20.7.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 198/6

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1111/2006,

19. juuli 2006,

millega kehtestatakse jaotuskoefitsient impordilitsentside väljaandmise kohta suhkrusektori toodete jaoks tariifikvootide ja sooduslepingute alusel

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2006. aasta määrust (EÜ) nr 318/2006 suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta, (1)

võttes arvesse komisjoni 28. juuni 2006. aasta määrust (EÜ) nr 950/2006, milles sätestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad suhkrutoodete impordi ja rafineerimise jaoks teatavate tariifikvootide ja sooduslepingute alusel turustusaastatel 2006/2007, 2007/2008 ja 2008/2009, (2) eriti selle artikli 5 lõiget 3,

võttes arvesse nõukogu 21. novembri 2005. aasta otsust 2005/914/EÜ protokolli sõlmimise kohta, millega muudetakse stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingut ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi vahel endisest Jugoslaavia Makedoonia Vabariigist pärit suhkru ja suhkrutoodete ühendusse importimise tariifikvoodi osas, (3)

võttes arvesse komisjoni 23. detsembri 2005. aasta määrust (EÜ) nr 2151/2005, milles sätestatakse endisest Jugoslaavia Makedoonia Vabariigist pärit suhkrutoodete tariifikvoodi avamise ja haldamise üksikasjalikud eeskirjad vastavalt ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi vahelisele stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingule, (4) eriti selle artikli 6 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	Ajavahemikus 10–14. juuli 2006 esitati pädevatele asutustele määruse (EÜ) nr 950/2006 kohaselt impordilitsentside taotlusi üldkoguse kohta, mis on võrdne järjekorranumbri 09.4341 (2005–2006); 09.4317; 09.4319 jaoks saadaoleva kogusega või ületab seda.

(2)	Kõnealuseid asjaolusid arvestades peab komisjon kehtestama jaotuskoefitsiendi, mis võimaldab litsentse välja anda võrdeliselt saadaoleva üldkogusega, ning teavitama vajaduse korral liikmesriike, et vastav piirmäär on saavutatud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Impordilitsentsid, mille taotlused on esitatud ajavahemikus 10–14. juuli 2006 vastavalt määruse (EÜ) nr 950/2006 artikli 4 lõikele 2, antakse välja käesoleva määruse lisas märgitud koguste piires.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 20. juulil 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. juuli 2006

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) ELT L 58, 28.2.2006, lk 1.

(2) ELT L 178, 1.7.2006, lk 1.

(3) ELT L 333, 20.12.2005, lk 44.

(4) ELT L 342, 24.12.2005, lk 26.

LISA

AKV–INDIA soodussuhkur

Määruse (EÜ) nr 950/2006 IV jaotis

Turustusaasta 2005/2006

Järjekorranumber	Riik	Ajavahemik 10.–14. juuli 2006: protsent taotletud kogusest, mille kohta antakse välja litsents	Piirmäär
09.4331	Barbados	100
09.4332	Belize	0	Saavutatud
09.4333	Côte d’Ivoire	100
09.4334	Kongo Vabariik	100
09.4335	Fidži	0	Saavutatud
09.4336	Guyana	0	Saavutatud
09.4337	India	0	Saavutatud
09.4338	Jamaica	0	Saavutatud
09.4339	Keenia	0	Saavutatud
09.4340	Madagaskar	100
09.4341	Malawi	100	Saavutatud
09.4342	Mauritius	0	Saavutatud
09.4343	Mosambiik	0	Saavutatud
09.4344	Saint Kitts ja Nevis	0	Saavutatud
09.4345	Suriname	—
09.4346	Svaasimaa	0	Saavutatud
09.4347	Tansaania	100
09.4348	Trinidad ja Tobago	100
09.4349	Uganda	—
09.4350	Sambia	0	Saavutatud
09.4351	Zimbabwe	0	Saavutatud

AKV–INDIA soodussuhkur

Määruse (EÜ) nr 950/2006 IV jaotis

Turustusaasta 2006/2007

Järjekorranumber	Riik	Ajavahemik 10.–14. juuli 2006: protsent taotletud kogusest, mille kohta antakse välja litsents	Piirmäär
09.4331	Barbados	100
09.4332	Belize	100
09.4333	Côte d’Ivoire	100
09.4334	Kongo Vabariik	100
09.4335	Fidži	100
09.4336	Guyana	100
09.4337	India	100
09.4338	Jamaica	100
09.4339	Keenia	100
09.4340	Madagaskar	100
09.4341	Malawi	100
09.4342	Mauritius	100
09.4343	Mosambiik	100
09.4344	Saint Kitts ja Nevis	100
09.4345	Suriname	100
09.4346	Svaasimaa	100
09.4347	Tansaania	100
09.4348	Trinidad ja Tobago	100
09.4349	Uganda	100
09.4350	Sambia	100
09.4351	Zimbabwe	100

CXL kontsessioonisuhkur

Määruse (EÜ) nr 950/2006 VI jaotis

Turustusaasta 2006/2007

Järjekorranumber	Riik	Ajavahemik 10.–14. juuli 2006: protsent taotletud kogusest, mille kohta antakse välja litsents	Piirmäär
09.4317	Austraalia	50	Saavutatud
09.4318	Brasiilia	0	Saavutatud
09.4319	Kuuba	50	Saavutatud
09.4320	Muud kolmandad riigid	0	Saavutatud

Balkani suhkur

Määruse (EÜ) nr 950/2006 VII jaotis

Turustusaasta 2006/2007

Järjekorranumber	Riik	Ajavahemik 10.–14. juuli 2006: protsent taotletud kogusest, mille kohta antakse välja litsents	Piirmäär
09.4324	Albaania	100
09.4325	Bosnia ja Hertsegoviina	0	Saavutatud
09.4326	Serbia, Montenegro ja Kosovo	100

Turustusaasta 2006

Järjekorranumber	Liik	Ajavahemik 10.–14. juuli 2006: protsent taotletud kogusest, mille kohta antakse välja litsents	Piirmäär
09.4327	Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik	100

20.7.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 198/15

NÕUKOGU OTSUS,

29. mai 2006,

energiaühenduse lepingu sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse poolt

(2006/500/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 47 lõiget 2, artikleid 55, 83, 89, 95, 133 ja 175 koostoimes asutamislepingu artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimese lausega ja artikli 300 lõike 3 teise lõiguga,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut, (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt nõukogu 17. mai 2004. aasta otsusele on komisjon pidanud läbirääkimisi energiaühenduse asutamislepingu (edaspidi “energiaühenduse leping”) sõlmimise üle Albaania Vabariigi, Bulgaaria Vabariigi, Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia Vabariigi, endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi, Montenegro Vabariigi, Rumeenia, Serbia Vabariigi ja ÜRO ajutise missiooniga Kosovos (vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonile nr 1244) eesmärgiga rajada integreeritud energiaturu organisatsioon Kagu-Euroopas.

(2)	25. oktoobril 2005 kirjutati kooskõlas nõukogu 17. oktoobri 2005. aasta otsusega ühenduse nimel alla energiaühenduse lepingule.

(3)

Energiaühenduse lepinguga nähakse ette maagaasi ja elektrienergia ühisturu loomine Kagu-Euroopas, mis loob stabiilse reguleeriva ja tururaamistiku, millega suudetakse kaasata investeeringuid gaasivõrkudesse, elektrienergia tootmisesse ja põhivõrkudesse, nii et kõik lepinguosalised saavad juurdepääsu stabiilsele ja katkematule gaasi- ja elektrivarustusele, mis on oluline majandusarengu ja sotsiaalse stabiilsuse saavutamiseks. See võimaldab luua reguleeriva raamistiku, mis tagab tingimused kõnealuse piirkonna energiaturgude tõhusaks toimimiseks, sealhulgas ülekoormuse juhtimiseks, elektrienergia piiriüleseks transportimiseks, elektribörsideks ja muuks. Sellega taotletakse kõigi inimeste kõrgetasemelist varustamist gaasi- ja elektrienergiaga avalike teenuste osutamise kohustuste alusel, majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning tööhõive kõrget taset.

(4)

2003. aasta juunis kiitis Euroopa Ülemkogu heaks dokumendi “Lääne-Balkanit käsitlevad Thessaloniki tegevussuunised: Euroopa integratsiooni poole”, et veelgi tugevdada Euroopa Liidu ja Lääne-Balkani riikide erisuhteid. Soodsate majandustingimuste loomise ja asjakohase acquis communautaire' rakendamise nõudega aitab energiaühenduse leping kaasa teiste lepinguosaliste majanduslikule integreerimisele.

(5)	Energiaühenduse leping suurendab lepinguosaliste varustuskindlust, ühendades Kreeka Mandri-Euroopas asuvate Euroopa Liidu gaasi- ja elektriturgudega ning luues stiimuleid Balkani poolsaare riikide ühendamiseks Kaspia mere, Põhja-Aafrika ja Kesk-Ida gaasivarudega.

(6)	Energiaühenduse leping muudab võimalikuks arendada energiaturul laialdasemat konkurentsi ja ära kasutada mastaabisäästu.

(7)	Energiaühenduse leping parandab gaasi ja elektrienergiaga seotud keskkonnaseisundit ning edendab energiasäästlikkust ja taastuvate energiavarude kasutamist.

(8)

Eriliste asjaolude, näiteks võrguenergiaga varustamise häirete korral, tuleb energiaühenduses tagada varustuskindlus. Energiaühenduse lepingus sätestatud vastastikuse abi mehhanism võib olla abiks võrguhäirete tagajärgede leevendamisel, eelkõige lepinguosaliste territooriumitel selle mõiste nimetatud lepingus määratletud tähenduses.

(9)	Energiaühenduse leping võimaldab huvitatud naaberriikidel, näiteks Moldaavial, saada energiaühenduse vaatlejariigiks.

(10)	Seetõttu tuleks energiaühenduse leping heaks kiita.

(11)

Energiaühendusel on autonoomne otsustusõigus. Euroopa Ühendusel on kaks esindajat energiaühenduse lepingu alusel moodustatavas ministrite nõukogus ja alalises kõrgetasemelises töörühmas. Seetõttu tuleb Euroopa Ühenduse esindatuse korraldamiseks ning Euroopa Ühenduse seisukoha kindlaksmääramiseks ja väljendamiseks energiaühenduse institutsioonides näha ette asjakohased eeskirjad ja kord.

(12)	Energiaühenduse õigusliku toimega otsuste korral määrab Euroopa Ühenduse seisukoha nõukogu vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 300 lõike 2 teisele lõigule.

(13)

Liikmesriikidel, keda energiaühenduse lepingu III jaotis otseselt mõjutab, on oluline osa energiaühenduse eesmärkide saavutamisel. Seepärast on oluline saavutada nende liikmesriikide aktiivne osavõtt otsuste tegemisel ja nende täielik toetus nimetatud jaotise alusel vastu võetavatele rakendusmeetmetele, ilma et see piiraks EÜ asutamislepinguga ettenähtud korra kohaldamist.

(14)	On asjakohane määrata kindlaks eeskirjad juhtudeks, kui nõukogu või komisjoni esindaja väljendab Euroopa Ühenduse seisukohti.

(15)	On asjakohane määrata kindlaks energiaühenduse lepingu artikli 100 punktides i, iii ja iv ettenähtud sisemise läbivaatussätte kohaldamise konkreetne kord,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

1. Käesolevaga kiidetakse Euroopa Ühenduse nimel heaks energiaühenduse leping.

2. Energiaühenduse lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik, kes on Euroopa Ühenduse nimel volitatud teatama nõukogu peasekretärile, kes on vastavalt energiaühenduse lepingu artiklile 105 selle lepingu hoiulevõtja, artikli 1 lõikes 1 ettenähtud heakskiitmisest, et väljendada ühenduse nõusolekut olla lepinguga seotud.

Artikkel 3

1. Euroopa Ühendust esindavad energiaühenduse lepingu alusel moodustatavas ministrite nõukogus ja alalises kõrgetasemelises töörühmas:

a)	nõukogu esindaja, kelle määrab nõukogu eesistujariigiks olev liikmesriik; kui nimetatud liikmesriik määrab nõukogu esindaja ühest energiaühenduse lepingu III jaotisest otseselt mõjutatud liikmesriigist, tuleb seda teha kõnealuste liikmesriikide rotatsioonisüsteemi alusel, ja

b)	komisjoni esindaja.

2. Komisjoni esindaja tegutseb ministrite nõukogu ja alalise kõrgetasemelise töörühma asejuhatajana.

3. Komisjoni esindaja esindab Euroopa Ühendust energiaühenduse lepingu alusel moodustatavas regulatiivkomitees ja foorumil.

Artikkel 4

1. Ministrite nõukogus, alalises kõrgetasemelises töörühmas ja regulatiivkomitees võetavad Euroopa Ühenduse seisukohad energiaühenduse lepingu artiklis 76 osutatud õigusliku toimega otsuste tegemiseks vastavalt kõnealuse lepingu artiklitele 82, 84, 91, 92, 96 ja 100, võtab vastu nõukogu vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu asjaomastele sätetele.

2. Energiaühenduse lepingu III jaotise alusel tehtavate energiaühenduse otsuste korral, mida kohaldatakse ühe või mitme liikmesriigi territooriumil, ei tohi lõike 1 alusel vastuvõetavad seisukohad minna acquis communautaire'st kaugemale.

3. Energiaühenduse lepingu IV jaotise alusel tehtavate energiaühenduse otsuste korral, mis kehtivad territooriumil, kus kohaldatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingut selles sätestatud tingimustel, ei tohi lõike 1 alusel vastuvõetavad seisukohad minna acquis communautaire'st kaugemale. Kõnealuse jaotise IV peatükiga seoses võivad lõike 1 alusel vastu võetud seisukohad siiski eri asjaolude korral minna acquis communautaire'st kaugemale.

4. Enne kui komisjon esitab ettepaneku meetme võtmiseks energiaühenduse lepingu III jaotise alusel, konsulteerib ta nõuetekohaselt ettepanekust otseselt mõjutatud liikmesriikidega, ilma et see piiraks Euroopa Ühenduse alustamislepingus sätestatud asjaomaseid menetlusi.

5. Ministrite nõukogus, alalises kõrgetasemelises töörühmas või regulatiivkomitees ühenduse seisukoha võtmist käsitleva lõike 1 alusel tehtud nõukogu otsusest teavitatakse viivitamatult ja täielikult Euroopa Parlamenti.

6. Energiaühenduse institutsioonides võetavate Euroopa Ühenduse seisukohtadega tagatakse, et energiaühendus ei võta ühtki meedet, mille õiguslik toime:

—	on vastuolus mõne acquis communautaire'i osaga,

—	põhjustab diskrimineerimist liikmesriikide vahel või

—	mõjutab Euroopa Liidu liikmesriigi pädevust ja õigusi seoses oma energiaallikate kasutamise tingimuste määramisega, energiaallikate valiku ja energiavarustuse üldise struktuuriga.

7. Regulatiivkomitees võetavad Euroopa Ühenduse seisukohad määratakse kindlaks pärast konsulteerimist elektri- ja gaasisektori Euroopa reguleerivate asutuste töörühmaga (ERGEG) vastavalt komisjoni 11. novembri 2003. aasta otsusele 2003/796/EÜ, millega luuakse elektri- ja gaasisektori Euroopa reguleerivate asutuste töörühm. (2)

Artikkel 5

1. Otsuste puhul, mis energiaühendus võtab vastu energiaühenduse lepingu artikli 100 punktide i, iii ja iv alusel, kohaldatakse enne Euroopa Ühenduse seisukoha võtmist vastavalt artikli 4 lõikele 1 käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud menetlust.

2. Komisjoni soovituse alusel volitab nõukogu, toimides vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu asjaomastele sätetele, komisjoni osalema aruteludes energiaühenduse institutsioonides. Komisjon võtab neist aruteludest osa, konsulteerides erikomiteega, mille nõukogu määrab komisjoni selles ülesandes abistama, ning niisuguste suuniste raames, mida nõukogu võib komiteele anda.

Artikkel 6

1. Euroopa Ühenduse seisukoha väljendab energiaühenduse institutsioonides komisjoni esindaja, ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist.

2. Ministrite nõukogus väljendab Euroopa Ühenduse seisukoha energiaühenduse lepingu artikli 92 alusel tehtavate otsuste korral nõukogu esindaja.

Artikkel 7

Kolme aasta möödumisel käesoleva otsuse jõustumisest esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva otsuse rakendamisel saadud kogemustest, lisades vajaduse korral ettepaneku täiendavate meetmete kohta.

Artikkel 8

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 29. mai 2006

Nõukogu nimel

eesistuja

M. BARTENSTEIN

(1) Arvamus on esitatud 18. mai 2005 (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) ELT L 296, 14.11.2003, lk 34.

TÕLGE

ENERGIAÜHENDUSE ASUTAMISLEPING

LEPINGUOSALISED,

kelleks on

EUROOPA ÜHENDUS

ühelt poolt ja

JÄRGMISED LEPINGUOSALISED

teiselt poolt:

—	Albaania Vabariik, Bulgaaria Vabariik, Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia Vabariik, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, Montenegro Vabariik, Rumeenia, Serbia Vabariik (edaspidi “ühinevad lepinguosalised”) ning

—	ÜRO ajutine missioon Kosovos vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonile 1244,

TOETADES Ateena protsessi ning 2002. ja 2003. aasta Ateena vastastikuse mõistmise memorandumeid,

MÄRKIDES, et Bulgaaria Vabariik, Rumeenia ja Horvaatia Vabariik on Euroopa Liidu kandidaatriigid ning endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik on taotlenud Euroopa Liidu liikmestaatust,

MÄRKIDES, et 2002. aasta detsembris Kopenhaagenis toimunud Euroopa Ülemkogu istungil kinnitati Albaania Vabariigi, Bosnia ja Hertsegoviina ning Serbia ja Montenegro kui võimalike kandidaatriikide ühinemist Euroopa Liiduga ning rõhutati kindlat otsust toetada nende Euroopa Liidule lähenemise püüdlusi,

MEENUTADES, et Thessalonikis 2003. aasta juunis toimunud Euroopa Ülemkogu istungil kiideti heaks “Lääne-Balkanit käsitlevad Thessaloniki tegevussuunised: Euroopa integratsiooni poole”, mille eesmärk on veelgi tugevdada Euroopa Liidu ja Lääne-Balkani riikide erisuhteid ning milles Euroopa Liit julgustas kõnealuse piirkonna riike võtma vastu õiguslikult siduva Kagu-Euroopa energiaturu lepingu,

MEENUTADES Euroopa – Vahemere piirkonna partnerlusprotsessi ja Euroopa naabruspoliitikat,

MEENUTADES Kagu-Euroopa stabiilsuspakti panust; kõnealuse pakti põhituumaks on vajadus tugevdada Kagu-Euroopa riikide ja rahvaste vahelist koostööd ning edendada tingimusi rahuks, stabiilsuseks ja majanduskasvuks,

OLLES KINDLALT OTSUSTANUD luua lepinguosaliste vahel ühistel huvidel ja solidaarsusel põhineva integreeritud maagaasi ja elektrienergia turu,

ARVESTADES, et kõnealune integreeritud turg võib hilisemal etapil hõlmata muid energiatooteid ja -kandjaid, näiteks veeldatud maagaasi, bensiini ja vesinikku, või muid olulisi võrguinfrastruktuure,

OLLES KINDLALT OTSUSTANUD luua stabiilse reguleeriva ja tururaamistiku, millega suudetakse kaasata investeeringuid gaasivõrkudesse, elektrienergia tootmisesse ja põhivõrkudesse, nii et kõik lepinguosalised saavad juurdepääsu stabiilsele ja katkematule gaasi- ja elektrivarustusele, mis on oluline majandusarengu ja sotsiaalse stabiilsuse saavutamiseks,

OLLES KINDLALT OTSUSTANUD luua gaasi- ja elektrikaubanduse ühtse regulatiivruumi, mis on vajalik asjaomaste tooteturgude geograafilist ulatust arvestades,

TÕDEDES, et Austria Vabariigi, Kreeka Vabariigi, Ungari Vabariigi, Itaalia Vabariigi ja Sloveenia Vabariigi territooriumid on nagunii integreeritud lepinguosaliste gaasi- ja elektriturgudega ning kõnealuste turgude toimimine avaldab neile otsest mõju,

OLLES KINDLALT OTSUSTANUD edendada avalike teenuste osutamise kohustusel põhinevat kõrgetasemelist gaasi- ja elektrivarustust kõikidele kodanikele ning saavutada majanduslik ja sotsiaalne areng, tööhõive kõrge tase ning tasakaalustatud ja jätkusuutlik areng, luues neil eesmärkidel gaasi- ja elektriturgude jaoks sisepiirideta ala,

SOOVIDES suurendada ühtses regulatiivruumis varustuskindlust, luues selleks vajaliku stabiilse reguleeriva raamistiku piirkonna jaoks, kus võib välja arendada ühendused Kaspia mere, Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida piirkonna gaasivarudega ja kasutada maagasi, kivisöe ja hüdroenergia omamaiseid varusid,

KOHUSTUDES parandama gaasi- ja elektrisektoriga seotud keskkonnaseisundit, energiatõhusust ja taastuvate energiaallikate kasutamist,

OLLES KINDLALT OTSUSTANUD arendada gaasi- ja elektriturul ulatuslikumat konkurentsi ja saavutada mastaabisäästu,

ARVESTADES, et kõnealuste eesmärkide saavutamiseks tuleb luua turu laiaulatuslik ja integreeritud reguleerimisstruktuur, millele on toeks tugevad asutused ja tõhus järelevalve ning kuhu on piisavalt kaasatud erasektor,

ARVESTADES, et riiklike gaasi- ja elektrisüsteemide koormuse vähendamiseks ning kohalike gaasi- ja elektrivarustuskatkestuste ärahoidmiseks ning gaasi- ja elektrikaubanduse hõlbustamiseks tuleks kehtestada erieeskirjad ning et selliseid eeskirju on vaja asjaomaste tooteturgude geograafilises ulatuses ühise regulatiivruumi loomiseks,

ON OTSUSTANUD LUUA ENERGIAÜHENDUSE.

I JAOTIS

PÕHIMÕTTED

Artikkel 1

1. Käesoleva lepinguga asutavad lepinguosalised omavahel energiaühenduse.

2. Euroopa Ühenduse liikmesriigid võivad saada energiaühenduse liikmeks vastavalt käesoleva lepingu artiklile 95.

Artikkel 2

1. Energiaühenduse ülesanne on lepinguosaliste vaheliste suhete korraldamine ning lõikes 2 määratletud võrguenergiat käsitleva õigus- ja majandusraamistiku loomine, et:

luua stabiilne reguleeriv ja tururaamistik, mille abil on võimalik soodustada investeeringuid gaasivõrkudesse, elektrienergia tootmisse ning põhi- ja jaotusvõrkudesse, et kõikidel lepinguosalistel oleks juurdepääs püsivale ja pidevale energiavarustusele, mis on oluline majandusarengu ja sotsiaalse stabiilsuse seisukohalt,

b)	luua võrguenergiakaubanduse ühtne regulatiivruum, mis on vajalik asjaomaste tooteturgude geograafilist ulatust arvestades,

c)	suurendada ühtses regulatiivruumis varustuskindlust, luues selleks stabiilsed investeerimisolud, mille puhul on võimalik välja arendada ühendused Kaspia mere, Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida piirkonna gaasivarudega ja kasutada maagasi, kivisöe ja hüdroenergia omamaiseid varusid,

d)	parandada võrguenergiaga seotud keskkonnaseisundit ja energiatõhusust, edendada taastuvate energiaallikate kasutamist ning kehtestada ühtses regulatiivruumis energiakaubanduse tingimused,

e)	arendada võrguenergiaturu konkurentsi laiemas geograafilises ulatuses ja saavutada mastaabisäästu.

2. Võrguenergia hõlmab Euroopa Ühenduse direktiivide 2003/54/EÜ ja 2003/55/EÜ (1) reguleerimisalasse kuuluvat elektri- ja gaasisektorit.

Artikkel 3

Energiaühenduse tegevus hõlmab artikli 2 tähenduses järgmist:

vastavalt II jaotises esitatud täpsemale kirjeldusele lepinguosaliste poolt sellise energeetikat, keskkonda, konkurentsi ja taastuvaid energiaallikaid käsitleva acquis communautaire' kohaldamine, mida on kirjeldatud II jaotises ja mida on kohandatud nii energiaühenduse institutsioonilise raamistikuga kui ka iga lepinguosalise eriolukorraga (edaspidi: “acquis communautaire'i laiendamine”);

vastavalt III jaotises esitatud täpsemale kirjeldusele sellise konkreetse reguleeriva raamistiku kehtestamine, mis võimaldab lepinguosaliste territooriumidel ja osal Euroopa Ühenduse territooriumil võrguenergiaturgude tõhusat toimimist ning mis hõlmab ühtse mehhanismi loomist võrguenergia piiriüleseks ülekandeks ja/või edastamiseks ning ühepoolsete kaitsemeetmete järelevalvet (edaspidi “võrguenergiaturgude toimimise mehhanism”);

vastavalt IV jaotises esitatud täpsemale kirjeldusele lepinguosaliste jaoks sisepiirideta võrguenergiaturu loomine, sealhulgas vastastikuse abi koordineerimine energiavõrkude tõsiste häirete või väliste katkestuste puhul; see võib hõlmata energiasektori ühise väliskaubanduspoliitika väljaarendamist (edaspidi “ühtse energiaturu loomine”).

Artikkel 4

Euroopa Ühenduste Komisjon (edaspidi “Euroopa Komisjon”) tegutseb artiklis 3 kirjeldatud kolme tegevuse koordinaatorina.

Artikkel 5

Energiaühendus järgib II jaotises kirjeldatud acquis communautaire'i, mida on kohandatud nii käesoleva lepingu institutsioonilise raamistikuga kui ka iga lepinguosalise eriolukorraga, et tagada investeerimise turvalisust ja optimaalseid investeeringuid.

Artikkel 6

Lepinguosalised võtavad asjakohaseid üld- või erimeetmeid, et tagada käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmine. Lepinguosalised aitavad kaasa energiaühenduse ülesannete täitmisele. Liikmesriigid hoiduvad kõigist meetmetest, mis võiksid kahjustada käesoleva lepingu eesmärkide saavutamist.

Artikkel 7

Diskrimineerimine on käesoleva lepingu reguleerimisalas keelatud.

Artikkel 8

Käesolev leping ei piira lepinguosaliste õigusi otsustada oma energiaressursside kasutustingimuste, erinevate energiaallikate valiku ja oma energiavarustuse üldstruktuuri üle.

II JAOTIS

ACQUIS COMMUNAUTAIRE'I LAIENDAMINE

I PEATÜKK

Geograafiline ulatus

Artikkel 9

Käesoleva jaotise sätteid ja käesoleva jaotise alusel võetud meetmeid kohaldatakse ühinevate lepinguosaliste territooriumide ja ÜRO ajutise missiooni Kosovos jurisdiktsiooni alla kuuluvate territooriumide suhtes.

II PEATÜKK

Energeetikat käsitlev acquis'

Artikkel 10

Lepinguosalised rakendavad energeetikat käsitlevat acquis communautaire'i kooskõlas I lisa kohase asjaomaste meetmete rakendamise ajakavaga.

Artikkel 11

Käesoleva lepingu tähenduses on energeetikat käsitlev acquis communautaire' i) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2003. aasta direktiiv 2003/54/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju, ii) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2003. aasta direktiiv 2003/55/EÜ maagaasi siseturu ühiseeskirjade kohta ja iii) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2003. aasta määrus 1228/2003/EÜ, milles käsitletakse võrkudele juurdepääsu tingimusi piiriüleses elektrikaubanduses. (2)

III PEATÜKK

Keskkonda Käsitlev acquis'

Artikkel 12

Lepinguosalised rakendavad keskkonda käsitlevat acquis communautaire'i kooskõlas II lisa kohase asjaomaste meetmete rakendamise ajakavaga.

Artikkel 13

Lepinguosalised tunnustavad Kyoto protokolli tähtsust. Lepinguosalised püüavad ühineda Kyoto protokolliga.

Artikkel 14

Lepinguosalised tunnustavad nõukogu 24. septembri 1996. aasta direktiivis 96/61/EÜ (saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta) sätestatud eeskirjade tähtsust. Lepinguosalised püüavad kõnealust direktiivi rakendada.

Artikkel 15

Pärast käesoleva lepingu jõustumist peab uute elektrijaamade ehitamine ja töö olema kooskõlas keskkonda käsitleva acquis communautaire'iga.

Artikkel 16

Käesoleva lepingu tähenduses on keskkonda käsitlev acquis communautaire': i) nõukogu 27. juuni 1985. aasta direktiiv 85/337/EMÜ teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta, mida on muudetud nõukogu 3. märtsi 1997. aasta direktiiviga 97/11/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta direktiiviga 2003/35/EÜ, ii) nõukogu 26. aprilli 1999. aasta direktiiv 1999/32/EÜ, mis käsitleb väävlisisalduse vähendamist teatavates vedelkütustes ja millega muudetakse direktiivi 93/12/EMÜ, iii) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2001. aasta direktiiv 2001/80/EÜ teatavate suurtest põletusseadmetest õhku eralduvate saasteainete piiramise kohta ja iv) nõukogu 2. aprilli 1979. aasta direktiivi 79/409/EMÜ (loodusliku linnustiku kaitse kohta) artikli 4 lõige 2.

Artikkel 17

Käesoleva peatüki sätteid ja käesoleva peatüki alusel võetud meetmeid kohaldatakse ainult võrguenergia suhtes.

IV PEATÜKK

Konkurentsi käsitlev acquis'

Artikkel 18

1. Järgmine on kokkusobimatu käesoleva lepingu täitmisega niivõrd, kuivõrd see võib mõjutada lepinguosaliste vahelist võrguenergiakaubandust:

a)	kõik sellised ettevõtjatevahelised kokkulepped, ettevõtjate ühenduste otsused ja kooskõlastatud tegevus, mille eesmärgiks või tagajärjeks on takistada, piirata või moonutada konkurentsi,

b)	turgu valitseva seisundi kuritarvitamine lepinguosaliste turul või selle olulisel osal ühe või mitme ettevõtja poolt,

c)	riigiabi, mis moonutab või ähvardab moonutada konkurentsi, soodustades teatavaid ettevõtjaid või teatavaid energiaressursse.

2. Igasugust käesoleva artikli sätetega vastuolus olevat tegevust hinnatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 81, 82 ja 87 normide (esitatud III lisas) kohaldamisest tulenevate kriteeriumide põhjal.

Artikkel 19

Riigi osalusega äriühingute ja selliste ettevõtjate puhul, kellele on antud eri- või ainuõigusi, tagavad lepinguosalised, et alates kuuendast kuust pärast käesoleva lepingu jõustumist peetakse kinni Euroopa Ühenduse asutamislepingu, eeskätt selle artikli 86 lõigete 1 ja 2 põhimõtetest (esitatud III lisas).

V PEATÜKK

Taastuvaid energiaallikaid käsitlev acquis'

Artikkel 20

Lepinguosalised esitavad Euroopa Komisjonile käesoleva lepingu jõustumisest ühe aasta jooksul Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. septembri 2001. aasta direktiivi 2001/77/EÜ (taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia kasutamise edendamise kohta elektrienergia siseturul) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. mai 2003. aasta direktiivi 2003/30/EÜ, millega edendatakse biokütuste ja muude taastuvkütuste kasutamist transpordisektoris, rakendamise kava. Euroopa Komisjon esitab lepinguosaliste kava ministrite nõukogule vastuvõtmiseks.

VI PEATÜKK

Euroopa Ühenduse üldiselt kohaldatavate standardite järgimine

Artikkel 21

Ühe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast koostab sekretariaat Euroopa Ühenduse üldiselt kohaldatavate standardite nimekirja, mis esitatakse vastuvõtmiseks ministrite nõukogule.

Artikkel 22

Lepinguosalised võtavad ühe aasta jooksul alates kõnealuse nimekirja vastuvõtmisest vastu arengukavad, et viia oma võrguenergiasektorid vastavusse Euroopa Ühenduse üldiselt kohaldatavate standarditega.

Artikkel 23

Euroopa Ühenduse üldiselt kohaldatavad standardid hõlmavad kõiki Euroopa Ühenduses kohaldatavaid ja võrgusüsteemide ohutuks ja tõhusaks toimimiseks, sealhulgas edastamise, piiriüleste ühenduste, modulatsiooni aspektid, vajalikke tehniliste süsteemide standardeid ja üldisi tehniliste süsteemide turvalisusstandardeid, mis on välja antud kas Euroopa Standardikomitee (CEN), Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee (CENELEC) ja teiste samalaadsete standardiasutuste vahendusel või mille on ühiste reeglite ja äritavade kinnitamiseks välja andnud Elektrienergia Edastuse Koordineerimise Liit (UCTE) ja Euroopa Energiakaubanduse Soodustamise Assotsiatsioon (EASEE-gas).

VII PEATÜKK

Acquis' kohandamine ja edasiarendamine

Artikkel 24

Käesoleva jaotise rakendamiseks võtab energiaühendus vastu käesolevas jaotises kirjeldatud acquis communautaire'i kohandavad meetmed, võttes arvesse nii käesoleva lepingu institutsioonilist raamistikku kui ka iga lepinguosalise eriolukorda.

Artikkel 25

Energiaühendus võib kooskõlas Euroopa Ühenduse õiguse arenguga võtta meetmeid käesolevas jaotises kirjeldatud acquis communautaire'i muudatuste rakendamiseks.

III JAOTIS

VÕRGUENERGIATURGUDE TOIMIMISE MEHHANISM

I PEATÜKK

Geograafiline ulatus

Artikkel 26

Käesoleva jaotise sätteid ja nende alusel võetud meetmeid kohaldatakse ühinevate lepinguosaliste territooriumide, ÜRO ajutise missiooni Kosovos jurisdiktsiooni alla kuuluva territooriumi ja artiklis 27 nimetatud Euroopa Ühenduse territooriumi suhtes.

Artikkel 27

Euroopa Ühenduses kohaldatakse käesoleva jaotise sätteid ja nende alusel võetud meetmeid Austria Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Kreeka Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Ungari Vabariigi territooriumi suhtes. Kui mõni ühinev lepinguosaline ühineb Euroopa Liiduga, kohaldatakse käesoleva jaotise sätteid ja nende alusel võetud meetmeid ilma täiendavate formaalsusteta ka selle uue liikmesriigi territooriumi suhtes.

II PEATÜKK

Võrguenergia kaugedastuse mehhanism

Artikkel 28

Energiaühendus võtab täiendavaid meetmeid, et luua ühtne mehhanism võrguenergia piiriüleseks ülekandeks ja/või edastamiseks.

III PEATÜKK

Varustuskindlus

Artikkel 29

Lepinguosalised võtavad ühe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest vastu varustuskindluse aruanded, milles kirjeldatakse eelkõige tarnete mitmekesisust, tehnoloogilist turvalisust ja imporditud kütuste geograafilist päritolu. Aruanded edastatakse sekretariaadile ja need on kõigile käesoleva lepingu osalistele kättesaadavad. Neid uuendatakse iga kahe aasta järel. Sekretariaat juhendab ja aitab aruannetega seotud küsimustes.

Artikkel 30

Artiklis 29 ei viidata vajadusele muuta energiapoliitikat või energiaostutavasid.

IV PEATÜKK

Elanike varustamine energiaga

Artikkel 31

Energiaühenduse eesmärgiks on kõigi elanike kõrgetasemeline varustamine võrguenergiaga energeetikat käsitlevas acquis communautaire'is sisalduvate avalike teenuste osutamise kohustuste raames.

Artikkel 32

Sel eesmärgil võib energiaühendus võtta meetmeid, et:

a)	võimaldada laiaulatuslik elektrienergiaga varustamine;

b)	edendada tõhusaid nõudluse juhtimise strateegiaid;

c)	tagada aus konkurents.

Artikkel 33

Energiaühendus võib samuti anda soovitusi lepinguosaliste võrguenergiasektori tõhusaks reformimiseks, sealhulgas tõsta kõikide klientide elektrienergia eest maksmise taset ja edendada võrguenergia hindade tarbijatele vastuvõetavamaks muutmist.

V PEATÜKK

Ühtlustamine

Artikkel 34

Energiaühendus võib võtta meetmeid seoses võrguenergiaturgude toimimise mudelite ühilduvusega ja lubade vastastikuse tunnustamisega ning meetmetega võrguenergiaettevõtete vaba asutamise edendamiseks.

VI PEATÜKK

Taastuvad energiaallikad ja energiatõhusus

Artikkel 35

Energiaühendus võib võtta meetmeid, et edendada arengut taastuvate energiaallikate ja energiatõhususe valdkonnas, võttes arvesse nende eeliseid varustuskindluse, keskkonnakaitse, sotsiaalse ühtekuuluvuse ja piirkondliku arengu osas.

VII PEATÜKK

Kaitsemeetmed

Artikkel 36

Kui ühineva lepinguosalise, ÜRO ajutise missiooni Kosovos jurisdiktsiooni alla kuuluva territooriumi või artiklis 27 nimetatud Euroopa Ühenduse territooriumi võrguenergiaturul tekib ootamatu kriis, kus inimeste füüsiline ohutus ja turvalisus või võrguenergiaseadmete või rajatiste või võrgu terviklus kõnealusel territooriumil on ohus, võib asjaomane lepinguosaline ajutiselt võtta vajalikke kaitsemeetmeid.

Artikkel 37

Kõnealused kaitsemeetmed peavad võimalikult vähe häirima lepinguosaliste võrguenergiaturu toimimist ega tohi olla laiema ulatusega, kui on vältimatult vaja ootamatult tekkinud raskuste ületamiseks. Nad ei tohi moonutada konkurentsi ega kahjustada kauplemist viisil, mis on vastuolus ühiste huvidega.

Artikkel 38

Asjaomane lepinguosaline teavitab nendest kaitsemeetmetest viivitamatult sekretariaati, kes teavitab sellest kohe teisi lepinguosalisi.

Artikkel 39

Energiaühendus võib otsustada, et asjaomase lepinguosalise võetud kaitsemeetmed ei ole kooskõlas käesoleva peatüki sätetega ja nõuda lepinguosaliselt nende kaitsemeetmete lõpetamist või muutmist.

IV JAOTIS

ÜHTSE ENERGIATURU LOOMINE

I PEATÜKK

Geograafiline ulatus

Artikkel 40

Käesoleva jaotise sätteid ja nende alusel võetud meetmeid kohaldatakse territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingut selles asutamislepingus sätestatud tingimustel, ning ühinevate lepinguosaliste territooriumide ja ÜRO ajutise missiooni Kosovos jurisdiktsiooni alla kuuluva territooriumi suhtes.

II PEATÜKK

Energia siseturg

Artikkel 41

1. Lepinguosaliste vahel keelatakse tollimaksude ja koguseliste piirangute ning kõikide samaväärse toimega meetmete rakendamine võrguenergia impordile ja ekspordile. See keeld kehtib ka fiskaalsete tollimaksude kohta.

2. Lõige 1 ei välista koguselisi piiranguid või samaväärse toimega meetmeid, mis on õigustatud avaliku korra või julgeoleku; inimeste, taimede või loomade elu ja tervise või tööstus- ja kaubandusomandi kaitse seisukohalt. Sellised piirangud või meetmed ei või siiski olla meelevaldse diskrimineerimise vahendiks ega piirata varjatult lepinguosaliste vahelist kaubandust.

Artikkel 42

1. Energiaühendus võib võtta meetmeid ühtse sisepiirideta võrguenergiaturu loomiseks.

2. Lõiget 1 ei kohaldata fiskaalmeetmete, isikute vaba liikumise ega töövõtjate õiguste ja huvidega seotud meetmete suhtes.

III PEATÜKK

Energiasektori väliskaubanduspoliitika

Artikkel 43

Energiaühendus võib võtta meetmeid, mis on vajalikud võrguenergia impordi ja ekspordi reguleerimiseks kaubanduses kolmandate riikidega, et tagada põhiliste keskkonnastandardite suhtes samaväärne juurdepääs kolmandate riikide turule ja kolmandate riikide turult või et tagada energia siseturu ohutu toimimine.

IV PEATÜKK

Vastastikune abi häirete korral

Artikkel 44

Kui ühel lepinguosalisel esinevad võrguenergiaga varustamises häired, mis puudutavad ka teist lepinguosalist või kolmandat riiki, püüavad lepinguosalised leida kiire lahenduse kooskõlas käesoleva peatüki sätetega.

Artikkel 45

Häirest otseselt mõjutatud lepinguosalise nõudmisel tuleb ministrite nõukogu kokku. Ministrite nõukogu võib seoses häirega võtta vajalikke meetmeid.

Artikkel 46

Ministrite nõukogu võtab ühe aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist käesoleva peatükiga ette nähtud vastastikuse abi korraldamiseks vastu menetlusdokumendi, millega võidakse alalisele kõrgetasemelisele töörühmale anda volitused ajutiste meetmete võtmiseks.

V JAOTIS

ENERGIAÜHENDUSE INSTITUTSIOONID

I PEATÜKK

Ministrite nõukogu

Artikkel 47

Ministrite nõukogu tagab käesolevas lepingus sätestatud eesmärkide saavutamise. Ministrite nõukogu:

a)	annab majanduspoliitilised üldsuunised,

b)	võtab meetmeid;

c)	võtab vastu menetlusdokumente, millega võidakse täpselt kindlaks määratud tingimustel delegeerida kõrgetasemelisele töörühmale, regulatiivkomiteele või sekretariaadile kindlad ülesanded, volitused ja kohustused energiaühenduse poliitika teostamiseks.

Artikkel 48

Ministrite nõukogu koosneb iga lepinguosalise ühest esindajast ja kahest Euroopa Ühenduse esindajast. Ministrite nõukogu istungitel võib osaleda iga osavõtja üks hääleõiguseta esindaja.

Artikkel 49

Ministrite nõukogu võtab menetlusdokumendiga vastu oma töökorra.

Artikkel 50

Eesistumist täidavad kõik lepinguosalised kordamööda kuuekuulise tähtaja jooksul järjekorras, mis on kindlaks määratud ministrite nõukogu menetlusdokumendiga. Eesistuja kutsub ministrite nõukogu kokku tema poolt määratud kohas. Ministrite nõukogu tuleb kokku vähemalt üks kord poole aasta jooksul. Istungid valmistab ette sekretariaat.

Artikkel 51

Ministrite nõukogu juhatab eesistuja ja teda abistavad selles aseesimeestena üks Euroopa Ühenduse esindaja ja üks järgmise eesistuja esindaja. Eesistuja ja kaks aseesimeest valmistavad ette päevakorra eelnõu.

Artikkel 52

Ministrite nõukogu esitab Euroopa Parlamendile ning ühinevate lepinguosaliste ja teiste osavõtjate parlamentidele aastaaruande energiaühenduse tegevuse kohta.

II PEATÜKK

Alaline kõrgetasemeline töörühm

Artikkel 53

Alaline kõrgetasemeline töörühm

a)	valmistab ette ministrite nõukogu töö;

b)	kiidab heaks rahvusvaheliste rahastavate organisatsioonide, rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide ja kahepoolsete rahastajate tehnilise abi taotlused;

c)	annab ministrite nõukogule aru käesoleva lepingu eesmärkide saavutamisel tehtud edusammudest;

d)	võtab ministrite nõukogu volitusel meetmeid;

e)	võtab vastu menetlusdokumente, välja arvatud need, millega delegeeritakse ülesandeid, volitusi või kohustusi teistele energiaühenduse institutsioonidele;

f)	arutab I ja II jaotises kirjeldatud acquis communautaire'i arengut Euroopa Komisjoni regulaarselt esitatava aruande alusel.

Artikkel 54

Alaline kõrgetasemeline töörühm koosneb iga lepinguosalise ühest esindajast ja kahest Euroopa Ühenduse esindajast. Alalise kõrgetasemelise töörühma istungitel võib osaleda iga osavõtja üks hääleõiguseta esindaja.

Artikkel 55

Alaline kõrgetasemeline töörühm võtab menetlusdokumendiga vastu oma töökorra.

Artikkel 56

Eesistuja kutsub alalise kõrgetasemelise töörühma kokku tema poolt määratud kohas. Istungid valmistab ette sekretariaat.

Artikkel 57

Eesistuja juhatab alalist kõrgetasemelist töörühma ja teda abistavad selles aseesimeestena üks Euroopa Ühenduse esindaja ja üks järgmise eesistuja esindaja. Eesistuja ja kaks aseesimeest valmistavad ette päevakorra eelnõu.

III PEATÜKK

Regulatiivkomitee

Artikkel 58

Regulatiivkomitee:

a)	nõustab ministrite nõukogu ja alalist kõrgetasemelist töörühma õiguslike, tehniliste ja regulatiivsete eeskirjadega seotud küsimustes;

b)	annab soovitusi piiriüleste vaidluste korral kahe või enama reguleeriva asutuse vahel, kui üks neist seda taotleb;

c)	võtab ministrite nõukogu volitusel meetmeid;

d)	võtab vastu menetlusdokumente.

Artikkel 59

Regulatiivkomitee koosneb vastavalt energeetikat käsitleva acquis communautaire'i asjaomastele osadele iga lepinguosalise energiaturu reguleeriva asutuse ühest esindajast. Euroopa Ühendust esindab Euroopa Komisjon, mida abistab iga lepinguosalise üks reguleeriv asutus ja üks esindaja Elektri- ja Gaasisektori Euroopa Reguleerivate Asutuste töörühmast (ERGEG). Kui lepinguosalisel või osavõtjal on üks reguleeriv asutus gaasi ja üks reguleeriv asutus elektrienergia jaoks, määrab lepinguosaline või osavõtja päevakorra alusel kindlaks, milline reguleeriv astutus regulatiivkomitee istungil osaleb.

Artikkel 60

Regulatiivkomitee võtab menetlusdokumendiga vastu oma töökorra.

Artikkel 61

Regulatiivkomitee valib enda määratud tähtajaks eesistuja. Euroopa Komisjon täidab aseesimehe ülesandeid. Eesistuja ja aseesimees valmistavad ette päevakorra eelnõu.

Artikkel 62

Regulatiivkomitee istungid toimuvad Ateenas.

IV PEATÜKK

Foorumid

Artikkel 63

Energiaühendust nõustavad kaks foorumit, mis koosnevad kõigi huvirühmade esindajatest, kaasa arvatud tööstus, reguleerivad asutused, tööstuse ja tarbijate esindajad.

Artikkel 64

Foorumi eesistujaks on Euroopa Ühenduse esindaja.

Artikkel 65

Foorumite järeldused võetakse vastu ühehäälselt. Need edastatakse alalisele kõrgetasemelisele töörühmale.

Artikkel 66

Elektrifoorumi istungid toimuvad Ateenas. Gaasifoorumi istungite toimumiskoht määratakse kindlaks ministrite nõukogu menetlusdokumendiga.

V PEATÜKK

Sekretariaat

Artikkel 67

Sekretariaat:

a)	toetab ministrite nõukogu, alalise kõrgetasemelise töörühma, regulatiivkomitee ja foorumite haldamist;

b)	kontrollib, kas lepinguosalised täidavad nõuetekohaselt käesoleva lepinguga võetud kohustusi ning esitab ministrite nõukogule iga-aastasi arenguaruanded;

c)	aitab Euroopa Komisjoni rahastajate tegevuse koordineerimisel ühinevate lepinguosaliste territooriumidel ja ÜRO ajutise missiooni Kosovos jurisdiktsiooni alla kuuluval territooriumil ning kontrollib seda ja toetab rahastajate haldamist;

d)	täidab teisi talle käesoleva lepingu või ministrite nõukogu menetlusdokumendiga pandud ülesandeid, välja arvatud meetmete võtmise õigus, ja

e)	võtab vastu menetlusdokumente.

Artikkel 68

Sekretariaat koosneb direktorist ja energiaühenduse vajadustele vastavast töötajaskonnast.

Artikkel 69

Sekretariaadi direktori nimetab ametisse ministrite nõukogu menetlusdokumendiga. Ministrite nõukogu määrab menetlusdokumendiga kindlaks töölevõtmise eeskirjad, töötingimused ja sekretariaadi töötajaskonna geograafilise tasakaalu. Töötajad valib välja ja võtab tööle direktor.

Artikkel 70

Direktor ja töötajad ei tohi oma kohustuste täitmisel küsida ega vastu võtta juhiseid üheltki käesoleva lepingu osaliselt. Nad peavad tegutsema erapooletult ja toetama energiaühenduse huve.

Artikkel 71

Sekretariaadi direktor või määratud asetäitja abistavad ministrite nõukogu, alalist kõrgetasemelist töörühma, regulatiivkomiteed ja foorumeid.

Artikkel 72

Sekretariaadi asukoht on Viinis.

VI PEATÜKK

Eelarve

Artikkel 73

Kõik lepinguosalised teevad vastavalt IV lisale osamakseid energiaühenduse eelarvesse. Osamaksete suuruse võib iga viie aasta tagant läbi vaadata lepinguosalise poolt ministrite nõukogu menetlusdokumendi kaudu esitatud nõudmisel.

Artikkel 74

Ministrite nõukogu võtab menetlusdokumendiga iga kahe aasta järel vastu energiaühenduse eelarve. Eelarve katab energiaühenduse institutsioonide toimimiseks vajalikud tegevuskulud. Iga institutsiooni kulud märgitakse eelarve erinevasse osasse. Ministrite nõukogu võtab vastu menetlusdokumendi, milles täpsustatakse eelarve rakendamise ning raamatupidamisarvestuse esitamise, auditeerimise ja kontrollimise menetlust.

Artikkel 75

Sekretariaadi direktor täidab eelarvet vastavalt artikli 74 kohaselt vastu võetud menetlusdokumendile ning annab kord aastas ministrite nõukogule eelarve täitmise kohta aru. Ministrite nõukogu võib vajaduse korral võtta menetlusdokumendi abil otsuse anda sõltumatutele audiitoritele ülesanne kontrollida eelarve nõuetekohast täitmist.

VI JAOTIS

OTSUSTAMISPROTSESS

I PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 76

Meetmed võivad olla otsuse või soovituse kujul.

Otsus on tervikuna siduv nende suhtes, kellele see on adresseeritud.

Soovitused ei ole siduvad. Lepinguosalised annavad endast parima soovituste täitmiseks.

Artikkel 77

Kui artiklis 80 ei ole sätestatud teisiti, on igal lepinguosalisel üks hääl.

Artikkel 78

Ministrite nõukogu, alaline kõrgetasemeline töörühm või regulatiivkomitee võivad tegutseda üksnes siis, kui esindatud on kaks kolmandikku lepinguosalistest. Kohalolevate lepinguosaliste hääletamata jätmist ei loeta häälte andmiseks.

II PEATÜKK

II jaotise alusel võetavad meetmed

Artikkel 79

Ministrite nõukogu, alaline kõrgetasemeline töörühm või regulatiivkomitee võtavad Euroopa Komisjoni ettepanekul II jaotise alusel meetmeid. Euroopa Komisjon võib oma ettepanekut meetme vastuvõtmise menetluse jooksul igal ajal muuta või selle tagasi võtta.

Artikkel 80

Igal lepinguosalisel on üks hääl.

Artikkel 81

Ministrite nõukogu, alaline kõrgetasemeline töörühm või regulatiivkomitee teeb otsused lihthäälteenamusega.

III PEATÜKK

III jaotise alusel võetavad meetmed

Artikkel 82

Ministrite nõukogu, alaline kõrgetasemeline töörühm või regulatiivkomitee võtavad ühe lepinguosalise või sekretariaadi ettepanekul III jaotise alusel meetmeid.

Artikkel 83

Ministrite nõukogu, alaline kõrgetasemeline töörühm või regulatiivkomitee teeb otsused kahekolmandikulise häälteenamusega, kaasa arvatud Euroopa Ühenduse poolthääl.

IV PEATÜKK

IV jaotise alusel võetavad meetmed

Artikkel 84

Ministrite nõukogu, alaline kõrgetasemeline töörühm või regulatiivkomitee võtavad lepinguosalise ettepanekul IV jaotise alusel meetmeid.

Artikkel 85

Ministrite nõukogu, alaline kõrgetasemeline töörühm ja regulatiivkomitee võtavad meetmeid ühehäälselt.

V PEATÜKK

Menetlusdokumendid

Artikkel 86

Menetlusdokumentidega reguleeritakse energiaühenduse organisatsioonilisi, eelarvelisi ja läbipaistvuse küsimusi, sealhulgas volituste delegeerimine ministrite nõukogult alalisele kõrgetasemelisele töörühmale, reguleerivale komiteele või sekretariaadile, ning need on siduvad energiaühenduse institutsioonidele ja ka lepinguosalistele, kui menetlusdokumendiga on nii sätestatud.

Artikkel 87

Kui artiklis 88 pole ette nähtud teisiti, võetakse menetlusdokumendid vastu kooskõlas käesoleva jaotise III peatükis sätestatud otsustusprotsessiga.

Artikkel 88

Artikliga 69 ette nähtud menetlusdokument sekretariaadi direktori nimetamiseks võetakse vastu lihthäälteenamusega Euroopa Komisjoni ettepanekul. Artiklitega 73 ja 74 ette nähtud eelarvelisi küsimusi käsitlevad menetlusdokumendid võetakse vastu ühehäälselt Euroopa Komisjoni ettepanekul. Artikli 47 punktiga c ette nähtud menetlusdokumendid regulatiivkomitee volituste delegeerimiseks võetakse vastu ühehäälselt lepinguosalise või sekretariaadi ettepanekul.

VII JAOTIS

OTSUSTE RAKENDAMINE JA VAIDLUSTE LAHENDAMINE

Artikkel 89

Lepinguosalised rakendavad neile adresseeritud otsused siseriiklikku õigussüsteemi otsuses nimetatud tähtaja jooksul.

Artikkel 90

1. Kui lepinguosaline ei suuda täita lepingust tulenevaid kohustusi või rakendada talle adresseeritud otsust nõutud tähtaja jooksul, võib lepinguosalise, sekretariaadi, või regulatiivkomitee põhjendatud nõudmisel sellest ministrite nõukogu teavitada. Eraõiguslikud isikud võivad kaebustega sekretariaadi poole pöörduda.

2. Asjaomane lepinguosaline võib sellise nõudmise või kaebuse kohta märkusi esitada.

Artikkel 91

1. Ministrite nõukogu võib tuvastada, et lepinguosaline ei täida oma kohustusi. Ministrite nõukogu teeb otsuse:

a)	lihthäälteenamusega, kui rikutakse II jaotise sätteid;

b)	kahekolmandikulise häälteenamusega, kui rikutakse III jaotise sätteid;

c)	ühehäälselt, kui rikutakse IV jaotise sätteid.

2. Ministrite nõukogu võib käesoleva artikli alusel vastu võetud otsuse hiljem lihthäälteenamusega tühistada.

Artikkel 92

1. Lepinguosalise, sekretariaadi või regulatiivkomitee nõudmisel võib ministrite nõukogu ühehäälselt määrata, et lepinguosaline ei täida tõsiselt ja jätkuvalt käesoleva lepinguga võetud kohustusi ning võib peatada teatavad õigused, mis tulenevad käesoleva lepingu kohaldamisest kõnealuse lepinguosalise suhtes, sealhulgas hääletusõiguste ja istungitest osavõtmise õiguse peatamine või väljajätmine käesoleva lepinguga ettenähtud mehhanismidest.

2. Ministrite nõukogu võib käesoleva artikli alusel tehtud otsused hiljem lihthäälteenamusega tühistada.

Artikkel 93

Artiklites 91 ja 92 nimetatud otsuste vastuvõtmisel teeb ministrite nõukogu otsuse asjaomase lepinguosalise esindaja häält arvestamata.

VIII JAOTIS

TÕLGENDAMINE

Artikkel 94

Institutsioonid tõlgendavad käesolevas lepingus kasutatud Euroopa Ühenduse õigusest tulenevaid määratlusi või teisi mõisteid kooskõlas Euroopa Kohtu või Euroopa Ühenduste esimese astme kohtu pretsedendiõigusega. Kui nimetatud kohtute tõlgendused pole kättesaadavad, annab ministrite nõukogu juhised käesoleva lepingu tõlgendamiseks. Ministrite nõukogu võib selle ülesande delegeerida alalisele kõrgetasemelisele töörühmale. Need juhised ei piira hilisemat acquis communautaire'i tõlgendamist Euroopa Kohtu või esimese astme kohtu poolt.

IX JAOTIS

OSAVÕTJAD JA VAATLEJAD

Artikkel 95

Ministrite nõukogu taotlusel võib iga Euroopa Liidu liikmesriik olla artiklites 48, 54 ja 59 sätestatud tingimustel esindatud osavõtjana ministrite nõukogus, alalises kõrgetasemelises töörühmas ja regulatiivkomitees ning osa võtta ministrite nõukogu, alalise kõrgetasemelise töörühma, regulatiivkomitee ja foorumite aruteludest.

Artikkel 96

1. Ministrite nõukogu võib naabruses asuva kolmanda riigi põhjendatud taotluse korral ühehäälselt lubada sellel riigil osaleda vaatlejana. Kuus kuud enne käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva ministrite nõukogule esitatud taotluse alusel lubatakse Moldoval osaleda vaatlejana.

2. Vaatlejad võivad aruteludes osalemata osa võtta ministrite nõukogu, alalise kõrgetasemelise töörühma, regulatiivkomitee, sekretariaadi ja foorumite istungitest.

X JAOTIS

LEPINGU KESTUS

Artikkel 97

Käesolev leping sõlmitakse kümneks aastaks alates lepingu jõustumise kuupäevast. Ministrite nõukogu võib ühehäälselt otsustada lepingu kestust pikendada. Kui sellist otsust vastu ei võeta, võib lepingu kohaldamist jätkata lepingu pikendamise poolt hääletanud lepinguosaliste suhtes tingimusel, et nende arv moodustab vähemalt kaks kolmandikku energiaühenduse lepinguosalistest.

Artikkel 98

Iga lepinguosaline võib käesolevast lepingust välja astuda, teatades sellest sekretariaadile kuus kuud ette.

Artikkel 99

Ühineva lepinguosalise ühinemisel Euroopa Ühendusega saab sellest lepinguosalisest osavõtja vastavalt artiklile 95.

XI JAOTIS

LEPINGU MUUTMINE JA SELLEGA LIITUMINE

Artikkel 100

Ministrite nõukogu võib liikmete ühehäälse otsusega:

i)	muuta I–VII jaotise sätteid;

ii)	otsustada rakendada teisi võrguenergiat käsitleva acquis communautaire'i osi;

iii)	laiendada käesolevat lepingut teistele energiatoodetele ja -kandjatele või olulistele võrguinfrastruktuuridele;

iv)	kiita heaks uue lepinguosalise liitumise energiaühendusega.

XII JAOTIS

LÕPP- JA ÜLEMINEKUSÄTTED

Artikkel 101

Piiramata artiklite 102 ja 103 kohaldamist, ei mõjuta käesoleva lepingu sätted lepinguosalise nendest kokkulepetest tulenevaid õigusi ja kohustusi, mis on sõlmitud enne käesoleva lepingu allkirjastamist. Kui need kokkulepped on käesoleva lepinguga vastuolus, võtab asjaomane lepinguosaline kõik vajalikud meetmed tuvastatud vastuolude kõrvaldamiseks hiljemalt ühe aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist.

Artikkel 102

Ükski käesolevast lepingust tulenev kohustus ei piira lepinguosaliste Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingust tulenevaid kehtivaid juriidilisi kohustusi.

Artikkel 103

Käesolev leping ei mõjuta ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt lepinguosalise vahelisest kokkuleppest tulenevaid kohustusi. Käesolev leping ei mõjuta Euroopa Liiduga ühinemise üle peetud läbirääkimiste raames võetud kohustusi.

Artikkel 104

Kuni artiklis 50 nimetatud menetlusdokumendi vastuvõtmiseni on eesistumise järjekord määratletud 2003. aasta Ateena vastastikuse mõistmise memorandumiga. (3)

Artikkel 105

Lepinguosalised kiidavad käesoleva lepingu heaks kooskõlas oma siseriiklike menetlustega.

Käesolev leping jõustub järgmise kuu esimesel päeval pärast seda, kui Euroopa Ühendus ja kuus lepinguosalist on teatanud lepingu jõustamiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

Teade selle kohta saadetakse Euroopa Liidu Nõukogu peasekretärile, kes on käesoleva lepingu hoiulevõtja.

SELLE KINNITUSEKS on täievolilised esindajad käesolevale lepingule alla kirjutanud.

Koostatud Ateenas kahekumne viiendal oktoobril kahe tuhande viiendal aastal.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2003. aasta direktiiv 2003/54/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju, Euroopa Liidu Teataja L 176, 15. juuli 2003, lk 37–56, ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2003. aasta direktiiv 2003/55/EÜ maagaasi siseturu ühiseeskirjade kohta, Euroopa Liidu Teataja L 176, 15. juuli 2003, lk 57–78.

(2) Euroopa Liidu Teataja L 176, 15. juuli 2003, lk 1–10.

(3) Vastastikuse mõistmise memorandum Kagu-Euroopa piirkondliku energiaturu ja selle Euroopa Ühenduse energia siseturule integreerimise kohta, alla kirjutatud Ateenas 8. detsembril 2003.

Ateena, 25. oktoober 2005

Hr Minco Jordanov

Endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi

valitsuse aseesimees

Lugupeetud aseesimees

Euroopa Ühendus võtab teadmiseks Teie tänase kuupäevaga kirja ja kinnitab, et Teie kiri ning käesolev vastus sellele asendavad koos endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi allkirja energiaühenduse asutamislepingul. Ent seda ei saa tõlgendada Euroopa Ühenduse nõustumisena ühegi teise nimetusega mis tahes muul kujul või muu sisuga kui “endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik” ega sellise nimetuse tunnustamisena Euroopa Ühenduse poolt.

Austatud härra, palun võtke vastu minu sügavaim lugupidamine.

Euroopa Ühenduse nimel

Ateena, 25. oktoober 2005

Teie Ekstsellents

Käesolevaga teatan, et energiaühenduse asutamislepingu tekst on Makedoonia Vabariigi valitsusele vastuvõetav.

Käesoleva kirja esitamisega loeb Makedoonia Vabariigi valitsus end energiaühenduse asutamislepingule allakirjutajaks.

Teatan siiski, et Makedoonia Vabariigile ei ole vastuvõetav ülalmainitud lepingus minu riigi kohta kasutatav nimetus, pidades silmas, et minu riigi põhiseaduslik nimi on Makedoonia Vabariik.

Teie Ekstsellents, palun võtke vastu minu sügavaim lugupidamine.

Minčo Jordanov

I LISA

EÜ direktiivide nr 2003/54/EÜ ja 2003/55/EÜ ning EÜ 26. juuni 2003. aasta määruse EÜ nr 1228/2003 rakendamise ajakava

Vastavalt alljärgnevale lõikele 2 ja käesoleva lepingu artiklile 24 rakendab iga lepinguosaline 12 kuu jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest järgmised õigusaktid:

i)	Euroopa parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2003. aasta direktiiv 2003/54/EÜ elektrienergia siseturu ühiseeskirjade kohta;

ii)	Euroopa parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2003. aasta direktiiv 2003/55/EÜ maagaasi siseturu ühiseeskirjade kohta;

iii)	Euroopa parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1228/2003, milles käsitletakse võrkudele juurdepääsu tingimusi piiriüleses elektrikaubanduses.

Iga lepinguosaline peab tagama, et vabatarbijad Euroopa Ühenduse direktiivides 2003/54/EÜ ja 2003/55/EÜ määratletud tähenduses on

i)	alates 1. jaanuarist 2008 kõik mitte-kodutarbijad ja

ii)	alates 1. jaanuarist 2015 kõik tarbijad.

II LISA

Keskkonda käsitleva acquis' rakendamise ajakava

Iga lepinguosaline rakendab käesoleva lepingu jõustumisel nõukogu 27. juuni 1985. aasta direktiivi 85/337/EMÜ teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta, mida on muudetud nõukogu 3. märtsi 1997. aasta direktiiviga 97/11/EÜ ning Euroopa parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta direktiiviga 2003/35/EÜ.

2.	Iga lepinguosaline rakendab 31. detsembriks 2011 nõukogu 26. aprilli 1999. aasta direktiivi 1999/32/EÜ, mis käsitleb väävlisisalduse vähendamist teatavates vedelkütustes ja millega muudetakse direktiivi 93/12/EMÜ.

3.	Iga lepinguosaline rakendab 31. detsembriks 2017 Euroopa parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2001. aasta direktiivi 2001/80/EÜ teatavate suurtest põletusseadmetest õhku eralduvate saasteainete piiramise kohta.

4.	Iga lepinguosaline rakendab käesoleva lepingu jõustumisel nõukogu 2. aprilli 1979. aasta direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta artikli 4 lõike 2.

III LISA

EÜ asutamislepingu artikkel 81

Ühisturuga on kokkusobimatud ja keelatud kõik sellised ettevõtjatevahelised kokkulepped, ettevõtjate ühenduste otsused ja kooskõlastatud tegevus, mis võivad mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust ning mille eesmärgiks või tagajärjeks on takistada, piirata või moonutada konkurentsi ühisturu piires, iseäranis need kokkulepped, otsused ja tegevus, millega:

a)	otseselt või kaudselt määratakse kindlaks ostu- või müügihinnad või mis tahes muud tehingutingimused;

b)	piiratakse või kontrollitakse tootmist, turge, tehnilist arengut või investeeringuid;

c)	jagatakse turge või tarneallikaid;

d)	rakendatakse võrdväärsete tehingute puhul erinevaid tingimusi, pannes kaubanduspartnerid sellega ebasoodsasse konkurentsiolukorda;

e)	seatakse lepingu sõlmimise eeltingimuseks teise poole nõusolek võtta endale lisakohustusi, mis oma laadilt või kaubandustavade kohaselt ei ole seotud sellise lepingu objektiga.

2.	Kõik käesoleva artikli põhjal keelatud kokkulepped või otsused on algusest peale tühised.

Lõike 1 sätted võib kuulutada kohaldamatuks:

—	ettevõtjatevaheliste kokkulepete või kokkuleppeliikide suhtes,

—	ettevõtjate ühenduste otsuste või otsuseliikide suhtes,

—	kooskõlastatud tegevuse või kooskõlastatud tegevuse liikide suhtes,

mis aitavad parandada kaupade tootmist või levitamist või edendada tehnilist või majanduslikku progressi, võimaldades samal ajal tarbijatel saada sellest tulenevast kasust õiglase osa, ilma et

a)	kehtestataks asjassepuutuvatele ettevõtjatele piiranguid, mis ei ole nimetatud eesmärkide saavutamiseks hädavajalikud;

b)	annaks sellistele ettevõtjatele võimalust kõrvaldada konkurentsi kõnesolevate toodete olulise osa suhtes.

EÜ asutamislepingu artikkel 82

Ühisturus või selle olulises osas turgu valitseva seisundi kuritarvitamine ühe või mitme ettevõtja poolt on keelatud kui ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see võib mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust.

Sellised kuritarvitused võivad seisneda iseäranis:

a)	ebaõiglaste ostu- või müügihindade või muude ebaõiglaste tehingutingimuste otseses või kaudses kehtestamises;

b)	toodangu, turgude või tehnilise arengu piiramises tarbijate kahjuks;

c)	erinevate tingimuste rakendamises võrdväärsete tehingute puhul, pannes kaubanduspartnerid sellega ebasoodsasse konkurentsiolukorda;

d)	selles, et lepingute sõlmimise eeltingimuseks seatakse teise poole nõusolek võtta endale lisakohustusi, mis oma laadilt või kaubandustavade kohaselt ei ole seotud lepingu objektiga.

EÜ asutamislepingu artikli 86 lõiked 1 ja 2

1.	Riigi osalusega äriühingute ja nende ettevõtjate puhul, kellele liikmesriigid annavad eri- või ainuõigused, ei jõusta ega säilita liikmesriigid mingeid meetmeid, mis on vastuolus käesoleva lepingu eeskirjadega, eelkõige nendega, mis on sätestatud artiklis 12 ja artiklites 81–89.

Ettevõtjad, kellele on antud üldist majandushuvi esindavate teenuste osutamine või kes on fiskaalmonopolid, alluvad käesoleva lepingu eeskirjadele, eriti konkurentsieeskirjadele niivõrd, kuivõrd nimetatud eeskirjade kohaldamine juriidiliselt ega faktiliselt ei takista nendele määratud eriülesannete täitmist. Kaubanduse arengut ei tohi mõjutada määral, mis oleks vastuolus ühenduse huvidega.

EÜ asutamislepingu artikkel 87

Kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti, on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis moonutab või ähvardab moonutada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.

Ühisturuga sobib kokku:

a)	üksiktarbijatele antav sotsiaalabi, kui sellist abi antakse ilma asjassepuutuvate toodete päritolul põhineva diskrimineerimiseta;

b)	loodusõnnetuste ja erakorraliste sündmuste tekitatud kahju korvamiseks antav abi;

c)	Saksamaa jagamisest kahjustatud Saksamaa Liitvabariigi teatud piirkondade majandusele antav abi määral, mis on vajalik nimetatud jagamisest põhjustatud majandusliku halvemuse korvamiseks.

Ühisturuga kokkusobivaks võib pidada:

a)	abi majandusarengu edendamiseks niisugustes piirkondades, kus elatustase on erakordselt madal või kus valitseb tõsine tööpuudus;

b)	abi üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa projekti elluviimiseks või mõne liikmesriigi majanduses tõsise häire kõrvaldamiseks;

c)	abi teatud majandustegevuse või teatud majanduspiirkondade arengu soodustamiseks, kui niisugune abi ei mõjuta ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega;

d)	abi kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks, kui niisugune abi ei mõjuta kaubandustingimusi ja konkurentsi ühenduses määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega;

e)	muud liiki abi, mida komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega võib kindlaks määrata nõukogu.

IV LISA

Osamaksed eelarvesse

Lepinguosalised	Osamakse protsentides
Euroopa Ühendus	94,9 %
Albaania Vabariik	0,1 %
Bulgaaria Vabariik	1 %
Bosnia ja Hertsegoviina	0,3 %
Horvaatia Vabariik	0,5 %
Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik	0,1 %
Montenegro Vabariik	0,1 %
Rumeenia	2,2 %
Serbia Vabariik	0,7 %
ÜRO ajutine missioon Kosovos	0,1 %

20.7.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 198/41

KOMISJONI OTSUS,

11. mai 2006,

millega nõutakse liikmesriikidelt meetmete võtmist, et tagada üksnes lastekindlate tulemasinate turuleviimine ning keelustada uudsete tulemasinate turuleviimine

(teatavaks tehtud numbrite K(2006) 1887 ja K(2006) 1887 COR all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(käesolev tekst tühistab ja asendab 19. juuli 2006. aasta Euroopa Liidu Teatajas L 197 lk 9 avaldatud teksti)

(2006/502/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. detsembri 2001. aasta direktiivi 2001/95/EÜ üldise tooteohutuse kohta, (1) eriti selle artiklit 13,

ning arvestades järgmist:

(1)	Vastavalt direktiivile 2001/95/EÜ on tootjad kohustatud turule viima ainult ohutuid tooteid.

(2)

Direktiivi 2001/95/EÜ artikli 13 kohaselt võib komisjon, kui ta saab teada teatavatest toodetest tulenevast tõsisest ohust tarbijate tervisele ja ohutusele, võtta teatavatel tingimustel vastu otsuse, nõudes liikmesriikidelt ajutiste meetmete võtmist, mille eesmärk on eelkõige piirata selliste toodete turuleviimist või kehtestada sellele eritingimusi, keelata toodete turustamine ja kehtestada keelu järgimise tagamiseks vajalikud kaasnevad meetmed, või nõuda toodete turult kõrvaldamist või tagasivõtmist.

(3)

Selline otsus on tingitud liikmesriikides kehtestatud või kehtestatavate lähenemisviiside lahknevusest kõnealuse ohu käsitamise osas; asjaolust, et ohutusküsimuse iseloomu tõttu ei saa ohtu käsitada asja kiireloomulisusele vastaval viisil kõnealuste toodete suhtes ühenduse eriõigusaktidega ettenähtud muude menetluste kohaselt; ning asjaolust, et ohtu saab tõhusalt kõrvaldada ainult ühenduse tasandil kohaldatavate asjakohaste meetmete võtmisega, et tagada tarbijate tervise ja ohutuse järjepidev kõrgetasemeline kaitse ning siseturu nõuetekohane toimimine.

(4)

Tulemasinad on loomupäraselt ohtlikud tooted, sest need tekitavad leeki või kuumust ja sisaldavad tuleohtlikku kütust. Eriti ohtlikud on tulemasinad siis, kui lapsed neid väärkasutavad, mis võib kaasa tuua tulekajusid, vigastusi või isegi surmajuhtumeid. Tulemasinate loomupäraselt ohtlikku iseloomu, turuleviidud toodete väga suurt hulka ja ettenähtavaid kasutamistingimusi arvesse võttes tuleks ohu suurust, mida tulemasinad laste ohutusele kujutavad, käsitada seoses võimalusega, et lapsed kasutavad neid mängimiseks.

(5)

Saadaolevad andmed ja teave tulemasinatega mänginud lastega seotud tulekahjude kohta Euroopa Liidus kinnitavad samuti tulemasinate tõsist ohtlikkust. Ühendkuningriigi Kaubandus- ja Tööstusministeeriumi 1997. aasta veebruaris avaldatud aruande “Euroopa uuringud – tulemasinate ja tikkudega mängivate alla viieaastaste laste põhjustatud õnnetusjuhtumid” hinnangul toimub Euroopa Liidus sellel põhjusel kokku umbes 1 200 tulekahju, 260 vigastust ja 20 surmajuhtumit aastas. Ajakohasem teave kinnitab, et tõsiste õnnetuste, sealhulgas surmajuhtumite, märkimisväärne arv Euroopa Liidus on endiselt tingitud sellest, et lapsed mängivad ohtlike tulemasinatega.

(6)

Käesolevas otsuses lastekindlatele tulemasinatele kehtestatud nõuetega samaväärsed kehtestatud õigusaktid on olemas Austraalias, Kanadas, Uus-Meremaal ja Ameerika Ühendriikides (USA). Enne õigusaktide vastuvõtmist viidi USAs läbi uuring. USA tarbekaupade ohutuse komisjoni 1993. aasta tulemasinaid käsitleva määruse ettepaneku andmetel oli USAs aasta jooksul toimunud tulemasinatega mängivate laste põhjustatud enam kui 5 000 tulekahju, 1 150 vigastust ja 170 surmajuhtumit.

(7)	Lastekindluse nõue võeti USAs kasutusele 1994. aastal. 2002. aastal läbi viidud USA uuring nõude tõhususe kohta näitas, et tulekahjud, vigastused ja surmajuhtumid vähenesid 60 %.

(8)	Direktiivi 2001/95/EÜ artikli 15 alusel moodustatud komitee konsultatsioonist liikmesriikidega on jõutud järeldusele, et tulemasinatest, mis ei ole lastekindlad, põhjustatud ohu käsitamise osas on liikmesriikide lähenemisviisid erinevad.

(9)

Tulemasinate ohutusega on seotud kaks tehnilist standardit: Euroopa ja rahvusvaheline standard EN ISO 9994:2002 “Tulemasinad. Ohutuse spetsifikatsioon”, millega kehtestatakse tulemasinate kvaliteedi, töökindluse ja ohutuse spetsifikatsioonid koos asjaomaste tootmiskatsete menetlusega, kuid mis ei sisalda lastekindluse spetsifikatsioone, ja Euroopa standard EN 13869:2002 “Tulemasinad. Tulemasinate lastekindlus. Ohutusnõuded ja katsemeetodid”, millega kehtestatakse lastekindluse spetsifikatsioonid.

(10)

Komisjon avaldas vastavalt direktiivi 2001/95/EÜ artiklis 4 sätestatud korrale standardi EN ISO 9994:2002 viitenumbrid Euroopa Liidu Teatajas, (2) eeldades nimetatud standardiga hõlmatud ohtude vastavust direktiivi 2001/95/EÜ üldistele ohutusnõuetele. Lastekindluse käsitlemiseks peaks komisjon mõne liikmesriigi arvates Euroopa Liidu Teatajas avaldama ka standardi EN 13869:2002 viitenumbrid. Teiste liikmesriikide arvates tuleks standardit EN 13869:2002 enne siiski oluliselt muuta.

(11)

Kuna ühenduse meetmed lastekindlate tulemasinate ja uudsete tulemasinate keelustamise osas puuduvad, siis võivad mõned liikmesriigid vastu võtta lahknevaid riigisiseseid meetmeid. Nimetatud meetmete kasutuselevõtt tooks vältimatult kaasa ebaühtlase kaitse ja ühendusesisesed tulemasinate kaubandustõkked.

(12)

Tulemasinate suhtes kohaldatavat eriomast ühenduse õigusakti ei ole. Ohutusküsimuse iseloomu tõttu ei saa ohtu käsitleda asjaomase toote suhtes ühenduse eriõigusaktidega ettenähtud muude menetluste kohaselt ja asja kiireloomulisusele vastaval viisil. Seepärast tuleb otsust kohaldada vastavalt direktiivi 2001/95/EÜ artiklile 13.

(13)

Tulemasinate suure ohtlikkusega arvestamiseks ja kogu ELis tarbijate tervise ja ohutuse järjepideva kõrgetasemelise kaitse tagamiseks ning kaubandustõkete vältimiseks tuleks vastavalt direktiivi 2001/95/EÜ artiklile 13 vastu võtta ajutine otsus. Kõnealuse otsusega tuleks kiiresti seada tulemasinate turuleviimise tingimuseks asjaomaste tulemasinate lastekindlus. Edasiste kahjude ja surmajuhtumite vältimiseks tuleks kohaldada kõnealust otsust seni, kuni leitakse rahvusvahelisel konsensusel põhinev lõplik lahendus.

(14)

Otsuse lastekindluse nõuded peaksid hõlmama ühekordseid tulemasinaid, kuna kõnealused tulemasinad kujutavad endast eriti suurt ohtu, et lapsed võivad neid väärkasutada. 1987. aasta USA “Harwood’s study” uuring näitas, et 96 % tulemasinatega mänginud laste õnnetusjuhtumite põhjuseks olid ühekordsed tulemasinad. Väga üksikute õnnetusjuhtumite korral oli tegemist muude kui ühekordsete tulemasinatega, nimelt luksuslike või pool-luksuslike tulemasinatega, mis on kujundatud, toodetud ja turule viidud pideva, pikaajalise ja turvalise kasutuskindluse tagamise eesmärgil ning millel on müügijärgse teeninduse kirjalik garantii ja hüvituskord osade vahetamiseks või asendamiseks kogu tulemasina kasutusperioodi jooksul; neile tulemasinatele on iseloomulik kallis materjal ja keerukas disain, luksuslik kujundus, vähene asendatavus ning neid müüakse tootemargile vastavates mainekates ja luksuslikes kauplustes. Need tulemused kinnitavad asjaolu, et inimesed kasutavad pikemaajaliseks kasutamiseks ette nähtud hinnalisemaid tulemasinad hoolsamini.

(15)

Kõik tulemasinad, mis mingil moel sarnanevad muudele objektidele, mida üldiselt peetakse lastele huvitavateks või mis on ette nähtud lastele kasutamiseks, tuleks keelustada. Siia alla kuuluvad muu hulgas ka tulemasinad, mille kuju meenutab multifilmide tegelasi, mänguasju, relvi, kelli, telefone, muusikariistu, sõidukeid, inimkeha või kehaosi, loomi, toitu või jooke või mis mängivad muusikahelisid, mille küljes on vilkuvad tuled, liikuvad esemed või muud huvipakkuvad seadmed (tavaliselt nimetatakse neid “uudseteks tulemasinateks”) ja mis kujutavad endast suurt ohtu, et lapsed võivad neid väärkasutada.

(16)

Soodustamaks tulemasinate lastekindluse nõude tootjapoolset kohaldamist, tuleks viidata asjakohastele Euroopa standardi EN 13869:2002 spetsifikatsioonidele, et neid järgivate riigisiseste standardite spetsifikatsioonidele vastavad tulemasinad loetaks käesoleva otsuse lastekindluse nõudele vastavaks. Samal eesmärgil tuleks tulemasinad, mis vastavad ELi-väliste riikide samasisulistele eeskirjadele, milles on jõustunud käesolevale otsusele vastavad lastekindluse nõuded, lugeda vastavuses olevaks käesoleva otsuse lastekindluse nõudega.

(17)

Käesoleva otsusega kehtestatud lastekindluse nõude järjepidev ja tõhus jõustamine nõuab, et tootja esitaks pädeva asutuse taotluse korral talle lastekindluse katsearuande, mille on koostanud rahvusvahelise akrediteerimisorganisatsiooni liikmeks oleva akrediteerimisasutuse akrediteeritud või muul viisil selleks eesmärgiks ametivõimude poolt tunnustatud katseasutus või katseasutus, mida on seda tüüpi katsete läbiviimiseks tunnustanud käesoleva otsuse sätetele samaväärseid ohutusnõudeid kohaldavate riikide ametivõimud. Tulemasinate tootjad peavad esitama taotluse korral viivitamata direktiivi 2001/95/EÜ artikli 6 alusel loodud pädevale asutusele kõik vajalikud dokumendid. Kui tootja ei ole suuteline esitama asjaomaseid dokumente pädeva asutuse poolt kehtestatud tähtaja jooksul, tuleb tulemasinad turult kõrvaldada.

(18)

Vastavalt direktiivi 2001/95/EÜ artikli 5 lõikele 2 peaksid levitajad aitama tagada, et nende tarnitavad tulemasinad oleksid vastavuses käesolevas otsuses kehtestatud lastekindluse nõudega. Eelkõige peaksid nad tegema koostööd pädevate asutustega, saates neile taotluse korral tulemasinate päritolu kindlakstegemiseks vajalikud dokumendid.

(19)

Tootjatele tuleks käesolevas otsuses kehtestatud meetmete kohaldamiseks võimaldada lühimad võimalikud üleminekuajad, kooskõlas vajadusega vältida edasisi õnnetusjuhtumeid, arvestades tehnilisi piiranguid ja tagatavat proportsionaalsust. Võttes arvesse igal aastal Euroopa Liidus müüdavate tulemasinate suurt kogust ja nende müügiks kasutatavate jaotuskanalite arvukust, vajavad liikmesriigid üleminekuaega ka selleks, et tagada meetmete tõhus kohaldamine. Seepärast tuleks tootjate kohustust üksnes lastekindlate tulemasinate turuleviimiseks kohaldada kümme kuud pärast käesoleva otsuse teatavakstegemist, sel ajal kui tootjate kohustust üksnes lastekindlate tulemasinate tarnimiseks tuleks kohaldada üks aasta pärast kõnealuste tulemasinate turuleviimise keelu jõustumist. Seepärast kehtestatakse viimati nimetatud kohustus käesoleva otsuse läbivaatamisel üks aasta pärast otsuse vastuvõtmist.

(20)

Direktiivi 2001/95/EÜ artikli 13 lõikega 3 keelatakse ühendusest eksportida ohtlikke tooteid, mille kohta on vastu võetud otsus. Võttes arvesse tulemasinate turu struktuuri ülemaailmsete tootjate arvu, ekspordi ja impordi mahu ning turgude üleilmastumise suhtes, ei suurendaks ekspordikeeld tarbijate ohutust kolmandates riikides, kus lastekindluse nõudeid ei kohaldata, kuna EList eksportimise asemel eksporditakse tulemasinaid, mis ei ole lastekindlad, ELi-välistest riikidest. Seepärast tuleks artikli 13 lõike 3 kohaldamine peatada, kuni lastekindluse rahvusvaheline standard on vastu võetud. See ei tohiks piirata meetmete kohaldamist kolmandates riikides, kus lastekindluse nõuded on jõustunud.

(21)	Käesolevas direktiivis sätestatud meetmed on kooskõlas direktiivi 2001/95/EÜ artikli 15 alusel moodustatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesoleva otsuse kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

1. tulemasin– käsitsi süüdatav leeki tekitav seade, milles põlevainena kasutatakse kütust ja mida tavaliselt kasutatakse sigarettide, sigarite ja piipude tahtlikuks süütamiseks, ja mida võib ettenähtult kasutada näiteks paberi, tahi, küünla ja laterna süütamiseks, toodetud sisseehitatud toitega, ette nähtud kas korduvtäitmiseks või mitte.

Ilma et see piiraks käesoleva otsuse artikli 2 lõikes 2 sätestatud uudsete tulemasinate turuleviimise keeldu, ei kohaldata kõnealust mõistet korduvtäidetavate tulemasinate suhtes, millele tootjad on pädevate asutuste nõudel andnud vajaliku dokumentatsiooni põhjendamaks, et tulemasinad on kujundatud, toodetud ja turule viidud pideva ja turvalise kasutuskindluse tagamiseks vähemalt viie aasta jooksul, see on parandatav ja vastab eelkõige kõikidele järgmistele nõuetele:

—	on olemas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 1999/44/EÜ (3) vastav tootja kirjalik kaheaastane garantii igale tulemasinale,

—	on olemas tegelik võimalus tulemasinat kogu kasutusaja jooksul parandada (sh eriti süütemehhanismi parandamine) ja ohutult täita,

—	osi, mis ei ole ühekordselt kasutatavad, kuid võivad pärast garantiiaja lõppu kuluda või puruneda, on võimalik asendada või parandada selleks mõeldud ja sellele spetsialiseerunud Euroopa Liidus asuvates müügijärgse teeninduse keskustes;

2. uuenduslik tulemasin– ükskõik milline Euroopa standardi EN 13869:2002 spetsifikatsiooni punktis 3.2 määratletud tulemasin;

3. lastekindel tulemasin– tulemasin, mis on kavandatud ja toodetud nii, et tavalistes või põhjendatult eeldatavates kasutustingimustes ei saa alla 51 kuu vanused lapsed seda kasutada näiteks tulemasina käivitamiseks vajaliku jõupingutuse, või tulemasina kuju, või tema süütemehhanismil oleva kaitse tõttu või süütamiseks vajalike tegevuste keerukuse või järjekorra tõttu.

Lastekindlaks loetakse:

a)	tulemasinad, mis vastavad riigisisestele standarditele, mis on üle võtnud Euroopa standardi EN 13869:2002 spetsifikatsioonid, välja arvatud asjaomase standardi punktide 3.1, 3.4 ja 5.2.3 spetsifikatsioonid;

b)	tulemasinad, mis vastavad ELi-väliste riikide samasisulistele eeskirjadele, milles on jõustunud käesolevale otsusele vastavad lastekindluse nõuded;

4. tulemasina mudel– ühe tootja tulemasinad, mis ei erine kujult või muude omaduste poolest lastekindlust mõjutada võival moel;

5. lastekindluse katse– tulemasinate teatud tüübi lastekindluse süstemaatiline katsetamine asjaomaste tulemasinate valimil, eelkõige katsed, mis on läbi viidud vastavalt riigisisestele standarditele, mis on üle võtnud Euroopa standardi EN 13869:2002 spetsifikatsioonid, välja arvatud asjaomase standardi punktide 3.1, 3.4 ja 5.2.3 spetsifikatsioonid, või vastavalt asjakohastele eeskirjadele nendes ELi-välistes riikides, kus käesoleva otsusega sätestatule vastavad lastekindluse nõuded on jõustunud;

6. tootja– direktiivi 2001/95/EÜ artikli 2 punktis e määratletud tähendus;

7. levitaja– direktiivi 2001/95/EÜ artikli 2 punktis f määratletud tähendus.

Artikkel 2

1. Liikmesriigid tagavad, et lastekindlad tulemasinad viiakse turule kümme kuud pärast käesoleva otsuse teatavakstegemist.

2. Eespool nimetatud lõikes 1 osutatud kuupäevast alates keelustavad liikmesriigid uudsete tulemasinate turuleviimise.

Artikkel 3

1. Alates kümme kuud pärast käesoleva otsuse teatavakstegemist nõuavad liikmesriigid tulemasinate turuleviimise tingimusena, et tootjad:

a)	säilitavad ja esitavad taotluse korral viivitamata direktiivi 2001/95/EÜ artikli 6 alusel loodud pädevale asutusele iga turuleviidava tulemasina mudeli lastekindlust tõendava katsearuande koos katsetatud tulemasina mudeli näidistega;

b)	tõendavad taotluse korral pädevatele asutustele, et kõik turuleviidud tulemasinad igas partiis vastavad katsetatud mudelile ja esitavad taotluse korral asutustele katsetamise dokumentatsiooni ja asjaomast tõendamist kinnitava kontrollprogrammi;

c)	jälgivad pidevalt toodetud tulemasinate vastavust lastekindlust tagavatele vastuvõetud tehnilistele lahendustele, kasutades selleks asjakohaseid katsemeetodeid ja annavad pädevate asutuste käsutusse tootmisdokumendid, mis tõestavad tulemasinate tootmise vastavust katsetatud mudelile;

d)	säilitavad ja esitavad taotluse korral pädevatele asutustele viivitamata lastekindluse katse uue aruande, kui tulemasina mudelile on tehtud muudatusi, mis võivad kahjustada selle mudeli vastavust käesoleva otsusega kehtestatud nõuetele.

2. Alates kümme kuud pärast käesoleva otsuse teatavakstegemist nõuavad liikmesriigid levitajatelt nende tarnitavate tulemasinate tootja kindlakstegemiseks vajalike dokumentide säilitamist ja taotluse korral pädevatele asutustele viivitamata esitamist, et määrata kindlaks isik, kes neile turuleviidavaid tulemasinaid on tarninud, tagamaks seega tulemasinate tootja jälgitavuse tarneahela kaudu.

3. Tulemasinad, mille kohta tootjad ja tarbijad lõigetes 1 ja 2 osutatud dokumentatsiooni pädevate asutuste kehtestatud tähtpäevaks ei esita, kõrvaldatakse turult.

Artikkel 4

1. Artiklis 3 osutatud lastekindluse katse aruanded sisaldavad eelkõige:

a)	tootja nime, aadressi ja peamist tegevus- ja asukohta, ning importija samu andmeid, kui tulemasinad on imporditud;

tulemasinate täielikku kirjeldust, kaasa arvatud suurust, kuju, kaalu, kütust, kütuse mahtu, süütemehhanismi ja lastekindlaid seadmeid, kujundust, tehnilisi lahendusi ja muud käesoleva otsuse nõuetele ja mõistetele vastavaid tulemasina lastekindlaid elemente. Eelkõige sisaldab see kõigi mõõtmete, võimsuse nõuete või tulemasinate lastekindlust mõjutada võivate muude elementide üksikasjalikku kirjeldust, sealhulgas tootja poolt lubatud tolerantsuspiird iga sellise omaduse kohta;

c)	katsete üksikasjalikku kirjeldust ja saadud tulemusi, katsete andmeid, katsete läbiviimise asukohta, katseid korraldanud organisatsiooni tuvastamist ja asjaomaseid katseid korraldanud kõnealuse organisatsiooni kvalifikatsiooni ja kompetentsuse üksikasju;

d)	tulemasinate tootmiskoha tuvastamist;

e)	asukohta, kus hoitakse käesoleva otsusega nõutavat dokumentatsiooni;

f)	teavet katseasutuse akrediteerimise või tunnustamise kohta.

2. Artiklis 3 osutatud lastekindluse katse aruanded määravad kindlaks:

katseasutused, mis vastavad standardis EN ISO/IEC 17025:2005 “Katse- ja kalibreerimislaborite kompetentsuse üldnõuded” esitatud nõuetele ja on tulemasinate lastekindluse katsete teostamiseks heaks kiidetud Rahvusvahelise Laborite Akrediteerimise Koostöökonverentsi (ILAC) liikme poolt või muul viisil liikmesriigi pädeva ametiasutuse poolt tunnustatud;

b)	katseasutused, mille lastekindluse katsete aruandeid on tunnustanud käesolevas otsuses kehtestatud nõuetega samaväärseid tulemasinate lastekindluse nõudeid kohaldav riik.

Teavitamise eesmärgil avaldab ja ajakohastab komisjon punktides a ja b osutatud asutuste nimekirja.

Artikkel 5

Direktiivi 2001/95/EÜ artikli 13 lõikes 3 osutatud keeldu ei kohaldata.

Artikkel 6

1. Liikmesriigid võtavad käesoleva otsuse järgimiseks vajalikud meetmed nelja kuu jooksul alates käesoleva otsuse teatavakstegemisest ja avaldavad need. Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile.

2. Käesolevat otsust kohaldatakse kuni kaksteist kuud alates käesoleva otsuse teatavakstegemise kuupäevast.

3. Saadud kogemuste ja saavutatud edu põhjal ning püsimeedet silmas pidades otsustab komisjon, kas pikendada käesoleva otsuse kehtivusaega täiendavaks ajavahemikuks ning kas muuta otsust, eelkõige artikli 1 lõiget 1, artikli 1 lõiget 3 ja artiklit 4 ning tühistada artikli 5 sätestatud keeld. Komisjon otsustab eelkõige artikli 1 lõike 3 osas, kas muid rahvusvahelisi standardeid või riiklikke eeskirju või muid tehnilisi spetsifikatsioone, eriti tulemasinate lastekindlust sätestavaid alternatiivmeetodeid või kriteeriume käsitlevaid spetsifikatsioone saab lugeda käesoleva otsusega sätestatud lastekindlusnõuetele vastavateks. Käesolevas lõikes osutatud otsused võetakse vastu kooskõlas direktiivi 2001/95/EÜ artikli 15 lõikega 2.

4. Direktiivi 2001/95/EÜ artiklis 10 osutatud üldise tooteohutusega seotud tegevuse raames töötab komisjon enne käesoleva otsuse kohaldamise tähtaega liikmesriikides välja suunised otsuse praktilise kohaldamise lihtsustamiseks.

Artikkel 7

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 11. mai 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU

(1) EÜT L 11, 15.1.2002, lk 4.

(2) ELT C 100, 24.4.2004, lk 20.

(3) EÜT L 171, 7.7.1999, lk 12.

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 198

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	49. köide 20. juuli 2006

Sisukord		I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1108/2006, 19. juuli 2006, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	1
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1109/2006, 19. juuli 2006, millega kehtestatakse erand määrusega (EÜ) nr 1623/2000 ette nähtud veinide piiritusetehastesse tarnimise ja veinide destilleerimise tähtaegade osas 2005/2006. turustusaastaks	3
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1110/2006, 19. juuli 2006, impordisertifikaatide kohta seoses veiselihasektori toodetega, mis on pärit Botswanast, Keeniast, Madagaskarilt, Svaasimaalt, Zimbabwest ja Namiibiast	4
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1111/2006, 19. juuli 2006, millega kehtestatakse jaotuskoefitsient impordilitsentside väljaandmise kohta suhkrusektori toodete jaoks tariifikvootide ja sooduslepingute alusel	6
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1112/2006, 19. juuli 2006, küüslaugu impordilitsentside väljaandmise kohta 1. septembrist kuni 30. novembrini 2006 kestval kvartalil	9
	*	Komisjoni direktiiv 2006/65/EÜ, 19. juuli 2006, millega muudetakse nõukogu direktiivi 76/768/EMÜ kosmeetikatoodete kohta, et kohandada nimetatud direktiivi II ja III lisa tehnika arenguga ( 1 )	11

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	096	42,0
0702 00 00	999	42,0
0707 00 05	052	115,6
0707 00 05	999	115,6
0709 90 70	052	85,2
0709 90 70	999	85,2
0805 50 10	052	61,1
	388	60,0
	524	53,9
	528	54,8
	999	57,5
0808 10 80	388	89,0
	400	100,3
	404	83,4
	508	90,8
	512	86,8
	524	45,3
	528	72,4
	720	103,6
	804	107,1
	999	86,5
0808 20 50	388	95,5
	512	92,8
	528	84,6
	720	37,7
	804	120,7
	999	86,3
0809 10 00	052	118,8
0809 10 00	999	118,8
0809 20 95	052	296,1
	400	457,9
	404	426,8
	999	393,6
0809 30 10, 0809 30 90	052	167,7
0809 30 10, 0809 30 90	999	167,7
0809 40 05	052	60,3
	624	135,5
	999	97,9

Botswana:	16 759 t,
Keenia:	142 t,
Madagaskar:	7 579 t,
Svaasimaa:	3 363 t,
Zimbabwe:	9 100 t,
Namiibia:	8 802 t.

	II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	Nõukogu
*	Nõukogu otsus, 29. mai 2006, energiaühenduse lepingu sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse poolt	15
	Energiaühenduse asutamisleping	18
	Komisjon
*	Komisjoni otsus, 14. juuli 2006, millega muudetakse otsust 2006/264/EÜ kaitsemeetmete kohta seoses Newcastle’i haigusega Rumeenias (teatavaks tehtud numbri K(2006) 3167 all) ( 1 )	38
*	Komisjoni otsus, 11. mai 2006, millega nõutakse liikmesriikidelt meetmete võtmist, et tagada üksnes lastekindlate tulemasinate turuleviimine ning keelustada uudsete tulemasinate turuleviimine (teatavaks tehtud numbrite K(2006) 1887 ja K(2006) 1887 COR all) (käesolev tekst tühistab ja asendab 19. juuli 2006. aasta Euroopa Liidu Teatajas L 197 lk 9 avaldatud teksti) ( 1 )	41