioon kehtib;

b)

piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon – antud piirkonna suveräänsete riikide moodustatud organisatsioon, kellele tema liikmesriigid on üle andnud volitused käesoleva konventsiooniga reguleeritavates küsimustes ja kes on tema sisekorra järgi nõuetekohaselt volitatud käesolevale konventsioonile alla kirjutama, konventsiooni ratifitseerima, vastu võtma, heaks kiitma või konventsiooniga ühinema;

c)

kohalolevad ja hääletavad konventsiooniosalised – konventsiooniosalised, kes on kohal ja hääletavad poolt või vastu.

Artikkel 3

Meetmed sihipärasest tootmisest ja kasutamisest tuleneva heite vähendamiseks või kõrvaldamiseks

1.   Iga konventsiooniosaline:

a)

keelab ja/või võtab vajalikke õiguslikke ja haldusmeetmeid, et lõpetada

i)

A lisas loetletud kemikaalide tootmine ja kasutamine nimetatud lisa sätete kohaselt ja

ii)

A lisas loetletud kemikaalide import ja eksport kooskõlas lõike 2 sätetega ning

b)

piirab B lisas loetletud kemikaalide tootmist ja kasutamist nimetatud lisa sätete kohaselt.

2.   Iga konventsiooniosaline võtab meetmeid, millega tagatakse, et

a)

A lisas või B lisas loetletud kemikaali imporditakse ainult

i)

nende keskkonnaohutuks kõrvaldamiseks artikli 6 lõike 1 punktis d sätestatud viisil või

ii)

kasutamiseks või otstarbeks, mis sellele konventsiooniosalisele on lubatud A lisa või B lisa alusel;

b)

A lisas loetletud kemikaal, mille tootmise või kasutamise osas kehtib spetsiifiline erand, või B lisas loetletud kemikaal, mille tootmise või kasutamise osas kehtib spetsiifiline erand või lubatav otstarve, võttes arvesse kõiki asjakohaseid sätteid rahvusvahelistes eelnevalt teatatud nõusoleku dokumentides, eksporditakse ainult

i)

nende keskkonnaohutuks kõrvaldamiseks artikli 6 lõike 1 punktis d sätestatud viisil;

ii)

konventsiooniosalisele, kellel on lubatud seda kemikaali A lisa või B lisa alusel kasutada, või

iii)

käesoleva konventsiooniga ühinemata riiki, kes on esitanud eksportivale konventsiooniosalisele aastase sertifikaadi. Selles sertifikaadis märgitakse kemikaali kavandatud kasutus ja teatatakse, et seoses selle kemikaaliga võtab importiv riik endale kohustuse

a.

kaitsta inimeste tervist ja keskkonda, võttes vajalikke meetmeid heite minimeerimiseks või vältimiseks;

b.

täita artikli 6 lõike 1 sätteid ja

c.

vajaduse korral täita B lisa II osa lõike 2 sätteid.

Sertifikaadile lisatakse kõik asjakohased täiendavad dokumendid, näiteks õigusaktid, haldus- või tegevuskavad. Eksportiv konventsiooniosaline edastab sertifikaadi sekretariaadile kuuekümne päeva jooksul alates selle saamisest;

c)

A lisas loetletud kemikaali, mille tootmise ja kasutamise suhtes spetsiifiline erand ükskõik millise konventsiooniosalise osas enam ei kehti, sellest ei ekspordita, välja arvatud selle keskkonnaohutuks kõrvaldamiseks artikli 6 lõike 1 punktis d sätestatud viisil;

d)

käesolevas lõikes kasutatav termin “konventsiooniga ühinemata riik” tähendab riiki või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni, kes ei ole nõustunud end nimetatud kemikaali osas konventsiooniga siduma.

3.   Iga konventsiooniosaline, kellel on uute pestitsiidide või uute tööstuskemikaalide reguleerimiseks ja hindamiseks üks või mitu skeemi, võtab meetmeid uute pestitsiidide või uute tööstuskemikaalide reguleerimiseks, et D lisa punkti 1 kriteeriume arvesse võttes ära hoida uute pestitsiidide või uute tööstuskemikaalide tootmist ja kasutamist, millel on püsivate orgaaniliste saasteainete omadused.

4.   Iga konventsiooniosaline, kellel on üks või mitu pestitsiidide või tööstuskemikaalide reguleerimise ja hindamise skeemi, võtab vajaduse korral nendes skeemides arvesse D lisa punkti 1 kriteeriume, kui ta hindab praegu kasutatavaid pestitsiide või tööstuskemikaale.

5.   Kui konventsioonis ei ole ette nähtud teisiti, ei kohaldata lõikeid 1 ja 2 kemikaali koguste suhtes, mis on ette nähtud kasutamiseks laboratoorseteks uuringuteks või võrdlusetalonina.

6.   Iga konventsiooniosaline, kellel on A lisa kohane spetsiifiline erand või B lisa kohane spetsiifiline erand või lubatav otstarve, võtab asjakohaseid meetmeid, millega tagatakse, et igasugune niisuguse erandi alusel tootmine või kasutamine teostatakse viisil, millega välditakse või minimeeritakse inimeste kokkupuutumist nende kemikaalidega ja nende kemikaalide keskkonda viimist. Erandlikul kasutamisel või lubataval otstarbel, mis hõlmavad tahtlikku keskkonda viimist tavalise kasutamise tingimustel, tuleb niisugune keskkonda viimine hoida nii vähene kui võimalik, võttes arvesse kõiki kohaldatavaid standardeid ja suuniseid.

Artikkel 4

Spetsiifiliste erandite register

1.   Käesolevaga asutatakse nende konventsiooniosaliste register, kellel on A lisas või B lisas loetletud spetsiifilised erandid. Sellesse ei kanta konventsiooniosalisi, kes kasutavad A lisa või B lisa sätteid, mida võivad kasutada kõik konventsiooniosalised. Registrit peab sekretariaat ja see on avalikkusele kättesaadav.

2.   Registris esitatakse

a)

A lisas ja B lisas esitatud spetsiifiliste erandite liikide loetelu;

b)

nende konventsiooniosaliste loetelu, kellel on A lisa või B lisa kohased spetsiifilised erandid ning

c)

kõikide registreeritud spetsiifiliste erandite kehtivusaegade loetelu.

3.   Iga riik võib konventsiooniosaliseks saades esitada sekretariaadile kirjaliku taotluse A lisas või B lisas loetletud üht või mitut liiki spetsiifilise erandi saamiseks.

4.   Kui konventsiooniosaline ei ole registris märkinud varasemat kuupäeva või kui erand on antud lõike 7 alusel, kaotavad kõik teatava kemikaali osas antud spetsiifiliste erandite registreeringud kehtivuse viie aasta möödumisel käesoleva konventsiooni jõustumisest.

5.   Konventsiooniosaliste konverentsi esimesel istungil tehakse otsus registrikannete läbivaatamise korra kohta.

6.   Enne registrikande läbivaatamist esitab asjaomane konventsiooniosaline sekretariaadile ettekande, milles põhjendatakse selle erandi registreerimise edaspidist vajalikkust. Sekretariaat saadab ettekande kõikidele konventsiooniosalistele. Registreerimine vaadatakse läbi kogu saadaoleva teabe alusel. Seejärel võib konventsiooniosaliste konverents esitada asjaomasele konventsiooniosalisele soovitusi, mida ta peab asjakohaseks.

7.   Konventsiooniosaliste konverents võib asjaomase konventsiooniosalise taotlusel otsustada spetsiifilise erandi kehtivusaega pikendada kuni viie aastani. Otsuse tegemisel võtab konventsiooniosaliste konverents asjakohaselt arvesse arengumaadest ja üleminekumajandusega riikidest konventsiooniosaliste eriasjaolusid.

8.   Konventsiooniosaline võib igal ajal registrist spetsiifilise erandi tagasi võtta, esitades selle kohta kirjaliku teate sekretariaadile. Tagasivõtmine jõustub teates märgitud kuupäeval.

9.   Kui ühtki konventsiooniosalist ei ole teatava spetsiifilise erandi liigi osas enam registreeritud, ei või selle kohta ühtki uut registreerimist enam teha.

Artikkel 5

Meetmed juhuslikust tootmisest tuleneva heite vähendamiseks või kõrvaldamiseks

Et vähendada iga C lisas loetletud kemikaali inimtekkelistest allikatest pärineva heite koguhulka eesmärgiga seda pidevalt minimeerida ja võimaluse korral see lõplikult kõrvaldada, võtab iga konventsiooniosaline vähemalt järgmisi meetmeid:

a)

töötab kahe aasta jooksul käesoleva konventsiooni jõustumisest välja tegevuskava või vajaduse korral piirkondliku või allpiirkondliku tegevuskava ning rakendab seejärel seda osana artiklis 7 nimetatud rakenduskavast, mis on ette nähtud C lisas loetletud kemikaalide heite kindlakstegemiseks, iseloomustamiseks ja sellega tegelemiseks ning punktide b–e rakendamise hõlbustamiseks. Tegevuskava koosneb järgmistest osadest:

i)

praeguse ja kavandatud heite hindamine, sealhulgas allikate nimistute ja heite prognooside väljatöötamine ja pidamine, võttes arvesse C lisas kindlaks määratud allikaliike;

ii)

konventsiooniosalise õigusaktide ja poliitika toime hindamine, mis on seotud niisuguse heite korraldusega;

iii)

käesolevas lõikes nimetatud kohustuste täitmise strateegiad, võttes arvesse hindamisi alapunktis i ja ii;

iv)

meetmed hariduse, koolituse ja teadlikkuse edendamiseks seoses nende strateegiatega;

v)

iga viie aasta järel nende strateegiate ja nende abil käesolevas lõikes nimetatud kohustuste täitmisel saavutatud edusammude läbivaatamine; niisugused läbivaatamised lisatakse aruannetesse, mis esitatakse artikli 15 kohaselt;

vi)

tegevuskava, sealhulgas strateegiate ja nendes nimetatud meetmete rakendamise kalenderplaan;

b)

edendab kättesaadavate, tasuvate ja praktiliste meetmete rakendamist, mille abil on võimalik kiiresti saavutada realistlik ja arvestatav heite vähendamise või allikate kõrvaldamise tase;

c)

edendab asendus- või muudetud materjalide, toodete ja protsesside väljatöötamist ning, kui see on asjakohane, nõuab nende kasutuselevõttu, et vältida C lisas loetletud kemikaalide moodustumist ja heidet, võttes arvesse C lisas esitatud üldsuuniseid vältimise ja vähendamise meetmete kohta ning konventsiooniosaliste konverentsi otsusega vastuvõetavaid suuniseid;

d)

edendab parima võimaliku tehnika kasutamist ja nõuab kooskõlas oma tegevuskava rakendusplaaniga selle kasutamist uute allikate puhul nende allikaliikide hulgast, mis konventsiooniosaline on kindlaks määranud ja mis annab talle õiguse niisugune tegevus oma tegevuskavasse võtta, milles kõige suuremat esmast tähelepanu pööratakse C lisa II osas kindlaks määratud allikaliikidele. Igal juhul tuleb nõuet selle lisa II osas loetletud uute allikate puhul parimat võimalikku tehnikat kasutada järk-järgult rakendama hakata niipea, kui see on praktiliselt võimalik, kuid hiljemalt nelja aasta möödumisel konventsiooni jõustumisest selle konventsiooniosalise suhtes. Kindlaksmääratud allikaliikide puhul edendavad konventsiooniosalised parimate keskkonnatavade kasutamist. Parima võimaliku tehnika ja parimate keskkonnatavade rakendamisel peaksid konventsiooniosalised arvesse võtma selles lisas esitatud üldsuuniseid heite vältimise ja vähendamise kohta ning suuniseid parima võimaliku tehnika ja parimate keskkonnatavade kohta, mis võetakse vastu konventsiooniosaliste konverentsi otsusega;

e)

edendab kooskõlas oma tegevuskavaga parima võimaliku tehnika ja parimate keskkonnatavade kasutamist

i)

olemasolevate allikate puhul C lisa II osas loetletud allikaliikide raames ja allikaliikide raames, mis on esitatud selle lisa III osas, ning

ii)

uute allikate puhul C lisa III osas loetletud allikaliikide raames, mida konventsiooniosaline ei ole käsitlenud punkti d kohaselt.

Parima võimaliku tehnika ja parimate keskkonnatavade rakendamisel peaksid konventsiooniosalised arvesse võtma C lisas esitatud üldsuuniseid heite vältimise ja vähendamise kohta ning suuniseid parima võimaliku tehnika ja parimate keskkonnatavade kohta, mis võetakse vastu konventsiooniosaliste konverentsi otsusega;

f)

käesolevas lõikes ja C lisas on

i)

parim võimalik tehnika – tegevusala ja selles rakendatavate töömeetodite tõhusaim ja arenenuim aste, mida võib pidada sobivaks heite piirväärtuse aluse määramiseks, et vältida või, kui see pole võimalik, vähendada C lisa I osas loetletud kemikaalide heidet ja selle mõju kogu keskkonnale. Sellega seoses on

ii)

tehnika – kasutatud tehnoloogia ja käitise projekteerimise, ehitamise, hooldamise, käitamise ja tegevuse lõpetamise viis;

iii)

võimalik tehnika – tehnika, mis on käitajale kättesaadav ja mis on välja töötatud sellisel tasandil, et selle kasutamine on kulusid ja eeliseid arvesse võttes asjakohases tööstussektoris majanduslikult ja tehniliselt otstarbekas, ja

iv)

parim – kogu keskkonna kaitse üldise kõrge taseme saavutamiseks kõige tõhusam;

v)

parimad keskkonnatavad – keskkonnameetmete ja strateegiate kõige asjakohasema kombinatsiooni rakendamine;

vi)

uus allikas – allikas, mille ehitamist või olulist muutmist alustatakse vähemalt ühe aasta möödumisel

a.

käesoleva konventsiooni jõustumise kuupäevast asjaomase konventsiooniosalise suhtes või

b.

C lisa muudatuse jõustumise kuupäevast asjaomase konventsiooniosalise suhtes, kui allika suhtes hakatakse kohaldama käesoleva konventsiooni sätteid ainult selle muudatuse tõttu;

g)

heidete piirväärtusi või toimimisnorme võib konventsiooniosaline kasutada oma kohustuste täitmiseks parima võimaliku tehnika osas käesoleva lõike alusel.

Artikkel 6

Meetmed varudest ja jäätmetest tuleneva heite vähendamiseks või kõrvaldamiseks

1.   Selleks et tagada kas A lisas või B lisas loetletud kemikaalidest koosnevate või neid sisaldavate varude ja jäätmete, sealhulgas tooted ja artiklid, mis jäätmeteks muutudes koosnevad A, B või C lisas loetletud kemikaalist, sisaldavad seda või on sellega saastunud, haldamine viisil, millega tagatakse inimeste tervise ja keskkonna kaitse, iga konventsiooniosaline

a)

töötab välja asjakohased strateegiad, et määratleda

i)

varud, mis koosnevad kas A lisas või B lisas loetletud kemikaalist või sisaldavad seda ning

ii)

kasutatavad tooted ja artiklid, mis koosnevad A, B või C lisas loetletud kemikaalist, sisaldavad seda või on sellega saastunud;

b)

määratleb punktis a nimetatud strateegiate alusel võimaluse korral varud, mis koosnevad A lisas või B lisas loetletud kemikaalidest või sisaldavad neid;

c)

haldab varusid vastavalt vajadusele ohutul, tõhusal ja keskkonnaohutul viisil. A lisas või B lisas loetletud kemikaalide varud, kui neid ei lubata enam kasutada A lisas nimetatud spetsiifiliste erandite või B lisas nimetatud spetsiifiliste erandite või lubatava otstarbe kohaselt, välja arvatud varud, mida lubatakse eksportida artikli 3 lõike 2 alusel, loetakse jäätmeteks ja neid käideldakse punkti d kohaselt;

d)

võtab asjakohaseid meetmeid, millega tagatakse, et neid jäätmeid, sealhulgas tooteid ja artikleid, mis muutuvad jäätmeteks,

i)

käideldakse, kogutakse, veetakse ja ladustatakse keskkonnaohutul viisil;

ii)

kõrvaldatakse sellisel viisil, et neis sisalduvad püsivad orgaanilised saasteained hävitatakse või muudetakse pöördumatult, nii et neil ei ole enam püsivate orgaaniliste saasteainete omadusi, või need kõrvaldatakse muul keskkonnaohutul viisil, kui hävitamine või pöördumatu muundamine ei kujuta endast ökoloogiliselt eelistatud varianti või püsivate orgaaniliste saasteainete sisaldus on madal, võttes arvesse rahvusvahelisi eeskirju, norme ja suuniseid, sealhulgas neid, mida võib välja töötada lõike 2 alusel, ning globaalset ja piirkondlikku ohtlike jäätmete käitlemise korda;

iii)

ei lubata kõrvaldada toimingute abil, mis võivad põhjustada püsivate orgaaniliste saasteainete taaskasutamist, ringlussevõttu, otsest korduskasutust või alternatiivseid kasutusviise ning

iv)

neid ei veeta üle riigipiiride ilma rahvusvahelisi eeskirju, norme ja suuniseid arvesse võtmata;

e)

seab eesmärgiks asjakohaste strateegiate väljatöötamise, et kindlaks teha alad, mis on saastatud A, B või C lisas loetletud kemikaalidega; nende alade taastamistööd tuleb teha keskkonnaohutul viisil.

2.   Konventsiooniosaliste konverents teeb tihedat koostööd ohtlike jäätmete riikidevahelise veo ja kõrvaldamise kontrolli Baseli konventsiooni asjakohaste asutustega, et muu hulgas

a)

kindlaks määrata hävitamise ja pöördumatu muundumise tasemed, mis on vajalikud D lisa punktis 1 nimetatud püsivate orgaaniliste saasteainete omaduste ilmnemise vältimiseks;

b)

teha kindlaks meetodid, mida loetakse eespool nimetatud keskkonnaohutu kõrvaldamise meetoditeks ning

c)

töötada vastavalt asjaoludele välja A, B ja C lisas loetletud kemikaalide kontsentratsioonitasemed, et määratleda lõike 1 punkti d alapunktis ii nimetatud püsivate orgaaniliste saasteainete madal sisaldus.

Artikkel 7

Rakenduskavad

1.   Iga konventsiooniosaline

a)

töötab välja ja seab eesmärgiks viia ellu käesoleva konventsiooni kohaste kohustuste rakendamise kava;

b)

saadab oma rakenduskava konventsiooniosaliste konverentsile kahe aasta jooksul alates kuupäevast, mil konventsioon tema suhtes jõustub, ning

c)

vaatab läbi ja vajaduse korral ajakohastab perioodiliselt seda rakenduskava viisil, mis nähakse ette konventsiooniosaliste konverentsi otsusega.

2.   Konventsiooniosalised teevad vajaduse korral omavahel või ülemaailmsete, piirkondlike ja allpiirkondlike organisatsioonide kaudu tihedat koostööd ja peavad nõu oma riiklike sidusrühmadega, sealhulgas naisorganisatsioonide ja laste tervisega tegelevate rühmadega, et kaasa aidata nende rakenduskavade väljatöötamisele, rakendamisele ja ajakohastamisele.

3.   Konventsiooniosalised seavad eesmärgiks kasutada ja vajaduse korral välja töötada vahendid püsivate orgaaniliste saasteainete riiklike rakenduskavade integreerimiseks oma säästva arengu strateegiasse, kui see on vajalik.

Artikkel 8

Kemikaalide kandmine A, B ja C lisasse

1.   Konventsiooniosaline võib esitada sekretariaadile ettepaneku kemikaali kandmiseks A, B ja/või C lisasse. Ettepanekus on D lisas ette nähtud teave. Ettepaneku väljatöötamisel võivad konventsiooniosalist abistada teised konventsiooniosalised ja/või sekretariaat.

2.   Sekretariaat kontrollib, kas ettepanekus on D lisas ette nähtud teave olemas. Kui sekretariaat on veendunud, et ettepanekus on nimetatud teave olemas, saadab ta ettepaneku püsivate orgaaniliste saasteainete hindamise komiteele.

3.   Komitee vaatab ettepaneku läbi ja kasutab D lisas esitatud läbivaatuskriteeriume paindlikult ja läbipaistvalt, võttes kogu esitatud teabe arvesse kompleksselt ja tasakaalustatult.

4.   Kui komitee otsustab, et

a)

ta on veendunud, et läbivaatuskriteeriumid on täidetud, teeb ta sekretariaadi kaudu ettepaneku ja komitee hinnangu kõikidele konventsiooniosalistele ja vaatlejatele teatavaks ning kutsub neid esitama E lisas ette nähtud teavet või

b)

kui ta ei ole veendunud, et läbivaatuskriteeriumid on täidetud, teeb ta sekretariaadi kaudu ettepaneku ja komitee hinnangu kõikidele konventsiooniosalistele ja vaatlejatele teatavaks ning ettepanek jäetakse kõrvale.

5.   Iga konventsiooniosaline võib komitee poolt kõrvale jäetud ettepaneku komiteele uuesti esitada lõike 4 kohaselt. Uuele esitamisele võib lisada kõik konventsiooniosalise seisukohad ning ka põhjendused, miks komitee peaks seda uuesti arutama. Kui komitee jätab nimetatud menetluse järel ettepaneku jälle kõrvale, võib konventsiooniosaline komitee otsuse vaidlustada ning konventsiooniosaliste konverents arutab asja oma järgmisel istungil. Konventsiooniosaliste konverents võib D lisa läbivaatuskriteeriumide alusel ning komitee hinnangut ja iga konventsiooniosalise või vaatleja esitatud lisateavet arvestades otsustada, et ettepaneku menetlemist tuleks jätkata.

6.   Kui komitee on otsustanud, et läbivaatuskriteeriumid on täidetud või konventsiooniosaliste konverents on otsustanud, et ettepanekut tuleb menetleda, vaatab komitee ettepaneku veel kord läbi, võttes arvesse kogu saadud asjakohast lisateavet, ning koostab E lisa kohase riskiprofiili projekti. Ta saadab projekti sekretariaadi kaudu kõikidele konventsiooniosalistele ja vaatlejatele, kogub kokku nende tehnilised märkused ja neid märkusi arvesse võttes koostab lõpliku riskiprofiili.

7.   Kui komitee otsustab E lisa kohaselt tehtud riskiprofiili alusel, et

a)

kemikaalil on inimeste tervisele ja/või keskkonnale selle kaugkande tõttu keskkonnas tõenäoliselt oluline kahjulik mõju, nii et ülemaailmne tegevus on õigustatud, jätkatakse ettepaneku menetlemist. Lõplike teaduslike seisukohtade puudumine ei takista ettepaneku menetlemist. Komitee kutsub sekretariaadi kaudu kõiki konventsiooniosalisi ja vaatlejaid esitama teavet, mis on seotud F lisas nimetatud kaalutlustega. Seejärel koostab ta riskijuhtimise hinnangu, milles on selle kemikaali võimalike kontrollimeetmete analüüs kooskõlas nimetatud lisaga, või

b)

ettepaneku menetlemist ei tuleks jätkata, esitab ta sekretariaadi kaudu riskiprofiili kõikidele konventsiooniosalistele ja vaatlejatele ning jätab ettepaneku kõrvale.

8.   Iga lõike 7 punkti b kohaselt kõrvale jäetud ettepaneku puhul võib konventsiooniosaline esitada konventsiooniosaliste konverentsile taotluse anda komiteele ülesanne lasta ettepaneku esitanud konventsiooniosalisel ja teistel konventsiooniosalistel esitada täiendavat teavet kuni üheaastase ajavahemiku jooksul. Pärast seda ajavahemikku ja saadud teabe põhjal arutab komitee ettepanekut uuesti lõike 6 alusel konventsiooniosaliste konverentsi otsustatud järjekorras. Kui komitee jätab nimetatud menetluse järel ettepaneku jälle kõrvale, võib konventsiooniosaline komitee otsuse vaidlustada ning konventsiooniosaliste konverents arutab asja oma järgmisel istungil. Konventsiooniosaliste konverents võib E lisa kohaselt koostatud riskiprofiili alusel ning komitee hinnangut ja iga konventsiooniosalise või vaatleja esitatud lisateavet arvestades otsustada, et ettepaneku menetlemist tuleks jätkata. Kui konventsiooniosaliste konverents otsustab, et ettepaneku menetlemist jätkatakse, koostab komitee riskijuhtimise hinnangu.

9.   Lõikes 6 nimetatud riskiprofiili ja lõike 7 punktis a või lõikes 8 nimetatud riskijuhtimise hinnangu alusel esitab komitee soovituse, kas konventsiooniosaliste konverents peaks kaaluma kemikaali kandmist A, B ja/või C lisasse või mitte. Konventsiooniosaliste konverents, võttes asjakohaselt arvesse komitee soovitusi, sealhulgas kõiki teaduslikult ebakindlaid seisukohti, otsustab ettevaatusprintsiipi rakendades, kas kemikaal kanda A, B ja/või C lisade loeteludesse, ning sätestab sellega seotud kontrollimeetmed.

Artikkel 9

Teabevahetus

1.   Iga konventsiooniosaline hõlbustab teabevahetust või kohustub vahetama teavet, mis on seotud

a)

püsivate orgaaniliste saasteainete tootmise, kasutamise ja heite vähendamise või kõrvaldamisega ning

b)

püsivate orgaaniliste saasteainete alternatiividega, sealhulgas teave, mis on seotud nendega seotud riskide ning majanduslike ja sotsiaalkuludega.

2.   Konventsiooniosalised vahetavad lõikes 1 nimetatud teavet otse või sekretariaadi kaudu.

3.   Iga konventsiooniosaline määrab niisuguse teabe vahetamiseks riikliku teabekeskuse.

4.   Sekretariaat täidab püsivate orgaaniliste saasteainete teabevahetuskeskuse ülesannet, vahendades sealhulgas teavet, mida annavad konventsiooniosalised, valitsustevahelised organisatsioonid ja valitsusvälised organisatsioonid.

5.   Käesoleva konventsiooni rakendamisel ei loeta inimeste tervist ja ohutust ning keskkonda käsitlevat teavet konfidentsiaalseks. Konventsiooniosalised, kes vahetavad teavet käesoleva konventsiooni alusel, kaitsevad igasugust konfidentsiaalset teavet vastastikuste kokkulepete alusel.

Artikkel 10

Avalik teave, teadlikustamine ja haridus

1.   Iga konventiooniosaline edendab ja hõlbustab oma võimaluste kohaselt

a)

poliitikute ja otsustajate teadlikkust püsivate orgaaniliste saasteainete osas;

b)

avalikkusele kogu saadaoleva teabe esitamist püsivate orgaaniliste saasteainete kohta, võttes arvesse artikli 9 lõiget 5;

c)

püsivate orgaaniliste saasteainetega, nende mõjuga inimeste tervisele ja keskkonnale ning nende alternatiividega seotud hariduslike ja avalikkuse teadlikustamisprogrammide väljatöötamist ja rakendamist, sealhulgas naistele, lastele ja kõige madalama haridustasemega isikutele suunatud programmid;

d)

üldsuse osalemist küsimuste lahendamisel, mis on seotud püsivate orgaaniliste saasteainete, nende mõjuga inimeste tervisele ja keskkonnale, ning asjakohaste reageerimismeetmete väljatöötamisel, sealhulgas võimalused anda riiklikul tasandil oma panus konventsiooni rakendamisse;

e)

töötajate, teadlaste, õpetajate ning tehnilise ja juhtivpersonali koolitamist;

f)

hariduslike ja üldsuse teadlikkuse edendamise materjalide väljatöötamist ja vahetamist riiklikul ja riikidevahelisel tasandil ning

g)

haridus- ja koolitusprogrammide väljatöötamist ja rakendamist riiklikul ja riikidevahelisel tasandil.

2.   Iga konventsiooniosaline tagab oma võimaluste kohaselt avalikkuse juurdepääsu lõikes 1 nimetatud avalikule teabele ja selle teabe ajakohastamise.

3.   Iga konventsiooniosaline ergutab oma võimaluste kohaselt tööstus- ja professionaalseid kasutajaid parandama ja soodustama lõikes 1 nimetatud teabe esitamist riiklikul tasandil ja vajaduse korral allpiirkondlikul, piirkondlikul ja ülemaailmsel tasandil.

4.   Konventsiooniosalised võivad püsivate orgaaniliste saasteainete ja nende alternatiivide kohta teabe esitamisel kasutada kemikaalide ohutuskaarte, aruandeid, massimeediat ja muid kommunikatsioonivahendeid ning nad võivad asutada riiklikke ja piirkondlikke teabekeskusi.

5.   Iga konventsiooniosaline kaalub mõistvalt teabe kogumise ja levitamise mehhanismide, näiteks heiteregistri ja saasteainete leviku registri loomist, et koguda ja levitada teavet A, B või C lisas loetletud kemikaalide heite või kõrvaldatud aastakoguste prognooside kohta.

Artikkel 11

Teadus- ja arendustöö ning järelevalve

1.   Konventsiooniosalised soodustavad ja/või teevad oma võimaluste kohaselt riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil asjakohast teadustööd, arendustööd, seiret ja koostööd, mis on seotud püsivate orgaaniliste saasteainetega ning vajaduse korral nende alternatiivide ja püsivate orgaaniliste saasteainete kandidaatidega, mille hulka kuuluvad ka järgmised teemad:

a)

allikad ja heide keskkonda;

b)

nende olemasolu ja tase inimorganismis ja keskkonnas ning sellealased suundumused;

c)

kanne, säilimine ja muundumine keskkonnas;

d)

mõjud inimeste tervisele ja keskkonnale;

e)

sotsiaal-majanduslikud mõjud ja mõjud kultuurile;

f)

heite vähendamine ja/või kõrvaldamine ning

g)

ühtlustatud meetodid heiteallikate andmekogu koostamiseks ja analüütilised meetodid heite mõõtmiseks.

2.   Lõike 1 kohaste meetmete võtmisel konventsiooniosalised oma võimaluste kohaselt

a)

toetavad ja arendavad vastavalt vajadusele edasi rahvusvahelisi programme, võrgustikke ja organisatsioone, mille eesmärk on määratleda, läbi viia, hinnata ja rahastada uuringuid, andmete kogumist ja seiret, võttes arvesse vajadust vältida tegevuste kattumist;

b)

toetavad riiklikku ja rahvusvahelist tegevust, et tugevdada riiklikku suutlikkust läbi viia teadus- ja tehnikauuringuid eelkõige arengumaades ja üleminekumajandusega riikides ning soodustada juurdepääsu andmetele ja analüüsidele ning neid vahetada;

c)

võtavad arvesse arengumaade ja üleminekumajandusega riikide probleeme ja vajadusi, eelkõige rahaliste ja tehniliste ressursside osas, ning teevad koostööd, et tõsta nende suutlikkust osaleda punktides a ja b nimetatud tegevustes;

d)

teevad teadustööd, mis on suunatud püsivate orgaaniliste saasteainete mõjude leevendamiseks reproduktiivtervisele;

e)

teevad käesolevas lõikes nimetatud teadus-, arendus- ja seiretegevuse tulemused avalikkusele regulaarselt ja õigeaegselt kättesaadavaks ning

f)

soodustavad ja/või teevad koostööd teadus-, arendus- ja seiretegevusest saadud teabe säilitamiseks ja hooldamiseks.

Artikkel 12

Tehniline abi

1.   Konventsiooniosalised tunnistavad, et õigeaegse ja asjakohase tehnilise abi andmine arengumaadest ja üleminekumajandusega riikidest konventsiooniosalistele nende taotlusel on käesoleva konventsiooni edukaks rakendamiseks väga oluline.

2.   Konventsiooniosalised teevad koostööd, et anda arengumaadest ja üleminekumajandusega riikidest konventsiooniosalistele nende erivajadusi arvestades õigeaegset ja asjakohast tehnilist abi, et aidata neil arendada ja tugevdada oma suutlikkust täita käesolevast konventsioonist tulenevaid kohustusi.

3.   Sellega seoses kuulub arenenud riikide konventsiooniosaliste ja teiste konventsiooniosaliste oma võimaluste kohaselt antava abi hulka vajaduse korral ja vastastikusel kokkuleppel tehniline abi, et tõsta suutlikkust, mis on seotud käesolevast konventsioonist tulenevate kohustuste täitmisega. Täiendavaid suuniseid sellega seoses annab konventsiooniosaliste konverents.

4.   Konventsiooniosalised kehtestavad vastavalt asjaoludele arengumaadest ja üleminekumajandusega riikidest konventsiooniosalistele tehnilise abi andmise ja tehnosiirde tõhustamise korra, mis on seotud käesoleva konventsiooni rakendamisega. See hõlmab ka piirkondlikke ja allpiirkondlikke suutlikkuse tõstmise ja tehnosiirdekeskusi, et aidata arengumaadest ja üleminekumajandusega riikidest konventsiooniosalistel täita käesolevast konventsioonist tulenevaid kohustusi. Täiendavaid suuniseid sellega seoses annab konventsiooniosaliste konverents.

5.   Käesoleva artikli kohaldamisel võtavad konventsiooniosalised oma tehnilise abiga seotud tegevuses täielikult arvesse vähim arenenud riikide ja arengumaadest väikeste saareriikide erivajadusi ja eriolukorda.

Artikkel 13

Rahalised vahendid ja finantsmehhanismid

1.   Iga konventsiooniosaline kohustub andma oma võimaluste kohast rahalist toetust ja stiimuleid nende riigisiseste tegevuste jaoks, mis on suunatud käesoleva konventsiooni eesmärgi saavutamisele kooskõlas oma riiklike kavade, prioriteetide ja programmidega.

2.   Arenenud riikide konventsiooniosalised annavad uusi ja täiendavaid rahalisi vahendeid, et võimaldada arengumaadest ja üleminekumajandusega riikidest konventsiooniosalistel katta kokkulepitud täiendavad kulud, mis tulenevad käesolevast konventsioonist tulenevate kohustuste täitmiseks võetud rakendusmeetmetest, nagu on kokku lepitud abisaaja konventsiooniosalise ja lõikes 6 kirjeldatud mehhanismis osaleva üksuse vahel. Vabatahtlikult ja oma võimaluste kohaselt võivad niisugust rahalist abi anda ka teised konventsiooniosalised. Rahalised sissemaksed muudest allikatest on samuti soovitavad. Nende kohustuste täitmisel võetakse arvesse vahendite liikumise adekvaatsuse, prognoositavuse ja õigeaegse laekumise vajadust ning maksukoormuse sobiva jaotumise tähtsust toetavate konventsiooniosaliste vahel.

3.   Arenenud riikide konventsiooniosalised ja teised konventsiooniosalised võivad oma võimaluste kohaselt ja kooskõlas riiklike kavade, prioriteetide ja programmidega samuti muude kahepoolsete, piirkondlike ja mitmepoolsete allikate või kanalite kaudu anda ning arengumaadest ja üleminekumajandusega riikidest konventsiooniosalised võivad vastu võtta rahalisi vahendeid, mis aitavad neil käesolevat konventsiooni rakendada.

4.   Arengumaadest konventsiooniosaliste käesolevast konventsioonist tulenevate kohustuste täitmise tulemuslikkus sõltub sellest, kui tulemuslikult täidavad arenenud riikide konventsiooniosalised käesolevast konventsioonist tulenevaid kohustusi, mis on seotud rahaliste vahendite, tehnilise abi ja tehnosiirdega. Asjaolu, et püsiv majandus- ja sotsiaalne areng ning vaesuse likvideerimine on arengumaadest konventsiooniosaliste peamine ja kõige tähtsam eesmärk, võetakse täielikult arvesse, pöörates asjakohast tähelepanu vajadusele kaitsta inimeste tervist ja keskkonda.

5.   Rahastamisega seotud meetmete puhul arvestavad konventsiooniosalised täielikult kõige vähem arenenud riikide ja arengumaadest väikeste saareriikide erivajaduste ja -tingimustega.

6.   Käesolevaga määratletakse arengumaadest ja üleminekumajandusega riikidest konventsiooniosalistele piisavate ja püsivate rahaliste vahendite andmise mehhanism, mis põhineb konventsiooni rakendamise toetuseks antaval tagastamatul abil või soodustustel. Käesoleva konventsiooni rakendamisel toimib see mehhanism konventsiooniosaliste konverentsi volitusel ja vastavalt asjaoludele konverentsi juhtimisel ning on konverentsile aruandekohustuslik. Selle juhtimine usaldatakse ühele või mitmele üksusele, sealhulgas ka olemasolevatele rahvusvahelistele üksustele, kui konventsiooniosaliste konverents nii otsustab. Sellesse mehhanismi võivad kuuluda ka muud üksused, kes annavad mitmepoolset, piirkondlikku ja kahepoolset rahalist ja tehnilist abi. Sissemaksed mehhanismi tehakse lisaks muudele arengumaadest ja üleminekumajandusega riikidest konventsiooniosalistele tehtavatele rahalistele ülekannetele, nagu on kirjeldatud ja ette nähtud lõikes 2.

7.   Käesoleva konventsiooni eesmärkide ja lõike 6 alusel võtab konventsiooniosaliste konverents oma esimesel istungil vastu mehhanismile antavad asjakohased suunised ning lepib finantsmehhanismis osaleva üksuse või üksustega kokku nende täitmise korra. Suunised käsitlevad järgmisi aspekte:

a)

tegevussuundade, strateegia ja programmiliste prioriteetide ning selgete ja üksikasjalike kriteeriumide ja juhiste kindlaksmääramine seoses rahalistele vahenditele juurdepääsu ja nende kasutamise õigusega, sealhulgas nende kasutamise regulaarne järelevalve ja hindamine;

b)

üksuse või üksuste poolt konventsiooniosaliste konverentsile esitatavad korrapärased aruanded, mis käsitlevad käesoleva konventsiooni rakendamisega seotud tegevuste rahastamise adekvaatsust ja püsivust;

c)

mitmest allikast rahastamise põhimõtte, mehhanismide ja korraldamise edendamine;

d)

üksikasjalikud eeskirjad käesoleva konventsiooni rakendamiseks vajalike ja kasutatavate rahaliste vahendite prognoositavaks ja identifitseeritavaks määratlemiseks, pidades silmas, et püsivate orgaaniliste saasteainete järkjärguline kasutuselt kõrvaldamine võib nõuda püsivat rahastamist, ning tingimused, mille kohaselt nimetatud summat perioodiliselt läbi vaadatakse, ning

e)

üksikasjalikud eeskirjad huvitatud konventsiooniosalistele abi andmiseks koos vajaduste hindamisega, teabega kasutatavate rahaliste vahendite allikate kohta ja rahastamisskeemidega, et soodustada nende omavahelist koordineerimist.

8.   Konventsiooniosaliste konverents hindab hiljemalt oma teisel istungil ja seejärel korrapäraselt käesoleva artikli alusel loodud mehhanismi tulemuslikkust, selle suutlikkust tegelda arengumaadest ja üleminekumajandusega riikidest konventsiooniosaliste muutuvate vajadustega, lõikes 7 nimetatud kriteeriume ja suuniseid, rahastamise taset ning nende institutsionaalsete üksuste tegevuse tulemuslikkust, kellele on usaldatud finantsmehhanismi juhtimine. Selle läbivaatamise alusel võtab ta vajadusel asjakohaseid meetmeid, et mehhanismi tulemuslikkust parandada, sealhulgas andes soovitusi ja suuniseid meetmete kohta, millega tagatakse konventsiooniosaliste adekvaatne ja püsiv rahastamine nende vajaduste rahuldamiseks.

Artikkel 14

Ajutine rahastamiskord

Ülemaailmse Keskkonnafondi institutsionaalne struktuur, mis tegutseb Ülemaailmse Keskkonnafondi ümberstruktureerimise dokumendi kohaselt, on ajutiselt peamine üksus, kellele on usaldatud artiklis 13 nimetatud finantsmehhanismi juhtimine käesoleva konventsiooni jõustumise päevast konventsiooniosaliste konverentsi esimese istungini või kuni konventsiooniosaliste konverents otsustab, milline institutsiooniline struktuur selleks määratakse artikli 13 kohaselt. Ülemaailmse Keskkonnafondi institutsiooniline struktuur peaks täitma seda ülesannet operatiivsete meetmete abil, mis on seotud konkreetselt püsivate orgaaniliste saasteainetega, võttes arvesse, et selles valdkonnas võib vaja minna uusi meetmeid.

Artikkel 15

Aruandlus

1.   Iga konventsiooniosaline esitab konventsiooniosaliste konverentsile aruande meetmete kohta, mida ta käesoleva konventsiooni sätete rakendamiseks on võtnud, ning nende meetmete tulemuslikkuse kohta konventsiooni eesmärkide täitmise seisukohast.

2.   Iga konventsiooniosaline esitab sekretariaadile

a)

statistilised andmed iga A lisas ja B lisas loetletud kemikaali kogutoodangu, impordi ja ekspordi kohta või põhjendatud hinnangu nende andmete kohta ja

b)

kui võimalik, riikide loetelu, kust ta on igat nimetatud ainet importinud, ja riikide loetelu, kuhu ta on igat nimetatud ainet eksportinud.

3.   Need aruanded esitatakse regulaarselt ja konventsiooniosaliste konverentsi esimesel istungil määratava vormi kohaselt.

Artikkel 16

Tulemuslikkuse hindamine

1.   Alates nelja aasta möödumisest käesoleva konventsiooni jõustumise kuupäevast ning seejärel konventsiooniosaliste konverentsil otsustatud ajavahemike tagant hindab konverents käesoleva konventsiooni tulemuslikkust.

2.   Niisuguse hindamise hõlbustamiseks seab konventsiooniosaliste konverents oma esimesel istungil sisse korra, mille abil saada võrreldavaid seireandmeid A, B ja C lisas loetletud kemikaalide esinemise kohta, samuti andmeid nende piirkondliku ja ülemaailmse kande kohta keskkonnas. Seda korda

a)

tuleks rakendada konventsiooniosaliste poolt piirkondlikul alusel ja kui see on asjakohane, kooskõlas nende tehnilise ja finantssuutlikkusega, kasutades olemasolevaid seireprogramme ja mehhanisme nii palju kui võimalik ning edendades meetodite ühtlustamist;

b)

tuleks vajaduse korral täiendada, võttes arvesse piirkondadevahelisi erinevusi ja nende erinevat suutlikkust seiretegevust teostada ning

c)

see peaks hõlmama konventsiooniosaliste konverentsile esitatud ettekandeid piirkondliku ja ülemaailmse seiretegevuse tulemuste kohta konventsiooniosaliste konverentsi määratud ajavahemike tagant.

3.   Lõikes 1 nimetatud hindamine tehakse olemasoleva teadus-, majandus-, tehnilise ja majandusinformatsiooni põhjal, mille hulka kuuluvad

a)

lõike 2 kohaselt esitatavad ettekanded ja muud seireandmed;

b)

artikli 15 kohaselt esitatavad riiklikud aruanded ning

c)

nõuete rikkumisega seotud teave, mis esitatakse artiklis 17 kehtestatud menetluse kohaselt.

Artikkel 17

Nõuete rikkumine

Konventsiooniosaliste konverents töötab välja ja kinnitab nii kiiresti kui võimalik menetlused ja institutsionaalsed mehhanismid käesoleva konventsiooni sätete rikkumise määratlemiseks ja nende osaliste kohtlemiseks, kes on avastatud nõuete rikkumiselt.

Artikkel 18

Vaidluste lahendamine

1.   Konventsiooniosalised lahendavad konventsiooni tõlgendamise või rakendamisega seotud omavahelised vaidlused läbirääkimistega või muude enda valitud rahumeelsete vahenditega.

2.   Konventsiooni ratifitseerimisel, vastuvõtmisel, heakskiitmisel või sellega ühinemisel või igal ajal pärast seda võib konventsiooniosaline, kes ei ole piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon, esitada hoiulevõtjale kirjaliku teate selle kohta, et ta tunnustab konventsiooni tõlgendamise või rakendamisega seotud iga vaidluse puhul kohustuslikuna üht või mitut järgmist vaidluste lahendamise viisi kõikide konventsiooniosaliste suhtes, kes võtavad endale sama kohustuse:

a)

vahekohtumenetlus konventsiooniosaliste konverentsi vastu võetud menetluseeskirjade järgi, mis võetakse vastu esimesel võimalusel ja esitatakse lisas;

b)

vaidlusküsimuse esitamine Rahvusvahelisele Kohtule.

3.   Konventsiooniosaline, mis on piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon, võib seoses vahekohtumenetlusega esitada samasuguse toimega avalduse lõike 2 punktis a osutatud korras.

4.   Lõike 2 või lõike 3 kohaselt esitatud avaldus jääb jõusse kuni kehtivuse kaotamiseni tähtaja möödumiseni või kolmeks kuuks pärast seda, kui kirjalik teade selle tagasivõtmise kohta on hoiuleandjale üle antud.

5.   Avalduse kehtivusaja lõppemine või selle tagasivõtmise teade või uus avaldus ei mõjuta pooleliolevat vahekohtumenetlust või Rahvusvahelise Kohtu menetlust, kui vaidlusosalised ei lepi kokku teisiti.

6.   Kui vaidluspooled ei ole nõustunud ühe ja sama või kummagi lõike 2 kohase menetlusega ja kui nad ei ole suutnud vaidlust lahendada kaheteistkümne kuu jooksul alates ühe poole teate saamisest selle kohta, et nende vahel on vaidlus, saadetakse vaidlus ühe vaidluspoole taotlusel lahendamiseks lepituskomiteele. Lepituskomitee esitab aruande koos soovitustega. Lepituskomiteega seotud täiendavad menetlused lisatakse konventsiooniosaliste konverentsi vastu võetavasse lisasse hiljemalt teisel istungil.

Artikkel 19

Konventsiooniosaliste konverents

1.   Käesolevaga asutatakse konventsiooniosaliste konverents.

2.   Konventsiooniosaliste konverentsi esimese istungi kutsub kokku ÜRO Keskkonnaprogrammi tegevdirektor hiljemalt ühe aasta möödumisel käesoleva konventsiooni jõustumisest. Seejärel peetakse konventsiooniosaliste konverentsi korralisi istungeid konverentsil kindlaks määratud regulaarsete ajavahemike järel.

3.   Konventsiooniosaliste konverentsi erakorralised istungid toimuvad konverentsi poolt vajalikuks peetaval ajal või konventsiooniosalise kirjalikul taotlusel tingimusel, et seda taotlust toetab vähemalt üks kolmandik konventsiooniosalistest.

4.   Konventsiooniosaliste konverents lepib konsensuse alusel kokku ja võtab oma esimesel istungil vastu kodukorra ja finantseeskirjad enda ja kõikide loodavate allorganite jaoks ning sekretariaadi tegevust reguleerivad finantssätted.

5.   Konventsiooniosaliste konverents kontrollib ja hindab pidevalt käesoleva konventsiooni rakendamist. Ta täidab ülesandeid, mis talle on konventsiooniga määratud, ning selleks

a)

loob lisaks lõikes 6 nimetatud nõuetele niisugused allasutused, mida ta peab konventsiooni rakendamiseks vajalikuks;

b)

teeb vajaduse korral koostööd pädevate rahvusvaheliste organisatsioonide ning valitsustevaheliste ja valitsusväliste asutustega ning

c)

vaatab korrapäraselt läbi konventsiooniosalistele artikli 15 kohaselt antud teabe, sealhulgas artikli 3 lõike 2 punkti b alapunkti iii tulemuslikkuse analüüsi;

d)

vaatab läbi ja võtab lisameetmeid, kui neid vajatakse konventsiooni eesmärkide saavutamiseks.

6.   Konventsiooniosaliste konverents loob oma esimesel istungil allasutuse nimetusega “püsivate orgaaniliste saasteainete hindamise komitee”, et täita ülesandeid, mis sellele komiteele konventsiooniga on määratud. Sellega seoses

a)

konventsiooniosaliste konverents määrab püsivate orgaaniliste saasteainete komitee liikmed. Komitee liikmed on riikide määratud eksperdid keemiliste ainete hindamise või reguleerimise valdkonnas. Komitee liikmed määratakse tasakaalustatud geograafilise jaotuse alusel;

b)

konventsiooniosaliste konverents otsustab komitee pädevuse, struktuuri ja tegevuse ning

c)

komitee püüab soovitused vastu võtta konsensuse alusel. Kui kõik katsed konsensuse saavutamiseks on tagajärjetud ja konsensusele ei ole jõutud, võetakse viimase abinõuna need soovitused vastu istungil kohal olevate ja hääletavate liikmete kahe kolmandikulise häälteenamusega.

7.   Konventsiooniosaliste konverents hindab oma kolmandal istungil, kas artikli 3 lõike 2 punktis b nimetatud menetlust on vaja jätkuvalt kasutada, võttes arvesse selle tulemuslikkust.

8.   Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, selle spetsialiseeritud asutused ja Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur ning iga riik, mis ei ole käesoleva konventsiooni osaline, võib konventsiooniosaliste konverentsi istungitel olla esindatud vaatlejana. Mis tahes riiklik või rahvusvaheline, valitsuse või valitsusväline organ või asutus, mis on konventsioonis käsitletavais küsimustes pädev ja on teatanud sekretariaadile oma soovist osaleda konverentsil vaatlejana, saab selleks loa, välja arvatud juhul, kui vähemalt üks kolmandik kohalolijatest on selle vastu. Vaatlejate juurdepääsu ja osavõtu suhtes rakendatakse konventsiooniosaliste konverentsi vastu võetud kodukorda.

Artikkel 20

Sekretariaat

1.   Käesolevaga moodustatakse sekretariaat.

2.   Sekretariaadi ülesanded on järgmised:

a)

ette valmistada konventsiooniosaliste konverents ja allorganite istungid ja tagada nende nõuetekohane teenindamine;

b)

anda konventsiooniosalistele, eelkõige arengumaadest ja üleminekumajandusega riikidest konventsiooniosalistele, nende taotlusel abi käesoleva konventsiooni rakendamiseks;

c)

kindlustada vajalik kooskõlastamine muude asjaomaste rahvusvaheliste organite sekretariaatidega;

d)

koostada ja anda konventsiooniosalistele regulaarsed aruanded, mis põhinevad artikli 15 kohaselt saadud teabel ja muul kättesaadaval teabel;

e)

konventsiooniosaliste konverentsi üldise juhendamise all sõlmida halduskokkuleppeid ja lepinguid, kui neid vajatakse tema ülesannete edukaks täitmiseks, ning

f)

täita muid konventsioonis ette nähtud sekretariaadi ülesandeid ning muid ülesandeid, mis määratletakse konventsiooniosaliste konverentsi otsusega.

3.   Käesoleva konventsiooni sekretariaadi ülesandeid täidab ÜRO Keskkonnaprogrammi tegevdirektor, kui konventsiooniosaliste konverents ei otsusta kohalolevate ja hääletavate konventsiooniosaliste kahe kolmandikulise enamusega anda sekretariaadi ülesanded ühele või mitmele muule rahvusvahelisele organisatsioonile.

Artikkel 21

Konventsiooni muudatused

1.   Iga konventsiooniosaline võib teha ettepaneku käesoleva konventsiooni muutmiseks.

2.   Käesoleva konventsiooni muudatused võetakse vastu konventsiooniosaliste konverentsi istungil. Sekretariaat edastab kõikide muudatusettepanekute teksti konventsiooniosalistele vähemalt kuus kuud enne istungit, kus see esitatakse vastuvõtmiseks. Sekretariaat edastab esitatud muudatused ka konventsioonile allakirjutanutele ja teavitamiseks hoiulevõtjale.

3.   Osalised teevad kõik, et saavutada käesoleva konventsiooni muudatusettepanekute osas kokkulepe konsensuse alusel. Kui kõik katsed konsensuse saavutamiseks on tagajärjetud ja kokkuleppele ei ole jõutud, võetakse viimase abinõuna muudatused vastu kohalolevate ja hääletavate konventsiooniosaliste kolme neljandikulise häälteenamusega.

4.   Hoiulevõtja edastab muudatuse kõikidele konventsiooniosalistele ratifitseerimiseks, vastuvõtmiseks või heakskiitmiseks.

5.   Muudatuste ratifitseerimisest, vastuvõtmisest või heakskiitmisest teatatakse hoiulevõtjale kirjalikult. Lõike 3 kohaselt vastu võetud muudatus jõustub selle vastu võtnud konventsiooniosaliste suhtes üheksakümnendal päeval pärast seda, kui vähemalt kolm neljandikku konventsiooniosalistest on ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirja hoiule andnud. Seejärel jõustuvad muudatused teiste osaliste suhtes üheksakümnendal päeval pärast seda, kui need osalised annavad hoiule muudatuste ratifitseerimis-, heakskiitmis- või vastuvõtmiskirja.

Artikkel 22

Lisade vastuvõtmine ja muutmine

1.   Lisad on konventsiooni lahutamatud osad ja kui ei ole sõnaselgelt sätestatud teisiti, tähendab viide konventsioonile ühtlasi ka viidet igale selle lisale.

2.   Kõik täiendavad lisad piirduvad menetluslike, teaduslike, tehniliste ja haldusküsimustega.

3.   Käesoleva konventsiooni täiendavate lisadega seotud ettepaneku, nende vastuvõtmise ja jõustumise suhtes kohaldatakse järgmist menetlust:

a)

täiendavate lisade kohta tehakse ettepanek ja need võetakse vastu artikli 21 lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud korras;

b)

iga konventsiooniosaline, kes ei saa täiendavat lisa vastu võtta, teatab sellest hoiulevõtjale kirjalikult ühe aasta jooksul alates kuupäevast, kui hoiulevõtja edastab teate täiendava lisa vastuvõtmise kohta. Hoiulevõtja teatab viivitamatult kõikidele konventsiooniosalistele iga sellise teate saamisest. Konventsiooniosaline võib eelneva teate täiendava lisa vastu võtmata jätmise kohta igal ajal tagasi võtta ning seejärel jõustub lisa selle lepinguosalise suhtes vastavalt punktile c, ning

c)

ühe aasta möödumisel hoiulevõtja teate edastamisest täiendava lisa vastuvõtmise kohta jõustub lisa kõikide konventsiooniosaliste suhtes, kes ei ole teadet esitanud, punkti b sätete kohaselt.

4.   A, B või C lisa muudatuste ettepaneku, vastuvõtmise ja jõustumise suhtes kohaldatakse sama menetlust, mida kohaldatakse käesoleva konventsiooni täiendavate lisade ettepaneku, vastuvõtmise ja jõustumise suhtes, välja arvatud selles osas, et A, B või C lisa muudatus ei jõustu nende konventsiooniosaliste suhtes, kes on esitanud avalduse seoses nende lisade muudatusega artikli 25 lõike 4 kohaselt, mille puhul kõik niisugused muudatused jõustuvad nende konventsiooniosaliste suhtes üheksakümnendal päeval pärast niisuguse muudatuse ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiuleandjale hoiuleandmist.

5.   D, E või F lisa muudatustega seotud ettepaneku, nende vastuvõtmise ja jõustumise suhtes kohaldatakse järgmist menetlust:

a)

muudatuste kohta tehakse ettepanek artikli 21 lõigetes 1 ja 2 sätestatud korras;

b)

konventsiooniosalised teevad D, E või F lisa muudatuste otsused konsensuse alusel ning

c)

hoiulevõtja teeb konventsiooniosalistele D, E või F lisa muutmise otsuse viivitamata teatavaks. Muudatus jõustub kõikide konventsiooniosaliste suhtes otsuses märgitud kuupäeval.

6.   Kui täiendav lisa või lisa muudatus on seotud käesoleva konventsiooni muudatusega, ei jõustu täiendav lisa või muudatus enne konventsiooni muudatuse jõustumist.

Artikkel 23

Hääletamisõigus

1.   Igal käesoleva konventsiooni osalisel on üks hääl, välja arvatud lõikes 2 ette nähtud juhtudel.

2.   Piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonil on oma pädevusse kuuluvates küsimustes nii palju hääli, kui palju nende liikmesriike on käesoleva konventsiooniga ühinenud. Selline organisatsioon ei kasuta oma hääleõigust, kui seda kasutab tema liikmesriik, ja vastupidi.

Artikkel 24

Allakirjutamine

Käesolev konventsioon on kõikidele riikidele ja piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonidele allakirjutamiseks avatud Stockholmis 23. mail 2001 ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peakorteris New Yorgis 24. maist 2001 kuni 22. maini 2002.

Artikkel 25

Ratifitseerimine, vastuvõtmine, heakskiitmine või ühinemine

1.   Käesoleva konventsiooni ratifitseerivad, võtavad vastu või kiidavad heaks riigid ja piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonid. See on ühinemiseks avatud riikidele ja piirkondliku majandusorganisatsiooni organisatsioonidele alates konventsiooni allakirjutamiseks sulgemise kuupäevast. Ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirjad antakse hoiule hoiulevõtjale.

2.   Kõik piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonid, kellest saavad käesoleva konventsiooni osalised, ilma et nende liikmesriigid oleksid osalised, on kohustatud täitma kõiki konventsioonist tulenevaid kohustusi. Kui mõni sellise organisatsiooni liikmesriikidest on käesoleva konventsiooni osaline, võtavad organisatsioon ja selle liikmesriigid käesolevast konventsioonist tulenevate kohustuste täitmiseks vastu vastavaid kohustusi käsitlevad otsused. Sellisel juhul ei ole nimetatud organisatsioonil ja selle liikmesriikidel õigust käesolevast konventsioonist tulenevaid õigusi samaaegselt teostada.

3.   Ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirjas teatab piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon oma pädevuse ulatuse konventsiooniga reguleeritavates küsimustes. Kõik need organisatsioonid teatavad hoiulevõtjale ka kõikidest asjakohastest muudatustest oma pädevuses ning tema omakorda teavitab konventsiooniosalisi.

4.   Oma ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirjas võib iga konventsiooniosaline teatada, et tema suhtes jõustuvad kõik A, B või C lisa muudatused ainult pärast seda, kui ta on hoiule andnud oma vastava ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja.

Artikkel 26

Jõustumine

1.   Käesolev konventsioon jõustub üheksakümnendal päeval pärast viiekümnenda ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiuleandmist.

2.   Iga riigi või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni suhtes, kes ratifitseerib, võtab vastu või kiidab heaks käesoleva konventsiooni või ühineb sellega pärast viiekümnenda ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiuleandmist, jõustub konventsioon üheksakümnendal päeval pärast selle riigi või organisatsiooni ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiuleandmise kuupäeva.

3.   Lõigete 1 ja 2 kohaldamisel ei käsitata piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni hoiuleantud kirju lisana sellise organisatsiooni liikmesriikide hoiuleantud kirjadele.

Artikkel 27

Reservatsioonid

Käesoleva konventsiooni suhtes ei või teha reservatsioone.

Artikkel 28

Väljaastumine

1.   Pärast kolme aasta möödumist kuupäevast, mil konventsioon osalise suhtes jõustus, võib see konventsiooniosaline igal ajal konventsioonist välja astuda, teatades sellest kirjalikult hoiulevõtjale.

2.   Väljaastumine jõustub ühe aasta möödumisel nimetatud teate laekumisest hoiulevõtjale või väljaastumisteates märgitud hilisemal kuupäeval.

Artikkel 29

Hoiulevõtja

Käesoleva konventsiooni hoiulevõtjaks on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär.

Artikkel 30

Autentsed tekstid

Käesoleva konventsiooni originaal, mille araabia-, hiina-, hispaania-, inglis-, prantsus- ja venekeelne tekst on võrdselt autentsed, antakse hoiule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile.

SELLE KINNITUSEKS on täievolilised esindajad käesolevale konventsioonile alla kirjutanud.

Sõlmitud Stockholmis kahekümne teisel mail kahe tuhande esimesel aastal.

A LISA

KÕRVALDAMINE

I osa

Kemikaal

Tegevus

Spetsiifiline erand

Aldriin*

CASi nr: 309-00-2

Tootmine

Puudub

 

Kasutamine

Paikne ektoparasiidivastane aine

Insektitsiid

Klordaan*

CASi nr: 57-74-9

Tootmine

Loa alusel registris loetletud konventsiooniosalistele

 

Kasutamine

Paikne ektoparasiidivastane aine

Insektitsiid

Termiidivastane aine

Hoonetes ja tammides kasutatav termiidivastane aine

Termiidivastane aine tee-ehituses

Vineeriliimi lisand

Dieldriin*

CASi nr: 60-57-1

Tootmine

Puudub

 

Kasutamine

Põllumajandustöödel

Endriin*

CASi nr: 72-20-8

Tootmine

Puudub

 

Kasutamine

Puudub

Heptakloor*

CASi nr: 76-44-8

Tootmine

Puudub

 

Kasutamine

Termiidivastane aine

Termiidivastane aine hoonekonstruktsioonides

Termiidivastane aine (maa-alune)

Puidutöötluses

Kasutamiseks maa-alustes kaablikarpides

Heksaklorobenseen

CASi nr: 118-74-1

Tootmine

Loa alusel registris loetletud konventsiooniosalistele

 

Kasutamine

Vahetooted

Lahustid pestitsiidides

Kohapeal isoleeritud vaheaine

Mirex*

CASi nr: 2385-85-5

Tootmine

Loa alusel registris loetletud konventsiooniosalistele

 

Kasutamine

Termiidivastane aine

Toksafeen*

CASi nr: 8001-35-2

Tootmine

Puudub

 

Kasutamine

Puudub

Polüklooritud bifenüülid (PCB)*

Tootmine

Puudub

 

Kasutamine

Artiklid, mida kasutatakse käesoleva lisa II osa sätete kohaselt

Märkused

i)

Kui käesolevas konventsioonis ei ole sätestatud teisiti, ei loeta vajalikuks kanda käesolevasse lisasse nende kemikaalide koguseid, mis esinevad toodetes ja artiklites juhuslikult jälgsaaste väga väikestes kogustes.

ii)

Käesolevat märkust ei loeta artikli 3 lõike 2 kohaldamisel tootmise ja kasutamise spetsiifiliseks erandiks. Nende kemikaalide koguseid, mis esinevad toodetavate artiklite koostisosadena või mida juba kasutatakse enne selle kemikaali osas vastava kohustuse jõustumise kuupäeva või sellel kuupäeval, ei peeta vajalikuks käesolevasse lisasse kanda, kui konventsiooniosaline on teatanud sekretariaadile, et teatavat liiki artikkel jääb selle konventsiooniosalise juures kasutusele. Sekretariaat kindlustab, et niisugused teated on avalikkusele kättesaadavad.

iii)

Käesolevat märkust, mida ei kohaldata kemikaali suhtes, mille nimetusele käesoleva lisa I osa kemikaali veerus järgneb tärn, ei loeta artikli 3 lõike 2 kohaldamisel tootmise ja kasutamise spetsiifiliseks erandiks. Arvestades, et ei eeldata kemikaali oluliste koguste jõudmist inimesteni ja keskkonda suletud süsteemis leiduva piiratud kasutuskohaga vahetoote tootmise ja kasutamise käigus, võib konventsiooniosaline pärast sekretariaadile kirjaliku teate esitamist lubada toota ja kasutada käesolevas lisas loetletud kemikaali kui süsteemis leiduva piiratud kasutuskohaga vahetoote koguseid, mis keemiliselt muunduvad muude kemikaalide tootmisel, millel D lisa lõike 1 kriteeriume arvestades ei ole püsivate orgaaniliste saasteainete omadusi. Selles teates peab olema teave niisuguse kemikaali kogutoodangu ja kasutamise kohta või põhjendatud hinnang selle teabe kohta ning suletud süsteemi piiratud kasutuskoha tootmisprotsessi laadiga seotud teave, sealhulgas kõikide keemiliselt muundumata ja püsivate orgaaniliste saasteainete juhusliku jälgsaaste väga väikesed kogused lõpptootes. Kui käesolevas lisas ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse seda menetlust. Sekretariaat teeb need teated konventsiooniosalistele ja avalikkusele kättesaadavaks. Niisugust tootmist või kasutamist ei loeta tootmise või kasutamise spetsiifiliseks erandiks. Niisugune tootmine või kasutamine lõpeb kümne aasta pärast, kui asjaomane konventsiooniosaline ei ole esitanud sekretariaadile uut teadet, mille alusel tähtaega pikendatakse veel kümneks aastaks, kui konventsiooniosaliste konverents ei ole pärast tootmise ja kasutamise läbivaatamist otsustanud teisiti. Teatamise korda võib korrata.

iv)

Kõiki käesoleva lisa spetsiifilisi erandeid võivad kasutada konventsiooniosalised, kelle puhul on need artikli 4 kohaselt registreeritud, välja arvatud kõigile konventsiooniosalistele lubatud erand polüklooritud bifenüülide kasutamise kohta käesoleva lisa II osa kohaselt kasutatavates artiklites.

II osa

Polüklooritud bifenüülid

Iga konventsiooniosaline:

a)

seoses polüklooritud bifenüülide kasutamise kõrvaldamisega seadmetes (nt transformaatorites, kondensaatorites või muudes jääkvedelikke sisaldavates mahutites) võtab 2025. aastaks meetmeid, mis vaadatakse läbi konventsiooniosaliste konverentsil, järgmiste prioriteetide kohaselt:

i)

teeb sihikindlaid jõupingutusi selliste seadmete identifitseerimiseks, märgistamiseks ja kasutuselt kõrvaldamiseks, mis sisaldavad suhtarvuna üle 10 % ja koguses üle viie liitri polüklooritud bifenüüle;

ii)

teeb sihikindlaid jõupingutusi selliste seadmete identifitseerimiseks, märgistamiseks ja kasutuselt kõrvaldamiseks, mis sisaldavad suhtarvuna üle 0,05 % ja koguses üle viie liitri polüklooritud bifenüüle;

iii)

püüab identifitseerida ja kasutuselt kõrvaldada seadmeid, mis sisaldavad suhtarvuna üle 0,005 % ja koguses üle 0,05 liitri polüklooritud bifenüüle;

b)

kooskõlas punkti a prioriteetidega aitab kaasa järgmiste meetmete võtmisele, mis on seotud polüklooritud bifenüülide kasutamise kontrollimisega, et vähendada nendega kokkupuutumist ja nendega seotud riske:

i)

üksnes vigastamata ja hermeetiliste seadmete kasutamine ning üksnes piirkondades, kus heite sattumist keskkonda saab viia miinimumini ja kiiresti kõrvaldada;

ii)

seadmete mittekasutamine piirkondades, mis on seotud toiduainete või sööda tootmise või töötlemisega;

iii)

asustatud piirkondades, sealhulgas koolides ja haiglates kasutamisel, kõikide põhjendatud meetmete võtmine, et avastada tulekahju põhjustada võivaid elektririkkeid, ja seadmete hermeetilisuse korrapärane inspekteerimine;

c)

olenemata artikli 3 lõikest 2, tagab, et punktis a kirjeldatud polüklooritud bifenüüle sisaldavate seadmeid ei ekspordita ega impordita, välja arvatud keskkonnaohutuks jäätmehoolduseks;

d)

välja arvatud seadmete hooldus- ja teenindustöödeks, ei luba üle 0,005 % polüklooritud bifenüüle sisaldavate vedelike korduskasutamist muudes seadmetes;

e)

teeb sihikindlaid jõupingutusi, mis on suunatud polüklooritud bifenüüle sisaldavate vedelike ja polüklooritud bifenüülidega saastunud seadmete, mille polüklooritud bifenüülide sisaldus on üle 0,005 %, keskkonnaohutuks jäätmehoolduseks artikli 6 lõike 1 kohaselt nii kiiresti kui võimalik, kuid hiljemalt 2028. aastaks, mis vaadatakse läbi konventsiooniosaliste konverentsil;

f)

käesoleva lisa I osa märkuse ii asemel püüab identifitseerida muid artikleid, mis sisaldavad üle 0,005 % polüklooritud bifenüüle (nt kaablimantel, kõvastunud tihendusmaterjal ja värvitud tooted) ja käitleb neid artikli 6 lõike 1 kohaselt;

g)

koostab iga viie aasta tagant tegevusaruande, mis on seotud polüklooritud bifenüülide kõrvaldamisega ja esitab selle konventsiooniosaliste konverentsile artikli 15 kohaselt;

h)

punktis g nimetatud aruanded võetakse vajaduse korral arvesse konventsiooniosaliste konverentsi ülevaadetes, mis on seotud polüklooritud bifenüülidega. Konventsiooniosaliste konverents vaatab iga viie aasta tagant või vajaduse korral muul ajal läbi polüklooritud bifenüülide kõrvaldamisele suunatud meetmed, võttes arvesse esitatud aruandeid.

B LISA

PIIRANGUD

I osa

Kemikaal

Tegevus

Lubatav otstarve või spetsiifiline erand

DDT

(1,1,1-trikloro-2,2-bis (4-klorofenüül)etaan)

CASi nr: 50-29-3

Tootmine

Lubatav otstarve:

haigusekandjate tõrje käesoleva lisa II osa kohaselt

Spetsiifiline erand:

dikofooli tootmise vahetoode;

vahetooted

 

Kasutamine

Lubatav otstarve:

haigusekandjate tõrje käesoleva lisa II osa kohaselt

Spetsiifiline erand:

dikofooli tootmine;

vahetooted

Märkused

i)

Kui käesolevas konventsioonis ei ole sätestatud teisiti, ei loeta vajalikuks kanda käesolevasse lisasse nende kemikaalide koguseid, mis esinevad toodetes ja artiklites juhusliku jälgsaaste väga väikeste kogustena.

ii)

Käesolevat märkust ei loeta artikli 3 lõike 2 kohaldamisel tootmise ja kasutamise lubatavaks otstarbeks või spetsiifiliseks erandiks. Nende kemikaalide koguseid, mis esinevad toodetavate artiklite koostisosadena või mida juba kasutatakse enne selle kemikaali osas vastava kohustuse jõustumise kuupäeva või sellel kuupäeval, ei peeta vajalikuks käesolevasse lisasse kanda, kui konventsiooniosaline on teatanud sekretariaadile, et teatavat liiki artikkel jääb selle konventsiooniosalise juures kasutusele. Sekretariaat kindlustab, et niisugused teated on avalikkusele kättesaadavad.

iii)

Käesolevat märkust ei loeta tootmise ja kasutamise spetsiifiliseks erandiks artikli 3 lõike 2 kohaldamisel. Arvestades, et ei eeldata kemikaali oluliste koguste jõudmist inimesteni ja keskkonda suletud süsteemis leiduva piiratud kasutuskohaga vahetoote tootmise ja kasutamise käigus, võib konventsiooniosaline pärast sekretariaadile kirjaliku teate esitamist lubada toota ja kasutada käesolevas lisas loetletud kemikaali kui süsteemis leiduva piiratud kasutuskohaga vahetoote koguseid, mis keemiliselt muunduvad muude kemikaalide tootmisel, millel D lisa lõike 1 kriteeriume arvestades ei ole püsivate orgaaniliste saasteainete omadusi. Selles teates peab olema teave niisuguse kemikaali kogutoodangu ja kasutamise kohta või põhjendatud hinnang selle teabe kohta ning suletud süsteemi piiratud kasutuskoha tootmisprotsessi laadiga seotud teave, sealhulgas kõikide keemiliselt muundumata ja püsivate orgaaniliste saasteainete juhusliku jälgsaaste väga väikesed kogused lõpptootes. Kui käesolevas lisas ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse seda menetlust. Sekretariaat teeb need teated konventsiooniosalistele ja avalikkusele kättesaadavaks. Niisugust tootmist või kasutamist ei loeta tootmise või kasutamise spetsiifiliseks erandiks. Niisugune tootmine või kasutamine lõpeb kümne aasta pärast, kui asjaomane konventsiooniosaline ei ole esitanud sekretariaadile uut teadet, mille alusel tähtaega pikendatakse veel kümneks aastaks, kui konventsiooniosaliste konverents ei ole pärast tootmise ja kasutamise läbivaatamist otsustanud teisiti. Teatamise korda võib korrata.

iv)

Kõiki käesoleva lisa spetsiifilisi erandeid võivad kasutada konventsiooniosalised, kelle puhul need on artikli 4 kohaselt registreerinud.

II osa

DDT (1,1,1-trikloro-2,2-bis (4-klorofenüül)etaan)

1.

DDT tootmine ja kasutamine peab olema lõpetatud, välja arvatud nende konventsiooniosaliste osas, kes on sekretariaadile teatanud kavatsusest seda toota ja/või kasutada. Käesolevaga luuakse DDT register ja tehakse see avalikkusele kättesaadavaks. DDT registrit peab sekretariaat.

2.

Iga konventsiooniosaline, kes toodab ja/või kasutab DDTd, piirab selle tootmist ja/või kasutamist haigusekandjate tõrjeks kooskõlas Maailma Tervishoiuorganisatsiooni DDTd käsitlevate soovituste ja suunistega, kui konventsiooniosaline teeb seda ohutult ning tõhusad ja sobiva hinnaga alternatiivid ei ole kõnealusele konventsiooniosalisele kättesaadavad.

3.

Kui konventsiooniosaline, kes ei ole kantud DDT registrisse, otsustab, et ta vajab DDTd haigusekandjate tõrjeks, teatab ta sekretariaadile nii kiiresti kui võimalik, et tema nimi lisataks viivitamatult DDT registrisse. Samal ajal teatab ta sellest Maailma Tervishoiuorganisatsioonile.

4.

Iga kolme aasta tagant esitab iga DDTd kasutav konventsiooniosaline sekretariaadile ja Maailma Tervishoiuorganisatsioonile teabe kasutatud koguse, kasutamise tingimuste ja vajaduse kohta seoses konventsiooniosalise haiguste tõrje strateegiaga, kasutades vormi, mis kinnitatakse konventsiooniosaliste konverentsil pärast konsulteerimist Maailma Tervishoiuorganisatsiooniga.

5.

DDT kasutamise vähendamiseks ja lõpuks likvideerimiseks soovitab konventsiooniosaliste konverents

a)

igal DDTd kasutaval konventsiooniosalisel välja töötada ja rakendada artiklis 7 nimetatud rakenduskava osana tegevuskava. Tegevuskavasse kuulub

i)

reguleerimis- ja muude mehhanismide väljatöötamine, et tagada DDT piiratud kasutamine haigusekandjate tõrjeks;

ii)

sobivate alternatiivsete toodete, meetodite ja strateegiate rakendamine, sealhulgas tõrjestrateegiad, et tagada nende alternatiivide pidev tulemuslikkus;

iii)

tervise tugevdamise ja haigusjuhtude vähendamisega seotud meetmed;

b)

konventsiooniosalistel edendada oma võimaluste kohaselt ohutute alternatiivsete kemikaalide ja mittekeemiliste toodete, meetodite ja strateegiate uuringuid ja arendust DDTd kasutavate konventsiooniosaliste jaoks, mis vastavad nende riikide tingimustele ja mille eesmärk on vähendada koormust, mida tekitavad inimestele ja majandusele haigused. Alternatiivide või alternatiivide kombinatsioonide kaalumisel tuleb erilist tähelepanu pöörata teguritele, mille hulka kuuluvad niisuguste alternatiividega seotud ohud inimeste tervisele ja mõjud keskkonnale. DDT elujõulised alternatiivid ohustavad vähem inimeste tervist ja keskkonda, sobivad haiguste tõrjeks, mille puhul on arvesse võetud kõnealuste konventsiooniosaliste tingimusi ja need põhinevad seireandmetel.

6.

Alates esimesest istungist ja seejärel vähemalt iga kolme aasta tagant hindab konventsiooniosaliste konverents pärast Maailma Tervishoiuorganisatsiooniga konsulteerimist, kas DDTd on vaja haiguste tõrjeks edasi kasutada, võttes aluseks olemasolevad teaduslikud, tehnilised, keskkonnaalased ja majandusandmed, sealhulgas

a)

DDT tootmine ja kasutamine ning lõikes 2 sätestatud tingimused;

b)

DDT alternatiivide kättesaadavus, sobivus ja kasutamine ning

c)

edu riikide suutlikkuse suurendamisel, mis võimaldab niisuguste alternatiivide kasutamisele ohutult üle minna.

7.

Konventsiooniosaline võib igal ajal registrist oma nime tagasi võtta, esitades selle kohta kirjaliku teate sekretariaadile. Tagasivõtmine jõustub teates märgitud kuupäeval.

C LISA

JUHUSLIK TOOTMINE

I osa: püsivad orgaanilised saasteained, mille suhtes kohaldatakse artikli 5 nõudeid

Käesolevat lisa kohaldatakse järgmiste püsivate orgaaniliste saasteainete suhtes, kui need moodustuvad juhuslikult ja need lastakse keskkonda inimtekkelistest allikatest.

Kemikaal

Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid (PCDD/PCDF)

Heksaklorobenseen (HCB) (CASi nr: 118-74-1)

Polüklooritud bifenüülid (PCB)

II osa: allikaliigid

Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid, heksaklorobenseen ja polüklooritud bifenüülid moodustuvad juhuslikult ja satuvad keskkonda termilistes protsessides orgaanilise aine ja kloori juuresolekul mittetäieliku põlemise või keemiliste reaktsioonide tagajärjel. Järgmised tööstuslike allikate liigid võivad neid kemikaale suurel hulgal moodustada ja keskkonda lasta:

a)

jäätmete põletusseadised, sealhulgas olme-, ohtlike ja meditsiiniliste jäätmete või reoveesetete koospõletusseadmed;

b)

ohtlikke jäätmeid põletavad tsemendiahjud;

c)

tselluloosi tootmine, kus pleegitamiseks kasutatakse kloori elemendina või kloori elemendina moodustavaid kemikaale;

d)

järgmised termilised protsessid metallurgiatööstuses:

i)

vase sekundaarne tootmine;

ii)

raua- ja terasetööstuse paagutusseadmed;

iii)

alumiiniumi sekundaarne tootmine;

iv)

tsingi sekundaarne tootmine.

III osa: allikaliigid

Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid, heksaklorobenseen ja polüklooritud bifenüülid võivad juhuslikult moodustuda ning keskkonda sattuda ka järgmistes allikaliikides, mille hulka kuuluvad:

a)

jäätmete lahtine põletamine, sealhulgas prügilate prügi põletamine;

b)

II osas nimetamata termilised protsessid metallurgiatööstuses;

c)

põletusallikad elamutes;

d)

kommunaal- ja tööstuslikud katlad, mida köetakse fossiilkütusega;

e)

puidu ja muu biomassist kütuse põletamise seadmed;

f)

kemikaalide tootmise eriprotsessid, mille käigus satuvad keskkonda juhuslikult moodustunud püsivad orgaanilised saasteained, sh eriti klorofenoolide ja kloraniili tootmine;

g)

krematooriumid;

h)

mootorsõidukid, eelkõige pliibensiini kasutavad sõidukid;

i)

loomakorjuste hävitamine;

j)

tekstiili ja naha värvimine (kloraniiliga) ja viimistlemine (leeliseekstraktiga);

k)

purustusseadmed kasutuselt kõrvaldatud sõidukite ümbertöötamiseks;

l)

vaskkaablite sulatamine hõõguva leegiga;

m)

vanaõlitöötlemistehaste jäätmed.

IV osa: mõisted

1.

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

polüklooritud bifenüülid – aromaatsed ühendid, mis tekivad nii, et bifenüüli molekuli vesinikuaatomid (kaks benseenituuma, mis on omavahel seotud ühe süsinik-süsinik ahelaga) võib asendada kuni kümne klooriaatomiga, ning

b)

polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja polüklooritud dibensofuraanid – tritsüklilised, aromaatsed ühendid, mis tekivad kahe benseenituuma abil, mis on ühendatud kahe hapnikuaatomiga polüklooritud dibenso-p-dioksiinides ja ühe hapnikuaatomiga ja ühe süsinik-süsinik ahelaga polüklooritud dibensofuraanides ja hapnikuaatomitega, millest võib asendada kuni kaheksa kloori aatomit.

2.

Käesolevas lisas on polüklooritud dibenso-p-dioksiinide ja dibensofuraanide toksilisus väljendatud toksilisuse ekvivalentsi mõiste abil, mis võimaldab mõõta polüklooritud dibenso-p-dioksiinide ja dibensofuraanide erinevate analoogide ja koplanaarsete polüklooritud bifenüülide suhtelist dioksiinisarnast toksilist aktiivsust võrreldes 2,3,7,8-tetraklorodibenso-p-diokiiniga. Toksilisuse ekvivalentkordaja väärtused, mida tuleb käesoleva konventsiooni kohaldamisel kasutada, on vastavuses kinnitatud rahvusvaheliste standarditega, mis on kasutusele võetud alates 1998. aastast, kui Maailma Tervishoiuorganisatsioon võttis vastu imetajate toksilisuse ekvivalentkordaja väärtused polüklooritud dibenso-p-dioksiinide ja dibensofuraanide ning koplanaarsete polüklooritud bifenüülide osas. Kontsentratsioonid on väljendatud toksilisuse ekvivalentkontsentratsioonina.

V osa: üldsuunised parima võimaliku tehnika ja parimate keskkonnatavade kohta

Selles osas antakse üldsuuniseid konventsiooniosalistele I osas loetletud kemikaalide heidete vältimise või vähendamise kohta

A.   Üldised ennetusmeetmed, mis on seotud nii parima võimaliku tehnika kui ka parimate keskkonnatavadega

Eelistada tuleks tähelepanu pööramist meetoditele, mille abil vältida I osas loetletud kemikaalide moodustumist ja nende heiteid. Kasulike meetmete hulka võiksid kuuluda

a)

jäätmevaese tehnoloogia kasutamine;

b)

vähemohtlike ainete kasutamine;

c)

jäätmete ning tootmisprotsessis tekkivate ja kasutatavate ainete taaskasutamise ja ringlussevõtu edendamine;

d)

söödatooraine asendamine, kui nendeks on püsivad orgaanilised saasteained või kui tooraine ja allikast väljuvate püsivate orgaaniliste saasteainete heite vahel on otsene seos;

e)

hea töökorraldus ja ennetavate hooldustööde programmid;

f)

jäätmehoolduse edendamine jäätmete lahtise ja muu kontrollimata põletamise lõpetamiseks, sealhulgas prügilate põletamine. Uute jäätmekäitlusrajatiste ettepanekute kaalumisel tuleks tähelepanu pöörata alternatiividele, näiteks tegevusele olme- ja meditsiinijäätmete vähendamiseks, sealhulgas ressursside taaskasutamine, korduskasutus, ringlussevõtt, jäätmete sortimine ja vähem jäätmeid tekitavate toodete reklaamimine. Selle meetodi puhul tuleb hoolikalt kaaluda tervishoiuga seotud probleeme;

g)

nende kemikaalide kui toodete koostises olevate saasteainete minimeerimine;

h)

kloori elemendina või kloori elemendina tekitavate kemikaalide kasutamine pleegitamiseks.

B.   Parim võimalik tehnika

Parima võimaliku tehnika põhimõtte eesmärk ei ole ette kirjutada konkreetse tehnika või tehnoloogia kasutamist, vaid arvesse võtta asjaomase käitise tehnilisi omadusi, selle geograafilist asukohta ja kohalikke keskkonnatingimusi. I osas loetletud kemikaalide heite vähendamise asjakohased kontrollimeetodid on üldjoontes samad. Parima võimaliku tehnika kindlaksmääramisel tuleks erilist tähelepanu pöörata üldiselt ja erijuhtudel järgmistele asjaoludele, pidades silmas meetme tõenäolisi kulusid ja kasu ning ettevaatus- ja ennetuspõhimõtteid.

a)

Üldised põhimõtted:

i)

asjaomase heite laad, mõju ja hulk: tehnika võib heiteallika suurusest olenevalt varieeruda;

ii)

uute või olemasolevate käitiste käikulaskmistähtajad;

iii)

parima võimaliku tehnika kasutuselevõtuks vajalik aeg;

iv)

tootmises kasutatavate toorainete tarbimine ja laad ning nende energiatõhusus (energeetiline kasutegur);

v)

heite kahjuliku keskkonnamõju vältimise või minimeerimise vajalikkus ja sellega kaasnevad ohud;

vi)

õnnetusjuhtumite vältimise ning nendega kaasneva keskkonnaohu minimeerimise vajalikkus;

vii)

töötervishoiu ja tööohutuse tagamise vajadus töökohtadel;

viii)

tööstuslikus tootmises edukaks osutunud võrreldavate protsesside, seadmete või tootmismenetluste arendamine;

ix)

tehnoloogilised uuendused ning teaduse ja teadmiste areng.

b)

Üldised heite vähendamise meetmed

Käesolevas lisas loetletud kemikaalide heiteid tekitavaid protsesse kasutavate uute käitiste ehitamise või olemasolevate käitiste olulise muutmise ettepanekute arutamisel tuleks esmajärjekorras arutada alternatiivseid protsesse, tehnikat või tavasid, millel on samasugune kasutegur, kuid mille puhul ei toimu niisuguste kemikaalide moodustumist ega nende heidet. Kui niisuguseid käitisi ehitatakse või oluliselt muudetakse, tuleks lisaks V osa A jaos ette nähtud ennetavatele meetmetele kaaluda ka järgmisi heidet vähendavaid meetmeid, kui määratletakse parimat võimalikku tehnikat:

i)

täiustatud meetodite kasutamine suitsugaasipuhastuseks, näiteks termiline või katalüütiline oksüdatsioon, tolmu sadestamine või adsorptsioon;

ii)

jääkide, reovee, jäätmete ja kanalisatsioonijääkide töötlemine näiteks termiliselt või nende muutmine püsijäätmeteks või nende mürgitustamine keemiliste protsessidega;

iii)

protsessi muutmine, mille abil saab heidet vähendada või see kõrvaldada, näiteks kinniste süsteemide kasutuselevõtmine;

iv)

tehnoloogiliste protsesside muutmine, et parandada põletamist ja vältida käesolevas lisas loetletud kemikaalide tekkimist, kasutades näiteks niisuguste parameetrite kontrollimist nagu põletamistemperatuur ja süsteemis viibimise aeg.

C.   Parimad keskkonnatavad

Konventsiooniosaliste konverents võib välja töötada parimate keskkonnatavadega seotud suunised.

D LISA

TEABEGA SEOTUD NÕUDED JA LÄBIVAATUSKRITEERIUMID

1.

Konventsiooniosaline, kes esitab ettepaneku kanda kemikaal A, B ja/või C lisasse, identifitseerib kemikaali punktis a nimetatud viisil ja esitab teabe kemikaali ning vajaduse korral selle muundumissaaduste kohta, mis on seotud punktides b–e sätestatud läbivaatuskriteeriumidega:

a)

keemiline koostis:

i)

nimed, sealhulgas kaubanimi või -nimed, ärinimi või nimed ja sünonüümid, Chemical Abstracts Service'i (CAS) registrinumber, Rahvusvahelise Puhta Keemia ja Rakenduskeemia Liidu (IUPAC) nimi ning

ii)

struktuur, sealhulgas vajaduse korral isomeeride spetsifikatsioon ja keemilise klassi struktuur;

b)

püsivus:

i)

tõendid selle kohta, et kemikaali poolestusaeg vees on pikem kui kaks kuud või selle poolestusaeg pinnases on pikem kui kuus kuud või selle poolestusaeg setetes on pikem kui kuus kuud või

ii)

tõendid selle kohta, et kemikaal on muul viisil piisavalt püsiv, mis õigustab selle arvamist käesoleva konventsiooni reguleerimisalasse;

c)

bioakumulatsioon:

i)

tõendid selle kohta, et biokontsentratsiooni faktor või bioakumulatsiooni faktor veeskasvatatavates liikides selle kemikaali osas on üle 5 000 või kui niisugused andmed puuduvad, et log Kow on üle 5;

ii)

tõendid selle kohta, et kemikaalil on muud muret tekitavad omadused, näiteks kõrge bioakumulatsioon muudes liikides, suur toksilisus või ökotoksilisus või

iii)

elustiku seireandmed, mis näitavad, et kemikaali bioakumulatsiooni potentsiaal on piisav, et õigustada selle arvamist käesoleva konventsiooni reguleerimisalasse;

d)

kaugkande potentsiaal keskkonnas:

i)

kemikaali mõõdetud tasemed kohtades, mis on selle heiteallikast kaugel ja mis võivad muret tekitada;

ii)

seireandmed, mis näitavad, et kemikaali kaugkanne keskkonnas koos võimaliku kandumisega vastuvõtvasse keskkonda võib toimuda õhu, vee või rändliikide kaudu või

iii)

keskkonnas säilimise omadused ja/või modelleerimise tulemused, mis näitavad, et kemikaal võib keskkonnas kaugele kanduda õhu, vee või rändliikide kaudu koos võimaliku kandumisega vastuvõtvasse keskkonda kohtades, mis asuvad selle heiteallikast kaugel. Olulisel määral õhus edasi kanduva kemikaali poolestusaeg õhus peaks olema pikem kui kaks päeva, ning

e)

negatiivsed mõjud:

i)

tõendid negatiivse mõju kohta inimeste tervisele või keskkonnale, mis õigustab kemikaali arvamist käesoleva konventsiooni reguleerimisalasse, või

ii)

toksilisuse või ökotoksilisuse andmed, mis näitavad potentsiaalset kahju inimeste tervisele või keskkonnale.

2.

Ettepanekut esitav konventsiooniosaline esitab seletuse mure põhjuste kohta, lisades võimaluse korral kemikaali avastatud või prognoositud toksilisuse või ökotoksilisuse taseme võrdlevad andmed, mis tulenevad või mida eeldatakse selle kaugkande tõttu keskkonnas, ning lühikese selgituse ülemaailmse kontrolli vajaduse kohta.

3.

Ettepanekut esitav konventsiooniosaline annab nii suures ulatuses kui võimalik ja oma võimaluste kohaselt lisateavet, mis toetab artikli 8 lõikes 6 nimetatud ettepaneku läbivaatamist. Niisuguse ettepaneku koostamisel võib konventsiooniosaline toetuda mis tahes allikatest pärinevatele tehnilistele teadmistele.

E LISA

RISKIPROFIILIGA SEOTUD TEABENÕUDED

Läbivaatamise eesmärk on hinnata, kas kemikaalil on selle kaugkande tulemusena keskkonnas inimeste tervisele ja/või keskkonnale tõenäoliselt oluline kahjulik mõju, et õigustada ülemaailmseid meetmeid. Selleks koostatakse riskiprofiil, milles täiendavalt töödeldakse ja hinnatakse D lisas nimetatud teavet ning mis hõlmab võimaluse korral järgmist teavet:

a)

allikad, sealhulgas vajaduse korral:

i)

tootmisega seotud andmed, sealhulgas kogus ja asukoht;

ii)

kasutamine ning

iii)

heide, st heide välisõhku ja vette ning materjalikadu;

b)

probleemse lõpp-punkti või probleemsete lõpp-punktide ohtude hindamine, sealhulgas mitut kemikaali hõlmavate toksikoloogiliste vastastikmõjude hinnang;

c)

säilimine keskkonnas, sealhulgas andmed ja teave kemikaali keemiliste ja füüsikaliste omaduste ning selle püsivuse kohta ning kuidas need on omavahel seotud kaugkandel keskkonnas, keskkonnakomponentides ja keskkonnakomponentide segunemisel, lagunemisel ja teisteks kemikaalideks muundumisel. Biokontsentratsiooni faktori või bioakumulatsiooni faktori määratlemine, mis põhineb mõõdetud väärtustel, peab olema kättesaadav, välja arvatud juhul, kui seireandmeid loetakse selleks juba piisavaks;

d)

seireandmed;

e)

andmed kokkupuute kohta lähialadel, mis tuleneb eelkõige kaugkandest keskkonnas, ning biosaadavusega seotud teave;

f)

riiklikud ja rahvusvahelised ohtlikkuse analüüsid, hindamised või profiilid, märgistamisega seotud teave ja olemasolu korral ohuklassid ning

g)

kemikaali seisund rahvusvaheliste konventsioonide kohaselt.

F LISA

TEAVE SOTSIAAL-MAJANDUSLIKE KAALUTLUSTE KOHTA

Tuleks teha hindamine, mis on seotud võimalike kontrollimeetmetega kemikaalide osas, mille lisamist käesolevasse konventsiooni kaalutakse, mis hõlmab kõiki võimalusi, sealhulgas korraldus ja kõrvaldamine. Selleks tuleks anda asjakohane teave, mis on seotud kontrollimeetmetega seotud sotsiaal-majanduslike kaalutlustega, et konventsiooniosaliste konverents saaks teha asjakohase otsuse. Niisugune teave peaks asjakohaselt kajastama konventsiooniosaliste erinevaid võimalusi ja tingimusi ning selles tuleks tähelepanu pöörata järgmisele soovituslikule nimekirjale:

a)

võimalike kontrollimeetmete toime ja tõhusus riski vähendamise saavutamiseks:

i)

tehniline teostatavus ning

ii)

kulud, sealhulgas keskkonna- ja tervisekulud;

b)

alternatiivid (tooted ja protsessid):

i)

tehniline teostatavus;

ii)

kulud, sealhulgas keskkonna- ja tervisekulud;

iii)

toime;

iv)

risk;

v)

kättesaadavus ja

vi)

juurdepääs;

c)

võimalike kontrollimeetmete rakendamise positiivsed ja/või negatiivsed mõjud ühiskonnale:

i)

tervishoid, sealhulgas rahvatervis, keskkonnatervis ja töötervishoid;

ii)

põllumajandus, sealhulgas akvakultuur ja metsandus;

iii)

elustik (bioloogiline mitmekesisus);

iv)

majandusaspektid;

v)

liikumine säästva arengu suunas ning

vi)

sotsiaalkulud;

d)

jäätmete ja nende kõrvaldamisega seotud tagajärjed (eelkõige pestitsiidide vanad varud ja saastunud alade puhastamine):

i)

tehniline teostatavus ning

ii)

kulud;

e)

juurdepääs teabele ja üldsuse harimine;

f)

kontrolli- ja seirevalmiduse olukord ning

g)

kõik võetud riiklikud või piirkondlikud meetmed, sealhulgas teave alternatiivide kohta ja muu asjakohane riskijuhtimisega seotud teave.

LISA

Ühenduse deklaratsioon vastavalt konventsiooni artikli 25 lõikele 3

Ühendus deklareerib, et vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingule, eriti selle artiklile 175, on tema pädevuses sõlmida rahvusvahelisi keskkonnaalaseid lepinguid ja rakendada nendest kokkulepetest tulenevaid kohustusi, mis aitavad kaasa järgmiste eesmärkide taotlemisele:

keskkonna säilitamine ja kaitsmine ning selle kvaliteedi parandamine,

inimeste tervise kaitsmine,

loodusvarade kaalutletud ja mõistlik kasutamine,

meetmete edendamine rahvusvahelisel tasandil, et lahendada piirkondlikke või ülemaailmseid keskkonnaprobleeme.

Lisaks sellele deklareerib ühendus, et ta on juba vastu võtnud oma liikmesriikide suhtes siduvaid õigusakte, mis hõlmavad käesoleva konventsiooniga reguleeritavaid küsimusi, ning et ta esitab ja ajakohastab vastavalt vajadusele nende õigusaktide nimekirja osapoolte konverentsile vastavalt konventsiooni artikli 15 lõikele 1.

Ühendus vastutab konventsioonist tulenevate nende kohustuste täitmise eest, mida hõlmab jõusolev ühenduse õigus.

Ühenduse pädevuse kasutamine muutub oma olemuse tõttu pidevalt.


31.7.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 209/30


EL-JORDAANIA ASSOTSIATSIOONINÕUKOGU OTSUS NR 1/2006,

15. juuni 2006,

millega muudetakse Euroopa ja Vahemere piirkonna lepingu protokolli nr 3 mõiste “päritolustaatusega tooted” määratluse ja halduskoostöö meetodite kohta

(2006/508/EÜ)

ASSOTSIATSIOONINÕUKOGU,

võttes arvesse 24. novembril 1997 Brüsselis alla kirjutatud Euroopa ja Vahemere piirkonna lepingut, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vahel, (1) edaspidi “leping”, eriti selle protokolli nr 3 artiklit 37,

ning arvestades järgmist:

(1)

Lepingu protokolliga nr 3 nähakse ühenduse ja Jordaania vahel ette kahepoolne päritolu kumulatsioon.

(2)

Lepingu artiklit 28 käsitleva ühisdeklaratsiooni kohaselt on kaubanduse arendamiseks ja piirkondliku integratsiooni edendamiseks soovitatav kumulatsioonisüsteemi laiendada, sest see võimaldab kasutada materjale, mis pärinevad ühendusest, Bulgaariast, Rumeeniast, Islandist, Norrast, Šveitsist (sealhulgas Liechtensteinist), Fääri saartelt, Türgist või muudest riikidest, kes osalevad Euroopa ja Vahemere piirkonna partnerluses vastavalt 27. ja 28. novembril 1995 Euroopa ja Vahemere piirkonna konverentsil vastu võetud Barcelona deklaratsioonile.

(3)

Et rakendada laiendatud kumulatsioonisüsteemi üksnes nõutud tingimused täitnud riikide vahel ning vältimaks tollimaksudest kõrvalehoidmist, tuleb kehtestada uued sätted päritolu tõendamise kohta.

(4)

Laiendatud kumulatsioonisüsteemi rakendamiseks ja tollimaksudest kõrvalehoidmise vältimiseks tuleb ühtlustada tollimaksude tagastamise või tollimaksudest vabastamise keeldu käsitlevad sätted ja töötlemisnõuded päritolustaatuseta materjalide päritolustaatuse saamiseks, mis on ette nähtud protokollis nr 3.

(5)

Päritolu kumulatsiooni laiendatud süsteem näeb ette, et asjaomaste riikide vahel sõlmitud sooduslepingute suhtes kohaldatakse samu päritolureegleid käsitlevaid sätteid.

(6)

Käesoleva otsuse kohaldamise alguskuupäeval vedamisel või ladustatud kaupade suhtes tuleks kehtestada üleminekusätted, mis võimaldavad nende suhtes kohaldada laiendatud kumulatsioonisüsteemi.

(7)

Teksti eri keeleversioonides ja nende vahel esinevate ebakõlade kõrvaldamiseks on vaja teha tehnilisi muudatusi.

(8)

Seepärast on lepingu nõuetekohaseks täitmiseks ning kasutajate ja tolli tegevuse hõlbustamiseks asjakohane inkorporeerida kõik kõnealused sätted protokolli nr 3 uude teksti,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Lepingu protokoll nr 3 mõiste “päritolustaatusega tooted” määratluse ja halduskoostöö meetodite kohta asendatakse käesolevale otsusele lisatud tekstiga ja asjaomaste ühisdeklaratsioonidega.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Seda kohaldatakse selle vastuvõtmisele järgneva kuu esimesest päevast.

Brüssel, 15. juuni 2006

Assotsiatsiooninõukogu nimel

eesistuja

U. PLASSNIK


(1)  E-T L 129, 15.5.2002, lk 3.


PROTOKOLL nr 3

mõiste “päritolustaatusega tooted” määratluse ja halduskoostöö meetodite kohta

SISUKORD

I JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Mõisted

II JAOTIS

MÕISTE “PÄRITOLUSTAATUSEGA TOOTED” MÄÄRATLUS

Artikkel 2

Üldnõuded

Artikkel 3

Kumulatsioon ühenduses

Artikkel 4

Kumulatsioon Jordaanias

Artikkel 5

Täielikult saadud või toodetud tooted

Artikkel 6

Piisava töö või töötluse läbinud tooted

Artikkel 7

Ebapiisav töö või töötlus

Artikkel 8

Kvalifikatsiooniühik

Artikkel 9

Tarvikud, varuosad ja tööriistad

Artikkel 10

Komplektid

Artikkel 11

Kõrvalised tegurid

III JAOTIS

TERRITORIAALSED NÕUDED

Artikkel 12

Territoriaalsuse põhimõte

Artikkel 13

Otsevedu

Artikkel 14

Näitused

IV JAOTIS

TOLLIMAKSUDE TAGASTAMINE VÕI TOLLIMAKSUDEST VABASTAMINE

Artikkel 15

Tollimaksude tagastamise või tollimaksudest vabastamise keeld

V JAOTIS

PÄRITOLUTÕEND

Artikkel 16

Üldnõuded

Artikkel 17

Liikumissertifikaadi EUR.1 või EUR-MED väljaandmise kord

Artikkel 18

Tagantjärele välja antud liikumissertifikaat EUR.1 või EUR-MED

Artikkel 19

Liikumissertifikaadi EUR.1 või EUR-MED duplikaadi väljaandmine

Artikkel 20

Liikumissertifikaadi EUR.1 või EUR-MED väljaandmine varem välja antud või koostatud päritolutõendi alusel

Artikkel 21

Arvestuslik eraldamine

Artikkel 22

Arvedeklaratsiooni või EUR-MED arvedeklaratsiooni koostamise tingimused

Artikkel 23

Heakskiidetud eksportija

Artikkel 24

Päritolutõendi kehtivus

Artikkel 25

Päritolutõendi esitamine

Artikkel 26

Importimine osasaadetistena

Artikkel 27

Päritolutõendist vabastamine

Artikkel 28

Tõendavad dokumendid

Artikkel 29

Päritolutõendite ja tõendavate dokumentide säilitamine

Artikkel 30

Lahknevused ja vormistusvead

Artikkel 31

Eurodes väljendatud summad

VI JAOTIS

HALDUSKOOSTÖÖ KORD

Artikkel 32

Vastastikune abi

Artikkel 33

Päritolutõendi õigsuse kontroll

Artikkel 34

Vaidluste lahendamine

Artikkel 35

Sanktsioonid

Artikkel 36

Vabatsoonid

VII JAOTIS

CEUTA JA MELILLA

Artikkel 37

Protokolli kohaldamine

Artikkel 38

Eritingimused

VIII JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 39

Protokolli muudatused

Artikkel 40

Üleminekusätted transiit- ja ladustatud kauba kohta

Lisade loetelu

I lisa:

Sissejuhatavad märkused II lisa loendi kohta

II lisa:

Loend päritolustaatuseta materjalidega tehtavatest töödest või töötlemistoimingutest, mis annavad tootele päritolustaatuse

IIIa lisa:

Liikumissertifikaadi EUR.1 ja liikumissertifikaadi EUR.1 taotluse näidised

IIIb lisa:

Liikumissertifikaadi EUR-MED ja liikumissertifikaadi EUR-MED taotluse näidised

IVa lisa:

Arvedeklaratsiooni tekst

IVb lisa:

EUR-MED arvedeklaratsiooni tekst

Ühisdeklaratsioonid

Ühisdeklaratsioon Andorra Vürstiriigi kohta

Ühisdeklaratsioon San Marino Vabariigi kohta

I JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas protokollis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

valmistamine – igat liiki töö või töötlemine, kaasa arvatud komplekteerimine või eritoimingud;

b)

materjal – koostisosa, toormaterjal, komponent või osa jne, mida on toote valmistamisel kasutatud;

c)

toode – valmistatav toode, isegi kui see on ette nähtud hiljem mõnes teises valmistamistoimingus kasutamiseks;

d)

kaup – nii materjalid kui ka tooted;

e)

tolliväärtus – kooskõlas üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) 1994 VII artikli rakendamise lepinguga (WTO leping tolliväärtuse määramise kohta) määratud tolliväärtus;

f)

tehasehind – hind, mida makstakse ühenduses või Jordaanias asuvas tehases toote eest tootjale, kelle ettevõttes toimub viimane töö või töötlus, tingimusel, et hind sisaldab kõikide kasutatud materjalide väärtust ja sellest on maha arvatud kõik riigisisesed maksud, mis makstakse tagasi või mida võib tagasi maksta saadud toote eksportimisel;

g)

materjalide väärtus – kasutatud päritolustaatuseta materjalide tolliväärtus importimise ajal või, kui see ei ole teada ja seda ei ole võimalik kindlaks teha, siis esimene tuvastatav hind, mida nende materjalide eest makstakse ühenduses või Jordaanias;

h)

päritolustaatusega materjalide väärtus – selliste materjalide väärtus punkti g kohaselt, mida kohaldatakse mutatis mutandis;

i)

lisandunud väärtus – toodete tehasehind, millest on lahutatud kõikide selliste nimetatud tootes sisalduvate materjalide tolliväärtus, mis pärinevad artiklites 3 ja 4 osutatud riikidest, mille puhul kohaldatakse kumulatsiooni, või kui tolliväärtus ei ole teada ja seda ei ole võimalik kindlaks teha, siis esimene tuvastatav hind, mida nende materjalide eest makstakse ühenduses või Jordaanias;

j)

grupid ja rubriigid – kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi (käesolevas protokollis edaspidi “harmoneeritud süsteem” või “HS”) moodustavas nomenklatuuris kasutatud grupid ja rubriigid (neljakohalised koodid);

k)

klassifitseerimine – osutab toote või materjali klassifitseerimisele teatud rubriiki;

l)

kaubasaadetis – tooted, mis saadetakse samaaegselt ühelt eksportijalt ühele kaubasaajale või mis saadetakse eksportijalt kaubasaajale üheainsa veodokumendi alusel või selle dokumendi puudumisel üheainsa kaubaarve alusel;

m)

territooriumid – hõlmab ka territoriaalvesi.

II JAOTIS

MÕISTE “PÄRITOLUSTAATUSEGA TOOTED” MÄÄRATLUS

Artikkel 2

Üldnõuded

1.   Lepingu kohaldamisel loetakse järgmisi tooteid ühendusest pärinevateks toodeteks:

a)

täielikult ühenduses saadud või toodetud tooted artikli 5 tähenduses;

b)

ühenduses saadud või toodetud tooted, milles on kasutatud materjale, mis ei ole täielikult ühenduses saadud või toodetud, tingimusel et need on läbinud ühenduses piisava töö või töötluse artikli 6 tähenduses;

c)

Euroopa Majanduspiirkonnast (EMP) pärinevad tooted Euroopa Majanduspiirkonna lepingu protokolli nr 4 tähenduses.

2.   Lepingu kohaldamisel loetakse järgmisi tooteid Jordaaniast pärinevateks toodeteks:

a)

täielikult Jordaanias saadud või toodetud tooted artikli 5 tähenduses;

b)

Jordaanias saadud või toodetud tooted, milles on kasutatud materjale, mis ei ole täielikult Jordaanias saadud või toodetud, tingimusel et need on läbinud Jordaanias piisava töö või töötluse artikli 6 tähenduses.

3.   Lõike 1 punkti c sätteid kohaldatakse üksnes tingimusel, et ühelt poolt Jordaania ning teiselt poolt EMP-EFTA riikide (Island, Liechtenstein ja Norra) vahel kohaldatakse vabakaubanduslepingut.

Artikkel 3

Kumulatsioon ühenduses

1.   Ilma et see piiraks artikli 2 lõike 1 kohaldamist, loetakse tooteid ühendusest pärinevaks, kui need on seal saadud või toodetud ning neis on kasutatud Bulgaariast, Šveitsist (sh Liechtensteinist), (1) Islandist, Norrast, Rumeeniast, Türgist või ühendusest pärit materjale, tingimusel, et ühenduses tehtud töö või töötlus on artiklis 7 mainitud toimingutest ulatuslikum. Need materjalid ei pea olema läbinud piisavat tööd või töötlust.

2.   Ilma et see piiraks artikli 2 lõike 1 kohaldamist, loetakse tooteid ühendusest pärinevaks, kui need on seal saadud või toodetud ning neis on kasutatud materjale, mis pärinevad Fääri saartelt või 27. ja 28. novembril 1995 toimunud Euroopa-Vahemere konverentsil vastu võetud Barcelona deklaratsioonil põhineva Euroopa-Vahemere partnerluse osalisriigist, välja arvatud Türgist, tingimusel et ühenduses tehtud töö või töötlus on artiklis 7 mainitud toimingutest ulatuslikum. Need materjalid ei pea olema läbinud piisavat tööd või töötlust.

3.   Kui ühenduses tehtav töö või töötlus ei ole artiklis 7 mainitud toimingutest ulatuslikum, loetakse saadud või toodetud toode ühendusest pärinevaks ainult juhul, kui sellele seal lisandunud väärtus on suurem kui mõnest muust lõikes 1 või 2 osutatud riigist pärinevate kasutatud materjalide väärtus. Vastasel juhul loetakse saadud või toodetud toode pärinevaks riigist, kust pärinevate ühenduses valmistamiseks kasutatud päritolustaatusega materjalide väärtus on suurim.

4.   Lõikes 1 või 2 osutatud riikidest pärinevad tooted, mis ei läbi ühenduses tööd või töötlust, säilitavad nendesse riikidesse eksportimisel oma päritolustaatuse.

5.   Käesolevas artiklis sätestatud kumulatsiooni võib kohaldada üksnes järgmistel tingimustel:

a)

päritolustaatuse saamisega seotud riikide ning sihtriigi vahel kohaldatakse vastavalt üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) XXIV artiklile sooduskaubanduslepingut;

b)

materjalid ja tooted on saanud päritolustaatuse käesolevas protokollis sätestatud päritolureeglitega samasuguste päritolureeglite kohaldamisel

ning

c)

teatised kumulatsiooni kohaldamiseks vajalike nõuete täitmise kohta on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas (C-seerias) ning Jordaanias sealse korra kohaselt.

Käesolevas artiklis sätestatud kumulatsiooni kohaldatakse alates Euroopa Liidu Teatajas (C-seerias) avaldatud teatises märgitud kuupäevast.

Ühendus esitab Euroopa Ühenduste Komisjoni kaudu Jordaaniale üksikasjalikud andmed lepingute kohta, mida kohaldatakse teiste lõigetes 1 ja 2 osutatud riikidega, kaasa arvatud nende lepingute jõustumiskuupäeva ja vastavad päritolureeglid.

Artikkel 4

Kumulatsioon Jordaanias

1.   Ilma et see piiraks artikli 2 lõike 2 kohaldamist, loetakse tooteid Jordaaniast pärinevaks, kui need on seal saadud või toodetud ning neis on kasutatud Bulgaariast, Šveitsist (sh Liechtensteinist), (2) Islandist, Norrast, Rumeeniast, Türgist või ühendusest pärit materjale, tingimusel, et Jordaanias tehtud töö või töötlus on artiklis 7 mainitud toimingutest ulatuslikum. Need materjalid ei pea olema läbinud piisavat tööd või töötlust.

2.   Ilma et see piiraks artikli 2 lõike 2 kohaldamist, loetakse tooteid Jordaaniast pärinevaks, kui need on seal saadud või toodetud ning neis on kasutatud materjale, mis pärinevad Fääri saartelt või 27. ja 28. novembril 1995 toimunud Euroopa-Vahemere konverentsil vastu võetud Barcelona deklaratsioonil põhineva Euroopa-Vahemere partnerluse osalisriigist, välja arvatud Türgist, tingimusel et Jordaanias tehtud töö või töötlus on artiklis 7 mainitud toimingutest ulatuslikum. Need materjalid ei pea olema läbinud piisavat tööd või töötlust.

3.   Kui Jordaanias tehtav töö või töötlus ei ole artiklis 7 mainitud toimingutest ulatuslikum, loetakse saadud või toodetud toode Jordaaniast pärinevaks ainult juhul, kui sellele seal lisandunud väärtus on suurem kui mõnest muust lõikes 1 või 2 osutatud riigist pärinevate kasutatud materjalide väärtus. Vastasel juhul loetakse saadud või toodetud toode pärinevaks riigist, kust pärinevate Jordaanias valmistamiseks kasutatud päritolustaatusega materjalide väärtus on suurim.

4.   Lõikes 1 või 2 osutatud riikidest pärinevad tooted, mis ei läbi Jordaanias tööd või töötlust, säilitavad nendesse riikidesse eksportimisel oma päritolustaatuse.

5.   Käesolevas artiklis sätestatud kumulatsiooni võib kohaldada üksnes järgmistel tingimustel:

a)

päritolustaatuse saamisega seotud riikide ning sihtriigi vahel kohaldatakse vastavalt üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) XXIV artiklile sooduskaubanduslepingut;

b)

materjalid ja tooted on saanud päritolustaatuse käesolevas protokollis sätestatud päritolureeglitega samasuguste päritolureeglite kohaldamisel

ning

c)

teatised kumulatsiooni kohaldamiseks vajalike nõuete täitmise kohta on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas (C-seerias) ning Jordaanias sealse korra kohaselt.

Käesolevas artiklis sätestatud kumulatsiooni kohaldatakse alates Euroopa Liidu Teatajas (C-seerias) avaldatud teatises märgitud kuupäevast.

Jordaania esitab Euroopa Ühenduste Komisjoni kaudu ühendusele üksikasjalikud andmed lepingute kohta, mida kohaldatakse teiste lõigetes 1 ja 2 osutatud riikidega, kaasa arvatud nende lepingute jõustumiskuupäeva ja vastavad päritolureeglid.

Artikkel 5

Täielikult saadud või toodetud tooted

1.   Järgmisi tooteid käsitatakse täielikult ühenduses või Jordaanias saadud või toodetud toodetena:

a)

nende pinnasest ja merepõhjast kaevandatud mineraalsed maavarad;

b)

seal koristatud taimekasvatussaadused;

c)

seal sündinud ja kasvatatud elusloomad;

d)

seal kasvatatud elusloomadest valmistatud tooted;

e)

sealt saadud jahi- ja kalasaak;

f)

merekalapüügisaadused ja muud väljaspool ühenduse ja Jordaania territoriaalvett nende laevade poolt püütud saadused;

g)

nende kalatöötlemislaevade pardal üksnes punktis f osutatud saadustest valmistatud tooted;

h)

seal kogutud kasutatud esemed, millest saab üksnes tooret, sealhulgas kasutatud rehvid, mis sobivad üksnes protekteerimiseks või jäätmeteks;

i)

sealse tootmistegevuse jäätmed ja jäägid;

j)

väljaspool nende territoriaalvett merepõhjast või selle aluspinnasest kaevandatud saadused, kui neil on selle merepõhja või selle aluspinnase kasutamise ainuõigus;

k)

kõik kaubad, mis on seal valmistatud üksnes punktides a–j nimetatud saadustest või toodetest.

2.   Lõike 1 punktides f ja g olevaid mõisteid “nende laevad” ja “nende kalatöötlemislaevad” kohaldatakse ainult selliste laevade ja kalatöötlemislaevade suhtes:

a)

mis on registreeritud või laevaregistrisse kantud mõnes ühenduse liikmesriigis või Jordaanias;

b)

mis sõidavad mõne ühenduse liikmesriigi või Jordaania lipu all;

c)

millest vähemalt 50 % kuulub ühenduse liikmesriikide või Jordaania kodanikele või äriühingule, mille peakontor asub ühes neist riikidest ja mille juht või juhtkond, juhatuse või nõukogu esimees ning enamik mõlema organi liikmeid on ühenduse liikmesriikide või Jordaania kodanikud ja mille kapitalist kuulub osanike vastutusega või piiratud vastutusega äriühingute puhul vähemalt pool eespool nimetatud riikidele või nende avalik-õiguslikele isikutele või kodanikele;

d)

mille kapten ja juhtkonnaliikmed on ühenduse liikmesriikide või Jordaania kodanikud

ning

e)

mille laevaperest vähemalt 75 % on ühenduse liikmesriikide või Jordaania kodanikud.

Artikkel 6

Piisava töö või töötluse läbinud tooted

1.   Artikli 2 kohaldamisel loetakse tooteid, mis ei ole täielikult saadud või toodetud, piisava töö või töötluse läbinuks, kui II lisa loendis esitatud tingimused on täidetud.

Eespool nimetatud tingimused näitavad, millist päritolustaatuseta materjalidega teostatavat tööd või töötlemist nõutakse kõigi lepinguga hõlmatud toodete valmistamisel, ning neid tingimusi kohaldatakse ainult nende materjalide suhtes. Sellest tulenevalt, kui toodet, mis on saanud päritolustaatuse loetelus ette nähtud tingimuste täitmisega, kasutatakse teise toote valmistamisel, ei kohaldata selle suhtes teise toote suhtes kehtivaid tingimusi ega arvestata selle toote valmistamiseks kasutatud materjale teises tootes kui päritolustaatuseta materjale.

2.   Olenemata lõikest 1 võib päritolustaatuseta materjale, mida II lisas esitatud loendis ette nähtud tingimuste kohaselt toote valmistamiseks ei tohi kasutada, siiski kasutada, kui:

a)

nende koguväärtus ei ületa 10 % toote tehasehinnast;

b)

käesoleva lõike alusel ei ületata ühtki protsendimäära, mis on loendis seatud päritolustaatuseta materjalide suurimaks väärtuseks.

Käesolevat lõiget ei kohaldata harmoneeritud süsteemi gruppidesse 50–63 kuuluvate toodete suhtes.

3.   Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse, kui artikli 7 sätetest ei tulene teisiti.

Artikkel 7

Ebapiisav töö või töötlus

1.   Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, käsitatakse järgmisi toiminguid päritolustaatuse omandamiseks ebapiisava töö või töötlusena, olenemata sellest, kas artikli 6 tingimused on täidetud või mitte:

a)

toimingud, mis tagavad toodete seisundi säilimise nende vedamisel ja ladustamisel;

b)

pakkeüksuste osadeks jagamine ja koondamine;

c)

pesemine, puhastamine; tolmu, oksiidi, õli, värvi ja muude katete eemaldamine;

d)

tekstiili triikimine ja pressimine;

e)

lihtsad värvimis- ja poleerimistööd;

f)

teravilja ja riisi kestade eemaldamine, osaline või täielik pleegitamine, poleerimine ja glaseerimine;

g)

suhkru toonimine ja tükkipressimine;

h)

puuviljade, pähklite ja köögiviljade koorimine ja kividest puhastamine;

i)

teritamine, lihtlihvimine või lihtlõikamine;

j)

tuulamine, sõelumine, sortimine, liigitamine, klassifitseerimine, sobitamine (sh toodetest komplektide pakkimine);

k)

lihtne klaas- või plastpudelitesse, plekkpurkidesse, kottidesse, karpidesse, kastidesse pakkimine, alustele jms kinnitamine ning kõik muu lihtne pakendamine;

l)

märkide, etikettide, logode ja muude eristusmärkide kinnitamine või trükkimine tootele või selle pakendile;

m)

ühte või mitut sorti toodete segamine;

n)

toote osade lihtne kokkupanemine terviktoote saamiseks või toodete osadeks lammutamine;

o)

kaks või rohkem punktides a–n loetletud toimingut üheskoos;

p)

loomade tapmine.

2.   Et määrata kindlaks, kas tootega teostatud töö või töötlus on lõike 1 tähenduses ebapiisav, vaadeldakse kõiki ühenduses või Jordaanias selle tootega tehtud toiminguid koos.

Artikkel 8

Kvalifikatsiooniühik

1.   Käesoleva protokolli sätete kohaldamisel on kvalifikatsiooniühik see toode, mida loetakse põhiüksuseks harmoneeritud süsteemi nomenklatuuri järgi klassifitseerimisel.

Sellest tulenevalt:

a)

kui toode, mis koosneb esemete rühmast või kokkupandud esemetest, klassifitseeritakse harmoneeritud süsteemi järgi ühte rubriiki, moodustab tervik kvalifikatsiooniühiku;

b)

kui kaubasaadetis koosneb mitmest identsest tootest, mis klassifitseeritakse samasse harmoneeritud süsteemi rubriiki, kohaldatakse käesoleva protokolli sätteid iga toote suhtes eraldi.

2.   Kui harmoneeritud süsteemi 5. tõlgendamisreegli kohaselt loetakse klassifitseerimisel pakend toote juurde kuuluvaks, tuleb see ka päritolu kindlaksmääramisel lugeda toote juurde kuuluvaks.

Artikkel 9

Tarvikud, varuosad ja tööriistad

Seadme, masina, aparaadi või sõidukiga kaasas olevaid tarvikuid, varuosi ja tööriistu, mis on tavalise varustuse osaks ja mis kuuluvad hinna sisse ning mille eest ei esitata eraldi arvet, käsitatakse kõnealuse seadme, masina, aparaadi või sõiduki lahutamatu osana.

Artikkel 10

Komplektid

Harmoneeritud süsteemi 3. tõlgendamisreegliga määratletud komplektil on päritolustaatus, kui kõik komplekti kuuluvad tooted on päritolustaatusega. Kui komplekt koosneb päritolustaatusega ja päritolustaatuseta toodetest, on komplekt tervikuna siiski päritolustaatusega, kui päritolustaatuseta toodete väärtus ei ületa 15 % komplekti tehasehinnast.

Artikkel 11

Kõrvalised tegurid

Selleks et teha kindlaks, kas toode on päritolustaatusega või mitte, ei ole vaja kindlaks määrata järgmiste toote valmistamisel kasutatavate toodete päritolu:

a)

elektrienergia ja kütus;

b)

sisseseade ja varustus;

c)

masinad ja tööriistad;

d)

kaubad, mis ei kuulu ega ole ette nähtud kuuluma toote lõppkoosseisu.

III JAOTIS

TERRITORIAALSED NÕUDED

Artikkel 12

Territoriaalsuse põhimõte

1.   Kui artikli 2 lõike 1 punktis c, artiklites 3 ja 4 ning käesoleva artikli lõikes 3 ei ole sätestatud teisiti, peavad II jaotises kehtestatud päritolustaatuse saamise tingimused olema ühenduses või Jordaanias pidevalt täidetud.

2.   Kui artiklites 3 ja 4 ei ole sätestatud teisiti, tuleb juhul, kui ühendusest või Jordaaniast mõnda teise riiki eksporditavad päritolustaatusega kaubad tagasi saadetakse, käsitada neid päritolustaatuseta kaupadena, kui tollile ei saa tõendada, et:

a)

tagasitoodud kaubad on samad kaubad, mis eksporditi

ning

b)

need ei ole kõnealuses riigis või eksportimise ajal läbinud ühtegi muud toimingut peale nende, mis on vajalikud kaupade seisundi säilitamiseks.

3.   Ühendusest või Jordaaniast eksporditud ja hiljem sinna reimporditud materjalidega väljaspool ühendust või Jordaaniat toimunud töö või töötlus ei mõjuta päritolustaatuse saamist vastavalt II jaotises sätestatud tingimustele, kui:

a)

kõnealused materjalid on täielikult saadud või toodetud ühenduses või Jordaanias või nendega enne eksportimist tehtud tööd ja töötlemistoimingud on artiklis 7 osutatud toimingutest ulatuslikumad

ning

b)

tollile suudetakse nõuetekohaselt tõendada, et:

i)

reimporditud kaup on saadud eksporditud kaubaga tehtud töö või töötlemise teel

ning

ii)

käesoleva artikli kohaldamisel väljaspool ühendust või Jordaaniat tekkinud kogulisandväärtus ei ole suurem kui 10 % selle lõpptoote tehasehinnast, millele päritolustaatust taotletakse.

4.   Lõike 3 kohaldamisel ei rakendata II jaotises sätestatud päritolustaatuse saamise tingimusi väljaspool ühendust või Jordaaniat toimuva töö või töötlemise suhtes. Kui lõpptoote päritolustaatuse kindlaksmääramiseks kasutatakse II lisa loendis sätestatud eeskirja, mis näeb ette kõigi kasutatud päritolustaatuseta materjalide maksimaalse väärtuse, ei või asjaomase lepinguosalise territooriumil kasutatud päritolustaatuseta materjalide koguväärtus koos käesoleva artikli kohaldamisel väljaspool ühendust või Jordaaniat tekkinud kogulisandväärtusega olla suurem nimetatud protsendimäärast.

5.   Lõigete 3 ja 4 kohaldamisel tähendab “kogulisandväärtus” kõiki väljaspool ühendust ja Jordaaniat tekkivaid kulusid, sealhulgas seal kasutatud materjalide väärtust.

6.   Lõigete 3 ja 4 sätteid ei kohaldata toodete suhtes, mis ei vasta II lisa loendis sätestatud tingimustele või mida saab pidada piisava töö või töötluse läbinuks ainult siis, kui kohaldatakse artikli 6 lõikes 2 sätestatud üldisi lubatud piirväärtusi.

7.   Lõigete 3 ja 4 sätteid ei kohaldata harmoneeritud süsteemi gruppidesse 50–63 kuuluvate toodete suhtes.

8.   Käesoleva artikliga hõlmatud töö või töötlemine väljaspool ühendust või Jordaaniat toimub välistöötlemise korra või muu samalaadse korra kohaselt.

Artikkel 13

Otsevedu

1.   Lepingus ette nähtud sooduskohtlemist kohaldatakse ainult käesoleva protokolli nõuetele vastavate toodete suhtes, mille vedu toimub otse ühenduse ja Jordaania vahel või muude artiklites 3 ja 4 nimetatud riikide territooriumide kaudu, mille puhul kohaldatakse kumulatsiooni. Ühe kaubasaadetise moodustavaid tooteid võib siiski vedada muude territooriumide kaudu, vajaduse korral neid kõnealustel territooriumidel ümber laadides või ajutiselt ladustades, tingimusel et need jäävad transiidi- või ladustamisriigis tolli järelevalve alla ning ei läbi muid toiminguid peale maha- või uuesti pealelaadimise või kauba seisundi säilitamiseks vajalike toimingute.

Päritolustaatusega tooteid võib torutranspordi kaudu vedada läbi muude territooriumide peale ühenduse ja Jordaania.

2.   Impordiriigi tollile tõendatakse, et lõike 1 tingimused on täidetud, esitades:

a)

üheainsa veodokumendi, mis hõlmab teekonda ekspordiriigist läbi transiidiriigi, või

b)

transiidiriigi tolli tõendi:

i)

milles on täpne toodete kirjeldus;

ii)

kuhu on märgitud toodete maha- ja uuesti pealelaadimise kuupäevad ning vajaduse korral laevade nimed või muud kasutatud veovahendid

ning

iii)

mis tõendab, millistel tingimustel olid tooted transiidiriigis, või

c)

nende puudumisel kõik muud tõendavad dokumendid.

Artikkel 14

Näitused

1.   Päritolustaatusega toodete suhtes, mis on saadetud näitusele mõnda muusse riiki peale artiklites 3 ja 4 osutatud riikide, mille puhul kohaldatakse kumulatsiooni, ning mis pärast näitust on müüdud ühendusse või Jordaaniasse importimiseks, kohaldatakse impordil lepingu sätteid, kui tollile on piisavalt tõendatud, et:

a)

eksportija on toimetanud nimetatud tooted ühendusest või Jordaaniast näitust korraldavasse riiki ja seal need näitusel välja pannud;

b)

kõnealune eksportija on tooted müünud või muul viisil võõrandanud ühenduses või Jordaanias asuvale isikule;

c)

tooted on saadetud näituse ajal või vahetult pärast näitust samal kujul, nagu need näitusele saadeti,

ning

d)

alates näitusele saatmisest ei ole tooteid kasutatud muuks otstarbeks kui seal väljapanekuks.

2.   Päritolutõend tuleb välja anda või koostada kooskõlas V jaotise sätetega ja esitada importiva riigi tollile tavalisel viisil. Sellele märgitakse näituse nimi ja aadress. Vajaduse korral võidakse nõuda dokumentaalseid lisatõendeid toodete väljapanekutingimuste kohta.

3.   Lõiget 1 kohaldatakse kõikide kaubandus-, tööstus-, põllumajandus- ja käsitöönäituste, -messide ja muude samalaadsete avalike ürituste ja väljapanekute suhtes, mille jooksul kõnealused tooted jäävad tollikontrolli alla, välja arvatud kauplustes või äripindadel korraldatavad eraviisilised üritused, mille eesmärk on välismaiste toodete müük.

IV JAOTIS

TOLLIMAKSUDE TAGASTAMINE VÕI TOLLIMAKSUDEST VABASTAMINE

Artikkel 15

Tollimaksude tagastamise või tollimaksudest vabastamise keeld

1.

a)

Päritolustaatuseta materjalide suhtes, mida kasutatakse ühendusest, Jordaaniast või mõnest teisest artiklites 3 ja 4 nimetatud riigist pärinevate toodete valmistamiseks, mille kohta on välja antud või koostatud päritolutõend vastavalt V jaotise sätetele, ei kohaldata ühenduses ega Jordaanias mitte mingisugust tollimaksude tagastamist ega tollimaksudest vabastamist.

b)

Harmoneeritud süsteemi gruppi 3 ning rubriikidesse 1604 ja 1605 kuuluvate toodete suhtes, mis on ühendusest pärinevad tooted artikli 2 lõike 1 punkti c tähenduses ja mille kohta on V jaotise sätete kohaselt välja antud või koostatud päritolutõend, ei kohaldata ühenduses mitte mingisugust tollimaksude tagastamist ega tollimaksudest vabastamist.

2.   Lõikes 1 nimetatud keeldu kohaldatakse tollimaksude või samaväärse toimega maksude osalise või täieliku tagastamise, vähendamise või nendest vabastamise korra suhtes, mida ühendus või Jordaania kohaldab valmistamiseks kasutatavate materjalide ning lõike 1 punktiga b hõlmatud toodete suhtes, kui otsest või tegelikku tagasimaksmist, vähendamist või maksudest vabastamist kohaldatakse juhul, kui nendest materjalidest valmistatud tooted eksporditakse, kuid mitte juhul, kui need on ette nähtud kodumaiseks kasutamiseks.

3.   Päritolutõendis märgitud toodete eksportija peab olema valmis igal ajal tolli nõudmisel esitama kõik vajalikud dokumendid, mis tõendavad, et asjaomaste toodete valmistamisel kasutatud päritolustaatuseta materjalide eest ei ole saadud tollimaksu tagasimaksu ning et kõik nende materjalide suhtes kohaldatavad tollimaksud ja samaväärse toimega maksud on tegelikult makstud.

4.   Lõigete 1–3 sätteid kohaldatakse ka artikli 8 lõikes 2 nimetatud pakendi, artiklis 9 nimetatud tarvikute, varuosade ja tööriistade ning artiklis 10 nimetatud komplekti kuuluvate toodete suhtes, kui need on päritolustaatuseta.

5.   Lõigete 1–4 sätteid kohaldatakse ainult nende materjalide suhtes, mille suhtes kohaldatakse käesolevat lepingut. Need sätted ei välista lepingu alusel eksporditavate põllumajandustoodete suhtes eksporditoetuste süsteemi kohaldamist.

6.   Lõikes 1 sätestatud keeldu ei rakendata, kui tooteid käsitatakse ühendusest või Jordaaniast pärinevana, ilma et kohaldataks kumulatsiooni mõnest artiklis 3 ja 4 nimetatud riigist pärit materjalidega.

7.   Olenemata lõikest 1 võib Jordaania järgmistel tingimustel kohaldada tollimaksude või samaväärse toimega maksude tagastamise või nendest vabastamise korda päritolustaatuseta materjalide puhul, mida kasutatakse päritolustaatusega toodete valmistamiseks, välja arvatud harmoneeritud süsteemi gruppidesse 1–24 kuuluvate toodete puhul:

a)

harmoneeritud süsteemi gruppidesse 25–49 ja 64–97 kuuluvate toodete puhul säilitatakse 5 % tollimaks või Jordaanias kehtiv maksumäär, kui see on madalam;

b)

harmoneeritud süsteemi gruppidesse 50–63 kuuluvate toodete puhul säilitatakse 10 % tollimaks või Jordaanias kehtiv maksumäär, kui see on madalam.

Käesoleva lõike sätteid kohaldatakse 31. detsembrini 2009 ja neid võib ühisel kokkuleppel läbi vaadata.

V JAOTIS

PÄRITOLUTÕEND

Artikkel 16

Üldnõuded

1.   Ühendusest pärinevate toodete importimisel Jordaaniasse ja Jordaaniast pärinevate toodete importimisel ühendusse kohaldatakse lepingu sätteid, kui esitatakse üks järgmistest päritolutõenditest:

a)

liikumissertifikaat EUR.1, mille näidis on esitatud IIIa lisas;

b)

liikumissertifikaat EUR-MED, mille näidis on esitatud IIIb lisas;

c)

artikli 22 lõikes 1 ette nähtud juhtudel deklaratsioon, mille eksportija esitab kaubaarvel, saatelehel või muus äridokumendis, kus kõnealuseid tooteid on kirjeldatud piisavalt täpselt, et neid oleks võimalik identifitseerida (edaspidi “arvedeklaratsioon” või “EUR-MED arvedeklaratsioon”); arvedeklaratsioonide tekst on esitatud IVa ja IVb lisas.

2.   Olenemata lõikest 1 saavad käesoleva protokolli kohased päritolustaatusega tooted artiklis 27 ette nähtud juhtudel soodustusi lepingu sätete alusel, ilma et oleks vaja esitada lõikes 1 nimetatud päritolutõendeid.

Artikkel 17

Liikumissertifikaadi EUR.1 või EUR-MED väljaandmise kord

1.   Ekspordiriigi toll annab kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 või EUR-MED välja eksportija või tema vastutusel tegutseva volitatud esindaja kirjaliku taotluse alusel.

2.   Selleks täidab eksportija või tema volitatud esindaja kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 või EUR-MED ja taotluse vormi, mille näidised on esitatud IIIa ja IIIb lisas. Need vormid täidetakse ühes nendest keeltest, milles on koostatud leping, ning kooskõlas eksportiva riigi õigusega. Vormi täitmisel käsitsi tuleb kasutada tinti ja trükitähti. Tooteid tuleb kirjeldada selleks ette nähtud lahtris, jätmata tühje ridu. Kui lahtrisse jääb tühja ruumi, tuleb kirjelduse viimase rea alla tõmmata rõhtjoon ja tühi ruum läbi kriipsutada.

3.   Eksportija, kes taotleb kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 või EUR-MED väljaandmist, peab olema valmis igal ajal esitama kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 või EUR-MED välja andnud eksportiva riigi tolli taotlusel kõik vajalikud dokumendid, mis tõendavad asjaomaste toodete päritolustaatust ja kinnitavad, et muud käesoleva protokolli nõuded on täidetud.

4.   Ilma et see piiraks lõike 5 kohaldamist, annab ühenduse liikmesriigi või Jordaania toll välja kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 järgmistel juhtudel:

kui asjaomaseid tooteid võib pidada ühendusest või Jordaaniast pärinevateks toodeteks ilma artiklites 3 ja 4 nimetatud teistest riikidest pärit materjalidega kumulatsiooni kohaldamata ning kui need vastavad muudele käesoleva protokolli nõuetele,

kui asjaomaseid tooteid võib pidada pärinevaks mõnest artiklis 3 või 4 nimetatud riigist, mille puhul kohaldatakse kumulatsiooni, ilma teistest artiklites 3 ja 4 nimetatud riikidest pärit materjalidega kumulatsiooni kohaldamata, ning kui need vastavad muudele käesoleva protokolli nõuetele, tingimusel et päritoluriigis on välja antud liikumissertifikaat EUR-MED või EUR-MED arvedeklaratsioon.

5.   Ühenduse liikmesriigi või Jordaania toll annab välja kaupade liikumissertifikaadi EUR-MED, kui asjaomaseid tooteid võib pidada pärinevaks ühendusest, Jordaaniast või mõnest muust artiklis 3 või 4 nimetatud riigist, mille puhul kohaldatakse kumulatsiooni, kui need vastavad käesoleva protokolli nõuetele ja:

kui on kohaldatud kumulatsiooni materjalidega, mis pärinevad artiklites 3 ja 4 nimetatud muudest riikidest, või

kui tooteid võib kasutada kumulatsiooni kontekstis materjalidena, et valmistada tooteid ekspordiks mõnda muusse artiklis 3 või 4 nimetatud riiki, või

kui tooteid võib reeksportida sihtriigist mõnda muusse artiklis 3 või 4 nimetatud riiki.

6.   Kaupade liikumissertifikaadi EUR-MED lahtrisse 7 tehakse üks järgmistest ingliskeelsetest märgetest:

kui päritolustaatus on omandatud, kohaldades kumulatsiooni ühest või mitmest artiklis 3 või 4 nimetatud riigist pärinevate materjalidega:

“CUMULATION APPLIED WITH ……” (riigi nimi/riikide nimed)

kui päritolustaatus on omandatud ilma ühest või mitmest artiklis 3 või 4 nimetatud riigist pärinevate materjalidega kumulatsiooni kohaldamata:

“NO CUMULATION APPLIED”

7.   Kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 või EUR-MED välja andnud tolliasutus võtab vajalikud meetmed, et kontrollida toodete päritolustaatust ja muude käesoleva protokolli nõuete täitmist. Selleks on tal õigus nõuda mis tahes tõendeid ja kontrollida eksportija raamatupidamisdokumente ning teha muid kontrollimisi, mida ta peab asjakohaseks. Ta teeb ka kindlaks, et lõikes 2 osutatud vormid on nõuetekohaselt täidetud. Eelkõige vaatab ta, kas toodete kirjeldamiseks ette nähtud lahter on täidetud nii, et sinna ei ole võimalik pettuse eesmärgil midagi lisada.

8.   Kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 või EUR-MED väljaandmise kuupäev märgitakse sertifikaadi lahtrisse 11.

9.   Toll annab kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 või EUR-MED eksportijale välja niipea, kui tegelik eksport on toimunud või tagatud.

Artikkel 18

Tagantjärele välja antud liikumissertifikaat EUR.1 või EUR-MED

1.   Olenemata artikli 17 lõikest 9 võib liikumissertifikaadi EUR.1 või EUR-MED erandkorras välja anda pärast asjakohaste toodete eksportimist, kui:

a)

seda ei antud ekspordi ajal välja eksimuse, tahtmatu tegevusetuse või muude eriliste asjaolude tõttu

ning

b)

tollile on tõendatud, et kaupade liikumissertifikaat EUR.1 või EUR-MED on välja antud, kuid tehnilistel põhjustel seda importimisel ei aktsepteeritud.

2.   Olenemata artikli 17 lõikest 9 võib liikumissertifikaadi EUR-MED välja anda pärast seda, kui sellega hõlmatud tooted, millele on eksportimise ajal välja antud kaupade liikumissertifikaat EUR.1, on eksporditud, kui tollile on tõendatud, et artikli 17 lõikes 5 osutatud tingimused on täidetud.

3.   Lõigete 1 ja 2 rakendamisel peab eksportija oma taotluses märkima kaupade liikumissertifikaadiga EUR.1 või EUR-MED hõlmatud kaupade ekspordikoha ja -kuupäeva ning taotluse põhjused.

4.   Toll võib kaupade liikumissertifikaadi EUR. 1 või EUR-MED tagantjärele välja anda ainult pärast seda, kui ta on kontrollinud, et eksportija taotluses esitatud andmed ühtivad vastavates dokumentides sisalduvate andmetega.

5.   Tagantjärele välja antud liikumissertifikaadile EUR.1 või EUR-MED tuleb teha järgmine ingliskeelne märge:

“ISSUED RETROSPECTIVELY”

Lõiget 2 rakendades tagantjärele välja antud liikumissertifikaadile EUR-MED tuleb teha järgmine ingliskeelne märge:

“ISSUED RETROSPECTIVELY (Original EUR.1 No ………. [väljaandmiskuupäev ja -koht])”

6.   Lõikes 5 osutatud märge tehakse liikumissertifikaadi EUR.1 või EUR-MED lahtrisse 7.

Artikkel 19

Liikumissertifikaadi EUR.1 või EUR-MED duplikaadi väljaandmine

1.   Liikumissertifikaadi EUR.1 või EUR-MED varguse, kadumise või hävimise korral võib eksportija taotleda sertifikaadi välja andnud tolliasutuselt selle valduses olevate ekspordidokumentide põhjal duplikaati.

2.   Sel viisil välja antud duplikaadil peab olema järgmine ingliskeelne märge:

“DUPLICATE”

3.   Lõikes 2 osutatud märge tehakse liikumissertifikaadi EUR.1 või EUR-MED duplikaadi lahtrisse 7.

4.   Duplikaat, millele peab olema märgitud liikumissertifikaadi EUR.1 või EUR-MED originaali väljaandmise kuupäev, hakkab kehtima nimetatud kuupäeval.

Artikkel 20

Liikumissertifikaadi EUR.1 või EUR-MED väljaandmine varem välja antud või koostatud päritolutõendi alusel

Kui päritolustaatusega tooted suunatakse ühenduse või Jordaania tolliasutuse kontrolli alla, võib originaalpäritolutõendi asendada ühe või mitme kaupade liikumissertifikaadiga EUR.1 või EUR-MED, et saata kõik tooted või osa neist mujale ühendusse või Jordaaniasse. Kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 või EUR-MED asendussertifikaadi(d) annab välja see tolliasutus, kelle kontrolli alla tooted suunatakse.

Artikkel 21

Arvestuslik eraldamine

1.   Kui ühesuguste ja omavahel asendatavate päritolustaatusega ja päritolustaatuseta materjalide varude eraldi hoidmisest tekivad märkimisväärsed kulutused või olulised raskused, võib toll asjaomaste isikute kirjalikul taotlusel lubada selliste varude haldamiseks niinimetatud arvestusliku eraldamise meetodit (edaspidi “meetod”).

2.   Meetodiga peab olema võimalik tagada, et saadud või toodetud tooteid, mida võib pidada päritolustaatusega toodeteks, on teatava vaatlusperioodi jooksul sama suur hulk, kui oleks saadud kaubavarude füüsilisel eraldamisel.

3.   Toll võib lõikes 1 viidatud loa andmiseks esitada tingimusi, mida ta peab vajalikuks.

4.   Meetodit rakendatakse ja selle rakendamine registreeritakse üldiste raamatupidamispõhimõtete alusel, mida kohaldatakse riigis, kus toode on valmistatud.

5.   Isik, kes meetodit kasutab, võib olenevalt asjaoludest kas koostada päritolutõendi või taotleda päritolutõendit toodete kogusele, mida võib pidada päritolustaatusega toodeteks. Tolli taotlusel deklareerib kõnealune isik, kuidas neid koguseid on hallatud.

6.   Toll kontrollib loa kasutamist ja võib selle ära võtta, kui kasusaaja kasutab luba vääriti või ei täida mõnda muud käesolevas protokollis sätestatud tingimust.

Artikkel 22

Arvedeklaratsiooni või EUR-MED arvedeklaratsiooni koostamise tingimused

1.   Artikli 16 lõike 1 punktis c nimetatud arvedeklaratsiooni või EUR-MED arvedeklaratsiooni võib koostada:

a)

artiklis 23 määratletud heakskiidetud eksportija

või

b)

iga eksportija iga kaubasaadetise kohta, mis koosneb ühest või mitmest päritolustaatusega tooteid sisaldavast pakendist, mille koguväärtus ei ületa 6 000 eurot.

2.   Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, võib arvedeklaratsiooni koostada järgmistel juhtudel:

kui asjaomaseid tooteid võib pidada ühendusest või Jordaaniast pärinevateks toodeteks ilma artiklites 3 ja 4 nimetatud teistest riikidest pärit materjalidega kumulatsiooni kohaldamata ning kui need vastavad muudele käesoleva protokolli nõuetele,

kui asjaomaseid tooteid võib pidada pärinevaks mõnest artiklis 3 või 4 nimetatud riigist, mille puhul kohaldatakse kumulatsiooni, ilma teistest artiklites 3 ja 4 nimetatud riikidest pärit materjalidega kumulatsiooni kohaldamata, ning kui need vastavad muudele käesoleva protokolli nõuetele, tingimusel et päritoluriigis on välja antud liikumissertifikaat EUR-MED või EUR-MED arvedeklaratsioon.

3.   EUR-MED arvedeklaratsiooni võib koostada, kui asjaomaseid tooteid võib pidada pärinevaks ühendusest, Jordaaniast või mõnest muust artiklis 3 või 4 nimetatud riigist, mille puhul kohaldatakse kumulatsiooni, ja kui need vastavad käesoleva protokolli nõuetele ning:

kui on kohaldatud kumulatsiooni materjalidega, mis pärinevad artiklites 3 ja 4 nimetatud muudest riikidest, või

kui tooteid võib kasutada kumulatsiooni kontekstis materjalidena, et valmistada tooteid ekspordiks mõnda muusse artiklis 3 või 4 nimetatud riiki, või

kui tooteid võib reeksportida sihtriigist mõnda muusse artiklis 3 või 4 nimetatud riiki.

4.   EUR-MED arvedeklaratsiooni tehakse üks järgmistest ingliskeelsetest märgetest:

kui päritolustaatus on omandatud, kohaldades kumulatsiooni ühest või mitmest artiklis 3 või 4 nimetatud riigist pärinevate materjalidega:

“CUMULATION APPLIED WITH ……” (riigi nimi/riikide nimed)

kui päritolustaatus on omandatud ilma ühest või mitmest artiklis 3 või 4 nimetatud riigist pärinevate materjalidega kumulatsiooni kohaldamata:

“NO CUMULATION APPLIED”

5.   Eksportija, kes koostab arvedeklaratsiooni või EUR-MED arvedeklaratsiooni, peab olema valmis igal ajal esitama eksportiva riigi tolli taotlusel kõik vajalikud dokumendid, mis tõendavad asjaomaste toodete päritolustaatust ja kinnitavad, et muud käesoleva protokolli nõuded on täidetud.

6.   Eksportija koostab arvedeklaratsiooni või EUR-MED arvedeklaratsiooni, trükkides trükimasinal, tembeldades või printides arvele, saatelehele või mõnele muule äridokumendile deklaratsiooni, mille tekst on esitatud IVa või IVb lisas, kasutades üht nimetatud lisas esitatud keelelist versiooni kooskõlas eksportiva riigi õigusega. Kui deklaratsioon täidetakse käsitsi, tuleb seda teha tindiga ja kasutada trükitähti.

7.   Arvedeklaratsioonile ja EUR-MED arvedeklaratsioonile kirjutab eksportija oma originaalallkirja käsitsi. Heakskiidetud eksportijalt artikli 23 tähenduses ei nõuta siiski sellistele deklaratsioonidele allakirjutamist, tingimusel et ta kinnitab eksportiva riigi tollile kirjalikult, et ta võtab endale täieliku vastutuse iga arvedeklaratsiooni eest, mille alusel saab teda identifitseerida, nagu ta oleks sellele käsitsi alla kirjutanud.

8.   Eksportija võib koostada arvedeklaratsiooni või EUR-MED arvedeklaratsiooni sellega hõlmatud toodete eksportimise ajal või pärast eksportimist, tingimusel et see esitatakse impordiriigis hiljemalt kaks aastat pärast sellega hõlmatud toodete importimist.

Artikkel 23

Heakskiidetud eksportija

1.   Ekspordiriigi toll võib anda igale eksportijale (edaspidi “heakskiidetud eksportija”), kes tegeleb pidevalt käesoleva lepinguga hõlmatud kaupade veoga, loa koostada ise arvedeklaratsioone või EUR-MED arvedeklaratsioone, olenemata asjaomaste toodete väärtusest. Eksportija, kes taotleb sellist luba, peab tollile esitama kõik tagatised, mis on vajalikud toodete päritolustaatuse ja muude käesolevas protokollis ette nähtud nõuete täitmise kontrollimiseks.

2.   Toll võib anda heakskiidetud eksportija staatuse mis tahes tingimustel, mida ta peab asjakohaseks.

3.   Toll annab heakskiidetud eksportijale tolliloa numbri, mis märgitakse arvedeklaratsioonile või EUR-MED arvedeklaratsioonile.

4.   Toll kontrollib, kuidas heakskiidetud eksportija seda luba kasutab.

5.   Toll võib loa igal ajal kehtetuks tunnistada. Ta peab tegema seda siis, kui heakskiidetud eksportija ei esita enam lõikes 1 nimetatud tagatisi, ei täida lõikes 2 nimetatud tingimusi või kasutab luba muul viisil vääriti.

Artikkel 24

Päritolutõendi kehtivus

1.   Päritolutõend kehtib neli kuud alates selle väljaandmisest eksportivas riigis ning see tuleb nimetatud aja jooksul esitada importiva riigi tollile.

2.   Päritolutõendeid, mis esitatakse impordiriigi tollile pärast lõikes 1 sätestatud esitamistähtaja möödumist, võib sooduskohtlemise kohaldamiseks aktsepteerida, kui need dokumendid jäid tähtaja jooksul esitamata erandlike asjaolude tõttu.

3.   Kui esitamisega jäädakse hiljaks muudel põhjustel, võib impordiriigi toll päritolutõendeid aktsepteerida juhul, kui tooted on neile esitatud enne kõnealuse tähtaja möödumist.

Artikkel 25

Päritolutõendi esitamine

Päritolutõendid esitatakse impordiriigi tollile selles riigis kohaldatavas korras. Nimetatud toll võib nõuda päritolutõendi tõlget ja samuti võib ta nõuda, et koos impordideklaratsiooniga esitatakse ka importija kinnitus selle kohta, et tooted vastavad käesoleva lepingu rakendamiseks ette nähtud tingimustele.

Artikkel 26

Importimine osasaadetistena

Kui importija taotlusel ja importiva riigi tolli poolt ette nähtud tingimustel imporditakse harmoneeritud süsteemi XVI ja XVII jaotise või rubriikide 7308 ja 9406 alla kuuluvaid harmoneeritud süsteemi 2. tõlgendamisreegli punkti a tähenduses lahtivõetud või kokkupanemata tooteid eraldi saadetistena, esitatakse tollile selle toote kohta üksainus päritolutõend esimese kaubasaadetise importimisel.

Artikkel 27

Päritolutõendist vabastamine

1.   Tooteid, mida üks eraisik saadab teisele eraisikule väikepakendis või mis kuuluvad reisija isikliku pagasi hulka, käsitatakse päritolustaatusega toodetena ning päritolutõendit ei ole vaja esitada, kui nimetatud tooted ei ole kaubanduslikku laadi ning on deklareeritud käesoleva protokolli nõuete kohaselt ja kui ei teki kahtlust nimetatud deklaratsiooni õigsuses. Kui tooted saadetakse posti teel, võib selle deklaratsiooni esitada tollideklaratsioonil CN22/CN23 või sellele dokumendile lisatud paberilehel.

2.   Importi, mis on juhutine ja koosneb eranditult toodetest, mis on ette nähtud vastuvõtjate või reisijate või nende perekonnaliikmete isiklikuks kasutamiseks, ei käsitata kaubandusliku impordina, kui toodete laadi ja koguse põhjal on ilmne, et neid ei impordita kaubanduslikel eesmärkidel.

3.   Lisaks sellele ei tohi väikepakendite puhul selliste toodete koguväärtus ületada 500 eurot ja reisijate isikliku pagasi hulka kuuluvate toodete puhul 1 200 eurot.

Artikkel 28

Tõendavad dokumendid

Artikli 17 lõikes 3 ja artikli 22 lõikes 5 osutatud dokumendid, millega tõendatakse, et kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 või EUR-MED või arvedeklaratsiooni või EUR-MED arvedeklaratsiooniga hõlmatud tooteid võib pidada ühendusest, Jordaaniast või mõnest muust artiklis 3 või 4 nimetatud riigist pärinevateks toodeteks, et need vastavad muudele käesoleva protokolli tingimustele, võivad olla muu hulgas järgmised:

a)

otsesed tõendid eksportija või tarnija poolt kõnealuste kaupade saamiseks tehtud toimingute kohta, mis sisalduvad näiteks tema arvetes või sisemises raamatupidamises;

b)

dokumendid, mis tõendavad kasutatud materjalide päritolustaatust ja mis on välja antud või koostatud ühenduses või Jordaanias, kus neid dokumente kasutatakse siseriikliku õiguse kohaselt;

c)

dokumendid, mis tõendavad, et materjalid on läbinud töö või töötluse ühenduses või Jordaanias ja mis on välja antud või koostatud ühenduses või Jordaanias, kus neid dokumente kasutatakse siseriikliku õiguse kohaselt;

d)

kaupade liikumissertifikaadid EUR.1 või EUR-MED või arvedeklaratsioonid või EUR-MED arvedeklaratsioonid, mis tõendavad kasutatud materjalide päritolustaatust ning mis on välja antud või koostatud ühenduses või Jordaanias käesoleva protokolli kohaselt või mõnes muus artiklis 3 või 4 nimetatud riigis käesolevas protokollis esitatud reeglitega identsete päritolureeglite kohaselt;

e)

piisavad tõendid artikli 12 kohaselt väljaspool ühendust või Jordaaniat toimunud töö või töötluse kohta, mis tõendavad, et kõnealuse artikli nõuded on täidetud.

Artikkel 29

Päritolutõendite ja tõendavate dokumentide säilitamine

1.   Liikumissertifikaadi EUR.1 või EUR-MED väljaandmist taotlev eksportija säilitab artikli 17 lõikes 3 kirjeldatud dokumente vähemalt kolm aastat.

2.   Arvedeklaratsiooni või EUR-MED arvedeklaratsiooni koostanud eksportija säilitab selle arvedeklaratsiooni koopiat ja artikli 22 lõikes 5 kirjeldatud dokumente vähemalt kolm aastat.

3.   Ekspordiriigi toll, kes annab välja liikumissertifikaadi EUR.1 või EUR-MED, säilitab artikli 17 lõikes 2 kirjeldatud taotlust vähemalt kolm aastat.

4.   Impordiriigi toll säilitab talle esitatud kaupade liikumissertifikaate EUR.1 ja EUR-MED ning arvedeklaratsioone ja EUR-MED arvedeklaratsioone vähemalt kolm aastat.

Artikkel 30

Lahknevused ja vormistusvead

1.   Kui päritolutõendil ja tolliasutusele toodete impordiga seotud formaalsuste täitmiseks esitatud dokumentides olevate andmete vahel avastatakse väikesi erinevusi, ei muuda see asjaolu päritolutõendit iseenesest tühiseks, kui nõuetekohaselt tõendatakse, et see dokument vastab esitatud toodetele.

2.   Päritolutõendit ei tohiks tagasi lükata ilmsete vormistusvigade, näiteks trükivigade tõttu, kui need vead ei sea kahtluse alla selles dokumendis esitatud andmete õigsust.

Artikkel 31

Eurodes väljendatud summad

1.   Juhuks, kui toodete kohta esitatakse arve muus vääringus peale euro, määravad asjaomased riigid artikli 22 lõike 1 punkti b ja artikli 27 lõike 3 sätete kohaldamiseks igal aastal kindlaks eurodes väljendatud summadega samaväärsed summad ühenduse liikmesriikide, Jordaania ning artiklites 3 ja 4 nimetatud riikide omavääringus.

2.   Kaubasaadetise suhtes kohaldatakse artikli 22 lõike 1 punkti b või artikli 27 lõike 3 sätteid selle vääringu põhjal, milles arve on koostatud, vastavalt asjaomase riigi poolt fikseeritud summadele.

3.   Omavääringus kasutatavad summad on võrdväärsed eurodes väljendatud summadega iga aasta oktoobri esimese tööpäeva kursi alusel. Summad teatatakse Euroopa Ühenduste Komisjonile 15. oktoobriks ja neid hakatakse kohaldama alates järgmise aasta 1. jaanuarist. Euroopa Ühenduste Komisjon teatab vastavad summad kõikidele asjaomastele riikidele.

4.   Riik võib eurodes väljendatud summa omavääringusse konverteerimise tulemusena saadud summa ümardada suuremaks või väiksemaks. Ümardatud summa ei tohi konverteerimise tulemusena saadud summast erineda rohkem kui 5 % võrra. Riik võib eurodes väljendatud summa väärtuse omavääringus muutmata jätta, kui lõikes 3 sätestatud iga-aastase korrigeerimise ajal saadakse selle summa konverteerimise tulemusena enne ümardamist summa, mis on omavääringus väljendatud summast vähem kui 15 % suurem. Omavääringus väljendatud summa võib jätta muutmata, kui see summa konverteerimise tulemusena väheneks.

5.   Assotsiatsioonikomitee vaatab ühenduse või Jordaania taotlusel eurodes väljendatud summad üle. Kõnealusel ülevaatamisel kaalub assotsiatsioonikomitee asjaomaste piiride mõju tegeliku väärtuse säilitamise kasulikkust. Selleks võib ta otsustada muuta eurodes väljendatud summasid.

VI JAOTIS

HALDUSKOOSTÖÖ KORD

Artikkel 32

Vastastikune abi

1.   Ühenduse liikmesriikide ja Jordaania tolliasutused annavad üksteisele Euroopa Ühenduste Komisjoni kaudu templijäljendid, mida kasutatakse nende tolliasutustes kaupade liikumissertifikaatide EUR.1 ja EUR-MED väljaandmisel, ja nende tolliasutuste aadressid, kes vastutavad kõnealuste sertifikaatide, arvedeklaratsioonide ja EUR-MED arvedeklaratsioonide kontrollimise eest.

2.   Et tagada käesoleva protokolli õige kohaldamine, aitavad ühendus ja Jordaania üksteisel pädevate tolliasutuste kaudu kontrollida liikumissertifikaatide EUR.1 ja EUR-MED, arvedeklaratsioonide ja EUR-MED arvedeklaratsioonide ehtsust ja nendes dokumentides esitatud andmete õigsust.

Artikkel 33

Päritolutõendite õigsuse kontroll

1.   Järelkontrolli päritolutõendite üle tehakse pisteliselt või siis, kui importiva riigi tollil tekib põhjendatud kahtlus dokumentide ehtsuses, kõnealuste toodete päritolustaatuses või käesoleva protokolli muude nõuete täitmises.

2.   Lõike 1 rakendamisel tagastab impordiriigi toll ekspordiriigi tollile liikumissertifikaadi EUR.1 või EUR-MED, arve, kui see on esitatud, ja arvedeklaratsiooni või EUR-MED arvedeklaratsiooni või nende dokumentide koopiad, esitades vajaduse korral kontrollitaotluse põhjused. Kõik saadud dokumendid ja teave, mille põhjal võib oletada, et päritolutõendis esitatud andmed on ebaõiged, saadetakse kontrollitaotluse tõendamiseks.

3.   Kontrolli teostab ekspordiriigi toll. Selleks on tal õigus nõuda mis tahes tõendeid ja kontrollida eksportija raamatupidamisdokumente ning teha muid kontrollimisi, mida ta peab asjakohaseks.

4.   Kui impordiriigi toll otsustab kontrollitulemuste saamiseni asjakohaste toodete sooduskohtlemise peatada, pakub ta importijale võimalust, et tooted vabastatakse, kui eelnevalt on kasutusele võetud kõik vajalikud ettevaatusabinõud.

5.   Kontrolli tulemustest teatatakse kontrolli taotlenud tolliasutusele niipea kui võimalik. Tulemustest peab selgesti ilmnema, kas dokumendid on ehtsad ning kas asjaomaseid tooteid võib pidada ühendusest, Jordaaniast või mõnest muust artiklis 3 või 4 nimetatud riigist pärinevateks toodeteks ja kas need vastavad käesoleva protokolli muudele nõuetele.

6.   Kui põhjendatud kahtluse korral ei saada vastust kümne kuu jooksul kontrollitaotluse esitamise kuupäevast arvates või kui vastus ei sisalda piisavalt teavet, et otsustada, kas kõnealune dokument on ehtne, või määrata toodete tegelikku päritolu, keeldub kontrolli taotlenud tolliasutus soodustuste andmisest, välja arvatud erandlikel asjaoludel.

Artikkel 34

Vaidluste lahendamine

Kui seoses artiklis 33 nimetatud kontrollimenetlusega tekivad vaidlused, mida kontrolli taotlenud toll ja kontrolli tegemise eest vastutav toll ei suuda lahendada, või kui tekib käesoleva protokolli tõlgendamisega seotud küsimusi, esitatakse need lahendamiseks assotsiatsioonikomiteele.

Importija ja impordiriigi tolli vahelised vaidlused lahendatakse alati kõnealuse riigi õigusnormide kohaselt.

Artikkel 35

Sanktsioonid

Sanktsioon määratakse igale isikule, kes toodete sooduskohtlemise saavutamiseks koostab või laseb koostada valeandmeid sisaldava dokumendi.

Artikkel 36

Vabatsoonid

1.   Ühendus ja Jordaania võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et päritolutõendi alusel kaubastatavaid tooteid, mida veo ajal hoitakse nende territooriumil asuvates vabatsoonides, ei vahetata muude kaupade vastu ega tehta nendega muid toiminguid kui need, mis on ette nähtud toodete riknemise vältimiseks.

2.   Kui ühendusest või Jordaaniast pärinevaid tooteid imporditakse vabatsooni päritolutõendi alusel ja need läbivad seal töö või töötluse, annavad asjaomased asutused erandina lõike 1 sätetest eksportija taotlusel välja uue liikumissertifikaadi EUR.1 või EUR-MED, kui läbitud töö või töötlus on kooskõlas käesoleva protokolliga.

VII JAOTIS

CEUTA JA MELILLA

Artikkel 37

Protokolli kohaldamine

1.   Artiklis 2 kasutatav mõiste “ühendus” ei hõlma Ceutat ja Melillat.

2.   Ceutasse või Melillasse imporditavate Jordaaniast pärit toodete suhtes kohaldatakse sama tolliprotseduuri, mida kohaldatakse ühenduse tolliterritooriumilt pärit toodete suhtes Hispaania Kuningriigi ja Portugali Vabariigi Euroopa ühendustega ühinemise akti protokolli nr 2 alusel. Jordaania kohaldab Ceutast ja Melillast pärinevate käesoleva lepinguga hõlmatud toodete importimisel sama tolliprotseduuri kui toodete suhtes, mida imporditakse ühendusest ja mis pärinevad ühendusest.

3.   Lõike 2 kohaldamisel Ceutast ja Melillast pärinevate toodete suhtes kohaldatakse käesolevat protokolli mutatis mutandis, kui artiklis 38 sätestatud eritingimustest ei tulene teisiti.

Artikkel 38

Eritingimused

1.   Kui järgmisi tooteid on veetud otseveona artikli 13 kohaselt, loetakse:

1)

Ceutast ja Melillast pärinevateks toodeteks:

a)

täielikult Ceutas ja Melillas saadud või toodetud tooteid;

b)

Ceutas ja Melillas saadud või toodetud tooteid, mille valmistamisel on kasutatud muid kui punktis a osutatud tooteid, tingimusel et:

i)

nimetatud tooted on läbinud piisava töö või töötluse käesoleva protokolli artikli 6 tähenduses

või

ii)

nimetatud tooted pärinevad Jordaaniast või ühendusest, tingimusel et nad on läbinud töö või töötluse, mis on artiklis 7 osutatud toimingutest ulatuslikum;

2)

Jordaaniast pärinevateks toodeteks:

a)

täielikult Jordaanias saadud või toodetud tooteid;

b)

Jordaanias saadud või toodetud tooteid, mille valmistamisel on kasutatud muid kui punktis a osutatud tooteid, tingimusel et:

i)

nimetatud tooted on läbinud piisava töö või töötluse käesoleva protokolli artikli 6 tähenduses

või

ii)

nimetatud tooted pärinevad Ceutast ja Melillast või ühendusest, tingimusel, et nad on läbinud töö või töötluse, mis on artiklis 7 osutatud toimingutest ulatuslikum.

2.   Ceutat ja Melillat käsitatakse ühtse territooriumina.

3.   Eksportija või tema volitatud esindaja kirjutab “Jordaania” ja “Ceuta ja Melilla” kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 või EUR-MED lahtrisse 2 või arvedeklaratsioonile või EUR-MED arvedeklaratsioonile. Ceutast ja Melillast pärinevate toodete puhul märgitakse lisaks sellele kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 või EUR-MED lahtrisse 4 või arvedeklaratsioonile või EUR-MED arvedeklaratsioonile nende päritolustaatus.

4.   Hispaania toll vastutab käesoleva protokolli kohaldamise eest Ceutas ja Melillas.

VIII JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 39

Protokolli muudatused

Assotsiatsiooninõukogu võib otsustada käesoleva protokolli sätteid muuta.

Artikkel 40

Üleminekusätted transiit- ja ladustatud kauba kohta

Lepingu sätteid võib kohaldada kaupade suhtes, mis vastavad käesoleva protokolli sätetele ja on protokolli jõustumise päeval kas teel või on ajutiselt ladustatud ühenduses või Jordaanias tollilaos või vabatsoonis, kui impordiriigi tollile esitatakse nelja kuu jooksul kõnealusest kuupäevast arvates kaupade liikumissertifikaat EUR.1 või EUR-MED, mille on tagantjärele välja andnud ekspordiriigi toll, ja dokumendid, millest nähtub, et kaupu on veetud artikli 13 kohaselt otse.


(1)  Liechtensteini Vürstiriigil on tolliliit Šveitsiga ning ta on Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriik.

(2)  Liechtensteini Vürstiriigil on tolliliit Šveitsiga ning ta on Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriik.

I LISA

SISSEJUHATAVAD MÄRKUSED II LISA LOENDI KOHTA

Märkus 1.

Loendiga kehtestatakse kõikidele toodetele tingimused, millele nad peavad vastama, et neid saaks käsitleda piisava töö või töötluse läbinuna käesoleva protokolli artikli 6 tähenduses.

Märkus 2.

2.1.

Loetelu kahes esimeses veerus kirjeldatakse saadud toodet. Esimeses veerus on harmoneeritud süsteemis kasutatav rubriigi- või grupinumber ja teises veerus selles süsteemis asjakohase rubriigi või grupi puhul kasutatav kaubakirjeldus. Kahe esimese veeru iga kande kohta on kolmandas või neljandas veerus reegel. Kui mõnel juhul on esimese veeru kande ees “ex”, tähendab see, et kolmanda või neljanda veeru reegel kehtib ainult teises veerus kirjeldatud rubriigi osa suhtes.

2.2.

Kui esimesse veergu on koondatud mitu rubriiginumbrit või on esitatud grupinumber ning seetõttu on teises veerus kaupa kirjeldatud üldiselt, kohaldatakse kolmanda või neljanda veeru vastavat reeglit kõikide toodete suhtes, mis on harmoneeritud süsteemis liigitatud kõnealuse grupi rubriikidesse või esimesse veergu koondatud mis tahes rubriiki.

2.3.

Kui loetelus on eri reegleid, mida kohaldatakse ühe rubriigi eri toodete suhtes, sisaldab iga taane rubriigi selle osa kirjeldust, mida hõlmab kolmanda või neljanda veeru vastav reegel.

2.4.

Kui kahe esimese veeru kandele vastab nii kolmanda kui ka neljanda veeru reegel, võib eksportija valida, kas ta kohaldab kolmandas või neljandas veerus sätestatud reeglit. Kui neljandas veerus ei ole päritolureeglit, tuleb kohaldada kolmandas veerus sätestatud reeglit.

Märkus 3.

3.1.

Käesoleva protokolli artikli 6 sätteid toodete kohta, mis on saanud päritolustaatuse ja mida kasutatakse muude toodete valmistamisel, kohaldatakse hoolimata sellest, kas päritolustaatus on saadud neid tooteid kasutavas tehases või mõnes muus lepinguosalise tehases.

Näide:

Rubriiki 8407 kuuluv mootor, mille puhul reegel näeb ette, et selles sisalduda võivate päritolustaatuseta materjalide väärtus ei tohi ületada 40 % tehasehinnast, on valmistatud rubriiki ex ex 7224 kuuluvast “muust sepistamise teel eelvormitud legeerterasest”.

Kui see eelvormitud teras on ühenduses sepistatud päritolustaatuseta valandist, on see teras juba omandanud päritolustaatuse loetelu rubriiki ex ex 7224 käsitleva reegli alusel. Mootori väärtuse arvutamisel võib sepist käsitada päritolustaatust omavana, hoolimata sellest, kas see on toodetud samas tehases kus mootor või muus ühenduse tehases. Kasutatud päritolustaatuseta materjalide koguväärtuse arvutamisel ei võeta seega päritolustaatuseta valandi väärtust arvesse.

3.2.

Loetelu reegel näeb ette päritolustaatuse saamiseks vajaliku minimaalse töö või töötluse, millest ulatuslikum töö või töötlemine annab samuti päritolustaatuse; väiksem töö või töötlemine päritolustaatust ei anna. Kui reegel näeb ette, et teatavas valmistamisetapis olevat päritolustaatuseta materjali tohib kasutada, on ka kõnealuse materjali kasutamine varasemas valmistamisetapis lubatud, kuid hilisemas etapis mitte.

3.3.

Ilma et see piiraks märkuse 3.2 kohaldamist, kui reeglis kasutatakse väljendit “valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest”, tähendab see, et kasutada võib kõigi rubriikide materjale (ka kaubaga sama rubriigi ja kirjelduse alla kuuluvaid materjale), kui nimetatud reeglis sisalduvatest eripiirangutest ei tulene teisiti.

Väljend “valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, sealhulgas muud rubriiki ... kuuluvad materjalid” või “valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, sealhulgas tootega sama rubriiki kuuluvatest teistest materjalidest” tähendab aga, et kasutada võib kõikidesse rubriikidesse klassifitseeritud materjale, välja arvatud neid, mille kirjeldus kuulub loetelu teises veerus toodud kirjelduse alla.

3.4.

Kui loetelu reegel näeb ette, et toodet võib valmistada mitmest materjalist, tähendab see, et kasutada võib üht või mitut materjali. Kõiki nimetatud materjale kasutama ei pea.

Näide:

Rubriikidesse 5208–5212 kuuluvaid tekstiile käsitlev reegel näeb ette, et kasutada võib looduslikke kiude ja muu hulgas ka keemilisi materjale. See ei tähenda, et kasutama peab mõlemat; kasutada võib üht või mõlemat.

3.5.

Kui loetelu reegel näeb ette, et toode peab olema valmistatud teatavast materjalist, ei takista nimetatud tingimus kasutamast muid materjale, mis oma iseloomulike omaduste tõttu reeglile ei vasta. (Vt ka märkust 6.2 tekstiilide kohta.)

Näide:

Rubriigi 1904 toiduaineid käsitlev reegel, mis välistab teravilja ja teraviljasaaduste kasutamise, ei takista selliste mineraalsoolade, kemikaalide ja muude lisandite kasutamist, mis ei ole valmistatud teraviljast.

Seda reeglit ei kohaldata siiski kaupade suhtes, mida võib toota sama laadi, kuid varasema tootmisetapi materjalist, kuigi neid ei või toota teatavatest loendis määratletud materjalidest.

Näide:

Kui ex-gruppi 62 kuuluva lausriidest valmistatud rõiva puhul on lubatud kasutada üksnes päritolustaatuseta lõnga, ei tohi valmistamist alustada lausriidest, isegi kui lausriiet lõngast tavaliselt valmistada ei saa. Sellisel juhul oleks lähtematerjal tavaliselt lõnga valmistamisele eelnevas etapis, see tähendab kiudaine etapis.

3.6.

Kui loetelu reegel näeb ette kasutatavate päritolustaatuseta materjalide maksimaalväärtuseks kaks protsendimäära, ei tohi nimetatud protsendimäärasid liita. Teisisõnu ei tohi kõigi kasutatavate päritolustaatuseta materjalide maksimaalväärtus ületada suurimat määratud protsendimäära. Lisaks sellele ei tohi ületada ka iga materjali suhtes kehtivat protsendimäära.

Märkus 4.

4.1.

Loetelus kasutatud termin “looduslikud kiud” osutab muudele kiududele kui tehis- ja sünteeskiud. Termin osutab ketruseelses etapis olevatele kiududele, sealhulgas jäätmetele, ning kui ei ole määratud teisiti, hõlmab see kraasitud, kammitud või muul viisil töödeldud, kuid ketramata kiudusid.

4.2.

Termin “looduslikud kiud” hõlmab rubriiki 0503 kuuluvat hobusejõhvi, rubriikidesse 5002 ja 5003 kuuluvat siidi, rubriikidesse 5101–5105 kuuluvaid villakiudusid, loomavilla ja -karva, rubriikidesse 5201–5203 kuuluvaid puuvillakiudusid ning rubriikidesse 5301–5305 kuuluvaid muid taimseid kiudusid.

4.3.

Loetelus kasutatud terminitega “tekstiilimass”, “keemilised materjalid” ja “paberi valmistamiseks kasutatavad materjalid” kirjeldatakse neid materjale, mis ei kuulu gruppidesse 50–63 ning mida saab kasutada tehis-, süntees- või paberkiudude ja -lõngade valmistamiseks.

4.4.

Loetelus kasutatud termin “keemilised staapelkiud” tähendab rubriikidesse 5501–5507 kuuluvaid süntees- või tehisfilamentköisikuid, -staapelkiudusid või kiujäätmeid.

Märkus 5.

5.1.

Kui loetelus esitatud toote puhul on viidatud käesolevale märkusele, ei kohaldata kolmandas veerus olevaid tingimusi ühegi nende valmistamiseks kasutatud põhitekstiilmaterjali suhtes, kui nende mass kokku on kuni 10 % kõikide kasutatud põhitekstiilmaterjalide kogumassist. (Vt ka märkusi 5.3. ja 5.4.)

5.2.

Märkuses 5.1 nimetatud piirmäära võib kohaldada siiski ainult nende segatoodete suhtes, mis on valmistatud mitmest põhitekstiilmaterjalist.

Põhitekstiilmaterjalid on järgmised:

siid,

vill,

loomakarv,

loomavill,

hobusejõhv,

puuvill,

paberi valmistamiseks kasutatavad materjalid ja paber,

lina,

kanep,

džuut ja muud niintekstiilkiud,

sisal ja muud perekonna Agave taimede tekstiilkiud,

kookoskiud, manilla, ramjee ja muud taimsed tekstiilkiud,

sünteesfilamentkiud,

tehisfilamentkiud,

elektrit juhtivad filamentkiud,

polüpropüleenstaapelkiud,

polüesterstaapelkiud,

polüamiidstaapelkiud,

polüakrüülnitriilstaapelkiud,

polüimiidstaapelkiud,

polütetrafluoroetüleenstaapelkiud,

polüfenüleensulfiidstaapelkiud,

polüvinüülkloriidstaapelkiud,

muud sünteesstaapelkiud,

viskoosstaapelkiud,

muud tehisstaapelkiud,

mähitud või mähkimata lõng, mis koosneb elastsete polüeetriosadega polüuretaanist,

mähitud või mähkimata lõng, mis koosneb elastsete polüestriosadega polüuretaanist,

rubriiki 5605 kuuluvad kaubad (metalliseeritud lõng), mis sisaldavad kahe kile vahele läbipaistva või värvilise liimiga liimitud kuni 5 mm laiuseid ribasid, mis koosnevad alumiiniumpulbriga kaetud või katmata alumiiniumfoolium- või kilesüdamikust,

muud rubriiki 5605 kuuluvad tooted.

Näide:

Rubriiki 5203 kuuluvast puuvillakiust ja rubriiki 5506 kuuluvast sünteesstaapelkiust valmistatud rubriiki 5205 kuuluv lõng on segalõng. Seetõttu võib päritolustaatuseta sünteesstaapelkiudu, mis ei vasta päritolureeglitele (milles nähakse ette, et see peab olema valmistatud keemilisest materjalist või tekstiilimassist), kasutada tingimusel, et nende kogumass ei ületa 10 % lõnga massist.

Näide:

Rubriiki 5112 kuuluv villane riie, mis on valmistatud rubriiki 5107 kuuluvast villasest lõngast ja rubriiki 5509 kuuluvast sünteesstaapellõngast, on segariie. Seetõttu võib sünteeslõnga, mis ei vasta päritolureeglitele (milles nähakse ette, et see peab olema valmistatud keemilisest materjalist või tekstiilimassist), või villast lõnga, mis ei vasta päritolureeglitele (milles nähakse ette, et see peab olema valmistatud kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ette valmistamata looduslikust kiust), või nende segu kasutada tingimusel, et nende kogumass ei ületa 10 % riide massist.

Näide:

Rubriiki 5205 kuuluvast puuvillasest lõngast ja rubriiki 5210 kuuluvast puuvillasest riidest valmistatud rubriiki 5802 kuuluv taftingriie on segatoode üksnes siis, kui puuvillane riie ise on kahte eri rubriiki klassifitseeritud lõngast valmistatud segariie või kui puuvillane lõng ise on segatoode.

Näide:

Kui nimetatud taftingriie on valmistatud rubriiki 5205 kuuluvast puuvillasest lõngast ja rubriiki 5407 kuuluvast sünteesriidest, on kasutatud lõngad kahte eri põhitekstiilmaterjali ning kõnealune taftingriie on seega segatoode.

5.3.

Toodete puhul, mis sisaldavad “mähitud või mähkimata lõnga, mis koosneb elastsete polüeetriosadega polüuretaanist”, on piirmäär sellise lõnga puhul 20 %.

5.4.

Toodete puhul, mis sisaldavad “kahe kile vahele läbipaistva või värvilise liimiga liimitud kuni 5 mm laiuseid ribasid, mis koosnevad alumiiniumipulbriga kaetud või katmata alumiiniumfoolium- või kilesüdamikust”, on piirmäär sellise riba kohta 30 %.

Märkus 6.

6.1.

Kui loetelus on tekstiiltoodete juures viide käesolevale märkusele, võib kasutada selliseid tekstiilmaterjale (välja arvatud vooder ja vaheriie), mis ei vasta asjaomaste valmistoodete puhul loetelu kolmanda veeru reeglile, tingimusel et need materjalid on klassifitseeritud mõnda teise rubriiki kui kõnealune toode ning nende väärtus ei ületa 8 % toote tehasehinnast.

6.2.

Ilma et see piiraks märkuse 6.3 kohaldamist, võib tekstiiltoodete tootmiseks vabalt kasutada gruppidesse 50–63 klassifitseerimata materjale, hoolimata sellest, kas need sisaldavad tekstiili või mitte.

Näide:

Kui loetelu reegel näeb ette, et teatava tekstiilmaterjalist kaubaartikli, näiteks pükste valmistamiseks tuleb kasutada lõnga, ei takista see metallist kaubaartiklite, näiteks nööpide kasutamist, kuna nööpe ei klassifitseerita gruppidesse 50–63. Samal põhjusel ei takista see tõmblukkude kasutamist, isegi kui tõmblukud sisaldavad tavaliselt tekstiili.

6.3.

Kui kohaldatakse protsendireeglit, tuleb gruppidesse 50–63 klassifitseerimata materjalide väärtus võtta arvesse kaubas sisalduvate päritolustaatuseta materjalide väärtuse arvutamisel.

Märkus 7.

7.1.

Rubriikides ex ex 2707, 2713–2715, ex ex 2901, ex ex 2902 ja ex ex 3403 nimetatud eritöötlused on järgmised:

a)

vaakumdestilleerimine;

b)

põhjalik fraktsioneeriv redestilleerimine;

c)

krakkimine;

d)

reformeerimine;

e)

ekstraheerimine selektiivlahustite abil;

f)

kõikidest järgmistest toimingutest koosnev töötlus: töötlemine kontsentreeritud väävelhappega, ooleumiga või vääveltrioksiidiga; neutraliseerimine aluseliste toimeainetega; värvitustamine ja puhastamine looduslike aktiivmuldade, aktiveeritud muldade, aktiivsöe või boksiidiga;

g)

polümeerimine;

h)

alküülimine;

i)

isomeerimine.

7.2.

Rubriikides 2710, 2711 ja 2712 nimetatud eritöötlused on järgmised:

a)

vaakumdestilleerimine;

b)

põhjalik fraktsioneeriv redestilleerimine;

c)

krakkimine;

d)

reformeerimine;

e)

ekstraheerimine selektiivlahustite abil;

f)

kõikidest järgmistest toimingutest koosnev töötlus: töötlemine kontsentreeritud väävelhappega, ooleumiga või vääveltrioksiidiga; neutraliseerimine aluseliste toimeainetega; värvitustamine ja puhastamine looduslike aktiivmuldade, aktiveeritud muldade, aktiivsöe või boksiidiga;

g)

polümeerimine;

h)

alküülimine;

ij)

isomeerimine;

k)

üksnes rubriiki ex ex 2710 kuuluvate raskete õlide puhul väävlitustamine vesiniku abil, mille tulemusena väheneb töödeldavate kaupade väävlisisaldus vähemalt 85 % (ASTM D 1266-59 T meetod);

l)

üksnes rubriigi 2710 kaupade puhul parafiinitustamine, v.a filtrimine;

m)

üksnes rubriiki ex ex 2710 kuuluvate raskete õlide puhul vesinikuga töötlemine rõhu juures, mis on suurem kui 20 baari, ja temperatuuril, mis on vähemalt 250 oC, kasutades katalüsaatoreid (välja arvatud väävlitustavad katalüsaatorid), kusjuures vesinik on keemilise reaktsiooni aktiivne komponent. Rubriiki ex ex 2710 kuuluvate määrdeõlide edasine vesinikuga töötlemine (näiteks vesinikpuhastus või värvitustamine) peamiselt värvuse muutmiseks või stabiilsuse parandamiseks ei kuulu eritöötluste hulka;

n)

üksnes rubriiki ex ex 2710 kuuluvate kütteõlide puhul atmosfäärirõhul destilleerimine, tingimusel, et kaubast destilleerub 300 oC juures vähem kui 30 % (mahu järgi, kaasa arvatud kaod) ASTM D 86 meetodi järgi;

o)

üksnes rubriiki ex ex 2710 kuuluvate raskete õlide puhul, välja arvatud gaasi- ja kütteõlid, töötlemine kõrgsageduse elektrilahendusega;

p)

üksnes rubriiki ex ex 2712 kuuluvate toorsaaduste puhul (v.a. vaseliin, mäevaha, ligniitvaha või turbavaha, parafiin õlisisaldusega alla 0,75 % massist), õlitustamine fraktsioneeriva kristallisatsiooni abil.

7.3.

Rubriikides ex ex 2707, 2713–2715, ex ex 2901, ex ex 2902 ja ex ex 3403 märgitud lihttoimingud, nagu puhastamine, villimine, soolatustamine, vee eemaldamine, filtrimine, värvimine, markeerimine, väävlisisalduse reguleerimine erineva väävlisisaldusega kaupade segamise teel, või nimetatud toimingute ühendamine või nendega sarnased toimingud ei anna päritolustaatust.

II LISA

LOEND PÄRITOLUSTAATUSETA MATERJALIDEGA TEHTAVATEST TÖÖDEST JA TÖÖTLEMISTOIMINGUTEST, MIS ANNAVAD TOOTELE PÄRITOLUSTAATUSE

Käesolev leping ei pruugi hõlmata kõiki loetelus nimetatud tooteid. Seetõttu on vaja vaadata käesoleva lepingu teisi osi.

HS-kood

Toote kirjeldus

Päritolustaatuseta materjalidega tehtavad tööd või töötlemistoimingud, mis annavad päritolustaatuse

(1)

(2)

(3) või (4)

Grupp 1

Elusloomad

Kõik gruppi 1 kuuluvad loomad on täielikult saadud või toodetud

 

Grupp 2

Liha ja söödav rups

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 1 ja 2 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud

 

Grupp 3

Kalad ja vähid, limused ja muud veeselgrootud

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 3 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud

 

ex ex grupp 4

Piim ja piimatooted; linnumunad; naturaalne mesi; mujal nimetamata loomse päritoluga toiduained; välja arvatud:

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 4 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud

 

0403

Petipiim, kalgendatud piim ja koor, jogurt, keefir jm fermenteeritud või hapendatud piim ja koor, kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru- või muu magusaine-, lõhna- ja maitseainetega, pähkli-, kakao- või puuviljalisandiga või ilma

Tootmine, mille puhul:

kõik kasutatavad gruppi 4 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud,

kõik kasutatavad rubriiki 2009 kuuluvad puuviljamahlad (v.a ananassi-, laimi- ja greibimahl) on päritolustaatusega,

ja

kõigi kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

 

ex ex grupp 5

Mujal nimetamata loomsed tooted; välja arvatud:

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 5 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud

 

ex ex 0502

Kodu- ja metssigade töödeldud harjased ning karvad

Harjaste ja karvade puhastamine, desinfitseerimine, sorteerimine ja sirgestamine

 

Grupp 6

Eluspuud ja muud taimed; taimesibulad, ‐juured jms; lõikelilled ja dekoratiivne taimmaterjal

Tootmine, milles:

kõik kasutatavad gruppi 6 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud,

ja

kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

Grupp 7

Köögivili ning söödavad juured ja mugulad

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 7 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud

 

Grupp 8

Söödavad puuviljad, marjad ja pähklid; tsitrusviljade ja melonite koor

Tootmine, mille puhul:

kõik kasutatavad puuviljad, marjad ja pähklid on täielikult saadud või toodetud

ja

kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

 

ex ex grupp 9

Kohv, tee, mate ja maitseained; välja arvatud:

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 9 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud

 

0901

Kohv (röstitud või röstimata, kofeiiniga või ilma); kohvikestad ja ‐koored; ükskõik mis vahekorras kohvi sisaldavad kohviasendajad

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist

 

0902

Tee, lõhna– või maitseainetega või ilma

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist

 

ex ex 0910

Vürtsisegud

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist

 

Grupp 10

Teraviljad

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 10 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud

 

ex ex grupp 11

Jahvatustööstuse tooted; linnased; tärklis; inuliin; nisugluteen; välja arvatud:

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad teraviljad, köögiviljad, rubriiki 0714 kuuluvad söödavad juured ja mugulad ning puuviljad on täielikult saadud või toodetud

 

ex ex 1106

Jahu ja pulber rubriiki 0713 kuuluvatest kuivatatud, poetatud kaunviljadest

Rubriiki 0708 kuuluvate kaunviljade kuivatamine ja jahvatamine

 

Grupp 12

Õliseemned ja õliviljad; mitmesugused terad, seemned ja viljad; tööstuses kasutatavad taimed ja ravimtaimed; õled ja sööt

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 12 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud

 

1301

Šellak; vaigud, looduslikud kummivaigud ja õlivaigud (näiteks palsamid)

Tootmine, mille puhul kasutatavate rubriiki 1301 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

1302

Taimemahlad ja ‐ekstraktid; pektiinid, pektinaadid ja pektaadid; agar-agar jm taimeliimid ja paksendajad, modifitseeritud või modifitseerimata:

 

 

 

modifitseeritud taimeliimid ja paksendajad

Tootmine modifitseerimata liimidest ja paksendajatest

 

 

muud

Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast.

 

Grupp 14

Taimne punumismaterjal; mujal nimetamata taimsed tooted

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 14 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud

 

ex ex grupp 15

Loomsed ja taimsed rasvad ja õlid ning nende lõhustamissaadused; töödeldud toidurasvad; loomsed või taimsed vahad; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

 

1501

Searasv ja ‐rasvkude (k.a. seapekk) ning kodulinnurasv ja ‐rasvkude, v.a rubriiki 0209 või 1503 kuuluv:

 

 

 

kondi– ja jäägirasv

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a rubriiki 0203, 0206 või 0207 kuuluv materjal või rubriiki 0506 kuuluvad kondid

 

 

muud

Tootmine rubriiki 0203 või 0206 kuuluvast sealihast või söödavast searupsist või rubriiki 0207 kuuluvast linnulihast või söödavast linnurupsist

 

1502

Veise-, lamba– või kitserasv ja ‐rasvkude, v.a rubriiki 1503 kuuluv

 

 

 

kondi– ja jäägirasv

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a rubriiki 0201, 0202, 0204 või 0206 kuuluv materjal või rubriiki 0506 kuuluvad kondid

 

 

muud

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 2 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud

 

1504

Kalade või mereimetajate rasvad, õlid ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata:

 

 

 

tahked fraktsioonid

Tootmine mis tahes rubriigi materjalidest, sh muudest rubriigi 1504 materjalidest

 

 

muud

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 2 ja 3 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud

 

ex ex 1505

Rafineeritud lanoliin

Tootmine rubriiki 1505 kuuluvast töötlemata villarasvast

 

1506

Muud loomsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata:

 

 

 

tahked fraktsioonid

Tootmine mis tahes rubriigi materjalidest, sh muudest rubriigi 1506 materjalidest

 

 

muud

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 2 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud

 

1507–1515

Taimeõlid ja nende fraktsioonid:

 

 

 

soja-, maapähkli-, palmi-, kopra-, palmituuma-, babassupalmi-, tunga– ja oititsikaõli, mürtelvaha ja jaapani vaha, jojoobiõli fraktsioonid jm tehniliseks ja tööstuslikuks otstarbeks, v.a toiduainete tootmiseks mõeldud õlid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

 

 

tahked fraktsioonid, välja arvatud jojoobiõli fraktsioonid

Tootmine muudest rubriikidesse 1507–1515 kuuluvatest materjalidest

 

 

muud

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad taimsed materjalid on täielikult saadud või toodetud

 

1516

Loomsed või taimsed rasvad või õlid ja nende fraktsioonid, osaliselt või täielikult hüdrogeenitud, molekulisiseselt esterdatud, ümberesterdatud või elaidiseeritud, rafineeritud või rafineerimata, kuid edasi töötlemata

Tootmine, milles:

kõik kasutatavad gruppi 2 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud

ja

kõik kasutatavad taimsed materjalid on täielikult saadud või toodetud. Rubriikide 1507, 1508, 1511 ja 1513 materjale võib siiski kasutada.

 

1517

Margariin; toidusegud või valmistised loomsetest või taimsetest rasvadest või õlidest või selle grupi erinevate rasvade ja õlide fraktsioonidest, v.a rubriigi 1516 toidurasvadest või -õlidest ning nende fraktsioonidest

Tootmine, mille puhul:

kõik kasutatavad gruppidesse 2 ja 4 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud,

ja

kõik kasutatavad taimsed materjalid on täielikult saadud või toodetud. Rubriikide 1507, 1508, 1511 ja 1513 materjale võib siiski kasutada.

 

Grupp 16

Tooted lihast, kalast, vähkidest, limustest või muudest veeselgrootutest

Tootmine:

gruppi 1 kuuluvatest loomadest

ja/või

mille puhul kõik kasutatavad gruppi 3 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud

 

ex ex grupp 17

Suhkur ja suhkrukondiitritooted; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

 

ex ex 1701

Roo– ja peedisuhkur ning keemiliselt puhas sahharoos tahkel kujul, maitse– või värvainelisanditega

Tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

 

1702

Muud suhkrud, sh keemiliselt puhas laktoos, maltoos, glükoos ja fruktoos, tahkel kujul; maitse– ja värvainelisanditeta suhkrusiirupid; tehismesi, naturaalse meega segatud või segamata; karamell:

 

 

 

keemiliselt puhas maltoos ja fruktoos

Tootmine mis tahes rubriigi materjalidest, sh muudest rubriigi 1702 materjalidest

 

 

muu suhkur tahkel kujul, maitse-, lõhna– või värvainelisandiga

Tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

 

 

muud

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on päritolustaatusega

 

ex ex 1703

Melass, mis on saadud suhkru ekstraheerimisel või rafineerimisel, maitse-, lõhna– või värvainelisandiga

Tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

 

1704

Suhkrukondiitritooted (sh valge šokolaad), mis ei sisalda kakaod:

Tootmine:

mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

ja

mille puhul kõigi kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

 

Grupp 18

Kakao ja kakaotooted

Tootmine:

mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

mille puhul kõigi kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

 

1901

Linnaseekstrakt; jäme– ja peenjahust, tangudest, tärklisest või linnaseekstraktist valmistatud mujal nimetamata toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 40 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt; mujal nimetamata toiduained rubriikidesse 0401–0404 kuuluvatest kaupadest, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad kakaod alla 5 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt:

 

 

 

linnaseekstrakt

Tootmine grupi 10 teraviljast.

 

 

muud

Tootmine:

mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

ja

mille puhul kõigi kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

 

1902

Pastatooted, kuumtöödeldud või kuumtöötlemata, täidisega (näiteks liha– või muu täidisega) või täidiseta, muul viisil toiduks valmistatud või mitte: spagetid, makaronid, nuudlid, lasanje, gnocchi, ravioolid, canneloni jms; kuskuss, valmistoiduna või mitte:

 

 

 

mille massist liha, rups, kala, vähilaadsed või molluskid moodustavad 20 % või vähem

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad teraviljad ja teraviljasaadused (v.a kõva nisu ja selle saadused) on täielikult saadud või toodetud

 

 

mille massist liha, rups, kala, vähilaadsed või molluskid moodustavad üle 20 %

Tootmine, mille puhul:

kõik kasutatavad teraviljad ja teraviljasaadused (v.a kõva nisu ja selle saadused) on täielikult saadud või toodetud,

ja

kõik kasutatavad gruppidesse 2 ja 3 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud

 

1903

Tapiokk ja selle tärklisest valmistatud asendajad helvestena, teradena, kruupidena, sõelmetena vms kujul

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a rubriiki 1108 kuuluv kartulitärklis

 

1904

Teraviljade või teraviljasaaduste paisutamise või röstimise teel saadud toidukaubad (näiteks maisihelbed); eelnevalt kuumtöödeldud või muul viisil toiduks valmistatud mujal nimetamata teravili (v.a mais) teradena, helvestena või muul kujul (v.a lihtjahu, püülijahu ja tangud) toiduks valmistatud teraviljad

Tootmine:

mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a rubriigi 1806 materjalid,

mille puhul kõik kasutatavad teraviljad ja jahu (v.a kõva nisu, kõva mais ja nende saadused) on täielikult saadud või toodetud,

ja

mille puhul kõigi kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

 

1905

Leiva– ja saiatooted, valikpagaritooted, koogid, küpsised jms pagaritooted, kakaoga või kakaota; armulaualeib, tühjad kapslid farmaatsiatööstusele, , oblaadid, riispaber jms

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a grupi 11 materjalid.

 

ex ex grupp 20

Tooted köögi– ja puuviljadest, marjadest, pähklitest või muudest taimeosadest; välja arvatud:

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad puuviljad, marjad, pähklid või köögiviljad on täielikult saadud või toodetud

 

ex ex 2001

Jamss, bataat jms toiduks kasutatavad taimeosad, mis sisaldavad vähemalt 5 % massist tärklist ja mida on töödeldud või konserveeritud äädika või äädikhappega

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

 

ex ex 2004 ja ex ex 2005

Kartul jahu, pulbri või helveste kujul, mida on töödeldud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

 

2006

Köögi– ja puuviljad, pähklid, puuviljakoored jm taimeosad suhkrus säilitatuna (kuivatatud, glasuuritud või suhkrustatud)

Tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

 

2007

Džemmid, keedised, puuvilja- või marjaželeed, marmelaadid, puuvilja-, marja- või pähklipüreed ja pastad, saadud kuumtöötlemisel, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma:

Tootmine:

mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

ja

mille puhul kõigi kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

 

ex ex 2008

suhkru- või piirituselisandita pähklid

Tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate rubriikidesse 0801, 0802 ja 1202–1207 kuuluvate päritolustaatusega pähklite ja õliseemnete väärtus ületab 60 % toote tehasehinnast

 

 

maapähklivõi; teraviljapõhised segud; palmipungad; mais

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

 

 

muud, välja arvatud puuvili ja pähklid, mis on valmistatud muul viisil kui aurutamise või vees keetmise teel, suhkrulisandita, külmutatud

Tootmine:

mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

ja

mille puhul kõigi kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

 

2009

Kääritamata, piirituselisandita marjamahlad, puu- ja köögiviljamahlad (k.a viinamarjavirre), suhkru– või muu magusainelisandiga või ilma

Tootmine:

mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

ja

mille puhul kõigi kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

 

ex ex grupp 21

Mitmesugused toiduained; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

 

2101

Kohvi-, tee– ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid tooted kohvist, teest või matest või nende ekstraktidest, essentsidest ja kontsentraatidest; röstitud sigur jm röstitud kohviasendajad, ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid nendest

Tootmine:

mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ja

mille puhul kogu kasutatav sigur on täielikult saadud või toodetud

 

2103

Kastmed ning pooltooted kastmete valmistamiseks; kastmelisandite segud, maitseainesegud; sinepipulber ja valmissinep:

 

 

 

kastmed ning pooltooted kastmete valmistamiseks; kastmelisandite segud ja maitseainesegud

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Sinepipulbrit või valmissinepit võib siiski kasutada

 

 

sinepipulber ja valmissinep

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist

 

ex ex 2104

Supid ja puljongid ning pooltooted nende valmistamiseks

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a rubriikidesse 2002–2005 kuuluvad töödeldud või konserveeritud köögiviljad

 

2106

Mujal nimetamata toiduained

Tootmine:

mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

ja

mille puhul kõigi kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

 

ex ex grupp 22

Joogid, alkohol ja äädikas; välja arvatud:

Tootmine:

mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

ja

mille puhul kõik kasutatavad viinamarjad või nende saadused peavad olema täielikult saadud või toodetud

 

2202

Vesi, k.a mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru– või muu magusainelisandiga või maitse– ja lõhnaainetega, ja muud mittealkohoolsed joogid, v.a rubriiki 2009 kuuluvad puu– ja köögiviljamahlad

Tootmine:

mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

mille puhul kõigi kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast,

ja

mille puhul kõik kasutatavad puuviljamahlad (v.a ananassi-, laimi– ja greibimahl) on päritolustaatusega

 

2207

Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega vähemalt 80 % mahust; denatureeritud etüül– jm alkohol, mis tahes alkoholisisaldusega

Tootmine:

mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a rubriikidesse 2207 ja 2208 kuuluvad materjalid,

ja

mille puhul kõik kasutatavad viinamarjad või nende saadused on täielikult saadud või toodetud või, kui kõik muud kasutatavad materjalid on päritolustaatusega, võib arrakit kasutada kuni 5 % mahust

 

2208

Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega alla 80 % mahust; piiritusjoogid, liköörid jm alkohoolsed joogid

Tootmine:

mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a rubriikidesse 2207 ja 2208 kuuluvad materjalid,

ja

mille puhul kõik kasutatavad viinamarjad või nende saadused on täielikult saadud või toodetud või, kui kõik muud kasutatavad materjalid on päritolustaatusega, võib arrakit kasutada kuni 5 % mahust

 

ex ex grupp 23

Toiduainetetööstuse jäägid ja jäätmed; tööstuslikult toodetud loomasöödad; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

 

ex ex 2301

Vaalajahu; inimtoiduks kõlbmatu jahu, pulber ja graanulid kalast, vähkidest, limustest vm veeselgrootutest

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 2 ja 3 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud

 

ex ex 2303

Maisitärklise tootmisjäägid (v.a kontsentreeritud leotusvedelikud), kuivaine valgusisaldusega, mis ületab 40 % massist

Tootmine, mille puhul kogu kasutatav mais peab olema täielikult saadud või toodetud

 

ex ex 2306

Õlikoogid jm oliiviõli ekstraheerimise tahked jäätmed, mis sisaldavad oliiviõli üle 3 % massist

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad oliivid on täielikult saadud või toodetud

 

2309

Loomasöödana kasutatavad tooted:

Tootmine, mille puhul:

kogu kasutatav teravili, suhkur või melass, liha ja piim on päritolustaatusega,

ja

kõik kasutatavad gruppi 3 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud

 

ex ex grupp 24

Tubakas ja tööstuslikud tubakaasendajad; välja arvatud:

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 24 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud

 

2402

Tubakast või tubakaasendajatest valmistatud sigarid, manilla sigarid, sigarillod ja sigaretid

Tootmine, mille puhul kasutatavast rubriiki 2401 kuuluvast töötlemata tubakast või tubakajäätmetest vähemalt 70 % massist on päritolustaatusega

 

ex ex 2403

Suitsetamistubakas

Tootmine, mille puhul kasutatavast rubriiki 2401 kuuluvast töötlemata tubakast või tubakajäätmetest vähemalt 70 massi % on päritolustaatusega

 

ex ex grupp 25

Sool; väävel; mullad ja kivimid; krohvimismaterjalid, lubi ja tsement; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

 

ex ex 2504

Süsinikuga rikastatud puhastatud ja jahvatatud looduslik kristalliline grafiit

Kristallilise toorgrafiidi rikastamine süsinikuga, puhastamine ja jahvatamine

 

ex ex 2515

Saetud vm viisil täisnurkseteks (sh ruudukujulisteks) plokkideks või tahvliteks lõigatud marmor paksusega kuni 25 cm

Üle 25 cm paksuse (sh eelnevalt saetud) marmori lõikamine saagimise teel vm viisil

 

ex ex 2516

Saetud vm viisil täisnurkseteks (sh ruudukujulisteks) plokkideks või tahvliteks lõigatud graniit, porfüür, basalt, liivakivi jm raid– ja ehituskivi paksusega kuni 25 cm

Üle 25 cm paksuse (sh eelnevalt saetud) kivi lõikamine saagimise teel vm viisil

 

ex ex 2518

Kaltsineeritud dolomiit

Kaltsineerimata dolomiidi kaltsineerimine

 

ex ex 2519

Purustatud looduslik magneesiumkarbonaat (magnesiit) hermeetiliselt suletud mahutites ja puhas või lisanditega magneesiumoksiid, v.a sulatatud magneesiumoksiid ja ülepõletatud (paagutatud) magneesiumoksiid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Looduslikku magneesiumkarbonaati (magnesiiti) võib siiski kasutada.

 

ex ex 2520

Stomatoloogiline kips

Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

ex ex 2524

Looduslikud asbestikiud

Tootmine asbesti kontsentraadist

 

ex ex 2525

Vilgupulber

Vilgu või vilgujäätmete jahvatamine

 

ex ex 2530

Kaltsineeritud või pulbrilised värvimullad

Värvimuldade kaltsineerimine või jahvatamine

 

Grupp 26

Maagid, räbu ja tuhk

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

 

ex ex grupp 27

Mineraalkütused ja -õlid ning nende destilleerimissaadused; bituumenained; mineraalvahad; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

 

ex ex 2707

Kõrgtemperatuuril kivisöetõrva destilleerimise teel saadud mineraalõlide sarnased õlid, milles aromaatsete komponentide mass ületab mittearomaatsete komponentide massi ja mille mahust üle 65 % destilleerub temperatuuril 250 oC (sh petrooleumpiiritus ja benseeni segud), mootorikütuse või kütteainena kasutamiseks

Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlust (1)

või

muud toimingud, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

ex ex 2709

Bituminoossetest mineraalidest saadud toorõlid

Bituminoossete materjalide destruktiivne destillatsioon

 

2710

Naftaõlid ja bituminoossetest mineraalidest saadud õlid (v.a toorõlid); mujal nimetamata preparaadid, mis sisaldavad põhikomponendina 70 % massist ja rohkem naftaõlisid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid, mis on nende preparaatide põhikoostisosadeks; õlijäätmed

Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlust (2)

või

muud toimingud, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

2711

Naftagaasid jm gaasilised süsivesinikud

Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlust (2)

või

muud toimingud, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

2712

Vaseliin; parafiin, mikrokristalne naftavaha, toorparafiin, osokeriit, ligniidivaha, turbavaha, muud mineraalsed vahad jms sünteesil või muudel menetlustel saadud tooted, värvitud või värvimata

Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlust (2)

või

muud toimingud, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

2713

Naftakoks, naftabituumen jm nafta– või bituminoossetest mineraalidest saadud õlide tootmisjäägid

Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlust (1)

või

muud toimingud, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

2714

Looduslik bituumen ja asfalt; bituumenkilt, põlevkivi ja õliliivad; asfaltiidid ja asfaltkivimid

Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlust (1)

või

muud toimingud, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

2715

Bituumenisegud loodusliku asfaldi või bituumeni, naftabituumeni, mineraaltõrva või sellest saadud pigi baasil (nt bituumenmastiks, vedeldatud bituumen)

Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlust (1)

või

muud toimingud, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

ex ex grupp 28

Anorgaanilised kemikaalid; väärismetallide, haruldaste muldmetallide, radioaktiivsete elementide ja isotoopide orgaanilised ja anorgaanilised ühendid; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex ex 2805

Mischmetall

Tootmine elektrolüüsi või termilise töötlemise abil, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

ex ex 2811

Vääveltrioksiid

Tootmine vääveldioksiidist

Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex ex 2833

Alumiiniumsulfaat

Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

ex ex 2840

Naatriumperboraat

Tootmine dinaatriumtetraboraatpentahüdraaadist

Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex ex grupp 29

Orgaanilised kemikaalid; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex ex 2901

Atsüklilised süsivesinikud kasutamiseks kütteaine või mootorikütusena

Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlust (1)

või

muud toimingud, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

ex ex 2902

Tsüklaanid ja tsükleenid (v.a asuleenid), benseen, tolueen, ksüleenid, kasutamiseks kütteaine või mootorikütusena

Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlust (1)

või

muud toimingud, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

ex ex 2905

Metallalkoholaadid nii käesoleva rubriigi alkoholist kui ka etanoolist

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, sh teistest rubriiki 2905 kuuluvatest materjalist. Käesolevasse rubriiki kuuluvaid metallalkoholaate võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast.

Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

2915

Küllastunud atsüklilised monokarboksüülhapped ja nende anhüdriidid, halogeniidid, peroksiidid ja peroksühapped; nende halogeen-, sulfo-, nitro– ja nitrosoderivaadid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist. Kasutatavate rubriiki 2915 ja 2916 kuuluvate materjalide koguväärtus ei tohi siiski ületada 20 % toote tehasehinnast

Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex ex 2932

Sise-eetrid ja nende halogeen-, sulfo‐, nitro– ja nitrosoderivaadid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist. Kasutatavate rubriiki 2909 kuuluvate materjalide koguväärtus ei tohi siiski ületada 20 % toote tehasehinnast

Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

 

Tsüklilised atsetaalid ja sise-poolatsetaalid ning nende halogeen-, sulfo-, nitro– ja nitrosoderivaadid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist

Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

2933

Heterotsüklilised ühendid, millel ei ole muid heteroaatomeid peale lämmastiku aatomi(te)

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist. Kasutatavate rubriiki 2932 ja 2933 kuuluvate materjalide koguväärtus ei tohi siiski ületada 20 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

2934

Kindla või muutuva keemilise koostisega nukleiinhapped ja nende soolad; muud heterotsüklilised ühendid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist. Kasutatavate rubriiki 2932, 2933 ja 2934 kuuluvate materjalide koguväärtus ei tohi siiski ületada 20 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex ex 2939

Unimaguna põhu kontsentraadid, mis sisaldavad vähemalt 50 % massist alkaloide

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

ex ex grupp 30

Farmaatsiatooted; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

 

3002

Inimveri; ravi, profülaktika või diagnostika otstarbeks ettevalmistatud loomaveri; antiseerumid jm verefraktsioonid ning modifitseeritud immunoloogilised tooted, k.a need, mis on saadud biotehnoloogiliste menetluste abil; vaktsiinid, toksiinid, mikroorganismide kultuurid (v.a pärmid) jms tooted:

 

 

 

vähemalt kahest ravi või profülaktika otstarbel segatud komponendist või ühest komponendist koosnevad tooted nii mõõdetud annustena kui jaemüügiks pakendatuna

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, sh teistest rubriiki 3002 kuuluvatest materjalidest. Tootega sama kirjeldust omavaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

 

 

muud

 

 

 

– –

inimveri

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, sh teistest rubriiki 3002 kuuluvatest materjalidest. Tootega sama kirjeldust omavaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

 

 

– –

ravi või profülaktika otstarbel töödeldud loomaveri

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, sh teistest rubriiki 3002 kuuluvatest materjalidest. Tootega sama kirjeldust omavaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

 

 

– –

verefraktsioonid, v.a antiseerumid, hemoglobiin, vere– ja seerumglobuliinid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, sh teistest rubriiki 3002 kuuluvatest materjalidest. Tootega sama kirjeldust omavaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

 

 

– –

hemoglobiin, vere– ja seerumglobuliinid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, sh teistest rubriiki 3002 kuuluvatest materjalidest. Tootega sama kirjeldust omavaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

 

 

– –

muud

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, sh teistest rubriiki 3002 kuuluvatest materjalidest. Tootega sama kirjeldust omavaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

 

3003 ja 3004

Ravimid (v.a rubriikidesse 3002, 3005 ja 3006 kuuluvad kaubad):

 

 

 

rubriiki 2941 kuuluvast amikatsiinist saadud tooted

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Rubriikidesse 3003 ja 3004 kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

 

 

muud

Tootmine:

mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Rubriikidesse 3003 ja 3004 kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast,

ja

mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

ex ex 3006

Käesoleva grupi märkuse 4 punktis k loetletud ravimijäätmed

Säilitatakse toote päritolustaatus esialgses klassifikatsioonis

 

ex ex grupp 31

Väetised; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex ex 3105

Mineraal– või keemilised väetised, mis sisaldavad kahte või kolme järgmistest toimeainetest: lämmastik, fosfor ja kaalium; muud väetised; käesoleva grupi kaubad tablettidena vms kujul või pakendis brutomassiga kuni 10 kg, v.a:

naatriumnitraat

kaltsiumtsüaanamiid

kaaliumsulfaat

magneesiumkaaliumsulfaat

Tootmine:

mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast,

ja

mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex ex grupp 32

Park– ja värvaineekstraktid; tanniinid ja nende derivaadid; värvained ja pigmendid; värvid ja lakid; kitt ja muud mastiksid; tint; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex ex 3201

Tanniinid ja nende soolad, eetrid, estrid jm derivaadid

Tootmine taimse päritoluga parkaineekstraktidest

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

3205

Lakkpigmendid; käesoleva grupi märkuses 3 osutatud valmistised lakkpigmentide baasil (3)

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a rubriikidesse 3203, 3204 ja 3205 kuuluvad materjalid. Rubriiki 3205 kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex ex grupp 33

Eeterlikud õlid ja resinoidid; parfümeeria- ja kosmeetikatooted ning hügieenivahendid; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

3301

Eeterlikud õlid, mis sisaldavad või ei sisalda terpeene, sh tahked ja absoluteeritud valmistised; resinoidid; õlivaiguekstraktid; eeterlike õlide kontsentraadid rasvades, mittelenduvates õlides, vahades vms keskkonnas (saadud anflöraaži või leotamise teel); terpeenid, mis saadakse kõrvalsaadustena eeterlike õlide vabastamisel terpeenidest; eeterlike õlide veeaurudestillaadid ja vesilahused

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, sh käesoleva rubriigi mõnda muusse rühma (4) kuuluvatest materjalidest. Tootega samasse rühma kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex ex grupp 34

Seep, orgaanilised pindaktiivsed ained, pesemisvahendid, määrdeained, tehisvaha, vahavalmistised, poleerimis– ja puhastusvahendid, küünlad jms tooted, voolimispastad, stomatoloogoline vaha ja hambaravis kasutatavad kipsisegud; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex ex 3403

Määrdeained, mis sisaldavad alla 70 % massist naftaõlisid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid

Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlust (1)

või

muud toimingud, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

3404

Tehisvaha ja vahavalmistised:

 

 

 

mis põhinevad parafiinil, naftavahal, bituminoossetest mineraalidest saadud vahal, toorparafiinil või õlivabal parafiinil

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

 

muud

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, välja arvatud:

hüdrogeenitud õlid, millel on rubriiki 1516 kuuluva vaha omadused,

rubriiki 3823 kuuluvad vahalaadsed määramata keemilise koostisega rasvhapped või tööstuslikud rasvalkoholid ja

rubriiki 3404 kuuluvad materjalid

Neid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex ex grupp 35

Valkained; modifitseeritud tärklis; liimid; ensüümid; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

3505

Dekstriinid jm modifitseeritud tärklised (näiteks eelgeelistatud või esterdatud tärklised); tärkliste, dekstriinide jm modifitseeritud tärkliste alusel valmistatud liimid:

 

 

 

eeterdatud ja esterdatud tärklis

Tootmine mis tahes rubriigi materjalidest, sh teistest rubriigi 3505 materjalidest

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

 

muud

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a rubriiki 1108 kuuluvad materjalid

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex ex 3507

Mujal nimetamata ensüümvalmistised

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

Grupp 36

Lõhkeained; pürotehnilised tooted; tuletikud; pürofoorsed sulamid; teatavad kergsüttivad valmistised

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex ex grupp 37

Foto– ja kinokaubad; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

3701

Valgustamata valgustundlikud fotoplaadid ja lamefilmid mis tahes materjalist, v.a paber, papp ja tekstiil; pakendatud või pakendamata valgustamata valgustundlik kiirfotolamefilm:

 

 

 

pakendatud värvilised kiirfotofilmid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a rubriikidesse 3701 ja 3702 kuuluvad materjalid. Rubriiki 3702 kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

 

muud

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a rubriikidesse 3701 ja 3702 kuuluvad materjalid. Rubriikidesse 3701 ja 3702 kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

3702

Valgustamata valgustundlikud rullides fotofilmid mis tahes materjalist, v.a paber, papp ja tekstiil; valgustamata valgustundlikud kiirfotofilmid rullides

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a rubriikidesse 3701 ja 3702 kuuluvad materjalid

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

3704

Valgustatud, kuid ilmutamata fotoplaadid, ‐filmid, ‐paber, ‐papp ja ‐tekstiil

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a rubriikidesse 3701–3704 kuuluvad materjalid

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex ex grupp 38

Mitmesugused keemiatooted; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex ex 3801

Kolloidgrafiit õlisuspensioonina ja poolkolloidgrafiit; süsinikupastad elektroodidele

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

 

grafiidipasta, mis on grafiidi ja mineraalõlide segu ning mis sisaldab rohkem kui 30 % massist grafiiti

Tootmine, mille puhul kasutatavate rubriiki 3403 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex ex 3803

Rafineeritud tallõli

Toortallõli rafineerimine

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex ex 3805

Puhastatud sulfaattärpentin

Toorsulfaattärpentini puhastamine destilleerimise või rafineerimise teel

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex ex 3806

Estervaigud

Tootmine vaikhapetest

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex ex 3807

Puupigi (puutõrvapigi)

Puutõrva destilleerimine

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

3808

Insektitsiidid, rodentitsiidid, fungitsiidid, herbitsiidid, idanemist takistavad vahendid, taimekasvuregulaatorid, desinfektsioonivahendid jms jaemüügivormis või -pakendis valmististe või esemetena esitatavad tooted (nt väävlipael, -tahid ja –küünlad, kärbsepaber)

Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

3809

Viimistlusained, värvikandjad ja värvikinnistid, mida kasutatakse värvimise või värvi kinnitumise kiirendamiseks, ning muud tekstiili-, paberi-, naha- jms tööstuses kasutatavad mujal nimetamata tooted ja valmistised (nt apretid ja peitsid)

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

3810

Metallpindade dekapeerimissegud; jooteräbustid jm pehme– ja kõvajoodisjootmise ning keevitamise abiained; pehme– ja kõvajoodisjootmisel ning keevitamisel kasutatavad metalli– jm pulbrid; keevituselektroodide ja ‐varraste täidis– ning kattesegud

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

3811

Antidetonaatorid, oksüdatsiooniinhibiitorid, vaigutekkeinhibiitorid, viskoossuse regulaatorid, korrosioonitõrjevahendid ja muud naftasaaduste (k.a bensiin) ning naftasaadustega samal eesmärgil kasutatavate vedelike valmislisandid:

 

 

 

määrdeõlilisandid, mis sisaldavad naftaõlisid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid

Tootmine, mille puhul kasutatavate rubriiki 3811 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

 

muud

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

3812

Kautšuki vulkaniseerimiskiirendid; plasti– ja kummikompaundi mujal nimetamata plastifikaatorid; antioksüdandid jm kummi– või plastikompaundi stabilisaatorid

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

3813

Valmistised ja laengud tulekustutite jaoks; laetud tulekustutusgranaadid

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

3814

Mujal nimetamata orgaaniliste lahustite segud ja vedeldid; värvi– ja lakieemaldusvahendid

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

3818

Elektroonikas kasutatavad legeeritud keemilised elemendid ketaste, vahvlite vms kujul; elektroonikas kasutatavad legeeritud keemilised ühendid

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

3819

Pidurivedelikud jm hüdraulilise jõuülekande vedelikud, mis ei sisalda naftaõlisid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid või sisaldavad neid alla 70 % massist

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

3820

Antifriisid ja jäätumisvastased vedelikud

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

3822

Diagnostilised ja laboratoorsed reaktiivid kandjal; diagnostilised ja laboratoorsed valmisreaktiivid kandjal või kandjata, v.a rubriikide 3002 ja 3006 tooted; sertifitseeritud etalonained

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

3823

Tööstuslikud monokarboksüülrasvhapped; rafineerimisel saadud happelised õlid; tööstuslikud rasvalkoholid:

 

 

 

tööstuslikud monokarboksüülrasvhapped; rafineerimisel saadud happelised õlid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

 

 

tööstuslikud rasvalkoholid

Tootmine mis tahes rubriigi materjalidest, sh teistest rubriigi 3823 materjalidest

 

3824

Valuvormi– ja kärnisegutugevdid; keemiatööstuse ja sellega seotud tööstusharude mujal nimetamata tooted ja valmistised (sh need, mis kujutavad endast looduslike saaduste segusid):

 

 

 

järgmised käesolevasse rubriiki kuuluvad tooted:

– –

valuvormi– ja kärnisegutugevdid, mis põhinevad looduslikel vaikudel

– –

nafteenhapped ning nende vees lahustumatud soolad ja estrid

– –

sorbitool, v.a rubriiki 2905 kuuluv

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

 

– –

naftasulfonaadid, v.a leelismetall-, ammoonium– ja etanoolamiinnaftasulfonaadid; bituminoossetest mineraalidest saadud õlide tiofeenitud sulfohapped ja nende soolad

– –

ioonivahetid

– –

elektronlampide getterid

– –

leeliseline raudoksiid gaasipuhastuseks

– –

koksigaasi puhastamisel saadud ammoniaagivesi ja ammendatud oksiidkatalüsaator

– –

sulfonafteenhapped, nende vees lahustumatud soolad ja nende estrid

– –

puskari– ja kondiõli

– –

segud eri anioonidega sooladest

– –

želatiinil põhinevad kopeerimispastad, olenemata sellest, kas need on paber– või tekstiilalusel

 

 

 

muud

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

3901–3915

Plastid algkujul, plastijäätmed, -lõikmed ja ‐jäägid; v.a rubriikidesse ex ex 3907 ja 3912 kuuluvad tooted, mida käsitlevad reeglid on sätestatud allpool:

 

 

 

liitumishomopolümerisatsiooni saadused, milles üks monomeer moodustab 99 % või rohkem kogu polümeerimassist

Tootmine, mille puhul:

kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast ning

eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate gruppi 39 kuuluvate materjalide väärtus 20 % toote tehasehinnast (5)

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

 

muud

Tootmine, mille puhul kasutatavate gruppi 39 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast (5)

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

ex ex 3907

polükarbonaadist ja akrüülnitriilbutadieenstüreeni kopolümeerist (ABS) valmistatud kopolümeer

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast (5)

 

 

polüester

Tootmine, mille puhul kasutatavate gruppi 39 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast ja/või tootmine tetrabroom(bisfenool A)polükarbonaadist

 

3912

Mujal nimetamata tselluloos ja selle keemilised derivaadid algkujul

Tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate tootega samasse gruppi kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

 

3916–3921

Plastist pool– ja valmistooted; v.a rubriikidessse 3916, 3917, 3920 ja 3921 kuuluvad tooted, mida käsitlevad reeglid on sätestatud allpool:

 

 

 

lamedad tooted, mida on töödeldud rohkem kui pinnatöötlus või mis on lõigatud muul viisil kui täisnurkseteks (sh ruudukujulisteks) tükkideks; muud tooted, mida on pinnatöötlusest rohkem töödeldud

Tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate gruppi 39 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

 

muud:

 

 

 

– –

liitumishomopolümerisatsiooni saadused, milles üks monomeer moodustab kogu polümeerimassist 99 % või rohkem

Tootmine, mille puhul:

kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast ning

eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate gruppi 39 kuuluvate materjalide väärtus 20 % toote tehasehinnast (5)

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

 

– –

muud

Tootmine, mille puhul kasutatavate gruppi 39 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast (5)

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

ex ex 3916 ja ex ex 3917

Profiilvormid ja ‐torud

Tootmine, mille puhul:

kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast ning

eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate tootega samasse rubriiki kuuluvate materjalide väärtus 20 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

ex ex 3920

ionomeerlehed ja ‐kiled

Tootmine termoplastsest osasoolast, mis kujutab endast metalliioonidega (peamiselt tsingi– ja naatriumiioonidega) osaliselt neutraliseeritud etüleeni ja metakrüülhappe kopolümeeri

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

 

regenereeritud tselluloosist, polüamiididest või polüetüleenist lehed

Tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate tootega samasse gruppi kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

 

ex ex 3921

Metalliseeritud plastkiled

Tootmine üliläbipaistvast polüesterkilest paksusega alla 23 mikroni (6)

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

3922–3926

Plasttooted

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

ex ex grupp 40

Kautšuk ja kummitooted; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

 

ex ex 4001

Kreppkummist lamineeritud tahvlid kingade valmistamiseks

Loodusliku kautšuki lehtede lamineerimine

 

4005

Vulkaniseerimata täidisega kautšuk (toorkummi) algkujul või tahvlite, lehtede või ribadena

Valmistamine, milles kasutatavate materjalide, v.a looduslik kautšuk, koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast.

 

4012

Protekteeritud või kasutatud kummist õhkrehvid; kummist täis‐ või padjandrehvid, vahetatavad kummist protektorid ja pöiavööd:

 

 

 

kummist protekteeritud õhk-, täis– või padjandrehvid

Kasutatud rehvide protekteerimine

 

 

muud

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a rubriikidesse 4011 ja 4012 kuuluvad materjalid

 

ex ex 4017

Kõvakummist tooted

Tootmine kõvakummist

 

ex ex grupp 41

Toornahad (v.a. karusnahad) ja nahk; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

 

ex ex 4102

Lamba ja talle villata toornahad

Villa eemaldamine villaga kaetud lamba– või tallenahalt

 

4104–4106

Pargitud või enne kuivatamist järelpargitud, villata või karvata, laustetud või laustmata, kuid edasi töötlemata

Pargitud naha järelparkimine

või

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

 

4107, 4112 ja 4113

Pärast parkimist või kuivatamiseelset järelparkimist ja muul viisil töödeldud nahad, sh pärgamenditud nahk, villa või karvata, laustetud või laustmata, v.a rubriiki 4114 kuuluv nahk

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a rubriikidesse 4104–4113 kuuluvad materjalid

 

ex ex 4114

Lakknahk ja lamineeritud lakknahk metallitatud nahk

Tootmine rubriikidesse 4104–4106, 4107, 4112 või 4113 kuuluvatest materjalidest, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

Grupp 42

Nahktooted; sadulsepatooted ja rakmed; reisitarbed, käekotid jms tooted; tooted loomasooltest (v.a jämesiidist)

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

 

ex ex grupp 43

Karusnahk ja tehiskarusnahk; nendest valmistatud tooted; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

 

ex ex 4302

Pargitud või töödeldud ühendatud karusnahad:

 

 

 

nelinurksete tükkide, ristide vm kujunditena

Pargitud või töödeldud ühendamata karusnaha pleegitamine või värvimine lisaks lõikamisele ja ühendamisele

 

 

muud

Tootmine ühendamata pargitud või töödeldud karusnahast

 

4303

Karusnahast rõivad, rõivamanused jm karusnahatooted

Tootmine rubriiki 4302 kuuluvast pargitud või töödeldud ühendamata karusnahast

 

ex ex grupp 44

Puit ja puittooted; puusüsi; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

 

ex ex 4403

Jämedalt kanditud puit

Tootmine töötlemata kooritud või koorimata või laasitud puidust

 

ex ex 4407

Pikikiudu saetud või lõhestatud ja spoonihööveldatud või ‐kooritud puit paksusega üle 6 mm, mida on hööveldatud, lihvitud või pikijätkatud

Hööveldamine, lihvimine või pikijätkamine

 

ex ex 4408

Kuni 6 mm paksusega jätkatud spoon vineerimiseks (sh spoonihööveldatud kihtpuitmaterjal) ja vineeri valmistamiseks ja muu pikikiudu saetud, spoonihööveldatud või kooritud puit paksusega kuni 6 mm, mida on hööveldatud, lihvitud või pikijätkatud

Servjätkamine, hööveldamine, lihvimine või pikijätkamine

 

ex ex 4409

Puit pidevprofiiliga ühel või mitmel küljel, otsal või serval, hööveldatud või hööveldamata, lihvitud või lihvimata, pikijätkatud või mitte:

 

 

 

lihvitud või pikijätkatud

Lihvimine või pikijätkamine

 

 

profileeritud liistud

Profileerimine

 

ex ex 4410-4413

Profileeritud liistud, sh profileeritud põrandaliistud jm profileeritud lauad

Profileerimine

 

ex ex 4415

Puidust pakk-kastid, karbid, salved, trumlid jms puitpakendid

Tootmine mõõtu lõikamata laudadest.

 

ex ex 4416

Vaadid, pütid, tõrred, tünnid jm puidust püttsepatooted ja nende puitosad

Tootmine lõhestatud tünnilaudadest, mida ei ole rohkem töödeldud kui saetud mööda kahte põhipinda.

 

ex ex 4418

Puidust tisleri– ja puusepatooted

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Puidust kärgpaneele, katusesindleid ja -laaste võib siiski kasutada

 

 

profileeritud liistud

Profileerimine

 

ex ex 4421

Tuletikutoorikud; puidust jalatsinaelad ja -tihvtid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast puidust, v.a rubriiki 4409 kuuluvast pidevprofiiliga puidust

 

ex ex grupp 45

Kork ja korgist tooted; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

 

4503

Looduslikust korgist tooted

Tootmine rubriiki 4501 kuuluvast korgist

 

Grupp 46

Õlgedest, espartost ja muudest punumismaterjalidest tooted; korv– ja vitspunutised

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

 

Grupp 47

Kiumass puidust vm kiulisest tselluloosmaterjalist; ringlusse võetud paberi– või papijäätmed ja ‐jäägid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

 

ex ex grupp 48

Paber ja papp; paberimassist, paberist või papist tooted; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

 

ex ex 4811

Paber ja papp, ainult jooneline või ruuduline

Tootmine gruppi 47 kuuluvatest paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest

 

4816

Söepaber, isekopeeruv paber jm kopeerpaber võipaber kujutise ülekandmiseks (v.a rubriigis 4809 nometatud), paberist paljundusšabloonid ja ofsetivormid, karpides või lahtiselt

Tootmine gruppi 47 kuuluvatest paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest

 

4817

Paberist või papist ümbrikud, kaartkirjad, lihtpostkaardid ja korrespondentskaardid; paberist või papist karbid, kotid, taskud ja kirjakomplektid, mis sisaldavad valiku paberikaupu

Tootmine:

mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

ja

mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

ex ex 4818

Tualettpaber

Tootmine gruppi 47 kuuluvatest paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest

 

ex ex 4819

Karbid, kastid, kotid jm pakendid paberist, papist, tselluloosvatist või tsellulooskiudkangast

Tootmine:

mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

ja

mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

ex ex 4820

Kirjaplokid

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

ex ex 4823

Muu mõõtu või vormi lõigatud paber, papp, tselluloosvatt või tsellulooskiudkangas

Tootmine gruppi 47 kuuluvatest paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest

 

ex ex grupp 49

Raamatud, ajalehed, pildid jm trükitooted; käsikirjad, masinakirjatekstid ning plaanid ja joonised; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

 

4909

Trükitud või illustreeritud postkaardid; trükitud õnnitlus-, kutse– ja tähtpäevakaardid, illustreeritud või illustreerimata, ümbriku või kaunistustega või ilma

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a rubriikidesse 4909 ja 4911 kuuluvad materjalid

 

4910

Mitmesugused trükikalendrid, sh rebitavate lehtedega:

 

 

 

püsikalendrid või vahetatavate plokkidega kalendrid, muust materjalist kui paberist või papist alusel

Tootmine:

mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

ja

mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

 

muud

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a rubriikidesse 4909 ja 4911 kuuluvad materjalid

 

ex ex grupp 50

Siid; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

 

ex ex 5003

Kraasitud või kammitud siidijäägid (sh lahtihaspeldamiseks sobimatud kookonid, lõngajäätmed ja kohestatud jäätmed)

Siidijääkide kraasimine või kammimine

 

5004 - ex ex 5006

Siidlõng ja siidijääkidest kedratud lõng

Tootmine: (7)

toorsiidist või kraasitud, kammitud vm viisil ketramiseks ettevalmistatud siidijääkidest,

muudest kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikest kiududest,

keemilistest materjalidest või tekstiilimassist

või

paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest

 

5007

Siidriie või siidijääkidest riie:

 

 

 

– –

kumminiidisisaldusega

Tootmine lõngast (7)

 

 

muu

Tootmine: (7)

kookoslõngast,

looduslikest kiududest,

kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest,

keemilistest materjalidest või tekstiilimassist

või

paberist

või

 

 

 

trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus– või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast

 

ex ex grupp 51

Lambavill ja muude loomade vill ning loomakarvad; hobusejõhvist lõng ja riie; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

 

5106–5110

Lambavillast ja muude loomade villast, loomakarvadest või hobusejõhvist lõng

Tootmine: (7)

toorsiidist või kraasitud, kammitud vm viisil ketramiseks ettevalmistatud siidijääkidest,

kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikest kiududest,

keemilistest materjalidest või tekstiilimassist

või

paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest

 

5111–5113

Lambavillast, muude loomade villast, loomakarvadest või hobusejõhvist riie:

 

 

 

– –

kumminiidisisaldusega

Tootmine ühekordsest lõngast (7)

 

 

muu

Tootmine: (7)

kookoslõngast,

looduslikest kiududest,

kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest,

keemilistest materjalidest või tekstiilimassist

või

paberist

või

 

 

 

trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus– või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast

 

ex ex grupp 52

Puuvill; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

 

5204–5207

Puuvillane lõng ja niit

Tootmine: (7)

toorsiidist või kraasitud, kammitud vm viisil ketramiseks ettevalmistatud siidijääkidest,

kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikest kiududest,

keemilistest materjalidest või tekstiilimassist

või

paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest

 

5208–5212

Puuvillane riie:

 

 

 

kumminiidisisaldusega

muu

Tootmine ühekordsest lõngast (7)

Tootmine: (7)

 

 

 

kookoslõngast,

looduslikest kiududest,

kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest,

keemilistest materjalidest või tekstiilimassist

või

paberist

või

 

 

 

trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus– või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast

 

ex ex grupp 53

Muud taimsed tekstiilkiud; paberlõng ja paberlõngast riie; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

 

5306–5308

Muudest taimsetest tekstiilkiududest lõng; paberlõng

Tootmine: (7)

toorsiidist või kraasitud, kammitud vm viisil ketramiseks ettevalmistatud siidijääkidest,

kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikest kiududest,

keemilistest materjalidest või tekstiilimassist

või

paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest

 

5309–5311

Muudest taimsetest tekstiilkiududest riie; paberlõngast riie:

 

 

 

kumminiidisisaldusega

Tootmine ühekordsest lõngast (7)

 

 

muu

Tootmine: (7)

kookoslõngast,

džuutlõngast,

looduslikest kiududest,

kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest,

keemilistest materjalidest või tekstiilimassist

või

paberist

või

 

 

 

trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus– või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast

 

5401–5406

Lõng, monofilament ja keemilistest filamentkiududest niit

Tootmine: (7)

toorsiidist või kraasitud, kammitud vm viisil ketramiseks ettevalmistatud siidijääkidest,

kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikest kiududest,

keemilistest materjalidest või tekstiilimassist

või

paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest

 

5407 ja 5408

Keemilisest filamentlõngast riie:

 

 

 

kumminiidisisaldusega

Tootmine ühekordsest lõngast (7)

 

 

muu

Tootmine: (7)

kookoslõngast,

looduslikest kiududest,

kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest,

keemilistest materjalidest või tekstiilimassist

või

paberist

või

 

 

 

trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus– või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast

 

5501–5507

Keemilised staapelkiud

Tootmine keemilisest materjalist või tekstiilimassist

 

5508–5511

Keemilistest staapelkiududest lõng ja õmblusniit

Tootmine: (7)

toorsiidist või kraasitud, kammitud vm viisil ketramiseks ettevalmistatud siidijääkidest,

kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikest kiududest,

keemilistest materjalidest või tekstiilimassist

või

paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest

 

5512–5516

Keemilistest staapelkiududest riie:

 

 

 

kumminiidisisaldusega

Tootmine ühekordsest lõngast (7)

 

 

muu

Tootmine: (7)

kookoslõngast,

looduslikest kiududest,

kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest,

keemilistest materjalidest või tekstiilimassist

või

paberist

või

 

 

 

trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus– või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast

 

ex ex grupp 56

Vatt, vilt ja lausriie; erilõngad; nöörid, paelad, köied ja trossid ning tooted nendest; välja arvatud:

Tootmine: (7)

kookoslõngast,

looduslikest kiududest,

keemilistest materjalidest või tekstiilimassist

või

paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest

 

5602

Vilt, impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud või mitte:

 

 

 

nõeltöödeldud vilt

Tootmine: (7)

looduslikest kiududest

või

keemilisest materjalist või tekstiilimassist

>

Kasutada võib siiski:

rubriiki 5402 kuuluvat polüpropüleenfilamenti,

rubriiki 5503 või 5506 kuuluvaid polüpropüleenkiudusid

või

rubriiki 5501 kuuluvaid polüpropüleenfilamentköisikuid,

milles iga filamendi või kiu joontihedus on alla 9 detsiteksi, kui nende koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

 

 

muud

Tootmine: (7)

looduslikest kiududest,

kaseiinist valmistatud keemilistest staapelkiududest

või

keemilisest materjalist või tekstiilimassist

 

5604

Tekstiiliga kaetud kumminiit ja -pael; tekstiillõng ning rubriigi 5404 või 5405 ribad jms, impregneeritud, pealistatud, kaetud või ümbritsetud kummi või plastiga:

 

 

 

tekstiiliga kaetud kumminiit ja -pael

Tootmine tekstiiliga katmata kumminiidist või -paelast

 

 

muud

Tootmine: (7)

kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikest kiududest,

keemilistest materjalidest või tekstiilimassist

või

paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest

 

5605

Metalliseeritud lõng, mähitud või mähkimata, mis koosneb metallniidi, -riba või ‐pulbriga kombineeritud või metalliga kaetud tekstiillõngast või rubriigi 5404 või 5405 ribast vms

Tootmine: (7)

looduslikest kiududest,

kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest,

keemilistest materjalidest või tekstiilimassist

või

paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest

 

5606

Mähitud lõng, rubriigi 5404 või 5405 mähitud ribad jms (v.a rubriiki 5605 kuuluv lõng ja mähitud lõng hobusejõhvist); šenill-lõng (k.a šenill-lõng flokist); bukleelõng

Tootmine: (7)

looduslikest kiududest,

kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest,

keemilistest materjalidest või tekstiilimassist

või

paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest

 

Grupp 57

Vaibad ja muud tekstiilpõrandakatted

 

 

 

nõeltöödeldud vildist

Tootmine: (7)

looduslikest kiududest

või

keemilisest materjalist või tekstiilimassist

Kasutada võib siiski:

rubriiki 5402 kuuluvat polüpropüleenfilamenti,

rubriiki 5503 või 5506 kuuluvaid polüpropüleenkiudusid

või

rubriiki 5501 kuuluvaid polüpropüleenfilamentköisikuid,

milles iga filamendi või kiu joontihedus on alla 9 detsiteksi, kui nende koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Aluskihina võib kasutada džuutriiet

 

 

muust vildist

Tootmine: (7)

kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikest kiududest

või

keemilisest materjalist või tekstiilimassist

 

 

muud

Tootmine: (7)

kookos– või džuutlõngast,

sünteetilisest või tehisfilamentlõngast,

looduslikest kiududest

või

kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest

Aluskihina võib kasutada džuutriiet

 

ex ex grupp 58

Eririie; taftingriie; pits; seinavaibad; posamendid; tikandid; välja arvatud:

 

 

 

kumminiiti sisaldavad tooted

Tootmine ühekordsest lõngast (7)

 

 

muud

Tootmine: (7)

looduslikest kiududest,

kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest

või

keemilisest materjalist või tekstiilimassist

või

 

 

 

trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus– või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast

 

5805

Gobeläänid, Flandria, Aubussoni, Beauvais' jms tüüpi käsitelgedel valmistatud seinavaibad ning käsitsi väljaõmmeldud (näiteks vars- või ristpistes) seinavaibad, valmistoodetena või mitte

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

 

5810

Tikandid metraažkauba, ribade või motiividena

Tootmine:

mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

ja

mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

5901

Kummi või tärklisainetega pealistatud tekstiilriie raamatute väliskaanteks jms otstarbeks; pausriie; ettevalmistatud maalimislõuend; vaheriie jms jäik kübara alusriie

Tootmine lõngast

 

5902

Rehvikoortriie eriti tugevast nailonlõngast või muust eriti tugevast polüamiid-, polüester– või viskooslõngast:

 

 

 

mis sisaldab kuni 90 % massist tekstiilmaterjale

Tootmine lõngast

 

 

muud

Tootmine keemilisest materjalist või tekstiilimassist

 

5903

Plastiga impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud riie (v.a rubriiki 5902 kuuluv):

Tootmine lõngast

või

trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus– või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast

 

5904

Linoleum, mõõtu lõigatud või lõikamata; põrandakatted tekstiilalusel, mõõtu lõigatud või lõikamata

Tootmine lõngast (7)

 

5905

Tekstiilseinakatted:

 

 

 

kummi, plasti vm ainetega impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud

Tootmine lõngast

 

 

muud

Tootmine: (7)

kookoslõngast,

looduslikest kiududest,

kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest

või

keemilisest materjalist või tekstiilimassist

või

 

 

 

trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus– või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast

 

5906

Kummeeritud tekstiilriie, v.a rubriiki 5902 kuuluv:

 

 

 

silmkoelised või heegeldatud kangad:

Tootmine: (7)

looduslikest kiududest,

kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest

või

keemilisest materjalist või tekstiilimassist

 

 

muu sünteesfilamentlõngast kangas tekstiilmaterjalisisaldusega üle 90 % massist

Tootmine keemilistest materjalidest

 

 

muud

Tootmine lõngast

 

5907

Tekstiilriie, mujal nimetamata viisil impregneeritud, pealistatud või kaetud; maalitud lõuend teatridekoratsioonideks, stuudio fooniks jms

Tootmine lõngast

või

trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus– või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast

 

5908

Tekstiiltahid lampidele, ahjudele, välgumihklitele, küünaldele vms, telgedel kootud, punutud või silmkoelised; hõõgsukad ja ringkootud hõõgsukakangas selleks otstarbeks, impregneeritud või impregneerimata:

 

 

 

impregneeritud hõõgsukad

Tootmine ringkootud hõõgsukakangast

 

 

muud

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

 

5909–5911

Tekstiiltooted tehniliseks otstarbeks:

 

 

 

poleerimiskettad ja -rõngad, v.a rubriiki 5911 kuuluvast vildist

Tootmine lõngast või rubriiki 6310 kuuluvatest kangajäätmetest või kaltsudest

 

 

tavaliselt paberitööstuses vm tehnilisel otstarbel kasutatav rubriiki 5911 kuuluv riie, vanutatud või vanutamata, impregneeritud või impregneerimata, pealistatud või pealistamata, ringkootud või lõputu lindina, ühe– või mitmekordse lõime ja/või koelõngaga või siledakoeline mitmekordse lõime ja/või koelõngaga

Tootmine: (7)

kookoslõngast,

järgmistest materjalidest:

– –

polütetrafluoroetüleenlõng, (8)

– –

mitmekordne polüamiidlõng, mida on immutatud või mis on kaetud fenoolvaikudega,

– –

m-fenüleendiamiini ja isoftaalhappe polükondenseerimisel saadud aromaatsest polüamiidist valmistatud sünteeskiududest lõng,

– –

polütetra–fluoroetüleenist valmistatud monofilament, (8)

– –

polü-p-fenüleentereftalamiidist valmistatud sünteeskiududest lõng,

– –

fenoolvaiguga pealistatud ja akrüüllõngaga mähitud klaaskiudlõng, (8)

– –

kopolüestermonofilamendid polüestrist ja tereftaalhappe vaikudest ja 1,4-tsükloheksaandietanool– ja isoftaalhappest,

– –

looduslikud kiud,

– –

kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilised staapelkiud

või

– –

keemilised materjalid või tekstiilimass

 

 

muud

Tootmine: (7)

kookoslõngast,

looduslikest kiududest,

kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest

või

<