26.7.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 204/1

(1)

Lennuteenuste ühtne turg peaks kodanikele üldiselt kasu tooma. Seega peaksid teiste isikutega võrreldavad lennureisivõimalused olema kättesaadavad puudega ja liikumispuudega isikutele, sõltumata sellest, kas liikumispuude on põhjustanud puue, vanus või muu tegur. Puudega ja liikumispuudega isikutel on samasugune õigus liikumis- ja valikuvabadusele ning mittediskrimineerimisele kui teistel kodanikel. See hõlmab nii lennureisi kui ka muid eluvaldkondi.

(2)

Seepärast tuleks puudega ja liikumispuudega isikute vedamist aktsepteerida ning nende vedamisest ei tohiks keelduda nende puuet või liikumispuuet põhjenduseks tuues, välja arvatud ohutusega põhjendatud ja seaduses ettenähtud põhjustel. Enne puudega või liikumispuudega isikute broneeringu kinnitamist peaksid lennuettevõtjad, nende esindajad või reisikorraldajad tegema kõik mõistlikud jõupingutused selleks, et teha kindlaks kas esineb ohutusega põhjendatud põhjusi, mis takistaksid selliste isikute asjaomastele lendudele paigutamist.

(3)

Käesolev määrus ei tohiks mõjutada muid reisijate õigusi, mis on kehtestatud ühenduse õigusaktidega, eelkõige nõukogu 13. juuni 1990. aasta direktiiviga 90/314/EMÜ reisipakettide, puhkusepakettide ja ekskursioonipakettide kohta (3) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta (4). Kui sama sündmus annab aluse samale õigusele taotleda hüvitist või ümberbroneerimist nii nimetatud õigusaktide kui ka käesoleva määruse alusel, siis peaks asjaomasel isikul olema õigus kasutada seda õigust omal äranägemisel vaid ühe korra.

(4)

Et anda puudega ja liikumispuudega isikutele lennureiside tegemiseks teiste kodanikega võrreldavad võimalused, tuleks lennujaamades ja õhusõiduki pardal osutada neile nende erivajadustele vastavat abi, mida teevad selleks vajalikud töötajad, kasutades vajalikke abivahendeid. Sotsiaalse kaasatuse huvides peaksid asjaomased isikud saama kõnealust abi lisatasuta.

(5)

Asutamislepingu kohaldamisalasse kuuluva liikmesriigi territooriumil asuvates lennujaamades antav abi peaks muu hulgas võimaldama puudega ja liikumispuudega isikutel liikuda lennujaama saabumiseks määratud punktist õhusõidukini ja õhusõidukist lennujaamast lahkumiseks määratud punktini, sealhulgas pardaleminek ja mahatulek. Sellised punktid tuleks määrata vähemalt terminalihoonete peasissepääsude juures, registreerimislaudade alal, rongi-, kergraudtee-, metroo- ja bussijaamades, taksopeatustes ja muudes reisijate saabumispunktides ning lennujaama parklates. Abi korraldus peaks välistama katkestused ja viivitused, tagades kõrged ja samaväärsed standardid kogu ühenduses ning kasutades vahendeid optimaalselt, olenemata konkreetsest lennujaamast või lennuettevõtjast.

(6)

Nende eesmärkide saavutamiseks peaks lennujaamades kvaliteetse abi osutamine olema keskse asutuse vastutus. Kuna lennujaamade käitajatel on kogu oma lennujaama territooriumil teenuste osutamisel keskne roll, tuleks see üldine vastutus anda nende kanda.

(7)

Lennujaamade käitajad võivad puudega ja liikumispuudega isikutele ise abi anda. Alternatiivina ja arvestades teatud käitajate ja lennuettevõtjate positiivset rolli minevikus võivad käitajad sõlmida kolmandate pooltega lepinguid taolise abi andmiseks, ilma et see piiraks ühenduse õiguse, sealhulgas riigihankeid puudutavaid asjakohaseid sätteid.

(8)

Abi tuleks rahastada selliselt, et koormus jaotatakse võrdselt kõigi lennujaama kasutavate reisijate vahel ning et puudega ja liikumispuudega isikute vedamine ei põhjustaks negatiivseid seoseid. Kõige tõhusam rahastamisviis näib olevat igale lennujaama kasutavale lennuettevõtjale kehtestatud tasu, mis on proportsionaalne tema poolt lennujaama ja sealt ära veetavate reisijate arvuga.

(9)

Eesmärgiga tagada eelkõige, et lennuettevõtjale kehtestatud tasud on vastavuses puudega ja liikumispuudega isikutele osutatava abiga ja et need tasud ei teeni käitaja muu tegevuse rahastamise eesmärki peale selle, mis on seotud antud abi andmisega, tuleks tasud kinnitada ja neid kohaldada täielikult läbipaistvalt. Seetõttu tuleks kohaldada nõukogu 15. oktoobri 1996. aasta direktiivi 96/67/EÜ juurdepääsu kohta maapealse käitluse turule ühenduse lennujaamades (5) ja eelkõige sätteid eraldi raamatupidamisarvestuse kohta, kui see ei ole vastuolus käesoleva määrusega.

(10)

Puudega ja liikumispuudega isikutele abi andmise korraldamisel ja vastava personali koolitamisel peaksid lennujaamad ja lennuettevõtjad võtma arvesse Euroopa Tsiviillennunduskonverentsi (ECAC) dokumendi 30 I osa 5. jagu ja sellega seotud lisasid, eelkõige toimimisjuhendit liikumispuudega isikute maapealse teenindamise kohta, mis on sätestatud selle J-lisas käesoleva määruse vastuvõtmise ajal.

(11)

Uute lennujaamade ja terminalide kavandamisel ning suuremate uuendustööde teostamisel peaks lennujaamade käitajad võimalusel võtma arvesse puudega ja liikumispuudega isikute vajadusi. Sarnaselt peaks lennuettevõtjad võimalusel võtma selliseid vajadusi arvesse uute ja uuendatavate õhusõidukite kavandamise otsustamisel.

(12)

Rangelt tuleks kinni pidada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivist 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta, (6) et tagada puudega ja liikumispuudega isikute privaatsuse austamine ning nõutud teabe kasutamine ainult käesolevas määruses sätestatud abistamiskohustuste täitmiseks, kasutamata seda kõnealust teenust kasutavate reisijate vastu.

(13)

Lennureisijatele edastatav kogu oluline teave peab olema kättesaadav ka alternatiivsel, puudega ja liikumispuudega isikutele kättesaadaval kujul ja vähemalt samades keeltes kui teistele reisijatele kättesaadavaks tehtud teave.

(14)

Kui ratastool või muu liikumisabivahend või abivahend on läinud kaotsi või saanud kahjustada tegevuse käigus lennujaamas või transpordil õhusõiduki pardale, tuleks reisijale, kellele ese kuulus, maksta hüvitist vastavalt rahvusvahelise, ühenduse ja siseriikliku õiguse sätetele.

(15)

Liikmesriigid peaksid teostama järelevalvet ja tagama käesoleva määruse täitmise ning määrama asjakohase asutuse, kes täidab jõustamisega seotud ülesandeid. Kõnealune järelevalve ei mõjuta puudega ja liikumispuudega isikute õigust pöörduda siseriikliku õiguse alusel oma õiguste kaitseks kohtusse.

(16)

On tähtis, et puudega või liikumispuudega isikul, kes on seisukohal, et käesolevat määrust on rikutud, oleks võimalik teavitada sellest vastavalt kas lennujaama käitajat või asjaomast lennuettevõtjat. Kui puudega või liikumispuudega isik ei jõua sel viisil rahuldava tulemuseni, peaks tal olema võimalus esitada kaebus asjaomase liikmesriigi selleks määratud asutusele või asutustele.

(17)

Lennujaamas antavat abi puudutavad kaebused tuleks saata lennujaama asukoha liikmesriigi poolt käesoleva määruse jõustamiseks määratud asutusele või asutustele. Lennuettevõtja poolt antavat abi puudutavad kaebused tuleks saata lennuettevõtjale tegevusloa andnud liikmesriigi poolt käesoleva määruse jõustamiseks määratud asutusele või asutustele.

(18)

Liikmesriigid peaksid kehtestama karistused käesoleva määruse rikkumise eest ja tagama nende karistuste kohaldamise. Karistused, mille hulka võib kuuluda asjaomasele isikule kompensatsiooni maksmine, peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(19)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt kõrge ja samaväärse kaitse ja abi taseme tagamine kõigis liikmesriikides ning majandussubjektide ühtlustatud tingimustel tegutsemise tagamine ühtsel turul, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seetõttu on seda meetmete ulatuse ja mõju tõttu parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(20)

Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja peetakse kinni eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga tunnustatud põhimõtetest.

(21)

Hispaania Kuningriik ja Ühendkuningriik leppisid 2. detsembril 1987. aastal Londonis kahe riigi välisministrite ühisdeklaratsioonis kokku Gibraltari lennujaama kasutamisel tehtava suurema koostöö korra. See kord on seni ellu rakendamata,

a)

puudega isik või liikumispuudega isik – isik, kelle liikumisvõime on reisi ajal füüsilise (sensoorne või lokomotoorne, alaline või ajutine) või vaimse puude või kahjustuse või muu puude või vanuse tõttu piiratud ning kelle seisund nõuab asjakohast tähelepanu ning kõikidele reisijatele kättesaadavate teenuste kohandamist tema erivajadustele;

b)

lennuettevõtja – kehtiva lennutegevusloaga õhutranspordiettevõtja;

c)

lendu teenindav lennuettevõtja – lennuettevõtja, kes teostab või kavatseb teostada lendu reisijaga sõlmitud lepingu alusel või teise füüsilise või juriidilise isiku nimel, kes on sõlminud reisijaga lepingu;

d)

ühenduse lennuettevõtja – lennuettevõtja, kellel on kehtiv lennutegevusluba, mille on andnud liikmesriik vastavalt nõukogu 23. juuli 1992. aasta määrusele (EMÜ) nr 2407/92 lennuettevõtjatele lennutegevuslubade väljaandmise kohta (7);

e)

reisikorraldaja – korraldaja või vahendaja direktiivi 90/314/EMÜ artikli 2 lõigetes 2 ja 3 kindlaksmääratud tähenduses, välja arvatud lennuettevõtja;

f)

lennujaama käitaja või käitaja – asutus, kelle eesmärgiks on siseriiklike õigusaktide alusel lennujaama infrastruktuuride haldamine ja juhtimine ning asjaomases lennujaamas või lennujaamade süsteemis asuvate erinevate ettevõtjate tegevuse koordineerimine ja kontrollimine;

g)

lennujaama kasutaja – füüsiline või juriidiline isik, kes vastutab reisijateveo eest õhu kaudu kõnealusest lennujaamast või kõnealusesse lennujaama;

h)

lennujaama kasutajate komitee – lennujaama kasutajate või neid esindavate organisatsioonide komitee;

i)

broneering – asjaolu, et reisijal on pilet või muu tõend, mis tõendab, et lennuettevõtja või reisikorraldaja on broneeringu vastu võtnud ja selle registreerinud;

j)

lennujaam – maa-ala, mis on spetsiaalselt kohandatud lennukite maandumiseks, õhku tõusmiseks ja manööverdamiseks, kaasa arvatud abirajatised, mis lennuliikluse nõuete kohaselt on vajalikud nimetatud tegevuste läbiviimiseks, ning teenused, mis hõlmavad kommertslennuteenuste osutamiseks vajalikke rajatisi;

k)

lennujaama parkla – lennujaama piirides asuv või lennujaama käitaja otsese kontrolli all olev parkla, mis vahetult teenindab lennujaama kasutavaid reisijaid;

l)

reisijatele mõeldud kommertslennuteenused – reisijate õhutransporditeenus lennuettevõtja vahendusel regulaar- või mitteregulaarlendudega, mida võimaldatakse üldsusele tasu eest kas eraldi või paketi raames.

a)

broneeringu vastuvõtmisest lennule väljumisega lennujaamast, mille suhtes kohaldatakse käesolevat määrust;

b)

puudega või liikumispuudega isiku pardale lubamisest sellises lennujaamas tingimusel, et antud isikul on kehtiv pilet ja broneering.

a)

et täita rahvusvahelises, ühenduse või siseriiklikus õiguses sätestatud asjakohaseid ohutusnõudeid või asjaomasele lennuettevõtjale lennuettevõtja sertifikaadi väljastanud asutuse kehtestatud ohutusnõudeid;

b)

kui kõnealuse puudega või liikumispuudega isiku pardaleminek või vedamine on füüsiliselt võimatu lennuki või selle uste suuruse tõttu.

a)

lennuki väljumis-, siht- ja läbisõidukohaks oleva lennujaama käitajale ja

b)

lendu teenindavale lennuettevõtjale, kui broneering ei olnud tehtud selle lennuettevõtja kaudu, välja arvatud kui lennuettevõtja ei ole teate esitamise ajaks veel teada, millisel juhul tuleb teave edastada niipea kui see on teostatav.

a)

isik ilmub registreerimiseks kohale:

b)

isik saabub punkti lennujaama piires, mis on määratud kooskõlas artikliga 5:

a)

tagavad, et kõik nende töötajad, kes osutavad puudega ja liikumispuudega isikutele otsest abi, sealhulgas alltöövõtjad, teavad, kuidas rahuldada erineva puude või liikumishäirega isikute vajadusi;

b)

korraldavad kõikide lennujaamades reisijatega tegelevate töötajate koolitamise puudega inimestele võrdsete võimaluste tagamise ja puudega inimeste suhtes teadlikkuse suurendamise kohta;

c)

tagavad uute töötajate töölevõtmisel neile puudega inimeste alase koolituse ning töötajatele vajadusel täiendkoolituste läbiviimise.

26.7.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 204/10

(1)

Lisaaineid võib toiduainetes kasutada ainult siis, kui need on kooskõlas nõukogu 21. detsembri 1988. aasta direktiivi 89/107/EMÜ (inimtarbimiseks ettenähtud toiduainetes lubatud lisaaineid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) (3) II lisa nõuetega.

(2)

Direktiiv 95/2/EÜ (4) sätestab ühenduses kasutada lubatud lisaainete loetelu ja kasutamistingimused.

(3)

Direktiiv 94/35/EÜ (5) sätestab ühenduses kasutada lubatud magusainete loetelu ja kasutamistingimused.

(4)

Alates direktiivide 95/2/EÜ ja 94/35/EÜ vastuvõtmisest on toiduainetes kasutatavate lisaainete valdkonnas toimunud tehniline areng. Selle arenguga arvestamiseks tuleb nimetatud direktiive parandada.

(5)

Euroopa Toiduohutusameti 26. novembril 2003 väljendatud arvamuse põhjal muudetakse lubatud lisaainete loetelu, et hoida nitrosoamiinide tase võimalikult madal, vähendades toiduainetele lisatavate nitritite ja nitraatide taset ning samal ajal säilitades toiduainete mikrobioloogilise ohutuse. Euroopa Toiduohutusamet soovitab sätestada õigusaktides nitritite ja nitraatide taseme “lisatud kogusena”. Euroopa Toiduohutusamet on seisukohal, et mitte nitritite jääkide kogus, vaid lisatud kogus aitab kaasa Clostridium botulinum'i vastasele mõjule. Kehtivaid nõudeid muudetakse nii, et Euroopa Toiduohutusameti nimetatud maksimaalne lubatud tase kuumtöötlemata ja kuumtöödeldud lihatoodetes, juustus ja kalas oleks sätestatud lisatud kogustena. Teatud tavapäraselt valmistatud lihatoodete suhtes peaks siiski erandkorras kehtestama maksimaalsed jääkide kogused, tingimusel et tooted on piisavalt täpselt määratletud. Sätestatud tasemed peaksid tagama, et toidu teaduskomitee poolt 1990. aastal kehtestatud aktsepteeritavaid päevadoose (ADI) ei ületata. Tooteid, mida käesolevas direktiivis konkreetselt ei nimetata, kuid mida traditsiooniliselt toodetakse sarnasel viisil (st jms tooted), võib vajaduse korral liigitada vastavalt direktiivi 95/2/EÜ artiklitele 5 ja 6. Juustu puhul tuleks tase sätestada juustupiimale lisatud kogusena. Kui kasutatakse protsessi, mille puhul nitraat lisatakse pärast vadaku eraldamist ja vee lisamist, peaks saavutatama sama tase, mis oleks saadud nitraadi lisamisel otse juustupiimale.

(6)

Direktiiv 2003/114/EÜ, millega muudetakse direktiivi 95/2/EÜ, kohustab komisjoni ja Euroopa Toiduohutusametit üle vaatama E 214 kuni E 219 p-hüdroksübensoaatide ja nende naatriumsoolade kasutamistingimused enne 1. juulit 2004. Euroopa Toiduohutusamet hindas teavet p-hüdroksübensoaatide ohutuse kohta ning esitas oma arvamuse 13. juulil 2004. Euroopa Toiduohutusamet kehtestas metüül- ja etüül-p-hüdroksübensoehappe alküülestrite ja nende naatriumsoolade ADIks kokku 0–10 mg kehamassi kilogrammi kohta. Euroopa Toiduohutusamet oli arvamusel, et propüülparabeen ei peaks selle rühma aktsepteeritava päevase doosi hulka kuuluma, sest vastupidiselt metüül- ja etüülparabeenile avaldas propüülparabeen mõju noorte rottide suguhormoonidele ja suguelunditele. Seega ei saanud Euroopa Toiduohutusamet soovitada propüülparabeeni aktsepteeritavat päevast doosi, sest puudus selge täheldatava kahjuliku toimeta annus (NOAEL). E 216 propüül-p-hüdroksübensoaat ja E 217 naatriumpropüül-p-hüdroksübensoaat tuleb direktiivist 95/2/EÜ eemaldada. Samuti tuleb lõpetada p-hüdroksübensoaatide kasutamine vedelates dieettoidulisandites.

(7)

Komisjoni otsusega 2004/374/EÜ (6) peatati merevetikatest ja teatud vaikudest saadud želeerivaid lisaaineid sisaldava kapslites marmelaadi turuleviimine ja import nende toodete poolt põhjustatava lämbumisohu tõttu. Arvestades kõnealuse otsuse läbivaatamise tulemusi, tuleb lõpetada teatavate želeerivate lisaainete kasutamine kapslis marmelaadis.

(8)

Toidu teaduskomitee (SCF) analüüsis teavet erütritooli ohutuse kohta ja avaldas oma arvamuse 5. märtsil 2003. Komitee arvamuse kohaselt on erütritooli kasutamine lisaainena lubatav. Komitee märgib ka, et erütritoolil on lahtistav mõju, kuid see avaldub suurema doosi juures kui polüoolide puhul. Erütritoolil on mitmeid tehnoloogilisi mittemagustavaid omadusi, mis on olulised paljude toiduainete jaoks alates kondiitritoodetest kuni piimatoodeteni. Nende hulka kuuluvad lõhna- ja maitsetugevdaja, kandeaine, niiskusesäilitaja, stabilisaatori, paksendaja, mahuaine ja sekvestrandi funktsioonid. Erütritooli peab lubama kasutada samades toiduainetes kui teisi polüoole. Peale selle tuleb muuta direktiivi 94/35/EÜ, sest erütritooli, nagu teisi lubatud polüoole, kasutatakse ka magustamise eesmärgil.

(9)

Toidu teaduskomitee analüüsis teavet soja hemitselluloosi ohutuse kohta ja avaldas oma arvamuse 4. aprillil 2003. Komitee arvamuse kohaselt on soja hemitselluloosi kasutamine lubatav teatavates toiduainetes, mille suhtes esitati taotlus, ja teatava sisalduse juures. Seetõttu on kohane kõnealust kasutust teataval otstarbel lubada. Soja suhtes allergiliste isikute olukorra kergendamiseks ei tohiks soja sisaldumist siiski lubada töötlemata toiduainetes, mis üldiselt sojauba ei sisalda. Igal juhul tuleks tarbijaid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. märtsi 2000. aasta direktiivi 2000/13/EÜ (toiduainete märgistamist, esitlemist ja reklaami käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) (7) sätetele teavitada, kui toode sisaldab soja hemitselluloosi.

(10)

Euroopa Toiduohutusamet analüüsis teavet etüültselluloosi ohutuse kohta ja avaldas oma arvamuse 17. veebruaril 2004. Toiduohutusamet otsustas lisada etüültselluloosi toidu teaduskomitee poolt koostatud “määratlemata” aktsepteeritava päevase doosiga rühma. Etüültselluloosi kasutatakse peamiselt toidulisandites ning kapseldatud lõhna- ja maitseainetes. Seega peaks etüültselluloosi lubama kasutada nii nagu teisi tselluloose.

(11)

Euroopa Toiduohutusamet analüüsis teavet pullulaani ohutuse kohta ja avaldas oma arvamuse 13. juulil 2004. Amet luges aktsepteeritavaks pullulaani kasutamise kapslite ja tablettidena esinevate toidulisandite katetes ning samuti õhukese lehe kujul esinevates hingeõhu värskendajates. Seetõttu on kohane nimetatud kasutusi lubada.

(12)

Euroopa Toiduohutusamet analüüsis teavet tertsiaarbutüülhüdrokinooni (TBHQ) ohutuse kohta ja avaldas oma arvamuse 12. juulil 2004. Toiduohutusamet kehtestas selle antioksüdandi aktsepteeritavaks päevadoosiks 0–0,7 mg kehakaalu kilogrammi kohta ning leidis, et selle kasutamine on aktsepteeritav teatud toiduainetes teatavate (sisaldus) normide piires. Seetõttu on kohane kõnealust lisaainet lubada.

(13)

Toidu teaduskomitee analüüsis teavet alumiiniumoktenüülsuktsinaattärklise (SAOS) ohutuse kohta ja avaldas oma arvamuse 21. märtsil 1997. Komitee leidis, et selle lisaaine kasutamist mikrokapslites vitamiinide ja karotinoidide ühe komponendina võib pidada aktsepteeritavaks. Seetõttu on kohane nimetatud kasutust lubada.

(14)

Sõira tootmisel lisatakse pastöriseeritud piimale E 500ii naatriumvesinikkarbonaat piimhappe põhjustatud happesuse puhverdamiseks vajaliku pH-väärtuseni, et sellega luua laagerduskultuuridele vajalikud kasvutingimused. Seepärast on asjakohane lubada naatriumvesinikkarbonaadi kasutamine sõiras.

(15)

Praegu on lubatud sorbaatide (E 200, E 202 ja E 203) ja bensoaatide (E 210 kuni E 213) kasutamine keedetud krevettides nende konserveerimisel. Seepärast on asjakohane laiendada seda luba kõigile keedetud vähilaadsetele ja molluskitele.

(16)

E 551 ränidioksiidi lubatakse kasutada kandeainena toiduvärvides maksimaalselt 5 % ulatuses. Ränidioksiidi kasutamist kandeainena toiduvärvides E 171 (titaandioksiid) ja E 172 (raudoksiidid ja -hüdroksiidid) maksimaalselt tuleks samuti lubada 90 % ulatuses värvipigmendi suhtes.

(17)

Direktiivi 95/2/EÜ kohaselt on selle direktiivi I lisas loetletud lisaainete kasutamine piiratud traditsioonilises Prantsuse leivas pain courant francais. Sama piirangut tuleks kasutada ka sarnase traditsioonilise Ungari leiva suhtes. Samuti oleks asjakohane lubada kasutada askorbiinhapet (E 300), naatriumaskorbaati (E 301) ja kaltsiumdinaatriumi EDTA (E 385) Ungari maksapasteetides.

(18)

Vaja on ajakohastada praegusi nõudeid sulfitite (E 220 kuni E 228) kasutamise kohta keedetud vähilaadsetes, lauaviinamarjades ja litšides.

(19)

Vastavalt liikmesriikide taotlusele ja kooskõlas toidu teaduskomitee 5. märtsi 2003. aasta arvamusega peaks 4-heksüülresortsinooli, mille kasutamine on lubatud liikmesriigi tasandil vastavalt direktiivile 89/107/EMÜ, lubama kasutada ka ühenduse tasandil.

(20)

Direktiivis 95/2/EÜ kasutatud mõisteid peaks kohandama, võttes arvesse nõukogu 3. mai 1989. aasta direktiivi 89/398/EMÜ (eritoiduks ettenähtud toiduaineid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta), (8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. juuni 2002. aasta direktiivi 2002/46/EÜ (toidulisandeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) (9) ja komisjoni 25. märtsi 1999. aasta direktiivi 1999/21/EÜ (meditsiiniliseks eriotstarbeks mõeldud dieettoitude kohta) (10).

(21)

Seega tuleks direktiive 95/2/EÜ ja 94/35/EÜ vastavalt muuta,

1.

Artikli 1 lõike 3 punkt c asendatakse järgmisega:

2.

Artikli 3 lõikes 2 asendatakse sõna “võõrutustoidu” sõnadega “töödeldud teraviljatoodete ja imikutoidu”.

3.

Lisasid muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi I lisale.

a)

käesoleva direktiivi nõuetele vastavate toodetega kauplemise ja nende kasutamise lubamiseks 15. veebruariks 2008;

b)

käesoleva direktiivi nõuetele mittevastavate toodetega kauplemise ja nende kasutamise keelamiseks 15. augustiks 2008.

26.7.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 204/23

(1)

Nõukogu 9. veebruari 1976. aasta direktiivi 76/207/EMÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses töö saamise, kutseõppe ja edutamisega ning töötingimustega (3) ning nõukogu 24. juuli 1986. aasta direktiivi 86/378/EMÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta kutsealastes sotsiaalkindlustusskeemides (4) on oluliselt muudetud (5). Nõukogu 10. veebruari 1975. aasta direktiiv 75/117/EMÜ meeste ja naiste võrdse tasustamise põhimõtte kohaldamisega seotud õigusaktide ühtlustamise kohta liikmesriikides (6) ja nõukogu 15. detsembri 1997. aasta direktiiv 97/80/EÜ soolise diskrimineerimise juhtude tõendamiskohustuse kohta (7) sisaldavad samuti sätteid, mille eesmärk on meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamine. Nüüd, kui kõnealustesse direktiividesse tehakse täiendavaid muudatusi, on selguse huvides soovitav kõnealused sätted uuesti sõnastada, et koondada ühte teksti kõik selles valdkonnas kehtivad peamised sätted ning Euroopa Ühenduste Kohtu (edaspidi “Euroopa Kohus”) praktikast tulenevad teatavad suundumused.

(2)

Meeste ja naiste võrdõiguslikkus on asutamislepingu artikli 2 ja artikli 3 lõike 2 ning Euroopa Kohtu praktika kohaselt ühenduse õiguse oluline põhimõte. Nimetatud asutamislepingu sätted kuulutavad meeste ja naiste võrdõiguslikkuse ühenduse “ülesandeks” ja “eesmärgiks” ning kehtestavad positiivse kohustuse seda kõigis ühenduse tegevustes edendada.

(3)

Euroopa Kohus on otsustanud, et meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamisala ei saa piirduda diskrimineerimise keelamisega selle alusel, et isik on ühest või teisest soost. Pidades silmas selle eesmärki ja õiguste olemust, mida üritatakse tagada, kohaldatakse seda ka isiku soovahetusest tuleneva diskrimineerimise korral.

(4)

Asutamislepingu artikli 141 lõige 3 annab konkreetse õigusliku aluse ühenduse meetmete võtmiseks, millega tagatakse võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamine tööhõive ja elukutse küsimustes, sealhulgas võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte rakendamine.

(5)

Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitega 21 ja 23 on samuti keelatud igasugune diskrimineerimine soo tõttu ning sätestatud meeste ja naiste õigus võrdsele kohtlemisele kõikides valdkondades, kaasa arvatud tööhõive, töö ja töötasu.

(6)

Ahistamine ja seksuaalne ahistamine on vastuolus meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõttega ning seda tuleb pidada sooliseks diskrimineerimiseks käesoleva direktiivi mõistes. Need diskrimineerimisviisid ei esine mitte ainult töökohas, vaid ka seoses töö saamise, kutseõppe ja edutamisega. Seetõttu peaks see olema keelatud ning selle suhtes peaksid kehtima tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused.

(7)

Selles kontekstis tuleks ärgitada tööandjaid ja kutseõppe eest vastutavaid isikuid, et nad võtaksid kooskõlas riigisisese õiguse ja tavaga meetmeid võitlemaks igasuguse soolise diskrimineerimise vastu ning eelkõige ennetusmeetmeid ahistamise, sh seksuaalse ahistamise vastu töökohas ning seoses töö saamise, kutseõppe ja edutamisega.

(8)

Asutamislepingu artiklis 141 sätestatud ning Euroopa Kohtu praktika kaudu järjekindlat kinnitust leidnud võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõte on meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte oluline aspekt ning soolise diskrimineerimise osas acquis communautaire'i, sealhulgas Euroopa Kohtu praktika oluline ja lahutamatu osa. Seetõttu on asjakohane ette näha täiendavad sätted selle rakendamiseks.

(9)

Vastavalt Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikale tuleks selle hindamiseks, kas töötajad teevad võrdset või võrdväärset tööd, määrata kindlaks, kas töötajaid võib lugeda võrreldavas olukorras olevaks, võttes arvesse mitmeid tegureid, sealhulgas töö iseloomu, koolitust ning töötingimusi.

(10)

Euroopa Kohus on otsustanud, et teatavatel tingimustel ei piirdu võrdse tasustamise põhimõtte rakendamine üksnes olukorraga, kus mehed ja naised töötavad sama tööandja juures.

(11)

Liikmesriigid peaksid koostöös sotsiaalpartneritega jätkama lahenduse otsimist püsiva sugudevahelise palgaerinevuse ning tööturul tuntava sugude eristamise osas, tehes seda näiteks tööaja korralduse paindlikumaks muutmise abil, mis võimaldaks nii meestel kui ka naistel paremini ühitada töö- ja pereelu. Samuti võiks see hõlmata sobivat korraldust vanemapuhkuse osas, mida peaks olema võimalik võtta mõlemal lapsevanemal, ning ligipääsetavate ja taskukohaste, laste hoidmiseks ja ülalpeetavate eest hoolitsemiseks mõeldud asutuste rajamist.

(12)

Tuleks vastu võtta konkreetsed meetmed võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise tagamiseks kutsealastes sotsiaalkindlustusskeemides ning määrata täpsemalt kindlaks selle põhimõtte ulatus.

(13)

Oma 17. mai 1990. aasta otsuses kohtuasjas C-262/88 (8) otsustas Euroopa Kohus, et kõik kutsealase pensioni vormid moodustavad osa töötasust asutamislepingu artikli 141 tähenduses.

(14)

Kuigi tasu mõiste asutamislepingu artikli 141 tähenduses ei hõlma sotsiaalkindlustushüvitisi, on nüüd selgelt sätestatud, et riigiteenistujate pensioniskeem kuulub võrdse tasustamise põhimõtte alla, juhul kui pensioniskeemijärgseid hüvitisi makstakse töötajatele avalik-õigusliku tööandja juures töötamise eest, olenemata sellest, et see skeem on osa üldisest riiklikust pensionikindlustusskeemist. Vastavalt Euroopa Kohtu otsusele kohtuasjades C-7/93 (9) ja C- 351/00 (10) on see tingimus täidetud, kui pensioniskeem on seotud konkreetse töötajate kategooriaga ning hüvitised on otseselt seotud teenistusajaga ning arvutatakse riigiteenistuja viimase palga alusel. Seetõttu on selguse huvides asjakohane näha selleks ette erisätted.

(15)

Euroopa Kohus on kinnitanud, et samal ajal kui mees- ja naistöötajate sissemaksed määratud suurusega pensioniskeemi kuuluvad asutamislepingu artikli 141 kohaldamisalasse, ei hinnata sama artikli kohaselt määratud suurusega kogumispensioni skeemi tehtavate tööandja sissemaksete ebavõrdsust, mis tuleneb meeste ja naiste puhul kasutatud erinevatest kindlustusmatemaatilistest teguritest.

(16)

Näiteks määratud suurusega kogumispensioni skeemi puhul võivad teatavad komponendid, näiteks regulaarsete väljamaksetega pensioni osa muutmine kapitaliks, pensioniõiguste ülekandmine, pensioni vähenemine seoses soodustatud isikutele tehtavate väljamaksetega või vähendatud pension, kui töötaja valib ennetähtaegselt pensionile jäämise, olla ebavõrdsed, kui summade erinevus tuleneb meeste ja naiste puhul erinevate kindlustusmatemaatiliste tegurite kasutamisest skeemi rahastamise ajal.

(17)

On välja kujunenud, et kutsealase sotsiaalkindlustusskeemi alusel saadud hüvitisi ei loeta töötasuks, niivõrd kui need on seotud teenistusajaga enne 17. maid 1990, välja arvatud töötajate või nende nimel nõude esitajate puhul, kes on enne seda kuupäeva algatanud kohtumenetluse või esitanud võrdväärse nõude sellekohase riigisisese õiguse alusel. Seetõttu on vaja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamist vastavalt piirata.

(18)

Euroopa Kohtu kinnistunud praktika kohaselt ei mõjuta Barberi protokoll (11) kutsealase pensioniskeemiga liitumise õigust ning kohtuasjas C-262/88 tehtud otsuse kehtivusaja piirangut ei kohaldata pensioniskeemiga liitumise õiguse kohaldamisel. Samuti otsustas Euroopa Kohus, et riigisisese õiguse kohaselt nõude esitamise tähtaegadega seotud riigisiseseid eeskirju võib kohaldada nende töötajate vastu, kes nõuavad oma õigust liituda kutsealase pensioniskeemiga, tingimusel et kõnealused eeskirjad ei ole selliste nõuete suhtes vähem soodsad kui samalaadsete riigisiseste nõuete suhtes ega muuda ühenduse õigusaktidest tulenevate õiguste rakendamist võimatuks. Samuti on Euroopa Kohus osutanud, et kuigi töötaja võib nõuda kutsealase pensioniskeemiga liitumist tagasiulatuvalt, ei anna see talle õigust kõrvale hoida asjaomase liikmeksolemise perioodiga seotud sissemaksete tasumisest.

(19)

Võrdsuse tagamine töö saamisel ja tööks vajaliku kutseõppe kättesaadavusel on meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamisel tööhõive ja elukutse küsimustes esmatähtis. Erandid sellest põhimõttest peaksid piirduma sellise kutsetegevusega, mille puhul vajadus võtta tööle teatavast soost isik on tingitud asjaomase kutsetegevuse olemusest või sellega liituvatest tingimustest, eeldusel et taotletav eesmärk on õigustatud ning et kohaldatakse proportsionaalsuse põhimõtet.

(20)

Käesolev direktiiv ei mõjuta ühinemisvabadust, sealhulgas õigust moodustada koos teistega liite ning ühineda nendega oma huvide kaitseks. Asutamislepingu artikli 141 lõikes 4 määratletud meetmete hulka võivad kuuluda nende organisatsioonide või liitude liikmesus või tegevuse jätkamine, mille peamine eesmärk on tegelikkuses edendada meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtet.

(21)

Diskrimineerimise keelustamine ei tohiks piirata selliste meetmete säilitamist või võtmist, mille eesmärk on ära hoida või heastada ühest soost isikute rühma halvemusi. Selliste meetmetega on lubatud ühest soost isikute organisatsioonid, mille peamine eesmärk on edendada nende isikute erivajadusi ning meeste ja naiste võrdõiguslikkust.

(22)

Vastavalt asutamislepingu artikli 141 lõikele 4 ning pidades silmas meeste ja naiste tegeliku täieliku võrdõiguslikkuse tagamist tööelus, ei takista võrdse kohtlemise põhimõte liikmesriikidel säilitada või võtta meetmeid, mis sätestavad erilised eelised, et hõlbustada alaesindatud sool tegutsemist oma kutsealal ja ära hoida või heastada ebasoodsamat olukorda ametialases karjääris. Arvestades praegust olukorda ja pidades silmas Amsterdami lepingule lisatud deklaratsiooni nr 28, peaksid liikmesriigid kõigepealt püüdma parandada naiste olukorda tööelus.

(23)

Euroopa Kohtu praktika on selgelt välja toonud, et naise ebasoodne kohtlemine seoses raseduse või emadusega on otsene sooline diskrimineerimine. Selline kohtlemine tuleks seetõttu käesoleva direktiiviga selgesõnaliselt hõlmata.

(24)

Euroopa Kohus on seoses võrdse kohtlemise põhimõttega järjekindlalt tunnustanud naise bioloogilise seisundi kaitsmise õiguspärasust raseduse kestel ning sünnitusjärgsel ajal, samuti emaduse kaitsmise meetmete kehtestamist kui sisulise võrdõiguslikkuse saavutamise vahendit. Käesolev direktiiv ei tohiks seega piirata nõukogu 19. oktoobri 1992. aasta direktiivi 92/85/EMÜ rasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamise meetmete kehtestamise kohta (12). Lisaks ei tohiks käesolev direktiiv piirata nõukogu 3. juuni 1996. aasta direktiivi 96/34/EÜ Euroopa Tööandjate Föderatsiooni, Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse ja Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni poolt lapsehoolduspuhkuse kohta sõlmitud raamkokkuleppe kohta (13).

(25)

Selguse huvides on asjakohane selgelt sätestada rasedus- ja sünnituspuhkusel viibivate naiste tööalaste õiguste kaitsmine, eelkõige nende õigus naasta samale või võrdväärsele ametikohale ning mitte töötada halvemates tingimustes rasedus- ja sünnituspuhkusel viibimise tõttu ning kasutada paranenud töötingimusi, millele neil oleks tekkinud õigus oma äraoleku ajal.

(26)

Nõukogu ning nõukogus 29. juunil 2000 kokku tulnud tööhõive ja sotsiaalpoliitika ministrite resolutsioonis meeste ja naiste tasakaalustatud osalemise kohta perekonna- ja tööelus (14) julgustati liikmesriike kaaluma oma vastavate õigussüsteemide kohaldamisala läbivaatamist, et anda töötavatele meestele individuaalne ja võõrandamatu õigus saada lapse sünni korral isale antavat puhkust, säilitades samal ajal nende töötamisega seotud õigused.

(27)

Sarnased tingimused kehtivad liikmesriikides meestele ja naistele individuaalse ja võõrandamatu õiguse andmisel saada lapsendamispuhkust. Liikmesriik otsustab ise, kas anda selline õigus saada isapuhkust ja/või lapsendamispuhkust või ei, ning määrab samuti kõik käesoleva direktiivi kohaldamisala välised tingimused, välja arvatud töölt vabastamine ja töölenaasmine.

(28)

Võrdse kohtlemise põhimõtte tõhusaks elluviimiseks peavad liikmesriigid kehtestama asjakohase korra.

(29)

Käesoleva direktiiviga ette nähtud kohustuste täitmiseks vajalike kohtu- või haldusmenetluste sätestamine on võrdse kohtlemise põhimõtte tõhusal rakendamisel olulise tähtsusega.

(30)

Märkimisväärne osa võrdse kohtlemise põhimõtte tõhusa elluviimise tagamisel on tõendamiskohustuse eeskirjade vastuvõtmisel. Euroopa Kohus on olnud seisukohal, et seetõttu tuleks vastu võtta säte tagamaks, et tõendamiskohustus pannakse kostjale, kui diskrimineerimisjuhtum on esmapilgul ilmne, välja arvatud menetluste suhtes, kus juhtumi asjaolusid peab uurima kohus või muu pädev riigisisene organ. Siiski on vaja selgitada, et otsest või kaudset diskrimineerimist eeldada lubavate faktide hindamine jääb kooskõlas riigisisese õiguse ja tavaga riigisiseste asjaomaste organite ülesandeks. Lisaks võivad liikmesriigid kehtestada asja igas sobivas menetlusjärgus tõendamisreegleid, mis on hagejale soodsamad kui siin esitatud.

(31)

Käesoleva direktiiviga ette nähtud kaitse tõhustamiseks tuleks ühendustele, organisatsioonidele ja muudele juriidilistele isikutele anda õigus, kui liikmeriigid nii määravad, esineda menetlustes kaebuse esitaja nimel või toetuseks, ilma et see piiraks riigisiseste esindamise ja kaitse menetlusnormide kohaldamist.

(32)

Võttes arvesse tõhusa õigusliku kaitse õiguse põhjapanevat olemust, on asjakohane tagada töötajate kaitse isegi pärast võrdse kohtlemise põhimõtte väidetava rikkumise põhjustanud suhte lõppemist. Töötajal, kes kaitseb käesoleva direktiivi alusel kaitstavat isikut või annab tema nimel tunnistusi, peaks olema õigus samasugusele kaitsele.

(33)

Euroopa Kohus on selgelt määranud, et tõhususe tagamiseks eeldab võrdse kohtlemise põhimõte seda, et rikkumise korral antav hüvitis peab olema piisav, võrreldes tekitatud kahjuga. Seetõttu on asjakohane välistada eelnevad kokkulepped nimetatud hüvitiste ülemmäära suhtes, välja arvatud juhtudel, kui tööandja suudab tõendada, et avalduse esitaja ainus käesoleva direktiivi tähenduses diskrimineerimise tulemusel kantud kahju on tema töökoha saamiseks esitatud avalduse arvesse võtmata jätmine.

(34)

Võrdse kohtlemise põhimõtte tõhusaks rakendamiseks peaksid liikmesriigid edendama dialoogi tööturu osapoolte vahel ja riigisiseste tavade raames valitsusväliste organisatsioonidega.

(35)

Liikmesriigid peaksid ette nägema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused juhuks, kui käesolevas direktiivis sätestatud kohustusi ei täideta.

(36)

Kuna liikmesriigid ei suuda täielikult saavutada käesoleva direktiivi eesmärke ning seetõttu võib neid paremini saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv kaugemale sellest, mis on vajalik nende eesmärkide saavutamiseks.

(37)

Et meeste ja naiste erinev kohtlemine tööhõive ja elukutse küsimustes oleks paremini arusaadav, tuleks välja töötada võrreldavad soospetsiifilised andmed ja statistika, neid analüüsida ja asjakohasel tasandil kättesaadavaks teha.

(38)

Meeste ja naiste võrdne kohtlemine tööhõive ja elukutse küsimustes ei saa piirduda õigusloomealaste meetmetega. Selle asemel peaksid Euroopa Liit ja liikmesriigid tõhusamalt edendama teadlikkuse suurendamist palgadiskrimineerimisest ja avalikkuse suhtumise muutumist, kaasates nii avalikul kui ka eratasandil võimalikult ulatuslikult kõiki asjaosalisi. Tööturu osapoolte dialoogil võib selles protsessis olla oluline osa.

(39)

Käesoleva direktiivi riigisisesesse õigusesse ülevõtmise kohustus piirdub nende sätetega, mis toovad kaasa olulise muudatuse, võrreldes olemasolevate direktiividega. Põhimõtteliselt samaks jäävate sätete ülevõtmise kohustus tuleneb varasematest direktiividest.

(40)

Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud I lisa B osas esitatud direktiivide riigisisesesse õigusesse ülevõtmise ja rakendamise tähtaegadega.

(41)

Kooskõlas paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (15) punktiga 34 julgustatakse liikmesriike koostama nende endi jaoks ja ühenduse huvides vastavustabeleid, kus on võimalikult suures ulatuses välja toodud vastavus käesoleva direktiivi ja ülevõtmismeetmete vahel, ning need tabelid avalikustama,

a)

töö saamine, sealhulgas edutamine ja kutseõpe;

b)

töötingimused, sealhulgas töötasu;

c)

kutsealased sotsiaalkindlustusskeemid.

a)

otsene diskrimineerimine – kui ühte isikut koheldakse soo tõttu halvemini, kui koheldakse, on koheldud või koheldaks teist isikut samalaadses olukorras;

b)

kaudne diskrimineerimine – kui väliselt neutraalne säte, kriteerium või tava seab ühest soost isikud võrreldes teisest soost isikutega ebasoodsamasse olukorda, välja arvatud juhul, kui kõnealusel sättel, kriteeriumil või taval on objektiivselt põhjendatav õigustatud eesmärk ning selle eesmärgi saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud;

c)

ahistamine – kui esineb isiku sooga seotud soovimatu käitumine, mille eesmärk või tegelik toime on isiku väärikuse alandamine ja ähvardava, vaenuliku, halvustava, alandava või solvava õhkkonna loomine;

d)

seksuaalne ahistamine – kui esineb seksuaalse olemusega mis tahes soovimatu sõnaline, mittesõnaline või füüsiline käitumine, mille eesmärk või tegelik toime on isiku väärikuse alandamine, eelkõige luues ähvardava, vaenuliku, halvustava, alandava või solvava õhkkonna;

e)

töötasu – harilik põhi- või miinimumpalk või mõni muu tasumoodus kas rahas või loonusena, mida töötaja tööandjalt oma töö eest otseselt või kaudselt saab;

f)

kutsealased sotsiaalkindlustusskeemid – nõukogu 19. detsembri 1978. aasta direktiiviga 79/7/EMÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte järkjärgulise rakendamise kohta sotsiaalkindlustuse valdkonnas (16) reguleerimata kindlustusskeemid, mille eesmärk on töötavatele isikutele, nii töötajatele kui ka füüsilisest isikust ettevõtjatele, ettevõtetes või ettevõtete ühenduses, majandustegevuse alal, kutsealases sektoris või sektorite grupis anda hüvitisi, mis täiendavad või asendavad riiklike sotsiaalkindlustusskeemide alusel makstavaid hüvitisi, olgu sellistes skeemides liikmeksolemine kohustuslik või vabatahtlik.

a)

ahistamine ja seksuaalne ahistamine, samuti ebasoodsam kohtlemine, mille põhjustab see, et isik tõrjub sellist käitumist või alistub sellele;

b)

korraldus diskrimineerida isikuid soo tõttu;

c)

naise halvem kohtlemine seoses rasedus- või sünnituspuhkusega direktiivi 92/85/EMÜ tähenduses.

a)

kõnealuste skeemide ulatus ja neile ligipääsu tingimused;

b)

sissemaksekohustus ja sissemaksete arvutamine;

c)

hüvitiste arvutamine, sealhulgas abikaasa või ülalpeetavate puhul täiendavate hüvitiste arvutamine, ning hüvitiste saamise õiguse kestuse ja säilitamise tingimused.

a)

kutsealaste sotsiaalkindlustusskeemide suhtes, mis pakuvad kaitset järgmistel juhtudel:

b)

kutsealaste sotsiaalkindlustusskeemide suhtes, mis pakuvad muid sotsiaalhüvitisi rahas või loonusena, eriti toitjakaotushüvitisi ja peretoetusi, kui need moodustavad hüve, mida töötaja saab tööandjalt töötamise eest.

a)

füüsilisest isikust ettevõtjate üksiklepingute suhtes;

b)

füüsilisest isikust ettevõtjate skeemide suhtes, kuhu kuulub ainult üks liige;

c)

töövõtjate puhul selliste kindlustuslepingute suhtes, mille pooleks ei ole tööandja;

d)

kutsealaste sotsiaalkindlustusskeemide valiksätete suhtes, mida pakutakse osalejatele individuaalselt, et tagada neile

e)

kutsealaste sotsiaalkindlustusskeemide suhtes, kui hüvitisi rahastatakse töötajate vabatahtlikest sissemaksetest.

a)

kindlaks määrata isikud, kes võivad osaleda kutsealases sotsiaalkindlustusskeemis;

b)

kindlaks määrata kutsealases sotsiaalkindlustusskeemis osalemise kohustuslikkus või vabatahtlikkus;

c)

ette näha erinevad eeskirjad inimese vanuse suhtes kindlustusskeemiga liitumisel või töötamise või kindlustusskeemis osalemise miinimumaja suhtes, mis on nõutav kindlustusskeemi alusel hüvitiste saamiseks;

d)

ette näha erinevad eeskirjad sissemaksete tagasimaksmise kohta juhul, kui töötaja lõpetab skeemis osalemise, ilma et oleks täitnud tingimusi, mis kindlustavad talle õiguse pikaajalistele edasilükatud hüvitistele, välja arvatud punktides h ja j ette nähtud eeskirjad;

e)

luua töötajatele hüvitiste määramiseks või piiramiseks soolisest kuuluvusest lähtudes erinevad tingimused;

f)

kinnitada erinev pensioniiga;

g)

peatada õiguste säilitamine või omandamine õigusaktide või lepinguga ette nähtud ja tööandja poolt tasustatava rasedus- ja sünnituspuhkuse või perekondlikel põhjustel töölt eemalviibimise ajal;

h)

kindlaks määrata hüvitiste erinev tase, välja arvatud määratud sissemakse suurusega pensioniskeemi puhul, kui on vaja arvestada kindlustusmatemaatilisi tegureid, mis on meeste ja naiste jaoks erinevad; määratud suurusega kogumispensioni skeemi puhul võivad teatavad komponendid olla ebavõrdsed, kui summade erinevus tuleneb meeste ja naiste puhul erinevate kindlustusmatemaatiliste tegurite kasutamisest skeemi rahastamise ajal;

i)

kindlaks määrata töötajate sissemaksete erinevad tasemed;

j)

kindlaks määrata tööandjate sissemaksete erinevad tasemed, välja arvatud

k)

kehtestada erinevad standardid või ainult ühest soost töötajatele kohaldatavad standardid, välja arvatud punktides h ja j ette nähtud juhtudel, millest lähtuvalt töötaja kindlustusskeemist lahkumise korral tagatakse või säilitatakse õigus edasilükatud hüvitisele.

a)

pensioniea määramisel vanaduspensioni või väljateenitud aastate pensioni andmiseks ning selle võimalike mõjude puhul teistele hüvitistele

b)

toitjakaotuspensionide suhtes seni, kuni ühenduse õigusega kehtestatakse sellealastes riiklikes sotsiaalkindlustusskeemides võrdse kohtlemise põhimõte;

c)

artikli 9 lõike 1 punkti i kohaldamisel kindlustusmatemaatiliste tegurite kasutamise suhtes 1. jaanuarini 1999 või liikmesriikide puhul, kes ühinesid ühendusega pärast seda kuupäeva, direktiivi 86/378/EMÜ nende territooriumil kohaldama hakkamise kuupäeval.

a)

tööle saamise, füüsilisest isikust ettevõtjaks hakkamise või kutsealale pääsemise tingimused, sealhulgas valikukriteeriumid ja töölevõtu tingimused mis tahes tegevusvaldkonnas ja kõigil ametiastmetel, kaasa arvatud edutamine;

b)

igasuguse ja igatasemelise kutsenõustamise, kutseõppe, täiendkutseõppe ja ümberõppe kättesaadavus, kaasa arvatud praktiliste töökogemuste kättesaadavus;

c)

töö saamise ja töö tingimused, kaasa arvatud töölt vabastamine ja töötasu asutamislepingu artikli 141 kohaselt;

d)

kuulumine töötajate või tööandjate organisatsioonidesse või muudesse organisatsioonidesse, mille liikmed tegelevad teatava kutsetööga, sealhulgas nende organisatsioonide antavad soodustused.

a)

asutamislepingu artiklis 141 ja niivõrd kui on tegemist soolise diskrimineerimisega, direktiivides 92/85/EMÜ ja 96/34/EÜ osutatud olukordade suhtes;

b)

kõigi avaliku või erasektoriga seotud tsiviil- või haldusmenetluste suhtes, välja arvatud vabatahtlik või riigisisese õigusega ette nähtud kohtuväline menetlus, mis näeb ette vastavalt punktis a nimetatud meetmetele õiguste kaitse riigisisese õiguse alusel.

a)

diskrimineerimise all kannatanutele sõltumatu abi osutamine diskrimineerimist käsitlevate kaebuste esitamisel, piiramata seejuures kannatanute ja artikli 17 lõikes 2 sätestatud ühenduste, organisatsioonide või muude juriidiliste isikute õigusi;

b)

diskrimineerimist käsitleva sõltumatu uurimise korraldamine;

c)

sõltumatute aruannete avaldamine ja soovituste esitamine seoses kõnealuse diskrimineerimise asjaoludega;

d)

vahetades asjakohasel tasandil olemasolevaid andmeid vastavate Euroopa organitega, nagu tulevane Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut.

a)

kõigi võrdse kohtlemise põhimõttega vastuolus olevate õigus- ja haldusnormide tühistamine;

b)

üksiklepingutes või kollektiivlepingutes, ettevõtete sisekorraeeskirjades või vabakutseliste ning töötajate ja tööandjate organisatsioonide tegevust reguleerivates eeskirjades või mis tahes muus korras sisalduvate võrdse kohtlemise põhimõttega vastuolus olevate sätete kehtetuks tunnistamine või luba need kehtetuks tunnistada või neid muuta;

c)

selliseid sätteid sisaldavad kutsealased sotsiaalkindlustusskeemid võib haldusmeetmete abil kinnitamata või pikendamata jätta.