7.7.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 186/1

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1028/2006,

19. juuni 2006,

munade turustusnormide kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. oktoobri 1975. aasta määrust (EMÜ) nr 2771/75 munaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 2 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)	Turustusnormid võivad aidata parandada munade kvaliteeti ning sellest tulenevalt hõlbustada nende müüki. Seepärast vastab turustusnormide kohaldamine munade suhtes tootjate, kaubandusringkondade ja tarbijate huvidele.

(2)

Nõukogu 26. juuni 1990. aasta määruse (EMÜ) nr 1907/90 (munade teatavate turustusnormide kohta) (2) kohaldamisest saadud kogemustest tulenevalt on tekkinud vajadus täiendavate muudatuste ja lihtsustamise järele. Seepärast tuleks määrus (EMÜ) nr 1907/90 kehtetuks tunnistada ja asendada uue määrusega.

(3)

Kõnealuseid norme tuleks põhimõtteliselt kohaldada ühenduses turustatavate liiki Gallus gallus kuuluvate kanade kõikide munade suhtes. Teatava väikestes kogustes otse tootjalt lõpptarbijale toimuva munade otsemüügi puhul on siiski soovitatav anda liikmesriikidele võimalus teha erandeid kõnealuste normide kohaldamisest.

(4)	Tuleks selgelt eristada otseselt inimtoiduks sobivaid ning mittesobivaid mune, mis on ette nähtud kasutamiseks toiduainetööstuses või väljaspool toiduainetetööstust. Seepärast tuleks eristada kahte munade kvaliteediklassi: A ja B.

(5)

Tarbija peaks suutma erinevate kvaliteedi- ja kaaluklasside mune üksteisest eristada ja kindlaks teha kasutatud tootmisviisi vastavalt komisjoni 30. jaanuari 2002. aasta direktiivile 2002/4/EÜ (nõukogu direktiiviga 1999/74/EÜ hõlmatud munakanasid pidavate ettevõtete registreerimise kohta). (3) Kõnealust nõuet peaks järgima munade ja pakendite märgistamise abil.

(6)

Kvaliteediklassi A kuuluvad munad tuleks märgistada direktiiviga 2002/4/EÜ ette nähtud tootja tunnusnumbriga, mille abil on võimalik jälgida inimtoiduks ette nähtud turuleviidud mune. Kvaliteediklassi B kuuluvad munad tuleks samuti märgistada, et vältida pettusi. Kvaliteediklassi B kuuluvaid mune võib siiski märgistada teisiti kui tootjakoodiga, kui see võimaldab erinevaid kvaliteediklasse eristada. Kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega peaks liikmesriikidel olema võimalik ette näha erandeid, juhul kui B-klassi mune turustatakse üksnes nende territooriumil.

(7)	Pettuste vältimiseks tuleks munad märgistada pärast munemist nii kiiresti kui võimalik.

(8)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 853/2004 (millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad) (4) kohaselt heaks kiidetud pakkimiskeskused peaksid mune liigitama kvaliteedi ja kaalu alusel. Üksnes toiduainetetööstuse ja muu tööstuse jaoks töötavad pakkimiskeskused ei peaks olema kohustatud mune kaalu järgi klassidesse liigitama.

(9)	Selleks, et tagada pakkimiskeskustes munade liigitamiseks ja A-klassi munade pakkimiseks vajalike nõuetekohaste vahendite olemasolu, peaksid kõnealused keskused saama pädeva asutuse loa ning pakkimiskeskuse koodi, mis hõlbustab turuleviidud munade jälgimist.

(10)	Nii tootjate kui ka tarbijate huvides on oluline, et kolmandatest riikidest imporditud munad vastaksid ühenduses kehtivatele normidele. Teatavates kolmandates riikides jõus olevad erisätted võivad õigusaktide tagatud samaväärsuse korral siiski õigustada erandeid kõnealustest normidest.

(11)	Liikmesriigid peaksid määrama käesoleva määruse täitmise järelevalve eest vastutavad järelevalveteenistused. Järelevalve kord peaks olema ühtne.

(12)	Liikmesriigid peaksid kehtestama eeskirjad sanktsioonide kohta, mida kohaldatakse käesoleva määruse sätete rikkumise korral.

(13)	Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusega 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused, (5)

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Sisu ja reguleerimisala

1. Käesolevas määruses sätestatakse ühenduses toodetud või kolmandatest riikidest imporditud munade ühendusesisesed turustamistingimused.

Kõnealuseid turustamistingimusi kohaldatakse ka ühendusest väljapoole eksporditavate munade suhtes.

2. Liikmesriigid võivad vabastada käesoleva määruse nõuete, välja arvatud artikli 4 lõige 3, täitmisest, kui tegemist on munadega, mille tootja müüb otse lõpptarbijale:

a)	tootmiskohas või

b)	asjaomase liikmesriigi tootmispiirkonnas kohalikul turul või lävemüüki kasutades.

Sellise vabastuse andmise puhul, peab igal tootjal olema võimalus otsustada, kas seda vabastust kohaldada või mitte. Nimetatud vabastuse kohaldamisel ei või kasutada mingisugust munade kvaliteedi- ega kaaluklassidesse liigitamist.

Liikmesriigid võivad kehtestada mõistete kohalik turg, lävemüük ja tootmispiirkond määratlused vastavalt oma siseriiklikule õigusele.

Artikkel 2

Mõisted

Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

1. munad– liiki Gallus gallus kuuluvate kanade koorega munad, mis kõlbavad otse inimtoiduna tarbimiseks või munatoodete valmistamiseks ning mis ei ole pragunenud, hauduma pandud ega keedetud;

2. pragunenud munad– nii koore- kui ka kestapragudega munad, mille sisu on nähtaval;

3. hauduma pandud munad– munad, mis on asetatud inkubaatorisse;

4. turustamine– munade müügi eesmärgil hoidmine, sealhulgas nende müügiks pakkumine, ladustamine, pakkimine, märgistamine, tarnimine või muul viisil üleandmine tasuta või tasu eest;

5. ettevõtja– tootja või mis tahes muu munade turustamisega tegelev füüsiline või juriidiline isik;

6. tootmiskoht– ettevõte, kus peetakse munakanu ja mis on registreeritud vastavalt direktiivi 2002/4/EÜ nõuetele;

7. pakkimiskeskus– pakkimiskeskus määruse (EÜ) nr 853/2004 tähenduses, mis omab selleks tegevuseks luba vastavalt käesoleva määruse artikli 5 lõikele 2 ning kus mune liigitatakse kvaliteedi ja kaalu alusel;

8. lõpptarbija– toiduaine viimane tarbija, kes ei kasuta kõnealust toiduainet toidukäitlemistoimingus või sellega seotud tegevuses;

9. tootjakood– tootmiskohta tähistav tunnusnumber vastavalt direktiivi 2002/4/EÜ lisa punktile 2.

Artikkel 3

Kvaliteedi- ja kaaluklassidesse liigitamine

1. Munad liigitatakse järgmistesse kvaliteediklassidesse:

—	A-klass ehk värsked munad,

—

B-klass.

2. A-klassi munad liigitatakse ka kaalu järgi. Kaalu järgi liigitamist ei nõuta siiski munade puhul, mis tarnitakse toiduainetetööstusele ja väljapoole toiduainetetööstust.

3. B-klassi mune tarnitakse ainult toiduainetööstusele ja väljapoole muule tööstusele.

Artikkel 4

Munade märgistamine

1. A-klassi munad märgistatakse tootjakoodiga.

B-klassi munad märgistatakse kas tootjakoodi ja/või mõne muu viitega.

Liikmesriigid võivad anda sellest nõudest vabastuse B-klassi munade puhul, kui need munad turustatakse üksnes nende territooriumil.

2. Lõike 1 kohane munade märgistamine toimub tootmiskohas või esimeses pakkimiskeskuses, kuhu munad tarnitakse.

3. Asjaomase liikmesriigi tootmispiirkonna kohalikul turul tootjalt otse lõpptarbijale müüdavad munad märgistatakse vastavalt käesoleva artikli lõikele 1.

Liikmesriigid võivad kõnealusest nõudest vabastada tootjad, kellel on kuni 50 munakana, tingimusel et müügikohas on märgitud kõnealuse tootja nimi ja aadress.

Artikkel 5

Pakkimiskeskused

1. Pakkimiskeskustes munad liigitatakse ja pakitakse ning pakendid märgistatakse.

2. Pädev asutus annab pakkimiskeskustele loa munade liigitamiseks ning määrab pakkimiskeskuse koodi igale ettevõtjale, kellel on munade kvaliteedi- ja kaaluklassidesse liigitamiseks sobivad ruumid ja tehnilised seadmed. Pakkimiskeskustelt, mis töötavad toiduainetetööstuse ja muu tööstuse jaoks, ei nõuta munade kaalu järgi klassidesse liigitamiseks sobivate tehniliste seadmete olemasolu.

3. Kõnealuse loa võib alati kehtetuks tunnistada, kui artikli 11 alusel vastu võetud rakenduseeskirjade tingimusi enam ei täideta.

Artikkel 6

Munade import

1. Komisjon hindab asjaomase riigi soovil eksportivates kolmandates riikides kohaldatavaid munade turustusnorme. Kõnealune hindamine hõlmab ka märgistamiseeskirju, tootmisviise ja kontrolle ning rakendamist. Kui komisjon leiab, et kohaldatavad eeskirjad pakuvad piisavalt ühenduse õigusaktidega võrdväärseid tagatisi, märgistatakse asjaomastest riikidest imporditud munad tootjakoodiga võrdväärse tunnusnumbriga.

2. Vajaduse korral peab komisjon kolmandate riikidega läbirääkimisi, mille eesmärk on leida kohased viisid lõikes 1 osutatud tagatiste pakkumiseks ja kõnealuseid tagatisi käsitlevate lepingute sõlmimine.

3. Kui piisavaid tagatisi eeskirjade võrdväärsuse kohta ei pakuta, märgistatakse asjaomasest kolmandast riigist imporditud munad koodiga, mille abil on võimalik kindlaks teha päritoluriik, ja viitega sellele, et tootmisviis on “kindlaks määramata”.

Artikkel 7

Kontrollimised

1. Liikmesriigid määravad järelevalvetalitused käesoleva määruse sätete täitmise kontrollimiseks.

2. Lõikes 1 osutatud järelevalvetalitused kontrollivad käesoleva määrusega hõlmatud tooteid igal turustusetapil. Lisaks pistelisele kontrollile teostatakse riskianalüüsil põhinevaid kontrollimisi, võttes arvesse asjaomase ettevõtte tüüpi ja tootlikkust ning samuti eelnevat teavet ettevõtja varasema käitumise kohta munade turustusnormide järgimisel.

3. Kolmandatest riikidest imporditud A-klassi munade puhul teostatakse lõike 2 kohaseid kontrollimisi tolliprotseduuride käigus ning enne munade vabasse ringlusse lubamist.

Kolmandatest riikidest imporditud B-klassi munad lubatakse vabasse ringlusse üksnes tingimusel, et tolliprotseduuride käigus on kontrollitud, et nende tarnimise lõppsihtkoht on töötlev tööstus.

Artikkel 8

Sanktsioonid

Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad sanktsioonide kohta, mida kohaldatakse kõnealuse määruse sätete rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Kehtestatud sanktsioonid peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Artikkel 9

Teabevahetus

Liikmesriigid ja komisjon edastavad üksteisele käesoleva määruse kohaldamiseks vajaliku teabe.

Artikkel 10

Komitee

1. Komisjoni abistab kodulinnuliha- ja munaturu korralduskomitee.

2. Kui viidatakse käesolevale artiklile, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 tähenduses määratakse üks kuu.

3. Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 11

Rakenduseeskirjad

Käesoleva määruse üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu vastavalt artikli 10 lõikes 2 osutatud korrale, eelkõige seoses järgmisega:

1.	munade kogumise sagedus, tarnimine, säilitamine ja käitlemine;

2.	kvaliteedinõuded, eelkõige munakoore välimus, munavalge ja rebu konsistents ning õhuruumi kõrgus;

3.	kaaluklassidesse liigitamine, kaasa arvatud erandid;

4.	munade ja pakendite märgistused, sealhulgas täiendavad märked erandite kohta;

5.	kontrollimised;

6.	kauplemine kolmandate riikidega;

7.	artiklis 9 osutatud teabevahetus;

8.	tootmisviisid;

9.	dokumentatsioon ja registrite pidamine.

Artikkel 12

Kehtetuks tunnistamine

1. Määrus (EMÜ) nr 1907/90 tunnistatakse kehtetuks alates 1. juulist 2007.

2. Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja neid tuleb lugeda vastavalt lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 13

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust kohaldatakse alates 1. juulist 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Luxembourg, 19. juuni 2006

Nõukogu nimel

eesistuja

J. PRÖLL

(1) EÜT L 282, 1.11.1975, lk 49. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 679/2006 (ELT L 119, 4.5.2006, lk 1).

(2) EÜT L 173, 6.7.1990, lk 5. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1039/2005 (ELT L 172, 5.7.2005, lk 1).

(3) EÜT L 30, 31.1.2002, lk 44. Direktiivi on muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

(4) ELT L 139, 30.4.2004, lk 55. Parandatud versioon ELT L 226, 25.6.2004, lk 22. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 2076/2005 (ELT L 338, 22.12.2005, lk 83).

(5) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

LISA

Vastavustabel

Määrus (EMÜ) nr 1907/90	Käesolev määrus
Artikkel 1	Artikkel 2
Artikli 2 lõige 1	Artikli 1 lõige 1
Artikli 2 lõige 2	—
Artikli 2 lõige 3	Artikli 1 lõige 2
Artikli 2 lõige 4	—
Artikkel 3	—
Artikkel 4	—
Artikli 5 lõiked 1 ja 3	Artikkel 5
Artikli 5 lõige 2	—
Artikli 6 lõiked 1 ja 2	Artikkel 3
Artikli 6 lõige 3	Artikkel 11
Artikli 6 lõiked 4 ja 5	—
Artikli 7 lõike 1 punkt a	Artikli 4 lõige 1
Artikli 7 lõike 1 punktid b ja c	Artikkel 6
Artikli 7 lõike 1 punkt d	Artikkel 11
Artikli 7 lõige 2	—
Artikli 8 lõige 1	Artikli 4 lõige 1
Artikli 8 lõige 2	—
Artikkel 9	—
Artikkel 10	—
Artikkel 11	—
Artikkel 12	—
Artikkel 13	—
Artikkel 14	—
Artikkel 15	—
Artikli 16 lõike 1 esimene lause	Artikli 1 lõike 1 teine lõik
Artikli 16 lõiked 2 ja 3	—
Artikkel 17	—
Artikkel 18	Artikli 7 lõiked 1 ja 2
Artikkel 19	—
Artikkel 20	Artikkel 11
Artikkel 21	Artikkel 8
Artikli 22 lõige 1	Artikkel 9
Artikli 22 lõige 2	Artikkel 11
Artikkel 22a	—
Artikkel 23	Artikkel 12
Artikkel 24	Artikkel 13
Lisa	Lisa
II lisa	—

7.7.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 186/11

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1031/2006,

4. juuli 2006,

millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 808/2004 infoühiskonda käsitleva ühenduse statistika kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 808/2004 infoühiskonda käsitleva ühenduse statistika kohta, eriti selle artiklit 8, (1)

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusega (EÜ) nr 808/2004 kehtestati infoühiskonda käsitleva ühenduse statistika süstemaatilise koostamise ühine raamistik.

(2)	Vastavalt määruse (EÜ) nr 808/2004 artikli 8 lõikele 1 on nimetatud määruse artiklites 3 ja 4 määratletud statistika koostamiseks esitatavate andmete ja nende edastamise tähtaegade kindlaksmääramiseks vaja rakendusmeetmeid.

(3)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas nõukogu otsusega 89/382/EMÜ, Euratom (2) asutatud statistikaprogrammi komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Andmed, mis tuleb edastada infoühiskonda käsitleva ühenduse statistika koostamiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 808/2004 artikli 3 lõikes 2 ja artiklis 4 sätestatule, täpsustatakse käesoleva määruse I ja II lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 4. juuli 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Joaquín ALMUNIA

(1) ELT L 143, 30.4.2004, lk 49.

(2) EÜT L 181, 28.6.1989, lk 47.

I LISA

1. moodul: Ettevõte ja infoühiskond

1. TEEMAD JA KARAKTERISTIKUD

a) Määruse (EÜ) nr 808/2004 I lisast 2007. võrdlusaastal käsitlemiseks valitud teemad on järgmised:

—	IKT-süsteemid ja nende kasutamine ettevõtetes,

—	Interneti ja muude elektrooniliste võrkude kasutamine ettevõtetes,

—	e-kaubanduse ja e-äri protsessid,

—	IKT-alane pädevus ettevõtteühikus ja nõudlus IKT-oskuste järele.

b) Kogutavad ettevõtete karakteristikud on järgmised:

IKT-süsteemid ja nende kasutamine ettevõtetes

Kõikide ettevõtete kohta kogutavad karakteristikud:

—	arvutikasutus.

Arvuteid kasutavate ettevõtete kohta kogutavad karakteristikud:

—	(vabatahtlik) vähemalt kord nädalas arvutit kasutavate töötajate osakaal,

—	traadita kohtvõrgu olemasolu,

—	traatühendusega kohtvõrgu olemasolu,

—	sisevõrgu olemasolu,

—	välisvõrgu olemasolu,

—	tellimuste esitamise ja/või vastuvõtu haldamiseks kasutatava IT-süsteemi olemasolu.

Karakteristikud, mida kogutakse ettevõtete kohta, kellel on tellimuste esitamise ja/või vastuvõtu haldamiseks kasutatav IT-süsteem:

—	tellimuste haldamise IT-süsteem on ühendatud asendusvarude taastellimise sisesüsteemiga,

—	tellimuste haldamise IT-süsteem on ühendatud arve- ja maksesüsteemiga,

—	tellimuste haldamise IT-süsteem on ühendatud tootmis-, logistika- või teenindustoimingute haldamise süsteemiga,

—	tellimuste haldamise IT-süsteem on ühendatud tarnijate ärisüsteemidega,

—	tellimuste haldamise IT-süsteem on ühendatud klientide ärisüsteemidega.

Interneti ja muude elektrooniliste võrkude kasutamine ettevõtetes

Arvuteid kasutavate ettevõtete kohta kogutavad karakteristikud:

—	Interneti-ühendus.

Interneti-ühendust omavate ettevõtete kohta kogutavad karakteristikud:

—	ülemaailmsesse võrku ühendatud arvutit vähemalt kord nädalas kasutavate töötajate osakaal,

—	Interneti-ühendus: tavaline modemühendus,

—	Interneti-ühendus: ISDN,

—	Interneti-ühendus: DSL,

—	Interneti-ühendus: muu Interneti püsiühendus,

—	Interneti-ühendus: mobiilne Interneti-ühendus,

—	Interneti kasutamine panga- ja finantsteenusteks,

—	Interneti kasutamine koolituseks ja hariduseks,

—	Interneti kasutamine turuseireks,

—	Interneti kasutamine riigiasutustega suhtlemiseks eelmisel kalendriaastal,

—	veebilehe olemasolu.

Eelmisel kalendriaastal Interneti kaudu riigiasutustega suhelnud ettevõtete kohta kogutavad karakteristikud:

—	Interneti kasutamine teabe hankimiseks riigiasutuste veebilehtedelt eelmisel kalendriaastal,

—	Interneti kasutamine blankettide hankimiseks riigiasutuste veebilehtedelt eelmisel kalendriaastal,

—	Interneti kasutamine täidetud blankettide esitamiseks riigiasutustele eelmisel kalendriaastal,

—	Interneti kasutamine elektroonilise hankesüsteemi (e-riigihange) kaudu pakkumise esitamiseks eelmisel kalendriaastal.

Veebilehte omavate ettevõtete kohta kogutavad karakteristikud:

—	veebileht enda toodete turustamiseks,

—	veebileht kataloogidele ja hinnakirjadele juurdepääsu võimaldamiseks,

—	müügijärgset toetust pakkuv veebileht.

E-kaubanduse ja e-äri protsessid

Arvuteid kasutavate ettevõtete kohta kogutavad karakteristikud:

—	ettevõtte ressursiplaneerimise (ERP) tarkvara kasutamine,

—	CRM-tarkvara kasutamine klientide kohta käiva teabe säilitamiseks, töötlemiseks ja analüüsimiseks,

—	CRM-tarkvara kasutamine andmeotsinguks,

—	avatud lähtekoodi kasutamine operatsioonisüsteemi tasandil,

—	e-arvete kasutamine kaupade saatmisel,

—	e-arvete kasutamine kaupade vastuvõtmisel,

—	e-allkirjade (digitaalallkirjade) kasutamine.

Interneti-ühendust omavate NACE Rev. 1.1 J-jaos liigitamata ettevõtete kohta kogutavad karakteristikud:

—	on tellinud Interneti kaudu eelmisel kalendriaastal,

—	on saanud tellimusi Interneti kaudu eelmisel kalendriaastal.

Internetist tellinud NACE Rev. 1.1 J-jaos liigitamata ettevõtete kohta kogutavad karakteristikud:

—	Interneti kaudu tellides tehtud ostude osakaal protsendiklassides ([0;1[, [1;5[, [5;10[, [10;25[, [25;100]) eelmisel kalendriaastal.

Interneti kaudu tellimusi saanud NACE Rev. 1.1 J jaos liigitamata ettevõtete kohta kogutavad karakteristikud:

—	Interneti kaudu saadud tellimuste tulemusel tekkinud kogukäibe osakaal eelmisel kalendriaastal,

—	turvaprotokollide (SSL/TLS) kasutamine Interneti kaudu tellimuste saamisel.

Arvuteid kasutavate NACE Rev. 1.1 J-jaos liigitamata ettevõtete kohta kogutavad karakteristikud:

—	on tellinud muude arvutivõrkude kui Interneti kaudu eelmisel kalendriaastal,

—	on saanud tellimusi muude arvutivõrkude kui Interneti kaudu eelmisel kalendriaastal.

Muude arvutivõrkude kui Interneti kaudu tellinud NACE Rev. 1.1 J-jaos liigitamata ettevõtete kohta kogutavad karakteristikud:

—	muude arvutivõrkude kui Interneti kaudu tellides tehtud ostude osakaal protsendiklassides ([0;1[, [1;25[, [25;50[, [50;75[, [75;100]) eelmisel kalendriaastal.

Muude arvutivõrkude kui Interneti kaudu tellimusi saanud NACE Rev. 1.1 J-jaos liigitamata ettevõtete kohta kogutavad karakteristikud:

—	muude arvutivõrkude kui Interneti kaudu saadud tellimuste tulemusel tekkinud kogukäibe osakaal eelmisel kalendriaastal.

IKT-alane pädevus ettevõtteühikus ja nõudlus IKT-oskuste järele

Arvuteid kasutavate ettevõtete kohta kogutavad karakteristikud:

—	IKT-/IT-spetsialistide tööhõive,

—	on eelmisel kalendriaastal värvanud või soovinud värvata töötajaid töökohtadele, mis eeldavad IKT-spetsialisti oskusi,

—	on eelmisel kalendriaastal värvanud või soovinud värvata töötajaid töökohtadele, mis eeldavad IKT kasutajaoskusi,

—	on eelmisel kalendriaastal viinud läbi koolitusi IKT-spetsialistide oskuste arendamiseks või täiendamiseks,

—	on eelmisel kalendriaastal viinud läbi koolitusi IKT kasutajate oskuste arendamiseks või täiendamiseks,

—	väliste teenusepakkujate kasutamine IKT-/IT-spetsialisti nõudvate tegevuste sooritamiseks eelmisel kalendriaastal,

—	ettevõtte loodud välismaiste tütarettevõtete kasutamine IKT-/IT-spetsialisti nõudvate tegevuste sooritamiseks eelmisel kalendriaastal,

—	muude välismaiste ettevõtete teenusepakkujate kasutamine IKT/IT-spetsialisti nõudvate tegevuste sooritamiseks eelmisel kalendriaastal,

—	(vabatahtlik) väliste teenusepakkujate kasutamine IKT kasutajaid nõudvate äritegevuste sooritamiseks eelmisel kalendriaastal,

—	(vabatahtlik) ettevõtte loodud välismaiste tütarettevõtete kasutamine IKT kasutajaid nõudvate tegevuste sooritamiseks eelmisel kalendriaastal,

—	(vabatahtlik) muude välismaiste ettevõtete teenusepakkujate kasutamine IKT kasutajaid nõudvate äritegevuste sooritamiseks eelmisel kalendriaastal.

IKT-/IT-spetsialiste värbavate ettevõtete kohta kogutavad karakteristikud:

—	töötavate IKT-/IT-spetsialistide protsent töötajate koguarvust.

IKT-/IT-spetsialiste värvanud või värvata soovinud ettevõtete kohta kogutavad karakteristikud:

—	raskestitäidetavate töökohtade olemasolu ICT-/IT-spetsialisti nõudvate tööde puhul eelmisel kalendriaastal.

IKT-kasutajaoskusi nõudvatele töökohtadele töötajaid värvanud või värvata soovinud ettevõtete kohta kogutavad karakteristikud:

—	raskestitäidetavate töökohtade olemasolu eelmisel kalendriaastal põhjusel, et taotlejate IKT-oskused olid ebapiisavad.

IKT-tegevuste sooritamiseks väliseid teenusepakkujaid kasutanud ettevõtete kohta kogutavad karakteristikud:

—	on eelmisel kalendriaastal kasutanud muudest ELi liikmesriikidest pärit väliste teenusepakkujate IKT-/IT-spetsialiste,

—	on eelmisel kalendriaastal kasutanud kolmandatest riikidest pärit väliste teenusepakkujate IKT-/IT-spetsialiste,

—	(vabatahtlik) väliste teenusepakkujate IKT-/IT-spetsialistide sooritatud IKT-alased tegevused eelmisel kalendriaastal: IKT haldamine,

—	(vabatahtlik) väliste teenusepakkujate IKT-/IT-spetsialistide sooritatud IKT-alased tegevused eelmisel kalendriaastal: IKT arendamine ja rakendamine,

—	(vabatahtlik) väliste teenusepakkujate IKT-/IT-spetsialistide sooritatud IKT-alased tegevused: IKT-operatsioonid,

—	(vabatahtlik) väliste teenusepakkujate IKT-/IT-spetsialistide sooritatud IKT-alased tegevused eelmisel kalendriaastal: muud.

(vabatahtlik) Äritegevuste sooritamiseks väliseid teenusepakkujaid kasutanud ettevõtete kohta kogutavad karakteristikud:

—	(vabatahtlik) väliste teenusepakkujate IKT-/IT-spetsialistide sooritatud IKT-alased tegevused eelmisel kalendriaastal: müük ja turundus, klienditeenindus,

—	(vabatahtlik) väliste teenusepakkujate IKT-/IT-spetsialistide sooritatud IKT-alased tegevused eelmisel kalendriaastal: teadus- ja arendustegevus, tootedisain ja inseneritöö,

—	(vabatahtlik) väliste teenusepakkujate IKT-/IT-spetsialistide sooritatud IKT-alased tegevused eelmisel kalendriaastal: muud (mitte IKT-alased) äritegevused,

—	on eelmisel kalendriaastal kasutanud muudest ELi liikmesriikidest pärit väliste teenusepakkujate IKT-kasutajaid,

—	on eelmisel kalendriaastal kasutanud kolmandatest riikidest pärit väliste teenusepakkujate IKT-kasutajaid.

IKT-/IT-spetsialisti eeldavate töökohtade täitmisel raskusi omavate ettevõtete kohta kogutavad karakteristikud:

—	põhjused, miks IKT-/IT-spetsialisti eeldavad töökohad olid eelmisel kalendriaastal raskesti täidetavad: töökoha taotlejad puudusid või oli nende arv väike,

—	põhjused, miks IKT-/IT-spetsialisti eeldavad töökohad olid eelmisel kalendriaastal raskesti täidetavad: kvalifikatsiooni puudumine,

—	põhjused, miks IKT-/IT-spetsialisti eeldavad töökohad olid eelmisel kalendriaastal raskesti täidetavad: töökogemuse puudumine,

—	põhjused, miks IKT-/IT-spetsialisti eeldavad töökohad olid eelmisel kalendriaastal raskesti täidetavad: palgasoov oli liiga kõrge,

—	(vabatahtlik) põhjused, miks IKT-/IT-spetsialisti eeldavad töökohad olid eelmisel kalendriaastal raskesti täidetavad: muud.

c) Järgmised ettevõtete taustaandmed tuleb koguda või saada alternatiivsetest allikatest.

Kõikide ettevõtete kohta kogutavad karakteristikud:

—	ettevõtte põhitegevusala eelmisel kalendriaastal,

—	keskmine töötajate arv eelmisel kalendriaastal,

—	asukoht eesmärgi 1 piirkonnad/piirkonnad, mis ei ole eesmärgi 1 piirkonnad, eelmisel kalendriaastal.

NACE Rev. 1.1 J-jaos liigitamata ettevõtete kohta kogutavad karakteristikud:

—	kaupade ja teenuste ost kokku (väärtus ilma käibemaksuta) eelmisel kalendriaastal,

—	kogukäive (väärtus ilma käibemaksuta) eelmisel kalendriaastal.

2. KATVUS

Käesoleva lisa punkti 1 alapunktides b ja c määratletud karakteristikud tuleb koguda ja liigitada järgmiste majandustegevuste, ettevõtte suuruse ja geograafilise ulatuse alusel.

a) Majandustegevus: järgmistesse NACE Rev. 1.1 klassidesse liigitatud ettevõtted:

NACE klass	Kirjeldus
D-jagu	“Tootmine”
F-jagu	“Ehitus”
G-jagu	“Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ning tarbekaupade ja majatarvete parandus”
Rühm 55.1 ja 55.2	“Hotellid” ja “Laagriplatsid ja muud lühimajutuskohad”
I-jagu	“Veondus, laondus ja side”
Klass 65.12	“Muu finantsvahendus”
Klass 65.22	“Muu laenuandmine”
Klass 66.01	“Elukindlustus”
Klass 66.03	“Muu kindlustus”
K-jagu	“Kinnisvara, väljaüürimine ja äritegevus”
Rühm 92.1 ja 92.2	“Kino- ja videofilmide alane tegevus” ja “Raadio ja televisiooni alane tegevus”

Järgmistesse NACE Rev. 1.1 klassidesse liigitatud ettevõtted võib hõlmata vabatahtlikult:

NACE klass	Kirjeldus
E-jagu	“Elektri-, gaasi- ja veevarustus”
Rühmad 55.3, 55.4 ja 55.5	“Restoranid”, “Baarid” ja “Sööklad ja toitlustamine”
Rühmad 92.3 kuni 92.7 (kaasa arvatud)	Meelelahutus, kultuur ja sport, välja arvatud “Kino- ja videofilmide alane tegevus” ja “Raadio ja televisiooni alane tegevus”
Osa 93	“Muud teenused”
Rühmad 67.12, 67.13, 67.2	Finantsvahenduse abitegevusalad, välja arvatud “Finantsturgude haldamine”

b) Ettevõtte suurus: kümne ja enama töötajaga ettevõtted; alla kümne töötajaga ettevõtete kaasamine on vabatahtlik.

c) Geograafiline ulatus: liikmesriigi ükskõik missuguses osas asuvad ettevõtted.

3. VAATLUSPERIOODID

Eelmise kalendriaasta karakteristikute vaatlusperiood on 2006. aasta. Muude karakteristikute vaatlusperiood on 2007. aasta jaanuar.

4. JAOTUSED

Käesoleva lisa punkti 1 alapunktis b loetletud teemad ja karakteristikud esitatakse eraldi järgmistes jaotustes.

a) Jaotus majandustegevuse alusel: andmed jaotatakse vastavalt järgmistele NACE Rev. 1.1 kogumitele.

NACE kogum

DA + DB + DC + DD + DE

DF + DG + DH

DI + DJ

DK + DL + DM + DN

55.1 + 55.2

60 + 61 + 62 + 63

65.12 + 65.22

66.01 + 66.03

70 + 71 + 73 + 74

92.1 + 92.2

(Vabatahtlik) 22

(Vabatahtlik) 40 + 41

(Vabatahtlik) 55.3 + 55.4 + 55.5

(Vabatahtlik) 67.12 + 67.13 + 67.2

(Vabatahtlik) 92.3 – 92.7

(Vabatahtlik) 93

b) Jaotus suurusklassi alusel: andmed liigitatakse järgmiste töötajate arvu suurusklasside alusel.

Suurusklass

(Vabatahtlik) Alla 10 töötaja

(Vabatahtlik) Alla 5 töötaja

(Vabatahtlik) 5–9 töötajat

10 või rohkem töötajat

10–49 töötajat

50–249 töötajat

250 või rohkem töötajat

c) Geograafiline jaotus: andmed liigitatakse järgmiste piirkondlike rühmade alusel.

Piirkondlik rühm

Eesmärgi 1 piirkonnad (sealhulgas eesmärgi 1 ülemineku- ja toetuste järkjärgulise kaotamise piirkonnad)

Piirkonnad, mis ei ole eesmärgi 1 piirkonnad

5. PERIOODILISUS

Andmed esitatakse üks kord 2007. aasta kohta.

6. TÄHTAJAD

a) Määruse (EÜ) nr 808/2004 artiklis 6 nimetatud koondandmed, mis märgistatakse vajaduse korral kui konfidentsiaalsed või ebausaldusväärsed, edastatakse Eurostatile enne 5. oktoobrit 2007. Selleks kuupäevaks peab andmebaas olema lõplik, kontrollitud ja vastu võetud. Elektroonilised tabelid koostatakse vastavalt Eurostati juhistele.

b) Määruse (EÜ) nr 808/2004 artiklis 6 nimetatud metaandmed esitatakse Eurostatile enne 31. maid 2007. Metaandmed esitatakse vastavalt Eurostati mallile.

c) Määruse (EÜ) nr 808/2004 artikli 7 lõikes 4 nimetatud kvaliteediaruanne esitatakse Eurostatile 5. novembriks 2007. Kvaliteediaruanne koostatakse vastavalt Eurostati mallile.

II LISA

2. moodul: Üksikisikud, leibkonnad ja infoühiskond

1. TEEMAD JA KARAKTERISTIKUD

a) Määruse (EÜ) nr 808/2004 II lisast 2007. võrdlusaastal käsitlemiseks valitud teemad on järgmised:

—	IKT-süsteemide kättesaadavus ja kasutamine üksikisikute ja/või leibkondade poolt,

—	Interneti kasutamine erinevatel eesmärkidel üksikisikute ja/või leibkondade poolt,

—	IKT turvalisus,

—	IKT-pädevus,

—	IKT ja Interneti kasutamist takistavad tegurid.

b) Kogutakse järgmisi karakteristikuid:

IKT-süsteemide kättesaadavus ja kasutamine üksikisikute ja/või leibkondade poolt

Kõigi leibkondade kohta kogutavad karakteristikud:

—	juurdepääs IKT-seadmetele kodus: arvuti,

—	Interneti-ühendus kodus, sõltumata sellest, kas seda kasutatakse.

Kodus Interneti-ühendust omavate leibkondade kohta kogutavad karakteristikud:

—	kodus Interneti kasutamise seadmed: lauaarvuti,

—	kodus Interneti kasutamise seadmed: sülearvuti,

—	kodus Interneti kasutamise seadmed: spetsiaalse Interneti-ühenduse seadmega teler,

—	kodus Interneti kasutamise seadmed: mängukonsool,

—	kodus Interneti kasutamise seadmed: muud vahendid (vabatahtlik, andmed esitatakse eraldi: Interneti-võimeliste mobiiltelefonide abil ja pihuarvutite abil),

—	koduse Interneti-ühenduse tüüp: modemühendus või ISDN,

—	koduse Interneti-ühenduse tüüp: DSL (nt ADSL, SHDSL jne),

—	koduse Interneti-ühenduse tüüp: muu lairibaühendus (nt kaabel, UMTS jne),

—	koduse Interneti-ühenduse tüüp: kitsasribaühendus mobiiltelefoniga (GPRS jne).

Kõikide üksikisikute kohta kogutavad karakteristikud:

—	viimase aja arvutikasutus (viimase kolme kuu jooksul; kolm kuud kuni aasta tagasi; rohkem kui aasta tagasi; ei ole kunagi arvutit kasutanud),

—	mobiiltelefoni kasutamine.

Kõikide üksikisikute (välja arvatud pensionile jäänud isikud) kohta kogutavad karakteristikud:

—	enesehinnang selle kohta, kas isiku arvutialased oskused on piisavad töö otsimiseks või töökoha vahetamiseks aasta jooksul (jah; ei; ei kohaldata).

Viimase kolme kuu jooksul arvutit kasutanud üksikisikute kohta kogutavad andmed:

—	arvutikasutuse sagedus (iga päev või peaaegu iga päev; vähemalt kord nädalas (kuid mitte iga päev); vähemalt kord kuus (kuid mitte iga nädal); harvem kui kord kuus),

—	arvuti kasutamise koht viimase kolme kuu jooksul: kodus,

—	arvuti kasutamise koht viimase kolme kuu jooksul: põhitöökohas (mitte kodus),

—	arvuti kasutamise koht viimase kolme kuu jooksul: haridusasutuses,

—	arvuti kasutamise koht viimase kolme kuu jooksul: kellegi teise kodus,

—	arvuti kasutamise koht viimase kolme kuu jooksul: mujal.

Interneti kasutamine erinevatel eesmärkidel üksikisikute ja/või leibkondade poolt

Kõikide üksikisikute kohta kogutavad karakteristikud:

—	viimase aja Interneti-kasutus (viimase kolme kuu jooksul; kolm kuud kuni aasta tagasi; rohkem kui aasta tagasi; ei ole kunagi Internetti kasutanud).

Internetti kasutanud üksikisikute kohta kogutavad karakteristikud:

—	Interneti-kaubanduse kasutamine isiklikeks eesmärkideks viimasel ajal (viimase kolme kuu jooksul; kolm kuud kuni aasta tagasi; rohkem kui aasta tagasi; ei ole kunagi Internetist ostnud ega tellinud).

Viimase kolme kuu jooksul Internetti kasutanud üksikisikute kohta kogutavad karakteristikud:

—	Interneti-kasutuse sagedus viimase kolme kuu jooksul (iga päev või peaaegu iga päev; vähemalt kord nädalas (kuid mitte iga päev); vähemalt kord kuus (kuid mitte iga nädal); harvem kui kord kuus),

—	Interneti kasutamise koht viimase kolme kuu jooksul: kodus,

—	Interneti kasutamise koht viimase kolme kuu jooksul: tööl (mitte kodus),

—	Interneti kasutamise koht viimase kolme kuu jooksul: haridusasutuses,

—	Interneti kasutamise koht viimase kolme kuu jooksul: kellegi teise kodus,

—	Interneti kasutamise koht viimase kolme kuu jooksul: mujal (vabatahtlik: nimetage eraldi avalik raamatukogu; postkontor; avalik asutus, linnavalitsus või riigiasutus; kohalik või vabatahtlik organisatsioon; Interneti-kohvik; traadita Interneti pääsupunkt),

—	mobiilsidevahendite abil Interneti kasutamine: mobiiltelefon GPRSi kaudu,

—	mobiilsidevahendite abil Interneti kasutamine: mobiiltelefon UMTSi (3G) kaudu,

—	mobiilsidevahendite abil Interneti kasutamine: pihuarvuti (pihuarvuti, elektronmärkmik),

—	mobiilsidevahendite abil Interneti kasutamine: sülearvuti traadita ühendus mujal kui kodus või tööl,

—	viimase kolme kuu jooksul Interneti isiklikel eesmärkidel kasutamine e-posti saatmiseks ja/või vastuvõtmiseks,

—	viimase kolme kuu jooksul Interneti isiklikel eesmärkidel kasutamine Interneti kaudu telefoniga kõnelemiseks,

—	viimase kolme kuu jooksul Interneti isiklikel eesmärkidel kasutamine muuks suhtlemiseks (jututoad, messenger jne),

—	viimase kolme kuu jooksul Interneti isiklikel eesmärkidel kasutamine kaupade ja teenuste kohta teabe leidmiseks,

—	viimase kolme kuu jooksul Interneti isiklikel eesmärkidel kasutamine reisi- ja majutusteenuste kasutamiseks,

—	viimase kolme kuu jooksul Interneti isiklikel eesmärkidel kasutamine veebiraadio kuulamiseks või veebitelevisiooni vaatamiseks,

—	viimase kolme kuu jooksul Interneti isiklikel eesmärkidel kasutamine mängude mängimiseks, mängude, piltide, filmide või muusika allalaadimiseks,

—	viimase kolme kuu jooksul Interneti isiklikel eesmärkidel kasutamine tarkvara allalaadimiseks,

—	viimase kolme kuu jooksul Interneti isiklikel eesmärkidel kasutamine online-ajalehtede ja -ajakirjade lugemiseks või allalaadimiseks,

—	viimase kolme kuu jooksul Interneti isiklikel eesmärkidel kasutamine töö otsimiseks või töökohataotluse saatmiseks,

—	viimase kolme kuu jooksul Interneti isiklikel eesmärkidel kasutamine tervisega seotud teabe otsimiseks,

—	viimase kolme kuu jooksul Interneti isiklikel eesmärkidel kasutamine muuks infootsinguks või online-teenuse kasutamiseks,

—	viimase kolme kuu jooksul Interneti isiklikel eesmärkidel kasutamine Interneti-panga kasutamiseks,

—	(vabatahtlik) viimase kolme kuu jooksul Interneti isiklikel eesmärkidel kasutamine kaupade või teenuste müügiks,

—	viimase kolme kuu jooksul Interneti isiklikel eesmärkidel kasutamine riigiasutuste veebilehtedelt teabe hankimiseks,

—	viimase kolme kuu jooksul Interneti isiklikel eesmärkidel kasutamine riigiasutuste veebilehtedelt ametlike blankettide allalaadimiseks,

—	viimase kolme kuu jooksul Interneti isiklikel eesmärkidel kasutamine täidetud blankettide saatmiseks riigiasutustesse,

—	viimase kolme kuu jooksul Interneti isiklikel eesmärkidel kasutamine teabe hankimiseks hariduse, koolituse ja kursuste kohta,

—	viimase kolme kuu jooksul Interneti isiklikel eesmärkidel kasutamine online-kursusel osalemiseks (mis tahes valdkonnas),

—	viimase kolme kuu jooksul Interneti isiklikel eesmärkidel kasutamine õppimise eesmärgil,

—	osalemine kursusel (ükskõik milline koolitus, mitte ainult arvuti- või internetikoolitus, kaasa arvatud kooli- ja ülikoolikursused) viimase kolme kuu jooksul,

—	huvi Internetti paremini kasutada.

Viimase kolme kuu jooksul Interneti isiklikel eesmärkidel online-ajalehtede ja -ajakirjade lugemiseks või allalaadimiseks kasutanud üksikisikute kohta kogutavad karakteristikud:

—	viimase kolme kuu jooksul Interneti isiklikel eesmärkidel kasutamine online-ajalehtede ja -ajakirjade lugemiseks või allalaadimiseks, mida inimene on tellinud nende regulaarseks saamiseks.

Viimase kolme kuu jooksul Internetti kasutanud ja kursusel osalenud üksikisikute kohta kogutavad karakteristikud:

—	Interneti kasutamine viimase kolme kuu jooksul uurimistöö tegemiseks koolituskursuse või hariduse omandamise raames,

—	Interneti kasutamine viimase kolme kuu jooksul kursusega seotud sõnumite vahetamiseks teiste õppijatega,

—	Interneti kasutamine viimase kolme kuu jooksul veebis oleva õppematerjali allalaadimiseks,

—	Interneti kasutamine viimase kolme kuu jooksul, et vaadata, kas kursusega seotud raamat või artikkel on raamatukogus saadaval.

Viimase 12 kuu jooksul Internetti Interneti-kaubanduse eesmärkidel kasutanud üksikisikute kohta kogutavad karakteristikud:

—	Internetist toidukaupade tellimine,

—	Internetist majapidamiskaupade tellimine,

—	Internetist filmide ja muusika tellimine (eraldi näidata, kas tellimus toimetati kätte Interneti kaudu).

—	Internetist raamatute, ajakirjade, ajalehtede või e-õppe materjalide tellimine (eraldi näidata, kas tellimus toimetati kätte Interneti kaudu).

—	Internetist rõivaste või spordikaupade tellimine,

—	Internetist tarkvara ja tarkvaratäienduste tellimine (eraldi näidata, kas tellimus toimetati kätte Interneti kaudu),

—	Internetist arvutiriistvara tellimine,

—	Internetist elektroonikaseadmete tellimine,

—	Internetist aktsiate ostu, finantsteenuste või kindlustuse tellimine,

—	Internetist reisi- või puhkusemajutuse tellimine,

—	Internetist üritustele piletite tellimine,

—	Internetis loteriipiletite ostmine või kihlvedude sõlmimine,

—	Internetist muude kaupade või teenuste tellimine.

IKT turvalisus

Viimase kolme kuu jooksul Internetti kasutanud üksikisikute kohta kogutavad karakteristikud:

—	teabe- või ajakadu põhjustanud arvutiviiruse esinemine Interneti kasutamisel viimase 12 kuu jooksul,

—	arvutist (dokumentide, piltide jne) varukoopiate tegemine, näiteks disketile, CD-le või serveris asuvale kettaruumile (alati või peaaegu alati; mõnikord; mitte kunagi või peaaegu mitte kunagi; ei kohaldata, sest üksikisik ei hoia faile arvutis).

IKT-pädevus

Arvutit kasutanud üksikisikute kohta kogutavad karakteristikud:

—	kõige viimane vähemalt kolme tunni pikkune ükskõik millist arvutikasutuse tahku käsitlev koolitus (viimase kolme kuu jooksul; kolm kuud kuni aasta tagasi; aasta kuni kolm aastat tagasi; rohkem kui kolm aastat tagasi; ei ole kunagi kursustel käinud),

—	failidest või kaustadest koopiate tegemise või nende liigutamise oskus,

—	kopeerimise ja kleepimise oskus teabe liigutamiseks dokumendi sees,

—	arvutustabelites põhiliste aritmeetiliste valemite kasutamise oskus,

—	failide pakkimise oskus,

—	uute seadmete, näiteks printeri või modemi ühendamise ja installeerimise oskus,

—	spetsiaalse programmeerimiskeele abil arvutiprogrammi kirjutamise oskus,

—	arvuti kohtvõrguga ühendamise oskus,

—	oskus lahendada arvutiprobleeme (nt arvuti on aeglane).

Internetti kasutanud üksikisikute kohta kogutavad karakteristikud:

—	teabe leidmiseks otsingumootori kasutamise oskus,

—	manustega meilisõnumite saatmise oskus,

—	jututubades, uudisrühmades või Interneti-foorumites teadete postitamise oskus,

—	oskus kasutada Internetti telefonikõnede tegemiseks,

—	filmide, muusika jne vahetamiseks failivahetusprogrammide kasutamise oskus,

—	veebilehe tegemise oskus,

—	tarkvara leidmise, allalaadimise ja installeerimise oskus,

—	viiruste, nuhk- ja reklaamvara arvutist eemalehoidmise oskus.

Ühe või mitme arvuti- või Interneti-oskusega üksikisikute kohta kogutavad karakteristikud:

—	e-oskuste omandamine: ametlikus haridusasutuses,

—	e-oskuste omandamine: täiskasvanute koolituskeskuse kursustel (kuid mitte tööandja algatusel),

—	e-oskuste omandamine: kutseõppekursustel (tööandja nõudmisel),

—	e-oskuste omandamine: ise raamatutest, CD-ROMilt vms õppides,

—	e-oskuste omandamine: ise töö käigus õppides,

—	e-oskuste omandamine: töökaaslaste, sugulaste, sõprade abiga,

—	e-oskuste omandamine: muu.

IKT ja Interneti kasutamist takistavad tegurid

Kodus Interneti-ühendust (kuid mitte lairibaühendust) omavate leibkondade kohta kogutavad karakteristikud:

—	kodus Interneti kasutamist takistavad tegurid: liiga kallis,

—	kodus Interneti kasutamist takistavad tegurid: ei ole vajadust,

—	kodus Interneti kasutamist takistavad tegurid: ei ole piirkonnas kättesaadav,

—	kodus Interneti kasutamist takistavad tegurid: võib lairibaühendust mujal kasutada (nt tööl),

—	kodus Interneti kasutamist takistavad tegurid: mitte ükski eelnimetatutest, muu.

Viimase kolme kuu jooksul Internetti kasutanud ja Interneti rohkemast kasutamisest huvitatud üksikisikute kohta kogutavad karakteristikud:

—	Interneti intensiivsemat kasutamist takistavad tegurid: võõrkeelteoskus on ebapiisav,

—	Interneti intensiivsemat kasutamist takistavad tegurid: ajapuudus,

—	Interneti intensiivsemat kasutamist takistavad tegurid: ühendus on liiga aeglane,

—	Interneti intensiivsemat kasutamist takistavad tegurid: lisaühenduse vajadusest või allalaadimise mahust sõltuv hind,

—	Interneti intensiivsemat kasutamist takistavad tegurid: online-teenuste maksumus,

—	Interneti intensiivsemat kasutamist takistavad tegurid: sisu (Internetis leiduv ei ole piisavalt põnev, et seda rohkem kasutada),

—	Interneti intensiivsemat kasutamist takistavad tegurid: oskuste või teadmiste puudumine (nt veebilehed ei ole kasutajasõbralikud või on liiga keerulised),

—	Interneti intensiivsemat kasutamist takistavad tegurid: kahtlused Interneti privaatsuses ja turvalisuses.

Selliste arvutit kasutanud üksikisikute kohta kogutavad karakteristikud, kes ei ole viimase kolme aasta jooksul (vähemalt kolmetunnisel) arvutikursusel osalenud:

—	arvutikursusel osalemist takistavad tegurid: arvutikursust ei vajata, sest arvutioskus on piisav,

—	arvutikursusel osalemist takistavad tegurid: arvutikursust ei vajata, sest inimene kasutab arvutit harva.

Selliste arvutit kasutanud üksikisikute kohta kogutavad karakteristikud, kes ei ole viimase kolme aasta jooksul (vähemalt kolmetunnisel) arvutikursusel osalenud, kuid võib-olla vajaksid seda:

—	arvutikursusel osalemist takistavad tegurid: ajapuudus,

—	arvutikursusel osalemist takistavad tegurid: kursuse hind,

—	arvutikursusel osalemist takistavad tegurid: sobivat kursust ei ole,

—	arvutikursusel osalemist takistavad tegurid: kursused on liiga rasked.

2. KATVUS

a) Käesoleva lisa punkti 1 alapunktis b loetletud leibkondadega seotud karakteristikute statistilised üksused on vähemalt ühe 16–74-aastase liikmega leibkonnad.

b) Käesoleva lisa punkti 1 alapunktis b loetletud üksikisikutega seotud karakteristikute statistilised üksused on 16–74-aastased isikud.

c) Geograafiline ulatus hõlmab liikmesriigi territooriumi ükskõik millises osas elavaid leibkondi ja/või üksikisikuid.

3. VAATLUSPERIOOD

Kogutava statistika vaatlusperiood on 2007. aasta esimene kvartal.

4. JAOTUSED

a) Käesoleva lisa punkti 1 alapunktis b loetletud leibkondadega seotud teemade ja karakteristikute kohta kogutakse järgmisi taustandmeid:

—	Geograafiline asukoht: elab eesmärgi 1 piirkonnas (sealhulgas eesmärgi 1 ülemineku- või toetuste järk-järgulise kaotamise piirkonnad); elab muus piirkonnas.

—	Linnastumise määr: elab tiheasustusega alal; elab keskmise asustustihedusega alal; elab hõreasustusega alal.

—	Leibkonna tüüp: leibkonna liikmete arv (kogutakse eraldi: alla 16-aasta vanuste laste arv).

—	(vabatahtlik) Leibkonna netosissetulek kuus (kogutakse väärtusena või kvartiile kasutades).

b) Käesoleva lisa punkti 1 alapunktis b loetletud üksikisikutega seotud teemade ja karakteristikute kohta kogutakse järgmisi taustandmeid:

—	Geograafiline asukoht: elab eesmärgi 1 piirkonnas (sealhulgas eesmärgi 1 ülemineku- või toetuste järk-järgulise kaotamise piirkonnad); elab muus piirkonnas.

—	Linnastumise määr: elab tiheasustusega alal; elab keskmise asustustihedusega alal; elab hõreasustusega alal.

—	Sugu: mees; naine.

—	Vanuserühm: alla 16-aastane (vabatahtlik); 16–24-aastane; 25–34-aastane; 35–44-aastane; 45–54-aastane; 55–64-aastane; 65–74-aastane; üle 74-aastane (vabatahtlik).

—	Lõpetatud hariduse kõrgeim tase vastavalt rahvusvahelisele ühtsele hariduse liigitusele (ISCED 97): põhiharidus (ISCED 0, 1 või 2); keskharidus (ISCED 3 või 4); kõrgharidus (ISCED 5 või 6).

—	Tööhõive: töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja, kaasa arvatud pereettevõttes töötaja; töötu; mittetöötav õpilane/üliõpilane; muu mittetöötav.

—	Amet vastavalt rahvusvahelisele ameti- ja kutsealade koodide loetelule (ISCO-88 (COM)): füüsilise töö tegija, mittefüüsilise töö tegija; IKT-töötaja, töötaja, kelle töö ei ole seotud IKTga.

5. PERIOODILISUS

Andmed esitatakse üks kord 2007. aasta kohta.

6. TULEMUSTE ESITAMISE TÄHTAJAD

b) Määruse (EÜ) nr 808/2004 artiklis 6 nimetatud metaandmed esitatakse Eurostatile enne 31. maid 2007. Metaandmed esitatakse vastavalt Eurostati mallile.

c) Määruse (EÜ) nr 808/2004 artikli 7 lõikes 4 nimetatud kvaliteediaruanne esitatakse Eurostatile 5. novembriks 2007. Kvaliteediaruanne koostatakse vastavalt Eurostati mallile.

7.7.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 186/27

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1032/2006,

6. juuli 2006,

millega sätestatakse lennuandmete vahetamise automaatsüsteemidele esitatavad lendudest teavitamise, nende koordineerimise ja lennujuhtimisüksuste vahel üleandmise nõuded

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrust (EÜ) nr 552/2004 Euroopa lennuliikluse juhtimisvõrgu koostalitlusvõime kohta (koostalitlusvõime määrus), (1) eriti selle artikli 3 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrust (EÜ) nr 549/2004, millega sätestatakse raamistik ühtse Euroopa taeva loomiseks (raammäärus), (2) eriti selle artikli 8 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Lennuliikluse korraldamine nõuab ohutuid ja efektiivseid lendudest teavitamise, nende koordineerimise ja lennuliikluse juhtimisüksuste vahel üleandmise mehhanisme. Selliste mehhanismide tagamine Euroopa lennuliikluse juhtimisvõrgu raames nõuab lennuandmete automaatset vahetamist lennuandmete töötlemise süsteemide vahel. Olemasoleva olukorra uurimine ühenduses on näidanud, et mõnedes liikmesriikides ei ole need mehhanismid veel saavutanud rahuldavat taset ja vajavad edasist parandamist. Seetõttu on vaja sätestada nõuded lennuandmete töötlemise süsteemidele nende lennuandmete vahetamise funktsioonide koostalitlusvõime, toimivuse ja teenuse kvaliteedi suhtes.

(2)

Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsioon (Eurocontrol) on vastavalt määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 8 lõikele 1 volitatud välja arendama lennuandmete vahetamise automaatsüsteemidele esitatavad lendudest teavitamise, nende koordineerimise ja üleandmise nõuded. Käesolev määrus põhineb kõnealuse volituse alusel koostatud 31. märtsi 2005. aasta aruandel.

(3)

Eurocontroli sidusandmevahetuse standard esitati komisjoni 6. septembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 2082/2000 (millega võetakse vastu Eurocontroli standardid ja muudetakse direktiivi 97/15/EÜ Eurocontroli standardite vastuvõtmise ja nõukogu direktiivi 93/65/EMÜ muutmise kohta) (3) lisana, muutes standardi kasutamise ühenduses kohustuslikuks uute lennuandmete töötlemise süsteemide hankimisel. Kuna määrus (EÜ) nr 2082/2000 muudeti kehtetuks alates 20. oktoobrist 2005, on vaja uuendada ühenduse õigusakte, et tagada asjassepuutuvate õigusnormide järjepidevus.

(4)	Käesolev määrus ei hõlma sõjalisi operatsioone ega õppusi, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 1 lõikes 2.

(5)

Liikmesriigid on oma avalduses ühtse Euroopa õhuruumiga seotud sõjaliste küsimuste kohta (4) kohustunud riiklikke sõjalisi nõudeid arvesse võttes tegema üksteisega koostööd, et kõik õhuruumi kasutajad kohaldaksid õhuruumi paindliku kasutamise kontseptsiooni täielikult ja ühetaoliselt kõikides liikmesriikides.

(6)	Õhuruumi paindliku kasutamise kontseptsioon, nagu see on defineeritud määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 2 punktis 22, nõuab lennuandmete õigeaegse vahetamise süsteemide loomist lennuliikluse teenindusüksuste ja sõjaväeliste juhtimisüksuste vahel.

(7)

Teavitamise ja esmase koordineerimisega seotud automaatseid protsesse peaksid rakendama piirkondlikud juhtimiskeskused, et anda järjepidevat lennuinformatsiooni nii üleandvatele kui ka vastuvõtvatele üksustele ja toetada lendude planeeritud üleandmise koordineerimist. Need olid osa määruses (EÜ) nr 2082/2000 sätestatud standarditest ja seetõttu tuleks neid kohaldada alates käesoleva määruse jõustumiskuupäevast.

(8)	Esmase koordineerimise käigus edastatud lennuinfot tuleks ajakohastada. Seetõttu peaks automaatseid protsesse rakendama etapiti, et pärast esmast koordineerimist oleks võimalik lendudega seotud info üle vaadata või koordineerimine tühistada, kui vastuvõttev üksus ei ole enam lennuga seotud.

(9)

Automaatsete protsesside rakendamine lendudest teavitamisel, nende esmasel koordineerimisel, koordineerimise ülevaatamisel ja koordineerimise tühistamisel on lisaks piirkondlikele juhtimiskeskustele kasulik ka muudele lennuliikluse juhtimisüksustele. Kui need üksused otsustavad seda teha, on Euroopa lennuliikluse juhtimisvõrgu (edaspidi EATMN) koostalitlusvõime saavutamiseks vaja, et nad kohaldavad samu nõudeid, mis kehtivad piirkondlike juhtimiskeskuste jaoks.

(10)

Lennuandmete õigeaegne vahetus lennuliikluse teenindusüksuste ja sõjaliste juhtimisüksuste vahel peaks tuginema automaatsete protsesside etapiviisilisele rakendamisele. Esimene etapp peaks hõlmama põhiliste lennuandmete edastamist nimetatud tsiviil- ja sõjandusvaldkonna üksuste vahel koos võimalusega neid vajaduse korral ajakohastada.

(11)

Kindlaks on määratud automaatsed lisaprotsessid, mis tugevdavad lennuliikluse juhtimisüksuste vahelist või lennuliikluse teenindusüksuste ja sõjaliste juhtimisüksuste vahelist koordineerimist. Kui need üksused otsustavad automaatseid lisaprotsesse rakendada, on EATMNi koostalitlusvõime saavutamiseks vaja, et nad kohaldavad nende protsesside suhtes ühtlustatud nõudeid.

(12)	Käesoleva määruse rakendamine peab võimaldama edasist arengut, et saavutada kõrgem koostalitlusvõime tase.

(13)

Olemasolevate ohutustasemete hoidmiseks või tõstmiseks peaks liikmesriigid ohutuse tagamisega seotud tegevuse raames tagama, et asjaomaste osaliste poolt viiakse läbi ohutushinnang, mis hõlmab ohutegurite kindlaksmääramist, riskide hindamist ja vähendamist. Nende protsesside ühtlustatud rakendamiseks käesoleva määrusega hõlmatud süsteemide puhul on vaja kindlaks määrata konkreetsed ohutusnõuded kõigi kohustuslike koostalitlusvõime, toimivuse ja teenuse kvaliteedi nõuete jaoks.

(14)	Vastavalt määruse (EÜ) nr 552/2004 artikli 3 lõike 3 punktile d peaksid koostalitlusvõimet käsitlevad rakenduseeskirjad kirjeldama konkreetseid vastavushindamismenetlusi, mida kasutatakse koostisosade vastavuse või nende kasutuskõlblikkuse hindamiseks ning süsteemide kontrollimiseks.

(15)	Vastavalt määruse (EÜ) nr 552/2004 artikli 10 lõigetele 1 ja 2 võib üleminekukorra kohaldamise kuupäevad kindlaks määrata asjakohastes koostalitlusvõimet käsitlevates rakenduseeskirjades.

(16)	Tootjatele ja aeronavigatsiooniteenuse osutajatele tuleb anda aega uute koostisosade ja süsteemide arendamiseks vastavalt uutele tehnilistele nõuetele.

(17)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on vastavuses määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 5 kohaselt asutatud ühtse õhuruumi komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Eesmärk ja kohaldamisala

1. Käesolevas määruses sätestatakse lennuandmete vahetamise automaatsüsteemidele esitatavad lendudest teavitamise, nende koordineerimise ja lennujuhtimisüksuste vahel üleandmise nõuded ning tsiviil- ja sõjandusvaldkonna koostöö nõuded.

2. Käesolevat määrust kohaldatakse:

a)	lennuandmete töötlemise süsteemide suhtes, mida kasutavad üldisele lennuliiklusele teenuseid pakkuvad lennuliikluse juhtimisüksused;

b)	lennuandmete vahetamise süsteemide suhtes, mis toetavad lennuliikluse teenindusüksuste ja sõjaliste juhtimisüksuste vahelise koordineerimise protseduure.

3. Käesolevat määrust ei kohaldata lennuandmete vahetamise kohta lennuliikluse juhtimisüksuste vahel, mis kasutavad lõikes 2 sätestatud lennuandmete töötlemise süsteeme, mille jaoks käesoleva määrusega hõlmatud lennuandmeid sünkroniseeritakse tavalise süsteemi abil.

Artikkel 2

Mõisted

1. Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse määrusega (EÜ) nr 549/2004 kehtestatud mõisteid.

2. Lisaks lõikes 1 osutatud mõistetele kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) teavitamine– üleandva üksuse poolt andmete edastamine, et koordineerimise ettevalmistamisel ajakohastada vastuvõtva üksuse süsteemi;

2) koordineerimine– lennuliikluse juhtimisüksuste vaheline lendude koordineerimine lennuohutuse tagamiseks, kui lennud planeeritult ületavad üksuste piiri;

3) lennuliikluse juhtimisüksus (edaspidi ATC-üksus)– kas piirkondlik juhtimiskeskus, lähenemislennu juhtimisüksus või lennuvälja juhtimistorn;

4) tsiviil- ja sõjandusvaldkonna koostöö– nende tsiviil- ja sõjandusvaldkonna osapoolte vaheline koordineerimine, kellele on antud pädevus võtta vastu otsuseid ja leppida kokku toimimisviisis;

5) lennuandmete töötlemise süsteem– lennuliikluse teenindussüsteemi osa, mis võtab vastu lennuplaani andmed ja nendega seotud teated, töötleb need automaatselt ja jagab lennuliikluse juhtimisüksuste töökohtadele;

6) lennuliikluse teenindusüksus (edaspidi ATS-üksus)– tsiviil- või sõjandusvaldkonna üksus, mis vastutab lennuliiklusteeninduse eest;

7) sõjaline juhtimisüksus– paikne või mobiilne sõjaline üksus, mis juhib sõjalist lennuliiklust ja/või arendab muid tegevusi, mis oma spetsiifilise iseloomu tõttu võivad vajada õhuruumi reserveerimist või piiramist;

8) üleandev üksus– lennuliikluse juhtimisüksus, mis annab vastutuse lennukile lennuliikluse juhtimisteenuse osutamise eest üle lennumarsruudi järgmisele ATC-üksusele;

9) vastuvõttev üksus– lennuliikluse juhtimisüksus, mis andmed vastu võtab;

10) piir– horisontaalne või vertikaalne tasand, mis piiritleb õhuruumi, milles ATC-üksus pakub lennuliiklusteenust;

11) piirkondlik kontrollkeskus (edaspidi ACC-üksus)– üksus, mis on loodud lennuliikluse juhtimisteenuse osutamiseks tema vastutusel olevas juhtimispiirkonnas juhitavatele lendudele;

12) töökoht– mööbel ja tehniline varustus, mille juures lennuliiklusteeninduse töötaja sooritab oma tööga seotud tegevusi;

13) lennuplaan– lennuliikluse teenindusüksustele pakutav spetsiifiline informatsioon seoses lennuki kavandatud lennuga või lennu osaga;

14) hoiatus– teade, mis esitatakse töökohal, kui automaatne koordineerimisprotsess on katkenud;

15) hinnangulised andmed– koordineerimispunkt, lennuki arvestuslik koordineerimispunktis viibimise aeg ja oodatav lennukõrgus koordineerimispunktis;

16) sekundaarjälgimisradar (edaspidi SSR)– jälgimisradarite süsteem, mis kasutab saatjaid või vastuvõtjaid ja transpondereid;

17) koostööleping– leping kahe kõrvuti asetseva ATC-üksuse vahel, millega määratakse kindlaks, kuidas nende vastavaid ATC-kohustusi koordineerida;

18) juhtimise üleandmise punkt– õhusõiduki lennuteekonnal olev punkt, mille kohal antakse vastutus lennuliiklusteenuse osutamise eest üle ühelt ATC-üksuselt teisele;

19) koordineerimisandmed– operatiivsele personalile huvi pakkuvad andmed seoses lendudest teavitamise, nende koordineerimise ja üleandmise protsessiga ning tsiviil- ja sõjandusvaldkonna koordineerimise protsessiga;

20) üleandmise lennutasand– koordineerimise käigus kokkulepitud lennutasand, kui lend toimub samal tasandil, või lubatud lennutasand, milleni tõustes või laskudes koordineerimispunktis jõutakse;

21) vastuvõttev üksus– lennuliikluse juhtimisüksus, mis võtab järgmisena õhusõiduki juhtimise üle;

22) koordineerimispunkt (edaspidi COP)– punkt ATC-üksuste poolt kasutataval piiril või selle juures, millele viidatakse koordineerimisprotsessis;

23) teavitatud üksus– ATC-üksus, mis on saanud teavitamisinformatsiooni;

24) korrelatsioon– lennuplaani andmete ja sama lennu radartreki seostamise protsess;

25) vabastamine– lennukit üle andva lennujuhi poolt vastuvõtvale üksusele loa andmine juhiste andmiseks lennukile enne, kui see läbib juhtimise üleandmise punkti;

26) kasutatavus– määr, milleni süsteem või komponent on töövõimeline ja kättesaadav, kui selle kasutamine on vajalik;

27) usaldusväärsus– tõenäosus, et maapinnal asuv seadmestik töötab lubatud hälbe piirides.

Artikkel 3

Nõuded koostalitlusvõimele ja toimivusele

1. Aeronavigatsiooniteenuse osutajad tagavad, et artikli 1 lõike 2 punktis a viidatud süsteemid ja teenindav ACC vastavad I lisa osades A ja B sätestatud koostalitlusvõime ja toimivuse nõuetele.

2. Aeronavigatsiooniteenuse osutajad, kes on oma koostöölepingus kindlaks määranud, et rakendavad teavitamist, esmast koordineerimist, koordineerimise ülevaatamist, koordineerimise tühistamist, põhilisi lennuandmeid või muutusi põhilennuandmete protsessides muude ATC-üksuste vahel peale ACC, tagavad, et artikli 1 lõike 2 punktis a viidatud süsteemid vastavad I lisa osades A ja B sätestatud koostalitlusvõime ja toimivuse nõuetele.

3. Aeronavigatsiooniteenuse osutajad, kes on oma koostöölepingus kindlaks määranud, et rakendavad stardieelset teavitamist ja koordineerimist, sageduse muutmist või sideprotsesside manuaalset ülevõtmist, tagavad, et artikli 1 lõike 2 punktis a viidatud süsteemid vastavad I lisa osades A ja C sätestatud koostalitlusvõime ja toimivuse nõuetele.

4. Liikmesriigid tagavad, et artikli 1 lõike 2 punktis b viidatud süsteemid vastavad põhiliste lennuandmete ja põhiliste lennuandmeprotsesside muutmise osas I lisa osades A ja B sätestatud koostalitlusvõime ja toimivuse nõuetele.

5. Kui lennuliikluse teenindusüksused ja sõjalised juhtimisüksused on artikli 1 lõike 2 punktis b viidatud süsteemide vahel rakendanud ülelennu kavatsusest teavitamise, ülelennu loa taotlemise, ülelennu vastupakkumise või ülelennu tühistamise protsesse, peavad liikmesriigid tagama, et need süsteemid vastavad I lisa osades A ja C sätestatud koostalitlusvõime ja toimivuse nõuetele.

Artikkel 4

Nõuded teenuse kvaliteedile

1. Aeronavigatsiooniteenuse osutajad tagavad, et artikli 1 lõike 2 punktis a viidatud süsteemid vastavad II lisas sätestatud teenuse kvaliteedi nõuetele.

2. Liikmesriigid tagavad, et artikli 1 lõike 2 punktis b viidatud süsteemid vastavad II lisas sätestatud teenuse kvaliteedi nõuetele.

Artikkel 5

Seotud menetlused

1. Lennu puhul, mille jaoks kehtib esmane koordineerimine, on kokkulepitud lennu üleandmise tingimused tegevuses siduvad mõlema ATC-üksuse jaoks, kui koordineerimist ei tühistata ega vaadata üle.

2. Lennu puhul, mille jaoks kehtib koordineerimise ülevaatamine, on kokkulepitud lennu üleandmise tingimused tegevuses siduvad mõlema ATC-üksuse jaoks, kui koordineerimist ei tühistata või tingimusi uuesti üle ei vaadata.

3. Juhul kui ülevaatamise lõpuleviimist või koordineerimise tühistamise protsesside lõpetamist ei õnnestu kinnitada kohaldatavate teenuse kvaliteedi nõuete kohaselt, alustab üleandev üksus verbaalset koordineerimist.

Artikkel 6

Ohutusnõuded

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed selle tagamiseks, et enne käesoleva määrusega reguleeritud kehtivate lennuandmete vahetamise automaatsüsteemide muudatusi või enne uute süsteemide kehtestamist asjaomaste osaliste poolt viiakse läbi ohutushinnang, mis hõlmab ohutegurite kindlaksmääramist, riskide hindamist ja vähendamist.

Ohutuse hindamisel tuleb III lisas sätestatud ohutusnõudeid arvestada kui miinimumnõudeid.

Artikkel 7

Koostisosade vastavus või kasutussobivus

Enne määruse (EÜ) nr 552/2004 artiklis 5 osutatud EÜ vastavus- või kasutussobivuse deklaratsiooni väljastamist peavad artikli 1 lõike 2 punktides a ja b viidatud süsteemide koostisosade tootjad hindama nende koostisosade vastavust või kasutussobivust vastavalt IV lisa osas A sätestatud nõuetele.

Artikkel 8

Süsteemide vastavustõendamine

1. Aeronavigatsiooniteenuse osutajad, kes suudavad tõendada, et nad täidavad V lisas sätestatud tingimused, viivad läbi artikli 1 lõike 2 punktis a viidatud süsteemide vastavustõendamise vastavalt IV lisa osas B sätestatud nõuetele.

2. Aeronavigatsiooniteenuse osutajad, kes ei suuda tõendada, et nad täidavad V lisas sätestatud tingimusi, peavad teavitatud asutusele esitama allhanke korras läbiviidud artikli 1 lõike 2 punktis a viidatud süsteemide vastavustõendamise. Vastavustõendamine viiakse läbi vastavalt IV lisa osas C sätestatud nõuetele.

3. Liikmesriigid tagavad, et artikli 1 lõike 2 punktis b viidatud süsteemide vastavustõendamine näitab nende süsteemide vastavust käesoleva määruse koostalitlusvõime ja toimivuse, teenuse kvaliteedi ja ohutuse nõuetele.

Artikkel 9

Määruse järgimine

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada käesoleva määruse järgimine.

Artikkel 10

Üleminekukorraldused

1. Määruse (EÜ) nr 552/2004 artikli 10 lõikes 1 sätestatud üleminekukorraldusi kohaldatakse artikli 1 lõikes 2 viidatud Euroopa lennuliikluse juhtimisvõrgu (edaspidi EATMN) süsteemide suhtes alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast seoses teavitamise ja esmase koordinatsiooni protsessidega.

Neid kohaldatakse EATMNi süsteemide suhtes alates 1. jaanuarist 2009 seoses koordineerimise ülevaatamise, koordineerimise tühistamise, põhiliste lennuandmete ja põhiliste lennuandmete muutmise protsessidega.

2. Määruse (EÜ) nr 552/2004 artikli 10 lõikes 2 sätestatud üleminekukorraldusi kohaldatakse artikli 1 lõikes 2 viidatud süsteemide suhtes alates 31. detsembrist 2012.

Artikkel 11

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2009 kõigi artikli 1 lõikes 2 viidatud EATMNi süsteemide kasutamise suhtes seoses koordineerimise ülevaatamise, koordineerimise tühistamise, põhiliste lennuandmete ja põhiliste lennuandmete muutmise protsessidega.

Seda kohaldatakse alates 31. detsembrist 2012 kõigi artikli 1 lõikes 2 viidatud EATMNi süsteemide suhtes, mida sel ajal kasutatakse.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 6. juuli 2006

Komisjoni nimel

asepresident

Jacques BARROT

(1) ELT L 96, 31.3.2004, lk 26.

(2) ELT L 96, 31.3.2004, lk 1.

(3) EÜT L 254, 9.10.2000, lk 1.

(4) ELT L 96, 31.3.2004, lk 9.

I LISA

Nõuded koostalitlusvõimele ja toimivusele

(artiklis 3 viidatud)

A-OSA: ÜLDNÕUDED

1. NÕUDED SÜSTEEMILE

1.1.	Süsteem peab pakkuma kogu informatsiooni, mida on vaja kindlaksmääratud protsesside käigus vahetatava süsteemiinformatsiooni esitamiseks, töötlemiseks ja koostamiseks.

1.2.	Süsteem peab olema võimeline automaatselt vastu võtma, säilitama, töötlema, eraldama ja esitamiseks väljastama ning edastama lennuinformatsiooni, mida vajatakse seoses teavitamise, koordineerimise ja üleandmise ning tsiviil- ja sõjandusvaldkonna koordineerimise protsessidega.

1.3.	Süsteem peab väljastama hoiatuse, kui avastatakse infovahetusseadmete rikked või kõrvalekalded.

1.4.	Süsteem peab olema võimeline andma asjaomastele töökohtadele süsteemi infovahetusega seotud hoiatusi.

1.5.	Süsteem peab tagama ATC personalile vahendid protsessidega seotud lennuinformatsiooni muutmiseks.

1.6.	Süsteem peab olema võimeline pakkuma ATC personalile informatsiooni asjaomase süsteemi infovahetusprotsesside seisundi kohta.

2. SÜSTEEMI INFOVAHETUSE ANDMETE SALVESTAMINE

2.1.	Süsteemi infovahetuse andmed salvestatakse aeronavigatsiooniteenuse osutaja poolt sellisel moel, mis võimaldab salvestatud andmete otsingut ja esitamist.

B-OSA: NÕUDED KOHUSTUSLIKELE PROTSESSIDELE, MIDA TOETAB SÜSTEEMI INFOVAHETUS

1. TEAVITAMINE

1.1. Asjaomane lennuinformatsioon

1.1.1.

Teavitamisprotsessi informatsioon peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

—	õhusõiduki tunnus;

—	SSRi režiim ja kood, kui need on saadaval;

—	lähtelennuväli;

—	hinnangulised andmed;

—	sihtlennuväli;

—	õhusõiduki number ja tüüp;

—	lennu tüüp;

—	seadmete kasutamise võimalus ja seisund.

1.1.2.

Informatsioon seadmete kasutamise võimaluse ja seisundi kohta peab sisaldama vähendatud vertikaalse eraldatuse miinimumi (edaspidi RVSM) ja vähemalt 8,33 KHz võimalust.

1.1.3.

Informatsioon seadmete kasutamise võimaluse ja seisundi kohta võib sisaldada muid punkte vastavalt koostöölepingutele.

1.2. Rakenduseeskirjad

1.2.1.

Teavitamine sooritatakse vähemalt üks kord iga aktsepteeritud lennu kohta, mis on planeeritud piiri ületama, kui lend ei ole seotud stardieelse teavitamis- ja koordineerimisprotsessiga.

1.2.2.

Lendude piiriületamise teavitamisega seotud aktsepteerimise kriteeriumid peavad vastama koostöölepingutele.

1.2.3.

Kui teavitamist ei saa sooritada kahepoolselt kokkulepitud ajal enne esmast koordineerimist, tuleb see lülitada esmasesse koordineerimisprotsessi.

1.2.4.

Sooritamisel eelneb teavitamine esmasele koordineerimisele.

1.2.5.

Teavitamist tuleb korrata iga kord, kui enne esmast koordineerimist tehakse muudatusi ükskõik millistes järgmistes andmetes:

—

COP;

—	oodatav SSRi kood juhtimise üleandmise punktis;

—	sihtlennuväli;

—	õhusõiduki tüüp;

—	seadmete kasutamise võimalus ja seisund.

1.2.6.

Kui tehakse kindlaks lahknevus edastatud andmete ja vastuvõtva süsteemi vastavate andmete vahel või kui selline informatsioon, mis nõuab korrektiivide tegemist järgneva esmase koordineerimise andmete vastuvõtmisel, pole kättesaadav, tuleb sellise vastuolu lahendamiseks teavitada asjaomast ametiisikut.

1.3. Ajakriteeriumid teavitamise alustamiseks

1.3.1.

Teavitamist tuleb alustada parameetris märgitud minutite arvu võrra enne arvestuslikku aega koordineerimispunktis.

1.3.2.

Teavitamise parameeter (parameetrid) peavad sisalduma ACTi ja asjaomaste üksuste vahelistes koostöökokkulepetes.

1.3.3.

Teavitamise parameeter (parameetrid) võib (võivad) olla kindlaks määratud eraldi iga koordineerimispunkti jaoks.

2. ESMANE KOORDINEERIMINE

2.1. Asjaomane lennuinformatsioon

2.1.1.

Esmase koordineerimise protsessi informatsioon peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

—	õhusõiduki tunnus;

—	SSRi režiim ja kood;

—	lähtelennuväli;

—	hinnangulised andmed;

—	sihtlennuväli;

—	õhusõiduki number ja tüüp;

—	lennu tüüp;

—	seadmete kasutamise võimalus ja seisund.

2.1.2.

Informatsioon seadmete kasutamise võimaluse ja seisundi kohta peab sisaldama RVSMi ja 8,33 KHz võimalust miinimumina.

2.1.3.

Informatsioon seadmete kasutamise võimaluse ja seisundi kohta võib sisaldada muid punkte, nagu koostöölepingutes kahepoolselt kokku on lepitud.

2.2. Rakenduseeskirjad

2.2.1.

Esmase koordineerimise protsess viiakse läbi kõigi aktsepteeritud lendude jaoks, mille puhul planeeritakse piiride ületamist.

2.2.2.

Aktsepteerimise kriteeriumid piire ületavate lendude esmase koordineerimise jaoks peavad vastama koostöölepingutele.

2.2.3.

Kui seda pole juba manuaalselt alustatud, algab esmase koordineerimise protsess automaatselt vastavalt koostöökokkulepetele kas:

—	kahepoolselt kokkulepitud parameetris märgitud ajal enne arvestuslikku aega koordineerimispunktis või

—	ajal, mil lend on kahepoolselt kokkulepitud kaugusel koordineerimispunktist.

2.2.4.

Lennu esmase koordineerimise protsess sooritatakse ainult üks kord, kui koordineerimisprotsessi tühistamist ei ole alustatud.

2.2.5.

Pärast koordineerimisprotsessi tühistamist saab esmast koordineerimise protsessi uuesti alustada sama üksus.

2.2.6.

Esmase koordineerimise protsessi lõpetamine, kaasa arvatud vastuvõtva üksuse kinnitus, edastatakse üleandvale üksusele; seejärel peetakse lendu koordineerituks.

2.2.7.

Kui esmase koordineerimise protsessi lõpetamise kinnitamine teenuse kvaliteedi nõuete kohaselt ei õnnestu, on tulemuseks hoiatus lennu koordineerimise eest vastutava üleandva üksuse töökohal.

2.2.8.

Informatsioon esmase koordineerimise kohta tuleb teha kättesaadavaks vastuvõtva üksuse vastaval töökohal.

3. KOORDINEERIMISE ÜLEVAATAMINE

3.1. Asjaomane lennuinformatsioon

3.1.1.

Koordineerimisprotsessi ülevaatamine tagab seostumise eelnevalt koordineeritud lennuga.

3.1.2.

Koordineerimise ülevaatamine annab järgmise lennuinformatsiooni, kui on muutunud:

—	SSRi režiim ja kood;

—	arvestuslik aeg ja lennukõrgus;

—	seadmete kasutamise võimalus ja seisund.

3.1.3.

Kui kahepoolselt on kokku lepitud, annab koordineerimise andmete ülevaatamine järgmise informatsiooni, kui see on muutunud:

—	koordineerimispunkt;

—

marsruut.

3.2. Rakenduseeskirjad

3.2.1.

Koordineerimisprotsessi ülevaatamine võib toimuda üks kord või mitu korda üksuses, millega lend on käesoleval hetkel koordineeritud.

3.2.2.

Koordineerimisprotsessi ülevaatamine toimub, kui:

—	arvestuslik aeg koordineerimispunktis erineb eelnevalt ettenähtust rohkem kui kahepoolselt kokkulepitud väärtuse võrra,

—	üleandmise kõrgus(ed), SSRi kood või seadmete kasutamise võimalus ja seisund erinevad eelnevalt ettenähtust.

3.2.3.

Kahepoolse kokkuleppe korral toimub koordineerimisprotsessi ülevaatamine, kui on muutused järgmises:

—	koordineerimispunkt,

—

marsruut.

3.2.4.

Koordineerimisprotsessi ülevaatamise lõpetamine, kaasa arvatud vastuvõtva üksuse kinnitus, edastatakse üleandvale üksusele.

3.2.5.

Kui koordineerimisprotsessi ülevaatamise lõpetamise kinnitamine rakendatavate teenuse kvaliteedi nõuete kohaselt ei õnnestu, on tulemuseks hoiatus üleandva üksuse lennu koordineerimise eest vastutaval töökohal.

3.2.6.

Koordineerimisprotsessi ülevaatamine leiab aset kohe pärast asjaomaste andmete sisestamist või uuendamist.

3.2.7.

Koordineerimisprotsessi ülevaatamist pidurdatakse pärast seda, kui lend on kahepoolselt kokkulepitud aja/vahemaa kaugusel juhtimise üleandmise punktist vastavalt koostöökokkulepetele.

3.2.8.

Informatsioon koordineerimise ülevaatamise kohta tuleb teha kättesaadavaks vastuvõtva üksuse vastaval töökohal.

4. KOORDINEERIMISE TÜHISTAMINE

4.1. Asjaomane lennuinformatsioon

4.1.1.

Koordineerimisprotsessi tühistamine tagab seostumise eelmise tühistatud teavitamis- või koordineerimisprotsessiga.

4.2. Rakenduseeskirjad

4.2.1.

Koordineerimisprotsessi tühistamise leiab aset koordineeritud lennu üksuses, kui:

—	üksus ei ole enam järgmine üksus koordineerimise järjestuses;

—	lennuplaan on tühistatud väljasaatvas üksuses ja koordineerimine pole enam asjakohane;

—	informatsioon lennuga seotud koordineerimise tühistamise kohta saadakse eelmiselt üksuselt.

4.2.2.

Koordineerimisprotsessi tühistamine võib toimuda lennu teavitatud üksuses, kui:

—	üksus ei ole enam järgmine üksus koordineerimise järjestuses;

—	lennuplaan on tühistatud väljasaatvas üksuses ja koordineerimine pole enam asjakohane;

—	informatsioon lennuga seotud koordineerimise tühistamise kohta saadakse eelmiselt üksuselt;

—	lend hilineb marsruudil ning parandatud arvestust ei ole võimalik automaatselt kindlaks määrata.

4.2.3.

Koordineerimisprotsessi tühistamise lõpetamine, kaasa arvatud vastuvõtva üksuse kinnitus, edastatakse üleandvale üksusele.

4.2.4.

Kui koordineerimisprotsessi tühistamise lõpetamise kinnitamine rakendatavate teenuse kvaliteedi nõuete kohaselt ei õnnestu, on tulemuseks hoiatus üleandva üksuse lennu koordineerimise eest vastutaval töökohal.

4.2.5.

Informatsioon koordineerimise tühistamise kohta tuleb teha kättesaadavaks vastaval teavitatud üksuse töökohal või selles üksuses, millega koordineerimine tühistatakse.

5. PÕHILISED LENNUANDMED

5.1. Asjaomane lennuinfo

5.1.1.

Põhiliste lennuandmete töötluse informatsioon peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

—	õhusõiduki tunnus;

—	SSRi režiim ja kood.

5.1.2.

Põhiliste lennuandmete töötluse poolt pakutava lisainformatsiooni suhtes tuleb kahepoolselt kokku leppida.

5.2. Rakenduseeskirjad

5.2.1.

Põhiliste lennuandmete töötlus viiakse läbi automaatselt iga aktsepteeritud lennu jaoks.

5.2.2.

Aktsepteerimise kriteeriumid põhiliste lennuandmete jaoks peavad vastama koostöölepingutele.

5.2.3.

Põhiliste lennuandmete töötluse lõpetamine, kaasa arvatud vastuvõtva üksuse kinnitus, edastatakse üleandvale üksusele.

5.2.4.

Kui põhiliste lennuandmete töötluse lõpetamise kinnitamine rakendatavate teenuse kvaliteedi nõuete kohaselt ei õnnestu, on tulemuseks hoiatus varustava üksuse vastaval töökohal.

6. PÕHILISTE LENNUANDMETE MUUTUS

6.1. Asjaomane lennuinformatsioon

6.1.1.

Põhiliste lennuandmete muutuse töötlemine tagab seostumise lennuga, mille puhul enne sooritati põhiliste lennuandmete töötlemine.

6.1.2.

Igasuguse lisainformatsiooni suhtes, mida pakub põhiliste lennuandmete muutuse töötlemine, ja selle esitamise kriteeriumide suhtes tuleb kahepoolselt kokku leppida.

6.2. Rakenduseeskirjad

6.2.1.

Põhiliste lennuandmete muutuse töötlemine leiab aset ainult lennu puhul, mida on eelnevalt teavitatud põhiliste lennuandmete töötlemisest.

6.2.2.

Põhiliste lennuandmete muutuse töötlemine käivitatakse automaatselt vastavalt kahepoolselt kokkulepitud kriteeriumidele.

6.2.3.

Põhiliste lennuandmete muutuse töötlemise lõpetamine, kaasa arvatud vastuvõtva üksuse kinnitus, edastatakse varustavale üksusele.

6.2.4.

Kui põhiliste lennuandmete muutuse töötlemise lõpetamise kinnitamine rakendatavate teenuse kvaliteedi nõuete kohaselt ei õnnestu, on tulemuseks hoiatus varustava üksuse vastaval töökohal.

6.2.5.

Informatsioon põhiliste lennuandmete muutuse kohta tuleb teha kättesaadavaks vastuvõtva üksuse vastaval töökohal.

C-OSA: NÕUDED FAKULTATIIVSETELE PROTSESSIDELE, MIDA TOETAB SÜSTEEMI INFOVAHETUS

1. STARDIEELNE TEAVITAMINE JA KOORDINEERIMINE

1.1. Asjaomane lennuinformatsioon

1.1.1.

Stardieelne teavitamis- ja koordineerimisprotsessi informatsioon peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

—	õhusõiduki tunnus;

—	SSRi režiim ja kood, kui need on saadaval;

—	lähtelennuväli;

—	arvestuslik stardiaeg või hinnangulised andmed vastavalt kahepoolsele kokkuleppele;

—	sihtlennuväli;

—	õhusõiduki number ja tüüp.

1.1.2.

Informatsioon seoses stardieelse teavitamise ja koordineerimise protsessiga lähenemisala (TMA) juhtimisüksusest või ACCst peab sisaldama järgmist teavet:

—	lennu tüüp;

—	seadmete kasutamise võimalus ja seisund.

1.1.3.

Informatsioon seadmete kasutamise võimaluse ja seisundi kohta peab sisaldama RVSMi ja 8,33 KHz võimalust miinimumina.

1.1.4.

Informatsioon seadmete kasutamise võimaluse ja seisundi kohta võib sisaldada muid punkte, nagu koostöölepingutes kahepoolselt on kokku lepitud.

1.2. Rakenduseeskirjad

1.2.1.

Stardieelne teavitamis- ja koordineerimisprotsess viiakse läbi üks kord või mitu korda iga aktsepteeritud lennu jaoks, mis on planeeritud piiri ületama, kui lennuaeg stardist kuni koordineerimispunktini ei võimalda piisavat aega esmase koordineerimise või teavitamise protsesside läbiviimiseks.

1.2.2.

Aktsepteerimise kriteeriumid piire ületavate lendude stardieelse teavitamise ja koordineerimise jaoks peavad vastama koostöölepingutele.

1.2.3.

Stardieelne teavitamis- ja koordineerimisprotsess toimub uuesti iga kord, kui enne starti tehakse ükskõik millistesse eelmisesse stardieelsesse teavitamis- ja koordineerimisprotsessi andmetesse muudatusi.

1.2.4.

Stardieelse teavitamis- ja koordineerimisprotsessi lõpetamine, kaasa arvatud vastuvõtva üksuse kinnitus, edastatakse üleandvale üksusele.

1.2.5.

Kui stardieelse teavitamis- ja koordineerimisprotsessi lõpetamise kinnitamine rakendatavate teenuse kvaliteedi nõuete kohaselt ei õnnestu, on tulemuseks hoiatus lennu teavitamise/koordineerimise eest vastutava üleandva üksuse töökohal.

1.2.6.

Informatsioon stardieelse teavitamise ja koordineerimise kohta tuleb teha kättesaadavaks teavitatud üksuse vastaval töökohal.

2. SAGEDUSE MUUTMINE

2.1. Asjaomane lennuinformatsioon

2.1.1.

Informatsioon sageduse muutmise protsessi kohta peab sisaldama minimaalselt:

—	õhusõiduki tunnust.

2.1.2.

Informatsioon sageduse muutmise protsessi kohta peab võimaluse korral sisaldama järgmisi andmeid:

—	vabastamise märge;

—	lubatud lennukõrgus;

—	määratud kurss/trajektoor või otselennuluba;

—	määratud kiirus;

—	määratud tõusu- või laskumiskiirus.

2.1.3.

Kahepoolse kokkuleppe korral peavad sageduse muutmise andmed sisaldama järgmist:

—	olemasolev kurss;

—	määratud sagedus.

2.2. Rakenduseeskirjad

2.2.1.

Sageduse muutmise protsessi algatab üleandev lennujuht manuaalselt.

2.2.2.

Sageduse muutmise protsessi lõpetamine, kaasa arvatud vastuvõtva üksuse kinnitus, edastatakse üleandvale ATC-üksusele.

2.2.3.

Kui sageduse muutmise protsessi lõpetamise kinnitamine rakendatavate teenuse kvaliteedi nõuete kohaselt ei õnnestu, on tulemuseks hoiatus üleandva ATC-üksuse vastaval töökohal.

2.2.4.

Informatsioon sageduse muutmise kohta tuleb viivitamata teha kättesaadavaks vastuvõtvale lennujuhile.

3. MANUAALSED SIDEPROTSESSID

3.1. Asjaomane lennuinformatsioon

3.1.1.

Informatsioon manuaalsete sideprotsesside kohta peab sisaldama minimaalselt õhusõiduki tunnust.

3.2. Rakenduseeskirjad

3.2.1.

Manuaalseid sideprotsesse alustab vastuvõttev üksus pärast side loomist.

3.2.2.

Manuaalsete sideprotsesside lõpetamine, kaasa arvatud üleandva üksuse kinnitus, edastatakse vastuvõtvale ATC-üksusele.

3.2.3.

Kui manuaalsete sideprotsesside lõpetamise kinnitamine rakendatavate teenuse kvaliteedi nõuete kohaselt ei õnnestu, on tulemuseks hoiatus vastuvõtva ATC-üksuse vastaval töökohal.

3.2.4.

Informatsioon manuaalsete sideprotsesside kohta tuleb esitada kohe üleandva üksuse lennujuhile.

4. ÜLELENNU KAVATSUSEST TEAVITAMINE

4.1. Asjaomane lennuinformatsioon

4.1.1.

Informatsioon seoses ülelennu kavatsusest teavitamisega peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

—	õhusõiduki tunnus;

—	SSRi režiim ja kood;

—	õhusõiduki number ja tüüp;

—	identifitseerimise eest vastutav sektor;

—	ülelennu marsruut, kaasa arvatud arvestuslikud ajad ja lennukõrgused iga marsruudi punkti jaoks.

4.2. Rakenduseeskirjad

4.2.1.

Ülelennu kavatsusest teavitamise protsessi algatab lennujuht manuaalselt või automaatselt, nagu kirjeldatud koostöökokkulepetes.

4.2.2.

Ülelennu kavatsusest teavitamise protsessi lõpetamine, kaasa arvatud teavitatud üksuse kinnitus, edastatakse teavitavale üksusele.

4.2.3.

Kui ülelennu kavatsusest teavitamise protsessi lõpetamise kinnitamine rakendatavate teenuse kvaliteedi nõuete kohaselt ei õnnestu, on tulemuseks hoiatus teavitavas üksuses.

4.2.4.

Informatsioon ülelennu kavatsusest teavitamise kohta tuleb teha kättesaadavaks teavitatud üksuse vastaval töökohal.

5. ÜLELENNULOA TAOTLEMINE

5.1. Asjaomane lennuinformatsioon

5.1.1.

Ülelennuloa taotlemiseks peab informatsioon sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

—	õhusõiduki tunnus;

—	SSRi režiim ja kood;

—	õhusõiduki number ja tüüp;

—	identifitseerimise eest vastutav sektor;

—	ülelennu marsruut, kaasa arvatud arvestuslikud ajad ja lennukõrgused iga marsruudi punkti jaoks.

5.1.2.

Kui nii on kahepoolselt kokku lepitud, peab ülelennuloa taotluses sisalduma seadmete kasutamise võimalus ja seisund.

5.1.3.

Informatsioon seadmete kasutamise võimaluse ja seisundi kohta peab sisaldama RVSMi ja 8,33 KHz võimalust miinimumina.

5.1.4.

Informatsioon seadmete kasutamise võimaluse ja seisundi kohta võib sisaldada muid punkte, nagu kahepoolselt on kokku lepitud.

5.2. Rakenduseeskirjad

5.2.1.

Ülelennuloa taotlemist alustatakse lennujuhi äranägemisel vastavalt koostöökokkulepetes kindlaksmääratud tingimustele.

5.2.2.

Ülelennuloa taotlemise protsessi lõpetamine, kaasa arvatud taotluse saava üksuse kinnitus, edastatakse taotlevale üksusele.

5.2.3.

Kui ülelennuloa taotlemise protsessi lõpetamise kinnitamine rakendatavate teenuse kvaliteedi nõuete kohaselt ei õnnestu, on tulemuseks hoiatus taotleva üksuse vastaval töökohal.

5.2.4.

Informatsioon ülelennuloa taotlemise kohta tuleb teha kättesaadavaks taotluse saava üksuse vastaval töökohal.

5.3. Opereerimise vastus

5.3.1.

Ülelennuloa taotlemisele vastatakse:

—	väljapakutud marsruudi/õhuruumi läbimise üksikasjade heakskiitmisega või

—	vastuettepanekuga, mis sisaldab erinevaid marsruudi/õhuruumi läbimise üksikasju, nagu on kindlaks määratud allolevas jaos 6, või

—	väljapakutud marsruudi/õhuruumi läbimise üksikasjade tagasilükkamisega.

5.3.2.

Kui opereerimise vastust ei saada kahepoolselt kokku lepitud ajavahemiku jooksul, antakse hoiatus taotleva üksuse vastaval töökohal.

6. VASTUETTEPANEK ÜLELENNU KOHTA

6.1. Asjaomane lennuinformatsioon

6.1.1.

Ülelennu vastuettepaneku protsess tagab seostumise eelnevalt koordineeritud lennuga.

6.1.2.

Informatsioon seoses ülelennu vastuettepanekuga peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

—	õhusõiduki tunnus;

—	ülelennu marsruut, kaasa arvatud arvestuslikud ajad ja lennukõrgused iga marsruudi punkti jaoks.

6.2. Rakenduseeskirjad

6.2.1.

Vastuettepanek peab sisaldama väljapakutud uut lennukõrgust ja/või marsruuti.

6.2.2.

Ülelennu vastuettepaneku protsessi lõpetamine, kaasa arvatud algse taotleva üksuse kinnitus, edastatakse vastuettepaneku teinud üksusele.

6.2.3.

Kui ülelennu vastuettepaneku protsessi lõpetamise kinnitamine rakendatavate teenuse kvaliteedi nõuete kohaselt ei õnnestu, on tulemuseks hoiatus vastuettepaneku teinud üksuse vastaval töökohal.

6.2.4.

Informatsioon ülelennu vastuettepaneku kohta tuleb teha kättesaadavaks algse taotluse esitanud üksuse vastaval töökohal.

6.3. Opereerimise vastus

6.3.1.

Ülelennu vastuettepaneku informatsiooni eduka töötlemise kinnitusele algse taotluse esitanud üksuses järgneb opereerimise vastus algse taotluse esitanud üksuselt.

6.3.2.

Opereerimise vastus ülelennu vastuettepanekule on kas nõustumine või tagasilükkamine.

6.3.3.

Kui opereerimise vastust ei saada kahepoolselt kokkulepitud ajavahemiku jooksul, antakse hoiatus vastuettepaneku teinud üksuse vastaval töökohal.

7. ÜLELENNU TÜHISTAMINE

7.1. Asjaomane lennuinformatsioon

7.1.1.

Ülelennu tühistamise protsess tagab seostumise eelmise tühistatava teavitamise või koordineerimise protsessiga.

7.2. Rakenduseeskirjad

7.2.1.

Ülelennu tühistamise algatab üksus, mis vastutab lennu eest, ühel järgmistest põhjustest:

—	eelnevalt põhiliste lennuandmete töötlemisprotsessi poolt teavitatud lend ei sisene teavitatud üksuse õhuruumi või ei paku teavitatud üksusele enam huvi;

—	ülelendu ei sooritata ülelennust teavitamise informatsioonis esitatud marsruudil;

—	ülelendu ei sooritata vastavalt arutluse all olevatele tingimustele või vastavalt tingimustele, milles kokku lepiti pärast õhuruumi läbimise kohta peetud dialoogi.

7.2.2.

Ülelennu tühistamise protsess algatatakse automaatselt või manuaalselt lennujuhi poolt vastavalt koostöölepingutele.

7.2.3.

Ülelennu tühistamise protsessi lõpetamine, kaasa arvatud teavitatud/taotluse saanud üksuse kinnitus, edastatakse tühistavale üksusele.

7.2.4.

Kui ülelennu tühistamise protsessi lõpetamise kinnitamine rakendatavate teenuse kvaliteedi nõuete kohaselt ei õnnestu, on tulemuseks hoiatus tühistava üksuse vastaval töökohal.

7.2.5.

Informatsioon ülelennu tühistamise kohta tuleb teha kättesaadavaks teavitatud/taotluse saanud üksuse vastaval töökohal.

II LISA

Nõuded teenuse kvaliteedile

(artiklis 4 viidatud)

1. Kättesaadavus, usaldatavus, andmeturve ja andmete terviklikkus

1.1.	Süsteemi infovahetusseadmed on kasutatavad üksuse töötundide ajal.

1.2.	Kõik graafikukohased tööseisaku ajad lepitakse kahe asjaomase üksuse vahel kokku.

1.3.	Süsteemi infovahetuslingi töökindlus peab olema vähemalt 99,86 %.

1.4.	Süsteemi infovahetusseadmete kasutamisel tagatakse vahetatava informatsiooni terviklikkus ja turvalisus asjakohasel tasemel vastavalt heakskiidetud praktikale.

2. Protsessi kestus

2.1.	Protsessi kestus kujutab endast vahemikku protsessi alustamise ja selle aja vahel, mil nõutav kinnitus on alustavas üksuses kättesaadav.

2.2.	Protsessi kestus ei sisalda opereerimise vastuseid seal, kus need on nõutavad.

2.3.	Maksimaalne protsessi kestus enne hoiatuse andmist lepitakse kokku kahepoolselt.

III LISA

Ohutusnõuded

(artiklis 6 viidatud)

1.	Süsteemi infovahetuse ja maa-maa häälside kanalite rakendamine välistab mõistlikus ulatuses samaaegsete rikete võimaluse.

2.	I lisa osa B lõigetes 3.2.4, 3.2.5, 4.2.3, 4.2.4, 5.2.3, 5.2.4, 6.2.3 ja 6.2.4 kindlaksmääratud nõudeid koostalitlusvõimele ja toimivusele loetakse samuti ohutusnõueteks.

3.	Koordineerimise ülevaatamise, koordineerimise tühistamise, põhiliste lennuandmete ja põhiliste lennuandmete muutmise töötlemise jaoks II lisas kindlaksmääratud nõudeid teenuse kvaliteedile loetakse samuti ohutusnõueteks.

IV LISA

A-OSA: NÕUDED ARTIKLIS 7 VIIDATUD KOOSTISOSADE VASTAVUSE VÕI KASUTUSSOBIVUSE HINDAMISELE

1.	Vastavustõendamistegevus näitab koostisosade vastavust käesoleva määruse nõuetele koostalitlusvõime ja toimivuse, teenuse kvaliteedi ja ohutuse osas või koostisosade kasutuskõlblikkust ajal, kui need töötavad katsekeskkonnas.

Tootja juhib vastavushindamist ja peab:

—	määrama kindlaks sobiva katsekeskkonna;

—	kontrollima, et katseplaan kirjeldaks koostisosi katsekeskkonnas;

—	kontrollima, et katseplaan kataks kohaldatavad nõuded täielikult;

—	tagama tehnilise dokumentatsiooni ja katseplaani järjepidevuse ja kvaliteedi;

—	planeerima katsetamise korralduse, personali, seadmed ja katseplatvormi konfiguratsiooni;

—	läbi viima kontrollimisi ja katseid vastavalt katseplaanile;

—	kirjutama ettekande, mis sisaldab kontrollimiste ja katsete tulemusi.

Tootja tagab, et lendudest teavitamise, nende koordineerimise ja üleandmise protsessi ning tsiviil- ja sõjandusvaldkonna koordineerimise protsessi toetavad infovahetuse koostisosad, mis on katsekeskkonda integreeritud, vastavad käesoleva määruse koostalitlusvõime ja toimivuse, teenuse kvaliteedi ja ohutusnõuetele.

4.	Vastavuse või kasutussobivuse hindamise rahuldava lõpetamise korral koostab tootja omal vastutusel EÜ vastavus- või kasutussobivuse deklaratsiooni, täpsustades eriti koostisosa vastavust käesoleva määruse nõuetele ja kasutamistingimusi vastavalt koostalitlusvõime määruse III lisa lõikele 3.

B-OSA: NÕUDED ARTIKLI 8 LÕIKES 1 VIIDATUD SÜSTEEMIDE VASTAVUSTÕENDAMISELE

1.	Süsteemide vastavustõendamine näitab nende süsteemide vastavust käesoleva määruse nõuetele koostalitlusvõime ja toimivuse, teenuse kvaliteedi ja ohutuse osas süsteemide opereerimise konteksti peegeldavas simuleeritud keskkonnas.

2.	Lendudest teavitamise, nende koordineerimise ja üleandmise protsessi ning tsiviil- ja sõjalise valdkonna koordineerimise protsessi toetavate infovahetussüsteemide vastavustõendamine viiakse läbi vastavalt asjakohasele ja heakskiidetud katsetamispraktikale.

3.	Katsetamisriistad, mida kasutatakse lendudest teavitamise, nende koordineerimise ja üleandmise protsessi ning tsiviil- ja sõjalise valdkonna koordineerimise protsessi toetavate infovahetussüsteemide vastavustõendamiseks, peavad olema asjakohaselt funktsionaalsed.

Lendudest teavitamise, nende koordineerimise ja üleandmise protsessi ning tsiviil- ja sõjalise valdkonna koordineerimise protsessi toetavate infovahetussüsteemide vastavustõendamine annab tulemuseks tehnilise toimiku vastavalt koostalitlusvõime määruse IV lisa lõike 3 nõuetele ja järgmised osad:

—	rakendamise kirjeldus;

—	ettekanne kontrollimiste ja katsete kohta enne süsteemi teenistusse rakendamist.

Aeronavigatsiooni teenuse osutaja juhib vastavustõendamise tegevusi ja peab eelkõige:

—	kindlaks määrama sobiva simuleeritud tegevus- ja tehnilise keskkonna, mis peegeldab opereerimise keskkonda;

—	kontrollima, et katseplaan kirjeldaks lendudest teavitamise, nende koordineerimise ja üleandmise protsessi ning tsiviil- ja sõjalise valdkonna koordineerimise protsessi toetava infovahetuse integreerimist simuleeritud tegevus- ja tehnilises keskkonnas katsetatud süsteemi;

—	kontrollima, et katseplaan kataks käesoleva määruse koostalitlusvõime ja toimivuse, teenuse kvaliteedi ja ohutusnõuded täielikult;

—	tagama tehnilise dokumentatsiooni ja katseplaani järjepidevuse ja kvaliteedi;

—	planeerima katsetamise korralduse, personali, seadmed ja katseplatvormi konfiguratsiooni;

—	läbi viima kontrollimisi ja katseid vastavalt katseplaanile;

—	kirjutama ettekande, mis sisaldab kontrollimiste ja katsete tulemusi.

Aeronavigatsiooni teenuse osutaja tagab, et lendudest teavitamise, nende koordineerimise ja üleandmise protsessi ning tsiviil- ja sõjalise valdkonna koordineerimise protsessi toetav infovahetus, mis on integreeritud simuleeritud tegevuskeskkonnas töötavatesse süsteemidesse, vastab käesoleva määruse kohastele koostalitlusvõime ja toimivuse, teenuse kvaliteedi ja ohutuse nõuetele.

7.	Vastavustõendamise rahuldava lõpetamise korral koostavad aeronavigatsiooni teenuse osutajad süsteemi EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni ja esitavad selle siseriiklikule järelevalveametile koos tehnilise toimikuga, nagu nõutakse koostalitlusvõime määruse artiklis 6.

C-OSA: NÕUDED ARTIKLI 8 LÕIKES 2 VIIDATUD SÜSTEEMIDE VASTAVUSTÕENDAMISELE

1.	Süsteemide vastavustõendamine näitab nende süsteemide vastavust käesoleva määruse nõuetele koostalitlusvõime ja toimivuse, teenuse kvaliteedi ja ohutuse osas süsteemide opereerimise konteksti peegeldavas simuleeritud keskkonnas.

2.	Lendudest teavitamise, nende koordineerimise ja üleandmise protsessi ning tsiviil- ja sõjalise valdkonna koordineerimise protsessi toetavate infovahetussüsteemide vastavustõendamine viiakse läbi vastavalt asjakohasele ja heakskiidetud katsetamispraktikale.

3.	Katsetamisriistad, mida kasutatakse lendudest teavitamise, nende koordineerimise ja üleandmise protsessi ning tsiviil- ja sõjalise valdkonna koordineerimise protsessi toetavate infovahetussüsteemide vastavustõendamiseks, peavad olema asjakohaselt funktsionaalsed.

—	rakendamise kirjeldus;

—	ettekanne kontrollimiste ja katsete kohta enne süsteemi teenistusse rakendamist.

5.	Aeronavigatsiooni teenuse osutaja määrab kindlaks sobiva simuleeritud tegevus- ja tehnilise keskkonna, mis peegeldab tegevuskeskkonda, ja laseb vastavustõendamistegevused sooritada teavitatud asutusel.

Teavitatud asutus juhib vastavustõendamise tegevusi ja peab:

—	kontrollima, et katseplaan kirjeldaks lendudest teavitamise, nende koordineerimise ja üleandmise protsessi ning tsiviil- ja sõjalise valdkonna koordineerimise protsessi toetava infovahetuse integreerimist katsetatud simuleeritud tegevus- ja tehnilisse keskkonda;

—	kontrollima, et katseplaan kataks käesoleva määruse kohased koostalitlusvõime ja toimivuse, teenuse kvaliteedi ja ohutuse nõuded täielikult;

—	tagama tehnilise dokumentatsiooni ja katseplaani järjepidevuse ja kvaliteedi;

—	planeerima katsetamise korralduse, personali, seadmed ja katseplatvormi konfiguratsiooni;

—	läbi viima kontrollimisi ja katseid vastavalt katseplaanile;

—	kirjutama ettekande, mis sisaldab kontrollimiste ja katsete tulemusi.

Teavitatud asutus tagab, et lendudest teavitamise, nende koordineerimise ja üleandmise protsessi ning tsiviil- ja sõjalise valdkonna koordineerimise protsessi toetav infovahetus, mis on integreeritud simuleeritud tegevuskeskkonnas töötavatesse süsteemidesse, vastab käesoleva määruse kohastele koostalitlusvõime ja toimivuse, teenuse kvaliteedi ja ohutuse nõuetele.

8.	Vastavustõendamise rahuldava lõpetamise korral koostab teavitatud asutus vastavussertifikaadi enda poolt läbiviidud tegevuste kohta.

9.	Seejärel koostab aeronavigatsiooni teenuse osutaja süsteemi EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni ja esitab selle siseriiklikule järelevalveametile koos tehnilise toimikuga, nagu nõutakse koostalitlusvõime määruse artiklis 6.

V LISA

Artiklis 8 viidatud tingimused

1.	Aeronavigatsiooni teenuse osutajal peavad olema oma organisatsioonisisesed aruandemeetodid, mis tagavad ja väljendavad erapooletust ja hindamise sõltumatust vastavustõendamistegevustes.

Aeronavigatsiooni teenuse osutaja peab tagama, et vastavustõendamise protsessidesse kaasatud personal viib kontrollimisi läbi maksimaalse võimaliku professionaalse usaldusväärsusega ja maksimaalse võimaliku tehnilise kompetentsusega ning on vaba igasugusest nende otsustusvõimet või nende kontrollimiste tulemusi mõjutada võivast survest ja stiimulitest, eriti rahalist tüüpi stiimulitest eelkõige isikute või isikute gruppide poolt, keda kontrollimiste tulemused mõjutavad.

3.	Aeronavigatsiooni teenuse osutaja peab tagama, et vastavustõendamise protsessidesse kaasatud personalil on juurdepääs varustusele, mis võimaldab neil vajalikke katseid korralikult läbi viia.

Aeronavigatsiooni teenuse osutaja peab tagama, et vastavustõendamise protsessidesse kaasatud personalil on usaldusväärne tehniline ja kutsealane väljaõpe, rahuldavad teadmised nende poolt läbiviidavate vastavustõendamiste nõuete kohta, selliste tegevuste jaoks piisav kogemus ning nõutav oskus koostada deklaratsioone, dokumente ja ettekandeid vastavustõendamiste läbiviimise kohta.

5.	Aeronavigatsiooni teenuse osutaja peab tagama, et vastavustõendamise protsessidesse kaasatud personal on võimeline oma kontrollimisi erapooletult läbi viima. Nende töötasu ei tohi sõltuda läbiviidud kontrollimiste arvust või nende kontrollimiste tulemustest.

7.7.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 186/46

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1033/2006,

4. juuli 2006,

milles sätestatakse ühtset Euroopa taevast käsitlevad nõuded lennuplaanide korra kohta lennueelses etapis

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Lendude ohutu toimumise eest vastutavate asjaomaste osaliste, eelkõige lennuliiklusteenindusüksuste, käitajate ja pilootide valduses olevate lennuplaaniandmete märkimisväärseid vastuolusid on rõhutatud mitmetes komisjoni ja Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsiooni (Eurocontrol) läbiviidud uuringutes. Kõnealused vastuolud võivad mõjutada Euroopa lennuliikluskorraldussüsteemi ohutust ja tõhusust. Lisaks sellele soodustaks lennuplaaniandmete parem kooskõla toimingute sujuvust, nendega seotud uute kontseptsioonide toetamist eelkõige lennuliiklusvoogude juhtimise valdkonnas ning suurendaks ohutust. Lennuplaaniandmetega seotud vastuolude vähendamiseks tuleks võtta asjakohased meetmed.

(2)

Määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 8 lõike 1 kohaselt on Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsioonile antud volitused välja töötada ühtset Euroopa taevast käsitlevad nõuded lennuplaanide kohta lennueelses etapis. Käesolev määrus põhineb volituste andmisest tuleneval 17. märtsi 2005. aasta aruandel.

(3)	Osutades Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrusele (EÜ) nr 551/2004 õhuruumi korraldamise ja kasutamise kohta ühtses Euroopa taevas, (3) tuleks selgelt määratleda käesoleva määruse territoriaalne reguleerimisala.

(4)

Rahvusvaheline Tsiviillennundusorganisatsioon (ICAO) on määratlenud lennuplaanide esitamise, heakskiitmise ja levitamise korra, mis tuleks jõustada eesmärgiga kohaldada seda ühtlaselt ühtse Euroopa taeva õhuruumi suhtes. Kõnealust korda tuleks täiendada sätetega, millega käitajaid, piloote, lennuliiklusteenindusüksusi ja erinevaid lennuplaanide koostajaid kohustatakse tagama, et nende valduses olevate lennuplaanide võtmekomponendid jäävad käesoleva määrusega hõlmatud õhuruumist väljuvate lendude puhul järjepidevaks kuni lennueelse etapi lõpuni. Need võtmekomponendid tuleks täpselt kindlaks määrata.

(5)

Keskne lennuplaanide töötlemise ja levitamise teenistus, mis tegutseb esialgsete lennuplaanide integreeritud töötlemissüsteemi (IFPS) kaudu, on loodud Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsiooni järelevalve all. Liikmesriigid peaksid võtma vajalikud meetmed, et tagada esialgsete lennuplaanide integreeritud töötlemissüsteemi levitatava teabe soodustav mõju lennuplaanide põhikomponentide ühtsusele.

(6)

Kui esialgsete lennuplaanide integreeritud töötlemissüsteemile ei laeku lennuplaani käesoleva määrusega hõlmatud õhuruumiga külgnevatest õhuruumidest sinna sisenevate lendude kohta, võivad kaasneda samasugused ohud nagu lennuliiklusteenindusüksuste, käitajate ja pilootide valduses olevate lennuplaaniandmete vaheliste vastuoludega kõnealusest õhuruumist väljuvate lendude puhul. Sel juhul peavad lennuliiklusteenindusüksused kõnealuste ohtude ennetamiseks edastama esialgsete lennuplaanide integreeritud töötlemissüsteemile asjakohased lennuandmed.

(7)	Olemasolevate ohutustasemete hoidmiseks või tõstmiseks peaks liikmesriigid ohutuse tagamisega seotud tegevuse raames tagama, et asjaomaste osaliste poolt viiakse läbi ohutushinnang, mis hõlmab ohutegurite kindlaksmääramist, riskide hindamist ja vähendamist.

(8)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 5 kohaselt asutatud ühtse õhuruumi komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Eesmärk ja reguleerimisala

1. Käesolevas määruses sätestatakse nõuded seoses lennuplaanidega lennueelses etapis, et esialgsete lennuplaanide integreeritud töötlemissüsteemi kaudu tagada lennuplaanide, korduvlennuplaanide ja nendega seotud ajakohastavate teadete ühtsus käitajate, pilootide ning lennuliiklusteenindusüksuste vahel sellel ajavahemikul, mis eelneb esimesele lennujuhtimisüksuse loale, mis antakse käesoleva määrusega hõlmatud õhuruumist väljuvatele lendudele või sellesse õhuruumi sisenemisele eelneval ajavahemikul.

2. Käesolevat määrust kohaldatakse kõikide lendude suhtes, mida kavatsetakse sooritada või mis toimuvad üldise lennuliikluse osana kooskõlas instrumentaallennureeglitega määruse (EÜ) nr 551/2004 artikli 1 lõikes 3 määratletud õhuruumis.

3. Käesolevat määrust kohaldatakse järgmiste osaliste suhtes, kes osalevad lennuplaanide esitamise, muutmise, heakskiitmise ja levitamise protsessis:

a)	käitajad ja nende nimel tegutsevad esindajad;

b)	piloodid ja nende nimel tegutsevad esindajad;

c)	lennuliiklusteenindusüksused, kes osutavad oma teenuseid instrumentaallennureeglite kohaselt toimuvale üldisele lennuliiklusele.

Artikkel 2

Mõisted

1. Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse määrusega (EÜ) nr 549/2004 kehtestatud mõisteid.

2. Lisaks lõikes 1 osutatud mõistetele kasutatakse järgmisi mõisteid:

1. lennuplaan– lennuliiklusteenindusüksustele edastatav konkreetne teave õhusõiduki kavandatud lennu või selle osa kohta;

2. lennueelne etapp– ajavahemik lennuplaani esmasest esitamisest kuni lennujuhtimisüksuse esimese loani;

3. korduvlennuplaan– sageli korduvate, regulaarselt sooritatavate, põhiolemuselt samalaadsete üksiklendude sarja hõlmav lennuplaan, mille käitaja esitab lennuliiklusteenindusüksustele säilitamiseks ja korduvkasutamiseks;

4. käitaja– õhusõidukite käitamisega tegelev või kõnealust teenust pakkuv isik, organisatsioon või ettevõte;

5. lennuliiklusteenindusüksus– tsiviil- või sõjaline üksus, mis vastutab lennuliiklusteeninduse eest;

6. esialgsete lennuplaanide integreeritud töötlemissüsteem– Euroopa lennuliikluse juhtimisvõrku kuuluv süsteem, mille kaudu pakutakse keskse lennuplaanide töötlemise ja levitamise teenistuse teenuseid lennuplaanide vastuvõtmiseks, valideerimiseks ja levitamiseks käesoleva määrusega hõlmatud õhuruumis;

7. lennujuhtimisüksuse luba– õhusõidukile antav luba liikumiseks lennujuhtimisüksuse määratud tingimustel;

8. instrumentaallennureeglid– lennud, mida teostatakse 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 2. lisas (4) määratletud instrumentaallennureeglite kohaselt;

9. lennujuhtimisüksus– sõltuvalt asjaoludest piirkondlik lennujuhtimiskeskus, lähenemislennu juhtimise üksus või lennujuhtimistorn

10. lennuplaani põhikomponendid– lennuplaani järgmised komponendid:

11. koostaja– isik või organisatsioon, kes esitab lennuplaanid ja muud nendega seotud ajakohastavad teated esialgsete lennuplaanide integreeritud töötlemissüsteemile, sealhulgas piloodid, käitajad ja nende nimel tegutsevad esindajad ning lennuliiklusteenindusüksused;

12. esialgne lennuplaan– esialgselt koostaja esitatud, vajaduse korral muudatusi sisaldav lennuplaan, mille piloot, käitaja, lennuliiklusteenindusüksus või keskne lennuplaanide töötlemise ja levitamise teenistus on lennueelses etapis algatanud ja heaks kiitnud;

13. õhusõiduki tunnus– tähtede või numbrite rühm või nende kombinatsioon, mis on identne õhusõiduki kutsungiga või millest tuletatakse õhusõiduki kutsung, mida kasutatakse õhk-maa raadiosides ja õhusõiduki tunnusena lennuliiklusteeninduse maapealses sides;

14. arvestuslik liikumise kuupäev– arvestuslik kuupäev, millal õhusõiduk alustab väljalennuga seotud liikumist;

15. arvestuslik liikumise aeg– arvestuslik aeg, millal õhusõiduk alustab väljalennuga seotud liikumist;

16. lennuväljatoimingud– standardse instrumentaalväljumise ja standardse instrumentaalsaabumise marsruudid, nagu need on määratletud rahvusvahelise tsiviillennundusorganisatsiooni operatiivteenuste korras (PANS-OPS, Doc 8168 – 1. köide – 4. väljaanne – 1993 – sisaldab muudatust nr 13).

Artikkel 3

Koostalitlusvõime ja tegevusnõuded

1. Rahvusvahelise tsiviillennundusorganisatsiooni sätteid, mis on täpsustatud lisas, kohaldatakse kõikide käesoleva määrusega hõlmatud lendude lennuplaanide esitamise, heakskiitmise ja levitamise suhtes ning kõikide muudatuste suhtes, mis tehakse vastavalt käesolevale määrusele lennuplaani lennueelse etapi mis tahes võtmekomponenti.

2. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed selle tagamiseks, et kui esialgsete lennuplaanide integreeritud töötlemissüsteem saab lennuplaani või selle muudatuse, toimib ta järgmiselt:

a)	kontrollib lennuplaani vastavust vormi- ja andmenõuetele;

b)	kontrollib lennuplaani täielikkust ja võimaluse piires selle täpsust;

c)	võtab vajaduse korral meetmed, et muuta see lennuliiklusteenindustele vastuvõetavaks; ning

d)	teavitab koostajat lennuplaani või sellega seotud muudatuste heakskiitmisest.

3. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed selle tagamiseks, et ajutiste lennuplaanide integreeritud töötlemissüsteem edastab kõikidele asjaomastele lennuliiklusteenindusüksustele heakskiidetud lennuplaani ja lennuplaani lennueelse etapiga seotud võtmekomponentide heakskiidetud muudatused ning ajakohastatud teated.

4. Lennuplaani koostaja, kui ta ei ole käitaja või piloot, tagab, et ajutiste lennuplaanide integreeritud töötlemissüsteemi edastatud lennuplaani heakskiitmise tingimused ja kõnealustesse tingimustesse tehtavad vajalikud muudatused tehakse kättesaadavaks lennuplaani esitanud käitajale või piloodile.

5. Käitaja tagab, et lennuplaani heakskiitmise tingimused ja kõnealustesse tingimustesse tehtavad vajalikud muudatused, mille ajutiste lennuplaanide integreeritud töötlemissüsteem edastab koostajale, lisatakse kavandatud lennutoimingutesse ning edastatakse piloodile.

6. Enne lennutegevuse algust tagab käitaja, et esialgse lennuplaani sisu vastab kavandatud lennutoimingutele.

7. Esialgsete lennuplaanide integreeritud töötlemissüsteemilt varem saadud lennuplaanide ja nendega seotud ajakohastavate teadete puhul teatavad lennujuhtimisüksused lennueelses etapis ajutiste lennuplaanide integreeritud töötlemissüsteemi kaudu lennuplaanide ja nendega seotud ajakohastavate teadete kõikidest vajalikest muudatustest marsruuti või lennutasandit käsitlevates lennuplaani võtmekomponentides, mis võivad mõjutada lennu ohutust.

Lennujuhtimisüksus ei muuda ega tühista lennueelse etapi lennuplaani käitajaga kooskõlastamata.

8. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed selle tagamiseks, et ajutiste lennuplaanide integreeritud töötlemissüsteemi kaudu edastatakse kõigi lennueelse etapiga seoses tehtavate vajalike muudatuste kohta lõike 7 esimese lõigus osutatud teave lennuplaani koostajale.

9. Kui lennuliiklusteenindusüksused ei ole esialgsete lennuplaanide integreeritud töötlemissüsteemilt varem saanud lennuplaani nende vastutusalasse kuuluvasse õhuruumi siseneva lennu kohta, muudavad asjaomased osalised selliste lendude puhul ajutiste lennuplaanide integreeritud töötlemissüsteemi kaudu kättesaadavaks vähemalt õhusõiduki tunnuse, õhusõiduki tüübi, nende vastutusalasse sisenemise punkti, kellaaja ja lennutasandi sellel hetkel, marsruudi ning sihtlennuvälja.

Artikkel 4

Ohutusnõuded

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed selle tagamiseks, et enne käesoleva määrusega reguleeritud kehtiva lennuplaanide korra muudatusi lennueelses etapis või enne uue korra kehtestamist asjaomaste osaliste poolt viiakse läbi ohutushinnang, mis hõlmab ohutegurite kindlaksmääramist, riskide hindamist ja vähendamist.

Artikkel 5

Lisanõuded

1. Lennuliiklusteenindusüksused tagavad, et nende töötajad, kes osalevad lendude kavandamisel, saavad täiesti teadlikuks käesoleva määruse asjakohastest sätetest ja saavad oma ametikohustuste täitmiseks asjakohase koolituse.

2. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed selle tagamiseks, et lendude kavandamisel osalevad ajutiste lennuplaanide integreeritud töötlemissüsteemi töötajad saavad täiesti teadlikuks käesoleva määruse asjakohastest sätetest ja saavad oma ametikohustuste täitmiseks asjakohase koolituse.

3. Lennuliiklusteenindusüksused:

a)	arendavad ja säilitavad tegevusjuhendeid, mis sisaldavad vajalikke juhiseid ja teavet, mis võimaldavad toimingute eest vastutavatel töötajatel kohaldada käesoleva määruse sätteid;

b)	tagavad, et punktis a osutatud juhendid on kättesaadavad ja ajakohastatud ning et nende ajakohastamine ja levitamine vastab asjakohasele kvaliteedi- ja dokumentatsioonikonfiguratsiooni alasele haldamisele;

c)	tagavad, et töömeetodid ja -kord vastavad käesolevas määruses täpsustatud asjakohastele sätetele.

4. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed selle tagamiseks, et keskne lennuplaanide töötlemise ja levitamise teenistus:

a)	arendab ja säilitab tegevusjuhendeid, mis sisaldavad vajalikke juhiseid ja teavet, mis võimaldavad toimingute eest vastutavatel töötajatel kohaldada käesoleva määruse sätteid;

b)	tagab, et punktis a osutatud juhendid on kättesaadavad ja ajakohastatud ning et nende ajakohastamine ja levitamine vastavad asjakohasele kvaliteedi- ja dokumentatsioonikonfiguratsiooni alasele haldamisele;

c)	tagab, et töömeetodid ja -kord vastavad käesolevas määruses täpsustatud asjakohastele sätetele.

5. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada käesoleva määruse järgimine.

Artikkel 6

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 4. juuli 2006

Komisjoni nimel

asepresident

Jacques BARROT

(1) ELT L 96, 31.3.2004, lk 26.

(2) ELT L 96, 31.3.2004, lk 1.

(3) ELT L 96, 31.3.2004, lk 20.

(4) 10. väljaanne – juuli 2005 www.icao.int

LISA

Artikli 3 lõikes 1 osutatud rahvusvahelise tsiviillennundusorganisatsiooni sätted

1.	Rahvusvahelise tsiviillennundusorganisatsiooni dokumendi 2. lisa (Lennureeglid; kümnes väljaanne – juuli 2005) 3. peatüki lõige 3.3 (Lennuplaanid).

2.	Rahvusvahelise tsiviillennundusorganisatsiooni PANS-ATM dokumendi 4444 (14. väljaanne – 2001) 4. peatüki lõige 4 (Lennuplaan) ja 11. peatüki lõige 11.4.2.2 (Esitatud lennuplaaniteated ja nendega seotud ajakohastavad teated).

3.	Dokumendi nr 7030/4 – EUR (Regionaalsed lisaprotseduurid) – 1. osa “Lennureeglid, lennuliiklusteenindus ning otsimine ja päästmine” (neljas väljaanne, 1987 – sisaldab muudatust nr 210) 3. peatükk (Lennuplaanid) ja 14. peatüki lõige 14.1.14 (Arvestuslikud lennuinfopiirkondade piirid).

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 186

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	49. köide 7. juuli 2006

Sisukord		I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
	*	Nõukogu määrus (EÜ) nr 1028/2006, 19. juuni 2006, munade turustusnormide kohta	1
	*	Nõukogu määrus (EÜ) nr 1029/2006, 19. juuni 2006, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1906/90 teatavate kodulinnuliha turustusnormide kohta	6
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1030/2006, 6. juuli 2006, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	9
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1031/2006, 4. juuli 2006, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 808/2004 infoühiskonda käsitleva ühenduse statistika kohta ( 1 )	11
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1032/2006, 6. juuli 2006, millega sätestatakse lennuandmete vahetamise automaatsüsteemidele esitatavad lendudest teavitamise, nende koordineerimise ja lennujuhtimisüksuste vahel üleandmise nõuded ( 1 )	27
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1033/2006, 4. juuli 2006, milles sätestatakse ühtset Euroopa taevast käsitlevad nõuded lennuplaanide korra kohta lennueelses etapis ( 1 )	46
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1034/2006, 6. juuli 2006, millega määratakse teravilja ning nisu- ja rukkijahu ning nisu- ja rukkitangude eksporditoetused	51
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1035/2006, 6. juuli 2006, määruses (EÜ) nr 935/2006 osutatud pakkumismenetluse raames esitatud odra eksporditoetuse pakkumiste kohta	53
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1036/2006, 6. juuli 2006, millega kinnitatakse pehme nisu maksimaalne eksporditoetus seoses määruses (EÜ) nr 936/2006 osutatud pakkumismenetlusega	54
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1037/2006, 6. juuli 2006, millega muudetakse teraviljasektori imporditollimakse alates 7. juulist 2006	55

	II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	Euroopa Parlament
*	Euroopa Parlamendi otsus, 18. jaanuar 2006, luua Equitable Life Assurance Society kriisi uurimiskomisjon	58

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	052	67,5
	204	28,7
	999	48,1
0707 00 05	052	93,2
0707 00 05	999	93,2
0709 90 70	052	83,8
0709 90 70	999	83,8
0805 50 10	388	58,2
	528	55,3
	999	56,8
0808 10 80	388	87,3
	400	114,5
	404	94,7
	508	87,3
	512	81,2
	524	54,1
	528	87,1
	720	114,4
	800	145,8
	804	99,7
	999	96,6
0808 20 50	388	103,9
	512	94,6
	528	90,7
	720	35,0
	999	81,1
0809 10 00	052	192,0
0809 10 00	999	192,0
0809 20 95	052	313,5
	068	95,0
	608	218,2
	999	208,9
0809 40 05	624	146,4
0809 40 05	999	146,4

CN-kood	Kirjeldus	Imporditollimaks (1) (EUR/t)
1001 10 00	Kõva nisu, kõrge kvaliteediga	0,00
	keskmise kvaliteediga	0,00
	madala kvaliteediga	14,89
1001 90 91	Pehme nisu seeme	0,00
ex 1001 90 99	Pehme nisu, kõrge kvaliteediga, v.a külviks	0,00
1002 00 00	Rukis	43,12
1005 10 90	Mais, külviks, v.a hübriidmais	56,38
1005 90 00	Mais, v.a külviks (2)	56,38
1007 00 90	Terasorgo, v.a hübriidkülviseeme	49,93


	(1) EMPs kohaldatav tekst